Datasets:

TalTechNLP

/

instructERRReddit

like 0

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Enim kannatada saanud piirkond on Buffalo linn New Yorgi osariigis. Talvetormi ulatus on olnud enneolematu, ulatudes Kanadast kuni Rio Grandeni lõunas. Lähipäevil torm vaibub, kuid inimestel soovitatakse siiski kodus püsida, kui pole hädapärast vaja välja, veel vähem reisima minna. Tuhanded lennud on tühistatud, mistõttu paljud inimesed ei pääse jõulude ajal lähedaste juurde.

USA ja Kanada talvetormides on hukkunud vähemalt 38 inimest

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Enim kannatada saanud piirkond on Buffalo linn New Yorgi osariigis. Talvetormi ulatus on olnud enneolematu, ulatudes Kanadast kuni Rio Grandeni lõunas. Lähipäevil torm vaibub, kuid inimestel soovitatakse siiski kodus püsida, kui pole hädapärast vaja välja, veel vähem reisima minna. Tuhanded lennud on tühistatud, mistõttu paljud inimesed ei pääse jõulude ajal lähedaste juurde. ### Response: USA ja Kanada talvetormides on hukkunud vähemalt 38 inimest

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Whitworthi kauaaegne elukaaslane Bettye Odle avaldas, et ameeriklanna suri sõprade ja perekonna seltsis jõule tähistades 24. detsembril. "Kathy lahkus siit ilmast samamoodi, nagu ta elas enda elu – armastades, naerdes ja mälestusi luues," seisis Odle'i avalduses. Whitworth alustas golfimänguga 15-aastaselt ja siirdus profileeri 19-aastasena. Ta võitis karjääri jooksul 88 LPGA ehk naiste profituuri turniiri ja sellega on ta kõigi aegade edukaim golfimängija – ka meeste seas pole kellelgi nii palju profiturniiride võite, meeste seas jagavad 82 PGA turniiri võiduga esikohta Tiger Woods ja Sam Snead. Whitworth võitis kuus suurturniiri ja ta valiti seitsmel korral LPGA aasta parimas mängijaks. Ta oli esimene naismängija, kes teenis auhinnaraha üle miljoni dollari.

Suri kõigi aegade edukaim golfimängija

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Whitworthi kauaaegne elukaaslane Bettye Odle avaldas, et ameeriklanna suri sõprade ja perekonna seltsis jõule tähistades 24. detsembril. "Kathy lahkus siit ilmast samamoodi, nagu ta elas enda elu – armastades, naerdes ja mälestusi luues," seisis Odle'i avalduses. Whitworth alustas golfimänguga 15-aastaselt ja siirdus profileeri 19-aastasena. Ta võitis karjääri jooksul 88 LPGA ehk naiste profituuri turniiri ja sellega on ta kõigi aegade edukaim golfimängija – ka meeste seas pole kellelgi nii palju profiturniiride võite, meeste seas jagavad 82 PGA turniiri võiduga esikohta Tiger Woods ja Sam Snead. Whitworth võitis kuus suurturniiri ja ta valiti seitsmel korral LPGA aasta parimas mängijaks. Ta oli esimene naismängija, kes teenis auhinnaraha üle miljoni dollari. ### Response: Suri kõigi aegade edukaim golfimängija

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Veebruaris vahistati Itaalias arstid Daniela Grillone Tecioiu ja Erick Volker Goepel, keda süüdistatakse vaktsineerimata inimestele koroonapasside andmises. Itaalia meedia andmetel on Vicenza prokuratuuri huviorbiiti sattunud ka Giorgi, kellele väidetavalt kirjutati samuti vaktsiinipassi, justkui ta oleks koroonavaktsiini saanud. Lõppenud hooajal nõudsid näiteks Austraalia ja USA riiki sisenemiseks koroonavaktsiini tõendit, mäletatavasti jäi Novak Djokovicil nii Austraalia kui USA lahtustel mängimata, kuna ta ei ole vaktsineeritud. Praegu maailma edetabelis 66. real paiknev Giorgi jõudis Austraalia lahtistel kolmandasse ja USA lahtistel teise ringi. Itaalia meedia teatel on prokuratuur enda kogutud info juba edastanud ka Itaalia tenniseliidule, mis otsustab, kas Giorgit ootab ees ka mingisugune karistus. Uudisteagentuuri ANSA andmetel ei olnud Giorgi kahtlusaluste arstide patsient, kuid uurijad kahtlustavad, et Giorgi pöördus nende poole, et valeandmetega vaktsiinipass saada.

Itaalia tennisisti kahtlustatakse koroonavaktsiini valeandmete esitamises

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Veebruaris vahistati Itaalias arstid Daniela Grillone Tecioiu ja Erick Volker Goepel, keda süüdistatakse vaktsineerimata inimestele koroonapasside andmises. Itaalia meedia andmetel on Vicenza prokuratuuri huviorbiiti sattunud ka Giorgi, kellele väidetavalt kirjutati samuti vaktsiinipassi, justkui ta oleks koroonavaktsiini saanud. Lõppenud hooajal nõudsid näiteks Austraalia ja USA riiki sisenemiseks koroonavaktsiini tõendit, mäletatavasti jäi Novak Djokovicil nii Austraalia kui USA lahtustel mängimata, kuna ta ei ole vaktsineeritud. Praegu maailma edetabelis 66. real paiknev Giorgi jõudis Austraalia lahtistel kolmandasse ja USA lahtistel teise ringi. Itaalia meedia teatel on prokuratuur enda kogutud info juba edastanud ka Itaalia tenniseliidule, mis otsustab, kas Giorgit ootab ees ka mingisugune karistus. Uudisteagentuuri ANSA andmetel ei olnud Giorgi kahtlusaluste arstide patsient, kuid uurijad kahtlustavad, et Giorgi pöördus nende poole, et valeandmetega vaktsiinipass saada. ### Response: Itaalia tennisisti kahtlustatakse koroonavaktsiini valeandmete esitamises

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Veel tänavu augusti lõpus kirjutas ajaleht Pealinn, et Kevade tänaval asuv kunstikooli maja on hoolimata väliselt normaalsest seisukorrast peaaegu kasutuskõlbmatu: puudub korralik kanalisatsioon ja veevärk, rääkimata ventilatsioonist, nurgatalad on läbi mädanenud ning parandamist ootavad ka trepid, seinad ja valgustus. Maja täisrenoveerimine pidi algama kohe ning töö saama valmis järgmiseks õppeaastaks, seniks kolis kunstikool Endla 22 asuvale asenduspinnale. Kevade tänaval asuv maja seisab aga senini puutumatult: pimedate akende ees ripuvad vanad rulood, uksed on suletud ja mitte miski ei anna aimu suurejoonelisest ümberehitusest, millest veel augustis räägiti. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev tunnistas ERR-ile, et nii see ongi. "Kahjuks esialgne hange Tallinna Kunstikooli renoveerimiseks nurjus, mistõttu oli Tallinna linnavaraamet sunnitud välja kuulutama kordushanke, mille pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.01.2023," lausus ta. Juhul kui riigihanke kontrollmenetlus läheb plaanipäraselt, algab remont eelduslikult tuleva aasta aprillis. Tööd kestavad 14 kuud ja kool avatakse õpilastele 2024/2025. õppeaasta alguseks. Kui palju rekonstrueerimine maksma läheb, saab Belobrovtsevi sõnul prognoosida siis, kui pakkumused on esitatud.

Tallinna Kunstikooli remont venib hanke nurjumise tõttu mitu aastat pikemaks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Veel tänavu augusti lõpus kirjutas ajaleht Pealinn, et Kevade tänaval asuv kunstikooli maja on hoolimata väliselt normaalsest seisukorrast peaaegu kasutuskõlbmatu: puudub korralik kanalisatsioon ja veevärk, rääkimata ventilatsioonist, nurgatalad on läbi mädanenud ning parandamist ootavad ka trepid, seinad ja valgustus. Maja täisrenoveerimine pidi algama kohe ning töö saama valmis järgmiseks õppeaastaks, seniks kolis kunstikool Endla 22 asuvale asenduspinnale. Kevade tänaval asuv maja seisab aga senini puutumatult: pimedate akende ees ripuvad vanad rulood, uksed on suletud ja mitte miski ei anna aimu suurejoonelisest ümberehitusest, millest veel augustis räägiti. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev tunnistas ERR-ile, et nii see ongi. "Kahjuks esialgne hange Tallinna Kunstikooli renoveerimiseks nurjus, mistõttu oli Tallinna linnavaraamet sunnitud välja kuulutama kordushanke, mille pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.01.2023," lausus ta. Juhul kui riigihanke kontrollmenetlus läheb plaanipäraselt, algab remont eelduslikult tuleva aasta aprillis. Tööd kestavad 14 kuud ja kool avatakse õpilastele 2024/2025. õppeaasta alguseks. Kui palju rekonstrueerimine maksma läheb, saab Belobrovtsevi sõnul prognoosida siis, kui pakkumused on esitatud. ### Response: Tallinna Kunstikooli remont venib hanke nurjumise tõttu mitu aastat pikemaks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Ukraina uisuliit on nördinud Venemaa iluuisutaja Anna Štšerbakova kandidaadiks nimetamise üle Rahvusvahelise Uisuliidu uisutamise auhindadele ning palub ISU juhtkonnal reageerida häbiväärsele faktile ja eemaldada nominentide nimekirjast uisutaja, kelle riik peab verist sõda Ukraina vastu," teatas Ukraina uisuliit. ISU auhindadel on kuues kategoorias ühtekokku 69 kandidaati, võitjad selguvad rahvahääletuse ja ajakirjanike hääletustulemuste liitmisel ja avalikustatakse järgmise aasta 5. veebruaril Zürichis peetaval uisugalal. Hääletamine on avatud 31. detsembrini. Ukraina uisuliidu president Mõhhailo Makarov saatis Ukraina uisutajate, treenerite, ametnike ja uisuliidu liikmete nimel kirja ISU presidendile Jae-youl Kimile, teise pöördumise tegi Ukraina uisuliidu sportlaskomisjoni juht Anna Hnõtšenkova ISU sportlaskomisjonile, mida juhib Eric Radford. Pekingi olümpial naiste üksiksõidus kulla võitnud ja Tallinnas peetud EM-il hõbeda saanud Štšerbakova on ISU auhindadel nomineeritud kõige väärtuslikuma uisutaja kategoorias. "See on väga kohatu nominatsioon," kirjutas Makarov enda kirjas Kimile. Makarov tõi välja, et lisaks Ukrainale on Venemaa režiimi terroristlikuks või terrorismi toetavaks kuulutanud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi ja Holland ning ka Euroopa parlament. "Võttes arvesse kõiki fakte ja mõeldes sellele, kui kohutav on see sõda, palume teil pöörata tähelepanu sellele nominatsioonile ning eemaldada see uisutaja nominentide nimekirjast. Täname teid mõistmise ja toetuse eest," kirjutas Makarov. Venelased pidid Pekingi olümpail võistlema neutraalse lipu all, aga ISU auhindade nominentide nimekirjas on Anna Štšerbakova esitatud Venemaa Föderatsiooni sportlasena. Autor/allikas: Kuvatõmmis ISU pole vähemalt avalikult ukrainlaste pöördumist kommenteerinud, aga mõistagi on Ukraina avaldus Venemaal palju tähelepanu pälvinud. "Ukraina naabritelt on üllatavaid avaldusi. Kuidas saate tühistada näiteks päikesetõusu või -loojangu, suve või talve? Štšerbakova on ainulaadne iluuisutaja, seda tunnustatakse kogu maailmas. Vaatamata kogu survele Venemaa spordile otsustas ISU Štšerbakova auhinna nominendiks esitada," kommenteeris Venemaa riigiduuma liige Dmitri Svištšjov. "On selge, millised raskused seal olid, kuid teda mitte kandidaatide hulka nimetada oleks kogu inimkonna jaoks arusaamatu tegevus. Štšerbakova on parim sportlane. Mulle tundub, et vingumise asemel on Ukrainal parem iluuisutamist riigi sees arendada. Las nad arendavad oma spordiala. Näiteks Donbassi sportlased harjutavad iga päev iluuisutamist." "Las nad avaldavad ISU-le survet, kuna neil pole muud teha. Nende seast keegi ju ei võida," ütles tunnustatud Venemaa treener Tatjana Tarassova. "Arvan, et Anna Štšerbakovat auhinnast ilma ei jäeta. ISU on esitanud kandidaadi, miks peaks seda juhtima Ukraina? Kes nad iluuisutamises üldse on? Kas nad vastutavad millegi eest? Neil pole lihtsalt midagi muud teha." 1. märtsil teatas ISU, et seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale pole Venemaa ja Valgevene uisutajad määramata ajaks rahvusvahelistele võistlustele lubatud. Juuni alguses esitas ISU nõukogu kongressile ettepaneku sõnastada Venemaa ja Valgevene sportlastele määratud võistluskeeld selliselt, et see kehtib kuni nõukogu või kongress otsustab selle lõpetada ning see ettepanek kiideti kongressil heaks. Lisaks otsustas ISU, et kuni uue otsuseni ei ole lubatud Venemaal ega Valgevenel rahvusvahelisi võistlusi korraldada.

Ukraina palus ISU-l olümpiavõitja uisuauhindade nominentide seast eemaldada

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Ukraina uisuliit on nördinud Venemaa iluuisutaja Anna Štšerbakova kandidaadiks nimetamise üle Rahvusvahelise Uisuliidu uisutamise auhindadele ning palub ISU juhtkonnal reageerida häbiväärsele faktile ja eemaldada nominentide nimekirjast uisutaja, kelle riik peab verist sõda Ukraina vastu," teatas Ukraina uisuliit. ISU auhindadel on kuues kategoorias ühtekokku 69 kandidaati, võitjad selguvad rahvahääletuse ja ajakirjanike hääletustulemuste liitmisel ja avalikustatakse järgmise aasta 5. veebruaril Zürichis peetaval uisugalal. Hääletamine on avatud 31. detsembrini. Ukraina uisuliidu president Mõhhailo Makarov saatis Ukraina uisutajate, treenerite, ametnike ja uisuliidu liikmete nimel kirja ISU presidendile Jae-youl Kimile, teise pöördumise tegi Ukraina uisuliidu sportlaskomisjoni juht Anna Hnõtšenkova ISU sportlaskomisjonile, mida juhib Eric Radford. Pekingi olümpial naiste üksiksõidus kulla võitnud ja Tallinnas peetud EM-il hõbeda saanud Štšerbakova on ISU auhindadel nomineeritud kõige väärtuslikuma uisutaja kategoorias. "See on väga kohatu nominatsioon," kirjutas Makarov enda kirjas Kimile. Makarov tõi välja, et lisaks Ukrainale on Venemaa režiimi terroristlikuks või terrorismi toetavaks kuulutanud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi ja Holland ning ka Euroopa parlament. "Võttes arvesse kõiki fakte ja mõeldes sellele, kui kohutav on see sõda, palume teil pöörata tähelepanu sellele nominatsioonile ning eemaldada see uisutaja nominentide nimekirjast. Täname teid mõistmise ja toetuse eest," kirjutas Makarov. Venelased pidid Pekingi olümpail võistlema neutraalse lipu all, aga ISU auhindade nominentide nimekirjas on Anna Štšerbakova esitatud Venemaa Föderatsiooni sportlasena. Autor/allikas: Kuvatõmmis ISU pole vähemalt avalikult ukrainlaste pöördumist kommenteerinud, aga mõistagi on Ukraina avaldus Venemaal palju tähelepanu pälvinud. "Ukraina naabritelt on üllatavaid avaldusi. Kuidas saate tühistada näiteks päikesetõusu või -loojangu, suve või talve? Štšerbakova on ainulaadne iluuisutaja, seda tunnustatakse kogu maailmas. Vaatamata kogu survele Venemaa spordile otsustas ISU Štšerbakova auhinna nominendiks esitada," kommenteeris Venemaa riigiduuma liige Dmitri Svištšjov. "On selge, millised raskused seal olid, kuid teda mitte kandidaatide hulka nimetada oleks kogu inimkonna jaoks arusaamatu tegevus. Štšerbakova on parim sportlane. Mulle tundub, et vingumise asemel on Ukrainal parem iluuisutamist riigi sees arendada. Las nad arendavad oma spordiala. Näiteks Donbassi sportlased harjutavad iga päev iluuisutamist." "Las nad avaldavad ISU-le survet, kuna neil pole muud teha. Nende seast keegi ju ei võida," ütles tunnustatud Venemaa treener Tatjana Tarassova. "Arvan, et Anna Štšerbakovat auhinnast ilma ei jäeta. ISU on esitanud kandidaadi, miks peaks seda juhtima Ukraina? Kes nad iluuisutamises üldse on? Kas nad vastutavad millegi eest? Neil pole lihtsalt midagi muud teha." 1. märtsil teatas ISU, et seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale pole Venemaa ja Valgevene uisutajad määramata ajaks rahvusvahelistele võistlustele lubatud. Juuni alguses esitas ISU nõukogu kongressile ettepaneku sõnastada Venemaa ja Valgevene sportlastele määratud võistluskeeld selliselt, et see kehtib kuni nõukogu või kongress otsustab selle lõpetada ning see ettepanek kiideti kongressil heaks. Lisaks otsustas ISU, et kuni uue otsuseni ei ole lubatud Venemaal ega Valgevenel rahvusvahelisi võistlusi korraldada. ### Response: Ukraina palus ISU-l olümpiavõitja uisuauhindade nominentide seast eemaldada

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Kokkuvõttes oli tõesti väga hea aasta. Mulle eriti meeldis esimesed pool aastat, siis ei olnud väga hulle kaotusi. Ja loomulikult Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudmine oli üllatav minu jaoks," tunnistas Kanepi aastalõpuintervjuus. Varem oli Kanepi kõikidel teistel slämmiturniiridel veerandfinaali jõudnud, vaid Austraalia lahtistelt oli see verstapost puudu. Oli see ka omaette eesmärk? "Tegelikult enam ei olnud mingisugust eesmärki, sest mulle kunagi öeldi, et osadele sobib Austraalias mängida ja osadele ei sobi. Et kui ei sobi, siis ei mängigi seal kunagi hästi. Ja siis ma arvasin, et ilmselt mulle ei sobi," arutles Kanepi. "See, et ma nüüd jõudsin veerandfinaali, oli sellepärast suur üllatus. Tegelikult juba kaks viimast aastat mängisin Austraalias hästi ja mulle tundub, et sellepärast, et ma sain olla enne mitu nädalat Melbourne'is. Harjuda selle kliima ja väljakuga seal. Sest Melbourne'i kliima on hästi muutlik, üks päev on hästi tuuline ja külm, teine päev on 40 kraadi." Sügis tõi Tallinnasse kauaoodatud sündmuse – WTA turniiri, kus osalesid nii Kaia Kanepi kui Anett Kontaveit. "Kindlasti alguses oli närvilisem kui teistel turniiridel. Kõik eestlased on vaatamas ja tahaks väga hästi mängida. Esimese mängu alguses oli ilmselt mänguärevust ja krampi. Aga kui see läks üle ja esimese ringi võitsin, siis oli pigem parem mängida kui välismaal," ütles Kanepi. "Ikkagi tundsid seda kodupubliku toetust. Kõik oli palju mugavam kui välismaal, sain kodus olla ja ööbida, väljakukate ja klubi oli tuttav ja kõik oli hästi mugav." Turniiri poolfinaalis läksid Kanepi ja Kontaveit vastamisi, esimest korda ametlikus kohtumises. Mängus, mida oli väga kaua oodatud. "Mul ei olnud väga palju aega seda oodata, sest eelmisel päeval lõpetasin ma mängu suhteliselt hilja. Mul ei olnud väga palju aega mõelda. Püüdsin võimalikult hästi taastuda," nentis Kanepi. "Ma ei saaks öelda, et olin väga närvis. Tegin enne mängu sooja ja vaatasin aknast järjekorda, mis tennisehalli tahtis sisse saada. Siis tuli küll korraks veidi ärevust. Oleks tahtnud lihtsalt paremini mängida. " Anett Kontaveit - Kaia Kanepi Tallinna WTA turniiril Autor/allikas: Priit Mürk/ERR Pikka aega olid sina number üks ja siis sealt tagant tuli noor Anett Kontaveit. Nüüd, olgem ausad, on paar viimast aastat läinud põhitähelepanu ikkagi Anetile. "Eesti teine number Kanepi teeb ka kaasa", öeldakse. Kuidas see olukord sulle sobib, ikkagi natuke varjus olla? "Ma arvan, et mulle sobib. On hea rahulik ja saan oma asjadele keskenduda rohkem," ütles Kanepi. Kuidas te omavahel lävite või lävite te üldse? Eestis ka armastatakse vastasseise teha, kuidas oma ala kaks maailma tippu on omavahel koos. Kuidas sina seda tajud? Rivaliteedina või kuidas? "Ma ei tunne meie omavahel sellist rivaliteeti. See pigem on väline," arvas Kanepi. "Kui me koos oleme või trenni teeme või Merko Openil näidismatšis kohtusime, siis me saime väga hästi läbi ja rääkisime igasugu asju. Aga muidu meil ei ole kontakti omavahel." Tennis on üks väheseid spordialasid, mis Ukraina sõja tõttu lubab Venemaa ja Valgevene sportlastel rahvusvahelistel võistlustel, küll neutraalse lipu all, siiski osaleda. "Minu arust on okei, et Valgevene ja Vene sportlased saavad mängida. Poliitika ja sport võiks ikkagi lahus olla," mõtiskles Kanepi. "Seda enam, et minu teada paljud nende maade sportlased elavad ammu kuskil mujal riigis." See aasta oli tennises suurte loobujate aasta. Sportlaskarjääri lõpetasid nii Roger Federer kui Serena Williams. "Kui Federer lõpetas, siis ma nutsin. Kui Serena lõpetas, siis ma ei nutnud. Federeri lõpetamisest oli rohkem kahju, sest tema mäng oli tõesti väga huvitav vaadata," tunnistas Kanepi. "Aga kuna nad viimased aastad väga ei võistelnud ja Serena ei mänginud oma parimat tennist ka viimased aastad, välja arvatud US Openil, kus ta mängis väga hästi, siis ...minu arust on kuidagi normaalne, et teatud vanuses mängijad ikka lõpetavad. Tulevad teised mängijad peale ja tenniseturniiri käid ikka vaatamas palju." Tallinna WTA turniir: Kaia Kanepi - Jelena Ostapenko (Läti) Autor/allikas: Priit Mürk/ERR Aga nüüd ongi käes aeg, kus kunagi noore tüdrukuna tennisemaailma ja eestlaste südameid vallutanud Kaia Kanepist on 37-aastasena saanud maailma tennisekarusselli üks pikima karjääriga mängijaid. "Ei, ma ei tunne ennast vanana. Ma vahel enne mänge näen, et näitab minu vanust ja vastase vanust ja vahel on 20 või kümme aastat vahet. Siis ma mõtlen küll, et päris suur vahe. Aga füüsiliselt ja vaimselt ma ei tunne ennast nii vanana," kinnitas ta. "Mulle meeldib trenni teha ja mulle meeldib reisida. Ja mulle meeldib võistelda ka. Ma ei ole endale leidnud sellist tegevust, mis mulle meeldiks tennisest rohkem ja nii palju kui ma saan tennist mängida, ma ikkagi mängin. Võib-olla see ka, et viimased aastad olen rohkem füüslist trenni teinud kui tennist mänginud. Tennis ei ole veel tüütuks muutunud." Mõtled sa nüüd kuidagi teisiti? "Ma arvan, et ma mõtlen vähem tennise peale. Siis, kui mul on vaba aeg, tegelen rohkem oma asjadega. Turniiril olles ma ei veeda palju aega väljakutel. Võimalikult vähe olen tennise juures. Siis on nagu okei sellega tegeleda," selgitas ta. Kuidas sa sõnastaksid oma saavutusvajaduse? Kuidas on see võrreldav noore Kaiaga? "Noorena tahtsin kindlasti rohkem tulemust teha kui praegu. Praegu, kui ma saan mingisuguse hea võidu, näiteks TOP 10 üle või jõuan kuskil turniiril kaugele, siis see innustab mind asjaga edasi tegelema," rääkis Kanepi. "Võib-olla kui ma palju kaotaksin ja oleksin edetabelis kuskil väga-väga kaugel, siis ma ei tahaks tennist mängida. Aga nii kaua kui on tulemusi ja häid võite, on need motiveerivad edasi tegema." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20.

Kaia Kanepi: kuni on tulemusi ja häid võite, motiveerivad need edasi tegema

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kokkuvõttes oli tõesti väga hea aasta. Mulle eriti meeldis esimesed pool aastat, siis ei olnud väga hulle kaotusi. Ja loomulikult Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudmine oli üllatav minu jaoks," tunnistas Kanepi aastalõpuintervjuus. Varem oli Kanepi kõikidel teistel slämmiturniiridel veerandfinaali jõudnud, vaid Austraalia lahtistelt oli see verstapost puudu. Oli see ka omaette eesmärk? "Tegelikult enam ei olnud mingisugust eesmärki, sest mulle kunagi öeldi, et osadele sobib Austraalias mängida ja osadele ei sobi. Et kui ei sobi, siis ei mängigi seal kunagi hästi. Ja siis ma arvasin, et ilmselt mulle ei sobi," arutles Kanepi. "See, et ma nüüd jõudsin veerandfinaali, oli sellepärast suur üllatus. Tegelikult juba kaks viimast aastat mängisin Austraalias hästi ja mulle tundub, et sellepärast, et ma sain olla enne mitu nädalat Melbourne'is. Harjuda selle kliima ja väljakuga seal. Sest Melbourne'i kliima on hästi muutlik, üks päev on hästi tuuline ja külm, teine päev on 40 kraadi." Sügis tõi Tallinnasse kauaoodatud sündmuse – WTA turniiri, kus osalesid nii Kaia Kanepi kui Anett Kontaveit. "Kindlasti alguses oli närvilisem kui teistel turniiridel. Kõik eestlased on vaatamas ja tahaks väga hästi mängida. Esimese mängu alguses oli ilmselt mänguärevust ja krampi. Aga kui see läks üle ja esimese ringi võitsin, siis oli pigem parem mängida kui välismaal," ütles Kanepi. "Ikkagi tundsid seda kodupubliku toetust. Kõik oli palju mugavam kui välismaal, sain kodus olla ja ööbida, väljakukate ja klubi oli tuttav ja kõik oli hästi mugav." Turniiri poolfinaalis läksid Kanepi ja Kontaveit vastamisi, esimest korda ametlikus kohtumises. Mängus, mida oli väga kaua oodatud. "Mul ei olnud väga palju aega seda oodata, sest eelmisel päeval lõpetasin ma mängu suhteliselt hilja. Mul ei olnud väga palju aega mõelda. Püüdsin võimalikult hästi taastuda," nentis Kanepi. "Ma ei saaks öelda, et olin väga närvis. Tegin enne mängu sooja ja vaatasin aknast järjekorda, mis tennisehalli tahtis sisse saada. Siis tuli küll korraks veidi ärevust. Oleks tahtnud lihtsalt paremini mängida. " Anett Kontaveit - Kaia Kanepi Tallinna WTA turniiril Autor/allikas: Priit Mürk/ERR Pikka aega olid sina number üks ja siis sealt tagant tuli noor Anett Kontaveit. Nüüd, olgem ausad, on paar viimast aastat läinud põhitähelepanu ikkagi Anetile. "Eesti teine number Kanepi teeb ka kaasa", öeldakse. Kuidas see olukord sulle sobib, ikkagi natuke varjus olla? "Ma arvan, et mulle sobib. On hea rahulik ja saan oma asjadele keskenduda rohkem," ütles Kanepi. Kuidas te omavahel lävite või lävite te üldse? Eestis ka armastatakse vastasseise teha, kuidas oma ala kaks maailma tippu on omavahel koos. Kuidas sina seda tajud? Rivaliteedina või kuidas? "Ma ei tunne meie omavahel sellist rivaliteeti. See pigem on väline," arvas Kanepi. "Kui me koos oleme või trenni teeme või Merko Openil näidismatšis kohtusime, siis me saime väga hästi läbi ja rääkisime igasugu asju. Aga muidu meil ei ole kontakti omavahel." Tennis on üks väheseid spordialasid, mis Ukraina sõja tõttu lubab Venemaa ja Valgevene sportlastel rahvusvahelistel võistlustel, küll neutraalse lipu all, siiski osaleda. "Minu arust on okei, et Valgevene ja Vene sportlased saavad mängida. Poliitika ja sport võiks ikkagi lahus olla," mõtiskles Kanepi. "Seda enam, et minu teada paljud nende maade sportlased elavad ammu kuskil mujal riigis." See aasta oli tennises suurte loobujate aasta. Sportlaskarjääri lõpetasid nii Roger Federer kui Serena Williams. "Kui Federer lõpetas, siis ma nutsin. Kui Serena lõpetas, siis ma ei nutnud. Federeri lõpetamisest oli rohkem kahju, sest tema mäng oli tõesti väga huvitav vaadata," tunnistas Kanepi. "Aga kuna nad viimased aastad väga ei võistelnud ja Serena ei mänginud oma parimat tennist ka viimased aastad, välja arvatud US Openil, kus ta mängis väga hästi, siis ...minu arust on kuidagi normaalne, et teatud vanuses mängijad ikka lõpetavad. Tulevad teised mängijad peale ja tenniseturniiri käid ikka vaatamas palju." Tallinna WTA turniir: Kaia Kanepi - Jelena Ostapenko (Läti) Autor/allikas: Priit Mürk/ERR Aga nüüd ongi käes aeg, kus kunagi noore tüdrukuna tennisemaailma ja eestlaste südameid vallutanud Kaia Kanepist on 37-aastasena saanud maailma tennisekarusselli üks pikima karjääriga mängijaid. "Ei, ma ei tunne ennast vanana. Ma vahel enne mänge näen, et näitab minu vanust ja vastase vanust ja vahel on 20 või kümme aastat vahet. Siis ma mõtlen küll, et päris suur vahe. Aga füüsiliselt ja vaimselt ma ei tunne ennast nii vanana," kinnitas ta. "Mulle meeldib trenni teha ja mulle meeldib reisida. Ja mulle meeldib võistelda ka. Ma ei ole endale leidnud sellist tegevust, mis mulle meeldiks tennisest rohkem ja nii palju kui ma saan tennist mängida, ma ikkagi mängin. Võib-olla see ka, et viimased aastad olen rohkem füüslist trenni teinud kui tennist mänginud. Tennis ei ole veel tüütuks muutunud." Mõtled sa nüüd kuidagi teisiti? "Ma arvan, et ma mõtlen vähem tennise peale. Siis, kui mul on vaba aeg, tegelen rohkem oma asjadega. Turniiril olles ma ei veeda palju aega väljakutel. Võimalikult vähe olen tennise juures. Siis on nagu okei sellega tegeleda," selgitas ta. Kuidas sa sõnastaksid oma saavutusvajaduse? Kuidas on see võrreldav noore Kaiaga? "Noorena tahtsin kindlasti rohkem tulemust teha kui praegu. Praegu, kui ma saan mingisuguse hea võidu, näiteks TOP 10 üle või jõuan kuskil turniiril kaugele, siis see innustab mind asjaga edasi tegelema," rääkis Kanepi. "Võib-olla kui ma palju kaotaksin ja oleksin edetabelis kuskil väga-väga kaugel, siis ma ei tahaks tennist mängida. Aga nii kaua kui on tulemusi ja häid võite, on need motiveerivad edasi tegema." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20. ### Response: Kaia Kanepi: kuni on tulemusi ja häid võite, motiveerivad need edasi tegema

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Mõttekoda prognoosis kaks aastat tagasi, et Hiina majandus möödub USA-st juba 2028. aastal. Kaubanduspinged lääneriikidega ja pandeemia pidurdavad aga Hiina majanduse arengut, vahendas The Times. Hiina kompartei rakendas karmi koroonapoliitikat, kuid protestide tõttu hakkas Peking piiranguid leevendama. USA majandus on aga pandeemiast tingitud piirangutest juba taastunud. USA keskpank jätkab agressiivset rahapoliitikat, mis tõstab maailmaturul dollari väärtust. CEBR prognoosis, et kui Hiina ründab Taiwani, siis lääneriigid kehtestavad karmid Pekingi-vastased sanktsioonid. Siis ei pruugi Hiina majandus kunagi USA majandusest mööduda. Ajalehes Financial Times ilmunud analüütiku Ruchir Sharma arvamusloo kohaselt on võimalik, et hiinlased ei jõua majandustegevuse mahus USA-le kunagi järele. "On tõenäoline, et maailma majandust tabab järgmisel aastal majanduslangus. See on tingitud intressimäärade tõusust. Keskpangad reageerisid kiirenevale inflatsioonile väga aeglaselt ning seetõttu karmistasid riigid väga järsult oma rahapoliitikat," ütles CEBR- tippjuht Kay Daniel Neufeld. "Hea uudis on see, et inflatsioon peaks üsna varsti aeglustuma. Halb uudis on aga see, et paljudes riikides on selle saavutamiseks vaja majanduslangust," lisas Neufeld.

Mõttekoda: Hiina majandus ei ületa USA majandust enne 2036. aastat

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Mõttekoda prognoosis kaks aastat tagasi, et Hiina majandus möödub USA-st juba 2028. aastal. Kaubanduspinged lääneriikidega ja pandeemia pidurdavad aga Hiina majanduse arengut, vahendas The Times. Hiina kompartei rakendas karmi koroonapoliitikat, kuid protestide tõttu hakkas Peking piiranguid leevendama. USA majandus on aga pandeemiast tingitud piirangutest juba taastunud. USA keskpank jätkab agressiivset rahapoliitikat, mis tõstab maailmaturul dollari väärtust. CEBR prognoosis, et kui Hiina ründab Taiwani, siis lääneriigid kehtestavad karmid Pekingi-vastased sanktsioonid. Siis ei pruugi Hiina majandus kunagi USA majandusest mööduda. Ajalehes Financial Times ilmunud analüütiku Ruchir Sharma arvamusloo kohaselt on võimalik, et hiinlased ei jõua majandustegevuse mahus USA-le kunagi järele. "On tõenäoline, et maailma majandust tabab järgmisel aastal majanduslangus. See on tingitud intressimäärade tõusust. Keskpangad reageerisid kiirenevale inflatsioonile väga aeglaselt ning seetõttu karmistasid riigid väga järsult oma rahapoliitikat," ütles CEBR- tippjuht Kay Daniel Neufeld. "Hea uudis on see, et inflatsioon peaks üsna varsti aeglustuma. Halb uudis on aga see, et paljudes riikides on selle saavutamiseks vaja majanduslangust," lisas Neufeld. ### Response: Mõttekoda: Hiina majandus ei ületa USA majandust enne 2036. aastat

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Sarnaselt eelmistele aastatele ei hakka me filmitabeli juures suuri kokkuvõtteid tegema, aga üht võib ilmselt juba avapildi põhjal eeldada: enim mainisid filmispetsialistid Ruben Östlundi värsket linateost "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness"), mis jõudis kokku 27 osaleja edetabelisse. Ainsad lähedased konkurendid olid Martin McDonagh' "Inisherini hinged" (19 mainimist) ja Paul Thomas Andersoni "Lagritsapitsa" (18 mainimist). Välja toomist väärivad veel Daniel Kwani ja Daniel Scheinerti "Kõik, kõikjal ja korraga" (15 mainimist), Jordan Peele'i "Ei" (13 mainimist), Steven Spielbergi "Fabelmanid" (12 mainimist), Darren Aronofsky "Vaal" (11 mainimist) ja Edward Bergeri "Läänerindel muutusteta" (11 mainimist). Eesti filmidest löövad sarved kokku Ove Mustingu debüütfilm "Kalev" ja Kaupo Kruusiaugu "Machina Faust", mis on mõlemad mainitud kümmekonnas tabelis. Korduvalt toodi välja nii Jaak Kilmi "Tagurpidi torni" kui ka Rainer Sarneri"Vaino Vahingu päevaraamatut", samuti panid spetsialistid tähele Sander Joone "Sierrat". Filmiaasta ülevaates osalesid Tristan Priimägi, Kaspar Viilup, Eeva Mägi, Timo Diener, Mariliis Mõttus, Tauno Vahter, Pilleriin Raudam, Johannes Lõhmus, Chris Reintal, Liisi Rohumäe, Annika Koppel, Kristina Märtin, Kristi Helme, Mart Noorkõiv, Sten Kauber, Kaupo Liiv, Eda Koppel, Rasmus Rääk, Taavi Hallimäe, Tõnu Karjatse, Andrei Liimets, Katre Valgma, Kristjan Gold, Maarja Hindoalla, Maria Ulfsak, Raiko Puust, Rain Tolk, Siim Rohtla, Aurelia Aasa, Tiina Teras, Edith Sepp, Kalver Tamm, Ivar Murd, Dannar Leitmaa, Ralf Sauter, Lauri Kaare, Elise Jagomägi. Tristan Priimägi Sirbi filmitoimetaja 1. "Aftersun" Režissöör: Charlotte Wells UK Huvitav näha, kuidas "Aftersun" on väikese indi-debüüdi kohta tegemas ikka väga kõrget lendu. See on kinni pannud mitu aasta olulisemat tabelit – Sight & Sound, The Guardian, Indiewire – ja ei hakka minagi originaalitsema, sest see tõesti mulle kõige rohkem korda läks. Cannesi Critics Weeki programmis linastumise aegu tänavu mais seda kõike veel ette ennustada polnud võimalik, aga see on ainus, millele ma seal ka tänavu maksimumpunktid panin ja nende edu teeb vaid heameelt. Tahaks aga südamele panna, et tihti mõjutavad filmide head tulemused vaatamiskogemust, sest haip on ootused liiga kõrgele ajanud (vt ka "Kurbuse kolmnurk"). Filmid pole selles süüdi, et neid armastatakse. Võtke vabalt ja vaadake lihtsalt nagu filmi, mitte mingit järgmise messiase tulekut. Cannes'is kirjutasin nii: Tänavu küll ükski teine film mulle nii rängalt mõjunud kui šotlanna Charlotte Wellsi "Aftersun", pärast mida ma olin pool päeva ikka täiesti liimist lahti ja oli raskusi enda taas kokkuvõtmisega. Videolõikude ja meenutuste abil jutustatud lugu isa ja 11aastase tütre ühisest kuurordipuhkusest Türgis. Neil on koos äge, tegelased on sümpaatsed. Isana teeb Paul Mescal juba teise andva rolli tänavuses Cannes'sis (ka "God's Creatures"), tütart mängiv Francesca Corio on praegu veel tundmatu debütant, aga vast mitte kauaks. Vaikselt hakkab olmest välja kooruma tumedus, mis imbub ikka päevavalgele, kui väga seda ka ei üritata maha suruda. Tütar tahab avastama hakata oma piire ja võimalusi naisena, isa aga tundub olevat reivipõlvkonna laps, kellel ei ole õnnestunud päris hästi üleminek täiskasvanute maailma, eriti kui 90ndate keskpaiga soundtrack kogu aeg sugereerib, et "I get knocked down, but I get up again", või "Oh, lucky you", peas aga käivad kujutluspildid tantsupidudest koos meeletu püüdega iseend ära kaotada. Pealkiri "Aftersun" viitab aga ilmselt päevituskreemile, kuna ühest küljest suvepuhkus, aga teisalt katse leida leevendust läbipõlemisele kunagistes kuumades pidudes. Ja ei, see ei ole mingi labaste perverssuste lugu, vaid pilguheit fassaadi taga lagunevasse sisemusse. Kui ümbritseva maailma arvates käib endiselt edasi üks pidev pidu, aga sul on tuled sees juba ammu kustunud. Dokumentaalne ja vahetu visuaalne stiil, ja kiht-kihilt avanev lugu, mida ei suruta peale ja milleni peab ise jõudma. "Aftersun" liigutas ikka sees mingi suure ja sügava kurbuse lahti, mida ei saa lihtsalt minema soovida. 2. "Tár" Režissöör: Todd Field USA-Saksamaa Vahel satub keset keskpärasuse paraadi ette film, mis paneb justkui kõigega pihta: "Tár" on kompromissitult intellektuaalne, ootamatult kaasaegne ja värskendavalt objektiivsest rakursist jutustatud lugu maailma tippdirigendist Lydia Tárist, kes on hakanud aja jooksul oma mõõtmatut geeniuseprivileegi võtma iseenesestmõistetavalt. Sündmuste käigus saab selgeks, et ta suhtub pooljumala rollis teda ümbritsevatesse lihtsurelikesse ehk liiga hoolimatult, ja see, mis varem andeks anti, uues, muutunud maailmas enam ei lenda. Paaris avastseenis lummab Tár meid oma sädeleva mõistusvooga ja annab oma privileegile ehk päris veenva õigustuse. Kahtlemata on ta geenius ja tekitatakse soov tema eksistentsi kaitsta isegi siis, kui ta teod moraalselt küsitavaks muutuvad. Aga kui kaugele sellega minna? Keegi ütles kunagi, et Eesti kultuurielu seisab kultuuriheeroste kummardamisel, ja see väide ei tundugi olevat vale. Kultuurirahvas on viskunud aivarmägede ja tiitojasoode kaitsele, kuna konflikti vastaspool on tundmatu ja "kultuuriliselt ebaoluline". Seda näeme ka siin, aga värskendavalt on siin soorollid vahetunud, ning #metoo ja privileegipimeduse teemade keskmes on hoopis naisterahvas. Filmi põhiline tugevus on aga selle viisis keelduda moraalitsemisest ning plahvatuslikku teemat (mida paljud arusaadavalt tänapäeval isegi kaugelt puutuda ei julge) on käsitletud üllatavalt kainelt ja empaatiliselt. Cate Blanchettilt nimiosas ikka väga veenev esitus, mis sai Veneetsias ka parima näitlejanna preemiaga ära märgitud. 3. "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Režissöör: Paul Thomas Anderson USA-Kanada Oli tänavu kevadel suur rõõm korraldada Sõpruses Paul Thomas Andersoni retrospektiivi, mis andis loodetavasti oma osa koroonapelgliku publiku kinno tagasimeelitamisse. Üks ägedamaid hetkel tegutsevaid lavastajaid, kes üllatab jätkuvalt ning suudab endale ikka ja jälle väga keerulisi ülesandeid püstitada. Retroka aegu kirjutasin: Alana (Alana Haim) ja Gary (Cooper Hoffman) on kaks veidi erinevas vanuses noort, kes üritavad 1970ndate aastate Los Angeleses saada hakkama kõigi nende keeruliste asjadega, mis sel ajal elu inimeste ette ikka veeretab: kuidas leida endale koht maailmas, kuidas kogeda armastust ja mida see kõik üldse tähendab. "Lagritsapitsa" Autor/allikas: Kaader filmist "Lagritsapitsas" naaseb Anderson oma juurte juurde, lapsepõlveaegsesse San Fernando orgu, et põimida valmis suurepärane film, mis kulgeb läbi värvide, muusika, uskumatute süžeepöörete ja koomiliste intsidentide alati ettearvamatus suunas. "Lagritsapitsa" on tõeline tripp, kaks ja pool tundi Andersoni kvintessentsi, mis paneb lihtsalt imetlema filmikunsti võimalusi rääkida pildi ja sõnaga maagilist lugu mingist teise aja tegelikkusest, aga justkui päriselt, siin ja nüüd. Viitega vanale sõbrale, tänaseks juba lahkunud Philip Seymour Hoffmanile, mängib Gary osa tema poeg Cooper, ühest koomilisest kõrvalosast leiab aga näiteks veel ühe Cooperi, Bradley, kes tundub viimasel ajal mängivat üldse kõigis filmides, aga kes teeb siin Barbra Streisandi seksisõltlasest ja kokaiinikust boifrendi, produtsendi Jon Petersina väga naljaka osa. "Lagritsapitsa" on natuke nagu Tarantino "Üks kord Hollywoodis", aga samas ka üldse mitte, sest kui mõlemad lavastajad tunnevad detailsusest ülimat mõnu, kannab Tarantino filmi stilistika ja Andersoni oma emotsioon. Paul Thomas Anderson kandideeris selle filmiga tänavu lausa kolmele Oscarile kolmes eri ametis: stsenaristina parima originaalkäsikirja, produtsendina parima filmi, ja lavastajana parima režissööri kategoorias. Ühtki ei saanud. 4. "Fabelmanid" ("The Fabelmans") Režissöör: Steven Spielberg USA Tuleb tunnistada, et mulle isiklikult pole Spielberg juba ammu millegi erilisega silma jäänud. Ehk on selle aastatuhande asjadest enam meeldinud ulmekad nagu "Minority Report" ja "Ready Player One", aga needki on ju rangelt võttes ulmefantaasiad, kuhu on autori enda maailma võrdlemisi napilt lisatud. Nüüd aga siis selline lugu, et oma isiklikel mälestustel põhineva Fabelmanide perekonna looga on Spielberg jälle täiesti tipptasemel. Noorel Sammy Fabelmanil (Gabriel LaBelle) tuleb toime tulla tüüpiliste teismelise eluraskustega, eriti pärast seda, kui perekond kolib isa töö pärast Californiasse. Esimesed kokkupuuted vastassooga, koolikiusamine ja sees näriv tunne, et vanematega pole kõik päris korras. Kõike seda peab aitama tasakaalustada noore Sammy kasvav filmi huvi ja tundub ka, et märkimisväärne anne jutustada liikuvate piltidega köitvaid lugusid. Võib-olla ongi "Fabelmanid" alustuseks seetõttu nii hea, et põhineb (ilmselt) väga isiklikel tunnetel ja lugudel. Teema mõttes on huvitav, et 2022 on kindlasti nostalgiafilmide aasta, vähemalt mulle, sest millest muust on ka "Aftersun" ja "Lagritsapitsa", kui kadunud lapsepõlve taasavastamisest ja sellega seonduvast nostalgiast, ilust ja valust. Lisaks siia veel näiteks "Armageddon Time'i" või tegelikult "Fabelmanidega" temaatiliselt kõige paremini sünkiva India tänavuse parima rahvusvahelise filmi kandidaadiga "Last Film Show". Teema on igatahes õhus ja seda ka tänavu kunstiliselt väga edukalt ära kasutati. Ja üks, mis "Fablemanides" saab nii ilmseks, on ikkagi see vana hea Spielbergi maagia, oskus stseene nii emotsionaalselt kui tehniliselt (montaaž, valgus, kaamera) panna kohati lihtsalt helisema. Mõni oskab näha enam kui teine ja oma parimas vormis on Spielberg lihtsalt täiesti lummav oma oskusega lugu visuaalsete vahenditega edasi anda. Pärast vaatamist oli tunne, et võiks kohe teise ringi otsa teha, et lihtsalt jälgida seda masinavärgi erinevate osakeste täiuslikku liikumist. 5. "Memoria" Režissöör: Apichatpong Weerasethakul Tundub vist olevat sajandi tootmismudel, sest: Tai-Kolumbia-UK-Prantsusmaa-Saksamaa-Mehhiko-Hiina-Taiwan-USA-Šveits Lahe, et Weerasethakuli – tema nimi on nagu üks ultimate arthouse-fänni test, suudad sa tema nime ilma kontrollimata õigesti kirjutada? – uue filmi suunas on kuulda olnud kriitikat justkui "ei juhtuks" seal midagi. Täiesti sümptomaatiline, sest elame ajal, kus peab kogu aeg midagi juhtuma. Siin juhtub vägagi piisavalt, aga tuleb olla lihtsalt kannatlik ja ära oodata need napid sündmused, mis pärast pulsi aeglustamist minimaalseks, tunduvad kui maavärin. "Memoria" on slow cinema tippnäide. Kolumbias elav šoti lillekasvataja Jessica (Tilda Swinton) kuuleb ühel ööl seletamatut valju ja kumisevat heli ning selle kordumise järel hakkab ta proovima heli olemusele ja päritolule jälile saada. Noore helimehe Hernáni abiga üritab ta heli taasluua ja see viib väga ootamatute tulemusteni. Täielik põnevik või mis? Tai tuntuimalt lavastajalt üks selline omas suunas kulgev metafüüsiline mõtisklus ajast, päritolust ja, nagu pealkirigi ütleb, mälust. Kolumbia Oscari-kandidaat, aga arusaadavalt selleks liiga omamoodi film, et kuskile jõuda. Cannesi žürii oli mõistvam ja andis n-ö kolmanda koha ehk jury prize 'i. 6. "Eo" Režissöör: Jerzy Skolimowski Poola-Itaalia Cannes'is kirjutasin: Skolimowski on tõeline staar ikka. Järjekordne aktiivne kaheksakümnendik, kes on teisest 84aastasest punkvanamehest Paul Verhoevenist veidi üle kuu aega vanem. Kes soovib, sellel on lihtne viidetesse kinni jääda ja seda filmi mitte vääriliselt hinnata. Jah, Bresson juba tegi eesliga filmi "Au Hasard Balthazar". Jah, me oleme juba näinud loomakaitse filme läbi looma silmade (Kossakovski "Gunda" ja Andrea Arnoldi "Cow"). Meil on endalgi üks eeslifilm ette näidata (Andres Söödi "Unenägu"). Aga ka kõige selle foonil on "Eo" (ehk siis tõlkes vast "Iiah") täiesti meisterlik. Visuaalne tripp, iga teine kaader liigub ja pulseerib oleks nagu elus, sisuliselt ilma tekstita lugu ühest eeslist, kes saab tsirkusest sunniviisiliselt priiks ja kes satub elu keerdkäikudes ühest olukorrast teise. Iiahi seiklused inimeste maailmas on absurdi ja groteski piirimail ja üsna selgeks saab, et inimesed näevad loomas vaid iseenda vajaduste käepikendust. Meie näeme ennast läbi eeslipilgu kõverpeegli ja jääb tunne, et polegi võimalik teist olendit üldse mõista, sest meie maailmad on nii erinevad. Täielik Sartre ju. Läbi eesli silmade. Cannesist jury prize ex aequo ja parima helilooja preemia Paweł Mykietynile. Mykietyn võitis aasta lõpus ka Euroopa filmiauhinna ja "Eo" on võõrfilmi Oscari shortlist 'is Poolat esindamas. 7. "Pacifiction" Režissöör: Albert Serra Hispaania-Prantsusmaa-Saksamaa-Portugal Nagu ikka Albert Serraga, tõuseb mulje tema filmidest aasta jooksul muudkui kõrgemale, sest need lihtsalt ei lahku meelest. Kevadel väljendatud kõhklused on meelest kadunud ja järgi jäänud vaid see pastellroosa, kummaline fluidum, millega "Pacifiction" mu aju ümbritses. Cannes'is kirjutasin nii: Minu ees kinosabas ütles üks mees pärast telefoni: "Väga kummaline film. Ma ei teagi, mis sellest arvata. Magasin vahepeal". Kõnekas lause, eks inimorganism tahab end tundmatute ohtude eest kaitsta, kui ta ei saa aru, millega tegemist. Hispaanlane Albert Serra saab minult alati kõrged punktid kätte selle eest, mille ta ütlemata jätab, ja millest aru ei saa. Ja kaotab neid selle eest, mille ta ära sõnastab, vähemalt seekord. Nagu ikka, on Serra filme väga keeruline kirjeldada. Prantsusmaa kõrge valitsusametnik Tahitil, mösjöö De Roller (Benoit Magimel) elab toredat ja mugavat elu, peab ühtlasi öist lõbustusasutust ja mängib poliitilist mängu nii kõrgel kui madalal tasemel. Kui aga hakkavad levima kuuldused, et lähedal saartel tahetakse taas peale hakata prantsuse tuumakatsetustega, ujub välja mitmeid uusi tegelasi ja sündmused hakkavad kuumenema. De Rolleri tegelane, "hea kolonialist", on oma ambivalentsuses väga huvitav, Serra näitab saare lopsakat loodust üliimmutatud, postkaardilikus värvigammas, kogu lavastusstiil on väga teatraalne, öised interjöörid ja stiil meenutab ehk kõige enam mulle Fassbinderi "Querelle'i". Kõik on tinglik, kunstlik, butafoorne, ja seetõttu kummastav ja väga äge. Vaikselt kaldub film Serra kohta üllatavalt žanrisse, muutudes mingiks ülihangunud spioonidraamaks, kus sündmusi peab edasi nügima nagu tigu, kes ei taha liikuda. Täielik vastand selle žanri tavapüüdlustele liikuda pigem tempokalt, eriti nende uute koomiksispioonide maailmas nagu Bourne, Bond ja Hunt. Samas on klassikaline loojutustus ja žanri pandud vajadused siiski Serra stiiliga kohati konfliktis ja film nagu ei otsusta ära , kas rääkida rohkem või vähem. Ja eriti ootamatult tuleb filmi lõpus üsnagi plakatlik selgitus sellele, mida me peame nähtud filmist mõtlema. Aga ikkagi väga veider (loe: huvitav) film. 8. "RRR" Režissöör: S. S. Rajamouli India Indias tehakse aastas üle 1600 filmi, nii et tundub kuidagi pealiskaudne siin ära tuua seda üht – kes teab, mida kõike sealt veel leida võib –, aga "RRR" on lihtsalt võitmatu teos, mida pole võimalik alla suruda, nagu ka ülla india rahva tulist vabaduspüüet pääseda inglise kolonisaatorite ikke alt selles totaalselt igas mõttes üle vindi filmis, kus tuleb esikusse maha jätta kõik oma senised arusaamad sellest, mida ühes filmis teha võib. Unustage usutavus: India seni kalleimas filmis (72 miljonit dollarit) võivad olla kujutatud küll tegelased päriselust – india revolutsionäärid Alluri Sitarama Raju (Ram Charan) ja Komaram Bheem (N. T. Raama Rao Jr) –, aga kõik, mis sealt edasi, on totaalne fantaasiavoog. Või pigem tormilaine, sest üle kolmetunnise pikkuse jooksul pakutakse meile aasta parimaid märulistseene ja aasta parimaid tantsustseene. Eriefekte pritsib üle ekraani nagu oleks kraan lahti ununenud ja iga kaader sobiks oma uskumatus liialduses seinale plakatiks suurendamiseks. Lisaks kahele meesstaarile tahaks aga välja tuua ka väikeses naiskõrvalosas üles astuva Alia Bhatti. "RRR" on tõeline pillerkaar, mida peab tõesti nägema, et seda uskuda. India tänavustest filmidest sobivad veel ära märkida "Gangubai Kathiawadi", mille täiesti lummava nimiosa eest saab seesama Alia Bhatt mu isikliku naispeaosa nominatsiooni, ja "O Monica My Darling", mis on nagu lääne filmide masala – "Kill Bill", Hitchcock, Mission Impossible, James Bond jne. 9. "Väike keha" ("Piccolo corpo") Režissöör: Laura Samani Itaalia-Prantsusmaa-Sloveenia 19. sajandi alguse Itaalia. Agata (Celeste Cescutti) on just sünnitanud surnud lapse ning kuuleb kirikuesindajatelt, et kuna ta last ei jõutud ristida, pole tal hinge ja ta on seetõttu määratud beebina igaveseks limbosse, eikuskile maailmade vahele, ilma mingi lootuseta sealt pääseda. Küla pealt kuuleb Agata targast, kes suutvat surnuid korraks ellu äratada. Kaasas väike puust kast, asub Agata tarka otsima, et laps limbost päästa. "Väike keha" on müstikasse mähitud mõistujutt, korraga ilus ja kole. Mõlemad peaosalised, nii Agatat mängiv Celeste Cescutti, kui ta juhuslikult kohatud teekaaslast Lynxi mängiv Ondina Quadri (päriselt ongi sellist värvi silmad või?) on huvitavad uued näod, keda loodaks filmides veel kohata. Õnneks pääseb film ehk vahepeal ähvardanud unustusest, kuna sai nüüd aasta lõpus teenitult European Aasta Avastuse auhinna (kuigi 2021 film). 10. "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness") Režissöör: Ruben Östlund Rootsi-Taani-Prantsusmaa-Saksamaa-Kreeka-Mehhiko-Türgi-UK-USA Cannes'is kirjutasin: Üks tänavusi oodatumaid filme mul isiklikult ja noh – korralik küte. Östlund võtab ette ilukultuse, tarbimisühiskonna ning kapitalismi ja sotsialismi korraga ja muudkui lammutab nii, et naeru on raske tagasi hoida ja ahhetamise momente viskab ka vahele. Eks siin esitatud seisukohad on ju enamuses tuttavad ja Östlundi põhiline teema – meid kammitsevad sotsiaalsed rollid – ka fookuses olemas, aga jällegi nii meisterlikult välja joonistatud originaalsetes stseenilahendustes, et jääb üle ainult turvavöö kinni panna. "Ruudu" taset päris ei saavuta mõttesügavuse mõttes ja kergelt jäävad osad asjad õhku, aga Östlundi leidlikkus ja vaba lähenemine kumavad ikka igal sammul läbi. Mulle meeldib. Haters gonna hate. Östlundile teine Kuldne palmioks viie aasta jooksul (!) ja film domineeris täielikult ka Euroopa filmiauhindadel. Lisaks publikumenu kinodes nii meil kui mujal. 11. "Vortex" Režissöör: Gaspar Noé Prantsusmaa-Belgia Väga mitte-Noélik teos, aga ka mitte vähem meisterlik. Natuke nagu Haneke "Amour", aga tollest erinevalt väga hea film. Kahe vanainimese Lui (Dario Argento) ja Elle (Françoise Lebrun) elu muutub keeruliseks, kui mõlemat hakkavad kimbutama mäluprobleemid. Ettearvatavalt lähevad sündmused üsna traagiliseks ning ilma liigse sentimentaalsuseta suudetakse ikka hingeliselt päris valus mõlk hinge sisse lüüa. Tehniliselt äärmiselt mõjuv split screen 'i kasutamine ühel vähestest kordadest, kus see pole lihtsalt visuaaltrikk vaid teenib filmi ideed. Kahe peategelase vahele tekib lõhe (ehk ekraanidevaheline must piirjoon siis, kui Elle'il öösel miski peas paigast nihkub. Sellest hetkest edasi on nende vahel alati see barjäär, isegi kui nad kohati ühes või teises kaadris kokku puutuvad. "Vortex" Autor/allikas: Kaader filmist Tehniliselt ei jõua jälle ära imestada Noé ihuoperaatorit Benoît Debie'd, kes on orkestreerinud selle kahe eri kaameraga kitsas ja sopilises korteris üles võetud, tihti väga pikkade kaadritega jutustatud loo. Filmigurmaani metatasandi annavad peaosalised: itaalia giallo -õudukate tõeline maestro Dario Argento ilmselt oma esimeses kandvas peaosas näitlejana (?) ja naispeaosalist kehastab Françoise Lebrun, kes mängis peaaegu 50 aastat tagasi peaosa Noé ühes kõigi aegade lemmikfilmis "Ema ja hoor" ("La Maman et la Putain", Jean Eustace, 1973). 12. "Igavene tütar" ("The Eternal Daughter") Režissöör: Joanna Hogg UK-USA Kui nüüd viimaste aastate skoori vaadata, siis Joanna Hogg = tabelikoht ja nii ka nüüd. "Igavene tütar" on kahe "Suveniiri"-filmi järel kolmas Hoggi autobiograafiline teos Juliest (Hogg ise), kes läheb oma ema Rosalindiga (Hoggi ema) ühte briti maamõisa mõneks ajaks aega veetma, kuna ema oli seal majas lapsepõlves Teise maailmasõda ajal mõnda aega elanud. Julie rabeleb samal ajal oma järjekordse filmikäsikirjaga, looga oma emast, mis aga kuidagi edeneda ei taha, sest "Igavene tütar" läheb parajaks briti pastoraalõudukaks kätte, kui majas hakkavad kostma kummalised sammud ja juhtuma veidrad asjad. Hogg läheb siin oma metavärgiga "Suveniirist" veelgi kaugemale, sest nii tema kui ta enda tegelast mängib siin topeltrollis Tilda Swinton, kes "Suveniiris" piirdus vaid ema rolliga. Siin on aeg edasi läinud ja sellise näitlejavalikuga tundub Hogg justkui viitavat, et me oleme kõik rohkemal või vähemal määral oma ema koopiad, tahame või ei taha. Ja tegelikult püüab Julie ju häärberis kirjutada just sedasama lugu, mida me siin ekraanil näeme, ja tema loomingulised kannatused näitavad meile kaudselt, kui keeruline tal võis olla seda lugu rääkida. 13. "Ei" ("Nope") Režissöör: Jordan Peele USA Peele'i parimaks tööks on seni küll jäänud ta debüüt "Kao ära" ("Get Out"), aga vahe järgmistega on nii väike ja tase ühtlaselt nii kõrge, et ka järgmisi filme "Meie " ("Us") ja "Ei" võib rahulikult samas lauses nimetada. Eks on kõik ta lood ju fantastikavallast, aga "Ei" lisab õudusžanrile ka ulme. Peele'i töödes alati olulisel kohal olev sotsiaal-poliit-kommentaar on siin võtnud keerukama ja intrigeerivama vormingu, kuna loo aluseks on filmiajaloos maha salatud mustanahaline džoki, kes ratsutas hobusel Eadweard Muybridge'i legendaarses traaviklipis "Hobuse liikumine" aastast 1878, ja selle džoki järeltulijatel, kes on Hollywoodis olnud hinnatud hobuseteenusepakkujad. Nüüd on pereäri lõhki ja pärija Otis "OJ" Haywood Jr peab vaatama otsa tumedale tulevikule pärast seda, kui ta isa segases õnnetusjuhtumis sureb. Lisaks märkab OJ veel ühe hetkel taevas midagi imelikku ja tal tuleb hakata oma elu eest võitlema kummalise objekti või olendiga. "Ei" on Peele'i filmidest ehk kõige žanrilikum ja meelelahutuslikum, aga suudab nutikate lahenduste ja pööretega olla piisavalt eriline, et meelde jääda. Paneb tõesti väga ootama Peele'i järgmisi üllitisi, sest seni pole pidanud pettuma. 14. "Õnnistus" ("Benediction") Režissöör: Terence Davies UK-USA Tegin üliinimlikke pingutusi, et juba eelmisel aastal see Daviese San Sebastianis esilinastunud film ära näha, aga käed jäid lühikeseks. Nagu sisetunne ütles, siiski auväärne tabelikoht nüüd aasta hiljem käes. Pealtnäha lihtne ajalooline eluloofilm briti poeedist Siegfried Sassoonist, kelle looming oli suuresti mõjutatud traumaatilistest läbielamistest I Maailmasõjas ning ka ta varjatud homoseksuaalsusest. "Õnnistus" on aga sellest näilisest lihtsusest hoolimata väga peen ja tundeline teos, ning Jack Lowden terava ja põhimõttelise Sassooni rollis on väga märkimist väärt. San Sebastianist sai Parima stsenaariumi auhinna. 15. "Vaikne tüdruk" ("The Quiet Girl") Režissöör: Colm Bairéad Iirimaa "Vaikne tüdruk" on kindlasti üks aasta vaiksemaid võite, iiri kaheksakümnendate alguse lugu tüdrukust Cáitist (Catherine Clinch), kelle vanemad saadavad rahalise kitsikuse tõttu suveks sugulaste juurde. Laps, kes on harjunud oma vanemate kroonilise hoolimatusega, seisab nüüd silmitsi hoopis teistsuguse pereeluga ja nende kahe maailma konflikt peegeldub noore Cáiti pilgus ja olekus. Nii rollilahendustelt, kui pildikeelelt ja tempolt on "Vaikne tüdruk" pigem vaatlev film kui eepiline draama, mis on väga värskendav. Suurepärane film, shortlist 'i jõudnud iiri kandidaat võõrkeelse filmi Oscarile. 16. "Valguse impeerium" ("Empire of Light") Režissöör: Sam Mendes UK Film, mille puhul ehk mu enda hinnang tundub üldsuse arvamusest kõige enam lahku minevat. Mendese viimasele filmile heidetakse ette nii nõrka stsenaariumi kui kunstlikkust, mida minu rikkumata hing küll seal näha ei oska. Väga südamlik lugu jällegi 80ndate algusest, aga seekord Inglismaa lõunarannikulinnast, keskmes üks vana kino, mille töötajate läbi näeme vanakooli toksilist maskuliinsust, toona veel defineerimata vaimseid häireid, rassismi tõusulainet tolle ajastu Inglismaal ja filmilindi võlujõudu. "Valguse impeerium" ("Empire of Light") Autor/allikas: Kaader filmist Olivia Colman on taas üks selliseid näitlejaid, kes lihtsalt ei oska halba rolli valida (või on tal lihtsalt piisavalt vabadust neist keelduda), "Top Boy" top dog Micheal Ward teises peaosas, operaatoriks üks oma ala parimaid Roger Deakins. Hingelähedased viited nii filmi- kui muusikamaailmast hoiavad mulle selle nostalgiamasina käigus, kuigi "Valguse impeerium" pole kindlasti mingi ilulev "Cinema Paradiso", vaid kohati üsna karmidel teemadel tükk. 17."De humani corporis fabrica" Režissöörid: Lucien Castaing-Taylor, Véréna Paravel Prantsusmaa-USA Kindlasti film mitte igale maitsele, või noh, maitsest ei taha siin mõeldagi, sest enamasti rännatakse sondkaameratega ringi mööda inimese sisemust, et tuua meile kõik need inimkeha müstilised saladused, mida me eelistaksime pigem mitte näha ega kogeda. Kõige selle juures paneb see film aga muidugi kogu seda inimelu kogu oma hapruses armastama ja taustaks peen kommentaar prantsuse tervishoiusüsteemi suunal, mis võiks ilmselt aeg-ajalt ka paremini toimida. Ja lõpustseen New Orderi "Blue Mondayga" on valgustuslik. Pealkiri Andreas Vesaliuse 16. sajandi murrangulise anatoomiateose "De Humani Corporis Fabrica Libri Septem" ("Inimkeha ehitusest seitsmes raamatus") järgi. 18. "Traumatsoon" ("TraumaZone") Režissöör: Adam Curtis UK Veidi nagu pettus, sest äkki see on hoopis seitsmeosaline minisari? Aga mulle meeldiks mõelda, et Adam Curtise "Traumatsoon" on siiski üks pikk seitsmetunnine dokk elust Venemaal 1985-1999. Filmi teema on käesoleval aastal äärmiselt oluline ja kuigi just huvitaval kombel on Lääne-Euroopast tulnud kriitikat, et Curtis ei peaks inglasena nendel teemadel mingit autoriteedipositsiooni endale taotlema, võin siiski kvalifitseeritud nõukogude inimesena kinnitada, et siin toodud materjal on äärmiselt intrigeeriv ning sedasorti üldkursuse tüüpi sissevaade plaanimajandusse, selle lagunemisse ning uutesse majandus- ning poliitmudelitesse selle järel on igati vajalik. Vaenlast tuleb tunda. Curtis on dokimaailmas võrdlemisi ainulaadne autor, kes kasutab töödes rohkem arhiivimaterjali ja miksib erinevaid popkultuuri ja üldse kaasaegse elu nähtusi kokku psühholoogiat ja sotsioloogiat kasutades, jõudes kohati päris valgustuslike järelduste ja mustriteni. Kuna ta tööd on tihtipeale üsna pikad, on nendest läbinärimine omaette tegu, aga vaev saab pea alati tasutud. Mitmed ta asjad on ka Youtube'is saadaval, nii et tasub otsida. 19. "Pariisi mälestused" ("Revoir Paris") Režissöör: Alice Winocour Prantsusmaa Kui Alice Winocouri eelmised filmid "Disorder" ja "Proxima" mulle eriti korda ei läinud, siis "Revoir Paris" on paras pomm sõna otseses mõttes. Virginie Efirast on vaikselt saanud prantsuse filmides regulaarne peaosade mängija ja siin kehastab ta naist, kes elab üle terrorirünnaku Pariisi kohvikule ning püüab pärast seda hakata kokku lappima oma elu ja mälu. Dramaturgiliselt väga mõjus võte võtta tegelaselt mälestused ära ja hakata neid kildhaaval tagasi andes müsteeriumit lahti harutama. Lummav, kui peenelt ja tundlikult lavastatud ja Efira teeb lihtsalt suurepärase rolli. Winocouri vend oli rünnaku ajal Bataclanis (ja jäi ellu), nii et teema on autorile väga lähedane ja seda on tunda. Muusika on teinud mu suur lemmik, rootsi orelimängija Anna von Hausswolff, kes tegi siia originaalskoori, algust ja lõppu raamib Arvo Pärt. Ikka eestlased ka mingit nurkapidi siin tabelis sees. Läks väga korda, ilmselt mulle ainsana. 20. "Sparta" Režissöör: Ulrich Seidl Austria Mis on neil ühist? Kim Ki-duk, Woody Allen, Nikita Mihhalkov, Emir Kusturica, Roman Polanski, Leni Riefenstahl. Õigus: nad on kõik sattunud ühiskondlike moraalinormide või seadustega vastuollu ja nende looming on n-ö riiulile pandud. Küll veel mitte igas ääremaailma kinos, aga üldises keskustelus küll. Ma ei pidanud seda isegi kontrollima, et olla 100 protsenti kindel, et nende kodanike ühtki teost ei ole näiteks Sight & Soundi saja parima filmi hulgas. Kas ka põhjendatult? Raske öelda, sest igaühe punased jooned jooksevad eri kohtadest (fuck Mihhalkov), aga päris paras ports filme on nüüd igatahes välja lülitatud ja igaüks peab mõtlema, mis selle pärandiga edasi teha. Kas nende hulka hakkab nüüd kuuluma ka Ulrich Seidl? Väidetavalt oli ta "Sparta" võtetel kohelnud oma alaealisi näitlejaid moel, mis riivas nende turvatunnet. Huvitav, et neil ei tekkinud siiski varem probleemi mängida pedofiiliateemalises filmis, ning oleks ehk abiks olnud ka mõne Seidli varasema teose vaatamine, et saada selgeks, et ebamugavus on Seidli filmides vältimatu. Oleks väga kurb, kui ka tema aeg tasalülitamise tõttu ümber saaks, sest "Sparta" on, jah, ebamugav film talle tuttaval teemal – sellest, kuidas lääne heaoluühiskonna liikmed ekspluateerivad madalama elatustasemega regioonide puudulikku seadusandlust ja kehva rahalist seisu oma ihamasina kütteks. Selge seos siin ta parima filmiga "Import / Export", kus rõhutatakse Ida-Euroopa ärakasutamist Lääne-Euroopa poolt (meie enda ENSV-Soome näide kohe varnast võtta). "Sparta" on paariline Seidli filmile "Rimini", siinne pedofiilne peategelane on "Rimini" lembelauliku vend. Kaspar Viilup ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja 1. "Kõik, kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All At Once") Režissöörid: Daniel Kwan, Daniel Scheinert Vahel unustad ära, miks filmikunsti nii väga armastad, aga siis tulevad kaks hullu tüüpi ja teevad sellise audiovisuaalse tuumaplahvatuse, et istud kinos suu lahti. Kõige parem ja olulisem film 2022. aastast. 2. "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness") Režissöör: Ruben Östlund Ega komöödiatega pole maailmas kõige parem seis, aga Östlund näitab, et kõige ja kõigi üle saab nalja teha. Isegi sita- ja oksenalja, kui väga tahta. 3. "Vaikne tüdruk" ("The Quiet Girl") Režissöör: Colm Bairéad Ei oska selgitada, miks see film mitte midagi tegemata niiviisi südamesse poeb. Kadunud aegade ja lapsepõlvenostalgia apoteoos. "Vaikne tüdruk" ("An Cailín Ciúin") Autor/allikas: Kaader filmist 4. "Fabelmanid" ("The Fabelmans") Režissöör: Steven Spielberg Spielberg on viimastel aastakümnetel teinud suvalist ja mõttetult ülekiidetud kino, "Fabelmanid" on õrn draama, mis saabki ainult sellise meistri käe all sündida. 5. "Vaal" ("The Whale") Režissöör: Darren Aronofsky Võite ju mögiseda selle kallal, et paksusid kujutatakse filmi nii- või naamoodi, aga kahtlemata aasta kõige liigutavam draama. Film kategooriast "tunne kaasa inimesele, kellele sa kaasa tunda ei taha". 6. "Murina" Režissöör: Alamat Kusijanovic Eikuskilt tuli üks väike Horvaatia film, mis seisis kuskil maagilise realismi ja coming-of-age groteski vahepeal. Euroopa kino tippklass. 7.-8. "Armageddon Time" Režissöör: James Gray 7.-8. "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Režissöör: Paul Thomas Anderson Kaks veenvat ja ülimalt kaasahaaravat üleskasvamise lugu, mis näitavad, et Ameerika indie -kino (kus indie esindab ennekõike vaimsust) elab täiel rinnal. Nende kahe filmi double feature 'ile läheks kohe. 9. "Ei" ("Nope") Režissöör: Jordan Peele On koomiksifilmid ja muu sodi, mida kassahittideks nimetatakse, aga Jordan Peele tuletas meile meelde, kuidas 80ndatel neid the real shit kassahitte tehti. 10. "Fire of Love" Režissöör: Sara Dosa Kui sul on lihtsalt selline kuldaväärt materjal käes – kahe pisut napaka vulkanoloogi lõputu arhiiv –, siis oleks patt sellest halba filmi teha. Aasta ilusaim armastusfilm. 11. "Moonage Daydream" Režissöör: Brett Morgen Noh, kui te tahate neid igavaid rääkivate peadega Wikipedia-dokke, siis minge puu taha. "Moonage Daydream" näitab, et üks hea muusikadokk vaatab artisti alt ja ülevalt, seest ja väljas, lähtumata samal ajal liialt faktidest. 12. "Iseendast kõrini" ("Sick of Myself") Režissöör: Kristoffer Borgli Ruben Östlundi "Kurbuse kolmnurk" on ikka selline Lasteekraani tase võrreldes hullude norrakate ühiskonnakriitikaga. Steroididel provokatsioon, mis kannab lõpuni välja. "Iseendast kõrini" Autor/allikas: Kaader filmist 13. "Ära räägi kurja" ("Speak No Evil") Režissöör: Christian Tafdrup Ega need taanlased palju normaalsemad pole. Õudusfilm, mis piltlikult öeldes paneb sulle teki ümber ja annab sooja teetassi pihku, aga siis viskab selja tagant pangetäie kuuma rasva kaela. 14. "Hatching" Režissöör: Hanna Bergholm Oot-oot, ja misasja need soomlased veel tegid? Deemonlind käib linna peal pahategusid tegemas? Tundub, et eestlased on selleks veel liiga, khm, tavalised, et põhjamaade hulka kuuluda. 15. "Apollo 10 1⁄2: A Space Age Childhood" Režissöör: Richard Linklater No mida tean mina Apollo missioonide aegsest Ameerika popkultuurist? Richard Linklater loob aga pastelse unenäo, millest saab imeväel minu isiklik nostalgia. 16.-17. "Blonde" Režissöör: Andrew Dominik 16.-17. "Spencer" Režissöör: Pablo Larrain Eluloofilmid, mis näitavad keskmist sõrme kõigile neile, kes hakkavad moraaliõpikus järge ajama ja millegi üle vigisema. "Blonde" käitub Marilyn Monroe pahelise kuvandiga kui plastiliiniga, "Spencer" lükkab lihtsalt printsess Diana traagilise elu luubi alla ja küsib, kuidas me tänaseni seda debiilset kuningteatrit kummardada saame. 18. "Inisherini hinged" ("Banshees of Inisherin") Režissöör: Martin McDonagh Ei tea, kas Martin McDonagh üldse oskab halba filmi teha? Võib isegi öelda, et koos Östlundiga päästavad nad maailma halbadest komöödiatest. Kunagi on entsüklopeedias "musta komöödia" juures "Inisherini hingede" kirjeldus... 19. "Aftersun" Režissöör: Charlotte Wells Pisut sarnane lugu nagu Iiri Oscari-kandidaadi "Vaikse tüdrukuga": toimub väga vähe, aga filmi lõpus – kiitus ühe maailma parima loo ehk "Under Pressure'i" imelise kasutuse eest – istud ja pisarad voolavad. Puudutab hinges neid nurgataguseid, kuhu me vaadata ei taha. 20. "Glass Onion: A Knives Out Mystery" Režissöör: Rian Johnson Mis on ühe hea whodunnit 'i saladus? Ei tohi oma vaatajat idioodiks pidada ja tuleb film valada üle ohtra (ja ma rõhutan veelkord, ohtra!) koguse cool 'iga. Kui järgmine osa on sama hea, siis ei soovi küll, et Rian Johnson oma filmisarja veel nii pea lõpetaks.. 21. "Lähestikku" ("Close") Režissöör: Lukas Dhont Lugu kahe poisi sõprusest, mis viib vaataja alati ühe sammu võrra liiga lähedale. Väga-väga-väga tumedates värvides portree elu halastamatusest, mis sunnib igaüht enda sisse vaatama. 22.-23. "The Stranger" Režissöör: Thomas M. Wright 22.-23. "Nitram" Režissöör: Justin Kurzel Enamikele rahvastele meeldib rääkida oma kangelastest, aga austraallased näitavad ühe aasta jooksul lausa kaht oma kõige rõvedamat jätist. Mõlemad lood on seejuures täpse autorikäega pakitud trilleri vormi. "Nitram" Autor/allikas: Ben Saunders 24.-25. "Guillermo del Toro's Pinocchio" Režissöör: Guillermo del Toro 24.-25. "Marcel the Shell With Shoes On" Režissöör: Dean Fleischer-Camp Einoh toredad on need Disney'd ja Pixarid ja muud peresõbralikud disainmultikad, aga need kaks on ikka tõeline animatsiooni tipptase nii sisulises kui tehnilises mõttes. Väga tahaks, et siia kõrvale kuuluks ka Henry Selicu "Wendell & Wild", mis jäi aga veidi liiga lahjaks. 26.-27. "Naise sõna" ("She Said") Režissöör: Maria Schrader 26.-27. "Naised räägivad" ("Women Talking") Režissöör: Sarah Polley Naised räägivad, naised kirjutavad. Meie kääriva ja misogüünse värdmaailm avameelsed portreed, mis pühitsevad head loojutustust. 28. "Neiud, neiud, neiud" ("Tytöt, tytöt, tytöt") Režissöör: Alli Haapasalo Juba teine Soome film TOP30 hulgas, mis näitab, et oli hea aasta (napilt jäi joone alla ka "Puuraiduri lugu"!). Võimalik, et üldse üks viimase kümne aasta parimaid noortefilme? Keerulised, peaaegu võimatud tunded on kuidagimoodi purki püütud. 29. "Põhjalane" ("The Northman") Režissöör: Robert Eggers Pseudoajalugu toob mulle enamasti külma higi otsa ette, aga Robert Eggersi viikingieepos on nii ogar, higine ja verine, et olen selle filmi ees lihtsalt relvitu. 30. "Sparta" Režissöör: Ulrich Seidl Kui tema värske triloogia avafilm "Rimini" oli vahva rämekomöödia, siis "Sparta" meelitab sind põrgusse ja keerab ukse selja taga lukku. Film, mida me ei taha näha, aga see ei vähenda kuidagi selle materjali väärtust. Eeva Mägi režissöör Välismaiste filmide TOP 1. "Aftersun", režissöör Charlotte Wells Selle aasta kõige ilusam ja tundlikum film. Meeletult vaikne tiks, aga otse südamesse. 2. "Tár", režissöör Todd Field 3. "Lagritsapitsa", režissöör P. T. Anderson 4. "Maailma halvim inimene", režissöör Joachim Trier 5. "Inisherini hinged", režissöör Martin McDonagh 6. "Vaal", režissöör Darren Aronofsky "Vaal" ("The Whale") Autor/allikas: Kaader filmist 7. "Kurbuse kolmnurk", režissöör Ruben Östlund 8. "Teadmatuse öö", režissöör Payal Kapadia 9. "Ei", režissöör Jordan Peele Kodumaiste filmide TOP: 1. "Vaino Vahingu päevaraamat", režissöör Rainer Sarnet 2. "Machina Faust", režissöör Kaupo Kruusiauk 3. "Kapten Volkonogovi põgenemine", režissöör Natasha Merkulova, Aleksei Chupova 4. "Koerkorter", režissöör Priit Tender 5. "Sierra", režissöör Sander Joon 6. "Neidsaare hoo peal", režissöör Sulev Keedus 7. "Rentsli krahvid", režissöör Raoul Kirsima Timo Diener filmilevitaja 1. "Inisherini hinged" ("The Banshees of Inisherin", rež. Martin McDonagh) 2. "Fabelmanid" ("The Fabelmans", rež. Steven Spielberg) 3. "Menüü" ("The Menu", rež. Mark Mylod) 4. "Glass Onion: The Knives Out Mystery" (rež. Rian Johnson) 5. "Top Gun: Maverick" (rež. Joseph Kosinski) Top Gun: Maverick Autor/allikas: Hea Film 6. "Üüratu talendi talumatu taak" ("Intolerable Weight of Massive Talent", rež. Tom Gormican) 7. "Kõik, kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All At Once", rež. The Daniels) 8.–9. "Kalev" (rež. Ove Musting), "Hustle" (rež. Jeremiah Zagar) 10. "RRR" (rež. S.S. Rajamouli) 11. "Kurbuse kolmnurk" ("The Triangle of Sadness", rež. Ruben Östlund) 12. "Naiskuninga armee" ("Woman King", rež. Gina Prince-Bythewood) 13. "Vaal" ("The Whale", rež. Darren Aronofsky) 14. "Vennad" ("Bros", rež. Nicholas Stoller) 15. "Punane pandaplika" ("Turning Red", rež. Domee Shi) 16. "Hea boss" ("El buen patron", rež. Fernando Leon de Aranoa) 17. "Mis on armastusel selle kõigega pistmist?" ("What's Love Got to Do With It?", rež. Shekhar Kapur) 18. "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nichts neues", rež. Edward Berger) 19.–20. "Sisu" (rež. Jalmari Helander), "Tagurpidi torn" (rež. Jaak Kilmi) 21. "Nothing Compares – Sinead O'Connor" (rež. Kathryn Ferguson) 22. "Good Luck to You, Leo Grande" (rež. Sophie Hyde) 23. "Guillermo Del Toro's Pinocchio" (rež. Guillermo Del Toro) 24. "Ei" ("Nope", rež. Jordan Peele) 25. "Pahalased" ("The Bad Guys", rež. Pierre Perifel) Mariliis Mõttus Müürilehe toimetaja 1. "Inisherini hinged" Martin McDonagh´ film kahe mehe pikaajalise sõpruse äkilisest lõpust ning draamast ja absurdist, mis sellele järgneb, on ühtaegu inimlik, kurb ja väga naljakas. Omamoodi Iiri variant Andrese ja Pearu vägikaikaveost. 2. "Tár" Todd Field on toonud ekraanile linateose sellest, kuidas väga andekas, kuid samaaegselt võimuga sehkendav inimene saeb jultunult oksa, millel ta istub. "Tár" Autor/allikas: Kaader filmist 3. "RRR" Parafraseerin kuskilt silma jäänud tsitaati, et kõik Marveli filmid peaksid olema nagu Bollywoodis valminud "RRR". Selle aasta suurim üllataja, mis kaldub oma eriefektide ja märulistseenidega kohati täielikku absurdi ja megalomaaniasse, olgu selleks siis võitlus VFX-tiigriga või tsirkusenumbrid põleval sillal. Muidugi ei puudu siit ka Bollywoodile omased efektsed tantsu- ja laulunumbrid. 4. "Põhjalane" Kõigepealt tahaksin alustada režissöör Robert Eggersi teemavalikutest, tänu millele olen asunud looma juba mõttelist listi, kellest või millest ta järgmise filmi teha võiks (ametlikult on juttu olnud Rasputini sarjast ja Nosferatu filmist). Seekordses viikingiloos, kust leiab saagadele kohaselt verd, lund, müütilisi tegelasi ja parajas annuses rinnalihaseid, on Eggers jätnud alles müütidele omase tooruse, mis mõjub kohati isegi heas mõttes koomiliselt, kuid näitab Eggersi siirast süvenemist oma algmaterjali. 5. "Batman" Kuigi mõned süžeearengud veerevad "Batmani" viimasel pooltunnil veidi rööbastelt maha, on gooti-Batman see parim Batman. 6. "Aftersun" Isa ja tütre puhkus ühes Türgi kuurortis. Film, mille tunnet ei julgegi tegelikult sõnadesse panna. 7. "We Are All Going to the World´s Fair" Kõigi maailmas tehtud õudusfilmide hulka arvestades on siiski veel filme, mis suudavad õõva tekitada. Ja veel sellist, et tunned seda füüsiliselt. Päris õudusfilmiks "World Fairi" tegelikult nimetada ei saagi, aga siit võib kaasa võtta mõtte, et inimkogemuses endas koos üksilduse ja oma koha leidmisega on hirmutavat rohkemgi kui fantaasiates. 8. "Guillermo del Toro's Pinocchio" 15 aastat paika lihvitud ning väga selgelt del Toro käekirjaga uusversioon, mida alguses vaatama asudes ei oskaks oodata, et mõtled sellest veel mitu nädalat hiljemgi. 9. "Machina Faust" Maria Fausti on põnev jälgida nii muusiku kui inimesena, isegi siis, kui ta marineeritud seeni sööb. "Machina Faust" Autor/allikas: Flo FIlm 10. "Bodies Bodies Bodies" Zoomer-generatsiooni peegeldav õuduskomöödia, mis ei pane kägarasse tõmbama nagu "World´s Fair" seda teeb, aga on piisavalt pinget hoidev ja meelelahutuslik, et lõpuni välja vedada. 11. "Nope" Jordan Peele´i filmidega on tihti selline tunne, nagu oleks just poes käinud ja külmkapi täis ostnud – paprikaga võileivamääre, suvikõrvits, porgandisalat, Leedu kohuke. Kõike saab! 12. "Läänerindel muutuseta" Raamatut ja "Läänerindel muutuseta" ekraniseeringut kõrvutades tunnen filmis puudust peategelase Pauli sisemonoloogidest, kuidas ta suurtükitule eest varju otsides näo mulda vajutab ja maapinna olulisuse üle arutab. Film ise on muidugi robustselt ehe meeldetuletus sõja mõttetusest ja sellest, kuidas midagi muutunud pole. Elise Jagomägi filmikriitik 1. "Kaheksa mäge" 2. "The Banshees of Inisherin" 3. "Machina Faust" 4. "Tár" 5. "All Quiet on the Western Front" 6. "Kurbuse kolmnurk" 7. "All the Beauty and the Bloodshed" "Kõik see ilu ja verevalamine" ("All the Beauty and the Bloodshed") Autor/allikas: Kaader filmist 8. "Lagritsapitsa" 9. "Corsage" 10. "The Menu" Tauno Vahter kirjastaja "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Kui sulle meeldivad Wes Andersoni, Todd Solondzi või Noah Baumbachi filmid, siis meeldib ka "Lagritsapitsa": siin on sarnast mõrumagusat atmosfääri, üleskasvamise lugu ja koomilise ja traagilise vaheldumist. "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness") Rubenöstlundilik film, mis taas kord rõhub kuivale ebamugavustundele ja ootuspärasele ühiskonnakriitikale, aga kohati mängib selle suurepäraselt välja. Tõsi, järgmine kord võiks ehk juba midagi uut olla. "Menüü" ("The Menu") Kulinaar-ühiskonnakriitiline komöödia, lahjem versioon Yorgos Lanthimose käekirjast, aga kena väike vaatamine. "Menüü" Autor/allikas: Kaader filmist "Tüdrukud" ("Tytöt, tytöt, tytöt") Kolme soome tüdruku üleskasvamise lugu. Tõestus sellest, et soomlased oskavad teha ka muud kui järjekordset kirjeldust Lapimaal elavatest karvastest meestest ja eeslinna sõnaahtratest mustvalgetest joodikutest. "Machina Faust" Mõtlemapanev dokumentaal, milline võiks või peaks olema loomeinimese portree ja mis peitub selle taga (või mis me arvame, et peitub selle taga). "Kalev" Aasta kõige vaadatavam eesti mängufilm. Tõsi, konkurents ei olnud ääretult tihe. "Kõik, kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All At Once") Aasta üks suuremaid kui mitte kõige suurem indie-hitt, mille süžee lugemine ei ütle filmi kohta kuigi palju, siis tegevus on kohati lihtsalt nii jabur. Liigselt analüüsida pole mõtet, parem mõju on siis, kui lihtsalt lasta ennast kanda. "Inisherini hinged" ("Banshees of Inisherin") Filmist "Palgamõrvarid Brügges" tuttav duo Colin Farrell ja Brendan Gleeson kohtuvad Martin McDonaghi uues filmis seekord vanameestena ühel väikesel Iiri saarel 1920. aastatel. Lihtsast loost kasvab iirilikult tumeda varjundiga koomiline draama. "Katsumus" ("L´Evenement") Värske nobelisti Annie Ernaux´ raamatul ja isiklikul kogemusel põhinev lugu räägib tudengineiust, kes 1963. aastal peab otsima võimalust teha illegaalne abort. See film ei erine kuigivõrd kõigist teistest viimaste aastate abordifilmidest, kuid lugu on siiras ja tutvustab Ernaux´ teoste karmivõitu, ent teravapilgulist maailma. "Vaal" ("The Whale") "Vaal" on sügavalt inimlik draama ebamugaval teemal, mida hoiab kõrgel Brendan Fraser ja tema grimm või õigemini terve kaadervärk, mis ootuspäraselt ka erinevatele auhindadele nomineeritakse, sest peale tehnilise poole saab see linnukese kirja terve rea auhinnapretendendile esitatud nõudmiste osas. Pilleriin Raudam filmikriitik 1. "Elvis" Režissöör: Baz Luhrmann Baz Luhrmanni poolt kinolinale püütud Elvis Presley elu kõigi emotsionaalsete värvingute ja muusikaga võlus vanema põlvkonna publikut ning juhatas noorema põlvkonna ajaloopeatükki, mille puhul noored isegi ei teadnud, et nad sellest nii lummatud võiks olla. Austin Butler tegi filmiga ühe säravaima rolli biograafilistes filmides ning tõenäoliselt ootab teda selle eest ka varsti Oscar. "Elvis" Autor/allikas: Entertainment Pictures / Scanpix 2. "Iseendast kõrini" Režissöör: Kristoffer Borgli Absurdi täis pilguheit tänapäeva sotsiaalmeediast mõjutatud maailma. Visuaalilt kohati tülgastav ja kohati kaunilt naturaalne. Borgli küsib, kui kaugele on inimene valmis minema, et olla tähele pandud ja kuuluda eliiti. 3. "Ära muretse, kullake" Režissöör: Olivia Wilde "Don't Worry Darling" võiks vabalt pretendeerida aasta skandaalseima filmi tiitlile, ent Olivia Wilde on visuaalselt maitsekas tervik hoiab endas nii arutelu naise positsiooni üle ühiskonnas kui ka inimkonda igavesti painavat küsimust, kuidas olla õnnelik. 4. "Suur soo" Režissöör: Remek Meel Remek Meele teoses avaldub inimese ja looduse ühise rütmi võlu. See pole tavaline dokumentaalfilm Eestimaa lummavast loodusest, vaid ühe mehe lugu, mida on võimalik jutustada vaid teda ümbritseva keskkonna toel. 5. "Kaks tundi õnneni" Režissöör: Moonika Siimets Moonika Siimets tõi ekraanile teema, mis on meie ühiskonnas nii tavapärane, et seda peaaegu ei panegi tähele – Soome läinud eestlased. Dokumentaalfilm tabab nii Soome eestlaste rõõme-igatsusi kui ka vaatab lähemalt, milliseks on kujunemas mere taga elavate laste suhe maha jäänud kodumaaga. 6. "Fabelmanid" Režissöör: Steven Spielberg Perekonnadraama on Hollywoodi klassika, ent Spielberg on viinud tegevuse 20. sajandi keskpaika, võtnud tegelasteks juudiperekonna ning jutustab läbi Fabelmanide ka enda filmitegijaks saamise lugu. Osaliselt autobiograafiline, südamlik ja ilusa visuaaliga jutustatud linateos. 7. "Erik Kivisüda" Režissöör: Ilmar Raag Raag on kogupere fantaasiafilmiga toonud kinolinale värskuse – noorema vaataja jaoks on filmis südamlikkust ja õppetunde, vanemal publikul on aga põnev jälgida teostust ning veenvat näitlejatööd. Eesti filmimaastik vajab taolisi koguperefilme! 8. "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Östlund võtab julmalt ette rikkad ja eluvõõrad ning pigistab sellest välja nii palju absurdi ja huumorit kui vähegi võimalik. Režissöör jääb enda käekirjale kindlaks, ent on oma viimasesse filmi toonud kerg(l)ust, mis tema teostes pole varasemalt saanud domineerida. 9. "Kalev" Režissöör: Ove Musting "Kalevi" tegijad avasid Eesti filmimaastikul ukse uude filmižanrisse ehk spordidraamasse. Mait Malmsten, Priit Võigemast ja Reimo Sagor said taaskord end tugevate näitlejatena tõestada, kuid "Kalev" paistab eriti tugevalt silma oma kõrge production value poolest. 10. "Teekond emaga" Režissöör: Hilmar Oddsson PÖFFil tänavu grand prix võitnud Islandi-Eesti koostöö film kulgeb oma mustvalges vormis ja aeglases rütmis, ent selles rulluvad lahti keerulise ema-poja vahelise suhte, mille universaalsus ei kao maailmast kahjuks mitte kunagi. Johanne Lõhmus filmiajakirjanik Siin on minu sel aastal vaadatud 18 filmi, mis on jäänud pikemaks ajaks meelde ja on kahtlemata väärt kunagi uuesti vaatamist. Oli jälle aasta, kus sai peamiselt vanemat kino avastatud ja taasavastatud, aga oli ka piisavalt palju värsket, mis korda läks ja ka teistele võiks soovitada. Need 18 teost pole paremusjärjestuses, kuna pean neid kõiki võrdselt eriliseks, vaid viimati nägemise järjekorras. "Girl Picture ("Tytöt tytöt tytöt") Režissöör: Alli Haapasalo Väga eluline ja hea tempoga noortefilm Soomest. Sümpaatsed tegelased, arusaadavad probleemid, emotsionaalsed lahendused, mis on usutavalt välja mängitud ja ilma meeletu maailmavaluta, vaid põhjamaise poolpohhuistlikult südamliku entukaga. Tipp-topp tyttöfilmi. "Vaino Vahingu päevaraamat" Režissöör: Rainer Sarnet Suurepärane näide suurepärases loomingulises vormis filmitegijast, kes teab, mida ta tahab ja suudab tänu sellele luua väga nauditava portree. Väga hea teos loomingule pühendatud elu keerdkäikudest. Esimest korda nähtud 2021 PÖFF-il, aga sel aastal mitmel korral veel üle vaadatud film ning iga vaatamisega läks paremaks. "Vaino Vahingu päevaraamat" Autor/allikas: Kaader filmist "CODA" Režissöör: Sian Heder Film, mis oma südamlikkusega tõi peaaegu pisara silma. Lihtsalt väga-väga hinge läinud lugu sellest, kuidas perekond annab ja perekond võtab, räägitud teismelise (pool)siirast perspektiivist. "Tagurpidi torn" Režissöör: Jaak Kilmi Korraga lihtne ja oma lihtsuses ka meisterlik põnevik, mille peaosas on lapsed, kes peavad vanemate tegevusetuse või huvipuuduse tõttu kiiremini suureks kasvama kui see ehk harmoonilisemas või hoolivamas ühiskonnas vajalik peaks olema. Lastefilm täiskasvanutele. "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Režissöör: Paul Thomas Anderson Silmapaistvalt siiras ja kütkestav film kartmatusest väljakutsete ees ja mängulisest suhtumisest iga ette juhtuva takistuse ületamiseks, sest kõik on alles ees ja millegi pelgamiseks pole oidu. Startapapindus-rehepapindus, mis on pandud stiilsemasse ja visuaalselt kütkestavamasse aega kui praegune, aga mis oma lokkava viletsuse ja priiskava külluse paradokside poolest tänasest maailmast väga palju ei erine. "Memoria" Režissöör: Apichatpong Weerasethakul Elamus, mida kino viimasel ajal liiga harva pakub, raske selgitada, aga hea tunda. Kummaline teekond, mida oli väga mõnus kaasa teha. "Korsaaž" ("Corsage") Režissöör: Marie Kreutzer Tugev draama, nii teema, teostuse kui kunstiliste ambitsioonide poolest. Alati on läinud korda filmid, mis julgevad oma reegleid kehtestada ning seejärel sellesse kehtestatud reaalsusesse mänguliselt suhtuda. Igati sobiv vaatamine aastal, mil maailmast lahkus Elizabeth II ja Leonardo DiCaprio pruutide vanusepiir oli üks popimaid meeme. "Murina" Režissöör: Antoneta Alamat Kusijanovic Ülihästi lavastatud ja üles võetud lugu ahistavalt autokraatlikust peresuhtest isa ja tütre vahel imeilusal Horvaatia rannikul. Tänavuse kohaliku kinolevi ilmselt suurim positiivne üllataja (au ja kiitus levitajale, A-One Films!). "Murina" Autor/allikas: Capital Pictures "81 Meters" Režissöör: Janis Abele Armastuskiri kaduvale kinoromantikale, mis tehtud meie naaberriigis lõunas. Mitut projektsionisti sa tunned? "Hipodroom" Režissöör: Vladimir Loginov Vägagi nauditav poeetiline uurimus kaduvast kultuurinähtusest Tallinna südames, kus peagi valitseb avatud ja värskes õhus kogukondlikult toimuva tegevuse asemel kapitalistlik suletud uste taga naudisklemine, millest mitte üks hing maailmas filmi teha ei viitsiks. Au ja kiitus autorile, kes on üks väheseid filmitegijaid, kes Eestis elava märkimisväärse vähemuse ehk vene keelt emakeelena rääkiva kogukonna lugusid jutustab. "A House Made of Splinters" Režissöör: Simon Lereng Wilmont Tugev inimlikkuse pauk Ukraina lastekodust, mis pole üldse nii südantlõhestav kui karta võiks. Eelkõige seetõttu, et lastel on imepärane võime endaga hakkama saada eriti hästi just siis, kui lapsevanemate peale absoluutselt kindel olla ei saa. "Räägi ära" Režissöör: Marta Pulk Eestis tehakse kahjuks väga harva globaalse haardega filme, mis julgevad sekkuda või pakkuda inimestele osalemisvõimalust sellises mastaabis nagu "Räägi ära". Ja Eestis tehakse väga-väga harva poeetilisi globaalse haardega südamlikke dokumentaalfilme, mille loo jutustamine ja üldistusvõime ei vaja eesti keele ja kultuuri kohaspetsiifikat. "Räägi ära" on üks selline film. Hästi õnnestunud ja korda läinud film. "The March on Rome" Režissöör: Mark Cousins Väga ulatuslik ja mõjus arhiivikaadritest kokku pandud uurimus fašismi sünnist 100 aasta taguses Itaalias. Kahjuks ka Eestis hirmuäratavalt ajakohane, eriti peagi toimuvaid riigikogu valimisi ja avalikkuses ikka hästi levivat sallimatut, vassivat ja labaselt ebaviisakat vastandavat retoorikat silmas pidades. "Machina Faust" Režissöör: Kaupo Kruusiauk On erakordne, kui meestekeskses Eesti filmis võtab keegi vaevaks ka kellestki teisest kui eesti mehest lugusid jutustada. Kaupo Kruusiauk julgeb seda teha juba mitmendat aastat järjest ja tema filmid lähevad aina paremaks. "Machina Faust" on intrigeeriv portree ühest väga tugevast isiksusest ja geniaalsest muusikust. Film, mis väärib tähelepanu. Tehtud dokumentalisti poolt, kes väärib tähelepanu. Hea filmi tunnus on see, kui vaataja näeb midagi sellist, mida tal ilma selle filmita poleks võimalik kogeda, ning "Machina Faust" on täis selliseid momente. "All the Beauty and the Bloodshed" Režissöör: Laura Poitras Film väga huvitaval ja vajalikul teemal (USA opioidisõltuvus ja -surmad + kunstifilantroopia + ravimimiljardid + New Yorgi 20. sajandi teise poole kunstiskeene = kuidas ja miks need üldse omavahel seotud on?), mis loodetavasti leiab maailmas palju kõlapinda tänu Veneetsia filmifestivali Kuldlõvi võidule. Näide sellest, et muutus saab toimuda ainult siis, kui kellelgi siseringis on piisavalt palju südametunnistust ja julgust rahale vastu astuda. "Sierra" Režissöör: Sander Joon Erakordselt leidliku huumorimeelega südamlik film, kus krooksuvad konnad teevad unustamatu kõrvalosa. Kõik auhinnad annaksin "Sierrale", sest eestlased tavaliselt pole olnud eriti head kunstiliselt kõrgel tasemel ja! positiivse meelelaadiga erksates toonides filmide tegijatena. Sander Joon ja "Sierra" tõestavad vastupidist. Samuti film, mida on õnnestunud aasta jooksul mitmel korral vaadata ja läheb iga vaatamisega aina paremaks. "Inisherini hinged" ("The Banshees of Inisherin") Režissöör: Martin McDonagh Mustemast mustem komöödia jäärapäisusest, keskpärasusest, lauslollusest ja lihtsameelsusest. Aga ka headusest, ebakindlusest, loomingulisusest ja hoolivusest. "Katsumus" ("L'Événement") Režissöör: Audrey Diwan Väga hästi tehtud ja ülivajalik film ajal, kui maailmas on endiselt riike, kus abordi tegemine on illegaalne või räägitakse tõsimeeli selle keelustamisest (ka meie lähiriikides), samal ajal kui adekvaatse seksuaalhariduse õpetamine üldhariduskoolides paistab pigem tabu olevat. Nii ebaõiglane film, et valus hakkab. Chris Reintal filmikriitik 10. "Ära muretse, kullake" (""Don't Worry Darling") Moodne "Stepford Wives", kus keskendutakse vähem soorollidele ja rohkem pingekruvimisele ja kesksele müsteeriumile. Vaene Florence Pugh – keda põhjalikult kiusati mõne aasta eest "Midsommaris" – on jälle pandud mängima paranoilist ja paanitsevat naist. Aga kui ta suudab nii-nii hästi seda rolli mängida, siis usun, et tulevikus kiusatakse teda kindlasti veel. "Ära muretse, kullake" ("Dont Worry Darling") Autor/allikas: Warner Bros / Pressimaterjalid 9. "3000 aastat igatsust" ("Three Thousand Years of Longing") Pärast "Mad Max: Fury Roadi" on George Miller toonud kinolinale veel ühe värvilise vaatemängu. Seekord plahvatavate autode asemel midagi täiesti vastandlikku – vestlused armastusest. Muinasjutuline lugu muinasjuttudest. 8. "Elvis" Kes võiks paremini sobida portreteerima teemandisäralist keebikandjast rokikuningat kui mitte Baz Luhrmann oma hullumeelse ülespuhutud ja kõrgelennulise stiiliga? Väsitav vaatamine otsast-lõpuni, aga täis väljapaistvaid momente, mida kindlasti tahaks kunagi üle vaadata. 7. "Ei" ("Nope") Kui räägiksin kõigest, mis selle filmi juures head on, võtaks see teie avastamisrõõmu täiesti ära… Piisab ehk sellest, kui mainida, et tegemist on Jordan Peeli filmiga. Hea ulme ja metafoor on seekord põimunud Hollywoodi teemadega. 6. "Vaal" ("The Whale") Brendan Frasieri tagasitulek pole sugugi üleliia üleskiidetud. 5. "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness") Filmi ühiskonnakriitika on üsna laialivalguv. Kapitalism, feminism, sotsiaalmeedia, mood – kriitikat jätkub iga valdkonna kohta. Küsimus, et mis selle kõige point oli, jääb paraku rahuldamata. Kuid sellest hoolimata on emotsioonid ja kogemused hetkest-hetkesse ehtsad ja mitmekesised. Saab nii laginal naerda kui ka tunda ennast päris tõeliselt merehaigena. 4. "Inisherini hinged" ("The Banshees of Inisherin") Väga banaalne, ent ometi absurdne. Üks sõber ei taha enam teisega suhelda. Ja nii lihtsalt ongi. Tegemist on aga siiski Martin McDonaghi filmiga, nii et dialoog pulbitseb mustast huumorist. Naljatamise taga on tunda aga siirast nukrust: meil on järjekordselt tegelane, kel on lihtsalt elulust läinud ja kes ei tea, kuidas endaga edasi minna. Kas hr McDonaghiga on ikka kõik hästi? 3. "Tar" Film viskab oma publiku – kui sa pole just ise orkestrimuusik või dirigent – sügavale tundmatusse vette. Kuuled sügavaid erialaseid vestlusi (mitte pelgalt Mozartist ja Beethovenist!) ning itaaliakeelsed muusikaterminid jäävad seletamata. Lydia Tar on roll, mida ainult ülimalt enesekindla olekuga Cate Blanchett suudab välja mängida. Oma ala tipp ja eneseteadlik, suure lugemusega, terava keelega, ambitsioonikas ja mis kõige tähtsam: veidike sotsiopaat. Kõik on tema kindla kontrolli all. Või nii vähemalt tundub. Aga ometi hakkab see kõik vaikselt lagunema, nagu aegluubis autoõnnetus… 2. "The Batman" Tundub, et Marvel on kolinud pigem sarjade maailma ja need superkangelaste filmid, mis kinolinale jõuavad, ei saavuta enam päris seda menu, mis eelneval kümnel aastal. Isegi suurte tegijate – Taita Waititi ja Sam Reimi – etteasted said kriitikutelt üsna keskpärase vastuvõtu. Aga siiski, üks superkangelase film jäi sel aasta silma! Matt Reevesi "The Batman" sarnaneb rohkem detektiivifilmidega (eriti "Se7en'iga") kui muude keebisemude värvilise CGI laser- show 'ga. "Batman" Autor/allikas: Capital Pictures / Scanpix 1. "Blonde" Ma pole küll suurem asi Marilyn Monroe austaja, aga kuuldavasti on tegu üsna kehva eluloofilmiga, mis ei esita oma käsitlusalusest tõetruud ega mitmekesist pilti. Selle filmi puhul kerkib ka mitmeid eetilisi ja moraalseid küsimusi, näiteks see, kas saab teha filmi ärakasutatud inimesest teda ära kasutamata. Aga kui jätta need küsimused kõrvale, on tegemist aasta kõige muljetavaldavama ja meeldejäävama filmikogemusega – pea kolm tundi rusuvat traagikat esitatud kaootilisel ja unenäolisel viisil. Super! Liisi Rohumäe stsenarist, BAFTA liige 2022. filmiaasta lemmikud: "Babylon" Nimele väärilise suursugususega rullub meie silme ees lahti Hollywoodi kuldajastu. Üdini nauditav kinoelamus, mis pakub meile ühe filmiajaloo parima peostseeni ja ka ühe tabavaima vestluse filmikriitiku ja filmistaari vahel. Siit tuleb teenitult Oscari-nominatsioon nii Margot Robbie'ile kui Brad Pittile. Damien Chazelle teab, et kunst on korraga nii kaduv kui jääv. Et kõik kordub aina ikka ja jälle. Et iga jumala päev saabub Hollywoodi aina uusi särasilmseid talente. Ja et koidab ka päev, kus mitte keegi ei mäleta mitte ühtegi tänaste filmispetsialistide poolt siin aasta kokkuvõttes mainitud filmidest. Või siiski..? "Naise sõna" Mis juhtus enne New York Timesi artiklit, mis kõike muutis? Režissöör Maria Schraderil oli lahendada üks selle aasta keerulisemaid ülesandeid – tuua ekraanile lugu #MeToo sünnist, tehes seda nii fakte kui ka looga otseselt seotud olnud naisi austavalt. Nii filmitegijal kui filmil endal puudub igasugune ego – "Naise sõna" ei suurutse, vaid jälgib, mõjudes kohati dokumentaalsena. Metatasandit tõstab veelgi eriti puudutav rollisooritus Ashley Juddilt, kes mängib filmis iseennast. See siin on aasta kõige parem film vaprusest. "Bardo" Alejandro G. Iñárritu film on vaieldamatult visuaalne meistriteos. Iga kaader on siin imetlust väärt, tekitades samal ajal ka küsimuse, "Oot, aga kuidas nad seda tegid?" Samavõrd puudutas mind ka filmi otsinguline sisu. Eriti just immigrandi eluga paratamatult kaasnev duaalsus. Kuidas lepitada omavahel kahte kodu ja keelt? Kuidas jääda erinevates riikides ja erinevate kultuuride keskel ikkagi iseendaks? "Fabelmanid" Sel aastal on palju filme, mis vaatavad tagasi. Steven Spielberg teeb seda talle omase meisterlikkusega. "Fabelmanid" on üllatavalt aus sisevaade maailma ühe kuulsaima režissööri nooruspõlve. Ühtlasi on see liigutav portree lapse ja vanemate vahelisest delikaatsest suhtest. "Fabelmanid" Autor/allikas: Kaader filmist Kuid Spielberg räägib siin ka filmitegija vastutusest. Kes on fookuses? Kes jääb sealt välja? Kuhu ja kuidas suunata kaamera omab tihtipeale laiemat kõlapinda kui aimatagi oskame. "The Wonder" Sebastián Lelio mõtlemapanev film mängib vaatajaga esimestest sekunditest. Mida me usume ja mida mitte? Ometigi nõuab ju ka kinolinal nähtu vaatajalt usku? Me usume neid tegelasi ja neid maailmu, kuhu film meid viib. See tundub meile päris. See ongi päris. Või ei ole? Samas olukorras on ka filmi peategelased, kes peavad otsustama, kas nende külas on aset leidmas ime. Väga hea rollisooritus Florence Pugh'ilt, kuid kõige mõjusam on siiski filmi lugu ja sõnum ise. Mitte miski – ei religioon, poliitika, raha ega kunst – ei tohiks olla olulisem kui ühe lapse elu. "RRR" Kõige meelelahutuslikum film sellel aastal. Ma ei ole ammu ühele filmile nii hoogsalt ja elavalt kaasa elanud – plaksutades, huilates, südamest naerdes. Võimas adrenaliinilaks, mille puhul on hea tuju garanteeritud. Nimest S.S. Rajamouli kuulete veel palju. Küll ei tohiks filmi vaadates unustada, et stsenaarium on siiski kahepalgeline – Briti kolonialism ja rassism on paksult ja rasvaselt välja toodud, ent teisalt on film ise rassistlik India vähemuste suhtes, kandes jõuliselt edasi riigis valitsevat fašistlikku kastisüsteemi. "Kurbuse kolmnurk" Võimu- ja rahajanu ning silmakirjalikkus on Ruben Östlundi käe all nii mõjus ja eluline ja väga-väga naljakas. Niivõrd peenelt läbi töötatud film, kus absoluutselt iga stseen ja kaader annab edasi teemat ja mõtet. Sattusin filmi juhuslikult vaatama Alamo Drafthouse kinno, kus pakutakse linastuste ajal süüa-juua. Kui teenindaja filmi ajal ringi sibas, mõtlesin endamisi, et huvitav, kas inimesed saalis mõistavad, et "Kurbuse kolmnurk" on just nendest. Ja nagu ütleb ka film ise – loomulikult ei ole neil aimugi. "Fire of Love" Sara Dosa dokumentaalfilm toob meieni kaadrid otse purskava vulkaani äärelt. Kaadrid, mis filmiti aastakümneid tagasi abielupaar Katia ja Maurice Krafft poolt. Kaks teadlast, kes pühendasid kogu oma elu vulkaanidele. Ja need kaadrid... Ma pole kunagi näinud midagi nii pühalikku. Midagi nii ebamaist. Nii kütkestavat. Filmi vaadates tekkis tunne, et näen midagi, mida inimsilm justkui ei tohikski näha. Ivar Murd Kino Sõpruse tegevjuht 1. "I Didn't See You There" See dokumentaalfilm võitis mu südame. Film võtab tohutult palju riske ja poeb hinge ning avab seeläbi maailma, mida paljud meist lihtsalt ei suuda mõista. 2. "Mida me näeme, kui vaatame taevasse?" Targematel oli see juba nimekirjas eelmine aasta. Minuni jõudis film aga 2022. aastal. Ootamatu, lõbus, värske ja julge – põnev vaatamine algusest lõpuni. Väga kahju, et nii vähesed seda filmi kinno jõudsid vaatama. Pikka elu talle aeglases programmis! 3. "Licorice Pizza" Nägin seda filmi aasta alguses ja sellest tundub on möödas terve igavik. Umbes nagu aeg, mis filmis jäädvustatud. Ja noorus. 4. "Fire of Love" Kui keegi ütleks mulle, et see dokk on tegelikult lavastatud ma usuks neid. 5. "Eo" Teeme Sõpruses Bremeni linna moosekantide päeva: "Eo", "Stray", "Kedi" ja mingi lühifilm lindudest pidi olema. 6. "Triangle of Sadness" Oleks iga okseratas vaid nii lõbus. "Kurbuse kolmnurk" Autor/allikas: Kaader filmist 7. "Sierra" Parim kodumaine film 2022. aastal. 8. "Vaal" Ma ei ole peale seda filmi enam McDonaldsis käinud. Heas mõttes. 9. "Brian and Charles" Tore, et keegi veel sellist filmi teeb. Kui mul oleks lapsed, siis ma vaataks seda nendega. 10. "Moonage Daydream" Kuigi tagantjärgi jättis palju soovida ja 1990. aastad jäid sisuliselt filmis vahele, oli selles maailmas viibimine siiski üli-ülimõnus. Loodan, et jõuab Eestis kinoekraanidele. 11. "Kõik, kõikjal ja korraga" See film pidavat meeldima imbetsillidele. 12. "Hipodroom" Parim täispikk kodumaine film 2022. aastal. Golomidovi üllatav ja sihikindel operaatoritöö, Jegorovi oskus ehitada episoode ja peatükke, mis hoiavad lugu pinges ja koos ning Loginovi võime see kõik algusest (pea) lõpuni rööbastel hoida on imetlusväärsed. 13. "C'mon C'mon" "Ahh yeah, whatever you plan on happening never happens. Stuff you would never think of happens. So you just have to c'mon c'mon, c'mon c'mon c'mon." 14. "Ei" Jaa. Jordan Peele "Nope". Autor/allikas: kaader filmist 15. "Tár" Ainus, mida ma vaadates soovisin oli, et ma oleks saanud filmi kinos näha. 16. "Otsus lahkuda" Haip oli nii suur, et oleks oodanud veel rohkemat, kuid siiski väga tugev film. 17. "Nitram" Jälle film, mida käis kinos mingi 20 inimest terves riigis vaatamas, kuid oleks väärinud vähemalt 100 korda rohkem. 18. "Koerkorter" Eesti anima ruulib. 19. "Memoria" Jälle film, mis väärib kinoekraani. Midagi helifriikidele ja aeglase kino armastajatele. 20. "To the North" Hea film! Kuigi ma algusest alates mõtlesin, et meil siin Eestis küll keegi seda vaatama ei läheks, äkki ma eksisin? Äkki peale 2022. aastat läheks? Dannar Leitmaa ajakirjanik 1. "Fabian - ühe moralisti päevik" Umbes kolm tundi kestnud Saksamaa sisekaemuslikku filmi eelmise sajandi kolmekümnendate murdeajast käis vaatamas väga vähe inimesi. Eks pikkus, hüplik kaameratöö ja kõik muu selline. Samas "Babylon Berlin" meeldib kõigile ja nii on tegu ilmselgelt teenimatult väga vähe tähelepanu saanud teosega. 2. "Lagritsapitsa" Eks nende aasta alguse filmidega on keeruline, sest "Belfast" oli eelmise aasta TOP-is, aga sel korral jääb "Lagritsapitsa" siia. Tänapäeva käntselmaailmas veidi omapärase suhteloo pajatav film oli soe ja armas sõõm õhku. Barbra Streisandi abikaasa hetk oli üks kinoaasta naljakamaid minuteid. 3. "Kõik, kõikjal ja korraga" Ühel hetkel oli kogu mu sotsiaalmeedia sein täis taevani kiitvaid arvustusi. Läksin ka vaatama, saalis istusin ainsana, esimesed poolteist tundi ei saanud ma suurt midagi aru ja üritasin ajaviitmiseks ka magama jääda. Aga viimasel pooltunnil jooksid kõik pusletükid ideaalselt kokku ja elamus oli seda väärt. Ärge Rain Tolki ja tema igale poole postitatavat "see oli kõige mõttetum saast" uskuge, sest tema läks ka enne viimast pooltundi minema. Everything Everywhere All at Once Autor/allikas: VLG Filmid 4. "Tšaikovski naine" Ilmselt aastalõpu mõju, sest kui oleks "Leto" lavastanud Serebrennikovi film tulnud mõned kuud varem, siis mälu hägustumisega vajuks film allapoole. Aga erakordselt ebamugav käsitlus armastuse võimatusest, kui osapooled ei sobi absoluutselt kokku. 5. "Nope" Ehkki tegu võib olla Jordan Peele'i kõige nõrgema filmiga, siis on see piisavalt kõrgel tasemel, et olla aasta üks parimaid. Ulmeõudusvestern kohtub "Lõugadega". Kohalik intelligents muidugi jauras woke -kultuuri mõjudest ja muud säärast. 6. "Elvis" Igasugu jubedate biopic 'ide ülekülluse ajastul tuli üks ausalt eskapistlik teos suvel kinokassasid täitma ja Elvise dramaatiline elulugu säras ja sillerdas koos peaosalise suurepärase rollitäitmisega. 7. "Vaal" Rasvafoobias süüdistatud teos paksust inimesest, kes ei tantsi nagu Lizzo, vaid on üsna õnnetu. Tänapäeval nii ei tohi filmis näidata, aga näe, kuradid, ikka näitavad. Kes vastutab? 8. "Aurora päikesetõus" PÖFF-il Baltimaade võistluskavas esinenud dokumentaalne joonisfilm Armeenia genotsiidist. Kunagi hiilgas Jaapani anime, kuna joonisfilm võimaldas fantaasiat kasutada, kui päris võteteks enam sellist võimalust pole. Animatsioon muutub üha kasutatumaks ka dokumentalistikas, sest kust sa ikka sealt 100 aasta tagant neid pädevaid arhiivikaadreid leiad. 9. "Läänerindel muutuseta" Kui USA sõjafilmides surrakse kangelaslikult, siis Euroopa sõjafilmides surrakse üldiselt täiesti mõttetult. Erich Maria Remarque'i kultusromaani järgi tehtud film saabus Netflixi ja nii mõnigi mitteteadja sai teada, kes esimeses ilmasõjas võistlesid ja mis seal üldse toimus. 10. "Must telefon" Õudusfilmide üleküllus tänapäeva kinokavas on ilmselt kõigile näha ja suurem osa neist on ikka puhas kräpp. Paranormaalne vangistusdraama "Must telefon" täitis piisavalt lünki ära, et olla aasta parim õuduk. 11. "Koer" Channing Tatum sõidab koeraga mööda USA-d ringi. Lihtne ja liigutav lugu ettearvatava lõpuga, kuid päris huvitavate süžeemuutustega. Armas väike film. 12. "Nightmare Alley" Eks nende uute ideedega on Hollywoodis raske ja nii tehti aasta algul veel üks remake 'i remake, aga sedakorda krimimüsteerium kandis lõpuni välja ja oli nauditav vaatamine. 13. "Kurbuse kolmnurk" Sa pole piisavalt hipster, kui sa pole seda filmi näinud ja sotsiaalmeedias kiitnud. Väga vaimukas satiir oli võib-olla veidi liiga pikk ja võib-olla oli ka autoril paremaid teoseid. Aga kiidan ka siin ära, kuna nii on piisavalt hipster. 14. "Ära räägi kurja" Parajalt häiriv film viisakatest põhjamaalastest, kes on valmis poliitkorrektsuse ja allaheitlikkusega end sisuliselt ära tapma. Võinoh, mis sisuliselt. Ikka päriselt. 15. "3000 aastat igatsust" Tilda Swindon leiab lambi, kust tuleb välja džinn, kes räägib enda elust. Lood on värvilised ja siirupised, daamid saavad nutta. Mis sa filmilt ikka rohkemat tahad? "3000 aastat igatsust" Autor/allikas: Kaader filmist 16. "Õnne- ja fantaasiaratas" Jaapani triptühhon armastusest, mida hea õnne korral võis kinos nautida tühjas saalis. See on päris hea, sest siis saad pärast silma ära pühkida ja keegi ei näe, et ajas nutma küll. 17. "Top Gun: Maverick" Homoerootiline lennufilm tuntud väikeselt mehelt, kes teeb kummalisi asju, aga on enda vanusest hoolimata väga vitaalses vormis. Üks aasta süüdimatuid popkornifilme. 18. "Bullet Train" Veidi pikem tuntud mees, kes näeb enda vanusest hoolimata erakordselt vitaalne välja. Brad Pitt siis. Taas täiesti süüdimatult lõbus film, mis solvas seekord asiaate, jaapanlasi ja igasugu liiga tõsiseid inimesi. 19. "The Northman" Põhjamaine vägivaldne saaga toredate näitlejate ja päris jõulise kestvusega. Igasugu viikingi ja muude saagade üleküllusest hoolimata oli täiesti pädev vaatamine. 20. "99 kuud" Veel üks tore ja väike film, mis jooksis Artises, kus histriooniliselt häiritud noormees sattus samamoodi keerulise psühholoogilise profiiliga neidu suhestuma. Nagu inimeste isiksushäiretest arvata võib, siis lõppeb kõik kaose, kurbuse ja palju seksiga. 21. "Kalev" Paneme selle ka ikka. Eesti filmiaasta kõige tugevam teos. Või vähemalt kõige meelelahutuslikum film. Ralf Sauter Postimehe kultuuritoimetuse ajakirjanik 1. "Memoria" Ütlen ausalt, et mul oli kiusatus "Memoria" sellest edetabelist hoopiski välja jätta. Ma hirmsasti kardan, et keegi hakkab mu edetabelit uurides "Memoria" vastu huvi tundma, otsustab selle ära vaadata ja küsib siis endalt, et mis igav veidrus see oli. Kindlasti leidub ka inimesi, kes tunnevad "Memoriat" vaadates mingisuguse kosmilise kõrgema jõu puudutust. Kõige rohkem mulle meeldiks, et filmisõbrad avastaksid "Memoria" täiesti kogemata, aga mis seal ikka, otsustasin selle oma edetabelisse panna. "Memoriat" vaadates mõtlesin endamisi: olin unustanud, et filmid sellised üldse olla võivad. 2. "Wheel of Fortune and Fantasy" ("Õnne ja fantaasiaratas") "Õnne- ja fantaasiarattasse" kogutud argised, ent võluvad lühilood räägivad erinevatest inimestest samasugustes saatuslikes situatsioonides. Lugudes mängivad rolli ilusad kokkusattumused, igatsuslikud kohtumised ning imelikud suhtekolmnurgad. Ometi ei kaldu film kordagi labasesse melodraamasse. Lavastaja Ryusuke Hamaguchi armastab siiralt inimesi, tunnetab nende küpsust ja kaevab täiskasvanulikult nende sügavustes. Filmitegijana sütitab Hamaguchit ka uudishimu selle vastu, millised jõud meid lähendavad ja vastandavad. "Õnne- ja fantaasiaratta" lugudes kujutab ta inimliku läheduse saavutamist ootamatute juhuste kaudu. 3. "Murina" "Murina" lavastaja Antoneta Alamat Kusijanovic mõistab, et päriselu ei ole mõni muinasjutt, kus valgel hobusel saabunud prints kõik ilusaks teeb. Päriselus on tingimused, riskid ja kompromissid, mis kipuvad üle kaaluma mugavaid võimalusi. Tõsiasi, et filmi tegevus toimub eksootilisel saarel, mille lähiümbruses Julija näeb võõraid noori lõbusalt puhkamas, teeb teismelise tüdruku olukorra veelgi kurvemaks. "Murina" näitab, et inimese elukoht pole sugugi nii tähtis võrreldes sellega, kellega ta koos elab. Tõeline filmipärl, mis läheneb ühes perekonnas valitsevatele pingetele tähelepanuväärse tundlikkuse ja küpsusega. 4. "The Fabelmans" ("Fabelmanid") "Fabelmane" vaadates tekkis mul tunne, et Steven Spielberg pidigi ükshaaval kõik oma eelmised filmid ära tegema, enne kui ta sai "Fabelmanide" juurde asuda. "Fabelmanide" suguse filmi saab teha ainult elu videvikuaastatesse jõudnud lavastaja, kes on valmis oma senisele teekonnale meenutavalt tagasi vaatama, et vahendada meile kõiki selle valusid ja rõõme. See mälestusradu mööda kulgev film on nostalgiline nagu polaroidfoto ja tundlik nagu luuletus. 5. "Triangle of Sadness" ("Kurbuse kolmnurk") Selle aasta parim komöödia. Kuna ma ei saa endale lubada kruiisi luksusjahil, andis Ruben Östlünd vähemalt hea võimaluse naerda nende üle, kes saavad seda lubada! 6. "Causeway" Väike väheräägitud pärl, mille taga on rõõm seista. Suurepärane Jennifer Lawrence naaseb edukalt indie -juurte juurde. "Causeway" ei ole lihtsalt nauditavalt tasakaalukas draama posttraumaatilist stressihäiret põdevast sõjaveteranist. See film pani mind ümber mõtestama, kuidas sellisest teemast üldse on võimalik filmi teha. Mõnusalt rahulik film seejuures. Hing puhkab! Leiad voogedastusteenusest Apple TV+. "Causeway" Autor/allikas: Apple TV+ 7. "All Quiet on the Western Front" ("Läänerindel muutuseta") Mürisevate tankide saabudes mõjub see sõjadraama nagu hirmutav monstrumifilm. Teismelisi poisse saadetakse järjest kahurilihaks, sellega kaasneb lämmatavalt palju soppa, pori, verd, pisaraid ja kisendamist. Mingeid kangelasi või uhkeid triumfe siin ei ole, ainult sõdurite kannatustest surnud silmad. Vaimustava operaatoritöö ja helikujundusega suurfilm. 8. "Watcher" ("Jälgija") Minu lemmik õudusfilm 2022. aastast. Tõsi, neid "Tagaakna" vaimus paranoiapõnevikke on juba üksjagu tehtud, aga giallode vaimus tehtud "Watcher" mõjus sellegipoolest stiilikindlalt ja pakkus ootamatut närvikõdi. Leiad voogedastusteenusest Apple TV+. 9. "Vortex" ("Keeris") Mulle meeldib Gaspar Noé, sest ta oskab proovile panna seda, kuidas ma üldse filmi vaatan. Selliseid lavastajaid palju ei ole. "Keerises" jookseb kaks kaadrit, üks jälgib ühe katuse all elavat vanameest ja teine vanaprouat. Kui film kahe kaamera pilti korraga näitab, siis see mõjus ootamatu väljakutsena mu tähelepanuvõimele. Vahepeal tundus, et pean korraks ühe tegelase omapäi jätma, et keskenduda teise tegemistele. See vormilahendus leiab filmis ka eksistentsiaalse mõõtme, sest mõlemast kaamerapildist saab omaette eluliin. "Keerise" lõppedes tunnetasin heas mõttes oma surelikkust ja mõtlesin muheledes, kui veider see on, et taevariiki kutsutud inimesest jääb maha terve majatäis kraami. Aga film on kurva sisu kiuste üllatavalt eluterve ning väärt vaatamist. 10. "The Northman" ("Põhjalane") Robert Eggersi suure-eelarveline viikingimärul tekitas tunde, nagu istuksin hevimuusika saatel kaks tundi tulikuumas saunas. Filmi kandvaks jõuks on muidugi Alexander Skarsgårdi barbaarne vägilane, kes oma higise treenitud keha, hallides silmades virvendava loomalikkuse ning vulkaani kombel mulksuva raevuga mõjub suuremalt kui elu. Tema ümber valitsevad müütilised kosmilised jõud, rohetavad maastikud ning inimhingedesse vagusid raiuv vägivald. Tänu stiilikindlusele ning otsatult ürgsele maailmaloomele pole see ka muidugi pudisev Hollywoodi kraam, vaid kunstipärane suurfilm, mis maitseb ka nõudlikumale filmigurmaanile. Korralik vaatemäng, mille vaatamise järel elektritõukerattaga koju sõites sain tunde, nagu istuksin leegitseva hobuse seljas. Toon eraldi välja viis kodumaist filmi, mis mind kõige rohkem kõnetasid: 1. "Tagurpidi torn" Julge draama laste kurjusest, selle võimalikest tagamaadest ning lunastusest. 2. "Machina Faust" Maria Faust võiks mu tugiisik olla. 3. "Hipodroom" Visuaalselt esmaklassiline dokfilm unustatud kohast Tallinnas. 4. "Kalev" Lihtsalt hästi tehtud ajaviide ja Malmsten näeb vuntsidega täitsa kompu välja. 5. "Kõrb" Mõjuv otsinguline draama ühelt põnevamalt ja intelligentsemalt Eesti filmitegijalt. Annika Koppel filmiajakirjanik 1. "Inisherini hinged" Režissöör: Martin McDonagh Film kahest kaklevast vanamehest. Ja miks nad kaklevad? Nad on ju käinud aastaid pubis teatud päeval kindlal kellajal ja nüüd järsku üks ei tule, ilma igasuguse selgituseta. Kui teine uurib, milles asi, siis on vastus, et teine on liiga igav. Näitlejad Brendan Gleeson ja Colin Farrell naudivad ilmselgelt oma rolle. Iirimaa vaated filmis on ka muidugi täiesti vastupandamatud. McDonagh sai Veneetsia filmifestivalilt selle eest parima stsenaariumi ja Farell parima näitleja auhinna. Suurepärane film. "Inisherini hinged" Autor/allikas: Kaader filmist 2. "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Film provotseerib, ent Östlundi eelmine film "Ruut" juba harjutas meid sellega. "Kurbuse kolmnurk" on sisuliselt 2, 5 tundi üksteise otsa laotud sketše, sh ka mõningaid klišeesid. Seega, natuke liiga pikk. Mingis mõttes Monty Pythoni "Elu mõtte" remake. Östlundi käsitluses on inimene loll loom ja pälvib nii oma saatuse. Ilmselt vajame ikka ja jälle sellist karmi peeglit oma silmade ette, seda tõendab võit Cannes´i festivalil ja ka Euroopa filmiauhinnad. 3. "Kõik see ilu ja verevalamine" Režissöör: Laura Poitras See dokumentaalfilm pälvis tänavu Veneetsia filmifestivalil Kuldlõvi. Võitlus oopiumi sisaldavate sõltuvustekitavate valuvaigistite tootja Sackleri perekonnaga ja aktivism on vaid üks liin filmis. Aga ennekõike on see film kunstnikust Nan Goldinist endast. Terve film mõjub nagu üks suur slide-show heade fotode ja muusikaga. Fotodel näeme New Yorgi kunstielu ja inimesi, mis ongi ehk põnevaim osa selles filmis. 4. "Lagritsapitsa" Režissöör: Paul Thomas Anderson 1970. aastate ajastudraama sellest, kuidas oli üles kasvada tolleaegses Los Angeleses. See on veidi sihitult kulgev ja otsiv (nagu noorte elu ongi!), ent jätab tervikuna lõpuks meelde hea võbeleva tunde, justkui oleks midagi olulist juhtunud. Kui mõtlema hakata, siis ei juhtunud ju justkui midagi erilist, samas aga juhtus nii palju – oli armastus ja noorus ja elu. 5. "Memoria" Režissöör: Apichatong Weerasethakul Lihtsalt nii kummaline film, mis sai Cannes´is žürii auhinna. Tegevus toimub Columbias, kus britt Jessica (Tilda Swinton) hakkab pärast külaskäiku Bogotásse öösiti kuulma üha valjemaid mürtsatusi, mis ei lase tal magada. Pika nimega Tai režissöörist Weerasethakulist kuulsin esimest korda Cannes´is 2010. aastal, kui ta võitis Kuldse Palmioksa filmiga "Onu Boonmee, kes mäletab oma eelmisi elusid". Sellest ajast peale vaatan kõik ta filmid ära, sest need on täiesti teistsugused. 6. "Kõik, kõikjal ja korraga" Režissöörid: Daniel Kwan, Daniel Scheinert Pretensioonikas pealkiri tekitab natuke umbusku, aga vastab sisule. Kõik on siin segamini: draama ja ulme, multireaalsus, paralleelmaailmad, suhted jne. Film on hiina-inglise segakeeles, tegemist on siiski ameerika filmiga. Keeruline stsenaarium, pöörane lugu, kus kõike on liiga palju ja liiga segamini, aga selleski võib oma võlu peituda. Öeldakse, et ega küll küllale liiga tee, just siia see ütlemine sobibki. 7. "Luupainaja allee" Režissöör: Guillermo del Toro Selle filmi tegelased on suuremalt jaolt kurjad, neid juhib mingi tume jõud, on see siis ahnus, võimuiha või mõlemad. Nad üha valetavad ja usuvad omaenda valesid, järjest enam. Nad manipuleerivad inimeste eludega, et tunda end jumalana. Alahinnatud filmilugu, minu jaoks õhkus just siit – kui see veebruari algul meil linastus – kuidagi väga selgelt vääramatu kurjuse valdavaks saamise eelaimdust. 8. "Kõrb" Režissöör: Kadri Kõusaar Ilus küps ja mitmekihiline film. Head osatäitmised. Kammerlik, vaatamata sellele, et tegevuskoht on Siinai kõrb, mille ilu on siiski ka filmi püütud. Tugev feministlik tõlgendus. Pantvangiteema flirdib Stockholmi sündroomiga ja vägivald mõjub kuidagi looritatult. Moraalsed dilemmad jäävad ehk liialt ambivalentseks, aga eesti filmi üldises kontekstis silmatorkav film. Siin on eesti režissöör ja tootmine kaasanud rahvusvahelised näitlejad, mitte vastupidi nagu enamasti. Lugu sealjuures on universaalne. "Kõrb" Autor/allikas: Kaader filmist 9. Apteeker Melchiori lood Režissöör: Elmo Nüganen Neid Melchiori lugusid on nüüd filmi jõudnud kokku juba kolm, ja seegi on omaette tükk, et Indrek Hargla romaanide põhjal režissöör Elmo Nüganen (ja teised!) on sellise kolmeosalise filmiloo teinud ja kuuldavasti plaanitakse neljandatki. See on päriselt meie oma lugu, unikaalne asi, mis paelub loodetavasti vaatajaid nii meil kui mujal. 10. "Avatar: Vee olemus" Režissöör: James Cameron 2009. aasta "Avatari" filmi järg. Siin puudub esimese filmi esmakordsuse moment, aga linateos on ootuspäraselt suurejooneliselt vaatemänguline. Sisuga pole kahjuks küll eriti vaeva nähtud. Põhirõhk on muinasjutulistel maailmadel, mis vaataja endasse haaravad, eriti 3D-s ja IMAX-is. See on siis viimane sõna, mida film tehniliselt poolelt pakkuda suudab. Kolm tundi on selle kõige jaoks siiski pisut palju, kuid kui aega varuda ja lasta end rahulikult veemaailmal kaasa haarata, siis "Vee olemuses" pettuma ei pea. Kristina Märtin filmispetsialist "Elvis" Glamuur ei kurna! "Erik Kivisüda" Mereröövli teema on moes, Estonias esietendus detsembris piraadiballet "Korsaar". Ise ootan sarja "Our Flag Means Death" uut hooaega, aga seniks on tore vaadata, kuidas Juhan Ulfsak ei mängigi seekord NKVD-last või nahkmantlis kurjust. "Kalev" Mait Malmsteni (või on need nüüd Jaak Salumetsa) vuntsid vallutamas maailma! Mis siin saaks valesti minna! "Kalev" Autor/allikas: kaader filmist "Kukerpillide rapsoodia" Nagu ütles Tiit Pruuli: Kukerpillide filmis on head nostalgiat ja kaduvate aegade sõbralikkust. "Kurbuse kolmnurk" Terav(meelne) film! Suutsin üllatada iseennast, pole iial arvanud, et okseralli peale naeran nagu hüään! Soolapulki ei vaata ka enam endise pilguga… Melchiori triloogia Armastatud raamatukangelase ekraanile jõudmine on kahtlemata sündmus! "Poeg" Otsustasin, et selle aasta PÖFFil vaatan ainult rom-com 'e. Ahastava autorikino ma saan kätte päevauudiseid vaadates ja sõjablogisid lugedes. "Poeg" nüüd rom-com küll päriselt ei ole, aga elamus oli see siiski! "Top Gun: Maverick" Tom Cruise ei ole lihtsalt lihaskimp, ta on ka valged hambad ja ideaalsed juuksed! Ja jube hea vanakooli märulikangelane! Ja nagu postitas Facebookis Lauri Kaare: Ajalugu kipub korduma. 1986 Top Gun - aasta kassahitt nr. 1 Argentiina saab maailmameistriks, võites normaalajal Lääne-Saksamaa 3:2 2022 Top Gun Maverick - aasta kassahitt nr.1 Argentiina saab maailmameistriks, alistades Prantsusmaa 4:2 (eelnevalt normaalajal närvesööv 3:3) "Vaino Vahingu päevaraamat" Kui kokku saavad Vaino Vahing, Rainer Sarnet ja von Krahli hiilgeaegade trupp, siis on tulemuseks elu, kus põleb ära olme "Vanamees ja põrsauss" Väljaspool igasugust keskpärasust! Kuigi 2022 animafilmidest võiks muidugi esile tuua ka "Sierra" ja "Koerkorteri"… Kristi Helme Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja "Kurbuse kolmnurk" Ruben Östlundi eelmised filmid on olnud kriitikute lemmikud, kuid tunnistan ausalt, "Force Majure" mulle eriti ei meeldinud (vahel ongi argpüks lihtsalt argpüks, mitte ühiskonna standarditele mittevastav isik/mees). "Kolmnurk" aga kõnetas küll, sarkasminuiaga said kõik, kes ekraanile sattusid. Meespeaosaline, st tegelaskuju oli üks ebameeldivamaid tüüpe, keda olen kinolinal näinud. Nišikas, kuid laiadele massidele, Eestiski juba üle 20 000 vaatamise kogunud. "Menüü" Võiks öelda, et tegemist on kui mitte "Kurbuse kolmnurga" kaksikvenna, siis lähisugulasega kindlasti. Ralf Fiennes ja Anya Taylor-Joy on mõlemad võrratud ja kuigi on ka kritiseeritud nendevahelist vähest keemiat, siis minu meelest oli seda parajas doosis. Filmi lõpp on nõrgem kui ülejäänud film, aga eelnev lausa suurepärane. "Elvis" Selline Baz Luhrmanni eklektiline filmistiil ei pruugi kõigile istuda, aga mulle meeldib. Veidi häiris, et lugu oli jutustatud tema vereimejast produtsendi silme läbi, aga film liigutas sellegipoolest. Hea peaosa karismaatiliselt Austin Butlerilt. "Kalev" Aasta parim Eesti mängufilm. Suurepärased rollid Priit Võigemastilt (Soonik) ja Mait Malmstenilt (Salumets), kunstnikud on toonase eluolu väga autentselt loonud (olime ikka vaesed nagu püksinööbid!). Muidugi on filmis väga oluline ka poliitiline mõõde ja Eesti iseseisvuse taastamine, sobib ka noorematele silmaringi avardamiseks. "Machina Faust" Äge ja huvitav naine, andekas artist ja helilooja. Maria Faust on filmis (ilmselt) täpselt selline nagu ta on. Liigagi tihti on dokfilmide puhul näha, et portreteeritav on sisu ja esitlusviisi omajagu dikteerinud, Faust on ka ise intervjuudes öelnud, et nägi filmi kinos esimest korda ja vaatamine polnud talle tema sõnul sugugi kerge. Juba see on suur julgustükk, õnneks oli ka režissöör Kaupo Kruusiauk tasemel. "Vaino Vahingu päevaraamat" Rainer Sarneti mängufilmi sugemetega dokk oli kindlasti aasta üks parimaid koos eelmainitud "Machina Faustiga". "Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque'i kultusromaani järgi valminud pea kolmetunnine sõjadraama, mille väljatulek on kahjuks väga ajakohane. "Läänerindel muutusteta" Autor/allikas: AP / Scanpix "Lagritsapitsa" Soe ja armas täiskasvanuks saamise lugu 1973. aasta Los Angeleses. See kombo lihtsalt on vastupandamatu. "Aurora päikesetõus" Tõsielulugu armeenia näitlejannast Aurora Mardiganianist, kelles suurest perest suurem osa hukkus türklaste poolt toime pandud tapatalgutes, kuid kel õnnestus põgeneda ja jõuda USA-sse lausa kinolinale oma lugu jutustama. Genotsiid, mida siiani (!) ei taha suurem osa ka demokraatlikest riikidest tunnistada, Eesti kaasa arvatud. Linastus PÖFF-il. "EO" Poola film, mis kõneleb inimestest meie ümber läbi… eesli silmade. Hea rolli teevad lisaks peaosalisele ka öökull, mitmed puuriloomad ja Isabelle Huppert. Poeetiline ja originaalne film, näidati PÖFFil. "Fabelmanid" Steven Spielbergi autobiograafiline film tema lapsepõlvest ja noorusajast. Oli tunda, et Spielberg laotas filmi oma hinge ja näitas, et kui filmitegemise vajadus on veres, siis selle vastu ei saa. Film, mis esmapilgul näis oma stiililt veidi naiivne, sulatas lõpuks vast kõik küünikud. Näidati PÖFFil, jõuab peagi ka kinodesse. "Blonde" Nii kriitikutelt kui publikult omajagu nahutada saanud film. Olin kogu kaks tundi ja 45 minutit kestnud filmi vaatamise ajal kahevahel, kas on tegemist Marilyn Monroe (taas)ärakasutamisega või näitab film ilma end tagasi hoidmata seda, mida filmitööstus on naisnäitlejatega aegade jooksul teinud. Sest selles, et nii mõnigi asi just nii oli, väga kahelda pole põhjust. Ajad hakkasid alles üsna hiljuti muutuma selles vallas… Vähemalt osa sellest n-ö nihestatud filmist oli väga heal kunstilisel tasemel ja juba sellepärast võib mu meelest andestada teatud üle võlli minekud. PÖFFil olid väga toredad ka Iiri draama "Vaikne tüdruk" ja Hispaania hästi näideldud pingeline "piirikontrolli draama" "Sissepääsu lävel". Neid arvatavasti kinodes ei näe. Mart Noorkõiv filmivaatleja 1. "This Much I Know to Be True", rež: Andrew Dominik Dominik sai tänavu hakkama päris erakordse saavutusega, luues nii aasta parima filmi kui ka ühe absoluutselt halvima (vähemalt paljude arvates). Ja mõlemad kahasse Nick Cave'i ja Warren Ellisega. Kuigi ma võin isiklikult "Blonde'i" kohta nii mõndagi tunnustavat öelda, ei pääse see oma misogüünses nihilismis ligilähedalegi tema teisele muusikafilmile The Bad Seeds'i tandemiga. Üdini elujaatav, eiramata hetkekski kurbust, millega tee sinna on palistatud. 2. "After Yang", rež: Kogonada Teine film, millega mul sel aastal oli kehaväline kogemus. Jagab palju ühist vereringet Don Hertzfeldti "World of Tomorrow" seeriaga ja seega laiendusena ka minuga. Nagu torm teekruusis, Kogonada metoodika paneb mind omamoodi transsi. Ma pole kunagi meditatsiooni proovinud, aga ju see on midagi sarnast. 3. "The Souvenir: Part II", rež: Joanna Hogg Hoopis teises registris kui esimene osa ja seda põhjusega, arvestades seda, mis esimeses filmis juhtus. Eelmine film oli vajalik elukogemus, mille põhjalt režissööri alter ego Julie proovib teises osas läbi raskuste kunsti luua. See aasta nägi palju filme, kus lavastajad naasid oma noorusaega, et ammutada filmide maagilist essentsi. Joanna Hogg tegi seda ehk kõige selgema pilguga. 4. "Nope", rež: Jordan Peele Selle aasta parim "Predatori" film ja ühtlasi Peele'i parim. 5. "RRR", rež: S. S. Rajamouli Ainus põhjus, miks nutta taga nõukogude aega on see, et me ei saa enam India filme kinos vaadata. "RRR" näitab, kui suur kaotus see on. "RRR" Autor/allikas: AP / Scanpix 6. "Cyrano", rež: Joe Wright Kõige traagilisem armastuslugu oli Cyrano tõrjumine filmipubliku poolt. 7. "Licorice Pizza", rež: Paul Thomas Anderson Andersoni "Dazed and Confused". Või kui võtta veel üks Linklater film, mille pealkiri kirjeldab tabavalt kõiki siinseid tegelasi, siis ka "Everybody Wants Some". Aasta parim hangout film. 8. "Until Tomorrow", rež: Ali Asgari Iraani naiste inimõiguste poleemika lahvatas sel aastal suure leegiga, kuigi sealne filmikunst on seda ebaõiglust juba ammu käsitlenud, vaatamata tsensuurile. Alles jõudis kinodesse Ali Abbasi "Püha ämblik", mis kujutab taas seda õõvastavat ükskõiksust, mida põlvkonnast põlvkonda seal meestesse juba noorest east süstitakse. "Until Tomorrow" on parimas Iraani kino traditsioonis lugu ühe naise Kolgata teest leida lahendus meie jaoks täiesti süütuna näivale probleemile. Nägin seda aasta alguses Berlinalel, kuid kahjuks polegi see festivaliringlusest kaugemale jõudnud, mis on omaette ebaõiglus. 9. "Drive My Car", rež: Ryusuke Hamaguchi Trafaretne sõnum sellest, kuidas elu läheb edasi, aga lavastatud niivõrd peenelt ja märkamatult, et tundub, nagu avastaksid midagi sootuks uut. Kasuks tuleb muidugi ka toetumine kirjandusklassikale, mis on Hamaguchil väga õnnestunult tervesse filmi sulandatud. 10. "Taurus", rež: Tim Sutton Jälle üks festivalifilm, mis pole laiemat levi miskipärast saanud. Teadmata eelnevalt midagi filmist ega tegijatest, siis puudus ka igasugune pagas. Ei teadnud ma, kes on Machine Gun Kelly, aga tema näitlejatöö tugevalt tema enda kogemustele tuginevas rolllis on imetlusväärselt sügav. Kuulsuse ahelad, toksiline maskuliinsus ja kõik muud jutud, aga teostuselt ja tunnetuslikult täiesti värske. Sten Kauber filmikriitik, Filmimuuseumi teadur-kuraator TOP 5 Kinolevi + voogedastus "Kõik kõikjal ja korraga" Režissöör: Dan Kwan ja Daniel Scheinert Ma ei mäleta, millal mõni film minus sellist elevust viimati tekitas. "Katsumus" Režissöör: Audrey Diwan Meisterlikult realistlik ja valusalt intiimne abordilugu. "Katsumus" Autor/allikas: pressimaterjalid "Läänerindel muutuseta" Režissöör: Edward Berger Sõja mõttetuse, barbaarsuse ja brutaalsuse audiovisuaalselt suurejooneline kujutus. "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Pakub komöödiate defitsiidis rõõmustavalt pöörase ja ebatäiusliku eksperimendi raha, võimu ja armastuse vahekorrast. "Fire of Love" Režissöör: Sara Dosa Leidlikult ja stiilselt arhiivimateriali kasutav lugu erakordsest kirest ja armastusest. TOP 5 Eesti filmid "Vaino Vahingu Päevaraamat" Režissöör: Rainer Sarnet Eksperimentaalne portreedokk, millel on tugev iseloom ja kaasahaaravalt mänguline formaat. "Sierra" Režissöör: Sander Joon Nunnu, nutikas ja kultuurispetsiifline, ent universaalne lühifilm super filmimuusika ja helikujundusega. "Machina Faust" Režissöör: Kaupo Kruusiauk Ehe, aus, liigutav, empaatiline ja relevantne portreefilm, mis poeb nii portreteeritava kui vaataja hinge. "Tagurpidi torn" Režissöör: Jaak Kilmi Veenva ja kihilise olustikuga moraalifilosoofiline lugu, mille paneb tööle terviklik teemakäsitlus, tihe süžee ja toimiv tegelaste vaheline dünaamika. "Tagurpidi torn" Autor/allikas: Kaader filmist "Kalev" Režissöör: Ove Musting Instant classic. TOP 5 telesarjad Siiralt ja soojalt immigrandi kogemust avav "Mo", inimloomust absurdselt ja ehedalt ent ebamugavalt käsitlev "The Rehearsal", teravmeelselt tervishoiusüsteemi kitsaskohti torkiv aus briti haigladraama "This is Going to Hurt", Chicago restoraniskeenes tegutsevast lähedase kaotusvalus pereärist rääkiv peredraamakomöödia "The Bear" ning vulgaarne ja ootamatult värske koomiksisari"Peacemaker". Kaupo Liiv filmilevitaja On olnud meeletult tugev filmiaasta. Filmid, mis mõnel teisel aastal oleks jõudnud ehk TOP10 filmide hulka, on sel aastal järekorras 30.-40. koha kandis ning häbeneda pole midagi. Lihtsalt on väga palju häid filme. Kokku vaatasin ära 126 uut filmi, aga päris palju on veel vaatamata. Näiteks "Living", mis võib Bill Nighyle tuua tema esimese teenitud Oscari nominatsiooni, "Till", "Babylon", "EO", "Saint Omer", "Close", "The Quiet Girl" ning dokumentaalid "All the Beauty and the Bloodshed" ja "Fire of Love". Osad jäid õigel ajal nägemata ja osad alles kinodesse tulemas. Ilmselt oleksin suutnud kokku panna ka mingi järjestuse, aga otsustasin seda mitte teha. Ühe filmi juures mainin, et tegemist on mu selle aasta lemmikfilmiga ning las see ollagi ainsaks orientiiriks täpse edetabeli osas. "Aftersun" Režissöör: Charlotte Wells Nimekirja kõige väiksem film, kui nii võib öelda. Film räägib noore isa (Paul Mescal) ja 14-aastase tütre (Frankie Corio) puhkusest Türgis kusagil 1990. aastate teises pooles. See on lugu, kus on kus on kaks täiesti erinevat vaatepunkti. Me näeme seda lugu enamjaolt läbi lapse vaatepunkti, läbi tema mälestuse ning kaameraga üles filmitud lõikude, kuid selle taga on tegelikult ka ta isa lugu, mida laps noorena ei osanud mõista. Tegemist on väga peene looga, mille headus tuleb suuresti sellest, mida filmis otseselt välja ei öelda, kuid mida karakterid annavad mõista läbi oma tegude ja oleku. "Argentina, 1985" Režissöör: Santiago Mitre Argentina filmidest on sel sajandil olnud kolm filmi nomineeritud parima rahvusvahelise filmi Oscarile. Sel aastal võib lisanduda neljas. Mis on kõigil nendel neljal filmil ühist? Ricardo Darin. Argentina parim näitleja, kelle iga roll on puhas kuld. Mängiks ta ingliskeelsetes filmides, oleks tal juba kamaluga erinevaid auhindu. "Argentina, 1985" on emotsionaalne lugu kahest advokaadist, kes julgevad olla süüdistajateks protsessis, kus on kohtu all Argentiina kukutatud hunta juhid ajal, kui neil oli veel hulgaliselt poolehoidjaid ning süüdistamisega kaasnes oht enda ja perekondade eludele. Suurepärane ülevaade ühest murrangulisest hetkest riigi ajaloos. "Avatar: Vee olemus" ("Avatar: The Way of Water") Režissöör: James Cameron 13 aastat on möödnud esimesest osast ning selle aja jooksul ei ole keegi suutnud teha midagi nii suurejoonelist nagu oli esimene "Avatar". Ikka peab James Cameron olema see, kes tuletab meelde, mida on võimalik teha ning kui palju on ülejäänud filmitööstus temast veel maas! Uus osa ei ole võrreldes esimesega midagi revolutsioonilist, aga ta ei ole ka kehvem ning see on sündmus, mida ükski filmifänn ei tohiks mööda lasta. Kindlasti vaadata kinos 3D-formaadis, muudes formaatides ta siia nimekirja ei kuuluks. See ei ole film, mida hiljem telekast nautida. "Inisherini hinged" ("The Banshees of Inisherin") Režissöör: Martin McDonagh Absurdne must komöödia sellest, kuidas ühel heal päeval otsustab üks kahest sõbrast (Brendan Gleeson) sõpruse lõpetada ning teine (Colin Farrell) ei mõista seda ja üritab igal moel panna teist sellest sellest mõttest loobuma. Komöödia ja absurdi taha on tegelikult põimitud suurepärane lugu sõprusest, mitte midagi tegemisest ning sellest, kui palju eneseteostus sinult lõivu võtab. Martin McDonagh'ist on saanud mustade komöödiate täielik valitseja ning juba aastaid tagasi näitas see kolmik filmiga "In Bruges", et sobivad suurepäraselt kokku. "Batman" Režissöör: Matt Reeves "Avatari" järje kõrval teine hea Hollywoodi blockbuster. Kehtib lausa reegel, et kui tahad tõsiselt head koomiksifilmi, siis tee see Batmanist või Jokkerist. See on nüüd esimene tõeline Batman, kus tegelane näitab ka oma detektiivioskusi. Ma olen juba ammu oodanud, et lõpuks tehtaks üks selline, kus Batman peab oma aju tööle panema ning üritama leida kurjategijat detektiivina sünges Gothami linnas. Pole küll ajaloo parim Bamani film, aga vääriline jätk Tim Burtoni ja Christopher Nolani filmidele. Teistmoodi ja ikka hea. "C'mon C'mon" Režissöör: Mike Mills Mõni film on lihtsalt nii ilus, et armud sellesse jäägitult. Iga kaader on selline, mida tahakski jäädagi vaatama ja imetlema. Joaquin Phoenix on ka täiesti perfektne. Ainus film siin nimekirjas, mis mujal maailmas linastus juba eelmisel aastal, kuid kuna maarjamaal alles selle aasta talvel, siis oleks patt jätta antud film nimekirjast välja ja kiituseta. C'mon C'mon Autor/allikas: Pressimaterjalid Filmid nagu Wim Wendersi "Alice in the Cities" ja Peter Bogdanovichi "Paper Moon" kuuluvad mu läbi aegade lemmikute hulka ning "C'mon C'mon" on järjekordne nimi samasse ritta. See on film, mis paneb unustama maailmas toimuva ning lisab doosi positiivsust ja optimismi, et kõik ei ole kadunud. See on siis film, mis on selles nimekirjas minu lemmikuks. "Elvis" Režissöör: Baz Luhrmann Erinevalt ühest sellel aastal tehtud teise ikooni biograafiast on Elvise film väga hästi välja kukkunud. Ta ei tungi kuhugi sügavale, ei mõtle asju juurde ning ei olegi vaja. Paljud biograafiad rikuvad ära meie kujutlused inimesest või võtavad ära kujutatava legendaarsuse aura, kuid Luhrmanni film on perfektselt tabanud tooni, mis annab natuke rohkem aimu Elvisest ning samal ajal ei kustuta sära, vaid lisab seda juurde. Austin Butler Elvisena on hea leid. Tegemist on austusavaldusega legendaarsele lauljale, mis aitab ka noorematel põlvkondadel temaga lähemalt tutvuda. Film on värviline, suurejooneline ja täis muusikat (nagu Luhrmanni filmid ikka!) ning see sobitub kokku perfektselt Elvisega. Tekib isegi küsimus, et kas kogu Luhrmanni eelnev looming ei ole saanud oma värve ja suurejoonelisust just Elviselt ning kogu tema senine karjäär pole lihtsalt olnud sillutis, et jõuda selle filmini. "Valguse impeerium" ("Empire of Light") Režissöör: Sam Mendes Olivia Colman on viimase viie aastaga kerkinud täielikuks staariks. Neljast viimasest aastast on tal ette näidata üks Oscar ja kaks nominatsiooni. Vaatasin ta IMDb lehelt, et viimase kümnekonna aastaga on ta saanud ligi 200 erinevat auhindade nominatsiooni ning võitu. Uskumatu number! Sel aastal võib antud filmiga tulla veel üks Oscari nominatsioon. Iga asi, mida ta teeb, on super. 1980ndate alguses toimuvas "Valguse impeeriumis" kehastab ta psüühikaprobleemide käes vaevlevat kinoadministraatorit, kes armub endast nooremasse mustanahalisse mehesse (Michael Ward). Suurepärase kaameratööga film, mis on paras komm kõikidele, kelle jaoks kino kui koht on midagi erilist. Kõrvalosades teevad kaasa alati head Colin Firth ja Toby Jones. "Kõik kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All at Once") Režissöörid: Daniel Scheinert, Daniel Kwan See film on sasipundar. Heas mõttes. Meelega tehtud pusle, kus sassi aetud tükid moodustavad tegelikult terviku ja vaataja peab selle kokku panema, aga kokku panemise järjekord ja viis sõltuvad iga vaataja silmadest ning seda teha on meeletult rahuldav. Film, mida võib mitmeid kordi vaadata ning iga kord avastad midagi uut ning saad justkui täiesti uue kogemuse. Kui panna erinevad filmivaatajad kirjeldama seda filmi, siis ilmselt sellised kirjeldused, nagu oleksid nad vaadanud täiesti erinevaid filme. Üks vaatas märulit, teine ütleb, et tegemist oli komöödiaga ning kolmas tundis ära sotsiaalseid probleeme kirjeldava perekonnadraama. Ja neil kõigil on õigus ning kõigile film meeldib. Danielsid on suutnud teha midagi, mida vähesed on üritanud ja veel vähematel on õnnestunud. Võib-olla peaks ütlema, et keegi pole kunagi varem midagi sellist üritanud, sest sellise filmi saavutamine tundub juba täiesti utoopiline ja saavutamatu. See film leiab kindla koha filmiajaloos. "Fabelmanid" ("The Fabelmans") Režissöör: Steven Spielberg Iseendast ju ikka biograafiafilmi ei teeks? Soovitus ilmselt oleks sobiv nii mõnelegi keskpärasele lavastajale, aga Steven Spielberg ei ole keskpärane. Kui tahad teada, kuidas ühest väikesest lapsest võib kasvada välja maailma kõige mõjukam filmilavastaja, siis see film on sinu jaoks. Ma olen kurb, kui Sammyt kehastanud Gabriel LaBelle ei saa Oscari nominatsiooni. Kiidetakse kõiki teisi näitlejaid ja õigusega väärivad kiitust, kuid minu jaoks teeb LaBelle tegelikult filmi parima rolli. "Guillermo del Toro's Pinocchio" Režissöör: Guillermo del Toro See pealkiri võib kõlada imelikult, aga just täpselt seda see on ning teistmoodi kirjutada ei tohiks. Del Toro võtab klassikalise Pinocchio loo, eemaldab sellest kõik, mis on liiga leebe, ja täidab tekkinud tühimiku enda fantaasiate ja nägemustega, mis on ülimalt tabavad, grotesksed ja õudsed. Pinocchio on alati olnud laste õuduslugu ja nüüd on ta seda jälle del Toro kastmes. Kes muu sobikski seda tegema kui mitte tema? Kindlasti ei ole film, mis mõeldud väikestele lastele, vaid pigem vanematele filmisõpradele ning vanematele, kes peaksid mõtlema, mis on see vanus, millal sobib seda lastele näidata. "Püha ämblik" ("Holy Spider") Režissöör: Ali Abbasi Selle aasta parim triller räägib Iraanis prostituute tapnud sarimõrvarist ning naisajakirjanikust, kes üritab teda paljastada. Mõrvar puhastab oma sõnul tänavaid rämpsust ning mingi osa islamistlikust valitsusest ja elanikkonnast ei olegi huvitatud tema paljastamisest, pigistatakse silm kinni ning ollakse isegi pigem poolt. "Püha ämblik" Autor/allikas: Kaader filmist Kui teile meeldivad filmid nagu "Silence of the Lambs", "Se7en", "Zodiac" ja "Memories of Murder", siis on see film teile. Filmi on parima võõrkeelse filmi Oscarile esitanud Taani, sest film ei näita Iraani mitte kõige paremas valguses. "Hustle" Režissöör: Jeremiah Zagar Selle aasta parim korvpalli-teemaline film. Julgen ikka kohe päris kindlalt seda väita. Süžee nagu polekski midagi väga uut, aga kõik see on tehtud kuidagi väga hästi ning näitlejatööd on suurepärased. Paluks nüüd tulevikus Sandlerilt üht sellist filmi aastas. Erilised kiidusõnad ka Juancho Hernangomezile Bo osatäitmise eest. Kui "Kalevi" puhul öeldi, et lihtsam on teha näitlejatest korvpallurid, siis Juancho tõestas, et ka päris NBA korvpallur suudab näidelda. Kõik ei ole nii puised nagu LeBron tragöödias nimega "Space Jam 2" või üritused sellistelt meestelt nagu Dennis Rodman või Shaquille O'Neill. Täiesti korralik töö. Ilmselt parim spordifilm pärast "Moneyballi" ning ei pea üldse olema spordifänn, et seda filmi nautida. Kindlasti on see film positiivne üllatus, sest ootasin midagi gramm kehvemat. "Marcel the Shell with Shoes On" Režissöör: Dean Fleisher Camp Ma ei olnud valmis selleks filmiks. Üldiselt ei ole ma eriline libadokkide austaja, kuid ma ei suuda seda animatsiooni kuidagi teistsugusena ette kujutada. Ja see on lihtsalt nii hea. Sa pead armastama seda väikest ja üdini armsat, uudishimu ning positiivsust täis teokarpi, kes üritab leida oma kaotsi läinud perekonda. Tegemist ei ole mitte ainult aasta parima animatsiooniga, vaid ilmselt kuulub ka parimate animatsioonide hulka, mis kunagi tehtud, ning sobib vaatamiseks nii väikestele kui suurtele filmisõpradele. "Menüü" ("The Menu") Režissöör: Mark Mylod Mõnel aastal ei tule välja ühtegi head musta komöödiat, aga sel aastal on neid jalaga segada. "Menüü" ei ole niivõrd absurdne ja koomiline kui Östlundi "Kurbuse kolmnurk", kuid hindan seda siiski grammivõrra rohkem, kuna ta ei muutu ise selleks, mille üle nalja heidetakse. Head filmid muidugi mõlemad, aga välja toon siiski just selle. Filmis läheb paar (Nicholas Hoult ja Anya Taylor-Joy) ekslusiivsele, Ralph Fiennesi poolt kehastatud meisterkoka valmistatud õhtusöögile, mis on selline, mida toidunautijad kunagi varem kogenud ei ole. Film, millele restoranitöötajad hakkavad ilmselt tulevikus vihjama umbes samamoodi nagu teatritegijad viitavad "Macbethile" või Harry Potteri tegelased Voldemortile. Näiteks "Film, mida ei tohi nimetada". "Naise sõna" ("She Said") Režissöör: Maria Schrader Harvey Weinstein on koletis. Me kõik oleme temast lugenud ja teame suuremal või vähemal määral, millega ta on hakkama saanud. Tihti jäävad sarnased lood aga umbmäärasteks ning inimesed, kes on kurjategija paljastanud, nähtamatuteks. Ajakirjanduslikud lood nagu "Spotlight" ja "All the President's Men" on mulle alati sümpatiseerinud. Nad pakuvad rahulolu, et kurjategijad saavad paljastatud ja õiglus võidutseb ka mitte välja mõeldud lugudes. Eks loomulikult oleks parem, kui selliseid lugusid üldse ei juhtuks. Zoe Kazan ja Carey Mulligan on ajakirjanike rollides suurepärased ning vääriksid auhindade hooajal kindlasti tähelepanu. "Tagurpidi torn" Režissöör: Jaak Kilmi Ainuke Eesti film nimekirjas, kuid see-eest väga tugev linateos. See on selline film, mida on raske vaadata. Kinosaalis oli tunne, et tahaks välja jalutada. Mitte, et film oleks halb olnud, aga kogu see tegevus oli lihtsalt nii vastik ning vastumeelne. Aga ära ma ei läinud, sest tahtsin ikkagi teada, millega lõpeb. Loomulikult on kõik see meelega tehtud ning nii peakski tajuma seda. Lapsed on lapsed ja alati ei saa aru, et nende teod võivad olla raskete tagajärgedega. Tehakse üks viga teise otsa. Kõik tundub osaliselt mänguna. Ma arvan, et see on selline film, et lastel on seda lihtsam vaadata, kui täiskasvanutel, sest lapsed vaatavadki osaliselt ekraanil olevate laste tegusid mänguna, aga täiskasvanud mitte, sest nad saavad aru, kui raske see kõik on. Natuke sarnane filmi "Aftersun" loole, kus lapse ja täiskasvanu vaated erinevad. Ma loodan, et see film jääb aastateks koolide kohustuslikku kinokavasse. "Tár" Režissöör: Todd Field "Tár" räägib meile loo Lydia Tárist (Cate Blanchett), kujuteldavast maailma parimast naisdirigendist, esimesest, kes tõusnud juhtima ülimalt hinnatud Berliini Filarmoonikuid. Ta elab äärmiselt konkureerivas valdkonnas, kus iga viga ning eksisamm võib tähendada kiiret allakäiku. Lisaks on tal riidekapis peidus nii mõnigi luukere, mille väljatulemist on vaja takistada. Blanchett teeb järjekordse imelise, võib-olla isegi oma karjääri parima rolli. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis kolmanda Oscari saamisel võib olla Michelle Yeoh, kes näitab kõva konkurentsi. Lihtne on jääda pärast filmi vaatamist mõtisklema selle vastuolulise karakteri, tema valikute, võimaluste ja kujunemise peale. "Naiskuninga armee" ("The Women King") Režissöör: Gina Prince-Bythewood Harva näeb tempokaid põnevusfilme, milles on ka piisavavalt sisukust, kuid antud filmi puhul saab seda kindlasti väita. Film räägib päriselt eksisteerinud Agojie naissõdalastest, kes kaitsesid Dahomey kuningriiki valgete orjakaubitsejate ja teiste hõimude eest. Päris ajaloolist tõde film ei järgi, aga filmiks sobib küll. Lugu on jutustatud läbi noorukese Nawi (Thuso Mbedu), kes võetakse Agojie ridadesse ning jälgib tema kujunemist haprast naisest tõelise sõdalaseni. Nawi nimeline Agojie naissõdalane elas ka päriselt ning oli viimane elus olev Agojie. Seda, kas ta on andnud oma nime ühele hõimule, keda kohtab teises nimekirjas figureerivas filmis, jäägu teie otsustada. Kindlasti olid nad aga eeskujuks "Black Pantheri" filmidest tuttavate Dora Milaje sõdalaste loomisele. Sõdalaste juhti Naniscat kehastavale Viola Davisele ennustatakse rolli eest isegi Oscari nominatsiooni. Ma ei oleks sellele vastu. Tegelikult on filmis auhindu väärivaid rolle rohkemgi. Seda, kas film järgib Gibsoni "Bravehearti" teed, millega ta natuke olemuselt sarnaneb, seda näeb juba tseremoonial. "Naised räägivad" ("Women Talking") Režissöör: Sarah Polley See on võimas lugu. Eriti võimas on see siis, kui tead, et baseerub millelgi, mis tõesti juhtus. Üks paljudest selle aasta headest filmidest, mis räägivad naiste õigustest ja võitlusest õigluse nimel. Lugu jutustab sügavalt usklikust kolooniast, kes elab muust maailmast isoleerituna ning kus kõik otsused on meeste käes. Kuid kui naised avastavad, et neid uimastatakse ning öösel teadvusetult vägistatakse, tulevad nad kokku ja arutavad usu ning selle üle, kuidas nad peaksid käituma. Kas leppima meestega, vastu hakkama või üheskoos kolooniast lahkuma? Võimas ja mõtlemapanev film suurepäraste osatäitmistega Claire Foy, Jessie Buckley, Rooney Mara, Frances McDormandi ja Ben Whishaw poolt. "Naised räägivad" ("Women Talking") Autor/allikas: Kaader filmist Napilt jäid nimekirjast välja, kuid väärivad märkimist sellised filmid nagu "Apollo 10 1/2", "Causeway", "Confess, Fletch", "Devotion", "Glass Onion: A Knives Out Mystery", "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu", "Nope", "Thirteen Lives", Top Gun: Maverick" ja "The Whale". Eda Koppel Eesti Filmi Instituudi turundusjuht Päris keeruline oli seda valikut kokku panna, sest filmiaasta oli põnev, filme palju ja mõned olulised linateosed, mis ilmselt võiksid siia nimekirja kuuluda, veel vaatamata. Aga siin on valik, mille vaatamist nautisin ja mõnda neist vaataks vähemalt korra veel. Üks film oli küll juba 2021. aastal PÖFFi kavas, aga kuna nägin seda sel aastal, siis läheb ta ka siia kirja. Kuna edetabelisse või paremusjärjestusse filme panna ei suutnud, siis reastasin nad võimetekohaselt tähestikulisesse järjekorda. "Eo", rež: Jerzy Skolimowski "Erik Kivisüda", rež: Ilmar Raag "Inisherini hinged", rež: Martin McDonagh "Jaanuar", rež: Viesturs Kairisš "Kalev", rež: Ove Musting "Korsaaž", rež: Marie Kreutzer "Kurbuse kolmnurk", rež: Ruben Östlund "Luxemburg, Luxemburg", rež: Antonio Lukich "Machina Faust", rež: Kaupo Kruusiauk "Mariupolis 2", rež: Mantas Kvedaravicius "Mariupolis 2" Autor/allikas: Scanpix "Puuraiduri lugu", rež: Mikko Myllylahti "Rimini", rež: Ulrich Seidl "Sparksi vennad", rež: Edgar Wright "Unistavad seinad. Chelsea hotell", rež-id: Amélie van Elmbt, Maya Duverdier "Valguse impeerium", rež: Sam Mendes Rasmus Rääk Elektriteatri programmijuht "Bergmani saar", rež: Mia Hansen-Løve "Katsumus", rež: Audrey Diwan "De humani corporis fabrica", rež-id: Lucien Castaing-Taylor ja Véréna Paravel "Mänguväljak", rež: Laura Wandel "Tar", rež: Todd Field "Inisherini hinged", rež: Martin McDonagh "Machina Faust", rež: Kaupo Kruusiauk "Rimini" ja "Sparta", rež: Ulrich Seidl "Rimini" Autor/allikas: Kaader filmist "Püha ämblik", rež: Ali Abbasi "Aftersun", rež: Charlotte Wells Eraldi tooksin välja filmi "This Is Not a Burial, It's a Resurrection" (rež. Lemohang Jeremiah Mosese). Film valmis küll juba 2019. aastal, kuid tänavu nähtud linateostest on see mind vist enim kummitama jäänud. Lauri Kaare filmilevitaja 1. "Top Gun: Maverick" 2. "Kõik, kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All At Once") 3. "Inisherini hinged" ("Banshees of Inisherin") 4. "Babylon" 5. "Fabelmanid" ("The Fabelmans") 6. "Vaal" ("The Whale") 7. "Prey" "Prey" Autor/allikas: Capital Pictures / Scanpix 8. "Glass Onion: A Knives Out Mystery" 9. "Turning Red" 10. "Elvis" Honorable mention:"RRR", mida olen vaadanud juba 2,5 korda Taavi Hallimäe kultuurikriitik 1. "Decision to Leave", rež: Park Chan-wook Erilise nüansitundlikkusega orkestreeritud müsteerium inimestevahelistest suhetest. Kuigi nii montaaž kui ka erinevad vormilised ja sisulised lahendused mõjuvad väga ootamatult, on need omavahel veenvalt kokku seotud. 2. "The Banshees of Inisherin", rež: Martin McDonagh McDonagh vaatleb oma tragikoomilise filmiga sõprust, üksindust ja suutmatust iseenda eluga leppida. Film töötab kui sotsiaalne labor, kus väljapaistva šüzee ja leidliku dialoogiga pekstakse laiali tegelaste senised ootused nii iseendale kui ka teistele. 3. "The Quiet Girl", rež: Colm Bairead Visuaalselt liigutav film, millega kuhugi ei kiirustata. Vormilt kutsub "The Quiet Girl" vaatlema ja kuulatama, sisult aga näitlikustab, kuidas me õpime maast madalast oma tegelikke emotsioone varjama. 4. "Holy Spider", rež: Ali Abbasi Väga sünge ja šokeeriv film Iraani ühiskonnas valitsevast misogüüniast. "Holy Spider'i" kummituslik esteetika (visuaal, heli, tempo jne) mõjub nii domineerivalt, et sellest väljumine osutub üpris keeruliseks. 5. "Close", rež: Lukas Dhont Film, mis tuletab meelde, et süütunde ees oleme me kõik nõutud. Süütundega elama õppimine võtab aega ja sellest lahtisaamine eeldab leppimist ja unustamist, milleks meil tööriistad üldiselt puuduvad. Lukas Dhonti "Lähestikku" Autor/allikas: kaader filmist 6. "Hustle", rež: Jeremiah Zagar Soe film argiste väljakutsetega maailmast, mis tänapäeval mõjub üksjagu võõristavalt. 7. "Everything Everywhere All at Once", rež-id: Dan Kwan, Daniel Scheinert "Rick and Morty" väike õde või vend. 8. "The Whale", rež: Darren Aronofsky "The Whale" kirjeldab keerukat väljakutset kirjutada oma elu lõpp nii, et sellel oleks vähegi positiivne tähendus. Brendan Fraseri hea rollisooritus võimaldab käsitleda üksinduse, depressiooni ja söömishäirete seoseid. Tasub võrrelda "To Leslie'ga". 9. "To Leslie", rež: Michael Morris "To Leslie" peegeldab võitlust alkoholisõltuvuse ning soovi vahel leida teiste inimeste usaldust ja pereliikmete andestust. Film, mis süstib pidevalt uut lootust, kuid ei taga seda kunagi. Tasub võrrelda "The Whale'iga". 10. "The Menu", rež: Mark Mylod Kuiv ja satiiriline film restoranide köökides valitsevast totalitaarsest töökultuurist. Esialgne üllatus asendub mingil hetkel ülevoolava musta huumoriga. Tõnu Karjatse filmiajakirjanik "Summer Nights" Režissöör Ohad Milstein Südamesse minev ja sinna jääv dokumentaalfilm ühe lapsepõlve viimasest suvest. Ohad Milstein jäädvustab oma kuueaastase poja viimase koolieelse suve hetkede kaudu ka põlvkondade erinevuse ja vahetumise lugu. Milsteini filmis kohtuvad ühe pere meesliini kolm põlvkonda, kolm erinevat ajastut ja maailmanägemist. Vaatamata kogu sellele hädale ja viletsusele, millest need põlvkonnad on läbi tulnud ning mis meid praegu ümbritseb, annab Milstein lootust, et tulevik on helgem. "Kildudest maja" ("A House Made of Splinters") Režissöör: Simon Lereng Wilmont Ida-Ukrainas üles võetud, kuid tegelikult kogu maailma hüljatud lastest rääkiv dokumentaal. Asi pole sõjas, vaid inimeste väikluses ja isekuses, mis need väikesed inimesed oma elu hakul on üksi jätnud. "Mariupolis 2" Režissöör: Mantas Kvedaravičius Inimesed sõja keskel, pole rahvust, riiki, on ainult soov ellu jääda. Kvedaravičiusel õnnestus enne oma surmasaamist portreteerida samas sõjas inimest murdumise äärel. Aktuaalseim ja ka kiireim dokument lõputuna näivast Ukraina sõjast. "Memoria" Režissöör: Apichaptong Weerasethakul Meditatiivne filmpoeem vaikusest ja veel paljudest asjadest. Iga vaatamise korraga paneb end uuesti kokku. "Memoria" Autor/allikas: Kino Sõprus "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Östlund tegeleb süvitsi tänapäeva heaoluühiskonna inimesega, kelle pikk rahuaeg on ära rikkunud. Ta asetab oma edevad kangelased olukorda, kus tuleb teha raskeid valikuid, kuna ära on võetud kõik, millele saad tavaolukorras tugineda. Mis on võim, mis on inimlikkus ning mis hind on heaolul. Östlund oskab lavastada ja jutustada äärmiselt tõsistest asjadest groteskselt ja naljakalt, võimaldades vaatajal oma peegelpilti ära tundes ka iseenda üle naerda. "Kirves, kiik ja igavese armastuse puu" Režissöör: Meel Paliale Julge, värske ja vaba pealelend kodumaisele mängufilmile. Meel Paliale ja Urmet Piiling näitavad, et täispikkusest hoolimata hoogsa mängufilmi saamiseks polegi iga kord vaja akadeemilist filmiharidust ega riiklikku rahastust, piisab heast tahtest ja armastusest filmikunsti vastu. Ja muidugi, annet on ka vaja. Siin seda on. "African Desperate" Režisöör: Martine Syms Haaravalt lavastatud ökonoomselt väike film ellu astumisest. Mustanahalise noore naise magistritöö kaitsmisega algav film käsitleb leidlikult pinutäit teemasid nagu elu ja kunsti suhestumine, naiste ja mustanahaliste õigused, iseolemine, sõbrad ning lihtsalt minnalaskmine – get wasted! Lisaks kaval muusikaline lahendus. Režissöör, kelle tegemisi jälgida. (MUBI) "Vortex" Režissöör: Gaspar Noé Prantsuse filmi enfant terrible 'i intiimseim (sic!) ja valusaim töö elust ja surmast, kaduvusest. Noé ei loo illusioone, vaid pigem purustab neid. Väga vähe on neid režissööre, kes nende teemadega julgeks tegeleda ja veel vähem neid, kel see õnnestub. "Lagritsapitsa" Režissöör: Paul Thomas Andersson Tänu Sõpruse kino "aeglase kino" programmile pea aasta aega Sõpruses jooksnud üleskasvamislugu – haarav süžee, klassikaline loojutustus, stiilne lavastus ja kunstnikutöö, legendaarsed rollisooritused, vaimukas romantika. Mida sa veel oskad tahta? "Athena Režissöör: Romain Gavras Romain Gavrase ja operaator Mathias Boucard'i adrenaliinist nõretav tour de force moslemite mässust ühes Prantsuse suurlinna magalarajoonis. Nõudlik ja keeruline ülesandepüstitus (pikad võtted, kaadrisisene montaaž), millega meeskond tuleb hiilgavalt toime. (Netflix) "The Harder They Fall" Režissöör: The Bullits Aasta vestern tuleb briti lauljalt, muusikaprodutsendilt ja filmilavastajalt Jeymes Samuelilt, keda tuntakse kunstnikupseudonüümi all The Bullits. Samuel ehitab vesterni stereotüübid üles mustanahalistele näitlejatele, tehes seda mitte vähem stiilselt kui Tarantino. Ehkk lugu keerleb kättemaksumeemi ümber, keerab Samuel finaali pea peale, pannes küsimuse alla vägivalla kui meetodi olemuse. (Netflix) "Ozark" (2017-2022) Jason Batemani koomikust tõsiseltvõetavaks näitlejaks ja lavastajaks tõstnud menuka draamasarja viimane, 4.hooaeg. Nii mõneski mõttes telesarju uuendanud "Breaking Badi" temaatiline edasiarendus – heade kavatsustega "kurjale teele" ei lähe mitte ainult pereisa, vaid kogu perekond. Äärmiselt hea ansamblifilm, kus pea iga kõrvalosa on sama tugev kui tegevuse keskmes olev perekond. Ei meenugi ühtegi nõrgalt lavastatud või kirjutatud episoodi. (Netflix) "Better Call Saul" (2015-2022) Bob Odenkirki kelm-advokaat Saul Goodman on üks paremaid spin-off 'e, mida teleajalugu seni teab. Menusarjas "Breaking Bad" (2008-2013) oli Saul Goodman juba oma karjääri tipus, kaitstes seadust keerates igasuguseid sulisid, "Better Call Saul" viib tegevustiku ta karjääri algusse, mil ta kandis veel nime Jimmy McGill ja oli abiellumise äärel. "Better Call Saul" on psühholoogiliselt sügavam kui "Breaking Bad". Jimmy elukaaslane Kim Wexler (unustamatu Rhea Seehorn) tõuseb pea sama oluliseks kui Jimmy ise, kusjuures nad mõlemad läbivad slaalomit rajal "breaking bad and back". Sarja moraal – kuritegevus ei tasu ära –, pole eetiline liialdus, nii ühiskond ja inimene toimib. (Netflix) "Machina Faust" Režissöör: Kaupo Kruusiauk Oma subjektile halastamatu dokumentaalfilm, mis toimib mitut moodi - söandab näidata, et ka kõige andekam kunstnik on inimene, ja ka sellest, kui ilus ja valus on olla naine meestekeskses ühiskonnas. Ühtlasi on see film muusikast ja selle kandjast ning ka film survest, mis võib loometegevust pärssida,, kuid kui oled piisavalt karastunud, siis hoopis tagant tõugata. Eraldi tasub välja tuua veel "She Said", "Räägi ära", "Koerkorter", "Moonage Daydream", "Tralala", "What Beat You Nothing", "Kaheksa mäge", "Hipodroom", "Tagurpidi torn". Andrei Liimets filmikriitik 1. "Everything Everywhere All At Once" ("Kõik, kõikjal ja korraga") Raske on ette kujutada sobivamalt pealkirjastatud filmi – vaataja suunas heidetakse tõepoolest kõike, kõikjal ja korraga, sealhulgas rotte, dildosid ja rääkivaid kive. Erakordselt lõbus ja loominguline meelelahutus, mis peidab oma ekstsentrilise huumori ning ülevoolava madina alla ühe kihi teise järel. Ühtaegu ulmefilm universumi saatusest, satiir immigratsioonist, kõverpeegel internetipõlvkonna vaimsest tervisest, tervete kultuuride ja põlvkondade, aga ka üheainsa perekonna, ema ja tütre lugu. 2. "All That Breathes" ("Kõik, mis hingab") Nii Sundance'ist kui Cannes'ist parima dokumentaalfilmi preemiad korjanud lugu kahest vennast, kes peavad keset 16 miljoni elanikuga Delhit oma keldris lindude varjupaika. Lokkava võõraviha, suitsevate vabrikukorstnate ja lõputu mustuse kiuste leiab lavastaja üles lootustandva sõnumi alandlikkusest elu enda vastu, hoolivusest nõrgemate suhtes ja liikideülesest empaatiast kui inimlikkuse mõõdust. Ilmselt aasta kõige olulisem film. "Kõik, mis hingab" ("All That Breathes") Autor/allikas: Kaader filmist 3. "All Quiet on the Western Front" ("Läänerindel muutuseta") Uustõlgendus 1929. aastal avaldatud I maailmasõja traumast rääkivast raamatust ei kõla teoorias just sellena, mida maailm täna vajaks, aga seda muljetavaldavam on Netflixis maandunud filmi mõjuvus. Erich Maria Remarque'i kirjandusklassika on pandud siin elama ja hingama viisil, mis jääb truuks teksti hingele, kuid räägib lugu suuresti läbi piltide ja helide. Isegi sõjafilmide üleküllastunud žanris vägev saavutus, aasta paremaid filme ja kahjuks ka kõhedusttekitavalt päevakajaline ning vajalik vaatamine. 4. "The Quiet Girl" ("Vaikne tüdruk") Väike ja vaikne draama üheksa-aastasest Cáitist, kelle tõredad vanemad suure pere majandamisega tõsisesse kimpu jäävad. Nii saadetakse tasase iseloomuga tüdruk ajutiselt sugulaste juurde. Midagi erilist justkui ei toimugi, kuid samas puudutab film nii paljut saladusi, süüd, välja öeldud ja maha vaikitud sõnu, erinevaid viise, kuidas inimesed end väljendavad, pea märkamatute hetkede mõõtmatut mõju meile, laste ja täiskasvanute maailma kokkupõrkumist, enesega ja teineteisega leppimist. 5. "Navalny" ("Navalnõi") Lugu on rohkest meediakajast tuttav: Putini ainus tõsiseltvõetav konkurent Aleksei Navalnõi mürgitatakse, kuid tuuakse pärast pääsu välismaale elule tagasi. Varustatud sisuliselt vaid arvuti ja mobiiltelefoniga, ajab ta mõrvakatse jälgi otse Kremli troonini ning naaseb siis vabatahtlikult Venemaale, et lõpetada fiktiivsete süüdistuste toel trellide taga. Kõike seda kõrvalt vaadata on ses rabavalt vahetus dokumentaalfilmis aga pingelisem ja kõhedam kui parimates spioonipõnevikeski. 6. "Holy Spider" ("Püha ämblik") Paremat ajastust oleks raske leida – aastal, mil Iraanis lahvatasid massirahutused konservatiivse valitsuse vastu, räägib Ali Abbasi tõsielulise loo 2000date alguses tegutsenud sarimõrvarist, kes kägistas ühiskonna puhastamise sildi all prostituute, ja tema jälgi ajavast naisajakirjanikust. Kõheda atmosfääriga, laitmatult filmitud ja näideldud teos, mille trumbiks on võime liikuda üksikult üldisele ja näidata ühiskonda, mis mõrvu mitte üksnes võimalikuks ei teinud, vaid need heaks kiitis. 7. "Nope" ("Ei") California kõrbes asuvat rantšot ja ümberkaudseid elanikke asub kimbutama pilvede vahel luurav maaväline olend. Lähtepunktideks on siin nii Spielberg kui kino sünniaastad 19. sajandi viimasel veerandil, klassikalised vesternid kui filosoof Guy Debordi termin "vaatemänguühiskond". "Ei" peegeldab korraga meie sõltuvuslikku suhet spektaakli, meelelahutuse ja müütidega ning pakub samas ise ühe aasta kõige muljetavaldavama vaatemängu. 8. "Marcel the Shell with Shoes On" ("Teokarp Marcel, tossud jalas") YouTube'i-sensatsioonist sündinud täispikk mängufilm raskest lahkuminekust toibuvast dokumentalistist ja rendikodust avastatud väikesest teokarp Marcelist, kes on kaotanud oma pere. Kiiksuga huumor ja küllaga omapärast eksistentsialismi võivad kõlada pretensioonikate märksõnadena, kuid tegemist on äärmiselt ligipääsetava ja armsa filmiga, mis räägib ennekõike elusolemisest endast, vajadusest läheduse ja kogukonna järele, aga ka üksindusest ning iseenda leidmisest. 9. "EO" Terrence Malick kohtub "Okjaga", lugu eeslist, kes satub tsirkusest eri tegelaste kätte ning näeb pealt elu kaasaegses Poolas. Eksperimentaalne, eksistentsiaalne ja peaaegu piibellike tähendusmõõtmetega film, ühtaegu satiir ja nukker peegeldus inimkonna banaalsusest ja barbaarsusest, julmusest üksteise ning veelgi enam ülejäänud liikide suhtes. Kohati sürrealistlik, kuid lõpuks ennekõike valus vaatamine, tehniliselt jalustrabav ja sisuliselt liigutav. "EO" Autor/allikas: Kaader filmist 10.= "Triangle of Sadness" ("Kurbuse kolmnurk") 10.= "The Menu" ("Menüü") Rootsi ja Ameerika filme seovad ennekõike nõelterav satiir überrikaste aadressil ning toidu fetišeerimine klassinäitajana. Östlund on oma taotlustes kahtlemata kihilisem ja jätab rohkem vaataja teha, aga tema Cannes'i peapreemia võitja laguneb ka tervikuna pisut enam laiali, saavutades kliimaksi keskmise kolmandiku okseorgiaga. "Menüü" on omakorda pealiskaudsem ja sirgjoonelisem, aga ka põnevam ja terviklikum. Kuratlikult naljakad kõverpeeglid end ogaraks tarbinud heaoluühiskonnale on mõlemad. Katre Valgma filmilevitaja 2022.aasta TOP10 filmide linastumise aja järjekorras: "The Batman" - Eesti kinodes 04.03.2022 "Tagurpidi torn" - Eesti kinodes 29.04.2022 "Nope" - Eesti kinodes 19.08.2022 "Triangle of Sadness" - Eesti kinodes 23.09.2022 "Blonde" - Netflix 28.09.2022 "Blonde" Autor/allikas: Netflix "Raymond & Ray" - Apple TV+ 21.10.2022 "Causeway" - Apple TV+ 04.11.2022 "Women Talking" - PÖFF november 2022 "The Fabelmans" - PÖFF november 2022 "Glass Onion: A Knives Out Mystery" - Netflix 23.12.2022 Kristjan Gold filmispetsialist 1. "Kõik, kõikjal ja korraga" 2. "Inisherini hinged" 3. "Top Gun: Maverick" 4. "Menüü" 5. "Kurbuse kolmnurk" 6. "Vaal" 7. "Belfast" 8. "Fabelmanid" 9. "Lagritsapitsa" 10. "Katsumus" 11. "Glass Onion: Knives Out Mystery" "Glass Onion: A Knives Out Mystery" Autor/allikas: Netflix / Scanpix 12. "Kalev" 13. "Tagurpidi torn" 14. "Vaino Vahingu päevaraamat" 15. "Läänerindel muutuseta" 16. "Elvis" 17. "Luupainaja allee" 18. "Ei" 19. "Prey Maarja Hindoalla filmikriitik Eesti filmide esiviisik: 1. "Machina Faust" (Kaupo Kruusiauk) 2. "Vaino Vahingu päevaraamat" (Rainer Sarnet) 3. Kalev" (Ove Musting) 4. "(Ära) vaata" (Raoul Kirsima) 5. "Tagurpidi torn" (Jaak Kilmi) Eesti filmide edetabelis troonivad kaks väga erinevat, ent teineteist huvitaval kombel ideaalselt täiendavat dokfilmi, mis kinnitavad kodumaise tõsielufilmi tervislikku seisukorda. Loomulikult ka Ove Mustingu väga tugev täispika mängufilmi debüüt, ühiskondlikult ärevat aega portreteeriv spordifilm "Kalev" ning Jaak Kilmi kogupere põnevusfilm "Tagurpidi torn", sekka ka meisterlik žanrifilmi sooritus, tõsisema ühiskondliku alatooniga tudengifilm "(Ära) vaata" Raoul Kirsimalt. Välismaa filmide esikümme: 1. "Everything Everywhere All at Once"/"Kõik kõikjal ja korraga" (Dan Kwan, Daniel Scheinert) 2. "An Cailín Ciúin"/"Vaikne tüdruk" (Colm Bairéad) 3. "Moonage Daydream" (Brett Morgen) "Moonage Daydream" Autor/allikas: Kaader filmist 4. "Women Talking"/"Naised räägivad" (Sarah Polley) 5. "Klondike" (Maryna Er Gorbach) 6. "Cinco lobitos"/"Unelaul" (Alauda Ruiz de Azúa) 7. "Sanaa" (Sudhanshu Saria) 8. "This Much I Know to Be True" (Andrew Dominik) 9. "Holy Spider"/"Püha ämblik" (Ali Abbasi) 10. "Good Luck to You, Leo Grande" (Sophie Hyde) Mööduval aastal Eesti kinolevisse jõudnud mullustest filmidest olgu mainitud "Bergmani saar" ("Bergman Island", Mia Hansen-Løve), "Spencer" (Pablo Larraín), "Põgenemine" ("Flugt", Jonas Poher Rasmussen), "Suur vabadus" ("Große Freiheit", Sebastian Meise), "Memoria" (Apichatpong Weerasethakul), "Katsumus" ("L'événement", Audrey Diwan) ja "C'mon C'mon" (Mike Mills). Maria Ulfsak filmiajakirjanik 1. "Lagritsapitsa" Pole midagi parata, Paul Thomas Anderson on geenius. Selles filmis on tabatud üht haruldast tunnet – seda, kui sa oled noor, ärkad hommikul üles ja sul pole õrna aimugi, mida algav päev endaga kaasa toob. Kõik on võimalik, vaba ja voogamises. 2. "Eo" Tänavuse Cannesi kõige moodsam film tuli võistlusprogrammi kõige vanemalt režissöörilt. 84-aastane Jerzy Skolimowski teeb endast poole noorematelegi silmad ette. Siin on ökoteadlikkust, loomaõiguslust, ühiskonnakriitikat ja muid olulisi teemasid, aga see film on kindlasti kõige moodsam ka vormilt – täiesti sõge ja värviküllane happerännak kuskile teise reaalsusesse. 3.-4. "Korsaaž" Marie Kreutzeri draama, mis räägib keisrinna Sissist ehk Elisabethist, kes oli Franz Joseph I abikaasa, on erakordselt mängulise olekuga film, mis teeb ajalooga seda, mis ise tahab. See on ühtaegu naljakas, kurb ja raevukas lugu üksindusest ning hirmust vananemise ees. Peaosalist kehastav Vicky Krieps on vapustav. "Korsaaž" ("Corsage") Autor/allikas: Kaader filmist 3.-4. "Aftersun" Charlotte Wellsi lavastatud magusnukker perekonnalugu on ühe naise tagasivaade kunagi isaga koos veedetud puhkusreisile, laiemalt aga linateos mälust ja mälestustest. Ilus ja kurb film, väga liigutav. 5. "Kurbuse kolmnurk" Ruben Östlundi terav satiir sunnib vaatajaid mõtlema selle üle, kui iseenesest mõistetavalt me võtame omaks sotsiaalseid rolle ja klasse – ja kui kergelt need võivad sekunditega tegelikult põrmu pudenda. 6. "Kaheksa mäge" Belgia režissööride Felix van Groeningen ja Charlotte Vandermeerschi ilus ja õhuline film jutustab mägedest ning sõprusest. 7. "Ei" Jordan Peele'i lavastatud vaimukas õudus-ulmekas pakub erakordselt head meelelahutust. Aga kuna seda filmi peab nägema nii, et mitte midagi ette ei tea, siis lihtsalt soovitan vaadata, kel veel nägemata. 8. "Inisherini hinged" Martin McDonagh'i süsimust draamakomöödia, mis alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. Raiko Puust filmiajakirjanik 20. "Samaritan" 19. "Avatar: The Way of Water" 18. "The Woman King" 17. "Bull" 16. "Elvis" 15. "Top Gun: Maverick" 14. "The Northman" Kaader filmist "Põhjalane" Autor/allikas: Kaader filmist 13. "Kalev" 12. "The Black Phone" 11. "Barbarian" 10. "Guillermo Del Toro's Pinocchio" 9. "Banshees of Inisherin" 8. "The Power of the Dog" 7. "The Whale" 6. "Tagurpidi torn" 5. "CODA" 4. "The Fabelmans" 3. "Thirteen Lives" 2. "Everything Everywhere All at Once" 1. "Belle" Rain Tolk režissöör, näitleja 1.-2. "Lagritsapitsa", rež: Paul Thomas Anderson 1.-2. "Aftersun", rež: Charlotte Wells Kuna ametlikult on "Lagritsapitsa" justkui 2021. aasta film ent linastus 2022. aastal, siis tingib see kaks esimest kohta. Igatahes on mõlemad filmid päästnud mu usu (kino)kunsti ja inimkonda. 3. "Sparta", rež: Ulrich Seidl Perfektne ajunuss moraali, ideoloogia ja inimhinge peenmateeria vastuolulisuse teemal. Hardcore stuff, nõrgad lahkuvad ja solvuvad, teised võivad saavutada hetkelise katarsise. "Sparta" Autor/allikas: Kaader filmist 4. "Vaikne tüdruk", rež: Colm Bairéad Salapärane ja aeglane, ent kindlalt ajukurdude vahele pugev väga ilus film. Karakterid ja lugu avanevad stoilise rahuga justkui mõnes (kõige paremas mõttes) eesti filmis. Lõpuks on pisarad silmas ja hing avali. 5. "Bones and All", rež: Luca Guadagnino Kuna Luca Guadagnino on mu arust üks kaasaja parimaid lavastajaid, siis maandub "Bones and All" loomulikult ka siin tabelis. Nagu ikka, eriti hea. Romantiline gore, kus kannibalid on uued vampiirid. 6. "Kurbuse kolmnurk", rež: Ruben Östlund Vana hea satiir toimib alati, kui tegijal on intelligentsi ja – mis peamine – huumorimeelt. 7. "Palm Trees and Power Lines", rež: Jamie Dack Ebaameerikalikult ambivalentne käsitlus manipulatsioonist. Täpne ja elegantne debüüt. 8. "Funny Pages", rež: Owen Kline Safdie vendade produtseeritud toores stuff piiripealsest teismelisest liigub kusagil John Cassavetese poolt ette raiutud territooriumil. 9. "Tár", rež: Todd Field Meeldib, kuidas siin sündmustik tasahilju käivitub ja endalegi arusaamatult oled ühel hetkel pöialt hoidmas geniaalsele t*rapeale. Tühistamiskultuur ja manipulaatorid on siin ühe mündi kaks külge ja võrdselt nahutamist väärt. Hea töö. 10. "Nope", rež: Jordan Peele Puhas fun, mida vaadates on tunne, nagu oleks uuesti 12 ja näeks esimest korda Spielbergi "Jaws'i". 11. "Silent Twins", rež: Agnieszka Smoczynska Päriselul põhinev ja visuaalselt leidlik jõulise näitlemise triumf rassimist, loomistungist, vaimsest eripärast, maagiast kaksikute vahel. 12. "Ali & Ava", rež: Clio Barnard Vahelduseks kümnetele (samas väga headele) viimasel ajal välja tulnud coming-of-age filmidele üks delikaatne armastuslugu vanematest inimestest. Õpikunäide, kuidas teha romantilist filmi ilma sentimentaalsuse ning lollide naljadeta, olles samas kohati väga naljakas ja elujaatav. Tõenäoliselt uhkeldaksid siin tabelis veel "EO", "Pacifiction", "Godland" ja veel mõnigi muu, kui nende nägemiseks siin paesel pinnakesel võimalust ja aega oleks antud. Siim Rohtla filmispetsialist "Everything Everywhere All at Once", rež-id: Dan Kwan, Daniel Scheinert "Top Gun: Maverick", rež: Joseph Kosinski "The Fabelmans", rež: Steven Spielberg "Licorice Pizza", rež: Paul Thomas Anderson "Triangle of Sadness", rež: Ruben Östlund "Empire of Light", rež: Sam Mendes "C'mon C'mon", rež: Mike Mills "EO", rež: Jerzy Skolimowski "The Banshees of Inisherin", rež: Martin McDonagh "Inisherini hinged" Autor/allikas: Kaader filmist "All Quiet on the Western Front", rež: Edward Berger "Women Talking", rež: Sarah Polley "Holy Spider", rež: Ali Abbasi Aurelia Aasa filmikriitik, produtsent Listis ka mõned eelmise aasta lemmikud, mis alles sel aastal vaadatud said. "Maailma halvim inimene" Režissöör: Joachim Trier 2021. aasta absoluutne lemmik. Väärinuks parima rahvusvahelise filmi Oscarit. "Iseendast kõrini" Režissöör: Kristoffer Borgli Eneseimetluskultuuri kõverpeegel, mis antud edasi Borglile omase rajususega. Film mõjus nagu sauna-järgne hüpe lumehange. Karastav. "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Juba filmidega "Vääramatu jõud" ja "Ruut" võttis Östlund luubi alla jõukate eluolu. "Kurbuse kolmnurk" kannab senisest veelgi karmimatele radadele, kellelegi asu andmata. Filmis on Östlundile omast tabavust, olgu fookuses siis moetööstuse palgalõhe, teeninduskultuur või teemantkeedesse mässitud naised, kes üksteise võidu õhtusööke välja oksendavad. Ehkki "Kurbuse kolmnurk" on riisunud koore pea kõikidel auhinnatseremooniatel alates Cannesist kuni Euroopa filmiauhindadeni, pole siin siiski sama värskust ja vahetust mis "Ruudus". Sellele vaatamata on Östlund praeguse Euroopa kino üks silmapaistvaimaid esindajaid. "Nauding" Režissöör: Ninja Thyberg Irooniline vaade pornotööstusele. "Nauding" ("Pleasure") Autor/allikas: Kaader filmist "Kalev" Režissöör: Ove Musting Eesti 90ndate nostalgias on alati midagi kodust ja südantsoojendavat. "Läänerindel muutuseta" Režissöör: Edward Berger Ehkki "Läänerindel muutuseta" on enamike jaoks Erich Maria Remarque'i tähtteos, on minu lugemislaual alati olnud soosingus pigem "Triumfikaar", "Taeval ei ole soosikuid" jt. Netflixi "Läänerindel muutusteta" on aga valus ja oluline vaatamine, mis lõikab tänases Euroopas eriti tugevalt. "Lagritsapitsa" Režissöör: Paul Thomas Anderson Siiras ja sume suureks sirgumise lugu, mis kütab südame alt soojaks. "Debütant" Režissöör: Elizabeth Hobbs Animatsiooniveteran Elizabeth Hobbsi "Debütant" on kaunis visuaalne popurrii, kus kohtuvad kollaaž, joonisfilm ja rotoskoop-tehnika. Üks tänavustest 15 lühianimatsiooni Oscari shortlist 'i filmidest. "Machina Faust" Režissöör: Kaupo Kruusiauk "Kaua ma pean alandlik olema?" küsib oma karjääri tipus olev Maria Faust köögilaua taga oma emalt. "Machina Faust" on aus portree loomisest ja loomisvalust. Kruusiauk on jõudnud portreteeritavale aukartustäratavalt lähedale. "Pahad kutid" Režissöör: Pierre Perifel Täispika animatsiooni Oscar on enamasti üks etteaimatavamaid (ja seetõttu ka igavamaid?) kategooriaid, sest animatsioonihiidude võimu on pea võimatu kõigutada. Hoogne "The Bad Guys" on antud kategooria underdog. Samas on tegu ühe hoogsama tänavuse täispika animafilmiga. Tiina Teras filmilevitaja Lõppeval aastal kinoekraanilt nähtud 281 täispika filmi hulgast tippe valida ei olnud kerge, sest tabeli esiosa oli ühtlaselt tasapaks. Hulga filmide puhul (Östlund, McDonagh, Aronofsky, Polley, Peele ja Danielid) olid ootused natuke liiga suured, sellepärast tooksin välja järgmised filmielamused vaatamise järjekorras. Enda levitatud filme valikusse ei pannud. "Good Luck to You, Leo Grande" Suurepärane (hotelli)tubateater nauditava dialoogiga ja Emma Thompsoni julge rolliga. "Cyrano" Suurepärane Peter Dinklage vaimustavas muusikalis. Elamus. "Benediction" Ülimalt väljapeetud briti eluloofilm luuletaja Siegfried Sassoonist. Filmidel on mind kerge ära võluda intelligentse dialoogi ja viisakusega. "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Ma pole kunagi mõistnud Paul Thomas Andersoni ülistamist, aga nii head filmi lihtsalt tuleb kiita. "Üüratu talendi talumatu taak" ("The Unbearable Weight of Massive Talent") Nicolas Cage'i fänni unistuste film. Ma õnneks pole näinud eriti "vanameistri" viimaste aastate möödalaskmisi, aga viited tema ammustele filmidele panid härduma. "The Unbearable Weight of Massive Talent" Autor/allikas: CAP / Scanpix "Pahalased" ("The Bad Guys") Aasta parim multikas, milles on seiklust, peent dialoogi ning häid (ja pahasid) tegelasi. Ilmselt sobib ka lastele. "Tavalised tegelased" ("The Ordinaries") Väike ja vahva saksa düstoopia teise plaani näitlejatest, kuhu on peidetud nii palju tasandeid, et paarist vaatamiskorrast jääb väheks. "Lynch/Oz" Põnev filmiajalooline dokumentaal David Lynchi loomingust võrdluses "Võlur Ozi" filmiga. Hea, et olin just enne kinoekraanilt uuesti "Loomu poolest metsikud" ära näinud. "Top Gun: Maverick" Oli küll ette aimata, mida see film endast kujutab, aga ikka hoiad vaadates hinge kinni, et Tom Cruise'il hästi läheks. Kõik ootused said kuhjaga täidetud. "Kuningriik. Exodus" ("Riget Exodus") Film, mis ka film on. Lars von Trier paneb jätkuvalt hullu, toob mängu uusi nägusid ja pakub taaskohtumist vanadega. Nüüd tahaks kõik kolm "Kuningriiki" järjest suurel ekraanil uuesti ära vaadata. Edith Sepp Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige "Holy Spider", rež: Ali Abbasi "Inisherini hinged", rež: Martin McDonagh "Triangle of Sadness", rež: Ruben Östrund "Sierra", rež: Sander Joon "Korsaaž", rež: Marie Kreutzer "Lähestikku", rež: Lukas Dhont "Decision to Leave", rež: Park Chan-wook "Suur noos", rež: J.-P. Valkeapää "Suur noos" ("Hit Big") Autor/allikas: Kaader filmist "Armageddon Time", rež: James Gray "Mariopolis 2", rež: Mantas Kvedaravičius "Teekond emaga", rež: Hilmar Oddsson Kalver Tamm filmisõber "Tagurpidi torn" Lapsed ikka mängivad oma toredaid ja süütuid mänge, ehk tasub aga vahel siiski päriselt huvi tunda, kui toredad ja süütud need mängud täpselt on. Eesti muusikadokumentaalid Valige üks oma muusikamaitsest lähtuvalt või siis sellele risti vastu, valik on esinduslik, eelmisest aastast "Päris Rannap" ja "u.Q.", sel aastal "Naerdes ja naeratades. Marju Länik", "Kukerpillide rapsoodia" ja "Machina Faust". "Moonage Daydream" Film David Bowiest, kus David ise päriselt räägib ja laulab, täpselt nii silmapaitav ja kõrvatungiv film nagu David ära on teeninud. "RRR" Juba selle filmi treiler on eepilisem kui üks Marveli film kunagi olema saab. Režissöör S.S.Rajamouli ei lase endale kordagi pähe mõtet, et kas päriselt nii saab olla, see on tema maailm, tema universum, kõik on võimalik. "Crimes of the Future" Astuge palun David Cronenbergi maailma, kus liha kohtub metalliga, film teravama elamuse otsijatele maailmast, kus ei tunta füüsilist valu. "Crimes of the Future" Autor/allikas: CAP / Scanpix "Triangle of Sadness" Ruben Östlund on teinud oma versiooni filmist "Mehed ei nuta", merereis on ainult natuke seikluslikum. "Pearl" Üks käesoleva aasta tugevamaid näitlejatöid tuleb žanrifilmist, Pearl tahab lihtsalt olla armastatud, ihust ja hingest, õnnetuseks on keeruline armastada mõrvarlike kalduvustega psühhopaati. "The Good Person" Sharon tahab lihtsalt teha filme tugevatest naistest, õnnetuseks satub ta produtseerima eepilist piiblilugu kuningas Saulist, mille lavastaja ei ole nõus isegi naise kätt suruma. "Speak No Evil" Vahel on vaja olla ebaviisakas, viisakas olemine iga hinna eest, hoolimata kõigest, oma tunnetest ja tõekspidamistest võib viia selleni, et lõpuks ei olegi sul enam valikut. "All Quiet on the Western Front" Ma olen kindlal veendumusel, et inimesed vaatavad liiga vähe sõjafilme, just häid sõjafilme, sest head sõjafilmid on sõjavastased filmid, kogu selle mõttetu raiskamise vastased filmid, filmid, mida vaadates terve mõistus tõrgub mõistmast, et kuidas me ei suuda eelnevast õppida

Ülevaade. Filmiaasta 2022

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Sarnaselt eelmistele aastatele ei hakka me filmitabeli juures suuri kokkuvõtteid tegema, aga üht võib ilmselt juba avapildi põhjal eeldada: enim mainisid filmispetsialistid Ruben Östlundi värsket linateost "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness"), mis jõudis kokku 27 osaleja edetabelisse. Ainsad lähedased konkurendid olid Martin McDonagh' "Inisherini hinged" (19 mainimist) ja Paul Thomas Andersoni "Lagritsapitsa" (18 mainimist). Välja toomist väärivad veel Daniel Kwani ja Daniel Scheinerti "Kõik, kõikjal ja korraga" (15 mainimist), Jordan Peele'i "Ei" (13 mainimist), Steven Spielbergi "Fabelmanid" (12 mainimist), Darren Aronofsky "Vaal" (11 mainimist) ja Edward Bergeri "Läänerindel muutusteta" (11 mainimist). Eesti filmidest löövad sarved kokku Ove Mustingu debüütfilm "Kalev" ja Kaupo Kruusiaugu "Machina Faust", mis on mõlemad mainitud kümmekonnas tabelis. Korduvalt toodi välja nii Jaak Kilmi "Tagurpidi torni" kui ka Rainer Sarneri"Vaino Vahingu päevaraamatut", samuti panid spetsialistid tähele Sander Joone "Sierrat". Filmiaasta ülevaates osalesid Tristan Priimägi, Kaspar Viilup, Eeva Mägi, Timo Diener, Mariliis Mõttus, Tauno Vahter, Pilleriin Raudam, Johannes Lõhmus, Chris Reintal, Liisi Rohumäe, Annika Koppel, Kristina Märtin, Kristi Helme, Mart Noorkõiv, Sten Kauber, Kaupo Liiv, Eda Koppel, Rasmus Rääk, Taavi Hallimäe, Tõnu Karjatse, Andrei Liimets, Katre Valgma, Kristjan Gold, Maarja Hindoalla, Maria Ulfsak, Raiko Puust, Rain Tolk, Siim Rohtla, Aurelia Aasa, Tiina Teras, Edith Sepp, Kalver Tamm, Ivar Murd, Dannar Leitmaa, Ralf Sauter, Lauri Kaare, Elise Jagomägi. Tristan Priimägi Sirbi filmitoimetaja 1. "Aftersun" Režissöör: Charlotte Wells UK Huvitav näha, kuidas "Aftersun" on väikese indi-debüüdi kohta tegemas ikka väga kõrget lendu. See on kinni pannud mitu aasta olulisemat tabelit – Sight & Sound, The Guardian, Indiewire – ja ei hakka minagi originaalitsema, sest see tõesti mulle kõige rohkem korda läks. Cannesi Critics Weeki programmis linastumise aegu tänavu mais seda kõike veel ette ennustada polnud võimalik, aga see on ainus, millele ma seal ka tänavu maksimumpunktid panin ja nende edu teeb vaid heameelt. Tahaks aga südamele panna, et tihti mõjutavad filmide head tulemused vaatamiskogemust, sest haip on ootused liiga kõrgele ajanud (vt ka "Kurbuse kolmnurk"). Filmid pole selles süüdi, et neid armastatakse. Võtke vabalt ja vaadake lihtsalt nagu filmi, mitte mingit järgmise messiase tulekut. Cannes'is kirjutasin nii: Tänavu küll ükski teine film mulle nii rängalt mõjunud kui šotlanna Charlotte Wellsi "Aftersun", pärast mida ma olin pool päeva ikka täiesti liimist lahti ja oli raskusi enda taas kokkuvõtmisega. Videolõikude ja meenutuste abil jutustatud lugu isa ja 11aastase tütre ühisest kuurordipuhkusest Türgis. Neil on koos äge, tegelased on sümpaatsed. Isana teeb Paul Mescal juba teise andva rolli tänavuses Cannes'sis (ka "God's Creatures"), tütart mängiv Francesca Corio on praegu veel tundmatu debütant, aga vast mitte kauaks. Vaikselt hakkab olmest välja kooruma tumedus, mis imbub ikka päevavalgele, kui väga seda ka ei üritata maha suruda. Tütar tahab avastama hakata oma piire ja võimalusi naisena, isa aga tundub olevat reivipõlvkonna laps, kellel ei ole õnnestunud päris hästi üleminek täiskasvanute maailma, eriti kui 90ndate keskpaiga soundtrack kogu aeg sugereerib, et "I get knocked down, but I get up again", või "Oh, lucky you", peas aga käivad kujutluspildid tantsupidudest koos meeletu püüdega iseend ära kaotada. Pealkiri "Aftersun" viitab aga ilmselt päevituskreemile, kuna ühest küljest suvepuhkus, aga teisalt katse leida leevendust läbipõlemisele kunagistes kuumades pidudes. Ja ei, see ei ole mingi labaste perverssuste lugu, vaid pilguheit fassaadi taga lagunevasse sisemusse. Kui ümbritseva maailma arvates käib endiselt edasi üks pidev pidu, aga sul on tuled sees juba ammu kustunud. Dokumentaalne ja vahetu visuaalne stiil, ja kiht-kihilt avanev lugu, mida ei suruta peale ja milleni peab ise jõudma. "Aftersun" liigutas ikka sees mingi suure ja sügava kurbuse lahti, mida ei saa lihtsalt minema soovida. 2. "Tár" Režissöör: Todd Field USA-Saksamaa Vahel satub keset keskpärasuse paraadi ette film, mis paneb justkui kõigega pihta: "Tár" on kompromissitult intellektuaalne, ootamatult kaasaegne ja värskendavalt objektiivsest rakursist jutustatud lugu maailma tippdirigendist Lydia Tárist, kes on hakanud aja jooksul oma mõõtmatut geeniuseprivileegi võtma iseenesestmõistetavalt. Sündmuste käigus saab selgeks, et ta suhtub pooljumala rollis teda ümbritsevatesse lihtsurelikesse ehk liiga hoolimatult, ja see, mis varem andeks anti, uues, muutunud maailmas enam ei lenda. Paaris avastseenis lummab Tár meid oma sädeleva mõistusvooga ja annab oma privileegile ehk päris veenva õigustuse. Kahtlemata on ta geenius ja tekitatakse soov tema eksistentsi kaitsta isegi siis, kui ta teod moraalselt küsitavaks muutuvad. Aga kui kaugele sellega minna? Keegi ütles kunagi, et Eesti kultuurielu seisab kultuuriheeroste kummardamisel, ja see väide ei tundugi olevat vale. Kultuurirahvas on viskunud aivarmägede ja tiitojasoode kaitsele, kuna konflikti vastaspool on tundmatu ja "kultuuriliselt ebaoluline". Seda näeme ka siin, aga värskendavalt on siin soorollid vahetunud, ning #metoo ja privileegipimeduse teemade keskmes on hoopis naisterahvas. Filmi põhiline tugevus on aga selle viisis keelduda moraalitsemisest ning plahvatuslikku teemat (mida paljud arusaadavalt tänapäeval isegi kaugelt puutuda ei julge) on käsitletud üllatavalt kainelt ja empaatiliselt. Cate Blanchettilt nimiosas ikka väga veenev esitus, mis sai Veneetsias ka parima näitlejanna preemiaga ära märgitud. 3. "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Režissöör: Paul Thomas Anderson USA-Kanada Oli tänavu kevadel suur rõõm korraldada Sõpruses Paul Thomas Andersoni retrospektiivi, mis andis loodetavasti oma osa koroonapelgliku publiku kinno tagasimeelitamisse. Üks ägedamaid hetkel tegutsevaid lavastajaid, kes üllatab jätkuvalt ning suudab endale ikka ja jälle väga keerulisi ülesandeid püstitada. Retroka aegu kirjutasin: Alana (Alana Haim) ja Gary (Cooper Hoffman) on kaks veidi erinevas vanuses noort, kes üritavad 1970ndate aastate Los Angeleses saada hakkama kõigi nende keeruliste asjadega, mis sel ajal elu inimeste ette ikka veeretab: kuidas leida endale koht maailmas, kuidas kogeda armastust ja mida see kõik üldse tähendab. "Lagritsapitsa" Autor/allikas: Kaader filmist "Lagritsapitsas" naaseb Anderson oma juurte juurde, lapsepõlveaegsesse San Fernando orgu, et põimida valmis suurepärane film, mis kulgeb läbi värvide, muusika, uskumatute süžeepöörete ja koomiliste intsidentide alati ettearvamatus suunas. "Lagritsapitsa" on tõeline tripp, kaks ja pool tundi Andersoni kvintessentsi, mis paneb lihtsalt imetlema filmikunsti võimalusi rääkida pildi ja sõnaga maagilist lugu mingist teise aja tegelikkusest, aga justkui päriselt, siin ja nüüd. Viitega vanale sõbrale, tänaseks juba lahkunud Philip Seymour Hoffmanile, mängib Gary osa tema poeg Cooper, ühest koomilisest kõrvalosast leiab aga näiteks veel ühe Cooperi, Bradley, kes tundub viimasel ajal mängivat üldse kõigis filmides, aga kes teeb siin Barbra Streisandi seksisõltlasest ja kokaiinikust boifrendi, produtsendi Jon Petersina väga naljaka osa. "Lagritsapitsa" on natuke nagu Tarantino "Üks kord Hollywoodis", aga samas ka üldse mitte, sest kui mõlemad lavastajad tunnevad detailsusest ülimat mõnu, kannab Tarantino filmi stilistika ja Andersoni oma emotsioon. Paul Thomas Anderson kandideeris selle filmiga tänavu lausa kolmele Oscarile kolmes eri ametis: stsenaristina parima originaalkäsikirja, produtsendina parima filmi, ja lavastajana parima režissööri kategoorias. Ühtki ei saanud. 4. "Fabelmanid" ("The Fabelmans") Režissöör: Steven Spielberg USA Tuleb tunnistada, et mulle isiklikult pole Spielberg juba ammu millegi erilisega silma jäänud. Ehk on selle aastatuhande asjadest enam meeldinud ulmekad nagu "Minority Report" ja "Ready Player One", aga needki on ju rangelt võttes ulmefantaasiad, kuhu on autori enda maailma võrdlemisi napilt lisatud. Nüüd aga siis selline lugu, et oma isiklikel mälestustel põhineva Fabelmanide perekonna looga on Spielberg jälle täiesti tipptasemel. Noorel Sammy Fabelmanil (Gabriel LaBelle) tuleb toime tulla tüüpiliste teismelise eluraskustega, eriti pärast seda, kui perekond kolib isa töö pärast Californiasse. Esimesed kokkupuuted vastassooga, koolikiusamine ja sees näriv tunne, et vanematega pole kõik päris korras. Kõike seda peab aitama tasakaalustada noore Sammy kasvav filmi huvi ja tundub ka, et märkimisväärne anne jutustada liikuvate piltidega köitvaid lugusid. Võib-olla ongi "Fabelmanid" alustuseks seetõttu nii hea, et põhineb (ilmselt) väga isiklikel tunnetel ja lugudel. Teema mõttes on huvitav, et 2022 on kindlasti nostalgiafilmide aasta, vähemalt mulle, sest millest muust on ka "Aftersun" ja "Lagritsapitsa", kui kadunud lapsepõlve taasavastamisest ja sellega seonduvast nostalgiast, ilust ja valust. Lisaks siia veel näiteks "Armageddon Time'i" või tegelikult "Fabelmanidega" temaatiliselt kõige paremini sünkiva India tänavuse parima rahvusvahelise filmi kandidaadiga "Last Film Show". Teema on igatahes õhus ja seda ka tänavu kunstiliselt väga edukalt ära kasutati. Ja üks, mis "Fablemanides" saab nii ilmseks, on ikkagi see vana hea Spielbergi maagia, oskus stseene nii emotsionaalselt kui tehniliselt (montaaž, valgus, kaamera) panna kohati lihtsalt helisema. Mõni oskab näha enam kui teine ja oma parimas vormis on Spielberg lihtsalt täiesti lummav oma oskusega lugu visuaalsete vahenditega edasi anda. Pärast vaatamist oli tunne, et võiks kohe teise ringi otsa teha, et lihtsalt jälgida seda masinavärgi erinevate osakeste täiuslikku liikumist. 5. "Memoria" Režissöör: Apichatpong Weerasethakul Tundub vist olevat sajandi tootmismudel, sest: Tai-Kolumbia-UK-Prantsusmaa-Saksamaa-Mehhiko-Hiina-Taiwan-USA-Šveits Lahe, et Weerasethakuli – tema nimi on nagu üks ultimate arthouse-fänni test, suudad sa tema nime ilma kontrollimata õigesti kirjutada? – uue filmi suunas on kuulda olnud kriitikat justkui "ei juhtuks" seal midagi. Täiesti sümptomaatiline, sest elame ajal, kus peab kogu aeg midagi juhtuma. Siin juhtub vägagi piisavalt, aga tuleb olla lihtsalt kannatlik ja ära oodata need napid sündmused, mis pärast pulsi aeglustamist minimaalseks, tunduvad kui maavärin. "Memoria" on slow cinema tippnäide. Kolumbias elav šoti lillekasvataja Jessica (Tilda Swinton) kuuleb ühel ööl seletamatut valju ja kumisevat heli ning selle kordumise järel hakkab ta proovima heli olemusele ja päritolule jälile saada. Noore helimehe Hernáni abiga üritab ta heli taasluua ja see viib väga ootamatute tulemusteni. Täielik põnevik või mis? Tai tuntuimalt lavastajalt üks selline omas suunas kulgev metafüüsiline mõtisklus ajast, päritolust ja, nagu pealkirigi ütleb, mälust. Kolumbia Oscari-kandidaat, aga arusaadavalt selleks liiga omamoodi film, et kuskile jõuda. Cannesi žürii oli mõistvam ja andis n-ö kolmanda koha ehk jury prize 'i. 6. "Eo" Režissöör: Jerzy Skolimowski Poola-Itaalia Cannes'is kirjutasin: Skolimowski on tõeline staar ikka. Järjekordne aktiivne kaheksakümnendik, kes on teisest 84aastasest punkvanamehest Paul Verhoevenist veidi üle kuu aega vanem. Kes soovib, sellel on lihtne viidetesse kinni jääda ja seda filmi mitte vääriliselt hinnata. Jah, Bresson juba tegi eesliga filmi "Au Hasard Balthazar". Jah, me oleme juba näinud loomakaitse filme läbi looma silmade (Kossakovski "Gunda" ja Andrea Arnoldi "Cow"). Meil on endalgi üks eeslifilm ette näidata (Andres Söödi "Unenägu"). Aga ka kõige selle foonil on "Eo" (ehk siis tõlkes vast "Iiah") täiesti meisterlik. Visuaalne tripp, iga teine kaader liigub ja pulseerib oleks nagu elus, sisuliselt ilma tekstita lugu ühest eeslist, kes saab tsirkusest sunniviisiliselt priiks ja kes satub elu keerdkäikudes ühest olukorrast teise. Iiahi seiklused inimeste maailmas on absurdi ja groteski piirimail ja üsna selgeks saab, et inimesed näevad loomas vaid iseenda vajaduste käepikendust. Meie näeme ennast läbi eeslipilgu kõverpeegli ja jääb tunne, et polegi võimalik teist olendit üldse mõista, sest meie maailmad on nii erinevad. Täielik Sartre ju. Läbi eesli silmade. Cannesist jury prize ex aequo ja parima helilooja preemia Paweł Mykietynile. Mykietyn võitis aasta lõpus ka Euroopa filmiauhinna ja "Eo" on võõrfilmi Oscari shortlist 'is Poolat esindamas. 7. "Pacifiction" Režissöör: Albert Serra Hispaania-Prantsusmaa-Saksamaa-Portugal Nagu ikka Albert Serraga, tõuseb mulje tema filmidest aasta jooksul muudkui kõrgemale, sest need lihtsalt ei lahku meelest. Kevadel väljendatud kõhklused on meelest kadunud ja järgi jäänud vaid see pastellroosa, kummaline fluidum, millega "Pacifiction" mu aju ümbritses. Cannes'is kirjutasin nii: Minu ees kinosabas ütles üks mees pärast telefoni: "Väga kummaline film. Ma ei teagi, mis sellest arvata. Magasin vahepeal". Kõnekas lause, eks inimorganism tahab end tundmatute ohtude eest kaitsta, kui ta ei saa aru, millega tegemist. Hispaanlane Albert Serra saab minult alati kõrged punktid kätte selle eest, mille ta ütlemata jätab, ja millest aru ei saa. Ja kaotab neid selle eest, mille ta ära sõnastab, vähemalt seekord. Nagu ikka, on Serra filme väga keeruline kirjeldada. Prantsusmaa kõrge valitsusametnik Tahitil, mösjöö De Roller (Benoit Magimel) elab toredat ja mugavat elu, peab ühtlasi öist lõbustusasutust ja mängib poliitilist mängu nii kõrgel kui madalal tasemel. Kui aga hakkavad levima kuuldused, et lähedal saartel tahetakse taas peale hakata prantsuse tuumakatsetustega, ujub välja mitmeid uusi tegelasi ja sündmused hakkavad kuumenema. De Rolleri tegelane, "hea kolonialist", on oma ambivalentsuses väga huvitav, Serra näitab saare lopsakat loodust üliimmutatud, postkaardilikus värvigammas, kogu lavastusstiil on väga teatraalne, öised interjöörid ja stiil meenutab ehk kõige enam mulle Fassbinderi "Querelle'i". Kõik on tinglik, kunstlik, butafoorne, ja seetõttu kummastav ja väga äge. Vaikselt kaldub film Serra kohta üllatavalt žanrisse, muutudes mingiks ülihangunud spioonidraamaks, kus sündmusi peab edasi nügima nagu tigu, kes ei taha liikuda. Täielik vastand selle žanri tavapüüdlustele liikuda pigem tempokalt, eriti nende uute koomiksispioonide maailmas nagu Bourne, Bond ja Hunt. Samas on klassikaline loojutustus ja žanri pandud vajadused siiski Serra stiiliga kohati konfliktis ja film nagu ei otsusta ära , kas rääkida rohkem või vähem. Ja eriti ootamatult tuleb filmi lõpus üsnagi plakatlik selgitus sellele, mida me peame nähtud filmist mõtlema. Aga ikkagi väga veider (loe: huvitav) film. 8. "RRR" Režissöör: S. S. Rajamouli India Indias tehakse aastas üle 1600 filmi, nii et tundub kuidagi pealiskaudne siin ära tuua seda üht – kes teab, mida kõike sealt veel leida võib –, aga "RRR" on lihtsalt võitmatu teos, mida pole võimalik alla suruda, nagu ka ülla india rahva tulist vabaduspüüet pääseda inglise kolonisaatorite ikke alt selles totaalselt igas mõttes üle vindi filmis, kus tuleb esikusse maha jätta kõik oma senised arusaamad sellest, mida ühes filmis teha võib. Unustage usutavus: India seni kalleimas filmis (72 miljonit dollarit) võivad olla kujutatud küll tegelased päriselust – india revolutsionäärid Alluri Sitarama Raju (Ram Charan) ja Komaram Bheem (N. T. Raama Rao Jr) –, aga kõik, mis sealt edasi, on totaalne fantaasiavoog. Või pigem tormilaine, sest üle kolmetunnise pikkuse jooksul pakutakse meile aasta parimaid märulistseene ja aasta parimaid tantsustseene. Eriefekte pritsib üle ekraani nagu oleks kraan lahti ununenud ja iga kaader sobiks oma uskumatus liialduses seinale plakatiks suurendamiseks. Lisaks kahele meesstaarile tahaks aga välja tuua ka väikeses naiskõrvalosas üles astuva Alia Bhatti. "RRR" on tõeline pillerkaar, mida peab tõesti nägema, et seda uskuda. India tänavustest filmidest sobivad veel ära märkida "Gangubai Kathiawadi", mille täiesti lummava nimiosa eest saab seesama Alia Bhatt mu isikliku naispeaosa nominatsiooni, ja "O Monica My Darling", mis on nagu lääne filmide masala – "Kill Bill", Hitchcock, Mission Impossible, James Bond jne. 9. "Väike keha" ("Piccolo corpo") Režissöör: Laura Samani Itaalia-Prantsusmaa-Sloveenia 19. sajandi alguse Itaalia. Agata (Celeste Cescutti) on just sünnitanud surnud lapse ning kuuleb kirikuesindajatelt, et kuna ta last ei jõutud ristida, pole tal hinge ja ta on seetõttu määratud beebina igaveseks limbosse, eikuskile maailmade vahele, ilma mingi lootuseta sealt pääseda. Küla pealt kuuleb Agata targast, kes suutvat surnuid korraks ellu äratada. Kaasas väike puust kast, asub Agata tarka otsima, et laps limbost päästa. "Väike keha" on müstikasse mähitud mõistujutt, korraga ilus ja kole. Mõlemad peaosalised, nii Agatat mängiv Celeste Cescutti, kui ta juhuslikult kohatud teekaaslast Lynxi mängiv Ondina Quadri (päriselt ongi sellist värvi silmad või?) on huvitavad uued näod, keda loodaks filmides veel kohata. Õnneks pääseb film ehk vahepeal ähvardanud unustusest, kuna sai nüüd aasta lõpus teenitult European Aasta Avastuse auhinna (kuigi 2021 film). 10. "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness") Režissöör: Ruben Östlund Rootsi-Taani-Prantsusmaa-Saksamaa-Kreeka-Mehhiko-Türgi-UK-USA Cannes'is kirjutasin: Üks tänavusi oodatumaid filme mul isiklikult ja noh – korralik küte. Östlund võtab ette ilukultuse, tarbimisühiskonna ning kapitalismi ja sotsialismi korraga ja muudkui lammutab nii, et naeru on raske tagasi hoida ja ahhetamise momente viskab ka vahele. Eks siin esitatud seisukohad on ju enamuses tuttavad ja Östlundi põhiline teema – meid kammitsevad sotsiaalsed rollid – ka fookuses olemas, aga jällegi nii meisterlikult välja joonistatud originaalsetes stseenilahendustes, et jääb üle ainult turvavöö kinni panna. "Ruudu" taset päris ei saavuta mõttesügavuse mõttes ja kergelt jäävad osad asjad õhku, aga Östlundi leidlikkus ja vaba lähenemine kumavad ikka igal sammul läbi. Mulle meeldib. Haters gonna hate. Östlundile teine Kuldne palmioks viie aasta jooksul (!) ja film domineeris täielikult ka Euroopa filmiauhindadel. Lisaks publikumenu kinodes nii meil kui mujal. 11. "Vortex" Režissöör: Gaspar Noé Prantsusmaa-Belgia Väga mitte-Noélik teos, aga ka mitte vähem meisterlik. Natuke nagu Haneke "Amour", aga tollest erinevalt väga hea film. Kahe vanainimese Lui (Dario Argento) ja Elle (Françoise Lebrun) elu muutub keeruliseks, kui mõlemat hakkavad kimbutama mäluprobleemid. Ettearvatavalt lähevad sündmused üsna traagiliseks ning ilma liigse sentimentaalsuseta suudetakse ikka hingeliselt päris valus mõlk hinge sisse lüüa. Tehniliselt äärmiselt mõjuv split screen 'i kasutamine ühel vähestest kordadest, kus see pole lihtsalt visuaaltrikk vaid teenib filmi ideed. Kahe peategelase vahele tekib lõhe (ehk ekraanidevaheline must piirjoon siis, kui Elle'il öösel miski peas paigast nihkub. Sellest hetkest edasi on nende vahel alati see barjäär, isegi kui nad kohati ühes või teises kaadris kokku puutuvad. "Vortex" Autor/allikas: Kaader filmist Tehniliselt ei jõua jälle ära imestada Noé ihuoperaatorit Benoît Debie'd, kes on orkestreerinud selle kahe eri kaameraga kitsas ja sopilises korteris üles võetud, tihti väga pikkade kaadritega jutustatud loo. Filmigurmaani metatasandi annavad peaosalised: itaalia giallo -õudukate tõeline maestro Dario Argento ilmselt oma esimeses kandvas peaosas näitlejana (?) ja naispeaosalist kehastab Françoise Lebrun, kes mängis peaaegu 50 aastat tagasi peaosa Noé ühes kõigi aegade lemmikfilmis "Ema ja hoor" ("La Maman et la Putain", Jean Eustace, 1973). 12. "Igavene tütar" ("The Eternal Daughter") Režissöör: Joanna Hogg UK-USA Kui nüüd viimaste aastate skoori vaadata, siis Joanna Hogg = tabelikoht ja nii ka nüüd. "Igavene tütar" on kahe "Suveniiri"-filmi järel kolmas Hoggi autobiograafiline teos Juliest (Hogg ise), kes läheb oma ema Rosalindiga (Hoggi ema) ühte briti maamõisa mõneks ajaks aega veetma, kuna ema oli seal majas lapsepõlves Teise maailmasõda ajal mõnda aega elanud. Julie rabeleb samal ajal oma järjekordse filmikäsikirjaga, looga oma emast, mis aga kuidagi edeneda ei taha, sest "Igavene tütar" läheb parajaks briti pastoraalõudukaks kätte, kui majas hakkavad kostma kummalised sammud ja juhtuma veidrad asjad. Hogg läheb siin oma metavärgiga "Suveniirist" veelgi kaugemale, sest nii tema kui ta enda tegelast mängib siin topeltrollis Tilda Swinton, kes "Suveniiris" piirdus vaid ema rolliga. Siin on aeg edasi läinud ja sellise näitlejavalikuga tundub Hogg justkui viitavat, et me oleme kõik rohkemal või vähemal määral oma ema koopiad, tahame või ei taha. Ja tegelikult püüab Julie ju häärberis kirjutada just sedasama lugu, mida me siin ekraanil näeme, ja tema loomingulised kannatused näitavad meile kaudselt, kui keeruline tal võis olla seda lugu rääkida. 13. "Ei" ("Nope") Režissöör: Jordan Peele USA Peele'i parimaks tööks on seni küll jäänud ta debüüt "Kao ära" ("Get Out"), aga vahe järgmistega on nii väike ja tase ühtlaselt nii kõrge, et ka järgmisi filme "Meie " ("Us") ja "Ei" võib rahulikult samas lauses nimetada. Eks on kõik ta lood ju fantastikavallast, aga "Ei" lisab õudusžanrile ka ulme. Peele'i töödes alati olulisel kohal olev sotsiaal-poliit-kommentaar on siin võtnud keerukama ja intrigeerivama vormingu, kuna loo aluseks on filmiajaloos maha salatud mustanahaline džoki, kes ratsutas hobusel Eadweard Muybridge'i legendaarses traaviklipis "Hobuse liikumine" aastast 1878, ja selle džoki järeltulijatel, kes on Hollywoodis olnud hinnatud hobuseteenusepakkujad. Nüüd on pereäri lõhki ja pärija Otis "OJ" Haywood Jr peab vaatama otsa tumedale tulevikule pärast seda, kui ta isa segases õnnetusjuhtumis sureb. Lisaks märkab OJ veel ühe hetkel taevas midagi imelikku ja tal tuleb hakata oma elu eest võitlema kummalise objekti või olendiga. "Ei" on Peele'i filmidest ehk kõige žanrilikum ja meelelahutuslikum, aga suudab nutikate lahenduste ja pööretega olla piisavalt eriline, et meelde jääda. Paneb tõesti väga ootama Peele'i järgmisi üllitisi, sest seni pole pidanud pettuma. 14. "Õnnistus" ("Benediction") Režissöör: Terence Davies UK-USA Tegin üliinimlikke pingutusi, et juba eelmisel aastal see Daviese San Sebastianis esilinastunud film ära näha, aga käed jäid lühikeseks. Nagu sisetunne ütles, siiski auväärne tabelikoht nüüd aasta hiljem käes. Pealtnäha lihtne ajalooline eluloofilm briti poeedist Siegfried Sassoonist, kelle looming oli suuresti mõjutatud traumaatilistest läbielamistest I Maailmasõjas ning ka ta varjatud homoseksuaalsusest. "Õnnistus" on aga sellest näilisest lihtsusest hoolimata väga peen ja tundeline teos, ning Jack Lowden terava ja põhimõttelise Sassooni rollis on väga märkimist väärt. San Sebastianist sai Parima stsenaariumi auhinna. 15. "Vaikne tüdruk" ("The Quiet Girl") Režissöör: Colm Bairéad Iirimaa "Vaikne tüdruk" on kindlasti üks aasta vaiksemaid võite, iiri kaheksakümnendate alguse lugu tüdrukust Cáitist (Catherine Clinch), kelle vanemad saadavad rahalise kitsikuse tõttu suveks sugulaste juurde. Laps, kes on harjunud oma vanemate kroonilise hoolimatusega, seisab nüüd silmitsi hoopis teistsuguse pereeluga ja nende kahe maailma konflikt peegeldub noore Cáiti pilgus ja olekus. Nii rollilahendustelt, kui pildikeelelt ja tempolt on "Vaikne tüdruk" pigem vaatlev film kui eepiline draama, mis on väga värskendav. Suurepärane film, shortlist 'i jõudnud iiri kandidaat võõrkeelse filmi Oscarile. 16. "Valguse impeerium" ("Empire of Light") Režissöör: Sam Mendes UK Film, mille puhul ehk mu enda hinnang tundub üldsuse arvamusest kõige enam lahku minevat. Mendese viimasele filmile heidetakse ette nii nõrka stsenaariumi kui kunstlikkust, mida minu rikkumata hing küll seal näha ei oska. Väga südamlik lugu jällegi 80ndate algusest, aga seekord Inglismaa lõunarannikulinnast, keskmes üks vana kino, mille töötajate läbi näeme vanakooli toksilist maskuliinsust, toona veel defineerimata vaimseid häireid, rassismi tõusulainet tolle ajastu Inglismaal ja filmilindi võlujõudu. "Valguse impeerium" ("Empire of Light") Autor/allikas: Kaader filmist Olivia Colman on taas üks selliseid näitlejaid, kes lihtsalt ei oska halba rolli valida (või on tal lihtsalt piisavalt vabadust neist keelduda), "Top Boy" top dog Micheal Ward teises peaosas, operaatoriks üks oma ala parimaid Roger Deakins. Hingelähedased viited nii filmi- kui muusikamaailmast hoiavad mulle selle nostalgiamasina käigus, kuigi "Valguse impeerium" pole kindlasti mingi ilulev "Cinema Paradiso", vaid kohati üsna karmidel teemadel tükk. 17."De humani corporis fabrica" Režissöörid: Lucien Castaing-Taylor, Véréna Paravel Prantsusmaa-USA Kindlasti film mitte igale maitsele, või noh, maitsest ei taha siin mõeldagi, sest enamasti rännatakse sondkaameratega ringi mööda inimese sisemust, et tuua meile kõik need inimkeha müstilised saladused, mida me eelistaksime pigem mitte näha ega kogeda. Kõige selle juures paneb see film aga muidugi kogu seda inimelu kogu oma hapruses armastama ja taustaks peen kommentaar prantsuse tervishoiusüsteemi suunal, mis võiks ilmselt aeg-ajalt ka paremini toimida. Ja lõpustseen New Orderi "Blue Mondayga" on valgustuslik. Pealkiri Andreas Vesaliuse 16. sajandi murrangulise anatoomiateose "De Humani Corporis Fabrica Libri Septem" ("Inimkeha ehitusest seitsmes raamatus") järgi. 18. "Traumatsoon" ("TraumaZone") Režissöör: Adam Curtis UK Veidi nagu pettus, sest äkki see on hoopis seitsmeosaline minisari? Aga mulle meeldiks mõelda, et Adam Curtise "Traumatsoon" on siiski üks pikk seitsmetunnine dokk elust Venemaal 1985-1999. Filmi teema on käesoleval aastal äärmiselt oluline ja kuigi just huvitaval kombel on Lääne-Euroopast tulnud kriitikat, et Curtis ei peaks inglasena nendel teemadel mingit autoriteedipositsiooni endale taotlema, võin siiski kvalifitseeritud nõukogude inimesena kinnitada, et siin toodud materjal on äärmiselt intrigeeriv ning sedasorti üldkursuse tüüpi sissevaade plaanimajandusse, selle lagunemisse ning uutesse majandus- ning poliitmudelitesse selle järel on igati vajalik. Vaenlast tuleb tunda. Curtis on dokimaailmas võrdlemisi ainulaadne autor, kes kasutab töödes rohkem arhiivimaterjali ja miksib erinevaid popkultuuri ja üldse kaasaegse elu nähtusi kokku psühholoogiat ja sotsioloogiat kasutades, jõudes kohati päris valgustuslike järelduste ja mustriteni. Kuna ta tööd on tihtipeale üsna pikad, on nendest läbinärimine omaette tegu, aga vaev saab pea alati tasutud. Mitmed ta asjad on ka Youtube'is saadaval, nii et tasub otsida. 19. "Pariisi mälestused" ("Revoir Paris") Režissöör: Alice Winocour Prantsusmaa Kui Alice Winocouri eelmised filmid "Disorder" ja "Proxima" mulle eriti korda ei läinud, siis "Revoir Paris" on paras pomm sõna otseses mõttes. Virginie Efirast on vaikselt saanud prantsuse filmides regulaarne peaosade mängija ja siin kehastab ta naist, kes elab üle terrorirünnaku Pariisi kohvikule ning püüab pärast seda hakata kokku lappima oma elu ja mälu. Dramaturgiliselt väga mõjus võte võtta tegelaselt mälestused ära ja hakata neid kildhaaval tagasi andes müsteeriumit lahti harutama. Lummav, kui peenelt ja tundlikult lavastatud ja Efira teeb lihtsalt suurepärase rolli. Winocouri vend oli rünnaku ajal Bataclanis (ja jäi ellu), nii et teema on autorile väga lähedane ja seda on tunda. Muusika on teinud mu suur lemmik, rootsi orelimängija Anna von Hausswolff, kes tegi siia originaalskoori, algust ja lõppu raamib Arvo Pärt. Ikka eestlased ka mingit nurkapidi siin tabelis sees. Läks väga korda, ilmselt mulle ainsana. 20. "Sparta" Režissöör: Ulrich Seidl Austria Mis on neil ühist? Kim Ki-duk, Woody Allen, Nikita Mihhalkov, Emir Kusturica, Roman Polanski, Leni Riefenstahl. Õigus: nad on kõik sattunud ühiskondlike moraalinormide või seadustega vastuollu ja nende looming on n-ö riiulile pandud. Küll veel mitte igas ääremaailma kinos, aga üldises keskustelus küll. Ma ei pidanud seda isegi kontrollima, et olla 100 protsenti kindel, et nende kodanike ühtki teost ei ole näiteks Sight & Soundi saja parima filmi hulgas. Kas ka põhjendatult? Raske öelda, sest igaühe punased jooned jooksevad eri kohtadest (fuck Mihhalkov), aga päris paras ports filme on nüüd igatahes välja lülitatud ja igaüks peab mõtlema, mis selle pärandiga edasi teha. Kas nende hulka hakkab nüüd kuuluma ka Ulrich Seidl? Väidetavalt oli ta "Sparta" võtetel kohelnud oma alaealisi näitlejaid moel, mis riivas nende turvatunnet. Huvitav, et neil ei tekkinud siiski varem probleemi mängida pedofiiliateemalises filmis, ning oleks ehk abiks olnud ka mõne Seidli varasema teose vaatamine, et saada selgeks, et ebamugavus on Seidli filmides vältimatu. Oleks väga kurb, kui ka tema aeg tasalülitamise tõttu ümber saaks, sest "Sparta" on, jah, ebamugav film talle tuttaval teemal – sellest, kuidas lääne heaoluühiskonna liikmed ekspluateerivad madalama elatustasemega regioonide puudulikku seadusandlust ja kehva rahalist seisu oma ihamasina kütteks. Selge seos siin ta parima filmiga "Import / Export", kus rõhutatakse Ida-Euroopa ärakasutamist Lääne-Euroopa poolt (meie enda ENSV-Soome näide kohe varnast võtta). "Sparta" on paariline Seidli filmile "Rimini", siinne pedofiilne peategelane on "Rimini" lembelauliku vend. Kaspar Viilup ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja 1. "Kõik, kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All At Once") Režissöörid: Daniel Kwan, Daniel Scheinert Vahel unustad ära, miks filmikunsti nii väga armastad, aga siis tulevad kaks hullu tüüpi ja teevad sellise audiovisuaalse tuumaplahvatuse, et istud kinos suu lahti. Kõige parem ja olulisem film 2022. aastast. 2. "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness") Režissöör: Ruben Östlund Ega komöödiatega pole maailmas kõige parem seis, aga Östlund näitab, et kõige ja kõigi üle saab nalja teha. Isegi sita- ja oksenalja, kui väga tahta. 3. "Vaikne tüdruk" ("The Quiet Girl") Režissöör: Colm Bairéad Ei oska selgitada, miks see film mitte midagi tegemata niiviisi südamesse poeb. Kadunud aegade ja lapsepõlvenostalgia apoteoos. "Vaikne tüdruk" ("An Cailín Ciúin") Autor/allikas: Kaader filmist 4. "Fabelmanid" ("The Fabelmans") Režissöör: Steven Spielberg Spielberg on viimastel aastakümnetel teinud suvalist ja mõttetult ülekiidetud kino, "Fabelmanid" on õrn draama, mis saabki ainult sellise meistri käe all sündida. 5. "Vaal" ("The Whale") Režissöör: Darren Aronofsky Võite ju mögiseda selle kallal, et paksusid kujutatakse filmi nii- või naamoodi, aga kahtlemata aasta kõige liigutavam draama. Film kategooriast "tunne kaasa inimesele, kellele sa kaasa tunda ei taha". 6. "Murina" Režissöör: Alamat Kusijanovic Eikuskilt tuli üks väike Horvaatia film, mis seisis kuskil maagilise realismi ja coming-of-age groteski vahepeal. Euroopa kino tippklass. 7.-8. "Armageddon Time" Režissöör: James Gray 7.-8. "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Režissöör: Paul Thomas Anderson Kaks veenvat ja ülimalt kaasahaaravat üleskasvamise lugu, mis näitavad, et Ameerika indie -kino (kus indie esindab ennekõike vaimsust) elab täiel rinnal. Nende kahe filmi double feature 'ile läheks kohe. 9. "Ei" ("Nope") Režissöör: Jordan Peele On koomiksifilmid ja muu sodi, mida kassahittideks nimetatakse, aga Jordan Peele tuletas meile meelde, kuidas 80ndatel neid the real shit kassahitte tehti. 10. "Fire of Love" Režissöör: Sara Dosa Kui sul on lihtsalt selline kuldaväärt materjal käes – kahe pisut napaka vulkanoloogi lõputu arhiiv –, siis oleks patt sellest halba filmi teha. Aasta ilusaim armastusfilm. 11. "Moonage Daydream" Režissöör: Brett Morgen Noh, kui te tahate neid igavaid rääkivate peadega Wikipedia-dokke, siis minge puu taha. "Moonage Daydream" näitab, et üks hea muusikadokk vaatab artisti alt ja ülevalt, seest ja väljas, lähtumata samal ajal liialt faktidest. 12. "Iseendast kõrini" ("Sick of Myself") Režissöör: Kristoffer Borgli Ruben Östlundi "Kurbuse kolmnurk" on ikka selline Lasteekraani tase võrreldes hullude norrakate ühiskonnakriitikaga. Steroididel provokatsioon, mis kannab lõpuni välja. "Iseendast kõrini" Autor/allikas: Kaader filmist 13. "Ära räägi kurja" ("Speak No Evil") Režissöör: Christian Tafdrup Ega need taanlased palju normaalsemad pole. Õudusfilm, mis piltlikult öeldes paneb sulle teki ümber ja annab sooja teetassi pihku, aga siis viskab selja tagant pangetäie kuuma rasva kaela. 14. "Hatching" Režissöör: Hanna Bergholm Oot-oot, ja misasja need soomlased veel tegid? Deemonlind käib linna peal pahategusid tegemas? Tundub, et eestlased on selleks veel liiga, khm, tavalised, et põhjamaade hulka kuuluda. 15. "Apollo 10 1⁄2: A Space Age Childhood" Režissöör: Richard Linklater No mida tean mina Apollo missioonide aegsest Ameerika popkultuurist? Richard Linklater loob aga pastelse unenäo, millest saab imeväel minu isiklik nostalgia. 16.-17. "Blonde" Režissöör: Andrew Dominik 16.-17. "Spencer" Režissöör: Pablo Larrain Eluloofilmid, mis näitavad keskmist sõrme kõigile neile, kes hakkavad moraaliõpikus järge ajama ja millegi üle vigisema. "Blonde" käitub Marilyn Monroe pahelise kuvandiga kui plastiliiniga, "Spencer" lükkab lihtsalt printsess Diana traagilise elu luubi alla ja küsib, kuidas me tänaseni seda debiilset kuningteatrit kummardada saame. 18. "Inisherini hinged" ("Banshees of Inisherin") Režissöör: Martin McDonagh Ei tea, kas Martin McDonagh üldse oskab halba filmi teha? Võib isegi öelda, et koos Östlundiga päästavad nad maailma halbadest komöödiatest. Kunagi on entsüklopeedias "musta komöödia" juures "Inisherini hingede" kirjeldus... 19. "Aftersun" Režissöör: Charlotte Wells Pisut sarnane lugu nagu Iiri Oscari-kandidaadi "Vaikse tüdrukuga": toimub väga vähe, aga filmi lõpus – kiitus ühe maailma parima loo ehk "Under Pressure'i" imelise kasutuse eest – istud ja pisarad voolavad. Puudutab hinges neid nurgataguseid, kuhu me vaadata ei taha. 20. "Glass Onion: A Knives Out Mystery" Režissöör: Rian Johnson Mis on ühe hea whodunnit 'i saladus? Ei tohi oma vaatajat idioodiks pidada ja tuleb film valada üle ohtra (ja ma rõhutan veelkord, ohtra!) koguse cool 'iga. Kui järgmine osa on sama hea, siis ei soovi küll, et Rian Johnson oma filmisarja veel nii pea lõpetaks.. 21. "Lähestikku" ("Close") Režissöör: Lukas Dhont Lugu kahe poisi sõprusest, mis viib vaataja alati ühe sammu võrra liiga lähedale. Väga-väga-väga tumedates värvides portree elu halastamatusest, mis sunnib igaüht enda sisse vaatama. 22.-23. "The Stranger" Režissöör: Thomas M. Wright 22.-23. "Nitram" Režissöör: Justin Kurzel Enamikele rahvastele meeldib rääkida oma kangelastest, aga austraallased näitavad ühe aasta jooksul lausa kaht oma kõige rõvedamat jätist. Mõlemad lood on seejuures täpse autorikäega pakitud trilleri vormi. "Nitram" Autor/allikas: Ben Saunders 24.-25. "Guillermo del Toro's Pinocchio" Režissöör: Guillermo del Toro 24.-25. "Marcel the Shell With Shoes On" Režissöör: Dean Fleischer-Camp Einoh toredad on need Disney'd ja Pixarid ja muud peresõbralikud disainmultikad, aga need kaks on ikka tõeline animatsiooni tipptase nii sisulises kui tehnilises mõttes. Väga tahaks, et siia kõrvale kuuluks ka Henry Selicu "Wendell & Wild", mis jäi aga veidi liiga lahjaks. 26.-27. "Naise sõna" ("She Said") Režissöör: Maria Schrader 26.-27. "Naised räägivad" ("Women Talking") Režissöör: Sarah Polley Naised räägivad, naised kirjutavad. Meie kääriva ja misogüünse värdmaailm avameelsed portreed, mis pühitsevad head loojutustust. 28. "Neiud, neiud, neiud" ("Tytöt, tytöt, tytöt") Režissöör: Alli Haapasalo Juba teine Soome film TOP30 hulgas, mis näitab, et oli hea aasta (napilt jäi joone alla ka "Puuraiduri lugu"!). Võimalik, et üldse üks viimase kümne aasta parimaid noortefilme? Keerulised, peaaegu võimatud tunded on kuidagimoodi purki püütud. 29. "Põhjalane" ("The Northman") Režissöör: Robert Eggers Pseudoajalugu toob mulle enamasti külma higi otsa ette, aga Robert Eggersi viikingieepos on nii ogar, higine ja verine, et olen selle filmi ees lihtsalt relvitu. 30. "Sparta" Režissöör: Ulrich Seidl Kui tema värske triloogia avafilm "Rimini" oli vahva rämekomöödia, siis "Sparta" meelitab sind põrgusse ja keerab ukse selja taga lukku. Film, mida me ei taha näha, aga see ei vähenda kuidagi selle materjali väärtust. Eeva Mägi režissöör Välismaiste filmide TOP 1. "Aftersun", režissöör Charlotte Wells Selle aasta kõige ilusam ja tundlikum film. Meeletult vaikne tiks, aga otse südamesse. 2. "Tár", režissöör Todd Field 3. "Lagritsapitsa", režissöör P. T. Anderson 4. "Maailma halvim inimene", režissöör Joachim Trier 5. "Inisherini hinged", režissöör Martin McDonagh 6. "Vaal", režissöör Darren Aronofsky "Vaal" ("The Whale") Autor/allikas: Kaader filmist 7. "Kurbuse kolmnurk", režissöör Ruben Östlund 8. "Teadmatuse öö", režissöör Payal Kapadia 9. "Ei", režissöör Jordan Peele Kodumaiste filmide TOP: 1. "Vaino Vahingu päevaraamat", režissöör Rainer Sarnet 2. "Machina Faust", režissöör Kaupo Kruusiauk 3. "Kapten Volkonogovi põgenemine", režissöör Natasha Merkulova, Aleksei Chupova 4. "Koerkorter", režissöör Priit Tender 5. "Sierra", režissöör Sander Joon 6. "Neidsaare hoo peal", režissöör Sulev Keedus 7. "Rentsli krahvid", režissöör Raoul Kirsima Timo Diener filmilevitaja 1. "Inisherini hinged" ("The Banshees of Inisherin", rež. Martin McDonagh) 2. "Fabelmanid" ("The Fabelmans", rež. Steven Spielberg) 3. "Menüü" ("The Menu", rež. Mark Mylod) 4. "Glass Onion: The Knives Out Mystery" (rež. Rian Johnson) 5. "Top Gun: Maverick" (rež. Joseph Kosinski) Top Gun: Maverick Autor/allikas: Hea Film 6. "Üüratu talendi talumatu taak" ("Intolerable Weight of Massive Talent", rež. Tom Gormican) 7. "Kõik, kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All At Once", rež. The Daniels) 8.–9. "Kalev" (rež. Ove Musting), "Hustle" (rež. Jeremiah Zagar) 10. "RRR" (rež. S.S. Rajamouli) 11. "Kurbuse kolmnurk" ("The Triangle of Sadness", rež. Ruben Östlund) 12. "Naiskuninga armee" ("Woman King", rež. Gina Prince-Bythewood) 13. "Vaal" ("The Whale", rež. Darren Aronofsky) 14. "Vennad" ("Bros", rež. Nicholas Stoller) 15. "Punane pandaplika" ("Turning Red", rež. Domee Shi) 16. "Hea boss" ("El buen patron", rež. Fernando Leon de Aranoa) 17. "Mis on armastusel selle kõigega pistmist?" ("What's Love Got to Do With It?", rež. Shekhar Kapur) 18. "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nichts neues", rež. Edward Berger) 19.–20. "Sisu" (rež. Jalmari Helander), "Tagurpidi torn" (rež. Jaak Kilmi) 21. "Nothing Compares – Sinead O'Connor" (rež. Kathryn Ferguson) 22. "Good Luck to You, Leo Grande" (rež. Sophie Hyde) 23. "Guillermo Del Toro's Pinocchio" (rež. Guillermo Del Toro) 24. "Ei" ("Nope", rež. Jordan Peele) 25. "Pahalased" ("The Bad Guys", rež. Pierre Perifel) Mariliis Mõttus Müürilehe toimetaja 1. "Inisherini hinged" Martin McDonagh´ film kahe mehe pikaajalise sõpruse äkilisest lõpust ning draamast ja absurdist, mis sellele järgneb, on ühtaegu inimlik, kurb ja väga naljakas. Omamoodi Iiri variant Andrese ja Pearu vägikaikaveost. 2. "Tár" Todd Field on toonud ekraanile linateose sellest, kuidas väga andekas, kuid samaaegselt võimuga sehkendav inimene saeb jultunult oksa, millel ta istub. "Tár" Autor/allikas: Kaader filmist 3. "RRR" Parafraseerin kuskilt silma jäänud tsitaati, et kõik Marveli filmid peaksid olema nagu Bollywoodis valminud "RRR". Selle aasta suurim üllataja, mis kaldub oma eriefektide ja märulistseenidega kohati täielikku absurdi ja megalomaaniasse, olgu selleks siis võitlus VFX-tiigriga või tsirkusenumbrid põleval sillal. Muidugi ei puudu siit ka Bollywoodile omased efektsed tantsu- ja laulunumbrid. 4. "Põhjalane" Kõigepealt tahaksin alustada režissöör Robert Eggersi teemavalikutest, tänu millele olen asunud looma juba mõttelist listi, kellest või millest ta järgmise filmi teha võiks (ametlikult on juttu olnud Rasputini sarjast ja Nosferatu filmist). Seekordses viikingiloos, kust leiab saagadele kohaselt verd, lund, müütilisi tegelasi ja parajas annuses rinnalihaseid, on Eggers jätnud alles müütidele omase tooruse, mis mõjub kohati isegi heas mõttes koomiliselt, kuid näitab Eggersi siirast süvenemist oma algmaterjali. 5. "Batman" Kuigi mõned süžeearengud veerevad "Batmani" viimasel pooltunnil veidi rööbastelt maha, on gooti-Batman see parim Batman. 6. "Aftersun" Isa ja tütre puhkus ühes Türgi kuurortis. Film, mille tunnet ei julgegi tegelikult sõnadesse panna. 7. "We Are All Going to the World´s Fair" Kõigi maailmas tehtud õudusfilmide hulka arvestades on siiski veel filme, mis suudavad õõva tekitada. Ja veel sellist, et tunned seda füüsiliselt. Päris õudusfilmiks "World Fairi" tegelikult nimetada ei saagi, aga siit võib kaasa võtta mõtte, et inimkogemuses endas koos üksilduse ja oma koha leidmisega on hirmutavat rohkemgi kui fantaasiates. 8. "Guillermo del Toro's Pinocchio" 15 aastat paika lihvitud ning väga selgelt del Toro käekirjaga uusversioon, mida alguses vaatama asudes ei oskaks oodata, et mõtled sellest veel mitu nädalat hiljemgi. 9. "Machina Faust" Maria Fausti on põnev jälgida nii muusiku kui inimesena, isegi siis, kui ta marineeritud seeni sööb. "Machina Faust" Autor/allikas: Flo FIlm 10. "Bodies Bodies Bodies" Zoomer-generatsiooni peegeldav õuduskomöödia, mis ei pane kägarasse tõmbama nagu "World´s Fair" seda teeb, aga on piisavalt pinget hoidev ja meelelahutuslik, et lõpuni välja vedada. 11. "Nope" Jordan Peele´i filmidega on tihti selline tunne, nagu oleks just poes käinud ja külmkapi täis ostnud – paprikaga võileivamääre, suvikõrvits, porgandisalat, Leedu kohuke. Kõike saab! 12. "Läänerindel muutuseta" Raamatut ja "Läänerindel muutuseta" ekraniseeringut kõrvutades tunnen filmis puudust peategelase Pauli sisemonoloogidest, kuidas ta suurtükitule eest varju otsides näo mulda vajutab ja maapinna olulisuse üle arutab. Film ise on muidugi robustselt ehe meeldetuletus sõja mõttetusest ja sellest, kuidas midagi muutunud pole. Elise Jagomägi filmikriitik 1. "Kaheksa mäge" 2. "The Banshees of Inisherin" 3. "Machina Faust" 4. "Tár" 5. "All Quiet on the Western Front" 6. "Kurbuse kolmnurk" 7. "All the Beauty and the Bloodshed" "Kõik see ilu ja verevalamine" ("All the Beauty and the Bloodshed") Autor/allikas: Kaader filmist 8. "Lagritsapitsa" 9. "Corsage" 10. "The Menu" Tauno Vahter kirjastaja "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Kui sulle meeldivad Wes Andersoni, Todd Solondzi või Noah Baumbachi filmid, siis meeldib ka "Lagritsapitsa": siin on sarnast mõrumagusat atmosfääri, üleskasvamise lugu ja koomilise ja traagilise vaheldumist. "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness") Rubenöstlundilik film, mis taas kord rõhub kuivale ebamugavustundele ja ootuspärasele ühiskonnakriitikale, aga kohati mängib selle suurepäraselt välja. Tõsi, järgmine kord võiks ehk juba midagi uut olla. "Menüü" ("The Menu") Kulinaar-ühiskonnakriitiline komöödia, lahjem versioon Yorgos Lanthimose käekirjast, aga kena väike vaatamine. "Menüü" Autor/allikas: Kaader filmist "Tüdrukud" ("Tytöt, tytöt, tytöt") Kolme soome tüdruku üleskasvamise lugu. Tõestus sellest, et soomlased oskavad teha ka muud kui järjekordset kirjeldust Lapimaal elavatest karvastest meestest ja eeslinna sõnaahtratest mustvalgetest joodikutest. "Machina Faust" Mõtlemapanev dokumentaal, milline võiks või peaks olema loomeinimese portree ja mis peitub selle taga (või mis me arvame, et peitub selle taga). "Kalev" Aasta kõige vaadatavam eesti mängufilm. Tõsi, konkurents ei olnud ääretult tihe. "Kõik, kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All At Once") Aasta üks suuremaid kui mitte kõige suurem indie-hitt, mille süžee lugemine ei ütle filmi kohta kuigi palju, siis tegevus on kohati lihtsalt nii jabur. Liigselt analüüsida pole mõtet, parem mõju on siis, kui lihtsalt lasta ennast kanda. "Inisherini hinged" ("Banshees of Inisherin") Filmist "Palgamõrvarid Brügges" tuttav duo Colin Farrell ja Brendan Gleeson kohtuvad Martin McDonaghi uues filmis seekord vanameestena ühel väikesel Iiri saarel 1920. aastatel. Lihtsast loost kasvab iirilikult tumeda varjundiga koomiline draama. "Katsumus" ("L´Evenement") Värske nobelisti Annie Ernaux´ raamatul ja isiklikul kogemusel põhinev lugu räägib tudengineiust, kes 1963. aastal peab otsima võimalust teha illegaalne abort. See film ei erine kuigivõrd kõigist teistest viimaste aastate abordifilmidest, kuid lugu on siiras ja tutvustab Ernaux´ teoste karmivõitu, ent teravapilgulist maailma. "Vaal" ("The Whale") "Vaal" on sügavalt inimlik draama ebamugaval teemal, mida hoiab kõrgel Brendan Fraser ja tema grimm või õigemini terve kaadervärk, mis ootuspäraselt ka erinevatele auhindadele nomineeritakse, sest peale tehnilise poole saab see linnukese kirja terve rea auhinnapretendendile esitatud nõudmiste osas. Pilleriin Raudam filmikriitik 1. "Elvis" Režissöör: Baz Luhrmann Baz Luhrmanni poolt kinolinale püütud Elvis Presley elu kõigi emotsionaalsete värvingute ja muusikaga võlus vanema põlvkonna publikut ning juhatas noorema põlvkonna ajaloopeatükki, mille puhul noored isegi ei teadnud, et nad sellest nii lummatud võiks olla. Austin Butler tegi filmiga ühe säravaima rolli biograafilistes filmides ning tõenäoliselt ootab teda selle eest ka varsti Oscar. "Elvis" Autor/allikas: Entertainment Pictures / Scanpix 2. "Iseendast kõrini" Režissöör: Kristoffer Borgli Absurdi täis pilguheit tänapäeva sotsiaalmeediast mõjutatud maailma. Visuaalilt kohati tülgastav ja kohati kaunilt naturaalne. Borgli küsib, kui kaugele on inimene valmis minema, et olla tähele pandud ja kuuluda eliiti. 3. "Ära muretse, kullake" Režissöör: Olivia Wilde "Don't Worry Darling" võiks vabalt pretendeerida aasta skandaalseima filmi tiitlile, ent Olivia Wilde on visuaalselt maitsekas tervik hoiab endas nii arutelu naise positsiooni üle ühiskonnas kui ka inimkonda igavesti painavat küsimust, kuidas olla õnnelik. 4. "Suur soo" Režissöör: Remek Meel Remek Meele teoses avaldub inimese ja looduse ühise rütmi võlu. See pole tavaline dokumentaalfilm Eestimaa lummavast loodusest, vaid ühe mehe lugu, mida on võimalik jutustada vaid teda ümbritseva keskkonna toel. 5. "Kaks tundi õnneni" Režissöör: Moonika Siimets Moonika Siimets tõi ekraanile teema, mis on meie ühiskonnas nii tavapärane, et seda peaaegu ei panegi tähele – Soome läinud eestlased. Dokumentaalfilm tabab nii Soome eestlaste rõõme-igatsusi kui ka vaatab lähemalt, milliseks on kujunemas mere taga elavate laste suhe maha jäänud kodumaaga. 6. "Fabelmanid" Režissöör: Steven Spielberg Perekonnadraama on Hollywoodi klassika, ent Spielberg on viinud tegevuse 20. sajandi keskpaika, võtnud tegelasteks juudiperekonna ning jutustab läbi Fabelmanide ka enda filmitegijaks saamise lugu. Osaliselt autobiograafiline, südamlik ja ilusa visuaaliga jutustatud linateos. 7. "Erik Kivisüda" Režissöör: Ilmar Raag Raag on kogupere fantaasiafilmiga toonud kinolinale värskuse – noorema vaataja jaoks on filmis südamlikkust ja õppetunde, vanemal publikul on aga põnev jälgida teostust ning veenvat näitlejatööd. Eesti filmimaastik vajab taolisi koguperefilme! 8. "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Östlund võtab julmalt ette rikkad ja eluvõõrad ning pigistab sellest välja nii palju absurdi ja huumorit kui vähegi võimalik. Režissöör jääb enda käekirjale kindlaks, ent on oma viimasesse filmi toonud kerg(l)ust, mis tema teostes pole varasemalt saanud domineerida. 9. "Kalev" Režissöör: Ove Musting "Kalevi" tegijad avasid Eesti filmimaastikul ukse uude filmižanrisse ehk spordidraamasse. Mait Malmsten, Priit Võigemast ja Reimo Sagor said taaskord end tugevate näitlejatena tõestada, kuid "Kalev" paistab eriti tugevalt silma oma kõrge production value poolest. 10. "Teekond emaga" Režissöör: Hilmar Oddsson PÖFFil tänavu grand prix võitnud Islandi-Eesti koostöö film kulgeb oma mustvalges vormis ja aeglases rütmis, ent selles rulluvad lahti keerulise ema-poja vahelise suhte, mille universaalsus ei kao maailmast kahjuks mitte kunagi. Johanne Lõhmus filmiajakirjanik Siin on minu sel aastal vaadatud 18 filmi, mis on jäänud pikemaks ajaks meelde ja on kahtlemata väärt kunagi uuesti vaatamist. Oli jälle aasta, kus sai peamiselt vanemat kino avastatud ja taasavastatud, aga oli ka piisavalt palju värsket, mis korda läks ja ka teistele võiks soovitada. Need 18 teost pole paremusjärjestuses, kuna pean neid kõiki võrdselt eriliseks, vaid viimati nägemise järjekorras. "Girl Picture ("Tytöt tytöt tytöt") Režissöör: Alli Haapasalo Väga eluline ja hea tempoga noortefilm Soomest. Sümpaatsed tegelased, arusaadavad probleemid, emotsionaalsed lahendused, mis on usutavalt välja mängitud ja ilma meeletu maailmavaluta, vaid põhjamaise poolpohhuistlikult südamliku entukaga. Tipp-topp tyttöfilmi. "Vaino Vahingu päevaraamat" Režissöör: Rainer Sarnet Suurepärane näide suurepärases loomingulises vormis filmitegijast, kes teab, mida ta tahab ja suudab tänu sellele luua väga nauditava portree. Väga hea teos loomingule pühendatud elu keerdkäikudest. Esimest korda nähtud 2021 PÖFF-il, aga sel aastal mitmel korral veel üle vaadatud film ning iga vaatamisega läks paremaks. "Vaino Vahingu päevaraamat" Autor/allikas: Kaader filmist "CODA" Režissöör: Sian Heder Film, mis oma südamlikkusega tõi peaaegu pisara silma. Lihtsalt väga-väga hinge läinud lugu sellest, kuidas perekond annab ja perekond võtab, räägitud teismelise (pool)siirast perspektiivist. "Tagurpidi torn" Režissöör: Jaak Kilmi Korraga lihtne ja oma lihtsuses ka meisterlik põnevik, mille peaosas on lapsed, kes peavad vanemate tegevusetuse või huvipuuduse tõttu kiiremini suureks kasvama kui see ehk harmoonilisemas või hoolivamas ühiskonnas vajalik peaks olema. Lastefilm täiskasvanutele. "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Režissöör: Paul Thomas Anderson Silmapaistvalt siiras ja kütkestav film kartmatusest väljakutsete ees ja mängulisest suhtumisest iga ette juhtuva takistuse ületamiseks, sest kõik on alles ees ja millegi pelgamiseks pole oidu. Startapapindus-rehepapindus, mis on pandud stiilsemasse ja visuaalselt kütkestavamasse aega kui praegune, aga mis oma lokkava viletsuse ja priiskava külluse paradokside poolest tänasest maailmast väga palju ei erine. "Memoria" Režissöör: Apichatpong Weerasethakul Elamus, mida kino viimasel ajal liiga harva pakub, raske selgitada, aga hea tunda. Kummaline teekond, mida oli väga mõnus kaasa teha. "Korsaaž" ("Corsage") Režissöör: Marie Kreutzer Tugev draama, nii teema, teostuse kui kunstiliste ambitsioonide poolest. Alati on läinud korda filmid, mis julgevad oma reegleid kehtestada ning seejärel sellesse kehtestatud reaalsusesse mänguliselt suhtuda. Igati sobiv vaatamine aastal, mil maailmast lahkus Elizabeth II ja Leonardo DiCaprio pruutide vanusepiir oli üks popimaid meeme. "Murina" Režissöör: Antoneta Alamat Kusijanovic Ülihästi lavastatud ja üles võetud lugu ahistavalt autokraatlikust peresuhtest isa ja tütre vahel imeilusal Horvaatia rannikul. Tänavuse kohaliku kinolevi ilmselt suurim positiivne üllataja (au ja kiitus levitajale, A-One Films!). "Murina" Autor/allikas: Capital Pictures "81 Meters" Režissöör: Janis Abele Armastuskiri kaduvale kinoromantikale, mis tehtud meie naaberriigis lõunas. Mitut projektsionisti sa tunned? "Hipodroom" Režissöör: Vladimir Loginov Vägagi nauditav poeetiline uurimus kaduvast kultuurinähtusest Tallinna südames, kus peagi valitseb avatud ja värskes õhus kogukondlikult toimuva tegevuse asemel kapitalistlik suletud uste taga naudisklemine, millest mitte üks hing maailmas filmi teha ei viitsiks. Au ja kiitus autorile, kes on üks väheseid filmitegijaid, kes Eestis elava märkimisväärse vähemuse ehk vene keelt emakeelena rääkiva kogukonna lugusid jutustab. "A House Made of Splinters" Režissöör: Simon Lereng Wilmont Tugev inimlikkuse pauk Ukraina lastekodust, mis pole üldse nii südantlõhestav kui karta võiks. Eelkõige seetõttu, et lastel on imepärane võime endaga hakkama saada eriti hästi just siis, kui lapsevanemate peale absoluutselt kindel olla ei saa. "Räägi ära" Režissöör: Marta Pulk Eestis tehakse kahjuks väga harva globaalse haardega filme, mis julgevad sekkuda või pakkuda inimestele osalemisvõimalust sellises mastaabis nagu "Räägi ära". Ja Eestis tehakse väga-väga harva poeetilisi globaalse haardega südamlikke dokumentaalfilme, mille loo jutustamine ja üldistusvõime ei vaja eesti keele ja kultuuri kohaspetsiifikat. "Räägi ära" on üks selline film. Hästi õnnestunud ja korda läinud film. "The March on Rome" Režissöör: Mark Cousins Väga ulatuslik ja mõjus arhiivikaadritest kokku pandud uurimus fašismi sünnist 100 aasta taguses Itaalias. Kahjuks ka Eestis hirmuäratavalt ajakohane, eriti peagi toimuvaid riigikogu valimisi ja avalikkuses ikka hästi levivat sallimatut, vassivat ja labaselt ebaviisakat vastandavat retoorikat silmas pidades. "Machina Faust" Režissöör: Kaupo Kruusiauk On erakordne, kui meestekeskses Eesti filmis võtab keegi vaevaks ka kellestki teisest kui eesti mehest lugusid jutustada. Kaupo Kruusiauk julgeb seda teha juba mitmendat aastat järjest ja tema filmid lähevad aina paremaks. "Machina Faust" on intrigeeriv portree ühest väga tugevast isiksusest ja geniaalsest muusikust. Film, mis väärib tähelepanu. Tehtud dokumentalisti poolt, kes väärib tähelepanu. Hea filmi tunnus on see, kui vaataja näeb midagi sellist, mida tal ilma selle filmita poleks võimalik kogeda, ning "Machina Faust" on täis selliseid momente. "All the Beauty and the Bloodshed" Režissöör: Laura Poitras Film väga huvitaval ja vajalikul teemal (USA opioidisõltuvus ja -surmad + kunstifilantroopia + ravimimiljardid + New Yorgi 20. sajandi teise poole kunstiskeene = kuidas ja miks need üldse omavahel seotud on?), mis loodetavasti leiab maailmas palju kõlapinda tänu Veneetsia filmifestivali Kuldlõvi võidule. Näide sellest, et muutus saab toimuda ainult siis, kui kellelgi siseringis on piisavalt palju südametunnistust ja julgust rahale vastu astuda. "Sierra" Režissöör: Sander Joon Erakordselt leidliku huumorimeelega südamlik film, kus krooksuvad konnad teevad unustamatu kõrvalosa. Kõik auhinnad annaksin "Sierrale", sest eestlased tavaliselt pole olnud eriti head kunstiliselt kõrgel tasemel ja! positiivse meelelaadiga erksates toonides filmide tegijatena. Sander Joon ja "Sierra" tõestavad vastupidist. Samuti film, mida on õnnestunud aasta jooksul mitmel korral vaadata ja läheb iga vaatamisega aina paremaks. "Inisherini hinged" ("The Banshees of Inisherin") Režissöör: Martin McDonagh Mustemast mustem komöödia jäärapäisusest, keskpärasusest, lauslollusest ja lihtsameelsusest. Aga ka headusest, ebakindlusest, loomingulisusest ja hoolivusest. "Katsumus" ("L'Événement") Režissöör: Audrey Diwan Väga hästi tehtud ja ülivajalik film ajal, kui maailmas on endiselt riike, kus abordi tegemine on illegaalne või räägitakse tõsimeeli selle keelustamisest (ka meie lähiriikides), samal ajal kui adekvaatse seksuaalhariduse õpetamine üldhariduskoolides paistab pigem tabu olevat. Nii ebaõiglane film, et valus hakkab. Chris Reintal filmikriitik 10. "Ära muretse, kullake" (""Don't Worry Darling") Moodne "Stepford Wives", kus keskendutakse vähem soorollidele ja rohkem pingekruvimisele ja kesksele müsteeriumile. Vaene Florence Pugh – keda põhjalikult kiusati mõne aasta eest "Midsommaris" – on jälle pandud mängima paranoilist ja paanitsevat naist. Aga kui ta suudab nii-nii hästi seda rolli mängida, siis usun, et tulevikus kiusatakse teda kindlasti veel. "Ära muretse, kullake" ("Dont Worry Darling") Autor/allikas: Warner Bros / Pressimaterjalid 9. "3000 aastat igatsust" ("Three Thousand Years of Longing") Pärast "Mad Max: Fury Roadi" on George Miller toonud kinolinale veel ühe värvilise vaatemängu. Seekord plahvatavate autode asemel midagi täiesti vastandlikku – vestlused armastusest. Muinasjutuline lugu muinasjuttudest. 8. "Elvis" Kes võiks paremini sobida portreteerima teemandisäralist keebikandjast rokikuningat kui mitte Baz Luhrmann oma hullumeelse ülespuhutud ja kõrgelennulise stiiliga? Väsitav vaatamine otsast-lõpuni, aga täis väljapaistvaid momente, mida kindlasti tahaks kunagi üle vaadata. 7. "Ei" ("Nope") Kui räägiksin kõigest, mis selle filmi juures head on, võtaks see teie avastamisrõõmu täiesti ära… Piisab ehk sellest, kui mainida, et tegemist on Jordan Peeli filmiga. Hea ulme ja metafoor on seekord põimunud Hollywoodi teemadega. 6. "Vaal" ("The Whale") Brendan Frasieri tagasitulek pole sugugi üleliia üleskiidetud. 5. "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness") Filmi ühiskonnakriitika on üsna laialivalguv. Kapitalism, feminism, sotsiaalmeedia, mood – kriitikat jätkub iga valdkonna kohta. Küsimus, et mis selle kõige point oli, jääb paraku rahuldamata. Kuid sellest hoolimata on emotsioonid ja kogemused hetkest-hetkesse ehtsad ja mitmekesised. Saab nii laginal naerda kui ka tunda ennast päris tõeliselt merehaigena. 4. "Inisherini hinged" ("The Banshees of Inisherin") Väga banaalne, ent ometi absurdne. Üks sõber ei taha enam teisega suhelda. Ja nii lihtsalt ongi. Tegemist on aga siiski Martin McDonaghi filmiga, nii et dialoog pulbitseb mustast huumorist. Naljatamise taga on tunda aga siirast nukrust: meil on järjekordselt tegelane, kel on lihtsalt elulust läinud ja kes ei tea, kuidas endaga edasi minna. Kas hr McDonaghiga on ikka kõik hästi? 3. "Tar" Film viskab oma publiku – kui sa pole just ise orkestrimuusik või dirigent – sügavale tundmatusse vette. Kuuled sügavaid erialaseid vestlusi (mitte pelgalt Mozartist ja Beethovenist!) ning itaaliakeelsed muusikaterminid jäävad seletamata. Lydia Tar on roll, mida ainult ülimalt enesekindla olekuga Cate Blanchett suudab välja mängida. Oma ala tipp ja eneseteadlik, suure lugemusega, terava keelega, ambitsioonikas ja mis kõige tähtsam: veidike sotsiopaat. Kõik on tema kindla kontrolli all. Või nii vähemalt tundub. Aga ometi hakkab see kõik vaikselt lagunema, nagu aegluubis autoõnnetus… 2. "The Batman" Tundub, et Marvel on kolinud pigem sarjade maailma ja need superkangelaste filmid, mis kinolinale jõuavad, ei saavuta enam päris seda menu, mis eelneval kümnel aastal. Isegi suurte tegijate – Taita Waititi ja Sam Reimi – etteasted said kriitikutelt üsna keskpärase vastuvõtu. Aga siiski, üks superkangelase film jäi sel aasta silma! Matt Reevesi "The Batman" sarnaneb rohkem detektiivifilmidega (eriti "Se7en'iga") kui muude keebisemude värvilise CGI laser- show 'ga. "Batman" Autor/allikas: Capital Pictures / Scanpix 1. "Blonde" Ma pole küll suurem asi Marilyn Monroe austaja, aga kuuldavasti on tegu üsna kehva eluloofilmiga, mis ei esita oma käsitlusalusest tõetruud ega mitmekesist pilti. Selle filmi puhul kerkib ka mitmeid eetilisi ja moraalseid küsimusi, näiteks see, kas saab teha filmi ärakasutatud inimesest teda ära kasutamata. Aga kui jätta need küsimused kõrvale, on tegemist aasta kõige muljetavaldavama ja meeldejäävama filmikogemusega – pea kolm tundi rusuvat traagikat esitatud kaootilisel ja unenäolisel viisil. Super! Liisi Rohumäe stsenarist, BAFTA liige 2022. filmiaasta lemmikud: "Babylon" Nimele väärilise suursugususega rullub meie silme ees lahti Hollywoodi kuldajastu. Üdini nauditav kinoelamus, mis pakub meile ühe filmiajaloo parima peostseeni ja ka ühe tabavaima vestluse filmikriitiku ja filmistaari vahel. Siit tuleb teenitult Oscari-nominatsioon nii Margot Robbie'ile kui Brad Pittile. Damien Chazelle teab, et kunst on korraga nii kaduv kui jääv. Et kõik kordub aina ikka ja jälle. Et iga jumala päev saabub Hollywoodi aina uusi särasilmseid talente. Ja et koidab ka päev, kus mitte keegi ei mäleta mitte ühtegi tänaste filmispetsialistide poolt siin aasta kokkuvõttes mainitud filmidest. Või siiski..? "Naise sõna" Mis juhtus enne New York Timesi artiklit, mis kõike muutis? Režissöör Maria Schraderil oli lahendada üks selle aasta keerulisemaid ülesandeid – tuua ekraanile lugu #MeToo sünnist, tehes seda nii fakte kui ka looga otseselt seotud olnud naisi austavalt. Nii filmitegijal kui filmil endal puudub igasugune ego – "Naise sõna" ei suurutse, vaid jälgib, mõjudes kohati dokumentaalsena. Metatasandit tõstab veelgi eriti puudutav rollisooritus Ashley Juddilt, kes mängib filmis iseennast. See siin on aasta kõige parem film vaprusest. "Bardo" Alejandro G. Iñárritu film on vaieldamatult visuaalne meistriteos. Iga kaader on siin imetlust väärt, tekitades samal ajal ka küsimuse, "Oot, aga kuidas nad seda tegid?" Samavõrd puudutas mind ka filmi otsinguline sisu. Eriti just immigrandi eluga paratamatult kaasnev duaalsus. Kuidas lepitada omavahel kahte kodu ja keelt? Kuidas jääda erinevates riikides ja erinevate kultuuride keskel ikkagi iseendaks? "Fabelmanid" Sel aastal on palju filme, mis vaatavad tagasi. Steven Spielberg teeb seda talle omase meisterlikkusega. "Fabelmanid" on üllatavalt aus sisevaade maailma ühe kuulsaima režissööri nooruspõlve. Ühtlasi on see liigutav portree lapse ja vanemate vahelisest delikaatsest suhtest. "Fabelmanid" Autor/allikas: Kaader filmist Kuid Spielberg räägib siin ka filmitegija vastutusest. Kes on fookuses? Kes jääb sealt välja? Kuhu ja kuidas suunata kaamera omab tihtipeale laiemat kõlapinda kui aimatagi oskame. "The Wonder" Sebastián Lelio mõtlemapanev film mängib vaatajaga esimestest sekunditest. Mida me usume ja mida mitte? Ometigi nõuab ju ka kinolinal nähtu vaatajalt usku? Me usume neid tegelasi ja neid maailmu, kuhu film meid viib. See tundub meile päris. See ongi päris. Või ei ole? Samas olukorras on ka filmi peategelased, kes peavad otsustama, kas nende külas on aset leidmas ime. Väga hea rollisooritus Florence Pugh'ilt, kuid kõige mõjusam on siiski filmi lugu ja sõnum ise. Mitte miski – ei religioon, poliitika, raha ega kunst – ei tohiks olla olulisem kui ühe lapse elu. "RRR" Kõige meelelahutuslikum film sellel aastal. Ma ei ole ammu ühele filmile nii hoogsalt ja elavalt kaasa elanud – plaksutades, huilates, südamest naerdes. Võimas adrenaliinilaks, mille puhul on hea tuju garanteeritud. Nimest S.S. Rajamouli kuulete veel palju. Küll ei tohiks filmi vaadates unustada, et stsenaarium on siiski kahepalgeline – Briti kolonialism ja rassism on paksult ja rasvaselt välja toodud, ent teisalt on film ise rassistlik India vähemuste suhtes, kandes jõuliselt edasi riigis valitsevat fašistlikku kastisüsteemi. "Kurbuse kolmnurk" Võimu- ja rahajanu ning silmakirjalikkus on Ruben Östlundi käe all nii mõjus ja eluline ja väga-väga naljakas. Niivõrd peenelt läbi töötatud film, kus absoluutselt iga stseen ja kaader annab edasi teemat ja mõtet. Sattusin filmi juhuslikult vaatama Alamo Drafthouse kinno, kus pakutakse linastuste ajal süüa-juua. Kui teenindaja filmi ajal ringi sibas, mõtlesin endamisi, et huvitav, kas inimesed saalis mõistavad, et "Kurbuse kolmnurk" on just nendest. Ja nagu ütleb ka film ise – loomulikult ei ole neil aimugi. "Fire of Love" Sara Dosa dokumentaalfilm toob meieni kaadrid otse purskava vulkaani äärelt. Kaadrid, mis filmiti aastakümneid tagasi abielupaar Katia ja Maurice Krafft poolt. Kaks teadlast, kes pühendasid kogu oma elu vulkaanidele. Ja need kaadrid... Ma pole kunagi näinud midagi nii pühalikku. Midagi nii ebamaist. Nii kütkestavat. Filmi vaadates tekkis tunne, et näen midagi, mida inimsilm justkui ei tohikski näha. Ivar Murd Kino Sõpruse tegevjuht 1. "I Didn't See You There" See dokumentaalfilm võitis mu südame. Film võtab tohutult palju riske ja poeb hinge ning avab seeläbi maailma, mida paljud meist lihtsalt ei suuda mõista. 2. "Mida me näeme, kui vaatame taevasse?" Targematel oli see juba nimekirjas eelmine aasta. Minuni jõudis film aga 2022. aastal. Ootamatu, lõbus, värske ja julge – põnev vaatamine algusest lõpuni. Väga kahju, et nii vähesed seda filmi kinno jõudsid vaatama. Pikka elu talle aeglases programmis! 3. "Licorice Pizza" Nägin seda filmi aasta alguses ja sellest tundub on möödas terve igavik. Umbes nagu aeg, mis filmis jäädvustatud. Ja noorus. 4. "Fire of Love" Kui keegi ütleks mulle, et see dokk on tegelikult lavastatud ma usuks neid. 5. "Eo" Teeme Sõpruses Bremeni linna moosekantide päeva: "Eo", "Stray", "Kedi" ja mingi lühifilm lindudest pidi olema. 6. "Triangle of Sadness" Oleks iga okseratas vaid nii lõbus. "Kurbuse kolmnurk" Autor/allikas: Kaader filmist 7. "Sierra" Parim kodumaine film 2022. aastal. 8. "Vaal" Ma ei ole peale seda filmi enam McDonaldsis käinud. Heas mõttes. 9. "Brian and Charles" Tore, et keegi veel sellist filmi teeb. Kui mul oleks lapsed, siis ma vaataks seda nendega. 10. "Moonage Daydream" Kuigi tagantjärgi jättis palju soovida ja 1990. aastad jäid sisuliselt filmis vahele, oli selles maailmas viibimine siiski üli-ülimõnus. Loodan, et jõuab Eestis kinoekraanidele. 11. "Kõik, kõikjal ja korraga" See film pidavat meeldima imbetsillidele. 12. "Hipodroom" Parim täispikk kodumaine film 2022. aastal. Golomidovi üllatav ja sihikindel operaatoritöö, Jegorovi oskus ehitada episoode ja peatükke, mis hoiavad lugu pinges ja koos ning Loginovi võime see kõik algusest (pea) lõpuni rööbastel hoida on imetlusväärsed. 13. "C'mon C'mon" "Ahh yeah, whatever you plan on happening never happens. Stuff you would never think of happens. So you just have to c'mon c'mon, c'mon c'mon c'mon." 14. "Ei" Jaa. Jordan Peele "Nope". Autor/allikas: kaader filmist 15. "Tár" Ainus, mida ma vaadates soovisin oli, et ma oleks saanud filmi kinos näha. 16. "Otsus lahkuda" Haip oli nii suur, et oleks oodanud veel rohkemat, kuid siiski väga tugev film. 17. "Nitram" Jälle film, mida käis kinos mingi 20 inimest terves riigis vaatamas, kuid oleks väärinud vähemalt 100 korda rohkem. 18. "Koerkorter" Eesti anima ruulib. 19. "Memoria" Jälle film, mis väärib kinoekraani. Midagi helifriikidele ja aeglase kino armastajatele. 20. "To the North" Hea film! Kuigi ma algusest alates mõtlesin, et meil siin Eestis küll keegi seda vaatama ei läheks, äkki ma eksisin? Äkki peale 2022. aastat läheks? Dannar Leitmaa ajakirjanik 1. "Fabian - ühe moralisti päevik" Umbes kolm tundi kestnud Saksamaa sisekaemuslikku filmi eelmise sajandi kolmekümnendate murdeajast käis vaatamas väga vähe inimesi. Eks pikkus, hüplik kaameratöö ja kõik muu selline. Samas "Babylon Berlin" meeldib kõigile ja nii on tegu ilmselgelt teenimatult väga vähe tähelepanu saanud teosega. 2. "Lagritsapitsa" Eks nende aasta alguse filmidega on keeruline, sest "Belfast" oli eelmise aasta TOP-is, aga sel korral jääb "Lagritsapitsa" siia. Tänapäeva käntselmaailmas veidi omapärase suhteloo pajatav film oli soe ja armas sõõm õhku. Barbra Streisandi abikaasa hetk oli üks kinoaasta naljakamaid minuteid. 3. "Kõik, kõikjal ja korraga" Ühel hetkel oli kogu mu sotsiaalmeedia sein täis taevani kiitvaid arvustusi. Läksin ka vaatama, saalis istusin ainsana, esimesed poolteist tundi ei saanud ma suurt midagi aru ja üritasin ajaviitmiseks ka magama jääda. Aga viimasel pooltunnil jooksid kõik pusletükid ideaalselt kokku ja elamus oli seda väärt. Ärge Rain Tolki ja tema igale poole postitatavat "see oli kõige mõttetum saast" uskuge, sest tema läks ka enne viimast pooltundi minema. Everything Everywhere All at Once Autor/allikas: VLG Filmid 4. "Tšaikovski naine" Ilmselt aastalõpu mõju, sest kui oleks "Leto" lavastanud Serebrennikovi film tulnud mõned kuud varem, siis mälu hägustumisega vajuks film allapoole. Aga erakordselt ebamugav käsitlus armastuse võimatusest, kui osapooled ei sobi absoluutselt kokku. 5. "Nope" Ehkki tegu võib olla Jordan Peele'i kõige nõrgema filmiga, siis on see piisavalt kõrgel tasemel, et olla aasta üks parimaid. Ulmeõudusvestern kohtub "Lõugadega". Kohalik intelligents muidugi jauras woke -kultuuri mõjudest ja muud säärast. 6. "Elvis" Igasugu jubedate biopic 'ide ülekülluse ajastul tuli üks ausalt eskapistlik teos suvel kinokassasid täitma ja Elvise dramaatiline elulugu säras ja sillerdas koos peaosalise suurepärase rollitäitmisega. 7. "Vaal" Rasvafoobias süüdistatud teos paksust inimesest, kes ei tantsi nagu Lizzo, vaid on üsna õnnetu. Tänapäeval nii ei tohi filmis näidata, aga näe, kuradid, ikka näitavad. Kes vastutab? 8. "Aurora päikesetõus" PÖFF-il Baltimaade võistluskavas esinenud dokumentaalne joonisfilm Armeenia genotsiidist. Kunagi hiilgas Jaapani anime, kuna joonisfilm võimaldas fantaasiat kasutada, kui päris võteteks enam sellist võimalust pole. Animatsioon muutub üha kasutatumaks ka dokumentalistikas, sest kust sa ikka sealt 100 aasta tagant neid pädevaid arhiivikaadreid leiad. 9. "Läänerindel muutuseta" Kui USA sõjafilmides surrakse kangelaslikult, siis Euroopa sõjafilmides surrakse üldiselt täiesti mõttetult. Erich Maria Remarque'i kultusromaani järgi tehtud film saabus Netflixi ja nii mõnigi mitteteadja sai teada, kes esimeses ilmasõjas võistlesid ja mis seal üldse toimus. 10. "Must telefon" Õudusfilmide üleküllus tänapäeva kinokavas on ilmselt kõigile näha ja suurem osa neist on ikka puhas kräpp. Paranormaalne vangistusdraama "Must telefon" täitis piisavalt lünki ära, et olla aasta parim õuduk. 11. "Koer" Channing Tatum sõidab koeraga mööda USA-d ringi. Lihtne ja liigutav lugu ettearvatava lõpuga, kuid päris huvitavate süžeemuutustega. Armas väike film. 12. "Nightmare Alley" Eks nende uute ideedega on Hollywoodis raske ja nii tehti aasta algul veel üks remake 'i remake, aga sedakorda krimimüsteerium kandis lõpuni välja ja oli nauditav vaatamine. 13. "Kurbuse kolmnurk" Sa pole piisavalt hipster, kui sa pole seda filmi näinud ja sotsiaalmeedias kiitnud. Väga vaimukas satiir oli võib-olla veidi liiga pikk ja võib-olla oli ka autoril paremaid teoseid. Aga kiidan ka siin ära, kuna nii on piisavalt hipster. 14. "Ära räägi kurja" Parajalt häiriv film viisakatest põhjamaalastest, kes on valmis poliitkorrektsuse ja allaheitlikkusega end sisuliselt ära tapma. Võinoh, mis sisuliselt. Ikka päriselt. 15. "3000 aastat igatsust" Tilda Swindon leiab lambi, kust tuleb välja džinn, kes räägib enda elust. Lood on värvilised ja siirupised, daamid saavad nutta. Mis sa filmilt ikka rohkemat tahad? "3000 aastat igatsust" Autor/allikas: Kaader filmist 16. "Õnne- ja fantaasiaratas" Jaapani triptühhon armastusest, mida hea õnne korral võis kinos nautida tühjas saalis. See on päris hea, sest siis saad pärast silma ära pühkida ja keegi ei näe, et ajas nutma küll. 17. "Top Gun: Maverick" Homoerootiline lennufilm tuntud väikeselt mehelt, kes teeb kummalisi asju, aga on enda vanusest hoolimata väga vitaalses vormis. Üks aasta süüdimatuid popkornifilme. 18. "Bullet Train" Veidi pikem tuntud mees, kes näeb enda vanusest hoolimata erakordselt vitaalne välja. Brad Pitt siis. Taas täiesti süüdimatult lõbus film, mis solvas seekord asiaate, jaapanlasi ja igasugu liiga tõsiseid inimesi. 19. "The Northman" Põhjamaine vägivaldne saaga toredate näitlejate ja päris jõulise kestvusega. Igasugu viikingi ja muude saagade üleküllusest hoolimata oli täiesti pädev vaatamine. 20. "99 kuud" Veel üks tore ja väike film, mis jooksis Artises, kus histriooniliselt häiritud noormees sattus samamoodi keerulise psühholoogilise profiiliga neidu suhestuma. Nagu inimeste isiksushäiretest arvata võib, siis lõppeb kõik kaose, kurbuse ja palju seksiga. 21. "Kalev" Paneme selle ka ikka. Eesti filmiaasta kõige tugevam teos. Või vähemalt kõige meelelahutuslikum film. Ralf Sauter Postimehe kultuuritoimetuse ajakirjanik 1. "Memoria" Ütlen ausalt, et mul oli kiusatus "Memoria" sellest edetabelist hoopiski välja jätta. Ma hirmsasti kardan, et keegi hakkab mu edetabelit uurides "Memoria" vastu huvi tundma, otsustab selle ära vaadata ja küsib siis endalt, et mis igav veidrus see oli. Kindlasti leidub ka inimesi, kes tunnevad "Memoriat" vaadates mingisuguse kosmilise kõrgema jõu puudutust. Kõige rohkem mulle meeldiks, et filmisõbrad avastaksid "Memoria" täiesti kogemata, aga mis seal ikka, otsustasin selle oma edetabelisse panna. "Memoriat" vaadates mõtlesin endamisi: olin unustanud, et filmid sellised üldse olla võivad. 2. "Wheel of Fortune and Fantasy" ("Õnne ja fantaasiaratas") "Õnne- ja fantaasiarattasse" kogutud argised, ent võluvad lühilood räägivad erinevatest inimestest samasugustes saatuslikes situatsioonides. Lugudes mängivad rolli ilusad kokkusattumused, igatsuslikud kohtumised ning imelikud suhtekolmnurgad. Ometi ei kaldu film kordagi labasesse melodraamasse. Lavastaja Ryusuke Hamaguchi armastab siiralt inimesi, tunnetab nende küpsust ja kaevab täiskasvanulikult nende sügavustes. Filmitegijana sütitab Hamaguchit ka uudishimu selle vastu, millised jõud meid lähendavad ja vastandavad. "Õnne- ja fantaasiaratta" lugudes kujutab ta inimliku läheduse saavutamist ootamatute juhuste kaudu. 3. "Murina" "Murina" lavastaja Antoneta Alamat Kusijanovic mõistab, et päriselu ei ole mõni muinasjutt, kus valgel hobusel saabunud prints kõik ilusaks teeb. Päriselus on tingimused, riskid ja kompromissid, mis kipuvad üle kaaluma mugavaid võimalusi. Tõsiasi, et filmi tegevus toimub eksootilisel saarel, mille lähiümbruses Julija näeb võõraid noori lõbusalt puhkamas, teeb teismelise tüdruku olukorra veelgi kurvemaks. "Murina" näitab, et inimese elukoht pole sugugi nii tähtis võrreldes sellega, kellega ta koos elab. Tõeline filmipärl, mis läheneb ühes perekonnas valitsevatele pingetele tähelepanuväärse tundlikkuse ja küpsusega. 4. "The Fabelmans" ("Fabelmanid") "Fabelmane" vaadates tekkis mul tunne, et Steven Spielberg pidigi ükshaaval kõik oma eelmised filmid ära tegema, enne kui ta sai "Fabelmanide" juurde asuda. "Fabelmanide" suguse filmi saab teha ainult elu videvikuaastatesse jõudnud lavastaja, kes on valmis oma senisele teekonnale meenutavalt tagasi vaatama, et vahendada meile kõiki selle valusid ja rõõme. See mälestusradu mööda kulgev film on nostalgiline nagu polaroidfoto ja tundlik nagu luuletus. 5. "Triangle of Sadness" ("Kurbuse kolmnurk") Selle aasta parim komöödia. Kuna ma ei saa endale lubada kruiisi luksusjahil, andis Ruben Östlünd vähemalt hea võimaluse naerda nende üle, kes saavad seda lubada! 6. "Causeway" Väike väheräägitud pärl, mille taga on rõõm seista. Suurepärane Jennifer Lawrence naaseb edukalt indie -juurte juurde. "Causeway" ei ole lihtsalt nauditavalt tasakaalukas draama posttraumaatilist stressihäiret põdevast sõjaveteranist. See film pani mind ümber mõtestama, kuidas sellisest teemast üldse on võimalik filmi teha. Mõnusalt rahulik film seejuures. Hing puhkab! Leiad voogedastusteenusest Apple TV+. "Causeway" Autor/allikas: Apple TV+ 7. "All Quiet on the Western Front" ("Läänerindel muutuseta") Mürisevate tankide saabudes mõjub see sõjadraama nagu hirmutav monstrumifilm. Teismelisi poisse saadetakse järjest kahurilihaks, sellega kaasneb lämmatavalt palju soppa, pori, verd, pisaraid ja kisendamist. Mingeid kangelasi või uhkeid triumfe siin ei ole, ainult sõdurite kannatustest surnud silmad. Vaimustava operaatoritöö ja helikujundusega suurfilm. 8. "Watcher" ("Jälgija") Minu lemmik õudusfilm 2022. aastast. Tõsi, neid "Tagaakna" vaimus paranoiapõnevikke on juba üksjagu tehtud, aga giallode vaimus tehtud "Watcher" mõjus sellegipoolest stiilikindlalt ja pakkus ootamatut närvikõdi. Leiad voogedastusteenusest Apple TV+. 9. "Vortex" ("Keeris") Mulle meeldib Gaspar Noé, sest ta oskab proovile panna seda, kuidas ma üldse filmi vaatan. Selliseid lavastajaid palju ei ole. "Keerises" jookseb kaks kaadrit, üks jälgib ühe katuse all elavat vanameest ja teine vanaprouat. Kui film kahe kaamera pilti korraga näitab, siis see mõjus ootamatu väljakutsena mu tähelepanuvõimele. Vahepeal tundus, et pean korraks ühe tegelase omapäi jätma, et keskenduda teise tegemistele. See vormilahendus leiab filmis ka eksistentsiaalse mõõtme, sest mõlemast kaamerapildist saab omaette eluliin. "Keerise" lõppedes tunnetasin heas mõttes oma surelikkust ja mõtlesin muheledes, kui veider see on, et taevariiki kutsutud inimesest jääb maha terve majatäis kraami. Aga film on kurva sisu kiuste üllatavalt eluterve ning väärt vaatamist. 10. "The Northman" ("Põhjalane") Robert Eggersi suure-eelarveline viikingimärul tekitas tunde, nagu istuksin hevimuusika saatel kaks tundi tulikuumas saunas. Filmi kandvaks jõuks on muidugi Alexander Skarsgårdi barbaarne vägilane, kes oma higise treenitud keha, hallides silmades virvendava loomalikkuse ning vulkaani kombel mulksuva raevuga mõjub suuremalt kui elu. Tema ümber valitsevad müütilised kosmilised jõud, rohetavad maastikud ning inimhingedesse vagusid raiuv vägivald. Tänu stiilikindlusele ning otsatult ürgsele maailmaloomele pole see ka muidugi pudisev Hollywoodi kraam, vaid kunstipärane suurfilm, mis maitseb ka nõudlikumale filmigurmaanile. Korralik vaatemäng, mille vaatamise järel elektritõukerattaga koju sõites sain tunde, nagu istuksin leegitseva hobuse seljas. Toon eraldi välja viis kodumaist filmi, mis mind kõige rohkem kõnetasid: 1. "Tagurpidi torn" Julge draama laste kurjusest, selle võimalikest tagamaadest ning lunastusest. 2. "Machina Faust" Maria Faust võiks mu tugiisik olla. 3. "Hipodroom" Visuaalselt esmaklassiline dokfilm unustatud kohast Tallinnas. 4. "Kalev" Lihtsalt hästi tehtud ajaviide ja Malmsten näeb vuntsidega täitsa kompu välja. 5. "Kõrb" Mõjuv otsinguline draama ühelt põnevamalt ja intelligentsemalt Eesti filmitegijalt. Annika Koppel filmiajakirjanik 1. "Inisherini hinged" Režissöör: Martin McDonagh Film kahest kaklevast vanamehest. Ja miks nad kaklevad? Nad on ju käinud aastaid pubis teatud päeval kindlal kellajal ja nüüd järsku üks ei tule, ilma igasuguse selgituseta. Kui teine uurib, milles asi, siis on vastus, et teine on liiga igav. Näitlejad Brendan Gleeson ja Colin Farrell naudivad ilmselgelt oma rolle. Iirimaa vaated filmis on ka muidugi täiesti vastupandamatud. McDonagh sai Veneetsia filmifestivalilt selle eest parima stsenaariumi ja Farell parima näitleja auhinna. Suurepärane film. "Inisherini hinged" Autor/allikas: Kaader filmist 2. "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Film provotseerib, ent Östlundi eelmine film "Ruut" juba harjutas meid sellega. "Kurbuse kolmnurk" on sisuliselt 2, 5 tundi üksteise otsa laotud sketše, sh ka mõningaid klišeesid. Seega, natuke liiga pikk. Mingis mõttes Monty Pythoni "Elu mõtte" remake. Östlundi käsitluses on inimene loll loom ja pälvib nii oma saatuse. Ilmselt vajame ikka ja jälle sellist karmi peeglit oma silmade ette, seda tõendab võit Cannes´i festivalil ja ka Euroopa filmiauhinnad. 3. "Kõik see ilu ja verevalamine" Režissöör: Laura Poitras See dokumentaalfilm pälvis tänavu Veneetsia filmifestivalil Kuldlõvi. Võitlus oopiumi sisaldavate sõltuvustekitavate valuvaigistite tootja Sackleri perekonnaga ja aktivism on vaid üks liin filmis. Aga ennekõike on see film kunstnikust Nan Goldinist endast. Terve film mõjub nagu üks suur slide-show heade fotode ja muusikaga. Fotodel näeme New Yorgi kunstielu ja inimesi, mis ongi ehk põnevaim osa selles filmis. 4. "Lagritsapitsa" Režissöör: Paul Thomas Anderson 1970. aastate ajastudraama sellest, kuidas oli üles kasvada tolleaegses Los Angeleses. See on veidi sihitult kulgev ja otsiv (nagu noorte elu ongi!), ent jätab tervikuna lõpuks meelde hea võbeleva tunde, justkui oleks midagi olulist juhtunud. Kui mõtlema hakata, siis ei juhtunud ju justkui midagi erilist, samas aga juhtus nii palju – oli armastus ja noorus ja elu. 5. "Memoria" Režissöör: Apichatong Weerasethakul Lihtsalt nii kummaline film, mis sai Cannes´is žürii auhinna. Tegevus toimub Columbias, kus britt Jessica (Tilda Swinton) hakkab pärast külaskäiku Bogotásse öösiti kuulma üha valjemaid mürtsatusi, mis ei lase tal magada. Pika nimega Tai režissöörist Weerasethakulist kuulsin esimest korda Cannes´is 2010. aastal, kui ta võitis Kuldse Palmioksa filmiga "Onu Boonmee, kes mäletab oma eelmisi elusid". Sellest ajast peale vaatan kõik ta filmid ära, sest need on täiesti teistsugused. 6. "Kõik, kõikjal ja korraga" Režissöörid: Daniel Kwan, Daniel Scheinert Pretensioonikas pealkiri tekitab natuke umbusku, aga vastab sisule. Kõik on siin segamini: draama ja ulme, multireaalsus, paralleelmaailmad, suhted jne. Film on hiina-inglise segakeeles, tegemist on siiski ameerika filmiga. Keeruline stsenaarium, pöörane lugu, kus kõike on liiga palju ja liiga segamini, aga selleski võib oma võlu peituda. Öeldakse, et ega küll küllale liiga tee, just siia see ütlemine sobibki. 7. "Luupainaja allee" Režissöör: Guillermo del Toro Selle filmi tegelased on suuremalt jaolt kurjad, neid juhib mingi tume jõud, on see siis ahnus, võimuiha või mõlemad. Nad üha valetavad ja usuvad omaenda valesid, järjest enam. Nad manipuleerivad inimeste eludega, et tunda end jumalana. Alahinnatud filmilugu, minu jaoks õhkus just siit – kui see veebruari algul meil linastus – kuidagi väga selgelt vääramatu kurjuse valdavaks saamise eelaimdust. 8. "Kõrb" Režissöör: Kadri Kõusaar Ilus küps ja mitmekihiline film. Head osatäitmised. Kammerlik, vaatamata sellele, et tegevuskoht on Siinai kõrb, mille ilu on siiski ka filmi püütud. Tugev feministlik tõlgendus. Pantvangiteema flirdib Stockholmi sündroomiga ja vägivald mõjub kuidagi looritatult. Moraalsed dilemmad jäävad ehk liialt ambivalentseks, aga eesti filmi üldises kontekstis silmatorkav film. Siin on eesti režissöör ja tootmine kaasanud rahvusvahelised näitlejad, mitte vastupidi nagu enamasti. Lugu sealjuures on universaalne. "Kõrb" Autor/allikas: Kaader filmist 9. Apteeker Melchiori lood Režissöör: Elmo Nüganen Neid Melchiori lugusid on nüüd filmi jõudnud kokku juba kolm, ja seegi on omaette tükk, et Indrek Hargla romaanide põhjal režissöör Elmo Nüganen (ja teised!) on sellise kolmeosalise filmiloo teinud ja kuuldavasti plaanitakse neljandatki. See on päriselt meie oma lugu, unikaalne asi, mis paelub loodetavasti vaatajaid nii meil kui mujal. 10. "Avatar: Vee olemus" Režissöör: James Cameron 2009. aasta "Avatari" filmi järg. Siin puudub esimese filmi esmakordsuse moment, aga linateos on ootuspäraselt suurejooneliselt vaatemänguline. Sisuga pole kahjuks küll eriti vaeva nähtud. Põhirõhk on muinasjutulistel maailmadel, mis vaataja endasse haaravad, eriti 3D-s ja IMAX-is. See on siis viimane sõna, mida film tehniliselt poolelt pakkuda suudab. Kolm tundi on selle kõige jaoks siiski pisut palju, kuid kui aega varuda ja lasta end rahulikult veemaailmal kaasa haarata, siis "Vee olemuses" pettuma ei pea. Kristina Märtin filmispetsialist "Elvis" Glamuur ei kurna! "Erik Kivisüda" Mereröövli teema on moes, Estonias esietendus detsembris piraadiballet "Korsaar". Ise ootan sarja "Our Flag Means Death" uut hooaega, aga seniks on tore vaadata, kuidas Juhan Ulfsak ei mängigi seekord NKVD-last või nahkmantlis kurjust. "Kalev" Mait Malmsteni (või on need nüüd Jaak Salumetsa) vuntsid vallutamas maailma! Mis siin saaks valesti minna! "Kalev" Autor/allikas: kaader filmist "Kukerpillide rapsoodia" Nagu ütles Tiit Pruuli: Kukerpillide filmis on head nostalgiat ja kaduvate aegade sõbralikkust. "Kurbuse kolmnurk" Terav(meelne) film! Suutsin üllatada iseennast, pole iial arvanud, et okseralli peale naeran nagu hüään! Soolapulki ei vaata ka enam endise pilguga… Melchiori triloogia Armastatud raamatukangelase ekraanile jõudmine on kahtlemata sündmus! "Poeg" Otsustasin, et selle aasta PÖFFil vaatan ainult rom-com 'e. Ahastava autorikino ma saan kätte päevauudiseid vaadates ja sõjablogisid lugedes. "Poeg" nüüd rom-com küll päriselt ei ole, aga elamus oli see siiski! "Top Gun: Maverick" Tom Cruise ei ole lihtsalt lihaskimp, ta on ka valged hambad ja ideaalsed juuksed! Ja jube hea vanakooli märulikangelane! Ja nagu postitas Facebookis Lauri Kaare: Ajalugu kipub korduma. 1986 Top Gun - aasta kassahitt nr. 1 Argentiina saab maailmameistriks, võites normaalajal Lääne-Saksamaa 3:2 2022 Top Gun Maverick - aasta kassahitt nr.1 Argentiina saab maailmameistriks, alistades Prantsusmaa 4:2 (eelnevalt normaalajal närvesööv 3:3) "Vaino Vahingu päevaraamat" Kui kokku saavad Vaino Vahing, Rainer Sarnet ja von Krahli hiilgeaegade trupp, siis on tulemuseks elu, kus põleb ära olme "Vanamees ja põrsauss" Väljaspool igasugust keskpärasust! Kuigi 2022 animafilmidest võiks muidugi esile tuua ka "Sierra" ja "Koerkorteri"… Kristi Helme Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja "Kurbuse kolmnurk" Ruben Östlundi eelmised filmid on olnud kriitikute lemmikud, kuid tunnistan ausalt, "Force Majure" mulle eriti ei meeldinud (vahel ongi argpüks lihtsalt argpüks, mitte ühiskonna standarditele mittevastav isik/mees). "Kolmnurk" aga kõnetas küll, sarkasminuiaga said kõik, kes ekraanile sattusid. Meespeaosaline, st tegelaskuju oli üks ebameeldivamaid tüüpe, keda olen kinolinal näinud. Nišikas, kuid laiadele massidele, Eestiski juba üle 20 000 vaatamise kogunud. "Menüü" Võiks öelda, et tegemist on kui mitte "Kurbuse kolmnurga" kaksikvenna, siis lähisugulasega kindlasti. Ralf Fiennes ja Anya Taylor-Joy on mõlemad võrratud ja kuigi on ka kritiseeritud nendevahelist vähest keemiat, siis minu meelest oli seda parajas doosis. Filmi lõpp on nõrgem kui ülejäänud film, aga eelnev lausa suurepärane. "Elvis" Selline Baz Luhrmanni eklektiline filmistiil ei pruugi kõigile istuda, aga mulle meeldib. Veidi häiris, et lugu oli jutustatud tema vereimejast produtsendi silme läbi, aga film liigutas sellegipoolest. Hea peaosa karismaatiliselt Austin Butlerilt. "Kalev" Aasta parim Eesti mängufilm. Suurepärased rollid Priit Võigemastilt (Soonik) ja Mait Malmstenilt (Salumets), kunstnikud on toonase eluolu väga autentselt loonud (olime ikka vaesed nagu püksinööbid!). Muidugi on filmis väga oluline ka poliitiline mõõde ja Eesti iseseisvuse taastamine, sobib ka noorematele silmaringi avardamiseks. "Machina Faust" Äge ja huvitav naine, andekas artist ja helilooja. Maria Faust on filmis (ilmselt) täpselt selline nagu ta on. Liigagi tihti on dokfilmide puhul näha, et portreteeritav on sisu ja esitlusviisi omajagu dikteerinud, Faust on ka ise intervjuudes öelnud, et nägi filmi kinos esimest korda ja vaatamine polnud talle tema sõnul sugugi kerge. Juba see on suur julgustükk, õnneks oli ka režissöör Kaupo Kruusiauk tasemel. "Vaino Vahingu päevaraamat" Rainer Sarneti mängufilmi sugemetega dokk oli kindlasti aasta üks parimaid koos eelmainitud "Machina Faustiga". "Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque'i kultusromaani järgi valminud pea kolmetunnine sõjadraama, mille väljatulek on kahjuks väga ajakohane. "Läänerindel muutusteta" Autor/allikas: AP / Scanpix "Lagritsapitsa" Soe ja armas täiskasvanuks saamise lugu 1973. aasta Los Angeleses. See kombo lihtsalt on vastupandamatu. "Aurora päikesetõus" Tõsielulugu armeenia näitlejannast Aurora Mardiganianist, kelles suurest perest suurem osa hukkus türklaste poolt toime pandud tapatalgutes, kuid kel õnnestus põgeneda ja jõuda USA-sse lausa kinolinale oma lugu jutustama. Genotsiid, mida siiani (!) ei taha suurem osa ka demokraatlikest riikidest tunnistada, Eesti kaasa arvatud. Linastus PÖFF-il. "EO" Poola film, mis kõneleb inimestest meie ümber läbi… eesli silmade. Hea rolli teevad lisaks peaosalisele ka öökull, mitmed puuriloomad ja Isabelle Huppert. Poeetiline ja originaalne film, näidati PÖFFil. "Fabelmanid" Steven Spielbergi autobiograafiline film tema lapsepõlvest ja noorusajast. Oli tunda, et Spielberg laotas filmi oma hinge ja näitas, et kui filmitegemise vajadus on veres, siis selle vastu ei saa. Film, mis esmapilgul näis oma stiililt veidi naiivne, sulatas lõpuks vast kõik küünikud. Näidati PÖFFil, jõuab peagi ka kinodesse. "Blonde" Nii kriitikutelt kui publikult omajagu nahutada saanud film. Olin kogu kaks tundi ja 45 minutit kestnud filmi vaatamise ajal kahevahel, kas on tegemist Marilyn Monroe (taas)ärakasutamisega või näitab film ilma end tagasi hoidmata seda, mida filmitööstus on naisnäitlejatega aegade jooksul teinud. Sest selles, et nii mõnigi asi just nii oli, väga kahelda pole põhjust. Ajad hakkasid alles üsna hiljuti muutuma selles vallas… Vähemalt osa sellest n-ö nihestatud filmist oli väga heal kunstilisel tasemel ja juba sellepärast võib mu meelest andestada teatud üle võlli minekud. PÖFFil olid väga toredad ka Iiri draama "Vaikne tüdruk" ja Hispaania hästi näideldud pingeline "piirikontrolli draama" "Sissepääsu lävel". Neid arvatavasti kinodes ei näe. Mart Noorkõiv filmivaatleja 1. "This Much I Know to Be True", rež: Andrew Dominik Dominik sai tänavu hakkama päris erakordse saavutusega, luues nii aasta parima filmi kui ka ühe absoluutselt halvima (vähemalt paljude arvates). Ja mõlemad kahasse Nick Cave'i ja Warren Ellisega. Kuigi ma võin isiklikult "Blonde'i" kohta nii mõndagi tunnustavat öelda, ei pääse see oma misogüünses nihilismis ligilähedalegi tema teisele muusikafilmile The Bad Seeds'i tandemiga. Üdini elujaatav, eiramata hetkekski kurbust, millega tee sinna on palistatud. 2. "After Yang", rež: Kogonada Teine film, millega mul sel aastal oli kehaväline kogemus. Jagab palju ühist vereringet Don Hertzfeldti "World of Tomorrow" seeriaga ja seega laiendusena ka minuga. Nagu torm teekruusis, Kogonada metoodika paneb mind omamoodi transsi. Ma pole kunagi meditatsiooni proovinud, aga ju see on midagi sarnast. 3. "The Souvenir: Part II", rež: Joanna Hogg Hoopis teises registris kui esimene osa ja seda põhjusega, arvestades seda, mis esimeses filmis juhtus. Eelmine film oli vajalik elukogemus, mille põhjalt režissööri alter ego Julie proovib teises osas läbi raskuste kunsti luua. See aasta nägi palju filme, kus lavastajad naasid oma noorusaega, et ammutada filmide maagilist essentsi. Joanna Hogg tegi seda ehk kõige selgema pilguga. 4. "Nope", rež: Jordan Peele Selle aasta parim "Predatori" film ja ühtlasi Peele'i parim. 5. "RRR", rež: S. S. Rajamouli Ainus põhjus, miks nutta taga nõukogude aega on see, et me ei saa enam India filme kinos vaadata. "RRR" näitab, kui suur kaotus see on. "RRR" Autor/allikas: AP / Scanpix 6. "Cyrano", rež: Joe Wright Kõige traagilisem armastuslugu oli Cyrano tõrjumine filmipubliku poolt. 7. "Licorice Pizza", rež: Paul Thomas Anderson Andersoni "Dazed and Confused". Või kui võtta veel üks Linklater film, mille pealkiri kirjeldab tabavalt kõiki siinseid tegelasi, siis ka "Everybody Wants Some". Aasta parim hangout film. 8. "Until Tomorrow", rež: Ali Asgari Iraani naiste inimõiguste poleemika lahvatas sel aastal suure leegiga, kuigi sealne filmikunst on seda ebaõiglust juba ammu käsitlenud, vaatamata tsensuurile. Alles jõudis kinodesse Ali Abbasi "Püha ämblik", mis kujutab taas seda õõvastavat ükskõiksust, mida põlvkonnast põlvkonda seal meestesse juba noorest east süstitakse. "Until Tomorrow" on parimas Iraani kino traditsioonis lugu ühe naise Kolgata teest leida lahendus meie jaoks täiesti süütuna näivale probleemile. Nägin seda aasta alguses Berlinalel, kuid kahjuks polegi see festivaliringlusest kaugemale jõudnud, mis on omaette ebaõiglus. 9. "Drive My Car", rež: Ryusuke Hamaguchi Trafaretne sõnum sellest, kuidas elu läheb edasi, aga lavastatud niivõrd peenelt ja märkamatult, et tundub, nagu avastaksid midagi sootuks uut. Kasuks tuleb muidugi ka toetumine kirjandusklassikale, mis on Hamaguchil väga õnnestunult tervesse filmi sulandatud. 10. "Taurus", rež: Tim Sutton Jälle üks festivalifilm, mis pole laiemat levi miskipärast saanud. Teadmata eelnevalt midagi filmist ega tegijatest, siis puudus ka igasugune pagas. Ei teadnud ma, kes on Machine Gun Kelly, aga tema näitlejatöö tugevalt tema enda kogemustele tuginevas rolllis on imetlusväärselt sügav. Kuulsuse ahelad, toksiline maskuliinsus ja kõik muud jutud, aga teostuselt ja tunnetuslikult täiesti värske. Sten Kauber filmikriitik, Filmimuuseumi teadur-kuraator TOP 5 Kinolevi + voogedastus "Kõik kõikjal ja korraga" Režissöör: Dan Kwan ja Daniel Scheinert Ma ei mäleta, millal mõni film minus sellist elevust viimati tekitas. "Katsumus" Režissöör: Audrey Diwan Meisterlikult realistlik ja valusalt intiimne abordilugu. "Katsumus" Autor/allikas: pressimaterjalid "Läänerindel muutuseta" Režissöör: Edward Berger Sõja mõttetuse, barbaarsuse ja brutaalsuse audiovisuaalselt suurejooneline kujutus. "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Pakub komöödiate defitsiidis rõõmustavalt pöörase ja ebatäiusliku eksperimendi raha, võimu ja armastuse vahekorrast. "Fire of Love" Režissöör: Sara Dosa Leidlikult ja stiilselt arhiivimateriali kasutav lugu erakordsest kirest ja armastusest. TOP 5 Eesti filmid "Vaino Vahingu Päevaraamat" Režissöör: Rainer Sarnet Eksperimentaalne portreedokk, millel on tugev iseloom ja kaasahaaravalt mänguline formaat. "Sierra" Režissöör: Sander Joon Nunnu, nutikas ja kultuurispetsiifline, ent universaalne lühifilm super filmimuusika ja helikujundusega. "Machina Faust" Režissöör: Kaupo Kruusiauk Ehe, aus, liigutav, empaatiline ja relevantne portreefilm, mis poeb nii portreteeritava kui vaataja hinge. "Tagurpidi torn" Režissöör: Jaak Kilmi Veenva ja kihilise olustikuga moraalifilosoofiline lugu, mille paneb tööle terviklik teemakäsitlus, tihe süžee ja toimiv tegelaste vaheline dünaamika. "Tagurpidi torn" Autor/allikas: Kaader filmist "Kalev" Režissöör: Ove Musting Instant classic. TOP 5 telesarjad Siiralt ja soojalt immigrandi kogemust avav "Mo", inimloomust absurdselt ja ehedalt ent ebamugavalt käsitlev "The Rehearsal", teravmeelselt tervishoiusüsteemi kitsaskohti torkiv aus briti haigladraama "This is Going to Hurt", Chicago restoraniskeenes tegutsevast lähedase kaotusvalus pereärist rääkiv peredraamakomöödia "The Bear" ning vulgaarne ja ootamatult värske koomiksisari"Peacemaker". Kaupo Liiv filmilevitaja On olnud meeletult tugev filmiaasta. Filmid, mis mõnel teisel aastal oleks jõudnud ehk TOP10 filmide hulka, on sel aastal järekorras 30.-40. koha kandis ning häbeneda pole midagi. Lihtsalt on väga palju häid filme. Kokku vaatasin ära 126 uut filmi, aga päris palju on veel vaatamata. Näiteks "Living", mis võib Bill Nighyle tuua tema esimese teenitud Oscari nominatsiooni, "Till", "Babylon", "EO", "Saint Omer", "Close", "The Quiet Girl" ning dokumentaalid "All the Beauty and the Bloodshed" ja "Fire of Love". Osad jäid õigel ajal nägemata ja osad alles kinodesse tulemas. Ilmselt oleksin suutnud kokku panna ka mingi järjestuse, aga otsustasin seda mitte teha. Ühe filmi juures mainin, et tegemist on mu selle aasta lemmikfilmiga ning las see ollagi ainsaks orientiiriks täpse edetabeli osas. "Aftersun" Režissöör: Charlotte Wells Nimekirja kõige väiksem film, kui nii võib öelda. Film räägib noore isa (Paul Mescal) ja 14-aastase tütre (Frankie Corio) puhkusest Türgis kusagil 1990. aastate teises pooles. See on lugu, kus on kus on kaks täiesti erinevat vaatepunkti. Me näeme seda lugu enamjaolt läbi lapse vaatepunkti, läbi tema mälestuse ning kaameraga üles filmitud lõikude, kuid selle taga on tegelikult ka ta isa lugu, mida laps noorena ei osanud mõista. Tegemist on väga peene looga, mille headus tuleb suuresti sellest, mida filmis otseselt välja ei öelda, kuid mida karakterid annavad mõista läbi oma tegude ja oleku. "Argentina, 1985" Režissöör: Santiago Mitre Argentina filmidest on sel sajandil olnud kolm filmi nomineeritud parima rahvusvahelise filmi Oscarile. Sel aastal võib lisanduda neljas. Mis on kõigil nendel neljal filmil ühist? Ricardo Darin. Argentina parim näitleja, kelle iga roll on puhas kuld. Mängiks ta ingliskeelsetes filmides, oleks tal juba kamaluga erinevaid auhindu. "Argentina, 1985" on emotsionaalne lugu kahest advokaadist, kes julgevad olla süüdistajateks protsessis, kus on kohtu all Argentiina kukutatud hunta juhid ajal, kui neil oli veel hulgaliselt poolehoidjaid ning süüdistamisega kaasnes oht enda ja perekondade eludele. Suurepärane ülevaade ühest murrangulisest hetkest riigi ajaloos. "Avatar: Vee olemus" ("Avatar: The Way of Water") Režissöör: James Cameron 13 aastat on möödnud esimesest osast ning selle aja jooksul ei ole keegi suutnud teha midagi nii suurejoonelist nagu oli esimene "Avatar". Ikka peab James Cameron olema see, kes tuletab meelde, mida on võimalik teha ning kui palju on ülejäänud filmitööstus temast veel maas! Uus osa ei ole võrreldes esimesega midagi revolutsioonilist, aga ta ei ole ka kehvem ning see on sündmus, mida ükski filmifänn ei tohiks mööda lasta. Kindlasti vaadata kinos 3D-formaadis, muudes formaatides ta siia nimekirja ei kuuluks. See ei ole film, mida hiljem telekast nautida. "Inisherini hinged" ("The Banshees of Inisherin") Režissöör: Martin McDonagh Absurdne must komöödia sellest, kuidas ühel heal päeval otsustab üks kahest sõbrast (Brendan Gleeson) sõpruse lõpetada ning teine (Colin Farrell) ei mõista seda ja üritab igal moel panna teist sellest sellest mõttest loobuma. Komöödia ja absurdi taha on tegelikult põimitud suurepärane lugu sõprusest, mitte midagi tegemisest ning sellest, kui palju eneseteostus sinult lõivu võtab. Martin McDonagh'ist on saanud mustade komöödiate täielik valitseja ning juba aastaid tagasi näitas see kolmik filmiga "In Bruges", et sobivad suurepäraselt kokku. "Batman" Režissöör: Matt Reeves "Avatari" järje kõrval teine hea Hollywoodi blockbuster. Kehtib lausa reegel, et kui tahad tõsiselt head koomiksifilmi, siis tee see Batmanist või Jokkerist. See on nüüd esimene tõeline Batman, kus tegelane näitab ka oma detektiivioskusi. Ma olen juba ammu oodanud, et lõpuks tehtaks üks selline, kus Batman peab oma aju tööle panema ning üritama leida kurjategijat detektiivina sünges Gothami linnas. Pole küll ajaloo parim Bamani film, aga vääriline jätk Tim Burtoni ja Christopher Nolani filmidele. Teistmoodi ja ikka hea. "C'mon C'mon" Režissöör: Mike Mills Mõni film on lihtsalt nii ilus, et armud sellesse jäägitult. Iga kaader on selline, mida tahakski jäädagi vaatama ja imetlema. Joaquin Phoenix on ka täiesti perfektne. Ainus film siin nimekirjas, mis mujal maailmas linastus juba eelmisel aastal, kuid kuna maarjamaal alles selle aasta talvel, siis oleks patt jätta antud film nimekirjast välja ja kiituseta. C'mon C'mon Autor/allikas: Pressimaterjalid Filmid nagu Wim Wendersi "Alice in the Cities" ja Peter Bogdanovichi "Paper Moon" kuuluvad mu läbi aegade lemmikute hulka ning "C'mon C'mon" on järjekordne nimi samasse ritta. See on film, mis paneb unustama maailmas toimuva ning lisab doosi positiivsust ja optimismi, et kõik ei ole kadunud. See on siis film, mis on selles nimekirjas minu lemmikuks. "Elvis" Režissöör: Baz Luhrmann Erinevalt ühest sellel aastal tehtud teise ikooni biograafiast on Elvise film väga hästi välja kukkunud. Ta ei tungi kuhugi sügavale, ei mõtle asju juurde ning ei olegi vaja. Paljud biograafiad rikuvad ära meie kujutlused inimesest või võtavad ära kujutatava legendaarsuse aura, kuid Luhrmanni film on perfektselt tabanud tooni, mis annab natuke rohkem aimu Elvisest ning samal ajal ei kustuta sära, vaid lisab seda juurde. Austin Butler Elvisena on hea leid. Tegemist on austusavaldusega legendaarsele lauljale, mis aitab ka noorematel põlvkondadel temaga lähemalt tutvuda. Film on värviline, suurejooneline ja täis muusikat (nagu Luhrmanni filmid ikka!) ning see sobitub kokku perfektselt Elvisega. Tekib isegi küsimus, et kas kogu Luhrmanni eelnev looming ei ole saanud oma värve ja suurejoonelisust just Elviselt ning kogu tema senine karjäär pole lihtsalt olnud sillutis, et jõuda selle filmini. "Valguse impeerium" ("Empire of Light") Režissöör: Sam Mendes Olivia Colman on viimase viie aastaga kerkinud täielikuks staariks. Neljast viimasest aastast on tal ette näidata üks Oscar ja kaks nominatsiooni. Vaatasin ta IMDb lehelt, et viimase kümnekonna aastaga on ta saanud ligi 200 erinevat auhindade nominatsiooni ning võitu. Uskumatu number! Sel aastal võib antud filmiga tulla veel üks Oscari nominatsioon. Iga asi, mida ta teeb, on super. 1980ndate alguses toimuvas "Valguse impeeriumis" kehastab ta psüühikaprobleemide käes vaevlevat kinoadministraatorit, kes armub endast nooremasse mustanahalisse mehesse (Michael Ward). Suurepärase kaameratööga film, mis on paras komm kõikidele, kelle jaoks kino kui koht on midagi erilist. Kõrvalosades teevad kaasa alati head Colin Firth ja Toby Jones. "Kõik kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All at Once") Režissöörid: Daniel Scheinert, Daniel Kwan See film on sasipundar. Heas mõttes. Meelega tehtud pusle, kus sassi aetud tükid moodustavad tegelikult terviku ja vaataja peab selle kokku panema, aga kokku panemise järjekord ja viis sõltuvad iga vaataja silmadest ning seda teha on meeletult rahuldav. Film, mida võib mitmeid kordi vaadata ning iga kord avastad midagi uut ning saad justkui täiesti uue kogemuse. Kui panna erinevad filmivaatajad kirjeldama seda filmi, siis ilmselt sellised kirjeldused, nagu oleksid nad vaadanud täiesti erinevaid filme. Üks vaatas märulit, teine ütleb, et tegemist oli komöödiaga ning kolmas tundis ära sotsiaalseid probleeme kirjeldava perekonnadraama. Ja neil kõigil on õigus ning kõigile film meeldib. Danielsid on suutnud teha midagi, mida vähesed on üritanud ja veel vähematel on õnnestunud. Võib-olla peaks ütlema, et keegi pole kunagi varem midagi sellist üritanud, sest sellise filmi saavutamine tundub juba täiesti utoopiline ja saavutamatu. See film leiab kindla koha filmiajaloos. "Fabelmanid" ("The Fabelmans") Režissöör: Steven Spielberg Iseendast ju ikka biograafiafilmi ei teeks? Soovitus ilmselt oleks sobiv nii mõnelegi keskpärasele lavastajale, aga Steven Spielberg ei ole keskpärane. Kui tahad teada, kuidas ühest väikesest lapsest võib kasvada välja maailma kõige mõjukam filmilavastaja, siis see film on sinu jaoks. Ma olen kurb, kui Sammyt kehastanud Gabriel LaBelle ei saa Oscari nominatsiooni. Kiidetakse kõiki teisi näitlejaid ja õigusega väärivad kiitust, kuid minu jaoks teeb LaBelle tegelikult filmi parima rolli. "Guillermo del Toro's Pinocchio" Režissöör: Guillermo del Toro See pealkiri võib kõlada imelikult, aga just täpselt seda see on ning teistmoodi kirjutada ei tohiks. Del Toro võtab klassikalise Pinocchio loo, eemaldab sellest kõik, mis on liiga leebe, ja täidab tekkinud tühimiku enda fantaasiate ja nägemustega, mis on ülimalt tabavad, grotesksed ja õudsed. Pinocchio on alati olnud laste õuduslugu ja nüüd on ta seda jälle del Toro kastmes. Kes muu sobikski seda tegema kui mitte tema? Kindlasti ei ole film, mis mõeldud väikestele lastele, vaid pigem vanematele filmisõpradele ning vanematele, kes peaksid mõtlema, mis on see vanus, millal sobib seda lastele näidata. "Püha ämblik" ("Holy Spider") Režissöör: Ali Abbasi Selle aasta parim triller räägib Iraanis prostituute tapnud sarimõrvarist ning naisajakirjanikust, kes üritab teda paljastada. Mõrvar puhastab oma sõnul tänavaid rämpsust ning mingi osa islamistlikust valitsusest ja elanikkonnast ei olegi huvitatud tema paljastamisest, pigistatakse silm kinni ning ollakse isegi pigem poolt. "Püha ämblik" Autor/allikas: Kaader filmist Kui teile meeldivad filmid nagu "Silence of the Lambs", "Se7en", "Zodiac" ja "Memories of Murder", siis on see film teile. Filmi on parima võõrkeelse filmi Oscarile esitanud Taani, sest film ei näita Iraani mitte kõige paremas valguses. "Hustle" Režissöör: Jeremiah Zagar Selle aasta parim korvpalli-teemaline film. Julgen ikka kohe päris kindlalt seda väita. Süžee nagu polekski midagi väga uut, aga kõik see on tehtud kuidagi väga hästi ning näitlejatööd on suurepärased. Paluks nüüd tulevikus Sandlerilt üht sellist filmi aastas. Erilised kiidusõnad ka Juancho Hernangomezile Bo osatäitmise eest. Kui "Kalevi" puhul öeldi, et lihtsam on teha näitlejatest korvpallurid, siis Juancho tõestas, et ka päris NBA korvpallur suudab näidelda. Kõik ei ole nii puised nagu LeBron tragöödias nimega "Space Jam 2" või üritused sellistelt meestelt nagu Dennis Rodman või Shaquille O'Neill. Täiesti korralik töö. Ilmselt parim spordifilm pärast "Moneyballi" ning ei pea üldse olema spordifänn, et seda filmi nautida. Kindlasti on see film positiivne üllatus, sest ootasin midagi gramm kehvemat. "Marcel the Shell with Shoes On" Režissöör: Dean Fleisher Camp Ma ei olnud valmis selleks filmiks. Üldiselt ei ole ma eriline libadokkide austaja, kuid ma ei suuda seda animatsiooni kuidagi teistsugusena ette kujutada. Ja see on lihtsalt nii hea. Sa pead armastama seda väikest ja üdini armsat, uudishimu ning positiivsust täis teokarpi, kes üritab leida oma kaotsi läinud perekonda. Tegemist ei ole mitte ainult aasta parima animatsiooniga, vaid ilmselt kuulub ka parimate animatsioonide hulka, mis kunagi tehtud, ning sobib vaatamiseks nii väikestele kui suurtele filmisõpradele. "Menüü" ("The Menu") Režissöör: Mark Mylod Mõnel aastal ei tule välja ühtegi head musta komöödiat, aga sel aastal on neid jalaga segada. "Menüü" ei ole niivõrd absurdne ja koomiline kui Östlundi "Kurbuse kolmnurk", kuid hindan seda siiski grammivõrra rohkem, kuna ta ei muutu ise selleks, mille üle nalja heidetakse. Head filmid muidugi mõlemad, aga välja toon siiski just selle. Filmis läheb paar (Nicholas Hoult ja Anya Taylor-Joy) ekslusiivsele, Ralph Fiennesi poolt kehastatud meisterkoka valmistatud õhtusöögile, mis on selline, mida toidunautijad kunagi varem kogenud ei ole. Film, millele restoranitöötajad hakkavad ilmselt tulevikus vihjama umbes samamoodi nagu teatritegijad viitavad "Macbethile" või Harry Potteri tegelased Voldemortile. Näiteks "Film, mida ei tohi nimetada". "Naise sõna" ("She Said") Režissöör: Maria Schrader Harvey Weinstein on koletis. Me kõik oleme temast lugenud ja teame suuremal või vähemal määral, millega ta on hakkama saanud. Tihti jäävad sarnased lood aga umbmäärasteks ning inimesed, kes on kurjategija paljastanud, nähtamatuteks. Ajakirjanduslikud lood nagu "Spotlight" ja "All the President's Men" on mulle alati sümpatiseerinud. Nad pakuvad rahulolu, et kurjategijad saavad paljastatud ja õiglus võidutseb ka mitte välja mõeldud lugudes. Eks loomulikult oleks parem, kui selliseid lugusid üldse ei juhtuks. Zoe Kazan ja Carey Mulligan on ajakirjanike rollides suurepärased ning vääriksid auhindade hooajal kindlasti tähelepanu. "Tagurpidi torn" Režissöör: Jaak Kilmi Ainuke Eesti film nimekirjas, kuid see-eest väga tugev linateos. See on selline film, mida on raske vaadata. Kinosaalis oli tunne, et tahaks välja jalutada. Mitte, et film oleks halb olnud, aga kogu see tegevus oli lihtsalt nii vastik ning vastumeelne. Aga ära ma ei läinud, sest tahtsin ikkagi teada, millega lõpeb. Loomulikult on kõik see meelega tehtud ning nii peakski tajuma seda. Lapsed on lapsed ja alati ei saa aru, et nende teod võivad olla raskete tagajärgedega. Tehakse üks viga teise otsa. Kõik tundub osaliselt mänguna. Ma arvan, et see on selline film, et lastel on seda lihtsam vaadata, kui täiskasvanutel, sest lapsed vaatavadki osaliselt ekraanil olevate laste tegusid mänguna, aga täiskasvanud mitte, sest nad saavad aru, kui raske see kõik on. Natuke sarnane filmi "Aftersun" loole, kus lapse ja täiskasvanu vaated erinevad. Ma loodan, et see film jääb aastateks koolide kohustuslikku kinokavasse. "Tár" Režissöör: Todd Field "Tár" räägib meile loo Lydia Tárist (Cate Blanchett), kujuteldavast maailma parimast naisdirigendist, esimesest, kes tõusnud juhtima ülimalt hinnatud Berliini Filarmoonikuid. Ta elab äärmiselt konkureerivas valdkonnas, kus iga viga ning eksisamm võib tähendada kiiret allakäiku. Lisaks on tal riidekapis peidus nii mõnigi luukere, mille väljatulemist on vaja takistada. Blanchett teeb järjekordse imelise, võib-olla isegi oma karjääri parima rolli. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis kolmanda Oscari saamisel võib olla Michelle Yeoh, kes näitab kõva konkurentsi. Lihtne on jääda pärast filmi vaatamist mõtisklema selle vastuolulise karakteri, tema valikute, võimaluste ja kujunemise peale. "Naiskuninga armee" ("The Women King") Režissöör: Gina Prince-Bythewood Harva näeb tempokaid põnevusfilme, milles on ka piisavavalt sisukust, kuid antud filmi puhul saab seda kindlasti väita. Film räägib päriselt eksisteerinud Agojie naissõdalastest, kes kaitsesid Dahomey kuningriiki valgete orjakaubitsejate ja teiste hõimude eest. Päris ajaloolist tõde film ei järgi, aga filmiks sobib küll. Lugu on jutustatud läbi noorukese Nawi (Thuso Mbedu), kes võetakse Agojie ridadesse ning jälgib tema kujunemist haprast naisest tõelise sõdalaseni. Nawi nimeline Agojie naissõdalane elas ka päriselt ning oli viimane elus olev Agojie. Seda, kas ta on andnud oma nime ühele hõimule, keda kohtab teises nimekirjas figureerivas filmis, jäägu teie otsustada. Kindlasti olid nad aga eeskujuks "Black Pantheri" filmidest tuttavate Dora Milaje sõdalaste loomisele. Sõdalaste juhti Naniscat kehastavale Viola Davisele ennustatakse rolli eest isegi Oscari nominatsiooni. Ma ei oleks sellele vastu. Tegelikult on filmis auhindu väärivaid rolle rohkemgi. Seda, kas film järgib Gibsoni "Bravehearti" teed, millega ta natuke olemuselt sarnaneb, seda näeb juba tseremoonial. "Naised räägivad" ("Women Talking") Režissöör: Sarah Polley See on võimas lugu. Eriti võimas on see siis, kui tead, et baseerub millelgi, mis tõesti juhtus. Üks paljudest selle aasta headest filmidest, mis räägivad naiste õigustest ja võitlusest õigluse nimel. Lugu jutustab sügavalt usklikust kolooniast, kes elab muust maailmast isoleerituna ning kus kõik otsused on meeste käes. Kuid kui naised avastavad, et neid uimastatakse ning öösel teadvusetult vägistatakse, tulevad nad kokku ja arutavad usu ning selle üle, kuidas nad peaksid käituma. Kas leppima meestega, vastu hakkama või üheskoos kolooniast lahkuma? Võimas ja mõtlemapanev film suurepäraste osatäitmistega Claire Foy, Jessie Buckley, Rooney Mara, Frances McDormandi ja Ben Whishaw poolt. "Naised räägivad" ("Women Talking") Autor/allikas: Kaader filmist Napilt jäid nimekirjast välja, kuid väärivad märkimist sellised filmid nagu "Apollo 10 1/2", "Causeway", "Confess, Fletch", "Devotion", "Glass Onion: A Knives Out Mystery", "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu", "Nope", "Thirteen Lives", Top Gun: Maverick" ja "The Whale". Eda Koppel Eesti Filmi Instituudi turundusjuht Päris keeruline oli seda valikut kokku panna, sest filmiaasta oli põnev, filme palju ja mõned olulised linateosed, mis ilmselt võiksid siia nimekirja kuuluda, veel vaatamata. Aga siin on valik, mille vaatamist nautisin ja mõnda neist vaataks vähemalt korra veel. Üks film oli küll juba 2021. aastal PÖFFi kavas, aga kuna nägin seda sel aastal, siis läheb ta ka siia kirja. Kuna edetabelisse või paremusjärjestusse filme panna ei suutnud, siis reastasin nad võimetekohaselt tähestikulisesse järjekorda. "Eo", rež: Jerzy Skolimowski "Erik Kivisüda", rež: Ilmar Raag "Inisherini hinged", rež: Martin McDonagh "Jaanuar", rež: Viesturs Kairisš "Kalev", rež: Ove Musting "Korsaaž", rež: Marie Kreutzer "Kurbuse kolmnurk", rež: Ruben Östlund "Luxemburg, Luxemburg", rež: Antonio Lukich "Machina Faust", rež: Kaupo Kruusiauk "Mariupolis 2", rež: Mantas Kvedaravicius "Mariupolis 2" Autor/allikas: Scanpix "Puuraiduri lugu", rež: Mikko Myllylahti "Rimini", rež: Ulrich Seidl "Sparksi vennad", rež: Edgar Wright "Unistavad seinad. Chelsea hotell", rež-id: Amélie van Elmbt, Maya Duverdier "Valguse impeerium", rež: Sam Mendes Rasmus Rääk Elektriteatri programmijuht "Bergmani saar", rež: Mia Hansen-Løve "Katsumus", rež: Audrey Diwan "De humani corporis fabrica", rež-id: Lucien Castaing-Taylor ja Véréna Paravel "Mänguväljak", rež: Laura Wandel "Tar", rež: Todd Field "Inisherini hinged", rež: Martin McDonagh "Machina Faust", rež: Kaupo Kruusiauk "Rimini" ja "Sparta", rež: Ulrich Seidl "Rimini" Autor/allikas: Kaader filmist "Püha ämblik", rež: Ali Abbasi "Aftersun", rež: Charlotte Wells Eraldi tooksin välja filmi "This Is Not a Burial, It's a Resurrection" (rež. Lemohang Jeremiah Mosese). Film valmis küll juba 2019. aastal, kuid tänavu nähtud linateostest on see mind vist enim kummitama jäänud. Lauri Kaare filmilevitaja 1. "Top Gun: Maverick" 2. "Kõik, kõikjal ja korraga" ("Everything Everywhere All At Once") 3. "Inisherini hinged" ("Banshees of Inisherin") 4. "Babylon" 5. "Fabelmanid" ("The Fabelmans") 6. "Vaal" ("The Whale") 7. "Prey" "Prey" Autor/allikas: Capital Pictures / Scanpix 8. "Glass Onion: A Knives Out Mystery" 9. "Turning Red" 10. "Elvis" Honorable mention:"RRR", mida olen vaadanud juba 2,5 korda Taavi Hallimäe kultuurikriitik 1. "Decision to Leave", rež: Park Chan-wook Erilise nüansitundlikkusega orkestreeritud müsteerium inimestevahelistest suhetest. Kuigi nii montaaž kui ka erinevad vormilised ja sisulised lahendused mõjuvad väga ootamatult, on need omavahel veenvalt kokku seotud. 2. "The Banshees of Inisherin", rež: Martin McDonagh McDonagh vaatleb oma tragikoomilise filmiga sõprust, üksindust ja suutmatust iseenda eluga leppida. Film töötab kui sotsiaalne labor, kus väljapaistva šüzee ja leidliku dialoogiga pekstakse laiali tegelaste senised ootused nii iseendale kui ka teistele. 3. "The Quiet Girl", rež: Colm Bairead Visuaalselt liigutav film, millega kuhugi ei kiirustata. Vormilt kutsub "The Quiet Girl" vaatlema ja kuulatama, sisult aga näitlikustab, kuidas me õpime maast madalast oma tegelikke emotsioone varjama. 4. "Holy Spider", rež: Ali Abbasi Väga sünge ja šokeeriv film Iraani ühiskonnas valitsevast misogüüniast. "Holy Spider'i" kummituslik esteetika (visuaal, heli, tempo jne) mõjub nii domineerivalt, et sellest väljumine osutub üpris keeruliseks. 5. "Close", rež: Lukas Dhont Film, mis tuletab meelde, et süütunde ees oleme me kõik nõutud. Süütundega elama õppimine võtab aega ja sellest lahtisaamine eeldab leppimist ja unustamist, milleks meil tööriistad üldiselt puuduvad. Lukas Dhonti "Lähestikku" Autor/allikas: kaader filmist 6. "Hustle", rež: Jeremiah Zagar Soe film argiste väljakutsetega maailmast, mis tänapäeval mõjub üksjagu võõristavalt. 7. "Everything Everywhere All at Once", rež-id: Dan Kwan, Daniel Scheinert "Rick and Morty" väike õde või vend. 8. "The Whale", rež: Darren Aronofsky "The Whale" kirjeldab keerukat väljakutset kirjutada oma elu lõpp nii, et sellel oleks vähegi positiivne tähendus. Brendan Fraseri hea rollisooritus võimaldab käsitleda üksinduse, depressiooni ja söömishäirete seoseid. Tasub võrrelda "To Leslie'ga". 9. "To Leslie", rež: Michael Morris "To Leslie" peegeldab võitlust alkoholisõltuvuse ning soovi vahel leida teiste inimeste usaldust ja pereliikmete andestust. Film, mis süstib pidevalt uut lootust, kuid ei taga seda kunagi. Tasub võrrelda "The Whale'iga". 10. "The Menu", rež: Mark Mylod Kuiv ja satiiriline film restoranide köökides valitsevast totalitaarsest töökultuurist. Esialgne üllatus asendub mingil hetkel ülevoolava musta huumoriga. Tõnu Karjatse filmiajakirjanik "Summer Nights" Režissöör Ohad Milstein Südamesse minev ja sinna jääv dokumentaalfilm ühe lapsepõlve viimasest suvest. Ohad Milstein jäädvustab oma kuueaastase poja viimase koolieelse suve hetkede kaudu ka põlvkondade erinevuse ja vahetumise lugu. Milsteini filmis kohtuvad ühe pere meesliini kolm põlvkonda, kolm erinevat ajastut ja maailmanägemist. Vaatamata kogu sellele hädale ja viletsusele, millest need põlvkonnad on läbi tulnud ning mis meid praegu ümbritseb, annab Milstein lootust, et tulevik on helgem. "Kildudest maja" ("A House Made of Splinters") Režissöör: Simon Lereng Wilmont Ida-Ukrainas üles võetud, kuid tegelikult kogu maailma hüljatud lastest rääkiv dokumentaal. Asi pole sõjas, vaid inimeste väikluses ja isekuses, mis need väikesed inimesed oma elu hakul on üksi jätnud. "Mariupolis 2" Režissöör: Mantas Kvedaravičius Inimesed sõja keskel, pole rahvust, riiki, on ainult soov ellu jääda. Kvedaravičiusel õnnestus enne oma surmasaamist portreteerida samas sõjas inimest murdumise äärel. Aktuaalseim ja ka kiireim dokument lõputuna näivast Ukraina sõjast. "Memoria" Režissöör: Apichaptong Weerasethakul Meditatiivne filmpoeem vaikusest ja veel paljudest asjadest. Iga vaatamise korraga paneb end uuesti kokku. "Memoria" Autor/allikas: Kino Sõprus "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Östlund tegeleb süvitsi tänapäeva heaoluühiskonna inimesega, kelle pikk rahuaeg on ära rikkunud. Ta asetab oma edevad kangelased olukorda, kus tuleb teha raskeid valikuid, kuna ära on võetud kõik, millele saad tavaolukorras tugineda. Mis on võim, mis on inimlikkus ning mis hind on heaolul. Östlund oskab lavastada ja jutustada äärmiselt tõsistest asjadest groteskselt ja naljakalt, võimaldades vaatajal oma peegelpilti ära tundes ka iseenda üle naerda. "Kirves, kiik ja igavese armastuse puu" Režissöör: Meel Paliale Julge, värske ja vaba pealelend kodumaisele mängufilmile. Meel Paliale ja Urmet Piiling näitavad, et täispikkusest hoolimata hoogsa mängufilmi saamiseks polegi iga kord vaja akadeemilist filmiharidust ega riiklikku rahastust, piisab heast tahtest ja armastusest filmikunsti vastu. Ja muidugi, annet on ka vaja. Siin seda on. "African Desperate" Režisöör: Martine Syms Haaravalt lavastatud ökonoomselt väike film ellu astumisest. Mustanahalise noore naise magistritöö kaitsmisega algav film käsitleb leidlikult pinutäit teemasid nagu elu ja kunsti suhestumine, naiste ja mustanahaliste õigused, iseolemine, sõbrad ning lihtsalt minnalaskmine – get wasted! Lisaks kaval muusikaline lahendus. Režissöör, kelle tegemisi jälgida. (MUBI) "Vortex" Režissöör: Gaspar Noé Prantsuse filmi enfant terrible 'i intiimseim (sic!) ja valusaim töö elust ja surmast, kaduvusest. Noé ei loo illusioone, vaid pigem purustab neid. Väga vähe on neid režissööre, kes nende teemadega julgeks tegeleda ja veel vähem neid, kel see õnnestub. "Lagritsapitsa" Režissöör: Paul Thomas Andersson Tänu Sõpruse kino "aeglase kino" programmile pea aasta aega Sõpruses jooksnud üleskasvamislugu – haarav süžee, klassikaline loojutustus, stiilne lavastus ja kunstnikutöö, legendaarsed rollisooritused, vaimukas romantika. Mida sa veel oskad tahta? "Athena Režissöör: Romain Gavras Romain Gavrase ja operaator Mathias Boucard'i adrenaliinist nõretav tour de force moslemite mässust ühes Prantsuse suurlinna magalarajoonis. Nõudlik ja keeruline ülesandepüstitus (pikad võtted, kaadrisisene montaaž), millega meeskond tuleb hiilgavalt toime. (Netflix) "The Harder They Fall" Režissöör: The Bullits Aasta vestern tuleb briti lauljalt, muusikaprodutsendilt ja filmilavastajalt Jeymes Samuelilt, keda tuntakse kunstnikupseudonüümi all The Bullits. Samuel ehitab vesterni stereotüübid üles mustanahalistele näitlejatele, tehes seda mitte vähem stiilselt kui Tarantino. Ehkk lugu keerleb kättemaksumeemi ümber, keerab Samuel finaali pea peale, pannes küsimuse alla vägivalla kui meetodi olemuse. (Netflix) "Ozark" (2017-2022) Jason Batemani koomikust tõsiseltvõetavaks näitlejaks ja lavastajaks tõstnud menuka draamasarja viimane, 4.hooaeg. Nii mõneski mõttes telesarju uuendanud "Breaking Badi" temaatiline edasiarendus – heade kavatsustega "kurjale teele" ei lähe mitte ainult pereisa, vaid kogu perekond. Äärmiselt hea ansamblifilm, kus pea iga kõrvalosa on sama tugev kui tegevuse keskmes olev perekond. Ei meenugi ühtegi nõrgalt lavastatud või kirjutatud episoodi. (Netflix) "Better Call Saul" (2015-2022) Bob Odenkirki kelm-advokaat Saul Goodman on üks paremaid spin-off 'e, mida teleajalugu seni teab. Menusarjas "Breaking Bad" (2008-2013) oli Saul Goodman juba oma karjääri tipus, kaitstes seadust keerates igasuguseid sulisid, "Better Call Saul" viib tegevustiku ta karjääri algusse, mil ta kandis veel nime Jimmy McGill ja oli abiellumise äärel. "Better Call Saul" on psühholoogiliselt sügavam kui "Breaking Bad". Jimmy elukaaslane Kim Wexler (unustamatu Rhea Seehorn) tõuseb pea sama oluliseks kui Jimmy ise, kusjuures nad mõlemad läbivad slaalomit rajal "breaking bad and back". Sarja moraal – kuritegevus ei tasu ära –, pole eetiline liialdus, nii ühiskond ja inimene toimib. (Netflix) "Machina Faust" Režissöör: Kaupo Kruusiauk Oma subjektile halastamatu dokumentaalfilm, mis toimib mitut moodi - söandab näidata, et ka kõige andekam kunstnik on inimene, ja ka sellest, kui ilus ja valus on olla naine meestekeskses ühiskonnas. Ühtlasi on see film muusikast ja selle kandjast ning ka film survest, mis võib loometegevust pärssida,, kuid kui oled piisavalt karastunud, siis hoopis tagant tõugata. Eraldi tasub välja tuua veel "She Said", "Räägi ära", "Koerkorter", "Moonage Daydream", "Tralala", "What Beat You Nothing", "Kaheksa mäge", "Hipodroom", "Tagurpidi torn". Andrei Liimets filmikriitik 1. "Everything Everywhere All At Once" ("Kõik, kõikjal ja korraga") Raske on ette kujutada sobivamalt pealkirjastatud filmi – vaataja suunas heidetakse tõepoolest kõike, kõikjal ja korraga, sealhulgas rotte, dildosid ja rääkivaid kive. Erakordselt lõbus ja loominguline meelelahutus, mis peidab oma ekstsentrilise huumori ning ülevoolava madina alla ühe kihi teise järel. Ühtaegu ulmefilm universumi saatusest, satiir immigratsioonist, kõverpeegel internetipõlvkonna vaimsest tervisest, tervete kultuuride ja põlvkondade, aga ka üheainsa perekonna, ema ja tütre lugu. 2. "All That Breathes" ("Kõik, mis hingab") Nii Sundance'ist kui Cannes'ist parima dokumentaalfilmi preemiad korjanud lugu kahest vennast, kes peavad keset 16 miljoni elanikuga Delhit oma keldris lindude varjupaika. Lokkava võõraviha, suitsevate vabrikukorstnate ja lõputu mustuse kiuste leiab lavastaja üles lootustandva sõnumi alandlikkusest elu enda vastu, hoolivusest nõrgemate suhtes ja liikideülesest empaatiast kui inimlikkuse mõõdust. Ilmselt aasta kõige olulisem film. "Kõik, mis hingab" ("All That Breathes") Autor/allikas: Kaader filmist 3. "All Quiet on the Western Front" ("Läänerindel muutuseta") Uustõlgendus 1929. aastal avaldatud I maailmasõja traumast rääkivast raamatust ei kõla teoorias just sellena, mida maailm täna vajaks, aga seda muljetavaldavam on Netflixis maandunud filmi mõjuvus. Erich Maria Remarque'i kirjandusklassika on pandud siin elama ja hingama viisil, mis jääb truuks teksti hingele, kuid räägib lugu suuresti läbi piltide ja helide. Isegi sõjafilmide üleküllastunud žanris vägev saavutus, aasta paremaid filme ja kahjuks ka kõhedusttekitavalt päevakajaline ning vajalik vaatamine. 4. "The Quiet Girl" ("Vaikne tüdruk") Väike ja vaikne draama üheksa-aastasest Cáitist, kelle tõredad vanemad suure pere majandamisega tõsisesse kimpu jäävad. Nii saadetakse tasase iseloomuga tüdruk ajutiselt sugulaste juurde. Midagi erilist justkui ei toimugi, kuid samas puudutab film nii paljut saladusi, süüd, välja öeldud ja maha vaikitud sõnu, erinevaid viise, kuidas inimesed end väljendavad, pea märkamatute hetkede mõõtmatut mõju meile, laste ja täiskasvanute maailma kokkupõrkumist, enesega ja teineteisega leppimist. 5. "Navalny" ("Navalnõi") Lugu on rohkest meediakajast tuttav: Putini ainus tõsiseltvõetav konkurent Aleksei Navalnõi mürgitatakse, kuid tuuakse pärast pääsu välismaale elule tagasi. Varustatud sisuliselt vaid arvuti ja mobiiltelefoniga, ajab ta mõrvakatse jälgi otse Kremli troonini ning naaseb siis vabatahtlikult Venemaale, et lõpetada fiktiivsete süüdistuste toel trellide taga. Kõike seda kõrvalt vaadata on ses rabavalt vahetus dokumentaalfilmis aga pingelisem ja kõhedam kui parimates spioonipõnevikeski. 6. "Holy Spider" ("Püha ämblik") Paremat ajastust oleks raske leida – aastal, mil Iraanis lahvatasid massirahutused konservatiivse valitsuse vastu, räägib Ali Abbasi tõsielulise loo 2000date alguses tegutsenud sarimõrvarist, kes kägistas ühiskonna puhastamise sildi all prostituute, ja tema jälgi ajavast naisajakirjanikust. Kõheda atmosfääriga, laitmatult filmitud ja näideldud teos, mille trumbiks on võime liikuda üksikult üldisele ja näidata ühiskonda, mis mõrvu mitte üksnes võimalikuks ei teinud, vaid need heaks kiitis. 7. "Nope" ("Ei") California kõrbes asuvat rantšot ja ümberkaudseid elanikke asub kimbutama pilvede vahel luurav maaväline olend. Lähtepunktideks on siin nii Spielberg kui kino sünniaastad 19. sajandi viimasel veerandil, klassikalised vesternid kui filosoof Guy Debordi termin "vaatemänguühiskond". "Ei" peegeldab korraga meie sõltuvuslikku suhet spektaakli, meelelahutuse ja müütidega ning pakub samas ise ühe aasta kõige muljetavaldavama vaatemängu. 8. "Marcel the Shell with Shoes On" ("Teokarp Marcel, tossud jalas") YouTube'i-sensatsioonist sündinud täispikk mängufilm raskest lahkuminekust toibuvast dokumentalistist ja rendikodust avastatud väikesest teokarp Marcelist, kes on kaotanud oma pere. Kiiksuga huumor ja küllaga omapärast eksistentsialismi võivad kõlada pretensioonikate märksõnadena, kuid tegemist on äärmiselt ligipääsetava ja armsa filmiga, mis räägib ennekõike elusolemisest endast, vajadusest läheduse ja kogukonna järele, aga ka üksindusest ning iseenda leidmisest. 9. "EO" Terrence Malick kohtub "Okjaga", lugu eeslist, kes satub tsirkusest eri tegelaste kätte ning näeb pealt elu kaasaegses Poolas. Eksperimentaalne, eksistentsiaalne ja peaaegu piibellike tähendusmõõtmetega film, ühtaegu satiir ja nukker peegeldus inimkonna banaalsusest ja barbaarsusest, julmusest üksteise ning veelgi enam ülejäänud liikide suhtes. Kohati sürrealistlik, kuid lõpuks ennekõike valus vaatamine, tehniliselt jalustrabav ja sisuliselt liigutav. "EO" Autor/allikas: Kaader filmist 10.= "Triangle of Sadness" ("Kurbuse kolmnurk") 10.= "The Menu" ("Menüü") Rootsi ja Ameerika filme seovad ennekõike nõelterav satiir überrikaste aadressil ning toidu fetišeerimine klassinäitajana. Östlund on oma taotlustes kahtlemata kihilisem ja jätab rohkem vaataja teha, aga tema Cannes'i peapreemia võitja laguneb ka tervikuna pisut enam laiali, saavutades kliimaksi keskmise kolmandiku okseorgiaga. "Menüü" on omakorda pealiskaudsem ja sirgjoonelisem, aga ka põnevam ja terviklikum. Kuratlikult naljakad kõverpeeglid end ogaraks tarbinud heaoluühiskonnale on mõlemad. Katre Valgma filmilevitaja 2022.aasta TOP10 filmide linastumise aja järjekorras: "The Batman" - Eesti kinodes 04.03.2022 "Tagurpidi torn" - Eesti kinodes 29.04.2022 "Nope" - Eesti kinodes 19.08.2022 "Triangle of Sadness" - Eesti kinodes 23.09.2022 "Blonde" - Netflix 28.09.2022 "Blonde" Autor/allikas: Netflix "Raymond & Ray" - Apple TV+ 21.10.2022 "Causeway" - Apple TV+ 04.11.2022 "Women Talking" - PÖFF november 2022 "The Fabelmans" - PÖFF november 2022 "Glass Onion: A Knives Out Mystery" - Netflix 23.12.2022 Kristjan Gold filmispetsialist 1. "Kõik, kõikjal ja korraga" 2. "Inisherini hinged" 3. "Top Gun: Maverick" 4. "Menüü" 5. "Kurbuse kolmnurk" 6. "Vaal" 7. "Belfast" 8. "Fabelmanid" 9. "Lagritsapitsa" 10. "Katsumus" 11. "Glass Onion: Knives Out Mystery" "Glass Onion: A Knives Out Mystery" Autor/allikas: Netflix / Scanpix 12. "Kalev" 13. "Tagurpidi torn" 14. "Vaino Vahingu päevaraamat" 15. "Läänerindel muutuseta" 16. "Elvis" 17. "Luupainaja allee" 18. "Ei" 19. "Prey Maarja Hindoalla filmikriitik Eesti filmide esiviisik: 1. "Machina Faust" (Kaupo Kruusiauk) 2. "Vaino Vahingu päevaraamat" (Rainer Sarnet) 3. Kalev" (Ove Musting) 4. "(Ära) vaata" (Raoul Kirsima) 5. "Tagurpidi torn" (Jaak Kilmi) Eesti filmide edetabelis troonivad kaks väga erinevat, ent teineteist huvitaval kombel ideaalselt täiendavat dokfilmi, mis kinnitavad kodumaise tõsielufilmi tervislikku seisukorda. Loomulikult ka Ove Mustingu väga tugev täispika mängufilmi debüüt, ühiskondlikult ärevat aega portreteeriv spordifilm "Kalev" ning Jaak Kilmi kogupere põnevusfilm "Tagurpidi torn", sekka ka meisterlik žanrifilmi sooritus, tõsisema ühiskondliku alatooniga tudengifilm "(Ära) vaata" Raoul Kirsimalt. Välismaa filmide esikümme: 1. "Everything Everywhere All at Once"/"Kõik kõikjal ja korraga" (Dan Kwan, Daniel Scheinert) 2. "An Cailín Ciúin"/"Vaikne tüdruk" (Colm Bairéad) 3. "Moonage Daydream" (Brett Morgen) "Moonage Daydream" Autor/allikas: Kaader filmist 4. "Women Talking"/"Naised räägivad" (Sarah Polley) 5. "Klondike" (Maryna Er Gorbach) 6. "Cinco lobitos"/"Unelaul" (Alauda Ruiz de Azúa) 7. "Sanaa" (Sudhanshu Saria) 8. "This Much I Know to Be True" (Andrew Dominik) 9. "Holy Spider"/"Püha ämblik" (Ali Abbasi) 10. "Good Luck to You, Leo Grande" (Sophie Hyde) Mööduval aastal Eesti kinolevisse jõudnud mullustest filmidest olgu mainitud "Bergmani saar" ("Bergman Island", Mia Hansen-Løve), "Spencer" (Pablo Larraín), "Põgenemine" ("Flugt", Jonas Poher Rasmussen), "Suur vabadus" ("Große Freiheit", Sebastian Meise), "Memoria" (Apichatpong Weerasethakul), "Katsumus" ("L'événement", Audrey Diwan) ja "C'mon C'mon" (Mike Mills). Maria Ulfsak filmiajakirjanik 1. "Lagritsapitsa" Pole midagi parata, Paul Thomas Anderson on geenius. Selles filmis on tabatud üht haruldast tunnet – seda, kui sa oled noor, ärkad hommikul üles ja sul pole õrna aimugi, mida algav päev endaga kaasa toob. Kõik on võimalik, vaba ja voogamises. 2. "Eo" Tänavuse Cannesi kõige moodsam film tuli võistlusprogrammi kõige vanemalt režissöörilt. 84-aastane Jerzy Skolimowski teeb endast poole noorematelegi silmad ette. Siin on ökoteadlikkust, loomaõiguslust, ühiskonnakriitikat ja muid olulisi teemasid, aga see film on kindlasti kõige moodsam ka vormilt – täiesti sõge ja värviküllane happerännak kuskile teise reaalsusesse. 3.-4. "Korsaaž" Marie Kreutzeri draama, mis räägib keisrinna Sissist ehk Elisabethist, kes oli Franz Joseph I abikaasa, on erakordselt mängulise olekuga film, mis teeb ajalooga seda, mis ise tahab. See on ühtaegu naljakas, kurb ja raevukas lugu üksindusest ning hirmust vananemise ees. Peaosalist kehastav Vicky Krieps on vapustav. "Korsaaž" ("Corsage") Autor/allikas: Kaader filmist 3.-4. "Aftersun" Charlotte Wellsi lavastatud magusnukker perekonnalugu on ühe naise tagasivaade kunagi isaga koos veedetud puhkusreisile, laiemalt aga linateos mälust ja mälestustest. Ilus ja kurb film, väga liigutav. 5. "Kurbuse kolmnurk" Ruben Östlundi terav satiir sunnib vaatajaid mõtlema selle üle, kui iseenesest mõistetavalt me võtame omaks sotsiaalseid rolle ja klasse – ja kui kergelt need võivad sekunditega tegelikult põrmu pudenda. 6. "Kaheksa mäge" Belgia režissööride Felix van Groeningen ja Charlotte Vandermeerschi ilus ja õhuline film jutustab mägedest ning sõprusest. 7. "Ei" Jordan Peele'i lavastatud vaimukas õudus-ulmekas pakub erakordselt head meelelahutust. Aga kuna seda filmi peab nägema nii, et mitte midagi ette ei tea, siis lihtsalt soovitan vaadata, kel veel nägemata. 8. "Inisherini hinged" Martin McDonagh'i süsimust draamakomöödia, mis alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. Raiko Puust filmiajakirjanik 20. "Samaritan" 19. "Avatar: The Way of Water" 18. "The Woman King" 17. "Bull" 16. "Elvis" 15. "Top Gun: Maverick" 14. "The Northman" Kaader filmist "Põhjalane" Autor/allikas: Kaader filmist 13. "Kalev" 12. "The Black Phone" 11. "Barbarian" 10. "Guillermo Del Toro's Pinocchio" 9. "Banshees of Inisherin" 8. "The Power of the Dog" 7. "The Whale" 6. "Tagurpidi torn" 5. "CODA" 4. "The Fabelmans" 3. "Thirteen Lives" 2. "Everything Everywhere All at Once" 1. "Belle" Rain Tolk režissöör, näitleja 1.-2. "Lagritsapitsa", rež: Paul Thomas Anderson 1.-2. "Aftersun", rež: Charlotte Wells Kuna ametlikult on "Lagritsapitsa" justkui 2021. aasta film ent linastus 2022. aastal, siis tingib see kaks esimest kohta. Igatahes on mõlemad filmid päästnud mu usu (kino)kunsti ja inimkonda. 3. "Sparta", rež: Ulrich Seidl Perfektne ajunuss moraali, ideoloogia ja inimhinge peenmateeria vastuolulisuse teemal. Hardcore stuff, nõrgad lahkuvad ja solvuvad, teised võivad saavutada hetkelise katarsise. "Sparta" Autor/allikas: Kaader filmist 4. "Vaikne tüdruk", rež: Colm Bairéad Salapärane ja aeglane, ent kindlalt ajukurdude vahele pugev väga ilus film. Karakterid ja lugu avanevad stoilise rahuga justkui mõnes (kõige paremas mõttes) eesti filmis. Lõpuks on pisarad silmas ja hing avali. 5. "Bones and All", rež: Luca Guadagnino Kuna Luca Guadagnino on mu arust üks kaasaja parimaid lavastajaid, siis maandub "Bones and All" loomulikult ka siin tabelis. Nagu ikka, eriti hea. Romantiline gore, kus kannibalid on uued vampiirid. 6. "Kurbuse kolmnurk", rež: Ruben Östlund Vana hea satiir toimib alati, kui tegijal on intelligentsi ja – mis peamine – huumorimeelt. 7. "Palm Trees and Power Lines", rež: Jamie Dack Ebaameerikalikult ambivalentne käsitlus manipulatsioonist. Täpne ja elegantne debüüt. 8. "Funny Pages", rež: Owen Kline Safdie vendade produtseeritud toores stuff piiripealsest teismelisest liigub kusagil John Cassavetese poolt ette raiutud territooriumil. 9. "Tár", rež: Todd Field Meeldib, kuidas siin sündmustik tasahilju käivitub ja endalegi arusaamatult oled ühel hetkel pöialt hoidmas geniaalsele t*rapeale. Tühistamiskultuur ja manipulaatorid on siin ühe mündi kaks külge ja võrdselt nahutamist väärt. Hea töö. 10. "Nope", rež: Jordan Peele Puhas fun, mida vaadates on tunne, nagu oleks uuesti 12 ja näeks esimest korda Spielbergi "Jaws'i". 11. "Silent Twins", rež: Agnieszka Smoczynska Päriselul põhinev ja visuaalselt leidlik jõulise näitlemise triumf rassimist, loomistungist, vaimsest eripärast, maagiast kaksikute vahel. 12. "Ali & Ava", rež: Clio Barnard Vahelduseks kümnetele (samas väga headele) viimasel ajal välja tulnud coming-of-age filmidele üks delikaatne armastuslugu vanematest inimestest. Õpikunäide, kuidas teha romantilist filmi ilma sentimentaalsuse ning lollide naljadeta, olles samas kohati väga naljakas ja elujaatav. Tõenäoliselt uhkeldaksid siin tabelis veel "EO", "Pacifiction", "Godland" ja veel mõnigi muu, kui nende nägemiseks siin paesel pinnakesel võimalust ja aega oleks antud. Siim Rohtla filmispetsialist "Everything Everywhere All at Once", rež-id: Dan Kwan, Daniel Scheinert "Top Gun: Maverick", rež: Joseph Kosinski "The Fabelmans", rež: Steven Spielberg "Licorice Pizza", rež: Paul Thomas Anderson "Triangle of Sadness", rež: Ruben Östlund "Empire of Light", rež: Sam Mendes "C'mon C'mon", rež: Mike Mills "EO", rež: Jerzy Skolimowski "The Banshees of Inisherin", rež: Martin McDonagh "Inisherini hinged" Autor/allikas: Kaader filmist "All Quiet on the Western Front", rež: Edward Berger "Women Talking", rež: Sarah Polley "Holy Spider", rež: Ali Abbasi Aurelia Aasa filmikriitik, produtsent Listis ka mõned eelmise aasta lemmikud, mis alles sel aastal vaadatud said. "Maailma halvim inimene" Režissöör: Joachim Trier 2021. aasta absoluutne lemmik. Väärinuks parima rahvusvahelise filmi Oscarit. "Iseendast kõrini" Režissöör: Kristoffer Borgli Eneseimetluskultuuri kõverpeegel, mis antud edasi Borglile omase rajususega. Film mõjus nagu sauna-järgne hüpe lumehange. Karastav. "Kurbuse kolmnurk" Režissöör: Ruben Östlund Juba filmidega "Vääramatu jõud" ja "Ruut" võttis Östlund luubi alla jõukate eluolu. "Kurbuse kolmnurk" kannab senisest veelgi karmimatele radadele, kellelegi asu andmata. Filmis on Östlundile omast tabavust, olgu fookuses siis moetööstuse palgalõhe, teeninduskultuur või teemantkeedesse mässitud naised, kes üksteise võidu õhtusööke välja oksendavad. Ehkki "Kurbuse kolmnurk" on riisunud koore pea kõikidel auhinnatseremooniatel alates Cannesist kuni Euroopa filmiauhindadeni, pole siin siiski sama värskust ja vahetust mis "Ruudus". Sellele vaatamata on Östlund praeguse Euroopa kino üks silmapaistvaimaid esindajaid. "Nauding" Režissöör: Ninja Thyberg Irooniline vaade pornotööstusele. "Nauding" ("Pleasure") Autor/allikas: Kaader filmist "Kalev" Režissöör: Ove Musting Eesti 90ndate nostalgias on alati midagi kodust ja südantsoojendavat. "Läänerindel muutuseta" Režissöör: Edward Berger Ehkki "Läänerindel muutuseta" on enamike jaoks Erich Maria Remarque'i tähtteos, on minu lugemislaual alati olnud soosingus pigem "Triumfikaar", "Taeval ei ole soosikuid" jt. Netflixi "Läänerindel muutusteta" on aga valus ja oluline vaatamine, mis lõikab tänases Euroopas eriti tugevalt. "Lagritsapitsa" Režissöör: Paul Thomas Anderson Siiras ja sume suureks sirgumise lugu, mis kütab südame alt soojaks. "Debütant" Režissöör: Elizabeth Hobbs Animatsiooniveteran Elizabeth Hobbsi "Debütant" on kaunis visuaalne popurrii, kus kohtuvad kollaaž, joonisfilm ja rotoskoop-tehnika. Üks tänavustest 15 lühianimatsiooni Oscari shortlist 'i filmidest. "Machina Faust" Režissöör: Kaupo Kruusiauk "Kaua ma pean alandlik olema?" küsib oma karjääri tipus olev Maria Faust köögilaua taga oma emalt. "Machina Faust" on aus portree loomisest ja loomisvalust. Kruusiauk on jõudnud portreteeritavale aukartustäratavalt lähedale. "Pahad kutid" Režissöör: Pierre Perifel Täispika animatsiooni Oscar on enamasti üks etteaimatavamaid (ja seetõttu ka igavamaid?) kategooriaid, sest animatsioonihiidude võimu on pea võimatu kõigutada. Hoogne "The Bad Guys" on antud kategooria underdog. Samas on tegu ühe hoogsama tänavuse täispika animafilmiga. Tiina Teras filmilevitaja Lõppeval aastal kinoekraanilt nähtud 281 täispika filmi hulgast tippe valida ei olnud kerge, sest tabeli esiosa oli ühtlaselt tasapaks. Hulga filmide puhul (Östlund, McDonagh, Aronofsky, Polley, Peele ja Danielid) olid ootused natuke liiga suured, sellepärast tooksin välja järgmised filmielamused vaatamise järjekorras. Enda levitatud filme valikusse ei pannud. "Good Luck to You, Leo Grande" Suurepärane (hotelli)tubateater nauditava dialoogiga ja Emma Thompsoni julge rolliga. "Cyrano" Suurepärane Peter Dinklage vaimustavas muusikalis. Elamus. "Benediction" Ülimalt väljapeetud briti eluloofilm luuletaja Siegfried Sassoonist. Filmidel on mind kerge ära võluda intelligentse dialoogi ja viisakusega. "Lagritsapitsa" ("Licorice Pizza") Ma pole kunagi mõistnud Paul Thomas Andersoni ülistamist, aga nii head filmi lihtsalt tuleb kiita. "Üüratu talendi talumatu taak" ("The Unbearable Weight of Massive Talent") Nicolas Cage'i fänni unistuste film. Ma õnneks pole näinud eriti "vanameistri" viimaste aastate möödalaskmisi, aga viited tema ammustele filmidele panid härduma. "The Unbearable Weight of Massive Talent" Autor/allikas: CAP / Scanpix "Pahalased" ("The Bad Guys") Aasta parim multikas, milles on seiklust, peent dialoogi ning häid (ja pahasid) tegelasi. Ilmselt sobib ka lastele. "Tavalised tegelased" ("The Ordinaries") Väike ja vahva saksa düstoopia teise plaani näitlejatest, kuhu on peidetud nii palju tasandeid, et paarist vaatamiskorrast jääb väheks. "Lynch/Oz" Põnev filmiajalooline dokumentaal David Lynchi loomingust võrdluses "Võlur Ozi" filmiga. Hea, et olin just enne kinoekraanilt uuesti "Loomu poolest metsikud" ära näinud. "Top Gun: Maverick" Oli küll ette aimata, mida see film endast kujutab, aga ikka hoiad vaadates hinge kinni, et Tom Cruise'il hästi läheks. Kõik ootused said kuhjaga täidetud. "Kuningriik. Exodus" ("Riget Exodus") Film, mis ka film on. Lars von Trier paneb jätkuvalt hullu, toob mängu uusi nägusid ja pakub taaskohtumist vanadega. Nüüd tahaks kõik kolm "Kuningriiki" järjest suurel ekraanil uuesti ära vaadata. Edith Sepp Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige "Holy Spider", rež: Ali Abbasi "Inisherini hinged", rež: Martin McDonagh "Triangle of Sadness", rež: Ruben Östrund "Sierra", rež: Sander Joon "Korsaaž", rež: Marie Kreutzer "Lähestikku", rež: Lukas Dhont "Decision to Leave", rež: Park Chan-wook "Suur noos", rež: J.-P. Valkeapää "Suur noos" ("Hit Big") Autor/allikas: Kaader filmist "Armageddon Time", rež: James Gray "Mariopolis 2", rež: Mantas Kvedaravičius "Teekond emaga", rež: Hilmar Oddsson Kalver Tamm filmisõber "Tagurpidi torn" Lapsed ikka mängivad oma toredaid ja süütuid mänge, ehk tasub aga vahel siiski päriselt huvi tunda, kui toredad ja süütud need mängud täpselt on. Eesti muusikadokumentaalid Valige üks oma muusikamaitsest lähtuvalt või siis sellele risti vastu, valik on esinduslik, eelmisest aastast "Päris Rannap" ja "u.Q.", sel aastal "Naerdes ja naeratades. Marju Länik", "Kukerpillide rapsoodia" ja "Machina Faust". "Moonage Daydream" Film David Bowiest, kus David ise päriselt räägib ja laulab, täpselt nii silmapaitav ja kõrvatungiv film nagu David ära on teeninud. "RRR" Juba selle filmi treiler on eepilisem kui üks Marveli film kunagi olema saab. Režissöör S.S.Rajamouli ei lase endale kordagi pähe mõtet, et kas päriselt nii saab olla, see on tema maailm, tema universum, kõik on võimalik. "Crimes of the Future" Astuge palun David Cronenbergi maailma, kus liha kohtub metalliga, film teravama elamuse otsijatele maailmast, kus ei tunta füüsilist valu. "Crimes of the Future" Autor/allikas: CAP / Scanpix "Triangle of Sadness" Ruben Östlund on teinud oma versiooni filmist "Mehed ei nuta", merereis on ainult natuke seikluslikum. "Pearl" Üks käesoleva aasta tugevamaid näitlejatöid tuleb žanrifilmist, Pearl tahab lihtsalt olla armastatud, ihust ja hingest, õnnetuseks on keeruline armastada mõrvarlike kalduvustega psühhopaati. "The Good Person" Sharon tahab lihtsalt teha filme tugevatest naistest, õnnetuseks satub ta produtseerima eepilist piiblilugu kuningas Saulist, mille lavastaja ei ole nõus isegi naise kätt suruma. "Speak No Evil" Vahel on vaja olla ebaviisakas, viisakas olemine iga hinna eest, hoolimata kõigest, oma tunnetest ja tõekspidamistest võib viia selleni, et lõpuks ei olegi sul enam valikut. "All Quiet on the Western Front" Ma olen kindlal veendumusel, et inimesed vaatavad liiga vähe sõjafilme, just häid sõjafilme, sest head sõjafilmid on sõjavastased filmid, kogu selle mõttetu raiskamise vastased filmid, filmid, mida vaadates terve mõistus tõrgub mõistmast, et kuidas me ei suuda eelnevast õppida ### Response: Ülevaade. Filmiaasta 2022

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kosovo kuulutas ühepoolselt välja iseseisvuse 2008. aastal. Piirkonnas toimus 1998-1999 sõda, mis lõppes NATO sekkumisega etniliste albaanlaste kaitseks, kes moodustavad Kosovo elanikest enamuse. Serbia ei tunnista Kosovo riiki ning peab ametlikult seda jätkuvalt enda provintsiks. Belgrad julgustab Kosovos elavaid serblasi, et nad ei tunnustaks Priština võimu. 10. detsembril blokeerisid Kosovo serblased piirkonna põhilised teed. "Olukord seal on keeruline, see eeldab eeloleval perioodil Serbia armee kohalolekut," ütles Mojsilovic. Kindrali sõnul läheb ta Raskasse, mis asub Kosovo piirist umbes 10 kilomeetri kaugusel, vahendas Le Monde. Serbia väljaanded jagasid videolõike, milles oli kuulda tulistamist. Väljaannete teatel toimusid piirkonnas lahingud. Kosovo võimud lükkasid need väited aga tagasi, vahendas Le Monde. Serbia peaminister Ana Brnabic väitis eelmisel nädalal, et olukord on "relvastatud konflikti äärel". Enamik etnilisi serblasi Kosovos keeldub tunnistamast Kosovo riiki legitiimsena. Kosovo numbrimärgitüli ajal astusid paljud Kosovo etnilised serblased oma ametitest tagasi – peale ligikaudu 600 politseiniku astusid ametist tagasi ka kohalikud kohtunikud ning linnapead. Kohalikud serblased protestisid ametitest taandumisega Kosovo valitsuse uue nõude vastu, mille kohaselt peaksid nad hakkama kasutama Kosovo numbrimärke. Hiljuti süvenesid Serbia ja Kosovo vahel pinged veelgi. Kosovo plaanis 18. detsembriks kohalikud valimised piirkondades, kus serblased moodustavad enamuse. Serblaste tähtsaim erakond teatas, et ei osale valimistel.

Belgrad saatis Serbia ja Kosovo piirile armeeülema

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kosovo kuulutas ühepoolselt välja iseseisvuse 2008. aastal. Piirkonnas toimus 1998-1999 sõda, mis lõppes NATO sekkumisega etniliste albaanlaste kaitseks, kes moodustavad Kosovo elanikest enamuse. Serbia ei tunnista Kosovo riiki ning peab ametlikult seda jätkuvalt enda provintsiks. Belgrad julgustab Kosovos elavaid serblasi, et nad ei tunnustaks Priština võimu. 10. detsembril blokeerisid Kosovo serblased piirkonna põhilised teed. "Olukord seal on keeruline, see eeldab eeloleval perioodil Serbia armee kohalolekut," ütles Mojsilovic. Kindrali sõnul läheb ta Raskasse, mis asub Kosovo piirist umbes 10 kilomeetri kaugusel, vahendas Le Monde. Serbia väljaanded jagasid videolõike, milles oli kuulda tulistamist. Väljaannete teatel toimusid piirkonnas lahingud. Kosovo võimud lükkasid need väited aga tagasi, vahendas Le Monde. Serbia peaminister Ana Brnabic väitis eelmisel nädalal, et olukord on "relvastatud konflikti äärel". Enamik etnilisi serblasi Kosovos keeldub tunnistamast Kosovo riiki legitiimsena. Kosovo numbrimärgitüli ajal astusid paljud Kosovo etnilised serblased oma ametitest tagasi – peale ligikaudu 600 politseiniku astusid ametist tagasi ka kohalikud kohtunikud ning linnapead. Kohalikud serblased protestisid ametitest taandumisega Kosovo valitsuse uue nõude vastu, mille kohaselt peaksid nad hakkama kasutama Kosovo numbrimärke. Hiljuti süvenesid Serbia ja Kosovo vahel pinged veelgi. Kosovo plaanis 18. detsembriks kohalikud valimised piirkondades, kus serblased moodustavad enamuse. Serblaste tähtsaim erakond teatas, et ei osale valimistel. ### Response: Belgrad saatis Serbia ja Kosovo piirile armeeülema

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kahel järjestikusel aastal juunioride seas Venemaa meistriks tulnud Akatjeva võistles täiskasvanute arvestuses esimest korda. Lühikavas oli ta 85,59 punktiga esimene, edestades Jelizaveta Tuktamõševat (82,98) ja Sofia Muravjovat (79,96), Valijeva oli alles neljas, teenides 76,61 punkti. Vabakavas oli Valijeva 170,71 punktiga kindlalt parim, aga vahe Akatjevaga oli piisavalt suur, et kokkuvõttes esikohata jääda – Akatjeva oli vabakavas 164,15 punktiga teine ja teenis kokkuvõttes 249,74 punkti, Valijeva lõpetas 247,32 punktiga. Pronksi teenis Tuktamõševa, kes kogus 241,72 punkti. Tänavu Pekingi olümpial dopinguskandaali sattunud 16-aastane Valijeva tegi enne Venemaa meistrivõistlusi sügisel kaasa kahel Venemaa GP-etapil ja võitis mõlemad. Akatjeval oli kahest GP-etapist kirjas teine ja kolmas koht. Eelmise aasta Venemaa meistrivõistluste hõbemedalivõitja Aleksandra Trussova loobus viimasel hetkel seekordsest võistlusest. Pekingi olümpiavõitja Anna Štšerbakova pole sel hooajal üldse võistelnud ega tulnud jääle ka Venemaa meistrivõistlustel, kuna pole veel paranenud augustikuisest põlveoperatsioonist. Meeste üksiksõidus tuli esimest korda Venemaa meistriks Jevgeni Semenenko, kes kogus kahe kava kokkuvõttes 295,07 punkti. Täpselt sama punktisummaga lõpetas ka Pjotr Gumennik, kuid kuna Semenenko tulemus vabakavas oli parem, sai tema kuldmedali ka Gumennik pidi leppima hõbedaga. Pronksi võitis 282,40 punktiga Aleksandr Samarin. Paarissõidus võidutsesid Aleksandra Boikova ja Dmitri Kozlovski (234,39 punkti) ning jäätantsus võitsid meistritiitli Jelizaveta Hudaiberijeva ja Jegor Bazin (203,46). Tavapäraselt on Venemaa meistrivõistluste tulemused aluseks tiitlivõistluste kohtade jaotamiseks, kuid praegu pole Venemaa uisutajad rahvusvahelistele võistlustele Ukraina sõja tõttu lubatud.

Valijeva jäi Venemaa meistrivõistlustel 15-aastasele treeningukaaslasele alla

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kahel järjestikusel aastal juunioride seas Venemaa meistriks tulnud Akatjeva võistles täiskasvanute arvestuses esimest korda. Lühikavas oli ta 85,59 punktiga esimene, edestades Jelizaveta Tuktamõševat (82,98) ja Sofia Muravjovat (79,96), Valijeva oli alles neljas, teenides 76,61 punkti. Vabakavas oli Valijeva 170,71 punktiga kindlalt parim, aga vahe Akatjevaga oli piisavalt suur, et kokkuvõttes esikohata jääda – Akatjeva oli vabakavas 164,15 punktiga teine ja teenis kokkuvõttes 249,74 punkti, Valijeva lõpetas 247,32 punktiga. Pronksi teenis Tuktamõševa, kes kogus 241,72 punkti. Tänavu Pekingi olümpial dopinguskandaali sattunud 16-aastane Valijeva tegi enne Venemaa meistrivõistlusi sügisel kaasa kahel Venemaa GP-etapil ja võitis mõlemad. Akatjeval oli kahest GP-etapist kirjas teine ja kolmas koht. Eelmise aasta Venemaa meistrivõistluste hõbemedalivõitja Aleksandra Trussova loobus viimasel hetkel seekordsest võistlusest. Pekingi olümpiavõitja Anna Štšerbakova pole sel hooajal üldse võistelnud ega tulnud jääle ka Venemaa meistrivõistlustel, kuna pole veel paranenud augustikuisest põlveoperatsioonist. Meeste üksiksõidus tuli esimest korda Venemaa meistriks Jevgeni Semenenko, kes kogus kahe kava kokkuvõttes 295,07 punkti. Täpselt sama punktisummaga lõpetas ka Pjotr Gumennik, kuid kuna Semenenko tulemus vabakavas oli parem, sai tema kuldmedali ka Gumennik pidi leppima hõbedaga. Pronksi võitis 282,40 punktiga Aleksandr Samarin. Paarissõidus võidutsesid Aleksandra Boikova ja Dmitri Kozlovski (234,39 punkti) ning jäätantsus võitsid meistritiitli Jelizaveta Hudaiberijeva ja Jegor Bazin (203,46). Tavapäraselt on Venemaa meistrivõistluste tulemused aluseks tiitlivõistluste kohtade jaotamiseks, kuid praegu pole Venemaa uisutajad rahvusvahelistele võistlustele Ukraina sõja tõttu lubatud. ### Response: Valijeva jäi Venemaa meistrivõistlustel 15-aastasele treeningukaaslasele alla

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Riigikogu pressiesindaja Karin Kangro ütles ERR-ile, et Marko Mihkelsonil oli kokku 28 lähetust ja 85 lähetuses viibitud päeva. Mihkelson oli riigikogu väliskomisjoni esimees. Ta astus sellelt kohalt tagasi 7. novembril. Isamaa fraktsiooni liige Sven Sester käis lähetustel 16 korral ja temal oli lähetuses viibitud päevi 58. Riigikogu esimehel Jüri Ratasel (KE) oli kokku 15 lähetust ja 40 lähetuses viibitud päeva. EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets käis lähetustel 14 korral ja tal oli 50 lähetuses viibitud päeva. Sotsiaaldemokraat Indrek Saar käis 12 lähetusel ja tal oli 40 lähetuses viibitud päeva. 11 korral käisid lähetustes Raivo Tamm (Isamaa), Marko Šorin (KE), Eerik-Niiles Kross (RE) ja Mati Raidma (RE). Kokku käis 69 riigikogu saadikut 44 erinevas riigis. Kangro sõnul toimus kõige rohkem lähetusi Prantsusmaale, kus käidi 27 korral. Enamikus olid need Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungitel osalemisega seotud lähetused. Ukrainas käidi 18 korral. Kaugemad ja eksootilisemad riigid, kus riigikogu liikmed välislähetustel käisid olid Ecuador, Rwanda, Indoneesia, Malaisia ja Iraak. 32 saadikut ei käinud aga üheski lähetuses.

Välislähetustel käis tänavu riigikogu liikmetest kõige tihedamalt Mihkelson

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Riigikogu pressiesindaja Karin Kangro ütles ERR-ile, et Marko Mihkelsonil oli kokku 28 lähetust ja 85 lähetuses viibitud päeva. Mihkelson oli riigikogu väliskomisjoni esimees. Ta astus sellelt kohalt tagasi 7. novembril. Isamaa fraktsiooni liige Sven Sester käis lähetustel 16 korral ja temal oli lähetuses viibitud päevi 58. Riigikogu esimehel Jüri Ratasel (KE) oli kokku 15 lähetust ja 40 lähetuses viibitud päeva. EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets käis lähetustel 14 korral ja tal oli 50 lähetuses viibitud päeva. Sotsiaaldemokraat Indrek Saar käis 12 lähetusel ja tal oli 40 lähetuses viibitud päeva. 11 korral käisid lähetustes Raivo Tamm (Isamaa), Marko Šorin (KE), Eerik-Niiles Kross (RE) ja Mati Raidma (RE). Kokku käis 69 riigikogu saadikut 44 erinevas riigis. Kangro sõnul toimus kõige rohkem lähetusi Prantsusmaale, kus käidi 27 korral. Enamikus olid need Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungitel osalemisega seotud lähetused. Ukrainas käidi 18 korral. Kaugemad ja eksootilisemad riigid, kus riigikogu liikmed välislähetustel käisid olid Ecuador, Rwanda, Indoneesia, Malaisia ja Iraak. 32 saadikut ei käinud aga üheski lähetuses. ### Response: Välislähetustel käis tänavu riigikogu liikmetest kõige tihedamalt Mihkelson

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Suured inimõigusorganisatsioonid peatasid Afganistanis oma tegevuse. Taliban väidab, et naised pole järginud võimude ranget tõlgendust islami riietumisreeglite kohta, vahendas The Times. "Naistöötajad on hädavajalikud, et elupäästvale abile pääseksid kõik ligi. Selle seadusega otsustas Taliban, et blokeerib humanitaarabi andmise omaenda elanikkonnale," teatas Suurbritannia inimõiguste organisatsioon Afghanaid. Hiljuti teatas Taliban, et keelas tüdrukutele Afganistanis alghariduse omandamise. Päev varem teatas rühmitus, et keelab naistel kõrghariduse omandamise. Mošeede külastamine ja ususeminaridel osalemine keelati naistele riigis samuti.

Taliban keelas naistel töötamise valitsusvälistes organisatsioonides

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Suured inimõigusorganisatsioonid peatasid Afganistanis oma tegevuse. Taliban väidab, et naised pole järginud võimude ranget tõlgendust islami riietumisreeglite kohta, vahendas The Times. "Naistöötajad on hädavajalikud, et elupäästvale abile pääseksid kõik ligi. Selle seadusega otsustas Taliban, et blokeerib humanitaarabi andmise omaenda elanikkonnale," teatas Suurbritannia inimõiguste organisatsioon Afghanaid. Hiljuti teatas Taliban, et keelas tüdrukutele Afganistanis alghariduse omandamise. Päev varem teatas rühmitus, et keelab naistel kõrghariduse omandamise. Mošeede külastamine ja ususeminaridel osalemine keelati naistele riigis samuti. ### Response: Taliban keelas naistel töötamise valitsusvälistes organisatsioonides

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Lakers võitis poolaja 54:43, aga kolmandal veerandil oli Mavericks külalistest 30 punktiga parem, võites selle 51:21. Viimasel veerandajal vähendas küll Lakers vahet, aga Mavericksi võitu siiski ei ohustatud. Võitjate parim oli Luka Doncic 32 punkti, üheksa lauapalli ja üheksa resultatiivse sööduga. Christian Wood lisas 30 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis seitse korvisöötu, Tim Hardaway Jr. panustas 26 punktiga. Lakersi ridades tõi LeBron James 38 punkti, võttis kuus lauapalli ja andis viis resultatiivset söötu. Russell Westbrook lisas 17 ja Austin Reaves 16 punkti. Boston Celtics oli kodus kindlalt 139:118 parem Milwaukee Bucksist. Jayson Tatum viskas viiendat mängu järjest enam kui 30 punkti, tuues sel korral Celticsile 41 punkti. Jaylen Brown panustas 29 punktiga ning see oli kaheksas kord, kui nad on kahepeale toonud vähemalt 70 punkti. Bucksi parim oli Giannis Antetokounmpo 27 punktiga, Jrue Holiday lisas 23 punkti. Tulemused: New York – Philadelphia 112:119 Dallas – LA Lakers 124:115 Boston – Milwaukee 139:118 Golden State – Memphis 123:109 Denver – Phoenix 128:125 la.

Kolmandal veerandajal 51 punkti visanud Mavericks alistas kodus Lakersi

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Lakers võitis poolaja 54:43, aga kolmandal veerandil oli Mavericks külalistest 30 punktiga parem, võites selle 51:21. Viimasel veerandajal vähendas küll Lakers vahet, aga Mavericksi võitu siiski ei ohustatud. Võitjate parim oli Luka Doncic 32 punkti, üheksa lauapalli ja üheksa resultatiivse sööduga. Christian Wood lisas 30 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis seitse korvisöötu, Tim Hardaway Jr. panustas 26 punktiga. Lakersi ridades tõi LeBron James 38 punkti, võttis kuus lauapalli ja andis viis resultatiivset söötu. Russell Westbrook lisas 17 ja Austin Reaves 16 punkti. Boston Celtics oli kodus kindlalt 139:118 parem Milwaukee Bucksist. Jayson Tatum viskas viiendat mängu järjest enam kui 30 punkti, tuues sel korral Celticsile 41 punkti. Jaylen Brown panustas 29 punktiga ning see oli kaheksas kord, kui nad on kahepeale toonud vähemalt 70 punkti. Bucksi parim oli Giannis Antetokounmpo 27 punktiga, Jrue Holiday lisas 23 punkti. Tulemused: New York – Philadelphia 112:119 Dallas – LA Lakers 124:115 Boston – Milwaukee 139:118 Golden State – Memphis 123:109 Denver – Phoenix 128:125 la. ### Response: Kolmandal veerandajal 51 punkti visanud Mavericks alistas kodus Lakersi

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

On huvitav, kuidas mõne välisturul menuka ja ka kõrgelt auhinnatud nüüdisulme tõlked Eesti turul edu pole saavutanud. Näiteks võib tuua just selliste teoste hulka kuuluvad Ann Leckie "Radchi triloogia" kolm raamatut ja N. K. Jemisini "Lõhutud Maa triloogia" kaks raamatut, mille Eesti lugejad võtsid vastu täieliku ükskõiksusega. Martha Wellsi "Mõrtsukboti päevikute" sarja osas, millel ilmus just esimene osa, lühiromaan "Kõik süsteemid punases", olen ma optimistlikum. Eelkõige seetõttu, et selle avateos kombineerib oma lühikeses ja lihtsalt loetavas vormis väga äratuntavalt nii mõningaid ulme klassikalisemaid kui ka kaasaegsemaid aspekte. Klassikalise poole pealt tuletavad juba esimesed paar lehekülge väga selgelt meelde nn ulme kuldajastul ehk 1940–50ndatel kirjutatut. Uurimismeeskond on kuskil võõral planeedil tegemas geoloogilisi uuringuid, kui mingi suur kohaliku loomastiku hulka kuuluv koletis hüppab oma peidupaigast välja ning üritab mõnda nende seast ära süüa. Nagu ikka, pole aga võõra planeedi eluslooduse poolsed ohud nii suured kui need, mille allikad on teised inimesed. Oma baasi taandunud uurimisrühm märkab peagi, et nende kaarte ja varustust on saboteeritud. Kas selle taga on nendega võistlev uurimisrühm, kes parajasti planeedi teisel mandril töötab – või hoopis keegi tundmatu? Kõik see tuleb tõenäoliselt tuttav ette igaühele, kes on üles kasvanud, lugedes legendaarset ulmelugude antoloogiat "Lilled Algernonile", või tutvunud paljude muude Isaac Asimovi ja Ray Bradbury, või kas või Murray Leinsteri ja Robert Sheckley juttudega. Tänapäeval tundub selline loo jutustamise viis retrolik, kuigi mitte halvas mõttes. Kaasaegsem pool loost on valik teha peategelaseks ja jutustajaks uurimismeeskonna turvarobot, või õigemini android (nii mehhaanilisi kui ka bioloogilisi kehaosi kombineeriv tehisolend). See iseenesest poleks veel midagi päris uut, kuna võib mõelda jälle Asimovi roboti-juttudele või juba 1920. aastast pärinevale Karel Čapeki teosele "Rossumi Universaalsed Robotid". Wellsi robot on aga väga äratuntavalt tänapäevase z-põlvkonna nägu. Tema inimestest eraldatuses ja sellest tulenevast üksiolekus on kindlasti ka tavalisemaid introvertseid jooni, kuid tema harjumuses päevatöö kähku ära teha, et siis oma kiivri sees rahulikult seriaale vaadata, on nii mõndagi tuttavat. Kogu loo teeb muidugi eriti soojaks see, et hoolimata oma enesessetõmbunud olekust ja irooniast, millega ta end "mõrtsukbotiks" kutsub, on peategelasest robot siiras ja hea südamega. Teda pole kurjaks teinud isegi asjaolu, et mõningase autonoomia saamiseks on ta pidanud salaja iseenda süsteeme häkkima ning edaspidi seda fakti kogu maailma eest varjama. Niimoodi saabki lõpus ainult soovida, et "Mõrtsukboti päevikud" tõlkes ilmumist jätkaksid – kuid see pole ka ebatõenäoline. Wellsi kirjutatul võib olla just sellist laiapõhjalisust, mis selle võimalikuks teeks. Samuti on üks hoogne ja napilt üle 120-leheküljeline lühiromaan nii lihtne lävend "mõrtsukbotiga" tutvumiseks, et seda võib teha igaüks.

Arvustus. Noored (robotid) ei ole hukas

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: On huvitav, kuidas mõne välisturul menuka ja ka kõrgelt auhinnatud nüüdisulme tõlked Eesti turul edu pole saavutanud. Näiteks võib tuua just selliste teoste hulka kuuluvad Ann Leckie "Radchi triloogia" kolm raamatut ja N. K. Jemisini "Lõhutud Maa triloogia" kaks raamatut, mille Eesti lugejad võtsid vastu täieliku ükskõiksusega. Martha Wellsi "Mõrtsukboti päevikute" sarja osas, millel ilmus just esimene osa, lühiromaan "Kõik süsteemid punases", olen ma optimistlikum. Eelkõige seetõttu, et selle avateos kombineerib oma lühikeses ja lihtsalt loetavas vormis väga äratuntavalt nii mõningaid ulme klassikalisemaid kui ka kaasaegsemaid aspekte. Klassikalise poole pealt tuletavad juba esimesed paar lehekülge väga selgelt meelde nn ulme kuldajastul ehk 1940–50ndatel kirjutatut. Uurimismeeskond on kuskil võõral planeedil tegemas geoloogilisi uuringuid, kui mingi suur kohaliku loomastiku hulka kuuluv koletis hüppab oma peidupaigast välja ning üritab mõnda nende seast ära süüa. Nagu ikka, pole aga võõra planeedi eluslooduse poolsed ohud nii suured kui need, mille allikad on teised inimesed. Oma baasi taandunud uurimisrühm märkab peagi, et nende kaarte ja varustust on saboteeritud. Kas selle taga on nendega võistlev uurimisrühm, kes parajasti planeedi teisel mandril töötab – või hoopis keegi tundmatu? Kõik see tuleb tõenäoliselt tuttav ette igaühele, kes on üles kasvanud, lugedes legendaarset ulmelugude antoloogiat "Lilled Algernonile", või tutvunud paljude muude Isaac Asimovi ja Ray Bradbury, või kas või Murray Leinsteri ja Robert Sheckley juttudega. Tänapäeval tundub selline loo jutustamise viis retrolik, kuigi mitte halvas mõttes. Kaasaegsem pool loost on valik teha peategelaseks ja jutustajaks uurimismeeskonna turvarobot, või õigemini android (nii mehhaanilisi kui ka bioloogilisi kehaosi kombineeriv tehisolend). See iseenesest poleks veel midagi päris uut, kuna võib mõelda jälle Asimovi roboti-juttudele või juba 1920. aastast pärinevale Karel Čapeki teosele "Rossumi Universaalsed Robotid". Wellsi robot on aga väga äratuntavalt tänapäevase z-põlvkonna nägu. Tema inimestest eraldatuses ja sellest tulenevast üksiolekus on kindlasti ka tavalisemaid introvertseid jooni, kuid tema harjumuses päevatöö kähku ära teha, et siis oma kiivri sees rahulikult seriaale vaadata, on nii mõndagi tuttavat. Kogu loo teeb muidugi eriti soojaks see, et hoolimata oma enesessetõmbunud olekust ja irooniast, millega ta end "mõrtsukbotiks" kutsub, on peategelasest robot siiras ja hea südamega. Teda pole kurjaks teinud isegi asjaolu, et mõningase autonoomia saamiseks on ta pidanud salaja iseenda süsteeme häkkima ning edaspidi seda fakti kogu maailma eest varjama. Niimoodi saabki lõpus ainult soovida, et "Mõrtsukboti päevikud" tõlkes ilmumist jätkaksid – kuid see pole ka ebatõenäoline. Wellsi kirjutatul võib olla just sellist laiapõhjalisust, mis selle võimalikuks teeks. Samuti on üks hoogne ja napilt üle 120-leheküljeline lühiromaan nii lihtne lävend "mõrtsukbotiga" tutvumiseks, et seda võib teha igaüks. ### Response: Arvustus. Noored (robotid) ei ole hukas

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Võin öelda, et ilma selle välismaise ravita, poleks ta kindlasti osalenud Venemaa Föderatsiooni avalikus elus. Ta kasutab kõige kaasaegsemaid ravimeetodeid, mida Venemaa talle pakkuda ei saa," ütles Solovei. Solovei väitel on Putini lõpp siiski juba lähedal, vahendas New York Post. Meedias levivad veel väited, et Putin maadleb ka Parkinsoni tõvega. Tõve iseloomulikeks tunnusteks on lihaste kangestus, värinad, liigutuste aeglustumine Kreml siiski eitab, et Putin kannatab igasuguste haiguste all. Kremli teatel on Venemaa juhi tervis korras. Vene uurimisgrupi Projekt väitel on Putinit tema Musta mere residentsis Sotšis külastanud vähikirurg 35 korral nelja aasta jooksul.

Ajaloolane: Putinil on vähk ja teda hoiab elus ainult lääne meditsiin

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Võin öelda, et ilma selle välismaise ravita, poleks ta kindlasti osalenud Venemaa Föderatsiooni avalikus elus. Ta kasutab kõige kaasaegsemaid ravimeetodeid, mida Venemaa talle pakkuda ei saa," ütles Solovei. Solovei väitel on Putini lõpp siiski juba lähedal, vahendas New York Post. Meedias levivad veel väited, et Putin maadleb ka Parkinsoni tõvega. Tõve iseloomulikeks tunnusteks on lihaste kangestus, värinad, liigutuste aeglustumine Kreml siiski eitab, et Putin kannatab igasuguste haiguste all. Kremli teatel on Venemaa juhi tervis korras. Vene uurimisgrupi Projekt väitel on Putinit tema Musta mere residentsis Sotšis külastanud vähikirurg 35 korral nelja aasta jooksul. ### Response: Ajaloolane: Putinil on vähk ja teda hoiab elus ainult lääne meditsiin

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

23. detsembri õhtul kell 20.02 saabus häirekeskusele hädaabi teade Tartu linnast Ranna teelt, kus kortermaja esimese korruse elutoas oli aknalauale pandud küünal süüdanud kardina. Päästjate saabumise ajaks olid korteris viibijad suutnud põlengu käsikustutiga summutada. Päästjad tuulutasid korteri ja trepikoja. Kiirabi kontrollis korteris viibinud 82-aastase naisterahva tervist. 24. detsembril kell 23.10 teatati häirekeskusele, et Tallinnas Vene tänaval asuvas hotellis on teisel korrusel suits. Selgus, et ühes numbritoas oli kummutile järelevalveta põlema jäetud küünal, mis lõpuni põledes kummutipealse süütas. Õnneks saadi tulekahjule kiiresti jaole ning põleng kaugemale ei levinud. Päästjad tuulutasid korruse. Päästeamet tuletab meelde, et küünal tuleb põlema asetada kindlale mittesüttivast materjalist alusele ja eemale süttida võivatest asjadest, milleks näiteks televiisor, mööbel, riiulid, kardinad või muud tekstiilid.

Hooletu küünlapõletamine põhjustas pühade ajal kaks väiksemat tulekahju

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 23. detsembri õhtul kell 20.02 saabus häirekeskusele hädaabi teade Tartu linnast Ranna teelt, kus kortermaja esimese korruse elutoas oli aknalauale pandud küünal süüdanud kardina. Päästjate saabumise ajaks olid korteris viibijad suutnud põlengu käsikustutiga summutada. Päästjad tuulutasid korteri ja trepikoja. Kiirabi kontrollis korteris viibinud 82-aastase naisterahva tervist. 24. detsembril kell 23.10 teatati häirekeskusele, et Tallinnas Vene tänaval asuvas hotellis on teisel korrusel suits. Selgus, et ühes numbritoas oli kummutile järelevalveta põlema jäetud küünal, mis lõpuni põledes kummutipealse süütas. Õnneks saadi tulekahjule kiiresti jaole ning põleng kaugemale ei levinud. Päästjad tuulutasid korruse. Päästeamet tuletab meelde, et küünal tuleb põlema asetada kindlale mittesüttivast materjalist alusele ja eemale süttida võivatest asjadest, milleks näiteks televiisor, mööbel, riiulid, kardinad või muud tekstiilid. ### Response: Hooletu küünlapõletamine põhjustas pühade ajal kaks väiksemat tulekahju

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Latšini koridor on ainus maismaaühendus Armeenia ja Mägi-Karabahhi piirkonna vahel. Karabahhi juhid väidavad, et blokaad on kaasa toonud tõsise toidu, ravimite ja muude esmatarbekaupade puuduse, vahendas Rferl. Piirkonna liider Ruben Vardanian ütles, et kohalikele elanikele on jäetud kolm võimalust. "Esimene võimalus on, et me alistume, teine võimalus on, et lahkume. Kolmas võimalus on, et me võitleme," ütles Vardanian. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus Aserbaidžaani üles lubama vaba liikumist mööda Latšini koridori. Macron helistas ka 23. detsembril Aserbaidžaani presidendile Ilham Alijevile. Bakuu väidab, et Latšini koridori blokeerisid keskkonnakaitsjad. Alijevi pressibüroo teatel ütles Alijevi Macronile, et neil on õigus protestida "ebaseadusliku" kaevandustegevuse vastu Karabahhis. Alijev vestles 23. detsembril ka oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga. Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas hiljuti, et Aserbaidžaan rikkus 2020. aastal sõlmitud rahulepingut. 1990. aastatel toimunud sõja käigus vallutasid Armeenia ja Mägi-Karabahhi väed piirkonna ja ümbritsevad alad, kuid Aserbaidžaan vallutas need 2020. aasta sõja käigus suuresti tagasi. Piirkonnas tegutsevad ka Vene väed.

Mägi-Karabahhis puhkesid suured Bakuu-vastased protestid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Latšini koridor on ainus maismaaühendus Armeenia ja Mägi-Karabahhi piirkonna vahel. Karabahhi juhid väidavad, et blokaad on kaasa toonud tõsise toidu, ravimite ja muude esmatarbekaupade puuduse, vahendas Rferl. Piirkonna liider Ruben Vardanian ütles, et kohalikele elanikele on jäetud kolm võimalust. "Esimene võimalus on, et me alistume, teine võimalus on, et lahkume. Kolmas võimalus on, et me võitleme," ütles Vardanian. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus Aserbaidžaani üles lubama vaba liikumist mööda Latšini koridori. Macron helistas ka 23. detsembril Aserbaidžaani presidendile Ilham Alijevile. Bakuu väidab, et Latšini koridori blokeerisid keskkonnakaitsjad. Alijevi pressibüroo teatel ütles Alijevi Macronile, et neil on õigus protestida "ebaseadusliku" kaevandustegevuse vastu Karabahhis. Alijev vestles 23. detsembril ka oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga. Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas hiljuti, et Aserbaidžaan rikkus 2020. aastal sõlmitud rahulepingut. 1990. aastatel toimunud sõja käigus vallutasid Armeenia ja Mägi-Karabahhi väed piirkonna ja ümbritsevad alad, kuid Aserbaidžaan vallutas need 2020. aasta sõja käigus suuresti tagasi. Piirkonnas tegutsevad ka Vene väed. ### Response: Mägi-Karabahhis puhkesid suured Bakuu-vastased protestid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

ECB nõukogu hindab, et intressimäärad peavad märgatavalt tõusma, et inflatsioon langeks keskmises perspektiivis panga soovitud kahe protsendi tasemele. "Teeme kõik, mis on vajalik, et viia inflatsioon tagasi kahe protsendi juurde. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja ranget rahapoliitikat," ütles Schnabel intervjuus ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung. "ECB alahindas inflatsiooni sitkust ega võtnud esialgu selle kiirenemise märke piisavalt tõsiselt. Oli mure, et ennetavad meetmed võivad kaasa tuua järjekordse majanduslanguse," lisas Schnabel. Euroopa keskpank vastutab rahapoliitika juhtimise kaudu eurotsooni hinnastabiilsuse, inflatsiooniga võitlemise eest. Üks meede inflatsiooni kontrolli alla saamiseks on intressimäärade tõstmine. "Valitsustele üldiselt intressimäärade tõstmine väga ei meeldi. Seega võime oodata kasvavat vastuseisu ja peame sellele vastu pidama. Just seepärast on keskpangad sõltumatud," märkis Schnabel. Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis detsembris intressimäärasid 50 baaspunkti, viies pankade hoiustelt makstava intressimäära 1,5 protsendilt kahele protsendile.

ECB ametniku sõnul peab keskpank jätkama karmi rahapoliitikat

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: ECB nõukogu hindab, et intressimäärad peavad märgatavalt tõusma, et inflatsioon langeks keskmises perspektiivis panga soovitud kahe protsendi tasemele. "Teeme kõik, mis on vajalik, et viia inflatsioon tagasi kahe protsendi juurde. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja ranget rahapoliitikat," ütles Schnabel intervjuus ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung. "ECB alahindas inflatsiooni sitkust ega võtnud esialgu selle kiirenemise märke piisavalt tõsiselt. Oli mure, et ennetavad meetmed võivad kaasa tuua järjekordse majanduslanguse," lisas Schnabel. Euroopa keskpank vastutab rahapoliitika juhtimise kaudu eurotsooni hinnastabiilsuse, inflatsiooniga võitlemise eest. Üks meede inflatsiooni kontrolli alla saamiseks on intressimäärade tõstmine. "Valitsustele üldiselt intressimäärade tõstmine väga ei meeldi. Seega võime oodata kasvavat vastuseisu ja peame sellele vastu pidama. Just seepärast on keskpangad sõltumatud," märkis Schnabel. Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis detsembris intressimäärasid 50 baaspunkti, viies pankade hoiustelt makstava intressimäära 1,5 protsendilt kahele protsendile. ### Response: ECB ametniku sõnul peab keskpank jätkama karmi rahapoliitikat

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Hiina kommunistlik partei pole heaks kiitnud mitte ühtegi läänes toodetud koroonavaktsiini. Selle asemel tugineb kompartei kodumaistele vaktsiinidele. Riigis kiireneb aga koroonaviiruse levik. Analüütikute sõnul pole Hiinas toodetud vaktsiinid nii tõhusad, kui lääne vaktsiinid, mis kasutavad mRNA tehnoloogiat, vahendas Financial Times. Hiina kompartei loobus hiljuti karmidest piirangutest. Hiinlased lähevad nüüd Macausse, et hankida sealt läänes toodetud vaktsiine. Endine Portugali koloonia on ainus piirkond väljaspool Mandri-Hiinat, kuhu hiinlased saavad reisida ilma, et peaksid mandrile tagasi minnes minema karantiini. "Vaktsiiniturismi põhjustasid rikkad hiinlased, kellel on juurdepääs vaktsiinide efektiivsust võrdlevatele teadusuuringutele," ütles Hongkongi ülikooli teadur Nicholas Thomas. Macaus tegutsevad nüüd vahendajad, kes võtavad raha reisimise ja muu logistika korraldamise eest. Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Hiina võimud lõpetasid igapäevase koroonaviirusega seotud statistika avaldamise. Hiina riiklik tervisekomisjon teatas pühapäeval, et ei avalda enam oma igapäevast aruannet. The Wall Street Journali teatel on Hiinas asuvad haiglad ülekoormatud. Apteekides on otsas palavikku alandavad ravimid.

FT: hiinlased proovivad Macaust hankida läänes toodetud vaktsiine

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Hiina kommunistlik partei pole heaks kiitnud mitte ühtegi läänes toodetud koroonavaktsiini. Selle asemel tugineb kompartei kodumaistele vaktsiinidele. Riigis kiireneb aga koroonaviiruse levik. Analüütikute sõnul pole Hiinas toodetud vaktsiinid nii tõhusad, kui lääne vaktsiinid, mis kasutavad mRNA tehnoloogiat, vahendas Financial Times. Hiina kompartei loobus hiljuti karmidest piirangutest. Hiinlased lähevad nüüd Macausse, et hankida sealt läänes toodetud vaktsiine. Endine Portugali koloonia on ainus piirkond väljaspool Mandri-Hiinat, kuhu hiinlased saavad reisida ilma, et peaksid mandrile tagasi minnes minema karantiini. "Vaktsiiniturismi põhjustasid rikkad hiinlased, kellel on juurdepääs vaktsiinide efektiivsust võrdlevatele teadusuuringutele," ütles Hongkongi ülikooli teadur Nicholas Thomas. Macaus tegutsevad nüüd vahendajad, kes võtavad raha reisimise ja muu logistika korraldamise eest. Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Hiina võimud lõpetasid igapäevase koroonaviirusega seotud statistika avaldamise. Hiina riiklik tervisekomisjon teatas pühapäeval, et ei avalda enam oma igapäevast aruannet. The Wall Street Journali teatel on Hiinas asuvad haiglad ülekoormatud. Apteekides on otsas palavikku alandavad ravimid. ### Response: FT: hiinlased proovivad Macaust hankida läänes toodetud vaktsiine

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Reedel on kavas sprindid ja laupäeval eraldistardist distantsisõidud, mõlemal päeval klassikalises tehnikas. Startidega alustatakse nii reedel kui laupäeval kell 10.00. Võistlused on üks osa katsevõistlustest, millega selgitatakse välja 23.- 27. jaanuarini Itaalias toimuvale Euroopa noorte olümpiafestivalile, 17.- 19. veebruarini Jyvaskylas, Soomes toimuvatele Põhjamaade noorte meistrivõistlustele ja 27. jaanuarist 5. veebruarini Kanadas toimuvatele Juunioride ja U-23 maailmameistrivõistlustele Eestit esindama sõitvad koondised. Stardinimekirjadega saab alates 29. detsembrist tutvuda Suusaliidu kodulehel.

Tehvandil selgitatakse välja noorte murdmaasuusatamise meistrid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Reedel on kavas sprindid ja laupäeval eraldistardist distantsisõidud, mõlemal päeval klassikalises tehnikas. Startidega alustatakse nii reedel kui laupäeval kell 10.00. Võistlused on üks osa katsevõistlustest, millega selgitatakse välja 23.- 27. jaanuarini Itaalias toimuvale Euroopa noorte olümpiafestivalile, 17.- 19. veebruarini Jyvaskylas, Soomes toimuvatele Põhjamaade noorte meistrivõistlustele ja 27. jaanuarist 5. veebruarini Kanadas toimuvatele Juunioride ja U-23 maailmameistrivõistlustele Eestit esindama sõitvad koondised. Stardinimekirjadega saab alates 29. detsembrist tutvuda Suusaliidu kodulehel. ### Response: Tehvandil selgitatakse välja noorte murdmaasuusatamise meistrid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Chelsea lõpetas viiemängulise võiduta seeria. Viimati tunti võidurõõmu oktoobri keskel, kui 2:0 alistati Aston Villa. Seejärel mängiti Brentfordiga 0:0 viiki ning tehti 1:1 viik Manchester Unitediga. Peale seda kaotati 1:4 Brighton & Hove Albionile ning 0:1 Arsenalile. 12. novembril kaotati 0:1 Newcastle Unitedile. Chelsea tegi Bournemouthiga sotid selgeks avapoolaja esimesel poolel, kui värava lõid nii Kai Havertz kui ka Mason Mount. "Esimese poolaja esitus oli hea. Meeskonna suhtumine oli fantastiline. See on meie kui meeskonna jaoks samm edasi," ütles Chelsea peatreener Graham Potter. Liigatabelis tõusis Chelsea ühe koha võrra ning paikneb kaheksandal positsioonil, olles 15 mängust võitnud seitse. 24 punkti kogunud Chelsea jääb 16 punkti kaugusele liidrikohta hoidvast Arsenalist. Järgmisena kohtub Chelsea Nottingham Forestiga, kellega minnakse vastamisi 1. jaanuaril.

Mounti ja Havertzi väravad aitasid Chelsea üle pika aja võidule

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Chelsea lõpetas viiemängulise võiduta seeria. Viimati tunti võidurõõmu oktoobri keskel, kui 2:0 alistati Aston Villa. Seejärel mängiti Brentfordiga 0:0 viiki ning tehti 1:1 viik Manchester Unitediga. Peale seda kaotati 1:4 Brighton & Hove Albionile ning 0:1 Arsenalile. 12. novembril kaotati 0:1 Newcastle Unitedile. Chelsea tegi Bournemouthiga sotid selgeks avapoolaja esimesel poolel, kui värava lõid nii Kai Havertz kui ka Mason Mount. "Esimese poolaja esitus oli hea. Meeskonna suhtumine oli fantastiline. See on meie kui meeskonna jaoks samm edasi," ütles Chelsea peatreener Graham Potter. Liigatabelis tõusis Chelsea ühe koha võrra ning paikneb kaheksandal positsioonil, olles 15 mängust võitnud seitse. 24 punkti kogunud Chelsea jääb 16 punkti kaugusele liidrikohta hoidvast Arsenalist. Järgmisena kohtub Chelsea Nottingham Forestiga, kellega minnakse vastamisi 1. jaanuaril. ### Response: Mounti ja Havertzi väravad aitasid Chelsea üle pika aja võidule

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Baskonia hakkas alates esimestest minutitest mängu domineerima. Avaveerandil suudeti visata 25 punkti vastaste 13 vastu. Breogan ei andnud mängu päris käest ning võitis teise veerandaja 19:16. Poolajale läks Baskonia 41:32 eduseisus. Breogan näitas teise poolaja algul väga head mängu ning viigistas minut enne kolmanda veerandaja lõppu mänguseisu. Viimasele veerandajale läks Baskonia vastu vaid kahepunktilises eduseisus. Breogan osutas väga tugevat vastupanu, kuid neljanda veerandaja viimasteks minutiteks suutis Baskonia siiski turvalise edu sisse saada ning võitis kohtumise 86:77. Baskonia parimana viskas Darius Thompson 15 punkti, võttis kaks lauapalli ja andis seitse resultatiivset söötu. 21 minutit mänguaega saanud Kotsari arvele jäi seitse punkti ja viis lauapalli. Raieste viibis platsil ligi neli minutit, kuid skoori ei suutnud eestlane avada. Baskonia püsib kuu aega nii Euroliigas kui ka Hispaania kõrgliigas kaotuseta. Viimati jäädi Hispaania kõrgliigas 20. novembril 80:93 alla Manresale. Teatavasti mängib Manresas Eesti korvpallikoondislane Matthias Tass. Euroliigas saadi viimati kaotus 25. novembril, kui seisuga 84:96 tuli tunnistada Barcelona paremust. Baskonia hoiab Hispaania kõrgliigas Madridi Reali järel teist kohta, olles 13 mängust võitnud kümme. Realil on 12 mängust samuti kümme võitu.

Baskonia jätkas Hispaania kõrgliigas pikka võiduseeriat

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Baskonia hakkas alates esimestest minutitest mängu domineerima. Avaveerandil suudeti visata 25 punkti vastaste 13 vastu. Breogan ei andnud mängu päris käest ning võitis teise veerandaja 19:16. Poolajale läks Baskonia 41:32 eduseisus. Breogan näitas teise poolaja algul väga head mängu ning viigistas minut enne kolmanda veerandaja lõppu mänguseisu. Viimasele veerandajale läks Baskonia vastu vaid kahepunktilises eduseisus. Breogan osutas väga tugevat vastupanu, kuid neljanda veerandaja viimasteks minutiteks suutis Baskonia siiski turvalise edu sisse saada ning võitis kohtumise 86:77. Baskonia parimana viskas Darius Thompson 15 punkti, võttis kaks lauapalli ja andis seitse resultatiivset söötu. 21 minutit mänguaega saanud Kotsari arvele jäi seitse punkti ja viis lauapalli. Raieste viibis platsil ligi neli minutit, kuid skoori ei suutnud eestlane avada. Baskonia püsib kuu aega nii Euroliigas kui ka Hispaania kõrgliigas kaotuseta. Viimati jäädi Hispaania kõrgliigas 20. novembril 80:93 alla Manresale. Teatavasti mängib Manresas Eesti korvpallikoondislane Matthias Tass. Euroliigas saadi viimati kaotus 25. novembril, kui seisuga 84:96 tuli tunnistada Barcelona paremust. Baskonia hoiab Hispaania kõrgliigas Madridi Reali järel teist kohta, olles 13 mängust võitnud kümme. Realil on 12 mängust samuti kümme võitu. ### Response: Baskonia jätkas Hispaania kõrgliigas pikka võiduseeriat

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Oluline 27. detsembril kell 20.50: - Ukraina peastaap õhtul: kaotuste tõttu on Vene väed hakanud Luhanski rindelt põgenema; - Ukraina õhuvägi: Venemaa paigutas osa strateegilisi pommitajaid peale esmaspäevaseid plahvatusi Engelsi lennuväljalt mujale; - Haidai: Venemaa toob Kreminna kaitseks suure hulga reserve; - Zelenski: üheksa miljonit ukrainlast on endiselt ilma elektrita; - Zelenski sõnul on olukord idarindel keeruline ja raske; - Ukraina kaitseministeerium: Venemaa tahab Donetski oblasti piirini jõuda aasta lõpuks; - Kuleba: raketitõrjesüsteem Patriot hakkab Ukrainas tööle vähem kui kuue kuu pärast; - Neli Ukraina sõdurit hukkusid Venemaa pinnal Brjanski oblastis luuremissioonil; - Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 620 sõdurit. Ukraina peastaap õhtul: kaotuste tõttu on Vene väed hakanud Luhanski rindelt põgenema Ukraina kaitsejõudude õhtuse rindeülevaate kohaselt on seoses Vene vägede suuremate kaotuste tõttu Luhanski rindel suurenenud Vene sõdurite deserteerumine ja lahingupositsioonilt lahkumiste arv. Olukorra üle kontrolli säilitamiseks suurendas Vene sõjaväe juhtkond patrullide arvu desertööride tabamiseks ja üksustesse tagasi toomiseks. Ukraina kardab uusi rünnakuid elektritaristule aastavahetusel Ukraina energiaminister Herman Haluššenko ütles teisipäeval Ukraina televisioonis, et elektriga varustamine on üle kogu Ukraina jätkuvalt väga keeruline, kuna pidevalt on risk, et Venemaa pommitab Ukraina taristut. Minister tundis ka muret, et Venemaa võib aastavahetusel teha Ukraina elektrisüsteemile uue rünnaku, vahendas CNN. Ukraina riiklik elektrivõrgu ettevõte Ukrenergo teatas teisipäeval, et riigis on elektridefitsiit veidi vähenenud, kuna elektrijaamade tootmisvõimsusi on tõstetud, kuid kõikide saadaolevate elektrijaamade tootmisvõimsused ei ole siiski piisavad tagamaks kogu riigi tarbijatele elekter, kuna elektri tarbimine on samal ajal kasvanud. Ukraina õhuvägi: Venemaa paigutas osa strateegilisi pommitajaid Engelsi lennuväljalt mujale Ukraina õhuväe esindaja Juri Ignat teatas esmaspäeval, et Venemaa on osad oma strateegilised pommitajad Engelsi sõjalennuväljalt mujale viinud. Hiljuti toimusid lennuväljal taas plahvatused ning Venemaa teatas kolme sõduri hukkumisest. Ignati sõnul olevat Vene lennuväe aktiivsus peale plahvatusi märgatavalt langenud, v ahendas Interfax Ukraina. Venemaa gaasitarned vähenevad 2022. aastal veerandi võrra Vene asepeaminister Aleksander Novak kinnitas Vene riiklikule uudisteagentuurile Tass, et tema hinnangul on Vene gaasi eksport käesoleval aastal 25 protsenti väiksem kui eelmisel aastal, vahendas CNN. Vene gaasi tootmine on 2022. aastal võrrelduna 2021. aastaga vähenenud 12 protsenti, samas veeldatud maagaasi (LNG) tootmine ja eksport peaks olema tõusnud üle 8,7 protsendi. Haidai: Venemaa toob Kreminna kaitseks suure hulga reserve Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai kinnitas teisipäeval, et Vene väed on Luhanski põhjaosas rajanud väga tugeva kaitseliini viimase kuu jooksul. Lisaks toovad Vene väed piirkonda suure hulga reserve. Haidai väitel olevat Vene väejuhatus saanud aru, et kui Kreminna peaks langema Ukraina vägede kätte, siis võib kogu Vene kaitseliin sealkandis kokku variseda, vahendas CNN. Zelenski: üheksa miljonit ukrainlast on endiselt ilma elektrita Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises, et üheksa miljonit ukrainlast on endiselt ilma elektrita. "Tänase õhtuse seisuga on Ukraina erinevates piirkondades katkestuste tõttu vooluta umbes üheksa miljonit inimest. Kuid katkestuste arv ja nende kestus vähenevad," ütles Zelenski. Zelenski sõnul on olukord idarindel keeruline ja raske "Olukord on seal raske, keeruline. Okupandid kulutavad ära kõik nende käsutuses olevad ressursid, need on märkimisväärsed ressurid, et pigistada seal välja vähemalt mingi edusamm," ütles Zelenski. Luhanski oblasti juht Serhi Haidai ütles esmaspäeval, et Ukraina relvajõud ei asu Kreminna linnast kaugel ja lahingud jätkuvad. Ukraina väed paiknevad linnast 20 kilomeetri raadiuses. Kreminna asub Luganski oblasti suurest linnast Severodonetskist vaid 25 kilomeetrit loodes. Vene väed okupeerisid linna juunis. Ukraina kaitseministeerium: Venemaa tahab Donetski oblasti piirini jõuda aasta lõpuks Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar ütles, et Vene väed tahavad jõuda aasta lõpuks Donetski oblasti halduspiirini. Alates täiemahulise sissetungi algusest on Venemaa suutnud vallutada peaaegu kogu Luhanski oblasti. Vene väed on siiski suutnud vallutada ainult osa Donetski oblastist. Maljari sõnul on Donetski oblastis asuv Bahmuti linn kindlus, kuhu Venemaa on koondanud kõige rohkem sõjatehnikat. "Bahmutis oli väike edasiliikumine, kuid vaenlane tõrjuti tagasi. Tänase seisuga üritab vaenlane linna ümber piirata, kuid ka see ei õnnestu neil," ütles Maljar. Ukraina sõjaväelased Bahmutis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/CLODAGH KILCOYNE Kuleba: raketitõrjesüsteem Patriot hakkab Ukrainas tööle vähem kui kuue kuu pärast USA valitsus teatas hiljuti, et annab Ukrainale ühe Patrioti õhutõrjesüsteemi patarei kaitsmaks riiki Venemaa õhurünnakute eest. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba andis intervjuu uudisteagentuurile AP ja ütles, et Ukraina vägede koolitus süsteemi kasutamiseks kestab vähem kui kuus kuud. Kuleba sõnul toimub väljaõpe väljaspool Ukrainat. Politico teatel võib Ukraina sõdurite väljaõpe Patriot õhutõrjesüsteemi kasutama õppimiseks toimuda USA pinnal, mitte kolmandas riigis. Neli Ukraina sõdurit hukkusid Venemaa pinnal Brjanski oblastis luuremissioonil Venemaa julgeolekuteenistus FSB teatas nelja Ukraina sõduri tapmisest, kes tabati luuremissioonilt. Hiljem kinnitas meeste hukkumist Venemaa pinnal Brjanski oblastis ka kaassõdur Jevhen Karas, vahendas The Kyiv Independent. Karase hinnangul võisid neli Ukraina sõdurit hukkuda tõenäoliselt maamiinide tõttu. Kiiev: Vene väed kannavad suurimaid kaotusi Bahmutis ja Lõmanis Ukraina armee peastaap teatas, et Vene väed kannavad suurimaid kaotusi Lõmani ja Bahmuti piirkonnas. Peastaabi teatel jätkab Ukraina armee Vene vägede tagasitõrjumist Donbassi piirkonnas, vahendas The Guardian. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 620 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 103220 (võrdlus eelmise päevaga +620); - tankid 3016 (+0); - jalaväe lahingumasinad 6024 (+7); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1998 (+2); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4652 (+5); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 178 (+1). Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Zelenski: üheksa miljonit ukrainlast on endiselt ilma elektrita

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Oluline 27. detsembril kell 20.50: - Ukraina peastaap õhtul: kaotuste tõttu on Vene väed hakanud Luhanski rindelt põgenema; - Ukraina õhuvägi: Venemaa paigutas osa strateegilisi pommitajaid peale esmaspäevaseid plahvatusi Engelsi lennuväljalt mujale; - Haidai: Venemaa toob Kreminna kaitseks suure hulga reserve; - Zelenski: üheksa miljonit ukrainlast on endiselt ilma elektrita; - Zelenski sõnul on olukord idarindel keeruline ja raske; - Ukraina kaitseministeerium: Venemaa tahab Donetski oblasti piirini jõuda aasta lõpuks; - Kuleba: raketitõrjesüsteem Patriot hakkab Ukrainas tööle vähem kui kuue kuu pärast; - Neli Ukraina sõdurit hukkusid Venemaa pinnal Brjanski oblastis luuremissioonil; - Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 620 sõdurit. Ukraina peastaap õhtul: kaotuste tõttu on Vene väed hakanud Luhanski rindelt põgenema Ukraina kaitsejõudude õhtuse rindeülevaate kohaselt on seoses Vene vägede suuremate kaotuste tõttu Luhanski rindel suurenenud Vene sõdurite deserteerumine ja lahingupositsioonilt lahkumiste arv. Olukorra üle kontrolli säilitamiseks suurendas Vene sõjaväe juhtkond patrullide arvu desertööride tabamiseks ja üksustesse tagasi toomiseks. Ukraina kardab uusi rünnakuid elektritaristule aastavahetusel Ukraina energiaminister Herman Haluššenko ütles teisipäeval Ukraina televisioonis, et elektriga varustamine on üle kogu Ukraina jätkuvalt väga keeruline, kuna pidevalt on risk, et Venemaa pommitab Ukraina taristut. Minister tundis ka muret, et Venemaa võib aastavahetusel teha Ukraina elektrisüsteemile uue rünnaku, vahendas CNN. Ukraina riiklik elektrivõrgu ettevõte Ukrenergo teatas teisipäeval, et riigis on elektridefitsiit veidi vähenenud, kuna elektrijaamade tootmisvõimsusi on tõstetud, kuid kõikide saadaolevate elektrijaamade tootmisvõimsused ei ole siiski piisavad tagamaks kogu riigi tarbijatele elekter, kuna elektri tarbimine on samal ajal kasvanud. Ukraina õhuvägi: Venemaa paigutas osa strateegilisi pommitajaid Engelsi lennuväljalt mujale Ukraina õhuväe esindaja Juri Ignat teatas esmaspäeval, et Venemaa on osad oma strateegilised pommitajad Engelsi sõjalennuväljalt mujale viinud. Hiljuti toimusid lennuväljal taas plahvatused ning Venemaa teatas kolme sõduri hukkumisest. Ignati sõnul olevat Vene lennuväe aktiivsus peale plahvatusi märgatavalt langenud, v ahendas Interfax Ukraina. Venemaa gaasitarned vähenevad 2022. aastal veerandi võrra Vene asepeaminister Aleksander Novak kinnitas Vene riiklikule uudisteagentuurile Tass, et tema hinnangul on Vene gaasi eksport käesoleval aastal 25 protsenti väiksem kui eelmisel aastal, vahendas CNN. Vene gaasi tootmine on 2022. aastal võrrelduna 2021. aastaga vähenenud 12 protsenti, samas veeldatud maagaasi (LNG) tootmine ja eksport peaks olema tõusnud üle 8,7 protsendi. Haidai: Venemaa toob Kreminna kaitseks suure hulga reserve Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai kinnitas teisipäeval, et Vene väed on Luhanski põhjaosas rajanud väga tugeva kaitseliini viimase kuu jooksul. Lisaks toovad Vene väed piirkonda suure hulga reserve. Haidai väitel olevat Vene väejuhatus saanud aru, et kui Kreminna peaks langema Ukraina vägede kätte, siis võib kogu Vene kaitseliin sealkandis kokku variseda, vahendas CNN. Zelenski: üheksa miljonit ukrainlast on endiselt ilma elektrita Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises, et üheksa miljonit ukrainlast on endiselt ilma elektrita. "Tänase õhtuse seisuga on Ukraina erinevates piirkondades katkestuste tõttu vooluta umbes üheksa miljonit inimest. Kuid katkestuste arv ja nende kestus vähenevad," ütles Zelenski. Zelenski sõnul on olukord idarindel keeruline ja raske "Olukord on seal raske, keeruline. Okupandid kulutavad ära kõik nende käsutuses olevad ressursid, need on märkimisväärsed ressurid, et pigistada seal välja vähemalt mingi edusamm," ütles Zelenski. Luhanski oblasti juht Serhi Haidai ütles esmaspäeval, et Ukraina relvajõud ei asu Kreminna linnast kaugel ja lahingud jätkuvad. Ukraina väed paiknevad linnast 20 kilomeetri raadiuses. Kreminna asub Luganski oblasti suurest linnast Severodonetskist vaid 25 kilomeetrit loodes. Vene väed okupeerisid linna juunis. Ukraina kaitseministeerium: Venemaa tahab Donetski oblasti piirini jõuda aasta lõpuks Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar ütles, et Vene väed tahavad jõuda aasta lõpuks Donetski oblasti halduspiirini. Alates täiemahulise sissetungi algusest on Venemaa suutnud vallutada peaaegu kogu Luhanski oblasti. Vene väed on siiski suutnud vallutada ainult osa Donetski oblastist. Maljari sõnul on Donetski oblastis asuv Bahmuti linn kindlus, kuhu Venemaa on koondanud kõige rohkem sõjatehnikat. "Bahmutis oli väike edasiliikumine, kuid vaenlane tõrjuti tagasi. Tänase seisuga üritab vaenlane linna ümber piirata, kuid ka see ei õnnestu neil," ütles Maljar. Ukraina sõjaväelased Bahmutis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/CLODAGH KILCOYNE Kuleba: raketitõrjesüsteem Patriot hakkab Ukrainas tööle vähem kui kuue kuu pärast USA valitsus teatas hiljuti, et annab Ukrainale ühe Patrioti õhutõrjesüsteemi patarei kaitsmaks riiki Venemaa õhurünnakute eest. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba andis intervjuu uudisteagentuurile AP ja ütles, et Ukraina vägede koolitus süsteemi kasutamiseks kestab vähem kui kuus kuud. Kuleba sõnul toimub väljaõpe väljaspool Ukrainat. Politico teatel võib Ukraina sõdurite väljaõpe Patriot õhutõrjesüsteemi kasutama õppimiseks toimuda USA pinnal, mitte kolmandas riigis. Neli Ukraina sõdurit hukkusid Venemaa pinnal Brjanski oblastis luuremissioonil Venemaa julgeolekuteenistus FSB teatas nelja Ukraina sõduri tapmisest, kes tabati luuremissioonilt. Hiljem kinnitas meeste hukkumist Venemaa pinnal Brjanski oblastis ka kaassõdur Jevhen Karas, vahendas The Kyiv Independent. Karase hinnangul võisid neli Ukraina sõdurit hukkuda tõenäoliselt maamiinide tõttu. Kiiev: Vene väed kannavad suurimaid kaotusi Bahmutis ja Lõmanis Ukraina armee peastaap teatas, et Vene väed kannavad suurimaid kaotusi Lõmani ja Bahmuti piirkonnas. Peastaabi teatel jätkab Ukraina armee Vene vägede tagasitõrjumist Donbassi piirkonnas, vahendas The Guardian. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 620 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 103220 (võrdlus eelmise päevaga +620); - tankid 3016 (+0); - jalaväe lahingumasinad 6024 (+7); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1998 (+2); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4652 (+5); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 178 (+1). Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. ### Response: Zelenski: üheksa miljonit ukrainlast on endiselt ilma elektrita

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Suns kaotas 26. detsembri varahommikul 125:128 Denver Nuggetsile. Booker vigastas üsna kohtumise alguses kubemelihast. Booker naasis täiendavateks uuringuteks Phoenixisse ega mängi teisipäeva öösel vastu kolmapäeva toimuvas kohtumises Grizzliese vastu. Lisaks Bookerile on Sunsi meeskonnas vigastatud ka Landry Shamet, Cameron Payne ja Cameron Johnson. 26-aastane Booker on sel hooajal visanud keskmiselt ühes mängus 27,1 punkti ja andnud 5,6 korvisöötu. Mõlemad näitajad on meeskonna parimad. 2015. aastal oli ta NBA draft' is 13. valik ning on peale seda mänginud 506 kohtumist ja panustanud ühes mängus keskmiselt 23,7 punkti, 4,7 korvisöötu ja neli lauapalli.

Phoenix Sunsi liider jääb vigastuse tõttu järgmisest mängust eemale

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Suns kaotas 26. detsembri varahommikul 125:128 Denver Nuggetsile. Booker vigastas üsna kohtumise alguses kubemelihast. Booker naasis täiendavateks uuringuteks Phoenixisse ega mängi teisipäeva öösel vastu kolmapäeva toimuvas kohtumises Grizzliese vastu. Lisaks Bookerile on Sunsi meeskonnas vigastatud ka Landry Shamet, Cameron Payne ja Cameron Johnson. 26-aastane Booker on sel hooajal visanud keskmiselt ühes mängus 27,1 punkti ja andnud 5,6 korvisöötu. Mõlemad näitajad on meeskonna parimad. 2015. aastal oli ta NBA draft' is 13. valik ning on peale seda mänginud 506 kohtumist ja panustanud ühes mängus keskmiselt 23,7 punkti, 4,7 korvisöötu ja neli lauapalli. ### Response: Phoenix Sunsi liider jääb vigastuse tõttu järgmisest mängust eemale

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

WCC Team võistles tänavu kokku 37 võistluspäeva, millest 20 olid ühepäevasõidud. Kokku teeniti neli võitu. Kaheksast eri riigist pärit sõitjad said end proovile panna Hispaanias, Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Itaalias, kirjutab Eesti jalgrattaliit. "19-aastane Elina on meie tiimi noorim liige, kuid kui sa näed teda sõitmas, siis vanus ununeb," ütles WCC Teami treener ja spordidirektor Cristina San Emeterio naiskonnas sõitva ainsa eestlanna kohta. "Ta on väga osav, võib-olla seepärast, et ta on sõitnud cyclo-crossi, ja ta on mõistnud, et ta suudab hästi mägedest üles saada. Ta astub uuele hooajale vastu hea mentaliteediga ning on valmis võitude nimel heitlema." Lisaks Tasasele sõidavad WCC Teamis veel Colombia rattur Natalia Franco, etiooplanna Selam Amha Gerefiel, tšehhitar Veronika Jandova, jaapanlanna Yumi Kajihara, valgevenelanna Diana Lebedz, lõuna-aafriklanna Madelaine le Roux ja argentinlanna Luciana Roland.

Elina Tasase treener: ta on tiimi noorim, aga rattal väga osav

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: WCC Team võistles tänavu kokku 37 võistluspäeva, millest 20 olid ühepäevasõidud. Kokku teeniti neli võitu. Kaheksast eri riigist pärit sõitjad said end proovile panna Hispaanias, Belgias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Itaalias, kirjutab Eesti jalgrattaliit. "19-aastane Elina on meie tiimi noorim liige, kuid kui sa näed teda sõitmas, siis vanus ununeb," ütles WCC Teami treener ja spordidirektor Cristina San Emeterio naiskonnas sõitva ainsa eestlanna kohta. "Ta on väga osav, võib-olla seepärast, et ta on sõitnud cyclo-crossi, ja ta on mõistnud, et ta suudab hästi mägedest üles saada. Ta astub uuele hooajale vastu hea mentaliteediga ning on valmis võitude nimel heitlema." Lisaks Tasasele sõidavad WCC Teamis veel Colombia rattur Natalia Franco, etiooplanna Selam Amha Gerefiel, tšehhitar Veronika Jandova, jaapanlanna Yumi Kajihara, valgevenelanna Diana Lebedz, lõuna-aafriklanna Madelaine le Roux ja argentinlanna Luciana Roland. ### Response: Elina Tasase treener: ta on tiimi noorim, aga rattal väga osav

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Separatistliku ja tunnustamata Transnistria piirkonna majandusarengu ministeerium teatas, et Moldova nõustus tarnima piirkonnale 5,7 miljardit kuupmeetrit gaasi iga päev. Transnistriale minev gaas pärineb Vene gaasimonopolilt Gaszprom. Moldova saab gaasi eest Transnistrialt vastu elektrit. Esmane kokkulepe Moldova keskvalitsuse ja tunnustamata Transnistria vahel tehti detsembri alguses. Pikenduse saanud kokkuleppe kohaselt jätkuvad gaasi ja elektri tarned ka jaanuaris, vahendas Interfax. Alates detsembri algusest on Moldova kõik Gazpromilt imporditud gaasi saatnud Transnistriale. Separatistlikus piirkonnas paiknev Moldavskaja elektrijaam katab ligikaudu 60 protsenti Moldova elektrivajadusest. Ülejäänud elektri impordib Moldova Rumeeniast. Osa puuduolevast elektrist saab Moldova pikaajaliste juba varem kokku lepitud lepingute alusel ning osa osteti kõrge hinnaga elektribörsilt. Moldova toodab vähesel määral elektrit ka riigi sees soojuselektrijaamade ning tuulegeneraatorite ja päikesepaneelidega. Moldova katab enda gaasivajadused varem kogutud maagaasi varudest, kuid samas ostab osa gaasist ka gaasiturult. Moldoval on Transnistriaga keerulised suhted Riiklike tunnustega, kuid riigina tunnustamata Transnistria tekkis peale Nõukogude Liidu kollapsi kui piirkonnas elanud venekeelsed inimesed ei olnud nõus Moldova iseseisvumisega. Samuti kardeti Moldova taasühinemist Rumeeniaga, mille osa Moldova oli kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Transnistria separatiste toetasid tollal võitluses Moldova valitsusvägedega ka seal asunud Vene väeüksused. Vene armee üksused on siiani Transnistrias. Transnistrias kuulutati sügisel gaasipuudude tõttu välja eriolukord. Moldova uus luurejuht Alexandru Musteata ütles hiljuti TVR Moldovale, et Venemaa plaanib 2023. aastal Moldovat rünnata jõudes Transnistria territooriumini.

Moldova kokkulepe anda Transnistriale elektri eest Vene maagaasi jätkub

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Separatistliku ja tunnustamata Transnistria piirkonna majandusarengu ministeerium teatas, et Moldova nõustus tarnima piirkonnale 5,7 miljardit kuupmeetrit gaasi iga päev. Transnistriale minev gaas pärineb Vene gaasimonopolilt Gaszprom. Moldova saab gaasi eest Transnistrialt vastu elektrit. Esmane kokkulepe Moldova keskvalitsuse ja tunnustamata Transnistria vahel tehti detsembri alguses. Pikenduse saanud kokkuleppe kohaselt jätkuvad gaasi ja elektri tarned ka jaanuaris, vahendas Interfax. Alates detsembri algusest on Moldova kõik Gazpromilt imporditud gaasi saatnud Transnistriale. Separatistlikus piirkonnas paiknev Moldavskaja elektrijaam katab ligikaudu 60 protsenti Moldova elektrivajadusest. Ülejäänud elektri impordib Moldova Rumeeniast. Osa puuduolevast elektrist saab Moldova pikaajaliste juba varem kokku lepitud lepingute alusel ning osa osteti kõrge hinnaga elektribörsilt. Moldova toodab vähesel määral elektrit ka riigi sees soojuselektrijaamade ning tuulegeneraatorite ja päikesepaneelidega. Moldova katab enda gaasivajadused varem kogutud maagaasi varudest, kuid samas ostab osa gaasist ka gaasiturult. Moldoval on Transnistriaga keerulised suhted Riiklike tunnustega, kuid riigina tunnustamata Transnistria tekkis peale Nõukogude Liidu kollapsi kui piirkonnas elanud venekeelsed inimesed ei olnud nõus Moldova iseseisvumisega. Samuti kardeti Moldova taasühinemist Rumeeniaga, mille osa Moldova oli kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Transnistria separatiste toetasid tollal võitluses Moldova valitsusvägedega ka seal asunud Vene väeüksused. Vene armee üksused on siiani Transnistrias. Transnistrias kuulutati sügisel gaasipuudude tõttu välja eriolukord. Moldova uus luurejuht Alexandru Musteata ütles hiljuti TVR Moldovale, et Venemaa plaanib 2023. aastal Moldovat rünnata jõudes Transnistria territooriumini. ### Response: Moldova kokkulepe anda Transnistriale elektri eest Vene maagaasi jätkub

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kolm minutit enne avaveerandaja lõppu sai Poola meeskond viiepunktilise edu sisse. Tartu suutis veel korra punktiga juhtima minna, kuid avaveerandaja võitis ikkagi Poola klubi 18:15. Teisel veerandajal sai Sopoti Trefl suurema eduseisu sisse ning Tartu läks poolajale vastu 31:43 kaotusseisus. Tartu tegi kolmanda veerandaja algul 9:0 spurdi ja jõudis Poola meeskonnast kolme punkti kaugusele. Tartu võitis kolmanda veerandaja 20:12 ning neljandale veerandajale mindi vastu 51:55 kaotusseisus. Leemet Böckler tabas kolm minutit enne kohtumise lõppu kaks väga tähtsat kolmepunktiviset järjest ning vähendas vahe ühele punktile. Poola klubi sai seejärel kaks lihtsat korvi ning vahe kärises jälle viiele punktile. Minut enne mängu lõppu tabas Brandon Johnson kahepunktiviske ning meelitas ka vea välja. Johnsoni vabavise paraku ei tabanud ja kohtumine jätkus 73:72 Poola klubi juhtimisel. Lõpus tegid Tartu mehed vastastele kaks viga, millest tulid ka vabavisked. Poola meeskond tabas neid neljast kolm ning vahe oli taas neli punkti. Nii lõppes mäng Sopoti Trefli 76:72 võiduga. Tartu parimana tõi Böckler 22 punkti, võttis viis lauapalli ja andis kolm resultatiivset söötu. Jalan McCloud toetas 16 silmaga. Vastaste parimana sai Rolands Freimanis 13 punkti ja 11 lauapalliga kirja kaksikduubli. Kogu kohtumise statistika on kättesaadav siit. Tartlastel on Põhja-Euroopa liigas kirjas üks võit ja üks kaotus. Sel nädalal peetakse veel üks kodumäng kui neljapäeval, 29. detsembril mängitakse kell 18.00 Valmiera GLASS VIA-ga. Mäng läheb nii Eesti-Läti liiga kui Põhja-Euroopa liiga arvestusse.

Tartu Ülikool jäi põneva lõpuga kohtumises napilt Poola klubile alla

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kolm minutit enne avaveerandaja lõppu sai Poola meeskond viiepunktilise edu sisse. Tartu suutis veel korra punktiga juhtima minna, kuid avaveerandaja võitis ikkagi Poola klubi 18:15. Teisel veerandajal sai Sopoti Trefl suurema eduseisu sisse ning Tartu läks poolajale vastu 31:43 kaotusseisus. Tartu tegi kolmanda veerandaja algul 9:0 spurdi ja jõudis Poola meeskonnast kolme punkti kaugusele. Tartu võitis kolmanda veerandaja 20:12 ning neljandale veerandajale mindi vastu 51:55 kaotusseisus. Leemet Böckler tabas kolm minutit enne kohtumise lõppu kaks väga tähtsat kolmepunktiviset järjest ning vähendas vahe ühele punktile. Poola klubi sai seejärel kaks lihtsat korvi ning vahe kärises jälle viiele punktile. Minut enne mängu lõppu tabas Brandon Johnson kahepunktiviske ning meelitas ka vea välja. Johnsoni vabavise paraku ei tabanud ja kohtumine jätkus 73:72 Poola klubi juhtimisel. Lõpus tegid Tartu mehed vastastele kaks viga, millest tulid ka vabavisked. Poola meeskond tabas neid neljast kolm ning vahe oli taas neli punkti. Nii lõppes mäng Sopoti Trefli 76:72 võiduga. Tartu parimana tõi Böckler 22 punkti, võttis viis lauapalli ja andis kolm resultatiivset söötu. Jalan McCloud toetas 16 silmaga. Vastaste parimana sai Rolands Freimanis 13 punkti ja 11 lauapalliga kirja kaksikduubli. Kogu kohtumise statistika on kättesaadav siit. Tartlastel on Põhja-Euroopa liigas kirjas üks võit ja üks kaotus. Sel nädalal peetakse veel üks kodumäng kui neljapäeval, 29. detsembril mängitakse kell 18.00 Valmiera GLASS VIA-ga. Mäng läheb nii Eesti-Läti liiga kui Põhja-Euroopa liiga arvestusse. ### Response: Tartu Ülikool jäi põneva lõpuga kohtumises napilt Poola klubile alla

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas teisipäeval uue seadluse (указ), mille kohaselt keelatakse nafta tarned riikidele ja isikutele, kes järgivad lääneriikide kehtestatud nafta hinna lage. Seadlus jõustub 2023. aasta 1. veebruarist ja kestab kuni 1. juulini samal aastal. Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 riikide ühendus, Euroopa Liit ja Austraalia leppisid sel kuul kokku Vene nafta hinna laes, mille kohaselt ei tohi Venemaa müüa oma naftat kallimalt kui 60 dollarit naftabarreli kohta. Venemaa toornafta hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu ning selle töötamise eelduseks on asjaolu, et enamus maailma naftatankereid kindlustavatest ettevõtetest tegutsevad lääneriikides. Hinnalae kohaselt ei tohi ettevõtted osutada teenuseid laevadele, mis tarnivad Vene naftat, mida müüakse hinnalaest kallimalt. Hinnalae raames tahavad lääneriigid, et Venemaa jätkaks nafta tarnimist maailmaturule. Seetõttu ei kehtestanud lääs madalamat ülempiiri. Alates 5. detsembrist hakkab kehtima ka Euroopa Liidu sanktsioon, mis keelab Venemaa toornafta meritsi impordi Euroopasse, kehtestades erandi ainult torujuhtmete kaudu imporditavale naftale. Nafta hinnalae seadmise puhul on tegemist sellele sanktsioonile täiendava meetmega, mitte ei asenda seda. Vene presidendi seadluses sisaldus säte, mille kohaselt Venemaa president võib eriotsuse alusel naftat tarnida ka hinnalae järgi. Venemaa on varem väitnud, et hinnalagi nõudlust Vene nafta järele ei vahenda. Eesti Õliühingu juht pidas samuti hinnalae mõju minimaalseks. Ka Eesti Välispoliitika Instituudi juht Kristi Raik on hinnanud, et 60-dollariline hinnalagi ei avalda mõju Venemaa võimekusele pidada sõda Ukraina vastu.

Venemaa lubas nafta hinnalage järgivatele riikidele naftat mitte tarnida

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas teisipäeval uue seadluse (указ), mille kohaselt keelatakse nafta tarned riikidele ja isikutele, kes järgivad lääneriikide kehtestatud nafta hinna lage. Seadlus jõustub 2023. aasta 1. veebruarist ja kestab kuni 1. juulini samal aastal. Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 riikide ühendus, Euroopa Liit ja Austraalia leppisid sel kuul kokku Vene nafta hinna laes, mille kohaselt ei tohi Venemaa müüa oma naftat kallimalt kui 60 dollarit naftabarreli kohta. Venemaa toornafta hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu ning selle töötamise eelduseks on asjaolu, et enamus maailma naftatankereid kindlustavatest ettevõtetest tegutsevad lääneriikides. Hinnalae kohaselt ei tohi ettevõtted osutada teenuseid laevadele, mis tarnivad Vene naftat, mida müüakse hinnalaest kallimalt. Hinnalae raames tahavad lääneriigid, et Venemaa jätkaks nafta tarnimist maailmaturule. Seetõttu ei kehtestanud lääs madalamat ülempiiri. Alates 5. detsembrist hakkab kehtima ka Euroopa Liidu sanktsioon, mis keelab Venemaa toornafta meritsi impordi Euroopasse, kehtestades erandi ainult torujuhtmete kaudu imporditavale naftale. Nafta hinnalae seadmise puhul on tegemist sellele sanktsioonile täiendava meetmega, mitte ei asenda seda. Vene presidendi seadluses sisaldus säte, mille kohaselt Venemaa president võib eriotsuse alusel naftat tarnida ka hinnalae järgi. Venemaa on varem väitnud, et hinnalagi nõudlust Vene nafta järele ei vahenda. Eesti Õliühingu juht pidas samuti hinnalae mõju minimaalseks. Ka Eesti Välispoliitika Instituudi juht Kristi Raik on hinnanud, et 60-dollariline hinnalagi ei avalda mõju Venemaa võimekusele pidada sõda Ukraina vastu. ### Response: Venemaa lubas nafta hinnalage järgivatele riikidele naftat mitte tarnida

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kas nad on kogu aeg olemas olnud ja me lihtsalt ei märganud neid varem? Või oli ehk tarvis konkreetset ühiskondlik-poliiti­list jõudu, kes nad püüne peale tiriks ja neile avaliku hääle annaks – pannes nad uskuma, et just nii see ongi, nagu neile näib? Miks hakkab inimene ühtäkki tõeseks pidama vaid üht kindlat liiki informatsiooni, täpsemini seda, mis end informatsioonina esitab, ning sulgeb silmad tervemõistuslike ja teaduslike argumentide ees? Kuidas see juhtub, et asjalikud inimesed mõnes konkreetses küsimuses äkitselt niimoodi radikaliseeruvad, et on valmis üksteisele kallale minema? Kas midagi säärast võib juhtuda ka meiega, kes me peame end ju igati arukaks ning tasakaalukaks? Lähiaja globaalsed kataklüsmid ja ühiskondlikud lõhed pole eesti ilukirjanduses laialdast kajastamist leidnud. Novellides üht-teist leidub, aga pandeemiaromaani ei tea ilmunud olevat. Sumera teost võib pandeemia­romaaniks pidada üksnes tingimisi, sest kuigi tasapisi Eestisse hiiliva üleilmse rotirünnaku paralleelid koroona­pandeemiaga on selged ning finaalis kirjeldatud meeleavalduses tunneb kergesti ära vaktsiinivastaste protesti, ei ole autor endale konkreetsetele sündmustele ajalooliselt truuks jäämise kohustust peale pannud. Ja hea ongi. Lõpuks laseb ta ärgata ja isegi tegevusse asuda uinuva mõistuse sünnitatud koletistel. Pealkiri ja kandev kujund külastasid autorit omatahtsi ja ootamatult. Küllap teab iga messenger'i kasutaja, kui närvi võib vahel ajada rakenduse automaatne korrektuur, eriti kui on parasjagu pooleli vestlus mitme inimesega, kellega tahaks juttu ajada täiesti erinevates stiiliregistrites või eri keeltes. Kuid loova vaimuga inimesele võivad masinlikud parandused kingituseks osutada. Kadri-Ann Sumera iseparandaja tegi ainult masinmõistusele teadaoleva loogika alusel närilistest basiliski, ja käes see oligi. Raamatu idee sündis valmiskujul ja kirjapanek võttis kõigest mõne kuu. Teose sünni ajendiks osutunud vaktsiinivastaste meeleavaldus Tallinnas Vabaduse väljakul toimus 2021. aasta oktoobri lõpus. Autor pani teosele punkti siis, kui Venemaa oli 2022. aasta veebruari lõpus Ukrainas sõda alustanud. 1 "Basiliski lapsed" on pianistist ja muusika­õpetajast autori esimene ilu­kirjanduslik teos, kuid mitte esimene raamat. 2020 ilmunud neljasajaleheküljeline "Seitsme aja raja taga" on kokku pandud pikematest sotsiaalmeediapostitustest, mida ahnelt loeti ja rohkesti laigiti. Olen alati kahelnud sotsiaalmeediasisu raamatuks vormistamise vajalikkuses, ent tuleb tunnistada, et netisisu ja trükimusta piirid on ammugi hajunud, ja iseenesest pole see ei hea ega halb. Pealegi on Sumera üles­tähendused kohati hulga haaravamad kui laia publiku madalamaid instinkte teenivad ja pelga rahategemise ees­märgiga vorbitud elulooraamatud. Võib-olla leidub Sumerast osavamaid reisikirjanikke ja jutupaunikuid, aga tema esikraamatu tekst on igapidi ladus ja sidus ja kergesti loetav. Kõige huvitavamast – sellest, kuidas sünnib ühe muusikateose mõttetihe interpretatsioon ja särav esitus – on kahetsetavasti vähe juttu, aga loomulikult on see teadlik valik. Laia publikut huvitavad välise elu sündmused alati rohkem kui inspiratsiooni saladused ja loomevaevade anatoomia. Kunstilisi ambitsioone sel raamatul ei ole, aga kirjutamisharjutuseks oli see hea küllalt. Õnneks ei ole autor ka "Basiliski lastes" endale üle jõu käivaid esteetilisi eesmärke seadnud, sest päris kindlasti oleks see ehedat kirjutamisrõõmu rikkunud ja tulemuses tunda andnud. Leidub küll klišeid ja kulunud kujundeid, aga kompositsiooniliselt on teos tähelepandavalt heas tasakaalus, tegevus areneb tõusvas joones. Raamatut käest panna ei ole kerge, ta on just paras ühe jutiga läbi lugeda. Autor saab seitsme peategelase iseloomustamise ja nende loo haldamisega suurepäraselt hakkama. Esimestest lehekülgedest peale õhus olev ootus, et need eriilmelised inimesed lõpuks kokku saaksid, täidetakse üle ootuste usutavalt. Ja üsna pea hakkab ka välja joonistuma, mis tegelasi ühendab. Teatav fanaatilisus, pühendumine konkreetsele tegevusalale rohkem, kui vaimsele tervisele kasulik oleks. Kirglikkus eesmärgi saavutamisel, äärmusesse kaldumine nii sihiseadetes kui ka inimsuhetes. Kindel veendumus, et käiakse õiget teed, mille nimel ollakse valmis ise kannatama ja ka teistele kahju tegema. Süvenev üksijäämine, mille põhjustab teiste inimeste üha sagedasem mitte­mõistmine ning seda pöördumatum radikaliseerumine. Hoolimata igaühe isiklikust kiiksust, mis teose edenes võtab aina ekspressiivsemaid vorme, on kõik tegelased inimlikult usutavad. Nad soovivad olla mõistetud, tunnustatud ja märgatud. Neil lihtsalt ei tule välja, see teeb kurvaks ja kurjaks. Ükski tegelane sellest kirjust galeriist ei ole ilma põhjuseta tige või südames pahatahtlik, nad lihtsalt ajavad kõik oma asja nii hästi või halvasti, kui oskavad. Et hästi ei oska, ei ole alati tingimata nende endi süü. Elu on lihtsalt niimoodi läinud, et kõiki sotsiaalseid oskusi ei ole välja kujunenud ning ka rahuldust pakkuvateks lähi­suheteks tarvilik empaatiavõime on kängu jäänud, kui intellektuaalsed võimed võivadki tähelepanuväärsed olla. Autori kujutusviis on küll värvikas, aga suhtumise poolest pigem neutraalne: ta jätab võimaluse kujutatud inimtüüpidele nii kaasa elada kui ka nende toimimise kohta sildistavaid hinnanguid loopida. Õnneks ei ole ühelgi tegelasel äratunta­vat avaliku elu tegelasest prototüüpi. Saientoloogi kuju inspireerijaks võib ju pidada Varro Vooglaidu ning ka näiteks looduskaitsja puhul võib mõte liikuda mõne meediast tuntud üliaktiivse inimese peale. Ülbikutest ooperilauljaid ja näitlejaid leidub ilmselt hulgi, kristallikuninganna hingesugulasi arvatavasti samuti. Kindlad prototüübid võiksid võib-olla pakkuda hetkelist äratundmisrõõmu, ent kahandaksid teose üldistusjõudu. Paari­kümne aasta pärast ei pruugi praegu avalikus ruumis rähklejaid enam keegi mäletada, aga pandeemia jääb ajaloolises mälus püsima. Ühiskondlik mõõde sugeneb teosesse loomulikul viisil tegevuse kaudu. Saab nähtavaks, et mis tahes liiki radikaliseeru­misel on alati põhjused. Äärmuslusse kaldumise põhjuseid, mis lähtuvad inimese enda meelelaadist ja kujunemisteest, võimendavad välised olud, sündmused ja mõjuväljad, millest osa võib olla poliitiliselt laetud. Üks on kindel: inimeste peades algas "see kõik" juba ammu. Nooruses, lapsepõlves, enne sündigi. Kõik see, mille üle me oleme viimastel aastatel imestanud, on sugenenud aastakümnete jooksul, osa on eelmistestki põlvedest kaasa võetud. Sumera ei võta endale kohustust näidata näpuga tänase ühiskonna, riigi või poliitiliste parteide tegemata tööle ega püüa määratleda, kust see või teine ühiskondlik lõhe alguse sai. Ka liigsest didaktilisusest on õnnestunud hoiduda, kuigi lõppjärel­duseks kipub olema see: kui inimesed mõistust pähe ei võta, on masside kokkupõrked ja verevalamine paratamatu. Üksiku inimese saatuse seisukohast ei ole tegelikult vahet, kas need ühiskondlikud lõhed, mis inimese lõpuks neelavad, olgu siis otseses või ülekantud tähenduses, on ajalooliselt kujunenud või päevapoliiti­lise sopaloopimise käigus kunstlikult loodud näiteks selleks, et vastastikust vihavaenu üles küttes parem valimistulemus saavutada. Äärmustega kaasa mineja osutub alati kaotajaks, aga kuna ta seda ise kunagi ette ei tea, siis ta läheb ikka – kas uskudes, et seisab õige asja eest, või siis meeleheitest ja vihast, sest enam ei ole midagi kaotada. Äärmuslust äärmuslusena ära tunda ei pruugi alati olla lihtne. Tagantjärele on kõik teadagi targad, aga sündmuste ­keerises viibides on informatsioon alati puudulik, pead tihtilugu kuumad ja rusikad rullis. Mõtteharjutuse korras võib aeg-ajalt endalt küsida: kas mina oleksin 1933. aastal Saksamaal elades ära tundnud, mis Hitleri võimule tulles päriselt juhtus? Kas ma oleksin taibanud, mis on tulekul? Kes ilma pikemalt mõtlemata jaatavalt vastab, see pigem valetab või keeldub järele mõtlemast. Inimese elus on palju sellist, mille kohta ei peaks ta tingimata midagi arvama enne, kui ta on ise selles olukorras olnud. Isegi seesama pandeemiakogemus, mis võiks alles vägagi värskelt meeles olla, näitab nüüd, tagantjärele – õigem oleks vist küll öelda akuutse faasi järel vms – neid külgi, mis sündmuste keerises kuigivõrd silma ei paistnud. Lihtne on tagantjärele totraks kuulutada riikide ülereageerimine ühiskondi radikaalselt sulgedes – meil siin näiteks oli 27 nakatanut, kui eriolukord välja kuulutati –, kuid ei ole üheselt selget vastust küsimusele, kuhu oleksid riigid ja ühiskonnad ilma piiranguteta välja jõudnud. Kui palju me lootsime kaitsesüstimisest, ja kui vähe saime! Ent kas oli siis mõttetu vaktsiine luues ajaga võidu joosta? Seda ju mitte. Tugeva ühiskondliku närviga kirjanikke ei ole kunagi ülearu, Eestis on neist pigem ikka karjuvalt puudus. Ühiskondlike vapustuste mõtestamine ilukirjanduslikus vormis veel enne, kui sündmused ise läbigi saavad, on ülimalt teretulnud. Loodetavasti on Sumeral aega ja tahtmist edaspidigi hullude aegade keerisesse sattunud inimest lähedalt vaadata ja ilu­kirjan­dusse püüda. 1"OP" 27. XI 2022.

Arvustus. Kadri-Ann Sumera "Basiliski lapsed": kust küll kõik need lollid tulid?

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kas nad on kogu aeg olemas olnud ja me lihtsalt ei märganud neid varem? Või oli ehk tarvis konkreetset ühiskondlik-poliiti­list jõudu, kes nad püüne peale tiriks ja neile avaliku hääle annaks – pannes nad uskuma, et just nii see ongi, nagu neile näib? Miks hakkab inimene ühtäkki tõeseks pidama vaid üht kindlat liiki informatsiooni, täpsemini seda, mis end informatsioonina esitab, ning sulgeb silmad tervemõistuslike ja teaduslike argumentide ees? Kuidas see juhtub, et asjalikud inimesed mõnes konkreetses küsimuses äkitselt niimoodi radikaliseeruvad, et on valmis üksteisele kallale minema? Kas midagi säärast võib juhtuda ka meiega, kes me peame end ju igati arukaks ning tasakaalukaks? Lähiaja globaalsed kataklüsmid ja ühiskondlikud lõhed pole eesti ilukirjanduses laialdast kajastamist leidnud. Novellides üht-teist leidub, aga pandeemiaromaani ei tea ilmunud olevat. Sumera teost võib pandeemia­romaaniks pidada üksnes tingimisi, sest kuigi tasapisi Eestisse hiiliva üleilmse rotirünnaku paralleelid koroona­pandeemiaga on selged ning finaalis kirjeldatud meeleavalduses tunneb kergesti ära vaktsiinivastaste protesti, ei ole autor endale konkreetsetele sündmustele ajalooliselt truuks jäämise kohustust peale pannud. Ja hea ongi. Lõpuks laseb ta ärgata ja isegi tegevusse asuda uinuva mõistuse sünnitatud koletistel. Pealkiri ja kandev kujund külastasid autorit omatahtsi ja ootamatult. Küllap teab iga messenger'i kasutaja, kui närvi võib vahel ajada rakenduse automaatne korrektuur, eriti kui on parasjagu pooleli vestlus mitme inimesega, kellega tahaks juttu ajada täiesti erinevates stiiliregistrites või eri keeltes. Kuid loova vaimuga inimesele võivad masinlikud parandused kingituseks osutada. Kadri-Ann Sumera iseparandaja tegi ainult masinmõistusele teadaoleva loogika alusel närilistest basiliski, ja käes see oligi. Raamatu idee sündis valmiskujul ja kirjapanek võttis kõigest mõne kuu. Teose sünni ajendiks osutunud vaktsiinivastaste meeleavaldus Tallinnas Vabaduse väljakul toimus 2021. aasta oktoobri lõpus. Autor pani teosele punkti siis, kui Venemaa oli 2022. aasta veebruari lõpus Ukrainas sõda alustanud. 1 "Basiliski lapsed" on pianistist ja muusika­õpetajast autori esimene ilu­kirjanduslik teos, kuid mitte esimene raamat. 2020 ilmunud neljasajaleheküljeline "Seitsme aja raja taga" on kokku pandud pikematest sotsiaalmeediapostitustest, mida ahnelt loeti ja rohkesti laigiti. Olen alati kahelnud sotsiaalmeediasisu raamatuks vormistamise vajalikkuses, ent tuleb tunnistada, et netisisu ja trükimusta piirid on ammugi hajunud, ja iseenesest pole see ei hea ega halb. Pealegi on Sumera üles­tähendused kohati hulga haaravamad kui laia publiku madalamaid instinkte teenivad ja pelga rahategemise ees­märgiga vorbitud elulooraamatud. Võib-olla leidub Sumerast osavamaid reisikirjanikke ja jutupaunikuid, aga tema esikraamatu tekst on igapidi ladus ja sidus ja kergesti loetav. Kõige huvitavamast – sellest, kuidas sünnib ühe muusikateose mõttetihe interpretatsioon ja särav esitus – on kahetsetavasti vähe juttu, aga loomulikult on see teadlik valik. Laia publikut huvitavad välise elu sündmused alati rohkem kui inspiratsiooni saladused ja loomevaevade anatoomia. Kunstilisi ambitsioone sel raamatul ei ole, aga kirjutamisharjutuseks oli see hea küllalt. Õnneks ei ole autor ka "Basiliski lastes" endale üle jõu käivaid esteetilisi eesmärke seadnud, sest päris kindlasti oleks see ehedat kirjutamisrõõmu rikkunud ja tulemuses tunda andnud. Leidub küll klišeid ja kulunud kujundeid, aga kompositsiooniliselt on teos tähelepandavalt heas tasakaalus, tegevus areneb tõusvas joones. Raamatut käest panna ei ole kerge, ta on just paras ühe jutiga läbi lugeda. Autor saab seitsme peategelase iseloomustamise ja nende loo haldamisega suurepäraselt hakkama. Esimestest lehekülgedest peale õhus olev ootus, et need eriilmelised inimesed lõpuks kokku saaksid, täidetakse üle ootuste usutavalt. Ja üsna pea hakkab ka välja joonistuma, mis tegelasi ühendab. Teatav fanaatilisus, pühendumine konkreetsele tegevusalale rohkem, kui vaimsele tervisele kasulik oleks. Kirglikkus eesmärgi saavutamisel, äärmusesse kaldumine nii sihiseadetes kui ka inimsuhetes. Kindel veendumus, et käiakse õiget teed, mille nimel ollakse valmis ise kannatama ja ka teistele kahju tegema. Süvenev üksijäämine, mille põhjustab teiste inimeste üha sagedasem mitte­mõistmine ning seda pöördumatum radikaliseerumine. Hoolimata igaühe isiklikust kiiksust, mis teose edenes võtab aina ekspressiivsemaid vorme, on kõik tegelased inimlikult usutavad. Nad soovivad olla mõistetud, tunnustatud ja märgatud. Neil lihtsalt ei tule välja, see teeb kurvaks ja kurjaks. Ükski tegelane sellest kirjust galeriist ei ole ilma põhjuseta tige või südames pahatahtlik, nad lihtsalt ajavad kõik oma asja nii hästi või halvasti, kui oskavad. Et hästi ei oska, ei ole alati tingimata nende endi süü. Elu on lihtsalt niimoodi läinud, et kõiki sotsiaalseid oskusi ei ole välja kujunenud ning ka rahuldust pakkuvateks lähi­suheteks tarvilik empaatiavõime on kängu jäänud, kui intellektuaalsed võimed võivadki tähelepanuväärsed olla. Autori kujutusviis on küll värvikas, aga suhtumise poolest pigem neutraalne: ta jätab võimaluse kujutatud inimtüüpidele nii kaasa elada kui ka nende toimimise kohta sildistavaid hinnanguid loopida. Õnneks ei ole ühelgi tegelasel äratunta­vat avaliku elu tegelasest prototüüpi. Saientoloogi kuju inspireerijaks võib ju pidada Varro Vooglaidu ning ka näiteks looduskaitsja puhul võib mõte liikuda mõne meediast tuntud üliaktiivse inimese peale. Ülbikutest ooperilauljaid ja näitlejaid leidub ilmselt hulgi, kristallikuninganna hingesugulasi arvatavasti samuti. Kindlad prototüübid võiksid võib-olla pakkuda hetkelist äratundmisrõõmu, ent kahandaksid teose üldistusjõudu. Paari­kümne aasta pärast ei pruugi praegu avalikus ruumis rähklejaid enam keegi mäletada, aga pandeemia jääb ajaloolises mälus püsima. Ühiskondlik mõõde sugeneb teosesse loomulikul viisil tegevuse kaudu. Saab nähtavaks, et mis tahes liiki radikaliseeru­misel on alati põhjused. Äärmuslusse kaldumise põhjuseid, mis lähtuvad inimese enda meelelaadist ja kujunemisteest, võimendavad välised olud, sündmused ja mõjuväljad, millest osa võib olla poliitiliselt laetud. Üks on kindel: inimeste peades algas "see kõik" juba ammu. Nooruses, lapsepõlves, enne sündigi. Kõik see, mille üle me oleme viimastel aastatel imestanud, on sugenenud aastakümnete jooksul, osa on eelmistestki põlvedest kaasa võetud. Sumera ei võta endale kohustust näidata näpuga tänase ühiskonna, riigi või poliitiliste parteide tegemata tööle ega püüa määratleda, kust see või teine ühiskondlik lõhe alguse sai. Ka liigsest didaktilisusest on õnnestunud hoiduda, kuigi lõppjärel­duseks kipub olema see: kui inimesed mõistust pähe ei võta, on masside kokkupõrked ja verevalamine paratamatu. Üksiku inimese saatuse seisukohast ei ole tegelikult vahet, kas need ühiskondlikud lõhed, mis inimese lõpuks neelavad, olgu siis otseses või ülekantud tähenduses, on ajalooliselt kujunenud või päevapoliiti­lise sopaloopimise käigus kunstlikult loodud näiteks selleks, et vastastikust vihavaenu üles küttes parem valimistulemus saavutada. Äärmustega kaasa mineja osutub alati kaotajaks, aga kuna ta seda ise kunagi ette ei tea, siis ta läheb ikka – kas uskudes, et seisab õige asja eest, või siis meeleheitest ja vihast, sest enam ei ole midagi kaotada. Äärmuslust äärmuslusena ära tunda ei pruugi alati olla lihtne. Tagantjärele on kõik teadagi targad, aga sündmuste ­keerises viibides on informatsioon alati puudulik, pead tihtilugu kuumad ja rusikad rullis. Mõtteharjutuse korras võib aeg-ajalt endalt küsida: kas mina oleksin 1933. aastal Saksamaal elades ära tundnud, mis Hitleri võimule tulles päriselt juhtus? Kas ma oleksin taibanud, mis on tulekul? Kes ilma pikemalt mõtlemata jaatavalt vastab, see pigem valetab või keeldub järele mõtlemast. Inimese elus on palju sellist, mille kohta ei peaks ta tingimata midagi arvama enne, kui ta on ise selles olukorras olnud. Isegi seesama pandeemiakogemus, mis võiks alles vägagi värskelt meeles olla, näitab nüüd, tagantjärele – õigem oleks vist küll öelda akuutse faasi järel vms – neid külgi, mis sündmuste keerises kuigivõrd silma ei paistnud. Lihtne on tagantjärele totraks kuulutada riikide ülereageerimine ühiskondi radikaalselt sulgedes – meil siin näiteks oli 27 nakatanut, kui eriolukord välja kuulutati –, kuid ei ole üheselt selget vastust küsimusele, kuhu oleksid riigid ja ühiskonnad ilma piiranguteta välja jõudnud. Kui palju me lootsime kaitsesüstimisest, ja kui vähe saime! Ent kas oli siis mõttetu vaktsiine luues ajaga võidu joosta? Seda ju mitte. Tugeva ühiskondliku närviga kirjanikke ei ole kunagi ülearu, Eestis on neist pigem ikka karjuvalt puudus. Ühiskondlike vapustuste mõtestamine ilukirjanduslikus vormis veel enne, kui sündmused ise läbigi saavad, on ülimalt teretulnud. Loodetavasti on Sumeral aega ja tahtmist edaspidigi hullude aegade keerisesse sattunud inimest lähedalt vaadata ja ilu­kirjan­dusse püüda. 1"OP" 27. XI 2022. ### Response: Arvustus. Kadri-Ann Sumera "Basiliski lapsed": kust küll kõik need lollid tulid?

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Aastatega on uue auto tundma õppimine muutunud selles mõttes lihtsamaks, et kogemused ja arusaam on kasvanud. See pole kunagi väga lihtne, sest rasket tööd tuleb ikka teha," ütles Lappi. 2022. aasta hooaja alguses jäi Hyundai kiirusega Toyotale alla. Aasta lõpus sai sai Hyundai oma auto aga hoopis paremini liikuma. "2019. aastal oli Citroeni WRC-autot raske juhtida. Vähemalt esimene kokkupuude Hyundai autoga on olnud positiivne," lisas Lappi. "Kui auto ei ole mingil põhjusel kohe selline nagu soovid, siis peab seda proovima parandada. See ei juhtu kindlasti ühe päevaga. Osade ja muude asjade valmistamine võib veidi aega võtta. Seni oleme õigel teel," ütles Lappi Iltalehtile antud intervjuus. Hooaegadel 2017–2018 sõitis Lappi Toyotaga, kuid 2019. aastal hüppas soomlane Citroeni rooli. Prantsuse autotooja taandus aga seejärel MM-sarjast. Lõppenud hooajal sõitis Lappi Toyota Rally1 hübriidauto roolis.

Esapekka Lappi: esimene kokkupuude Hyundai autoga on olnud positiivne

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Aastatega on uue auto tundma õppimine muutunud selles mõttes lihtsamaks, et kogemused ja arusaam on kasvanud. See pole kunagi väga lihtne, sest rasket tööd tuleb ikka teha," ütles Lappi. 2022. aasta hooaja alguses jäi Hyundai kiirusega Toyotale alla. Aasta lõpus sai sai Hyundai oma auto aga hoopis paremini liikuma. "2019. aastal oli Citroeni WRC-autot raske juhtida. Vähemalt esimene kokkupuude Hyundai autoga on olnud positiivne," lisas Lappi. "Kui auto ei ole mingil põhjusel kohe selline nagu soovid, siis peab seda proovima parandada. See ei juhtu kindlasti ühe päevaga. Osade ja muude asjade valmistamine võib veidi aega võtta. Seni oleme õigel teel," ütles Lappi Iltalehtile antud intervjuus. Hooaegadel 2017–2018 sõitis Lappi Toyotaga, kuid 2019. aastal hüppas soomlane Citroeni rooli. Prantsuse autotooja taandus aga seejärel MM-sarjast. Lõppenud hooajal sõitis Lappi Toyota Rally1 hübriidauto roolis. ### Response: Esapekka Lappi: esimene kokkupuude Hyundai autoga on olnud positiivne

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Viimases mängus Washington Wizardsi vastu, mille Kings 111:125 kaotas, sai Sabonis vigastada ning hiljem leiti tema parema käe pöidlas murd. Tegu ei ole siiski nii tõsise vigastusega ning Sabonis võib järgmises kohtumises Denver Nuggetsi vastu siiski platsile joosta. Endine Indiana Pacersi mängumees on olnud Kingsis sel hooajal üks parimaid mängijaid, olles sel hooajal saanud keskmiselt ühes mängus kirja 17,9 punkti, 12,4 lauapalli ja 6,7 korvisöötu. Viimases mängus Wizardsi vastu tegi Sabonis 20 punkti, 15 lauapalli ja kümne resultatiivse sööduga kolmikduubli. Sacramento Kings on läänekonverentsis kuuendal kohal ja viimati jõuti play-off' i 2005–2006. hooajal. Tegu on NBA ajaloo halvima näitajaga.

NBA: Leedu superstaaril avastati paremas pöidlas murd

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Viimases mängus Washington Wizardsi vastu, mille Kings 111:125 kaotas, sai Sabonis vigastada ning hiljem leiti tema parema käe pöidlas murd. Tegu ei ole siiski nii tõsise vigastusega ning Sabonis võib järgmises kohtumises Denver Nuggetsi vastu siiski platsile joosta. Endine Indiana Pacersi mängumees on olnud Kingsis sel hooajal üks parimaid mängijaid, olles sel hooajal saanud keskmiselt ühes mängus kirja 17,9 punkti, 12,4 lauapalli ja 6,7 korvisöötu. Viimases mängus Wizardsi vastu tegi Sabonis 20 punkti, 15 lauapalli ja kümne resultatiivse sööduga kolmikduubli. Sacramento Kings on läänekonverentsis kuuendal kohal ja viimati jõuti play-off' i 2005–2006. hooajal. Tegu on NBA ajaloo halvima näitajaga. ### Response: NBA: Leedu superstaaril avastati paremas pöidlas murd

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Katkueelse aja kroonikad," teatab alapealkiri P. I. Filimonovi värskeima teose "Pealtpanekud ja altminekud" tiitellehel. "See on lugu sellest, kuidas me enne sõda elasime," täheldab raamatu tagakaanetekst. Niisiis positsioneerib teos end kahe suure vapustuse – pandeemia ja Ukraina sõja – eelsesse aega, vaikimisi sedastades, et miski meie eludes ja inimestes on pärast neid sündmusi jäädavalt muutunud. "Pealtpanekud ja altminekud" on huma­nistlik, inimeste argielule ja siseheitlustele keskenduv jutustus, mis esmapilgul pigem väldib suuri ühiskondlikke küsimusi. Filimonovi kirjanikusulg paitab leebe sõbralikkusega oma tegelasi, muutes kui mitte just sümpaatseks, siis vähemalt arusaadavaks nii tuvisid kõmmutava vandenõu­teoreetiku kui ka oma napilt täisealist õpilast ihaldava õppejõu motiivid. "Kognitiivne paindlikkus", öeldakse vist psühholoogiateaduses sellise omaduse kohta. Võime mõista kaasinimese käitumise ajendeid. Hinnangu andmise asemel muutub oluliseks teisest aru saamine ja see nihe aitab inimestele lähemale jõuda. Teos on nauditavalt komponeeritud ja kindlasti on lugemise sujuvusel ja erinevate kõneregistrite kõlamisel suur panus tõlkija Veronika Einbergil, kelle eestindus ei pane kordagi kulmu kergitama. Ülesehituselt jääb raamat kuhugi romaani ja lühijuttude kogu vahele, kuivõrd kirjaniku kõike­teadev, kohati irooniline, kohati kaastundlik pilk seob teose ühtseks tervikuks. Tegelane, kellele ühes loos on antud kõrvalosa, ilmub mõned leheküljed hiljem meie ette keskse tegelasena, pakkudes kirjeldatud sündmustele uudset kõrvalpilku ning muutes lugeja jaoks varem toimunu tähendust. Jutustaja hääl, mis erineva tausta ja elu­käiguga tegelaskujusid saadab, tekitab kummalise kontrasti sündmuste argisuse ja nende kirjandusliku ülestähenduse vahel. Pisikeste, peaaegu null-sündmuste vahel hargnevad mõttekäigud on pillava sõnakasutusega, kohati suurustlevad, lugejat meelitavad ning ülespuhutud. Mõnes muus kontekstis annaks see teosele eepilise mõõtme, kuid "Pealtpanekute ja alt­minekute" tegevustiku igapäevasuse juures mõjub taoline tonaalsus pigem irooniliselt. Sealjuures lepitatakse lugejat korduvalt tegelaste elude lihtsakoelisusega, rõhutakse tema heale kultuurilisele maitsele ja erudeeritusele. Autor vahutab ühtaegu tagasihoidlikult ja magusalt: "Jürgen üritas seletada, et see on väga loogiline, et oma huviobjekti jälgides märkab inimene tingimata ka tema enda omadega ristuvaid konkureerivaid pilke, need põrkuvad õhus otsekui eri allikatest tulistatud trasseerkuulid. [—] Loomulikult kõiki neid sõnu ega metafoore Jürgen tegelikult ei kasutanud. See on minu poolt piltlikustamiseks, kohanedes teie harituse tasemega." (Lk 134.) Liikudes koos Filimonoviga mööda raamatu lehekülgedel avanevat psühholoogilist ja kirjanduslikku maastikku, avaneb vaade teose kesksele küsimusele, mis on küll ülimalt inimlik, kuid kindlasti mitte väike. See on võimuküsimus. Kõik tegelased vaevlevad enesekehtestamise piinades, teostades ja märgistades oma (mõju)võimu piire endale kättesaadavate vahenditega. Välja joonistuvad võimusuhted, millele me argielus suuremat tähelepanu ei pööra, kuid mis end päevast päeva inimeste eludes kehtestavad. Olgu selleks siis õpetaja võim oma õpilaste üle, taksojuhtide ja toidukullerite tähtsus meie igapäevaelus, välise ilu mõju ümbritsevatele inimestele või mõne vandenõuteooria realiseerimine käepäraste vahenditega. Filimonov näitab, et võimusuhted on alati kahepoolsed ja ambivalentsed, koorudes üksteise seest välja nagu matrjoška. Ühelt poolt on see tõdemus võimestav – kõigil, absoluutselt kõigil on agentsus, võime ja soov seda maailma muuta. Teisalt hirmutav – ihade ja hirmude ristumine ning koosmõju võib sageli viia ootamatute tagajärgedeni. Ning just siin muutub oluliseks teose korduvalt rõhutatud paigutumine kriiside-eelsesse aega. Justkui üldhumanistliku ja apoliitilise sisu kiuste on nende lihtsate, väikeste inimeste eludes olemas kõik idud ja alged, mis lähiaastatel ees ootavate suurte vapustuste paistel õide puhke­vad. Olgu selleks siis radikaliseerunud takso­juhi Jean Radugini sinise gaasileegina küdev viha maailma vastu või toidukulleri Erik U "mängud" klientidega, mis ­püüavad esile kutsuda ennustamatuid reaktsioone ja kujuteldamatuid stsenaariume. Pandeemia ajal said kummagi elukutse esindajad sama hästi kui eesliinitöötajateks. Inimlikud kontaktid, mida enamik teose kangelastest igatseb, muutusid aga veelgi kättesaamatumaks. Eesti-Vene kultuurisuhted, mille ümbermõtestamine on paljude jaoks viimase aasta jooksul taas päevakorda tõusnud, ei ole küll fookuses, kuid kusagil teose taustal ometi. Jah, eestivenelasi, kes mässivad "Georgi lintidesse mitte ainult autot, vaid ka enda, oma naise ja kõik sugulased kuni viienda põlveni, kuulavad eranditult Radio Šansooni ja kleebivad oma Saksa auto tagumisele klaasile umbes selliseid kirju nagu "Võime korrata"" (lk 42), me teoses ei kohta. Kuid erinevatesse meediaväljadesse kuulumist, laetud perekonnanimesid ning perekonna- ja ajaloo põimumisest tõukuvaid ettemääratusi küll. Pisut monoliitsena mõjub ehk raamatu kangelaste demograafiline koosseis. Kui üks kaunitar ja üks linnatuvi välja arvata, on kõik kesksed tegelased üsnagi sarnase profiiliga – üksikud, elus ja naistes pettunud keskealised või vanemapoolsed mehed. Maiseid ihaobjekte peetakse kätte­saamatuks või leitakse, et inimlik suhe segaks peamisele keskendumist ja seda pole suuremat vajagi. Arusaadavalt on siis ka tagaplaanil vilksatavad naisisikud eelkõige sellest perspektiivist kujutatud – ahvatlevad, arusaamatud, kohati eba­ratsionaalsed ning isegi julmad. Arvestades teose keelelist ja struktuurilist mitmekihilisust, oleks ehk võinud seda polüfooniat toetada ka sisulise variatiivsusega. Lugejatele, kellele "Pealtpanekud ja altminekud" on esimeseks tutvuseks Filimonovi loominguga, võib kasu olla väikesest kirjanduslikust kompassist. Usun, et teos pakuks huvi neile, kes on nautinud Mati Undi aknaid inimeste argi- ja hingeellu, kaasa elanud Jüri Kolgi sümpaatsetele luuseritele või Kivirähki eluproosale (nt romaanis "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust"). Kõik eelmainitud autorid suudavad Väikesed Inimesed ­suureks kirjutada, anda nende igapäeva­elule igavikulise mõõtme ning mõista pealtnäha küsitavate eluvalikute psühho­loogilisi tagamaid. "Kui järele mõelda, siis elus haagib üks alati teisega, sõltub vaid vaatenurgast. Pealtnäha nad nagu polekski kuidagi üksteisega seotud, ent keerad teise külje ja vaatad teise silmaga – ja näe, on küll seotud," arutleb autor peatükis "Nipped-­näpped" (lk 238). Ja see ehk ongi Filimonovi teose keskne tõdemus, mida enesega kaasa võtta ka veeuputuse-järgsetesse aegadesse. Just nähtamatutest seostest ja juhuslikest kokku­puudetest moodustuvad selle maailma lõimed. Ning mida tihedam see kude on, seda turvalisemalt võime end tunda ka valitseva ebakindluse ajastul.

Arvustus. "Pealtpanekud ja altminekud": pärimus veeuputuse-eelsetest lihtsatest inimestest

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Katkueelse aja kroonikad," teatab alapealkiri P. I. Filimonovi värskeima teose "Pealtpanekud ja altminekud" tiitellehel. "See on lugu sellest, kuidas me enne sõda elasime," täheldab raamatu tagakaanetekst. Niisiis positsioneerib teos end kahe suure vapustuse – pandeemia ja Ukraina sõja – eelsesse aega, vaikimisi sedastades, et miski meie eludes ja inimestes on pärast neid sündmusi jäädavalt muutunud. "Pealtpanekud ja altminekud" on huma­nistlik, inimeste argielule ja siseheitlustele keskenduv jutustus, mis esmapilgul pigem väldib suuri ühiskondlikke küsimusi. Filimonovi kirjanikusulg paitab leebe sõbralikkusega oma tegelasi, muutes kui mitte just sümpaatseks, siis vähemalt arusaadavaks nii tuvisid kõmmutava vandenõu­teoreetiku kui ka oma napilt täisealist õpilast ihaldava õppejõu motiivid. "Kognitiivne paindlikkus", öeldakse vist psühholoogiateaduses sellise omaduse kohta. Võime mõista kaasinimese käitumise ajendeid. Hinnangu andmise asemel muutub oluliseks teisest aru saamine ja see nihe aitab inimestele lähemale jõuda. Teos on nauditavalt komponeeritud ja kindlasti on lugemise sujuvusel ja erinevate kõneregistrite kõlamisel suur panus tõlkija Veronika Einbergil, kelle eestindus ei pane kordagi kulmu kergitama. Ülesehituselt jääb raamat kuhugi romaani ja lühijuttude kogu vahele, kuivõrd kirjaniku kõike­teadev, kohati irooniline, kohati kaastundlik pilk seob teose ühtseks tervikuks. Tegelane, kellele ühes loos on antud kõrvalosa, ilmub mõned leheküljed hiljem meie ette keskse tegelasena, pakkudes kirjeldatud sündmustele uudset kõrvalpilku ning muutes lugeja jaoks varem toimunu tähendust. Jutustaja hääl, mis erineva tausta ja elu­käiguga tegelaskujusid saadab, tekitab kummalise kontrasti sündmuste argisuse ja nende kirjandusliku ülestähenduse vahel. Pisikeste, peaaegu null-sündmuste vahel hargnevad mõttekäigud on pillava sõnakasutusega, kohati suurustlevad, lugejat meelitavad ning ülespuhutud. Mõnes muus kontekstis annaks see teosele eepilise mõõtme, kuid "Pealtpanekute ja alt­minekute" tegevustiku igapäevasuse juures mõjub taoline tonaalsus pigem irooniliselt. Sealjuures lepitatakse lugejat korduvalt tegelaste elude lihtsakoelisusega, rõhutakse tema heale kultuurilisele maitsele ja erudeeritusele. Autor vahutab ühtaegu tagasihoidlikult ja magusalt: "Jürgen üritas seletada, et see on väga loogiline, et oma huviobjekti jälgides märkab inimene tingimata ka tema enda omadega ristuvaid konkureerivaid pilke, need põrkuvad õhus otsekui eri allikatest tulistatud trasseerkuulid. [—] Loomulikult kõiki neid sõnu ega metafoore Jürgen tegelikult ei kasutanud. See on minu poolt piltlikustamiseks, kohanedes teie harituse tasemega." (Lk 134.) Liikudes koos Filimonoviga mööda raamatu lehekülgedel avanevat psühholoogilist ja kirjanduslikku maastikku, avaneb vaade teose kesksele küsimusele, mis on küll ülimalt inimlik, kuid kindlasti mitte väike. See on võimuküsimus. Kõik tegelased vaevlevad enesekehtestamise piinades, teostades ja märgistades oma (mõju)võimu piire endale kättesaadavate vahenditega. Välja joonistuvad võimusuhted, millele me argielus suuremat tähelepanu ei pööra, kuid mis end päevast päeva inimeste eludes kehtestavad. Olgu selleks siis õpetaja võim oma õpilaste üle, taksojuhtide ja toidukullerite tähtsus meie igapäevaelus, välise ilu mõju ümbritsevatele inimestele või mõne vandenõuteooria realiseerimine käepäraste vahenditega. Filimonov näitab, et võimusuhted on alati kahepoolsed ja ambivalentsed, koorudes üksteise seest välja nagu matrjoška. Ühelt poolt on see tõdemus võimestav – kõigil, absoluutselt kõigil on agentsus, võime ja soov seda maailma muuta. Teisalt hirmutav – ihade ja hirmude ristumine ning koosmõju võib sageli viia ootamatute tagajärgedeni. Ning just siin muutub oluliseks teose korduvalt rõhutatud paigutumine kriiside-eelsesse aega. Justkui üldhumanistliku ja apoliitilise sisu kiuste on nende lihtsate, väikeste inimeste eludes olemas kõik idud ja alged, mis lähiaastatel ees ootavate suurte vapustuste paistel õide puhke­vad. Olgu selleks siis radikaliseerunud takso­juhi Jean Radugini sinise gaasileegina küdev viha maailma vastu või toidukulleri Erik U "mängud" klientidega, mis ­püüavad esile kutsuda ennustamatuid reaktsioone ja kujuteldamatuid stsenaariume. Pandeemia ajal said kummagi elukutse esindajad sama hästi kui eesliinitöötajateks. Inimlikud kontaktid, mida enamik teose kangelastest igatseb, muutusid aga veelgi kättesaamatumaks. Eesti-Vene kultuurisuhted, mille ümbermõtestamine on paljude jaoks viimase aasta jooksul taas päevakorda tõusnud, ei ole küll fookuses, kuid kusagil teose taustal ometi. Jah, eestivenelasi, kes mässivad "Georgi lintidesse mitte ainult autot, vaid ka enda, oma naise ja kõik sugulased kuni viienda põlveni, kuulavad eranditult Radio Šansooni ja kleebivad oma Saksa auto tagumisele klaasile umbes selliseid kirju nagu "Võime korrata"" (lk 42), me teoses ei kohta. Kuid erinevatesse meediaväljadesse kuulumist, laetud perekonnanimesid ning perekonna- ja ajaloo põimumisest tõukuvaid ettemääratusi küll. Pisut monoliitsena mõjub ehk raamatu kangelaste demograafiline koosseis. Kui üks kaunitar ja üks linnatuvi välja arvata, on kõik kesksed tegelased üsnagi sarnase profiiliga – üksikud, elus ja naistes pettunud keskealised või vanemapoolsed mehed. Maiseid ihaobjekte peetakse kätte­saamatuks või leitakse, et inimlik suhe segaks peamisele keskendumist ja seda pole suuremat vajagi. Arusaadavalt on siis ka tagaplaanil vilksatavad naisisikud eelkõige sellest perspektiivist kujutatud – ahvatlevad, arusaamatud, kohati eba­ratsionaalsed ning isegi julmad. Arvestades teose keelelist ja struktuurilist mitmekihilisust, oleks ehk võinud seda polüfooniat toetada ka sisulise variatiivsusega. Lugejatele, kellele "Pealtpanekud ja altminekud" on esimeseks tutvuseks Filimonovi loominguga, võib kasu olla väikesest kirjanduslikust kompassist. Usun, et teos pakuks huvi neile, kes on nautinud Mati Undi aknaid inimeste argi- ja hingeellu, kaasa elanud Jüri Kolgi sümpaatsetele luuseritele või Kivirähki eluproosale (nt romaanis "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust"). Kõik eelmainitud autorid suudavad Väikesed Inimesed ­suureks kirjutada, anda nende igapäeva­elule igavikulise mõõtme ning mõista pealtnäha küsitavate eluvalikute psühho­loogilisi tagamaid. "Kui järele mõelda, siis elus haagib üks alati teisega, sõltub vaid vaatenurgast. Pealtnäha nad nagu polekski kuidagi üksteisega seotud, ent keerad teise külje ja vaatad teise silmaga – ja näe, on küll seotud," arutleb autor peatükis "Nipped-­näpped" (lk 238). Ja see ehk ongi Filimonovi teose keskne tõdemus, mida enesega kaasa võtta ka veeuputuse-järgsetesse aegadesse. Just nähtamatutest seostest ja juhuslikest kokku­puudetest moodustuvad selle maailma lõimed. Ning mida tihedam see kude on, seda turvalisemalt võime end tunda ka valitseva ebakindluse ajastul. ### Response: Arvustus. "Pealtpanekud ja altminekud": pärimus veeuputuse-eelsetest lihtsatest inimestest

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Venemaa juhitud Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) mitteametliku tippkohtumise käigus kinkis Venemaa president Vladimir Putin kohalolijatele kaheksa kuldsõrmust, väitis Valgevene presidendile lähedal seisev allikas Telegramis. Lisaks oli üks sõrmus Putinile endale. SRÜ liidritest olid Peterburis kohal peale Putini Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, Aserbaidžaani president Ilham Alijev, Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev, Kõrgõzstani president Sadõr Džaparov, Tadžikistani president Emomali Rahmon, Türkmenistani president Serdar Berdõmuhhamedov, Usbekistani president Šavkat Mirzijojev ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, vahendas Vene uudistekanal RBK. Sõrmuse keskele on paigutatud SRÜ logo ja venekeelne uusaastasoov ning piltide järgi tundub see olevat tehtud kas kullast või sellelaadsest materjalist. SRÜ tippkohtumine toimus 26. detsembril Boris Jeltsini nimelises presidendi raamatukogus ning see kestis ligikaudu seitse tundi. Ukraina kaitseministeerium kommenteeris samuti sõrmuste kinkimist rõhutades, et Nõukogude Liitu ei saa enam ellu äratada, viidates siinkohal SRÜ-le kui organisatsioonile. Samuti tõi Ukraina kaitseministeerium paralleele J. R. R. Tolkieni Sõrmuste Isanda saagaga säutsudes Twitteris, et "ei süütute veri ega must maagia ei päästa Angmari nõidkuningat ega tema isandat". Angmari nõid-kuningas on üks Sõrmuste Isanda triloogia tegelastest, kes allub Mordorit juhtinud Sauronile. Can the dying CIS be saved with the help of rings? Can the USSR be brought back from the dead by genocide? Despite all the atrocities, the corpse of the USSR cannot be resurrected. Neither the blood of the innocent nor black magic will save the Witch-king of Angmar & his master. — Defense of Ukraine (@DefenceU) December 27, 2022 Angmari nõidkuningas oli Sõrmuste Isanda triloogias Nazgulite juht. Nazgulid olid algselt inimrassist kuningad, kes langesid neile kingitud sõrmuste tõttu Sauroni tahte alla. Ukraina on oma riiklikus propagandas tihti võrrelnud Venemaad Mordoriga ja nimetanud Vene sõdureid orkideks.

Putin kinkis oma liitlastele üheksa kuldsõrmust

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Venemaa juhitud Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) mitteametliku tippkohtumise käigus kinkis Venemaa president Vladimir Putin kohalolijatele kaheksa kuldsõrmust, väitis Valgevene presidendile lähedal seisev allikas Telegramis. Lisaks oli üks sõrmus Putinile endale. SRÜ liidritest olid Peterburis kohal peale Putini Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, Aserbaidžaani president Ilham Alijev, Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev, Kõrgõzstani president Sadõr Džaparov, Tadžikistani president Emomali Rahmon, Türkmenistani president Serdar Berdõmuhhamedov, Usbekistani president Šavkat Mirzijojev ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, vahendas Vene uudistekanal RBK. Sõrmuse keskele on paigutatud SRÜ logo ja venekeelne uusaastasoov ning piltide järgi tundub see olevat tehtud kas kullast või sellelaadsest materjalist. SRÜ tippkohtumine toimus 26. detsembril Boris Jeltsini nimelises presidendi raamatukogus ning see kestis ligikaudu seitse tundi. Ukraina kaitseministeerium kommenteeris samuti sõrmuste kinkimist rõhutades, et Nõukogude Liitu ei saa enam ellu äratada, viidates siinkohal SRÜ-le kui organisatsioonile. Samuti tõi Ukraina kaitseministeerium paralleele J. R. R. Tolkieni Sõrmuste Isanda saagaga säutsudes Twitteris, et "ei süütute veri ega must maagia ei päästa Angmari nõidkuningat ega tema isandat". Angmari nõid-kuningas on üks Sõrmuste Isanda triloogia tegelastest, kes allub Mordorit juhtinud Sauronile. Can the dying CIS be saved with the help of rings? Can the USSR be brought back from the dead by genocide? Despite all the atrocities, the corpse of the USSR cannot be resurrected. Neither the blood of the innocent nor black magic will save the Witch-king of Angmar & his master. — Defense of Ukraine (@DefenceU) December 27, 2022 Angmari nõidkuningas oli Sõrmuste Isanda triloogias Nazgulite juht. Nazgulid olid algselt inimrassist kuningad, kes langesid neile kingitud sõrmuste tõttu Sauroni tahte alla. Ukraina on oma riiklikus propagandas tihti võrrelnud Venemaad Mordoriga ja nimetanud Vene sõdureid orkideks. ### Response: Putin kinkis oma liitlastele üheksa kuldsõrmust

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Lätis on vaesusriski piiriks 513 eurot ning 2021. aastal jäid selle piiri alla 418 000 inimest ehk 22,5 protsenti Läti elanikkonnast. Veel 2020. aastal oli alla vaesusriski piiri veidi rohkem ehk 0,9 protsenti rohkem inimesi. Vaesusriskis olevate elanike arv ja osakaal Läti rahvastikust on alates 2014. aastast püsinud suhteliselt samal tasemel, vahendas Läti rahvusringhääling LSM. 2022. aasta statistilised andmed Läti kohta avaldatakse 2023. aastal. Läti vaesusriski piiriks loetakse 513 eurot ühe isiku kohta kuus. Veel 2020. aastal oli vaesusriski piiris 427 eurot. Läti leibkondades, kuhu kuuluvad kaks täiskasvanut ning kaks alla 14-aastast last, oli vaesusriski piiriks 2021. aastal 1077 eurot ning 2020. aastal 991 eurot. Kõige rohkem oli vaesusriski piirist allpool olevaid inimesi Läti Vidzeme regioonis (36,2 protsenti) ning Latgale regioonis (34,6 protsenti). Kõige vähem elas vaesusriski piirist allpool elavaid inimesi Riias (15,9 protsenti) ja Pierigas (16,6 protsenti). Kurzeme regioonis oli 27,8 protsenti elanikkonnast vaesusriskis ning Zemgales 21 protsenti. Eurostati andmetel on Läti Eesti järel teisel kohal vaesusriskis pensionäride osakaalu poolest. LSM toob esile, et Lätis on vaesusrisk vähenenud riigi toetuste kasvu tõttu, kuna Lätis on tõstetud pensioni miinimummäära ja toetust vajavate leibkondade toetuseks vajaliku miinimumsissetuleku taset. Samuti mängisid olulist rolli koroonapandeemia ajal jagatud toetused. Läti statistikaameti hinnangul oleks riigis vaesusriskis inimeste osakaal 40,7 protsenti kui riigis poleks sotsiaaltoetusi.

Lätis oli eelmisel aastal vaesusriskis viiendik elanikkonnast

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Lätis on vaesusriski piiriks 513 eurot ning 2021. aastal jäid selle piiri alla 418 000 inimest ehk 22,5 protsenti Läti elanikkonnast. Veel 2020. aastal oli alla vaesusriski piiri veidi rohkem ehk 0,9 protsenti rohkem inimesi. Vaesusriskis olevate elanike arv ja osakaal Läti rahvastikust on alates 2014. aastast püsinud suhteliselt samal tasemel, vahendas Läti rahvusringhääling LSM. 2022. aasta statistilised andmed Läti kohta avaldatakse 2023. aastal. Läti vaesusriski piiriks loetakse 513 eurot ühe isiku kohta kuus. Veel 2020. aastal oli vaesusriski piiris 427 eurot. Läti leibkondades, kuhu kuuluvad kaks täiskasvanut ning kaks alla 14-aastast last, oli vaesusriski piiriks 2021. aastal 1077 eurot ning 2020. aastal 991 eurot. Kõige rohkem oli vaesusriski piirist allpool olevaid inimesi Läti Vidzeme regioonis (36,2 protsenti) ning Latgale regioonis (34,6 protsenti). Kõige vähem elas vaesusriski piirist allpool elavaid inimesi Riias (15,9 protsenti) ja Pierigas (16,6 protsenti). Kurzeme regioonis oli 27,8 protsenti elanikkonnast vaesusriskis ning Zemgales 21 protsenti. Eurostati andmetel on Läti Eesti järel teisel kohal vaesusriskis pensionäride osakaalu poolest. LSM toob esile, et Lätis on vaesusrisk vähenenud riigi toetuste kasvu tõttu, kuna Lätis on tõstetud pensioni miinimummäära ja toetust vajavate leibkondade toetuseks vajaliku miinimumsissetuleku taset. Samuti mängisid olulist rolli koroonapandeemia ajal jagatud toetused. Läti statistikaameti hinnangul oleks riigis vaesusriskis inimeste osakaal 40,7 protsenti kui riigis poleks sotsiaaltoetusi. ### Response: Lätis oli eelmisel aastal vaesusriskis viiendik elanikkonnast

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Esikolmikusse mahtus ka ka animakomöödia "Saabastega kass: Viimane soov" ("Puss in Boots: The Last Wish"), mis kogus avapäevadega 11 012 külastust ning biograafiline draama "I Wanna Dance with Somebody", mis kogus sama ajaga 2202 külastust. Edetabelisse jõudsid veel Ilmar Raagi kogupere seiklusfilm "Erik Kivisüda", mis kogus 1184 külastust (kokku 18 889 külastust), hinnatud sarja "Succession" lavastaja Mark Mylodi "Menüü" ("The Menu"), mis kogus 684 külastust (kokku 12 045 külastust), animaseiklus "Veider maailm" ("Strange World"), mis kogus 382 külastust (kokku 11 196 külastust) ja märulikomöödia "Jõulumadin" ("Violent Night"), mis kogus 266 külastust (kokku 5481 külastust).

"Avatar: vee olemus" on kogunud ligi 69 000 külastust

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Esikolmikusse mahtus ka ka animakomöödia "Saabastega kass: Viimane soov" ("Puss in Boots: The Last Wish"), mis kogus avapäevadega 11 012 külastust ning biograafiline draama "I Wanna Dance with Somebody", mis kogus sama ajaga 2202 külastust. Edetabelisse jõudsid veel Ilmar Raagi kogupere seiklusfilm "Erik Kivisüda", mis kogus 1184 külastust (kokku 18 889 külastust), hinnatud sarja "Succession" lavastaja Mark Mylodi "Menüü" ("The Menu"), mis kogus 684 külastust (kokku 12 045 külastust), animaseiklus "Veider maailm" ("Strange World"), mis kogus 382 külastust (kokku 11 196 külastust) ja märulikomöödia "Jõulumadin" ("Violent Night"), mis kogus 266 külastust (kokku 5481 külastust). ### Response: "Avatar: vee olemus" on kogunud ligi 69 000 külastust

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Küsimust arutati reedel, 23. detsembril täitevkomitee koosolekul, kuid otsustamine lükati 27. detsembri peale. Ka see lükati omakorda edasi veel neli päeva ning otsus peaks tehtama 31. detsembril. "RFU otsustas edasi lükata täitevkomitee hääletuse UEFA-st lahkumise ja AFC-sse ülemineku üle," seisis Venemaa riikliku uudisteagentuuri TASS-i avalduses. "Edasilükkamine on tingitud vajadusest täiendavate konsultatsioonide järele seoses Venemaa võimaliku üleminekuga AFC-sse. Hääletamine toimub 31. detsembril 2022." UEFA ja FIFA keelustasid Venemaa klubidel ja koondistel rahvusvahelistel võistlustel osalemise neli päeva pärast Ukrainasse sissetungi algust. Venemaa koondis ei saanud seetõttu osaleda ka hiljuti lõppenud jalgpalli MM-il.

Venemaa jalgpalliliit otsustas tähtsa otsuse edasi lükata

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Küsimust arutati reedel, 23. detsembril täitevkomitee koosolekul, kuid otsustamine lükati 27. detsembri peale. Ka see lükati omakorda edasi veel neli päeva ning otsus peaks tehtama 31. detsembril. "RFU otsustas edasi lükata täitevkomitee hääletuse UEFA-st lahkumise ja AFC-sse ülemineku üle," seisis Venemaa riikliku uudisteagentuuri TASS-i avalduses. "Edasilükkamine on tingitud vajadusest täiendavate konsultatsioonide järele seoses Venemaa võimaliku üleminekuga AFC-sse. Hääletamine toimub 31. detsembril 2022." UEFA ja FIFA keelustasid Venemaa klubidel ja koondistel rahvusvahelistel võistlustel osalemise neli päeva pärast Ukrainasse sissetungi algust. Venemaa koondis ei saanud seetõttu osaleda ka hiljuti lõppenud jalgpalli MM-il. ### Response: Venemaa jalgpalliliit otsustas tähtsa otsuse edasi lükata

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Bad Bunny uus jõuluhõnguline videosingel "Gato de Noche" pärineb räppari 2022. aasta albumilt "Un Verano Sin Ti". Album on nomineeritud tuleval aastal ka kolmele Grammyle. Uuel singlil kaasa tegev Ñengo Flow on Bad Bunnyga varasemaltki koostööd teinud - 2020. aastal ilmus neil ühine lugu pealkirjaga "Safaera". Samuti astusid mõlemad räpparid üles Maluma 2016. aasta loos "Un Polvo". Uue singli "Gato de Noche" produtseerisid Foreign Teck ja Smash David.

Bad Bunny avaldas uue videosingli

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Bad Bunny uus jõuluhõnguline videosingel "Gato de Noche" pärineb räppari 2022. aasta albumilt "Un Verano Sin Ti". Album on nomineeritud tuleval aastal ka kolmele Grammyle. Uuel singlil kaasa tegev Ñengo Flow on Bad Bunnyga varasemaltki koostööd teinud - 2020. aastal ilmus neil ühine lugu pealkirjaga "Safaera". Samuti astusid mõlemad räpparid üles Maluma 2016. aasta loos "Un Polvo". Uue singli "Gato de Noche" produtseerisid Foreign Teck ja Smash David. ### Response: Bad Bunny avaldas uue videosingli

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Esmaspäeval peetud MK-etapi rada Gaveres oli väga raske. Trassile jäid nii järsud tõusud, tehnilised laskumised kui ka palju mudaseid lõike. Pühade ajal olid raja äärde tulnud sajad Belgia rattafännid ning iga ring pakkus neile vaatemängulise mälestuse. Eliitmeeste võistlusel ületas lõpuks esimesena finišijoone Mathieu van der Poel ajaga 57.14, edestades Belgia valitsevat meistrit Wout van Aerti (Jumbo-Visma) 27 ja valitsevat maailmameistrit Thomas Pidcocki (Ineos Grenadiers) 54 sekundiga, kirjutab Eesti Jalgrattaliit. "Tahtsin väga võita. Eriti peale viimast võistlust Molis, kus ma ei jäänud oma sõiduga väga rahule," ütles Van der Poel finišis. "Rada oli äärmiselt tehniline ja raske, kuid raja ääres oli palju rahvast ja minu jaoks oli tegemist toreda sõiduga." Eelmisel etapil Molis oli just van Aert see, kes võidutses Mathieu van der Poeli ees. Pidcock oli seal samuti kolmas. Eliitnaiste seas sai esikoha 20-aastane Van Anrooij ajaga 47.02, teenides kolmanda MK-etapivõidu ja edestades klubikaaslasest kaasmaalast Lucinda Brandi 37 ning teist hollandlast Puck Pieterset (Alpecin-Deceuninck) 50 sekundiga. "Väga raske võistlus oli," tunnistas Van Anrooij sõidu järel. "Ma püüdsin lihtsalt sõita oma sõitu. Tundsin end tugevalt, kuid kolmandal ringil sai jõud järsku tõusudel sõites jalgadest otsa. Püüdsin seejärel kõik raskemad kohad joosta, sest see oli minu jaoks lihtsam." Eelmisel MK-etapil kukkunud maailma karika sarja üldliider Fem van Empel seekord ei startinud. Järgmine etapp peetakse 8. jaanuaril Belgias Zonhovenis.

Van der Poel edestas kodupubliku ees võistelnud van Aerti

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Esmaspäeval peetud MK-etapi rada Gaveres oli väga raske. Trassile jäid nii järsud tõusud, tehnilised laskumised kui ka palju mudaseid lõike. Pühade ajal olid raja äärde tulnud sajad Belgia rattafännid ning iga ring pakkus neile vaatemängulise mälestuse. Eliitmeeste võistlusel ületas lõpuks esimesena finišijoone Mathieu van der Poel ajaga 57.14, edestades Belgia valitsevat meistrit Wout van Aerti (Jumbo-Visma) 27 ja valitsevat maailmameistrit Thomas Pidcocki (Ineos Grenadiers) 54 sekundiga, kirjutab Eesti Jalgrattaliit. "Tahtsin väga võita. Eriti peale viimast võistlust Molis, kus ma ei jäänud oma sõiduga väga rahule," ütles Van der Poel finišis. "Rada oli äärmiselt tehniline ja raske, kuid raja ääres oli palju rahvast ja minu jaoks oli tegemist toreda sõiduga." Eelmisel etapil Molis oli just van Aert see, kes võidutses Mathieu van der Poeli ees. Pidcock oli seal samuti kolmas. Eliitnaiste seas sai esikoha 20-aastane Van Anrooij ajaga 47.02, teenides kolmanda MK-etapivõidu ja edestades klubikaaslasest kaasmaalast Lucinda Brandi 37 ning teist hollandlast Puck Pieterset (Alpecin-Deceuninck) 50 sekundiga. "Väga raske võistlus oli," tunnistas Van Anrooij sõidu järel. "Ma püüdsin lihtsalt sõita oma sõitu. Tundsin end tugevalt, kuid kolmandal ringil sai jõud järsku tõusudel sõites jalgadest otsa. Püüdsin seejärel kõik raskemad kohad joosta, sest see oli minu jaoks lihtsam." Eelmisel MK-etapil kukkunud maailma karika sarja üldliider Fem van Empel seekord ei startinud. Järgmine etapp peetakse 8. jaanuaril Belgias Zonhovenis. ### Response: Van der Poel edestas kodupubliku ees võistelnud van Aerti

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Programmi esitlenud kolonelleitnant ja EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas rõhutas, et erakond peab vajalikuks ehitada senise niinimetatud jõukohase riigikaitse asemel üles sõjalist võitu võimaldav riigikaitse. Kunnase sõnul saab EKRE programmis sisalduvad eesmärgid viia ellu laenu ja liitlaste julgeolekuabiga. "Ka NATO on meie julgeolekupoliitika tööriist ja elluviimise vahend. Meie liitlasi tuleb veenda, et Eestisse paigutataks kaugõhutõrje üksus ning NATO Balti õhuturbemissioon muutuks õhukaitsemissiooniks," ütles Kunnas. EKRE leiab, et Eesti riigi kaitsekulutused on vaja tõsta vähemalt kolme protsendini SKTst ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5 protsendini SKTst. EKRE taotleks Ameerika Ühendriikidelt eelseisvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsida sõjalist abi Euroopa suurriikidest liitlastelt. Miljardi küsimine USA-lt oli ka EKRE 2019. aasta riigikogu valimiste programmis. Kunnas: nüüd on Eestil suurem alus julgeolekuabi küsimiseks Leo Kunnas ütles ERR-ile, et kui Eesti tõstab kaitsekulud kolme protsendini SKT-st, on Eestil ka teine alus seda julgeolekuabi küsida. "Kui me ise kulutame rohkem, siis tekib meil ka moraalne õigus rohkem küsida," lausus Kunnas. "Kui Ukraina oleks saanud kümnekonna miljardi eest sõjalist abi enne sõda, siis võib-olla oleks see sõja üldse ära hoidnud. Nüüd selleks, et puhtalt järgmine aasta Ukraina riigieelarvet üleval pidada peavad lääneliitlased leidma suurusklassis sada miljardit. Siin on samasugune dilemma Ameerika Ühendriikide ees - kas panna miljard sisse praegu või pärast maksta sõjategevust kinni juba suurusklassis mitukümmend miljardit. Ameerika Ühendriigid, ma oletan, on väga huvitatud senise maailmakorra säilitamisest, kus neil on juhtiv roll," rääkis Kunnas. Eelmise nädala teisipäeval avalikustas USA kongress 2023. aasta valitsuse rahastamise seaduse, milles sisalduvas kaitse-eelarves toetab USA Balti Julgeolekuinitsiatiivi raames Eestit, Lätit ja Leedut 225 miljoni dollari suuruse julgeolekuabiga. Möödunud aastal eraldati initsiatiivi raames Balti riikidele 169 miljonit dollarit. Sõjaaja kaitsevägi 55 000 mehe peale Võitlusvõimelise kaitseväe ülesehitamiseks peab EKRE vajalikuks suurendada ajateenistuse mahtu 4500 kutsealuseni ja sõjaaja kaitseväge vähemalt 55 000 meheni, millele lisandub 40 000 meheline täiendusreserv. Samuti tahab EKRE taastada sõjaväestatud piirivalve ning hakata Kaitseliidu võitlevaid üksusi varustama kaitseväega samal tasemel. "Tahame anda reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule, et tõsta Eesti sõjalist valmisolekut," ütles Kunnas. EKRE peab oluliseks tegelda elanikkonnakaitsega, sest sõjas on põhiliseks kannatajaks tsiviilelanikkond. "Peame vajalikuks viia ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid. Tegelda tuleb ka varjendite rajamisega olemasolevatesse hoonetesse," ütles Kunnas. EKRE sõnul peab riigikaitse kõrgemaks juhiks saama peaminister selleks vajaliku võimu ja vahenditega. Praegu on riigikaitse kõrgem juht vabariigi president ning muutmine eeldaks põhiseaduse muutmist. Kunnas ütles, et põhiseaduse muutmist EKRE siiski ei taotle. Erakond annaks kaitseväele ja Kaitseliidule vajalikud luure ja vastuluureõigused riigikaitse valdkonnas. Praegu teostab Eestis vastuluuret kapo. Kunnase sõnul ei ole eesmärk tekitada uut vastuluurega tegelevat asutust, vaid see, et kaitsevägi ja Kaitseliit ise võimalikud riigireeturid enda ridadest üles leiaks. "Kui me kümnendi lõpus paneme sisse kuskil 3,2 kuni 3,3 protsenti, siis me suudame need põhilised asjad ära teha," ütles Kunnas.

EKRE esitles riigikaitseprogrammi: jalaväebrigaadidele tankikompaniid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Programmi esitlenud kolonelleitnant ja EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas rõhutas, et erakond peab vajalikuks ehitada senise niinimetatud jõukohase riigikaitse asemel üles sõjalist võitu võimaldav riigikaitse. Kunnase sõnul saab EKRE programmis sisalduvad eesmärgid viia ellu laenu ja liitlaste julgeolekuabiga. "Ka NATO on meie julgeolekupoliitika tööriist ja elluviimise vahend. Meie liitlasi tuleb veenda, et Eestisse paigutataks kaugõhutõrje üksus ning NATO Balti õhuturbemissioon muutuks õhukaitsemissiooniks," ütles Kunnas. EKRE leiab, et Eesti riigi kaitsekulutused on vaja tõsta vähemalt kolme protsendini SKTst ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5 protsendini SKTst. EKRE taotleks Ameerika Ühendriikidelt eelseisvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsida sõjalist abi Euroopa suurriikidest liitlastelt. Miljardi küsimine USA-lt oli ka EKRE 2019. aasta riigikogu valimiste programmis. Kunnas: nüüd on Eestil suurem alus julgeolekuabi küsimiseks Leo Kunnas ütles ERR-ile, et kui Eesti tõstab kaitsekulud kolme protsendini SKT-st, on Eestil ka teine alus seda julgeolekuabi küsida. "Kui me ise kulutame rohkem, siis tekib meil ka moraalne õigus rohkem küsida," lausus Kunnas. "Kui Ukraina oleks saanud kümnekonna miljardi eest sõjalist abi enne sõda, siis võib-olla oleks see sõja üldse ära hoidnud. Nüüd selleks, et puhtalt järgmine aasta Ukraina riigieelarvet üleval pidada peavad lääneliitlased leidma suurusklassis sada miljardit. Siin on samasugune dilemma Ameerika Ühendriikide ees - kas panna miljard sisse praegu või pärast maksta sõjategevust kinni juba suurusklassis mitukümmend miljardit. Ameerika Ühendriigid, ma oletan, on väga huvitatud senise maailmakorra säilitamisest, kus neil on juhtiv roll," rääkis Kunnas. Eelmise nädala teisipäeval avalikustas USA kongress 2023. aasta valitsuse rahastamise seaduse, milles sisalduvas kaitse-eelarves toetab USA Balti Julgeolekuinitsiatiivi raames Eestit, Lätit ja Leedut 225 miljoni dollari suuruse julgeolekuabiga. Möödunud aastal eraldati initsiatiivi raames Balti riikidele 169 miljonit dollarit. Sõjaaja kaitsevägi 55 000 mehe peale Võitlusvõimelise kaitseväe ülesehitamiseks peab EKRE vajalikuks suurendada ajateenistuse mahtu 4500 kutsealuseni ja sõjaaja kaitseväge vähemalt 55 000 meheni, millele lisandub 40 000 meheline täiendusreserv. Samuti tahab EKRE taastada sõjaväestatud piirivalve ning hakata Kaitseliidu võitlevaid üksusi varustama kaitseväega samal tasemel. "Tahame anda reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule, et tõsta Eesti sõjalist valmisolekut," ütles Kunnas. EKRE peab oluliseks tegelda elanikkonnakaitsega, sest sõjas on põhiliseks kannatajaks tsiviilelanikkond. "Peame vajalikuks viia ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid. Tegelda tuleb ka varjendite rajamisega olemasolevatesse hoonetesse," ütles Kunnas. EKRE sõnul peab riigikaitse kõrgemaks juhiks saama peaminister selleks vajaliku võimu ja vahenditega. Praegu on riigikaitse kõrgem juht vabariigi president ning muutmine eeldaks põhiseaduse muutmist. Kunnas ütles, et põhiseaduse muutmist EKRE siiski ei taotle. Erakond annaks kaitseväele ja Kaitseliidule vajalikud luure ja vastuluureõigused riigikaitse valdkonnas. Praegu teostab Eestis vastuluuret kapo. Kunnase sõnul ei ole eesmärk tekitada uut vastuluurega tegelevat asutust, vaid see, et kaitsevägi ja Kaitseliit ise võimalikud riigireeturid enda ridadest üles leiaks. "Kui me kümnendi lõpus paneme sisse kuskil 3,2 kuni 3,3 protsenti, siis me suudame need põhilised asjad ära teha," ütles Kunnas. ### Response: EKRE esitles riigikaitseprogrammi: jalaväebrigaadidele tankikompaniid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Noormeeste U-18 koondise kandidaadid: Erik Makke (Langhe Roero Basketball) Tormi Joonatan Metsla (A.S. PISTOIA BASKET 2000) Edvard Marius Herter (Spordiklubi Nord / Audentese SG) Herman Tamm (Spordiklubi Nord) Karmo Kilk (Rapla Korvpallikool) Espen Mägi (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi / Audentese SG) Meiko Lindeberg (Korvpalliklubi HITO / Audentese SG) Jorke Aav (Team Ehingen/Urspringschule e.V.) Gerrit Lehe (ProBasket Tübingen AG) Stefan Vaaks (Estudiantes Madrid Club de Baloncesto) Artur Evestus (Audentese Spordiklubi) Georg Oliver Metsaorg (Audentese Spordiklubi) Christopher Lempu (Keila Korvpallikool) Risto Soodla (S.S.D.S. MENS SANA 1871) Gert Suvi (Rae Koss / Audentese SG) Andre Paidre (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Frederik Liiva (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Renee Raiste (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Simm – Marten Saadi (Spordiklubi Nord / Audentese SG) Birk Birger Arop (Korvpalliklubi Viimsi) Neidude U-18 koondise kandidaadid: Jenny Roos (Audentese Spordiklubi/TSK / Audentese SG) Maria Vasar (Audentese SG) Mariell Friedemann (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Laura Anette Tael (TalTech/NORDAID / Audentese Spordiklubi/TSK) Anna-Liisa Vannamik (TalTech/NORDAID / Audentese Spordiklubi/Siili PK) Irina Vinogradova (TalTech BS/Altius) Majandra-Liis Pitkanen (Rapla Korvpallikool) Katri Rüüson (Rapla Korvpallikool) Liza Tashlykova (TSA Kalev) Eleriin Vaas (Audentese Spordiklubi/TSK) Rihanna Fomistjova (TalTech BS/Altius) Anna Grits (TalTech BS/Altius) Isabella Raiendik (Audentese Spordiklubi/TSK) Anna-Liisa Kristovald (Tallinna Ülikool/SK Nord) Keit Liis Kõiv (Rapla Korvpallikool) Triinu-Liisu Taal (Rapla Korvpallikool / Audentese SG) Marleen Mikiver (Audentese SG) Karolin Normak (Audentese Spordiklubi/Siili PK) Norah Marie Pae (Audentese Spordiklubi/TSK) Carmen Kriisa (TSA Kalev) Triin Kuusk (TSA Kalev) Polina Bodõlevskaja (TSA Kalev) Noormeeste U-16 koondise kandidaadid: Oliver Kullamäe (Radiopharm Ulm) Marten Alles (Spordiklubi Nord / Audentese SG) Rasmus Olop (Audentese Spordiklubi / Audentese SG) Erik Ernst Edovald (Reinar Halliku Korvpallikool) Andries Kivimägi (Reinar Halliku Korvpallikool) Karel Pärnpuu (Reinar Halliku Korvpallikool) Hendrik Metsa (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Taavi Pastik (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Luukas Pastik (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Tanel Lepp (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Martin Soodla (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Roger Hermet (Audentese Spordiklubi) Thor-Andreas Perv (Audentese Spordiklubi) Kaur-Kennerth Tomann (Audentese Spordiklubi) Holger Suurorg (Audentese Spordiklubi) Markus-Robin Avarsalu (Keila Korvpallikool) Kristo Rannaste (Korvpalliklubi Viimsi) Keiro Uuspõld (Spordiklubi Nord) Neidude U-16 koondise kandidaadid: Emma-Mia Küttis (Rapla Korvpallikool / Audentese SG) Emma Charlotte Luks (Audentese Spordiklubi/TSK / Audentese SG) Kaisu Küttis (SK Nord/Cramo / Audentese SG) Lisandra Vetesina (Rapla Korvpallikool / Audentese SG) Helena Uuehendrik (SK Nord/Cramo) Lisa Sirgi (Audentese Spordiklubi/TSK / Audentese SG) Riinu Suursaar (SK Nord/Cramo / Audentese SG) Kayla Jade Frier (Venezia Umana Reyer) Mirtel Trumsi (Audentese Spordiklubi/TSK) Anastassia Froljonok (TSA Kalev / Audentese SG) Nora-Liis Veisberg (Audentese Spordiklubi/Siili PK / Audentese SG) Lada Lesina (Audentese Spordiklubi/TSK / Audentese SG) Laura Liisa Grünmann (TalTech/NORDAID / Audentese Spordiklubi/Siili PK) Bia Aller (Rapla Korvpallikool) Kristina Yakovleva (Rapla Korvpallikool) Jessica Ristimets (Pärnu Spordikool) Marjanne Tomingas (Audentese Spordiklubi/TSK) Treenerite ja abipersonali nimekiri on kättesaadav siit.

Selgusid noortekoondiste kandidaadid Tallinnas toimuvaks turniiriks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Noormeeste U-18 koondise kandidaadid: Erik Makke (Langhe Roero Basketball) Tormi Joonatan Metsla (A.S. PISTOIA BASKET 2000) Edvard Marius Herter (Spordiklubi Nord / Audentese SG) Herman Tamm (Spordiklubi Nord) Karmo Kilk (Rapla Korvpallikool) Espen Mägi (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi / Audentese SG) Meiko Lindeberg (Korvpalliklubi HITO / Audentese SG) Jorke Aav (Team Ehingen/Urspringschule e.V.) Gerrit Lehe (ProBasket Tübingen AG) Stefan Vaaks (Estudiantes Madrid Club de Baloncesto) Artur Evestus (Audentese Spordiklubi) Georg Oliver Metsaorg (Audentese Spordiklubi) Christopher Lempu (Keila Korvpallikool) Risto Soodla (S.S.D.S. MENS SANA 1871) Gert Suvi (Rae Koss / Audentese SG) Andre Paidre (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Frederik Liiva (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Renee Raiste (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Simm – Marten Saadi (Spordiklubi Nord / Audentese SG) Birk Birger Arop (Korvpalliklubi Viimsi) Neidude U-18 koondise kandidaadid: Jenny Roos (Audentese Spordiklubi/TSK / Audentese SG) Maria Vasar (Audentese SG) Mariell Friedemann (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Laura Anette Tael (TalTech/NORDAID / Audentese Spordiklubi/TSK) Anna-Liisa Vannamik (TalTech/NORDAID / Audentese Spordiklubi/Siili PK) Irina Vinogradova (TalTech BS/Altius) Majandra-Liis Pitkanen (Rapla Korvpallikool) Katri Rüüson (Rapla Korvpallikool) Liza Tashlykova (TSA Kalev) Eleriin Vaas (Audentese Spordiklubi/TSK) Rihanna Fomistjova (TalTech BS/Altius) Anna Grits (TalTech BS/Altius) Isabella Raiendik (Audentese Spordiklubi/TSK) Anna-Liisa Kristovald (Tallinna Ülikool/SK Nord) Keit Liis Kõiv (Rapla Korvpallikool) Triinu-Liisu Taal (Rapla Korvpallikool / Audentese SG) Marleen Mikiver (Audentese SG) Karolin Normak (Audentese Spordiklubi/Siili PK) Norah Marie Pae (Audentese Spordiklubi/TSK) Carmen Kriisa (TSA Kalev) Triin Kuusk (TSA Kalev) Polina Bodõlevskaja (TSA Kalev) Noormeeste U-16 koondise kandidaadid: Oliver Kullamäe (Radiopharm Ulm) Marten Alles (Spordiklubi Nord / Audentese SG) Rasmus Olop (Audentese Spordiklubi / Audentese SG) Erik Ernst Edovald (Reinar Halliku Korvpallikool) Andries Kivimägi (Reinar Halliku Korvpallikool) Karel Pärnpuu (Reinar Halliku Korvpallikool) Hendrik Metsa (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Taavi Pastik (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Luukas Pastik (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Tanel Lepp (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Martin Soodla (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) Roger Hermet (Audentese Spordiklubi) Thor-Andreas Perv (Audentese Spordiklubi) Kaur-Kennerth Tomann (Audentese Spordiklubi) Holger Suurorg (Audentese Spordiklubi) Markus-Robin Avarsalu (Keila Korvpallikool) Kristo Rannaste (Korvpalliklubi Viimsi) Keiro Uuspõld (Spordiklubi Nord) Neidude U-16 koondise kandidaadid: Emma-Mia Küttis (Rapla Korvpallikool / Audentese SG) Emma Charlotte Luks (Audentese Spordiklubi/TSK / Audentese SG) Kaisu Küttis (SK Nord/Cramo / Audentese SG) Lisandra Vetesina (Rapla Korvpallikool / Audentese SG) Helena Uuehendrik (SK Nord/Cramo) Lisa Sirgi (Audentese Spordiklubi/TSK / Audentese SG) Riinu Suursaar (SK Nord/Cramo / Audentese SG) Kayla Jade Frier (Venezia Umana Reyer) Mirtel Trumsi (Audentese Spordiklubi/TSK) Anastassia Froljonok (TSA Kalev / Audentese SG) Nora-Liis Veisberg (Audentese Spordiklubi/Siili PK / Audentese SG) Lada Lesina (Audentese Spordiklubi/TSK / Audentese SG) Laura Liisa Grünmann (TalTech/NORDAID / Audentese Spordiklubi/Siili PK) Bia Aller (Rapla Korvpallikool) Kristina Yakovleva (Rapla Korvpallikool) Jessica Ristimets (Pärnu Spordikool) Marjanne Tomingas (Audentese Spordiklubi/TSK) Treenerite ja abipersonali nimekiri on kättesaadav siit. ### Response: Selgusid noortekoondiste kandidaadid Tallinnas toimuvaks turniiriks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Taiwani valitsus otsustas pikendada Taiwani meestele ajateenistuse pikkust tulenevalt üha kasvavast Hiina agressioonist Taiwani saare vastu. Praegu kestab ajateenistus Taiwanis neli kuus, kuid alates 2024. aastast pikeneb see aastani. Muutusest ajateenistuse pikkuses teatas Taiwani president Tsai Ing-wen teisipäeval pressikonverentsil Taipeis. Tsai kinnitas ajakirjanikele, et ajateenistuse pikendamise otsus oli väga keeruline, kuid president rõhutas, et rahu sõltub riigikaitsest ja see omakorda kõikidest Taiwani elanikest. Taiwani president lubas, et ajateenijatele makstav toetus tõstetakse Taiwani miinimumpalga lähistele. Samuti laiendatakse väljaõppe mahtu ja ulatust ning ajateenijatele õpetatakse ka Javelini tankitõrjerakettide ja droonide kasutamist. Otsusele eelnesid kaks aastat kõnelusi, kinnitas Tsai. Ameerika Ühendriikide sõjaanalüütikud on korduvalt Taipeil soovitanud pikendada ajateenistuse pikkust ettevaatusabinõuna võimaliku Hiina invasiooni tõrjumiseks. Arutelud Taiwani ajateenistuse üle tõusid eriti tugevalt esile peale Venemaa kallaletungi Ukrainale veebruaris. Taiwanis võetakse iga aasta ajateenistusse ligikaudu 80 000 noort meest. Peale ajateenistuse lõpetamist lisanduvad nad Taiwani reservvägede sekka, keda on kokku üle kahe miljoni. Taiwani tegevarmees teenid ligikaudu 180 000 sõdurit. Hiina rahvavabariigi relvajõududes teenib ligikaudu kaks miljonit sõdurit. Taipei hakkas alles 2000ndatel ajateenistuse pikkust Taiwanil lühendama ning tollaste reformide eesmärgiks oli luua ainult tegevväelastest koosnevad relvajõud. Enne seda oli ajateenistuse kestvuseks Taiwanil ligikaudu kaks aastat ning see oli Hiina kodusõja kaotamise tagajärg. Taiwanile põgenesid Hiina Vabariigi rahvuslaste üksused, kes kaotasid Hiina kodusõjas Mandri-Hiina kommunistidele. Mandri-Hiinas loodi peale Hiina kodusõda Hiina Rahvavabariik ning Peking peab tänaseni Taiwani saart enda mässuliseks provintsiks. Rahvusvaheliselt on praegu tunnustatud ja ÜRO liige Hiina Rahvavabariik ning Taiwani saarel asuv Hiina Vabariik on vaid osaliselt tunnustatud üksikute riikide poolt. Hiina praegune liider Xi Jinping on korduvalt lubanud, et Taiwan ühendatakse taas Hiinaga ning pole välistanud, et selle saavutamiseks kasutatakse sõjalist jõudu. Ülelahesuhed Hiina ja Taiwani vahel pingestusid sel suvel kui USA Esindajatekoha spiiker Nancy Pelosi külastas Taiwani saart. Sellele järgnesid mitmed Hiina diplomaatilised protestid ning ulatuslikud sõjalised õppused Taiwani saare ümber, mis Taipei võimude sõnul oli sisuliselt mereblokaad. Ameerika Ühendriigid on lubanud Taiwani saart ja selle demokraatlikku režiimi sõjaliselt kaitsta ning seda on kinnitanud ka praegune USA president Joe Biden.

Taiwan pikendab Hiina ohu tõttu ajateenistuse pikkust

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Taiwani valitsus otsustas pikendada Taiwani meestele ajateenistuse pikkust tulenevalt üha kasvavast Hiina agressioonist Taiwani saare vastu. Praegu kestab ajateenistus Taiwanis neli kuus, kuid alates 2024. aastast pikeneb see aastani. Muutusest ajateenistuse pikkuses teatas Taiwani president Tsai Ing-wen teisipäeval pressikonverentsil Taipeis. Tsai kinnitas ajakirjanikele, et ajateenistuse pikendamise otsus oli väga keeruline, kuid president rõhutas, et rahu sõltub riigikaitsest ja see omakorda kõikidest Taiwani elanikest. Taiwani president lubas, et ajateenijatele makstav toetus tõstetakse Taiwani miinimumpalga lähistele. Samuti laiendatakse väljaõppe mahtu ja ulatust ning ajateenijatele õpetatakse ka Javelini tankitõrjerakettide ja droonide kasutamist. Otsusele eelnesid kaks aastat kõnelusi, kinnitas Tsai. Ameerika Ühendriikide sõjaanalüütikud on korduvalt Taipeil soovitanud pikendada ajateenistuse pikkust ettevaatusabinõuna võimaliku Hiina invasiooni tõrjumiseks. Arutelud Taiwani ajateenistuse üle tõusid eriti tugevalt esile peale Venemaa kallaletungi Ukrainale veebruaris. Taiwanis võetakse iga aasta ajateenistusse ligikaudu 80 000 noort meest. Peale ajateenistuse lõpetamist lisanduvad nad Taiwani reservvägede sekka, keda on kokku üle kahe miljoni. Taiwani tegevarmees teenid ligikaudu 180 000 sõdurit. Hiina rahvavabariigi relvajõududes teenib ligikaudu kaks miljonit sõdurit. Taipei hakkas alles 2000ndatel ajateenistuse pikkust Taiwanil lühendama ning tollaste reformide eesmärgiks oli luua ainult tegevväelastest koosnevad relvajõud. Enne seda oli ajateenistuse kestvuseks Taiwanil ligikaudu kaks aastat ning see oli Hiina kodusõja kaotamise tagajärg. Taiwanile põgenesid Hiina Vabariigi rahvuslaste üksused, kes kaotasid Hiina kodusõjas Mandri-Hiina kommunistidele. Mandri-Hiinas loodi peale Hiina kodusõda Hiina Rahvavabariik ning Peking peab tänaseni Taiwani saart enda mässuliseks provintsiks. Rahvusvaheliselt on praegu tunnustatud ja ÜRO liige Hiina Rahvavabariik ning Taiwani saarel asuv Hiina Vabariik on vaid osaliselt tunnustatud üksikute riikide poolt. Hiina praegune liider Xi Jinping on korduvalt lubanud, et Taiwan ühendatakse taas Hiinaga ning pole välistanud, et selle saavutamiseks kasutatakse sõjalist jõudu. Ülelahesuhed Hiina ja Taiwani vahel pingestusid sel suvel kui USA Esindajatekoha spiiker Nancy Pelosi külastas Taiwani saart. Sellele järgnesid mitmed Hiina diplomaatilised protestid ning ulatuslikud sõjalised õppused Taiwani saare ümber, mis Taipei võimude sõnul oli sisuliselt mereblokaad. Ameerika Ühendriigid on lubanud Taiwani saart ja selle demokraatlikku režiimi sõjaliselt kaitsta ning seda on kinnitanud ka praegune USA president Joe Biden. ### Response: Taiwan pikendab Hiina ohu tõttu ajateenistuse pikkust

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Shiffrin hoidis esimese laskumise järel liidrikohta. Kuigi teisel laskumisel sõitis ameeriklanna välja viienda aja, edestas ta siiski kahe laskumise kokkuvõttes teiseks tulnud Petra Vlhovat 0,13 sekundiga. Shiffrin teenis oma hooaja esimese suurslaalomi võidu ja kokku hooaja neljanda võidu. Kolmanda koha pälvis itaallanna Marta Bassino (+0,31), kes jäi teisel laskumisel alla vaid Vlhovale. Esiviisikusse pääsesid veel ka prantslanna Tessa Worley (+0,48) ja itaallanna Federica Brignone (+1,25). Shiffrin hoiab MK-sarja üldarvestuses 675 punktiga liidrikohta, talle järgnevad Sofia Goggia (470 p) ja Vlhova (420 p).

MK-sarja üldliider sai suurslaalomis napi võidu

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Shiffrin hoidis esimese laskumise järel liidrikohta. Kuigi teisel laskumisel sõitis ameeriklanna välja viienda aja, edestas ta siiski kahe laskumise kokkuvõttes teiseks tulnud Petra Vlhovat 0,13 sekundiga. Shiffrin teenis oma hooaja esimese suurslaalomi võidu ja kokku hooaja neljanda võidu. Kolmanda koha pälvis itaallanna Marta Bassino (+0,31), kes jäi teisel laskumisel alla vaid Vlhovale. Esiviisikusse pääsesid veel ka prantslanna Tessa Worley (+0,48) ja itaallanna Federica Brignone (+1,25). Shiffrin hoiab MK-sarja üldarvestuses 675 punktiga liidrikohta, talle järgnevad Sofia Goggia (470 p) ja Vlhova (420 p). ### Response: MK-sarja üldliider sai suurslaalomis napi võidu

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Kui laiemalt vaadata, siis peamine põhjus on muidugi see, et pühade ajal on nõudlus väiksem – nii meil kui ka laiemalt Põhja-Euroopas ja Euroopas üldse. Nõudlus on väiksem ja seda on näha ka koormusgraafikutest – ei ole tavapäraseid teravaid tipptunde hommikul ja pealelõunal," rääkis Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Miller teisipäeval ERR-ile. Pühade tõttu väga paljud ettevõtted, mis tarbivad suurema osa toodetavast elektrist, seisavad ning seetõttu on tarbimine väiksem. Selline tarbimise vähenemine on siiski iga-aastane ning seetõttu prognoositav, märkis Miller. Ilm aitab tarbimist vähendada ja tootmist suurendada Lisaks tõi ekspert aga esile ka soodsama ilma, mistõttu on tarbitud vähem ja toodetud rohkem. "Esiteks on meil natukene soojemaks läinud, eriti võrreldes eelmise nädalaga. Aga ka statistilise keskmisega võrreldes on meil praegu siin Põhja-Euroopas kraad-poolteist soojem – see omakorda vähendab natukene nõudlust," rääkis ta. "Ja mis veel just eriti uuel nädalal juhtub, on see, et tuuleolud on tuulegeneraatoritele väga head. Tuuletootmine on mahukas, Saksamaal kardeti isegi korraks, et võib-olla jõulude ajal tulevad üldse negatiivsed hinnad, kuna tuult oli nii palju. Päris niimoodi siiski ei läinud," ütles Miller. See kõik kokku tähendab, et teisipäeval andsid NordPooli hinnaregioonis ligi poole toodangust hüdroelektrijaama ja veerandi tuulegeneraatorid. Rootsi suur tuumajaam hakkas uuesti tööle Eraldi tõi Miller välja, et Rootsis hakkas pärast remonti taas tööle suure võimsusega tuumaelektrijaam Oskarshamn 3, mis annab korraga võrku 1400 MW. "See annab baastootmise kogu aeg peale, mis tähendab seda, et madalama nõudluse juures sisuliselt ei ole gaasijaamasid peaaegu et üldse viimastel päevadel vaja läinud. See on tähendanud, et hinnad ei ole pidanud üldse nii kõrgele tõusma," rääkis ta. Lisaks tõi Miller välja, et ilmaprognoosi kohaselt peaks lähimad paar nädalat olema keskmisest soojemad, mis peaks aitama samuti elektri hinda madalal hoida. Olavi Miller Külmalaine võib elektri hinna üles viia Samas märkis Miller, et kui soojalaine läbi saab ja arvestades, et statistiliselt on jaanuar-veebruar meil kõige külmemad kuud, võib elektri hind ikkagi üles minna, kuna Olkiluoto 3 tuumajaam Soomes hakkab tööle alles märtsis. "Sisuliselt on selleks ajaks meil pakane juba möödas, mis tähendab, et Olkiluoto 3 peale sel talvel loota ei tasu. Ja see tähendab, et juhul, kui pärast soojemat ilma tuleks taas pakane, siis lähevad gaasijaamad uuesti käima, et tipukoormust ära katta. Ja siis võivad hinnad üles hüpata. Nii et selleks peab valmis olema kindlasti," rääkis Eesti Energia analüütik. Eesti jaamade remont oli nimelt pühadele pandud Rääkides Eesti põlevkivijaamadest, tõdes Miller, et lisaks taas remondis olevale Auvere jaamale vahetatakse Eesti elektrijaama 3. ja 4. plokis filtreid, mistõttu need töötavad poole võimsusega. "Kuna need plokid on väga pikka aega suure koormusega töötanud, siis oli see hea moment madalamat nõudlust ära kasutada ja see filtrite vahetus seal ära teha niimoodi, et need saaksid jaanuaris-veebruaris ilusti tööl olla, kui me ootame, et nõudlus võib üles minna," selgitas Miller. "Auvere püüame samuti jaanuaris käiku saada, et tagada töökindlust tootmises nõudluse tipuperioodil," lisas ta. "Aga laiemas plaanis, kogu regiooni mõistes on seesama Rootsi tuumajaama 1400 megavatti selline suurus, mis selgelt mõjutab turgu. Me tahame, et Auvere oma 270 megavatiga oleks turul, aga see ei ole otseselt hinnategija tipptundidel. Siis hakkavad gaasijaamad seda hinda tegema," selgitas Miller. Hind langes eelmisel nädalal 50 protsenti Eesti Energia saadetud turuülevaate kohaselt oli möödunud nädalal elektrihind Eestis keskmiselt 178,7 eurot/MWh, mis on 184,0 eurot/MWh ehk 50 protsenti vähem kui eelneval nädalal. Kõige odavam oli elekter jõululaupäeva ööl kell neli hinnaga 33,32 eurot/MWh ja kõige kallim kolmapäeva, 21. detsembri hommikul kell kaheksa, mil hind oli 304,19 eurot/MWh. NordPooli elektribörsi kolmapäevased hinnad on Eestis keskmiselt 133,81 eurot, maksimumhind on 231,99 ja miinimumhind 40,33 eurot MWh kohta.

Elektri hinna tõid alla pühad, soodne ilm ja Rootsi tuumajaam

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kui laiemalt vaadata, siis peamine põhjus on muidugi see, et pühade ajal on nõudlus väiksem – nii meil kui ka laiemalt Põhja-Euroopas ja Euroopas üldse. Nõudlus on väiksem ja seda on näha ka koormusgraafikutest – ei ole tavapäraseid teravaid tipptunde hommikul ja pealelõunal," rääkis Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Miller teisipäeval ERR-ile. Pühade tõttu väga paljud ettevõtted, mis tarbivad suurema osa toodetavast elektrist, seisavad ning seetõttu on tarbimine väiksem. Selline tarbimise vähenemine on siiski iga-aastane ning seetõttu prognoositav, märkis Miller. Ilm aitab tarbimist vähendada ja tootmist suurendada Lisaks tõi ekspert aga esile ka soodsama ilma, mistõttu on tarbitud vähem ja toodetud rohkem. "Esiteks on meil natukene soojemaks läinud, eriti võrreldes eelmise nädalaga. Aga ka statistilise keskmisega võrreldes on meil praegu siin Põhja-Euroopas kraad-poolteist soojem – see omakorda vähendab natukene nõudlust," rääkis ta. "Ja mis veel just eriti uuel nädalal juhtub, on see, et tuuleolud on tuulegeneraatoritele väga head. Tuuletootmine on mahukas, Saksamaal kardeti isegi korraks, et võib-olla jõulude ajal tulevad üldse negatiivsed hinnad, kuna tuult oli nii palju. Päris niimoodi siiski ei läinud," ütles Miller. See kõik kokku tähendab, et teisipäeval andsid NordPooli hinnaregioonis ligi poole toodangust hüdroelektrijaama ja veerandi tuulegeneraatorid. Rootsi suur tuumajaam hakkas uuesti tööle Eraldi tõi Miller välja, et Rootsis hakkas pärast remonti taas tööle suure võimsusega tuumaelektrijaam Oskarshamn 3, mis annab korraga võrku 1400 MW. "See annab baastootmise kogu aeg peale, mis tähendab seda, et madalama nõudluse juures sisuliselt ei ole gaasijaamasid peaaegu et üldse viimastel päevadel vaja läinud. See on tähendanud, et hinnad ei ole pidanud üldse nii kõrgele tõusma," rääkis ta. Lisaks tõi Miller välja, et ilmaprognoosi kohaselt peaks lähimad paar nädalat olema keskmisest soojemad, mis peaks aitama samuti elektri hinda madalal hoida. Olavi Miller Külmalaine võib elektri hinna üles viia Samas märkis Miller, et kui soojalaine läbi saab ja arvestades, et statistiliselt on jaanuar-veebruar meil kõige külmemad kuud, võib elektri hind ikkagi üles minna, kuna Olkiluoto 3 tuumajaam Soomes hakkab tööle alles märtsis. "Sisuliselt on selleks ajaks meil pakane juba möödas, mis tähendab, et Olkiluoto 3 peale sel talvel loota ei tasu. Ja see tähendab, et juhul, kui pärast soojemat ilma tuleks taas pakane, siis lähevad gaasijaamad uuesti käima, et tipukoormust ära katta. Ja siis võivad hinnad üles hüpata. Nii et selleks peab valmis olema kindlasti," rääkis Eesti Energia analüütik. Eesti jaamade remont oli nimelt pühadele pandud Rääkides Eesti põlevkivijaamadest, tõdes Miller, et lisaks taas remondis olevale Auvere jaamale vahetatakse Eesti elektrijaama 3. ja 4. plokis filtreid, mistõttu need töötavad poole võimsusega. "Kuna need plokid on väga pikka aega suure koormusega töötanud, siis oli see hea moment madalamat nõudlust ära kasutada ja see filtrite vahetus seal ära teha niimoodi, et need saaksid jaanuaris-veebruaris ilusti tööl olla, kui me ootame, et nõudlus võib üles minna," selgitas Miller. "Auvere püüame samuti jaanuaris käiku saada, et tagada töökindlust tootmises nõudluse tipuperioodil," lisas ta. "Aga laiemas plaanis, kogu regiooni mõistes on seesama Rootsi tuumajaama 1400 megavatti selline suurus, mis selgelt mõjutab turgu. Me tahame, et Auvere oma 270 megavatiga oleks turul, aga see ei ole otseselt hinnategija tipptundidel. Siis hakkavad gaasijaamad seda hinda tegema," selgitas Miller. Hind langes eelmisel nädalal 50 protsenti Eesti Energia saadetud turuülevaate kohaselt oli möödunud nädalal elektrihind Eestis keskmiselt 178,7 eurot/MWh, mis on 184,0 eurot/MWh ehk 50 protsenti vähem kui eelneval nädalal. Kõige odavam oli elekter jõululaupäeva ööl kell neli hinnaga 33,32 eurot/MWh ja kõige kallim kolmapäeva, 21. detsembri hommikul kell kaheksa, mil hind oli 304,19 eurot/MWh. NordPooli elektribörsi kolmapäevased hinnad on Eestis keskmiselt 133,81 eurot, maksimumhind on 231,99 ja miinimumhind 40,33 eurot MWh kohta. ### Response: Elektri hinna tõid alla pühad, soodne ilm ja Rootsi tuumajaam

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Eesti mäng" alustab Gaute Kivistiku juhtimisel õige pea uut telehooaega ja sel korral oodatakse salvestusele ka publikut. Televiktoriini salvestused toimuvad Tallinnas asuvas telemajas 7., 8. ja 9. jaanuaril. "Eesti mängule" oodatakse heatujulist publikut vanuses vähemalt kümme eluaastat. Vajalik on eelregistreerumine, mida saad teha SIIN.

"Eesti mäng" ootab uue hooaja salvestusele publikut

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Eesti mäng" alustab Gaute Kivistiku juhtimisel õige pea uut telehooaega ja sel korral oodatakse salvestusele ka publikut. Televiktoriini salvestused toimuvad Tallinnas asuvas telemajas 7., 8. ja 9. jaanuaril. "Eesti mängule" oodatakse heatujulist publikut vanuses vähemalt kümme eluaastat. Vajalik on eelregistreerumine, mida saad teha SIIN. ### Response: "Eesti mäng" ootab uue hooaja salvestusele publikut

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tuleval aastal esimest hooaega juuniorina võistlema hakkav Jaht vaatas varakult Belgia suunas, kuna Eesti maanteevõistluste kalender on pigem hõre. "Belgias on rattasport väga populaarne. Seal on palju tugevaid sõitjaid ja ülitihe konkurents, mis aitab arengule kindlasti kaasa," ütles Jaht EJL-le. "Augustis oli mul juba võimalus minna Belgiasse võistlema ning sõitsin seal kaks M16 kermessi, millest ühel jõudsin pjedestaalile. Kuna sealsed sõidud olid võrreldes Eesti võistlustega väga rasked, lisas see veelgi motivatsiooni leida endale mõni sealne klubi." Jaht õpib hetkel üheksandas klassis, mistõttu ei saa ta tervet kevadet Belgias veel veeta, kuigi sisemine soov on suur. Veebruaris minnakse aga ühiselt Hispaaniasse laagrisse kilomeetreid koguma. "Märtsi esimeses pooles selgub, milliseid võistluseid ma kevadel sõita saan. Arvestada tuleb ka koolikoormust. Peale lõpetamist ja Eesti meistrivõistluseid on soov minna Belgiasse juba pikemaks ajaks, et seal koos Isorexiga treenida ja võistelda." Belgia tiimi leidis Rein Taaramäe rattaklubi kasvandik olles ise aktiivne. "Treener ja isa innustasid mind CV-d laiali saatma. Kontakteerusin ligi 15 Belgia ja Prantsusmaa klubiga. Kohe tuli vastust vist ainult ühest. See oli enne seda, kui olin Belgias võistlemas käinud," kirjeldas Jaht. "Isorexilt tuli vastus, kui Belgias esikolmikusse jõudsid. Lisaks tekkisid peale seda kontaktid veel paari-kolme klubiga." Jahi sõnul on esimesed muljed Isorexist väga head, sest juba augustis paistis klubi silma kui kõige organiseeritum tiim. "Konkurents on muidugi ka klubisiseselt väga tihe, kuna juunioride vanuseklassis sõidab seal 38 juuniorit, 19 esimese aasta ja 19 teise aasta sõitjat," ütles Jaht. "Välissõitjad on peale minu veel ainult kolm. Tulemuste osas pole mul endal hetkel väga suuri ootusi. Pigem on eesmärgiks näidata ennast võimalikult heast küljes juba hooaja alguses, et saaks Isorexi eest sõita võimalikult kõrgetasemelistel võistlustel."

Mullu Riias võidutsenud Eesti noorrattur liitub Belgia meeskonnaga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tuleval aastal esimest hooaega juuniorina võistlema hakkav Jaht vaatas varakult Belgia suunas, kuna Eesti maanteevõistluste kalender on pigem hõre. "Belgias on rattasport väga populaarne. Seal on palju tugevaid sõitjaid ja ülitihe konkurents, mis aitab arengule kindlasti kaasa," ütles Jaht EJL-le. "Augustis oli mul juba võimalus minna Belgiasse võistlema ning sõitsin seal kaks M16 kermessi, millest ühel jõudsin pjedestaalile. Kuna sealsed sõidud olid võrreldes Eesti võistlustega väga rasked, lisas see veelgi motivatsiooni leida endale mõni sealne klubi." Jaht õpib hetkel üheksandas klassis, mistõttu ei saa ta tervet kevadet Belgias veel veeta, kuigi sisemine soov on suur. Veebruaris minnakse aga ühiselt Hispaaniasse laagrisse kilomeetreid koguma. "Märtsi esimeses pooles selgub, milliseid võistluseid ma kevadel sõita saan. Arvestada tuleb ka koolikoormust. Peale lõpetamist ja Eesti meistrivõistluseid on soov minna Belgiasse juba pikemaks ajaks, et seal koos Isorexiga treenida ja võistelda." Belgia tiimi leidis Rein Taaramäe rattaklubi kasvandik olles ise aktiivne. "Treener ja isa innustasid mind CV-d laiali saatma. Kontakteerusin ligi 15 Belgia ja Prantsusmaa klubiga. Kohe tuli vastust vist ainult ühest. See oli enne seda, kui olin Belgias võistlemas käinud," kirjeldas Jaht. "Isorexilt tuli vastus, kui Belgias esikolmikusse jõudsid. Lisaks tekkisid peale seda kontaktid veel paari-kolme klubiga." Jahi sõnul on esimesed muljed Isorexist väga head, sest juba augustis paistis klubi silma kui kõige organiseeritum tiim. "Konkurents on muidugi ka klubisiseselt väga tihe, kuna juunioride vanuseklassis sõidab seal 38 juuniorit, 19 esimese aasta ja 19 teise aasta sõitjat," ütles Jaht. "Välissõitjad on peale minu veel ainult kolm. Tulemuste osas pole mul endal hetkel väga suuri ootusi. Pigem on eesmärgiks näidata ennast võimalikult heast küljes juba hooaja alguses, et saaks Isorexi eest sõita võimalikult kõrgetasemelistel võistlustel." ### Response: Mullu Riias võidutsenud Eesti noorrattur liitub Belgia meeskonnaga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Ehk siis õnnetusi ja vigastatuid veidi rohkem ja hukkunuid veidi vähem. Kui nüüd aasta viimased päevad mööduvad ka ohutult ja ohvriteta, siis võib juhtuda see, et liiklusõnnetustes hukkunute arvuks jääbki 48, nii nagu see oli 2017. aastal ja sellest väiksem pole hukkunute arv päris pika aja jooksul Eestis olnud," ütles transpordiameti liiklusekspert Villu Vane teisipäeva hommikul ERR-ile. Teisipäeva ennelõunal tuli siiski teade veel ühest liikluses hukkunud inimesest. Lääne-Virumaal Varudi külas põrkasid esialgsetel andmetel kokku üksteisele vastu liikunud raskeveok ja kaubik. Vane sõnul pole aastatega liiklusõnnetuste põhjused palju muutunud. Peamisteks on ikka joove, kiiruse ületamine või ebapiisav turvavarustus. "Kui kõik autodes olijad oleksid kinnitanud turvavöö, siis näiteks eelmisel aastal oleks 13 inimest võib-olla veel elus ja lisaks juurde kiivri mitte kandmine ja jalakäijate puhul pimedal ajal helkuri mitte kandmine. Joove on ka probleem –nendegi pühade ajal võttis politsei roolist maha vist üle saja joobes juhi ja paraku hukkunutega õnnetuste puhul on joove siiski üks põhilistest riskifaktoriteks. Tuginen jälle eelmise aasta numbritele, kui meil juhtus 55 surmaga lõppenud õnnetust, neist 17 autojuht oli joobes. See on hirmuäratav," rääkis Vane. Suurema liiklussagedusega teedel juhtub rohkem liiklusõnnetusi, kuid samas tuleb raskeid liiklusõnnetusi ette ka väiksema liiklussagedusega teedel. Vane sõnul toimub 2+2 teedel vähem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. "Nad teevad liiklusõnnetuse tagajärjed kergemaks. Aga kui tee läheb libedaks, siis ühtemoodi läheb libedaks nii 1+1 kui ka 2+2 tee ja liiga kiire sõidu või hooletu liigutuse tagajärjel võib sõiduk ikka juhitavuse kaotada. 2+2 teedel on keskpiire, mistõttu kokkupõrkeid vastutulevate sõidukitega ei juhtu või need on üliharvad juhused, kus sõiduk paiskub üle piirde – seda tuleb ette, aga väga harva. Ja kokku saavad põrgata samas suunas liikuvad sõidukid ja sellise kokkupõrke tagajärjed on oluliselt kergemad kui vastusõitjaga kokkupõrke puhul," rääkis Vane. Tema sõnul ei hoia sellised teed ära kõiki liiklusõnnetusi, võib-olla vähendavad pisut liiklusõnnetuste arvu, aga kindlasti vähendavad nad liiklusõnnetuste raskusastet.

Sel aastal oli liikluses mullusest enam vigasaanuid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Ehk siis õnnetusi ja vigastatuid veidi rohkem ja hukkunuid veidi vähem. Kui nüüd aasta viimased päevad mööduvad ka ohutult ja ohvriteta, siis võib juhtuda see, et liiklusõnnetustes hukkunute arvuks jääbki 48, nii nagu see oli 2017. aastal ja sellest väiksem pole hukkunute arv päris pika aja jooksul Eestis olnud," ütles transpordiameti liiklusekspert Villu Vane teisipäeva hommikul ERR-ile. Teisipäeva ennelõunal tuli siiski teade veel ühest liikluses hukkunud inimesest. Lääne-Virumaal Varudi külas põrkasid esialgsetel andmetel kokku üksteisele vastu liikunud raskeveok ja kaubik. Vane sõnul pole aastatega liiklusõnnetuste põhjused palju muutunud. Peamisteks on ikka joove, kiiruse ületamine või ebapiisav turvavarustus. "Kui kõik autodes olijad oleksid kinnitanud turvavöö, siis näiteks eelmisel aastal oleks 13 inimest võib-olla veel elus ja lisaks juurde kiivri mitte kandmine ja jalakäijate puhul pimedal ajal helkuri mitte kandmine. Joove on ka probleem –nendegi pühade ajal võttis politsei roolist maha vist üle saja joobes juhi ja paraku hukkunutega õnnetuste puhul on joove siiski üks põhilistest riskifaktoriteks. Tuginen jälle eelmise aasta numbritele, kui meil juhtus 55 surmaga lõppenud õnnetust, neist 17 autojuht oli joobes. See on hirmuäratav," rääkis Vane. Suurema liiklussagedusega teedel juhtub rohkem liiklusõnnetusi, kuid samas tuleb raskeid liiklusõnnetusi ette ka väiksema liiklussagedusega teedel. Vane sõnul toimub 2+2 teedel vähem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. "Nad teevad liiklusõnnetuse tagajärjed kergemaks. Aga kui tee läheb libedaks, siis ühtemoodi läheb libedaks nii 1+1 kui ka 2+2 tee ja liiga kiire sõidu või hooletu liigutuse tagajärjel võib sõiduk ikka juhitavuse kaotada. 2+2 teedel on keskpiire, mistõttu kokkupõrkeid vastutulevate sõidukitega ei juhtu või need on üliharvad juhused, kus sõiduk paiskub üle piirde – seda tuleb ette, aga väga harva. Ja kokku saavad põrgata samas suunas liikuvad sõidukid ja sellise kokkupõrke tagajärjed on oluliselt kergemad kui vastusõitjaga kokkupõrke puhul," rääkis Vane. Tema sõnul ei hoia sellised teed ära kõiki liiklusõnnetusi, võib-olla vähendavad pisut liiklusõnnetuste arvu, aga kindlasti vähendavad nad liiklusõnnetuste raskusastet. ### Response: Sel aastal oli liikluses mullusest enam vigasaanuid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Aastahitt 2022 kümne parima loo sekka on jõudnud 5miinust (kahe looga), Andrei Zevakin (feat An-Marlen), Karl-Erik Taukar, Merilin Mälk (feat Säm), Nublu, Púr Múdd ja Grete Paia, Shanon, Stefan ning Villemdrillem koos Elina Borniga. Võitja selgub rahvahääletuse tulemusena - hääletuslehel www.aastahitt.ee saab oma lemmikut toetada kuni 29. detsembri keskpäevani, otseülekande ajal jätkub hääletamine telefoni teel. Aastahiti suurel lõppkontserdil astuvad publiku ette esikümnesse jõudnud artistid ja mitmed sel aastal silma paistnud muusikud, teiste seas Noep, Lexsoul Dancemachine, Svndra, Kitty Florentine ning õhtujuhid Kristel Aaslaid ja Gameboy Tetris. Peo meeleolusid vahendavad kontsertpaigast Bert Järvet ja Margus Kamlat. Otseülekanne algab Raadio 2-s ja ETV-s 29. detsembril kell 18.45. TOP 40 edetabelisse jõudnud lugusid esitleb Raadio 2 sama päeva maratonsaates algusega kell 12 päeval, saadet juhivad Marta Püssa ja Pille-Riin Karro. Aastalõpu suurim muusikapidu avab uksed ka pileti ostnud külalistele.

Neljapäeval selgub suurel lõppkontserdil Aastahiti võitja

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Aastahitt 2022 kümne parima loo sekka on jõudnud 5miinust (kahe looga), Andrei Zevakin (feat An-Marlen), Karl-Erik Taukar, Merilin Mälk (feat Säm), Nublu, Púr Múdd ja Grete Paia, Shanon, Stefan ning Villemdrillem koos Elina Borniga. Võitja selgub rahvahääletuse tulemusena - hääletuslehel www.aastahitt.ee saab oma lemmikut toetada kuni 29. detsembri keskpäevani, otseülekande ajal jätkub hääletamine telefoni teel. Aastahiti suurel lõppkontserdil astuvad publiku ette esikümnesse jõudnud artistid ja mitmed sel aastal silma paistnud muusikud, teiste seas Noep, Lexsoul Dancemachine, Svndra, Kitty Florentine ning õhtujuhid Kristel Aaslaid ja Gameboy Tetris. Peo meeleolusid vahendavad kontsertpaigast Bert Järvet ja Margus Kamlat. Otseülekanne algab Raadio 2-s ja ETV-s 29. detsembril kell 18.45. TOP 40 edetabelisse jõudnud lugusid esitleb Raadio 2 sama päeva maratonsaates algusega kell 12 päeval, saadet juhivad Marta Püssa ja Pille-Riin Karro. Aastalõpu suurim muusikapidu avab uksed ka pileti ostnud külalistele. ### Response: Neljapäeval selgub suurel lõppkontserdil Aastahiti võitja

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kaisa Triin Arike siirdub Florasse JK Tallinna Kalevist, kus ta sai eelmisel hooajal ühe põhimängijana kirja 28 mängu ja 2298 mänguminutit. Erinevate vanuseklasside noortekoondisi on ta esindanud 16. korral. "Kui ma sain teada, et olen Florasse tulemas, olin ma väga rõõmus, et saan Eesti tippmängijate kõrval areneda ja nendega koos treenida ning mängida," rääkis Arike Flora kodulehele. Egle-Eliise Kurg mängis möödunud hooajal JK Tabasalu eest 42 mängus, teenis 2765 mänguminutit ning lõi 13 väravat. Noortekoondiste eest on tal tänaseks kirjas 16 mängu. "Olin õnnelik, et mind märgati ja pakuti võimalust liituda valitseva Eesti meistriga. Samas olin kurb, sest see tähendas lahkumist Tabasalust, kus mängisin eelmised kaks aastat ja kus oli väga tore. " Flora peatreeneri Aleksandra Ševoldajeva sõnul on Arike ja Kurg väärt täiendused. "Mängude arv on uuel aastal kasvamas ja oluline on see, et võistkond tervikuna oleks nii pikaks hooajaks valmis. Egle puhul on tegu väga liikuva ja mitmekülgse mängijaga, kes võib väljakul täita mitmeid rolle ning suudab head kvaliteeti näidata ka rahvusvahelisel tasemel. Kaisa on vasakujalgne kaitsemängija, kellel on palju tugevusi just palliga mängus. Mul on äärmiselt hea meel neid naiskonnas näha, kuna tean, et nad on võimelised siin keskkonnas tegema just vajalikke järgmisi samme oma arengus."

Flora naiskonnaga liitusid Kalevi ja Tabasalu põhimängijad

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kaisa Triin Arike siirdub Florasse JK Tallinna Kalevist, kus ta sai eelmisel hooajal ühe põhimängijana kirja 28 mängu ja 2298 mänguminutit. Erinevate vanuseklasside noortekoondisi on ta esindanud 16. korral. "Kui ma sain teada, et olen Florasse tulemas, olin ma väga rõõmus, et saan Eesti tippmängijate kõrval areneda ja nendega koos treenida ning mängida," rääkis Arike Flora kodulehele. Egle-Eliise Kurg mängis möödunud hooajal JK Tabasalu eest 42 mängus, teenis 2765 mänguminutit ning lõi 13 väravat. Noortekoondiste eest on tal tänaseks kirjas 16 mängu. "Olin õnnelik, et mind märgati ja pakuti võimalust liituda valitseva Eesti meistriga. Samas olin kurb, sest see tähendas lahkumist Tabasalust, kus mängisin eelmised kaks aastat ja kus oli väga tore. " Flora peatreeneri Aleksandra Ševoldajeva sõnul on Arike ja Kurg väärt täiendused. "Mängude arv on uuel aastal kasvamas ja oluline on see, et võistkond tervikuna oleks nii pikaks hooajaks valmis. Egle puhul on tegu väga liikuva ja mitmekülgse mängijaga, kes võib väljakul täita mitmeid rolle ning suudab head kvaliteeti näidata ka rahvusvahelisel tasemel. Kaisa on vasakujalgne kaitsemängija, kellel on palju tugevusi just palliga mängus. Mul on äärmiselt hea meel neid naiskonnas näha, kuna tean, et nad on võimelised siin keskkonnas tegema just vajalikke järgmisi samme oma arengus." ### Response: Flora naiskonnaga liitusid Kalevi ja Tabasalu põhimängijad

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Sünopsis: Ühel päeval, kui juba hommikust peale hakkab kõik viltu vedama, Felix sureb. Oma suureks õnneks leiab ta end paradiisist, kus pole muredele kohta. Naudi ainult igavest rahutunnet, istu pilveserval ja suhtle teiste surnutega. Kui see kõik ei tunduks ainult ängistavalt võlts. Õnneks ei ole paradiis tee lõpp, vaid ootesaal neile, kes pole surmajärgselt veel valmis edasi liikuma. Felix on. Nõnda ta siis sukeldubki virtuaalmaailmadesse. Igaühes neis ootavad ees surnust elluäratatud inimesed ehk neurikud ning neid valitsevad tehisintellektid. Kulisside taha ei tasu vaadata – ka kõige ilusama lavaseade taga on eraldi maailm oma reeglite, süsteemide ning ka ajalooga. Milleks aga luua surnud inimestele tehismaailmu? Raamatu kaanepildi ja 15 mustvalge illustratsiooni autor on kunstnik Liis Roden. Joel Jans on Eesti kirjanike liidu liige, Eesti ulmeühingu juhatuse liige, üle-eestilise kolmepäevase ulmefestivali Estcon kaaskorraldaja ja üks ulmeajakirja Reaktor asutajatest. Ta on võitnud seitse ulmeühingu auhinda Stalker ja sai 2019. aastal Eesti kirjanike liidu romaanivõistlusel II koha.

Ilmus Joel Jansi ulmeromaan "Ajudraiver"

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Sünopsis: Ühel päeval, kui juba hommikust peale hakkab kõik viltu vedama, Felix sureb. Oma suureks õnneks leiab ta end paradiisist, kus pole muredele kohta. Naudi ainult igavest rahutunnet, istu pilveserval ja suhtle teiste surnutega. Kui see kõik ei tunduks ainult ängistavalt võlts. Õnneks ei ole paradiis tee lõpp, vaid ootesaal neile, kes pole surmajärgselt veel valmis edasi liikuma. Felix on. Nõnda ta siis sukeldubki virtuaalmaailmadesse. Igaühes neis ootavad ees surnust elluäratatud inimesed ehk neurikud ning neid valitsevad tehisintellektid. Kulisside taha ei tasu vaadata – ka kõige ilusama lavaseade taga on eraldi maailm oma reeglite, süsteemide ning ka ajalooga. Milleks aga luua surnud inimestele tehismaailmu? Raamatu kaanepildi ja 15 mustvalge illustratsiooni autor on kunstnik Liis Roden. Joel Jans on Eesti kirjanike liidu liige, Eesti ulmeühingu juhatuse liige, üle-eestilise kolmepäevase ulmefestivali Estcon kaaskorraldaja ja üks ulmeajakirja Reaktor asutajatest. Ta on võitnud seitse ulmeühingu auhinda Stalker ja sai 2019. aastal Eesti kirjanike liidu romaanivõistlusel II koha. ### Response: Ilmus Joel Jansi ulmeromaan "Ajudraiver"

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Keskkonnaministrina olen kohtunud keskkonnaorganisatsioonidega, käinud Eesti metsades ja külastanud suuri puidutööstusettevõtteid. Metsaarutelus on alati olnud palju seisukohti ning emotsiooni. Etteheiteid ei saa teha ühelegi osapoolele, sest kõik on tegutsenud oma võimaluste piires ning oma seisukohti ja huvisid kaitstes. Samal ajal ei pea looduskaitse ja majandus vastanduma: võiksime näha ka metsa hoidmises ning elurikkuses majanduslikku ja ühiskondlikku väärtust. Meie elu sõltub otseselt metsast. Ühe jaoks on see elukoht ja kodumaja ümbrus, teisele töökoht ja sissetulek, paljudele ka koht, kus käia jalutamas ning seeni-marju korjamas. Üle poole Eestist (51,3 protsenti) on kaetud metsamaaga, mis on kodu vähemalt 20 000 erinevale liigile. Aga mets on oluline ka inimese elu igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Tänu puidule saame ehitada maju, need soojaks kütta ja mööbliga sisustada. Metsade käekäik mõjutab meie planeedi kliimat ja sellega meie kõigi tulevikku. Mets on ise järjest vastuvõtlikum kliimamuutuste mõjudele ning ka sellega peame üha rohkem arvestama. Oleme pikalt otsinud tasakaalu metsade kaitse ja majandusliku kasutuse vahel, kuid tegelikult peaksime tegema selgeks need piirid, mille ületamisel ei suuda metsad enam tagada meie kõigi jaoks elutähtsaid looduse hüvesid. Pool Eesti metsast kuulub eraomanikele ja teine pool riigile ja kokku raiutakse aastas suurusjärgus kümme miljonit kuupmeetrit puitu. Keskkonnaagentuuri andmetel kulub peaaegu pool (4,6 mln) Eestis raiutud puidust energia tarbimiseks kohapeal ja sellele lisaks viiakse olulistes kogustes energiapuitu ka riigist välja (2,5 mln). Kuna suurt osa Eesti linnadest ja asulatest köetakse hakkepuiduga, puudutab metsandus otseselt meie inimeste turvatunnet. Pole küsimustki, et puit on tähtis meie igapäevaelus, meie toimetulekus ja elukvaliteedis. Teisalt ei seisne Eesti metsades peituv rikkus ainult sealt saadavas puidus, vaid ka elurikkuses. Isegi vananevat metsa ei saa vaadata kui "raisku lastud" tulu. Seda tuleb näha osana eluringist, kus leiavad elupaiga liigid – näiteks rähnid, kakud –, kelle jaoks noored metsad ei sobi. Peame hoolikalt jälgima, kuidas meie tegevus habrast metsaelustikku mõjutab, sest väiksematelgi kõrvalekalletel võivad olla tõsised ökoloogilised ja majanduslikud tagajärjed. Kas meil on võimalik kaitsta loodust ning samal ajal rahuldada inimkonna majanduslikud vajadused? "Praegu ekspordime puitu kui toormaterjali olulises mahus Eestist välja, sellele olulist lisandväärtust andmata." Jah, on. Selle eeldus on mõttelaadi muutus. Praegu on väga suur hulk Eesti metsa kaitse all, oleme selles Euroopa esirinnas. Range kaitse all on ligi 17 protsenti Eesti metsadest, erinevate piirangutega kokku ligikaudu 30 protsenti. Küsimus aga ei ole selles, kui suurt hulka suudame kaitse alla arvata, vaid see, kuidas ülejäänud osa majandame ja mida puiduga edasi teeme. Praegu ekspordime puitu kui toormaterjali olulises mahus Eestist välja, sellele olulist lisandväärtust andmata. Kuid ka majandatav mets peab arvestama elurikkusega ja kliimamuutustega. Raiemahud on viimase 14 aasta jooksul kahekordistunud kuuelt miljonilt 12 miljoni tihumeetrini. See on üks teguritest, mis peale metsade vanuselise koosseisu ja metsamaa pindala kasvu peatumise on tinginud majandusmetsade tagavara vähenemise, CO2 sidumise vähenemise ja on suurenenud oht liikide väljasuremiseks. Meie eesmärk peab olema metsi majandada nii, et säiliks elurikkus, metsad leevendaksid kliimamuutusi ning metsast saadud puit tooks ühiskonnale maksimaalset kasu. Üks võimalus on toetada puidule kõrgema lisandväärtuse andmist. Näite saame tuua mööblitööstusest, kus suhteliselt vähese puiduvajadusega saab aastaringselt tööd palju inimesi. Samal ajal on puidus olev süsinik pikemaks ajaks seotud edasi mööblitoodangusse. Tulevikku vaadates on meil võimalus näha metsa "puidulao" asemel "süsinikulaona". Suurema osa Euroopa riikidega võrreldes on Eesti küllaltki metsarikas ning see on meie suurim eelis. Ajal, mil maailm on kimpus süsiniku sidumisega ning inimtegevuse süsinikujalajälje vähendamisega, kannavad meie raiumata metsad uut majanduslikku väärtust. Mida targemalt ja läbimõeldumalt majandame oma metsi praegu, seda edukamalt saavad järgmised põlvkonnad praeguste otsuste vilju lõigata tulevikus.

Madis Kallas: mets on palju enamat kui puit

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Keskkonnaministrina olen kohtunud keskkonnaorganisatsioonidega, käinud Eesti metsades ja külastanud suuri puidutööstusettevõtteid. Metsaarutelus on alati olnud palju seisukohti ning emotsiooni. Etteheiteid ei saa teha ühelegi osapoolele, sest kõik on tegutsenud oma võimaluste piires ning oma seisukohti ja huvisid kaitstes. Samal ajal ei pea looduskaitse ja majandus vastanduma: võiksime näha ka metsa hoidmises ning elurikkuses majanduslikku ja ühiskondlikku väärtust. Meie elu sõltub otseselt metsast. Ühe jaoks on see elukoht ja kodumaja ümbrus, teisele töökoht ja sissetulek, paljudele ka koht, kus käia jalutamas ning seeni-marju korjamas. Üle poole Eestist (51,3 protsenti) on kaetud metsamaaga, mis on kodu vähemalt 20 000 erinevale liigile. Aga mets on oluline ka inimese elu igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Tänu puidule saame ehitada maju, need soojaks kütta ja mööbliga sisustada. Metsade käekäik mõjutab meie planeedi kliimat ja sellega meie kõigi tulevikku. Mets on ise järjest vastuvõtlikum kliimamuutuste mõjudele ning ka sellega peame üha rohkem arvestama. Oleme pikalt otsinud tasakaalu metsade kaitse ja majandusliku kasutuse vahel, kuid tegelikult peaksime tegema selgeks need piirid, mille ületamisel ei suuda metsad enam tagada meie kõigi jaoks elutähtsaid looduse hüvesid. Pool Eesti metsast kuulub eraomanikele ja teine pool riigile ja kokku raiutakse aastas suurusjärgus kümme miljonit kuupmeetrit puitu. Keskkonnaagentuuri andmetel kulub peaaegu pool (4,6 mln) Eestis raiutud puidust energia tarbimiseks kohapeal ja sellele lisaks viiakse olulistes kogustes energiapuitu ka riigist välja (2,5 mln). Kuna suurt osa Eesti linnadest ja asulatest köetakse hakkepuiduga, puudutab metsandus otseselt meie inimeste turvatunnet. Pole küsimustki, et puit on tähtis meie igapäevaelus, meie toimetulekus ja elukvaliteedis. Teisalt ei seisne Eesti metsades peituv rikkus ainult sealt saadavas puidus, vaid ka elurikkuses. Isegi vananevat metsa ei saa vaadata kui "raisku lastud" tulu. Seda tuleb näha osana eluringist, kus leiavad elupaiga liigid – näiteks rähnid, kakud –, kelle jaoks noored metsad ei sobi. Peame hoolikalt jälgima, kuidas meie tegevus habrast metsaelustikku mõjutab, sest väiksematelgi kõrvalekalletel võivad olla tõsised ökoloogilised ja majanduslikud tagajärjed. Kas meil on võimalik kaitsta loodust ning samal ajal rahuldada inimkonna majanduslikud vajadused? "Praegu ekspordime puitu kui toormaterjali olulises mahus Eestist välja, sellele olulist lisandväärtust andmata." Jah, on. Selle eeldus on mõttelaadi muutus. Praegu on väga suur hulk Eesti metsa kaitse all, oleme selles Euroopa esirinnas. Range kaitse all on ligi 17 protsenti Eesti metsadest, erinevate piirangutega kokku ligikaudu 30 protsenti. Küsimus aga ei ole selles, kui suurt hulka suudame kaitse alla arvata, vaid see, kuidas ülejäänud osa majandame ja mida puiduga edasi teeme. Praegu ekspordime puitu kui toormaterjali olulises mahus Eestist välja, sellele olulist lisandväärtust andmata. Kuid ka majandatav mets peab arvestama elurikkusega ja kliimamuutustega. Raiemahud on viimase 14 aasta jooksul kahekordistunud kuuelt miljonilt 12 miljoni tihumeetrini. See on üks teguritest, mis peale metsade vanuselise koosseisu ja metsamaa pindala kasvu peatumise on tinginud majandusmetsade tagavara vähenemise, CO2 sidumise vähenemise ja on suurenenud oht liikide väljasuremiseks. Meie eesmärk peab olema metsi majandada nii, et säiliks elurikkus, metsad leevendaksid kliimamuutusi ning metsast saadud puit tooks ühiskonnale maksimaalset kasu. Üks võimalus on toetada puidule kõrgema lisandväärtuse andmist. Näite saame tuua mööblitööstusest, kus suhteliselt vähese puiduvajadusega saab aastaringselt tööd palju inimesi. Samal ajal on puidus olev süsinik pikemaks ajaks seotud edasi mööblitoodangusse. Tulevikku vaadates on meil võimalus näha metsa "puidulao" asemel "süsinikulaona". Suurema osa Euroopa riikidega võrreldes on Eesti küllaltki metsarikas ning see on meie suurim eelis. Ajal, mil maailm on kimpus süsiniku sidumisega ning inimtegevuse süsinikujalajälje vähendamisega, kannavad meie raiumata metsad uut majanduslikku väärtust. Mida targemalt ja läbimõeldumalt majandame oma metsi praegu, seda edukamalt saavad järgmised põlvkonnad praeguste otsuste vilju lõigata tulevikus. ### Response: Madis Kallas: mets on palju enamat kui puit

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Chargersi eest skooris kaks touchdown 'i jooksja Austin Ekeler ja veel kuus punkti tõi lööja Cameron Dicker. Külalismeeskond kirjutas tabelisse kuue kaotuse kõrvale üheksanda võidu ning kindlustas endale esimest korda pärast 2018. aastat play-off 'i koha. Aastatel 2017 kuni 2019 Margus Hundi tööandjaks olnud Colts (4-10-1) jääb teist hooaega järjest play-off 'idest eemale. Veebruaris Super Bowli võitnud Los Angeles Rams (5-10) sai pühapäeval ülikindla 51:14 võidu Denver Broncosi (4-11) üle. Suurte ootustega hooajale vastu läinud Broncos vallandas pärast mängu esimest aastat ametis olnud peatreeneri Nathaniel Hacketti, kellest sai alles viies peatreener NFL-i ajaloos, kes on ametist vabastatud oma debüüthooaja jooksul. Lisaks Broncosile on hooaja siseselt peatreenerit vahetanud ka eelmainitud Colts ja Carolina Panthers. NFL-i tavahooaja lõpuni jääb veel kaks mängunädalat, play-off koha on nüüdseks kindlustanud Buffalo Bills, Kansas City Chiefs, Cincinnati Bengals, Baltimore Ravens, Los Angeles Chargers (kõik AFC konverentsis - toim) ning Philadelphia Eagles, Minnesota Vikings, San Francisco 49ers ja Dallas Cowboys (kõik NFC konverentsis - toim). Play-off' i pääsevad mõlema konverentsi seitse paremat meeskonda. Tulemused: New York Jets - Jacksonville Jaguars 3:19 Baltimore Ravens - Atlanta Falcons 17:9 Carolina Panthers - Detroit Lions 37:23 Chicago Bears - Buffalo Bills 13:35 Cleveland Browns - New Orleans Saints 10:17 Kansas City Chiefs - Seattle Seahawks 24:10 Minnesota Vikings - New York Giants 27:24 New England Patriots - Cincinnati Bengals 18:22 Tennessee Titans - Houston Texans 14:19 San Franciso 49ers - Washington Commanders 37:20 Dallas Cowboys - Philadelphia Eagles 40:34 Pittsburgh Steelers - Las Vegas Raiders 13:10 Miami Dolphins - Green Bay Packers 20:26 Los Angeles Rams - Denver Broncos 51:14 Arizona Cardinals - Tampa Bay Buccaneers 16:19 Indianapolis Colts - Los Angeles Chargers 3:20

Hundi endine koduklubi kinkis vastastele võidu japlay-off'i koha

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Chargersi eest skooris kaks touchdown 'i jooksja Austin Ekeler ja veel kuus punkti tõi lööja Cameron Dicker. Külalismeeskond kirjutas tabelisse kuue kaotuse kõrvale üheksanda võidu ning kindlustas endale esimest korda pärast 2018. aastat play-off 'i koha. Aastatel 2017 kuni 2019 Margus Hundi tööandjaks olnud Colts (4-10-1) jääb teist hooaega järjest play-off 'idest eemale. Veebruaris Super Bowli võitnud Los Angeles Rams (5-10) sai pühapäeval ülikindla 51:14 võidu Denver Broncosi (4-11) üle. Suurte ootustega hooajale vastu läinud Broncos vallandas pärast mängu esimest aastat ametis olnud peatreeneri Nathaniel Hacketti, kellest sai alles viies peatreener NFL-i ajaloos, kes on ametist vabastatud oma debüüthooaja jooksul. Lisaks Broncosile on hooaja siseselt peatreenerit vahetanud ka eelmainitud Colts ja Carolina Panthers. NFL-i tavahooaja lõpuni jääb veel kaks mängunädalat, play-off koha on nüüdseks kindlustanud Buffalo Bills, Kansas City Chiefs, Cincinnati Bengals, Baltimore Ravens, Los Angeles Chargers (kõik AFC konverentsis - toim) ning Philadelphia Eagles, Minnesota Vikings, San Francisco 49ers ja Dallas Cowboys (kõik NFC konverentsis - toim). Play-off' i pääsevad mõlema konverentsi seitse paremat meeskonda. Tulemused: New York Jets - Jacksonville Jaguars 3:19 Baltimore Ravens - Atlanta Falcons 17:9 Carolina Panthers - Detroit Lions 37:23 Chicago Bears - Buffalo Bills 13:35 Cleveland Browns - New Orleans Saints 10:17 Kansas City Chiefs - Seattle Seahawks 24:10 Minnesota Vikings - New York Giants 27:24 New England Patriots - Cincinnati Bengals 18:22 Tennessee Titans - Houston Texans 14:19 San Franciso 49ers - Washington Commanders 37:20 Dallas Cowboys - Philadelphia Eagles 40:34 Pittsburgh Steelers - Las Vegas Raiders 13:10 Miami Dolphins - Green Bay Packers 20:26 Los Angeles Rams - Denver Broncos 51:14 Arizona Cardinals - Tampa Bay Buccaneers 16:19 Indianapolis Colts - Los Angeles Chargers 3:20 ### Response: Hundi endine koduklubi kinkis vastastele võidu japlay-off'i koha

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Muusikud sõnasid, et uus pühadesse sobiv lugu "Ilusat päeva" kirjutati valmis juba kolm aastat tagasi, aga singli kuju võttis see alles tänavu detsembris. Põder ja Tamme on muusikat koos juba pikka aega teinud - aastate eest oli neil ka koosseis, mille nimeks kujunes naljaga pooleks Hurmurid. Uue singli talvisesse muusikavideosse kaasasid muusikud Helena Kurjama ja Andreas Palli.

Peter Põder ja Karl Tamme avaldasid ühise singli

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Muusikud sõnasid, et uus pühadesse sobiv lugu "Ilusat päeva" kirjutati valmis juba kolm aastat tagasi, aga singli kuju võttis see alles tänavu detsembris. Põder ja Tamme on muusikat koos juba pikka aega teinud - aastate eest oli neil ka koosseis, mille nimeks kujunes naljaga pooleks Hurmurid. Uue singli talvisesse muusikavideosse kaasasid muusikud Helena Kurjama ja Andreas Palli. ### Response: Peter Põder ja Karl Tamme avaldasid ühise singli

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Ansip ja Paet (mõlemad Reformierakonna liikmed) hääletasid vastupidiselt oma saadikurühma Uuenev Euroopa (Renew Europe) üldisele suunale ning ei toetanud 21. novembril peetud hääletusel Katari inimõiguste olukorda kritiseeriva resolutsiooni muudatusettepanekuid, mis oleks dokumenti märksa karmimaks teinud, tõdes Le Monde. Leht tõi välja, et Paet oli ka europarlamendi Katari sõprusrühma liige. "Mulle ei sobinud jah seal mõned muudatusettepanekud just arvestades seda, et muud rahvusvahelise elu aspektid olid jäetud tähelepanuta. Ennekõike ma pean silmas selle riigi suhtumist Venemaa Ukraina-vastasesse agressiooni," ütles Paet teisipäeval ERR-ile. "Minu jaoks on see praegu kõige olulisem välispoliitiline teema Euroopa Liidu jaoks, Euroopa Parlamendi jaoks." Tema sõnul pandi resolutsioon kokku kiirustades ning selle juures jäeti arvestamata see, et Katar on olnud üks väheseid riike väljastpoolt Euroopa Liitu ja muid demokraatlikke riike Pärsia lahe piirkonnas, mis on kõigi Ukraina agressiooni puudutavate ÜRO resolutsioonide puhul hääletanud nii nagu Euroopa Liit. "Näiteks jäi selle resolutsiooni puhul see aspekt, mis minu meelest on väga oluline, üldse tähelepanuta," rõhutas Paet. Sama rääkis ERR-ile ka Ansip, kes tõi aga lisaks välja, et varem ei ole Euroopa Liit kritiseerinud jalgpalli MM-i toimumist Venemaal, ehkki see peeti pärast Krimmi annekteerimist või ka taliolümpiamängude korraldamist Pekingis ja Sotšis. "Katar on tolle piirkonna ainus riik, mis ÜRO-s hääletab samamoodi, nagu hääletavad Euroopa Liidu liikmesriigid, kui hääletuse all on suhtumine Ukrainasse ja Venemaa agressiooni Ukrainas," ütles Ansip. "Seega ma ei pea seda proportsionaalseks, et nüüd rünnatakse lausaliselt Katari ja unustatakse ära Venemaa agressioon Ukrainas, aktsepteeritakse jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist Venemaal. Täpselt samamoodi unustatakse ära inimõiguste rikkumised Hiinas ja aktsepteeritakse neid olümpiamänge. Ehk see mõjub silmakirjalikuna," lisas ta. "Ma pean seda Katari-vastast rünnakut ebaproportsionaalseks. Maailm aktsepteeris olümpiamängude korraldamist Pekingis, maailm aktsepteeris olümpiamängude korraldamist Sotšis. Pärast Venemaa-poolset Krimmi annekteerimist aktsepteeris maailm ka jalgpalli MM-i korraldamist Venemaal aastal 2018. See, mis oleks pidanud olema hukkamõist, väljendus Euroopa Liidus selles, et gaasisõltuvus Venemaa gaasist kahekordistas pärast Krimmi annekteerimist," jätkas Ansip. Karjakäitumise vastu Lisaks rõhutasid nii Ansip kui ka Paet, et ei mõista Le Monde'i positsiooni, mis eeldab sõltumatutelt parlamendiliikmetelt teatud kindlat käitumist. "Loomulikult ma mõistan ühemõtteliselt hukka igasuguse korruptsiooni. Aga ma ei pea mõistlikuks ka seda, et õhutatakse karjamentaliteeti, surutakse maha arvamusvabadust, sõnavabadust ja tahetakse, et kõik hääletaksid ühtemoodi ehk siis mõistaks absoluutselt kõik, mis Kataris on toimunud, ühemõtteliselt hukka. Ühemõtteliselt tuleb hukka mõista korruptsioon, aga tunnustada tuleb ka Kataris tehtud edusamme," ütles Ansip. "Ma ei pea kohaseks, et hirmust saada süüdistatud korruptsioonis loobuvad inimesed sõnavabadusest, loobuvad asju ja olukordi objektiivselt hindamast, lähevad kaasa karjamentaliteediga – ma pean seda silmakirjalikuks ja ebaproportsionaalseks. Kui Euroopa Liidule sobis jalgpalli MM-i korraldamine Venemaalt pärast Krimmi annekteerimist, siis nüüd kritiseerida ühemõtteliselt Katari minu meelest ei ole proportsionaalne," lisas Ansip. Paet ütles, et on juba iseenesest kummaline, kui mõni ajaleht leiab, et europarlamendi saadikud oleksid pidanud hääletama teistmoodi. "Neid inimesi, kes seal mingite muudatuste poolt ei hääletanud, oli väga palju. Nii et Le Monde'i poolt ainult paar nime välja tuua on tegelikult ikkagi väga suvaline ja lisaks ka ebaprofessionaalne, sest minuga nad ei ole ühendust võtnudki, et küsida minu kommentaari, kui neile tundub, et nende ajaleht peab vajalikuks kuidagi teistmoodi hääletada," rääkis Paet. Paet ja Ansip eitasid Katari-poolset mõjutamist Mõlemad saadikud kinnitasid, et Katar ei ole kuidagi mõjutanud neid oma seisukohtade kujundamisel. "Kõigepealt juba selline küsimus on minu meelest pehmelt öeldes kohatu. Lühike vastus on, et ei ole," ütles Paet vastuseks küsimusele, kas ta on Katarilt mingisugust tasu saanud. "Ei ole mind keegi mõjutanud – ei Katar, Maroko, Kuveit ega Bahrein, nagu viimasel ajal ajakirjanduses peavad vajalikuks rõhutada väga palju poliitikud, kes ei ole mitte kuidagimoodi mõjutatud nende riikide poolt, aga ometi väljendavad teatud sümpaatiat nende riikide suhtes," rääkis Ansip. Ansipi sõnul on ta Kataris füüsiliselt viibinud ühe tunni, kui naasis peaministrina Afganistanist ja tegi vahemaandumise Dohas, kust lendas edasi Kopenhaagenisse. "Kõik need küsimused selle kohta, et mitu korda olete käinud Kataris, kes on maksnud teie lennukulud, kes on maksnud teie ööbimise eest, kas olete saanud Katarilt sularaha või ka Kuveidilt, Marokolt või Bahreinilt – kõik need on tegelikult solvavad ja kohatud. Ei, ma ei ole käinud Kataris, minu sissetulekud tulevad Euroopa Parlamendist ja minu pensionist," rõhutas Ansip. Paet: Katari sõprusrühma liikmeks olek andis infot selle regiooni kohta Vastates küsimusele, kuidas ta sattus Katari sõprusrühma, vastas Paet, et oli selle liige alates praeguse parlamendikoosseisu algusest kuni rühma laialisaatmiseni pärast Katariga seostatava korruptsiooniskandaali puhkemist. "Inimestel, kes tegelevad välispoliitikaga, on see üks väljund osaleda erinevate riikide sõprusrühmade töös konkreetse piirkonnaga tegelemisel. Ma olen näiteks ka parlamendi Indoneesia sõprusrühma esimees, Arktika sõprusrühma esimees, liige Šotimaa sõprusrühmas. Olin liige selles Katari sõprusrühmas, mis on praeguseks laiali läinud ja veel mitmetes. Nii et selles mõttes see on olnud lihtsalt osa välispoliitikaga tegelemisest. Vaadates arenguid näiteks Pärsia lahe piirkonnas, siis see oli üks osa sellest, kust võis saada täiendavat informatsiooni," rääkis Paet. Euroopa Parlamenti raputab korruptsiooniskandaal, mis kannab nime Qatargate, kuna sellesse segatud inimesi kahtlustatakse Katari huvide esindamises. Belgia politsei on pidanud kinni mitu europarlamendiga seotud inimest, sealhulgas ka parlamendi asepresidendi Eva Kaili, kes pärast vahistamist oma kohalt vabastati.

Ansip ja Paet lükkasid tagasi Le Monde'i esitatud kahtlused Katari mõjudest

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Ansip ja Paet (mõlemad Reformierakonna liikmed) hääletasid vastupidiselt oma saadikurühma Uuenev Euroopa (Renew Europe) üldisele suunale ning ei toetanud 21. novembril peetud hääletusel Katari inimõiguste olukorda kritiseeriva resolutsiooni muudatusettepanekuid, mis oleks dokumenti märksa karmimaks teinud, tõdes Le Monde. Leht tõi välja, et Paet oli ka europarlamendi Katari sõprusrühma liige. "Mulle ei sobinud jah seal mõned muudatusettepanekud just arvestades seda, et muud rahvusvahelise elu aspektid olid jäetud tähelepanuta. Ennekõike ma pean silmas selle riigi suhtumist Venemaa Ukraina-vastasesse agressiooni," ütles Paet teisipäeval ERR-ile. "Minu jaoks on see praegu kõige olulisem välispoliitiline teema Euroopa Liidu jaoks, Euroopa Parlamendi jaoks." Tema sõnul pandi resolutsioon kokku kiirustades ning selle juures jäeti arvestamata see, et Katar on olnud üks väheseid riike väljastpoolt Euroopa Liitu ja muid demokraatlikke riike Pärsia lahe piirkonnas, mis on kõigi Ukraina agressiooni puudutavate ÜRO resolutsioonide puhul hääletanud nii nagu Euroopa Liit. "Näiteks jäi selle resolutsiooni puhul see aspekt, mis minu meelest on väga oluline, üldse tähelepanuta," rõhutas Paet. Sama rääkis ERR-ile ka Ansip, kes tõi aga lisaks välja, et varem ei ole Euroopa Liit kritiseerinud jalgpalli MM-i toimumist Venemaal, ehkki see peeti pärast Krimmi annekteerimist või ka taliolümpiamängude korraldamist Pekingis ja Sotšis. "Katar on tolle piirkonna ainus riik, mis ÜRO-s hääletab samamoodi, nagu hääletavad Euroopa Liidu liikmesriigid, kui hääletuse all on suhtumine Ukrainasse ja Venemaa agressiooni Ukrainas," ütles Ansip. "Seega ma ei pea seda proportsionaalseks, et nüüd rünnatakse lausaliselt Katari ja unustatakse ära Venemaa agressioon Ukrainas, aktsepteeritakse jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist Venemaal. Täpselt samamoodi unustatakse ära inimõiguste rikkumised Hiinas ja aktsepteeritakse neid olümpiamänge. Ehk see mõjub silmakirjalikuna," lisas ta. "Ma pean seda Katari-vastast rünnakut ebaproportsionaalseks. Maailm aktsepteeris olümpiamängude korraldamist Pekingis, maailm aktsepteeris olümpiamängude korraldamist Sotšis. Pärast Venemaa-poolset Krimmi annekteerimist aktsepteeris maailm ka jalgpalli MM-i korraldamist Venemaal aastal 2018. See, mis oleks pidanud olema hukkamõist, väljendus Euroopa Liidus selles, et gaasisõltuvus Venemaa gaasist kahekordistas pärast Krimmi annekteerimist," jätkas Ansip. Karjakäitumise vastu Lisaks rõhutasid nii Ansip kui ka Paet, et ei mõista Le Monde'i positsiooni, mis eeldab sõltumatutelt parlamendiliikmetelt teatud kindlat käitumist. "Loomulikult ma mõistan ühemõtteliselt hukka igasuguse korruptsiooni. Aga ma ei pea mõistlikuks ka seda, et õhutatakse karjamentaliteeti, surutakse maha arvamusvabadust, sõnavabadust ja tahetakse, et kõik hääletaksid ühtemoodi ehk siis mõistaks absoluutselt kõik, mis Kataris on toimunud, ühemõtteliselt hukka. Ühemõtteliselt tuleb hukka mõista korruptsioon, aga tunnustada tuleb ka Kataris tehtud edusamme," ütles Ansip. "Ma ei pea kohaseks, et hirmust saada süüdistatud korruptsioonis loobuvad inimesed sõnavabadusest, loobuvad asju ja olukordi objektiivselt hindamast, lähevad kaasa karjamentaliteediga – ma pean seda silmakirjalikuks ja ebaproportsionaalseks. Kui Euroopa Liidule sobis jalgpalli MM-i korraldamine Venemaalt pärast Krimmi annekteerimist, siis nüüd kritiseerida ühemõtteliselt Katari minu meelest ei ole proportsionaalne," lisas Ansip. Paet ütles, et on juba iseenesest kummaline, kui mõni ajaleht leiab, et europarlamendi saadikud oleksid pidanud hääletama teistmoodi. "Neid inimesi, kes seal mingite muudatuste poolt ei hääletanud, oli väga palju. Nii et Le Monde'i poolt ainult paar nime välja tuua on tegelikult ikkagi väga suvaline ja lisaks ka ebaprofessionaalne, sest minuga nad ei ole ühendust võtnudki, et küsida minu kommentaari, kui neile tundub, et nende ajaleht peab vajalikuks kuidagi teistmoodi hääletada," rääkis Paet. Paet ja Ansip eitasid Katari-poolset mõjutamist Mõlemad saadikud kinnitasid, et Katar ei ole kuidagi mõjutanud neid oma seisukohtade kujundamisel. "Kõigepealt juba selline küsimus on minu meelest pehmelt öeldes kohatu. Lühike vastus on, et ei ole," ütles Paet vastuseks küsimusele, kas ta on Katarilt mingisugust tasu saanud. "Ei ole mind keegi mõjutanud – ei Katar, Maroko, Kuveit ega Bahrein, nagu viimasel ajal ajakirjanduses peavad vajalikuks rõhutada väga palju poliitikud, kes ei ole mitte kuidagimoodi mõjutatud nende riikide poolt, aga ometi väljendavad teatud sümpaatiat nende riikide suhtes," rääkis Ansip. Ansipi sõnul on ta Kataris füüsiliselt viibinud ühe tunni, kui naasis peaministrina Afganistanist ja tegi vahemaandumise Dohas, kust lendas edasi Kopenhaagenisse. "Kõik need küsimused selle kohta, et mitu korda olete käinud Kataris, kes on maksnud teie lennukulud, kes on maksnud teie ööbimise eest, kas olete saanud Katarilt sularaha või ka Kuveidilt, Marokolt või Bahreinilt – kõik need on tegelikult solvavad ja kohatud. Ei, ma ei ole käinud Kataris, minu sissetulekud tulevad Euroopa Parlamendist ja minu pensionist," rõhutas Ansip. Paet: Katari sõprusrühma liikmeks olek andis infot selle regiooni kohta Vastates küsimusele, kuidas ta sattus Katari sõprusrühma, vastas Paet, et oli selle liige alates praeguse parlamendikoosseisu algusest kuni rühma laialisaatmiseni pärast Katariga seostatava korruptsiooniskandaali puhkemist. "Inimestel, kes tegelevad välispoliitikaga, on see üks väljund osaleda erinevate riikide sõprusrühmade töös konkreetse piirkonnaga tegelemisel. Ma olen näiteks ka parlamendi Indoneesia sõprusrühma esimees, Arktika sõprusrühma esimees, liige Šotimaa sõprusrühmas. Olin liige selles Katari sõprusrühmas, mis on praeguseks laiali läinud ja veel mitmetes. Nii et selles mõttes see on olnud lihtsalt osa välispoliitikaga tegelemisest. Vaadates arenguid näiteks Pärsia lahe piirkonnas, siis see oli üks osa sellest, kust võis saada täiendavat informatsiooni," rääkis Paet. Euroopa Parlamenti raputab korruptsiooniskandaal, mis kannab nime Qatargate, kuna sellesse segatud inimesi kahtlustatakse Katari huvide esindamises. Belgia politsei on pidanud kinni mitu europarlamendiga seotud inimest, sealhulgas ka parlamendi asepresidendi Eva Kaili, kes pärast vahistamist oma kohalt vabastati. ### Response: Ansip ja Paet lükkasid tagasi Le Monde'i esitatud kahtlused Katari mõjudest

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

SPAL alustas kohtumist Pisa vastu hästi ning pisut enne poolajavile kõlamist sai tipuründaja Simone Rabbi palli ka väravasse, kuid videkohtunikud tühistasid tabamuse. Teisel poolajal läks kohtumine tunduvalt lahtisemaks ning külalised said 54. minutil ka juhtima. Pisut hiljem jäid SPAL-i mehed arvulisse vähemusse, vahendab Soccernet.ee. 11 kollast ja 30 pealelööki näinud kohtumine rohkem väravaid ei pakkunud ning Pisa sai kirja 1:0 võidu. Tunjov sekkus mängu 79. minutil. Daniele de Rossi juhendatav SPAL hoiab liigatabelis 20 punktiga 16. kohta.

Georgi Tunjov pääses SPAL-i eest platsile

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: SPAL alustas kohtumist Pisa vastu hästi ning pisut enne poolajavile kõlamist sai tipuründaja Simone Rabbi palli ka väravasse, kuid videkohtunikud tühistasid tabamuse. Teisel poolajal läks kohtumine tunduvalt lahtisemaks ning külalised said 54. minutil ka juhtima. Pisut hiljem jäid SPAL-i mehed arvulisse vähemusse, vahendab Soccernet.ee. 11 kollast ja 30 pealelööki näinud kohtumine rohkem väravaid ei pakkunud ning Pisa sai kirja 1:0 võidu. Tunjov sekkus mängu 79. minutil. Daniele de Rossi juhendatav SPAL hoiab liigatabelis 20 punktiga 16. kohta. ### Response: Georgi Tunjov pääses SPAL-i eest platsile

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Hiinast on viimase 20 aasta jooksul saanud autoosade tööstuses globaalne liider. Hiina firmade esiletõusu soodustasid Euroopa ja USA autofirmad. Lääne firmad tahtsid vähendada kulutusi ja kinnitada kanda Hiina autoturul. Asjaga kursis inimeste sõnul teevad rahvusvahelised kontsernid nüüd jõupingutusi, et vähendada oma sõltuvust Hiinas asuvatest tootjatest, vahendas Financial Times. "Logistika ulatuslik ümberkorraldamine toimub. Selle kümnendi fookuses on tarneahelad," ütles tippjuht Fordi Ted Cannis. Autotöösturid muretsevad ebakindluse pärast, mida põhjustab Hiina koroonapoliitika. "Mida kauem pandeemia venib, seda rohkem on ebakindlust," ütles Volvo tippjuht Jim Rowan. Rahvusvahelised firmad muretsevad samuti, et Hiina suhted lääneriikidega võivad halveneda veelgi. See võib aga ohustada autokontsernide äritegevust. Lääne autofirmad lahkuvad Venemaa turult, kuna Moskva alustas sõjategevust Ukrainas. "Ma arvan, et Venemaa ja Ukraina üllatasid autotööstust. USA ja Hiina suhted on keerulisemad kui varem, see on uus maailm," ütles Cannis. Mazda teatas, et viib mõned Hiinas toodetud komponentide tootmise üle Jaapanisse. "Praegu pole enam ajastu, kus kulu on peamine tegur. Praegu tuleb osade stabiilse hankimise tagamisel arvestada ka tarneahela töökindlusega," ütles Mazda tippjuht Masahiro Moro.

FT: suured autofirmad vähendavad tarnehäirete tõttu sidemeid Hiinaga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Hiinast on viimase 20 aasta jooksul saanud autoosade tööstuses globaalne liider. Hiina firmade esiletõusu soodustasid Euroopa ja USA autofirmad. Lääne firmad tahtsid vähendada kulutusi ja kinnitada kanda Hiina autoturul. Asjaga kursis inimeste sõnul teevad rahvusvahelised kontsernid nüüd jõupingutusi, et vähendada oma sõltuvust Hiinas asuvatest tootjatest, vahendas Financial Times. "Logistika ulatuslik ümberkorraldamine toimub. Selle kümnendi fookuses on tarneahelad," ütles tippjuht Fordi Ted Cannis. Autotöösturid muretsevad ebakindluse pärast, mida põhjustab Hiina koroonapoliitika. "Mida kauem pandeemia venib, seda rohkem on ebakindlust," ütles Volvo tippjuht Jim Rowan. Rahvusvahelised firmad muretsevad samuti, et Hiina suhted lääneriikidega võivad halveneda veelgi. See võib aga ohustada autokontsernide äritegevust. Lääne autofirmad lahkuvad Venemaa turult, kuna Moskva alustas sõjategevust Ukrainas. "Ma arvan, et Venemaa ja Ukraina üllatasid autotööstust. USA ja Hiina suhted on keerulisemad kui varem, see on uus maailm," ütles Cannis. Mazda teatas, et viib mõned Hiinas toodetud komponentide tootmise üle Jaapanisse. "Praegu pole enam ajastu, kus kulu on peamine tegur. Praegu tuleb osade stabiilse hankimise tagamisel arvestada ka tarneahela töökindlusega," ütles Mazda tippjuht Masahiro Moro. ### Response: FT: suured autofirmad vähendavad tarnehäirete tõttu sidemeid Hiinaga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Kliimaseadus loob õigusliku raamistiku kliimaeesmärkide täitmiseks, reguleerib riigi tegevusi valdkondade üleselt ja jaotab rohereformiga seotud kohustusi, eesmärke ja õigusi kõikidele sektoritele. Kliimaseadus annab mandaadi rohereformi eest vastutavale ministrile," seisab Reformierakonna teisipäeval avaldatud valimisprogrammi energeetika- ja keskkonnapoliitika osas. Kliimaseaduse kehtestamisele kutsus mullu septembris erakondi üles Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimees Ahti Asmann. "Ilma kokkulepitud õiguslike piirideta tähendab rohepööre selgusetut ettevõtluskeskkonda, kus pole võimalik teha pikaajalisi otsuseid ega investeeringuid," selgitas Asmann siis. Erakonnad ettepanekule sisuliselt ei reageerinud. Lisaks lubab Reformierakond pikas programmiosas paljusid rohepööret toetavaid muutusi. "Iga eelarveinvesteering peab kaasa aitama kliimaneutraalsuse saavutamisele," seisab selles. "Riigihalduse ministri asemele tuleb rohereformi minister, kelle /.../ ülesanne on koordineerida, et iga ministeerium ning nende haldusalas toimetavad asutused järgiksid kliimakriisi ajastul riiklikke strateegiaid (Eesti 2035, Fit for 55 jt), ja arvudes mõõdetavaid eesmärke." "Muudame reklaamiseadust, et takistada rohepesu. Keskkonnasõbralikke ja/või kliimaneutraalseid tooteid ja teenuseid reklaamivad ettevõtted peavad neid väärtusi teaduspõhiselt tõestama, võttes vastutuse nii tarbija kui keskkonna ees, et lõpetada rohepesu ja reklaamitrikid," teatas Reformierakond. Ka lubab Reformierakond Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetada algatusi, ettevõtmisi ja organisatsioone, kes tegelevad keskkonna- ja kliimateemadega, et "toimiks pidev koostöö kõikidel tasanditel ja huvitatud eraisikud saaksid keskkonnakaitses ja majandusmudeli ümberkorraldamises kaasa lüüa". "Viime lõpule looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt ja maksame omanikule õiglast kompensatsiooni liigirikkuse säilitamise eest. Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välistavad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks au asi," seisab programmis. Reformierakond lubab ka luua "nutikad võimalused" kaasaegse elamufondi arenguks turutõrke piirkondades. "Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi vähendamise programmi. Loome lahendused, kus ebavajalikud failid ja e-kirjad kustuvad automaatselt teatud aja järel - nii vähendame avaliku sektori CO2 jalajälge," seisab programmiosa lõpus.

Reformierakond lubab valimisprogrammis kliimaseaduse kehtestamist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kliimaseadus loob õigusliku raamistiku kliimaeesmärkide täitmiseks, reguleerib riigi tegevusi valdkondade üleselt ja jaotab rohereformiga seotud kohustusi, eesmärke ja õigusi kõikidele sektoritele. Kliimaseadus annab mandaadi rohereformi eest vastutavale ministrile," seisab Reformierakonna teisipäeval avaldatud valimisprogrammi energeetika- ja keskkonnapoliitika osas. Kliimaseaduse kehtestamisele kutsus mullu septembris erakondi üles Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimees Ahti Asmann. "Ilma kokkulepitud õiguslike piirideta tähendab rohepööre selgusetut ettevõtluskeskkonda, kus pole võimalik teha pikaajalisi otsuseid ega investeeringuid," selgitas Asmann siis. Erakonnad ettepanekule sisuliselt ei reageerinud. Lisaks lubab Reformierakond pikas programmiosas paljusid rohepööret toetavaid muutusi. "Iga eelarveinvesteering peab kaasa aitama kliimaneutraalsuse saavutamisele," seisab selles. "Riigihalduse ministri asemele tuleb rohereformi minister, kelle /.../ ülesanne on koordineerida, et iga ministeerium ning nende haldusalas toimetavad asutused järgiksid kliimakriisi ajastul riiklikke strateegiaid (Eesti 2035, Fit for 55 jt), ja arvudes mõõdetavaid eesmärke." "Muudame reklaamiseadust, et takistada rohepesu. Keskkonnasõbralikke ja/või kliimaneutraalseid tooteid ja teenuseid reklaamivad ettevõtted peavad neid väärtusi teaduspõhiselt tõestama, võttes vastutuse nii tarbija kui keskkonna ees, et lõpetada rohepesu ja reklaamitrikid," teatas Reformierakond. Ka lubab Reformierakond Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetada algatusi, ettevõtmisi ja organisatsioone, kes tegelevad keskkonna- ja kliimateemadega, et "toimiks pidev koostöö kõikidel tasanditel ja huvitatud eraisikud saaksid keskkonnakaitses ja majandusmudeli ümberkorraldamises kaasa lüüa". "Viime lõpule looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt ja maksame omanikule õiglast kompensatsiooni liigirikkuse säilitamise eest. Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välistavad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks au asi," seisab programmis. Reformierakond lubab ka luua "nutikad võimalused" kaasaegse elamufondi arenguks turutõrke piirkondades. "Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi vähendamise programmi. Loome lahendused, kus ebavajalikud failid ja e-kirjad kustuvad automaatselt teatud aja järel - nii vähendame avaliku sektori CO2 jalajälge," seisab programmiosa lõpus. ### Response: Reformierakond lubab valimisprogrammis kliimaseaduse kehtestamist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Planeedi elanikkonna juurdekasvu ja kliimamuutuse tõotab veepuuduse all kannatavate inimeste arv lähikümnendil oluliselt kasvada. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ennustuse kohaselt peab juba 2025. aastaks aasta jooksul tõsist veepuudust vähemalt korra taluma kaks kolmandikku planeedi elanikkonnast. "Maailmas on kasvav probleem puhta vee vajaduse järele. Kuigi on olemas potentsiaalsed veetöötlusmeetodid, siis need on üldiselt väga kallid nii kapitali kui ka operatsioonikulude pärast. Seetõttu tuleb neile leida potentsiaalseimaid alternatiive," selgitas vastne doktor Priit Tikker. Praegu kõrvaldatakse reovee puhastamisel reoained veest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega. Reoveest leiab sageli aga kõiksuguste tugevatoimeliste ravimite jääke. Samuti tekib potentsiaalselt ohtlikke ühendeid ka hügieenitoodete ja plastitoodete tootmisel ning kasutamisel, millest on samamoodi klassikaliste reoveepuhastusviisidega raske vabaneda. "Tihti on taolised ühendid madala biolagundatavusega, mistõttu traditsioonilistes veepuhastusmeetoditega toimub kas ainult osaline või ei toimu üldse lagundamist," nentis Tikker. Need niisama loodusesse juhtides reostavad need aga lõpuks looduslikke veekogusid ja põhjavett, mida kasutavad teiste seas ka inimesed. Uued lahendused Priit Tikker uuris oma väitekirja raames, kuidas ohtlikest ainetest paremini vabaneda. Ühe lahendusena keskendus ta impulss koroona elektrilahendusele (KIEL). Erinevalt enamikust teistest täiustatud oksüdatsiooniprotsessidest ei ole vaja lisada teisi kemikaale, vaid lagundajate tootmiseks piisab ainult elektrienergiast," märkis vastne doktor. Meetod on püüdnud varem ka teiste teaduslaborite tähelepanu. Samas on uurinud need märksa vähem sellist lahendust, kus töödeldavat lahust pritsitakse väikeste tilkadega otse nn plasma tsooni. "See on aga näidanud kõrgemat energiaefektiivsust võrreldes teiste puhastusmeetoditega," lisab Tikker. Andmeid oli tema sõnul sedavõrd vähe, et polnud isegi head aimdust, kuidas puhastada sellega reovett suuremas koguses ja seda argielus üldse rakendada. Tikker tegi kolleegidega katseid perioodilise PCD-seadmega, mis koosnes plasmareaktorist, 40-liitrisest veemahutist, vee tsirkulatsioonisüsteemist ning impulssgeneraatorist. Muu hulgas uuris ta katsete käigus, kuidas mõjutab oksüdatsiooni tõhusust gaasi ja vedeliku kokkupuutepinna ulatus happelises ja aluselises keskkonnas. Mudelsaasteainetena kasutas Tikker kolleegidega oksalaati (OXA) ehk oblikhappe soola ja mürgist fenooli. indaktiivsete radikaalipüüdurite mõju PCD protsessile uuris ta bisfenool A (BPA) ja bisfenool S (BPS) oksüdatsiooni katsetes. Neid katseid tegi ta ilma pindaktiivse aineta, lisades BPA ja BPS algselt aluselistesse vesilahustesse naatriumdodetsüülsulfaati (SDS) kui pindaaktiivset HO• -püüdurit. Töörühm uuris ka väliste oksüdeerijate mõju oksalaadi lagundamisele happelises keskkonnas. Selleks tegi see katseid, muutes oksalaadi ja oksüdeerija suhtelist sisaldust Peamine väärtus Kogutud andmed annavad aimu, kuidas on mõtet PCD oksüdatsiooni erinevatest saasteainetest vabanemiseks timmida. Samuti aitavad need Priit Tikri sõnul ehitada suuremaid seadmeid, millega oleks mõtet hakata puhastama reovett ka laborist väljaspool. Võtmerolli mängiks seejuures täiustatud oksüdatsiooniprotsessid. Nendes kasutatakse tugevatoimelisi lagundajaid ehk hüdroksüülradikaale, mida toodetakse kohapeal kemikaalidest või mõne füüsikalise protsessi, näiteks elektri abil. Tikker viitas, et viimasest pole pääsu. Hüdroksüülradikaalide eluiga jääb alla ühe millisekundi. "Erinevalt traditsioonilisest meetoditest on need lagundajad võimelised lagundama ka raskesti biolagundatavaid ühendeid. Sellegipoolest on täiustatud oksüdatsiooniprotsessid perspektiivikamad töötlemismeetodid, mida õigesti tehes on võimalik lagundada potentsiaalselt ohtlikud saasteained ohututeks süsihappegaasiks ning veeks." Loe Priit Tikkeri doktoritööd Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Tööd juhendas Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Sergei Preis, oponentideks olid Anton Yu. Nikiforov Ghenti Ülikoolist ja Petr Lukeš Tšehhi teaduste akadeemia plasmafüüsika instituudist.

Doktoritöö: ohtlikult saastatud reovett saaks puhastada senisest odavamalt

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Planeedi elanikkonna juurdekasvu ja kliimamuutuse tõotab veepuuduse all kannatavate inimeste arv lähikümnendil oluliselt kasvada. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ennustuse kohaselt peab juba 2025. aastaks aasta jooksul tõsist veepuudust vähemalt korra taluma kaks kolmandikku planeedi elanikkonnast. "Maailmas on kasvav probleem puhta vee vajaduse järele. Kuigi on olemas potentsiaalsed veetöötlusmeetodid, siis need on üldiselt väga kallid nii kapitali kui ka operatsioonikulude pärast. Seetõttu tuleb neile leida potentsiaalseimaid alternatiive," selgitas vastne doktor Priit Tikker. Praegu kõrvaldatakse reovee puhastamisel reoained veest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega. Reoveest leiab sageli aga kõiksuguste tugevatoimeliste ravimite jääke. Samuti tekib potentsiaalselt ohtlikke ühendeid ka hügieenitoodete ja plastitoodete tootmisel ning kasutamisel, millest on samamoodi klassikaliste reoveepuhastusviisidega raske vabaneda. "Tihti on taolised ühendid madala biolagundatavusega, mistõttu traditsioonilistes veepuhastusmeetoditega toimub kas ainult osaline või ei toimu üldse lagundamist," nentis Tikker. Need niisama loodusesse juhtides reostavad need aga lõpuks looduslikke veekogusid ja põhjavett, mida kasutavad teiste seas ka inimesed. Uued lahendused Priit Tikker uuris oma väitekirja raames, kuidas ohtlikest ainetest paremini vabaneda. Ühe lahendusena keskendus ta impulss koroona elektrilahendusele (KIEL). Erinevalt enamikust teistest täiustatud oksüdatsiooniprotsessidest ei ole vaja lisada teisi kemikaale, vaid lagundajate tootmiseks piisab ainult elektrienergiast," märkis vastne doktor. Meetod on püüdnud varem ka teiste teaduslaborite tähelepanu. Samas on uurinud need märksa vähem sellist lahendust, kus töödeldavat lahust pritsitakse väikeste tilkadega otse nn plasma tsooni. "See on aga näidanud kõrgemat energiaefektiivsust võrreldes teiste puhastusmeetoditega," lisab Tikker. Andmeid oli tema sõnul sedavõrd vähe, et polnud isegi head aimdust, kuidas puhastada sellega reovett suuremas koguses ja seda argielus üldse rakendada. Tikker tegi kolleegidega katseid perioodilise PCD-seadmega, mis koosnes plasmareaktorist, 40-liitrisest veemahutist, vee tsirkulatsioonisüsteemist ning impulssgeneraatorist. Muu hulgas uuris ta katsete käigus, kuidas mõjutab oksüdatsiooni tõhusust gaasi ja vedeliku kokkupuutepinna ulatus happelises ja aluselises keskkonnas. Mudelsaasteainetena kasutas Tikker kolleegidega oksalaati (OXA) ehk oblikhappe soola ja mürgist fenooli. indaktiivsete radikaalipüüdurite mõju PCD protsessile uuris ta bisfenool A (BPA) ja bisfenool S (BPS) oksüdatsiooni katsetes. Neid katseid tegi ta ilma pindaktiivse aineta, lisades BPA ja BPS algselt aluselistesse vesilahustesse naatriumdodetsüülsulfaati (SDS) kui pindaaktiivset HO• -püüdurit. Töörühm uuris ka väliste oksüdeerijate mõju oksalaadi lagundamisele happelises keskkonnas. Selleks tegi see katseid, muutes oksalaadi ja oksüdeerija suhtelist sisaldust Peamine väärtus Kogutud andmed annavad aimu, kuidas on mõtet PCD oksüdatsiooni erinevatest saasteainetest vabanemiseks timmida. Samuti aitavad need Priit Tikri sõnul ehitada suuremaid seadmeid, millega oleks mõtet hakata puhastama reovett ka laborist väljaspool. Võtmerolli mängiks seejuures täiustatud oksüdatsiooniprotsessid. Nendes kasutatakse tugevatoimelisi lagundajaid ehk hüdroksüülradikaale, mida toodetakse kohapeal kemikaalidest või mõne füüsikalise protsessi, näiteks elektri abil. Tikker viitas, et viimasest pole pääsu. Hüdroksüülradikaalide eluiga jääb alla ühe millisekundi. "Erinevalt traditsioonilisest meetoditest on need lagundajad võimelised lagundama ka raskesti biolagundatavaid ühendeid. Sellegipoolest on täiustatud oksüdatsiooniprotsessid perspektiivikamad töötlemismeetodid, mida õigesti tehes on võimalik lagundada potentsiaalselt ohtlikud saasteained ohututeks süsihappegaasiks ning veeks." Loe Priit Tikkeri doktoritööd Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Tööd juhendas Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Sergei Preis, oponentideks olid Anton Yu. Nikiforov Ghenti Ülikoolist ja Petr Lukeš Tšehhi teaduste akadeemia plasmafüüsika instituudist. ### Response: Doktoritöö: ohtlikult saastatud reovett saaks puhastada senisest odavamalt

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Külalismeeskond Kärpät asus teise kolmandiku alguses Joonas Kemppaineni ja David Rundbladi väravatest juhtima, kuid JYP vastas kahe kiire väravaga. Kolmandiku lõpus taastas Kärpati eduseisu Arttu Hyry. JYP viigistas teistkordselt viimase kolmandiku keskel, aga Kärpat viskas normaalaja viimase nelja minutiga kaks väravat ja võttis 5:3 võidu. Kolmandas viisikus alustanud Rooba sai veidi enam kui 14 minutit mänguaega ja eestlase arvele kogunes kolm pealeviset. JYP-i väravad viskasid Josh Teves, Samuel Salonen ja Juuso Puustinen. JYP hoiab liigatabelis 40 punktiga 12. kohta, viimasest play-off 'i kohast jäävad nad kolme punkti kaugusele.

Robert Rooba jäi JYP-i kaotusmängus kuivale

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Külalismeeskond Kärpät asus teise kolmandiku alguses Joonas Kemppaineni ja David Rundbladi väravatest juhtima, kuid JYP vastas kahe kiire väravaga. Kolmandiku lõpus taastas Kärpati eduseisu Arttu Hyry. JYP viigistas teistkordselt viimase kolmandiku keskel, aga Kärpat viskas normaalaja viimase nelja minutiga kaks väravat ja võttis 5:3 võidu. Kolmandas viisikus alustanud Rooba sai veidi enam kui 14 minutit mänguaega ja eestlase arvele kogunes kolm pealeviset. JYP-i väravad viskasid Josh Teves, Samuel Salonen ja Juuso Puustinen. JYP hoiab liigatabelis 40 punktiga 12. kohta, viimasest play-off 'i kohast jäävad nad kolme punkti kaugusele. ### Response: Robert Rooba jäi JYP-i kaotusmängus kuivale

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tallinna linnavalitsus kinnitas järgmisest aastast koolieelsete lasteasutuste toidukulu katmise piirmääraks sõimerühmaealisel lapsel 2,70 ja lasteaiarühmaealisel lapsel 3,00 eurot päevas. Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide ja Kopli ametikooli õpilaste koolilõuna maksumuseks on uuel aastal 1,80 eurot päevas. Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul soovib linn toetada kiire hinnatõusu tingimustes linlaste toimetulekut. "Viimase 1,5 aasta jooksul on kasvanud kõigi toorainete hinnad ning selleks, et tagada maitsev ja mitmekülgne toidukord nii lasteaias kui ka kooliskäivale lapsele, suurendame uuest aastast toetust koolitoidule ning lasteaia toidukulu piirmäära, et hinnatõusudest tingitud toidu päevamaksumus vastaks praegustele hindadele," märkis Belobrovtsev. "Ehkki toetust koolilõunale tõstsime ka tänavu septembris, siis paraku ei ole see ka piisav, et üha kallineva tooraine hindade juures kvaliteetset toitu pakkuda. Seega tõuseb linnapoolne toetus koolilõunale uuest aastast 80 sendini, mis on peaaegu sama suur riigipoolse üheeurose toetusega," lisas abilinnapea. "Kahjuks ei ole riik viimastel aastatel oma osa tõstnud ja teatavasti ei ole valitsusel sellist plaani ka järgmiseks aastaks. Ent see on paljudele omavalitsustele probleemiks, sest toidu- ja toorainete hinnad jätkavad kiiret kasvu, mis mõnes omavalitsuses on juba viinud olukorrani, kus vanemad on sunnitud osa koolilõunast oma rahakotist kinni maksma. Püüame Tallinnas seda vältida ja tõstame linnapoolset panust, et mitte tekitada lastega peredele praegusel keerulisel ajal täiendavaid väljaminekuid," ütles Belobrovtsev. Koolilõuna maksumusega kaetakse 2022./2023. õppeaastal 46 706 õpilase koolilõuna kulud. Lisaks riigi toetusele on koolilõuna kulude katteks linna eelarves täiendavalt 6,4 miljonit eurot. Laste toidukulude katmiseks vajalikud täiendavad vahendid summas 3,14 miljonit eurot on samuti ette nähtud Tallinna linna 2023. aasta eelarves, teatas linnavalitsus. Tallinna lastele on lasteaiatoit vastavalt linnavalitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses tasuta. Juhul kui lasteaia kinnitatud toidu päevamaksumus on piirmäärast suurem, siis katab selle vahe lapsevanem igakuise arve alusel, mis esitatakse arvestuskuule järgneval kuul. Lasteaia toiduraha päevamaksumuse kinnitab iga lasteaed ise hoolekogu ettepanekul.

Tallinnas tõuseb lasteaia toidukulu piirmäär ja koolilõuna toetus

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tallinna linnavalitsus kinnitas järgmisest aastast koolieelsete lasteasutuste toidukulu katmise piirmääraks sõimerühmaealisel lapsel 2,70 ja lasteaiarühmaealisel lapsel 3,00 eurot päevas. Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide ja Kopli ametikooli õpilaste koolilõuna maksumuseks on uuel aastal 1,80 eurot päevas. Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul soovib linn toetada kiire hinnatõusu tingimustes linlaste toimetulekut. "Viimase 1,5 aasta jooksul on kasvanud kõigi toorainete hinnad ning selleks, et tagada maitsev ja mitmekülgne toidukord nii lasteaias kui ka kooliskäivale lapsele, suurendame uuest aastast toetust koolitoidule ning lasteaia toidukulu piirmäära, et hinnatõusudest tingitud toidu päevamaksumus vastaks praegustele hindadele," märkis Belobrovtsev. "Ehkki toetust koolilõunale tõstsime ka tänavu septembris, siis paraku ei ole see ka piisav, et üha kallineva tooraine hindade juures kvaliteetset toitu pakkuda. Seega tõuseb linnapoolne toetus koolilõunale uuest aastast 80 sendini, mis on peaaegu sama suur riigipoolse üheeurose toetusega," lisas abilinnapea. "Kahjuks ei ole riik viimastel aastatel oma osa tõstnud ja teatavasti ei ole valitsusel sellist plaani ka järgmiseks aastaks. Ent see on paljudele omavalitsustele probleemiks, sest toidu- ja toorainete hinnad jätkavad kiiret kasvu, mis mõnes omavalitsuses on juba viinud olukorrani, kus vanemad on sunnitud osa koolilõunast oma rahakotist kinni maksma. Püüame Tallinnas seda vältida ja tõstame linnapoolset panust, et mitte tekitada lastega peredele praegusel keerulisel ajal täiendavaid väljaminekuid," ütles Belobrovtsev. Koolilõuna maksumusega kaetakse 2022./2023. õppeaastal 46 706 õpilase koolilõuna kulud. Lisaks riigi toetusele on koolilõuna kulude katteks linna eelarves täiendavalt 6,4 miljonit eurot. Laste toidukulude katmiseks vajalikud täiendavad vahendid summas 3,14 miljonit eurot on samuti ette nähtud Tallinna linna 2023. aasta eelarves, teatas linnavalitsus. Tallinna lastele on lasteaiatoit vastavalt linnavalitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses tasuta. Juhul kui lasteaia kinnitatud toidu päevamaksumus on piirmäärast suurem, siis katab selle vahe lapsevanem igakuise arve alusel, mis esitatakse arvestuskuule järgneval kuul. Lasteaia toiduraha päevamaksumuse kinnitab iga lasteaed ise hoolekogu ettepanekul. ### Response: Tallinnas tõuseb lasteaia toidukulu piirmäär ja koolilõuna toetus

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Politsei kahtlustab, et Rautjärvi kiriku süütaja on surnud. Politseinik Saku Tielineni sõnul uurivad võimud ka teisi võimalusi, mis võisid tulekahju põhjustada, vahendas Yle. Politsei kahtlustab, et süütaja pani kiriku põlema hommikul. Tulekahju avastati umbes kell 8.30 pühapäevahommikuse jumalateenistuse ajal. Kirikus viibinud inimesed pääsesid tervelt välja. Kell 10.20 sai päästeenistus teate, et 30 kilomeetri kaugusel kirikust põleb elumaja. Kinnistult leiti seal majas elanud mehe surnukeha. Politsei kahtlustab, et pärast kiriku süütamist sõitis mees krundile ja pani seal maja põlema. Kinnistult leidis politsei ka põlenud Opel Astra auto.

Rautjärvi kiriku võimalik süütaja pani hiljem põlema elumaja ja hukkus

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Politsei kahtlustab, et Rautjärvi kiriku süütaja on surnud. Politseinik Saku Tielineni sõnul uurivad võimud ka teisi võimalusi, mis võisid tulekahju põhjustada, vahendas Yle. Politsei kahtlustab, et süütaja pani kiriku põlema hommikul. Tulekahju avastati umbes kell 8.30 pühapäevahommikuse jumalateenistuse ajal. Kirikus viibinud inimesed pääsesid tervelt välja. Kell 10.20 sai päästeenistus teate, et 30 kilomeetri kaugusel kirikust põleb elumaja. Kinnistult leiti seal majas elanud mehe surnukeha. Politsei kahtlustab, et pärast kiriku süütamist sõitis mees krundile ja pani seal maja põlema. Kinnistult leidis politsei ka põlenud Opel Astra auto. ### Response: Rautjärvi kiriku võimalik süütaja pani hiljem põlema elumaja ja hukkus

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Nad tunnistati süüdi avalikes üleskutsetes sooritada tegevusi, mille eesmärk on kahjustada Valgevene riiklikku julgeolekut, sealhulgas piiravate meetmete kasutamine Valgevene, vabariigi füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu," teatas esmaspäeval Valgevene uudisteagentuur BelTA. "Alates 2020. aasta augustist kuni 20. maini 2022 levitasid nad meedia ja interneti kaudu teadlikult valeandmeid ja väljamõeldisi Valgevene territooriumil toimunud sündmuste, 2020. aasta valimiskampaania käigu ja tulemuste kohta," lisas BelTA. Herasimenia ja Opeikin asutasid 2020. aastal Valgevene spordisolidaarsusfondi, mille eesmärk on toetada president Aljaksandr Lukašenka valitsemise ajal kinnipeetud ja represseeritud sportlasi. Herasimenia ega Opeikin ei asu karistust kandma, sest kumbki ei viibi Valgevenes. Kohus andis ka korralduse konfiskeerida Herasimenia korter, auto ja 48 700 dollarit tema pangakontodelt. Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja mõistis kohtuotsuse hukka. "Häbiväärne! Režiim ei saa neid kätte, kuid nende vara Valgevenes konfiskeeriti, sealhulgas auto ja korter. Nii üritab Valgevene režiim karistada eksiilis olevaid oponente," kirjutas Tsihhanovskaja Twitteris. Shameful! Aliaksandra Herasimenya & Aliaksandr Apeikin were sentenced to 12 years in prison. The regime can't get to them, but their property in Belarus was seized, including a car & an apartment. This is how the regime tries to punish its opponents in exile. https://t.co/32xKOYzLFh — Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) December 26, 2022 Tänaseks tippspordiga lõpparve teinud 36-aastane Herasimenia võitis 2012. aasta Londoni olümpiamängudel kaks hõbemedalit ja 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel ühe pronksmedali.

Valgevene kohus mõistis kolmekordse olümpiamedalisti 12 aastaks vangi

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Nad tunnistati süüdi avalikes üleskutsetes sooritada tegevusi, mille eesmärk on kahjustada Valgevene riiklikku julgeolekut, sealhulgas piiravate meetmete kasutamine Valgevene, vabariigi füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu," teatas esmaspäeval Valgevene uudisteagentuur BelTA. "Alates 2020. aasta augustist kuni 20. maini 2022 levitasid nad meedia ja interneti kaudu teadlikult valeandmeid ja väljamõeldisi Valgevene territooriumil toimunud sündmuste, 2020. aasta valimiskampaania käigu ja tulemuste kohta," lisas BelTA. Herasimenia ja Opeikin asutasid 2020. aastal Valgevene spordisolidaarsusfondi, mille eesmärk on toetada president Aljaksandr Lukašenka valitsemise ajal kinnipeetud ja represseeritud sportlasi. Herasimenia ega Opeikin ei asu karistust kandma, sest kumbki ei viibi Valgevenes. Kohus andis ka korralduse konfiskeerida Herasimenia korter, auto ja 48 700 dollarit tema pangakontodelt. Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja mõistis kohtuotsuse hukka. "Häbiväärne! Režiim ei saa neid kätte, kuid nende vara Valgevenes konfiskeeriti, sealhulgas auto ja korter. Nii üritab Valgevene režiim karistada eksiilis olevaid oponente," kirjutas Tsihhanovskaja Twitteris. Shameful! Aliaksandra Herasimenya & Aliaksandr Apeikin were sentenced to 12 years in prison. The regime can't get to them, but their property in Belarus was seized, including a car & an apartment. This is how the regime tries to punish its opponents in exile. https://t.co/32xKOYzLFh — Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) December 26, 2022 Tänaseks tippspordiga lõpparve teinud 36-aastane Herasimenia võitis 2012. aasta Londoni olümpiamängudel kaks hõbemedalit ja 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel ühe pronksmedali. ### Response: Valgevene kohus mõistis kolmekordse olümpiamedalisti 12 aastaks vangi

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Uues uuringus vaatlesid autorid kolme tüüpi hantlikõverdusi. Ühes harjutuses liigutas inimene hantleid käes allapoole, venitades sealjuures käelihast. Teises harjutuses oli oluline just hantleid tõsta, nii et lihas tõmbus kokku. Kolmandas harjutuses käisid hantlitõsted ja -langetused läbisegi, vahendab ScienceAlert. Kõik kolm kõverdusharjutust parandasid inimese kontsentrilist ehk tõstejõudu. Ekstsentrilist ehk langetusjõudu ja isomeetrilist ehk hoidmisjõudu parandasid aga ainult harjutused, kus vähemalt osa ajast hantleid langetati. Veel ilmnes, et hantleid vaheldumisi tõstes ja langetades saavutas inimene umbes sama tulemuse, kui ainult langetades. Ühtlasi tarvitses tal hantleid sama tulemuse saavutamiseks langetada poole vähem kordi, kui vaheldumisi liigutades. Uuringu autori ja Edith Cowani Ülikooli sporditeadlase Ken Nosaka sõnul näitab uus uuring, et trennile kulutatud aega saab kasutada senisest tõhusamalt. Kui keskenduda langetusjõul põhinevatele lihaste kokkutõmmetele, annab trenn märkimisväärseid tulemusi. Nosaka sõnul arvavad inimesed hantlitega harjutusi tehes sageli, et kõige kasulikum on neid tõsta. Uuring aga näitas, et tõstejõudu kasutavad lihaste kokkutõmbed lõpptulemusele eriti kaasa ei aidanudki. Teisisõnu saavutab inimene hantleid langetades sama tulemuse, kui tõstes-langetades, aga poole kiiremini. Ühtlasi parandasid langetusjõul põhinevad harjutused enim lihaste tihedust. Nosaka sõnul on oluline, et iga ekstsentrilise lihaste kokkutõmbe ajal venitaks inimene lihaseid nende täies ulatuses liikumissuunast alates. Peale iga hantlilangetust tuleb tema sõnul hantel võimalikult vähese lihasvaevaga tagasi harjutuse algasendisse viia. Isegi üks langetus päevas on hea Uuringus jagati katseisikud nelja rühma. Neist 14 inimest tegid tõstmisjõu harjutusi, 14 langetusjõu harjutusi ning 14 vaheldumisi tõstmise ja langetamise harjutusi. Kontrollrühma 11 inimest ei teinud ühtegi harjutust. Harjutusi paluti teha kaks korda nädalas viis nädalat järjest: igas trennis tuli teha kolm korda kümme ettenähtud liigutust. Tulemuste põhjal soovitavad autorid esmalt hantel kahe käega üles tõsta ja siis ühe käega seda langetada – näiteks biitsepsikõverdusi ja üle pea painutusi tehes. Autorid lisavad, et sama põhimõte võib kehtida ka jalaharjutuste kohta. Ken Nosaka sõnul on nüüd teada, et ka üksainus langetusjõul põhinev lihaskokkutõmme päevas võib lihasjõudu suurendada, kui seda teha viiel päeval nädalas – mis sellest, et liigutus ise võtab aega kolm sekundit. Samas tõste- või hoidmisjõul põhinev liigutus niimoodi ei mõju. Nosaka sõnul võib abi olla ka lihtsatest langetusjõu harjutustest ilma hantliteta. Näiteks võib käelihaseid treenida aeglaselt käetugedega toolile istudes: alustada tuleb pooleldi kükkis asendist, käsi kummalgi toel ja siis kolme sekundi jooksul istuda. Teine võimalus on käed avaralt ja täiesti välja sirutatult enda ette seinale toetada ja kolme sekundi jooksul aeglaselt küünarliigestest kogu kehaga seina poole nõjatuda. Kumbagi harjutust tuleks Nosaka sõnul teha kümme korda järjest. Uurijad oletavad, et langetusjõu harjutused stimuleerivad lihaskiude sama või väiksema vaeva eest rohkem. Kuigi oletus seletaks uuringu tulemusi, tuleks küsimust täie kindluse saamiseks edasi uurida. Uuringus osalesid ainult täiskasvanud, kellel oli raskuste tõstmisel põhineva trenniga vähe kogemusi. Edaspidi võiks autorite sõnul uurida, kas sama tulemus tuleb ka vanemate ja juba füüsiliselt aktiivsete katseisikutega, või siis teisi lihasrühmi treenides. Teadustöö ilmus ajakirjas European Journal of Applied Physiology.

Uuring: käelihaste vormi ajamiseks piisab hantlilangetustest

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Uues uuringus vaatlesid autorid kolme tüüpi hantlikõverdusi. Ühes harjutuses liigutas inimene hantleid käes allapoole, venitades sealjuures käelihast. Teises harjutuses oli oluline just hantleid tõsta, nii et lihas tõmbus kokku. Kolmandas harjutuses käisid hantlitõsted ja -langetused läbisegi, vahendab ScienceAlert. Kõik kolm kõverdusharjutust parandasid inimese kontsentrilist ehk tõstejõudu. Ekstsentrilist ehk langetusjõudu ja isomeetrilist ehk hoidmisjõudu parandasid aga ainult harjutused, kus vähemalt osa ajast hantleid langetati. Veel ilmnes, et hantleid vaheldumisi tõstes ja langetades saavutas inimene umbes sama tulemuse, kui ainult langetades. Ühtlasi tarvitses tal hantleid sama tulemuse saavutamiseks langetada poole vähem kordi, kui vaheldumisi liigutades. Uuringu autori ja Edith Cowani Ülikooli sporditeadlase Ken Nosaka sõnul näitab uus uuring, et trennile kulutatud aega saab kasutada senisest tõhusamalt. Kui keskenduda langetusjõul põhinevatele lihaste kokkutõmmetele, annab trenn märkimisväärseid tulemusi. Nosaka sõnul arvavad inimesed hantlitega harjutusi tehes sageli, et kõige kasulikum on neid tõsta. Uuring aga näitas, et tõstejõudu kasutavad lihaste kokkutõmbed lõpptulemusele eriti kaasa ei aidanudki. Teisisõnu saavutab inimene hantleid langetades sama tulemuse, kui tõstes-langetades, aga poole kiiremini. Ühtlasi parandasid langetusjõul põhinevad harjutused enim lihaste tihedust. Nosaka sõnul on oluline, et iga ekstsentrilise lihaste kokkutõmbe ajal venitaks inimene lihaseid nende täies ulatuses liikumissuunast alates. Peale iga hantlilangetust tuleb tema sõnul hantel võimalikult vähese lihasvaevaga tagasi harjutuse algasendisse viia. Isegi üks langetus päevas on hea Uuringus jagati katseisikud nelja rühma. Neist 14 inimest tegid tõstmisjõu harjutusi, 14 langetusjõu harjutusi ning 14 vaheldumisi tõstmise ja langetamise harjutusi. Kontrollrühma 11 inimest ei teinud ühtegi harjutust. Harjutusi paluti teha kaks korda nädalas viis nädalat järjest: igas trennis tuli teha kolm korda kümme ettenähtud liigutust. Tulemuste põhjal soovitavad autorid esmalt hantel kahe käega üles tõsta ja siis ühe käega seda langetada – näiteks biitsepsikõverdusi ja üle pea painutusi tehes. Autorid lisavad, et sama põhimõte võib kehtida ka jalaharjutuste kohta. Ken Nosaka sõnul on nüüd teada, et ka üksainus langetusjõul põhinev lihaskokkutõmme päevas võib lihasjõudu suurendada, kui seda teha viiel päeval nädalas – mis sellest, et liigutus ise võtab aega kolm sekundit. Samas tõste- või hoidmisjõul põhinev liigutus niimoodi ei mõju. Nosaka sõnul võib abi olla ka lihtsatest langetusjõu harjutustest ilma hantliteta. Näiteks võib käelihaseid treenida aeglaselt käetugedega toolile istudes: alustada tuleb pooleldi kükkis asendist, käsi kummalgi toel ja siis kolme sekundi jooksul istuda. Teine võimalus on käed avaralt ja täiesti välja sirutatult enda ette seinale toetada ja kolme sekundi jooksul aeglaselt küünarliigestest kogu kehaga seina poole nõjatuda. Kumbagi harjutust tuleks Nosaka sõnul teha kümme korda järjest. Uurijad oletavad, et langetusjõu harjutused stimuleerivad lihaskiude sama või väiksema vaeva eest rohkem. Kuigi oletus seletaks uuringu tulemusi, tuleks küsimust täie kindluse saamiseks edasi uurida. Uuringus osalesid ainult täiskasvanud, kellel oli raskuste tõstmisel põhineva trenniga vähe kogemusi. Edaspidi võiks autorite sõnul uurida, kas sama tulemus tuleb ka vanemate ja juba füüsiliselt aktiivsete katseisikutega, või siis teisi lihasrühmi treenides. Teadustöö ilmus ajakirjas European Journal of Applied Physiology. ### Response: Uuring: käelihaste vormi ajamiseks piisab hantlilangetustest

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kogo galeriis on näitus "Ühised jooned, Jääkaru ja elevant. Laura Põld, Andres Tolts", millesarnast ma ei ole varem näinud. See sai alguse Mare Vindi (1942–2020) ühest targast tähelepanekust Laura Põllu näitusel "Kohataju" Kunstihoone galeriis 2016. aastal. Ta ütles Laura Põllule, et tema kunstis on kokkupuutepunkte Andres Toltsi (1949–2014) omaga. Laura on üks loomingulisemaid natuure Eesti kunstis ja sel hetkel oli tõesti sarnasust Toltsiga. Mare Vindile meeldis ka see, ümaranäoline Laura on jälle isikuna sarnane tema endaga. Neist said sõbrad. Järgnevalt sisenes sellesse protsessi Peeter Talvistu, kes kavandas kunstimajas Kristi Kongi ja Mare Vindi ühisnäitust. Küllap sealtkaudu jõudis Mare Vindi tähelepanek Kogo galerii kuraatori Šelda Pukīte kõrvu. Kogo galerii kuraatorina tegi ta Laurale ettepaneku teha selles galeriis koos Andrese teostega, mis sobib ju suurepäraselt galerii 2022. aasta üldteemasse "Minevik on olevik". Šelda aitas Laural ka Andrese maale valida. Toltsi kunsti läbiv joon on arhitektuuriline ülesehitus, pinnalisus ja üha süvenev minimalism. Teine tunnus on mitmekesine tehnika ja materjal (kuivatatud taimed, tekstiil, plast, puit). Laura oli välja valinud eriti selge geomeetrilise ülesehituse, summutatud koloriidi ja väheste detailidega teosed. Küllap just selline mehelikult lihtne kunst inspireeris Laurat koostööd tegema, täiendama väljapanekut naiselikkuse, suurema vabaduse, kelmikuse ja salapäraga. Andres Toltsi maal "Öö II" (1987) oleks nagu linnamehe arusaamine ööromantikast, vertikaalasendis aken mustja tähistaevaga on asetatud kaasaegsesse, ülimalt esteetiliseks disainitud ümbrusesse. Kunstnik on väga püüdlikult maalinud ühelaiuseid horisontaalseid lahtvalgeid ribasid ja allveeres nelinurkseid marmorplaate. Ka Laura on mänginud horisontaalide ja vertikaalidega, aga temal on maagilised arvud – seitse ja kolm ("Seitse" 2022). Seitse vertikaalset laineliste servadega latti toetuvad kolmeastmelisele trepile ja on kaetud rõõmsate pehmete kudumitega. Kui Andrese taiest tuleb vaadata lugupidavalt kaugelt, siis Laura oma tahaks silitada. Vastasseinas ripuvad Andrese maal "Jääkaru ja elevant" (1988) ja Laura "Kolm" (2022). Sel laulva revolutsiooni aastal oli Andres ette võtnud kliimaprobleemid, kus tehismaailmale on esimestena alla jäämas kõige suuremad loomad. Laurat näib sealjuures paeluvat ka veel suured vertikaalsed teravaäärsed pinnad, mis annab maalile jõu. Laura teos on aga optimistlikuma häälestusega, Andrese pruuniks kõrbenud maapind on Laural muutunud äikeseliseks ööks, jääkarudele on jäänud alles ilus pehme lumeväli ja elevantidele särav rohelus. Andres Toltsi "Jääkaru ja elevant" koos Laura Põllu teosega "Kolm". Autor/allikas: Marje Eelma Tagaseinas näeme Andrese "Frutti di Maret" (1984) terassile laotunud mereandidega. Enamiku maali pinnast võtab enda alla püstjas nelinurk õrna abstraktse kompositsiooniga, võte, mis võis Laurale anda tõuget teoseks "Raamitud II" (2022). Arvan, et teose "Väljavaade" (2022) on Laura ette võtnud viimasena. Lõngadest on kootud ebamääraseid kuhjasid, eri suuruses ringe, kusagil midagi ripneb. Kõik need on pandud pealtnäha lohakalt mustale draperiile, mis on omakorda lötakalt seinale kinnitatud. Draperii ees põrandal on lõngakerad, tekk, raadio, tõrvaseep. Viimane pidavat olema kaitseks kadeduse eest, aga selles komplektis võib näha ka abipakki Ukraina sõduritele. Selles taieses väljus Laura resoluutselt Andrese rangest vormist, ainult koloriit sidus teda veel Andrese kunstiga. Kogu installatsiooni keskpunkt on Laura Põllu "Kaev" ((2022), mis koosneb ringiratast asetatud kõrgetest värvilistest kaartest. Jah, tõesti, teos meenutab kaevu, lisaks on sellel ka metafoorne tähendus – autor on põhjalikult kaevunud Andres Toltsi loomingusse. Ümarkaared vihjavad veel ühele tähendusele, rooma templile, vaimu varamule, kuhu on sissepääs kõigile, kõikidele uskudele. Viimase metafoor on kaarte erinevad värvid. Kogu väljapaneku rahulik rütm, tiheduse-hõreduse tasakaal, aga eriti koloriidiline rikkus teeb nauditavaks selle keskel olemise. Laura värvivalikud tulenevad enamasti Andrese omadest, aga teine intensiivsus ja meeleolu annavad omapoolse nüansi. Ekspositsioon oleks nagu kunstilisse kõrgvormi pannud õnneliku abielu, kus tehakse vastastikku järeleandmisi ja samas ei unustata ära oma kapriise. Laura Põllu empaatilisus, juba lahkunud kunstniku loomingusse sisseelamise võime on haruldane. See kõik tekitabki jõulutunde, mida ma ei ole kunagi varem ühelgi näitusel kogenud. Näitus on avatud kuni 28. jaanuarini 2023.

Arvustus. Senikogemata jõulutunne kunstinäitusel

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kogo galeriis on näitus "Ühised jooned, Jääkaru ja elevant. Laura Põld, Andres Tolts", millesarnast ma ei ole varem näinud. See sai alguse Mare Vindi (1942–2020) ühest targast tähelepanekust Laura Põllu näitusel "Kohataju" Kunstihoone galeriis 2016. aastal. Ta ütles Laura Põllule, et tema kunstis on kokkupuutepunkte Andres Toltsi (1949–2014) omaga. Laura on üks loomingulisemaid natuure Eesti kunstis ja sel hetkel oli tõesti sarnasust Toltsiga. Mare Vindile meeldis ka see, ümaranäoline Laura on jälle isikuna sarnane tema endaga. Neist said sõbrad. Järgnevalt sisenes sellesse protsessi Peeter Talvistu, kes kavandas kunstimajas Kristi Kongi ja Mare Vindi ühisnäitust. Küllap sealtkaudu jõudis Mare Vindi tähelepanek Kogo galerii kuraatori Šelda Pukīte kõrvu. Kogo galerii kuraatorina tegi ta Laurale ettepaneku teha selles galeriis koos Andrese teostega, mis sobib ju suurepäraselt galerii 2022. aasta üldteemasse "Minevik on olevik". Šelda aitas Laural ka Andrese maale valida. Toltsi kunsti läbiv joon on arhitektuuriline ülesehitus, pinnalisus ja üha süvenev minimalism. Teine tunnus on mitmekesine tehnika ja materjal (kuivatatud taimed, tekstiil, plast, puit). Laura oli välja valinud eriti selge geomeetrilise ülesehituse, summutatud koloriidi ja väheste detailidega teosed. Küllap just selline mehelikult lihtne kunst inspireeris Laurat koostööd tegema, täiendama väljapanekut naiselikkuse, suurema vabaduse, kelmikuse ja salapäraga. Andres Toltsi maal "Öö II" (1987) oleks nagu linnamehe arusaamine ööromantikast, vertikaalasendis aken mustja tähistaevaga on asetatud kaasaegsesse, ülimalt esteetiliseks disainitud ümbrusesse. Kunstnik on väga püüdlikult maalinud ühelaiuseid horisontaalseid lahtvalgeid ribasid ja allveeres nelinurkseid marmorplaate. Ka Laura on mänginud horisontaalide ja vertikaalidega, aga temal on maagilised arvud – seitse ja kolm ("Seitse" 2022). Seitse vertikaalset laineliste servadega latti toetuvad kolmeastmelisele trepile ja on kaetud rõõmsate pehmete kudumitega. Kui Andrese taiest tuleb vaadata lugupidavalt kaugelt, siis Laura oma tahaks silitada. Vastasseinas ripuvad Andrese maal "Jääkaru ja elevant" (1988) ja Laura "Kolm" (2022). Sel laulva revolutsiooni aastal oli Andres ette võtnud kliimaprobleemid, kus tehismaailmale on esimestena alla jäämas kõige suuremad loomad. Laurat näib sealjuures paeluvat ka veel suured vertikaalsed teravaäärsed pinnad, mis annab maalile jõu. Laura teos on aga optimistlikuma häälestusega, Andrese pruuniks kõrbenud maapind on Laural muutunud äikeseliseks ööks, jääkarudele on jäänud alles ilus pehme lumeväli ja elevantidele särav rohelus. Andres Toltsi "Jääkaru ja elevant" koos Laura Põllu teosega "Kolm". Autor/allikas: Marje Eelma Tagaseinas näeme Andrese "Frutti di Maret" (1984) terassile laotunud mereandidega. Enamiku maali pinnast võtab enda alla püstjas nelinurk õrna abstraktse kompositsiooniga, võte, mis võis Laurale anda tõuget teoseks "Raamitud II" (2022). Arvan, et teose "Väljavaade" (2022) on Laura ette võtnud viimasena. Lõngadest on kootud ebamääraseid kuhjasid, eri suuruses ringe, kusagil midagi ripneb. Kõik need on pandud pealtnäha lohakalt mustale draperiile, mis on omakorda lötakalt seinale kinnitatud. Draperii ees põrandal on lõngakerad, tekk, raadio, tõrvaseep. Viimane pidavat olema kaitseks kadeduse eest, aga selles komplektis võib näha ka abipakki Ukraina sõduritele. Selles taieses väljus Laura resoluutselt Andrese rangest vormist, ainult koloriit sidus teda veel Andrese kunstiga. Kogu installatsiooni keskpunkt on Laura Põllu "Kaev" ((2022), mis koosneb ringiratast asetatud kõrgetest värvilistest kaartest. Jah, tõesti, teos meenutab kaevu, lisaks on sellel ka metafoorne tähendus – autor on põhjalikult kaevunud Andres Toltsi loomingusse. Ümarkaared vihjavad veel ühele tähendusele, rooma templile, vaimu varamule, kuhu on sissepääs kõigile, kõikidele uskudele. Viimase metafoor on kaarte erinevad värvid. Kogu väljapaneku rahulik rütm, tiheduse-hõreduse tasakaal, aga eriti koloriidiline rikkus teeb nauditavaks selle keskel olemise. Laura värvivalikud tulenevad enamasti Andrese omadest, aga teine intensiivsus ja meeleolu annavad omapoolse nüansi. Ekspositsioon oleks nagu kunstilisse kõrgvormi pannud õnneliku abielu, kus tehakse vastastikku järeleandmisi ja samas ei unustata ära oma kapriise. Laura Põllu empaatilisus, juba lahkunud kunstniku loomingusse sisseelamise võime on haruldane. See kõik tekitabki jõulutunde, mida ma ei ole kunagi varem ühelgi näitusel kogenud. Näitus on avatud kuni 28. jaanuarini 2023. ### Response: Arvustus. Senikogemata jõulutunne kunstinäitusel

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Küprose meistriliigas kohtusid omavahel Markus Uuskari tööandja Nicosia Apoel ning Kristo Kollo ja Aleksander Eerma koduklubi Paphose Pafiakos, mida juhendab peatreenerina Rainer Vassiljev. Uuskari aitas 3:0 (25/22 25/20 25/23) võidule Apoeli. Tabelis on Uuskari koduklubi 14 silmaga teine ja Pafiakos üheksa punktiga kuues, vahendab Volley.ee. Belgia meistriliigas teenisid võidulisa kahe eestlase tööandjad. Märt Tammearu ja Roeselare Knack said kirja 3:0 (25:20, 25:21, 25:18) võidu Acheli vastu, Tammearult võitjate resultatiivseimana 15 punkti (+8). Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans said 3:1 (25/14 20/25 25/12 25/22) jagu Axis Guibertinist, Saaremaalt seitse punkti (+4). Tabelis on Roeselare 26 punktiga esimene, Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Greenyard 17 punktiga teine ja Aalst 12 punktiga viies. Brasiilia kõrgliigas aitas Robert Täht San Jose Farma Conde meeskonna 3:1 (23:25, 25:21, 25:23, 25:20) võiduni Rede Cuca üle. Tähe kontole vähese mänguajaga punkte ei kogunenud. Tabelis on Farma Conde 23 silmaga kolmas. Tšehhis jätkavad edukalt nii Martti Juhkami kui Silver Maar. Juhkami tõi CEZ Karlovarsko 3:0 (25/22 25/21 25/21) võidumängus Brno üle mängu parimana 17 punkti (+9). Maari tööandja Libereci Dukla teenis samuti 3:0 (25/20 25/21 25/16) võidu Ostrava vastu. Eestlasest libero seekord kaasa ei teinud. Liigatabelis on Liberec 45 silmaga esimene ja Karlovarsko 42 punktiga teine. Soome meeste meistriliigas käis platsil Karli Allik, kelle 12 punkti (+8) aitasid Sastamala Valepa 3:1 (22/25 25/15 25/22 25/17) võidule Karelia Hurmose üle. Tabelis on Sastamala 40 punktiga esimene ja Andrus Raadiku koduklubi Savo Volley 21 punktiga seitsmes. Poola kõrgliigas jätkab kaotusteseeriat Timo Tammemaa tööandja Radomi Cerrad Enea Czarni, saades viimati 0:3 (23:25, 17:25:21:25) kaotuse Zawiercielt. Tammemaa ei mänginud. Tabelis ollakse üheksa punktiga eelviimasel kohal. Poola esiliigas pidid Renee Teppan ja MKS Bedzin vastu võtma 0:3 (29:31, 19:25, 24:26) kaotuse Bydgoszczilt. Teppan sekkus hetketi ja skoori ei teinud. Tabelis hoiab Bedzin 32 punktiga neljandat positsiooni.

Jõulunädal piiri taga: Juhkami ja Tammearu resultatiivseimad, Küprosel kohtusid eestlased omavahel

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Küprose meistriliigas kohtusid omavahel Markus Uuskari tööandja Nicosia Apoel ning Kristo Kollo ja Aleksander Eerma koduklubi Paphose Pafiakos, mida juhendab peatreenerina Rainer Vassiljev. Uuskari aitas 3:0 (25/22 25/20 25/23) võidule Apoeli. Tabelis on Uuskari koduklubi 14 silmaga teine ja Pafiakos üheksa punktiga kuues, vahendab Volley.ee. Belgia meistriliigas teenisid võidulisa kahe eestlase tööandjad. Märt Tammearu ja Roeselare Knack said kirja 3:0 (25:20, 25:21, 25:18) võidu Acheli vastu, Tammearult võitjate resultatiivseimana 15 punkti (+8). Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans said 3:1 (25/14 20/25 25/12 25/22) jagu Axis Guibertinist, Saaremaalt seitse punkti (+4). Tabelis on Roeselare 26 punktiga esimene, Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Greenyard 17 punktiga teine ja Aalst 12 punktiga viies. Brasiilia kõrgliigas aitas Robert Täht San Jose Farma Conde meeskonna 3:1 (23:25, 25:21, 25:23, 25:20) võiduni Rede Cuca üle. Tähe kontole vähese mänguajaga punkte ei kogunenud. Tabelis on Farma Conde 23 silmaga kolmas. Tšehhis jätkavad edukalt nii Martti Juhkami kui Silver Maar. Juhkami tõi CEZ Karlovarsko 3:0 (25/22 25/21 25/21) võidumängus Brno üle mängu parimana 17 punkti (+9). Maari tööandja Libereci Dukla teenis samuti 3:0 (25/20 25/21 25/16) võidu Ostrava vastu. Eestlasest libero seekord kaasa ei teinud. Liigatabelis on Liberec 45 silmaga esimene ja Karlovarsko 42 punktiga teine. Soome meeste meistriliigas käis platsil Karli Allik, kelle 12 punkti (+8) aitasid Sastamala Valepa 3:1 (22/25 25/15 25/22 25/17) võidule Karelia Hurmose üle. Tabelis on Sastamala 40 punktiga esimene ja Andrus Raadiku koduklubi Savo Volley 21 punktiga seitsmes. Poola kõrgliigas jätkab kaotusteseeriat Timo Tammemaa tööandja Radomi Cerrad Enea Czarni, saades viimati 0:3 (23:25, 17:25:21:25) kaotuse Zawiercielt. Tammemaa ei mänginud. Tabelis ollakse üheksa punktiga eelviimasel kohal. Poola esiliigas pidid Renee Teppan ja MKS Bedzin vastu võtma 0:3 (29:31, 19:25, 24:26) kaotuse Bydgoszczilt. Teppan sekkus hetketi ja skoori ei teinud. Tabelis hoiab Bedzin 32 punktiga neljandat positsiooni. ### Response: Jõulunädal piiri taga: Juhkami ja Tammearu resultatiivseimad, Küprosel kohtusid eestlased omavahel

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Antov oli võimupartei Ühtne Venemaa liige, ta oli ka multimiljonär. Väidetavalt sõitis ta Indiasse, et tähistada seal oma 66. sünnipäeva. Antov oli suure lihafirma asutaja. Politseiametnik ütles India meediale, et Antov oli depressioonis, kuna hiljuti suri tema sõber. Tema sõber Vladimir Bidenov suri samas hotellis. Bidenovi surnukeha juurest leiti hulk tühjasid veinipudeleid, vahendas The Telegraph. Juulis kritiseeris ta sotsiaalmeedias Venemaa raketirünnakuid Ukraina linnade pihta. Antov siiski vabandas kiiresti oma postituse pärast ja väitis, et kommentaari postitas mõni teine inimene. Antov väitis siis veel, et on presidendi toetaja ja patrioot. Septembris kukkus aknast alla ja sai surma naftafirma Lukoil direktorite nõukogu esimees Ravil Maganov. Lukoili juhtkond kritiseeris varem Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas.

Veel üks sõda kritiseerinud Vene rikkur kukkus aknast alla ja sai surma

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Antov oli võimupartei Ühtne Venemaa liige, ta oli ka multimiljonär. Väidetavalt sõitis ta Indiasse, et tähistada seal oma 66. sünnipäeva. Antov oli suure lihafirma asutaja. Politseiametnik ütles India meediale, et Antov oli depressioonis, kuna hiljuti suri tema sõber. Tema sõber Vladimir Bidenov suri samas hotellis. Bidenovi surnukeha juurest leiti hulk tühjasid veinipudeleid, vahendas The Telegraph. Juulis kritiseeris ta sotsiaalmeedias Venemaa raketirünnakuid Ukraina linnade pihta. Antov siiski vabandas kiiresti oma postituse pärast ja väitis, et kommentaari postitas mõni teine inimene. Antov väitis siis veel, et on presidendi toetaja ja patrioot. Septembris kukkus aknast alla ja sai surma naftafirma Lukoil direktorite nõukogu esimees Ravil Maganov. Lukoili juhtkond kritiseeris varem Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. ### Response: Veel üks sõda kritiseerinud Vene rikkur kukkus aknast alla ja sai surma

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Viimasel ajal olen sattunud lugema arvamusi, arutlusi ja analüüse (nii traditsioonilises kui ka sotsiaalmeedias) selle kohta, kuidas koolisüsteem põletab läbi nii õpetajaid kui ka õpilasi. Viimaseid vaata et rohkemgi kui esimesi. Iga sellise kirjatüki peale on mu imeliku ehitusega ajukurdude vahedes hakanud ikka ja jälle kumisema üks ja seesama viis – legendaarse vokaalinstrumentaalkollektiivi Pink Floyd lüüriline arutlus veel ühest tellisest müüris. Oma suhteliselt sisutühja eluteekonna jooksul olen ma muude ametite ja seikluste kõrvalt jõudnud juba tugev kümme aastat ja pealegi vahelduva eduga ka õpetaja ametit proovida. Eks ma suhteliselt prügipedagoog olen, kuid eks arengut on olnud ka. Igas eelnevalt ära märkimist leidnud "mõtiskluses" on olnud midagi, mis mind kõnetab. Olgu selleks pikad töötunnid, madal palk, suur koormus või varajane tööpäeva algus... Ei ole siin päikese all kohta, mis kooliperele tundmatu oleks. Lisaks meediaruumis arvamusi avaldavatele spetsialistidele ei saa kuidagi mainimata jätta ka sotsiaalmeedias barrikaadidele pürgivaid laste õiguste eest võitlevaid vanemaid. Täiesti mõistetav on nende pahameel ja tahe ebaõigluse vastu võidelda, kui lapse koolipäevikus avanev vaatepilt on kõike muud kui innustav. Kodutööd, kontrolltööd, kohustused ja käsud. Sellise koorma all ei peaks keegi elama ja selles osas on neil täielik õigus. Aga kuidas siis taltsutada seda kohustuste laviini? Kõige lihtsam viis oleks vast öelda, et "ei tee!" Ei tee nii palju. Ei tohi nii palju nõuda. Õps, jäta lapsed rahule! Aga kahjuks oleks see kõigest osa lahendusest. Ega õpetajad ise ka õpetajate toas suurest kohustuste mahust kantuna õeluspidusid ei pea. Kõik selle, mis lapsed peavad ära tegema, peavad nemad ju ära hindama. Ja seda täpselt samuti lisaks koolitundide ajale ka omaenda ajast. Ei ole neilgi seda õndsat võimalust tööpäeva lõppedes jalad seinale visata ja mõelda, et kuskil keegi koolilaps veel rügab, aga nemad on juba levist väljas. Nii õpetaja kui ka õpilase töökoorma varjus tegutseb riukalik "süsteem". Süsteem, mille väljenduseks on õpetajale kõrgemalt juhtimistasandilt saabuvad käsud ja keelud, mis on kooskõlas müütilise "õppekava" ja "meetodiga". Õpetajale on ette antud materjal, mis peab õppeaasta jooksul läbitud saama. Ja peale loetud sõnad, mis saab siis, kui see läbitud ei saa. Ja nii see õpetaja siis asubki plaani täitma. Kaaslaseks hindeliste tööde esmapilgul üüratuna näiv kogus ja selle koguse vastu võitlevate õpilaste ja nende tugisüsteemi piiramatu viha. Jah, alati saab teha teisiti. Vähemalt selline mulje jääb lõppematust interneti kommentaariumivoost. Soovitusi ja õpetusi selle kohta, kuidas üks või teine teguviis peaks olema ju iseenesest mõistetav ja arusaadav on rohkem kui muukeelset infot haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljel. Kuidas need õpsid siis aru ei saa? Nagu mingi nõukaaeg oleks lahti, tõesõna. "Igal õpetajal valutab süda, kui õpilane on murest murtud, sest raske koorem on teda juba vaata, et lömastamas." Saavad aru, väga hästi saavad. Aga nemadki on võimetud muutma süsteemi päevapealt. Igal õpetajal oleks ettepanekuid ja soovitusi, kuidas tema ainetunde oleks paslikum ja parem läbi viia. Igal õpetajal oleks soovitusi süsteemi "avataridele", kuidas nõuda tulemusi ilma, et koolimajast saaks kohustuste koloonia. Igal õpetajal valutab süda, kui õpilane on murest murtud, sest raske koorem on teda juba vaata, et lömastamas. Süsteem ei muutu üleöö. Süsteem punnib vastu. Ta ei taha muutuda lihtsalt seetõttu, et kellelegi ei meeldi, et ta olemas on. Süsteem saab muutuda ainult siis, kui on tahtjaid, kes seda muudaks. Kui on neid, kes sooviksid kuulata ja proovida uut moodi. Ja kuulata mitte ainult häid sõnumeid, vaid ka muremõtteid ja halbu uudiseid. Kuulda, et on raske nii kehas kui ka vaimus. Kuulda, et kogus on lämmatanud kvaliteedi. Kuulda, et õppimine ei ole liinitöö ja et iga õpilane, kes ei jõua tempos püsida, ei ole praaktoodang. Õpetajad ausalt ka proovivad. Nad ausalt ka hoolivad. Vähemalt senikaua, kuni neil on põhjust hoolida. Kunagi, kui ma õpetajaameti kasuks otsustasin, seadsin endale kindla piiri – ma lähen kohe ja kindlasti ära siis, kui ma tunnen et mind enam ei huvita. Kui ma tunnen, et minupoolest võib kogu see krempel põleda heledama leegiga, kui Savonarola tuleriit. Kui ma enam ei tunne rõõmu, et mu jutt kasvõi korraks klassiruumis olevad silmapaarid särama süütab. Ma ise olen sellele piirile väga lähedal. Nii sellepärast, et kohati valdab hinge abituse tunne, sest ei saa süsteemile vastu, kui ka sellepärast, et lugedes sotsiaalmeedias valitsevaid kommentaare tekib paratamatul soov öelda, et "aga tehke siis ise kurat võtaks!" Tulge ja tehke paremini, kui praegu on. Tulge ja näidake seda common sense 'i ehk tervet mõistust, mille puudumist te neile, kes praegu teevad, ette heidate. Aga enne, kui ma lähen, soovin teha ühe viimase katse. Viimase katse tuua teieni mõtte sellest, et tegelikult on muutus võimalik. Et tegelikult ka saab suhtlemise kaudu tulemusi, mis on kõiki osapooli rahuldavad. Et õpetajaga saab rääkida, ja õpetaja kuulab. Et õpilane tahab, kasvõi õpetajalaurilikult ülesandeid teha, tahab ja suudab. Et lapsevanem mõistab, et õpetaja tahab head, mitte ei ole kubjas. Et süsteemi "avatarid" mõistavad, et kõike ei saa tabelitesse ja numbritesse panna. Õpetajaks olemine on kutse. See kutse peab tulema sinust endast. Seda ei saa sundida, küll aga annab seda lämmatada. Selle kutse suurimaks koormaks on alles hoida tahe kutsele vastata. Kui see tahe hakkab mõranema, siis on selle mõranenud tahte taastamine väga keeruline, et mitte öelda võimatu. Seega, kallid kaaskannatajad, kuulakem teineteist. Rääkigem teineteisega, selmet rusikas taskus ringi käia. Võimalusi asju teha on palju. Tahet neid teha jääb aga iga päevaga aina vähemaks.

Aleksandr Popov: täielik tellis taras

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Viimasel ajal olen sattunud lugema arvamusi, arutlusi ja analüüse (nii traditsioonilises kui ka sotsiaalmeedias) selle kohta, kuidas koolisüsteem põletab läbi nii õpetajaid kui ka õpilasi. Viimaseid vaata et rohkemgi kui esimesi. Iga sellise kirjatüki peale on mu imeliku ehitusega ajukurdude vahedes hakanud ikka ja jälle kumisema üks ja seesama viis – legendaarse vokaalinstrumentaalkollektiivi Pink Floyd lüüriline arutlus veel ühest tellisest müüris. Oma suhteliselt sisutühja eluteekonna jooksul olen ma muude ametite ja seikluste kõrvalt jõudnud juba tugev kümme aastat ja pealegi vahelduva eduga ka õpetaja ametit proovida. Eks ma suhteliselt prügipedagoog olen, kuid eks arengut on olnud ka. Igas eelnevalt ära märkimist leidnud "mõtiskluses" on olnud midagi, mis mind kõnetab. Olgu selleks pikad töötunnid, madal palk, suur koormus või varajane tööpäeva algus... Ei ole siin päikese all kohta, mis kooliperele tundmatu oleks. Lisaks meediaruumis arvamusi avaldavatele spetsialistidele ei saa kuidagi mainimata jätta ka sotsiaalmeedias barrikaadidele pürgivaid laste õiguste eest võitlevaid vanemaid. Täiesti mõistetav on nende pahameel ja tahe ebaõigluse vastu võidelda, kui lapse koolipäevikus avanev vaatepilt on kõike muud kui innustav. Kodutööd, kontrolltööd, kohustused ja käsud. Sellise koorma all ei peaks keegi elama ja selles osas on neil täielik õigus. Aga kuidas siis taltsutada seda kohustuste laviini? Kõige lihtsam viis oleks vast öelda, et "ei tee!" Ei tee nii palju. Ei tohi nii palju nõuda. Õps, jäta lapsed rahule! Aga kahjuks oleks see kõigest osa lahendusest. Ega õpetajad ise ka õpetajate toas suurest kohustuste mahust kantuna õeluspidusid ei pea. Kõik selle, mis lapsed peavad ära tegema, peavad nemad ju ära hindama. Ja seda täpselt samuti lisaks koolitundide ajale ka omaenda ajast. Ei ole neilgi seda õndsat võimalust tööpäeva lõppedes jalad seinale visata ja mõelda, et kuskil keegi koolilaps veel rügab, aga nemad on juba levist väljas. Nii õpetaja kui ka õpilase töökoorma varjus tegutseb riukalik "süsteem". Süsteem, mille väljenduseks on õpetajale kõrgemalt juhtimistasandilt saabuvad käsud ja keelud, mis on kooskõlas müütilise "õppekava" ja "meetodiga". Õpetajale on ette antud materjal, mis peab õppeaasta jooksul läbitud saama. Ja peale loetud sõnad, mis saab siis, kui see läbitud ei saa. Ja nii see õpetaja siis asubki plaani täitma. Kaaslaseks hindeliste tööde esmapilgul üüratuna näiv kogus ja selle koguse vastu võitlevate õpilaste ja nende tugisüsteemi piiramatu viha. Jah, alati saab teha teisiti. Vähemalt selline mulje jääb lõppematust interneti kommentaariumivoost. Soovitusi ja õpetusi selle kohta, kuidas üks või teine teguviis peaks olema ju iseenesest mõistetav ja arusaadav on rohkem kui muukeelset infot haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljel. Kuidas need õpsid siis aru ei saa? Nagu mingi nõukaaeg oleks lahti, tõesõna. "Igal õpetajal valutab süda, kui õpilane on murest murtud, sest raske koorem on teda juba vaata, et lömastamas." Saavad aru, väga hästi saavad. Aga nemadki on võimetud muutma süsteemi päevapealt. Igal õpetajal oleks ettepanekuid ja soovitusi, kuidas tema ainetunde oleks paslikum ja parem läbi viia. Igal õpetajal oleks soovitusi süsteemi "avataridele", kuidas nõuda tulemusi ilma, et koolimajast saaks kohustuste koloonia. Igal õpetajal valutab süda, kui õpilane on murest murtud, sest raske koorem on teda juba vaata, et lömastamas. Süsteem ei muutu üleöö. Süsteem punnib vastu. Ta ei taha muutuda lihtsalt seetõttu, et kellelegi ei meeldi, et ta olemas on. Süsteem saab muutuda ainult siis, kui on tahtjaid, kes seda muudaks. Kui on neid, kes sooviksid kuulata ja proovida uut moodi. Ja kuulata mitte ainult häid sõnumeid, vaid ka muremõtteid ja halbu uudiseid. Kuulda, et on raske nii kehas kui ka vaimus. Kuulda, et kogus on lämmatanud kvaliteedi. Kuulda, et õppimine ei ole liinitöö ja et iga õpilane, kes ei jõua tempos püsida, ei ole praaktoodang. Õpetajad ausalt ka proovivad. Nad ausalt ka hoolivad. Vähemalt senikaua, kuni neil on põhjust hoolida. Kunagi, kui ma õpetajaameti kasuks otsustasin, seadsin endale kindla piiri – ma lähen kohe ja kindlasti ära siis, kui ma tunnen et mind enam ei huvita. Kui ma tunnen, et minupoolest võib kogu see krempel põleda heledama leegiga, kui Savonarola tuleriit. Kui ma enam ei tunne rõõmu, et mu jutt kasvõi korraks klassiruumis olevad silmapaarid särama süütab. Ma ise olen sellele piirile väga lähedal. Nii sellepärast, et kohati valdab hinge abituse tunne, sest ei saa süsteemile vastu, kui ka sellepärast, et lugedes sotsiaalmeedias valitsevaid kommentaare tekib paratamatul soov öelda, et "aga tehke siis ise kurat võtaks!" Tulge ja tehke paremini, kui praegu on. Tulge ja näidake seda common sense 'i ehk tervet mõistust, mille puudumist te neile, kes praegu teevad, ette heidate. Aga enne, kui ma lähen, soovin teha ühe viimase katse. Viimase katse tuua teieni mõtte sellest, et tegelikult on muutus võimalik. Et tegelikult ka saab suhtlemise kaudu tulemusi, mis on kõiki osapooli rahuldavad. Et õpetajaga saab rääkida, ja õpetaja kuulab. Et õpilane tahab, kasvõi õpetajalaurilikult ülesandeid teha, tahab ja suudab. Et lapsevanem mõistab, et õpetaja tahab head, mitte ei ole kubjas. Et süsteemi "avatarid" mõistavad, et kõike ei saa tabelitesse ja numbritesse panna. Õpetajaks olemine on kutse. See kutse peab tulema sinust endast. Seda ei saa sundida, küll aga annab seda lämmatada. Selle kutse suurimaks koormaks on alles hoida tahe kutsele vastata. Kui see tahe hakkab mõranema, siis on selle mõranenud tahte taastamine väga keeruline, et mitte öelda võimatu. Seega, kallid kaaskannatajad, kuulakem teineteist. Rääkigem teineteisega, selmet rusikas taskus ringi käia. Võimalusi asju teha on palju. Tahet neid teha jääb aga iga päevaga aina vähemaks. ### Response: Aleksandr Popov: täielik tellis taras

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Algkoosseisus alustanud Vene viskas 28 minutiga 14 punkti (kahesed 1/1, kolmesed 4/5), hankis neli lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks isiklikku viga. Levi Randolph viskas Jeruusalemma parimana 20 punkti, võitjate edukaim oli 18 punkti kogunud Chinanu Onuaku. Jeruusalemma Hapoel asub tabelis kuue võidu ja viie kaotusega kuuendal kohal, Tel Avivi Hapoel on kaheksa võidu ja ühe kaotusega liidrikohal. Itaalia kõrgliigas olid esmaspäeval võistlustules Mikk Jurkatamme ja Joonas Riismaa leivaisad. Jurkatamm ja Treviso võtsid võõrsil 95:90 (26:18, 21:23, 28:24, 20:25) võidu Tortona üle. Jurkatamm (kahesed 0/1, kolmesed 0/1) kogus kolme minutiga ühe lauapalli ja ühe vaheltlõike ning kolm isiklikku viga. Riismaa koduklubi Brindisi kaotas kodusaalis 71:75 (19:16, 10:15, 13:19, 29:25) Scafatile. Riismaa (kahesed 0/1) sai ühe mänguminutiga kirja ühe lauapalli. Liigatabelis asub Brindisi (5-7) 11. kohal ja Treviso (4-8) 15. kohal.

Siim-Sander Vene heast viskepäevast võiduks ei piisanud

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Algkoosseisus alustanud Vene viskas 28 minutiga 14 punkti (kahesed 1/1, kolmesed 4/5), hankis neli lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks isiklikku viga. Levi Randolph viskas Jeruusalemma parimana 20 punkti, võitjate edukaim oli 18 punkti kogunud Chinanu Onuaku. Jeruusalemma Hapoel asub tabelis kuue võidu ja viie kaotusega kuuendal kohal, Tel Avivi Hapoel on kaheksa võidu ja ühe kaotusega liidrikohal. Itaalia kõrgliigas olid esmaspäeval võistlustules Mikk Jurkatamme ja Joonas Riismaa leivaisad. Jurkatamm ja Treviso võtsid võõrsil 95:90 (26:18, 21:23, 28:24, 20:25) võidu Tortona üle. Jurkatamm (kahesed 0/1, kolmesed 0/1) kogus kolme minutiga ühe lauapalli ja ühe vaheltlõike ning kolm isiklikku viga. Riismaa koduklubi Brindisi kaotas kodusaalis 71:75 (19:16, 10:15, 13:19, 29:25) Scafatile. Riismaa (kahesed 0/1) sai ühe mänguminutiga kirja ühe lauapalli. Liigatabelis asub Brindisi (5-7) 11. kohal ja Treviso (4-8) 15. kohal. ### Response: Siim-Sander Vene heast viskepäevast võiduks ei piisanud

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kui ravimiameti veebilehel panna otsingusse "tarneraskused", siis viimasest aastast tuleb 30 uudist, milles kirjeldatakse ravimeid, mida Eestis kätte ei saa. Mõned ravimid on sellised, millel on olemas analoog või muu tootja, näiteks võivad need olla ksülometasoliini sisaldavad nohuspreid. Kui tegemist on vererõhuravimiga, siis ajutiselt on võimalik ka valida midagi muud sobilikku. Viimastel aastatel on olnud aga ravimite kättesaadavusega probleeme, mis võivad patsienti oluliselt ohustada. Näiteks kui apteekidest kadus mõni aasta kilpnäärme ületalitluse ravim propüültiouratsiil ja seejärel ka teine variant tiamasool, siis ei ole olukord lihtne. Kontrollimata hüpertüreoos on eluohtlik seisund ja mida teha siis, kui patsient ei saa kuu aega või rohkem ravimeid kätte? Sel aastal olid tarneraskused podagraravimil allopurinoolil. Teist ravimit, febuksostaati, on võimalik kasutada, aga see ei ole ravijuhiste järgi esmavaliku ravim ja see ei sobi kõikidele. Kui järsult turult kaob antidepressant bupropioon ja patsient ei saa kiiresti arstivisiidile, siis suure tõenäosusega ootavad teda võõrutusnähud. Eestis on viimastel kuudel olnud probleeme ka antibiootikumidega. Ma saan aru, et olukord ei ole selline ainult Eestis, aga olukord, kus arstid on sunnitud ravima haigusi mitte sellega, millega on vaja, vaid sellega, mida on saada, ei ole aktsepteeritav. See võib potentsiaalselt ohustada nii patsiente kui ka üldist epidemioloogilist olukorda. Neid probleeme on võimalik lahendada, aga selleks on vajalikud olemasolevate seaduste ja määruste muutused. Laoseisude kontroll Tihti avastab apteeker, et ravimil on tarneraskused, kui seda ravimit enam ei ole ja laost pole tellida ka. Miks teavitab müügiloa hoidja sageli probleemidest nii hilja, et lahendusi tuleb kiiresti otsida kohapeal. Mina pakun, et oleks võimalik tsentraliseeritult kontrollida apteeke ning hulgimüüjate laoseisu ning kui pakendite arv kohapeal on väiksem kui eeldatav statistiline kasutus riigis tulevatel nädalatel, siis on tegemist tulevate tarneraskustega. Ma ei arva, et peame ootama, et meile edastataks informatsiooni, mida me juba niikuinii näeme. Olulised on prognoos ja preventsioon, mitte faktide konstateerimine. Selles statistikas peaksid olema kajastatud eluvajalikud ravimid. Müügiloata ravimite kasutamise lihtsustamine Müügiloa eelduseks on see, et ravimitootja taotleb seda kas tsentraalselt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks või eraldi riikides. Sisuliselt tähendab see seda, et me ootame, millal tootja meie turule tuleb. Tulemuseks on see, et vahepeal on meil ainult ühe tootja toimeaine. Kui tuleb tarneraskus, siis pole ravimit üldse saada. Kui arst kirjutab retsepti müügiloata ravimile, siis on vaja oodata ravimiameti positiivset otsust enne, kui seda riiki sisse saab tuua. Erialaseltsi taotlusega ravimid võivad alati olemas olla, aga jälle, mingi selts peaks selle taotluse tegema ja ootama. "Kui ravimit turustatakse mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, siis kontrollida polegi vaja, sest meil on ühised standardid." Kui meil on mingit ravimit vaja, siis kas me ei saaks seda lihtsalt osta ning pisteliselt partiid ravimiameti laboris kontrollida? Kui ravimit turustatakse mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, siis kontrollida polegi vaja, sest meil on ühised standardid ning farmakopöa. Küsimus on pigem bürokraatias kui reeglis, mis reaalselt mingeid riske alandab. Mind ei huvita kust tuleb ravim, mida patsient vajab. Tähtis on, et see oleks kvaliteetne. Lisaks oleks mõistlik hüvitada nende ravimite hindu sama moodi, nagu teeme müügiloaga ravimite puhul. Jah, meil pole kokkulepet tootjaga, aga meil on patsiendi vajadused, mis on palju olulisemad. Koguseline piirang ja säilivusajad Kui tegemist on tarneraskustega, siis on mõistlik automaatselt piirata väljastatavate ravimite koguseid kaheks kuni kolmeks kuuks. Ei ole normaalne, et defitsiidiajal inimene tuleb ja ostab endale pooleks aastaks vajamineva koguse. Sellisel juhul on suurem tõenäosus, et paanika tõttu kaob ravim riiulitelt, nagu näiteks juhtus eriolukorra ajal. Peavad olema piirangud, mis kehtestatakse individuaalselt ravimile olenevalt laoseisust. Euroopa Liidus ravimitel puudub maksimaalne säilivusaeg. See sõltub puhtalt stabiilsusest ning uuringutest. Tihti ei ole tootja huvitatud sellest, et uurida, kas tema ravim säilib kümme aastat kauem või mitte. Mina arvan, et seda võiks teha riigis. Kui analüüs näitab, et viieaastase kõlblikkusega ravim on samasugune ka seitsme aasta pärast, siis saab selle säilivusaega pikendada ja vabastada partiid müügiks, kui tuleb vajadus. Sama puudutab ka õigesti säilitatud toorainet. Milleks on vaja utiliseerida asju, mis võiksid veel töötada? Paljude ravimite tegelik säilivusaeg võiks olla suurem sellest, mis on karbi peale märgitud. Varud Tahame või mitte, aga riigis võiksid olla tagavarad eluks vajalikest ravimitest, mis kataksid kahe kuni kolme kuu vajadused. Need võivad olla nii tööstuslikult valmistatud preparaatide kui ka tooraine kujul, millest apteegid oleksid võimelised kohapeal ravimeid valmistada. Kindlasti peaks riik mõtlema sellelegi, et praegu apteegis ravimite valmistamise eest võetav tasu on nii naeruväärne, et keegi ei taha selle raha eest ravimeid valmistada. Peaks olema mõistlik juurdehindlus. Ravimite valmistamine on pigem majanduslikult kahjumlik kohustus, mis on seadusse kirjutatud. Ravimite seeriaviisiline valmistamine apteegis Apteegid võivad kohapeal seeriaviisiliselt valmistada ravimeid, aga ainult teatud ravimeid. Lubatud ravimite nimekirjas on vesinikperoksiid, peavalupulbrid ja muud huvitavad asjad, mis ei ole eluvajalikud ja mille tarneraskuste puhul keegi ilmselgelt ei sure ära. Miks ei saa apteek valmistada tarneraskuste korral toorainest näiteks rütmihäirete vastaseid ravimeid või podagra ravis kasutatavaid ravimeid? Need on mittesteriilsed ning proviisoritel ja farmatseutidel vastavad võimalused on olemas. Tarneraskuste korral see võiks olla automaatselt lubatud, ilma et oleks vajalik valmistamiseks eraldi retsept. Antibiootikume sisaldavate ravimite valmistamine süsteemseks kasutamiseks on üldse keelatud, aga see võiks olla ka lahenduseks, kui neid antibiootikume ei ole kusagilt preparaadina saada. Kusjuures, kui tegemist on patendiga kaitstud originaalravimiga, siis tarneraskuste korral see patent ei peaks kehtima, kuna patsient ei pea kannatama seetõttu, et tootja ei suuda tagada ravimi tarnimist. Minu lahendused ei pruugi olla ideaalsed, aga ma sooviksin alustada tõsist diskussiooni selle teema kohta, kuna Eesti patsiendid vajavad kvaliteetset ravi ja ravimeid sõltumata sellest, mis maailmas toimub.

Aleksei Morgunov: Eestis võiks olla eluks vajalike ravimite tagavara

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kui ravimiameti veebilehel panna otsingusse "tarneraskused", siis viimasest aastast tuleb 30 uudist, milles kirjeldatakse ravimeid, mida Eestis kätte ei saa. Mõned ravimid on sellised, millel on olemas analoog või muu tootja, näiteks võivad need olla ksülometasoliini sisaldavad nohuspreid. Kui tegemist on vererõhuravimiga, siis ajutiselt on võimalik ka valida midagi muud sobilikku. Viimastel aastatel on olnud aga ravimite kättesaadavusega probleeme, mis võivad patsienti oluliselt ohustada. Näiteks kui apteekidest kadus mõni aasta kilpnäärme ületalitluse ravim propüültiouratsiil ja seejärel ka teine variant tiamasool, siis ei ole olukord lihtne. Kontrollimata hüpertüreoos on eluohtlik seisund ja mida teha siis, kui patsient ei saa kuu aega või rohkem ravimeid kätte? Sel aastal olid tarneraskused podagraravimil allopurinoolil. Teist ravimit, febuksostaati, on võimalik kasutada, aga see ei ole ravijuhiste järgi esmavaliku ravim ja see ei sobi kõikidele. Kui järsult turult kaob antidepressant bupropioon ja patsient ei saa kiiresti arstivisiidile, siis suure tõenäosusega ootavad teda võõrutusnähud. Eestis on viimastel kuudel olnud probleeme ka antibiootikumidega. Ma saan aru, et olukord ei ole selline ainult Eestis, aga olukord, kus arstid on sunnitud ravima haigusi mitte sellega, millega on vaja, vaid sellega, mida on saada, ei ole aktsepteeritav. See võib potentsiaalselt ohustada nii patsiente kui ka üldist epidemioloogilist olukorda. Neid probleeme on võimalik lahendada, aga selleks on vajalikud olemasolevate seaduste ja määruste muutused. Laoseisude kontroll Tihti avastab apteeker, et ravimil on tarneraskused, kui seda ravimit enam ei ole ja laost pole tellida ka. Miks teavitab müügiloa hoidja sageli probleemidest nii hilja, et lahendusi tuleb kiiresti otsida kohapeal. Mina pakun, et oleks võimalik tsentraliseeritult kontrollida apteeke ning hulgimüüjate laoseisu ning kui pakendite arv kohapeal on väiksem kui eeldatav statistiline kasutus riigis tulevatel nädalatel, siis on tegemist tulevate tarneraskustega. Ma ei arva, et peame ootama, et meile edastataks informatsiooni, mida me juba niikuinii näeme. Olulised on prognoos ja preventsioon, mitte faktide konstateerimine. Selles statistikas peaksid olema kajastatud eluvajalikud ravimid. Müügiloata ravimite kasutamise lihtsustamine Müügiloa eelduseks on see, et ravimitootja taotleb seda kas tsentraalselt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks või eraldi riikides. Sisuliselt tähendab see seda, et me ootame, millal tootja meie turule tuleb. Tulemuseks on see, et vahepeal on meil ainult ühe tootja toimeaine. Kui tuleb tarneraskus, siis pole ravimit üldse saada. Kui arst kirjutab retsepti müügiloata ravimile, siis on vaja oodata ravimiameti positiivset otsust enne, kui seda riiki sisse saab tuua. Erialaseltsi taotlusega ravimid võivad alati olemas olla, aga jälle, mingi selts peaks selle taotluse tegema ja ootama. "Kui ravimit turustatakse mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, siis kontrollida polegi vaja, sest meil on ühised standardid." Kui meil on mingit ravimit vaja, siis kas me ei saaks seda lihtsalt osta ning pisteliselt partiid ravimiameti laboris kontrollida? Kui ravimit turustatakse mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, siis kontrollida polegi vaja, sest meil on ühised standardid ning farmakopöa. Küsimus on pigem bürokraatias kui reeglis, mis reaalselt mingeid riske alandab. Mind ei huvita kust tuleb ravim, mida patsient vajab. Tähtis on, et see oleks kvaliteetne. Lisaks oleks mõistlik hüvitada nende ravimite hindu sama moodi, nagu teeme müügiloaga ravimite puhul. Jah, meil pole kokkulepet tootjaga, aga meil on patsiendi vajadused, mis on palju olulisemad. Koguseline piirang ja säilivusajad Kui tegemist on tarneraskustega, siis on mõistlik automaatselt piirata väljastatavate ravimite koguseid kaheks kuni kolmeks kuuks. Ei ole normaalne, et defitsiidiajal inimene tuleb ja ostab endale pooleks aastaks vajamineva koguse. Sellisel juhul on suurem tõenäosus, et paanika tõttu kaob ravim riiulitelt, nagu näiteks juhtus eriolukorra ajal. Peavad olema piirangud, mis kehtestatakse individuaalselt ravimile olenevalt laoseisust. Euroopa Liidus ravimitel puudub maksimaalne säilivusaeg. See sõltub puhtalt stabiilsusest ning uuringutest. Tihti ei ole tootja huvitatud sellest, et uurida, kas tema ravim säilib kümme aastat kauem või mitte. Mina arvan, et seda võiks teha riigis. Kui analüüs näitab, et viieaastase kõlblikkusega ravim on samasugune ka seitsme aasta pärast, siis saab selle säilivusaega pikendada ja vabastada partiid müügiks, kui tuleb vajadus. Sama puudutab ka õigesti säilitatud toorainet. Milleks on vaja utiliseerida asju, mis võiksid veel töötada? Paljude ravimite tegelik säilivusaeg võiks olla suurem sellest, mis on karbi peale märgitud. Varud Tahame või mitte, aga riigis võiksid olla tagavarad eluks vajalikest ravimitest, mis kataksid kahe kuni kolme kuu vajadused. Need võivad olla nii tööstuslikult valmistatud preparaatide kui ka tooraine kujul, millest apteegid oleksid võimelised kohapeal ravimeid valmistada. Kindlasti peaks riik mõtlema sellelegi, et praegu apteegis ravimite valmistamise eest võetav tasu on nii naeruväärne, et keegi ei taha selle raha eest ravimeid valmistada. Peaks olema mõistlik juurdehindlus. Ravimite valmistamine on pigem majanduslikult kahjumlik kohustus, mis on seadusse kirjutatud. Ravimite seeriaviisiline valmistamine apteegis Apteegid võivad kohapeal seeriaviisiliselt valmistada ravimeid, aga ainult teatud ravimeid. Lubatud ravimite nimekirjas on vesinikperoksiid, peavalupulbrid ja muud huvitavad asjad, mis ei ole eluvajalikud ja mille tarneraskuste puhul keegi ilmselgelt ei sure ära. Miks ei saa apteek valmistada tarneraskuste korral toorainest näiteks rütmihäirete vastaseid ravimeid või podagra ravis kasutatavaid ravimeid? Need on mittesteriilsed ning proviisoritel ja farmatseutidel vastavad võimalused on olemas. Tarneraskuste korral see võiks olla automaatselt lubatud, ilma et oleks vajalik valmistamiseks eraldi retsept. Antibiootikume sisaldavate ravimite valmistamine süsteemseks kasutamiseks on üldse keelatud, aga see võiks olla ka lahenduseks, kui neid antibiootikume ei ole kusagilt preparaadina saada. Kusjuures, kui tegemist on patendiga kaitstud originaalravimiga, siis tarneraskuste korral see patent ei peaks kehtima, kuna patsient ei pea kannatama seetõttu, et tootja ei suuda tagada ravimi tarnimist. Minu lahendused ei pruugi olla ideaalsed, aga ma sooviksin alustada tõsist diskussiooni selle teema kohta, kuna Eesti patsiendid vajavad kvaliteetset ravi ja ravimeid sõltumata sellest, mis maailmas toimub. ### Response: Aleksei Morgunov: Eestis võiks olla eluks vajalike ravimite tagavara

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Läti välisministeeriumi andmetel on Ungaris alates eelmisest aastast kinni peetud 38 Lätist pärit autojuhti. Värbajad võtavad tööle Lätist pärit autojuhte. Enamik neist ei teadnud, et osalevad kuriteo toimepanemises, vahendas LSM. "Need värbajad on ka neid autojuhte petnud. Nad on öelnud, et nad ei räägi kohalikku keelt, seetõttu koheldakse neid leebemalt, et nad saadetakse välja. Karistust ei tule. Neid on lihtsalt petetud ja nad uskusid. Muidugi pole välistatud, et keegi oli teadlik. On üks juhtum, kus autojuht vedas migrante vähemalt 10 korda," ütles Läti välisministeeriumi pressiesindaja Diana Eglite. Eeldatavad karistus on Ungaris kaks kuni kaheksa aastat vangistust, vahendas LSM. Läti Televisioon suhtles Danaga (nimi muudetud). Tema sõber Uldis (nimi muudetud) on Ungaris vanglas. Uldis ütles Danale, et läheb Ungarisse reisile. "Ühel päeval ei saanud me temaga kontakti. Me ei saanud teda kätte telefoni ega sõnumite teel. Helistasin ise Budapesti politseisse. Muretsesin, et võib-olla on ta haiglas," ütles Dana. Lõpuks selgus, et Uldis on inimeste smugeldamise tõttu vanglas. Dana uurib nüüd töökuulutusi nagu "Otsin autojuhti". Mõned sellised töökuulutused väidavad isegi otsekoheselt, et töö on ebaseaduslik.

Ungari vahistas inimsmugeldamise pärast mitukümmend lätlast

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Läti välisministeeriumi andmetel on Ungaris alates eelmisest aastast kinni peetud 38 Lätist pärit autojuhti. Värbajad võtavad tööle Lätist pärit autojuhte. Enamik neist ei teadnud, et osalevad kuriteo toimepanemises, vahendas LSM. "Need värbajad on ka neid autojuhte petnud. Nad on öelnud, et nad ei räägi kohalikku keelt, seetõttu koheldakse neid leebemalt, et nad saadetakse välja. Karistust ei tule. Neid on lihtsalt petetud ja nad uskusid. Muidugi pole välistatud, et keegi oli teadlik. On üks juhtum, kus autojuht vedas migrante vähemalt 10 korda," ütles Läti välisministeeriumi pressiesindaja Diana Eglite. Eeldatavad karistus on Ungaris kaks kuni kaheksa aastat vangistust, vahendas LSM. Läti Televisioon suhtles Danaga (nimi muudetud). Tema sõber Uldis (nimi muudetud) on Ungaris vanglas. Uldis ütles Danale, et läheb Ungarisse reisile. "Ühel päeval ei saanud me temaga kontakti. Me ei saanud teda kätte telefoni ega sõnumite teel. Helistasin ise Budapesti politseisse. Muretsesin, et võib-olla on ta haiglas," ütles Dana. Lõpuks selgus, et Uldis on inimeste smugeldamise tõttu vanglas. Dana uurib nüüd töökuulutusi nagu "Otsin autojuhti". Mõned sellised töökuulutused väidavad isegi otsekoheselt, et töö on ebaseaduslik. ### Response: Ungari vahistas inimsmugeldamise pärast mitukümmend lätlast

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Gaasi hind on languses olnud juba mõnd aega: veel detsembri keskpaigas maksis see TTF börsil 130 eurot megavatt-tunnist, kuid langes eelmise nädala keskel 100 euroni. Teisipäeva hommikul kella seitsmeks oli hind kukkunud 80 euroni megavatt-tunnist. Niisugune hinnalangus tähendab, et gaasi hind on jõudnud Eesti valitsuse sekkumispiirini – riik hüvitab 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni eest. Detsembris pakkus Eesti Gaas koduklientidele paindlikus paketis gaasi hinnaga 1,75 eurot kuupmeetrist. Novembris maksis gaasikuupmeeter samas paketis 2,85 eurot.

Gaasi hind börsil kukkus 80 euroni megavatt-tunnist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Gaasi hind on languses olnud juba mõnd aega: veel detsembri keskpaigas maksis see TTF börsil 130 eurot megavatt-tunnist, kuid langes eelmise nädala keskel 100 euroni. Teisipäeva hommikul kella seitsmeks oli hind kukkunud 80 euroni megavatt-tunnist. Niisugune hinnalangus tähendab, et gaasi hind on jõudnud Eesti valitsuse sekkumispiirini – riik hüvitab 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni eest. Detsembris pakkus Eesti Gaas koduklientidele paindlikus paketis gaasi hinnaga 1,75 eurot kuupmeetrist. Novembris maksis gaasikuupmeeter samas paketis 2,85 eurot. ### Response: Gaasi hind börsil kukkus 80 euroni megavatt-tunnist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

23-aastase Gakpo senine koduklubi PSV Eindhoven teatas esmaspäeva hilisõhtul, et MM-il säranud hollandlane liitub 2020. aastal Inglismaa meistriks kroonitud Liverpooliga. Gakpo reisib lähipäevadel Inglismaale, kus vormistatakse üleminek ametlikult ära. PSV ei avaldanud üleminekutasu, kuid klubi peadirektor Marcel Brands märkis, et tegemist oli "rekordilise üleminekuga". PSV senine suurim üleminek pärines 2019. aastast, kui Itaalia kõrgliigaklubi Napoli maksis Mehhiko koondislase Hirving Lozano eest 42 miljonit eurot. Gakpo on tänavu PSV eest kõikide sarjade peale löönud 24 mänguga 13 väravat ja andnud 17 väravasöötu. Ühtlasi oli Gakpo Kataris toimunud MM-il kolme tabamusega Hollandi parim väravakütt. PSV and @LFC have reached an agreement on the proposed transfer of Cody Gakpo. The 23-year-old attacker will leave for England imminently where he will be subjected to the necessary formalities ahead of the completion of the transfer. — PSV (@PSV) December 26, 2022

MM-il säranud hollandlane liitub Liverpooliga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 23-aastase Gakpo senine koduklubi PSV Eindhoven teatas esmaspäeva hilisõhtul, et MM-il säranud hollandlane liitub 2020. aastal Inglismaa meistriks kroonitud Liverpooliga. Gakpo reisib lähipäevadel Inglismaale, kus vormistatakse üleminek ametlikult ära. PSV ei avaldanud üleminekutasu, kuid klubi peadirektor Marcel Brands märkis, et tegemist oli "rekordilise üleminekuga". PSV senine suurim üleminek pärines 2019. aastast, kui Itaalia kõrgliigaklubi Napoli maksis Mehhiko koondislase Hirving Lozano eest 42 miljonit eurot. Gakpo on tänavu PSV eest kõikide sarjade peale löönud 24 mänguga 13 väravat ja andnud 17 väravasöötu. Ühtlasi oli Gakpo Kataris toimunud MM-il kolme tabamusega Hollandi parim väravakütt. PSV and @LFC have reached an agreement on the proposed transfer of Cody Gakpo. The 23-year-old attacker will leave for England imminently where he will be subjected to the necessary formalities ahead of the completion of the transfer. — PSV (@PSV) December 26, 2022 ### Response: MM-il säranud hollandlane liitub Liverpooliga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Psühhiaatria ajaloost on kõige rohkem uuritud just institutsionaliseerimise küsimust. Teisisõnu: keda, mis tingimustel ja kui kauaks haiglasse pandi," ütleb Tartu Ülikooli ajaloo doktorant Anu Rae. Tavaliselt uudistavad ajaloolased sel juhul omaaegsete arstide avaldatud kirjandust. Oma värskes artiklis lähenes Rae küsimusele aga seni väheproovitud meetodil: ühe kindla haigla dokumente lugedes. "Psühhiaatria ajaloost on kõige rohkem uuritud just institutsionaliseerimise küsimust. Teisisõnu: keda, mis tingimustel ja kui kauaks haiglasse pandi" Täpsemalt keskendus ta Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku registriraamatule aastatel 1881–1895. "Saksa keeles ta oli psüühika- ja närvihaiguste kliinik. Ametlikku eestikeelset nime tal polegi 19. sajandil olnud," täpsustab Rae. Dokumente lugedes ilmnes, et nii vaesemate kui ka jõukamate patsientide seas oli mehi naistest märksa enam. Klassivahe lahutas ka palateid "Tartu haigla on natuke eriline, sest seal olid erinevad ühiskonnaklassid koos," osutab Anu Rae. Kui näiteks Inglismaal raviti rikkaid ja vaeseid eraldi asutustes, siis Tartu haigla registratuuri põhjal oli pilt kirju. "Nägin patsiente alates von-idest kuni kellenigi, kelle tõi haiglasse politsei," võrdleb ta. Kui kaua keegi neist haiglas viibis, sõltus eeskätt iga patsiendi pere või kogukonna rahakotist. Haiglas oli toona saada hinna ja mugavuse poolest kolme klassi palateid. "Esimeses klassis olid sa 80 rubla eest üksinda palatis ja said kolm korda päevas paremat sorti toitu. Teise klassi palat maksis mõnevõrra vähem ehk 45 rubla: seal sa jagasid tuba teise patsiendiga," kirjeldab Rae. Kolmanda klassi palat maksis 20 rubla ja seal oli palju haigeid tavalise haiglatoidu peal koos. "Kui vaatasin haiglasoleku aega rikastel ja vaestel, siis rikastel on kohe näha, et nad on ka keskmisest kauem sees." Neist esimese ja teise klassi patsiendid liigitas Rae rikasteks ning kolmanda klassi omad vaesteks. "Kui vaatasin haiglasoleku aega rikastel ja vaestel, siis rikastel on kohe näha, et nad on ka keskmisest kauem sees. Siit tuleb küsimus: kes seda maksta jõuab?" Kaupmees ja arst jõudnuks Rae hinnangul ilmselt iseenda või oma ligimese pika ravi eest rohkem välja käia. Talupoja ravikulud maksis aga oma kasinast maksurahast kinni tema koduvald. "Näiteks mõnedel talupoegadel oligi registriraamatus kirjas "võetakse haiglast välja vastu arsti soovitust, sest raha sai otsa"," meenutab doktorant. Erandjuhtudel võisid kliinikujuhid huvitavaid kaasuseid tasuta ravile võtta. "Kõige pikemalt oli sees üks meesterahvas, kes veetiski haiglas pea 23 aastat," toob Rae veel välja. Teisalt tekitas temas huvi ja küsimusi juhtum, kus üks apteeker viibis haiglaravil ainul pool tundi. "Kui vaadata aga mehed versus naised, siis kõige kauem olid sees rikkad mehed, kõige vähem olid sees vaesed mehed ja naised olid mõlemas klassis seal keskel," loetleb ta. "Meeste tervise eest oldi nõus rohkem maksma. Kui mees kaotab töövõime, on terve pere omadega jännis." Sellise leiu põhjal soovitabki Rae meditsiiniajaloolastel edaspidigi võtta arvesse korraga nii patsientide sugu kui ka ühiskonnaklassi. "Kui levinud on väide, et 19. sajandi lõpul pandi rohkem naisi ja sageli just hüsteeriadiagnoosiga haiglasse kinni, siis mina leidsin, et üleüldiselt pandi haiglasse hoopis rohkem mehi," põhjendab ta. Rae oletab, et neid mehi kimbutas eeskätt neurosüüfilis, millele toona ravi puudus. Samuti pakub ta, et vaimselt kannatavaid mehi oli kodus raskem hallata. Ühelt poolt võiks siis Tartu haigla põhjal järeldada, et naiste olukord polnudki nii kehv, kui arvatud. Teiselt poolt kannab meespatsientide ülekaal aga Rae sõnul siiski oma ajastu pitserit. "See näitab, et meeste tervise eest oldi nõus rohkem maksma. Kui mees kaotab töövõime, on terve pere omadega jännis. Kui aga naine kaotab töövõime, on häda natuke väiksem, sest naine ei oma perekonna vara," arutleb ta. Oopiumisõltuvusest meeste hüsteeriani "Psühhiaatrias oli 19. sajandil igal arstil oma haiguste klassifikatsioon. Mingeid üldtunnustatud kategooriaid ei olnud," sõnab Anu Rae. See tähendas, et haiglas jagati patsientidele välja ka 2000 aastat vanu diagnoose nagu hüsteeria, maania ja melanhoolia. "Neid jagati välja väga ambivalentselt: näiteks mõni sai diagnoosi Verrücktheit või Wahnsinn, mis tähendaks tänapäeva saksa keeles lihtsalt 'napakas', 'hull' või 'segane'," toob doktorant näiteid. Haiguslugusid lapates tõdes Rae sedagi, et mõne diagnoosi puhul oli küsimus ligipääsus ja oskusteabes. "Need, kes olid narkosõltuvusega, olid kõik arstiteadusega seotud. Ühel ämmaemandal näiteks oli opioidisõltuvus," toob ta välja. Haiglasse võetud tudengidki olid reeglina arstiteaduse üliõpilased. "Peab ikkagi pajale ligi olema. Talupojal ei saa olla opioidisõltuvust, kui ta ei saa oopiumi kättegi," võrdleb doktorant. Kõige kurikuulsam 19. sajandi lõpu diagnoos on Rae sõnul aga vaieldamatult hüsteeria. "On argumenteeritud, et tuhandeid naisi pandi hüsteeriadiagnoosiga kinni lihtsalt sellepärast, et nad olid kuidagi tüütud ja ebameeldivad," seletab ta. Samuti võisid ligimesed haiglaasutusse kinni panna nii-öelda vallalise tante ehk pere ülalpidamisele jäänud vanatüdruku. "Talupojal ei saa olla opioidisõltuvust, kui ta ei saa oopiumi kättegi." "Kui aga Tartu haiglat vaadata, siis ei tule välja, et seda massiliselt oleks olnud," märgib Rae. Tema läbivaadatud 2184 haiglassevõtu juhtumi seas sai hüsteeriadiagnoosi ainult 128 patsienti. "Näib, et hüsteeria ümber oli palju kära ja selle üksikud kaasused olid väga kurikuulsad, kuigi tegelikkuses oli seda vähe," tõdeb ta. Tartu haigla 128 hüsteeriapatsiendi seas leidus ka mehi. "Sõna hüsteeria tuleb ju kreekakeelsest sõnast 'emakas', nii et meeste hüsteeriast pole praktiliselt keegi kuulnud," muigab Rae. Oma järgmises artiklis keskendub ta Tartu haiguslugude näitel aga just sellele. "Ma tunnen, et põnevaks läheb eriti siis, kui hakata haiguslugusid lugema," selgitab ta. Nii luges ta näiteks juhtumist, kus üks meessoost ajaloo kandidaat sai hüsteeriadiagnoosi. "Ta oli ülikooli raamatukogus ja siis tal oli episood, kus tal krambitas. Samas ta ise ütles, et ta tegi läbi sündimise protsessi," meenutab doktorant. Kandidaadi haiglasse toonud inimene küll täpsustas Rae sõnul, et haige luges sünnitamisõpikuid ja ehmatas seepeale ära, ent ta ise kahtlustab muid stressiallikaid. Eestis keegi teine haiguslugusid veel uurimismaterjalina kasutanud pole. "Mina üritan väita ka seda, et neid saavad kasutada perekonnaajaloo uurijad," sõnab Rae. Kui kirikuraamatust saab teada esivanema sünni-, pulma- ja surmaandmed, siis haigusloost võib leida värvikaid eluseiku. "Näiteks ühel hüsteeriadiagnoosiga mehel on kirjas, et ta oli talupoeg. Kui ta oli 12-aastane, sõitis temast vanker üle ja ta sai selgroovigastuse. Seejärel olid tal elu jooksul vahelduvalt epilepsiahood," toob ta näite. "Neid, kellel on nii-öelda sünnist surmani mingi mure, on ikkagi pigem vähe." Rae sõnul tahab ta osalt oma uuringutega näidata, et vaimse tervise mured pole midagi uut siin päikese all. Vähemalt pooled inimesed kogevad tema sõnul CDC andmetel elu jooksul ajutiselt sümptomeid, mille põhjal võiks neil mõne häire diagnoosida. "Neid, kellel on nii-öelda sünnist surmani mingi mure, on ikkagi pigem vähe. Mul on praegu nohu, aga homme enam ei ole. Kas ma olen elu lõpuni nohune? Ei ole. Niisiis ei ole stigmat vaja," leiab Rae. Anu Rae kirjutab oma uurimusest ajakirjas History of Psychiatry.

Tartu vaimuhaigla stammkunde oli 19. sajandil rikas mees

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Psühhiaatria ajaloost on kõige rohkem uuritud just institutsionaliseerimise küsimust. Teisisõnu: keda, mis tingimustel ja kui kauaks haiglasse pandi," ütleb Tartu Ülikooli ajaloo doktorant Anu Rae. Tavaliselt uudistavad ajaloolased sel juhul omaaegsete arstide avaldatud kirjandust. Oma värskes artiklis lähenes Rae küsimusele aga seni väheproovitud meetodil: ühe kindla haigla dokumente lugedes. "Psühhiaatria ajaloost on kõige rohkem uuritud just institutsionaliseerimise küsimust. Teisisõnu: keda, mis tingimustel ja kui kauaks haiglasse pandi" Täpsemalt keskendus ta Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku registriraamatule aastatel 1881–1895. "Saksa keeles ta oli psüühika- ja närvihaiguste kliinik. Ametlikku eestikeelset nime tal polegi 19. sajandil olnud," täpsustab Rae. Dokumente lugedes ilmnes, et nii vaesemate kui ka jõukamate patsientide seas oli mehi naistest märksa enam. Klassivahe lahutas ka palateid "Tartu haigla on natuke eriline, sest seal olid erinevad ühiskonnaklassid koos," osutab Anu Rae. Kui näiteks Inglismaal raviti rikkaid ja vaeseid eraldi asutustes, siis Tartu haigla registratuuri põhjal oli pilt kirju. "Nägin patsiente alates von-idest kuni kellenigi, kelle tõi haiglasse politsei," võrdleb ta. Kui kaua keegi neist haiglas viibis, sõltus eeskätt iga patsiendi pere või kogukonna rahakotist. Haiglas oli toona saada hinna ja mugavuse poolest kolme klassi palateid. "Esimeses klassis olid sa 80 rubla eest üksinda palatis ja said kolm korda päevas paremat sorti toitu. Teise klassi palat maksis mõnevõrra vähem ehk 45 rubla: seal sa jagasid tuba teise patsiendiga," kirjeldab Rae. Kolmanda klassi palat maksis 20 rubla ja seal oli palju haigeid tavalise haiglatoidu peal koos. "Kui vaatasin haiglasoleku aega rikastel ja vaestel, siis rikastel on kohe näha, et nad on ka keskmisest kauem sees." Neist esimese ja teise klassi patsiendid liigitas Rae rikasteks ning kolmanda klassi omad vaesteks. "Kui vaatasin haiglasoleku aega rikastel ja vaestel, siis rikastel on kohe näha, et nad on ka keskmisest kauem sees. Siit tuleb küsimus: kes seda maksta jõuab?" Kaupmees ja arst jõudnuks Rae hinnangul ilmselt iseenda või oma ligimese pika ravi eest rohkem välja käia. Talupoja ravikulud maksis aga oma kasinast maksurahast kinni tema koduvald. "Näiteks mõnedel talupoegadel oligi registriraamatus kirjas "võetakse haiglast välja vastu arsti soovitust, sest raha sai otsa"," meenutab doktorant. Erandjuhtudel võisid kliinikujuhid huvitavaid kaasuseid tasuta ravile võtta. "Kõige pikemalt oli sees üks meesterahvas, kes veetiski haiglas pea 23 aastat," toob Rae veel välja. Teisalt tekitas temas huvi ja küsimusi juhtum, kus üks apteeker viibis haiglaravil ainul pool tundi. "Kui vaadata aga mehed versus naised, siis kõige kauem olid sees rikkad mehed, kõige vähem olid sees vaesed mehed ja naised olid mõlemas klassis seal keskel," loetleb ta. "Meeste tervise eest oldi nõus rohkem maksma. Kui mees kaotab töövõime, on terve pere omadega jännis." Sellise leiu põhjal soovitabki Rae meditsiiniajaloolastel edaspidigi võtta arvesse korraga nii patsientide sugu kui ka ühiskonnaklassi. "Kui levinud on väide, et 19. sajandi lõpul pandi rohkem naisi ja sageli just hüsteeriadiagnoosiga haiglasse kinni, siis mina leidsin, et üleüldiselt pandi haiglasse hoopis rohkem mehi," põhjendab ta. Rae oletab, et neid mehi kimbutas eeskätt neurosüüfilis, millele toona ravi puudus. Samuti pakub ta, et vaimselt kannatavaid mehi oli kodus raskem hallata. Ühelt poolt võiks siis Tartu haigla põhjal järeldada, et naiste olukord polnudki nii kehv, kui arvatud. Teiselt poolt kannab meespatsientide ülekaal aga Rae sõnul siiski oma ajastu pitserit. "See näitab, et meeste tervise eest oldi nõus rohkem maksma. Kui mees kaotab töövõime, on terve pere omadega jännis. Kui aga naine kaotab töövõime, on häda natuke väiksem, sest naine ei oma perekonna vara," arutleb ta. Oopiumisõltuvusest meeste hüsteeriani "Psühhiaatrias oli 19. sajandil igal arstil oma haiguste klassifikatsioon. Mingeid üldtunnustatud kategooriaid ei olnud," sõnab Anu Rae. See tähendas, et haiglas jagati patsientidele välja ka 2000 aastat vanu diagnoose nagu hüsteeria, maania ja melanhoolia. "Neid jagati välja väga ambivalentselt: näiteks mõni sai diagnoosi Verrücktheit või Wahnsinn, mis tähendaks tänapäeva saksa keeles lihtsalt 'napakas', 'hull' või 'segane'," toob doktorant näiteid. Haiguslugusid lapates tõdes Rae sedagi, et mõne diagnoosi puhul oli küsimus ligipääsus ja oskusteabes. "Need, kes olid narkosõltuvusega, olid kõik arstiteadusega seotud. Ühel ämmaemandal näiteks oli opioidisõltuvus," toob ta välja. Haiglasse võetud tudengidki olid reeglina arstiteaduse üliõpilased. "Peab ikkagi pajale ligi olema. Talupojal ei saa olla opioidisõltuvust, kui ta ei saa oopiumi kättegi," võrdleb doktorant. Kõige kurikuulsam 19. sajandi lõpu diagnoos on Rae sõnul aga vaieldamatult hüsteeria. "On argumenteeritud, et tuhandeid naisi pandi hüsteeriadiagnoosiga kinni lihtsalt sellepärast, et nad olid kuidagi tüütud ja ebameeldivad," seletab ta. Samuti võisid ligimesed haiglaasutusse kinni panna nii-öelda vallalise tante ehk pere ülalpidamisele jäänud vanatüdruku. "Talupojal ei saa olla opioidisõltuvust, kui ta ei saa oopiumi kättegi." "Kui aga Tartu haiglat vaadata, siis ei tule välja, et seda massiliselt oleks olnud," märgib Rae. Tema läbivaadatud 2184 haiglassevõtu juhtumi seas sai hüsteeriadiagnoosi ainult 128 patsienti. "Näib, et hüsteeria ümber oli palju kära ja selle üksikud kaasused olid väga kurikuulsad, kuigi tegelikkuses oli seda vähe," tõdeb ta. Tartu haigla 128 hüsteeriapatsiendi seas leidus ka mehi. "Sõna hüsteeria tuleb ju kreekakeelsest sõnast 'emakas', nii et meeste hüsteeriast pole praktiliselt keegi kuulnud," muigab Rae. Oma järgmises artiklis keskendub ta Tartu haiguslugude näitel aga just sellele. "Ma tunnen, et põnevaks läheb eriti siis, kui hakata haiguslugusid lugema," selgitab ta. Nii luges ta näiteks juhtumist, kus üks meessoost ajaloo kandidaat sai hüsteeriadiagnoosi. "Ta oli ülikooli raamatukogus ja siis tal oli episood, kus tal krambitas. Samas ta ise ütles, et ta tegi läbi sündimise protsessi," meenutab doktorant. Kandidaadi haiglasse toonud inimene küll täpsustas Rae sõnul, et haige luges sünnitamisõpikuid ja ehmatas seepeale ära, ent ta ise kahtlustab muid stressiallikaid. Eestis keegi teine haiguslugusid veel uurimismaterjalina kasutanud pole. "Mina üritan väita ka seda, et neid saavad kasutada perekonnaajaloo uurijad," sõnab Rae. Kui kirikuraamatust saab teada esivanema sünni-, pulma- ja surmaandmed, siis haigusloost võib leida värvikaid eluseiku. "Näiteks ühel hüsteeriadiagnoosiga mehel on kirjas, et ta oli talupoeg. Kui ta oli 12-aastane, sõitis temast vanker üle ja ta sai selgroovigastuse. Seejärel olid tal elu jooksul vahelduvalt epilepsiahood," toob ta näite. "Neid, kellel on nii-öelda sünnist surmani mingi mure, on ikkagi pigem vähe." Rae sõnul tahab ta osalt oma uuringutega näidata, et vaimse tervise mured pole midagi uut siin päikese all. Vähemalt pooled inimesed kogevad tema sõnul CDC andmetel elu jooksul ajutiselt sümptomeid, mille põhjal võiks neil mõne häire diagnoosida. "Neid, kellel on nii-öelda sünnist surmani mingi mure, on ikkagi pigem vähe. Mul on praegu nohu, aga homme enam ei ole. Kas ma olen elu lõpuni nohune? Ei ole. Niisiis ei ole stigmat vaja," leiab Rae. Anu Rae kirjutab oma uurimusest ajakirjas History of Psychiatry. ### Response: Tartu vaimuhaigla stammkunde oli 19. sajandil rikas mees

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Rita Ora Eiffeli tornis" 27.12 kell 21.20 Rita Ora kontsert Eiffeli tornis, kus ta esitas Pariisi vaadete taustal hitte, nagu "Anywhere", "Lonely Together", "Let You Love Me" jt, üllatades kostüümivalikuga, mille Fendi, Miu Miu Lanvin ja Alexandre Vauthier olid loonud just temale. "Sting. Kontsert Pariisis" 28.12 kell 21.20 Sting esines Pariisis Olympia areenil aastal 2017, esitades lugusid oma äsja ilmunud albumilt, aga ka vanu lugusid ansambli The Police repertuaarist. "Michael Bublé kontsert" 29.12 kell 21.20 Grammydega pärjatud Kanada artist Michael Bublé esitab kontserdil oma läbi aegade parimaid hitte. "Alicia Keys LA-s aastavahetusel 2020" 30.12 kell 21.20 Alicia Keys'i muusika kõlab Los Angelese Ace Hotel Theatre'is vaheldumisi jutuvestmisega. Keys tutvustab kontserdil oma seitsmendat stuudioalbumit. "Metallica. "S&M2"" 31.12 kell 22.00 Metallica albumi ja DVD jaoks salvestati kontsert koos San Francisco Sümfooniaorkestriga, mida juhatas Edwin Outwater. Kontserdiga tähistati 20 aasta möödumist Metallica esimesest menukast Grammyga auhinnatud kontsertfilmist "S&M". "Coldplay kontsert São Paulos" uue aasta öösel kell 00.00 Grammyga pärjatud ansambli Coldplay kontsert on filmitud nende kontserttuuri "A Head Full of Dreams" ajal São Paulos.

ETV2 täidab aastalõpu superstaaride kontsertidega

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Rita Ora Eiffeli tornis" 27.12 kell 21.20 Rita Ora kontsert Eiffeli tornis, kus ta esitas Pariisi vaadete taustal hitte, nagu "Anywhere", "Lonely Together", "Let You Love Me" jt, üllatades kostüümivalikuga, mille Fendi, Miu Miu Lanvin ja Alexandre Vauthier olid loonud just temale. "Sting. Kontsert Pariisis" 28.12 kell 21.20 Sting esines Pariisis Olympia areenil aastal 2017, esitades lugusid oma äsja ilmunud albumilt, aga ka vanu lugusid ansambli The Police repertuaarist. "Michael Bublé kontsert" 29.12 kell 21.20 Grammydega pärjatud Kanada artist Michael Bublé esitab kontserdil oma läbi aegade parimaid hitte. "Alicia Keys LA-s aastavahetusel 2020" 30.12 kell 21.20 Alicia Keys'i muusika kõlab Los Angelese Ace Hotel Theatre'is vaheldumisi jutuvestmisega. Keys tutvustab kontserdil oma seitsmendat stuudioalbumit. "Metallica. "S&M2"" 31.12 kell 22.00 Metallica albumi ja DVD jaoks salvestati kontsert koos San Francisco Sümfooniaorkestriga, mida juhatas Edwin Outwater. Kontserdiga tähistati 20 aasta möödumist Metallica esimesest menukast Grammyga auhinnatud kontsertfilmist "S&M". "Coldplay kontsert São Paulos" uue aasta öösel kell 00.00 Grammyga pärjatud ansambli Coldplay kontsert on filmitud nende kontserttuuri "A Head Full of Dreams" ajal São Paulos. ### Response: ETV2 täidab aastalõpu superstaaride kontsertidega

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Aasta viimasel õhtul toimub pidu Kultuurikatlas kahes ruumis. A-saalis astuvad üles Nublu ning Noep, DJ-d Lill ja Dr. PhilGood ning Gameboy Tetris. B-saalist leiab Estonian Funk Embassy DJ-d Heidy Purga, Henrik Ehte, Roman Vjazemski ja Kersten Kõrge. Räppar Nublu jätab 2022. aastaga selja taha oma esimese tuuri, millega esitles oma debüütalbumit "Café Kosmos", millele on paari aastaga lisaks ilmunud ka singlid "Uputada merre", "Pagasita Peruus" ja "Kastehein". Kuu aega tagasi andis ta koos Gameboy Tetrisega välja ühisloo "Kuhu kadus Sten?", mis tuleb Kultuurikatlas ka esitusele. Noepil ilmus 2021. aasta lõpus täispikk debüütalbum "No Man Is An Island", mis tõi talle 2022. aastal Eesti muusikaauhindade galalt neli auhinda -- lisaks aasta meesartisti ja aasta popartisti kategooriatele ka aasta debüütalbumi ning aasta albumi kategooriates. 2022. aastal andis ta välja lood "Friday Nights" ning "N.Y.M.P.H.O.maniac". Aastavahetusel tulevad Kultuurikatlas Noepi ja Nublu repertuaaridest esitlusele nii vanemad kui ka uuemad palad. Kontsertpidu toimub Kultuurikatla kahes ruumis, black box 'is ja katelde saalis. Uksed aastavahetuse üritusele avanevad südaööl.

Kultuurikatlas astuvad aastavahetusel üles Nublu, Noep ja teised

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Aasta viimasel õhtul toimub pidu Kultuurikatlas kahes ruumis. A-saalis astuvad üles Nublu ning Noep, DJ-d Lill ja Dr. PhilGood ning Gameboy Tetris. B-saalist leiab Estonian Funk Embassy DJ-d Heidy Purga, Henrik Ehte, Roman Vjazemski ja Kersten Kõrge. Räppar Nublu jätab 2022. aastaga selja taha oma esimese tuuri, millega esitles oma debüütalbumit "Café Kosmos", millele on paari aastaga lisaks ilmunud ka singlid "Uputada merre", "Pagasita Peruus" ja "Kastehein". Kuu aega tagasi andis ta koos Gameboy Tetrisega välja ühisloo "Kuhu kadus Sten?", mis tuleb Kultuurikatlas ka esitusele. Noepil ilmus 2021. aasta lõpus täispikk debüütalbum "No Man Is An Island", mis tõi talle 2022. aastal Eesti muusikaauhindade galalt neli auhinda -- lisaks aasta meesartisti ja aasta popartisti kategooriatele ka aasta debüütalbumi ning aasta albumi kategooriates. 2022. aastal andis ta välja lood "Friday Nights" ning "N.Y.M.P.H.O.maniac". Aastavahetusel tulevad Kultuurikatlas Noepi ja Nublu repertuaaridest esitlusele nii vanemad kui ka uuemad palad. Kontsertpidu toimub Kultuurikatla kahes ruumis, black box 'is ja katelde saalis. Uksed aastavahetuse üritusele avanevad südaööl. ### Response: Kultuurikatlas astuvad aastavahetusel üles Nublu, Noep ja teised

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Soome läks esmaspäeval turniiri esimeses mängus vastamisi Šveitsiga ja sai lisaaja väravast 2:3 (0:0, 1:1, 1:1, 0:1) kaotuse. Šveitsi kangelaseks kerkis Attilio Biasca, kes viskas võiduvärava 41 sekundit pärast lisaaja algust. Soomega samasse alagruppi kuuluv Läti jäi 2:5 (0:0, 2:2, 0:3) alla USA-le. Võitjate eest said kaks resultatiivsuspunkti kirja Sean Behrens, Red Savage ja Dylan Duke. A-grupis maitsesid võidurõõmu Rootsi ja Tšehhi. Rootsi purustas 11:0 (2:0, 6:0, 3:0) skooriga Austria ning Tšehhi sai 5:2 (2:1, 3:1, 0:0) jagu võõrustajast Kanadast. Tšehhi seljatas Kanada esimest korda pärast 2013. aastat. Teisipäeval kohtub Soome teises voorus Slovakkiaga ning Läti madistab Šveitsiga. A-grupis lähevad vastamisi Saksamaa ja Rootsi ning Austria ja Tšehhi. After Day 1 of the #WorldJuniors, here are the current standings. pic.twitter.com/U0mAvuH9uC — IIHF (@IIHFHockey) December 27, 2022

Soome ja Läti alustasid MM-i kaotusega

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Soome läks esmaspäeval turniiri esimeses mängus vastamisi Šveitsiga ja sai lisaaja väravast 2:3 (0:0, 1:1, 1:1, 0:1) kaotuse. Šveitsi kangelaseks kerkis Attilio Biasca, kes viskas võiduvärava 41 sekundit pärast lisaaja algust. Soomega samasse alagruppi kuuluv Läti jäi 2:5 (0:0, 2:2, 0:3) alla USA-le. Võitjate eest said kaks resultatiivsuspunkti kirja Sean Behrens, Red Savage ja Dylan Duke. A-grupis maitsesid võidurõõmu Rootsi ja Tšehhi. Rootsi purustas 11:0 (2:0, 6:0, 3:0) skooriga Austria ning Tšehhi sai 5:2 (2:1, 3:1, 0:0) jagu võõrustajast Kanadast. Tšehhi seljatas Kanada esimest korda pärast 2013. aastat. Teisipäeval kohtub Soome teises voorus Slovakkiaga ning Läti madistab Šveitsiga. A-grupis lähevad vastamisi Saksamaa ja Rootsi ning Austria ja Tšehhi. After Day 1 of the #WorldJuniors, here are the current standings. pic.twitter.com/U0mAvuH9uC — IIHF (@IIHFHockey) December 27, 2022 ### Response: Soome ja Läti alustasid MM-i kaotusega

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak ütles, et riigis väheneb maagaasi tootmine sel aastal 12 protsenti ja eksport väheneb umbes veerandi võrra. Venemaa energiaeksport on sattunud sanktsioonide tõttu surve alla, kuna Euroopa oli pikka aega Venemaa gaasi suurim tarbija. Novak ütles reedel samuti, et Venemaa võib vähendada naftatootmist. Pole siiski täpselt veel selge, kui palju sanktsioonid Venemaa energiasektorit mõjutavad. Pärast sõja alustamist lõpetas Venemaa kaubandusstatistika andmete avaldamise. Kreml tahab nii kaitsta riigi majandust edasiste sanktsioonide eest, vahendas The Wall Street Journal. Lääneriigid kehtestasid hiljuti Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Venemaa president Vladimir Putin peaks lähiajal allkirjastama dekreedi selle kohta, kuidas Moskva hinnalaele reageerib.

WSJ: Venemaa vähendab sanktsioonide tõttu gaasitootmist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak ütles, et riigis väheneb maagaasi tootmine sel aastal 12 protsenti ja eksport väheneb umbes veerandi võrra. Venemaa energiaeksport on sattunud sanktsioonide tõttu surve alla, kuna Euroopa oli pikka aega Venemaa gaasi suurim tarbija. Novak ütles reedel samuti, et Venemaa võib vähendada naftatootmist. Pole siiski täpselt veel selge, kui palju sanktsioonid Venemaa energiasektorit mõjutavad. Pärast sõja alustamist lõpetas Venemaa kaubandusstatistika andmete avaldamise. Kreml tahab nii kaitsta riigi majandust edasiste sanktsioonide eest, vahendas The Wall Street Journal. Lääneriigid kehtestasid hiljuti Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Venemaa president Vladimir Putin peaks lähiajal allkirjastama dekreedi selle kohta, kuidas Moskva hinnalaele reageerib. ### Response: WSJ: Venemaa vähendab sanktsioonide tõttu gaasitootmist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Külalismeeskond võitis avaveerandi 34:22 ja poolajaks oli Netsi eduseis 16-punktiline - 65:49. Kaks viimast veerandaega kuulusid Cavaliersile, kuid Nets pidas vastu ja võttis 125:117 võidu. Võitjate resultatiivseimad olid Kevin Durant ja Kyrie Irving, kes kumbki viskasid 32 punkti. Ühtlasi möödus Durant kõigi aegade punktitabelis Tim Duncanist ja hoiab nüüd 15. kohta. Cavaliersi edukaim oli Darius Garland, kes viskas üleplatsimehena 46 punkti ja jagas kaheksa korvisöötu. Los Angeles Clippers (20-15) vajas lisaaega, et saada võõrsil 142:131 jagu Detroit Pistonsist (8-28). Clippersi parim oli Paul George 32 punkti ja 11 korvisööduga, neli kaugviset tabanud Luke Kennard lisas 18 punkti. Bojan Bogdanovic kogus Pistonsi parimana 23 punkti. Tulemused: Cleveland Cavaliers - Brooklyn Nets 117:125 Detroit Pistons - Los Angeles Clippers 131:142 (la.) Miami Heat - Minnesota Timberwolves 113:110 Chicago Bulls - Houston Rockets 118:133 New Orleans Pelicans - Indiana Pacers 113:93 San Antonio Spurs - Utah Jazz 126:122 Portland Trail Blazers - Charlotte Hornets 124:113

Brooklyn Nets pikendas võiduseeria üheksamänguliseks

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Külalismeeskond võitis avaveerandi 34:22 ja poolajaks oli Netsi eduseis 16-punktiline - 65:49. Kaks viimast veerandaega kuulusid Cavaliersile, kuid Nets pidas vastu ja võttis 125:117 võidu. Võitjate resultatiivseimad olid Kevin Durant ja Kyrie Irving, kes kumbki viskasid 32 punkti. Ühtlasi möödus Durant kõigi aegade punktitabelis Tim Duncanist ja hoiab nüüd 15. kohta. Cavaliersi edukaim oli Darius Garland, kes viskas üleplatsimehena 46 punkti ja jagas kaheksa korvisöötu. Los Angeles Clippers (20-15) vajas lisaaega, et saada võõrsil 142:131 jagu Detroit Pistonsist (8-28). Clippersi parim oli Paul George 32 punkti ja 11 korvisööduga, neli kaugviset tabanud Luke Kennard lisas 18 punkti. Bojan Bogdanovic kogus Pistonsi parimana 23 punkti. Tulemused: Cleveland Cavaliers - Brooklyn Nets 117:125 Detroit Pistons - Los Angeles Clippers 131:142 (la.) Miami Heat - Minnesota Timberwolves 113:110 Chicago Bulls - Houston Rockets 118:133 New Orleans Pelicans - Indiana Pacers 113:93 San Antonio Spurs - Utah Jazz 126:122 Portland Trail Blazers - Charlotte Hornets 124:113 ### Response: Brooklyn Nets pikendas võiduseeria üheksamänguliseks

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Said Benrahma penalti viis West Hami 27. minutil juhtima, aga teisel poolajal vastasid võõrustajad kolme väravaga. Bukayo Saka viigistas 53. minutil seisu 1:1-le ning mõni minut hiljem asus Arsenal Gabriel Martinelli tabamusest 2:1 juhtima. Mängu lõppskoori vormistas 69. minutil Eddie Nketiah. Liigatabelis püsib Arsenal 40 punktiga liidrikohal, West Ham on kogunud 14 punkti ja asub 16. positsioonil. Newcastle United sai võõrsil 3:0 jagu Leicester Cityst ning tõusis tabelis teisele kohale. Chris Wood realiseeris kolmandal minutil Newcastle'i kasuks määratud penalti ning paar minutit hiljem kasvatas eduseisu Miguel Almiron. 32. minutil skooris külaliste viimase värava Kieran Trippier. Newcastle tõusis 33 punktiga teisele kohale, neist kaks mängu vähem pidanud Manchester City on 32 punktiga kolmas. Leicester City asub 17 punktiga 13. kohal. Tulemused: Brentford - Tottenham Hotspur 2:2 Southampton - Brighton & Hove Albion 1:3 Crystal Palace - Fulham 0:3 Leicester City - Newcastle United 0:3 Everton - Wolverhampton Wanderers 1:2 Aston Villa - Liverpool 1:3 Arsenal - West Ham United 3:1

Neljanda järjestikuse võidu saanud Arsenal kindlustas liidrikohta

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Said Benrahma penalti viis West Hami 27. minutil juhtima, aga teisel poolajal vastasid võõrustajad kolme väravaga. Bukayo Saka viigistas 53. minutil seisu 1:1-le ning mõni minut hiljem asus Arsenal Gabriel Martinelli tabamusest 2:1 juhtima. Mängu lõppskoori vormistas 69. minutil Eddie Nketiah. Liigatabelis püsib Arsenal 40 punktiga liidrikohal, West Ham on kogunud 14 punkti ja asub 16. positsioonil. Newcastle United sai võõrsil 3:0 jagu Leicester Cityst ning tõusis tabelis teisele kohale. Chris Wood realiseeris kolmandal minutil Newcastle'i kasuks määratud penalti ning paar minutit hiljem kasvatas eduseisu Miguel Almiron. 32. minutil skooris külaliste viimase värava Kieran Trippier. Newcastle tõusis 33 punktiga teisele kohale, neist kaks mängu vähem pidanud Manchester City on 32 punktiga kolmas. Leicester City asub 17 punktiga 13. kohal. Tulemused: Brentford - Tottenham Hotspur 2:2 Southampton - Brighton & Hove Albion 1:3 Crystal Palace - Fulham 0:3 Leicester City - Newcastle United 0:3 Everton - Wolverhampton Wanderers 1:2 Aston Villa - Liverpool 1:3 Arsenal - West Ham United 3:1 ### Response: Neljanda järjestikuse võidu saanud Arsenal kindlustas liidrikohta

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

BND endisel töötajal võis olla juurdepääs Suurbritannia küberluure (GCHQ) ja USA riiklikku julgeolekuagentuuri (NSA) salajasele teabele Ukraina sõja kohta, vahendas The Telegraph. Saksa võimude teatel andis kahtlustatav 2022. aastal Venemaale informatsiooni, mis sisaldas riigisaladusi. Vahistatud luuraja jäeti pärast kohtu ette ilmumist vahi alla. "2022. aastal edastas ta Venemaa luureteenistusele informatsiooni, mille ta oli saanud oma ametialase tegevuse käigus," teatas Saksamaa prokuratuur. Uudisteportaali Focus Online andmetel oli väidetav riigireetur BND jälitusüksuse kõrge ametnik. Ta tegeles pealtkuulamisel saadud informatsiooni analüüsimisega ning tal oli juurdepääs ka teiste lääne julgeolekuteenistuste andmetele. Saksa meedia teatel uurivad võimud nüüd võimalust, et toimus väljapressimine, mille tõttu tegeles endine luuraja oma riigi reetmisega. Venemaa võis luuraja värvata pärast 24. veebruari. Saksamaa Vabade Demokraatide Partei (FDP) aseesimees Wolfgang Kubicki ütles, et viimane spiooniskandaal võib mõjutada BND koostööd lääne luureagentuuridega. "Kui BND-lt jõudis informatsioon Venemaale, siis muudaks see koostöö meie partneritega veelgi keerulisemaks," ütles Wolfgang Kubicki. Saksa föderaalne põhiseaduse kaitsmise amet hoiatas hiljuti Saksa parlamendi liikmeid, et Vene spioonid on hakanud kasutama agressiivsemat taktikat, kuna neid on Saksamaal vähem alles ning Saksamaa suhtumine Venemaa vastu on karmistunud. Hiljuti vallandas Berliin föderaalse küberkaitseameti BSI juhi Arne Schönbohmi, kuna tal võisid olla kontaktid Venemaa julgeolekuorganitega.

Meedia: vahistatud Saksa luuraja võis Moskvale anda Ukraina sõjasaladusi

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: BND endisel töötajal võis olla juurdepääs Suurbritannia küberluure (GCHQ) ja USA riiklikku julgeolekuagentuuri (NSA) salajasele teabele Ukraina sõja kohta, vahendas The Telegraph. Saksa võimude teatel andis kahtlustatav 2022. aastal Venemaale informatsiooni, mis sisaldas riigisaladusi. Vahistatud luuraja jäeti pärast kohtu ette ilmumist vahi alla. "2022. aastal edastas ta Venemaa luureteenistusele informatsiooni, mille ta oli saanud oma ametialase tegevuse käigus," teatas Saksamaa prokuratuur. Uudisteportaali Focus Online andmetel oli väidetav riigireetur BND jälitusüksuse kõrge ametnik. Ta tegeles pealtkuulamisel saadud informatsiooni analüüsimisega ning tal oli juurdepääs ka teiste lääne julgeolekuteenistuste andmetele. Saksa meedia teatel uurivad võimud nüüd võimalust, et toimus väljapressimine, mille tõttu tegeles endine luuraja oma riigi reetmisega. Venemaa võis luuraja värvata pärast 24. veebruari. Saksamaa Vabade Demokraatide Partei (FDP) aseesimees Wolfgang Kubicki ütles, et viimane spiooniskandaal võib mõjutada BND koostööd lääne luureagentuuridega. "Kui BND-lt jõudis informatsioon Venemaale, siis muudaks see koostöö meie partneritega veelgi keerulisemaks," ütles Wolfgang Kubicki. Saksa föderaalne põhiseaduse kaitsmise amet hoiatas hiljuti Saksa parlamendi liikmeid, et Vene spioonid on hakanud kasutama agressiivsemat taktikat, kuna neid on Saksamaal vähem alles ning Saksamaa suhtumine Venemaa vastu on karmistunud. Hiljuti vallandas Berliin föderaalse küberkaitseameti BSI juhi Arne Schönbohmi, kuna tal võisid olla kontaktid Venemaa julgeolekuorganitega. ### Response: Meedia: vahistatud Saksa luuraja võis Moskvale anda Ukraina sõjasaladusi

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Avalik istung algab kell 13. Otseülekanne on nähtav sellelt lingilt. Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul käsitleb komisjon avalikul istungil argumente, miks president otsustas jätta seaduse välja kuulutamata, ning kujundab seisukoha, kas teha täiskogule ettepanek seadus muutmata kujul uuesti vastu võtta või asuda seadust parandama. "Põhiseaduskomisjoni esimehena teen komisjonile ettepaneku toetada seaduse muutmist, et parandada varasem tehniline praak ning vältida ebaõigluse tekkimist ja laste ebavõrdset kohtlemist," ütles ta. Põhiseaduskomisjoni erakorralise istungile on kutsutud presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo. Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamist käsitleb teisipäeval ka riigikogu sotsiaalkomisjon, mille erakorraline istung algab kell 11. Istungile on kutsutud presidendi õigusnõunik ning sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad. Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 eurole ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 eurole kuus. Seadus näeb ette, et alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga. Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine kolmapäeval kell 9 algaval erakorralisel istungjärgul. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esindaja, kellele võivad riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine. Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub teise ja kolmanda lugemisega kolmapäeval peetaval uuel erakorralisel istungjärgul.

Põhiseaduskomisjon arutab perehüvitiste seadust avalikul istungil

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Avalik istung algab kell 13. Otseülekanne on nähtav sellelt lingilt. Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul käsitleb komisjon avalikul istungil argumente, miks president otsustas jätta seaduse välja kuulutamata, ning kujundab seisukoha, kas teha täiskogule ettepanek seadus muutmata kujul uuesti vastu võtta või asuda seadust parandama. "Põhiseaduskomisjoni esimehena teen komisjonile ettepaneku toetada seaduse muutmist, et parandada varasem tehniline praak ning vältida ebaõigluse tekkimist ja laste ebavõrdset kohtlemist," ütles ta. Põhiseaduskomisjoni erakorralise istungile on kutsutud presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo. Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamist käsitleb teisipäeval ka riigikogu sotsiaalkomisjon, mille erakorraline istung algab kell 11. Istungile on kutsutud presidendi õigusnõunik ning sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad. Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 eurole ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 eurole kuus. Seadus näeb ette, et alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga. Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine kolmapäeval kell 9 algaval erakorralisel istungjärgul. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esindaja, kellele võivad riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine. Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub teise ja kolmanda lugemisega kolmapäeval peetaval uuel erakorralisel istungjärgul. ### Response: Põhiseaduskomisjon arutab perehüvitiste seadust avalikul istungil

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Alates hommikust suureneb jäävihma võimalus, jäiteoht on väga suur, teatas amet. Varahommikul on teekatted põhi- ja tugimaanteedel kohati lumevabad, kuid valdavalt lumised või lumevaaludega. Puhub tugev tuul, on pinnatuisku ning teed on jäised, öeldakse transpordiameti hommikuses ülevaates. Paiguti sajab lund, suurem sajuala on Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Temperatuur on kõikjal miinuspoolel, vaid Saaremal on kerkinud plusspoolele. Teedel on suur libeduse oht! Päeval on ilm pilves, Ida-Eestis sajab lund ja lörtsi, kohati võimalik jäävihm, paiguti tuiskab. Lääne-Eestis sajab lörtsi, vihma ja jäävihma. Keskpäeva paiku sadu korraks lõpeb, kuid hiljem sajab veel paiguti vihma ja lörtsi. Temperatuur on Ida-Eestis -2 kuni -5, Lääne-Eestis -2 kuni +3°C. Transpordiamet soovitab hetkel kehtivate liikluspiirangute kohta infot otsida aadressil http://tarktee.ee või helista telefonil 1247.

Amet hoiatab jäiteohu eest teedel

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Alates hommikust suureneb jäävihma võimalus, jäiteoht on väga suur, teatas amet. Varahommikul on teekatted põhi- ja tugimaanteedel kohati lumevabad, kuid valdavalt lumised või lumevaaludega. Puhub tugev tuul, on pinnatuisku ning teed on jäised, öeldakse transpordiameti hommikuses ülevaates. Paiguti sajab lund, suurem sajuala on Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Temperatuur on kõikjal miinuspoolel, vaid Saaremal on kerkinud plusspoolele. Teedel on suur libeduse oht! Päeval on ilm pilves, Ida-Eestis sajab lund ja lörtsi, kohati võimalik jäävihm, paiguti tuiskab. Lääne-Eestis sajab lörtsi, vihma ja jäävihma. Keskpäeva paiku sadu korraks lõpeb, kuid hiljem sajab veel paiguti vihma ja lörtsi. Temperatuur on Ida-Eestis -2 kuni -5, Lääne-Eestis -2 kuni +3°C. Transpordiamet soovitab hetkel kehtivate liikluspiirangute kohta infot otsida aadressil http://tarktee.ee või helista telefonil 1247. ### Response: Amet hoiatab jäiteohu eest teedel

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kinnisvaratehingute arv on languses ja ka kodulaenutaotluste arv hakkas juba septembris vähenema. Edasistel kuudel on langus veelgi suurenenud, rääkisid pankade esindajad ERR-ile. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles, et laenutaotluste arv on võrreldes aasta algusega vähenenud umbes 50 protsenti. "Lepingute osas on langus palju väiksem, pigem jääb see 15 protsendi ligi," lisas ta. Niisugust erinevust põhjendas Pärgma asjaoluga, et tavapäraselt esitavad inimesed laenutaotluse pikalt ette vaadates, et hakata plaane tegema, praegu aga taotlevad kodulaenu pigem need, kes on soovitava kinnisvara juba leidnud. Tõenäoliselt on nad ka pangaga juba varem rääkinud ja tahavad nüüd lihtsalt oma plaanid lõpule viia. Laenutaotluste vähenemisse panustavad nii kinnisvaraturu ebakindlus, tõusvas joones liikuv euribor kui ka üleüldine teadmatus, mida tulevik majandusele toob, mistõttu inimesed lükkavad koduostu edasi kevade poole. LHV eraisikute finantseerimise juhi Catlin Vatseli sõnul taotles neilt selle aasta septembrist kuni novembrini kodulaenu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 25 protsenti vähem inimesi. Võrreldes tänavuse aasta esimese poolega on laenutaotlusi aga umbes 45 protsenti vähem. Laenusoovija peab ootusi alla laskma "Seoses selle talve kulude kasvuga on klientidel võimalik saada ka vähem laenu kui enne suve, kuna peame laenu andma vastutustundlikult ja kulude kasvu arvesse võtma, et kliendid jõuaksid ka laenu tagasi maksta. Ja sellega seoses tuleb rohkem ette, et kliendid ei saa sellist laenusummat nagu soovisid," sõnas Vatsel, kuid rõhutas, et see on klientide enda huvides. Ka Luminoris on elukalliduse tõusu tõttu maksimaalne laenusumma vähenenud. Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul tuleb inimestel teha suurem sissemakse või valida ostmiseks odavam eluase, sest kinnisvara hind ei ole eriti langenud. "Samas on keskmine väljaantav kodulaen Luminoris viimasel kahel kuul kõrge - 150 000 eurot," lisas Rebane. Ta märkis, et vajadus taotlejatele eitavat vastust anda pole siiski sagenenud – inimesed hindavad oma võimet ratsionaalselt ja on nõustamisel ka oma võimalustega kurssi viidud. Anne Pärgma sõnul ei pruugi panga antud eitav vastus ka päriselt eitav olla, vaid tähendab pigem edasilükkavat soovitust, et tarvis on veidi omafinantseeringut juurde koguda või on küsimusi sissetulekutüübi osas. Päriselt eitava vastuse saab laenutaotlus siis, kui inimesel on kehv makseajalugu või täitmata krediidikohustused. Muudel juhtudel otsitakse aga sellist teed, et laen oleks jõukohane nii panga kui kliendi arvates. Pärgma nimetas positiivseks, et ebakindlal ajal on inimesed ise ettevaatlikumad ja mõtlevad oma eelarves ka muudele kuludele. "Mõistlikkust on täna väga tunda. Inimesed on hästi kaalutlevad ja see on väga hea," tõdes Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht.

Eluasemelaenu taotlejate hulk kukkus aasta lõpus järsult

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kinnisvaratehingute arv on languses ja ka kodulaenutaotluste arv hakkas juba septembris vähenema. Edasistel kuudel on langus veelgi suurenenud, rääkisid pankade esindajad ERR-ile. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles, et laenutaotluste arv on võrreldes aasta algusega vähenenud umbes 50 protsenti. "Lepingute osas on langus palju väiksem, pigem jääb see 15 protsendi ligi," lisas ta. Niisugust erinevust põhjendas Pärgma asjaoluga, et tavapäraselt esitavad inimesed laenutaotluse pikalt ette vaadates, et hakata plaane tegema, praegu aga taotlevad kodulaenu pigem need, kes on soovitava kinnisvara juba leidnud. Tõenäoliselt on nad ka pangaga juba varem rääkinud ja tahavad nüüd lihtsalt oma plaanid lõpule viia. Laenutaotluste vähenemisse panustavad nii kinnisvaraturu ebakindlus, tõusvas joones liikuv euribor kui ka üleüldine teadmatus, mida tulevik majandusele toob, mistõttu inimesed lükkavad koduostu edasi kevade poole. LHV eraisikute finantseerimise juhi Catlin Vatseli sõnul taotles neilt selle aasta septembrist kuni novembrini kodulaenu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 25 protsenti vähem inimesi. Võrreldes tänavuse aasta esimese poolega on laenutaotlusi aga umbes 45 protsenti vähem. Laenusoovija peab ootusi alla laskma "Seoses selle talve kulude kasvuga on klientidel võimalik saada ka vähem laenu kui enne suve, kuna peame laenu andma vastutustundlikult ja kulude kasvu arvesse võtma, et kliendid jõuaksid ka laenu tagasi maksta. Ja sellega seoses tuleb rohkem ette, et kliendid ei saa sellist laenusummat nagu soovisid," sõnas Vatsel, kuid rõhutas, et see on klientide enda huvides. Ka Luminoris on elukalliduse tõusu tõttu maksimaalne laenusumma vähenenud. Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul tuleb inimestel teha suurem sissemakse või valida ostmiseks odavam eluase, sest kinnisvara hind ei ole eriti langenud. "Samas on keskmine väljaantav kodulaen Luminoris viimasel kahel kuul kõrge - 150 000 eurot," lisas Rebane. Ta märkis, et vajadus taotlejatele eitavat vastust anda pole siiski sagenenud – inimesed hindavad oma võimet ratsionaalselt ja on nõustamisel ka oma võimalustega kurssi viidud. Anne Pärgma sõnul ei pruugi panga antud eitav vastus ka päriselt eitav olla, vaid tähendab pigem edasilükkavat soovitust, et tarvis on veidi omafinantseeringut juurde koguda või on küsimusi sissetulekutüübi osas. Päriselt eitava vastuse saab laenutaotlus siis, kui inimesel on kehv makseajalugu või täitmata krediidikohustused. Muudel juhtudel otsitakse aga sellist teed, et laen oleks jõukohane nii panga kui kliendi arvates. Pärgma nimetas positiivseks, et ebakindlal ajal on inimesed ise ettevaatlikumad ja mõtlevad oma eelarves ka muudele kuludele. "Mõistlikkust on täna väga tunda. Inimesed on hästi kaalutlevad ja see on väga hea," tõdes Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht. ### Response: Eluasemelaenu taotlejate hulk kukkus aasta lõpus järsult

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Oluline 28. detsembril kell 22.25: - Ukraina president ütles parlamendi ees peetud aastakõnes, et Euroopa ühtsus on sõja ajal tugevnenud ning lääs ei karda Venemaad; - Ukraina peastaap: Zaporižžja oblastis on deserteerunud vähemalt 200 Vene sõdurit; - Ukraina: rindele on tulnud ka Šoigu palgasõdurite üksus "Patriot"; - Ukraina välisministeerium: Vene kodakondsuse andmine okupeeritud aladel näitab Venemaa soovimatust pidada Ukrainaga läbirääkimisi; - Kuleba: Ukraina saab välisriikidelt sadu generaatoreid ja elektritrafosid; - Zelenski: 2023. aasta on Ukraina jaoks otsustava tähtsusega; - Ukraina: Vene väed pommitasid Hersonis asuvat haiglat; - Elektrikatkestused jätkuvad Kiievis kevadeni; - ISW: Kreml proovib Vene inforuumis kontrolli taastada ja teeb üha rohkem koostööd blogijatega; - Briti luure: Venemaa on tugevdanud Kreminna kaitset. Zelenski parlamendile: sõda on tugevdanud Euroopa ühtsust Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval oma aastapöördumises Ukraina parlamendile, et Venemaa peetav sõda on tugevdanud Euroopa ühtsust ning lääs ei karda Venemaad. "Ukraina ühendas Euroopa Liidu. Tuleb välja, et see on võimalik. Ja nüüd Euroopa kaitseb ennast. Euroopa tuleb kriisidest välja. Ning seda vaatamata tohututele ressurssidele, mida Venemaa on kasutanud meie mandri purustamiseks," kõneles Zelenski. "Esimest korda ajaloos on osad Euroopa riigid oma neutraalseks jäämise idee ümber vaadanud ning seisavad koos meie, koos Ukrainaga agressioonile vastu. Me aitasime Euroopal ja enamikul maailmast mõista, et neutraalsus praegu, palun vabandust, aga on ebamoraalne," lisas ta. Zelenski sõnul ei huvita riike enam see, kas Venemaa neid kuuleb, vaid pigem see, mida Ukraina veel maailmale anda saab. President tunnustas Ukraina sõjaväelasi ning ütles, et riigile antud võimsad relvad on tugevdanud sõjaväe eeliseid. "Ma tuletan meelde – aasta tagasi näis võimatu, et meie riigil võiks olla Patrioti õhutõrjesüsteemid. Aga nüüd meil on selline kokkulepe. See on eriline märk usaldusest Ukraina vastu. See on tõeline liit Ameerika Ühendriikidega. Me oleme selle saavutanud," rääkis ta. Ukraina peastaap: Zaporižžja oblastis on deserteerunud vähemalt 200 Vene sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas oma õhtuses rindeülevaates, et Vene sõdurid ja palgasõdurid lahkuvad massiliselt oma positsioonidelt Zaporižžja oblastis. Peastaabi sõnul saadeti Primorski linna otsingutele Vene kaardiväe eriüksused. Esialgsetel andmetel otsitakse taga 200 inimest. Samuti hävitati Ukraina teatel Zaporižžja oblastis üks Vene S300 õhutõrjesüsteem ning lisaks veel kaheksa ühikut erinevat sõjatehnikat. Hukkunute Vene sõdurite arv on veel täpsustamisel. Peastaabi kinnitusel jätkavad Vene väed pealetunge Bahmuti ja Avdiivka peale. Ukraina võimud kutsuvad Hersoni elanikke üles linnast lahkuma Ukraina võimud üritavad Hersoni linna elanikke linnast evakueerida, kuna linna pommitavad Vene väed. Paljud on evakuatsioonist keeldunud, mitmed neist oma eakate sugulaste tõttu, vahendas CNN. Ukraina idaringkond kutsus avalikkust ootama Kreminna osas ametlikku infot Ukraina kaitsejõudude idaringkonna esindaja Serhi Šerevatõ rõhutas kolmapäeval, et Ukraina peastaap annab ametlikult teada kui Kreminna lähistel on arvestatavaid edusamme. Hiljutises The New York Times artiklis väideti, et Ukraina üksused on Kreminna lähistel edenenud. Šerevatõ kinnitas, et lehel on tõenäoliselt head allikad ning Ukraina üksused on teinud tööd, et sealkandis edeneda, kuid rõhutas samas vajadust olla kannatlik ja oodata ära ametlikud teadaanded. Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas hiljuti, et Ukraina üksused on Luhanski rindel teinud rohkem edusamme kui mõttekoda on varem hinnanud. Ukrainian forces have likely made larger gains in NE #Ukraine than ISW had previously assessed. #Kharkiv Oblast Administration Head Oleh Synehubov stated on 27 DEC that Russians occupy 1.6% of Kharkiv Oblast. ISW's 26 DEC assessment had #Russia occupying ~1.747% of the oblast. https://t.co/C8qDOH92AY — ISW (@TheStudyofWar) December 28, 2022 Ukraina: rindele on tulnud ka Šoigu palgasõdurite üksus "Patriot" Ukraina kaitsejõudude idaringkonna esindaja Serhi Šerevatõ kinnitas Ukraina televisioonis, et Vuhledari lähistel Donetski oblastis on nähtud Vene kaitseministri Sergei Šoigu palgasõdurite grupeeringut "Patriot". Juba varem tegutses sealkandis tuntud Vene palgasõdurite grupeering Wagner, mille asutas Jevgeni Prigožin. Šerevatõ väitel on Patriot ja Wagner omavahel konkurentsis, kuid võitlevad suuresti eri rindelõikudel ning idaringkonna esindaja sõnul ei puuta omavahel väga palju kokku. Ukraina välisministeerium: Vene kodakondsuse andmine okupeeritud aladel näitab Venemaa soovimatust pidada Ukrainaga läbirääkimisi Ukraina välisministeeriumi sõnul näitab Venemaa otsus anda lihtsustatud korras okupeeritud aladel ukrainlastele Vene kodakondsus, et Venemaa ei soovi Ukrainaga läbirääkimisi pidada. Vene president allkirjastas vastava seadluse 26. detsembril. Ukraina välisministeeriumi sõnul on eriti suur rikkumine Vene kodakondsuse andmine Ukraina lastele, kes on sunni korras Venemaale viidud, vahendas Ukrainska Pravda. Kuleba: Ukraina saab välisriikidelt sadu generaatoreid ja elektritrafosid Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas kolmapäeval, et mitmed riigid üle kogu maailma on otsustanud aidata Ukrainal hoida riigi elektrivõrku töös. Kuleba väitel saab Ukraina Leedult, Iirimaalt ja Poolalt seitse autotrafot (ühe mähisega trafo); Saksamaalt, Norralt ja Hispaaniast 543 generaatorit, mille võimsus on üle 100 kilovati; 24 trafot Soomelt; 43 trafot Aserbaidžaanist ning 19 võimsat generaatorit Iisraelist, vahendas Ukrainska Pravda. Lisaks ostis varem Saksamaa föderaalne tehnilise abi amet 480 elektrigeneraatorit ning on nendest 196 juba Ukrainasse toimetanud. Reznikov: Venemaa on küüditanud 13 000 Ukraina last Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas, et Venemaa on küüditanud üle 13 000 Ukraina lapse ning selline tegevus on Genfi konventsiooniga vastuolus. Konventsiooni kohaselt peab lastel säiluma võimalus hoida kontakti ja kohtuda enda perekonnaga. russia deported more than 13,000 children The 4th Geneva Convention calls for the facilitation of renewing contact & meeting of family members But the goal of the "russian world" is different—to kill millions of Ukrainians & to make their children russian #tribunal4russia 8/13 — Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) December 28, 2022 Venemaa korraldas Harkivi pihta raketirünnaku "Okupantide rünnakute tagajärjel sai 48-aastane mees vigastada. Ta on haiglas. Okupandid ründasid Harkivi rakettidega," teatas Harkivi oblasti juht Oleh Sinehubov. Kiiev: Venemaa jätkab Hersoni tsiviiltaristu pommitamist Ukraina relvajõudude peastaap teatas kolmapäeva hommikul, et Venemaa tulistas viimase 24 tunni jooksul Hersoni tsiviiltaristu pihta 33 raketti, vahendas Reuters. Peastaabi teatel jätkuvad ka ägedad lahingud Bahmuti linna ümbruses. Lahingud käivad veel ka Svatove ja Kreminna linnade juures, kus Ukraina väed proovivad Vene vägede kaitsest läbi murda. Zelenski: 2023. aasta on Ukraina jaoks otsustava tähtsusega Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval oma igaõhtuses pöördumises, et järgmine aasta on Ukraina jaoks otsustava tähtsusega ning riik jätkab oma kaitsejõudude tugevdamist. "Kuulasime ohvitsere ja otsustasime lähituleviku jaoks järgmised sammud. Mõistame riske, mis tulevad talvel, saame aru, mida peame kevadel tegema. Saame aru, milliseid tulemusi peaks näitama kogu kaitse- ja julgeolekusektor," ütles Zelenski. Zelenski kordas veel, et Ukraina eesmärgiks on kogu oma territooriumi vabastamine, vahendas The Kyiv Independent. Prantsuse kaitseminister saabus Kiievisse arutama edasist relvaabi Prantsusmaa kaitseminister Sébastien Lecornu saabus Kiievisse, vahendas TF1. Lecornu kohtub Kiievis Ukraina kaitseministeeriumi ja relvajõudude esindajatega, et arutada edasist Prantsusmaa sõjalist tuge Ukrainale. Peskov: rahuplaan peab arvestama Venemaa nelja "uut territooriumit" Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa jaoks ei saa olla Ukrainas rahuplaani, mis ei võtaks arvesse Venemaa "uusi territooriume", mõeldes selle all nelja Ukraina oblastit, mille Venemaa ebaseaduslikult okupeeris ja annekteeris, vahendas RBK. Ukraina: Vene väed pommitasid Hersonis asuvat haiglat Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teatas, et Vene väed pommitasid Hersoni haiglas asuvat sünnitusosakonda. "Nad pommitasid täna kohta, kus sündisid täna kaks last. Enne rünnakut õnnestus arstidel teha keisrilõige. Imekombel keegi vigastada ei saanud," teatas Tõmošenko. Bahmutis jätkuvad ägedad lahingud Autor/allikas: SCANPIX/AP/Libkos Elektrikatkestused jätkuvad Kiievis kevadeni "Olukord pole lihtne ja näeme seda. Piirangud jätkuvad, elektrikatkestused jätkuvad. Elame terve talve sellises reaalsuses, sellest tuleb aru saada," ütles Kiievi linnavolikogu aseesimees Petro Pantelejev. Ukraina riiklik elektrivõrgu ettevõte Ukrenergo teatas teisipäeval, et riigis on elektridefitsiit veidi vähenenud, kuna elektrijaamade tootmisvõimsusi on tõstetud, kuid kõikide saadaolevate elektrijaamade tootmisvõimsused ei ole siiski piisavad tagamaks kogu riigi tarbijatele elekter, kuna elektri tarbimine on samal ajal kasvanud. Budanov külastas Bahmutis rindel olevaid Ukraina sõdureid Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov külastas hiljuti Bahmutis võitlevaid Ukraina sõdureid. On December 27-28, the head of the @DI_Ukraine Kyrylo Budanov visited the forefront of the Ukrainian Defense Forces in #Bakhmut. https://t.co/l9K4Xs8Mhd pic.twitter.com/36KMguW30t — Defence intelligence of Ukraine (@DI_Ukraine) December 28, 2022 ISW: Kreml proovib Vene inforuumis kontrolli taastada ja teeb üha rohkem koostööd blogijatega USA sõjauuringute instituudi (ISW) teatel andis Donetski oblastis lahingutegevuses osalenud tuntud Vene sõjablogija riigikanalile 20-minutlise intervjuu. Blogija toetas intervjuus Kremli narratiivi Ukraina sõja kohta. Blogija kritiseeris veel mobiliseerituid võitlejaid, kes kurdavad, et elu on rindel liiga raske. Samuti kritiseeris blogija venemaalasi, kes lahkusid sõja tõttu riigist. Briti luure: Venemaa on tugevdanud Kreminna kaitset Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma regulaarses luureülevaates esile, et Vene väed on viimastel päevadel tõenäoliselt Kreminna sektorit Luhanski oblastis tugevdanud ja seda Ukraina sõjalise surve tõttu. Kreminna linn oli veel oktoobris suhteliselt haavatav, väidavad britid. Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 28 December 2022 Find out more about the UK government's response: https://t.co/KOvHhO8Y9i #StandWithUkraine pic.twitter.com/otCtc6tEr4 — Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 28, 2022 Kreminna hoidmine on logistiliselt väga oluline Venemaa jaoks kui eesmärgiks on Donbassi kontrollimine. Kreminna on ka Luhanski oblastis oluline linn. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 103770 (võrdlus eelmise päevaga +550); - tankid 3017 (+1); - jalaväe lahingumasinad 6037 (+13); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1999 (+1); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4660 (+8); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 179 (+0). Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Sõja 308. päev: Ukraina saab välismaalt generaatoreid ja elektritrafosid

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Oluline 28. detsembril kell 22.25: - Ukraina president ütles parlamendi ees peetud aastakõnes, et Euroopa ühtsus on sõja ajal tugevnenud ning lääs ei karda Venemaad; - Ukraina peastaap: Zaporižžja oblastis on deserteerunud vähemalt 200 Vene sõdurit; - Ukraina: rindele on tulnud ka Šoigu palgasõdurite üksus "Patriot"; - Ukraina välisministeerium: Vene kodakondsuse andmine okupeeritud aladel näitab Venemaa soovimatust pidada Ukrainaga läbirääkimisi; - Kuleba: Ukraina saab välisriikidelt sadu generaatoreid ja elektritrafosid; - Zelenski: 2023. aasta on Ukraina jaoks otsustava tähtsusega; - Ukraina: Vene väed pommitasid Hersonis asuvat haiglat; - Elektrikatkestused jätkuvad Kiievis kevadeni; - ISW: Kreml proovib Vene inforuumis kontrolli taastada ja teeb üha rohkem koostööd blogijatega; - Briti luure: Venemaa on tugevdanud Kreminna kaitset. Zelenski parlamendile: sõda on tugevdanud Euroopa ühtsust Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval oma aastapöördumises Ukraina parlamendile, et Venemaa peetav sõda on tugevdanud Euroopa ühtsust ning lääs ei karda Venemaad. "Ukraina ühendas Euroopa Liidu. Tuleb välja, et see on võimalik. Ja nüüd Euroopa kaitseb ennast. Euroopa tuleb kriisidest välja. Ning seda vaatamata tohututele ressurssidele, mida Venemaa on kasutanud meie mandri purustamiseks," kõneles Zelenski. "Esimest korda ajaloos on osad Euroopa riigid oma neutraalseks jäämise idee ümber vaadanud ning seisavad koos meie, koos Ukrainaga agressioonile vastu. Me aitasime Euroopal ja enamikul maailmast mõista, et neutraalsus praegu, palun vabandust, aga on ebamoraalne," lisas ta. Zelenski sõnul ei huvita riike enam see, kas Venemaa neid kuuleb, vaid pigem see, mida Ukraina veel maailmale anda saab. President tunnustas Ukraina sõjaväelasi ning ütles, et riigile antud võimsad relvad on tugevdanud sõjaväe eeliseid. "Ma tuletan meelde – aasta tagasi näis võimatu, et meie riigil võiks olla Patrioti õhutõrjesüsteemid. Aga nüüd meil on selline kokkulepe. See on eriline märk usaldusest Ukraina vastu. See on tõeline liit Ameerika Ühendriikidega. Me oleme selle saavutanud," rääkis ta. Ukraina peastaap: Zaporižžja oblastis on deserteerunud vähemalt 200 Vene sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas oma õhtuses rindeülevaates, et Vene sõdurid ja palgasõdurid lahkuvad massiliselt oma positsioonidelt Zaporižžja oblastis. Peastaabi sõnul saadeti Primorski linna otsingutele Vene kaardiväe eriüksused. Esialgsetel andmetel otsitakse taga 200 inimest. Samuti hävitati Ukraina teatel Zaporižžja oblastis üks Vene S300 õhutõrjesüsteem ning lisaks veel kaheksa ühikut erinevat sõjatehnikat. Hukkunute Vene sõdurite arv on veel täpsustamisel. Peastaabi kinnitusel jätkavad Vene väed pealetunge Bahmuti ja Avdiivka peale. Ukraina võimud kutsuvad Hersoni elanikke üles linnast lahkuma Ukraina võimud üritavad Hersoni linna elanikke linnast evakueerida, kuna linna pommitavad Vene väed. Paljud on evakuatsioonist keeldunud, mitmed neist oma eakate sugulaste tõttu, vahendas CNN. Ukraina idaringkond kutsus avalikkust ootama Kreminna osas ametlikku infot Ukraina kaitsejõudude idaringkonna esindaja Serhi Šerevatõ rõhutas kolmapäeval, et Ukraina peastaap annab ametlikult teada kui Kreminna lähistel on arvestatavaid edusamme. Hiljutises The New York Times artiklis väideti, et Ukraina üksused on Kreminna lähistel edenenud. Šerevatõ kinnitas, et lehel on tõenäoliselt head allikad ning Ukraina üksused on teinud tööd, et sealkandis edeneda, kuid rõhutas samas vajadust olla kannatlik ja oodata ära ametlikud teadaanded. Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas hiljuti, et Ukraina üksused on Luhanski rindel teinud rohkem edusamme kui mõttekoda on varem hinnanud. Ukrainian forces have likely made larger gains in NE #Ukraine than ISW had previously assessed. #Kharkiv Oblast Administration Head Oleh Synehubov stated on 27 DEC that Russians occupy 1.6% of Kharkiv Oblast. ISW's 26 DEC assessment had #Russia occupying ~1.747% of the oblast. https://t.co/C8qDOH92AY — ISW (@TheStudyofWar) December 28, 2022 Ukraina: rindele on tulnud ka Šoigu palgasõdurite üksus "Patriot" Ukraina kaitsejõudude idaringkonna esindaja Serhi Šerevatõ kinnitas Ukraina televisioonis, et Vuhledari lähistel Donetski oblastis on nähtud Vene kaitseministri Sergei Šoigu palgasõdurite grupeeringut "Patriot". Juba varem tegutses sealkandis tuntud Vene palgasõdurite grupeering Wagner, mille asutas Jevgeni Prigožin. Šerevatõ väitel on Patriot ja Wagner omavahel konkurentsis, kuid võitlevad suuresti eri rindelõikudel ning idaringkonna esindaja sõnul ei puuta omavahel väga palju kokku. Ukraina välisministeerium: Vene kodakondsuse andmine okupeeritud aladel näitab Venemaa soovimatust pidada Ukrainaga läbirääkimisi Ukraina välisministeeriumi sõnul näitab Venemaa otsus anda lihtsustatud korras okupeeritud aladel ukrainlastele Vene kodakondsus, et Venemaa ei soovi Ukrainaga läbirääkimisi pidada. Vene president allkirjastas vastava seadluse 26. detsembril. Ukraina välisministeeriumi sõnul on eriti suur rikkumine Vene kodakondsuse andmine Ukraina lastele, kes on sunni korras Venemaale viidud, vahendas Ukrainska Pravda. Kuleba: Ukraina saab välisriikidelt sadu generaatoreid ja elektritrafosid Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas kolmapäeval, et mitmed riigid üle kogu maailma on otsustanud aidata Ukrainal hoida riigi elektrivõrku töös. Kuleba väitel saab Ukraina Leedult, Iirimaalt ja Poolalt seitse autotrafot (ühe mähisega trafo); Saksamaalt, Norralt ja Hispaaniast 543 generaatorit, mille võimsus on üle 100 kilovati; 24 trafot Soomelt; 43 trafot Aserbaidžaanist ning 19 võimsat generaatorit Iisraelist, vahendas Ukrainska Pravda. Lisaks ostis varem Saksamaa föderaalne tehnilise abi amet 480 elektrigeneraatorit ning on nendest 196 juba Ukrainasse toimetanud. Reznikov: Venemaa on küüditanud 13 000 Ukraina last Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas, et Venemaa on küüditanud üle 13 000 Ukraina lapse ning selline tegevus on Genfi konventsiooniga vastuolus. Konventsiooni kohaselt peab lastel säiluma võimalus hoida kontakti ja kohtuda enda perekonnaga. russia deported more than 13,000 children The 4th Geneva Convention calls for the facilitation of renewing contact & meeting of family members But the goal of the "russian world" is different—to kill millions of Ukrainians & to make their children russian #tribunal4russia 8/13 — Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) December 28, 2022 Venemaa korraldas Harkivi pihta raketirünnaku "Okupantide rünnakute tagajärjel sai 48-aastane mees vigastada. Ta on haiglas. Okupandid ründasid Harkivi rakettidega," teatas Harkivi oblasti juht Oleh Sinehubov. Kiiev: Venemaa jätkab Hersoni tsiviiltaristu pommitamist Ukraina relvajõudude peastaap teatas kolmapäeva hommikul, et Venemaa tulistas viimase 24 tunni jooksul Hersoni tsiviiltaristu pihta 33 raketti, vahendas Reuters. Peastaabi teatel jätkuvad ka ägedad lahingud Bahmuti linna ümbruses. Lahingud käivad veel ka Svatove ja Kreminna linnade juures, kus Ukraina väed proovivad Vene vägede kaitsest läbi murda. Zelenski: 2023. aasta on Ukraina jaoks otsustava tähtsusega Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval oma igaõhtuses pöördumises, et järgmine aasta on Ukraina jaoks otsustava tähtsusega ning riik jätkab oma kaitsejõudude tugevdamist. "Kuulasime ohvitsere ja otsustasime lähituleviku jaoks järgmised sammud. Mõistame riske, mis tulevad talvel, saame aru, mida peame kevadel tegema. Saame aru, milliseid tulemusi peaks näitama kogu kaitse- ja julgeolekusektor," ütles Zelenski. Zelenski kordas veel, et Ukraina eesmärgiks on kogu oma territooriumi vabastamine, vahendas The Kyiv Independent. Prantsuse kaitseminister saabus Kiievisse arutama edasist relvaabi Prantsusmaa kaitseminister Sébastien Lecornu saabus Kiievisse, vahendas TF1. Lecornu kohtub Kiievis Ukraina kaitseministeeriumi ja relvajõudude esindajatega, et arutada edasist Prantsusmaa sõjalist tuge Ukrainale. Peskov: rahuplaan peab arvestama Venemaa nelja "uut territooriumit" Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa jaoks ei saa olla Ukrainas rahuplaani, mis ei võtaks arvesse Venemaa "uusi territooriume", mõeldes selle all nelja Ukraina oblastit, mille Venemaa ebaseaduslikult okupeeris ja annekteeris, vahendas RBK. Ukraina: Vene väed pommitasid Hersonis asuvat haiglat Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teatas, et Vene väed pommitasid Hersoni haiglas asuvat sünnitusosakonda. "Nad pommitasid täna kohta, kus sündisid täna kaks last. Enne rünnakut õnnestus arstidel teha keisrilõige. Imekombel keegi vigastada ei saanud," teatas Tõmošenko. Bahmutis jätkuvad ägedad lahingud Autor/allikas: SCANPIX/AP/Libkos Elektrikatkestused jätkuvad Kiievis kevadeni "Olukord pole lihtne ja näeme seda. Piirangud jätkuvad, elektrikatkestused jätkuvad. Elame terve talve sellises reaalsuses, sellest tuleb aru saada," ütles Kiievi linnavolikogu aseesimees Petro Pantelejev. Ukraina riiklik elektrivõrgu ettevõte Ukrenergo teatas teisipäeval, et riigis on elektridefitsiit veidi vähenenud, kuna elektrijaamade tootmisvõimsusi on tõstetud, kuid kõikide saadaolevate elektrijaamade tootmisvõimsused ei ole siiski piisavad tagamaks kogu riigi tarbijatele elekter, kuna elektri tarbimine on samal ajal kasvanud. Budanov külastas Bahmutis rindel olevaid Ukraina sõdureid Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov külastas hiljuti Bahmutis võitlevaid Ukraina sõdureid. On December 27-28, the head of the @DI_Ukraine Kyrylo Budanov visited the forefront of the Ukrainian Defense Forces in #Bakhmut. https://t.co/l9K4Xs8Mhd pic.twitter.com/36KMguW30t — Defence intelligence of Ukraine (@DI_Ukraine) December 28, 2022 ISW: Kreml proovib Vene inforuumis kontrolli taastada ja teeb üha rohkem koostööd blogijatega USA sõjauuringute instituudi (ISW) teatel andis Donetski oblastis lahingutegevuses osalenud tuntud Vene sõjablogija riigikanalile 20-minutlise intervjuu. Blogija toetas intervjuus Kremli narratiivi Ukraina sõja kohta. Blogija kritiseeris veel mobiliseerituid võitlejaid, kes kurdavad, et elu on rindel liiga raske. Samuti kritiseeris blogija venemaalasi, kes lahkusid sõja tõttu riigist. Briti luure: Venemaa on tugevdanud Kreminna kaitset Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma regulaarses luureülevaates esile, et Vene väed on viimastel päevadel tõenäoliselt Kreminna sektorit Luhanski oblastis tugevdanud ja seda Ukraina sõjalise surve tõttu. Kreminna linn oli veel oktoobris suhteliselt haavatav, väidavad britid. Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 28 December 2022 Find out more about the UK government's response: https://t.co/KOvHhO8Y9i #StandWithUkraine pic.twitter.com/otCtc6tEr4 — Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 28, 2022 Kreminna hoidmine on logistiliselt väga oluline Venemaa jaoks kui eesmärgiks on Donbassi kontrollimine. Kreminna on ka Luhanski oblastis oluline linn. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 103770 (võrdlus eelmise päevaga +550); - tankid 3017 (+1); - jalaväe lahingumasinad 6037 (+13); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1999 (+1); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4660 (+8); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 179 (+0). Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. ### Response: Sõja 308. päev: Ukraina saab välismaalt generaatoreid ja elektritrafosid

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Algkoosseisus alustanud Kullamäe viibis platsil 28 minutit ning viskas 11 punkti (kahesed 3/8, kolmesed 1/7, vabavisked 2/2), võttis kolm lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike. Eesti koondislase arvele kirjutati ka kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga. Lietkabelise parimana viskas György Goloman 21 punkti ja Željko Šakic lisas 15 punkti. Wolvesi resultatiivseim oli 15 punkti visanud Adas Juškevicius. Liigatabelis asub Lietkabelis üheksa võidu ja viie kaotusega neljandal positsioonil.

Kullamäe koduklubi pani kaotuste jadale punkti

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Algkoosseisus alustanud Kullamäe viibis platsil 28 minutit ning viskas 11 punkti (kahesed 3/8, kolmesed 1/7, vabavisked 2/2), võttis kolm lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike. Eesti koondislase arvele kirjutati ka kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga. Lietkabelise parimana viskas György Goloman 21 punkti ja Željko Šakic lisas 15 punkti. Wolvesi resultatiivseim oli 15 punkti visanud Adas Juškevicius. Liigatabelis asub Lietkabelis üheksa võidu ja viie kaotusega neljandal positsioonil. ### Response: Kullamäe koduklubi pani kaotuste jadale punkti

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Odessa väljaanne Dumska teatas, et Odessa linnas lammutati kolmapäeva varahommikul Vene keisrinna Katariina II monument, mis asus samanimelisel väljakul. Hiljuti rajati monumendi ümber sarkofaag ja kuju ise ümbritseti musta kilega ettevalmistusena selle transpordiks. Odessa linnavolikogu otsustas 30. novembril Katariina II ja teised seonduvad monumendid Odessa kesklinnast eemaldada. Kunagise Vene keisrinna monument viiakse seejärel Odessa kunstimuuseumisse hoiule. Dumska toob esile et monumendil puudub ajalooline väärtus, kuna konkreetne skulptuur püstitati alles 2007. aastal. Odessas asus Katariina II ja tema kaaskondlaste skulptuurikompositsioon ka aastatel 1900 kuni 1920. Enne linnavolikogu otsust kogusid Ukraina inimesed 25 000 allkirja monumendi eemaldamise toetuseks, misjärel edastas Ukraina president Volodõmõr Zelenski vastava palve Odessa linnavalitsusele, meenutas Ukrainska Pravda. Raadio Vaba Euroopa venekeelne teenistus tõi esile, et Venemaa president Vladimir Putin ütles 27. oktoobril, et "nagu te teate, siis Odessa asutas Katariina II ning isegi äärmuslikud rahvuslased ei julge lammutada linna asutaja monumenti". Katariina II maine on Ukrainas vastuoluline, kuna ta propageeris Vene imperialismi ning likvideeris kaks ukrainlaste riiki - Zaporižžja Sitš, mis oli Ukraina kasakate autonoomne kindlustatud riik ning kasakate Hetmanaat. Mõlemad riigid asusid Kesk-Ukrainas, meenutas The Kyiv Independent. Katariina II monumendi lammutamist nõudsid pikalt ukrainameelsed aktivistid ning monumendi püsimist nõudsid venemeelsed ukrainlased. Kyiv Independent juhtis tähelepanu, et Odessa praegune linnapea Hennadi Truhhanov oli varem Viktor Jakukovitši Regioonide Partei liige, kuid ta on alates 24. veebruarist esinenud ukrainameelsete seisukohtadega.

Odessas lammutati Vene keisrinna Katariina II monument

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Odessa väljaanne Dumska teatas, et Odessa linnas lammutati kolmapäeva varahommikul Vene keisrinna Katariina II monument, mis asus samanimelisel väljakul. Hiljuti rajati monumendi ümber sarkofaag ja kuju ise ümbritseti musta kilega ettevalmistusena selle transpordiks. Odessa linnavolikogu otsustas 30. novembril Katariina II ja teised seonduvad monumendid Odessa kesklinnast eemaldada. Kunagise Vene keisrinna monument viiakse seejärel Odessa kunstimuuseumisse hoiule. Dumska toob esile et monumendil puudub ajalooline väärtus, kuna konkreetne skulptuur püstitati alles 2007. aastal. Odessas asus Katariina II ja tema kaaskondlaste skulptuurikompositsioon ka aastatel 1900 kuni 1920. Enne linnavolikogu otsust kogusid Ukraina inimesed 25 000 allkirja monumendi eemaldamise toetuseks, misjärel edastas Ukraina president Volodõmõr Zelenski vastava palve Odessa linnavalitsusele, meenutas Ukrainska Pravda. Raadio Vaba Euroopa venekeelne teenistus tõi esile, et Venemaa president Vladimir Putin ütles 27. oktoobril, et "nagu te teate, siis Odessa asutas Katariina II ning isegi äärmuslikud rahvuslased ei julge lammutada linna asutaja monumenti". Katariina II maine on Ukrainas vastuoluline, kuna ta propageeris Vene imperialismi ning likvideeris kaks ukrainlaste riiki - Zaporižžja Sitš, mis oli Ukraina kasakate autonoomne kindlustatud riik ning kasakate Hetmanaat. Mõlemad riigid asusid Kesk-Ukrainas, meenutas The Kyiv Independent. Katariina II monumendi lammutamist nõudsid pikalt ukrainameelsed aktivistid ning monumendi püsimist nõudsid venemeelsed ukrainlased. Kyiv Independent juhtis tähelepanu, et Odessa praegune linnapea Hennadi Truhhanov oli varem Viktor Jakukovitši Regioonide Partei liige, kuid ta on alates 24. veebruarist esinenud ukrainameelsete seisukohtadega. ### Response: Odessas lammutati Vene keisrinna Katariina II monument

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Elevandiluuranniku rahvuskoondise eest kolm kohtumist pidanud Fofana mängis kaks viimast hooaega Norra kõrgliigaklubis Molde. Möödunud hooajal lõi Fofana kõikide sarjade peale 39 kohtumisega 22 väravat ning aitas Moldel tulla Norra meistriks ja karikavõitjaks. Jalgpalliajakirjaniku Fabrizio Romano sõnul käis Chelsea Fofana eest välja 12 miljonit eurot. Fofana liitub Chelseaga 1. jaanuarist. Chelsea FC has reached a pre-agreement with Molde FK for the transfer of David Datro Fofana. — Chelsea FC (@ChelseaFC) December 28, 2022

Chelsea palkas Norra kõrgliigast noore ründaja

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Elevandiluuranniku rahvuskoondise eest kolm kohtumist pidanud Fofana mängis kaks viimast hooaega Norra kõrgliigaklubis Molde. Möödunud hooajal lõi Fofana kõikide sarjade peale 39 kohtumisega 22 väravat ning aitas Moldel tulla Norra meistriks ja karikavõitjaks. Jalgpalliajakirjaniku Fabrizio Romano sõnul käis Chelsea Fofana eest välja 12 miljonit eurot. Fofana liitub Chelseaga 1. jaanuarist. Chelsea FC has reached a pre-agreement with Molde FK for the transfer of David Datro Fofana. — Chelsea FC (@ChelseaFC) December 28, 2022 ### Response: Chelsea palkas Norra kõrgliigast noore ründaja

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Diena teatas, et kirjastus kaasas strateegilise investorina Eesti ettevõtja Mait Laidvee, kes ostis Dienas bizness kirjastuses 52-protsendilise osaluse. "Läti suurim ajaleht Diena ja ärileht Dienas biznes moodustavad Läti ühe mõjukama meediakontserni, millel on minu hinnangul veebis realiseerimata potentsiaal. Diena on osa Läti ajaloost, mis on minu jaoks nii suur väljakutse kui ka vastutus ja ambitsioon. Eesti investoritel on Lätis meediaäri juhtimise kogemus, mis lubab mul seda projekti optimistlikult vaadata," ütles Laidvee. Mait Laidvee on Eestis erinevates valdkondades, sealhulgas kinnisvaras ning põllumajanduses ja metsanduses tegutsevate ettevõtete osanik ja juhatuse liige. Mait Laidvee on Eestis Äriregistri andmetel seotud mitmete äridega, sh Hutita metsataim OÜ, Võhandu metsataim OÜ ning Forestplanter OÜ (varem nimega Arco Vara Puukool OÜ), mille kohta väitis Maaleht 2017. aastal, et tegu on Eesti suurima kodumaise erataimlaga. Eesti meedias ei ole Mait Laidvee varem erilist tähelepanu pälvinud.

Läti päevalehe Diena suuromanikuks saab Eesti ettevõtja

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Diena teatas, et kirjastus kaasas strateegilise investorina Eesti ettevõtja Mait Laidvee, kes ostis Dienas bizness kirjastuses 52-protsendilise osaluse. "Läti suurim ajaleht Diena ja ärileht Dienas biznes moodustavad Läti ühe mõjukama meediakontserni, millel on minu hinnangul veebis realiseerimata potentsiaal. Diena on osa Läti ajaloost, mis on minu jaoks nii suur väljakutse kui ka vastutus ja ambitsioon. Eesti investoritel on Lätis meediaäri juhtimise kogemus, mis lubab mul seda projekti optimistlikult vaadata," ütles Laidvee. Mait Laidvee on Eestis erinevates valdkondades, sealhulgas kinnisvaras ning põllumajanduses ja metsanduses tegutsevate ettevõtete osanik ja juhatuse liige. Mait Laidvee on Eestis Äriregistri andmetel seotud mitmete äridega, sh Hutita metsataim OÜ, Võhandu metsataim OÜ ning Forestplanter OÜ (varem nimega Arco Vara Puukool OÜ), mille kohta väitis Maaleht 2017. aastal, et tegu on Eesti suurima kodumaise erataimlaga. Eesti meedias ei ole Mait Laidvee varem erilist tähelepanu pälvinud. ### Response: Läti päevalehe Diena suuromanikuks saab Eesti ettevõtja

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Eelmist hooaega Tammeka abitreenerina alustanud Pähn nimetati esindusmeeskonna peatreeneriks juulis, kui klubi lõpetas koostöö portugallase Miguel Santosega. Pähni käe all on Tammeka kõikide sarjade peale võitnud 20 kohtumisest kaheksa, viigistanud kuus ja kaotanud kuus. Tammeka lõpetas Premium liigas 39 punktiga kuuendal kohal. Lisaks Pähnile jätkavad Tammekas ka abitreener Mait Toom ning füsioterapeudid Margus Parts ja Allar Mällo. Uue tulijana liitub treeneritetiimiga fitnesstreener Alar Trumm.

Marti Pähn jätkab Tartu Tammeka peatreenerina

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Eelmist hooaega Tammeka abitreenerina alustanud Pähn nimetati esindusmeeskonna peatreeneriks juulis, kui klubi lõpetas koostöö portugallase Miguel Santosega. Pähni käe all on Tammeka kõikide sarjade peale võitnud 20 kohtumisest kaheksa, viigistanud kuus ja kaotanud kuus. Tammeka lõpetas Premium liigas 39 punktiga kuuendal kohal. Lisaks Pähnile jätkavad Tammekas ka abitreener Mait Toom ning füsioterapeudid Margus Parts ja Allar Mällo. Uue tulijana liitub treeneritetiimiga fitnesstreener Alar Trumm. ### Response: Marti Pähn jätkab Tartu Tammeka peatreenerina

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Tamm võitis tund ja 13 minutit väldanud matši tulemusega 6:3, 6:1. Eestlane servis neli ässa ja tegi ühe topeltvea, Vasiliauskas ei löönud ühtegi serviässa ja tegi neli topeltviga. Tammel oli üheksa murdevõimalust, millest ta suutis ära kasutada kuus. Vastane realiseeris kuuest murdepallist kaks. Esimeselt servilt võitis Tamm 66 ja teiselt servilt 52 protsenti punktidest, Vasiliauskase näitajad olid vastavalt 32 ja 42 protsenti. Teises ringis läheb Tamm vastamisi kuuenda asetusega jaapanlase Ryuki Matsudaga (ATP 716.), kes oli avaringis 6:1, 6:7 (5), 6:4 parem hispaanlasest Xavi Matas Ortegast (ATP 966.).

Kristjan Tamm alistas Tuneesias noore leeduka

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tamm võitis tund ja 13 minutit väldanud matši tulemusega 6:3, 6:1. Eestlane servis neli ässa ja tegi ühe topeltvea, Vasiliauskas ei löönud ühtegi serviässa ja tegi neli topeltviga. Tammel oli üheksa murdevõimalust, millest ta suutis ära kasutada kuus. Vastane realiseeris kuuest murdepallist kaks. Esimeselt servilt võitis Tamm 66 ja teiselt servilt 52 protsenti punktidest, Vasiliauskase näitajad olid vastavalt 32 ja 42 protsenti. Teises ringis läheb Tamm vastamisi kuuenda asetusega jaapanlase Ryuki Matsudaga (ATP 716.), kes oli avaringis 6:1, 6:7 (5), 6:4 parem hispaanlasest Xavi Matas Ortegast (ATP 966.). ### Response: Kristjan Tamm alistas Tuneesias noore leeduka

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

32-aastane Pulk otsustas eelmise aasta suvel õlavigastuse tõttu tippspordiga lõpparve teha. Nelja erineva klubiga Balti liiga meistriks tulnud Pulk mängis esimest korda Pärnus aastatel 2014 kuni 2017. Lisaks on ta esindanud ka Tallinna Selverit, Tartu Bigbanki ja Saaremaa Võrkpalliklubi. Hooajal 2019/20 kuulus Pulk Prantsusmaa tippklubi Chaumont'i ridadesse. Pärnu on Balti liigas kolme võidu ja kümne kaotusega seitsmendal kohal.

Mullu tippspordiga lõpparve teinud Pulk liitus Pärnu Võrkpalliklubiga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 32-aastane Pulk otsustas eelmise aasta suvel õlavigastuse tõttu tippspordiga lõpparve teha. Nelja erineva klubiga Balti liiga meistriks tulnud Pulk mängis esimest korda Pärnus aastatel 2014 kuni 2017. Lisaks on ta esindanud ka Tallinna Selverit, Tartu Bigbanki ja Saaremaa Võrkpalliklubi. Hooajal 2019/20 kuulus Pulk Prantsusmaa tippklubi Chaumont'i ridadesse. Pärnu on Balti liigas kolme võidu ja kümne kaotusega seitsmendal kohal. ### Response: Mullu tippspordiga lõpparve teinud Pulk liitus Pärnu Võrkpalliklubiga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Fotomuuseumi trepigalerii seinal on kasse Eestist, Horvaatiast, Portugalist, Itaaliast, Inglismaalt. "Kui kassid oskaksid rääkida, nad ei räägiks. Nii nad kõnelevad, vaikides," selgitas juba aastaid kasse pildistanud Sau. Ta kinnitas, et igal kassil on oma iseloom ja ürgne isepäisus ning omapäi kõndimise soov. Tema kogemus ütleb, et kassi on filmipildile püüda üsna väljakutsuv, eriti kui loom liigub vabalt piirideta ruumis. Kõigepealt tuleb jõuda piisavalt lähedale, kaotamata usaldust ning mängida kassi uudishimule – samal ajal ise lootes, et kass "ütleb" midagi, selmet ära joosta. Näituse vormistuses otsustas kunstnik taaskasutada vanu raame ja kõik raamid on soetatud vanakraamipoodidest. Näitusel esitatud tööd on pildistatud mustvalgele filmile ning käsitsi pimikus suurendatud. Reet Sau on lõpetanud eesti filoloogia eriala Tallinna Ülikoolis, ent tegutseb peamiselt fotograafina. Tema loomingulise lähenemise omapäraks on peamiselt vanade analoogfotokaamerate kasutamine ja kujutise kandmine erinevatele materjalidele. Ta on aastast 2008 osalenud grupinäitustel, esimene isikunäitus toimus 2012. Näitus on fotograafil juba neljas kassinäitus. Näitus "Vaikivad targad" kuulub Fotomuuseumi analoogfoto teema-aasta programmi ja jääb avatuks 2023 mai lõpuni. Info leiab ka muuseumi kodulehelt.

Fotomuuseumis näeb kasse Eestist, Horvaatiast, Portugalist, Itaaliast ja Inglismaalt

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Fotomuuseumi trepigalerii seinal on kasse Eestist, Horvaatiast, Portugalist, Itaaliast, Inglismaalt. "Kui kassid oskaksid rääkida, nad ei räägiks. Nii nad kõnelevad, vaikides," selgitas juba aastaid kasse pildistanud Sau. Ta kinnitas, et igal kassil on oma iseloom ja ürgne isepäisus ning omapäi kõndimise soov. Tema kogemus ütleb, et kassi on filmipildile püüda üsna väljakutsuv, eriti kui loom liigub vabalt piirideta ruumis. Kõigepealt tuleb jõuda piisavalt lähedale, kaotamata usaldust ning mängida kassi uudishimule – samal ajal ise lootes, et kass "ütleb" midagi, selmet ära joosta. Näituse vormistuses otsustas kunstnik taaskasutada vanu raame ja kõik raamid on soetatud vanakraamipoodidest. Näitusel esitatud tööd on pildistatud mustvalgele filmile ning käsitsi pimikus suurendatud. Reet Sau on lõpetanud eesti filoloogia eriala Tallinna Ülikoolis, ent tegutseb peamiselt fotograafina. Tema loomingulise lähenemise omapäraks on peamiselt vanade analoogfotokaamerate kasutamine ja kujutise kandmine erinevatele materjalidele. Ta on aastast 2008 osalenud grupinäitustel, esimene isikunäitus toimus 2012. Näitus on fotograafil juba neljas kassinäitus. Näitus "Vaikivad targad" kuulub Fotomuuseumi analoogfoto teema-aasta programmi ja jääb avatuks 2023 mai lõpuni. Info leiab ka muuseumi kodulehelt. ### Response: Fotomuuseumis näeb kasse Eestist, Horvaatiast, Portugalist, Itaaliast ja Inglismaalt

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

198 cm pikkune tagamängija on Tartu eest teinud kaasa kuues Eesti-Läti liiga mängus ja kogunud neis keskmiselt 8,2 punkti ja 4,3 lauapalli. Karikavõistluste neljas mängus oli tema keskmiseks saagiks 14,3 punkti ja 7,8 lauapalli ning ainsas Põhja-Euroopa liiga mängus 22 punkti ja kuus lauapalli. Böckler on oma keskmiseid näitajaid kergitanud just viimaste mängudega, sest karikavõistluste finaalturniiril Narvas oli tema üks meeskonna punktiveduritest. Ka Trefl Sopoti vastu peetud kohtumises kerkis ta 22 punktiga üleplatsimeheks. Peatreener Nikolajs Mazursi usaldust näitab ka keskmiselt üle 20 välja teenitud mänguminuti kõikides liigades. Tartu Ülikool Maks & Moorits peab selle aasta sees veel ühe mängu, kui neljapäeval, 29. detsembril kell 18.00 võõrustatakse Valmiera GLASS VIA meeskonda. Tuleva aasta 9. jaanuaril tuleb Tartusse mängima Leedu meistriliigas neljandat kohta hoidev Vilniuse BC Wolves, kellega hiljuti liitus Madridi Realiga Euroliiga meistriks tulnud rootslane Jeffery Taylor.

Leemet Böckler jätkab Tartus hooaja lõpuni

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 198 cm pikkune tagamängija on Tartu eest teinud kaasa kuues Eesti-Läti liiga mängus ja kogunud neis keskmiselt 8,2 punkti ja 4,3 lauapalli. Karikavõistluste neljas mängus oli tema keskmiseks saagiks 14,3 punkti ja 7,8 lauapalli ning ainsas Põhja-Euroopa liiga mängus 22 punkti ja kuus lauapalli. Böckler on oma keskmiseid näitajaid kergitanud just viimaste mängudega, sest karikavõistluste finaalturniiril Narvas oli tema üks meeskonna punktiveduritest. Ka Trefl Sopoti vastu peetud kohtumises kerkis ta 22 punktiga üleplatsimeheks. Peatreener Nikolajs Mazursi usaldust näitab ka keskmiselt üle 20 välja teenitud mänguminuti kõikides liigades. Tartu Ülikool Maks & Moorits peab selle aasta sees veel ühe mängu, kui neljapäeval, 29. detsembril kell 18.00 võõrustatakse Valmiera GLASS VIA meeskonda. Tuleva aasta 9. jaanuaril tuleb Tartusse mängima Leedu meistriliigas neljandat kohta hoidev Vilniuse BC Wolves, kellega hiljuti liitus Madridi Realiga Euroliiga meistriks tulnud rootslane Jeffery Taylor. ### Response: Leemet Böckler jätkab Tartus hooaja lõpuni

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Kohus pikendas 3. novembril vahi alla võetud Nikolai Ossipenko vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra ehk kuni järgmise aasta 3. märtsini. Prokuratuuri teatel ei ole määrus määruskaebe korras edasikaevatav (alus KrMS § 385 lg 5 ja § 136). Korruptsioonis on kahtlustuse saanud kokku 19 inimest, neist ainsana on vahi alla võetud Nikolai Ossipenko. Kriminaalkahtlustuse all on lisaks Ossipenkole üheksa Kohtla-Järve linnavolikogu liiget, viis Kohtla-Järve linnavalitsuse töötajat, üks Narva linnavalitsuse liige ja kolm Ossipenko perele kuuluvate ettevõtete töötajat. Prokuratuuri sõnul on kriminaalmenetluse sisuks erinevad kuriteod, millest osa puudutab altkäemaksu andmist, võtmist või vahendamist, osa mõjuvõimuga kauplemist ning osa riigihangete nõuete rikkumist või dokumentide võltsimist. Erinevad kahtlusalused on seotud erinevate kuritegudega, kuid pole kahtlustatavad kõigis kuritegudes.

Kohus pikendas Ossipenko vahi all hoidmist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kohus pikendas 3. novembril vahi alla võetud Nikolai Ossipenko vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra ehk kuni järgmise aasta 3. märtsini. Prokuratuuri teatel ei ole määrus määruskaebe korras edasikaevatav (alus KrMS § 385 lg 5 ja § 136). Korruptsioonis on kahtlustuse saanud kokku 19 inimest, neist ainsana on vahi alla võetud Nikolai Ossipenko. Kriminaalkahtlustuse all on lisaks Ossipenkole üheksa Kohtla-Järve linnavolikogu liiget, viis Kohtla-Järve linnavalitsuse töötajat, üks Narva linnavalitsuse liige ja kolm Ossipenko perele kuuluvate ettevõtete töötajat. Prokuratuuri sõnul on kriminaalmenetluse sisuks erinevad kuriteod, millest osa puudutab altkäemaksu andmist, võtmist või vahendamist, osa mõjuvõimuga kauplemist ning osa riigihangete nõuete rikkumist või dokumentide võltsimist. Erinevad kahtlusalused on seotud erinevate kuritegudega, kuid pole kahtlustatavad kõigis kuritegudes. ### Response: Kohus pikendas Ossipenko vahi all hoidmist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

44-aastane Hoefkens nimetati Brugge peatreeneriks maikuus. Hoefkensi juhendamisel saavutas Brugge B-alagrupis Porto järel teise koha, edestades kuue punktiga nii Madridi Atleticot kui ka Leverkuseni Bayerit. Veebruaris kohtub Brugge kaheksandikfinaalis Lissaboni Benficaga. Hoolimata edukast Meistrite liiga hooajast otsustas Brugge Hoefkensi teenetest loobuda, sest koduses liigas asub klubi neljandal kohal ja Belgia karikavõistlustel langeti eelmisel nädalal konkurentsist. "Meie eelmise suve valikud ei toonud Belgia liigas ja karikavõistlustel soovitud mängutaset ja tulemusi. Nüüd töötame selle nimel, et leida klubile parim võimalik järeltulija," sõnas klubi tegevjuht Vincent Mannaert. Club beëindigt samenwerking met Carl Hoefkens. Meer info — Club Brugge KV (@ClubBrugge) December 28, 2022

Meistrite liigas kaheksandikfinaali jõudnud klubi vahetab peatreenerit

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 44-aastane Hoefkens nimetati Brugge peatreeneriks maikuus. Hoefkensi juhendamisel saavutas Brugge B-alagrupis Porto järel teise koha, edestades kuue punktiga nii Madridi Atleticot kui ka Leverkuseni Bayerit. Veebruaris kohtub Brugge kaheksandikfinaalis Lissaboni Benficaga. Hoolimata edukast Meistrite liiga hooajast otsustas Brugge Hoefkensi teenetest loobuda, sest koduses liigas asub klubi neljandal kohal ja Belgia karikavõistlustel langeti eelmisel nädalal konkurentsist. "Meie eelmise suve valikud ei toonud Belgia liigas ja karikavõistlustel soovitud mängutaset ja tulemusi. Nüüd töötame selle nimel, et leida klubile parim võimalik järeltulija," sõnas klubi tegevjuht Vincent Mannaert. Club beëindigt samenwerking met Carl Hoefkens. Meer info — Club Brugge KV (@ClubBrugge) December 28, 2022 ### Response: Meistrite liigas kaheksandikfinaali jõudnud klubi vahetab peatreenerit

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

"Paar kaadrit liikuvat pilti ütleb rohkem kui sada sõna. Elevantide kauaoodatud uus plaat kõlab laivis kuidagi eriti hinge minevalt. Püüdsime koos kolleegiga Puksmanniga vähemasti protsendi sellest tuurivaibist ka üles filmida, et vahvat elamust nendega jagada, kes kontsertidele ei jõudnud," selgitas Muttika. Elephants From Neptune ja külalisesineja Ouu astuvad kolmapäeval, 28. detsembril üles Fotografiskas.

Ilmus Jüri Muttika lühidokumentaal Elephants From Neptune'i albumi esitlustuurist

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Paar kaadrit liikuvat pilti ütleb rohkem kui sada sõna. Elevantide kauaoodatud uus plaat kõlab laivis kuidagi eriti hinge minevalt. Püüdsime koos kolleegiga Puksmanniga vähemasti protsendi sellest tuurivaibist ka üles filmida, et vahvat elamust nendega jagada, kes kontsertidele ei jõudnud," selgitas Muttika. Elephants From Neptune ja külalisesineja Ouu astuvad kolmapäeval, 28. detsembril üles Fotografiskas. ### Response: Ilmus Jüri Muttika lühidokumentaal Elephants From Neptune'i albumi esitlustuurist

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Silberbauer esindas mängijana 25 korda Taani koondist. Utrechtis on ta olnud nii kapten kui ka abitreener. Nüüd sõlmis ta uue peatreenerina 2,5-aastase lepingu, vahendab Soccernet.ee. Utrechti eelmine juhendaja Henk Fraser astus tagasi 14. detsembril pärast treeningul toimunud intsidenti, milles ta haaras väidetavalt ääreründajal Amin Younesil kõrist kinni. Fraser tüüris Utrechti alates selle aasta suvest ning saatis Sheini vahetusest platsile neljas Hollandi kõrgliigamängus kokku 79 minutiks. Pärast rasket hooaja algust võitis Utrecht kalendriaasta viimased neli liigamängu järjest ja paikneb talvepausi ajal seitsmendal tabelireal. Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.

Sheini koduklubi peatreeneriks sai endine Taani koondislane

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Silberbauer esindas mängijana 25 korda Taani koondist. Utrechtis on ta olnud nii kapten kui ka abitreener. Nüüd sõlmis ta uue peatreenerina 2,5-aastase lepingu, vahendab Soccernet.ee. Utrechti eelmine juhendaja Henk Fraser astus tagasi 14. detsembril pärast treeningul toimunud intsidenti, milles ta haaras väidetavalt ääreründajal Amin Younesil kõrist kinni. Fraser tüüris Utrechti alates selle aasta suvest ning saatis Sheini vahetusest platsile neljas Hollandi kõrgliigamängus kokku 79 minutiks. Pärast rasket hooaja algust võitis Utrecht kalendriaasta viimased neli liigamängu järjest ja paikneb talvepausi ajal seitsmendal tabelireal. Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. ### Response: Sheini koduklubi peatreeneriks sai endine Taani koondislane

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Narva Aleksandri kiriku kuppelsaali tunnistas päästeamet pea neli aastat tagasi varisemisohtlikuks ning kontserte ega jumalateenistusi seal pidada ei saa. Riigile kuuluva kiriku renoveerimiseks on valminud projekt, mis näeb ette kiriku muutmist kirik-kontserdisaaliks. Lisaks avariiremondile on kavas varustada kirik kaasaegsete tehnosüsteemidega, ehitada maa-alused abiruumid, publikule uus peasissepääs ning korrastada kiriku ümbrus. Ehitustööd pidid algama tuleval aastal, kuid projekteerimistööde lõppedes selgus, et raha kulub renoveerimisele kaks korda rohkem kui varem arvati. "Kiriku põhiprojekti järgi praegu eeldatav summa on vähemalt üheksa miljonit eurot, et kirik korda teha ja seda raha riigieelarves ei ole. Kinnisvarale valitsus raha juurde ei andnud, nii et täna selles plaanis, mis meil neljaks aastaks on, lisaraha Narva kirikule ei ole," ütles siseministeeriumi varade asekantsler Piret Lilleväli. Samas on siseministeeriumil üle jäänud raha põhiprojekti koostamisest ja sellega saab kirikus tuleval aastal avariitöid teha. "On 300 000 eurot, mis meil on järele jäänud ja selle eest on plaan sellisel viisil maja konserveerida, et ei juhtuks õnnetusi ja edasist lagunemist ei oleks," rääkis Lilleväli. Ta lisas, et kuna linnal on plaanis kõrvale rajada parkimisplats, siis on võimalik, et koos parkimisplatsi ehitusega püüab riik teha ka teatud trasside ümbertõstmisi, et hiljem ei peaks enam taas midagi kaevama. Narva Maarja koguduse hooldajaõpetaja Urmas Karileet loodab, et Aleksandri kiriku täielik rekonstrueerimine mahub 2024. aasta riigieelarvesse. Avariiremont päästab kirikuhoone hullemast ja mingi tegevus toimub selle kõrval kirikus ka tuleval aastal. "Püüame heas koostöös avariiremondi tegijatega korraldada tegevust nii, et külastajatel on võimalik jätkuvalt külastada kiriku torni ja kirikutornis asuvat muuseumi ja jumalateenistused toimuvad tornisaalis teisel korrusel," ütles Karileet. Narva Aleksandri kirik on märgilise tähtsusega ehitis, mille riik kuus aastat tagasi koos EELK-ga pankrotipesast välja ostis. Kiriku probleemseim osa on suurepärase akustikaga, kuid varisemisohtlik kuppelsaal, mis renoveerimise lõppedes peaks muutuma 500-kohaliseks kontserdisaaliks, kus saab ka jumalateenistusi pidada.

Rahanappuse tõttu peab Narva Aleksandri kirik leppima avariiremondiga

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Narva Aleksandri kiriku kuppelsaali tunnistas päästeamet pea neli aastat tagasi varisemisohtlikuks ning kontserte ega jumalateenistusi seal pidada ei saa. Riigile kuuluva kiriku renoveerimiseks on valminud projekt, mis näeb ette kiriku muutmist kirik-kontserdisaaliks. Lisaks avariiremondile on kavas varustada kirik kaasaegsete tehnosüsteemidega, ehitada maa-alused abiruumid, publikule uus peasissepääs ning korrastada kiriku ümbrus. Ehitustööd pidid algama tuleval aastal, kuid projekteerimistööde lõppedes selgus, et raha kulub renoveerimisele kaks korda rohkem kui varem arvati. "Kiriku põhiprojekti järgi praegu eeldatav summa on vähemalt üheksa miljonit eurot, et kirik korda teha ja seda raha riigieelarves ei ole. Kinnisvarale valitsus raha juurde ei andnud, nii et täna selles plaanis, mis meil neljaks aastaks on, lisaraha Narva kirikule ei ole," ütles siseministeeriumi varade asekantsler Piret Lilleväli. Samas on siseministeeriumil üle jäänud raha põhiprojekti koostamisest ja sellega saab kirikus tuleval aastal avariitöid teha. "On 300 000 eurot, mis meil on järele jäänud ja selle eest on plaan sellisel viisil maja konserveerida, et ei juhtuks õnnetusi ja edasist lagunemist ei oleks," rääkis Lilleväli. Ta lisas, et kuna linnal on plaanis kõrvale rajada parkimisplats, siis on võimalik, et koos parkimisplatsi ehitusega püüab riik teha ka teatud trasside ümbertõstmisi, et hiljem ei peaks enam taas midagi kaevama. Narva Maarja koguduse hooldajaõpetaja Urmas Karileet loodab, et Aleksandri kiriku täielik rekonstrueerimine mahub 2024. aasta riigieelarvesse. Avariiremont päästab kirikuhoone hullemast ja mingi tegevus toimub selle kõrval kirikus ka tuleval aastal. "Püüame heas koostöös avariiremondi tegijatega korraldada tegevust nii, et külastajatel on võimalik jätkuvalt külastada kiriku torni ja kirikutornis asuvat muuseumi ja jumalateenistused toimuvad tornisaalis teisel korrusel," ütles Karileet. Narva Aleksandri kirik on märgilise tähtsusega ehitis, mille riik kuus aastat tagasi koos EELK-ga pankrotipesast välja ostis. Kiriku probleemseim osa on suurepärase akustikaga, kuid varisemisohtlik kuppelsaal, mis renoveerimise lõppedes peaks muutuma 500-kohaliseks kontserdisaaliks, kus saab ka jumalateenistusi pidada. ### Response: Rahanappuse tõttu peab Narva Aleksandri kirik leppima avariiremondiga

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Enimvaadatud telesaadet "Pealtnäigjat" jälgis eelmisel nädalal 181 000 silmapaari. Teleedetabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" (157 000 televaatajaga) ning kolmandale "Päev Lulliga. Luule Komissarov 80" (145 000 televaatajaga). ETV saadetest oli teleedetabelis veel "Sport", "Ringvaade", kell 18.30 eetris olevad "Aktuaalse kaamera" uudised, "Orkestri mängud", "Jõulud ETV-ga" ja "Intervjuu president Alar Karisega 2022". Kanal 2 ainsa saatena jõudis edetabeli kümnendale kohale "15 küsimust".

Möödunud nädala teleedetabli esikümnes oli üheksa ETV saadet

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Enimvaadatud telesaadet "Pealtnäigjat" jälgis eelmisel nädalal 181 000 silmapaari. Teleedetabeli teisele kohale platseerus "Aktuaalne kaamera" (157 000 televaatajaga) ning kolmandale "Päev Lulliga. Luule Komissarov 80" (145 000 televaatajaga). ETV saadetest oli teleedetabelis veel "Sport", "Ringvaade", kell 18.30 eetris olevad "Aktuaalse kaamera" uudised, "Orkestri mängud", "Jõulud ETV-ga" ja "Intervjuu president Alar Karisega 2022". Kanal 2 ainsa saatena jõudis edetabeli kümnendale kohale "15 küsimust". ### Response: Möödunud nädala teleedetabli esikümnes oli üheksa ETV saadet

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Võiduvärava viskas Connor McDavid, kes on nüüd 16 järjestikus mängus punkte teeninud, selle seeria käigus on ta visanud 15 väravat ja kogunud 32 punkti. McDavid on 15-aastase vaheaja järel esimene mängija, kes kahel järjestikusel hooajal vähemalt 16 mängus järjest punkte saanud. Oilersi avavärava viskas Tyson Barrie, väravasuul tegi Stuart Skinner 46 tõrjet. Flamesi eest skooris Mikael Backlund, Jacob Markström tõrjus 20 pealeviset. Tulemused: Carolina – Chicago 3:0 NY Rangers – Washington 0:4 Ottawa – Boston 3:2 kv. NY Islanders – Pittsburgh 5:1 Nashville – Dallas 2:3 St. Louis – Toronto 4:5 Winnipeg – Minnesota 1:4 Arizona – Colorado 6:3 Calgary – Edmonton 1:2 Vancouver – San Jose 6:2 Los Angeles – Las Vegas 4:2

NHL: McDavid pikendas enda punktiseeriat

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Võiduvärava viskas Connor McDavid, kes on nüüd 16 järjestikus mängus punkte teeninud, selle seeria käigus on ta visanud 15 väravat ja kogunud 32 punkti. McDavid on 15-aastase vaheaja järel esimene mängija, kes kahel järjestikusel hooajal vähemalt 16 mängus järjest punkte saanud. Oilersi avavärava viskas Tyson Barrie, väravasuul tegi Stuart Skinner 46 tõrjet. Flamesi eest skooris Mikael Backlund, Jacob Markström tõrjus 20 pealeviset. Tulemused: Carolina – Chicago 3:0 NY Rangers – Washington 0:4 Ottawa – Boston 3:2 kv. NY Islanders – Pittsburgh 5:1 Nashville – Dallas 2:3 St. Louis – Toronto 4:5 Winnipeg – Minnesota 1:4 Arizona – Colorado 6:3 Calgary – Edmonton 1:2 Vancouver – San Jose 6:2 Los Angeles – Las Vegas 4:2 ### Response: NHL: McDavid pikendas enda punktiseeriat

Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.

Esimesel laskumisel edestas Lara Gut-Behrami Shiffrinit 22 sajandikuga, aga teise laskumisega võttis Shiffrin ikkagi võidu, edestades šveitslannat kokkuvõttes kümne sajandikuga. Kolmanda koha sai MK-sarjas suurslaalomi arvestuses juhtiv itaallanna Marta Bassino, kes kaotas Shiffrinile 47 sajandikuga. Vaid kolme sajandikuga jäi enda kaasmaalannale alla Federica Brignone. 27-aastane Shiffrin on enda karjääri jooksul nüüd võitnud 79 MK-etappi. Mäesuusatamises on naistest kõigi aegade edukaim olnud ameeriklanna Lindsey Vonn, kes võitis 82 etappi. Kõigi aegade edukaim mäesuusataja oli Ingemar Stenmark, kes võitis 86 MK-etappi. Suurslaalomis on Shiffrinil nüüd 16 MK-etapivõitu, sellega tõusis ta ajalooraamatutes naiste seas teist kohta jagama austerlanna Annemarie Moser-Prölli ja prantslanna Tessa Worleyga. Edukaim naine suurslaalomis oli šveitslanna Vreni Schneider, kes võitis 1980.-1990. aastatel 20 MK-etappi suurslaalomis. Slaalomi arvestuses on Shiffrin juba kõigi aegade edukaim – tal on kirjas 49 slaalomivõitu, nii palju esikohti pole ükski teine naine ega ka ükski mees saanud. MK-sarja üldarvestuses on Shiffrin jätkuvalt liider. Ameeriklannal on 775 punkti, talle järgnevad itaallanna Sofia Goggia ja slovakk Petra Vlhova, kel on vastavalt 470 ja 456 punkti. Semmeringis võisteldakse veel ka neljapäeval, kui on kavas slaalom.

Järjekordse võidu võtnud Shiffrin läheneb Vonni rekordile

Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Esimesel laskumisel edestas Lara Gut-Behrami Shiffrinit 22 sajandikuga, aga teise laskumisega võttis Shiffrin ikkagi võidu, edestades šveitslannat kokkuvõttes kümne sajandikuga. Kolmanda koha sai MK-sarjas suurslaalomi arvestuses juhtiv itaallanna Marta Bassino, kes kaotas Shiffrinile 47 sajandikuga. Vaid kolme sajandikuga jäi enda kaasmaalannale alla Federica Brignone. 27-aastane Shiffrin on enda karjääri jooksul nüüd võitnud 79 MK-etappi. Mäesuusatamises on naistest kõigi aegade edukaim olnud ameeriklanna Lindsey Vonn, kes võitis 82 etappi. Kõigi aegade edukaim mäesuusataja oli Ingemar Stenmark, kes võitis 86 MK-etappi. Suurslaalomis on Shiffrinil nüüd 16 MK-etapivõitu, sellega tõusis ta ajalooraamatutes naiste seas teist kohta jagama austerlanna Annemarie Moser-Prölli ja prantslanna Tessa Worleyga. Edukaim naine suurslaalomis oli šveitslanna Vreni Schneider, kes võitis 1980.-1990. aastatel 20 MK-etappi suurslaalomis. Slaalomi arvestuses on Shiffrin juba kõigi aegade edukaim – tal on kirjas 49 slaalomivõitu, nii palju esikohti pole ükski teine naine ega ka ükski mees saanud. MK-sarja üldarvestuses on Shiffrin jätkuvalt liider. Ameeriklannal on 775 punkti, talle järgnevad itaallanna Sofia Goggia ja slovakk Petra Vlhova, kel on vastavalt 470 ja 456 punkti. Semmeringis võisteldakse veel ka neljapäeval, kui on kavas slaalom. ### Response: Järjekordse võidu võtnud Shiffrin läheneb Vonni rekordile