Search is not available for this dataset
text
stringlengths 4
1.8M
| doc_id
stringlengths 36
36
| url
stringlengths 0
1.06k
| source
stringclasses 17
values |
|---|---|---|---|
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer tunnistas, et kuna temal ja teistel kohaliku büroo töötajatel oli kohapeal nii palju tööd, lendasid Ruhnu hoopiski kolleegid Pärnust.
Ruhnlane Kaarel Lauk ütles, et temaga tõepoolest vesteldi hüljeste küsimuses, aga ta oli andnud lubaduse enne menetluse lõppu juhtunut mitte kommenteerida.
8 kommentaari
käidi seletamas,mis kellast,mis kellani ruhnlased liikuda võivad ja mis teedelja üleüldse soovitati saarelt jalga lasta,sest see pidi ametnike palgatõusu katteks müüki minema.
tegelikult
Lisatud: 23.03.2013 / 20:18
käidi nö puistamas. Ja näidati kelle käes on jõud ning õigus. Kontrollida on vaja, aga kas oli vajalik selline nn jõudemonstratsioon, see on iseasi ...
mingi suva kuju
Lisatud: 24.03.2013 / 13:56
Ahaa – Augusta Belliga käidi hülgepoegi uurimas? Ilmselt meeldis peakohal mürisev helikopterikolakas viigritele väga. Aitas kaasa silmaringi avardumisele jne. Well done, keskkonnakaitsjad kes te ise üldse hülgeid ei seganud! Ja hea et te (ega teist) fotosi ei teinud!
Lisatud: 24.03.2013 / 17:23
Kesse või misse on Agusta Bell? Naine või mees?
Keskkonnainspektsioon kasutab tavaliselt Keskkonnaispektsiooni enda Enstrom 480B tüüpi helikopterit, mida opereerivad lennusalga piloodid. http://www.airliners.net/photo/Estonia–Border/Enstrom-480B/2083886/L/
Lisatud: 25.03.2013 / 08:35
Ilmselt on "kangelased" selle hülgesolgutamise foto üle uhked ka veel. Miski peaks nüüd ikka uinuva mõtlemisorgani tööle raputama.
loodus
Lisatud: 26.03.2013 / 19:54
Ja nüüd on Mark Soosaar oma kaameraga päevad läbi nende samade hüljeste keskel, kas tema ei häiri? | db458ac5-a29b-4f5b-a59d-4cec7153a07c | https://arhiiv.saartehaal.ee/2013/03/23/keskkonnainspektorid-kaisid-kopteriga-ruhnus/ | nc21_web_2021 |
Õpilased on vabatahtlikena sorteerinud annetatud riideid, korraldanud turvakodu lastele tantsuringi, tegutsenud Toidupangas, külastanud üksi elavaid vanureid jpm.
On hea, kui õpilased oskavad ühiskonnaelu puudujääke märgata ja nende leevendamiseks oma panuse anda. Hea võimaluse selleks pakub kogukonnapraktika programm, millega liitunud õpilased proovivad kätt mõnes vabaühenduses (mittetulundusühingus või sihtasutuses) midagi ise ja päriselt ära tehes. Sel õppeaastal osales programmis 19 kooli üle Eesti. Praktikalt uusi oskusi saanud kõnelevad kogemustest õhinaga ning tunnistavad, et kohtusid maailmaga, millest neil enne aimugi polnud.
Kuidas noored vabaühenduste töös kaasa lõid?
Noortele on ette antud valik oma piirkonna vabaühendustest, mille hulgast nad endale sobiva praktikakoha valivad. Nad lepivad oma praktikajuhendajatega kokku, millise tegevusega vabaühenduses kaasa löövad.
Näiteks Anette Jõgimaa Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 12. klassist tegi praktikat heategevuslikus organisatsioonis Saagu Valgus, mis jagab annetustest saadud esemed edasi abivajajatele ning toetab laste huvitegevust. Anette aitas annetatud rõivaid sorteerida, et valida välja, millised neist lähevad jagamiseks, millised müüki ja millised pole enam kasutuskõlblikud. Eesti tsöliaakia seltsi viis oma mõtted ja abikäed Maria Mironova Rakvere gümnaasiumist. Tema uuris praktika käigus Lääne-Virumaa lasteaedade ja koolide võimalusi gluteenivaba toitu pakkuda.
Maarja Evert, Krisli Johanson ja Mari Maisla Tarvastu gümnaasiumist otsustasid võtta ette pika bussisõidu Tartusse, et teha oma praktika Tartu laste turvakodus. Nad võeti turvakodu perre soojalt vastu ning nende ülesandeks sai pakkuda lastele liikumisvõimalusi. Selleks korraldasid nad lastele tantsuringi ja said kohe ka kutse esineda turvakodu 25. aastapäeval. Lisaks aitasid nad sisustada erivajadustega laste koolivaheaega, mis nõudis neilt hoopis teistmoodi lähenemist kui ülejäänud õpilastega tegelemine.
Lääne-Virumaa vabaühenduste konverentsi "Teen, sest hoolin" aitas korraldada Liisa Lehtiniemi Rakvere gümnaasiumist oma praktikal Lääne-Viru arenduskeskuses. Koos praktikajuhendaja ja teiste praktikantidega arutasid nad enne konverentsi, milline korraldus oleks kõige parem. Liisa kirjutas kokkuvõtted konverentsi ettekannetest, sest sai nii tegelda sellega, mis talle enim huvi pakub – kirjutamisega.
Omalaadse kogemuse said Ülenurme gümnaasiumi õpilased Darja Strelovskaja, Lisanne Pendra, Egert Pärsikivi, Kaimar Babitš, Gerli Tumm ja Moonika Pungar, kui nad MTÜ-s Õnnemaa mõtlesid välja heategevusalgatuse "Valgus südamesse". Nad panid piparkookidest ja isetehtud küünlajalgadest kokku jõulukingid Ülenurme valla üksinda elavatele inimestele. Läksid külla, viisid kingituse, ajasid juttu ja kuulasid lugusid nende elust. Neile ulatasid abikäe koolikaaslased Kaido Tamm, Karl-Clemet Krier ja Ragnar Jõesaar ning Annelinna gümnaasiumi praktikandid Veronika Taraskina, Olga Kudrjavtseva, Anna Sidorenko, Anastasiia Gornostaeva, Nastasi Stanitskaja ja Jekaterina Goidina, kes olid samal ajal praktikal Toidupangas ja panid kokku toidupakid.
Õpilased toidukogumiskampaanial Annelinna Prismas Tartus.
Mida kogukonnapraktika andis?
Kõik praktikal käinud õpilased tundsid rõõmu, et said head teha ja kellegi päeva paremaks muuta. Kuigi alguses võis tunduda, et tegemist on tüütu lisakohustusega, aitasid avatud suhtumine ja toetavad praktikajuhendajad leida lahendused, kuidas organisatsiooni juures midagi kasulikku ära teha. Anette Jõgimaa Rapla Vesiroosi gümnaasiumist sai juhendajaga kõneldes aru, et vabaühendused ongi need, mis aitavad siis, kui riik abi pakkuda ei suuda, ja igaühel on võimalik kaasa aidata. Maria Mironova Rakvere gümnaasiumist mõistis, kui palju saab vabatahtlikuna ära teha, kui jagub vaid julgust pihta hakata. Maarja Evert, Krisli Johanson ja Mari Maisla Tarvastu gümnaasiumist tundsid rõõmu, et said aidata üht olulist probleemi lahendada. Nüüd mõistavad nad paremini, mis on kodanikuühiskonna roll probleemide lahendamisel. Liisa Lehtiniemi Rakvere gümnaasiumist kohtus konverentsil inimestega, kellega ta muidu poleks kunagi kohtunud, ja kuulis lugusid MTÜ-de tegevusest, millest ta varem midagi ei teadnud. Algatuse "Valgus südamesse" noored said teada, mida nemad kodanikena saavad ära teha, et enda lähedal elavate üksinda elavate inimeste ellu rõõmu tuua. Noored hindasid võimalust kedagi aidata ja rõõmustasid hea tunde üle, mida aitamine annab.
Miks õpetajad programmiga liituvad?
Programmiga liitunud õpetajad leiavad, et kogukonnapraktika annab noorte jaoks koolis omandatud teooriale praktilise sisu ja käegakatsutavuse. Heli Kirsi, kogukonnapraktikaga esimeste hulgas alustanud Rakvere gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, selgitas, et kogukonnapraktika kui ühiskonnaõpetuse loomulik osa mõjutab ennekõike õpilaste väärtushoiakuid, nagu isiklik vastutus, sotsiaalne õiglus, säästev eluviis, elukestev õpe, seaduslikkus. Tema sõnul kätkeb praktika vabaühendustes inimeseks olemise õpetust, mis on 21. sajandi koolis määrava tähtsusega. Kuna programmis osalemine viib gümnaasiuminoored otse kodanikuühiskonna südamesse, aitavad nad nõnda noortel vaatevälja avardada ja julgustavad õpilasi midagi päris ise ette võtma.
Viljandi gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Juhan-Mart Salumäe tõi esile, et kogukonnapraktika programm on sisuliselt ainus võimalus, kuidas noored saavad vabaühenduste tööga kokku puutuda. Samuti annab praktika noortele väärt töökogemuse, mida oma elulookirjeldusse lisada. Vahvad edulood kõnelevad, kuidas mõni noor on pärast praktikat vabaühendusse tööle jäänudki või leidnud soovitud töö mõnes ettevõttes tänu sellele, et ta elulookirjelduses oli välja toodud praktika ajal saadud töökogemus.
Õpetajad on esile toonud, et kogukonnapraktika võib avada noortes külgi, mida nad polnud varem näinud. Õpetaja Juhan-Mart Salumäe oli tõsiselt üllatunud, kui kolm noormeest otsustasid omal algatusel teha lastele mängude päeva, kuigi seni polnud nad ilmutanud märkigi sellest, et võiksid midagi sellist korraldada.
Mis on kogukonnapraktika?
Kogukonnapraktika käigus löövad õpilased mõne nädala jooksul umbes 15 tundi kaasa enda valitud organisatsiooni tegevuses, täites mõnd endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet. See kogemus aitab õpilastes kujundada kodanikualgatust toetavaid väärtushinnanguid ja annab arusaama vabaühenduste olemusest, tegevusest ja rollist ühiskonnas.
Enamasti tehakse kogukonnapraktikat seotuna ühiskonnaõpetusega, kuid mõnes koolis on see ühendatud ajakirjanduse või karjääriõppega.
Kogukonnapraktika programmi juhib vabaühenduste liit EMSL, kus kaks koordinaatorit aitavad ja toetavad õpetajaid programmiga alustades ja edaspidigi. Nad viivad kokku kooli ja vabaühendused, kuhu noored praktikale minna saavad.
Sel kevadel liituvad programmiga uued koolid. Lähiaastatel kaetakse kõik Eesti maakonnad ning jõutakse veel kümnetesse koolidesse, et oleks üha enam häid kodanikke, kes Eesti elu edasi viivad. Kogukonnapraktika annab selleks hea kogemuse ja tõuke.
Kel tekkis programmi vastu huvi, see leiab rohkem infot kodulehelt www.heakodanik.ee/kogukonnapraktika. | 8c98b126-3862-42b2-90c8-dde1420e0991 | https://www.stardiplats.ee/uudised/kuidas-noored-kogukonnapraktikaga-eestit-paremaks-teevad | nc19_web_2017 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.76"> Pikaaegse kogemusega ülikooli õppejõud annab inglise keele eratunde. Tel 506 3950. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> Korstnapühkija Tallinnas ja Harjumaal. Teeme küttesüsteemid puhtaks ja ajame paberid ka korda! Uuri lisaks: www.lõõr.ee või tel 5821 6554. | 3755bf09-8918-40bd-9fe5-c51073d87fbb | https://viimsiteataja.ee/reakuulutused/reakuulutused-viimsi-teatajas/ | nc21_web_2021 |
10. juuni äike Tallinnas
6. juuni äikesega seoses paluti pilte ja tegin vastava üleskutse. Sain ühe vastuse alles nüüd. Eleriin Vungi Suure-Jaanist kirjeldab äikest nii: "Äike algas u 13.30 ja kestis kuni õhtuni u viieni. Ootasin võimast vaatemängu, aga kahjuks jäi asi lahjaks. Oli lootust, et tuleb hulga vihma, tegelikult ei tulnud. Põhiliselt oli müristamine. Üks pilv tuli loode suunast ning teine kagu, lõuna ja edela suunast. Algul müristas loode suunas, hiljem kostus müristamine kagu, lõuna ja edela suunast tulnud pilvest. Lõpuks tekkis selline olukord, kus juba müristas ümberringi ja pilved olid ümberringi, ainult kirde-ida suund oli mõne üksiku heleda pilvega. Vihma tuli väga vähe, vihm oli soe. Veidi oli tugevamat tuult. Mingeid kahjustusi lähikonnas ei olnud. Välke nägin väga vähe, võib-olla üks-kaks, ei olnud võimsat välgutamist nagu mõni aasta on olnud. Muidugi oli müristamist mõnus kuulata. Pilvepildid on kella poole kahest kuni kaheni. Õhtupoolsemast ajast ei ole, kuna digikaamera akud said tühjaks ja teine paar akusid oli ka tühjad. " Pilte temalt:
Seoses tsükloni lohu üleliikumisega oli saartel ja Põhja-Eestis üsna mitmel pool äikest. Äike liikus ka üle Tallinna, seekord sai rohkem idaserv. Lõuna-Eestit mõjutas Leedus tekkiv tsüklon, mis liikus kirdesse, mistõttu seal oli ilm pilv ja kagunurgas ka laussajune.
Pilved 10. juunil Tallinnas:
10. juuni öösel olid taas helkivad ööpilved nähtavad.
Hommikupoole ööd tekkis udu.
Päeval ilm selgines, aga konksjad pilved näitasid siiski, et hiljem pilvisus tiheneb ja võib minna sajule.
Esimene võimalus võiks olla 14. juunil, kuid see on ainult korraks ja oleneb sellest, kui selge on ilm. Õhumass on sel päeval küll kuum. 17. -18. juunil on õhumassi trajektoor arvutatud teiseks, nii hea kui tuleb 25 kraadi sooja. Uuesti on võimalus 20. juuni paiku, aga see selgub alles nädala lõpus, kas tuleb. Igatahes paistavad need kõik olevat lühiajalised, kuna on seotud läänetsüklonitega.
Järgmine nädal lubab kesk euroopasse päris kõvasid näitajaid,CAPE 3000 ja Li -8 lausa, kas selliste näitajatega võib Supercell'e ka tekkida ,mis tornaadosid tekitavad? Ning nagu kaardilt näha liigub see õhumass vist põhi-kirre suunas ehk jõuab meieni ,kuidas teie arvate Jüri?
Jah, juuni keskel on jahedad ilmad tavalised, isegi nii kuuma juuni korral, nagu oli 2011. Aga vähemalt paar südasuvist päeva enne seda ikka tuleb. Kui 14. juunil on vähegi päikest, siis tõuseb ilmselt üle 25 kraadi, sest õhumass on väga soe. 17.-18. juuni kuumalaine on nüüd arvutatud hilisemaks (22. või 23. juuni), kuid sinna on aega ja arvutused võivad anda lähipäevil jälle teistsuguseid tulemusi. Niisiis on 14. juunil kuum ilm põhimõtteliselt võimalik, aga päikest on vaja, samamoodi võimalik on ka siis 21.-22. juunil, kuid see aeg on veel kaugel.
Erosioon on seotud termikutega, mis on tõusvad õhutaskud ja seda just päevase soojenemise tagajärjel tekkiva ehk aluspinnast sõltuva konvektsiooni korral. Kui konvektsioon on aluspinnast sõltumatu, siis mere mõju ei avaldu. Jahedam õhk seguneb termikutega ja seetõttu kaob nende kerkimiseks vajalik üleslükkejõud ja näemegi konvektsiooni erosiooni. Kui konvektsioon on tugev, siis ikkagi kõik termikud või tervikuna need ei segune ja pääsevad mere mõjust välja.
Jah, ülirünksajupilved võivad tekkida ka väga madala CAPE korral, näiteks 100-200 J/kg, kui ainult tuulenihe on piisav, vaata https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6a/CAPE_vs_SHEAR.png või http://www.jondavies.net/1993_SLS_mini-sprcl/1993_SLS_mini-sprcl.htmViimase kohta veidi infot. Kui tuulenihe (nii tugevus- kui suunaline) on tugev, aga energiat vähe, siis võivad tekkida madalatipulised ülirünksajupilved (ingl k low-topped supercell), mille defineeris meteoroloog Jon Davies alles 1990. aastate algul (Davies, 1993). Nagu nimetus viitab, iseloomustab seda madal tipp – kõigest 6–9 km muidu tüüpilise enam kui 12 km asemel. Samuti on need tavalisemad jahedate ilmadega, vajades just suurt kombineeritud tuulenihet. Arvatavasti just sellistes oludes tekkis tornaado 15. juuni 2004 pärastlõunal kella 15 ja 15.30 vahel Viljandi lähedal Pärsti vallas Leemeti küla lähedal. Tromb liikus läänest itta. Muidugi ei saa sobivate tingimuste korral välistada ka muid tüüpe, mida iseloomustab just võimas vertikaalne ulatus, kusjuures tipp võib läbida tropopausi. See on seotud lõunatsükloni tõttu troopilise õhumassi sissetungiga. Näiteks 2001. aasta 16.–17. juulil Kirde-Eestis tekkinud tornaadosid seostatakse just klassikaliste suuremõõtmeliste ülirünksajupilvedega. Tornaadode tõenäosus ja tuulenihe on nähtavad kolme päeva kohta siin: http://www.lightningwizard.com/maps/Europe/ani. ],30,33,36,39,42,45,48,51,54,57,60,63,66,69,72Kas nüüd prognoositud äärmuslikud väärtused viivad mesotsüklonite tekkele (ülirünksajupilved), on vara öelda. Oleneb tuulenihkest. Tundub küll, et tuulenihet on, aga kas piisavalt ja lisaks on potentsiaalse energia ja LI väärtused võivad olla üle hinnatud, mida GFSs kipub vahel juhtuma. Ma usun, et reedeks on asi selles osas selgem.
Meile peaks jõudma arktiline õhumass, et tuleks öökülma. 850 hPa pinnal oleks õhumass siis vähemalt 0 kraadi ja kastepunkt peaks olema null või madalam. Kui on kõrgem, siis vastava temperatuuri ehk kastepunktini jahtudes vabaneb kondenseerumissoojus ja temperatuur enam ei lange. Praegu neid tingimusi pole ette näha. See, et 12. või 13. juuni öö on jahe, juhtub ilmselt küll, aga jah, öökülmaks oleks vaja jahedamat ja kuivemat õhumassi või peaksid jahtumiseks tingimused olema ideaalsed - väga madal õhuniiskus, tuulevaikus ja selge taevas. Isegi kui need on olemas, siis praeguse õhumassi juures oleks öökülm ainult vähestes kohtades ja nõrk, mille kahjustav mõju on ebatõenäoline.
mis on 850 hpa õhutemperatuuri abs. eestis? kas need langevadki kokku eesti külmima ja kuumima päevaga, mis registreeritud? ja seda ka, et millised on nende 850 hpa rekordite väärtused?
Ma võtsin endale aega mõtlemiseks, millal võisid olla äärmused. Kokku leidsin kaks tükki: 7.-8. augustil 2010 oli Eesti kohal 22 kraadi isoterm, aga rekordit ei tulnud, sest õhumass polnud suunatud Eestisse (11.8.1992 oli Eestis kohal vaid 20 kraadi isoterm, aga õhumass oli üle Eesti suunatud ja sel päeval registreeriti senini kehtiv kuumarekord). Kõige madalam isoterm Eesti kohal oli -40 kraadi 16. jaanuaril 1940. Sellega on seotud ka külmarekord.
Leidsin netis ringi kolades ühe päris huvitava tabeli maksimum- ja miinimumtemperatuuridest erinevates riikides ja linnades.
Täna-eile ajakirjanduse vahendusel on tekkinud kummaline olukord. EMHI sünoptikud Paljak ja Meitern ütlevad kui ühest suust, et suvi tuleb jahe ja muutlik ning rannailmadega on asi ühel pool. See ajab pehmelt öeldes tõsiselt vihale, ja siinkohal mitte see fakt, vaid see, et muidu seesama Paljak ja Meitern ütlevad, et Eestis ei anna ilma üle 4 päeva kindlalt prognoosida. Tekib küsimus, kui seni pole suudetud ilma 4 päeva prognoosida, siis kuidas nüüd ühtäkki pannakse 2-3 kuu prognoos paika sellises kindlas kõneviisis. Kas vahepeal on mingid muutused toimunud meteoroloogiateaduses võis mis? Häbiväärne olukord. Ja nüüd peaks ütlema, et inimeste viha EMHI vastu on 100% õigustatud. Ei leia ühtki kaitsvat seisukohta neile. Kuuprognoosiga on nad juba niiehknaa puusse pannud.
Inimeste ilmaalane teadlikkus on kahjuks väga madal ja seetõttu ongi oluline siis seda teadlikkust tõsta.
Tuleb endale selgeks teha, mille alusel lühema- või pikaajalisemad prognoosid koostatakse. Lühemaajalised (kuni nädal) pannakse kokku meteoroloogiliste vaatlusandmete põhjal, pikaajaliste prognooside jaoks kasutatakse analoogaastate (ja -situatsioonide) mudeleid. Mida pikem on prognoositav ajavahemik, seda suurem on eksimisvõimalus. Tänapäeva meteoroloogia lihtsalt veel ei võimalda ilma pikemaks perioodiks ülitäpselt ennustada, saab välja tuua vaid erinevatest võimalikest variantidest tõenäolisemad, kuigi ilmamudelite modelleerimisel kasutatakse maailma võimsaimaid superarvuteid.
Pikaajalisemast prognoosist on siin ka juttu: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=139249 (jaanipäeva ilm, suve ilmastik). Praegused arvutused näitavad, et juuni jooksul võib tulla kaks lühiajalist kuumalainet, kuid see pole kindel. Suurim tõenäosus on selleks 19. ja 23. juunil. Järgnevatel päevadel arvutatud prognoosid kindlasti muutuvad selles osas. Pikaajalisemate anomaaliate näidisarvutused kuude kaupa on siin: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html (praegu on näha, et andmeid pole piisavalt, et midagi öelda). Analoogaastate meetod pole usaldusväärne, kuna erinevaid võimalikke variante on niipalju ja need pole omavahel piisavalt seotud, et üksnes selle meetodi alusel saaks teha hooajaväljavaateid. Sellest on juttu käesoleva aasta näitel ka Terevisioonis (vt linki). Ajakirjandust pole niipalju jälginud, et oleks tekkinud sünoptikute väljaöeldu suhtes mingi arvamus. Sageli on täpsem uurimine näidanud, et suur osa on ajakirjanikel, eriti kui uudis antakse edasi kirjalikult (tekstina), mitte aga otseintervjuuna.
Laagris on tuul veel lõunast või kagust ja olnud terve päev tugev. Väga soe õhumass jõuab kohale alles öö jooksul, külm front (või oklusioonifront) homse päeva jooksul. Praegused sajud saartel ja kohe ka mandril on seotud sooja frondiga, vt ka http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-06-13_14.pdf
EMHI võiks jätkata oma õhupallidega eilse ilma prognoosimist,mitte võtta sõna suve kohta,kui prognoosida saab vaid 4 päeva. Võrdlen tihti reedest nädalaprognoosi ja esmaspäevast,mis on tihti kardinaalselt erinevad. Ja seda vaid 2 päeva möödudes.
Endalegi tuli suure üllatusena EMHI juuli ja augusti prognoos. Seda oleks neilt küll kõige viimasena oodanud. Iga öeldud sõna eest tuleb ka vastutada, ja pole just kohane teha ametlikul ilmateenistusel kahe kuu prognoose, kui juba kahe nädala täppi ennustamine on ilmselge loterii. Miks rikkuda oma mainet sellise meelelahutusega? Salvestasin selle prognoosi ära, et viimast korda tõdeda, kui mõttetu on selline tegevus.
Jah, juba 5-7päevased prognoosid muutuvad eriti lõpuosas päevast päeva ikka päris palju. Selle põhjuseks on kättesaadava info piiratus ja atmosfääri protsesside stohhastilisus (kaoselisus). Aga ometigi neid tehakse, üks põhjus on muide ka erakordselt suur nõudlus pikaajalistele prognoosidele. Üks asi siiski, mida pikaajaliste prognooside kaitseks võiks öelda, on see, et saab mingil määral öelda ette tendentse, kas on pigem kuiv või märg, soojem või külmem kuu tulemas. Aga konkreetseks minna ei saa. Mis puutub aga näiteks 1. juuni prognoosi, siis see põhjus, miks äikest ei tulnud, sai juba selgitatud - laskumisinversioon. Prognoosid ei peagi ega saagi olla alati täpsed. Prognoos pole kindlate omadustega kaup, ehkki paljud inimesed, kes teemasse ei ole ega taha süveneda, suhtuvad sellesse just nii. Sünoptikuid on võrreldud interpreetidega, kes peavad mitmesuguste võimaluste hulgast leidma sobivaima, mis peaks klappima kõige enam "tuleva tegelikkusega". Endiselt jäänud kunstiks, kuigi vähem kui mõnekümne aasta eest. Tegemist on ikkagi kaootilise protsessiga, eriti pikemaajalise ennustuse puhul. Mida lühemaks ajaks prognoos (eriti nowcasting), seda vähemaks jääb ju määratlematust.
Mõni aeg tagasi keegi küsis õhumasside kohta ja siis sai seda teemat selgitatud veidi. Hiljem olen veel uurinud selle kohta täpsemalt. Selgus, et on mõningaid käsitlusi viimastel aastatel, kus tehakse vahet ka mandrilisel ja merelisel ekvatoriaalsel õhumassil (iseasi, kui põhjendatud on see) ja on neid eksperte, kes kahtlevad üldse sellise õhumassi olemasolus, sest ta on väga lähedane merelisele troopilisele õhumassile, ainult et niiskem ja soojem, mis pole aga piisav, et eraldi välja tuua. Siiski tavaliselt ikkagi eristatatakse ekvatoriaalset õhumassi iseseisvana. See on seotud intertroopilise konvergentsitsooniga (ITCZga) ehk doldrumiga, mida iseloomustab tugev konvektsioon ja nõrgad muutlikud tuuled (küllaga võivad tugevad olla pagid). Ekvatoriaalne õhumass on siis just selles tsoonis. Kui õhumass sellest eemaldub, siis seda ei loeta enam ekvatoriaalseks, vaid nimetatakse ümber kas mereliseks või mandriliseks troopiliseks õhumassiks. Sellest tuleneb, et siia see ei saa kunagi jõuda. Lisaks juurde veel selle, et orkaanid (troopilised tsüklonid) on teatud mõttes ekvatoriaalse õhumassi saared ehk orkaanide rüpes võib see õhumass üsna kaugele doldrumist liikuda. Sel juhul satub see vastuollu kokkuleppega, et kui õhumass eemaldub doldrumist, nimetatakse see ümber. Kuna pean omadusi siiski olulisemateks õhumasside defineerimisel, siis sellise erandi võib lubada.
See, millised konvektiivse aktiivsuse indeksid mudeli arvutatud väljundisse tulevad, loeb see, kuidas neid näitajaid arvutatakse, sest selleks on tegelikult mitu võimalust: kas kasutatakse virtuaalset temperatuuri või mitte, mis tasandilt õhumassi tõstetakse jms. Täpselt GFSi arvutuseeskirja ei tea. Kui aga vaadata seda, millised on teised prognoositud näitajad sel päeval, siis selgub näiteks, et prognoositud kastepunkt on koguni kuni 25 kraadi, kuid samal ajal võib selle niiske piirkihi kohal olla väga kuiv õhk, mistõttu osutub selline äärmuslik väärtus ülepakutuks. Igatahes pigem tasuks selliste prognoositud väärtuste suhtes olla ettevaatlik. Kindlasti on aga seal õhumass labiilne ja äikest tuleb arvatavasti ulatuslikul alal Kesk-Euroopas.
See õhumass jõuab praeguste arvutuste kohaselt suure tõenäosusega ka meile kohale. Mõjutama hakkab 20. või 21. juunil ja eemaldub 23. juunil. Selleks ajaks on arvutatud õhumassile samasugused omadused. Seetõttu ei olegi vaja Kesk-Euroopasse minna, vaid saab hakkama ka Baltikumiga. Ehkki vastav prognoos on muutunud võrreldes eelnevate päevadega märksa kindlamaks, ootaks siis 17. juuni ära, kui saab juba päris kindlalt öelda, kuidas sellega on täpselt.
Temperatuur tõuseb õhumassi saabudes vast 30 kraadi lähedale. See jääb juunikuu rekordile küll alla, päevarekord ehk küll. Praegu pole veel selge, kui suurel määral saame sellest õhumassist osa. Indeksite väärtused sõltuvad lisaks temperatuuriprofiilist väga suurel määral niiskusest. Kui kastepunkt on üle 20 kraadi ja õhumass profiili poolest labiilne, siis ongi tegu potentsiaalselt eluohtliku atmosfääri seisundiga. Kui samal ajal on olemas ka teatud tugevusega inversioon, siis erialase žargoonina öeldakse loaded gun sounding (täpsemalt http://www.theweatherprediction.com/thermo/soundings/gun/).
Eesti on üks ohutumaid paiku maailmas üldse. Ei kujutagi ette, kus oleks rahulikum elada kui siin. Protsent, et Eestis keegi loodusõnnetuse tagajärjel hukka saab, on liiga väike selle mainimiseks. Muide, palju suurem võimalus hukka saamiseks on siit mujale reisimine. Äikesesõltlasena olen juba Kagu-Eestis igavusse suremas, mida ma peaksin siis veel Tallinnas elades tegema? Usun, et paljude jaoks tundub perversne selline suhtumine, aga ma maksaks suure summa peale, et siia tuleks 08.08.2010 analoog, ja veel palju hullemat (mitte, et keegi hukka saaks, vaid põnevusest). Kuna Eesti äikesetormid ei toida iial mu adrealiinivajadust, siis tuleb tulevikus kindlasti USA'sse minna, et näha ikka tase karmimat loodust.
KÕRGEIM on eks kuskil +15 +20 vahel ikka olnud. madalaim ehk samapalju miinustes.
kagueestlasele: liisa vb mõtles konkreetse õhumassi ilma ohtlikkust, mitte aasta lõikes. arvestades eesti laiuskraadi, siis on ka minuarust see õhumass ebatavaliselt äärmuslik.
Tallinnas on sel aastal äikest küll olnud, ei ole sugugi igav. Võib-olla on kagunurgas seda isegi vähem olnud? Aga aastate lõikes on samuti äikest vähemalt Tallinnas parajal hulgal, 15-20 äikesepäeva tuleb ikka täis. Kui rääkida sellest, kas igav või mitte, siis peab olema mingi võrdlusmoment. Kui ei ole kogemust teiste piirkondadega, siis on raske öelda, kuidas siis võiks ühes või teises kohas elu ilma poolest olla.
Keegi ei tee nende näitajate kohta statistikat ega pingerida, seega ei saa ju öelda, mis on äärmused. Selleks peaksid olema ikka ju mingid andmed. Seni kogetust on Eestis LI olnud 38, kindlasti on kuskil ka kõrgemaid näitajaid, aga -15 või -20 küll pole kunagi näinud. See õhumass on jah Euroopa kohta üsna ekstreemne. Praegu on üsna selge asjaolu, et selle õhumassi jõudmise määr Baltikumi sõltub läänetsüklonitest ja nende trajektoorist või siis tõepoolest tekib näiteks Kesk-Euroopa kohal lõunatsüklon, millest sõltub samuti õhumassi liikumine. Lõunatsüklon on selline parasvöötmetsüklonite tüüp, mille teke on seotud troopilise õhumassiga, aga seotud vähe Atlandi ookeaniga.
Kagu-Eestis nüüd küll äikest vähem pole olnud, vastupidi. Pidevalt kurdeti mais Tallinnast, et äikest pole, seevastu oli lõunas väga tihti. Mis puutub võrdlusse, siis arvan, et piisav näide on äikesesagedus ning trombid. Teatavasti on just Kagu-Eesti paik, kus neid kõige tihedamini esineb. Ka nn trombide allee jääb peamiselt just siia.
Ma elan Laagris ja siin oli äikest mai jooksul piisavalt, igal juhul võrreldaval hulgal kagunurgaga ja juuniski on siin juba päris mitu äikesepäeva olnud. Ma arvan, et võib-olla rääkisid nii need inimesed, kes elasid näiteks Viimsis. Jah, statistika annab kindlasti mingi ettekujutuse, aga mitte selle, et teada, mida tähendab näiteks elu Keskläänes või mõnes muus sarnases kohas. Ka Eestis on siiski piisavalt erinevaid kohti, millest arusaamiseks tuleks ikkagi vastavas kohas elada, näiteks Laagri ja Viimsi on mõnikord väga erinevad ilma ja ilmastiku poolest, seda kajastab ka statistika, aga see ei tähenda veel, et ma teaksin, kuidas siis ikkagi on Viimsis elada. Kuna ma olen nii Loode-Eestis kui Tartus päris pikalt elanud, siis on tekkinud võrdlusmoment - Harjumaa siseosa on Tartuga täiesti võrreldav või on isegi äikeste kohalejõudmise osas parem. Seetõttu ei saa kuidagi kurta. Samas teistsugune olukord võib-olla Paldiskis jms päris mereäärsetes kohtades, kuid seal on jälle äikest ajal, mil seda pole sisemaal. Suhtlemine inimestega, kes vastandavad end näiteks rannikualade või mõne muu piirkonnaga, kajastub ilmahuvi korral ka sageli selles, et vat mul on siin äikest palju rohkem/tugevamalt jne kui teil seal ehk äikeserohkus võib-olla isegi mingil määral identiteediküsimuseks. Rääkides tornaadodest ehk trombidest on näiteks maa- ja vesipükse Lääne-Eestis märksa enam kui kaugemal sisemaal, sh kagunurgas. Aga maa- ja vesipüksid on ju ka tornaadod. Tornaadosid on kaht tüüpi: mesotsüklonaalsed, mida Eestis piirkonnas on enam Baltimaade tornaadoalleel ja mittemesotsüklonaalsed, mille hulka kuuluvad juba mainitud maa- ja vesipüksid ja mida on enam Lääne-Eestis.
Praegu näitavad mudelid, et see kuum õhumass võib tulla siia kahes osas: korraks ja koos äikesega 18. või 19. juunil ja siis veidi pikemalt ja rohkem kohe enne jaanipäeva. Aga jah, eks aeg näitab, mis siis saab. Mõistlik oleks esmaspäeval hakata tõsisemalt seda võtma, kuna määramatust on siis juba nõndapalju vähem.
Kuna jutt käib äikesetormidest ning sellega kaasnevatest ohtlikest nähtustest, siis ei ole vaja sellepärast minna Kesk-Läände või Tallinnasse, et teada nende paikade elu. Selle jaoks ongi statistka, ja muud pole siinkohal vaja, sest me ei räägi pisidetailidest, vaid üldiselt. Ma ei eita, et Tallinnas vähe äikest oleks, kuid selge on see, et Kagu-Eestis on rohkem, seda näitab statistika. Tartu on teadagi koht, mida äikesed nii väga ei külasta võrreldes teiste Kagu-Eesti paikadega, enim on just kõrgustike ümbruses. Kuna eelnevalt kurdeti ohutuse pärast, siis millal on jõudnud mõni tromb Tallinna ümbrusse ning tekitanud kahju? Ma võin tuua vähese vaevaga mitu artiklit, mil on juhtunud seda minu kandis. Rääkides sellest aastast, on jällegi äikesetormidest tingitud kahjusi enim siin - mitu rahekahjustust, tromb Hummulis ning autodele langenud puud. Sel teemal võib muidugi lõputult vaielda, kuid vaadakem tõele näkku, et USA's on ohtlikum elada kui Eestis, niisamuti Kagu-Eestis ohtlikum kui Tallinna ümbruses. Seda võivad kinnitada ka klimatoloogid. Jätame välja ootused ja lootused ning räägime nagu on tegelikult. Sai ka mainitud, mille kohta jutt käib.
Minu jutt oli üldiselt ja järgnev on samamoodi üldiselt. Ma ei pidanud silmas ohutust ega ootusi, vaid näiteks seda, kus on rohkem äikest, tornaadosid jne. Kui vaadata seda, kui palju teatatakse tornaadodest üle Eesti, siis on neid rohkem ikka Lääne-Eesti ja just vesipükside arvel. Kui aluseks võtta ohtlikkus, siis on mesotsüklonaalseid tornaadosid jällegi sisemaal rohkem ja võiks arvata, et ju siis seal on elu ohtlikum. Statistika ja tegelik elu on siiski erinevad. See on eriti selgesti välja tulnud just siis, kui rääkida nende inimestega, kes on elanud varem Eestis, aga siis USAs mõnes ohtlike nähtuste rikkas kohas või vastupidi - algul seal, siis Eestis. USA kohta peab lisama, et see on väga suur maa ja sealgi on piirkondi, mis on looduse turvalisuse poolest Eestiga samal tasemel. Aga neid artikleid sooviks küll, huvitav ju teada, et kuidas mõnd Eesti piirkonda tabavad sellised nähtused ikka ja jälle ehk siis tegu on Eesti tornaadopoolusega. Tallinnas on tornaado tegutsenud näiteks 1984. aastal ja koos keravälguga. Viimast nähti Tallinnas ka möödunud aasta 6. augustil. Eelnev jutt oli siis seotud just suviste nähtustega. Kui rääkida tsüklonaalsetest tormidest, siis on jälle saared ja rannikualad ohtlikumad elamiseks. Igaks juhuks siis ütlen veelkord, et kõik on väga üldine ja üksikasjadest ei ole kuskil juttu olnud ega pole siin tegu ka ootustega, et ennetada vääriti arusaamist.
Ühtegi -7 madalamat juhtu ei leidnud, aga Vilniuse kohta leidsin näiteks, et 24.7.2009 oli seal LI -10.
USAs saab tornaadode läbi igal aasta surma rohkem kui seda on juhtunud terve ajaloo jooksul Eestis. Kuid jah, riikide suurus on nii palju erinev, et tuleks võtta konkreetne piirkond, mida võrrelda. Siiski ma pidasin silmas potentsiaalselt kõige hullemat, mis võimalik. Seda, et Kagu-Eestis on rohkem äikest kui Loode-Eestis, ütlesin sellest tehtud uuringute põhjal. Ma pole koragi öelnud, et trombe on loodes vähem kui siin, küll aga sellest põhjustatud kahjusi, kuna mu jutt oli suunatud ohtlikusele. Ja sedagi väidan all olevate artiklite ning selle põhjal, mida olen kuulnud/lugenud.
Loodan, et ma nüüd teisi kagueestlasi ära ei hirmuta. Kokku 18 trombi Kagu-Eesti kohta. Pikema otsimise peale leiaksin ehk veelgi. Üle poole neist on minu elukohast ~30km raadiuses.
1. http://www.epl.ee/news/tallinn/tromb-randas-vanadel-radadel.d?id=50757065 , sugulasel lendasid tookord kõik aknad eest ning katus 100m eemale põllumaale. Tegemist teise keeristormiga samas kohas. 98.a oli ka Elvas keeristorm. Sealsed rääkisid, et sadas kanamunasuuruseid raheterasid, mis lõhkus autoklaase. Kui tõsi see on, ei oska öelda. Mainitud on see keeristorm siin: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0009/tornaado.htmlSamas artiklis on veel kirjas ka 1910. esinenud keeristormi Tartus ning Põhjamaade üks pikimaid tornaadosid, mis läbis samuti Tartumaa, ja mida hinnati F4'ks. Elva juures oli teinegi keeristorm eelmine suvi, kuid juttude järgi olevat see linnast välja metsa jäänud. Tarmo Tanilsoo tegi ka video sellest, kes on näinud. 3. http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=1592 , tuttavad viibisid õnnetuse hetkel kohapeal. 4. http://tartu.postimees.ee/090805/online_uudised/173724.php5. http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=1276. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9807/tromb.html , siit võib välja lugeda veel 1920.a keeristormist Vana-Otepääl ning 1966. a. trombist Varese talus Võrumaal. 7. http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=4884&print=18. http://www.tartupostimees.ee/925506/tuulispask-ja-aike-tuuseldasid-tartumaal-elektriliine9. http://wwx.valgamaalane.ee/060608/esileht/25014151.php , tänavune Hummuli tromb sai juba mainitud, mis oli samuti Valgamaal.
See on jah Kagu-Eesti ühelt poolt laiemalt, aga üle 9 kodukoha (see jääb ilmselt saladuseks, mis koht) läheduses on esimese hooga päris palju. Muidugi, nagu viimased aastad on näidanud, siis ei pruugigi kõik tornaadod olla tornaadod, vaid mõned võivad olla meedianaadod. Aga praegusel hetkel millelegi paremale pole toetuda. Igatahes kahju on need nähtused põhjustanud.
Kättesaadavatest materjalidest leidsin veel Eesti ilmariskide raamatu lõpust, kus on ohtlikest konvektiivnähtustest ka nimekiri, Kagu-Eestisse veel mainitutele lisa. Kagu-Eesti kuulub Baltimaade tornaadoallee alla, mis algab Lätist (Kuramaalt) ja kulgeb üle Lõuna-Eesti ja Tartumaa kuni Mustveeni. Muuhulgas 2010. ja 2011. a suvel kahjustusi saanud Rakvere ja Väike-Maarja jäävad tornaadoallee mõjualasse.
Keeristormidest veel nii palju, et vanavanemad rääkisid aastaid tagasi, et Võrtsjärve ääres olnud 90'te alguspoolel tornaado, mis viis õhku lehmi ja heinapalle ning langetas need tükkmaad eemal maha, lehmad olla surma saanud. Tõestust jällegi selle kohta pole, kuid huvitav on taolisi jutte sellegipoolest kuulata.
Mis puutub tornaadodesse, siis täpselt kuu aega tagasi oli mul juhus ühte väga huvitavat loodusnähtust küllalt lähedalt jälgida. Olin Emajõe ääres kalal, oli pärastlõunane aeg. Kell oli kusagil 16 paiku. Vahetasin parajasti õngel sööta, seisin seljaga jõe poole ja äkki hakkas vastaskalda lähedal kõva veesolin peale. Keerasin ringi, arvasin, et mõni suurem haug on seal "aktsioonis". Aga oli hoopis huvitav veekeeris. Läbimõõt vast nii pea 1,5 meetrit, kõrgus oma 30-40 cm. Mitte veesammas, aga just nimelt ringikujuline keeris, mille servadest vesi suure sulinaga ülespoole pritsis. Keeris liikus üle jõe minu suunas, siis kusagil keset jõge vaibus. Kestis see nähtus ca. 10 sekundit. Veel hetk hiljem tuli tugev tuulehoog. Et taevas oli tol hetkel pilvitu, siis ehtne tromb see muidugi polnud. Oli nn. tolmukurat e. inglise keeles dirt devil. Vee kohal polnud sellist ma veel varem näinud, maa kohal küll. Eriti efektsed olid kõrged tolmusambad Austraalia kõrbes, mida nägin teel Newmanist läbi Marble Bar'i Port Hedlandisse. Paraku olid ka nood seal küllalt lühiajalised, kuniks ma auto peatada ja fotoka võtta jõudsin, oli sammas juba kadunud.
Ma ise arvan, et see EMHI prognoos ööseks on liialdatud. Ma küll ei usu, et öösel mitmel pool hoovihma sajab. Või peeti silmas rannikualasid?
Nonii, tagasi arvuti taga. Nädala keskpaigaks oli võimalus küll kuumalaineks, kuid alles päev-paar tagasi selgus, et seda siiski ei tule. Kes juhtus vaatama mudelite väljundeid, siis nägi, et seda varianti pakuti. Arvestades sünoptilist olukorda oli see täiesti võimalik. Kui midagi teatakse määramatusest atmosfääris, siis on selline olukord loomulik ja sellise variandiga tuli arvestada. Midagi kummalist siin ei ole, lihtsalt teadmatus ja olukorraga mitte kursis olemine. Alles nüüd on selge, et kuumalaine tuleb alles nädala teisel poolel. Kas see kestab paar päeva või kauem, pole veel selge. Mudelid pakuvad võimalust, et võib uuesti välja kujuneda poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mis tähendab kuuma ilma püsimist vähemalt nädalaks. Aga selle kohta postitus homme, kui asjalood on juba selgemad.
Täna liikus üle Eesti külma tüüpi oklusioonifront. Sellel oli äikest juba eile Taanis ja öösel Saaremaal. Päeval, kui suurenes temperatuurigradient õhumasside vahel, arenesid kõrgkiht- ja kihtsajupilvedes maskeeritud rünksajupilved äikese ja pagiga. Kindlasti polnud sel hiidpagi vms omadusi. Sarnased juhtumid: 24.7.2009, 31.7.2009, 16.8.2011. Teen postituse ka sellest. 30.7.2012 öösel liikus troopilise ja polaarse õhumassi piir saartelt mandrile. Arenesid rünksajupilved äikesega, kuid südaööks need hajusid. Küllaga liikus üle Lääne- ja Kesk-Eesti päris tugev pagituul. Selle kohta vt ka siit 202. slaid: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/2ikesejahtimine_Eestis2.pdf
Miks lubatakse öösel hoovihma? Tsükloni kese on alles Skandinaavia lõunaosas ja liigub järgneva ööpäevaga Eestile lähemale, kese suundub Soome. Praegu on kaugemal läänes palju rünksajupilvi ja pisut äikest, mis näitab, et õhumass on seal labiilne. See õhumass liigub ööseks Eesti kohale, mistõttu on selline prognoos õigustatud. Rünksajupilvi ja äikest näeb ka satpildilt: http://sat24.com/en/scan
Kalle kirjeldatud nähtus on jah tolmukeeris (dust devil) vee kohal. Pole kahjuks ise juhtunud seda nägema. Video ühest sellisest: http://www.youtube.com/watch?v=_0uugP3pxOs
Määramatusel on piirid (ansambelprognoosidega määratakse need kindlaks). Seetõttu liialdada ka ei maksa. Nädala lõpp tuleb kindlasti kuum, aga kas see on äikesega või mitte ja kui kaua palav ilm püsib, pole hetkel teada. | c911a138-9272-4eec-8efb-7f57c8273304 | http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/06/10-juuni-aike-tallinnas.html?showComment=1371234185783 | nc19_web_2017 |
Kobras ehk piiber
Teistes keeltes
Kirjeldus
Kobras on suur poolveelise eluviisiga näriline. Eestis on kobras toiduloomana vähepopulaarne, ent näiteks Kanadas ja Põhja-Ameerika indiaanlaste toidulaual on koprad üsna levinud. Eesti jahikalendri järgi võib koprajahti pidada augustikuu algusest kuni 15. aprillini. Zooloog Nikolai Laanetu kirjutas hiljuti ajalehes "Põhjarannik", et "Kobras on praegu poriodav, ... Aga ta on väga väärtuslik ressurss! Praeguses saastunud maailmas on väga vaja täisväärtuslikke ja kõrge kvaliteediga toiduaineid. Põllumajandusest saame piiratud kvaliteediga toitu, kuna me ei saa loomadele anda püsivalt looduslikku toitu. Sellepärast ongi vaja kopra, põdra ja metssea liha - need loomad valivad toitu ja toituvad äärmiselt mitmekesiselt. " Postimehes lisab hr Järvmägi, et "Kuigi kobras on puhas loom, ujub kogu aeg vees, sööme ikka seda, mis on kaelani pori sees kasvanud, seasülti ja kartulit. " Kopraliha on tume, peenekiuline, pehme ja hõrk. Esijalgade, kintsude ja selja peal on kopral haisunäärmed, mis tuleb kindlasti kohe peale looma nülgimist ettevaatlikult (st katkitegemata) eemaldada. Koprarasv on tugeva maitse ja lõhnaga ning tuleks enne kopra toiduks kasutamist täielikult eemaldada. Kui kopraliha liiga tugevamaitseline tundub, siis saab seda mahedamaks muuta järgmiselt: kata kopraliha keeva veega, lisa 1 sl söögisoodat ja 1 sl musta pipart. Keeda 10-15 minutit. Siis nõruta ning kasuta toiduks tavalisel moel. Nami-namis on nüüd ka paar kopraretsepti. Kopraliha serveeriti vähemalt 2002. aastal ka Tallinnas Vene tänaval asuva restoranis Peppersack. | 31ae0726-af34-47ac-8bfe-c305b964616c | http://nami-nami.ee/Vocabulary/View/1896 | nc19_web_2013 |
Astana peamänedžer Vinokurov: Taaramäe suudab mägedes Nibalit aidata
Kui Rein Taaramäe liitumine 2015. aastaks Astana profitiimiga avalikustati Kasahstani klubi poolt kolmapäeva, 20. augusti esimeses pooles, siis peamänedžeri Aleksander Vinokurovi kommentaarid lisandusid rahvusvahelisse meediasse õhtutundidel. Loomulikult huvitab ka eestlastest rattasõpru, mis kaalutlustel käed löödi.
"Taaramäe on meile tugevaks täienduseks ja me loodame, et Astana Pro tiimi tulles, leiab ta koha, kus näidata maksimaalset võimekust. Ta suudab mägedes aidata nii Vincenzo Nibalit kui Fabio Arut, sarnaselt heale sõbrale ja kaasmaalasele Tanel Kangertile," kirjeldas aastase lepinguga seotud ootusi Vinokurov.
Taaramäe sõidab proffide hulgas 2008. aastast ja on seni esindanud vaid Prantsuse tiimi Cofidis. 2011. aastal saavutas ta Tour de France ́il 11. koha ning võitis etapi Hispaania Vueltal. | 0012d00d-2f89-4632-ba4a-4fbce5290eaf | http://m.sport.delfi.ee/jalgrattasport/article.php?id=69578377 | nc19_web_2017 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.52"> Tiina peamisteks uurimisteemadeks on olnud tänapäeva palverännak ja usundiline pärimus Camino de Santiagol. 2014. aastal kaitstud väitekirjas "Palverändurite usundilised arusaamad Santiago de Compostela ja Glastonbury palverännakust: välitööpõhiseid käsitlusi" vaadeldakse palverändu kui jutustatud teekonda, kus juhtuvad imed ja toimuvad kohtumised üleloomulike olenditega. 2014–2017 oli ta järeldoktorantuuris Yorki Ülikoolis seoses projektiga Pilgrimage and England's Cathedrals, Past and Present (https://www.pilgrimageandcathedrals.ac.uk/). Praegu uurib Tiina Camino de Santiago representatsiooni Eestis ja selle palverännutee mõju Eesti palverännumaastiku kujunemisel. Tiina on avaldanud kaks raamatut, mis räägivad ta välitöödest ja rännakutest Hispaanias: "Peregrina päevik" (2006) ja "Kas jääte ööseks? Hospitalera päevik" (2009). | 05789307-2944-46ec-afe7-cbb632b7652f | https://www.flku.ut.ee/et/folk/tiina-sepp | nc21_web_2021 |
< r > Nvu portable tõmbasin esialgu endale.. oli vaja ajutine "We will be back soon" leht teha kodukale seoses serveri vahetamisega... aga selle programmiga saab vabalt teha lehe nt < URL url"https://www.hot.ee/marten66" > https://www.hot.ee/marten66 < /URL > ja < URL url"https://www.hot.ee/itaalia1" > https:... | dea1e5b7-324c-4a64-9f0d-15192296d8c6 | https://rahafoorum.ee/foorum/search.php?author_id554&srposts | nc23_web_2023 |
Ülivõimsa odakaare põrutanud Johannes Vetter: paremates tingimustes oleksin visanud üle 100 meetri
Saksamaa odaviskaja Johannes Vetter sai eile Poolas hakkama vägeva sooritusega, võites võistluse kõigi aegade teise tulemusega 97.76. Sportlane usub aga, et ideaalsetes tingimustes võinuks resulaat olla ka üle 100 meetri.
27aastane Vetter, kes parandas oma kolme aasta vanust tippmarki (94.44) enam kui kolme meetriga, usub küll, et kuigi tehniliselt õnnestus vise täielikult, siis parema tuulega oleks ta oda ehk kaugemalegi lennutanud.
"See vise oli peaaegu täiuslik. Võistlustel polnud nii head tuuleolud kui olid Janil [Zelezny] 1996. aastal, mil ta maailmarekordi püstitas. Arvan, et sarnastes tingimustes oleksin visanud 100 meetrit. Eks järgmiste aastate jooksul ole näha, mis juhtuma hakkab," lausus Vetter telefoni teel Soome ajalehele Iltalehti.
Pühapäeval sooritatud võimas vise sisendas sakslasesse palju usku, et ta ühel päeval maailmarekordi (98.48) enda nimele võtta võib.
"See tulemus oli maailmarekordile lähedal ja ma usun, et võin selle purustada," sõnas Vetter.
188 cm pikkune Vetter otsustas selleks hooajaks viis kilo alla võtta, hetkel kaalub odaviskaja 101 kg. Liigne kehamass võib suurendada vigastusohtu. Sellele vaatamata, et sakslane kõhnem on, püstitas ta sel aastal rinnalt surumises võimsa rekordi: 225 kg.
"Kõige tähtsam on siiski viske ajastus ja tehnika. Pole tähtis, kas sa surud rinnalt 180 või 225 kg," lisas Vetter. | 6a4e7ae9-36ee-4997-8bbb-1bd2990d57c5 | https://sport.ohtuleht.ee/1011518/ulivoimsa-odakaare-porutanud-johannes-vetter-paremates-tingimustes-oleksin-visanud-ule-100-meetri | nc21_feeds |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.77"> 3da osapoole rakendused: läbi Connect IQ, eelsalvestatud Strava ja Training Peaks | dbad1765-7c22-40c1-bb0f-189b7519996e | https://www.garmineesti.ee/muuk-lopetatud/jalgratta-gps-garmin-edge-1030:bundle | nc21_web_2021 |
Tere!!! Kas kellelgi on kogemusi automaakleritega. Kas tasub nende teenust kasutada. Vasta teateleEbasobiv postitus.
22. juuli 2018 · Leidsin ka sellise lehe nagu automaakler.ee, kas keegi on nende teenust ... Kui aga tegu esimese autoga ning varasem igasugune kogemus ...
2. mai 2012 · Selle aasta alguses loodi ettevõte Automaakler, mille põhilisteks teenusteks on autode ostuabi ja autoalane konsultatsioon. Ostuabi teenus ...
25. sept 2013 · "Automaakleri rendi" teenus on mõeldud ka neile, kes näiteks elavad Eesti äärealadel. Tõepoolest on teenuse hind 69EUR, kuid kui näiteks ...
16. mai 2019 · ... või "automaakleri" teenust pakkuvate ettevõtete poolt, kes viivad läbi ... või puuduvad igasugused kogemused ja teadmised auto soetamise ... | 869501ed-ab6f-4961-b49d-977429b18156 | https://www.google.ee/search?hl=et&q=automaakler+kogemus&sa=X&ved=2ahUKEwjT6PD8wdfmAhVaiFwKHYLUCGsQ1QJ6BAgEEAU | nc19_web_2019 |
Eurospordist võib hetkel järelkasvu vaadata U17 EM-il. Esimese poolaja värav prantslaste võrku oli küll imeilus kombo.
Tsitaat: | f7a69c69-1862-4e2b-a1d0-5163b797bcbc | https://foorum.soccernet.ee/printthread.php?s=4b9c1e4a4d5eb9da58cb2d877eaeb2d3&t=1500&pp=20&page=253 | nc19_web_2019 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.66"> komisjoni avalduse alusel vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2 Esitaja(d): Angelika Niebler tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Galileo kontsessioonilepingu läbirääkimised <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.64"> võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammi kasutuselevõtu- ja rakendusetapi elluviimise kohta (KOM(2004)0477)(1) ja 6. septembril 2005. aastal esimesel lugemisel vastuvõetud seisukohta; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.65"> – võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogu määruse vastuvõtmiseks ühisettevõtte Galileo põhikirja muutmise kohta(2), mis on lisatud nõukogu määrusele (EÜ) nr 876/2002 (KOM(2006)0351) ja oma 24. oktoobri 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.66"> – võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta(3) ja komisjoni ettepanekut selle nõukogu määruse muutmiseks (KOM(2005)0190) ning oma 10. oktoobri 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni; <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.79"> – võttes arvesse oma 25. septembri 2006. aasta resolutsiooni ülevaate kohta Galileo programmi arengust(4); <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.71"> – võttes arvesse nõukogu transpordi- telekommunikatsiooni- ja energeetikaalase kohtumise (TTE) 22. märtsi 2007. aasta järeldusi kontsessioonilepingu läbirääkimiste ülevaate kohta; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.57"> – võttes arvesse TTE ministritele esitatud vastavaid dokumente, näiteks komisjoni asepresidendi Barrot kiri kontsessioonilepingu läbirääkimiste olukorra kohta ja praeguse nõukogu eesistuja aruanne pakkumise teinud konsortsiumi loetletud lahendamata küsimuste kohta; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.52"> – võttes arvesse TTE nõukogu poolt komisjoni asepresident Barrot'le antud topeltvolitusi esitada nõukogu juunikuisel kohtumisel ettepanekud, kuidas kindlustada pikaajalised avaliku rahastamise eesmärgid ja alternatiivsed stsenaariumid ebaõnnestumise puhuks, et jätkata tõhusaid ja ajaliselt siduvaid läbirääkimisi pakkumise teinud konsortsiumiga; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.54"> 1. kinnitab veelkord toetust programmile Galileo, sealhulgas EGNOS satelliitnavigatsiooniteenustele kui Galileo teerajajale, kuid on sügavalt mures seetõttu, et kontsessiooniläbirääkimised on juba mitu kuud paigal seisnud ning et sellised viivitused avaldavad üldmaksumusele olulist mõju; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.58"> 2. meenutab oma 25. septembri 2006. aasta resolutsiooni, mis kutsus läbirääkimistel osalejaid üles pingutama konstruktiivse kokkuleppe nimel; seetõttu tervitab programmi Galileo eest vastutava komisjoni asepresidendi kirja ja TTE nõukogu 22. märtsi 2007. aasta järeldusi ning rõhutab asjaosalistele 2005. aasta detsembris saavutatud otsuste (nn van Miert kokkuleppe) rakendamise tähtsust; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.64"> 3. viitab, et nõukogu, parlament, komisjon ja ELi nõuandvad organid toetavad kindlalt programmi Galileo eest vastutavale komisjoni asepresidendile antud selgeid volitusi esitada nõukogule juunis eelkõige: <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.78"> usaldusväärne tegevuskava jõudmaks lepingu sõlmimiseni niipea kui võimalik; <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> alternatiivsed stsenaariumid programmi täitmiseks, eelkõige kulude, riskide ja võimaldatavuse osas; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.65"> 4. kutsub komisjoni üles kiirendama reguleeritud turuga seotud õigusloomet, mis põhineb komisjoni rohelisel raamatul satelliitnavigatsioonirakenduste kohta, et tagada usaldusväärne äriplaan; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.56"> 5. kutsub komisjoni – koos ESAga – üles tegema ettepanekut, mis võimaldaks lahendada parema avaliku haldamise probleem, kindlustades selge poliitilise vastutuse ja komisjonipoolse eestvedamise; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.53"> 6. kutsub projekti olemust silmas pidades komisjoni üles pidama kinni EP ja komisjoni suhete raamkokkuleppest(5) ja eelkõige selle lõikest 19 (välissuhted), tagades parlamendi täieliku informeerituse rakendamisest seoses nõukogu otsusega, millega volitatakse komisjoni pidama läbirääkimisi kolmandate riikidega, et sõlmida lepinguid osalemaks Galileo järelevalveameti töös; <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.55"> 7. kutsub komisjoni üles esitama üht eduaruannet 2007. aasta juuli keskpaigaks ja teist piisavalt enne seda kui läbirääkimised jõuavad punkti, kus muudetud ettepanek programmi Galileo rahastamise täiendatud õigusliku aluse kohta tehakse kättesaadavaks; <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.71"> 8. kutsub nõukogu üles tagama, et selle projekti edasised viivitused oleks minimaalsed; | e8bd7548-c6d7-43c8-8c42-db69fe7cfb13 | https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/B-6-2007-0155_ET.html | nc21_web_2021 |
Hoolimata Lahtis kõlanud kriitilistest sõnadest Venemaa poliitika kohta, lahkus president Vladimir Putin reedeselt tippkohtumiselt kindlamana kui enne. Piduliku õhtusöögiga piirdunud kohtumisel ei andnud Venemaa liidrid järele EL-i riigijuhtide survele ega nõustunud kokkuleppega, mis avaks Venemaa energiaturu lääne investoritele. Poola presidendi Lech Kaczynski nõue, et lääne investeeringud Venemaal peaksid olema sama turvalised kui näiteks Poola investeeringud Soomes, jõudis kurtide kõrvadeni. Kohtumine, mis pidanuks pehmendama Venemaa Gruusia-poliitikat, lõppes aga pressikonverentsil hoopis Putini uute ähvardustega Tbilisi suunas. Ansipi ja Putini vestlus
| 28e17361-356d-435c-88cb-2a9ed63903ef | nc19_reference_corpus |
|
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.76"> www.pidgin.im on maas jah.. Arvatavasti suur hulk uusi, tahtjaid koormas asja veits üle | 6150d54b-ccad-4003-bb8f-9dd0eb5ea4d4 | https://pingviin.org/ftopic2923.html | nc21_web_2021 |
Tuhanded lapsevanemad on juba mitu aastat vaevanud oma pead küsimusega, mis pagana asi on see TikTok. Arter otsis küsimusele vastust ja püüdis ühtlasi mõista, mis on selle sotsiaalmeediaplatvormi ülemaailmse tohutu populaarsuse taga.
"Emme, kas ma võin TikTokki? " See lause on mind saatnud läbi viimase aasta. Alguses ütlesin järjekindlalt ei, viidates Facebooki jt sotsiaalmeediakanalite vanusepiirangule (13 aastat), kuid lõpuks, mitmetuhandendat korda sama küsimust kuuldes hakkasin mõtlema oma vastuse muutmise peale. Tegelikult oli minu jaoks aga üks veel olulisem küsimus, millele ma ei olnud osanud vastust leida: mis k*radi asi see TikTok üldse on?
TikTok, äpist Musical. ly välja kasvanud ülipopulaarne sotsiaalmeediaplatvorm, on miski, mida on keeruline hoomata ja kirjeldada. Vahel tundub mulle, et olen lootusetult vana, et üldse mõista, miks TikTok üldse nii populaarne on. Seda, mis on TikTok, on mul – tunnistan – palju lihtsam mõista. See on nagu Youtube, aga videod on palju lühemad. Harva kestab video üle minuti, enamasti jäävad need 10–15 sekundi piiridesse. Ajastul, mil tähelepanu jagub meil kõigil vähe, paistab sellest kümnest sekundist piisavat, et janu kustutada.
Eestiski on omad TikToki staarid, mõnel lausa 978 700 fänni... | c881e98b-7db9-47c2-a38e-3c83e5e0f5bb | https://leht.postimees.ee/7125716/15-sekundit-tantsu-tiktokis-toob-katte-50-000-dollarit | nc21_web_2021 |
<p heading="0">Vastavalt prognoosile on eeloleval ööl kõikjal Eestis õhutemperatuur üle null kraadi, kuid õhtuks liiguvad sajupilved läänest itta.</p><p heading="0">Kesk- ja Lõuna-Eestis asendub vihm hilisõhtul lörtsi ja lumega, mis võib teed muuta libedaks. Vastu hommikut pole Kagu-Eestis välistatud ka jäävihm.</p><p heading="0">Ilmateenistus aga hoiatab, et teisipäeva õhtul tugevneb Lääne-Eestis ning öö hakul ka idapoolsetes maakondades edela- ja lõunatuul puhanguti 15, saartel ja rannikul puhanguti kuni 22 m/s, merel aga kuni 23 m/s.</p> | 7a03228e-f883-4a48-906e-e853f1498a69 | https://lounapostimees.postimees.ee/7381732/ohtutunnid-toovad-teedele-libedust | nc23_timestamped |
<p heading="0">Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium määras nelja-aastase võistluskeelu kolmele jõutõstjale, kellest üks - Romek Velt - osales aktiivselt rammumeeste sarjas, kus ta kuulutati 26. augustil ka üldvõitjaks.</p> | 9879c9e5-203e-46b8-a568-66b273227aef | http://sport.err.ee/615412/rammumeeste-sarja-voitnud-sportlane-peab-tiitli-loovutama | nc23_timestamped |
Ekspertide hinnangul peaks kliimasoojenemise
Praeguseks Kyoto protokolli ratifitseerinud riigid (rohelisega), mitte ratifitseerinud (punasega) (Wikipedia) | fd617401-5725-4795-9042-23fac9325e71 | https://www.fyysika.ee/?p=717 | nc19_web_2019 |
Väänasid hüppeliigest. Mida edasi teha?
Hüppeliigese väänamise (nikastamine, venitamine jt.) järgne tegevus on sõltuvalt trauma raskusastmest võrreldes teste alajäseme traumadega suhteliselt kiiresti taastuv vigastus (erandiks kombineeritud traumad või täielikud rebendid).
Väänamine tähendab hüppeliigese sidemete (reeglina välisel küljel asuvate) liigse venituse tagajärjel tekkinud traumat, mis võib ette tulla mitmes erinevas keskkonnas. Reeglina tekib see vigastus halvast jalanõu valikust, ebapiisavast hüppeliigese tugevusest, halvasti maandumisest või kellegi jala peale / ebatasasele tasapinnale astumisest.
Mina olen selle vigastusega väga hea sõber ning kohtume mõnikord isegi praegusel ajal. Tutvusime siis, kui käisin alles teises klassis ning hüppasin joostes trepi keskelt alla ning väänasin hüppeliigest. Viimasel ajal olen peamiselt kohtunud sellega korvpalliplatsil. Kui ma ei tegeleks pidevalt aktiivse vigastuse ennetamisega, siis ilmselt väänaksin oma hüpekaid oluliselt tihedamini.
Mida pärast vigastust teha?
Võimalusel tuleks kohe pärast vigastust valutavale piirkonnale peale panna külma ning hoida seda seal umbes 10 minutit. Ideaalis võiks külma aplikatsiooni jalga külge kinni siduda ning selili lamades jala üles tõsta (toolile või muule kõrgemale objektile). Külmakeha ära kindlasti aseta otse nahale, vaid kata see rätikuga, et vältida nahale külmakahjustuse teket.
Kui vigastad liigest näiteks metsajooksul kodust kaugel, siis võimalusel kutsu endale transport järele ning järgi kodus eelnevatelt kirjeldatut.
Paaril järgneval päeval pärast vigastust on soovituslik toimida järgmiselt:
Kaitse – väldi tegevusi, mis võivad põhjustada uut vigastust või/ja valu.
Puhkus – vähemalt 24 tundi pärast vigastust ei ole soovituslik hüppeliigest koormata, vajadusel kasuta karke.
Külm – vigastuse piirkonnale 10-15 min vähemalt 3 korda päevas.
Kombineerides eelnevaid ravivõtteid hüppeliigese ning varvaste liigutamisega valuvabas piirkonnas ning manuaalteraapiaga, on hüppeliigese taastusravi efektiivsem ning kiirem. Pärast vigastust on soovitatav hüppeliigest varakult koormama hakata (sõltuvalt trauma astmest, juhul kui on kahtlus, et tegemist on murruga, siis jalale toetuda ei tohiks). Esialgseks koormuseks piisab jalale toetumisest või kõndimisest, tähele tuleks panna, et jalga koheselt mitte liigselt koormata, sellest annab märku suurem paistetus ja valulikkus hüppeliigese piirkonnas.
Harjutustest on soovitatav teha hüppeliigese liikuvusharjutusi, kummilindi ja oma keharaskuse abil jõuharjutusi ning võimaluse korral (ilma valuta) kõnni- ja tasakaaluharjutusi. Umbes 2-4 nädala möödudes on soovituslik arendada hüppeliigese jõudu, tasakaalu ning liikuvust juba suurema intensiivsuse ja koormusega. Sobivad erinevad jooksuharjutused, alajäsemete lihaste jõuharjutused ja tasakaalu ning koordinatsiooni harjutused.
Mõned näited:
Samaaegselt tuleb alustada vaikselt oma meelis spordialade ja hobide juurde naasmisega, alguses küll madala koormusega. Koormust liiga järsult tõstes on oht hüppeliigesele uuesti liiga teha. Samuti tuleb edaspidi pidevalt jätkata hüppeliigest stabiliseerivate harjutustega, et vältida soovimatuid vigastusi. Ennetamiseks võib veel kasutada erinevaid teipimistehnikaid ning ortoose füüsiliste tegevuste ajal.
Enamik hüppeliigese väänamisi on kergemad ning mööduvad 2-5 nädala jooksul. Kui järgid eelnevat plaani ning valu, paistetus ja liikuvuspiiratus ei kao, siis külasta arsti või füsioterapeuti hüppeliigese seisundi hindamiseks ja korrektse ravi saamiseks. | b9cd659d-d202-4880-89be-d904b9390935 | http://ajakirisport.ee/2020/01/22/vaanasid-huppeliigest-mida-edasi-teha/ | nc21_web_2021 |
Kokkuleppel tapetuga? Ainuke kellega mõrvar LEPPIDA (ka kokku leppida) saab on ju tapetu?
eino minge pu..i, kõis kaela vot siis on kokkuleppeline, mida rohkem tapad seda väiksem on karistus, ja arvatavasti jooksis ohver ise mingi 10 korda noa otsa.
Kas tõesti pussitad inimese surnuks või lased maha ja see on surma põhjustamine ettevaatamatusest? Ma saan aru, et ajad kellegi kogemata autoga alla, et selle veel kuidagi sinna alla paned, aga pussitamine? Eesti riik on haige ja siin tuleb tõesti juba karta elada...sest ilmselt varsti ei karda enam keegi tappa...sest selle eesti ei tehta ju meil midgai... | 5bb574f8-b421-4f78-9513-0a32380b3e3e | http://www.saarlane.ee/uudised/kommentaar.asp?newsid=43218&kat=1 | nc19_web_2017 |
Neli turniirivõitu teeninud Kristin Kuubat ootab ees raske valik
Eesti naiste sulgpalli esinumber Kristin Kuuba võitis kahe nädala jooksul maailma edetabeli turniiridel neli esikohta.
Kristin Kuuba võitis nädalavahetusel Leedus Kaunases toimunud sulgpalli Euroopa karikaetapi. Nädal varem pani ta kinni samasuguse võistluse Lätis ja need olid 21-aastasele Kuubale üksikmängus karjääri esimesteks maailma edetabeli turniirivõitudeks.
"Olen ise ka väga õnnelik," lausus Kuuba ETV-le. "Esimesed turniirivõidud on ikka meeldejäävad ja väga magusad. Tase ei olnud nii kõrge - kõige madamalama kategooria turniir. Aga need annavad enesekindlust edasiseks ja väga head võidud." Kahe viimase aasta üksikmängu Eesti meister on sel hooajal näidanud selget edasiminekut ja kerkinud maailma edetabelis 90 parema hulka. "Järjepidevus on võtmeküsimus. Tunnen, et olen füüsiliselt palju paremas vormis. Ma suudan kõrget tempot palju kauem mängida ja olla vastupidavam. See on kindlasti üks edu võti.
Tartus treeniva ja kevadel EM-l 9nda koha saanud Kuuba peamiseks juhendajaks on hetkel Mart Siliksaar, kuid tervikuna on ta nõudandjate ring lai. "Treenereid on mitmeid. Käivad ka välismaa treenerid. Kuu aja pärast on kavas minna laagrisse Bulgaariasse, et saada erinevaid sparringuid, keskkonnavahetust ja erinevaid treenereid." Lisaks üksikmängule võitis Kuuba Leedus ja Lätis ka paarismängus esikoha ja partneriks on tal ikka Helina Rüütel, kellega kolm aastat tagasi võideti juunioride EM-pronks. Tokyo olümpiale pürgimiseks on vaja langetada raske otsus - kas püüda olümpiapiletit üksikus või paarismängus?
"Üldiselt on päris vähe selliseid näiteid, kes suudavad mängida kõrgel tasemel nii üksik- kui ka paarismängu. Aga ma arvan, et praegusel hetkel on võimalik kahte mängida. Viimaseid turniire ka vaadates - saab nii üksik- kui ka paarismängu mängida. Mõlemad täiendavad teineteist. Aga kui kaugemale mõelda, siis olümpiatsükkel algab järgmise aasta 1. mail - selleks ajaks on otsus juba tehtud! Ei ole võimalik nii kõrgel tasemel kahel alal." Kuuba pikk hooaeg jätkub järgmisel nädalal turniiriga Hispaanias ja juuli lõpus ootab teda MM. | 4cb9626a-22af-426b-8ff2-9272db3e86a5 | https://sport.err.ee/838672/neli-turniirivoitu-teeninud-kristin-kuubat-ootab-ees-raske-valik | nc21_feeds |
<p cld_lang="et" cld_perc="et:98">
Mircea Fulger (sündinud 26. jaanuaril 1959 Hârsești vallas Argeși maakonnas) on Rumeenia endine poksija.
</p> | 8805f8bb-b294-4e58-a89b-9cd654983fb8 | https://et.wikipedia.org/wiki/Mircea_Fulger | nc23_wikipedia_2023 |
Ajaloolane korraldab autogrammipäeva
Laupäeval, 8. augustil on Viljandi Centrumi kaubanduskeskuse aatriumis Rahva Raamatu poe ees ajaloolase Küllo Arjaka autogrammipäev. Nagu ta nentis: ajal, mil raamatute müük on keerukas, peab autor ise jõudma lugejateni ja põgusat kohtumist väärtustama.
Laupäeval on põhirõhk raamatul "Kaks tormi. Sakalamaa Rahvarinne. Viljandimaa aastatel 1987-1992".
"See teos käsitleb nendel mälestusväärsetel aegadel asetleidnud murrangut, mil paralleelselt toimusid ulatuslikud poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid," rääkis Arjakas. "Ülevaate isikuregistris on koguni 534 nime ja neist 98 protsenti toonase töökohaga. Võiks lisada, et Viljandimaa ongi seni ainus rajoon või maakond, mille lähiajaloo kohta on ilmunud põhjalik käsitlus." | 028f18ef-624b-48a5-9150-fa6abeeb72b6 | https://sakala.postimees.ee/7032204/ajaloolane-korraldab-auto-grammi-paeva | nc21_feeds |
Kaheksa-aastane bordercollie ja austraalia karjakoera segu Sweet-Beele on kantud Guinnessi rekordiraamatusse kui maailma kõige osavam trikitajast koer. Näiteks suudab ta liikuda trepist üles-alla, hoides otsmikul veega täidetud klaasi ning kõikidest koertest kiiremini hüpata hüppenööriga. | 3cdcd79d-2c9d-489e-be58-d95fcbe3dd40 | http://www.lemmik.ee/index.php?043477 | nc19_web_2013 |
Visketabavuses jäi Rytas 48% – 40% peale ja lauavõitlus võideti 42:27 (ründelaud 17:9). Korvisööte andis Rytas rohkem 17:14, vaheltlõikeid tegi enim Lietkabelis 8:7. Pallikaotuseid kogunes Rytasel 15, Lietkabelises 13.
Mindaugas Girdziunas viskas Rytase parimana 17 punkti ja andis 4 korvisöötu. Arnas Butkevicius kogus 14 punkti, 6 lauapalli ja 4 korvisöötu ning Ivab Buva tõi 14 punkti ja hankis 5 lauapalli.
Endine BC Kalev/Cramo tagamängija Kyle Vinales kerkis Lietkabelise parimaks 22 punkti ja 6 korvisööduga. Gytis Masiulis lisas 14 punkti ja 9 lauapalli ning Vytenis Lipkevicius ja Dorde Gagic järgnesid 8 punktiga.
Turniiritabelis on Rytas 17 võidu ja viie kaotusega teisel kohal. Lietkabelis asub 15 võidu ja kaheksa kaotusega neljandal positsioonil.
Järgmise mängu peab Rytas ära 13. märtsil, kui võõral väljakul ollakse vastamisi Klaipeda Neptunasega. | e3a4e234-2255-4ae7-b31a-d4f26d727222 | https://korvpall24.ee/rytas-oli-kalev-cramo-endise-tagamangijaga-hadas-aga-edukas-teine-poolaeg-toi-voidu/ | nc21_web_2021 |
Eesti korvpallikoondis lendas eile Lõuna-Koreasse Daegusse, kus kolmapäeval alustatakse mänge Universiaadi alagrupiturniiril. "Läheme mehi kontrollima ja võitmist õppima," sõnas peatreener Heino Enden lennujaamas. Eesti koondise põhimeestest pole Universiaadile sõitvas meeskonnas viit nime Martin Müürseppa, Gert Kullamäed, Rauno Pehkat, Tanel Teini ja Valmo Kriisat. Üliõpilasmängudele sõitva meeskonna vanimad liikmed on 26aastane Tarmo Kikerpill ja 25aastane Andre Pärn. "Loodetavasti saame palju häid mänge. Kõik Aasia ja Aafrika riigid on Universiaadil tavaliselt põhikoondistega. Lisaks mänguoskustele on pikk ja kauge turniir hea võimalus kontrollida ka meeste tahtelis-moraalseid omadusi," tõdes Enden. Neljaliikmelises alagrupis kohtutakse Lõuna-Korea, Venemaa ja Lõuna-Aafrikaga. Alagrupist pääsevad edasi kaks paremat. "Esimene eesmärk on võita esimene mäng. Siis läheme järgmistele vastu," kostis kapten Pärn. Ühe kontrolli on noor koondis läbinud juulis võideti turniir Saksamaal, kus alistati Türgi teine koondis ning Saksamaa ja Venemaa universiaaditiimid. Eile Daegusse sõitnud meeskonnast puudus Saksamaa-turniiriga võrreldes tagamees Tanel Tein, lisandunud on Kikerpill ja põhitsenter Ardo Ärmpalu. "Tagaliin on meil kogenematu, aga teisalt saavad noored hea võimaluse end näidata," tõdes Enden. 12 Lõuna-Koreasse sõitvast mängijast pooled astusid ülikooli sel suvel. Pärn on kindel, et võimalus Universiaadile sõita kiirendas mõnegi mängija otsust astuda tudengiks. "Selline võimalus võib olla üks kord elus, ka taolisse kohta ei satu niisama. Usun, et see on kihvt üritus. Meeskonnal pole ka midagi viga, võib mängida küll," nentis Pärn.
| b49ceb95-5d44-4a3c-92c4-dd6a49ea02b3 | nc19_reference_corpus |
|
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> oli ikka kompliment :) vot nüüd tuli hea mõte irisemiseks - miks sa aint välismaa nimesid ja välismaa kohti kasutad? | e2014867-63c0-41ca-8c98-7a0a2038c5b6 | http://jutulabor.blogspot.com/2012/01/silm-silma-vastu-ehk-laenatud-elu.html | nc21_web_2021 |
Pillesaar sõnas, et tööjõumaksude vähendamine on oluline. Nii näiteks tegi Läti hiljuti maksususüsteemi ümber. Kuigi maksulangetuseks pole vajadust emiteerida võlakirju, pole see ilmselt siiski nii halb idee.
"Maksulangetus ergutab majandust, aga elavnemiseni läheb 3-4 aastat aega. Tekkiv auk riigieelarves on vaja üle elada," hindas ettevõtja.
Peale majanduse elavnemist taastuvad lõpuks ka laekumised endisel määral. Praegu on Pillesaare sõnul patiseis - maksud tööjõule on kõrged ja poliitikutel puudub julgus neid alandada. Pillesaare sõnul võiks tööjõumakse alandada 5-10 protsenti.
"Sotsiaalmaks 25 ja tulumaks jätta 20 protsendi peale, siis võiks oluline positiivne mõju tekkima hakata," hindas ta. Ettevõtja kõneles, et see maksumäär, mille juures maksumaksjad enam maksude optimeerimist ei kaalu, on umbes 15 protsendi juures.
IT-ettevõtted konkureerivad tihti üle riigipiiride. Näiteks IT-ettevõte Acronis kalkuleeris enne arenduskeskuste rajamist siia, et Maltal on tööjõumaksud kaks korda madalamad. "Eestil on pigem vedanud, et välisinvesteeringuid oleme saanud," ütles ta. | 58880326-863f-405d-8fc0-fd44a1596c2f | https://majandus24.postimees.ee/3170693/pillesaar-toojoumakse-voiks-volakirjade-abil-vahendada-kull | nc19_web_2019 |
"Peaminister võib olla rahul asjade sellise käiguga," ütles Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla. "Kui sellel tänasel kohtumisel ja kui siin ka varasematel päevadel oleks nüüd nende kahe mehe – panen siia juurde ka Martin Helme – nende sõnasõda jätkunud, siis oleks pidanud peaminister radikaalselt reageerima. Kas siis tõesti andma oma nõusoleku Vaheri vabastamiseks või saatma valitsusest minema kõige laiemas plaanis terve EKRE, kõik EKRE ministrid." Toomla arvab, et kui Mart Helme või Martin Helme oleks valitsusest vallandatud, siis oleksid lahkunud ka ülejäänud EKRE ministrid. "Selles tähenduses võib peaminister olla rahul. Lõppkokkuvõttes on ta ju viimasel ajal mitmeid kordi rõhutanud, et töörahu on selle valitsuse jaoks üks tähtis punkt. Ja nüüd on vähemalt selles valdkonnas töörahu saavutatud," ütles Toomla.
Toomla selgitab, et see vastasseis tekkis peaaegu mitte millestki. Tema sõnul ei saa öelda seda, et oleks eelnenud mingisugune pikaajalisem vindumine ja siis oleks pööratud lõplikult tülli.
"Kuna vastasseis oli tekkinud peaaegu mitte millestki, siis selle lahenduskäik oli ka mõnevõrra lihtsam, kui pikema vindumise puhul," ütles Toomla.
"See ei tähenda, et nüüd kõik asjad ilmtingimata korras on ja taevas täiesti pilvitu," jätkas Toomla. "Eks ta on probleeme tekitanud, inimestel on mälu, inimestel on paraku hoolimata sellest, et nüüd lepiti kokku ja tõmmati kriips alla, eks seal ikka oli solvumise momente ja need on meeles ja need võivad lagedale tulla uuesti mingisuguses teistsuguses situatsioonis." "Aga praeguse olukorra taolise lahendusega peaminister võib olla rahul küll," nentis politoloog. | 27f5c335-bc56-4888-bc74-16ce893510d1 | http://www.pealinn.ee/newset/politoloog-toomla-peaminister-voib-olla-rahul-n244926 | nc19_web_2019 |
<p heading="no">Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.</p><p heading="no">Viimaste aastate jooksul on omavalitsuste võlakoormus kasvanud. Nüüd on jõudnud kätte aeg, kus energiakandjate kalliduse ja struktuursete probleemide tõttu on mõned omavalitsused sattunud saneerimise ohtu. Markantseimad näited on Rõuge ja Põhja-Sakala vald.</p><p heading="yes">Küpsised</p> | 0bb4adb6-71a4-45a3-ad7b-1403377dd0a0 | http://juura.ee/news/aggregate/click/id/98775 | nc23_timestamped |
Ühinenud Meiereidel on maksta piimatootjatele nelja miljoni krooni ulatuses tähtaja ületanud piimaarveid. Paraku ei oska osa piimamüüjaid aga oma lepinguid lugeda. Ühinenud Meiereide (ÜM) avalike suhete juht Ene Nobel lubas reedel siiski Postimehele, et kontsern tasub piimavõlad ära selle nädala jooksul. ÜMi suurima piimatarnija, Väätsa Agro OÜ direktori Endel Liebergi sõnul venitab kontsern pidevalt piima eest maksmisega - ÜMil on Väätsale novembri eest tasumata piimaraha 950 000 krooni. "Päevast päeva helistame ÜMi ja mangume saamata piimaraha. Ega enam suurt muud ei saagi teha kui raha manguda," ütles Lieberg. "Lepingu lisadega on maksetähtaeg veninud niikuinii kahe kuu pikkuseks. Töötlejad teevad mida tahavad, sest turul valitseb toorme üleküllus. Terve Eesti piimatööstus käitub praegu nii," oli Lieberg nördinud. Pankrotihoiatus Pärnust Eelmisel nädalal leidis ÜM postkastist Pärnu OÜ Dubloon saadetud pankrotihoiatuse, milles väiketootjatelt piima kokkuostmise ja töötlejatele vahendamisega tegelev firma nõudis kontsernilt 400 000 krooni suuruse põhivõla ja 350 000-kroonise viivisarve kohest tasumist. Dublooni juhatuse liikme Margus Dreieri väitel hakkas ÜM tähtajalise tasumisega venitama juba juulis ja oktoobriks oli viivistena kogunenud 350 000 krooni. Lisaks oli ÜMil Dubloonile veel eelmisel nädalal tasumata põhivõlg novembris saadud ja maksmistähtaja ületanud kauba eest. Nobeli sõnul tegi ÜM reedeks Dubloonile põhivõla ülekande. "Tegelikult on see tähtajaline, mitte hilinenud ülekanne. Viivisarve aga on juristi juures vaidlustamisel," väitis Nobel. "Paljud piimatootjad võiksid tähelepanelikumalt lugeda ÜMiga sõlmitud lepinguid, sest nendes on kokku lepitud müüdud piima eest tasumise kord ja tähtajad, kusjuures maksmise tähtaeg saabubki kaks kuud pärast piima üleandmist," teatati Postimehele Maria Mägi advokaadibüroost. Tundmatuks jääda soovinud Pärnumaa piimatootja esindaja sõnul on tema ettevõte teinud ÜMiga võlgade tasumiseks ajatatud maksegraafiku ja kontsern on suutnud seda seni täita. Ene Nobeli sõnul eelistab ÜM piima eest maksmisel otseseid piimatootjaid - talupidajaid - sellistele vahendusfirmadele nagu Dubloon. Postimehe küsimusele, kuidas saab tähtaja ületanud võla tasumisel kedagi eelistada, vastas Nobel, et ÜM vaatab iga tootjat eraldi. "Kellel on liisingutähtajad, kellel on pangalaenude tähtajad või muud tähtajad," loetles Nobel piima eest tasumise mõningaid põhjusi. Dreieri väitel on ÜMil probleeme piima eest tasumisega ka paljudele teistele Pärnumaa piimatootjatele. "Korralikele tootjatele on võlg ikka mõnisada tuhat krooni. " Nobeli väitel on ÜMil küll üksikuid raskusi tarnijatele tähtajalise tasumisega, aga mingit lausprobleemi piimaraha maksmisega kontsernil ei ole. Kontsernil raskused ÜMil seisab Nobeli sõnul laos kaupa 70-80 miljoni krooni eest. "Kui müük idaturule paraneb, saame hakata jälle normaalsemalt maksma. Nüüd on SRÜ turud taas avanenud ja müügitulemused paranevad," ütles Nobel. Nobel tunnistas, et Ühinenud Meiereidel on rasked ajad, aga kontsern maksab piimaraha kõige esimeses järjekorras.
| 6ddbeb83-6829-488f-8545-f29043286bfe | nc19_reference_corpus |
|
Eesti Korstnapühkijate Koja foorum
Kasulikud kohad
Kasulikud kohad
Postitatud: 17 06 2015, 20:32
Postitas Marko Meister
Tere | 760ed121-baa8-4f7f-a2c9-152bbf695355 | https://www.korsten.ee/foorum/viewtopic.php?f14&t314&start0&sid9c9457429ad816102a279208963ae0b9&viewprint | nc23_web_2023 |
Zakopane veepark – rohkem teavet
Kus on Zakopane veepark?
Lähim asula – Zakopane. Selles silmapaistva kunstieluga paigas paeluvad külastajaid spaad ja matkamine. Kes soovivad piirkonnaga põhjalikumalt tutvuda, neil tasub üle vaadata ka Krupowki tänav ja Gubałówka mägi.
Zakopane veepark ja lähikond. Kus ööbida? | 4e6b453e-1e31-4c91-b958-7dd4cf79b6ed | https://et.hotels.com/de1771766/hotellid-zakopane-veepark-lahedal-zakopane-poola/ | nc21_web_2021 |
Maneež 120x120cm
Täispuidust maneež on valmistatud männipuidust.
Mõõdud: 120×120 cm, kõrgus 64 cm | 56cadbf0-d799-4b1e-ac65-1e7c6033be7e | https://kedilastekaubad.ee/toode/maneez-120x120/ | nc21_web_2021 |
Kokkutulekul saavad muidu internetis mängivad noored vastaseid silmast silma näha. Foto : Priit Simson Reede pärastlõunal saabus Tallinna Kalevi spordihalli ligi 500 arvutimänguhuvilist noort, kaasas magamiskott ja arvuti - algas Eesti arvutiklubi võrgupidu eSportsArena. Pühapäevani kestvate arvutimängimise meistrivõistluste käigus selguvad võitjad 15 erinevas mängus. Kõige suurem huvi on tulistamismängu Counter- Strike vastu, ent populaarsed on ka sellised mängud nagu Wolfenstein, Quake3 Arena, Warcraft 3. Ürituse peakorraldaja Remo Tiigiranna sõnul on võrgupeo eesmärk pakkuda noortele arvutihuvilistele võimalust kokku saada ja võtta omavahel mõõtu võistluslikus õhkkonnas. Üritusel kiire võrguühendus "Kui tavaliselt arvutimängijad internetis mängides oma vastaseid ei näe, siis siin saab suhelda näost näkku. Eks see ole ühiste huvidega sõpruskond, kes kokku tuleb," märkis Tiigirand, selgitades põhjusi, mis sunnivad noori arvutit kaenlasse haarama. Arvutiklubi esindaja Piret Seemani sõnul püüavad nad üritusega panustada ka omavahelisse suhtlusse. Üks kokkutulemise põhjusi on tema sõnul ka kiire internet, mida üritusel pakub peasponsor Elion. "Kohtvõrk on rohkem kui kümneid kordi kiirem, mängida on tunduvalt mugavam," ütles Seeman. Tiigirand ja Seeman võistlevad võimalusel ka ise - kui korraldamise kõrvalt mahti jääb. Seekordne pidu on selles suhtes eriline, et kui seni on arvutimängimist millegipärast kogu aeg "poiste asjaks" peetud, siis nüüd korraldatakse ka eraldi võistlusi tütarlastele. Samas oli tütarlaste erivõistlusel näiteks Quake3-s vaid mõni üksik huviline, enamik võrgupeoosalisi on siiski meessoost. Põnevamaid võistlusi saavad kõik jälgida ja projektorite ja suurte ekraanide vahendusel kaasa elada. Kohapeal loositakse välja kõigi osalejate vahel unistuste arvuti, mis koosneb võimsa- test arvutikomponentidest - muu hulgas AMD Athlon64 3800+ protsessorist ja MSI nVidia GeForce 6800GT 256MB videokaardist. Juba need kaks komponenti maksavad poes kokku umbes 20 000 krooni. Auhinnad on välja pannud GNT, Beesting, AMD, MSI, 3COM, 3M ja Samsung. Osalemiseks tuleb loobuda paarisajast kroonist, võtta kaasa kuuemeetrine pikendusjuhe, madrats ja magamiskott. Öörahu saabub hallis kell 2, siis kustutatakse tuled, kuid fanaatilisemad mängijad klõbistavad klahve veel hommikutundideni. Võrgupeol selgub ilusaim arvuti Korpus ilusamaks Kohapeal saab õppida Peale mängude võisteldakse ka arvuti korpuse ning kogu töökoha silmapaistvuses ja omavahelises kooskõlas. Korpuse viimistlemine, mille käigus sellesse tehakse aknaid, lisatakse tulesid, maalinguid, ventilaatoreid jms, on Eestis viimasel ajal populaarsust kogunud. Kohaletulnuile näidatakse arvuti silmapaistvamaks muutmise võimalusi ka kohapeal avalikus töötoas. Ürituse kavas ka seminarid Osalevad oma ala asjatundjad Laupäeval on turniiride vahel kavas kaks pikka seminari autorikatse ja e-posti turvalisuse teemadel. Diskussioonis osalevad Eesti kõige pädevamad asjatundjad selles valdkonnas, BSA Eesti ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni esindajad ning arvutivõrkude spetsialist Tarmo Oja. Vaata ka :
| f98efdda-0004-430c-8767-f26a851712f3 | nc19_reference_corpus |
|
Euroopa Parlamendi valimised ja teade: Euroopa Parlamendi valimiste hääletussedelid loetakse üle Kihnu Rahvamajas (kabinet 101) 27. mail 2019.
Kihnu valla valimiskomisjon loeb Riigikogu valimiste häältelugemissedelid üle
Kihnu Rahvamajas 4. märtsil 10:00
Kodus hääletamine:
Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu (terviseseisund, kõrge iga, rasked teeolud, transpordivõimaluste puudumine, muud põhjused, mis takistavad valijat kodust lahkumast) ei saa hääletada hääletamisruumis (Kihnu Rahvamaja), võib ta taotleda hääletamist oma kodus.
Kodus hääletamine toimub ainult valimispäeval ja kodus saab hääletada vaid juhul kui selleks on eelnevalt esitatud taotlus (kirjalikult või telefoni teel). Taotlus esitatakse vallavalitsusele, eelhääletamise päevadel ja valimispäeval võtavad taotlusi vastu ka jaoskonnakomisjonid.
Taotlust saab esitada hiljemalt 03. märtsil kella 14:00ni.
Kihnu jaoskonnakomisjoni esimees on Arvo Täll, 54110285 ja
valla valimiskomisjoni esimees Heldy Põlluste 51 44 610.
Telefoni teel võib valija esitada taotluse kodus hääletamiseks vaid valimispäeval 9:00- 14:00 | 1ce70e82-aa48-43d7-8ab9-ad53946ad19e | https://kihnu.kovtp.ee/valimiskomisjon | nc19_web_2019 |
<p heading="1">Väinjärv võõrustas kalamehi peamiselt särgedega</p><p heading="0">Kala läks püüdma 15 kalastajatJärv andis kala napilt väljaSuurim püütud kala kaalus 1,2 kilogrammi</p><p heading="0">Väinjärve veepeol täna hommikul aset leidnud kalapüügivõistlusel oli suurim järvest välja tõmmatud kala 1,2kilogrammine linask, kuid üldvõitja noppis tiitli põhiliselt väikseid särgi püüdes.</p><p heading="0">Võistluste üldvõidu võttist paidelane Valeri Sirotin, kes on varasemaltki Väinjärve võistupüüke võitnud, kuid viimastel aastatel on esikohast ikka veidi puudu jäänud.</p><p heading="0">Seekord läks Sirotin kindlalt koguse peale välja. "Suurt kala püüdma minnes kulub aega palju ja nii võita ei saa," paljastas ta oma taktika. Järvel oli ta paadiga, uid väga ringi ei aerutanud ja paremat kalakohta ei otsinud, sest seegi oleks liialt püügiaega ära napsanud.</p><p heading="0">Sirotin nentis, et Väinjärv pole enam kaugeltki tema lemmikui kalapüügikohti, sest järvest on kala raske kätte saada. "Mäletan, et omal ajal sai siit ikka selliseid labidaid välja tõmmatud. Ühe Väinjärve kalapüügivüistluse võitsin ligi 12 kilogrammi kalaga. Sump oli lõpuks nii raske, et ei jaksanud üleski vinnata," meenutas ta.</p><p heading="0">"Kinkisin särjed ühele kohalikule naisele ära. Ta ütles, et viib need oma hanedele," rääkis Valeri Sirotin.</p><p heading="0">Seekord andis talle võistluse võidu 3655grammi püütud kala, millest suurem osa olid särjed. "Kinkisin need ühele kohalikule naisele ära. Ta ütles, et viib need oma hanedele," rääkis Sirotin.</p><p heading="0">Seekord järvest kõige suurema kala välja püüdnud kohalik Ervita mees Ants Rääk sõnas, et tema väikest kala püüdma ei tulnud ja jahtiski ussikestega üksnes suurt kala. "Polnud see linask nii suur midagi. Minu tänavune suurim linask kaalus 3,1 kilogrammi ja püüdsin selle Sinijärvest," rääkis ta.</p><p heading="0">Linaskit ja teisi kalu püüab Rääk Väinjärvest päris tihti. "Siin ikka on kala, kuid järv on keeruline ja selle kätte saamiseks tuleb näha palju vaeva," tõdes ta.</p><p heading="0">Lisaks linaskile on Rääk Väinjärvest kätte saanudka haugi, latikat, ahvenat ja särge - kõik Eesti järvedes teada-tuntud kalaliigid.</p><p heading="0">Tänase saagi kinkis Rääk ära. "Mul neid kodus küll ja ega kalamehel olegi enam erilist kalaisu," põhjendas ta.</p><p heading="0">Võistukalapüügis osalenud ainus naine Viivi Liias Jõgevamaalt lasi kõik kalad järve tagasi. "Las nad kasvava," sõnas ta hoolitsevalt. Kokku kaaluti tema sumbast 2505grmmi kala, mis andis talle meeste konkurentsis üldarvestuses neljanda koha.</p><p heading="0">Võistlust korraldanud koerulane Jaak Tammik märkis, et kella seitsmest hommikul läks järvele võidu kala püüdma 15 osalejat. "Kõik tulid kenasti tagasi ka. Mõnel oli veidi rohkem kalaõnne, kui üldiselt polnud Väinjärv täna kuigi helde," rääkis ta.</p><p heading="0">Tammik teadis öelda, et ega kala sooja ja päikest väga armasta ning poeb sügavamale peitu. "Õiged kalamehed tulid juba hommikul kella kuue ja seitsme ajal järvelt ära, mitte ei läinud püüdma," lausus ta naljatades. "Aga selline see võistluskord on. Tingimused on ju kõigile võrdsed," märkis ta.</p><p heading="0">Peale kalapüügi järvel said kõik kalamehed landiloopimises täpsust proovida ka kuival maal ning selles oli konkurentsitult parim kohalik kalamees Janno Nuggis.</p> | 330d270b-f6cb-45ff-995b-20a28824a351 | https://jarvateataja.postimees.ee/5940379/vainjarv-voorustas-kalamehi-peamiselt-sargedega | nc23_timestamped |
<p heading="1">Relsiralli võistlejad läbivad käsidresiinidel ligi 130 kilomeetrit</p><p heading="0">Rahvusvaheline käsidresiinivõistlus Relsiralli toimub sel aastal 28.-29. juulini Ida-Virumaal. Võistlusest võtavad osa raudteelased Eestist, Soomest ja Lätist, et rõhutada rongiliikluse ohutuse olulisust ning ennetada õnnetusi raudteel ja selle läheduses.</p><p heading="0">Relsirallist võtavad sel aastal osa 14 võistkonda erinevatest raudtee ettevõtetest, ametitest ja ohutusega seotud organisatsioonidest. 13. korda toimuv võistlus kestab kaks päeva, mille jooksul läbivad võistlejad käsidresiinidel pumbates kokku ligi 130 kilomeetrit.</p><p heading="0">Ürituse korraldajate sõnul on Relsiralli eesmärk näidata eeskuju ja rõhutada raudteeliikluse ohutuse olulisust. Ralli eestvedaja Jüri Etverk sõnas, et igaüks saab käitumisreeglitest kinnipidamisega anda oma panuse raudteel ja selle lähedal toimuvate õnnetuste ärahoidmiseks. "Ohutusnõudeid peab igaüks meist igal pool järgima, ka metsa või põllu vahel lookleval vähese liiklusega raudteel," lausus ta.</p><p heading="0">Ralsiralli start antakse 28. juulil hommikul kell 10 Kohtla-Järvelt ning pikem vahepeatus toimub samal päeval orienteeruvalt kell 11 Jõhvi jaamas, kuhu kõik on oodatud raudteelasi tervitama ja rallimelust osa saama. Huvilistele jagatakse raudteeohutusalast teavet, korraldatakse erinevaid mänge ja tegevusi lastele ning kaasa saab elada põnevale dresiinide paarissprindi võistlusele.</p><p heading="0">Relsiralli lõpeb 29. juulil kell 15.45 Ahtme spordihalli juures, kus peale viimast lisakatset selgub ka võitja ning kuhu on samuti oodatud kaasa elama kõik huvilised.</p><p heading="0">Võistlustulle asuvad sel aastal Edelaraudtee, Go Group, Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia, Elron, Operail, Skinest Rail, Enefit Power, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Operation Lifesaver Estonia (OLE) ja raudteesõprade ühendtiim, Viru Keemia Grupp, Proinfra Soomest ja LDZ Cargo Lätist.</p><p heading="0">Aastal 2002 alguse saanud Relsiralli võistluse algne idee pärineb Soomest, kus on peetud ka ala mitteametlikke maailmameistrivõistlusi. Viimati toimus Relsiralli Eestis 2021. aastal marsruudil Türi-Lelle-Eidapere-Lelle ning Lelle-Türi-Võhma-Olustvere-Viljandi, kokku 133 km. Ralli võitis Edelaraudtee ja Go Groupi ühistiim.</p> | a00cbfec-036c-4828-ac78-ed8a2417bdef | https://menu.err.ee/1609043462/relsiralli-voistlejad-labivad-kasidresiinidel-ligi-130-kilomeetrit | nc23_timestamped |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.75"> Zlando on e-pood, mis müüb jalanõusid, riideid ja teisi moetooteid kogu perele. | 7c27462e-5d39-49fc-ad2e-fc397e3f0378 | https://www.eshopwedrop.ee/shops-ee/wwwzalandof | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.59"> 8. taseme biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistuse omamine on eeltingimuseks vastutava spetsialistina töötamisele diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi alal. Alus: kiirgusseadus, 2013/59/Euratom ja 2013/35/EL ja nendega seotud õigusaktid, SM-määrus 15.05.2014 nr 29 "Kiir...gusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded". Loe edasiPeida <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.47"> Tegevusnäitajad: 1. Võtab sõltuvalt uuringust või kiiritusravi raviprotseduurist vastutuse kasutatava meditsiinikiiritusega seotud doosi planeerimise, verifitseerimise ja dosimeetria eest. 2. Annab nõu kiiritusravis kasutatavate seadmete osas ja sellega seoses: a) osaleb patsientide ja muude meditsiinikiiritust saavate üksikisikute kiirguskaitse optimeerimisel; b) korraldab ja juhib regulaarset kvaliteedikontrolli ja osaleb kvaliteedi tagamisel; c) osaleb heakskiidukatsete tegemisel (acceptance); d) juurutab meditsiiniseadmed kliinilisse töösse (commissioning); e) valmistab ette seadmete ja paigaldiste tehnilisi kirjeldusi; f) teeb paigaldiste järelevalvet; g) analüüsib sündmusi, millega kaasneb või võib kaasneda juhuslik või mittekavandatud meditsiinikiiritus; h) valib mõõteseadmeid kiirguskaitsemõõtmiste tegemiseks; i) koolitab arste, õdesid, radioloogiatehnikuid ja teisi töötajaid kiirguskaitses. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.73"> Valitavad kompetentsid B.2.8-B.2.10 on volitatud biomeditsiininseneri kutset laiendavad kompetentsid, nende tõendamine on vabatahtlik. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.60"> Tegevusnäitajad: 1) Koostab tervishoiu-, õppe- ja teadusasutuste meditsiinitehnoloogia plaane ja projekte. 2) Valib välja vajalikud normdokumendid, järgides õigusakte. 3) Tuvastab ja hindab riske ning riskitegureid, kavandab riskide ennetamise meetmed. 4) Koostab, kontrollib ja vormistab projektdokumentatsiooni, kasutades vastavat tarkvara. 5) Koostab projekteerimiseks vajalikke normdokumente. 6) Annab sisendi hoonete ja nende osade projekteerimiseks. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.68"> Teadmised: 1) asutuste töö loogika ja eesmärk; 2) diagnostika-, ravi- ja testprotseduuride olemus ja kvaliteedikriteeriumid; 3) ehitus- ja elektrikäidu normid; 4) projekteeritava valdkonna eripära; 5) projekteerimistarkvara; 6) projekteerimise hea tava ja metoodika. | 9091aa21-f550-4b72-a5c4-622155964abc | https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10751406 | nc21_web_2021 |
TALLINNA LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Tallinn,
6. mai 1999 nr 14
Linnavolikogu pädevuse delegeerimine
Tallinna Linnavolikogu
1. (Kehtetu - Tvk m 19.06.2003 nr 39 jõust. 01.10.2003)
2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 27. juuni 1996 määrus nr 19 Linnavolikogu pädevuse delegeerimine. | 17ddb2c1-9ac3-4b5f-96e7-e987a0e46893 | https://oigusaktid.tallinn.ee/?id3007&aktid66489 | nc23_web_2023 |
77 kommentaari
Tahaks teada kui palju see Edgari valimiskampaania ka maksma läheb . Rahva käest ei küsi keegi,kas rahvas raha and tahab . Lihtsalt jõuga võetakse ja jõuga tehakse kuigi jõudu ju polegi ,on ainult tühjad sõnad.
Milleks valida "kodusõjas" osalejaid, nad on peaaegu kõik ühte- ja teistpidi räsitud.
Sitked vennad ja õekesedki on üritamas taas kõigepealt ennast kiita ja konkurente laimata, sest neile tundubki, et rahvas on meil emotsionaalne ja tuleb plämaga kaasa, kusjuures kõik unustavad selle - rahva teenimise! Vanas Roomas oli isegi langusaastatel rohkem tähelepanu rahvalegi. Vaadakem ringi kaasajas, endised ihkavad viimase hingetõmbeni, uued luuad on ka oksad harali ajanud, komejant toob meediale leiba ja rahvale taas vaid tasuta tsirkust.
vaat sellist Eestit tõepoolest me ei tahtnud, et võimule on õigus kandideerida surmahaige korruptant, kelles pole nii palju meest, et kõigepealt teha kohtus selgeks , et ta on süütu. Teda toetavad mingid arstikesed, tõestades, et mehike ei saa kohtus aru anda ilma et kiirabi oleks ukse ees. Milline alatu käitumine keskerakonna poolt, alatu käitumine arstide poolt. Alatud juhivad riiki.
vaatan videot ja savisaar väidab, et juba eelmise aasta lõpus sai otsustatud, et tullakse välja oma nimekirjagasiis saab sõna mimm olja, kes ütleb, et kevadel tulid kokku ja otsustasid oma nimekirjaga väja tulla ;)hahahaakeegi valetab. aga ei tea, kes? ja miks?
ma loodan et minu arvamus lastakse ikka läbi sõela / 18:02, 3. aug 2017
tahtsin nimelt rääkida neist juurtest mille juurde tagasi tahetakse tulla. Tükk aega mõtlesin, et mis need juured siis on ja jõudsin arusaamisele, et küllap on need juured pärit pikaajalisest opositsioonis istumisest. Siis tõesti võivad juured alla kasvada ja küllap savisaar koos oma naiivse partneriga teel sinna ka liikumas on. Kahju neist vene valijatest, kes jälle petta saavad, aga õnne tasub juba praegu soovida oravatele, olete endale ikka õige auesimehe valinud. Pingutab nii et naba selja peal ja uskumatu, kogu töö tema eest teevad ära veel venelased ka. Pole hullu, karma saab su kätte savisaar. kord juba peaaegu sai, aga kui nii jätkad, siis enam pääsu pole. See kõik mida savisaar korraldab, ületab igasugused nahhaalsuse piirid.
Kes on näinud korraks steroone,tbl. täis pumbatud inimskelette,seda ei pane enam üldse imeks inimese selline käitumine. Inimene teeb, mis tahab ,sest teda ei juhi enam inimene ise ega ka kosmos. See kes haub kättemaksu vahendeid ei vali ta teeb asja lõpuni ükskõik mis moel ja kelle abil. Sest ta ei armasta mitte kedagi peale oma suure ego,raha ja võimu. Ükski tema sõna ega tegu pole usutav,ta mängib suurelt ja kõigiga ja kasutab selleks meediat.
Miks Savisaar härrasmehelik välja ei taha näha, vaid demonstreerib ikka oma invaliidsust. Tal on jalg ju olemas. Oll on ikka igaks juhuks lähedal, võimalus Tallinnas korterit saada?
Aga tervis nagu noorel mehel selle saagapeale. Aga kohtussaagapeale n tervis nii raske et ei sa hingata ei sa hingata viige mind koomasinimeste palatisse!
eks erakond tahtis Savisaare lihtsalt vaikselt kõrvale lükata, millega loomulikult on tal, kui erakonna asutajal, raske nõustuda. Olgem ausad, paljud KE poliitikud on ennast Savisaare abil pukki ja hea elu peale upitanud. Mõned neist ei taha seda loomulikult tunnistada... Kerge ei saa see valimisvõitlus neil igal juhul olema.
Mis see muud ongi, kui üks Edgari häälte kogumise kampaania. Selle eest saab ta ka nõuniku palka. Kõik on võlts ja täis valet. Kasvõi üle laipade. Pärast valimisi lesitakse jälle uute valimisteni kusagil peidus. Korduv ajalugu ei midagi uut.
Nagu ikka- komm kustutatakse! Aga on ju selge,et keskerakonna liikmed valivad aga valivad Keskeranna aga mitte mingit mõtlematut valimisliitu!
pole ammu savisaart rääkimas kuulnud. aga ta on aeglaseks jäänud. kas tal on rääkimisega probleeme või mõtlemisega? väga raske on teda jälgida.
kas ma olen loll või? savisaar ütleb, et idee tulla oma nimekirjaga oli juba eelmisel aastal olemas. ja siis see mimm ütleb, et sel kevadel tuli idee.... kes valetab? leppigu siis kokku, mida rääkida. see on ikka jama.
Prokuratuuris on kas kõik korralikult kinni mätsitud, või on jälle meelega mõlemasse jalga ämber astutud. Mees ei ole suuteline kohtu ette astuma. kohe kohutavalt haige inimene. Vaja reanomobiili transporti. kui läheb valimisliitude loomiseks, siis pakatab tervisest nagu noor hobune. Paistab, et kui enne juhtis kohtusüsteemi reform, siis nüüd juhib seda kesk. Viimasest ei saa ma aga põrmugi sotti. Toetada ja maksta kohtukulusi mehele, kes avalikult keskerakonna vastu töötab? Ma muidugi ei imesta, kui minu kommentaar jälle ei vasta reeglitele,
SavisAar,ärka üles,pole sa praegu mitte keegi. Ja kaotad viimasegi austuse ja lugupidamise enda vastu. Tule möistusele,sind ja ivanoovat ei vali mitte keegi. Ärge arvake,et vene rahvusest inimesed on teie poolt,neil oma aru peas ja tunnevad,kuidas parem on.
Uskumatu kuis savipäts ei suuda üle elada jaana toomi suurema häältesaagiga lähiminevikus ja nüüd siis kaotusjärgne luusrihüsteerika mingi kõik see uus jama,tõesti ha ha.
miks üldse valima minna. Mis mina eaka inimesena sellest saan et valima lähen. Kas minu elujärg ka paraneb, et neid ärapanijaid valin. Pole ainsatki erakonda keda tõesti toetada. kõik oma kasu peal väljas. Osaliselt vaid EKRE aga nad ei saa kunagi valituks, sest ohustavad teatud määral neid kes omakasu peal väljas.
savisaarel äkki viskab vererõhu üles ja jääb veel magama enne pressikat. seega ei või kindel olla, et mingit infot täna tuleb. aga üldiselt. osav trikk. valmiseelne reklaam ja täiesti tasuta. küll ikka oskavad. ükski teine erakond sellist tähelepanu ei saa.
peab rahvas kaklema ja kannatama suurte omavahelistes löömingutes? Loomulikult tuleks plats puhtamaks rookida. Pole see Savisaar kõiges süüdi midagi. Kui kaua ollakse riigi valitsuses rahvast koormatud? Rahvas on aastaid tülli aetud, et oma kemplemisi saavutada. Savisaare juhitud Tallinngi oli päris heas korras, võrreldes ülejäänud Eestiga. Aga ei saa ju rahu. Tallinn on kõige suurem kullaauk, kust ka kõige rohkem raha vasakule panna. Ja veel: Mitte ei usu, et iga minut jälgimise all olev Savisaar läheb lihtsalt altkäemaksu õnge. Nii rumal see mees ka ei ole. Tehke, mis tahate, Savisaare valimisnimekiri puhastab vähemalt õhku. Rahva huupi sõimamine siin ei aita.
Tobuke-Ratase Keskerakond ei erine oluliselt Savisaare Keskerakonnast. Kas sa Clint Eastwoodi vesterneid pole näinud? Ainult nii on võimalik halvast jagu saada,kui sa halva lõhestad.
saan sellest suurepäraselt aru,et erinevust praktiliselt ei ole ja Ratasest ei ole meest kes lõpetaks selle tsirkuse Savisaare ümber. usun,et tegu võib olla isegi väga pikaajalise kokkumänguga | 8842ca6f-eaaa-4a77-a17e-ded8e2d4e526 | http://www.Ohtuleht.ee/820249/kommentaarid | nc19_web_2017 |
Nädal Euroopa Parlamendis, 23. 27. mai 2022
Esmaspäevast reedeni külastab siseturukaitsekomisjoni delegatsioon Silicon Valleyt. Parlamendiliikmed kohtuvad tehnoloogiaettevõtete, kohalike võimuorganite ja teadlastega ning arutavad ELi digiteemasid, sealhulgas digiteenuste (DSA) ja digiturgude (DMA) õigusakte. Õigusaktide eesmärk on kaitsta Euroopa väärtusi ja põhiõigusi veebis ning ohjata suurplatvormide mõju.
Teisipäeval ja kolmapäeval kohtuvad välissekkumise erikomisjoni liikmed Riias NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse töötajatega. 25. ja 26. mail toimub Riias StratCom Dialogue, mis keskendub Venemaa agressiooniga seotud strateegilise kommunikatsiooni väljakutsetele.
Õigusriik Maltal.
Esmaspäevast kolmapäevani külastab kodanikuvabaduste komisjoni delegatsioon Maltat, et saada ülevaade õigusriigi olukorrast. Arutusele tulevad hiljutised kohtusüsteemi reformid, ajakirjanike kaitse, võitlus korruptsiooniga, samuti nn kuldsete passide ja kuldsete viisade küsimused.
Esmaspäevast neljapäevani viibib kodanikuvabaduste komisjoni delegatsioon Washingtonis, et arutada andmekaitset, varjupaiga- ja rändeküsimusi, julgeolekukoostööd ning terrorismivastast võitlust. Delegatsioon kohtub USA välisministeeriumi, sisejulgeoleku-, kaubandus- ja justiitsministeeriumi ametnikega, föderaalse kaubanduskomisjoni esimehe ning Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ametnikega. Samuti kohtuvad delegatsiooni liikmed eraelu puutumatuse ja tehisintellekti ekspertidega.
Esmaspäevast neljapäevani viibib eelarvekomisjoni delegatsioon Türgis, et koguda teavet ELi pagulasrahastu kasutamise kohta. Delegatsiooni liikmed külastavad põgenike vastuvõtukeskusi Ankaras ning Gaziantepis ning kohtuvad valitsuse liikmete ning toetuste saajatega.
Esmaspäevast kolmapäevani viibib rahvusvahelise kaubanduse komisjoni delegatsioon Tšiilis, et arutada ELi ja Tšilli assotsieerimislepingu ajakohastamist ning inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste küsimusi. Delegatsioon kohtub ministrite, parlamendiliikmete, ametiühingute, äriliitude, ettevõtjate ühenduste ning kodanikuühiskonnaga. | ee69fa26-f2b6-4524-b268-16aa67b5f614 | https://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2022/mai2022/pr-2022-mai-18.html | nc23_web_2023 |
kurja saatuse poolt vähimastki ilmajäetuna tundsid joovastavat õnnetunnet kui taevas pudenes kõiksugu ennenägematut nodi. Mida bog on andnud,kuulub meile-ja asutigi kõike kokku kraapima, sest kodus pole ju mitte halligi. Automaaditulega pidi teisi saakloomi eemale ajama. Nüüd on pidu läbi,lennukialumiiniumi enam kokkuostu viia ei saa, laipade rüüstamisele kah kurb lõpp tulnud
Nüüd siis terroristidel nutt ja hala lahti. Miks ei lasknud uurijaid enne ligi. Lubati põlved läbi lasta. Nüüd siis nutate, e teksperdid ei saa ligi.... Tiblastan tuleks täiega hävitada....
saa aru, praegu nagu lugeda võib, ukraina poolt asitõendite likvideerimine. Ei tea, kuhu nii kiire on nende külade vallutamisega. Seal on ikka tõeline tohuvapohu.
Oled sama loll, kui see britt, kes naitas suvalist näkki ja suvalises linnas ja teatas kellegi tütrest. Kui pingviin kes postitab öösiti usa lehtedele samast saadud uudiseid, mille sama usa jüudis juba ümber lükata. SEE VÄIKE LAPS JA TEMA NOOR EMA TAPETI UA ARMEE LASTU MÜRSUGA JA TONNISTAJATEKS OBSCE VAATLEJAD: | 117398cc-d77b-4a53-9c3a-ac4cdfe68f2e | https://www.ohtuleht.ee/589268/kommentaarid | nc19_web_2019 |
Kõikidel valijatel soovitan neid erinevaid valimismootoreid ja hääleandjaid testida. Kas selle põhjal teete lõpuks oma valimiseelistuse, on juba iseküsimus.
Miks mind valida?
Vabaerakondlasena ei luba ma järjest paremat elu kellegi teise raha eest. Eesti Vabaerakond usub, et riigi suurim kohustus on mitte segada inimestel tulusalt töötada ja äri teha. Riik võib olla kodanikule teener, nõuandja või teenusepakkuja, aga mitte lapsehoidja. Samuti ma ei arva, et riik peaks kõik toetustega üle valama. Toetused peavad olema vajaduspõhised. Peab aga toetama neid, kes ennast ise aidata ei suuda. Omastehoolduse küsimused on olulised.
Inimesed peavad saama väärikalt vananeda. Pooldan hoolduskindlustuse sisseseadmist. Hoolduskindlustus on üks võimalusi anda nii perele kui ka pikaajalist hooldust vajavale inimesele kindlustunne, et vajalikul hetkel on kvaliteetne hooldusteenus kättesaadav ilma perekonda majanduslikult raskesse olukorda panemata.
Ülereguleerimisele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Ettevõtjad puutuvad sellega kokku iga päev. Vabaerakonna Riigikogu fraktsiooni nõunikuna ma nägin väga selgelt, kuidas loodi reegleid seal, kus seda tegelikult vaja polnud. Vabaerakond soovib vähendada majanduselu ülereguleerimist.
Plats korruptantidest puhtaks! Vaja on karmistada seadusi ja anda uurimisasutustele lisavahendeid. Jokitamine peab lõppema.
Kui võim püsib pikemat aega ühtede ja samade erakondade käes, siis tekivadki toiduahelad. Endine riigiprokurör Steven-Hristo Evestus on öelnud, et "Meil on veel pikk tee, et jõuda Eestis selleni, et võimu juures ei oleks sahkerdajad.". Korruptsioon ei ole Eestist mitte kuhugi kadunud. Kui mõned korruptsioonikuriteod jõuavad enne aeguda, kui need avastatakse, siis kinnitab see asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet vajab lisaressursse. Vastava muudatusettepaneku tegi ka Vabaerakonna Riigikogu fraktsioon 2019. aasta riigieelarve lugemisel. Kahjuks seda head ideed ei toetatud. Vabaerakond jätkab kindlasti selle nimel tööd, et vähendada korruptsiooni Eestis.
Erakondade rahastamist peab vähendama ja poliitilist konkurentsi tugevdama.
Poliitilise konkurentsi avamisest on Vabaerakond juba oma tulekust saadik rääkinud. Toon siin mõned punktid valimisprogrammist: a) Seadustame erakonna loomisele ja tegevusele 200 liikme nõude. Alternatiivina võib kaaluda 3000 toetusallkirja kogumise nõude seadustamist.
b) Seadustame nii Riigikogu, kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel mandaatide saamise eelduseks 3%-lise valimiskünnise ületamise.
Iga laps loeb! Olen üks lasteaia kohatasu kaotamise eelnõu autoritest. Kodulähedane lasteaiakoht ja huviharidus peab olema kättesaadav igale lapsele.
Vajab lisamist, et Rahandusministeerium avaldas erakondade valimislubaduste maksumuse, mille kohaselt on Vabaerakond oma poliitiliste lubaduste hinnalipikuga üks vastutustundlikumaid erakondi.
NB! Vabaerakonnale antud hääl ei ole "raiskamine"!
Kõige olulisem on täna, et te läheksite valima. Ühiskonnas levitatakse infot, et sinu hääl on raisatud, kui annad selle väikesele erakonnale. Sõna "raiskama" paneb ju ikka inimese mõtlema millegi otstarbekuse üle ja peletab tähelepanu sisult. Ärge laske ennast sellest häirida. Seda levitatakse väga jõuliselt ja selles peegeldub selge hirm, et kuskil lõigatakse läbi mingi ülimalt oluline toiduahel.
Võimu ei anta, vaid võim võetakse. Mis tähendab, et kui soovite ühiskonnas muutusi, siis ärge toetage igavesi olijaid. Andke oma hääl Vabaerakonnale. | b5e36012-da5c-465d-b4d3-8a8ab042615f | http://vahurkollom.ee/et/198-konservatiivne-liberaal | nc19_web_2019 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.45"> Tere, Olen @Puppy ja olen mänginud SAMP'i aastast 2010 ning esimest korda otsustasin kandideerida ka administratiivi ridadesse. Alustasin SAMP'i mängimist erinevates välismaa rollimängu serverites. 2013 aastal liitusin snjrpi kommuuniga millest andis mulle teada üks sõber. Siis sai seal umbes 2. aastat mängitud mille tagajärel läks mängimise isu ära ning sai tehtud väike 3. aastane paus. Oma foorumine ma isegi ei mäleta, sest olen alati hoidnud madalat profiili ja figureerinud rohkem mängus, kui foorumis. 2018 aastal liitusin nebulose kommuuniga mille leidsin vahvli foorumist. Oma positiivseteks külgedeks loeksin rahulik, abivalmis, vinge, südi ja tragi. Aga nagu ütleb eesti vanasõna "Ära kiida iseennast, vaid lase teistel kiita."
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.67"> See pilt ongi aastast 2010 Ja, mis sellel rp'l viga on'? Käisin ostsin särgi ja panin nii kirja lihtsuses peitub ilu. | 488b40c2-83a1-46ca-8705-7b0c01ed1afa | https://forum.nebulos.net/showthread.php?tid=49593 | nc21_web_2021 |
Vabad töökohad: pakkumisel on ligi sada töökohta
Haigla juurdeehitis toob erakorraliste haigete vastuvõtu tänapäeva Paberleht Tema jutt oli nii veenev ... Paide linnapea visati parteist välja Vabad töökohad: pakkumisel on ligi sada töökohta Lapsed ootasid madalseiklusrada kannatlikult Haigla juurdeehitis toob erakorraliste haigete vastuvõtu tänapäeva Hulk koole on endiselt korraliku õhuvahetuseta Helkurid tuleb välja otsida Uudne perelepitusteenus aitab säilitada vanemlust Noor vibulaskur võitis MMil pronksmedali Arvamus Tema jutt oli nii veenev ... Meelelahutus Koomiks Sudoku | 4e8c22db-4d0f-4b6a-8798-7a8ecacea61c | https://jarvateataja.postimees.ee/7349395/vabad-tookohad-pakkumisel-on-ligi-sada-tookohta | nc21_feeds |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.65"> E-poes saadaval 2tk. Juurdetellimise võimalus puudub. Vaadake Thule tooteotsingusüsteemist, milline katuseraam teie autole sobib. KATUSERAAMI OSA Thule 9512 Hõlpsalt kasutatavad jalad tõstavad veerennide... <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> Thule Evo Clamp Hõlpsalt kinnitatav jalg Thule Evo katuseraamidele, sõidukitele, millel pole varem katuseraami kinnituspunkte ega tehases paigaldatud raame. Katuseraami jalad Thule Evo ka... <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.66"> Kandetala Thule Evo katuseraamisüsteemile Difuuseritehnoloogia WindDiffuser vähendab õhutakistust ja tuulemüra ning aitab säästa kütust TrailEdge-kujundus võimaldab õhu torust eemale suunata ja vähendab niimoodi õhutakistust SmartSlidesi libist... <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.60"> Thule Evo Flush RailLihtsalt paigaldatav jalg Thule Evo katuseraamidele, süvisreelingutega autole. Omadused Katuseraami jalad Thule Evo katuseraamisüsteemile. Jala saab hõlpsalt paigaldada katuse tasapinnas olevate soontega sõidukile. Ergonoomiline pingutusmomendi piiraja võti näitab, kas raam on õigesti ja turvaliselt sõiduki külge kinnitatud. | 7cd17672-e39c-4af7-a786-2b2d6669f423 | https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/0/0/?page=40mf%5B%5D=thule | nc21_web_2021 |
Kellade valmistamine ja paigaldamine läheb kokku maksma 55 000 eurot. Pool vajaminevast rahast on linnavalitsusel olemas.
Teise poole kogumiseks algas 29. märtsil toetuskampaania. Kõigil soovijatel on võimalik anda oma panus, et panna üheskoos Tartu linn kaunimalt kõlama.
Tartu raekoja kellamängu toetuseks on tänahommikuse (05.04.2016) seisuga kogunenud 10 190 eurot eraisikute ja ettevõtjate toetusi, teatas linnavalitsus. Sellest nädalast saab kellamängu toetada ka Hooandja keskkonnas:http://www.hooandja.ee/projekt/paneme-tartu-helisema
laupäeval, 9. aprillil - Pepleri 27, kl 13-15
Esinevad õpetaja Eva Väljaotsa ja Anneli Vilbaste õpilased. Kuulda saab klaverit, kitarri, plokkflööti ja eriti palju muidugi kannelt. Üles astub ka ansambel Kaval Käsi. Lõpetame kontserdi ühise lauluga. Pärast kontserti pakume kringlit ja jooki. | 4a4ced01-46ee-44e0-adde-91789ebc3e78 | http://www.traks.ee/koduleht/index.php?start=15 | nc19_web_2017 |
#176 Webinari sari "Kontaktis endaga" - Natalja Prümmel Ausad Mehed podcast | 8add8b34-0a84-481c-b2fb-1ba92588f6d4 | https://podcasts.apple.com/ee/podcast/176-webinari-sari-kontaktis-endaga-natalja-pr%C3%BCmmel/id1552618516?i1000508078300 | nc23_web_2023 |
Osa asutusi jäi euroks valmistumise tähtajaga hätta
PRIA peadirektor Jaan Kallas kinnitab, et selgus eurole ülemineku kohta tuli valitsuselt aprillis ning valmisolekuks seatud tähtaja, 1. juulini jäi liiga vähe aega.
Kõik ministeeriumid koos allasutustega pidid juba 1. juuliks raporteerima oma infosüsteemide valmisolekust eurole üle minna - erandi said ametlikult siseministeerium, maksu- ja tolliamet ning sotsiaalkindlustusamet. Rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak kinnitas hiljuti Postimehe usutluses, et olukord on täiesti kontrolli all.
Samas selgub avalikest dokumentidest, et näiteks põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) ning sotsiaalministeerium koos mõne muu asutusega on 1. juuliks seatud tähtaja ületanud ja peavad rohkem aega võtma.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler kantsleri ülesannetes Peeter Seestrand teatas 22. juulil rahandusministeeriumile saadetud kirjas, et PRIAs tehti tänavu aprilli lõpuks analüüs, millest selgus, et "täielik tehniline valmisolek pole 1. juuliks saavutatav". Osa PRIA infosüsteeme arendatakse asekantsleri kinnitusel eurokõlblikuks alles 1. novembriks. | ac3aaa81-b87d-4dde-8f1a-40380dca2655 | http://ohtuleht.ee/388118 | nc19_web_2013 |
Moslemite kohtingusait langes häkkerite ohvriks
Enam kui 150 000 moslemite kohtingusaidi Muslim Match kasutaja isiklikud andmed langesid häkkerite ohvriks ja paisati avalikkuse ette.
Lekkisid ka enam kui 700 000 kasutaja privaatsed sõnumid. Keskkonna veebilehel seisab aga teade "Oleme teadlikud väidetavast turvaaugust ning vaatame üle meie süsteeme ja teeme tööd olukorra lahendamiseks ja turvalisuse parandamiseks", teatab BBC.
Lekkinud andmed sisaldavad rohkelt tundlikke andmeid - kuni selleni välja, kas kasutaja eelistaks polügaamiat. Lisaks info nende nimede, e-mailide, IP-aadressite, tööandjate, asukoha, abielustaatuse ja usu kohta. Infolekke avastas küberjulgeoleku asjatundja Troy Hunt.
Muslim Matchi Facebooki lehekülg kirjeldab keskkonda kui kohta, kus "vallalised, lahutatud, lesestunud ja abielus moslemid saavad kokku, et jagada ideid ja mõtteid ning leida sobiv partner abieluks".
Üks lekkinud sõnumitest sisaldab justkui selle "kinnituseks" näiteks lauset: "Ma tahan Sinuga abielluda - kui oled nõus, siis saadan Sulle oma fotosid ja muid detaile." Arvatakse, et suurem osa keskkonna kasutajaist on pärit Suurbritanniast, USA-st ja Pakistanist. Keskkond loodetakse avada taas pärast ramadani lõppu sel nädalal. | 16ff9764-6585-4541-a9fc-408306b1cf87 | http://tehnika.postimees.ee/3752943/moslemite-kohtingusait-langes-hakkerite-ohvriks | nc21_feeds |
Elukutselised kalurid soovivad erandit Peipsile mineku keelu osas
Peipsi kalureid on tänavune soe ilm ja kesised jääolud teinud murelikuks, sest kalamehed lubati jääle alles jaanuari viimastel päevadel. Talvised jääolud on Peipsil olnud kehvad juba viimased seitse aastat.
Tänavu pöördusid Peipsi piirkonna kalurite, kalandusfirmade ja valdade esindajad kirjaga riigikogu poole sooviga vabastada elukutselised kalurid piirivalveameti kehtestatud jäälemineku keelust. Elukutselised kalamehed peavad end pädevaks ka ohtlikes jääoludes toime tulema, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Peipsi on suur järv ja kui ka mõnest kohas on jääs praod, siis elukutselistele kaluritele ei kujuta see endast mingi ohtu. Nad teavad, kus tuleb olla ja kuhu võib minna," leiab Peipsi Ettevõtete ja Ettevõtjate Liidu liige Vitali Ossipenko. Tema hinnangul ei peaks jäälemineku piirangud puudutama elukutselisi kalureid.
Ossipenko leiab, et kalurite varustus ja kogemused on piisavad ja tagavad neile turvalisuse ka kehvades jääoludes. Piirivalveamet teeb oma otsustused jäälemineku keelamise osas lähtudes jääuuringu andmetest.
Vasknarva kordoni juht Illar Jõgi kirjeldas, et jäälemineku keelu või lubamise otsus käib piirivalvurite igapäevase jääluure alusel. "Pärast igapäevast jääluure tegemist teevad nad ettepaneku, kui kaugele võiks elanikkond piiriveekogudele minna ja politsei- ja piirivalveameti peadirektori poolt volitatud isikutel on see õigus kehtestada." Kui kalurite tööaega piiratakse ning nende püütava kala hulk kokku kuivab, tähendab see kolmesaja kalamehe elujärje halvenemist ja ka kalatöötlejate sissetulekute vähenemist. Kuigi kalurid väidavad, et sellised piirangud kehtivad vaid Peipsil, on politsei- ja piirivalveametil õigus piiranguid seada ka merel. Seaduseandja ei tee mingit vahet piiriveekogude kasutajate suhtes kutselistel kaluritel või harrastuskalastajatel.
"Mina ja kõik mu kolleegid terve piiriveekogu ääres võtame ikkagi isikuid kui kõiki järve kasutajaid, sest uskuge mind, me kõik tahame, et kõik järve kastajad jõuaksid õhtuks koju. Oma perede juurde," ütles Illar Jõgi.
Piirivalvurid on viimase viieteistkümne aasta jooksul päästnud Peipsi jäält ligi tuhatkond ohtusattunud inimest - nii hobikalastajaid kui ka elukutselisi. | 666ff17b-2611-4b16-bd64-9302e7d9bc03 | http://uudised.err.ee/v/eesti/ab3add85-eb9c-4be3-bf95-795e8e39c557 | nc21_feeds |
Eesti kolm majanduskriisi
20. sajandil on Eestis olnud vähemalt viis majanduslanguse perioodi. Nendest kolm on olnud Eesti majanduskriisid selles mõttes, et Eestil on olnud võimalik rakendada oma majanduspoliitikat: esimese iseseisvusaja algus, 1930. aastate suur majanduskriis ja teise iseseisvusaja algus. Õppida saab neist kõigist siiski vaid mööndustega.
Alustan ühe näitega. Globaalseid finantsteenuseid pakkuv kompanii Merrill Lynch and Co. ostis 1999. aastal USA tähtsamate päevalehtede avaldamisruumi, et täita see sisuga, mille sõnumiks oli teade: maailm praegusel kujul on kümme aastat vana. Aga maailm oli saanud veel vaid vähem kui kümme aastat vanemaks, kui see ettevõte 2008. aasta sügisel raskustesse sattus ja oli sunnitud end maha müüma.
Ajalugu pole film
Järgimaks ajaloolase kuvandit, peaksin nüüd dotseerima teemal, et kes ei tunne minevikku, sel pole tulevikku. Aga kuidas ma ka ajalugu oma erialana ei väärtustaks, olen ikka sunnitud tõdema, et tegemist on vaid ilusa näitega, mitte enamaga. Küllap leiaksime palju juhuseid, kus ettevõtja on mineviku suhtes täiesti ükskõikne, ent ometi edukas, ning võib-olla hästi otsides ka selliseid näiteid, kus ettevõtja on läinud pankrotti just sellepärast, et ta on hull ajaloohuviline.
Teisalt ei oska ma kuigivõrd sisukaks pidada väidet, et ajalugu ei kordu. Või vaidlust selle üle, kas ajalugu kordub või ei kordu, olgu siis ringi või spiraali mööda, oluliselt viljakamaks kui klassikalist keskaja vaidlust selle üle, mitu inglit mahub korraga nõelateravikule. On loomulik, et ajalugu pole film, mida saab korduvalt esitada ja edasi-tagasi kerida. Kui suur osa sündmustest ja missuguse tähtsusega sündmused peaksid olema sarnased, et rääkida korduvusest? Ajaloo korduvust või mittekorduvust lihtsalt pole võimalik defineerida.
Kindlasti on ajalooparalleele tõmmatud spekulatiivselt ja üldse on poliitikud ajaloo üsna tihti ebaprofessionaalselt mängu tõmmanud: ajaloole viidates saab tõendi otsekui mütologiseerida. Iseseisvuse algusest mäletan maapoliitikute argumenti, et peaksime põllumajandust toetama sellepärast, et nii tehti juba Pätsi ajal. Viimane on tõsi, aga ei ütle midagi selle kohta, mida peaksime tegema praegu - selleks on tingimused lihtsalt üleliia palju muutunud. Kogu oma austuses Siim Kallase vastu ei saa tõsiselt võtta ka tema 15. novembril esitatud väidet, kui meedia seda ikka täpselt on edastanud, nimelt et "kunagi pole suudetud majandust viia uuele pikaajalisele tõusule plaanimajanduse vahenditega". See on siis õige, kui me peame "kunagi" all silmas sedasama Merrill Lynchi ajaperspektiivi, lähtume Euroopa geograafilisest ruumist ja mõtleme plaanimajanduse all üksnes kommunistlikku käsumajandust. 1930. aastate majanduskriisist väljusid kõik maailma maad hoopis suurema riigi osakaaluga majanduses, kasutades majanduspoliitikas vähemalt mõningaid planeerimise elemente, "Aasia tiigrid" tegid oma 1950.-1960. aastate kasvuhüppe riigi suure sekkumise tingimustes. Seal, nagu ka 1930. aastate teise poole majanduslikult edukas Eestis, tarvitati majanduspoliitikat, mida nimetatakse majanduslikuks natsionalismiks. Lääne-Euroopa riikide kõigi aegade kiireim pikim majanduskasv aastatel 1950-1973 toimus segamajanduse tingimustes jne. Laiemas vaates võib pigem öelda seda, et rohkem on neid riike, kus on tehtud kiire kasvuhüpe protektsionistlikus keskkonnas, kui neid, kus on sel puhul kasutatud liberaalset majanduspoliitikat. Neoliberalism on olnud domineeriv lääne majandusideoloogia alles alates 1980. aastatest. Kõik riigid - välja arvatud ehk Ühendkuningriik - on mõnel oma arenguperioodil postuleerinud riigi suurema sekkumise vajaduse.
Millega ei taha ma ju sugugi öelda, et riigi sekkumine ja planeerimise elemendid oleksid õiged ning "nähtamatu käe" tunnustamine vale. Kõik sõltub muudest tingimustest ja eelkõige sellest, missugused on ühiskonna väärtushinnangud, mida majanduspoliitika peegeldab. Nõukogude Liidu industrialiseerimine sai suuresti teoks ikkagi tänu entusiastlikele kodanikele, kelle hoiakud 1930. aastatel olid kollektivistlikud ja kes olid võimelised vaimustuma suurtest utoopiatest ehk samas rahvastikuarengu staadiumis kui mitmed tänased moslemiühiskonnad. Ent kodanike individualiseerumine kulges vääramatult ning ülemaailmset õitsengut ja ennastsalgavaid töökangelastegusid nõudvad loosungid ja teod muutusid Nõukogude Liidus 1970.-1980. aastatel neile endile naeruväärseiks.
Francis Fukuyama sai kuulsaks ja ühtlasi ka mõtlejaks, kelle üle on kõige enam ironiseeritud ehk seetõttu, et ta tahtis peatada aega, ignoreerides oma "ajaloo lõpu" teesis asjaolu, et inimkond on liikumises. Olen hämmastusega kogenud, et paljud targad inimesed mõtlevad staatiliselt - nagu viimase aja domineeriv majandusideoloogia oleks kogu inimkonna senise ajaloo otsingute kvintessents ja inimkond ise enam ei muutugi. Osalt läheb see, nagu ka nähtamatu käe ideoloogia, kokku postmodernismist tõukunud mõtlejate arvamusega, et tulevikku ei ole vajadust ega võimalust prognoosida ning ajaloolist tõde pole olemas - on ainult ideoloogia, mille teenistusse tuleb ajalugu rakendada. Nii pole imestada, et ajaloolastele hakati 1990. aastatel seadma keelde, missuguse tulemuseni üks või teine uurimus ei tohi jõuda, kriminaliseerides mitmete sündmuste "vale" käsitluse. Mul on siiras heameel, et üleilmsel ajaloolaste kogukonnal on nüüd tekkinud ühtekuuluvustunne ja soov taolise alandava, ajaloolasi poliitilise päevamoraali järelkäruks tegeva käsitluse vastu seljad kokku panna. 2008. aasta oktoobris üles seatud Blois' apellile on alla kirjutanud sajad ajaloolased üle maailma, nende seas kaasaja tunnustatumad ajaloolased. Oletan, et puhkemas on suurem diskussioon, mis saab ehk puudutama mitte ainult teadusvabadust ja holokausti käsitlemist, vaid ka andmekaitse ja poliitkorrektsuse piire.
Ajalookogemusest
Tõdemus, et ajalugu ei ole film, mida edasi-tagasi keritakse, ei tähenda siiski ajalookogemuse eitamist. Meie kaasmaalase, Eesti tunnustatuima majandusteadlase Ragnar Nurkse tööd Esimese maailmasõja järgsest finantspoliitikast ilmusid Teise maailmasõja lõpul ning olid kindlasti teabeallikaks Teise maailmasõja järgse finantspoliitika väljatöötamisel; mis oligi hoopis edukam kui varasem. 1930. aastate alguse suurt majanduskriisi uuriti võimendatult 1970. aastatel, siis, kui läänemaailm jälle kriisiraskustes oli, ning pole raske taibata, et see teema on ka praegu väga popiks muutumas. Kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas käitume tulevikus. Mentaliteet on suhteliselt konservatiivne muutuja, nagu ankurdatud nähtus kiirelt voolavas ajajões. Aja kiire liikuvuse oleme defineerinud eelkõige tehnoloogilise ja just meid endid puudutava tehnoloogilise muutuse järgi - nimelt arvan, et üheksa vastajat kümnest ütleksid, et tehnoloogiline areng on viimastel aastakümnetel järsult kiirenenud. Ent kui petlik seegi on, seda illustreerib ehk maailma ühe tunnustatuma majandusajaloolase Angus Maddisoni uurimus, kus ta tõestab, et tehnoloogiline areng on tegelikult alates 20. sajandi viimasest veerandist aeglustunud. Teistsuguse mulje on loonud asjaolu, et tehnoloogilised edusammud on keskendunud tarbimissfääri, pakkudes meile varasemast hoopis rohkem uusi olmevidinaid.
Aga nagu horisontaalse võrdlusega, st samal ajal eksisteerivate teiste ühiskondade kogemuse kasutamisega, võib oma kogemustestki üheselt õppida või neid järele teha ikka vaid mööndustega. Ning ega kogemuse omandamine ja sellest õppimine tähenda ju veel, ehk isegi paradoksaalselt, õigesti õppimist. Sellekohane kontrastseim ja tuntuim näide on võtta väga aktuaalsest valdkonnast - nimelt oleks 1930. aastate suurt majanduskriisi leevendanud jäikadest raha vahetuskurssidest loobumine. Ent kümme aastat varem, maailmasõja järel toimunud finantssegaduste mõjul kartis massiteadvus kõige rohkem just kullastandardi kõrvaleheitmist, seostades seda kontrollimatu inflatsiooniga, ning tõrjus igasuguseid sedalaadi poliitikakokteile. Selle valestiõppimise üks tulemusi oli ka Jaan Tõnissoni populaarsuse kaotus, kuigi ta sai hakkama Eestile tollal väga vajaliku sammuga ja devalveeris Eesti krooni, ning Konstantin Pätsi esiletõus. Päts taipas küll tolle sammu vajalikkust, aga sedagi, et ennast sellega seostama ei peaks ja kasutas ka vastavat poliitilist retoorikat.
Eesti ja Läti
Eesti ettevõtluse ajalugu on sama pikk kui asustuse ajalugu Eestis. Selles mõttes võibki öelda, et kogu Eesti ajalugu on peamiselt Eesti ettevõtluse ajalugu, sest Eesti poliitiline ajalugu on lühike. Sisemajanduse kogutoodangu arvestuses on Eesti praegune jõukus mitu korda kõrgem kui kahe maailmasõja vahel, ent kui positsioneerida Eestit teiste Euroopa riikidega, siis olime kahe maailmasõja vahel paremal tasemel.
Kui soovime Eesti 20. sajandi ajalugu ja eriti majanduse ajalugu väga lühidalt iseloomustada, siis on selleks sarnaselt Lätiga vaheldusrikkus. Mina ei tea näiteks teisi riike maailmas, kus 20. sajandil oleks valitsemisrežiimidest, majanduspoliitikast ja rahapoliitilistest režiimidest olnud esindatud nüüdismaailma kogu võimalik spekter, ning kus oleks olnud käibel nii palju erinevaid ametlikke valuutasid kui Eestis ja Lätis.
Veel tasub toonitada, et Eesti ja Läti on 20. sajandi aeglaseima majanduskasvuga riigid Euroopas ning eestlased ja lätlased ainsad Euroopa riigirahvad, kelle arvukus oli sajand tagasi suurem kui praegu. Ma ei ole kindel, kas Eesti ja Läti ühiskond ise sellise vaheldusrikka ajaloo üle just rõõmustavad, aga ajaloolastele on need maad küll tõelisteks laboratooriumideks.
Eesti kogemus
20. sajandil on Eestis olnud ka vähemalt viis majanduslanguse perioodi: sajandi alguses; Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud murrangute ajajärgul, millele liitus "jätkukriis" aastal 1924; 1930. aastate algul; Teise maailmasõja ja sellele järgnenud sovetiseerimise aastatel; Nõukogude Liidu lagunemise ja iseseisva majanduse ülesehitamise aastatel 1986-1994. Nendest on Eesti majanduskriisideks - selles mõttes, et Eestil on olnud võimalik rakendada oma majanduspoliitikat - võimalik nimetada kolme: esimese iseseisvusaja algus, 1930. aastate suur majanduskriis ja teise iseseisvusaja algus.
Nende kolme majanduskriisi taust on väga erinev. 1920. aastate alguses ja 1990. aastate alguses oli tegemist majanduse ümberorienteerumisega. Juhul kui me Eesti kogemust kusagil esile tõsta tahaksime, peaksime rõhutama, et need ümbersuunitlused ühest globaalregioonist teise (jälle koos Lätiga) on olnud radikaalsemad kui üheski teises riigis viimasel kahel sajandil. Ühtlasi ka ülikiired ja ülitõhusad - seega asjad, mille üle võime täie õigusega uhked olla. Sisemajanduse kogutoodangu arvestuses on mõlema iseseisvusaja alguse langus olnud siiski üle 20 protsendi, mis on tegelikult üliränk number. Sellest hoolimata läbis Eesti need kriisid suhteliselt valutult, kui jätta kõrvale 1920. aastate alguse kommunismimeelsete ning 1990. aastate immigrantrahvastiku harjumisraskused. Selgituseks võiks pakkuda ikka kriisi põhjuste teadmist ja solidaarsust eesmärgi poole liikumisel.
1924. aasta "jätkukriisi" põhjustasid aga Eesti poliitikute vead ning ehk tasub siinkohal veel üle korrata, et põhiviga oli orienteeritus Vene turule ja Vene kaupade läbiveole, missugused võimalused otsustasid bolševikud ühel hetkel lõpetada. See "jätkukriis" enam nii valutult ei läinud, põhjustades palju sisepoliitilisi häireid ja rahulolematust, mida kommunistid teatavasti üritasid kasutada riigipöörde korraldamiseks. Kõrvalepõikena olgu öeldud, et kogu iseseisvusaja vältel seostas Nõukogude Liit majandussuhete laienemist Eesti-poolsete poliitiliste järeleandmistega, aga kui neid järeleandmisi tehti, majandussuhete laienemist ikkagi ei toimunud. Murranguks sai alles baaside lepingu sõlmimine.
Suure kriisi kogemus
Neist kahest kriisist erines ja nõudis sotsiaalselt kõrgemat hinda 1930. aastate suur majanduskriis. Tegelikult oli langus isegi väiksem kui eelnimetatud kahe kriisi ajal, ent ikkagi - eriti kui läheneda tänase mõõdupuuga - üsna suur: kahel aastal kokku 10 protsenti. Et sel kriisil on rohkem sarnasust käesoleva kriisiga, peatun siin pikemalt.
Ka suur majanduskriis saabus eestlaste jaoks, nagu praegunegi, justkui laest, asja ees, teist taga. Eesti poliitikutel polnud ühtegi võimalust seda vältida, küll aga leevendada. Majandusteadlastel ei ole tänaseni konsensust kriisi põhjuste kohta. Kaks suuremat koolkonda - keinslased ja monetaristid - pakuvad erinevaid vigu ja poliitikaid, mida oleks tulnud kasutada kriisist väljatulekuks. Majandusajaloolane Charles P. Kindleberger on aga pakkunud kriisi erakordsele sügavusele laiema klassikalise seletuse, mida aktsepteerivad nii monetaristid kui keinslased. Lühidalt on selle põhisisu Esimese maailmasõja järgne kohanematus.
Ühendkuningriik läks kullastandardile varasema pariteediga - muide selle põhiline taganttõukaja oli Winston Churchill, kes sai sellest ka oma poliitilise kapitali kätte, kuid too pariteet oli Ühendkuningriigi sõjakaotusi arvestades liiga kõrge. Et naelsterling oli maailma rahandussüsteemi alustala, nagu praegu dollar, ja selles valuutas hoidis suur osa riike oma reservi, siis tegi naelsterlingi nõrkus ja hilisem devalvatsioon hapraks kogu maailma rahandussüsteemi.
Teiseks ei osanud kriisis käituda USA, mis oli Esimese maailmasõja järgselt kujunenud maailma finantskeskuseks. 1930. aastate alguses tõstis USA ühtaegu tolle, piirates nii kriisist puretud riikide eksporti oma maale kui tõmmates tagasi oma välisinvesteeringud. Varasem rahanduskeskus Ühendkuningriik ei olnud kunagi niimoodi käitunud. Seega puudus 1930. aastate alguses maailmas erinevalt maailmasõja-eelsest ajast viimase võimaluse laenaja, kes oleks suurpankade ja riikide rahandusliku kokkuvarisemise käigus suutnud kiirelt reageerides piisavalt suure finantsabiga ahelreaktsiooni peatada. Selles mõttes on nüüdisaja finantssüsteem samamoodi haavatav - Ameerika dollar ja majandus on hapral alusel ning Rahvusvahelise Valuutafondi ressursid on selgelt liialt väikesed.
1933. aasta kevadel kokku kutsutud ülemaailmne majanduskonverents läks pärast kuu aega kestnud diskussioone ühtegi olulist otsust tegemata laiali ning maailma rahandussüsteem pihustus kildudeks. Paraku pole me ka praeguses globaalses finantskriisis mingit piisavat ühistegevust näinud. Maailma finantssüsteemi edasise arengu seisukohalt on jämeda pintsliga tõmmates kaks valikut - senise süsteemi kokkuvarisemine, mis tähendaks rahavoogude ülepiirilise liikuvuse lõppemist ja rahanduse juhtimise viimist taas riigi tasandile, või järgmine samm globaliseerumises, st ülemaailmsete finantsinstitutsioonide reformimine ning neile veel suurema võimu ja ressursside andmine. Viimasest on mitmed poliitika- ja majandusteadlased varem rääkinud, ja nüüd on sellest hakanud kõnelema ka paljud poliitikud, viimati Gordon Brown.
1930. aastatel oli rahanduse juhtimine rahvusriigikeskne, ja nagu mainitud, tegi Eesti siin ilmselt oma kõigi aegade suurima majanduspoliitilise vea. Hakati venitama, selle asemel, et juba 1931. aastal sarnaselt Ühendkuningriigi, Skandinaavia riikide ja Soomega kroon devalveerida. Seejuures oli Eestis devalveerimise vajadus veel suurem kui neis riikides, sest Eesti eksport oli traditsiooniliselt läinud just devalveerinud riikidesse ning nüüd kannatas selle konkurentsivõime. Tulemuseks oli majanduskriisi teravnemine, rahva üldine rahulolematus, poliitiline heitlikkus, võõrandumine senisest poliitilisest eliidist ning kompromissitu vastasseis uut poliitilist süsteemi nõudva jõu ja vana eliidi vahel. Halvimaks võimaluseks oleks olnud kodusõda või relvakonfliktid, nagu näiteks Austrias, mis jäid aga olemata. Tagantpoolt järgmine võimalus oli demokraatia kaotus. Nii teatavasti ka juhtus.
Tänase kriisi mõõtühikuist
Nüüdisajal ning senise maailmamajanduse ja poliitilise arhitektuuri jätkumise korral ei ole Eestil, vähemalt minu arusaamise järgi, niivõrd suuri vigu lihtsalt võimalik teha. Me oleme teistega kokku kasvanud ja meie poliitiliste otsuste raam on suhteliselt kitsas. Senise ülemaailmse süsteemi täieliku kokkuvarisemise korral võime aga vigu teha küll. Seda varianti pole siiski põhjust edasi arutada, sest sel juhul on kahtlemata tegemist uue paradigmaga ja vajame värske mõtlemisega juhte.
Küll aga pole kahtlust selles, et erinevalt iseseisvumisega kaasnenud Eesti majanduskriisidest ja sarnaselt 1930. aastate alguse majanduskriisiga ähvardab ühiskonda poliitilise eliidi totaalne võõrandumine rahvast ja poliitiline kriis. Kuid ma ei usu, et ükski terve mõistusega inimene praegu kavatseks või kardaks Eestis autoritaarset riigipööret à la Päts-Laidoner. Halvim majanduskriisi väljund võiks olla immigrantrahvastiku ja põlisrahvastiku konflikti eskaleerumine, protsess, mis tegelikult sõltub kõige enam Venemaa käitumisest ja globaalsete mõjupiirkondade muutusest, vähem majanduskriisist või isegi meie integratsioonipoliitikast. Reaalne poliitilise eliidi võõrandumise tulemus ning käesoleva majanduskriisi kõige suurem oht Eestile seisneb meie kodanike jalgadega hääletamises ehk massilises emigreerumises. 1930. aastate majanduskriisis seda võimalust immigratsioonipiirangute tõttu ei olnud. Rohuks selle vastu on ikka võõrandumise vältimine.
Tegelikult ei ole põhjuseks, miks majanduskriis tekitab võõrandumist ja teisi sotsiaalseid häireid, mitte niivõrd katastroofiline vaesumine - meie praeguse jõukuse tasemelt kannataksime ka suhteliselt suure languse välja - kui eesmärgi ja solidaarsuse puudumine. Poliitikute ja ametnike kõrged palgad või mõttetud välissõidud ei ärata ju pahameelt mitte niivõrd selle tõttu, et need oleksid koormaks riigieelarvele, vaid tulenevad tõdemusest, et riigijuhid või ärieliit ei ole rahvaga solidaarne, ei tunneta end osana rahvast, ei jaga tema raskusi. Käesoleva majanduskriisi läbimise edukuse mõõtühikuks peakski olema Eestist lahkunud rahva võimalikult väike hulk.
Võiks loetleda palju asju, mida niisuguse ohu vältimiseks võiks teha, alates valimisseaduse muutmisest, mis Rein Taagepera sõnutsi "maksimeerib pahameelt", sisuliste instrumentide andmisest kodanikele riigi elus suuremaks kaasarääkimiseks kuni avaliku sektori efektiivsuse järsu tõstmiseni õige paljudes kohtades. Aga üks konkreetne meede, mille rakendamine on ülimalt odav, on migratsioonistatistika sisseseadmine. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus see puudub. Statistikat vajame aga kas või seetõttu, et lükata ümber maailma kõige külastatavama infoportaali CIA World Factbooki andmed, mille järgi on Eesti suhtarvudes Albaania, Armeenia, Bulgaaria ja Gruusia järel suuruselt viies emigratsiooniriik Euroopas, ning kui arvestada loomulikku iivet, kõige kiiremini kahaneva rahvastikuga riik Euroopas. See on tõesti vale.
Aga seda teadmist ning sellest tulenevaid analüüsivõimalusi on vaja eelkõige meile endale. Francisco Goya ironiseeris riigivõimu antiintellektuaalsuse üle taiesega "Uinuv mõistus sünnitab koletisi". Eesti "teadmistepõhise" tegevuse intellektuaalse taseme kajastuseks on riigikontrolöri hiljutine üleskutse mõelda 300 000 noore immigrandi Eestisse meelitamise võimaluste peale, teadmata seejuures, kui palju ja mis põhjusel praegu inimesi riigist lahkub ja siia tuleb. On väga raske uskuda, et selle teadmiseta on mingilgi määral võimalik planeerida kriisipoliitikat, aga ka majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, pensioni- ja hariduspoliitikat üldse.
Ent kindlasti annab majanduskriis ka uue võimaluse, nagu 1930. aastate majanduskriis suunas läbi kahekordselt langenud põllumajandussaaduste hindade Eesti industrialiseerimise teele. Masstootmises vajalikku kvalifitseerimata tööjõudu meie rahvastikustruktuuris ei ole ning isegi kui tahaksime välistööjõudu sisse tuua, ei suudaks me võistelda Lääne-Euroopa kaks korda rikkamate riikidega. See on ummiktee. Seega peaks nüüdses kriisis arendama ja toetama majandussektorit, mis vastab Eesti rahvastikustruktuurile, seega teadmistepõhist ja vanemate inimeste rakendamist võimaldavat majandussektorit. | d05ddd2e-32b9-4c54-84f1-d1a433abf466 | http://www.horisont.ee/node/841 | nc19_web_2013 |
Infotund ümarlaud: "Milliste petuskeemide ohvriks võivad langeda korteriühistud"
Loengus räägib SEB turbekeskuse juht, millised on need skeemid kuhu korteriühistud pahaaimamatult satuvad ja kuidas neid vältida saab. Millised on need käitumismustrid, millega pettuseid ära tunda ning kuidas käituda, kui ollakse siiski pettuse ohvriks langenud.
Infotund lindistatakse ja seda saab hiljem järele kuulata EKÜL kodulehelt toimunud ürituste materjalide rubriigist. | d015360f-bbb6-4ac0-9791-13e7a9307117 | https://www.ekyl.ee/koolitused/infotund-umarlaud-milliste-petuskeemide-ohvriks-voivad-langeda-korteriuhistud/ | nc23_web_2023 |
Rohelise herne kaste värske mündi ja valgeamuuri quenellega Rohelise herne kaste Ained : 1 šalottsibul 1 sl võid 150g sulatatud rohelist hernest 100 ml juurvilja puljongit 15 värske mündi lehte Valmistamine : Kuumuta kuubikuteks hakitud šalottsibul võis, kuni see muutub värvituks. Lisa roheline hernes ja puljong. Lase keema ja püreeri kohe blenderis ühtlaseks massiks. Jahuta jää peal, et roheline värv püsiks. Kui segu on jahtunud, lisa soola ja peeneks hakitud värske münt. Valgeamuuri quenelled (klimbid) Ained : 200g valgeamuuri fileed 30 ml vahukoort 50 ml homaari konsomeed soola, valget pipart murulauku, seesamiseemneid, 1 munavalge Valmistamine : Püreeri kala blenderis ühtlaseks massiks. Lisa vahukoor ja konsomee. Maitsesta soola ja pipraga. Lisa hästi peenikeseks hakitud murulauk. Vahusta munavalge kõvaks vahuks ja sega kalamassi sisse. Keeda soolvesi. Kui vesi on keenud, võta pliidilt. Tee kahe märja lusikaga quenelle ja pane vette. Oota 3 min ja keera teine pool. Oota veel 3 min ja pane rätikule kuivama. Vala suupistelusikale rohelise herne kaste, tõsta sellele soe quenelle. Kaunista créme freche ja forellimarjaga. Viimase kontrasti annavad mustad seesamiseemned.
| 17852de7-4f7a-48d0-8f81-f635135474ac | nc19_reference_corpus |
|
Eile esitletud vähitõrje tegevuskava esmasele versioonile oodatakse tagasisidet 10. jaanuarini.
Lisa oma kommentaar | e394ffdf-3701-4e4e-a191-a72f17df946b | https://uudis.net/1379111 | nc23_web_2023 |
Ei ole valmis vedelikke proovinud..kust ma näiteks neid walc-i kokse saan? Olin kohe baasi peal kuna arvestasin et üks maitse ära ei tüütaks ja ostsin kohe palju erinevaid maitseid et 10 ml kaupa segada =)
Ma segasin omal nikotiinita vedeliku juba ära aga varjant on see et ma valan veidi pealt ära teise pudelisse ja panen lahjenduseks PG-d või/ ja VG-d juurde =)
Segan ilma nikotiinita kokku ja proovin kui see ei aita siis peab teist maitsestajat degusteerima. Soovitaksid mõnd firmat ja kohta kus neti kaudu saab? Enne olen e.piip.ee-st tellinud
Huvi siis selline et mis võib tingida selle et kurgus on ebameeldiv tunne e sigarit tõmmates? Kas see on täiesti normaalne kui kurk on veidi haige?
Mul on aspire atlantis. Mis vahe neil Klearomiseerijatel ja RBA - del on? Sest see atlantis on ka selle Klearomiseeria all. Sellele aspire atlantisele pidi suht kehv olema seda ise keerata vädetavalt. Olen seda analoogi vastikust juba tundnud kui teised kõrval haisevad sellega
Tõmbasin algul halli bondi ja klikiga winstonit.... Nüüd segan 12mg/ml kangusega PG-d ja 0mg/ml VG-d pooleks kokku koos maitsestajaga ja kuus läheb mõlemat 60ml umbes....on see normaalne? Või ma peaks kangema vedeliku võtma? :S
Algul hakkasin vähem suitsetama. Umbes pool pakki päevas. Siis võtsin kapist välja skysmoke tanki mis oli pea aasta seal juba seisnud...võtsin tõõ juurde ainult 5 suitsu kaasa ja ülejäänud aja kimusin e-sigarit. Lõpuks arutasin töökaaslasega kes juba pikemat aega MODs tõmmanud on ja soovitas mulle Cloupor mini... Ostsin selle ja saan korraliku laksu kätte. Vedelike segan ise kuid aru saamatu veel kuidas peaksin tõmbama et aurustit hoida kuna traat kipub ikka kiirelt kärssama minema...kuus 2 tükki läinud...või on see normaalne? Harva olen siiamaani ka nv suurema peo ajal tava sigareti ette visanud kuid muidu hoidun neist eemale kuna meelbib kui hingeõhk ja näpud ei haise =) | 24137d35-112f-4f99-bf98-c3dbe65dfdc7 | https://www.e-suits.eu/profile/3229-marttil/ | nc21_web_2021 |
Äripäeva valimisstuudio kutsub poliitikud vaibale
Selleks, et eelseisvatel riigikogu valimistel oleks lihtsam otsustada, kellele hääl anda, uurib Äripäev igal nädalal poliitikutelt, mida nad arvavad päevakajalistest teemadest.
Poliitikute arvamusi ja sõnavahetusi saab kuulata igal esmaspäeval kell 11 Äripäeva raadiosaates "Kuum tool". Saateid juhivad Äripäeva ajakirjanikud.
Esmaspäeval on stuudios Keskerakonna liikmest majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja Eesti 200 varivalitsuse transpordiminister Pirko Konsa. Kõne alla tuleb hiljuti Venemaal aset leidnud rongiõnnetus, milles idanaabrid süüdistavad majandusministeeriumi alla kuuluva riigifirma Operaili halba tööd. Samuti tuleb juttu Rail Balticu ja Tallinna-Helsingi tunneli tulevikust, kaubalaevade Eesti lipu alla toomisest ning Eesti Teede erastamata jätmisest. Samuti kuuleme saatest, mida arvab Vabaduse väljakul toimunud rüselusest Eesti 200 esindaja. Saatejuht on Jaanus Vogelberg.
Eelmises saates uurisime sotsiaaldemokraadilt Rainer Vakralt ja Reformierakonna liikmelt Kristen Michalilt, kas nende arvates on praegune valitsus katuserahade jagamisega üle piiri läinud ja kas oleks mõistlikum rajada hoopis kolmerajalisi maanteid. Lisaks arutasid Michal ja Vakra, kas Danske juhtum pole Eesti pankasid liigselt ära kohutanud ja pannud välismaalastest ettevõtjaid karmide reeglitega eemale hoidma. Samuti kõlas saates küsimus, mis pani Rainer Vakra silmi pööritama. Saatejuht oli Eliisa Matsalu.
Nädal enne seda olid stuudios EKRE liige Jaak Madisson ja Isamaa liikmest keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler, kes avasid nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi probleeme oma erakonna maailmavaates. Debateeriti Kertši väina kriisi ja kaitsepoliitika teemal. Samuti hindasid Madisson ja Kiisler poliitilise arutelukultuuri tervist ränderaamistiku debati valguses ja rääkisid suurtehingutest. Saatejuht oli Allan Rajavee.
Esimeses saates tuli juttu sotsiaalmaksu lae kehtestamisest. Kõrgepalgaliste töökohtade loomise motiveerimiseks sotsiaalmaksule lae seadmist lubanud Keskerakond pole loobunud astmelise tulumaksu ideest ehk kõrgemast tulumaksumäärast suurema sissetulekuga inimestele. Sedasi lausus saates Keskerakonda kuuluv Raimond Kaljulaid. Stuudios oli veel lisaks Hanno Pevkur Reformierakonnast ning Meelis Niinepuu erakonnast Eesti 200. | 26850bae-07dc-4461-9cfa-4bbd32e3fc51 | https://www.aripaev.ee/uudised/2018/12/15/aripaeva-valimisstuudio-kutsub-poliitikud-vaibale | nc21_feeds |
<p heading="1">Vändra metsalised tegid filmidebüüdi</p><p heading="0">Kinolinal jooksvas Eesti jõulufilmis "Eia jõulud Tondikakul" figureerib mitu Pärnumaalt pärit tegelast. Nimelt muinasjutulised linnukaadrid ei ole võetud videopangast, vaid need on loodusfotograaf ja -operaator Karl Adami filminud Vändra metsades.</p><p heading="0">Linateose tegevus toimub valdavalt Lõuna-Eestis, kuid Adami otsustas oma "stuudioks" valida just Vändra metsad, sest sealkandis asus ta maakodu, kus ta lapsepõlves kõik suved veetis ja viimase kümnendi jooksulgi on palju avastamas käinud. "Tean, kust võiks teatud tegelasi leida, mis ajal ja mis tingimustes," seletas operaator.</p> | aa2611e1-c6f7-41f6-81e8-faa28b979e18 | https://parnu.postimees.ee/6477870/vandra-metsalised-tegid-filmidebuudi | nc23_timestamped |
14. märts 2018 @ 16:26
Valmis on saanud Merit Männiste uus singel "Hei, palun peatu!".
Lisaks noore lauljatari helisevale lauluhäälele saab loos kuulda ka pisut käredamaid helikeeli. Kitarripartiide eest hoolitseb Ameerikas resideeruv Eesti juurtega kitarrivirtuoos Brad Jurjens. Viisi kirjutasid loole Peeter Kaljuste ja Priit Pajusaar, sõnad Stina Märtsonilt. | b5316061-ebec-4449-843a-fc29dfb59cc3 | https://muusikaplaneet.ee/2018/03/14/meritjabrad/ | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.81"> koostöö korraldamine MS Outlooki serverlahendusega (Exchange) ja ilma <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.79"> kontaktide haldus, oma leviloendid, probleemide ennetamine kontaktihalduses <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.67"> e-posti korraldamise tavad, spetsiifilised seaded uue kirja või vastuskirja loomisel <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.76"> kaustasüsteem, personaalne ja ühine info, lemmikkaustad. Oma kaustasüsteemi korrastamine <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.80"> kuidas kasutada info otsingusüsteeme, otsingukaustu, luua detailset otsingut? Indekseerimine <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.77"> e-kirja järeltegevused, prioriteedid, delegeerimine, tegemata tööde täitmise jälgimine <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.71"> e-kirja ja e-posti reguleerimise seaduslikud alused. E-kiri, kui juriidiline dokument, turunduskanal, organisatsiooni mainekujundaja <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.75"> enda aja planeerimine, korduvate sündmuste planeerimine ja korraldamine Outlookis <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.65"> tööde prioriteedid ja realiseerimise võimalused MS Outlookis. Mis on just hetkel ja täna oluline? <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.78"> pakilised ja olulised tegevused – maatrikssüsteemi loomine MS Outlookis <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.67"> tööde grupeerimine, miks see on vajalik ja realiseerimise võimalused MS Outlookis <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.67"> konsultatsioon – lahenduste leidmine tekkinud küsimustele ja Teie tööprotsesside optimeerimiseks <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.69"> väärtustada aega, korraldada ajajuhtimist, enda ja töökaaslaste aega planeerida, seada eesmärke <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.70"> kasutada ja jälgida e-töökorralduse häid tavasid ja ühiseid koostööprotsesse <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.76"> eristama pakilisi ja olulisi tegevusi, paremini planeerima tegevusi ajas
Koolitusfirma tutvustus | 15a2f9f5-6bd2-4135-8593-843c434817a6 | https://www.tark.ee/efektiivne-ajajuhtimine-ja-e-kirjade-organiseerimine-ms-outlook-juhtidele-ja-edasijoudnutele | nc21_web_2021 |
Ringi sündmuste arhiiv
Erakorraline talimatk 2014
Tere kallid matkasõbrad! Rahva tungival soovil korraldame Erakorralise talimatka. Marsuut: Valga-Lanksaare Aeg: 5. veebruar (kolmapäev) kuni 9. veebruar Kolmapäeval 10:16 viib "Partsi Porgand" meid Tartust Valka Matkatakse jala nii Eestis kui ka Lätis. Lähipäevil on lootust lumeolude paranemiseks seega võivad ka suusad kasulikud olla. Ööbimine küttega telgis (Zima) ja matkasööki tehakse ühiselt lõkke peal nii hommikul kui ka õhtul. Võtke kaasa: sööginõud, mõistlik magamiskott, matt, soojad riided, pealamp, lauluhääl, suurema isuga matakasellidele on soovitav ka midagi hambaalla võtta (ring muretseb ka midagi lõunaks). Lanksaare on ringi sõprustalu, kuhu me plaanide kohaselt võiks jõuda laupäeva õhtuks. Seal saab sauna. Lanksaarde oodatakse ka meid juba varem, nii et kellel soovi on, võib terveks nädalaks sinna minna. Pühapäeval saame koos seal ka soovikorral võsa põletada ja puid lõhkuda, et hoida lihased soojas ja lõkkelõhn naha küljes kauem. Kuna Zimasse (meil on vajadusel 2) mahub piiratud arv inimesi ja toidukoguseid peab ka arvestama, siis võiks tulekust teada anda blogi kommentaariumisse. Pühapäeval saab Tartusse tagasi jõudmine on vaba graafiku alusel (nt Killingi Nõmmelt bussiga). Kohtume Matkal!!! Päikest Krissu 55572578
Looduskaitsering | 7cc6a33a-690a-4ab0-b4d4-3a6459456811 | http://www.ring.ee/index.php?id=27&syndmus=141 | nc19_web_2017 |
<p heading="no">Eestis on viimastel kuudel üsna teravalt tõstatunud energiajulgeoleku teema. Süsteemi kui terviku toimimiseks on oluline, et tarvitatav energia tuleks võimalikult püsivatest energiaallikatest. Nii ei saa me päikese- ja tuuleparkide kõrval mööda vaadata tuumajaamast kui ühest võimalusest.</p><p heading="no">Tänases Postimehes vahendame, millised tulemused andis Fermi Energia tellitud Eesti elanike küsitlus, kas inimesed oleksid elektri varustuskindluse tagamise nimel valmis kaaluma uue põlvkonna tuumajaama rajamist.</p><p heading="no">Nagu me ka selles loos mõista andsime, võib alati vaielda selle üle, kas küsimus on piisavalt neutraalselt sõnastatud või mitte, kuid selle loo huvipakkuvamaks osaks näivad pigem olevat uuringu tulemused, mida ei anna lause ülesehitusega nii kergelt ära peita.</p><p heading="no">Nimelt tuleb küsitlustes välja oluline aspekt meeste ja naiste vastuste võrdluses. Näiteks tänavu augustis ütles tuumajaama ehitamisele kindlalt jah 44 protsenti meestest ja vaid 11 protsenti naistest. Suur sooline lõhe vastanute vahel hakkab silma ka varasematel aastatel tehtud küsitluste tulemustes.</p><p heading="no">Iseenesest ei ole see mingi Eesti eripära, sest isegi pikalt tuumaenergiat kasutanud riikides, sealhulgas Soomes, on tänini meeste ja naiste seisukohtade vahel suured lahknevused.</p><p heading="no">Kahtlemata pakuvad seesugused erisused rohkesti mõtteainet sotsioloogidele ja antropoloogidele, kuid samas ka tuumajaama rajamise eestvedajale Fermi Energiale endale, kes saab vajadusel oma kommunikatsioonistrateegiat ümber kujundada. Nagu kõnelevad tulemused, ei vaja veenmist mitte niivõrd mehed, vaid naised.</p><p heading="no">Kui poliitikud ja ettevõtjad on veendunud tuumaenergeetika vajalikkuses, siis tuleb neil veel palju selgitustööd teha.</p><p heading="no">Ent energiajulgeolek on selline teema, mis ei tohiks olla mõjutatud soolisest stigmatiseerimisest ega ühe või teise arvamuse halvemaks pidamisest. Odavast ja stabiilsest elektrist on huvitatud kõik inimesed, kuid päris ilma avaliku arvamuseta ei saa siiski uisapäisa toimetama hakata.</p><p heading="no">Ehkki mehed on tuumajaama ehitamise plaanile palju vastuvõtlikumad kui naised, ei saa veel praegu väita, et enamik rahvast sellest ideest ülemäära vaimustuses oleks. Kui poliitikud ja ettevõtjad on veendunud tuumaenergeetika vajalikkuses, siis tuleb neil veel palju selgitustööd teha.</p><p heading="no">Veenda tuleb inimesi ennekõike selle ohutuses, tuues esile kõik positiivsed ja negatiivsed mõjutegurid. Lisaks tuleb saavutada kogukonna nõusolek ja mõistmine, mis võib olla kõikidest ülesannetest kõige keerukam.</p><p heading="no">Nagu paljude suurte projektide puhul on ilmnenud, võivad inimesed küll pikapeale mõista millegi vajalikkust, kuid see ei tähenda, et nad lubaksid seda n-ö oma koduhoovi ehitada. Ehk varem või hiljem tuleks lauale NIMBY-argument.</p><p heading="no">Oluline on mõista, et tuumajaama kavandamine on protsess, mitte lõplik otsus. Kui on võetud suund tuumajaama ehitamisele, siis tuleb läbi käia pikk teadusuuringute teekond. Selleks et öelda lõplik jah või ei, tuleb rahvast teavitada kõikide vaheetappide tulemustest. Nii võivad inimesed kindlamalt kujundada oma lõpliku seisukoha tuumajaama küsimuses.</p> | d0f0444c-b717-4696-8501-165142351694 | https://pmo.ee/7416692 | nc23_timestamped |
"Järelkiri Roosi nimele". Tõlkinud Merje Kala. Akadeemia nr 6/2004 | 06d2a7b9-321d-4661-8b44-a1053d0f222e | https://et.m.wikiquote.org/wiki/Umberto_Eco | nc23_web_2023 |
Roomassaare sadamas kontrollisid inspektorid traallaevu Liu ja Ermistu. Liu kapten Mihkel S. oli teatanud kala saagina 14 tonni kilu, kuid tegelikult oli pardal 7 tonni räime ja 7 tonni kilu. Kalalaeva Ermistu kapten Aksel M. teatas, et püüti 3,5 tonni räime, tegelik kalasaak oli 7 tonni. Oletatavasti soovisid kaptenid varjata räime tegelikku saaki, sest räime püügilimiit on väiksem kui kilulimiit. Mõlemaid kapteneid karistati 3000-krooniste trahvidega. | 79055a40-fe57-43df-9851-e18bed98cad7 | http://www.kki.ee/est/index.php?part=newsid=187PHPSESSID=4384a66b4fae6769a34db4b184d56090 | nc19_web_2013 |
Kindlustage parim hind peatumiseks majutusasutuses CAERNARFON Quality Townhouse, mis on hiljuti külastanutelt saanud hindeks 9,8.
Viimase 12 tunni jooksul on sihtkohas Caernarfon 2 majutusasutuses nagu CAERNARFON Quality Townhouse tehtud meie saidil broneering
Mida on võimalik majutusasutuses CAERNARFON Quality Townhouse teha?
Majutusasutuses CAERNARFON Quality Townhouse pakutakse järgnevaid tegevusi/teenuseid (kohalduda võivad lisatasud):
Kas majutusasutuses CAERNARFON Quality Townhouse on terrass?
Jah, selles majutusasutuses on terrassiga majutusvalikuid. Leiad siit lehelt rohkem teavet terrassi ja teiste mugavuste kohta, mida CAERNARFON Quality Townhouse pakub.
Kas CAERNARFON Quality Townhouse on populaarne perede seas?
Kui kaugel on CAERNARFON Quality Townhouse koha Caernarfon keskusest?
CAERNARFON Quality Townhouse asub koha Caernarfon keskusest 600 m kaugusel.
Millised on sisse- ja väljaregistreerimise kellaajad majutusasutuses CAERNARFON Quality Townhouse?
Sisseregistreerimine majutusasutuses CAERNARFON Quality Townhouse algab kella 16.00 ning väljaregistreerimine kestab kuni 10.00.
Kui palju maksab majutusasutuses CAERNARFON Quality Townhouse peatumine? | 97d928b0-2832-4b5e-8998-ffefde5957d6 | https://www.booking.com/hotel/gb/taitwt-4.et.html | nc21_web_2021 |
Ma ei teadnud, et ma eile selle teema nii käima tõmban, aga minu jaoks joonistus välja üks mõnus tõsiasi blogis ja instagramis liigub rahvas, kes suudab mõelda kes loeb läbi, mida ma kirjutan ja ütleb natukene kaasa kui nõustub. Kommentaare pole palju, aga need on asjalikud. Ja siis on seltskond neid, kes loevad pealkirja, keegi on kopinud neile lõigu ja hakkavad tootma üldse süvenemata, mida ma öelda tahtsin.
Ma eile mõtlesin, et vastan inimestele ja selgitan ja kui ma juba kolmandat vastust viiendale kommentaarile kirjutasin, siis sain aru, et täiesti mõttetu on selgitada neile, kes aru saada ei taha.
Küll aga sain ma mõned kirjad ja kommentaarid, mis mind omakorda mõtlema panin, sest ma ei olnud sellele enne mõelnud.
Kõigepealt kirjutaski mulle sõbranna, et loeb neid kommentaare Facebookis ja tsiteerin sõbrannat:
"Mõni jookseb ikka lihtsalt vastu seina, teised soovitavad keerata ja edasi liikuda, ta jätkab vastu seina jooksmist. Tead ikka kui raske on spaasse minna 1000 lapsega? Nagu miks mina (maksumaksjana ja LASTETA" peaksin su spad kinni maksma. Nii ajuvabad näited neil! PS! Isegi ei raatsi väga spas käia."
Selgub, et seal on kahe lapsega üksikema, kes saab miinimum palgaga kõik tehtud, kirjutas kommentaaris, et spaad, kinod majandamise küsimus. Ma vastasin ka sõbrannale, et kes käsib saada 1000 last, saa 2 ja käi mugavalt spas.
Kommentaar blogist:
Ja kõige kurvem on see et minu isiklik kogemus näiteks lapse klassis on see, et paljulapseliste perede lapsed ei käi ei kinodes, ekskursioonidel või kui tahame jõuludel loosipakke teha, siis nemad pole nõus. Kuhu need pered selle raha panevad siis? Ilmselgelt lastel sellest elu paremaks ei lähe enamikel niikuinii. Ehk siis meie (tööl käivad inimesed) maksame hoopis nende geelküüsi või alkoholi kinni selle asemel, et need lapsed paremale elujärjele saaksid. Kõigil kindlasti mitte, aga suurel osal kindlasti. Ja samuti on kogemus kahe kenal järjel paljulapselise perega, kes uhkelt aga piiksutavad kõigile tuttavatele asjade soodsamalt saamiseks oma suurpere kaarti ning käivad rõõmsalt ka toidulaadungitel järgi. Ma olen nii pettunud lihtsalt. Meie pere ei saa endale lubada, et 1 vanem saaks kodus laste jaoks olemas olla ja rügama vahetustega. Üks tuleb, teine läheb. Nemad naudivad lastega kodus olemist ja mina maksan selle kinni.
Ja veel üks kommentaar, juba nad skeemitavad nende rahadega!
"Paar päeva tagasi mees rääkis kuidas ta töökaaslane soovib osaliseajaga tööd kuna pole väga pointi enam tööd kella 8-17teha e-r ;) Neil 6laps kohe sündimas ja nad teevad lapsed pooleks 3 emale ja 3 isale, siis toetus ju kahekordne. Tore noh, poole aasta pärast loen uudiseid, kus töökohtade peal veelgi suurem puudus inimestest."
Ja üks kommentaar veel Facebookist:
"Ja iibe tõstmiseks lisatoetust maksta sellega me toodame peale samasugust rumalat massi, kes toetuste pärast tittesid teevad. Ehk siis midagi ei lähe paremaks, ajudega inimesed investeerivad, muretsevad oma tuleviku ja pensioni pärast ja siis on mass neid inimesi, kes saavad lapsi (loe: pensionisambaid). " kahjuks on siin lähtutud ekslikust eeldusest, et rahaliselt edukamad pered toodavad targemaid lapsi. Tegelikult see nii üldsegi ei ole. Inimestel on erinevad prioriteedid, selle järgi aga tarkus ei jagune. Seega ei ole õige väita, et toetused loovad rumalat massi. Vastupidi, mida suurem on geenikombinatsioonide hulk, seda suurem on ka tõenäosus tarkade laste sünniks. Kindlasti on hulgas mõned ka neist, kellel tarkuspotentsiaal madalam, kuid me ei saa väita mitte kuidagi, et see on igal juhul mõõdetav teenitud raha hulgaga! Kui vaadata juute, siis rikkad juudid, kellel vähe lapsi, toetavadki neid juute, kes kannavad edasi juudi traditsioone ja on paljulapselised keegi ei pane seda sellesse võtmesse, et a la need on rumalad ja seepärast on neil rohkem lapsi.
Ja kui kellelgi on arusaamatu vahe 2 ja 3 lapsega perede vahel, siis aitab koolihariduse taga nõudmine sellest aru saada. Kahe lapsega on iive nulltasemel, kolme lapsega positiivne ja seega on igati riigil vaja kolmandate laste sünde toetada kestmiseks. Sama oluline on ka esmasünnitavate emade vanus alla viia. Ungari näitab siin teed ema, kes sünnitab alla 30 aasta vanuselt lapse, vabastatakse tulumaksust kogu eluks."
Kommentaariks sellele, kes arvab, et tema lasteta inimene peaks kinni maksma lastega pere spad kes sinu pensionile mineku ajal tööl käib ja makse maksab meie lapsed. Ja sellest makstakse sulle pensioni. Riik peab paraku kindlustama juurdekasvu, et oleks tööinimesi ka siis kui meie pensionile lähme. Olete teadlik sellest, mis toidulaadungeid suurpered koju veavad see on see toit, mille poed annetavad enne selle aegumist ehk enamus sellest toidust on sama kuupäevaga, järgmisel päeval enam mitte kõlbulik ja seega ei sisalda see enam mittemingisugust väärtust. Millegipärast on paljulapselisi peresid halvustatud juba ammu ilmselgelt ei ole nad teadlikud sellest, kuidas kasutada kummi jne. Kahjuks ei märgata, et on ka hästi majandada oskavaid peresid, kelle kõik lapsed on tublid, targad, elus hästi hakkamasaavad. Aga see on nagunii lõputa teema, alati jääb keegi, kes ei ole rahul ja on arvamusel, et teda on millestki ilma jäetud.
Vastuseks sulle: tark inimene mõtleb ise oma pensioni peale ja teeb täna selleks vajalikke samme, mitte ei looda riigile, tulevastele lastele jne
Ja olen nõus, KÕIK ei ole need, kes toetusi taga ajavad, vaid on palju ka neid, kes ise hakkama saavad :)
Well, kui seaduse eelnōud loed siis seal on kirjas, et iibega ei ole sel mitte midagi pistmist. Ise tuletada ei ole vaja pōhjuseid.
Millega sa garanteerid, et just paljulastelistest peredest pärit lapsed hakkavad tulevikus usinalt makse maksma? Äkki hakkavad hoopis kodus toetuste peal elama? Või kolivad välismaale? Mitte ühegi praeguse lapse puhul ei saa kindlalt öelda, et temast saab tulevikus tubli maksumaksja, kes meie riiki ülal peab. Nii et see argument ei päde.
Ära ei väsi juba marimell? Tuleb kirema ińimene, kellel kaks last ja neilegi sponsorluse ja reklaamnännina kõik tasuta kätte tuleb. Kes oled sina, et tulla halvustama ja kritiseerima suurperesid? Kui pole nende perede kingades isegi käinud. Nii õhku täis ka olla ei tasu. Küll kõik omale ringiga see sapp kenasti tagasi tuleb. Oled näinud, et lademes suurperesid pidevalt spaas käib? Häbi peaks olema lihtsalt.
Loed ja aru ei saa mida loed. Need ei olnud MINU mõtted, vaid kommentaarid.
PS! Meile ei tule kõik sponsorkorras. Ma maksan julgelt 98% asjadest, mida meie pere vajab ISE.
Ma ei tea, mis sponsorlusest ja reklaaminännist sa räägid sulle vist tundub, et elame sponsoreeritud asjade keskel :D Kui ma hetkel kodus ringi vaatan, siis on meil majapidamises kaks kingitusena saadud asja Hedelini voodi ja kontori kirjutuslaud. Metsik sponsorlus. Terve kodu olen ma sisustanud meie enda rahaga. Ei tasu endale ette kujutada asju :D
Tra maksad 40a makse, plus igast sambad ja kuhu siis?
Ennem läks üles millegipärast ainult pool kommentaari. Panen teise poole ka Ma selle selle köigega nöus. Kindlasti ongi neid, kelle geelküüsi ja alkoholismi me kinni maksame, on neid, kes tulevad imeliselt toime ja toetuste suurenemisega saavad lapsed veelgi paremale järjele ja mugavama elu jnejne. Aga on veel üks vaatenurk, mida ma siiani kommentaarides ega kusagil näinud pole, aga mis mind puudutab.
Nimelt: minu abikaasa maksab oma eelmisest kooselust saadus lastele elatist. Laste emal on aga uue mehega ka üks laps. St kokku kolm last ja koos peretoetuste ja lasterahade ja alimentidega saab ta ainuüksi laste pealt kövasti üle 1000. See selleks. Aga minul on oma abikaasaga ka 2 last (eelnevaid lapsi pole eelmistest suhetest). Ehk siis. Mo mehel on 4 last, aga toetusi ei saa ja maksab alimente ka. Ja ei ole nii, et tema suuremad lapsed siin ei käi. Käivad ikka. Vahel paari päeva kaupa, vahel paari nädala kaupa. Mina tunnen küll, et see on nii ebaöiglane. Vaadates, kuidas need lapsed riides käivad samal ajal, kui ema iga kuu reisimas/puhkamas käib, siis on see lihtsalt ebaaus nii laste, kui laste isa suhtes.
Siin peaks ülevaatama uuesti elatise summa, kohtule avalduse tegema selle vähendamiseks. Sisse ju arvestatakse ka lastetoetused, ja lisaks siis aeg mil lapsed veedavadki isaga koos, kui nad ongi palju aega ka isa juures, siis ju tegelikult ei ole õigustatud elatise maksmise, sest vaevalt, et ema ju lastele söögid jne kaasa annab ja maksab isale tagasi eluasemekulud, väljas käimised jne. Soovitan kindlasti tegeleda sellega, sest see ei ole õiglane!
Keidi, see naine lahutaski su mehest selleks et reisimas käia ja lastest puhata, muidu ta rügaks praegu tööd lastega nii nagu sina. See oli tema teadlik valik et lahutades saab ta elada paremat elu kui peres. Klassikaline peremudel teebki naisele liiga nii majanduslikult kui vaimselt/füüsiliselt. Tean veel mitmeid naisi kes nii tegid. Ütlesid et kogu perestress oli vanasti ainult nende kanda ja mees oli see "vabam" pool, ja nüüd kärgperet elades on neil endil palju rohkem vabadust ja raha enda jaoks. Mees nüüd maksab ja toimetab lastega rohkem. Lapsed kannavad (seda ma näen). See on nüüd SINU valik, kas otsustad elada nii et endal oleks stressi ja kulusid vähem, või eelistad pakkuda lastele tervet peret ja turvalist kodu. Nii on.
Minu arvates kaa seda toetust jagatakse ikka liiga palju.. Ja vaadates osasid peresid, kus kasvamas 3+ last, ei saa lapsed kodus sooja toitu, või ei saa lapsed käia huviringides/trennides, sest raha läheb igalepoole mujale (ei üldista, on ka peresid kus làhebki raha laste haridusele, tulevikule jne). Natuke kahju lihtsalt.. Selle raha eest ju saaks nt laste huviringe rahastada, et kõik lapsed saaksid käia kuskil.. Ma eelmisel reedel olin sõbrannal külas, ja tal oli veel üks tuttav naine, üksikema, külas.. 6.ndal kuupäeval osadel lasterahad hilinesid, ja see naine kurtis, et pidi oma kulmutehniku ja juuksuri aja tühistama, sest raha ei laekunud õigeks ajaks üle.. Sellist asja oli ikka meeletult kurb kuulda, teades, et veel selliseid emasid ongi palju, kelle raha lähebki "geelküünte paigaldamisele", mitte ei toetata reaaalselt lapsi sellega.
kuna tänapäeva ühiskonnas on kärgpered aina tavalisemad ning klassikalised pered (samade vanemate kõik lapsed) püsivad aina vähem siis tooksin siin välja veel ühe külje, selle kõige koledama selline pere (mitte lapse) põhine toetus sunnib rahaliselt raskes seisus perekondi koos püsima, ka vastu tahtmist, ning võib põhjustada veelgi rohkem pere sisest vägivalda. Kui peres 4 last, kumbki vanem ei suudaks teisele alimente maksta ja lahku minnes tuleks seega lapsed võrdselt jagada, siis olekski olukord kus kumbki pere ei saaks seda uhket peretoetust. Kui aga mõlemad vanemad on raskes rahalises seisus (väike palk, lisaks järelmaksud, kiirlaenud, kohtutäiturid) siis rahaliselt oleks üksinda kahe lapse kasvatamine mõlemale poolele võimatu, koos kasvatades aga võibolla talutavam. Seega, pere jääb kokku, vägivald jääb alles, kõik kannatavad. Kindlasti mitte väga levinud probleem aga inimlikus mõttes on ka üks selline olukord juba liiga palju. Lihtsalt veel üks näide, kus selline ebavõrdne raha jaotus võib veel probleeme tekitada.
Sellepärast küll ei pea lapsi n-ö pooleks jagama. Vägivaldsest suhtest läheks koos lastega minema niikuinii. Milline vanem jätaks pooled lapsed vägivallatseja juurde?
Mul on 3 last ning hakkan ka seda "palgaasendus toetust" saama. Siiski ei arva ma, et mu pere seepärast maha peaks tehtama. Kõigi lastega olen poolteist aastat kodus olnud ning siis tagasi tööle läinud. Teenisin ja teenin palka ja maksan makse samamoodi nagu teised. Siia alla ka siis pension ja tervishoid. Ometi pole ma kõigi lastega jõudnud haigla uksi nii palju kulutada, kui mõni teine. Üllatus, üllatus ma ei vingu, et miks ma pean teiste tervishoiu eest maksu maksma? Miks on vaja kõigi rahakotti nillida? Jah, on peresid, kes istutavadki end diivanile ja uuendavad küüsi ja mida muud. Aga need pered ei näita kõiki peresid eriti veel minu oma.
Igaühele jääb lõpuks oma arvamus, kuid näha on, et eestlased on stereotüübis kinni- eestlane on eestlasele hunt.
Väga õige! Me oleme inimesed, teeme vigu ja õpime nendest. Tuleb suuta läheneda ja analüüsida perede põhiselt, millele neid laste toetusi reaalselt kasutatakse. Kui inimestele antakse sellist maksuraha, siis peaksid nad andma ka avaliku ligipääsu oma kuludele või oleks määratud, mida peaks selle raha eest tasuma.
Jaksu kõigile suurperedele!
Kogu seda komejanti lugedes, mul tekib vaid üks küsimus, et mul 4 last, tehtud valmis enne igasugu toetuste juttu..... Mis ma nüüd siis tegema pean?? Ära andma pooled? Ükski summa rohkem juurde tahtma küll pole pannud! Milleks nagu nende lastevanemate kallal möliseda, minge kõik ja röökige seal Toompeal, seal see seadus valmis keevitati. Ja küsiks veel, et kas siis sellest rahast, mis läheb niiöelda "töövõimetute" toetuseks, et nende joomisi ja geelküüsi ja konipakke kinni taguda, sellest pole kahju? Minul on kahju pigem sellest maksurahast, mis nende torujopskite taskuid täidab.
Pean nõustuma Teiega Ann. Ka mina ei teinud oma 3 last selleks, et riigilt almuseid saada. Ise tegin, ise kasvatan. Aga süüdi oleme nüüd kõik kellel on 3+ lapsi. Meie ei ole seda seadust välja mõelnud. Valitsuses on 101 tegelast kes sellise otsuse tegid. Hoolimata sellest, et laste isa ei ole sendigagi toetanud lapsi ja nüüd ühe lapse eest 100 eurot vähem riigilt elatist saama hakkan, ei vingu ega virise. Või et mu puudega lapselt raske puue kergemaks muudeti, kuigi haigus pole kuhugi kadunud. Ja miks ei kisa tõesti keegi sellepärast, et töövõimetus määratakse igale alkoholikule kes lihtsalt tööd ei viitsi teha? Ehtne näide on minu eksmees. Ei viitsinud meie abielu aeg tööl käia ja ei tee seda ka nüüd. Elab ema kulul ja saab töövõimetust, mille lihtsalt kõrist alla laseb. Ps, pole ma elus üheski spaas käinud, puhkusereisidest uhketes kohtades rääkimata. Pole kunagi pediküüris ega maniküüris käinud. Juuksuris käin kord mõne aasta tagant. Huviringides kaks poissi ei soovi käia, kolmas käiks jalkatrennis aga puude tõttu ei saa. Aga ükski kooliga seotud üritus raha tõttu ära jäänud pole, sest laste heaks pole mul millestki kahju. Ühesõnaga äkki aitaks meie mutta trampimisest. Mina ei näita ühegi vanema peale näpuga, ükskõik kuidas ta elab.
Eks kritiseerivad ja virisevad need, kellel pole omal õrna aimugi tegelikult suurperde elust, kulutustest ega toimetamistest. Ka need pered poleks uneski ette näunud nii järsku ja kriitilist hinnatõusu. Elekter jne.... Tulla kobisema, kui omal pole õrna aimugi asjadest. Pisut piinlik peaks olema. Ise nõuame restos tasuta lõunaid ja tulema ütlema, et pered tahavad raheest spaas käia. Anna abi tõesti. Võiks selle teema juba rahule jätta ja tegeleda oma liistudega:) Edu.ee tõesti.
Nagu ühe või kahe lapsega peredes ei oleks elekter ja laenumakse tõusnud :D
nüüd jäävad töövõimretud .. haiged inimesed juba hammaste vahele ? .. kõik ei ole joodikud ja meestel pole geelküüsi sa mõtled ka mida jaurad?
Kõik hädaldavad, et maksavad kulme ja küüsi kinni aga sellest ei tee keegi probleemi, et samuti tasutakse oma maksudega kinni vangide väga hea elu, söök jook ja elamine neile ju tasuta! Samas lastel peame lasteaias ja koolis söögiraha maksma. Jah ka minul on 3 last aga ei ole kunagi saanud mingeid toidulaadungeid või muid tasuta asju. Perekaardil ei ole ka piirkonniti kõike sooduses.. nt vahe suur paljud nn. soodustused on suuremates linnades. Ka mina ei pea seda kõike õiglaseks aga ma ei ole käinud kusagil uksetaga trampimas, et tõstke peretoetust. Kurb lihtsalt kuid hetkel tehakse maha 3+lapse vanemaid.
Jah on olemas HÄID ja eeskujulikke peresid, ent on olemas ka just selliseid nahhaalseid tegelasi, kes lihtsalt kasutavad olukorda ära. Olen ka ise näinud peresid, eriti maa kohtades, kus on 6 last ja kõik lapsed väga kehvalt riides, paljad käed, ilma sallideta, suuruselt ammu väiksed mütsid peanupu peale tõmmatud, rääkimata huvitegevuste võimalusest, lasteaedasesse lapsi ei panda, kuna ei ole võimalust rahaliselt ega ka TRANSPORTIMISEKS!!! Ja siis on see ema , kellel on max pikad juuksepikendused, kuldsõrmused, ketid, küüned, ripsmed jne. Lisaks veel vähemalt 5 kiirlaenu kaelas, mis vajavad maksmist. Ma ei saa aru, miks ei ole siiani tehtud lasteaeda tasuta, sealt saab ju KÕIK LAPSE sotsiaalseks eluks ja võimekuseks alguse! Raha peaks olema lapse heaolu JAOKS ja sihtotstarbeliselt kasutatav. Kaja ju lubas........ :D
Mul on tuttavate seas palju peresid kus vanemad on arstid ja igati haritud, doktorikraadiga ja puha ja kolm last peres. Ja enamus neist arvamusel et ilma suurpere toetuseta oleksid jäänud kahe lapsega, sest rahaliselt on nii kõigile mugavam. et kahest palgast eladest kolme last ei peaks.
Meil ka väga nõme olukord. Eksmehega üks laps, 15 aastat vana poiss. Mehel uue elukaaslasega 2 last ja minul uue mehega ka 2. Eelmisel nädalal, siis kui president selle toetuste suurenemise välja kuulutas, juhtus nii, et eksmees meelitas lapse enda juurde elama lubades maad ja taevad kokku kõige vingem arvuti, telefon, 200euri kuus taskuraha + ähvardab mind alimentidega. Eelnevalt maksis isa mulle suulise kokkuleppe kohaselt 80.- euri kuus. Lapsele räägib minu kohta igasugust jama ja paraja issikana usub laps igat isa sõna. Üldse ei tea kuidas edasi
Mis sa muretsed? Kui laps elab tema juures ja tema kõik kinni maksab ja lapsele kõik parimad asjad võimaldab, siis maksa sina talle need 80 ja usu mind, nii on sulle isegi soodsam!
Mõtlen selle eelviimase kommentaari peale, et 6 lapsega hakatakse skeemitama. Ma arvan siiski, et see pole võimalik. Kunagi oli ju Tuuli Roosmaa mehega mõlemad lhpl kui kaksikud sündisid ja peale seda lõpetati sellise skeemitamise võimalus ka ära. Ilmselt selle mitme lapsega on sama moodi, et sotsametis siiski võetakse nad ette. Aga juba 3a tagasi kuulsin kuidas kärgpere soovis toetusi isa nimele, kellel 4 last, et siis maksab isa seda nö alimentidena. Haige rahvas see eesti rahvas siiski :D
Mul küll kolm last aga tõesti, raha tagasi kandma ei hakka ja ära ühte lastest ei anna. Pigem olen valmis selleks, et seda raha ei pruugi igavesti tulla ja tööl tasuks ikka edasi käia :) lapsed on kõik käinud seal kus vaja ja ma ei käi ise isegi juuksuris, rääkimata küüntest ja uutest riietest omale. Kõik kulub siiski lastele.
Ja veel selline keiss: mul on esimese lapse vanus toetuse east väljas, üliõpilane, kes vajab siiski rahalist toetust. Teine põhikoolis, kolmas lasteaias. Võite kolm korda arvata, kas mulle rakendub järkjärguline toetuse vähenemine (ehk siis 400.- ja 200.- kuni viimane saab 19). Õiglane? Või kuidas tundub?
Jaana! Samasuguseid 3 lapsega peresid, kus vanim laps on üliõpilane, tean mitmeid. Meie pere samuti, vanim esimesel kursusel ülikoolis, noorim lasteaias (kusjuures me pole kärgpere). Lapsed lihtsalt suurte vanusevahedega. Selle seaduse mõttes pole selline pere 3 lapsega pere, aga kui esimene laps oleks aasta või paar hiljem sündinud, siis läheks sordi alla. Kurb ja ebaõiglane.
Kurb kui inimesel on nii piiratud mõtlemine palju lapsi, st loll ja laisk-loe istub kodus ja ootab toetusi. Ei,ma ei väida, et selliseid ei ole- kindlasti on, aga üllatus-üllatus, selliseid on paraku ka 1-2 lapseliste seas ja isegi suisa lastetute hulgas. Mis teha, selline on paraku elu. Aga Teile edu üldistamisel ja teiste rahakotis sobramisel, sest iseenese ninaotsast kaugemale Te ilmselgel näha ei suuda.
Kohutavalt nõme on seda 3-lapseliste perede materdamist kuulata. Meil on peres samuti kolm last väikeste vanusevahedega. Läksin tööle tagasi kui kõige noorem laps oli 3-kuu vanune. Käime abikaasaga ülepäeviti kordamööda tööl, et lastele paremat elu pakkuda ja ei ole mitte kuskilt otsast kerge. Eestis on teadaolevalt 4 aastaaega ja kõiki asju on vaja osta 3tk korraga (ei ole mõtet rääkida, et saab pärandada lapselt lapsele- jah mõne üksiku asja saab, aga enamuses ikkagi mitte, lapsed on sündinud erinevatel aastaaegadel ja kasvavad erineva kiirusega, ning ei hakka õues käies vanemale lapsele ütlema, et ära nüüd selle mätta otsas hüppa, sest teised lapsed tahavad ka tulevikus sama kombekat kanda.. pealegi leian ma, et see ei ole õiglane, et üks laps saab korralikke asju ja teised lapsed saavad plekilised või kulunud riided). Ütleme nii, et elu oli 1 ja 2 lapsega väga palju lihtsam- kuna peres on 5 liiget, siis tuleb väga tihti olla haiguslehel, sest keegi lastest on nohune või palavikus (abikaasaga ise oleme väga harva üldse haiged). Eelneval aastal sain vanemahüvitist ja olin kodune, seega haigusrahasid saan miinimumpalgast 80protsenti ja sellest lahutatakse veel tulumaks, seega on ka selle tõttu rahaliselt raskem. Jah, haigestuvad ka lapsed 1 ja 2-lapselistes peredes, aga kui on 1 laps kes jääb nohusse ja ei saa lasteaeda minna, siis on see üldiselt nädalake haiguslehte. Kui on 3 last, siis tihti nakatuvad ka teised ja võib see haigusleht venida ka 3-nädala pikkuseks. Järgnevaks see kurikuulus teema "maksan suurperede emade küüntehooldused kinni"- geelküüsi mul küll ei ole, aga olen aastaid ennem lapsi, raseduste ajal ja ka peale lapsi käinud regulaarselt maniküüris ja pediküüris- kas täiskohaga töötav naine ei tohi endale siis peale laste saamist mitte midagi lubada ja peab olema "näljas ja paljas", et toetused ennast ära õigustaksid? Peretoetus ning meeletult palju rohkem kulub ära meil laste peale, käime lastega vahepeal spaades, söömas ja suvel teemaparkides, ei käi meil ükski laps halvasti riides ja neil on kõik olemas- see kõik ei ole mitte tänu peretoetustele, vaid sellele, et rassime mitmel rindel nii, et peaaegu ninast veri väljas, abikaasaga üksteist eriti ei näegi ja kõike ikka selle nimel, et lastele toredat lapsepõlve pakkuda ja meeldejäävaid mälestusi (ometigi saime me esimesele lapsele palju rohkem pakkuda ja teise lapsega oli samuti rahaliselt kergem, peale kolmanda lapse saamist on elukvaliteet olenemata pingutustele ikkagi langenud). Ei ole me käinud kuskil oma kolme lapsega almuseid palumas ja kerjamas, et suurpered saaksid suuremat toetust. Ainus mis see toetus reaalselt hetkel teeb, on see, et annab natukenegi kindlustunnet, et saame hakkama ka raskematel kuudel kui mitu pereliiget peaks järjestikku haigestuma ja palk jälle naeruväärselt väike tuleb. Samuti võrdsustab see summat per nägu ühe pereliikme kohta (see sama lihtne arvutus- ala mees teenib 2000, naine 1200 ehk siis 3200 jagatud 3/4/5 pereliikmega ning kui lisada nendele summadele ka veel uued peretoetused 80/160/860, siis on lihtsate arvutustega on võimalik selgeks teha, et nende "ülekullatud" suurperede per nägu summa on siiski 28eurot väiksem kui näiteks 2-lapselises peres ja ühelapselisest ei hakka rääkimagi, seal on per nägu vahe lausa mitusada eurot. See tobe materdamine ja ebaõiglusest rääkimine võiks juba ära lõppeda ja väga kahju, et ei näe kedagi kuskil räuskamas ja suuri postitusi tegemas, et vangid (mõrtsukad, sarivägistajad, pedofiilid jne) saavad elada väga korralike tingimustega vanglates, süüa kolm korda päevas sooja toitu, lugeda raamatuid ja vaadata telekat MAKSUMAKSJA raha eest, samuti ei näe suuri postitusi kui riigikogulastel tõstetakse jälle palkasid ja kuluhüvitisi, aga vot kui mõni lastega pere võib natukenegi kergemalt hingata või paremale järjele saada ja oma stressitaset veidi leevendada, siis on terve eesti tagajalgadel. Kahju, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Ja teadmiseks veel- ei tea ühtegi normaalset inimest kes tuleks lisa 340euro eest kuus töölt ära ja supleks kullapajas. Olgem mõistvamad ja hoolivamad oma kaasmaalaste suhtes, kurb on seda suurt viha ja kibestumist kogeda.
Olen 5 lapse ema. Mul on kaks magistrikraadi, üks doktorikraad. Töötan ülikoolis professorina. Ei ole käinud kunagi juuksuris (sõbranna vajadusel lõikab) ega maniküüris; pole geelküüsi. Alkoholi ei tarbi, ei suitseta. Oleme perega taimetoitlased, jälgime tervislikke eluviise. Kõik lapsed käivad huviringides, erinevates trennides, on spordis edukad. Reisil käime vähemalt 2 korda aastas, peamiselt telkidega, sest nii suure perega ei ole mõtet kulutada hotellide peale. Aga me siiski käime. Kõik kooliüritused on lapsed kaasa teinud. Kordagi pole ma lastele öelnud, et meil ei ole raha. Peamine eesmärk on anda lastele hea haridus. Kasvatada järelkasvu, kes suudab elu edasi viia, anda panus ühiskonnale. Ühegi toetuse jaoks pole lapsi teinud. Tõtt-öelda ma isegi ei tea, kui palju sain toetust siiani ja palju hakkan nüüd saama. Pole aega saanud, et seda vaadata. Aga olen tänulik, kui saan pisut rohkem oma lastesse tänu toetusele panustada, ja nemad omakorda Eesti ühiskonnale. Mina pole oma ülikoolis ainuke selline näide. Meid on rohkem. Tean mitut töökaaslast, kellel on ka 5 last. Kõik toredad, erudeeritud ja targad inimesed. Rääkimata nendest, kellel on 3 last. :) Ehk: selline ühiskonnakiht on ka ikkagi olemas; ma isegi usun, et prevaleeriv.
Seadus ei hakka esialgu ette nägema erisusi, võimalik, et neid hiljem tehakse, kui kõik kitsaskohad on esile tulnud. Siin aga räägitakse ainult erisustest. Suures plaanis on asi nii, et naised ei soovi enam eriti sünnitada, ja eriti veel õigel ajal sünnitada. Ometi on see kõige olulisem küsimus nii rahvale kui ka üksikisikule. Peale 30ndaid langeb naise viljakus oluliselt, mis tähendab, et selles eas alustades ei pruugigi kolme lapseni jõuda, seega on viivitamine lühinägelik. Lühinägelik on ka enestunne, et elukaar on selline, nagu sulle 20-30ndates tundub. Juba hiljemalt 40selt muutub oma pere, st vanemad ja lapsed, sinu elu kõige olulisemaks osaks; kui eelnevalt oli see nõnda pigem kohustuse mõttes, siis hiljem kujuneb vabaks valikuks võõrad inimesed ei paku enam nii palju huvi ega rahulda kuuluvusvajadust. Jäävad mõned sõbrad ja eelkõige pere. Noores eas pakub ühiskond inimesele palju valikuid ja ei tasu lasta end ära eksitada individualistlik "minu lapsed, minu pere" ongi parim eelistus nii sulle endale kui ka ühiskonnale tervikuna. Kõik, mis soodustab pere suurendamist noores eas, vajab praegu ühiskonna heakskiitu ja toetust, sest on suunatud tuleviku heaolu suurendamisele (mida noored ei pruugi tajuda, küll on aga kohustus ühiskonnal kaugemale ette vaadata). Nii kooliharidus kui peresse uskumine, selle edendamine ja toetamine on võrdselt tähtsad, ja tasakaalu kadumise korral tuleb ühte neist järele aidata.
Minu meelest on väga kitsarinnaline üldistada, et lapsi tehakse vaid raha pärast. Need, kes sigivad, need sigivad ka ilma toetusteta. Need, kes suurpere ei taha, need ei tee neid lapsi ka juurde. Oled selle toonud välja väga ilusti oma tabelis. Rohkem lapsi ei tähenda paremat elujärge ka nende toetustega, kõik algab õigesti majandamisest. Lapsed tulevad reeglina südamest ja need, kes sigivad, neil on palju puudu alusteadmistest, mida ei muuda toetuste suurus.
Suurperena on vaja suuremat autot, suuremat elamispinda jms, mille soetamiseks annab antud toetus kindlustunnet. Ja kindlustunnet just nendele, kes justkui tahaks veel lapsi, kuid viimane kindlustunne on puudu. Neile haritud inimestele, kes mõtlevad enne laste saamist. Pensionieas ei ütle vast keegi ära riigipoolsest toest, kui seda pakutakse! Ometi tuleb see nende laste arvelt, keda täna soodustatakse sündima. Toetame peresid, et nad julgeks teha sammu, millest unistavad aga vajavad veidi kindlust juurde, saades tagasi selle väikese kindlustunde pensionieas.
Olen tehnikateaduste insenerist suurpere ema. Emaduse teekonna alguses polnud mul majanduslikult midagi, tänaseks olen mitme kinnisvara omanik ja oman investeeringuid. Suurpere oli minu unistus ja tegutsesin selle nimel. Seega tean hästi, kui hädasti oleks vaja näiteks toetust, et osta suurem auto. Sain hakkama, kuid oleks võinud olla kergem. Ja see on tänase toetuse eesmärk minu silmis, aidata seda nn keskklassi julgema saada rohkem lapsi!
Sellest teemast arvan ma nii palju, mis peaks tegema need pered ja inimesed kelle lapsed või laps on puudega, kasvatavad last olenemata sellest et puudega laste toetust pole tõstetud mitmeid aastaid. Osad vanemad saavad paraku miinimum palka ja peavad sellest omenemata lapsed üles kasvatama, koolitama jne... Paraku näen mina siin Riigis suurt ebaõiglust ja seda on ka vähe öeldud.
Ma mõtlesin ka, et siin blogis muudkui saadetakse kingitusi ja teie rõõmsalt reklaamite siin videotes, mis nänni saate. Vähemalt tõesti selline mulje on jäänud. Tänapäeva ametid :) Aga nüüd sai ka pildi selgemaks, et ainult paar asja kodus kingitusena. Minul on 1 laps ja muidugi võiks olla toetus alati suurem, aga kolmekesi peres majandades pole hullu. Ma ei näe põhjust, miks sellest nii suurelt kirjutada ja vägeva pealkirjaga veel viha juurde õhutada. :)
Jaa, kingitakse ikka asju, aga suures osas ma jagan laiali, kasutan ära või teen marimelli üllatuspakke, loose jne.
Tegelikult pole peamine probleem võrdsetes-ebavõrdsetess toetustes. Probleem on toimetulekus ja siin on suured käärid perede, kelle muu sissetulek on 8000 ja perede, kelle muu sissetulek on 1000, vahel. Tegelikult on vist mingi TÜ uuring, et lapsele kulub (keskmiselt vist?) 300-400 kuus? Ehk siis 2 lapseline 1000 sissetulekuga pere peaks hakkama saama täiskasvanu kohta 280-ga. 8000 sissetulekuga pere, näiteks 3 lapsega aga 7850 kahe täiskasvanu peale. Just siin on käärid. Toetust ei peaks jagama lennukilt vaid tegeliku olukorra järgi. Toetus pole laste kodanikupalk. Toetus on toetus... Ah ja, veel üks nüanss: kujutage ette peret kelle peres on kaks tütart alla 19 aasta ja neil mõlemal on ka omakorda lapsed, beebid!? | 7adfcd4b-92ce-4517-b608-cdcfc63f72eb | https://marimell.eu/skandaalsetest-peretoetustest-vol-2-mina-maksan-tema-geelkuuned-kinni/ | nc23_web_2023 |
Mul on selline küsimus, et kas silikoonide ohtlikkus oleneb ka selle suurusest? Mul endal on üliväike 70 a, aga tahaks ilusat c. Ja veel tahtsin küsida, miks on silikoonide panemine nii tohutult kallis? Mõni inimene, kellel raha pole, aga on nii masendanud oma rõvedast pesulauast on isegi ju enesetappu püüdnud teha, sest muud võimalust ei ole, kui koguaeg kõik kiusavad ja mõnitavad.
Arst vastas:
Lugupeetud Felice. Arvan, et olete lihtsalt valed sõbrad-tuttavad valinud, kui nad kõik Teid kogu aeg Teie väikese rinna pärast "kiusavad ja mõnitavad". Ka väike rind on nooruslik ja kaunis. Kindlasti on ülisuurte proteesidega rohkem probleemide tekkimise võimalusi, kui normaalmõõtmeliste korral. Alati ei ole üldse võimalik nii suuri proteese implanteerida, kui patsient seda tahaks. Samuti sõltub proteesi suurusest ju ka kaal ja raskemad proteesid võivad rinna rutem "välja venitada". Kindlasti ei ole rinnasuurendusoperastsioon (ja üldse kogu meditsiin, eriti kirurgia), odav, kuid kui rindade suurus on tõsiseks normaalset elu takistavaks probleemiks, leiab inimene ka võimalusi (pangalaen, nn.järelmaksu-kaardid jne). Lugupidamisega, Dr. Peep Pree
Tere . Soovin teada palju maksab Teie kliinikus rindade suurendamine silikoon padja abil. Sõbranna sai eelmine aasta hakkama 37000 krooniga,nüüd aga lugesin Teie vastustest ,et hind algab ...
tere! olen 18 aastane neiu ja ma tahaksin endale suurmaid rindu. praegu on mu rinnahoidja nr 70c, aga tahaksin endale suuremaid, sest minu arust on nad liiga väikesed. küsimus olekski selline, et ...
Tere Kati! Iga kirurgilise operatsiooniga kaasneb teatud riske-ohte ja seda kindlasti ka rinnasuurendusoperatsiooni korral Soovitan tõsise soovi korral põhjaliku informatsiooni saamiseks minna plastikakirurgi ...
Tere. Mul on 2 küsimust seoses oma laparaskoopilse operatsiooni käigus saadud armide kohta. 1) Kas silikoon-plaastreid tohib kõhu peal kanda ka raseduse ajal? 2) Tean ka, et värsked ...
Tere! 1) tohib küll 2) silikoon-plaastrid ei kaitse 100%-selt ultraviolett-kiirguse eest. Soovitan kasutada 40 - 50 faktoriga kaitsekreemi. Tervitustega, Dr. Peep Pree
Tere ja suured tänud vastamust mulle laparaskoopia tagajärjel tekkinud 3- e armi teemal. Soovitasite armide raviks silikoon-plaastreid apteegist. Kas neid võib peal hoida nii päeval kui ööl? Küsiksin veel ...
Tere! Silikoonp-laastreid tuleb hoida armide peal ööpäevaringselt, 3 - 4 kuu vältel. Geeljat Contractubex-salvi ja silikoon-plaatreid on raske korraga kasutada. Arvan, et plaastrid võiksid olla mõttekamad. ...
tere, sooviksin saada mingisugust informatsiooni silikoon rindade hindade kohta. kasvõi mingit üldist hinna klassi. kust võiksin leida veel informatsiooni?
Tere! Igal kliinikul on ehk erinevad hinnad. Clinicas maksab rindade suurendusoperatsioon 27 500 krooni, millel lisandub proteeside maksumus 8 500 kuni 27 500 krooni paar (hind ei sõltu mitte proteeside ... | 0b1002ca-ab65-4cce-a2e6-5f1ef4722696 | https://www.kliinik.ee/iluravi-ja-plastiline-kirurgia/id-16/noustamine&question=26049&useful_submit=true&question_id=26049&useful=1 | nc19_web_2017 |
deksu kirjutas:Meil on deegu vist tiine, aint paari kuune ja nad on veel ühest pesakonnastaga ta teeb isasega igapäev eesti werki
Inimestel on selle asja nimeks intsest, loomadel sugulaspaaritus. Inimestele õpetatakse, et õde ja vend omavahel ikka lapsi saama ei peaks, aga loomadele ei räägi seda keegi. Omaniku mure on vaadata, et lähisugulased poegi ei saaks. | 16ab3fc3-2cfd-4ab3-adb0-f4a1d3087554 | http://www.pisi.ee/viewtopic.php?f=60&t=3829&p=90526&sid=ee5ea1ba97e0286295aa597dd6cf9d40 | nc19_web_2017 |
Alampalga tõus võib lisaks alampalka teenivate töötajate – 3–5% kõigist täisajaga töötajatest – palkadele mõjutada ka nende töötajate palkasid, kes teenivad alampalgast enam, vahendas analüüsi Eesti Panga blogi. Seda efekti nimetatakse ülekandeefektiks (spill-over effect).
Statistikaameti 14 aasta andmete analüüs näitas ökonomistide sõnul, et alampalga tõusu mõju on suurem alumistele protsentiilidele, kuid see väheneb tunduvalt palga lähenedes mediaanpalgale.
"See tähendab, et alampalk on Eestis aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele. Arvestades ülekandeefektide suurusega üle kogu palgajaotuse, tähendab 2014. aasta näitel alampalga üheeurone tõus kõigi täistööajaga töötavate palgasaajate keskmise palga 11sendist tõusu," hindasid ökonomistid. Allikas: Ärileht | 90e45132-e1d7-4168-a058-84f6425d1e09 | http://etka.ee/infonurk/eesti-panga-okonomistid-alampalga-kasv-vahendab-palkade-ebavordsust | nc19_web_2017 |
Oleme juba nii tublid ,et hoiame pead ise seisvalt,magame terve öö ega tõuse enne kui on hommik ,sööme nagu kord ja kohus,ja ikka ainult kasvame ning veel oleme muidu tublid.
On kui kevad, kui SA usud ennast ega karda elus olla hea. Kui Su mõte päikse poole lendab jättes endast maha lauluread. Kanna endast läbi eluaja lapse puhast rikkumata meelt. Ole armastuse hääl ja kaja, suuda mõista sõnatutki keelt!
Kohe kohe on emadepäev. See on üks väga tore päev. See päev läheb paljudele emadele väga hinge. Aga olge kõik emad sellel päval tublid sest see päev on just teile mõeldud. Kena emadepäeva siis kõigile.
...me kohtusime... sa meeldisid mulle...väga.. armusin.. Kas ka sina samaga vastad ei tea aga väga loodan...sest kui sa seda ei tee siis minu süda murdub. Aga armastus on ilus aeg. Ainult sulle....
Inimesed minge õue,seal on nii ilus talvine ilm. Loodame et ka jõulud on valged,sest muidu nad ei oleks ju jõulud. Ilusat talve aega teile kõigile. | a53c5911-d784-4107-b459-265e4715a022 | https://rate.ee/blogs/user/1950143?page=2 | nc19_web_2019 |
Sõbranna otsib endale suveks kerget, ökonoomset (ja loomulikult ka odavat) autot, millega muretult paar kuud ringi sõita ning seejärel otsutada, kas jätta auto talveks endale või siis edasi müüa. Kammisin kuulutusi ja Tallinnas jäi silma üks kena VW Lupo, mis igati sobilik paistab. Numbrimärgi ja VINi järgi tundub taust korralik ning plussiks on ka ÜV olemasolu: http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=2535659 Ehk on mõnel foorumlasel konkreetse autoga mingit kokkupuudet ja oskab tausta kommenteerida? Tean küll, et 1.0 mootor on jõuetu ja puha, kuid see ei ole tähtis. Primaarsed ikkagi ökonoomsus ja töökindlus. Elame ise Tartus ja saaks autot Tallinnasse vaatama sõita alles nädalavahetusel. Tänud!
No olgem ausad, hind on selline, et kui juba käima läheb ja kohalt liigub, siis ega midagi palju enamat ilmselt loota polegi. Mis aga edasimüüki puutub, siis võid seda autot päris pikalt müüa. Enamus Eestlasi ei tea Lupo nimelisest eksemplarist midagi ja seega on ka turg väga väike. Eestis ju neid nimelt uuena pole kunagi müüdud ja seetõttu ka ilmselt teadmatus suur. Tõenäoliselt sellest ka see tänane hinnanumber tingitud. Olen kunagi ühte dislat müünud ja pea aasta sai vist müüdud seda. Lisaks muidugi arvesta, et pagass on olematu. Heal juhul paar poekotti ja ongi kõik. Eks see on ilmselt teine põhjus, miks enamus seda osta ei taha. Seega kui sind ei morjenda, et müüa on teda keeruline ja ruumi on vähe, siis why not, lenda peale sest ilmselt hinna suhe ostes on hea. See sama auto on ka minuarust juba päris pikalt müügis olnud (kas ka sama hinnaga ei mäleta), seega ei kao ta nädalavahetuseks ka kuskile, jõuab sind ilusti ära oodata . Kui aga tühja sõitu ei taha ette võtta, siis võin Tallinnas selle väikse tasu eest üle vaadata. Omal diagnostikavõimalus ka olemas. | 090b6926-5d1b-4907-be83-9bba40698809 | https://foorum.vwklubi.ee/viewtopic.php?f=79&t=143506&sid=446cbd55d47e2e7b2b0050339952d124 | nc19_web_2019 |
Ametlik: Ogier ja Tänak sõlmisid M-Spordiga lepingu
Tänakul uus kaardilugeja!
Ogier kihutas eelnevalt Volkswageni ridades, kuid tiimi sarjast taandumise järel jäi Ogier töötuks. Tänak vahetab tulevaks hooajaks DMACKi värvid nüüd aga M-Spordi oma vastu. Tänak on M-Spordi põhimeeskonnas sõitnud ka hooaegadel 2012 ja 2015.
"Uuel hooajal saab olema palju uusi asju, kuid ma kindlasti ootan seda hooaega. Meil on uue generatsiooni ralliautod ja uus meeskond. Saab olema kindlasti huvitav," teatas Ogier pressiteate vahendusel.
Uus autoralli hooaeg algab 20.-22. jaanuarini peetava Monte Carlo ralliga.
Praeguse seisuga jäävad nüüd töötuks Mads Östberg ja Eric Camilli, kes sel aastal kihutasid mõlemad M-Spordi esindustiimi värvides. Kummagi mehe edasiste plaanide kohta ei ole veel kindlat infot laekunud. | f973e3cb-7e05-45a5-ba5b-e60d87c4fbc0 | https://sport.postimees.ee/3943929/ametlik-ogier-ja-tanak-solmisid-m-spordiga-lepingu | nc19_web_2019 |
Olen 44a. mees Tallinnast. Soovin sirutada oma suguelundit ja nn.pea ümbermõõtu. Kus on võimalik seda teha ?
Tere. Tallinnas ja Tartus olemas uroloogid-kirurgid, kes tegelevad selle valdkonnaga. Aga ennem mina soovitan pöörduda meie kliinikusse,kus vaadatakse ja hinnatakse üle täpsemalt teile vajadusi. Vladimir | 558c139f-8b38-49c6-8947-51a743b326cd | https://www.kliinik.ee/seksuaalnoustaja/id-35/noustamine?question43922 | nc23_web_2023 |
<p class="good" cfclass="short" langdiff="0.90"> Raadio Kadi saates "Elu maal" käivitub noorterubriik <p class="good" cfclass="short" langdiff="0.92"> Allikas: Saarte Koostöökogu 16. juuli 2008 <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.63"> 2007. aasta lõpus alustas Radio Kadi uut raadiosaadet "Elu maal". Poole tunni jooksul tutvustatakse kohalikke nädalauudiseid maalt, käsitletakse aktuaalseid maaeluteemasid, tutvustatakse erinevaid maaeluedendajaid ja antakse asjakohast nõu. Saate eesmärk on edendada eelkõige kohaliku tähtsusega maaelu. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.59"> Juulikuu esimesel päeval käivitunud noorterubriigist räägitakse noorte "Masinaühistust" - ehk Sakla poiss Martin Paju ja teised üritavad ühe asja ära teha. Poisid vajavad tegevust ja "Masinaühistu" plaan on selleks hea võimalus - masinad, tehnika, motosport, tehniline hool, teenused on huvipakkuvad teemad. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.55"> Lähemalt noorte tegevusplaanist. Esimene etapp: kõikide majapidamistes masinatehnika ja vanaraua kaardistamine. Teine etapp: kõikides majapidamistes teenuste vajaduste kaardistamine. Kolmas etapp: äriplaan. Seega on juba algatuse saanud poistefirma heaks võimaluseks noorte tagasi meelitamiseks maale, sest maal on ju tore. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.46"> Sakla Masinaühistu hakkab Sakla noorte motosportlaste peasponsoriks, kaugem eesmärk on veel Õhupalliturism ja Saaremaa lohelennutamise meistrivõistluste korraldamine. Kuid nad otsivad abilisi, näiteks mõnda Sakla rahulikku meest, vanaisa, sest poistel on vaja ettevõtlusalast koolitust, tehnilist juhendamist ja peavarju. Ilusaid mõtteid ja ideid pole kunagi liiga palju ning tahtmist täis ja asjalikud noored on alati igale poole oodatud. <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.81"> Raadio Kadi raadiosaade "Elu maal" on eetris teisipäeviti kell 11.00 ja kordusena õhtul kell 19.00. | d2f991ac-a685-447b-a397-93f22ff4a30b | https://maainfo.eu/?page=1686 | nc21_web_2021 |
Sšzž nagu susisevad tähed. Jänku-Jussi tähelood. Multikas ja podcast
Kui Jass hakkab susisevaid tähti õppima, tulevad talle appi nii teekann, kumalane kui ka sääsk. Vaata Sšzž-tähe multikat: | 217f727e-7179-4249-a9c1-36847ed1292a | http://www.jankujuss.ee/2012/09/sszz-nagu-susisevad-tahed-janku-jussi.html | nc19_web_2017 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.36"> Väikestel inimestel ei ole rikkust ja mõnikord on sissetulekud väikesed ning neile tuleb anda vahendid investeeringuteks, et vähendada nende piiratud kulusid ja suurendada sissetulekut. Selleks teen kaks ettepanekut: • üldise maksu kehtestamine, mille suurus on 1 EUR kuus ja mida maksavad eranditult kõik Euroopa kodanikud, et rahastada fondi, mis peab aitama abivajavaid inimesi tingimustes (ebakindlad või diplomita töötajad, fikseeritud elukohata töötud, põllumajandustootjad, madala sissetulekuga isikud, puudega inimesed, vaesed üksikemad jne). • Iga abisaaja saab 400000 EUR suuruse osa, mida ta saab kasutada üksnes investeeringuteks ja mitte tarbimiseks. Kui 200 miljonit eurooplast (hinnanguline) maksab 1 EUR suurust maksu, jagatakse 200 miljoni euro suurune igakuine kasum 500 abisaaja vahel, kellest igaühe osa on 400 000 eurot. Igal aastal saavad sellest süsteemist kasu 6000 eurooplast ja nende perekonda, et osta majutust, koolitada hästi tasustatud töökohti, asutada/osta tagasi ettevõte või investeerida muul viisil paremasse ellu. Kui kava on osutunud tõhusaks, on võimalik suurendada abisaajate arvu, suurendades maksu vahemikust 2, 3 euroni ja 4,5 euroni, samuti doonorite poolt. https://www.en-marche.fr/atelier-des-idees/proposition/1721bb5b-848f-4ed0-a718-4d396fc6f66b.
Kinnitaja <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.80"> SZÉPi idee, väga humaanne ja loodetavasti teostatav. See oleks väga hea. (-------- | 56d1651d-a00c-4bd1-a2a4-ccc01496f9f5 | https://futureu.europa.eu/processes/Economy/f/10/proposals/1577?locale=etorder=recentpage=10per_page=50toggle_translations=true | nc21_web_2021 |
Kontakt, foorum
Foorum Foorum on suhtlemisruum, kuhu igaüks on oodatud uusi teemasid püstitama ja arutlema. Säilita kaine mõistus kõikide nõuannete suhtes, mida Sulle võidakse foorumis anda – Sa ei tunne postitajat ega saa teda ka vastutusele võtta. Tervisealaste soovituste kohapealt pea nõu oma neuroloogiga.
Kodukorrast Spämmi vältimiseks on foorumis piirang, mis ei luba postitada aadresse, mis algavad www. või http:. Kui soovid väga mõnele lehele viidata, lahenda olukord loovalt – kirjelda lehe asukoht ilma nende lühenditeta :-) Jälgi, et postitus saaks sisukas, parajalt pikk ja seonduks teemaga. Kasuta Eelvaate nuppu, mille all saab parandusi teha, et mitte postitada kirjavigadega, kordustega või ebaselge mõttega lauseid. Tee Sinust olenev, et kõigil oleks selles ruumis meeldiv viibida. | 2116d304-27d9-4ea8-b3ec-bb661997e55f | http://www.els.ee/index.php?page=71 | nc19_web_2013 |
Ameerika sürrealistliku fotograafi Man Ray töö müüdi New Yorgi fotooksjonil kalleima hinnaga, mida ühe foto eest kunagi makstud. 1926. aastal Pariisis pildistatud foto "Must ja valge, Pariis (positiiv ja negatiiv)" kujutab Ray armukese Kiki de Montparnasse'i portreed ning selle müügihinnaks kujunes ligikaudu 7,3 miljonit eesti krooni. Eelmine hinnarekord kuulus samuti Man Ray fotole, kui 1994. aastal ühe tema töö eest käidi välja umbes 4,25 miljonit eesti krooni.
| aa83db80-5db8-41fb-b56d-8cbfd0e39339 | nc19_reference_corpus |
|
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.58"> Adidas Regista 18 meeste dressipluus. Tõmblukuga. Sellel on kaks lukuga küljetaskut. Mudel on õmmeldud niiskust neelavast klimaali kangast. Tagab kõrge kasutusmugavuse. Varrukad on viimistletud viimistlusega. Paremal rinnal tikitud logo. Ideaalne treenimiseks ja iga päev. | 0e82ed97-ad8d-4601-a598-a1cd070a36ce | https://www.vulcan.ee/Adidas-kampsun-BCZ8626.html | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.80"> klaveri eriala lõppvoorus saavutasid õpilased Mihkel Kivaste A-kategoorias II koha ja Jako-Priit Liive B-kategoorias III koha. Õpetaja Tiina Kalvet. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.78"> klarneti eriala lõppvoorus saavutas õpilane Kristin Soone I vanuserühmas III koha. Õpetaja Andreas Aben ja kontsertmeister Marina Jurtšenko. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.75"> Trompeti eriala eelvoorus saavutasid õpilased Tõnis-Johannes Toomingas I vanuserühma diplomi, Tiit-Villem Toomingas II vannuserühma III koha ja Veikko Englas kiituse III vanuserühmas tubli esinemise eest. | a869311d-c55b-4562-b9b9-bbedd9e47fde | https://www.sauemuusikakool.ee/?start=20 | nc21_web_2021 |
Kui tahad minna omal käel Slovakkiasse, siis järgmised soovitused:
Tee endale selgeks kohalik rongiliiklus (igati loogiline, kiire ja sõidab enamusse suusakeskustesse, kus vastas suusabuss). | fab2508c-7eeb-4bf3-9613-e041585fb943 | https://trip.ee/foorum/uldfoorum/slovakiasse-omal-kaeel?page=1 | nc19_web_2019 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.87"> Holiday home Gedser XVI, Gedser – 2021. aasta uuendatud hinnad
KKK majutusasutuse Holiday home Gedser XVI kohta
Mida on võimalik majutusasutuses Holiday home Gedser XVI teha?
Kas majutusasutuses Holiday home Gedser XVI on parkimine võimalik?
Kuidas saada majutusasutusse Holiday home Gedser XVI lähimast lennujaamast?
Kui kaugel on Holiday home Gedser XVI koha Gedser keskusest? <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.85"> Holiday home Gedser XVI asub koha Gedser keskusest 3,5 km kaugusel.
Kas majutusasutuses Holiday home Gedser XVI on terrass? <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.66"> Jah, selles majutusasutuses on terrassiga majutusvalikuid. Leiad siit lehelt rohkem teavet terrassi ja teiste mugavuste kohta, mida Holiday home Gedser XVI pakub.
Kui mitu külastajat majutusasutus Holiday home Gedser XVI majutab? <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.64"> Keskmise hinde arvutamiseks on meil vaja vähemalt 3 arvustust. Kui broneerite ja jätate arvustuse, aitate majutusasutusel Holiday home Gedser XVI selle eesmärgini jõuda. | 36c46ab6-3e17-4b9e-8d81-fcbc1faaeabc | https://www.booking.com/hotel/dk/holiday-home-gedser-xvi.et.html | nc21_web_2021 |
10 aastat tagasi
Võru spordikooli kuni 16aastased võrkpallipoisid said nädalavahetusel Eesti omaealiste karikavõistluste tsooniturniiril Võrus teise koha ja pääsesid 17.-19. detsembrini samuti Võrus toimuvale finaalturniirile. Võru poisid kaotasid tsooniturniiril esikoha võitnud Tallinna Audentese VKle 0:2 ning võitsid Orava SK ja Tallinna Kalevi 2:0.
Võru spordikooli tüdrukute kahe võistkonna päralt jäi nädalavahetusel Tartus toimunud U16 vanuseklassi Eesti karikavõistluste tsooniturniiril kaks viimast kohta. Finaalturniirile pääsesid Tartu Kalev ja Kohila VK, Võru tüdrukuid edestas ka Premium 7/Tartu.
Võru spordikooli võrkpallinaiskond saavutas U20 vanuseklassi Eesti karikavõistlustel kolmanda koha.
Karika võitis täisedu viie võiduga valitsev Eesti meister Viljandi spordikool, kes ei loovutanud täna Tallinnas lõppenud kolmepäevasel turniiril konkurentidele geimigi. Hõbemedali saatuse otsustanud mängus võitis Saaremaa spordikool Võru neide 3:2.
Võrulannadele tagas pronksi eilne 3:2 võit Pärnu spordikooli üle, turniiril viienda ja kuuenda koha saanud Tallinna VK Täht ja Jõgeva mängiti üle 3:0.
Võru spordikooli parimaks mängijaks nimetati Eliise Hollas. Veel mängisid Raivo Jeenase juhendatavas naiskonnas Kreeta Kallion, Brita Saare, Teele Toomjõe, Kaisa Bahmatšev, Merlin Hurt, Anett Hollas, Elisabeth Org ja Jane Timofejev.
Võru spordikooli võrkpallinaiskond võitis U18 vanuseklassi Eesti karika, Võru sama vanuseklassi poisid said kolmanda ja neljanda koha.
Raivo Jeenase juhendatavad Võru tüdrukud alustasid täna Pärnus lõppenud finaalturniiri nelja 3:0 võiduga ning võisid lubada omale luksust viimases mängus võõrustajate naiskonnale 1:3 kaotada, surnud ringiga võeti Saaremaa ja Pärnu spordikooli ees (nende omavaheline mäng lõppes saarlaste 3:0 võiduga) ikkagi esikoht. esikolmikule järgnesid Tallinna VK Täht, Kohila VK ja Kunda ÜG/VK.
"Pärnu tegi väga hea mängu, meie tüdrukutel oli tunda väsimust," kommenteeris Raivo Jeenas viimast mängu. "Psühholoogiliselt oli ka raske, sest esikoht oli juba käes." Kuressaares peetud poiste finaalturniiril oli Võru spordikooli I meeskond kuni viimase mänguni kinni karikavõidus, kuid kaotas siis Saaremaa spordikoolile 0:3 (-23, -18, -24) ja jäi surnud ringiga kolmandaks. Võrulaste kaotus aitas karikavõitjaks Valga VK Viktooria, kes oli küll Võrule 1:3 kaotanud, kuid võitis omakorda 3:0 Saaremaa SKd. Oma duubelmeeskonnast sai Võru spordikooli esindustiim jagu 3:0, sama tulemusega alistati ka Premium 7/Tartu ja Tallinna Audentese VK.
Ka kohad neljandast kuni kuuendani selgusid surnud ringiga ning siin oli parim Võru spordikooli II meeskond, kes kindlustas sellega endale ühtlasi koha EVFi karikavõistluste finaalturniiril. Lisaks esindusmeeskonnale kaotas Võru spordikooli II 0:3 ka Valgale ja Saaremaale, Tartule jäädi alla 2:3 ning Audentese VK võideti 3:0.
Võru spordikooli II meeskonnas mängisid Henri Provotorov, Joonas Popman, Otto Abel, Timo Kuus, Jürgen Tali, Markus Külaviir, Martin Kammer ja Martin Lukka.
Võru võistkondade parimateks mängijateks tunnistati Bobby Pokker ja Henri Provotorov. Meeskondi treenivad Marko Mett ja Urmas Tali.
Võru spordikooli U18 vanuseklassi karikavõitjaks tulnud tüdrukud ja kolmanda koha saanud poisid . Fotod: EVF | ef461c23-4f36-4b0b-a3c9-7d58084aa9f0 | http://www.vsport.ee/?tag=eesti-noorte-kvpaged=9 | nc19_web_2013 |
Muuda elu!
Konkursi parimaks ideeks osutus Leisi Keskkooli noorte poolt esitatud rahvusvahelise projekti idee, millega käsitletakse lähemalt merereostuse teemat. Noored, kes muretsevad üha suurema Läänemere reostatuse pärast, soovivad selle protsessi peatamiseks ise midagi ette võtta. Nõnda hõlmabki tulevane noortevahetus- või ka rahvusvaheline noortealgatusprojekt tegevusi alates keskkonnakaitse ja reostuseteemalisest eneseteadlikkuse suurendamisest, rahvusvahelisest kogemuste jagamisest, üldsuse teavitamisest kuni rannapiirkonna koristusteni. SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo konsultantide nõuannete abil arendatakse idee projektitaotluseks ning esitatakse juba 1. mai taotlustähtajal .
Kui ka sinul ning su sõpradel on projektiidee, siis pöördu julgelt Euroopa Noored Eesti büroo konsultantide poole kas e-kirja või telefoni teel. Üheskoos püüame ideed arendada ning projektitaotluseks vormistada. | 038f1cd4-44e1-433b-8278-47c50ce2ca34 | http://euroopa.noored.ee/node/5457 | nc19_web_2013 |
Müüa üks enda poolt käsitsi ja korralikult ("kui endale") komplekteeritud kasutamata AMD Ryzen iGPU-põhine gamermasin. Masin on uutest osadest komplekteeritud ja ei läinud kasutusse - ka korpuse "akna" kile eemaldamine jääb uue omaniku mõnuks . Sai komplekteeritud, et olla korralik põhi, mida ajas vastavalt vajadustele laiendada, ehk korralik korpus, korralik (käesoleva koosluse jaoks overkill, ent dGPU peale mõeldes) varuga toide ning masin, mis võimaldab kohe nt. PC-gamingusse siseneda ja siis ajas vastavalt vajadusele edasi arendada (PCI-E on Gen4 ja dGPU lisamisega on masin kohe igati tänapäevaselt võimekas, emaplaat toetab ka 5800X3D). Masin ei läinud endal kasutusse, sest inimene otsustas siiski süleri kasuks. Kasti sisu: Emaplaat: MSI Socket AM4 B550M-A PRO (kuivõrd enam müügis pole, siis alternatiiv https://www.hinnavaatlus.ee/1976528/msi-socket-am4-b550m-pro/) CPU: AMD Ryzen 5 PRO 4650G, 6C/12T 3. 70GHz, tray with cooler (AMD jahutiga) RAM: Patriot DDR4 Viper Steel 16GB 3600 (2x8GB) CL14 (kuivõrd enam müügist ei lea, siis alternatiivid: https://www.hinnavaatlus.ee/search/?query3600+CL14&sortmin_price) SSD: 240GB WD Green SN350 NVMe PSU: SeaSonic FOCUS-GX-750 750W 80Plus Gold Korpus: Fractal Design Focus G Mini Black Window (mATX) Peal aktiveerimata Windows 10 Home, mida on võimalik aktiveerida endal olemasolevate key-dega, seejuures Pro võtmega muutub install kohe ka Pro-ks. Sai meelega Home pandud, sest Home-ist Pro-ks muutub automaatselt, vastupidine nii kerge ei ole. Lisaks Windowsile on paigaldatud ka kõik baasprogrammid ning eemaldatud suurem bloatware ja tehtud algseadistus, et masin oleks tavakasutajale koheselt mugav kasutada. Sooritusest mängudes annab aimu Youtube-i video:
(videos mälud 3200MHz kiirusega, müüdavas arvutis on kiiremad 3600MHz CL14 mälud, mis peaks Ryzeni ja iGPU puhul väga hästi mõjuma; lisaks on videos salvestamise tõttu veidi madalam FPS)
PILDID: https://imgur.com/a/aPOUnE8 Kõik jupid ostetud eraisikuna juuni lõpus 2022, ehk poe- ja tootjagarantii algab sellest hetkest - toiteplokil näiteks garantii seega kuni 06.2032. Mäludel eluaegne garantii, SSD-l kolm aastat, teistel asjadel kuni juuni lõpp 2024. Masin oligi ehitatud kauakestma ja seega ülemäära kompromisse ei teinud, jäädes mõistliku hinnataseme juurde. Üldiselt pole endakomplekteeritud masinatega probleeme olnud, seega ennustaks üpris pikka muretut kasutamist. Karpidest on alles korpuse kast, kus sees arvuti ja emaplaadi karp, kus sees kõik juhendid-varujupid (sh. korpuse, emaplaadi, toiteploki lisad, SSD ja RAM-i karp - poodides komplekteerides lähevad lisad tihti jalutama). Soovi korral saab komponentides ka muudatusi teha, näiteks SSD suurema/paremaga asendada. Võin tegeleda ka eraldiseisva videokaardi sisse leidmisega või aidata lisaseadmeid (monitor-klaver-hiir-matt-klapid) valida. Enne üleandmist teen ka arvutile kõik uuendused ära (sh. BIOS) - välja arvatud kui kasutaja seda ei soovi :]. AH: 525 OK: 600 Kast asub Tallinna piiri ligidal Viimsis. Võib olla võimalik saata linnapiires kuskile või ehk isegi ka Tartusse. Ostja kulul ja vastutusel saadan ka pakipostiga. PS. Pakkuda võib ka vahetust (vajadusel kompensatsoon lisaks emmale-kummale poole) järgnevate vastu:
Spoiler
-väga heas seisus > 65" tippmudel OLED teler (LG CX, C1, C2 või konkurentide vaste tippmudel OLED-ist) -korralikud HiFi-tornkõlarid (6Ohm, > 125W+, eelistatult mustad, ent sobiks ehk ka naturaalpuidu tooni) -AMD 6800XT (või parem) videokaart (ainult AMD ning väga heas seisus ja probleemivabad korralikud mudelid, a'la Sapphire NITRO/PowerColor Red Devil/jmt.) -AMD Ryzen 5800X3D -Väga korralik ja garantiiga AMD Ryzen > 6000-seeria põhine 14" Lenovo süler -SUP-laua komplekt (hea kvaliteedi ning sooritusega täiskomplekt, allrounder laud, kaalupiirang vähemalt 180KG) NB! Vahetuspakkumisi ootan vaid privaatsõnumina! | 1d981312-5379-4496-bfcf-6879d31c89d3 | https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t831853 | nc23_web_2023 |
FOTOD: Kalju ja Flora said kindlad võidud, Levadia oli Transiga hädas
Eesti jalgpalli meistriliigas peeti täna 17. vooru kohtumisi. Tabeli esikolmikust sai kõige suurema võidu FC Flora. Oma värava hoidis puhtana ka Nõmme Kalju. FC Levadia oli lähedal punktide kaotamisele.
Flora purustas A. Le Coq Arenal 5:0 FC Viljandi. Kaks väravat lõid nii Karl Mööl (1. ja 3. minutil) kui ka Andre Frolov (25. ja 54. minutil), ühe tabamuse lisas Zakaria Beglarišvili (82. minutil). | a859542b-60f0-4f37-86a7-dd2720527c6a | https://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=64596998 | nc19_web_2019 |
Alagrupi võitis viie võidu ja ühe kaotusega Fenerbahce, teine oli samade näitajatega Lemesos. Kolmas oli ühe võidu teeninud Kalev ning neljas samuti vaid korra võidurõõmu maitsnud PAOK. | e1fc1778-efa3-4b49-9940-7a268ad75746 | http://www.eok.ee/tallinna-kalevcramo-purustas-saloniki-paok-i-12776 | nc19_web_2017 |
<p heading="1">Tanel Padar: tõsine põhjamaa mees tundeid välja ei näita</p><p heading="0">Oma laule pühendab Tanel Padar oma elukaaslasele, mitte just iga päev, aga kui on uue loo kirjutamine, siis kuuleb Kristel Mardisoo seda esimeste seas, vahendab ajakiri Naised.</p><p heading="0">Tanel Padar loodab siiralt, et inimesed saates avanevad ja näevad, et see on suurepärane võimalus oma kallist elukaaslast, kes on võibolla aastakümneid nii heas kui halvas kõrval olnud, tänada.</p> | 312f97d5-ca80-4c62-8ae9-5a508f9cd08d | http://elu24.postimees.ee/3588305/tanel-padar-tosine-pohjamaa-mees-tundeid-valja-ei-naita | nc23_timestamped |
Pärsama raamatukogu
Allikas: Wikipedia <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.70"> Raamatukogu asutati 1908. aastal. Kuni 1927. aastani tegutses raamatukogu koolimaja ühes klassiruumis. Aastal 1924 alustas tegevust koolmeister Gustav Vaheri algatatud Pärsama rahvaraamatukogu selts. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.68"> Pärsama rahvaraamatukogu selts oli piirkonnas tolle aja suurim. Raamatute ostmiseks saadi raha muu hulgas pidude korraldamisest. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.73"> Aastal 1927 avati Pärsamal uus rahvamaja, kuhu kolis ka raamatukogu. Aastal 1939 kolis raamatukogu vallamaja ooteruumi. Suvel 1958 sai raamatukogu esimest korda päris oma ruumid Pärsama õigeusu kiriku pastoraadis. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.70"> Raamatukogu uued ruumid on endises kolhoosikontoris. Raamatukogu juhataja on Tiina Sild, kes on ametis olnud juba 23 aastat. <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.84"> Raamatukogu töötajate hulgas on olnud Joosep Miilits, Harri Külaots, Helju Nurk, Herbert Seema, Eha Nõukas, Helle Poopuu, Anne Rand, Aino Stankevitš, Mai Magus. | bbbe6f13-cfbe-4b76-ad35-3ef1a3398798 | http://traduction.sensagent.com/Pärsama%20raamatukogu/et-et/ | nc21_web_2021 |
Uuringust ilmneb, et igal kuuendal sünkoobi tõttu hospitaliseeritud haigel esines kopsuarteri trombemboolia. | 18715e56-7cfc-40c7-a90b-17d1d40a34aa | https://www.med24.ee/kardioloogia/kopsuarteri-trombemboolia-s%C3%BCnkoobi-p%C3%B5hjusena?langen-gb | nc23_web_2023 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.63"> Tema soeng ja rõivad on teisejärgulised. Aga see, et ta koolides sotside kihutustööd tegemas käib, see on alatu. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.70"> Kahjuks selline poisipea talle sugugi ei sobi, kes seda talle küll soovitas, tegi karuteene. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.81"> Kersti soengud ei näita just head maitset. Konsulteerigu ajusaagimiga <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> salke juurde, kohe vikerkaarevärvilisi, on millega omadele toetust avaldada. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.75"> Ilvese ajal oli vajalik, sest siis raha kokkuhoid oli üüratu <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.75"> Mina mõtlesin, et tal on ainult 2 kleiti ja 2 jakki ja siis värvib neid. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.80"> Sinul kummas peas, vist mõlemas. Mädanik kallal, nii halvasti haised? <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> Praegune soeng on jube,sorakil,harali,ainult pikk peenike nina on esil,huvitav kes talle selle poisipea välja mõtles. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.74"> Jah, nina mood on muutlik, si tea, miks ta moega kaasa ei lähe <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.78"> ...keegi,kuskilt sahvris välja ja pandi presidendiks,kelle eeskujuks anu saagim. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.71"> Kas ma saan õigesti aru, sina nüüd oled Evelini kleitide kummardaja kuigi veel eile oli esimene maksumaksja-lõugaja <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.71"> kas pilt väljendab ka teatud iseloomuomadusi või on lihtsalt illustreeriv ? <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.66"> anu anna oma abi sa oled järgmine president on midagi eesti rahval vaaadata sa oled ilus ja teed nalja ka <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> Kui Ojuland saanuks presidendiks, siis selliseid jamasid ei oleks! <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.90"> ahahahahahahaah... Blondiin,kes pörus pöhjalikult,meie President on ok! | 4ca0e744-9bf7-4137-8886-b078474efde8 | https://elu.ohtuleht.ee/832436/kommentaarid | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.55"> Räägime, milliseid väljakutseid saab aastavahetusel kiirabi ja kuidas pürotehnikaga turvaliselt ümber käia. Stuudios on Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ja Kaur Kajak Tehnilise Järelevalve Ametist. Saate esimeses pooles sellest, kuidas möödusid jõulud päästeteenistusele. (Marek Simulman, Rain Porss) | 279bff82-0566-4410-b28e-c1f470c4003a | https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/paasteminutid-2009-12-28/ | nc21_web_2021 |
Selgusid Eesti meistrid segapaaride kurlingus
Eesti meistriteks segapaaride kurlingus tulid tiitlikaitsjad Marie Turmann ja Harri Lill.
Eesti segapaaride kurlingu meistrivõistluste pingeliseks kujunenud finaalmängus saavutasid võidu Marie Turmann ja Harri Lill tulemusega 9:8. Eesti kurlingu esipaar ei kaotanud kogu turniiri jooksul ühtegi kohtumist, kuid finaalkohtumise võitja selgus alles lisavoorus, kui Marie Turmanni täpne viimane vise tõi võistkonnale võidupunkti.
Teise koha sai võistkond Triin Madisson ja Karl Kukner ning kolmanda koha saavutasid Liisa Turmann ja Andres Jakobson.
Eesti meistrid Marie Turmann ja Harri Lill said võiduga kaasa õiguse esindada Eestit eelseisvatel segapaaride kurlingu maailmameistrivõistlustel, mis toimuvad 20.-27. aprillil Norras, Stavangeris.
"Harri ja Marie on tiitlivõistlustel korduvalt tõestanud oma konkurentsivõimet võrdluses maailma tugevaimate kurlingupaaridega ning nad on kindlasti võimelised võistlema ka olümpiapääsu eest," ütles Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige Fred Randver.
Kurlingupaar Turmann/Lill treenis Eesti meistrivõistlusteks maineka kurlingutreeneri Kristian Lindstroemi käe all, kellel on ette näidata Rootsi meeste koondise koosseisus MMi kuld aastast 2015 ja hõbe aastast 2014. Rootsi esindusmeeskonna koosseisus tuli ta 2014. ja 2015. aastal ka Euroopa meistriks.
Eesti meistrivõistlused kurlingus toimusid Tondiraba jäähallis ning põhiturniiril võistles viis segapaari. Kurling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Kurlingut on võimalik harrastada nii perekeskselt, kui ka kolleegidega. Eestis saab kurlingut mängida regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis ning kurlingu hooaeg kestab Eestis mai lõpuni. | 39a28169-5200-45d2-9f91-acb38489592e | https://sport.delfi.ee/news/varia/muu/selgusid-eesti-meistrid-segapaaride-kurlingus?id=85429973 | nc19_web_2019 |
<p heading="0">Laupäevane võistluspäev algas kurioosse olukorraga, kui esimesena rajal olnud Thierry Neuville püüdis kinni tee kõrval seisma jäänud nullauto. Saanud neilt korraldused, sõitis belglane katse rahulikus tempos lõpuni ja rajal olnud nelja masina jaoks jäeti katse pooleli, kuigi Takamoto Katsuta punaseid lippe ei näinud ja tekitas nõnda ohtliku olukorra. WRC pole veel teatanud, mis põhjusel nullauto teele ette jäi.</p><p heading="0">Neuville'ile anti hiljem nominaalajaga katsevõit, päeva teisel katsel võidutses reedel kolm katsevõitu teeninud Katsuta, kes on endale võtnud eesmärgiks Esapekka Lappi ja Ott Tänaku püüdmise.</p><p heading="0">Reedene võistluspäev:</p> | d52c2e8b-d7a6-40c7-8751-f88d305b1b7d | https://sport.err.ee/1609168381/otseblogi-evans-lopetas-kurioosselt-alanud-hommiku-kahe-katsevoiduga | nc23_timestamped |
Statistika: Eluasemelaenude intressimäär jätkab ülimadalal tasemel
Eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2015 II kvartali lõpu seisuga 2,27%. Tegemist on jätkuvalt intressimäära väga madala tasemega.
Nüüdseks on eluasemelaenude intressimäär sedavõrd madalal tasemel ehk vahemikus 2,2-2,7% olnud juba 3 aastat.
Intressimäära hoiab all peamiselt madal euribor. Juunikuine kuu keskmine 6 kuu euribor, mida enamasti kasutatakse eluasemelaenu baasintressimäärana, oli 0,049%.
Intressimäär on küll madal, kuid laenuvõtjad peavad arvestama, et lisaks on madalal tasemel inflatsioon. Madal inflatsioon ehk isegi deflatsioon tähendavad, et reaalne intressimäär ei ole sugugi nii madal. Sisuliselt ongi nominaalne intressimäär ja reaalne intressimäär peaaegu võrdsed.
Võrdlusena olgu toodud, et näiteks 2012. aastal ületas inflatsioon eluasemelaenu keskmist intressimäära ligikaudu protsendi võrra, mis tähendab, et toona oli reaalne intressimäär negatiivne.
Ehitusuudised.ee toetajad: | d2f60bd0-ac78-438b-a826-e21dd9b73df1 | http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2015/08/25/statistika-eluasemelaenude-intressimaar-jatkab-ulimadalal-tasemel | nc19_web_2017 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.71"> Kuna selle kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 108. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.86"> (4) T-107/08 Transnational Company "Kazchrome" AO ja ENRC Marketing AG vs. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon [2011] (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.64"> "Mina, allakirjutanu, kinnitan, et [kogus] teatavaid alumiiniumfooliumi rulle, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, tootis (äriühingu nimi ja registrijärgne asukoht) (TARICi lisakood) Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne. | 9c8828e3-9cd7-4811-bf35-2e9bcde96706 | https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L:2013:069:FULLfrom=BG | nc21_web_2021 |
"Operatsioon õnnestus perfektselt, palju paremini kui oli oodata," ütles neurokirurg Sandeep Vaishya pärast 15-kuuse Roona Begumi opereerimist Delhi haiglas AFP-le. "Kindlasti on see edu, aga liiga vara on öelda, milline tema tulevane elukvaliteet olema hakkab." Roona, kes sündis vesipeaga, leiti Tripura külast eelmisel kuul. Tema vanemad olid liiga vaesed, et ravi eest ise maksta.
AFP fotograafi avaldatud fotode peale pakkus eraorganisatsiooni Fortis Healthcare hallatav haigla Delhi äärelinnas Roonale tasuta ravi.
Kui Roona sündis, soovitasid kohalikud arstid viia ta suurde linna erahaiglasse, kuid 18-aastase isa, 150 ruupiat (2 eurot) päevas teeniva kirjaoskamatu töölise Abdul Rahmani jaoks oli hind liiga kõrge. Roona haiguse tõttu oli tema pea ümbermõõt kasvanud 94 sentimeetrini, mistõttu oli tema aju tohutu surve all ning ta ei suutnud sirgelt istuda ega roomata.
Vaishya hinnangul moodustas Roona peas olnud vedelik pool tema kehakaalust, mistõttu oleks kehal olnud raske kogu selle vedelikuga toime tulla, kui ta pähe oleks kohe asetatud šunt (toru peast vedeliku ära juhtimiseks kõhuõõnde).
Lisaks sellele oli Roonal nahainfektsioon, mis oleks põhjustanud veelgi rohkem komplikatsioone.
Vaishya otsustas kõigepealt juhtida vedeliku Roona peast plastikkotti ja jätkas protsessi, kuni pea ümbermõõt oli kahanenud umbes 60 sentimeetrini. Siis oli võimalik šuntimisoperatsioon läbi viia.
Vaishya sõnul vajab Roona veel väga palju füsioteraapiat, et saaks elada täisväärtuslikku elu. "Tema kaelalihased on väga alaarenenud, nii et ta vajab rohkem toitaineid ja palju füsioteraapiat, et tugevamaks saada. Tema keha peab tugevamaks saama, et ta võiks õppida istuma ja ringi liikuma ja normaalset elu elama," ütles Vaishya. | 39f3f256-ccab-4300-ad7a-6ee116ec9803 | https://forte.delfi.ee/news/varia/fotod-india-arstid-paastsid-ligi-meetriseks-kasvanud-peaumbermooduga-lapse?id=66129678 | nc19_web_2019 |