Search is not available for this dataset
text
stringlengths 4
1.8M
| doc_id
stringlengths 36
36
| url
stringlengths 0
1.06k
| source
stringclasses 17
values |
|---|---|---|---|
Eesti Rahvaluule Arhiivis leidub tuhandeid teateid jõuludest eesti rahvakalendri kõige suurematest pühadest. Kuid nõukogude perioodi rahvaluulekogujad ei pannud kirja üksikasju selle kohta, kuidas sellane ideoloogia, usuvastane režiim, hirm repressioonide ees ja üldse sotsialismi ajastu olud jõulukombestikku tervelt poolesaja aasta vältel mõjustasid. Nende olude mõju oli erinev, kui võrrelda küla-, alevi ja linnarahvast omavahel, kodusid, koole (ka kõrgkoole) ja asutusi omavahel. Oluline on olnud isiku suhe kirikuga ning muidugi kuuluvus komsomoli või komparteisse.
Enne kui kõik see unustusse jääb, oleks aeg meenutused kirja panna, täpsustades, missugusest inimeste grupist või millistest aastatest on jutt. Palun vastuseid mõne siintoodud teemakohta ja lisan mõned suunavad küsimused. Palun kirja panna ka "lugusid" ja juhtumisi pakutud teemadel.
Mis ajast pärinevad esimesed ametkondlikud takistused jõulupühade pidamiseks (kodus, koolis, asutuses) ja milles need seisnesid, mis liinis neid edasi anti (ringkirjana, instrueerimiskoosolekutel, jne), kelle hooleks oli selgitustöö? Kuidas toimisid need juhtivtöötajad, kes südames olid jõulumeelsed?
Mis ajast, mille sunnil hakati jõulu-sõna asemel ütlema "näärid"?
Kas keegi kontrollis kooli nääripeo kava meelsust? Kes? Mida esitati kooli nääripeol?
Kas on teateid varjatud jõulutähistusest talve vastuvõtu sildi all? Kuidas see toimus?
Kirik ja kalmistu. Kas oli märgata püüdu kirikuskäimist takistada (eriti õpilaste ja tudengite seas)? Kuidas instrueeriti? Milline oli komsomoli ja parteilaste osa?
Mis perioodil oli kirikuskäimine kõige aktiivsem? Miks? Missuguses kirikus tavaliselt rohkem käidi? Kus veel jõulu ajal tavatseti käia?
Millal umbes kirikussesõit hobusega vähemusse jäi autosõidu survel?
Kas võib täheldada muutusi kirikulaulude (kiriklike jõululaulude) koduse laulmise traditsioonis? Millega need muutused on põhjendatavad?
Jõulukuusk. Mis aegadel oli kuuse hankimisega raskusi? Millega kuuske asendati (oksad, plastmasskuusk)? Mis päevast pandi müüki kolhoosi- või riigimetsa näärikuused?
Millised on muutused kuuse ehtimises? Mida pidi sümboliseerima täht kuuseladvas? Millal tulid moodi seaded, krässid? Kus õpiti valmistamist?
Mis ajast teate esimesi väljakukuuski linnas, asulas, koduõues?
Kas jõulupuu-kujundit on mainitud iroonilises tähenduses? (vrd "jeestlasest" isetegevusjuhti parodeeriv "Kused siia nurka... ") Mida tähendab "Stalini jõulupuu"?
Kas, mis ajast, kuidas, kelle organiseerimisel sai alguse näärikuuskede ärasaatmise komme? Kust saadi eeskuju? Kes on osalised? Kas komme on läbi teinud muutusi?
Küünlad. Kuidas sõja ajal ja pärast sõda valmistati küünlaid? Kellelt, mis vormis tuli keeld kauplustes enne pühi küünlaid müüa? Mis aastast piirangud lõppesid? Kas, ja mis aastatel kujunes jõulu- või vana-aasta õhtul küünla süütamisest vabadusvõitlejate jts kalmudele meelsuse näitamise aktsioon? Kes olid eesotsas, mida tegi vastaspool?
Mis ajast tuli ennejõulune advendiküünalde süütamise komme? Kust saadi eeskuju?
Kingitooja, tema välimus, rollimäng. Mis ajast jõuluvanast sai näärivana? Millal, kus (koolis vm) osales teisi tegelasi: Näärisokk, Lumivalguke, Uusaasta, Päkapikk jts? Mida need tegid?
Pühadekaardid. Kuidas lahenes vajadus saata pühadekaarte nõukogude võimu algaastail? Kuidas korraldati salajast müüki? Millal uusaastakaardid vabamüügile tulid?
Kuivõrd üldine oli jõulu- ja uusaastasoovide saatmine ühe ja sama kaardiga? Millal sai alguse soovisalmi kirjutamise mood?
Toidud. Missugused on muutused jõulu- ja uusaasta vastuvõtu toitudes ja jookides, ka lauakatmises alates sõja-ajast nõukogude perioodi lõpuni? Mis on olnud põhjuseks? Omaküpsetatud leib, peenleib, sai, präänikud, piparkoogid, seasült, ahjupraad, verivorst, valgevorst, hane-, kalkuni- v jänesepraad, kala, kohupiimatoit rosinatega, kõrvitsasalat, pohlamoos, õunad, võõramaa puuvili, pähklid, maiustused, õlu, kali, mõdu, viin, vein, šampanja, morss. Mida peeti peres oluliseks tingimata lauale panna?
Kirjutada on soovitav A-4 paberi mõlemale küljele või joonelisse koolivihikusse (siseserva köitmise jagu tühjaks jättes, musta pastakaga), või saata elektronpostiga. | 96b0c5a1-1d5a-4c76-bd27-5132b32f09f7 | http://folklore.ee/era/kysitlus/njoul.htm | nc19_web_2019 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> "Mõtlemine on üks raskemaid töid. Sellepärast tegeleb sellega nii vähe inimesi." | 6a59299b-abfc-42ec-9b29-f10b2048b1d3 | https://www.pistik.net/tsitaadid/autor/100/henry-ford | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.57"> Viimases kolmest sarnaseid bioloogilisi ravimeid käsitlevast artiklist (1, 2) on eesmärgiks kirjeldada Euroopa Liidus müügiloa saanud granulotsüüdi kolooniat stimuleeriva faktori (G-CSF, f ilgrasti im) ja kasvuhormooni (somatropiin) preparaatidega (vt tabel 1) tehtud kliinilisi ravimiuuringuid. Nagu teistegi sarnaste bioloogiliste ravimite puhul tuli tootjail tõestada, et bioloogilisest tootmisprotsessist tingitud erinevustel puudub kliiniline tähtsus, s.t et sarnaste bioloogiliste ravimite efektiivsust ja ohutust võib pidada võrdseks originaal- ehk viidatava ravimi omaga. Eesti Arst 2012; 91(11):611–615 | f561892e-a63c-4a1d-8ee7-e954cc6febd4 | http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/11170 | nc21_web_2021 |
Ilmselt Lang. Kultuuriteemadel ei suutnud üldse sisulisse diskussiooni minna, vaid rääkis iga kord, kui sõna sai, ainult majandusest. Mitmel korral tegi asjassepuutumatuid rünnakuid teiste erakondade aadressil. | d739d88c-d635-4616-bcc9-620682183101 | http://poliitika.postimees.ee/389887/vaitlejad-kreitzberg-lukas-ja-reps-olid-teistest-peajagu-ule | nc19_web_2017 |
alati saad ju teha abielueelse lepingu
... 25.03.2008 14:35 (11 aastat tagasi)
aga kui ei tee, kas siis on ühisvara | 1b89022b-c324-48ee-9a5c-460b3baf47b5 | http://juura.ee/board/topic/view/id/8030 | nc19_web_2019 |
Galerii: LAEV pidas sarikapidu
Eile peeti Rocca al Maresse kerkiva uuendusliku elu- ja ärihoone LAEV sarikapidu. Hoone konstruktiivne osa on valmis ja saavutanud oma kõrguse ning alustatud on väga kõrge helikindluse ja soojapidavusega klaasfassaadi paigalduse ning sisetöödega.
Hoone arendaja, AL Mare Estate OÜ juhatuse liikme Kalev Raidjõe sõnul annab praegune ehitusfaas esialgse ettekujutuse, missugune hoone LAEV'ast kujuneb ning potentsiaalsete ostjate huvi on olnud oodatust suurem. "Üheks huvi tekitajaks on kahtlemata hoone asukoht mere ääres, kuid samas kõige olulise keskel, samuti sise- ja välisarhitektuurne erilisus ning üha suuremat rolli mängib ka hoone energiasääst ja nutikad lahendused," kirjeldab Raidjõe hoone olulisemaid tugevusi. Ta toob targa maja lahenduse näitena, et magama minnes kustutatakse ühe nupuvajutusega kõik tuled, ventilatsioonisüsteem lülitatakse vaiksele režiimile, valvesignalisatsioon öörežiimile, kardinad suletakse, küte ja jahutus lülitatakse öörežiimile.
Raidjõe kinnitusel on suurim huvi olnud siiani kuni 3-toaliste korterite vastu ning ligi 50% korteritest ja äripindadest on müüdud või broneeritud. "Praegu on just õige hetk oma broneering teha, sest hetkel on võimalik veel kortereid või äripindu oma nägemuse järgi kujundada, kuid mida kaugemale ehitusprotsess liigub, seda keerulisemaks või kulukamaks erisoovide täitmine läheb," ütles Raidjõe.
Hoone ehitaja, Embach Ehituse juhatuse liikme Andres Salusaare sõnul ollakse ehitustöödega graafikus. Betoonkarkass on valmis ning ees ootab selle hoone üks kõige nõudlikum ehituslik etapp, milleks on tavapärasest paksema, kõrge helikindluse- ja UV- filtriga energiasäästliku klaasfassaadi paigaldus koos fassaadi ilmestavate lamellidega, mis annavad tulevikus elanikele säästu nii kütte- kui ka jahutuskuludelt.
"Klaasfassaad, mille hoonele paigaldame, on kindlasti üks unikaalsemaid Eestis, pea kaks korda paksem tavapärasest ja välja valitud just selle objekti asukohta arvestades mere ning hea teedevõrgu läheduses," lausus Salusaar. "Unikaalse fassaadi ülesandeks on tagada kõrge helikindlus ja energiasäästlikkus. Seda nii soojapidavuse kui ka suvise jaheda sisekliima tagamise eesmärgil, filtreerides liigse päikeseenergia suvel ning säästes sooja talveperioodil. " LAEV energiaklass saab olema kõrgeim, mis Eestis on klaasfassaadiga hoonetel võimalik saavutada.
Elu- ja ärihoone LAEV asub Vabaõhumuuseumi tee 1, selles saab olema 29 korterit ning 17 äripinda. Hoone kõrgematel korrustel asuvate korterite suurus on umbes 52 – 167 ruutmeetrit, esimesel neljal korrusel paiknevate äripindade maht kokku on ligi 3400 ruutmeetrit. Hoone arhitektuurse lahenduse autoriks on Raivo Kotov ja arhitektuuribüroo KOKO. Maja valmib 2017. aasta jaanuaris ning ehitajaks on Embach Ehitus OÜ.
Toetajad | 20874a8a-47be-4c52-abec-5660851fd1b1 | http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/08/05/galerii-laev-pidas-sarikapidu | nc19_web_2017 |
Vajalik dna - lõik ühendatakse vektoriga ja moodustunud rekombinant- DNA viiakse bakteri rakku, kus vektor asub paljunema tootes lühikese ajaga miljoneid koopiaid meid huvitava st DNA-frgmendist. Vektorina talitlev mikroob paljuneb organismis ja tema genoomis on ekspresseritud ka geenid, mis produtseerivad mõne patogeeni antigeene.
Vajalik dna - lôik ühendatakse vektoriga ja moodustunud rekombinant-DNA viiakse bakteri rakku, kus vektor asub paljunema tootes lühikese ajaga miljoneid koopiaid meid huvitavast DNA-fragmendist. | 52f59cb2-a231-44f4-b904-5cea6ed78787 | https://annaabi.ee/vajalik%20dna@ | nc23_web_2023 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.46"> Jan Siimson on Keskkonnaametis just see inimene, kes läheb appi, kui loomad on hätta jäänud või inimesed loomadega. Ta tõdeb, et madudega seotud kõnesid ei tule just tihti ette, kuid vahel ikka ja mõnikord inimene lausa paaniliselt kardab. Põhjust selleks pole, eriti nastiku puhul. Tegelikult võiks hoopis rõõmustada, kui nastik ligidal, sest need söövad hiiri, keda me ei taha ju oma elamises sugugi näha ning keda mõni inimene madudest veelgi enam kardab. <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.69"> Kui roomaja ise ei põgene, siis võib tõsta ta puupulgaga ämbrisse või riidekotti ja viia eemale metsa või põlluservale. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.47"> Vahel on aga inimese hirm roomaja ees nii suur, et tehakse kõne päästeametile. PPA päästetöö osakonna valmisoleku talituse ekspert Karmo Kuru ütles: "Kui kohtute maoga, siis tuleb teada, et roomaja kardab teid rohkem kui teie teda ja seetõttu nad üldjuhul põgenevad. Koduhoovides kohtame nastikuid, kes on ennast kivide vahele elama seadnud. Rästik tavaliselt koduhoovi ennast sisse ei sea."
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.56"> Meenutades roomajatega seotud väljakutseid, siis mullu juunis said päästjad väljakutse Harjumaale, kus ühte veekeskusesse oli pääsenud rästik, kes tekitas suurt hirmu nii veemõnude nautijates kui ka spaa personalis. Rästik oli pääsenud hoonesse kogemata kombel ja ka ise hädas. Päästjad püüdsid eksinud rästiku kinni ja viisid ta tagasi loodusesse. Üks rästik tuli kord aga suisa Lihula komandosse päästjaid külastama.
Ära kätte võta <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.57"> Talvi rääkis, et kui otse inimeste elamistesse nastikud-rästikud üldjuhul ei tüki, siis võivad nad end sisse seada mõne vana lauda või mahajäetud maja müüri alla. Mahajäetud või harva kasutatavasse hoonesse lähevad nad ikka oma saagile järele ehk hiiri püüdma. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.52"> "Kui on harva kasutatav maja, kus nastik end põranda all sisse seadnud, siis võib ta eksikombel valesse prakku sattununa ka tuppa jõuda. Siis tuleb ta lihtsalt välja aidata," seletas Talvi. "Inimeste vastu nad huvi ei tunne. Ikka nende vastu, kes meilegi ebameeldivad kahjurid on."
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.51"> Et inimesed madusid kardavad, on meie kultuurile omane, aga see ei tohi Talvi sõnutsi vaenamiseks üle minna. Kindlasti ei tohi looduskaitsealuseid roomajaid tappa. Kui roomaja ise ei taandu, siis võib ta puust pikema kepiga tõsta ämbrisse või riidekotti ja viia eemale metsa või niiduservale. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.60"> Kätte ei tasu nastikut võtta, sest tal on kaitsereaktsioonina komme eraldada kollakat kaitsenõret, mis siis veel tükk aega käte küljes haiseb. Samuti võib kogemata nastiku pähe rästiku kätte võtta, sest osa rästikuidki on peaaegu mustasid. <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.69"> Kinnipüütud nastik võib ennast kaitstes ka hammustada, aga see hammustus pole mürgine. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.46"> Kui nastik või rästik ei taha teie kodu juurest minema kolida ja te ei suuda kuidagi selle naabrusega leppida, siis tasub nõu saamiseks pöörduda mõne madude kasvatamisega tegeleva inimese poole. Keskkonnaamet läheb appi, kui uss ise hätta on sattunud, näiteks kuskile auku kukkunud ja ise välja ei saa. | ae4de209-c6f9-4f14-bb43-7edbd4ccfbd8 | https://leht.postimees.ee/7251824/kui-uss-tuleb-ouele | nc21_web_2021 |
Kas oleks kellelgi proovida anda VEMSi. 6/8-silindrilisele mootorile. Mul teeb VEMS mingeid trikke, juhtmestik kontrollitud, pihustid vahetatud. Probleem on 3. silindri pihustiga. Töötab üle ca 2500 pöörde, vahelejätmist pole. Alla 2500 pöörde jätab pihusti vahele ja LCD viskab suva numbreid/tähti. Vahetevahel otsustab ennast ka välja lülitada. Kõik see toimub siis alla 2500 pöörde. Võtan täna VEMSi lahti, äkki on silmnähtavaid defekte näha. Juhe juba koos, prooviks teist aparaati otsa.
Ma juba soovitasin sulle teha datalogg, siis on suure tõenäosusega näha, mis asi jandib. EDIT: Teema lahenenud, VEMS toimis probleemideta teise auto peal. | e2f18240-bc1c-482e-9d38-9ef4351c3b27 | http://foorum.turboclub.ee/viewtopic.php?p=37225&sid=aeecd9bbd233fc80afd7919e424f3cd1 | nc19_web_2019 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.64"> Yaweco hambaharja pehmete harjastega vahetatavad otsikud on valdavalt valmistatud taastuvatest materjalidest. Ei sisalda bisfenooli ega naftapolümeere. | 50d4ee54-4ef1-416a-802d-ef00ff0a1d1c | https://pood.biomarket.ee/yaweco-hambaharja-otsikud-4-tk-soft_1852/ | nc21_web_2021 |
Tark naine külastab naistearsti kord aastas
Arstikeskuse Qvalitas naistearstil dr Katrin Seidelbergil on kõigile naistele väga oluline sõnum: "Kui sa korrapäraselt kontrollis ei käi, võtad teadlikult riski oma tervise eest." Kuigi naised on üha enam teadlikud regulaarse günekoloogilise läbivaatuse ja emakakaelavähi varajaseks avastamiseks mõeldud testimise vajalikkusest, leidub ikka veel palju neid õrnema soo esindajaid, kes korrapäraselt naistearsti ei külasta. Sagedamini minnakse küll arsti juurde fertiilses eas seoses raseduste ja sünnitustega, kuid hiljem, pärast sünnitusi ning pre- ja postmenopausis, jääb külastusi harvemaks. Paljud ei pöördu enam üldse. Selleks, et võimalikult varakult avastada vähieelseid muutusi emakakaelas ja vähendada nii haigestumist emakakaelavähki, tuleks analüüs teha iga kolme aasta järel. Seega – naistearsti juures peaks käima kord aastas.
Põhjuseid, miks naised arsti juurde ei jõua, võib olla mitu: alusetu valehäbi, hirm, vaevuste puudumine ja sellest tulenev eksiarvamus, et kontrollis käia polegi vaja. Või ülikiire elutempo, mille tõttu lihtsalt ei leita aega arsti juurde minna. | 2df298b8-2c17-480a-b3b4-0e0d851a4757 | https://tervis.ohtuleht.ee/978278/tark-naine-kulastab-naistearsti-kord-aastas | nc19_web_2019 |
Paju mõis
Paju mõis <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.82"> See artikkel on Luke kihelkonna mõisast; Kihelkonna kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Paju mõis (Kihelkonna) ja Kullamaa kihelkonna mõisa kohta Paju mõis (Kullamaa). <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.74"> Paju mõis, ka Liellugaži mõis (saksa keeles Luhde-Großhof, läti keeles Liellugažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Valga vallas Paju külas. [1] Ajalooliselt asus mõis Liivimaa läti distriktis. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.75"> Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 11 ja 7/8 adramaad, sellele allus 185 mees- ja 204 naishinge. [2] <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.83"> Eesti Vabadussõja ajal 31. jaanuaril 1919 toimus mõisa juures Paju lahing. | 41e32e57-0511-4366-af08-281c4801d17f | https://wp-et.wikideck.com/Paju_m%C3%B5is | nc21_web_2021 |
<p heading="1">KASUTA AEGA EFEKTIIVSELT! Kuidas jõuda rohkem?</p><p heading="0">Allpool on välja toodud ajakasutuse erinevad küljed - vaata, mis sul kõige nõrgemaks jäi, ja püüa end selles vallas parandada.</p><p heading="0">Edukas ajamajandus nõuab eesmärkide seadmist. Kui sa tead, mida on vaja saavutada ja mis täpselt tuleb ära teha, on töö märksa lihtsam. Jättes eesmärgid seadmata, leiad end sageli tegelemas mitme asjaga korraga, millest mõnel pole ehk vähimatki tähtsust. Sageli jäetakse eesmärkide määratlemine tegemata juba sellepärast, et see nõuab aega ja analüüsimist. Kuid pea silmas, et see lisapingutus säästab sulle hiljem suure hulga aega.</p> | 251eb637-3ee1-4c39-a706-1429a4864023 | https://naine.ohtuleht.ee/1038853/kasuta-aega-efektiivselt-kuidas-jouda-rohkem | nc23_timestamped |
<p heading="1">Enesekindluse röövel lõualott - kuidas sellest vabaneda kirurgi abita</p><p heading="0">Topeltlõug teeb meelehärmi paljudele. See iluviga ei ole ainult ülekaaluliste probleem, vaid kimbutab ka tervislikus kaalus inimesi. Lõualoti tekkes ei mängi põhirolli üldse mitte rasvkude, vaid kaelalihaste nõrkus ja naha lõtvumine.</p> | 772eff78-bcfa-46ba-a52b-22fa1e08355b | https://pmo.ee/7244272 | nc23_timestamped |
Kuna on südamekuu, siis on saates külas PERH-i kardioloog dr Urmet Arus ja kardiokirurg-vanemarst dr Günter Taal, et rääkida teemal, mida tähendavad südamerütmihäired. | 0822d5fe-3e0e-48e6-943d-d9f43b00fc9a | https://4kliinik.ee/lugemist/motle-tervelt-kuku-raadios-4/ | nc21_web_2021 |
Nagu ütleb koolidirektor ise, et kui vallas sünnib alla 20 lapse aastas, pole eriti suure perspektiive. Samas ei saa ju öelda, et Orissaare oleks kehv kool. Kooli merendusharu on tuntud siin- ja sealpool väina. Õpilaste tulemused näitavad, et koolil on sisu ja nägu.
Peale langenud sündimuse jäävad taolised koolid vist jalgu ka ühiskonna arengule ning ümberkaudsed gümnaasiumiealised seavad sammud linna poole. Suurlinna tuled on noori alati peibutanud, kuid siiski tundub, et varasematel aegadel oli kodus olemise soov tugevam.
Õnneks ei ole kool veel püssi põõsasse visanud ja teab, kuidas vastu pidada.
Koolid ei saa kõik linna kolida, neid on vaja ka sellises maakohas nagu Orissaare. Või mis maakohas, maakonna suuruselt teises keskuses peaks ikka kool olema. | 3ec22c6e-40bd-4767-bb9e-9a2805ef7ea9 | https://arhiiv.saartehaal.ee/2009/01/06/paratamatuse-vastu-peab-saama/ | nc21_web_2021 |
Bridž
Allikas: Wikipedia <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.61"> Bridž on nelja mängijaga kaardimäng, mille eesmärgiks on tihide võtmine. Mängitakse paarides, partnerid istuvad mängulaua taga vastastikku. Traditsiooniliselt tähistatakse mängijad ilmakaarte järgi - N, E (mõnikord ka O), S ja W; paarid on seega NS ja EW. Mäng jaguneb kaheks etapiks - pakkumine ja väljamäng.
Sisukord
Ajalugu <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.61"> Bridž põhineb 16. sajandist Euroopas tuntud ja laialdaselt mängitud kaardimängul "vist" (whist). Vistist on läbi ajaloo teada hulgaliselt erinevad variatsioone, tänapäevasele bridžile omased reeglid tekkisid ilmselt 19. sajandi lõpul Lähis-Idas. Vanimad teadaolevad bridžireeglid pärinevad 1886. aastast ning räägivad mängust nimega biritch või "vene vist". <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.59"> Bridži peamised erinevused vistist on mängu jagunemine pakkumis- ja väljamängufaasideks (vistis pakkumisfaas puudub), võimalused konkreetse mängu kahe- ja neljakordistamiseks (nn. kontra ja rekontra) ning reegel, mille kohaselt väljamängus paneb üks mängija oma kaardid lahtiselt lauale.
Reeglid <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.65"> Bridži mängitakse 52-kaardilise "prantsuse" kaardipakiga. Üks mängijaist (diiler) jaotab segamise järel kaardid ükshaaval päripäeva mängijaile, alustades endast vahetult vasakul asuvast mängijast. Diileri positsioon liigub iga jaotuse järel ühe mängija võrra vasakule. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.78"> Diiler alustab pakkumist, pakkumiskord liigub samuti päripäeva mängijalt mängijale. Oma pakkumiskorra ajal on igal mängijal kas <p class="good" cfclass="short" langdiff="0.88"> teha uus pakkumine <p class="good" cfclass="short" langdiff="0.91"> passida <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.69"> kontreerida, juhul kui viimane pakkumine oli tehtud vastaste poolt, või <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.51"> Pakkumine tähistab võetavate lisatihide arvu (ühest seitsmeni, tähistavad tihisid lisaks kuuele tihile) ning pakkuja poolt soovitavat trumbimasti või soovi mängida ilma trumbimastita. Iga pakkumine peab ületama eelmisi pakkumisi kas võetavate tihide arvu poolest, või juhul kui see on sama, siis trumbimasti tugevuse poolest. Mastide tugevusjärjestus madalamast kõrgemani on järgmine: risti, ruutu (nn. odavmastid), ärtu, pada (nn. kallismastid) ja trumbita. Pakkumine lõpeb kolme järjestikuse passiga, mille järel saab viimane pakkumine "lepinguks". Lepingu väljamängijaks saab pakkujate paarist mängija, kes esimesena pakkus lepingumasti, tema partner asetab vastaspaari avakäigu järel oma kaardid lahtiselt lauale.
Punktiarvestus <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.76"> Kui lepingutäitja täidab oma pakutud leppe, siis punkte jagatakse järgnevalt: <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.72"> leppe punktid sõltuvalt mastist ja kõrgusest kuhu välja jõuti <p class="good" cfclass="short" langdiff="0.85"> ületihid, lepingu ületamise punktid <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.70"> Kui lepingutäitja ei suuda oma lepingut täita, siis punkte saavad kaitsemängijad, see sõltub mitu tihi nad suutsid võtta võrreldes lepingu poolt määratud arvuga. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.42"> Bridži peamine pakkumise eesmärk on jõuda mänguni (geimini). Kui üks osapool on jõudnud geimini, siis on nad jõudnud tsooni. Tsoonis oleva osapoole punktiarvestus erineb mittetsoonis olevaga. Näiteks kui tsoonis olev tiim ei täida enam oma lepet, siis kahekordistub punktide kaotus võrreldes, kui nad ei oleks tsoonis. Geimi jõudmiseks on kõige levinuimalt vaja saavutada 100 punkti või üle selle, kusjuures see sõltub mastist. Näiteks 3NT (3 trumbita) annab täpselt 100 punkti, 5C (5 risti) annab samuti 100 punkti, ehkki esimesel juhul on vaja saada 9 tihi, teisel aga 11 tihi. Kallismastide puhul piisab neljandast kõrgusest (4H või 4S), mis annab 120 punkti (seega üle 100). Bridžis eristatakse peamiselt kahte punktiarvestussüsteemi: roberi-süsteem ja duplikaat-süsteem. Suures osas need süsteemid kattuvad, ent punkte arvestatakse roberisüsteemis "joonepealsed" ja "joonealused" , kusjuures joone aluseid arvestatakse geimi jõudmisel, ülemisi aga üldise skoori aspektist. Duplikaatbridžis aga kõik punktid esituvad üheskoos. Duplikaatsüsteemi aluseks on IMPi punktid, mis vastavalt tulemusele arvestatakse kokku. IMPid võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed, võidab see kes on rohkem plussis. Võrreldes roberisüsteemiga on duplikaatsüsteem küll hoopis raskem, kuid palju objektiivsem. Duplikaatsüsteemiga on võimalik võita isegi väga halbade lehtedega, mis roberisüsteemis enamasti puudub.
Mängustrateegia <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.42"> Peamine bridžiprobleem (raskus) ongi saavutada sobivaim leping, mida saaks kõige paremini täita. Kaardimängu jaoks on välja arendatud väga palju erinevaid kaardiiseloomustamise meetodeid, mida kutsutakse konventsioonideks. On tähtis teada, et selles kaardimängus tuleb kasutada üldtunnustatuid konventsioone, seega on keelatud kasutada selliseid pakkumissüsteeme, mida vastased ei tea, kusjuures eristada tuleb bluffi, mis küll annab vale informatsiooni, kuid võib tõkestada vastaste pakkumist. Enimlevinumad pakkumissüsteemid on SAYC, ACOL ja ekspertide poolt enimtunnustatud 2/1 (2over1). <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.37"> Nii pakkumised, kontrad (double) ja rekontrad võivad olla kas loomulikud (naturaalsed) või kunstlikud. See sõltub pakkumissüsteemist, mida partnerid kasutavad. Kõige universaalsem on nn kõrgete kaartide punktide arvestamine (HCP), kus äss on 4 punkti, kuningas 3, emand 2 ja soldat 1 punkt, seega kaardipakk sisaldab kokku 40 punkti. Kui ühel paaril on vähemalt 26 punkti, siis seda loetakse kui üheks kindlaks geimiks, milleni partnerid omavahel pakkumissüsteeme kasutades peaksid ka välja jõudma. On tähtis nentida, et enamik süsteemi nõuab, et esimesel pakkujal oleks vähemalt 11-13 punkti. Kui aga kellelgi on punkte rohkem, siis tuleb mängu kas 1NT või 2NT, kui aga punktide arv küünib üle 21, siis on enamikes bridžikonventsioonides levinud kunstlik 2C (eriti tugev lehtedejaotus). Loomulikult kehtib see ainult esimese pakkumise kohta, edasiseid vastused ja pakkumisi ei ole ruumi kokkuhoiumõttes siin mõtet kirjeldada, need leiate välislinkidelt. Bridžis on standardsüsteemina veel levinud ka nõrk teisel astmel pakkumine, mis tähendab nõrka lehte aga head mastiolemasolekut, mida pakuti. Jällegi kehtib see ainult esimese pakkumise korral. Kõige intrigeerivamaid bridžistrateegiad leiab slämmipakkumisel ja –mängimisel. (Slämm tähendab pakkumist kuuendal või seitsmendal kõrgusel. ) Slämmile jõudmiseks kasutatakse väga palju erinevaid konventsioone, kuulsaim neist Blackwood ja Gerber, mõlemad küsivad ässasid ja vajadusel kuningaid. Erinevates riikides levinud pakkumissüsteemid ja strateegiad võivad olla väga erinevad, kuid rahvusvahelistel bridžiturniiridel ja bridžiolümpial rakendatakse peamiselt duplikaatsüsteemi.
Bridž Eestis <p class="good" cfclass="neargood" langdiff="0.84"> 1920–30 – esimesed raamatutõlked ja bridžinurgad ajakirjanduses.
Mängimise võimalused <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.65"> Kuna bridži reeglistik näeb ette mängimist nelja inimesega, siis seoses tehnoloogia arenguga ja alatise inimmängijate puudusega, on hakatud bridži programmeerima arvutitele, et saaks piirduda ainult ühe inimmängijaga. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.66"> Peamine probleem vastuvõetava bridži programmi loomisel on inimpsüühika modelleerimine ehk masinpsüühika loomisega - programmil peab olema motivatsiooni ja järelduste tegemise võime. | 282e02c6-a5d7-48ab-a060-9407c79b2ea2 | http://traduction.sensagent.com/Brid%C5%BE/et-et/ | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.83"> Tellimus raadiusest väljas Viimati uuendatud Juuni 15, 2021 06:40 <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.84"> Sõiduraadiuse kasutamine Viimati uuendatud Juuni 15, 2021 06:53 <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.88"> Sõidud määratud sihtkohta Viimati uuendatud Juuni 15, 2021 06:56 <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.83"> Nippe sõitude saamiseks Viimati uuendatud Juuni 15, 2021 06:57 <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.87"> Sõitja kaotas eseme Viimati uuendatud Detsember 29, 2020 10:41 | 2751da47-7e53-450d-9093-321f2459b241 | https://support.taxify.eu/hc/et/sections/115000658333-Bolti-kasutamine | nc21_web_2021 |
Lend Aadria mere rannikule Horvaatia suuruselt teise linna Spliti lennujaama kestab Tallinnast või Riiast pisut alla 3 tunni. Horvaatia on saanud eestlastele viimaste aastatega üheks lemmikuks suvepikenduse sihtkohaks. Purjereisil on võimalik seda enam kui 1000 saarega riiki avastada mere poolt vaadates. Vabadus seilata ühelt saarelt teisele, peatuda hea kvaliteediga sadamates või vaiksetes lahesoppides tähistaeva all, valmistada toitu värskest toorainest laevaköögis või maitsta kohalikke hõrgutisi rannarestoranides - seda kõike Horvaatias saab. Eelkõige aga saab Horvaatias mõnusalt purjetamisoskuseid omandada või juba olemasolevaid oskuseid lihvida.
Päevad on septembris veel mõnusalt suvesoojad. Temperatuurid võivad küündida +30ni, merevesi ja tuul pakuvad head kerget karastust. Õhtud ja ööd on jahedamad, kuid temperatuur ei lange alla +20. Sademeid kohtab harva. Reisikotti soovitame pakkida nii päevitusriided päikseliste päevade kui kerged pikad riided jahedamate õhtute tarvis.
Alustame 7-päevast purjetamise õppereisi Trogiri sadamast. Kompaktne ja kauni vanalinnaga Trogir on suurepäraseks lähtekohaks Spliti lennujaama saabujatele. Vaid 10-15 minutit takso- või bussisõitu ja oledki lennujaamast sadamasse jõudnud.
Laeva saame kätte reisi esimesel päeval (laupäev) kella 15.00st ning laevast peame välja kolima reisi viimase päeva (laupäeva) hommikul kell 9.00. Kodusadamas Trogiris oleme tagasi reisi eelviimase päeva õhtul kella 17.00ks.
Nädalase purjetamise õppereisi marsruuti seame vastavalt tuulele ja tujudele. Pooled öödest veedame ankrus kaunites lahesoppides ja teise poole sildume hea sadamates, mis on Horvaatias väga hea kvaliteedi ja kõrvalteenustega. Meie nädalasse mahub kindlasti sisemeri ehk Luka kanal, mis viib sadamalinnade Šibeniku ja Skradini kaudu KRKA rahvuspargini; kaunite rannarestoranidega Palmižana saar; Marco Polo sünnikoht Korcula ning Vis'i saar, kus on muuhulgas vändatud osa Mamma Mia muusikalifilmist.
Kuna õppereisi esmaseks eesmärgiks on purjetamise praktiseerimine, siis ei ole õppereisi plaan detailselt paigas. Lähtume tuulest ja valime marsruute ühise meeskonnana vastavalt sellele.
Õppereisi jooksul saavad kõik meeskonnaliikmed praktiseerida nii rooli- kui soodimehe rolli, teha sildumisharjutusi ja harjutada meeskonnatööd manöövreid sooritades. Meeskonna valmisoleku korral mahub Horvaatia õppereisi kavasse ööpurjetamine ning palju navigatsiooniharjutusi. Kõike ikka kogenud instruktorite juhendamise ja valvsa pilgu all.
Hinnas sisaldub: laevarent, koht kahekohalises kajutis, Horvaatia turismimaks, kogenud instruktori juhendamine kogu õppereisi jooksul.
Hinnale lisandub: kulud lennureisile, söögi- ja joogi ning kohapealse meelelahutuse kulud, laevakütus ja sadamamaksud. Keskmiselt jäävad Horvaatias õppereisil osalejate kohapealsed kulud Horvaatia õppereisil 300-500 euro vahele. | 7a787c72-ce56-42a9-bbcc-2710cd3196f6 | https://www.saulsailing.ee/horvaatia | nc21_web_2021 |
Lindvall on kvaliteetkohv, mis valmistatakse käsitsi korjatud valitud araabika ubadest. Toodetakse 1891. aastast, mil Rootsis Uppsalas avas Eric Lindvall esimese kohvitehase. Külasta ka meie Facebooki ! Mis kohv on Lindvall? | ab53d663-3d09-4264-866c-be178e55ccd9 | https://www.lindvalls.ee/Kvaliteet_701 | nc21_web_2021 |
Põhivarainvesteeringud lõid 2007. aastal taas rekordeid – need suurenesid 10 protsenti. Siiksi on aasta varasemaga võrreldes juurdekasv märkimisväärselt väiksem.
Tähelepanu väärib asjaolu, et hoonete ja ehitiste soetamisele kulutasid Eesti ettevõtted mullu 20 protsenti vähem raha kui aasta varem. Hoonete ja rajatiste ehitamine ning rekonstrueerimine nõudsid 2007. aastal siiski 24 protsenti enam ressursse.
Ainult aeg näitab, mida teevad ettevõtted 2008. aastal. Kui eeldada majanduskasvu jahtumist, siis peaksid vähenema ka investeeringute mahud. | 7964f9b7-c29e-4743-971e-1a607e2c4f60 | http://www.adaur.ee/index.php/statistika-pohivarainvesteeringud-2/ | nc19_web_2013 |
Euroopa Liit võtab suuna kõigile seadmetele sobiva laadija juurutamiseks
Euroopa Komisjon soovib, et tulevikus saaks ühe laadijaga laadida nii sülearvutit, mobiiltelefoni, lugereid kui tahvelarvuteid. Universaalne laadija aitaks aastas ära hoida miljoneid tonne tehnikajäätmeid.
"Komisjon toetab aktiivselt, et tootjad ise otsiks ühtse lahenduse. Nii ei sea me ohtu innovatsiooni. Küll on komisjon lahendustele pannud järgmised ootused: tarbijamugavus, ohutus ja ristkasutus ning elektrooniliste jäätmete vähendamine," ütles Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja reformide volinik Maroš Šefčovič.
Komisjoni nägemuses peaks ühe laadijaga saama laetud nii mobiilid, sülearvutid kui ka tahvelarvutid. Samas on tööpõld on lai, sest kui mobiiltelefonide puhul oli 2009. aastal üle 30 erineva lahenduse, siis nüüd vajab ühtlustamist sadu erinevaid juhtmeotsi.
Enne 2009. aastat oli nii, et Nokial olid oma standardiga laadijaid, Ericssonil ja Motorolal omad. Isegi ühe tootja piires valitses täielik kaos. Siis pani aga Euroopa Komisjon mobiilide tootjad fakti ette - leidke vabatahtlikult lahendus, mis vähendaks erinevate juhtmeotsikute probleemi. Seejärel sündisid USB standardi põhised lahendused. Üldjuhul saab Euroopas hakkama kolme erineva juhtmeotsikuga ning kõik mobiilid peaks saama laetud. On sündinud ka kaks uut lahendust USB-C ja juhtmevaba laadimine.
Šefčoviči sõnul aitaks uus ja ühtne laadija vähendada elektroonilisi jäätmeid. Praegu ostavad inimesed uue mobiili või mõne muu mobiilse seadme keskmiselt kahe aasta tagant. Iga aasta risustab iga Euroopa Liidu kodanik planeeti keskmiselt 16 kilogrammi elektroonikajäätmetega.
Komisjonil on tekkinud ka plaan, et näiteks mobiiltelefone peaks müüma ilma laadijateta. Šefčoviči sõnul alaneks nii ka uute seadmete hinnad.
Euroopa Parlamendis sel teemal peetud vaidlus oli väga kirglik ning enamus saadikuid arvas, et Euroopa Komisjon peaks paika panema tähtaja, mil Euroopas ühtne laadmisotsik kohustuslikuks muutuks.
"Kahju küll, et ei ole võimalik, et meil oleks üks laadija kõikide seadmete jaoks. Selleks oleks tagumine aeg, et me lahendaks selle probleemi. See on imeväike probleem, kuidas me saame tegeleda ringmajandusega, kui me ei suuda seda probleemi lahendada. Me peame selle lahenduse leidma tarbijate huvides ja ma tean küll, et komisjon on püüdnud lahendust leida, aga see lahendus peab olema kohustuslik, mitte vabatahtlik," ütles Taanist Euroopa Parlamenti valitud sotsiaaldemokraat Christel Schaldemose parlamendi debatis.
Komisjon loodab aga taas, et tehnoloogiafirmad maha istuvad ja probleemi omavahel ära lahendavad. | 666c0343-e615-4baa-be58-350526068485 | https://www.err.ee/1024383/euroopa-liit-votab-suuna-koigile-seadmetele-sobiva-laadija-juurutamiseks | nc21_feeds |
Vana mehe koera surm
Kui ma lugesin Ojaveri näituse pressiteksti, siis olin igati päri galerist Reet Varblase avalausega, et "Ojaver on eesti kunsti üks eredamaid, aga ka ekstsentrilikumaid isiksusi". Muidugi on see nii. Need paljud aastad, mil Ojaveri olen tundnud, on sellele iga päevaga ainult kinnitust lisanud. Tema puhul on võimatu lahutada argielu ja kunsti; võimalik, et summa summarum on tema puhul kõik nii tihedalt läbi põimunud, et ta isegi mõnikord unustab, kas tegemist on argielulise ettevõtmise või kunstilise žestiga.
Tellijale
Ojaver on kunstnik. Ta on ennekõike kontseptualist. Ta ei ole maalikunstnik selle tavalises tähenduses, mida me selle all oma traditsioonilise arusaamaga kunstiajaloost mõistame. Ojaver ei ole ka päris selline skuptor, kes teeks ideaalselt modelleeritud nais- või meesfiguure või ka loomi. Tegelikult ma ei teagi, kui tulemusrikkalt ta selles vallas kätt on proovinud. Küll aga tean paljusid tema installatsioone, performance'eid või muidki etteasteid, mida on suhteliselt raske kuhugi kindlapiirilisse raami paigutada, kuna seal on segunenud kunsti mitmed eri valdkonnad. | e6196a8a-c593-4b02-86e3-517700780219 | https://leht.postimees.ee/3987085/vana-mehe-koera-surm | nc19_web_2019 |
<p heading="1">Mihail Muhhin kommentaar Jüri Reede kaebas politseile Madis Kallase peale kohta</p> | b7740342-7c76-4924-8d70-a1a27a4b6f4d | https://www.saartehaal.ee/2019/02/07/juri-reede-kaebas-politseile-madis-kallase-peale/#comment-821799 | nc23_timestamped |
Kont Pension asub sihtkoha Antalya hostelitest kõige lähemal lennujaamale Lennujaam Antalya (kaugus on 8,4 km).
Kas peaksin sihtkohas Antalya hostelis ööbima? | 3b7c1b63-77ff-4980-9267-53742f15b3a7 | https://www.hotelscombined.ee/Place/Antalya-hostels.htm | nc23_web_2023 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.63"> Kui veel on siis omale ja poisile tahaks saada küll. Tallinna praegu eriti ei satu et sealt küsida. <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.76"> Kui midagi üle jääb , võid meie kišlakis viibides mu butiigi uksevahelt sisse visata <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.78"> Ei tööta enam Tapal ja ei juhtu just sageli sinna kišlakki... <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.75"> ühe kalendri sooviks,muidugi kui on veel järgi. kustkohast kätte saab | 14918933-a7c0-4a67-9ee4-189b7a95713a | https://foorum.rakvereraiberc.ee/viewtopic.php?p=14624sid=bf8ebd5c890b9eca6e47fc84c56ccc60 | nc21_web_2021 |
Aziz kinnitas, et mulla Mansour hukkus USA droonirünnakus, mis on Pakistani suveräänsuse rikkumine. "Me edastasime Ühendriikidele oma tõsise mure selles küsimuses," ütles Aziz, kelle sõnul õõnestas see ka Afganistani rahuprotsessi. | 9438c361-4b05-4764-a918-4abc1111b4bb | https://leht.postimees.ee/3709301/talibani-liidri-surma-peab-kinnitama-dna-test | nc23_web_2023 |
Westoffhauseni häärberi saladus 13. peatükk
13. peatükk
Oli päikesepaisteline suveilm. Doktor Marjapuu, kodanikunimega Leana Marjapuu ja Ralf Eischen võtsid kuurortlinna promenaadil, kollase-punase triibulistel rannatoolidel päikest. Rannakohviku terrassilt kostus Richard Claydermanni klaveripala "What a wonderful world" ning puhkajad nautisid seda, igaüks omal moel. Paarkümmend meetrit eemal päevitas kõhukas, ilmselt Itaalia päritolu mehemürakas, kes lausa suurel häälel loole kaasa elas. Tõsi küll, see oli omamoodi põnev ja koomiline, seda enam et mees meenutas välimuselt Placido Domingot ja isegi ta hääl oli sarnane kuid pisut kõrgema falsetiga, kuid mehe kirglik laulmine segas veidi puhkajaid. Leana lohistas oma rannatooli pisut Ralfi poole, lausa nii, et eemalt vaadates tundus nagu istuksid nad ühel, pisut laiemal toolil.
"Kallis, sa oled nii ahvatlev! Ma tahan sind siin ja kohe!" kuulis mees õrna naishäält. Sellest piisas ja Ralf hakkas Leanat kirglikult suudlema, mille peale naine talle kõrvakiilu anda tahtis. Mitte, et talle Ralfi lähedus ei meeldiks, aga isegi puhkusel olles oli Leana kinni oma tohtriameti reputatsioonis. Leana lükkas Ralfi endast eemale ja hakkas rannatooli tagasi lohistama. Ralf tundis temas ära solvunud naise ning püüdis vabandust otsida, kui nägi vale Domingot nende eees seismas. "Oo-so-le-mi-jooo..." lõi võõramaa mees oma hääle taas valla ja "noorpaar" unustas insidendi. Kui hõbehääl oli oma etteaste lõpetanud, otsustasid "noored" rannatarbed kokku pakkida ja piki ookeani kallast jalutama minna. Vale Domingo küll podises midagi võõramaa keeles, kuid Leana ja Ralf tegid näo, et nad ei mõista teda. Kuigi Leana mõistis, oli ta ju kunagi isegi itaalia keelt õppinud, no nii rohkem oma lõbuks, kuna ta oli ja on siiani arvamusel, et itaalia keel on maailma kõige ilusam keel. Ja keelte valdamine tuleb ju ikka ainult kasuks. Pealegi elas Leana noorepõlvesõbranne Milanos ja vahel sõbrannet külastades sai isegi keelt praktiseeritud. Leana oli kunagi armunud itaalia lauljasse Toto Cutugnosse, kelle osad laulud olid talle lausa pähe kulunud. Tollal, kui Leana puberteedi eas oli fännati itaalia muusikat ikka väga. Juba siis unistas Leana reisimisest Itaaliasse, aga sügaval nõuka ajal ei olnud see lihtsalt võimalik, kui sul just tutvust ei olnud.
"Vabandage noorhärra, ma olen kodust range kasvatuse saanud. Juba minu vanavaemad olid kõrge reputatsiooniga, rääkimata mu vanematest. Minu isa lasi mu kadunud emal olla daam elupäevade lõpuni. Daam õlgkübaraga suviti ja daam mustas mantlis, viltkübaras ja kõrgekontsadega sukksaabastes külmematel aastaaegadel. Ema ei pidanud kunagi osa võtma taluga seonduvatest talgutest, vaid pidi meid, mind ja minu kahte nooremat õde kodus hoidma, meile klaverit, tšellot ja oboed õpetama. Ema oli mu haritud pedagoog, Otsa kooli diplomiga. Enne isagi tutvumist oli ta tegev ühes kammerkooris ning pedagoog ühes lastemuusikakoolis, kuid isaga tutvudes jäi ta koduseks. Nad mõlemad olid unistanud suurest perest ja juba peale isaga tutvumist, kümne kuu möödudes sündisin mina. Ma olen seda meelt inimene kes leiab, et ilmtingimata ei pea sulle kallim inimene kordama kuidas ta sind armastab, ei pea survestama ka partnerit neid sõnu lausuma. Kuigi sõnal on jõud ja vägi, devalveerub sõnad minu jaoks ja kaotavad väe ja tähenduse kui neid kogu aeg korrata. Oma tundeid ja armastust saab näidata ka muul viisil. Ma ei arva, et intiimsem elu peab ilmtingimata toimuma pimedas ja teki all, aga ma leian et teatud tegevused on kahe inimese jaoks pühad, need oma kahe inimese omavahelised asjad, mida ei pea demonstreerima rahva ees. Me pole ju näitlejad kes lavalaudadel on sunnitud mängima kedagi teist. Me oleme meie ja elame ikka oma elu, ka oma intiimelu. See muidugi ei välista seda, et me ei tohiks omavahel intiimelust rääkida. Seda lausa peab tegema, kui tahad et suhe toimiks ka mõõnaperioodidel. Inimesele on loodus ju andnud suu pähe ja ilusa, kõlava hääle, mida me peame kasutama, või vähemalt võiks kasutada. Jah, ma ei poolda ka introvertsust, kuigi mingil määral võiks ka seda igas inimeses olla, et ta ei laotaks oma hingeasju, nagu vaipu üle põranda, millest igaüks üle käib ja poriseks tallub. Jah, ma olen kohati konservatiivsete eluvaadetega inimene, kuid nii on mind maasta madalast õpetatud ning oma pere tavasid ja traditsioone hoian ma oma südames kindla koha peal. Neid ei saa keegi sealt ära võtta, see ongi minu introvertsus." lõpetas Leana oma monoloogi, mille jutustamise vahele Ralf kordagi segada ei söandanud. Ta võttis seda nagu õpetust, kuna Leana vastu oli tal, lisaks tunnetele ka väike aukartus, ikkagi meedik, kes ta terveks ravis. Sõnal meedik oli Ralfi jaoks kogu aeg olnud eriline tähendus, see tähendas talla midagi suurt ja võimsat, midagi sõanaselatamatut, sest ise medistsiinikauge inimesena ei suutnud ta mõista mismoodi küll saab inimese aju nii tark ja kõikvõimas olla, et ta suudab sõna otseses mõttes inimese, nagu konstruktori otsast lõpuni uuesti kokku monteerida. Ralf ei suutnud isegi seda mõista kuidas inimene kannatab ja talub teise inimese verd, sest isegi oma verd nähes oli vaja teda tihti nuuskpiiritusega ellu tagasi turgutada. Juhtus Ralfile pind kätte minema, kui juba oli oht minestamiseks. Mees oli kuulnud, et negatiivse reesusfaktoriga verd omavate inimese kiiks pidigi see olema, kuid ta ei mõistnud miks üldse peavad olema verel erinevad reesusfaktorid ja miks üldse vered omavahel kokku ei tarvitse sobida. Saniteride või moodsalt üteldes hooldusõdede töö iseloomu ei suutnud ta ka mõista, sest nemad pidid valmis olema kõige hullemaks, ka lahkunu silmade sulgemiseks. Ralf ei teeks isegi kalli raha eest sellist tööd, tema jaoks on üldse kogu meditsiin üks suur ja võimas, kuid õõvastust tekitav maailm, millest ta suure kaarega eemale hoiaks, kui vaid saaks. Ralf ei mõistnud ka seda miks Leana talle pikka monoloogi üldse pidas, kui ise provotseeris meest, kui naine ise lausus; "Kallis, sa oled nii ahvatlev! Ma tahan sind siin ja kohe! " Kuid ta ei söandanud naiselt seda küsida, sest tema arvamist mööda on naiste maailm üldse veider ja ettearvamatu, loomulikult ka naised, kuigi elu ilma nendeta ta ka ette ei kujutaks. Sestap mees vaikis ja toitis oma introvertsust edasi.
"Tere varaõhtut, patsient Eiscen! Oli, kas uni oli nii magus? Mul on rõõmusõnumeid ka. Homme saate haiglast välja juhul, kui teie analüüsida tulemused on rahuldavad," seisims unesegase Ralfi voodi eest tema raviarst, doktor Leana Marjapuu, kellega ta oma unenäos just romantiliselt aega veetnud oli. Ralf vahtis unesegaselt jahmunud näoga raviasrti ja ta ükski rõõmulihas ei andnud endast märku. Mees ei tahtnud kuidagi sellest ilusast unenäost välja tulla, ta ei tahtnud enam hetkegi haiglaseinte vahel olla, kuid unenäod , eriti kui nad nägijale meeldivad on juba kord ulmad mis ei tarvitse reaalseks saada, kuid võivad.
"Kas sa ei rõõmustagi? Kas sind täna ikka kraaditud on?" esitas raviarst mehele stampküsimusi, mis patsiendi veel rohkem segadusse ajasid. Tundus, et ta isegi ei olnud rõõmus oma raviarstist silmarõõmu nähes. Küllap oli oma osa ka kangetel medikamentidel mida ta viimasel ajal oli manustanud, küllap oli ta ka see mees kes ei tahtnud unenäost välja tulla, või ei suutnud, sest osad inimesed elavad peale ärkamist päris pikalt veel ulmas. Küllap võis ka veel mõni põhjus olla, aga kui inimene ei räägi, siis ju ei tarvitse teised seda teadagi.
"Ma kutsun kohe õe, kraadime sind ära ja siis ma räägiks teiega veel," sõnas raviarst, kui juba astuski õde palati uksest sisse. Selle hetkel tirises Ralfi telefon. | ec750df0-2cc6-4493-bbb2-5481a57f71f4 | https://margitpeterson.blogspot.com/2015/11/westoffhauseni-haarberi-saladus-13.html | nc23_web_2023 |
Seebitegu ja seenepakud – õdus õpituba koduköögis või aias
Et korternäitused ning kodukohvikud koguvad üha populaarsust, siis tulid Tartu rahvaülikooli töötajad mõttele hakata kodudes läbi viima ka koolitusi.
Tartu Rahvaülikooli esimene kodukoolitus leidis aset juhataja Maire Breede elutoas, kus õpetati õigesti ja tõhusalt ahju kütma.
Maire Breede ütles, et teda ei kohutanud küll kuidagi need võhivõõrad inimesed, kes tema tuppa astusid. Õdususe tekkimiseks pakkus ta neile teed, kohvi ja suupisteid ning riputas seinale valge lina, kuhu koolitaja sai teoreetilise osa slaide näidata.
"Ahjukütmise koolitust peab ju tegema ikka seal, kus on ahi," märkis Breede, kelle kodus on nii ahi kui õhkküttega kamin.
Osalejaid oli tosinajagu. Nende seas tõsiseid täismehi, kelle igapäevane kodutöö näiski olevat ahjukütmine ning kes tahtsid ka oma kogemusi jagada, aga oli nooremaidki inimesi, kes on ahjuga korterisse hiljuti elama asunud.
Kütmise nippe jagas pottsepp Paul Pääso, kes muuhulgas näitas, milline näeb välja halgude kütteväärtuse mõõtmise riist ning kuidas on kõige lihtsam ahju klaasist uks tahmast puhtaks saada. Ka sai selgeks, kuidas välja arvutada kütmiseks optimaalset puude kogust nii ahju ennast kui köetava ruumi suurust arvestades.
Inimesed on lahkemad kui varem
Maire Breede usub, et kodukoolitustel on tulevikku, kuna inimesed on tema arvates muutunud palju avatumaks kui veel mõni aeg tagasi, mil oma kodu peeti ülimalt privaatseks kohaks, kuhu ühtegi võõrast inimest mitte mingil tingimusel sisse lasta ei soovitud.
Järgmine kodukoolitus leiab aset nädala pärast ning siis kogunetakse rahvaülikooli turundusjuhi Kaisa Hanssoni isiklikku kööki, kus ta kokkutulnuid ise juhendama asub.
Seebimeister Kaisa Hansson. / Erakogu
"Üks meie mõte on, et kodukoolituse läbiviijad ei pea ju tingimata olema kõik kõrgelt litsentseeritud oma ala asjatundjad," rääkis ta. "Kui keegi usub, et tal on häid oskusi, mida teistele oma kodus jagada, siis võib ideega julgelt lagedale tulla." Kaisa Hansson on ise seebitegu õppinud vaid hobikorras.
"Seebi valmistamine on vaimustav tegevus, kus eduelamus on garanteeritud. Seep tuleb alati välja, aga kunagi sa ei tea täpselt, milline just," rääkis ta. "Ma ei mõõda midagi grammipealt, vaid katsetan ning kutsun teisigi katsetama. Avan oma köögikapiuksed, ja siis vaatame, mis seal leidub. Seebiteole võib lisada mett, kakaovõid või śokolaadi..." Kaisa Hanssoni kööki mahub vast kaheksa inimest ning juba on neid, kes on ta seebiteole end kirja pannud. Käsitsi seebi keetmine ja mahekosmeetika on praegu populaarsed tegevused ning internetist leiab selle kõige kohta rohkelt õpetusi ja videosid. "Aga õnneks jätkub ka neid, kes leiavad, et koos kaaslastega õppimisel on oma võlu," ütles Kaisa Hansson.
Küsimuse peale, kas koolitused hakkavadki olema ainult rahvaülikooli inimeste kodudes, vastas Kaisa Hansson, et kaugeltki mitte. Vaid selleks, et uus asi käima saada, alustavad nad oma kodudest, ja vaatavad, kuidas see inimestele meeldib.
Samblagrafiti ja permakultuur
Maikuus Karlova pärvadel on tulemas näiteks samblagrafiti kursus. Juhendaja on Tartus elav hispaanlane Damaso Ortis, kes leiab, et eestlased on uskumatult rikkad, kuna neil on nii palju sammalt ja samblikke, millega annab imeasju teha.
Tuleb välja, et sammaltaimi on võimalik neisse lugupidavalt suhtudes ja keskkonda arvestades enda soovi järgi kasvama panna ning neist seinale, postile või müürile omapäraseid kujundeid luua.
Maikuus on plaanis ka permakultuuri koolitus, mida juhib Triinu Guerrin oma Võrumaa ettevõttes, kus rajab kõrgpeenra ning õpetab jätkusuutlikku elustiili. Samuti on tulemas seenepaku nakatamise õpituba Ätte külas.
Juunikuus leiab ühes koduaias aset kiviktaimla rajamine ning ühes teises kodus Feng shui energia analüüs.
Parasjagu otsivad rahvaülikooli töötajad sellist majapidamist, kus oleks hea korraldada efektiivne ja kiire kodukoristuse koolitus. Ongi üsna imelik, et pakkumisi ei ole veel tulnud. Kodukoolituse sari on pühendatud Tartu Rahvaülikooli 30. aastapäevale ning see jätkub sügishooajal. | 77c8d6bb-054c-4c20-a32e-3c923539c3d0 | http://tartu.postimees.ee/4085095/seebitegu-ja-seenepakud-odus-opituba-kodukoogis-voi-aias | nc19_web_2017 |
India IT sektoris paanika: Suurem osa tulevasi insenere ei oska programmeerida | 63948e98-2a48-4de0-acd0-8d57b66cd9ce | http://arileht.delfi.ee/news/uudised/india-it-sektoris-paanika-suurem-osa-tulevasi-insenere-ei-oska-programmeerida?id=77977134&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%253A%2Bdelfimajandus%2B%2528DELFI%2B%253E%2BMajandus%2529&utm_content=FeedBurner%2Buser%2Bview | nc21_feeds |
* '''-a''' või '''--archive''' võtme kasutamine kindlustab kuupäevade, õiguste, omanike ja linkide säilumise
Varundamisel mõnele sellisele andmekandjale, mille failisüsteem ei toeta õiguseid (näiteks FAT failisüsteemiga vormindatud USB mälupulk), tuleks '''-a''' asemel kasutada võtmekomplekti '''-rlt''' [5]
Sissejuhatus | ecf7b6ca-0880-41da-b4bb-d57b55827666 | https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Rsync&diff=next&oldid=9416 | nc19_web_2019 |
Vares kirjutas:Niisiis, on vanaisa nime vahetanud või pole see tema Georgi rist.
Või siis on ikkagi Esimese maailmasõja ajal välja antud ja sellisel juhul eksisteerib kaks sama numbriga 4. järgu Georgi risti - ühe saanud Rodionov ja teise Lend.
Seda kasutaja Vares mainitud allikat guugeldades jõudsin ühe hea andmebaasini, kuhu on sisestatud kõik (?) Vene-Jaapani sõjas Georgi ristiga autasustatud ja kuue polgu kavalerid Esimesest maailmasõjast. Otsida saab nime ja autasunumbri järgi (see viimane võimalus on eriti tänuväärt).
Lasin oma seni tuvastamata Georgi ristide numbrid ka sealt läbi ja üks sattus olema nende kuue sisestatud polgu hulgast - 1217008 on antud Ihukaitse jäägripolgu (Лейб-гвардии Егерский полк) alamväelasele Приймас Яков Алексеевич. Mis nimi see Priimas on? Ei ole nagu päris vene nimi aga eestlaseks ei julge ka pidada.
Seda Приймас Яков Алексеевич nime guugeldades jõudsin mingi järgmise andmebaasini, kus sai selgemaks, et vahemik 1217000 kuni 1217042 oli eraldatud eelpool nimetatud Ihukaitse jäägripolgule ja Priimas teenis polgu 6. roodus ning 4. järgu Georgi rist anti 1917. aasta suvel.
Link teise andmebaasini, kuhu on kantud kõik (?) Ihukaitse jäägripolgu 4. järgu Georgi risti kavalerid http://medalirus.ru/georgievskie-kavale ... olk-20.php.
Vares kirjutas:Sinu lehel on ju täielik nimekiri autasustatutest ja Lend Nikolaid sealt ei leia...http://medalirus.ru/georgievskie-kavale ... dy-l04.php
Täielikkusest on asi kahjuks kaugel, sellesse andmebaasi on sisestatud alles murdosa kõigist Georgi ristide ja medalite kavaleridest.
Õigus jah. Just lugesin täpsemalt. 10 000 nime, mida täiendatakse. Nii, et võimalik, et on ikkagi I MS aegne autasu, ja sarnase numbriga on saanud teine Nikolai Vene-Jaapani sõjas samasuguse risti. Juhus.
Vene-Jaapani sõjas oli ta selle Georgi risti saanud, ema teadis rääkida . Probleem ongi selles , et ei tea vana-vanaisa kohta eriti midagi. Ma tean , et ta oli nime muutnud, aga mis see enne oli ....?? Äkki on Radionov..? ?
Sellise numbriga Georgi risti 4. järku peaks olema kaks eksemplari - üks välja antud Vene-Jaapani sõjas ja teine Esimeses maailmasõjas. Mina ei oska öelda, kumb see siia postitatu on, aga Vene-Jaapani sõjas on sellise numbriga autasu antud Мунтян Семен nimelisele võitlejale.
Ok, siis ei ole selle Мунтян Семен nimelise sõduri autasu. Raudrist, mille järgi Sa ütled, et pole Vene-Jaapani sõja aegne? Olen ka vaadanud ja võrrelnud neid aga nendest 100 000 - ca. 210 000 ristidest aru ei saa kumb on kumb.
See on päris keeruline pisidetailide kompleks. Vaieldakse päris tihti teemal, kas see või teine. Küsiks igaks juhuks ka selle risti kaalu. | 81895dbb-9923-456e-9c0d-f4e1d6f46bd0 | http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=54&t=6990&sid=052b6a5d6b0e99315eab779ed1c9dc78&start=60 | nc19_web_2017 |
Päätnitsapäev on ka Saatse kirmasepäevaks - traditsiooniline seto külapidu laulu ja tantsuga. | cce72bf8-4410-4302-b937-81e1b86836a8 | http://www.ohtuleht.ee/819365/galerii-pildikesi-setomaalt-saatse-saabas-ja-paatnitsapaev | nc21_feeds |
Tag Archives: perekooli loengud <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.51"> Olles teist korda lapse ootel võiks arvata, et tean sünnitusest, lapse ootusest ja kasvatamisest kõike. Aga oh, ei! Ma õpin J kõrvalt iga päev uusi nippe ja trikke, situatsioone, rõõme ja muresid tundma. Esimese raseduse ajal olin aktiivne perekooli loengute fänn ja tollal toimusid need koha peal. Nüüd (tänu koroonale) aga on tehtud erinevaid veebiüleseidLoe edasi: "Perekooli loengud /// vol2" | 1385f751-3e6b-4d84-8707-3b95a2f28f2d | https://k2rtu.com/tag/perekooli-loengud/ | nc21_web_2021 |
Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen tuleb homme ühepäevasele visiidile Eestisse, et kohtuda president Arnold Rüütli ja peaminister Siim Kallasega. Anders Fogh Rasmussenil tulevad kohtumistel Rüütli ja Kallasega kõne alla kahepoolsed suhted, Euroopa Liidu ja NATO laienemine ning terrorismivastane võitlus. Taani saab tänavu juulist pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujamaaks, teatas välisministeeriumi pressitalitus. Taanist on Eestit külastanud teiste seas kuninganna Margrethe 1992. aastal, välisminister Niels Helveg Petersen 1993. aastal, kaitseminister Hans Haekkerup 1994. aastal, peaminister Poul Nyrup Rasmussen 1995. ja 2000. aastal, välisminister Niels Helveg Petersen 1995., 1997. ja 1999. aastal, kuninganna õde printsess Benedikte 1996. aastal ning mullu kuninganna Margrethe ja välisminister Mogens Lykketoft.
| 3c048235-7cf5-4b39-b255-b02077d3afa4 | nc19_reference_corpus |
|
Mõnikord öeldakse järelhüüetes justkui lohutades, et ta elab me mõtetes edasi | ae95a08e-88f2-41c6-8893-dd2402a586ab | http://joanamariblog.blogspot.com/2014/08/monikord-oeldakse-jarelhuuetes-justkui.html | nc21_web_2021 |
PESAKAAMERA: Hiireviu pesas on esimene muna. Täna on oodata teist!
"Tõenäoliselt on Eestis veel varasemaid hiireviusid, aga jälgimisvõimalusega pesadest esimeses on alates 28. märtsi keskpäevast esimene muna. Täna tasub oodata teise muna munemist," teatab ornitoloogiaühingu esindaja Urmas Sellis.
Hiireviud võivad muneda kuni viis muna, sagedamini küll 3-4 headel hiireaastatel ja 2-3 kehvematel aastatel. Praegusel varakevadel tundub hiiri põldudel jätkuvat, aga see ei pruugi nii jääda. Seega on munade arvu pesas ennustada keeruline.
Kui ehitamise perioodil võis hiireviusid pesa juures näha enamasti hommikuti, siis nüüd saab mune jätta omapäi vaid lühikeseks ajaks - pasknääride häält on sageli kuulda ja munaroast oleks nad kindlasti huvitatud.
Teises jälgitavas hiireviu pesas käib veel pesa kohendamine, aga munemine võib sealgi varsti alata.
Mõlemas veebikaameraga varustatud hiireviu pesa kohta saab pesitsevatele paarilistele nimesid pakkuda kuni 1. aprillini, kasutades vastavat vormi. "Soovitav on neid enne pisut jälgida," ütleb Sellis
Hiireviu Villu, kelle kevadrännet jälgisime, on jõudnud oma pesitsusalale Põlvamaal, aga tema pesa me veel ei tea ja kaamerat seal pole.
Hiireviude pesaelu jälgime Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind 2015 projekti raames, mida toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja mitmed teised. | 7995c1c8-85ba-46e4-949b-0508a1def7eb | http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=71129645 | nc19_web_2017 |
Rootsis ehitatakse Viperi mootoriga Saabi
Rootsi entusiastid pistsid Dodge Viperi mootori Saab 9-3 Sportcombi keresse, luues ühe maailma võimsama universaali.
Rootslaste kätte sattus üks ränga avarii teinud Viper, mille mootor, jõuülekanne ja hulk veermiku kooste olid jätkuvalt heas seisundis. Käepärast oli neil ka üks Saab 9-3 Sportcombi kere.
Koguka kümnesilindrilise mootori ja kuuekäigulise käigukasti mahutamiseks tuli kandmiku esiosa ja auto põrand totaalselt ümber ehitada. Viperi suurtele ratastele tekkis piisavalt ruumi pärast rattakoobaste avardamist. | 9aa23750-1f14-47a8-8ad3-e46dd272a631 | http://www.autoleht.ee/uudised?id=4366 | nc19_web_2013 |
Eile, 7. novembril leidis Valga Põhikoolis aset kahetsusväärne juhtum, kus kahel õpilasel tuvastati tervisehäire, mis tulenes kooli juhtkonnale teadmata päritolu tablettide tarvitamisest. Kooli... | 483a2af7-94a0-4293-9211-6c3769582251 | https://www.valga.ee/uudiste-arhiiv?p_p_id=101_INSTANCE_NdxUP2aDtxzz&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_INSTANCE_NdxUP2aDtxzz_delta=20&_101_INSTANCE_NdxUP2aDtxzz_keywords=&_101_INSTANCE_NdxUP2aDtxzz_advancedSearch=false&_101_INSTANCE_NdxUP2aDtxzz_ | nc19_web_2019 |
15.juunil 2019 kõlas teos selles esituses Tõrva keskväljakul. Klassikaraadio salvestas 14. juunil Estonia kontserdisaalis toimunud läbimängu. Toonmeister on Ats Treimaa, toimetaja Kersti Inno. | 7b866b94-f632-44e0-8f5a-ab08ca11db9e | https://klassikaraadio.err.ee/1001900/kontserdisaalis-giuseppe-verdi-reekviem-eri-klasi-sunniaastapaevaks | nc23_web_2023 |
Minu meelest see antisemitismi asi ei peaks olema sissejuhatuses.
Muide, see sionismi argument oli täiesti tavaline. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 15:53 (EEST)
Viime tahapoole. Aga sionismi argument on parem välja jätta? --Hirvelaid (arutelu) 26. juuni 2017, kell 18:51 (EEST) | 4af41332-72bc-4a03-ac6c-130dd19f01cc | https://et.wikipedia.org/wiki/Talk:Lev_Pontrjagin | nc19_wikipedia_talk_2017 |
<p heading="1">Saaliliigas lahutab liidrit neljandast kohast vaid punkt</p><p heading="0">Betsafe jalgpalli saaliliigas peeti eile õhtul üheksanda vooru kohtumisi, mille järel on tabeli tipus olevate meeskondade punktivahed minimaalsed - esimest ja neljandat lahutab vaid üks punkt.</p><p heading="0">Viimsi FC Rinopal suutis eile võõrsil 3:2 alistada Tallinna SK Augur Enemati, Narva United FC tegi kodus 3:3 viigi Tallinna FC Cosmosega. Pettumist ei valmistanud ka Sillamäel peetud linnarivaalide heitlus, kus Smsraha - FC NPM Silmeti matš lõppes lausa 8:8 viigiga! Sillamäe Smsraha ridades sai kübaratriki kirja Vassili Kulik, FC NPM Silmeti mängija Gennadi Zhukov vastas lausa nelja tabamusega.</p><p heading="0">Viis vooru enne põhiturniiri lõppu on tabeli tipus Augur Enemat 19 punktiga, sama punktisummaga hõivab tabeli teise rea Narva United. Cosmos ja Rinopal ja 18 punktiga vastavalt kolmas ja neljas. Viiendat kohta hoiab Tartu Maksimum kümne punktiga, linnarivaal Ravens Futsal EMÜ SK jääb neist maha ühe punktiga. Tabeli lõpus on Sillamäe meeskonnad - FC NPM Silmet on seitsme punktiga seitsmes, Smsraha nelja punktiga kaheksas.</p><p heading="0">10. vooru kohtumised toimuvad sel nädalavahetusel, kui laupäeval on vastamisi FC NPM Silmet - SK Augur Enemat ja FC Rinopal - Tartu Maksimum ning pühapäeval kohtuvad FC Cosmos - Smsraha ja Ravens Futsal EMÜ SK - Narva United.</p> | c878628d-38ea-4748-b495-bd6ff5f68596 | https://sport.err.ee/653494/saaliliigas-lahutab-liidrit-neljandast-kohast-vaid-punkt | nc23_timestamped |
Mõlema panga rahapesukahtlustuste asjus on peale Eesti ning vastavalt Rootsi ja Taani finantsinspektsiooni alustanud uurimist veel terve hulk Euroopa riike, aga ka USA. Eestis on algatatud Danske suhtes ka kriminaaluurimine ning Swedbanki kriminaaluurimine käib Rootsis.
Võrreldes trahvidega, millega ähvardavad USA regulaatorid, on Euroopa omad väikesed, mistõttu on analüütikute tähelepanu keskmes eelkõige sealpool Atlandi ookeani toimuvad uurimised, mis võivad suurtele trahvidele lisaks lõppeda ka dollariarvelduse äravõtmisega. Kahe panga aktsiahinnad on samuti seotud pigem uurimisega USAs kui pankade kodumaal või mujal Euroopas. | 65d5cf35-0db9-4f2b-b0b9-60fcd8bedc67 | https://leht.postimees.ee/6807108/dansket-ja-swedbanki-ootavad-miljarditrahvid | nc19_web_2019 |
<p heading="1">Hannes Soomer tehnilistest probleemidest: kui mootorratas sõidab, on see kiire</p><p heading="0">"Oleme täna tõesti palju tööd saanud teha: vahetanud aju ja elektrikimbu kallal töötanud," võttis Soomer tänase tegusa päeva kokku. "Jah, tehnika kallal on täna tulnud palju vaeva näha. Mitte selleks, et tsikkel kiirem oleks, vaid et see töötaks, sest paar korda suri see lihtsalt välja. Kuid kui mootorratas sõidab, on see kiire," oli ta ka ise enda tulemusega rahul. Teise vabatreeningu tulemus oli küll kaheksas, kuid vahe kiireimaga vaid napilt üle sekundi.</p><p heading="0">Pärast eelmist, Aragoni etappi käis tsikkel ka stendis ja Soomeri sõnul mõned vead seal tõesti leiti, mis võisid võimsust mõjutada. Täna ta nii suurt vahet liidritega enam ei tundnud kui Portugalis.</p> | fcf1e955-6168-4a87-a582-01efaae29605 | https://sport.postimees.ee/6568581/hannes-soomer-tehnilistest-probleemidest-kui-mootorratas-soidab-on-see-kiire | nc23_timestamped |
Taksoteenust pakkuva Uberi turuväärtus on Wall Street Journali Unicorn Database'i andmetel kasvanud 68 miljardi dollarini, idufirma on ühtlasi maailma suurim erafirma, vahendab ZeroHedge.
Nende kasv on olnud märkimisväärne, aga Uberil on suur probleem: nad põletavad tohutult raha ning olukord muutub iga kvartali järel järjest hullemaks.
Augustis teatas Bloomberg, et Uberi esimese poolaasta kahjum oli umbes 1,4 miljardit dollarit. Samal ajal oli ettevõtte käive 2 miljardit dollarit. Kusjuures Uber on kasutanud riskikapitali raha peamiselt selleks, et konkurente välja süüa.
Hiina kõige kurja juur
2015. aastal oli kahjum 2 miljardit dollarit ja selle aasta teise kvartali seisuga oli Uber kaotanud kogu ettevõtte ajaloo jooksul 4 miljardit dollarit. Sellest 2 miljardit kaotas Uber väidetavalt Hiinas, sest ettevõte ei suutnud sealsel turul läbi lüüa. Suve lõpus otsustati turust üldse loobuda.
Esimese poolaasta kahjum tuli siis, kui väideti, et USAs on Uberi seis paranemas. Ettevõte lubas esimeseks kvartaliks kasumis olla, mida suudeti USAs ka teha, aga hiljem on kahjumid muutunud hoopis suuremaks.
"On raske leida näidet minevikust, kus ettevõte oleks nõnda palju raha kaotanud. Webva ja Kozmo.com, mis surid tehnoloogiamulli lõhkemise järel välja, kaotasid kahepeale kokku vaid miljard dollarit. Amazon.com on samuti kuulus selle poolest, et ettevõte suurendas oma turuväärtust ning kaotas samal ajal raha, aga ettevõtte suurim kaotus oli 1,4 miljardit dollarit (2000. aastal). Uber ületas selle numbri 2015. aastal ning teeb seda uuesti ka sellel aastal," kirjutas Bloomberg.
Kolmandas kvartalis kaotas Uber veel 800 miljonit dollarit, mis tähendab, et selle aasta esimese üheksa kuuga oli ettevõtte kahjum 2,2 miljardit dollarit. Hea uudis (ja ka halb uudis) on see, et ettevõtte käive samal ajal tõusis, vaatamata sellele, et Hiinast lahkuti. Peale selle teatas Uber, et esimese kuue kuu käive ulatus 3,76 miljardi dollarini ning Bloombergi andmetel peaks selle kalendriaasta käive olema 5,5 miljardit dollarit. Probleem on aga eelkõige selles, et selle aasta lõpuks on Uber põletanud tõenäoliselt 3 miljardit dollarit.
Sõidutasud kasvavad aeglaselt
Teine probleem on sõidurahade kogumaht, mida reisijad Uberi juhtidele maksavad ja mille kasv on märgatavalt aeglustunud. See oli kolmandas kvartalis 5,4 miljardit dollarit, mis on veidi suurem kui teises kvartalis (5 miljardit) ja tunduvalt suurem kui esimeses kvartalis (3,8 miljardit). Osaliselt võib kasvu aeglustumist seletada Hiinast lahkumisega.
Suurim probleem on aga see, et käibekasvule vaatamata on Uberi kahjum proportsionaalselt tõusnud. See võib anda märku, et ettevõte ei suuda oma finantsseisu kontrollida. Esimeses kvartalis kaotas ettevõte 580 miljonit dollarit ja teises juba 800 miljonit dollarit.
Isegi USAs – Uberi koduturul – jätkab ettevõte kahjumi teenimist. Tõsi, esimeses kvartalis suudeti ettevõte napilt plussi viia, aga teises kvartalis kaotati USA turul 100 miljonit dollarit. Kahjum suurenes tõenäoliselt ka kolmandas kvartalis, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. Uberi USA turu suurim konkurent – Lyft – on lubanud investoritele, et kvartaalne kahjum ei ületa 150 miljonit dollarit.
Mida see kõik tähendab? Uberi finantsjuht Gautam Gupta ütles teise kvartali järel investoritele, et kaotused on tingitud eelkõige juhtidele makstavatest tasudest. See tähendab, et Uber jätkab turuosa võitmiseks hindade alandamist.
Praegu on see plaan töötanud ning Uber domineerib kõigil suurematel turgudel (välja arvatud Hiina). See töötab aga seni, kuni Uber on nõus oma raha turuosa suurendamiseks põletama. See jätkub, kui investorid on nõus ettevõttesse pumpama järjest suuremaid summasid. Saudi Araabia on viimased kaks aastat naftaturul samamoodi käitunud, aga see strateegia maksis neile valusalt kätte.
Allpool olevalt graafikult on näha, et Uberi konkurentide pankrotistamine ei tule Uberil väga hästi välja. | 6d133077-9999-41b1-95a9-035c09d8d300 | http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/12/21/uber-poletab-miljardeid-dollareid | nc19_web_2017 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.82"> Raamat Джеральд Даррелл "Ослокрады" – laadige alla epub, mobi, fb2, txt, pdf või lugege veebis. Kirjutage kommentaare ja ülevaateid, hääletage oma lemmiku poolt. | c8bb9e05-3ba7-467a-b726-b32d855268f7 | https://litres.ee/dzherald-darrell/oslokrady/ | nc21_web_2021 |
Mida majutuskohas Vienna Vintage Apartment ja selle ümbruses teha saab? | 2874effd-4900-452f-bb3c-def392e75d21 | https://et.hotels.com/ho687723/ | nc21_web_2021 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.84"> Saada kingitus rentas o 27. Jaanuar 1993 (28), Barcelona, Hispaania Viimati saidil rohkem kui kuu tagasi <p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.84"> Kommentaare, Tutvusi ja Veveed:D <br /> Niisama lampi võite ka ajada:D | faa15068-d8a1-4277-bcca-8d2a7ea49837 | https://rate.ee/rating/1944730/5584085 | nc21_web_2021 |
<p heading="1">Propeller jagas helisalvestist legendaarsest 1980. aasta suvest</p><p heading="0">Ansambel Propeller tuleb teatrituuriga ka Pärnu Endlasse. Foto: Mihkel Maripuu</p><p heading="0">Propeller jagas Pärnu Postimehega säilinud helisalvestust bändi legendaarsest 1980. aasta suvest, kui Audru pargis toimus Propelleri ja Rock Hoteli ühine kontsert, ehk paar kuud enne bändi pikaks ajaks viimaseks jäänud esinemist noorterahutused vallandanud jalgpallimatšil.</p><p heading="0">Mõneminutiselt helisalvestiselt on vahepeal kuulda üsnagi iroonilisi märkusi nõukogude korra kohta nii lavalt kui noorte seast publikus. Peeter Volkonski ütlust mööda oli see esinemiste poolest tihe suvi, aga põhiliselt olid need EÜE kokkutulekud ja muud selles laadis ülesastumised. Kuidas Audrusse satuti, ei tea ta öelda.</p><p heading="0">Propelleri üks esimesi ülesastumisi oli Endla teatris: 12. aprillil 1980 abiturientide ballil, mille kohta ansambli toonane liige Urmas Alender on oma kalendermärkmikusse sel päeval märkinud: "Täielik jama."</p> | 1528ebd6-d51f-4d3c-b93c-54860a098359 | https://pmo.ee/7894298 | nc23_timestamped |
<p heading="1">Kethi Uibomägi suhtest Anzoriga: meie pulmad toimuvad soojas Gruusias</p><p heading="0">Laulja Kethi Uibomägi käis Gruusias akusid laadimas. "Duubel" uuris, millised põnevad projektid teda nüüd kodumaal ootavad.</p><p heading="0">Uibomägi sõnul oli nende suhe Anzoriga kõrgemalt poolt ette nähtud. "See ei olnud armastus esimesest silmapilgust, tundsin pigem suurt aukartust. Uskusin, et kolleegidega ma suhtesse ei astu. Suhtlesime rohkem siis, kui oli viimane võttepäev, aga terve suve vältisin teda. Ta teadis ammu, et kohtub K-tähega tütarlapsega teisest riigist," kommenteeris naine.</p><p heading="0">Saatekülalise sõnul loodab ta pulmapeo teha Anzori kodumaal: "Gruusias tehakse kaks pulma, ühe korraldab pruudi ja teise peigmehe perekond. Tahan, et pulmapidu toimuks Gruusias ja oleks soe. Mina ei ole traditsiooniline naine ja ka meie suhe ei ole traditsiooniline."</p><p heading="0">Anzori avaldas õige armastuse saladuse. "Terves maailams on armastuse puudus. Mida annad, saad vastu. Armastus ei ole tunne, armastus on haigus, mida tuleb õigesti suunata," rääkis mees.</p><p heading="0">Kethi ja Anzori plaanivad Eestis avada omanäolise keskuse. "Anzori koolitab Gruusias juba 7 aastat õpilasi, nad töötavad inimestega, teevad kursusi. Anzori on õppinud psühhiaater, ta aitab inimestel leida üles õige tee - ta on nagu mentor. Keskus on kõikide inimeste kodu ja tahab ka Eestisse sellise teha. Mina olen tema kontaktvahendaja, koos selgeltnägija Kristiga töötame selle nimel. Loodame juba maikuus asjad korda saada," ütles Uibomägi.</p> | 0c4336c0-f9a4-45f3-9c5c-f0ccd4243059 | https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2021/04/15/kethi-uibomagi-suhtest-anzoriga-meie-pulmad-toimuvad-soojas-gruusias/ | nc23_timestamped |
Akadeemia tee 48 hoone rekonstrueeris Tallinna Linnavaraameti tellimusel arstide ja õdede majaks Ramm Ehitus OÜ. Hoonesse sai soodsa üüripinna 97 meditsiinitöötajat.
Eluruumid projekti järgi:
Suur kööktuba ca 16 m2; väike 1-toaline ca 24 m2, suur 1-toaline ca 33 m2 ,väike 2-toaline ca 35 m2, suur 2-toaline ca 49 m2
Eluaseme taotlusi saab esitada e-mailile sotsiaal@tallinnlv.ee või saata postiga Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametisse, Paldiski mnt 48a, 10614 Tallinn, märksõnaks "Arstide ja õdede maja" | 69bdd069-832f-436a-887c-69af4874c93d | http://www.tallinn.ee/Arstide-ja-odede-maja-2 | nc19_web_2017 |
<p heading="1">Loe artiklit</p><p heading="0">Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab sel aastal kaheksandat korda haridustöötajaid ja hariduse toetajaid. Aasta õpetaja konkursile saab kandidaate esitada 30. märtsist kuni 26. aprillini ministeeriumi veebilehel.</p><p heading="0">Alates sellest aastast määratakse riiklik hariduspreemia lisaks senistele kategooriatele ka huviala õpetajale ja senise ühe asemel antakse välja kuni kolm haridustöötaja elutööpreemiat.</p><p heading="0">Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et erakordsetes oludes on õpetajate tunnustamine erakordselt tähtis. "Õpetajad teevad meie kõigi jaoks igapäevaselt üliolulist ja suure mõjuga tööd. Olukorras, kus tavapäraste meetoditega ei ole võimalik teadmisi edasi anda, on õpetajate koormus veel suurem ja nende töö veel olulisem. Märgakem ja tunnustagem neid õpetajaid, kes teevad oma tööd südamega ja missioonitundega."</p><p heading="0">Aasta Õpetaja 2020 kümne kategooria parimatele määrab vabariigi valitsus riikliku hariduspreemia suurusega 10 000 eurot ning lisaks kuni kolm riiklikku haridustöötaja elutööpreemiat suurusega 65 000 eurot. Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja haridusasutuse aasta teo laureaate.</p> | 749fbbf8-32d2-4dd9-b22a-ddaafab01bb5 | https://virumaateataja.postimees.ee/6937660/tanasest-saab-esitada-aasta-opetaja-kandidaate | nc23_timestamped |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.59"> Samas "Aktuaalse kaamera" küsimusele, millised firmasid ta silmas peab, Kallas otse ei vastanud öeldes vaid, et detailidest on veel liiga vara rääkida. | f03b6583-e78d-4b1f-994b-6eb143615271 | https://arileht.delfi.ee/artikkel/68140211/siim-kallas-peame-erastama-osa-riigiettevotteid | nc21_web_2021 |
Elavas pildis: Maailmamere viis võimsaimat jäämurdjat töös
Maailma viis võimsaimat jäälõhkujat, nagu neid esitleb lehekülg Marine Insight. Edetabel eirab küll paljusid Venemaa jäälõhkujaid, aga vähemalt suurim on omal kohal.
Venemaa on lubanud küll tänavu alustada uue jäälõhkuja ehitust, mis oleks suurimastki suurem. | cc67646c-5b75-43de-8b49-13649e5ab81c | https://forte.delfi.ee/news/teadus/elavas-pildis-maailmamere-viis-voimsaimat-jaamurdjat-toos?id=65707986 | nc19_web_2019 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.63"> Saabunud kiri: Tere, Käesolevaga edastame Tartu linnas asuva Kalda tee 29 maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotluse. Planeeringuala hõlmab osaliselt ka Kalda tee 32B // Kalda tee T29 maaüksust. Digitaalselt allkirjastatud taotlus koos planeeringu algatuseelse eskiisiga ning krundi omaniku volitus on lisatud kirja manusesse. -- Lugupidamisega Kadri Kattai Kobras AS maastikuarhitekt-planeerija Tel 7 300 312 EMAIL 2017. 12. 07_Kalda_tee_29_DP_algatustaotlus. bdocKalda_tee_29_DP_volikiri. pdf | 1036de7b-8e96-46f8-b906-2bf808423a6a | https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/0/82dac9c9b245c635c225836300547a08 | nc21_web_2021 |
1) seaduses, välja arvatud -s 106 ning sõnaühendites "ühenduse tolliseadustik", "ühenduse tolliseadustiku rakendussätted", "ühenduse tollitariifistik" ja "ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem", asendatakse läbivalt sõna "ühendus" sõnaga "liit" vastavas käändes; | fe339e21-d2fb-43f0-a7ea-f2b0c155ee0b | https://www.riigiteataja.ee/akt/114012014002 | nc23_web_2023 |
17:00 Spirituaalne linn: David Varela, PÜHA BANARAS, India, 2010, 119' Varanasi (Banaras) on üks maailma vanemaid ja pühamaid linnu. Siin on Shiva kodu - tema kätt, hingust, vaimu on tunda kõikjal. Nii linnast läbivoolavas Gangese kui ka udus, inimestes, värvides ja lõhnades. Ükskõiksus on selles linnas keelatud. Kõigil on oma koht ja aeg. Igaüks ehitab oma tee.
19:00 Õnneotsijad: Dali Rust, NADEZDA, Leedu, 2011, 32'
12. JUULI
17:00 Lastele: Lisa Leeman, ÜKS ÕNNELIK ELEVANT, USA, 2011, 81' Tsirkuseartist Flora, kuusteist aastat areenidel tantsinud elevant, on jõudnud pensioniikka. Tsirkuse peremees David Balding, kes Flora lapsendas, peab õigeks viia aafrika elevant tagasi oma kodumaale - Aafrikasse. Et loom saaks vanaduspäevi veeta oma suguvendade-õdede seltsis. Teekond tagasi Aafrikasse ongi selle emotsionaalselt rikka filmi peateema.
19.00 Õnneotsijad: Grzegorz Zariczny, MEESTEMÄGI, Poola, 2010, 39' Kolm eri vanuses meest elavad kuus kuud aastas ilma elektri ja naisteta, ilma moodsa tsivilisatsioonita. Nende saatuseks on olla lambakarjusteks mägedes. Aga meestel on palju, millest rääkida. Elu paljudest tahkudest. Läbi mägilase filosoofiaprisma. Inimene ja loodus: Taggart Siegel, PÄIKESEKUNINGANNA, USA, 2010, 82' Viimastel aastatel on on salapärane nähtus - mesilasperede müstiline kadumine - laienenud üle kogu maailma. Alarmeeriv ja samas uuriv dokumentaarium põimib põnevasse filmikangasse mesinike, teadlaste ning filosoofide muremõtted.
13. JUULI
17:00 Õnneotsijad: Jan Tenhaven, SÜGISKULD, Saksamaa, Austria, Rootsi 2010, 94' Humoorikas film kõrgesse ikka jõudnud meestest ning naistest, kes valmistuvad tähtsaks võistluseks Soomes. Saja-aastane austria kunstnik Alfred treenib kettaheiteks ning tahab kindlasti võita kuldmedalit. "Ma ei tunne ennast sajasena. Kuni mu keha töötab, pole vananemine mulle probleemiks", ütleb Alfred. Rootslane Herbert arvab, et sport aitab tal elu pikendada. Armastus spordi vastu muutub filmilooja Jan Tenhaveni käe all armastuseks elu vastu.
19:00 Loodusime: Jani Peltonen, PIKK MEES, Soome, 2010, 19' Väino Myllyrinne oli Euroopa pikim mees (250cm) ning elas aastatel 1909-1963. Mälestus hiiglasest elab edasi arhiivikaadrites. Kas oleks võimalik meid kõiki mingil moel jäädvustada, et jääksime inimeste kollektiivsesse mällu, küsib filmi autor. Mälu: Andrzej B. Czulda, MUINASJUTUD AHJUDEMAALT, Poola, 2008, 42' Ime, et Auschwitzi kontsentratsioonilaagris ahjuajamist ootavatel meestel jätkus tahtmist kirja panna muinasjutte, neile pilte juurde joonistada, oma väikestele lastele pühendada. Ime läbi on need kolmekümne autori teosed säilinud...
14. JUULI
17:00 Elu kunstis: Halina Adamovits, MAALITUD PARADIIS, Valgevene, 2010, 14' Liigutav dokumentaal valgevene kunstnikust Aljona Kissist, kelle nimi on vähetuntud isegi oma kodumaal. Eelmise sajandi 30- ja 40-ndatel aastatel rändas ta külast külla ning maalis pilte kodukootud tekkidele ning vaipadele. Tänu omapärasle nägemisoskusele ja kujutamisviisile on Aljona Kiss ainus valgevene kunstnik, kelle tööd ning elulugu on avaldatud ülemaailmses naivistide entsüklopeedias kõrvuti Henri Rousseau, Niko Pirosmani ning Jaan Oadiga.
Elus kunst: Olivia Rochette, Gerard-Jan Claes, KUNA OLEME NÄHTAVAD, Belgia, 2010, 47' Internet püüab ühendada inimesi. Inimkonna suur leiutis ei seo meid aga üksnes vaimselt, vaid ka kehaliselt. Virtuaalmaailmas oma ihu eksponeerides kaotavad kehade omanikud initiimsuse ning anonüümsuse.
19:00 Moodne kunst: Elisabet Prandi, TABADES HETKE, Hispaania, 2009, 19' J. S. Bachi "Goldbergi variatsioonide" saatel otsib kunstnik koos oma modellidega sobivaid hetki, mil inimene on võimeline läbima esmapilgul läbimatu seina. Eksperimentaalfilm, mis ühendab klassikalised elemendid moodsa kunstikeelega, et uurida muutusi ajas ning ruumis.
Kehakunst: Eva Küpper, MILLE NIMEL? USA, 2010, 70' Humoorikas filmiportree New Yorgi performansikunstnikust Jon Cory'st, kelle vanale juuditarist emale meeldib, et pojast on saanud pärast kunstrindade siirdamist "sooline terrorist". Filmi autor kinnitab, et New York ei salli nn "keskmist ameeriklast", siin peab igaüks olema enneolematu ja pärasttulematu. | 26f32667-36f2-49fc-8050-5215319fa474 | http://www.evaldokasemuuseum.ee/uudised/2011-filmifestival.html | nc19_web_2013 |
Kallis, ma räägin Sulle See aasta 2013 on mulle olnud väsitav ja nüüd kui ma Sinu silmi näen siis tahaksin Sulle rääkida et ainult Sind mina armastan ja tahan ...... Kallis......... ma ei tea mida teha endaga, kui olen üksi siin! Ma tasa nutan. Heameelega suudleksin Su huuli ja embaksin Sind | 6377bbc0-f5f1-4b32-be6d-6efdb5452fc8 | https://luuletused.score.ee/kullakesele | nc19_web_2019 |
Lisatud: 02.10.2008 10:24 Uuendatud viimati: täna 21:29 Ankeedi vaatamisi kokku: 2049 Vaata ka: Google otsing mängu Sacred: Underworld kohta
Jaga | b079681e-f856-4af9-97c7-9c82427c824d | https://www.pistik.net/games/videomang/596/sacred-underworld-pc | nc23_web_2023 |
Munadepühade ajal kaunistatakse toad nartsisside ja pajudega. Riputa okstele ka munakoortest tehtud pesad, kuhu peita väikeseid komme. Vaja läheb: toorest muna naasklit nööri heiet, heina või niiti Tee munapesa nii: 1. Toksi avaus. | b743879a-edc1-4ea3-b7f1-bee3b1a134a0 | https://kodus.ee/otsi?keywordmuna&page2 | nc23_web_2023 |
Peenelektroonika - soovin suunamist
Tere, Nimelt oleks mul vaja ära vahetada TomTom GO730 navigatsiooniseadme "digitizer" ehk ekraani pealmine rõhutundlik paneel vms. Jupp on olemas, nüüd oleks vaja vana lahti ühendada ja siis uus asemele joota. Tundub üsnagi peenelektroonika töö ja tavaliste vahenditega seda ära ei tee. Oskab keegi soovitada kuhu Tallinnas, Tartus või Võrus sellise asjaga pöörduda võiks. Küsin kuna olen tõesti võhik. Pildil on punase kastiga märgitud ühendus millest jutt on: Ette tänades Andre
Vs: Peenelektroonika - soovin suunamist Soovid suunamist siis siit saad kindlasti abi: http://www.elfafoorum.eu/threads/384...-Remont-Tartus | 7a9e89e6-72da-4eaa-bd86-c57b0fe68dd0 | https://www.elfafoorum.eu/forum/tehnikafoorumid/elektroonikafoorum/67252- | nc21_web_2021 |
Kõik me armastame head, aromaatset ja värsket kohvi. Me joome kohvi hommikul, et kiiremini ärgata, joome seda päeval peale maitsvat lõunapausi. Joome kohvi ka õhtul külla minnes või ise külalisi võõrustades. Me hindame oma aega. Me hindame ka mugavust, puhtust, kiirust ja kvaliteeti. Me tahame, et meie igapäevane kohv oleks hea, valmiks kiirelt ja mugavalt, oleks mõistliku hinnaga ja ei peaks muretsema ka kohvimasina võimalike rikete pärast...
Allpool olevad küsimused peaks panema mõtlema ka nende väärtuste peale.
Kas Sa armastad oma hommikust kohvi?
Kas Sa armastad head kohvi? | 1793ac70-5fc8-4317-ad54-7a269983c798 | http://vihmategija.ee/kohvileht/ | nc19_web_2013 |
<p cld_lang="et" cld_perc="et:99">
Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Lõhavere külas. Linnamägi on registreeritud riikliku arheoloogiamälestisena.
</p>
<p cld_lang="et" cld_perc="et:98">
Ülo Stöör. Eesti vaim on kätketud kristalli (Lõhavere mälestusmärgist), Kultuur ja Elu
</p> | 099c2171-5f66-4f7b-8d56-e3b99b5f1504 | https://et.wikipedia.org/wiki/Lõhavere_linnamägi | nc23_wikipedia_2023 |
Epiloog: Järgmine samm
Avaldatud 27.12.2017, autor Marta-Liina Põldaru, allikas Meie Aeg
Oma esimest ja teist epiloogi kirjutades olin pabinas. Väga pabinas. Kas ma ikka oskan kirjutada? Kas Jumal juhib mind? Kust ma saan ideid? Mida teised minu kirjutistest arvavad? Minu peas käis läbi palju küsimusi ja olin selle ettevõtmise suhtes – kirjutada aasta aega järjest epiloogi – väga ebakindel. Enne kui saatsin oma epiloogi Averonikale, lasin selle mitmel inimesel läbi lugeda, et nende arvamust saada. See siin on minu viimane epiloog ja seda kirjutades tundsin ennast palju rahulikumana kui esimesi epilooge kirjutades. Mitte selle pärast, et arvaksin, et olen nüüd parem kirjutaja, vaid selle pärast, et olen kirjutamisega ära harjunud.
Harjumused kui kinnistunud käitumismustrid on osa meie igapäevaelust. Väga suur osa meie harjumustest, nagu näiteks nõude pesemine ja hommikusöögi söömine, on tavapärased osad meie rutiinist. Kahjuks on meie loomusele omane, et ka halvad harjumused kipuvad ligi. Vahepeal lausa ilma vaevata, lihtsamalt kui head harjumused.
Harjumused on lihtsad tulema ka meie usuelus. Harjumus hommikuti teha kiire 5-minutiline palve enne voodist välja tulemist: "Aitäh, kallis Taevaisa, toidu, mehe ja kõige muu hea eest. Palun hoia mind töö juures. " Harjumus lugeda lõik või peatükk Piiblist hommikuse võileiva kõrvale. Harjumus lugeda see oma telefonist kiiresti läbi, et saada südamesse pinnapealne rahu – olen ju päeva alustanud ikkagi piiblilugemisega, aga jõuan ilma varasema ärkamiseta ka õigeaegselt tööle.
Luuka evangeeliumi 18. peatükis on lugu rikkast mehest, kes küsis Jeesuselt, mida ta tegema peaks, et pärida igavest elu. Kui Jeesus kuulis, et mees on noorest peale pidanud kõiki Jumala käske, vastas Ta: "Üks asi on sul veel vajaka."
(Lk 18:22) Jeesus käskis mehel maha müüa kõik, mis tal on, saadud raha laiali jagada ja järgneda Talle. Mees kurvastas selle peale, sest ta oli väga rikas ning kõigest loobumine ei olnud tema jaoks lihtne.
Ka see mees oli kinni oma harjumustes. Ta oli harjunud pidama käske noorest peale. Ta oli niimoodi üles kasvanud ja lootis, et see on kõik, mis on vajalik igaveseks eluks. Ta otsis Jeesuselt justkui kinnitust, et tema tavapärased harjumused võivad ta päästa, sisimas miski siiski sundimas teda seda küsimust esitama. Saanud vastuse, mis nõudis mehelt rohkemat kui tavapäraste harjumuste lihtsat järgimist, ta kurvastas. Jeesus ootas temalt kõike.
Nii nagu selle mehega, on ka meiega. Jeesus on meile andnud kõik, mis Tal oli. Ta sõna otseses mõttes andis meile terve oma elu. Sama ootab ta ka meilt. Võttes ette selle sammu ja otsuse hakata epilooge kirjutama, olin ebakindel, sest see oli midagi erinevat, midagi, millega ma ei olnud harjunud. Nüüd olen tänulik Jumalale (ja Averonikale), et see ülesanne mulle usaldati. Tunnen, et igat epiloogi kirjutades õppisin ise nii palju – Piiblit uurides, palvetades ning mõtiskledes õppisin rohkem tundma nii ennast kui ka Jumalat. Seda kõike lihtsalt võttes sammu tavaharjumustest eemale.
Ellen White on kirjutanud, et kõigil, kes tahavad, et Jumal neid kasutaks, tuleb läbi teha vaimne ja moraalne treeningprotsess. Ta on öelnud: "Paljud ei saavuta kunagi kohta, mida nad võiksid saavutada, sellepärast et nad ootavad, et Jumal teeks nende heaks seda, milleks Ta on andnud neile jõu."
("Patriarhid ja prohvetid", lk 186) Usus ja tõotustes teame, et neile, kes paluvad, annab Jumal jõu teha järgmine samm, sest Tema ise ootab meilt seda. Tema ise juhib meid astuma oma harjumustest edasi.
Seega, minnes vastu uuele aastale, jäta maha harjumused, mis justkui hoiavad elu ühes toonis. Jeesus palus sellel rikkal mehel astuda järgmine samm. Ta palub seda teha ka sinul. Võta aega Jumalaga olemiseks ja uuri, mis on Tema plaanis järgmine samm sinu jaoks, ning pühenda oma elu selle sammu tegemiseks. Kui oled teinud selle esimese sammu alistamaks kõik Jumalale, siis, ma olen kindel, juhatab Tema ise sind järgmiseni teekonnal igavesse ellu. "Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele."
(Kl 3:23) Mis iganes on järgmine samm, mille Jumal sulle annab, tee seda kogu oma hingest! Palveta kogu oma hingest! Loe Piiblit kogu oma hingest! Teeni Issandat kogu oma hingest! Võta ette järgmine samm kogu oma hingest! | 4990f6f5-2e96-4d77-94c1-1cab7d905916 | http://advent.ee/artikkel/104479/ | nc19_web_2019 |
F1 aastal 1978: Ronnie Peterson oleks võinud rootslastele MM-tiitli tuua, kuid vikatimees jäi ette
Nii lähedal pole rootslased vormel ühe maailmameistritiitlile kunagi varem ega hiljem olnud. Veel neli etappi enne hooaja lõppu jõudis Ronnie Peterson (Lotus-Ford) hooaja liidrist, tiimikaaslasest Mario Andrettist ühe etapivõidu punktide kaugusele, kuid ette jäi see, kes seitsmekümnendatel regulaarselt võidusõitudes otsustava sõna ütles: "vikatimees" ehk surm. Ka Petersoni hukkumine oleks olnud ilmselt välditav, kui etapi korraldajad paremat tööd oleks teinud.
Rootslastele oli 1978. aasta üldse üks hirmus aasta. Oktoobris suri vähki nende teine suurlootus vormelisarjas, 1977. aastal Belgia GP võitja Gunnar Nilsson, keda haigestumise tõttu 1978. aastal ringrajal ei nähtudki. Ronnie Petersoni kontole jäi aga lõpuks kümme etapivõitu aastaist 1973-1978.
Ka selle hooaja alguses tehti väiksemaid muudatusi reeglites, mis puudutasid auto kuju, pilootide litsentseerimist ja stardiruudustiku mõõtmeid, kuid suurim sekkumine tuli ette võtta pärast Rootsi GP-d, kuhu Bernie Ecclestone'ile kuuluv Brabhami meeskond (roolis Niki Lauda ja John Watson) tuli välja revolutsioonilise "ventilaatorautoga" Brabham BT46B. Kohe seejärel sellised autod keelustati.
Buenos Airese rajale startisid esireast Lotusel Andretti ja Ferraril Reutemann, kuid Ferrarid polnud seekord võimelised enamaks kui seitsmendaks-kaheksandaks kohaks. Tiitlikaitsja Niki Lauda sõitis juba Brabhamil.
Muide, Tyrrell oli jälle naasnud neljarattaliste autode seltskonda, oma uue 008-ga. Nende autodega sõitsid prantslased Depailler ja Pironi. Kuuerattalisi vormeleid enam rohkem ei nähtud.
Esimest korda uuel Jacarepagua autodroomil Rio de Janeiros võitles parima stardikoha välja Peterson, kuid katkestas kokkupõrkega 15. ringil. Seekord sai argentiinlane Reutemann Ferraril võidu, heastades selle, mis kodurajal võtmata jäi, edestades selgelt ka brasiillast Emerson Fittipaldit. Teine koht oli meeskonna Fittipaldi Automotive (varasema nimega ka Copersucar) ajaloo (1975-1982) parim koht üldse.
Kyalami rajal oli Lauda isegi Brabhamil võimeline juba parima stardiruudu välja võitlema, kuid finišini tema mootor vastu ei pidanud. Ometi sai ta tiimikaaslane John Watson koha poodiumil. Ronnie Petersonile oma elu juba üheksas etapivõit.
Muide, varem mitme muu nime all katsetanud Frank Williams oli oma nime all meeskonna välja pannud ka 1977. aasta hooajal, aga esimese punktikohani jõuti alles nüüd. Esimene etapivõit tuli aasta hiljem.
Soome sai aga F1 rajale jälle oma piloodi (1974. aastal ühe stardi teinud Leo Kinnuneni järel), kuigi Keijo "Keke" Rosbergi esimene hooaeg temale veel punktikohti ei toonud. Rosberg sõitis Hongkongi meeskonna Theodore Racing värvides.
Long Beachi rajal Los Angeleses domineerisid Ferrarid täielikult kvalifikatsioonis ja kuigi Gilles Villeneuve sõidu katkestas, tuli neile ka etapivõit Reutemanni roolituna. Nüüd oli Reutemannil ja Andrettil mõlemal koos 18 punkti, aga Reutemannil veidi parem seis.
Monte Carlo rajale jõuti veidi pikema pausi järel, sest Jaapani GP Suzuka rajal jäi ära. Reutemann startis parimast ruudust, aga seekord oli siiski prantslase Depailleri pidu, kes sai oma elu esimese, Tyrrelli meeskonna juba 31. etapivõidu. Ühtlasi tõusis Depailler aga 23 punktiga ka MM-sarja liidriks.
Zolderis tõi Lotus välja oma uue aerodünaamilise maaefektiga masina Lotus 79 ja see tõestas kohe oma ülimuslikkust. Andretti sai parima stardiruudu ja juhtis sõitu stardist finišini. Peterson aitas tuua veel kaksikvõidu, Ferrari-meestest Villeneuve suutis aga lõpuks ometi punktikoha tuua (ta oli ju võetud meeskonda Niki Lauda asemele). Andretti tõusis tagasi sarja liidriks.
Jarama rajal sisuliselt kordus sama, ainult, et nüüd juba startisid mõlemad Lotused kõrvuti esireast, samas kui Ferrarid vajusid üldse ära. Stardist sai mõneks ajaks ette James Hunt oma McLarenil, aga Andretti oli lõpuks pidurdamatu. Tal koos juba 36, Petersonil 26, Depailleril 23 punkti.
Anderstorpis tekitas suurt kõmu Brabhami revolutsiooniline "ventilaatorauto" Brabham BT46B, mis pidi Lotus 79 paremuse nullima. Konstruktor Gordon Murray nimelt asendas autos radiaatorid uuendusliku pindjahutussüsteemiga, paigutades auto tagaossa ventilaatori, mis ühtlasi nii jahutas mootorit kui ka imes õhku auto alt, parandades oluliselt maas püsivust.
Ja see auto, mis keelati kohe pärast Rootsi etappi, saavutas ajaloolise sajaporotsendilise võiduskoori. Nimelt, kuigi Andretti startiski parimast ruudust, tuli Niki Lauda "ventilaatorautoga" võitjana finišisse. Riccardo Patrese üllatas teise kohaga, mis oli ühtlasi ka uue Arrows-meeskonna esimene poodiumikoht.
Paraku, pärast seda, kui aasta lõpus surid nii Peterson kui ka Nilsson, kaotas Rootsi edasiseks tahtmise enam F1-etappe korraldada. Anderstorpi ringrada on küll endiselt olemas ja kasutusel, aga uuemal ajal pigem lennuväljana.
Paul Ricardi rajal oli Brabham sunnitud naasma tiimi varasema auto juurde, kuid sellest hoolimata võttis John Watson kvalifikatsiooni võidu ja lõpuks finišeeris neljandana. Lauda küll katkestas. Lotus oli aga jälle konkurentsitult kaksikvõitu võtmas. Andrettil koos 46, Petersonil 36, Laudal 25 punkti. Konstruktorite sarjas oli Brabham kerkinud äkitselt teiseks Lotuse järel.
Brands Hatchi rajal sai parima stardikoha Peterson, kuid ta oli ka esimesi katkestajaid. Ka Andretti Lotuse mootor ütles enne poolt maad üles. Pärast teda sõitsid liidrikohal esmalt Scheckter, siis Lauda ja lõpuks Reutemann, kes Ferraril võidu koju tõi. Brabhamil aga juba kaks meest poodiumil.
Hockenheimi rajal startisid esireats jälle Lotused, Andretti ees ja Peterson tema kõrval, kusjuures rajal oli veel kolmaski Lotus, erameeskonnale kuuluv eelmise aasta Lotus 78 mehhiklase Héctor Rebaque'i juhituna. Peterson paraku katkestas. Andrettil koos juba 54, Petersonil 36, Reutemannil ja Laudal 31 punkti.
Österreichringile startis parimast ruudist Peterson ja seekord ta ka võitis etapi, olgugi, et ränk vihmasadu sundis korraldajaid vahepeal sõidu peatama ja kordusstarti andma. Andretti auto oli purunenud juba esimeses stardis. Punkte koos Andrettil 54, Petersonil 45, Depailleril 32. Neli etappi veel sõita. Lotus oli aga juba võitnud konstruktorite karika.
Ka Zandvoortis startis esimesest ruudust Andretti, tema kõrvalt aga Peterson ja nende kaksikvõitu ei ohustanud keegi. Kuid see jäi juhuse tahtel ka Andretti viimaseks võiduks, kuigi mees startis F1-sarjas 1982. aastani välja. Seevastu korjas ta järgnenud aastatel palju võite ameeriklaste CART-sarjas. Andrettil oli aga Hollandi GP järel koos 63, Petersonil 51, Laudal 35 punkti.
Ja siis tuli see õnnetu Itaalia GP Monzas. Stardis jälle eest Andretti, kuigi tema kõrval seekord Ferraril Villeneuve. Peterson viiendas ruudus. Paraku põrkasid stardis Hunti ja Petersoni autod kokku, Petersoni auto paiskus vastu barjääre ja tema auto ratas lendas veel Surteesis sõitnud Brambillale vastu peas. Haiglasse viidi murtud jalgadega Peterson ja teadvusetu Brambilla.
Operatsioonil tekkis aga Petersoni vereringes ummistus, ta langes koomasse ja suri järgmisel hommikul. Brambilla siiski toibus haiglas.
Neli tundi pärast nende õnnetust anti Itaalia GP-le kordusstart, paraku Andretti ja Villeneuve tegid mõlemad valestardi ja said selle eest karistada, lõpetades lõpuks kuuenda-seitsmendana. Ja nii leidsid Brabhami mehed end finišis kaksikvõitjatena. Andretti sai aga Petersoni surmaga omale MM-tiitli kätte, mida pidutseda muidugi oli võimatu.
Lotuses sõitis nüüd Petersoni asemel prantslane Jean-Pierre Jarier, samas kui Riccardo Patrese, kes oli loetud eelmise etapi avariide süüdlaseks, kandis oma Arrowsil üheetapilist stardikeeldu. Andretti võttis ka kodurajal parima stardikoha, kuid katkestas. Etapivõit (juba üheksandat korda tema karjääri jooksul) argentiinlasele Reutemannile. Terve poodium täitus aga lõunapoolkera meestega.
Hooaeg lõpetati Île Notre-Dame rajal Montrealis, kusjuures parimast ruudust startis seekord Jarier, Andretti alles üheksandast. Oma karjääri esimese võidu sai Ferraril Gilles Villeneuve (kelle poeg Jacques Villeneuve, 1997. aasta maailmameister, oli sel hetkel seitsmeaastane). Iirlane Derek Daly tõi oma riigile esimese punkti.
Andretti oli ülekaalukas võitja, kuid alates 1979. aastast läks nii temal kui ka Lotusel F1-sarjas kõik viltu, nende käivitatud maaefekti-revolutsioon tegi konkurendid edaspidi oluliselt paremaks. Tuli oodata lausa 1982. aastani välja, enne kui Lotus uuesti võitma hakkas.
Tähele tasub panna, et prantslastele oli sel ajal suureks hüppelauaks F1 sarja F2-autode Euroopa meistrivõistluste sari, mida olid aastail 1973-1977 võitmas järjest just prantslased Jean-Pierre Jarier, Patrick Depailler, Jacques Laffite, Jean-Pierre Jabouille ja René Arnoux. 1978 võitis selles sarjas aga itaallane Bruno Giacomelli autol March-BMW.
Indy 500 sõidu võitis Ameerikas Al Unser, autol Lola-Cosworth. USA meistrivõistluste sari sai aga 1979. aastaks kõrvale uue vormelisarja CART (Championship Auto Racing Teams), need aga küll polnud just võistlusvõimelised F1-masinatega. | d07b0ca0-006f-4dbc-96e3-508128d299a5 | http://forte.delfi.ee/news/auto/f1-aastal-1978-ronnie-peterson-oleks-voinud-rootslastele-mm-tiitli-tuua-kuid-vikatimees-jai-ette?id=79316108 | nc19_web_2017 |
Koos Estonian Business School 'iga ellukutsutud õppekava keskendub loomemajandusele ja kultuuriasutuste juhtimisele. Õppekava ühendab äri- ja kultuurivaldkonna kohalikud ja rahvusvahelised aspektid praktilises ja teoreetilises õppes.
Õppejõududeks on teoreetikud ja praktikud nii Eestist kui välismaalt (Suurbritanniast, USAst, Serbiast, Saksamaalt jm). Kultuurikorralduse programmi õppejõudude hulgas on Gesa Birnkraut ja Herbert Grüner (Saksamaa), Peter Thornton ja Sue Kay (Suurbritannia), Giep Hagoort (Holland), Bonita Kolb (USA), Ruth Alas, Tiina Tšatšua, Mari Kooskora, Tõnu Viik, Marko Lõhmus, Jaana Liigand (Eesti) jt.
Sisseastumise eelduseks on bakalaureusekraad. Kandidaatidelt ei eeldata eelnevat kunstialast haridust, kasuks tuleb süvendatud huvi või praktiline kogemus kultuurisfäärist. Oodatud on kultuuriettevõtluse arendamisest huvitatud kandidaadid. Vastu võetakse kuni 18 tudengit (sh kuni 5 inimest riigieelarvelistele õppekohtadele). Õppemaks riigieelarvevälisel õppekohal on 2500 € aastas.
Sisseastumiseks tuleb esitada EMTA vastuvõtuosakonda (Rävala pst 16, Tallinn) järgmised dokumendid:
avaldus;
eelmise haridusastme lõpetamist tõendav dokument koos hinnetelehe või akadeemilise õiendiga (originaal ja koopia);
1 foto mõõtmetega 3x4 cm;
isikutunnistus või pass koos vastava dokumendi isikukoodiga lehekülje koopiaga;
CV inglise keeles;
essee inglise keeles (3-5 A4 lk) mingil kultuurikorraldusega seonduval teemal.
Dokumente saab esitada 12.-26. juunini 2012 kell 10-16 ruumis A201.
Sisseastumiseksam toimub inglise keeles vestluse vormis 27.-28. juunil 2012. Täpne vestluse aeg lepitakse kandidaatidega kokku individuaalselt.
Õppetöö algab 21. augustil 2012. Loengute ajakava saadetakse immatrikuleeritud tudengitele e-postiga juulis 2012. Loengud ja seminarid toimuvad Tallinna kesklinnas:
iganädalaselt õhtupoolikuti (Estonian Business School);
iganädalaselt tööpäeva jooksul 90 minuti kaupa (Eesti Kunstiakadeemia);
keskmiselt üle nädala nädalalõppudel reedeti ja laupäeviti kuni 6 tunni kaupa (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia);
järjestikustel tööpäevadel kuni 6 tunni kaupa (välismaised lektorid).
Vabaained toimuvad vastavalt korraldava kooli või osakonna tunniplaanile. | f177061b-4dc9-44aa-9a9d-5a617ea8a030 | http://www.ema.edu.ee/index.php?main=488 | nc19_web_2013 |
TÄNA OTSE | Kuidas läheb Eesti meestel teatesõidus?
Teatesõidus on stardis 24 meeskonda, Eesti stardinumber on 17. Eesti meeskond on võistlustules koosseisus Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimer ja ankrumees Raido Ränkel.
Eelmisel hooajal tegi Eesti parima tulemuse Oberhofis, kus saadi 13. koht. Esikümnesse jõudis Eesti viimati 2015. aastal, kui Ruhpoldingis saadi 10. koht.
Eelmisel hooajal sõideti teatesõitu kuuel korral, neist neli võitis Norra ja kaks Prantsusmaa, pjedestaalil käisid veel Saksamaa, Ukraina, Rootsi, Austria ja Itaalia.
Naiste hooaja esimeses jälitussõidus on stardis ka kaks eestlannat - Johanna Talihärm sai neljapäevases sprindis 38. ja Tuuli Tomingas 41. koha. Talihärm stardib täna liidrist 1.53 hiljem ja Tomingas seitse sekundit koondisekaaslasest hiljem. | 0d07befd-2e03-4fac-97e9-7e28eacb7a39 | https://sport.err.ee/1198201/tana-otse-kuidas-laheb-eesti-meestel-teatesoidus | nc21_feeds |
<p heading="1">NBA teeb vaktsineerimata mängijate elu põrguks</p><p heading="0">Korvpalliliiga NBA ei saa teha koroonaviiruse vaktsiini enda pallureile kohustuslikuks. Küll aga pannakse süstimata sportlastele paika nõnda karmid reeglid, et sisuliselt vangistatakse nad mängude vahel enda kodudesse.</p><p heading="0">Kui enda kaitsesüsti(d) kätte saanud korvpallurite peamiseks kohustuseks eesootaval hooajal saab olema sümptomite või lähikontaktsuse korral enda regulaarne testimine ja muul ajal võib vabalt lulli lüüa, siis vaktsineerimata sportlaste puhul on nimekiri keeldudest kordades pikem lubatud tegevustest.</p><p heading="0">Portaal ESPN sai enda valdusesse tiimidele laiali saadetud memo, kus on täpselt kirjas, mida vaktsineerimata korvpalluritelt oodatakse.</p><p heading="0">Umbes 90 protsenti NBAs mängivatest korvpalluritest on koroonavaktsiini juba saanud. Üks nimekamaid mängijaid, kes pole seda teed läinud on Kyrie Irving, kes ei saa enda Brooklyn Netsi meeskonda seetõttu kodumängudes esindada - New Yorki linnas kehtivad reeglid nõuavad, et siseruumis toimuvatel spordiüritustel osalejad on kätte saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi.</p><p heading="0">(Kui täpne olla, siis Irving pole öelnud, kas ta on vaktsineeritud või mitte, aga nädala algul toimunud näost-näkku pressikohtumisel osales ta erinevalt teistest Netsi mängijatest üle videosilla.)</p><p heading="0">San Franciscos, Golden State Warriorsi kodulinnas, peavad sportlased olema enne väljakule pääsemist vaktsineerimiskuuri täielikult läbinud.</p><p heading="0">"NBA peaks nõudma, et kõik mängijad ja treenerid on vaktsineeritud või nad meeskonnast eemaldama," küsis korvpallilegend Kareem Abdul-Jabbar Rolling Stone'ile antud usutluses veelgi karmimat korda. "Ma ei usu, et nad käituvad heade tiimikaaslaste või heade kodanikena. Me oleme sõjas. Maskid ja vaktsiinid on relvad, mida me selles sõjas võitluseks kasutame."</p><p heading="0">Miks ei kehtestata NBAs üleüldist süstikohustust? "Vaktsineerimiskohustus NBA mängijatele vajab nõusolekut mängijate ametiühingult. NBA on need pakkumised teinud, aga mängijate ühing on vaktsiinikohustuse tagasi lükanud," sõnas korvpalliliiga asepresident Mike Bass.</p> | 18a30e05-6f6d-482c-91b1-fefef6328485 | https://sport.ohtuleht.ee/1044586/nba-teeb-vaktsineerimata-mangijate-elu-porguks | nc23_timestamped |
Matkamine on tegevus, mida saab harrastada nii suvel kui ka talvel, olenemata ilmast. Selleks, et teekond sujuks nii kargetes külmakraadides, sooja päikse all või ka jahedas vihmas, on tähtsal kohal õige varustus. Matkavarustus koosneb nii riietusest kui ka kõigest muust vajalikust, et matk edukalt mööda saata. Mitmepäevasel matkal on olulisel kohal ööbimiseks vajalik nagu telgid, madratsid ja magamiskotid. Samuti on tähtis, et kõht oleks täis, seega on vajalikud ka varustus söögi tegemiseks ja säilitamiseks vajalik. Kerged matkanõud ja küttekeha, aga ka joogipudel on matkavarustuse tähtis osa. Puhkehetked teeb mugavaks matkamööbel, aga ka putukatõrjevahendid. Matkatarbed parimate hindadega on saadaval Kaup24 veebipoes.
Matkatarbed | 0c1674ed-f913-4672-9bcc-6382ae5b816d | https://kaup24.ee/et/sport-puhkus-turism/matkamine | nc23_web_2023 |
Pärnus Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmikul põrkas esmaspäeva hommikul kokku kaks sõiduautot. Foto: Kaidi Pihlak | 9c0ee686-ea1d-4975-b92c-2674203fb75a | https://parnu.postimees.ee/6462234/libedaks-muutunud-teedel-on-juhtunud-mitu-liiklusonnetust | nc23_web_2023 |
2018. aastal maksid Euroopa maksumaksjad Frontexi ürituse eest juba 580 000 eurot, üritus toimus Poola mereäärses kuurortlinnas Sopotis. | 5d74b595-a560-46b3-bfb1-1b44b4b4fb08 | https://www.err.ee/1608076846 | nc21_feeds |
Infograafikud
Mineraalkütused on kaubavahetuse väärtuse poolest 2. toode HS2 tasemel.
Samal perioodil olid peamised riigid, kust toodet Mineraalkütused imporditi, Venemaa (664 miljonit eurot), Leedu (579 miljonit eurot), Soome (338 miljonit eurot), Valgevene (184 miljonit eurot) ja Läti (149 miljonit eurot). | 8998aa26-7d83-4d54-92e2-6bb673785f5a | https://data.stat.ee/profile/product/527/ | nc21_web_2021 |
Tänu CERNis töötavate Eesti teadlaste eestvedamisele sai 16 füüsikaõpetajat riigi kulul tutvuda koolivaheajal Euroopa moodsaima teaduskeskusega. Idee poolest võiksid aja jooksul CERNis ära käia enamus füüsikaõpetajaid.
Kuusteist Eesti füüsikaõpetajat käis koolivaheajal Euroopa tuumauuringute keskuses CERNis, mis asub Genfi kõrval Prantsusmaa-Šveitsi piiril.
"CERN on maailma suurim teaduseksperiment, kus töötab umbes kümme tuhat inimest," tutvustas üks asja oma silmaga kaemas käinud õpetajtest, Hugo Treffneri gümnaasiumi füüsikaõpetaja Madis Reemann.
"Uus prootonite põrguti (LHC) kogub tasapisi tuure," sõnas ta. "Tal oli esialgu käivitamisega probleeme, olid mitmed apsud, aga nüüd ta järjest parandab oma näitajaid. Nii hiiglasliku asja häälestamine võtab aastaid, aga nüüd ta töötab." Tegemist on suure ringikujulise LHC kiirendiga, mille pikkus on 27 km, ja kus on käimas kogu põhieksperiment. 35 aastat füüsikat õpetanud Reemann rääkis, et CERNis nähtu-kuuldu füüsikule väga keeruline ei olegi, sest printsiibid on juba varem välja töötatud.
"Praegu käib selliste asjade kontrollimine, mis teoorias on ennustatud, aga mida pole veel suudetud tänu liiga väikese energiaga kiirenditele eksperimentaalselt tõestada," seletas ta. "Seal on just eelkõige Higgsi bosoni avastamise plaan." Higgsi boson on seni veel avastamata elementaarosake, mille ülesandeks on anda ülejäänud elementaarosakestele mass. "Need probleemid, mida seal püütakse lahendada, peaksid selgitama kosmoloogiat, kuidas maailm on arenenud, ja olemasolevat maailma mikrotasandil," rääkis Reemann.
Eesti Füüsika Seltsi füüsikaõpetajate osakonna esinaise Riina Murulaiu sõnul seletati CERNis asju nii selgelt, et midagi liiga keerulist, mida oma pea enam ei võta, ei esinenud.
"Tekkis parem arusaamine, mis seal ikkagi tehakse ja mida kaasaegne füüsika endast kujutab," sõnas ta. "Näiteks tutvustati meile kiirendite ehitust ja kuidas käib andmetöötlus. Töötava prootonite põrguti (LHC) juurde õpetajaid ei lastud, kuna see kiirgab liiga palju." Murulaid rääkis, et õpetajatele anti ka praktiline ülesanne. "Tegime ise udukambri, mis võimaldas detekteerida elementaarosakesi," sõnas ta. "Seda saame ka koolis kasutada." CERNis töötavad hetkel pidevalt kolm Eesti inimest, Andi Hektor, Mait Müntel ja Vladimir Skarupelov. Martti Raidali, kes on eestlaste töörühma juht, Münteli ja Hektori eestvedamisel haridusministeerium koolitust ka rahastas.
Nad töötavad CMS nimelise detektori juures. Müntel tegeleb füüsikaliste andmete analüüsiga ja Skarupelov CMS-ga seotud IT-süsteemidega. Hektor tegeleb tumeaine fenomenoloogiaga ja astroosakestefüüsikaga. Kusjuures CERNis töötavatest inimestest on kõvasti üle poole programmeerijad.
Murulaid rääkis, et konkurss koolitusel osalemiseks ei olnud just väga tihe. Tuli esitada avaldus Eesti Füüsika Seltsile ja põhjendada ära, miks soovitakse osaleda koolitusel ning enamus, kes soovisid, ka said.
"Kuna suhtlus käis inglise keeles, siis äkki nad kartsid, et nad pole pädevad," pakkus Murulaid vähese huvi põhjuseks. "Kuigi kohapeal selgus, et keegi sellepärast hätta küll ei jäänud. Kui sa füüsikat jagad, siis konteksti sisene inglise keel on üsnagi arusaadav." Murulaid rääkis, et Eesti õpetajate CERNi saatmine on edaspidi tõenäoliselt järjekindel programm, nii et enamus Eesti füüsikaõpetajaid saaksid aja jooksul uurimiskeskuses ära käia. Siiski läheb edaspidi väiksem kollektiiv.
"Ma ise pean selle projekti jätkumist väga oluliseks, seda nii füüsika õppimise kui ka õpetamise koha pealt ja üldisemalt Eesti teaduse tulevikku silmas pidades," märkis Murulaid. "Palju käinud ja näinud õpetaja on hoopis midagi muud, kui oma tagaruumis pesitsev füüsikaõpetaja." Ka Reemann avaldas lootust, et füüsikaõpetajad saavad sellisel koolitusel järgmistel aastatel osaleda. "Mina arvan, et seda tuleks propageerida. CERNis on täpselt sama asi nagu meil – ega häid noori füüsikuid pole kunagi üleliia," ütles Reemann.
CERN on maailma suurim osakestefüüsika labor.
Füüsikaõpetajate reis CERNi maksis riigile 31 956 eurot.
CERNi õpetajakoolitus on võimalik ainult tänu sellele, et Eesti riik rahastab Eesti füüsikute osalemist ühes CERNi eksperimendis, nimelt CMSis.
CERNis on hetkel pidevalt kohal kolm Eesti inimest: Andi Hektor, Mait Müntel ja Vladimir Skarupelov. | 812abcf5-805d-447d-a140-1c7ecae01cfb | http://www.rajaleidja.ee/fuusikaopetajad-kaisid-cernis-teadmisi-kogumas/ | nc19_web_2013 |
Kui EURUSD peaks tõusma kõrgemale vastupanutasemest 1.1137, on järgmiseks sihtpunktiks tase 1.1196, kuid eelnevalt on oodata vastupanu veel 200 päeva libisevalt keskmiselt ning langevalt trendijoonelt. Konsolideerumine kõrgemale tasemest 1.1196 avaks võimaluse edasiseks hinnatõusuks ta tasemeni 1.1260, mis langeb kokku 78.6% Fibonacci korrektsioonitasemega (1.1365-1.0850). Stabiliseerumine kõrgemal tasemest 1.1260 oleks kinnitavaks signaaliks edasisele tõusutrendile suunaga 1.1360 ning seejärel 1.1413, kuid edasine hinnatõus on hetkel ebatõenäoline.
Samal ajal, kui kurss peaks hakkama langema ning kukkuma madalamale toetustasemest 1.1058, oleks see kinnitavaks signaaliks edasisele langusele toetustasemeni 1.0965. Selle taseme murdumisel võib järgnevat toetust oodata tasemelt 1.0863 ning eelnevalt nõrgemat toetust tasemelt 1.0910. Kui vahetuskurss peaks otsustavalt langema madalamale tasemest 1.0863, võiks oodata langust ka toetustasemeni 1.0820, kuid edasine langus ei ole lähiajal tõenäoline.
Eelmisel nädalal tõusis GBPUSD vastupanutasemeni 1.2427, mis nüüdsest toimib hinnaliikumisele lähima toetustasemena. Lähiajal võib oodata langust toetustasemeni 1.2427. Samuti ei saa välistada, et kurss võib uuesti tõusta testima 50% Fibonacci korrektsioonipiirkonda (1.3443-1.1805), kus asetseb vastupanutase 1.2624.
Samal ajal, kui kurss peaks hakkama langema ning kukkuma madalamale toetustasemest 1.2427, avaks see võimaluse testida ka toetustaset 1.2300. Konsolideerumine sellest madalamal võiks kaasa tuua müügisurvet ka tasemeni 1.2156, kus eelnevalt võib nõrgemat vastupanu veel oodata toetustasemelt 1.2242. Langus madalamale tasemest 1.2156 ei ole lähiajal tõenäoline.
Eelmisel nädalal langes USDJPY vahetuskurss toetustasemeni 102.71, mis langeb kokku 50% Fibonacci korrektsioonitasemega (100.07-105.53) ning millele on lähenemas 50 ja 100 päeva libisevad keskmised. Lähiajal võib oodata tõusvat hinnaliikumist ning vastupanutaseme 103.36 testimist. Samuti ei saa välistada, et kurss võib uuesti langeda madalamale toetustasemest 102.71.
Kui hinnaliikumisel õnnestub tõusta kõrgemale vastupanutasemest 103.36, avaks see võimaluse testida ka vastupanutaset 104.28. Selle ületamisel ootab ees 2013 aasta maksimumtase 105.44 ning eelnevalt võib oodata nõrgemat vastupanu veel tasemelt 104.82. Kui 2013 aasta maksimumtase 105.44 samuti ületatakse, on järgmiseks hinnasihiks 88.6% Fibonacci korrektsioonipiirkond (107.48-99.53) tasemel 106.60, kuid edasine hinnatõus ei ole lähiajal tõenäoline.
Samal ajal, kui kurss peaks hakkama langema ning kukkuma madalamale toetustasemest 102.71, oleks see kinnitavaks signaaliks edasisele langustrendile toetustasemeni 101.65. Otsustav hinnalangus madalamale toetustasemest 101.65 võiks kaasa tuua täiendavat müügisurvet toetustasemeni 100.00, kus eelnevalt võib nõrgemat toetust oodata veel tasemelt 100.85. Hinnalangus madalamale psühholoogilisest toetustasemest 100.00 oleks kinnitavaks signaaliks edasisele langustrendile toetustasemeni 98.90, kuid edasine langus ilma suurema korrektsioonita on hetkel ebatõenäoline.
Eelmisel nädalal tõusis NZDUSD hinnaliikumine vastupanutasemeni 0.7313, mis nüüdsest toimib hinnaliikumisele lähima toetustasemena. Graafikul on näha tõusev trendijoon ning sellest tulenevalt võib oodata hinnalangust madalamale toetustasemest 0.7313. Samuti ei saa välistada, et kurss tõuseb uuesti testima vastupanutaset 0.7360, kus asetseb 141.4% Fibonacci laiendav tase (0.7034-0.7265).
Kui hinnaliikumisel peaks õnnestuma tõusta ja konsolideeruda kõrgemal vastupanutasemest 0.7360, oleks see kinnitavaks signaaliks edasisele hinnatõusule vastupanutasemeni 0.7450. Kui kurss peaks tõusma tasemest 0.7450 kõrgemale, viitaks see võimalikule edasise pikemaajalise tõusutrendi jätkumisele ning kinnitaks edasist hinnatõusu vastupanutasemeni 0.7557, kuid edasine hinnatõus sellest tasemest kõrgemale ei ole lähiajal tõenäoline.
Samal ajal, kui kurss peaks hakkama langema ning kukkuma madalamale toetustasemest 0.7313, võiks oodata täiendavat hinnalangust ka toetustasemeni 0.7237, mida ületas 50 päeva libisev keskmine. Kui kurss peaks kukkuma toetustasemest 0.7237 madalamale, avaks see võimaluse testida ka toetustaset 0.7207, millele läheneb 100 päeva libisev keskmine. Kursilangus madalamale tasemest 0.7207 võiks kaasa tuua täiendavat müügisurvet 2011 aasta miinimumtasemeni 0.7116, kus eelnevalt võib nõrgemat toetust oodata veel tasemelt 0.7170 ning tõusvalt trendijoonelt päevasel graafikul. Hinnalangus 2011 aasta miinimumtasemest 0.7116 madalamale ei ole lähiajal tõenäoline.
Eelmisel nädalal tõusis AUDUSD hinnaliikumine vastupanutasemeni 0.7696, kuid kauplemisnädala lõppedes sulgus hinnaliikumine sellest tasemest madalamal ning madalamal ka lühiajalisest langevast trendijoonest. Hetketasemelt võib oodata hinnalangust toetustasemeni 0.7650. Samuti ei saa välistada, et kurss võib uuesti testida vastupanutasemeid 0.7696 ja 0.7730.
Eelmisel nädalal langes USDCHF hinnaliikumine toetustasemeni 0.9676. Põhinedes 14 perioodi RSI indikaatoril, kus on näha divergentsi, võib lähiajal oodata korrektsiooni vastupanutasemeni 0.9765, millele lähenevad 100 ja 200 päeva libisevad keskmised. Samuti ei saa välistada võimalust, et vahetuskurss hakkab langema toetustasemeni 0.9640, kus asetseb 78.6% Fibonacci korrektsioonitase (0.9536-0.9997).
Kui hinnaliikumisel õnnestub konsolideeruda kõrgemal vastupanutasemest 0.9765, avaks see võimaluse testida ka vastupanutaset 0.9795, mida ületas 50 päeva libisev keskmine. Konsolideerumine kõrgemal vastupanutasemest 0.9795 oleks kinnitavaks signaaliks edasisele hinnatõusule vastupanutasemeni 0.9903, kuid eelnevalt võib oodata vastupanu veel tasemelt 0.9857. Konsolideerumine kõrgemal vastupanutasemest 0.9903 avaks võimaluse testida ka vastupanutaset 0.9950, kuid edasine hinnatõus on hetkel ebatõenäoline.
Samal ajal, kui kurss peaks hakkama langema ning kukkuma madalamale toetustasemest 0.9640, võiks oodata hinnalangust ka toetustasemeni 0.9535 ning eelnevalt võib nõrgemat toetust pakkuda tase 0.9576. Kui kurss peaks langema madalamale tasemest 0.9535, on järgmiseks hinnasihiks 2015 aasta oktoobrikuu miinimumtase 0.9475. Selle taseme murdumine kinnitaks edasist langust toetustasemeni 0.9400, kuid edasine langus ilma suurema korrektsioonita ei ole lähiajal tõenäoline. | d09a244a-c7d6-4079-b62c-63b1d6a6a348 | https://admiralmarkets.ee/analytics/technical-analysis/forex-turu-tehniline-analuus-45-nadal | nc19_web_2017 |
<p class="good" cfclass="good" langdiff="0.69"> Suur pesakiik mõõtmetega 165*70 cm. Sobib ka mitmele lapsele korraga. Suure pesakiige sisemine osa ja riputusköied on musta värvi ning kiige välimine ring on sinine. | 8669500c-6f10-40a7-a539-3f1b38e34be4 | http://www.naeruvabrik.ee/E-pood/Suur-pesakiik/ | nc21_web_2021 |
kohapeal söök jook, peale võistlust toimub aftekas lähedal oleva paisjärve ääres (Peebu parvsaunad), mis asub mõni kilomeeter võistluspaigast Viljandi poole. Kõik kellel on päevase võistluse pilet, on sissepääs aftekale tasuta, kel päevast piletit pole, peab välja käima 5.- Aftekast veel niipalju, et kohapeal saab sauna, õlut ja esinevad bändid.
Masinaklassidest niipalju, et lisaks tavapärastele (juunior, 0-700, 701-..), paugutavad mäkke ka pitbike'd. Kohapeal on võimalus huvilistel pitbike laenutada ja niisama paarutada. Lisaks veel muud meelelahutust, nagu õllejooks, ja aftekal üritaks ühe pesumasina ka ribadeks lasta Kõigi pileti ostjate vahel loosime välja mootorsae. | 3173f58e-8216-412c-ab19-8d415ce4d446 | http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=55&t=68056&sid=e5e6a674c2c21e322c6536cfb80d9825 | nc19_web_2017 |
OTSEBLOGI | Regina Oja tegi tühjade tribüünide ees peetaval MK-etapil tubli võistluse
NOVE MESTO MK-ETAPP: NAISTE SPRINT Tomingas on finisis ja läheb ühe trahviga 51. kohale (+3.01). Regina Oja lõpetab ja läheb 19. kohale (+1.46,1). Hetkeseis finišis: Tomingas sai teises tiirus samuti ühe trahvi ning on 48. (+2.10). Regina Oja teises tiirus eksis kohe esimesel lasul... Ülejäänud märgid tulid alla ning eestlanna on 19. kohal (+1.20). Regina Oja on kohe teises tiirus! Tomingas oli avatiirus samuti täpne - tema on 39. kohal (+49). Anais Bescond läheb finišis teiseks (+27). Regina Oja (nr 53) läheb esimese tiiru järel täpse laskmisega kuuendaks! Kaotust Herrmannile on 17,9 sekundit. Soomlanna Mari Eder teeb hooaja parima võistluse ning on teise tiiru järel ühe trahviga neljas (+53,0). Prantslanna Bescond on ka teises tiirus täpne ja läks teiseks (+11,2). Johanna Talihärm sai teisest tiirus veel ühe trahvi (kokku 4) ning on hetkel 31 naise konkurentsis 17. (+3.02). Wierer täna kõrges mängus ei osale - kahe lasketiiruga sai ta kokku kolm trahvi. Teise tiiru järel on ta hetkel alles 14. Eckoff lõpetab ja läheb finišis Herrmanni järele teiseks (+1.11). Ja selline on seis avatiiru järel: Hetkeseis 2. tiiru järel: Tšehhitar Davidova pääseb teisest tiirust trahvita (kokku 1) ning läheb teiseks (+32,7). Teise tiiru järel on hetkel Herrmanni järel teisel kohal Öberg (+58,4). Talihärm jättis avatiirus kolm märki üles ja läks eelviimasele kohale (+1.56). Eckoff eksis teises tiirus kahel lasul ning sisse läks ka tema kõrge koht... Denise Herrmann on finišis ajaga 18.51,0. Eckhoff oli avatiirus täpne ning läks ühesekundilise kaotusega Herrmannile teiseks. Herrmann lasi ka teises tiirus märgid maha. Väga kõva avaldus võidule. Avatiiru järel püsib Herrmann kindla liidrina, kanadalanna Lunder kaotab hetkel teisena 20 sekundiga. Ühe trahvi saanud rootslanna Öberg on 37-sekundilise kaotusega neljas. Johanna Talihärm (nr 26) on startinud. Denise Herrmann laseb avatiirus täpselt ja on kindel liider. Sakslanna Herrmann (nr 3) on alustanud maruliselt ning juhib esimestes vaheaegades suure eduga. Vaade suusastaadionile on väga nukker: Võistlus on alanud. Stardinimekirja 50 esimest: Laskesuusatamise MK-sari on selleks nädalaks kolinud Tšehhi Nove Mestosse, kus avapäeval on kavas naiste 7,5 km sprint. Eestlannasid on täna võistlustules neli: Johanna Talihärm (stardinumber 26), Regina Oja (53), Tuuli Tomingas (58) ja Kadri Lehtla (90). Liitun | d41673d6-9812-4dc6-8ae9-f4c0d106ad01 | https://sport.delfi.ee/news/suusatamine/laskesuusatamine/otseblogi-regina-oja-tegi-tuhjade-tribuunide-ees-peetaval-mk-etapil-tubli-voistluse?id=89139293 | nc21_feeds |
Briti meedia: Sam Allardyce on Inglismaa uus peatreener
Allardyce lahkub Sunderlandist peale üheksat kuud Premier league'i klubi juures. 61-aastane Allardyce asendab Roy Hodgsonit, kes astus tagasi peatreeneri kohalt peale üllatuskaotust Islandile Euro 2016 kaheksandfikfinaalis.
Sam Allardyce rääkis Inglismaa Jalgpalli Liiduga eelmisel nädalal ning osutuks valituks Hull'i klubi peatreeneri Steve Bruce'i ees.
Jalgpalli liidu nõukogu kohtub neljapäeval, siis oodatakse ka Allardyce'i peatreeneriks saamise kinnitust. | daa9369a-0e3e-4ff5-886a-5a914b07ff57 | http://sport.err.ee/v/jalgpall/fbc0acf8-5026-4f44-8ad3-d7da1521ff69/briti-meedia-sam-allardyce-on-inglismaa-uus-peatreener | nc21_feeds |
Eile saatsin Kose haiglasse kaks haiget, kes on nii nakkusohtlikud, et kirjaümbrik Siberi katku (antraksi) batsillidega on nende kõrval mudilase mänguasi, kirjutas mulle üks kopsuarst eelmisel nädalal, ülemaailmse tuberkuloosipäeva eel. Ju see on kirjanduslik liialdus, väitsin vastu. Ei, neil haigetel oli polüresistentne lahtine tuberkuloos (haigusvorm, mis ei allu tugevatele ravimitele), ütles ta ja täpsustas, et kui antraksi vastu on palju tõhusaid arstirohtusid, siis sama ei saa öelda polüresistentse tuberkuloosi kohta. Teadaolevalt kõnnib ülimalt nakkusohtlikke tegelasi, kes on ravi katkestanud nagu ülaltoodud haigedki, enamasti asotsiaalid, Tallinnas ringi kusagil 35 ringis. Mis teeb eriti päevakajaliseks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni sõnumi, et tuberkuloosi levikut väldib korralik ravi, s.t et haige oma tabletid korralikult alla neelab. Kuid korralikult ravida saab neid, kes korralikult asjast aru saavad. Isegi kui Eesti oma riikliku programmi 11,5 miljoni krooniga püüab aidata tuberkuloosihaigeid, ja pealtnäha on asi kena ja sile, ei saa sellest enamasti abi asotsiaalid ja teised neile lähedalolevad isikud, kelle kaudu haigus massiliselt levib. Meile ei meeldi tuberkuloosi enda ümber näha. Kuid ei maksa arvata, et tuberkuloos meid ei puuduta, ükskõik kui ebameeldiv selline tõde ilusal kevadpäeval ei tundu. Mingis mõttes ei ole suurt midagi muutunud 1880-ndatest peale, mil Koch oma kuulsad kepikesed (tuberkuloositekitajad) avastas. Romantikaajastul saigi sellest tõvest nö õilsate haigus, sest seda põdesid paljud kuulsad poeedid, kunstnikud ning kirjamehed. Sealt siis ka paatos, need kameeliadaamilikud õhetavad põsed ja kaunis, kõhnuv, jõuetu kehavorm. Tuberkuloos on endiselt töölisklassi, immigrantide, vaeste ja kodutute haigus, millesse aeg-ajalt haigestuvad ka jõukama kihi esindajad. Põhjusel, et haigus levib eelkõige piisknakkuse kaudu. Seetõttu sõidab tbc ehk tiisikus meie kõigiga ringi Tallinna bussides number 18 ja 5, Kopli trammis ja Tallinna-Kose liinil. Uus on nüüd see, et paraku levib tuberkuloos ka sama riskirühma seas, kes aidsi põeb või on HIV-i nakatunud. See on pea sama paratamatu kui tuberkuloosi levik vangide seas, kes haigestuvad 20 korda sagedamini kui tavalised inimesed. See kõik näitab olukorra potentsiaali. Võib-olla hakkab riiklik järelevalve toimima, kui nakkushaiguste seaduse rakendusaktid vastu võetakse ja eriti nakkusohtlikele tegelastele saab kohaldada kohtu korras sundravi. Eesti ei ole õnneks nende 22 ohtliku riigi seas, keda Maailma Tervishoiuorganisatsioon oma tänavuses loetelus tuberkuloosikoldena ära toob. Kuid meie näitajad on endiselt väga kõrged. Ja lähim tõsine nakkuskolle on Venemaa kui üks neist 22-st. Kuidas siis õilsate haigust ära hoida? Kulutada vähem raha projektikeste kirjutamise peale? Seda ka. Ent asi pole selles, et korralik inimene ei saaks terveks või ei saaks ravi. Asi on selles, kuidas muuta tuberkuloosiennetustöö mõttekaks. Et põhiseltskond, kelle seas haigus püsivalt levib - asotsiaalid, vangid, nüüd siis ka kasvav hulk aidsihaigeid - ei saaks meie keskkonda püsivaks tuberkuloosikoldeks teha.
| 9022ad95-cdee-4bc8-a733-0eb76cfd0906 | nc19_reference_corpus |
|
Velda laservalveseade loomade tõkestamiseks
Värvilised kalad selges tiigis on kerge saak haigrutele. Velda loomade tõkestamise laservalveseadme liikumisandur tuvastab sellised saabuvad sissetungijad ning selle raadius on umbes 12 meetrit 100° nurga all. Muu hulgas on see üsna tõhus haigrute vastu, kuna see kasutab kolme meetodit:1. Muutuva sagedusega välklamp muudab keskkonna ebameeldivalt rahutuks. 2. Haigrud peavad rohelisi laserkiir...
Esita päring
See tõkestustegevus kestab iga kord 60 sekundit. Hirmunud sissetungijad põgenevad ja teie tiigi kaladel on jälle ohutu olla. | b9ff7780-55ff-40b9-bcfe-40b3451ab5d2 | https://supermarket.ee/et/velda/velda-laservalveseade-loomade-tõkestamiseks-et-27661.htm | nc21_web_2021 |
Riigihanke menetlemiseks on dokumendiregistris algatatud asi: RH-13-080, . Vältimatu sotsiaalabi teenus on lihtsustatud korras hangitav sotsiaalteenus, millega osutatakse toidu- ja riideabi piisavate elatusvahenditeta inimestele, kes suunatakse teenusele Tartu Linnavalisuse sotsiaalabi osakonna sotsiaaltöötajate ja sotsiaalhoolekande komisjoni poolt. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse 8 p 2 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada vältimatu sotsiaalabi andmist, milleks on piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. Ajutise peavarju pakkumisega tegeleb Tartus Lubja 7 varjupaik. Vältimatu sotsiaalabi teenusega kindlustatakse piisavate elatusvahendite inimesed toidu ja riietega. Teenuse osutaja aastatel 2011-2013 on hankelepingu alusel EELK Tartu Pauluse Kogudus. 2012. aasta lepingu maht oli 47 729 eurot. Suppi väljastati 2012. a kokku 7689 portsjonit, keskmiselt 71 abivajajale kuus, kuivtoitu kokku 4706 pakki, rõivaabi anti aastas 1168 euro ulatuses keskmiselt 31 inimesele kuus ning detsembris korraldati kolmel päeval jõululõuna 500 inimesele, kokku 1500 inimesele. Sotsiaalabi osakonna poolt suunati vältimatule abile keskmiselt 27 isikut kuus. Lisaks on võimalik teenuseosutajal toitlustada teenusele suunamata isikuid kuni üks päev, kellel ei ole esitada isikuttõendavat dokumenti ja kelle isik tuvastatakse ütluste järgi ning kuni kolm päeva isikut tõendava dokumendi alusel, kuid mitte rohkem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2013. a on teenuse maht 49 033 eurot. Sotsiaalhoolekande seaduse 4 lg 3 alusel on vältimatut sotsiaalabi õigus saada igal Eestis viibival isikul, kes on piisavate elatusvahenditeta, mistõttu on vajalik jätkata teenuse osutamist. Teenuse eeldatav maksumus oleks 49 000 eurot aastas, kokku kolmel aastal 147 000 eurot. | 628f0905-3339-412c-be53-f6b4fea96327 | https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/gpunid/GC22581C40021DC41C2257B65002BDD40?OpenDocument | nc23_web_2023 |
Sellel lehel olev materjal on avaldatud vastavuses Autoriõiguse seaduse paragrahviga 18š p. 1: | 12f1172f-5a75-4244-95ed-94a69be368aa | https://www.schoenberg.ee/XENAKIS_WWW/ | nc23_web_2023 |
Ka Eestis pesitsevad linnud levitavad puukborrelioosi
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogi Marko Mägi sõnul võivad linnud levitada puukborrelioosi. Kõige sagedamini on leitud puuke maapinnal tegutsevatelt liikidelt, näiteks must- ja laulurästalt, aga ka rasvatihaselt.
Eri andmetel viivad rändlinnud talvitamisaladelt pesitsuspaikadesse ka 6,8175 miljonit puuki, kes võivad levitada Lyme'i tõbe ehk puukborrelioosi põhjustavat bakterit Borrelia burgdorferi.
Vaatluse all 28 linnuliiki
DNA analüüs näitas, et 37,2 protsenti nendest puukidest kõige sagedamini võsapuugid (nakkusega puuke 40,2 protsenti) kannab Borrelia bakterit. Sealjuures on nakatunud puuke oluliselt rohkem põhjapoolsetel aladel, näiteks Soomes ja Rootsis levib oluliselt rohkem nakatunud puuke kui Kesk- või Lääne-Euroopas. Seda kinnitab ka inimeste sagedasem nakatumine puukborrelioosi Skandinaavias.
Mitme bakteritüübi kandjad
Borrelia bakterite DNAd analüüsides selgus, et mitmed linnuliigid on erinevate, vähemalt kuue erineva Borrelia bakteritüüpide kandjaks. Näiteks leiti kõige sagemini puukidelt Borrelia gariniid, kelle refuugiumiks (piirkond, kus taime- või loomaliik on üle elanud ebasoodsa ajajärgu toim) on näiteks must- ja vainurästas, punarind, kaelus-kärbsenäpp, salu-lehelind ja rasvatihane.
Ka Eesti rasvatihastelt kogutud nakatunud puukidel oli valdav just Borrelia garinii, vaid ühe rasvatihase puugilt leiti haruldasem Borrelia afzelii. Kokku oli suluspesitsevate linnuliikide puukidest Borreliaga nakatunuid 33,836,4 protsenti.
Nakatumine on vähetõenäoline | 884dea84-aaa9-4f98-9907-a7d95ed3cb38 | https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/ka-eestis-pesitsevad-linnud-levitavad-puukborrelioosi/ | nc23_web_2023 |
Colts võitis matšis avapoolaja 13:6, kuid suutis teisel poolajal skoori teha vaid läbi ühe väravalöögi. Titans sai aga kirja kaks touchdowni ning sellega ka mänguvõidu. Kaotusega kustus Coltsi niigi õhkõrn lootus jõuda tänavu play-offi. | 45be3ec4-ea76-40ea-8c02-06ff93f0f809 | https://sport.postimees.ee/4323963/hundilt-tubli-esitus-aga-colts-mangis-jalle-edu-maha | nc23_web_2023 |
nagu siit blogist ka lugeda on olnud võimalik, on mind viimasel ajal väga huvitanud küsimus, kuidas on võimalik, et meil kogu aeg stabiilne visuaalne pilt "ees" on. siia on peidetud kaks küsimust – üks on seotud stabiilsusega, kusjuures probleem tuleneb sellest, et silmad tegelikult mitu korda sekundis liiguvad ja seega ka pilti võrkkestal mitu korda sekundis nihutavad. teine küsimus on seoses sellega, et meil see pilt kogu aeg silme ees on. näiliselt on meil nimelt kogu aeg midagi silme ees.
kui nüüd tuleme meie sõprade VatsOni ja Hobbesi seikluse juurde, siis tasuks küsida – kas see on nii ka auditiivses modaalsuses = kuulmises. kas ka kuulmises on meil "kõlapilt" kogu aeg kõrvus? kui olen seda küsimust esitanud väga intelligentsetele kaasinimestele, siis olen enamasti vastuseks saanud "jah". see tähendab, et enamasti arvatakse, et meil on ka kuulmises (ja edasi ka taktiilses modaalsuses jne) kogu aeg mingi tajusisu olemas.
see sobib tänapäeva teadvuseteaduse vaatega: uurime esiteks nägemist, siis oskame öelda midagi ka teiste modaalsuste teadvuse neuronaalse korrelaatide kohta, sest kõikides modaalsustes on teadvus ilmselt sarnane fenomen.
kas ikka on? kas ikka tõepoolest on meil lisaks visuaalsele pildile kogu aeg ka "helipilt kõrvus" ("puutetunne nahal" jne)?
minu arvates on peamine argument kuulmise jms kohta "jah" ütlemiseks ehk visuaalse modaalsusega paralleelide tõmbamiseks just see, et tehakse eeldus, et asi peaks kõikides modaalsustes sarnane olema. aga see on vaid eeldus, mis ei pea olema õige.
üks argument selle kohta, miks visuaalses modaalsuses võiks asi olla teistmoodi: need neetud silmaliigutused. mitu korda sekundis liigutatakse pilti võrkkestal vaid tänu sellele, et silmad liiguvad – silmade liigutused nihutavad pilti teistele fotoretseptoritele, mis on ühenduses teiste neuronitega visuaalses korteksis. kas keegi suudaks tuua inimese puhul vastava näite auditiivsest või mõnest muust modaalsusest?? mulle tundub, et ei. teiste loomade puhul on asi teisiti: mitmed närilised näiteks "nuusivad" ka mitu korda sekundis, aga nende silmad ei pruugi nii tihti liikuda.
me teame, et silmaliigutused on seotud "pildi" alalhoidmisega – kui pilt võrkkesta suhtes fikseerida, siis kaob ta peagi teadvusest. miks siis ei võiks me öelda, et kuna meil on selline spetsiaalne "pildi alalhoiu mehhanism" ainult visuaalses modaalsuses, siis on meil ka see "pidev pilt" ainult visuaalses modaalsuses. ehk pole visuaalne modaalsus siiski mitte kõiges ja mitte alati sarnane teistele modaalsustele?
minu hüpotees: "Pidev pilt" sõltub pidevatest silmaliigutustest. kuna teistes modaalsustes inimese puhul midagi analoogset pole, siis pole seal ka pidevat (heli, tunde jms) pilti. mida arvatakse?
kujutage ette, et olete oma reisidel jõudnud muuseumisse, kus on teie lemmikmaali originaal. te vaatate seda. nüüd kujutage ette, et maali taga on mingi mehhanism, mis teda igas sekundis mitu korda üles-alla vasakule-paremale liigutab. veel hullem: keegi "naljavend" klõpsutab ruumi valgustust, nii et vahepeal on ruumis pime, vahepeal valge. oleks ju tüütu? oleks, aga tõsiasi on, et meie silmad liiguvad just nõnda – igas sekundis võib toimuda mitu sakaadi, mille jooksul pilt nihutatakse "ühest nurgast teise", lisaks toimuvad kurikuulsad mikrosakaadid ka suurte silmaliigutuste vahepeal. peale selle pilgutame me oma silmi paar korda kümne sekundi jooksul. kui keegi neid mainitud trikke teeks sel ajal, kui te pilti vaatate, siis oleks maali nautimine peaaegu võimatu. huvitavaks teebki asja see, et tegelikult muutub pilt meie võrkkestal täpselt nii nagu keegi teeks meie kulul lolli nalja – teda liigutatakse edasi-tagasi ja vahepeal kaotatakse üldse. põnev küsimus on, kuidas sellest hoolimata meie teadvustatud nägemine nii stabiilne on: kuidas hoolimata sellest, et võrkkestal pilt kogu aeg hüppab ja vahepeal sootuks ära kaob, on meil "silme ees" kogu aeg stabiilne teadvustatud nägemine??
kui me võrdleme situatsiooni, kus isik seisab maali ees ja ta silmad liiguvad ja pilgutavad, situatsiooniga, kus silmad on paigal ja ei pilguta, kuid kus maali liigutakse samas taktis ja vahepeal tehakse ruum tumedaks, siis esimesel juhul on tegu meie jaoks igapäevase, suisa igahetkelise situatsiooniga, teisel juhul aga oleme ilmselt küllaltki pahased katse läbiviijate peale, mis sest, et võrkkestal muutub ja kaob pilt sama moodi. oluline vahe nende kahe tingimuse vahel on see, et esimesel juhul aju teab, millal silmaliigutused toimuvad, kuhu suunas nad toimuvad ja millal silmi pilgutatakse. seega saab aju ennustada, milline muster järgnevalt võrkkestale langeb ja teab ka mingite mehhanismide abil silmaliigutuste või -pilgutuste ajal pilti stabiilsena hoida. hämmastav on see, et (ilma detailidesse laskumata) neuronid, mis töötlevad mingit visuaalse välja osa, hakkavad vahetult enne silmaliigutust töötlema ka seda visuaalse välja osa, mis langeks nende "tööülesannete" hulka alles pärast silmaliigutust. see on oluline vihje, mis võrratul kujul annab märku sellest, kuidas aju "hüppamisest ja pilgutamisest" jagu saab.
selle mõistmine, et silmaliigutused ja pilgutused viskavad ja kustutavad võrkkestale saabuvat pilti pea iga sekund, tekitab olulise mõistatuse: miks on teadvustatud nägemine nii stabiilne? oluline on küsida, kas see, kui me mõistame, kuidas pilt stabiilsena hoitakse, aitab meid edasi selle mõistmisel, millised neuronaalsed protsessid võimaldavad teadvustatud nägemist. näiteks: visuaalsed piirkonnad, mis on suuresti mõjutatud pilgutustest ja silmaliigutustest, ei ole tõsiseltvõetavad kandidaadid teadvuse neuronaalsete korrelaatide (TNK) jaoks; visuaalsed piirkonnad, mis näitavad representatsioonide püsivust silmaliigutuste ja pilgutuste ajal, on TNK jaoks palju lubavamad. huvitav on see, et kuskil ajus ei ole salvestatud püsivat pilti kogu ümbritsevast (nagu see meile teadvustatult tundub) – järelikult pole probleemiks mitte selle juba ajus eksisteeriva "püsiva pildi" teadvustatuks tegemine, vaid esiteks selle püsiva pildi kokkupanek. võimalik, et see pilt pannakse kokku ainult teadvuses, eksklusiivselt. võimalik, et selle pildi kokkupanek on vahetult seotud teadvuse funktsiooni ja mõistatusega. hüppab ja pilgutab, aga mitte teadvuses.
päris blogipidamise alguses sai räägitud kivirahnudest, mida EEGga teadvuse neurokorrelaatide (ja muu) otsimisele viskasid kolleegid Yuval-Greenberg jt (postitus ise siin). nagu juba tookord kirjutasin, oleks huvitav teada, mida need mikrosakaadid tegelikult ajuaktiivsusele teevad. üht-teist me juba teame (Martinez-Conde jt tööd sajandi algusest), kuna aga eelpool mainitud kriitika käis just selle kohta, et EEG'ga mõõdetud gammasageduslik aktiivsus on põhjustatud mikrosakaadidest, siis on huvitav ja oluline teada, et nüüd tõepoolest mitmel pool uuritaksegi seda, mida siis need mikrosakaadid ikkagi rütmilises ajuaktiivsuses ja eriti gammasageduslikul aktiivsusribal muudavad: 1) nagu raporteerisin, käib Melloni laboris Frankfurdis vastava katse ülesseadmine, et uurida, mida mikrosakaadid gammasageduslikus EEG-aktiivsuses põhjustavad ja 2) nüüd leidsin, et gamma-aktiivsuse selle sajandi tähtsaima nime Pascal Friesi grupist on sel aastal ühel konverentsil esitatud peiper "Microsaccades Dynamically Modulate Gamma-band Synchronization in Macaque Visual Cortex.". (ilmselt võib siis vastavat publikatsiooni oodata 2009. aasta alguses). lahe, nii peabki. see ongi teadus.
motiveerituna Sveni algatatud kommentaaridest "lutsu teemas" kirjeldan lühidalt ühte uuringut, kus veenvalt näidati, et liigne keskendumine vastavas katseolukorras on tegelikult tulemuste järgi ebaefektiivne.
nimelt on 90ndate keskelt teada üks eksperimentaalne fenomen – tähelepanu silmapilgutus (ingl k: attentional blink), mis seisneb selles, et kui fiksatsioonist üksteise järel esitada mitu objekti ja nende vahed on piisavalt väiksed ja anda sealjuures näiteks ülesanne märgata numbrireas kahte tähte (näiteks esitatakse keskpunktist 8 4 A 7 1 H 0 8), siis on teise tähe äratundmine teatud ajavahemikus pärast esimest tähte väga kehvakene – teine täht ei jõua kuni pooltel katsekordadest teadvusesse. (elav näide näiteks siin)
Hiljuti näitasid Hollandis pesitsevad teadlased aga väga huvitavat efekti: kui selle küllaltki raske tähelepanuülesande juures öelda katseisikutele "mõtle katse ajal hoopis oma viimasest puhkusest" või anda talle kuulata muusikat (120 beats per minute), siis selle teise eesmärkobjekti (tähe) äratundmine paranes oluliselt, muusika grupis tähelepanu silmapilgutuse efekt peaaegu et kadus üldse!
see ei tähenda, et muusika saatel igat ülesannet parem lahendada oleks, kuid mõnes situatsioonis võib "muss" tulemusi parandada. huvitav küsimus on muidugi "miks? " – milline mehhanism seisab selle efekti taga? võimalik, et muusika lihtsalt tõstab üldist erutustaset ajus ja seetõttu teadvustab katseisik lihtsalt eesmärkobjekte lihtsamalt, kuid põhjused päris selged veel pole. Sveni kommentaari peale mõeldes pean tõdema, et lõppude lõpuks võivad tulemusi mõjutada ka need müstilised mikrosakaadid – kui tähelepanu on hajutatum, siis toimub rohkem neid miniatuurseid silmaliigutusi ja nagu me juba varem nägime, on mikrosakaadide rohkus korrelatsioonis parema teadvustamisega (vt postitus mikrosakaadidest). kes teab, kes teab.
Motion Induced Blindness on selle sajandi alguses avastatud visuaalne illusioon, mis on juba tekitanud palju vastukaja ja mitmeid publikatsioone. illustratsiooni saab siit:
sinised ristikesed keerlevad. kui fikseerida ekraani keskpunkti, siis võib peagi kogeda, kuidas üks või kaks või kõik kolm kollast punktikest teadvusest kaovad. (parem illustratsioon, kus ristikesed tõesti ka liiguvad, on siin: http://www.michaelbach.de/ot/mot_mib/index.html )
kas mina olen ainus, kes tuleb mõttele, et see täpikeste ärakadumine on tegelikult sarnane eelmises postituses tutvustatud Troxleri illusioonile (vt eelmine postitus)? ja mitte ainult seetõttu, et osa pildist kaob ja tekib, vaid ehk ka seetõttu, et teadvusest kadumise / teadvusesse taastekkimise põhjuseks on mikrosakaadid??
laenasin eelmise silmaliigutuste postituse kommenteerija metafoori, märkimaks nõustumist: mikrosakaadides võib olla rohkem peidus kui seni arvatud. seni arvati neist tegelikult üldse üsna vähe, neid peeti mingil määral artefaktideks või siis parimal juhul väheolulisteks, hoolimata eelmise postituse kommentaaride all mainitud nimede töödest, mis juba varakult näitasid, et hoides ära mikrosakkaade võib osa kujutisest teadvusest kaduda.
ei usu? vaadake ise:
fikseerige silmad pildi keskel asuvale punasele täpikestele ja jälgige, kuidas sinine ring peagi teadvusest kaob. ärge muretsege, ta tuleb peagi jälle! ring kaob ja tuleb vaid teadvuses, objektiivselt on ta alati ekraanil. selliseid stiimuleid on otstarbekas kasutada teadvuseteaduses, sest nii saab teadvuse neuronaalsed korrelaadid kätte niiöelda puhtal kujul – võrreldakse tingimusi, kus katseisik sinist ringi teadvustab nendega, kus ring teadvuses pole ja vaadatakse, mis erineb ajus. naljakal kombel tundub mulle praegu, et Troxleri illusiooniga polegi keegi niiöelda ajukatset teinud. (teeme ära?)
igal juhul oleks ju täitsa lihtne mõelda eksperiment, kus katseisik ütleb, kas ta näeb sinist ringi või ei ja samal ajal mõõta mikrosakaade – kas need kontrollimatud, üliväledad ja üliväiksed (2-120 nurgaminutit) silmaliigutused on seotud ringi teadvusest kadumise ja selle taastekkimisega? kummalisel kombel polnud ka see katse pikka aega tehtud, kuid 2006. aastal Neuronis publitseeritud uuringus näitasid Martinez-Conde ja teised, et vahetult enne ringi kadumist teadvusest oli vähem mikrosakaadide aktiivsust ning vahetult enne ringi taastekkimist teadvusesse oli neid rohkem. seega "case closed" (pärast mõningasi kontrolleksperimente) – mikrosakaadid on Troxleri illusiooni juures "põhimängijad" ja otseselt seotud ringi teadvustamisega. kui üks teadvuseteaduse probleeme on tihtipeale see, et ajuandmed on teadvusega vaid korrelatsioonis, siis antud juhul oli tore ka see, et võis otseselt näidata kausaalset seost – mikrosakaadide amplituud (või arv) kasvab / kahaneb enne teadvustamist / teadvusest kadumist. well done!
siiski on seni selge vastuseta küsimus, mis juhtub ajus mikrosakaadide tulemusena. optimaalne oleks seda katset teha taas Troxleri illusiooniga, uurides samaaegselt mikrosakaade ja näiteks EEGd.
Viimase 10+ aasta jooksul tehtud tööd, mis kasutavad meetodina EEGd (elektroentsefalograafia), on korduvalt näidanud, et mingi objekti teadvustamine on seotud aktiivsuse tõusuga EEG sagedusribas 25-100 Hz (gamma sagedusriba) umbes 200-300 ms pärast objekti esitamist. seda tulemust on korduvalt korratud ja mitmed laborid (eelkõige Euroopas) uurivad EEG abil vastavaid gammasageduslikke protsesse ja nende seost teadvustamise ja muude mentaalsete protsessidega (olgu ära mainitud Catherine Tallon-Baudry, Matthias Mülleri ja Christoph Herrmanni laborid).
Hiljuti, mais, ilmus aga väga prominentses ajakirjas Neuron (neuron.org) Yuval-Greenbergi ja teiste töö, kus näidati üsna veenvalt, et paljudes eelnevates töödes leitud gammasageduslik EEG vastus ei pruugi tegelikult olla kortikaalne (st tekkiv suuraju sagarates nagu üldiselt eeldatakse), vaid võib olla põhjustatud miniatuursetest silmaliigutustest (autorid ise muidugi formuleerivad seda natuke tugevamalt: "Thus, the most commonly reported iGBR [induced gamma band response], maximal around 200-300 ms, with a broad frequency spectrum, is a product of eye movements, probably of muscular origin, and not a direct measure of neural oscillations").
olgugi et tulemuste ja nende täpse interpretatsiooni üle veel küllaltki ägedalt ja hoogsalt vaieldakse (http://www.neuron.org/content/article/comments?uid=PIIS0896627308003012), on selge, et iga EEG töö, kus uuritakse gammasageduslikku ajuaktiivsust, peab arvesse võtma mikrosakaadide poolt põhjustatud EEG-vastust.
Siiski, vähemalt minul tekib küsimus, kas töö autorid ja ka kommenteerijad ei ole kakluse jooksul tähelepanuta jätnud ühte olulist seika. Nimelt näidati mainitud töös, et mikrosakaadide aktiivsus selgitab seni kortikaalse EEG vastusega seotud teadvustamisefektid (jms) – järelikult on mikrosakaadide aktiivsus seotud teadvustamisega. miks ja kuidas? Kas võiks järeldada, et objekti teadvustamiseks on tarvis mikrosakaade? mõne tõendi selle kohta, et ehk polegi see mõte niivõrd hullumeelne ja vale (olgugi et ta on mõneti kõrval teadvuseuuringute magistraalteest), toon esile juba järgmistes postitustes. Lisaks jääb küsimus, kuidas on mikrosakkaadid seotud kortikaalse gammasagedusliku ajuaktiivsusega (mille eksisteerimise kohta on vankumatuid tõendeid üksikelektroodide töödest) – ehk ei välista üks teist (mikrosakaadid kortikaalset vastust ja vastupidi), vaid nad on kuidagi omavahel seotud? | 60b88581-d419-4fe9-aa3f-b9e18da2216d | https://teadvus.wordpress.com/category/silmaliigutused-ja-teadvus/page/2/ | nc21_web_2021 |
Saab panna muusikat nii downloadimiseks, kuulamiseks, kirjelduse kirjutamiseks ja ka hindamiseks, mil näeb statistikat. Väga hea ja mugav süsteem. Koodis aga tuleb mõned aspektid muuta enda vajadustele. Samuti on veel kaasas adminni süsteem kuhu mida läheb vaja, kui vajate ise teha endale adminni. | 10244e35-4af0-4005-8e85-0d02b2174239 | http://phpcenter.eu/skript.php?id=820 | nc19_web_2017 |
<p class="good" cfclass="short" langdiff="0.83"> 1870-72 mudel jäi Prantsusmaal kasutusse kuni 1981 aastani. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.64"> Kui kirves langes ja neiu pea tapalava laudadel veeres, ajas ta keha end hetkeks püsti, vajudes seejärel raskelt mannaiale. Kui ülemtimukas Alessandro Braccio Beatrice pea juukseidpidi rahvale näitamiseks üles tõstis, hüüdis ta pisarsilmil: "Siin on oma ilu ohvriks langenud Rooma neiu pea!"
("Ecco, ls testa di una donzella romana martire della sua belezza"). <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.53"> Neiu keha kirstu panemisel libises see munga käte vahelt ja tapalavalt kukkudes kastis verejoaga liivast pinnast. kuna neiul üll olnud ürp munga käes rippus, jäi alasti torso, üleni vere ja poriga kaetud, maha lebama, nii et selle puhtaks pesemisega oli tükk tegemist. <p class="good" cfclass="good" langdiff="0.62"> Kirves ei kukkunud järsult vaid langes aeglaselt allapoole. Jean, asetanud kaela pakule jätkas valjul häälel palvetamist: "Issand Jeesus, võta vastu minu hing! Oo Issanda Tall, kes sa maailma patud kannad, halasta minu peale! Sinu kätesse, oo Issand, jätan ma oma hinge! " Viimases lause ajal, hetkel mil neiu tõi kuuldavale sõna "Issand", langes kirves. | f89374e4-f62d-4101-97d8-3f180d9d0ad6 | https://kaagil.tripod.com/gil3m1.htm | nc21_web_2021 |
Rakvere lasteaias haudutakse mune
Rakvere eralasteaia Kaur Sipsikute rühmas käib usin "haudumine": juba mitmendat päeva soojendab inkubaator kümmet kanamuna, millest peaks ülestõusmispühadeks kooruma tibupojad.
Mudilaste õpetaja Heidi Jakobsonil tekkis mõte tuua rühma inkubaator, et lapsed näeksid, kuidas munast tibud tulevad. Läsna külas kanu kasvatav Heli Napp oli valmis oma inkubaatorit laenutama ning sobilikke mune andma.
Heli Napp ütleb, et varem on ta ühele perele välja rentinud kana, kes munadest tibud välja haudus, lasteaiale inkubaatorit laenutab ta välja esimest korda. "Aga juba on üks Tallinna lasteaed ka järjekorda võtnud, kui kuulis Kauri lasteaia projektist," lisab Heli Napp. Naine ütleb, et on eriline näha laste empaatiavõimet, kui nad tillukesi loomi-linde vaatavad.
Munade "haudumine" pole aga niisama lihtne. Inkubaatoris tuleb jälgida termomeetrit, et see näitaks 37,6 soojakraadi, kolm korda päevas tuleb mune ümber keerata ja kümme minutit õhutada.
Kui munade eest hoolitsemisel küsimusi tekib, helistab õpetaja Heidi kohe Heli Napile ning talitab nõuannete järgi. Ka nädalavahetustel käib ta mõned korrad lasteaias mune keeramas ja kontrollimas. "Oma pere kommenteerib, et ema läheb jälle pesale," lausub Heidi naerdes.
Igatahes loodavad Sipsikud ja nende õpetajad, et 21 päeva soojendatud munadest kooruvad enne pühi tibud, kes siis tagasi Läsnale kodutallu saadetakse. | c5e76e5a-3905-47a3-ba96-3fd6b176d344 | https://virumaateataja.postimees.ee/4436891/rakvere-lasteaias-haudutakse-mune | nc21_feeds |
Haldusleping nr 2-7.7/46-1 Ninase külas Lambakivi detailplaneeringu kohaste teede, tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamiseks | 499329f6-98d9-4ee8-8773-1eaa32d7e323 | http://delta.andmevara.ee/saaremaa_vald/dokument/5250912 | nc23_web_2023 |
Suvel tähistab Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. SA Tallinna Lauluväljak valmistab selleks puhuks ette laulva revolutsiooni märgiliste sündmuste püsiekspositsiooni ja kogub vastavat digimaterjali.
Oodatud on 1987. ja 1988. aastal lauluväljakul toimunud sündmustega (öölaulupeod, rahvakogunemised jms) seotud materjalid: fotod, filmid, videod, mida saab digitaalselt koguda ja säilitada. Digitaalselt võib saata ka fotosid kirjadest, artiklitest jms. Kirjutada võib aadressil EMAIL, teemaks märkida "laulev revolutsioon". Kogumine kestab 10. maini.
Ekspositsiooni näeb lauluväljaku külastuskeskuses, mis plaanitakse avada 2021. aasta teisel poolel. Ajalooga tutvumise kõrval on keskuses võimalik läbi viia haridusprogramme kooliõpilastele, korraldada kohtumisõhtuid laulupidude ja laulva revolutsiooni sangaritega ning korraldada temaatilisi näitusi. | 65846ff6-7926-4c57-8bb3-c996b690d27c | https://eestielu.goodnews.ee/lauluvaljak-kogub-laulva-revolutsiooni-naituseks-foto-ja-videomaterjali/ | nc21_web_2021 |
Väikeettevõtjad küsivad suurima löögi saanud firmadele maksutagastust
Eesti Väike- Ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tegi valitsusele kolm ettepanekut, mis võiks leevendada kriisis enim kannatavate ettevõtjate probleeme - maksutagastus, täiendavad otsetoetused ning kriisimeetmete töörühma uuesti kokku kutsumine.
Ta lisas, et alanud eelarveläbirääkimised võimaldavad suhteliselt kiiresti teha vajalikke muudatusi esimese lisaeelarve vahendite jaotuses. "Kõige olulisem on aga poliitiline tahe ja arusaamine, et ettevõtlussektorile antud kriisiabi ei ole kulu, vaid investeering riigi maksutulubaasi säilitamisse," nentis Rits.
Esimese ettepaneku järgi võiks valitsus pakkuda ettevõtete toetamiseks osalist maksutagastust eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil.
Ettevõtjale jääks vabadus otsustada, kas ta maksab seda raha töötajatele palkadeks või näiteks renoveerib ruume või tasub renti.
Maksutagastus on assotsiatsiooni hinnangul riigi tulude vaates tulemuslik, sest aitab säilitada maksumaksjaid ja sektorit, mille panus sisemajanduse koguprodukti (SKP) on 8 protsenti. Isegi juhul, kui mõne ettevõtte jätkusuutlikkust ei õnnestu tagada, jääb see raha EVEA hinnangul majandusse, kas tasutud maksude näol või maksetena teistele ettevõtetele.
Teise ettepanekuna soovitas EVEA suunata Kredexi kriisimeetmete vahenditest 75 miljonit eurot EASi toetusmeetmete eelarvesse. Assotsiatsiooni teatel on turismiettevõtjaid esindavad organisatsioonid väljendanud, et laenud ja käendused ei ole antud olukorras sektorile kriisiabina sobilikud.
EVEA hinnangul on otsetoetused vajalikud enim kannatanud ettevõtetele vältimatute püsikulude katmiseks ja uute ärimudelite arendamiseks ning juurutamiseks.
Lisaks tegi EVEA valitsusele ettepaneku kutsuda uuesti kokku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri juures tegutsenud sektoriüleste ettevõtlusorganisatsioonide kriisimeetmete töörühm ning laiendada selle koosseisu ministeeriumide-vaheliseks.
Töörühma eesmärk on nõustada valitsust, ministeeriume ja rakendusasutusi kriisiabi vajaduse ja kriisimeetmete konkreetsete tingimuste kohta. | 2069c446-0cc1-4da7-bc00-33d513f9a030 | https://majandus24.postimees.ee/7058792/vaikeettevotjad-kusivad-suurima-loogi-saanud-firmadele-maksutagastust | nc21_feeds |
oskab keegi öelda mis laul see on praegu mis väga pop on. stiil on nagu 50-60ndad ja laulavad mees ning naine nin refrääni osa laulab mees ja mu arust laulab ta midagi sellist . wake up...
Fotosid töödelda, ja muu selline. Neemelo teemat ma rikastama ei plaani hakata
Siis ütleks kas CS2 või CS3 - ei ole nii mega suured ja jooksevad suht iga arvuti peal - Teevad enamjaolt sama mida uuemad ka.
Aga mõnd sarnast allatirimis proge pakkuda.. Nu erit sellist kus kohast saab eesti muusikat.
Suur tänu selle eest (Y). Nüüd peab kiiresti nii palju kui võimalik laule tõmbama enne kui uuesti kinni pannakse.
Kui palju läheb maksma see vesi, mis kulub 1x peldikus vee tõmbamisele?
Kommentaar
Kaubakeskuses või mõnes kohvikus saad tasuta. Bussijaamades umbes 3 krooni.
Algselt postitas alehis
Eks see hind sõltu ju sellest, kui palju sa vee ja heitvee äravoolu eest kuupmeetri kohta maksad. Uuri järgi oma tualetipoti loputuskasti maht ja muudkui aga arvuta | 84dee9ca-2cb1-4ce6-b470-a6c50c1fdfbf | https://foorum.soccernet.ee/forum/mitmesugust/off-topic/7203-/page1030?7175-Rumalad-k%C3%BCsimused-ootavad-vastuseid%2Fpage1003&s20f8b2765050696cab7d342de40e0c85 | nc23_web_2023 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.44"> Avalikustasime 14. juunil tänavu kevadel välja kuulutatud toidusuveniiri konkursi tulemused. Esimese koha pälvis Hiiumaa toode Kuivatet lesta ribad (Stonefish OÜ), teise koha Ruuge mahe kasesiirup (Kasekunst OÜ) ja kolmanda koha Kanepiõli (Perfect Plant OÜ). Konkursile laekus 28 võistlustööd 20 tootjalt ning võidutööde kõrval oli esindatud nii kama, trühvlid, leib kui ka kuivatatud aia- ja metsaannid. Hindamiskomisjon andis välja kolm auhinnalist kohta. Auhinnatutel on õigus kasutada oma toodete reklaamis märgist "ERMi toidusuveniiri konkursi võitja". "Esimese koha pälvinud tootel on väga selge seos Hiiumaa kohaliku toidupärandiga alates toorainest kuni legendini, olles nii kõige kõrgema potentsiaaliga toidusuveniir. Konkursi järel arendame koostöös tootjaga ka pakendi disaini, mis toote olemuse suveniirina veelgi paremini esile tooks," ütles hindamiskomisjoni esinaine, ERMi teadur Anu Kannike. Toidupärandil põhineva tootearenduse toetamiseks ja ERMi toidusuveniiri märgise tootmisse kaasamiseks premeeritakse esikohta 300 euroga ning teist ja kolmandat kohta 100 euroga. ERMi toidusuveniiri märgisega tooted planeeritakse muuseumipoodi müügile tuua hiljemalt tänavu sügisel. Konkursi hindamiskomisjoni kuulusid Anu Kannike (ERM), Pille Runnel (ERM), Kairi Ustav (ERM), Liina Kuzemtšenko (ERM), Merle Roomets (ERM), Reet Piiri (ERM), Anu Järs (ERM), Ester Bardone (Tartu Ülikool), Ülle Jukk (Jõgevamaa Koostöökoda) ja Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum). Konkursile olid oodatud kohalikku toidupärandit ja toorainet väärtustavad võistlustööd. Osaleda võisid kõik füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Kõikide konkursil osalenutega võetakse individuaalselt ühendust. ERMi toidusuveniiri konkurss korraldati osana ERMi toidukultuuri arendamise projektist "Konkurentsivõimeline teadustegevus ERMi akadeemilistes vastutusvaldkondades", mida toetab EL Regionaalarengu fond. | 8db6a382-ea9d-42d3-9a55-3ed94f00f10c | https://erm.ee/et/news/ermi-toidusuveniiri-konkursil-noppis-v%c3%b5idu-hiiumaa-lest | nc21_web_2021 |
Mina tegelesin täna korteri kaunistamisega, et ikka 1.advendil ilus oleks Pildid siis oma meisterdatud kaunistustest:Pärg Tiimari pärja toorikust, krepp-paberist, lindist ja kulla värvi liimist. ablooni järgi joonistatud esemed:Tiimari vildist välja lõigatud kujukesed:
Käsitöölist juttu täna üldse ei ole, aga see eest on meil täna pidupäev - Lenel on 1. sünnipäev. Kellaajaliselt muidugi see sünnipäev saabub alles 5 minutit enne 22. 1-nädalselt ta vaid magas ja magas. Aga nüüd on suur diskotibu, kuigi ise veel käia ei oska, aga varba sirutused tulevad korralikult välja
Minu paar päeva on möödnud Lenele mütsi pusides. Leidsin Osinka.ru-st mütsi, mis mulle kohe meeldima hakkas, aga ma ei ole eriti osav kudumismustrite lugeja teksti järgi ( joonise järgi veel kuidagi saab). Nii jätkuski minu mõistust vaid mütsi 10 reani ja siis läks asi ikka väga kreisiks. Seal maalt hakkasin tegema omaloomingut - jätkasin lihtsalt palmikutega kuni lõpuni. Seega minu õpetuse + omaloomingu järgi kootud müts näeb välja selline:Originaalis oleks aga pidanud välja nägema selline:Venekeelne õpetus Osinkast
Said kootud ka sääresoojendajad, aga neid on ta juba paar päeva usinalt kandud:
Mina olen hetkel täiesti viltimise ja vanutamise lainel:Katsetasin heegeldada inglit. Tuli väheke suurem kui A4 ja peale pesumasina tiiru jäi selline:Kleidi osa jätsin meelega lühema, aga minu arust on tiivad vähe pikad! ? Ja esimesed vilditud seebid. Neid on vahva teha:Aga nüüd tahaks susse teha. Seepärast ostsin isegi täna Käsitöö talve numbri, kus õpetus sees.
Juba nädala olen täiendanud oma heide varusid, nüüd on see siis selline. Ma olen nii õnnelik, sest nii ilusad värvid on Nüüd kätele vaid hoogu anda! Ühevärvilised:Kirjud:
Täna on mu sõbranna sünna, ilus ümmargune number - 20. Minu kink sai selline - heegeldatud käekott ja lillele sellel ning lisaks juurde skorpion ja käekett. Viimased 2 ostsin Isetegija oksjonilt, kahjuks ei mäleta ma müüja nime Kingipakend oli selline, mille ise õmblesin. Neid on hea õmmelda, kui pole sobivas suuruses paberpakendeid kodusEndale õmblesin õhulise ja mugava tuunika. Lõige võetud Burda interneti lehelt: | 7c039ffa-dd1c-494b-8874-4f8cb81f04f9 | http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=1838&curmese=November%202007 | nc19_web_2017 |
Teatavasti pole TV3 mälumängus "Kes tahab saada miljonäriks?" siiani veel keegi seda summat viieaastase mängu jooksul saanud! Kuigi võiks! Teen ettepaneku personaalselt sellesse mälumängu kutsuda kõik Eesti parimad kilbarid. Need võiksid olla Jevgeni Nurmla, Indrek Salis, Tõnis Sakk, Ilmar Lumiste, Jaan Allik, Rein Laumets, Lauri Naber, Lembit Ainsoo. Mida aga arvavad sellest saate tegijad ja mängujuht Hannes Võrno?
| ebd3f8fe-79f4-42cf-8caa-e3c00f0f1a31 | nc19_reference_corpus |
|
Soomlased: meie riik ei ole lapsesõbralik
Turu linnavalitsuse hiljutine soov, et lapsed ei jääks linna hooldatavatele Impivaara suusaradadele täiskasvanud harrastajatele "jalgu", käivitas meediaruumis laiema keskustelu laste tõrjumise teemal. Väideti koguni, et Soome ei ole lapsesõbralik riik ja ühiskond.
Kui Turu suusaradade puhul oli avalduse taga tegelikult hoopis küsimus eelkõige laste endi turvalisusest ja "keeluga" kaasnes ka info laste suunamiseks neile sobivamatele radadele, siis sellest juhtumist käivitunud protsessis on jõutud lühikese ajaga esile tuua näiteid laste juurdepääsu piiramisest restoranidesse, spordihoonetesse, puhkusereisidele, puhkekeskustesse ja isegi pulmapidudele.
Kommentaaridest ilmneb, et asjakohast probleemi ei ole tõsisemalt uuritud, kuid üldistades võib väita, et Soome pole kunagi olnud eriti lapsesõbralik ühiskond – vähemalt muu Euroopaga võrreldes –, kuid nüüd on lihtsalt hakatud seda selgemini konkreetseid piiranguid kehtestades välja näitama ja ütlema. Indiviidikeskne kultuur tähendab, et lapsi ei tajuta enam üldise ja ühise väärtusena, mistõttu on neile piirangute seadmine muu kogukonna "huvides" muutunud lihtsamaks. Seda tendentsi toetab omakorda ka laste osakaalu vähenemine vananevas ühiskonnas, mistõttu lapsed on muust kogukonnast eraldumas: tekkimas on selge lõhe nende ja lasteta vanemate vanuserühmade vahel ning väiksemat hulka lapsi tundub olevat loomulikum kogukonna huvidele "allutada". Mainitud lõhest tingituna aga kasvab jõudsalt see osa kogukonnast, kellel pole aimugi, mida ja kuidas on lastelt mõistlik oodata või kuidas nendega käituda.
Osa kommenteerijaid väidab, et kuigi lõppude lõpuks võib ju alati välja vabandada, et täiskasvanute asjalikus maailmas ei ole lihtsalt lastele ning nende aegaviitvale ja mitteasjalikule tegutsemisele kohta, siis tänases kiires maailmas ei toimi enam ka laste ohjamine hea ja halva ehk lubamise ja keelamise kaudu. Tekib küsimus, et kui heaks ja lubamiseks ei ole täiskasvanutel endil enam aega, siis miks peaks nende poolt rõhutatud halb ja keelamine toimima. Enne tuleks ju ikkagi lapse jaoks lihtsalt olemas olla, selle olemise kaudu midagi head anda ning alles seejärel keelama hakata. | 56313875-f8c7-4906-be0a-c6107dc737f7 | http://www.telegram.ee/naabrid/soomlased-meie-riik-ei-ole-lapsesobralik | nc19_web_2017 |
<p class="bad" cfclass="neargood" langdiff="0.65"> Kasutajasõbralik vaha kaitsmiseks velgede ja kummide jaoks. Ratta kaitsevaha annab läikiva tulemuse ja vähendab mustuse haardumist. | d3786438-1e46-4045-a556-c875d4d94acb | https://www.maardekeskus.ee/motip?product_id=17563page=3 | nc21_web_2021 |
Separatistide tähtsamaks Ida-Ukraina tugipunktis võeti väidetavalt maha juba kurikuulsaks saanud isehakanud linnpea Vjatšeslav Ponomarjov.
Täna hommikul võeti ametist maha ja arreteeriti Slovjanski isehakanud separatistlik linnapea Vjatšeslav Ponomarjov, teatas kremlimeelne Vene väljaanne LifeNews.
Seda oli kinnitatud Slovjanski linnavalitsusest. Ponomarjovi asemel olevat linnapeaks määratud Vladimir Pavlenko. Separatistide esindajatelt saadud informatsioonile tuginedes teatab samast sündmusest ka Vene uudisteagentuur ITAR-TASS.
Ukraina meediaväljaannetel pole õnnestunud faktile kinnitust saada. Küll kirjutab Ukrainska Pravda, et uue väidetava linnapea Pavlenko näol on tegemist endise KGB töötajaga. | 879cb678-46c0-4b37-aa36-2c59b96af0d1 | http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/vene-valjaanne-slovjanski-isehakanud-linnapea-on-lahti-lastud-ja-arreteeritud.d?id=68851541&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%253A%2Bdelfiuudised%2B%2528DELFI%2B%253E%2BK%25C3%25B5ik%2Buudised%2529&utm_content=FeedBurner%2Buser%2Bview | nc21_feeds |
<p heading="1">Kertši väinas süttis kaks tankerit, hukkunud on vähemalt 10 inimest</p><p heading="0">12 inimest on päästetud ja kümne inimese saatus on teadmata, vahendab Interfax.</p> | 73d600b0-47e7-4663-b9d1-dd716d508adb | http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kertsi-vainas-suttis-kaks-tankerit-hukkunud-on-vahemalt-10-inimest?id=85088115&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%253A%2Bdelfiuudised%2B%2528DELFI%2B%253E%2BK%25C3%25B5ik%2Buudised%2529&utm_content=FeedBurner%2Buser%2Bview | nc23_timestamped |
2C käis Teaduskeskuses AHHAA
4. novembril käisime klassiga Teaduskeskuses AHHAA õppeprogrammil "Meie meeled". Tegutsesime õpitoas, kus saime uusi teadmisi meelte kohta ja teha katseid. Tegime lähemalt tutvust teaduskeskuse näitustega, külastasime kohvikut ja tegime sisseoste kaupluses. See oli tore ja teadusküllane päev. | c8c971b0-8958-4ff0-8c00-e1b24ba66d42 | https://www.elvag.edu.ee/meieeg/0/readmore/2950 | nc19_web_2019 |