text
stringlengths 163
1.05M
| url
stringlengths 16
927
|
|---|---|
Oahppoplána
1. Ođđa oahppoplánabuktosa, bajiidoassi ja lášmmohallan fága
- Ođđa oahppoplánabuktosa, mii álggii doaibmat borgemanu 1. b. 2020.
Oahppoplánabuktosis leat golbma oasi: Bajiidoassi, fága- ja tiibmojuohkin ja oahppoplána juohke fága ektui. Dat lea láhkaásahus oahppoláhkii ja mii gálgá mearridit oahpahusa.
Skuvlla árgabeaivvi galgá lea vuođđuduvvon oahppoplána bajiidoassái. Ja sisdoalus juohke fágas galget oidnot bajiidoasi árvvut ja prinsihpat. Bajiidoassi lea juhkkojuvvon golbma oassái, namalassii: Oahpahusa árvovuođđu, Oahppama prinsihpat, ovdáneapmi ja oahppahábmen ja skuvlla práksisa prinsihpat.
Vuođđu lášmmohallanoahpahusas lea dál dat oahppoplána lášmmohallamis, mii álggii doaibmat borgemanu 1.b. 2020.
2. Mii lea rievdan ovddit lášmmohallan oahppoplánaid ektui?
Lášmmohallan oahppoplánas galgá stoahkan ja hárjehallan leat eanet go ovdal, ja maid geavahit dan bargovuohkin. Dat mii lea unnon, leat oasit mat gusket valáštallamii. Luondduvásáhusat, ja sihkkaris ja bistevaš johtolat luonddus leat dehálaš oasit fágas. Oahppit gálget leat eanet mielde iežaset oahppoproseassas ja árvvoštallat iežaset ovdáneami. Fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuohta galgá eanet ovttas. Oahppit gálget áddet ja dohkkehit ahte buohkain eai leat seamma vejolašvuođat, ja dohkkehit dan, ja sáhttit bargat ovttas buohkaiguin.
3. Váldooasit lášmmohallan oahppoplánas, oaniduvvon sisdoallu
Dat gii gálgá oahpahit lášmmohallamis ferte geavahit «Bajiidoassi – vuođđooahpahusa árvvut ja prinsihpat» ja olles lášmmohallan oahppoplána. Ja dan alde hukset buorre jahkeplána mii gokčá gelbbolašmihttomeari dan ceahkis gos oahppu addojuvvo.
Lášmmohallan lea dehálaš fága movttiidahttit eallinagi lihkadanillui ja fysalaččat aktiiva eallinvuohkái iežas eavttuid vuođul. Fága galgá váikkuhit dasa ahte oahppit ovdánahttet gelbbolašvuođa hárjehallama, eallinvuogi ja dearvvašvuođa birra ja besset oaidnit maid iežas áŋgiruššan mearkkaša olahit mihttomeriid. Fága galgá movttiidahttit ohppiid bisuhit lihkadeami ja dearvvašvuođaovddideaddji eallinvuogi maŋŋá loahpahuvvon skuvlavázzima ja boahttevaš bargoeallimis.
Fága galgá maiddái hástalit sin duostilvuođa iskkadit iežaset rájáid. Stoahkan, olgodaddan, dánsun, vuojadeapmi, valáštallandoaimmat ja eará lihkadandoaimmat leat oassin oktasaš oahppahábmemis ja identitehtahábmemis servodagas. Olgodoaimmat ja luonddus johtaleapmi addet vuođu luondduillui, luonddu árvvusatnimii ja birasdiđolašvuhtii.
3.2.1 Lihkadeapmi ja rumašlaš oahppan
Oahppit suokkardit iežaset identitehta ja iešgova, ja reflekterejit ja kritihkalaččat jurddašit lihkadeami, rupmaša, hárjehallama ja dearvvašvuođa oktavuođaid birra. Lášmmohallan galgá addit vejolašvuođa rumašlaš oahppamii stoahkama ja olgodaddanhárjehallama, dánsuma, valáštallandoaimmaid ja eará lihkadandoaimmaid bokte.
3.2.2 Searvan ja ovttasdoaibman lihkadandoaimmain
Oahppit galget čoavdit hástalusaid ja bargobihtáid oahppansearvevuođas ja máhttit reflekteret ovttasdoaibmama ja ovttaárvosašvuođa birra. Dat mearkkaša dohkkehit erohusaid ja fátmmastit buohkaid, beroškeahttá eavttuin.
3.2.3 Olgodoaimmat ja luonddus johtaleapmi
Luondduvásáhusat ja oadjebas ja guoddevaš johtaleapmi leat guovddážis. Lášmmohallamis galget oahppit beassat vásihit iešguđetlágan olgodaddanvieruid, maiddái doaimmaid mat gusket sámi kultuvrii.
Fágaidrasttideaddji fáttát galget čatnat lášmmohallama, llihkadeami ja rumašlaš oahppama oktii demokratiijain ja mielborgárvuhtii ja guoddevaš ovdáneapmái.
Njálmmálaš gálggat
Njálmmálaš gálggat lášmmohallamis leat máhttit guldalit ja muitalit lihkadandoaimmaid birra, ja máhttit čilget ja ovdanbuktit iežas vásáhusaid ja reflekšuvnnaid.
Máhttit čállit lášmmohallamis lea plánet, muitalit ja árvvoštallat iežas ovdáneami fágas. Dat mearkkaša maiddái ráhkadit iežas hárjehallanplánaid.
Máhttit lohkat lášmmohallamis lea ohcat, dulkot ja kritihkalaččat árvvoštallat iešguđetlágan teavsttaid ja dieđuid ja ohcat máhtu mii lea dárbbašlaš ovdánahttit gelbbolašvuođa fágas
Máhttit rehkenastit lášmmohallamis lea geavahit matematihkalaš ovdanbuktimiid plánet ja čađahit lihkadandoaimmaid girjás beliid ja reflekteret daid birra fágas.
Digitála gálggat
Digitála gálggat lášmmohallamis leat máhttit geavahit digitála resurssaid suokkardit, leat hábmejeaddjin ja čoavdit praktihkalaš hástalusaid fágas.
Gealbomihttomearit ja dađistaga árvvoštallan lea juhkkojuvvon 4 oassái vuođđoskuvllas ja 3 oassái joatkkaskuvllas. Vuođđoskuvllas lea maŋŋil 2., 4., 7. ja 10. luohkká. Joatkkaskuvllas lea maŋŋil juohke skuvlajagi.
10. ceahkki: Ohppiin galgá leat okta oppalašárvosátni.
Jo: Ohppiin galgá leat okta oppalašárvosátni. Jus fága lea máŋgga jagi badjel, de galget oahppit oažžut árvosáni dušše fága bajimuš dásis.
Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmat.
Jo3 studerenráhkkanahtti ja fidnofágalaš oahppoprográmmat skuvllas. Jo3 oppalaš studerengelbbolašvuođa lasáhus
4. Bargovuogit oahppoplánas
Váldoášši galgá leat stoahkan ja hárjehallan, ja unnit dat mii guoská valáštallamii. Dat galgá addit eanet vejolašvuođaid oahpaheddjiide geavahit eanet induktiiva vuogi ovddeš oahppoplánaid ektui. Dat addá maid eanet vejolašvuođaid oahppiide ieža geahččalit, ja ahte ieš lihkadeapmi lea guovddážis, ja ii nu ollu dat mo galgá dahkkojuvvot.
5. Sámi oasit lášmmohallan oahppoplánas
Dat mii guoská sámi osiide oahppoplánas lea dat mii lea bajilčállosis «Olgodoaimmat ja luonddus johtaleapmi. Ahte lášmmohallamis galget oahppit beassat vásihit iešguđetlágan olgodaddanvieruid, maiddái doaimmaid mat gusket sámi kultuvrii». Muhto dát plána addá maid vejolašvuođa geavahit stohkosiid ja valáštallama maid sámit lea geavahan ovdal ja maid otná beaivve. Oasi dáid doaimman gávnnat maid dán neahttabáikkis. | https://calliidlagadus.org/falli/oahppoplana-2/ |
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Sámi allaskuvlla studeanta lea juo ožžon bargofálaldagaid
Olles Sámis dárbbašit oahppan oahpaheddjiid sihke mánáidgárddiin ja mánáidskuvllain gos leat sámi ja sámegielat mánát. Sámi mánáidgárdeoahpaheaddji studeanta Stigo Holm lea dál juo álgán oaččut bargofálaldagaid vaikko leage dušše nuppi jagi studeanta.
- Mus leat juo máŋga mánaidgárddi jearran goas mun gearggan oahpuin. Dat lea stuora váilevašvuohta oahppan bargiide mánáidgárddiin, muitala Holm.
Stigo Holm lea bargan ovdal mánaidgárddis sihke Guovdageainnus ja Oslos. Son mearridii hástalit iežas fágalaččat ja váldit oahpu Sámi allaskuvllas. Dal son vázzá nuppi jagi Sámi mánaidgárdeoahpaheaddjeoahpu Sámi allaskuvllas.
- Oahpu gazzat ii leat goassege heittot. Go mun gearggan dáppe, das lea seamma stuora árvu go mun livččen dan váldit Álttás dahje Oslos, muhto dan maid mun oaččun lassin oahpahusas lea dat sámi jurddašanvuohki, sámi perspektiiva ja sámevuohta maid in oaččo eará skuvllaiguin.
Bargohárjehallán álgá juo vuosttaš jagi ja studeanttat galget čađahit unnimusat 85 beaivvi mánáidgárddiin. Holm lea fitnan bargohárjehallamis iešguđet guovlluin nugo Kárášjogas, Oslos, Guovdageainnus ja Ruoŧa bealde Jielleváris. Son ávžžuha johtit veaháš hárjehallanáiggis.
- Mii álggiimet ohppui loahpas čakčamánus ja golggotmánu lei juo hárjehallanáigi. Dat lei hui somá ja de beasat oaidnit movt eará sámiin lea. Seammás rabat čalmmiid ja oainnát ahte árgabeaivi ii leat seammalágan juohke sajis. Dáppe soaitá leat veahá gievrrat giella ja eará sajiin soitet gielain rahčat. De beasat oaidnit dan sámi dili ja giela.
Stigo ávžžuha álgit Sámi mánaidgárdeoahpaheaddjeohppui ja deattuha man dehálaš sámi oahppu lea servvodahkii.
- Jus liikot mánáiguin bargat de áinnas heive dat dutnje. Dasa lassin oaččut dán rámi leat giellabargin ahte nannet sámegiela boahttevaš bulvii. Mun goit iskan deattuhit ahte ferte muitit man ollu sápmelaččat dát leat dáin stuora gávpogiin. Dat lea dat stuora hástalus nagodit bisuhit dán giela.
Áidna sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu
Oahpu earenoamášvuohta lea ahte váldogiella lea sámegiella. Dasa lassin lea oahpu guovddážis sámi mánát miehta Sámi, sámi árbevirolaš máhttu ja luondduáddejupmi ja sámi oahppanáddejumit ja bajásgeassin. Nuppi jagi mánáidgárddeoahpaheaddji studeanta Ina Biret Eira muitala ahte dát ledje sutnje dehálaš eavttut manne álggii Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeohppui.
- Dat mii mu mielas lea vel hui buorre, lea ahte lohkanmearri lea sámegillii. Dat lea álki lohkat dán gillii go dat lea mu eatnigillii. Allaskuvllas lea Sámi mánaidgárdeoahpaheaddjeoahppu mii ii leat eará sájis. Dat lea hui dehálaš munnje, muitala Eira.
Eira muitala son lea váldán rievttes oahpu.
- Mun liikon bargat mánáiguin, ja go oainnán sin ovdáneami. Mu mielas lea maid miellagiddevaš go sáhtán árbevirolaš bargguid atnit vuođđun bargooktavuođas. | https://www.samas.no/en/node/4538 |
Now showing items 1-4 of 4
Sámi njálmmálaš árbevieru dutkan : Movt sáhttá sámi gulahallama heivehit journalistihkkii
(Master thesis, 2019)
Sámi gulahallan lea njálmmálaš árbevierru mas leat hástalusat čuovvut mediamáilmmi ovdáneami. Dát dutkkus guorahallá makkár earenoamášvuođat leat sámi gulahallamis ja movt daid sáhttá ávkkástallat journalistihkas. Dutkosa ...
Hur kan två bli en? : Duodji som ett sätt att sammanfläta samiska grupper i Jokkmokk
(Master thesis, 2019)
Hærvvás : En undersøkelse av vevde sjal fra lulesamisk område
(Master thesis, 2019)
Journalism and Colonialism in the Deatnu River Case : A study of Sámi viewpoints
(Master thesis, 2019) | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/discover?filter=2019&filter_0=%5B2010+TO+2019%5D&filter_1=samer&filter_relational_operator=equals&filter_relational_operator_0=equals&filter_relational_operator_1=equals&filtertype=dateIssued&filtertype_0=dateIssued&filtertype_1=subject&locale-attribute=en |
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Šatta ofelažžan - Sjatta oahpestiddjen - Tsïegline sjïdth!
Háliidivččet go šaddat sámi ofelažžan? Mii fállat gelddolaš jagi ja olu ođđa oahpu, vásáhusaid ja muittuid agibeaivái!
Sidá gus sáme oahpestiddjen sjaddat? Sjaddá geldulasj jahke gånnå åhpa ednagav edna vásádusáj ja mujtoj iellema nalluj!
Sïjhth saemien tsïegline sjïdtedh? Akte gieltegs jïh nuhteligs jaepie sjædta gelliej dååjresigujmie jïh mojhtesigujmie mah abpe jieledem ryöhkoeh!
Ofelašdoaimma birra
Sámi ofelaččat leat nuorat geat mátkkoštit miehtá Norgga ja logaldallet sápmelaččaid birra, vuosttažettiin joatkkaskuvllain. Ofelaččat lohket Sámi kultur- ja servodatmáhtu Sámi allaskuvllas Guovdageainnus, ja ofelastinbargu lea oassi sin oahpus.
Oahpestiddjeårniga birra
Sáme oahpestiddje li nuora gudi manádi Vuonarijkav miehtáj ja lågådalli sámij birra, ienemusát joarkkaskåvlåjn. Oahpestiddje låhki Sáme kultur- ja sebrudakmáhtov Sáme allaskåvlån Guovddagæjnon, ja oahpestiddje barggo la oassen sijá åhpadusás.
Tsïegleöörnegen bïjre
Saemien tsïeglh leah noerh mah bïjre jarkan Nöörjesne minnieh jïh saemiej bïjre håaloeh, uvtemes jåarhkeskuvline. Tsïeglh Saemien kultuvre- jïh siebriedahkedaajroem Saemien jïlleskuvlesne Guovdageaidnusne luhkieh, jïh tsïeglebarkoe lea akte bielie dehtie ööhpehtimmeste.
Åhtsåmájggemierre/Søknadsfrist/Ohtsememierie/Ohcanáigemearri: 01.06.21.
Noe du lurer på? Ta kontakt med rådgiver Brita Norlemann på mobil 413 37 736 mobil, eller på e-post britaan@samas.no eller rådgiver Lena Susanne Kverno Gaup på mobil 466 28 496 eller på e-post lenasg@samas.no.
Les mer om veiviserordningen her! | https://www.samas.no/en/node/5153 |
ámediggi bovde čuovvut diibmosaš Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa neahttasáddaga bearjadaga 17.4. dmu 12 rájes.
– Go dán jagi ii lean vejolaš deaivvadit de leat čohkken govat, teavsttat, filmmaid ja filbmabihtážiid Sámenuoraid dáiddadáhpáhusas 1990-logus gitta dán beaivvi rádjái, muitala Unna-Maari Pulska ávvusáddaga birra.
Siiddus gávdná suohtas dáiddadáhpáhusmuittuid ja oahpes sámeartisttaid
– Máŋggat dálá sámi dáiddárat lea váldán vuosttas lávkkiid dáiddadáhpáhusas. Dáiddárat muitalit filbmadearvvuođaid bokte maid dáiddadáhpáhus lea sidjiide mearkkašan.
Siidu dievasmahttojuvvo ja ođasmahttojuvvo ain.
– Govat leat boahtimin eambboge, de lea vejolaš muittašit dáiddadáhpáhusaid goit 30 jagi maŋos guvlui, lohká Pulska.
Lágideaddjit leat mearridan ahte sátta vurkejuvvo vai dan sáhttá geahččat maŋŋel gihtii.
Neahttasátta lea seammá dáiddadáhpáhusa historjásiidduid rahpandoalut.
Sámenuoraid dáiddadáhpáhusa historjásiidduid leat bargan dáiddadáhpáhusbargi Pulska lassin neahttabuvttadeaddji Eeva Mäkinen, skuvlenčálli Ulla Aikio-Puoskari ja oahppamateriálaplánejeaddji Anni Näkkäläjärvi.
Siiddus leat teavsttat buot golmma sámegillii ja suomagillii.
Guovttebeaivásaš dáiddadáhpáhus livččii lágiduvvon Anáris Sajosis ja Rivdolis Vasatokkas 15.-16.4.
Čuovo sáddaga čujuhusas saamelaisnuortentaidetapahtuma.com.
Ášši ođasmahttojuvvon 12.57. Árat muitaleimmet ahte lágideaddjit eai lean mearridan sáhttágo sáddaga geahččat maŋŋel gihtii. Lágideaddjit lea das rájes mearridan ahte sátta vurkejuvvo ja dan sáhttá geahččat maŋŋel gihtii.
Saamelaisnuorten taidetapahtuman juhlalähetys
- Saamelaisnuorten taidetapahtumaa juhlistetaan perjantaina 17.4. verkossa tunnin kestävällä lähetyksellä klo 12 alkaen.
- Sivustolle on koottu kuvia, tekstejä ja videoita Saamelaisnuorten taidetapahtumasta 1990-luvulta tähän päivään saakka.
- Saamelaiset taiteilijat kertovat videotervehdyksissään mitä taidetapahtuma on heille merkinnyt.
- Lähetys osoitteessa saamelaisnuortentaidetapahtuma.com. | https://www.lapinkansa.fi/samenuoraid-daiddadahpahusa-neahttasatta-cuovo-avv/789086 |
Ođđasat
- Áigot ovdánahttet Sámi dáiddafágaid
- Studeanttaválggat
- Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas
- Oahppofálaldagat 2023 giđa
- Ođđa dutkan buktá oidnosii monne- ja luomečoaggiid máhtuid
- Sámi buohccidivššároahppu ohcanládje
- Oahppojagi álggaheapmi
- Rabas oahpposajit
- Lea ain vejolaš dieđihit Landscape Practices konferánsii, Guovdageainnus
Rabas virggit
Sámi allaskuvllas lea dál golbma virggi ohcanládje:
Doavttirgrádastipendiáhttavirgi sámegielas ja sámi girjjálašvuođas, álgin 1.1.25
- Virgi lea jahkemearrevirgi ja stipendiáhttavirgeáigodat lea golbma (3) jagi, vejolaččat njeallje (4) jagi. Jus virgáiduvvo njealji jahkái, de lea 25 % áigodagas čadnon geatnegahtton bargguide stipendiáhta fágasuorggi siskkobealde. Ovddeš virgáibidjan dutkanstipendiáhttan dahje eará vástideaddji rekruterenvirggehassan rehkenastojuvvo mielde stipendiáhttaáigái nu ahte oppalaš áigi dutkanohppui šaddá golbma jagi.
- Doavttirgrádaprošeavttas galgá leat relevánsa Sámi allaskuvlla girjjálašvuođa- ja/dahje giellaoahpuide ja dutkamii.
- Stipendiáhttavirgi lea várrejuvvon sámi girjjálašvuođa dutkamii, muhto jus eai boađe ohccit girjjálašvuođa dutkamii de sáhttá virgáduvvot giellasuorgái.
- Virggi gullevašvuohta organisašuvnnas sáhttá rievdat organisašuvdnanuppástuhttimiid geažil
Ohcanáigemearri lea geassemánu 23. beaivvi 2024.
Olles almmuhusteavstta gávnnat jobbnorge.no siiddus Doavttirgrádastipendiáhttavirgi sámegielas ja sámi girjjálašvuođas (261757) | Sámi allaskuvla (jobbnorge.no)
Guokte virggi mat leat ovdal leamaš almmuhuvvon:
Vuosttaškonsuleanta/ráđđeaddi ekonomiijaossodagas (guhkiduvvon ohcanáigemearri):
Virgái gullet earret eará čuovvovaš barggut:
- Bargat Sámi allaskuvlla rehketdoallobargguid
- Doarjut prošeaktajođiheddjiid ja prošeaktabargiid bušeahtaid- ja rehketdoalloraporttaid ektui
- Ráhkadit ekonomiijaplánaid ja bušeahtaid
- Gozihit ahte BOA doaimmat (olggobealde ruhtaduvvon doaimmat) čađahuvvojit almmolaš njuolggadusaid ektui
- Rehketdoalloraporttaid ráhkkanahttit
- Doarjut systemáhtalaš gelbbolašvuođaloktema ekonomiijasuorggis
- Bušeahttačuovvoleapmi ja ekonomiijaanalysa
Ođđa ohcanáigemearri: geassemánu 10.b. 2024
Julevsámegiel ráđđeaddi - 2. gearddi almmuheapmi
Bargoviidodat virggis
Ráđđeaddi barggut leat koordineret, doaimmahit ja kvalitehtasihkkarastit Sámi lohkanguovddáža fágalaš bargguid ovttas earáiguin. Julevsámi ráđđeaddi virgái gullet erenoamážit dát doaimmat:
- bagadallat julevsámi oahpahusáššiin ja gulahallat julevsámi oahpahussurggiin.
- hutkat ja ovdánahttit veahkkeneavvuid ja doarjjaresurssaid julevsámegiel oahpahussii, sihke njálmmálaš ovdáneami, lohkama ja čállima váste.
- jorgalit teavsttaid julevsámegiela ja dárogiela/eŋgelasgiela gaskkas, ja áinnas ovtta eará sámegielas julevsámegillii.
- heivehit ja kvalitehtasihkkarastit julevsámegiel teavsttaid.
- searvat Sámi lohkanguovddáža ja muđui Sámi allaskuvlla prošeavttaide dárbbu mielde.
Virggi sajádat organisašuvnnas ja bargoviidodat sáhttá rievdat organisašuvdnanuppástuhttimiid geažil.
Ohcanáigemearri: geassemánu 25.b. 2024 | https://www.samas.no/se/a/rabas-virggit-0?page=11 |
Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji bivddii Anár gielddas čilgehusa sámegielat dulkoma ordnemis gieldda váldostivrra čoahkkimiin. Dán dat dagai dan geažil go váldostivrra lahttu Pirita Näkkäläjärvi (ruonát) lei áššiin oktavuođas áittardeaddjái.
Anár gielddaráđđehus gieđahalai ášši čoahkkimisttis vuossárgga 21.2. ja attii viđasiidosaš čilgehusa ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái.
Čoahkkimiid dulkongažaldahkii gielddaráđđehus vástidii, ahte gielda čuovvu hálddahusnjuolggadusas 154 paragráfa, man mielde gieldda čoahkkimiin dušše sámegielat sáhkavuorut dulkojuvvojit suomagillii. Dasa maŋŋálasdulkon lea beaktilamos vuohki ja heive dálá dilis buoremusat dulkoma ordnemii.
Gažaldahkii das maid Anár gielda lea dahkan ovttaveardásašvuođa ollašuvvama ovdii vástida gielddaráđđehus, ahte Anár gielda lea ovddidan luohttámušolbmuid ovttaveardásašvuođa go lea ordnen gieldda čoahkkimiidda dulkoma sámegielas suomagillii dalle jus luohttámušolmmoš lea ovddalgihte almmuhan iežas hállát čoahkkimis sámegiela.
Dainna go lea lasihan dulkoma guoskevaš paragráfa hálddahusnjuolggadussii, geahččá Anár gielda iežas ovddidan ovttaveardásašvuođa.
Gielda goittot áigu čuovvut dili ja dárbbu mielde buoridit doaibmavugiid dulkoma ordnemis, vástida gielddaráđđehus ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái.
Gažaldat lea das man munnádit gielddat ollašuhttet sámi giellalága
Anár gieldda váldostivra gieđahalai 23.9.2021 čoahkkimis gieldda hálddahusnjuolggadusa nuppástuhttima, mas lei fárus maiddái sámegielat dulkon. Mearrádussan dulkomis šattai gielddaráđđehusa evttohusa mielde dat ahte gieldda čoahkkimat dulkojuvvojit dušše sámegielas suomagillii.
Pirita Näkkäläjärvi evttohii dalle, ahte goittot váldostivrra čoahkkimiin dulkon livčče maiddái suomagielas sámegillii. Jienasteamis gielddaráđđehusa evttohus vuittii jienaiguin 21–5. Dan mearrádussii Näkkäläjärvi guđii sierra oaivila.
Dulkonáššis váldostivrra lahttu Pirita Näkkäläjärvi lei oktavuođas ovttaveardásašvuođa eiseváldái danin go sus lea sámi giellalága vuođul vuoigatvuohta geavahit sámegiela earret eará gieldda čoahkkimiin.
Son doaimmai nu mo gieldda ovttaveardásašvuođa- ja dásseárvoplánas gielda ávžžuha dahkat go olmmoš atná iežas olgguštuvvon giela geažil.
Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji lea iehčanas eiseváldi man bargun lea gohcit ovttaveardásašvuođalága ollašuvvama Suomas.
Yle Ođđasiid Sámis ja Beaivvi ságaid sáhtát maid guldalit Yle Areenas. | https://yle.fi/sapmi/3-12327977 |
Ođđasat
Vuossárggas 3.5.2021 dmu 13.00 rájes sáhttá dahkat várremiid Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid bajásdoallan várren- ja láigostobuide jahkái 2022. Várremiid sáhttá dahkat Eräluvat neahttagávppis (verkkokauppa.eraluvat.fi). Smávva oassi stobuin lea várremis guovllu luondduguovddážis dahje min ovttasbargofitnodatdoalliid bokte
Meahciráđđehus Luonddubálvalusat bajásdoallá vánddardeaddjiid atnui sulaid 150 várren- ja láigostobu álbmotmehciin, eará luonddusuodjalanguovlluin ja meahcceguovllus. Stobuid várren jahkái 2022 leahkkasa vuossárgga 3.5. dmu 13.
Stuorámus oassi stobuin lea várremis Eräluvat neahttagávppi (verkkokauppa.eraluvat.fi, suomagillii) bokte dahje Bálvalannummiris 020 692 424. Muhtun stobuid sáhttá várret dušše luondduguovddážiid bokte maiddái eará áiggiide. Bivnnuheamos stobuin sáhttet leat maiddái ráddjehusat várrema guhkkodahkii, vai nu gallis go vejolaš besset dain návddašit.
Meahciráđđehus lea beaivádan stobuid várreneavttuid, man galgá váldit vuhtii várrema plánedettiin 3.5.2021 rájes. Ođđa várreneavttut beaiváduvvojit lundui.fi- siidduide.
Lundui.fi-neahttabálvalusas leat stohpogovvádusat ja várrenrávvagat
Várrema smiehttan olbmo gánneha fitnat čujuhusas www.lundui.fi/fi/stobut oahpásmuvvamin stohpofállui ja dárkkistit várremii gullevaš dárkilut dieđuid.
Várren- ja láigostobuid lassin vánddardeaddjiide leat fállojuvvon nuvttá beaive- ja ávdinstobut. Beaivestobut leat oaivvilduvvon vánddardeaddjiid beaiveatnui, ja dušše spiehkastatdiliin dain sáhttá idjadit. Ávdinstobut leat oaivvilduvvon vácci, čuoigga dahje eará neavvuiguin lihkadeaddjiid priváhta olbmuid gaskaboddasaš vuoiŋŋastan- ja idjadanatnui.
Rávvagat koronavirusa ektui
Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid koronavirusii laktásan áiggedási rávvagat leat čohkkejuvvon lundui.fi-siidduide. Siidu beaiváduvvo, go rávvagat šaddet dárkileabbon dávdadili ja virgeoapmahašrávvagiid mielde.
Jagi 2021 várren-, láigo- ja ávdinstobut dollojuvvojit rabas, muhto várrenstobuid kapasiteahtta lea guovlluid bokte ráddjejuvvon doisttážii. Meahciráđđehus ávžžuha áššehasaide, ahte sii dárkkistit ág. guovllu dili Lundui.fi -neahttabálvalusas čuozáhaga siidduin ovdal mátkái vuolgima. Meahciráđđehus maiddái ávžžuha koronapandemiija áigge vuosttažettiin iežas idjadanrusttega geavaheapmái. Stohpovárrema šluhtten lea áššehasa ovddasvástádus. Várremiid šluhtten ja ruđaid máhcaheapmi ollislaččat nuvttá ovdal earrebeaivvi lea fámus 31.12.2021 rádjai. Meahciráđđehus várre vuoigatvuođa nuppástusaide.
Lassedieđu | https://web.archive.org/web/20211018022921/https:/www.lundui.fi/-/meahcir%C3%A1%C4%91%C4%91ehusa-stobuid-v%C3%A1rren-jahk%C3%A1i-2022-leahkkasa-vuoss%C3%A1rgga-3.5.-dmu-13.00 |
Badjel bealli Lappi riikkabeaiválgaevttohasain oaidná, ahte sámedikkis galgá leat veto-riekti sámeguovllu eanangeavahanáššiide. Dat boahtá ovdan Yle válgamašiinnas.
Okta čuoččuhus Lappi bire riikkabeaiválgaevttohasaide Yle válgamašiinnas lea, ahte Sámedikkis galgá leat veto-riekti sámeguovllu eanangeavahanfidnuide.
Dálá riikkabeaibellodagain čuoččuhus oažžu eanemus doarjaga ruoná lihtus, gurutlihtus, kristtalašdemokráhtain ja ruoŧŧelaš álbmotbellodagas. Ruoná lihtu, kristtalašdemokráhtaid ja ruoŧŧelaš álbmotbellodaga evttohasain buohkat vástidedje, ahte leat juogo measta dahje áibbas ovtta oaivilis čuoččuhusain.
Eanemus eará oaivilis leat olgešbellodaga, guovddášbellodaga, vuođđosuopmelaččaid, sosiálademokráhtaid ja Liike Nyt evttohasat. Liike Nyt evttohasain guktot leigga veaháš eará oaivilis čuoččuhusain.
Buot vástidan evttohasain 19 leat áibbas ovtta oaivilis ja 15 leat áibbas eará oaivilis čuoččuhusain. 54 evttohasa eai leat nu čielgasit juobbágoabbá oaivilis. 27 leat čuoččuhusain measta ovtta oaivilis ja 27 veháš eará oaivilis.
Mot v√°st√°dusat de juohk√°sedje stuor√°mus bellodagaid siste?
Gurutlihttu
Gurutlihtus badjel bealli válgamašiidnii vástidan evttohasain dorjot jurdaga veto rievttis. Áibbas ovtta oaivilis leat vihtta evttohasa: Pekka Honkanen, Mari Ikonen, Mikko Koivulehto, Vesa Puuronen ja Henri Ramberg. Measta ovtta oaivilis leat njealje evttohasa: Juhani Hiltunen, Toni Keränen, Piia Kilpeläinen-tuoma ja Tiina Outila.
– Sámiid kultuvrralaš iešhálddašeami galgá nanosmahttit. Eanangeavahanfidnuin lea stuorra váikkuhus sámiid kultuvrii, nappo sis galgá leat vejolašvuohta geavahit veto-rievtti dan duššadeaddji fidnuid buohta, ákkastallá Mari Ikonen válgamašiinnas.
Gurutlihtu válgamašiidnii vástidan evttohasain njealjis fas guorrasit dan guvlui, ahte Sámedikkis ii galgga leat veto-riekti sámeguovllu eanangeavahanáššiide. Buohkat vástidedje, ahte leat čuoččuhusain veaháš eará oaivilis. Sii leat Jarkko Kotilaine, Albama Mustafi, Aki Nevalainen ja Jonna Parviainen.
– Dál vuođđoláhkaváljagoddái gopmánan evttohus ođđa sámediggeláhkan livččii nanosmahttán ovttasdoaibman- ja ráđđádallangeatnegasvuođa, iige livččii dahkan veto-rievtti eanangeavahanfidnuide iige váikkuhan gieldalaš iešhálddašeami vuođđolágalaš suodjái. ILO 169 -soahpamuš lea de iežas gažaldat ja dan oasil dárbbašit vel lassečielggademiid, ákkastallá Jarkko Kotilaine.
Sihke sosiálademokráhtain, guovddášbellodagas ja olgešbellodagas leat oktiibuot golbma evttohasa, geat leat vástidan, ahte dorjot goit muhtin muddui veto-rievtti. Earát leat fas dan vuostá.
Sosi√°lademokr√°htat
Sosiálademokráhtain dušše okta evttohas lea áibbas ovtta oaivilis dainna ahte Sámedikkis galggalii leat veto-riekti sámeguovllu eanangeavahanáššiin. Son lea Satu Honkonen. Guokte evttohasa leat measta ovtta oaivilis. Soai leaba Jari Paldán ja Outi Rämö.
– Vaikko mus duššástuhtii, go eat ožžon togamáđija sámeguovllu čađa. Gal sis galgá leat riekti mearridit iežaset eatnamiid geavaheamis, ákkastallá Satu Honkonen válgamašiinnas.
Gávcci evttohasa fas vuostálastet goit muhtin muddui evttohusa. Áibbas eará oaivilis leat Ára Aikio ja Johanna Ojala-Niemelä. Measta eará oaivilis čuoččuhusain leat guđas: Arto Hettula, Viivi Järvelä, Eemeli Kajula, Maria-Riitta Mällinen, Mikkel Näkkäläjärvi ja Pekka Tiitinen.
Vuođđosuopmelaččat
Vuođđosuopmelaččain okta evttohas oaidná, ahte Sámedikkis galgá leat veto-riekti. Son lea Matti Henttunen. Guovttis fas leaba meastta ovtta oaivilis čuoččuhusain. Soai leaba Sirpa Kontiokoski ja Tiina Paakki.
Gávcci evttohasa fas vuostálastet. Áibbas eará oaivilis čuoččuhusain leat Juhana Kelloniemi, Rauli Kukkamaa ja Heli Trög. Veaháš eará oaivilis leat Kaisa Juuso, Kari Kontiokoski, Juha-Pekka Mikkola, Sara Seppänen ja Vesa Ylinampa.
– Sámit leat min eamiálbmot ja sis galget leat dihto rievttit sin oaiviliidda áššis, ákkastallá Matti Henttunen válgamašiinnas.
Guovddášbellodat
Guovddášbellodagas oktage ii leat čuoččuhusain áibbas ovtta oaivilis. Golmmas goit leat measta ovtta oaivilis. Sii leat Marko Heikkuri, Toni Jänkälä ja Mauri Järnström.
– Dat galggalii leat Sámedikki riekti, ákkastallá Mauri Jänström válgamašiinnas.
Ovccis fas vuostálastet jurdaga. Áibbas eará oaivilis leat guđas: Janne Kaisanlahti, Katri Kulmuni, Laura Laakso, Markus Lohi, Mika Riipi ja Petteri Salmijärvi. Veaháš eará oaivilis leat golmmas: Susanna Junttila, Tommi Lepojärvi ja Olli Rainio.
– Gieldda lávadahkanmonopola ii galgga cuvket, gielda lea ain áidna mearrádusdahkandássi, mii ovddasta demokráhtalaččat buot guovllu ássiid, ákkastallá Mika Riipi válgamašiinnas.
Olgešbellodat
Olgešbellodat Kokoomusas oktage ii leat čuoččuhusain seamma oaivilis. Measta ovtta oaivilis leaba guovttis. Soai leaba Riitta Savukoski ja Annika Sipola.
– Oamastanriekti guovlluide ja daid gudnejahttin lea dehálaš. Áššiid ovddosguvlui doalvun galgá dahkkot ovttas, ákkastallá Riitta Savukoski válgamašiinnas.
Čuoččuhusain eará oaivilis leat gávccis. Golbma evttohasa leat áibbas eará oaivilis. Sii leat Antti Kaarlela, Nina Niittyvuopio ja Terhi Salmela. Veaháš eará oaivilis leat vihtta evttohasa: Heikki Autto, Jaana Kostiainen, Elina Kuula, Joni Määttä ja Ilkka-Petri Välitalo.
Ear√° go riikkabeaibellodagat
Lappis leat oktiibuot 13 evttohasa, geat eai gula bellodagaide, mat leat dál riikkabeivviin. Golbma evttohasa gullet Suoma kommunisttalaš bellodahkii, golbma evttohasa friddjavuođa lihttui, guokte liberálabellodahkii, okta Váldi gullá álbmogii ja njealje evttohasa leat čanasmeahttumat.
Válgamašiidnii beasat dáppe.
Sámediggeláhkaođastusa oktavuođas lága vuostálastit balle, ahte Sámediggi fidnešii veto-rievtti sámeguovllu eanangeavahanáššiide.
Láhkaevttohusas livčče nannen eiseválddiid ráđđádallangeatnegasvuođa sámiide guoski áššiin ja ođasmahttán ráđđádallangeatnegasvuođa ovttasbargo- ja ráđđádallangeatnegasvuohtan. Dat ii goittotge livčče dárkkuhan dan, ahte Sámediggi livččii ožžon veto-rievtti eanangeavahanáššiide. | https://yle.fi/a/74-20021120 |
Hedhili
- Ledjen allaskuvllas lonuhallanstudeantan sámegiela ja girjjálašvuođa bachelorprográmmas. Fáttát ledje hui miellagiddevaččat ja oahpaheaddjit ja oahpahusat ledje buorit. Neahttavahkkus lea maiddái vejolaš studeret eará guovllus go Guovdageainnus, mii lea dehálaš studeanttaide geat eai oro dáppe. Girjerájus lea vuogas ja doppe leat buorit sajit studeret. Mus lei nu lihku go bessen studeret allaskuvllas! Lean oahppan nu olu dušše njealje mánus.
Allaskuvllas lea hui buorre dovdu, danin go bargit leat nu ustitlaččat. Buori dovdu dagaha maid dan ahte ieš skuvladálus lea álki loaktit: lea dáidda, lea vejolaš dolastallat, studeanttagoarttain lea vejolaš fitnat allaskuvllas go lea dárbu, lea vejolaš geavahit massagestuolu, sávdnut ja valáštallat.
Sámi allaskuvla lea 10/10.
Inger Márjá Nilut
Olles PPO-oahppu ja measta visot lohkanmearri lea sámegillii. Beassat hárjehallamii gos oaidnit movt oahpaheaddji bargu lea.
Inga Hansen
Lea erenomáš buorre journalisttan oahppat ja sámi- ja eamiálbmotáššiid birra. Ráhkistan Sámi allaskuvllas leahkit.
Joret Mihkkal Bals
– Olmmoš fuobmá man nuorra čálalaš sámegiella lea. Go logat sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpu de soaittát vel fuobmát mii sápmelaš lea.
Kurage Kohji Ohhashi
– Álgen Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa jahkeovttadahkii go áigon ovdánahttit iežan sámegielmáhtu.
Bernt Morten Bongo
– Dáppe lea buorre vuoigŋa. Dán ođđa fiinna viesus lea miellagiddevaš studeantan leat ja lean lohkan sámegiela ja čađahan Árbediehto ja Bistevaš Design oahpuid. | https://www.samas.no/se/a/sami-allaskuvla-lea-1010-sonia-hedhili |
karšohkka lágiduvvo duorastaga 4.2.2016 Yleisradio váldobáikkis Pasilas, Helssegis.
Helssega sáddagis lea guossin sápmelaš etnorock-joavku Irdon, mii almmustahttá vuosttas skearrus sámi álbmotbeaivve.
Sivvan Sohkaršohka sáddemii Helssegis lea dieđusge sámi álbmotbeaivi 6.2.
Dán jagi Suoma beale sámi álbmotbeaivve váldodoalut leat Helssegis, go City-Sámit-searvi čohkke olbmuid lávvardaga vuos mánáidfestii ja eahkes Sápmiklubbai, gos Irdon, Ylva ja Arvvas čuojahit.
Sohkaršohka Heli Huovinen guovttos Ásllat Palttoin láidesteaba Sápmiklubba Teáhter Forumis, Helssegis.
Heli ja Ásllat Yle prográmmain
Bearjadaga ja lávvardaga Heli ja Ásllat gulloba ja oidnoba aŋkke Yle suomagiel prográmmain – sámi álbmotbeaivvi gudnin.
Bearjadaga Sohkaršohka lágideaddjiguovttos jearahallojuvvoba nuoraid kanála YleX Etusivu-ságastallanprográmmas, mii álgá diibmu 11.00 (YleX: Heli Huovinen: En usko että suurin osa ihmisistä haluaa tahallaan loukata saamelaisia) Sohkaršohkka lea mielde sullii diibmu 11.45.
Lávvardaga Heli ja Ásllat leaba mielde Yle Iđit-tv:s Yle TV1:žis sullii diibmu ~9.30 (sáhttá geahččat maŋŋá Yle Areenas).
L√°vvardaga soai leaba vel Yle Radio Suomi -kan√°las sullii diibmu 10.15 (s√°htt√° guldalit njuolggos√°ttan Yle Helsinki neahttasiiddus). | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/sohkarsohkka_saddejuvvo_helssegis__heli_ja_asllat_mielde_yle_suomagiel_programmainge_albmotbeaivvi_gudnin/8647658 |
1Ale leage geargat sárdnut alege daja maidege jurdilkeahttá Ipmila muođuid ovddas, dasgo Ipmil lea almmis ja don leat eatnama alde. Lehkoset du sánit dan dihte hárvát.
2Ollu váivvis bohtet niegut,
eatnat sániin jallas ságat.
3Go don dagat Ipmilii lohpádusa, de ale ájahala ollašuhttimis dan, dasgo son ii liiko dovkkiide. Ollašuhte dan maid lohpidat! 4Buoret lea orrut lohpitkeahttá go lohpidit ja guođđit lohpádusa deavddekeahttá. 5Ale divtte njálmmi doalvut iežat suddui, ale daja Ipmila áirasii: "Mun dahken dan vahágis." Ale divtte sániidat moaráhuhttit Ipmila, nu ahte son billista dan maid don leat dahkan. 6Buot nieguin, buot duššálašvuođas, buot sániin: Bala Ipmilis!
7Jos oainnát ahte iežat eananguovllus váivváš sordojuvvo ja riekti ja vuoigatvuohta rihkkojuvvo, de ale ovddoš dan: Nubbi gievra goziha nuppi, ja eará gievrrat goappašagaid. 8Eatnamii lea ávkin ahte das lea gonagas, dalle eanan gilvojuvvo.
Riggodat lea duššálaš
9Dat gii ráhkista ruđa, ii goassege gallán ruđain, iige dat gii ráhkista riggodaga, goassege oaččo dan doarvái. Datnai lea duššálašvuohta. 10Mađi stuorit opmodat, dađi eambbo borrit. Mii ávkkiid das lea eaiggádii earret dan ahte su čalmmit dan oidnet? 11Bargi nagir lea njálggat, juogo son boraš uhccán dahje eatnat, muhto riggá vallji ii bállet su oađđit.
12Mun lean oaidnán bahás ja váivves ášši beaivváža vuolde: Duhččojuvvon riggodat šaddá lihkuhisvuohtan eaiggádasas. 13Su lossa rahčamis fuolakeahttá su riggodat nogai, ja vaikko sus lei bárdni, de bártni gihtii ii báhcán mihkkege. 14Nu go son bođii eatnis goaŧus, nu son manai fastain eret, seammá álásin go bođii, iige son sáhttán váldit mielddis maidege das maid lei háhkan rahčamušainis. 15Dat lea bahás ja váivves gillámuš: Aiddo nu mo son lei boahtán, nu son fertii mannat eret. Mii ávkkiid sutnje lei das ahte son lei rahčan ja váinnuhan biekka? 16Buot su beaivvit leat seavdnjadas ja moraš, dorvvuhisvuohta, buohcuvuohta ja bahčavuohta.
17Dán mun lean gávnnahan: Olbmui lea buorre ja heivvolaš borrat ja juhkat ja leat ilus buot rahčamušaid siste maiguin son váivvida iežas beaivváža vuolde buot vátna eallinbeivviidis maid Ipmil lea addán sutnje; dat lea olbmo oassi. 18Go Ipmil addá olbmui riggodaga ja opmodaga ja diktá su návddašit dan, váldit das iežas oasi ja leat ilus rahčamušaidis gaskkas, de dat lea Ipmila attáldat. 19Dalle olmmoš ii jurddaš nu ollu dan mo su eallinbeaivvit vásset, dasgo sutnje lea galle dat illu maid Ipmil addá.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019 | https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/ECC.5 |
kábmamánu 9.
Skábmamánu 9. beaivi lea gregoriánalaš kaleandara mielde jagi 313. (gárgádusjagi 314.) beaivi. Jagis leat vel 52 beaivve.
Nammabeaivvit
rievdat- sámi kaleandar: Sárra
- dáža kaleandar: Tordis, Teodor
- ruoŧŧelaš kaleandar: Teodor, Teodora
- suopmelaš kaleandar: Teuvo
- suomaruoŧŧelaš kaleandar: Teodor, Ted, Theo
- Suoma ortodoksalaš kaleandar: Pirkka, Matja, Eija, Eini
Dáhpáhusat
rievdatRiegádeamit
rievdatJápmimat
rievdatÁvvudeamit
rievd | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Sk%C3%A1bmam%C3%A1nu_9. |
Girjjis lea čielga konflikta, oaivvilda árvvoštalli Girjemiella - Avsnitt 11
Dušše bijadit nammasaš girjjis beassát čuovvut nuorra bártni Johannesa gii lea bájas šaddan boazodoalu birrasis muhto geas leat niegut eará áššiid birra. Son dovdá ahte ferte bargat boazodoalus go su bearaš gáibida dan, muhto son ii háliit dan.
"Dán girjjis lea čielga konflikta. Mun jáhkán ahte gávdnojit bártnit geat ellet seamma dilis ja dovdet ahte fertejit bargat boazodoalus, muhto háliidit eará", dadjá Heaika Wuolab Wollberg.
Ann-Helen Laestadius lea dovddus girječálli ja lea vuoitán beakkán Augustpriset bálkkašumi su girjjiid ja muitalusaid dihte. Son čállá ruoŧagilli ja dán girjji lea John E Utsi jorgalan sámegilli.
Oasseválddit: Lea Simma ja Heaika Wollberg Wuolab
Prográmmajođiheaddji: Anne-Marit Päiviö | https://sverigesradio.se/avsnitt/girjjis-lea-cielga-konflikta-oaivvilda-arvvostalli-sameradion-podd-girjemiella-avsnitt-11 |
Latest news
- Information regarding the corona virus
- Sámi National Day at Sámi allaskuvla
- Apply for Spring 2020 studies
- Academic administration - opening hours
- Ten points to know about before diving into studentlife
- Starting your studies at Sámi University of Applied Sciences
- Apply for a north2north scholarship and go on a student exchange!
- Still available study places at Introductory Sámi Language in Practical Situation- Part I and II in Alta
- World Indigenous Nations Higher Education Consortium AGM 2018
Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
Su nákkosgirji mainna gearggai 2018:s rámiduvvo vuođđobargun teologalaš dutkansuorggis. Miessemánu 3. beaivvi váldá vuosttá bálkkašumi Uppsalas Helga trefaldighets girkus.
Lovisa nákkáhalai 2018:s nákkosgirjjiin «Att leva i ständig välsignelse. En studie av sivdnidit som religiös praxis».
Movttiidahttá ođđa dutkama
Lea "Stiftelsen Sverige och kristen tro" mii geige bálkkašumi, sii čállet ná mearrádusaset birra:
"I sin studie av sivdnidit har Lovisa Mienna Sjöberg lyft fram en nordsamisk religiös praktik och övertygande hävdat att den kan ses som kontextualisering av kristen tro i samisk kultur och syn på naturen.
Det utmanar till förnyad reflexion kring kristologins kosmiska dimensioner men också en teologisk analys av de dikotomier som efter reformationerna i Sverige byggdes upp mellan folkliga kulturer och kristen tro och som först på 1800-talet observerades av folklivsforskningen.
Lovisa Mienna Sjöbergs forskningar erbjuder en fördjupad förståelse av samisk kultur och kristen tro på ett sådant sätt att den bör kunna inspirera till ny forskning också inom andra områden. Genom avhandlingen har ny mark brutits inom ett viktigt teologiskt forskningsfält".
-Sámi allaskuvla beassá báittašit
Lovisa oaččui juo juovlamánu dieđu ahte sutnje geigejuvvo bálkkašupmi, muhto ii áibbas jáhkkán dasa go diehtu ilmmai e-bostii:
- In, álggos jurddašin ahte lea ruskaboasta, muhto de ohcagohten dieđuid sihke sáddejeaddji ja vuođđudusa birra. Muhto de vel riŋgejedje, ja de gal ipmirdin ahte lea albma. Munnje persovnnalaččat lea dieđusge hávski ahte mu nákkosgirji oažžu nu stuora fuomášumi ja buori árvvoštallama. Mu mielas lea gal vel deháleabbo ahte Sámi allaskuvla oažžu vejolašvuođa báittašit Uppsalas ja eará nanu akademalaš birrasiin. Lean nu giitevaš buot veahkkáivuođas ja gelbbolašvuođas mii gávdno Sámi allaskuvlla seinniid siskkobealde. Vástádus ollu gažaldagaide gávdno hui dávjá min feaskáriin, dadjá Lovisa.
Háliidii čállit oadjebas ja ráhkislaš áššiin
Lovisa barggai oahpaheaddjin Sámi allaskuvllas go bargagođii nákkosgirjjiin.
- Oahpaheaddjin háliidin čállit juoidá man birra studeanttat humadedje, ja mas beroštedje. Seammás háliidin čállit dan birra mii lea oadjebas ja olbmuid váimmu lahká servvoštallamis iežaset eallimis ja movt deaivvadit dainna mii lea sivdniduvvon.
Nákkáhallan lei dás Diehtosiiddas. Ii leat dábálaččat lohpi čáđahit nákkáhallama olggobealde Oslo Universitehta (Teologalaš fakultehta) iežaset mearriduvvon báikkiid. Ákkastallan dasa lei nákkosgirjji earenoamáš fáttas, ja lei lunddolaš suovvat dán nákkáhallama dáhpáhuvvat nákkosgirjji váimmusguovllus ja daid ollu áhkuid gulu.
Oslos allaárvosaš doavtternammadeamis válljejuvvui Lovisa Mienna Sjöberg doallat giittossártni buot ođđa doaktáriid ovddas. Sárdni almmuhuvvui dan maŋŋil rektor Svein Stølen bloggii ja Khrono neahttabáikái. Sártni sáhttá dás lohkat: | https://www.samas.no/en/node/6217?page=5 |
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Oahppojagi 2021-2022 ávvudoalut
Sámi allaskuvla lágida 2021-2022 oahppojagi ávvudoaluid Diehtosiiddas geassemánu 15. beaivvi, diibmu 12:00 - 14:30. Mii ávvududit ja juohkit diplomaid kandidáhtaide geat leat gárven oahpu dán oahppojagi.
Govva: Máster - ja bachelorkandidáhtat 2020/2021. Govven: Ánne Kátjá Gaup/Johtti Productions
Prográmma
Guoimmuheapmi - Sánčuári
Oahppohoavda Áila Márge Varsi Balto sávvá bures boahtima
Rektor Láilá Susanne Vars rahpansárdni
Dearvuođat Word Indigenous Nations University nubbinjođiheaddjis Dr. Rongo Wetere
Dearvuođat ja diplomajuohkin kandidáhtaide
Snoahpamuš, gáffe ja gáhkku Diehtosiidda kantiinnas
Guoimmuheapmi - Sánčuári
Oktasaš govven
Mis lea kándidáhtat gárven grádaid čuovvovaš oahpuin:
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa mastergráda
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. dássi bachelor
- Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelor
- Friddja bachelorgráda
Doaluid sáhttá čuovvut neahta bokte dán Zoom liŋkkas: https://samas.zoom.us/j/67385726147 | https://www.samas.no/en/node/5556?page=3 |
Min Geaidnu bellodat Ruoŧabeale Sámis lea válljen ođđa ofelaččaid.
Mannan vahkkoloahpa válljii sámedikkebellodat Min Geaidnu, guokte ođđa jođiheaddji dahje ofelačča, nu mo ieža gohčodit bellodatnjunnošiid, čállá SVT Sápmi.
Stuibmi gieskat
Gieskat lei bellodagas stuibmi maŋŋil go ofelaš Ol-Johan Sikku, heittii ofelažžan. Sara Larsson guhte lei nubbe ofelaš ja Mathias Kristoffersson guhte válljejuvvui Sikku ovddas, leaba maid heaitán ofelažžan.
Dál dattege leat bellodagas fas ofelaččat, go dolle čoahkkima Ubmis gos válljejedje Christina Åhrena ja Stefan Mikaelssona ođđa ofelažžan.
Åhrena rolla lea ovddidit bellodaga jienasteddjiid ja eará bellodagaid dáfus.
– Mun háliidan bellodaga ovdánit, dadjá Åhren SVT Sápmái. | https://www.avvir.no/min-geainnus-guokte-odda-ofelaccat/ |
Ođđasat
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
golggotmánu 20. beaivi 2017
Studeantastivra válljejuvvon
Ođđa studeantastivra oahppojahkái 2017/18
Studeantastivra lea Sámi allaskuvlla studeanttaid bajimus orgána, ja das lea váikkuhanvejolašvuohta buot áššiide mat gullet allaskuvlla studeanttaide.
Dát leat váljejuvvon ovtta oahppojagi ovddas, studeanttaid rabasčoahkkimis 10.10.17:
- Elena Skum, jođiheaddji
- Elle Helene Siri, nubbijođiheaddji/ rehketdoalli
- Inger Helene Anti Eira
- Anna M. B. Hætta
- Kirsti Monica Eira
Várrelahtut:
- Mikkel Rasmus Logje
- Inger Marie Nilut
- Berit Marie Utsi | https://www.samas.no/se/a/studenter/studeantastivra-valljejuvvon?page=4 |
vva duddjonkurssaide ja doarjjo MII searvvi doaimma lahttomávssuin.
Tule käsityökursseillemme ja tue MII ry:n toimintaa jäsenmaksulla.
(suomeksi alla)
Searvva mielde Roavvanjárgga sámi searvi MII rs:ái? Bures boahtin fárrui.
Searvvi
njuolggadusaid mielde searvvi aitosaš lahttun sáhttá searvat juohke sápmelaš, gean searvi dohkkeha lahttun. Searvvis sáhttet leat maid guottihanlahtut. Searvvi lahtuid dohkkeha stivra. Searvvi čoahkkimiin lea juohke aitosaš lahtus lea hállan- ja jietnastanriekti. Guottihanlahtuin lea čoahkkimis hállanriekti muhto ii jienastanriekti.
Daga ná:
- Loga Mii-searvvi njuolggadusaid ja oza lahttovuođa neahttaskoviin.
- Máksimin lahttomávssu dohkkehat searvvi njuolggadusaid.
- Sáddet lahttomávssu máksinrávvagiid sierra e-boasttas.
- Laktit du mielde Mii-searvvi e-boastalistui. Buot gulahallan johtá dan bokte.
- Sáhtat váldit oktavuođa Mii-searvái miisearvi ( a) gmail.com –bokte.
Doaimmaid sáhttá čuovvut dán ruovttusiiddus, Facebook -siiddus ja Twitter -konttu bokte. Lassin searvvis lea giddejuvvon Facebook -joavku, mas juohkit dieđuid ja ságastallan áššiid birra. Searvva mielde.
Liity Rovaniemen saamelaisyhdistys MII ry:n jäseneksi? Tervetuloa mukaan.
Yhdistyksen
sääntöjen mukaan yhdistyksen varsinaiseksi jäseneksi voi liittyä jokainen saamelainen, jonka yhdistys jäsenekseen hyväksyy. Yhdistyksellä voi olla myös kannattajajäseniä. Yhdistyksen jäsenet hyväksyy hallitus. Yhdistyksen kokouksissa on jokaisella varsinaisella jäsenellä on puhe- ja äänioikeus. Kannattajajäsenillä on kokouksissa puheoikeus, mutta ei äänioikeutta.
Tee näin:
- Lue MIIry:n säännöt ja hae jäsenyyttä nettilomakkeella.
- Maksamalla jäsenyysmaksun hyväksyt yhdistyksen säännöt.
- Lähetämme sähköpostiin jäsenmaksuohjeet.
- Liitämme sinut MIIry:n sähköpostilistalle. Kaikki viestittely tapahtuu sen kautta.
- Voi ottaa yhteyttä MIIry:n kirjottamalla miisearvi ( a ) gmail.com.
Toimintaa voi seurata tämän kotisivun, Facebook -sivun ja Twitter -tilin kautta. Lisäksi yhdistyksellä on suljettu Facebook-ryhmä, jossa tiedotamme ja keskustelemme asioista. Liity mukaan. | https://miisearvi.wordpress.com/2018/10/14/jagi-2018-lahttomavssut-vuoden-2018-jasenmaksut-2/ |
Ođđasat
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
SHoT 2021
Movt lea koronaeallin leamašan?
Otná beaivvi rájes sáhtát don gii leat studeanta vástidit juste dan gažaldahkii SHoT-iskkadeamis maid álbmotdearvvašvuođainstituhtta čađaha ja vuoitit 5000,- ruvdnosaš skeaŋkakoarta.
Ulbmil dáinna iskkademiin lea kártet movt studeanttaid dearvvašvuohta ja loaktindilálašvuohta lea leamašan maŋemus jagi. SHoT-iskkadeapmi čađahuvvo gaskal njukčamánu 1. beaivvi gitta cuoŋománu 5. beaivái. Studeanttat geain lea loatna Stáda loatnakássas ožžot liŋka iskkadeapmái e-boasta bokte.
Jus it leat ožžon liŋka iskkadeapmái e-boaste bokte de sáhtát váldit iskkadeami dáppe! | https://www.samas.no/se/a/shot-2021?page=4 |
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
NASA ja Sámi allaskuvla ovttasbarge
Sámi allaskuvla prorektor ja vuosttašamanueansa Inger Marie Gaup Eira lea mielde NASA dutkanjoavkkus geat galget dutkat movt satelihtaid sáhttá atnit čájehit heajos guohtuma ja nu veahkehit boazosápmelaččaid beaivválaš boazobarggus.
USA gomuvuođaeiseváldi NASA dat lea álggahan dán dutkama. Dutkanprošektii leat máŋga gaskariikkalaš dutki searvan. NASA dutkit leat Ludovic Brucker (NASA GSFC / USRA GESTAR), Joe Munchak (NASA GSFC / Uni. of Maryland) ja Nancy Maynard (NASA GSFC / Uni. of Miami).
Eará dutkit leat Alexandre Langlois ja Caroline Dolant (University of Sherbrooke, Kanada) ja Sámis golmmas.
Earágo Inger Marie Gaup Eira, Sámi allaskuvllas de leaba maiddái Anders Oskal (ICR) ja Svein D. Mathiesen (UArctic EALÁT ICR) mielde dutkamis.
NASA gohččoda dán dutkama eŋgelasgillii "Satellite Rain-On-Snow Detection: A New Climate Change Product" mii sámegillii sullii mearkkaša "sattelihtta mii-arvi-muohttagii-dovdá: ođđa dálkkádatrievdan buktaga".
Dutkama boađus lea ovddidit satelihtta algoritma mii geavaha teknologalaš rusttegiid gávnnahit goas šaddá heajos guohtuma ja nu ládje ávkin boazodollui.
Eambbo áššis sáhtát lohkat eŋgelasgillii | https://www.samas.no/nb/node/512?page=3 |
Latest news
- Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021
- Students' access to Diehtosiida
- New covid-19 measures
- SHoT 2021
- The application deadline for exchange is approaching
- Information regarding term start in January 2021
- The application deadline has been extended
- Mandatory e-learning course in infection prevention
- Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe
Pigga Keskitalo doseantan Helssega universitehttii
Helssega universitehta kansleriija lea mieđihan pedagogihka doaktárii Pigga Keskitaloi pedagogihka doseantta árvvu 30.5.2014. Pigga Keskitalo bargá Sámi allaskuvlla 1. amanunensan.
Pigga Keskitalo lea geargan pedagogihka magisttarin 1997, pedagogihka lisensiáhtan jagis 2008 ja nákkáhallan pedagogihka doaktárin jagis 2010 Lappi universiteahtas. Su nákkosgirji gieđahalai kulturhearkkes oahpahuslágidemiid: "Sámeskuvlla kultursensitiivavuođa ohcamin pedagogalaš antropologiija vehkiin". Pigga Keskitalo lea doaibman oahpaheaddjeskuvlejumi suorggis máŋggaid jagiid ja čállán artihkkaliid ja girjjiid nu sáme-, suoma- ja eŋgelasgillii (e.e. "Sámi Education" (P. Keskitalo, K. Määttä & S. Uusiautti, 2013, Hamburg: Peter Lang).
Keskitalo dutkanbargu lea guoskan erenomážit sámi pedagogihka ja sámeskuvlla ja daid etnográfalaš ja kultursensiviiva dutkama.
Lassedieđut,
doseanta Pigga Keskitalo
pigga.keskitalo@gmail.com
tel. +358404197175 | https://www.samas.no/en/node/455?page=4 |
Ruoŧŧelaš álbmotbellodaga ulbmilin lea čoaggit 2 000 jiena Lappi válgabiires.
Njeallje jagi dassái riikkabeaiválggain RÁB oaččui sullii 400 jiena Lappis, nappo ođđa ulbmila várás galgá čoaggit vihtta geardde eanet jienaid.
Gieldaválggain bellodat oaččui Lappis sullii 200 jiena ja EU-válggain 500 jiena.
Ruoŧŧelaš álbmotbellodaga sámi ossodaga jođiheaddji Tuomas Aslak Juuso deattuha, ahte bellodagas leat Lappis guhkes áigge ulbmilat. Dáin riikkabeaiválggain RÁB:s leat Lappis njeallje evttohasa. | https://yle.fi/a/3-7911845 |
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
Ođđa dutkan buktá oidnosii monne- ja luomečoaggiid máhtuid
Odne almmuhuvvoje ođđa dutkanbohtosat Landscape Practices konferánssas, Sámi allaskuvllas. Dutkan čájeha čielgasit ahte monne- ja luomečoaggin lea eanet go dušše ieš dat čoaggin.
Dutkanbohtosat čájehit ahte monne- ja luomečoaggiin leat mávssolaš máhtut mo hálddašit iežaset guovlluid. Sis lea fuolla iežaset guovlluide, ja dat bohtet oidnosii sin njuolggadusain dasa mo lihkadit ja láhttet guovlluin. Daid sii leat háhkan guhkesáigge geavaheami bokte. Eana, dálki, luopmánat, lottit ja monit doibmet ovttas ja dán sáhttá gohčodit árbevirolaš máhttun, go dat lea sihke sirdašuvvan buolvvaid gaskka ja olbmo leat háhkan dan iežaset čoagginpráksisa bokte iežaset guovlluin.
Dán rádjái lea dáhkkon unnán dutkan monne- ja luomečoaggin práksisiid birra. Golmma beaivásaš konferánsii leat bovdejuvvon earret eará dutkit mat leat sullasaš dutkamiid dahkan eará guovlluin. Dutkanjoavku álggahii prošeavtta jagi 2019:s ja lea dutkan práksisiid mat leat čadnon luome- ja monnečoaggimii Sámi mearraguovlluin nugo Porsáŋggus, Várjjagis ja Divttasvuonas. Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Solveig Joks lea jođihan dutkanprošeavtta ovttas ovttasbargoguimmiiguin, nugo Steinar Nilsen Ájluovttas, Svanhild Andersen Mearrasiiddas Billávuonas, Harrieth Aira Árran Julevsámeguvdásji ja Stine Rybråten NINA Lillehammeris. | https://samas.no/se/a/odda-dutkan-bukta-oidnosii-monne-ja-luomecoaggiid-mahtuid?page=2 |
Áššu lei davvisámegielat aviisa, mii almmuhuvvui guktii vahkus: disdagaid ja bearjadagaid, vuosttaš geardde 1993:s. Váldokantuvra lei Guovdageainnus. Dan olggosaddi lei Aviisa AS, man eaiggádušše Nordavis AS (35 %), Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) (32,5 %) ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (32,5 %). Anders J. Bals lei aviissa váldodoaimmaheaddji.
- Aviissat ja bládit: YLE Sámi Radio. Čujuhuvvon 09.04.2010. | https://se.wikipedia.org/wiki/%C3%81%C5%A1%C5%A1u |
peohcan kulturmuitolágasJos don eaiggádat ráfáidahttojuvvon vistti ja háliidat čađahit doaibmaibjuid visttis mii ii leat šat dábálaš bajásdoallan, de sáhtát ohcan sierralobi kulturmuitolágas. Dábálaš bajásdoallan lea dáláš visteosiid ávviris atnin ja divvun. Dat sáhttet ovdameakka dihtii leat uvssat, glásat, listtut, feaskárat, bajildusat ja bajildikšun, árranat, suovvabohcit, ja detáljat nugo galbbat ja dekorat jna. Robi divvun dálvvi maŋŋá ja muhtun cuovkanan rohpegeađggi molsun sullasaččain, lea bajásdoallan. Dasa ii gáibiduvvo sierra lohpi. Jos áiggut ovdamearkka dihtii molsut rohpebealkkaid ja rohpebáhpáriid de fertet ohcat sierralobi. Jos eahpidat, de váldde oktavuođa Sámedikkiin. Ráfáidahttojuvvon visttiid dábálaš bajásdoallan galgá dahkkojuvvot álgo dahje gustovaš teknihka mielde, ja ferte geavahit álgoávdnasiid ja bidjat daid nugo ledje biddjojuvvon. Bajásdoallan ii galgga fuonidit vistti kulturmuitoárvvu. Sámediggi lea sierralohpeváldi. Jos galggaš sáhttit addit sierralobi ráfáiduhttimis, de fertejit guokte eavttu álohii lea ollašuhttojuvvon: doaibmabidju masa ohccojuvvo lohpi ii galgga bilidit kulturmuittu, ja dat ferte leat erenoamáš dáhpáhus. Loga eanet dán birra kulturmuitolágas § 15 | https://sametinget.no/kulturmuito-ja-vistesuodjalus/rafaidahttojuvvon-ja-gahttenarvosas-visttit/sierralohpeohcan-kulturmuitolagas/ |
Háliidatgo muossánit luonddus almmá muosehis dagaldagaid: ribaid, guorban eatnamiid dehe šláma? Háliidatgo, ahte boahtte buolvvainnai leat seammalágán vejolašvuođat vánddardit dehe áhpásnuvvat luonddus go dus? Don sáhtát váikkuhit iežat válljemiiguin njuolga dasa, man olu dehe unnán vuohkát doaibmat noađuha ja earáhuhttá birrasa. Maiddái biergasiid háhkamiin lea mearkkašupmi
Dáin siidduin oaččut dieđu vánddardeami vahátlaš váikkuhusain birrasii ja dearvvašvuhtii sihke vugiin, maiguin daid sáhttá geahpidit. Unna lávkkášge háválassii lea nohkka seastit birrasa. Dat lávki sáhtálii leat vaikko reaissu plánen ja válmmaštallan:
- mii livččii somás vánddardančuozáhat?
- mot vánddardančuozáhahkii beassá?
- maid vánddardanbiergasiid fárrui? Gos daid oažžu?
- mii niestin?
- mot niesttit báhkkejuvvojit?
Loga lasi | https://web.archive.org/web/20190323010106/https:/www.lundui.fi/en/vanddardeamiabc/vanddardeapmijabiras |
Ođđasat
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
Sámi allaskuvla fas ealáskahttá juoigama
Liikot go lávlut, juoigat dahje čuojahit instrumeantta? De oza geassekursii mii lágiduvvo Riđđu Riđus ja Ijahis Ija festiválas!
Sámi Allaskuvla lágida boahtte geasi geassekursa "Sámi musihkas ja juoigamis". Kursa addá lávlolasaide ja juoigalasaide, dahje čuojaheddjiide fálaldaga teorehtalaččat, praktihkalaččat ja dáiddalaččat ovdánahttit iežaset nuohtalašmáhtu. Sámimusihkka- ja juoiganoahppu addá vejolašvuođa viiddidit ja nannet sámimusihka– ja dahje juoiganmáhtu. Sámimusihkka- ja juoiganoahppu sisttisdoallá sámi musihka oahpásmuvvama ja hárjehallama.
Ealli árbevierru
Sámi Allaskuvlla dekána Mai Britt Utsi lea hui ilus go dál beassat loktet musihka ja juoigama fágan.
— Musihka ja juoigan leat ealli árbevierut mat movttáskahttet ja ealáskahttet olbmo. Oza don nai, dadjá Mai Britt Utsi.
Ohcan áigemearri lea 24.4.2015.
Deaivvadeamit lea Ohcejogas geassemánu 5-7 beaivvit, Riđđu Riđu festiválas suoidnemánu 7-9 beaivvit ja eksámen dollo Ijahis ija festiválas lávddis borgemánu 13-14 beaivvit.
Sámi musihka ja juoigan fága sisdoallu: (oahppoplánas vižžon)
Sámimusihkka- ja juoiganoahppu addá vejolašvuođa viiddidit ja nannet sámimusihka– ja dahje juoiganmáhtu. Sámimusihkka- ja juoiganoahppu sisttisdoallá sámi musihka oahpásmuvvama ja hárjehallama.
Oahpus iskat lahkonit luođi jietnahárjehusaiguin ja oahpásnuvvat iešguđetlágan juoigansuopmaniidda. Mo aiddo don juoiggat ja gávnnat luođi iežat siste? Movt sáhtát ovdánahttit juoiganjienat?
Árbevirolaš juoigan ii leat šat dán áigge áidna sámemusihkkavuohki, nu bat kurssas hárjehallat maiddái modearna sámemusihka 70-logus dán beaivái. Oahpásnuvvat musihkkára bargui lávddi alde ja lávddi duohkin. Maid iešalddes sámemusihkkár bargá, mo lea čuožžut gehččiid ovddas lávddi alde ja maid don musihkkárin barggat ovdal go leat dán rádjai ollen?
Fálaldat lea maid siddjiide geat čuojahit čuojanasa ja áigot lahkonit luođi.
Fálaldat lea siddjiide geain lea beroštupmi ovdánahttit iežas nuohtalaš attáldagaid, sihke teorehtalaččat, praktihkalaččat ja dáiddalaččat.
Studeantta galgá beassat iskat juoidá ođđasa, ja maiddá čiekŋudit dasa masa berošta.
Lassi dieđuid addá:
Dekána Mai Britt Utsi, 78 44 84 68/ 909 14 783 | https://www.samas.no/se/a/sami-allaskuvla-fas-ealaskahtta-juoigama?page=5 |
Roavvenjárgga gávpot lea ohcagoahtán sámegiela oahpaheaddji áigodahkii 2.10.17–2.6.2018. Bargu lea ollesáigásaš.
Sámedikki, Roavvenjárgga gávpoga ja MII-searvvi sámeváhnemiid ovddasteaddjit ráđđádalle sámegiela oahpahusa ordnemis mannan duorastaga 17.8.2017. Gávpot mearridii ráđđádallamiid boađusin viimmat bálkáhit ollesáigásaš sámegiela oahpaheaddji.
MII-searvvis illudit.
– Gal mii otne gáfiin ja bulláin ávvudeimmet dan, ahte dat viimmat šattai ná buorre boađus. Mis galggašii šaddat lagaš oahpahus eanáš, illuda MII-searvvi ságadoalli, iešge vánhen Piia Nuorgam.
Mannan dálvve Roavvenjárgga skuvlamánát besse lohkat sámegiela dušše gáiddusoktavuođaid bokte. Dasa lassin 1–2-luohkkálaččaide ii ordnejuvvon sámegiel oahpahus ollenge.
– Mii leat dál gal movtta ja illudit das, ahte dat viimmat šaddá duohtan, go dat leamaš goit maŋimuš jagiid hui eahpesihkkaris dilli dainna oahpahusain. Mis leat sullii 40 máná almmuhan dán jahkái sámegiela oahpahussii, muitala Nuorgam.
Oahpaheami lassin maidd√°i ovddidanbarggut
Bargui gullá sámegiela oahpahus 2–3 skuvllas oktiibuot 6–8 oahpahusdiimmu vahkus. Oahpaheami lassin bargui gullet ovddidanbarggut, dego sámegiela oahpahusa ovddidanplána hábmen.
– Dál vuordit ahte oahpaheaddjit ohcet, dadjá Piia Nuorgam.
Dan eai vuos dieđe, gos oahpahus ordnejuvvo.
– Dat plánejuvvo dasto, go oahpaheaddji virgáduvvo dahje biddjo doibmii. Mun jáhkán, ahte son johtá sierra skuvllain, go dáppehan leat hui ollu skuvllat ja dat mánát leat badjelaš logi sierra skuvllas. Mun jáhkán dat šaddet diená, ahte dat leat dihto skuvllain dat diimmut ja mánát fievrriduvvojit, árvala Nuorgam.
Ohcat s√°htt√° sihke neahta ja boastta bokte
S√°megiela oahpaheaddjin s√°htt√° ohcat Roavvenj√°rgga g√°vpoga bargoohcanb√°lvalusa bokte.
Ohcamuša sáhttá maid sáddet čujuhussii "Rovaniemen kaupunki, Kirjaamo, Hallituskatu 7, PL 8216, 96101 Rovaniemi".
Ohcan√°igi nohk√° 6.9.2017. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/roavvenjargga_gavpot_ohca_viimmat_samegiela_oahpaheaddji__vahnemat_illudit/9790987 |
ámi kulturmuittu definišuvdna Sámi kulturmuittut leat vuolggasajis buot luottat mat čatnasit sámi ássamii stuorra osiin otná Norggas. Dat go sámit oktilaččat leat geavahan ássanguovlluid dagaha ahte ollu boarráseamos kulturmuittuid gaskkas sáhttet ovddastit sámi ovdahistorjjá. Sámedikkis lea geavahusas dattetge hálddašanovddasvástádus dušše dain kulturmuittuin mat historjjálaš gálduid, njálmmálaš árbevieruid dahje dutkanbohtosiid bokte vejolaččat duođaštit sámi historjja ja ovdahistorjjá. Kulturmuitošlájaid sáhttá maiddái meroštallat gullat sámiid ovdahistorjái, d.m. dat leat fysalaš luottat mat leat láiden historjjálaččat dovddus sámi kulturmearkkaide ja viidáseappot otnáš sámi kultuvrii. Gitta 1900-logu rádjai ii lean sámiin iežas čállinárbevierru. Áramus čálalaš gálduid sámi historjjá birra leat čállán eanaš girku olbmot dahje stáha virgeolbmot. Sámi dološáiggi birra šattai arkeologaide sierra dutkansuorgi easkka 1980-logu álggus. Danne lea ain ollu sámi dološáiggis maid birra eat dieđe. 1917 mannosaš dahje dan boarráset sámi kulturmuittut leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon. Dat leat suodjaluvvon buot doaibmabijuid vuostá nugo vahágiid, billistemiid dahje vuoiggahis vahágiid vuostá. Kulturbiras lea guovlu main kulturmuittut leat oassin viidáset ollislašvuođas dahje oktavuođas. Doaba lea kultureanadaga synonyma. Kulturbiras lea čoahkis ja topografalaččat ráddjejuvvon sadji. Doppe leat kulturmuittut main lea seamma kultuvrralaš gullevašvuohta, geavahanáigodat dahje doaibma. Das sáhttet leat maiddái kulturmuittut main lea áigeerohusat ja sierralágan suodjalanstáhtus. Kulturbiras sáhttá maiddái leat guovlu mii laktasa historjjálaš dáhpáhusaide, oskui dahje árbevieruide. Kulturbiras bidjá vuosttažettiin láidestusaid guovlluid hálddašeapmái, maiguin kulturmuittuid gaskasaš oktavuođa ii galggašii botket. Dáláš kulturmuitohálddašeamis deattuhuvvo ahte kulturmuittut galget seailuduvvot dan oktavuođas. | https://sametinget.no/kulturmuito-ja-vistesuodjalus/sami-kulturmuittut-ja-eanadat/mii-lea-kulturmuitu/ |
, geat loahpahedje alit oahpu 2022:s, loahpahedje gaskamearálaččat 410 000 ruvnnuin oahppovealgin. Sulli 1250 studeantta loahpahedje badjel miljovdnasaš velggiin.
Gaskamearálaš vealgi go loahpaha alit oahpu lassána, čájehit Loatnakássa logut. 2022:s lei gaskamearálaš vealgi maŋŋel loahpahuvvon oahpu 410 000 ruvnnu. Dat lea 10.000 ruvnnu lassáneapmi 2021 rájes. Logi jagi áigi lei gaskamearálaš vealgi 321 000 ruvnnu (mihtiduvvon 2022-ruvnnuin).
– Leamašan ceahkkálagaid viiddideapmi 10 mánus 11 mánnui oahppodoarjjan, ja leat boahtán eambbo ođđa ortnegat Loatnakássas maŋimuš jagiid, nu go lassi loatna badjel 30-jahkásaš studeanttaide ja erenomáš loanat koronapandemiija ektui. Buot dat váikkuhit ahte buohkat besset váldit oahpu, muhto dagaha maid ahte olles vealgi lassána, dadjá Loatnakássa hálddahushoavda Kjetil Moen. | https://www.avvir.no/eambbosat-ozzot-badjel-miljovnna-oahppovealgin/ |
Otne bearjadaga lea dat beaivi, goas eanaš oassi logahagain ávvuda nu daddjon boarrásiid dánssaid, maidda nuppi jagi oahppit besset čiŋadit ja dánsut. Dán háve šaddet dánssat maiddái Ohcejoga sámelogahagas guhkes bottu maŋŋá.
Árbevieru mielde studeantačálliimiidda ráhkkaneaddji oahppiid čievččastit skuvllas eret. Dalle nuppi jagi oahppit báhcet skuvlla boarrásamosin, man sii de ávvudit boarrásiid dánssaiguin.
Hárjehallama lassin dánsumiidda ráhkkaneami guovddážis leat bivttasválljejumit. Boarrásiid dánssain lávejit oidnot eanaš oarjemáilmmi biktasat, muhto Ohcejoga sámelogahaga oahppiin oassi válljii goittotge čiŋadit gávttiin.
– Ii lean gal munnje váttis gávdnat biktasa, dadjá Sammeli Valle.
Maiddái Nils-Máhtte Lukkarii lei álggu rájes čielggas, ahte son coggá gávtti.
– Mun jurddašin, ahte gal mun gávtti bijan, go leat dáppe Ohcejogas dánsumin.
Oahppi Ellen Saijets fas šattai vihkkedallat gávtti ja čuvlla gaskkas. Son válljii goittotge coggat čuvlla, go dasa geardde lea dál buorre vejolašvuohta.
– Na go jo oktii oažžu coggat dakkár prinseassačuvlla, de dieđusge mun lean dakkára háhkan, lohká Saijets.
Ovdal dánssaid šadde nuorat goittotge hárjehallat dánsuma. Dan álggahedje jo golggotmánus, muitala Saijets. Maŋimuš áiggiid sii hárjehalle guktii vahkus.
Valle mielde h√°rjehallan manai bures h√°stalusain fuolakeahtt√°.
– Goas nu leamašan vehá váttisvuođat, muhto ii mihkkige dakkár, mas ii beasa badjel.
Lukkari lohk√°, ahte son lea d√°l vuosttas geardde oahpahallan d√°nsut, muhto son lea oadjebas.
– Hárjehallan leamašan vehá váttis, muhto gal dat manná. Leamašan hui somá dánsut, somá go Ohcejogas dáhpáhuvvá juoidá.
Saijets muitala, ahte Ohcejogas lea maŋimuš dánsojuvvon oalle máŋga jagi dassái. Su mielas gaskabeaivvi dánssat manne bures.
– Dat dat gal lei hui somá. Lei somá go buohkain orui leamen somá ja mus lei somá, maiddái geahččit orro čaibmamin mielde.
Maidd√°i Lukkari liikui d√°nsut.
– Hirbmat somá lei dánsut, son dadjá.
Logahatoahppit d√°nsestit vel nuppi h√°ve otne eahkedis v√°nhemiidda ja ear√° gussiide. | https://yle.fi/a/74-20073814 |
Njommon 93 olbmui
93 olbmui lea njommon koronavirus Tromssa ja Finnmárkku fylkkas. Nu čájehit Álbmotdearvvašvuođainstituhta ođđaseamos logut. Dát lea 20 eambbo go ikte.
Árran julevsámeguovddáš čuovvula duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta.
Árrana seniorráđđeaddi Anne Gurák jođihišgoahtá duohtavuođa- ja seanadanbarggu čuovvoleami guovddážis. Son lei maiddái kommišuvnna lahttu.
– Mu mielas lea gelddolaš ja buorre go Árran fas duostá áŋgiruššat ja čájehit geainnu. Lean giitevaš luohttámuša ovddas maid lean ožžon jođihit dán barggu. Dat lea stuorra hástalus ja lea dehálaš munnje, ja maiddái midjiide servodahkan, čállá Gurák e-poasttas NRKii.
Árrana stivrajođiheaddji Amund Eriksen muitala preassadieđáhusas, ahte čuovvolanbarggu dehálaš vuolggasadjin lea ahte dat ovddida dearvvašvuođa ja servodaga ja ahte bargu dahkko guhkes áiggi badjel ovttasbarggus olggo beale ásahusaiguin.
Duohtavuođa ja seanadankommišuvdna lea dokumenteren mo dáruiduhttinpolitihkka lea váikkuhan sámiide, kvenaide, norgga- ja vuovdesuopmelaččaide.
Dán čállá guovddáš odne iežas neahttasiiddus.
Fápmohattit gahčče stuorra osiin Davvi-Eurohpás mannan vahkus.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta čilge dán ollu bieggafápmobuvttademiin Davviriikkain ja ollu beaivvášfápmobuvttademiin nannámis.
Mannan vahkoloahpa ledje ovtta gaskka negatiiva dahje nulla fámpohattit.
Gaska- ja Davvi-Norggas (NO3 ja NO4) ii lean fápmohaddi badjel 4 evrre/kWh ovttage diimmus. Lullioarje- ja Lullinuorta-Norggas (NO2 ja NO1) lei el-fápmohaddi -71 evrre/kWh gaskal dii. 13 ja 14 sotnabeaivvi. Ii goassige ovdal leamaš nu vuollegis fápmohaddi Norggas.
Statens Vegvesen har bevilget 12 milloner kroner til gang- og sykkelvei gjennom bygda Akkarfjord i Hammerfest kommune.
Tidligere i sommer demonstrerte voksne og barn i bygda mot at myndghetene ikke vil bidra med penger til en sikker vei for fotgjengere langs riksvei 94, en av fylkets mest trafikkerte veistrekninger.
Nå har vegvesenet snudd, og i løpet av sensommeren begynner arbeidet med å fullføre prosjektet. | https://www.nrk.no/sapmi/njommon-93-olbmui--1.14961960 |
Latest news
- Official Opening of the Student House
- Official Opening of a New Academic Year
- Concert in the canteen 16.08!
- Get to know our new principal
- Tuition fees for international students
- School sessions and gatherings autumn 2023
- Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Unique on-line courses on special education
- Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration
Oahpaheaddjeoahpuin ealáskahttá sámegiela
Muhtin mearrádusat leat ealli dehálaččat, ii dušše alcces muhto olles servodahkii. Oahpásnuva oahpaheaddjestudeanttain Ann Charlott Hanseniin guhte geavaha oahpus ealáskahttit sámegiela Mátta-Várjjagis.
Geahča filmmaža su birra dás.
- Mun in leat dušše sámegieloahpaheaddji, mun lean sámi oahpaheaddji. Dat mielddisbuktá ahte válddán vuhtii sámi kultuvrra, sámi árvvuid, perspektiivva ja árbevieruid, son muitala.
Ann Charlott Hansen bargá mánáidskuvlla gulahallanoahpaheaddji Mátta-Várjjagis. Seammás lohká Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5-10 ja 1-7 ceahki mastergráda Sámi allaskuvllas.
Sámi oahpaheaddjit dehálaččat
- Lea buoremus bargu mii gávdno. Go mánát ovdánit, áddejit ja máhttet dan maid oahpahan ja go moddjájit duinna, de lea dat buoremus dovdu mii gávdno, čilge Ann Charlott.
Ollu báikkiin lea váttis gávdnat sámegieloahpaheddjiid. Nu maiddái Mátta-Várjjagis. Ann Charlotte skuvllas ii gávdnon sámegielfálaldat ovdal go son álggii bargui mannan čavčča. Muhto su mielde ii čuvvon dušše sámegiella.
- Mánáid mielas lea hui somá oahppat sihke luonddugeavaheami, sámi borramušaid ja sámi gárvvuid birra, Ann Charlott muitala.
Son čilge ahte sámi pedagogihkka maid lea lohkan Sámi allaskuvllas lea stuora ávkin sámevuođa ealáskahttinbargui.
- Go álgen lohkat sámi pedagogihka de ohppen maid olu sámi kultuvrra ja árbevieruid birra eará guovlluin. Sámegiel diimmuiguin oahpahan giela ja seammás bárgidan sámi kultuvrra oahpahussii. Ii dušše sámegiel diimmuiguin, muhto eará fágaiguin maid. Ovdamearka dihte bohtet sámi árbevirolaš mihtut ja doahpagat ovdan matematihkkadiimmuin, son čilge.
Sámevuođa ealáskahttime
Dáruiduhttinproseassa časkki hui garrasit Mátta-Várjjagii, sihke sápmelaččaide ja kvenaide. Maŋemus logi jagis lea ollu aŋkke ovdánan sihke sámegiela dáfus ja maiddái oaidnu sámevuođa hárrái.
- Mun dovddan iežan sápmelažžan dáppe dal. Logi jagi áigi ii lean nu. Sámi ealáskahttinproseassa lea šaddan dehálaš fáddán dáppe. Skuvllat ja kultuvrralaš ásahusa barget hui garrasit ahte mii galgat čalmmustahttit sámevuođa dáppe Mátta-Várjjagis.
Ann Charlotte lea iežas masterbarggus dutkame Mátta-Várjjaga sámi ealáskahttinproseassa.
- Mun háliidan leat mielde fievrrideame sámevuođa viidáset, earenoamážit dain báikkiin gos lea jávkan.
Oahpahus sihke neahta ja deaivvademiid bokte
Sámi vuođđoskuvllaoahpaheaddjeoahpu mastergrádaoahppu lágiduvvo geabbilisoahppun Sámi allaskuvllas. Dat mearkkaša ahte oahppu lágiduvvo sihke deaivvademiid ja neahta bokte. Dat heive Ann Charlottii hui vuohkkasit.
- Sámi allaskuvla lea heivehan nu ahte osiid sáhtán neahta bokte čuovvut go munnje heive. Oaččun maid ollu veahki Skype ja e-poastta bokte. Dáppe ádjána Guovdageidnui badjelaš guhtta diimmu vuoddjit ja de leage hui buorre ahte sáhtán osiid čuovvut neahta bokte.
Loga eambbo Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuid birra dás. | https://www.samas.no/en/node/4521?page=2 |
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
Oza 2022 giđa oahpuide!
Dál lea vejolaš ohcat oahppoovttadagaide mat álget 2022 giđa.
Áigemearit:
- 15.11. Ohcanáigemearri reálagelbbolašvuođa ja árrasisaváldima vuođul.
- 01.12. Váldoohcanáigemearri.
- 01.12. Áigemearri buktit duođaštusaid ohcciide geat leat ohcan oahpposaji reálgelbbolašvuođa vuođul ja ohciide geat leat ohcan váldoohcanáigemearrái.
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi fágat maidda lea vejolaš ohcat:
- Davvisámegiela lohkanbadjeoahppu, 30 oč
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2, 30 oč
- SÁM 104 Davvisámegiela cealkkaoahppa, 10 oč
- SÁM 105 Sámi girjjálaš muitalanárbi ja dan oktavuohta teáhterii ja filbmii, 10 oč
- SÁM 110 Sámegiella njálmmálaš ja čálalaš giellan, 10 oč
- SER 181 Sámi kultur - ja servodatdiehtu 2, 15 oč
- ÁRB 181 Árbevirolaš máhttu vuođđun hálddašit resurssaid davviguovlluin, 15 oč
- Osku ja eallináddejupmi Sámis 2 – Dálááiggis, 15 oč
- Kulturjournalistihkka, 10 oč
- SAM 400 Dieđateoriija, 5 oč
- DUO 104 Árbevirolaš duoji bajásdoallan ja ealáskahttin, 15 oč
- SAM 245 Sámi báikenamat ja nammapolitihkka, 10 oč
- SAM 244 Láidehus sámi sosiolingvistihkkii, 10 oč
- SAM 242 Sámi báikenamat oahpponeavvun, 10 oč
- SAM 140 Juoigan ja muitaleapmi, 10 oč
- SAM 602 Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter
- Sørsamisk i praktiske situasjoner – Introduksjon del 2
Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá. Gáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Sádde duođaštusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon. Maŋemus áigemearri buktit duođaštusaid ahte deavddát oahpu sisabeassangáibádusaid lea 01.12.
Goas oaččut vástádusa oahpposaji ohcamii?
Vástádus almmuhuvvo OhcanWeb:ii (SøknadsWeb) 20.12.
Jus leat ohcan árrasisaváldima bokte, de almmuhuvvo vástádus oahpposajiohcamii 01.12. OhcanWeb:ii.
Jearaldagat?
Jus dus leat gážaldagat ohcama oktavuođas, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta dahje telefovnna botke: oahppohalddahus@samas.no/ +78 78 44 84 00. | https://www.samas.no/en/node/5301?page=1 |
s dahje muitalusbivdit -prošeakta lea álgán mannan vahkuloahpa Guovdageainnus. Filbmadahkkit, neavttárat, bagadallit ja govvejeaddjit čohkkejit fámuideaset doaimmas, mas galgá oažžut áigái filbmapilohta.
Storyhunters lea Yle Drámá álggahan ovttasbargu NRK Drámáin ja Internašunála Sámi filbmainstituhtain (ISFI).
Dál leatge bargamin pilohtaoasi ráiddus Guovdageainnus. Neavttárat leat proseassas hui guovddážis. ISFI jođiheaddji Ánne Lájlá Utsi muitala, ahte sii galget mannat gillái ja gávdnat karaktearaid, geaid sii sáhtášedje neaktit dán muitalusas.
– De sii bohtet ruovttoluotta ja lea dakkár storyteam, gos leat bagadallit ja čállit, ja dat leat dál olles fártta čállimin dan giehtačállosa. Vahku loahpas de galgá filbmet oanehisfilmma, fikšuvnna, čilge Utsi.
Pilohtaoassi editerejuvvo dál giđđat ja Utsi sávváge, ahte prošeavtta olis besset maiddái čakčat eará guovlluide Sápmái, maiddái Suoma ja Ruoŧa beal Sápmái bivdit muitalusaid. Proseassa govvejit oppa áigge, vai geahččit besset oaidnit visot, mii govvemiin lea dáhpáhuvvan ja mo proseassa lea ollašuhtton.
Ánne Lájlá Utsi muitala, ahte sápmelašvuohta vuhtto olu proseassas. Sáhka lea sámi muitalusas ja sámegielat fikšuvdnafilmmas, man bargojovkui gullet máŋggat sápmelaččat.
Neavttárat leat Hildá Länsman, Vegard Bjørsmo, Inga Márjá Utsi ja Eila Ballovara Varsi.
Pilohta galgá leat gárvvis miessemánus. Dat ráhkaduvvo álggus gitta loahpa rádjái Guovdageainnus, gos lea ođđa editerenstudio. Dan maŋŋá de mearridit, ovdánitgo prošeavttain nu, ahte stuorra buvttadeapmi beassá álgit. Jus dat álgá, lea sáhka goit ovtta, jus ii guovtti jagi govvemiin, go ulbmilin lea govvet miehtá Sámi 9–10 oasát ráiddu. | https://yle.fi/a/3-12360896 |
Oulanka kárttat ja johtinoktavuođat
Oulanka álbmotmeahcci lea 50 km Guossáma davábealde, Sallas 40 km máttás. Lagamus gilit leat Käylä, Juuma ja Hautajärvi.
- Váldde oktavuođa min áššehasbálvalussii, veahkehat du mielasteamet reaissu plánemis Oulankai.
Johtinoktavuođat
Almmolaš fievrruinguin
Oulanka álbmotmeahcci lea 50 km Guossáma davábelade, Sallas 40 km máttás. Lagamuš gilit lea Käylä, Juuma ja Hautajärvi. Karhunkierrosbusse vuodjá árgabeivviid Guossán - Ruka - Käylä - Ristikallio gaskkas. Joatkkaoktavuođat Oulanka luondduguovddážii ja Juuma molsašuddat sesoŋŋaáiggiid. Guossáma girdingietti buot johtolatgirdiin lea girdingieddebusseoktavuohta Ruka, Käylä, Ristikallio parkerensaji ja Hautajärvi bokte Sallai.
- Karhunkierrosbussiin ja girdingieddebusse áigetávvalat (ruka.fi, suomagillii)
- Guossáma girdingieddi (finavia.fi, suomagillii)
- Togain (vr.fi, suomagillii) beassá Oului, Roavvenjárgii ja Giemajávrai. Álbmotmeahci lagamus ruovdegeaidnostášuvdna lea Giemajávrris, gos álbmotmeahccái lea sullii 130 km.
- Joatkkaoktavuođat Guossámii ja Sallai linnjábiillain, áigetávvalat (matkahuolto.fi, suomagillii)
Karhunkierrostákssiin
Geassit leat čuozáhatfievredeamit Guossámis ja Rukas vuođđomávssu hálbbit hattiin. Lassidieđut: Tákseguovddáš Guossán-Ruka (ruka.fi, suomagillii).
Biillain
- Kiutakönkääi ja Oulanka luondduguovddážii, álbmotmeahci gaskaoassái vuddjo nu, ahte Guossámis vulgo E63-geainnu (5-geaidnu) Giemajávrre guvlui ja 38 km:a geahčen jorggihuvvo olgesbeallai Sallai manni geaidnui nr 950. Salla geainnu mielde vuddjo 7 km ja Käylä buohta jorggihuvvo Liikasenvaara geidnui (nr 8693). Geaidnoruossas lea mátki luondduguovddážii 13 km. Johtolat lea oahpistuvvon E63 –geainnu geaidnoruossa rájes johtolatmearkkaiguin.
- Taka-aho parkerensadjái manni geaidnu jorggiha Liikasenvaara geainnus vehá ovdal Liikasenvaara gili gurutbeallai, luoddaearru lea sullii 12 kilomehtera luondduguovddáža maŋŋá.
- Juumai, álbmotmeahci máttaoassái manadettiin vuddjo Guossámis E63-geainnu mielde Giemajávrri guvlui 36 km, man maŋŋá jorggihuvvo Juuma gili guvlui geidnui (nr 18897), duot lea duođaidge geainnu nr! E63-geainnu guoras johtolatmearkkat oahpistit Juumai.
- Juumas lea maiddái goallosgeaidnu (Riekamogeaidnu) Liikasenvaara geidnui. Goallosgeainnnu mielde Juumas Oulanka luondduguovddážii gártá mátki 20 km.
- Álbmotmeahci davvioassái Hautajärvii vuddjo Sallas boađedettiin geainnu nr 950 Guosssáma guvlui 41 km. Guossámis vuolggedettiin fas vuddjo E63-geainnu Giemajávrri guvlui ja 38 km:a geahčen jorggihuvvo olgešguvlui Käyläi - Sallai manni geidnui nr 950, man mielde vuddjo 36 km.
- Ristikallio parkerensadji lea Sallas boađedettiin geainnu nr 950 Guossáma guvlui 56 km. Guossámis boađedettiin vuddjo E63-geainnu Giemajávrri guvlui, 38 km:a geahčen jorggihuvvo olgesbeallai Käylä-Sallai manni geidnui nr 950 ja man mielde vuddjo s. 18 km.
- Savilampi parkerensadji lea sullii 13 km Hautajärvi gilis máttás. Čuozáhahkii jorgaluvvo geainnus nr 950 Urriaava luoddaearus. Urriaava geainnu mielde vuddjo 4 km ja jorggihuvvo olgešbeallai. Geaidnoruossa maŋŋá vuddjo 1 km ja jorggihuvvo gurutbeallai, man maŋŋá vuddjo meahccebiilageainnu mielde 5,5 km parkerensadjái, gosa geaidnu nohká. 950-geainnu guoras ja man geaidnoruossas leat oahpistangalbbat Oulanka skurčui.
Geahča parkerensajiid dárkit čujuhusaid vuollelis čuoggás Reaissu vuolginbáikkit.
- Parkerensajit: Niitselysgeainnu parkerensadji Hautajärvis, Savilampi parkerensadji, Ristikallio parkerensadji, Oulanka luondduoguovddáš, Oulanka gohttenbáiki, Taka-aho geainnu parkerensadji Liikasenvaaras ja Juumas 2 parkerenguovllu.
- Fuom! Dálveáigge smávva geainnuid eai vealtameahttumit plove. Váldde oktavuođa min áššehasbálvalussii siivo- ja bajásdoaludili dárkkisteami várás.
- Bálgáid álgogeažit leat:
- Hautajärvi gilis (Hautajärvigeaidnu 414, ovddeš Karhunkierrosa luondduguovddáš)
- Oulanka luondoguovddáš Kiutakönkääs (Liikasenvaarageaidnu132)
- Juuma gilli (Juumageaidnu134)
- Ristikallio parkerensadji geainnu 950 guoras (Sallageaidnu 174).
- Savilampi parkerensadji, geainnus 950 lea oahpistangalbbat Oulanka skurčui. Urriaapa gilis Urriaapa geainnu ja Teeriaho geainnu bokte meahccebiilageaidnu nohká.
- Niitselyksentie geainnu parkerensadji:Hautajärvi gilis Niitselyksentie geainnu mielde 12 km.
- Taka-aho geainnu parkerensadjái manadettiin geaidnu jorggihuvvo Liikasenvaaratie geainnus veaha ovdal Liikasenvaara gili gurutguvlui, geaidnoruossa lea sullii 12 km badjel Oulanka luondduguovddaš.
- Fanasniejahagat
- Oulankajoga badjeoasi meallunjohtolaga vuolginsadji Savilampi fanasnjiejahat lea Savilampi davábealegáttis.
- Liikasenvaarageainnus beassá biilain Kiutaköngäs guoikka vuolábeallai. Njiejahahkii manadettiin vuddjo Liikasenvaarageainnu mielde Oulanka šaldi badjel ja Oulanka dutkamušstášuvnna meattá 100 m, man maŋŋá jorggihuvvo oahpistangalbba mielde olgešguvlui fatnasiid ja kanohtaid fievrredeami várás ráhkaduvvon geidnui, man mielde vuddjo sullii 2 km johkagáddái Kiutaköngäs guoikka vuolábeallai. Biila gánneha buktit geaidnogeažis eret, daningo parkerensadji lea unni.
- Oulankajoga meallunjohtolagat nohkat Jäkälämutkai. Loahppaoasi fanasnjiejahat lea Jäkälämutka geainnu guoras 200 m ovdal Jäkälämutka.
Kárttat
Elektrovnnalaš kárttat
- Meahciráđđehusa Retkikartta.fi (suomagillii)
- Čuoigankárta (kuusamo.fi, suomagillii)
- Eanamihtidanlágádusa kártabáiki (maanmittauslaitos.fi)
Eará kárttat
- Olgolihkadankárta Ruka Oulanka Karhunkierros, 1:50 000. Karttakeskus 2015. Kártta sáhttá oastit Oulanka luondduguovddážiin, Karhuntassu bálvalanbáikkis sihke Karttakeskusis ja girjegávppiin, main lea buorre válljenmunni.
- Karhunkierros vánddardanoahpisgirji ja kártta, 1:50 000 ja 1:25 000. Karttakeskus 2016. Kártta sáhttá oastit Oulanka luondduguovddážiin, Karhuntassu bálvalanbáikkis sihke Karttakeskusis ja girjegávppiin, main lea buorre válljenmunni.
- Kuusamo turismakártta, 1:100 000. Karttakeskus 2009. Kártta sáhttá oastit Oulanka luondduguovddážiin, Karhuntassu bálvalanbáikkis, arhuppis, Oulanka luondduguovddážiin, Karhuntassu bálvalanbáikkis, Kuusamo turismainfo sihke Karttakeskusis ja girjegávppiin, main lea buorre válljenmunni.
- Salla Savukoski olgolihkadakárta, 1:100 000. Karttakeskus 2016. Kártta sáhttá oastit ee.Karhuntassu bálvalanbáikkis ja Karttakeskusis.
- Vuođđokárttat nr 4611: 12, 4613: 03, 05, 06, 08, 09, 4614: 01, 04, 07, 1:20 000. Kártta sáhttá oastit Karttakeskusis.
- Vuođđokárttat T5312 Juuma, T5321 Liikasenvaara, 1:25 000. Kártta sáhttá oastit Karttakeskusis, Eanamihtidandoaimmahagas sihke girjegávppiin, main lea buorre válljenmunni
- Eanadatkárttat nr T531 Juuma, T532 Hautajärvi, 1:50 000. Maanmittauslaitos 2007. Kártta sáhttá oastit Karttakeskusis, Eanamihtidandoaimmahagas sihke girjegávppiin, main lea buorre válljenmunni.
- GT-kárta Davvi-Suopma, 2013, 1:400 000. Kárttaid sáhttá oastit Karttakeskusis ja girjegávppiin, main lea buorre válljenmunni.
- Pieni Karhunkierros oahpiskárta. Meahcirađđehus 2009. Kártta sáhttá oastit ee. Oulanka luondduguovddážiin, Karhuntassu bálvalanbáikkis, Hautajärvi luonddustobus sihke Kuusamo Infos.
- Oulanka álbmotmeahcci, Oulankajohka, mealluoahpis ja kárta. Meahcirađđehus 2008. Kártta sáhttá oastit ee. Oulanka luondduguovddážiin ja Karhuntassu bálvalanbáikkis.
Kárttáid vuovdinbáikkit
Parkerenbáikkit
Hautajärvi gilli (ovddeš Karhunkierrosa luondduguovddáš)
- Hautajärventie 414, Hautajärvi
Ristikallio parkerenbáiki
- Sallantie 174, Guossán
Oulanka luondduguovddáš
- Liikasenvaarantie 132, Guossán
Juuma parkerenbáiki
- Juumantie 134, Guossán | https://web.archive.org/web/20211024060310/https:/www.lundui.fi/oulanka/karttatjajohtinoktavuodat |
Alla avsnitt
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och...
Ođđasat, dálkedieđut ja áigeguovdilis ságat, mánáid-ja nuoraidprográmmat, musihkka ja guoimmuheapmi/ Nyheter, väderrapporter och aktualiteter, barn- och ungdomsprogram samt musik och... | https://sverigesradio.se/avsnitt/1319226 |
Latest news
- Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021
- Students' access to Diehtosiida
- New covid-19 measures
- SHoT 2021
- The application deadline for exchange is approaching
- Information regarding term start in January 2021
- The application deadline has been extended
- Mandatory e-learning course in infection prevention
- Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe
Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Sámi allaskuvlla stipendiáhtta Saia Marilena Stueng lea nominerejuvvon Davviriikkaid ráđi mánáid- ja nuoraid girjjálašvuođabálkkašupmái girjjiinis "Hamburgerprinseassa eallá dušše oktii".
- Munnje lea hirbmat dehálaš ahte sámi girjjálašvuohta ja giella adnojuvvo árvvus. Oainnán maid ahte sámegiella ja sámi girjjálašvuođa oahpu lea munnje boahtán ávkin ja lea mu nannen girječállin, dadjá Saia Marilena Stueng.
Girječálli deattuha ahte sutnje lea dehálaš loktet giellaberoštumi ja nannet sámegiela fágalaččat.
- Jus duođaid galggan dadjat, de in rievtti mielde beroš nu olu persovnnalaš gudnejahttimis ja beaggimis, muhto baicce eanet sámegielas ja sámi girjjálašvuođa ovddideamis. Mun sávan ahte dat loktešii dán giellaberoštumi ja árvvu, loahpaha Saia.
Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby lea hui ilus go ásahusa doavttirgrádastipendiáhtta oažžu fuomášumi davviriikalaš dásis ja sápmelaš girječállit geat čállet mánáide ja nuoraide leat vadnát.
- Girječállái lea dát stuorra olahus, evttohuvvot Davviriikkaid ráđi mánáid- ja nuoraid girjjálašvuođa šáŋŋeris. Saia Stueng lea čeahpes čálli gii máhttá gávdnat muitalusaid mat heivejit nuoraide, dadjá rektor Liv Inger Somby.
Rektor sávvá Sámi allaskuvlla bealis olu lihkku erenoamáš olahusain ja nominašuvnnain.
- Saia han lea mis nuorra akademihkkár gii dutká girjjálašvuođa ja dát kombinašuvdna riggodahttá fágasuorggi. Dál iluin vuorddašit ahte šaddá go Saia vuosttaš sápmelaš gii vuoitá bálkkašumi dán šáŋŋeris, dadjá Somby. | https://www.samas.no/en/node/6224?page=4 |
Ruošša sámesearvvus juohkásii guovtti oassái go Ukrainas buollái soahti. Roman Jakovlev veardida Ruošša dálá dili 1930-logu Sovjetlihttui, gos olbmot váide nubbi nuppi.
Roman Jakovlev lea gielddasámegiela giellaaktiiva, ja son lea maŋimuš jagiid áigge ovddidan gielddasámegiela. Dan hállet sullii guoktečuođi olbmo Guoládagas.
Jakolev vulggii gieskat Ruoššas Norgii studeret studerenvisumain ja dál son studere davvisámegiela Sámi Allaskuvllas Guovdageainnus.
Oktavuođat eará guovllu sápmelaččaide leat sutnje oahppásat ja lunddolaččat go moadde jagi dassái Jakovlev oassálasttii Sámi Grand Prix -gilvui gielddasámegielat musihkkabihtáin.
– Olbmot eai luohte nuppiidasaset muhto eahpidit ja sivahallet nuppiideaset: duot bargá Kremli ovdii, duot ii bargga Kreml ovdii. Atmosfeara lea duohta negatiivvalaš, dadjá Roman Jakovlev.
Son dadjá, ahte sápmelaččaid juohkáseapmi speadjalastá seamma juogu, man soahti lea dagahan olles Ruoššas.
Ruossalasvuođa dagaha maid dat, ahte maid muhtin sápmelaččat leat vuolgán soahtat Ukrainai. Andrei Danilov muitala iežas gullan, ahte vihtta sápmelaččat leat jápmán soađis. Danilov báhtarii Norgii dalán go soahti álggii.
– Murmanskka guovllus leat vuollel 1 400 sápmelačča. Vihtta nuorra albmá dárkkuha vihtta proseantta 18–35-jahkásaš albmáin. Dat lea stuorra lohku sápmelaččaide, Danilov dadjá.
Danilov háliida buktit gullosii daid sápmelaččaid jiena, geat vuostálastet Ruošša hálddašeaddjiid oaivila. Son lei mielde Ruošša opposišuvnnadoaimmas juo ovdal soađi ja almmustahtii dalán soađi álggus soađivuostásaš Facebook-čállosa. Dan dihte son oažžu ainge goddináitagiid.
Maid Roman Jakovlev dadjá iežas dovdat olbmuid, geat leat vuolgán ja juobe jápmán Ukrainas. Son ii goit hálit hállat loguin, dasgo dat dagahivčče sutnje váttisvuođaid Ruoššas. Son goittotge lokte oidnosii ártegis dili.
– Mu mielas ártegamos lea dat, ahte sápmelaččat leat Ukrainas guovtti bealde. Mobat ná oba beasai geavvatge? Sápmelaččat eai leat ollu, ja dán konflivttas sii sáhttet báhčalit nuppiideaset.
Jakovlev čujuha ovddeš norgalaš sámepolitihkkár Sandra Andersen Eirai, guhte lea searvan Ukraina eaktodáhtolaš jovkui. Vehá seammalágan dilli lei Suoma joatkkasoađis, go dalle Suoma sápmelaččat dáistaledje Ruošša sápmelaččaid vuostá Guoládatnjárggas.
Danilov lassin maid earáge Ruošša sápmelaččat leat ohcan olgoriikkain poltihkalaš dorvobáikki. Máŋgasat smihttet, mo vuolgit riikkas. Danilov ii goittotge hálit namuhit meriid, dasgo dat sáhttá dagahit olbmuide váttisvuođaid Ruoššas.
– In sáhte muitalit ollu, dasgo jus muitalivččen dán mediai, de dáid olbmuid álggašedje ohcat Ruoššas. Dat lea sidjiide váralaš.
Danilov jáhkká, ahte jus sápmelaččain livččii vejolaš vuolgit dahje sidjiide livččii juoga ortnet beassat eret Ruoššas, de ollugat vuolggášedje.
Danilov mielas lea váivi, ahte dál lea váttis oažžut Schengen-viisuma. Norgga sámeorganisášuvnnat goittotge barget buoremusa vai sáhttet veahkehit Ruošša beale sápmelaččaid.
Jakovlev mielas lea morašlaš, ahte eanaš Ruošša sápmelaččain duođaige orru jáhkkimin Ruošša propagándai ja dorjot ráđđejeaddjii. Son muitala eatnistis, geas lea tv rabas iđides gitta eahket rádjái.
– Eatni stuorimus vašálaččat leat Ukraina ja USA. Álggos son ii jáhkkán, maid muitalin Ruošša falleheames. Dál son ii šat jáhke maidege, maid mun dajan.
Máŋggat Ruošša beale sápmelaččat biehttaledje Yle jearahallanbivdagis. Okta sis muitalii, ahte buot sápmelaččaid, geat leat Ruošša olggobealde, vákšot.
– Ruoššas leat šat guokte nana instrumeantta: propaganda ja korrupšuvdna. Dáin olbmuid balddáhallet, dadjá Danilov.
Maid Jakovlev vihkkehallá sániidis dárkilit jearahallamis. Son muitala das, mo Ruošša dorvoeiseválddiid ovddasteaddji riŋgii sutnje.
– Almmái logahallagođii olles mu historjjá. Son rábmui mu hirbmasit, iige áitán muhto baicce rábmui sámeaktivismma. Dat orui unohas.
Davviriikkaid sámeorganisašuvnnat botkejedje oktavuođaid Ruošša sápmelaččaide
Go Ruošša fallehii Ukrainai, almmuhii Ruošša stuorimus eamiálbmotorganisašuvdna RAIPON, ahte sii dorjot Ruošša "earenomášoperašuvnna". Organisašuvdna ovddasta sullii 25 000 olbmo, geat ásset Ruošša davviosiin. Dasa gullet maid Ruošša sápmelaččat, geat leat vuollái moadde duhát.
Almmuhusa maŋŋá Davviriikkaid sámeorganisašuvnnat mearridedje botket oktavuođaid RAIPONii ja dasa gullevaš sámeservviide. Oktavuođat sámi oappáide ja vieljaide boatkanedje.
Jakovlev mielas lea váivi, ahte Davviriikkaid sámeorganisašuvnnat leat botken oktavuođaid Ruošša sámeservviide.
– Dat, ahte sámeorganisašuvnnat botkejedje kultuvralaš oktavuođaid, ii veahkehan geange. Vel mannan jagi mis ledje buorit oktavuođaid Davviriikkaiguin. Ledje oktavuođat skuvllaide ja ledje kulturmátkkit. Daid ovdii ledje bargan logiid jagiid.
Sámeráđi ságadoalli Áslat Holmberg mielde dát lea váivves dilli. Son dadjá, ahte ovttasbarggu gárte heaitit bákku ovddas.
– Eat leat dál okta sámi álbmot, muhto rádjá Ruošša beallái lea nanosmuvvan. Mii šattaimet botket oktavuođa, go Davviriikkaid ministerráđđi almmuhii, ahte ruhtadeapmi nohká, jus ovttasbargu ruoššaiguin joatkašuvvá.
Holmberg namuha goittotge, ahte muhtin oktavuođaid Ruošša beale sápmelaččaide dollet ain, muhto eai šat seamma rabas vugiin go ovdal.
– Dasge galgá leat várrugas, dasto Ruoššas sáhttet boahtit fáhkka garrage čuovvumušat, jus soađi vuostásaš oainnut bohtet ovdán.
Jakolev mielas Ruošša ii leat dahkan maidege gielddasápmelaččaid ovdii logiide jagiide, vaikko Ruoššas giela ovddideapmi álggii virggálaččat 1990-logus. Son oahpahalai gielddasámegiela golmma jagis ja čálii bealle miljovnna sáni sátnegirjji.
– Go lean aktiivvalaš sámegiela ovddideaddji, de dat lea bohciidahttán gažaldagaid eiseválddiid gaskkas. Dieđán dál, ahte sii leat beroštuvvan juste mu lágan olbmuin.
Roman mielas doaladumit gielddasámegillii leat rievdan maŋimuš jagi siste. Maid su iežas jurdagat leat rievdan.
– Velá jahki dassái ledjen áigumin doallat gielddasámegiela gurssaid Lujávrris. Mus lei soahpamuš girjerájuin, ja buot lei válmmaš joavkkuid rájes. Dasto álggii earenoamašoperašuvdna, iige gielddasámegiela dárbbašan šat giige. Man nu gaskkas fuomášin, ahte in iešge dárbbašan dan, dasgo eallin mu birrasis lei nu ollu rievdan. | https://yle.fi/a/74-20030911 |
Ođđasat
- Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
- Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas
- Studeanttaviesu almmolaš rahpan
- Sámi allaskuvlla almmolaš rahpandoalut
- Etnešguovttos: Konsearta kantiinnas 16.08.23
- Ođđa rektorin oahpásmuvvat
- Ollu oahput ja alla ohcciidlogut Sámi allaskuvllas
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oahpuide
- Sámi allaskuvlla ođđa stivra
Duodječájáhus Diehtosiiddas
Leatgo oaidnán man fiinna duodječájáhus mis lea Sámi allaskuvllas?
Sámi allaskuvla lea dán čavčča lágidan vuosttas gearddi oahppu mii lea gohčoduvvon Bistevaš design.
Lea 15 oahppočuoggá oahppu mas studeanttat leat lagabuidda oahpásmuvvan sierralágan duddjomii ja hábmemii mas váldá vuhtii kultuvrralaš ja ekologalaš bistevašvuođa.
Studeanttat leat geahččaladdan báikkálaš ávdnasiid, nugo guollečuomaid/náhkiid dikšut ja dain duddjon dujiid, leat ođđasit duddjot (redesignen) oapmebiktasiid ja nu duddjoma bokte bargan bistevašvuođain.
Studeanttat leat maiddái barggadettiin oaidnán duddjoma ja designa sullasašvuođaid ja sierranasvuođaid.
Mánnodaga 15.12, rahppoi dát čájáhus Sámi allaskuvllas. Čájáhus bistá juovlamánu 18. beaivvi rádjái diimmu 17:00
Doppe beassá oaidnit studeanttaid bargobohtosiid.
Eanet dieđu čájáhusa ja oahpu birra sáhttá oažžut koordináhtoris:
Britta Marakatt Labba
Mobil +46705906569 | https://www.samas.no/se/a/duodjecajahus-diehtosiiddas?page=6 |
Giehtaruohttasa oaidnámušat
Háldi
Háldi lea Suoma alimus duottar, dan allodat lea 1324 m. Háldi lea sulaid 55 km geahčen Gilbbesjávrri gilis. Gilbbesjávrres Háldi nala beassá davviriikkaid oktasaš Kalohttageinnodaga mielde.
Bihčosgorži
Bihčosgorži lea davviriikkaid oktasaš Kalohttageinnodaga guoras ja dat 17 m allosaš. Mátki Gilbbesjávrres goržái lea sulaid 45 km.
Čáivárri
Čáivári báktás rávdasáhcu ceaggá 830 mettara allodahkii Boazojávrri leagi lulábealde. Čáivári čohkas lea ovddes presideantamet Urho Kekkosa muitoráktu. Jos muitomerkii oahpásnuvvamii lea beroštupmi, de gánnáha Čáivárrái gizzut vári nuortil.
Sáná
Sáná ceaggá čoalččasin Gilbbesjávrri gili lahka. Dán mihtilmas vári allodat lea 1029 m. Sánái beassá gizzut bálgá mielde, mii vuolgá Gilbbesjávrri Vánddardanguovddážis. Maiddái Sáná birra lea bálggis ja dálvet dohko dahkkojuvvojit láhtut.
Muotkkádat
Muotkkádat lea Suoma eatnanluottaid alimus báiki, dán báikki allodat lea 565,8 m. Muotkkádat lea badjelas 12 km Gilbbesjávrri gili lulábealde.
Sámi soađi nohkama muitomearka
Jagi 1945 soađi maŋimus skuohta muitomearka lea Muotkkádagas, Suoma eatnanluottaid alimus báikki vuoiŋŋastanbáikkis.
Mallá luonddumeahcci
Mallá luonddumeahcci lea Suoma boarráseamos luonddumeahcci. Dat lea vuođđuduvvon jagi 1916, dan viidodat lea 30 km2 . Gálkadoalli šaddovuođu geažil eatnamiin lea máŋggabealagis duottaršaddošládja. Mallá luonddumeahci ortnetnjuolggadus (julkaisut.metsa.fi).
Gihccejoga gorži
Gorži Mallá luonddumeahcis Kalohttageinnodaga guoras.
Golmma váldegotti rádjemearka
Golmma váldegotti rádjemearka lea sulaid 11 km Gilbbesjávrri gilis oarjjás. Rádjemearkka buohta bohtet oktii Suoma, Ruoŧa ja Norgga rájit.
Čáhkaljoga gorži
Gorži lea guovtti kilomettara geahčen Lapland Hotels Kilpisis.
Gilbbesjávrri meahccesoahtereaissu muitomearka
Gilbbesjávrri meahccesoahtereaisu dahkkui jagi 1916. Reaissu muitomearka lea Gilbbesjávrres nuppe bealde luotta Šilisstobuin. | https://www.lundui.fi/giehtaruohtas/oaidnamusat |
Fredrika Charlotta Runeberg (čakčamánu 2. b. 1807 Pietarsaari, Ruoŧa gonagasriika – miessemánu 27. b. 1879 Helsset, Ruošša keaisárriika, nieidanamma Tengström), lei suomaruoŧŧelaš girječálli. Son lei okta vuosttaš suopmelaš girječálliin gii čálii historjjálaš románaid.
Son lei náitalan Johan Ludvig Runebergin.
Runeberga isit lei diktačálli Johan Ludvig Runeberg. Fredrika ja Johan náitaleigga ođđajagimánus 1831. Soai oaččuiga gávzzi máná, main guokte jámiiga jo unnin.
- Anna Carolina (1832-1833) lei Runeberga vuosttaš mánná. Son lei olles áigge buohcci ja jámii borgemánus 1833 dan maŋŋá go lei deavdán ovtta jagi.
- Ludvig Mikael (1836-1902)
- Lorenzo (1836-1919)
- Walter Magnus (1838-1920)
- Johan Wilhelm (1843-1918)
- Jakob Robert (1846-1919)
- Edvard Moritz (1848-1851) jámii dollaboahku komplikašuvdnii
- Fredrik Karl (1850-1884)
- Brev till sonen Walter 1861–1879, Svenska litteratursällskapet i Finland, Helsingfors 1971, http://www.sls.fi/sv/utgivning/brev-till-sonen-walter-1861-1879
- Kuvauksia ja unelmia (Edlund 1900)
- Min pennas saga, Svenska litteratursällskapet i Finland, Helsingfors 1946, http://www.sls.fi/sv/utgivning/anteckningar-om-runeberg
- Teckningar och drömmar, Sederholm 1861
- Receptbok, Svenska litteratursällskapet i Finland, Helsingfors 2003
- Fru Catharina Boije och hennes döttrar, Finska Litteratursällskapet 1858
- Sigrid Liljeholm, Sederholm 1862
- Anteckningar om Runeberg, Svenska litteratursällskapet i Finland, Helsingfors 1946, http://www.sls.fi/sv/utgivning/anteckningar-om-runeberg
- Biograafisia tietoja Suomen naisista eri työaloilla. 1896. Suomen Naisyhdistys, Helsinki.
- Fennica, Suomen kansallisbibliografia
- Gripenberg, Aleksandra 1904: Fredrika Runeberg. Jorgalan Hilda Käkikoski. Suomen naisyhdistys, Helsinki.
- Havu, Ilmari 1945: Lauantaiseura ja sen miehet. Otava, Helsinki.
- Rahikainen, Agneta 2004: Fredrika. Jorgalan Markus Sandberg.
- Saran sisaret: Naiskirjallisuuden perinnettä Suomessa Web archive 2008
- Tuulio, Tyyni 1979: Fredrikan Suomi. WSOY, Porvoo.
- Deutsche Nationalbibliothek Record #128641770 // Общий нормативный контроль (GND)
- Bibliothèque nationale de France идентификатор BNF: платформа открытых данных
- https://www.fembio.org/biographie.php/frau/frauendatenbank?fem_id=23832
- https://www.kirjasampo.fi/fi/kulsa/kauno%253Aperson_123175991705824
- http://www.womenwriters.nl/index.php/Fredrika_Charlotta_Runeberg | https://se.wikipedia.org/wiki/Fredrika_Runeberg |
Ođđasat
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- NAISA 2024
SA stivračoahkkin
Sámi allaskuvla doallá čoahkkima 27.-28.5.2015 St. Petersburgas
Áššelistu/Saksliste:
S - 18/15 Dohkkehit čoahkkingohččuma ja áššelisttu / Godkjenne møteinnkallelse og saksliste.
S - 19/15 Diehtoáššit / Orienteringssaker
S - 20/15 Referáhtat / Referater
S - 21/15 Rehketdoallu 1. tertiála 2015 / Regnskapet for 1. Tertial 2015
S - 22/15 Bušeahttarevideren 2015 / Budsjettrevidering 2015
S - 23/15 Sámi allaskuvlla mediastrategiija / Samisk høgskoles mediestrategi.
S - 24/15 Nammadit bálkášiehtadallanlávdegotti / Oppnevning av lønnsforhandlingsutvalg
S - 25/15 Sámi allaskuvlla doavttirgrádastipendiáhttanjuolggadusaid ođasmahttin. /
Fornying av reglement for doktorgradstipendiat ved Samisk høgskole
S - 26/15 Sámi allaskuvlla bachelor láhkaásahusa ođasmahttin /
Fornying av Samisk høgskoles bachelor forskrifter
S - 27/15 Emeritus- ortnega ásaheapmi Sámi allaskuvllas / Etablering av emeritus-ordning ved Samisk høgskole
S - 28/15 Prográmmaoahput 2016 – 2017 / Programstudier 2016 – 2017
S - 29/15 Sámi allaskuvlla dekánaid bargoortnet / Arbeidsinstruks for dekaner ved Samisk høgskole
S - 30/15 Allaskuvlastivrra doaimma áigodagas 2011-2015 evalueren / Evaluering av høgskolestyrets virksomhet i perioden 2011 – 2015
S- 31/15 Prošeavttat Sámi allaskuvllas / Prosjekter ved Samisk høgskole
S - 32/15 Ovttasbargostrategiija giella-, oahpahus-, ealáhus- ja gelbbolašvuođaguovddážiiguin /
Strategi for samarbeid med språk-, utdannings-, nærings- og kompetansesentre
S - 33/15 Evt. | https://www.samas.no/se/a/sa-stivracoahkkin |
Fiila:Dalai Lama i Sametinget Ole Henrik Magga.jpg
Álgovuolggalaš fiila (4 134 × 2 697 piksela (govvačuoggá), fiilasturrodat: 5,92 MiB, MIME-tiipa: image/jpeg)
Fiilla historjá
Go deaddilat beaivemeari, oainnat makká fiila lei dalle.
Liŋkkat
Fiilla vuogádatviidosaš geavaheapmi
Følgende andre wikier bruker denne filen:
- Geavaheapmi prošeavttas fi.wikipedia.org | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Fiila:Dalai_Lama_i_Sametinget_Ole_Henrik_Magga.jpg |
Kunder som kjøpte dette produktet kjøpte også:
kr 195.00
Elisabeth Utsi Gaup
Suga suga su stoahká, hoahká ja lávlu. Máidnasat, sátnevádjasat, diiddat, leaikkastanvuogit ja stohkosat sáhttet leahkit veahkkin go musihkain bargá. Daiguin manná láhččit vuoiŋŋa mii heive...
kr 98.00
Gunilla Wolde
Gunilla Wolde mánáidgirjjiin Duommá ja Emmá birra lea čielga juotna, ivdnás govat ja vuohkkasit čállojuvvon teavsttat.
Girjjit leat jorgaluvvon ollu máilmmi gielaide ja dál girjjit ilbmet nuppi háve...
kr 70.00
Camilla Kuhn
Sørsamisk og nordsamisk oversettelse av Kuhns Lunda på rideskole (2016).
Lunda er en liten hest som har sin første dag på rideskolen. Men det er mye som går galt for Lunda. Hun havner i buskene, sperrer...
kr 199.00
Astrid Lindgren
Oversatt av Laila Stien, Mikkel A. Gaup
Jeg vil også gå på skolen, sier Lena på fem år. Hun prøver å late som om hun har en lærer. Men det hadde vært enda lettere å late som hvis hun bare visste...
kr 130.00
Nils Ole Gaup
Otne leat gávdnamis valjit buorit ja mávssolaš girjjit ealliid (luođuid) birra, diehttalas maiddái guliid birra. Eatnašat dain leat válbmejuvvon Davve-Skandinavia olggobealde. Ulbmilin dáinna girjjážiin...
kr 150.00
Ingunn Olsen
Boken handler om 5-årige Irina, som skal ut på sjøen og fiske. Det er fint vær. Aron er med. Irina fisker og Aron ror. Så begynner det å blåse ... Dette er en rikt illustrert og lettlest bok til bruk i...
kr 98.00
Gunilla Wolde
Gunilla Wolde mánáidgirjjiin Duommá ja Emmá birra lea čielga juotna, ivdnás govat ja vuohkkasit čállojuvvon teavsttat.
Girjjit leat jorgaluvvon ollu máilmmi gielaide ja dál girjjit ilbmet nuppi háve...
16 andre produkter i samme kategori:
kr 229.00
Karen Anne Buljo
Om jenta som seilte i ei tønne fra fjellet til havet. Fritt fortalt etter et samisk sagn.
En gang for lenge siden, langt mot nord, var en samejente i tjeneste hos en rik reineier. Jenta gjette...
kr 50.00
Jens Martin Mienna
Ivdnengirji
Juovlagirji mii doalvula ja girddiha min olggos, muohttagii, muorrageahčái ja vel skábmaalbmái.
Fargeleggingsbok
En julebok som tar oss med ut, i snøen, opp i tretoppene og også opp til...
kr 269.00
Elle Márjá Vars
Illustratør: Nils Áilu Utsi
Boken handler om de ustyrlige bokstavene. Bokstavene har hver sin form og hver sin lyd. Noen bokstaver er det lett å skrive, mens andre er verre å få til. Noen bokstaver har...
kr 175.00
Kari Lisbeth Hermansen
Eventyrlig beretning om en mus som heter Joneš-bojá. Han skal besøke onkel, men går seg bort i skogen. Da dukker det opp en hvit fugl som ber Joneš-bojá om hjelp. Og snart er han på vei til den...
kr 225.00
Linda Trast Lillevik Sissel Horndal
Dát girjeprošeakta álggahuvvui ovdalaš go neavttár Nils Utsi jámii 2019:is.
Muitalusa lea čálli duddjon su mánnávuođamuittuide bajásšattadettiin Deanus.
Dološ sámi osku ja...
kr 150.00
Jens Martin Mienna
Vuosttaš muohta lea čiehkan eatnamiid. Rievssatčivga ii leat goassege ovdal oaidnán muohttaga. Lea somá. Muhto de son fuobmá juoidá mii suhttada ja šlunddoda su. Muhtin lea suoládan su finna...
kr 120.00
Ingunn Olsen
Det er tidlig om morgenen. Irina har nettopp stått opp. Når hun ser ut, blir hun glad. Det snør! Dette er den tredje boken i serien om Irina. Lettlest bok med store og fine fargeillustrasjoner. Tekst på...
kr 279.00
Kristin Roskifte
Lea somá go olbmot leat iešguđetláganat!
Dán girjjis, mas olbmot guđaidit valvin, beasat lohkat olbmuid, lohkat maid sii barget,
árpmoštallat sin ja lohkat mo sin eallimat čuhcet guhtet...
kr 120.00
Sámegillii: Anne Dagmar Biti Mikalsen ja Kirsten Wirkola
Gollevuokta lea eŋgelas álbmotmáinnas mii lea ilbman olu máilmmi gielaide. Mii leat heivehan máidnasa davvisámegillii, ja sárgon dása sámeivnnat govaid.
Girjái...
kr 150.00
Elle Márjá Vars
Dette er historien om Hánno, verdens lateste mann. Han liker ikke penger og alt det maset som penger medfører. Han har ikke behov for å kjøpe noe, for alt det han behøver til livets opphold finnes i...
kr 225.00
Stuorra fidnugirji
Girji lea vuosttas almmuhuvvon Indias eŋgelasgillii, ja leat vuovdán máŋgga riikii. Girjji sisdoalu leat ovttas ráhkadan OM International doaimmahusas. Dán vuosttas girjjis mánáide (6 jagi +)...
kr 219.00
Hanne-Sofie Suongir
«Buorre idja, Sunnáš» (god natt, lille Sunná) handler om den lille humleungen Sunná som liker så godt å fly. Det er leggetid, men Sunná vil ikke sove, hun vil fly ut i den store verden. Men Sunná...
kr 150.00
Susanne Vallesæter
Oversatt av Álet-Ristina Máret / Máret Sárá
Handler om den lille jenta Elle. Den røde smokken hennes er borte, og hun må lete etter den. Parallelltekst på nordsamisk og norsk.
kr 200.00
Torkel Rasmussen
Barnebok på 3 samiske språk, nordsamisk, lulesamisk og sørsamisk.
Om kattungene, Milli og Bolfi som drar på rypejakt
kr 249.00
Carl-Johan Forseen Ehrlin
Jorgaleaddji Lill Hege Anti
Nohkkadahtti girji mánáid várás
Kalle Kaniidna lea váiban, muhto nahkárat eai rohtte. Dalle mannaba eadni ja Kalle Gávas-eagi lusa oažžut veahki. Son oainnat... | https://www.gavpi.org/for-barn-pa-nordsamisk/917-emma-batnedoaktara-luhtte.html |
Blar i Masterbarggut / Master Thesis på tittel
Viser treff 1-20 av 47
-
(Master thesis, 2020)The focus of my master's thesis is the statistical analysis of gender differences in education and migration in Greenland. A television documentary: "In the wake of modern life, women are becoming leaders" covers a real ...
-
(Master thesis, 2018)Grounded in Indigenous research methodologies, this thesis explores the ways in which storytelling and resistance interrelate in Louisiana. Through delving into the historicity and cultural continuity of storytelling, as ...
-
(Master thesis, 2015)Kárášjogas lea boatkka dán duddjonárbbis, seahkohiid goarrut, muhto maiddái seahkohiid atnit. Ealáskahttit seahkotgoarruma, boktá árbevierru sisdoalu, go dalle šaddá geavaheapmi eambu guovddážii. Guttorm guoskkaha doahpaga ...
-
(Master thesis, 2017)This thesis is about interviewing Sámi people from the Finnish side of Sámiland about their experiences with Finnish journalists. Empirical material consists of semi-structured interviews, and the main theory and method ...
-
(Master thesis, 2021)Go oahpahus viiddiduvvo luohkkálanja olggobeallái, de oahppanbirasin sáhttá leat vaikko gárdebáiki guovdu duoddara. Dutkanmateriála lea čohkkejuvvon golbma beaivvi gárdebáikkis, gos čađahuvvojit jahkásaččat boazoealáhusa ...
-
(Master thesis, 2019)Dát masterdutkamuš guorahallá álgooahpahusagi sámegiela vuosttašgielat ohppiid teavsttaid. Sámegielat teakstačállinbargu čađahuvvo 3. ceahki ohppiin ovtta Sámi hálddašanguovllu sámi skuvllas. Dutkamušas oasálastet 9 oahppi. ...
-
(Master thesis, 2020)Davviriikkalaš sámi giellalávdegoddi dohkkehii Davvisámegiela oktasaš čállinvuogi 1978:s ja dasa bohte muhtin rievdadusat 1984:s. Dan rájes leat buot oahppogirjjit čállojuvvon dan ortografiija mielde. Dattege čájehuvvo ...
-
(Master thesis, 2019)Dát masterbargu lea guovttegielat oahpahusa birra muhtin sámi skuvllas. Dutkan lea čađahuvvon gaskadassiluohkás gos majoritehtagiella lea sámegiella ja minoritehtagiella dárogiella. Áiggun guorahallat guovttegielatohppiid ...
-
(Master thesis, 2020)Dán masterbargu fáddá lea movt diiddaid ja sátnevádjasiid geavaheapmi lea leamaš ovdal, movt dat doaibma dál ja movt daid sáhtášii heivehit ja ođastit boahtteáiggi várás oahpahusas. Sámemánáid bajásgeassimis leat diiddat ...
-
(Master thesis, 2020)Dutkamuša ulbmil lea ovdanbuktit mot sámegieloahpaheaddjit vásihit sámegieloahpahusa. Dát masterdutkamuš guorahallá sámegieloahpaheddjiid oainnuid ja vásáhusaid sámegieloahpahusa hárrái Ruoŧa beale Sámis. Dutkosis čielggaduvvo ...
-
(Master thesis, 2019)Dán masterbarggu fáddán lea njálmmálaš gulahallan sámegiela nuppigiela gáiddusoahpahusas. Njálmmálaš gulahallan lea dehálaš vuohki oahppat giela, muhto sámi gáiddusoahppis sáhttá leat unnán vejolašvuohta gulahallat sámegillii ...
-
(Master thesis, 2019)The objective of this Master´s thesis is to examine the decolonizing pedagogy, stories and practices in Ohcejohka and Deatnu River Valley. It is done by collecting stories on the Indigenous ways of learning rooted in ... | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/handle/11250/177126/browse?type=title |
Dán vahkus lea fas áigi deaivvadit oahppásiid ja fulkkiid, guldalit buorre musihkka ja návddašit Anára čáppa čakčageasi eahkediin. Namalassii lea Ijahis Idja -festivála áigi! Ijahis Idja -festivála lágiduvvo dán vahku bearjadaga ja lávvordaga sámekulturguovddaš Sajosa šilljus. Dasa gal ferte ráhkkanit bures, vuoi sáhttá oahppasiidda muitalit Ijahis Ija birra dego albma áššedovdi! Iskka, man olu dieđát juo dál Ijahis Ija birra ja maid fertet vel oahpahallat ovdal festiválaid!
Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia
Deanuleahki lea sieđgaluvvan, suhkon sogiiguin ja geaidnoguorat dahppon eará joavdelas rissiiguin. Dál goittotge máŋgga sivas njásket Deanu oidnosii geaidnoguoras.
Asfalttityöntekijät ovat paiskineet hommia Lapin helteisessä säässä päällystystyömaalla, joka on ollut kesän pisin koko Suomessa.
Oikeusministeri Leena Meri painottaa, että saamelaiskäräjiltä leikataan prosentuaalisesti vähemmän kuin monelta muulta. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/iskka_man_bures_dovddat_ijahis_idja_-festivala/9082970 |
Lajla Mattsson Magga (r. skábmamánu 4. b. 1942) lea lullisámi mánáidgirječálli ja leksikográfa. Son orru Guovdageainnus. Mattsson Magga lea vuosttažettiin dovddus, oktan Knut Bergslandain, danne go lea ráhkadan Lullisámi-dáru sátnegirjji, muhto son lea maiddái almmuhan lullisámi mánáidgirjjiid ja muitalusaid. | https://se.wikipedia.org/wiki/Lajla_Mattsson_Magga |
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
Matematihkka ovdakursa neahta bokte
Matematihkka neahttakursa olahit árvosáni 4 daidda geat áigot ohcat oahpaheaddjeohppui
Livččet go don háliidan ohcat sámi oahpaheaddjeohppui, muhto váilu árvosátni 4 matematihkas?
Dus lea 2020 giđa vejolašvuohta váldit neahttakurssa matematihkas, man bokte oaččut kurssa ja bagadallama ja vejolašvuođa geahččalit olahit 4ža. Matematihkka neahttakursa lágida universitehta lulde, Universitetet i Sørøst- Norge( USN), muhto lea rabas buohkaide olles riikkas.
Sámi allaskuvla fállá liigebagadallama kurssa olis
Sámi allaskuvla áigu veahkehit du jus don lea vejolaš ohcci sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide mat álget 2020 čavčča Sámi allaskuvllas, ja leat áigume loktet matematihkka árvosáni. Dieđit iežat USN matematihkka neahttakursii! Sámi allaskuvla fállá liigeveahki ja bagadallama buot vejolaš ohcciide, geat dieđihit USN neahttakursii loktet matematihkkaárvosáni ja áigot Sámi allaskuvlii ohcat.
Dieđut kurssa birra
Dieđiheapmi USN matematihkka neahttakursii rahppo 15.1.2020 rájes, ja áigemearri dieđihit privatistaeksámenii lea 1.2.2020 .
Matematihkka neahttakursa lea rabas buohkaide geat áigot oahpaheaddjeohppui ohcat, muhto geat eai deavdde matematihkka sisaváldineavttu mii lea árvosátni 4 dahje buoret (224 diimmu). Kurssas oahpahuvvo fágain 1P, 2P, 1P-Y ja 2P-Y. Oktiibuot bistá matematihkkakursa 11 vahku.
Dus ferte leat pc, web-kamera, oaivetelefuvnnat, mikrofuvdna ja buorre interneahtta.
Matematihkkakursa álgá vahkku 9, mánnodaga 24.2.2020 dahje distaga 25.2.2020 rájes, ja loahpahuvvo vahkku 20, gaskavahku 13.5.2020 dahje duorastaga 14.5.2020.
Oasseváldit čuvvot oahpahusa sierra klássas. Leat guokte vejolašvuođa mo dieđiha kursii:
- 1.válga: Mánnodagaid ja gaskavahkuid dii. 18.00- 19.30
- 2. válga: Distagaid ja duorastagaid dii. 18.00 - 19.30
Oahpahus lágiduvvo nu ahte leat e-bargobihtát maiguin oasseváldit barget ovdal oahpahusaid. Oahpahusat dáhpáhuvvet digitála luohkkálanjas. Digitála luohkkálanjas sáhttet leat sihke joavkobarggut, fágalaš oahpahus ja ságastallamat.
Sisaváldingáibádus beassat matematihkkakursii:
- Oppalaš lohkangelbbolašvuohta (ceavzán joatkkaskuvlla) dahje olaha oppalaš lohkangelbbolašvuođa 2020 giđa.
- Árvosátni 2 matematihkas.
- Dieđihan iežat privatistaeksámenii juogo 1P/ 2P/1P-Y/2P-Y
Dieđiheapmi matematikkursii: 15. 1.– 1. 2 2020 (seamma áigemearri go privatistaeksámenii)
Dieđiheapmi neahttasiidduid bokte Nettskolen Vestfold rabas 15.1 2020 rájes: www.vtfk.no/nettskolen
Dieđiheapmi privatistaeksámenii: www.privatistweb.no. Eanas filkkain rahppo vahkku 3 (13. 1. 2020 rájes) Áigemearri: 1.2. 2020 (seamma áigemearri go matematihkkakursii). Fuomaš, sierra mearkkašumit daidda geat čađahit Nordland- filkkas.
Dieđiheapmi Sámi allaskuvlii: Jus don leat okta Sámi allaskuvlla ohcciin ja áiggut dieđihat iežat USN matematihkka neahttakursii, dieđit maiddái iežat Sámi allaskuvlii vai mii sáhttit du veahkehit. Dieđihit dán maila bokte: studieadm@samiskhs.n | https://www.samas.no/nb/node/4667?page=1 |
Duottar Studio lea ožžon doarjaga dubbet animašuvdnafilmma Jungle Bunch davvisámegillii. Sámegillii oažžu nama Juŋgelveahka - Birra máilmmi ja galgá vuosttaš geardde čájehuvvot kinos álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi.
Duottar Studio lea maŋimus jagiid dubben máŋga filmma davvisámegillii ja lea hui bures lihkostuvvan. Jietnaneavttárat geaid geavahit leat sihke hárjánan ja muhtin muddui hárjánkeahttá, muhto leat ovddit prošeavttain čájehan ahte sii hálddašit dán bures. Dán filbmii leat buot jienat mearriduvvon ja leat máŋga "oahpes olbmo" ovddeš bures menestuvvan filmmain, ja maid muhtun ođđa karakterat. Filbma lea mánáid- ja bearašfilbma mii heive buoremusat boarráset mánáide go lea ollu mii dáhpáhuvvá ja sisttisdoallá gelddolašvuođa ja humora.
- Gávdnojit unnán bearašfilmmat sámi mánáide ja digitála máilmmis gos lea stuora gilvu mánáide fuomášumis, lea deaŧalaš ahte leat nu ollu animašuvdnafilmmat go vejolaš mat leat bures dubbejuvvon sámegielaide, dadjá sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma (NSR).
150 000 ruvdnosaš doarjja addojuvvo ohcanvuđot ortnega bokte Kulturdoaimmat. | https://sametinget.no/oddasat/doarjja-filmma-dubbemii.30873.aspx |
Ny utgave av Norsk-samisk skoleordbok er nå gitt ut. Ordboka er først og fremt tenkt til norsktalende elever på grunnskolenivå som lærer nordsamisk. For samisktalende elever passer ordboka som hjelpemiddel i rettskrivinga, og som hjelp til å finne samiske ord når de skal skrive på samisk. Inneholder bortimot 7000 oppslagsord. 2. utgave 1. opplag.
Sátnegirji lea vuosttažettiin jurddašuvvon dárogielagiidda, geat leat oahpahallamin davvisámegiela vuođđoskuvlla dásis. Girji heive maiddái veahkkin sámegielagiidda rávagáldun sániid riektačállimii. Girjjis leat lagabuid 7000 ohcansáni.
ISBN: 978-82-7374-735-8. Davvi girji, 2015. 120 s. 195.- | https://samiskbibliotektjeneste.tromsfylke.no/2015/03/25/norsk-samisk-skoleordbokdaru-sami-skuvlasatnegirji/ |
Geahččalit sámegiel Wikipedia rievdadeami siiddus Amalie e best, ja du teasta lea dál divvojuvvon, sihkkojuvvon dahje merkejuvvon njuolggosihkkumii. Jus hálidat joatkit, de daga dán sáttokássas. Jus joatkkat teasttaid eará siidduin, dat dulkojuvvojit vandalisman, ja administreren sáhttá hehttet du. Gálaniitoluodda (ságastallan • rievdadusat) 12:56, 25 golggotmánnu 2012 (UTC)
Sámegiel Wikipedia administreren lea hehtten du 3 beaivái dávjjes vandaliserema dihte. Go hehtten nohká, mii sávvát don dagat Wikipedia buoridin rievdadusaid. Jus joatkkat heađušteami, administreren sáhttá hehttet du ođđasit.
Bures boahtin dán ságastallansiidui | http://se.wikipedia.org/wiki/Geavaheaddjes%C3%A1gastallan:81.167.10.148 |
ámediggi geavaha dán jagi doaimmaide vuollái njeallje miljon euro Suoma stáhta budjeahtas juolluduvvon ruđa. Boahtte jahkái Sámediggái sávvet fidnet badjelaš miljon euro eanet.
Sámediggi gieđahallá ruhtadoalloplána evttohusa jahkái 2022 čoahkkimisttis maŋŋebárgga.
Stivrra dohkkehan árvalusa vuođul riekteministeriijai evttohuvvo, ahte sápmelaččaid kulturiešstivrema ollašuhttimii várrejuvvo 4 837 100 euro. Ruhtadoalloplánas evttohit 1 024 100 euro lasáhusa jagi 2021 ektui.
Lasáhus sisttisdoallá earret eará ođđa bargiid, viđát dievasčoahkkima jahkái, lassibálkká stivrii ja lassiresurssaid dieđiheapmái. Ulbmil lea maiddái nannet politihkalaš ja riikkaidgaskasaš doaimma ja čanusjoavkobarggu ja sihkkarastit Sámi Giellagáldu boahtteáiggi fásta doaibman.
– Mis lea goit sávaldat dat, ahte sápmelaččain lea vejolašvuohta normeret iežaset giela ja ovttasbargat riikkarájiid rastá. Muđuige Sámedikkis ollesčoahkkimiid meari berrešii lasihit. Mis leat oalle unnán vejolašvuođat politihkalaš debáhttii, ja mii leat áirasiin maid ožžon das kritihka, čilge Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso.
Bargodili h√°liidit buoridit: d√°rbu b√°lkk√°hit earret ear√° bargoveahkahoavdda
Juo álggedettiin dán sámediggeáigodaga oktan váldomihttomearrin leamašan doaimma ovddideapmi, buoret ekonomalaš doaibmavejolašvuođat ja resurssaid lasiheapmi vai ovdamearkka dihtii giellalága sáhttá buorebut ollašuhttit ja gohcit ná sápmelaččaid ovdduid.
– Mis leat barggut lassánan, sámediggeláhka geatnegahttá mis aktiivvalaš oassálastima buot searvvušosiide. Mis lea unnán resursa, okta fásta jurista dálus, ná ovdamearkan. Vaikko dán jagi mis leamaš buorádus dan dillái, muhto dat ii leat vel fásta, ahte livčče eambo juridihkalaš návccat, dadjá Juuso.
Hálddahusa ovddideapmái evttohit lassiruđa, mainna sáhtášii bálkkáhit nuppi láhkačálli, doaimmahatčálli, hálddahusplánejeaddji ja bargoveahkahoavdda. Sámedikkis leat jahkásaččat sullii 60 bargi, dain viđas leat hoavddat.
– Mii leat bargofuolahusas ožžon fuopmášahttima das, ahte min bargit leat ilá stuorra bargguid siste ja ilá olu lea bargu, dadjá Tuomas Aslak Juuso.
Dieđiheami ovddideapmin fas evttohit juohke sámegillii iežas bargiresurssa. Dálá dilis Sámedikkis lea okta fásta dieđiheaddji.
Sámedikki dievasčoahkkin álgá gáiddusoktavuođain ihtin 27.4. diibmu 9.00. Ruhtadoalloplána lassin áššelisttás lea sáttaságastallan sámekulturlága válmmaštallamis, lahtuid nammadeapmi duohtavuođa- ja soabadallankomišuvnna čuovvunjovkui ja ságadoalliid ja Sámedikki ovddastan lahtuid geahčastat.
Yle Ođđasiid Sámis ja Beaivvi ságaid sáhtát maid guldalit Yle Areenas. | https://yle.fi/sapmi/3-11900969 |
Eske geahččalin ohcat interneahtas gávdnojit go neahttabáikkit gonnes oahppá davvisámi suopmaniid birra. In gávdnan. Dárogielas lea vaikko man hollu, ja vel hutkkas interaktiivalaš siiddut.
Go liikon hui healppos čovdosiidda, de fálan, – gitta dássá go ruhtaduvvo interaktiivalaš suopmankárta sámegielohppiide, – dán kártta:
(Lea gal unni, muhto jos rahpá govvavuosehanprográmmas, de oažžu logahahtti teavsttaid) | https://gollegompa.wordpress.com/2011/10/24/davvisami-suopmanat/ |
Urho Kekkonena álbmotmeahcci vuođđuduvvui suodjalit Vuovde-Lappi ja Perä-Pohjola divrras vuode-, jeagge- ja duottarluonddu ja dorvvastit luondduealáhusaid, dego boazodoalu ja árbevirolaš vánddardeami. Dat lea Suoma nubbin stuorimus álbmotmeahcci.
Álbmotmeahci davviosiid dovdomearkkat leat Lutto-, Suomu- ja Muorravárkijogaid leagit. Álbmotmeahci váimmusguovlu hápmášuvvá viiddes ja oktilaš Rávdoduoddariid–Suoločielggi duottarguovllus. Álbmotmeahci máttaoasis sáhtát oahpásmuvvat meahccelundui ja viiddes, rámššas áhpejekkiide, main eallá rikkis bessenlottiid máddodat. Jekkiin johtin lea ráddjejuvvon lottiid bessenáigge. Álbmotmeahci oarjelulli oasis oainnát mihtilmas meahcceguovllu oktonas duoddariinnis, beahcevuvddiinis ja guossavuvddiinis, gos lea gassa sámmálgeardda. Doppe sáhtát oaidnit máŋggaid boares, luonddudilálaš vuvddiin loakti eallišlájaid. Nuortalulli oasis sáhtát maid galledit Nuorttijoga kanjonas, mii lea millii čuohcci.
Rumakuru, Paratiisikuru, Pirunportti
Geađgi muitala historjjá birra
Álbmotmeahci váibmosa Rávdoduoddariid – Suoločielggi duottarguovlu lea hápmašuvvan maŋimuš jiekŋabaji áigge. Suoločielggi duovdagiin lea álki johtit. Doppe sáhtát oahpásmuvvat skurččuide, duottarguolbaniidda ja juovaide ja daid luondduide. Duottarguovllu geađgešládja lea Lappi granulihtta, mii lea šaddan sullii 1,9 miljárdda jagi dassái. Dálá duoddarat leat badjánan 30-50 miljovnna jagi dassái nu gohčoduvvon laigguslihkademiin. Dán áigge laigosiid doajáhatlinjját vuhttojit eatnamiin johkaleahkin.
Nannánjiehkki geassádii guovllus sullii 9500 jagi dassái ja guđii árbin earret eará eanangierraga gokči morenaid, čievračoruid, healbmerokkiid ja duottarskurččuid. Juovat leat šaddan jiekŋabaji maŋŋá go geađgi lea mollanan sadjásis. Álbmotmeahci nuortalulli oasi fiinna duoddarat leat oktonas Naltioduottar ja rádjeavádaga suollemas Bealljeduottar.
Guovtteguvlui golgi čážiid guovlu
Urho Kekkonen álbmotmeahcci lea čáhcejuogahágas: oassi guovllu jogain golgá Jiekŋamerrii, oassi Mearrabađaluktii. Álbmotmeahci čázádagat leatge eanaš jogat ja ádjagat. Jiekŋamerrii golgi čázit gullet Tuulomajoga čázádahkii ja golget earret eará Suomu-, Lutto-, Muorravárki-, Anteri-, Jauru- ja Nuorttijogaid mielde. Giemajoga čázádahkii gullet Luiro-, Kopsus-, ja Rieban- ja Giemajohka, mii golggiida álbmotmeahcis, golget Mearrabađaluktii.
Lappis buot lieđđu jođánit
Davvi goahccemeahcit
Urho Kekkonen álbmotmeahcci lea davvi goahccemeahcceavádagas, ja dan hálddašit viiddes, meahcceduovdagiid vuovddit. Stuorimus oasis vuvddiin lea álki johtit, boares beahceguolbba sorvviinis ja háikkainis. Guosa meahccerádji johtá Suoločielggi duovdagiin, ja dan davábealde eai oktilaš guossameahcit olus leat.
Álbmotmeahci guovlu lea šattolašvuođa bealis viehka guorbbas: šaddošlájat leat viehka unnán, ja ránttos šlájat gávdnojit dušše ádjagiid ja jogaid gáttiin. Vuvddiin sáhtát oaidnit earret eará geardesámmáliid, skirriid, sarridiid, guohcarásiid, jeahkáliid, dakŋasiid, joŋaid, čáhppesmurjjiid ja guovžžamurjjiid. Ádjagiid gáttiin leat unnalágan rođut, gos šaddet ovdamearkka dihtii gollerásit, beatnatmuorjjit, darvánaddanrásit ja boaresgállárásit.
Marrasis jalgadii
Goahccemeahci ja duoddariid muorahis jalgadasa gaskii báhcá baskkes maras. Viidásepmosit marrasat leat álbmotmeahci oarjeoasis. Gilonanoaivvi vilttiin šaddá lagežiid ja skirriid ruossaneamis šaddán Gilonanoaivvi soahki.
Duottarjalgadasa šattolašvuohta lea vuollegis, das go šattut leat vuogáiduvvan guorbbas eanangierragii ja garra dálkkádahkii. Jalgadasa dábálaš daŋasšattut leat čáhppesmuorji ja guovžžamuorji, mii báitá roađi áigge šerresruoksadin. Duoddariid vilttiid ivdnejit lieđđunáigge maiddái varravárbbut, deaškedakŋasat ja lieđđedakŋasat. Suoločielggis sáhtát oaidnit hárvenaš, ráfáiduhtton noarssa ja jasain earet eará sámilruvdorássi. Alimus čohkaid juovain nággáruššet dušše jeahkálat, main dábálamosat kárta- ja geađgegatnajeahkálat.
Rámššas áhpejeakkit
Álbmotmeahci máttaoasi jeakkit leat mihtilmas Perä-Pohjola áhpejeakkit, maid dovdomearkkat leat čáhccás omut ja daid rastá johtti bovnnahagat Luiro- ja Riebanjogaid guovllus leat viiddes rabasjeakkit Lammináhpi (Lamminaapa), Riebanáhpi (Repoaapa) ja Sieđgaáhpi (Pajuaapa), mat leat lottiid dehálaš bessenguovllut. Álbmotmeahci gaska- ja davviosiid jeakkit leat oalle uhcit ja Meahcce-Lappi áhpejeakkit, main lea asehaš lavdnji.
Ovdal Lokka dahkujávrri ráhkadeami Soabbada guovllus ledje sakka stuorát jeakkit go dál. Stuorimus dahkujávrri vuollái báhcán áhpejekkiin lei Posoáhpi. Sullii 16 kilomehtera guhkki ja sullii 7000 hektára sturrosaš Posoáhpi lei Suoma stuorimus oktonas áhpejeaggi. Dál das lea báhcan dušše unna oasáš.
Jeakkit leat luvttiid ja sámmáliid váldegoddi. Jekkiin sáhtát oahpásmuvvat maid čurolasttaide ja heavnnisávzzaide. Omus loktet leväkkö (Scheuchzeria palustris) ja muoskkáš, ja luvttit hábmejit dain sajiin stuorra šattolašvuođa. Goikásut báikkiid hálddašit dakŋasat, dego álgogeasis lieđđu olašrásit, ja dáin balssain sáhtát maid oaidnit luopmániid, guohcarásiid ja ehtemasaid. Rabas ábiid ealáskahttá duoppe dáppe smávva soahki, beahci dahje guossa.
Eallit
Goaskin ja 129 eará loddešlája
Urho Kekkonen álbmotmeahcis leat áican sullii 110 jeavddalaččat bessejeaddji loddešlája, maid joavkkus lea bárbmofálli ja máŋggat eará áitatvuloš šlájat. Álbmotmeahci dovddaldatloddi lea goaskin. Dábáleamos lottit maid galledeaddji deaivvada leat vintán, rievssatcizáš, niitocivkkán, ruksessuodjá ja ummolcizáš. Álbmotmeahci loddešlájain sullii 75 proseantta leat bárbmolottit, ja vuosttamužžan máhccá beahcegáski juo guovva-njukčamánu molsašumis.
Álbmotmeahci mehciin sáhtát deaivvadit mihtilmas boares vuvddiid lottiid, dego guovssaha, gaccepačča dahje čáihni. Duottarjalgadasa rabas eatnamiin loktet bižus ja láfol. Jeakkis sáhtát oaidnit gálašeaddjiid, dego uhcačovžoža, rávgoža dahje meahkástaga.
Goaskin Urho Kekkosa álbmotmeahcis
Rávis goaskin lea oalle fiinna loddi. Dat deaddá njealje-vihtta kilo ja dan guhkkodat njunis bađoža geahčái lea 80-95 cm. Njiŋŋálas lea stuorát go varris goaskin.
Stuorra gazzalotti oaidná juo guhkás dego čáhppes suoivvanin almmi vuostá. Rávis lotti ivdni lea váldooasis seavdnjat, soajá vuolde lea guovgadeabbo. Boares lotti niski ja oaivealáš molsašuddet golli ivnnis čuvges ruškadin. Nuorra lotti soajáin ja báđožis oidno čielgasit vielgat muhtun sajis.
Goaskin lea boranávdi, mii bivdá borran láhkai njoammilii, vuoncceslottiid ja misiid. Biebmun dohkke maid rávis boazu, jos leš bivdolihkku. Goaskima biebmolisttus leat maid earret eará riebanat, oarrit, gearbmašat ja sáhpánat. Goaskimat gávdnojit olles davvi eananspábbabealis.
Dat liiko dakkár guovlluide, gos leat nu unnán olbmuid dagahan hehttehusat go vejolaš. Dávjjimusat goaskima beassi lea máŋgga kilomehtera geahčen ássanguovlluin ja eará guovlluin gos olbmot leat. Urho Kekkonen álbmotmeahcci lea buorre guovlu goaskimii, go dat lea ráfálaš aitosaš meahcci.
Goaskin hukse beasis albma beahcái, soaittáhagas maid guossa- dahje lastamurrii. Heivvolaš guovllus goaskin besse bávtti ala. Beassi lea čihkkojuvvon bures ja dan lea váttis áicat, vaikko dat sáhttá leat juobe 1,5 mehtera alu ja deaddit máŋggaid čuđiid kiloid.
Urho Kekkonen álbmotmeahcis bessejit moaddelogi goaskinbára. Olles Suomas leat árvvoštallamiid mielde 350-450 goaskinbára bessema. Dain sullii 90 % leat boazodoalloguovllus.
ga lasi.
Albbas, nirpi ja eará njiččehasat
Álbmotmeahci eatnamiin ellet badjel 20 njiččehasšlája. Boraspiret guovža, geatki, gumpe ja albbas oainnahallet vánddardeaddjiide dušše hárve; lea vuorddehahtti ahte deaivvat álbmotmeahcis bohccuid, njoammiliid, ealggaid ja riebaniid. Álbmotmeahcis ellet maid vándát ja muolddahat ja daid bivdi smávvaboraspiret: neahti, buoidda ja nirpi. Čázádagaid lahka sáhtát oaidnit čeavrá dahje dan guollebivdoreaissu luottaid.
Guolit, njoammut ja šlieddaeallit
Mottiin álbmotmeahci jogain eallá áitatvuloš johkaskálžu. Soabbáda álbmotmeahcis sáhtát vel deaivvadit bosttagearbmaša, muhto Suoločielggi duoddariid davábealde dat ii loavtte. | https://web.archive.org/web/20190322211515/https:/www.lundui.fi/en/urhokekkonen/luondu |
Last week we learned in the news that the latest Norwegian venture in the Arctic is the official opening of the "Global Seed Vault" by the Prime Minister of Norway, Jens Stoltenberg on February 26th in Svalbard (aka Spitsbergen), an island north of Norway not far from the North Pole. (If you're really interested, you can watch the webcast of the opening here. You can also check some NYTimes pics here.)
Gieskat ovtta email-listtus lei miellagiddevaš ságastallan jođiheaddjiid birra. Ságastallan vulggii johtui go ledjen čállán bloga "Unselfish Capitalism" birra, mii muitalii earret eará albmás gii lea čállán seammanammasaš girjji ja gii ohcalii "áŋgiris, karismáhtalaš jođiheaddji" ovddidit "árvvas kapitalismma" ja dan árvvuid. Su mielde dát jođiheaddji livččii sihkkarit nissonolmmoš. Muhtumat e-listtus oaivvildedje ahte oppalohkái jođiheapmi lea patriarkála doaba, go dat vuođđuduvvá hierarkiijaide ja dasa, ahte okta olmmoš ráđđe eará olbmuid badjel. Dan dihtii eat oppa dárbbašge jođiheaddjiid, muhto galgat gávdnat ođđalágan vugiid doaibmat ja ovddidit servodagas. Okta dutki, gii lea eallinági dutkan matriárkala servodagaid goit fuomašuhtii ahte maiddái matriarkála servodagain leamaš jođiheaddjit, muhto das leamaš earálágan vuođđu.
Last week there was an International Conference on Sami Self-Determination in Alta, Norway. You can check the program and view the webcast of the conference in the links below. I presented at the very end of the conference, but hey, it was the Sami National Day! (And the title of my talk was *not* "Female Perspective to Sami Self-Determination" as I don't think such a thing exists. The title of my talk was "The Multiple Struggles for Self-Determination in the Age of Globalization — An Indigenous Feminist Analysis." My talk is in English although I start off in Sami.) It was an informative conference with good discussion – but only a beginning on the long road toward rebuilding Sami self-determination.
Mannan vahkus dollojuvvui Alttas riikkaidgaskasaš konferánsa Sámi iešmearrideami birra. Prográmma lei viiddis ja logaldallit ledje eanaš láhkaáššedovdit, geat suokkardedje iešmearrideami iešguđet beliid: ekonomalaš, kultuvrralaš, oahppui ja dutkamuššii gullevaš gažaldagaid namalassii sámi diliid ektui.
Ok, if all the news and stories of increased poverty and social suffering, exploitation of workers, dispossession of peoples from their lands, laid-off people, collapsing ecosystems haven't convinced you yet, here's finally a reason to rethink your values: "Growth in materialism is taking a toll on mental wellbeing." A recent book The Selfish Capitalist – Origins of Affluenza by Oliver James argues, based on WHO studies, that selfish capitalism has resulted in a startling increase of mental illness in both children and adults since the 1970s. And those suffering most are, for some reason, the Anglos, or the English-speaking capitalist nations.
Universitehta lea allaoahpahusa ja dutkama ásahus, mii fállá akademalaš dutkosiid buot dásiin (bachelor, master ja doavttir) iešguđet subjeavttain ja fágasurggiin. Kritihkalaš jurddašeapmi ja guorahallan lea okta universitehta geađgejulggiin. Universitehta lea nappo báiki, gos sáhttá guorahallat dárkilit áššiid, mat eai muđui guorahallojuvvo dábálaččat servodagas. Historjjálaččat universitehta lea doaibman primára ásahus-dási vuorkán našunála dahje stáhtalaš kultuvrii. Universitehtas lea leamaš dehálaš rolla našuvnna huksemis ja našunála kultuvrra doahpaga huksemis.
Morning glory – this is a view from our window on Sunday morning when the glorious sun was just above the mountains, adorning the world with soft pink garb with sparkling diamonds…
It was minus 30 C which meant a gorgeous day that couldn't be spent inside. Enough layers and goikkehat – reindeer boots – on our feet we rushed out to soak up the rays and check out the frozen waves on the lake.
Gallisson mis Sámis diehtá ahte otne lea "Globála beaivi doaibmat" – Global Day of Action? Sii sáhttet diehtit geat čuovvut earáge go váldorávnnji dahje sámi mediaid – dain dán beaivvi birra ii leat gullon mihkkige. "Globála beaivi doaibmat" lea oassin Máilmmi Sosiála Foruma kampanjaid ja doaimmaid ja dat lea beaivi gos birra máilmmi báikkálaš olbmot, joavkkut ja searvvit sáhttet lágidit doaluid ja dáhpáhusaid maid ovddidit Máilmmi Sosiála Foruma motto "Nuppelágan máilbmi lea vejolaš".
Hey there all my Canadian friends, sorry to take her from you but Joni Mitchell is Sami! There's no extensive research into her roots (yet) but this is what she told recently to a Norwegian journalist. Her grandparents came from Norway but were always ashamed to talk about their heritage. But once she met one of her cousins and asked whether their family has Sami background. Yes we have Sami blood, had the cousin replied.
Yes, finally! The weather has been mild, grey and cloudy for weeks so we missed the first day of sun some days ago. It was not until today the temperature dropped to minus 20 C which gave us a clear day and a couple of hours of sun peaking over the mountains, enchanting the world and greeting everybody.
Buresboahtin ruovttoluotta beaivváš!
Welcome back, it's been a while! You make the world so beautiful and steps so light! It's been many ptarmigan steps since the skábma of December! Hopefully we get more crisp and clear days like today so we can enjoy your luminosity and grace – this year has been very different from last year when it was minus 20 or more for January and February. But as they say, a year is not another year's namesake. | https://rauna.wordpress.com/blog/page/8/ |
Ođđasat
- Oahput maidda sáhttá ohcat 01.09.24 rádjai
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
njukčamánu 29. beaivi 2017
Šatta don ge sámi oahpaheaddjin
Sámi allaskuvla fállá čuovvovaš oahpaheaddjeoahpuid:
- Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu - Bachelorgráda
- Sámi oahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki - Mastergráda
- Sámi oahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki - Mastergráda
Sámi allaskuvllas fállat maiddái oahpaheddjiide joatkaoahpu:
Praktihkalaš pedagogalaš oahppu
Háliidivččet go oahpaheaddjevirggi, muhto váilu pedagogalaš gelbbolašvuohta? Praktihkalaš pedagogalaš oahppu (PPO) addá oahpahangelbbolašvuođa dan fágasuorggis, mas leat ovdal váldán alit oahpu.
Hás don ozat? | https://www.samas.no/se/a/satta-don-ge-sami-oahpaheaddjin |
Latest news
- Cinema premiere
- We are at Tråante2017 in Trondheim
- ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR
- Meet the new director
- Sámi School History Conference 2016
- Join the Master programme in Indigenous Journalism
- Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature
- Journalists gathered on Inclusive Journalism
- Go on a north2north exchange, spring 2016!
Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii
Miessemánu 31. b. boahtá H.K.H. Ruvdnaprinseassa Mette-Marit Sámi allaskuvlii, Guovdageidnui. Dán oktavuođas ávžžuhit buohkaid coggat gávtti, nu ahte Diehtosiiddas oidnojit ollu gávttehasat.
Ruvdnaprinseassa šattai buohcci cuoŋománus go Ruvdnaprinsa finai Sámi allaskuvllas ja ii beassan dalle searvat guossástallamii. Dán geažil boahtá dál Sámi allaskuvlii guossái. Ulbmil mátkkis lea loktet gelbbolašvuođa ja ipmárdus sámi árbbi birra, ja fuomášuhttet ruvdnaprinsapára 50-jagi ávvudeami.
Vuostáiváldin dáhpáhuvvá boađáhagas dii. 10.00, ja dán dilálašvuhtii bovdet buot Diehtosiidda bargiid. | https://www.samas.no/en/node/5909?page=7 |
Latest news
- Offisiell åpning av studenthuset
- Offisiell åpning av det nye studieåret
- Bli kjent med vår nye rektor
- Ny mulighet for å søke på høstens studier
- Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging
- Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen
- Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift
- Ny mulighet til å søke på høstens studier
- Studieavgift for internasjonale studenter
Sámi oahpahuskonferánsa 2017
Hotealla lea dievvan Guovdageainnus. Diehtosiidda olggobealde oidno lávvu. Muohta ii leat vel áibbas suddan ja biegga davás. Diehtosiidda siskkobealde barget Sámi allaskuvlla bargit maŋimus ráhkkananbargguid ovdalgo Sámi oahpahuskonferánsa álgá odne. Lea gaskariikkalaš konferánssa mas guossit ja oassálastit bohtet viidát máilmmis.
Ulbmil dáinna konferánssain lea ahte eamiálbmogat besset oahpahusvásáhusaid lonohallat gaskaneaset. Dat lea konferánsa mii lokte oidnosii sámi mánáidgárddiid ja skuvllaid oahpaheddjiid ja bargiid. Sin vásáhusaid ja árgabeivviid muitalusaid.
Eamiálbmotkultuvra vuođđun
Sámi oahpahuskonferánssas boahtá ovdan movt eamiálbmotkultuvra lea vuođđun mánáidgárddiin, skuvllain ja allaoahpahusas. Dutkit, oahpaheaddjit ja studeanttat juogadit iežaset vásáhusaid konferánssas. Doppe leat duddjon ja lávostallanbottožat, logaldallamat, dieđalaš oanehissáhkavuorut, filmmat studeanttain ja oahpaheddjiin, posterat ja maiddái estehtalaš ja akademalaš bargobájit.
Sámegiella ja engelasgiella leat konferánsagielat mat dulkojuvvojit.
Eanet dieđut ja maiddái buot ođđaseamos dieđut ihtet čuovvovaš siidui: | https://www.samas.no/nb/node/3888?page=4 |
Mallá rávvagat ja njuolggadusat
Rávvagat Mallá luonddumeahcis lihkadeapmái
- Guovllu eatnamiin vánddardettiin váldde vuhtii ahte luonddumeahcit leat vuođđuduvvon earenoamážit luonddusuodjaleami ja dieđalaš dutkamuša várás. Bievllaáigge lihkadeapmi eará sajes go merkejun johtolagaid mielde gáibida lobi, mii ohccojuvvo Meahciráđđehusas. Dálvveáigge viidodagain sáhttá čuoigat lupmosit, muhto mohtorgielkávuodjin lea gildojuvvon.
- Mallá luonddumeahci atnu stivrejuvvo ortnetnjuolggadusain (julkaisut.metsa.fi).
- Mallá luonddumeahci dikšun- ja geavahanplána (julkaisut.metsa.fi).
-
Mallá luonddumeahcis lea lobálaš
- vázzin merkejuvvon bálgá mielde
- čuoigan muohtaáigge
- idjadeapmi Guohkkemašjávrre ávdin- dehe várrehusstobus
- dealttástallan Guohkkemašjávrre ávdinstobu šiljus.
-
Mallá luonddumeahcis lea gildojuvvon
- dihkkáduvvon bálgáid nalde spiehkasteapmi
- lihkadeapmi eará ládje go vácci dehe čuoigga
- meahccesihkkelastin
- ribahuhttin
- šattolašvuođa sihke eanan- ja báktevuođu vaháguhttin
- elliid muosehuhttin dehe vaháguhttin
- meahcce- ja guollebivdu
- murjen, guobbariid čoaggin sihke šattuid, elliid dehe daid osiid váldin
- biebmoelliid luovos doallan
- gohtten ja sajušdola cahkkeheapmi
- bohccuid guođoheapmi
- buot luonddu, duovdaga dehe eará birrasa nuppástuhtti dehe muosehuhtti doaibma
- mohtorfievrruiguin vuodjin
- Mallá luonddumeahci ortnetnjuolggadus ollislažžan
Ovddalgihtii ráhkkaneapmi
Mátketelefuvnnaid gullon
-
Vaikko Suoma mátketelefonfierpmit leatge gokčevaččat, de Mallá luonddumeahcis leat itkobáikkit. Dárkkis mátketelefonfierpmi gokčevašvuođa iežat telefonoperáhtoris. Dasa lassin leat álohii báikkit, main mátketelefuvdna ii doaimma dehe telefuvnnain leat hehttehusat. Dakkár diliin sáhttá veahkehit go ohcala alit báikái, jalgii ja/dehe váldá eret telefuvnna SIM-goartta heahtetelefuvnna muddui. Gánnáha maid váldit vuhtii, ahte sierralágán mátketelefuvnnaid gaskkas leat erohusat gullomis.
Dorvvolašvuohta ja biergasat
- Mallá luonddumeahcis lihkadettiin gánnáha váldit mielde gártta, kompássa ja áššálaš vánddardanbiergasiid. Muitte, ahte duoddaris dálkedilit molsahuvvet hui fáhkka ja geassetnai sáhttá muohttit.
- Ovdal reisui vuolgima gánnáha oahpásnuvvat Vánddardeami ABC:a cavgilemiide birrasa seasti vánddardeamis.
- Luonddumeahci bálgá nalde leat muhtin muddui rovit. Meahccegápmagiid gánnáha liikká váldit fárrui dađi mielde makkár lea dálki. Geasset sáhttá leat olu čuoika ja danin čuoikasuojis lea dalle ávki.
- Vuolggedettiin reisui gánnáha dahkat ilmmuhusa iežas áigedávvalis ja johtolatplánas Gilbbesjávrre luonddudállui dehe idjadanbáikái.
- Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa.
- Váldde mielde vuosttašveahkki dárbašiid.
Jagiáiggit
Njukčámánus beaivi goardá beaivet, muhto idjabuollašiid maŋŋel iđđes lea vel galmmas. Muohta lea gasimus muttos, báikkuid muohta lea badjelaš mettar. Buoremus čuoigansiivvut leat Giehtaruohttasis cuoŋománu álggu rájes gitta miessemánu beallemuddui.
Muohta suddá marrasiin geassemánus, muhto duoddaris muohta lea báikkuid mettariid mielde. Meahcis lihkadeapmi lea váttis. Duoddaris golgi suddančázit njuoskadit bálgáid ja danin dat gollet álkit. Sávaldat lea, ahte vánddardeaddjit váldet dán vuhtii go válljejit reaissu johtolaga ja dan áiggi.
Easka suoidnemánus vánddardeaddji gánnáha dollet Giehtaruohttasa duoddariidda ovddošit liđiid báitilvuođa. Divreáigi lea maid álgán, muhto badjin duoddaris čuoika ii leat nu stuora giksin go vuollelis orddas.
Ruški lea buoremus muttos čakčamánu nuppi vahku ja dat bistá das vel moadde vahku. Muhtimin čakčaramádat savdnjá muoraid báljisin ovdal áiggi. Maiddái vuosttašmuohta mannala eatnamis čákčamánus ja vilggodahttá gáidoseamos várrečohkaid.
Ođđajagimánnu lea jagi galbmaseamos mánnu, gaskaliekkasvuohtadilli lea dušše -13,6 ceahki. Guovvamánu mielde beaivi juo suonjarda ja addá čuovgga, muhto badjelaš -20 ceahki buolašáigodagat sáhttet bistit beaivebottaid. Dálvevánddardeapmi ja meahcis idjadeapmi gáibida vuđolaš plánema ja hui buriid biergasiid vai dat lihkostuvvá.
Sesoŋŋaáiggit
Bivnnuheamos vánddardanmánut leat giđđat cuoŋománnu ja miessemánu álgu dego maid borgemánnu.
112 Suomi -mobiilaaplikašuvdna
Go heahtetelefovdnii riŋgejuvvo 112 Suomi -aplikašuvnna (112.fi, suomagillii) bokte, de heahteguovddášgohcci oažžu automáhtalaččat dieđu riŋgejeaddji sajádagas.
Lappis leat ollu báikkit gos telefon ii gullo, ja dihto telefonmállet eai doaimma buollašis. Nuba máđidjaplána oktan áigetávvaliin lea buorre almmuhit soapmásii. Gánneha doallat telefovnna liekkasin sihke biepmu ja juhkamuša fárus. Vai mátketelefovnnas ii nogaše rávdnji, váldde mielde ovdamearkan liikerávdnjerusttega, várrebáhttera dahje boares telefovnna, mas lea buorre báhtter.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi. | https://web.archive.org/web/20210924144158/https:/www.lundui.fi/mallaluonddumeahcci/ravvagatjanjuolggadusat |
Gáldu jođiheaddji, jurista Laila Susanne Vars mielas Suomas sáhtašedje ratifiseret ILO-álgoálbmotsoahpamuša juo dál. Vars ákkastallá oainnus dainna, ahte Norggas soahpamuš dohkkehuvvui vuos ja dan maŋŋá álggahedje kártendoaimmaid maidda guovlluide soahpamuš guoská.
Norga lea maid soahpamuša dohkkeheami maŋŋá heivehan láhkavuogádaga nu, ahte ollašuhttá ILO-álgoálbmotsoahpamuša.
- Dat lea vehá boasttogeaidnu, jus galgat geavahit hui guhkes áiggi dasa makkár guvlui guoská dat konvenšuvdna. Das lea sáhka maiddái individuála vuoigavuođaid birra, olmmošvuoigatvuođaid birra ja sámi álbmoga vuoigatvuođaid birra. Mun gal oainnašin ahte livčče vuogas dohkkehit dan soahpamuša, Vars dadjá.
Norga vuostas dohkkeheaddji
Norga dohkkehii ILO-álgoálbmotsoahpamuša vuosttas riikan badjel 20 jagi dassái, jagis 1990. Suomas fas leat dálá ráđđehusprográmmii lea merken ulbmilin soahpamuša dohkkeheami. Ráđđehusbadji lea dál beallemuttus, muhto ain leat čielggadeamen ášši.
Gáldu jođiheaddji Laila Susanne Vars čilge Norggas dohkkehedje vuos soahpamuša ja dan maŋŋá easkka álge heivehit dan práktihkas. Okta ILO-soahpamuša čuovvumuš Norggas leamaš Finnmárkkoláhka ásaheapmi ja dan mielde Finnmárkku eatnamiid sirdin Finnmárkkoopmodahkii jagis 2005.
**Ii njuolgga heive Supmii?
"Ferte geahččat daid Norgga vásáhusaid"
Laila Susanne Vars
Finnmárkkoopmodaga ja eatnamiid hálddaša stivra, mas lea sápmelaččain ja guovllu olbmuin seamma ollu ovddasteaddjit.
Laila Susanne Vars mielas Finnmárkkuláhka lea Norgga vuohki heivehit ILO-soahpamuša, dat doaibmá ovdamearkan, muhto dan ii sáhte njuolgga sirdit Supmii dahje man nu eará álgoálbmotguvlui.
- Norgga vásáhusaid ferte geahččat daiguin čalmmiiguin, ahte dat leat Norgga sápmelaččaid čovdosat. Dat eai leat dakkár čovdosat, maid sáhttá dušše fievrredit nuppi álgoálbotguvlui. Dat leat heivehuvvon Norgii ja daidda dárbbuide, mat dáppe leat leamaš, Vars muitala. | http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/galdu_joiheaddji_suomas_sahtasedje_dohkkehit_ilo-soahpamusa_juo_dal/6661499 |
Roavvenjárga (suomagillii: Rovaniemi, anárašgillii: Ruávinjargâ ja nuortalašgillii: Ruäʹvnjargg) lea Suoma davimus gávpot ja davimus eanangotti Lappi hálddahusguovddáš. Ovddeš Roavvenjárgga gávpot ovttastahttojuvvui jagi 2006 álggus Roavvenjárgga dálongielddain, ja dálá Roavvenjárga lea olmmošlogu dáfus Suoma 15. stuorámus gávpot ja viidodaga ektui Eurohpá stuorámus gávpot.
Ovddeš Roavvenjárgga gávpot, mii lea dálá Roavvenjárgga gávpoga guovddáš, lea Ovnnesjoga ja Giemajoga deaivvadanbáikkis. Roavvenjárggas gávdnojit earret eará Suoma davimus universitehta Lappi universitehta ja davimus buohcceviessu Roavvenjárgga guovddášbuohcceviessu. Turismmas lea mearkkašahtti rolla gávpoga ekonomiijai. | https://se.wikipedia.org/wiki/Roavvenj%C3%A1rga |
1Mii geat leat nannosat leat geatnegasat guoddit rašis olbmuid headjuvuođaid. Mii eat oaččo jurddašit dušše dan masa ieža liikot. 2Juohkehaš mis galgá jurddašit iežas lagamučča ja dahkat dan mii lea sutnje buorre ja mii nanosmahttá su. 3Ii Kristusge jurddašan iežas. Lea čállojuvvon: Du hiddjideddjiid hiddjádusat deive munnje.4Buot mii ovdal lea čállojuvvon, lea čállojuvvon midjiide oahpahussan, vai mii oažžut das gierdavašvuođa, jeđđehusa ja doaivvu. 5Vare gierdavašvuođa ja jeđđehusa Ipmil dagašii din ovttamielalažžan Jesus Kristusa dáhtu mielde, 6nu ahte dii buohkat ovttain njálmmiin máinnošeiddet Hearrámet Jesus Kristusa Ipmila ja Áhči.
7Vuostáiváldet dan dihte guhtet guimmiideattet, nugo Kristus lea vuostáiváldán din, Ipmila gudnin. 8Mun oaivvildan dán: Kristus šattai birračuhppojuvvon olbmuid bálvaleaddjin. Son lea boahtán nannet lohpádusaid mat ledje addojuvvon áhčiide, ja čájehit ahte Ipmil doallá iežas sáni. 9Son lea boahtán maiddái dan várás ahte báhkinat besset máidnut Ipmila su váibmoláđisvuođa dihte, nugo lea čállojuvvon: Dan dihte mun rámidan du álbmogiid gaskkas ja máinnun du nama.10Ja maiddái: Ávvudehket, báhkinat, oktan su álbmogiin.11Ja velá: Máidnot Hearrá, buot báhkinat, rámidehket su, buot álbmogat.12Ja Jesaja cealká: Isaja ruohttasis boahtá vesá gii čuožžila ráđđet buot báhkiniid; sutnje báhkinat bidjet doaivvu.
13Vare doaivvu Ipmil deavddášii iluin ja ráfiin din geat oskubehtet, ja attášii didjiide ain riggáset doaivvu Bassi Vuoiŋŋa fámus.
Paulusa bálvalus
14Vieljaidan, mun lean vissis das ahte dis lea dievva buorrevuohta ja doarvái diehtu nu ahte dii máhttibehtet neavvut guhtet guimmiideattet. 15Almmatge mun muhtun dáfus lean čállán didjiide rahpasit ja roahkkadit ja muittuhan didjiide muhtun áššiid. Mun lean dahkan dan danne go Ipmil lea árpmustis rávkan mu 16doaibmat Kristus Jesusa bálvaleaddjin báhkiniid gaskkas. Mu bálvalus báhppan lea sárdnidit Ipmila evangeliuma, vai báhkinat šaddet oaffarin mii lea Ipmila miela mielde ja maid Bassi Vuoigŋa lea basuhan.
17Dan dihte mu rápmi lea Kristus Jesusis go bálvalan Ipmila. 18Mun in duostta sárdnut maidege eará go dan maid Kristus lea dahkan mu bokte vai báhkinat šaddet gulolažžan. Dan mun lean dahkan sániiguin ja daguiguin, 19mearkkaid ja oavdudaguid fámuin ja Vuoiŋŋa fámuin. Nu mun lean sárdnidan Kristusa evangeliuma buot báikkiin Jerusalema rájes gitta Illyria rádjái. 20Mu áigumuš lea álo leamaš sárdnidit evangeliuma doppe gos Kristusa namma ii leat dovddus, aman hukset dan vuođu ala maid earát leat bidjan. 21Dasgo lea čállojuvvon: Sii geaidda ii leat sárdniduvvon su birra, oidnet, ja sii geat eai leat gullan, áddejit.
Paulus áigu fitnat Romas
22Dát lea eatnat gerddiid hehtten mu boahtimis din lusa. 23Muhto dál munnje eai leat šat barggut dáin guovlluin, ja mus lea máŋga jagi leamaš miella galledit din 24dalle go lean mannamin Espannjai. Mun sávan ahte dohko mátkkoštettiin mun beasan deaivvadit dinguin ja dii veahkehehpet mu mannat dohko, go mun vuos lean beassan muhtun áiggi galledit din.
25Muhto dál mun vuolggán Jerusalemii bálvalit bassi olbmuid doppe. 26Makedonia ja Akaia searvegottit leat mearridan addit oktasaš attáldaga daidda bassi olbmuide geat ellet geafivuođas Jerusalemis. 27Dan sii ieža leat mearridan dahkat, ja dan sii leatge sidjiide velggolaččat. Go báhkinat leat ožžon oasi Jerusalema bassi olbmuid vuoiŋŋalaš buriin, de sii leat geatnegasat veahkehit sin áiggálaš buriid dáfus. 28Go mun dasto lean ollašuhttán dán doaimma ja dolvon čohkkejuvvon attáldaga, de mun áiggun vuolgit Espannjai ja go vuos lean fitnan din luhtte. 29Mun dieđán ahte go boađán din lusa, de mun buvttán Kristusa valljugas buressivdnádusa.
30 Hearrámet Jesus Kristusa dihte ja Vuoiŋŋa ráhkisvuođa dihte mun bivddán din, vieljat, soahtat munnje veahkkin ja rohkadallat Ipmilii mu ovddas. 31Rohkadallet ahte mun gáddjojuvvošin Judea eahpeoskkolaččaid gieđas, ja ahte Jerusalema bassi olbmot válddášedje bures vuostá dan veahki maid mun buvttán. 32Dalle mun sáhtán boahtit din lusa iluin ja vuoiŋŋastit din luhtte, jos Ipmil dáhttu. 33Ráfi Ipmil lehkos dinguin buohkaiguin! Amen.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019 | https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/ROM.15 |
ápmi Pride 2023 prográmma
- 17.06.2023
Sápmi Pride 2023 lágiduvvo Heahttás, Suoma bealde Sápmis, 11. gitta 13. borgemánus.
Mii doalahit vuoigatvuođaid rievdadusaide.
Bearjadat 11/8
- 17:00-21:00 - Plákahtaid bargobádji ja rahpansánit
Gos: Heahtá Skuvllas - 18:00-20:00 - Antirasisma ja dorvvolut saji bargobádji - Javiera Marchant Aedo. Lágidan Sámi Ráđđi ja Sápmi Pride. Sámenuoraid oassálastin lea ovdasajis, muhto bargobádjái leat bures boahtin buohkat geat gudnejahttet dorvvolut saji prinsihpaid.
Gos: Tunturi-Lapin Luontokeskus
Lávvardat 12/8
- 09:00 - Iđitbiebmu
Gos: Heahtá Hoteallas - 12:00 - Praktihkalaš dieđut ja Pride ráidovázzima
Gos: Heahtá Skuvllas - 12:45 - Čoahkkaneapmi ráidovázzima maŋŋá praktihkalaš dieđuid várás
Gos: Heahtá Skuvllas - 13:00 - Sáhkavuorut ja panealaságastallamat
Gos: Heahtá Skuvllas - 13-20 - Mánáid stoahkansadji lea rábas
Gos: Heahtá Skuvllas - 13-20 - Vejolašvuohta deaivvadit Uvjain
Gos: Heahtá Skuvllas - 15:00-17:00 - Antirasisma ja dorvvolut saji bargobádji - Javiera Marchant Aedo
Gos: Tunturi-Lapin LuontokeskusLágidan Sámi Ráđđi ja Sápmi Pride. Sámenuoraid oassálastin lea ovdasajis, muhto bargobádjái leat bures boahtin buohkat geat gudnejahttet dorvvolut saji prinsihpaid. - 18:00-20:00 - Bearaš-ustitlaš doalut, alkoholkeahtes feasta
Gos: Heahtá SkuvllasDoaluin leat fiinna artista ja oahpásmuvvanprográmma. Buorre liiba oahpásnuvvat ođđa olbmuiguin! - 22:00 - Heahtá Hotealla 18+ eahketdoalut.Maid álggus čájehit queer sámi artistta videoperformánssa
Sotnabeaivi 13/8
- Iđđes - Iđitbiebmu Heahtá Hoteallas
- 12:00: Check out Heahtá Hoteallas | http://www.garmeres.com/se/blog/sapmi-pride-2023-programma |
Latest news
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Lihkkosávaldagat riddárii
Lihkusávaldagat UiT Norgga árktalaš universitehta rektorii, Anne Husebekkii.
Sutnje lea addojuvvon Gonagaslaš Norgga St. Olav Árvomearka go lea nammaduvvon Riddárin.
Mannan duorastaga, juovlamánu 10. beaivvi son šattai riddárin.
Husebekk šattai riddárin go son lea dal mielde Gonagasa Árvomearkaráđis.
Dan ráđis son lea mielde veardideamen St. Olav Árvomearkaohcamusaid.
St. Olav Árvomearka
Gonagaslaš Norgga St. Olav Árvomearka addojuvvo "bálkán earenoamáš ánssolaš barggu ovddas váhneneatnamii ja olmmošvuhtii buorrin".
Gonagas Oscar ásahii St. Olav Árvomearkka 1847:s. Majestehta Gonagas lea árvomearkka Stuorameasttir. Dát Árvomearka lea ožžon namas min bassigonagasas, Bassi Olavis, ja dat lea juogaduvvon golmma dássái ja guovtti luohkkái:
- Stuoraruossa
- Kommandøra mas lea násti
- Kommandøra
- 1. luohká Riddár
- Riddár
- Riddár
Earret gonagasaide gullevaččaid ja stáhtaoaivámuččaid, de juogaduvvo St. Olav Árvomearka dál dušše norgalaččaide.
Eambbo dieđut árvomearkka birra. | https://www.samas.no/nb/node/953?page=2 |
ámedikki válgalávdegoddi lea árat dieđihan, ahte válgalogahallamii bohte sulaid 150 maŋŋonan ohcamuša. Duohtavuođas goit dušše 15 ohcamuša maŋŋonedje, njulge válgalávdegotti ságadoalli Janne Näkkäläjärvi.
– Mun hálidan njulget dieđu. Dat ledje dušše sulaid 15 ohcamuša, mat bohte ohcanáiggi olggobealde, eai suige 150. Dat lei álggos dušše mu árvalus loguin. Nu ahte measta 800 ohcamuša oktiibuot bohte mannan jagi bealde, ohcanáiggi siste, čilge Näkkäläjärvi.
Válgalogahallama virggálaš ohcanáigi nogai 31.12.2014. Válgalávdegotti njuolggadusaid mielde maŋŋonan ohcamušaid eai váldde vuhtii. Válgalávdegoddi dušše merke daid bajás.
Ságadoalli Janne Näkkäläjärvi muitala, ahte válgalávdegoddi lea dál gieđahallagoahtán válgalogahallamis dahkkon njulgengáibádusaid, mat bohte sulaid 243. | http://yle.fi/uutiset/valgalogahallamis_maonedje_15_eai_150_ohcamusa/7943608 |
Eahkedaččaid ásahansánit
Hearrámet Jesus Kristus,
dan ija go son behttojuvvui,
válddii láibbi, buressivdnidii, doadjalii,
attii dan máhttajeaddjiidasas ja celkkii:
Váldet ja borret,
dát lea mu rumaš,
mii addojuvvo din beales.
Dahkket dan mu muitun.
Son válddii maid geara,
giittii ja dajai:
Váldet ja juhkket dás, dii buohkat.
Dát gearra lea ođđa lihttu mu varas,
mii golggahuvvo din beales
suttuid ándagassiiaddojupmin.
Nu dávjá go dii das juhkabehtet,
dahkket dan mu muitun.
(Matt. 26:26-29; Mark. 14:22-25; Luuk.22:14-20; 1.Kor. 11:23-25) | https://evl.fi/sapmi/katekismus/katekismus-davvisamegillii/eahkedaccaid-asahansanit |
By lea sápmelaš rock-joavku Suoma beal Sámis, mii lávlu davvisámegillii. Joavku lea vuođđuduvvon Vuohčus sullii jagis 2004 ja dalle joavkkus ledje dušše nieiddat. Dálá hámis joavku lea čuojahan gitta skábmamánus 2007. Dán áigge joavkkus čuojaha maid guokte gándda, geat leaba eret Anáris. Joavku vuittii Sámi Grand Prix-gilvvu jagis 2009 lávlagiin "Ii iđida", man teavsttaid lei čállán Milla Pulska ja melodiija lei čállán Oula Guttorm. Vuoittu geažil joavkku oassálasttii jagi 2009 riikkaidgaskasaš Liet lávlut -lávlungilvui Hollánddas ja vuittii dan golggotmánu 31. beaivve.
SomBys lea leamaš skierrudáhkansuopamuš Tuupa Recordsin jagi 2008 rájes. Joavku lea almmustahtán ovtta EP:a jagis 2008 ja lea ráhkadeamin albuma, mii galggašii ilbmát čákčamánus 2009. SomBy oaččoi 16.10.2009 Suoma sámedikki kulturlávdegottis dovddastusa jagi 2009 kulturdagus.
Joavku almmustahtii EP:a "Čáhppes Lasttat" Ijahis idja -eamiálbmogiid musihkkadáhpáhusas miessemánu 24. beaivve jagis 2008. Skieru buvttadeaddji lei Jussi Isokoski.
Skierus leat čuovvovaš lávlagat: | https://se.wikipedia.org/wiki/SomBy |
Jump to navigation
Chris Mattews
Professor Chris Matthews gullá Quandamooka-álmogii Minjerribah:s (Stradbroke- sullos) Queenslandas Australias.
Chrisas lea adnon matematihka doavttirgráda Griffith Universitehtas ja lea leamaš Senior Lecturer adnon matematihkas Griffith School of Environmentas, Griffith Universitehtas.
Maŋimuš 10 jagi lea Chris ovdánahttán čiekŋalet beroštumi álgoálbmotohppiid ja Torres-guovllu sulluid ohppiid matematihkkaoahpahussii. Son lea guorahallan dán guovllu álbmogiid matematihka ja báikkálaš kulturmáhtu oktavuođaid. Chris lea leamaš seniorráđđeaddi oahppoplánaid ovddideamis ja árvvoštallamis Australias (Australian Curriculum, Asessment and Reporting Authority, ACARA), mas lea bargan oččodit eamiálbmogiid ja Torres Strait Islanda perspektiivvaid matematihka oahppoplánaide.
Dál Chris jođiha the Aboriginal and Torres Strait Islander Mathematics Alliance (ATSIMA). ATSIMA ulbmil lea matematihkkaoahpahus Aboriginal and Torres Strait Islander learners:iidda. Chris lea maiddái prodekana Indigenous Leadership and Engagement:as luonddudieđafakultehtas University Technology of Sydney:s (UTS). Oassin su rollas doppe Chris jođiha akademihkkárjoavkku geat ovdánahttet science (luonddufágaid) oahppoplánaid, nu ahte dat oktiivástidit Indigenous Graduate Attribute:ain. Dasa lassin sii veahkehit fágalaččat ovdánahttit eamiálbmot fágajoavkku UTS:s.
Professor Wilfredo Alangui
Wilfredo gullá Kankana-ey álbmogii Filippiinnain. Son lea matematihka professora Filippiinnaid Baguio universitehtas. Su váldoberoštumit dutkamis lea matematihka, matematihkkaoahpahusa ja kultuvrra oktavuohta, álgoálbmotoahppu ja álgoálbmogiid diehtovuogádagat. 2012:a rájes son lea leamaš mielde álgoálbmot oahpahusbargguin, ja lea bagadallan vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla oahpaheddjiid mo hábmet relevánta matematihkkaoahpahusa ohppiide geain lea álgoálbmotduogáš.
Wilfredo lea leamašan mielde ráhkadeame álgoálbmotoahppoplánaid rámmaráhkadusaid IP education:a ovddas universitehta oahpahusfakultehtas. Son lea teknihkalaš áššedovdi Department of Science and Technology-Science Education Institute ja IPs Education Office of the Department of Education luonddufága ja matematihkkaoahpu indigeniseremii. Doppe son ovttasbargá oahpaheddjiiguin geat hábmejit iežaset indigeniserejuvvon luonddufága ja matematihka oahpahusplánaid.
Wilfredo lea maiddái bargan muslima oahpaheddjiiguin Madrasah oahppoprográmmas su guovllus. Sii leat ovddideamen kultuvrralaččat relevánta oahpponeavvuid ohppiidasaset. Su eará beroštumit dutkamis lea gráfateoriija ja topologalaš dáhtaanaliisa.
Professor Tony Trinick
Professor Tony Trinick lea leamaš mielde ovddideamen Māori matematihkkaterminologiija 1980-logu rájes gitta otnážii. Son lea ovdalaš oahpaheaddji mas lea earenoamáš oahppu matematihkas ja luonddufágas.
Tony bargagođii alitoahpus 1990-logu álggus oahpaheddjiid veahkkebargin, ja Auckland universitehtas oahpahii Māori matematihka ja Māori matematihkka- ja luonddufágaoahpu birra.
Son lei okta dain geat álggahedje barggu hábmet vuosttaš Māori matematihkkaoahppoplána skuvllaide gos oahpahuvvo Māori gillii. Su dutkama váldofáttát lea eamiálbmogiid oahppoplánaid ovddideapmi ja giela ja kultuvrra ealáskahttin. Tony lea máŋga jagi ovttasbargan báikkálaš dutkanprošeavttain mat dorjot Māori matematihkkaoahpahusa. Máŋggas leat váldán oktavuođa Tony:iin ja bivdán veahki ja doarjaga.
Sámi allaskuvla / Sámi University of Applied SciencesHánnoluohkká 45NO-9520 GuovdageaidnuTel:+47 78 44 84 00E-poastta/e-mail: postmottak@samas.noOrg.nr: 971 519 363
Bargiid oktavuođadieđut
Rehket/faktura Sámi allaskuvlii
Mátkerehket ja buhtadusgáibádus
Personvernerklæring
Tilgjengelighetserklæring
© Sámi University of Applied Sciences
Developed by: Ramsal | https://samas.no/se/a/dutkan/fagalas-lagideamit/indigmec2-konferansa/valdologaldallit |
– Murjen lea somá. Das ovttastuvvet guhká bisti ávkelihkadeapmi ja okto luonddu ráfis muossáneapmi, muitala Eanamihtidanlágádusa vuovdedoalloinšenevra Heikki Ala-aho, guhte lea movttegis murjejeaddji.
Muorjebáikkiid gávdnan amas guovllus sáhttá leat goittotge hástaleaddji maiddái hárjánan murjejeaddjái.
– Iežan barggu dihte mun mátkkoštan viiddes guovllus ja čakčat sáhtán ovttastahttit bargomátkkiide murjema, erenoamážit juos iežan ássanguovllus lea heajos muorješaddu. Mun kárten muorjebáikkiid ovddal gihtii báikediehtomateriálaid dego áibmogovaid ja kárttáid vehkiin, Ala-aho cavgila.
Čakčamánus čogget erenoamážit joŋaid
Ala-aho murjenbadji álgá suoidnemánu beallemuttus luomejeakkis, guhtta vahku geahčen luopmána lieđđumis. Dan maŋŋá badji joatkašuvvá sarridiiguin ja váđohiiguin sihke borgemánu loahpabeale rájes joŋaiguin. Murjenbaji loahpaha ja muhtin murjejeaddjiide álggaha guorggajokŋa. Dat čoggojuvvo čakčat muohttagiid boahtima rádjái dahje giđđat go muohttagat suddet jekkiin.
Jokŋa lea gávppálaččat dehálamos luonddumuorji ja dat čoggojuvvo stuorámus meriid. Buorre jagi joŋaid sáhttáge čoaggit maid vuovdimassii.
– Beaivválaččat sáhttá šaddat čoaggit badjelaš 200 lihttera murjjiid. Vaikko mun murjen dušše giehtabiergasiin, de jokŋaspánnjaolahus lea vehá badjel njeallje minuhta, Ala-aho muitala.
Ná ávkkástalat Kártabáikki – bálvalus muitala, makkár eanadat lea
-
Oza eanadatkárttás sihke muorraguovlluid ja vesáid. Unna vesát ja čuohppanjalgadasat dihttojit kárttás ruoná vinjusárgáiguin.
-
Geahča áibmogovain, oidnojitgo eanadatkárttá vilges vuovdevuođus iešguđetlágan vuovdebihtát, main leat sihke muorraguovllut ja vesát. Ná sáhtát meahccemohkis áiccadit, makkár báikkiin leat muorjjit. Dávjá muorjjit gávdnojit bures fápmolinnjáid ja čuohppanjalgadasaid ravddain sihke gieđahallon ráiggiin.
-
Oza áibmogovain varas vuovdečuohpahagaid vuodjingeidnosiid. Dát guovllut leat dábálaččat buoremus murjenbáikkit moadde jagi áiggi.
-
Geahča kárttás maiddái guovllu geainnuid ja pláne gokko áiggot johtit, amat vahágis rihkkut meahccejohtolatlága (suomagillii) muorjemátkkis.
Oahpásmuva maiddái Báikediehtolássii
Murjenbáikki ohcamii sáhttá geavahit maiddái nuppi Eanamihtidanlágádusa kártábálvalusa, Báikediehtolása (suomagillii). Ovdamearkka dihte boasttuivdni-áibmogovva (suomagillii), Suoma vuovdeguovddáža Latvusmalli (suomagillii) ja Vuovdegeavahanalmmuhusat sihke Luondduriggodatguovddáža vuovddi Kasvupaikka (suomagillii) muitalit dárkilut dieđuid vuovddis. Juos háliidat ovttastahttit murjemii vánddardeami, Báikediehtolásas oaidná vaikkoba Natura-guovlluid, dološbázahusaid ja eará vánddardeami dáfus miellagiddevaš áššiid.
Báikediehtolása Lagamuš čujuhus -bargoneavvu sáhttá ávkkástallat ovdamearkka dihte čujuhusa lasiheamis navigáhtorii. Seammá bargoneavvu gávdno maiddá Kártabáikkis. Lassin Báikediehtolásas sáhttá vurket čuozáhagaid muitui, juos háliida muhtumin máhccat vaikkoba vuogas vánddardanbáikái. Maiddái sierra kártádásiid veardádallan lihkostuvvá Báikediehtolásas: juos háliidat veardádallat sierra kártádásiid, ovdamearkka dihte ođđasamos ja historjjálaš áibmogova seammá sajis, sáhtát geahččat daid Báikediehtolásas badjálagaid dahje bálddalagaid.
Ale fal čádjit meahccái
Meahccái manadettiin lea álot buorre váldit fárrui muhtinlágan kárttá dahje unnimusat šearbmagova telefovnna šearpmas oidnojeaddji kárttás, amas čádjidit vaikko neahttaoktavuohta boatkanivččiige.
– Kártabáikki gánneha ávkkástallat maiddái jođus telefovnna logana bokte. Dainna oaidná iežas saji lokaliserenboalus ja lassin buriid muorjebáikkiid sáhttá juohkit kártái merkejuvvon liŋkka bokte, Heikki Ala-aho rávve.
– Eanadatkártá doaibmá bures meahcis orienteremii. Das oidnojit dat bálgát, mat leat Eanamihtidanlágádusa eanadatdiehtovuođus. Bálgáin ii leat goittotge buot gokčevaš diehtu, ja meahcis ruossalastet álot eanet bálgát dahje maid ádjagat go mat oidnojit kárttás. Buot eanagierraga hámit dihttojit vaikkoba Kártabáikki fieltesuoivaniin, Heikki Ala-aho muittuha.
Báikediehtolássii sáhttá buktit maiddái iežas materiálaid. Ala-aho buktá dohko ođđa muorjebáikkiid ohcamis vurkejuvvon GPS-luotta, man vuođul sáhttá árvvoštallat gos murjjiid gávnnašii eambboge.
Juos háliida báberhámát eanadatkárttá meahccái mielde, Kártabáikki bokte sáhttá oastit kártáčáláhusaid. Juos fas háliida čuovvut iežas saji oppa áigge, gánneha geavahit mobiilabiergasis muhtin eará applikašuvnna. Eanemus suopmelaš eanadatkártáapplikašuvnnat vuođđuduvvet Eanamihtidanlágádusa materiálaide.
Lassedieđut
Vuovdedoalloinšenevra Heikki Ala-aho, 050 301 4795, ovdanamma.sohkanamma@maanmittauslaitos.fi | https://www.maanmittauslaitos.fi/se/aigeguovdilis/buorit-muorjebaikkit-gavdnojit-karttain-ja-aibmogovain |
Ođđasat
- Áigot ovdánahttet Sámi dáiddafágaid
- Studeanttaválggat
- Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas
- Oahppofálaldagat 2023 giđa
- Ođđa dutkan buktá oidnosii monne- ja luomečoaggiid máhtuid
- Sámi buohccidivššároahppu ohcanládje
- Oahppojagi álggaheapmi
- Rabas oahpposajit
- Lea ain vejolaš dieđihit Landscape Practices konferánsii, Guovdageainnus
Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oanehisáiggeoahpuide
Sámi allaskuvlla studeanttat. Govven: Johtti Productions/Ánne Kátjá Gaup
Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari oahpuin main leat ain rabas oahpposajit. Jus it háhppehan ohcat čavčča oahppofálaldagaide ovdal cuoŋománu 15. Beaivvi, de lea dus dál vejolašvuohta.
Oahpuin main leat rabas oahpposajit:
Guhkit áiggi oahppoprográmmat (30 oahppočuoggá):
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1. Ohcanáigemearri: 31.07.2023
- Osku ja eallináddejupmi Sámis. Ohcanáigemearri: 15.08.2023
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi fágat bachelordásis:
- SÁM 102 Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa. Ohcanáigemearri: 31.07.2023
- SÁM 108 Davvisámi fonetihkka, fonologiija ja čállinvuogit. Ohcanáigemearri: 31.07.2023
- SÁM 111 Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa. Ohcanáigemearri: 31.07.2023
- SÁM 241 - Láidehus sámi báikenammadutkamii. Ohcanáigemearri: 31.07.2023
- Girječállioahppu 1 - Lyrihkka ja teáhterteavsttat. Ohcanáigemearri: 31.07.2023
- Girječállioahppu 2 - Prosa ja muitalusat. Ohcanáigemearri: 31.07.2023
- OKT 101 Eamiálbmotfilosofiija. Ohcanáigemearri: 15.08.2023
- OKT 102 Dieđalaš čállin ja guorahallan. Ohcanáigemearri: 15.08.2023
- PED 170 Lärare i en mångfaldig skola och ett mångfaldigt samhälle. Ohcanáigemearri: 1.09.2023
- PED 1001 Introduction to Indigenous perspectives on special education. Ohcanáigemearri: 1.09.2023
- JUR 103 – Sámi riekteipmárdusat. Ohcanáigemearri: 30.07.2023
- Osku ja eallináddejupmi Sámis 1.Ohcanáigemearri 15.08.2023
- Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1. Ohcanáigemearri: 15.08.2023
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi fágat mat eai leat bachelordásis
- SAAL 1ÅAR Sørsamisk i praktiske situasjoner – Introduksjon del 1. Ohcanáigemearri 31.07.2023
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá.
Gáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Reálagelbbolašvuođagáibádusat gávdnojit Sámi allaskuvlla sisaváldinnjuolggádusain.
Sádde duođaštusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Jearaldagat?
Jus dus leat gažaldagat sisabeassangáibádusaid ektui, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: oahppohalddahus@samas.n | https://www.samas.no/se/a/odda-vejolasvuohta-ohcat-cavcca-oanehisaiggeoahpuide?page=11 |
Ođđasat
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
2024 čavčča álggahuvvo fas sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu. Guovvamánu rájes lea dus vejolašvuohta ohcat masterohppui. Sámi allaskuvla lea fállan dán oahpu badjelaš logi jagi ja álggu rájes leat nuppelohkái studeantta ožžon mastergráda. Dá lea buorre fálaldat sidjiide geat háliidit bargat sámegielain iešguđet surggiin ja dásiin. Jus dus lea bachelorgráda sámegielas ja sámi girjjálašvuođas, de áinnas oza min masterohppui.
Manne válljet masteroahpu?
Sámegiela mastergráda rahpá uvssaid iešguđet fágasurggiide ja bargguide. Earret eará beasat oahpahit sihke mánáid- ja nuoraidskuvllas, joatkkaskuvllas, bargat universitehta- ja allaskuvlasuorggis, kultuvra- ja lágádussuorggis, almmolaš hálddašeamis, mediaásahusain, fitnodagain ja eará surggiin. Go válddát mastergráda, de sáhtát ohcat Sámi allaskuvlla doavttirgráda prográmmii mas bálkkáin beasat lohkat sámegiela alimus dássái. Muđui leat otná bargomárkanis mastergráda gáibádusat eanas bargguide, earenoamážit jođiheaddjebargguide.
Maid don oahpat
Mastergrádaoahppu hukse nana fágalaš vuođu bargat sámegielain ja girjjálašvuođain vuosttažettiin oahpahus- ja dutkansurggiin, muhto maiddái iešguđetlágan servodat- ja fágasurggiin, main gáibiduvvo nana sámegielgealbu ja gos girjjálašvuohta buvttaduvvo ja gaskkustuvvo. Don sáhtát čiekŋudit gillii dahje girjjálašvuhtii, dahje váldit seaguhusa dán guovtti suorggi gaskkas.
Mihttun mastergráda prográmmas lea ahte galggat oahppat analyseret ja máhttit dieđalaččat čilget sámegiela surggiid. Loahppaeksámen lea masterčálus ja dán ovdanbuktin.
Dáppe beasat lohkat ovddeš mastergráda bargguid (liŋkka). Fuomáš ahte siiddus leat maiddái mastergráda barggut eará fágasurggiin.
Oahpahan ja oahppanvuogit
Oassi oahpahusas lágiduvvo fysalaš deaivvadeapmin Guovdageainnus, ja oassi neahttaoahpahussan. Dán oahpus oahpat čilget, analyseret ja geavahit guovddáš giella- ja girjjálašvuođadiehtaga doahpagiid, metodaid ja teoriijaid. Masteroahpus oaččut persovnnalaš bagadallama nu ahte sáhtát hábmet oahpu du fágalaš beroštumiid ja dárbbuid vuođul. Sámi allaskuvllas leat hui buorit fágalaš fálaldagat sámegiela masterstudeanttaide. Earret eará besset giellasymposiain ovdanbuktit iežaset bargguid. Masterprográmma koordináhtor lea Inger Marie Gaup Eira
Loga eanet oahpu birra dáppe: Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa mastergrádaoahppu | Sámi allaskuvla (samas.no) | https://www.samas.no/se/a/samegiela-ja-sami-girjjalasvuoda-masteroahppu-adda-odda-bargovejolasvuodaid?page=4 |
Ođđasat
- Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas lágideamit olles vahkku
- Ođđa oahppofálaldat sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus
- 2022 Gollegiella bálkkašupmi Ole Henrik Maggai
- Mátkemuitalus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Kanáda mátkki birra
- Oahpa sámi muitalusaid ovdanbuktit oanehis filbman
- Bargobájit ja kurssat oahpaheddjiide giđđat 2023
- Guhkiduvvon ohcanáigemearri 2023 giđa oahpuin
- Čohkkeje boazosápmelaččaid Sámi allaskuvlii
- Ođđa dutkanprošeakta: Movt vásihit boazosámi nuorat rasismma
Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
Mannan vahkus lea leamaš Architecture of Aroha čájáhus sihke Johkamohkis ja Lulejus, oassin Luleåbiennalen 2024:s.
Sámi allaskuvlla duodjeprofessor Gunvor Guttorm ovttas Zoe Black, gii bargá Object Space nammasaš galleriijas mii lea Aucklandas, Tanya White gii lea maori duojár ja bargá maid Unitecas (teknihkalaš universitehtas) ja erenoamážit maori servošiid ektui, ja Jasmine Tehira gii bargá duojárin ja lea maiddái iežas dáiddalaš masterin bargamin. Maiddái Sámi allaskuvlla ovdalaš duodjestudeanta Biret Kristine Andersen Guvsám lea leamaš mielde.
- Mii leat dan maŋimuš jagi ráhkkanan čájáhussii Architecture of Aroha mii lea čájehuvvon Lulejubiennalas. Mii leat prošeavttas geahččan makkár kultuvrralaš mearkkašupmi lea gietkamis ja wahakuras. Čájáhusas Luleju biennalenis de čájeheimmet guokte wahakura, maid Tanya White lea duddjon ja guokte gietkama maid moai Biret Kristiniin letne duddjon, muitala Gunvor Guttorm.
Ávdnasat meahcis gárvves duodjin
Joavku lea bargan ovttas 2021 rájes go Norwegian Crafts ráhkadii Vessel bláđis čállosiid gietkama ja wahakura (maori mánnágore) birra. Mannan vahkus lea bargojoavku vuosttas geardde gávnnadan fysalaččat.
- Mii leat gávnnadan Johkamohkis gos mii leat beassan vázzit meahci ja oaidnit makkár vejolašvuođat leat ávnnastit, ja mo mii duddjoma oktavuođas oaidnit dan dáppe Sámis ja fas Aotearoas. Mii de meahccevánddardeamis leat geahččan mo min gieđalaš máhtut gávnnadit ja lei ge searveoahppan meahccevánddardeamis, muitala Gunvor.
Eamiálbmogiid jurddašeapmi buresveadjima ektui
Luleåbiennalena loahppadoaluin dolle maiddái duddjonbargobáji, mas geavahedje ee. osttuid ráhkadit goriid. Dat čatná oktii sámiid ostogeavaheami ja maoriid bargoteknihka go gođđet wahakura. Sotnabeaivve lei maid panelaságastallan gos digaštallojuvvui eanet makkár mearkkašupmi lea eamiálbmogiid jurddašeamis bures veadjimis das go jurddaša mo lihkada birrasis, čanastagat ovddežii ja sirdašupmi boahtte áigái.
- Min geahččansadji lea leamaš mo guovlu, jagiáigodagat, min lihkadeapmi meahcis ja ovttas ávdnasiiguin váikkuhit dálá gietkka- ja wahakura duddjoma, ja mo dan čatná oktii daiguin dieđuiguin gietkama ja wahakura birra mat leat gaskkustuvvon giela, lihkademiid ja geavaheami bokte. Mii leat maid fuomášuhttán dán prošeavttas ahte dát dávvirat lea nannosit čadnon riegádahttimii ja mánnádikšumii, dadjá Gunvor.
Čájáhussii leat maiddái ráhkaduvvon guokte oanehisfilmma, nubbi wahakura duddjomis ja nubbi gietkama duddjomi, ja filbmadahkki lea Karl Oskar Gustafsson.
Luleåbiennalen lea Skandinavia boarraseamos dáiddačájáhus. | https://www.samas.no/se/a/gietkkama-ja-wahakura-kultuvrralas-mearkkasumi-ovdanbuktan-stuora-daiddacajahusas?page=10 |
ámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio čuoččuha, ahte johtolatministeriija ja johtolatvirgedoaimmahat eai ráđđádallan Sámedikkiin Jiekŋameara ruovdemáđijalinnjemis dahje linnjenmolsaeavttuin.
Sámediggi, johtolatministeriija ja johtolatdoaimmahat deaivvadedje Anáris ođđajagimánus.
Tiina Sanila-Aikio lohká, ahte ráđđádallamiin sámediggái addojuvvui maiddái dakkár govva, ahte ná stuorra máđijafidnu ii livčče oba realisttalaš ollašuhttit. Sanila-Aikio dadjá, ahte ovdal go Jiekŋameara ruovdemáđija máđijalinnjemis sáhtášii mearridit, galggašii linnjenmolsaeavttuid váikkuhusaid sámekultuvrii guorahallat.
– Dán dilis go eai leat dieđut, eat mii sáhte linnjema birra ráđđádallat. Go dat ii leat čielggaduvvon, ahte mo dat boahtá váikkuhit sámekultuvrii. Dien dáfus mis eai leat leamaš dakkár dieđut, maid vuođul Sámediggi livččii bastán ráđđádallat muhtun molssaeavttus, Sanila-Aikio muitala Yle Sápmái.
Ministeriija: Joatkkačielggademiin Sámediggi lea eanet mielde
Johtolatministeriija dieđihii vahku dassá, ahte Jiekŋameara ruovdemáđija linnján lea válljejuvvon Roavvenjárga-Girkonjárga. Johtolatministeriija čuoččuha, ahte sii leat ráđđádallan Sámedikkiin nu, mo sámediggelága ovccát paragráfa gáibida.
Dál sii leat álgimen bargat joatkkačielggademiin, muitala johtolat- ja diehtojuohkinministeriija jođiheaddji Sabina Lindström.
– Ráđđádallamiin soabaimet, ahte guovvamánus gárvánan čielggadeami maŋŋá go fidnu joatkašuvvá, de eiseválddit ráđđádallet Sámedikkiin áššiin, mat gáibidit joatkkačielggadeami. Dat bargu lea dál álgimen, lohká Lindström.
Ruovdemáđija joatkkačielggademiin lea ulbmilin soahpat dárbbašlaš gulahallamis ja čielggademiin ovttas Sámedikkiin ja Nuortalaččaid giličoahkkimiin.
– Ministeriija lea ásaheamen ovttas dážaiguin virggálaš bargojoavkku, man bargun lea kártet earet eará birasgažaldagaid, lohpemeannudeami, goluid, ja maiddái váikkuhusaid sápmelaččaide ja boazodollui.
– Dan barggus boahtit gullat viidát sierra čanusjoavkkuid dego Bálgosiid ovttastumi ja Suoma luonddusuodjalanlihttu. Maiddái Ovttastuvvon Našuvnnaid biodiversitehtasoahpamuš Akwé : Kon -meannudeami geavahit dán joatkkabarggus, lohká Lindström. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/suoma_samedikki_eai_leat_gullan_ruovdemaijalinnjema_valljedettiin__joatkkacielggademiin_aigot_valdit_sapmelaccaid_vuhtii/10120031 |
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
Mannan vahkus lea leamaš Architecture of Aroha čájáhus sihke Johkamohkis ja Lulejus, oassin Luleåbiennalen 2024:s.
Sámi allaskuvlla duodjeprofessor Gunvor Guttorm ovttas Zoe Black, gii bargá Object Space nammasaš galleriijas mii lea Aucklandas, Tanya White gii lea maori duojár ja bargá maid Unitecas (teknihkalaš universitehtas) ja erenoamážit maori servošiid ektui, ja Jasmine Tehira gii bargá duojárin ja lea maiddái iežas dáiddalaš masterin bargamin. Maiddái Sámi allaskuvlla ovdalaš duodjestudeanta Biret Kristine Andersen Guvsám lea leamaš mielde.
- Mii leat dan maŋimuš jagi ráhkkanan čájáhussii Architecture of Aroha mii lea čájehuvvon Lulejubiennalas. Mii leat prošeavttas geahččan makkár kultuvrralaš mearkkašupmi lea gietkamis ja wahakuras. Čájáhusas Luleju biennalenis de čájeheimmet guokte wahakura, maid Tanya White lea duddjon ja guokte gietkama maid moai Biret Kristiniin letne duddjon, muitala Gunvor Guttorm.
Ávdnasat meahcis gárvves duodjin
Joavku lea bargan ovttas 2021 rájes go Norwegian Crafts ráhkadii Vessel bláđis čállosiid gietkama ja wahakura (maori mánnágore) birra. Mannan vahkus lea bargojoavku vuosttas geardde gávnnadan fysalaččat.
- Mii leat gávnnadan Johkamohkis gos mii leat beassan vázzit meahci ja oaidnit makkár vejolašvuođat leat ávnnastit, ja mo mii duddjoma oktavuođas oaidnit dan dáppe Sámis ja fas Aotearoas. Mii de meahccevánddardeamis leat geahččan mo min gieđalaš máhtut gávnnadit ja lei ge searveoahppan meahccevánddardeamis, muitala Gunvor.
Eamiálbmogiid jurddašeapmi buresveadjima ektui
Luleåbiennalena loahppadoaluin dolle maiddái duddjonbargobáji, mas geavahedje ee. osttuid ráhkadit goriid. Dat čatná oktii sámiid ostogeavaheami ja maoriid bargoteknihka go gođđet wahakura. Sotnabeaivve lei maid panelaságastallan gos digaštallojuvvui eanet makkár mearkkašupmi lea eamiálbmogiid jurddašeamis bures veadjimis das go jurddaša mo lihkada birrasis, čanastagat ovddežii ja sirdašupmi boahtte áigái.
- Min geahččansadji lea leamaš mo guovlu, jagiáigodagat, min lihkadeapmi meahcis ja ovttas ávdnasiiguin váikkuhit dálá gietkka- ja wahakura duddjoma, ja mo dan čatná oktii daiguin dieđuiguin gietkama ja wahakura birra mat leat gaskkustuvvon giela, lihkademiid ja geavaheami bokte. Mii leat maid fuomášuhttán dán prošeavttas ahte dát dávvirat lea nannosit čadnon riegádahttimii ja mánnádikšumii, dadjá Gunvor.
Čájáhussii leat maiddái ráhkaduvvon guokte oanehisfilmma, nubbi wahakura duddjomis ja nubbi gietkama duddjomi, ja filbmadahkki lea Karl Oskar Gustafsson.
Luleåbiennalen lea Skandinavia boarraseamos dáiddačájáhus. | https://www.samas.no/nb/node/6264?page=3 |
Bátneduoddara johtolagat
Vánddardanjohtolagat ja bálgát
Bátneduoddara meahcis leat merkejuvvon bálgát dušše Avviljoga golleeatnamiid lahkosis.
Johtolagaid vuolginsajit
-
Bálggis Avviljoga Kultalai vuolgá meahccegeainnu geažis lahka Pahaoja gámppá. Pahaojai manadettiin vuddjojuvvo njelješgeainnus sullii 15 km Guhtura guvlui ja jorgaluvvo čoskka nurkkis olgešguvlui Čuđejuuhâ geidnui. Čuđejuuhâ geainnu mielde vuddjojuvvo sullii 8 km ja jorgaluvvo dasto gurotguvlui Pahaojai.
-
Gollebálggis vuolgá njelješgeaidnoguoras 1,5 km Laanilas máttás ja nohká Guhturgeainnu álgogeaži párkerenbáikái.
Merkejuvvon johtolagat
-
Pahaoja párkerenbáikkis lea sullii kilomehter vázzinmátki Pahaoja gámpái. Čuđejuuhâ badjel beassá ođđa šalddi mielde. Pahaojas lea 12 km vázzinmátki Avviljoga Kultalai.
-
Boares bálggis Guhturageainnus Kultalai boares Rovanen eatnangeainnu mielde ii šat leat anus iige dat leat merkejuvvon meahccái. Bálgá lea báikkuid váttis fuomášit, iige ávžžuhuvvo, ahte dat geavahuvvo.
-
-
Bátneduoddara meahcceguvlui dasttán lahka lea gollehistorjjás muitaleaddji 7,5 km guhkkosaš Gollebálggis. Bálggis johtá boares rogganbáikkiid bokte ja oahpásmahttá golleroggama historjái ja máilbmái. Lassin historjjá ja dálá áiggi gávdná Tankavaara Kultamuseos (kultamuseo.fi, suomagillii). Bálggis oidno olgolihkadankárttas.
Sajáiduvvan johtolagat
Golleeatnamiin ja vuovdebargguin leat johtán čuohte jagi ja geainnut ja bálgát leat šaddan dáid eatnamiidda. Luottat oidnojit olgolihkadankárttas.
Čuoiganjohtolagat
- Suoločielggi turistaguovllu láhttut ollet Bátneduoddara meahci nuortaravdii Tolosjoga birrasii. Láhttu guoras leat guokte goađi dolastallama várás, nubbi Tolosjoga siste ja nubbi Soavveloivviid davvenuorttabealde. Láhttut dollojit ortnegis mášeniin, muhto dát meahcceláhttut heivejit dušše árbevirolaš čuoigamii. Suoločielggi turistaguovddáš (saariselka.fi, suomagillii) fállá buotdássásaš idjadeami, bálvalusaid ja lassiprográmma.
Čáhce- ja meallunjohtolagat
Avviljoga meallunjohtolat lea bivnnut ja máŋggabealat. Reaissu sáhttá álggahit Avvil Máhtes ja joatkit gitta Anárjávrri rádjái. Johtolaga guhkkodat Guhturis Avvilii lea 70 km. Aivve álggahalli melluid johtolat ii leat. Guhtura ja Avvila gaskkas leat 30 guoikasaji ja allodaterohus lea 82,5 m. Vaikko Avviljohka leage geasset coahki ja geađgái, de dan sáhttá luoitit oba geasi áigge.
- Bálvalusat: Gillijohka beaivestohpu, Avviljoga Kultala ávdin- ja láigostohpu, Ritaguoikka ávdin- ja láigostohpu sihke Louhioja ávdinstohpu. Dolastallanbáikkit: Siidsuori njálbmi, Áhppesjoga njálbmi, Čuđejoga njálbmi ja Louhioja njálbmi.
- Oaidnámuš: Avviljoga Kultala Kruunun Stationi ja Ritaguoika.
- Johtolatčilgehus: Guhtur - Avvil, 70 km
Mohtorgielkámáđijat
- Mohtorgielkájohtolat Avvilis Anárii johtá Bátnejávrri bokte. Máđi guoras lea Rávdojávrri beaivestohpu ja Kuoppajärvi goahti. Máđilobiid (eraluvat.fi, suomagillii) sáhttá lotnut Urho Kekkonen álbmotmeahci áššehasbálvalusas, Avvila bálvalanbáikkis dahje Anáris Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas. | https://www.lundui.fi/batneduottar/johtolagat |
Ođđasat
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin
Gonagaslaš Allavuođa Ruvdnaprinsa Haakon finai Sámi allaskuvllas gos čuovui moadde diibmosaš seminára mas Sámi allaskuvlla dutkit ovdanbukte oanehaččat fáttáid nu go árbevirolaš máhttu, osku ja eallináddejupmi, giellaseailluheapmi ja duodji.
Ruvdnaprinsa lei áŋgir jearahit ja oahppat eambbo iešguđet fáttáid birra. Maŋŋel oanehis semináraža, de lei geahččame Sámi allaskuvlla studeanttaid duodječájáhusa ja beasai oaidnit man dehálaš árbeivirolaš ja praktihkalaš bargu lea maiddái akademiijas.
Martin Velky lea Sámi allaskuvlla studeantastivrra jođiheaddji ja lei okta njealljásis gii beasai searvat guhkebuš ságastallamii ruvdnaprinssain. Martin lea sámi mánáidgárdeoahpu váldime allaskuvllas. Son beasai muitalit sihke giellaseailluheami dehálašvuođa das go sámegiella lea unnitlogu giella ja čilgii maiddái sámi mánáid oahppandilálašvuođa ođđa searvelanjain. Martin ii leat ieš sápmelaš ja lea rávisolmmožin oahppan sámegiela. Son oaivvilda ahte jus sámegiella galgá ođđa áiggis seailut ja bures ovdánit, de fertejit maiddái sii geat eai leat sápmelaččat sámástišgoahtit.
- Mun bessen ávžžuhit gonagasviesu jurddašit ahte galggašii go boahttevaš gonagas máhttit sámegiela, leaikkastallá studeantastivrra jođiheaddji Martin Velky.
Ellen Inga Sara ja Maila Risten Bongo Dikkanen leaba čađaheame sámi oahpaheaddjeoahpu. Soai leaba sápmelaččat ja sámegielagat ja dovdaba dieđusge sámi kultuvrra ja áššiid sámi vuolggasajis. Nu dahká maiddá sámegiela álgokurssa studeanta Anton Petter Hauan. Studeanttaid ságastallamis ruvdnaprinssain besse ovdanbuktit man dehálaš lea sámi geahčestagas oahpahit boahttevaš buolvvaide sámi kultuvrra ja eallima ja sámegielaid.
Studeanttat ledje ilus go ruvdnaprinsa vuoruhii guhkebuš ságastallama singuin gullan dihte nuoraid oaiviliid sihke dálkkádat- ja birasáššiin, giellarevitaliserema mas lea maid sámi identitehta bealli guovddážis. Maiddái oahpuid sámi fágalaš sisdoalu mávssolašvuođa birra besse muitalit, ja nu leat ge Sámi allaskuvlla oahput dehálaččat maiddái boahtteáiggis. | https://www.samas.no/se/a/ruvdnaprinsa-sagastalai-studeanttaiguin?page=1 |
Giellastipeanda alit ohppui Doarjjaportála rahppo borgemánu 1. beaivve ohcamii čakčalohkanbaji várás.Vuoruheamit 2024:sAlit oahppu mátta- ja julevsámegielas.Alit oahppu nuortalašgielas Oulu universitehtas.Alit sámi giellaoahppu márkosámi guovllu studeanttaide. SøknadsfristGiđđalohkanbadji: 01.03.24 kl. 16.00.Čakčalohkanbadji: 04.10.24 kl. 16.00. Ohccit fertejit logget sisa ID-porten bokte.Ohcanskovvi (gáibida sisaloggema)Dán ortnega njuolggadusat1 Stipeandaortnega mihttu ja vuoruheamit1.1 Doarjjaortnega mihttuStudeanttat válljejit váldit alit oahpu sámegielas.1.2 VuoruheamitAlit oahppu mátta- ja julevsámegielas.Alit oahppu nuortalašgielas Oulu universitehtas.Alit sámi giellaoahppu márkosámi guovllu studeanttaide.1.3 Ulbmilolahusa eavttutStipeandaoažžu lea čađahan eksámena juolluduvvon stipeandda vuođul.2 Ohcama hápmi ja sisdoallu2.1 Stipeandaoažžu/Gii sáhttá ohcatStudeanttat geat leat Norgga álbmotregistaris ja váldet alit oahpu lullisámegielas dahje julevsámegielas Norggas dahje Ruoŧas.Studeanttat geat leat Norgga álbmotregistaris ja váldet alit oahpu nuortalašgielas Suomas.Márkosámi guovllu studeanttat geat leat Norgga álbmotregistaris ja váldet alit giellaoahpu sámegielas Norgga dahje Ruoŧa allaskuvllain. Márkosámi guovlun definerejuvvojit suohkanat Ballangen, Evenášši, Narvik, Dielddanuorri, Loabák, Hárstták, Målselv, Beardu, Rivttát, Salangen, Kvæfjord, Senja, Lenvik, Andøy, Bø, Hadsel, Suortá, Øksnes, Vågan, Vestvågøy, Flakstad, Moskenes, Værøy ja Røst.Studeanttat geat eai leat Norgga álbmotregistaris, geat váldet alit oahpu lullisámegielas dahje julevsámegielas Norggas.2.2 OhcanáigemearriSámediggeráđđi mearrida ohcanáigemeari.2.3 Gáibádusat ohcamiiOhcama galgá sáddet Sámedikki doarjjaportálas.Ohcamat mat eai ollašuhte ohcaneavttuid, hilgojuvvojit.2.4 Eavttut ohccáiOhcci galgá bidjat ohcama mielde čuovvovaš duođaštusaid:Mii lea oahpuid ja galle oahppočuoggá.Duođaštusa ahte lea máksán lohkanbadjedivada.Ohcci gii ii leat Norgga álbmotregistaris, muhto lea studeanta vuoruhuvvon oahpuin Norgga allaskuvllain ja universitehtain, ferte buktit čuovvovaš duođaštusaid ovdalgo stipeanda sáhttá addojuvvot; pássanummara, iežas báŋkku nama ja čujuhusa, Iban-nummara ja Swift.Stipeanda ii addojuvvo seamma fágii seamma dásis eanet go oktii.Márkosámi guovllu studeanttat galget duođaštit gullevašvuođa juogo orrumiin ovtta dain gielddain dál, dahje ahte leat orron doppe ovdal unnimusat 5 jagi. Čujuhushistorihkka diŋgojuvvo Vearroetáhtas.3 Ohcamiid meannudeapmi3.1 Ohcamiid meannudeapmiOhcamat mat eai ollašuhte ohcaneavttuid, hilgojuvvojit.Ohcamat meannuduvvojit dađistaga ja golmma mánu sisa dán rájes go ohcan lea joavdan midjiide.Sámediggi sáhttá sihtat eanet duođaštusaid dahje gohččut čielggadanságastallamii.Jus ovddeš stipeandda ovddas maid lea ožžon váilu duođaštus, de hilgojuvvo ohcan.3.2 Mearrádus ja dohkkeheapmiStipeandaoažžu galgá ovdal go lea gollan 3 vahku doarjjareivve dáhtona rájes dohkkehit doarjjaeavttuid Sámedikki doarjjaportála bokte. Jus Sámediggi ii oaččo eavttuid dohkkeheami, sáhttá stipeanda sihkkojuvvot duođi eanet dieđitkeahttá.Sus guhte vuolláičállá doarjjaeavttuid, ferte leat fápmudus geatnegahttit fitnodaga/ásahusa.3.3 Eavttut stipeandaožžuiStipeandaoažžu galgá čađahit eksámena daid oahppočuoggáid ektui maidda stipeanda lea juolluduvvon.Eksámen galgá čađahuvvot dan lohkanbajis masa lea ožžon stipeandda.Bachelor- dahje masteroahpuid oktavuođas main stipeandaoažžu ii čađat eksámena juohke lohkanbajis, ferte stipeandaoažžu sáddet dieđu goas eksámen čađahuvvo.3.4 Áigemearri čađahit eksámenaEksámen oahpuin maidda lea juolluduvvon stipeanda, galgá čađahuvvot dan lohkanbajis masa stipeanda lea juolluduvvon.Earenoamáš ákkaid vuođul sáhttá stipeandaoažžu ohcat guhkiduvvon áigemeari čađahit eksámena. Ohcan galgá vuođustuvvot, ja sáddejuvvot ovdal eksámendáhtona mii boahtá ovdan ohcamis.3.5 Rievdadusat stipeandaeavttuinMaŋŋá go stipeanda lea juolluduvvon, de lea stipeandaoažžus alddis geatnegasvuohta dieđihit jus stipeandda eavttut rivdet.3.6 MáksineavttutStipeanda máksojuvvo ollásit dalle go mearrádus lea dahkkojuvvon.Jos ohcci lea ovdal ožžon doarjaga Sámedikkis ja rihkkon stipeanda-/doarjjaeavttuid, de sáhttá dat dagahit ahte máksimat bissehuvvojit dassážiigo eavttut čuvvojuvvojit.4 Meroštallannjuolggadusat ja Definišuvnnat4.1 MeroštallannjuolggadusatUnnimusat 30 oahppočuoggá lohkanbaji nammii: 15 000 ru.Gaskal 15 ja 29 oahppočuoggá lohkanbaji nammii: 10 000 ru.Gaskal 10 ja 14 oahppočuoggá lohkanbaji nammii: 5 000 ru.Juohke giellastudeanta sáhttá eanemusat oažžut 15 000 stipeandan juohke lohkanbajis.4.2 DefinišuvnnatOahppojagis leat guokte lohkanbaji, giđđa- ja čakčalohkanbadji.5 Raporteren5.1 RaporterengáibádusatGiđđalohkanbajis čađahuvvon eksámeniid duođaštusa galgá buktit maŋimuštá golggotmánu 6. beaivvi bušeahttajagis.Čakčalohkanbajis čađahuvvon eksámeniid duođaštusa galgá buktit maŋimuštá njukčamánu 3. beaivvi čuovvovaš bušeahttajagis.Bachelor- dahje masterstudeanttat galget sáddet eksámenduođaštusa go leat válbmen oahpu.5.2 Bearráigeahččan ja čuovvuleapmiSámediggi sáhttá iskat leago stipeandaoažžu čađahan eksámena ja gáibidit stipeandda ollásit ruovttoluotta máksojuvvot jos eksámen ii leat čađahuvvon.Sámediggi sáhttá sihtat eanet dieđuid. Dát guoská dieđuide mat galget geavahuvvot statistihkas ja eará raporteremii.5.3 Stipeanda ruovttoluotta máksin ja sihkkunSámediggi gáibida ruđa ruovttoluotta máksojuvvot, jos lea ribahan menddo ollu máksit.Sámediggi sáhttá geassit stipeandalohpádusa ruovttoluotta dahje gáibidit stipeandda máksojuvvot ruovttoluotta jos:Stipeandaoažžu lea rihkkon dieđihangeaskku.Stipeandaoažžu lea rihkkon dáid njuolggadusaid mearrádusaid.Stipeanda ii leat geavahuvvon juolludusa ulbmila mielde ja eavttuid mielde mat leat doarjjareivves.Jos doarjjaoažžu dákkár oktavuođain ii mávsse ruovttoluotta, de sáhttá Sámediggi rievtti bokte gáibidit máksojuvvot dan mii lea buorrin. Jos ruđat eai máksojuvvo ruovttoluotta dan áigemearrái mii lea biddjojuvvon, de sáhttet maŋŋoneami ovddas gáibiduvvot vel reanttut lassin, gč. juovlamánu 17. b. 1976 mannosaš lága nr. 100 reanttuid birra maŋŋonan máksima oktavuođas jna. Almmuhuvvon 15.12.2023 00.00 Maŋemusat rievdaduvvon 04.07.2024 14.22 | https://sametinget.no/stipeanddat-ja-doarjagat/buot-stipeanddat/giellastipeanda-alit-ohppui/ |
kholbma (ruoŧagillii: Stockholm) lea Ruoŧa oaivegávpot, stuorámus gávpot ja riikka politihkalaš, kultuvrralaš, medialaš ja ekonomiijalaš guovddáš. Stockholbma lea Ruoŧa ja maiddái Davviriikkaid stuorámus gávpot olmmošlogu ektui. Hálddahusla��at Stockholbma gullá Stockholmma letnii.
-
Stockholmma metro Tunnelbanan T-Centralena stašuvdna
-
Riddarholmma girku lea Stockholmma boarráseamos visti. Dan visti lea jagis 1270.[1]
-
Stockholmma kárta sullii jagis 1888.
-
Stockholbma
- Riddarholmskyrkan: Sveriges kungahus. Čujuhuvvon 27.6.2012. (ruoŧagillii) | http://se.wikipedia.org/wiki/Stockholm |
Latest news
- Ivareta urfolks områder gjennom landskapspraksiser
- Vil du lære tradisjonell vætna?
- Samiske veivisere skal veivise ved en av verdens største kunstutstillinger
- Nettundervisning med samlinger
- Nå kan du søke på studier til høsten
- Matematikk 1P/2P/1P-Y/2P-Y for kommende lærere - frist 1. februar
- Den første høgskolen med alle oppgavene i skyen
- Snart kan du søke på Bachelor i reindrift
- Forlenget søknadsfrist
Oahpaheaddjit ovdanbuktet sámemáilmmiid Minecraft spealus
Sámi allaskuvllas lea dán oahppojagi leamašan vejolaš studeret Oahpaheaddji digitála gelbbolašvuohta ja gáiddusoahpahusa čađaheapmi-fága. Oahppu lea geasuhan oahpaheddjiid miehtá Sámi. Oahppu lea leamašan olles jagi oahppu (15oč) ja juhkojuvvon golmma modulii. Fága oasit leat leamašan Oahpaheaddji profešuvdnafágalaš digitála gelbbolašvuohta, Gáiddusoahpahusa čađaheapmi ja Geavatlaš reaiddut ja hárjehusat. Máŋimus modulas leat oahpaheaddjit beassán bargat Minecraft spealluin.
Ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla, Sámi lohkanguovddáža ja Agder universitehta
Sámi allaskuvlla ja Agder Universitehtta oktasaš Minecraft-prošeavtta bokte leat leamašan oahpaheaddjit oahpaheamin Minecraft spealu geavaheami oahpahusas ja bagadallan sámi oahpaheddjiid ráhkadit iežaset máilmmiid ja geahččalit daid oahpahusas. Minecraft prošeavtta kordináhtor, universitehtalektor Line Reichelt Føreland Agder universitehtas lea Sámi allaskuvllas dan oahppojagis viiđat gieđahallan sierralagan webinarain Minecraft spealu geavaheami sámi skuvllain. Mielde leat leamašan maid Karuss ja Vigvoll skuvllaid oahpaheaddjit Kari Midtsund Nordbø ja Eirik Hodne. Sámi allaskuvlla SOA-goađi bealis Minecraft prošeavttas bargá ja kordinere vuosttašamanuensa Rauni Äärelä- Vihriälä. Lohkanguovddaš lea mielde prošeavttas maid.
- Oahpaheaddjit ledje ráhkadan máŋggabealat máilmmiid ja geavahan Minecraft spealu máŋggabealat vugiin oahpahusas. Sii leat čátnán spealu geavaheami ee. matematihkkii, sámegillii ja luonddufágaide. Oahpaheaddjit leat beassan nannet árbevirolaš máhtu ja sámegiela geavaheami ođđa arenain. Maiddái ohppiid iešráđalašvuohta, ohppiid ja oahpaheaddjiid gaskasaš gulahallama nannema leat beassán ovddidit Minecraft spealu geavaheami bokte, muitala Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Rauni Äärelä-Vihriälä.
Joatkit digitála oahpuiguin
Váikko Oahpaheaddji digitála gelbbolašvuohta ja gáiddusoahpahusa čađaheapmi-fága nohká dál, de leat Sámi allaskuvllas plánemin juo boahttevaš digitála oahpuid. Maiddái Sámi allaskuvlla ja Agder universitehtta Minecraft ovttasbargu joatkašuvva ain. Bargguid vuolde lea oktasaš báiki gos gávdnojit gárvves Minecraft -máilmmit sáme oahpahussii oktan bagadusain. Jus leat sáhkki gullat eambbo dán prošeavtta birra dahje Minecraft vejolašvuođain, de váldde áinnas oktavuođa Sámi allaskuvllain, prošeavtta kordinerejeaddji Rauni Äärelä-Vihriäläi rauniav@samas.no. | https://www.samas.no/nb/node/5533?page=7 |
Latest news
- Graduation students 2018
- World Indigenous Research and Education Conference
- New dean
- Departement of Sámi Teacher Educations and Indigenous Journalism has a new dean.
- Tuition fees
- Public opening
- Office - Free of charge for our students
- From Kalaallit Nunaat to Sápmi
- Alumni students take part in exhibitionproject
Mánáidgárdekonferánsa lea maŋiduvvon giđđii
Mii leat ovttasráđiid Romssa ja Finnmárkku Stádahálddašeddjiin mearridan maŋidit Sámi mánáidgárdekonferánssa.
Sámi mánáidgárdekonferánsa lágiduvvo dasto miessemánu 4.-5.b. 2022, Diehtosiiddas, Guovdageainnus.
Ágga maŋideapmái lea go Romssas ja Finnmárkkus lea ollu Covid-19-njoammun dál, ja erenoamážit sámi mánáidgárddit gártet hearkkes dillái jus ollu olbmuide njoammu dávda oktanis.
Mii šállošit go dilli šattai ná. Mii almmuhit mánáidgárdekonferánssa ođđasit giđa beallái. | https://www.samas.no/en/node/5319?page=6 |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mis leat rabas oahpposajit!
Muittuhit ahte lea áin vejolaš ohcat oahpposaji Sámi allaskuvlii 2021/2022 oahppojahkái rabas sisaváldima bokte.
Oahpuide maidda sáhtát ohcat suoidnemánu 1. beaivvi rádjai leat čuovvovaččat:
Guhkit áiggi oahppoprográmmat (30 oahppočuoggá):
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi fágat:
- Knowledge of Indigenous Cultural Expressions and Arts
- Ođasjournalistihkka 1
- Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1
- Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa
- Davvisámi fonetihkka, fonologiija ja čállinvuogit
- Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa
- Teorehtalaš lahkoneamit árbevirolaš máhttui ja dan dokumenteren-ja gaskkustanmetodat
- Samisk språkdidaktik med fokus på muntlig tradition och grunläggande färdigheter
- Nordsamisk i praktisk læringssituasjon - innføringsstudium 2. del / SÁM Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahppu 2. oassi
Joatkkaoahput oahpaheddjiide:
- Matematihkka 2 joatkkaoahppun 5-10 ceahki vuođđoskuvlaoahpaheddjiide
- Servodatfága 2 joatkkaoahppun 5-10 ceahki vuođđoskuvlaoahpaheddjiide
- Oahpaheaddji digitála gelbbolašvuohta ja gáiddusoahpahusa čađaheapmi
Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb
Ohcanáigemearri 01.07.21.
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Norgga Sámedikkis lea sierra stipeandaortnet sidjiide geat váldet oahpaheaddjeoahpuid dahje oahpaheddjiide geat váldet lassi oahpu sámegielas - loga eambbo stipeanddaid birra Sámedikki neahttasiiddus.
Jus dus leat jearaldagat oahpuid dahje ohcanvuogádaga birra, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain, e-poasta: oahppohalddahus@samas.no dahje telefuvnna bokte 78 44 84 00.
Covid -19: Dieđut koronadilálašvuođa birra mat gusket oahpuid álgimii/čađaheapmái čakčalohkanbajis, bohtet dađistaga. Sámi allaskuvllas lea vejolaš čađahit oahpuid digitála oahpahussan. | https://www.samas.no/nb/node/5187?page=2 |
ámi oahpahuskonferánsa lea guktii maŋiduvvon korona pandemiija geažil ja disdaga de viimmat álggahuvvui golbma beaivásaš konferánsa. Konferánsa lea ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla ja Sámedikki, mas prošeakta Sámi mánát ođđa searvelanjas (SáMOS-prošeavtta) lea vuolggasadji.
Filtrer etter år
Guovdageainnus, ja neahta bokte. Dál ii leat šat vejolašvuohta dieđihit fysalaš oassálastimii go leat dievvan sajit, muhto lea ain vejolaš dieđihit neahttaoassálastimii.
Sámi allaskuvllas lea dál loahppasisaváldin guoros oahpposajiide 2021 čavčča oahpuide. Dál lea vejolašvuohta sidjiide ohcat geat ledje árvvoštallan ohcat, muhto eai ollen. Oahpuide sáhtát ohcat otná beaivvi rájes 01.09 ja loahpalaš ohcanáigemearri lea 05.09.
Sámi allaskuvla ja Norgga Sámediggi lágidit gaskariikkalaš Sámi oahpahuskonferánssa 05-07.10.21 Diehtosiiddas, Guovdageainnus. Mii bovdet oahpaheddjiid ja mánáidgárddebargiid sáddet evttohusaid maid sáhttet ovdanbuktit konferánssas. Áigemearri sáddet ovdanbuktin evttohusa lea čakčámánu 5. beaivve.
Johan Ailo Kalstadas lea odne maŋemus beaivi Sámi allaskuvlla direktevrra virggis. Maŋŋel lagabui vihtta jagi giitá son dál iežas ovddas. -Ferten dadjat ahte lea leamaš hui fiinna áigi iežan eallimis ja olu buori muittut báhcet millii, vaikko áigodagaid gal lea leamaš hirbmat olu bargu ja máŋga hástalusa. Dáppe leat nu olu čeahpes, áŋgiris ja somás olbmot ahte lea álki bures loaktit áiggi, muitala Kalstad.
Čakčamánu 22. b. ja 23. b. lágiduvvo Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposia Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Bovdejuvvon logaldallit symposiai leat Jane Juuso, Vuokko Hirvonen ja Ole Henrik Magga.
Sámi allaskuvllas ledje ikte almmolaš rahpandoalut ja nu lei maid sámi buohccidivššároahpus. Vaikko Sámi buohccidivššároahppu álggii ođđajagimánus 2021:s, de ii leat beasan markeret oahpu álgima ovdal ikte korona geažil.
56- jahkásaš Anne-Marie Gaino, Guovdageainnus eret, lea virgáduvvon Sámi allaskuvlla ođđa direktevran. Allaskuvlla stivra lea su virgádan bistevaš allaskuvlladirektevravirgái, ja son álgá bargui juovlamánu 1.b. 2021. | http://samas.no/se/News?page=16#main-menu |
ámi Dáiddačehpiid Searvi (SDS) (dárogillii: Samisk kunstnerforbund) lea searvi, man ulbmil lea doaibmat buot sámi govvadáiddáriid, dáiddaduojáriid ja dáiddalaš govvideddjiid fágalaš searvin. SDS vuođđuduvvui 1979. SDS galgá fuolahit miellahtuid fágalaš, ekonomalaš, sosiálalaš ja ideálaš beroštumiid. Searvvi čállingoddi lea Sámi dáiddaguovddáš (SDG) Kárášjogas, Norggas.
Miellahttuvuođa searvái joksá ohcama vuođul, beassat miellahttun ohcci galgá deavdit miellahttuvuođaeavttuid maid SDS jahkečoahkkin lea mearridan. Jahkečoahkkin lea searvvi alimus orgána ja mearrida mo searvvi jođihit. Stivra ja Dáiddalaš Ráđđi leaba jahkečoahkkimiid gaska searvvi doaibmaorgánat. Stivrras lea ovddasvástádus čađahit jahkečoahkkima mearrádusaid ja áigumušaid, Dáiddalaš Ráđis fas lea árvvoštallanovdasvástádus.
SDS lea miellahttun Sámi Dáiddárráđis, sámi dáiddárorganisašuvnnaid oktasašorgána oktavuođaiguin sihke davviriikkalaš ja eurohpalaš dáiddárráđiide. SDS jovssai 1989 šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain ja hálddaša Sámi Dáiddáriid ja Girječálliid Buhtadusfoandda bokte jahkásaččat searvvi oasi stipeandaruđain mat bohtet čájehanbuhtadusa, bibliotehkabuhtadusa ja kopierenbuhtadusa šiehtadallamiid bokte. Šiehtadallanvuoigatvuođa ja kollektiiva buhtadusortnegiid bokte lea SDS skáhppun sámi dáiddáriidda buoret bargodilálašvuođaid sámi servvodagas; bargostipeanddaid, ásahanstipeanddaid, prošeaktastipeanddaid ja mátkkoštanstipeanddaid juohkimiid bokte. SDS evttoha maid sisaoastinkonsuleanttaid Sámi Kulturráđi sámi dáládáidaga ja dáiddaduoji sisaoastinkomitéai.
SDS lea viidásat čielggadan gažaldagaid mat gusket sámi dáiddamusea ásaheapmái ja sámi dáiddaallaskuvla ásaheapmái.
SDS lea álggu rájis juo lágidan moanaid semináraid áigeguovdilis fáttáiguin; nugo dáiddagaskkusteapmi, almmolaš čiŋaheamit, mediat, symbolageavaheapmi ja prošeaktaguoskevaš seminárat; 1990 rádjai go Sámi Dáiddaguovddáš ásahuvvui sierra dállui, maiddái loginár čájáhusaid sihke sisriikkalaččat ja olgoriikkain. | https://se.wikipedia.org/wiki/S%C3%A1mi_D%C3%A1idda%C4%8Dehpiid_Searvi |
Bálkkašumi oaččuiga davvisámegiela oahpaheaddji Máret Sárá ja máttasámegiela oahpaheaddji Lajla Mattson Magga.
Bálkkašumi árvu lea 12 500 euro ja dat juhkkojuvvo juohke nuppi jagi.
Bálkkašumi oaččuiga davvisámegiela oahpaheaddji Máret Sárá ja máttasámegiela oahpaheaddji Lajla Mattson Magga.
Bálkkašumi árvu lea 12 500 euro ja dat juhkkojuvvo juohke nuppi jagi.
Vuohču Sámi márkanat lágiduvvojit fas moatti jagi bottu maŋŋá. Prográmmas leat earret eará dujiid vuovdin, lagaš biebmu ja olu musihkka.
Soro kieđâvuššâm já oovdânpyehtim lii uási tobdotááiđui máttááttâllâm, Anna Lumikivi muštâl. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/gollegiella-balkkasupmi_geigejuvvui_guovtti_olbmui/6624817 |
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
Guhkiduvvon ohcanáigemearri 2023 giđa oahpuin
Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari oahpuide mat álget giđđalohkanbajis.
Oahpuin main leat ain guoros oahpposajit:
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2. Ohcanáigemearri 25.12.22.
- SÁM 110 Sámegiella njálmmálaš ja čálalaš giellan. Ohcanáigemearri 25.12.22.
- SÁM 104 Davvisámegiela cealkkaoahppa. Ohcanáigemearri 01.02.23.
- SÁM 105 Sámi girjjálaš muitalanárbi ja dan oktavuohta teáhterii ja filbmii. Ohcanáigemearri 25.12.22.
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorgráda oahppoovttadagat
- SÁM 215 Sámi girjjálašvuohta: teoriijat ja metodat. Ohcanáigemearri 02.02.23.
- SÁM 216 Giellagáhtten 2. Ohcanáigemearri 25.12.22.
- SÁM 213 Bachelorbargu. Ohcanáigemearri 25.12.22.
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterdási oahppoovttadat
- SÁM 304 Eamiálbmotgirjjálašvuohta – historjá, dutkan ja teoriijat. Ohcanáigemearri 01.01.23.
Servodatoahppu
- SER 181 Sámi kultur - ja servodatdiehtu 2. Ohcanáigemearri 15.01.23.
Duodjeoahppu
- DUO 244 Duodji ja ovdánahttin. Ohcanáigemearri 02.01.23.
Boazoealáhus bacheloroahpu oahppoovttadat
- SER 104 Árbevirolaš sámi ealáhusdoaimmat odne. Ohcanáigemearri 01.02.23.
- SER 103 Olmmoš ja biras odne. Ohcanáigemearri 25.12.22.
- JUR 102 Almmolaš eanan- ja čáhcehálddašeapmi sámi guovlluin, ja dan diehtovuođđu. Ohcanáigemearri 01.02.23.
Journalistihkka
- JOU 181 Filbma buvttadeapmi: Sámi ja álgoálbmot muitalusat filmmaid bokte. Ohcanáigemearri 20.01.23.
Joatkkaoahppu
- Andrespråkspedagogikk - modulbasert videreutdanning
Ohcanáigemearri modul 1: 09.01.23.
Ohcanáigemearri modul 2: 01.02.23.
Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá.
Gáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Jus leat gažaldagat ohcama oktavuođas sáhtát váldit oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: oahppohalddahus@samas.n | https://www.samas.no/se/a/guhkiduvvon-ohcanaigemearri-2023-gida-oahpuin?page=3 |
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Máhttodepartemeanttas illusáhka Sámi allaskuvlii
Sámi allaskuvla lea dal ovtta lávkki lagabui álggahit doavttergráda prográmma.
Odne lea máhttodepartemeanttas boahtán diehtu ahte Sámi allaskuvla oažžu spiehkasteami kandidáhttalogus sámegiela- ja girjjálašvuođa doavttergráda prográmmas.
Ná čállá departemeanta:
"Kunnskapsdepartementet har i dag fastsatt at studiekvalitetsforskriftens paragraf 3-1. Tredje ledd skal lyde:
Ved akkreditering av et nytt doktorgradsstudium skal studiet ha et fagmiljø tilsvarende minst 8 årsverk med førstestillingskompetanse, hvorav minst seks er i heltids kombinerte forsknings- og undervisningsstillinger og minst 4 har professorkompetanse. Institusjonen må videre kunne dokumentere at den har kapasitet og rekrutteringspotensiale til å knytte minst 15 doktorgradsstudenter til studiet i løpet av fem år etter oppstart. Institusjonen må kunne sannsynliggjøre at den over tid kan opprettholde et doktorgradsmiljø med minst 15 doktorgradsstudenter. Kravet om at doktorgradsmiljø med minst 15 doktorgradsstudenter gjelder ikke for Samisk høgskole. Samisk høgskole må sikre ar stipendiatene får et godt faglig miljø med høy kvalitet, blant annet gjennom forpliktende samarbeid med andre institusjoner"
Dat mearkkaša ahte máhttodepartemeanta lea dahkan spiehkastanrievdadusa láhkaásahusas mii doavttergrádaide guoská galle kandidáhta buvttadit.
- Dal sáhttá NOKUT loahpalaččat dohkkehit min ohcamuša ja de ii váilo earágo departemeanttas ohcat álggahanlobi dadjá Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm.
Máhttodepartemeantta mearrádusrievdan doaibmagoahtá čakčamánu 1. beaivvi rájes. | https://www.samas.no/en/node/870 |
Fierranjot Kirsttes lea ilbman ođđa girji Jođášeaddji násti, man Davvi Girji lea almmuhan. Jođášeaddji násti lea nuoraidromána. Sámi girjerádjubálvalus lea čállán girjjji birra.
Govvagiittus: Davvi Girji AS
Saamelaiskäräjien ylläpitämä Oktavuohta -sivustolta löytää tietoa saamen kielistä, kulttuurista, taiteesta ja yhteiskunnasta. Toinen kattava teos on Veli-Pekka Lehtolan kirja Saamelaiset – historia, yhteiskunta, taide (uudistettu painos 2014).
Kuvakaappaus Oktavuohta-sivusta.
Fierranjot Kirste, Kirste Paltto lea almmuhan ođđa novellačoakkálda. Dán girjjis leat gávcci novealla, mat muitalit earálagan olbmuid eallin nuppástusain: okta badji lea nohkan ja nubbái galggašii lávket.
Kirsti Paltolta on ilmestynty uusi novellikokoelma. Kirjassa on kahdeksan novellia, jotka kertovat erilaisista ihmisten elämänmuutoksista: yksi ajanjakso on päättynyt ja toiseen täytyisi astua.
Govva/Kuva: Kirste Pal | https://miisearvi.wordpress.com/category/girjjalasvuohta-kirjallisuus/page/2/ |
Olggosoaidnin
Juovlamánu 1. beaivi lea gregoriánalaš kaleandara mielde jagi 335. (gárgádusjagi 336.) beaivi. Jagis leat vel 30 beaivve.
Juovlamánu 1. beaivi lea gregoriánalaš kaleandara mielde jagi 335. (gárgádusjagi 336.) beaivi. Jagis leat vel 30 beaivve. | http://se.wikipedia.org/wiki/Juovlam%C3%A1nu_1. |
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
Jođihišgoahtá goađi
Sámi allaskuvlla stivra lea virgádan Marit Meløy goahtejođiheaddjin jahkemearrevirgái
Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goahtái 1.1.18 rájes 31.12.21 rádjái.
Lea vuosttaš geardde go Sámi allaskuvla virgáda goahtejođiheddjiid. Ovdal leat goahtejođiheaddjit válljejuvvon. Dát čuovvu ge ođđa goahtestrukturproseassa man stivra lea mearridan.
Marit Meløy bargá dal seniorráđđeaddin boazodoalloáššiin Sámedikkis. Sámi allaskuvllas son lea ovdal bargan dutkankonsuleantan, oahpporáđđeaddin ja oahppohoavdan. Sus lea mastergráda servodatplánemis Romssa Universitehtas. Masterbargu boazodoallofáttás, boazosámi nissonolbmuid birra.
Ođđajagimánu rájis Sámi allaskuvllas leat guokte goađi,
Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goahti man Marit Meløy jođiha ja
Sámi oahpaheaddjeoahpuid ja álgoálbmotjournalistihka goahti man Seija Risten Somby jođiha. | https://www.samas.no/se/a/studenter/jodihisgoahta-goadi?page=3 |
Latest news
- Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021
- Students' access to Diehtosiida
- New covid-19 measures
- SHoT 2021
- The application deadline for exchange is approaching
- Information regarding term start in January 2021
- The application deadline has been extended
- Mandatory e-learning course in infection prevention
- Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe
Sáhkavuorru podcasttas ilbmet ođđa sáddagat
Sámi allaskuvlla podcast Sáhkavuorru, mas prográmmajođiheaddjeguovttus Harald Gaski ja Per-Josef Idivuoma ságastallaba sámi dutkiiguin, almmuha dán čávčča vihtta ođđa sáddaga. Nu beasat ge oahpásnuvvat viđain dutkiin ja sin dutkanfáttáide mas sii ieža čilgejit sin bargguid sisdoalu, sin beroštumii dutkansuorgái ja makkár ávki lea sámi servodaga ovdáneapmái ja giela seailluheapmái diekkár bargguin.
Podcasttas lea álkis giella ja sáhttá muhtomin ollu reaškkas maid. Nu lea dutkanfáddá loktejuvvon olggobeallái allaskuvlla luohkkálanjaid ja lea olamuttos maiddái olbmuide geat eai leat alit oahpahusa váldime.
Helena Omma vuosttaš studioguossi dán čavčča
Vuosttaš sátta dán vuoro almmuhuvvo golggotmánu 27. beaivvi. Lea Sámi allaskuvlla doavttergrádastipendiáhtta Helena Omma gii áŋgirit muitala iežas miellagiddevaš dutkama das movt boazosámit ságastallet eatnamiid birra. Son čilge sáddagis oanehaččat mas son fuomášii dehálašvuođa dokumenteret man ollu árbevirolaš máhttu ja diehtu lea sámegielsániid sisdoalus, ja maid mii eat beaivválaččat oba jurddaš ge. Studios ságastallet maiddái masa dákkár dutkan sáhttá ávkin, omd. fuomášuhttit man dehálaš otná dilis lea seailluhit árbevirolaš máhtu ja sámegiela.
- Sátta lea guldalanládje sihke Spotify:s, Google Podcasts ja Apple Podcasts.
Njeallje sáddaga vel
Boahtte sátta Sáhkavuorru podcasttas almmuhuvvo boahtte vahkku. Čuovo fal mielde, ođđa fáddá ja ođđa studioguossi! | https://www.samas.no/en/node/5312?page=4 |
s.no – bagadus mo raporteret ja váidit sámecielaheami
Sáhttá leat váttis diehtit makkár vuoigatvuođat ja vejolašvuođat olbmos leat jus vásiha sámecielaheami. Danne lea Sámediggi, ovttas Politiijadirektoráhtain, almmuhan neahttasiiddu samehets.no. Neahttasiidu lea sápmelaččaid várás geat leat vásihan sámecielaheami, ja neahttasiidu bagadallá maid sáhttá dahkat iešguđet dilálašvuođas. Bagadus váldá vuolggasadjin iešguđetlágan arenaid gos sáhttá vásihit sámecielaheami.
Fina neahttasiiddus samehets.n | https://www.samediggi.no |
Jos don leat buohccán dehe dárbbašan dikšuma áhpehisvuođa dehe riegádahttima geažil nuppi EU- dehe Eeg-riikkas, Stuora-Británnias dehe Sveiccas, buhttejuvvojit du mátkkiin ollašuvvan golut lagamus dikšunbáikái čuozáhatriikkas. Kela lassin orodanriikanai sáhttá muhtimin buhttet du mátkki iežasovddasvástádusa rádjái, jos dus lea eurohpalaš buohccedikšungoarta ja riikka láhkaásaheapmi dahká vejolažžan mátkegoluid. Sáhtát diđoštallat ášši čuozáhatriikka buohcanoadjolágádusas.
Jos don dárbbašat joatkkadikšuma dakkaviđe go máhcat Supmii, buhttejuvvo Suomas dahkkon mátkeoassi ruovttueatnama girdistašuvnnas, hámmanis dehe riikka ráji nalde lagamus dikšunbáikái, gos don livččet sáhttán oažžut dárbbašlaš dutkama ja dikšuma.
Jos don leat buohccán fáhkkestaga olgoriikkain, it oaččo mátkebuhtadusaid mátkkis olgoriikkain Supmii. Eará báikkis go EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas šaddan mátkegolut eai buhttejuvvo.
Sáhtát ohcat Kelas buhtadusa olgoriikkain ollašuvvn mátkegoluin.
Máhccanmátki nuppi Davviriikkas
Sáhtát oažžut buhtadusa iežat ruovttumátkki dagahan lassigoluin, jos buohccát nuppi Davviriikkas ja šattat geavahit máhccanmátkái divrasit fievrru go lei álgoálggus ulbmil.
Orodanriikkat buohcanoadjolágádus buhtte du ruovttumátkki lassigoluid, jos don leat buohccán nuppi Davviriikkas ja leat ožžon doppe buohccedikšuma. Buhtadusat máksojuvvojit, jos don šattat doaktárduođaštusa vuođul geavahit ruovttumátkái álgovuolggalaš plána divrasit mátkkoštanvuogi dehe jos dutnje šaddet eará lassigolut buozalmasa geažil. Jos ovdamearkka dihte it sáhte rievdadit juo diŋgojuvvon bileahta ja šattat oastit ođđasa, de sáhtát oažžut buhtadusa.
Buozalmasa dagahan divrasit mátkkoštanvuogi golut buhttejuvvojit maid, jos ruovttu sajes mátkkoštat njuolga almmolaš dearvvašvuohtafuolahussii Suomas.
Čielggat buhtadusa ohcama orodanriikkat buohcanoadjolágádusas ovdal ruovttumátkki. Sáhtát ohcat buhtadusaid maid maŋálgihtii Kelas.
Mátkkit Norgga ja Ruoŧa ráji nalde
Jos orodat Suoma ja Ruoŧa dehe Suoma ja Norgga rádjeguovllus ja dárbbašat dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma, beasat rádjeguovllus buohccevissui Ruoŧas ja Norggas.
Oaččut Kelas maŋálgihtii buhtadusaid mátkegoluide dárbbašlažžan gehččojuvvon mátkkoštanvuogi mielde. | https://www.eu-dearvvasvuodadiksun.fi/maid-ies-mavssat/matkkit-mat-laktasit-olgoriikkain-addojuvvon-diksumii/matkkiid-buhtten-jos-buohccat-fahkkestaga-olgoriikkain/ |
Mun lean čállán ođđa neahta artihkkala, mun fitnen márkanis jearramin olbmuin jus sii jáhkket ahte bearjadat 13. beaivi lea lihkohisvuohtabeaivi. Mun jerren maid jus olbmot leat eanet várrugas dán beaivvi, ožžon iešguđet ge vástádusaid. Loga artihkkala ja geahča video dás: http://www.nrk.no/sapmi/samegillii/leago-sapmela__aid-mielas-bearjadat-13.-beaivi-lihkohisvuohtabeaivi_-1.12206342
Dán váhku mus leat máŋga áššeevttohusat. Guokte dáin áššiin lea Guovdageainnus, nu ahte mun soaittan Guovdageainnus fitnat guktii dán vahkkus. Otne áigon riŋget objeavttaide ja šiehttadit áiggiid.
Jeg har skrevet en ny nettartikkel, jeg var i bygda å spurte folk om de trur at fredag den 13. er ulykkesdag. Jeg spurte også folk om de er mer forsiktig på denne dagen, jeg fikk mange forskjellige svar. Les artikkelen og se på videoen her: http://www.nrk.no/sapmi/samegillii/leago-sapmela__aid-mielas-bearjadat-13.-beaivi-lihkohisvuohtabeaivi_-1.12206342
Denne uken har jeg mange forslag til saker jeg kan lage. To av sakene/reportasjene er i Kautokeino, så det kan være at jeg må til Kautokeino to ganger den her uka. I dag skal jeg ringe personene og avtale tid.
Henri | http://praktikanter.blogspot.com/2015/02/oa-neahtta-artihkkal-bearjadaga-13.html#comment-form |
Dálvadasa Allasullui ja dan birastahtti čáhceviidodahkii lea ikte duorastaga ásahuvvon moratorio, mainna servet Ellos Deatnu! -lihkadussii.
Allasuolu lea Suoma bealde riikarájá Deanuleagis. Čearretsuolu, gosa Ellos Deatnu! -joavku mihcamáraid áigge ásahii moratorio lea ges Norgga bealde riikarájá. Ná Allasullo moratorio dahká ášši riikkaidgaskasaš áššin.
Dálvadassii gullevaš dáiddár Outi Pieski muitala, ahte sii háliidit doarjut Čearretsullos álgán lihkadusa.
– Deanu ášši gullá midjiide buohkaide guovllu olbmuide. Lean galledan Čearretsullo ja gullen, ahte buorre vuohki doarjut lihkadusa livččii ieš cegget moratorio. Leat ceggen muhtin Dálvadas olbmuiguin moratorio Allasullui, Čearretsullo moratorio joatkagin, Pieski lohká.
Pieski s√°vv√°, ahte moratoriaguovlluid √°sahit ain eanet.
– Sávan, ahte earát maid čájehit oainnuideaset ja ceggegohtet moratorioid guovlluidasaset. Lea dehálaš čájehit, ahte eat dohkket ođđa Deanu soahpamuša. Ellos Deatnu! -lihkadus galgá stuorrut stuorra rávdnjin. Dainna lágiin olbmot earáge guovlluin leat ožžon áigái rievdadusaid, cealká Outi Pieski Dálvadasas.
"Deanu soahpamuš sáhttá dagahit dan, ahte Deanu guolástankultuvra loahpas duššá"
Nubbi báikkálaš soga ovddasteaddji, Sylvi Rasmus lohká, ahte Deanu soahpamuš hehtte sin kultuvrra hárjeheami máŋggaládje.
– Ii oro áibbas riekta, ahte olbmot, geat eai dovdda guovllu kultuvrra ja árbevieruid, dahket mearrádusaid guvlui. Fierbmebivdu lea muđuige geahppánan issorasat Deanu alde maŋimuš 30 jagis, ja ođđa sohkabuolvvat eai hálddaš šat nu viidát gealbbu mii dárbbašuvvo dan ollašuhttimis. Ráddjehus eastá maiddái sámeskuvllain juohke jagi ollášuhtton árbevirolaš guolásteami oahpahusa, dadjá Sylvi Rasmus.
Dálvadasa olbmuid mielas ii oro riekta, ahte bartaturisttaide addojuvvojit eanet vuoigatvuođat Deanu čázadahkii. Sii čuoččuhit, ahte vaikko olggobeal olbmot leatge oastán eatnamiid, de árbevuoigatvuođaid sii eai sáhte oastit, dat čuvvot árbbis. Dálvadasas lea fuolla dán báikkálaš árbbi ja vuoigatvuođaid sirdašuvvamis boahttevaš buolvvaide.
Vuovdaguoikka guolástangotti ovdaolbmo ja ovtta Allasullo moratorio ásaheaddji Antti Katekeetta mielas Deanu soahpamuš áitá olles sámekultuvrra Deanuleagis.
– Deanu soahpamuš sáhttá dagahit dan, ahte Deanu guolástankultuvra loahpas duššá ja seammás duššá maiddái sápmelašvuohta, giella ja kultuvra. Mátta-Suomas mánát veahkehallet dálu bargguin, muhto min mánát eai oba beasa joga ala. Ii muge gánda oaččo boahtit muinna veahkkin buođđut. Dathan lea olles olmmošlašvuođa vuostá, cealká Vuovdaguoikka guolástangotti ovdaolmmoš ja okta Allasullo moratorio ásaheaddjiin Erke Ánde, Antti Katekeetta.
Ellos Deatnu! joavku vuostálastá ođđa Deanu soahpamuša ja ovddida sámi iešmearrideami ja báikkálaš hálddaseami Deanuleagis. Jovkui gullet báikkálaš sápmelaččat goappáge beale Deanu ja riikkarájáid ja eará berošteaddjit.
Divvojuvvon 14.7. diibmu 14.45: Divvojuvvon cealkka mas čuoččui, ahte Antti Katekeetta mielas moratorio áitá sámekultuvrra Deanuleagis. Dál áššis čuožžu, ahte su mielas Deanu soahpamuš áitá sámekultuvrra Deanuleagis. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/ellos_deatnu_-lihkadus_viidu_dalvadasa_allasullui_asahuvvon_maid_moratorio/9723106 |
This interwiki bot is operated by m:User:Addihockey10
Dát ii leat sock puppet, muhto automáhtalaš dahje bealleautomáhtalaš prográmma dovddaldat ráhkadan dihtii seammalágan rievdadusaid, maid lea dárbbašmeahttun bargat manuálan. Administráhtorat: jus dát bohtta billista Wikipedia sisdoalu, de hehtte dan. | https://se.wikipedia.org/wiki/Geavaheaddji:AddihockeyBot |
øk
Viser treff 21-30 av 47
Bivdobáikkiid namat Unjárggas : Siskkit Várjavuona oaidnemeahttun báikenamat
(Master thesis, 2018)
På andres premisser : Taus, usynlig eller i konfrontasjon : En analyse av sørsamisk offentlig samtale
(Master thesis, 2019)
Denne masteroppgaven ser på sørsamisk offentlig samtale. Finnes en slik offentlighet? Om det gjør det, hvordan er den og hvilken rolle har mediene i den? Ved hjelp av kvalitative intervjuer av ledere i det sørsamiske ...
Journalism and Colonialism in the Deatnu River Case : A study of Sámi viewpoints
(Master thesis, 2019)
Vuorašjávrái Goalssi geassit, Goddejoganjálmmeniitui meahccelájuide ja Lihkolašsiđgii rievssatgárddiid oahppat
(Master thesis, 2021)
Dát lea mu mastergrádadutkamuš mas lean guorahallan Ávžži guovllu báikenamaid Guovdageainnu suohkanis. Mun lean báikenamaid bokte geahčadan dološ olbmuid luondduávkkástallama, resursaanu ja ealáhusaid semantihkalaš ...
Oasážat doložis ođđa hámis: Njálmmálaš árbevierru digitála oahpponeavvuin
(Master thesis, 2021)
Dan masterbarggus guorahalan mo njalmmalaš arbevieru fatmmastit digitala oahpponeavvuin. Dutkanbohtosiid lean hahkan ovtta sami nuoraidskuvllas gos majoritehtagiella lea samegiella, ja lean jearahallan arbeguoddi Halden ...
Vásihit, guorahallat, čiekŋudit ja oahppat: Oahpaheaddjit ja čiekŋalis oahppan sámegielfágas
(Master thesis, 2021)
Dan masterbarggu fadda lea movt oahpaheaddjit sahttet bargat dan guvlui ahte dahpahuvva čiekŋalis oahppan samegieloahpahusas, movt sii rahkkanit oahpahussii oahppoplana vuođul ja čiekŋalis oahppama olis ja movt sin ipmardus ...
Njealji jahkodaga ivnniid transformašuvdna
(Master thesis, 2015)
Negotiating Culture on the Visual Front: An analysis on the cover photographs of Sámi youth magazines
(Master thesis, 2017)
This thesis examines how the cover photographs of Sámi youth magazines depict contemporary
Sámi culture. The empirical data consists of the sixty-nine covers of Š magazine, from 2000 to
2015, and twenty-nine covers of ...
"Teknologiija lea lunddolaš oassin árgabeaivvis": Sámegielat álgooahpahusa oahpaheddjiid jurdagat diehto- ja gulahallanteknologiija oahpahusgeavaheami birra
(Master thesis, 2021)
Dát masterdutkamušas čielggada maid Suoma sámiid ruovttuguovllu álgooahpahusa sámegielat oahpaheaddjit jurddašit diehto- ja gulahallanteknologiija geavaheamis oahpahusas ja mo sii árvvoštallet iežaset digitála gelbbolašvuođaset. ...
Behind the Scenes: Encounters between Sámi interviewees and Finnish Journalists
(Master thesis, 2017)
This thesis is about interviewing Sámi people from the Finnish side of Sámiland about their experiences with Finnish journalists. Empirical material consists of semi-structured interviews, and the main theory and method ... | https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/discover?etal=0&filter_0=Master+thesis&filter_relational_operator_0=equals&filtertype_0=doctype&group_by=none&page=3&rpp=10 |
Latest news
- Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom
- Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen
- Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere
- Studietilbud våren 2023
- Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022
- 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole
- Samarbeidsavtale underskrevet
- Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser!
Guhkiduvvon ohcanáigemearri giđa 2020 oahpuide
Dál lea ain vejolaš ohcat Sámi allaskuvlla giđa oahpuide. Oahpuide sáhtat ohcat Søknadsweb bokte, deaddil dákko de beasat njuolga dohko.
Mis álget earret eará dát oahput:
(Deaddil oahpu nammii, de beasat lohkat eanet oahpu birra)
- Davvisámegiela lohkanbadjeoahppu, 30 oč
- Sámegiella njálmmalaš ja čálalaš giellan, 10 oč
- Sosiála mediat álgoálbmogiid perspektiivvas, 5 oč
- Ohppiideavttut ja heivehuvvon oahpahus, 10 oč
- Árktalaš servodaga hástalusat, 10 oč
- Davvisámegiela čealkkaoahppa, 10 oč
- Sámi kultur- ja servodatdiehtu 2, 15 oč
Guhkiduvvon ohcanáigemearri Sámi allaskuvlla giđa oahpuide lea 20.12.19. Go ozat, bija fal mielddusin buot dárbbašlaš duođaštusaid. Ohcamat main váilot duođaštusat eai meannuduvvo ja mii eat boađe ohcalit váilevaš duođaštusaid. Dát guoská guhkiduvvon ohcanáigemeriide, ii fal jus leat ohcan ovdal 01.12.
Jus dárbbašat veahki ohcamiin, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain. Čális e-boasta: oahppohalddahus@samiskhs.no dahje riŋges: +47 78448400 | https://www.samas.no/nb/node/4630?page=6 |
Rievdaduvvon áittadilli Ruoŧas ii leat vuos váikkuhan Norgga dillái, muhto dat sáhttá rievdat fargga.
– Dát ii leat mielddisbuktán ahte áitta- ja sihkarvuođadilli Norggas lea rievdan, muhto dát leat árvvoštallamat maid mii dađistaga dahkat ja dilli kránnjáriikain sáhttá čuohcat dasa. Mii čuovvut dili ja mo sáhttá váikkuhit midjiide, dadjá Politiija sihkarvuođabálvalusa (PST) seniorráđđeaddi Eirik Veum TV 2:i.
Maŋŋebárgga dajai Ruoŧa stáhtaministtar Ulf Kristersson ahte ráđđehus áigu garrasit bearráigeahččat riikarájáid go leat lassánan áitagat maŋŋel go leat boaldán olu koránaid.
Maiddái Norggas leat koránat boldojuvvon máŋgii.
– Go kránnjáriikkain ja lagašguovlluin dáhpáhuvvet dáhpáhusat, de lea lunddolaš čuovvut mielde mii dáhpáhuvvá jos leat koránaboaldimat Norggas. Dál eat leat oaidnán makkárge mearkkaid ahte sihkarvuođadilli lea rievdan, dadjá Veum.
(©NTB) | https://www.avvir.no/aittadilli-ruotas-sahtta-vaikkuhit-norgga/ |