content
stringlengths
209
722k
warc-target-uri
stringlengths
13
1.95k
warc-date
stringlengths
20
20
warc-record-id
stringlengths
47
47
quality-warnings
sequencelengths
0
5
categories
sequencelengths
0
4
identification-language
stringclasses
64 values
identification-prob
float64
0.27
1
identification-consistency
float64
0.6
1
script-percentage
float64
0.9
1
num-sents
int64
1
4.28k
content-length
int64
225
1.03M
tlsh
stringlengths
145
145
1 Hakwe ok kamon senkin lonuayk huon, yokun-nweyh kane yor kokwe hmo ompok mon lwak. Uwrsa, God se ma nonkway lopa homkwe seyr yor piap-araw hmo ompok mon ma lousne sokukwe seyn mon pey. Yor sokukwe senkin, uwr prueyn hiykwe hyo orih so sah ke nweyh kane. * Wkp 18:7-8; Lo 22:30 2 Hai, homkwe sawk homkiaw-ayay-aw wa panoke nak-ey o? Hai, homkwe unuaw liwak sir pa, panoke lwak o? Seyr uwr, yor piap sokwe ma mon se hmo ompok ko se me-su ha pa, panoke lwak o? 3 Mo owhi non kokwe hakwe hmo meiaw mon lwak hi, sawk hano niohney hiykwe hme nion non-wak. Sa ha hme nion ma non-hokruw se hieyn ma lwak hokwe, hakwe uwr, yor piap-araw sokwe ma mon se kokwe papo lira anon, hiykwe heyn non. * Kol 2:5 4 Hom hromo Hakamay Jisas so uru non ma-swa-hokruw ankin, hano niohney hiykwe hme nion siraw non-hokruw ey. Seyr hromo Hakamay Jisas so krai hokwe hromo ompok mon non-wak ey. 5 Homkwe uwr sehe Satan so iha mon kwa preisia kow ha, sa hiy hyo owhi ke ka mon piapay, sa hyo niohney hokwe Hakamay so Enekwei sok ka huonok prosue. * 1 Ti 1:20 6 Hmo nak-me-heyr ok mokwe, meyk lopa. Homkwe owhnan-ok senkin ma me kokwe po nuw-nonkway popriy, “Yis paswaw-ney-ney hokwe ihey mo naw kraiar yowr kamon mon ma lwak ke liy mon oun sian ie.” * Ga 5:9 7 Homkwe yor piap-araw yis porih me hieyn me kwa mon-say, hom ihey mo naw iwon yis lopa me hieyn lwak ey hokwe. Hakwe mo nonkway, homkwe mo ihey mo naw yis lopa me hieyn. Payhokuaw, Krais, hromo Pasova Sipsip-ney sekwe papo lokin kwor okrue. * Ais 53:7; 1 Pi 1:19 8 Hromkwe Pasova-ayay enekwei hokwe sehe lunay-a nanpanan e. Hrom senkin lon ankin, yis porih, uron uwrsa har me mon piapay e ma nanpanan o, yor piap o, seme ma memeir non peie nak-unay-a o. Sawk hromkwe ihey mo naw yis lopa, luw-luw-aw yor o, okar-yor o, seme ma memeir non nak-unay-a e. * Lo 16:3 9 Hano mamey porih kokwe hme senkin mey kow ha, homkwe uwrsa yokun-nweyh-kane-yor non me nion peie non-wawwaw o. 10 Hakwe uwrsa nan kiykiy-ay lopa ki erey suko, yokun nweyh kane yor non o, seyr ompreir kawk yor non o, seyr har mo meinowon me me-loior onokyaw yor non o, seyr okrei-god me me-ihey yor non o, seme me pey. Payhokuaw, hom hme nion non-wayr lopa lwak ey hokwe, hom ki ehe ma lokriy hain hiykwaw. 11 Sawk ok, ha hme mamey porih mon ma mey kow ko ok-ku kokwe senkin, homkwe uwr hiykiaw-ayay senkin ma me, hiykwe kristen, sawk hiykwe yokun nweyh kane yor non, seyr ompreir kawk yor non, seyr okrei-god me me-ihey yor non, seyr me-monmamon piapay yor non, seyr hu piap-araw lowswa lawk-lawk yor non, seyr yokun lopri yor non-homkwe uwr senkin me nion peie non-ondiay ondiay o. Mo ayay seyn, uwr senkin me nion peie non-iwak sir a o. * 2 Te 3:6; Ta 3:10 12-13 Payhokuaw, uwrsa meykyay ko me lira mesor anon ey hokwe, hano mey korey, sawk mey sokukwe God so. Hai, homkwe sawk uwrsa sios ko mokwe lira mesor anon lopa panoke lwak o? God so mamey porih hokwe senkin me, “Uwr piap-araw hmo ompok mon ma lwak sehe kwa me-su ha.” * Lo 13:5; 17:7
https://png.bible/aau/1CO05.htm
2024-02-22T20:45:38Z
<urn:uuid:13987dd5-3b92-47b3-89f5-4573069a3b48>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
4
2,950
tlsh:T12BD01A510259A797AEEFA65756FA6E7F9567E5D575D557E65A5A59567BA9679E57F559D5EA57D955D55556B657BD557F9556EAE9665D795D676B6665FE65BFD5E5F775FD9D
1 Sa homkwe howk-menki mon lokin peykyay, Gerasa mo kipay mon. 2 Jisas hiy yeyk se lokriy hain menkin, uwr prueyn niohney piap-araw non hiykwe hye lonyay huon e le. Hiykwe uwrsa-sopok me lopru linon kreik yier ko se le. 3 Hiykwe uwrsa-sopok me lopru inon kreik yier mon-aw lwayr, seyr uwr prueyn hye liy ma-way-pruwmapruw orok ley. Mo ihey mo mays sen non hi, liy-ar so. 4 Hyo sune-iha mokwe, enekwei kraiar sen non po sakreik lokruok, sawk hiykwe enekwei enekwei, sen me leyma-say nok, ain hyo sune ko me okima-kei say ok. Uwr prueyn, krai non hye way-pruwmapruw yay ey hokwe korey lwak pa. 5 Eypok-arawh eypok arawh, hiykwe uwrsa-sopok me lopru inon kreik yier mon o, mnuw mon o, serey-aw lanio weyr-weyr wonkawk wonkawk wayr, seyr hyo owh arian se nak-ei prumapru, mein non. 6 Hiy Jisas se ma lira huon hokwe, hiykwe meiaw-ar kor-wak, hiykwe sa sau ne nok, Jisas so inour mon pamuow kampueys. 7 Seyr wouk-ok aiopey non senkin nuwnak-weyr-weyr me, “Jisas, God Seirpey Ayaw-ar ko so Ney, hunkwe hane penkin lon ley? Hakwe hne God se hokuaw senkin mesopok, hunkwe hane aw ipey-ar peie mon ok o!” * Mak 1:24 8 Hiykwe senkin sehe me, payhokuaw Jisas hiykwe senkin me, “Niohney piap-araw, uwr ohiy so owh ko se ar-ousne ha e!” 9 Jisas hiy hye mesopok, “Hno uru hokwe poho?” Hiy mekow, “Hano uru hokwe, Ami, payhokuaw, hromkwe ompuay!” 10 Seyr hiykwe Jisas se hme kipay kamon mon mesu-ha lopa lwak e hrousohrou nuw-onseyn kraiay. 11 Huok orhey non hokwe mnuw-pawk ohriar serey lanio sayok-a. 12 Sa niohney piap-araw somokwe Jisas se senkin lonseyn, “Hunkwe hreme huok mo owh mon me-ha nok, hreme nak-isay yawriy, huok mo swaw mon.” 13 Sa Jisas hiykwe hme ipan seme lon ha. Homkwe sa uwr sehe lokriy hain nok, huok mo owh mon lyawriy-sawriy. Huok somokwe sa mnuw-pawk ma ar-okin sapruw kawk nok mon seme nak-onsau onsau kumey ondeys ondeys pruw lowpway. Huok sohom mo meir hokwe sankaw, 2000. 14 Huok-kow-a-uwr homkwe sa hakan sakan nok nok, ok sokwe yier aiopey hay mon o, om paswaw yier aiopey sohiy so meykyay mon ma lwak sohom o, hme nuw-mesor nakian nakian kow ha. Uwrsa homkwe sa seme ley neyney ira, weynpaweyn serey ma lousne ke. 15 Hom Jisas so owh mon lousne menkin, homkwe sa uwr, paraw niohney piap-araw kraiar non liok hiy wakiawkeyn se lira. Hiykwe omeme owh ko po lie, seyr hyo mawkhow hokwe, yaprue po ma-lwak. Homkwe sa seme nuw-hok. 16 Uwrsa me kokwe, yor, uwr niohney piap-araw non se ma lousne o, huok o, uwr ma lira ha hom mesor kow. 17 Homkwe sa Jisas se sehe lonseyn, hmo kipay se lokriy hain e. 18 Jisas hiy yeyk mon lwawk menkin, uwr paraw niohney piap-araw non ma lwak liok, hiykwe sa Jisas se lonseyn, hiy siraw non-ey e. 19 Sawk Jisas hiykwe hye ipan lon pa, sa hiykwe hye senkin mekow, “Hunkwe a mon ley nok, hne Hakamay hiy pankaw hiy-mon e, seyr uron penkin lowk e, seme hno nioh siraw-aw me kwa mesor kow.” 20 Uwr sohokwe sa sehe ley nok, yor, Jisas hiy hye ma hiymon ke Dekapolis mo kipay lowpwarowp mon lanio mesor kow. Uwrsa ma lonuayk homkwe sa uron preiryay. Sa-ney ma lokrue o, sa hay ma lokuayk o (Mat 9:18-26; Luk 8:40-56) 21 Jisas hiy howk-menki mon ma-lokuan menkin, uwrsa popua-hay homkwe, hyo owh mon nuw-hokruw, howk ki-someik mon. 22 Juda mo hokruw-a so hakamay prueyn, Jairus, hiykwe serey le. Hiy Jisas se lira menkin, hiykwe Jisas so sune mon makuayk nok, 23 Jisas se senkin lonseyn kraiay, “Hano ney swanyo nopre hokwe pau lokrue ohriar lwak. Hunkwe hno iha me hoko owh mon kekie e, sa hokwe yaprue ka lwak, seyr su ka lwayr.” 24 Jisas hiykwe sa hye nion sehe non-ey. Uwrsa popua-hay hom seyn, siraw nwakwon nwakwon ey, seyr Jisas se nuw-awndiy kawk. 25 Sa prueyn hokwe serey non-wak. Hokwe nioh yia sankaw po ley wayr-wayr, iha seys mu nareysyar. 26 Hokwe dokta kraiar mo owh mon po nakey, seyr hoko mein-owon lowpwarowp po sasow lowpway. Sawk hok yaprue lwak e ma mon kokwe, hokwe enekwei enekwei piaparaw-ar nuw-wak. 27 Hokwe Jisas se ma mesor me lonuayk menkin, hokwe hyo meyki mon uwrsa mo ompok-aw ley nok, hyo saket ke sapou. 28 Payhokuaw, hokwe nanpanan, “Hakwe hyo owh ko omeme me-aw sapou ankin, hakwe yaprue po lwak a.” 29 Hoko nioh hokwe sa enekwei sohiy nonaw kiynuw-onkane, seyr hokwe senkin lokinhre ir, hoko low kokwe po mon popriy kow. 30 Enekwei sohiy nonaw kokwe, Jisas hiykwe senkin nonkway, hyo krai har homkwe hye po lokriy hain. Hiykwe sa uwrsa mo ompok ko se swahre nok, senkin mesopok, “Hano owh ko omeme mokwe, posokwaw sapou so?” * Luk 6:19 31 Hyo ki-wayh hom lonuayk me, “Hunkwe uwrsa hne ma awndiy kawk seme lira e, hai, hunkwe senkin panoke mesopok o, hne posokwaw sapou so?” 32 Sawk Jisas hiykwe unsaney, hye ma sapou se lira e swahre-ahre ira nonaw lwak. 33 Sa sokukwe weynpaweyn hoko owh mon ma lousne ke lira nonkway menkin, hokwe hok non nak-kowkow ne nok, hye pamuow kampueys nok, ok-ar ke nuw-me-hrorsay kow lowpway. 34 Jisas hiy hoke me, “Ney akwa, hno uron hane ma nanpanan kiykiy-ay hiykiaw-aw, hne po mon popriy kow. Hunkwe liwak marowhway yor non-aw kwa nakey e, seyr hno low hokwe hne ka lokriy hain.” * Mak 10:52; Luk 7:50; 17:19 35 Jisas hiy lohruw-a non-aw, uwr har Jairus so a ko homkwe le nok, Jairus se mekow, “Hno ney hokwe papo lokrue. Hiy-mon-sorasor-uwr se panoke ma-mon sese-yay o?” 36 Jisas hiykwe hmo ok somokwe, lonuayk lopa, sawk Juda mo hokruw-a so hakamay se kiy-me, “Hunkwe peie hok o, kwahnaw nanpanan kiykiy-ay e.” 37 Hiykwe uwrsa har me hye nion non-ey e ipan lon lopa, sawk Pita o, Jems o, Jems so nay-ih Jon o, hme-aw me-huonokyaw nok. 38 Hom Jairus so a mon lousne menkin, Jisas hiykwe uwrsa hom moryak moryak me amor-ira. Homkwe eheyr aiopey hay nuw-yuk, seyr eheyr-yowp aiopey hay lyuk me. 39 Hiy lyawriy nok, hme me, “Homkwe panoke nuw-moryak moryak o? Homkwe eheyr panoke lyuk o? Ney okukwe lokrue pa, hokwe anwaw liawon.” 40 Homkwe sawk hye kweyr kow. Hiykwe sa uwrsa me ki-apau mon seme me-su ha. Hiykwe sa-ney ko orih pouh uwrsa o, hyo ki-wayh pruompri-ar o, senkinaw huonok nok, ampok, ney hok ma liawon mon hiy-yawriy. 41 Jisas hiykwe sa-ney sohok ko iha ke nekie nok, hoke kiy-me, “Talita kum.” Ok sohok ko meyk-ar kokwe senkin, “Sa-ney paswaw akwa, hakwe hne me, loksian e.” * Luk 7:14 42 Enekwei sohiy nonaw kokwe sa-ney sokukwe loksian nok, a mon lanio kwawk. Hoko yia mokwe sankaw, iha seys, mu nareysyar. 43 Sawk Jisas hiykwe hom unsaney me mesor kow ame kiynak-me-sous kupaku nok, hme me, sa-ney sokwe ayay har kow-a e.
https://png.bible/aau/MRK05.htm
2024-02-22T16:45:15Z
<urn:uuid:afaf3101-7856-47d8-a86c-1cddb950b045>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.99
0.94
0.99
18
6,411
tlsh:T1313833D1431993076EFBA48250B4AE7F6413A0C5B57D57F30F1514537EDF936D07E449A0EA83C969710041B243F42D7A9477FAAB811CB20CEB0B1A18FEA09EC78AF625BC9C
1 Hromo wayh om, homkwe senkin po nonkway, hrom enekwei, hmo owh mon ma lanio ohruw-a mokwe, ayay leip lopa-ok liy me ley. 2 Homkwe seyr weynpaweyn piap, hreme om Filipai mon ma mon pie mokwe papo nonkway, aw, hromo owh mon ma nak-ok o, hreme ma me owh-mar owh-mar o. God hiykwe hreme kokwe hok-uron lopa me kow, hyo ok-ihey me hme hiy-mon sorasor e, mo uwrsa hom hreme mon yorpayor hi. * Ap 16:19-24; 17:1-9 3 Enekwei hrom hme God so meyki ley e ma me-sor kow mokwe, hromkwe uron piap-araw o, lawk-lawk-uron o, okrei-uron o, sohiy non nak-mesor kow pa. Pase-lei. 4 Sawk senkin korey, hromkwe uwr uron yaprue non me hieyn lohruw-a, uwr, God hiy yaprue ma lira nan, seyr hyo ok-ihey hromo iha mon ma kow hom non. Hromkwe uwrsa ki ko me kar mon ey e nan pey, sawk God, hromo uron me ma mon ir se kar mon ey e meio. * Ga 1:10 5 Payhokuaw, homkwe nonkway, seyr God seyn, hiykwe hromo yor me lira nonkway uwr, hromkwe hme kokwe me-kwan-a-kwan ok me me-okin naw-a-naw pa. Seyr hmo omeme me lopri e lon-waw-waw me pa. 6 Hromkwe senkin nan pa, hom Tesalonaika-uwrsa hromo uru me ka nakie, seyr uwrsa har yier kamon ko homkwe hromo uru me ka nakie. Korey. 7 Mo hrom Krais so aposel lwak hi, sawk hromkwe hme senkin kiy-me-sasay pa, hreme hiy-mon e. Sawk hromkwe hme nion-aw nonnuw-wayr kueyn-yay wayh-wayh ihey, ipey hok ney me mu ma way sousway-a popriy me hieyn. 8 Hrom hme uron-pi ko-ar ma nuw-wak se hokuaw senkin lon, hromkwe hme God so ok-ihey ke mesor owndiy kow menkin, hromkwe hrom su ma lwayr e ma-nanpanan kraiay pa. Payhokuaw, hromkwe hme kokwe aiopey hay nanpanan. 9 Hromo wayh-om ama, homkwe mey poya-poya hrom ma meio o, hromo owh hiy mey sokwe ma meio sese-yay o, seme uron liy lorionay ley. Hromkwe hme God so ok-ihey me ma mesor kow mokwe, hromkwe mey har hreme nian hiymon ey mokwe arawh-eypok arawh-eypok senkin nak-meio peykyay. Hme hrom mon nokriy nokriy-ay ame. * Ap 20:34 10 Hrom hmo kristen me nion ma non-wayr okin peykyay mokwe, hromo weynpaweyn pekney-weys o, luw-luw-aw o, heyn lopa o, somokwe hom o, God o, liy mesor kumay kow. 11 Hmo lowpwarowp mokwe seyr po nonkway, weyn-paweyn, hrom hme ma mesair kow somokwe, aio prueyn hiy hyo ney arian me ma hiy-mon se hieyn. 12 Hromkwe hme kokwe ok-ihey me po hiynuw-mesor kraipakrai kow, seyr hmo uron me po hiy-me woro-woro ihey. Seyr hme senkin nak-me-kupaku, homkwe ki erey mon ma lwayr ohokwe, homkwe penkin mey me meio e, somokwe God so uru arian se-aw ka nakie. God hiykiaw hme po me-huonok, hyo Wayr-hre-yier panpaniowni non serey lyawriy e. * Ap 20:31 Kristen Tesalonaika ko homkwe yaprue lorok kraiay 13 Hromkwe sawk enekwei enekwei God se kar nonaw sehe me-ihey. Payhokuaw, homkwe God so ok, hrom hme ma hiy-mesor seme lonuayk menkin, homkwe lonok kawk kreik. Homkwe ok sokukwe uwr mo ki ko ok ke hieyn lonuayk pa, sawk ok sokukwe God so ok-arar ke lonuayk onok kawk kreik. Ama, ok hrom ma mesor sokukwe, God so ok-ar, hmo uron Hakamay se ma nan kiykiy-ay mon ma meio hok non. * 2 Te 2:13 14 Sawk weynpaweyn hmo owh mon ma mon ousne somokwe, weynpaweyn God so sios kipay Judia ko me ma mon me hieyn. Seyr homkwe Jisas Krais so sios Judia mon ma lwak mo meyki mon po ley. Kristen Judia mon ma lwak me kokwe hmo yier-wayh arian homkiaw kiy-mon yorpayor. Seyr hom seyn, hmo owh, aw ma lok somokwe, hmo yier-wayh arian homkiaw kiy-mon yorpayor. * Ap 17:5 15 Juda somokwe Hakamay Jisas se o, profet me o, seme lokin kwor okrue nok, hreme nak-me oknana ha. Uwr somokwe God so uron se mon piapay, seyr homkwe uwrsa lowpwarowp mokwe awnie awnie-aw lira. * Ap 9:23,29; 13:45,50; Ap 14:2,5,19 16 Enekwei, enekwei homkwe hromo yerki, uwrkayn irweyk me ok ley mesor kow ey me, nuw-mon sosor oua-keyn wayr, uwrkayn irweyk hom God so meyki mon ley ame. Juda-uwr mo weyn senkin ma lon somokwe, hmo yor piap-araw arian me nuw-mon piypiy-ay ie. Sawk uwrsa senkin somokwe God so aw-mar, hme ma nuw-oray ey hokwe, aiopey hay-ar po nuw-ousne. Pol hiykwe Tesalonaika mo sios me ma-ley ira e mon 17 Hano wayh-om, mo hreme enekwei haraw-aw hmo owh ko me mon lokiane ha hi, meiaw meiaw kokwe, hromo ine-maku homkwaw lwak, sawk hromo uron mokwe hmo mon lwak. Sawk hrom hme uron ma lowk mokwe, hromkwe seme ma-kiynuw-mon nakrion say, hme ma-lonyay ohruw-a e. 18 Hromkwe mo le e mon lokruok. Sa Pol hakwe enkin ohokwe, sehe nuw-mon nakyas lokruok, enekwei har mokwe. Sawk hromo yerki hokwe Satan hiy mon sous-a-sous lok. 19 Enekwei hromo Hakamay Jisas hiy ma-le ey hokwe, hromkwe mey penkin me nak-me-heyr a, hyo inour mon kokwe? Hromkwe hye kokwe hme hokuaw kar nakey huon ey. Payhokuaw, mey hrom hmo ompok mon ma kiy-meio okukwe, hromo uron mokwe hyohyo po lon, seyr kar po nak-ey. * Fl 2:15-16; 4:1; 2 Te 1:4 20 Ok-arar, hromo me-heyr-ok o, hromo kar-ley-ok o, mo homkwaw-ar.
https://png.bible/aau/1TH02.htm
2024-02-23T01:05:50Z
<urn:uuid:906a6101-3f98-4cbf-92be-536f1fd99822>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
6
4,725
tlsh:T1D55A14A1201862971EFACC6297B14E3F645B74D175A477F2061505197FAEA3DD1BE12CA0EE03CE44923D55B383AB302F8416E2A9521C750CCB1B0255FEB1BDC885B32A7CCC
1 Hano wayh ihey-ar om, homkwe uwr, God so Niohney-non-ok ma me mo niohney lowpwarowp me peie nan kiykiy-ay o. Sawk hunkwe uwr seme kwa mon ir, hmo niohney sohokwe God so mon po le pak. Payhokuaw, okrei-profet kraiar homkwe kipay lowpwarowp mon po ley-neyney. * 1 Te 5:21; 1 Jn 2:18; 2 Jn 1:7 2 God so Niohney se nonkway yerki hokwe senkin lwak: Niohney, uwrsa mon ma lwak hiykwe senkin me-hrorsay ankin, Jisas Krais hiykwe ki mon kokwe iwar mo owhi non nake, niohney senkin sohokwe God so. * 1 Ko 12:3 3 Sawk niohney, uwrsa mon ma lwak Jisas se senkin me-hrorsay lopa lwak ankin, niohney sohokwe God so korey. Niohney sohokwe okrei-krais so. Hiy le ey hokwe, homkwe po lonuayk, mo enekwei enkin ohiy seyn, hiykwe ki mon papo lousne. * 1 Jn 2:18 4 Hano ney-om, sawk homkwe God so. Homkwe okrei-uwrsa seme papo mon kre-a-kre su ha. Payhokuaw, uwr, hmo mon ma lwak sohokwe seirpey-ar, poup piap-araw, ki erey mon ma lwak so eir mon lwak. * Mat 12:29; 1 Jn 5:4-5 5 Okrei-uwrsa somokwe ok, ki erey suko me lohruw-a. Uwrsa ki ko homkwe sa hmo ok me lonuayk, payhokuaw, homkwe mo ki erey suko. 6 Sawk hromkwe God so. God se posokwaw nonkway e, homkwe hromo ok me lonuayk. Uwrsa God se ma nonkway lopa homkwe, hromo ok me seyn lonuayk pey. Yerki sohiy non kokwe, hromkwe Okar-Niohney o, okrei-niohney o, liy lira mesor anon-anon popriy. * Jon 8:47; 15:19 God hiykwe uron-pi ko-ar 7 Hano wayh ihey-ar om, hromkwe wayh-wayh me uron-pi ko-ar lwak e, payhokuaw, uron-pi ko-ar hokwe God so mon le. Uron-pi ko-ar posokwaw lwak e, hiykwe God so ney, seyr hiykwe God se po nonkway. 8 Uron-pi ko-ar lwak lopa posokwaw lwak e, hiykwe God se nonkway lwak pey, payhokuaw, God hiykwe uron-pi ko-ar. 9 God hiy hreme uron-pi ko-ar ma lwak hokwe yerki senkin non mesair kow, hiykwe hyo ney prueyn-awaw se ki mon me-ha, hrom hyo kueir nonaw su lwayr e. * Jon 3:16 10 Uron-pi ko-ar lwak yor kokwe senkin: Hromkwe God se uron-pi ko-ar lwak pie pa, sawk hiykwe hreme uron-pi ko-ar lwak pie. Sa hyo Ney se sehe me-ha, God hiy hromo weynpaweyn piap-araw me hyo kueir nonaw mon-say kow e. * Ro 5:8-10; 1 Jn 2:2 11 Hano wayh ihey-ar om, God hiy hreme uron-pi ko-ar ma nuw-wak ohokwe, hromkwe seyr wayh-wayh me uron-pi ko-ar lwak e. 12 Uwr prueyn God se lira pa, sawk hromkwe wayh-wayh me uron-pi ko-ar lwak ankin, God hiykwe hreme nion non-wayr okin nasay, seyr hyo uron-pi ko-ar weyn kokwe hromo ompok mon po nak-meio sopsop-ay lowpway. * Jon 1:18 13 Hromkwe senkin nonkway, hromkwe God se nion non-wayr okin nasay, seyr hiykwe hreme nion non-wayr okin nasay, payhokuaw, hiykwe hreme hyo Niohney se po kow. * 2 Ko 1:22; 1 Jn 3:24 14 Hromkwe senkin po lira, seyr senkin po mesor kumay kow, Aio hiykwe hyo Ney se ki mon sehe me-ha, uwrsa ki ko mo huonokyaw prosue uwr lwak e. 15 Unsaney senkin posokwaw me-sanion sow e, “Jisas hiykwe God so Ney”, God hiykwe hye nion non-wayr okin nasay, seyr hiykwe, God se nion non-wayr okin nasay. 16 Sa God hiy hreme uron-pi ko-ar ma lwak hokwe, hromkiaw kokwe nonkway, seyr sehe-aw nyay-nyay. God hiykwe uron-pi ko-ar. Uron-pi ko-ar nonaw posokwaw lwak e, hiykwe God se nion non-wayr okin nasay, seyr God hiykwe hye nion non-wayr okin nasay. 17 Yerki sohiy non kokwe, uron-pi ko-ar lwak yor kokwe hromo ompok mon sehe meio sopsop-ay lowpway, hrom hok lopa lwak e, Lira-mesor-anon Enekwei hokwe. Hromkwe hok lopa ya lwak a, payhokuaw, hromo lwayr yor ki erey suko kokwe, Krais so ke hieyn. 18 Uron-pi ko-ar yor kokwe hok-yor lopa. Uron-pi ko-ar yor ma meio sopsop-ay lowpway hokwe, hok-yor lowpwarowp me lono akre-akre su ha. Unsaney posokwaw hok e, uron-pi ko-ar kokwe hyo mon kokwe peyr meio sopsop-ay lowpway pa. Payhokuaw, unsaney posokwaw hok e, hiykwe yor piap hiy ma mon me hokuaw hye ma-sahre mon piap-ay ame nak-hok. 19 Hromkwe uron-pi ko-ar seme lwak, payhokuaw peyr-ar kokwe hremekwe uron-pi ko-ar hokwe God hiy lwak pie. 20 Unsaney senkin me ankin, “Hakwe God se uron-pi ko-ar lwak”, sawk hiykwe hyo wayh se awnie awnie-aw lira ankin, hiykwe okrei-uwr. Payhokuaw, unsaney hyo wayh hyo nene arian non ma lira se uron-pi ko-ar lwak lopa lwak ankin, hai, hiykwe God, hyo nene arian non ma lira lopa se uron-pi ko-ar penkin lwak o? 21 Me-kupaku-ok, Krais hiy hreme ma kow kokwe senkin, unsaney God se uron-pi ko-ar ma lwak homkwe, hmo wayh-wayh me uron-pi ko-ar kwa nuw-wak. * Mak 12:29-31
https://png.bible/aau/1JN04.htm
2024-02-22T17:42:24Z
<urn:uuid:59befe9f-30b6-4297-8fb4-bab9e723cc85>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
8
4,310
tlsh:T107019C91F0149257BEEF878153944DBB5517E1C7369135920C690577EFDEA3DF43E00A94E942CABD9568003213B5712D402AF6E79A0CAA98EF2FA128FD782EC157F221BCDC
1 Hreme luw-luw-aw-ok ma me hokwe, Hakamay se nan kiykiy-ay yor so kueir me. Seyr, mey hromo Hakamay Jisas Krais hiy ma meio so kueir hokwe, hromkwe God se nion aymarowh-aw seme non-wak. 2 God hiykwe hreme Jisas Krais so kueir po me-yawriy, hyo maym-kow-yor so ouon mon kokwe. Sa hromkwe hyo maym hreme ma kow sohok ko ouon mon-aw seme nakrok wayr. Hromkwe seme nak-me-heyr, seyr hromo uron mokwe hyohyo seme lon, payhokuaw God so panpaniowni-yor hokwe omok kokwe hreme kar mon-ey ey. 3 Sawk hromkwe seme-aw nak-me-heyr pey. Hromkwe seyr low senkin senkin hromo owh mon ma lousne o, seme nak-me-heyr. Payhokuaw, hromkwe nonkway, low senkin somokwe hrom lorok kraiay e lousne. * Je 1:2-3; 1 Pi 1:5-7 4 Sa hwon lorok kraiay ankin, lorok kraiay yor sokukwe, hno kristen yor ke hiymon ousne hrahra sow ha. Kristen yor sokukwe sawk, hwon uron hyohyo ma lon se mon ousne. 5 Sa uron hyohyo lon yor sokukwe, hreme liy mon owh-mar ley. Payhokuaw, God hiykwe hyo uron-pi ko-ar lwak yor hokwe, hromo uron mon po nonkreik kow. Mey sokukwe hyo Niohney Pekney-weys so kueir nonaw meio. Hiykwe God so kyai hreme ma kow hiy non. 6 Payhokuaw, enekwei hrom yor piap-araw mo ouon mon ma lwak o, seyr nompou ma lwak o, hreme kokwe sa Krais hiy lokrue kow, hyo enekwei arian, God hiy ma liaup sok. 7 Okar, uwr prueyn hiy uwr luw-luw-aw se lokrue kow hokwe, honon honon. Sawk uwr prueyn hok lopa hiy lwak ankin, hiykwe uwr prueyn yor yaprue non se liy kor-okrue kow. 8 Sawk God hiykwe hyo yor hreme uron-pi ko-ar ma nuw-wak sehe senkin mesair kow: Enekwei hrom uwrsa yor piap-araw non ma lwak hokwe, hiykwe Krais se me-ha, hreme lokrue kow e. * Jon 3:16; 1 Jn 4:10 9 Okar, enkin hreme luw-luw-aw-ok ma me hokwe, Krais so nioh so kueir me. Sa enkin hreme luw-luw-aw-ok ma me hokwe, hromkwe senkin nonkway, omok kokwe hreme God so aw-mar ouon ko se liy huonok prosue, hyo kueir nonaw. * Ro 1:18; 2:5 10 Enekwei hrom God so awia-pow ma lwak mokwe, hreme sa God hiykiaw hyo wayh ihey-ar mon wak, hyo ney so lokrue ko kueir nonaw. Sa enkin hrom hyo wayh ihey-ar ma lwak omokwe, hromkwe nonkway, hiykwe hreme omok liy kahya huonok prosue, hyo Ney hiy su ma lwayr so kueir nonaw. 11 Sawk sohomkwaw korey, enkin kokwe hromkwe seyr God se kar nak-me-heyr ihey, hromo Hakamay Jisas Krais hiy hreme God so wayh ma mon wak se hokuaw. Adam, Krais leys 12 Suw senkin, yor piap-araw mokwe ki erey mon kokwe uwr prueyn-awaw so kueir lousne. Uwr sohokwe Adam. Sa hyo yor piap-araw sokukwe lokrue yerki se kampi kow. Wo, sawk lokrue kyai sokukwe uwrsa lowpwarowp me seme wanohyay liyay, payhokuaw, uwrsa lowpwarowp homkwe yor piap-araw po mon. * Stt 3:6; Ro 6:23 13 Peyr-mon kokwe God hiykwe sow Moses se kow pa. Sa enekwei sohokwe ki ohokwe yor piap-araw hom hiy-wayr. Sawk sow lopa lwak hokwe, uwrsa mo yor piap-araw mokwe, mey iawon lopa. * Ro 4:15 14 Sawk lokrue kyai hokwe uwrsa me kokwe Adam so enekwei non wanohyay pie, senkinaw-aw, Moses hiy lousne wayr. Uwrsa lowpwarowp enekwei sohiy non ma lwak mokwe, mo hom Adam se hieyn God so ok ke kamaun sow pa lwak hi, homkwe po lokrue. Peyr-mawk uwr Adam hiykwe, uwr prueyn hyo meyki le ey se memeir. 15 Sawk Adam so kamaun sow yor o, God so maym kow yor o, liy-liy-aw korey. Uwrsa kraiar homkwe Adam so kamaun sow yor ko kueir nonaw lokrue ey. God so maym kow yor hokwe sawk seirpey-ar. Sa hyo maym kow yor somokwe, uwrsa kraiar homkwe, uwr prueyn Jisas Krais, hyo maym kow yor ko kueir nonaw, kraiar lonok ey. 16 Seyr hakwe senkin ma-me, God hiykwe hyo Ney se hreme puraw ma kow hokwe, Adam so yor piap-araw ke hieyn korey. Payhokuaw, Adam so yor piap-araw ko meyki mon hokwe, sawk lira anon anon yor hok kiy-pyay ha nok, hreme senkin kiy-me, hromkwe heyn non. Sawk sohiy so meyki hokwe, God hiykwe hyo maym kow yor se kow, sa hyo maym sokukwe hreme luw-luw-aw mon wak. 17 Uwr prueyn hiykwe yor piap-araw ke mon, sa lokrue-kyai hokwe king se hieyn sehe hiy-wayr, uwr prueyn-awaw sohiy so yor piap-araw ke hokuaw. Sawk enkin kokwe, uwr prueyn Jisas Krais, hyo mey ko kueir nonaw hokwe, irweyk eyn-ar lousne ey. Uwrsa lowpwarowp God so maym kow yor poya-poya me puraw ma lonokyaw homkwe luw-luw-aw lwak ey. Seyr homkwe king me hieyn hiy-wayr peyow peyow ey. 18 Suw senkin sehe lwak, uwr prueyn-awaw so yor piap-araw ke hokuaw hokwe, God hiykwe uwrsa lowpwarowp me senkin me, homkwe heyn non. Seyr liy-liy-aw, uwr prueyn-awaw so mey luw-luw-aw ko kueir nonaw hokwe, God hiykwe uwrsa mo heyn seme hrorsay kow nok, su lwayr peyow peyow ey se kow. * 1 Ko 15:22 19 Uwr prueyn-awaw so kamaun-sow-yor kokwe, uwrsa lowpwarowp homkwe sawk yor piap-araw non seme lwak. Seyr liy-liy-aw, uwr prueyn-awaw so lonuayk-me-yor ko kueir nonaw hokwe, uwrsa kraiar homkwe sawk God se nion luw-luw-aw seme lwak ey. * Ais 53:11 20 God hiykwe hyo sow me sehe kow, uwrsa me senkin mesair kow e, hmo yor piap-araw mokwe ayaw-ar po nuw-ie. Sawk yor piap-araw hom ayaw-ar pankaw nuw-ie e, God so maym kow yor hokwe, yor piap seme swakakar. 21 Sawk ki erey kokwe yor piap-araw homkwe lokrue so kueir nonaw king se hieyn hiy-wayr, sa uwrsa homkwe seme lokrue. Seyr God so maym kow yor hokwe luw-luw-aw lwak yor so kueir nonaw, hreme hiy-wayr, sa hromkwe hromo Hakamay Jisas Krais so kueir nonaw su seme lwayr peyow ey. * Ro 6:23
https://png.bible/aau/ROM05.htm
2024-02-23T00:52:27Z
<urn:uuid:57ac1ba3-ae74-4f9f-99da-9ce215d8ddb3>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
7
5,211
tlsh:T15449E7B1BE54D2139EF7D18103A29F6FA423E0C276C86BF20E521E066FAE03CE6BE94894E8428E2AD91481738375347DD125D5AB861C7A4CDB2B6328FD707DC562F365FD8D
1 Ama, hakwe hme senkin kiy-mekow, hromo ine Fibi, sios, om Senkria ko mon ma meio hokwe, mey-sa yaprue-ar. 2 Homkwe hoke kokwe Hakamay so uru non kwa me-huonok huon, kristen-uwrsa hom ma mon senkin. Seyr hokwe omeme ohna pay me lwak e, homkwe hoke kwa hiymon. Payhokuaw, hokwe uwrsa kraiar me po hiymon, hane seyn, po hiymon. 3 Hano me-ihey-ok ke Prisila, Akwila leys se kwa me-sor kow. Hoh uwrsa kokwe hano mey-wayh, Krais Jisas so mey ke hane nion ma meio hom non. Ap 18:2 4 Hohkwe hane hokuaw kokwe su lwayr e nan pa, hohkwe liy lokrue. Hano uron hokwe hoho yor sokwe kar nuw-ey. Seyr hakwaw korey, sawk uwrkayn irweyk mo sios lowpwarowp seyn, homkwe seyr hehe kar ley. 5 Hano me-ihey-ok kokwe kristen hoho a mon ma hokruw o, seyr hano wayh ihey-ar Epainetus o, hme kwa me-sor kow. Esia mo kipay hokwe, Jisas Krais se kokwe, mo Epainetus hiy nan kiykiy-ay pie. 6 Seyr hano me-ihey-ok ke Maria ke kwa me-sor kow. Hokwe hme mey yaprue po nuw-meio kow kraiay. 7 Seyr hano me-ihey-ok kokwe Andronikus, Junia leys se kwa mesor kow. Hoh uwrsa kokwe hano uwrku, seyr hohkwe hane nion kalabus-a mon po non-wak. Aposel-mey kokwe hohkwe uru non, seyr hohkwe Krais so uwrku ma lwak hokwe, hano peyrmawk lwak pie. 8 Seyr hano me-ihey-ok kokwe Ampliatus se kwa mesor kow. Hrom Hakamay so mey me ma meio wayh-wayh hokwe, hiykwe hano wayh uron-pi ko-ar. 9 Seyr hano me-ihey-ok kokwe, hromo mey-wayh Urbanus, hreme nion Hakamay so mey me ma meio wayh-wayh o, seyr hano wayh ihey-ar Stakis o, hehe kwa mesor kow. 10 Seyr hano me-ihey-ok kokwe, Apeles se kwa mesor kow. Hiy Krais so meyki ma pyay nonaw ma nuw-wak sohokwe, kumay po mesair kow hrahra ha. Seyr uwrsa Aristobulus so a mon ma non-wayr seme kwa nak-mesor kow. 11 Hano me-ihey-ok kokwe seyr Herodion, hano uwrku se kwa mesor kow. Seyr Hakamay so uwrsa Narsisus so a mon ma non-wayr o, hme kwa nak-mesor kow. 12 Hano me-ihey-ok kokwe seyr Trifina o, Trifosa o, seyr hano ine ihey-ar Persis o, hme kwa mesor kow. Homkwe Hakamay se mey kraiar po meio kow. 13 Seyr hano me-ihey-ok kokwe, Rufus, Hakamay so mey me meio e ma me-iaup, hye kwa mesor kow. Seyr hyo pouh ke kwa nak-mesor kow. Hoko yor hane ma mesair kow kokwe, hano ipey ko yor ke hieyn. * Mak 15:21 14 Seyr hano me-ihey-ok kokwe Asinkritus o, Flegon o, Hermes o, Patrobas o, Hermas o, seyr kristen-wayh lowpwarowp uwr seme nion ma non-wak o, hme kwa mesor kow. 15 Seyr homkwe hano me-ihey-ok kokwe Filologus o, Julia o, Nereus o, Nereus so ine-ih o, Olimpas o, seyr kristen-uwrsa lowpwarowp uwrsa seme nion ma non-wak o, hme kwa mesor kow. 16 Homkwe hmo wayh-wayh me kokwe, uron pekney-weys non kwa way neyr-a-neyr. Krais so sios lowpwarowp homkwe, hme kokwe me-ihey-ok ke mekow ha. * 1 Ko 16:20; 1 Pi 5:14 God so ok kokwe irweyk eyn peie hiy-mon sorasor o 17 Hano wayh-om, hakwe hme senkin me-kupaku, homkwe uwr, sios se uwrku kreys non ma mon okiane nakrok o, seyr uwrsa me ma mon kuayk o, seme iray-iray non kwa lwak. Payhokuaw, uwrsa sohom mo me-weih-a-weih-ok mokwe, God so ok, paraw hom ma lonuayk mo irweyk eyn lwak. Hunkwe hme nion peie non-wawwaw o, sawk meiaw mon kwa nakrok. * Mat 7:15; Ta 3:10 18 Payhokuaw, uwr senkin somokwe, hromo Hakamay Krais so mey ke hiymon e nan pey, sawk homkwe hmo owh arian me-aw nanpanan. Hmo ok wonor ma nuw-wak o, seyr hmo ok-kwan-a-kwan o, uwrsa ney me hieyn ma nanpanan me mon weih-a-weih huonok. * Fl 3:19; 2 Pi 2:3 19 Uwrsa lowpwarowp homkwe hmo yor, Hakamay so ok ko meyki ma ley hokwe, po lonuayk. Hakwe hme kar sehe ley. Sa hano uron hokwe senkin nanpanan, homkwe yor yaprue me-aw meio hrekawk hrekawk wayr e, sawk yor piap-araw mokwe, nonkway lopa lwak e. * Ro 1:8; 1 Ko 14:20 20 Peypey korey, sa God, liwak marowhway yor so meyk-ar hiykwe Satan se kokwe hmo sune ouon mon lour peysmapeys ey. Hromo Hakamay Jisas so maym hokwe hme nion ka non-wak. * Stt 3:15 Uwr Pol se nion ma non-wak homkwe sios Rom ko me me-ihey-ok ke me-ha 21 Hano mey-wayh Timoti hiykwe hme me-ihey ha. Seyr Lusius o, Jeson o, Sosipater o, uwr somokwe hano uwrku, homkwe ok liy-liy-aw me-ha. * Ap 16:1-2; 19:22 22 Hakwe Tertius, mamey okwe mey-uwr. Ha seyn, Hakamay so mey-uwr ma lwak ohokwe, hme me-ihey-ok mekow ha. 23 Seyr Gaius, uwr hane ma me-huonok yawriy, seyr kristen me hyo a mon ma isay hokruw, hiykwe hyo me-ihey-ok ke hme mekow ha. Erastus, uwr meinowon, mey taun ko me hiymon ey me ma nakruok o, seyr hromo wayh Kwartus o, hohkwe hme me-ihey ha. * Ap 19:9; 1 Ko 1:14 24 * Grik mamey porih har homkwe ves 24 ke nakmey peykyay: Hromo Hakamay Jisas Krais so maym hokwe hmo lowpwarowp me nion ka non-wak. Ok-ar. Pol hiy God so uru se ma me-ihey hiy non 25 Hromkwe God so uru se ipey-ar lowk nakie e. Hiykwe hromo nanpanan kiykiy-ay yor mokwe liy hiymon orok kraiay. Hiykwe mey sokukwe, ok-ihey ha Jisas Krais se ma mesor ko kueir nonaw meio. Ok-ihey sokukwe, hromo nopwey-om mo enekwei hokwe, lwak sue. * Ef 1:9; 3:5,9; Kol 1:26 26 Sawk enekwei enkin ohokwe kumay-ar kiy-mesair kow. Ok, profet hom ma mey iawon mokwe, God so okar-ok ke kumay-ar mon ousne hrahra ha, seyr uwrsa lowpwarowp me me-nonkway kow. Ok sokukwe hromo wayr-peyow-God hiykiaw me-sasay mesair. Hiykwe senkin sehe lon, uwrsa kipay lowpwarowp ko hom hye nan kiykiy-ay e, seyr hye nak-onuayk me e. 27 Jisas Krais so kueir nonaw hokwe, God kamon-awaw nonkway yaprue non sekwe ayaw-ar kwa lowk nakie wayr-wayr. Okar. ROM < 16 > *16:13: Mak 15:21 *16:16: 1 Ko 16:20; 1 Pi 5:14 *16:17: Mat 7:15; Ta 3:10 *16:18: Fl 3:19; 2 Pi 2:3 *16:19: Ro 1:8; 1 Ko 14:20 *16:20: Stt 3:15 *16:21: Ap 16:1-2; 19:22 *16:23: Ap 19:9; 1 Ko 1:14 *16:24: Grik mamey porih har homkwe ves 24 ke nakmey peykyay: Hromo Hakamay Jisas Krais so maym hokwe hmo lowpwarowp me nion ka non-wak. Ok-ar.
https://png.bible/aau/ROM16.htm
2024-02-23T01:23:27Z
<urn:uuid:8cb854d6-9d35-4dab-802b-6817c3bb965c>
[ "footer", "short_sentences" ]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.97
0.87
1
23
5,669
tlsh:T11AADB5C10E19A21792F7814BA7B19A3FA053F4E534AE5BF10B050422BEDD27CE1BF958B8E283DB19D92C057193983556C512E79E521C720CF307A695FDA3BDC844F239B4DC
1 Jisas hiykwe God so a pekney-weys se lokriy hain menkin, sa hyo ki-wayh hom hyo owh mon le nok, God so a pekney-weys so a lowpwarowp me hye mesair kow. 2 Sawk hiykwe hyo ki-wayh me senkin kiy-mesopok, “Ama, homkwe God so a pekney-weys seme po lira? Hakwe hme okar-ar kiy-mekow, omeme lowpwarowp hom ma kiy-ira omokwe, enekwei ya le a, a sohiy so mein mokwe hmo yop arian mon eirposapos ma liawon sowkway ey lopa. Somokwe ki mon-aw nuw-mon housay makuayk sakuayk lowpway ey.” * Luk 19:44 Jisas hiykwe yor piap-araw kraiar omok lousne ey me lohruw-a (Mak 13:3-13; Luk 21:7-19) 3 Jisas hiykwe mnuw Oliv mon wakiawk menkin, sawk hyo ki-wayh homkiaw-aw hyo owh mon le nok, hye senkin mesopok, “Ara, hreme kwa kiy-mekow nonkway, weynpaweyn somokwe pohiy sok lousne ey mo? Seyr hno le enekwei o, ki ohiy so enekwei pariawey-ar o, meir penkin hok lousne pie a?” 4 Jisas hiy sawk hmo mesopok sokukwe senkin ma-sahre mekow, “Homkwe iray-iray non kwa lwak, sawk uwr prueyn hiy hme okrei senaw me-loior kow. 5 Hakwe hme senkin sehe mekow, payhokuaw omok kokwe uwr kraiar homkwe hano uru non le. Uwr somokwe senkin me ne ey, ‘Hakwe Krais.’ Seyr homkwe uwrsa kraiar me okrei-ok non me-loior huonok ey. * Mat 24:23-24; 1 Jn 2:18 6 Seyr homkwe kipay har, aw lono me ya lonuayk a, seyr ok anyan, aw lono me ya lonuayk a. Sawk homkwe iray-iray non-aw kwa nak-wak, peie preiryay o. Okar, weynpaweyn senkin somokwe mo lousne, sawk enekwei pariawey-ar hokwe lwak he. 7 Omok kokwe uwrku har homkwe aw eysawk eysawk lono ey. Seyr yier, king hom ma hiy-wayr mokwe, aw eysawk eysawk lono ey. Enekwei sohokwe siowp lokrue enekwei hom lousne ok, seyr kina poya-poya hom lousne ok, yier serey serey mon kokwe. 8 Weynpaweyn piap-araw lowpwarowp somokwe, sa prueyn hok ney sumow ma swaun pie ke hieyn lwak ey. 9 Enekwei sohiy lousne ankin, hme kokwe uwr piap-araw mo iha mon kow nok, hme yor piap-araw non mon yorpayor nok, hme lokin kwor-ma-kwor okrue ok. Seyr hom hane-aw ma nan kiykiy-ay se hokuaw hokwe, uwrsa kipay lowpwarowp ko homkwe hme lono-way wayr ey. * Mat 10:22 10 Enekwei sohiy non kokwe uwrsa kraiar mo nan kiykiy-ay yor mokwe ya makuayk sakuayk a, seyr homkiaw-ayay uwr piap-araw mo iha mon kow ey, seyr homkiaw-ayay lono-way wayr ey. 11 Seyr, okrei-profet kraiar hom kiynuw-ousne nok, uwrsa kraiar me okrei-ok non me-loior huonok ok. * Mat 24:5,24; 1 Jn 4:1 12 Seyr hmo wayh-wayh me uron-pi ko-ar ma lwak yor mokwe weyp seme lwak ey, payhokuaw yor piar-araw hom ayaw-ar ma nuw-ie sohiy. 13 Sawk uwrsa enekwei pariawey-ar se senkin-awaw ma lorok kraiay wayr naruok somokwe, God hiykwe liy huonok prosue. * Mat 10:22 14 Sa God so Wayr-hre-yier so ok-ihey kokwe kipay lowpwarowp mon lanio mesor kow nok ey, seyr uwrsa kipay kamon kamon-aw ko me hiymon kumay hrahra ey. Sohiy so meyki hokwe enekwei pariawey-ar hiy kiynuw-ousne ok.” * Mat 28:19 Ompay piap-araw hiykwe ya lousne a (Mak 13:14-23; Luk 21:20-24) 15 Jisas hiy makiynak-me, senkin, “Omok kokwe homkwe ompay piap-araw-ar profet Daniel hiy ma mesor hain hiy lousne se lira ey. Ompay piap-araw sohokwe God so a pekney-weys so ampok mon liarok ey.” (Uwr, ok okwe posokwaw lira mesor e, kwa nanpanan popriy.) * Dan 9:27; 12:11 16 “Enekwei sohiy lousne ankin, uwrsa Judia mo kipay mon ma lwayr somokwe mnuw mon kwa hakan iau. 17 Seyr enekwei sohiy non kokwe uwr prueyn hiykwe hyo a-aynou mon liwak ankin, hiykwe hyo omeme ampok ko me peie ma-lyawriy opri o. * Luk 17:31 18 Seyr uwr prueyn hiykwe wueir mon lwak ankin, hiykwe hyo omeme owh ko meiamei, a mon ma lwak sokwe peie ma-ley way o. 19 Woiow, enekwei senkin lwak ankin, sa ney swaw non o, sa ney nopre non mu ma la sohom o, hme kokwe honon honon lwak ey. 20 Homkwe Aio God se kwa mesopok kraiay. Hom hakan sakan ey mokwe sawk weyp enekwei o, sabat-enekwei o, sohiy non hakan sakan lopa ka lwak. 21 Payhokuaw enekwei sohiy non kokwe, low piap-araw-ar hom uwrsa me mon nokriy nokriy-ay ey. Seyr enekwei piaparaw senkin sohokwe paraw kokwe lousne pa, enekwei God hiy ki ehe ma mon-hre pie hokwe. Seyr omok seyn, enekwei piap-araw senkin sohokwe ma-lousne lopa. * Dan 12:1 22 Aio God hiykwe enekwei piaparaw sohokwe haraw mon wak pa lwak hokwe, unsaney prueyn inaw liy lwayr ley. Sawk uwrsa hiykiaw ma lahan iaup me hokuaw kokwe, hiykwe enekwei somokwe haraw-aw sehe mon wak. 23 Enekwei enkin ohokwe uwr hom hme senkin me-loior ankin, ‘Lira, Krais, uwr God hiy ma liaup hokwe ehe ma lwak’, o, ‘hiykwe ehie, eriey lwak.’ Homkwe uwr senkin sohom mo ok me peie nanpanan kiykiy-ay o. * Mat 24:5 24 Hakwe hme senkin sehe mekow, payhokuaw okrei-krais o, okrei-profet o, homkwe ya lousne a. Seyr homkwe meir suwon seirpey o, mey krai ipey-ar non o, seme nak-meio ousne ey, uwrsa me me-loior huonok e. Seyr liy-ar lwak ankin, homkwe uwrsa God hiykiaw ma liaup seme seyn, liy me-loior huonok. * Lo 13:1-3; 2 Te 2:8-9; MHO 13:13-14 25 Kwa lonuayk, weynpaweyn piap-araw omok lousne ey mokwe, hakwe hme po kiy-mekow nonkway koruay. 26 Hakwe hme senkin sehe me, uwr prueyn hme senkin mekow ankin, ‘Ama, Krais hiykwe ehie, ki hrahra-aw mon lwak,’ homkwe peie ley neyney ira o. Seyr hme senkin mekow ankin, ‘Ama, Krais hiykwe ehie, ampok-saw mon lwak,’ homkwe peie nan kiykiy-ay o. * Luk 17:23-24 27 Homkwe po nonkway, enekwei eiwa hok ey kaie mon lok-sanweyr yar ha ankin, ey-kuaykeyn mon kokwe seyr liy lira. Ama, Uwrsa mo Ney hiy le ey hokwe seyr liy-liy-aw eyn senkin mon ousne.” * Mat 24:37-39 28 Sa Jisas hiykwe owhnan-ok kamon ke senkin mesor memeir kow, “Ayay sopok perey lwak e, ahney waryay homkwe seyr serey hokruw konpakon.” * Luk 17:37 Uwrsa mo Ney hiy ya ma-le a (Mak 13:24-27; Luk 21:25-28) 29 “Weynpaweyn piap-araw sohom mo meyki mon hokwe, peypey ey korey, ‘ey hiykwe eym-nawp krwere krwere saw-wak ey. Yeyn hokwe seyr ma-lyar lopa. Seyr napuar lowpwarowp non ko mokwe lon-kamair makuayk sakuayk ey. Ompay ompay krai ipey-ar non nonkumey ko mokwe wei-a-wei ey.’ Ais 13:10; 34:4 30 Sawk enekwei sohokwe Uwrsa mo Ney hiy le ey so meir hokwe, sohiy non lousne ey, non mon kokwe. Uwrsa lowpwarowp kipay serey serey suko homkwe hye lira huon ankin, homkwe uron lowk kworpakwor nakrok-kay ey. Uwrsa ki ko lowpwarowp homkwe Uwrsa mo Ney hiy uwr seirpey, panpaniowni non ma lwak se waw mon laynak-aye se lira huon ey. * Sek 12:10; Dan 7:13; MHO 1:7 31 Enekwei sohokwe hu lou yowniy aiopey hay hiy lousne ankin, God hiykwe hyo ensel me me-ha ey. Homkwe uwrsa, God hiykiaw ma liaup, kipay por ihaiha-aw ko me o, seyr kipay meykyay ererey-ar ko me o, seme me-okrar huonokyaw ey.” * 1 Ko 15:52; 1 Te 4:16 Homkwe now fik se kwa lira nonkway (Mak 13:28-31; Luk 21:29-33) 32 Jisas hiykwe hme kokwe owhnan-ok kamon ke senkin mekow, “Homkwe now fik se-aw kwa lira memeir. Omok kokwe now fik so kueim hom inaw ma-lwak ankin, seyr hyo ma hom ma-kowp-kowp ousne-sa-ousne ankin, homkwe nonkway, sohokwe ey-pow lwak ey. 33 Seyr liy-liy-aw eyn lwak, homkwe weynpaweyn senkin sohom lousne me lira ankin, homkwe senkin kwa kiy-nonkway, enekwei pariawey hokwe ehe, pau yerki-awey ohriar mon liarok. 34 Hakwe hme ok-ar kiy-mekow, yor senkin somokwe hmo ney-sawk ney pokon ko homkwe su lwayr nonaw lira ousne ey. * Mat 16:28 35 Seyr omok kokwe nonkumey o, ki o, liy ma-lwak ley. Sawk hano ok kokwe liy lira por ley.” * Mat 5:18 Enekwei-ar, Jisas hiy ma-le ey hokwe nonkway lwak pey (Mak 13:32-37; Luk 17:34-36) 36 “Eypok sohiy o, aua sohiy o, unsaney prueyn nonkway pey, mo ensel nonkumey ko hi, mo Ney hiykiaw hi, sawk Aio hiykiaw-aw nonkway. * Ap 1:7; 1 Te 5:1-2 37 Weynpaweyn paraw uwrsa hom Noa so enekwei sok ma mon mokwe, omok kokwe Uwrsa mo Ney hiy ma-le ey seyn, uwrsa homkwe liy-liy-aw mon ey. * Stt 6:5-8 38 Payhokuaw, Noa so enekwei, hu aiopey hay hiy lohuwn lopa ma lwak hokwe, uwrsa lowpwarowp homkwe hmo ayay o, hmo hu o, senkin-awaw la owswa wayr. Hmo sa huon yor o, sa mesay kow yor o, senkin-awaw nuw-mon wayr, Noa hiy sip mon nuw-yawriy. 39 Sawk uwrsa somokwe yor piap hmo owh mon ma lousne ey mokwe, homkwe pase nonkway e. Homkwe senkinaw lwayr, hu aiopey hay hiy hme lohuwn kwor keyn. Uwrsa mo Ney hiy le enekwei seyn, seyr Noa so enekwei se hieyn ma-lwak ey. * Stt 7:21-23 40 Enekwei sohiy non kokwe unsaney prueysyar hohkwe wueir mon mey non-meio ankin, prueyn se-aw huonok, prueyn se kokwe lokriy hain. 41 Seyr sa prueysyar hohkwe ihey mo naw me non-nakyas meio ankin, prueyn ke-aw huonok, prueyn ke kokwe lokriy hain. 42 Ha hme senkin kiy-mekow, homkwe iray-iray non kwa nakrok kraipakrai, payhokuaw enekwei-ar, hmo Hakamay hiy le ey hokwe homkwe nonkway lopa. * Mat 25:13 43 Homkwe senkin kwa nonkway, a-yiaup-uwr prueyn hiy yokun-uwr prueyn hiy le ey se nonkway ankin, a-yiaup-uwr sohokwe ipan liy isay kokor yawriy opri ley, hyo omeme mokwe. Hiykwe mo iray-iray nonaw inaw-aw lwak ira nayr. * Luk 12:39-40; MHO 16:15 44 Hakwe hme kokwe sehe me, homkwe enekwei enekwei lowpwarowp mokwe iray-iray nonaw kwa nakrok koruay. Payhokuaw, Uwrsa mo Ney hiykwe ya le a, sawk enekwei hom, hiy le lopa ma nan, hiykwe enekwei sohiy non le.” Mey-uwr prueysyar so owhnan-ok (Luk 12:42-46) 45 Jisas hiykwe hme kokwe senkin kiy-mesopok, “Hai mey-uwr ihey-ar mawkhow yaprue-ar non ma nuw-meio hokwe, posokwaw so? Mey-uwr senkin sohokwe hyo hakamay hiykiaw ma me-iaup hiy non, hyo mey-uwr har mo peyrmawk liarok meio uwr lwak e, seyr hmo ayay me kekie anon anon kow e, enekwei hmo Hakamay hiykiaw ma mekow so liy-liy-aw. 46 Ama, mey-uwr senkin sohokwe, hiykwe hyo hakamay se, mey meio ira huon ankin, hiykwe God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. 47 Hakwe hme okar kiy-mekow, mey-uwr sohiy so hakamay hiykwe mey-uwr senkin sehe-aw kiynuw-me-iaup, hyo omeme lowpwarowp me hiy-wayr ira ey hokwe. * Mat 25:21,23 48 Sawk mey-uwr sohokwe piap-araw lwak ankin, hiykwe hiykiaw-ayay senkin liy me, ‘Hano hakamay hiykwe liy masaw-e ley.’ 49 Wo, hiy sa pau hyo mey-wayh me lomniy mamniy nok, ayay la nok, uwr, ihey mo hu ma lowswa lawk-lawk me nion non-swapeykyay owswa. 50 Sawk hyo hakamay hiykwe eypok kamon sok ma-le, hyo mey-uwr, hiy hye naruok lopa non. Enekwei, hyo hakamay hiy ma-le ey hokwe, hiykwe enekwei hiy nonkway lopa non le. 51 Hyo hakamay hiykwe uwr sehe nuw-omniy monmamon yay nok, sa yier piap-araw uwr woki seys non hom ma lwak mo owh mon isay ha. Yier serey mon kokwe homkwe eheyr senkin-awaw lyuk wayr-wayr ey, seyr hmo nays me nak-peyk sos wayr-wayr ey.”
https://png.bible/aau/MAT24.htm
2024-03-04T12:36:25Z
<urn:uuid:d693c4f8-a8e7-40b4-ad4e-f288b72bb794>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.99
0.91
1
23
10,308
tlsh:T1A69E87225354521B6EFB8181A3B8CFBF9813F1D574685AF20A271C032BC7A3AE57F80CA0EC87C99D5911407251E5243A9437E69A962CB16CA70F1568FFB06AC4C9F321FCDD
1 Hromo uron hme uron ma lowk kraiay hiy ma-kaie kaie menkin, hrom sa senkin seme lohruw-a, “Ohow, ama, hromkwe sankaw me-paka-paka ey korey.” Sa hromkwe senkin lohruw-a sakon kawk, hromo prueys hokwe Atens mon lwak ey. * Ap 17:15 2 Sawk hromo wayh Timoti se kokwe hmo yier mon sehe me-ha. Hiykwe God so mey-uwr prueyn, Krais so ok-ihey ke ma mesor hiy non. Hrorkwe hye kokwe hmo owh mon sehe me-ha, hmo uron, Hakamay se ma nan kiykiy-ay seme hiymon kraipakrai e. * Ap 16:1-3 3 Sawk enekwei piap hmo owh mon ma kiy-ousne omokwe, hmo har me nak-mon kuayk sakuayk lak. Payhokuaw, hrom lowpwarowp papo nonkway, God hiykiaw kokwe kristen me papo me-iaup, low senkin senkin ma lousne seme lway nak-anio sayok e. * 2 Ti 3:12 4 Okar, enekwei hrom serey hme nion ma non-wak mokwe, hromkwe hme kokwe senkin me-sanion sow kow, hreme kokwe senkin-senkin yor piap mokwe ya mon yorpayor ousne a. Mo homkwe papo nuw-nonkway popriy moma, yor piap senkin somokwe kumay mon papo lousne hrahra ha. 5 Hakwe Timoti se kokwe mo hmo owh mon sehe saw-me-ha, payhokuaw, hano uron hme enekwei enekwei ma nanpanan koukou-ay wayr hokwe, pau siorkaw siorkaw-aw ma-iarok. Timoti hiykwe hmo owh mon sehe le, hmo uron, Hakamay se ma nan kiykiy-ay seme mesopok onuayk popriy e. Hakwe sehe kornak-pedney popor, Mon-eykawn-uwr hiy hme mon noweyn noweyn kuayk ame, sa hromo mey mokwe ayay leip pa lwak ame. 6 Sawk enkin kokwe Timoti hiykwe hme kokwe po ma-kiy-okriy hain, sa hromo owh mon po ma-lousne. Hiykwe sawk hreme kokwe ok ihey-ar-ar me ma-nuw-ousne mesor kow kumay, hmo nan kiykiy-ay yor o, hmo uron, har me uron-pi ko-ar ma non-wak sohom o. Hiykwe hreme kokwe senkin mekow, homkwe enekwei paraw hrom hme nion ma non-wayr seme yaprue nuw-nanpanan wayr. Homkwe sa hreme ma-lira e nuw-nan koukou-ay wayr, hrom hme ma ma-lira e ma nan wayr senkin. * Ap 18:5 7 Hano wayh-om, ok somokwe hromo uron me mon kraipakrai. Mo low kraiar o, enekwei piap o, somokwe hromo owh mon lousne hi, hmo nan kiykiy-yor kokwe hromo uron me po nuw-mon kraipakrai. * 2 Te 1:4 8 Enkin ohokwe hromkwe su-lwayr-yor iwon non lwak, payhokuaw, hom Hakamay so ohriar mon-aw ma nuw-nakrok kraiay sohom. 9 Hai, hromkwe God se kokwe penkin me-ihey popriy o, hiy hreme kar ley uron ihey se ma kow sohokwe? Payhokuaw, hromkwe God so inour mon kokwe hme ma-nanpanan ankin, hromkwe sa kar aiopey hay nuw-ey. 10 Hromkwe arawh-eypok senaw mesopok wayr, God se kokwe, hiy hreme ma-isay ha e, hme ma-lira e. Hmo nan kiykiy-ay yor mokwe ohna eyn lwak ankin, hromkwe hme mahiy-mon kraipakrai popriy ey. Pol hiykwe God se sehe ma-mesopok, hyo yerki se kampi kow ha e 11 Hromkwe senkin mesopok, hromo Aio God hiykiaw o, Jisas hromo Hakamay o, hromo yerki se ka ma-kampi kow, hrom hmo owh mon ma-le ey hokwe. * 2 Te 2:16 12 God hiykwe hmo uron-pi ko-ar lwak yor, hmo wayh-wayh me o, uwrsa har me o, seme ma nuw-wak somokwe, ayaw mon ka mon nonay nonay ie, hrom hme uron-pi ko-ar ma nuw-wak senkin. 13 God hiykwe hmo uron me senkin ka hiymon kraipakrai, hom hromo Aio God so inour arian mon kokwe, heyn lopa o, pekney-weys o, senkin lwak e, enekwei Hakamay Jisas hiy hyo uwrsa pekney-weys me nion ma-le ankin.
https://png.bible/aau/1TH03.htm
2024-03-04T10:23:29Z
<urn:uuid:2873df21-86eb-41d1-bf85-89bb9c018223>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
4
3,137
tlsh:T1679112511E08929768FA8D8AA7F09D3F6467F4C535A4B1F60C150C167F9E73ED0BE618E0D902CE52A32D14B2A3A6383E4126A5E9525CB50CDB1F5868FEB26EC0817B753CDC
1 Mo ha hme lawk-lawk-ok har me hi, homkwe hane ipan kwa lon, seyr hane kwa kiy-wawk onuayk. 2 Hakwe hme lira way ompeys-ma-peys, God hiy hme ma lira way ompeys-ma-peys senkin. Payhokuaw, homkwe sa sokruan, uwr prueyn ma non-iawon lopa ke hieyn, sa hakwe hme kokwe uwr prueyn se liwak e po me-loray, uwr sohokwe mo Krais hiykiaw. * Ef 5:26-27 3 Hakwe nak-hok, hmo uron yaprue somokwe piap eyn senaw kiy-ousne. Seyr hmo uron Krais se-aw ma nan kraiay liok mokwe, sawk senaw ma-preisia hain. Hakwe senkin se nak-hok, sok hiy Iv ke ma me-loior kow, hme seyr liy-liy-aw senkin me-loior kow ame. * Stt 3:4,13 4 Suw senkin, hmekwe hromkwe Jisas se po mesor kow, sa homkwe Niohney Pekney-weys se lonok nok, ok-ihey hrom ma mesor seme nak-nanpanan kiykiy-ay. Sawk enekwei enkin ohokwe homkwe uwrsa har me hme Jisas irweyk se ipan lon sor kow, Jisas irweyk, paraw hrom hme ma mekow lopa hiy non. Sa homkwe niohney irweyk se lonok e mon, seyr ok irweyk ke nak-onuayk wayr. Homkwe ok, hrom ma hiy-mon sorasor pa ke kar ley huon. * Ga 1:8-9 5 Hakwe senkin nan, hano mey kokwe unsaney har serey ma lwak, aposel seirpey-ok ma me, mo mey mo ouon mon lwak pey. * 1 Ko 15:10; 2 Ko 12:11 6 Mo ha ok yaprue lohruw pa lwak hi, hano nonkway mokwe ihey-ar. Nonkway somokwe hromkwe hme kokwe yerki senkin senkin non po mesair kow lowpway. * 1 Ko 2:1,13 7 Ha hme God so ok-ihey ke ma mesor kow hokwe, hakwe hme mein-owon mesopok pa. Hakwe hakiaw-ayay kyor-osi ha, hme ar-osi ha e hokuaw. Hmey, ha senkin ma lon hokwe, hakwe hme yor piap ke mon pak? * 1 Ko 9:18 8 Enekwei ha hme nion ma non-meio hokwe, hanekwe sios har hom hiy-mon. Korin sios se hiy-mon ey hokwe, hakwe sios har mo mein-owon me yokun lopriy-uwr se hieyn. * Fl 4:15-16 9 Sa enekwei ha hme nion ma non-wak hokwe, ha ihey mo mein-owon lopa lwak menkin, hakwe hom hane hiymon e mesopok pa. Hano wayh-om Masedonia ko me ma le homkwe hanekwe omeme lowpwarowp, ha ohna ma lwak me nake kow. Korin-om, paraw kokwe hakwe hme low, hane hiymon ey se kow pa, seyr omok seyn, hakwe hme low senkin me liy kow ley! * 2 Ko 12:13 10 Hakwe Krais so okar-ok, hano mon ma lwak non-aw kiy-me-loray: hano nak-me-heyr-ok senkin sokukwe hmo kipay Akaia mon kokwe liy me-sous ley. 11 Hakwe ok sokukwe panoke me o? Hmey, hakwe hme uron-pi ko-ar lwak lopa se me o? Korey. Ha hme uron-pi ko-ar ma nuw-wak ohokwe, God hiykwe nonkway. 12 Hakwe omok seyn, hano yor, hme mein-owon omeme ma mesopok lopa kokwe senkinaw-aw ma-meio ey. Hakwe sehe meio, uwr “aposel” ok ma me sohom mo nak-me-heyr-ok me mon piapay ey. Payhokuaw, uwr somokwe puraw senkin lohruw-a loior wayr, homkwe hrom ma meio me hieyn meio. 13 Uwr senkin somokwe okrei-aposel, sa uwrsa me kokwe hmo mey non mon okin lor-a-lor. Seyr uwr somokwe aposel-ar mo mey me seme meio loior, hom hme Krais so aposel-ar me hieyn lira e. 14 Sawk yor sokukwe iwon korey. Mo Satan seyn, hiykiaw-ayay God so ensel hiy ma nak-yar senkin nak-yar loior. 15 Satan so mey-uwr homkwe Satan se hieyn meio ankin, peie lira preiryay o. Uwrsa somokwe yor luw-luw-aw me meio loior, hme God so mey-uwr me hieyn lira e. Sawk meyki mon hokwe uwr somokwe hmo mey sohom mo ayay me ya lonokyaw a. Pol hiykwe hiy aw ma nak-ok se nak-me-heyr 16 Ha senkin makiy-me ley: unsaney prueyn hiykwe hane senkin peie nan o, hakwe lawk-lawk-uwr. Sawk homkwe hane lawk-lawk-uwr se hieyn lira nan ankin, homkwe seyr hanekwe uwr ma lawk-lawk se hieyn kwa me-huonok. Suw hakwe hano uru se liy kornak-me-heyr. 17 Sawk okar, ok, ha ma kiy-me omokwe, hanekwe Hakamay hiy mekow se me pey. Sawk hano nak-me-heyr-ok omokwe, hakwe lawk-lawk-uwr se hieyn-aw kiy-ohruw-a. 18 Uwrsa kraiar hom unsaney ki ko me hieyn ma nak-me-heyr me hokuaw kokwe, ha seyn, liy-liy-aw nak-me-heyr ey. 19 Homkiaw kokwe mo nonkway non moma, hai, sa homkwe lawk-lawk-uwr hom hme low senkin senkin me ma kow somokwe kar nonaw ipan panoke lon kow o? 20 Unsaney, hme mey senkin senkin me ma nuw-me-sasay meio, seyr hmo omeme me ma lira way onokyaw, seyr hme ma me-loior kow, seyr hme ma kyor-osi ha, seyr hmo ine-maku me ma leyma, homkwe hmekwe ipan nuw-on kow moma. 21 Hai, hromkiaw kokwe yor liy-liy-aw meio pa panoke lwak mo? Hakwe owh-mar nonaw nak-me, hromkwe yor senkin me hme me-sasay meio lopa seme lwak, hromkwe kopowrie. Sawk unsaney prueyn hiykwe hyo yor kamon ke nak-me-heyr e mon ankin, mo ha lawk-lawk-uwr se hieyn lohruw hi, ha seyn, liy-liy-aw liy nak-me-heyr. 22 Uwr somokwe hom Hibru-uwr ma lwak me nak-me-heyr ankin, ha seyn, Hibru-uwr. Homkwe Israel-uwr? Ha seyn, hakwe mo Israel-uwr. Homkwe Abraham so ney-nona? Ha seyn, Abraham so ney-nona. * Fl 3:5 23 (Hakwe mesopok senkin mokwe uwr makwey lopa se hieyn lohruw.) Hai, uwr somokwe Krais so mey-uwr? Ha seyn, sawk hakwe mey-uwr ihey-ar. Hakwe mey ipey-ar uwr sohom mo eir mon po meio, hanekwe kalabus mon enekwei kraiar-ar po nekie swakawk, hanekwe kraiar-ar po lomniy mamniy, seyr hakwe enekwei kraiar lokrue ohriar po lwak. * Ap 16:23 24 Hanekwe enekwei iha sirom, Juda homkwe sankaw le nekie, hane lomniy mamniy e. Enekwei kamon kamon-aw sohom mo meir hane ihey mo mays mawk non ma lomniy mokwe, 39. * Lo 25:3 25 Rom homkwe hanekwe enekwei krompri, sankaw lomniy mamniy. Seyr enekwei kamon hokwe unsaney har homkwe hanekwe mein non swama-pror kawk. Seyr enekwei krompri hokwe, yeyk ha ma lwawk ha hokwe, sour-yawp-ar mon nak-okima-seyr wakeyn. Seyr enekwei kamon hokwe hakwe sour-yawp-ar iway mon aua 24, sankaw hnuawon keyn. * Ap 14:19; 16:22 26 Enekwei kraiar ha ma lanio hokwe, hanekwe enekwei piap po lousne: hanekwe hu aiopey hay ma lohuwn mon lopruw e mon liok, yokun-uwr hom hano omeme me lopri e mon. Juda-wayh o, uwrkayn irweyk o, hom hane mon piapay e mon. Enekwei piap mokwe seyr taun mon o, kipay taun lopa mon o, sour-yawp-ar mon o, serey lousne. Seyr hanekwe wayh okrei non hom mon piap-ay e mon liok. * Ap 9:23; 14:5 27 Hakwe mey kraiar po meio sese yay, kruayk non-awaw. Arawh kraiar mokwe hakwe anwaw pase liawon e. Ha siowp nak-okrue, seyr hu-krah nak-krah. Enekwei kraiar hakwe ayay mokwe swaw pase la mue e, seyr lwayr-a lopa ma lwak hokwe hakwe owh-nonon nonon, seyr omeme owh ko mokwe ohna nak-wak. 28 Seyr low sohomkwaw korey, sawk enekwei enekwei hakwe sios lowpwarowp me nanpanan kworpakwor. 29 Enekwei ha kristen-wayh prueyn hiy nompou lwak se lira ankin, ha seyn, nompou lwak. Seyr kristen-wayh prueyn hiy yor piap ke makuayk ankin, hano uron hokwe seyr low aiopey nuw-hei. 30 Sawk hakwe nak-me-heyr e mon ankin, hakwe hano yor, ha nompou ma lwak, seme nak-me-heyr ey. 31 Hakamay Jisas so God, seyr Aio, hyo uru hokwe aiopey hay ka nuw-wak, hiykwe nonkway, hakwe okrei kiy-me pey. 32 Ha Damaskus mon ma lwak hokwe, yier sohiy so makwey-uwr, king Aretas so ouon mon ma meio hiykwe senkin lon. Hiykwe aw-uwr me taun sohiy so yerki-wouk lowpwarowp mon mesay nakrok ira, hane nekie e. 33 Sawk hanekwe unsaney har hom pahweyr aiopey hay non kyor-nak-ok ha, nonow hir nayh-meyk-yowp mon ma lahon kawk iarok mon. Sa hakwe aw-uwr me sehe hakan. * Ap 9:23-25
https://png.bible/aau/2CO11.htm
2023-12-03T21:30:26Z
<urn:uuid:679c4bfc-7ce5-4405-80ac-ca8047057f96>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
7
6,948
tlsh:T13632B3E1431967679BE7C51AB6E89E7FE823B2D1B89C1BF149120EA22BEB73DD4BB41C94D847CA48E0441271437A202F9565DBD9422C710CD71F66B8BEB15BC444F316FC8C
1 Sawk ha Pol, hakwe hme Krais, hyo uru arian se ma nakie lopa, seyr uwr uru lopa se hieyn ma lanio, hyo uru non me kraipakrai. Hmo har homkwe hanekwe senkin lokin lor-a-lor me, hakwe hme nion non-wak ankin, hakwe kopowrie lwak, sawk ha hmo meiaw lwak ankin, hakwe nays-ok me. * 1 Ko 2:3 2 Hakwe hme senkin lonseyn, ha le ankin, homkwe hane nays-ok me e peie me-sasay o. Sa uwrsa senkin ma me sohom, mey hrom ma meio omokwe, hromkwe uwrsa ki erey suko mo yor mo meyki pyay meio, hakwe uwrsa senkin me nays-ok liy me. * 1 Ko 4:21 3 Sohokwe mo okar, hromkwe mo ki erey lwayr, sawk hromo aw kokwe, uwrsa ki erey suko hom ma lono me hieyn lono pey. 4 Payhokuaw, yeik-ompow, hrom aw ma nak-ono somokwe, ki erey suko korey, sawk yeik-ompow somokwe God so yeik-ompow krai lowpwarowp non hom non. Somokwe a hir non ma nak-yay sous-a-sous me nak-ono kros say ey hom non, seyr okrei-ok me mon piapay ey hom non. * Ef 6:13-17 5 Seyr hromkwe lon-seyrpaseyr yor senkin senkin, God so nonkway ke nion ma non-ono me ar-okyaw-sa-okyaw nok. Seyr hromkwe uron ko senkin senkin lowpwarowp me nekie way-pruwmapruw nok, hme Krais se mon onuayk me ok. 6 Hromkwe sawk hmo yor, God so ok me lonuayk me lowpway ey me naruok. Sawk sohiy so meyki hokwe, hromkwe uwrsa kamaun sow yor non me nays-ok me lopa liy lwak ley. 7 Homkwe uwrsa mo yor kumay ko me-aw lira. Kwa lonuayk, hmo prueyn hiykwe senkin nanpanan ankin, hiykwe Krais so, hiykwe kwa makiy-nanpanan popriy, payhokuaw, hromkwe seyr Krais so, hiy Krais so ma lwak senkin lwak. 8 Payhokuaw, Hakamay hiykwe hreme krai hme hiy-meio kraiay ie ey me po kow, krai somokwe hme mon piapay ey korey. Mo ha Hakamay so krai hreme ma kow se kraiar nak-me-heyr hi, hakwe owh-mar liy lon ley. * 2 Ko 13:10 9 Har homkwe hano mamey me senkin lira nan lak, hakwe hme mon hok-a-hok e mey. 10 Payhokuaw, uwrsa homkwe senkin me, “Hyo mamey mokwe krai non, uwr seirpey hiy ma mey se hieyn, sawk hiykiaw hreme nion non-wak ankin, hiykwe krai lwak pey, seyr hyo ok mokwe yaprue lohruw-a pey.” 11 Uwrsa senkin somokwe senkin kwa nonkway, ok, hrom meiaw ma lwak me mamey non ma mey ha o, seyr mey, hromkiaw hmo ompok mon le meio ey o, somokwe irweyk korey. 12 Sawk, okar, hromkwe uwrsa har serey suko homkiaw-ayay ma nak-owk nakie me nion liyliy-aw non-wak ok liy me ley. Uwrsa senkin somokwe homkwe lawk-lawk. Homkwe homkiaw-ayay meir ey mokwe, hmo sor anon anon yerki arian non meio, seyr hmo sor anon anon yerki arian senkin somokwe, hmo uron arian nonaw mon ousne. 13 Hromkwe hromo mey mo limon mokwe liy lour hreik ley, sa hromkwe mey, hrom ma meio lopa seme nak-me-heyr lopa seme lwak. Hromkwe mey, God hiy hreme ma kow meio me-aw nak-me-heyr ey, sa hromo mey sokukwe seyr hmo ompok mon po nak-meio. * Ro 12:3 14 Hromkwe mey, hrom paraw ma meio sohom mo meir nonaw po nak-me-heyr, hromkwe limon har me lour hreik pa. Okar, God so ok kokwe paraw kokwe hmo owh mon kokwe hrom le mesor pie pa lwak hokwe, hromo nak-me-heyr ok sokukwe meyk lopa po lwak. Sawk paraw kokwe, God so ok kokwe hmo owh mon kokwe mo hrom le mesor pie. 15 Seyr hromkwe mey, uwrsa har hom ma meio mokwe hromo mey arian me hieyn liy nak-me-heyr ley. Hromkwe limon seme liy lour hreik ley. Sawk hromkwe God se uron hyohyo senkin lon, hmo nanpanan kiykiy-ay yor mokwe aiopey hay nuw-wak ie ankin, hromo mey hmo ompok mon ma meio mokwe aiopey hay liy lwak. 16 Sa hromkwe kipay har, hmo meiaw-ar eyn ma lwak mon kokwe, God so ok-ihey ke liy nakey mesor kow. Payhokuaw, hromkwe mey, uwrsa har hom kipay kamon mon ma meio mokwe, hromo mey arian me hieyn liy nak-me-heyr ley. 17 God so mamey porih hokwe sawk senkin me, “Uwrsa nak-me-heyr e mon ankin, homkwe mey, Hakamay hiy ma meio ke-aw kwa nak-me-heyr.” Jer 9:24 18 Payhokuaw, unsaney God hiy yaprue ma lira nan me sekwe, unsaney hiykiaw-ayay-aw ma nak-owk nakie sohiy korey, sawk unsaney Hakamay hiykiaw ma nak-owk nakie sohiykwaw-aw. * 1 Ko 4:4
https://png.bible/aau/2CO10.htm
2023-11-30T14:23:25Z
<urn:uuid:b2b9c010-6b58-4918-8dde-8b202ac17a69>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
5
3,883
tlsh:T1CDD045810D2856636BEB8996B3F19E7F9817B0C139A47BF109421E416E9D63CE8FF014D0E943C948E21A22714379313F4422E6DA521C761CE71F1A64FEB2B9D445B322FCDC
1 Jisas hiy sa yeyk mon mahiy-wawk nok, hiy-okuan nok, hyo om arian mon lousne. * Mat 4:13 2 Uwr har homkwe sawk peik-uwr prueyn owh ma lomposyay se mat non hiy-way nake, hyo owh mon. Sa Jisas hiykwe uwr sohom mo nanpanan kiykiy-ay yor ke lira menkin, hiykwe sawk peik-uwr se kokwe senkin kiy-mekow, “Ney ara, hno uron hokwe krai-krai nonaw kwa nak-wak, hakwe hno yor piap-araw lowpwarowp mokwe, po lorionay ha.” 3 Wo, sawk Juda mo sow ke hiymon-sorasor uwr har homkwe sa homkiaw-ayay senkin lohruw-a, “Uwr ohokwe God se me piapmapiap.” 4 Sawk Jisas hiykwe hmo uron me papo nonkway. Hiykwe sawk hme senkin sehe mesopok, “Hai, hmo uron piap-araw senkin somokwe payhokuaw nanpanan o? * Mat 12:25; Luk 9:47; Jon 2:25 5 Mey honon honon lopa kokwe pohok non ko? Hakwe enkin kiy-me e mon pak, ‘Hno yor piap-araw mokwe po lorionay kow,’ hai, hakwe enkin kiy-me e mon pak, ‘Hunkwe lok-sian nok, hno mat ke lway nok nok, nakey’? 6 Hakwe pokon kokwe hme senkin kiy-meio mesair kow ey, Uwrsa mo Ney hiykwe krai non, uwrsa mo yor piap-araw me lorionay ha ey, ki erey mon kokwe.” Jisas hiykwe uwr ma lomposyay se senkin sehe me, “Hunkwe loksian nok, hno mat ke lway nok nok, hno a arian mon ma-nakey.” * Jon 17:2 7 Seseyn, uwr sohokwe loksian nok, hyo a arian mon ma-ley. 8 Uwrsa popua hay hom Jisas so mey sokwe lira menkin, homkwe nuwnak-hok nok, God so uru se nak-me-ihey, God hiy krai senkin uwrsa me ma kow hokwe. Jisas hiy Matyu se ma me-huonok hiy non (Mak 2:13-17; Luk 5:27-32) 9 Jisas hiy ley nonaw lwak menkin, hiy sawk uwr prueyn se ka-ira ne, hyo uru hokwe Matyu. Hiykwe hyo mey-meio-a mon liwak, hiykwe takis-lonok uwr. Jisas hiykwe hye sa senkin kiy-me, “Hwon hane meyki kwa pyay ha.” Hiy seseyn, loksian nok, Jisas so meyki pyay ha. 10 Enekwei kamon hokwe Jisas hiykwe ayay Matyu so a mon hiy-iwak sir a. Uwr kraiar takis ma lonok sohom o, uwr yor piap-araw non kraiar o, homkwe seyr a serey le nene, Jisas se nion o, hyo ki-wayh me nion o, ayay non-a e. 11 Sawk Farisi hom uwr senkin seme lira menkin, hom sa Jisas so ki-wayh me senkin seme kiy-mesopok, “Hai, hmo hiymon sorasor-uwr hiykwe takis lonok uwr o, uwr yor piap-araw non o, hme nion kokwe ayay panoke non-wawwaw a o?” * Luk 15:2 12 Jisas hiy ok sokwe lonuayk menkin, hiy sa hme senkin makiy-mekow, “Uwrsa peik lopa homkwe dokta so owh mon liy nakey ley. Dokta so owh mon kokwe peik non homkwaw nakey. 13 Homkwe kwa ley, ok kamon enkin ma me ke kwa ley mon sorasor, ‘Hakwe ayay-pion ma leynow prawk kow yor me nanpanan pey. Sawk hakwe uron lowk yor me nanpanan.’ Payhokuaw, hakwe uwrsa luw-luw-aw me huonok prosue e le pa, sawk hakwe uwrsa yor piap-araw non me huonok prosue e le.” Hos 6:6 Ayay la lopa God se ma mesopok wayr yor (Mak 2:18-22; Luk 5:33-39) 14 Enekwei sohiy non kokwe seyr Jon hu mon prouk uwr so ki-wayh hom Jisas so owh mon le nok, Jisas se senkin mesopok, “Hai, suw penkin mo, hrom Jon so ki-wayh o, Farisi o, hrom lowpwarowp sa ayay la lopa God se mesopok wayr. Hai, hno ki-wayh homkwe ayay la lopa yor sokukwe mon lopa panoke lwak o?” * Luk 18:12 15 Sa Jisas hiykwe hme kokwe owhnan-ok kamon ke senkin ma-sahre mekow, “Homkwe nonkway, uwr prueyn sa huon ankin, hiykwe hyo wayh-ih nayh me nak-me-huonokyaw, ayay ma lunay-a kow seme hokruw a e. Hai, sa-huon uwr hiy hyo wayh-ih-nayh me nion non-wak ankin, hmey, hyo wayh-ih-nayh somokwe uron liy lowk kworpakwor kawk iwak sir o? Korey law. Sawk enekwei sa-huon uwr se kokwe hmo owh ko se ma huonok ohya ey hokwe ya lousne a. Enekwei sohiy non kokwe homkwe ayay la lopa God se mesopok ey. 16 Unsaney homkwe laplap kopi iwon ke omeme owh ko porih ko nonow se seyn nak-pror pey. Hom senkin lon ankin, laplap kopi iwon hokwe sa leiok, sa porih ko nonow se aiopey hay nuw-mon pirapir ha. 17 Seyr unsaney homkwe wain-hu iwon ma lohuwn ie lopa hokwe, yowr nawp-ar, meme-ohi non ma nak-pror mon liy nonkawk ley. Senkin lon ankin, meme-ohi nawp sokukwe lon-kanseyr ok, wain-hu iwon somokwe ki mon liy leysow lowpway. Wo, meme-ohi nawp sokukwe sa piap-ar nuw-wak. Sa senkinaw liy lon, wain-hu iwon hokwe mo meme-ohi iwon mon-aw nuw-nonkawk. Senkin lon ankin, meme-ohi iwon o, wain-hu iwon o, hohkwe yaprue non-wak.” Ney ma lokrue o, sa nioh ma lokuayk o, hoho okpey (Mak 5:22-43; Luk 8:41-56) 18 Jisas hiy ok senkin me lohruw-a nonaw lwak menkin, sawk Juda mo makwey-uwr prueyn hiy Jisas so owh mon le. Hiykwe Jisas se pamuow kampueys wakiawk nok, kiy-mesopok, “Ara, hano ney swanyo kokwe arakwon serey-ar kiy-okrue. Hunkwe hno iha non hoko owh mon kwa le nekie e, hokwe su liy ma-loksian wayr.” 19 Jisas hiy sa sehe loksian nok, uwr sohiy so meyki pyay ha. Hyo ki-wayh seyn, siraw-aw pyay ha. 20 Enekwei Jisas hiy ma ley sohokwe seyr sa prueyn nioh ma ley hokwe siraw noney. Nioh-peik sokukwe enekwei mokwe sankaw ley wayr, yia iha seys mu nareysyar. Sa sokukwe Jisas so meyki ohriar le nok, hyo omeme owh ko kopi ke sapou ha. 21 Sa sokukwe hokiaw-ayay senkin nanpanan, “Pokon ha Jisas so omeme owh ko ke-aw sapou ankin, hakwe yaprue liy ma-lwak.” * Mat 14:36 22 Sa sohok senkin lon menkin, Jisas hiy sawk kiy-orok samar nok, hoke senkin kiy-mekow, “Ney akwa, hno uron hokwe krai-krai nonaw kwa nak-wak. Hno uron hane ma nanpanan kiykiy-ay hiykiaw-aw hne po mon sasowriy sow kow.” Seseyn, enekwei sohiy nonaw kokwe, hoke po mon sasowriy sow kow. 23 Jisas hiykwe Juda mo makwey-uwr so a mon lousne nok, lyawriy. Sa unsaney har seik-saw hu me ma lou o,* Juda mo weynpaweyn senkin lwak, unsaney lokrue enekwei mokwe homkwe eheyr seik-saw hu non nak-yuk oun memeir. seyr uwrsa kraiar moryak ma nuw-wakeyn wakeyn sohom o, seme amor-ira ne. 24 Jisas hiykwe sawk unsaney seme senkin kiy-mekow, “Homkwe a ehe kwa kiy-okriy hain, sa-ney okukwe lokrue pa. Hokwe anwaw-aw liawon.” Unsaney somokwe sawk hye kweyr kow. 25 Unsaney seme kumay mon me owk-ohya ha lowpway menkin, Jisas hiykwe sa a-ampok mon lyawriy nok, sa-ney sohok ko iha ke kiy-nekie. Sawk sa-ney sokukwe sa sokwe ma-loksian. 26 Mey, Jisas hiy serey ma kiy-meio sokukwe, unsaney homkwe sa seme nuw-mesor nakian nakian nok, kipay serey mon kokwe. Jisas hiy uwr nene kopyo prueysyar se mon popriy kow 27 Jisas hiy maka-ley menkin, sawk uwr nene kopyo prueysyar hohkwe hye pyay okre mesopok nok, senkin, “Devit so ney ara, hrere uron wawk owk kora.” * Mat 20:29-34 28 Jisas hiy a mon lyawriy menkin, uwr nene kopyo prueysyar sohokwe seyr hyo owh mon nuw-ey. Jisas hiykwe sa hehe senkin kiy-mesopok, “Hai, ha senkin mon ey hokwe, hohkwe hano krai se pankaw nan kiykiy-ay o?” Hohkwe sa hye senkin ma-sahre mekow, “Hunkwe liy.” 29 Sa Jisas hiykwe hoho nene me sapou nok, kiynak-me, “Hoho owh mon kokwe, hohkiaw ma nan kiykiy-ay, senkin ka lousne.” 30 Sa hoho nene hokwe puwpi. Sawk Jisas hiykwe hehe kokwe ok ipey-ar hiynuw-me kupaku ha, “Mey arakwon ma meio okukwe, hohkwe uwrsa har me peie ma-mesor kow o.” * Mat 8:4 31 Sawk uwr prueysyar sohokwe nuw-ey nok, Jisas so mey poya-poya serey mon ma meio seme nuw-anio mesor owndiy nok, kipay lowpwarowp serey mon ma lwak seme. Jisas hiy uwr woki prorpam se mon popriy kow 32 Enekwei uwr prueysyar sohiy Jisas se lokriy hain menkin, sawk uwr har homkwe uwr prueyn woki prorpam ma lwak se hiy-e, Jisas so owh mon. Uwr sohokwe niohney piap-araw hiy po lie eyneyr kawk. 33 Jisas hiy niohney piap-araw sehe me-su ha menkin, uwr woki prorpam ma lwak sohokwe sawk ok pa ma-lohruw. Uwrsa popua hay homkwe sa seme lira preiryay nok, lohruw-a, “Ama, paraw kokwe Israel mo kipay mon kokwe mey enkin okukwe lousne pa.” * Mak 2:12 34 Sawk Farisi homkwe Jisas se kokwe senkin lira nanpanan ohruw-a, “Ama, hiykwe niohney piap-araw me ma me-su ha mokwe, hiykwe niohney piap-araw mo makwey-uwr-ar so krai non me-su ha.” * Mat 12:24; Mak 3:22; Luk 11:15 God so wueir mon kokwe mey-uwr kraiar lopa 35 Jisas hiykwe om lowpwarowp o, yier lowpwarowp o, kipay Galili mon ma lwak serey mon hiynuw-anio mesor nok. Hiykwe uwrsa me kokwe Juda mo hokruw-a mon hiymon sorasor. Hiykwe seyr ok-ihey God so Wayr-hre-yier ko me hiynak-mesor nok, uwrsa peik senkin senkin non o, piap senkin senkin non o, seme nak-mon popriy kow. * Mat 4:23; Mak 1:39 36 Jisas hiy uwrsa popua hay me lira menkin, hyo uron lowk yor hokwe po kanuw-kaie sanonsay. Payhokuaw, uwrsa somokwe po mon sese yay, seyr hme kokwe posokwaw mahiy-mon e ko. Homkwe sipsip me hieyn, naykih lopa lwak. * Nam 27:17; 1 Kin 22:17; Mat 14:14 37 Sawk Jisas hiykwe hyo ki-wayh me kokwe senkin mekow, “Ama, wueir hokwe laylay kraiar non. Sawk mey-uwr mokwe kraiar-ar korey. * Luk 10:2 38 Homkwe wueir-ayay mo hakamay se kwa mesopok e, hiykiaw mey-uwr me ka me-ha, hyo laylay seme ka lompan ompan kow.” MATYU < 9 > *9:1: Mat 4:13 *9:4: Mat 12:25; Luk 9:47; Jon 2:25 *9:6: Jon 17:2 *9:11: Luk 15:2 *9:14: Luk 18:12 *9:21: Mat 14:36 *9:23: Juda mo weynpaweyn senkin lwak, unsaney lokrue enekwei mokwe homkwe eheyr seik-saw hu non nak-yuk oun memeir.
https://png.bible/aau/MAT09.htm
2023-11-30T21:54:24Z
<urn:uuid:ecb97d19-fd44-41af-af77-631b01388a90>
[ "footer" ]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.98
0.88
0.99
32
8,884
tlsh:T1504AB20264565347AEF7D08291B4CF7FA413E1C5B06C17F10F151851AAD693AD17E458A0EF02CCA9A100007113FA293AD8B6E7DA822C765C9B1F1A24FEB0AAC68DF761FCCC
1 Jisas hiy God so a se lokriy hain menkin, hyo ki-wayh prueyn hiy kiy-me, “Hiymon sorasor uwr ara, seyn lira, a ihey-ihey ey, mein-awp mein-awp ey.” 2 Jisas hiy lonuayk me, “Hunkwe a aiopey hay lowpwarowp omokwe pankaw lira o? Mein kamon erey suko hiykwe hyo yop mon liy ma-lwak ley. Mein lowpwarowp somokwe ya kyor-inon say ha a.” * Luk 19:44 3 Jisas hiy Mnuw Oliv, God so a se ma ka-iawon ira mon wakiawk nonaw, Pita o, Jems o, Jon o, Andru o, homkiaw-aw hyo owh mon le. 4 Hom hye mesopok, “Hreme mekow e, weynpaweyn somokwe pohiy sok lousne ey mo? Hai, meir penkin hom lousne ey mo, hreme senkin mesair kow ey hokwe, enekwei weynpaweyn senkin hom lousne ey hokwe po kiy-e?” 5 Sa Jisas hiy hme kiy-me, “Homkwe iray iray non kwa lwak, hme uwr prueyn hiy senaw me-loior kow. 6 Uwr kraiar homkwe hano uru non ya le a. Homkwe senkin me ey, ‘Hakwe mo uwr sohiy non,’ sa uwrsa kraiar me me-loior kow ey. 7 Hom aw lono ok ohriar mon lonuayk, aw lono ok anyan meiaw mon lonuayk, homkwe peie hok o. Weynpaweyn somokwe mo lousne ey, sawk enekwei pariawey-ar hokwe peyr lwak se. 8 Kipay kamon hiykwe kipay kamon se nion non-ono ey. Yier kamon hiykwe yier kamon se nion non-ono ey. Ki serey serey mon kokwe, kina le ey, seyr siowp lokrue ey. Weynpaweyn somokwe sa, ney sumow ma swaun, hok ya non ma nak-oum pie ke hieyn. 9 Homkwe iray iray non kwa lwak. Hmekwe nekie nok, kot mon hiy-ey ok. Hmekwe Juda mo hokruw-a mon lomniy mamniy ey. Homkwe hiy-wayr uwr o, king o, hmo inour mon hane hokuaw ok-ihey ke mesor ke hme mesor kow e inakrok ey. * Mat 10:17-20 10 Sawk enekwei pariawey hiy lousne lopa non kokwe, God so ok-ihey kokwe peyr uwrsa kipay lowpwarowp ko me mesor kow. 11 Seyr hme kot mon nekie nok hiy-ey ankin, homkwe ok, hom me ey me peie lowk kworpakwor kawk o. Enekwei sohiy non kokwe, hme ok penkin me kow e, homkwe seme kwa me, payhokuaw ok hom ma me somokwe hmo nian korey, somokwe Niohney Pekneyweys so mon le ey. * Luk 12:11-12 12 Uwr eynay hiykwe hyo uwr eynay se me-loior kow lokin kwor ey. Seyr aio hiykwe ney se liyliy-aw meio ey. Ney homkwe hmo ipey aio me aw lono ey, seyr hme isay okin kwor-ma-kwor ey. * Mat 10:21 13 Uwrsa lowpwarowp homkwe hme awnie awnie-aw ya lira a, hano uru se hokuaw kokwe. Sawk uwrsa posokwaw lorok kraiay e, enekwei pariawey hiy nuw-ousne, hmekwe ya huonokyaw prosue a.” * Mat 10:22; Jon 15:21 Ompay piap-araw hiykwe ya lousne a (Mat 24:15-28; Luk 21:20-24) 14 “Homkwe omok ompay piap-araw kyai mon piapay ey non hiy ampok kamon hiy uru lopa mon lyawriy iarok se lira ey.” (Unsaney mamey okwe ma lira mesor hiykwe ok sohok ko meykyar ke kwa nuw-nonkway popriy). “Homkwe senkin lira ankin, sei, uwrsa Judia mon ma lwak homkwe mnuw mon kwa hakan sakan nok. * Dan 9:27; 11:31; 12:11 15 Uwr prueyn hyo a-suwr mon ma liwak hiykwe, a mon omeme kamon lonok e peie ma-lyawriy o. * Luk 17:31 16 Unsaney wueir mon ma lwak hiykwe, a mon peie ma-ley o, hyo saket ke lway e. 17 Enekwei somokwe sa ney swaw non o, sa, ney mu la ey o, hmekwe piaparaw-ar nuw-wak ey. * Luk 23:29 18 Homkwe God se kwa mesopok kraiay, weynpaweyn somokwe weyp-nono enekwei sok lousne lopa ka lwak. 19 Payhokuaw, enekwei sohom mo low piap-araw somokwe piaparaw-ar, low enekwei God hiy ki se ma monhre pie non ma lousne ha, enekwei ehe om-nak-our sapeykyay, low sohom mo eir mon lwak. Sawk omok seyn, senkin ma-lousne lopa. * Dan 12:1; MHO 7:14 20 Sa Hakamay hiykwe enekwei somokwe haraw mon wak pa lwak hokwe, unsaney prueyn inaw liy lwayr ley. Sawk uwrsa hiykiaw ma lahan iaup me hokuaw kokwe, hiykwe enekwei somokwe haraw sehe mon wak. 21 Enekwei sohokwe uwr prueyn hiy hme senkin me ankin, ‘Lira Krais ehe,’ seyr ‘Lira, Krais ehie,’ homkwe peie nanpanan kiykiy-ay o. 22 Payhokuaw, okrei-krais o, okrei-profet o, homkwe ya lousne sa-ousne a. Homkwe meir krai non o, meir suwon o, seme ya meio ousne a, uwrsa God hiykiaw ma lahan iaup me mon warei-arei ey hokwe, sa okrei-uwr somokwe liy lwak ankin. * MHO 13:13 23 Sohiy so hokuaw kokwe, homkwe iray iray non kwa lwak. Ok lowpwarowp mokwe hakwe hmekwe enekwei sohiy lousne lopa non po mesor kow koruay.” Jisas hiy ma ma-le enekwei hokwe nonkway lopa (Mat 24:29-31; Luk 21:25-28) 24 Sawk enekwei weynpaweyn piap-araw sohom mo meyki hokwe, ‘ey hiykwe, eym-nawp krwere-krwere lwak ey. Yeyn hokwe seyr ma-yar lopa. 25 Napuar homkwe non ko me lon-kamair kuayk-sakuayk ey. Omeme krai ipey-ar nonkumey ko homkwe wei-a-wei ey.’ Ais 13:10; 34:4 26 Sei, Uwrsa mo Ney hiy lousne ok. Hiykwe waw non nak-aye ey, krai ipey-ar non, seyr panpaniowni non. * MHO 1:7 27 Hiykwe hyo ensel me ki so por iha-iha-aw mon me-ha ey, uwrsa God hiykiaw ma lahan iaup, ey kaie mon, ey kuakeyn mon, senkin ma lwayr sahre-ahre me me-huonokyaw e.” * Mat 13:41; Mak 13:32 Now fik se kwa lira nonkway (Mat 24:32-35; Luk 21:29-33) 28 “Homkwe weynpaweyn kamon now fik se kwa mon-sorasor nonkway. Hyo kueim hom pruam-norku eyn lwak ankin, seyr hyo ma hom kowp-kowp ousne-sa-ousne pie ankin, suw homkwe senkin nonkway, sohokwe ay leip enekwei ohriar. 29 Seyr liyliy-aw eyn lwak, hom weynpaweyn senkin hom lousne me lira ankin, homkwe senkin nonkway ey, enekwei hokwe pa ohri-ar. 30 Hakwe hme okar kiy-mekow, weynpaweyn somokwe uwrsa enekwei enkin ma kiy-wayr hom lokrue lowpway lopa non lousne ey. 31 Nonkumey o, ki o, ya lira por ha a, sawk hano ok kokwe lira por ha lopa.” Weynpaweyn sohom mo enekwei-ar hokwe liy nonkway ley (Mat 24:36-44) 32 “Eypok sohiy o, aua sohiy o, unsaney prueyn nonkway pey, mo ensel nonkumey ko hi, mo Ney hiykiaw hi, sawk Aio hiykiaw-aw nonkway. 33 Homkwe kwa nakrok ira kraipakrai. Seyr homkwe iray iray non kwa lwak. Payhokuaw, homkwe enekwei sohiy le ey hokwe, homkwe nonkway lwak pey. 34 Enekwei sohokwe uwr prueyn hiy hyo a se yier meiaw mon ley e ma lokriy hain se hieyn. Hiykwe mey-uwr prueyn prueyn-aw mo mey me kow lowpway, seyr a-yerki-wouk mon liarok-uwr se mekow hain, hiy iray-iray nonaw lwak e. 35 Sohiy so hokuaw kokwe, homkwe iray iray non kwa lwak, payhokuaw, hunkwe nonkway lwak pey, a-yiaup-uwr hiy ma-le enekwei hokwe. Hiykwe eyrowpwar ma-le pakane, arawh-orieyn sok ma-le pakane, woyo hok me non ma-le pakane, ey hiy lonir lonir non ma-le pakane. * Luk 12:38 36 Sa hiy masaw-e ankin, hiykwe hnekwe anwaw liawon se ka-ira ne pa ka lwak. 37 Ok, ha hme ma mekow somokwe, hakwe uwrsa lowpwarowp me me-kow, ‘Kwa lorok ira kraipakrai.’ ”
https://png.bible/aau/MRK13.htm
2023-12-03T14:46:38Z
<urn:uuid:52464ca8-4cc0-438a-994d-f91ca04a12f6>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.98
0.9
0.99
20
6,352
tlsh:T148FAFFD1755413AB6EFBC681E2B8DFAFA403B0D1702456E20A2718532FDBA36E47F85CA4FC87CBAE581545B142E5343B5836D64A562CA45C970F5164BFF0AAC4C9F223F8DC
1 Hai, ha ma-sahre ira, meir suwon irweyk ipey-ar nonkumey mon lousne. Hakwe ensel iha sirom mu nareysyar non me lira, homkwe low iha sirom mu nareysyar non me nakruok. Low somokwe piap-araw-arar, uwrsa me mon piapay ey hom non. Low somokwe pariawey-ar hom non, payhokuaw, somokwe God so aw-mar me meio sompay sompay lowpway ey hom non. 2 Sa hakwe sour-yawp-ar, glas non ma monhre, seyr ya non ma nak-sawahre se hieyn se lira. Hakwe seyr unsaney har hom ay piap-araw o, hyo owhnan o, seyr hyo uru so urowp o, seme ma lono swakakar me nak-ira. Homkwe sour-yawp-ar, glas non ma monhre serey nakrok. Homkwe gita, God hiy hme ma kow me nakruok. 3 Seyr homkwe yayh Moses, God so mey-uwr o, Sipsip-ney o, hoh ma lowk ke lowk, senkin, “God Hakamay, Krai Lowpwarowp non ara, hno mey mokwe irweyk-aw-ar, seyr krai ipey-ar non. King, kipay lowpwarowp me ma hiy-wayr ara, yor lowpwarowp, hwon ma meio mokwe luw-luw-aw-ar, seyr ok-ar-ar. * Kis 15:1; Sng 139:14; 145:17 4 Hakamay, uwrsa hne hok lopa mokwe, pomo? Hai, uwrsa hno uru se seirpey-ar lowk nakie lopa mokwe, perey lwak o? Payhokuaw, pekney-weys-ar hokwe hunkwaw sora. Uwrsa kipay lowpwarowp ko homkwe ya le a, hno inour mon kokwe hno uru se-aw nakie e, payhokuaw, hno yor luw-luw-aw mokwe po me-sair hrahra kow.” * Jer 10:6-7; Sng 86:9 5 Sohiy so meyki hokwe ha sawk God so a pekney-weys nonkumey ko hiy kampi se lira. A sohokwe, God so sel-a, God se nian ma me-hror say kumay hiy non. * Kis 38:21 6 Seyr ensel iha sirom mu nareysyar, low iha sirom mu nareysyar non me ma nakruok homkwe God so a pekney-weys ko me lousne-sa-ousne ha. Homkwe laplap mnow-mnow-aw ihey-ar, ey se hieyn ma lyar me lie nakrok-kay. Homkwe seyr sumow-mays gol non ma meio mokwe, hmo uron-kowp mon nak-ok-sama-peykyay. 7 Sa ay, su ma lwayr ihaiha-aw mo prueyn hiykwe sawk ensel iha sirom mu nareysyar mokwe yowr gol non iha sirom mu nareysyar non ma meio me kow. Yowr somokwe lwayr peyow peyow God so aw-mar hokwe woki nuw-wak. 8 A pekney-weys sohokwe sawk God so panpaniowni o, krai o, hoho yakuw homkwaw nuw-wak. Unsaney prueyn liy lyawriy ley, a pekney-weys serey kokwe, sa omok low iha sirom mu nareysyar, ensel iha sirom mu nareysyar hom ma nake sohom ley lowpway sehe. * 1 Kin 8:10-11; 2 Sto 5:13-14; Ais 6:4
https://png.bible/aau/REV15.htm
2023-11-28T13:22:39Z
<urn:uuid:0e07deca-b053-4597-b33e-4d90e55aba20>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
4
2,241
tlsh:T18A950241004587A35FE3D22657B44F2E94A7F8D27A601AF61B335D5AABD663CF0FE618A0D003ED18DD1042B1523530396022F588D71CE82CD317C869EE769FE889F916BE8D
1 Hromo mey okukwe God hiykwe hreme uron lowk se kow, sa hromkwe uron wompei lwak lopa seme lwak. 2 Sawk hromo yor senkin, hromkwe ouon-aw weynpaweyn, owh-mar lon yor me mon ousne ey me liy mon nakyas ley. Seyr hromkwe okrei-ok lanio mesor yor o, God so ok ke kankoum-a-koum mesor yor o, senkin lopa. Sawk hromkwe God so ok-ar-ok kokwe kumay mon seme mesor hrorsay kow, uwrsa hom hromo nanpanan yor uron ko me lira nonkway e, sa hromo yor God so inour mon ma meio mokwe, heyn lopa ka lwak. * 2 Ko 2:17; 1 Te 2:5 3 Mo ok-ihey hrom ma mesor hok lwak sue hi, ok-ihey sokukwe uwrsa ma lokrue pror ha wayr me-aw lwak sue. 4 Ki erey suko so god piap-araw hiykwe uwrsa God se ma nan lopa mo mawkworom mokwe eym-nawp non swakuwmay sue, hom ok-ihey ko ey se lira lopa lwak e. Ok-ihey sohok ko ey hokwe Krais so panpaniowni. Krais hiykwe God hiykiaw panapan. * Ef 2:2; Kol 1:15; Hi 1:3 5 Payhokuaw, hromkwe hromkiaw-ayay-aw nak-mesor pey. Sawk hromkwe Jisas Krais hiy Hakamay ma lwak se mesor. Sa hromkwe hromkiaw-ayay senkin me-hrahra ha, Jisas se hokuaw kokwe hromkwe hmo mey-uwr. 6 Suw senkin, God, paraw senkin ma me, “Eym-nawp mon kokwe ey-yar kwa lyar nekie nekie”, God sohiykwaw-aw kokwe hyo ey-yar se hromo uron mon po me-sasay yar. Hiykwe senkin sehe lon, nonkway, ey se hieyn ma lyar, God so panpaniowni non, Krais so ine-maku mon ma lyar se hreme kow e. * Stt 1:3; Ais 9:2; 2 Ko 3:18 7 Hromkwe yiawk monuo non ma meio me hieyn. Sa God so omeme ihey-ar niohney ko hreme ma kow somokwe serey lwak. Suw senkin mesair kow, krai ipey-ar, seirpey-ar ma lwak hokwe, hromo nian korey, sawk God so nian. * 2 Ko 5:1 8 Hreme kokwe mo low piap senkin senkin non senaw mon yorpayor, sawk hreme kokwe lour kane kawk okrue ha pey. Seyr hromkwe enekwei har mokwe imnok amnok senaw nanpanan, sawk hromkwe hakan okriy hain pey. * 2 Ko 1:8; 7:5 9 Hremekwe mo awia-pow senaw nwaksu, sawk hromkwe wayh lopa lwak pey. Seyr enekwei har hreme senaw lokin kuayk, sawk hreme mon piapay ha pey. 10 Hrom enekwei enekwei perey ley e, hromo owhi omokwe Jisas so lokrue ke mesair kow. Suw senkin seme mon, Jisas hiy su ma lwayr hokwe hromo owhi mon ka lousne hrahra ha e hokuaw. * 1 Ko 15:31 11 Payhokuaw, enekwei enekwei, hromkwe Jisas se ma nan kiykiy-ay se hokuaw kokwe, lokrue ohriar seme lwak, Jisas so su lwayr kyai hok hromo lokrue-owh mon ka lousne hrahra ha e hokuaw. * Ro 8:36 12 Suw senkin, lokrue hokwe mey, hromo owh mon meio, sawk su lwayr kyai hokwe mey, hmo owh mon meio. 13 God so ok mamey porih mon kokwe senkin me, “Hakwe God se ma nan kiykiy-ay se hokuaw hyo ok ke sehe mesor.” Hrom seyn, nan kiykiy-ay uron liyliy-aw nonaw God se ma nan kiykiy-ay se hokuaw hyo ok ke seme mesor. Sng 116:10 14 Payhokuaw, hromkwe seyr senkin nonkway, God, Hakamay Jisas se ma me-sian hiykwe, hreme seyn, Jisas se nion ya me-sian a. Seyr hiykwe hreme o, hme o, hyo inour mon suhway-aw ya me swa-hokruw nakrok a. * 1 Ko 6:14 15 Yor senkin somokwe hme hiymon e lousne. Sa God so maym kow yor, uwrsa kraiar kraiar mo owh mon ma lousne me uwrsa kraiar hom God se me-ihey ankin, God hiykwe panpaniowni liy lonok. Hrom ki mon ma lwayr ohokwe, nanpanan kiykiy-ay yor non-aw lwayr 16 Sohiy so hokuaw kokwe hromo uron mokwe nompou liy lwak ley. Mo hromo owhi ki ko hok piap eyn oksa-hriysow hi, hromo owhi niohney ko hokwe enekwei enekwei krai iwon lonok wayr-wayr. * Ef 3:16 17 Payhokuaw, low piap hreme ma mon omokwe, paswaw, seyr enekwei haraw lwak. Sa homkwe hreme kokwe God so lwayr peyow panpaniowni se kow, seyr panpaniowni sohokwe low sohom mo eir mon nuw-wak. * Ro 8:17-18 18 Hromo uron mokwe omeme, hrom ma kiy-ira eme liy nanpanan ley, sawk hromo uron mokwe, omeme, hrom ma lira lopa me-aw nanpanan wayr e. Payhokuaw, omeme, hrom ma kiy-ira omokwe, enekwei haraw-aw lwak. Sawk omeme, hrom ma lira lopa mokwe lwak peyow peyow ey. * Kol 1:16
https://png.bible/aau/2CO04.htm
2023-12-09T01:47:55Z
<urn:uuid:9681625c-d99a-480f-a24c-a5dc70fed3da>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
6
3,821
tlsh:T169A10C71FD04C7276DEB8C82D7A58E7F6427B0C12990BBF38C111D2A6EDDA3EE9BE55890DA038E5A551C01720275341E8016DAD6471C691CD71F564DFEB02ECA95F77A398C
1 Ok-ar yaprue kamon kokwe, okwe: Uwr prueyn hiykwe sios mo peyrmawk liarok uwr lwak e mon ankin, hiykwe mey ihey-ar ke lira way. * Ap 20:28 2 Sios mo peyrmawk liarok uwr hiykwe senkin uwr kwa lwak: heyn lopa, sa prueyn-aw non, liwak yor yaprue non, seyr hiykiaw-ayay hiy-anok anok yor non, uru yaprue non, uwr me hyo a mon me-huonok yawriy yor non. Seyr hiykwe hiymon sorasor mey mokwe kwa nak-nonkway. * Ta 1:6-9 3 Hiykwe ihey mo hu peie lowswa lawk-lawk o, hiykwe uron owh-ya peie saw-oum o. Sawk hiykwe sosok-aw yor nonaw kwa lwak. Hiykwe aymarowh-aw kwa lwak, unsaney me nion kokwe. Seyr hiykwe mein-owon kraiar nak-wayr e peie lira way o. 4 Hiykwe hyo sa o, ney o, seme yaprue nonaw kwa hiy-wayr, seyr hyo ney homkwe hye yaprue lonuayk me, seyr hye yaprue ka lira nan. 5 Payhokuaw, uwr prueyn hiykwe mey, hyo ney-sa arian me yaprue hiy-wayr anok-anok ey kokwe nonkway lopa lwak ankin, hai, hiykwe God so sios hokwe, penkin hiy-wayr anok anok a? 6 Kristen iwon-ar hiykwe peyrmawk liarok uwr peie lwak o. Sawk hiykwe hyo uru arian se nak-owk nakie lak. Sa hiy senkin lon o, sa God hiy hye Satan se ma mesor anon se hieyn mesor anon lak. 7 Uwr sios mo peyrmawk liarok uwr lwak e ma mon sohokwe, unsaney sios meykyay mon ma lwak hom yaprue ma lira nan hiy non, hye unsaney hom ok-piap-ok me lopa ka lwak e hokuaw, seyr Satan so naw-pway mon makuayk lopa ka lwak. * 2 Ko 8:21 Sios mo peyrmawk liarok uwr me nion non-meio uwr 8 Sios so peyrmawk liarok uwr me nion non-meio uwr homkwe yor yaprue nonaw kwa nak-wak, seyr okar yor non kwa nak-wak. Seyr wain-hu kraiar peie lowswa o, seyr mein-owon me peie nak-hane-hane o. 9 Uwr somokwe God so okar-ok ouon-ar ko, hrom ma nan kiykiy-ay kokwe, nanpanan yor uron ko yaprue non kwa nakruok kraipakrai. 10 Peyr sios mo uwrsa homkwe hme mey kwa kow meio ira ir. Homkwe mey yaprue meio ankin, homkwe sios so mey me kwa hiy-meio. 11 Hmo sa homkwe seyr yor yaprue nonaw kwa nak-wak, ok-hiy peie nak-kow o. Sawk homkwe yaprue nonaw kwa liwak. Seyr hmo mey lowpwarowp mokwe kwa lorok meio wayr. * Ta 2:3 12 Sios so peyrmawk liarok-uwr me nion non-meio uwr hiykwe sa prueyn-awaw non lwak e. Seyr hiykwe hyo ney-sa me o, mey, hyo a mon ma lwak o, seme yaprue non-aw kwa hiy-wayr anok-anok popriy. 13 Sios so mey-uwr senkin, mey yaprue ma meio somokwe, uru yaprue lonok, seyr hom Krais Jisas se ma nan kiykiy-ay somokwe hok lopa liy mesor kumay kow. Ouon-aw-ok aiopey hay, kumay-ar ma mon hrahra ha hok non 14 Mo ha hmo owh mon saw-e e, hyohyo ma lon ohiy hi, hakwe hiy-me sorasor ok omokwe hne sehe mey kow, 15 ha hno owh mon saw-ousne lopa lwak ankin, ok, ha erey ma mey kow omokwe, God so uwrku mo liwak yor me liy hiy-anok-anok. God so uwrku kokwe, God su lwayr ey so sios hiy non. Sa sios hokwe nop-i ipey-ar, seyr peir-pow ouon ko, God so ok-ar-ok ke ma hiymon kraipakrai hok non. 16 Hai, hromo God se nan-ihey yor ko ouon-aw ok hok aiopey hay ma lwak kokwe posokwaw nak-me nei-a-nei ey so? Hiykwe iwar me hieyn lousne, seyr hye kokwe God so Niohney hiykwe luw-luw-aw ok po me. Hye kokwe ensel hom lira, seyr hyo ok kokwe uwr-kayn irweyk hom po lonuayk. Seyr uwrsa kipay lowpwarowp ko hom nan kiykiy-ay, seyr hyekwe nonkumey mon panpaniowni non po huonok ie. * Jon 1:14; 2 Pi 3:3; 1 Jn 2:18
https://png.bible/aau/1TI03.htm
2023-12-05T22:06:11Z
<urn:uuid:3335e464-18d9-4bdc-8eb1-48d662ec2769>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
8
3,230
tlsh:T1193C2461DC2CB753ABFB468273748E2FAC1360D0766D66A29B970C521ED9838D8BFE38B49CC7CE29840001B2527C263E5016D349863CB558AF0B1294FEA56FC8A9F110B89C
1 Galesia lowk la-pa-la ey om, hmo uron mokwe poso hay non mon way-sowp-a-sowp mo? Jisas Krais se now ayaw mon ma nak-okin pror sawan okrue hokwe, hakwe hmo inour mon kumay-ar po me-sorasor popriy kow. 2 Hakwe hme ok kamon senkin kiy-mesopok, homkwe hane kwa kiy-mekow: Hom God so Niohney se ma lonok hokwe, homkwe yerki Juda mo sow me ma pyay non po lonok pak, God so ok-ihey ke ma lonuayk nan kiykiy-ay yerki non po lonok pak? 3 Homkwe panoke lowk la-pa-la o? Hom kristen ma lwak mokwe, homkwe God so Niohney non lanio meio pie. Hai, enekwei enkin ohokwe, homkwe iwar mo krai non lanio meio sop-sow e panoke mon o? 4 Hmey, low senkin senkin hmo owh mon ma lousne somokwe, hme hiymon orok kraiay lopa lwak ey pak? Okar-ar, low somokwe meyk non me lousne. 5 Hai, God hiy hyo Niohney se hme ma kow se me, seyr hyo mey krai non hmo ompok mon ma meio se me, homkwe Moses so sow me ma meio sohiy non po lonok pak? Homkwe God so ok-ihey ke ma lonuayk nanpanan kiykiy-ay sohiy non po lonok pak? 6 Homkwe Abraham se kwa nanpanan. God so mamey porih hokwe senkin me, “Hiykwe God se nanpanan kiykiy-ay, sa God hiykwe hye luw-luw-aw-ok sehe me.” Stt 15:6 7 Sa homkwe senkin seme nonkway e, Abraham so ney-nona-ar mokwe, uwrsa, God so ok-ihey ke ma nan kiykiy-ay hom non. 8 God hiy uwrkayn irweyk me hmo nan kiykiy-ay yor me hokuaw luw-luw-aw ok me ey hokwe, hiykwe paraw-ar nanpanan pie. Sa God so mamey porih hokwe God so Ok-ihey ke Abraham se senkin mesor kow, “Hakwe uwrsa lowpwarowp me kokwe hno kueir nonaw hiy-mon ihey ey.” Stt 12:3 9 Abraham hiykwe God se nan kiykiy-ay, God hiykwe hye yaprue sehe hiy-mon ihey. Seyr uwrsa lowpwarowp God se posokwaw nan kiykiy-ay e, God hiykwe hme yaprue hiymon ihey ey, Abraham se ma mon ihey senkin. 10 Uwrsa, Moses so sow hom hme hiymon e ma nakay nakay homkwe, God so hruo-yay-kow-ok ouon mon lwak, payhokuaw, God so mamey porih hokwe senkin me, “Uwrsa, sow lowpwarowp, Moses so mamey mon ma mey me senkinaw pyay meio wayr pa lwak ankin, homkwe God so hruo-yay-kow-ok ouon mon lwak.” Lo 27:26 11 Enkin kokwe hromkwe kumay-ar po nuw-nonkway, God so inour mon hwon luw-luw-aw lwak ey hokwe, yerki Moses so sow hok ma me non liy lwak ley. Payhokuaw, God so mamey porih hokwe senkin me, “Uwr luw-luw-aw-ok ma me mokwe, God se nan kiykiy-ay yerki nonaw lwayr ey.” Hab 2:4 12 Sawk Moses so sow me ma pyay yor kokwe, nan kiykiy-ay yor ke nakay nakay pey. Korey, God so mamey porih hokwe sawk irweyk senkin lohruw-a, “Uwr, yor lowpwarowp, Moses so sow hok ma me seme posokwaw pyay lowpway e, hiykwe su ya lwayr a.” Wkp 18:5 13 Hrom hruo-yay-kow-ok ouon mon ma lwak hokwe, Krais hiykiaw po swahya sow lonok, sa hiykwe hreme po kahya huonokyaw prosue, sow ko hruo-yay-kow-ok ouon ko mokwe. Payhokuaw, God so mamey porih hokwe senkin me, “Now mon kokwe poso uwrsa me nak-okin pror kawk sawan e, homkwe God so hruo-yay-kow-ok ouon mon lwak.” Lo 21:23 14 Krais hiy hreme ma kahya huonok prosue so meyk-ar hokwe senkin, God so hiy-mon ihey yor Abraham se ma me-loray hokwe, seyr uwrkayn irweyk me kow ey. Sohokwe Krais Jisas so yerki mon-aw kow ey, seyr nan kiykiy-ay yor ko kueir hokwe hromkwe niohney, God hiy ma me-loray se liy lonok. Moses so sow o, God so me-loray ok o 15 Hano wayh-om, hakwe mey kamon, uwrsa hom eypok lowpwarowp ma meio ke kiy-me lunlun ley: Suw senkin, uwr prueysyar sokior-ok ke non-me sakon kawk ankin, hohkwe hoho uru se sokior-mamey mon mey iawon, suw uwr prueyn hiykwe ok kamon ke liy ma-mon-say ley, seyr hiykwe ok irweyk manak-mey peykyay lopa. 16 Suw senkin, God hiykwe hyo me-loray mokwe, Abraham o, hyo ney-nona o, hehe non-me-loray. God so mamey porih hokwe senkin me pa, “Hyo ney-nona me me-loray”. Korey, senkin me hokwe, uwrsa kraiar me po me. Sawk God so mamey porih hokwe senkin me, “Hyo ney-nona se me-loray.” Ok sohok ko meyk kokwe senkin, uwr prueyn-awaw se me. Sohokwe Krais hiy non. * Stt 12:7; 13:15; 24:7 17 Hano ok-ku kokwe senkin: Sokior-ok, God hiy Abraham se nion ma non-me sakon kawk hok lousne pie. Sohiy so meyki, 430 yia hom ley lowpway menkin, sa Moses so sow hok lousne. Sa Moses so sow hokwe, sokior-ok ke liy kamaun sow ley, seyr God so me-loray-ok ke liy mon-say ley. * Kis 12:40 18 Sawk God so kyai hreme kow ey mokwe, Moses so sow ke-aw nakay nakay hokwe, hyo kyai somokwe hyo me-loray-ok ke liy nakay nakay ley. Sawk God so kyai, Abraham se ma kow kokwe, hyo me-loray-ok ke hokuaw kow. * Ro 4:14 19 Hai, Moses so sow ko meykyar hokwe penkin so? God hiykwe sehe nak-kow peykyay, yor piap-araw hok penkin lwak e, hoko meykyar ke kumay-ar nuw-mesair kow e, senkin-awaw, omok Abraham so ney-nona, God hiy ma me-loray, hiy lousne sehe. Sow mokwe ensel hom nak-kumey kow, sa Moses so iha mon kow, hiykwe God o, uwrsa o, hmo ompok uwr. * Ro 5:20; Ap 7:38 20 Uwrku kamon-aw lwak hokwe, ompok-uwr lopa, payhokuaw ompok-uwr hiykwe uwrku kreys so ok me lonuayk ohruw-a kow. Sawk God hiykwe prueyn-awaw.* Nonkway-uwr har homkwe senkin nan: Moses so sow hokwe ompok-uwr non, hiykwe uwrsa o, God o, hoho ompok mon lwak, hmo sow me nakruok yor me lira nonkway e. Sawk God so me-loray-ok, Abraham o, hyo ney-nona o, hme hiymon kraipakrai ey kokwe, ompok-uwr lopa, payhokuaw me-loray-ok sokukwe God prueyn-awaw hiy me-loray. Moses so sow ko meyk-ar hiy non 21 Hai, Moses so sow hokwe, God so me-loray-ok ke aw lono pak? Korey law-ar. Payhokuaw, sow kamon, su mon wayr peyow ey hreme kow hokwe, uwrsa me luw-luw-aw-ok me ey hokwe sow sohokwaw po mon ousne. * Ro 8:2-4 22 Sawk God so mamey porih hokwe senkin me-kumay kow, uwrsa kipay lowpwarowp ko homkwe yor piap-araw ko krai ouon mon lwak. Sawk God so kyai, paraw ma me-loray, Jisas se ma nan kiykiy-ay se hokuaw ma kow ey sohokwe, uwrsa ma nan kiykiy-ay me kow ey. 23 Sawk enekwei, Hakamay se nan kiykiy-ay yor hok le lopa non kokwe, peyr hreme kokwe Moses so sow hok nak-piar sous, kalabus-uwr me hieyn. Senkin-awaw, enekwei Hakamay se nan kiykiy-ay yor hok kumay-ar nuw-ousne hrahra ha. * Ga 4:3 24 Moses so sow sokukwe hromo puar-now sokwe lwak, hrom Krais so owh mon ley e. Sa hrom Krais se ma nan kiykiy-ay se hokuaw kokwe hreme luw-luw-aw-ok ka me. * Ro 10:4 25 Sawk enekwei enkin ohokwe, Hakamay se nan kiykiy-ay yor hokwe papo lousne. Sawk Moses so sow hokwe, hromo puar-now liy ma-lwak ley. Hromkwe God so ney 26 Ama, hom lowpwarowp, Krais Jisas se ma nan kiykiy-ay se hokuaw kokwe, God so ney-ar. * Jon 1:12 27 Payhokuaw, hom lowpwarowp Krais se nion non-wak e ma prouk mokwe, Krais se po lie swawar-sow ha, omeme owh ko me ma lie swawar-sow ha me hieyn. * Ro 6:3 28 Homkwe senkin nonkway e, Juda-uwr o, uwrkayn irweyk o, homkwe irweyk korey. Seyr mey-uwr puraw o, uwr, liaup-uwr lopa o, homkwe irweyk korey. Seyr uwr o, sa o, hom seyn, irweyk lwak pey. Payhokuaw, uwrsa lowpwarowp Krais se nion ma non-okin nasay homkwe kamon-aw-aw. * Ro 10:12 29 Sawk hunkwe Krais so lwak ankin, hunkwe Abraham so ney-nona, seyr omeme ihey-ar, God hiy ma me-loray mokwe liy lonok. * Ro 4:13 GALESIA < 3 > *3:16: Stt 12:7; 13:15; 24:7 *3:17: Kis 12:40 *3:18: Ro 4:14 *3:19: Ro 5:20; Ap 7:38 *3:20: Nonkway-uwr har homkwe senkin nan: Moses so sow hokwe ompok-uwr non, hiykwe uwrsa o, God o, hoho ompok mon lwak, hmo sow me nakruok yor me lira nonkway e. Sawk God so me-loray-ok, Abraham o, hyo ney-nona o, hme hiymon kraipakrai ey kokwe, ompok-uwr lopa, payhokuaw me-loray-ok sokukwe God prueyn-awaw hiy me-loray.
https://png.bible/aau/GAL03.htm
2023-11-28T17:06:47Z
<urn:uuid:397e3be6-ad9e-4ab4-bfd5-c135ceae26ba>
[ "footer" ]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.98
0.86
1
21
7,358
tlsh:T187D68BE1F01586631EE7C54663B09F7F0413E4C2B58886F34E021813ABCF97CF2BE154D5D582CE99C86482B342F935A98552E2EA461CBB1CFB2F586CED706EC695F261FC5C
1 Sohiy so meyki hokwe Hakamay hiykwe uwr 72, sankaw me-iaup nok, hyo peyrmawk me-ha, prueys seyn prueys seyn. Hiykwe hmekwe yier aiopey hay o, yier paswaw o, omok hiykiaw ley e ma mon serey me-ha. * Mak 6:7 2 Seyr hiykwe hmekwe senkin nak-mekow ha, “Wueir hokwe laylay kraiar non, sawk mey-uwr mokwe kraiar-ar korey. Homkwe wueir-ayay mo hakamay se kwa mesopok e, hiykiaw mey-uwr me ka me-ha, hyo laylay seme ka lompan ompan kow. * Mat 9:37-38; Jon 4:35 3 Homkwe kwa ley, hakwe hme sipsip-ney me hieyn me-ha, nwoh piap-araw mo ompok mon. * Mat 10:16 4 Homkwe seyr owk-neyp mein-owon kawk ey o, owk aiopey hay omeme kawk ey o, sune-ohi o, peie nakey o. Seyr homkwe uwrsa yerki mon lonyay ankin, hme nion peie non-orok ohruw-a hain o, kwahnaw nuw-ey ha. * Mat 10:7-14; Mak 6:8-11; Luk 9:3-5 5 Homkwe a kamon mon lyawriy ankin, peyr homkwe uwrsa serey suko me senkin kwa kiy-mekow pie, ‘Liwak marowhway yor hokwe a erey ka lwak.’ 6 Sawk uwr, liwak marowhway yor ke kar ma ley hiykwe, a serey lwayr ankin, hmo lwak marowhway-ok kokwe hye nion ka lwak, sawk uwr senkin sohokwe serey lwak lopa lwak ankin, homkwe hmo lwak marowhway-ok ke kwa ma-lonok. 7 Homkwe seyr a kamon-awaw mon-aw kwa lwak. Seyr homkwe ayay, hme ma kow-a seme-aw kwa la, seyr hu, hme ma lows kow, seme-aw kwa nak-owswa. Payhokuaw, mey-uwr hiykwe, pie, hyo mey ke ma nakway se liy lonok. Homkwe seyr har mo a mon, peie ma-ley neyney wayr o. * 1 Ko 9:6-14; 1 Ti 5:18 8 Hom taun kamon mon lyawriy ankin, sa unsaney yier serey suko homkwe hme kar nonaw me-huonok huon ankin, ayay hom ma kow huon somokwe, kwa la. * 1 Ko 10:27 9 Homkwe seyr uwr peik non yier serey suko me kwa nak-mon popriy kow. Seyr homkwe ok senkin kwa mesor kow, ‘God so Wayr-hre-yier hokwe pau hmo ohriar kiy-wak.’ 10 Sawk hom taun kamon mon lyawriy ankin, sa uwr serey suko homkwe hme me-huonok yawriy lopa lwak ankin, homkwe yier ki apau mon-aw kwa mesor kow hain, senkin, 11 ‘Ama, ki-pow hmo yier ko hromo sune-ohi mon ma nasnas omokwe, hromkwe kiy-our powpow say hain, suw meir, hrom hmo yier sehe aw ma lono hiy non. Sawk homkwe senkin kwa nuw-nonkway: God so Wayr-hre-yier hokwe pau, ohriar kiy-wak.’ * Ap 13:51; 18:6 12 Hakwe hme senkin mekow, enekwei pariawey-ar God hiy lanon anon ey hokwe, God so aw-mar hokwe om senkin, hme hyaw ma lwak hokwe, aiopey hay lwak ey. God so aw-mar om senkin se ma lon ey hokwe, om Sodom, Gomora leys so eir mon lwak ey.” * Stt 19:24-25; Mat 10:15; 11:24 Uwr-sa uron ma kankoum lopa homkwe, uron kwa nuw-hok e (Mat 11:20-24) 13 Jisas hiykwe senkin ma-me, “Woiow, om Korasin o, om Betsaida o, homkwe kwa nak-hok, hme kokwe aw-mar ipey-ar nuw-ohre ey. Payhokuaw, mey poya-poya krai non, hmo owh mon ma mon ousne mokwe, om Tair o, om Saidon o, serey mon ousne hokwe, uwrsa somokwe uron paraw po nuw-kankoum sow. Seyr omeme uron lowk ey me liy nak-owk peyk iwak sir kay. Seyr ihuan liy louh wakiawk, hmo weynpaweyn piap-araw hom ma mon somokwe. 14 Sawk hakwe hme senkin kiy-me, enekwei pariawey-ar, God so aw-mar, om Tair, Saidon leys se mon piapay ey hokwe, ouon mon kor-wak ey. Sawk uwrsa om Korasin ko o, om Betsaida ko o, hme kokwe God so aw-mar hokwe ayaw-arar nuw-wak ey. 15 ‘Hai, Kaperneam-om, homkwe senkin nan, homkwe nonkumey mon lie ey. Korey law-ar, hmekwe nonkumey mon liy hiy-ie ley, sawk hmekwe lokrue-uwr mo yier mon hiy-okumey ey.’ ” 16 Sawk Jisas hiykwe, hyo ki-wayh me senkin mekow, “Uwr, hmo ok me lonuayk me ankin, sohokwe seyr hano ok me lonuayk me. Uwr, hme meyki kankoum sow hain ankin, sohokwe seyr hane meyki kankoum sow hain. Uwr hane meyki kankoum sow hain ankin, sohokwe seyr Uwr hane ma me-ha se, kankoum sow hain.” * Mat 10:40; Luk 9:48; Jon 5:23 Uwr 72 hom ma ma-le hom non 17 Sa uwr 72, Jisas hiy ma me-ha, hom kar nonaw manak-ousne nok, Jisas se senkin mesor kow, “Hakamay ara, mo niohney piap-araw hom seyn, hme hrom hno uru non me-kupaku su-ha menkin, homkwe hromo ok me lonuayk me.” 18 Jisas hiykwe hme senkin ma-sahre onuayk me, “Ok-ar, hakwe Satan se po lira, hiykwe nonkumey ko hokwe eiwa se hieyn maka-ok-sanweyr kuayk. * Jon 12:31; MHO 12:8-9 19 Kwa lonuayk, hakwe hme krai ipey-ar papo kow. Suw homkwe sok o, ayay uwr-sa me ma mon piapay o, seme liy nak-oruayk. Seyr homkwe awia-pow Satan so eir mon lwak. Hmekwe omeme senkin senkin piap-araw homkwe, liy mon piapay ley. * Sng 91:13; Mak 16:18 20 Sawk homkwe, kar senkin peie me ey o, niohney piap-araw homkwe, hmo ok me lonuayk me, korey law-ar. Homkwe God se kar seme nuw-ey e, payhokuaw God hiykwe hmo uru mokwe hyo wayr peyow mamey nonkumey ko mon po mey.” * Fl 4:3; MHO 3:5 Jisas hiykwe kar ley nok, God se me-ihey (Mat 11:25-27; 13:16-17) 21 Enekwei sohiy non kokwe Niohney Pekneyweys hiykwe, Jisas se kar nuw-mon ey. Sa Jisas hiykwe senkin me, “Aio, hunkwe nonkumey o, ki ohiy o, hoho Hakamay, hakwe hne me-ihey, payhokuaw, hunkwe hno nonkway omokwe uwr, ney nopre me hieyn ma lwak me papo mesair kow. Sawk uwr nonkway non me kokwe, hunkwe papo kawk sue, homkwe liy kiy-nonkway ley. Okar, Aio, hunkwe hno uron so meyki arian mon-aw ley, hunkwe senkin sehe nuw-mon ousne.” 22 Jisas hiy makiy-me, “Hano Aio hiykwe omeme lowpwarowp mokwe, hano iha mon papo kow. Sawk Ney se kokwe uwr prueyn sa prueyn nonkway pey, sawk Aio hiykiaw-aw. Seyr Aio se kokwe uwr prueyn sa prueyn nonkway pey, sawk Ney hiykiaw-aw. Seyr uwrsa Ney hiykiaw Aio se ma mon ousne kumay kow, homkwaw nonkway.” * Jon 3:35; 10:15 23 Sa Jisas hiykwe hyo ki-wayh me makiy-swahre ira nok, hme nian-aw senkin kiy-me kow, “Uwrsa homkwe, hom ma lira senkin lira ankin, homkwe God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. 24 Hakwe hme senkin mekow, paraw kokwe profet kraiar o, king o, homkwe mey enkin hom ma lira seme lira e mon lokruok hain, sawk pase lira e. Seyr ok hom ma lonuayk seme lonuayk e mon lokruok hain, sawk pase lonuayk e.” Uwr yaprue Samaria ko so owhnan-ok 25 Sa enekwei kamon hokwe Juda mo sow ke hiymon-sorasor uwr prueyn hiykwe le nok, Jisas se mon ir e mesopok, “Hiymon sorasor uwr ara, ha lwayr peyow peyow ey hokwe, hakwe penkin lon ey so?” * Mat 22:35-40; Luk 18:18 26 Jisas hiy makiy-sahre mesopok, “Hai, God so mamey porih kokwe penkin me ko? Hai, hunkwe penkin lira mesor so?” 27 Uwr sohokwe Jisas se senkin makiy-sahre onuayk me, “ ‘Hunkwe hno Hakamay God se kokwe, hno uron lowpwarowp non o, hno wa lowpwarowp non o, hno mawkhow lowpwarowp non o, uron-pi ko-ar kwa lwak.’ Seyr, ‘hunkwe hno wayh-wayh me uron-pi ko-ar kwa nuw-wak, hunkiaw-ayay uron-pi ko-ar ma lwak, senkin.’ ” Lo 6:5; Wkp 19:18 28 Jisas hiy makiy-me, “Hunkwe ok-ar. Hunkwe senkin lon ankin, hunkwe su lwayr ihey ey.” * Wkp 18:5 29 Sawk Juda mo sow ke hiymon-sorasor uwr sohokwe, Jisas hiy senkin nan ame, hyo mesopok kokwe yaprue-ar korey. Sa hiykwe Jisas se senkin sehe ma-mesopok, “Hai, hano wayh-om mokwe posokwaw mo?” 30 Jisas hiy ma-sahre me, “Uwr prueyn hiykwe Jerusalem ko se laye. Hiykwe Jeriko mon ley liok. Sawk uwr piap-araw har homkwe hye yerki ompok ko se nweyh nok, hyo omeme me nak-opri nok, lomniy kuayk hain. Sawk uwr sohokwe lokrue ohri-ar nuw-wak. 31 Enekwei sohiy nonaw kokwe pris prueyn hiykwe seyr yerki serey-aw ma-loksow. Hiykwe sawk uwr sehe am-ira ne menkin, sa yerki muwmon mon ka-our swaheir ney. 32 Yerki serey-aw kokwe uwr prueyn hiy ma-le. Uwr sohokwe Livai mo uwrku ko, God so a mon ma meio hiy non. Sa hiykwe uwr ma hawon sehe am-ira ne menkin, hiy seyn, hye maka-our swaheir ney. 33 Sawk pariawey-ar hokwe uwr prueyn Samaria ko hiykwe yerki serey-aw ma-nake, hyo donki non. Hiy hye am-ira ne menkin, hiykwe hye uron nuw-ira owk. 34 Sa hiykwe hyo owh mon loksow nok, hyo owh nioh ma ley sehe wel o, wain o, sohom non kor-nonay nonay nakway kow. Senkin lon nok, hye nak-way yay kow, donki eir mon. Sa hye a kamon, mein-owon non nak-way wayr ey mon hiy-ey. Samaria-uwr hiykwe uwr os non sohokwe serey hiy-wayr nayr. 35 Leisnon lwak menkin, hiykwe mein-owon silva ireysyar ke lonok nok, a-yiaup-uwr se nak-way hain. Hiykwe a-yiaup-uwr sehe makiy-mekow hain, ‘Hunkwe hye yaprue kwa hiy-mon kok. Omok ha ma-le ankin, hwon mein-owon pankaw hiy-nakway a lowpway me, hakwe hne mein-owon liy-liy-aw liy ma-sahre kow.’ ” 36 Sa Jisas hiykwe sow ke hiymon-sorasor uwr sehe senkin mesopok, “Hunkwe penkin nan o? Uwr os non sohiy so wayh-ih ihey-ar hokwe posokwaw so?” 37 Sawk sow ke hiymon-sorasor uwr hiy ma-sahre me, “Uwr hye weynpaweyn yaprue ke ma lon hiy non.” Jisas hiy ma-sahre me, “Hunkwe seyr ley nok, yor yaprue liy-liy-aw senkin kwa mon.” Jisas hiykwe Marta, Maria leys so a mon ley 38 Jisas o, hyo ki-wayh o, hom ley nok, yier kamon mon lousne. Sawk yier sohokwe sa prueyn hokwe serey lwayr, hoko sa-u kokwe Marta. Hokwe sawk Jisas se hoko a mon me-huonok yawriy. 39 Marta ko nay-ih kokwe Maria. Maria hokwe Hakamay Jisas so sune-mawk ohriar-ar mon liwak onuayk, hiy God so ok me ma hiy-me-sorasor enekwei sohokwe. * Jon 11:1; 12:2-3 40 Marta hokwe sawk kasaw sokwe lon hohuaw, ayay hokwaw ma lunay-a lokruok sohok. Sa hokwe le nok, me, “Hakamay ara, hunkwe hane uron lowk pey, hunkwe yaprue lira nan o, hano nay hok hane ma lokriy hain okukwe. Hakwe ayay hakwaw lunay-a. Maria ke mekow ha e, hane nion non-unay-a e.” 41 Hakamay hiy ma-sahre me, “Marta, Marta, hunkwe yor kraiar-ar me nanpanan kworpakwor kawk, 42 sawk yor ipey-ar kokwe, kamon-aw. Maria hokwe yor sokwe po nuw-iaup, sa hoko yor sokukwe posokwaw kahya onok ley.” * Mat 6:33
https://png.bible/aau/LUK10.htm
2023-12-05T22:29:19Z
<urn:uuid:f8214406-1cac-4b3f-8026-479f7c49d403>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
0.99
26
9,394
tlsh:T1A21FFB1233596767AEFB959193F09F3FA413E4D575696AF10B171C02BBDB639E4BF418E4E983CA19A410013243B5343A8462FBEA423CB51CA70F0964FDA0AAC688F751FCDC
1 Sawk ok, hrom ma mesor sohom mo meyk-ar mokwe senkin, hromkwe Pris Makwey-uwr hreme hiymon ey non. Hiykwe God Krai Seirpey-ar non so sia-king so sayar mon liwak. 2 Seyr hiykwe God so sel-a-ar so ampok pekney-weys mon kokwe Pris Makwey-uwr so mey me meio wayr. Sel-a sohokwe uwr ki ko hom meio pa, sawk Hakamay hiykiaw monhre ihey. 3 Seyr pris makwey-uwr ki erey mon ma me-iaup mokwe, homkwe maym yaprue o, ayay lokin kwor nwaws kow ey o, God so owh mon kokwe sohom lopa liy lousne ley. Seyr hromo Pris Makwey-uwr Jisas hiy seyn, God so owh mon kokwe, naws prawk kow ey lopa liy lousne ley. 4 Sa hiykwe enekwei ohokwe ki erey kiy-wayr hokwe, hiykwe pris lwak pa po lwak, payhokuaw ki mon kokwe pris, uwrsa mo maym me Juda mo sow hok ma me senkin naws prawk kow ey non. 5 Mey senkin senkin, pris hom ma meio mokwe, mey, nonkumey mon ma meio me memeir meio, seyr omeme nonkumey mon ma lwak mo owhnan. Suw ok, paraw Moses se ma me-kupaku ko liy-liy-aw. Moses hiy sel-a pekneyweys se kiy-meio e mon menkin, God hiy hye senkin kiy-me, “Hunkwe omeme lowpwarowp sel-a ko mokwe, hne owhnan non mnuw mon ma mesair kow ko liy-liy-aw-ar kwa nuw-meio.” Kis 25:40 6 Sawk enekwei ohokwe, pris-mey sokukwe Jisas se po kow, seyr pris, ki mon ma lwak mo mey mo eir mon lwak. Seyr God so sokior-ok iwon, Jisas hiy ompok-uwr ma lwak hokwe, God so sokior-ok porih ko eir mon lwak. Payhokuaw, sokior-ok iwon kokwe, ok-loray yaprue-ar mo eir mon po meio kraipakrai. * Hi 7:22 7 Sawk God so sokior-ok porih kokwe yaprue, seyr low lopa nuw-wak hokwe, God hiykwe sokior-ok iwon kamon ma-me-sakon kawk lopa po lwak. 8 Sawk hyo uwrsa mo yor piap-araw mokwe, God hiykwe po lira, sa hiykwe senkin me, “Hakamay hiykwe senkin me-kumay kow: Enekwei, ha Israel-uwrsa o, Juda-uwrsa o, hme nion sokior-ok iwon ke non-me-sakon kawk ey hokwe, ya lousne a. 9 Sokior-ok sokukwe, ha hmo iwey-om me nion ma me-sakon kawk ke hieyn lwak lopa, enekwei ha hme Isip ko me hiy-ousne-sa-ousne non. Payhokuaw, uwrsa somokwe hano sokior-ok ke nakruok kraipakrai pa, sa hakwe hmekwe meyki seme kankoum sow hain. 10 Hakamay hiykwe senkin me: Enekwei omok lousne ey hokwe, hakwe sokior-ok, Israel-uwrsa me nion senkin non-me-sakon kawk ey: Hakwe hano sow mokwe uwrsa mo mawkhow mon kawk kreik kow ey, seyr hmo uron mon meyamey kow ey. Hakwe hmo God lwak ey, sa homkwe hano uwrsa lwak ey. 11 Enekwei sohokwe uwr prueyn hiykwe hyo yier-wayh se mahiy-mon-sorasor lopa, seyr uwr prueyn hiykwe hyo uwr eynay se senkin me-kow lopa, ‘Hakamay se nonkway e.’ Payhokuaw, uwrsa lowpwarowp, mo hom uru lopa hi, uru aiopey hay non hi, homkwe hane nonkway nuw-wak ey. 12 Payhokuaw, hakwe hmo yor naway-naway mokwe lorionay kow ey, seyr hmo yor piap-araw me ma-nanpanan lopa.” Jer 31:31-34 13 God hiy sokior-ok sokwe iwon-ok ma me hokwe, meyk hokwe senkin, hiykwe sokior-ok peyr ko kokwe porih po mon wak; sa yor kamon, porih-ok ma me, seyr ma onkama-sopruw kokwe, enekwei haraw-aw lwak hain nok, kiynuw-ira por ha ok.
https://png.bible/aau/HEB08.htm
2023-09-28T08:49:53Z
<urn:uuid:73935c4e-2adb-4eb7-864e-8fcf8b4887a4>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
10
2,963
tlsh:T142798451315A93235DE3C44393B4CF7FE423A0E1369597F11AD71863EFDAC3CF57E418A5A883DB6DA42442B2036D205ED52599A55A1CBA1CB71E4275FF206ECA41B310F8DC
1 Juda mo hokruw enekwei kamon Pentikos-ok ma me hiy lousne menkin, uwrsa Hakamay se ma nan kiykiy-ay homkwe a kamon-awaw mon-aw nuw-swa-hokruw konpakon naruok. * Wkp 23:15-21; Lo 16:9-11 2 Kiy-peypey pa, sawk homkwe howniy-oksa kamon nonkumey ko hok laye ke lonuayk huon. Howniy-oksa sokukwe howniy aiopey hay krai non hok ma lway huwhuw ne ke hieyn. Sa howniy-oksa sokukwe a, hom ma liwak sir serey maka-yawriy wouk-wouk-ay. 3 Homkwe sawk ya-pi sane me hieyn hom lousne sa-ousne me lira. Ya-pi somokwe homkiaw-aw lanon anon nok, uwrsa a serey ma lwak sohom mo makwey eir mon nuw-wanohyay iwak sir liy-ay nok. * Mat 3:11 4 Sawk uwrsa lowpwarowp a serey ma lwak somokwe Niohney Pekney-weys hiykiaw maka-wanohyay prusow liy-ay. Homkwe sawk sane-ok irweyk me lohruw-a, Niohney Pekney-weys hiy ma mon sasian ohruw-a senkin. * Ap 4:31; 10:44-46; Ap 19:6; Mak 16:17 5 Juda har, God se ma nan ihey wayr, kipay irweyk irweyk ko me ma le-nene homkwe enekwei sohiy sok Jerusalem mon lwayr. 6 Sawk homkwe, moryak lwakeyn me lonuayk menkin, hom sa suhway hokruw ne nok, uwrsa seme lira kowkyay. Payhokuaw, hmo prueyn prueyn-aw homkwe senkin lonuayk, uwrsa lowpwarowp a serey ma hokruw naruok somokwe hmo ok arian non lohruw-a. 7 Homkwe sa seme preiryay nakrok ira nok, senkin lohruw-a, “Unsaney ok senkin ma lohruw-a omokwe, mo Galili pak? 8 Hai, homkwe hromo ok arian non ma kiy-ohruw-a omokwe, penkin kiy-nonkway mo? Payhokuaw, hromo prueyn prueyn-aw erey ma kiy-wak omokwe, sa hromo yier ko ok arian me-aw lonuayk. 9 Sawk hromo har mokwe yier Partia ko, har Midia ko, har Elam ko, har mokwe kipay Mesopotemia ko, har mokwe kipay Judia ko, har mokwe kipay Kapadosia ko. Har mokwe kipay Pontus ko, har mokwe Esia ko. 10 Seyr har mokwe kipay Frigia ko, har mokwe Pamfilia ko. Seyr har mokwe Isip ko, har mokwe kipay Libia ko, taun Sairini ohriar mon ma lwak hiy non. Uwr suwon, Rom ko me ma le hom siraw. 11 Seyr hrom Juda o, uwrsa uwr-kayn sirom hromo sow mo meyki ma ley o, seyr uwr-ku oionwaw Krit ko o, seyr kipay Arebia ko sohom o, hrom lowpwarowp, hom God so mey krai non ke ma mesor kow hromo ok arian pa lonuayk.” 12 Uwrsa somokwe sa seme preiryay nok, uron kraiar nanpanan. Sawk homkwe homkiaw-aw senkin lohruw-a mesopok, “Yor pokon makiy-ousne omokwe, meyk-ar kokwe penkin ko?” 13 Sawk har homkwe, hmekwe ok senkin me me-kweyr kow, “Ama, unsaney somokwe wain-hu ompuay po lowswa, homkwe seme nak-lawk-lawk ohruw-a.” Pita so ok Juda me ma mesor kumay kow hiy non 14 Sa Pita hiykwe aposel iha seys pruw non me nion non-oksian iarok nok, uwrsa popua hay me wouk-ok aiopey hay non me, “Juda-wayh-om, seyr uwrsa Jerusalem mon ma lwayr om, yor hom ma kiy-ira okukwe hakwe liy me-kumay. Homkwe ok, ha ma mesor eme kwa lonuayk popriy. 15 Ama, unsaney omokwe wain-hu lowswa lawk-lawk pey, mo hmo har senkin nan hi. Liy so, payhokuaw, enekwei ohokwe peyr 9 klok-aw kiy-nuw-wak nerie. 16 Yor, arakwon ma kiy-ousne okukwe, ok profet Joel hiy senkin ma mesor kow hok non, 17 ‘God hiykwe senkin me: Enekwei pariawey-ar hiy lousne ohriar lwak ankin, hakwe hano Niohney Pekney-weys se maka-swa-nonyay kow ey, uwrsa lowpwarowp me kokwe. Hmo ney norwayo, swanyo, homkwe hano ok mokwe profet me hieyn liarok mesor kow ey. Seyr hmo nyo warkiayr homkwe owhnan mokwe hmo nene arian non now me hieyn lira ey. Seyr hmo uwr nawp homkwe now-ar liawon ira ey. 18 Okar, enekwei sohiy non kokwe hano mey-uwr o, mey-sa o, hme seyn, hano niohney se maka-swa-nonyay kow ey, sa homkwe profet-ok me seme mesor ey. 19 Seyr nonkumey ayaw mon kokwe hakwe mey krai non me mon ousne ey, seyr ki ouon mon kokwe hakwe meir suwon me nak-mon ousne ey. Enekwei sohokwe nioh o, ya o, yowniy yakuw aiopey hay non o, ya loum hniy-hniy ousne a. 20 Peyr Hakamay so Enekwei Seirpey panpaniowni non hiy le lopa non hokwe, ey hokwe eym-nawp nuw-wak ey, seyr yeyn kokwe nioh se hieyn kankoum ey. 21 Uwrsa lowpwarowp Hakamay so uru se posokwaw mowie mesopok e, Hakamay hiykwe hye liy me-huonok prosue.’ Jol 2:28-32 22 Israel-uwr om, hano ok eme kwa nuw-onuayk popriy. Jisas Nasaret ko hiykwe uwr, God so uru non ma me-ha hiy non. God hiykwe hme senkin mesair kow, mey krai non o, meir suwon senkin senkin o, somokwe God hiy Jisas so iha nonaw ma meio ousne hom non. Mey somokwe homkwe nonkway, payhokuaw, hmo ompok mon-aw meio. 23 God so uron hiykiaw paraw ma me-sakon kawk, seyr God so kyai, yor lowpwarowp me ma nonkway ko kueir nonaw, uwr Jisas sohokwe hmo iha mon po kow. Sa homkwe hye po lokin kwor okrue, enekwei hom uwr piap-araw me ipan ma lon non, Jisas se now mon nak-okin pror kawk sawan e. 24 Sawk God hiykwe, uwr sehe papo ma-me-sian. Sa hyekwe lokrue ko krai ouon ko se preisia ha. Payhokuaw, lokrue hok hye nekie prosue wayr ey hokwe liy so. 25 Paraw Devit hiykwe Hakamay se senkin lohruw-a, ‘Hakwe Hakamay se kokwe senaw lira, enekwei enekwei hiykwe hano inour mon lwak. Yor kamon hane liy mon wei-a-wei ley, payhokuaw, hiykwe hano iha say-ar mon lwak. 26 Hano uron hokwe yaprue sehe nuw-wak, seyr hano woki kokwe kar nonaw sehe lohruw-a. Mo ha lokrue-uwr lwak hi, hano owhi seyn, hyohyo lon nonaw lwayr nieys ey. 27 Payhokuaw, hakwe nonkway, hunkwe ha lokrue mo yier mon ma lwak se liy lokriy hain ley. Seyr hunkwe hno Mey-uwr Pekney-weys, hunkiaw ma me-iaup se ki-eyh mon liy isay wonkawk preir ley. 28 Hunkwe hane kokwe yerki, su lwayr peyow peyow ey me po mesair kow, seyr hwon hane nion ma non-wak hokwe hane kokwe kar ley yor nonaw wanohyay prusow ey.’ Sng 16:8-11 29 Wayh-om, hakwe hromo iwey-nawp Devit se ma-kiy-mesor kumay kow popriy ey. Hiykwe papo lokrue. Ki-eyh hye ma lopru kwawk hokwe, ehe, hromo ompok mon kiy-wak. * 1 Kin 2:10 30 Sawk Devit hiykwe profet lwak, seyr hiykwe senkin nonkway, God hiy hye me-loray-ok kamon po loiow me, senkin, ‘Omok kokwe hakwe hno ney-nona prueyn hno sia-king mon ma-me iwak ey.’ Sng 89:3-4; 132:11 31 Devit hiykwe seyr mey, omok God hiy meio ousne ey me liy lira, seyr hiykwe ok, Krais hiy ma-loksian ey se sehe lohruw-a. Hiykwe Krais se senkin lohruw-a, ‘Hye kokwe hiy lokrue mo yier mon ma lwak se lokriy hain pa. Seyr hyo owhi kokwe ki-eyh mon isay wonkawk preir pa.’ * Sng 16:10 32 Sawk yor sokukwe papo lousne, uwr Jisas sohokwe God hiy po ma-me sian, lokrue ko hokwe. Hrom lowpwarowp mokwe yor sokukwe papo lira, seyr uwrsa me po mesor kumay kow. 33 Seyr hye kokwe God so iha say-ar mon lwak e po hiy-ie. Seyr hiykwe Niohney Pekney-weys, paraw Aio hiy ma me-loray se po lonok. Hom enekwei enkin ma lira o, ma lonuayk o, suw senkin, Jisas hiykwe hyo Niohney Pekney-weys se po kyor-swa-nonyay. * Ap 5:32; 7:55-56 34 Payhokuaw, uwr nonkumey mon ma ley hokwe, Devit korey. Sawk Devit hiykiaw ok kamon senkin mey, ‘Hakamay hiykwe hano Hakamay se senkin mekow: Hunkwe hano iha say-ar mon kwa liwak e. 35 Hakwe hno awia me kokwe hno sune ouon mon liy isay wak.’ Sng 110:1 36 Unsaney lowpwarowp Israel ko homkwe senkin seme nonkway popriy e, Jisas, homkiaw now mon ma nak-okin pror kawk sawan okrue sohokwe, hye kokwe God hiykwe Hakamay o, Krais o, senkin mon wak.” * Ap 5:30-31 Uwrsa poya-poya homkwe uron me kankoum sow nok, hu mon prouk 37 Sawk unsaney homkwe Pita so ok seme lonuayk menkin, homkwe kowkyay. Payhokuaw, ok, Pita hiy ma mesor somokwe hmo uron me nuw-ei-ma kreik. Sa Pita o, aposel har o, hme senkin mesopok, “Wayh-om, hromkwe pokon penkin lon a?” 38 Sa Pita hiykwe hme senkin ma-sahre mekow, “Hom lowpwarowp hmo yor piap-araw seme lokriy ha nok, hu mon prouk, Jisas Krais so uru non. Sawk God hiykwe hmo yor piap-araw somokwe liy lorionay ha. Homkwe senkin lon e. Sa God hiykwe hme kokwe hyo Niohney Pekney-weys se kow ey. 39 Paraw kokwe God hiykwe hme kokwe hyo Niohney Pekney-weys se kow e, po me-loray. Ok loray sokukwe, hme nian o, hmo ney o, uwrsa meiaw mon ma lwak sohom o, hme lowpwarowp senkin kow liyay ey. Suw senkin, uwrsa hromo God Hakamay hiykiaw ma me-huonok ey somokwe, ok-loray sokukwe homkwe liy lonok.” * Ais 57:19 40 Seyr hme kokwe Pita hiykwe ok kraiar senkin manak-mesor kupaku, “Homkwe kwa nak-ehei ehei, hme kokwe sawk uwr yor piap-araw me ma mon seme nion senaw nak-mon piapay.” 41 Uwrsa, ok hiy ma mesor me ma lonuayk me somokwe, hu mon prouk liy-ay. Eypok sohiy sok kokwe, uwrsa senkin ma lon mokwe sankaw, 3000, seyr homkwe uwrsa Jisas se ma nan kiykiy-ay me nion manak-swa-hokruw peykyay. * Ap 2:47; 4:4 Uwr-sa homkwe uron kamon-aw lwak 42 Uwrsa somokwe ok aposel hom ma hiy-mon sorasor seme-aw lonuayk nanpanan wayr, seyr wayh-wayh me nion non-waw-waw hokruw yor ke nakruok kraiay. Ihey mo naw mokwe, homkwe uron kamon-aw-aw nuw-swa-hokruw kamane a wayr, seyr God se mesopok wayr. * Ap 20:7 43 Mey krai non o, meir suwon o, somokwe aposel mo iha nonaw meio ousne. Sa uwrsa poya-poya homkwe sa seme hok perney. 44 Uwrsa lowpwarowp Hakamay se ma nan kiykiy-ay homkwe, uron kamon-awaw lwak. Sawk hmo omeme senkin senkin mokwe suhway mo lwak. * Ap 4:32-35 45 Hmo ki o, seyr hmo omeme o, homkwe uwrsa har me isay nakway. Mein-owon hom ma lonok somokwe, homkwe uwrsa ayay-omeme ohna ma lwak me lowndiy kow. 46 Enekwei, enekwei homkwe God so a pekney-weys mon siraw-aw swa-hokruw nonaw lwak. Hom ihey mo naw ke ma kamane-a mokwe, homkwe kar nonaw swa-hokruw-a, seyr homkwe uron yaprue non-aw la, hmo prueyn prueyn-aw mo a mon kokwe. 47 Seyr enekwei enekwei homkwe God so uru se me-ihey. Seyr hmo yor mokwe uwrsa lowpwarowp homkwe yaprue lira nan. Enekwei kiy-wayr kiy-wayr, Hakamay hiykwe uwrsa me me-huonokyaw prosue wayr. Sa uwrsa Jisas so meyki ma ley mo meir mokwe ayaw mon sehe nuw-ie. * Ap 6:7; 11:21
https://png.bible/aau/ACT02.htm
2023-09-29T07:58:17Z
<urn:uuid:c99956e9-c909-4fe7-a5b3-32a25c913b25>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
28
9,502
tlsh:T1AFA2E412532882676FFBD18293B08E7FA443B0D1B46866F20E2248567BDA63CD5BF04CA4D982CA559555027143A9242F9826E9EE612C760CEB1F5654FFB0BBC985F231FCDC
1 God so inour mon o, Krais Jisas, uwrsa su ma lwayr, seyr uwrsa ma lokrue ha, seme lira anon anon ey so inour mon o, seyr hyo Wayr-hre yier hiy lousne hrahra ey se hokuaw, hakwe hne senkin kiy-nuw-me kraipakrai: 2 Hunkwe God so ok ke kwa mesor kraiay, mo enekwei-ar lwak hi, mo enekwei-ar lwak lopa hi. Hunkwe uwrsa me kwa me-weih-a-weih, seyr kwa me-kupaku, seyr kwa hiy-me kraipakrai, seyr uwrsa me kokwe meinkiowp-aw lwak yor nonaw kwa hiymon sorasor. 3 Payhokuaw, enekwei, uwrsa hom okar-ok luw-luw-aw ke me-puar ey hokwe ya le a. Sawk uwrsa homkwe hmo lira way yor piap-araw arian mo meyki pyay ey, seyr homkwe hiymon sorasor uwr kraiar kraiar me seme huonokyaw, ok, hom ma nan koukou-ay me mesor kow e. * 1 Ti 4:1 4 Homkwe okar-ok kokwe meyki kankoum sow hain ey, sawk okpey paraw-uh me lonuayk ey. 5 Enekwei enekwei mokwe, hunkwe hunkiaw-ayay kwa hiy-anok anok, seyr low mokwe kwa lorok kraiay wayr. Seyr ok-ihey ke lanio mesor kow uwr so mey ke kwa meio, seyr hno mey lowpwarowp mokwe God so mey-uwr-ar se hieyn-aw kwa meio lowpway. 6 Hunkwe senkin sehe lon e, payhokuaw, enekwei hane lokin kwor nwaws prawk ey hokwe po kiy-ousne, hano enekwei ki ehe lokriy hain ey hokwe papo lousne. * Fl 2:17 7 Hakwe aw yaprue ke po lono, seyr ha ki erey ma sau hokwe, hakwe papo sau sopsop-ay lowpway, seyr ha God se ma nan kiykiy-ay hokwe, papo nuw-nakruok kraipakrai. * 1 Ti 6:12 8 Enkin ohokwe, God hiy hane luw-luw-aw ok ma me so makwey-kokway kokwe hane po lyay kow naruok. Makwey-kokway sokukwe, Hakamay, Lira-anon-anon-uwr luw-luw-aw hiykwe hane hyo enekwei-ar sok kow ey. Seyr hane-aw korey, sawk uwrsa lowpwarowp hye lira e ma nan koukou-ay me o. * 1 Ko 9:24-25 Pol so hiy-anok-anok ok pariawey 9 Hunkwe hano owh mon kwa saw-ok-nonanon ne. 10 Payhokuaw, Demas hiykwe, yor ki ko me ma lira way me hokuaw kokwe, hane lokriy hain nok, Tesalonaika mon ley. Kresens hiykwe Galesia mon ley, Taitus hiykwe Dalmesia mon ley. 11 Sawk hane nion kokwe Luk hiykwaw non-wak. Hunkwe Mak se kwa huonok, hiykwe hne nion ka non-e, payhokuaw, hiykwe hane liy hiymon, mey ha ma meio okwe. * Ap 15:37-39; 2 Ko 8:23; Kol 4:14 12 Hakwe Tikikus se kokwe Efesus mon me-ha. 13 Hwon le ankin, hano saket, ha Karpus so a, Troas mon ma lwak mon ma lokriy hain sokwe kwa lway nok kow, seyr hano buk seyn, kwa nake. Sawk buk, ayay-ohi mon ma mey me uron peie lorionay o. * Ap 20:6 14 Aleksander, omeme bras non ma meio uwr hiykwe hane kokwe yor piap kraiar me po mon yorpayor, sawk Hakamay hiykwe hye ya ma-sahre nakway a, yor hiykiaw ma mon sohok ko liyliy-aw. * Sng 62:12; Ro 2:6; 1 Ti 1:20 15 Hwon seyn, uwr sohokwe iray-iray non kwa lwak, payhokuaw, hiykwe ok, hrom ma mesor mokwe awnie awnie-aw lira. 16 Hano kot peyr-mon-ar ko kokwe hakiaw-ayay hiy-orok, sawk uwr prueyn hane nion non-orok pa. Uwr lowpwarowp homkwe hane lokriy hain. God hiykwe uwr sohom mo hakan yor mokwe aw-mar lopa ka lwak. 17 Sawk hane nion kokwe Hakamay hiykiaw non-orok, seyr hanekwe God hiykiaw hiymon, sa hakwe ok-ihey kokwe sehe mesor sopay-sopay, uwr-kayn irweyk lowpwarowp hom lonuayk ey hokwe. Seyr hane kokwe laion so woki ko hokwe, God hiykiaw kahya prosue. 18 Suw senkin, Hakamay hiykwe hane kyai piap-araw mo iha ko me kahya prosue nok, hyo Wayr-hre-yier nonkumey ko mon hiynuw-ey ihey ok. Panpaniowni hokwe hyo mon senkinaw-aw ka lwak peyow peyow. Okar. Me-ihey ok pariawey-ar 19 Hunkwe hano me-ihey-ok mokwe Prisila, Akwila leys se o, Onesiforus so uwrku o, seme kwa mesor kow. * Ap 18:2; 2 Ti 1:16-17 20 Erastus hiykwe Korin mon-aw lwak, seyr hakwe Trofimus se kokwe Miletus mon-aw lokriy hain, payhokuaw, hiykwe peik non. * Ap 19:22; 20:4; Ro 16:23 21 Hunkwe hano owh mon kokwe kwa saw-ok-nonanon ne, payhokuaw weyp-nono enekwei hokwe pau ohriar lwak. Yubulus o, Pudens o, Linus o, Klodia o, seyr kristen lowpwarowp o, homkwe hne me-ihey-ok me-ha. 22 Hakamay hiykwe hno niohney se nion ka non-wak, seyr God so maym kow yor kokwe hmo lowpwarowp me nion ka non-wak.
https://png.bible/aau/2TI04.htm
2023-09-27T17:22:40Z
<urn:uuid:4b60b967-1974-4623-8e0c-55762e30a65d>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
9
3,932
tlsh:T1088DC8814314531BEFFFC643A3B49B3FE813B0D939816AF64B1508A37BE993DE4BF81864D8C3CA295518427192B4241E9510EFA9522CB45CE717926CFEB06AC984F235F4AC
1 Sawk sande leisnon-ar, eym lwak nonaw, Maria Makdala ko hokwe peir-saw Jisas se ma kwawk yier mon nuw-ey nerie. Sawk hokwe senkin lira, mein aiopey hay peir-saw so yerki-wouk mon ma nak-swapoumay hokwe papo kahis-yay ha, yerki-wouk mon ma-lwak pey. 2 Hok lira hain nok, sawk Saimon Pita o, ki-wayh, Jisas hiy uron-pi ko-ar ma nuw-wak sohiy o, hoho owh mon ma-sau ney nok, hehe me-kow, “Ama, uwr har homkwe Jisas so owhi-sopok ke po lway nak-ey nayr, sawk hromkwe penkin nonkway e ko, hyo owhi-sopok kokwe perey po lway kwawk pak e.” 3 Sa Pita o, ki-wayh, hye nion ma non-wak sohiy o, hohkwe sawk ki-eyh Jisas se ma lway kwawk mon seme ley. 4 Hohkwe i-se-aw non-sau nok. Sawk ki-wayh Pita se nion ma non-sau nok hiykwe, Pita se sau okriy hain. Peir-saw hokwe sa hiy saw-ousne pie. 5 Hiykwe sa sehe om-kampueys orok ira soway soway menkin, sa laplap me-aw lira, sawk hiykwe peir-saw mon lyawriy pa. 6 Sawk Saimon Pita hiy hyo meyki sau ousne menkin, hiykwe peir-saw-ar mon nuw-yawriy ha. Hiykwe seyr laplap homkwaw lwon kwawk me-aw lira, 7 seyr laplap kamon Jisas so makwey se ma nak-way pruwmapruw kow sokwe nak-ira. Sawk laplap sokukwe laplap owh ko ke nion non-wak pa. Laplap sokukwe yaprue nonaw po kamapueys kahowkriy kwawk, hokiaw-ayay-aw. 8 Sa ki-wayh, ki-eyh mon peyr-mawk ma sau ousne pie hiykwe seyr lyawriy ira menkin, hiykwe sa Hakamay se sehe nanpanan kiykiy-ay. 9 Enekwei sohiy non kokwe hohkwe God so mamey porih ko ok, Jisas hiy lokrue ko se ma loksian ey hokwe, nonkway lwak popriy pa. * Ap 2:24-32; 1 Ko 15:4 10 Sa ki-wayh homkwe yier homkiaw ma lwayr serey ma-ley wak. Maria Makdala ko Jisas se ma lira hok non (Mat 28:9-10; Mak 16:9-11) 11 Enekwei sohokwe Maria hokwe peir-saw meykyay mon eheyr lorok yuk. Hok eheyr lyuk nonaw, peir-saw ke nak-kampueys orok ira soway soway kwawk. 12 Sa Maria hokwe God so ensel prueysyar se lira. Ensel prueysyar sohokwe omeme owh ko mokwe weyspey me-aw non-ie. Hohkwe yop, Jisas so owhi hok ma lwon kwawk liok serey mon liwak. Prueyn hiykwe mawk-eir mon liwak, prueyn hiykwe sune-mawk mon liwak. 13 Hohkwe sawk Maria ke senkin mesopok, “Sa ohok, hunkwe eheyr panoke lorok yuk o?” Hokwe sawk hehe senkin mekow, “Hano hakamay so owhi kokwe po lway nakey. Sa hakwe nonkway pey, hyo owhi-sopok kokwe perey po ma-nwakey way kwawk pak e.” 14 Hok makiy-swahre ira menkin, sawk Jisas hiy lorok se kiynuw-ira. Sawk hokwe senkin pase kiy-nonkway e, sohokwe Jisas hiykiaw. * Luk 24:16; Jon 21:4 15 Sa hiy hoke senkin mesopok, “Sa ohok, hunkwe eheyr panoke lorok yuk o? Seyr hunkwe uwr pehe lira pawk o?” Maria hokwe sawk senkin nanpanan, uwr sohokwe wueir sohiy so mey-uwr hiy non. Hokwe sa hye sehe kiy-mesopok, “Ara, Jisas so owhi-sopok kokwe hwon pankaw ma-lway nwakey? Hwon perey lway kwawk e, hwon hane kwa kiy-mekow, sa hakiaw ma-ley way ley.” 16 Sa Jisas hiy kiy-me, “Maria”. Hokwe sa hye sehe makiy-swahre sow ira nok, Hibru mo ok non senkin kiy-me, “Rabonai.” (Ok sohok ko meyk-ar kokwe senkin, “Tisa”.) 17 Jisas hiy sa hoke senkin mekow, “Hunkwe hane peie nekie o, payhokuaw, hakwe peyr hano Aio so owh mon ma-lie pa. Sei, hunkwe hano uwr eynay mo owh mon ley nok, hme senkin me-nonkway kow. Uwr, ha hyo owh mon ma ley sohokwe, hano Aio, seyr hmo Aio. Hiykwe hano God, seyr hmo God.” * Ro 8:29; Hi 2:11-12 18 Seseyn, Maria Makdala ko hokwe hyo ki-wayh mo owh mon ley nok, hme senkin mesor kow, “Ama, hakwe Hakamay Jisas se po lira.” Seyr hokwe hme kokwe ok Jisas hiy ma mesor kow seme nak-mesor kow. Jisas hiy hyo ki-wayh mo owh mon ma lousne hiy non (Mat 28:16-20; Mak 16:14-18; Luk 24:36-49) 19 Sawk sande sohiy so arawh hokwe, seyr Jisas so ki-wayh homkwe sawk suhway-aw swa-lar liwak sir nayr, a-ampok kamon-awaw mon kokwe. Wo, yerki se nak-piar kraipakrai. Payhokuaw, homkwe Juda mo uwr hakamay me nuw-hok. Sa Jisas hiykwe hmo ompok mon lousne iarok nok, hme senkin kiy-mekow, “Liwak marowhway yor hokwe hme nion ka lwak.” 20 Hyo ok sohom mo meyki mon hokwe, hiykwe hyo iha seysyar ke mesair kow nok, seyr hyo yeik-yop nayh-meyk-yowp mon ma lwak sokwe nak-mesair kow. Wo, ki-wayh homkwe hmo Hakamay se lira menkin, homkwe kar ansiaw hay nuw-ey. * Jon 16:22; 1 Jn 1:1 21 Hai, Jisas hiy makiy-me, “Liwak marowhway yor hokwe hme nion ka lwak. Hakwe hme me-ha ey, hano Aio hiy hane ma me-ha senkin.” 22 Senkin me lowpway nok, hmo mon lawor yay osia-hakar sow. Sa senkin kiynak-me-kow, “Homkwe Niohney Pekney-weys se kwa huonok huon. 23 Homkwe uwrsa mo yor piap-araw me lorionay ha ankin, yor somokwe nuw-orionay ha. Sawk homkwe uwrsa mo yor piap-araw me nakruok nanpanan wayr ankin, yor piap-araw somokwe nakruok nonaw lwak ey.” * Mat 16:19 Jisas hiy Tomas so owh mon ma lousne hiy non 24 Jisas hiy hyo ki-wayh hmo inour mon ma lousne hokwe, hyo ki-wayh iha seys mu nareysyar mo prueyn hiykwe hme nion non-wak pa. Uwr sohokwe Tomas, hyo uru kamon hokwe Didimus. 25 Wo, hye sawk ki-wayh har hom mesor kow, “Ara, hromkwe Hakamay se papo lira.” Hiy sa hme senkin makiy-me, “Hakwe nil-yop, hyo iha mon ma lwak seme lira pa lwak ankin, seyr hano yodne hokwe nil-yop serey lokha pa lwak ankin, seyr hakwe yeik-yop, hyo nayh-meyk-yowp ko se hano iha non lokha pa lwak ankin, hakwe liy nanpanan kiykiy-ay ley.” 26 Sawk wik sohiy ley lowpway menkin, Jisas so ki-wayh homkwe a serey-aw ma-hokruw liwak sir. Seyr Tomas hiykwe ki-wayh me nion siraw non-wak. Hmo a-yerki-pokre mokwe mo nuw-piar kraipakrai liok, sawk Jisas hiy le nok, hmo ompok mon lousne iarok nok, kiy-mekow, “Liwak marowhway yor hokwe hme nion ka lwak.” 27 Senkin kiy-ohruw-a lowpway nok, Tomas se makiy-me, “Tomas, hno yodne se erey kwa kiy-nekie, seyr hano iha kreysyar ke kwa lira. Seyr hno iha ke ar-nonay ha nok, hano nayh-meyk-yowp mon kiy-okha ir. Hno uron imnok amnok ma nan sehe preisia ha nok, seyr nan kiykiy-ay.” 28 Tomas hiy sa Jisas se senkin mekow, “Hunkwe hano Hakamay, seyr hano God.” 29 Sa Jisas hiykwe hye senkin makiy-mekow, “Hwon hane ma lira se sehe nan kiykiy-ay. Uwrsa hane ma lira lopa, hom hane nan kiykiy-ay ankin, uwrsa senkin somokwe God so uron ihey-ar so ouon mon lwak.” * 1 Pi 1:8 30 Jisas hiykwe meir krai non har mokwe ansiaw hay nak-meio ousne, hyo ki-wayh mo inour mon kokwe. Meir krai non somokwe sawk mamey erey nak-mey pa. 31 Sawk meir krai non mamey erey ma lwak mokwe seme mey, hwon senkin nan kiykiy-ay e: Jisas hiykwe Krais, God so Ney hiy non. Seyr hwon ma nan kiykiy-ay hokwe, hunkwe hyo uru non hokwe su lwayr peyow peyow ey. * Jon 3:15; Ro 1:17; 1 Jn 5:13
https://png.bible/aau/JHN20.htm
2023-10-02T22:13:05Z
<urn:uuid:a24b4683-88be-4283-9ead-82125833300e>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.98
0.95
0.99
21
6,490
null
Enekwei hiy ma meyamey hokwe: Hiykwe enekwei Yia 65-70 so ompok sok meyamey, Jisas hiy ma lokrue so meyki. Ok mamey mon ma lwak mokwe senkin: Mamey okukwe, korey nak-me-kumay kow pa, pose po meyamey kow pak e. Sawk low, Jut hiy ma lohruw-a kokwe kumay lwak. Hiykwe kristen hom lorok kraiay huon e lohruw-a, okrei hiy-mon sorasor uwr kraiar hom ma lousne sa-ousne seme. Mamey porih kokwe senkin mesair kow, uwr yor liy-liy-aw non senkin somokwe, God hiykwe paraw kokwe lomniy mamniy okin kwor say. Jut hiykwe hyo ok pariawey kokwe senkin me, “God hiykwe kristen me liy hiy-mon kraipakrai orok, seyr low homkwe kristen me liy mon kuayk sakuayk ley.” Mamey ohok ko uron ipey-ar hokwe senkin: Sios hokwe, okrei hiy-mon sorasor uwr me kwa lira kraipakrai, seyr weynpaweyn, okrei-uwr hom ma mon yorpayor o, hiymon sorasor o, sohom mo meiaw mon kwa lwak. Sawk hromkwe God se-aw nanpanan e, payhokuaw, hiykwe hreme hiymon ihey Uwr. 1 Jut so mamey 1 Hakwe Jut, Jisas Krais so mey-uwr, seyr Jems so nay-ih. Mamey okukwe hakwe uwrsa, God hiy ma me-huonokyaw me mey kow ha. Uwrsa, God hiy uron-pi ko-ar ma lwak, seyr Jisas Krais hiy ma hiy-mon nekie kraipakrai wayr me. * Mat 13:55 2 Uron lowk yor o, liwak marowhway yor o, uron-pi ko-ar lwak yor o, somokwe hme nion ka nuw-wak prusow. Okrei-ok me hiy-mon sorasor uwr hom non (2 Pi 2:1-18) 3 Hano wayh ihey-ar om, hakwe hmekwe God so huonok prosue mey, hrom liy-liy-aw ma nak-wayr ke mey kow ha e mon liok. Sawk hakwe senkin nan sakei, hakwe hmekwe nan kiykiy-ay yor ko aw ke lono kraipakrai e me-sasian. Nan kiykiy-ay yor sokukwe, enekwei kamon-awaw ma kow hok non, kristen-uwrsa me hiymon peyow peyow wayr e. 4 Payhokuaw, uwr har, God se ma nan lopa homkwe, hromo ompok mon po lok-neianei ousne. Uwr somokwe, hmo yor piap-araw me, God so maym kow yor non irweyk eyn ma nak-ian kre-a-kre ka-hre ohruw-a hom non. Homkwe Jisas Krais, hromo Liaup-uwr prueyn-awaw, seyr Hakamay se me-puar. God so mamey porih hokwe, uwr seme heyn-non-ok me ey hokwe, paraw po nuw-me koruay. * Ga 2:4; 2 Pi 2:1 5 Ok, ha ma kiy-me omokwe, homkwe papo nonkway. Sawk hakwe hme ma-me-nanpanan ley. Paraw kokwe hromo Hakamay hiykwe hyo uwrsa me Isip ko me huonok prosue. Sawk meyki hokwe, uwrsa hye ma nan kiykiy-ay lopa me mon piapay lokrue sa-okrue. * Kis 12:51; Nam 14:29-30 6 Homkwe ensel lowpwarowp, hmo yop krai non me ma nakruok kraiay lopa, sawk hmo lwayr-yier me ma lokriy hain somokwe, kwa nuw-nanpanan wayr. Hmekwe God hiykwe lwak peyow sen non eym-nawp mon po piynay swakreik, seyr Enekwei Aiopey hay hme lira sor anon-anon ey se naruok. * 2 Pi 2:4 7 Homkwe seyr Sodom, Gomora leys o, yier hoho meykyay mon ma lwak o, seme kwa ma-nanpanan. Uwrsa serey suko homkwe ensel piap-araw seme hieyn mon yorpayor. Homkwe yokun nweyh kane yor o, yor orki non o, seme mon nakyas. Uwrsa, paraw ya non ma loum li-li-ay somokwe, uwrsa, omok mon piapay ey me memeir, uwrsa hmo yor piap-araw me hokuaw ma loum peyow peyow ey hom non. * Stt 19:1-25; 2 Pi 2:6,10 8 Uwrsa, hmo ompok mon ma lok-neianei ousne sohom mo yor mokwe liy-liy-aw-ar. Homkwe now, hom ma liawon ira mo meyki nakey, sa hmo owh arian me seme mon orki-orki yay sowkriy. Homkwe God so krai, hme hiy-wayr ey se me-puar, seyr ompay nonkumey ko inaw ma lwak me me-piapmapiap. 9 Sawk mo ensel lowpwarowp mo peyrmawk-uwr Maikel hi, hiy poup se nion Moses so owhi-sopok ke ma non-on-seyrpaseyr hokwe, hiykwe poup se ok-piap-ok me pa. Sawk hiykwe senkin-aw me, “Hnekwe Hakamay hiykiaw me-wowrpawowr ey.” * Dan 12:1; MHO 12:7 10 Uwrsa somokwe omeme hom ma nonkway lopa me aw-ok-lowp me. Sa weyn, hom ma nonkway mokwe, homkwe ayay sapa ko me hieyn-aw nanpanan meio, seyr hme kokwe hmo weyn sohomkiaw mon piapay. * 2 Pi 2:12 11 Woiow, uwrsa somokwe piap-araw kiy-wak ey. Homkwe yerki, Kein hiy ma ley mon po ley. Seyr homkwe Balam so yor piap-araw, meinowon me ma lira way mon po lonsau-onsau nok. Seyr homkwe Kora se hieyn God se aw po lono, sa hme kokwe seme mon piapay ey. * Stt 4:7-8; 2 Pi 2:15; 1 Jn 3:12 12 Uwrsa somokwe, orki me hieyn, hmo yor, kristen-wayh me nion ma non-swa-hokruw waw-waw-a me mon orki-orki yay. Homkwe hme nion God se hok lopa non-a, seyr hmo owh arian me-aw mon ihey-ihey. Seyr homkwe waw sueyr lopa, howniy hok ma lway merie merie ke hieyn. Seyr homkwe now me hieyn, mo i leip enekwei hi, sa leip pey. Hmo meyk mokwe, po kama-kros kreik, sa now somokwe po nuw-okrue. * 2 Pi 2:13,17 13 Homkwe hu-par sour-yawp-ar ko aiopey hay me hieyn. Hmo yor piap-araw owh-mar non mokwe, hu-par sohom mo sawn me hieyn hruw-hruw-ay ie. Homkwe napuar yerki-ar ko me ma lanio nonwor onwor nok me hieyn. God hiykwe yop kamon hom lwayr peyow ey hokwe, eym-nawp aiopey hay mon po liaup kow koruay. 14 Enok, Adam so uwrku, uwr iha sirom mu nareysyar ko hiykwe, uwrsa somokwe profet-ok non senkin me, “Hakamay hiykwe hyo ensel pekney-weys tausen tausen me nion ya non-e a, * Stt 5:18,21-24 15 uwrsa lowpwarowp me lira mesor anon anon e, hmo yor piap-araw God se nanpanan lopa ma mon o, seyr hmo nays-ok piap, God se nanpanan lopa hye ma me o, seme hokuaw hme heyn-non-ok me e.” 16 Uwr somokwe, kasaw hohuaw uwr, seyr har me-aw me-maw uwr, seyr hmo lira way yor piap-araw arian me pyay uwr, seyr hmo uru arian me lowk nakie uwr, seyr har me kwan-ok seme lohruw-a, hmo owh arian me hiy-mon popriy e. Me-kupaku ok o, hiy-anok anok ok o 17 Sawk hano wayh ihey-ar om, homkwe ok, paraw hromo Hakamay Jisas Krais so aposel hom ma lohruw-a koruay me kwa ma-nanpanan. 18 Aposel homkwe hme senkin me, “Enekwei pariawey-ar hom lousne ankin, lourde-uwr homkwe ya lousne a. Uwr somokwe hmo lira way yor piap-araw arian me ma pyay hom non.” * 2 Pi 3:3 19 Uwr somokwe hme irweyk irweyk-aw ma mon okima nakrok hom non. Homkwe hmo uron, homkiaw ma nanpanan me pyay, seyr homkwe Niohney lopa. 20 Sawk hano wayh ihey-ar om, hmo nan kiykiy-ay yor pekney-weys nonaw kokwe homkwe homkiaw-ayay-aw kwa meio nonay nonay ie. Seyr Niohney Pekney-weys so krai nonaw God se kwa nak-mesopok wayr. * Kol 2:7 21 Seyr homkwe God so uron-pi ko-ar yor mon-aw kwa lwak, enekwei hom hromo Hakamay Jisas Krais so uron lowk yor hok hme lwayr peyow ey se kow e ma naruok ohokwe. 22 Homkwe uwrsa imnok amnok ma nan me kokwe uron lowk yor ke kwa mesair kow. 23 Seyr uwrsa har ya mon ma lwak me kwa saw-oksama-kre hiymon prosue. Har me kokwe, uron lowk yor, hok-yor non ma nak-onhwayh ke kwa mesair kow. Sawk homkwe uwrsa sohom mo omeme owh ko hmo lira way yor piap-araw homkiaw ma mon orki-orki yay me kwa lira muar. * Sek 3:2; MHO 3:4 God se pariawey ma nak-me ihey hok non 24 Hromo me-ihey-ok mokwe, God so mon ka ley, payhokuaw, hiykwe hom makuayk lopa lwak ey hokwe, liy nekie kraipakrai. Seyr hiykwe hmekwe heyn lopa, seyr kar ley yor nonaw, hyo inour panpaniowni non mon liy lokriy-yay kow. 25 Panpaniowni o, uru seirpey-ar o, krai ipey-ar o, hiy-wayr krai o, somokwe hromo Hakamay Jisas Krais so kueir nonaw kokwe, enekwei paraw-uh o, pokon o, senkinaw-aw, hromo Huonok prosue God prueynyaw-aw so ka lwak. Okar. * Ro 16:27; 2 Pi 3:18
https://png.bible/aau/JUD01.htm
2023-09-28T05:09:12Z
<urn:uuid:d448dc91-1c8c-4099-9424-989c878e4ed7>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.99
0.9
1
21
6,985
tlsh:T10A6BB1E1541557A76FF7814653F15A7FE41370C135A037F28E5A0E225BDE63DE57F51C90ED83CA29881402B242B9203E9026EA9A571C750CEB1B2588FEB2AFCD56F224F9CC
Ok mamey mon ma lwak mokwe senkin: Uwrsa Tesalonaika ko homkwe Jisas so ma-le enekwei hiy yerki penkin non lousne e, seme lowk la-pa-la. Payhokuaw, uwr har homkwe hmekwe okrei-ok po mesor kow, Jisas so ma-le enekwei hokwe. Pol hiykwe sehe meyamey kow, nan kiykiy-ay uwrsa me senkin me-kumay kow e, “Okar-ar, Krais hiykwe mo ya ma-le a, uwrsa ma nan kiykiy-ay me hiymon woro-woro ey hokwe, seyr, unsaney hme ma mon piapay me ma-sahre mon piapay ey hokwe.” Hiykwe seyr hmekwe senkin nak-mekow, mesor anon anon enekwei aiopey hay sohokwe hmo owh mon kokwe liy lousne preiryay ley. Payhokuaw, peyr okrei-krais hiy lousne pie ey. Mamey ko meyk-ar kokwe senkin: Mamey haraw-ney okukwe, God so me-loray-ok hok poup se ma lono akre-akre ha se lohruw-a. Nan kiykiy-ay uwrsa homkwe, low non kwa lwak hi, sawk God hiykwe papo me koruay, hme hiymon woro-woro ey hokwe, seyr hme pie kow ey hokwe. Pol hiykwe Tesalonaika-uwrsa har hom hmo mey me ma meio kane nakrok seme senkin mekow, “Homkwe mey lopa peie lwak o, homkwe hmo mey me kwa meio, payhokuaw, yerki sohiy nonaw kokwe, homkwe God se liy mon ihey.” 1 Pol so peyrmawk-ok 1 Mamey okukwe ha Pol, Sailas, Timoti hrom mey kow, uwrsa, Tesalonaika ko sios mon ma lwak me. Uwrsa somokwe Aio God o, Hakamay Jisas Krais o, hme nion ma non-wak okin nasay hom non. 2 Hromo Aio God o, hromo Hakamay Jisas Krais o, hmekwe, maym-kow-yor o, liwak-marowhway-yor o, seme ka kow. * Ro 1:7 Tesalonaika mo nan kiykiy-ay yor ke nak-me-ihey 3 Hromo wayh-om, hromkwe hme hokuaw kokwe, God se enekwei enekwei hiy-me-ihey nonaw lwak e. Weyn sokukwe yaprue-ar, payhokuaw, hmo nan kiykiy-ay yor mokwe owh po leyr, seyr hmo yor hmo wayh-wayh me uron-pi ko-ar ma lwak mokwe pa ayaw mon lie. 4 Sa hromkwe hmo lorok kraiay wayr yor o, hmo nanpanan kiykiy-ay o, God so sios lowpwarowp mon po nak-me-heyr. Mo low o, leykawn o, hmo owh mon lousne hi, homkwe yaprue lorok kraipakrai. * 2 Ko 7:4; 1 Te 2:19 5 Weynpaweyn senkin somokwe hreme senkin mesair kow ha, God so lira mesor anon yor kokwe, luw-luw-aw ihey. Hom senkin ma lorok kraipakrai somokwe, God hiykwe hme yaprue lira, hyo Wayr-hre-yier mon lyawriy ey hokwe. Payhokuaw, homkwe hyo Wayr-hre-yier se hokuaw kokwe aw po nak-ok. 6 God hiykwe luw-luw-aw. Hiykwe uwrsa, hme low ma kow seme kokwe, low aiopey hay-ar ma-sahre kow. * Ro 12:19 7 Sa hiykwe hom, aw ma nak-ok o, hromo low o, seme mon kueyn-yay kow ey. Hyo hiy-mon yor senkin sokukwe, enekwei Hakamay Jisas hiy nonkumey ko se hyo ensel seirpey-ar me nion ya-pi aiopey hay non nak-aye non meio ey. * 1 Te 3:13 8 Sa hiykwe uwrsa, God se ma nonkway lopa, seyr uwrsa, God so ok-ihey, Hakamay Jisas se ma mesor ke hyaw ma lwak me low piap-araw non ma-sahre mon sese-yay ey. * Ais 66:15 9 Uwr senkin somokwe liwak piap-araw nak-wayr peyow peyow ey ke lonok ey. Seyr uwrsa somokwe Hakamay so inour mon o, hyo krai panpaniowni non o, sohom mo meiaw-ar lwak ey, * Ais 2:10 10 enekwei Hakamay hiy ma-le non. Hiykwe sehe le, hyo kristen-uwrsa arian hom hye panpaniowni kow e, seyr uwrsa hye ma nan kiykiy-ay hom hye lira preiryay nan ihey e. Enekwei sohokwe hom seyn, uwrsa seme nion lwak ey, payhokuaw, homkwe Hakamay so ok, hrom hme ma mesor kow mokwe, po nan kiykiy-ay. * Kol 3:4 Pol hiykwe God se mesopok, Tesalonaika me hiy-mon kraipakrai e 11 Sohiy so hokuaw, hromkwe God se seme hiy-mesopok wayr-wayr, hiy hyo mey, hme ma me-huonokyaw ke yaprue ka nanpanan ihey e hokuaw. Sa hmo uron, mey yaprue meio e ma nan o, seyr hmo nan kiykiy-ay yor hok hme mey yaprue ma mon siansasian meio o, somokwe God hiykwe hyo krai so kueir non-aw ayay ka nuw-mon eip. * Kol 1:9; 1 Te 1:2-3 12 Hromkwe God se senkin seme hiy-mesopok, hromo Hakamay Jisas so uru hokwe panpaniowni hmo mon ka lonok e hokuaw. Seyr hmo uru mokwe Hakamay so kueir nonaw panpaniowni hyo mon ka ma-sahre onok, hromo God, seyr Hakamay Jisas Krais so maym-kow-yor ko kueir nonaw.
https://png.bible/aau/2TH01.htm
2023-10-02T02:20:56Z
<urn:uuid:d21ebdd4-9674-4be7-944c-f3a75ee9c88d>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.99
0.9
1
10
3,863
tlsh:T1FBED9381431DA3C799F7804663708F7F0413A0D734A46AF20E0109027F9EA3DF1BF915E4DC938A65951911B183F934278413A2E9A36C745CEB1F9EA8FEB16DC591F324B88C
1 Hromkwe sios makwey-uwr Efesus ko me ok me-ihey hain nok, hme lokriy hain. Sa hromkwe sip mon lwawk nok, nak-kuan, oionwaw Kos mon. Serey suko hokwe sawk hromkwe oionwaw Rodes mon kokwe leikmon nak-ousne nerie. Hromkwe Rodes se ma-lokriy hain menkin, sawk Patara mon ma-nakey. 2 Hrom Patara mon lwak menkin, sa sip kamon se lira. Sip sohokwe kipay Fonisia mon nak-ey ey. Hromkwe sawk sip serey mon lwawk ha nok, nak-ey. 3 Hrom kipay Siria mon ma nak-ey hokwe, oion-waw Saiprus se ka-ira ne, sawk oion-waw Saiprus sohokwe iha-irayh mon kay-wak ha. Sawk hromkwe Siria mo kipay mon ma nak-ousne hokwe, sa Tair mon nak-okin peykyay, omeme har yier serey suko me leynon say kow hain e. 4 Serey kokwe hromkwe kristen har me lonyay nok, hme nion non-wayr. Hromkwe eypok iha sirom mu nareysyar sankaw lwayr. Sawk kristen serey suko homkwe Pol se kokwe God so Niohney non senkin mekow, “Pol, hunkwe Jerusalem mon peie ley o.” * Ap 20:23 5 Sawk sip hiy ma-nakey ohriar lwak menkin, hromkwe sa sip mon seme ma-ley. Wo, kristen lowpwarowp yier serey suko somokwe, hmo ney sa o, sa hreme seme lanio okriy-ay ha. Hromkwe taun sehe lokriy hain nok, sa sour-yawp-ar so ki-someik wosion mon lousne nok, hrom lowpwarowp pamuow kampueys nok, God se mesopok. 6 Hromkwe kristen serey suko me lon-sway-sway me-ihey hain nok, sip mon ma-lwawk ha. Hom sa hmo a arian mon seme ma-ley neyney. 7 Hrom Tair se ma lokriy hain hokwe, sawk Tolemes mon nak-ousne. Hromkwe kristen serey suko me lonyay ohruw-a me-ihey nok, sawk arawh kamon hme nion sankaw non-wayr hain. 8 Enekwei leikmon hokwe, hromkwe yier sehe lokriy hain nok, sawk Sisaria mon nak-ousne. Hromkwe sa Filip so a mon ley, sa hye nion non-wayr. Filip hiykwe God so ok-ihey ke lanio mesor kow uwr hiy non, seyr uwr iha sirom mu nareysyar, paraw aposel hom Jerusalem mon ma me-iaup mo prueyn hiy non. * Ap 6:5; 8:40 9 Filip hiykwe ney swanyo iha-iha-aw non, homkwe uwr liwak sir pa. Homkwe profet-ok mesor sa. Agabus hiykwe Pol se profet-ok mesor kow 10 Hrom eypok har Sisaria mon ma lwayr so meyki hokwe, sawk profet prueyn hiykwe Juda ko se le. Hyo uru hokwe Agabus. * Ap 11:28 11 Hiykwe hromo owh mon le nok, Pol so sumow-mays ke lonok nok, hyo sune-iha arian me way-pruwmapruw. Hiykwe senkin nak-mekow, “Niohney Pekney-weys hiykwe senkin me, ‘Juda-uwr Jerusalem ko homkwe sumow-mays ohok ko orih se senkin way-pruwmapruw nok, uwrkayn irweyk mo iha mon kow ok.’ ” * Ap 20:23; 21:33 12 Hromkwe ok seme lonuayk menkin, hrom o, uwr har o, Pol se senkin lonseyn mesopok, “Pol, hunkwe Jerusalem mon peie ley o.” 13 Sawk Pol hiy senkin lonuayk me, “Homkwe eheyr senkin hano uron se panoke lyuk saweih mon kworpakwor kawk o? Mo hane way pruwmapruw hi, seyr ha Hakamay Jisas se hokuaw Jerusalem mon lokrue hi, hakwe hyaw liy lwak ley.” * Ap 20:24 14 Hromkwe sa senkin lira, hiykwe Jerusalem mon ley e, i sehe nuw-e. Hromkwe hyo uron se pase ma-me-saweih e. Hromkwe sawk senkin me, “Hakamay so uron ko penkin lwak e, ka mon ousne.” Pol hiy Jerusalem mon ma lousne hiy non 15 Enekwei sohom mo meyki hokwe, hromkwe omeme me lonhan onhan opri nok nok, Jerusalem mon ley-neyney. 16 Kristen har Sisaria mon ma lwak homkwe, seyr hreme nion siraw non-ey. Homkwe hreme kokwe Nason so a mon hiy-ey okriy-yay. Sa hromkwe hye nion non-wayr. Nason hiykwe oionwaw Saiprus ko, seyr uwr paraw Hakamay se ma nan kiykiy-ay pie mo prueyn hiy non. 17 Hrom Jerusalem mon lousne menkin, kristen lowpwarowp homkwe hreme kar nuw-ey huon. 18 Enekwei leikmon hokwe Pol hiykwe hreme hiy-ey, Jems se lira e. Seyr sios makwey-uwr lowpwarowp homkwe siraw non-hokruw. 19 Pol hiykwe hme me-ihey nok, hme ok nuw-mesor kow lowpway, mey lowpwarowp God hiy Pol so mey ko kueir nonaw uwr-kayn irweyk mo ompok mon ma meio ousne seme. * Ap 15:12 Sios makwey-uwr homkwe Pol se God so a pekney-weys mon ley e me 20 Sios makwey-uwr homkwe Pol so ok seme lonuayk lowpway nok, God so uru se ayaw-ar nuw-owk nak-ie. Sa homkwe Pol se senkin me, “Hromo wayh ara, seyn lira, Juda-uwrsa tausen tausen mokwe Hakamay se pa nan kiykiy-ay, sawk hmo lowpwarowp homkwe Moses so sow ke nuw-nak-nakruok kraipakrai. * Ap 15:1,5 21 Sawk homkwe ok kamon senkin lonuayk, ‘Pol hiykwe Juda-uwrsa, uwr-kayn irweyk mo ompok mon ma lwayr mokwe, senkin hiy-me-sor-a-sor, hom Moses so sow ke kwa lokriy hain. Seyr ney mo owh-ohi mokwe lei mapru sow lopa ka lwak, seyr Juda mo yor senkin senkin me peie ma-pyay o.’ 22 Juda-uwr somokwe, hwon Jerusalem mon ma kiy-ousne ohokwe, nonkway po kiy-nuw-wak a. Hai, hromkwe penkin lon a? 23 Hunkwe hrom ma nan me liyliy-aw kwa meio. Uwr iha-iha-aw hreme nion ma non-wak homkwe ok-loray kamon God se po loiow me. * Ap 18:18 24 Hunkwe uwr iha-iha-aw eme huonokyaw nok, mey God so nene mon mnow-mnow-aw lwak ey sokwe, uwr seme nion kwa non-meio. Hunkwe seyr ayay lokin kwor naws ey me, kwa nakway kow, uwr ihaiha-aw me, hom hmo makwey-ohne me lowk say ey me. * Nam 6:1-20 Hunkwe senkin lon ankin, uwrsa lowpwarowp homkwe liy nonkway hunkwe Moses so sow ko meyki pyay uwr, seyr ok-hrar-ok, hne ma lohruw-a kokwe, okrei-ok hay. 25 Sawk kristen uwr-kayn irweyk ko mokwe, hromkwe hme mamey kamon po mey kow ha, ok, paraw hrom ma me-sakon kawk ke me-nonkway kow e. Hromkwe senkin mey kow, homkwe ayay, okrei-god me ma naws prawk kow me peie la o. Seyr nioh me peie nak-a o. Seyr ayay-pion, uwr hom huei mon ma piynay okrue me peie la o. Seyr sa yokun peie mon o.” * Ap 15:29 26 Enekwei leikmon hokwe Pol hiykwe uwr iha-iha-aw seme huonok nok, mey hiykiaw mnow-mnow-aw lwak ey sokwe hme nion non-meio kok. Sohiy so meyki hokwe, hiykwe God so a pekney-weys mon lyawriy nok, pris me me-nonkway kow, uwr iha-iha-aw hom mnow-mnow-aw lwak mey ke ma meio pie sokwe. Seyr senkin nak-me-kumay kow, mnow-mnow-aw lwak mey kokwe enekwei pohiy sok meio lowpway e, seyr hmo prueyn prueyn-aw mo naws prawk kow mey kokwe sohiy non meio kow ey. * 1 Ko 9:20 Juda homkwe Pol se God so a pekney-weys ko se nekie sakawk 27 Mnow-mnow-aw lwak mey sohok ko enekwei, eypok iha sirom mu nareysyar ma lwak, hom ley lowpway ohriar lwak menkin, Juda-uwr, kipay Esia ko me ma le homkwe, Pol se kokwe God so a pekney-weys mon lira. Homkwe sa uwrsa popua hay mo uron me seme me-ie-ie, sa Pol se sehe nekie sakawk. 28 Homkwe senkin nak-okre me, “Uwrsa Israel ko om, hreme hiy-mon e. Uwr ohokwe hromo uwrku o, sow Moses so o, God so a pekney-weys o, seme lanio sor me-piap-ma-piap, yier lowpwarowp mon. Sa hiykwe yor seme-aw mon pa. Hiykwe seyr Grik-uwr me God so a pekney-weys mon hiy-nuw-e nene, sa God so a pekney-weys se sehe mon seipasei.” 29 Homkwe ok somokwe seme lohruw-a, payhokuaw, homkwe uwr Trofimus, Efesus ko hiy Pol se nion Jerusalem mon ma non-anio se po lira. Homkwe senkin nanpanan, Pol hiykwe uwr sehe God so a pekney-weys so a-yier mon po hiy-e. * Ap 20:4 30 Uwrsa lowpwarowp Jerusalem ko homkwe ok seme lonuayk menkin, sa seme preiryay. Homkwe sa seme lonsau onsau ne nok, swa-hokruw. Homkwe Pol se nekie nok, kumay mon nekie owk nak-ey. Homkwe seyr yerki-pokre God so a pekney-weys ko mokwe aheyr aheyr nonaw saw-piar-ay hain. Aw-uwr Rom ko homkwe Pol se nekie nok 31 Uwrsa hom Pol se lokin kwor e ma mon liok somokwe, Rom mo aw-uwr hakamay hiykwe sa sehe lonuayk, “Uwrsa lowpwarowp Jerusalem ko homkwe aw hokruw ono.” 32 Kiy-peypey pa, Rom mo aw-uwr hakamay hiykwe hyo kepten har o, aw-uwr o, seme me-huonok nok, uwrsa popua hay mo owh mon hiy-saw-ey. Sawk unsaney homkwe aw-uwr mo peyrmawk liarok uwr o, hyo aw-uwr o, seme lira menkin, homkwe sa Pol se pase ma-lomniy mamniy e. 33 Aw-uwr mo hakamay hiykwe Pol so owh mon ley nok, hye nekie nok, aw-uwr me mekow, sen non piynay e. Sa homkwe Pol se kokwe sen kreys non sehe piynay nakrok. Sa aw-uwr mo hakamay hiykwe Juda me kokwe senkin nak-mesopok, “Hai, uwr ohokwe posokwaw so? Hiykwe pay me mon so?” 34 Uwrsa popua hay mo har hom ok kamon ke lokre, sei, har hom ok irweyk ke lokre me, senkin lon-sopros ohruw-a. Wo, Rom mo aw-uwr hakamay hiykwe sawk hmo ok ko meyk-ar kokwe pase lonuayk popriy e. Hiy sa aw-uwr me seme me-sasay, Pol se aw-uwr mo a mon hiy-ey e. Aw-uwr homkwe sa Pol se sehe nekie huonok nok, hiy-ey. 35 Sawk Pol hiykwe aw-uwr mo a-krey-mawk sokwaw amor-wak liok menkin, sa hye kokwe aw-uwr hom saw-way. Payhokuaw, unsaney kraiar homkwe prok eyn-aw nuw-onsu oknana ne, Pol se lokin kwor okrue e. 36 Unsaney kraiar ma nuw-onsu oknana somokwe, homkwe ok aiopey hay senkin nuw-saw warkuw warkuw okre me ne, “Hye lokin kwor okrue e.” * Luk 23:18 Pol hiykwe Juda me mesor kumay kow 37 Aw-uwr hom pa Pol se aw-uwr mo a aiopey hay mon hiy-yawriy ohriar lwak menkin, sawk Pol hiykwe Rom mo aw-uwr mo hakamay se Grik-ok non senkin mesopok, “Hmey, hakwe ok kamon ke hne liy lohruw-a kow o?” Sawk aw-uwr mo hakamay hiykwe Pol se senkin ma-kiy-sahre mesopok, “Hunkwe Grik-ok senaw lohruw-a o? 38 Hmey, hunkwe Isip-uwr, ompeys Gavman me aw ma hiy-ono pie hiy non, seyr aw-lono-uwr 4000 me ompeys serey-ar ki hrahra-aw mon ma hiy-ey hiy non?” * Ap 5:36-37 39 Sawk Pol hiykwe aw-uwr mo hakamay se senkin mekow, “Hakwe Juda mo uwr-ku ko. Hakwe yier Tarsus, Silisia mon ma lwak ko. Taun ha ma le ohokwe uru aiopey hay non. Ara, hakwe hne kiy-mesopok, hunkwe ha uwrsa me ok mesor kow ey, ipan liy lon kow o?” 40 Pol so mesopok kokwe, aw-uwr mo hakamay hiykwe sa ipan sehe lon. Pol hiykwe krey mon liarok nok, iha non-aw nakray nakray me-sous, uwrsa hom woki prorpam lwak e. Seseyn, uwrsa lowpwarowp homkwe kueynyay menkin, sa Pol hiykwe uwrsa me Hibru mo ok non liarok mesor kow.
https://png.bible/aau/ACT21.htm
2023-09-29T20:55:24Z
<urn:uuid:da140248-687d-4148-8c5f-7425d4444484>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
22
9,472
tlsh:T1E9429112961DA293AEFAD46143B8AEBFA483E0C9B43929F30F5654457FDE93AD87F06C60E843CE09991405714376312FA421F566422C722CA75B1A14FF70A9E984F756BCDC
1 Hano wayh-om ama, hakwe hme kokwe uwrsa Niohney non ma lwak me hieyn liy non-ohruw-a ley. Sawk hakwe hme kokwe ki erey suko uwrsa me hieyn po lohruw-a. Payhokuaw, hmo uron, Hakamay se ma nan kiykiy-ay mokwe, ney nioh non me hieyn. 2 Hakwe hme kokwe mu-hi me-aw seme kow-a, sawk ayay krai me kow-a pa seme lwak, payhokuaw, homkwe orowm nonaw lwak. Mo enekwei enkin ohiy seyn, homkwe seyr orowm nonaw lwak. * Hi 5:12-13; 1 Pi 2:2 3 Homkwe peyr uwrsa ki erey suko me hieyn-aw kiy-wayr. Hakwe sehe me, payhokuaw, hmo ompok mon kokwe lira-way ompeys weynpaweyn o, wayh-wayh me nion lon-seyrpaseyr yor o, senkin lwak. Hmo weynpaweyn piap somokwe senkin mesair kow, homkwe ki erey suko, seyr ki ohiy so yor nonaw lanio. * 1 Ko 1:10-11 4 Payhokuaw, hmo har homkwe senkin me, “Hakwe Pol so,” sa har homkwe senkin me, “Hakwe Apolos so.” Ama, hmo yor senkin ma lon somokwe, homkwe uwrsa ki erey suko mo yor me meio. * 1 Ko 1:12 5 Hai, Apolos o, Pol o, hohkwe penkin uwr mo? Hrorkwe mo God so mey-uwr, hme Hakamay se nan kiykiy-ay yerki se ma me-sorasor kow hom non. Hromo prueyn prueyn-aw homkwe mey, Hakamay hiy hreme ma kow seme-aw meio wayr. 6 Hakwe ayay-yok me saro, Apolos hiykwe hu nak-anio ows non-say, sawk ayay-yok somokwe mo God hiykiaw mon ie. * Ap 18:4,11 7 Ayay-yok seme ma saro uwr o, hu ma nak-ows non-say uwr o, hohkwe uru lopa. Sawk uru non hokwe mo God hiykiaw, payhokuaw, hiykwe ayay-yok seme ma mon-ie uwr-ar hiy non. 8 Ayay-yok saro-uwr o, hu nak-anio ows non-say-uwr o, hohkwe mo liy-liy-aw. Omok kokwe God hiykwe prueyn prueyn-aw mo mey, hom pankaw meio e, liy-liy-aw ma-sahre nakway ey. 9 Payhokuaw, hromkwe God so mey-wayh, sa homkwe God so wueir, seyr God so a hom non. * Mat 13:3-9; Ef 2:20-22 10 Maym, God hiy hane ma kow kokwe, hakwe a-meio-uwr nonkway non se hieyn, peir ouon ko ke po lyay ha. Sawk uwr prueyn hiykwe peir ouon ko, ha ma lyay hain sohok ko eir mon lyay meio ie. Sawk mey meyki posokwaw le meio e, yaprue nonaw kwa meio ihey. 11 Payhokuaw, God hiykwe Jisas Krais se kokwe peir ouon ko, a meio ie ey se hieyn po lyay ha, sa peir kamon irweyk se liy ma-lyay ley. * Ais 28:16; 1 Pi 2:4-6 12 Har homkwe peir sohok ko eir mon kokwe gol non meio, har homkwe sawk silva non meio, har homkwe sawk mein, meinowon aiopey hay non ma nakway non meio, har homkwe sawk now, seyr har homkwe sawk pan, wo, har homkwe sawk worei. 13 Sawk uwr prueyn prueyn-aw mey yaprue penkin meio e, mey somokwe Krais so enekwei hokwe kumay lwak ey. Payhokuaw, enekwei sohokwe uwrsa lowpwarowp mo mey mokwe, ya hok loum hrorsay ey. Seyr ya hokwe loum hrorsay ir nok, hom yaprue penkin lwak e, seme kumay mon mesair kow hrahra ha ok. * 1 Ko 4:5 14 Sawk uwr prueyn so mey peir so eir mon ma meio mokwe, ya hok loum li-li-ay lopa lwak ankin, uwr senkin so mey yaprue kokwe, ya ma-sahre nakway a. 15 Sawk uwr prueyn so mey kokwe ya hok loum li-li-ay lowpway ankin, hiykwe hyaw-hyaw-aw nuw-wak ey. Sawk hye nian-aw huonok prosue ey, uwr ya ouon ko se ma loksakre se hieyn. 16 Homkwe God so a pekney-weys, seyr hyo Niohney hiykwe hmo mon lwayr. Hmey, suw homkwe nonkway pey? * 1 Ko 6:19; 2 Ko 6:16 17 Sawk God so a se posokwaw mon piapay e, hye kokwe God hiy ma-sahre mon piapay ey. Payhokuaw, God so a hokwe pekney-weys, sa homkiaw kokwe mo a sohiy non. 18 Homkwe homkiaw-aw peie mon owk-lapala say o. Sa hmo prueyn hiykwe, ki ohiy so nonkway mo meir yor non senkin nan ankin, hiykwe nonkway non, hiykwe owk-lapala uwr kwa lwak, hiy mawkhow ihey-ar non lwak ey hokwe. 19 Payhokuaw, ki ohiy so mawkhow ihey-ar mokwe, God so nene mon kokwe, owk-lapala-ok hok lousne. God so mamey porih hokwe senkin me, “God hiykwe uwr nonkway non mokwe, hmo nonkway arian non mon kuayk sakuayk, naw-pway ke hieyn.” Jop 5:13 20 Seyr God so mamey porih kamon hokwe senkin me, “Hakamay hiykwe uwrsa nonkway non mo uron ko mokwe ayay leip lopa me hieyn-aw lira.” Sng 94:11 21 Sohiy so hokuaw kokwe homkwe mey, iwar hom ma meio me peie nak-me-heyr o. Suw senkin, omeme lowpwarowp mokwe mo hmo: 22 Pol o, Apolos o, Pita o, ki ohiy o, su-lwayr-yor o, lokrue-yor o, seyr pokon o, yaw o-lowpwarowp somokwe hmo, 23 homkwe Krais so, seyr Krais hiykwe God so.
https://png.bible/aau/1CO03.htm
2023-09-29T07:58:56Z
<urn:uuid:e552270d-02db-4f9d-92af-4de4b273d769>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
7
4,144
tlsh:T1F76DF9811F659287AFEBC08253B09E7F8423E0C139A51BF20D5258537BDB63CD9BF94C74E8838A89DC1045B04266117E9522E6E6873CB91C8B1F9969FD717DCA44F262F8DC
1 Enekwei sohiy non kokwe Jisas so ki-wayh homkwe, Jisas so mon le nok, hye senkin mesopok, “Nonkumey so Wayr-hre-yier hokwe, uwr seirpey-arar hokwe penkin uwr hiy lwak a?” * Luk 22:24 2 Sa Jisas hiykwe ney prueyn se me-huonok nok, hmo ompok mon kiy-me orok. 3 Seyr hyo ki-wayh me senkin mekow, “Hakwe hme ok-ar kiy-mekow, sa homkwe hmo uron mokwe ney nopre ehe hieyn kankoum lopa lwak ankin, homkwe God so Wayr-hre-yier nonkumey ko hokwe liy lyawriy ley. * Mat 19:14; Mak 10:15; Luk 18:17 4 Sawk unsaney, ney nopre ehe hieyn aymarowh eyn posokwaw lwak e, unsaney senkin somokwe God so Wayr-hre-yier nonkumey ko hokwe seirpey-arar lwak. 5 Seyr unsaney, ney nopre enkin se hano uru non me oue oue lon huonok ankin, suw hiykwe hane me oue oue huonok.” * Luk 10:16; Jon 13:20 Ney Jisas se ma nan kiykiy-ay mokwe weyn piap-araw non peie mon kuayk o (Mak 9:42-48; Luk 17:1-2) 6 Jisas hiy senkin makiy-me, “Sawk unsaney har homkwe unsaney ney ehe hieyn hane ma nan kiykiy-ay me mon kuayk ankin, uwrsa senkin somokwe yor piap-araw aiopey hay ke nuw-mon. Me o, uwr senkin sohokwe sour-yawp-ar mon paraw mein aiopey hay non huei sok nuw-piynay swakeyn omprok ha lak pok. 7 Woiow, uwrsa ki erey suko homkwe kwa nak-hok kraiay popriy, payhokuaw, homkwe hano uwrsa me kokwe yor piap-araw non po mon kuayk sakuayk. Okar, yor piap-araw uwrsa me mon kuayk sakuayk ey mokwe senaw lousne. Woiow, sawk uwrsa yor piap-araw seme ma mon ousne homkwe kwa nuwnak-hok kraiay popriy. 8 Sa hno iha kamon o, hno sune kamon o, hne yor piap-araw mon hiymon kuayk ankin, hunkwe kiy-wakiane nok, swasow hain. Sa hunkwe iha kamon-aw, seyr sune kamon-aw lwak hokwe, yaprue. Suw hunkwe, su lwayr peyow peyow ey se liy lonok. Sa hno sune iha, hne ma hiymon kuayk sokwe wakiane sow pa lwak ankin, hne kokwe ya ma loum peyow peyow wayr ey mon way swakawk mu lak. * Mat 5:29-30 9 Seyr hno nene namon hokwe hne yor piap-araw mon hiymon kuayk ankin, sehe kiy-kair nok, sasow hain. Hunkwe nene namon-aw lwak hokwe, yaprue. Suw hunkwe, wayr peyow peyow ey se liy lonok. Sa hunkwe nene nareys non lwak ankin, hne kokwe ya ma loum peyow peyow wayr ey mon lway swakawk mu lak. 10 Ama, senkin kwa lon, homkwe uwrsa ney nopre enkin ehe hieyn me ouon mon peie lira nan our seipasei o. Payhokuaw, hakwe hme senkin kiy-mekow, hmo ensel nonkumey ko homkwe hano Aio so ine-maku se senaw lira wayr-wayr, nonkumey mon kokwe.” * Luk 19:10; Hi 1:14 11 * Grik mo mamey porih har homkwe ves 11 ke nak-mey: Uwrsa mo Ney hiykwe mo sehe le, uwrsa ma lanyan me lanio pawk huonokyaw prosue e. Sipsip ma lanyan so owhnan-ok (Luk 15:3-7) 12 “Hai, homkwe penkin nan o? Sa hmo uwr prueyn hiykwe sipsip 100 sankaw kow-a wayr. Sawk kamon se lanyan ankin, hiykwe ley anio pawk lopa lwak ey so? Korey. Hiykwe sipsip 99 me mnuw mon lokriy hain nok, sipsip ma lanyan sehe nuw-anio pawk nok. 13 Hakwe hme ok-ar kiy-mekow, hiykwe hyo sipsip ma lanyan sehe ma-lira way prosue ankin, hiykwe kar aiopey hay nuwnak-ey. Sawk hyo kar ley yor sipsip kamon-aw sehe ma ley sohokwe, sipsip 99 ma lanyan lopa mo eir mon lwak. 14 Suw seyr liy-liy-aw, hano Aio nonkumey ko so uron ko hokwe ney nopre prueyn senkin se isay okrue pror kawk ha e nan pey.” Hno wayh, hne yor piap-araw non ma mon se ma hiymon hiy non 15 “Sawk hno wayh hiykwe hne yor piap-araw ke mon mokwe, hunkwe hyo owh mon ley nok, hyo yor piap-araw sokwe hye nian mesor kumay kow, hohkiaw-aw. Sa hiykwe hno ok ke lonuayk me ankin, suw hunkwe hno wayh se po ma-mon huonok prosue. * Luk 17:3; Ga 6:1 16 Sa hiykwe hno ok ke lonuayk me pa lwak ankin, hunkwe kristen-wayh prueynyaw kwa me-huonok, prueynyaw lopa hokwe, prueys non kwa me-huonok. Yor senkin sohokwe, homkwe sehe meio, ok lowpwarowp hom ma lohruw-a mokwe, uwr prueys non ka liwak sir ohruw-a sakon kawk, o, uwr pruompri non, ka liwak sir ohruw-a sakon kawk. Lo 19:15 17 Sawk hiykwe hmo ok me lonuayk me pa lwak ankin, hunkwe kristen-uwrsa sios ko me kwa mesor kow. Hiykwe hme lonuayk me pa lwak ankin, sei, hunkwe hye kokwe haiden o, takis lonok uwr o, seme hieyn kwa lira okriy hain. 18 Hakwe hme okar kiy-mekow, hunkwe ki erey mon kokwe payay me me-piar sous e, seyr God hiy seyn, nonkumey mon me piar sous. Seyr hunkwe ki erey mon kokwe payay me me-hrorsay kumay e, seyr God hiy seyn, nonkumey mon me-hrorsay kumay. * Mat 16:19; Jon 20:23 19 Hakwe hme senkin makiy-mekow, sawk hoh prueysyar ki erey mon kokwe payay se non-ohruw-a sakon kawk mesopok e, hano Aio nonkumey mon ma lwak hiykwe hehe liy hiymon. * Mak 11:24; Jon 15:7 20 Mo, uwr prueys-aw hi, seyr pruompri-aw hi, hom hano uru non kor-hokruw ankin, hakiaw kokwe seyr hme nion ompok mon non-wak.” Jisas hiykwe yor piap-araw me lorionay yor me hiy-mesor 21 Sa Pita hiy Jisas so owh mon le nok, Jisas se senkin mesopok, “Hakamay, sawk hano wayh hiy hane yor piap-araw mon mokwe, hyo yor sokukwe hakwe enekwei pankaw lorionay ha ey so? Hmey, enekwei 7, sankaw lorionay ha e?” 22 Jisas hiykwe sa senkin lonuayk me, “Hakwe hne senkin kiy-mekow, enekwei 7-aw korey. Sawk hunkwe enekwei 77, sankaw kwa lorionay ha. * Luk 17:4 23 Hakwe hme kokwe mo senkin sehe mesor kow, God so Wayr-hre-yier nonkumey ko hokwe king prueyn se hieyn. King sohokwe hiykwe hyo meinowon hyo mey-uwr hom ma lonokyaw nyanyaw prosue seme ma-mesopok mon popriy ey. 24 Enekwei king hiy dinau meinowon me ma lira popriy lonokyaw ey sokwe meio pie menkin, hyo mey-uwr har homkwe hmo prueyn 10 milion Kina ma lonok nyanyaw prosue se hiy-e, king so owh mon. 25 Sawk uwr sohokwe meinowon hiy ma lonok nyanyaw prosue somokwe liy ma-sahre kow e ko. Wo, sa King hiykwe sa sehe me, homkwe uwr sehe o, hyo ney sa o, hyo omeme lowpwarowp sohom o, seme nak-opri nok, sa uwr har hom ka nakway. Sa meinowon somokwe hyo dinau har me liy mon lop-a-lop. 26 Wo, mey-uwr sohokwe ok senkin ke lonuayk menkin, hiykwe sawk King so inour mon pamuow kampueys won nok, King se senkin lonseyn mesopok, ‘Hakamay ara, hane uron wawk owk nok, hane kor-naruok popor. Hakwe hne kokwe omok liy ma-sahre kow lowpway.’ 27 King hiykwe mey-uwr sohiy so ok sokwe lonuayk menkin, sa hye uron sehe nuw-owk. Hyo dinau somokwe sa sehe mon-say lowpway nok, hye isay ha. 28 Sawk mey-uwr sohiy ma-ley menkin, sa hyo mey-wayh prueyn se sehe amor-onyay nok, huei mon kiy-nekie kane kawk me, ‘Ara, hunkwe hano dinau ke kwa ma-sahre kow.’ Payhokuaw, paraw kokwe hyo mey-wayh sohokwe 10 Kina sankaw lonok nyanyaw. 29 Hyo mey-wayh hiy sawk pamuow hyo inour mon kampueys won nok, kiy-me, ‘Hane uron wawk owk nok, hane kor-naruok popor. Hakwe hne kokwe omok liy ma-sahre kow.’ 30 Sawk hiykwe hyo mey-wayh so ok ke me-puar. Hiykwe sawk aw-uwr me mekow nekie owk swakawk, kalabus-a mon. Sawk hye kokwe liy saw-isay ha ley, hyo dinau me nakway lowpway lopa lwak hokwe. 31 Sawk king so mey-uwr har homkwe yor piap-araw seme lira menkin, homkwe sawk uron nuw-owk kworpakwor kawk. Homkwe sa seme ley nok, hmo King se mesor kow, yor lowpwarowp hom ma lira seme. 32 Sa king hiykwe mey-uwr, 10 milion Kina ma lonok nyanyaw prosue sehe maka-me-huonok yawriy nok, senkin kiy-mekow, ‘Hunkwe mey-uwr yaprue-ar korey. Hakwe hno dinau aiopey hay kokwe sehe mon-say orionay ha, hunkiaw hane pamuow ma kampueys mesopok onseyn sohiy, hano inour mon. 33 Awaio, hunkwe seyr hno mey-wayh se uron nuw-owk e me, ha hne uron ma lowk senkin.’ 34 King hiykwe sawk aw-mar sehe nuw-ie menkin, hye kokwe sawk kalabus-a mon sehe nekie owk swakawk. Sawk aw-uwr mo iha mon sehe kow, hye kokwe sawk sehe mon nokriy nokriy yay meio, mey aiopey hay mokwe. Sawk hye kokwe liy saw-isay ha ley, hyo dinau me nakway lowpway lopa lwak hokwe. * Mat 5:25-26 35 Weyn sokukwe hano Aio nonkumey ko hiykwe seyr liy-liy-aw mon, hmo prueyn prueynyaw mokwe, hwon hno wayh so yor hno uron ko me lorionay ha lopa lwak mokwe.” * Mak 11:25; Ef 4:32; Kol 3:13 MATYU < 18 > *18:1: Luk 22:24 *18:3: Mat 19:14; Mak 10:15; Luk 18:17 *18:5: Luk 10:16; Jon 13:20 *18:8: Mat 5:29-30 *18:10: Luk 19:10; Hi 1:14 *18:11: Grik mo mamey porih har homkwe ves 11 ke nak-mey: Uwrsa mo Ney hiykwe mo sehe le, uwrsa ma lanyan me lanio pawk huonokyaw prosue e.
https://png.bible/aau/MAT18.htm
2023-09-30T20:14:18Z
<urn:uuid:8b9ef53b-6e6b-4dea-8601-9b7754425129>
[ "footer" ]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.98
0.89
1
27
8,046
tlsh:T1285431F1430967576EFF8512C2E59F7FD563D1C0B5A866F50B534D013EDA63DE1BFA98A0E982CD29940001720276283A9026DBEA623CB21CB70F1634FEB1AAC945F721FCDC
1 Enekwei sohiy non kokwe king Herot hiykwe sios mo uwr har me mon piapay e nekie okrar. 2 Hiykwe Jems, Jon so oryay-ih se aw-uwr me me-sasay nekie nok, aw-seik non swa-kros kawk okrue. 3 Herot hiykwe senkin lira, Juda homkwe yor hiy ma mon sokukwe kar nakey. Hiykwe seyr Pita se sehe nak-nekie sakawk. Pita se ma nekie hokwe, Juda mo hokruw enekwei ipey-ar, hom ihey mo naw yis lopa me ma la hiy non. 4 Herot hiykwe Pita se hiy-nekie nok, kalabus-a mon nak-okin sakawk. Hiykwe Pita se kokwe aw-uwr iha seysyar sune sirom pruw non mo iha mon kow. Pita se kokwe, aw-uwr homkwe ihaiha-aw iha-iha-aw swahya sow swahya sow hiy-wayr ira kraipakrai. Herot hiykwe Pita se kokwe uwrsa poya-poya mo inour mon me-sasay iarok e mon, Pasova-enekwei so meyki sok. 5 Pita hiy kalabus-a mon ma lwak hokwe, unsaney sios ko homkwe sa God se-aw nuw-mesopok kraiay, Pita se hiy-mon e. Ensel prueyn hiykwe Pita se hiymon 6 Wo, Herot so enekwei Pita se hyo inour mon hiy-ey ey hokwe, peyr lousne pa, sa leikmon sok lousne ey. Sawk sohiy so arawh enekwei hokwe Pita hiykwe aw-uwr prueysyar so ompok mon liawon nayr. Pita se kokwe sen hokwe kreys non nak-piynay sakawk iawon. Aw-uwr har homkwe seyr kalabus-a sohiy so yerki-wouk mon lorok ira kraiay popriy nayr. 7 Peypey pa, enekwei sohiy non-aw kokwe Hakamay so ensel hiykwe sa sehe lousne nayr, seyr ey-yar hiy kalabus-a mon nuw-nak-ampau sow. Ensel hiy Pita se hyo nayh-meyk-yowp mon sapou sian nok, mekow, “Pita, saw-oksian kora.” Hiy senkin me nonaw, sa sen kreysyar hokwe Pita so iha ko se kiynuw-on kansopra sow ha. 8 Ensel hiy makiy-me, “Pita, hno sumow-mays ke lok sapeykyay nok, sune-ohi ke lie.” Pita hiy seseyn. Ensel hiy makiy-mekow, “Hai, hno owh ko meipey hay ke lie nok, hane pyay ha.” 9 Sa Pita hiykwe kalabus-a se lokriy hain nok, pyay ha. Pita hiykwe nonkway senkin pase lwak e, yor ensel hiy ma mon somokwe okar-ar. Sa senkin nanpanan, hiykwe now liawon ira. 10 Pita, ensel leys hohkwe aw-uwr prueysyar sehe lokriy hain nok, aw-uwr har yerki-wouk ohriar ko seme ma-lokriy hain. Sa yerki-wouk ain non ma meio, serey lousne. Yerki-wouk sohokwe yier aiopey hay mon ma ley ey hiy non. Hoh serey non-ousne menkin, kalabus-yerki-wouk ain non sohokwe hokiaw-aw kampi kow. Hoh sa enekwei haraw-aw kumay mon non-anio nok nonaw, peypey pa ensel hiykwe Pita se saw-okriy hain. * Ap 5:19 11 Sa Pita hiykwe hiykiaw-aw senkin ma-nan sorasor me, “Hakwe pa kiy-nuw-nonkway popriy, ok-ar, Hakamay hiykwe hyo ensel se po me-ha, seyr hiykwe hane kokwe Herot so iha ko se po kahya huonok. Seyr Juda mo uron piap-araw hane mon piapay ey ko se po mon preisia ha.” 12 Hiykwe nonkway senkin lwak menkin, sa Maria ko a mon ley. Sa sokukwe uwr Jon, Mak ok ma me so pouh. A sohokwe unsaney poya-poya God se serey ma nuw-hokruw mesopok hiy non. 13 Pita hiykwe a-yerki mon lokin koko. Sa mey-sa prueyn hok le ira, hoko sa-u kokwe Roda. 14 Sa sokukwe sa Pita so wouk-ok ke lonuayk menkin, hoko uron hokwe sa kar nuw-ey. Hokwe sawk a-yerki se kampi kow pa, sa a-ampok mon ma-sau nok nok, unsaney serey ma lwak me me-kumay kow, “Ama, Pita hiykwe ehe, yerki-wouk mon liarok.” 15 Unsaney somokwe hokekwe sa senkin me, “Hmey, hunkwe lawk-lawk pak?” Sawk Roda hokwe hme hrousohrou senkin me kraiay, hoko ok kokwe ok-ar. Sawk unsaney somokwe senkin ma-sahre me, “Ohow, hunkwe Pita so ensel se-aw lira.” 16 Sawk Pita hiykwe yerki se lokin koko nonaw lwak. Unsaney somokwe sa seme ley ira. Homkwe a-yerki se kampi menkin, homkwe sa Pita se seme lira kowkyay. 17 Sa Pita hiykwe hme kokwe iha nonaw nakray nakray me-sous, hom woki prorpam lwak e. Sa hiykwe hme sehe mesor kumay kow, hye Hakamay hiy kalabus-a ko se ma huonok se. Pita hiy me, “Ok somokwe homkwe Jems se o, hromo wayh me o, seme kwa mesor kow.” Hiykwe senkin me hain nok, sa om kamon mon ley. 18 Leisnon lwak menkin, kalabus-a mon kokwe aw-uwr homkwe sa seme lira preiryay la-pa-la me, “Pita se kokwe penkin po lon ow?” * Ap 5:22-24 19 Herot hiy Pita hiy kalabus-a mon lwak pa se lonuayk menkin, sa uwr me seme me-ha, Pita se ley pawk e. Hom ley ira pawk, sawk hye lirway pa. Herot hiykwe sawk, aw-uwr Pita se ma hiy-wayr seme mesopok kraiar me mesopok nok, hme lokin kwor okrue e me. Enekwei sohiy so meyki mon hokwe sawk, Herot hiykwe Judia se lokriy hain nok, yier Sisaria mon ley wak. Herot se ma lokrue enekwei hiy non 20 King Herot hiykwe uwrsa taun Tair ko o, taun Saidon ko o, hme kokwe kasaw aiopey hay lon hohuaw. Uwrsa serey suko homkwe sa suhway seme hokruw ney, hye lira e. Peyr homkwe Blastus, king so a mon meio uwr ipey-ar se nion non-ohruw. Homkwe hye ok yaprue nuw-me-woro-woro, hiy hme king so a mon isay yawriy e. Sa Blastus hiy hme seme isay yawriy. Homkwe sa Herot se sehe ley ira nok, mesopok, hme nion uron kamon-aw non-wak marowhway e. Payhokuaw, hmo yier hokwe ayay krai-ar lopa, sawk king Herot so yier ko me nakway a. 21 Sa enekwei kamon, Herot hiykiaw ma liaup hokwe, hiykwe hyo omeme ihey ihey-ar me lie nok, hyo sia-king mon liwak nok, ok ipey-ar uwrsa me mesor kow. 22 Sawk uwrsa homkwe senkin lokre me, “Ok sokukwe uwr ki ko so korey, sawk ok sokukwe god prueyn so ok.” 23 Herot hiykwe hmo ok sokwe lonuayk menkin, hiykwe sawk God so uru se lowk nakie pa. Sa peypey pa, Hakamay so ensel hiykwe Herot se sehe lomniy. Sa peik piap-araw hokwe hyo owh mon sokwe lousne. Hye kokwe sokonyo-ney hom lopri-a krue. * Dan 5:20 24 Sawk God so ok kokwe krai nuw-wak. Sa yier poya-poya mon seme nuw-nak-ey neyney. * Ais 55:11 25 Sa Barnabas, Sol leys hohkwe, hoho mey Jerusalem ko me meio lowpway nok, Antiok mon ma-ley. Seyr hohkwe Jon, Mak ok ma me se nak-huonok. * Ap 11:29-30; 15:37
https://png.bible/aau/ACT12.htm
2023-10-02T19:04:41Z
<urn:uuid:243f07ed-1810-4db8-994f-a56601efa454>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
15
5,618
tlsh:T1F15B33C10F898347DEFB80D2F2B8EB3F6463E0C5757D5AE10D2924856ED9B3DD17A48DE2CD83CE15943042B203B9242BE825F1A6427C615CAB2B0A59FE61AEC184F175FCDC
1 Unsaney senkin posokwaw nan kiykiy-ay e, Jisas hiykwe Krais, hiykwe God so ney prueyn. Unsaney Aio se uron-pi ko-ar posokwaw lwak e, hiykwe seyr Aio sohiy so ney se uron-pi ko-ar lwak. * 1 Jn 4:15 2 Hrom God so ney me uron-pi ko-ar ma lwak hokwe, hromkwe yerki senkin non nonkway, hrom God se uron-pi ko-ar ma lwak, seyr hyo me-kupaku-ok mo meyki ma nak-pyay hiy non. 3 God se uron-pi ko-ar lwak yor hokwe senkin, hrom hyo me-kupaku-ok me ma nakruok hiy non. Seyr hyo me-kupaku-ok mokwe hremekwe honon honon korey. * Jon 14:15,23-24 4 Payhokuaw, God so ney lowpwarowp homkwe ki ohiy so krai mokwe liy lono akre-akre su ha. Seyr hromkwe ki ohiy so krai mokwe, hromo nan kiykiy-ay yor ko kueir nonaw lono akre-akre su ha. 5 Ki ohiy so krai mokwe posokwaw lono akre-akre su ha a? Uwr senkin ma nan kiykiy-ay hiykwaw-aw, Jisas hiykwe God so Ney. Jisas Krais se ma me-kumay hom non 6 Jisas Krais hiykwe hu hye prouk ey o, nioh hye lokrue non swa-nonsow ey o, sohom non nake. Hiykwe hu non-aw nake pa, sawk hu o, nioh o, sohom non nake. Niohney hiykwe senkin me-kumay, sohokwe ok-ar, payhokuaw Niohney hiykwe ok-ar. * Jon 1:29-34 7 Jisas Krais se ma me-kumay mokwe krompri, 8 Niohney o, hu o, nioh o. Hom krompri kokwe ok kamon-aw-aw sokwe-aw mesor kumay. * Jon 15:26 9 Ok, iwar hom hreme ma mesor kumay kow mokwe, hromkwe nan kiykiy-ay. Sawk ok, God hiykiaw hreme ma me-kumay kow kokwe, krai ipey-ar non, iwar mo ok mo eir mon lwak. Payhokuaw, ok sokukwe God so ok arian, hiy hyo Ney se nian ma lohruw-a kumay hiy non. * Jon 5:32-37 10 Unsaney, God so Ney se posokwaw nan kiykiy-ay e, me-kumay ok sokukwe hyo uron mon lwak. Unsaney, God se nan kiykiy-ay pa posokwaw lwak e, hiykwe God se okrei-uwr po mon wak, payhokuaw, hiykwe ok, God hiy hyo Ney se nian ma lohruw-a kumay kokwe nan kiykiy-ay pa. * Ga 4:6 11 Me-kumay-ok sokukwe senkin, hremekwe God hiykwe su lwayr peyow-peyow ey hokwe po kow. Su lwayr ey sohokwe hyo Ney so mon lwak. 12 Hyo Ney se posokwaw me-huonok yawriy e, hiykwe su lwayr ey non. God so Ney se me-huonok yawriy pa posokwaw lwak e, hiykwe su lwayr ey lopa. * Jon 3:36 Ok pariawey hom non 13 Homkwe God so Ney so uru se nan kiykiy-ay uwrsa. Sa hakwe hme kokwe ok somokwe seme mey kow ha, hom senkin nonkway e, homkwe su lwayr peyow ey non. * Jon 20:31 14 Hromkwe God so inour mon kokwe hok lopa seme lwak, payhokuaw, hromo uron homkwe sayp-ar senkin lwak, hrom hyo uron ko so liy-liy-aw pyay mesopok ankin, hiykwe hreme lonuayk. * Jon 14:13; 1 Jn 3:21-22 15 Hrom hye enekwei pohiy sok mesopok e, hiykwe hreme lonuayk. Hromkwe nonkway, sohokwe okar. Hrom senkin ma nonkway se hokuaw kokwe, hromkwe seyr senkin nonkway, hrom hye pay me mesopok e, hiykwe hreme kow. 16 Hunkwe hno wayh, hiy yor piap, hye lokrue mon hiy-ey pa lwak ey ke mon se lira ankin, hunkwe hye God se kwa hiy-mesopok, sa God hiykwe hye su lwayr ey se ka kow. Hakwe unsaney hyo weynpaweyn piap-araw hom hye nian lokrue mon ma hiy-ey pa ma lwak se lohruw-a. Sawk weynpaweyn piap-araw har mokwe unsaney me mon okrue. Sa hakwe senkin me pey, hunkwe God se kokwe hno wayh hiy yor piap senkin ma lon se kwa hiy-mesopok. * Mat 12:31 17 Yor naway naway lowpwarowp mokwe weynpaweyn piap-araw. Sawk weynpaweyn piap-araw har mokwe unsaney me mon okrue pey. 18 Hromkwe senkin nonkway, God so ney homkwe yor piap-araw sankaw seyn mon wayr pey. Payhokuaw, hmekwe God so Ney hiykiaw hiy-orok eym, poup piap-araw hiykwe hme liy mon piapay ley. * 1 Jn 3:9 19 Hromkwe senkin nonkway, mo poup hiy kipay lowpwarowp me hiy-wayr hi, hromkwe God so ney. 20 Hromkwe seyr senkin nonkway, God so Ney hiykwe po le, sa hiykwe hreme nonkway po kow, hrom God-ar se nonkway e. Hromkwe God-ar se nion non-wayr okin nasay, seyr hyo Ney Jisas Krais se nion o. Hiykwe okar-God, seyr hiykwe su lwayr peyow peyow yor hok non.
https://png.bible/aau/1JN05.htm
2023-09-22T15:43:08Z
<urn:uuid:522265b2-0821-4cf4-8f4d-1e9b3efd1abf>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
8
3,776
tlsh:T1F09C9171FF18425B6FFB85D19BA5CFBF641754D63A8666930D5A0912AFCE83EE47D114E0ED93CAE5A914547342FA343E8565E3EB820CA548EA2F4839FC702AC252F330FCCC
1 Jisas hiykwe hyo ki-wayh iha seys mu nareysyar non me me-huonok okrar nok, hme krai ipey-ar nak-kow. Krai somokwe senkin, niohney piap-araw me me-su ha ey o, seyr peik senkin senkin o, piap poya-poya o, seme nak-mon popriy kow ey me nak-kow ha. * Mak 6:7; Luk 9:1 2 Jisas so aposel iha seys mu nareysyar non mo uru mokwe, senkin, peyr ko-ar hokwe Saimon, hyo uru kamon hokwe Pita. Prueyn hokwe hyo nay-ih Andru. Prueyn hokwe Jems, Sebedi so ney. Prueyn hokwe Jon, Jems so nay-ih. 3 Prueyn hokwe Filip, prueyn hokwe Bartolomyu, prueyn hokwe Tomas, prueyn hokwe Matyu, takis lonok uwr. Seyr prueyn hokwe Jems, Alfius so ney. Prueyn hokwe Tadius. 4 Prueyn hokwe Saimon, hiykwe Selot-uwrsa* Selot-uwrsa homkwe Juda-uwr-ar, homkwe hmo ki arian se ma-swakakar e nanpanan, sa homkwe Rom mo aw-uwr me seme lono su ha e mon. me nion ma non-wak hiy non. Prueyn hokwe Judas Iskariot. Uwr sohokwe omok Jisas se uwr piap-araw mo iha mon kow ey hiy non. Jisas hiy ki-wayh iha seys mu nareysyar me ma me-ha hiy non (Mak 6:7-13; Luk 9:1-5) 5 Ki-wayh iha seys mu nareysyar non somokwe Jisas hiykwe senkin me-kupaku popriy ha, “Homkwe uwrkayn irweyk mo owh mon peie ley o, seyr Samaria mo om har mon peie lyawriy o. 6 Sawk homkwe Israel mo sipsip ma lanyan mo owh mon-aw kwa ley. * Jer 50:6 7 Hom ma ley somokwe, ok mokwe senkin kwa lanio mesor kumay nok, ‘Nonkumey so Wayr-hre-yier hokwe pa ohriar kiynuw-wak.’ * Mat 3:2; 4:17; Luk 10:9,11 8 Homkwe seyr uwrsa senkin senkin peik non me kwa mon popriy kow. Seyr uwrsa ma lokrue me, su kwa ma-me-sian wayr, seyr uwrsa kuor-lepra ma peys seme kwa mon hro way kow, seyr now-awruw me kwa me-su ha. Ama, homkwe God so krai mokwe puraw-ar lonokyaw, seyr liy-liy-aw, puraw kwa hiy-meio, uwrsa me kokwe. 9 Homkwe seyr meinowon senkin senkin, gol, silva, kopa, sohom non ma monhre mokwe, hmo owk-neyp mon peie nak-kawk kreik nok o. * Luk 10:4 10 Seyr owk non peie nakey neyney o, seyr omeme owh ko meipey hay kreys non peie kwawk nok o. Homkwe seyr sune-ohi o, irowm o, kreys non peie nakey o. Payhokuaw, uwr mey posokwaw meio e, hiykwe puraw liy meio ley, hye kokwe ayay o, omeme o, senaw kow. * Luk 10:7; 1 Ko 9:14 11 Hom om o, yier o, perey lyawriy e, uwr yaprue, hme ma me-huonok yawriy se kwa lanio pawk, sa hye nion-aw kwa non-wayr meio. Homkwe serey-aw kwa nuw-wayr meio, hom mey nuw-meio lowpway sehe. 12 Homkwe uwr senkin mo a mon lyawriy ankin, uwrsa a serey suko me kokwe hno ok yaprue non kwa me-ihey. * Luk 10:5-6 13 Sawk uwrsa a serey suko somokwe homkwe hne kar nonaw huonokyaw huon ankin, hno liwak marowhway ok kokwe a serey ka lwak. Sawk uwrsa a serey suko homkwe hne hyaw lwak huon ankin, hno liwak marowhway ok yaprue sokukwe hno nian mon ka ma-le. 14 Sa unsaney, a kamon ko, om kamon ko, hne me-huonok yawriy lopa mokwe, seyr hno ok me lonuayk me pa lwak mokwe, hunkwe ki-pow hno sune ko seme kwa nak-our powpow say hain, enekwei hwon lokriy hain non. * Luk 10:10-12; Ap 13:51 15 Hakwe hme okar kiy-mekow, enekwei pariawey-ar God hiy lanon anon ey hokwe, God so aw-mar hokwe om senkin, hme hyaw ma lwak hokwe, aiopey hay lwak ey. God so aw-mar om senkin se ma lon ey hokwe, om Sodom, Gomora leys so eir mon lwak ey.” * Mat 11:24; Ju 1:7 Low senkin senkin mokwe ya lousne a (Mak 13:9-13; Luk 21:12-17) 16 “Hakwe hme kokwe sipsip me hieyn me-ha ley, nwoh piap-araw mo ompok mon. Homkwe iray-iray non kwa nak-wak, sok mo weyn me hieyn. Seyr homkwe kopowrie lwak e, ahney woukmow me hieyn. * Luk 10:3; Ro 16:19 17 Homkwe uwr har me iray-iray non kwa nak-wak ira kraipakrai, payhokuaw, uwr somokwe hme kokwe hmo kaunsil mo iha mon ya nekie owk nakey kow a, seyr hme kokwe Juda mo hokruw-a mon ya lomniy mamniy a. 18 Sa hano uru se hokuaw kokwe, hme kokwe seyr uwr hakamay ki ko mo inour mon o, king mo inour mon o, serey nekie owk nakey ey. Weyn somokwe seme lousne ey, hano ok-ihey kokwe hom uwr hakamay me o, uwr-kayn irweyk me o, hme liy mesor sanion sow kow. 19 Seyr enekwei senkin sohokwe hme kot mon hiy-ey ankin, homkwe senkin peie hok nanpanan o, ‘Hakwe ok pokwe kiy-mesor a-ney, seyr penkin kiy-mesor a-ney?’ Enekwei sohokwe ok, hom ma mesor ey kokwe, hakiaw liy hiy-me-sorasor, hmo uron mon kokwe. 20 Payhokuaw, ok hwon enekwei sohiy non ma lohruw-a somokwe, hno ok korey. Sawk hno Aio so Niohney hiykiaw hno woki mon hiy-anok anok mesor kow ey. * Mak 13:9-11; Luk 12:11-12; Jon 14:26 21 Enekwei sohokwe seyr uwr homkwe hmo uwr eynay arian me mekow okin kwormakwor okrue ey. Aio homkwe seyr yor sokukwe hmo ney me kokwe liy-liy-aw mon ey. Ney homkwe seyr hmo ipey-aio me mon akre akre ey, seyr hme isay okin kwormakwor okrue ey. * Mai 7:6; Mat 10:35; Mak 13:12; Luk 21:16 22 Uwrsa homkwe hne kokwe awnie awnie-aw lira ey, hano uru se hokuaw kokwe. Sawk uwrsa hane senkin-awaw nan kiykiy-ay kraipakrai lorok ankin, enekwei pariawey-ar hiy lousne, God hiykwe uwrsa seme-aw huonokyaw prosue ey. 23 Seyr uwrsa om kamon ko hom hne yor piap-araw non mon yorpayor ankin, homkwe sawk om kamon mon kiysaw-hakan nok. Hakwe hme ok-ar kiy-mekow, homkwe Israel mo om lowpwarowp mon kokwe liy lanio mesor lowpway ley, Uwrsa mo Ney hiy ma-le ok. 24 Homkwe nonkway, nyo skul ko homkwe hmo hiymon sorasor-uwr mo ayaw mon liy lwak ley. Seyr mey-uwr prueyn hiykwe hyo hakamay so eir mon liy lwak ley. Korey law. * Luk 6:40; Jon 13:16; 15:20 25 Nyo skul ko hiykwe hyo tisa se hieyn lwak hokwe, liy. Seyr mey-uwr hiykwe hyo hakamay se hieyn lwak hokwe, liy. Sawk uwrsa homkwe a-yiaup-uwr se Belsebul† Belsebul hokwe Satan so uru kamon hiy non. Hunkwe Matyu 12:22-28, serey kwa lira. so uru se nakinariy kow ankin, uwrsa somokwe uwrku saku a-yiaup-uwr se nion ma non-wayr mokwe, uru piap-araw-ar nakinariy kow ey, ok piap, a-yiawp-uwr se ma me sohom mo eir mon lwak ey.” * Mat 9:34; Mak 3:22; Luk 11:15 Uwrsa homkwe God se-aw hok e (Luk 12:2-7) 26 “Sawk homkwe unsaney me peie hok o. Payhokuaw, payay homkwaw lwak sue e, omok kokwe kumay-ar lousne-sa-ousne ey. Seyr ouon-aw pay me mon hiyhiy e, omok kokwe inopuaw mekow nonkway ey. * Mak 4:22; Luk 8:17 27 Ok, ha hme eym-nawp sok ma kiy-mesor kow omokwe, omok kokwe homkwe eypok sok kwa mesor. Seyr ok, pokon ha hno nweyk mon ma me soswon soswon kow somokwe, omok kokwe homkwe a-suwr kumay mon kwa liarok mesor kow. 28 Unsaney hom owh se ma lokin kwor okrue ha ey me peie hok o. Homkwe wa se liy nak-kin kwor okrue ha ley. Sawk hunkwe God se-aw nuw-hok e. Payhokuaw, hiykwe krai non, wa o, owh o, seme Satan so yier mon liy nuw-mon piapay ha. * Je 4:12 29 Homkwe nonkway, ahney panisweswe kreysyar se ma nakway mokwe, ihey mo meinowon imon-aw nopre non nakway. Sawk ahney nopre hmo kamon hokwe, ki mon liy makuayk okrue ley, hno Aio hiy nonkway lopa hokwe. 30 Ama, hmo makwey-ohne lowpwarowp mo meir mokwe po sor. 31 Hme kokwe hakwe senkin sehe kiy-me, homkwe peie hok o, payhokuaw God so nene mon kokwe homkwe panisweswe poya-poya sohom mo eir mon lwak.” * Mat 6:26 Jisas se owh-mar peie lon o (Luk 12:8-9) 32 Jisas hiy makiy-me, “Sawk uwr prueyn hiy uwrsa mo inour mon senkin mekow ankin, ‘Hakwe Jisas so’, ha seyn, nonkumey mon kokwe hano Aio se kokwe seyr senkin makiy-sahre mekow ey, ‘Uwr sohokwe hano.’ 33 Sawk uwr prueyn hiykwe uwrsa mo inour mon kokwe senkin mekow ankin, ‘Hakwe hyo korey’, ha seyn, nonkumey mon kokwe hano Aio se kokwe seyr senkin makiy-sahre mekow ey, ‘Uwr sohokwe hano korey.’ ” * Mak 8:38; Luk 9:26; 2 Ti 2:12 Uwrsa homkwe Jisas se uron-pi ko-ar nuw-wak e (Luk 12:51-53; 14:26-27) 34 “Homkwe hane kokwe senkin peie nan e, hakwe uwrsa ki ko eme mon iwak marowhway e le, korey. Hakwe uwrsa ki ko me mon iwak marowhway e le pa. Sawk hakwe aw-seik ke nake kow. 35 Enkin ha ma le ohokwe, senkin lousne ey, Ney norwayo hiykwe hyo orih arian se aw eysawk eysawk non-ono owkwanion ha ey. Seyr ney swanyo hokwe hoko pouh arian ke aw eysawk eysawk non-ono owkwanion ey. Seyr uwr prueyn so sah hokwe, hoko uruh so pouh nawp ke aw eysawk eysawk non-ono owkwanion ey. 36 Seyr uwr so awia-pow-ar mokwe hyo nioh siraw-aw arian hom lwak ey. Mai 7:6 37 Uwr prueyn so yor, hyo aio-ipey-om me uron-pi ko-ar ma lwak hokwe, hane ma nan so eir mon lwak ankin, uwr sohokwe hano ki-wayh-ok liy me ley. Seyr hyo yor, hyo ney norwayo, ney swanyo seme uron-pi ko-ar ma lwak hokwe, hane ma nan so eir mon lwak ankin, hye kokwe hano ki-wayh-ok liy me ley. 38 Seyr uwr, hyo now lokrue ey se hano meyki lway nak-pyay pa lwak ankin, hye kokwe hano ki-wayh-ok liy me ley. 39 Sawk uwr prueyn hiykwe hyo su lwayr enekwei arian se lanio su onok ankin, hyekwe lokrue pror ha ey. Sawk uwr prueyn hiykwe hano meyki le se lokrue hokwe, hiykwe su lwayr peyow yor se lirway onok.” * Mat 16:24-25; Mak 8:34-35; Jon 12:25 Uwr, Krais so uwrku me ma hiymon sohokwe, hye kokwe seyr yaprue ma-sahre hiymon (Mak 9:41) 40 Jisas hiy makiy-mesor, “Uwr prueyn hiykwe hme me-huonok yawriy ankin, hiykwe hane nak-me-huonok yawriy. Seyr uwr hiy hane ma me-huonok yawriy hokwe, hiykwe uwr hane ma me-ha se nak-me-huonok yawriy. * Mak 9:37; Luk 10:16; Jon 13:20 41 Sawk unsaney homkwe profet prueyn, hiy profet ma lwak se me-huonok yawriy ankin, unsaney senkin somokwe God hiykwe maym yaprue ya ma-sahre kow a, hiy profet se ma kow senkin. Seyr unsaney homkwe uwr luw-luw-aw se me-huonok yawriy ankin, hiy uwr luw-luw-aw ma lwak se, unsaney senkin somokwe God hiykwe maym yaprue ya ma-sahre kow a, hiy uwr luw-luw-aw se ma kow senkin. 42 Ama, hakwe hme okar kiy-mekow, hano ney nopre me hu weyp non se posokwaw kow owswa e, hyo maym hokwe hye liy lokriy hain ley.” MATYU < 10 > *10:1: Mak 6:7; Luk 9:1 *10:4: Selot-uwrsa homkwe Juda-uwr-ar, homkwe hmo ki arian se ma-swakakar e nanpanan, sa homkwe Rom mo aw-uwr me seme lono su ha e mon.
https://png.bible/aau/MAT10.htm
2023-09-29T04:51:26Z
<urn:uuid:f3a2f9ac-81e5-4c4b-898a-943a5e71b675>
[ "footer", "short_sentences" ]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.98
0.85
1
27
9,637
tlsh:T1AC18091241585297EEFBD05292B4DE7FE413E0D079A45EF14B620C02BBDA638E87F468E4F943CA29A41404714275207B8422EADA652C765CE71F1568FE70BEC9C9F225FCCC
1 Jisas hiykwe uwrsa popua hay ma le nene seme lira huon menkin, hiy sa mnuw mon liau. Sa serey wakiawk. Hyo ki-wayh homkwe seyr hyo ohriar mon le. 2 Hiykwe sa pa ok kiynuw-ohruw, hme kokwe senkin hiy-me sorasor. 3 “Unsaney, hmo niohney krai lopa ma lwak somokwe, God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. Payhokuaw, Nonkumey so Wayr-hre-yier hokwe, seyr hmo. Ais 57:15 4 Unsaney, uron eheyr nonaw ma liwak sir somokwe, God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. Payhokuaw, God hiykwe hmo uron me ma-mon nonyo sow ey. * Ais 61:2-3; MHO 7:17 5 Unsaney, hmo uru arian me lowk nakie pa ma lwak somokwe, God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. Payhokuaw, God hiykwe ki lowpwarowp mokwe hme kow e po me-iaup koruay. Sng 37:11 6 Unsaney, yor luw-luw-aw ihey me siowp ma lokrue o, hei ma lahahay o, homkwe God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. Payhokuaw, God hiykwe hme kokwe eir mon nak-kow prusow ey. Ais 55:1-2 7 Unsaney, uwrsa har me uron ma lowk somokwe, God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. Payhokuaw, God hiykwe hme kokwe uron ma-sahre owk ey. 8 Unsaney, uron weyspey-ar ma nuw-wak somokwe, God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. Payhokuaw, homkwe God se lira ey. 9 Unsaney, aw me ma mon nonyo sow somokwe, God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. Payhokuaw, hme kokwe God so ney-ok me ey. 10 Uwrsa piap homkwe hme mon yorpayor piapay ankin, hom yor luw-luw-aw me ma mon seme, homkwe God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. Payhokuaw, Nonkumey so Wayr-hre-yier hokwe, hmo. 11 Ama, uwrsa homkwe, hme hane hokuaw ok-piap-ok me ankin, seyr hme mon yorpayor piapay ankin, seyr hme okrei-ok me lohruw-a ankin, homkwe God so hiymon yor so ouon mon lwak. * 1 Pi 4:14 12 Homkwe asuheyr nonaw kwa lwak. Payhokuaw, maym, God hiykiaw hme ma kow e ma mon somokwe, nonkumey mon po kekie sowkriy kow naruok. Uwrsa homkwe hme-aw mon piapay pey. Profet paraw-uh me seyn, hme yor piap-araw non po mon yorpayor.” * 2 Sto 36:16; Ap 7:52 Ki-wayh homkwe sol o, ey-yar o, seme hieyn (Mak 9:50; Luk 14:34-35) 13 Jisas hiykwe owhnan-ok kamon senkin mesor kow, “Homkwe ki ohiy so sol. Sawk sol hiy hyo won se lokriy ha ankin, hai hromkwe penkin ma-lon ey so, hyo won se ma-mon yaprue ey hokwe? Sol senkin somokwe mey kamon irweyk eyn liy ma-meio ley, sa ki mon-aw swa-nonsow, sawk uwrsa hom sune non seyn nak-anio prorkuw. 14 Sa om kamon, mnuw-eir mon ma meio hokwe, sa liy wonkawk sue ley. Homkwe ki ohiy so ey-yar. * Jon 8:12; 9:5 15 Seyr uwr prueyn hiykwe senkin liy lon ley, lam se loum pukyay nok, yowr ouon mon nak-kwawk sue. Lam sohokwe hiykwe sawk sey ayaw mon nak-yay yar. Senkin lon ankin, lam sohokwe unsaney lowpwarowp a serey suko me liy nuw-yar kow. * Mak 4:21; Luk 8:16; 11:33 16 Seyr hunkwe liy-liy-aw-aw senkin kwa lon, hno yar hokwe unsaney mo inour mon kwa mon yar, hom hno yor yaprue me lira ey hokwe. Suw homkwe hromo Aio nonkumey ko so uru se liy lowk nakie.” * Ef 5:8-9; 1 Pi 2:12 God so sow me ma mon ousne hrahra hiy non 17 Jisas hiykwe senkin manuw-mesor, “Homkwe senkin peie nanpanan o, hakwe Moses so sow o, ok profet hom ma mey hain o, seme mon-say e le. Sawk hakwe ok seme mon-say e le pa, sawk ok sohom mo liy-liy-aw meio ousne hrahra e le. * Ro 3:31 18 Hakwe hme okar kiy-mekow, ki ohiy o, nonkumey o, mo ya lira por ha a. Sawk God so sow mo ok-mawk o, ok-kopi-ney nopre o, somokwe liy lira por ha ley. God so sow mokwe senkin-awaw nuw-wak ey, omok weynpaweyn lowpwarowp hom ley lowpway. * Luk 16:17; 21:33 19 Sawk uwr prueyn, God so sow nopre penkin ke kamaun sow e, seyr hyo kamaun sow yor sokukwe uwrsa har me mahiy-mon sorasor ankin, uwr senkin so uru hokwe Nonkumey so Wayr-hre-yier hokwe paswaw-ar nuw-wak. Sawk uwr prueyn God so sow mo meyki nuw-ey kraipakrai sohokwe, seyr uwrsa me liy-liy-aw mahiy-mon sorasor ankin, uwr senkin sohokwe Nonkumey so Wayr-hre-yier hokwe, uru aiopey hay-ar non nuw-wak. * Je 2:10 20 Payhokuaw, hakwe hme senkin makiynuw-mesor kow, hmo yor luw-luw-aw somokwe, sow ke hiymon-sorasor uwr o, Farisi o, hmo yor luw-luw-aw sohom mo eir mon lwak lopa hokwe, homkwe Nonkumey so Wayr-hre-yier mon liy lyawriy ley.” Aw-mar lie yor hok non (Luk 12:57-59) 21 Jisas hiykwe hme senkin makiynuw-me kow, “Homkwe ok hmo nopwey-om me senkin ma me mokwe po lonuayk, ‘Uwrsa me peie hin okrue-sa-krue o. Uwr, uwrsa har me posokwaw hin okrue e, hye kokwe jas hiykwe heyn-non-ok liy me.’ Kis 20:13; Lo 5:17 22 Sawk hakwe hme kokwe mo senkin makiy-mekow, uwr, hyo wayh se kasaw posokwaw lon hohuaw e, hye kokwe jas so owh mon liy hiy-ey. Sa uwr, hyo wayh se ok-piap-ok posokwaw me e, hye kokwe Juda mo kaunsil hakamay mo owh mon liy hiy-ey. Sa uwr, hyo wayh se lawk-lawk-ok posokwaw me kawrpakawr e, hye kokwe Satan so yier ya non mon liy me-su ha. * 1 Jn 3:15 23 Kwa lonuayk, hunkwe omeme yaprue God se alta mon leynow prawk kow e mon mokwe, sawk hunkwe hno wayh, hiy hne uron yaprue nan pa ma lwak sehe nanpanan ankin, 24 sei, hunkwe hno omeme yaprue God se ma naws kow ey seme alta ohriar mon lokriy hain nok, hno wayh se ma-ley ohruw-a. Peyr hunkwe hno wayh se nion uron kamon-awaw kwa manon-wak popriy. Senkin lon lowpway nok, hno omeme yaprue God se ma leynow kow ey seme kwa leynow prawk kow. * Mak 11:25 25 Sawk hne yier-ok ma lon me seme hokuaw jas so owh mon hiy-ey ankin, peyr hunkwe uwr hne kasaw ma lon hohuaw sehe nion uron kamon-aw kwa saw-on-wak, hoh yerki ompok sokwaw lwak nonaw. Hiykwe sa hne jas so owh mon senaw hiy-ey. Sawk jas hiy hne polis-uwr mo iha mon senaw kow. Sa polis-uwr hom hne kalabus-a mon nak-piar sakawk iarok lak. 26 Hakwe hne okar kiy-mekow, hunkwe kalabus-a se liy saw-okriy hain ley. Hunkwe senkinaw lwak ey, omok hwon meinowon lowpwarowp hne ma mekow seme nuw-nakway lowpway sehe.” Jisas hiykwe uwrsa yokun non-mon me hiy-mesor 27 Jisas hiy makiy-sahre me, “Homkwe ok kamon senkin ma me kokwe po lonuayk, ‘Homkwe yokun nweyh kane yor ke peie meio o.’ Kis 20:14; Lo 5:18 28 Sawk hakwe hme kokwe mo senkin makiy-mekow, uwr prueyn hiykwe sa prueyn ke hyo uron nonaw lira way nanpanan ankin, hyo uron hokwe sa sokwe yokun po nweyh kane. 29 Sa hno nene sayar ko hiykwe hne yor piap-araw mon isay makuayk ankin, nene sohokwe kwa kandap sasow. Seyr hno owh so kopi kamon se lira ohna sow ankin, sohokwe piap-ar korey. Payhokuaw, hno owh lowpwarowp hokwe sawk Satan so yier mon lway swakawk lak. * Mat 18:9; Mak 9:47 30 Seyr hno iha sayar hok, hne yor piap-araw mon isay makuayk ankin, kiy-wakiane swasow. Seyr hno owh so kopi kamon se lira ohna sow ankin, sohokwe piap-ar korey. Payhokuaw, hno owh lowpwarowp hokwe sawk Satan so yier mon lway swakawk lak.” * Mat 18:8; Mak 9:43 Jisas hiykwe uwr, sa ma huon okriy ha me lohruw-a kow (Mat 19:9; Mak 10:11-12; Luk 16:18) 31 Jisas hiykwe senkin makiy-mekow, “Paraw kokwe senkin po mesor kow, ‘Uwr prueyn hiykwe hyo sah ke huon okriy ha hokwe, hiykwe peyr lokriy ha mamey* Juda-uwr prueyn hiykwe hyo sah ke huon okriy ha ankin, hiykwe peyr ok, hiy hoke ma lokriy hain sohokwe mamey non nak-mey kow ha.’ kamon ke kwa nak-mey kow ha. Lo 24:1-4 32 Sawk hakwe hme kokwe mo senkin makiy-mekow, uwr prueyn so sah hok yokun nweyh kane lopa lwak hokwe, hiykwe hoke liy lokriy ha ley. Payhokuaw, hiykwe hoke lokriy ha ankin, hiykwe hyo sah ke kokwe yokun nweyh kane yor mon leyso eyso ha. Seyr uwr prueyn hiy sa sokwe-aw ma-sahre huon ankin, uwr sohiy seyn, hiykwe yokun nweyh kane.” * 1 Ko 7:10-11 Jisas hiykwe weynpaweyn, God so uru non ma loiow seme mesor kow 33 “Homkwe ok hmo nopwey-om me senkin ma me mokwe po lonuayk, ‘Homkwe homkiaw ma loiow me peie maka-maun sow o. Homkwe Hakamay se kokwe ok-loray kamon ke hyo uru non nak-oiow ankin, ok sohok ko meyki mon-aw kwa nakey.’ Wkp 19:12; Nam 30:2 34 Sawk hakwe hme kokwe mo senkin makiy-mekow, homkwe peie loiow o. Homkwe nonkumey so uru non peie loiow o, payhokuaw nonkumey sohokwe God so sia-king. * Ais 66:1; Je 5:12; Mat 23:22 35 Seyr hunkwe ki ohiy so uru non peie loiow o. Payhokuaw ki ohokwe, yop God so sune hok ma lourwayk hiy non. Seyr hunkwe om Jerusalem so uru non seyn, peie loiow o. Payhokuaw, Jerusalem hokwe King seirpey-ar so om-arar. * Sng 48:2; Ais 66:1 36 Seyr hno makwey non peie nak-oiow o. Payhokuaw, hno makwey-ohne arian mokwe hunkwe weyspey o, orpey o, senkin liy mon ok-sahriy-sow ley. 37 Hunkwe senkin me ankin, ‘Oo, okar’ hno ok kokwe senkin-awaw ka lwak. Seyr hwon senkin me ankin, ‘Ohow, korey’, hno ok kokwe senkin-awaw ka lwak. Hunkwe ok har me nak-me peykyay ankin, weyn sokukwe Satan so.” Yor piap-araw eysawk eysawk ma mon hom non (Luk 6:29-30) 38 “Homkwe ok kamon senkin ma me kokwe po lonuayk, ‘Sawk uwr prueyn so nene o, nays o, seme mon piapay kow ankin, yor sokukwe seyr eysawk eysawk kwa ma-mon.’ Kis 21:24; Wkp 24:20 39 Sawk hakwe hme kokwe mo senkin makiy-mekow, uwr prueyn hne yor piap ke mon ankin, hye aw peie ma-sahre ono o. Sawk uwr prueyn hiy hno wouk-mawk kamon ke leyma ankin, hunkwe kamon ke kwa makiynak-kankoum sow kow. 40 Sa uwr prueyn, hne kot mon ma hiy-ey hiykwe hno siot ke mawkriy lway e mesopok ankin, hunkwe seyr hno saket meipey ke kwa ma-nakway kow peykyay. 41 Seyr uwr prueyn hiykwe hne hyo omeme me 1 kilomita lway nakey e nuw-me-sasay ankin, hunkwe sawk 2 kilomita kwa lway nak-ey. 42 Sa uwr prueyn hiykwe hne hye omeme kamon se kow e mesopok ankin, hunkwe kwa kow. Seyr uwr prueyn hiykwe hno omeme kamon ke nonok nyanyaw e mesopok ankin, hunkwe peie me-puar o.” Jisas hiykwe awia me uron-pi ko-ar nuw-wak e lohruw-a (Luk 6:27-28; 6:32-36) 43 Jisas hiy makiy-me, “Homkwe ok kamon senkin ma me kokwe po lonuayk, ‘Hunkwe hno wayh-om me nian kokwe uron-pi ko-ar nuw-wak e, sawk hmo awia mokwe awnie awnie-aw kwa lira.’ Wkp 19:18 44 Sawk hakwe hme kokwe mo senkin makiy-mekow, hunkwe hmo awia me uron-pi ko-ar kwa nuw-wak. Seyr homkwe uwrsa, hme ma mon yorpayor piapay seme, God se kwa mesopok kow, hiy hme ka hiy-mon. * Kis 23:4-5; Luk 23:34; Ap 7:60 45 Hno yor senkin lwak ankin, hunkwe God nonkumey mon ma liwak so ney nuw-wak. Payhokuaw, hyo yor kokwe liy-liy-aw, hiykwe hyo ey hokwe uwrsa yor piap-araw non sohom o, yor yaprue non sohom o, hme kokwe liy-liy-aw-ar mon wayar kow. Hiykwe seyr sueyr mokwe, liy-liy-aw kow, uwrsa yor luw-luw-aw non me o, uwrsa yor naway naway non me o. 46 Sawk hunkwe uwr, hne uron-pi ko-ar ma nuw-wak seme-aw ma-sahre nan ankin, hai hne kokwe God hiykwe maym liy manak-kekie peykyay kow o? Korey. Yor, hmo uwrku saku arian me-aw ma nanpanan somokwe, takis-lonok-uwr hom seyn, liy-liy-aw mon. 47 Sa hunkwe hno wayh-om arian me-aw me soknay soknay ankin, hai yor senkin sohokwe har mo eir mon lwak o? Korey. Uwrsa haiden seyn, homkwe seyr liy-liy-aw mon. 48 Ama, hmekwe senkin seme me, homkwe mnow-mnow-aw kwa nuw-wak, hmo Aio God nonkumey ko hiy mnow-mnow-aw ma nuw-wak se hieyn.” * Wkp 19:2; Lo 18:13 MATYU < 5 > *5:4: Ais 61:2-3; MHO 7:17 *5:11: 1 Pi 4:14 *5:12: 2 Sto 36:16; Ap 7:52 *5:14: Jon 8:12; 9:5 *5:15: Mak 4:21; Luk 8:16; 11:33 *5:16: Ef 5:8-9; 1 Pi 2:12 *5:17: Ro 3:31 *5:18: Luk 16:17; 21:33 *5:19: Je 2:10 *5:22: 1 Jn 3:15 *5:24: Mak 11:25 *5:29: Mat 18:9; Mak 9:47 *5:30: Mat 18:8; Mak 9:43 *5:31: Juda-uwr prueyn hiykwe hyo sah ke huon okriy ha ankin, hiykwe peyr ok, hiy hoke ma lokriy hain sohokwe mamey non nak-mey kow ha.’ kamon ke kwa nak-mey kow ha.
https://png.bible/aau/MAT05.htm
2023-09-29T02:49:27Z
<urn:uuid:b37f57f7-9a9b-46fd-af64-aa1c64763439>
[ "footer", "short_sentences" ]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.96
0.84
1
43
11,173
tlsh:T10916B032334492939EFB954293B49F7F6823E0C9759866B44E260C03BFDAA39E0BF4A8E0DD82CB19E41041715379207B9011E6D6422D761C971F5A68FE309FC695FB74FCDC
1 Hano ok peyr-ar ko kokwe hne senkin mekow kraipakrai, hwon God se pay me mesopok e, seyr penkin ok me non-ohruw-a e, seyr uwrsa penkin me hiy-mesopok e, seyr me-ihey-ok penkin ke me e, somokwe hunkwe uwrsa lowpwarowp me kwa hiy-meio. 2 Hunkwe king me o, makwey-uwr me o, seme kwa hiy-mesopok, hrom aymarowh-aw lwak e, seyr hromo liwak yor mokwe low lopa ka lwak. Sa hromkwe yor, God se ma nan, seyr pekney-weys ma lwak me-aw nakruok e. 3 Hiy-mesopok yor sokukwe yaprue, seyr hromo God, hromo Huonokyaw-prosue-uwr se kar mon ey ey. 4 Hyo uron ko hokwe senkin, unsaney lowpwarowp homkwe huonok prosue yor ke lonok e, hom ok-ar-ok ke nuw-nonkway ey hokwe. 5 Payhokuaw, God hokwe prueyn-aw, seyr God o, iwar o, hme uron kamon-awaw ma-mon wak ey hokwe mo Ompok-uwr prueyn-aw, Uwr Krais Jisas hiykwaw. 6 Hiykwe hiykiaw-ayay-aw sehe kow, uwrsa lowpwarowp me nakway huonokyaw prosue e. Jisas so me-huonok mey sokukwe, God so enekwei-ar sok lousne. * Ro 3:29-30; Ga 1:4 7 Sohiy so hokuaw kokwe, God hiykwe hane ok me-sanion sow pie mey o, aposel-mey o, nan kiykiy-ay yor okar-ar ko hiymon sorasor mey o, uwrkayn irweyk mo ompok mon meio e me-iaup. Hakwe okar-ar mekow, okrei me pey. * Ap 9:15; Ga 2:7-8; 2 Ti 1:11 8 Hano uron hokwe senkin, uwr yier lowpwarowp ko homkwe God se swa-hokruw kampueys me-ihey ankin, homkwe hmo iha pekney-weys mokwe ayaw mon kwa ar-nakray mesopok e, seyr uron owh-ya loum lopa, seyr lon-seyrpaseyr lopa. Mey yaprue mokwe sa mo huwhay-ar 9 Hakwe seyr sa me senkin me-nonkway kow ley, homkwe omeme owh ko me lie mokwe, uwrsa me mon ira way ey me peie lie o. Homkwe omeme mokwe yerki yaprue nonaw kwa lie. Seyr hmo makwey-ohne mokwe, yor senkin senkin non peie ho-a-ho nak-huwhay o, seyr bis o, gol o, owh ko omeme meinowon aiopey hay non ma nakway o, seme peie nak-ie o. * 1 Pi 3:3-5 10 Sawk homkwe weyn-paweyn yaprue me-aw kwa lie. Sokukwe sa, God se kampueys me-ihey ok ma me mo weynpaweyn-ar. * 1 Ti 5:10 11 Hiymon sorasor enekwei hokwe, sa homkwe ok lopa mon sorasor meinkiowp e, ouon mon lwak yor non. 12 Hakwe sa mokwe hiymon sorasor mey kokwe ipan lon kow pey, seyr hakwe sa me uwr mo eir mon liy isay wak ley. Homkwe meinkiowp-ney-aw liwak sir onuayk e. * 1 Ko 14:34 13 Payhokuaw, peyr God hiykwe Adam se monhre pie, sei, sohiy so meyki hokwe Iv ke makiy-monhre. * Stt 2:7,21-22; 1 Ko 11:8-9 14 Seyr Adam se lokin lor-a-lor kow pa, sawk sah ke lokin lor-a-lor kow, sa hokwe God so sow ke sokwe kamaun sow. * 2 Ko 11:3; Ga 3:1-6 15 Sawk God hiykwe sa me ya huonokyaw prosue a, ney kekie mey ko kueir nonaw, seyr homkwe nan kiykiy-ay yor o, uron-pi ko lwak yor o, yerki yaprue nonaw pekneyweys lwak yor o, somokwe nak-mon nakyas nonaw lwak ankin.
https://png.bible/aau/1TI02.htm
2023-09-27T18:07:10Z
<urn:uuid:645c2233-fcd3-41b0-b68e-518a70cf1494>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
5
2,672
tlsh:T1F3663B51004DE2275AF78942ABB56E7F5423E4D432E817E10BA40852BE9A93DF4BE4A454E983CE899914413182B4206D9162E29AC32C650CE7175560FE707FCD88F320BDCC
1 Seyr hakwe senkin lira, ensel prueyn hiykwe nonkumey ko se laye, hyo iha kokwe ki, ki-saw limon lopa se kampi ey se nakruok. Seyr hiykwe ihey mo mays, sen kwaresi hay se nak-nakruok. * MHO 9:1 2-3 Sa ensel sohokwe kyei kwaresi hay peypey-iwoh sehe nekie nok, ihey mo mays, sen non lway pruwmapruw. Kyei kwaresi hay sohokwe poup, seyr Satan. Seyr hye kokwe ki-saw limon lopa mon lway swakawk. Seyr hye kokwe ensel hiykwe ki, hiy ma nakruok sohiy non nak-okin sakawk kraiay nok, nak-knuey. Poup sohiy so yia serey ma lwak ey hokwe 1000, hiykwe sankaw sehe lwak ey, hiy uwrsa ki ko me mon warei-arei lopa lwak e. Sawk 1000 yia so meyki hokwe hye kokwe enekwei haraw-aw kor-preisia ha isay wak ey. * Stt 3:1 4 Wo, hakwe sawk sia-king me makiy-ira. Seyr uwr sia-king serey ma liwak sir somokwe, krai, uwrsa mo yor me lira anon anon ey mokwe papo kow. Hakwe seyr uwrsa har, hmo awia-pow hom ma lokin eyma-say okrue seme nak-ira. Hme kokwe seme lokin eyma-say okrue, hom okar-ok, Jisas hiy ma mesor hrahra ha o, seyr God so ok o, seme ma mesor kumay me hokuaw. Seyr homkwe ay piap-araw o, hyo owh-nan o, seme nak-me-ihey pa. Seyr hyo meir piap-araw arian hokwe hmo ine-ku o, iha o, serey isay okin nasay pa. Uwrsa senkin somokwe su ma loksian wayr nok, Jisas se nion 1000 yia king-mey sankaw non-meio wayr ey. * Dan 7:9,22,27; 1 Ko 6:2; MHO 13:17 5 Sohokwe peyr-ar ko so loksian hiy non. (Sawk uwrsa ma lokrue ha mo har mokwe peyr su liy masaw-oksian wayr ley, sa omok 1000 yia sohiy so meyki loksian-sasian ey.) 6 Uwrsa ma lokrue ha, God hiy lokrue peyr-ar ko sok ma me-sian somokwe pekney-weys, seyr homkwe God so uron ihey-ar so ouon mon lwak. Lokrue meyki ko kokwe krai lopa, hme ma-mon okrue ey hokwe. Homkwe God o, Krais o, hoho pris lwak ey, seyr Krais se nion 1000 yia king-mey sankaw non-meio wayr ey. * MHO 1:6 Satan se ma mon piapay ha enekwei hiy non 7 Sa Satan se kokwe enekwei 1000 yia hiy ley lowpway non kampi kahror kow ha ey, kalabus ouon ko hokwe. 8 Sa Satan hiykwe unsaney kipay lowpwarowp ko me lanio me warei-arei kow ey. Uwrsa somokwe Gok, Magok leys so kipay ko hom non. Satan hiykwe uwrsa serey suko me me-huonokyaw ey, hom aw non-ono e. Kipay sohiy so aw-uwr mokwe kraiar, hmo meir mokwe wosion me hieyn. * Ese 38:2,9,15-16 9 Aw-uwr somokwe kipay lowpwarowp mon ley-neyney nok, yier, God so uwrsa hom ma lwayr, seyr hyo uron-pi ko-ar ma lwak sehe nak-kanseyr ono. Sawk ya nonkumey ko hok laye nok, aw-uwr seme maka-oum kwor-say okrue. * 2 Kin 1:10 10 Wo, poup, God so uwrsa seme ma mon warei-arei kow sohokwe, howk, ya aiopey hay mein salfa non serey lway swakawk oum-pru kawk, paraw ay piap-araw o, okrei-profet o, hehe ma lway swakawk serey. Homkwe arawh eypok, arawh eypok, aw serey-aw nuwnak-ok wayr-wayr ey. * Sng 11:6; MHO 19:20; 21:8 Mesor anon anon enekwei pariawey-ar hiy non 11 Hakwe sawk sia-king weyspey aiopey hay o, uwr, serey ma nak-iwak sohiy o, sehe lira. Sawk ki o, nonkumey o, hyo inour ko se non-hakan nok. Hohkwe yop manon-wak ey lopa. 12 Sa hakwe uwrsa ma lokrue ha me lira, uwrsa uru non o, uru lopa o, homkwe sia-king so inour mon nakrok-kay. Mamey me kamapi-yay, peypey pa, mamey kamon ke makiy-kampi yay. Mamey sokukwe su lwayr peyow peyow ey hok non. Wo, uwrsa ma lokrue me kokwe, sa seme lira mesor anon anon, yor, hom ma mon mo liy-liy-aw-ar, mamey mon ma mey iawon senkin. * Dan 7:10; Mat 25:31-46; 2 Ko 5:10 13 Sour-yawp-ar hiykwe seyr lokrue-uwrsa hyo mon ma lwak seme isay ha. Seyr Lokrue o, Lokrue-mo-yier o, hohkwe uwrsa hehe nion ma lwak seme ma-isay ha. Seyr uwrsa ma lokrue me kokwe hmo prueyn prueyn-aw mo yor arian homkiaw ma mon mo liy-liy-aw lira mesor anon anon. * Ro 2:6; 1 Pi 1:17; MHO 22:12 14 Senkin lon lowpway nok, Lokrue o, Lokrue-mo-yier o, sawk howk-ya serey lway swakawk. (Howk-ya sokukwe lokrue meyki ko hok non.) 15 Seyr uwr prueyn so uru mamey, su lwayr peyow peyow ey mon ma mey lopa hokwe, howk ya non mon lway swakawk.
https://png.bible/aau/REV20.htm
2023-09-28T04:16:29Z
<urn:uuid:d2648339-5676-46bf-8503-e60b4d0140f9>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
1
6
3,898
tlsh:T1F290E88110A44BA75BF7D18282756F6FB403F1C030651FE20B256C5269DE57CF87F14880C943DC69501142F283B9207AA423E75E996C652CEF172958BEB13ED9E4F521B8DC
1 Farisi* Farisi homkwe Juda-uwr. Homkwe Juda mo sow ke hiymon-sorasor uwr. o, sow ke hiymon-sorasor uwr har o, Jerusalem ko me ma le nene homkwe, Jisas se am-nuw-awndiy kawk. 2 Homkwe senkin lira, Jisas so ki-wayh har homkwe, ayay mokwe, iha orki non nak-a. Suw senkin, homkwe iha mokwe sow hok ma me senkin peyryapeyr pa. * Luk 11:38 3 (Payhokuaw, Farisi o, Juda uwrsa lowpwarowp o, homkwe hmo iwey-om hom ma hiymon sorasor me pyay. Homkwe ayay liy saw-a ley, peyr hmo iha me peyryapeyr, hmo sow hok ma me senkin.) 4 Homkwe ayay nakway yier ko me ma-le-nene ankin, homkwe ayay liy la ley, hom hu perey hawr. Seyr homkwe sow har kraiar hom ma lonok me nak-pyay. Sow senkin, yiawk o, sospen o, hu-yiawk aiopey hay o, seme peyryapeyr yor. * Mat 23:25 5 Farisi o, sow ke hiymon sorasor uwr o, homkwe sa Jisas se sehe mesopok, “Hai, hno ki-wayh homkwe hromo iwey-om hom ma hiymon sorasor hain me pyay pa, panoke lwak o? Wo, homkwe ayay mokwe sawk iha orki non nak-a.” 6 Jisas hiy lonuayk me, “Okrei-uwr om, Aisaia hiykwe mo okar me, hiy hme profet-ok non senkin ma mey hokwe, ‘Uwrsa omokwe, hano uru hokwe woki nonaw lowk nakie, sawk hmo uron mokwe hano meiaw mon lwak. 7 Homkwe hane puraw nuw-kampueys me-ihey lokruok. Seyr hmo sow arian hom ma hiymon sorasor somokwe, homkwe senkin nak-me-loior kow, somokwe God so sow arian.’ Ais 29:13 8 Homkwe God so me-kupaku-ok mokwe po lokriy ha, sa homkwe uwr ki ko mo sow me nakruok.” 9 Jisas hiy hme ma-me, “Hom hmo sow arian me pyay e, God so me-kupaku-ok me meykyay mon ma kekie mokwe, homkwe yerki yaprue-ar non. 10 Payhokuaw, Moses hiykwe senkin me, ‘Hunkwe hno ipey-aio me yaprue kwa nan ihey,’ seyr, ‘Uwr hyo ipey-aio me posokwaw hruo-yay kow e, hyekwe kwa lokin kwor okrue.’ Kis 20:12; 21:17; Lo 5:16 11 Sawk homkwe uwrsa me kokwe yor piap kamon ke senkin hiy-mon sorasor, ney homkwe hmo ipey, aio leys se liy nak-me kow, ‘Ipey, aio leys ama, hakwe hehe liy hiymon ley, payhokuaw, omeme hano, hehe ma hiymon ey mokwe, hakwe korban-ok po me.’ ” (Ok “korban” sohok ko meyk-ar hokwe senkin, maym, God se kow ey hok non). 12 “Suw homkwe, uwrsa hom hmo ipey-aio me hiymon ey hokwe, ipan lon pey. 13 Hiymon sorasor-ok hom uwrsa har me ma kow somokwe, sa God so ok ke ouon mon kyor-our seipasei ha, hmo apaw-om mo sow arian me-aw lowk nakie e. Seyr homkwe yor kraiar liyliy-aw senkin mokwe, senaw mon.” Omeme, uwrsa me ma mon orpar orpar hom non (Mat 15:10-20) 14 Jisas hiy uwrsa popua hay me ma-me-huonok nok, me, “Hom lowpwarowp kokwe hane kwa lonuayk, seyr kwa nak-nonkway. 15 Omeme kamon kumay ko unsaney prueyn so swaw mon ma lyawriy hokwe, unsaney sehe liy mon orpar orpar yay ley. Sawk unsaney se ma mon orpar orpar hokwe, omeme hyo uron ko me ma lousne homkwaw.” * Ap 10:14-15 16 † Grik mamey har mokwe ves 16 ke nak-mey: Uwr nweyk non lwak ankin, hiykwe ok seme kwa lonuayk. 17 Hiy uwrsa popua hay seme lokriy hain, sa a mon lyawriy menkin, hyo ki-wayh homkwe sa owhnan-ok sohok ko meykyar ke mesopok. 18 Jisas hiy hme me, “Hmo nonkway mokwe, uwrsa har mo nonkway mo eir mon lwak pey. Homkwe nuw-nonkway pey? Mon kamon kumay ko unsaney so mon ma lyawriy hokwe, hye liy mon orki orki ley. 19 Payhokuaw, mon sohokwe, uron mon lyawriy pey, sawk swaw mon lyawriy nok, hyo owh ko se ma-lousne ok.” (Jisas hiy senkin ma me hokwe, hiykwe senkin me-kumay, ayay lowpwarowp mokwe, orki lopa.) 20 Hiy ma-me, “Uwrsa mo uron ko pay-ay hiykwaw lousne e, sohiykwaw mon orki orki. 21 Payhokuaw, uwrsa mo uron ko mokwe, yor enkin hom lousne sa-ousne: nanpanan yor piap-araw o, yor orki non o, yokun yor o, unsaney lokin kwor yor o, yokun nweyh kane yor o, 22 ompreir kawk yor o, yor piap senkin senkin o, okrei yor o, powey powey yor o, lira way ompeys-ma-peys yor o, me-kawrpakawr yor o, nak-me-heyr yor o, owk lapala yor o. 23 Yor piap lowpwarowp somokwe uron ouon ko me lousne, seyr uwrsa me mon orki-orki-yay.” Fonisia-sa ko nanpanan kiykiy-ay yor (Mat 15:21-28) 24 Jisas hiykwe yier sehe lokriy hain nok, Tair mo kipay mon ley. Hiykwe sa a kamon mon lyawriy. Hiykwe hiy serey ma lwak hokwe, uwrsa hom nonkway e mon pa. Sawk hiykwe liy lwak sue ley. 25 Sa prueyn, hoko ney swanyo niohney piap-araw non hok Jisas hiy ma lwak se lonuayk menkin, hokwe saw-e nok, hyo sune mon makuayk. 26 Sa sokukwe uwrkayn irweyk ko. Hekekwe kipay Fonisia, Siria mon ma lwak mon liwak. Hokwe Jisas se lonseyn, niohney piap-araw hoko ney ko owh mon ma lwak se me-su ha e. 27 Sawk Jisas hiykwe senkin lonuayk me, “Peyr hromkwe ney me kow-a e. Ney mo ayay me nwoh me lomuwn say kow yor sokukwe yaprue korey.”‡ Owhnan-ok ko meyk kokwe senkin, Juda homkwe ney me hieyn, sa sohok ko uwrku homkwe nwoh me hieyn. 28 Sa sohok lonuayk me, “Hakamay ara, mo nwoh tebol ouon ko hi, homkwe ney mo ayay somei me la.” 29 Jisas hiykwe sa hoke senkin mekow, “Hwon senkin ma ma-sahre me ko hokuaw kokwe, hunkwe kwa ley e, niohney piap-araw hokwe, hno ney ke po lokriy hain.” 30 Hok a mon ley nok, sa ney hok yop liawon ey mon liawon ke lira. Niohney piap-araw hokwe, hoke po lokriy hain. Jisas hiy uwr ma lonuayk lopa o, ok ma me lopa o, sehe ma mon popriy hiy non 31 Sohiy so meyki hokwe, Jisas hiykwe Tair mo kipay se lokriy hain nok, sa Saidon mo kipay mon ley hain, sei, sa howk Galili mon seyn kyor-okumey, Dekapolis mo kipay mon. 32 Unsaney har homkwe uwr prueyn ma lonuayk lopa, seyr ok ma me lopa se hyo owh mon hiy-e. Sa homkwe hye lonseyn, hyo iha ke uwr sohiy so owh mon kekie e. 33 Jisas hiy uwr sehe kiy-huonok nok, uwrsa popua hay mo meiaw mon hiy-ey. Hiykwe hyo yodne se uwr sohiy so nweyk mon ka-lok-ha nok, somor somor-say nok, uwr sohiy so sane se sapou. 34 Sei, Jisas hiykwe nonkumey mon ar-ira nok, lenieys kawk nok, uwr sehe senkin kiy-me, “Efata.” Ok sohok ko meyk-ar hokwe senkin, “Lon-kampi e.” 35 Enekwei sohiy nonaw kokwe, uwr sohiy so nweyk hom kiynuw-on-kamapi, seyr hyo sane hiy kiy-nuw-on-kansopra ha. Sa hiykwe ok yaprue me sasowriy sow ha. 36 Sei, Jisas hiy hom uwrsa har me ma-mesor kow ame nak-me kupaku me-sous, sawk hiy hme kraiar ma me-kupaku hokwe, homkwe kraiar-ar nuw-mesor. * Mak 1:43-45 37 Uwrsa ma lonuayk homkwe nuw-preiryay. Hom me, “Hiykwe mey lowpwarowp mokwe yaprue po nuw-meio. Hiykwe uwr ma lonuayk lopa me mon onuayk, seyr uwr ma me lopa me ok mon me.” * Ais 35:5 MAK < 7 > *7:1: Farisi homkwe Juda-uwr. Homkwe Juda mo sow ke hiymon-sorasor uwr. *7:2: Luk 11:38 *7:4: Mat 23:25 *7:15: Ap 10:14-15 †7:16: Grik mamey har mokwe ves 16 ke nak-mey: Uwr nweyk non lwak ankin, hiykwe ok seme kwa lonuayk. ‡7:27: Owhnan-ok ko meyk kokwe senkin, Juda homkwe ney me hieyn, sa sohok ko uwrku homkwe nwoh me hieyn.
https://png.bible/aau/MRK07.htm
2023-09-29T00:38:17Z
<urn:uuid:eb46479a-f6e1-4935-ae86-594950f23b4c>
[ "footer" ]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.98
0.83
0.99
29
6,632
tlsh:T1118A35D1301493535EFBD16192B0AFBF6023A0D071689BF20F2368137BAA97DE17B418A4ED43CA599415017243A5203FD866EADB422C721CFB1F4518BF70AECA95F221FCAC
1 Jisas hiykwe hyo ki-wayh me senkin lohruw-a kow, “Okar, weynpaweyn piap-araw uwrsa me mon-kuayk sakuayk ey mokwe, lousne lopa liy lwak ley. Woiow, sawk uwrsa yor piap-araw seme ma mon ousne homkwe kwa nuwnak-hok kraiay popriy. 2 Uwr, hano ney eme ma mon kuayk hiykwe, yor piap-araw aiopey hay ke po nuw-mon. Me o, uwr senkin sohokwe sour-yawp-ar mon paraw mein aiopey hay non huei sok nuw-piynay swakeyn omprok ha lak pok. 3 Hunkwe hunkiaw-ayay kwa nak-ira kraipakrai, weynpaweyn hwon ma lon somokwe. Sa hno wayh prueyn hiykwe yor piap-araw ke meio ankin, hunkwe hye kwa me-hripahri. Sa hiykwe hyo uron se kankoum ankin, hunkwe hyo weynpaweyn piap-araw seme kwa lorionay ha. * Mat 18:15 4 Sa hno wayh hiykwe eypok kamon-awaw nonaw hne yor piap-araw enekwei iha sirom mu nareysyar non sankaw mon ankin, sawk hiykwe hyo yor piap ko somokwe enekwei iha sirom mu nareysyar non sankaw ma-kankoum ne ankin, hunkwe hyo yor piap-araw ke kwa lorionay ha.” Jisas hiykwe God se uron ma nan kiykiy-ay yerki se me 5 Jisas so ki-wayh homkwe hye senkin mekow, “Hunkwe hromo uron, God se ma nan kiykiy-ay se kwa manak-kow prusow.” 6 Sawk Hakamay hiykwe hmekwe senkin ma-sahre mekow, “Sa hmo uron God se ma nan kiykiy-ay hokwe now mastet-i paswaw-ney se hieyn kor-wak hi, homkwe now ehe senkin liy me, ‘Hunkwe hunkiaw-ayay kiy-kair nok, hu mon maka-hnuarok keyn.’ Now sohokwe hmo ok me liy lonuayk me.” * Mat 17:20; 21:21 Jisas hiykwe mey-uwr mo weynpaweyn me me 7 Jisas hiykwe seyr senkin manak-me, “Sawk hmo prueyn so mey-uwr hiykwe wueir po meio kok pak e, sipsip me po kow-a kok pak e, sa sehe ma-le lopay ankin, hyo hakamay hiykwe senkin liy me o, ‘Hunkwe aheyr aheyr nonaw saw-e, hakwe hne ayay kow-a ley?’ 8 Korey law. Sa hakamay sohokwe hyekwe senkin me huon ey, ‘Hunkwe hano ayay lunay koruay kow nok, hno owh ko omeme orki lopa ke nak-ie. Senkin lon lowpway nok, hano ayay me nake kow. Ha la nonaw, hunkwe kwa lwak naruok. Omok ha la lowpway ankin, hunkwe liy la, hno ayay mokwe.’ 9 Hai, mey-uwr sohiy, hyo hakamay so ok ke ma lonuayk meio hokwe, hyo hakamay hiykwe hyo mey-uwr se liy nak-me-ihey o? Korey law-ar, payhokuaw, hiykwe mey, hye ma mesopok meio, sokwe-aw meio. 10 Ama, hom seyn, liy-liy-aw kwa lwak. Hom mey lowpwarowp, hme ma mekow somokwe meio lowpway ankin, senkin kwa me, ‘Hromkwe mey-uwr homkwaw. Hromkwe uwr ipey-ar korey, payhokuaw, hromkwe mey hreme ma mekow me-aw po meio.’ ” Jisas hiykwe uwr iha seys kuor lepra non me mon popriy kow 11 Jisas hiy Jerusalem mon ma ley hokwe, hiykwe kipay Samaria, Galili leys so limon mon lanio nok. 12 Hiy yier kamon mon lousne menkin, hiykwe sa uwr iha seys kuor lepra non me yerki mon lonyay. Sawk uwr kuor lepra non somokwe meiaw-aw nakrok ira. 13 Homkwe sa ok aiopey hay senkin seme ar-okre me, “Jisas Hakamay ara, hunkwe hreme uron lowk e.” * Wkp 13:45-46 14 Jisas hiy hme lira menkin, sa hme senkin mekow, “Homkwe ley nok, hmo owh me pris me mesair kow.” Homkwe sa seme ley ney-ney. Hom ley nonaw, hmo owh mokwe sawk yaprue nuw-wak nok. * Wkp 14:2-3; Jon 3:3; 18:36 15 Sawk hmo uwr prueyn hiykwe hyo owh yaprue ma lwak se lira menkin, hiykwe sa sehe ma-ley nok, God se wouk-ok aiopey hay nak-okre me-ihey. 16 Uwr sohokwe ohriar ley nok, pamuow kampueys won, Jisas so sune ohri-ar mon. Hiykwe Jisas se kar nonaw nak-me-ihey. Uwr sohokwe Samaria ko. 17 Jisas hiy me, “Uwr mokwe hakwe iha seys sankaw mon popriy kow. Hai, uwr iha sirom iha-iha-aw mokwe sa pomo? 18 Yey, uwr, God se ma ma-le me-ihey ey hokwe, mo uwr suwon yier kamon ko ohiykwaw-aw pak?” 19 Jisas hiykwe uwr sohokwe sa senkin mekow, “Hunkwe kwa kiy-oksian nok e. Hno uron hane ma nan kiykiy-ay hiykiaw-aw hne po mon popriy kow.” God so Wayr-hre-yier hiy ma le hiy non (Mat 24:23-28,37-41) 20 Farisi homkwe Jisas se mesopok. “Hai, God so Wayr-hre-yier hokwe korey korey lousne a?” Sa Jisas hiy makiy-mekow, “God so Wayr-hre-yier hokwe, yerki, iwar hom nene non ma lira non lousne pey. 21 Uwrsa homkwe sawk senkin liy me ley, ‘Kwa lira, ehie, eriey lwak.’ Seyr senkin liy me ley, ‘Ehe, erey lwak.’ Payhokuaw, homkwe senkin kiy-nonkway e, God so Wayr-hre-yier hokwe hmo mon lwak.” 22 Jisas hiykwe sawk hyo ki-wayh me senkin mekow, “Enekwei ya le a, hom Uwrsa mo Ney so eypok kamon se lira e mon ey hokwe, sawk homkwe liy lira ley. 23 Uwr har homkwe hme enkin ya mekow a, ‘Ehie, ma lwak he’. ‘Ehe, ma lwak he’. Sawk homkwe hmo meyki peie lonsu pawk nok o. * Mak 13:21; Luk 21:8 24 Omok kokwe Uwrsa mo Ney hiy ki mon ma ma-le ey hokwe, hiykwe eiwa non-ku mon ma lok-sanweyr nekie nekie ha se hieyn laye ey. Uwrsa lowpwarowp homkwe senkin lira huon ey. 25 Sawk, peyr hiykwe aw kraiar nak-ok pie ey, seyr uwrsa pokon ohiy so homkwe hye me-puar ey. 26 Weynpaweyn paraw uwrsa hom Noa so enekwei sok ma mon mokwe, omok kokwe Uwrsa mo Ney hiy ma-le ey seyn, uwrsa homkwe liy-liy-aw mon ey. 27 Payhokuaw, Noa so enekwei, hu aiopey hay hiy lohuwn lopa ma lwak hokwe, uwrsa lowpwarowp homkwe hmo ayay o, hmo hu o, senkin-awaw la owswa wayr. Hmo sa huon yor o, sa me-say kow yor o, senkin-awaw nuw-mon wayr, Noa hiy sip mon nuw-yawriy. 28 Lot so enekwei hokwe, liy-liy-aw uwrsa homkwe ayay-aw nuw-a wayr-wayr, omeme eysawk eysawk nakway, wueir meio saro, a meio. * Stt 18:20; 19:25 29 Sawk Lot hiy Sodom se lokriy hain menkin, ya o, mein-kowp-ney ya non o, hom nonkumey ko me laye, sueyr se hieyn. Sa uwrsa me seme ma-kanuw-oum kwor say iarok. 30 Uwrsa mo Ney hiy omok arnuw-ousne hrahra ha ankin, mo liyliy-aw lwak ey. 31 Seyr enekwei sohiy non kokwe uwr prueyn hiykwe hyo a-suwr eir ko mon liwak ankin, hiykwe hyo omeme ampok ko me peie ma lyawriy opri o. Seyr uwr prueyn hiykwe wueir mon lwak ankin, hiykwe hyo omeme har, a mon ma lwak seme peie ma-ley opri o. * Mat 24:17-18 32 Homkwe Lot so sah ke kwa nanpanan. Heke hieyn peie mon lawk-lawk o. 33 Uwr hiykiaw-ayay-aw nan ankin, hyo niohney hokwe ya lokrue pror a. Sawk uwr, hane hokuaw lokrue ankin, hyo niohney hokwe liy lokrue pror ha ley, sawk lwayr peyow peyow ey. * Luk 9:24 34 Hakwe hme senkin mekow, enekwei sohiy non kokwe unsaney prueysyar hohkwe oyop kamon-awaw mon non-iawon nayr ankin, God hiykwe prueyn se-aw huonok ey, prueyn se kokwe lokriy hain ey. 35 Wo, sa prueysyar hohkwe ihey mo naw me non-nakyas meio ankin, God hiykwe prueyn ke-aw huonok ey, prueyn kokwe lokriy hain.” 36 * Grik mo mamey har homkwe ves 36 ke nak-mey: Unsaney prueysyar hohkwe wueir mon mey non-meio ankin, prueyn se-aw huonok, prueyn se kokwe lokriy hain. 37 Ki-wayh hom lonuayk menkin, sa Jisas se sehe mesopok, senkin, “Hakamay ara, yor somokwe ya perey lousne a?” Sa Jisas hiykwe senkin makiy-sahre mekow, “Ayay sopok perey lwak e, waryay homkwe seyr serey hokruw konpakon.” LUK < 17 > *17:3: Mat 18:15 *17:6: Mat 17:20; 21:21 *17:13: Wkp 13:45-46 *17:14: Wkp 14:2-3; Jon 3:3; 18:36 *17:23: Mak 13:21; Luk 21:8 *17:28: Stt 18:20; 19:25 *17:31: Mat 24:17-18 *17:33: Luk 9:24 *17:36: Grik mo mamey har homkwe ves 36 ke nak-mey: Unsaney prueysyar hohkwe wueir mon mey non-meio ankin, prueyn se-aw huonok, prueyn se kokwe lokriy hain.
https://png.bible/aau/LUK17.htm
2023-09-24T20:02:53Z
<urn:uuid:649ea520-398a-4091-9dd1-5b44b3a5a287>
[ "footer" ]
[ "religious" ]
aau-Latn
0.97
0.81
0.99
26
7,068
tlsh:T1A7A4B8E172655313BFFBD141A3B4CF7F5413E0C970686BF04A221D527B9B639E1BF418B0ECC2CE59A91144B242B524298537E6DA832CB22CA70F1A24FEB29EC549F661FC9C
1 Ok, ha ma kiy-me omokwe, Krais so inour mon kokwe ok-ar me. Hano nanpanan yor uron ko, Niohney Pekney-weys hiy ma hiy-wayr ohokwe, hane senkin me-kow, hakwe okar. 2-3 Hano uron hokwe ipey-ar lowk kworpakwor, seyr enekwei enekwei, lon-kane sow eyn sehe lwak wayr-wayr, ha hano uwrku arian, hano nioh siraw-aw Israel me nan ankin. Payhokuaw, hano uron hokwe senkin nan, hme me-huonokyaw prosue ey me hokuaw kokwe, God hiy hane hruo-yay kow hokwe, seyr hane Krais so meiaw mon ka-osi ha hokwe, yaprue. * Kis 32:32 4 Payhokuaw, homkwe God so uwrsa, hiykwe hme kokwe hyo ney arian me hieyn po way mno, seyr hyo panpaniowni hokwe hme po mesair kow hrahra ha. Seyr sokior-ok hiy ma me-sakon kawk o, Sow o, somokwe hmo iha mon po kow. Homkwe kampueys me-ihey yor okar-ar non, seyr homkwe God so me-loray-ok mokwe papo lonok. * Kis 9:4 5 Homkwe Hibru mo iwey-om, uru ipey-ar non mo ney-nona, sa Krais, hiykwe hmo uwrku mon lousne. Hiykwe lowpwarowp mo God, hye kokwe senkin-aw ka lowk nakie wayr-wayr. Okar. 6 Hakwe senkin me pey, God so ok-loray Israel me ma kow kokwe puraw kow, ayay leip pa. Payhokuaw, Israel mo ney-nona lowpwarowp mokwe Israel-ar korey. 7 Seyr Abraham so ney-nona seyn, hmo lowpwarowp me kokwe Israel-ok liy me ley. Payhokuaw, God so ok mamey porih ko kokwe Abraham se senkin mekow, “Hno ney-nona-ar mokwe, Aisak so nioh non-aw ma lousne sohomkwaw.” Stt 21:12 8 Ok sohok ko meyk-ar kokwe senkin, God so ney-nona mokwe, uwrsa, hromo yor arian non ma kekie nona korey. Sawk God so ney-nona mokwe, uwrsa, God so ok-loray arian non ma lousne sohomkwaw. Uwrsa senkin somokwe Abraham so ney-nona-ar liy me. * Ga 4:23 9 Payhokuaw, Abraham se kokwe senkin me-loray, “Hakwe, enekwei ha ma liaup sohiy non ma-le ankin, Sara hokwe ney norwayo non lwak ey.” Stt 18:14 10 Sawk hakwe senkin makiynak-me saronay. Rebeka ko ney prueysyar hohkwe aio kamon-aw. Hiykwe hromo iwey Aisak. 11-12 Sawk Rebeka hok ney liwak lopa non hokwe, seyr komkiow-ney hom peyr, yor yaprue o, yor piap o, seme ma mon lopa hokwe, God hiykwe Rebeka ke senkin me-kow, “Ney hakamay hiykwe ney noprawey so ouon mon lwak ey.” Suw senkin mesair kow, God hiykwe uwrsa hiy ma liaup mokwe, hyo uron arian nonaw lahan iaup. Hiykwe mey yaprue hrom ma meio me lahan iaup pey. * Stt 25:23 13 God so mamey porih hokwe mo senkin me, “Hakwe Jekop se kokwe uron-pi ko-ar po nuw-wak, sawk Iso se kokwe awnie awnie-aw po lira.” * Mal 1:2-3 14 Hai, hromkwe penkin ma-sahre me ey mo? Hmey, God hiy senkin ma lon hokwe, luw-luw-aw korey ko? Korey law-ar. 15 Suw senkin, God hiykwe Moses se senkin po me-kow, “Hano uron hokwe uwr pohe lowk e, hakwe liy lowk. Seyr hano uron hokwe uwr pohe hiy-mon woro-woro e nan e, hakwe liy hiy-mon woro-woro.” Kis 33:19 16 God hiy hreme ma lahan iaup hokwe, hromo uron pay me nan e, seyr hrom pay mey me meio e, seme lahan iaup pey. Sawk hreme kokwe, hiykwe hyo uron lowk yor arian nonaw lahan iaup. * Ef 2:8 17 Payhokuaw, God so mamey porih hokwe Isip mo king se senkin me, “Ha hne king ma mon wak so meyk-ar hokwe senkin, hakwe hno owh mon meio e mon, hano krai seirpey-ar se meio mesair kow hrahra e. Seyr hano uru hokwe uwrsa kipay serey serey suko hom ka mesor nakian nakian e.” * Kis 9:16 18 Hromkwe sa senkin seme nonkway, God hiykwe uron uwr pohe lowk e, hiykwe uron liy lowk, sawk hiykwe poso uwr so uron se mon mein-mein yay e mon e, hiykwe liy mon mein-mein yay. 19 Sawk hmo prueyn hiy hane senkin kiy-me lak, “Senkin lwak ankin, hai, God hiykwe uwrsa me kokwe heyn-non-ok panoke me o? Hai, God so uron ko mokwe uwrsa posokwaw me-sous ey mo?” 20 Hano wayh ara, hunkwe penkin uwr so, hwon God se senkin ma ma-sahre me sohokwe? Yiawk, ki non ma nekie hor hiykwe, hye nekie-hor-uwr se senkin liy ma-sahre me ley: Ha enkin ma lwak ohokwe, hunkwe hane senkin panoke nekie hor so? * Ais 29:16; 45:9 21 Yiawk se nekie-hor-uwr hiykwe, ki-kosi so eir mon lwak, seyr hiy pay se nekie hor e nan e, liy nekie hor. Sa kosi-hou kamon-aw hokwe hiykwe, yiawk kreys non liy nekie hor. Kamon hokwe mey aiopey hay mo, kamon hokwe mey nopre nopre har me nak-meio ey. * Jer 18:6 22 God hiykwe yiawk nekie-hor-uwr se hieyn liyliy-aw po meio. Hiykwe hyo aw-mar o, krai o, seme mesair kow e mon. Sa hiykwe, uwrsa hyo aw-mar ouon mon ma lwak, seyr mon piapay e ma iaup mokwe, meinkiowp-yor nonaw lwayr ira. 23 Hiykwe senkin sehe lon, hyo yor ihey-ar panpaniowni non me mesair kow nonkway e, uwrsa hyo uron lowk yor ouon mon ma lwak seme. Uwrsa somokwe God hiykiaw ma me-iaup koruay hom non, hyo panpaniowni se lonok e. 24 Mo hrom seyn, hiykwe hreme po nak-me-huonok. Juda me-aw me-huonok pa, sawk uwrkayn irweyk me seyn, po nak-me-huonok. 25 God hiykwe profet Hosea so mamey porih mon kokwe senkin me, “Uwrsa paraw hano uwrsa ma lwak lopa mokwe, hakwe hme senkin ya me a: Homkwe hano uwrsa arian. Seyr uwrku, ha uron-pi ko-ar ma lwak lopa mokwe, hakwe hme kokwe, senkin ya me a: Homkwe hano uron-pi ko-ar.” Hos 2:23 26 Seyr, “Yier kamon so uwrsa God hiy senkin ma me, ‘Homkwe hano uwrsa korey,’ yier sohiy so uwrsa mokwe God hiykwe senkin me ey, ‘Homkwe God wayr peyow ey so ney-ar.’ ” Hos 1:10 27 Profet Aisaia hiy Israel-uwrsa me ma me hokwe, hiykwe senkin lokre me, “Mo Israel mo uwrsa hom wosion sour-yawp-ar ko me hieyn kraiar lwak hi, Hakamay hiykwe har-har-aw huonokyaw prosue ey. 28 Payhokuaw, God hiykwe uwrsa ki mon ma lwak mokwe, aheyr aheyr nonaw lira mesor anon anon pariawey ey.” Ais 10:22-23 29 God so mamey, Aisaia hiy ma mey kokwe mo senkin ma-nak-me, “Sawk Hakamay Seirpey-ar hiykwe Juda mo uwrsa har-har-aw me su isay lwayr lopa hokwe, hromkwe uwrsa lopa po lwak, yier Sodom, Gomora leys se hieyn po mon piapay pror kawk lowpway.” Ais 1:9 Israel homkwe Krais se nan kiykiy-ay pa 30 Hai, hromkwe sawk penkin me ey mo? Hromo ok mokwe senkin, mo uwrkayn irweyk, mey God so nene mon luw-luw-aw lwak ey me meio wayr pa lwak hi, hme kokwe luw-luw-aw ok po me, Hakamay se ma nan kiykiy-ay yerki so kueir nonaw. 31 Sawk Israel hom luw-luw-aw lwak e ma mon mokwe, homkwe Moses so sow me pyay meio wayr. Sawk homkwe yerki sohiy non kokwe, God so nene mon luw-luw-aw pase lwak e. 32 Hai, homkwe luw-luw-aw lousne pa, payhokuaw lwak mo? Suw senkin, homkwe Hakamay se ma nan kiykiy-ay yerki so meyki ley pa. Sawk homkwe Moses so sow me pyay meio yerki nonaw luw-luw-aw lwak e mon lokruok. Hom senkin ma pyay mokwe, homkwe sawk leykawn mein kamon mon omor-sway sayah-ayah makuayk. * Ais 8:14 33 God so mamey porih hokwe mo senkin mey, “Mnuw Saion mon kokwe, hakwe mein kamon, uwrsa hom serey sway sayah-ayah makuayk ey hokwe, po lyay. Mein sohokwe uwrsa me mon makuayk ey. Sawk uwr mein sehe posokwaw nan kiykiy-ay e, hiykwe owh-mar liy lon ley.” Ais 28:16
https://png.bible/aau/ROM09.htm
2023-09-28T04:40:07Z
<urn:uuid:a2aff94a-10ec-43c8-9ac2-e03b0757fc9d>
[]
[ "religious" ]
aau-Latn
1
1
0.99
19
6,694
tlsh:T195C147D1431596576AFBD19363B4CE7FE823E4C0B5AA67F50D120852BFAB93DE5BE014A0D842CFA0D529427242B521BE9126E6D2462C770CE71F963CFEB169C581F350FC8C
2 Oras naan, pah-pinan ka mamoꞌek fa feꞌ, ma areꞌ saaꞌ-saaꞌ ii nbasiksakan. Suma nmuꞌi haa, oe. Ma meisꞌookn ii nꞌaum naan ee. Uisneno In Asmaan ee nabra-rae nbi oe je fafon.* Uab Ibrani nbi reꞌ ia, in oetn ii humaꞌ-humaꞌ, esan reꞌ ‘Uisneno In Asmanan’, aiꞌ ‘anin naꞌko Uisneno’, aiꞌ ‘kuasat naꞌko Uisneno’. 3 Rarit Uisneno naꞌuab am nak, “Ro he nmuiꞌ meꞌu.” Naꞌuab anrair on naan ate, meuꞌ gui njair. 4 Ankius meuꞌ gui te, In nmariin, natuin saaꞌ reꞌ In nmoeꞌ je naan ro reko. Rarit In nbatis meuꞌ gui naꞌko meisꞌokan, he es-es ate nmuiꞌ kuun in oras. 5 In nakanab meuꞌ gui nak, ‘manas’, ma meisꞌookn ii nak, ‘fai’. Neno naan, neon goes namsoup goen. 6-7 Rarit Uisneno naꞌuab anteniꞌ mnak, “Ro he nmuiꞌ ruman he nbatis oe. Es naan ate, anmuiꞌ oe nbi faof, ma nmuiꞌ oe nbi ꞌpiin.” Naꞌuab anrair on naan ate, oe naan anbaits ok anjair bare nua, fafo ma ꞌpiin. 8 Rarit In nakanab baer ruman abit faofn ee, ‘neno’. Neno naan, neno nua namsoup goen. 9 Rarit Uisneno naꞌuab anteniꞌ mnak, “Oe abit aꞌpinan naan ro he nkaubuub ok nbi bare meseꞌ, maut he nmuiꞌ baer metoꞌ.” Naꞌuab anrair on naan ate, baer meot ii npoi neem. 10 Rarit In nakanab baer metoꞌ naan, ‘auf metoꞌ’; ma In nteek oe reꞌ ankaubuub on naan, ‘tasi’. Ankius areꞌ naan ate, In nmariin, natuin saaꞌ reꞌ In nmoeꞌ je naan, ro reko. 11 Rarit Uisneno naꞌuab anteniꞌ mnak, “Auf meot ii ro he natorob hau humaꞌ-humaꞌ. Ro he nmuiꞌ hau manoꞌo, hau masufaꞌ, ma hau mafuaf. Maut he hau meseꞌ-meseꞌ te, napoitan fini natuin in atrekan.” Naꞌuabaꞌ nrair on naan ate, areꞌ hau ngguin naan anjarin. 12 Anbi auf metoꞌ naan, hau ngguin napoitan fini natuin sin atreek ein meseꞌ-meseꞌ. Ankius on naan ate, In nmariin, natuin saaꞌ reꞌ In nmoeꞌ je naan, ro reko. 13 Neno naan, neno teun namsoup goen. 14-15 Rarit Uisneno naꞌuab anteniꞌ mnak, “Anbi fafon ne, ro he nmuiꞌ baer meꞌu humaꞌ-humaꞌ he ntanaꞌ pah-pinan. Ro he nmuiꞌ baer atanaꞌ nbi oras manas, ma nmuiꞌ baer atanaꞌ nbi oras fai. Baerꞌ ein naan anjarin on tanar henaꞌ tsoiꞌ tahiin neno, toon, ma oras.” Naꞌuab anrair on naan ate, baer meꞌun neon goe tnanan sin nboran. 16 In nmoeꞌ baer meuꞌ humaꞌ nua reꞌ koꞌu. Es koꞌu nneis, ntanaꞌ nbi oras manas; es seor naꞌbau ntanaꞌ nbi oras fai. In nmoeꞌ kfuun-akfuun amsaꞌ. 17 In nakfirit baerꞌ ein naan nbi neon goe he ntanaꞌ pah-pinan. 18 Rarit sin ntaanꞌ ein nbi oras manas, ma oras fai. Nok ranan naan, sin nbatis meꞌu naꞌko meisꞌokan. Ankius niit sin ite, In nmariin, natuin saaꞌ reꞌ In nmoeꞌ je naan, ro reko. 19 Neno naan, neno haa namsoup goen. 20 Rarit Uisneno naꞌuab anteniꞌ mnak, “Ro he nmuiꞌ kaunaꞌ humaꞌ-humaꞌ reꞌ anmonin nbin oe. Ma ro he nmuiꞌ koro humaꞌ-humaꞌ reꞌ natpenen nbin neon goe tnanan.” 21 Rarit In nmoeꞌ ikaꞌ humaꞌ-humaꞌ ma kaunaꞌ bian reꞌ nmonin nbin oe. In nmoeꞌ koro humaꞌ-humaꞌ msaꞌ reꞌ natpenen nbin neon goe tnanan. Ankius saaꞌ reꞌ In nmoeꞌ sin naan ate, In nmariin, natuin saaꞌ reꞌ In nmoeꞌ je naan, ro reko. 22 Rarit In naꞌuab anfee tetus neu areꞌ kanan muiꞌt ein naan am nak, “Iikꞌ ein ro he namsaꞌin, he naheun oe nbin bare-bare. Ma koorn ein on naan amsaꞌ.” 23 Neno naan, neno niim namsoup goen. 24-25 Rarit Uisneno naꞌuab anteniꞌ mnak, “Ro he nmuiꞌ muꞌit humaꞌ-humaꞌ reꞌ anmonin nbin auf metoꞌ. Sin esan reꞌ muiꞌ aem, muiꞌ fui, ma anonok, es-es ate nok nain in atrekan.” Naꞌuab anrair on naan ate, muiꞌt ein naan anjarin. Ankius on naan ate, In nmariin, natuin saaꞌ reꞌ In nmoeꞌ je naan, ro reko. 26 Rarit Uisneno naꞌuab anteniꞌ mnak, “Iim he Hit† Krei ji nanoniꞌ kit nak, ‘Hit’ reꞌ ia, es reꞌ kanaf tenu ma ꞌbonif teun. tmoeꞌ mansian tatuin Hit huumk am Hit masak, Hit moeꞌk am Hit taok. Maut he sin es anpafaꞌ ma npainoet iikꞌ ein nbin tasi, areꞌ koro nbin neon goe tnanan, areꞌ muiꞌ aem, ma muꞌit bian reꞌ nmonin nbin pah-pinan.”✡ Kolose 1:16 27 Onaim In nmoeꞌ mansian ii natai nok In human ma In masan, In moꞌen ma In taon. In nmoeꞌ sin, atoniꞌ ma bifee. 28 Onaim In naꞌuab anfeen sin tetus am nak, “Hi ro he mihoniꞌ ma mimsaiꞌ he miheun pah-pinan, mpafaꞌ ma mpainoet je msaꞌ. Au ꞌfee ki prenat he mꞌurus ikaꞌ-ikaꞌ, koro-koro, ma areꞌ kanan muiꞌt ein anbin auf metoꞌ. 29 Amneen mirek-rekoꞌ! Au ꞌfee ki mnahat humaꞌ-humaꞌ nbi pah-pinan. Esan reꞌ: hau manoꞌo, hau masufaꞌ, ma hau mafuaꞌ. 30 Au ꞌfee haun reꞌ naan he njarin amnahat neu muiꞌt ein amsaꞌ. Anmuꞌi mnahat neu muiꞌ aem, muiꞌ fui, anonok, ma koorn ein msaꞌ.” Naꞌuab anrair on naan ate, areꞌ kanan amnaaht ii namtiis. 31 Ankius niit sin on naan ate, In nmariin, natuin saaꞌ reꞌ In nmoeꞌ je naan, ro reko ꞌmaten. Neno naan, neno nee namsoup goen. *1:2 Uab Ibrani nbi reꞌ ia, in oetn ii humaꞌ-humaꞌ, esan reꞌ ‘Uisneno In Asmanan’, aiꞌ ‘anin naꞌko Uisneno’, aiꞌ ‘kuasat naꞌko Uisneno’.
https://e-alkitab.org/Amarasi%20New/GEN01.htm
2024-03-02T00:07:09Z
<urn:uuid:26f1f7e2-9cf8-426f-8492-8ead82deef02>
[]
[ "religious" ]
aaz-Latn
1
1
0.99
10
5,146
tlsh:T1612369B1121F9B617B59702500E7C7BAA2C77C0638D88E2CC7F5938A75B8A34B81110D697F236715731C69CB4E6B0AF41D2E7B974C341AEAD5B0A8941735F0530D8DEB2E8D
13. Usif Yesus In atoup-noni' sin nonun maka' hum es, re' kan ne ‘gandum’, nateef nok Neno Snasat (2:23 - 2:28) 14. Usif Yesus nareko' atoin amenat nateef neno snasat (3:1 - 3:6) 15. Usif Yesus nareko' atoni mfaun anbi nefo Galilea in ninin (3:7 - 3:12) 16. Usif Yesus nruur ma nreek atoup-noni' bo'es am nua (3:13 - 3:19) 17. Tunggur agama sin nasaan Usif Yesus nak niut re'uf sin A'nak Ko'u es re' anfee kuasat neu Ne (3:20 - 3:30) 18. Usif Yesus In nonot-ba'asar amneot sin (3:31 - 3:35) 19. Usif Yesus nareta' antoom fini anbi afu huma'-huma' (4:1 - 4:9) 20. Nansa'at es Usif Yesus nanoni' te anpaek reta'? (4:10 - 4:12) 21. Usif Yesus natoon reta' antoom fini naan in a'mofun (4:13 - 4:20) 22. Kaisa' amtoeb paku meki 'kora' (4:21 - 4:25) 23. Reta' antoom fini re' anmoin kun (4:26 - 4:29) 24. Reta' antoom fini re' ana' krisi' (4:30 - 4:34) 25. Usif Yesus nas-nasab ain ko'u (4:35 - 4:41) 26. Usif Yesus nareko' atoni' re' niut re'uf namfau ansae ne (5:1 - 5:20) 27. Usif Yesus namonib nafani' nai' Yairus in an-feto. Bifee ameen na' anreo' Usif Yesus In baru mnanu' (5:21 - 5:43) 28. Abitan Nasaret anpenan Usif Yesus (6:1 - 6:6a) 29. Usif Yesus anfee mepu neu In atoup-noni' sin bo'es am nua (6:6b - 6:13) 30. Sin na'maet nai' Yohanis Asranit (6:14 - 6:29) 31. Usif Yesus antuthae too nifu nim an neis (6:30 - 6:44) 32. Usif Yesus annao npeo' oje fafon (6:45 - 6:52) 33. Are' amenat na'ko Genasaret sin annaon neu Usif Yesus (6:53 - 6:56) 34. Atoran mansian kaisa' naneuk Uisneno In atoran (7:1 - 7:13) 35. Rais re'uf re' anpoi na'ko atoni' in nekan (7:14 - 7:23) 36. Usif Yesus anturun bifee mnais es re' ka na'ko fa atoni' Yahudi (7:24 - 7:30) 37. Usif Yesus nareko' atoin amuut es, re' ankoos nok amsa' (7:31 - 7:37) 38. Nai' Yesus ntuthae atoni' nifun haa (8:1 - 8:10) 39. Atoni Farisi sin namin ranan he namouf Usif Yesus (8:11 - 8:13) 40. Usif Yesus nanoni' nak ampanat mirek-reko' atoni' Farisi sin rais makopo' (8:14 - 8:21) 41. Usif Yesus nareko' atoin aforot mese' anbi Betsaida (8:22 - 8:26) 42. Nai' Petrus anmanaku' ma namneoba' nak Usif Yesus naan Kristus, atoni' re' Uisneno anruur naan Je na'ko unu' (8:27 - 8:30) 43. Usif Yesus natoon In ma'ne'at ma In neno' maten (8:31 - 9:1) 44. Usif Yesus na'bani', ma In baer pake nariim anbi to'ef in tunan (9:2 - 9:13) 45. Usif Yesus nareko' ri'an es re' niut reu' fes antaam ne (9:14 - 9:29) 46. Usif Yesus natoon anteni In rasi 'maten (9:30 - 9:32) 47. Usif Yesus In atoup-noni' sin matoen neu sekau es re' ko'u nneis (9:33 - 9:37) 48. Sekau es re' anfain hit atoin'a (9:38 - 9:41) 49. Kais amkua'noon mok sanat (9:42 - 9:50) 50. Atoni' Farisi sin namin ranan he namouf Usif Yesus natuina' rasi matsaos ma manporin (10:1 - 10:12) 51. Usif Yesus na'uab ma anfee tetus neu ri'ana' sin (10:13 - 10:16) 52. Atoin amu'it naim ranan he nmoin nabar-baar nok Uisneno (10:17 - 10:31) 53. Ia han tonas nfain era' teun matoom nok Usif Yesus In a'maten (10:32 - 10:34) 54. Nai' Yakobos ma nai Yohanis antotin he nfanin kaes ko'u (10:35 - 10:45) 55. Usif Yesus nareko' atoin aforot (10:46 - 10:52) 56. Usif Yesus sin antaman neu Yerusalem, ma too mfaun sin anboi's Ee on re' kaes ko'u (11:1 - 11:11) 57. Usif Yesus antaar hau uu' goes he kais nafua anteni' (11:12 - 11:14) 58. Usif Yesus antaam anbi Uisneno in Uim Onen Uuf in a'fe'on, ma In naiti nporin bare' sosa' anbi naan (11:15 - 11:19) 59. Karu hit pirsai batur-batuur neu Usi', In of anfee sa'-saa' re' hit toti (11:20 - 11:26) 60. Sin maktaan nein matoom nok Usif Yesus in hak (11:27 - 11:33) 61. Usif Yesus nareta' antoom atoin ameup po' anggur (12:1 - 12:12) 62. Atoni' bian sin namin ranan he na'nukab Usif Yesus neik rasi baen bea (12:13 - 12:17) 63. Rasi amates anfeen anfain, ma rais matsaos anmu'i ai' kah anbi neno-tunan (12:18 - 12:27) 64. Rasi tneek Uisneno ma hit aok-bian (12:28 - 12:34) 65. Kristus naan, namneo Usif nai' Daud in sufan, mes ini msa' anrair nai' Daud in usif (12:35 - 12:37a) 66. Usif Yesus nak, ampantom mi'ko tunggur agama sin puta-kriu kein (12:37b - 12:40) 67. Bifee banu' ama'mu'it na'turu' roi kolekte nneis-neis (12:41 - 12:44) 68. Usif Yesus natoon nanin sin antoom Uisneno in Uim Onen Uuf in atseran (13:1 - 13:2) 69. Neno msopu' fai msopu' in tanar sin (13:3 - 13:13) 70. Ampanat rek-reko natuin neno amsoput anhaumaken (13:14 - 13:23) 71. An Mansia ni In amneman (13:24 - 13:27) 72. Neno-neno susat anfain tanar neu Usif Yesus In amneman (13:28 - 13:31) 73. Usif Yesus In amneman naan ma'nifa' (13:32 - 13:37) 74. A'nakat sin namin ran-ma'nifa' he nheek Usif Yesus (14:1 - 14:2) 75. Bifee re' anpoin Usif Yesus neik min fobona' ma'osa' (14:3 - 14:9) 76. Nai' Yudas naim ranan he na'sosa' Usif Yesus (14:10 - 14:11) 77. Usif Yesus anbukae tuthae Paska nok In atoup-noni' sin (14:12 - 14:21) 78. Usif Yesus natoon nak utunu' ma tua-min-kase anfain tanar he tamnau Goe (14:22 - 14:26) 79. Usif Yesus natoon nahuun nak nai' Petrus of natoot Ne (14:27 - 14:31) 80. Usif Yesus an'onen anbi po'on Getsemani (14:32 - 14:42) 81. Anheek Usif Yesus (14:43 - 14:52) 82. Sin neik Usif Yesus annao neu afeek rasi pirsait sin matak (14:53 - 14:65) 83. Nai' Petrus natotan hae' teun (14:66 - 14:72) 84. Sin neik Usif Yesus he nateef nok Gubernor Pilatus (15:1 - 15:5) 85. Gubernor Pilatus anhukun niis Usif Yesus (15:6 - 15:15) 86. Sorarus sin nbeos nafan-fani' Usif Yesus (15:16 - 15:20) 87. Sin nkuus na'peti' Usif Yesus anbi hau nehe (15:21 - 15:32) 88. Usif Yesus anmaet (15:33 - 15:41) 89. Sin nataam Usif Yesus In ta'un neu noup fatu (15:42 - 15:47) 90. Usif Yesus anmoni nfain! (16:1 - 16:8) 91. Usif Yesus nateef nok bi Maria na'ko Makdala*Tuis uab Yunani ahun-hunut re' reko nneis natu'bon anbi era' 8. Nai' Markus in uab ni namsoup neik huma' nua huum es suk amnanu' (Markus 16:9-20), ma huum es ii suk na'paar (Markus 16:9-10). Natuin atoin ahinit re' nahiin rek-reko nai' Markus in uaban ia, sin nak, uab nua amsoup tein ia antui namunin sin. Tui nua ein naan, es re' uaba' antoom Nai' Yesus anfeen na'ko amates baran, ma prenat mepu neu atoni apirsait neu Nai' Yesus. (16:9 - 16:11) 92. Usif Yesus nakriir on anteni' neu tuaf nua (16:12 - 16:13) 93. Usif Yesus nakriir on neu In atoup-noni' sin ok-oke' (16:14 - 16:18) 94. Usif Yesus na'ait on neu sonaf neno-tunan (16:19 - 16:20) 95. NAI' MARKUS NATU'UB IN UAB NI, NATUIN TUIS-TUIS AHUNUT BIAN†Tuis uab Yunani ahun-hunut re' reko nneis natu'bon anbi era' 8. Nai' Markus in uab ni namsoup neik huma' nua huum es suk amnanu' (Markus 16:9-20), ma huum es ii suk na'paar (Markus 16:9-10). Natuin atoin ahinit re' nahiin rek-reko nai' Markus in uaban ia, sin nak, uab nua amsoup tein ia antui namunin sin. Tui nua ein naan, es re' uaba' antoom Nai' Yesus anfeen na'ko amates baran, ma prenat mepu neu atoni apirsait neu Nai' Yesus. (16:9 - 16:10) Rais Reko Usif Yesus natuin nai' Markus in tuis Nai' Yohanis Asranit anfei ranan neu Usif Yesus (Nai' Mateos 3:1-12; Nai' Lukas 3:1-18; Nai' Yohanis 1:19-28) 2Nahuun na'ko Nai' Yesus nait In mepu, Uisneno ansonu' atoin es neem nahuun. Atoni' re' naan, in kan ne nai' Yohanis. Nai' Yohanis re' ia, ro he neem nahuun, he nfei ranan neu Nai' Yesus. Mes nahuun na'ko nai' Yohanis neem, Uisneno ansonu' nahunun mafefa' es, in kan ne nai' Yesaya. Na'ko afi ahunut, nai' Yesaya antui narair, nak on ia: “Amneen, oo! Au of a'sonu' Au haef es, he nfei ranan neu Ko.aNai' Meliaki 3:1 3Haef naan of annao neu nais hu fui re' ruman, in anhunun ma ankoak nak: ‘Usi' he nkoenon neem! Bifee-atoni', im he tabarab ranan ma taroitan bare! Im he taknino' ranan, ma atseun hit Usi'.’”bNai' Yesaya 40:3 4-6Sin biasa anteek nai' Yohanis at nak ‘Asrain Atoni'’. In natua anbi nais hu fui re' ruman. In paek ne anmo' je na'ko mui' tees on re' bikase', re' biasa anteket nak ‘unta’ in funun. Ma in na'futu' pasu. In naah sisi knamat ma niun oin hau. (Nai' Yohanis in moe' ni, nahuum on afi mafefa' nai' Elia.)c2 Usif sin 1:8 Sin atokos ai' atuas na'ko kot Yerusalem, ma propinsi Yudea anfuun am nateef, sin neem na'euk nok nai' Yohanis anbi in baran. Sin neman he niit nok matak ma anneen nok sin rukik, noni'-noni' na'ko nai' Yohanis. In saksii ma natoon, nak, “Hii ro he mmanaku' are' kanan sanat, henati' Uisneno annoas naneuk sin. Narari te, ro he nasrain kii. Sranit naan anfain tanar mese' nak hii mirame' mirair hii tua mini jen mok Uisneno.” Nai' Yohanis, Asrain Atoni' Ma reka' sin anneen nararin on nana te, sin manaku' sanat, oke te, sin nana'at sin tua keni neu nai' Yohanis, ma in nasrain sin anbi noe Yarden. 7In natoon am nak onai, “Noka'-nmeu te Atoin es of he neem. In ko'u nneis na'ko kau. Au ka maso'ik kau fa, maski bait au 'rarihaa In anreka', fin au ka 'umnees 'ok Ne fa.†Tuis uab Yunani ahun-hunut nak, ‘Au u'ruri' he seif In sapat goe msa' es au ka manoe fa.’ Tuis naan, in he nak am nak, nai' Yohanis in fain ate mese', es nana te, maski in nrair Nai' Yesus anreka' msa' ate, in ka maso'ik fa. 8Au 'manoe ki suma au 'usrain kii paek oe, mes Atoin amneem muni' naan, of anmoe' anneis na'ko kau. In of natua ma namonib kii nok Smana Kninu'.” Nai' Yohanis nasrain Nai' Yesus (Nai' Mateos 3:13-17; Nai' Lukas 3:21-22) 9Oke te, Nai' Yesus neem na'ko kuan Nasaret et pah Galilea, ma nateef nok nai' Yohanis. Ma nai' Yohanis nasrain Je anbi noe Yarden.‡Uab Yunani nak ‘nai' Yohanis ebaptisthei Nai' Yesus’, re' neik hit uab nak ‘nai' Yohanis narema' ma napoitan Nai' Yesus’, namnees nok bifee es narema' abas, ai' nbak'uur abas. 10Ma reka' Nai' Yesus anpoi na'ko oe, nok askeken, neno-tunan natfe'i. Oke te, Smana Kninu' na'ko Uisneno ansaun neem neu Ne, mamnita on re' kor-kefi mese'. 11Ma hanaf Uisneno neem na'ko neno-tunan, ma nak, “Ho re' ia, Au An-neka'. Ho es re' Au 'roim ani.”dReta' Ahun-hunut 22:2, Sit Pures-Bo'is sin 2:7, Nai' Yesaya 42:1, Nai' Mateos 3:17, 12:18, Nai' Markus 9:7, Nai' Lukas 3:22 Nai' Yohanis nasrain Usif Yesus Niut re'uf sin A'nak Ko'u ansoba' Usif Yesus anbi nais hu fui re' ruman (Nai' Mateos 4:1-11; Nai' Lukas 4:1-13) 12Narari te, Sman Uisneno neik Nai' Yesus neu nais hu fui re' ruman. 13In natua anbi bare naan fai bo' haa ma neno bo' haa. In natua nok are' kanan kaun fui sin. Anbi bare naan, niut re'uf sin A'nak Ko'u neem ma nsoba' Usif Yesus he natuin in uaban; mes ka nabei' Je fa. Oke te, Uisneno In ameput na'ko neno-tunan neem he natuta' ma nabhae' neu Ne anbi rasi aof ma smanaf. Usif Yesus annao on propinsi Galilea he nsaksii ma natoon Uisneno In romin (Nai' Mateos 4:12-22; Nai' Lukas 4:14-15, 5:1-11) 14Anbi orses, re' sin nataam narair nai' Yohanis Asranit anbi bui, Nai' Yesus annao neu propinsi Galilea, he natoon Rais Reko na'ko Uisneno anbi naan. 15In na'uab am nak, “Amneen, oo! Oras na'ko Uisneno he ntea jen. Orsi nhaumaken, are' bifee-atoni' fe' nahinin nak Uisneno naprenat. Hii ro he mi'piis ma mite'un hii nekam nai. Oke te mituina' Uisneno In Rais Reko!”eNai' Mateos 3:2 Usif Yesus npiir ma nbeit atoup-noni' sin (Nai' Mateos 4:18-22; Nai' Lukas 5:1-11) 16Anbi neen goes, Nai' Yesus annao nreuk nefo Galilea in ninin. In niit atoni' nua. Es in kanan nai' Simon, nok in orif nai' Anderias. Sin nua sin, an'okar jala he nheken ika'. Mepu naan, sin mep goe neno-neno. 17Nai' Yesus anhaman sin am nak, “Hoe, ba'e sin! Im he mituina' Kau nai! Hii amnaim ika' kii, mes anbi oras ia, Au he 'unoni' kii amfain amnaim atoni' neu pukan Uisneno.” 18Ma reka' sin neen narair hanaf nana te, sin nua sin nasaitan jala naan, ma annao natuin Ee. 19Ma Nai' Yesus annao nkono kre'o. In niit nai' Sabadius in anhin ii orif-tataf; an-ko'u in kan ne nai' Yakobos, ma in orif, in kan ne nai' Yohanis. Sin nua sin nabarab sin pukat anbi kof es in nanan. 20Nai' Yesus anhaman sin am nak, “Hoe, ba'e sin! Im he mituina' Kau nai!” Es nana te, sin nua sin annao nasaitan sin amaf nok in ameput sin anbi kofa' naan in tunan, ma sin natuin Ee. Usif Yesus anriu' napoitan niut re'uf na'ko atoin es anbi kot Kapernaum (Nai' Lukas 4:31-37) 21Ma Nai' Yesus nok tuaf haa, sin neman tean kot Kapernaum. Anbi neno naan, nateef nok atoni' Yahudi sin neon onen.§Atoni Yahudi sin neon onen, ai' neno snasat na'ko mepu-mepu, sin teket nak ‘Neon Sabat’. Es nana te, Nai' Yesus antaam anbi uim onen ma nanoni' anbiin. 22Are' atoni' amnokat anbi naan nsanmakan nok In uaban. Fin In na'uab saa' re' In nahiin je batur-batuur; nneis na'ko tungguru-tungguru atoni' Yahudi.fNai' Mateos 7:28-29 23Anbi naan, anmui' atoin es re' niut re'uf sin naprent ee. In imsa' nok antaam anbi uim onen ma anhunun, nak, 24“Hae! Yesus, atoni' Nasaret! Ho uum he mseor saa' mok kai? Ho uum he mureu' kai, ka? Hai mihiin Ko. Ho re' naan Atoni' re' Uisneno anba'an nani he nsonu' na'ko unu'. Ho ka mmui' fa sanat.” 25Mes Nai' Yesus naskar' ee mnak, “Kaisa' mufeef!Ampoi nai mu'ko atoni' ia!” 26Ma niut re'uf naan, anhasu' atoni' naan naheer-heer. Ma in npoi na'ko atoni' naan nok han hunun. 27Ma are' amnemat anbi uim onen naan, ansanmakan. Oke te, sin na'uabin, am nak, “Amoo! Sa'na antein es re' ia! Ia noin fe'u, ka? A'naefe na'uabat ro tebe! In parenat niut re'uf sin he npoin, ma sin neen ma natuin In uaban.” 28Ma bifee-atoni' sin nsaksii ma natoon mo'et na'ko Nai' Yesus, na'ko kuan neu kuan annonom nateef anbi propinsi Galilea. Usif Yesus nareko' nai' Simon Petrus in ain babaf, ma atoni bian antein (Nai' Mateos 8:14-17; Nai' Lukas 4:38-41) 29Ma reka' sin npoin na'ko uim onen naan, Nai' Yesus annao neu nai' Simon ma nai' Anderias sin umi. Nai' Yakobos nok nai' Yohanis nokan amsa'. 30Nai' Simon in ain babfe anmaniin, ma antuup anbi harak. Ma reka' Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin antaman anbi umi naan, atoin es neem ma natonan nai' Simon nak, “Ho ain baba' nmaniin.” 31Es nana te, Nai' Yesus annao nasneko' bifee mnais amenat naan. In nnaa' in a'niman, ma anfiit nafeen ee. Ma anbi oras naan, in nareok. Bifee mnasi' naan, anpoi natuta' ma nabhae' sin. 32Ma anbi oras mansi he nmouf, bifee-atoni' neik are' amenat sin. On nana msa', atoni' re' niut re'uf antoman sin. Sin neik amenat sin neu Nai' Yesus ma antotin ao mina'. 33Ma are' too mfaun anbi kot naan neman ma anhaken puknok anbi umi naan in enon. 34Bifee-atoni' pukan naan, nekin menas huma'-huma', ma Nai' Yesus nareko' sin ok-oke'. Ma In riu' napoitan niut re'uf namfau. Mes In ka nfee fa manuan neu niut re'uf sin he na'uabin, natuin sin nahiin Je. Usif Yesus anfuun ma nateef kota-kota bian ma ansaksii Rais Reko na'ko Uisneno (Nai' Lukas 4:42-44) 35Neis noi nmeu, re' fe' mes'okan, Nai' Yesus anfeen ma annao nasaitan umi naan. In nao neu baer ma'koro' ma ruman, ma In onen neu Uisneno. 36Ma anbi oras nai' Simon nok in aok-bian sin anfenan, sin ka niit fa Nai' Yesus. Es nana te, sin nnao nam Je. 37Ma anbi oras sin nateef nok Ne, sin nak, “Aam! Atoni mfaun sin naim Ko. Uum he tfain nai.” 38Ma In nataah am nak, “Reko msa'. Mes reko nneis, hit nao teu kota-kota bian anteni' re' anpaumakan. Au he 'utoon Rais Reko neu sin imsa'. Natuin Au meup uufi, es re' naan.” 39Narari te, In nao nsaksii ma natoon Rais Reko na'ko Uisneno, anbi uim onen mese'-mese', anbi propinsi Galilea nfuun am nateef. Anbi nana msa', In riu' napoitan are' kanan niut re'uf na'ko amenat sin.gNai' Mateos 4:23, 9:35 Usif Yesus nareko' atoin amen nui'-atroki' mese' (Nai' Mateos 8:1-4; Nai' Lukas 5:12-16) 40Anbi oras nana msa', anmui' atoin amen nui'-atroki' es neem neu Nai' Yesus. In nri'tuu ma antoit ao mina' na'ko Nai' Yesus nak, “Aam! Ho mbaab kau fe'! Au 'uhiin nak Ho bisa mureko' au menas, henati' atoni' kaisa' nma'nisin anteni' kau.” 41Ma Nai' Yesus In ansao ne anmouf. Ma In nona' In a'niman ma nreo' amenat naan, ma In nak, “Tebe! Au bisa! Es nana te, Au 'ureko' ko!” 42Nok askeken, menas naan namneuk, ma in nareok nain anbi oras re' naan. 43Onaim, Nai' Yesus anreun atoni' naan he nfain, ma namnaub ee nak, 44“Amneen rek-reko, Au he 'ba'an ko! Ho murek goen, mes ka nabei' fa he mutonan sekau-sekau. Ho ro he mutuin hit na'i nai' Musa in aprenat unu'. Es nana te, ho mnao muhuun mu'ko amepu krei henati' in parikas ho aom, he in nahiin batur-batuur, ho mureko mrair, ai' ka fe'? Oke te, ho ro he meik fua'-turu' anfain tanar, nak ho mtoet makasi, hena' atoni mfaun sin nahinin, nak ho mureok batur-batuur.”hA'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 14:1-32 45Mes atoni naan anpoi ma nsaksii na'ko bar jes, neu bare bian. Es nana te, bifee-atoni' namin he nateef nok Nai' Yesus, tar antea In ka bisa nakrira' fa In human anbi bare naan. Ma In natua anbi bare-bare ma'koro' ma ruman na' roo na'ko kot. Ma bifee-atoni na'ko me-mee, neem namin he nateef nok Ne. Usif Yesus nareko' atoin men-bua' es (Nai' Mateos 9:1-8; Nai' Lukas 5:17-26) 21Neno fauk ankoon, Nai' Yesus annao nfanin nteni' anbi kot Kapernaum. Ma abitan nee, natonan anbi me-mee nak In et umi. 2Es nana te, bifee-atoni' neman na'ko me-mee. Sin nauban naan Ee tar umi naan naheun nok too. Tar antea umi naan in enon amsa' too mfaun. Anbi nanat, Nai' Yesus natonan sin Uisneno In Kabin ma Prenat. 3Oras In fe' na'uaba te, anmui' atoni' haa nroi atoin men-bua' mese'. Sin neik je neem neu Ne. 4Mes, natuin too namfau, sin ka bisa neik fa atoni' naan ntea Nai' Yesus In matan. Ma sin ansaen neu um je in tunan. Oke te, sin pukai umi naan in tefin,*Sin a'nahek naan, anmo' je na'ko ab-ma'tani'. nataibon anbi Nai' Yesus In a'nakan.Ma reka' sin pukai narair um je in tefin, na' sin nasanu' amenat naan nok nain in a'nahek. 5Ma reka' Nai' Yesus niit sin, In nahiin nak, sin pirsain batur-batuur neu Ne. Es nana te, In nak neu atoin abua' naan am nak, “Ba'e! Ho sanat sin masako' nrair.” 6Anbi naan, tungguru krei Yahudi fauk nok antokon. Oras sin neen Nai' Yesus In uaban, sin neek kein namenan. 7Narari te, sin na'uab ein es nok es am nak, “Ai roo ma atoni' ia, In nabrain he na'uab on re' nee joo! Suma Uisneno es na' nsaok atoni' sin sanat. Mes atoni ia In uab ni on re' In es Uisneno. In nakan Uisneno es re' nee!” 8Mes Nai' Yesus nahiin narair sin neek keni. Narari te, In nak sin am nak, “Hii kais mitenab on naan! 9-10Mee, es ma'kafa' nneis? Karu Au 'ak 'eu atoin hae bua' ia, ‘Ho sanat sin masako' nrair’, hii ka mihiin fa neu he nrari oo, ai' ka? Ma karu Au 'ak ‘Amfeen nai! Mait ho 'nahek he mfain!’ Karu in nfeen oras nana te, of hii na' miit ma mihiin, nak Au es re' An Mansian amneot. Fin Au 'mui' kuasat ma hak he 'saok atoni' sin sanat.” Narari te, Nai' Yesus nak neu atoin abua' naan am nak, 11“Amneen, oo! Anbi oras ia, ho mureok goen! Es nana te, amfeen nai, mait ho 'nahek ma amfain nai.” 12Ma anbi oras in neen, nok askeken in anfeen. In nuun ma nait in a'nahek, oke te anpoi nnao. Are' bifee-atoni niit nok sin matak fuan. Sin nsanmakan am nak, “Amoo! Hit fe' tiit rasi ia joo! Uisneno ro maneun teke!” Usif Yesus anhaman nai' Lewi he natuin Ne (Nai' Mateos 9:9-13; Nai' Lukas 5:27-32) 13Narari te, Nai' Yesus annao nteni neu nefo Galilea in ninin. Too mfaun neman ma nateef nok Ne, ma anbi nana te, In nanoni' Uisneno In Kabin ma Prenat neu sin. Atoin ahoik roi bea 14Anbi nana msa' nai' Lewi, nai' Alfius in an-mone. In meup ni es re' he nhoik bea he nfee neu ana aprenat Pah Roma. Reka' Nai' Yesus annao nkoon na'ko nana te, In niit nai' Lewi. Es nana te, In nak, “Ba'e! Uum he mutuin Kau!” Ma nai' Lewi anfeen am natuina' naan Je. 15Narari te, Nai' Yesus antook ma nbukae anbi nai' Lewi in umi, nabua nok nai' Lewi in aok-bian ahoik bea sin. Anbi nana msa', atoni' bian re' atoni' Yahudi nakan sin atoin amoe' re'uf, nok nahan. Atoni mfaun na'ko atokos ma abukaet anbi re' naan, anromin he nneen Nai' Yesus. 16Anbi oras naan, tunggur krei fauk na'ko pukan krei Farisi, sin niit Nai' Yesus antook ma anbukae nok are' ahoik bea, ma are' atoin amoe' re'uf sin. Ma sin nataan In atoup-noni' sin am nak, “Nansaa' am es hii tunggur goe naah nabua nok are' ahoik bea, ma nok are' atoin amoe' re'uf sin!” 17Ma reka' Nai' Yesus anneen sin tanas nana te, In nataah sin am nak, “Atoin amenat sin na' namin rokat, mes atoin ao mina' sin ka namin fa rokat. Au 'uum he 'paroir atoin re'-re'uf sin. Mes Au ka 'uum fa he 'paroir are' atoni re' annaben in tuani te namneo.” Antoom rasi tanahok, ma noni'-taru' fe'u (Nai' Mateos 9:14-17; Nai' Lukas 5:33-39) 18Anbi orses, too na'ko pukan krei Farisi sin nanahok. Sin niit nai' Yohanis in atoup-noni' sin nanahok amsa'. Mes sin ka nit-niit fa Nai' Yesus in atoup-noni' sin nanahok namnees on re' sin. Es nana te, atoni bian na'ko sin, neem natefan nok Nai' Yesus, ma natanan nak, “Aam! Hai minahom. Nai' Yohanis in atoup-noni' sin nanahok amsa'. Mes nansaa' am es Ho atoup-noni' sin ka nanahok fa?” 19Ma Nai' Yesus nataah sin am nak, “Namneo, hii mihiin mirair, karu anmui' fesat kabin, taum ne sin ka nanahok fa, mes sin naah namsenan. Karu nai mon ji fe' anbi naan, sin ro he naah nabubuan. 20Mes anbi orses, karu atoni' bian nabaak neik nai mone nana te, na' in aok-bian sin neek kein nsusan, ma sin nanahok. 21On nana msa', ka tiit fa es he npap sii fe'u neu baru mnaa'. Natuin karu tsaef baru naan, sii fe'u naan of an'uuk gon am napisun tamba baru mnaa' naan. 22On nana msa', ka tiit fa es re' he narai tua min fe'u neu 'sap arapu'. Natuin 'sapa' naan of natboor, ma tua' naan of nasturun npoi oke'. Es nana te, tua min fe'u, ro he tarai je neu 'sap fe'u.”†Tuis uab Yunani ahun-hunut nak ‘kaisa' mirai anggur oef fe'u neu tas pasu mnaa', henati' kas-kaisa' anpe' ma natrari'.’ (Natuina' uaba' naan, Nai' Yesus nanoni' sin am nak, In noni' fe'u, kaisa' sin seer goe nok atoni' Farisi sin noni' mnaa'.) Usif Yesus In atoup-noni' sin nonun maka' hum es, re' kan ne ‘gandum’, nateef nok Neno Snasat (Nai' Mateos 12:1-8; Nai' Lukas 6:1-5) 23Anbi orses, nateef nok atoni' Yahudi sin neon onen, Nai' Yesus sin annaon nabnoon nok rene-rene sin ninin. Ma In atoup-noni' sin nonun mak gandum he sin nnahan.aSurat re' Nareta' Nafani' 23:25 24Atoni' Farisi niit sin, onaim sin nak neu Nai' Yesus am nak, “Nansaa' am es Ho atoup-noni' sin antanhai hit atoran krei? Sin noun mak gandum nateef nok neno snasat! Ka nabei' fa, he him moe' on naan!” Mak gandum 25-26In nataah am nak, “He tak on mee jo? Hii ka mimnau fa reta' na'ko Na'i nai' Daud. Anbi oras naan, Atoni mnasi' nai' Abiatar anrair 'Nak Ko'u neu are' ameput krei Yahudi. Na'i nai' Daud nok atoni-atoni' re' natuina', namnahan maten ma sin tai kein na'keor ein. Onaim sin taman anbi Uisneno In Tenas Onen, ma nait utunu' re' na'fuat sin ma nana'at naraar je neu Uisneno, ma sin nnahan. Mes in amneon ii suma ameput krei Yahudi sin es bisa nnahan, ma 'teta' na'ko nanat ka bisa fa. Onai ma Na'i nai' Daud sin nahan, mes ka tiit fa es nakaina' sin.”b1 Nai' Samuel 21:1-6; A'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 24:9 27Oke te, Nai' Yesus natonan teni' sin am nak, “Nati' kaisa' mnikan, nak Uisneno napara' neno snasat neu hit mansian. Mes In ka nmoe' fa mansiani arahaa he natuin atoran na'ko neno snasat. 28Fin Au re' ia, An Mansian Amneot. Au msa' a'mui' hak he 'reek mansian, he nmeup sa'-saa' anbi neno snasat. Ma Au msa' a'mui' hak he 'penan mansian, he kaisa' nmeup sa'-saa' anbi neno snasat.” Usif Yesus nareko' atoin amenat nateef neno snasat (Nai' Mateos 12:9-14; Nai' Lukas 6:6-11) 31Narari te, Nai' Yesus anfanin teni' anbi uim onen. Anbi naan, In niit atoin es re' in a'niman bian anmaet na'ko oras ahunut. 2Anbi nana msa', anmui' atoni' bian re' namin ranan piut-piut, he nasaan Nai' Yesus. Es nana te, sin maat Ne, he nahinin, nak In nareko' atoin amenat nok neno snasat ta'oo, ai' kah. 3Oke te, Nai' Yesus no'en atoni' re' in a'niman bian anmaet naan, ma nak, “Ba'e! Au 'uskau ko, uum he mhaek mu matan ia.” 4Oke te, In nataan sin ok-oke', nak, “Karu tatuina' hit harat rasi pirsait, sa'na' es re' nabei' he hit mo' je anbi neno snasat? He tareko a'oo, ai' tareu'? He tareko atoin amenat ta'oo, ai' he troor tisan?” Mes sin ka ntonin fa sa'-saa'. 5Es nana te, Nai' Yesus In neek ne ansuus anmaet, natuin sin nape' sin roen keni, neu he nparoir sin harat nneis na'ko he nparoir atoni' 'nim amates naan. Ma In natoo', es nana te, In na'kena' In matan neu sin. Oke te, In nak atoni' naan, nak, “Ba'e! Amnona' ho 'nimam naan neem!” Ma atoni' naan annona' in a'niman, ma nok askeken, in a'niman nareok. 6Narari te, atoni' pukan krei Farisi anpoi nasaitan uim onen naan. Ma sin annao nateef nok atoni' na'ko parte-purtik Herodes, ma sin bu'-bua' namin ranan he na'maet Nai' Yesus. Usif Yesus nareko' atoni mfaun anbi nefo Galilea in ninin 7-8Anbi orses, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin annaon he nas-nasan akre'o anbi nefo Galilea in ninin. Mes natuin atoni mfaun sin anneen saa' re' In anmoe' narari, es nana te, atoni' na'ko kuan-kuan neem natuin Ee. Sin neman na'ko propinsi Galilea, ma Yudea, ma Idumea. Ma bian anteni' neman na'ko kot Yerusalem, ma Sidon, ma Tirus. Ma bian anteni' neman na'ko noe Yarden in panin et neon-saet. Sin ar sin namin ranan he nateef nok Ne. 9Nai' Yesus anreek atoup-noni' sin he naim nee kof es, natuin atoni' amnemat sin namfaun. In roim he na'uaba' anbi kof'e in tunan, henati' mamnita' ma sin neen In hanan. 10Nahunu te, In nareko' niit amenat namfau, tar antea anbi oras re' naan, amenat bian sin anmabe'un he nreo' naan Je.aNai' Markus 4:1, Nai' Lukas 5:1-3 11Ma reka' atoni'-atoni' re' napein niut re'uf sin niit Ee, sin tof-nook anbi Nai' Yesus In matan. Ma sin anhunun, nak, “Ho re' ia, Uisneno In Anah!” 12Mes In ntaar sin batur-batuur, nak, “Nati' kaisa' mitonan sekau-sekau sa'-saa' antoom neu Kau!” Usif Yesus nruur ma nreek atoup-noni' bo'es am nua (Nai' Mateos 10:1-4; Nai' Lukas 6:12-16) 13Narari te, Nai' Yesus ansae anbi to'ef es in tunan. In no'en naan atoni' fauk re' nmatoom nok In nekan. Onaim, sin neem natuin Ee. 14Es nana te, In nruur ma nreek naan atoni' bo'es am nua. In nak sin am nak, “Au 'ruur kii he hii mituina' Kau piut-piut. Au msa' of a'reek kii he mnao mitoon Rais Reko Uisneno neu mansian. 15Ma Au of a'fee kii kuasat ma'tani', he hii mriu' niut re'uf na'ko mansian.” 16-19Atoup-noni' bo'es am nua naan, es re': nai' Simon (re' Nai' Yesus anteket nak, nai' Petrus), nai' Yakobos, nok in orif nai' Yohanis, (nua sin, nai' Sabadius in anhiin. Nai' Yesus anteek nanesa' sin nua sin, nak ‘Boanerges’, re' neik hit uabit nak ‘'root se na' punu'’.)*Tuis uab Yunani mna' nak ‘'root se in anah’, ma in a'mofun es re' ‘sin a'moe' keni kan san fa' 'rotos’. Atoin ahiin Sur Akninu' bian sin natenab, nak nai' Yakobos nok nai' Yohanis sin haan keni on re' 'root se na'punu' karu na'uabin; ai' natuin sin nua sin biasa naskara' on re' 'root se na'punu'. nai' Anderias, nai' Felipus, nai' Bertolomeos, nai' Mateos, nai' Tomas, nai' Yakobos (nai' Alfius an-mone), nai' Tadius, nai' Simon (atoni' na'ko parte-purtik Selot),†Parte-purtik pukan ‘Selot’ ai' ‘Patriot’, sin namin ranan he nafeit nok na'ko ana' aprenat Roma. ma nai' Yudas Iskariut (re' of he na'sosa' Nai' Yesus). Tunggur agama sin nasaan Usif Yesus nak niut re'uf sin A'nak Ko'u es re' anfee kuasat neu Ne (Nai' Mateos 12:22-32; Nai' Lukas 11:14-23, 12:10) 20Narari te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin nsanun fanin na'ko 'to'ef naan. Ma sin antaman anbi umi. Too mfaun neem nauban anteni Ne. Es nana te, sin ka napenin fa manuan he nbukaen. 21Nkius Nai' Yesus on nana te, bian na'uab ein nak, “Mkius miit Nai' Yesus. In nika' nain In tuan, ma ka maparori' fa.” In ba'asar sin anneen uaba' naan, es nana te, sin neman he nok nafani Ne. 22Oras naan, tungguru krei fauk na'kon kot Yerusalem, neman ma natonan abitan re' naan nak am nak, “Hoe! Hii kais mituina' Nai' Yesus. Natuin niut re'uf sin A'nak Ko'u, re' anteket nak Baalsebul, antaam anrair et Ne, ma nfee Ne kuasat he nriu' niut re'uf sin.”bNai' Mateos 9:34, 10:25 23Ma reka' Nai' Yesus anneen ate, In anhaman nabuaba' sin am nak, “Ia ka ntaam fa neu ronef! Nok ranan mee, niut re'uf sin A'nak Ko'u bisa nriu' nafani in tuan! 24Karu anbi prenat pah es, in too goe nmatoe ma nmaban piut, nok ranan mee henati' prenat pah naan anhaek na'bei'? 25Ma karu anbi um jes in nanan, sin es ate nmanau nok es, nok ranan mee ka, henati' sin fanin mese'? 26On nana msa', karu niut re'uf sin anmamusun es nok es, tebes sin of anbait-sok. Karu nrair on nana te, sin namre'un maten. 27Karu atoin es he neem nabaak ai' nasiik bare' anbi atoin ma'tani' es in umi, in ro he nfuut naheran nahunun atoin ma'tani' naan. Oke te, in na' napein manuan he nait atoni naan in bare'.‡Es nana te, Nai' Yesus natoon am nak, In ma'tani' neis na'ko niut re'uf sin A'nak Ko'u, re' sin biasa anteket nak ‘Baalsebul’. 28Onaim Au 'utoon ain kii: Uisneno nabarab ma anpao he naneuk bifee-atoni' sin sanat. On nana msa', neu sekau-sekau re' na'uab na're'uf es, Uisneno fe' anfee saok sanat neu ne. 29Mes karu sekau-sekau na'uab na're'uf Uisneno In Smana Kninu', Uisneno ka nsaok fa in sanat, tar antea nabar-baar!”cNai' Lukas 12:10 30Nai' Yesus na'uab on naan, natuin sin nak Ne mnak, “Niut re'uf antaam Ne jen!” Usif Yesus In nonot-ba'asar amneot sin (Nai' Mateos 12:46-50; Nai' Lukas 8:19-21) 31Narari te, Nai' Yesus In ainaf nok In orif sin neman neu umi naan, he natefan nok Ne. Sin nhaken anbi mone' ma anreek he no'en Ne. 32Anbi oras naan, Nai' Yesus antook ma na'uaba' nok too mfaun. Ma sin neem natoon Ne nak, “Aam! Ho aina' nok ho ori' sin, feto-mone, etan mone'. Sin he natefan nok Ko, Aam.” 33Mes Nai' Yesus nataah neik hantanas mese' nak, “Au aina' ma Au ori'-tata' amneot, es re' mee, ka?” 34In ankius too re' antokon nniuk naan Ne. Ma In na'uaba' nak, “Hii arki ok-oke amfani Au aina' ma Au ori'-tata' amneot. 35Fin, sekau-sekau re' natuin Uisneno In romin, sin anfani Au nonot-ba'asar amneot.” Usif Yesus nareta' antoom fini anbi afu huma'-huma' (Nai' Mateos 13:1-9; Nai' Lukas 8:4-8) 41Anbi orses, Nai' Yesus annao nteni neu nefo Galilea. Ma too mfaun neman ma naub Ne. Anmui' kof es anhaek anbi naan. Es nana te, In ansae ma antook anbi kofa' naan in tunan, ma nanoni' sin. Too mfaun anbi nefo naan in ninin, anneen In uaban.aNai' Lukas 5:1-3 2Ma In nanoni' sin antoom rasi namfau neik reta' nak, 3“Hii mneen rek-reko! Akani' fini es annao ma nkani' fini anbi in rene. 4Oras in nkani' fini te, bian anmofun anbi ranan. Es nana te, koro-koro neman ma ansinu' nain fini-fini naan. 5Ma fini bian anmofun anbi fatu re' in af goe manihas. Fini naan natoor raba. Mes natuin afu naan manihas, 6es nana te, oras manse nsae, fin atoros naan anmak-nene' ma nmaet. Natuin sin a'ba' keni ka ntaman ntean fa af goe in a'pinan. 7Fini bian anteni' nmofun anbi huu ma'aika'. Es nana te, huu ma'aika' naan, anneo niis fini naan, tar antea ka bisa napuin fa. 8Ma fini bian anmofun ntom auf afa'. Fini naan natoor, narari te na'nae tar napuin. Fini bian nasuuf no bo' teun, bian no bo' nee, ma bian no naut nes. 9Sekau es anneen ma anheek naan reta' ia in a'mofun, maut he natenbe nnaon kon.” Nansa'at es Usif Yesus nanoni' te anpaek reta'? (Nai' Mateos 13:10-17; Nai' Lukas 8:9-10) 10Anbi orses, Nai' Yesus anmes-mees. Oke te, In atoup-noni' sin bo'es am nua, nok atoni' bian anteni' re' anneen niit In reta' naan, neman he nateef nok Ne. Sin antotin henati' In natonan sin reta' naan in a'mofun. 11Nai' Yesus nataah sin am nak, “Natuin hii mroim he mihiin namneo-namneo Uisneno In Aprenat, es nana te, Au 'utoon kii reta' naan in a'mofun. Mes neu atoni' bian, Au 'unoni' sin nok rais reta'. 12Atoni' bian sin anfanin on re' Uisneno In mafefa' antui nani nak, ‘Sin nitan nrarin, mes ka nromin he nheek fa 'mofun. Sin nenan nrarin, mes sin on fe' ka nahinin fa. Maut he sin kaisa' npirsai Uisneno, henati' Uisneno kaisa' anfeen sin saok sanat antein.’”bNai' Yesaya 6:9-10 Usif Yesus natoon reta' antoom fini naan in a'mofun (Nai' Mateos 13:18-23; Nai' Lukas 8:11-15) 13Narari te, Nai' Yesus natonan sin reta' naan in a'mofun nak, “Karu hii ka mheek fa rais reta' ia in a'mofun, nok ranan mee, henati' hii mheek reta' bian sin a'mofun? 14Onaim in a'moufn ii on ia. Akani' fini naan, es re' sin re' nsaksii ma natoon Uisneno In Kabin ma Prenat. 15Fini re' anmofun anbi ranan, tar antea koro-koro ansiun nain sin, es re' sin re' anneen Uisneno In Kabin ma Prenat. Mes fe' ka 'roo fa te, niut re'uf sin A'nak Ko'u neem ma nasiik naan Kabin ma Prenat naan na'ko sin nekak. 16Fini re' anmofun antoom fatu, es re' sin re' anneen ma antoup nok marinit a'naek. 17Mes Kabin ma Prenat naan ka na'baa' fa. Es nana te, in ka ntahan fa 'roo anbi sin nekan. Ma reka' atoni' bian nasusab sin, natuin sin antoup Kabin ma Prenat naan, sin nporen nain Kabin ma Prenat re' naan. 18Fini re' anmofun nbi huu aika' in a'tnanan, es re' sin re' anneen narair Kabin ma Prenat naan. 19Mes sin ntaisibun manenu' nok rasi huma'-huma', henati' sin nhariin sin tua keni. Es nana te, taisibu huma'-huma' naan, es ansiu' napoitan Kabin ma Prenat naan na'ko sin nekan, tar Kabin ma Prenat naan ka nafua fa sa'-saa'. 20Ma fini re' anmofun neu auf afa', es re' sin re' anneen ma antoup Kabin ma Prenat naan, ma natuin Usi' In romin. Narari te, sin moe' mo'et-mo'et arekot, on re' fini re' nafua. Mo'et bian nasuuf no bo' teun, bian no bo' nee, ma bian no naut nes.” Kaisa' amtoeb paku meki 'kora' (Nai' Lukas 8:16-18) 21Nai' Yesus na'uab piut na'ko kof'e in tunan. In nfee nteni' reta' mese nak, “On mee! Hii mit-mita ai' kah, karu atoni' nout pauk ana', oke te antoob je anbi 'kor' es in nanan! Ai' natuun'e anbi har'ke in nupun. Ka tiit fa fe', oo? Karu natuun'e anbi naan, in ka npiin fa heen. Atoni ro he natunu' paku anbi bare' ratan he npiin.cNai' Mateos 5:15, Nai' Lukas 11:33 22Es nana te, rasi re' nahunut ma'koro', of mamnita'. Ma saa' re' oras ia ka mahini' fa, of mahini'.dNai' Mateos 10:26, Nai' Lukas 12:2 23Sekau es anneen ma anheek naan reta' ia in a'mofun, maut he natenbe nnaon kon.” 24Narari te, In na'uab anteni, “Mitenab rek-reko! Karu hii m'ukur atoni' in a'mo'en, atoni' bian of an'ukur kii on naan. Uisneno amsa' of an'ukur kii nneis na'ko naan.eNai' Mateos 7:2, Nai' Lukas 6:38 25Karu sekau he naim Uisneno In romin batur-batuur te, in of nahinin nkoon. Mes karu sekau re' ka nfiroir fa Usi' In romin, in of anmonon nkoon.” Reta' antoom fini re' anmoin kun 26Narari te, Nai' Yesus na'uab anteni' nak, “Uisneno In Aprenti anhanua-ntein on, on re' fini re' mapone' anbi atoni' in rene. 27Maski atoni' naan anfain neu in umi, ma fai-manas in antuup ma anfeen, in nikan nain fini naan. Mes fini naan natoor ma na'nae piut. 28Fini naan anmoin kun anbi afu, anmurai na'nae, nasuuf, ma napuin. 29Karu mak'e namnatu te, in tuan ne suma neem he nreif jah. Uisneno In Aprenti msa' on naan. Are' sa'-saa' Uisneno es anmepu.”fNai' Yoel 3:13 Reta' antoom fini re' ana' krisi' (Nai' Mateos 13:31-32, 34; Nai' Lukas 13:18-19) 30Narari te, Nai' Yesus na'uaba' anteni' nak, “Au 'fee teni' kii ret es on ia. Hii bisa minesa' pukan Uisneno. Un-unu' te sin fu'-fua'an, mes na'ko neno neu neno, sin ntamba mfau re'uf. 31Namnees on re' fini re' ana' krisi'. 32Karu hit seen fua musi' naan, in na'nae anfain hau ko' re'uf. Tar antea, koro-koro neman ma namin mafo' anbi naan, fin anmo'en kuna'.” 33Nai' Yesus nanoni' sin on naan, namnees nok sin hinet. 34In biasa npaek reta' karu In nanoni' atoni' bian sin. Mes karu In nok In atoup-noni' sin, In natoon are' reta' naan sin a'mofun. Usif Yesus nas-nasab ain ko'u (Nai' Mateos 8:23-27; Nai' Lukas 8:22-25) 35Mansi nmaeb jen, mes Nai' Yesus fe' anbi kof'e in tunan. Ma In reun In atoup-noni' sin am nak, “Im ar kit traak on nef goe bian.” 36Oke te, sin nsaen kofa' bu'-bua' nok Nai' Yesus. Ma sin nnao nasaitan too mfaun anbi naan. Mes bian ansae nok kofa' teta'. 37-38Oras naan Nai' Yesus antao In a'nakan anbi aka'nunu' ma antupa nfin anbi kof'e in kotin. Sin annaon ka 'roo fa te, ain ko' goe neem. Ma okin anpesan, ma oe antaam anbi Nai' Yesus sin kofa', tar antea ara kre'o te naheun.Es nana te, atoup-noni' sin namtau nmaten. Ma sin neem nafeen Ee nak, “Amoo! Amfeen fe'! Hit he tremat-maet! Mes Ho ka mfiroir fa!” 39Ma Nai' Yesus anfeen ma ntaar anin, ma In naprenat okin naan nak, “Musnaas nai! Mu'tena' nai!” Ma anbi oras naan, anin nasnaas, ma okin na'tena'. 40Narari te, Nai' Yesus nfai-neek neu In atoup-noni' sin am nak, “Nansaa' am es hii mimtau baiseke' on naan? Hii ka nmui' fa rasi fnekat neu Kau, ka?” 41Sin ar sin namtaun ma nsanmakan. Ma sin na'uabin am nak, “Sekau on re' In? Tar antea anin ma okin sin natuina' In aprenat!” Usif Yesus nareko' atoni' re' niut re'uf namfau ansae ne (Nai' Mateos 8:28-34; Nai' Lukas 8:26-39) 51Narari te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin antean nefo Galilea in panin, anbi bar jes re' anteket nak Gerasa. 2-6Anbi naan, nahunu te niut re'uf sin ansaen atoin es ma in namaun. In natua et niut naet ein. Fai-manas in na'oin neum neem nok ao afa' nkoon anbi are knete' ma 'nonof sin, ma anhunun ka natfekaf. In ntuut napapa' in aon neik fatu. In ma'taenni ka heen. Ka tiit fa es re' bisa nfutu, maski neik korenit. Sin anfuut niit in haen ma in niman neik korenit, mes in nafeek korenit naan, ma in na'iup nit-bese naan na'ko in haen. In ro ma'tain bese tar antea ka tiit fa tuaf es amsa' re' bisa ntaah ne. Atoin amaunut Oras Nai' Yesus sin ansanun na'kon kofa', amaunut naan niit sin na'ko 'roo. In npoe na'ko niut nate' sin, in naen neem ma nri'tuu anbi Nai' Yesus In matan. 7-8Reka' Nai' Yesus niit atoni naan, In nak, “Hoi! Niut re'uf! Ampoi nai mu'ko atoni ia!” Narari te, atoni naan anhunun nak, “Hoi! Ho he munsaa' kau? Au 'uhiin 'ak Ho re' ia Nai' Yesus, Uisneno Akuasat In Anah. Au 'toit Ko henati' Ho kaisa' mha'mui' kau jo!” 9Ma Nai' Yesus nataan ee mnak, “Ho kanmi sekau?” In nataah am nak, “Au kanki nai' Legion , natuin hai mfau re'uf, on re' sorarus batalyon-batalyon sin!” 10Niut re'uf sin anpaek atoni' naan he ntoit Nai' Yesus henati' kaisa' nreun sin he npoin na'ko bare naan. 11Anhaumak bare naan atoni' fauk antiut fafi o'f es. Anbi naan fafi ok-oke' oni' nifun nua. Sin namin mnahat anbin to'ef sin abnap kein. 12Narari te, niut re'uf sin antoit Nai' Yesus nak, “Amreun kai he hai mnao mtam meu faif nee.” 13Nai' Yesus antoup sin han totis naan. Es nana te, are' nitu-nitu sin anpoin ma antaman neu fafi-fafi naan. Fafi pukan naan, naen ansiksak nok, ma nasroro nsanun na'ko kefa-mnanu' neu nif goe in nanan. Ma sin nrem anmaten. 14Ma oras are' atuuk fafi sin nitan on naan, sin arsin namtaun maten. Sin naen anfuun ma nateef kuan-kuan ma natonan are' too mfaun. Es nana te, too mfaun sin anpoi neman he nkius saa' re' anrari nbi naan. 15Sin neem nateef nok Nai' Yesus, ma sin niit atoin amaunut antook anbi naan. In nareko nrair, ma in anpaek tais. Ma reka' sin niit rasi naan sin arsin namtaun, fin sin nahinin nak sekau es anriu' napoitan niut re'uf na'ko atoni' naan, in ro atoin ma'tani'. 16Narari te, sin arsin anmaktoon nein nak sin niit nok sin matak atoin amaunut naan nareok, ma fafi-fafi sin anreman maten. 17Oke te, sin ntotin nok ma'tani' henati' Nai' Yesus annao nasaitan sin pah. 18Ma reka' Nai' Yesus ansae nfain neu kofa' on nana te, atoin arekot naan neem ma antoit he nnao nabua nok Nai' Yesus. 19Mes Nai' Yesus anpeen. In nak neu atoni' naan, “Reko nneis ho mfain nai on ho umi, ma ho nonot-asar sin. Mutonan sin are' kanan rasi re' Uisneno nmo'e nrari neu ko. Mutonan sin mak Uisneno nneek niis ko!” 20Narari te, atoni' naan annao ma natoon na'ko kot neu kot nasoup kot bo'es, re' anteket nak ‘Dekapolis’. In nsaksii ma natoon are' kanan rasi re' Nai' Yesus anmoe' narari neu ne. Ma sin arsin re' anneen uaba' naan ansanmakan ma na'uabin nak, “Ro batuur, ooo!” Usif Yesus namonib nafani' nai' Yairus in an-feto. Bifee ameen na' anreo' Usif Yesus In baru mnanu' (Nai' Mateos 9:18-26; Nai' Lukas 8:40-56) 21Narari te, Nai' Yesus sin ansaen kofa' ma anraak anfanin on nefo in panin. Oras sin ansanun na'ko kofa', too mfaun sin neman ma nauban naan Je. 22Anbi kot naan, anmui' naan atoin es in kanan nai' Yairus. In es a'nakat anbi uim onen kot naan. Oras in niit Nai' Yesus, in anri'tuu anbi Nai' Yesus In matan, 23ma antoit nak, “Koi, au Ama'! Au an fet goe fe' toon bo'esam nua. In nameen ma nhaumak he nmaet jen. Aam! Ho mkoenom meu nai he mturun mureko' man au anah!”*Sur Akninu' uab Yunani nak, “Ama, mkoenom uum he mtao ho nimam neu in, maut he in nareko nfain, ma nmoin.” Anbi nana msa', “tao nimaf” ina' mofni nak, “mturun he mureko'”. An feto naan in toon re' nmon ji, matu'i et era 42. 24Ma fin Nai' Yesus nok nai' Yairus annaon neu in umi. Ma oras sin annaon on nana te, too mfaun sin nokan ma anbeu' Goe. 25Anbi too mfaun naan, anmui' bifee es re' napein funan ka natfeek fa oni toon bo'es am nua goen. 26In narair roit nok are' kanan in a'mu'in sin natuina' anbaena' rokat. Mes ka tiit fa es nareko' in menas. In naa ii ka nheut niit fa, tar in mensi ma'fena'. 27-29Bifee naan anneen fani-fani antoom Nai' Yesus. Es nana te, in anbeo' are' too mfaun naan, ma anhaumak-maak Nai' Yesus kotin. In natenab nak, “Asar au 'reo' an In baru mnanu', au of 'ureok.” Ma anbi oras in nreo' Nai' Yesus In baru, nok askeekn ate, na' naan anheut. In naben ate in nareok. 30Anbi oras nana msa', Nai' Yesus annaben ate anmui' nenuf re' anpoi na'ko In tuan. Es nana te, In nik-koit ma ankius neu atoni mfaun sin. Narari te, In nataan am nak, “Sekau es anreo' Au baru mnanu' ia?” 31In atoup-noni' sin natahan am nak, “Aam! Ho mkius kum. Te na' atoni mfaun sin anmabe'un es nok es ate. Oke te Ho mutanam mak, ‘Sekau es anreo' Au baru mnanu'?’” 32Ma Nai' Yesus ankius sin mese-mese he naim tuaf re' anreo' In baru mnanu' naan. 33Anbi oras Nai' Yesus nataan on nana te, bifee re' naan namtau-nmaet. Narari te, in anri'tuu anbi Nai' Yesus In matan, ma anmanaku' nak, “Koi, Aam! Au es a'reo' ho baru mnanu' naan.” 34Ma Nai' Yesus antoin bifee naan nak, “Ain! Natuin ho nekam na'teeb batuur neu Kau, es nana te ho mureok. Ho mfain nai nok marinat.” 35Ma oras Nai' Yesus fe' na'uaba' on nana te, atoni' neman na'ko nai' Yairus in umi natoon am nak, “Eee, kasian! An feto naan anmaten nrair. Kaisa' muhaeba' Uis tungguru ntein!” 36Mes Nai' Yesus ka nfiroir fa atoni' naan in uaban. Onaim In nak neu nai' Yairus nak, “Ho kaisa' mumtau! Mpirsai nai meu Usi'!” 37Ma Nai' Yesus annao nasaitan In atoup-noni' bian. In noka haa nai' Petrus, nai' Yakobos ma in orif nai' Yohanis. 38Ma reka' sin neem antean nai' Yairus in umi, sin niit too mfaun antaisibun maten, ankaen, ma anhuun nein. 39Nai' Yesus antaam anbi umi naan. In nataan sin am nak, “Te nansaa' am es hii mkae mi' sek-seke' on re' ia? In ka nmatef. In suma ntuup.” 40Reka' sin neen Nai' Yesus na'uab on nana te, sin nmanin nfaer Ee. Narari te, In anreun napoitan sin ok-oke'. In no'en ri'ana' naan in amaf ma in ainaf, ma nok atoup-noni' teun, sin arsin antaman anbi ri'ana' naan in ke'en. 41Ma Nai' Yesus anna' ri'ana' naan in a'niman, oke te In npaek sin uaba nak, “Talita kum! ” Re' neik hit uabi te nak, “An feto! Amfeen nai!” 42-43Nok askeken, ri'an feto naan anfeen ma annao. Nai' Yesus anreek an-feto naan in ainaf nak, “Amfee ne he naah!” Are' bifee-atoni re' niit rasi naan ansanmakan. Mes Nai' Yesus antaar sin nok ma'tani' nak, “Kaisa' mitonan es-es mak Au 'umonib 'ufani' an-feot amates ia!” Abitan Nasaret anpenan Usif Yesus (Nai' Mateos 13:53-58; Nai' Lukas 4:16-30) 61Narari te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin naon nfanin neu In kuan Nasaret. 2Nateef nok atoni' Yahudi sin neon onen, Nai' Yesus antaam anbi uim onen he nanoni'. Anbi neno naan too mfaun neman he n'oen nein. Ma reka' sin arsin anneen In nonin te, sin sanmakan ma na'uaban nak, “Atoni ia mahiin ni ma'tani'! In imsa' anmui' kuasat ate! Nok ranan meem es In on re' nee? 3Mneoni In suma tukan hau. Hit tahiin In ainaf Bi Maria; nok are' In orif sin, es re': nai' Yakobos, nai' Yoses, nai' Yudas nok nai' Simon. Ini msa' anmui' fetof. Hit arkit tatua kuan mese!” Sin ka nnenan tein ee fa, natuin sin mu'in nek mantinus. 4Es nana te, Nai' Yesus nak neu sin nak, “Namneo! Atoni' anhormat mafefa' Uisneno re' anao-amnemat, anneis na'ko mafefa' kua-tuaf.”aNai' Yohanis 4:44 5-6aAtoni mfaun sin neek manun baiseke', tar sin ka npirsai nteni' fa Nai' Yesus. Es nana te, In sanmaak. Tar antea, In ka nmo'e nteni' fa rasi mkakat anbi naan. In suma areo' nareko' nanahaa amenat fau ka. Usif Yesus anfee mepu neu In atoup-noni' sin bo'es am nua (Nai' Mateos 10:5-15; Nai' Lukas 9:1-6) 6bOke te, Nai' Yesus annao neu kuan-kuan nfuun ma nateef, ma nanoni' sin Uisneno In romin. 7In no'en atoup-noni' sin bo'es am nua, ma anreun sin tuaf nu-nua, he nnaon ma natoon Rais Reko Uisneno. In imsa' anfee kuasat neu sin he nri'un niut re'uf. 8-9In anba'an sin nak, “Kaisa' meik brua' namfau anbi ranan. Kaisa' meik beti', kaisa' meik noni-roit, ma kapi'. Hi meki ha teas, pein haef, ma baru mese'. 10Karu sekau antoup kii he mtaam meu in umi, mimaika' ambi naan tar antea hii mnao mkoon meu bare bian. 11Mes karu anbi bare mee sin ka ntoup ki fa, ma sin ka natniin ki fa, ampoi mi'ko bare naan. Ma mitonan sin am mak, “Natuin hii ka mroim he mitniin fa, es nana te maut he hii msutai in amre'un!”*Anbi oras naan, atoni' biasa ntekar afu skuku' na'ko sin hae kein, anfani taka' nak neu sekau re' ka nneen fa te, maut uum na' in sutai kun. Amrees amsa' Lukas 10:4-11; Kisah Para Rasul 13:51. 12Narari te, sin nnaon ma natoon Rais Reko naan. Sin nak neu tuaf-tuaf sin henati' anmonin natuin ranan Uisneno. 13Ma sin anriu' napoitan niut re'uf namfau. On nana msa', sin anhose' mina' neu atoin amenat sin a'nakan, ma an'onen nareko' sin. Ma fin sin narekon.bNai' Yakobus 5:14 Sin na'maet nai' Yohanis Asranit (Nai' Mateos 14:1-12; Nai' Lukas 9:7-9) 14Eti naan, atoni' et are' bare-bare nahiin Nai' Yesus. Tar antea Usif Herodes amsa' anneen anrair Nai' Yesus In mepun. Anmui' tuaf bian nak, “Nai' Yohanis Asranit anmoni nfain et Nai' Yesus In aon-ta'un! Es na' In nabei' he nmoe' are' kanan rasi sanmakat namfau.” 15Mes atoni' bian nak, “Kahaf! Ia mafefa' kninu' nai' Elia es anmoni nfain anbi In aon. Ai kah ate, tuaf es na'ko mafefa' kninu' Uisneno ahun-hunut sin.”cNai' Mateos 16:14, Nai' Markus 8:28, Nai' Lukas 9:19 16Ma reka' Usif Herodes anneen rasi nana te, in nak, “Ia nai' Yohanis Asranit re' afi ahunut au 'reek ma an'oet nafeek in a'nakan. Oras ia in anmoin anfain jen.” 17-18Usif Herodes anreun on naan, natuin in mui' rais ko'u es nok nai' Yohanis. Rasi naan on ia: Usif nai' Herodes nasiik naan in orif nai' Felipus in fee, in kanne bi Herodias. Maski nai' Felipus nok bi Herodias ka nman poir niin fa fe'.Natuin rasi naan am es, nai' Yohanis nakain ee fani-fani nak, “Aam Usi'! Ka nabei' fa he ho mait ho ori' in fee. Natuin rasi naan ansaan na'ko harat atoni' Yahudi.” Mes nai' Herodes in sao ru'-ru'. Ma in nreek tuaf he nheek nai' Yohanis ma nataam ee neu hukun.dNai' Lukas 3:19-20 19Natuin fani-fani nai' Yohanis nakaina' on naan, etun bifee naan natenab nek to'os he nroor niis ne. Mes in fe' ka napein fa manuan, tar antea nai' Herodes nataam nai' Yohanis anbi hukun, 20ma anreek sorarus sin he npante rek-reko. Namneo nai' Herodes anmanu'hain nai' Yohanis. In nahiin nak Uisneno es ansonu' nai' Yohanis. Ma nai' Yohanis naan atoin reko. Nai' Herodes anroim he nneen nai' Yohanis in uaban. Mes neot es-neot es ate, in npenan nai' Yohanis in uaban. 21Namuni te, fenai Herodias napein manuan he nateaba' in nek menas naan. Oras naan, sin fesat nai' Herodes in neon mahonin. Sin naskau a'naet sin he nokan bukaen anbi fesat naan. Amnokat sin es re' ana' aprenat, a'nak sorarus sin, ma mnasi-mnasi' pah Galilea. 22Oras festi ntainua goen, fenai Herodias in an fet goe antaam neem ma nabsoo'. In absoo' ni reok ni kaheen, tar antea nmoe' Usif Herodes nok are' amnok fesat naan anmariin anmaten. Es nana te, Nai' Herodes no'en abso'ot naan ma nak neu ne nak, “Ho mroim he mtoit saa' na'ko kau te, mutoon! Au ro he 'fee ko. 23Maski ho mtoit tar antea nbait nua au prenti amsa', au ro he 'fee ko goe. Au 'suup 'eik Uisneno In kanan!” 24Ri' an-feto naan annao ma nataan in ainaf nak, “Ain! Ho mroim he au toit sa'na re' reko nneis na'ko ama?” Ma in ain fe nataah ee nak, “Hau, oo! Reko! Mnao nai ma mtoit man nai' Yohanis in a'nakan.” 25Narari te, an-feto naan neem neu nai' Herodes in matan am nak, “Amo! Au toit henati' amfee kau nai' Yohanis in a'nakan, amtao man je anbi dulang es. Rabah!” 26Ma reka' nai' Herodes anneen han totis naan, in nekni namneuk. In ka nabei' fa he nheer nafani' in han supat, natuina' are' too mfaun sin anneen narair han supat naan. 27Narari te, in naprenat naan a'nak sorarus es ma nnao n'oet neik nai' Yohanis in a'nakan naan na'ko uim hukun. 28Ma sin an'oet naan nai' Yohanis in a'nakan, ma ntao naan je anbi dulang es. Oke te, annao naat ee neu ri' feto naan. Ri' feto naan ntoup dulang, ma nnao nfee je neu in ainaf. 29Anbi eti nai' Yohanis in atoup-noni' sin annenan nak, an'oet narair nai' Yohanis in a'nakan, sin neman ma nait neik nai' Yohanis in aon ma annao nsuub ee. Rais reta' nai' Yohanis in a'maet ni antuu' on re' naan. Usif Yesus antuthae too nifu nim an neis (Nai' Mateos 14:13-21; Nai' Lukas 9:10-17; Nai' Yohanis 6:1-14) 30Anbi orses, Nai' Yesus In atoup-noni' re' ansonu' narair sin anbi afi ahunut, sin anfain neman oke', ma nabua nfanin nok Ne. Sin natoon are' kanan rasi re' sin nmo'e nrari, nok are' saa' re' sin nanoni' naraar je neu too mfaun sin. 31Anbi oras naan, too mfaun nao na'onin neum neman he naim Nai' Yesus. Tar antea, In nok In atoup-noni' sin ka napenin fa manuan he nbukaen. Nai' Yesus natonan In atoup-noni' sin nak, “Im he tnao taim baer-ma'koro, he tapein manuan he tasnas akre'o.” 32Oke te, sin ansaen ok-oke' anbi kofa', ma sin nao naim baer-ma'koro, na'roo na'ko kuan. 33Mes too mfaun sin niit Nai' Yesus sin kofa' naan, es nana te sin nnao nabnoon nefo in ninin. Too mfaun sin anpoin natuin ran meto', ma sin annao ntea nahunun Nai' Yesus nok atoup-noni' sin. 34Ma reka' Nai' Yesus ansaun na'ko kofa' naan, In niit too mfaun sin anpao nain Je. Tar In ansao ni nmouf. Natuin too mfaun sin ka nahiin fa he nmo'en saa', sin nfanin on re' bib-kase re' ka nmu'in fa atukus. Narari te, In nanoni' sin Uisneno In romineSurat Sensus 27:17, 1 Usif sin 22:17, 2 Mape'o 'Naof Pah Isra'er ma Pah Yahuda 18:16, Nai' Yeskial 34:5, Nai' Sakarias 10:2, Nai' Mateos 9:36 35-36na'ko oras mansi na'puup tar antea mansi nmaeb. Onai ma In atoup-noni' sin natoon Ne mnak, “Amo! Reko nneis Ho mreun too mfaun sin ok-oke', he nnao nsosan mnahat anbi are' kua paumaka' ia. Natuin orsi he nfai jen, ma ka tiit fa mnahat et bare ia.” 37Ma Yesus nataah sin am nak, “Paraak! Hii es he mfeen sin he nahan.” Mes sin nataan nafain Ee mnak, “Amoo! Karu hit tuthae too mfaun ia, hit ro he tapoina' roit ti ko'u! Namnees nok tua-ameput es re' in ntoup in roi mepu anbi toon es!†Sur Akninu' uaba' Yunani nak, “dinari natun nua roi muti'”. Dinari es roi muit unu', namnees nok ameput es in kai neno es. Hit he tapein roi mfaun naan na'ko mee?!” 38Mes Nai' Yesus nataah sin am nak, “Hii mnao mihiin mit fe', sekau es amneik beti'.” Narari te, sin nao natanan ma anfain neem natonan nak, “Anmui' utunu' fua' nim, nok ika' fua' nua goah.” 39Oke te, Nai' Yesus anreun too mfaun naan he ntook nabuan anbi huun. 40Fin sin ntokon puk nok. Pukan bian nabua nat-natun, ma pukan bian anteni bo' nim-niim. 41Narari te, Nai' Yesus nait naan utunu' fua' niim ma fin ika' fua' nua. Ma nbaiseun neu neno-tunan ma antoit makasi neu Uisneno. Narari te, In nteib utunu' naan pisa'-pisa', ma anfee sin neu In atoup-noni' sin, he nnao nbatin too mfaun naan ok-oke'. Ika' fua' nua nana msa' In nbait sin neu sin ar-ar sin. 42Ma sin arsin anbukaen tar antea namsenan. 43Reka sin anbukae nrarin on nana te, atoup-noni' sin nabuab nafani' mnaah anesit naan, naheun 'kora' bo'es am nua. 44Sin arsin of oni too nifun niim. Naan sin nsoi' nanaha atoni mnais fi nmees. Bifee ma ri'ana' ka maso'ik fa. Usif Yesus annao npeo' oje fafon (Nai' Mateos 14:22-33; Nai' Yohanis 6:16-21) 45Narari te, Nai' Yesus anreun In atoup-noni' sin he nnao nsaen kofa' he nnao nahunun neu kuan Betsaida et nef goe panin. Mes In fe' namaika' nbi naan, he nreun too mfaun sin he nnao nfanin. 46Ma reka' sin arsin anfanin, In nsae neu to'ef es ma an'onen. 47-50Oras mansi nmaeb, Nai' Yesus ansanun fain. Ma In niit atoup-noni' sin kofa', antea nrair nef goe tnanan. Mes sin anseop nok ma'tani', natuin kofa' naan annao nmaraban nok ain ko'u. Ma reka' nesnoe nmeu te, Nai' Yesus annao natuin sin. Mes In annao npe'o ha oje fafon.Ma oras In haumaak kofa' nana te, sin nkius niit Ee. Sin namtaun nmaten. Onaim sin maktaan nein es nok es nak, “Hoe! Sa'na es re' ia? Nit goa oo, ai' sa'na?” Mes Nai' Yesus na'uab am nak, “Hoe! Hi kaisa' mimtau! Au es re' ia.” 51Ma oras Nai' Yesus antaam neu kofa', anin naan nasnaas ankoon. In atoup-noni' sin ansanmakan batur-batuur. 52Sin fe' niit Nai' Yesus In paek kuasat ma ntuthae too nifu niim anneis. Mes sin fe' ka nahiin namneo fa In kuasat naan. Are' amenat na'ko Genasaret sin annaon neu Usif Yesus (Nai' Mateos 14:34-36) 53Ma reka' sin antean nefo naan in panin, sin nasnasan, ma nsanun anbi kot Genasaret in ninin. 54Ma reka' sin sanun na'ko kofa' naan, atoni mfaun sin niit sin. Ma sin ankoa'an nak, “Hoe! Nai' Yesus nemen, oo!” 55-56Sin arsin naenan ma nmaktoon nein anfuun ma nateef, tar antea sin anroi neik are' kanan amenat sin. Asar sin nenan nak Nai' Yesus et bare naan, sin arsin nroi neik are' kanan amenat sin, ma natupa' sin anbi mnera' husona'. Sin natenb ein nak, “Asar amenat sin anreo' naan Nai' Yesus In baru mnanu' in tuuk ne msa', sin of narekon.” Ma sin nareok nanin. Atoran mansian kaisa' naneuk Uisneno In atoran (Nai' Mateos 15:1-9) 71Atoni' pukan Farisi bian ma tunggur krei Yahudi bian anteni' neman na'ko Yerusalem he natefan nok Nai' Yesus. 2-5Atoni' Farisi sin anna' naheran atoran harat Yahudi. Atoran es es re' karu atoni' he nbukae, ro he nafaun in a'niman natuin harti in romin. On nana msa', karu nfain neman na'ko 'masa', sin ro he naniun fe'. Tar antea sin bare' umi hana' amsa', on re' pika, kras, pois oe, ro he tsaef sin natuina' harat in romin, hena' bisa tpaek sin he taah. Karu anmui' tuaf Yahudi bian re' ka natuin fa harat naan, atoni Farisi sin nato'on. Natuin rasi naan am, es na' sin nato'on oras sin niit Nai' Yesus In atoup-noni' sin nahan, mes ka nafaun fa sin a'nimak. Narari te, sin neman ma nasaan Nai' Yesus nak, “Nansaa' am es ho atoup-noni' sin nahan nok re' sin ka nafaun fa sin a'nimak nahuun? Naan sin nraban hit atoran na'ko mnais unu' sin!” 6-7Mes Nai' Yesus nataah sin am nak, “Hii re' ia on re' atoni' re' na'uaba' teta', mes hii mo'e teta'! Nahunut Na'i nai' Yesaya antui nain Uisneno In Kabin nak, ‘Hii mbo'is Kau, mes arahaa rurum kotim, ma ka mpoi na'ko fa hii nekam. Hii mo'em on nana msa' parsuum. Hii ka mfiroir fa Au romik. Mes hii mituina' haa mansian in romin.’ Hii amsa' on re' atoni' sin.aNai' Yesaya 29:13 8-9Hii misaitan mirair Uisneno In romin ma hii mituina haa harat mansian. Hii mahiin mini kaheen! 10Nahunut Na'i nai' Musa natoon narair Uisneno In aprenat nak, ‘M'atoran hi ama' ma hi aina'.’ Ma natoon anteni' sin nak, ‘Karu tuaf es naseku' in amaf ai' in ainaf ro he thukun tisan.’bAnpoin na'ko Pah Masir 20:12, 21:17, A'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 20:9, Surat re' Nareta' Nafani' 5:16 11-12Uisneno nanoni' ki on naan, mes hii minoni' teta' na'ko naan. Hii mak, ‘Karu tuaf es anba'an narair he nfee sa'-saa' neu Uisneno, maski in amaf ma in ainaf ansuus anmaten, mes bare' re' naan ka bisa tpak je fa he turun sin, natuin anmanba'an narair he nfee je neu Uisneno.’ 13Es nana te, fe'ena Au 'ak kii, hii mporin main Uisneno In romin, ma hii msek'e meik atoran mansian. Anmui' atoran namfau re' hii msek'e nahuum on re' naan.” Rais re'uf re' anpoi na'ko atoni' in nekan (Nai' Mateos 15:10-20) 14Narari te, Nai' Yesus no'en atoni mfaun, ma nak, “Mneen rek-reko, henati' mihiin. 15Are' saa' re' antaam neu atoni' tain, ka nha'niis fa in tuan. Mes saa' re' anpoi na'ko in nanan, es re' neik ha'nisit neu in tuan. 16[Nah! Sekau he mneen, te mneen he muhiin!”]*Sur Akninu' uab Yunani ahun-hunut ka ntui fa era' 16. 17Narari te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin annao nasaitan are' too mfaun naan, ma antaman neu um jes. Ma In atoup-noni' sin nataan reta' naan in a'mofun. 18Nai' Yesus nataah sin am nak, “Te hii ka mihiin fa msa', aa? In a'moufn ii on ia: saa' re' atoni naah ne, in reko kun. Mes saa' re' anpoi nfain naan, in es ka reko fa. 19Saa' re' hit taah ne, antaam neu hit taik. Narari te, anpoi nfain. (Usif Yesus In sarit nak atoni' bole naah sa'-sa'ah. Ka taras fa.) 20Saa' re' anpoi na'ko atoni' in nekan, naan es re' neik hai'nisit, tar antea Uisneno nma'niis ne. 21Rais re'uf namfau anpoi na'ko atoni' in nekan! Rais re'uf sin es re': tenab amre'ut, rais makonit, rais bakan, rais marorot, 22rais paru', rais makaket, moe' re'uf, puta-kriu huma-huma, sinmakat, mantinus, na'uab na're'uf es, nabeo', ka nahiin fa atoran, ma na'nakfaut. 23Nah! Are' moe' re'uf naan anpoi na'ko atoni' in nekan. Naan es re' nareu' nafani' in tuan. Uisneno msa' nma'niis ne.” Usif Yesus anturun bifee mnais es re' ka na'ko fa atoni' Yahudi (Nai' Mateos 15:21-28) 24Oke te, Nai' Yesus sin nasaitan bare naan, ma annao neu kot es kan ne Tirus. Antean bare naan, sin antaman anbi um jes, natuin Nai' Yesus ka nroim fa he es-es nahiin nak In et re' naan. Mes In ka bisa na'koro' fa. 25-26Anbi naan, anmui' bifee mnais es re' in amneem ni ka na'ko fa atoni' Yahudi. Nahoins ee anbi pah Fenesia et propinsi Siria. Oras in neen nak Nai' Yesus neem, in nnao ma antoit Je he nriu' napoitan niut re'uf na'ko in an-feto. 27Nai' Yesus na'uab manporin nak, “Ri'ana' sin ro he naah nahunun, oke te na' an'okar mnaah nesif naan neu asu.” (Nok tenab ma'nifa', Nai' Yesus ro he nturun nahunun In atoni' Yahudi sin, hena' anturun atoni' bian anteni'). 28Mes bifee naan nataah am nak, “Namneo, Aam! Mes asu naan in et mei je nupun. Es nana te in naah mnaah amofut na'ko ri'ana' naan in a'pika'.” (Nok tenab nak, oras ri'ana' sin nahan, asu naan napeni mnahat amsa'. Maski Nai' Yesus anturun In ini sin, In ro he nkius atoni' bian amsa'.) 29Ma reka' Nai' Yesus anneen on nana te, In na'uab am nak, “Wee, bifee ia fe'! Ho uab man namneo! Es nana te aina' ho mfain nai, natuin niut re'uf naan anpoi nrair na'ko ho anah.” 30Narari te, bifee naan anfain. Antea umi te, in anah naan antuup anfiin. Niut re'uf naan anpoi nrair. Usif Yesus nareko' atoin amuut es, re' ankoos nok amsa' 31Narari te, Nai' Yesus sin nasaitan kot Tirus, ma nnaon natuin ranan tas je ninin, natuin ranan kot Sidon. Na'ko naan, sin nnao nkonon tar antean nefo Galilea. Narari te, sin nnaon neu pah es nok kot bo'es, re' sin anteek nani nak, ‘Dekapolis’.†‘Dekapolis’ in a'moufn ii es re' ‘Kot Bo'es’. 32Nbi bare re' naan, anmui' atoin amuut es, re' ankoos nok. In aok-bian sin neik je nnao neu Nai' Yesus. Sin ntotin henati' Nai' Yesus antao In a'niman neu in a'nakan, he nareok ee. 33Ma Nai' Yesus nasaitan too mfaun sin, ma nnao nmes nok atoni' naan. Nai' Yesus nataam In akrurun neu atoni' naan in ruik nein nua sin. Oke te, In ntao hape anbi In akrurun naan ma anreo' atoni naan in maan. 34Nai' Yesus anbaiseun neu neno-tunan, anheer In asnasan, ma naprenat nak, “Efata! ” (in a'moufn ii nak, “Mutfe'i nai!”) 35In na'uab ona ha re' naan, mes atoni' naan in ruik ni anneen nain oras naan. Atoni' naan in maan ama'tanes naan anma'nuur nani msa', tar antea in na'uab nok reko. 36Oke te, sin nua sin annao nfanin neu too mfaun. Nai' Yesus antaar sin am nak, “Amneen, oo! Nati' kaisa' mitonan es-es mak Au 'ureko' 'urair atoni' ia.” Mes maski Nai' Yesus antaar sin nok ma'tani' amsa', sin na'uabin piut-piut anbi are' bare-bare. 37Too mfaun re' anneen uab mantonas naan, ansanmakan maten. Sin na'uaban nak, “Ma'taen bese! Atoni re' ia anmoe' are' sa'i reko oke'. Akoost ate nneen. Amuut ate na'uab.” Nai' Yesus ntuthae atoni' nifun haa (Nai' Mateos 15:32-39) 81-3Ka 'roo nteni fa on nana te, anmui' too mfaun neem nabuan he nneen Nai' Yesus. Sin natuin Ee tar antea neno teun goen. Es nana te, sin nararin beti'. Narari te, Nai' Yesus no'en naan In atoup-noni' sin am nak, “Au ansao ki nmouf nok too mfaun ia. Bian neman na'ko bare 'roo, ma nabuan neno teun goen, tar antea sin nararin beti'. Reko nneis sin kaisa' anfanin nok tai ruman. Kas-kaisa' sin tuamafun anbin ran atnana'.” 4Nai' Yesus In atoup-noni' sin nataah nam nak, “Aam! Bare ia na'roo na'ko kuan. Es nana te, hit ka neu tuthaetan fa too mfaun ia!” 5Nai' Yesus nataan sin am nak, “Hii mmui' utunu' fua' fauk?” Sin natahan am nak, “Aam! Hai mitunu' utunu' fua' hiut goah.” 6Oke te, Nai' Yesus anreun atoni mfaun naan he ntokon anbi afgui. Narari te, In nait utunu' fua' hiut naan, ma ntoit makasi neu Uisneno. Narari te, In anteib utunu' naan pisa'-pisa' neik In a'niman, ma anfee sin neu In atoup-noni' sin. Sin nnao ma nbait neu atoni mfaun ok-oke'. 7Ma sin napenin ika'-ika' amsa'. Narari te, Nai' Yesus antoit makasi nteni' neu Uisneno antoom ika'-ika' naan. Oke te, In nreun In atoup-noni' sin, he nnao nbatin nteni' neu too mfaun. 8-9Sin arsin ok-oke' oni' atoni' nifun haa. Sin nahan tar namsenan. Naah nararin on nana te, atoup-noni' sin nabuab mnaah nesif naan naheun 'poni hiut. Narari te, Nai' Yesus anreek sin he nfanin ok-oke'. 10Ma oras sin nnao nfanin, on nana te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin ansaen neu kofa', ma nnaon natuin nefo naan in ninin, neu bar jes in kan ne Dalmanuta. Atoni Farisi sin namin ranan he namouf Usif Yesus (Nai' Mateos 16:1-4) 11Ma oras Nai' Yesus sin antean Dalmanuta, anmui' tuaf-tuaf na'ko pukan krei Farisi neman he nateef nok Ne. Sin nataan na'ke't Ee. Sin toit Je mnak, “Aam! Mukrira' rais sanmakat henati' anfani 'tope' re' mamnita', nak namneo Ho mupein ma'tanif na'ko Uisneno.”aNai' Mateos 12:38, Nai' Lukas 11:16 12Nai' Yesus anheer In asnasan ma nak, “Karu Au 'neen hi uabam naan, Au neek ki nme'jon! Nansaa' am es hii mtoit rais sanmakat? Kaisa' on naan! Rais sanmakat ro nmui' msa', mes Au ka' mo'e 'fee ki fa.”bNai' Mateos 12:39, Nai' Lukas 11:29 13Narari te, Nai' Yesus annao nasaitan sin, ma ansae nfain anbi kofa' nabua nok In atoup-noni' sin. Ma sin nnrakan neu nefo naan in panin. Usif Yesus nanoni' nak ampanat mirek-reko' atoni' Farisi sin rais makopo' (Nai' Mateos 16:5-12) 14Ma oras Nai' Yesus sin antean nefo naan in atnanan, na' atoup-noni' sin namnaun, nak sin nikan nak sin ka nekin fa beti'. Suma sin neik utunu' fua' mese'. 15In anneen sin na'uaba' nteek utunu' on nana te, Nai' Yesus nak sin am nak, “Hii ro he mpanat rek-reko! Kaisa' hii mtoe mituina' Usif Herodes ma atoni' Farisi sin rais makopo' amre'ut. Sin rais kopo' naan, nahuum on re' muur ii ankuum nabuab ee nok uut.”cNai' Lukas 12:1 16Anneen In na'uab on nana te, In atoup-noni' sin ntaka'naan ein. Ma sin na'uab ein nak, “Atoni mnasi' ne na'uab rais saa', ka? Oni' In na'uab on naan, natuin hit ka teik fa utunu'.” 17Mes Nai' Yesus nahiin sin nek tenab. Es nana te, In na'uab am nak, “Nansaa' am es hii mi'uaba haa utunu'? Hii ka mheek fa Au sair ti, oo? Hii roen mini nbufun maten! 18Hi miit mirair meik hi mat mini jen, mes hii ka mihiin fa in a'mofun! On re' hii ka mit-mitaf! Hi mneen meik hi rukim, mes hii ka mihiin fa sa'-saa'. On re' hii ka mneen miit fa msa'! Hi mnikan maindNai' Yeremias 5:21, Nai' Yeskial 12:2, Nai' Markus 4:12 19utunu' fua' nim re' Au teib sin pisa'-pisa' ma 'tuthae too nifun nima, oo? Neno naan hi mibuab man utun anesit 'kora' fauk?” Sin natahan am nak, “'Kora' bo'es am nua, tua.” 20Nai' Yesus nataan anteni' nak, “Hii fe' mimnau re' neno naan ai' kah, oras Au 'tebi' bait utunu' ma 'tuthae too nifun haa, ai' ka? Hi mibuab man utun nesif naan 'poni fauk?” Sin natahan am nak, “'Poni hiut, tua!” 21Ma Nai' Yesus nak, “Namneo! Hi miit nok hi matam. Mes nansaa' am es hii ka mihiin fa, Au ma'tain ki in amneem ni na'ko mee?” Usif Yesus nareko' atoin aforot mese' anbi Betsaida 22Narari te, Nai' Yesus sin antean kuan Betsaida. Anbi naan, sin neik atoin aforot es neu Nai' Yesus. Sin ntoit Nai' Yesus he nasbeot nareko' atoin aforot naan. 23Es nana te, Nai' Yesus antoup atoni' naan in a'niman ma neik je npoi neu kuan ee in kotin. Ma In npuran hape neu atoni' naan in matan, ma In reo' atoni' naan in matan. In nataan am nak, “On mee? Ho miita', ka?” 24Atoni' naan na'aiti in matan, ma nkisu 'ri ma 'ne'u, ma in nataah am nak, “Tua! Au 'iit atoni' anbaknao nein. Mes humne on re' au 'iit hau nggoe es anao tein!” 25Ma Nai' Yesus antao nteni' In a'niman neu atoni' naan in matan. Ma atoni' naan ankisu nteni', ro batuur in niit reek goen. Oras ia in niit nok akninu'. 26Oke te, Nai' Yesus anreun atoni' naan he nnao nfain, mes namnaub ee nak, “Ho mfain nai, mes amnao mutuin ran teta'! Kaisa' amnao mfain meu Betsaida.” Nai' Petrus anmanaku' ma namneoba' nak Usif Yesus naan Kristus, atoni' re' Uisneno anruur naan Je na'ko unu' (Nai' Mateos 16:13-20; Nai' Lukas 9:18-21) 27Narari te, Nai' Yesus sin annao funan ma nateef kuan-kuan anbi Kaisarea Filipi. Anbi rana tnana' te, Nai' Yesus nataan sin am nak, “Karu tatuin too mfaun sin uab keni, sin nak Au re' ia sekau Kau?” 28Sin natahan am nak, “Bian sin nak ‘nai' Yohanis Asranit’. Bian sin nak, ‘na'i nai' Elia’, mafefa' kninu' Uisneno. Ma bian anteni' sin nak, Ho re' ia tuaf es na'ko mafefa' kninu' ahunut sin.”eNai' Markus 6:14-15, Nai' Lukas 9:7-8 29Ma Nai' Yesus nataan anteni' neu sin nak, “Mes natuin hii mahiin mini te, Au re' ia sekau Kau?” Nai' Petrus nataah am nak, “Ho re' ia Kristus, re' Uisneno anruur naan Je na'ko unu'.”fNai' Yohanis 6:68-69 30Ma Nai' Yesus antaar sin mates nak, “Ka nabei' fa he hii mitonan sekau-sekau, saa' re' nai' Petrus na'uab ee ia!” Usif Yesus natoon In ma'ne'at ma In neno' maten (Nai' Mateos 16:21-28; Nai' Lukas 9:22-27) 31Narari te, Nai' Yesus murai natonan In atoup-noni' sin am nak, “Au re' ia, An Mansian Kau. Au of 'upein rasi ha'mu'it namfau, natuin a'nak harat sin, a'nak rasi pirsait sin, ma tunggur krei sin ok-oke antita' Kau. Sin of anroor niis Kau, mes nmeu te, Au 'moni 'fain.” 32Nai' Yesus natoon mat-maat on naan, onaim nai' Petrus anheer napaisb Ee, ma nakai Ne nak, “Aam! Kaisa' mu'uab on naan! Au ka neu he konan sin fa, he nniman Ko.” 33Mes nai' Petrus in uaban naan ka natuin fa Uisneno In romin. Es nana te, Nai' Yesus anniik ma nkius In atoup-noni' bian sin. Narari te, In nakaina' nai' Petrus nok ma'tani' nak, “Hoe! Nana niut re'uf sin A'nak Ko'u kein in uaban! Mu'roo mu'ko ia! Ho suma mutenab meik tenab mansian, mes tenab naan ka natuin fa Uisneno In romin!” 34Oke te, Nai' Yesus anhaman are' atoni mfaun he neem nabuan nok In atoup-noni' sin. Ma In nanoni' sin nak, “Atoni re' anroim he natuin Kau, ro in he naran ma natuina' neno-neno! In ro he nnikan nain in romin kun, ma natuin neu romif Uisneno. Maski atoni he nroor goe msa', in natuin piut. In on re' atoni' nasaah in hau nehe he nnao nkuus na'peti' niis ne.gNai' Mateos 10:38, Nai' Lukas 9:23, 14:27 35Fin atoni' re' anroim he nmaet natuin in nok Kau, of in nmoin nabar-baar nok Uisneno. Mes atoni' re' anmoin arahaa neu in tuan, of in moin ni ka ma'osa' fa!hNai' Mateos 10:39, Nai' Lukas 17:33, Nai' Yohanis 12:25 36Amneen, oo! Karu ho mui' pah-pinan in afni oke', mes Uisneno antita' ko, ho he mupein saa'? 37Maski nak ho mroe meik pah-pinan in afni oke' msa', mu'if naan ka neu he ntuik naan fa ho sman mi! 38Mimnau nai! Atoni' pah-pinan oras ia anmo'en re'uf huma'-huma'. Sin ka nfiroir fa Uisneno. Es nana te, sekau re' he natuin Kau mes namaebon, ai' natuina' Au noin ki mes namaebon, of Au msa' 'umaebok he 'manaku' in tuan ni anbi Uisneno In matan. Natuin Au, An Mansian ia, of Au 'fain 'uum u'ko neno-tunan. Ma ameput Uisneno na'ko neno-tunan of naub Kau. Oras hai msaun im mi'ko neno-tunan meik Ama In pinan ma krahan, of mansian ni na' nahiinin nak mneo ni Au sekau Kau. 91Hii kaisa' mnikan Au uabak ia. Na'ko hii arki ok-oke' re' ia, of anmui' tuaf re' fe'en nmoin fe' tar sin niit Uisneno antook ma naprenat neik kuasat ma'tani'.” Usif Yesus na'bani', ma In baer pake nariim anbi to'ef in tunan (Nai' Mateos 17:1-13; Nai' Lukas 9:28-36) 2Neno nee ankonno te, Nai' Yesus antoit nai' Petrus, nai' Yakobos, ma nai' Yohanis, he nnaon nsaen bua'-bua' on to'e-mnanu' es, re' ka nmui' fa tuaf. Oras sin antean in fafon, sin nkius niit Nai' Yesus na'bani'. 3Ma In baer pake naan anfanin muti' ma nariim. Ka nmui' fa bare' pah-pinan re' muit ni namnees nok In paken. 4Nok askeken, sin niit Nai' Yesus na'uab nok na'i nai' Elia ma fin na'i nai' Musa. 5-6Sin teun sin namtaun maten. Nai' Petrus antaka'nana', tar in na'uab tafi'-tafi'. Narari te, in natonan Nai' Yesus nak, “Aam! Hit bi iat na'reko nneis. Reko te, hit atmoe' uim ropo teun. Es neu Ko, Aam. Es neu na'i nai' Musa, ma es anteni' atfee je neu na'i nai' Elia.” 7Oke te, nok askeken nope ansaun neem ma an'aum naan sin. Ma sin anneen hanaf es anpoi neem na'ko nope naan am nak, “Amneen nai joo! Nai' Yesus re' ia Au An neka'. Hii mneen ma mituin mirek-reko' In uaban!”a2 Nai' Petrus 1:17-18; Nai' Mateos 3:17, Nai' Markus 1:11, Nai' Lukas 3:22 8Oras nai' Petrus sin anneen hanaf naan, sin ankisun fuun ma nateef, mes nok askeken sin ka niit anteni' fa tua nua ee nee. Suma Nai' Yesus anmees. 9Narari te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin ansanun na'ko to'ef naan. Ma Nai' Yesus antaar sin am nak, “Saa' re' hii fe' miit mirari naan, hii kaisa' mitonan es-es. Au re' ia, An Mansian, Au ro he 'maet fe'. Karu Au 'moni 'fain, na' hii mitoon rasi naan neu too mfaun.” 10Sin nnaa' naheran Nai' Yesus In rais manba'an naan, ma sin ka natonan fa es. Ma sin teun sin anmaktan nein es nok es nak, “In sair ti, on mee, es na' In nak, In he nmoni nfain na'ko In a'maten re' naan? Nok ranan mee?” 11Ma sin nataan Ne ma nak, “Tunggur krei sin nak na'i nai' Elia ro he neem nahuun fe', rari te na' Kristus neem. Mes Aam, natuin Ho teen bit, on mee?”bNai' Meliaki 4:5, Nai' Mateos 11:14 12Ma Nai' Yesus nataah am nak, “Namneo on naan. Na'i nai' Elia neem nahuun fe', he nfei ranan neu Kristus, atoni' re' Uisneno anruur nani na'ko un-unu'. Mes on mee? Hii ka mihiin fa saa' re' sin tui nani et Uisneno In Sur Akninu' anmatoom nok An Mansian? Natuin sin antui narari ma nak, karu In neem antea te, atoni' of anha'mui' Je ma sin of anroor nisan. 13Ma hii ro he mtakan hii ruik min rek-reko jo! Na'i nai' Elia neem anraar jen. Ma atoni' nha'mui' je, natuin sin romik. Naan namnees nok saa' re' sin na'i antui naan je et afi unu'.” Usif Yesus nareko' ri'an es re' niut reu' fes antaam ne (Nai' Mateos 17:14-21; Nai' Lukas 9:37-43a) 14Oras Nai' Yesus nok In atoup-noni' tuaf teun natefan nfanin nok atoup-noni' bian, sin niit too mfaun nabuan. Too mfaun naan neman he niit atoup-noni' bian anmatoen nok tunggur krei sin. 15Oras too mfaun sin niit Nai' Yesus te sin naskeken, fin sin nak ai' In fe' nabarah et to'ef in tunan. Ma sin naen nseun In. 16Oke te, Nai' Yesus nataan sin am nak, “Him matoen rais saa' mok sin?” 17Ma atoin es neem ma nak, “Aam, amneen fe'! Au 'eik au an-mone henati' Ama' mureko' man ee. In nmuu, ma ka bisa na'uaba' fa, fin niut reu' fes antoom ee. 18Karu niut re'uf naan antaam, in nbeson ri'ana' naan neu afu. Narari te, ri'ana' naan in haep ne na'furi', ma in neuk niis nein. Rarit in aon naan nruur goah on hau meto. Au 'toit 'iit Ho atoup-noni' sin, he sin nriu' niut re'uf naan. Mes sin ka bisa fa.” 19Anneen on nana te, Nai' Yesus naskara' sin am nak, “Hoe! Hii on he bainesi' ki! Au 'unoni kii fani-fani, mes hii ka mhe-heek man fa. Ma hii ka mpirsai Kau fa batur-batuur! Au he 'sabaar kii tar antea reka'! Meik Kau ri'ana' naan neem neu ia!” 20Oke te, sin naskau neik ri'ana' naan neem neu Nai' Yesus. Oras niut re'uf naan nkius niit Nai' Yesus on naan, in nbonan ri'ana' naan ma antitu' anbi afu, ma in haep-bua-neor ni nsae. 21Narari te, Nai' Yesus nataan ri'ana' naan in amaf nak, “Ho aan hi in meen si na'ko rek-reek ii?” In amaf nataah am nak, “Na'ko in an-ana' fe'. 22Niut re'uf naan he na'maet au an hi 'ro-roo goen. In nbeson au an hi fani-fani nbi ai, ma nareem ee anbi oe. Es nana te, Aam, amturun kau fe'! Karu reko te, amneek kai, he mureko' man au anah ia.” 23Nai' Yesus nataah am nak, “Nansaa' am es ho mak ‘karu reko’? Namneo Au bisa 'moe' are' sa'-saa', asar atoni' ro he npirsai fe'!” 24Narari te, atoni mnasi naan nataah ma nkae nok, nak, “Aam! Namneo, au 'pirsai 'urair. Mes amturun kau he au 'neek atebes ia ma'tani' antein!” 25Oras naan, Nai' Yesus nkius too mfaun murai neem nauban sin. Onaim In naprenat niut re'uf naan am nak, “Hoi! Niut aburarut! Ho mpoi nai mu'ko ri'ana' ia, he in bisa nneen, ma in bisa na'uaba'. Ho kaisa' mtaam amteni' meu ne!” 26Anneen Nai' Yesus na'uab on nana te, niut re'uf naan anhunun naher-heer. In nmoe ri'ana' naan antikoib ma npaiteet koon, oke te na' anpoi nasait ne. Ma ri'ana' naan antuamauf on re' anmate nrair. Tar antea bifee-atoni' anbi naan na'uaban nak, “Nah! In mate nrair!” 27Oke te, Nai' Yesus anna' ri'ana' naan in a'niman, ma anfiit nafeen ee. Ma ri'ana' naan anfeen nain oras naan. 28Oke te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin nnao nasaitan bare naan, ma antaman neu um jes. Anbi naan sin nataan Nai' Yesus nak, “Aam! Nansaa' am es fe'ena hai ka bisa mriu' man fa niut re'uf naan?” 29Ma Nai' Yesus natonan sin am nak, “Amneen rek-reko! Niut re'uf sin ro amaun tein. Es nana te, karu hii ka m'onen he mtoit fa Uisneno, hii ka bisa mriu' fa niut re'uf naan.” Usif Yesus natoon anteni In rasi 'maten (Nai' Mateos 17:22-23; Nai' Lukas 9:43b-45) 30Narari te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin nnao nasaitan bare naan, ma antaman neu propinsi Galilea. Oras naan, Nai' Yesus ka nroim fa he atoni' nahiin nak In et bare naan. 31Mes In arahaa he nanoni' In atoup-noni' sin. In natonan sin am nak, “Ka 'roo fa heen, sin of na'sosa' Kau neu atoni' teta'. Oke te, sin nroor niis Kau, An Mansian ia. Namneo Au ro he 'maet, mes anbi nmeu te, Au of a'moni 'fain.” 32Nai' Yesus natoon on naan, ma In atoup-noni' sin naskeken ntaka'nan ein. Sin ka nabrain fa he nataan anteni' Nai' Yesus In tenbi on mee. Usif Yesus In atoup-noni' sin matoen neu sekau es re' ko'u nneis (Nai' Mateos 18:1-5; Nai' Lukas 9:46-48) 33Narari te, Nai' Yesus sin annaon ntean Kapernaum. Ma oras sin antaman anbi umi, In nataan neu In atoup-noni' sin am nak, “Fe'ena hii matoena' rais saa', ka?” 34Mes ka tiit fa es nataah, fin sin nbi raan ne tnanan, sin matoen neu sekau es ko'u nneis anbi sin.cNai' Lukas 22:24 35Oke te, Nai' Yesus antook ma nanoni' sin am nak, “Sekau es anroim he nrair atoin ko'u, in ro he nroim he nfain atoin neek a'baut, he ntuthae atoni mfaun.”dNai' Mateos 20:26-27, 23:11, Nai' Markus 10:43-44, Nai' Lukas 22:26 36Oke te, Nai' Yesus naskau naan ri'an es anbi naan, ma nhake nfain anbi sin atnanak. Ma In na'uaba' nak, 37“Sekau re' natuin Kau ma ntuthae too ana' on re' ri'an a'baut re' ia, huma' mese on re' in tuthae Kau msa'. Ma in imsa' antuthae Au Ama' re' ansonu' Kau he 'taam uum anbi pah-pinan ia.”eNai' Mateos 10:40, Nai' Lukas 10:16, Nai' Yohanis 13:20 Sekau es re' anfain hit atoin'a (Nai' Lukas 9:49-50) 38Narari te, Nai' Yesus In atoup-noni' nai' Yohanis, natraak am nak, “Amo! Anbi orses, hai miit atoin es anpaek Ho kanam ma nriu' niut re'uf sin. Mes hai mtaar ee, natuin hit ka atoin'a fa.” 39Mes Nai' Yesus nataah am nak, “Hoe! Hii kaisa' mikain ee. Fin sekau es anpaek Au kanak he nmoe' rais sanmakat, in of ka neu na'uab na're'uf fa Au kanak. 40Karu in ka nraban kit fa, on nana te in re' naan hit atoin'a msa'.fNai' Mateos 12:30, Nai' Lukas 11:23 41Es nana te, mimnau rek-rek go! Karu anmui' atoni' re' nahiin nak hii mituin Kristus, rari te in nturun ki, Uisneno ka neu nnikan fa in haet naan. Maski in suma na'inu' ki neik oe ruman kras es amsa', Uisneno ka neu nniik ne fa.”gNai' Mateos 10:42 Kais amkua'noon mok sanat (Nai' Mateos 18:6-9; Nai' Lukas 17:1-2) 42Oke te, Nai' Yesus natonan nteni' sin am nak, “Karu atoin es anmo'e nsan neu ri'an es, tar in ka npirsai nteni' Kau fa, ampantom, oo! Reko nneis, nait faut ko' goes,*Sur Akninu' uab Yunani antui ma nak, ‘fatu 'fore'’ re' sin paek je he nfoer mak-gandum. ma nfuut goe neu in neon, ma nporin nataam in tuan neu tas je tnanan. 43Karu ho musanab meik ho nimam, mketu mporin ho nimam naan! Fin reko neis ho mtaam meu sonaf neno-tunan meik ho nimam mese', na'ko sin anporin nataam ko neu ai maputu' ma ai marara' abar-barat meik ho nimam nua.hNai' Mateos 5:30 44[Ai marara' naan, namneo-namneo baer naan a'renat. In ai ji ka nmaet niit fa. Ma are' kauna' so' ji nsoe nareo' ka nas-naas fa.]†Sur Akninu' uab Yunani un-unut sin, ka ntui fa era 44. 45Karu ho musanab meik ho haem, mketu mporin ho haem naan. Fin reko neis ho mtaam meu sonaf neno-tunan meik ho haem mese', na'ko sin anporin nataam ko neu ai maputu' ma ai marara' abar-barat meik ho haem nua. 46[Ai marara' naan, namneo-namneo baer naan a'renat. In ai ji ka nmaet niit fa. Ma are' kauna' so' ji nsoe nareo' ka nas-naas fa.]‡Sur Akninu' uab Yunani un-unut sin, ka ntui fa era 46. 47Ma karu ho musanab meik ho matam, mro'i mporin ho matam naan. Fin reko neis ho mtaam meu sonaf neno-tunan meik ho matam mese', na'ko sin anporin nataam ko neu ai maputu' ma ai marara' abar-barat meik ho matam nua.iNai' Mateos 5:29 48‘Ai marara' naan, namneo-namneo baer naan a'renat. In ai ji ka nmaet niit fa. Ma are' kauna' so' ji nsoe nareo' ka nasnaas fa.’jNai' Yesaya 66:24 49Au nonik ia, ro ma'fena'. Es nana te, sekau es he natuina' Kau, ro in he ntahan he nok piut, on re' sis se'ik naan ro he npaek masik, hena' sisi naan antahan a'roo. 50Masik naan, ro reko. Hit pak je he taminab mnahat. Mes karu masik naan ka min masik fa heen, he tpak je neu saa' antein? Ro hit taiti tpoir nahe. Hii msa' ro he mfain on re' masik, he mmoin nok manekat mok are' atoni mfaun sin. Nah! Hii kaisa' matoe mteni' nai, mak sekau es ko' gui, ma sekau es an ii.”kNai' Mateos 5:13, Nai' Lukas 14:34-35 Atoni' Farisi sin namin ranan he namouf Usif Yesus natuina' rasi matsaos ma manporin (Nai' Mateos 19:1-12; Nai' Lukas 16:18) 101Narari te, Nai' Yesus sin annaon neu propinsi Yudea, ma neu bare bian anteni' et noe Yarden in panin, pasa' neon-saet. Anbi naan, too mfaun neman ma naub Ne. On re' nati', Nai' Yesus nanoni' sin. 2Atoni Farisi fauk neman he namouf Nai' Yesus. Sin natanan nak, “Natuin hit atoran rais-pirsait, reko ai' kah, karu atoin amatsaos es anporin in fee?” 3Mes Nai' Yesus nataah sin nak, “Mimnau fe'! Rasi atoran fee-mone re' Nai' Musa anba'an nani neu kii nak on mee ka?” 4Sin natahan nak, “Na'i nai' Musa in atorni nak, atoni' nabei' he nporin in fee, mes ro he nmoe' nahunun sur manporin ma annona' surat naan neu in fee.”aSurat re' Nareta' Nafani' 24:1-4, Nai' Mateos 5:31 5Mes Nai' Yesus nataah sin am nak, “Hoi! Amneen fe'! Na'i nai' Musa antui on naan, natuin hii mi'nakfaut bainesi'! 6Hii kaisa' mnikan rais reta' un-unu' oras Uisneno anmoe' neno-tunan ma pah-pinan! Natuin matu'i narair et Sur Akninu' nak, ‘Uisneno anmoe' mansian nahuum bon on bifee ma atoni.bReta' Ahun-hunut 1:27, 5:2 7Es nana te, atoin es ro he nnao nasaitan in ainaf ma in amaf, ma anmafuut neek nok in fee, 8tar nua sin anfanin mese'.’cReta' Ahun-hunut 2:24 9Karu Uisneno neiknon nabuab sin anfanin mese', ka nabei' fa mansiani anbatis sin!” 10Narari te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin antaman mesen anbi um jes. Anbi naan, sin nataan Nai' Yesus matoom nok In nonin re' fe'ena. 11Nai' Yesus nataah sin am nak, “Sekau re' anporin in fee, ma annao nsao nteni' bifee 'teta', nana msa' antaam rais makaket! 12On nana msa' bifee! Karu in porin in mone, oke te in nsao ntein atoni' teta', nana msa' antaam rais makaket!”dNai' Mateos 5:32, 1 Korintus 7:10-11 Usif Yesus na'uab ma anfee tetus neu ri'ana' sin (Nai' Mateos 19:13-15; Nai' Lukas 18:15-17) 13Anbi orses, sin neik sin anah sin neem neu Nai' Yesus, ma antotin he In nfee tetus neu sin. Mes Nai' Yesus In atoup-noni' sin nakaina' sin. 14Reka Nai' Yesus niit rasi nana te, In nato'on In atoup-noni' sin am nak, “Mifetin ri'ana' sin he neman neu Kau! Kaisa' mikaina' sin! Natuin atoni re' nahuum bon on sin re' naan, es na' anfain Uisneno In nna. 15Mimnau rek-reko! Sekau-sekau re' neman haumaak Uisneno, sin ro he namnau niis Ne, on re' anah-anah sin namnau sin ainaf ma sin amaf. Karu kahaf, ka nabei' fa he 'teek sin tak Uisneno In nna.”eNai' Mateos 18:3 16Oke te, Nai' Yesus anhoo naan ri'ana' sin, ma In antao In a'niman anbi sin a'nakak mese'-mese' he nfeen sin tetus. Atoin amu'it naim ranan he nmoin nabar-baar nok Uisneno (Nai' Mateos 19:16-30; Nai' Lukas 18:18-30) 17Ma reka' Nai' Yesus sin he nnaon konon, anmui' atoin amui' tes naen neem he nateef nok Ne. In na'ruri' anbi Nai' Yesus In matan, ma nataan am nak, “Aam tungguru re' au 'hormat ani! Au he 'utaan akre'o. On ai, Aam. Of au he 'moe' on mee kah, henati' au bisa 'taam on sonaf neno-tunan, he 'moin 'ubar-baar 'ok Uisneno?” 18Nai' Yesus nataah am nak, “Nansaa' am es ho mteek mak, ‘re' au 'hormat ani’? Ka tiit fa es re' he thormat ani, karu mak Uisneno nmees. 19Ho muhiin murair prenat Uisneno ahunut sin nak, ‘Kaisa' mroor atoni; kaisa' mmakaek; kaisa' mibaak; kaisa' msaksi mipoi; kaisa mputa-kriu atoni' in bare'; ma mi'parnom meu ho aina' ma hii ama'.’”fAnpoin na'ko Pah Masir 20:12-16, Surat re' Nareta' Nafani' 5:16-20 20Atoni naan nataah am nak, “Namneo, Aam tungguru! Au 'unaoba' ar kanan atoran sin na'ko oras au fe' munif kau.” 21Nai' Yesus nneek niis atoni naan. Ma In nak, “Namneo! Mes anmui' es anteni'. Es nana te, ho mfain nai he mu'sosa' main are' kanan ho 'mu'im. Narari te, meik roit re ho mupein je naan ma mnao he mbait main sin neu ama'mu'it sin. Oke te, ho uum nai he mutuina' Kau. Uisneno of anseun-banin ko neki 'mu'if neno-tunan.” 22Ma reka' in neen Nai' Yesus In uaban nana te, in nekni nakrati'. Ma in fain nok in nekni nsuus anmaet, natuin in atoni' re' anmui' are'-kanan 'mui' fi oke'. 23Ma Nai' Yesus ankisu nfuun am nateef ma na'uab nok In atoup-noni' sin am nak, “Amneen, oo! Atoin amui' ti na' neu-goah antaam on sonaf neno-tunan!” Bikase' unta 24Anneen rasi nana te, atoup-noni' sin anmukekon. Ma Nai' Yesus na'uab anteni' nak, “Amneen rek-reko! He trair anah-anah Uisneno te, maneun ni ka an-ana' fa! Kaisa' mitenab am mak ma'kaf-kafa'. 25Atoin amui' tes he ntaam on sonaf neno-tunan ma anfain on Uisneno in anha te, in sus ti huma' mese' on re' bikaes unta re' antaam neu in o'of, nao natuina' aen tes in konan.” 26Nai' Yesus In uaban naan anmoe' sin anfanin taka'naan ein. Ma sin maktan nein ma nak, “Karu namneo on nana te, sekau ka es re' he napeni 'honis nabar-baar?” 27Nai' Yesus ankius sin mese'-mese' ma nak, “Natuin mahinif ma manoef mansiani te, of ka nrarif. Mes mimnau, natuin mahinif ma manoef Uisneno, ka tiit fa saa' es re' of ka nrarif.” 28Narari te, nai' Petrus nmurai na'uab am nak, “Amo! Hai mnikan main are'-kanan sa'-saa' he mituina' Ko. Onaim hai of mepein saa'?” 29-30Nai' Yesus nak, “Au he 'utoon kim 'ak onai: Sekau es natuina' Kau, ma annao na'roo na'ko in ainaf ma in amaf, in orif-tataf, in anah-anah sin, in rene, in mepu, nok are' in um ji nanan, he nnao natoon Rais Reko Uisneno anbi mee-mee, in of antoup nafani' no naut nes. Are' sa'-saa' re' in nasaitan sin naan, of napein nafani' sin annesi ntein na'ko naan. Ini msa' of napein ha'mu'it natuin in nok Kau. Ma reka' pah-pin ni namreu', in of anmoin nabar-baar nok Uisneno. Rasi re' naan, es anfain seun banit neu ne! 31Mimnau goo! Natuina' Uisneno in tenab, sekau-sekau es re' na'naeba' in tuan ni te, of na'bauna'. Ma sekau-sekau re' na'paran in tuan ni, natuina' tenab Uisneno, of na'raat ne.”gNai' Mateos 20:16, Nai' Lukas 13:30 Ia han tonas nfain era' teun matoom nok Usif Yesus In a'maten (Nai' Mateos 20:17-19; Nai' Lukas 18:31-34) 32Oras naan, Nai' Yesus sin naon on Yerusalem. Nai' Yesus nnao nahuun. Ma In atoup-noni' sin ma tuaf bian anteni' natuina' anbi In kotin. Sin namnau In uaban ahunut, ma sin nmukekon ma namtaun. Narari te, Nai' Yesus no'en naan In atoup-noni' sin anmesen, ma natoon anteni' saa' re' of atoni bian sin anmo' Je anbi Yerusalem. 33In na'uab am nak, “Hii mneen, oo! Oras ia, hit tnao teu Yerusalem. Au re' ia, An Mansian. Mes anbi Yerusalem sin of na'sosa' Kau neu a'nakat-a'nakat agama ma tungguru-tungguru krei sin. Narari te, sin of anhukun niis Kau. Ma sin anporin napoitan Kau neu ar-kanan atoni' re' ka nahiin fa Uisneno. 34Narari te, sin na'akan Kau re'uf-re'uf. Sin naroon Kau. Sin anbeos Au aok tar Au aoki papa' oke'. Narari te, sin nroor niis Kau. Namneo, Au of he 'maet. Ma fai nua nkono te, Au 'fena' 'fain.” Nai' Yakobos ma nai Yohanis antotin he nfanin kaes ko'u (Nai' Mateos 20:20-28) 35Oke te, Nai Sabadius in anhin, es re' nai' Yakobos ma nai' Yohanis, sin neman neu Nai' Yesus. Ma sin totin nak, “Aam tungguru! Hai he mi'uab man akre'o!” 36Nai' Yesus nataan sin am nak, “Hii he mi'uab saa'?” 37Sin natahan nak, “Onai, Aam! Nati' karu Ama' Ho mtook ma Ho mnaa' man a'prenti te, hai mtoit he Ama' mutoko' kai, es anbi Ho nimam a'rii ma es anteni' anbi Ho nimam a'ne'u.” 38Nai' Yesus nataah am nak, “Hii nua kii ka mihiin man fa saa' re' hii mtoti. Au re' ia, of 'upein susat ma nana'renat namfau. Onaim, on mee? Hii miteen bet mak, hii msa' mibei' he mnaben susat ma nana'renat tar ammaet mok Kau, oo?”hNai' Lukas 12:50 39Sin natahan nak, “Hai mibei', Aam!” Nai' Yesus nak anteni' sin nak, “Namneo. Hii msa' of mnaben susat ma nana'renat on re' Au. 40Mes sekau es antook anbi Au nimak a'rii ma 'ne'u, Au ka 'seor fa rasi naan. Natuin rasi naan, Uisneno In es nafeek. In nafeek anrair, sekau-sekau es nabei' he ntook anbi bare naan.” 41Ma reka' atoup-noni' bian sin anneen nai' Yakobos ma nai' Yohanis sin han totis nana te, sin nato'on maten. 42Narari te, Nai' Yesus no'en sin ok-oke ma nak, “Onai! Hii mihiin miraar jena, oo? Kaes ko'u re' anna'an prenat, sin es re' nati' te nha'mui' too gui. Tar antea, too gui ka nakbeor in reko fa. Ma nakaf-nakaf anbi pah-pah re' ka nahiin fa Uisneno, sin nanaoba' atoran ma prenat huma'-huma', tar sin too gui ka bisa nait fa sin a'nakan. 43Mes ka nabei' fa he hii moe' on naan! Sekau-sekau anbi kii re' anroim he nrair kaes ko'u, in ro he nfain on re' ate he ntuthae in aok-bian sin.iNai' Lukas 22:25-26 44Ma sekau es anroim he nfain a'nakat, in ro he nmeup on re' ate.jNai' Mateos 23:11, Nai' Markus 9:35, Nai' Lukas 22:26 45Natuin Au es re' An Mansiani. Mes Au ka 'uum fa he atoni' ntuthae Kau. Au 'uum he 'tuthae too mfaun sin. Au 'uum he 'fee Au 'monik no mes-mese', he 'soi too mfaun sin na'ko sin sanat.” Usif Yesus nareko' atoin aforot (Nai' Mateos 20:29-34; Nai' Lukas 18:35-43) 46Nai' Yesus nok In atoup-noni' ma too mfaun sin neem antean kot Yeriko. Reka' sin he nnaon konon, sin niit atoin aforot es antook ma antoit piut-piut anbi ran ne ninin. In kan ne nai' Bartimeus, nai' Timeus in anah. 47Reka' in nneen nak akonot naan Nai' Yesus na'ko Nasaret, in nhunun naher-heer am nak, “Yesus! Ho re' naan, sufa'-ka'uf na'ko Nai' Daud! Hai mpao Ko 'ro-roo goen, Aam! Amturun kau fe'!” 48Ma reka' sin anneen in hanan naan, too mfaun sin nakain ne nak, “Hoe! Mumninu'!” Mes in nhunun naheer anteni', nak, “Yesus! Nai' Daud in sufan! Mumnau kau fe'!” 49Ma Nai' Yesus anhake mnak, “Hii meik je neem neu Kau!” Ma sin naon neu ini mnak, “Noo goah nai! Aam tungguru no'en ko. Uum nai!” 50Ma reka' in neen hanaf naan, nai' Bartimeus nporen nain in tais, in nfeen ma annao rab-raab he nateef nok Nai' Yesus. 51Nai' Yesus nataan ne mnak, “Ho mroim saa' na'ko Kau?” Ma atoin aforot naan nataah am nak, “Koi, Aam! Au toit si es re' karu rekot au 'iit.” 52Nai' Yesus nak antein em nak, “Natuin ho mpirsai murair mak Au 'ubei' he 'ureko' ko, es nana te oras ia msa' ho mureok! Mkoenom nai!” Ma in matan aforot sin narekon oras naan. Narari te, in nok annao naat Nai' Yesus. Usif Yesus sin antaman neu Yerusalem, ma too mfaun sin anboi's Ee on re' kaes ko'u (Nai' Mateos 21:1-11; Nai' Lukas 19:28-40; Nai' Yohanis 12:12-19) 111Oras sin nhaumak kot Yerusalem, sin antean kuan Betfage ma Betania, eta' to'ef Saitun in abnapan bian.*To'ef naan sin teek et nak ‘To'ef Saitun’, natuin anmui' po' saitun namfau anbi naan. Anbi bare naan, sin naes naan mina' na'ko hau saitun in fuan sin. To'ef Saitun in a'roo ni of oni' kir goes na'ko kot Yerusalem. Anbi bare naan, Nai' Yesus sin nas-nasan akre'o. Narari te, In nreun In atoup-noni' sin nua he nao nahunun. 2In nak, “Hii nua kii mnao mihuun meu kuan re' nee. Ma oras hii mtaam, hii of miit bikaes tipu' mese re' anteket nak ‘keledai’, ka masaena' fa fe', mafutu' et bare naan. Hii mnao mseif in tani ma mheer meik je neem. 3Ma karu atoni nataan kii nak, ‘Nansaa' am es hii mheer meik bikaes tipu' naan?’ On nana te, hii mitaah am mak, ‘Usi' he npak je. Ma karu npaek naraar je te, hai of meik mifain ee neem.’” Bikase' hum es re' anteket nak ‘keledai’ 4Oke te, nua sin naon, ma sin niit bikaes tipu' naan mafutu' anbi um jes in enon, et ran ne ninin. Ma sin nseif je, he nheer neik je nnao. 5Mes atoni' fauk re' anhaken anbi naan, nataan sin am nak, “Hoe! Ba'e! Nansaa' am es hii mseif atoni' in bikase'?” 6Ma sin natahan am nak, “Hai Uis fe nroim he npak je. Karu npaek naraar je te, hai of meik mifain ee neem.” Ma tua fin re' naan, nfeen sin manuan he nheer neik bikase' naan. 7Ma sin nheer neik je nnao neu Nai' Yesus. Narari te, sin na'peni bikase' naan neik sin po'uk. Narari te, Nai' Yesus ansae. Usif Yesus antaam neu kot Yerusalem 8Ma reka' sin he noi antaman neu kot naan, too mfaun sin nait sin tai-faof fini ma sin po'uk keni, ma na'been sin anbi ranan. Anmui' tuaf bian an'oet on re' pet no'o†Nai' Markus in tuis ahun-hunut nak ‘taef-taef’. Mes hit tahiin tarair na'ko nai' Yohanis 12:13 re' nteek ee te nak ‘pet no'o’. anbi ran ne ninin, ma na'been sin anbi ran ne tnanan. Nok mo'et naan, sin he natonan nak sin seun Nai' Yesus nok atoran. Nahuum on re' sin seun kaes ko'u bian. 9Ma anmui' atoni' bian annao nahunun anbi Nai' Yesus In matan, ma bian namunin. Sin murai nsakanan nak, “Hosana! Hai mbo'is ma mi'naeb Uisneno!‡‘Hosana’ neik hit uab it nak ‘Au 'toit babat ma fitis’. Ma anbi oras amunit, sin npaek uaba' re' naan he nbo'is Uisneno. Uisneno anfee tetus neu amnemat re' neem ma neik Uisneno In kanan, natuin Uisneno anreun naraar Je neem!aSit Pures-Bo'is sin 118:26 10Hosana! Hai mbo'is ma mi'naeb Uisneno! Natuin Uisneno he nahake' nafani' usif nai' Daud in aprenat! Hosana! Hai mbo'is ma mi'naeb Uisneno! Natuin Uisneno naprenat nan-nain et neno-ratan!” 11Ma reka' sin tean kot naan in nanan, Nai' Yesus sin nnaon ntaman anbi Uisneno in Uim Onen Uuf in a'fe'on. Ma Nai' Yesus annao na'oni ma nkius natefan bare naan. Mes natuin ka nmui' fa oras anteni', es nana te sin naon nfanin neu kuan Betania. Uisneno in Uim Onen Uuf nok in kintar Usif Yesus antaar hau uu' goes he kais nafua anteni' (Nai' Mateos 21:18-19) 12Noka' kiuk ana' te, sin anpoin na'ko Betania he ntaman fanin neu kot Yerusalem. Anbin raan ne tnanan, Nai' Yesus annaben ate namnaah. 13In niit hau uuf es et ran ne ninin. Biasa sin naah in fuan.§Hau uuf naan, anteeke neik uab Yunani te sukei . Ma Sur Akninu' natuin uab rabit Indonesia nak ‘pohon ara’. Mes Sur Akniun Yunani anrurun ain hau uuf es re' in fuan ne nati' te sin naah in fuan. Anbi pah Indonesia pasa' neon-saet, atoni' sin ka nbukae fa ‘pohon ara’ in fuan. In noo ne msa' huma' teta'. Es nana te, ‘pohon ara’ anbi Sur Akninu' ka huma' mese' fa nok ‘pohon ara’ anbi pah Meto. Es nana te, Nai' Yesus nhaumak hau naan he nkius niit, hau naan nafua, ai' ka. Ma oras In ntea hau naan in uun ni te, In ka niit fa sa'-saa'. Natuin hau naan, in orse ka ntea fa fe' he nafua. In fe' he nanoo. 14Es nana te, Nai' Yesus na'uab neu hau naan am nak, “Natuin ho ka mufua fa, es nana te murai na'ko oras ia, ho of ka mufua miit fa. Ma of ka tiit fa tuaf es he naah niit ho fuam.” In atoup-noni' sin anneen ate, In uaban naan ro ma'fena'. Usif Yesus antaam anbi Uisneno in Uim Onen Uuf in a'fe'on, ma In naiti nporin bare' sosa' anbi naan (Nai' Mateos 21:12-17; Nai' Lukas 19:45-48; Nai' Yohanis 2:13-22) 15Narari te, sin nao nkonon tar antean Yerusalem, ma Nai' Yesus antaam anteni' anbi Uisneno in Uim Onen Uuf. Anbi Uim Onen naan in a'fe'on, too mfaun sin anfein a'masa' ma na'sos' ein kor-kefi, re' biasa sin paek je he nfeen fua'-turu'. Ma reka' Nai' Yesus niit sin on nana te, In nnao ma nriu' napoitan sin. In nbeso nsisa'en mei-mei re' sin paek sin he ntukrin roit, ma nbeso nsiksakan hau 'bena' re sin paek sin he na'sosa koro-koro naan. 16Ini msa' npenan too mfaun sin he kaisa' nroin bare' ma nnaon refin ntenin natuin Uim Onen naan in a'fe'on. 17Onaim, In nanoni' sin nak, “Hii mihiin mirair sa'-saa' re' mafefa' kninu Uisneno ntui naan je mnak, ‘Au 'ufena' Au Um ji, he are' bifee-atoni na'ko are' uuf-uuf neman he n'oen nen nbi naan.’ Mes hii mmoe' Umi naan anfain baer-buat neu abakat sin!”bNai' Yesaya 56:7, Nai' Yeremias 7:11 18Ma reka' a'nakat-a'nakat rais-pirsait ma tunggur krei sin annenan nak Nai' Yesus anmoe' rasi nana te, sin nato'on ma nek-neuk nisik. Narari te, sin namin ranan he nroor nisan. Mes sin namtaus ne msa', natuin too mfaun sin nroim niis In nonin. 19Ma oras mansi nmaeb on nana te, Nai' Yesus sin anpoin na'ko kot Yerusalem, ma annaon fanin he ntupan anbi kuan Betania. Karu hit pirsai batur-batuur neu Usi', In of anfee sa'-saa' re' hit toti (Nai' Mateos 21:20-22) 20-21Noka' kik-kiku, sin nao nfanin neu Yerusalem. Anbi rana tnana', sin nnaon konon natuin hau uuf re' afina Nai' Yesus na'uab neu ne. In atoup-noni' sin nsanmakan, natuin hau uuf naan anmate nrair tar in a'ba'ne msa' nmeto nmaet.Ma nai' Petrus namnau niit Nai' Yesus In uaban afina'. Narari te, in na'uaba' am nak, “Amo! Mkius miit! Hau uuf re' afina Ama' mtaar ee ji, nmate nrair!” 22Es nana te, Nai' Yesus nataah am nak, “Namneo on naan! Asar hii msa' mpirsai Uisneno on naan. 23Karu hii mpirsai batur-batuur, hii of amreun to'ef mese' he nanani' bare neu tasi. Ma Uisneno msa' of nanani' to'ef naan, asar hii kaisa' mpirsai mi'ba'-ba'e! Hii ro he mpirsai batur-batuur neu Uisneno.cNai' Mateos 17:20, 1 Korintus 13:2 24Nah! Nati' kaisa' mniik noo! Asar hii mpirsai batur-batuur mak Uisneno nabei' he nfee sa'-saa' re' hii mtoti, In of anfee kii on naan. 25Ma karu m'onen, mes fe' anmui' neek ma'fena' mok es am es, hii ro he mnao he mmarame' mok atoni' naan fe'. Nok re' nana te, na' hii Ama' abit neno-tunan ansaok hii sanat sin. 26[Mes karu hii mipera' nek ma'fena', ma ka msaok fa hii aom bian sin sanat, hii Ama abit neno-tunan amsa' of ka nsaok fa hii sanat sin.]”**Tuis uab Yunani un-unut ka ntui nataam fa era' 26. dNai' Mateos 6:14-15 Sin maktaan nein matoom nok Usif Yesus in hak (Nai' Mateos 21:23-27; Nai' Lukas 20:1-8) 27Narari te, sin naon konon. Ma reka' sin tean Yerusalem, sin ntaman ntenin anbi Uisneno in Uim Onen Uuf. Ma oras sin taman tean in a'fe'on, a'nakat-a'nakat rais-pirsait ma tunggur agama sin neman, 28ma sin nataan Nai' Yesus nak, “Afina sekau es anreun ko he uum meik taisibu anbi bare ia? Sekau es anfee ko hak!?” 29Nai' Yesus nahiin im nak sin namin ranan he namouf Oo. Narari te, In nataah sin am nak, “Au msa' at he 'utaan kii. Hii mtoin Kau fe', hena' Au 'utaah kii. 30Au he 'utaan kii onnai: hii arki mihiin nai' Yohanis, Asrain atoni re' nana, oo? Sekau es anreek ee he nasrain atoni'? Uisneno oo, ai' mansian?” 31Ma sin natenab neu-mneman, ma na'uabin nak, “Amoo! Hit tarair beti'! Karu hit tataah am tak, ‘Uisneno es anreun goe te,’ In of nataah kit am nak, ‘Karu on nana te, neu saa' am es hii ka mpirsai fa nai' Yohanis!?’ 32Mes karu hit tataah am tak, ‘Mansian ne es anrenu.’ Of are' too mfaun sin ntaisibun. Natuin sin pirsain am nak, nai' Yohanis re' naan mafefa' kninu' Uisneno.” 33Narari te, sin natahan am nak, “Ma neo'! Hai ka mihiinif.” Ma Nai' Yesus nataah nafani' sin am nak, “Nah! Karu on nana te, Au ka 'utoon kii fa msa', sekau es anreun Kau.” Usif Yesus nareta' antoom atoin ameup po' anggur (Nai' Mateos 21:33-46; Nai' Lukas 20:9-19) 121Narari te, Nai' Yesus na'uab anteni nok a'nakat-a'nakat pirsait Yahudi ma tunggur krei sin. In nareta' nak, “Anmui' atoin es ankaun nais fe'u he nseen hau anggur anbi in afu pis es. Oke te, in nbaik po'on naan anfuun am nateef. Ma anmoe' bak he ntoro' fua anggur in oen. Ma in nmoe' tobe. Oke te, in na'seba' po'on naan neu tuaf bian, he sin nmeup po'on naan, henati' napeni nate nbatin. Narari te, in nao neu pah a'teta'.aNai' Yesaya 5:1-2 Po' anggur, tobe, nok bak he ntoro' anggur in oen 2Reka' orsi ntea he nseib anggur in fuan, auf tuaf naan anreun in ate es, he nnao neu ameup po'on naan he ntoit in sapaan. 3Ma reka' in ntea, ameup po'on sin anheek naan ne. Narari te, sin anbeso. Oke te, sin nreen nggoe ma nfain rum-ruum. 4Oke te, auf tuaf naan anrenu nteni' in ate es. Mes ameput sin na'tutu' in tar in a'nak ne papa'-papa'. Ma rari te, sin namae je, ma nriu' na'aenab. 5Mes auf tuaf naan anrenu nteni' in ate es a'teta'. Ma sin anroor nisan. Mes, maski sin nmoe' onmee-onmee msa', auf tuaf naan anreun in ate sin piut. Mes ameup po'on sin anbeos bian, ma nroor niis bian. 6Namuni te, arahaa tuaf mese anteni'. Tua mese naan, es re' auf tuaf ee in an-moen mese' re' in nek nani. Natuin ka tiit atein fa ranan bian, es na' in reun in an-mone naan. In natenab at nak, ‘Karu au 'reek au an mon ji neik non, sin of antoup goe nok rek-reko, ma sin am saa' of natniin ne.’ 7Ma in reek in anah naan he nnao. Mes reka' atoin ameput sin niit ri'ana' naan nema te, sin na'uaban nak, ‘Hoe! Hii mkius miit fe'! A'naefe anfee in an hoin ee neik non neem! Karu 'naefe nmate te, in of es antoup are' baer pusaak sin. Iim he troor tisan, henati' hit par tain are' kanan in a'mu'in sin!’ 8Narari te, sin arsin anheek je, ma anroor nisan. Ma sin nporin in aon amates naan anbi po' ne in kotin. Rais reta' naan antu' ma namsoup on naan.” 9Narari te, Nai' Yesus nataan are' kaes ko'u sin am nak, “Natuin hii tenab, of auf tuaf naan anmoe' saa' ka neu are' apao po'on sin? Natuin Au tenbi te, in of neem ma nroor niis are' ameput sin ok-oke'. Narari te, in na'seba' po' anggor naan neu atoni' bian. 10Hit arkit trees tiit anbi Uisneno in Sur Akninu' nak, ‘Anmui' fat goes re' nahunu te tuknini naiti nporin. Mes oras ia, fatu naan anfain fatu' sukif neu ni ainaf. 11Uisneno es anpir naan je, ma natoko' fatu naan. Es nana te, hit tiit atrair in masan arekon!’”bSit Pures-Bo'is sin 118:22-23 12Kaes ko'un re' naan nahinin nak Nai' Yesus ansair sin neik reta' naan. Sin huma' mese' nok atoin ameup po' anggur sin. Es nana te, sin murai namin ranan he nheek Ee. Mes sin namtausan too mfaun re' anroim Nai' Yesus In noni'. Onaim, sin na' nnaon npoir na He. Atoni' bian sin namin ranan he na'nukab Usif Yesus neik rasi baen bea (Nai' Mateos 22:15-22; Nai' Lukas 20:20-26) 13Narair on nana te, a'nakat-a'nakat atoni' Yahudi sin anreun atoni' fauk na'ko pukan krei Farisi ma na'ko parte purtik Herodes neman he nataan Nai' Yesus henati' namouf Oo. 14Sin neman tean ate, sin nataan Nai' Yesus am nak, “Aam tungguru! Hai arkai mihiinim mak Ama' Ho neek man ro mne'o, ma ka mputa-kriu miit fa. Ama' Ho mkisu ha atoni' in nekan. Ama' msa'at mutoon-munoon Uisneno In romin, natuin Ama' ka mkius fa humaf. Nah! Oras ia, hai he mitaan uab es. Tatuin hit atoran pirsait Yahudi te, of hit he tbaena' bea neu Uis Ko'u pah Roma,*Uis Ko'u atoni' pah Roma, sin teket nak ‘Keiser’. ai ka?” 15Mes Nai' Yesus nahiin narair nak sin namin ranan he nfuir Ee, he nraban an a'prenat Roma. Ma Nai' Yesus nataah neik han ma'fena' nak, “Nansaa' am es hii he mfuir Kau meik rasi naan! Neu hii mfee miit Kau roit fua es nita!” Ana' aprenat Roma sin roit re' anmo' je na'ko noin muti' 16Ma sin nona' roit es neu Ne. Ma Nai' Yesus nait ma ntae roit naan. Narari te, In nataan sin am nak, “Sekau in humni es re' ia? Sekau kan ne es re' ntui je ia?” Ma sin natahan am nak, “Re' naan Uis Ko'u pah Roma.” 17Oke te, Nai' Yesus nak, “Nah! Karu on nana te, meik meu ana' aprenat sin saa' re' anfain ana' aprenat sin hak. Ma meik meu Uisneno saa' re' anfain Uisneno In hak.” Anneen In han tahas naan, sin arsin sanmakan, natuin In uaban naan namneo. Etun sin ka bisa namouf Goe fa. Rasi amates anfeen anfain, ma rais matsaos anmu'i ai' kah anbi neno-tunan (Nai' Mateos 22:23-33; Nai' Lukas 20:27-40) 18Narari te, atoni' fauk na'ko pukan krei bian neman he namouf Nai' Yesus. (Sin na'ko pukan krei Saduki re' anpirsain am nak amaetsi ka nfeen anfain nitaf).cHaef ein sin Reta' 23:8 19Sin na'uaban nok Nai' Yesus am nak, “Aam tungguru! Na'i nai' Musa antui kit harat es nak: karu atoin es nmaet nasaitan in fee, ma ka nmui' fa anah, atoin amates naan in orif ro he nsao bifee banu' naan. Maut he nfee sufa'-ka'uf neu in tataf re' anmate nrair.dSurat re' Nareta' Nafani' 25:5 20Namneo, na'i nai' Musa nanoni' rasi naan. Es nana te, hai mitaan. Anmui' atoni' hiut nma ori-tatan. Moen unu naan nmatsao nahuun; oke te in nmaet, mes ka nmui' fa anah. 21Onaim in orif re' natuin ee ji ansao bifee banu' naan. Mes ka 'roo fa te, in maet ma ka nmui' fa anah. On nana msa', in orif re' natuin ee ji; in sao bifee banu' naan, ma ini msa' anmaet, mes ka nmui' fa anah. 22Ma anrari msa' ntom orif-orif amunit sin, tar antea aheet-susu msa' anmaet. Narari te banu' naan anmate msa'. 23Nah! Oras ia hai mitaan onai: Bifee naan ansao niit atoni hiut! Ma karu pah-pin ni namsopu te, ma Uisneno namonib nafani' amates sin, of sekau es re' anfain mone neu bifee naan?” 24Nai' Yesus nataah sin am nak, “Karu hii mitaan on naan, hii ka mihiin namneo fa Sur Akninu' Uisneno In afan. Ma hii msa' ka mihiin fa Uisneno In kuasat. Onaim hii msaan batuur! 25Amneen! Onai! Ka tiit fa rais matsaos et sonaf neno-tunan. Are' amates re' Uisneno nafena' nafani' sin, ka nmatsaon tenin fa. On nana msa' Uisneno In ameput na'ko neno-tunan ka nmatsaon fa. 26Onaim, anmatom nok rasi amates he nfeen anfaini ai' kah, Au 'utoon kii on ia. Oni' hii fe' ka mitenab man fa reta' antoom ai re' nout hau ana' mese', mes ka nputuf. Reta' naan nak, Uisneno nak neu nai' Musa nak, ‘Ho na'i sin Uisnen goe es re' Au. Sin es re' na'i nai' Abraham, na'i nai' Isak, ma na'i nai' Yakob. Sin arsin na'ruri' ma na'besa' neu Kau, tar antea oras ia.’eAnpoin na'ko Pah Masir 3:6 27Nah! Hit tahiinim tak sin na'i sin anmaten nrarin eti-eti ahunut. Mes, natuin Uisneno nak, In fe' anfain sin Usif, esnanat hit tahiin tak, sin monin fanin. Onaim, maski sin anmaten nrarin amsa', sin monin fanin. Namneo, amoin ti na'-na'ruri' ma na'bees neu Uisneno. Mes atoin amaet si, kah fa to? Es nana te, karu hii mnaa' miheran noni' nak, amates sin ka nfeen anfanin fa, hii ro msaan maneno'!” Rasi tneek Uisneno ma hit aok-bian (Nai' Mateos 22:34-40; Nai' Lukas 10:25-28) 28Anbi oras naan, tunggur krei es nok ma nneen Nai' Yesus ntook ma na'uab nok atoni' pukan Saduki sin. Tunggur krei naan natenab nak Nai' Yesus nataah sin tanas sin nok reko. Narari te, in nataan Nai' Yesus nak, “Aam! Au he 'utaan on ia: Hit atoran harat ma prenat rasi pirsait sin mfau re'uf. Na'ko are' kanan prenat na'i nai' Musa, prenat mee ka, es ro he tanaoba' tahunun?” 29Nai' Yesus nataah am nak, “Prenat re' ma'osa' nneis anbi Sur Akninu' Uisneno nak on nai: ‘Are' kanan too Isra'el, amneen rek-reko! Uisneno ro hit Usif, ma hit A'nakat. Ka tiit fa bian anteni', In mese' kun! 30Es nana te, hii ro he mneek Ee anneis na'ko bian-bian. Es nana te, hii ro he mimnau Goe piut-piut, mihiin Je, ma mmeup ma'tani' he mituina' In romin.’fSurat re' Nareta' Nafani' 6:4-5 31Ma prenat hae' nua nak: ‘Ho ro he mneek ho aok-bian namnees on ho mneek ho tuam.’ Prenat nua sin ia es re' ma'osa' nneis. Ka tiit fa prenat bian re' ma'osa' neis pren nua in re' ia.”gA'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 19:18 32Oke te, tunggur krei naan na'uab anteni' neu Nai' Yesus nak, “Namneo! Re' Ama mu'uab ee naan, namneo. Uisneno anfain hit Usif, ma ka tiit fa Uisneno teta'.hSurat re' Nareta' Nafani' 4:35 33Hit ro he tneek Ee anneis na'ko are' kanan sa'-saa', ma tamnau Goe piut, tahiin Je, ma atmeup taheer he tatuin In romin, ma hit ro he tneek hit aok-bian namnees on re hit neek hit tuak. On re' nanat na' Uisneno nmariin nneis, na'ko hit arahaa tatuin atoran rasi pirsait anmees. Nana reko nneis na'ko hit arahaa troor mu'it he ta'turu, ai' atfee bare' bian neu Ne.”iNai' Hosea 6:6 34Oras anneen in tahas naan, Nai' Yesus natenab nak tunggur krei naan nahiin rek-rek goen. Onaim Nai' Yesus nak, “Ara kre'o te, ho he noi mrair Uisneno ini.” Narari te, ka tiit fa es anteni' re' anroim he nataan Nai' Yesus, fin ka tiit fa es re' nabei' Je te.jNai' Lukas 10:25-28 Kristus naan, namneo Usif nai' Daud in sufan, mes ini msa' anrair nai' Daud in usif (Nai' Mateos 22:41-46; Nai' Lukas 20:41-44) 35Narari te, Nai' Yesus nanoni' too mfaun sin anbi Uim Onen Uuf Uisneno. Ma In nataan sin am nak, “Natuin hii tenbi on mee? Tunggur krei sin nanoni' am nak, Kristus re' naan es re' tuaf re' Uisneno nruur nani na'ko afi unu. Ma sin tenab nak, In arahaa sufaf na'ko Usif nai' Daud. Mes tenab naan ka namneo fa. 36Natuin afi unu' Smana Kninu' Uisneno anpaek nai' Daud he ntui nak, ‘Uisneno natonan narair au Usi' nak, “Uum he mtook meu baer a'masat et Au 'nimak a'ne'u. Au of a'moe' are' ho musu sin, tar sin na'ruri neu ko.’”kSit Pures-Bo'is sin 110:1 37aNa'ko nana te, hit tahiin nak Usif nai' Daud anteek Kristus nak ‘Usif’. In a'mofun nak, karu sin nak Kristus naan, suma Usif nai' Daud in sufan-ka'un, naan fe ka nanokab fa. Fin In imsa' anfain Usif nai' Daud in Usif.” Usif Yesus nak, ampantom mi'ko tunggur agama sin puta-kriu kein (Nai' Mateos 23:1-36; Nai' Lukas 20:45-47) 37bOras Nai' Yesus na'uab on naan, too mfaun sin anromin he nneen Ne. 38Narari te, In natonan nteni' sin nak, “Hii ro he ampantom mi'ko tunggur agama sin. Sin roim he npairiur-sok neik sin baru mnanu', nnao nateef too mfaun, he too mfaun sin niit sin at nak, ‘Hoe! Sin ro kaes ko'u batuur!’ 39Karu sin antaman anbi uim onen, ai' nokan nbin fesat, sin namin toko' arekot henati' too mfaun niit sin. 40Ma mpantom, oo! Fin sin puta-kriu bifee banu' sin, ma nasiik naan sin umi sin ok-oke'. Ma anbi too mfaun sin matak, sin na'koro' sin moe' re'uf, es re' sin onen mnanu'-mnanu'. Sin romin he atoni' bian nahinin nak sin neek kein muti'. Mes Uisneno of anfee kasat ma'fena' neu sin.” Bifee banu' ama'mu'it na'turu' roi kolekte nneis-neis (Nai' Lukas 21:1-4) 41Narari te, Nai' Yesus antook anbani' neu peti 'turu', anbi Uim Onen Uuf Uisneno. In niit too namfau neman ma ntao sin roi kolekte anbi peti 'turu' naan. In niit atoin amu'it sin neman amsa' ma nataam sin roit namfau anbi naan. 42Oke te, bifee banu' ma'mu'it es neem ma an'onen nok. In nataam roit sen nua anbi peti naan. Roit naan in 'os ni an-ana'. 43Onaim Nai' Yesus an napen In atoup-noni' sin am nak, “Hii mkius rek-reko neu bifee banu' ama'mu'it ne. In nataam roit suma sen nua goah, mes in fee nneis na'ko are' kanan afeet. 44Sin arsin anfeen kolekte na'ko roi nesif. Mes bifee banu' ia in anfee nain in roit sin ok-oke' neu Uisneno.” Usif Yesus natoon nanin sin antoom Uisneno in Uim Onen Uuf in atseran (Nai' Mateos 24:1-2; Nai' Lukas 21:5-6) 131Narari te, Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin anpoin na'ko Uim Onen Uuf. Oras sin anpoin, In atoup-noni' es naruur Ee Uim Onen Uuf, ma nak, “Aam! Bait Ho mkius miit ia fe'! Umi ia in reok ni kah! Sin bakin faut ko' ni reko' maten!” 2Mes Nai' Yesus nak neu ne, nak “Uim Onen ia, namaas! Mes ka 'roo fa te, sin of anpukai natserab are' fatu-fatu naan.” Neno msopu' fai msopu' in tanar sin (Nai' Mateos 24:3-14; Nai' Lukas 21:7-19) 3Oke te, Nai' Yesus sin nnaon neu to'ef Saitun, ma ntokon nbain ein on Uim Onen Uuf Uisneno. Narari te, In atoup-noni' sin haa, neman ma na'uab nok Ne. Es re' nai' Petrus, nai' Yakobos, nai' Yohanis, ma nai' Anderias. 4Sin natanan am nak, “Aam! Bait Ho mutoon mufani' miit kai Ho uabam fe'ena. Reka te in orsi ntea? Ma in tanar-tanar sin, on re' mee?” 5Oke te, Nai' Yesus nataah am nak, “Asar him mpanat rek-reko! Henati' es kaisa' napoi kii. 6Natuin of anmui' atoni' namfau neman, ma npaas sin a'bas kein, ma nak, ‘Au re' ia, Kristus, atoni' re' Uisneno nba'an nani na'ko unu'.’ Onaim sin imsa' napoinan atoni namfau. 7Karu hi miit atoni' anmakenan, ai hi mneen uab anin nak anmui' makenat et me-mee, hii kaisa' mimtau. Natuin are' rasi naan ro he nboor, mes neno amsoup ti fe' ka nteaf. 8Fin uuf es of anfeen ma nmaraban nok uuf es. Ma fin pah es of anmakeen nok pah es. Ma fin tainuun si anhasu' anbi me-mee. Amnaah si msa' of ma'tain ni kah. Are' rasi ia anfain tanar, namnees on re' bifee a'apu' re' nnaben men-mahoni'. 9Es nana te, hii arki ro he mpanat rek-reko. Of sin neem ma nheek ki ma nheer neik ki neu umi fek rasi pirsait. Ma sin of anbeos ki anbi uim onen sin nanan. Ma sin of nfuut neik ki neu are' ana' prenat sin, natuin hii mok Kau. Mes rasi nana msa', anfani sraak he hii mitonan sin are' rasi antoom Kau. 10Mes Uisneno in anah sin ro he nnao natoon nahunun Au Rais Reko neu are' uf-uuf anbi pah-pinan ia, oke te na' neno amsoput antea. 11Mimnau! Karu sin fuut neik ki neu umi fek rasi, hii kaisa' mimtau mak, ‘Au he 'u'uab 'ak saa'? Ai' au he 'utaah am 'ak saa'?’ Karu in orsi antea, hii mi'uab mituina' saa' re' Smana Kninu' Uisneno natoon neu kii.aNai' Mateos 10:17-20, Nai' Lukas 12:11-12 12Anbi um jes in nanan, karu tuaf es anpirsai neu Kau, of in orif-tataf sin es namin ranan he nroor nisan. Karu anhe es anpirsai, of in amfe kun es neik non anroor niis ne. Ma karu in ainaf ma amaf anpirsai Kau, of in anh ein anroor niis sin. 13Es nana te, of atoni mfaun sin nato'on niis ki, natuin hii mpirsai meu Kau. Mes sekau es naran tar antea namsoup, Uisneno ro of an fee ne 'honis.”bNai' Mateos 10:22 Ampanat rek-reko natuin neno amsoput anhaumaken (Nai' Mateos 24:15-28; Nai' Lukas 21:20-24) 14Nai' Yesus na'uab ankon ma nak, “Tuaf es re' neik Amre'ut of he neem. In taam ma nhaek anbi baer nuni et Uim Onen Uuf Uisneno, re' ka ma'ota' fa neu ne, tar in ha'niis bare naan. Es nana te, Uisneno annao nasaitan bare naan. Karu hi miit rasi naan, nati' mpanat rek-reko! (Sekau es anrees ia, ro he nahiin!) Naan anfain tanar nak neno-neno susat sin anhaumak re'-reu' feen. Karu hi miit on nana te, abitan propinsi Yudea amfeen maen nai on a'to'ef sin.cNai' Danial 9:27, 11:31, 12:11 15Ma hii ro he maen rab-raab, he kaisa' msiraak om. Karu tuaf mee npoi nrair na'ko umi, kaisa' nfain he nait bare' antein. 16Ma atoni' re' anbi rene, kaisa' anfain nait tainusat antein. Ro he naen ankoon!dNai' Lukas 17:31 17Re' nsuus annes-neis ji es re' bifee a'apu, ma bifee-bifee re' nasuus ri'ana'. Fin sin ka naen nanan fa. 18Es nana te, reko nneis hii m'onen ma amtoit henati' rais emre'ut naan kaisa' neem nateef nok oras uran-anin. 19Fin oras naan, ma'nuuk ii ko' re'uf! Murai na'ko Uisneno nmoe' pah-pinan ia tar antea neno ia, ka tiit fa sustes ko' ni on re' naan. Ma atoni' of ka niit anteni' fa susat nahuum on re' naan.eNai' Danial 12:1, Rasi Mnitas neu Nai' Yohanis 7:14 20Karu Uisneno ka na'paran fa neno susat naan, ka tiit fa tuaf he nmoni nkoon. Mes natuin Uisneno nneek niis In an piri' sin, es nana te In na'paran neno-neno susat naan. 21Karu neno naan antea, hii of amneen atoni' sin na'uabin nak, ‘Mkius nai! Kristus es ia!’ Mes tuaf bian nak, ‘Kristus et nee!’ Mes nati' hii kais amneen, oo! 22Ma of anmui' atoni' re' anpoi ma npaas in a'basan am nak, ‘Au re' ia, Kristus!’ Bian anteni' nak, ‘Au re' ia, mafefa' kninu' Uisneno.’ Sin of anmo'en rais sanmakat huma'-huma' neik kuasat niut re'uf he nputa-kriu atoni' sin. Sin namin ranan huma'-huma' he nasekeb anah-anah Uisneno. 23Hii ro he mpanat rek-reko! Neno-neno susat naan fe' ka ntea fa fe', mes Au umnauba' ain ki sin!” An Mansia ni In amneman (Nai' Mateos 24:29-31; Nai' Lukas 21:25-28) 24Oke te, Nai' Yesus antaru ntein, ma natonan In atoup-noni' sin am nak, “Karu neno-neno susat sin ankonon ate, Mansi of nameis'ook, Ma fun ni msa' of nasab-saab.fNai' Yesaya 13:10, Nai' Yeskial 32:7, Nai' Yoel 2:10, 31, 3:15, Rasi Mnitas neu Nai' Yohanis 6:12 25Kfuun-kfuun sin of an mofun na'ko nen goe tnanan, Ma are' kuasat neno-tnana' anriik-raknok.’gNai' Yesaya 34:4, Nai' Yoel 2:10, Rasi Mnitas neu Nai' Yohanis 6:13 26Narari te, na' are' atoni' sin niit Kau, An Mansian ia. Of Au 'uum u'ko neno-tunan. Ma are' too mfaun sin of niit Au kuasak, ma Au masak ok-oke'.hNai' Danial 7:13, Rasi Mnitas neu Nai' Yohanis 1:7 27Narari te, Au of a'reun Uisneno In ameput-ameput na'ko neno-tunan, he nnaon nabuaba' are' tuaf-tuaf re' Au 'piir 'urair sin, na'ko pah-pin ni tuk-am-tuk, na'ko neon-saet tar antea neon-tees; na'ko ponain tar antea ha'nua'.” Neno-neno susat anfain tanar neu Usif Yesus In amneman (Nai' Mateos 24:32-35; Nai' Lukas 21:29-33) 28“Au 'ait rais reta' na'ko hau. Karu hau naan in noon namnaut, naan ee nfain tanar nak oras faok-nais ii anhaumaken. 29On nana msa', karu hi miit neno-neno susat naan neem, on re' saa' re' Au 'utoon 'urair ki naan, naan anfain tanar nak anhaumak he Au 'umeen. 30Oras ia, amneen rek-reko! Na'ko hi arki ok-oke' re' ia, of anmui' tuaf re' fe'e nmon-nmoin fe', eti neno-neno susat naan antea. 31Maski neno-tunan ma pah-pinan namneuk, mes Au 'uab ki of nabar-baar.” Usif Yesus In amneman naan ma'nifa' (Nai' Mateos 24:36-44) 32“Ka tiit fa tuaf es nahiin neno mee, ma reku mee, te Au of a'fain 'uum. Uisneno In ameput neno-tunan amsa' ka nahinin fa. Au tua ki msa', ka 'uhiin fa. Suma Au Ama' nmees nahiin.iNai' Mateos 24:36 33Natuin rasi nana te, hii ro he mpanat rek-reko, natuin hii ka mihiin man fa reka' te in orsi ntea. 34Of ka 'roo fa heen ate, Au 'nao 'usaitan kii. Mes of Au 'fain 'uum. Namnees on re' tuaf re' annao nporin in umi, neu bare 'ro-roo. In reun in ameput sin he npao in umi rek-reko. Ma in batin nfeen sin es-am-es ate nok in mepu. In naprenat apao eno' he anpanat rek-reko tar antea in fain neem.jNai' Lukas 12:36-38 35Hii msa' ate, ro he mpao fai-manas, natuin hii ka mihiin fa oras mee te uim tuaf naan of anfain neem. He mansi nmabe oo, fai tnana sa oo, mansi na'pupu oo, ai' mansi nsae. Hii ka mihiin man fa neu he reka'. 36Kas-kaisa' in neem nok askeken ate, in napein ki fe' amtuup amfiin ma mikoon. 37Onaim ma saa' re' Au 'utoon neu kii, Au 'utoon amsa' neu atoni' bian sin am 'ak, ‘Hii ro he mpanat rek-reko he mseun Kau.’” Nok rasi nana te, Usif Yesus na'tu'ub In uaban nok In atoup-noni' sin nbin to'ef Saitun. A'nakat sin namin ran-ma'nifa' he nheek Usif Yesus (Nai' Mateos 26:1-5; Nai' Lukas 22:1-2; Nai' Yohanis 11:45-53) 141-2Narari te, a'nakat-a'nakat pirsait Yahudi fe' namin ran-ma'nifa' he nheek Usif Yesus. Fin sin he nroor Goe te. Ma sin namin sraak am nak, “Kaisa' fe'! Kaisa' tmanaap he theek Je, fin neon ko' ni anhaumak neen. Kas-kaisa' too mfaun sin napoitan taisibu.” Sin na'uaban on naan, natuin nmeu te, atoni' Yahudi sin nateef nok neon ko'u ‘Paska’, ma ‘Fesat Utunu' ka Maseor Muur fa’. Nok neno-neno re' naan, sin fest ein he namnao nafani' oras ahunut, re' Uisneno napoitan be'i-na'i sin na'ko pah Masir.aAnpoin na'ko Pah Masir 12:1-27 Bifee re' anpoin Usif Yesus neik min fobona' ma'osa' (Nai' Mateos 26:6-13; Nai' Yohanis 12:1-8) 3Anbi kuan Betania, anmui' atoin es, in kan ne nai' Simon. Nahunut ee, atoni' anmai'niis ne, natuin in nmui' meen nui'-atroki'. Mes oras ia, in nareko nrair. Onaim aa, oras neon ko' gui ka ntea fa fe', Nai' Yesus sin annaon ma nbukaen anbi nai' Simon in umi.Oras sin nbukaen, bifee jes neem nateef nok Nai' Yesus. In na' neik bot fat goes. Narai je nok min fobona' re' ma'osa'.*Min fobona' naan in osni namnees nok kai tuaf es anbi toon es. Sur Akninu' uab Yunani nak mina' naan in osni ‘denari ’ natun teun, ma mina' naan in kan ne ‘nardos ’, re' nahunut ee atoni nmo' je na'ko hau 'ba'at re' fobona'. Sur Akninu' uab Indonesia nak ‘narwastu’. Botor naan, sin mo' je na'ko fatu re' atoni' anpahta he. Botor nana msa' ate ma'osa'. Sur Akninu' uab Yunani nak botor naan sin mo' je na'ko fatu re' in kan ne ‘alabastros ’. Sur Akninu' uab Indonesia nak fatu naan in kan ne ‘batu pualam’. Amrees *Lukas 7 37-38* amsa'. Narari te, bifee naan an'ipu nporin botor naan in neon. Ma in na'peeh Nai' Yesus nok mina' naan, re' anfain tanar nak in hormaat Nai' Yesus. 4Anmui' atoni' fauk re' nbukaen nok anbi naan. Ma oras sin niit bifee naan anmo'e on naan, sin nato'on ma na'uab nok be'o nak, “Huu! Bifee sa'na es re' ia, es na' in nporin nareuk min fobon ma'osa' re' ia!? 5Reko nneis in na'sosa' mina' re' naan! Oke te, in nbait roit naan neu ama'mu'it sin! Natuin min fobona' naan in osni namnees nok kai tuaf es anbi toon es.” 6Mes Nai' Yesus nataah sin am nak, “Hii kaisa' misusab bifee ia! Mko naan! Au 'mariin, natuin in op narair min fobona' neu Au aok. 7Ama'mu'it sin nok ki neno-neno. Onaim hii bisa mturun sin nsuun oras. Mes Au te, of ka 'roo fa te, Au ka neu he 'ubua 'teni' fa 'ok kii.bSurat re' Nareta' Nafani' 15:11 8Au moin ki ka 'roo fa hen. Ma bifee re' an'opan mina' fe'e na, in nparoir nain Au aok ii, on re' in kaki' nain fobona' neu Au aok ta'uk. 9Mimnau rek-reko'! Rais Reko' Uisneno nanao bon nbi mee-mee, atoni' of nareta' bifee ia in mo'en arekon. Maut he atoni' namnau goe.” Nai' Yudas naim ranan he na'sosa' Usif Yesus (Nai' Mateos 26:14-16; Nai' Lukas 22:3-6) 10Narari te, tuaf es na'ko atoup-noni' bo'es am nua, in kan ne nai' Yudas Iskariot; in npoi nnao ma naim a'nakat-a'nakat pirsait Yahudi sin, he na'sosa' Nai' Yesus neu sin. Oras in nateef nok sin, in nateaba' sin in sarit. 11Oras a'nakat-a'nakat sin anneen nai' Yudas in uaban naan, sin marinan maten. Ma sin ba'ne nak, “Karu ho he mu'sosa' Nai' Yesus neu kai, hai of ambaen ko.” Narari te, nai' Yudas anpoi ma in murai naim ranan he nana'at Nai' Yesus neu sin. Usif Yesus anbukae tuthae Paska nok In atoup-noni' sin (Nai' Mateos 26:17-25; Nai' Lukas 22:7-14, 21-23; Nai' Yohanis 13:21-30) 12Narari te, Nai' Yesus In atoup-noni' sin neman ma nataan Ne mnak, “Aam! Neno ia, neon ko'u Paska. Onaim Ama' Ho roim mi he hai mnao mibarab baer fesat Paska anbi mee?” Neno naan, neno ahunut na'ko neon ko'u atoni' Yahudi. Anbi neno naan, sin biasa ntunun utunu' re' ka mamuur fa, ma sin nroron 'bib-kase msa'. 13Narari te, Nai' Yesus anreun In atoup-noni' nua mnak, “Hii mnao mihuun nai meu kot naan. Anbi naan of hii miteef mok atoin es re' nasaah oe anbi kuis an es. Hii mnao mituin ee. 14Ma karu in nnao ntaam neu umi mee te, hii mtaam mituin. Narari te, hii mitonan uim tuaf naan mak, ‘Aam! Hai Aam Tungguru ntoit bare he anmoe' fesat Paska nok In atoup-noni' sin.’ 15Te atoni' naan of naruru' ki ke' manuan es, et umi ktuta' fafon. In nkikin narair ke'en naan. Hii nua ki arahaa mibarab bukae anbi naan.” 16Oke te, sin nua sin annaon neu kot naan. Anbi naan, sin nateef nok are' sa'-saa' re' Nai' Yesus natoon nararin sin. Onaim sin nabarab he Nai' Yesus sin nbukaen fesat Paska anbi naan. Narari te, sin nua sin annao naskau Nai' Yesus nok atoup-noni' bian. 17Oras mansi nmouf, Nai' Yesus nok In atoup-noni' bo'es am nua annaon neu bare naan. 18Ntean bare naan, sin ntokon ma nbukae nabubuan. Oras sin nbukaen, Nai' Yesus na'uab am nak, “Hii mneen, oo! Anmui' tuaf es na'ko kii re' of na'sosa' Kau neu atoni' bian sin.”cSit Pures-Bo'is sin 41:10 19Oras sin nneen on nana te, sin neek ein na'uun ein. Ma sin mese'-mese' te nataan Nai' Yesus am nak, “Aam! Re' Ho mteek ee naan, ka au fa, oo?” 20Nai' Yesus nataah am nak, “Atoni re' narepa' utunu' nok Kau anbi pik-oef ia, in of es na'sosa' Kau. 21Mimnau, joo! Au, An Mansian re' ia, ro he 'maet, on re' matu'i nrair et Uisneno In Sur Akninu'. Es nana te, mpantom! Atoni' re' na'sosa' Kau naan, of in sutai kun in areu' nii! Reko nneis bait in ain fe kais nahoin se.” Usif Yesus natoon nak utunu' ma tua-min-kase anfain tanar he tamnau Goe (Nai' Mateos 26:26-30; Nai' Lukas 22:14-20; 1 Korintus 11:23-25) 22Oras sin nbukaen, Nai' Yesus nait naan utunu' fua es, ma antoit makasi neu Uisneno. Narari te, In nteib utunu' naan pisa'-pisa', ma In nfee neu In atoup-noni' sin. Ma In nak, “Utunu' re' ia, Au aok. Mait ma mbukae nai.” 23Narari te, In nait naan kraa-mninut re' matua tua-min-kase. Ma In ntoit makasi neu Uisneno. Oke te, In 'nona' kraas naan neu In atoup-noni' sin, he sin ninun. 24Ma In nak, “Tua-min-kase ia, Au naak. In of nat'oop he nfee honis neu too mfaun. Naa' re' ia, anfain tanar re' namnaub kit nak, saa' re' Uisneno nba'an naraar je naan, natonon es re' ia. Mait ma miun nai.dAnpoin na'ko Pah Masir 24:8, Nai' Yeremias 31:31-34 25Amneen rek-reko! Murai mabe' ia, Au ka neu he 'inu 'teni' fa tua-min-kase ia. Au of 'inu 'tein ee oras Au Ama' abit neno-tunan antook ma naprenat.” 26Narari te, sin sii siit es, he nbo'is Uisneno. Oke te, sin npoin fai naan, ma nnaon on to'ef Saitun. Usif Yesus natoon nahuun nak nai' Petrus of natoot Ne (Nai' Mateos 26:31-35; Nai' Lukas 22:31-34; Nai' Yohanis 13:36-38) 27Oras sin nnaon nabuan, Nai' Yesus natoon nanin sin am nak, “Mabe' ia, hii arki of maen misaitan Kau. Fin matu'i nrair et Sur Akninu' Uisneno nak, ‘Uisneno of na'maet atukus, ma in 'bib-kase sin naen ansiksak nok.’eNai' Sakarias 13:7 28Namneo, Au ro he 'maet. Mes karu Au 'moni' fain jen ate, Au of a'nao uhunun ki on pah Galilea.”fNai' Mateos 28:16 29Narari te, nai' Petrus anraban am nak, “Aam! Maski sin naen nasaitan Ko, mes au ka neu he aenaf!” 30Nai' Yesus nataah am nak, “Pe'u! Nati' mumnau! Mabe' ia, nahuun na'ko maun ni nkokre'on hana' nua, ho mutotan Kau era' teun mak, ho ka muhiin Kau fa!” 31Mes nai' Petrus han ni nsae ma nak, “Kah fa, Aam! Karu Ho mmate te, au 'maet 'ok. Au ka neu he aen usaitan Ko fa, Aam!” Nai' Petrus in aok-bian sin am msa' es-esat na'uab on naan. Usif Yesus an'onen anbi po'on Getsemani (Nai' Mateos 26:36-46; Nai' Lukas 22:39-46) 32Oke te, Nai' Yesus nok sin annao nkonon ma ntean po'nes et to'ef Saitun, in kan ne ‘Getsemani’. Onaim, Nai' Yesus natonan sin am nak, “Amtook mpao Kau mbi re' ia. Au he 'nao 'onen 'eu re' ne.” 33Ma In anhaman neik nai' Petrus, nai' Yakobos, ma nai' Yohanis, he nnao nabua nok Ne. Murai na'ko oras naan, In neek ni nsuus ma ka ntainina' fa. 34In natonan sin am nak, “Au neek ii nsuus anmaet! Au 'naben ate on re' he Au 'maet jen. Hii mtook ma mpao mbi re' ia.” 35-36Narari te, In nao nteni' kre'o, ma anri'tuu ma n'onen am nak, “Ama' amanekat! Karu Ho mromi te, Au kaisa' a'sutai nana' renat tar he 'maet on re' ia.Au 'uhiin 'urair 'ak, ka tiit tan fa saa' re' Ho ka mmoe' man ee fa. Es nana te, karu reko, Ama' mait mu'roba' rais ha'mu'it re' ia na'ko Kau. Mes kaisa' natuin Au romik; so' reko mak natuin Ho romim.” 37Narari te, In nao nfain neu In atoup-noni' teun sin, mes sin ntuup anfinin. Ma In npo' na'fena' sin, ma na'uab neu nai' Petrus, nak, “Hoe! Pe'u!†Sur Akninu' uab Yunani ntui nak ‘Simon’ anbi era' ia. Ho mtuup kum, oo? Au bi nee rabah. Mes he mpao kre'o msa', hi ka mibe'if! 38Mumeu maat min naan fe'. Narari te, amfeen he mpao mok Kau! Hii neek mini nromin he hi mmoe' rais reko, mes hi aom mini n'oren. Es nana te, reko nneis hii m'onen, henati' karu suu' te neem ate, kaisa' niis kii.” 39Narari te, Nai' Yesus annao n'onen anteni' haef es. In ntoit Uisneno ntein, he Ama' Uisneno nait na'roba' rais ha'mu'it re' naan na'ko Ne. 40Narari te, In fain neem neu In atoup-noni' teun sin. Mes sin ntuup anfinin, fin sin maat keni nma'fenan re'-re'uf. Onaim In npo' nafena' antein sin. Mes sin ka nahini nten-tein ein fa, he nataah Ee nak saa'. 41Narari te, Nai' Yesus annao nasaitan sin he n'onen hae' teun ni. Oke te, In fain neem, ma anpo' nafena' antein sin. In nak, “Ai ro hii fe' amtup-tuup fe'e, oo? Noo goah nai! Amfeen! Natuin atoni re' na'sosa' Kau, An Mansian ia, anhaumaken. Oras ia, sin he nheek ma nnona' Kau neu atoin amoe' re'uf sin. 42Amfeen nai! Mkius nai! Atoni' re' na'sosa' Kau, nemeen. Im he tnao tateef tok sin!” Anheek Usif Yesus (Nai' Mateos 26:47-56; Nai' Lukas 22:47-53; Nai' Yohanis 18:3-12) 43Oras Nai' Yesus fe' na'uab on nana te, nok askeken nai' Yudas nok atoni mfaun neman. Sin neik suin tuka' nok hau tuka', he nheek Nai' Yesus. Sin nmoe' rasi naan, fin sin napenin prenat na'ko a'nakat-a'nakat pirsait Yahudi sin. Sin arsin es re' a'nakat-a'nakat rasi pirsait, tunggur krei sin, ma mnais harat sin. 44Nai' Yudas natonan nain sin nak, “Mkius rek-reko! Au 'neek sekau te, mheek je nai! In es re' hii mam-maam je ji!” Nai' Yudas anneek Usif Yesus 45Onaim, oras nai' Yudas nok sin antean bare naan, in neem anhaek anbi Nai' Yesus matan. Ma in nasee Je mnak, “Aam, Tungguru!” Onaim, nai' Yudas anhoo ma nneek Ee. 46Onaim, too mfaun sin neman ma nheek Nai' Yesus. 47Mes Nai' Yesus In atoup-noni' es anfaik in benas, ma ansaip namouf atoin es in rukin noon. Atoin ruik papa' naan, ate na'ko A'nak Ko'u sin A'nakan pirsait Yahudi. 48Narari te, Nai' Yesus na'uab nok tuaf-tuaf re' he nheek Je naan am nak, “On mee! Hii mak Au re' ia, atoin aburarut Kau, oo? Es na' hi iim he mheek Kau meik suni' ma hau tuka'? 49Neno-neno te, Au 'unoni' kii anbi Uim Onen Uuf Uisneno, mes ka tiit fa tuaf es re' neem he nheek Kau. Im he mheek Kau nai! Natuin rasi naan matu'i nrair na'ko unu' et Sur Akninu' Uisneno.”gNai' Lukas 19:47, 21:37 50Nai' Yesus In atoup-noni' sin namtau nmaten. Ma fin sin naen nasait Ne nmees. 51Anbi naan, anmui' atoin es re' fe' na' nanae, annao natuina' Nai' Yesus. In tainuus tai tuuk es. Atoni mfaun sin he nheek je msa', 52mes sin arahaa nnaa' nanahaa in tais. Onaim in namtau nmaet, es na' in naen af-af'ah. Sin neik Usif Yesus annao neu afeek rasi pirsait sin matak (Nai' Mateos 26:57-68; Nai' Lukas 22:54-55, 63-71; Nai' Yohanis 18:13-14, 19-24) 53Narari te, sin neik Nai' Yesus annao neu A'nak Ko'u pirsait Yahudi sin A'nakan in umi. Anbi naan, kaes ko'u sin nabuan nrarin. Sin arsin es re' a'nakat-a'nakat rasi pirsait, tunggur agama sin, ma mnais harat sin. 54Oras sin nheek neik Nai' Yesus te, nai' Petrus in nnao natuin nok a'kor-koro', tar antea A'nak Ko'u pirsait Yahudi sin A'nakan in umi. In ntaam anbi umi naan in kintar, ma in ntook nok araar ai sin. 55Anbi umi naan in nanan, a'nak pirsait sin na'uabin nok afeek rasi pirsait sin. Sin arsin namin bukti he nasaan Nai' Yesus, fin sin he nhukun na'maet Je. Mes sin ka napenin fa bukti sa'-saa'. 56Ma fin sin no'en saksii namfau, he namouf Nai' Yesus. Mes sin uab keni nasurin es nok es. 57Oke te, anmui' saksii bian re' anfeen anhaken ma na'uab puta-kriu ma nak, 58“Hai mneen atoni' ia na'uab am nak, ‘Au of 'useer Uim Onen Uuf, re' nafen ee neik 'nimaf mansian. Ma neno tenu nteni' te, Au 'ufena 'ufani' Umi naan, mes ka paek fa nimaf mansian.’”hNai' Yohanis 2:19 59Mes sin uab keni nasurin es nok es. 60Narari te, A'nak Ko'u pirsait Yahudi sin A'nakat anfeen anhaek, anbi are' afeek rasi sin matak. Ma in nataan Nai' Yesus am nak, “Too mfaun ni natraak Ko. Mes nansaa' am es Ho mtaa' kum?” 61Mes Nai' Yesus ka ntoin fa fefa' mese. Onaim A'nak Ko'u pirsait Yahudi sin A'nakan nataan Ee, mnak, “Ho mutoon mita! In amneo ni, Ho re' ia, batur-batuur Kristus, Uisneno In Anah re' In nba'an naan je na'ko un-unu'?” 62Nai' Yesus nataah am nak, “Namneo! In es re' Au re' ia. Hii arki of miit Kau, An Mansian ni, 'toko' bi neno-tunan, a'bi Uisneno In a'niman a'ne'u. Uisneno anmui' kuasat ma'tani' nneis! Au of 'ok Ne mnaa' aprenat bu'-bua'. Of namuni te, Au saun 'uum 'ok nope u'ko neno-tunan.”iNai' Danial 7:13 63Anneen Nai' Yesus In uaban nana te, A'nak Ko'u pirsait Yahudi sin A'nakan nato' ko'u, tar antea in npius nakrati' in baru mnanu'. Oke te, in koa' ma natonan are' afeek rasi sin, nak, “Hit kais tami 'teni' saksii! 64Hii mneen meik hi rukim kum. In es neik non na'uab on naan, oo? In nait In tuan ni nfain Uisneno in Anah. In na're'uf Uisneno! Natuina' atoran rais pirsait, karu tuaf es nanees on nok Uisneno, in ro he nmaet! Onaim oras ia, hii he mifeek mak saa'?” Onaim sin nafekan ok-oke' nak, “Namneo, atoni' ia nsaan! Es nana te, ro he thukun tiis ne!”jA'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 24:16 65Narari te, tuaf fauk neki ntaman ma naroon Nai' Yesus. Sin aum naan In maat kein ni, oke te, sin beso. Onaim sin nataan Ne mnak, “Ho mtakseer miit, sekau es antuuf ko?” Narari te, sin no'en apao Uim Onen Uuf sin, he neem ma neik Nai' Yesus. Oras sin neik Je nnao, sin npaas nafan-fain Ke. Nai' Petrus natotan hae' teun (Nai' Mateos 26:69-75; Nai' Lukas 22:56-62; Nai' Yohanis 18:15-18, 25-27) 66-67Oras naan, nai' Petrus fe' antook anbi kintar. Narari te, aet-bifee es na'ko A'nak Ko'u pirsait Yahudi sin A'nakan, neem niit nai' Petrus nraar ai. In nano' narek-reko' nai' Petrus in human, ma in na'uab am nak, “Fe'ena, ho mubua mok Nai' Yesus, atoni' Nasaret nana, oo? Tebe, oo?” 68Mes nai' Petrus nataah am nak, “Kah fa, joo! Nansaa' am es ho mutaan on naan? Au ka 'uhiin Je fa!” Rarit nai' Petrus anpoi ma nhaek anbi eno' kono'. Nateef oras naan, man goe ankokreo'. 69Narari te, aet-bifee naan niit anteni' nai' Petrus. Ma in natonan atoni mfaun nbi naan nak, “In re' ia, es amsa' na'ko sin.” 70Mes nai' Petrus nraban am nak, nak, “Ho oni' mumaun! Au ka 'uhiin Je fa te!” Ka 'roo fa on nana te, tua' teet es re' anhaek anbi naan nak anteni' nai' Petrus nak, “Hoe! Ho fe' he mputa-kriu ma mak ho ka mubua mok sin fa! Hoi! Hii arki atoni' Galilea!” 71Mes nai' Petrus anraban ma'tani' am nak, “Hoe! Au 'suup! Au ka 'uhiin fa atoni' naan!” 72Nateef oras in na'uab nana te, man goe nkokreo' noo nua. Onaim nai' Petrus namnau naan Nai' Yesus In uaban fe'ena, nak, “Nahuun na'ko maun ni ankokre'on noo nua, mes ho mutotan Kau era' teun.” Oras namnau on nana te, nai' Petrus ankae nme'-me'ur. Sin neik Usif Yesus he nateef nok Gubernor Pilatus (Nai' Mateos 27:1-2, 11-14; Nai' Lukas 23:1-5; Nai' Yohanis 18:28-38) 151Neis noi nmeu, afeek rasi sin nnek-mesen he na'maet Nai' Yesus. Onaim sin nfuut neik Je he nateef nok Gubernor Pilatus. 2Oras sin ntean Gubernor naan, in nataan Nai' Yesus am nak, “On mee? Namneo ho re' ia atoni' Yahudi sin Uisfe es ho, oo?” Nai' Yesus nataah am nak, “Batuur! Ama' Gubernor ho uabam naan, batuur.” 3Narari te, a'nak pirsait sin na'uab ein nok Gubernor naan, nak, “Atoni ia In san ni mfau re'uf!” Ma sin nsoi' In san tein mese'-mese'. 4Narari te, Gubernor naan nataan anteni' Nai' Yesus nak, “Ho ka mneen fa sin uab kein nana, oo? Sin nasaeb ko rais sanat mfaun. Bait ho mutaah miit fe'!” 5Mes Nai' Yesus ka ntoen fa fefa' mese', tar antea Gubernor naan nsanmaak. Gubernor Pilatus anhukun niis Usif Yesus (Nai' Mateos 27:15-26; Nai' Lukas 23:13-25; Nai' Yohanis 18:39-19:16) 6Ton-toon ate, karu atoni' Yahudi sin anmo'en fesat Paska, biasa too mfaun sin anpiir naan atoin hukun es, henati' ama' Gubernor nafeet ne na'ko hukun. 7Oras naan, anmui' atoin hukun es, in kan ne nai' Barabas. Nahunu te sin heek je natuin in raban ana' aprenat Roma, ma in imsa' anroor atoni'. 8Natuin fesat Paska naan anpaumaaken, es na' atoni mfaun sin annaon neu Gubernor Pilatus ma nhuun nein am nak, “Ama' Gubernor! Neon ko'u Paska anpaumaaken. Karu reko te, mufetin atoin hukun es on re' ton-toon.” 9Narari te, Gubernor re antoin sin am nak, “On nana te! Au he 'ufetin sekau? Karu au 'ufeti' ki Usif atoni' Yahudi re' ia te, hi mromi', oo?” 10Ama' Gubernor ee na'uab on naan, maski in nahiin narair nak a'nakat rasi pirsait sin neik Nai' Yesus neu ne, natuin sin nneek kein nameen anmaten neu Nai' Yesus. 11Mes are' a'nakat rasi pirsait sin anhuitan too mfaun sin he sin ntoit neu ama' Gubernor am nak, “Hai ka mro-roim man Je fa! Mufetin kai nai' Barabas!” 12Narari te, ama' Gubernor nataan anteni' sin am nak, “Karu on naan, au he 'moe' saa' neu Nai' Yesus re' sin nteek naan Je nak ‘Usif atoni' Yahudi’ ia?” 13Onaim sin huun nein ok-oke' am nak, “Mu'mate He! Mkuus mu'peit Ee anbi hau nehe!” 14Narari te, ama' Gubernor nataan am nak, “In saan ni saa'? Au 'uprikas 'urair Ii, mes au ka 'upein fa sanat sa'-saa'!” Mes sin arsin anhunun naher-heran nteni' am nak, “Mu'mate He! Mkuus Ee nai anbi hau nehe!” 15Natuin ama' Gubernor in he nmarinab too mfaun sin nekak, es na' in nafetin nai' Barabas natuin sin romik. Narari te, in naprenat atoin apaot sin he nnao nbeos*Sorarus Roma sin npaek kauboe re' anmoe' je na'ko tain pasu nono' fauk. Narari te, sin futun nui ma'aika' ai' atnoop ma'aika' anbi kauboe je sin pan kein. Karu beos ne fani-fani te, hit paus ki nathoo' nain. Nai' Yesus npaek kauboe. Nbeos naraar Je te, soraur sin neik Nai' Yesus annao he nkuus niis Ne anbi hau nehe. Sorarus sin nbeos nafan-fani' Usif Yesus (Nai' Mateos 27:27-31; Nai' Yohanis 19:2-3) 16Narari te, soraros sin anheer neik Nai' Yesus neu sin koat ee in kintar.†Soraur sin sin bare re' naan, anteek ee neik uab Latin na te nak praetorium . Sorarus sin bare naan et pukan uim a'nakat sin. Anbi naan, sin no'en nabuab sorarus puk nes, of oni' tuaf natun niim. 17Ma sin nabaur Nai' Yesus neik baru mnanu' mas mee-umub, on re' usif sin nbiasa npake. Narari te, sin nait noon ma'aika' ma sin nrii' soeb es. Ma sin ntumnii' nataam soeb ma'aika' naan neu Nai' Yesus In a'nakan, sin he na'raur ein on re' he nasaeba' piru'-baru neu uisfe' goes. 18Narari te, sin na'ruri' na'bees ma nakree' Te, ma sin nak, “Sramat, Aam Usi' Yahudi!” 19Ma sin na'ruir ein napo-poen anbi Nai' Yesus In matan. Ma sin npuur nein hape fani-fani neu In human. Narari te, sin nte' nafan-fain Ke neik hau. 20Sin na'kre'et narair Je on nana te, sin npu' nain baru mnanu' naan. Ma sin napakeb nafani' In pake sin. Narari te, sin neik Je npoi na'ko kot Yerusalem, henati' nkuus na'peit Ee anbi hau nehe tar anmaet. Sin nkuus na'peti' Usif Yesus anbi hau nehe (Nai' Mateos 27:32-44; Nai' Lukas 23:26-43; Nai' Yohanis 19:17-27) 21Oras sin npoi nnaon na'ko Yerusalem, sin nateef nok atoin es anbi ran atnana', in fe' neem na'ko kot Kirene. In kan ne nai' Simon. In re' naan, nai' Alexander ma nai' Rufus sin amaf. In fe' he ntaam neu Yerusalem ate, sorarus sin anheer nan ee, ma na'seek ee he nasaah Nai' Yesus In hau nehe.aRoma 16:13 22Sin nheer neik Nai' Yesus antea baar jes in kan ne Golgota. In a'moufn ii ‘bare 'nak-nuif’. 23Anbi naan, sin he na'inu' Nai' Yesus neik raur ma'ninu' maseor re'u, hena' In naran menas. Mes In ka nroim fa he niun. 24-25Narari te, sin nkuus natneneb Nai' Yesus anbi hau nehe. Onaim sin nahake' hau nehe naan, of oni' nreuk seo manas. Narari te, sorarus sin anheran sur ana' he nahinin neu sekau es napein Nai' Yesus In paek ne.bSit Pures-Bo'is sin 22:19 26Narari te, sin ntuin anbi hau pisa' es, nak: “Atoni' ia, Usif too Yahudi ” Oke te, sin nkuus hau pisa' naan, anbi hau nehe neis faof, anhaumaak Nai' Yesus In a'nakan. Sin npaek re' rais matu'i naan he nhuuk Ne. 27Anbi naan, sin nkuus na'mate msa' aburarut tuaf nua. Es anbi Nai' Yesus In aon bian a'ne'u, ma es antein anbi 'rii. 28[Nok rasi nana te, sin natuin saa' re' matu'i nain anbi Sur Akninu' Uisneno, re' nak, “Sin mo' Je nahuum on re' atoin amoe' re'uf.”]‡Anbi tuis uab Yunani un-unu', era' re' ia ka matu'i fa. cNai' Yesaya 53:12 29Are' atoni mfaun re' annao natuin ranan naan, niit Nai' Yesus makfiri' anbi hau nehe. Onaim sin kiu' nein ma nakre'et Nai' Yesus am nak, “Hoe! Ho es re' mak am Ho he mpukai mureo' Uim Onen Uuf Uisneno, rari te mufena' mufain ee anbi neno teun in nanan.dSit Pures-Bo'is sin 22:8, 109:25, Nai' Markus 14:58, Nai' Yohanis 2:19 30Maut he Ho msaun mu'ko hau nehe naan, he mufetin Ho tua man nai! Nok rasi nana te, na' hai mpirsai mak Ho re' ia Uisneno In Anah.” 31Atoni' Yahudi sin a'nakat rasi pirsait nok tunggur-tunggur krei sin nakre'et Nai' Yesus am nak, “In nsoi ma nafetin atoni' bian sin, mes In ka nafetin naan fa In tuan. 32In nteek In tuan ii nak ‘Kristus’, atoni' re' Uisneno anba'an nani na'ko un-unu'. Atoni' bian nak, In re' naan too Isra'el sin Usif. Karu namneo on nana te, maut he In saun na'ko hau nehe he hai miit fe'. Hena' hai mpirsai meu Ne.” Tuaf nua ein re' na'peti' sin bua'-bua' nok Nai' Yesus anbi sin hau nehe mese'-mese', sin imsa' nakre'et Nai' Yesus. Usif Yesus anmaet (Nai' Mateos 27:45-56; Nai' Lukas 23:44-49; Nai' Yohanis 19:28-30) 33Narari te, meis okan na'aum bare naan, na'ko mansi na'puup, tar antea nreuk teun mansi nmaeb. 34Oras nreuk tenu te, Nai' Yesus anhunun neik uab Aram am nak, “Eloi! Eloi! Lama sabaktani?” Re' neik hit uabi te nak, “Koi, Au Usi'! Koi, Au Uisneno! Nansaa' am es Ho mparakan Kau on re' ia?”eSit Pures-Bo'is sin 22:2 35Tuaf fauk re' nhaumakan anbi naan, sin nneen Nai' Yesus In hanan. Onaim sin na'uab ein am nak, “Hoe! Hii mneen fe'! In nkoa' na'i nai' Elia, mafefa' kninu' Uisneno un-unu'.” 36Narari te, tuaf es naen nait ani'-tei meto' ma anteep ee anbi raur ma'ninu'. Oke te, napuun ke anbi hau, ma naramib Nai' Yesus he nmuis. Ma atoni' naan nak, “Mpao he hit kius tiit! Kas-kaisa' na'i nai' Elia neem ma nasaun Ee na'ko hau nehe.”fSit Pures-Bo'is sin 69:22 37Narari te, Nai' Yesus anhunun anteni', ma In maet. 38Anbi Uim Onen Uuf, anmui' naan tai eon ko'u goes, nakfiir ee he nakiin Uisneno In Ke'e Kninu'. Oras Nai' Yesus snasni natfeek, tai eon ko'u naan natpisu' nbait nua na'ko faof tar antea a'piin.gAnpoin na'ko Pah Masir 26:31-33 39Anbi Golgota, atoin a'nak paot es anhake nhaumaak Nai' Yesus In hau nehe. Oras in niit Nai' Yesus In a'maten, in naskeek. Rarit in nak, “Ai joo! Atoni' ia namneo-namneo Uisneno in Anah!” 40-41Anmui' bifee fauk re' napeen Nai' Yesus In a'maten na'ko 'roo. Sin es re' nahunu te antuthae Nai' Yesus nok In atoup-noni' sin anbi pah Galilea. Sin es re' ain Salome, bi Maria na'ko kuan Makdala, nok ain Maria (re' nai' Yakobos muni' nok nai' Yoses§Tuis uab Yunani bian nak ‘nai' Yoses in ainaf’, ma bian anteni' nak ‘Yosef in ainaf’. sin ainaf), fin bifee mfaun bian anteni' re' neem nabu-buan nok Nai' Yesus neu Yerusalem.hNai' Lukas 8:2-3 Sin nataam Usif Yesus In ta'un neu noup fatu (Nai' Mateos 27:57-61; Nai' Lukas 23:50-56; Nai' Yohanis 19:38-42) 42-43Narari te, atoin es naim ranan he nasanu' Nai' Yesus In ta'un na'ko hau nehe. Atoni' naan in kan ne, nai' Yusuf. In neem na'ko kot Arimatea. In imsa' tuaf es na'ko pukan afeek rasi pirsait Yahudi. In neek ne reko. In imsa' anpao prenat Uisneno re' he neem. Nai' Yesus In maet nok neon nima'. Noka' te nateef neon onen atoni' Yahudi. Es na' neon nima' naan, nai' Yusuf he nasanu' nahunun Nai' Yesus In aon. Nai' Yusuf naheran in nekan, ma annao ntoit Nai' Yesus In ta'un na'ko Gubernor Pilatus. 44Oras ama' Gubernor anneen nai' Yusuf in han totis nana te, in nsanmaak. Onaim in nak, “Ai joo! Atoni' naan anmaet rabah, oo! Anbi au tenbi te, au 'ak oni' ka fe'.” Narari te, in nreun tuaf he no'en a'nakat naan, in nataan am nak, “On mee? Nai' Yesus anmate' oo, ai' ka fe'?” 45A'nak paot naan nataah am nak, “Namneo! In maet et fe'ena, tua.” Oras ama' Gubernor anneen on nana te, in fee manuan neu nai' Yusuf he nnao nasanu' Nai' Yesus In aon ta'un. Sin neik Usif Yesus In aon ta'un neu noup fatu 46Narari te, nai' Yusuf in nao neu Golgota. Ma in nasanut Nai' Yesus In aon na'ko hau nehe. In aum uismina' naan neik tai fe'u re' ma'osa'. Neot naan, sin fe' anpahat narair noup fatu es anbi knet fatu. Narari te, sin nsorot nataam uismina' naan neu noup fatu. Onaim sin naritu' faut-been ko'u es, he na'eek naheran noup fatu naan. Narari te, nai' Yusuf nok atoni' sin anfanin. 47Oras naan, bi Maria na'ko Makdala, ma ain Maria (nai' Yoses in ainaf), sin nokan amsa' anbi naan. Sin nua sin ankius narek-reko' bare re' sin natunu' Nai' Yesus In aon ta'un. Usif Yesus anmoni nfain! (Nai' Mateos 28:1-8; Nai' Lukas 24:1-12; Nai' Yohanis 20:1-10) 161Noka' neon ne'e, atoni' Yahudi sin neon onen. Mansi nmouf narari te, bi Maria na'ko kuan Makdala, ma ain Maria (nai' Yakobos in ainaf), nok ain Salome, sin nnao nsosan min-fubona', he noka' te, sin nnaon nkaik ein neu Nai' Yesus In aon ta'un, natuin harat atoni' Yahudi. 2Ma noka' snati nsae, sin teun sin annaon neu noup fatu naan. 3-4Anbi rana tnana' sin na'uab ein am nak, “Amoo! Of sekau es ntitar na'roba' kit faut ko'u naan na'ko noup goe in enon? Hit teun kit ka neu ta'bei' je fa, fin fatu naan ko' re'uf!” Mes oras sin ntean bare naan, sin niit fatu naan natnanib narari. 5Narari te, sin ntaman nkonon anbi noup fatu naan. Ma nok askeken, sin niit atoin muin fes anpaek muti' nariim, antook anbi sin abnapak a'ne'u. 6Onaim atoin munif naan natonan sin am nak, “Hoe! Hi kais mimtau! Au 'uhiin 'ak hi iim he maim Nai' Yesus, atoni Nasaret, re' sin nakmaet narari anbi hau nehe naan. Mes In ka et fa ia. In anmoni nfain! Iim he hi mkius kim bare re' sin natunu' Nai' Yesus In aon ta'un naan. Ka tiit Ee fa heen! 7Onaim hii mfain nai rab-raab! Amnao mitonan nai' Petrus nok sin am mak, Nai' Yesus anmoni nfain jen. In nao nahunun ki et pah Galilea. Maut he sin nateef nok Nai' Yesus anbiin, on re' nahunu te In natonan narair sin. Onaim hii mfain nai!”aNai' Mateos 26:32, Nai' Markus 14:28 8Ma oras bifee naan niit noup ruman naan, sin naskeken. Onaim sin naen anpoin. Sin nfanin rab-raab. Sin npe'on ran ne te, sin ka natonan fa sekau-sekau, natuin sin namtau nmaten. Usif Yesus nateef nok bi Maria na'ko Makdala*Tuis uab Yunani ahun-hunut re' reko nneis natu'bon anbi era' 8. Nai' Markus in uab ni namsoup neik huma' nua huum es suk amnanu' (Markus 16:9-20), ma huum es ii suk na'paar (Markus 16:9-10). Natuin atoin ahinit re' nahiin rek-reko nai' Markus in uaban ia, sin nak, uab nua amsoup tein ia antui namunin sin. Tui nua ein naan, es re' uaba' antoom Nai' Yesus anfeen na'ko amates baran, ma prenat mepu neu atoni apirsait neu Nai' Yesus. (Nai' Mateos 28:9-10; Nai' Yohanis 20:11-18) 9Anbi neno Nai' Yesus anfeen anfain naan, In nao nateef nahunun bi Maria na'ko Makdala, re' nahunu te Nai' Yesus anriu' napoitan niut re'uf hiut na'ko na. 10Oras bi Maria nateef anrair nok Nai' Yesus, in nfain ma natonan atoni namfau re' nahunut sin natuin Nai' Yesus. Sin fe' nabu-buan nok susat makaet, natuin sin namnau Nai' Yesus In a'maten. 11Rarit bi Maria natonan sin am nak, “Nansaa' am es hii fe' am suus? Kaisa' mnana'reen amteni', natuin Nai' Yesus anmoni nfain jen! Fe'e re' ia, na' au 'uteef 'ok Ne!” Mes sin arsin ntonin am nak, “Hee'e! Ho mupoi!” Usif Yesus nakriir on anteni' neu tuaf nua (Nai' Lukas 24:13-35) 12Narari te, Nai' Yesus In atoup-noni' nua annaon neu kuan es. Anbin rana tnana' te, Nai' Yesus nakriir on neu sin, mes In na'bani'. Mes ka 'roo fa on nana te, sin nahiin Je. 13Narari te, sin nua sin anfanin ma natonan sin aok-bian am nak, “Hoe! Hii mneen fe'! Fe'ena hai miteef mok Nai' Yesus anbi ranan!” Mes sin aok-bian sin antonin am nak, “Heero! Hii kaisa' mipoi on naan!” Usif Yesus nakriir on neu In atoup-noni' sin ok-oke' (Nai' Mateos 28:16-20; Nai' Lukas 24:36-49; Nai' Yohanis 20:19-23; Haef ein sin Reta' 1:6-8) 14Narari te, Nai' Yesus nateef nok In atoup-noni' bo'es am mese. Oras naan, sin ntokon ma nbukaen. In nak sin am nak, “Hoe! Hii 'nak-faut mein ii! Atoni' natoon anrair ki ma nak sin niit narair Kau neik sin matak, mes hii ka mpirsai fa joo! Hii mak, sin arsin napoin! Naa! Oras ia, Au 'eik nok 'uum. Namneo Au 'maet, mes oras ia, Au 'moni 'fain! Naa! Hii miit meik hi matam. 15Es nana te, oras ia hii ro he mnao amfuun ma miteef pah-pinan ia, he mitonan too mfaun ok-oke' Au Rais Reko ia.bHaef ein sin Reta' 1:8 16Sekau re' anpirsai neu Kau, ma nasrain, of Uisneno anfee ne 'honis, he in natua nabar-baar nok Uisneno anbi neno-tunan. Mes sekau re' ka npirsai fa, of in napein hukun, ma fin Uisneno nriu' napoi ne ma natua nabaar anbi mone'. 17Ma atoni' re' anpirsai neu Kau, of sin mo'en rais sanmakat huma'-huma', henati' atoni mfaun sin nahinin nak sin kuasat naan neem na'ko Uisneno. Es na' nabei', sin nriu' niut re'uf sin neik Au kanak. Of Uisneno nmoe' sin he sin na'uaban neik uab bian re' sin ka nahiin je fa. 18Onaim, karu sin nnaa' kaun re'uf, ai' sin niun naan raso, sin ka neu he nsirakok fa. Karu sin npohon amenat, of amenat naan nareok.” Usif Yesus na'ait on neu sonaf neno-tunan (Nai' Lukas 24:50-53; Haef ein sin Reta' 1:9-11) 19Ma oras In na'uab narair nok In atoup-noni' sin ate, Uisneno na'aiti' nasaeba' Nai' Yesus neu neno-tunan. Anbi bare naan, In nfain on Uisneno An Pirsa'i, he nua sin ntokon ma naprenat nabu-buan.cHaef ein sin Reta' 1:9-11 20Narari te, In atoup-noni' sin annao natuin In a'prenat. Sin nnaon neu bare-bare ma natonan too mfaun antoom Nai' Yesus In Rais Reko. Onaim Uisneno anfee kuasat neu sin, henati' sin nmoe' rais sanmakat namfau re' Nai' Yesus natoon nararin sin. Ma too namfau anpirsai neu Ne, natuin sin nahinin nak Rais Reko naan ro namneo. NAI' MARKUS NATU'UB IN UAB NI, NATUIN TUIS-TUIS AHUNUT BIAN†Tuis uab Yunani ahun-hunut re' reko nneis natu'bon anbi era' 8. Nai' Markus in uab ni namsoup neik huma' nua huum es suk amnanu' (Markus 16:9-20), ma huum es ii suk na'paar (Markus 16:9-10). Natuin atoin ahinit re' nahiin rek-reko nai' Markus in uaban ia, sin nak, uab nua amsoup tein ia antui namunin sin. Tui nua ein naan, es re' uaba' antoom Nai' Yesus anfeen na'ko amates baran, ma prenat mepu neu atoni apirsait neu Nai' Yesus. 9Oras bifee teun ein naan, nateef nok sin nai' Petrus, sin natonan atoni mfaun naan antoom atoin munif re' na'uab nok sin anbi noup fatu naan. 10Narari te, Nai' Yesus naprenat In atoup-noni' sin, he nnaon ma natoon In Rais Reko neu are' bare-bare, tar antea pah-pin ni tuk-am-tuk. Rais Reko ia natoon ranan he Uisneno nafetin sin na'ko sin saan tein, henati' sin monin piut nok Ne. Rais Reko ia namneo ma namnoon. Es nana te, in ntahan piut na'ko batan neu batan, tar antea nabar-baar. *1:1: Tuis-tuis Sur Akninu' uab Yunani ahun-hunut ka ntui niit fa ‘Uisneno In An-mone’. Mes tuis-tuis Sur Akninu' uab Yunani fauk neno amunit anteek uab ‘Uisneno In An-mone’. †1:7: Tuis uab Yunani ahun-hunut nak, ‘Au u'ruri' he seif In sapat goe msa' es au ka manoe fa.’ Tuis naan, in he nak am nak, nai' Yohanis in fain ate mese', es nana te, maski in nrair Nai' Yesus anreka' msa' ate, in ka maso'ik fa. ‡1:9: Uab Yunani nak ‘nai' Yohanis ebaptisthei Nai' Yesus’, re' neik hit uab nak ‘nai' Yohanis narema' ma napoitan Nai' Yesus’, namnees nok bifee es narema' abas, ai' nbak'uur abas. §1:21: Atoni Yahudi sin neon onen, ai' neno snasat na'ko mepu-mepu, sin teket nak ‘Neon Sabat’. *2:4: Sin a'nahek naan, anmo' je na'ko ab-ma'tani'. †2:22: Tuis uab Yunani ahun-hunut nak ‘kaisa' mirai anggur oef fe'u neu tas pasu mnaa', henati' kas-kaisa' anpe' ma natrari'.’ *3:16-19a: Tuis uab Yunani mna' nak ‘'root se in anah’, ma in a'mofun es re' ‘sin a'moe' keni kan san fa' 'rotos’. Atoin ahiin Sur Akninu' bian sin natenab, nak nai' Yakobos nok nai' Yohanis sin haan keni on re' 'root se na'punu' karu na'uabin; ai' natuin sin nua sin biasa naskara' on re' 'root se na'punu'. †3:16-19b: Parte-purtik pukan ‘Selot’ ai' ‘Patriot’, sin namin ranan he nafeit nok na'ko ana' aprenat Roma. ‡3:27: Es nana te, Nai' Yesus natoon am nak, In ma'tani' neis na'ko niut re'uf sin A'nak Ko'u, re' sin biasa anteket nak ‘Baalsebul’. *5:23: Sur Akninu' uab Yunani nak, “Ama, mkoenom uum he mtao ho nimam neu in, maut he in nareko nfain, ma nmoin.” Anbi nana msa', “tao nimaf” ina' mofni nak, “mturun he mureko'”. An feto naan in toon re' nmon ji, matu'i et era 42. *6:8-11: Anbi oras naan, atoni' biasa ntekar afu skuku' na'ko sin hae kein, anfani taka' nak neu sekau re' ka nneen fa te, maut uum na' in sutai kun. Amrees amsa' Lukas 10:4-11; Kisah Para Rasul 13:51. †6:37: Sur Akninu' uaba' Yunani nak, “dinari natun nua roi muti'”. Dinari es roi muit unu', namnees nok ameput es in kai neno es. *7:16: Sur Akninu' uab Yunani ahun-hunut ka ntui fa era' 16. †7:31: ‘Dekapolis’ in a'moufn ii es re' ‘Kot Bo'es’. *9:42: Sur Akninu' uab Yunani antui ma nak, ‘fatu 'fore'’ re' sin paek je he nfoer mak-gandum. †9:44: Sur Akninu' uab Yunani un-unut sin, ka ntui fa era 44. ‡9:46: Sur Akninu' uab Yunani un-unut sin, ka ntui fa era 46. *11:1: To'ef naan sin teek et nak ‘To'ef Saitun’, natuin anmui' po' saitun namfau anbi naan. Anbi bare naan, sin naes naan mina' na'ko hau saitun in fuan sin. To'ef Saitun in a'roo ni of oni' kir goes na'ko kot Yerusalem. †11:8: Nai' Markus in tuis ahun-hunut nak ‘taef-taef’. Mes hit tahiin tarair na'ko nai' Yohanis 12:13 re' nteek ee te nak ‘pet no'o’. ‡11:9: ‘Hosana’ neik hit uab it nak ‘Au 'toit babat ma fitis’. Ma anbi oras amunit, sin npaek uaba' re' naan he nbo'is Uisneno. §11:13: Hau uuf naan, anteeke neik uab Yunani te sukei . Ma Sur Akninu' natuin uab rabit Indonesia nak ‘pohon ara’. Mes Sur Akniun Yunani anrurun ain hau uuf es re' in fuan ne nati' te sin naah in fuan. Anbi pah Indonesia pasa' neon-saet, atoni' sin ka nbukae fa ‘pohon ara’ in fuan. In noo ne msa' huma' teta'. Es nana te, ‘pohon ara’ anbi Sur Akninu' ka huma' mese' fa nok ‘pohon ara’ anbi pah Meto. **11:26: Tuis uab Yunani un-unut ka ntui nataam fa era' 26. *12:14: Uis Ko'u atoni' pah Roma, sin teket nak ‘Keiser’. *14:3-5: Min fobona' naan in osni namnees nok kai tuaf es anbi toon es. Sur Akninu' uab Yunani nak mina' naan in osni ‘denari ’ natun teun, ma mina' naan in kan ne ‘nardos ’, re' nahunut ee atoni nmo' je na'ko hau 'ba'at re' fobona'. Sur Akninu' uab Indonesia nak ‘narwastu’. Botor naan, sin mo' je na'ko fatu re' atoni' anpahta he. Botor nana msa' ate ma'osa'. Sur Akninu' uab Yunani nak botor naan sin mo' je na'ko fatu re' in kan ne ‘alabastros ’. Sur Akninu' uab Indonesia nak fatu naan in kan ne ‘batu pualam’. Amrees *Lukas 7 37-38* amsa'. †14:37: Sur Akninu' uab Yunani ntui nak ‘Simon’ anbi era' ia. *15:15: Sorarus Roma sin npaek kauboe re' anmoe' je na'ko tain pasu nono' fauk. Narari te, sin futun nui ma'aika' ai' atnoop ma'aika' anbi kauboe je sin pan kein. Karu beos ne fani-fani te, hit paus ki nathoo' nain. †15:16: Soraur sin sin bare re' naan, anteek ee neik uab Latin na te nak praetorium . Sorarus sin bare naan et pukan uim a'nakat sin. ‡15:28: Anbi tuis uab Yunani un-unu', era' re' ia ka matu'i fa. §15:40-41: Tuis uab Yunani bian nak ‘nai' Yoses in ainaf’, ma bian anteni' nak ‘Yosef in ainaf’. *16:9-20: Tuis uab Yunani ahun-hunut re' reko nneis natu'bon anbi era' 8. Nai' Markus in uab ni namsoup neik huma' nua huum es suk amnanu' (Markus 16:9-20), ma huum es ii suk na'paar (Markus 16:9-10). Natuin atoin ahinit re' nahiin rek-reko nai' Markus in uaban ia, sin nak, uab nua amsoup tein ia antui namunin sin. Tui nua ein naan, es re' uaba' antoom Nai' Yesus anfeen na'ko amates baran, ma prenat mepu neu atoni apirsait neu Nai' Yesus. †16:9-10: Tuis uab Yunani ahun-hunut re' reko nneis natu'bon anbi era' 8. Nai' Markus in uab ni namsoup neik huma' nua huum es suk amnanu' (Markus 16:9-20), ma huum es ii suk na'paar (Markus 16:9-10). Natuin atoin ahinit re' nahiin rek-reko nai' Markus in uaban ia, sin nak, uab nua amsoup tein ia antui namunin sin. Tui nua ein naan, es re' uaba' antoom Nai' Yesus anfeen na'ko amates baran, ma prenat mepu neu atoni apirsait neu Nai' Yesus. a1:2: Nai' Meliaki 3:1 b1:3: Nai' Yesaya 40:3 c1:6: 2 Usif sin 1:8 d1:11: Reta' Ahun-hunut 22:2, Sit Pures-Bo'is sin 2:7, Nai' Yesaya 42:1, Nai' Mateos 3:17, 12:18, Reta'Markus 9:7, Nai' Lukas 3:22 e1:15: Nai' Mateos 3:2 f1:22: Nai' Mateos 7:28-29 g1:39: Nai' Mateos 4:23, 9:35 h1:44: A'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 14:1-32 a2:23: Surat re' Nareta' Nafani' 23:25 b2:25-26: 1 Nai' Samuel 21:1-6; A'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 24:9 a3:9-10: Nai' Markus 4:1, Nai' Lukas 5:1-3 b3:22: Nai' Mateos 9:34, 10:25 c3:29: Nai' Lukas 12:10 a4:1: Nai' Lukas 5:1-3 b4:12: Nai' Yesaya 6:9-10 c4:21: Nai' Mateos 5:15, Nai' Lukas 11:33 d4:22: Nai' Mateos 10:26, Nai' Lukas 12:2 e4:24: Nai' Mateos 7:2, Nai' Lukas 6:38 f4:29: Nai' Yoel 3:13 a6:4: Nai' Yohanis 4:44 b6:13: Nai' Yakobus 5:14 c6:14-15: Nai' Mateos 16:14, Nai' Markus 8:28, Nai' Lukas 9:19 d6:17-18: Nai' Lukas 3:19-20 e6:34: Surat Sensus 27:17, 1 Usif sin 22:17, 2 Mape'o 'Naof Pah Isra'er ma Pah Yahuda 18:16, Nai' Yeskial 34:5, Nai' Sakarias 10:2, Nai' Mateos 9:36 a7:6-7: Nai' Yesaya 29:13 b7:10: Anpoin na'ko Pah Masir 20:12, 21:17, A'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 20:9, Surat re' Nareta' Nafani' 5:16 a8:11: Nai' Mateos 12:38, Nai' Lukas 11:16 b8:12: Nai' Mateos 12:39, Nai' Lukas 11:29 c8:15: Nai' Lukas 12:1 d8:18: Nai' Yeremias 5:21, Nai' Yeskial 12:2, Nai' Markus 4:12 e8:28: Nai' Markus 6:14-15, Nai' Lukas 9:7-8 f8:29: Nai' Yohanis 6:68-69 g8:34: Nai' Mateos 10:38, Nai' Lukas 9:23, 14:27 h8:35: Nai' Mateos 10:39, Nai' Lukas 17:33, Nai' Yohanis 12:25 a9:2-7: 2 Nai' Petrus 1:17-18; Nai' Mateos 3:17, Nai' Markus 1:11, Nai' Lukas 3:22 b9:11: Nai' Meliaki 4:5, Nai' Mateos 11:14 c9:34: Nai' Lukas 22:24 d9:35: Nai' Mateos 20:26-27, 23:11, Nai' Markus 10:43-44, Nai' Lukas 22:26 e9:37: Nai' Mateos 10:40, Nai' Lukas 10:16, Nai' Yohanis 13:20 f9:40: Nai' Mateos 12:30, Nai' Lukas 11:23 g9:41: Nai' Mateos 10:42 h9:43: Nai' Mateos 5:30 i9:47: Nai' Mateos 5:29 j9:48: Nai' Yesaya 66:24 k9:50: Nai' Mateos 5:13, Nai' Lukas 14:34-35 a10:4: Surat re' Nareta' Nafani' 24:1-4, Nai' Mateos 5:31 b10:6: Reta' Ahun-hunut 1:27, 5:2 c10:7-8: Reta' Ahun-hunut 2:24 d10:11-12: Nai' Mateos 5:32, 1 Korintus 7:10-11 e10:15: Nai' Mateos 18:3 f10:19: Anpoin na'ko Pah Masir 20:12-16, Surat re' Nareta' Nafani' 5:16-20 g10:31: Nai' Mateos 20:16, Nai' Lukas 13:30 h10:38: Nai' Lukas 12:50 i10:42-43: Nai' Lukas 22:25-26 j10:43-44: Nai' Mateos 23:11, Nai' Markus 9:35, Nai' Lukas 22:26 a11:9: Sit Pures-Bo'is sin 118:26 b11:17: Nai' Yesaya 56:7, Nai' Yeremias 7:11 c11:23: Nai' Mateos 17:20, 1 Korintus 13:2 d11:25-26: Nai' Mateos 6:14-15 a12:1: Nai' Yesaya 5:1-2 b12:10-11: Sit Pures-Bo'is sin 118:22-23 c12:18: Haef ein sin Reta' 23:8 d12:19: Surat re' Nareta' Nafani' 25:5 e12:26: Anpoin na'ko Pah Masir 3:6 f12:29-30: Surat re' Nareta' Nafani' 6:4-5 g12:31: A'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 19:18 h12:32: Surat re' Nareta' Nafani' 4:35 i12:33: Nai' Hosea 6:6 j12:28-34: Nai' Lukas 10:25-28 k12:36: Sit Pures-Bo'is sin 110:1 a13:9-11: Nai' Mateos 10:17-20, Nai' Lukas 12:11-12 b13:13: Nai' Mateos 10:22 c13:14: Nai' Danial 9:27, 11:31, 12:11 d13:15-16: Nai' Lukas 17:31 e13:19: Nai' Danial 12:1, Rasi Mnitas neu Nai' Yohanis 7:14 f13:24: Nai' Yesaya 13:10, Nai' Yeskial 32:7, Nai' Yoel 2:10, 31, 3:15, Rasi Mnitas neu Nai' Yohanis 6:12
https://e-alkitab.org/Amarasi/Conc/Ama-MRK-Final-Jv.htm
2024-03-02T01:21:20Z
<urn:uuid:7baeb428-e1d4-4b46-8b03-87e25627a9b2>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[ "religious" ]
aaz-Latn
0.67
0.81
0.99
463
154,080
tlsh:T1008A8DE37626DB6323CB24DE9D748BBF50D05C817B304AB4CB56CA05A69CA5B74F364E597E633F13716C0DC301EA097D9D3A7EEAE13D36958274AC8C6F631492062ED708EA
Surat re' ia na'ko kau, nai' Paulus, re' Uisneno neik Non anruur kau he 'jair haef 'eu Yesus Kristus. Sin nreek kau he 'nao utoon rasi nmatoom nok monit re' batuur, re' Uisneno nba'an he nfee je neu are' apirsait neu Yesus Kristus. Timotius! Ho on re' au aan ha kuuk. Onaim au 'onen he Ama' Uisneno, ma hit Usi' Yesus Kristus, anneek ko, nakrira' Sin neek reek Goe neu ko, ma nfee ko monit ambi mamut ma ao-mina'.aHaef ein sin Reta' 16:1 Nai' Paulus ntoit makasi neu Uisneno 3Au 'onen fai-manas ma 'teek ko. Au 'toit makasi piut-piut 'eu Uisneno, natuin ho mutuin Ee piut. Au 'tuthae Je nok neek akninu', on re' hit be'i-na'i sin ntuthae Je. 4Au umnau, oras hit tbaits ok neno naan, ho mkae mpin-pinus. Etun au 'roim he uteef a'tein 'ok ko, maut he au 'mariin. 5Au umnau, afi unu', oras ho mmurai mpirsai batuur-batuur meu Usif Yesus. Pirsait human on re' nana, na'uu ma na'baa' nain na'ko ho be'i bi Luisa, ma ho aina' bi Yunika in nekan. Ma au msa' a'tebes ak pirsait human on re' naan anmoni msa' et ho nekam.bHaef ein sin Reta' 16:1 Nai' Paulus antoit he nai' Timotius anpaek manoef ma mahinif re' Uisneno nfee ne sin 6Neno naan, oras au 'ait au niimk ein ma 'tao sin 'eu ko, ma 'onen a'teek ko, oras naan Uisneno ntao ko 'be'if ma ma'tanif he ho bisa mmeup meu Ne. Onaim oras ia, au 'toit ko he munaoba' mufani' ho manoef ma mahinif naan. 7Fin, Smanaf Uisneno ka nmoe' kit fa he tjair amtaus. Mes In nmoe' kit atjair tuaf-tuaf re' na'bei' ma npirsai in tuan, re' anmaneek nahiin, ma nafreu nahiin in tuan ee rek-reko. 8Onaim kais mumaeb om he mu'uab anmatoom hit Usi'. Ma kais mumaeb om natuin anhukun kau et bui. Au 'taam bui re' ia, natuin au 'tuthae hit Usi'. Onaim, karu ho mutoon Rais Reko nana te, ho ro he mubarab ho tuam aan he musaah susat-ma'ne'at on re' hai. Karu ho mupein susat-ma'ne'at on re' naan, Uisneno of anha'tain ko. 9-10Natuin Uisneno es ansoi naan kit na'ko hit saant ein. Ma In es anpiir naan kit he tjair In tuaf ein re' atmoin nok akninu'. In nakrira' In nekan reek Goe neu kit, natuin In nneek kit. Te kah, hit ka tmoe' tiit fa saa'-saa' es, henati' hit maso'ik he ttoup In arekon. Uisneno ka nmoe' pah-pinan ia fa fe'e mes, In nafeek anrair he nreek Yesus Kristus neem, he nakrira' In nekan arekot, ma nsoi nafetin kit. Rarit Yesus Kristus neem anrair, ma nfei nrair sarit naan, Ma In naseer rasi 'maten in kuasan! Ia njair Rais Reko! Onaim, sekau-sekau re' anpirsai neu Yesus Kristus, ka nmate ntein fa heen, mes anmoin piut nok Uisneno. 11Etun Uisneno nait kau 'jair haef 'eu Yesus Kristus, he au utoon In Rais Reko, ma unoni' sekau-sekau nbi mee-mee.c1 Nai' Timotius 2:7 12Rasin re' naan ok-oke' nmoe' kau m'es na' au 'upein 'ha'mu'it et bui ia in nanan. Mes au ka umaeb ok fa! Natuin au uhiin sekau es re' au 'pirsai. In es re' Usif Yesus. Ma au uhiin namneo-namneo 'ak In es nana'at kau mepu ia, In es anpafa' ma npanat mepu ia, ma In es anha'tain kau he au bisa unaob mepu ia, tar antea In nkoe Non anfain neem. 13Onaim, mutuin nai 'tope' nbi monit na'ko noni' amneot, re' au ukrira' sin neu ko. Karu ho mpirsai piut-piut, ma amneek sekau-sekau, ho mutoon mak ho mmafuut mok Yesus Kristus. 14Uisneno nana'at anrair a'mu'if ma'osa' huum es et ho 'niman, es re' noni' arekot amneot. Onaim, ampanat murek-reko' a'mu'if re' naan! Ampaek Uisneno In Smana Kninu' re' et hit nekak, maut he In nturun ma nbaab ko, he mpanat a'mu'if naan rek-reko. Nai' Onisiforus anturun nai' Paulus anbi bui 15Ho of amneen amrair nak nai' Figelus ma nai' Hermogenes, sin atoin sona' na'ko propinsi Asia*Propinsi Asia naan, oras ia njair Pah Turki in pasa' neon tees. sin nasaitan kau goen. 16-18Mes nai' Onisiforus ka on fa naan. In ka nasaitan kau fa. Ho muhiin kuum, oras au a'bi kota Efesus fe', in nturun ma nbaab kau piut. Oras ia, in natua goen et kota Roma ia. Oras in neem antea, in naim kau neu-mneem anbi mee-mee. Namuni te, in nateef nok kau nbi bui. Mes in ka namaeb on fa. Nati' te in neem anbi bui ia, ma anha'tain au nekak. Onaim au 'onen ma 'baiseun 'eu Uisneno he nakrira' In nekan arekot neu nai' Onisiforus nok nain in nonot-asar sin. Anbi neon amsoupt ii te, karu Uisneno nafeek mansian ein sin rasin, au ufnekan he karu reko te, Uisneno nafeek neu nai' Onisiforus sin nok rek-reko. Hit re' atuina' Kristus, ro he tmoin on re' soraurs ein re' natniin sin a'nakat 21Timotius, au aan neka'! Yesus Kristus naan, Atoin neek reko. Oras ia, ho mmafuut mok Ne, ma In nabarab he nha'tain ho nekam. Onaim ho ro he mtoup goah! 2Unu' te, au unoni' ko 'bi too mfaun ein sin humak ma sin matak, anmatoom nok Uisneno In raan amneot. Onaim oras ia, au 'toit ko, he are' saa'-saa' re' ho mnena mrair sin na'ko kau, ho meik sin ma mnao munoni' mtein sin neu tuaf-tuaf re' mapirsa'i. Tuaf ein re' naan, ro he nmanoen he nanoni' ntein tuaf bian. 3Hit ar-arkit re' ia, tahuum on re' Yesus Kristus In soraurs ein. Onaim hit ar-arkit tsutai ha'mu'it on re' In. Natuin ho re' naan, soraur reek goes, ho ro he msutai ho sapaam. 4Sorarus re' nanaob in mepu, ka nhee-hee gon fa neu urusan bian anteni'. Nok ranan naan, in bisa nhariin in a'nakat. 5Taiti 'tope' teta' na'ko mari'ut. Karu he tmariu' tok, ro he tatuin mari'ut naan in atoran. Mes karu ka tatuin fa te, of napoitan kit, ma ka tapein fa mnisat. On nana msa', karu he tanaob Uisneno In mepu, ro he tatuin In atoran. 6Amkius atoin tani msa'. In nmeup ma'tani' anbi in rene. Onaim, in es re' nnaben nahunun reen je in afan. 7Mutenab murek-reko' a'toep ein fe'ena. Uisneno of namnaub ma natoon sin a'mouf kein neu ko. 8Mutenab murek-reko' Yesus Kristus. In re' naan, usif nai' Daut in sufan-ka'un. In nmaet, mes Uisneno namonib nafani' nrair Je. Nana njair Rais Reko, re' au 'eik je ma utoon ee nbi mee-mee. 9Natuin au utoon Rais Reko naan, es na' au 'upein ma'ne'at ia. Saa' antein sin nfuut kau npaek korenit, nahuum on re' au re' ia atoin maufinu. Mes sin ka na'be'in fa he nfutu' ma nkorenit Uisneno In Rais Reko. 10Onaim, au ubarab au tuak ii he usaah kuuk ma'ne'at huma'-huma'. Asar Uisneno In tuaf ein re' In npiir naan sin naan, napenin rasi 'honis. Fin Uisneno of nait na'ratan sin piut, natuin sin ntaman Yesus Kristus In nonot-asar. 11Uab ein re' ia, ro batuur: “Karu hit ttoup, nak, Kristus anmate nsenu' kit, nana on re' hit maet tasaitan monit amnaa', rarit, hit imsa' of atmoin tabua tok Ne. 12Karu hit taran atbi ma'ne'at, hit imsa' of atnaa' aprenat tok Ne. Mes karu hit tasuan Ne, In imsa' of nasuan kit.aNai' Mateos 10:33, Nai' Lukas 12:9 13Maski hit ka ta'kii' fa, mes In na'kii' piut, natuin In ka bisa napoi fa. In na'uab saa' ate, In nmoe' natuin ee.” Ameput re' Uisneno nbo'is 14Mumnaub apirsait ein, he sin kais annikan rasin re' ia ok-oke'. Amreek sin ampaek Uisneno In kanan, he sin nasnasab uab ein re' anmatoena' rasi nmatoom uab tuuk es in a'moufun. Rasin nana ka ma'afa' fa. Suma nare'u haa aneent ein sin teenb ein. 15Maim ranan rek-reko he mmoe' ho tuam aan on re' ameput re' maso'ik anbi Uisneno. Tuaf on re' naan, kais namaeb on, natuin in nanaob in meup goe nok rek-reko. Ho ro he mjair tuaf re' munoni' namneo goah antoom Uisneno In Kabin ma Prenat. Fin In Kabin ma Prenat naan, ro namneo! 16Mu'rooba' ho tuam aan mu'ko uab ein re' ka ma u'u fa, ma mu'ko uab ein re' ka neik fa hormaat neu Uisneno. Natuin rasin nana nmoe' mansian ii nmaufiun piut-piut. 17Sin uab maufiun ein naan annoman nahuum on re' menas es, re' anteek ee te, nak, kanker. Nai' Himenius ma nai' Filetus sin uab kein on re' naan! 18Sin noin kein ansanan. Sin nak, atoin amaets ein, anfenan nfain neen. Mes nana nsaan! Nok ranan naan, sin nbeon nrarin na'kon noni' amneot. Saa'-saa' re' sin nanoni' sin naan, nareu' tuaf bian sin neek pirsait. 19Mes a'sukif re' Uisneno nateke nraar je naan, namkeis. Anbi 'sukif naan, matu'i mnak, “Uisneno nahiin narek-reko In nonot-asar sin”, ma “Sekau-sekau re' na'ruri' ma na'bees neu Uisneno, ro he na'roba' in tuan ee na'ko maufinu.” A'sukif naan, es re' Uisneno In na.bSurat Sensus 16:5 20-21Tait ii 'tope' anbi atoin amui't ein sin uim ne. Anbi naan, anmui' bare' huma'-huma'. Bian anmoe' sin na'kon noni mnatu ma bian na'kon noin muti'. Mes bian na'kon hau ma afu 'kere. Baer ein re' mamasa', uim tuaf ee, npaek sin nbin fesat ko'u. Mes baer ein re' ka mamasa' fa, uim tuaf ee, namaeb on karu in npaek sin inbin too mfaun ein sin maatk ein. On nana msa' mansian ii. Karu nmui' tuaf na'rooba' in tuan ii na'ko maufinu, in on re' baer mamaas ein. Uim tuaf ee anmariin he npaak je, natuin in mapake' he nmeup reko huma'-huma'. 22Muinf ein bisa nmoufun rabah natuin sin neek roimt ein. Mes ho ro he mpanat ho tuam aan rek-reko, kais mutuin ho neek roimt aan. Maim meu moe' reko piut-piut. Ampirsai piut meu Uisneno. Ammoni mbi manekat ma mamut mok tuaf bian. Are' apirsait ein neu Uisneno, re' anmonin nok neek akninu' naan, sin nromin he nmo'en rais reko piut-piut. Onaim, Timotius, ho ro he moes aan sin! 23Au utoon ufani' ko sin! Kais amseit nom he mnao mmatoena' rasi-rasi re' ka ma'u'u fa. Natuin rasin naan suma neik ki meu matoes ma mabanat. 24Ameput neu Uisneno, ka nabei' fa he njair amatoes. Mes sin ro he nneek ma'nuran nok too mfaun, nanoni' nahinin, ma fin anneka mnaun neu amatoes ein. 25Sin ro he natuuk reko neu tuaf-tuaf re' biasa nraban. Nok ranan naan, karu reko te, Uisneno na'bani' sin neek ein ma na'pisan, rarit sin ntoup saa'-saa' re' arekot amneot. 26Nok ranan naan, sin bisa na'te'un sin neek kein antein, rarit sin nasoitn ok na'ko niut reu'f ein sin a'nak ko' goe, re' anfuut sin he natuin in roim ne. Anbi oras neon amsoput, mansian ii in a'moin ii on re' mee? 31Timotius! Oras antea pah-pinan ia in neno-neno amsoput te, in suus tein amfaun ii kaheen. Au utoon ain ko on naan. 2Mansian ii, of namnau nanesib sin tuak ein, ma nsinmaak naha roit. Sin nabe'ob sin tuak ein, ma nkana' paar biak ein, na'uab na're'uf tuaf bian, ka nroim fa he natniin amahoin tein, ka ntoit nahiin fa makasi, ka atoup noni' fa, ka nroim nain fa rais Uisneno, 3ka nmaneek nahinin fa, ka nromin fa he naraem ok nok es, sin nromin he na'munu', ka ntahan nabei' fa sin tuak, maufinu baineisi', ka nromin fa rais reko, 4anromin he na'sosa' sin aok-biak ein, natenab paar aah, nmoo' jok on ahinit, anromin he natuin sin neek romik anneis na'ko Uisneno In romin. 5Anmoo' jok on re' anaob rais pirsait, mes ruman. Uisneno In kuasan, ka natua fa sin neek ein. Kais mubnoon reko mok tuaf-tuaf on re' naan! 6Tuaf-tuaf on re' naan antaman neu es in umi, nok huma' 'moe, he nfuir bifee neek a'oert ein, ma rabah ate napein kopo'. Bifeen on re' naan, sin a'moin kein anbaun sanat na'tuup, ma nmonin natuin sinmakat ma neek-komat huma'-huma'. 7Sin neen tunggur fe'u, re' neem nanoni' rais fe'u, ma sin natuin-tuin ein aah. Mes sin ka ntai nahinin fa, mee es antoom ma mee es re' nsaan. 8Ho mumnau reta' anmatoom nok nai' Yanes ma nai' Yamres,*Kanaf ‘Yanes ma Yamres’ ka matu'i fa et Surat Manba'an Amnaa'. Mes anmui' atoin ahinit bian nak, of oni' sin nua sin re' naan, atoin araut na'ko pah Masir re' anraban nai' Musa oras in neik too Isra'el anpoin na'ko pah Masir. Amrees reta' et surat Anpoin na'ko Pah Masir 7:11. ai' kah? Oras naan, sin nraban ka'o Musa. Tunggurun re' oras ia, sin huma' mese' on re' naan. Sin nraban noni'-taru' amneot. Sin teenb ein namre'un, ma sin pirsait ein, anbeon. 9Tunggur-poi on re' naan, ka neu he ntahan fa 'roo. Ka 'roo-roo fa te, too mfaun ii nahiin sin moon kein! Nahuum on re' unu' te, too mfaun ein nahiin nai' Yanes ma nai' Yamres sin puta-kriu ngguin. Amnaa' muher-heran noni'-taru' re' ho mtopu mrari 10Tius! Ho muhini mrair au 'moin ki ok-oke'. Ho muhini mrair are' saa' re' au unoni' sin. Ho muhiin au sarit. Ho muhiin saa' re' au 'pirsai. Ho miit kuum au neek sabaar 'eu too mfaun, ma au maneek ii 'eu sin. Ma ho msa' muhinim mak au 'aran ma 'sabaar au tuak ii. 11Ho muhiin imsa' ammak sin nteir-hae kau, ma nasahab kau ha'mu'it ma ma'ne'at huma'-huma'. Au upein ha'mu'it ma ma'ne'at on re' naan, anbi kota Antiokia, Ikonium, ma Listra. Mes Uisneno nsoi nafetin kau na'ko rasin naan.aHaef ein sin Reta' 13:14-52, 14:1-7, 8-20 12Batuur, are' apirsait neu Yesus Kristus, re' nromin he nmonin nok neek akninu' natuin Uisneno In romin, tebes atoni' of anha'mui' sin. 13Antutan ntein, amaufiunt ein ma aputa-kriu ngguin, anmo'en rais maufinu piut-piut. Sin napoi natupa' biak ein. Mes kah, tuaf bian napoi naan sin imsa'. 14Mes ho ro he mnaa' muher-heran noni'-taru' re' ho mtoup murair sin. Ma saa' re' ho mpirsai je naan, ro he mutuin ee piut. Natuin, nana es re' amneot! Ho muhiin batuur, sekau es re' nanoni' ko rasin nana, oo? Ho bisa mpirsai sin!b2 Nai' Timotius 1:5, 2:2 15Anmurai na'ko ho an-ana' fe', ho munoni' mrair Uisneno In Sura Kniun Ee in afan. Sura Kninu' naan in afan, es re' natoon rana 'honis. Fin karu ho mpirsai meu Yesus Kristus, nana nfei ranan he ho bisa mmafuut mok Uisneno mbi sonaf neno-tunan. 16Are' saa'-saa' re' matu'i et Sura Kninu' naan, batuur Uisneno kuun es nana'at sin henati' mansian ii antui sin. Tuis ein re' naan, mapake' he: nanoni' tuaf anmatoom nok saa' es re' batuur, nakrira' tuaf ein sin sanat, natuuk nafani' tua-aseket neu raan amneot, ma nanoni' mansian ii he nmonin neno-neno nbin Uisneno In romin. 17Nok ranan naan, Sura Kniun Ee, bisa nfeen Uisneno In tuaf ein a'be'if ma manoef, he sin nanaoba' are' kanan meup arekot. Mnao mutoon Uisneno In Kabin ma Prenat 41-2Yesus Kristus of ankoe Non anfain neem neu pah-pinan, he naprenat on re' usif. Et amonit ma amates of anhaken nbin In matan, he In nafeek sin rasin. Natuin rasi naan, anbi Uisneno ma Yesus Kristus Sin humak-matak, au 'toit batuur-batuur 'eu ko, he mnao mutoon Uisneno In Kabin ma Prenat. Mu'neen om piut! Kais mutenab mak, oras reko, ai' kah. Mukrira' sin, sin sanat, mes mukain sin nok neek sabaar. Amha'tain sin neek ein, meik noni'-taru' amneot. 3Fin, of noka'-nmeu te, tuaf-tuaf ka nroim fa he nneen noni'-taru' amneot. Sin of na'bua' tunggurun re' bisa na'uab ein natuin sin roim kein, he nharinab sin oras sin nnenan. 4Sin nkeeh natau sin ruik ein he ka natniin fa noni'-taru' amneot. Mes sin neen neu rais reta' ruum-ruum. 5Maski on mee msa', ho neek maan ro he natee. Maran ambi ha'mu'it. Amnao mutoon Rais Reko he tuaf-tuaf anpirsain neu Yesus Kristus. Amtuthae tuaf-tuaf nok neek marine, tar antea mepu naan namsoup. Kais ammepu stena'-stena'. 6Antoom au tuak ii te, kais amfairoir kau, natuin au nuut ii he namsoup goen. Au on re' oe nbi kraas, in nat'oop am he oek een.*Oras atoin Yahudis sin nabaar bein fua'-turu' anbi Uim Onen Uuf, anmui' naan fua'-turu' huum es, re' on re' he n'oop ein tua-min-kase nbi mei-fuat. Nai' Paulus anfee 'tope' nak, in a'moin ne on re' tua-min-kase re' nat'oop anjair fua'-turu' neu Uisneno. 7On re' mnaent ii te, au 'aen ma 'tea 'rair nok reko. Au utuin piut 'eu Yesus Kristus, ma ka 'teib 'iit fa 'eu mee-mee. 8Oras ia, au a'pao-pao raas jes fe'. Es re', kra-mnatu re' Usi' napaar ee neu sekau-sekau re' in a'moin ee namneo ma namnoon. Hit Usi' naan, afeek rasi amneot. In ka npiir fa humaf. Of antea in ors ate, In of annona' kau kra-mnatu naan. Mes ka neu kau fa 'mees. Sekau-sekau re' anneek Ee, ma anpao-pao Goe he nkoe Non anfain neem, sin napein akra-mnatu on nana msa'. Nai' Paulus anba'an rasi huma'-huma' 9Tius! Reko te, uum amkius maan kau rabaah fe'! 10Oras ia, au 'mes-mees kuuk. Nai' Kreskes annao nrair et propinsi Galatia. Ma nai' Titus annao nrair et pah Dalmatia. Mes nai' Demas nroim nanesib risan amre'ut nbi pah-pinan ia, onaim in nnao nasaitan kau. In nnao et kota Tesalonika.aKolose 4:14, Nai' Filmon 24, 2 Korintus 8:23, Galatia 2:3, Nai' Titus 1:4 11Suma nai' Lukas es re' natua nok kau et ia. Maim maan nai' Markus he nua ki iim bu'-bua'. Natuin in bisa nturun ma nbaab kau nbi rasi huma-huma' nbi ia.bKolose 4:14, Nai' Filmon 24, Haef ein sin Reta' 12:12, 25, 13:13, 15:37-39, Kolose 4:10 12Au 'reek nai' Tekikus nnao et kota Efesus.cHaef ein sin Reta' 20:4, Efesus 6:21-22, Kolose 4:7-8 13Karu ho uum ate, kais amnikan he mait meik maan kau au baur manikin re' au umaik ee et nai' Karpus in umi, et kota Troas. Ma kais amnikan he mait meik au tuis ein naan, anneis-neis re' au 'tui sin et pasu.dHaef ein sin Reta' 20:6 14Nai' Aleksander, atuut noin moro' naan, anmoe' maufinu' neu kau fani-fani. Maut he nmoe'. Uisneno of es anbaras neu ne, anmatoom nok in a'mo'en naan.e1 Nai' Timotius 1:20, Sit Pures-Bo'is sin 62:12, Roma 2:6 15Ho ro he mpaant om mu'ko atoni' re' naan, natuin nati' te in nraban hit uab ak. 16Oras au 'hake 'bi afeek rasi he umneob au tuak, ka tiit tain fa es he nok kau. Sin arsin nnaon nasaitan kau. Maut he on naan. Maut he Uisneno nnikan nain sin saant ein. 17Maski on nana msa', Uisneno ka nasaitan kau fa. In nha'tain kau, henati' au bisa unaob In Rais Reko, ma au ka 'kuran fa saa'-saa'. Au utoon 'eu atoin ein re' ka Yahudis fa, he sin neen niit Rais Reko naan. Ma Uisneno ansoi nrair kau na'ko siraak ko'u. 18Ma In of ansoi kau na'ko rais maufinun ok-oke'. Ma In neik kau nok ao-mina', ma nataam kau 'eu sonaf neno-tunan. Anbi naan, In es annaa' aprenat. Uisneno naan, apinat ma akrahat! Au 'pures u'naeb Ee ka natfeek niit fa, tua! Amin. Nai' Paulus natu'ub in surat 19Kais amnikan he mfee tabe ma han buseet meu bi Priskila,†Uab Yunani nbi ia, matu'i mnak, ‘Priska’. Priska ma Priskila, huma' mese'. ma in mone, nai' Akila. On nana msa' meu nai' Onisiforus ma in nonot-asar sin ok-oke'.fHaef ein sin Reta' 18:2, 2 Nai' Timotius 1:16-17 20Nai' Erastus natua et kota Korintus. Neng goes ii, au 'nao usaitan nai' Trofimus anbi kota Miletus, natuin oras naan in nameen ma'fena'.gHaef ein sin Reta' 19:22, Roma 16:23, Haef ein sin Reta' 20:4, 21:29 21Maim ranan he karu reko te, ho uum amtea main ia, oras maniik ii ka ntaam fa fe'. Hit aok-bian abitan ia, es re': nai' Ebulus, nai' Pudes, nai' Linus, ma bi Klodia, ansoun ein tabe ma han buseet neu ki. On nana msa', neu hit aok-bian Kristen sin. 22Au ufneek he Uisneno In nok ko piut-piut. Maut he In nakrira' In nekan arekot neu ar-arki. On re' naan, tua, Au, nai' Paulus, kau *1:15: Propinsi Asia naan, oras ia njair Pah Turki in pasa' neon tees. *3:8: Kanaf ‘Yanes ma Yamres’ ka matu'i fa et Surat Manba'an Amnaa'. Mes anmui' atoin ahinit bian nak, of oni' sin nua sin re' naan, atoin araut na'ko pah Masir re' anraban nai' Musa oras in neik too Isra'el anpoin na'ko pah Masir. Amrees reta' et surat Anpoin na'ko Pah Masir 7:11. *4:6: Oras atoin Yahudis sin nabaar bein fua'-turu' anbi Uim Onen Uuf, anmui' naan fua'-turu' huum es, re' on re' he n'oop ein tua-min-kase nbi mei-fuat. Nai' Paulus anfee 'tope' nak, in a'moin ne on re' tua-min-kase re' nat'oop anjair fua'-turu' neu Uisneno.
https://e-alkitab.org/Amarasi/Conc/Ama-2TIM-Final-A.htm
2024-03-02T00:36:53Z
<urn:uuid:ed42093a-aa98-4b2e-8660-dd740ab2a137>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[ "religious" ]
aaz-Latn
0.95
0.98
1
49
18,531
tlsh:T18BA4EF828516DB2333C31499DCBA077B64D14D0137B04FB89B874986A95C7EFB4F34991A75532702AA6C0E964ADF0A3CED3B7AE6E23D2A55C2B1BC447A5334D2061ADB04ED
Esquema: Short Bible stories from Genesis through the ascension. How to become a follower of Jesus. 40 sections. It has a picture book to go along with the recording. Número de guión: 395 Idioma: Amarasi Tema: Sin and Satan (Temptation, Deliverance, Light/Darkness, Sin, disobedience, Satan (the devil)); Christ (Jesus, Our Substitute, Resurrection of Jesus, Son of God, Saviour of Sinful Men, Birth of Christ, Ascension, Sacrifice / Atonement, Death of Christ, Life of Christ); Eternal life (Salvation, Eternal / everlasting life, Broad & Narrow Ways); Character of God (Love of God, Holy Spirit, Grace and Mercy, Nature, character of God, Word of God (the Bible), Power of God / Jesus); Living as a Christian (Fruit of the Spirit, Prayer, petition, New Nature, Worship, Witnessing, Church, Christianity, Second Birth, Obedience, No other gods, idols, Peace with God, Leaving old way, begin new way, Forgiveness, Faith, trust, believe in Jesus, Peace (between men), Children of God, Family, relationships, Spiritual Life, Christian values); Life event (Death); Bible timeline (Creation, Law of God, End Time, Second Coming, Gospel, Good News, People of God); Problems (Materialism, Evil Spirits, demons, Fear, Problems, troubles, worries) Audiencia: General Estilo: Monolog Tipo: Bible Stories & Teac Propósito: Evangelism Citación Biblica: Extensive Estado: Publishable Guión de texto Taabe, tua! Uab ein re' ia, nfain uab reko ma'tani' neu ki. Sin nfain Rais Reko neu seka-kau goah. Mkius miit gambar et suurtan. Mpasan hi ruik minan he mneen rek-reko, oras au ureta' ki Rais Reko ia. Karu hi mneen a'reku' sapa sasando nahaan on re' ia te (music), hi mfei surat rari te, mkius gambar. Karu hi he mitenab gambar es in reta', ai' he mmaktanan es nok es, ai' he mi'ub-uab kim rais reko natuin gambar naan, bisa misnasab kaseet re' ia fe', mituin hi romim. Rai te, mputar mikonob. Onaim, oras ia, mtae gambar ahunut. Gambar 1: Reta’ un-unu’ Surat Unu-Unu' 1:1-5; Sit Bo'is [Mazmur] 90:2 Un-unu' oras are' saa'-saa' ii ka njair fa fe', Uisneno mbi nain naan. Rai te, Uisneno anmoe' neno-tunan ma pah-pinan. Oras naan, are' saa'-saa' ka mahuma' ma ka atoran fa. Oras Uisneno nmo'e nrair pah-pinan ia, In naprenat me'u he ntana'. Rari te, in nmoe' manas, funan, ma are' kfuu. Uisneno naan reko kun. In ator nain are' saa'-saa'. Gambar 2: Uisneno In Kabin ma Prenat sin Yesaya 45:18-19; Ibrani 4:12; Sit Bo'is 19:7-10 Surat re' matu'i es re' gambar naan, es re' Suur Akninu'. Re' ia, es re' Uisneno In Kabin ma Prenat, re' natoon kit Uisneno In tuan, ma Uisneno In romin. Uisneno nneek nain are' mansian pah-pinan. Are' saa'-saa' re' au he utoon ki sin naan, au ait ain sin na'ko Uisneno In Kabin ma Prenat. Gambar 3: Uisneno nmoe’ neno-tunan ma pah-pinan nok nain in afan ma in nesan Surat Un-Unu' 1:1-25 Uisneno nmoe' nain are' saa'-saa'. Karu In nakua In Kabin ma Prenat nak, "Ro he nmui' me'u!" Oras naan me'gui njair nain, on re' In Uaban. In nmoe' neno-tunan. In nmoe' tasi. In na'uab ah, rari te auf meto naan anjair. Rari te, In nmoe' nain are' saa'-saa' re' nmoin ma nakbero'. Es re' ika' nbi o'je nanan, koro-koro nbi nenggoe tnanan, ma are' kanan mu'it ma kauna' sin. In neki ha uaba'. Uisneno nmoe' are' saa'-saa' njair nain. Uisneno nkius are' saa' re' In mo'e nrair je naan, In neekni, anmariin anmaet. Saa' re' In mo'je naan reko'! Gambar 4: Nai’ Adam nok bi Hawa sin reta’ Surat Un-Unu' 1:26-31, 2:7 - 3:24 Uisneno nmoe' atoin ahunut, ma bifee ahunut. In nakanab atoin ahunut naan, nai' Adam, ma bifee ahunut naan, bi Hawa. In amsa' anreun ma naprenat he sin n'urus are' saa'-saa' re' In moe' nain sin nok rek-reko. In nmoe' naan baar jes reko 'maten, ma sin natuan nbi naan. Anbi naan, Uisneno nok sin, In nroim he na'uab nok sin. Sin mapartein. Uisneno nfeen sin mainuan, he sin naah ma nbukae are' kanan hau-fuaf anbi bare naan, mes In ntaar sin he kais naah hau-fuaf na'ko hau u'goes. Neot es Uisneno In musu, es re' niut re'uf sin A'nakat, neem nasneku' ma nfuri' sin he nasenib sin. In nfuri' sin he nai' Adam nok bi Hawa kaisa' nneen Uisneno ntein. Rari te, sin nseu ma nekun hau fuaf re' Uisneno ntaar nani. Natuin rasi naan, sin nasaan bein, natuin sin nraak ma ntanhai Uisneno In Kabin ma Prenat. Etun sin maneek ti nok Uisneno natfeek. Rari te, Uisneno nriuk napoitan sin na'ko baer rek-reko naan. Anmurai na'ko oras naan rasi, are' mansian pah-pinan msa' nfain asanab neu Uisneno In Kabin ma Prenat. Etun sin rais manekat nok Uisneno natfeek en. Neik ranan naan, hit mansian tapein rais susat, menas, ma mates. Gambar 5: Nai’ Kaen nok nai’ Haber sin reta’ Surat Un-Unu' 4:1-16; Roma 3:23 Nai' Adam nok bi Hawa sin nahoni' ri aan mone nua. Aan moen unu, in kaan ee, nai' Kaen, nok in orif, nai' Haber. Nai' Haber in moe'n ii reko, onaim Uisneno nmariin. Mes nai' Kaen kahaf. Natuin nai' Kaen in moe' amre'ut naan, es nana te, Uisneno anhukun. Uisneno natoo' karu mansian ii anmoe' sanat. Batuur nii, Uisneno he nmapartein ma nmoin reko nok mansian. Mes hit amoe' sanat, es nana te, hit rais kua'noon reko nok Uisneno netfeek. Gambar 6: Nai’ Noh in abnao ko’u Surat Un-Unu' 6:1-22; 2 Petrus 3:9 Nai' Adam nok bi Hawa sin suuf keni mfau rutu. Mes sin arsin anmo'en sanat, ma antanhai Uisneno In Kabin ma Prenat. Sin moe' sanat ma buraru naan ma'tani, tar antea Uisneno nafeek he nareuk nain sin neik ranan huum es. Rasi naan es re' Uisneno nasanu' uran re' ka nasnasaf, tar antea are' noe nsae ma naheun. Naheun pah-pinan ia ok-oke'. Suma tuaf es ah, re' in maruki' ma anneen Uisneno, ma anneek Uisneno. Tuaf naan, es re' nai' Noh. Uisneno natonan nai' Noh he nmoe' naan bnao ko'goes he nati' in bisa napein rais ao-mina' ma nsoe naan ee na'ko noe ahenut naan. Onaim nai' Noh natuin Prenat Uisneno naan, mes in nmoe' bnao naan naah oras, to bani'. Oras in nmoe' bnao naan, in namnauba' tuaf-tuaf anbi bare naan nak Uisneno he nhukum mansian neik noe ahenut ko'u, he nareuk nain mansian pah-pinan. Mes ka tiit fa tuaf he ntoe natuin nai' Noh in uaban. Sin ka nromin fa he nasaitan sin moe' sanat. Gambar 7: Noe ahenut ko’u Surat Un-Unu' 7:1-24 Uisneno napo' neik are' kanan mu'it ma kauna' neman neu nai' Noh. Rari te, nai' Noh nataam sin neu bnao naan in nanan. Namuni te, nai' Noh, nok in fee, ma in anmone teun nok nain sin fee keni, sin amsa' ntaman neu bnao naan in nanan. Sin arsin tuaf faun nbi bnao naan in nanan, nok nain are' kanan mu'it ma kauna'. Rari te, Uisneno na'eek bnao naan in eon ee mates. Neno hiut on nana te, Uisneno nasanu' uran. Uisneno npukai nain are' oe mata', es nana te are' oe mata' npuran napoitan oe ma'tani'. Oe uran nok oe mata' naan neem ma nsae piut-piut naheun pah-pinan. Tar antea neno bo'-haa, oe naan nsae piut naheun ma naheun ma ntoeb naan pah-pinan. Are' mansian oras naan re' ka ntaam nok fa neu bnao naan in nanan, sin ka nmui' fa rasi fnekat neu monit. Sin arsin anrema nmaten. Mes nai' Noh nok in um jii nanan napein rais ao-mina', natuin sin npirsain ma natuin Uisneno In A'prenat. Gambar 8: Nai’ Abraham, bi Sara’, ma nai’ Isak sin reta’ Surat Un-Unu' 9:18-19, 17:1-8, 21:1-7; Mateos 1:1-16 Nai' Noh in sufan na'ko oras neu oras nasufan ntein ein ma mfau rutu, tar antea nfain uuf-uuf. Nai' Noh in sufan es, es re' nai' Abraham. Nai' Abraham re' ia, in maruki', es nana te in nneen Uisneno. In amsa' anneek Uisneno. Neot es, Uisneno nmoe' rais manba'an nok nai' Abraham, nak, nai' Abraham nok in fee bi Sara' sin suuf keni of anfain too nbi pah-pah. Sin of ma'tani'. Te kah, nai' Abraham nok bi Sara' sin namnasin re'-reu'fen, ma sin amsa' ka nahoin ein fa. Mes sin nnaa' naheer-heeren Uisneno In rais manba'an. Nai' Abraham napein anmone mese' na'ko bifee sona'. In anah naan, kaan ee, nai' Ismaer. Nai' Ismaer re' ia, afain uuf neu abitan pah Arab. Onaim oras nai' Abraham nok bi Sara' namnasin re'-reu'fen, sin nahoni' natuin Uisneno In rais manba'an. Sin nakanab ri-ana' naan, nai' Isak. Uisneno anba'an he npaek nai' Isak nok nain in sufan sin, he neik tetus ao-mina' neu are' kanan mansian anbi pah-pinan. Gambar 9: Nai’ Musa nok Uisneno In Atoran Aprenat Npoin na'ko Pah Masir 19:1-25, 34:27-32 Nai' Isak in sufan sin mfau rutu. Sin amsa' nfain pah ko'goes. Pah re' naan, in kaan ee Isra'er. In sufan es kaan ee, nai' Musa. Nai' Musa nroim he nneen ma npirsai Uisneno. Neot es, Uisneno no'en nai' Musa he nsae neu 'toe'f es. Uisneno na'uab nok nai' Musa anbi naan. In natoon In Atoran Aprenat neu nai' Musa, he in nanoni' mansian oras naan. Oras nai' Musa nsaun na'ko 'to'ef naan, in nnaa' fatu matu'i re' Uisneno nruun ma ntui In Atoran Aprenat sin. Uisneno nroim he are' kanan mansian ii natuin In Atoran Aprenat sin. Gambar 10: Prenat Bo’es Npoi nak'o pah Masir 20:1-17 Atoran Aprenat re' Uisneno nfee je neu nai' Musa naan, reko oke'. Sekau re' natuin atoran naan, of antoup tetus ma athoen na'ko Uisneno. Uisneno In Atoran Aprenat sin es re': Hit arkit ro he tneek, ta'ruri' ma ta'bees, tneen Uisneno batur-batuur. Hit arkit kaisa' tmoe' baer fuat. Hit arkit kaisa' tpaek Uisneno In kaan ee rafu'-rafu'. Tpaek neng goes nbi kreij es in nanan he tasnaas ta'ko are' kanan mepu banit, ma ta'ruri' ta'bees neu Uisneno. Ri-aan ii ro he tneen ma thormat hit ama' ma hit aina'. Kaisa' atmaroor. Kaisa' atmakaek. Kais tapoi huma'-huma' ma atputa-kriu atoni'. Kaisa' tabaak. Kaisa' atsinmakan atoni' in bare'. Gambar 11: Fua’ turu’ re’ anfain tanar saok sanat A'nauk krei sin atoran [Imamat] 4:27-35; Yohanis 1:29; Roma 3:23 Uisneno In prinsiip ee, es re' karu atoni' anmoe' sanat, in ro he napein hukun. Hukun naan, es re' he tmaet. Mes oras nai' Musa nfain a'nakat neu too pah Isra'er sin, atoni' ro he nroor a'bib kaes ana' he nfain fua' turu' neu Uisneno, karu in ntaanhai Uisneno In Atoran Aprenat. A'bib kaes ana' naan, anmaet nfani' 'senuf neu atoni' re' antanhai Uisneno In Atoran Aprenat. Fua' turu' naan namnauba' atoni' nak, karu atanhai Uisneno In Atoran Aprenat naan, nahuum on re' hit tasaan Uisneno. A'bib-kaes ana' naan, nfain tanar re' naruru' ma nareka' kit nak, of anmui' fua' turu' es re' ma'tani' nnesi nteni'. Es re' Uisneno an ator nain rencana es, he nsonu' In anah Nai' Yesus neem neu pah-pinan, he nfain fua' turu' nsenu' hit sanat sin. Gambar 12: Uisneno anba’an he nsonu’ tuaf es he neik kit rais ao-mina’ Rukas 1:26-38; Mateos 1:18-25 Toon natun fauk ankoon on nana te, Uisneno ansonu' ameput es na'ko sonaf neno-tunan. Ameput naan neik uab neu ri'feot munif es, in kaan ee, bi Maria. Bi Maria anmanaa' nok nai' Yusuf. Ameput na'ko sonaf neno-tunan naan, natonan bi Maria am, nak, "Ho moe'm ii anhariin Uisneno In nekan. Of ho muhoni' maan ri' anmoon jes. Ho ro he mu kaan be, nai' Yesus." Mes bi Maria nataah am, nak, "Au re' ia, ka tu-tuup iit fa ok atoni'! Onaim on mee, henati' au u'apu'?" Ameput naan nataah am, nak, "Onai! Of Uisneno In Smana Kniun Ee, neem neu ko. Neik ranan naan, Ri'ana' re' ho muhoins Ee naan, batur-batuur kninu', te Ri'ana' naan Uisneno In anah." Uisneno In ameput naan, nakrira' In tuan neu nai' Yusuf anbi mneit. In natoon nak, "Yusuf! Kais mumtau he msao bi Maria, te ri'ana' re' bi Maria na aups Ee re' naan, natuin Smana Kninu'. Of in nahoni' naan ri' anmoon jes. Mukaanb Ee, nai' Yesus." Haa, kanaf 'Yesus' naan, in a'moufn ii re' anfee ao-mina' neu atoni'. Rari te, nai' Yusuf ansao bi Maria, mes sin nua sin ka ntuup nabuan fa on re' fee-mone, tar antea Ri'ana' naan nahonis. Gambar 13: Reta’ re’ oras nai’ Yesus nahonis Rukas 2:1-20 Oras naan, uisf ee naprenat are' too gui, he nfanin on sin kuan mese'-mese' he ntui sin anbi sensus. Etun nai' Yusuf nok bi Maria msa' nnaon na'ko kuan Nasaret neu kuan Betlehem. Betlehem naan, nai' Yusuf in be'i-na'i sin kuan. Antean bare naan, are' uim losmen sin nahenun nok tuaf. Etun sin natua ntaah nein anbi o'of. Anbi bare naan, bi Maria nahonis ri'ana kru'uf es, es re' nai' Yesus. Mabe' re' nana msa', Uisneno In ameput na'ko sonaf neno-tunan nariir ok neu atukus fauk re' anbe'en ma ntiut sin a'bib-kasen anbi mnera' huun nbi koot in koten. Ameput Uisneno naan na'uab am, nak, "Au uum he utoon rais rek goes neu are' kanan mansian. Neno ia, nmui' naan bifeej es nahonis Kristus! Kristus naan, Atoni' re' Uisneno anba'an nani na'ko un-unu'. Uisneno ansoun Ee neem he neik rais ao-mina' ma rais saok sanat neu are' sanat sin!" In na'uab narair on nana te, nok askeken, Uisneno In ameput bian anteni' neman nbuub nok namfaun nokan. Onaim, sin bo'es na'naeba' Uisneno neik siit. Onain, atuuks ein naan na'uab ein es nok es am, nak, "Hae! Iim he tnao teu Betlehem. Tnao he tkius tiit saa' re' najair bon anbi nee!" Oras sin niit Ri'ana' nana te, sin natoon Ee neu seka-ka goah. Sin natoon saa' re' sin anneen, ma niit re' anmatoom nok Ri'ana' naan. Are' atoni' re' anneen rasi naan ansanmakan, natuin beno na'ko atukus sin. Gambar 14: Usif Yesus nanoni’ mansian Rukas 2:41-52; Markus 6:34 Nai' Yesus na'nae anbi nai' Yusuf nok bi Maria sin a'nimak. Oras In toon bo'es am nua, nai' Yusuf nok bi Maria neik nai' Yesus nbi kota Yerusalem. Anbi bare naan, In na'uab nok tungguru-tungguru sin ma nok a'nakat-a'nakat sin, natuin Uisneno In A'prenat. In npasan In rukin ma nma'taan nein nok sin. Sin arsin ansanmakan, natuin In nahiin batur-batuur Uisneno In A'prenat afa'-isi. Oras In toon bo'-teun, In nmurai nait mepu ma nanoni' tuaf natuin rasi Uisneno. Mes anmui' tuaf namfau ka npirsain fa, rari te sin nraaban nai' Yesus. Gambar 15: Usif Yesus nmoe’ rais sanmakat huma’-huma’ Markus 8:22-26, 5:35-43, 6:45-52 Uisneno nfee ma'tani' neu Nai' Yesus. In nmoe' rais sanmakat huma'-huma'. In nareko amenat. In nareko' atoni' na'ko maat foro. In nreun amates he nmoni nfain. In nreek ain ko'gui he nasnaas. In nnao nbi oj ii fafon. Oras atoni' niit are' rais sanmakat re' Nai' Yesus anmo'e, apirsait ii namfaun. Sin nak, Uisneno neik Noon es ansonu' nai' Yesus. Sin arsin ansanmakan natuin saa'-saa' re' In mo'e ma nanoni'. Usif Yesus anmui' kuasat he nturun ma nbaab kit amsa'. Gambar 16: Usif Yesus ansutai ma’ne’at Mateos 27:11-31 Nai' Yesus anmoe' rais reko mfaun, ma too mfaun amsa'natuin Ee. In nturun ma anbaab too namfau, ma nanoni' Uisneno In romin. In nakrira' Uisneno In manekan, ma nakrira' ranan henati' atoni' bisa nabarbon nok Uisneno. Maski on nana msa', mes a'nakat-a'nakat krei sin neek ein namenan neu Nai' Yesus. Sin neek ein naheran on re' faut noe, ma sin ka nromin fa he npirsai nak, Uisneno es re' ansonu' nai' Yesus. Sin ka nromin fa he nmanaku' nak, sin amsa' anmo'en sanat ma antanhai Uisneno In Atoran Prenat. A'naka-a'nakat sin anmo'en rais poe ma reta' puta-kriu re' ka natai ma namnees fa nok Nai' Yesus. Rarit sin namin rais burarut ma anheek Nai' Yesus. Soraur sin anbeos Nai' Yesus. Sin nkaen 'soeb ma'aika' ma na'tuta' nraar je anbi Nai' Yesus In a'naakn Ee te, an nene ntein ee. Sin naseuk Ee. Hi mimnau in reta' fe'ena, oo? Nai' Yesus naan, Uisneno in Anah. Onaim, In nmui' kuasat he nareuk nain atoin ein naan ok-oke'. Maski on nana msa', Nai' Yesus ka nraban fa kre'-re'o. In nahiin, nak saa'-saa' re' njair on naan, Uisneno es re' an atoor nani. Gambar 17: Sin nkuus na’maet Usif Yesus anbi hau nehe Markus 15:22-39; 1 Petrus 2:21-24 Soraurs ein ankuus natneneb Nai' Yesus anbi hau nehe. Rarit In nakfiir anbi naan, tar antea In maet. Sin amsa' anhukun niis atoin aburarut nua nok Nai' Yesus. Oras naan, sin biasa nhukun atoni' npaek re' ranan naan. Te kah, ana'prenat sin anparikas narair Nai' Yesus, mes sin ka napein fa In sanat mese' msa'. In a'moufn ii, Nai' Yesus nasaah hukun re' ka nabei' fa he In ntopu. Rais hukun naan, batuur nii hit es re' he 'topu. Hit arkit atmo'e 'tsaan, onaim batuur, karu hit es re' he 'toup hukun naan. Mes Nai' Yesus nfain fua' turu' he nnoes nain hit sanat sin. Karu hit manaku' hit sanat sin, ma tasaitan sin oke', of Uisneno nnoes nain hit sanat sin. Etun au utoon ki onai. Hi mpirsai nai neu Usif Yesus Kristus, na' hi mipein rais ao-mina'. Gambar 18: Usif Yesus anmoni nfain na’ko mates Rukas 23:50 - 24:9 Atoni' re' anmamusun Nai' Yesus, sin nateenb ein nak ai' sin nareuk nain Nai' Yesus. Nanaa ka batuur af! Oras Nai' Yesus anmate nrair, In parteing goe nait In ta'un ma nataam ee nbi noup fat goes. Sin na eek narek-reko' noup fatu naan in enon nok faut been ko' goes. Nmeu te, Nai' Yesus anmoni nfain na'ko In a'maten naan. Anmui' naan bifee fauk nnaon neu noup fatu naan he nkaik ein fubona' natuin atoran harat. Antean bare nana te, nok askeken, sin niit faut bena' naan naritu' narari. Nai' Yesus In tau'n Ee msa' ka mamnita' fa! Uisneno In ameput nua nakriir ok neu sin, rari te, sin natonan am, nak, "Nai' Yesus ka et fa ia ntein, te In nmoni nfain!" Batuur! Nai' Yesus anmoni nfain! Neik ranan naan, In nakrira' nak, In batur-batuur Usi'. Nai' Yesus anmoin piut ntea oras ia. Maets ii ka nabei' Je fa. Niut reu'f ein sin a'nak te msa' ka nabei' Je fa. Gambar 19: Reta’ anmatoom neu nai’ Tomas Yohanis 20:19-31 Oras Nai' Yesus anmoni nfain, In nakriir On neu In atoup-noni' sin. In na'uab nok sin. In nbukae nabu-bua nok sin. Oras ahunut In nakriir On neu sin, In atoup-noni' es ka nokaf. In kaan ee, nai' Tomas. Oras in parteing guin natoon ee mnak Nai' Yesus anmoni nfain, in ka npirsaif. In na'uab am, nak, "Au ro he 'iit ma urepa' au kruruk neu In papa' re' ankuus ee oras naan, na' au 'pirsai." Kreij es ansopu te, Nai' Yesus nakriir On antein neu sin. Oras naan, nai' Tomas amsa' anbiin, on re' hi mtae gambar re' naan. Rari te, in nri'-tuu, ma nak, "Au 'pirsai batur-batuur au Usi'!" Niit nok matan on re' nana te, nai' Tomas neekn ee, ka na'oni' fa ntein. Nai' Yesus nataah am, nak, "Ho mpirsai natuin ho miit nok ho matam. Reko nneis neu re' atoni' re' ka niit Kau fa, mes sin anpirsain." Gambar 20: Usif Yesus na’ait On neu sonaf neno-tunan Mateos 28:18-20; Haef ein sin Reta' [Kisah] 1:1-11; Yohanis 14:1-4 Oras Nai' Yesus anmoni nfain, In nakrira' In Tuan neu too mfaun. Sin niit Ee, onaim sin nahiin nanin nak, In nmoni nfaan jen. Neno bo'-haa nteef ate, Nai' Yesus he nsae nfain neu Sonaf neno-tunan. In narair In mepu nbi pah-pinan ia. In haefa' apirsait neu In Tuan, nak, "Hi ro he mnao meu are' bare mee-mee he meik tuaf nfain Au inin. Minoni' sin rek-reko he natuin saa'-saa' re' Au utoon urair ki sin." Onaim Nai' Yesus na'ait On neu sonaf neno-tunan nbi sin matak. In ntaam neu noop je nanan, es nana te, sin ka niit antein Ee fa. Nok askeken te, ameput sonaf neno-tunan tuaf nua nakriir ok anbi bare naan. Sin natonan Usif Yesus In atoup-noin ein naan, In nsae on mee te, of In nsanu nfain neem on naan. Oras ia, Usif Yesus et sonaf neno-tunan. Anbi sonaf neno-tunan, Usif Yesus nabarab baer reko neu sekau-sekau re' anpirsai neu Usif Yesus. Onaim, au he utaan an ki onai: Ho on mee? Ho mpirsai Nai' Yesus, ai' kah? Mroim he mutuin Ee, kah? Of In nfain nema te, ho mubarab he nsonu ma ntoup Goe, ai' kafee'? Taabe, tua! Hit tneen kaseet ii, in aon-bian. Mkius gambar bo'-nua mmese'. Mpasan hi ruikm ein he mneen rek-reko oras au ureta' Rais Reko ia. Karu mneen a'reku' sapa sasando nahaan on re' ia (music), na' mfei surat naan ma mtae gambar. Karu hi he miten-tenab gambar es in reta', ai' he mmaktanan es nok es, ai' he mi'ub-uab kim rais reko natuin gambar es in reta', bisa misnasab kaseet re' ia fe', mituin hi romim. Rari te, mputar mikonob. Onaim oras ia, mtae gambar bo'-nua mmese'. Gambar 21: Hau neeh ruman 1 Petrus 3:18; Garatia 2:20 Nansaa' am es Nai' Yesus ro he nmate nbi hau nehe? In sabab ii, onai: Nai' Yesus anmaet he nfee rais ao-mina' neu mansian asanat na'ko sanat sin hukun. Te kah, Nai' Yesus ka nmoe' niit fa sanat. Neik In rana 'mates naan, In nasaah ma nroe hit sanat sin hukun. Sin saant ein es re' nmoe' hit rais kua'nono tok Uisneno natfeek. Nai' Yesus naan, Uisneno In 'Bib-kaes Ana Kninu', re' ka nmui' fa sanat saa'-saa', re' anfain fua'turu' nsenu' nain kit. Karu hit tpirsai Nai' Yesus, ma atmanaku' hit saant ein, rari te, tasaitan tain saant ein naan, Uisneno annoes nain saant ein naan. Karu hit tmoe' on naan, Nai' Yesus nait kit nfain Uisneno In anah sin. Gambar akoon tan, natoon ki in a'moufn ii kninu'. Gambar 22: Ranan nua Mateos 7:13-14; Yohanis 3:16; 1 Yohanis 1:9 Nai' Yesus nanoni' rasi re' he atoni' anmoin piut nok Uisneno. Are' mansian pah-pinan, nmurai nmonin anbi raan ko'u ma mainuan. Te kah, raan ko'u ma mainuan naan, ranan re' naheun nok sanat. Are' mansian pah-pinan natuin ranan naan, natuin hit tmoe' sanat on re' nai' Adam. Te nai' Adam in suufna kit! Ranan eesan, an-ana'. Raan an-ana' naan neik atoni' neu Uisneno et sonaf neno-tunan, he atoni' bisa nmoin piut nok Uisneno. Usif Yesus nanoni' nak, reko nneis hit tnao tatuin raan ana'. Anbi gambar re' naan, hi miit hau nehe noon es, re' anhaek es raan ana' naan in uun. Hit bisa 'taam teu ranan naan, karu hit manaku' hit saant ein, tasaitan hit saant ein naan, ma atpirsai tak, Usif Yesus anmaet anbi hau nehe he nsenu' kit. Maski on naan, too mfaun ka nroim fa he nasaitan sin sanat. Sin nateenb ein nak, of ai' raan ana' he nnao neu sonaf neno-tunan naan suust ii ko'u neu sin he natuin ein. Raan mainuan naan, es re' maknura'. Te kah, raan mainuan naan, es re' nnao neu naraka. Naraka naan bare re' neik suust am nana'renat neu tuaf re' Uisneno nriu' napoitan. Onaim au he utaan: Na'ko raan nua ein naan, ho mpiir mee? Karu ho mroim he mpiir raan ao-mina', reko nneis ho mmanaku ho saant ein neu Uisneno. Kaisa' mpao mtein. Oras re' ia! Mutoon Ee, mmak, "Aam honi'! Au uhiin ain neu Ho ma'tani' ma kninu' msa'. Mes au he utoon au kaar eni nbi Ho, Aam, natuin au 'usanab huma'-huma'. Au 'pirsai ak Nai' Yesus anmaet anbi hau nehe he nasaah au rais hukun. Rari te, au 'baiseun Ko, Usi, mnoes main au sanat sin. Mukninu' kau na'ko are' au sanat sin. Mtoup kau nfain Ho anah. Au 'roim he utuin ranan re' neik kau neu ao-mina' re' Usif Yesus nakrira'. Of karu au 'maet, au 'roim he 'moin piut ok Ko, Aam, anbi sonaf neno-tunan. Makasi, Amoo! On re' naan." Gambar 23: Ana-anah Uisneno Yohanis 6:37-40, 14:6; Nai' Yohanis niit Pah Fe'u [Wahyu] 7:9 Anbi gambar re' ia, hit tiit Nai' Yesus. In nseun bifee-atoni' na'ko uuf-uuf, pah-pah, ma uab-uab pah-pinan. Sin npirsain nrair Nai' Yesus. Nai' Yesus amsa' antopu nrair sin ntaam anah-anah Uisneno. Sin nnaon natuin raan ana' re' he nsae neu sonaf neno-tunan. Ana-anah Uisneno on re' tuaf-tuaf nfain asar ko'u anbi um jes in nanan. Bian namnasin, bian munif. Bian ana', bian ko'u. Nmui' bifee, ma nmui' atoni'. Anmui' atoin ao metan, bian sokrat, bian moro', bian muti'. Nmui' amu'it, ma nmui' ama'mu'it amsa'. Usif Yesus antoup nain sin oke'. Sin nfain anah-anah Uisneno. Gambar 24: Nmoin fe’u Yohanis 3:1-18; Titus 3:4-7; 1 Petrus 1:22-23 Oras Nai' Yesus fe' anmoin anbi pah-pinan ia, nmui' naan tunggur agama es, in kaan ee, nai' Nikodemus. Faaj es, nai' Nikodemus re' ia nnao naim Usif Yesus he nataan naan uab mana'fauk. Usif Yesus natoon ee raas jes re' nmoe' nai' Nikodemus ansanmaak. In natoon nak, atoni' re' he nfain Uisneno In asar, in ro he nahonis nafain ee. Naa, hit 'taam asar nbi hit aina' ma ama' oras nahonis kit. Hit bisa tfain Uisneno In nonot asar karu nahonis nafani' kit. Nahonis nahunun kit naan, es re' nbi rais aof. Mes nahonis kit nonuan ii, es re' anbi smanaf. Nahonis kit anbi smanaf naan, Uisneno In Smana Kniun Ee es re' nfee kit a'moin fe'u. Hit toup 'moin fe'u naan, oras hit tatuin Uisneno. In nmoe' kit tfain mansian fe'u es re' tfain atoni' na'ko Uisneno. Gambar 25: Uisneno In Smana Kninu’ Yohanis 14:15-18; Reta' na'ko Usif Yesus In haef ein 2:1-39 Oras Nai' Yesus ka nsae nfain fa fe' neu sonaf neno-tunan, In ba'an he nsonu' Uisneno In Smana Kninu'. Oras In nsaen nrair ntea sonaf neno-tunan, neno bo'es namuni te, In haef ein nabuan anbi baar jes. Nok askeken te, nmui' naan 'ruuf ko' goes on re' ain nautus. Rari te, sin niitan on re' ai pina' nbaits ok neu sin tunak mese'-mese'. Onain sin arsin napein Smana Kninu' Uisneno, natai nok saa' re' Nai' Yesus natoon naan je neu sin. Oras naan, nmui' naan atoni' namfau na'ko are' bare-bare nabuan anbi Yerusarem. Nai' Yesus In haef ein napenin kuasa he na'uab ein npaek es-es ate in uaban. Haef ein natonan abuat ein naan are' kanan rais reko re' Uisneno nmo'e nrari. Neno nana msa', anmui' naan tuaf nifu teun re' nait a'tfeeka' he natuin nain Usif Yesus. Oras ia, Smana Kninu' Uisneno natua et re' tuaf ein re' batur-batuur natuin Nai' Yesus. Smana Kninu' naan nfee kuasa neu kit he hit tatuin Nai' Yesus In nonin, ma tatonan atoni' bian anteni anmatoom Nai' Yesus. Gambar 26: Tmoni tbi me’u Yohanis 3:19-21, 8:12; 1 Yohanis 1:5-7 Atoni' re' ka npirsai fa neu Usif Yesus on re' atoin ein re' gambar re' ia. Sin nnaon mes nabreong goah nbin meis'okan. Sin iat nastunan ma ntekobin, natuin ka tiit fa me'u re' nfain atana' ranan nbi meis'okan naan. Karu hit tpirsai teu Nai' Yesus, ma tapohot ai' tana'at hit a'moin ki neu In a'niman, hit on re' atoin ein re' nnaon et me'u. Nkius raan ii te, hit mariin! Maski raan ee re'-re'uf, mes in ka nteikobef, te in neik me'u, es re' in niit fatu ai' kona ma pe'es nbi ranan naan, onaim in nbeok he kaisa' nastuun ai' ntikoib. Usif Yesus, natoon am nak, "Au re'ia, meu' sine' neu pah-pinan. Karu atoni' natuin Kau, in ka nmoin fa nbi meis'okan." Usif Yesus nfee in Smana Kninu' he nfain maat ranan neu atoin ein re' npirsai neu Usif Yesus. Gambar 27: Hit bisa tfain atoin fe’u Garatia 5:16-26; Efesus 4:22-32; 2 Korintus 5:17 Are' atoin ein re' natuin Usif Yesus Kristus, in nfain atoin fe'u. In nroim he natuin Uisneno In Uab ein. In nnaben nahiin rais sukuur, natuin Uisneno nsao' nain in saant ein oke', ma nfeen ee moin fe'u. In ka nmoe' fa rais re'uf, re' he nmoe' he Uisneno natoo'. Onaim tuaf ein re' anpirsain neu Nai' Yesus ka nmaburin fa, ka nabakan fa, ka nmakaek, ma kaisa' mfua uis teta'. Smana Kniun Ee nfee kit 'be'if he hit tasaitan are' rais re'uf ein naan, he hit tmoe' rais reko kuun, tatuin Uisneno In romin." Gambar 28: Nonot asar Kristen sin a’moni’ Efesus 5:21 - 6:1; 1 Petrus 3:1-9 Karu uum jes in naan ee batur-batuur natuin Nai' Yesus In rana 'honis, sin nmoin nok neek mese' ma ansao' mese'. Moe't ein es re' atoin moonj ate nneek in fee. Fee mnais ee, nneek ma anhormaat in mone. Ri'an ein anneen am natniin sin amaf-ainaf. Re' naan Uisneno In Kabin ma Prenat sin es re' nanoni' on naan. Hit fee-mone atmaturun, he taheran hit nekak es nok es. Tanoni' hit aanh ein, he nneek Uisneno ma natuin In Kabin ma Prent eni. Uum jes in nanan re' na'ruir am na'bees neu Uisneno, sin biasa n'oen ein bu'-bua', nmeup ma'tani' nabu-buan, ma nmonin nok neek mese' ma ansao' mese'. Gambar 29: Mneek ho musu sin Mateos 5:43-48; Lukas 10:25-37 Usif Yesus nanoni' atoin ein he natuin Ee ma nneek in aon-bian ma mansian ii ok-oke' msa'. Hit amsa' ro he tneek hit musun. Neot es, Nai' Yesus nareta' nak, anmui' naan atoin es nnao neu kota es. Ntea raan tnana' onai te, apaikaurt ein anpaikaru. Atoin es neem. Atoin amnemat ia na'ko uuf es kuun. Atoni' re' ia niit atoin mapaikaru naan nbi raan ee ninen. In neem anhaumaak atoin mapaikaru' naan, ma nakniun ee in paap ein, ma n'aum paap ein naan. Rari te, in nasaeb ee neu in bikaes keredai. Rarit, in neik je neu kota es. Onaim in namaik tuaf naan nbi uim rosmen es. In nbaen uim rosmen naan, npaek in roit kuun, he nati' rosmen ee in tuan naan, n'urus atoin mapaikaru' naan rek-reko. Usi' Yesus nanoni' nak hit ro he tturun sekau-sekau re' anbi suust ii in nanan, kaisa' tkius in na'ko uuf mee, ai' pirsait mee. Gambar 30: Usif Yesus anmui’ kuasat ma’tani’ Haef ein sin reta' [Kisah] 19:18-20; Sit Pures Bo'is [Mazmur] 115:1-8; 1 Yohanis Atoin ein re' nbi gambar re' ia, sin neik sin baer fuat ein he nout niis sin. Nahunu te, sin nfua niut re'uf ein. Mes oras ia, sin natuin Nai' Yesus. Atoni' re' natuin Nai' Yesus kaisa' mseor nok niut reu'f ein naan, are' meo re'uf, tpaek niut reu'f ii in nonin. Hit kaisa' tamtausan baer nitun naan, ma kais tatuin sin. Uisneno ma'tani' nneis na'ko nitun naan, ma ma'tani' nneis na'ko niut reu'f ein naan sin A'nakat, es re' nai' Rusifer. Tuaf re' npirsai neu Nai' Yesus ro he nasaitan nain are' saa' re' nfutu' sin. Usi' Yesus bisa npafa' ma npanat kit na'ko baer nitun naan, karu hit taskaa Goe. Gambar 31: Usif Yesus nriu’ niut aburarut ein oke’ Markus 5:1-20; Yakobis 4:7 Neot es, anmui' naan tuaf es niut reu'f ein antaam ee ma ankuas atoni' naan in tuan. Atoni' ka bisa nfuut goe fa, maski nekin korenet, natuin nitun re' naan ma'tain besen. Mes Nai' Yesus anriu' napoitan niut reu'f ein naan na'ko tuaf re' naan. Rarit sin natuin In aprenat. Rari te, Nai' Yesus nafetin tuaf naan, onaim niut reu'f ein naan ka nmu'i ntein ein fa kuasa neu tuaf naan. Onaim, atoni' naan annao natoon neu in nonot asar sin, ma in parteing guin oke', saa' re' Nai' Yesus anmoo' je neu in tuan. Nai' Yesus anriu' nain are' kanan niut re'uf ein na'ko tuaf namfau. Naa, Nai' Yesus anriu' niut re'uf ain naan. Onaim, hit tahiin tak, niut reu'f ein nok sin a'naakt ee, ro he natuin Nai' Yesus In aprenat. Of oni' ho mfain atoin Kristen, mes anmui' niut re'uf re' noek ko. Mumnau, karu ho mpirsai mrair Usif Yesus, ho mfain Usif Yesus In inin. Niut reu'f ein ka nmui' fa haak neu ko ntein. Mraban nitun re' naan, mtoit Usif Yesus he mpaek In kuasat he nriu' niis niut reu'f ein naan. Mtoit apirsait-apirsait sin he n'onen bu'-bua' nok ko. Karu hit arkit atmoe' tatuin Usif Yesus In aprenat, In kuasat naan anpanat kit. On nana te, niut reu'f ein sin kuasat ka nabei' kit fa. Gambar 32: Rasin re’ he nsoba’ kit Mateos 6:24; 1 Timotius 6:6-10; 1 Korintus 10:13-14 Niut reu'f ein sin A'nakat nsob-soba' Uisneno In aanh ein. Sin nromin he hit kaisa' tneen ma tatuin Usif Yesus antein. Sin nfuir kit neik baer ii huma'-huma', nahuum on re' baer pake, mniun tua-mafu, narkoba, roit re' tapein je nok raan re'uf, tsinmakan a'toko prenat, uab ma moe kake, makaket. Sin nfuir kit he nputa'-kri'u nain kit, he hit tatenab tak baer ein re' naan re' bisa neik kit neu marine. Mes sin naan, apoit ee uun! Sin he napoi kit he hit tasaitan tain Uisneno. Onaim, hit ro he 'toit ma'tani' he Uisneno nturun kit, he hit bisa traban niut reu'f ein sin fuir ma kopo' naan. Mpirsai neu Usif Yesus ma mutuin ah Ee. Gambar 33: Karu hit tmoe’ sanat Rukas 15:11-32; 1 Yohanis 1:7-9 Karu atoin apirsait ii anmoe' sanat, in rana' poo ji on mee? Neot es, Nai' Yesus nareta' on nai: Anmui' naan atoin muinf es, nnao nasaitan in nonot asar, in umi ma ropo, in kuan ma bare. In nnao na'roo neu pah es anteni', ma nmoe' rais re'uf namfau. In nmoe' rais amreu't ii mfau re'uf. In makaek, tar antea in narair nain roit ein re' in aamf ee anfeen ee sin. Ka 'roo fa te, pah re' naan napein rais amnahas ma'tani'. Atoin munif naan in roit ein oek ein. In amsa' namnaha nmaet. Rari te, in namnau nak in nmo'e nrair sanat neu Uisneno ma in amaf. In nmee'j on batur-batuur. Rari te, in nfain neu in amaf. Maski atoin munif naan anmoe' saant ii mfaun, mes in aamf ee nneek ee. Rari te, in aamf ee antoup goe nok neek marine. In nnikan nain in aanh ee in saant ein oke'. Onaim, karu hit tmoe' sanat, hit ro he tmee'j ok, ma atmanaku' hit saant ein naan. Rari te, hit tasaitan tain are' saant ein naan. In of antoup kit on re' 'naef nbi reta' fe'ena. Nai' Yesus natoon niit nak, "Karu anmui' tuaf es ah anmee'j on ma nmanaku', ma nasaitan in saant ein naan oke', ma nabanit in tuan ii he natuin Uisneno, Abitan Sonaf neng goe tunan anmarinan ok-oke'." Gambar 34: Karu tapein menas Filipi 4:6-7; Yakobis 5:13-16 Karu Usineno in aanh ein namenan, hit he tmoe' on mee? Nahunu te, hit ro he t'onen ma atpirsai tak Uisneno nroim he nmoe' saa' es re' nareok neu kit. Uisneno bisa nareko' amenat, karu tatuin In romin. Uisneno anneek kit, ma In es re' an'atoor saa' re' hit ta'euk ma tateef tokan. Nai' Yesus In Smana Kniun ee nok kit, anbi susat, menas, he nturun ma nbaab kit he hit nekak ia nteinina'. Gambar 35: Karu anmui’ amates 1 Tesalonika 4:13-18; Ibrani 2:14-15; Nai' Yohanis niit Pah Fe'u amnenat [Wahyu] Anbi gambar re' ia, hit tiit atoin ein ansuub amates natuin sin atoran harat. Neng goes ate, hit arkit esa-esa te, ro he tmaet. Onaim hit mate te, hit tfain saa'? Uisneno In Uab ein es re' Suur Akninu', nak karu anmui' apirsait neu Usif Yesus anmaet, in a'smanan naan ansae nabu-buan nok Nai' Yesus neu sonaf neno-tunan. Anbi gambar ia, apirsait re' anmaet naan in asar ma parteing guin ansusan, sin neek ein namenan, mes sin ka nma'nuran fa. Hit kaisa' tamtausan mates. Uisneno anneek kit, In imsa' nfee kit saok sanat na'ko hit saant ein oke'. Hit imsa' ka tapeni 'tein fa in hukun. Mes atoni' re' ka npirsai fa Usif Yesus, ka bisa nafnekan fa sin tua kein he nmonin nok Uisneno nbi sonaf neno-tunan. Kaisa' mufnekan main! Suur Akniun ii nak ka apirsait neu Usif Yesus of anriu' sin ma nataam sin neu baer suust am nana'renat, neu ai maputu' ma marara' re' ka nmaet nitaf. Naa, onaim au he utaan ki, onai: Karu ntea oras ho mmaet, ho mupein bare nbi mee? Mnao mmoin piut mok Uisneno? Ai', nriu' ko ma neik ko neu ai maputu' ma marara' re' ka nmaet nitaf? Gambar 36: Kristus In aon 1 Korintus 12:12-31; Efesus 4:11-16; 1 Petrus 4:10 Hit aok re' ia, et haef, nimaf, 'nakaf, nok nain in knuut keni, es-es ate nok nain in sarit. Maat ki he bisa niit. Ruik ii he bisa nneen. Feef ki he bisa na'uab ma naah. Are' hit aok ii es-es ate anmeup neik ini, mes nfain aof mese'. Karu knuut es nameen ai' napapa', aof es oke' nain nsusan. Uisneno natoon nak, apirsait neu Nai' Yesus nahuum on re' atoin es in aon. Hit 'teek ee tak, 'Krei'. Usif Yesus nfain 'Nakaf neu aof naan, Uisneno anbait mepu neu are' apirsait ein. Mepu re' Uisneno nbait sin re' naan es re': bian natoon Uisneno In Rais Reko, bian ansiin, bian nfanin atuta', bian antoupun tamu, bian nanoin ein, bian anfeen fua'turu'. Karu nmui' naan tua-apirsait es, ka nmoe' natuin fa in mepu nana te, Krei je in aon ee nsuus. Are' apirsait ii ro he nmepun ok-oke' nok reko, ma anmatut-haen ein es nok es, ma nfee rais hormaat neu Uisneno. Gambar 37: Tabua he ta’ruri’ ma ta’bees neu Uisneno Ibrani 10:24-25; 1 Korintus 11:23-34; Kolose 3:15-17 Atoin apirsait neu Usi' Yesus ro he nabuan he na'ruir ein ma na'besan neu Uisneno. Reko nneis karu sin nabuan on re' biasa sin nabu-buan. Karu sin nabuan te, sin nanoin ein na'ko Uisneno In Kabin ma Prenat, sin n'oen ein bu'-bua', ma sin amsa' nasaeb pures bo'is neu Uisneno. Reko nteni' karu sin nekin Uisneno sin fua'turu' he sin nasaah Uisneno In mepu. Usi' Yesus nanoni' msa', he atoin ein re' natuin Ee namnau In a'maten. Anbi gambar re' ia, hi miit apirsait ein anbukae nabu-buan. Utunu' re' sin nbukaa je re' naan, namnaub sin oras Nai' Yesus In aon naan nakfiir Ee ma anmaet anbi hau nehe. Re' sin ning goe re' naan, namnaub sin re' In naa' re' nat'oop he nfee kit rana 'honis na'ko hit sanat-sanat sin. Hit imsa' ro he tabua ma ta'mees ok, he tamnau Nai' Yesus In a'maten teik cara re' naan, tar antea In nkoenon afain neem. Gambar 38: Usi’ Yesus he nkoenon anfain neem Yohanis 14:1-3; 1 Tesalonika 4:13 - 5:4 Of neot es, Usi' Yesus nroim he nkoenon anfain neem na'ko sonaf neno-tunan ntaam neu pah-pinan, on re' In nba'an nani. Of In neem nok askeken, oras atoni' ka natenab naneef. Rari te, atoin apirsait ein of anpoin na'ko nopu-nopu ma nateef Nai' Yesus. Apirsait re' anmonin fe', sin amsa' nabua nok sin, ma nateef Nai' Yesus anbi neng goe tnanan. Rari te, apirsait ein nmoin piut-piut nok Nai' Yesus nbi sonaf neno-tunan. Mes ka apirsait ein neu Nai' Yesus ka nmoin nok fa Nai' Yesus on naan. Uisneno nok apirsait ein nasaitan sin on na haa re' naan. Of Uisneno nfeen sin hukun he sin nha'muuk jok piut. Hit ka tahiin fa in oras Usi' Yesus ankoenon anfain neem. Etun hit ro he tabarab piut, ma tpao. Onaim, au he utaan: Karu Usi' Yesus ankoenon neem neno ia, ho murabab, a'fee'? Gambar 39: Mmoe’ sufa’ ma fua reko Mateos 7:15-20; Garatia 5:22-23; Yohanis 15:1-8 Hau re' abit gambar ia, in fuan ein mfau rutu! Karu hit tatuin Nai' Yesus, Uisneno In Smana Kniun Ee anmeup nbi hit tuak ii, rari te hit tasuuf ma tafua. Suur Akniun ii natoon nak, sufaf ma fuaf re' Smana Kniun Ee nmoo' je naan, es re': tmoni te atmaneek, tmui' neek marine, tnabeen tahiin rais ao-miin am rame', tmui' sabaar, tmoe' rais reko, neek ma'nura', tatuin piut, taran, kaisa' tpaek neek fatu, ma 'tahan tahiin hit tuak. Neot es ate, Nai' Yesus nak, "Au on re' haa goan in tean. Hi mfain on re' in taen. Karu hi mi'kii' mbi Kau, ma mkonan Kau he Au 'mafuut ok ki, of hi misuuf ma mifua mfau re'uf." Mes hit tahiin tak taef ein re' anmeton, ka nasufan ma ka nafuan fa. Reen tuaf ee of n'oten porin sin, rari te nout sin. Nai' Yesus anroim he hi tatuin Ee, he tasuuf ma tafua mfaun. Karu tmoe' on nana te, hit tfee rais hormaat neu Uisneno ma atmaturun ma atmabaab es nok es. Gambar 40: Tatoon Nai’ Yesus neu tuaf bian Mateos 28:18-20; Haef ein sin Reta' 1:8 Usi' Yesus nanoni' nak, atoni' re' natuin Ee ro he natoon Nai' Yesus neu tuaf bian. Natoon nak, sekau re' anpirsai neu Nai' Yesus of sin napenin rasi 'honis na'ko sin saant ein naan, na'ko Uisneno In hukun, ma na'ko rasi 'maten. Karu ho mfain apirsait neu Usi' Yesus, ho ro he mturun tuaf bian, he sin amsa' nahiin narek-reko' Uisneno In Rana 'Honis Arekot. Uisneno In Smana Kninu' of naheran ho nekam, he ho bisa mutoon Nai' Yesus neu tuaf bian. Karu mromi te, mpaek re' suur gambar re' ia, he mutonan tuaf bian. Meik rasi nana te, of tuaf bian nahinin are' kanan rais reko Uisneno nok In Anah, Yesus Kristus, es re' anfee kit rasi 'honis ma ao-mina'. On re' naan! Saloom! Más información GRN has recorded a version of this script in 2287 languages and dialects. See full list. See different versions of this script in Afrikaans ▪ Baikeno ▪ Bislama ▪ Buhutu ▪ Buru ▪ Chinese Simplified ▪ Chuwabo ▪ Creole: Mauritius ▪ Dhao ▪ Dhimba ▪ English ▪ English: Southern Africa ▪ French ▪ Gao ▪ German ▪ Hausa ▪ Helong ▪ Ilwana ▪ Japanese ▪ Koli, Wadiyara ▪ Kupang Malay ▪ Lunda ▪ Malagasy Merina ▪ Marovo ▪ Naro ▪ Ndau ▪ Ndebele, South ▪ Ngonde ▪ Nyungwe ▪ Phu Thai: Renu ▪ Pijin: Solomon Islands ▪ Portuguese: Brazil ▪ Portuguese: Mozambique ▪ Romanian ▪ Russian ▪ Sena: Mozambique ▪ Shimaore ▪ Shona ▪ Spanish ▪ Taabua ▪ Tewe ▪ Thai ▪ Tok Pisin: PNG ▪ Tonga: Valley ▪ Umbundu ▪ Urdu ▪ Vangunu ▪ Varisi ▪ Yao: Malawi ▪ Yao: Mozambique ▪ Zambal, Cabangan. Información relacionada Descargas gratis - Aquí puede encontrar los guiones principales de GRN en varios idiomas y también imágenes y otros materiales relacionados. Todos están disponibles para descargar. La "Buena Noticia" audio-visual - Este conjunto audiovisual cuenta con 40 imágenes para presentar una visión general de la Biblia desde la Creación hasta Cristo. Cubre el mensaje de salvación y la enseñanza básica de la vida cristiana. Está disponible en más de 1300 idiomas. Cómo usar los recursos audio visuales de GRN - 1: Compartir el Evangelio facilmente - Este articulo ofrece una introduccion a algunas de las diferentes maneras en que los recursos visuales de GRN pueden ser usados en el ministerio Cómo usar los recursos Audio Visuales de GRN - 2 Profundizar - Este articulo explica mas explicaciones de como la gente aprende de historias y por que las historias no necesitan mucho comentario adicional. Librería de audio de GRN - Material evangelistico y de enseñanza adecuado a las necesidades y a la cultura en variedad de stilos y formatos Copyright and Licensing - GRN shares it's audio, video and written scripts under Creative Commons Creating DVDs using the GRN Slide show Videos - How to burn DVDs for specific people groups you are trying to reach Choosing the right audio or video format - What audio and video file formats are available from GRN, and which one is best to use? Ministerio: Visión Estrategia Creencia: Valores centrales Doctrina Finanzas: Politica Donaciones Contáctenos: GRN Cerca de Usted Correo Electrónico 한국어 (Korean) Afrikaans Bahasa Indonesia (Indonesian) Basa Jawa (Javanese) Basque Català (Catalan) Čeština (Czech) Dansk (Danish) Deutsch (German) Eesti Keel (Estonian) English Español (Spanish) Français (French) Galego (Galician) Hrvatski (Croatian) isiZulu (Zulu) íslenskur (Icelandic) Italiano Kiswahili (Swahili) Lietuvių (Lithuanian) Magyar (Hungarian) Melayu (Malay) Nederlands (Dutch) Norsk (Norwegian) Polski (Polish) Português (Portuguese) Român (Romanian) Shqiptar (Albanian) Slovák (Slovak) Slovenščina (Slovenian) Srpski (Serbian) Suomi (Finnish) Svenska (Swedish) Tagalog Tiếng Việt (Vietnamese) Türk (Turkish) ελληνικα (Greek) беларуская (Belarusian) български (Bulgarian) Кыргыз (Kyrgyz) Қазақ (Kazakh) македонски (Macedonian) Монгол улсын (Mongolian) Русский (Russian) Український (Ukrainian) ქართული (Georgian) հայերեն (Armenian) עִברִית (Hebrew) آذربایجان دیلی (Azerbaijani) اُردُو (Urdu) فارسی (Farsi) لغة عربية (Arabic) አማርኛ (Amharic) नेपाली (Nepali) मराठी (Marathi) हिनदी (Hindi) বাংলা (Bangla) ਪੰਜਾਬੀ ਦੇ (Punjabi) ગુજરાતી (Gujarati) தமிழ் (Tamil) తెలుగు (Telugu) ಕನ್ನಡ (Kannada) മലയാളം (Malayalam) සිංහල (Sinhala) ภาษาไทย (Thai) ພາສາລາວ (Lao) မြန်မာစာ (Burmese) ខ្មែរ (Khmer) 简体中文 (Chinese Simplified) 繁體中文 (Chinese Traditional)
https://www.globalrecordings.net/es/script/aaz/395
2024-02-24T10:25:46Z
<urn:uuid:d06f395e-ca7c-480a-9565-ecc8cc88738c>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
aaz-Latn
0.78
0.62
0.99
71
41,410
tlsh:T1655023039512DB3333CB10AA8AA9077F60D18C423BB00F74874B8645655D5ABB0F365D5A75A33B03367C4D9346CF0C6DED3B7AEAE17D2B4592B0BC4C6EA315920669DB14FA
Surat re' ia, na'ko kau, aam Paulus, Uisneno In ameput, ma Yesus Kristus In haef. In nreek kau he 'nao 'ha'tain neek pirsait 'eu tuaf ein re' In npiir naan sin. In imsa' anreek kau he utoon raan amneot he sin nmonin natuin Uisneno In romin. Nok ranan naan, Uisneno In nonot-asar sin, nafnekan he nmonin nok Ne piut-piut. Oras Uisneno ka najarib fa pah-pinan ia fa fe' ete, In nba'an nain nak, In nonot-asar sin of anmonin piut nok Ne. Ma In imsa' ka napoi nahiin fa. Antea in ors aa on nana te, Uisneno natoon maat-maat am nak, In he nsoi mansian ii na'ko sin saant ein. Rarit In naprenat kau, he 'nao utoon Rais Reko naan 'eu mansian ii ok-oke' nbi mee-mee. Titus! Ho on re' au aanh akuuk, natuin hit nua kit atpirsai teu Kristus. Onaim, au 'onen 'eu Ama' Uisneno, ma Yesus Kristus re' nfee kit a'honis, he Sin nakrira' Sin nekak arekot neu ko, he ho mmoni mbi mamut ma ao-mina'.a2 Korintus 8:23, Galatia 2:3, 2 Nai' Timotius 4:10 Tu'in neu a'naak jema'at 5Neng goes ii, au ufeek he usaitan ko mbi puru Kreta, he ho bisa m'ator maan mepu fauk ambi naan. Maut he ho mpiir maan a'nakat-a'nakat neu too srani' nbi kota mese'-mese'. Kais amnikan atoran re' au utoon urair sin 'eu ko, anmatoom nok tuaf-tuaf re' na'naak jema'at, es re': 6karu mroim he mpiir tuaf he na'naak ma nnaa' jema'at, in ro he kais anmui' sanat saa'-saa'. In ro he na'kiik nbi matsaos nok bifee mese'. In aanh ein amsa' anpirsain Yesus Kristus. Kais-kaisa' biak ein nak, sin re' naan, es re' nati' te anmo'en taisibu, ma ntanhai atoran. 7Natuin a'naak jemaa't ein naan, nanaob Uisneno In mepu, onaim sin ro he nmonin nok neek amne'o, ma sin kaan kein ro nfoo-menin. Kais ampiir maan tuaf re' nroim he na'naeb in tuan; re' mana fa te natoo'; amniun raur mafu; amabanat; akoom noni-roit. 8Tuaf re' na'naak neu jema'at sin ro he nromin he ntoup sekau goah nbin sin umin. Sin ro he nromi haa rais reko; neek tees, atai rasi, neek akninu', ma ntahan nahiin in tuan. 9Sin ro he nnaa' naher-heran Uisneno In Kabin ma Prenat, re' unu' te hit tanoni' ma tatoon sin neu sin. Nok ranan naan, sin bisa nakrira' Uisneno In raan amneot neu biak ein, ma bisa nanoon naan noni' abeot.b1 Nai' Timotius 3:2-7 Rasi anmatoom nok tuaf re' nanoni' nsaan 10Fin anmui' tuaf namfau re' anromin he nraban noni' re' amneot, re' na'uab ein te naboo nggoah, ma nputa-kriu nggoah. Anneis-neis atoin Yahudis sin re' nak, too mfaun re' he napenin 'honis-ao-mina', ro he na'heir ein. 11Sin nasekeb nonot-asar sin, na'roo na'ko Uisneno In noni' re' amneot ii, npaek sin noni' re' ansaan ma nbeo. Sin suma he naimn ahaa roit, npaek ranan re' he napoi nggoah. Tuaf-tuaf on re' naan, ro he mufreu sin fefak, maut he sin kaisa' nanoni' nsanan piut-piut. 12Neot es, sin atoon nee jes na'ko puru Kreta natoon kuuk sin nee, mnak, “Abitan Kreta, sin apoit ein, aparu' ma akomat, mu'it re' ka nahiin fa atoran, ma peeh keni kah een!” 13Batuur. Abitan bare naan, on re' naan! Onaim, ho ro he mutuuk meik apoit ein naan, he mha'tani mtein sin rais pirsait neu Uisneno. 14Rarit sin kais natniin anteni' atoin Yahudis sin reet poi ngguin, ma sin kais natuin prenat na'ko tuaf-tuaf re' ntitar napasib noni' amneot. 15Mumnau rek-reko! Neu tuaf re' in neek ne kninu' te, are' saa'-saa' ii msa' kninu'. Mes neu tuaf re' in neek ne names'ook ma ka npirsai fa Uisneno, are' saa'-saa' ii msa' names'ook. Natuin sin neek kein ma teenb ein n'oe-meet naan nanin. 16Sin nmanauk ein nak sin nahiin Uisneno. Mes sin a'moin keni, on re' ka nahiin Je fa. Sin na'uab ein teta', mes nmoe' je te, 'teta'. Batuur-batuur sin ro puun ii, neik non! Sin ka nromin fa he natuin Uisneno In romin. Kaisa' mifnekan meu tuaf-tuaf on re' naan, natuin sin ka bisa fa he nmo'en rais reko! Noni' amneot anjair sukit neu monit amneot 21Titus! Kais munees om mok sin! Ho ro he mu'haba' tuaf-tuaf he sin nmonin natuin Uisneno In noni' amneot. 2Mutonan are' 'naef ein he nmonin natuin atoran, npanat sin kaan foo-menin, ma moin nok neek tees. Sin ro he nnaa' naher-heran Uisneno In noni' amneot, ma na'kii' nabaran anbiin na. Ma sin ro he nneek tuaf bian amsa'. 3On nana msa', neu bifee mnais ein. Mutonan sin he sin npanat sin a'hakek ma sin a'naok, ma sin ro he nmonin natuin ahaa Uisneno In romin. Kais na'munu' tuaf bian sin kaang kein. Kaisa' nmonin nbin mafu. Mes sin ro he nanoni' tuaf bian he sin nmonin nok reko. 4Nok ranan naan, sin nfanin a'tope' neu bifee amatsao muin ein, ma nanoni' sin he es-es ate nneek in mone ma in aanh ein. 5Sin ro he nanoni' sin he nmonin nok neek tees, nmonin nok neek akninu', npainoet nahiin sin umi nanan, es-es ate anhormaat in moen ja kuun, ma maut he in moen je na'naak anbi uum je nanan. Karu sin nmonin on nana te, of ka tiit fa tuaf he na'uab na're'uf Uisneno In Kabin ma Prenat. 6On nana msa', mfaineek atoin muinf ein, he sin nmonin nok neek tees. 7Titus! Ho ro he mmoin nok rek-reko, he mjari 'tope' meu tuaf bian. Ho mmoe' saa'-saa' aah, mmoe' je nok reko, nahuum on re' ho munoni' biak ein. Tebe, ro he mmeup batuur-batuur. 8Karu ho munoni' tuaf bian, ro he na'uu na'ko noni' amneot, he biak ein kais nakre'et ko. Nok ranan naan, tuaf-tuaf re' nraban kit, namaeb ok, natuin sin ka nmu'in fa ranan he ntuu-'iran kit. 9Munoni' ameupt ein he natniin sin a'nakat nbi are' kanan rasi ma nhariin in nekan. Sin kais anmatoen nok sin a'nakat. 10Sin kais nabaak neik sin a'naak te in baer ein. Sin ro he nakrira' nak sin tuak ein atoin neek amne'o ma mapirsa'i. Sin ro he njarin atoin reko re' na'ki'in. Karu biak ein nataiba' ameupt ein sin a'moin kein ma natuik natai nok saa'-saa' re' hit tanoni' sin, sin of anteebs ein nak, noni' naan reok re'uf. Fin hit tanoni' rais Uisneno re' nfee kit a'honis. 11Natuin Uisneno nakrira' nrair In nekan arekot neu mansian ii ok-oke', ma nfei rana 'honis he nsoi naan mansian na'ko sin saant ein. 12Es nana te, hit ro he ttitar tapoitan a'moin re'uf ma are' tenab maufinu. Hit tmoni tbi pah-pinan oras ia, ro he ttahan tahiin hit tuak, tmoni tbi neek akninu', ma ta'kii' tbi Uisneno. 13Oras ia, hit tpa-pao, he oras Yesus Kristus ankoe Non anfain neem, In neem anbi pina' ma kraha'! Nana nfain tetus neu kit ok-oke'. In re' naan, hit Usi' re' ma'tani' nneis, re' nsoi naan kit. 14In nnona' In tuan Ee njair fua'-turu', he nsoi kit na'ko hit saant ein ok-oke', he nmoe' kit atjair In nonot-asar re' anmonin nok neek akninu', ma nromin he nmo'en rais reko piut.aSit Pures-Bo'is sin 130:8, Anpoin na'ko Pah Masir 19:5, Surat re' Nareta' Nafani' 4:20, 7:6, 14:2, 1 Nai' Petrus 2:9 15Titus! Munoni' rasin re' ia ok-oke' meu too srani'. Mu'haba' sin he sin natuin noni'-taru' sin. Sekau-sekau nmo'en saan ate, mutonan sin raan reko. Ka nabei' fa he atoni' nasmeru' ma nkana' paar ko, natuin ho mmui' hak he mmoe' rasin naan. Atoni Kristen sin a'monik re' amneot 31Mumnauba' too srani' he sin natniin anaa' apreent ein, ma tuaf-tuaf re' anna'an kuasat. Ma sin ro he natuin atoran. Sin ro he nabaarb ok piut he nmo'en rais reko. 2Kais anfefa-kreon neu-mneman he na're'uf tuaf bian sin kaan fo-menin. Ma sin kais anroim rais matoes. Reko nneis, anmonin nok rek-reko ma neek reko neu sekau-sekau goah. 3Natuin unu' fe', oras hit ka tahiin fa Usif Yesus, hit ka tahiin fa saa'-saa', ma napoi kit ite, rabaah. Hit ka troim fa he tneen tuaf bian. Hit tmoni tbi ha re' he tatuin hit neek maufinu, ma ta'kreob hit tuak ii nok rais sinmakat huma'-huma'. Hit aputa-kriut teu tuaf bian. Hit a'moin ki naheun nok mantinus. Hit troim he tatunu' neek to'os teu tuaf bian, tar antea atmaufiun teu sin. Rarit sin imsa' on naan neu kit. 4Maski hit i'moin ki namreu' on nana msa', mes Uisneno es neik Non ansoi kit, In nakrira' nrair In manekat ma In neek arekot neu kit. 5In nsoi kit, ka natuin fa hit rasi mnamit atbi nmoe' reko, mes natuin In neek kit. In nsaup nakninu' hit saant ein, npaek In Smana Kninu', he na'fe'un hit a'moink ii, nahuum on re' nahonis kit infain. 6Natuin Yesus Kristus anmate nrair he nsoi kit na'ko hit saant ein, etun Uisneno nathoeb In Smana Kniun Ee neu kit. 7Natuin Yesus In neek Ne reko, etun In nareko' hit rais kua'-nonot tok Ama' Uisneno, nahuum on re' hit tjair In aanh ein. Ma hit tahiin tak, hit of atmoin piut-piut tok Ne. Monit naan, anjair hit pusaak. 8Saa' re' au u'uab sin re' ia, batuur on naan! Saa' re' au unoni' sin re' ia, maso'ik ma ma'upa' neu mansian sin ok-oke'. Etun ho ro he mu'haba' tuaf-tuaf he nmoe' natuin noni'-taru' amneot. Are' apirsait neu Uisneno ro he namin ranan piut-piut he nmo'en rais reko. 9Kais amseit-seit nom meu rais poi sin ruum-ruum, on re' hi mmafefa-kreona' meu rasi-rasi re' ka ma'u'u fa, mmatoe tafi'-tafi' mok es, ammatita'-roin neu uuf ma ka'uf mee es na'nae nneis, ma ammabaan nok rasi atoran harat atoin Yahudis sin. He saa'? Rasin nana ka tiit tain fa es he maso'ik! Mporin mineuk ors ii ruum-ruum aah. 10Amnao he mfaineek tuaf re' nroim he nareu' too srani' tar anpe'en ma nbaits ok. Karu sin anmo'en fe' on nana te, ampaesa' sin batuur-batuur. Karu sin nmo'en piut fe', kais amrae mituin sin. 11Tuaf-tuaf on re' naan, sin teenb ein ka mne'o fa heen. Sin a'moe'k ein kuuk es re' nakrira' sin sanat neu too mfaun ein. Nai' Paulus natu'ub in surat 12Au ureon he 'reek nai' Artemas ai' nai' Tekikus, he neem nateef nok ko on puru Kreta. Karu in nema ntea goen, ho main ranan he uum rabaah, he muteef mok kau on kota Nekapolis. Natuin oras mainikin ia, au 'roim he utua 'bi naan.aHaef ein sin Reta' 20:4, Efesus 6:21-22, Kolose 4:7-8, 2 Nai' Timotius 4:12 13Ho muhiin atoin ahiin atoran hukun, re' in kaan ee nai' Senas, nok in partei nai' Apolos, ai'? Sin he nnaon neu bare 'roo. Onaim, amturun maan sin he sin kais anmu'in kuran-rabu' nbi ranan.bHaef ein sin Reta' 18:24, 1 Korintus 16:12 14Natuin tuaf-tuaf re' natuin Usif Yesus kais antook ma n'asak-panak ruum-ruum aah. Sin ro he nanoin ein he nmo'en rais reko, ma nturun tuaf-tuaf re' ankuran-rabu' re'-re'uf. Nok ranan naan, sin a'moin kein maso'ik. 15Titus. Hai arkai msonu' tabe ma han buseet arekot neu ko. Tabe ma han buseet amsa' neu hit partei bian re' anpirsain neun Usif Yesus. Au 'onen ma 'toit Uisneno he nakrira' In nekan arekot neu ki arki. On re' naan, tua, Au, aam Paulus, kau a1:4: 2 Korintus 8:23, Galatia 2:3, 2 Nai' Timotius 4:10 b1:6-9: 1 Nai' Timotius 3:2-7 a2:14: Sit Pures-Bo'is sin 130:8, Anpoin na'ko Pah Masir 19:5, Surat re' Nareta' Nafani' 4:20, 7:6, 14:2, 1 Nai' Petrus 2:9
https://e-alkitab.org/Amarasi/Conc/Ama-TIT-Final-A.htm
2024-03-02T01:30:59Z
<urn:uuid:324ad982-b13b-4d24-b0ca-6e09262f6f86>
[ "footer" ]
[ "religious" ]
aaz-Latn
0.93
0.91
1
22
10,290
tlsh:T1160CB2228512DB2333C72419999A077B64D18D413BB00B7C5B864945969D6AF74F30581FB9973B42A93C8DA249EF0C6CE83F7AEBE27D3E99C2317C443A5368C70A1ADB04ED
Dikala Pesta Demokrasi Dirusaki Politisi Kotor Bermental Pelacur Polres Kupang Amankan Rapat Pleno Terbuka Pemilu di Kecamatan Kupang Tengah 2 TPS di Kabupaten Kupang Akan Lakukan Pemungutan Suara Ulang 24 Februari Bupati Kupang Buka FGD Kabupaten Kupang Dalam Angka 2024 dan Pembinaan Statistik Sektoral KPU Kabupaten Kupang Musnakan 10.485 Surat Suara Lebih Beranda Bahasa Amarasi Uab Meto' Amarasi On re' Mee? Uab Meto’ Amarasi On re’ Mee? info ntt 10 Februari 2016 10 Februari 2016 1039 Dilihat Hoore tua. Neno ia au ‘tui utoon ‘eu ki anmatoom Uab Meto’ Amarasi re’ naan on re’ mee? Uab Meto’ Amarasi hit arkit tahiin sin esan re’: Kotos, Ro’is, Taisnonof. Karu ttean abitan Aam’Abi Oefeto te, atoin nai’ rais ii nteek sin uab ee nak, Ketun. Atoin nai’ Rais ein bian ntokon etan Aam’Abi Oefeto. Bian Kotos, bian Ro’is Apaek Koots ein natuan etan kuan ein re’ ia: Soba’, Oesena’, Kotabes, Nonbes, Ponain, Tesbatan, Oenoni, Oebesi, Apren, Nekmese’. Roi’s ein esan re’ ntokon et kuan-kuan: Teunbaun, To’baun, Erbaun, Nekbaun, Merbaun, Niukbaun, Tunbaun, Sonraen, Buraen, Retraen, Sahraen, Pakubaun, Rabeka, ma Enoraen. Apaek Taisnonof sin etan re’ kuan ein re’ npe’-pe’o haa tais je nonon, on re’ abitan Oemoro’, Rium, Paukpetas, Noehaen, Si’uf, Noetefa’, Tarba, Rinin, Noekaesmuti’ ntean abitan Skala’.Noehae Maski on naan amsa’, karu Koots ii nateef Roi’s ii, ma Taisnonof, es-es ate na’uab neik in hanan, mes ka nasurin fa. Karu Koots ii nak kah fa, tua; Ro’is ma Taisnonof nak, mae’. Karu Koots ii nak, paku, pauk gui, Roi’s ii nak, paru, paur bui. Hit arkit bisa tneen tahiin tak sekau na’uab Kotos, ai’ Ro’is ai’ Taisnonof oras hit tneen tarek-reko’ in hanan re’ nakboor ee nahuum on re’ tsii. Noon Roi’s ii ‘teta’ kre’o. Tahiin je gui ro rabaah. Au ‘pake ‘tope: Kotos : Ho mnao on mee? Ro’is : Ho mnao een mee? bian nak, Koi ma, ho mnao een mee? Taisnonof huma’ mese’ on re’ Ro’is. Hit uab ii ro he matu’i hena’ reko. Karu ka ttui ma tpaek je fa he ta’uab ma trees ee te, noki-noki te namsaab ma namneuk.
https://infontt.com/uab-meto-amarasi-on-re-mee/
2024-02-20T23:11:32Z
<urn:uuid:bae9f998-f828-437d-82a3-48077e7e9601>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
aaz-Latn
0.48
0.6
0.96
10
2,130
tlsh:T1058E804164044FA27FC71AC442FEE4B0B440D51067594DB5CB068FA27BCC29A77F146C4B177B7962B708A62148830A1CDA327FFE843D876B9062E9D5FE3329C0CB8212BA65
Terdakwa Kasus Tindak Pidana Pemilu di TTS Dihukum 4 Bulan Penjara Penjabat Bupati TTS Pantau Kebakaran Pasar Inpres Soe Bupati dan Wakil Bupati Kupang Hadiri Pembukaan Persidangan Klasis Kupang Timur Staf Ahli Bupati Kupang Hadiri Pembukaan Sidang Klasis Kupang Tengah ke 37 Kejari TTS Laksanakan Putusan Pengadilan Tipikor Kupang Kasus Dana BOS SMAN 1 Kuanfatu Beranda Bahasa Amarasi Ta'naak Ta’naak info ntt 22 Februari 2016 22 Februari 2016 785 Dilihat Aok-bian arki. Karu ta’naak hit ro he tanoni’ he tmanoe batuur-batuur. Anbi Uab Meto’ Amarasi anmui’ naan uab tuka’ fak-fauk re’ bisa njair noni’ neu a’naakt ein. 1. nmanu ‘naak ma na’naa’; 2. napoo’ ma natuuk; 3. na’haba’ ma nha’tain Uab tuuk teun ein re’ ia, bisa njair noni’ neu tuaf re’ na’naak. Onaim karu ho munaak ate, mjair on re’ maun goe ‘nakan, na’raat anneis he ntae in too, tuaf-fatuf re’ in nmanu ‘naak sin Karu ho mjair a’nakat, nakanab ko nak, ‘nakaf. Ho mjair on re’ atukus re’ ro he bisa npaas koit he napoo’ in mui’t ein, he natuuk sin neun raan reko, karu namin oe ai’ huun. Karu ho mu’naak, ho ro he mjair tuaf re’ ro he bisa na’haba’ nmanoe ma nha’tain nahiin in too gui. Karu napein in too gui n’oern ate, in ro he nha’tain sin. Karu sin nma’nuran ate, in ro he bisa na’haba’ sin.
https://infontt.com/tanaak/
2024-02-22T17:07:34Z
<urn:uuid:8eafec41-b749-4665-a6ac-0651126f31f0>
[ "short_sentences" ]
[]
aaz-Latn
0.59
0.62
0.96
8
1,344
tlsh:T106565921CEA441633FC22A8136D92E78EC430F10F24A0DBD8762070DE7FDBC7A0C185915DB525B756108DAB048C70B0ED93DBFEB953B521AC2310976FE735841CA8A983570
18. Nai' Stefanus nataah rasi re' nmatoom nok nai' Musa ma atoni' re' ka nroim fa he natniin ee (7:17 - 7:43) 19. Nai' Stefanus nataah rasi re' nmatoom nok Uim Onen Uuf (7:44 - 7:50) 20. Nai' Stefanus na'kekat a'nakat ein nak sin ka nahiin fa Usi' In Atoni Kninu' (7:51 - 7:53) 21. Sin npoir niis nai' Stefanus (7:54 - 8:1a) 22. Nai' Saulus nha'mui' atuina' Usif Yesus (8:1b - 8:3) 23. Nai' Felipus nareta' Usif Yesus In Rais Reko neu abitan propinsi Samaria (8:4 - 8:25) 24. Nai' Felipus nateef nok kaes ko' goes na'ko Afrika (8:26 - 8:40) 25. Nai' Saulus antaam natuin pukan apirsait neu Usif Yesus (9:1 - 9:19a) 26. Nai' Saulus natoon Rais Reko anbi kota Damsik (9:19b - 9:25) 27. Nai' Saulus annao neu Yerusalem (9:26 - 9:31) 28. Nai' Petrus nareko' atoin amenat es anbi kuan Lida (9:32 - 9:35) 29. Nai' Petrus namonib nafani ain Tabita na'ko mates (9:36 - 9:43) 30. Nai' Korneris nrenu nnao naan nai' Petrus (10:1 - 10:8) 31. Nai' Petrus neem nateef nok nai' Korneris (10:9 - 10:33) 32. Nai' Petrus natoon Usif Yesus In Rana 'Honis neu tuaf re' ka na'ko fa Yahudi (10:34 - 10:43) 33. Tuaf re' ka na'ko fa atoni' Yahudi, sin napenin Smana Kninu' Uisneno (10:44 - 10:48) 34. Nai' Petrus namneob on antoom rasi sranit neu tuaf re' ka na'ko fa atoni' Yahudi (11:1 - 11:18) 35. Apirsait ein neu Usif Yesus anbaits ok et bare-bare. Sin amfaut ii etan kota Antiokia (11:19 - 11:30) 36. Nai' Yakobos in a'maten, ma nai' Petrus antaam bui (12:1 - 12:5) 37. Uisneno napoitan nai' Petrus na'ko bui (12:6 - 12:19) 38. Usif Herodes Agripa anmaet (12:20 - 12:25) 39. Apirsait ein nbi Antiokia nsonu' nai' Barnabas nok nai' Saulus (13:1 - 13:3) 40. Nai' Barnabas ma nai' Saulus ntean puru Siprus (13:4 - 13:12) 41. Sin neik Rais Reko neu kota Antiokia es, et propinsi Pisidia (13:13 - 13:15) 42. Nai' Paulus nmurai na'uab nok atoin Yahudi nbi Antiokia (13:16 - 13:23) 43. Nai' Paulus na'uab nak Usif Yesus naan, Tuaf re' Uisneno nba'an he nsoun Ee neem (13:24 - 13:31) 44. Nai' Paulus natoon nak Uisneno npake nrair In mafefa' sin he natonan nain anmatoom nok Usif Yesus (13:32 - 13:43) 45. A'nakat-a'nakat atoni' Yahudi ka ntoup fa nai' Paulus sin (13:44 - 13:52) 46. Nai' Paulus ma nai' Barnabas anbin kota Ikonium (14:1 - 14:7) 47. Nai' Paulus sin anbin kota Listra ma Derbe (14:8 - 14:20) 48. Nai' Paulus ma nai' Barnabas anfanin ntenin on too srani' kota Antiokia et propinsi Siria (14:21 - 14:28) 49. Atoni mnasi' nonot apirsait sin nabuan anbin Yerusalem (15:1 - 15:21) 50. Surat neu nonot apirsait re' ka na'ko fa atoni' Yahudi (15:22 - 15:35) 51. Nai' Paulus ma nai' Barnabas anbaits ok (15:36 - 15:41) 52. Nai' Timotius nabua nok nai' Paulus ma nai' Silas (16:1 - 16:5) 53. Nai' Paulus napein hanaf he nnao neu Makedonia (16:6 - 16:10) 54. Anbi kota Filipi, bifee mnasi' ain Lidia anpirsai neu Usif Yesus (16:11 - 16:15) 55. Sin nataam nai' Paulus ma nai' Silas nbi bui anbi kota Filipi (16:16 - 16:40) 56. Nai' Paulus sin nnaon neu kota Tesalonika (17:1 - 17:9) 57. Nai' Paulus sin nnaon neu kota Berea (17:10 - 17:15) 58. Nai' Paulus anbi kota ko'u Atena (17:16 - 17:34) 59. Nai' Paulus anmakhiin ein nok ain Priskila ma aam Akila anbi kota Korintus (18:1 - 18:17) 60. Na'ko Korintus, nai' Paulus anfani nteni' on kota Antiokia et propinsi Siria (18:18 - 18:23) 61. Nai' Apolos anbi kota Efesus ma kota Korintus (18:24 - 18:28) 62. Nai' Paulus anfani nteni' nbi kota Efesus (19:1 - 19:7) 63. Uisneno npaek nai' Paulus anbi kota Efesus (19:8 - 19:10) 64. Nai' Sakewa in aanh ein (19:11 - 19:20) 65. Taisibu anbi Efesus (19:21 - 19:41) 66. Nai' Paulus sin nfanin nteni' neu propinsi Makedonia (20:1 - 20:6) 67. Atoin munif nai' Yutikus anmouf na'ko uum jes in eno-sneer anbi kota Troas (20:7 - 20:12) 68. Na'kon kota Troas annaon neu kota Miletus (20:13 - 20:16) 69. Nai' Paulus na'uab nok atoni mnasi' Kristen abitan kota Efesus (20:17 - 20:38) 70. Nai' Paulus sin nfanin on Yerusalem (21:1 - 21:14) 71. Nai' Paulus sin antean Yerusalem (21:15 - 21:17) 72. Nai' Paulus annao nkius nai' Yakobos (21:18 - 21:26) 73. Anheek nai' Paulus anbi Uim Onen Uuf (21:27 - 21:36) 74. Nai' Paulus namneob in tuan anbi too mfaun sin matak (21:37 - 21:40) 75. Nai' Paulus namneob on (22:1 - 22:5) 76. Nai' Paulus nareta' saa' re' in naben niit (22:6 - 22:16) 77. Uisneno nreun nai' Paulus he neik Rais Reko neu too teta' (22:17 - 22:22) 78. Soraurs ein neik nai' Paulus annaon neu benteng (22:23 - 22:29) 79. Nai' Paulus anbi Bare Feek Rasi Pirsait Yahudi (22:30 - 23:11) 80. Sin ma'akoran he nroor nai' Paulus (23:12 - 23:22) 81. Sin neik nai' Paulus neu gubernor Feliks anbi kota Kaisarea (23:23 - 23:35) 82. Atoni' Yahudi sin neman a'an rasi nok nai' Paulus anbi Kaisarea (24:1 - 24:9) 83. Nai' Paulus namneob on anbi gubernor Feliks in matan (24:10 - 24:23) 84. Nai' Paulus na'uab nok nai' Feliks ma in fenai bi Dorsira (24:24 - 24:27) 85. Gubernor Festus anparikas nai' Paulus in rasi (25:1 - 25:12) 86. Nai' Festus antoit fainekat na'ko usif Agripa nok nai' Paulus in rasi (25:13 - 25:22) 87. Usif nai' Agripa nroim he nneen nai' Paulus in uaban (25:23 - 25:27) 88. Nai' Paulus namneob on anbi usif Agripa in matan (26:1 - 26:11) 89. Nai' Paulus nareta' nafani' saa' re' in naben niit ee (26:12 - 26:18) 90. Nai' Paulus natoon in mepu (26:19 - 26:32) 91. Sin neik nai' Paulus neu Roma (27:1 - 27:12) 92. Ain nautus anbi tasi (27:13 - 27:26) 93. Bnao oe naan anhaumaak meto' (27:27 - 27:38) 94. Bnao oe naan nasrae (27:39 - 27:44) 95. Anbi puru Malta (28:1 - 28:10a) 96. Nai' Paulus sin nfenan na'ko puru Malta nnaon neu Italia (28:10b - 28:15) 97. Nai' Paulus antea Roma (28:16 - 28:31) Usif Yesus in Haef ein sin Reta' Uisneno nba'an he nfee In Smana Kninu' 11-3Ama' Teofilus.*Kanaf Teofilus nbi uab Yunani, in a'moufni, ‘atoni' re' nneek Uisneno’. Surat re' ia, nai' Lukas in surat nonua ni re' in tui je neu nai' Teofilus. Mkisu msa' Lukas 1:1-4. Tetus ao-mina' na'ko kau, Lukas. Anbi surat ahunut, au 'tui urair are' sa'-saa' re' Usif Yesus In a'monin. Es re' sa'-saa' re' In anmo'e, ma sa'-saa' re' In nanoni' nrari, na'ko un-unu'. In npiri nrair In haef eini. Maski atoni' sin nasuusb Ee ma nha'muu' Je tar antea na'maat Ee, mes Uisneno namonib nafain Ee. Ma oras In moni nfani te, In nakriir On neu In haef ein. Sin niit Ee fani-fani tar neno bo'-haa, es nana te, sin nahinin nak In moni nfain batur-batuur. In natonan sin am, nak, Uisneno ro namnees on re' Usif re' nnaa' prenat. In nsonu' sin neik Uisneno In Smana Kninu' In ma'tanin. Au 'tui re' ein in ia, tar antea In nsae nfain neu neno-tunan. Re' ein in naan, re' au 'tui iit sin. 4-5Ma nbi orses, Nai' Yesus nabua nok In haef ein nbi to'ef Saitun, In nfeen sin prenat nak, “Mimnau! Nahunu te nai' Yohanis nasrain neik oe, mes karu hi mpao mteni' neno fauk amnemat, Uisneno of anmo'e nneis neu ki, natuin In nfee In Smana Kninu' neu ki. Onaim nati' hi kaisa' mnao misaitan kota Yerusalem. Hi mpao mbi ia, tar Au Ama' nfee In Smana Kninu' neu ki, on re' In ba'an anrari. Ma hi mneen mirair na'ko Kau.”aNai' Lukas 24:49, Nai' Mateos 3:11, Nai' Markus 1:8, Nai' Lukas 3:16, Nai' Yohanis 1:33 Usif Yesus na'ait' On neu neno-tunan 6Oras Nai' Yesus nabua nok In haef eni, sin nataan Ee, mnak, “Aam! Hai he mitaan miit onai: Ama Ho muhiin un-unu' te, pah Isra'el in napreent on kuun. Ama' Ho he mufetin kai oras ia na'ko prenat teta', oo, ai' hai he mpao mtein oras teta'?” Usif Yesus na'uab nok In atoup-noni' sin 7Rari te, Nai' Yesus nataah sin am, nak, “Hi kaisa' mitaan fe' nok in oras naan. Suma Au Ama' neik Noon es an'ator in oras. 8Onaim karu Uisneno In Smana Kninu' neem antaam neu ki, of hi na' mipein 'be'if ma ma'tani'. Rari te, hi ro he mnao mitonan sin ok-oke' ntoom Kau. Mitonan are' abitan kota Yerusalem, ma are' kuan-kuan anbi propinsi Yudea ma propinsi Samaria, tar antea pah-pinan fuun am nateef.”bNai' Mateos 28:19, Nai' Markus 16:15, Nai' Lukas 24:47-48 9Na'uab anrair on nana te, Nai' Yesus na'ait On neu neno-tunan anbi sin maat keni. In na'ait On tar antea noop je an'aum naan Ee, ma sin ka niit antein Ee fa.cNai' Markus 16:19, Nai' Lukas 24:50-51 10Oras sin an'baisenun nsaen, nok askeken tuaf nua nhaek nakeit-ketin nok sin, sin npaken tai muit sene. 11Tuaf nua ein naan, na'uab ein am nak, “Hoe! Atoni' Galilea! Nansaa' am es hi msanmaak ma mbaseun piut meu neng goe tnanan? Fe'ena hi miit Nai' Yesus nasaeb On neu neno-tunan tar antea noop je an'aum naan Ee. Hi miit meik hi maat mein oras In nsae neu neno-tunan. In nsae on re' mee te, In nfain neem amsa' of on re' naan.” Sin namin tuaf he nseka' nai' Yudas 12Narari te, Nai' Yesus In haef ein nsanun na'ko to'ef Saitun, nfanin neu kota Yerusalem. Saitun in a'roo ni na'ko kota of oni' kiir goes.†Oras naan, tunggur agama Yahudi sin nafekan nak anbi neno snasat, atoni' Yahudi ka nabei' fa he nnao na'roon. Ka nabei' fa he sin naon anneis na'ko kiru nua. Tuis uab Yunani era' re' ia nak, to'ef Saitun in a'roo ni namnees nok, “naot neno snasat in a'roon ii.” Es nana te, hit tahiin tak to'ef Saitun na'roo kiir goes na'ko Yerusalem. 13Antean kota nana te, sin ntaman neu umi re' sin natuan nbin na. Rari te, sin nsaen neu ke'en abit fafon. Sin kaang keni, es re': nai' Petrus, nai' Yohanis, nai' Yakobos, nai' Anderias, nai' Felipus, nai' Tomas, nai' Bertolomeos, nai' Mateos, nai' Yakobos (nai' Alfeus in anah), nai' Simon (na'ko parte purtik Selot),‡Uab ‘Selot’ namnees nok ‘Patriot’. Es nana te, nai' Simon in neem na'ko parte purtik re' naim ranan he naprenat kuuk sin pah. Sin he nriu' ana' prenat Roma na'ko sin pah. ma nai' Yudas (nai' Yakobos in anah).dNai' Mateos 10:2-4, Nai' Markus 3:16-19, Nai' Lukas 6:14-16 14Sin arsin nabuan fani-fani ma n'oen ein nok neka' mese'. Sin onen nabuan nok Bi Maria, Nai' Yesus In ainaf, nok aina'-aina' ma ri'feto-ri'feto, ma nok Nai' Yesus In orif sin. 15Neot es ate, sin nabua nfanin, of oni' sin tuaf naut'n es bo'-nua. Ma nai' Petrus anfeen anhaek ma na'uab am, nak, 16“Aina'-ama', arkit oke'! Oni' hi fe' mimnau nai' Yudas, re' nahunu te, in nok in atuina' sin neman ma anheek Nai' Yesus. Sa'-saa' re' anboor neu nai' Yudas ro he njair on naan. Natuin nahunu te, Smana Kninu' Uisneno npaek usif nai' Daut he ntui rasi anmatoom neu nai' Yudas on naan. 17In re' naan, hit atoni'. In meup nabu'-bua' nok kit.” 18(Mes oras nai' Yudas na'sosa' nrair Nai' Yesus ate, in nait roit naan ma annao nsos afu pis es. Rari te, in nmaet anbi bare naan, natuin in mofu-nteinbon ma in tain ee mpee' ma taif ein anroron npoin oke'. 19Oras naan, sin na'uab naktaru' ma naktuta' na'ko es neu es, tar too mfaun anbi kota Yerusalem nahinin rek-reko nmatoom neu nai' Yudas in a'maten. Es nana te, sin nakanab bare naan neik sin uab Aram nak ‘Akerdama’, re' neik hit uab ii te nak ‘Afu ai' baer naa'’.)eNai' Mateos 27:3-8 20Nai' Petrus na'uab ankoon nak, “Afi ahunut usif nai' Daut antui rasi naan et Surat Poris-Bo'is. In ntui nak, ‘Maut he in bare 'tua' naan ruman; kaisa' nmui' atoni' re' he natua nteni' anbi naan'.’ Ma in ntui nteni' nak, ‘Maut he in mepu naan, nana'te neu tua 'teta'.’fSit Pures-Bo'is sin 69:25, 109:8 21-22Es nana te, hit ro he taim tuaf he nsenu' nai' Yudas. Hit taim tan tuaf es re' nabua nok kit sero' 'roo goen. In he es re' atoni' re' nhaumaak bon nok Nai' Yesus oras In nnao nbi me-mee, nmurai na'ko nai' Yohanis nasrain Nai' Yesus. In imsa' ro he niit nok matan nak Nai' Yesus anfeen anfain na'ko In a'maten, tar ansae nfain neu neno-tunan.”gNai' Mateos 3:16, Nai' Markus 1:9, 16:19, Nai' Lukas 3:21, 24:51 23Oras nai' Petrus na'uab anrair on nana te, sin arsin nataam kanaf nua. Tuaf es, es re' nai' Matias, ma es anteni' es re' nai' Yusuf, (re' fe'fe'e te, sin nteke te nai' Barsabas; sin nteke nai' Yustus amsa'). 24-25Rari te sin onen bu'-bua' am nak, “Koi hai Ama abiit neno-tunan! Ho muhiin main rek-reko tuaf mese'-mese' in nekan. Nai' Yudas anmate nporin in mepu. Es nana te, Ama' ho meik nom amreek es na'ko sin nua sin, he nseka' nai' Yudas, he hai maitj ee nfain Usif Yesus In haef es.” 26Rari te, sin nheran sur ana' neu tuaf nua ein naan. Ma sin nheer antoom nai' Matias in kanan. Es nana te, sin nait je nfain haef Usif Yesus nabua nok tuaf bo'es am mese' naan. Sin naben ate Smana Kninu' Uisneno antoom sin 21-2Nateef nok neon ko'u atoni' Yahudi re' sin nteek ee t'nak ‘Neon Pantekosta’,*Atoni' Yahudi sin ansoi' neon ko'u Pantekosta, nmurai na'ko neon ko'u Paska, rarit na'baba' nteni' krei hiut. Es nana te, hit tahiin tak Usif Yesus In a'maten naan, neno bo'-niim anrair. are' too mfaun re' natuina' Nai' Yesus, sin nabuan anbi umj es.aA'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 23:15-21, Surat re' Nareta' Nafani' 16:9-11 Nok askeken ate, sin nnenan a'ruuf es neem na'ko neng goe tunan nahuum on re' ain nautus. A'ruuf naan ko' re'uf, tar abitan re' naan, ka nmanenan fa hanaf es nok es karu sin na'uab ein. 3Rari te, sin niit anteni' nahuum on ai pina' nsakan anbi sin mese'-mese'. 4Onaim Smana Kninu' Uisneno antaman sin arsin. Rari te, sin na'uab ein neik uab pah bian, nmatoom nok saa' re' Smana Kninu' natonan sin. Uisneno In Smana Kninu' nseij On ma nbaits On neu Nai' Yesus in tuaf sin 5Oras naan, atoni' Yahudi na'ko are' bare-bare et pah-pinan, neem nabuan anbi Yerusalem. Sin neek ein nmarinan he natuin Uisneno. 6Oras sin nneen a'ruuf naan, sin arsin neem nabuan anbi bare naan. Ma mese'-mese' anneen in uaba' na'ko Usif Yesus In haef ein sin ruruk. Sin arsin nsanmakan. 7Sin arsin nsanmakan tar sin na'uab ein nak, “Sin are' a'uaba' ia, atoni' Galilea, ai' kah? 8Nansaa' am es hit tneen sin na'uab ein neik uaba' na'ko hit pah mese'-mese'? 9Hit arkit teem ta'ko propinsi Partia, Media, Eram, Mesopotamia, Yudea, Kapadokia, Pontus, Asia, 10Frigia, Pamfiria, Masir, ta'ko Ribia re' anhaumaak kota Kirene; hit bian neman na'ko kota Roma; 11ma bian anteni' neman na'ko puru Kreta, ma pah Arab. Hit atoni' Yahudi ma atoni' pah bian re' antaman pirsait Yahudi. Hit arkit tneen sin na'uab ein neik hit uaba' mese'-mese', nmatoom nok are' rais ko'u, re' Uisneno anmoe' nani. Airooo! Hit tamkaak batur-batuur!” Na'ko pah-pah re' ia, too mfaun neman nabuan neu Yerusalem 12Sin arsin namkakan, ma sin maktaan ein es nok es am nak, “Nmoe' on meem es anrair on re' nee? In a'moufn ii, on mee?” 13Mes atoni' bian na'akan sin. Sin na'uab ein nak, “Hoe! Kaisa' mtoe mook sin! Natuin sin nmafu nmaten!” Nai' Petrus na'uab anbi too mfaun sin atnanak 14Nai' Petrus, ma haef Usif Yesus sin tuaf bo'es am mese', nokan nbin naan. Ma nai' Petrus neiki ntaam akre'o, ma na'uaba neu too mfaun re' nabuan anbin naan. In na'uab naheer-heer am, nak, “Aina-ama', aok-bian ki ok-oke'! Hi re' anfain atoni' Yahudi, ma re' iim ma mitua ambi kota Yerusalem! Amtakan hi ruikm ein ma amneen rek-reko neu saa' es re' au he u'uaba', natuin anmui' uab uuf es re' au he utoon neu ki ok-oke'. 15Hi kaisa' mitenab mak sin nmafun raur tua min-kase. Sin ka neu he nmafun fa! Mimnau, ka tiit fa es he niun raru he namaf goe kik-kiku. Saa' anteni' fe' nreuk sea! 16Hi mneen sin arsin na'uab ein neik hi uab eni mese'-mese'. In amneon ii onai: Oras naan, Uisneno natoon anrair rasi ia neu In mafefa' kninu' nai' Joer, nak, 17‘Uisneno na'uab am nak, “Anbi neon amsoput sin, Au of usanut Au Smanak neu bifee-atoni' sin ok-oke'. Hi an-feto ma hi an-mone sin, of Au 'paek sin anfanin Au mafefa' kninu'. Hi an-muinf ein naan, of niit saa' re' Au he ururu' neu sin nbi mnitas. Ma hi atoni mnais ein naan, of niit saa' re' Au he ukrira' neu sin nbi mneit. 18Nateef neon amsoput sin, Au 'fee Au Smanak anbi Au anah-anah sin ok-oke'. Au 'fee neu atoni' sin, ma Au amsa' 'fee neu bifee sin. Ma sin of na'uab saa' re' Au utonan sin. 19-21Of Neon Uisneng Goe antea, mes nahuun na'ko neno naan antea, Au of a'moe' uhunun rais sanmakat huma'-huma' anbi neng goe tnanan. Rais sanmakat on re' mans ee names'ook; ma fuun ee of me'rare on naa'. Au amsa' he 'moe' rais sanmakat maneun re'uf anbi pah-pinan. Rasin naan nahuum on ai, ma ai masu' re' ansae kbo'es-akbo'es on neng goe tnanan. Ma nbi neno-neno Uisneno re' maneun re'uf naan, sekau es anhunun ma antoit rais maturun ma'babat na'ko Uisneno, te sin of napenin 'honis.’”bNai' Yoel 2:28-32 Nana re' nai' Joer na'uab naan je, et afi unu'. Nai' Petrus na'uab neu too mfaun sin 22Naaa! Aok-bian atoni' Isra'el ok-oke'! Hi mtakan hi rukim ma mneen saa' re' au he utoon ki oras ia. Uisneno nruur ma nreek nain Nai' Yesus, atoni' Nasaret naan. Hai mihiin batuur, natuin hai miit meik hai matam nak Uisneno anpaek Nai' Yesus he nmoe' rais sanmakat nfain rasi mkakan re' maneun re'uf. Hi msa' mihiin rasi ia, natuin Nai' Yesus anmoe' rais sanmakat huma'-huma' nbi hi tnanam. 23Mes hi mroor miis Ne, meik ranan amtoit amoe' re'uf he nkuus na'peti' In Tuan Ee nbi hau nehe. Te kah, nana Uisneno nahini nrair na'ko afi unu', ma nmatoom nok In sarit.cNai' Mateos 27:35, Nai' Markus 15:24, Nai' Lukas 23:33, Nai' Yohanis 19:18 24Namneo hi moe' on naan tar antea In nmaet batur-batuur. Mes Uisneno ka nroim fa he Nai' Yesus antuup nabaar anbi amates sin barak. Es nana te, Uisneno nafeit Ne na'ko amaets ein sin baark ein, ma namonib nafain Ee.dNai' Mateos 28:5-6, Nai' Markus 16:6, Nai' Lukas 24:5 25Nahunu te, usif nai' Daut antui rasi antoom Nai' Yesus, onai: ‘Au uhiin ak Uisneno nok kau piut-piut. Es nana te, ka tiit fa saa', es re' nabei' he namouf kau, natuin Uisneno anhaek piut et au bnapak. 26Au neek ki nmariin, natuin rasi naan; ma au bo'is u'naeba' Uisneno piut, ma au u'tena' he 'pao Goe. 27Natuin In ka nafetin fa au smanak he natua nabaar anbi amaets ein, sin barak. Ma Uisneno ka nparakan fa In Atoin Akninu' In Ta'un he npuun anbi nopu. 28Usi' natoon kau rana 'honis re' amneot. Es nana te, au neek ki nmariin anmaet, natuin Usi' nok kau piut.’eSit Pures-Bo'is sin 16:8-11 Nana amsa', re' usif nai' Daut antui naan je et afi unu'. 29Naa, aok-bian ki ok-oke'! Oras ia mfee kau mainuan akre'o, he au u'uab nok akninu', uab re' nmatoom nok na'i nai' Daut. In na'uab on naan, mes in ka nteek on fa neu in tuan ii nmees. In nmate nrair, ma nsuub anraar je, ma In naetn ee, fe' et hit atnanak tar antea neno ia. 30Usif nai' Daut re' naan, mafefa' Uisneno. Ma in nahiin nak Uisneno anba'an neik rasi supat, nak in sufaf-ka'uf es na'ko nai' Daut of es annaa' aprenat, es re' Tuaf re' Usi' anruur ma nreek naan Je na'ko afi unu'.fSit Pures-Bo'is sin 132:11, 2 Nai' Samuel 7:12-13 31Oras naan, nai' Daut ankius na'roo neu neno amnemat. Ma in natoon nahuun antoom Atoni' re' Uisneno nruur ma anreek naan Je. Nak atoni' naan of anfeen anfain na'ko In a'maten. Ma nai' Daut amsa' nak atoni' naan of ka nabaar fa anbi amaets ee in baran, ma in ta'un of ka npuun niit fa. 32Atoni' re' nai' Daut natoon ee naan, es re' Nai Yesus! Uisneno namonib nafain Ee na'ko In a'maten. Ma hai arkai miit nok hai matam, In nmoni nfain. 33Ma oras ia, Uisneno naiti nrair Nai' Yesus ma In kaan Ee ko'u nneis. In antook et Uisneno In abnapan a'ne'u, et bare re' Usi' nabarab nani. Ma In Aamf Ee anfee Ne Ama' In Smana Kninu', on re' Usi' anba'an naan je et afi unu'. In imsa' anba'an he nfee kit In Smana Kninu' neu kit. Hi mneen, ma miit ee, oras ia, naan Uisneno nfee In Asmanan. 34Nai' Daut ka nsae niit fa ntea neng goe tunan, mes in na'uab natoon am, nak, ‘Uisneno na'uab neu au usi' mnak, “Amtook nai mbi bare re' Au ubarab aan je, 35tar Au 'moe' ho musu sin nri'tuu neu ko.’”gSit Pures-Bo'is sin 110:1 36Es nana te, too Isra'el arki ok-oke' hi he mihiin namneo nak Nai' Yesus re' hi mkuus miis Ne naan, es re' Nai' Yesus re' Uisneno nait naraar Je, he nfain Uisneno In An piri', ma In nfain Usif neu kit.” 37Ma nbi oras sin nneen rasi nana te, sin neik ein nsaan jok. Ma sin nataan nai' Petrus nok haef bian sin, nak, “Eee, ba'e sin! Onaim, es hai he mmoe' on mee ka?” 38Ma nai' Petrus nataah sin, am nak, “Hi arki mese'-mese' ro he misaitan ma mifeitin hi sanat ma hi penu sin, ma mfain mituina' Usi'. Rari te, hi ro he mnona' hi tuam ein he nasrain ki, he nfain tanar nak, hi mite'un ma mi'bani' hi moint ii mituin Yesus Kristus In rana 'honis. Nana msa' nfain tanar nak Uisneno nsaok nain are' kanan hi sanat ma penu sin. Ma hi msa' of mipein Smana Kninu' Uisneno. 39Natuin Uisneno nba'an nain rasi naan, he nfee je neu are' tuaf-tuaf re' nfain on Iin na. Nok rasi naan, In nba'an neu ki ma neu hi sufa'-ka'uf sin. In imsa' anba'an he nfee neu tuaf bian anteni'.” 40Nai' Petrus fe' na'uaba mnanu' neu sin, ma natonan sin am nak, “Oras ia, atoni mfaun sin nseken nkoon sin nasaitan raan amneot ii. Es nana te, hi ro he mpanat rek-reko he kaisa' hi mituina' amoe' re'uf sin ranan. Hi mituin meu Uisneno In raan amneot naan. Anbi nana te, of hi mmoin piut mok Uisneno.” 41Rari te, too mfaun sin antoup nai' Petrus in uaban. Onaim sin ntaam natuin Nai' Yesus In Rana 'Honis, ma sin nnona' sin tuak eni he nasrain sin. Neno naan, sin tuaf nifu teun re' antaam natuin apirsait neu Nai' Yesus. 42Sin nromin he nabua nok too bian re' natuina' Usif Yesus. Ma sin nmonin reko es nok es. Neno-neno te, sin nmakoen he nneen noni'-taru' na'ko haef Usif Yesus. Sin n'oen ein te nabuan. Sin nbukaen amsa' nabuan. Apirsait ein sin a'monit 43Oras naan, haef Uisneno sin anmo'en rais sanmaakt ii mfaun, tar antea bifee-atoni' sin sanmakan ma namtaun nok. 44Bifee-atoni' apirsait re' natuina' rana' 'honis Usif Yesus naan, nabuan ma anneek-mesen, tar sa'-saa' re' sin muu'j ee te, sin arsin anpaek nabuan.hHaef ein sin Reta' 4:32-35 45Ma bian na'sosa' sin baer ein, ma sin a'mui' kein, rari te sin bait in osan naan neu apirsait sin, mese'-mese' natuin sin sarit. 46Neno-neno te, sin nabuan anbi Uisneno In Uim Onen Uuf. Sin arsin anbukaen natnan-nanin na'ko umj es neu umj es nok neek marine ma sakanat. Sin ar-arsin anmatuurn ein es nok es, ma sin ka napain nitan fa. 47Na'ko neno neu neno te, sin bo'is Uisneno ka natfeek niit fa. Too bian re' ka nabua nok sin anroim niis sin. Neno-neno te, Uisneno nfee 'honis neu tuaf bian, ma sin antaman ma nabuan nok apirsait Usif Yesus sin. Tar antea sin nma'baab ein piut. Nai' Petrus nareko' atoin men bua' es 31Anbi neon goes, nreuk teun mansi nmaeb, nai' Petrus nok nai' Yohanis annaon anbi Uim Onen Uuf Uisneno he n'oen ein nok tuaf bian. 2Sin he nnao ntaman natuin eon ko' goes re' in kaan ee, ‘Eno' Amasat’. Anbi naan, sin niit atoin es, re' haen ein anbuan na'ko in ainf ee nahoins ee ji. Neno-neno te, atoin ein anbaib neik je neu bare naan, hena' in bisa ntoit sa'-saa' na'ko sekau re' annao npeo' eno' naan he ntaam neu Uim Onen Uuf. 3Ma oras in niit nai' Petrus nok nai' Yohanis he ntaman neu Uim Onen naan in nanan, in nona' in a'niman ma antoti, mnak, “Airooo, ama' sin! Hi mturun man kau fe'. Mfee man kau saa' akre'o.” Nai' Petrus ma nai' Yohanis nkius atoni' hae bua' naan 4Sin nua sin ankius na'tesan atoin abua' naan, rari te nai' Petrus nak, “Ba'e! Amkius uum fe'!” 5Ma atoni' naan nait matan ma nkius sin nua sin; in natenab, am nak, “Hoe, sin nua sin of he nfee kau saa' es.” 6Mes nai' Petrus nak, “Ba'e! Au ka 'mui' fa roit sen mese. Mes oras ia, au he 'fee ko saa' re' au 'mu'i. Amneen rek-reko, ba'e! Nok kuasat na'ko Nai' Yesus Kristus, atoni' Nasaret naan, au aak ko: amfeen he mnao nai!” 7Onaim nai' Petrus annaa' atoin abua' naan in a'niman a'ne'u, ma anfiit nahake'. Oras naan, in haen ein nareok nanin. 8Nok askeken, in ntaikreit, ma annao neum-neem he na'taka' in haen. Rari te, in nok antaam anbi Uim Onen nok sin nua sin. In nao nok, antaikreit nok, ma anbo'is Uisneno. 9Too mfaun sin niit ee in nao ma anbo'is Uisneno. 10Oras sin nahiin je te, sin sanmakan, ma na'uab ein nak, “Atoni' re' ia, in es re' atoin abua' re' ntoit roit neno-neno nbi Eon Amasat, ai' kah? On meem es in nareok?” Nai' Petrus na'uaba' nbi Uim Onen Uuf ee nanan 11Rari te, atoni' nana nnao nabua nok nai' Petrus ma nai' Yohanis. Sin teun sin antean roop mainuan es re' in kaan ee ‘Ropo, usif nai' Soreman’. Onaim are' too mfaun sin neman ma nauban sin nok neek sanmakat. 12Oras nai' Petrus niit too mfaun sin te, in nmurai na'uab am nak, “Hoe! Too Isra'el ki ok-oke'! Nansaa' am es au aok-bian ki, hi msanmaak? Nansaa' am es hi mkius kai piut? Oni' hi mak atoni' ia in bisa nnao natuin hai mpaek re'u oo, ai' natuin hai mmakoe he mituina' Uisneno? Ai' on mee? 13Au he utoon ki onai: hit be'i-na'i sin, es re' nai' Abraham, nai' Isak, ma nai' Yakop, sin na'ruri' na'bees neu Uisneno. Uisneno re' naan, es nait na'ratan In Atoni' re' In npiir naan Je naan es re' Nai' Yesus. Nai' Yesus re' naan, es re' maeb-esi, hi mait man Ee ma minaa't Ee neu Gubernor Pilatus. Ama' gubernor ee he nafeitn Ee, mes hi mraban in nromin re' naan, henati' kais nafetin Nai' Yesus.aAnpoin na'ko Pah Masir 3:15 14Mes Nai' Yesus naan, Atoni' re' ka nmui' fa sanat. In neekn Ee reko. Ama gubernor he nafetin atoni' re' ka nmui' fa sanat naan, mes hi arki mraabn ee nok ma'tani. Re' re'uf annes-neis ji hi mikeekt ee, he nafetin atoin amoe' re'uf es, re' aroor atoni', he nafetin nafain ee neu ki.bNai' Mateos 27:15-23, Nai' Markus 15:6-14, Nai' Lukas 23:13-23, Nai' Yohanis 19:12-15 15Onaim, hi es amroor miis Nai' Yesus. Te kah, In es re' nmoe' kit ma tmoin. Namneo, In nmaten nrair jen, mes Uisneno namonib nafain Ee, na'ko In a'maten. In re' ia, es re' hai miit Ee nok hai matam. 16Naa, hi mihiin main atoin abua' ia. Oras ia, in ma'taan jen, mes ka hai fa es re' mireok ee. Hai ka mmui' fa kuasat sa'-saa'. Kuasat naan neem na'ko Nai' Yesus kun. Atoni' ia anfeen ma nhaek natuin in npirsai neu Usif Yesus. Fin Usif Yesus naan, es re' nareko' naan je ma hi miit nok hi matam. 17Aok-bian arki! Oras ia, au uhiin ak hi mok hi a'nakat sin ammoe' amre'ut neu Nai' Yesus. Mes hi ka mihiin fa in a'poen ii on mee. 18Mes Uisneno natoon anrair et afi unu', npaek In mafefa kninu' sin nak, Anah re' In npiir naraar Je naan, ro he napein ma'ne'at. Ma rasi naan, njari nrair. 19Es nana te, hi ro he misaitan hi sanat-penu sin, ma amfain iim meu Uisneno, maut he In noes nain sin, ma ka namnau nteni' fa hi sanat-penu sin. 20Uisneno of naheran hi nekam. Ma Uisneno of ansonu' nafani' neu ki, Anah re' In npiir naraar Je naan. Ri'ana' naan, es re' Nai' Yesus re' In nsonu' nraar Je neem neu ki. 21Na'ko afi unu', Uisneno na'uab npaek In mafefa' kninu' sin, nak, ‘Uisneno of nanoon are' rasi, tar antea are' rasi naan anfain fe'u.’ Es nana te, Nai' Yesus anpao nbi In Baran A'kninu' tar antea In neem he na'fe'u are' rasi. 22Na'i nai' Musa msa' na'uab niit neu too pah Isra'el, am nak, ‘Hi A'nakat naan, es re' Uisneno, of In nruur naan es na'ko ki he nfain In mafefa' kninu', on re' In npaek kau a'fain In mafefa'. Es nana te, hi ro he mtakan hi rukim ma mneen are' sa'-saa' re' In natoon ki sin.cSurat re' Nareta' Nafani' 18:15, 18 23Mes sekau re' ka nroim he nneen fa rek-reko Atoni' naan In uaban te, Uisneno of naiti nporin naan je na'ko In ini, ma nakrait ee.’dSurat re' Nareta' Nafani' 18:19 24Ka arahaa fa na'i nai' Musa na'uaba' rasi naan. Mes Uisneno msa' anpaek tuaf bian anteni', he nfanin In mafefa', ma sin natonan are' rasi nana msa'. Re' afi ahunut, Uisneno anpaek na'i nai' Samuel, he natoon rasi-rasi re' muni ia hit tiit sin teik hit matak. 25Uisneno amsa' anba'an neu na'i nai' Abraham nak, ‘Au of a'fee tetus neu pah-pah anfuun am nateef pah-pinan, na'ko ho sufa' ma ka'uf es.’eReta' Ahun-hunut 22:18 Naa, are' rais manba'an na'ko in na'i naan, oras ia najairb on anbi hi matam, orif-tataf atoni' Yahudi ki. 26Uisneno nsonu' In Anah re' In npiir naan Je, he naruru' ranan, he hi misaitan hi sanat sin. Es nana te, In nakrira' In nekan arekot neu ki. In ansonu' nahunun In Anah naan neu ki, rari te na' In nsonu' ntein neu pah-pah bian.” A'nakat rais pirsait sin no'en nai' Petrus ma nai' Yohanis he neem natahan 41Oras nai' Petrus ma nai' Yohanis fe' na'uab ein nok atoni' fauk ate, kaes ko'guin neman. Kasen naan es re' a'nakat-a'nakat pirsait Yahudi, ma a'nakat atitus-apaot Uim Onen Uuf, ma tuaf bian na'ko pukan pirsait Saduki. Sin neman ma nakan niis nai' Petrus ma nai' Yohanis. 2Sin nato'on nai' Petrus ma nai' Yohanis, natuin sin nua sin natonan too mfaun, nak, “Nai' Yesus anfeen anfain na'ko In a'maten! Nok rasi nana te, In anfei ranan neu amates sin he nfenan nfanin.”*Tuaf-tuaf na'ko pukan Saduki sin ka npirsain fa noni' re' nak amates sin of anfeen anfanin. 3Es nana te, sin nreun tuaf he nnao nheek sin nua sin. Mes, natuin mansi nmaeb jen, onaim sin nataam sin nua sin anbi bui. Noka' fe'e te, na' he nparikas sin rasi. 4Mes tuaf-tuaf re' anroim he nneen ma ntoup noni' na'ko haef ein sin nonik, anmanauk ein nak sa'-saa' re' atoup-noni' sin natoon ee naan ro batuur. Es nana te, tuaf-tuaf neman ma na'baba' sin piut-piut, tar antea oni' sin bua'-bua' tuaf nifu niim. Kaes ko'u sin na'uab ein ma'fena' neu nai' Petrus 5Nok-noka' on nana te, are' kaes-ko'u Yahudi sin nabuan anbin kota Yerusalem. Sin es re' a'nakat-a'nakat, atoni mnais harat, ma tunggur agama Yahudi sin. 6A'nak Ko'u pirsait Yahudi msa' nok anbi naan. In kaan ee, nai' Hanas. A'nakat-a'nakat bian anteni', es re' nai' Kayafas, nai' Yohanis, nai' Aleksander, ma nai' Hanas in uum je nanan sin nokan anbin naan. 7Oras sin arsin antaam nabuan ate, sin nreek tuaf he no'en neik nai' Petrus ma nai' Yohanis, he neem nateef nok sin. Oras sin nua sin ntaman nrarin, sin natanan, nak, “Nmoe' on meem, es re' hi mireko' atoin men-bua' naan? Hi mpaek kuasat na'ko sekau, ka? Ma sekau es re' nreun ki he hi mibrain he mmoe' on re' naan?” 8Rari te, Smana Kninu' Uisneno naheran nai' Petrus in nekan. Es nana te, in nataah am nak, “Ama' ar-arki, hi es amfain a'nakat-a'nakat ma atoni mnais harat neu too Isra'el ok-oke'! Kais mitoo', natuin hai on re' mtaka'nana' kre'o. 9Atkisu te, hi on he mmaka'rasi' mok kai, natuin hai mturun ma mireko' atoin men-bua' es. Ma hi amsa' mitaan kai, nok sekau in kuasan hai mireko' atoni' naan? 10Onaim, au he utoon ki on nai: Ama' sin ar-arki mimnau atoin Nasaret es, re' In kaan Ee, Nai' Yesus. In es re' Kristus, re' Uisneno nruur ma nreek naan Je na'ko unu'. Ma hi es re' amkuus mi'peit Ee anbi hau nehe. Mes Uisneno nafena' nafain Ee na'ko In a'maten. Au 'roim he sin ama' arki mok too Isra'el ok-oke' mihiin, natuin hai mireko' atoin men-bua' ia, meik Nai' Yesus re' ia In kuasan. 11Nai' Yesus re' ia, es re' antui naan Je, anbi Sura Kninu' Uisneno nak, ‘Anmui' fat goes re' atuukan faut nein naiti nporin; mes namuni te, fatu naan anfain faut sukit neu nii ainaf.’aSit Pures-Bo'is sin 118:22 12Ka tiit fa ranan bian et pah-pinan ia, re' Uisneno anfei naan je he tapeni' 'honis ma saok sanat. Suma arahaa ranan mese', es re' Nai' Yesus. Karu ka In fa te, ka tiit fa es re' nfee kit a'honis.” 13Too mfaun atokos anbi naan nahinin nak, nai' Petrus ma nai' Yohanis nua sin too amonot, ka on fa askorat sin. Mes sin sanmakan, natuin sin nua sin na'uab ein mat-maat. Sin imsa' nahinin nak nua sin a'hakef mese ma 'naof mese nok Nai' Yesus. 14Etun too mfaun sin mninu'-mninu', ka fefa' mese' fa; saa' nteni, atoni' re' nareok na'ko men-bua' naan nhaek nakeit nok nai' Petrus ma nai' Yohanis anbi naan. 15Rari te, sin nreun Nai' Yesus In haef ein nua sin, nak, “Hi mpoi mtahan meu mone'.” Onaim, sin na'uab ein he namin ranan he namouf sin. 16Sin nmaktaan ein nak, “Ba'e-benu' sin! Hit he tmoe' sin on mee? Natuin, too mfaun kota Yerusalem nahinin nak sin es re' nmoe' rais sanmakat ia. Hit he tpeen teik uab saa' antein, fin rasi ia natonon mat-maat? 17Reko nneis, hit taim ranan henati' rasi ia ma'kuba' ai' ma'koro, ma kais natoon on anbi me-mee. Reko nneis, hit aka'tau sin nua sin, he sin kaisa' nanoni' anteni' rasi Nai' Yesus In Rana 'Honis. Karu sin ka natninan fa te, of sin na' nahinin na, oo!” 18Rari te, sin no'en nataam sin ma nak neu sin am nak, “Nati' kas-kais, oo! Ka nabei' fa he minoni' amteni' anmatoom nok Nai' Yesus!” 19Mes nai' Petrus ma nai' Yohanis natahan am nak, “Bait sin ama', hi mitenab rek-reko. Mee es reko nneis? Tatuina' hi prent ii te, es re' reko nneis ii oo, ai' tatuina' prenat Uisneno? 20Hai miit meik hai matam, ma hai mneen meik hai rukim are' kanan rasi namfau. Nansaa' am es hai bisa mimninu'? Hai ro he mitoon rasi naan!” 21Mes, a'nakat-a'nakat re' naroitan rasi naan, anpenan anteni' sin. Oke te, nafeti' sin nua sin, fin sin ka nahini ntenin fa neu he nhukun sin neik ein rais saa'. Ma sin imsa' namtaun, kar-karu too mfaun sin antaisibun. Fin too mfaun sin nbo'is Uisneno In kanan, natuin atoin hae bua' naan nareok. 22(Atoin ameen hae bua' naan, nameen nneis na'ko toon bo'-haa te, es na' in annao naan.) Usif Yesus In too tafa' sin an'onen totin he sin kaisa' namtaun 23Ma oras sin nafeitin nai' Petrus ma nai' Yohanis, sin nua sin anfanin ma nateef nok sin aok-bian sin. Oke te, nua sin natonan sin are' uaba' ma taras re' sin nneen ee na'ko a'nakat-a'nakat sin. 24Anneen nararin on nana te, sin aok-bian sin nabuan nok neka' mese', ma an'oen ein am nak, “Koi Uisneno, Amo'et ma Apakaet neno-tunan ma pah-pinan nok in afan.bAnpoin na'ko Pah Masir 20:11, Nai' Nehemia 9:6, Sit Pures-Bo'is sin 146:6 25Afi ahunut, Ho Smana Kninu' npaek na'i nai' Daut anfain mafefa', he ntui nain rasi atoni' re' nraban Nai' Yesus, nak: Nai' Petrus sin an'oen ein ‘Atoni' na'ko uuf-uuf bian, nato'on natuin annenan uab anin; sin nrunan rafu'-rafu', ma nanaoba' rasi re' ka ma'u'u fa. 26Usif-usif pah-pinan nabuan he sin nkeen Uisneno; ma a'nakat-a'nakat sin namin ranan he nraban Uisneno, ma Kristus re' Uisneno nruur naan Je na'ko afi unu'.’cSit Pures-Bo'is sin 2:1-2 27Namneo, rasi re' na'i nai' Daut antui naan je naan, njari nrair oras ia. Namneo, anbi kota ia, usif Herodes ma gubernor Pontius Pilatus nabuan nok hai atoni' mnais ein pah Isra'el, ma nok a'nakat-a'nakat na'ko pah bian. Sin arsin namin ranan he nraban Nai' Yesus, tuaf re' Uisneno, Ho mbeit maan Je ji.dNai' Mateos 27:1-2, Nai' Markus 15:1, Nai' Lukas 23:1, 7-11, Nai' Yohanis 18:28-29 28Ma oras ia, hai mihiin namneo-namneo, nak are' sa'-saa' naan anmatoom nok Uisneno Ho romim, anmatoom nok saa' re' Ho mufeek maan je na'ko afi unu'. 29Koi Usi' Ho miit! Oras ia, sin n'aka'tau kai. Es nana te, hai mtoit Ko Usi', amfee kai neek aherat, he hai mnao ma mitoon Rais Arekot antoom Nai' Yesus, henati' kais nok neek amtaus. 30Hai mtoit Ko Aam, he mfee kai kuasat, he hai mireko' are' amenat sin. Ma hai mtoit ma'tani' msa' he hai mmoe' are' rais sanmakat huma'-huma' henati' sin nahinin nak kuasat naan in amneemni na'ko Atoin Amneot, es re' Nai' Yesus. Hai onen of na'tuuk ma na'paar on naan, Usi'!” 31Ma oras sin n'oen ein on nana te, umi re' sin nabuan anbi naan, na'hasu'. Ma sin arsin annaben Smana Kninu' Uisneno antoom sin. Rari te, sin npoin ma natoon Rais Reko Uisneno nok mat-maat. Nonot apirsait ein nmoin nabuan anbi suust am marinet 32Ma are' nonot apirsait neu Nai' Yesus, sin neka' mese', ma nmanekan es nok es. Ka tiit fa apanit, fin sin nmabatin es nok es. Bare' mee re' tuaf es ini, anfee je he sin arsin npaek namnes-nesan.eHaef ein sin Reta' 2:44-45 33Ma Usi' nfee In kuasat neu In haef ein, he natonan too mfaun ein, am nak, Usif Yesus anfeen anfain na'ko In a'maten. Natuin sin niit anrair neik sin maatk eini. Ma Usi' anfeen sin tetus-aomina'. 34-35Anmui' tuaf anbi sin imsa', re' na'sosa' in afu, ai' in uum je. Ma in osan naan, in nnona' neu Usi' In haef ein. Ma sin anpaek sin he anbaab sekau re' anma'nuuk. Natuin rasi naan, es na' ka tiit fa akuran anbi sin. 36-37Tareta' on re' nai' Yusuf. In re' ia, na'ko uuf nai' Lewi, ma in amneem ni na'ko puru Siprus. (Haef Uisneno sin anteek ee te nak ‘Barnabas’, re' neik hit uab ii te nak, ‘atoni' re' anha'tain nekaf tuaf bian’.) In nnao ma na'sosa' in afu piis es, rari te, in nnona' in osan neu haef Uisneno sin. Nai' Ananias nok bi Safira nmaten, natuin sin he nsoba' Smana Kninu' 51Mes anbi oras naan, anmui' atoin es amsa', in kaan ee, nai' Ananias. In fee je, kaan ee, bi Safira. Sin nua sin imsa' na'sosa' sin afu piis es. 2Mes sin nua sin nma'akoran he na'koro' afu naan in osan bian. Oras na'sosa' nrair afu nana te, nai' Ananias annao natonan Usi' In haef ein, am nak, “Hai fe' mi'sosa' mrair hai afu piis es. Oras ia, hai he mfee in osan ok-oke' neu Uisneno.” Nai' Ananias annona' roit bian neu nai' Petrus 3Ma nai' Petrus nakain ee mnak, “Hoe! Ananias! Ho ro bainesi' ko! Ho mmoe' on mee? Nansaa' am es ho mu'koro' afu naan in osan bian? Ho neek man names'ook, fin ho mutuina' niut reu'f ein sin A'naakt ee in a'romin. Ho mubrain he mputa-kriu Uisneno In Smana Kninu'! 4Onai! Ho he mu'sosa' afu naan, ai' kah, nana et ho. Ai' karu ho mu'sosa' muraar je, ma ho mroim he mfee in osan oke', ai' kah, nana msa' et ho. Mes nansaa' am es ho mmoe' rasi naan? Ho he mupoi mansian ni, mes ka tiit fa es nabei' he napoi naan Uisneno!” 5Anneen nai' Petrus in uaban nana te, nok askeken nai' Ananias antikoib, ma in maet nain oras naan. Are' too re' nneen rasi naan, namtaun maten. 6Rari te, ri' munif sin fauk antaam neman, ma sin n'aum nai' Ananias in aon, ma neik je nnao he nsuub. 7Ma of oni' tabu teun namuni te, nai' Ananias in fee je ntaam neem. In ka nahiin fa neu saa' na es re' nrair. 8Onaim nai' Petrus nataan ee, mnak, “On mee, ain? Hi mi'sosa' afu naan, ma in osni es re' ia, goah aa, oo?” Ma in nataah, am nak, “Batuur, tua. In osni ro es re' naan.” 9Rari te, nai' Petrus nakain ee, mnak, “Nansaa' am es ho mok ho 'naef ee mma'akor he msoba' Smana Kninu' Uisneno? Ho mkius! Tuaf-tuaf re' annao nsuub ho mone naan, fe' anfain neman. Kree' goes anteni' te, sin of anroi neik ho ta'um ma ansuub ee anbi ho moon je in abnapan.” 10Nai' Petrus in na'uab on nana te, nok askeken, bifee naan ntikoib, ma nmaet nain. Ma oras anmuinf ein antaam anfanin te, sin niit bifee naan anmate nrair. Ma sin nroi neik bifee naan, ma nsuub ee nbi in moon je in abnapan. Bi Safira nmaet nok askeken 11Rari te, apirsait ein neu Nai' Yesus, sin namtaun maten. Ma are' too mfaun re' nneen nai' Ananias ma bi Safira sin a'maet kein ate, sin namtaun amsa'. Nai' Petrus sin nareko' too amenat namfau 12Oras naan Nai' Yesus In haef ein anmo'en rais sanmakat namfau, ma too mfaun sin niitan. Haef ein sin ntaman fani-fani nbi Uim Onen Uuf Uisneno. Sin nabuan nok neka' mese' anbi Ropo Usif Soreman. 13Oras naan, too mfaun sin anpures Usif Yesus In too apirsait ein. Mes neu sekau re' fe' ka npirsai fa Nai' Yesus te, in neek ne fe' na'oni' he ntaam nabua nok sin. 14Mes too apirsait ein neu Nai' Yesus naan, na'baab 'ok piut na'ko oras neu oras, et bifee ma atoni'. 15Oras naan, reka' atoin ein niit anrair nai' Petrus sin anmo'en rais sanmakat huma'-huma', tuaf-tuaf neik ein amenat anbin 'nahek, ma natupa' sin anbin raan ee ninin. Fin sin natenab am nak, “Kar-karu nai' Petrus ma nai' Yohanis ankonon natuin ranan ia, ma sin haof keni antoom ahaa amenat nana te, amenat sin bisa narekon.” 16Anbi oras naan, atoni' ma bifee nnao neman, ka natfeek niit af. Sin neman na'ko kuan-kuan re' anhaumaak kota Yerusalem in ninin. Sin nroi neik amenat sin, ma haef Uisneno sin nareko' sin ok-oke'. Sin imsa' neik amaunut re' antoman niut re'uf, ma haef Uisneno sin anriu' napoitan niut re'uf na'ko sin ok-oke'. Usif Yesus In haef ein napenin ha'mu'it 17Oras naan, natuin Usif Yesus In haef ein sin meup goe, es na' A'nak Ko'u pirsait Yahudi nok in haef-nimaf sin na'ko pukan Saduki, sin nato'on. 18Es nana te, sin naon ma nheek haef Usif Yesus sin, ma nataam sin anbin bui.*Kata' re' naan neik uab Yunani te, in a'moufn ii bisa nak, “nataman anbi bui neu too mfaun.” Ma bisa msa' nak, “nataam sin anbi bui he namaeba' sin anbi too mfaun sin matak.” 19Mes mabe' naan, ameput neno-tunan es, neem anbi bui naan, ma nasoitan bui je enon. Ma in nok sin anpoin neu manuan. Ma in na'uab amnak, 20“Oras ia, hi mnao nai meu Uim Onen Uuf Uisneno. Mnao mitonan are' too mfaun sin anbi naan, he sin natuin Usi' In Rana' 'Honis fe'u ia.” 21Kik-kiuk ana' te, sin natuina' prenat ameput Uisneno na'ko neno-tunan naan. Ma sin ntaman neu Uim Onen Uuf in a'fe'on, ma sin nanoni' too mfaun sin anbi naan. Ameput neno-tunan napoitan nai' Petrus sin na'ko bui Ka 'roo fa te, A'nak Ko'u pirsait Yahudi neem nok in aok-bian sin ma nok kaes ko'u-kaes ko'u na'ko pah Isra'el. Sin neem nabuan he ntae rais pirsait anmatoom nok haef Usif Yesus sin. Ma sin reun no'en nai' Petrus sin na'ko bui, fin sin he n'aa' rasi naan. 22Mes oras sin ntean buu je te, nai' Petrus sin ka etan fa naan. Es nana te, atoin apaot ein annaon ma natonan a'nakat-a'nakat anbi bare buat naan. 23Sin natonan nak, “In ama' sin kais mitoo'. Oras hai iim amtea buu je te, hai miit in eon ein ma'reto' mates. Ma apaot sin anhaken anbi naan. Mes oras hai mreun sin he nfei eno' ma hai mtaam. He'e! Hai ka miit fa sa'-saa'.” 24Onaim, a'nakat-a'nakat rais pirsait sin, ma a'nak paot Uim Onen Uuf Uisneno, sin arsin ntaka'naan ein, ma ka fefa' mese' fa, fin sin neek kein namnekun. 25Rari te, atoin es neem ma natonan sin am nak, “In ama' sin, amneen fe'! Tuaf ein re' hi mhukun sin naan, sin etan mone' ia! Oras ia, sin nhaken ma nanoni' too mfaun et Uim Onen Uuf ia!” 26Ma oras sin nnenan on nana te, a'nak paot Uim Onen Uuf, anreek in haef-nimaf sin he nnaon ma nheke nteni' nai' Petrus nok in aok-bian sin. Mes in haef-nimaf sin namtaun, natuin too namfau anneen nai' Petrus na'uaba'. Sin natenab, kais-kaisa' too mfaun sin nato'on ma npoir apaot sin neikin fatu. Es nana te, oras sin nheke nteni' nai' Petrus sin, sin ka nabe'in fa he na'seke' sin. 27Rari te, sin neik nai' Petrus sin neu bare re' npaak je he nafekan rasi. Ma A'nak Ko' goe nmurai nataan sin, 28nak, “Hai mtaar mirair ki he kaisa' hi minoni' too gui nmatoom nok atoni' re' he nmoe' rana' 'honis fe'u, ai' kah? Hi ro mi'nak-faut! Natuin hi ka mitniin fa hai prenat, mes hi mituin kim hi roim eni kuum! Hi mnao ma minoni' ka misnaas af anfuun am nateef kota Yerusalem ia. Hi on he misaeba' kai ma'fena', hi mak hai es re' amreon tuaf am na'maet Nai' Yesus.”aNai' Mateos 27:25 29Rari te, nai' Petrus anhaek ma nfain mafefa' neu haef ein ok-oke'. In nataah am, nak, “In ama' ar-ar ki! Karu anmui' mansian nanaoba' prenat re' nasuir ma ka natai fa nok Uisneno In romin, hai ka mituina' fa, tua. Mes hai ro he mituin ahaa Uisneno In aprenat! 30Naa, atoni' re' anfei kai ranan neu monit fe'u naan, es re' Nai Yesus. In es re' atoni' re' hi mkuus-mi'peit Ee anbi hau nehe. Na'ko afi unu', hit na'i sin anromin he n'oen ein neu Uisneno. Uisneno re' naan, es re' namonib nafani' Nai' Yesus na'ko In a'maten! 31Oras ia, Uisneno nait na'ratan Nai' Yesus, he nfain on In a'niman a'ne'o. Ma Nai' Yesus annaa' kuasat on uis ko' goes. In nfei ranan, tar mansian ii nafeitn on na'ko sin sanat-sanat sin. In nfee kit ranan, neu too Isra'el, he tasnaas ta'ko hit sanat-sanat sin. Natuin rasi nana te, Uisneno In neekn Ee na' nses'uum ma nmuin en, tar antea In ka nso'i ntein fa too Isra'el hit saant eni. 32Natuin hit tiit teik hit matak batuur tak Nai' Yesus anmate nrair, mes In nmoni nfain. Oras ia, Uisneno In Smana Kninu' amsa' natoon rasi ia neu bifee-atoni' re' natuina' Nai' Yesus In Rana' 'Honis.” 33Ma oras sin nneen narair nai' Petrus in uab ein on nana te, too mfaun re' nokan anbi bare aa' rasi naan, anmurai ntaisibun, tar antea arakre'o, bait sin he na'maet niis haef Uisneno sin. 34Ma nbi naan, anmui' atoin es re' nok antook, he n'aa' rasi naan. In kaan ee, nai' Gamariar. Too mfaun sin anhormat ee, natuin in re' ia tunggur ahinit na'ko pukan Farisi. Oras nai' Petrus na'uab anrair, ma sin he na'maat je te, nai' Gamariar anfeen anhaek ma anreek sin he neik nai' Petrus nok in aok-bian sin anpoin ntaahn ein. 35Ma oras sin anpoin, in na'uab neu a'nakat-a'nakat anbi naan mnak, Gamariar “Aok-bian arkit! Hit ro he tpanat! Kais-kaisa' hit tmanaap he tmoe' re'uf neu sin. Hit ro he tatenab ta rek-reko' fe'. 36Hi mimnau atoin es re' in kaan ee, nai' Teudas. In nmate 'roo reo' fen. Mes oras in fe' anmoin, in nait in tuan ii nak in atoin ko'u, tar antea of oni' tuaf natun haa natuin ee. Ma oras atoin ein na'maet je, in haef-nimaf sin naen namnekon. Tar oras ia, in tuaf-tuaf re' natuin ee, ka tiit fa sin humak-matak! 37Ma hi msa' ro he mimnau rasi es anteni'. Oras naan, ana a'prenat sin nanaoba' tui kanaf. Sin soi' too anbi pah es ok-oke'. Atoin es in kaan ee, nai' Yudas, na'ko propinsi Galilea. Too mfaun ii msa' natuin ee. Mes sin nroor niis ne msa'. Es nana te, atuina'-atuina' na'ko nai' Yudas naen namnekon, tar ka mniit ein fa jen. 38Onaim, oras ia au aok-bian ki, au utenab ate, onai: kaisa' mi'maet sin. Mifetin sin. Natuin karu sin nonik ma sin mo'ek naan na'ko mansian, tebes of namneuk. 39Mes karu batuur nak noni' ia in amneem ni na'ko Uisneno, hi of ka mibei' fa he mimouf sin. Es nana te, hi mpanat fe'. Natuin kais-kaisa' hi mraban Uisneno.” Ma oras sin anneen rasi nana te, sin natuina' nai' Gamariar in fainekat. 40Rari te, sin no'en nataam haef ein. Ma sin nreek atoni' he nbeos sin. Oke te, sin ntaar antein sin he kaisa' anteek anteni' Nai' Yesus In kanan. Rari te, sin nafetin haef ein naan. 41Oke te, haef ein naan annao npoi nasaitan bare naan. Sin natenab am nak, maut he sin kaan keni namre'un natuin sin nok Nai Yesus, mes sin nmarinen, natuin Uisneno nahiin nak sin nabei' ein he nasaah ha'mu'it on naan. Etun sin neek eni anmariin anmaten. 42Onaim, neno-neno te, sin nnaon nanoni' bifee-atoni' sin am nak, “Atoni' re' Uisneno nruur naan Je naan, es re' Nai' Yesus.” Ma sin natoon rasi naan piut-piut anbi umi mese'-mese', ma anbi Uim Onen Uuf. Sin npiir tuaf hiut he npairoir too ana' 61Oras naan, atuina'-atuina' Usif Yesus na'baab 'ok tar antea namfaun ntenin. Mes sin na'ko uaba' pukan nua. Bian atoni' Yahudi re' na'uab ein neik uab Aram. Ma bian anteni' atoni' Yahudi re' na'uab ein neik uab Yunani. Namuni te, raas jes anboor anbi pukan uab nua re' naan sin atnana'. Pukan re' neik uab Yunani sin nasurin akre'o nok pukan re' neik uab Aram. Sin nak, “Ia ka batuur af! Karu hi mbati mnahat neno-neno te, hi kaisa' ampaek neek ao-biaf. Natuin hai baun eni ka napein fa sin sapaak eni.” 2Natuin rasi naan, es na' haef ein, tuaf bo'es am nua, no'en nabuaba' nonot apirsait Usif Yesus. Ma sin na'uab ein am, nak, “Aok-bian ki ok-oke'! Hai bisa misnasab barab bukae neu ki, mes nana msa' ka nmatoom fa neu kit. Natuin hai ro he minaoba' Rais Reko Uisneno piut-piut. 3Es nana te, hai teenbi onai. Reko nneis, hi mpiir man tuaf hiut na'ko ki. Hi maim es re' tuaf re' too mfau ni anhormaat ee, ma in nahiin in tuan, in nahiin rasi mfaun ma neek ma'nura', ma Smana Kninu' Uisneno an'ator in a'monin. Karu hi mpiir man tuaf ein on re' nana te, hai mait sin he n'urus rasi mnaaht am amninut. 4Nok rasi nana te, na' hai mipein mainuan he m'onen ma minoni' Uisneno In Kabin ma Prenat.” 5Ma sin arsin anroim natuina' nai' Petrus in uaban. Sin npiir tuaf hiut. Es in kaan ee, nai' Stefanus. In npirsai batur-batuur neu Usif Yesus, ma Uisneno In Smana Kniun Ee anpaak je. In aok-bian sin es re': nai' Felipus, nai' Prokorus, nai' Nikanor, nai' Timon, nai' Parmenas, ma nai' Nikoras re' antaam nok anbi pirsait Yahudi, mes in ka atoni' Yahudi fa. In neem na'ko kota Antiokia. 6Rari te, sin neik tuaf hiut re' sin npiir sin naan neu Usif Yesus In haef ein. Ma haef ein antao sin a'niim keni, ma an'onen sin he nfanin ameput neu barab-roitan rasi mnaaht am amninut. Henati' too ana' sin napenin batis namnes-nesan. 7Es nana te, Kabin ma Prenat Uisneno matona' ma mateka' ansun-suun bare. Ma too re' natuina' Usif Yesus In Rana 'Honis naan, na'baab ok piut-piut anbi Yerusalem. On nana msa', a'naak rais pirsait Yahudi bian namfau re' antaam nok too atuina' Usif Yesus. Sin nheek nai' Stefanus 8Oras naan, Uisneno nfee tetus ko'u neu nai' Stefanus. In imsa' nfee kuasat he nai' Stefanus anmoe' rais sanmakat huma'-huma' henati' too mfaun sin niit nok sin matak. 9Anbi naan, anmui' atoni' Yahudi fauk re' neman na'ko bare 'roo. Sin na'kon kota Kirene, kota Areksandria, propinsi Kirikia, ma propinsi Asia. Nahunut sin nrarin ate neu atoni' bian, mes namuni te, uisf ein nafetin sin. Rarit sin nabuan anbi Yerusalem. Nati' te, sin ntaman anbi uim onen re' sin nmoe' kuk ee. Uim onen naan, sin nteek ee te, nak, “Fetin na'ko Ate.” Oras sin nneen narair nai' Stefanus in uaban, sin ka nroom je fa. Es nana te, sin nmurai nmatoen nok ne. 10Mes nai' Stefanus in mahiin ii kaheen, natuin in na'uab neik kuasat na'ko Smana Kninu' Uisneno. Es nana te, sin ka nabei' je fa. 11Es nana te, sin namin raan re'uf. Onaim, sin naon baen atoni' bian, he na'uab napoin am nak, “Hai mneen atoni' ia na'uab na're'uf nai' Musa nok Uisneno!” 12Sin nhuita' too mfaun, tar antea atoni-mnais harat Yahudi sin ma tunggur agama sin nneen nokan. Rarit sin nato'on. Onaim sin nnaon nheer nai' Stefanus, ma neik je nnao neu Bare Feek Rasi Pirsait. 13Sin saksii nggui naan, nsaksii uab poe neu nai' Stefanus, am nak, “Atoni' ia, na'uab na're'uf Uim Onen Uuf piut-piut. Ma in imsa' na'uab na're'uf prenat Uisneno re' Na'i nai' Musa nasanut sin neman neu kit. 14Hai msa' ate, amneen in na'uab am nak, Nai' Yesus, atoni' Nasaret naan, of naseer Uim Onen Uuf ia. Ma In imsa' of annoes ma ansenu' nain hit atoran harat sin ok-oke', re' Na'i nai' Musa nasanut sin neman neu kit!” 15Rari te, are' too mfaun re' ntook nokan anbi Bare Feek Rasi Pirsait naan, sin nkius na'tesan neu nai' Stefanus, natuin in human namaasb on re' ameput Uisneno na'ko neno-tunan. Nai' Stefanus namneob on anbi Bare Feek Rasi Pirsait 71Rari te, A'nak Ko'u pirsait Yahudi nataan nai' Stefanus, nak, “Rasi-rasi re' sin nteek sin naan, batuur aa, oo, ai' kah?” Nai' Stefanus na'uab nok kaes ko'u sin anbi Bare Feek Rasi Pirsait Atoni' Yahudi 2-3Nai' Stefanus nataah am nak, “In ama ma aok-bian arki! Hi mneen kau fe'. Afi unu' naan, hit na'i nai' Abraham ka npoi nnao fa fe' na'ko in kua mnasi'. Mes Uisneno Akuasat naan, nakriir On neu ne. Uisneno napreent ee mnak, ‘Amnao musaitan ho pah, ma ho nonot-asar sin. Ho mnao nai, meu pah re' of Au 'ruur aan je neu ko!’ Rarit na' in npoi na'ko pah Mesopotamia, ma nanani' bare neu kota Haran.*Pah Mesopotamia re' naan, oras ia sin nteket Pah Irak. Ma kota Haran re' naan, oras ia antaam et Pah Siria. Mkius |Surat Un-unu'| 12:1 ju. 4Onaim na'i nai' Abraham annao nasaitan atoni' Kasdim sin pah, ma nanani' neu kota Haran. Ma oras in aam hoin fe nmaet, Uisneno neik je ntaam neem neu Kana'an, es re' bare ia re' sin ama' ma aok-bian arkit tatua goe oras ia.aReta' Ahun-hunut 11:31, 12:4 5Oras naan, Uisneno ka nboo' ma nbait niit fa afu rakat mese', he nfain na'i nai' Abraham in pusaak. Mes Uisneno nba'an nain, he nfee afu ia neu in sufan-ka'un sin he nfain sin auf pusaak. Maski oras naan, in ka nmui' fa an-honi' mese' msa'.bReta' Ahun-hunut 12:7, 13:15, 15:18, 17:8 6Mes Uisneno na'uab neu ne, mnak, ‘Ho sufam ho ka'uf sin of annao natuan anbi atoni' bian sin pah. Ma atoni' abitan bare naan, of anha'mui' sin, ma na'aet sin ka kre'-re'o fa, tar toon natun haa namsoup. 7Ma toon natun haa namsopu te, Au of a'hukun pah re' nmoe' ho sufa'-ka'uf anfain sin ate. Onaim, ho sufa'-ka'uf sin of annao nasaitan bare naan, ma antaam neman neu bare ia, he n'onen ma nasaeb ein makasi neu Kau.’cReta' Ahun-hunut 15:13-14; Anpoin na'ko Pah Masir 3:12 8Ma oras In na'uab narari te, In nfuut rais manba'an naan neik herit, re' nfain tanar nak, na'i nai' Abraham sin anfanin on Uisneno In too. Es nana te, oras nai' Abraham in anah nai' Isak fe' nmoin neno faun, in aamf ee anmoe' maherit neu ne. Ma namuni te, nai' Isak anheir in anah nai' Yakop. Rari te, nai Yakop anheir neu in an-mone bo'es am nua, oras es-esat fe' anmoin naan neno faun. Sin arsin es re' anfanin on be'i-na'i neu hit atoni' Yahudi.dReta' Ahun-hunut 17:10-14, 21:2-4, 25:26, 29:31--35:18 9Hit be'i-na'i sin nsaken sin orif nai' Yusuf, tar sin na'sosa' npoirn ee, ma in n'aet noon anbi pah Masir. Mes Uisneno nok ne piut.eReta' Ahun-hunut 37:11, 28, 39:2, 21 10Es nana te, Uisneno nafeitn ee na'ko in susat sin ok-oke'. Uisneno nfee ne ronef ahinit he nahiin rasi namfau, tar antea usif pah Masir anneek niis ne, ma nait je nfain gubernor neu pah Masir anfuun am nateef. Ma in imsa' na'naak anbi usif pah Masir in sonaf.fReta' Ahun-hunut 41:39-41 11Rari te oras amnahas ntaman pah Masir ma Kana'an. Amnahas naan manenu', tar antea too mfaun sin ansuus ma nana'reen anbi me-mee. Es nana te, anbi oras naan, hit be'i-na'i sin imsa' ka napenin fa mnaah sa'-saa'.gReta' Ahun-hunut 42:1-2 12Mes na'i nai' Yakop anneen hanaf nak anmu'i mnahat et pah Masir. Es nana te, in nreun in aanh ein, es re' hit be'i-na'i sin, he nnaon neu pah Masir he nsosan mnahat. 13Ansosa nrarin on nana te, sin nfanin. Ma oras sin mnaaht ein naan oke' te, nai' Yakop anreek sin he nfani ntenin ma nsosan mnahat on pah Masir. Ha'e re' ia, nai' Yusuf na' natoon in tuan ii, nak in es re' nai' Yusuf, re' sin orif. Ma namuni te, nai' Yusuf nakrira' in nonot-asar sin neu usif pah Masir.hReta' Ahun-hunut 45:1, 16 14Nai' Yusuf ntoit henati' in amaf ma in orif-tataf sin neem natuan anbi Masir. Sin amnemat neu pah Masir naan, ok-oke' tuaf bo'-hitu mniim.iReta' Ahun-hunut 45:9-10, 17-18, 46:27 15Es nana te, nai' Yakop nanani' bare neu pah Masir, tar antea hit be'i-na'i sin nmate nbin naan.jReta' Ahun-hunut 46:1-7, 49:33 16Ma toon bani' toon ate, sin neik nafani' be'i-na'i sin nuif eni neu kuan Sikem et pah Kana'an. Sin nsuub nuif ein naan anbi nopu re' nahunu te na'i nai' Abraham ansoos ee na'ko nai' Hemor in sufan.kReta' Ahun-hunut 23:3-16, 33:19, 50:7-13, Nai' Yosua 24:32 Nai' Stefanus nataah rasi re' nmatoom nok nai' Musa ma atoni' re' ka nroim fa he natniin ee 17Rasin re' ia, njair natuin Uisneno anba'an narair nak In of anfee auf pusaak neu nai' Abraham nbi bare naan. Reka' in ors ii nhaumaak henati' Uisneno nanokab In rais manba'an nana te, too Yahudi sin mfaun ii kaheen anbi pah Masir. 18Oras naan, anmui' uis fe' goes annaa' parenat anbi pah Masir. In ka nahiin fa nai' Yusuf in retna ma 'naon.lAnpoin na'ko Pah Masir 1:7-8 19Usif naan na'aet hit be'i-na'i sin. In mapuutn ii kaheen neu hit be'i-na'i sin. In na'seke' sin he nasaitan ri'ana kruu'f ein, he sin nmaten kuuk.mAnpoin na'ko Pah Masir 1:10-11, 22 Usif pah Masir in an-feto es nait nai' Musa na'ko noe 20Nateef oras naan, na'i nai' Musa in ainf ii nahoins ee. In aoni kmoer fah! In ainaf ma in amaf sin ka natniin fa uisf ee in aprenat. Sin npairoir na'koro' ri'ana' naan anbi sin umi, tar antea in funan teun.nAnpoin na'ko Pah Masir 2:2 21Ma oras sin ka bisa na'koro' naan fa ri'ana' naan anteni' te, sin npoir ne. Onaim usif pah Masir in aan fet goes, es na' niit ri'ana' naan. In nait ri'ana' naan ma npairoor je nahuum on re' in aan honi'.oAnpoin na'ko Pah Masir 2:3-10 22Es nana te, atoni' pah Masir nanoni' are' sin mahiin keni oke' neu nai' Musa, ma in nfain atoin ahinet. In nahiin et uaba' ma mepu. 23Ma oras in moin naan toon bo'-haa, nai' Musa nnao naim he nahiin in atoni' Isra'el sin. 24Oras in npoi nnao te, in niit atoni Masir es antuuf atoin Isra'el es. In nturun atoni' Isra'el naan, ma in nroor niis atoin Masir naan. 25Nai' Musa natenab nak ai' in aok-bian sin nahinin am nak, Uisneno ansoun ee, he nafetin sin na'ko sin susat. Mes sin fe' ka nahiin fa rasi naan. 26Noka' on nana te, nai' Musa anpoi nteni' he nnao nkius atoni' Isra'el sin. Ma in niit atoni' nua nmabanan. Ma in he nsoba' he narame' sin am nak, “Hoe! Hi nua ki mma'ori-tatan. Mes nansaa' am es hi nua ki mmatuuf?” 27Mes atoni' re' nbaan in aon-bian naan antitar na'roob na'i nai' Musa, mnak, ‘Sekau es nait ko he mrari 'nakaf neu kai! Ma sekau es anruur ko he mfain afeek rasi neu kai? 28Ho mak oni' ho bisa mroor miis kau, on re' afi ho mroor miis atoin Masir naan?’ 29Nai' Musa anneen anrair on nana te, in nfeen naen nasaitan pah Masir. In naen ma natua anbi atoni' Midian sin pah. In matsao nbi naan, ma nahoni' ri' an-mone nua.pAnpoin na'ko Pah Masir 2:11-15, 18:3-4 Nai' Musa nok hau mnotu' re' ka nputuf 30Toon bo'-haa namsopu te, nai' Musa annao nbi baar jes re' ka nmui' fa oe, anhaumaak nok 'to'ef es, re' sin teek ee te nak To'ef Sinai. Anbi bare naan, ameput Uisneno na'ko neno-tunan, neem nateef nok nai' Musa, anbi ai re' anpiin anbi hau aan es. Hau naan anpiin, mes ka nputuf. 31Niit ee on nana te, nai' Musa nsanmaak. Ma in nnao nhaumaak he nkius niit saa' re' nrari nbi naan. Nok askeken, in nneen Usi' na'uab na'ko ai naan in nanan, nak, 32‘Au re' ia, ho be'i-na'i sin Uisneno; es re' na'i nai' Abraham, na'i nai' Isak, na'i nai' Yakop sin Uisneno.’ Anneen hanaf nana te, na'i nai' Musa namtau nmaet, tar antea in huumn ii nmouf, ma in ka nabrain fa he nait in matan he nkius ai pina' naan. 33Rari te, Uisneno na'uab anteni nak, ‘Hoe, Musa! Ho mhaek et afu kninu'. Mnui main ho 'pein haef ein naan! 34Kaisa' muteenb am mak Au 'nikan 'ain Au too Isra'el abitan Masir. Kahaf! Au fe' umnau sin. Au uhiin sin nana'renat. Au 'neen urair sin haan sakoit antotin turun ma babat. Oras ia, Au 'saun ma 'nao he ufetin sin. Uum fe'! Au he 'sonu ko amfain meu pah Masir.’qAnpoin na'ko Pah Masir 3:1-10 35Onaim, Uisneno re' nakriir On anbi ai naan, naprenat nai' Musa he nfain neu pah Masir. Uisneno nruur ma nreek ee, he nafetin too Isra'el na'ko nana'renat. Nai' Musa ia, es re' afi unu' nataan ee nak, ‘Sekau es nait ko mfain a'nakat neu kai?’ Oras ia, Usi' neikn on es nait ii!rAnpoin na'ko Pah Masir 2:14 36Es nana te, nai' Musa nfain neu pah Masir. Anbi naan, in nmoe' rais sanmakat huma'-huma'. Rari te, in napoitan too Isra'el sin na'ko pah Masir. In neik sin nnaon natuin Tais Me'e, ma sin nnao natuin pah ruman tar antea toon bo'-haa.sAnpoin na'ko Pah Masir 7:3, 14:21, Surat Sensus 14:33 37Nai' Musa neik noon natonan too Isra'el, nak, ‘Uisneno of nait naan tuaf es na'ko hi tnanam, he nrair In mafefa' kninu', namnees on re' In nait kau ia.’tSurat re' Nareta' Nafani' 8:15, 18 38Na'i nai' Musa neik hit too Isra'el sin anbi baer ruman. In kuun es anfain nete-ranan neu hit be'i-na'i nok ameput Uisneno na'ko neno-tunan. Ameput nana, es re' nasanut Uisneno In Kabin ma Prenat neu nai' Musa, re' natoon kit rana' 'honis amneot. Kabin ma Prenat Uisneno naan, es re' nasanut sin anbi 'To'ef Sinai.uAnpoin na'ko Pah Masir 19:1--20:17, Surat re' Nareta' Nafani' 5:1-33 39Maski on naan amsa' ate, hit be'i-na'i sin ka natniin fa nai' Musa. Sin npenan naan je, ma sin he nfanin kuuk neu pah Masir. 40Rari te, sin nnao nkopo' nai' Harun nak, ‘Ho ori' nai' Musa nok kit tpoi ta'ko pah Masir. Mes oras ia, hai ka mihiin fa neu in et kona' mee! Es nana te, hai mtoit ko he mmoe' baer fua-mahuum es neu kai. Maut he in neik noon es re' nfain mat-ranan neu kai.’vAnpoin na'ko Pah Masir 32:1 41Rari te, sin mo'en baer fua-mahuma' naan. In huumn ii on re' bijae aan es. Oke te, sin nroron mu'it ma nafuat ee neu ne. Ma sin nfeest ein nok neek marinat ko'u, natuin sin neek keni nmarinan nok bare' re' sin nmoe' je neik sin a'niim keni kuuk.wAnpoin na'ko Pah Masir 32:2-6 42Oras ankius niit mo'et nana te, Uisneno ankoit sin. Onaim sin nmurai nfua bare' anbi neng goe tnanan, es re' manas, funan, ma kfuun-akfuun. Mes Uisneno nparakan sin on re' naan. Nana namnees nok saa' re' afi unu' mafefa' kninu' Uisneno sin antui na'ko un-unu', nak, ‘Hoe! Hi atoni' pah Isra'el! Toon bo'-haa, hi mnao mfuun baer ruman, onaim hi mroor mu'it he mfua Kau oo, ai' hi mfua sekau? 43Hi ka mbo'is Kau fa! Neno-neno hi suma amfua hi baer fua-mahuma' sin. Hi mroim he mpoi-mtaam anbi pah tuaf Morok in uim fuat. Hi mroim he mfua pah tuaf na'ko kfuun es, re' anteek ee te, nak Refan. Onaim, hi mfua piut, saa' re' hi mmoo' je meik hi 'nimam! Es nana te, Au of aiti 'porin ki mi'roroo meu Baber in aon-bian antein.’”xNai' Amos 5:25-27 Nai' Stefanus nataah rasi re' nmatoom nok Uim Onen Uuf 44Nai' Stefanus antuut ma ntaur in uaban naan, nak. “Uisneno naruru' neu na'i nai' Musa 'tope na'ko uim oen es. Onaim nai' Musa sin nahake' Tenas Onen es, re' sin moo' je na'ko pasu ma tais, natuina' masaf naan. Onaim too Isra'el sin neman ma n'oen ein neu Uisneno anbi Tenas naan. Karu sin nanani' bare, sin pukai Tenas Onen naan, sin nfuut goe, ma sin nroe neik je neu bare bian. Anbi naan, sin nahake' nteni' Tenas naan.yAnpoin na'ko Pah Masir 25:9, 40 Tenas Onen 45Oras nai' Yosua sin nmakenan suuk a'roo nok uuf-uuf bian anbi pah Kana'an te, Uisneno nriu' napoitan uuf-uuf sin. Rari te, In nbait pah naan neu hit be'i-na'i sin. Oras sin ntaam nasiik pah naan, sin neik Tenas Onen nana msa'. Tenas naan anhaek nabaar tar antea usif nai' Daut annaa' parenat.zNai' Yosua 3:14-17 46Usif nai' Daut an'onen neu Uisneno, on re' hit na'i nai' Yakop amsa' an'onen neu Ne. Ma nai' Daut nhariin Uisneno In nekan, es na' Usi' anfee ne tetus ma ao-mina'. Onaim, in ntoit Uisneno he in es nafena' Uim Onen Uuf fe'u.aa2 Nai' Samuel 7:1-16, 1 Mape'o 'Naof Pah Isra'er ma Pah Yahuda 17:1-14 47Mes namuni te, nai' Daut in anah nai' Soreman es re' nafena' Uim Onen Uuf naan.ab1 Usif sin 6:1-38, 2 Mape'o 'Naof Pah Isra'er ma Pah Yahuda 3:1-17 48Mes hit tahiin tak Uisneno ka natua fa anbi umi re' mansian ii anmo'e, on re' mafefa' kninu' Uisneno es antui nahuun ee, nak, 49‘Neno-tunan naan, anfain Au 'toko prenat. Ma pah-pinan naan, anfain Au 'teer haef. Hi he mmoe' umi huma' mee, henati' Au bisa utua nbi naan? Ka neu he njair fa! 50Fin Au es na' 'moe' neno-tunan ma pah-pinan, nok in afni oke'!’”acNai' Yesaya 66:1-2 Nai' Stefanus na'kekat a'nakat ein nak sin ka nahiin fa Usi' In Atoni Kninu' 51Rari te, nai' Stefanus antaru ntein in uaban. In naskara' sin am nak, “Batuur, hi ro 'nak-fatung ki! Hi on re' tuaf re' ka nahiin niit fa Uisneno, ma hi ro ka mitniin Ee fa. Hi mraban Uisneno, on re' be'i-na'i sin ankoit Je! Es oras ia, hi he mraban amtein Smana Kninu' Uisneno, oo?adNai' Yesaya 63:10 52Hi be'i-na'i sin nasusab niis are' mafefa' kninu' Uisneno. Hi mitoon miit kau, mafefa' kninu' mee, es re' ka napein fa ha'mu'it na'ko sin? Ka tiit fa fe', ai' kah! Un-unu' mafefa' kninu' Uisneno sin natoon nanin nak Uisneno of ansonu' In Atoni Kninu'. Mes hi be'i-na'i sin anroor niis Usi' In mafefa' kninu' sin. Tar antea hi msa' mpaek tua-'teta' he nroor niis Usi' In Atoni Kninu'. 53Ameput Uisneno na'ko neno-tunan sin imsa', es re' neik are' atoran harat re' Uisneno anroim he nfee sin neu kit, mes hi ka mfiroir sin fa.” Sin npoir niis nai' Stefanus 54Oras sin re' nokan tokon anbi bare feek rasi naan, anneen nai' Stefanus in uab ein naan, sin nahiin nanin nak in nasaan sin. Es nana te, sin neek ein namenan ma neik-neuk nisik. 55Mes nai' Stefanus re' Smana Kninu' Uisneno ntoom ee, nait matan ma nbaiseun neu neng goe tunan. Nbi naan, in niit Uisneno In masan arekon nomes-mese', ma Usif Yesus anhaek anbi Uisneno In abnapan a'ne'u, anbi baer amasat naan. 56Ma nai' Stefanus na'uab am nak, “Onai, sin aam ein! Au iit neno-tunan natfe'i, ma Aan Mansian anhaek et baer amasat, et Uisneno In a'niman a'ne'u.” 57Ma oras sin nneen on nana te, aprikas rais ne nkeeh sin ruik keni. Oke te, sin nakain ee nok ma'tani' he nai' Stefanus kais na'uaba' nteni'. Ma sin fuat ok bua'-bua' he n'usa' niis ne. 58Ma sin nheer anfonat nai' Stefanus ma neik je npoi na'ko kota naan. Ma nsaksii ngguin sin anpuu' sin baru mnaun kotif, ma nana'at sin anbi atoin muinf es. In kaan ee, nai' Saulus, in es re' nfua-ruut sin. Onaim, sin npoir nai' Stefanus neikin fatu. Sin npoir niis nai' Stefanus 59Ma oras sin npoir nai' Stefanus, in nhunun naher-heer nak, “Koi, Usi' Yesus! Au oras nhaumak-maken. Amtoup kau nai!” 60Rari te, in nri'-tuu ma nhunun nteni' naher-heer, nak, “Koi, Aam! Kaisa' muroiba' sanat ia neu sin!” Rari te, in asnaas ni natfeek, ma in nmaet. Nai' Saulus nok amsa' nbi bare naan, ma in nromi msa' he sin nroor niis nai' Stefanus. Nai' Saulus nha'mui' atuina' Usif Yesus 1b-2Oras nai' Stefanus anmaet, tuaf bian re' nneek Uisneno, sin nnaon nait in ta'un, ma neik je he nsuub. Sin nkaen nme'mee' jok. Na'ko oras naan, atoni' sin nha'mui' atuina' Usif Yesus anbi kota Yerusalem, tar antea sin susa nmaten. Ma sin naen anbaits ok nbi propinsi Yudea ma propinsi Samaria. Sin arsin naenan, mes haef Usif Yesus sin es re' nabaran anbi Yerusalem. 3Nai' Saulus naim ranan piut he nareu' pukan apirsait neu Usif Yesus. In naim sin anbi me-mee. In npoi-ntaam umi he naim sin. In nheek et bifee ma atoni', ma nataam sin anbin bui.aHaef ein sin Reta' 22:4-5, 26:9-11 Sin nheek et bifee ma atoni', ma he nataam sin anbin bui Nai' Felipus nareta' Usif Yesus In Rais Reko neu abitan propinsi Samaria 4Maski sin nasusab nonot apirsait neu Usif Yesus tar antea sin naenan sik-sakn ok, mes sin ka nasnasan fa he nsaksii Rais Reko Usif Yesus neu sekau-sekau et bare me-mee. 5Onre' oras naan, nai' Felipus nnao nbi kota es et propinsi Samaria, ma natonan sin neu Atoni' re' Uisneno nruur ma nreek naan Je na'ko unu', es re' Nai' Yesus. 6Oras too mfaun sin niit rais sanmakat re' in nmo'e, sin nabuan ma natniin rek-reko ntoom saa' re' in na'uaba'. 7Tareta' te, are' ameen niut re'uf sin nbin naan amsa'. Ma niut re'uf sin npoi nasaitan bifee-atoni' sin nok haan hunun ko'u. Are' amen-bua' ma ameen hae hera' sin nareok nanin oras naan. 8Es nana te, abitan kota naan anmarinan nmaten. 9Anbi kota naan, anmui' atoin ahiint es, in kaan ee, nai' Simon. Nahunut in npaek in reu' raut ein naan neu abitan Samaria. In na'naeb in tuan, ma na'uab am nak, “Sekau on au!” 10-11Onaim, ri'ana ai' atoin ko'u, bifee ai atoni' anbi kota naan anteek in kaan ee piut, nak, “Airoo! Atoni' ia, ma'tain besi! Sa'-saa' re' in nmoe' sin, neman na'ko Uisneno In kuasat!” Natuin are' in re'un re' naan, es nana te, sin npaak je na'ko unu'. 12Mes oras ia, sin nnenan nai' Felipus nanoni' sin antoom Uisneno In aprenat. In imsa' natonan sin ranan he bisa sin nrarin nonot apirsait re' Uisneno In tuaf ein, npaek Usif Yesus In kanan. Oras sin nneen nararin, too mfaun npirsain, ma sin ntaam Usi' In nonot-asar. Bifee-atoni' ntaman on naan. Es nana te, nasrain sin. 13Nai' Simon amsa' anpirsai ma ntaam Usif Yesus Inin. Onaim sin nasraan je. Rari te, in nao nok nai' Felipus anbi me-mee. Oras in niit rais sanmaakt ein re' nai' Felipus anmoe' sin, in nki'un ma, nak, “Hoe! Re' ia, ro ma'tani'!” 14Oras naan, haef Uisneno re' abitan Yerusalem annenan nak, abitan propinsi Samaria sin npirsain nrarin neu Rais Reko Uisneno. Onaim sin nsonu' nai' Petrus ma nai' Yohanis he nnaon neu bare naan. 15-17Oras sin nua sin antean bare naan, na' sin nahinin nak, apirsait ein re' naan fe' ka ntoupun fa Smana Kninu' Uisneno. Natuin sin suma nasranin neik Usif Yesus In kanan. Rarit nai' Petrus nok nai' Yohanis antao sin a'niimk ein anbi sin, ma sin n'onen ntotin henati' abitan Samaria msa' napein Smana Kninu' Uisneno. Ma sin napein nanin Smana Kninu' naan. 18Oras naan, nai' Simon niit atoin nua ein naan antao sin a'niimk ein anbi apirsait sin, onaim sin napein Smana Kninu' Uisneno. Rarit nai' Simon annona' roit neu nai' Petrus ma nai' Yohanis, ma in ntoti mnak, 19“Hoe! In aam ein! Hi mfee kau kuasat naan amsa'. Henati' oras au 'tao au 'nimak neu sekau-sekau te, maut he sin imsa' napenin Smana Kninu' Uisneno.” 20Mes nai' Petrus naskaar ee mnak, “Kasat neu ko, mok ho roit ein re' naan! Ho mak oni' ho bisa msoos Smana Kninu' Uisneno meik roit? Kahaf! Ka tiit fa es he nsoos naan Smana Kninu'! 21Ho ka mmui' fa hak sa'-saa' neu Smana Kninu' Uisneno, natuin ho nekam naan nekam naan namees ok. Ho suma mami haa akar. 22Musnaas nai mu'ko ho sanat-penu sin! Reko nneis, ho m'onen ma mtoit meu Uisneno, he karu reko te, In noes nain ho tenab amre'ut naan. 23Au uhiin ak, ho neek man naheun nok neek maufinu ma sinmakat, ma nmui' rais re'uf namfau re' fe' anfuut ko!” 24Rarit nai' Simon antoit sin nua sin, nak, “In ama' sin! Karu on nana te, hi m'onen man kau fe', henati' kasat re' hi mteek ee naan, kaisa' ntoom kau.” 25Rarit, nai' Petrus ma nai' Yohanis natoon Rais Reko Usif Yesus ok-oke', ma sin natoon amsa' Kabin ma Prenat Uisneno neu abitan kota naan. Rari te, sin nua sin anfanin on Yerusalem. Oras sin nnaon raan, sin neis nokan kuan-kuan nbi propinsi Samaria, he natonan Rais Reko Usif Yesus neu abitan naan. Nai' Felipus nateef nok kaes ko' goes na'ko Afrika 26Rari te, ameput Uisneno na'ko neno-tunan nreun nai' Felipus nak, “Anah! Ho mnao nai mutuin ranan re' n'ain ha'-nua'. Mutuin rana mnaa' na'ko kota Yerusalem ma mnao mkoon meu kuan Gasa.” 27-28Oras in neen on nana te, nai' Felipus mpoi nnao nain. Oras in nbi ranan naan, in niit atoin es. Atoni' re' naan kaes ko' goes na'ko pah Etiopia.*Uab Yunani msa'at nak kaes ko'u ia, atoin mabo'ek. Pah Etiopia re' naan, pah es et pah meto Afrika in aon bian neon-saet. In es re' anpao ma an'urus a'mui'f ein na'ko Uis Bifee pah Etiopia. Uis Bifee naan, sin nteek ee te, nak, Kandake. Kaes ko'u re' naan, fe' nok an'onen anbi Yerusalem, ma oras naan in nsae kreet he nfain neu sin pah. Oras nai' Felipus niit ee, in ntook ma nrees anbi kreet ee in nanan. In nres anbi surat na'ko na'i nai' Yesaya, mafefa' kninu' Uisneno. 29Smana Kninu' Uisneno nreun nai' Felipus he nnao nhaumak-maak kreet naan, he nateef nok kaes ko'u naan. 30Ma oras in nhaumaak ate, in neen atoni' naan anrees na'ko na'i nai' Yesaya in surat. Onaim in nataan am nak, “Aam! Ho muhiin saa' re' ho mrees ee nana, ai' kah?” 31Ma atoni' naan nataah am nak, “Kahaf. Ro he nmui' tuaf es re' he natoon kau fe', hena' au uhiin. Msae uum he mtook mok kau mbi ia.” 32Naa, tuis re' in nrees ee naan, in haan ee, nak onai: “Sin nheer anfoont ee, on re' atoni' nheer 'bib-kase, he neik je he nroro. In nfain on re' 'bib-kaes ana' re' atoni' nkateer in funun, mes in taa' kun. In ka nfei fa in fefan, ma ka nataah fa fefa' mese' msa'. 33Ma sin na'aak Ne; Sin nafekan rais poi ntoom Ee. Oras naan, sin nroor niis Ne, te kah, In ka nmui' fa sanat sa'-saa'. Onaim, hit he tak saa' anteni'?”bNai' Yesaya 53:7-8 Nai' Felipus nanoni' Kabin ma Prenat Uisneno neu kaes ko'u na'ko Afrika 34Anrees anrair on nana te, kaes ko'u naan nataan nai' Felipus, am nak, “On mee? Na'i nai' Yesaya na'uab neu in tuan ii oo, ai' in na'uab antoom neu atoni' 'teta'?” 35Rarit nai' Felipus nanoni' re' kaes ko'u naan neik Rais Reko Usif Yesus. In nmurai na'ko nai' Yesaya in tuis re' naan, ma in natoon ranan neu Usif Yesus. 36Oras sin fe' annaon, kaes ko'u naan niit oe. Ma in nsenu nfeek nai' Felipus in uaban, neik haan totis, nak, “Aam! Ho mkius miit fe', anmui' oe es ne. Karu ho mromi te, atsaun he ho musrain kau nai.” 37[Ma nai' Felipus nataah am, nak, “Karu ho mpirsai batur-batuur neu Usif Yesus te, ka nmui' fa ekat. Au uskau he tsaun he au usrain ko, aam.” Rarit in manaku' nak, “Au 'pirsai batur-batuur ak, Nai' Yesus re' naan, Uisneno es re' anruur ma nreek naan Je na'ko unu'. In Aan Uisneno batuur.”]†Era' 37 re' ia, ka matu'i fa et tuis-tuis Yunani ahun-hunut sin. 38Onaim, atoni' naan, anreun he nasnasab in akreet. Ma sin nsanun ma ntaman nbi oe naan in nanan. Ma nai' Felipus nasraan je nbi naan. 39Oras sin npoin na'ko oe, Smana Kninu' Uisneno neik nai' Felipus nnao neu baer sona'. Kaes ko'u naan ka niit antein ef. Kase naan annao nkoon nok neek marinet ko'u. 40Nai' Felipus anpoi nbi kuan es, in kaan ee Asotus.‡Kuan naan, in kaan ee, neik uab Yunani te, nak, Asotus. Mes nahunut, in kan ee Asdot. Na'ko bare naan, in nnao piut ma natonan too mfaun sin Rais Reko Usif Yesus. In neis nok kuan-kuan tar antea kota Kaisarea. Nai' Saulus antaam natuin pukan apirsait neu Usif Yesus (Haef ein sin Reta' 22:6-16, 26:12-18) 91Anbi oras naan, nai' Saulus nsair piut ma neik ha'mu'it neu apirsait neu Usif Yesus. In imsa' naim ranan he nroor niis sin. Es nana te, in nnao neu A'nak Ko'u pirsait Yahudi, 2ma ntoit sura prenat he neik sin neu a'nakat-a'nakat pirsait Yahudi anbi sin uim onen et kota Damsik. In ntoit he karu in nateef nok atoni' apirsait neu Usif Yesus In Rana' 'Honis, et bifee ma atoni', in he nheek ma nfuut sin, ma nheer neik sin neu Yerusalem. 3Antopu nrair sura prenat sin ate, in nok in aok-bian sin nnaon neu kota Damsik. Ma oras in nhaumaak kota re' naan, nok askeken piin es na'ko neno-tunan antaha' natetab nai' Saulus. 4Es nana te, in ntikobe ntea nain afu. Ma in nneen hanaf es na'uab neu ne, mnak, “Saulus! Saulus! Nansaa' am es ho mha'mui' Kau on ia?” 5Nai' Saulus nataan am nak, “Sekau es a'uaba' ia, tua?” Hanaf naan nataah am nak, “Au re' ia, Yesus, re' ho mha'mu'i. 6Oras ia, amfeen nai, ma mtaam nai meu kota naan. Anbin ee, Au of utoon ko saa' re' ho he mmo'e.” Nai' Saulus ntikoib 7In aok-bian sin anneen hanaf naan, mes sin ka niit fa sekau-sekau. Onaim sin neek eni namnekon, tar antea sin ka fefa' mese' fa. 8Rari te, nai' Saulus anfeen anhaek. In he nfei in matan sin, mes in nforo nmaet. Onaim sin nnaa' in a'niman, ma nok ne ntaam neu kota Damsik. 9Neno tenu mfai tenu 'tem-teme, in ka niit fa sa'-saa'. Ma in ka naah am niun fa sa'-saa'. 10Anbi kota naan, anmui' nonot apirsait es, in kaan ee, nai' Ananias. Usi' Yesus neem nakriir On neu nai' Ananias nbi amnitas, ma nak neu ne, mnak, “Ananias!” Ma nai' Ananias nataah am nak, “Au es ia, tua!” 11Usi' nhaman nak, “Uum fe'! Ho mnao he maim Au atoin es. Mnao on Rana Mne'o, on atoin es in umi, in kaan ee, nai' Yudas. Anbi naan, ho muteef mok atoin es, in kaan ee, nai' Saulus. In atoni' na'ko kota Tarsus. Oras ia, in onen. 12Au 'feen nai' Saulus mnitas amsa' ma utoon ee m'ak, ‘of anmui' atoin es, in kaan ee, nai' Ananias neem neu ko.’ Ho mnao he mtao ho 'nimam henati' in niit anfain.” 13Mes nai Ananias nataah Uisneno, mnak, “Onai, Usi'! Hai mneen mirair uaba' huma'-huma' ntoom atoni' naan, fin in imsa' nha'mui' niis Usi' Ho too kninu' anbi Yerusalem. Tar antea sin suust ii, ka kre'-re'o fa! 14Oras ia, hai mneen amteni' nak, a'nakat-a'nakat pirsait Yahudi sin anfee ne kuasat he neem ma nheek nasoup tuaf-tuaf re' antaam natuin Ho Rana' 'Honis.” 15Ma Usi' Yesus na'uab anteni' nok nai' Ananias am nak, “Maski on nana msa', oras ia ho ro he mnao! Natuin Au 'piir je goen, he nfei ranan neu Kau; maut he in neik Rais Reko neu atoni' na'ko uuf-uuf bian, ma neu usif-usif, on nana msa' neu too Isra'el. 16Au of utoon ee, he in nahiin, ha'mu'it huma' mee es re' npao naan je, natuin in npirsai ma nok Kau goen.” 17Ma oras anneen Usi' In kabin on nana te, nai' Ananias annao neu umi naan, ma in ntaam anbi naan. Ma in ntao in a'niman anbi nai' Saulus, ma nak, “Ba'e! Usif Yesus re' ho miit Ee nbi ranan oras ho uum, In neikn On es anreun kau he uum uteef ok ko. In nreun kau he au 'onen ma 'tao au 'nimak neu ko, henati' ho bisa miit amfain. In imsa' nroim henati' ho mupein In Smana Kninu'.” 18Oras naan, nai' Saulus annaben ate, saa' es on re' ika' poho' anmouf na'ko in matan, ma in niit anfain oras naan. Rari te, in nfeen ma nasrain je. 19aOnaim in naah am niun, tar antea in aon ne nma'tani nfain. Nai' Saulus natoon Rais Reko anbi kota Damsik 19bNai' Saulus fe' natua nabaar akre'o nok too Usif Yesus anbi kota Damsik. 20Nahunu te, in nao ntaam anbi uim onen atoni' Yahudi, ma in natonan sin am nak, “Nati' mitniin rek-reko! Batur-batuur Nai' Yesus naan, Uisneno In Anah.” Nai' Saulus na'uaba' anbi atoni' Yahudi sin uim onen 21Are' too mfaun sin ntaka'naan ein ma sanmakan neu nai' Saulus in uaban. Es nana te, sin na'uab ein am nak, “In es re' nha'mui' too Usif Yesus anbi Yerusalem, ai' kah? Rarit in neem neu ia, he nheek sin ma neik sin naon neu a'nakat pirsait Yahudi sin! He tak saa'?” 22Nai' Saulus natoon nak Nai' Yesus re' naan, Atoni' re' Uisneno nba'an naan Je na'ko afi unu', he nsoun Ee neem. Nai' Saulus nanoni' nok mat-maat tar atoni' Yahudi sin ka niis ee fa. Es nana te, nai' Saulus in akbeor ni, na'ko oras neu oras, na'nae piut. 23Nkono kre'o na'ko oras naan, atoni' Yahudi sin namin ranan he nroor niis nai Saulus. 24Mes nai' Saulus annaben nahiin sin tenab naan. Sin anpao nai' Saulus fai-manas anbi eno'-po'i kota naan, he nroor niis ne. 25Onaim anbi faaj es ate, nai' Saulus in aok-bian tuaf fauk neman, ma nfaf-boki' naan ee anbi 'ki'u, ma nasaunt ee na'ko baah-rame-mnanu' kota naan. Nok ranan naan, in naen nasaitan kota Damsik.a2 Korintus 11:32-33 Sin nasanut nai' Paulus npaken a'ki'u Nai' Saulus annao neu Yerusalem 26Rarit nai' Saulus annao neu Yerusalem. Anbi naan, in he ntaam nabua nok apirsait Usif Yesus. Mes sin arsin namtausan nai' Saulus, natuin sin natenab nak in nmo'jon he nfain nonot apirsait neu Usif Yesus. Of rarit na' in he nheek sin. 27Ma anmui' atoin es, in kaan ee, nai' Barnabas. In es re' natefa' nai' Saulus nok haef-haef Usif Yesus anbi bare naan. In natonan sin rasi re' njair neu nai' Saulus anbi rana tnana'. In natoon amsa' nak nai' Saulus nateef anrair nok Usif Yesus. Ma Usi' msa' na'uab mat-maat nok ne. Nai' Barnabas amsa' natonan sin, nak nai' Saulus nabrain he natoon Rana 'Honis Usif Yesus neu abitan Damsik. 28Annenan on nana te, es na' sin antoup nai' Saulus. Rarit in natua nabaar nok sin anbi kota Yerusalem. In imsa' nabrain he na'uaba' antoom Rais Reko Usif Yesus neu sekau-sekau, natuin in ka namtausan fa saa' es. 29In imsa' nmakoni' tenab nok atoni' Yahudi fauk re' na'uab ein neik uab Yunani. Mes sin ka nromin fa he ntoup in uaban naan, es nana te, sin namin ranan he nroor nisan. 30Nbi oras nonot apirsait Usif Yesus annenan am nak, atoni' bian natenab amre'ut nana te, sin naen neik nai' Saulus neu kota Kaisarea et tas je in ninin. Ma sin nfee je nnao nkoon neu in kuan, kota Tarsus. 31Rari te, apirsait Usif Yesus abitan propinsi Yudea, ma propinsi Galilea, ma propinsi Samaria, anmonin nok neek mamut. Sin nma'baab' ein piut. Ma sin nneen Usi' In nromin. Ma Smana Kninu' Uisneno naheran sin nekak. Nai' Petrus nareko' atoin amenat es anbi kuan Lida 32Anbi oras naan, nati' te, nai' Petrus annao neu bare-bare he nkius apirsait Usif Yesus. Anbi neon goes, in nnao nkius nonot apirsait abitan kuan Lida. 33Anbi naan, in nateef nok atoin es, in kaan ee, nai' Eneas. Atoni' naan anbua. Toon fang goen, in ka nfeen niit fa na'ko in hara 'tupa'. 34Nai' Petrus nak neu ne, mnak, “Eneas! Oras ia, Usif Yesus Kristus nareko' ko. Onaim ho mfeen nai! Amkikin ho bare 'tupa'!” Anneen narair on nana te, in nfeen. 35Ma oras abitan kuan Lida ma kuan Saron niit nai' Eneas nareok on nana te, sin arsin npirsai Usif Yesus. Nai' Petrus namonib nafani ain Tabita na'ko mates 36Oras naan, anmui' bifee jes, in kaan ee, bi Tabita, re' natua nbi kota Yope et taas je ninen. (Bifee naan, in kanan neik uab Yunani te nak, Dorkas, re' neik hit uab ii te nak ‘ruus’).*Bifee ia, anmui' kanaf nua, mes sin a'mouf keni te mese'. Neik uab Aram, Tabita, hit uab ii te nak ‘ruus’. Ma neik uab Yunani, Dorkas, re' hit uab ii msa' at nak ‘ruus’. In npirsai neu Usif Yesus. In nmoe' reko neu in aok-bian sin, ma nati' te in nturun are' ama'mu'it sin. 37Oras naan, ain Tabita nameen, tar antea in nmaet. Rarit sin naniu in ta'un, ma sin n'aum in ta'un, oke te sin natupa' ee anbi in ke'en abit fafon. 38Nbi oras naan, sin nnenan nak nai' Petrus natua ntahan nbi kuan Lida. (Kuan naan, in a'roo ni neno steen es, karu tnao hae ta'ko kota Yope.) Oke te, sin nsonu' tuaf nua nnaon he naskau nai' Petrus, nak, “Aam! Hai miskau ko, he mkoen om uum rabah meu Yope.” 39Oras anneen haan askaut nana te, nai' Petrus nok nain sin. Antean bare nana te, nai' Petrus ntaam ma nsae nkoon anbi bi Tabita in ke'en. Ke'en naan naheun nok bifee banu' re' neman ma nkaen nme'me'jok. Sin nakrira' sin baur pake sin ma pake bian antein, re' bi Dorkas ansoo sin, oras in fe' anmoin. Nai' Petrus namonib amates 40Nai' Petrus anreun sin he npoin ok-oke' na'ko ke'en naan. Onaim in nri'-tuu ma n'onen. Rarit in nabani' neu amates naan ma na'uab, nak, “Ain Tabita! Mfeen nai, tua!” Nok askeken, bifee naan nfei in matan. Ma oras in nkius niit nai' Petrus, in nfeen ma ntook. 41Rarit nai' Petrus annaa' in a'niman ma nfiit nafeen ee. Onaim nai' Petrus no'en bifee banu' sin ma tuaf bian anbi naan, he nana'at bifee amonit naan, neu sin. 42Rasi naan mahini' anbi kota Yope nomes-mese', tar antea too mfaun ii npirsai neu Usif Yesus. 43Nai' Petrus fe' natua nabaar anbi bare naan, nbi atoin es in umi. Atoni' naan, in kaan ee, nai' Simon. In meep goe es re' nakninu' pasu. Nai' Korneris nrenu nnao naan nai' Petrus 101Oras naan, anmui' soraru 'naakf es na'ko Roma, in kaan ee, nai' Korneris. In na'nak sorarus tuaf nautn es. Sin neman na'ko bare 'roo, na'ko pah Italia. Ma in natua et kota Kaisarea. 2In nneek niis Uisneno, ma in uum je naan ee msa'. Mes atoni mfaun pah Roma sin, ka on fa naan. Era'-era' in nturun ama'mu'it sin, ma in onen piut-piut neu Uisneno. A'nak sorarus, nai Korneris, an'onen neu Uisneno 3Anbi neon goes, of oni' nreuk teun mans ii nteib, in niit nok maat me'u nbi mnitas, ameput Uisneno es na'ko neno-tunan, neem ma nhaamn ee mnak, “Korneris!” 4Nai' Korneris niit ameput neno-tunan naan, es nana te, in namtau nmaet. Rarit in nataan am nak, “On mee, tua?” Ameput neno-tunan naan nataah am nak, “Uisneno anneen narair ho onen totis sin, ma In namnau ho neek arekot mok are' tuaf bian. Onaim, Uisneno niit ko. 5Onaim oras ia, amreek tuaf he nnao neu kota Yope, he naskau neik atoin es, in kaan ee, nai' Simon Petrus. 6In natua et uum jes et taas je ninen, nok atoin es re' nati' te in nakninu' pasu. In kaan ee msa' ate, nai' Simon.” 7Ma oras ameput neno-tunan annao nasait ne, nai' Korneris no'en in an ameput nua, ma nok in soraurs es, re' anneek Uisneno msa'. 8Ma oras nai' Korneris natoon narair are' rasi nana te, in nreek sin he nnaon neu kota Yope. Nai' Petrus neem nateef nok nai' Korneris 9Noka' on nana te, of oni' mans ii na'puup, nai' Korneris in haef ein anhaumak-maak kota Yope. Oras naan, nai' Petrus ansae ma an'onen anbi nai' Simon in uum je porata' pakan. Nai' Petrus an'onen anbi uum jes in porata' pakan 10Nai' Petrus an'onen, mes in naben ate namnaah. In npao abiurt ein nabaarb ein bukae. Ma oras in onen on nana te, Uisneno nakriir ee mnitas on re' mneit. 11On re' in niit neno-tunan natfe'i, ma isparei manuan es anboor neem. Isparei naan mafutu' ma makfiri' anbi in suusk ein haa sin. Isparei naan nsaun neem. 12Anbi isparei naan in naan ee, in niit mu'it huma'-huma', es re' mui' hae haa', anonok, ma koro huma'-huma'. Nai' Petrus niit mu'it huma'-huma' anbi isparei je in nanan 13Ma in nneen haanf es anreung goe, mnak, “Pe'u! Amfeen nai! Amroor mui't ein ia. Rari te, mubaarb sin ma mbukae!” 14Mes nai' Petrus nataah am nak, “Ka bisa fa, tua! Kais on naan! Natuin au ka 'euk 'iit fa mu'it huma'-huma' naan sin siis keni! Hai atoni' Yahudi minunin mu'it ein re' naan sin siis keni!” 15Mes hanaf naan nataah am, nak, “Karu Uisneno nak baer es nakninu' te, ho kaisa' mak an'oemeet anteni'!” 16Isparei naan, anpoi no teun, ma na'ait' on anfain neu neno-tunan. 17Ma nai' Petrus natenab neu-mneem antoom amnitas naan in a'moufn ii saa'. Nateef oras naan, nai' Korneris in haef ein neem antean nai' Simon in umi. Sin nhake nrarin anbin eno'. 18Onaim sin haman uim tuaf naan ma natanan, nak, “Hoore, tua! Hai iim maim tuaf es, re' natua ntahan et umi ia. In kaan ee, nai' Simon Petrus. Hi mihiin je, oo?” 19Oras naan, nai' Petrus fe' natenab mnitas naan in a'mofun, mes Smana Kninu' Uisneno natoon ee mnak, “Hae! Pe'u. Anmui' atoni'*Anmui' tuis Yunani fauk re' nak ‘tuaf teun’ es amnemat. Mes anmui tuis es re' nak suma ‘tuaf nua’ goah. Ma nmui' tuis namfau re' ka natoon fa tuaf fauk re' neem naim nai' Petrus. neem naim ko et a'pinan ee. 20Msaun he mnao mutuina' sin nai. Kaisa' ho neek maan nabait. Maski sin re' naan ka atoni' Yahudi fa, mes kaisa' mma'nisin sin, ai' maan sin anfain atoin oe-metan, mutuin harat atoni' Yahudi. Natuin Au es a'reun sin he neem naang ko.” 21Rarit nai' Petrus ansanu mnateef nok atoin ein naan, ma nak sin am nak, “Au re' ia, es re' hi mami. Hi mperuu saa' na'ko kau?” 22Ma sin natahan am nak, “A'nak sorarus pah Roma es, in es re' nreun kai he iim meu ia. In na'naak sorarus nautn es. Mes in neek ne na'teeb ma namnau Uisneno. Atoin Yahudi namfau sin nahiin atoni' ia in arekon. Afinaa, ameput Uisneno na'ko neno-tunan neem ma nreun hai a'nakat, he ntoit ko aam, he uum meu in umi, natuin in he nneeng ko, tua.” 23Anneen anrair on nana te, nai' Petrus ntoit sin he ntupan faaj es anbi umi naan. Noka' on nana te, sin nfenan, ma nai' Petrus annao nabua nok sin. Anmui' tuaf fauk na'ko nonot apirsait neu Usif Yesus anbi Yope, annaon nabuan nok sin. 24Mabe' naan, sin ntupan nbi rana tnana', ma noka' te, na' sin antean kota Kaisarea. Oras sin ntean nai' Korneris in umi, in npao nain sin. In nabuab in aasr ein am in aok-bian no mes-mese' anbi naan. 25Ma oras nai' Petrus he ntaam neu umi nana te, nai' Korneris naen anseung goe nbi mone', ma in nri'-tuu anbi nai' Petrus in haen, ma na'ruri'-na'besan nai' Petrus. 26Mes nai' Petrus nfiit nahake' aam Korneris am, nak, “Ba'e! Mfena mhaek nai! Kaisa' mu'besan kau! Natuin au re' ia, mansian on re' ho msa'.” 27Anneen on nana te, nai' Korneris anfeen anhaek. Rarit nai' Korneris ma nai' Petrus na'uab ein, ma sin he nnaon ntaman neu uum je nanan. Ma nai' Petrus niit too mfaun nabuan anbi naan, sin npao naan je. 28In nkius natefan sin, ma in nak, “Ba'e ma benu' arki! Hi mihiin main hai atoni' Yahudi hai harat. Karu tatuin harat naan, ka nabei' fa he hai mseerg om mok atoni' pah a'teta'. Saa' ntein he mtaam meu sin umi. Mes Uisneno neikn On nakrira' neu kau mnak, karu In es re' na'uab am nak baer es akninu', ka nabei' fa he au 'akam 'ak bare' naan oe-metan. Onaim oras ia, au ka ma'nisin fa tuaf bian anteni'. Au ro he 'aan sin anfain au nonot-asar nbi au uum je nanan. 29Es nana te, oras hi iim maang kau te, au fena' nao uum ain. Au ka puutr ok af, natuin Uisneno natona nrair kau. Onaim hi mitoon kau fe'! Hi mo'en kau he saa'? 30Onaim, nai' Korneris anpeo are' rasi nak, “Neno haa akonot, of oni' nreuk teun mans ii nteib, au 'onen a'bi au umi re' ia. Nok askeken, atoin es anhake nbi au matak. In paek ni namaas. 31Ma in nhaman kau mnak, ‘Korneris! Uisneno anneen ho onen totis sin, ma In namnau ho nekam arekot neu too mfaun. 32Onaim, oras ia, amreun tuaf he nnao neu kota Yope he neu naan tuaf es, in kaan ee, nai' Simon Petrus. In natua ntahan et uum jes et taas je ninen, et atoin es re' biasa nakninu' pasu. In kaan ee, nai' Simon amsa'.’ 33Natuin rasi nanam es na' au 'reun tuaf he naen neit ma naskau neik ko uum meu ia, tua. Hai mtoit makasi ma sukur ko'-ko'u, natuin ho mkoen om uum main, tua. Onaim oras ia, hai mibua, he mitniin sa'-saa' re' Uisneno nreun ko he mutoon kai sin, tua!” Nai' Petrus natoon Usif Yesus In Rana 'Honis neu tuaf re' ka na'ko fa Yahudi 34Rari te, nai' Petrus na'uab am nak, “Oras ia, au na' uhiin, 'ak, Uisneno naan ro nkius mansian ok-oke' huma' mese'. In ka npiir fa humaf, nak ia atoni' Yahudi, ma bian sin ka atoni' Yahudi fa.aSurat re' Nareta' Nafani' 10:17 35Karu nmui' tuaf na'ko uuf me-mee re' in neek Ne mne'o, ma an'onen piut neu Uisneno, ma natuin In nromin, tuaf naan anhariin In nekan. 36Hi mihiin saa' re' Uisneno natoon naraar je neu kai, too Isra'el, nak In nsonu' narair Kristus, es re' Nai' Yesus. Ma Nai' Yesus naan anmaet he narame' mansian ii nok Uisneno. Ma In A'nakat neu mansian ii ok-oke'. 37Hi msa' amneen mirair saa' re' anrair anbi propinsi Yudea anfuun am nateef. Reta' naan, anmurai na'ko nai' Yohanis natonan too mfaun sin am nak, sin ro he nasnasan na'ko sin saant ein. Ma sin imsa' ro he nasranin, he nfain tanar nak, sin nareko nfanin nok Uisneno. 38Rari te, Usi' anfee In Smanan Kninu' neu Nai' Yesus, atoni' Nasaret naan. Uisneno msa' anfee In kuasat neu Nai' Yesus. Rari te, Nai' Yesus anpoi-ntaam kuan ma bare, he nmoe' rais reko neu too mfaun sin. In imsa' nturun tuaf re' niut re'uf sin A'nakan nasusab sin. In nmoe' on naan, natuin Uisneno nok Ne piut. 39Natuin, hai re' ia miit meik hai matam kim, saa' re' In nmo'e nbi kota Yerusalem, ma anbi pah atoni' Yahudi sin. Maski on nana msa', sin fe' nkuus nahaekb Ee nbi hau nehe tar anmaet. 40In maet batur-batuur, mes nmeu te, Uisneno namonib nafain Ee. Rari te, In nakrira' In tuan, henati' atoni' sin nahinin nak, In anmoni nfain. 41Mes In ka nakriir On fa neu atoni mfaun, suma neu kai mmees. Oras In nmoni nfain re' naan, hai biasa miah-miun mok Ne. Uisneno msa' anruur kai he mnao mitoon Rais Reko Usif Yesus neu too mfaun anbi me-mee. 42Onaim, Uisneno es anreun kai he mnao mitoon mat-maat, antoom Atoni' re' In nruur naan Je na'ko afi unu', es re' Nai' Yesus. Ma Uisneno amsa' nait Nai' Yesus anfain Afeek Rasi, he nafeek nak sekau es re' anmoin piut nok Uisneno, ma sekau es kahaf. Nai' Yesus naan, es nafeek rasi neu amates ma neu amonit sin. 43Na'ko afi unu', mafefa' Uisneno sin anruur amsa' neu Nai' Yesus naan, nak, sekau-sekau re' anpirsai neu Ne, Uisneno of antoup sin, ma In of annoes nain sin sanat-penu sin.” Tuaf re' ka na'ko fa atoni' Yahudi, sin napenin Smana Kninu' Uisneno 44Oras nai' Petrus fe' na'uab on nana te, nok askeken Smana Kninu' Uisneno neem antaam anbi bifee-atoni' sin ok-oke' re' anneen ee. 45Anbi naan amsa', anmui' tuaf re' nai' Petrus in parteing guin atoni' Yahudi, re' neem nokan, na'kon kota Yope neu nai' Korneris in umi et kota Kaisarea. Oras sin niit too mfaun napenin Smana Kninu' Uisneno, sin sanmakan, natuin sin fe' nitan, nak Uisneno nfee In Smana Kninu' neu atoni' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi. 46Sin nneen bifee-atoni' re' anbin nai' Korneris in umi, na'uab ein neik uab huma'-huma', ma sin npures ma nbo'is Uisneno. Rarit nai' Petrus na'uab am nak, 47“Hi mkius kiim! Sin re' ia, antoup Uisneno In Smanan on re' hit imsa'. Onaim oras ia, iim he tasrain sin nai. Ka tiit fa es re' he bisa npenan anteini' sin.” 48Rari te, nai' Petrus anreun sin he nasrain nai' Korneris nok are' bifee-atoni' nbin naan, he sin ntaman too srani' Usif Yesus. Rari te, sin ntotin, he nai' Petrus natua nabaar nok sin neno fauk antein, na' sin nafetin nai' Petrus he nfain on Yerusalem. Nai' Petrus namneob on antoom rasi sranit neu tuaf re' ka na'ko fa atoni' Yahudi 111Nai' Petrus fe' ka nfain fa, mes haef Usif Yesus sin ma tuaf apirsait bian abitan Yerusalem, annenan ate nak, tuaf re' ka na'ko fa atoin Yahudi sin ntoup Usif Yesus In Rais Reko. 2Ma oras nai' Petrus anfani ntea Yerusalem, anmui' nonot apirsait na'ko partei Yahudi,*Karu anmui' tuaf re' ka na'ko fa atoni' Yahudi he natuin Nai' Yesus, atoni' na'ko partei agama ia nak, sin ro he nheren natuin atoni' Yahudi sin harat, ma sin imsa' ate ro he nanaoba' are' kanan atoran pirsait Yahudi bian. nasaan ee mnak, 3“Hoe! Ho mmoe' on mee es re' naan? Ho muhiin hit haart ii oo, ai' kah? Ho ro mubrain he mtaam meu tuaf re' ka na'ko fa atoni' Isra'el sin umi? Ho muah ma miun mok sin! Kaisa' on naan, natuin sin ka nherin fa fe' on re' hit harat! Ka nabei' fa he hit tseor ok tok sin!” 4Rarit nai' Petrus npeon sin are' rasi re' anjari nrair nak, 5“Anbi neon goes, oras au 'bi kota Yope, au 'nao ma 'onen. Anbi nana te, Uisneno nakrira' neu kau nbi mnitas. Au on re' 'iit neno-tunan natfe'i, ma isparei ko' goes anboor, ma nakfiir anbi in suusk ein haa sin. Isparei naan, ansaun neem neu kau. 6Oras au 'kisu 'taam eu isparei nana te, au 'iit mu'it huma'-huma', es re' mui' hae haa', anonok, nok koro huma'-huma'. Sin ok-oke' naan, mu'it ein re' hit tanunin sin. 7Ma au 'neen hanaf es anreun kau mnak, ‘Pe'u! Amfeen nai! Amroor mui't ein ia, ma meuk nai!’ 8Mes au 'utaah am ak, ‘Ka bisa fa, tua! Kaisa' on naan! Natuin au ka 'euk 'iit fa sisi huma'-huma' re' naan. Hai, atoni' Yahudi, minunin are' mu'it ein naan!’ 9Mes hanaf naan nataah am nak, ‘Karu Uisneno nak baer es akninu' te, ho kaisa' mak bare' naan oe-metan!’ 10Au 'kius 'iit isparei naan anboor no teun, ma in na'ait on anfain neu neng goe tunan. 11Nateef oras naan, atoni' teun neem antean umi naan. Sin nneman na'ko Kaisarea he naim kau. 12Rarit Uisneno In Smana Kninu' natoon kau mnak, ‘Ho msaun he mnao mok atoin ein naan nai. Kaisa' neek man ma'fena'! Maski sin atoni' teta', mes kaisa' ho mma'nisin sin, ma mkius sin on atoin oe-metan.’ Rarit hit aok-bian sin tuaf nee re' ia, nokan amsa' anbin Kaisarea. Anbi naan, hai mtaam meu a'nak sorarus es na'ko pah Roma, in umi. 13In na'uab am nak, neno fauk akonot, in niit ameput Uisneno na'ko neno-tunan, anhake nbi in umi, mnak, ‘Amreek tuaf, he nnaon neu Yope he naan-neik naan atoin es, in kaan ee, nai' Simon Petrus. 14Atoni naan of natoon ko, mok ho uum ji in nanan, Uisneno In ranan he nfee ki 'honis, ma annoes nain hi saant ein.’ 15Es nana te, au 'murai utonan sin Uisneno In Rana 'Honis. Nok askeken Smana Kninu' Uisneno neem antaam anbi sin ok-oke', on re' neno naan hit topu trari. 16Oras au 'iit sin antoup In Smana Kninu', on nana te, au umnau Usif Yesus In uaban uhunut, nak, ‘Nai' Yohanis nasrain ki neik oe nmees, mes Uisneno of anmo'e nneis na'ko naan neu ki, es re' In of anfee ki In Smana Kninu'.’aHaef ein sin Reta' 1:5 17Uisneno neik noon es anfee In Smana Kninu' neu atoni' teta' sin, namnees on re' In anfee neu kit. Onaim, hi mroim he au 'raban Uisneno oo, ai', on mee? Neu, au he u'uab a'tein ak saa'?” 18Ma oras sin nneen nai' Petrus natoon nanoon on nana te, sin ka nasaan antein ee fa. Rarit sin npures ma nbo'is Uisneno nak, “Airoo! Maneun teke! Uisneno msa' anfei ranan henati' atoni' bian amsa' nasaitan sin monit asanat, he In nnoes nain sin saant ein, ma sin nmonin piut nok Ne.” Apirsait ein neu Usif Yesus anbaits ok et bare-bare. Sin amfaut ii etan kota Antiokia 19Neon goes ii, oras sin na'mate nrair nai' Stefanus, sin nmurai nha'mui' ma nasusab apirsait ein neu Usif Yesus. Es nana te, sin naen anbaits ok et bare-bare. Bian naenan et propinsi Finisia. Bian naenan et puru Siprus, ma bian anteni' naen na'roon tar antean kota Antiokia, et propinsi Siria. Atoin amnaent ein naan amsa' ate, natoon Rais Reko Usif Yesus anbi me-mee. Mes sin natonan neu haa sin atoni' Yahudi anmesen. Sin ka natonan fa atoni' teta'.bHaef ein sin Reta' 8:1-4 20Ma anmu'i nteni' apirsait neu Uisneno na'kon puru Siprus ma na'kon kota Kirene. Bian sin naon ankonon neu kota Antiokia et propinsi Siria. Anbi bare naan, sin es re' natonan Rais Reko Usif Yesus neu tuaf re' ka na'ko fa atoni' Yahudi. 21Uisneno anfeen sin In kuasan, tar antea too namfau anpirsain neu Usif Yesus. Nai' Yesus In tuaf eini naen na'koor ein anbi me-mee 22-24Oras naan, apirsait ein abitan Yerusalem annenan nak, atoni teta' abitan Antiokia msa' npirsain neu Usif Yesus. Onaim sin nsonu' tuaf es, in kaan ee, nai' Barnabas, he nnao nkius sin anbi nee. Nai' Barnabas, atoin neek reko, ma npirsai batur-batuur neu Uisneno. Smana Kninu' msa' ate natuuk goe. Ma oras in neem antea bare naan, in niit nak, batur-batuur Uisneno nmeup ma'tani' anbi atoni teta' sin a'monik. Onaim in nmariin. Rarit in ha'tani nteni' sin, henati' sin nabei' ein he natuina' batur-batuur Rana' 'Honis Uisneno piut-piut. Nok re' ranan naan, apirsait ein neu Usif Yesus na'baab ok piut na'ko neno neu neno. 25Na'ko bare naan, nai' Barnabas annao nkoon neu kota Tarsus he naim nai' Saulus. 26Oras in nateef nok nai' Saulus, in nfuri' nai' Saulus he nfanin bu'-bua' on Antiokia. Rarit sin nua sin natua nabaran toon es, nok Usif Yesus In apirsait ein abitan Antiokia. Neno-neno te, sin nanoni' Rana' 'Honis Usif Yesus neu too mfaun. (Anbi kota Antiokia nana te, na' atoni anteek apirsait neu Usif Yesus nak ‘atoni Kristen’).†Uab ‘Kristen’ naan, in na'uub on na'ko kanaf ‘Kristus’. Neik hit uab ii te nak, ‘Atoni' re' natuina' Kristus’. ‘Kristus’ in a'moufn ii nak, ‘Atoni Kninu' re' Uisneno anruur naan Je na'ko unu' he nsoun Ee neem.’ 27Oras sin nua sin fe' nbin Antiokia, anmui' tuaf fauk neman na'ko Yerusalem. Uisneno biasa npaek atoin ein naan he nfanin In mafefa'. 28Tuaf es na'ko mafefa' sin re' naan, in kaan ee, nai' Agabus. Smana Kninu' Uisneno natoon ne, nak, “Of amnahas ii ma'tani' ntoom pah-pinan fuun am nateef.” Onaim, nai' Agabus natoon anteni' atoni' sin. (In uaban naan anjair batuur oras nai' Kradius, Uis Ko'u Keser Roma, na'naak.)cHaef ein sin Reta' 21:10 29Ma oras sin nneen nai' Agabus in uaban on nana te, apirsait neu Usif Yesus anbi Antiokia namin ranan, ma nabuab' ein roit, he nfeen nnaon neu sin aok-bian anbi Usif Yesus, re' nmonin nok susat anbi propinsi Yudea. Mese'-mese' te nfee neik in a'be'in. 30Nabuab narair on nana te, sin nreek nai' Barnabas nok nai' Saulus, he sin nua sin nnaon naat roit ein naan neu ameput krei sin nbi bare naan he nbait sin neu asuust ein. Nai' Yakobos in a'maten, ma nai' Petrus antaam bui 121Oras naan, usif nai' Herodes*Usif Herodes ia, sin nahiin je neik kanaf Herodes Agripa. In nai' fe, sin nahiin je neik kanaf Herodes A'naet. In re' naan, es re' naprenat he nroor ri'ana 'kru'uf oras nahonis Usif Yesus anbi Betrehem. nmurai nha'mui' Usif Yesus In apirsait ein bian. 2In na'prenat tuaf he nroor na'maet nai' Yakobos npaek suni'. Nai' Yakobos naan, nai' Yohanis in tataf. 3Oras nai' Herodes nahiin nak nai' Yakobos in a'maten neik marinet ko'u neu a'nakat Yahudi sin neek eini, in mo'e nneis na'ko naan. Nateef nok neon ko'u re' sin nteek naan je nak Fesat Utunu' re' ka Maseor Muur fa,†Neon ko'u naan, ampaumaak Neon Paska. in naprenat tuaf-tuaf he nnaon nheek antein nai' Petrus. 4 5Anheek naraar je on nana te, sin nataam ee nbi bui. Rari te, sin nruur naan sorarus pukan haa, he nmakseun ein et fai ma manas, he ntiut nai' Petrus. Sorarus pukan es ate, tuaf haa. Nai' Herodes anroim he nafeek nai' Petrus in rasi anbi too mfaun sin humak-matak, reka' fesat naan namsoup.Onaim, oras sin nataam nai' Petrus anbi bui, Usif Yesus In apirsait ein an'oen ein piut-piut, antotin he Uisneno npao ma npanat nai' Petrus.aAnpoin na'ko Pah Masir 12:1-27 Uisneno napoitan nai' Petrus na'ko bui 6Noka' te, usif nai' Herodes he nafeek nai' Petrus in rasi, anbi too mfaun sin humak-matak. Mes anbi mabe' naan, sin nfuut nai' Petrus nok korenit nono' nua, anbi buuj ee nanan. Rari te, in ntuup anbi sorarus nua sin atnanak. Sorarus bian anteni' nhaken ma npaon anbi eon ee in matan. Uisneno In ameput na'ko neno-tunan neem he napoitan nai' Petrus na'ko bui 7Nok askeken, Uisneno In ameput es na'ko neno-tunan neem ma nhake nbi naan, ma ke'en naan anmeu' sin-siin. Rari te, ameput naan anpo' nafena' nai' Petrus, am nak, “Pe'u! Amfeen fe'!” Anbi oras re' naan amsa', korenit naan natsefi' na'ko nai' Petrus in a'niman. 8Rari te, ameput neno-tunan naan anreung goe, mnak, “Mpaek ho baru! Mpaek ho 'pein haef ein!” Ma nai' Petrus anpaek narair on nana te, ameput naan anrenu ntein ee, mnak, “Ampaek ho baru mnaun kotef, ma uum he mutuin kau nai!” 9Onaim nai' Petrus natuin ameput naan, anpoin na'ko bui. Mes nai' Petrus natenab nak ai' in suma namnei. Te kah, naan ro njair tebe. 10Oras sin nnaon nasoup baer paot nua nmaktun-tuina' te, sin ntean eon bese. Eno' naan nasoitn on kuun, ma sin anpoi natuin ranan re' he nnao neu kota. Nok askeken, Uisneno In ameput naan, annao nasaitan nai' Petrus anmes-mees. 11Oras ameput neno-tunan naan namneko nrari te, na' nai' Petrus nahiin ma natenab am nak, “Tebe namneo! Oras ia, au fe' uhiin. Uisneno nsonu' In ameput neem he nafetin kau na'ko nai' Herodes in a'niman. Uisneno nmoe' on naan, henati' atoni' Yahudi sin tenab amre'ut re' he najairb ee neu kau, ka ntoom kau fa.” 12Rari te, nai' Petrus nnao neu ain Maria in umi. Ain Maria re' ia, nai' Yohanis in ainaf. Nai' Yohanis naan, in kanan es anteni', es re' nai' Markus. Anbi naan, anmui' tuaf namfau nabuan ma an'onen, sin ntoit Uisneno he nturun nai' Petrus nok in rasi. 13Neem antea umi nana te, nai' Petrus antee' ma nhaman anbi eno' naan in kotin. Onaim anfeot ameput es anbi umi naan, in kaan ee, bi Rode, nnao na'me'o he nahiin neu amnemat naan sekau. 14Anneen nai' Petrus in haan ee te, in nahiin naan je. In mariin anmaet. In naen antaam, ma natonan sin am nak, “Hoe! Nai' Petrus anhaek et mone'!” Natuin marinet ko'u naan, tar antea in nikan nain neu in he nasoitan eno' naan neu nai' Petrus. 15Mes sin natahan mnak, “Kahaf! Kaisa' mu'raru' on naan, oo!” Mes bifee naan na'kiku' mates nak, “Kahaf! Re' nee, ro nai' Petrus in hanan! In haek et mone'!” Mes sin ka npirsain fa. Sin nak, “Oni' Uisneno In ameput neno-tunan, re' anpanat nai' Petrus.” 16Sin fe' nmatita'-roin rasi nana te, nai' Petrus anhaman piut, tar antea sin nasoitan eno' naan. Nasoit anraar je te, sin noo mkakan, natuin in re' naan nai' Petrus. 17Nai' Petrus na'aiti' in a'niman, he namneba' sin. Rari te, in npeon sin nok ranan meem es Uisneno napoit ne na'ko bui. Onaim in nreun sin am nak, “Hi mnao nai he mitoon rasin ia neu nai' Yakobos ma haef bian.” Rari te, nai' Petrus npoi nnao neu bare bian anteni'. 18Noka' kiuk ana', oras soraur-apaot ein nkisun ate ka niit anteni' fa nai' Petrus, sin taka'naan ein ma namtaun nmaten, natuin sin ka nahinin fa rais saa' es re' of he nboor neu sin. 19Oras usif nai' Herodes nahiin rasi naan, in naprenat sin he naim nai' Petrus. Mes sin ka nateef niit fa nokan. Onaim, nai' Herodes naprenat he nparikas soraur-apaot sin. Nparikas narair sin on nana te, in nreun he nroor niis sin ok-oke'. Rari te, nai' Herodes annao nasaitan propinsi Yudea, ma natua anbi kota Kaisarea. Usif Herodes Agripa anmaet 20Oras naan, abitan kota Tirus ma Sidon, sin biasa nsosan mnahat na'ko usif nai' Herodes in pah. Mes a'ro-'roo re' ia, usif naan anmamusun nok sin. Rari te, sin ma'akoran ma namin ranan he naraem ok nok ne. Onaim sin npiir naan tuaf fauk he nateef nok usif Herodes. Oras tua mapiir ein naan antean Kaisarea, sin makhiin ein nok atoin es, in kaan ee, nai' Brastus. In ntaam atoin makana' et uisf ee in sonaf. Sin ma'akoran nok nai' Brastus, he in njair afuri' ma asoitan ranan neu sin, henati' sin nateef nok usif Herodes. 21Rari te, usif Herodes anroim he ntoup sin, onaim sin npiir naan ors es he natefan. Neno naan, sin nmo'en acara ko'u. Usif Herodes anpaek in baur usif, ma antook anbi in a'toko prenat. Onaim in na'uab nok sin. 22Anneen in hanan on nana te, sin nbo'is ma naikas usif Herodes, nak, “Amneen nai in hanan naan! Ia ka hanaf na'ko mansian fa! Ia pah ii tuan in hanan!” 23Nok askeken, Uisneno In ameput es neem na'ko neno-tunan ma nekin nai' Herodes menas huum es, natuin in antoup pures neu in tuan, tar antea in nsiu' na'roba' Uisneno. Onaim, pansoeng guin na'susu' nai' Herodes in aon, tar antea in maet. 24Maut he on nana te, nok re' rasin naan, Rais Reko Uisneno natonon ma nhanuag on piut, ma atuina' Rana' 'Honis Usif Yesus na'baab on piut. 25Hit tkisu tfain teu nai' Barnabas ma nai' Saulus. Oras sin nua sin nnaon naat anrair fitis-babat neu abitan Yerusalem, sin nfanin neu kota Antiokia. Sin nok atoin muinf es. In kaan ee, nai' Yohanis. Sin nteek ee msa' ate, nai' Markus. Apirsait ein nbi Antiokia nsonu' nai' Barnabas nok nai' Saulus 131Anbi kota Antiokia, atoni namfau npirsai nrarin neu Usif Yesus. Anmui' tuaf-tuaf re' Uisneno anpaek sin he njarin In mafefa' kninu'. Ma bian anteni In npaek sin he nanoni' too srani'. Sin es re': nai' Barnabas, nai' Simeon, sin biasa anteek naan je, mnak, ‘nai' Metan’,*Tuis Uab Yunani nak ‘Niger’. In a'moufn ii ‘metan’, ai' ‘mes'okan’. nai' Lukius, na'ko kota Kirene, nai' Menahem, re' sin npairoor je na'ko an-ana' nok usif Herodes,†Usif Herodes ia, sin nahiin je neik kanaf Herodes Antipas. In es re' anroor niis nai' Yohanis Asranit. In aamf ee, sin nahiin je neik kanaf Herodes A'naet. In re' naan, es re' naprenat he nroor ri'ana 'kru'uf oras nahonis Usif Yesus anbi Betrehem. Usif Herodes re' anroor niis nai' Yakobos, ma re' nmaet natuin pansoeng guin na'susu' niis ne, sin nahiin je nak in kaan ee, Herodes Agripa. ma nok nai' Saulus. 2Anbi ors es, sin nanaah ok, ma sin nabuan ma na'besan neu Uisneno. Rari te, Smana Kninu' natonan sin am nak, “Ampiir maan nai' Barnabas nok nai' Saulus. Natuin Au meep gui namfau. Onaim, sin ro he nait mepu re' Au he unaa't ee neu sin.” 3Oras sin nanaah naraarj ok ma an'onen nararin on nana te, sin na'tuta' sin a'nimak neu nai' Barnabas nok nai' Saulus, he nri'tuba' sin. Onaim sin nreek ma nruur sin nua sin, he nanaoba' Uisneno In mepu. Nai' Barnabas ma nai' Saulus ntean puru Siprus 4-5Oras Smana Kninu' naprenat nai' Barnabas nok nai' Saulus he nua sin nnaon natoon In Kabin ma Prenat neu bare-bare, sin nnao nahunun neu kota es et taas je ninen, re' in kaan ee, Sereukia. Nai' Yohanis (atoni' re' sin nteek ee msa'at, nai' Markus) nnao nabua nok sin. Antean bare nana te, sin nsaen abnao oe he nnaon neu puru Siprus. Ntean Siprus, sin nsanun anbi kota es, in kaan ee, Saramis. Anbi kota naan, sin biasa ntaman nbi atoni' Yahudi sin uim onen he nanoni' Uisneno In Kabin ma Prenat neu abitan naan. Sin ranan neu puru Siprus 6-8Narari te, sin npoi-ntaman na'ko kuan es neu kuan es, tar sin neman ntean kota es et puru naan in tukan bian, re' nteek ee te nak, Pafos. Gubernor ee natua et kota naan. In kaan ee, nai' Sergius Paulus. In roen ni na'aik. Oras in neen nak nai' Barnabas sin neman nrarin anbi kota naan, in nreek tuaf he no'en sin, natuin in mariin he nneen fainekat na'ko Uisneno. Mes anbi naan, anmui' atoni' Yahudi es, in kaan ee, nai' Bar Yesus (in kanan es anteni re' neik uab Yunani te nak, ‘Erimas’). In atoin araut. In biasa napoi atoni' nak, in imsa' mafefa' na'ko Uisneno. In mapartei reko nok gubernor naan. Onaim, oras nai' Barnabas sin neman, in nkopo' gubernor naan he kaisa' ntoup sin. In nsoba' he nakeku' gubernor naan, henati' kaisa' npirsai neu Nai' Yesus. Nai' Paulus nakaina' araut 9Mes Uisneno In Smana Kninu' nfee kuasat neu nai' Saulus (re' sin nteek ee msa'at nai' Paulus), es nana te, in na'ke'en in matan fuan neu araut naan. Rari te, in na'uab am, nak, 10“Hoe! Erimas! Ho on re' niut re'uf! Ho poi moro' ko! Ho he mupoi tar antea mee? Ho mraban are' kanan rais reko. Es nana te, hai mihiin mirair, ho mutuin niut re'uf ein sin Uis Ko'u. Kaisa' mmo'e mteni' nai! Kaisa' mu'eka' ranan Uisneno re' mneo tiro kun! 11Hoe! Ho mneen, fe'! Uisneno of anhukun ko. Ho of amfoor, ma ho of ka miit fa sa'-saa', tar neno fauk ankoon.” Nai' Paulus na'uab anrair on nana te, atoni' naan anfoor nain. Onaim, in nabreo ranan he naim tuaf he naa' in a'niman, he anheer neik je. 12Oras gubernor naan niit nok matan, ma nneen nok rukin noni'-taru' na'ko nai' Barnabas sin nmatoom nok Nai' Yesus, in nsanmaak, rari te in npirsai neu Usif Yesus. Sin neik Rais Reko neu kota Antiokia es, et propinsi Pisidia 13Nai' Paulus sin nsaen abnao oe na'kon kota Pafos et puru Siprus, he nnaon neu kota es et propinsi Pamfiria, re' nteek ee te nak, Perga. Antean bare nana te, sin nsanun na'ko bnao oe, rari te, nai' Yohanis Markus anbaits on nok sin he in nfain on Yerusalem. 14Na'kon Perga, sin nnaon raan meto' neu kota Antiokia et propinsi Pisidia. Sin antean kota naan. Rari te, nateef nok atoni' Yahudi sin neno snasat, sin nokan oen ein anbin atoni' Yahudi sin uim onen. 15Oras naan, sin nresan na'ko na'i nai' Musa in surat, ma na'ko mafefa' Uisneno bian sin surat. Rari te, a'naak uim onen sin antoit nai' Paulus sin, am nak, “In aam ein! Karu hi mmui' uab saa' neu kai te, hai mtoit henati' mi'uab neu kai, he miheran hai nekam arkai.” Nai' Paulus nmurai na'uab nok atoin Yahudi nbi Antiokia 16Rari te, nai' Paulus anhake nbi sin matak. In nait in a'niman ma ntoit sin he nta'-ta'an. Rari te, in na'uab am nak, “Aok-bian ki, too Isra'el! Ma aina'-ama' sin, re' ntaam pirsait Yahudi, natuin hi nekam naan namnau niit too Isra'el sin Uisneno. Au 'toit ki he mpasan hi ruikm ein ma mneen kau! 17Uisneno npiir ma nbeit narair hit be'i-na'i too Isra'el na'ko afi unu'. Oras sin nnaon natuan anbin pah Masir, re' ka sin pah afa, Uisneno nfeen sin tetus ma ao-mina', tar antea sin nasuuf ma namsa'in. Rari te, Uisneno npaek In kuasan, ma neik sin npoin na'ko pah Masir.aAnpoin na'ko Pah Masir 1:7, 12:51 18Rari te, sin nnaon na'ko baar jes neu bare bian, tar antea toon bo'-haa. Maski sin na' 'nak-fatun, mes Uisneno natuuk sin nok neek sabaar.bSurat Sensus 14:34, Surat re' Nareta' Nafani' 1:31 19Rari te, Uisneno nnoes naneuk nain too pah hiut anbi pah Kana'an. Onaim In bait afu pah naan neu hit be'i-na'i sin, he njair sin auf pusaak.cSurat re' Nareta' Nafani' 7:1, Nai' Yosua 14:1 20Sin nmonin on naan, tar antea toon natun haa mbo' niim (450). Rari te, Uisneno naiti nfeen sin afeek-rasi namfaun, he na'naak sin, tar antea Uisneno npiri nfeen sin In mafeef es, in kaan ee, nai' Samuel.dAfeek Rasi sin 2:16, 1 Nai' Samuel 3:20 21Oras nai' Samuel anjair mafefa' Uisneno, hit be'i-na'i sin anromin he nmu'in kuk usif. Es nana te, Uisneno nbeit infeen sin nai' Kisi in anah, es re' nai' Saur, na'ko uuf Benyamin. Nai' Saur anjair usif ma naprenat tar toon bo'-haa.e1 Nai' Samuel 8:5, 10:21 22Rari te, Uisneno nasaun ee. Ma In nait nai' Isai in aanh es, in kaan ee, nai' Daut, he njair uis fe'u, anseka' nai' Saur. Uisneno nahiin narek-reko nai' Daut in nekan, es na' In nak ‘Nai' Isai anah nai' Daut re' ia, natai nok Au nekak. In of anmoe' natuin Au roimk ii oke'.’f1 Nai' Samuel 13:14, 16:12, Sit Pures-Bo'is sin 89:20 23Oras naan, Uisneno nba'an nak In of anfee tuaf es na'ko nai' Daut in sufan-ka'un, he nfee 'honis neu too Isra'el. Au he utoon ki, 'ak, nai' Daut in sufan re' Uisneno nba'an naan je naan, es re' Nai' Yesus.” Nai' Paulus na'uab nak Usif Yesus naan, Tuaf re' Uisneno nba'an he nsoun Ee neem 24Nai' Paulus antuut ma ntaur in uaban naan, nak. “Oras Usif Yesus fe' ka nait fa In mepu, tuaf es, in kaan ee, nai' Yohanis, annao natoon neu too Isra'el sin, nak sin ro he na'pisan na'ko sin sanat-penu sin, rari te, sin ro he nasranin he nfain tanar nak sin nareok ok nok Uisneno.gNai' Markus 1:4, Nai' Lukas 3:3 25Oras nai' Yohanis in meep gui he noe namsoup, in natonan atoin ein am nak, ‘Hi kaisa' mitenab mak au re' ia Tuaf re' Uisneno anba'an he nsonu' naan Je. Mimnau rek-reko! Hi ro he mpao Tuaf es, re' of In he neem. In ma'tani' nneis na'ko kau, tar antea au ka maso'ik kau fa, maski bait au 'rarihaa In anreka', fin au ka 'umnees 'ok Ne fa.’‡Tuis uab Yunani ahun-hunut nak, ‘Au u'ruri' he 'seif In sapaat goe msa' es au ka manoe fa.’ Tuis naan, in a'moufni nak, nai' Yohanis in fain ate mese', es nana te, maski in nrair Nai' Yesus anreka' msa' ate, in ka maso'ik fa. hNai' Mateos 3:11, Nai' Markus 1:7, Nai' Lukas 3:16, Nai' Yohanis 1:20, 27 26Aok-bian arki! Hi re' na'i nai' Abraham in sufan, ma tuaf bian re' hi neek meni namnau Uisneno. Amneen kau fe'! Uisneno natoon rasi ia neu kit, he hit tahiin In Rana' 'Honis. In nfee 'honis neu kit ma nsaok hit sanat sin. 27Na'ko afi-unu', Uisneno npaek In mafefa' kninu' sin, he ntui natoon rasi nmatoom nok Tuaf re' Uisneno nba'an he nsoun Ee neem. Onaim, hit a'nak rais pirsait sin, nok atoni' bian anteni' abitan Yerusalem, anrees nafan-fanik tuis-tuis na'ko mafefa-kninu' sin. Anbi neno snasat, sin ntaman neu uim onen, he sin nresan rasin naan na'ko Sura Kninu' Uisneno. Mes sin ka nahiin fa nak Tuaf re' Uisneno nba'an he nsonu' naan je naan, es re' Nai' Yesus. Rari te, sin namin ranan he nhukun na'maat Ee. Mes rasi naan, nanokab manba'an re' Uisneno In mafefa' sin ntui naan je. 28Sin nmo'en rasi huma'-huma' nok Nai' Yesus he nakreo namouf Goe, mes sin ka niit fa In sanat sa'-saa'. Maski on naan, sin nnaon neu gubernor Pilatus ma ntotin he nroor na'maat Ee.iNai' Mateos 27:22-23, Nai' Markus 15:13-14, Nai' Lukas 23:21-23, Nai' Yohanis 19:15 29Gubernor naan anroim natuin sin. Onaim, sin nkuus nakfirit Nai' Yesus anbi hau nehe, tar In anmaet. Ma are' rasin naan, ka nasuir fa nok are' saa' re' mafefa kninu' sin antui naan je. Rari te, sin nasanut In aon na'ko hau neeh je in tunan, sin naskau neik Je ma natuun Ee nbi noup fatu.jNai' Mateos 27:57-61, Nai' Markus 15:42-47, Nai' Lukas 23:50-56, Nai' Yohanis 19:38-42 30Mes Uisneno npaek In kuasat, ma namonib nafani' Nai' Yesus na'ko In a'maten. 31Oras Nai' Yesus anmoni nfain, In nakriir On fani-fani neu tuaf namfau. Sin es re' neman bu'-bua' nok Ne na'ko propinsi Galilea neu Yerusalem. Ma oras ia, sin es re' ansaksii ma natoon neu too Isra'el ok-oke'.”kHaef ein sin Reta' 1:3 Nai' Paulus natoon nak Uisneno npake nrair In mafefa' sin he natonan nain anmatoom nok Usif Yesus 32-33Nai' Paulus antuut in uaban naan, nak. “Onai! Hai nua kai re' ia, au ok nai' Barnabas, iim mi'ko rana 'roo, he mitoon ki saa' re' Uisneno nba'an neu hit be'i-na'i sin, oras ia, nanookb on een. Uisneno namonib nafani' Nai' Yesus na'ko In a'maten. Anbi Surat Pures-Bo'is bata' nua, Uisneno npaek tuaf he ntui rasin re' nmatoom nok Nai' Yesus, Tuaf re' Uisneno nba'an he nsoun Ee neem. In ntui nak, ‘Ho re' ia, Au Aanh aa ko. Neno ia, Au 'ait Ko mjair ana' aprenat.’lSit Pures-Bo'is sin 2:7 34Na'ko un-unu' Uisneno nba'an nrari mnak, In of namonib nafani' Tuaf re' In nba'an he nsoun Ee naan, ma Tuaf naan of ka nmate nteni' fa. Es nana te, Uisneno npaek In mafefa' he ntui, nak, ‘Nahunu te, Au 'fuut ain rais manba'an ok usif nai' Daut, he 'fee tetus neu ne. Onaim oras ia, Au he 'futu' 'teni' rais manba'an ok ko, natuin nai' Daut in sufan-ka'un es re' ho.’mNai' Yesaya 55:3 35Anmu'i nteni' Surat Pures-Bo'is bian re' nak, ‘Uisneno ka nparakan fa Ho Tuaf Amneot In ta'un he npunu nbi In nopu.’nSit Pures-Bo'is sin 16:10 36-37In amneon ii, onai: Surat Bo'is re' ia, ka nruur fa neu nai' Daut! Hit tahiin on naan, natuin usif nai' Daut anmoe' narair rais reko namfau neu in too, rari te in nmaet. Ma sin nsuub in aon-ta'un naan. In aon naan, anpunu nrair. Onaim hit tahiin tak Surat Bo'is naan, ka nruur fa neu nai' Daut, mes anruur atoin sona'. Karu Atoni' re' anruur goe naan anmaet, Uisneno namonib nafain Ee. Es nana te, In aon-ta'un naan, of ka npuun niit fa. 38-39Onaim, aok-bian arki, amneen rek-reko! Atoni' naan, es re' Nai' Yesus! Karu hit tpirsai teu Ne, In of nasaah are' sanat, re' in amneon ii hit es re' he tasaah kuuk sin. Nok ranan nana te, Uisneno annoes nain are' hit sanat sin ok-oke'. Mes hit tahiin tarari msa', tak maski hit tmoe' tatuin na'i nai' Musa in atoran harat sin ok-oke', on nana msa' ka neu he namneoba' kit fa anbi Uisneno In human-matan. 40-41Etun, hi ro he mitenab rek-reko. Kas-kaisa' saa' re' Uisneno In mafefa' sin natoon naan je et afi-unu' naan, antoom anfain neu ki. Mafefa' sin antuin nak, ‘Nati' ampaant om, are' atoin am'akan sin, re' ka nfiroir fa es-es! Fin Au, Uisneno, a'moe' rais sanmakat huma'-huma' re' namkakab tuaf namfau; mes hi of amtoup in seun-banit, he hi mmate mkoon. Au 'moe' raas jes, oras hi fe mmoin, mes hi ka mroim fa he mtopu. Maski atoni' nanoni' ki, mes hi ka mroim he mihiin fa rasi naan. Reko nneis, hi mitenab mifan-fani' rasin naan, henati' hi msanmaak amsa'.’oNai' Habakuk 1:5 Onaim, aok-bian arki. Mitenab mirek-reko' saa' re' au utoon ki fe'ena. Kaisa' amporin main saa' re' hi mneen miraar je fe'ena, on re' tuaf-tuaf am'akan sin a'mo'ek. Au uab kein na'tuuk ma na'paar on naan. Makasi, tua.” 42Na'uab anrair on nana te, nai' Paulus ma nai' Barnabas anfeen anhaken he nnaon nasaitan uim onen naan. Mes abitan naan, antotin, he reko te, sin nfain neman anbi neno snasat amnemat, he naknutu' nteni' saa' re' sin na'uab naraar je fe'ena. 43Ma oras sin anpoin na'ko uim onen naan, anmui' tuaf namfau anbi bare naan, re' annaon natuin nai' Paulus ma nai' Barnabas. Ma sin nua sin anfaineek sin, am nak, “Hit tahiin tak Uisneno In nekan reokn ii kaheen neu kit. Es nana te, hi ro he mnaa' miheran Uisneno In Manekan naan.” A'nakat-a'nakat atoni' Yahudi ka ntoup fa nai' Paulus sin 44Nateef nok atoni' Yahudi sin neno snasat amnemat, arakre'o te atuas kota naan anpoen ok-oke' he nneen Kabin ma Prenat Uisneno. 45Mes oras a'nakat-a'nakat atoni' Yahudi sin niit too mfaun neman he nneen nai' Paulus sin, sin neek ein namenan. Ma oras in na'uaba', sin nraban foro-koos goah neu nai' Paulus, ma sin na'uab ein he namouf sin. 46Mes nai' Paulus sin ka nteet ok fa, ma sin na'uab ein mat-maat. Sin nak, “Batuur! Uisneno anfei ranan nahuun neu hit atoni' Yahudi, ma anfee kit Rais Reko. Ma tebe ro he on naan! Mes hi ka mtopuf. Es nana te, hi ka maso'ik fa he mmoin piut mok Uisneno. Onaim oras ia, hai he meik Rais Reko naan neu uuf-uuf teta' anteni', natuin hi mtorak maan Je. 47Fin Uisneno ansonu' kai, nahuum on re' na'i nai' Yesaya antui naan je, mnak, ‘Au 'ait ki nahuum on re' paku re' ntana' neu atoni' teta' nteni', re' ka na'ko fa atoni' Yahudi, he hi mtana' ranan re' neem neu Kau, he Au ufetin sin na'ko sin sanat. Ma hi msa' ro he miruru' ranan naan, anbi pah-pinan anfuun am nateef.’pNai' Yesaya 42:6, 49:6 48Oras atoni' teta' sin nnenan on nana te, sin nmariin anmaten. Ma sin bo'is Uisneno nak, “Hai mbo'is Uisneno! Uisneno In Rais Reko naan, reok ni kaheen!” Anbi naan, anmui' tuaf-tuaf re' Uisneno nafeek anrair et afi unu', he sin anmonin nabar-baran nok Uisneno. Ma sin ok-oke' anpirsain neu Usif Yesus. 49Uisneno In Kabin ma Prenat nabeon On, na'ko tuaf neu tuaf anbi pah naan anfuun am nateef. 50Anbi kota naan, anmui' atoin makana', et bifee ma atoni. Bian sin anneek ma namnau Uisneno. Mes a'nakat-a'nakat atoni' Yahudi sin neman ma ntaon sin uaba', tar antea atoin makana' sin nriu' napoitan nai' Paulus nok nai' Barnabas na'ko bare naan. 51Ma oras sin npoin na'ko kota naan, sin nua sin nait naan mo'et es natuin harat. Mo'et naan es re' ntekar askukuk na'ko sin haek ein, anfani' 'takaf mese' nak, abitan kota naan ka nromin fa he natniin Rais Reko Uisneno re' sin nua natoon Ee naan. Rari te, sin nnaon nasaitan kota naan. Onaim sin nnaon neu kota es anteni', in kaan ee, Ikonium.qNai' Mateos 10:14, Nai' Markus 6:11, Nai' Lukas 9:5, 10:11 52Mes, apirsait ein neu Usif Yesus anbi Antiokia, sin neek ein anmarinen, natuin Uisneno In Smana Kninu' neki 'be'if ma ma'tani' neu sin nekak. Nai' Paulus ma nai' Barnabas anbin kota Ikonium 141Oras nai' Paulus nok nai' Barnabas antean kota Ikonium, sin ntaman nbin uim onen atoni' Yahudi. Anbi naan, sin na'uab ein rasi namfau nmatoom neu Rais Reko Uisneno, tar antea atoni' Yahudi ma atoni' teta' npirsain neu Usif Yesus. 2Mes anbi naan, anmui' atoni' Yahudi bian re' nnaa' naher-heran sin atoran harat, ma sin ka nromin fa he ntoup nai' Paulus sin uab kein. Sin es re' nhuita' atoni teta' namfaun he nato'on niis nonot apirsait neu Usif Yesus. 3Mes nai' Paulus sin ka namtaun fa. Sin natonan piut-piut Rais Reko Usif Yesus neu seka-ka goah. Sin natonan am nak, Usif Yesus In nekan naan nasoitn On neu sekau-sekau. In imsa' nfee kuasat he sin bisa nmo'en rais sanmakat huma'-huma', henati' too mfaun sin nahinin am nak, Uisneno npaek sin. Oras naan, nai' Paulus sin natuan a'roo anbin kota naan. 4Rari te, abitan kota naan anbaits ok pukan nua. Pukan es natuina' atoni' Yahudi re' fe' nnaa' naheran sin atoran harat, ma pukan es anteni' anpeis Usif Yesus In haef ein. Puk' nua ein re' naan, nmasein haen ein es nok es. 5Ma atoni' Yahudi bian re' fe' nnaa' naheran sin atoran harat, sin nabuan ma namin ranan nok atoni' bian, nok sin a'nakat sin, he nasusab haef Usif Yesus sin. Sin he npoir nai' Paulus sin neikin fatu. 6Mes tuaf bian natonan sin am nak, anmui' atoni' pukan es re' natenab amre'ut neu sin. Onaim sin naenan ma na'koor ein anbin propinsi Rikonia, anbiin kota Listra, ma kota Derbe, ma kuan-kuan anfuun am nateef anbi naan. 7Anbin baren naan, sin nmurai natoon Usif Yesus In Rais Reko naan. Ranan na'ko Perga neu Derbe Nai' Paulus sin anbin kota Listra ma Derbe 8Antean kota Listra on nana te, nai' Paulus nok nai' Barnabas nateef nok atoin es. In haek ein anbuan nanin oras in ainf ee nahoins ee. 9Atoni' naan ntook ma anneen nai' Paulus in reta'. Rari te nai' Paulus ankius na'tees ne, ma natenab nak, “Atoni' ia in pirsai ni, ro of nareko' in tuan!” 10Onaim nai' Paulus anhaman atoni' naan, am nak, “Ba'e! Mfeen amhaek nai!” Anneen on nana te, in okron anfeen anhaek ma annao nain. Nai' Paulus nareko atoin abuat 11Oras sin niit nai' Paulus nmoe' rasi nana te, sin masahun. Onaim sin na'uab ein neik sin uab Rikonia mnak, “Hi mneen, fe'! Atoin nua ein re' ia, pah ii tuan. Sin neman na'ko neno-tunan ma nabain ok on re' mansian!” 12Sin na'uab ein on naan, natuin sin natenab am nak nai' Barnabas naan, nahuum on re' sin pah tuaf es, in kaan ee, nai' Seus. Ma nai' Paulus, atoin a'uaba' naan, sin nak ai' namnees nok pah tuaf es, in kaan ee, nai' Hermes.*Natuin sin pirsait, nai' Hermes naan, amneik beno na'ko pah tuaf es neu pah tuaf es. 13Anbi kota naan in kotin, anmui' uim fuat es, neu sin pah tuaf, nai' Seus. Sin niit nai' Paulus sin on nana te, meo na'ko Seus in neik fubona' amfaun ma anheer neik bijae keos ko'u fauk, he nafuata' sin neu nai' Paulus sin. Onaim too mfaun naan annaon natuin meo naan he nfuan neu haef Usif Yesus sin. Atoin ein he nfua nai' Paulus sin 14Mes oras sin nahinin nak atoni mfaun naan he nfua neu sin, nai' Paulus nok nai' Barnabas anpenan sin. Rari te, sin nnaenan neu too mfaun naan sin matak, ma sin npius nareu' sin barun. Nana nfain tanar mese', nak sin ka nromin fa neu saa' re' too mfaun sin anmoo' je naan. Rari te, sin nua sin nhuun ein, am nak, 15“Airoo! Nansaa' am es re' hi mmoe' rasi ia? Kaisa' hi mitenb am mak hai re' ia pah ii tuan. Hai re' ia, arahaa mansian amsa' on re' hii. Hai iim meu bare ia, he mitoon ki rais reko es. Hi ro he maikoit are' hi pah tuaf ein naan re' ka ma'osa' fa. Hi ro he mituin Uisneno 'Honis amneot. Natuin In es re' nmoe' neno-tunan ma pah-pinan, nok in afan ok-oke'.aAnpoin na'ko Pah Masir 20:11, Sit Pures-Bo'is sin 146:6 16Un-unu te, are' pah-pah anmonin natuin sin nromik mese'-mese'. Uisneno msa'at ankonan sin on naan. 17Mes Uisneno ka nnikan fa he nfeen sin tanar huma'-huma', he sin nahinin am nak, Uisneno naan, Arekot kuun. In es re' nasanut uran neem neu kit ok-oke'. In es re' anfee pena'-maka' neu kit. In es re' anhao ma nfait kit, ma anhariin hit nekak.” 18Maski nai' Paulus ma nai' Barnabas antaar sin he kaisa' anmo'en on naan, mes atoin ein naan naseesb ok he nekin fuat he nfee neu sin. 19Oras naan, anmui' atoni' Yahudi fauk re' neman na'ko kota Antiokia ma kota Ikonium, sin neman neu kota Listra. Sin nhuita' too mfaun he nraban Usif Yesus In haef ein. Onaim sin naitin fatu ma npoir nai' Paulus. Sin nak ai' nai' Paulus nmate nrair. Onaim sin nheer anfonat nai' Paulus he npoir ne neu kota naan in kotin. Sin npoir nai' Paulus neik fatu, tar in tikoib 20Mes oras nonot apirsait neu Usif Yesus sin nhaek ma nfuun natefan nai' Paulus on nana te, in anfeen. Rari te, in ntaam anfain neu kota naan. Noka' on nana te, in nok nai' Barnabas annaon nkonon neu kota es anteni', in kaan ee, Derbe. Nai' Paulus ma nai' Barnabas anfanin ntenin on too srani' kota Antiokia et propinsi Siria 21Nai' Paulus ma nai' Barnabas natoon Usif Yesus In Rais Reko nbi Derbe msa'. Rarit too namfaun anpirsain neu Usif Yesus. Rari te, sin nua sin nfanin ntenin anbi Listra. Na'ko bare naan, sin nfanin on Ikonium. Na'ko naan, sin nnaon nkonon neu Antiokia et propinsi Pisidia. 22Anbi bare naan, sin na'uab ein nok atoni' re' natuina' Usif Yesus he naheran sin nekak. Sin namnaub sin am nak, “Aok-bian ki! Karu hit taam on Uisneno Inj aa kit, kais mitenab mak hit of ka neu tapein fa susat ma ha'mu'it anteni'. Natuin maski on mee amsa', hit ro he tapein ha'mu'it, mes hit ro he taran, he tatuin Usif Yesus piut.” Sin nua sin nanoni' rasi naan neu atuina' Usif Yesus anbi kota naan. 23Rari te, nai' Paulus ma nai' Barnabas namin tuaf he nait sin njarin a'nakat†Too srani' sin a'nakat anbi era' re' ia, neik uab Yunani te, nak, |presbuteros| . neu too srani' pukan mese'-mese'. Ma sin onen ma nanaah ok he nahiin Uisneno In nromin. Onaim sin ntao sin a'nimak ma n'onen, he nait tuaf re' Uisneno nruur sin he njarin a'nakat neu nonot apirsait. 24Rari te, nai' Paulus ma nai' Barnabas sin nnaon nasaitan propinsi Pisidia, he nnaon neu propinsi Pamfiria. 25Sin ntean kota es, in kaan ee, Perga. Anbi naan, sin natoon Usif Yesus In Rais Reko. Rari te, sin nnao, nkonon. Ka 'roo fa te, sin ntean kota Ataria. 26Na'ko bare naan, sin nsaen bnao oe ma nfanin on kota Antokia et propinsi Siria. Neon goes ii, nonot apirsait Usif Yesus abitan Antiokia es ansonu' sin, ma nana'at sin neu Uisneno In a'niman, he In npanat ma ntuntauk sin. Onaim oras ia, nai' Paulus sin nfanin, he natonan nonot apirsait Antiokia, nak sin nasopu nrair sin mepu naan. Abnao oe oras pah Roma 27Antean Antiokia on nana te, nai' Paulus sin na'bua' Usif Yesus In apirsait ein anbi bare naan. Ma sin natoon are' kanan rasi re' Uisneno nmo'e nraar je neu sin. Nak, Uisneno nfei nrair ranan neu atoni' teta' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi, henati' sin imsa' npirsain neu Usif Yesus. 28Rari te, nai' Paulus ma nai' Barnabas natuan suuk a'roo nok nonot apirsait Usif Yesus anbin bare naan. Atoni mnasi' nonot apirsait sin nabuan anbin Yerusalem 151Oras naan, anmui' atoni' Yahudi fauk re' anpirsain neu Usif Yesus neman na'kon rana 'roo, na'kon propinsi Yudea neu kota Antiokia. Neem antean on nana te, sin nanoni' nonot apirsait sin am nak, “Hi mpirsai meu Nai' Yesus amsa'at reko. Mes nana ka nanokab fa fe'. Karu batur-batuur hi mroim he hi mipein rasi 'honis, naa, hi ro he mi'heir mituin hai harat, re' Uisneno neikn On nahakeb naan je neu na'i nai' Musa.”aA'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 12:3 2Mes nai' Paulus ma nai' Barnabas anraban mates atoin ein naan sin uabak. Sin matoen nok ma'tani'. Onaim nai' Paulus nak, “Hi msaan! Apirsait ein na'ko atoni' teta', hit kaisa' ta'seke' sin he natuina' hit haar herit Yahudi!” Natuin sin matoen rasi naan, es nana te sin ma'akoran he nsonu' nai' Paulus ma nai' Barnabas nok atoni' bian na'ko Antiokia, he neik rasi ia neu haef Usif Yesus sin, ma atoni mnasi' nonot apirsait bian etan Yerusalem. 3Nok rasi nana te, es re' nonot apirsait Antiokia nreek nai' Paulus sin he nnaon neu Yerusalem. Sin nnaon natuin raan meto', neis nokan propinsi Finisia ma propinsi Samaria. Anbin rana-tnana' on nana te, sin nesin makisun nok nonot apirsait sin anbi sin umin. Rari te, sin nareta' tar antea namnuut, nak, “Atoni teta' amsa' ate, nabani' sin tuak ein ma npirsain neu Usif Yesus!” Sin nnenan on nana te, sin arsin nmarinen. 4Sin ntean Yerusalem on nana te, nonot apirsait neu Usif Yesus antoup sin nok rek-reko. Haef ein nok atoni mnasi' nonot apirsait sin imsa' ate, antoup sin. Rari te, nai' Paulus sin nareta' are' rasi re' Uisneno nmoe' nrair sin neu sin, tar antea atoni' teta' namfaun amsa'at natuina' Usif Yesus. Ma sin imsa' nareta' sin matoes anmatoom nok rais herit. 5Atoni' re' nok anneen nai' Paulus sin reta', anmui' atoni' Yahudi Kristen sin fauk na'kon partei Farisi. Sin nfeen anhaken ma na'uab ein naher-heeran nak, “Amneen rek-reko, hena! Karu nmui' atoni' teta' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi, re' anroim he natuin Usif Yesus, sin ro he natuin hit haar herit, nok are' hit atoran harat bian re' Uisneno neikn On anfee naan je neu na'i nai' Musa.” Nai' Petrus 6Rari te, nonot apirsait sin ok-oke' nma'akoran henati' haef Usif Yesus nok atoni mnais Kristen sin, nabuan he ntai narek-reko' rasi naan. 7Rari te, sin makoin ein tenab neum-neman. Namsopu te, nai' Petrus anfeen anhake ma na'uab am nak, “Aok-bian arki! Hi mihiin mirair mak, nahunu te, Uisneno anpiir nain kau na'ko kit, he au 'nao utoon Rais Reko Usif Yesus neu atoni' teta' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi. Natuin Uisneno msa' nroim he sin npirsain neu Usif Yesus.bHaef ein sin Reta' 10:1-43 8Uisneno nahiin narek-reko hit mansian ii hit nekak mese'-mese'. Ma In imsa' es anfee In Smana Kninu' neu sin, namnees on re' In nfee nraar Je neu kit. Neik ranan naan, hit tahiin tak Uisneno antoup sin imsa'.cHaef ein sin Reta' 2:4, 10:44 9Uisneno ka npiir fa humaf, sin ai' hit. Ma In ka nbetis fa sin na'ko kit. Natuin In nakninu' sin neek keni, fin sin imsa' npirsain nrarin neu Usif Yesus, namnees on re' In nakninu' nain hit nekak. 10-11Onaim, on mee? Karu Uisneno ntoup narair sin, nansaa' am es hit he tasaeb atteni' sin a'baut ma'fena' teik haar herit naan? Te kah, karu hit ta'uab batur-batuur, hit, tok hit be'i-na'i sin, ka troi tabei' fa hit atoran rais pirsait ein ok-oke'! Onaim, hit kaisa' ta'seke' sin on naan! Au he utaan on ia: Uisneno nfee kit a'honis, natuin hit tatuin atoran rais pirsait sin aa, oo? Kahaf, ai'! In nfee 'honis, natuin Usif Yesus anneek ma nkasian kit. Es nana te, kaisa' mnika'! Uisneno nneek ma nkasian atoni' teta' msa' on re' naan.” 12Annenan on nana te, ka tiit fa es anteni' re' he na'uab napoin in tenab. Rari te, nai' Paulus ma nai' Barnabas nareta' nafanik, anmoe' on meem es re' Uisneno anpaek sin. Sin nareta' rais sanmaakt ein re' Uisneno anmo'e nrair sin anbi atoni' teta' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi. 13Nareta' nararin on nana te, tuaf es, in kaan ee, nai' Yakobos, anfeen anhaek, ma na'uab am nak, “Aok-bian arki! Hi mneen kau fe'! 14Hit tata' nai' Pe'u*Tuis uab Yunani antui mnak ‘nai' Simon’. Nai' Simon naan, kaanf es na'ko nai' Petrus. fe' nareta' narair kit am, nak, Uisneno nait narair atoni' teta' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi sin, he nataam sin anfanin Usif Yesus In nonot apirsait sin. 15Onaim rasi naan, natai nok saa' re' mafefa kninu' Uisneno sin natoon naan je anbi afi ahunut. Sin ntui naan je, mnak: 16‘In ors ii ntea te, Au of a'fain uum. Natuin Au he uhakeb ufani' usif nai' Daut in aprenat. Fin in sufan-ka'un sin re' nsiksak nok naan, Au he ufena' ufani', ma he ha'tain sin. 17-18Nok mo'et naan, too na'ko pah teta' amsa', neem namin he nateef nok Kau. Natuin Au 'piir urair sin he nfain Aung goa. Fin Uisneno na'uab anrair on naan na'ko afi unu'!’dNai' Amos 9:11-12 19-20Onaim anbi au 'teenb ii te, onai: Karu tuaf teta' na'ko uuf bian re' anromin he natuin Uisneno, hit atoni' Yahudi kaisa' tasusab sin. Hit kaisa' taroiba' sin ma'fena' nteni' nok he treun sin he natuin hit haar herit. Onaim, hit ro he ttui tan suurt es ma tsoun ee neu sin, tak, sin kaisa' natuin hit atoran harat Yahudi sin ok-oke'. Hit tamnauba' sin imsa' tak, sin kaisa' nmakaken ma nmakonin karu ka fee-mone fa. Sin kaisa' nahan mnaah fuat. Sin kaisa' naah naa' na'ko mu'it. Ma sin imsa' kaisa' neuk sisi na'ko mu'it re' anfuut niis on.eAnpoin na'ko Pah Masir 34:15-17, A'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 17:10-16, 18:6-23 21Onaim, karu hit ttao atoran nahuum on re' ia, ia ka rais fe'u fa nteni'. Natuin, too mfaun sin nahinin nrarin, nak atoni' Yahudi hit atoran harat ro on re' naan. Fin atoran naan na'ko na'i nai' Musa sin, hit trees sin ok-oke' anbi uim onen, anbi neno snasat et bare me-mee. Onaim, atoni' teta' namfau nahinin nrarin. Au uab ki antuu' on naan, tua!” Surat neu nonot apirsait re' ka na'ko fa atoni' Yahudi 22Rari te, Uisneno In haef ein nok atoni mnasi' bian, anma'akoran he nreek tuaf he nnaon natonan sin rasi tfeka' naan neu nonot apirsait anbi me-mee. Ma sin naim tuaf-tuaf re' nonot apirsait nhormaat sin, re' nmatoom nok mepu naan. Rari te, sin npiir naan tuaf nua. Es in kaan ee, nai' Silas; es anteni' in kaan ee, nai' Yudas (re' sin nteek naan je nak nai' Barsabas). Rari te, sin nreun sin nua sin nnaon nabu-buan nok nai' Paulus ma nai' Barnabas. 23Sin neik surat he mfee je neu atoni' teta' abitan kota Antiokia et propinsi Siria, nkono nteni' tar antea propinsi Kirikia. Surat naan, in aaf ne nak on ia: “Ao-mina' ma ao-reko na'ko kai, Usif Yesus In haef ein, ma atoni mnasi' bian anteni' abitan kota Yerusalem. Hai mtui surat re' ia neu ki, natuin hai mneek main ki, nahuum on re' hai ori' ma hai tata' sin. 24Hai mtui surat ia, natuin hai mnenat nak, anmui' tuaf-tuaf na'ko Yerusalem ia, re' netin ma nateef nok ki nbi naan. Sin nanoni' ki rafu'-rafu', tar antea nasusab ma ntaka'nanab ki. Henati' hi mihiin mak, hai ka mreek miit fa tuaf ein re' naan. 25Oras hai mneen mak anmui' tuaf re' nasusab ki on naan, hai mibua mbi ia, ma hai mtai rasi naan. Onaim, hai m'akor mirair, ma mifeek mirair rasi naan. Oras ia, hai mpiir tuaf-tuaf he neman ma natoon ki hai tfeka' naan. Sin neem nabuan nok nai' Barnabas ma nai' Paulus, re' hai mneek sin. 26Tua nua' ein re' naan ansutain ha'mu'it, tar antea ara'kre'o te sin nmaten. Sin napenin ha'mu'it on naan, fin sin natuin Usif Yesus, tuaf re' Uisneno npiir naan Je na'ko unu'. 27Onaim, hai mreek nai' Yudas ma nai' Silas, mautum sin es natoon ki surat re' ia in afan. 28Uisneno In Smana Kninu' natoon anrair kai, ma hai msa' mroim mituin on naan, nak hi kaisa' mituin hai harat Yahudi oke', on re' haar herit. Natuin harat huma' re' naan, anha'fenab hi tuam ein naan rum-ruum. Mes anmui' rasi bian, re' hi ro he mimnau sin: 29Kaisa' mmakaek ma mmakoin karu ka fee-mone fa. Kaisa' meuk sis-fuat. Kaisa' miah naa'. Ma kaisa' meuk sisi na'ko mu'it re' nfuut niis on. Karu hi bisa mpanat hi tuam ein na'ko rasin naan, hi ka meik fa ha'nisit neu hi aom-bian nonot apirsait atoni' Yahudi. Nok rasi nana te, hi bisa mibua mok sin rek-reko. Hai surat re' ia, antuu' on naan. Ao-mina' ma ao-reko neu ki.” 30Sin ntopu nrair surat nana te, nai' Paulus sin naseon ein, ma naon nkonon neu kota Antiokia. Antean bare nana te, sin no'en nabuab nonot apirsait sin, ma nfeen sin surat naan. 31Oras sin nrees anrair surat naan, sin arsin nmarinen maten, natuin surat naan in aafn ee nha'tain sin nekak. 32Uisneno npaek nai' Yudas ma nai' Silas amsa', anfanin In mafefa' kninu'. Sin nua sin nareta' are' rais reta' namfau neu nonot apirsait anbi kota naan. Sin nfaineek ma naheran nonot apirsait sin nekak. 33Oras sin nua sin natuan a'roo anbi bare naan, nonot apirsait Antiokia nafetin sin he nfanin on Yerusalem neu nonot apirsait re' anreek sin neman. Sin nafetin sin nok neek marinet. 34[Mes nai' Silas on re' he nroim he natua nabaar anbi Antiokia.]†Anmui' tuis un-unu' bian re' ka ntui fa era' 34 ia. 35Nai' Paulus ma nai' Barnabas natuan sero 'roo anbin bare naan. Sin imsa' anturun sin aok-bian re' natoon Usif Yesus In Rana 'Honis. Nai' Paulus ma nai' Barnabas anbaits ok 36Oras nai' Paulus ma nai' Barnabas natuan sero 'roo nbin Antiokia, nai' Paulus nak neu nai' Barnabas am nak, “Ba'e! Uum he hit tfain on bare-bare re' nahunut hit taam teis tok sin. Hit tnao he tkius tiit hit aok-bian sin a'monik. Ka tahiin he sin on mee? Te tuaf ein re' naan, sin fe' anpirsain neu Usif Yesus fe' ka 'roo fa fe'. Neon goes ii, hit tanoni' sin. Es nana te, uum he hit tnao tkius tiit sin.” 37Anneen nai' Paulus na'uab on nana te, nai' Barnabas anroim natuin. Nai' Barnabas anroim he neik nai' Yohanis nok sin. (Fe'-fe'e te sin nteek nai' Yohanis ia msa' nak, nai' Markus). 38Mes nai' Paulus anpeen. Natuin neon goes ii, oras sin nbin propinsi Pamfiria te, nai' Markus nnao nasaitan sin.fHaef ein sin Reta' 13:13 39Nai' Paulus nok nai' Barnabas nasurin ko'u, tar antea sin nua sin anbaits ok. Onaim, nai' Barnabas neik nai' Markus, sin nua sin nsaen bnao oe ma nnaon ntean puru Siprus. 40Nai' Paulus nok nai' Silas. Oras sin he nnaon, nonot apirsait abitan Antiokia n'onen ntoit Uisneno he npanat sin, ma Uisneno msa' nakrira' In Nekan Arekot naan neu sin. Onen nararin ate, sin nua sin nnaon. 41Rari te, sin nnaon neu propinsi Siria ma propinsi Kirikia, anfuun am nateef. Anbi bare me-mee, sin naheran nonot apirsait sin nekak. Nai' Timotius nabua nok nai' Paulus ma nai' Silas 161Rari te, nai' Paulus sin nnaon konon, nahunun neu kota Derbe. Rari te, sin naon nkonon neu kota Listra. Anbi bare naan, sin nateef nok atoin muinf es, in kaan ee, nai' Timotius. In aamf ee, atoin Yunani. Mes in ainf ee, bifee Yahudi re' npirsai nrair neu Usif Yesus. Nai' Timotius amsa' nfain apirsait neu Usif Yesus. 2Are' nonot apirsait ein abitan kota Listra ma kota Ikonium, nahiin nak nai' Timotius naan, atoin reko. 3Nai' Paulus anroim henati' nai' Timotius nok sin. Mes anmui' atoni' Yahudi et bare naan nahinin nak nai' Timotius in aamf ee, atoin Yunani, onaim in re' naan, fe' ka nheir fa fe', natuin harat atoni' Yahudi. Es nana te, nai' Paulus an'ator ma sin nheir nai' Timotius.*Nai' Paulus nahiin, nak atoni' re' ka nheir fa fe', ka nabei' fa he ntaam neu atoni' Yahudi sin uim onen. Karu nai' Timotius anroim he nbaab nai' Paulus he natoon Rais Reko na'ko Usif Yesus neu atoni' Yahudi sin, in ro he nheir on re' atoni' Yahudi msa'. Nok rasi nana te, na' nabei' he in npoi ma ntaam anbi atoni' Yahudi sin atnanak. Nai' Timotius ma nai' Paulus 4Rari te, sin naon na'ko bare neu bare, he natoon rasi tfeka' re' haef Usif Yesus sin ma atoni mnasi' nonot apirsait sin nafeek anrari nbi Yerusalem. 5Nok rasi nana te, sin naheran anteni' nonot apirsait ein sin nekak. Na'ko neno neu neno, oras neu oras, nonot apirsait sin na'baab ok piut. Nai' Paulus napein hanaf he nnao neu Makedonia 6Rari te, nai' Paulus sin nnaon nkonon. Sin nnaon neu propinsi Frigia ma propinsi Garatia, natuin Uisneno In Smana Kninu' npenan sin he kaisa' nnao natoon Rais Reko Usif Yesus anbi propinsi Asia. 7Oras sin ntean baar jes re' nmanaak nok propinsi Misia, sin nsoob ein he ntaman neu propinsi Bitinia. Mes Usif Yesus In Smanan npenan sin he kaisa' nnaon neu bare naan.†Oras ia, propinsi-propinsi re' nahunut anteek sin at nak, Frigia, Garatia, Asia, Misia, ma Bitinia, arsin antaman et Pah Turki. 8Rari te, sin nnaon konon npeo' ranan re' nbi propinsi Misia, ma ntean kota Troas. 9Mabe' naan, Uisneno nakrira' mnitas neu nai' Paulus. In niit tuaf es anhake nbi taas je panin, anbi propinsi es, re' in kaan ee, Makedonia. Atoni' naan anhunun ma ntoti mnak, “Aam! Au uskau ko he uum meu ia, he mturun kai fe'!” 10Nai' Paulus niit on nana te, hai‡Anbi reta ia, nmurai npaek kata ‘hai’, natuin nai' Lukas anmurai nnao nabua nok nai' Paulus sin. Nai' Lukas es antui surat re' ia. mifeek he mnao meu Makedonia. Hai mitenab mak, naan Uisneno es re' nreun kai, he mnao mitoon In Rana' 'Honis meu abitan taas je panin. Etun In npenan kai, he kaisa' mnao meu baer sona'. Anbi kota Filipi, bifee mnasi' ain Lidia anpirsai neu Usif Yesus 11Rari te, hai msae bnao oe nbi kota Troas, he mraak meu pur aan es, in kaan ee, Samotrake. Noka' te, hai mraak amtein ma mtea kota es, in kaan ee, Neaporis. Hai msanu mbi naan. 12Mi'ko bare naan, hai mnao ha raan meto' meu kota ko' goes, in kaan ee, Filipi. (Filipi naan mateka' nbi propinsi Makedonia, ma ana' prenat Roma msa' nnaa' kuasat anbi kota naan.) Hai mitua neno faukah anbi bare naan. Nai' Paulus sin nateef ain Lidia 13Nateef nok neno snasat atoni' Yahudi sin, hai mnao maim baer onen atoni' Yahudi. Hai mitenab mak baer onen naan of et noo je ninen. Es nana te, hai mnao mpoi kre'o mi'ko kota naan, tar amtea hai mi'euk mok noo jes. Hai miteef mok bifee mnasi' puukn es anbi naan.§Natuin atoran, ro he nmui' atoni' Yahudi bo'es fe', na' bisa sin nmo'en uim onen Yahudi. Sin ka nsoi' fa bifee nu. Onaim, natuin anmui' bifee fauk an'oen nein et noe Gangites in ninen, hit tahiin tak anbi kota Filipi naan, atoin mone Yahudi ka ntea fa tuaf bo'es. Onaim, hai mtoko ma mi'uab mok sin. 14Na'ko bifee pukan naan, anmui' bifee jes, in kaan ee, bi Lidia. In neem na'ko kota es, re' na'roo et propinsi Asia, in kaan ee, Tiatira. Bifee re' ia, na'sosa' tai maas me-umub re' ma'osa', neu atoin makana'. In makoe nbi rais onen neu Uisneno. Onaim, in nneen nai' Paulus in uab ein, ma in ntoup sin oras naan. 15Rari te, hai misrain ain Lidia nok in uum je naan ee oke'. Misrain mirair sin ite, sin nfee hana skaut neu kai, mnak, “In ama' sin. Karu hi mitenab mak au 'pirsai 'rair 'eu Usif Yesus te, hi iim meu hai umi ma mitua mtahan mok kai.” In nfuir kai piut, tar antea hai mituin. Sin nataam nai' Paulus ma nai' Silas nbi bui anbi kota Filipi 16Neon goes, oras hai mnao meu baer onen, hai miteef ri'feet goes. In re' naan, atoni in ate. Niut re'uf es antaam ne, es in bisa ntae ma nrees atoni in uan. In imsa' bisa nahiin atoni in rasi na'ko uun a'ba'an. Onaim, atoni' namfau nromin he nfeen roit neu ri'an-feto naan ma ntotin he in ntae sin uak ein. Mes an-feto naan, in a'naet sin es napein are' roit naan, tar antea sin mu'in maten. 17Neno naan, oras hai mnao te, an-feto naan natuin kai piut. Ma in nhunun nak, “Atoin ein re' ia, aten na'ko Uisneno A'kuasat. Sin neman he nakrira' ranan, he on mee te atoni' bisa napein 'honis, ma nafeitn ok na'ko sin saant ein ii!” 18Ri'an-feto naan anmoe' on naan, tar antea neno nuam-teun. Kro-roo te, nai' Paulus ka nroim he nneen anteni' fa ri'an-feto naan in uaban. Onaim in nabani' ma nkius na'ke'en ri'an-feto naan, ma in napreent ee, mnak, “Hoe! Niut re'uf! Au 'eik kuasat Usif Yesus, ma uprenat ko, ampoi nai mu'ko ri'an-feto ia, oras ia!” Nai' Paulus na'uab anrair on nana te, niut re'uf naan anpoi nain. Nai' Paulus nriu' niut re'uf na'ko ri'-feto 19Oras in a'naet ein nahinin nak, sin ate, in ma'tanin ma manenun naan namneuk, sin nato'on, natuin sin ka napenin fa roit antein. Rari te, sin nnaa' neik nai' Paulus ma nai' Silas neu 'masa', re' nmui' baar jes re' nati' te sin npaak je he nafekan rasi. 20Anbi bare naan, sin nkoa' ein naheer-heran nak, “Atoin ein ia neman he nareu' hit kota. Te kah, sin ka na'kon fa bare ia. Sin atoni' Yahudi, re' neman na'kon bare 'ro-'roo he nmo'en taisibu nbin ia! 21Sin imsa' nanoni' too mfaun nak, hit kaisa' ttoe tatuin ana' aprenat Roma sin atoran, he tatuin sin atoran.” 22Ma nnenan on nana te, too mfaun sin ntaisibun, ma nnaon nbaan nai' Paulus ma nai' Silas. Onaim, atoin a'nakat es anbi naan, nreun sin tar sin npius nareo' nai' Paulus ma nai' Silas sin paken, oke te sin nbeos sin. 23Sin nbeos nai' Paulus nok nai' Silas, rari te, sin nataam sin neu bui. Sin nreek a'naak paot anbi naan, he npanat atoin nua ein naan rek-reko. Kais-kaisa' sin naenan. 24Anneen on nana te, a'nak paot naan nataam sin neu ke'en es anbi bui naan in atnanan. Onaim, in haip sin haek ein neik hau hapit. Sin nhaip nai' Paulus sin haek ein neik hau hapit anbi bui 25Of ai' oras fai tnana' te, nai' Paulus ma nai' Silas an'oen ein ma siin he nbo'is Uisneno. Atoin hukun bian nokan nbin re' naan, nokan nenan sin nsiin. 26Nok askeken, afgoe na'beko' ko'u on re' ntai-nuun, tar antea bui naan ok-oke' na'beko' msa'. Bui naan in eon ein nasoitn ok manua fekon. Onaim, atoin huukn ein, sin koren fuuts ein natsefi' oke'. 27Oras naan, a'nak paot anbi bui naan, naskeke nfeen, ma in nkius bui naan in eon ein nasoitn ok manua fekon. Ankius on nana te, in natenab nak ai' atoin hukun sin naenan nrarin. Rari te, in faik in beens ee he nheo niis on. 28Mes nai' Paulus ankoa' naher-heer, ma nakain ee, nak, “Airoo, aam! Kaisa' mheo misoom! Hai es ia fe', oo!” Sin nakninu' nai' Paulus in paap ein 29Anneen hanaf nana te, a'nak paot naan namtau nmaet, ma in imsa' ntaka'nana'. Rari te, in nreun he neikn ee 'nopo', onaim in naen antaam neu bui naan in nanan, mes in aon ii ta'i-ta'i. Ma in nri'-tuu anbi nai' Paulus ma nai' Silas sin haek ein. 30Onaim in napoit sin na'ko bui, rari te in nataan sin am, nak, “In ama' arki! Au neek ki nsuus anmaet. Au he 'moe' saa' henati' au bisa ufeitn ok u'ko suust ein ia?” 31Nai' Paulus sin ntonin am nak, “In raan ii onai: Ho mpirsai meu Usif Yesus, henati' In nfee ko 'honis. Ho uum je naan ee msa'.” 32Rari te, nai' Paulus ma nai' Silas na'uab nok a'nak paot bui naan, ma in uum je naan ee arsin. Sin natoon Usif Yesus In Rana' 'Honis neu sin. 33Ankono kre'o na'ko fai tnana' naan, a'nak bui naan neik nai' Paulus ma nai' Silas he nboe ma npairoir papa' re' afi sin nbeos sin. Rari te, sin nasrain a'nak paot bui naan, nok in uum je naan ee ok-oke'. 34Oke te, in nok sin antaman neu in umi, ma ntuthae sin. In nok in uum je naan ee nmariin anmaten, natuin sin npirsai Uisneno. 35Kik-kiku te, a'naet sin re' nafeek rasi, sin nfeen hanaf neu a'nak paot bui, he in napoitan nai' Paulus ma nai' Silas. 36Anneen on nana te, a'nak bui naan natonan nai' Paulus am nak, “In ama' arki! A'naet ein nafeek anrarin he nafetin ki. Es nana te, hi mnao nai nok ao-mina'.” 37Anneen on nana te, nai' Paulus ka ntoup fa reko. Onaim, in natoon neu an renu' es, nak, “Kais on naan! Natuin hai too Romas kai. Onaim hai mtoit hai pa'! Ana' prenat sin ro he n'ator hai rasi ia natuin atoran. Tatuin in amneon ii te, ro 'took he t'aa' rasi fe', oke te, na' thukun atoni'. Mes sin ka nmo'en fa on naan. Sin ka ntokon fa he n'a'an rasi nahuun, he naim nahiin hai saant ii saa', mes sin nbeos na'ba'-ba'e kai nbi too mfaun sin matak. Ka tiit fa sanat saa' re' he nrair tu'in, he sin nataam kai neu bui. Ia ro namneo-namneo, sin ntanhai nrair atoran prenat pah Roma. Onaim oras ia, sin he napoitan kai mninu'-mninu' na'ko bui, henati' atoni' kaisa' nahiin hai saant ii saa'? Ka on fa naan! Mreun a'naet sin neikn ok neman, he nafetin kai. Nok ranan nana te, na' hai of amtoup.” 38Oras haef nana nfain ma natoon nai' Paulus in uab ein naan, a'naet sin nahinin nak sin nua sin anmu'in pa' on abitan pah Roma. Onaim sin namtaun nmaten. 39Rari te, a'naet sin neman neu bui ma sin manaku' sin saant ein, ma ntotin saok sanat na'ko nai' Paulus ma nai' Silas. Rari te, sin nafetin sin nua sin, ma sin ntotin he sin nua sin nasaitan kota naan. 40Anpoin na'ko bui nana te, nai' Paulus sin nnaon neu ain Lidia in umi. Nbi naan, sin nabuan nok apirsait ein. Sin nanoni' sin, ma naheran anteni' sin nekak. Rari te, sin nnaon nasaitan kota naan. Nai' Paulus sin nnaon neu kota Tesalonika 171Rari te, nai' Paulus ma nai' Silas annao nkonon. Sin kono haa kota es, in kaan ee, Amfiporis. Ma sin nnaon neu kota es, in kaan ee, Apolonia. Na'ko naan, sin nnao nkonon ma ntean kota Tesalonika. Anbi kota naan, anmui' uim onen atoni' Yahudi es. Ranan na'ko Filipi neu Berea 2Karu sin ntean baar jes, re' nmui' uim onen, nateef nok neno snasat ate, nai' Paulus biasa ntaam ma nok an'onen nok abitan naan. Anbin Tesalonika msa', in nok antaam anbi sin uim onen. Onaim, in nok anmakoni' nekaf nok sin anbi naan, sin npaek Uisneno In Sura Kninu'. In nok an'onen nok sin anbi neno snasat era' teun natuut-tuutah. 3In natonan sin am nak, “Karu hit ttae tarek-reko' nbi Uisneno In Surat naan, hit tahiin tak sin na'uab anrarin na'ko un-unu', nak Tuaf re' Uisneno nba'an he nsoun Ee neem neu kit, of in napein ha'mu'it namfau. In of anmaet. Mes rari te, Uisneno of anpaek In kuasat he namonib nafain Ee. Naa, oras ia, hit tahini trair tak, Tuaf re' Uisneno nba'an naan Je, es re' Nai' Yesus!” 4Annenan on nana te, anmui' atoni' Yahudi bian antoup nai' Paulus in uab ein, rari te, sin nabuan nok nai' Paulus sin. Na'ko tuaf-tuaf re' antoup uab ein naan, anmui' msa' atoni'-atoni' Yunani re' sin namnau niis Uisneno, nok bifee bian re' nmu'in kan reok mateka' anbin kota naan. 5Mes atoni' Yahudi sin a'naet ein ansaken ma nneek menan. Onaim, sin nhuita' are' atoes sin he ntaisibun. Oras too mfaun nabuan nrarin on nana te, sin nmurai nmo'en taisibu nbin kota naan. Sin naim nai' Paulus ma nai' Silas he sin nheer neik sin neu too mfaun re' fe' antaisibun naan. Rari te, sin nnaon nareu' nai' Yason in umi, natuin nai' Paulus nok nai' Silas natua ntaahn ein anbin naan. 6-7Mes sin ka napein fa nai' Paulus sin anbin naan. Rari te, sin nheer neik nai' Yason ma nonot apirsait bian neu bare feek rasi. Sin nakuu nai' Yason, nak, “Oras ia, anmui' asusit re' neman et hit kota. Sin nnaon neu bare me-mee te, sin mo'en taisibu! Oras ia, sin neman he nareu' hit atoran anbi bare ia, rari te, nseun ee neik sin atoran! Nai' Yason ia, antopu nrair tuaf ein re' naan, ma antupan anbi in umi! Ma sin arsin nraban hit atoran, natuin sin ka nromin fa he nmanaku' neu hit Uis Ko'u, Keser. Sin arahaa nmanaku' neu sin Uis Ko' goes, in kaan Ee, Usif Yesus.” 8Annenan on nana te, a'naet ein, ma atoni'-atoni' nbin bare naan, sin teenb ein nrik-raakn ok. 9Rari te, a'naet anbi kota naan nreun nai' Yason ma nonot apirsait ein he nbaen ein roit he sin nmana'feef nak, sin of ka nmo'en fa taisibu ntein ein, ma ka naenan fa. Anbaen ein anrarin ate, sin nafetin sin nai' Yason. Nai' Paulus sin nnaon neu kota Berea 10Mabe naan, nonot apirsait ein abitan kota Tesalonika naten-teenb ein te, nak, reko nneis sin nsonu' nai' Paulus ma nai' Silas neu bare bian. Rari te, sin nsonu' atoin nua ein naan neu kota es, in kaan ee, Berea. Antean nana te, sin ntaman neu uim onen atoni' Yahudi. 11Mes atoni' Yahudi abitan Berea naan, ka on fa abitan Tesalonika. Sin nromin maten he nnenan, ma nabaarb ok he ntoup nai' Paulus sin uab keni. Fin abitan Berea, anneen narek-reko' nai' Paulus sin, ma nkius narek-reko' Uisneno In Sura Kninu'. Sin namin he nahiin, nai' Paulus sin uab kein naan, batuur aa oo, ai' kah. Es nana te, fai-manas sin nparikas Uisneno In Suur Akninu' naan, tar antea namnuut. 12Nok ranan nana te, atoni' Yahudi namfau anbi bare naan, anpirsain neu Usif Yesus. On nana msa', atoin Yunani sin. Sin re' anpirsain neu Usif Yesus naan, anmu'in rais furi ko'u. Anmui' bifee ma atoni'. 13Ma nbi oras naan, atoni' Yahudi abitan Tesalonika annenan nak nai' Paulus sin nanoni' Uisneno In Kabin ma Prenat et kota Berea. Sin neem natuin ein, ma sin nhuita' too goe, he nmo'en taisibu nteni' anbi bare naan. 14Es nana te, abitan Berea neik nai' Paulus rabah neu taas je ninen. Mes nai' Timotius ma nai' Silas natua nabaran anbin Berea. 15Atoin ein naan, annaon naat nai' Paulus antean kota es, in kaan ee, Atena. Rari te, sin namaik ee anbi naan, ma sin nfanin on kota Berea. Sin neikin rais manba'an na'ko nai' Paulus nak, nai' Silas ma nai' Timotius ro he neman rabah nai he nabuan nokan. Nai' Paulus anbi kota ko'u Atena 16Oras nai' Paulus anpao nai' Silas ma nai' Timotius sin amneem kein neu Atena, in neekn ii nsuus, natuin in niit baer fuat namfau nbi kota naan. Nai' Paulus nkis-kius abitan Atena sin baer fuat ein 17Mes anbi naan, anmui' atoni' Yahudi nok atoni' teta' bian re' n'onen neu Uisneno. Nai' Paulus antaam neu sin uim onen, ma nmakoin ein tenab nok sin. Neno-neno te, in nnao neu 'masa' ma na'uab nok tuaf seka-kau guah anbi naan. 18Rari te, in maktaan ein nok tungguru bian na'ko pukan nua anbin kota naan. Pukan es, es re' Epikoros, ma pukan es anteni', es re' Stoa.*Atoni' na'ko pukan Epikoros sin natuin tungguru es, in kaan ee, Epikoros. In nanoni' nak, rasi re' reko nneis-neis, es re' monit re' naheun nok neek marinet. Kaisa' tatenab rasi bian. Ma atoni' na'ko pukan Stoa, sin natuin tungguru es, in kaan ee, Seno. In nanoni' nak, atoni' ro he npaant on rek-reko, ma n'ator in teenb ii, tar antea in ka nnaben niit fa menas. Mes oras in na'uab antoom Usif Yesus, nak In nmoni nfain na'ko In a'maet Ne te, anmui' tuaf re' naronon hape, nak, “Thfoe'! Poit ii tuan ee, es re' ia!” Bian na'aak nein mnak, “Airoo! Atoni' ia he na'seke' kit, he hit tfua teu sin pah tua soon en!” 19-21Abitan Atena ma atoin amnemat abitan kota naan, karu nneen rais fe'u te, on re' noin fe'u, tenab fe'u, sin biasa ntook nabuan ma nmakoin ein nekaf anbi 'toe' aan es, sin nteek ee te, Areopagus.Rari te, anmui' tuaf na'ko sin neik nai' Paulus annao neu bare naan, ma sin ntoot je, nak, “Neu! Mutoon miit kai, noin fe'u naan!Natuin ho mu'uab rais fe'u, re' nmoe' kai he mtaka'nana' kre'o. Onaim, hai mtoit he ho mu'uab amteni' fe', henati' hai mihiin batuur.” 22-23Rari te, nai' Paulus anhaek ma na'uab am nak, “Hi atoin Atenas arki! Au 'nao 'noon urair hi kota ia, ma au 'iit urair 'ak namneo, hi ammakoe he minaoba' atoran rais pirsait. Au 'iit hi baer fuat ein et me-mee. Mes au 'iit baer fuat es, maruna' nak, ‘Ia fuat neu pah tuaf ka mahini' fa’. He tabain tet tak, hi mfua mrair meu Uisneno, mes hi ka mihiin Je fa fe'. Naa, In es re' au utoon ki Je naan. 24In es re' nmoe' neno-tunan ma pah-pinan, nok in afan ok-oke'. In es Usif neu are' saa' et neno-tunan ma pah-pinan. Onaim, In ka natua fa et uim fuat re' mansian ii nmo'e. 25In es anfee snasaf ma namonib hit mansian. Paara' te, In es anfee are' saa' re' hit tperuu. Mes In ka nperuu fa sa'-saa'. Es nana te, mansian ii ka nabei' fa he ntuur Ne.a1 Usif sin 8:27, Nai' Yesaya 42:5, Haef ein sin Reta' 8:47 26Na'ko tuaf mese', In namonib too nbi pah-pinan nfuun am nateef. In es anbait neu pah-pah, es-esat nok in pah. Ma In es an'ator pah-pah sin a'hakek ma sin a'mofuk, mese'-mese' te nok in etin. 27Onaim, In nmoe' on naan, natuin In nroim henati' hit mansian kit, taim ma tahiin Je rek-reko. Mansian sin ro namin, kar-karu sin he nateef nok Ne. Mes mneon ii, In ka na'roo fa na'ko kit. 28Anmui' tuaf na'uab niit nak, ‘In es re' uuf neu hit asnasak. In es re' 'ba'af na'ko hit a'monik.’ Anmui' hi amnait-nee msa', na'uab ein nak, ‘Hit tmoin, ta'koon ee. Etun hit tfain in sufan.’ 29Naan ro batuur. Hit arkit ia, Uisneno In suufna kit. Onaim, kais mitenab mak Uisneno nahuum on baer fuat mahuma', re' mansian bisa nmo'e neki mnatu', ai' noin muti', ai' fatu, natuin sin tenab ein kuuk. 30Nahunu te, batuur mansian ii ka nahiin fa rasi naan. Etun es re' Uisneno nafetin kit he hit tmoin tatuin hit monok. Mes oras ia, In ka nroim fa he hit tmoin on nana nteni'. Etun In nfee prenat nak, hit ro he tnao tasaitan ma tparakan fuat ein re' naan, rari te, tnao tatuin Ee nai. 31In imsa' nbera' nain ors es, he nhukun pah-pinan ia nok in afan no mes-mese', natuin sin saant ein. Ma In nruur ma nreek nain Tuaf es anfain In Afeek Rasi. Tuaf naan of nafeek rasi te, natai. Oras ia, hit tahiin nok akninu', Afeek Rasi naan es re' sekau. In, es re' nmate nrair, mes Uisneno namonib nafain Ee.” 32Mes oras re' abuat ein naan anneen nai' Paulus nak, anmui' atoin amates anmoni nfain, sin mains ee. Mes anmui' tuaf bian anromin he nneen neu ne. Sin natonan nai' Paulus, nak, “Hai mrom-roim fe' he mneen ho uab ein naan. Mes mautum anbi ors es anteni'.” 33Rari te, nai' Paulus annao nasaitan bare naan. 34Mes anmui' tuaf re' annao nabua nok ne, natuin sin npirsain nrair Usif Yesus. Es na'ko sin re' nati' te an'ator rasi anbi Areopagus, in kaan ee, nai' Dionisius. Nok bifee es, in kaan ee, bi Damaris. Ma nmui' bian anteni', re' nnaon nabuan nok sin. Nai' Paulus anmakhiin ein nok ain Priskila ma aam Akila anbi kota Korintus 181-3Oras naan, Uis Ko'u Keser Roma, in kaan ee, nai' Kradius. In nato'on atoni' Yahudi sin, rari te, in nriu' napoitan sin na'ko kota Roma nbi propinsi Italia. Onaim, sin nsisae'n ok anbi me-mee. Anmui' naan atoin Yahudi es, in kaan ee, nai' Akila, ma nok in fee je, bi Priskila. Sin nua sin naen anpoi na'kon propinsi Italia, nnaon neu kota es, in kaan ee, Korintus. Nai' Akila ia, neem na'ko propinsi Pontus. In meupn ii, es re' he nmoe' bare' na'ko pasu. Oras naan, nai' Paulus amsa' nnao nasaitan kota Atena, ma in annao neu kota Korintus. Anbi naan, nai' Paulus anmakhiin ein nok nai' Akila ma bi Priskila, natuin in imsa' amoe' bare na'ko pasu. Sin natua nabuan, ma nmeup nabuan. Nai' Paulus ma nai' Akila ma bi Priskila sin nmeup nabuan 4Karu ntea neno snasat atoni' Yahudi sin ate, nai' Paulus antaam neu sin uim onen. Anbi naan, in nsoba' he nfuri' atoni' Yahudi, ma atoni' teta', he npirsain neu Usif Yesus. 5Mes oras nai' Silas ma nai' Timotius neman na'ko propinsi Makedonia, nai' Paulus nasnasab meup pasu naan. Fai-manas in meup ma'tani' ma natonan atoni' Yahudi sin, nak, “Atoni' re' hit arkit atpao na'ko un-unu', re' Uisneno nba'an he nsoun Ee re' naan, neem anrair. In es re', Usif Yesus!” 6Mes anmui' atoni' Yahudi re' nraab Ne piut, ma sin na'uab namouf goe. Rari te, nai' Paulus ntekar afu skukuk na'ko in baer paken, nfain tanar es nak, in ka nfairore nteni' sin fa, natuin sin ka nromin fa he ntoup Rais Reko re' in natoon neu sin. Onaim in na'uab, am nak, “Hi re' ia, on re' he bainesi' ki! Hi on he mikosob kim hi ruikm ein! Mes maut nai! Hi of mitaah kim hi saant ein. Of hi mitaah kim! Nmurai na'ko oras ia, au ka 'mu'i 'teni' fa urusan ok atoni' Yahudi ki. Au he 'nao unoni' uuf a'teta' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi.” 7Anmui' uum jes anbi uim onen naan in aon-bian. In tuan ee, kaan ee, nai' Titius Yustus. In ka na'ko fa atoni' Yahudi, mes in neek ne nmariin neu Uisneno. Rari te, oras nai' Paulus annao nasaitan atoni' Yahudi sin, in nnao ma ntaam neu aam Titius in umi. 8Ma uim onen naan in a'nak te npirsai neu Usif Yesus amsa'. In kaan ee, nai' Krispus. In uum je naan amsa' npirsain, nabu-buan nok atoni' Korintus bian re' nneen nai' Paulus. Rari te, nai' Paulus nasrain sin ok-oke'. 9Anbi faaj es ate, nahuum on re' anbi mneit, nai' Paulus anneen Uisneno na'uab am nak, “Paulus, ho kaisa' mumtau, ma kaisa' m'oer meu mepu ia, natuin ho 'sutais ein ka oek ein fa fe'. Ho ro he munoni' sin piut meik Rais Reko na'ko Kau. 10Mumnau, goo! Ho ka mmepu mmesef. Fin Au 'ok ko. Maski atoni' nasusab ko, mes Au 'pasan Au haek neu ko. Ma Au 'kius ko fai-manas. Kaisa' mnikan, anbi kota re' ia, Aung guin namfaun.” 11Anneen on nana te, nai' Paulus natua sero 'roo nbi kota Korintus. In nanoni' Uisneno In Rana 'Honis anbi naan, tar antea toon es ma stena'. 12Oras naan, sin nasaeb tuaf es nrair gubernor anbi propinsi Akaya. In kaan ee, nai' Gario.*Natuin tuis anbi faat goes, sin nasaeb nai' Gario njair gubernor nbi Akaya, fun hitu', toon 51. Onaim, atoni' Yahudi sin anma'akoran ma sin nheer neik nai' Paulus annao neu gubernor, anbi bare feek rasi. 13Onaim sin natraak nai' Paulus am, nak, “Atoni' re' ia, anfuri' too mfaun he natuin pirsai fe'u. Maski ana' prenat Roma ka nahiin fa pirsait naan!” 14Mes oras nai' Paulus he nfei in fefan, he namneob in tuan, gubernor naan ansenu nfeek in uaban. In nakaina' nain atoin ein re' natraak nai' Paulus, nak, “Hae! Atoni' Yahudi ki. Mitniin fe'! Karu hi mitrakan kau rais re'uf, ai' rais marorot, au ro he 'neen hi rasi naan. 15Mes rasi re' hi meik je neem re' ia, naan rasi re' et hi uum je nanan! Suma hi misurin rasi re' nmatoom nok atoran pirsait Yahudi, ma nok in uab eni, ma nok sin kaang keni. Ana' parent ii ka n'urus fa rasin on re' naan!”†Atoni' Yahudi biasa nmaka' rais ein nok rais reta' monif. 16Rari te, gubernor naan anriu' napoitan sin na'ko bare feek rasi naan. 17Onaim, atoni' Yunani sin anheek naan tuaf es, in kaan ee, nai' Sostenes. In re' naan, a'nakat na'ko atoni' Yahudi sin uim onen. Onaim, sin nheer neik je, ma nbees goe anbi gubernor ee in matan. Mes gubernor naan ka nfairoer sin fa. Na'ko Korintus, nai' Paulus anfani nteni' on kota Antiokia et propinsi Siria 18-19Rari te, nai' Paulus natua nabaar anbi Korintus. Mes a'ro-'roo te, in nasee neu apirsait ein anbi naan. Rarit in, ma bi Priskila ma nai' Akila, nnaon neu kota es, in kaan ee, Kengkrea, he npaon abnao oe. Anbi naan, nai' Paulus ankeu in a'nakan he nfain tanar nak, saa' re' in nba'an nraar je nok Uisneno, oras ia, in nmoe' je.‡Karu nmui' atoni' Yahudi nmoe' manba'an nok Uisneno, in ro he nanaah on. Reka' in nmo'e nrair manba'an naan, in nkeu in a'nakan. Mkius Sur So'it (Bilangan) 6:18. Rari te, sin nsaen bnao oe, ma nnaon neu kota Efesus. Antean naan, sin nsanun na'ko bnao naan. Ma nai' Paulus nasaitan tua nua ein naan, ma in ntaam neu atoni' Yahudi sin uim onen. Anbi naan, in makoni' tenab nok atoni' Yahudi sin. 20Sin na'ub-uab ein on nana te, atoni' Yahudi sin antotin he nai' Paulus natua nteni' nok sin sero 'roo. Mes in ka nromif. 21Rari te, in nasee mnak, “Aok-bian arki, kaisa' hi neekm ein nabatin! Karu Uisneno nfei ranan neu kau te, of au uum he 'kisu 'teni' ki.” Na'uab anrair on nana te, in nnao nasaitan kota Efesus.§Anmui' ahinit nak, re' anfain rasi 'tuta' nansaa' am es re' nai' Paulus he nasaitan sin, natuin in nroim he nok antaam neu fesat Paska anbi Yerusalem. Karu in nkaibata' in tuan ii te, oras oik ko' gui ntea te, in sarit naan of ka nanook be fa. 22Rari te, in nsae bnao oe nteni', ma nnao nkoon tar antea kota Kaisarea. Ma in nsanu nbi naan. Rari te, in nao neki nsae neu Yerusalem, ma nmataeb nok apirsait ein anbi naan. Rari te, in nfain on kota Antiokia. 23In natua sero' roo nbi naan, rari te, in nnao nteni', in nnao nfuun am nateef anbi propinsi Garatia ma propinsi Frigia. Anbi naan, in naheran apirsait ein sin nekak. Nai' Apolos anbi kota Efesus ma kota Korintus 24Oras naan, anmui' atoin Yahudi es, na'ko kota Areksanderia et propinsi Masir. In kaan ee, nai' Apolos. In re' naan, atoin fefa' 'honis. In nahiin Uisneno In Suur Akniun ee in afne namnuut. In fe' neem antea kota Efesus. 25In nneen anrair reta' ntoom Usif Yesus, ma in nmariin he nareta' nafain ee neu tuaf bian. In nareta' nok marinet, ma saa' re' in na'uab ee naan, ro namneo. Suma in fe' ka nahiin narair fa are' rasi naan oke'. In suma nahiin nak, nai' Yohanis nasrain atoni', karu sin nasaitan sin saant ein. 26Anbi neot es ate, in na'uab ka na'nifa' fa anbi uim onen atoni' Yahudi. Ain Priskila nok aam Akila sin imsa' nok annenan. N'onen nrarin ate, sin naskau neik je on sin umi. Anbi naan, sin natoon ee, Usif Yesus In Rana 'Honis, tar antea namnuut. 27Rari te, nai' Apolos nafeek he nnao neu propinsi Akaya. Apirsait ein anbi kota Efesus anneek mesen nok in romin. Rari te, sin ntui suurt es, neu sin aok-bian sin abitan Akaya, ma ntotin he sin ntoup nai' Apolos nok rek-reko. Antoup surat naan, rari te in nnao ntea Akaya. Anbi naan, in nturun apirsait ein batur-batuur. 28In imsa' te anmakoin ein nekaf nok atoni' Yahudi sin, anbi too mfaun sin matak, mes sin ka niis ee fa. In nroim he npaek Uisneno In Suur Akninu' he nanoni' sin, nak, “Tuaf re' Uisneno nba'an he nsoun Ee, re' hit tpao 'ro-'roo gui, In es re' Usif Yesus!” Nai' Paulus anfani nteni' nbi kota Efesus 191Oras nai' Apolos fe' nbi kota Korintus et propinsi Akaya, nai' Paulus annao nfuun kuan ein abitan knet ko'u. Rari te, in ntea kota Efesus. Anbi naan, in nateef nok tuaf fauk re' npirsain nrarin neu Usif Yesus. 2Onaim, in nataan sin am nak, “Aok-bian arki! Neno hi mpirsai meu Usif Yesus, hi mtoup In Asmana Kniun Ee, oo, ai' kah?” Sin natahan am nak, “Kah fa, tua! Hai ka mneen miit fa fe', nak Uisneno nmui' Smanaf on re' naan, tua.” 3Ma nai' Paulus nataan anteni' sin am, nak, “Karu on nana te, sin nasrain ki, neik srani' mee?” Onaim sin natahan am nak, “Sin nasrain kai, npaek nai' Yohanis in asranit, tua.” 4Onaim, nai' Paulus nak, “Mneen fe'! Nai' Yohanis nasrain atoni' he nrair tanar nak, sin nasnasab sin tuak ein na'ko sanat-sanat sin. Mes mimnau! Neno-neno, in es neikn on nanoni' too Isra'el, nak, sin ro he npirsai Nai' Yesus, Tuaf re' Uisneno of he nsoun Ee neem.”aNai' Mateos 3:11, Nai' Markus 1:4, 7-8, Nai' Lukas 3:4, 16, Nai' Yohanis 1:26-27 5Annenan on nana te, sin ntotin he in nasrain sin, he sin ntaman neu Usif Yesus In nonot apirsait. 6Rari te, oras nai' Paulus antao in a'niman neu sin ma n'onen, sin napenin Uisneno In Smana Kninu'. Onaim, sin nmurai na'uab ein neikin uaba' 'teta' re' sin fe' ka nahiin je fa. Ma Uisneno npaek sin he natoon saa' re' of he njair. 7Sin nabu-bua, tuaf bo'es am nua. Uisneno npaek nai' Paulus anbi kota Efesus 8Oras nai' Paulus natua nbi kota Efesus, in biasa ntaam neu uim onen atoni' Yahudi, ma nanoni' sin ntea namnuut antoom Uisneno In Aprenat. In na'uab ka na'koro' fa saa' es. In nmoe' on naan, tar antea funan teun. 9Mes anmui' tuaf re' ka ntoup fa noni' naan, onaim sin nraab ne. Sin nhuita' atoni' anbi bare naan, he sin kaisa' natuin Usif Yesus In Rana' 'Honis. Nok rasi naan, nai' Paulus nok apirsait ein nasaitan uim onen naan. Rari te, sin nnao nabuan anbin umi skoor es. Uim tuaf skoor naan, in kaan ee, nai' Tiranus. 10In nanoni' sin on naan, tar antea toon nua; tar antea too mfaun anbi propinsi Asia nfuun am nateef, sin nneen anrair Usif Yesus In Rais Reko. Anenat sin, es re' atoni' Yahudi, ma atoni' teta' amsa'. Nai' Sakewa in aanh ein 11Oras naan, Uisneno nfee kuasat neu nai' Paulus, he nmoe' rais sanmakat huma'-huma'. 12Tareta' te, on re', karu atoni' ntoti ntahan nai' Paulus in a'piru', ai' in a'futu', ma sin ntao bare' naan neu ameent ein, ma sin meens ein naan namneuk nanin. Tar niut reu'f ein amsa', nasaitan nain ameent ein naan. 13-14Anbi naan, anmui' a'nak pirsait Yahudi es, nok in an-mone sin, tuaf hiut. A'nak pirsait naan, in kaan ee, nai' Sakewa. In aanh ein nati' te nnaon neu bare-bare ma anriu' napoitan niut re'uf ein na'ko aniut-saes ein. Sin imsa' nsoba' niit he nriu' niut re'uf, neik Usif Yesus In kanan, nak, “Ho muhiin Usif Yesus re' nai' Paulus natoon Ee, ai' kah? Oras ia, au uprenat ko, a'paek Usif Yesus In kanan, ak, ho mpoi nai mu'ko atoni' ia!” Ma nmui' atoin ahinit Yahudi bian re' nsoba' he nmo'en on naan amsa'. 15Onaim ors es ate, nai' Sakewa in aanh ein naprenat on naan, anmui' niut aburarut es nataah am, nak, “Au uhiin Usif Yesus. Au uhiin nai' Paulus amsa'. Mes hi re' ia, hi sekau ki?” 16Rari te, tua aniut-saes re' naan, nato'o ko'u. Rari te, in nasaap ma nbeos sin imsa'. In napapa' sin, ma npius nain sin barun, tar antea sin naenan af-afa' na'ko umi naan. 17Rari te, uab naan nabeon on fefaf neu fefaf, tar antea abitan kota Efesus nahinin ok-oke'; et atoni' Yahudi, ma atoni' teta' msa' nahinin. Para' te, sekau-sekau re' nneen rasi nana te, sin nfain namtaun ma nsanmakan. Onaim, sin na'naeba' Usif Yesus, fin In es re' nfee kuasat ko'u neu nai' Paulus. 18Rari te, apirsai fe'un naan, neman neu sin aok-bian sin re' npirsain nrarin, ma nfei sin nekak, rari te sin manaku' sin sanat. 19Na'ko sin re' ia, anmui' atoin ahinit namfau. Rari te, sin na'bua' naan sin suur noin hiinf ein naan, ma nout sin ma nputu nmaten. Karu he tsoi' suurt ein naan, sin oos keni nabubuan noin muti' nifu bo'-niim.*Sin nout sin suurt ein, he nfanin tanar nak, sin ka natuin anteni' fa suurt ein naan sin aaf keni. Noin muit es, namnees nok tuukn es in kaa je neon goes. Onaim, suurt ein re' sin nout sin re' naan, ro ma'oos ein. Abitan Efesus nout sin suur noin raut ein 20Rari te, bifee-atoni' nareta' Rais Reko Uisneno et fai ma manas anbi me-mee. Onaim, apirsait ein na'baab ok piut. Natuin Uisneno In Kabin ma Prenat naan, ntaam senan sin, tar antea sin nekak naan kein. Taisibu anbi Efesus 21Rari te, nai' Paulus nafeek he nfain on kota Yerusalem. Mes in nroim he nnao nahuun neu propinsi Makedonia ma propinsi Akaya, rari te, na' in he nnao nkoon neu Yerusalem. In natenab anrair, nak, “Reko nneis, au 'nao 'kius nonot apirsait ein anbi baren re' ia fe', fin maski on mee msa', au ro he 'tea kota Roma.” 22Rari te, in nreun in soba' nua, es re' nai' Timotius ma nai' Erastus, he nnaon nahunun neu Makedonia. Mes in natua sero' roo nteni', anbi propinsi Asia. 23Oras naan, rais ko' goes, re' nmatoom nok Nai' Yesus In Rana' 'Honis, anboor anbi kota Efesus. 24Rasi naan, in uun ii, onai: Anbi naan, anmui' naan atut-noni es, in kaan ee, nai' Demetrius. In biasa nmoe' uim fua' an-ana' namfaun na'ko muti', neu pah tuaf es, in kaan ee, bi Artemis. Natuin in mepun naan nrauk batuur, onaim in npaek ameupt ein mfau re'uf. Etun roit ii ntaam piut neu ne. 25Neot es, nai' Demetrius na'bua' naan in ameupt ein ee, ma ameput bian anteni', rarit in na'uaba' sin am nak,“In ama' ma au aok-bian arki! Hi mihiin main mak hit a'moin ki on re' ia, natuin roit ii neem na'ko hit mepu. 26Mes oras ia, hit tiit tok hit matak, ma hit tneen teik hit rukik, naan nai' Paulus in kakai na. In fuir too mfaun ii nak, baer ein re' hit tmoe' sin re' ia, ka ma'upa' fa. In nak baer fuat re' hit tmoe' sin re' ia, suma pah tuaf ein rum-ruum ah. Naa, ka abitan kota Efesus fa es anmesen nenan, mes propinsi Asia nfuun am nateef annenan amsa'. 27Onaim, amneen rek-reko! Of hit he trair saa' ntein, karu too mfaun ii natuin nai' Paulus sin piut? Of atoni' ka neu he nsoos anteni' fa hit baer fuat ein re' ia. Mimnau! Oras ia, too mfaun ii na'bees neu hit pah tuaf bi Artemis amasat. Nbi propinsi Asia, tar antea pah a'piin ii nfuun am nateef, onaim a'beest ein naan neman ma ma'besan anbi In Uim Fuat Uuf, es re' anbi hit kota Efesus.Onaim, kas-kaisa' atoni' ka nfairoor je fa heen, ma sin ka nromin fa he neman anteni' neu bare ia!” 28Sin nenan on nana te, sin nato'on batur-batuur. Rari te, sin nhuun nein, am nak, “Artemis, neek reko! Artemis namaas! Hai abiit Efesus, mi'naeb Artemis!” 29Too mfaun anneen sakanat naan, ma sin naen neman, tar antea kota naan naheun nok too mfaun. Sin ntaka'naan ein. Onaim, atoin ein nmurai nmo'en taisibu npe'-pe'o ha ranan, tar antea kota naan in amneer ko'u. Sin nheek naan tuaf nua, ma nheer neik sin neu bare naan. Sin kaan kein es re', nai' Gayus ma nai' Aristarkus. Atoin ein anheek sin, natuin sin nua sin re' naan, nai' Paulus in soob eni na'ko Makedonia. 30Anneen on nana te, nai' Paulus anroim he ntaam neu too ataisibus naan sin atnaank ein, mes too apirsait ein npeen ee. 31A'naet bian na'ko propinsi Asia nokan nbi naan, sin nahiin narek-reko nai' Paulus. Sin nreun tuaf he natoon am nak, nai' Paulus ka nabei' fa he ntaam neu too mfaun re' nmo'en taisibu naan. 32Anbi mnera' naan, atoni' nmurai naim rasi naan in uun. Bian anhunun neik haan poi, nak, “On nai!” Bian nkoa' ein, nak, “On naan!” Te kah, too mfaun naan, ka nahiin fa rasi naan in a'naon. Sin naen nok nahaa. 33Anbi bare naan, anmui' atoni' Yahudi msa' re' nmurai namtaun. Sin teenb ii nak, kais-kaisa' too mfaun sin nakuu sin nak sin es re' nafuuk namonib rasi ia. Etun sin nahake' naan tuaf es antoom maat, anrair atuut hanaf neu too Yahudi sin. In kaan ee, nai' Areksander. Sin ntotin he in namneob sin, nak atoni' Yahudi sin ka nahiin fa rasi naan. Rari te, nai' Areksander nait in a'niman, nahuum on re' he nakaina' sin he na'teen ein. Rarit in na'uab he namneuba' atoni' Yahudi sin. 34Mes, oras sin nahinin nak, in re' naan atoni' Yahudi te, sin sakanan piut, nak, “Artemis neek reko! Artemis namaas! Hai abiit Efesus mi'naeb Artemis!” Sin sakanan on naan, tar jam nua. 35-36Rari te, a'nak prenat kota Efesus anhaek ma nakaina' sin. In nak, “Aok-bian arki, abitan kota Efesus! Are' pah-pah nahiin nak, hit pah tuaf bi Artemis, in amneem nii na'ko neno-tunan neu kit. Onaim, hit abit Efesus, es re' atpairoir tarek-reok ee. Ka tiit taan fa tuaf es, nait nain hit pa' naan, natuin rasi nana nrair reta' nmoin piut ma are' pah-pah nahinin nrarin. Onaim, nansaa' am es hi msakaan on naan? Maski anmui' aboot, natuin sin romik, mes hi kais ammoe' taisibu human on re' ia! 37Hi mheer meik tua nua' ein re' ia, nahuum on re' sin nmo'en rais re'uf. Te kah, sin ka nabakan fa sa'-saa' na'ko bi Artemis in Uim Fuat Uuf. Sin ka na'uab namouf fa hit pah tuaf bi Artemis in kanan. Onaim, hi he misaan sin nok rais saan saa'? 38Mimnau, goo! Hit tmui' bare he tafeek rasi. Afeek rais ne msa', sin npao nanin. Onaim, karu nai' Demetrius sin he nmo'en rasi te, sin ro he natuin in atoran, he sin neik rasi naan neu bare feek rasi. 39Ma karu nmui' rasi teta' nteni' re' sin he naiti, nbain he sin nnaon nma'akoran nok atoni mnasi' sin. 40Kas-kaisa' ana' prenat Roma nasaan kit, natuin taisibu ia. Karu sin he naim rasi ia in a'naon ii te, hit of tataah on mee? Natuin rasi ia, ka ma'u'u fa!” 41Na'uab anrair on nana te, a'nakat naan anreun sin he sin nsisa'en. Onaim, sin natuin ein. Nai' Paulus sin nfanin nteni' neu propinsi Makedonia 201Oras atoni' ka ntaisibu ntein ein fa anbi kota Efesus, kota naan mamut on re' nati'. Rari te, nai' Paulus nabuaba' naan apirsait ein anbi naan, ma naheran sin neek eni. Rari te, in nasee, ma nnao neu propinsi Makedonia. 2In nnao na'ko kuan neu kuan anbi bare naan, ma naheran too apirsait sin neek eni. In nmoe' on naan, tar antea in ntaam neu pah Yunani. 3In natua nbi naan funan teun. Rari te, in nabarab he nsae bnao oe ma nnao neu propinsi Siria, mes in nneen am nak, atoni' Yahudi sin nma'akoran he nroor niis ne. Oras in nneen on nana te, in ka nroim fa he nsae bnao oe ma nnao he ntea nain neu propinsi Siria. Onaim in nnaon nfain nok raan meto' propinsi Makedonia. 4Puk' ana' es nnao nabua nok nai' Paulus. Es re', aam Pirus in anah nai' Sopater, na'ko kota Berea; tuaf nua na'kon kota Tesalonika, sin kaan kein es re' nai' Aristarkus ma nai' Sekundus; tuaf es na'ko kota Derbe, in kaan ee, nai' Gayus; ma tuaf teun na'kon propinsi Asia, es re' nai' Timotius, nai' Tikikus, ma nai' Trofimus. 5-6Rari te, au (es re' nai' Lukas atui surat ia), uteef a'teni' ok nai' Paulus anbi kota Filipi, nbi propinsi Makedonia. Nai' Paulus in soob ein nnao nahunun ma npao kai nbi kota Troas, et taas je panin. Oras atoni' Yahudi sin neon ko'u Paska*Tuis uab Yunani nak, ‘neon ko'un Utunu' ka ma Muur fa’, sin a'moufk eini nak, ‘neon ko'un barab Paska’. oke' nrair, hai nua kai msae bnao oe ma mnao meu kota Troas. Oras naan, hai maan, neno niim. Oras hai mtea Troas, hai msaun mi'ko bnao oe naan. Hai miteef mok hai soba' bian sin, re' nahunun kai, onaim hai mitua mbi naan neno hiut. Atoin munif nai' Yutikus anmouf na'ko uum jes in eno-sneer anbi kota Troas 7Neno naan, neno krei. Nai' Paulus nafeek anrair nak, “Aok-bian arki! Noka' te, au he 'nao 'koon.” Onaim, hai nonot apirsait oke', iim he mibarab bukae. Natuin nai' Paulus he nnao, es na' in na'uab nok kai tar antea faaj ii natnaan. 8Hai mibua mbi uum jes in a'tuta' teun ii. Mabe' naan, sin notun paku mfau re'uf. 9Oras naan anmui' an-moen muinf es, in kaan ee, nai' Yutikus, antook anbi eno-sneer. In nok anneen nai' Paulus amsa'. Ka 'roo fa te, in maat kein ii anma'fenan, onaim in ntuup anfiin. Nok askeken ate, in mouf na'ko eno-sneer naan. In nmaet nain. 10Nai' Paulus nsaun natuin amofut naan, ma nhoo naan ee. Ma in na'uab am nak, “Kaisa' mimtau. In nmoin.” 11-12Hai arkai mmariin, fin an munif nana nmoin. Rari te, sin neik nafain ee neu in umi. Onaim, hai msae mfain, ma hai miah mibu-bua. Oke te, nai' Paulus na'uaba' tar antea nmeu nfiin. Man re' mansi npe'e te, hai misee sin ma mnao misaitan sin. Na'kon kota Troas annaon neu kota Miletus 13Rari te, hai mma'akor ma mbait soom, tar antea hai miteef amteni' mbi kota es, in kaan ee, Asos. Onaim, hai msae bnao oe meu Asos. Mes nai' Paulus annao ran-meto' neu kota naan. Ranan na'ko Korintus nnao neu Patara 14Oras hai miteef amteni' nai' Paulus anbi kota Asos, nai' Paulus ansae bnao oe ia, ma hai mnao piut meu kota Metirene. 15Mi'ko naan, hai mnao mkoon. Noka' te, hai mpau mak-maak puur goes, in kaan ee, Kios. Nmeu te, hai mnao mkoon meu puru Samos. Esah te, hai mtea kota Miretus. 16Mes nai' Paulus in neekn ii anroim, he karu reko te, hai mtea rabah meu kota Yerusalem, he in napein mainuan he nok na'naeba' neon ko'u Pantekosta. Rari te, in ka nroim fa he npori' oras, he nnao nsae neu kota Efesus, natuin in ka nmu'i ntein fa mainuan. Nai' Paulus na'uab nok atoni mnasi' Kristen abitan kota Efesus 17Onaim, anbi Miretus, nai' Paulus nfee hanaf neu atoni mnasi' Kristen abitan kota Efesus, he sin neem nateef nok ne. 18Oras sin neem antean on nana te, nai' Paulus natonan sin am, nak, “Aok-bian arki. Hi mihiin main au 'monik ia, nmurai na'ko neno un-unu' au 'terin au haek anbi propinsi Asia, tar antea oras ia. 19Hi msa' mihiin au 'meup ma'tani' 'bi hi tnanam, mes au ka u'naeb ok fa. Anbi au mepu sin, au matnuu nggui nsain, ma ha'mui'ti ka ana' fa. Au upein ha'mu'it namfau na'ko atoni' Yahudi sin. 20Oras au unoni' ki, au upoin ain are' rais rekon re' au uhiin sin, neu ki. Ma au unoni' ki mat-maat. Au 'nnao eu atoin ein sin umi mese-mese, he umnauba' sin antoom Uisneno In romin. 21Au utonan atoni' Yahudi, ma atoni teta', ak sin ro he nasaitan sin saant ein, he natuin Uisneno. Ma sin ro he npirsain neu hit Usi', es re' Usif Yesus. 22Onaim, au he utoon onai: Oras ia, au 'roim he 'nao eu Yerusalem, fin Smana Kninu' Uisneno nheer neik kau 'nao 'eu bare naan. Au utuin ah, maski au ka uhiin fa saa' re' of he njair neu kau nbi bare naan. 23Mes na'ko kota es neu kota es, Smana Kninu' natoon nahuun neu kau nak, au of he 'taam bui ma 'sutai ha'mu'it namfau nbi bare naan. 24Au uhiin urair on naan, natuin Usif Yesus es re' nasaeb kau mepu ia, he au 'nao utoon Rais Reko ak, Uisneno nneek kit, ma In maneekn ii kaheen. Karu au ka utuin fa In romin, he usoup In mepu, au 'naben au' monik ia ka ma'osa' fa.a2 Nai' Timotius 4:7 25Oras ia, au uhiin ak, hi of ka miit amteni' kau fa heen. Es re' hi re' au unoni' ki 'ro-'roo re' ia, anmatoom nok rasi he tjair on Uisneno In asar. 26-28Es nana te, amneen, oo. Au' usopu 'rair au mepu anbi ki. Onaim oras ia, hi mmepu mkoon. Karu anmui' tuaf na'ko ki, re' ka ntaam fa anbi Usi' In nonot apirsait ate, hi es mitaah kim, oo! Au ka usanab fa.Mimnau! Au utoon 'ain Uisneno In romin ok-oke' neu ki. Ka tiit tan fa raas jes re' ma'koro' neu ki.Onaim, hi ro he mpanat hi 'monim, ma mpairoir main are' tuaf re' Smana Kniun Ee nreun ki he mpanat sin. Kaisa' mnikan mak Usif Yesus nmate nrair, he nbaen nafeek sin oos keni nok In naa' Ee Kuun. In imsa' nruur ki, he hi mkius sin, nahuum on re' atukus natuuk in a'bib kasen. 29Oras ia, au 'nao usaitan ki. Mes mimnau! Of anmui' atoni' neem ma nanoni' rafu'-rafu' anbi hi tnanam. Sin nahuum on re' aus fuu ji antaam anseer goon neu 'bib-kasen nbi o'of. 30Anmui' tuaf aputa'-kriu on naan, na'ko bare bian. Mes mimnau. Bian anteni' nboor na'ko hi. Onaim, sin nanoni' rais ruman neu ki. Sin nromin he atoni natuina haa sin. Onaim, sin nsoob ein he nheer neik tuaf he kaisa' natuin Usif Yesus anteni'. 31Es nana te, hi mpaant om rek-reko. Kaisa' amnikan, natuin au utua ok ki, toon teun. Au msa' a'faineek ki fai-manas, ma au ka utenab fa au haet. Au maat nuung guin nsain neu ki. 32Oras ia, hit he tbaits ok. Onaim, au 'nona' ki, neu Uisneno In a'niman, he In npairoir ki. Hi mnaa' miher-heran saa' re' au utoon ki na'ko nmurai, re' nmatoom nok Uisneno In Nekan Arekot. Uisneno In nmui' kuasat he naheran ki. In imsa' nba'an he nfee tetus neu In apirsait sin. Onaim, karu hi mituin piut neu Uisneno, nok neek a'kninu', of hi mipein In tetus naan. 33Oras au 'mepu 'bi hi tnanam, au ka' sinmakan fa saa' es na'ko ki. Au ka 'toit iit fa hi bare mnatu', ai' noin muti', ai' pake, ai' baer sa'-saa'. 34Hi mihini msa', oras au utua ok ki, au 'meup ma'tani' he au bisa 'moin. Ka neu au 'mees fa, mes au 'mepu msa' neu sin re' nok kau. 35Onaim, nok re' rasin re' ia, au utoon ki ranan he hi msa' mok amturun atoin asusat sin, re' ka nmu'in fa sa'-saa'. Mimnau, goo! Usif Yesus nak, ‘Hit tfeet reko nneis na'ko hit 'toup.’” 36Nai' Paulus na'uab anrair on nana te, in nri'-tuu ma an'onen nok sin ok-oke', ma ntoit he Uisneno npanat sin. 37-38Sin neek ein nsusan nmaten, natuin nai' Paulus nak, sin of ka nateef anteni' fa nok ne. Onaim, oras sin he nbaits ok, sin nhoo ma nneek nai' Paulus, ma nkaen nme'-meu'r ein. Rari te, sin nnao naat kai†“Hai” nbi re' naan, es re' nai' Lukas, atuis surat ia, nai' Paulus, ma in partei nu. neu bnao oe. Nai' Paulus sin nfanin on Yerusalem 211Hai manseon mirair mok atoni mnasi' Kristen na'ko kota Efesus nok neek ma'fena' te, hai msae bnao oe, rari te hai mnao mkoon meu puru Kos. Noka' te, hai mok abnao oe naan, ma hai mtean puru Rodos. Mi'ko naan, hai mnao mkoon mok abnao oe meu kota Patara. 2Anbi naan, hai msaun mi'ko bnao oe naan. Rari te, hai msae meu bnao oe 'teta', re' he nnao on propinsi Finisia, anhaumaak Siria. Oras hai msae bnao oe re' naan, sin nasaeb nain bonit naan, ma hai mnao. 3Hai mnao ka 'roo fa te, hai mkius miit puru Siprus anbi hai nimam a'rii, mes hai mnao mkoon goah, tar amtea ma misanut bonit anbi kota Tirus, et propinsi Siria. Anbi nana te, sin he nasanu bnao oe in abrua' sin. Sin nasanu abrua' na'ko bnao oe 4Natuin sin fe' nasaun ein bare', hai msaun ma mnao maim apirsait ein. Oras hai miteef mok sin, hai mitua mok sin neno hiut. Apirsait ein abitan naan, napenin mnaub na'ko Smana Kninu' Uisneno, he ntaar nai' Paulus he kaisa' nnao nkoon neu Yerusalem. 5Neno hitu nkono te, hai mfain meu bnao oe naan. Apirsait ein ok-oke', et bifee-atoni', ana'-ko'u, mnasif am munif, annao naat kai ntea taas je ninen. Anbi naan, hai mri'-tuu ok-oke' ma m'onen. 6Rari te, hai mmanseon, ma hai msae meu bnao oe naan, ma fin sin nfanin ok-oke'. Ranan na'ko Patara neu Yerusalem 7Hai mfeen mi'ko Tirus, oke' te hai meis mok kota Ptolemais. Anbi kota naan, hai msaun mi'ko bnao oe, ma hai mnao maim apirsait ein. Hai miteef mok sin, rari te hai mtook mok sin neno mese'. 8Noka' te, hai mok bnao oe naan, amnao mteni' mi'ko naan, ma mtean kota Kaisarea. Anbi naan, hai mnao mitua ambi nai' Felipus in umi. In re' naan, es re' neik nahun-hunun Usif Yesus In Rais Reko anbi naan. In imsa' tuaf es na'ko tuaf hiut re' sin npiir sin anbi Yerusalem he nbatin bukae neu baun ein.aHaef ein sin Reta' 6:5, 8:5 9Nai' Felipus anmui' an-feto haa. Uisneno npaek sin, nfanin In mafefa' kninu' he natoon In romin. 10Oras hai mtook mok sin of neno fauk ate, atoin es, in kaan ee, nai' Agabus, neem na'ko propinsi Yudea. Uisneno npaak je he nfain In mafefa' he natoon Uisneno In romin.bHaef ein sin Reta' 11:28 11In neem nateef nok kai. Rari te, in nait nai' Paulus in pasu 'futu', ma in nfuut in haen-niman nok pasu 'futu' naan. Rari te, in nak, “Uisneno In Smana Kninu' na'uab onai: ‘Pasu 'futu' re' ia in tuan ii, of atoni' Yahudi sin anpuun ee nahuum on re' ia, anbi Yerusalem. Rari te, sin nanaa' te neu atoni' 'teta' sin a'nimak.’” 12Amneen atoni' re' naan in uab ein te, hai mtoit batur-batuur meu nai' Paulus, he kaisa' nnao nkoon neu Yerusalem. Hai, re' in aanh in kai, ma apirsait ein na'ko bare naan amsa', antotin on naan. 13Mes in ntoin kai mnak, “Kahaf! Nansaa' am es hi mkae on naan? Hi mmoe' he mha'feen au nekak. Onai! Anmui' tuaf re' ka nroim kau fa, natuin au utuin Usif Yesus. Bait maski sin nfuut kau, ai' sin nroor niis kau, ai' sin nmoe' on me-mee, au ubarab urair he 'toup.” 14Oras hai mneen on nana te, hai mihiin mak nai' Paulus ka nroim he nneen kai fa heen, onaim hai mkoon ee, mak, “Neu! He tak on mee! Maut he Uisneno In roim na kuun es anjair.” Nai' Paulus sin antean Yerusalem 15Neno fa-fauk hai mitua mbi Kaisarea te, hai mkikin hai baer ein, ma hai mnao meu Yerusalem. 16Anmui' apirsait tuaf fauk na'kon Kaisarea, nok kai msa'. Sin nnao naat kai mtea uum jes, rari te, hai mtuup ambi naan. Uim tuaf naan, in kaan ee, nai' Manason. In na'ko puru Siprus. In natuin Usif Yesus suuk a'roo goen. 17Oras hai mtea Yerusalem, hai aok-bian apirsait eini, sin ntoup kai nok neek marinet. Nai' Paulus annao nkius nai' Yakobos 18Noka' on nana te, hai arkai mnao miteef mok nai' Yakobos. Ma are' atoni mnasi' Kristen sin nabua nanin nbin naan. 19Hai mmataeb es nok es, rari te, nai' Paulus na'uab neu kai, suk a'roo ntoom rasi-rasi re' Uisneno nmoe' nrair sin anbi me-mee, neu atoni' 'teta'. Nak Usif Yesus anfei ranan he sin npirsain neu Ne. In natoon amsa', on meem es Uisneno npaek in tuan ii, nok in aok-bian sin, anbin mepu ia. 20Oras sin nneen anrair nai' Paulus in reta' nana te, sin marinen ma anbo'is Uisneno. Rari te, sin natonan nai' Paulus nak, “Pau! Asar ho muhiin et naan, atoin Yahudi sin nifun-nifun re' npirsai nararin neu Usif Yesus. Sin fe' nnaa' naher-heran atoran prenat re' na'i nai' Musa nahake' nain sin neu kit. 21Mes anmui' atoni' re' neem naktuta' nak, ho munoni' atoni' Yahudi sin anbi bare 'teta', mak, sin kaisa' natuin na'i nai' Musa in atoran pirsait sin. Ma sin imsa' natrakan nak, ho es amtaar sin he kais natuin harat maherit neu sin an-monen. Ho es amtaar atoni srani', he kais natuin anteni' hit atoin Yahudi atoran harat bian amsa'. 22Naa, mumnau, oo! Of atoin Yahudi nnenan nak ho et ia. Ma aneen uab ain ein nana te, sin of nato'on. Onaim hit taim rana' poo' ji, on mee? 23Onaim, hai mtoit onai: Anmui' tuaf haa na'ko hai, re' sin anmui' manba'an nok Uisneno. Oras ia, sin he ankeu sin a'nak ein he njair tanar, nak nmo'en nrair sin rais manba'an naan. 24Naa, karu reko te, ho mtaam mok sin on Uisneno In Uim Onen Uuf. Ho amsa' mutuin sin, he mmoe' mutuina' harat re' he mukninu' ho tuam naan. Ho amsa' ro he msutai sin baen re' natuin harat. Karu ho mmoe' on naan, of atoni mfaun sin nak, ho fe' mnaa' muher-heran prenat pirsait Yahudi, re' na'i nai' Musa nahake' sin neu kit. Ma sin of nahiin reta' re' nak, ho mtaar atoni' sin he kais natuin harat pirsait Yahudi, re' naan rais poi ok-oke'!cSurat Sensus 6:13-21 25Mes neu atoni ka Yahudi fa, re' sin anpirsain neu Usif Yesus, hai nsonu' mrair sin surat. Hai mitonan sin neu hit tfeka' neno naan, nak, sin ka anperuu fa, he natuin hit atoran harat Yahudi sin ok-oke'. Re' sin he namnau he nmoe' natuin sin, es re': Kaisa' nmakaken ma nmakonin karu ka fee-mone fa. Kais anseer gok nok baer fuat. Ma kais nahan mnahat re' sin aok-bian Yahudi sin anma'nisin sin. On re' kais nekun sis-fuat. Kais nahan naa'. Ma kais nekun sisi na'ko mu'it re' anfuut niis on.”dHaef ein sin Reta' 15:29 26Rari te, nai' Paulus antoup sin han totis. Onaim noka' fa te, in nok re' tua haa' ein naan, nnaon neu Uim Onen Uuf. Onaim sin nakninu' sin tuak eini natuin atoran pirsait Yahudi. Rari te, nai' Paulus natoon a'nak pirsait re' nbi naan, nak, ar neno fauk ate, na' sin nanokab sin haan manba'an. Te karu oras naan oke' te, sin es-es ate, he nataam nanin fua'-turu' neu Uisneno. Anheek nai' Paulus anbi Uim Onen Uuf 27-29Oras neno hiut he noe namsoup, re' sin nmanba'an he nanokab atoran harat naan, anmui' atoni' Yahudi fauk na'kon propinsi Asia, re' sin niit nai' Paulus anna-nao kuun anbi kota Yerusalem, nok in aok-bian es, in kaan ee, nai' Trofimus. Nai' Trofimus re' ia, na'ko Efesus, ma in imsa' ka atoin Yahudi fa. Onaim oras sin niit nai' Paulus antaam anbi Uim Onen Uuf, sin naak of ai' in nok in aon-bian naan, ntaam neu Uim Onen Uuf in nanan amsa'. Te kah, atoni teta' ka nabei' fa he ntaam neu Umi naan. Onaim, sin nait rasi re' naan, he nfain 'tu'in he sin anmo'en rasi. Onaim, sin mafua-rutun nok atoni-atoni anbi re' naan, he sin nheek naan nai' Paulus. Sin nhuun ein ma natonan too mfaun ein, am nak, “Hoe! Atoni Isra'el sin! Iim he mbaab man kai. Atoni' re' ia, in es re' nanoni' anbi me-mee nak, maiti mporin harat atoni' Yahudi. In imsa' na'uab na're'uf neu Uisneno In Uim Onen Uuf ia. Oras ia anteni', in antaam he an'oemetab Uisneno In bare kninu' ia!”eHaef ein sin Reta' 20:4 30Sin nnenan on naan, kota Yerusalem in too goe ok-oke', sin nato'on batur-batuur. Rari te, too mfaun naan naen nabuan anbi Uim Onen Uuf. Onaim, sin nheek nai' Paulus, rari te, sin nheer napoit ne na'ko Uim Onen Uuf. Rari te, sin na'eek nain eon ein.*Atoin ahinit sin nak, ka nabei' fa he ta'maet atoni' anbi Uim Onen Uuf Uisneno. Ma karu nmui' atoni' sekau goah re' antaam anbi nanaf, ma annaa' sunaf et mei 'turu', natuin atoran pirsait Yahudi te, ka nabei' fa he tmoe sa'-saa' neu ne. Es nana te, atoni' Yahudi sin ka nromin fa, he nai' Paulus antaam anfain anbi Uim Onen Uuf in a'fe'on. Rari te, sin na'eek eon ein. Sin nheek nai' Paulus 31Oras sin ntaisibun he nroor niis ne, te sorarus Roma sin a'nak ko' goes re' npaumaak anbi naan, nneen re' taisibu naan. 32Onaim in no'en nain in soraurs ein, nok re' sin a'nakt ein, he sin ntaman neu too mfau ataisiub sin atnanak. Oras sin nkius niit soraurs ein nok re' sin a'nak ko'u naan neman, te sin nasnasab mabesot neu nai' Paulus. 33Rari te, soraru 'nakaf naan anheek nai' Paulus, ma nreun sin he nfuut goe nok koren bese nua. Sin nfutu nraar je te, in nataan too mfaun sin am nak, “Atoni' re' ia, sekau? In nmo'en san saa'?” 34Mes sin nasurin tonis. Bian nak, “In anmoe' ia.” Bian nak, “In anmoe' nee.” Tar antea soraru 'nakaf naan, in a'nak ne nameen. In ka nahiin fa rasi naan in a'naon, natuin too mfaun sin anhunun ma na'baa' nomes-mese'. Etun es in nreun he neik nai' Paulus annao neu benteng. 35-36Soraurs ein anheer neik nai' Paulus, mes too mfaun naan sin natuin ein ok-oke', ma sin antaisibun antenin. Oras he sin nsaen era'-fua', too mfaun naan sin nasikan, he nhaken maat. Tar antea soraurs ein naskau nai' Paulus, he too mfaun naan kais anbaan na'maat je. Onaim, sin nhunun nak, “Amroor miisan! Amroor miisan!” Nai' Paulus namneob in tuan anbi too mfaun sin matak 37Oras sin re' he antaman on benteng nana te, nai' Paulus antoit neu soraru 'nakaf naan, npaek uab Yunani, nak, “Aam! Au bisa u'uab a'kre'o, oo?” Oras in nneen nai' Paulus na'uab on naan, soraru 'nakaf naan naskeek. Rari te, in nataan ee, mnak, “Ho msa' muhiin uab Yunani? On meem es ho mu'uab muhiin uab Yunani? 38Karu on naan, au utenab a'saan en. Au ak of ho re' ia, atoin Masir, re' nahunut ho es amfua-ruut too mfaun ein he sin nraban prenat. Rari te, in neik too nifu haa, re' sin nekin suni'-kenat, ma sin nnaon neu baer ruman. Mes ho re' ia, ka in fa, ai' kah?” 39On nana te, nai' Paulus nataah nak, “Kah, fa tua! Au re' ia, atoni' Yahudi. Au 'ain honi' nahonis kau anbi kota Tarsus, et propinsi Kirikia. Au 'toit he ho mkonan maan kau, he au u'uab neu too mfaun re' ia.” 40Soraru 'nakaf naan, anroim. Rari te, nai' Paulus anfenan nhake nbi era'-fua' naan in tunan, ma in nait in a'niman he ntoit sin he sin nta'-ta'an he in na'uab. Rari te, in na'uab neik sin uab neno-neno, es re' uab Aram. (Te anbi naan, atoni Ibrani sin na'uab ein npaek uab Aram).†Uab ‘atoni Ibrani’ ma ‘atoni' Yahudi’ naan, kanaf nua neu pah mese'. Nai' Paulus namneob on 221Onaim, nai' Paulus anmurai na'uab am nak, “Sin ama', au aok-bian arki oke'! Au 'toit ki he hi mitniin kau, he au u'uab he umneob ok.” 2Oras naan, too mfaun sin neen nai' Paulus na'uab anpaek sin uab. Onaim sin ntaa' nanin, he nneen narek-reko in uaban naan. Onaim in ntuut am nak, 3“Asar hi arki mihiin, mak, au re' ia, atoni' Yahudi. Au aina' nahonis kau nbi kota Tarsus, et propinsi Kirikia. Mes au u'nae 'bi ia, kota Yerusalem. Re' nanoni' kau gui, es re' tunggur ko'u nbi ia, nai' Gamariar. In nanoni' kau namnuut antoom na'i nai Musa in atoran sin ok-oke'. Au msa'at 'makoe he utuin Uisneno, huma' mese' on re' hi msa'.aHaef ein sin Reta' 5:34-39 4Neon goes ii, au ka 'usnaas fa he 'riu' ma 'moe' susat neu tuaf ein re' natuin Nai' Yesus In Rana' 'Honis. Au 'heer 'eik sin, et bifee ma atoni, neem neu Yerusalem, rari te, au utaam sin anbin bui. Oras naan, anmui' amates amsa'. 5Hit A'nak Ko'u Pirsait Yahudi, ma a'nak pirsait Yahudi bian amsa', sin nahiin narair nak au u'uab ak' saa' tebe on naan! Au ka upoif. Te sin es anfee kau suur kuasat, he au 'nao 'heek 'aan tuaf-tuaf re' natuin Nai' Yesus, antea kota Damsik. Anbi naan, au he 'heek sin, rari te, au he 'heer 'eik sin neman on Yerusalem. Au utenab ak, maut he afeek rais pirsait sin, es anhukun sin.”bHaef ein sin Reta' 8:3, 26:9-11 Nai' Paulus nareta' saa' re' in naben niit (Haef ein sin Reta' 9:1-19, 26:12-18) 6Onaim, nai' Paulus antuut antein in uab am nak, “Onaim, au 'nao 'eu kota Damsik, he au 'aim sin anbi nee. Of on re' mansi na'pupu te, ara'kre'o te hai amtea kota naan. Nok askeken te, anmui' naan asnaaf es na'ko neng goe, antoom kau. 7Onaim, au 'tekoeb 'eu afu, ma au 'neen haanf es na'uab am nak, ‘Hoe, Saulus! Nansaa' am es ho amha'mui' Kau on re' ia?’ 8Au 'neen re' hanaf naan, mes au ka 'iit fa es. Onaim, au utaan am 'ak, ‘Usi', ho sekau ko?’ Rari te, hanaf naan nataah kau, mnak, ‘Au re' ia, Yesus, atoni na'ko Nasaret, re' ho mha'muu' Je!’ 9Mes atoni' re' hai mnao mibu-bua nok kau, sin niit snaaf naan, mes sin ka nnenan fa hanaf naan. 10Onaim, au utaah, am 'ak, ‘Karu on naan, oras ia, au he 'moe' saa'?’ Hanaf naan, anrenu mnak, ‘Amfeen nai, mtaam nai on kota nanan. Of anbi naan, Au na' utoon ko, rasi-rasi re' ho ro he ammoe' main sin.’ 11Au 'neen urair on nana te, au 'fena 'haek. Mes au ka bisa iit fa sa'-saa' nteni', natuin snaaf re' naan es naforob kau. Onaim, au aok-bian sin nnaa' kau, ma nheer kau, ma hai mtaam meu kota Damsik. 12Anbi naan, anmui' nain tuaf es, in kaan ee, nai' Ananias. Atoni ia, in neek ne mne'o, ma in imsa' annaa' naheran atoran na'i nai' Musa. Are' atoni' Yahudi abitan kota naan, sin nroom je, ma nhormaat ee. 13In neem naim kau, rari te in na'uab nak, ‘Ba'e! Ho maatm ein naan, narekon nrarin. Es on nana te, mfei ma mkius nai!’ In na'uab anrair on nana te, au u'aiti' au humak, ma au bisa 'iit ee. 14Rari te, in nanoni' kau, mnak, ‘Uisneno, re' hit be'i-na'i sin n'onen neu Ne, oras ia, In npiri nrair ko. Ho meep goe es re' he muhiin murek-reko In a'romin. Ma muhiin murek-reko' Usif Yesus naan, es re' na'ko un-unu' te, re' hit teke, tak, “Atoni Kninu'”. Oras ia, Uisneno nfei ranan neu ko, he ho mneen kuum na'ko Usif Yesus. 15In neik Non anpiir nain ko, he mnao mutoon In Rais Reko neu tuaf-tuaf anbi me-mee. Ho ro he mutoon are' saa' re' ho miit ma mneen kuum na'ko Ne. 16Kais ampao 'ro-'roo nteni'. Amnao mak sin, he nasrain ko nai! He nfain tanar nak, ho mtoti mrair he Usif Yesus nsaok nain ho saant ein.’” Uisneno nreun nai' Paulus he neik Rais Reko neu too teta' 17“Rari te, au 'fain on Yerusalem. Neon goes, au 'nao onen a'bi Uim Onen Uuf. Oras au onen, Uisneno nakrira' kau, nahuum on re' amneet. 18Au 'iit Nai' Yesus. Onaim In naprenat kau, nak, ‘Oras ia, ho ro he mnao musaitan kota Yerusalem nai! Fin atoni' nbin bare' ia, sin ka nroim fa he ntoup saa' re' ho munoni' re' nmatoom nok Kau.’ 19Mes au ka 'roim fa he 'toup prenat naan, natuin un-unu' te, a'nak pirsait sin anroim kau. Onaim, au utaah am 'ak, ‘Mes, onai, tua! Sin ar-ar sin nahinin nak, neno naan au es a'poi ma 'taam uim onen anbi me-mee, au 'heek ma 'beos atoni' re' anpirsai Ko. 20Sin nahiin, oras sin anpoir na'maet Ho haef, nai' Stefanus, au amsa' a'bi naan, ma au amsa' a'roim ok. Oras sin nabuab ein fatu he anpoir nai' Stefanus, au es u'haba' sin, ma au es a'tiut sin barun.’cHaef ein sin Reta' 7:58 21Au umnaub Ee on naan, mes Usif Yesus naprenat nafanik kau, mnak, ‘Kais maim tu'in huma'-huma'! Musaitan Yerusalem oras ia! Natuin Au he 'reun ko, he mnao meu bare 'roo sin, he munoni' atoni teta' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi.’” 22Oras too mfaun sin nneen nai' Paulus na'uab nak, Uisneno es anreun naan je, he nao neu atoni teta', sin ka nromin fa he nneen antein ee. Sin nato'on, rari te, sin huun ein ok-oke', mnak, “Kais amneen atoni' ia! Amroor misan! In moni msa' ka ma'osa' fa.” Soraurs ein neik nai' Paulus annaon neu benteng 23Sin nkoa' ein on naan, onaim sin horo' nain sin barun, ma sin nnaun afu skuku', ma sin na'pene', natuin sin nato'on maten. 24Oras soraru 'nakaf naan niit sin, ntaisibun nfanin, in nreun in soraurs ein he nheer nataam nai' Paulus on benteng. Rari te, a'nakat naan nreun he sin nbeso, henati' in manaku' nak in mo'en saan saa', tar atoni' Yahudi sin he nroor goe. 25Oras sin nfuut nai' Paulus he nbeso, in niik ma nataan soraur abeos te, mnak, “Natuin atoran prenat Roma, mee es namneo? Karu tuaf es in nmui' hak na'ko pah Roma, rari te in napein rasi, hi he mmoo je, on mee? Hi mbees goe nahunu, oo? Ai' hi mpariks ee nahuun?” Sin nfuut nai' Paulus he nbeso 26Anneen on nana te, sorarus naan naim in a'nakat. Onaim, in natoon, am nak, “Aam! Atoni ia nmui' hak na'ko pah Roma! Onaim, ho he mmoo' je, on mee?” 27Anneen on nana te, soraru 'nakaf naan, in neik non nataan nai' Paulus, am nak, “Nak ho mmui' hak na'ko pah Roma? Tebe, oo?” Onaim, nai' Paulus nataah am nak, “Tebe, tua! Au 'mui' hak naan.” 28Rari te, soraru 'nakaf naan nak, “Au msa', on naan. Au 'baen ii ko'u, hena' au 'upein hak naan.” Mes nai' Paulus nataah, am nak, “Karu au te, ka 'baen fa sa'-saa'. Nmurai na'ko au aina' nahonis kau, au 'naa' 'ain hak re' naan. Au aam amsa' nnaa' hak re' naan.” 29Oras sin nnenan nak nai' Paulus anmui' hak na'ko pah Roma, on nana te, soraurs ein antet-kotin, ma sin ka nabrain fa he nbeson ma nparikas antein ee. Soraru 'nakaf naan namtau, natuin in es anreun he nfuut nai' Paulus. In nahini nrair, nak in tanhai atoran. Nai' Paulus anbi Bare Feek Rasi Pirsait Yahudi 30Noka' te, soraru 'nakaf naan, in naim he nahiin batuur rasi naan in a'naon ne, on mee. Rari te, in nreun in soraurs ein he nnao no'en nabuab tuaf ein re' biasa nafekan rais pirsait Yahudi. Onaim, in nreun he nseef nai' Paulus in korenit, rari te, sin neik je nnao nateef nok afeek rasin naan. 231Antean nana te, sin nreun nai' Paulus he namneob on. Rari te, in nkius narek-reko atoin ein re' naan, ma na'uab am nak, “Aok-bian arki! Au 'hake 'bi ia, nok neek amneot. Uisneno nahiin kau na'ko au an'-ana' tar antea neno ia, au neek ii kninu'.” 2Anneen nai' Paulus na'uab on nana te, nai' Ananias,*Nai' Ananias re' ia msa', A'nak Ko'u Pirsait Yahudi. Mes in ka es fa re' nai' Ananias re' unu' te nhukun Usif Yesus. Sin nua sin, kanaf mese'. in es re' A'nak Ko'u Pirsait Yahudi, nato'on nmaet. Onaim, in naprenat tuaf-tuaf re' nhaken nhaumaak nai' Paulus, nak, “Ampaas mane paap es neu re' feef naan!” 3Onaim, nai' Paulus in ntoin nai' Ananias, am nak, “Of Uisneno npaas anbaras ko. Fin ho on re' nii re' fe' nseet anrari nbi kotin, mes in naan ee naem ein nsoor goe. Ho mtoko mbi ia, ma mmoe' ho tuam ii, on re' atoni kninu'. Rari te, ho he mhukun kau, natuin hit atoran harat. Mes ho re' nana msa', mtanhai atoran naan, oras ho mreun he npaas kau.”aNai' Mateos 23:27-28 4Anneen nai' Paulus na'uab on nana te, atook apaumaakt ein nakain ne, nak, “Hoe! Ho ka mu'bei' fa he mu'uab on naan, neu hit A'nak Ko'u!” 5Onaim, nai' Paulus nataah sin, am nak, “Tebe, oo? Karu on naan, au u'paar nok neu ki, te au ka uhiin fa, nak in re' ne, hit A'nak Ko'u. Batuur, Uisneno npaek tuaf he ntui nain, nak, ‘Ka nabei' fa he hi mi'uab re'uf neu hi a'nakat sin.’”bAnpoin na'ko Pah Masir 22:28 6-8Oras nai' Paulus in niit sin atokos re' he nafeek rais pirsait, in nahiin nak, sin na'kon pukan nua. Bian Saduki, re' sin npirsain nak, amates ka bisa nfenan fain fa. Sin npirsain amsa' nak, Uisneno ka nmui' fa ameput et neno-tunan. Ma ka nmui' fa smanaf. Pukan es anteni', es re' pukan Farisi, re' npirsain am nak, of Uisneno namonib nafani' amates sin. Sin npirsain amsa' nak, anmui' smanaf, ma Uisneno anmui' ameput et neno-tunan. Onaim, nai' Paulus na'uab naher-heer nak, “Aok-bian arki! Asar hi mihiin ok-oke' mak, au re' ia, atoin Farisis kau. Au ama', ma au na'i msa', atoin Farisis. Oras ia, hi he mhukun kau, natuin au 'pirsai 'ak Uisneno bisa namonib amates.” Oras nai' Paulus in na'uab on nana te, atoni Farisi ma Saduki sin nmatoen, tar antea sin ka nmaromin fa heen. Rari te, sin baits ok anfain pukan nua.cHaef ein sin Reta' 26:5, Filipi 3:5, Nai' Mateos 22:23, Nai' Markus 12:18, Nai' Lukas 20:27 9Onaim, afeek rasi naan, anmatoen, tar antea taisiub ko'u. Rarit anmui' tungguru na'ko partei Farisi anhaken ma anpeis nai' Paulus. Sin nak, “Atoni ia, ka nsanaf! Kais-kaisa' anmu'i smanaf, ai' Uisneno In ameput es neem na'uab nokan!” 10Tunggurun naan, na'uaban nrarin on re' naan, mes sin nmatoe si maineun besi, tar soraru 'nakaf naan nmurai namtau. In natenab nak kais-kaisa' sin n'usa' niis nai' Paulus. Onaim, in nreun in soraurs ein ansanun he nheer nataam nai' Paulus neu benteng. 11Mabe' te, Usif Yesus neem na'kriir On neu nai' Paulus. Ma In naheran nai' Paulus in nekan, am nak, “Pau'! Ho kais mumtau, oo! Oras ia, ho mu'uab amrair Au rais kein anbi Yerusalem ia. Mumnau murek-reko! Of ro ho he mu'uab on re' nana msa' anbi Roma.” Sin ma'akoran he nroor nai' Paulus 12-13Anbi nok-nok ana', atoin Yahudi anneis na'ko tuaf bo'-haa, sin akoran he na'maet nai' Paulus. Sin ansupan, am nak, “Hai ka mroim fa he miah am miun, karu hai ka amroor maan fa nai' Paulus fa fe'.” 14Sin nsupan nrarin on nana te, sin nnaon natoon a'nak pirsait ein, nok are' atoni mnasi' Yahudi sin, nak, “In aam ein! Hai amsupam mrair, mak, hai ka mroim fa he miah ma miun, karu hai ka amroor miis fa nai' Paulus fa fe'. 15Naa, hai roim meng gui onai: Ama' sin ro he mnao mbaeseun soraru 'nakaf, he mtoit je he meik kit nai' Paulus neu bare feek rais pirsait. Ammoe' on re' hi he mparikas mifani' in rasi. Of hai mseun sin anbi rana tnana, he hai mroor miis ne.” 16Mes nai' Paulus an-moen feuf es, in neen sin akor naan. Rari te, in naen neu benteng ma natoon neu in babaf. 17In neen narair an-mone naan in han tonas, nai' Paulus no'en naan soraru 'nakaf es, ma nak, “Ia, au anah. Ho meik je nnao rabah neu ho a'nakat. He in natoon naan uab es.” Ri'an ii neem natoon ammoe' reu'f ein sin rais akoor 18Onaim, sorarus naan neik an-mone naan neu in soraru 'nakaf. In natoon, am nak, “Aam! Nai' Paulus re' hit ttaah ne naan, in nreun kau he 'eik an-mone ia neem neu ko. In he natoon naan ko rais ma'tan-tain es.” 19Rari te, soraru 'nakaf naan nheer neik ri'ana' naan neu baer ruum es, he sin nua sin anmesen. Onaim in nataan ee, mnak, “Ho he mutoon kau uab saa', na?” 20Rari te, ri' an-mone naan natoon ne, mnak, “Anmui' naan atoni' Yahudi fauk an'akoran he sin nroor niis au baba', nai' Paulus. Sin he neman ntoit ko, he noka' te, ama' ho meik au baba' nnao neu bare feek rais pirsait. Nak, sin aksaa' ein he nparikas au baba' in raas je namnuut. 21Mes ama' ho kaisa' mutuin sin roim kein naan. Natuin of anmui' naan tuaf bo'-haa, sin of anpao ki nbi ranan he nroor niis au baba', nai' Paulus. Natuin sin nsupan nrarin nak, sin ka naah-ninun fa, karu sin ka nroor naan fa au bab Paulus. Oras ia, sin nabaarb ein nrair. Suma sin npao ko, he ho mtoin mak saa'.” 22Anneen anrair an-mone naan in uab ni te, soraru 'nakaf naan, nak ee, mnak, “Ho kais mutonan es, mak ho uum mutoon kau rasi ia.” In na'uab anrair on nana te, in nreun an-mone naan he nfain. Sin neik nai' Paulus neu gubernor Feliks anbi kota Kaisarea 23Rari te, soraru 'nak ko'u naan, no'en soraur a'nakat nua. In naprenat sin, nak, “Mibarab man sorarus, tuaf natun nua; ma sorarus re' ansae bikase, tuaf bo'-hiut; ma sorarus amneik aunu, tuaf natun nua. Hi mnao nai mabe' ia, anreuk seo, amnao meu kota Kaisarea. 24Hi mibarab bikaes es, neu nai' Paulus. Hi mnao maat te nok rek-reko, ntea gubernor Feliks.” 25Rari te, in ntui surat neu gubernor Feliks, nak onai: 26“Ama' gubernor Feliks re' au 'hormaat 'ani. Taabe, tua. Ao-mina' ao-reko na'ko kau, Krodius Risias. 27Atoni' re' au 'soun ee neem neu ko ia, in kaan ee, nai' Paulus. Atoni' Yahudi sin anheke, ara'kre'o te, sin he nroor niis ne. Neno naan, au soraurs ein es anheer napoit ne na'ko atoni' Yahudi sin a'nimak. Rari te, au uhiin amsa' nak in nmui' hak na'ko pah Roma. 28Au 'aim he uhiin, nansaa' am es atoni' Yahudi sin he nroor goe. Etun es au 'eik je nnao neu atoni' Yahudi sin Bare Feek Rasi Pirsait. 29Mes sin ka napein fa in saan sa'-saa'. Batuur, in ka nmoe' fa saan sa'-saa'. Onaim, atoni' ia in ka bisa fa he ntaam bui, ma ka nabei' fa he thukun ta'mate. Te kah, afeek rasin sin anbi Bare Feek Rasi Pirsait, sin nmatoen, natuin sin noni'-noni' pirsait ein nasurin. Onaim au 'eik atoni' ia anbi benteng. 30Noka' te, au upein hanaf, nak atoni' Yahudi an'akoran nrarin he sin nroro. Onaim, au es uprenat he sin neik je neem neu ko. Au msa' utonan atoni' Yahudi sin re' anmaka' rais ein nok atoni' ia, he sin neman baiseun ko. Maut he ho es amneen kuum na'ko sin, saa' re' sin nasaan ee neu ne. Au surat ia, on naan, tua.” 31Rari te, soraurs ein re' naan nabaarb ein nrarin, he nanaoba' prenat na'ko sin soraru 'nakaf. Mabe' re' naan, sin nok nain nai' Paulus annaon tar antea kota es, in kaan ee, Antipatris. 32Noka' te, soraur asae bikaes ein ee, sin nnaon naat nai' Paulus ankoon tar antea kota Kaisarea. Mes sorarus bian sin, anfanin on Yerusalem. 33Oras sin ntean Kaisarea te, sin nfee surat naan neu gubernor. Ma sin nona' nai' Paulus amsa' neu ne. 34Anrees anrair surat nana te, gubernor ee nataan nai' Paulus, am nak, “Ho atoni mu'ko mee?” Rari te, nai' Paulus nataah am nak, “Aam, au re' ia, atoni u'ko propinsi Kirikia.” 35Anneen nai' Paulus nak on nana te, gubernor ee nahiin nain nak nai' Paulus anmui' hak na'ko pah Roma. Rari te, in na'uab, am nak, “Au es ana' prenat anbi ia. Onaim au es he ufeek ho rasi. Mes hit tpao tuaf ein re' sin natraak ko ntea ia, hena' au' u'prikas ho rasi.” Rari te, in nreun in soraurs ein he ntahan nai' Paulus anbi sin bare, anbi sonaf gubernor, re' nahunut usif Herodes anmoe' nani. Atoni' Yahudi sin neman a'an rasi nok nai' Paulus anbi Kaisarea 241Neno niim namuni te, atoni' Yahudi re' he n'a'an rasi nok nai' Paulus, sin neman ntean nbin Kaisarea. Amneemt ein naan, nai' Ananias, A'nak Ko'u Pirsait Yahudi nok amsa'. A'nakat bian amsa' nokan. Sin nok anteni tuaf es, in kaan ee, nai' Tertulus. In re' ia, in feef mapipi'. Etun sin npaak je, he nfain asaah rasi he sin nraban nai' Paulus. 2-3Oras too mfaun naan nabuan anbi bare he nafekan rasi, gubernor ee anreun he neik nai' Paulus neem. Rari te, nai' Tertulus anfeen anhaek ma na'uab namouf nai' Paulus. Nahunu te, in nhormaat neu gubernor, rari na' na'uab am nak, “Au 'baiseun ko, ama' gubernor! Na'ko 'ro-'roo ia, nmurai na'ko re' ama' ho mnaa' prenat anbi ia, aam ho muhiin muhunun, saa' re' reko neu kai. Rari te, ama' ho mmoe' rais arekot huma'-huma', tar antea hai atoni' Yahudi bisa mmoin nok mamut ma marine.Onaim, hai he mpaek oras ia, he hai mtoit makasi neu ama' gubernor. Te sekau nteni' es re' he bisa nmoe' on re' ho, aam, anbi me-mee. 4Mes au kais u'uab amnanu'. Mes au u'uab 'eu haa raas ji in uun. Onaim, au 'baiseun ko aam usi', he mneen rek-reko, sa'-saa' re' au he baisenun sin nmatoom nok tuaf re' ia. 5Onai aam usi'. Neu hai atoni' Yahudi, nai' Paulus re' ia, nahuum on re' meens es, re' natpain na'ko baar jes neu baar jes. In biasa nraban hai atoran pirsait, ma in taisibun hai atoran harat anbi me-mee. In bi bare me-mee ja, hai atoni' Yahudi sin of ro he nmaka'rais ein es nok es. In re' ia, in nfain on re' a'nak ikobraka' na'ko pukan pirsait re' natuin atoin es na'ko Nasaret, re' hai mteek main sin mak, ‘pukan Nasrani’. Mes, saa' re' sin nanoni' sin, nasuir ko'u na'ko hai pirsait ii in nonin. 6Atoni ia msa', in na'taka' niit he n'oemetab hai Uim Onen Uuf re' in akninu' kuun, ma in neik atoin mes'okan ntaam neu naan. Etun hai mheek ee. [Natuin hai romim, hai he mhuuk ne, natuin hai atoran. 7Mes soraru 'nakaf nai' Risias, neem nasiik naan ee na'ko hai 'nimam. 8Rari te, in naprenat am nak, karu anmui' tuaf re' he anmoe' rasi nok nai' Paulus, sin ro he neman ma anbaiseun ko anbi Kaisarea. In tenbi, anbain he gubernur ee, es an'urus rasi naan].*Uab ein re' anbi kurun naan ee, ka matu'i fa et tuis-tuis Surat Akninu' uab Yunani un-unu'. Onaim oras ia, hai iim ambi ia, he aam usi', ho es amparikas rasi ia. Of aam usi' ho meik no muhiin mak, sa'-saa' re' hai mi'uab sin re' ia, ro tebe. On re' naan, tua.” 9Nai' Tertulus na'uab anrair on nana te, atoni' Yahudi bian sin anteebs ee, mnak, “Tebe, on naan, usi'.” Nai' Paulus namneob on anbi gubernor Feliks in matan 10Rari te, gubernor naprenat nai' Paulus, am nak, “Oras ia, au 'fee ko manuan he ho mumneob om.” Rari te, nai' Paulus anfeen anhaek, ma na'uab, am nak, “Ama' gubernor! Ho muprenat anbi propinsi ia, a'roo goen. Onaim, ho muhiin murair hai atoni' Yahudi hai tokoom ma hai 'hakem. Es nana te, au ka umtau fa he au umneob ok anbi ho matam. 11Of ai' neno bo'es am nua akoon ti, au 'nao 'bi Yerusalem he 'onen a'bi Uim Onen Uuf. Ama' ho bisa mutaan neu tuaf-tuaf re' an'onen nok anbi oras naan. 12Anbi Uim Onen Uuf naan, au ka 'maheek fa 'ok es-es. Ma nbi uim onen bian sin, au ka u'buab fa tuaf he au 'moe' taisibu. On nana amsa', anbi Yerusalem, au ka 'moe' fa taisibu sa'-saa'. 13Mes oras ia, atoin ein ia he namouf kau. Sa'-saa' re' sin na'uab sin fe'ena, ka nmu'in fa bukti sa'-saa'. 14Onai, aam gubernor. Au he 'manaku' 'aan rasi mese'. Au 'ok pukan fee' goes, re' atoni nakaanb ee, mnak, ‘Usif Yesus In Rana 'Honis’. Au 'onen 'eu Uisneno, nahuum on re' au be'i-na'i sin an'oen ein amsa' neu Ne. Au msa' utuin na'i nai' Musa in apreent ein ok-oke', ma au 'pirsai teb-tebe saa' re' Uisneno In mafefa' sin antui nain sin na'ko unu' neu kai. 15Au ufnekan 'eu Uisneno on re' tuaf ein re' ia, re' anmaka'rais ein nok kau. Hai mpirsai mak, of Uisneno namonib nafani' amates: es re' amoe' reko ma amoe' re'uf. 16Etun au 'aim ranan ma'tani', he on mee te, au bisa 'moin nok neek amneot, anbi Uisneno ma mansian ii sin humak. On nana te, ka tiit fa es he bisa namouf kau. 17Au 'meup toon fauk ein anbi pah bian, ka nbi fa pah Isra'el, na' au 'fain uum on Yerusalem. Oras au uum, au 'eik roit re' atoni nabuab sin, he nfain babat neu tuaf-tuaf re' anmonin anbi susat. Rari te, au amsa' a'nao 'bi Uim Onen Uuf he 'onen, ma a'fee fua'-turu' huma'-huma' neu Uisneno anbi naan. 18Oras au ukniun ok a'bi Uim Onen Uuf, utuin hai atoran harat, sin neman ma anheek kau. Mes oras naan, ka nmui' fa too mfaun anbi naan, ma ka nmui' fa taisibu sa'-saa' amsa'.aHaef ein sin Reta' 21:17-28 19Suma anmu'i haa atoni' Yahudi fauk re' sin neman na'kon propinsi Asia, he an'oen ein anbi nana amsa'. Onaim, karu sin anmu'in rasi nok kau te, sin re' naan, es re' he an'a'an rasi nok kau. Ka sin ama' re' ia fa! 20Mes atoin ein naan, sin ka neman fa. Onaim, aam ho mutaan miit sin re' ia, au 'saan saa'? Neno naan, oras sin naprikas kau anbi Bare Feek Rasi Pirsait, sin ka napein fa au saant es amsa'. Aam, ho mutaan aha sin. 21Suma, of anmui' naan rasi noon es, aam, re' nmoe' sin tar antea sin taisibun, ma sin ka nroim kau fa. Oras au hana' ia nsae, ma au 'ak, ‘Hi he mhukun kau, natuin au 'pirsai Uisneno re' bisa namonib amates!’”bHaef ein sin Reta' 23:6 22Nai' Paulus na'uab on naan, mes gubernor Feliks nahiin nrair rasi mfaun re' nak, ‘Usif Yesus In Rana' 'Honis’, onaim in nasnasab buat naan, am nak, “Onai! Au he 'o'en soraru 'nak ko'u, Risias, he 'neen in haan ee fe'. Karu au u'uab urair 'ok ne, na' au bisa ufeek rasi ia.” 23Rari te, in nreun soraru 'nakf es he ntahan nai' Paulus. Mes in napreent ee he in nfee ne mainuan he in aok-bian sin neman nkisun ma ntuthaa je. Nai' Paulus na'uab nok nai' Feliks ma in fenai bi Dorsira 24Gubernor Feliks in fenai, bifee Yahudi, in kaan ee, bi Dorsira. Naan neno fauk ate, in naim ranan, he in, nok in fenai, he na'uab ein nok nai' Paulus. Onaim, in nreun he neik nai' Paulus he neem neu sin nua sin. Onaim, nai' Paulus natonan sin, ranan on re' mee, he atoni bisa npirsain neu Usif Yesus Kristus, Tuaf re' Uisneno anba'an naan Je na'ko unu'. 25In imsa' natonan sin, ranan on mee he atoni bisa nmoin nok amneot, ma on mee he atoni bisa anpaant on he kaisa' anmoe' sanat. In imsa' natonan sin nak, of Uisneno anhukun mansian ii oke'. Oras nai' Feliks anneen on nana te, in namtau nmaet. Rari te, in nak nai' Paulus, “Pau! No goah nai! Mutuu'b ee nai! Karu au upein mainuan, of au 'o'en a'teni' ko.” 26Oras naan, nai' Feliks, naim ranan he on mee te, nai' Paulus anfee ne roit, he in nafeit ne. Es nana te, in no'en nai' Paulus piut he na'uab nokan. 27Mes anbi ranan bian, gubernor Feliks naim neek ein nok a'nak pirsait Yahudi sin. Etun es in ka nroim fa he nafeek nai' Paulus in raas ji rabah. In nas-nasab rasi naan, tar antea toon nua. Rari te, anmui' gubernor fe'u neman seka' nai' Feliks. In kaan ee, Porkius Festus. Mes sin imsa' fe' antahan nai' Paulus. Gubernor Festus anparikas nai' Paulus in rasi 251Anbi oras naan, gubernor fe'u, Festus, nanani' neem anbi Kaisarea he nmurai nanaoba' in aprenat. In suma namaik anbi naan, neno teun goah, rari te, in nnao nkoon on Yerusalem. 2Anbi naan, a'nak rais pirsait Yahudi nok atoni mnais harat sin neman he nmakhiin ein nok gubernor fe'u naan. Sin nteek naan nai' Paulus in rasi msa'. 3Sin ntotin amsa', he karu bisa te, gubernor fe'u ia nreun in atoni' sin, he neik nafani nai' Paulus neem on Yerusalem. Te kah, sin anma'akoran nrarin, he nroor niis nai' Paulus anbi rana' tnana'. 4Mes gubernor nataah sin, am nak, “In aam arki! Onai. Maut he sin antaah ne fe' anbi Kaisarea. Fin au he 'fain rabah on nee. 5Onaim, karu na'ko hi re' ia, anmui' tuaf he n'urus rasi naan, sin nok kau he tnao on Kaisarea. Karu tebe atoni naan anmoe' sanat, na, reko te, hi am a'rasi mok ne, nbi nee jah.” 6-7Rari te, gubernor Festus nabaar fe' nbi Yerusalem of ai' neno bo'es a'saa', na' in nfain on Kaisarea. Anbi oras naan, anmui' naan atoni' Yahudi fauk nok ne, antea nee. Nok afa' te, gubernor ee anfei nafani rasi naan. In nreun he sin neik nai' Paulus, he neem neu in matan. Oras nai' Paulus antaam anbi naan, atoni' Yahudi sin anhaken ma nfuun naan nai' Paulus, rari te, sin nmurai nasaan ne nok sanat huma'-huma'. Mes sin ka bisa fa he nakrira' bukti es. 8Rari te, nai' Paulus namneob on, am nak, “Ama' gubernor. Au ka 'moe' 'iit fa rais sanat sa'-saa'. Au msa' ka 'moe' 'iit fa rasi re' anmaraban nok hai atoran pirsait Yahudi. Au ka 'ha'niis 'iit fa hai Uim Onen Uuf anbi Yerusalem. Ma au ka 'moe' 'iit fa rasi sa'-saa' he 'raban ana' prenat Roma in atoran.” 9Mes gubernor naan, in he naim atoni' Yahudi sin neek eini he nok ne. Etun es in nataan nai' Paulus, am nak, “Ho mutenab, on mee? Ho mromi' ai' kah, karu au 'urus ho rasi ia anbi Yerusalem?” 10Anneen gubernur ee in han-tanas, onai te, nai' Paulus nataah, am nak, “Ama' gubernor. Au re' ia, a'mui' hak na'ko pah Roma. Ma oras ia, au 'haek et ana' prenat Roma in matan, re' in nmui' hak he n'urus au rasi, natuin atoran prenat Roma. Onaim, au ka 'roim fa he 'nao on Yerusalem, he nafeek au rasi nbi nee. Ama' ho meik nom muhiin murair nak, au ka 'moe' fa sanat sa'-saa' re' he 'raban atoni' Yahudi sin. 11Onaim, karu tebe au 'moe' saan sa'-saa', re' nmatoom nok he nhukun na'maet kau, te au 'toup. Mes karu saa' re' sin na'uab naan je ka batuur af, natuin in atoran, ka tiit tan fa es he anona' kau neu atoin ein ia sin a'nimak. Sin suma nam-namin nah ranan, he nroor na'maet kau ruum ah. Onaim oras ia, natuin au hak ii te, au 'eik au raas ji nsae nteni' neu Uis Ko'u, Keser, anbi pah uuf kota Roma. Anbain he in es neik noon nafeek rasi ia.” 12Anneen nai' Paulus na'uab on nana te, gubernur ee nok in aparikas rasi sin, nabuan ma na'uab ein. Rari te, in natonan nai' Paulus, am nak, “Natuin ho mtoit murair he meik ho raas ji nsae nteni' on Keser, es on nana te, ro ho he mnao meu Roma.” Na'uaba' nrair on nana te, in nreun abuat ein naan he nsisa'en. Nai' Festus antoit fainekat na'ko usif Agripa nok nai' Paulus in rasi 13Rari te, atoni' Yahudi sin uisf ee, in kaan ee, nai' Agripa,*Usif nai' Agripa re' ia, es re' Usif Herodes Agripa II. In aamf ee, es re' Usif Herodes Agripa I, es re' nroor niis nai' Yakobos, re' anmaet natuin pansoe, natuin in napein mabo'is re' na'raat ne huma' mese' nok pah tuaf. nok in feotf ee, in kaan ee, bi Bernike, neman nbi Kaisarea. Sin neman he nmahormaatn ein nok gubernor fe'u naan. 14Sin natuan nok gubernor Festus sero 'roo. Neon goes te, nai' Festus natonan sin nok nai' Paulus in rasi, ma nak, “Aam usi'! Anbi Kaisarea ia, hai mtahan atoin es, in kaan ee, nai' Paulus. Neno naan, gubernor ahuunt ii ka nafeek naan fa in rasi. 15Neno fauk akoon tein, oras au 'eti 'bi Yerusalem, a'nak pirsait Yahudi sin ma sin atoni mnais haart ein, neman ma natraak nai' Paulus in saant ein. Rari te, sin ntoit kau he au 'huuk ne. 16Mes au utonan sin am 'ak, ‘Tatuin atoran prenat Roma, au ro he 'parikas 'aan rasi naan fe', na' au ufeek. A'a'rais ne ro he nsaen mei fe'. Au he 'neen 'aan nak hi misaan ee nok saan saa'. Ma in imsa' ro he napein mainuan he namneob on. He na' au bisa ufeek rasi naan, ma thuuk ne nok hukun huma' mee.’ 17Rari te, oras au 'fain uum a'bi Kaisarea, atoni' Yahudi fauk nok kau neman anbin ia. Noka' te, au 'fei ufani 'ain rasi naan. Au uprenat sin he neik nai' Paulus neem neu kau, he au 'neen 'iit in rais ne in a'naon. 18Rari te, atoni' Yahudi sin nbaisenun ma nmurai na'uab ein neu nai' Paulus in saant ein. Mes saa' re' sin natoon sin naan, ka ma'fena' fa nahuum on re' au uteenb ee ji. 19Sin suma nasuir na haa, nmatoom nok sin rais pirsait ein kuuk. Ma sin nasurin nok nai' Paulus, natuin tuaf es, in kaan ee, Nai' Yesus. Tatuin atoin Yahudi sin, Nai' Yesus naan, anmaten nrair. Mes nai' Paulus naheer ah, nak, Nai' Yesus nmonin nfaan jen. 20Sin nasurin on re' naan, mes natuin au atoin fe'u kau, onaim au ka uhiin 'aan fa re' he tafeek rais pirsait ii te, on mee? Etun es au utaan nai' Paulus, am 'ak, ‘On mee, karu au 'parikas ho raas ji anbi Yerusalem?’ 21Mes in ka nromif. Onaim, in ntoit he neik in raas je nsaen anteni' neu Keser anbi pah uuf Roma. Etun es au fe' a'tahan, tar antea au upein mainuan he 'soun ee nnao neu Roma.” 22Anneen narair nai' Festus in uab ni on nana te, usif nai' Agripa nak, “Karu reko te, au he 'neen kuuk na'ko re' atoni naan.” Onaim nai' Festus nataah, am nak, “Bisa! Of au 'ator he noka te, ho mneen kuum mu'ko ne, tua.” Usif nai' Agripa nroim he nneen nai' Paulus in uaban 23Noka te, gubernor Festus an'ator he usif Agripa bisa nneen nai' Paulus in uaban. Ma in an'ator amsa' he too mfaun sin bian amsa' nneen nok nai' Paulus. Es re': soraru 'naakf ein, ma a'naet sin na'ko kota Kaisarea. Rari te, usif Agripa nok bi Bernike ntaam neman, ma sin npaek ein paek usif. Onaim, too mfaun sin na'bees ma nhormaat neu sin nua sin. Oras sin nabuan oke', gubernor ee nreun he nok nai' Paulus antaam neem. Nai' Paulus anbi a'naet ein sin maatk ein 24Onaim sin neik nai' Paulus antaam. Rari te, gubernor na'uab, am nak, “Usif Agripa, in ama' sin, ma are' tamu sin ok-oke', re' au u'ratan ma 'hormaat 'ain ki. Atoni' re' ia, in kaan ee, nai' Paulus. Anmui' naan a'nakat atoni' Yahudi fauk re' sin namin rasi nok ne. Onaim, anmui' tuaf neman neu kau, oras au 'bi Yerusalem, ma 'bi Kaisarea, he na'seke' kau, nak, atoni' re' ia, in moni msa' ka ma'osa' fa. 25Etun es au 'pariiks ee, mes au ka upein fa in sanat re' natai nok hukun a'maten. Mes in neik non antoti nrair he nasaeb in raas je annao nkoon on pah uuf, es na', reko'-re'uf ate, au ro he 'soun ee nnao neu Roma. 26-27Karu au 'soun ee, au ro he 'tui an suurt es nok ne. Mes oras ia, au he 'tui 'ak on mee, neu Uis Ko' goe? Etun es, au ubuaba' ki ok-oke', he hi mneen ee. Amneen mirair je te, au 'toit neu usif Agripa he nfee naan kau fainekat es, he au 'tui surat re' bisa Uis Ko' goe ntoup goe nok neek reko. Au 'naben ate on re' he ka reko fa, karu au 'sonu' rasi ia annao neu Keser, mes au ka utoon fa atoni' ia in sanat. Au uab ki na'tuuk on naan, tua.” Nai' Paulus namneob on anbi usif Agripa in matan 261Rari te, usif Agripa nreun nai' Paulus, nak, “Oras ia, ho bisa mumneob om. Hai ok-oke' mibarab he mneen ko.” Nai' Paulus nait in a'niman, rari te, in na'uab am nak, 2“Aam usi' Agripa re' au 'tuna' ma u'ratan ko. Au 'tenbat au nekak ia nmainua, natuin ho mfee kau mainuan he au u'uab, ma sin ama' sin hi he mneen kau, sa'-saa' re' atoni' Yahudi sin natrakan sin neu kau. 3Au uhiin ak, ama' ho muhiin batuur, hit atoni' Yahudi hit atoran harat, ma hit rasi monit ma mates. Onaim, au 'toit ko aam he ho mneen murek-reko au uabk ii. 4Nmurai na'ko au an-ana', sin nanoni' kau goen he 'moin utuin hit atoni' Yahudi hit harat. Nahunu te, nanoni' kau anbi au kuan; rari te, au uum uskoor a'tamba 'bi Yerusalem. Atoni' Yahudi re' anbin Yerusalem sin, nahiin au monik, ma sin nahiin kau rek-reko. 5Karu a'nak pirsait Yahudi sin nromin, sin bisa nareta' nain nak sin nahiin kau na'ko un-unu'. Te au re' ia, au 'taam pukan Farisi. Atoni mfaun sin ok-oke' nahinin, nak hai atoni Farisi, hai es ma'tani' nneis mituin pirsait Yahudi in atoran.aHaef ein sin Reta' 23:6, Filipi 3:5 6-8Au, ma too Isra'el na'kon sin uuf bo'es am nua sin, hit tpao he Uisneno nmoe' natuin re' In anba'an naan je neu kit. Manba'an re' naan, In natoon anraar je neu hit be'i-na'i na'ko ahunut. Onaim antea oras ia, hit arkit t'onen fai-manas, he Uisneno In manba'an naan anjair nai. Manba'an naan in aafn ii, nak, of In he namonib nafanik amaets sin. Aam usi' Agripa. Sin maka'rais ein nok kau, natuin au 'pirsai 'ak of Uisneno namonib amates.Au he utaan, nansaa' am es tuaf na'ko re' hi ia, bian ka mroim fa he mpirsai mak, Uisneno bisa namonib amates sin? Batuur In bisa! 9Nahunu te, au bisa 'moe' sa'-saa', ma au maraban ma'tani' atoin ein re' natuin Nai' Yesus, atoni na'ko Nasaret. 10-11Oras naan, a'nak pirsait Yahudi sin anfee kau hak, he au 'nao ma 'ha'mui' Nai' Yesus In atuin ein anbi me-mee. Au 'heek sin, rari te, au 'heer 'eik sin neman anbin Yerusalem, ma au utaam sin anbin bui. Au msa' ufeek ok he nhukun na'maet bian.Au msa' 'taam 'eu uim oen ein, ma ha'mui' sin. Onaim, au u'seke' sin he natotan Nai' Yesus. Fani-fani, au 'aim sin nok neek maputu'. Asar au 'neen nak apirsait neu Nai' Yesus etan me-mee, maski sin ntean pen-pene teta' msa', au 'aim sin piut!”bHaef ein sin Reta' 8:3, 22:4-5 Nai' Paulus nareta' nafani' saa' re' in naben niit ee (Haef ein sin Reta' 9:1-19, 22:6-16) 12Nai' Paulus antuut antein in uab ni, mnak, “Neot es, a'nak pirsait sin anfee kau surat kuasa he au 'aim tuaf re' natuin Nai' Yesus anbi kota Damsik. Onaim, au 'nao. 13Aam usi' Agripa! Oras hai mbi rana tnana', of ai' mansi na'puup, nok askeken, snaaf es na'ko neng goe, ntoom kau ma au aok-bian sin imsa'. 14Hai mtikoeb main mtea afu, natuin snaaf naan in ma'tanin. Rari te, au 'neen hanaf es na'uab nok kau neik uab Aram,*Anbi tuis uab Yunani matu'i nak ‘atoni' Ibrani sin uab’. Sin uab neno-neno es re' uab Aram. Matu'i msa' bait on re', ‘atsuus karu ho musaap a'koes ma'aika' piut’. Abitan nee, sin nbiasa npaek a'kose' he natuuk bijae. Onaim, karu bijae nguin, nasaap koet, sin haek ein antoom a'koes ee panan. In oet ni nak ‘tsusa tmaet karu ho mraban au roim ki piut.’ nak, ‘Hoe, Saul! Nansaa' am es ho mha'mui' Kau piut-piut? Atsusat maet karu ho mraban Au roim ki piut.’ 15Au 'neen hanaf naan, mes au ka 'iit fa in tuan. Onaim au utaan, 'ak, ‘Usi'. Ho sekau ko?’ Rari te, hanaf naan nataah kau mnak, ‘Au re' ia, Usif Yesus re' ho mha'mui' Kau piut-piut. 16Saul! Amfeen nai! Au ukriir Ok on re' ia, nok in sair ti, onai: Au 'piir 'aan ko, njair tuaf re' Au 'pirsai. Ho ro he mnao mutoon meu mansian ii ok-oke', sa'-saa' re' ho miit murair sin neno ia na'ko Kau. Of Au ukrira' 'teni' ko, rais fe'u bian he ho bisa mutoon neu mansian ii ok-oke'. 17Of ho mupein susat huma'-huma'. Mes Au 'panat ko, na'ko tuaf ein re' he nha'mui' ko, maski na'ko atoni' Yahudi, ai' atoin teta'. Tebe! Au 'reun ko neu atoin teta' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi sin. 18Ho mnao mfei sin maatk ein ee, he sin bisa nahinin ma nmonin nbin me'u. Rari te, sin nasaitan sin raan mes'ookn ein. Ma fin ho ro he mrurun sin ranan neu monit amneot.Ho mufetin main sin na'ko niut re'uf sin A'nak Ko' goe in kuasan, rari te, meik sin neu Uisneno. Nok ranan nana te, he Uisneno nsaok nain sin saant ein ok-oke'. Ma sin anfain Uisneno In aanh ein, nabu-buan nok tuaf bian re' Uisneno anpiir naan sin, natuin sin npirsain neu Kau. Au uab ki ntuu' on naan, Saul!’” Nai' Paulus natoon in mepu 19Nai' Paulus antuut in uab ein, nak, “Onaim, aam usi'. Mepu re' au 'toup goe na'ko neno-tunan naan, au unaob ee. Tar antea oras ia, au ro he 'meup piut-piut, ka nabei' fa he au 'teet koet. 20Nahunu te, au utoon Usif Yesus In Rana' 'Honis neu atoni' Yahudi sin anbi Damsik. Rari te, au uum utoon 'eu atoni' Yahudi sin nbin Yerusalem, ma propinsi Yudea nfuun am nateef. Rari te, au 'nao 'fuun am uteef atoni teta' sin pah-pah. Au u'uab 'eu sin nok muti'-monas, henati' sin npoin na'ko sin raan penu, ma sin annona' sin nekak ma sin tuak eini neu Uisneno. Sin ro he nmo'en moe' reko neu tuaf bian, he njair tanar, nak, sin nmoin fe'u et Uisneno.cHaef ein sin Reta' 9:20, 28-29 21Natuin au 'meup on naan, es atoni' Yahudi sin nheek kau anbi Uim Onen Uuf anbi Yerusalem. Ma sin he nroor niis kau. 22Mes Uisneno nturun kau. Etun es au 'moin tar antea oras ia. Onaim, au bisa 'hake 'bi ia, ma ureta' ki, et ana'-ko'u, rasi re' nmatoom nok Usif Yesus In Rana' 'Honis. Sa'-saa' re' au utoon sin re' ia, natai nok saa' re' na'i nai' Musa nok Uisneno In mafefa' kniun eini nanoni' naan je. 23Sin nanoni' saa' re' nmatoom neu Kristus, Tuaf re' Uisneno nba'an naan Je he nsoun Ee neem. Nak, In ro he nasaah ha'mu'it. Rari te, In nmaet. Mes In he njair tuaf ahunut re' Uisneno namonib nafain Ee na'ko mates. In es re' he nfee me'u neu atoni' Yahudi sin, ma atoni teta' msa' nbi me-mee.”dNai' Yesaya 42:6, 49:6, 1 Korintus 15:20 24Nai' Paulus fe' na'uab ma natoon in mepu, mes nai' Festus nseni nfeek in uaban nok han ma'tani', nak, “Hoe! Pau'! Ho mumaunu mrair. Ho muhiin bainesi', tar antea nmoe' ho roen maan anreu'.” 25Mes nai' Paulus nataah, am nak, “Ama' gubernor re' au u'tuna' ko. Au ka umaunuf. Sa'-saa' re' au utoon ee ia, tebe on naan. Au ka u'uab fa rais rum-ruum. 26Ama' usif Agripa, ho muhiin kum, saa' re' au u'uab urair sin. Etun au ubrain he u'uab sin muti'-monas. Au 'pirsai 'ak aam usi' ho mneen murair sa'-saa' ia oke', fin saa' re' njair naan ka nbin fa baer ma'koro. Nak, Usif Yesus re' amates naan, anmoni nfain jen. Are' too mfau ni ok-oke', nahinin nrair rasi naan. 27Na'ko ahunut, Uisneno In mafefa' kniun ein, sin natoon nain are' rasin ia. Au 'brani he 'aat manpasan, 'ak, aam usi' msa' mpirsai mafeef' ein sin uab kein.” 28Usif Agripa nseni nfeek nai' Paulus in uaban, ma nak, “Hoe! Pau'! Ka 'roo fa te, of ho he mmoe' kau njair atoni Kristen!” 29Ma nai' Paulus nataah aam usi', am nak, “Onai, usi'. Au 'onen 'eu Uisneno, he orsi, a'roo ai' haumaka', ka neu fa aam usi' ho mmees jah, mes atoni mfaun re' anenat neno ia msa', bisa njair on re' au, re' Usif Yesus In aanh ein! Mes asar in ama' ki kais njair atoin bui on re' au.” 30Nai' Paulus na'uab anrair on nana te, usif nai' Agripa nok bi Bernike, ma gubernor Festus, ma a'naet sin anfeen anhaken, ma nasaitan bare naan. 31Oras sin nnaon npoin, atoin ein re' naan na'uab ein es nok es, nak, “Atoni' re' ia, in ka nmoe' fa sa'-saa' re' natai nok re' he thukun ta'mate, ai' he tataam ee neu bui!” 32Rari te, usif nai' Agripa natoon neu gubernor Festus, am nak, “Airoo. Bait atoni' ia in kais neik in raas je nsae nteni' on pah uuf Roma. Kahat, rasi ia hit tafeek ee, ma tapoit ne.” Sin neik nai' Paulus neu Roma 271Rari te, gubernor Festus nafeek he nsonu' nai' Paulus neu Keser et Roma, he in es nafeek rasi naan. Rarit in nona' nai' Paulus nok atoin bui bian amsa', neu a'nak soraurs es, in kaan ee, nai' Jurius, he neik sin neu propinsi Italia. Nai' Jurius naan, soraru 'nakaf na'ko soraurs ein re' anpao Keser. 2Neno naan, au (es re' nai' Lukas) msa' 'nao 'aat ok nai' Paulus. Tamba tuaf es na'ko propinsi Makedonia, na'ko kota Tesalonika, in kaan ee, nai' Aristarkus. Hai arkai msae bnao oe jes re' in neem na'ko kota Atramitum. Natuin rencana, bnao oe naan of in he nnao neis nok bare-bare nbi propinsi Asia. 3Hai mpoi mi'ko Kaisarea, noka' fa te, hai mtean kota Sidon. A'nak sorarus nai' Jurius in ka nansaa' fa nai' Paulus, ma nreek nai' Paulus he nnao naim sekau re' in nahiin sin anbi kota naan. In teenb ii, he sin bisa nfeen nai Paulus saa' re' in nperuu goe oras sin nbin tasi tnana'. Ranan na'ko Kaisarea nnao neu puru Kreta 4Rari te, hai arkai msae mfain on bnao oe naan, ma mnao mkoon. Mes anin na'ko bnao oe naan in matan maneon ni kah, tar antea bnao oe naan ka bisa fa he nnao. Onaim, sin tebe bnao oe naan, ma nnao npeo' puru Siprus ma Siria sin atnanak, he nak hai kais mipein anin naan. 5Na'ko naan, hai mnao mreef tasi nbi propinsi Kirikia ma propinsi Pamfilia sin matan. Hai mnao piut, tar hai mtea kota Mira, et pah Rikia. Amtean naan, hai msaun misaitan bnao oe naan. 6Oras hai mbi Mira, nai' Jurius nataif on he naim bnao teta' re' he nnao neu Italia. In napeni bnaa goes na'ko kota Aleksanderia, re' he nnao neu Italia. In nreek kai oke' he msae meu bnao oe naan. 7Hai mnao maan neno fauk ein, mes abnao oe naan ka nnao nten-teni' fa, natuin anin na'ko in matan maneun ni kah. Hai mhae mmaet, tar amhaumaak kota Knidus. Mes anin naan fe' anfuu naheer amsa', onaim hai mnao mreef meu puru Kreta, he miniinb om mi'ko anin. Rari te, hai mkoon paanf es, in kaan ee, Sarmone. 8Bnao oe ia, nnao nok susat nana' renat, tar hai mkoon panaf naan, mitun-tuin ah puru Kreta in ninin, na' hai mtean baar jes, in kaan ee, Labuan Amasat. Bare naan, anmapaumaak nein nok kota Rasea. 9Anbi naan, ameupt ein nbi bnao oe naan nas-nasan a'kre'o, te hai mnao 'roo goen, mes hai ka mtean Italia fa fe'. Oras naan, Neno Saok Sanat atoni' Yahudi ankonon nrair.*Oras toon bo'-niim am seo (59), neno 'naek atoni' Yahudi anmatoom nok Saok Sanat anmouf anbi fun bo' ntaam neno niim. Oras naan, ain ee anfuu na'ko neon tees ma ponain sin atnanak. In oet ni, ain ko'u ma oik ko'u of he nfoe. Ameupt ein nmaktaan ein he hai mnao mkono, oo, ai' kah. Nneen on nana te, nai' Paulus na'uab, nak, 10“Au aok-bian arki! Au u'uab ana'kre'o. Au utenab, karu hit he tnao tkoon, of hit tapein suust am nana' renat. Of abnao ia nreman maet, baer ein nreman, ma hit imsa' of atmaet oke'.” 11Mes nai' Jurius ka nneen fa nai' Paulus. In npirsai naneisib neu anaa' bnao nok abnao tuaf. Fin sin nabarab he nnao npoin na'kon bare naan. 12In amreu' ni, Labuan Amasat naan, in ka mamut fa karu bnao oe ro he nhaek anbi oras oikn ein anfoen. Onaim, amfaut ein nak sin nromin he hai mnao mkoon, meu kota Feniks. Sin roimk eini, karu reko te, hai mitua mtahan ambi naan, tar antea oras oikn ein nas-nasan. Kota Feniks naan, puru Kreta in bare re' mamut neu bnao oe, natuin in naniinb on na'ko ain toon, ma ka napein fa okin ko'u. Ain nautus anbi tasi 13Oras anin haa'-nua' anmurai nfuu kre'o-kre'o, sin nak, ai' ain reko he sin bisa npaek je, he nnaon neu kota Feniks. Sin nak, “Anin ia, reko. Iim he tnao nai!” Onaim, sin nasaeb bonit, ma nasaeb layar, ma hai mnao mnono haa taas je ninin. 14-15Hai mnao ka 'roo fa te, nok askeken, ain nauts ii nfoe. (Re' hit tiit tak, ‘anin na'ko neon-saet ma ponain sin atnanak’). Anin naan nfuu bnao naan, neik je neu taas je tnanan. Ameupt ein abnao naan, sin ka bisa nabani' fa bnao. Onaim, sin paraak na he. Ma bnao naan nnao natuin ahaa ain ni in a'romin. Bnao oe ji nateef nok ain ko'u 16Oik niin npesan kai mtean pur aan es, in kaan ee, Koda. Oras naan, kofa' bai' je fe' natuin kai nbi bnaa goe in kotin, ma sin nheer ee nok tani. Rarit, hai mheer misaeb kofa' ba'i naan, neu bnaa goe tunan. Hai mhae mmaet. 17Oras kofa' ba'i naan antea bnaa goe tunan, sin npuun bnao naan nok tani nfuun am nateef, he npanat he kas-kaisa bnao naan in kuust ein ee natfaik ein, ma oo ji ntaam. Sin namtau msa', kas-kaisa oikn ii anpesan bnao naan, ma npoir ne nbi snae kbatus Sirtis et pah Afrika. Onaim sin nasanut boin atboes, he na'bauna' bnao naan in a'naon ee kre'o. 18Ain aherat naan, nasniba' bnao neu 'rii ma 'ne'o. Noka' te, ameupt ein naitin nporin brua' bnao naan neu tasi. 19Nmeu te, anin naan fe'e nfoe. Onaim, sin namtaun nsesan. Es nana te, sin naitin npori' bnao naan in abrua' bian he nha'kaaf ee. Ma sin naitin nporin amsa' bnaa goe in baer mepun. 20Anin naan ka nas-naas nitaf, fai-manas neno fauk-fauk. Niip gui nsaun afu, tar antea hai ka miit fa manas ma kfuun. Hai neek min nabatin ma'tani'. Hai mitenab mak ia hai ka mmoin fa heen. 21Hai ka miah fa neno fauk een. Nai' Paulus no'en sin oke', ma na'uab am nak, “Aok-bian arki! Bait hi mroim mituin kau he hit kaisa' tpoi ta'ko Labuan Amasat te, hit ka tsuus fa on re' ia. Ma hit ka truik fa msa'. 22Oras ia, au 'toit ki oke', he miheran hi neek mein naan. Of hiti bnao ia, npee' pisa'-pisa'. Mes kais mimtau, of ka tiit fa amates. 23Au 'roim ki, hi arki mihiin mak, au re' ia Uisneno Iin Ja kau. In es anfee kau mepu. Fini na, In nreek In ameput es na'ko neno-tunan, ma in hake nbi au bnapak. Rarit in natoon kau mnak, 24‘Pau'! Kais mumtau sa'-saa'. Of ho he mtea Keser et Roma, he m'urus ho rasi. Natuin Uisneno anneek ko, es hi asaet abnao ia, of ka tiit fa es natfuun. Of ammoin ok-oke'.’ 25Onaim, aok-bian arki. Kais hi neek mein nabatin. Au 'pirsai tebe 'eu Uisneno, re' In natoon kau fini na, ro of njair on naan. 26Bnao ia of nasrae nbi puur goes.” Bnao oe naan anhaumaak meto' 27Oras naan, anin ma okin anbeos kai mok abnao oe naan, ma anpesan kai fai bo'es am haa anbi Tasi Atria. Of oni' faa ji noe natnaan, ameupt ein na'taak ein, nak hai mhaumaak meto'. 28Rarit sin nasanut rino, he nahiin oo je mnanun. Onaim sin n'uukr ee te, in a'taam ni, nehe bo'-nua. Rarit abnao naan nnao maat anteni', ma sin nasanut nteni' rino naan, ma nahiin nak oo je 'taam ni nehe bo'es am niim. 29Sin namtaun, kas-kaisa' bnao naan na'rae' toon nbi faut puut kein. Onaim, sin nasanut boin kotif fua' haa. Hai mhar-harap he nmeu nfiin nai. 30Mes ameupt ein abnao naan anma'akoran he naen nasaitan abnaa goe mninu'-mninu'. Onaim sin nasanut kofa' ba'i, ma nmo'-mo'en on re' sin he nasanut bonit matan. 31Mes nai' Paulus natoon neu nai' Jurius, rais re'uf naan, nak, “Karu ameupt ein sin ka nbin fa bnaa goe naan ee te, of hi mmaet oke'.” 32Anneen nai' Paulus na'uab on nana te, soraurs ein nreef nafeek kofa' baa' je in tani, ma nparaak ne. Onaim, ameupt ein naan ka bisa naenan fa heen. 33Anmeu nfin onai te, nai' Paulus anfuri' sin oke' he nahan. In nak, “Krei nua goen, hit suma bisa tok-took goah, hit har-haarp ah, ka tiit tain fa saa' es ntaam neu hit taik. 34Onaim, au 'toit ki he reko te, hit taah tan akre'o fe', he hit tapein tafani hit neun ki. Au 'pirsai 'ak of ka tiit fa es na'ko kit re' ia, napein siraak. Hit of atmoin oke'!” 35Na'uab anrair on nana te, nai' Paulus nait utunu'. Rarit, in n'onen neu Uisneno ma ntoit makasi nbi sin maat keini. Rait in nait tuuk es, am neuk. 36-37Sin nitan on nana te, sin neek ein natee nfanin. Rarit sin nahan ok-oke'. Hai abit abnao naan, tuaf natun nua mbo'-hitu mnee. Hai miah ok-oke'. 38Mimseen onai te, sin naitin ma n'okar a'kaor mak-gandum sin, neu tasi, he nsoba' anha'kaaf bnao naan anteni'. Bnao oe naan nasrae 39Nmeu saba te, ameupt ein niit meto'. Mes sin ka nahiin fa puru naan in kanan. Ma sin niit tais tuuk es, re' in niin ee masnaen. Onaim sin harap, reko te, sin he neik bnaa goe nnao nabnonon npeo' faut puutk ein, he ntean tais tuka' naan in ninin nok reko. 40Onaim, sin nreef nafeek boint ein nabaran anbin tasi. Rarit sin nasanut kemudi neu tasi, he sin bisa nastiir abnao naan. Rarit sin nasaeb layar ana' abit maat ne, henati' ain ne anfuu bnaa goe nnao neu nini'. 41Mes bnao naan nsae naan snae a'tupus nbi taas je nanan, ma in nasrae nbi naan, ma ka bisa nakbero' nteni' fa. Onaim, oik ko' guin nbeos nakrati' bnaa goe in kotin. 42Oras soraurs ein nitan on nana te, sin he nroor niis atoin bui nu. Te sin namtaun, kas-kais atoin buin naan nabha'en neu meto', ma sin naenan kuuk. 43Mes a'nak sorarus, nai' Jurius, antaar in soraurs ein, natuin in he npanat nai' Paulus. Onaim, in naprenat, he sekau-sekau karu nabhae' nahiin, an'okrok neu taas je, ma nabha'en neu meto'. 44Neu re' sin ka abhae' ahiint ein, in nreun sin he nna'an a'bena', ai' sa'-saa', rarit antaman neu taas je, ma natuin oik nein npoin neu meto'. Onaim, hai mtea meot ee nok ao-mina' ok-oke'. Oik nein anbeos nakrati' abnao Anbi puru Malta 281Oras hai mtea mrair nok ao-mina' mbi meot ee te, na' hai mihiin mak bare naan, puru Malta. 2Abitan puru naan ntoup kai nok reko. Natuin oras naan na'uur, ma maniik ni kah, onaim sin nahuup ein ai, rarit sin nak kai he mraar. 3Nai' Paulus amsa' nsiun nok hau. Oras in npaan hau nggein neu ai, nok askeken te, kaun araut es anpoi neem, natuin in ka nabei' fa maputu'. Onaim, kauna' naan, anrau ma na'kii' anbi nai' Paulus in a'niman. Kaun araut nrau ma na'kii' anbi nai' Paulus in a'niman. 4Oras abitan Malta niit kauna' naan na'kii' anbi nai' Paulus in a'niman te, sin na'uab ein es nok es, am nak, “Atoni ia, in of oin aroor atoni'. Maski taas je fe' nafeit ne te, in uan ii on naan. Etun es in ka bisa fa he anmoin. Sekau es anmoe' re'uf te, of in nseu fuan.” 5-6Atoin ein naan nateenb ein nak, of akre' goes anteni te, nai' Paulus in a'niim ne of anfu'un. Ma nok askeken ate, of in nmaet. Mes nai' Paulus antekar kauna' naan neu ai. In ka nnaben fa menas sa'-saa'. Rarit sin npaon a'kre' goes ate, mes nai' Paulus ka sa'-sa'af. Onaim, sin nateenb ein, nak, “Kais-kaisa' atoni' ia, pah tuaf!” 7Ka na'roo fa na'ko bare naan, gubernor ee in soonf ein ma in auf manuan. Gubernor puru naan, in kaan ee, nai' Publius. In neem anseun kai nbi taas je ninin, rarit in naskau kai he hai mitua mok ne nbi in sonaf. Anbi naan, in n'urus kai neno teun. 8Oras naan, gubernor ee in aam hoinf ee nameen. In nkuan on. Onaim, nai' Paulus nnao nkiis goe nbi in ke'en. Rarit in pooh goe, ma an'oen ee. Onaim in nareok nain. 9Oras sin niit gubernor ee in aamf ee nareok on naan, amenat bian amsa' neman neu nai' Paulus. Sin ntotin he nareko' sin. Onaim in nareko' sin imsa'. 10aRarit sin seun banin kai, neik ein bare' namfau. Nai' Paulus sin nfenan na'ko puru Malta nnaon neu Italia 10b-11Hai mitua ntahan nbi puru Malta funan teun, tar antea ain ko'u ma oik ko'u naan nasnaas. Oras naan, abnaa goes na'ko kota Aleksanderia re' in haek nani nbi puru Malta. Bnao naan in kaan ee, Ri'an Koen,*Tatuin pirsait abitan bare naan, ri'an koen naan, sin kaan keini es re' nai' Kastor ma nai' Poruks. Sin nua sin, es re' atoni bnao ngguin na'besan. natuin anmui' naan pah tuaf ankoe, re' bnao tuaf ee nmoe' sin na'ko hau, oke te nahake' sin nbi bnao naan in matan. Onaim, hai he msae bnao naan, ma mnao mkoon meu Roma. Onaim, oras hai msae meu bnao naan, abitan Malta neik kai bete' ma bare' bian re' hai mperuu sin nbi bnao. Na'ko puru Kreta tar antea kota Roma 12Hai mnao kre'o-kre'o, tar hai mtea kota Sirakusa et puru Sisiria. Hai misnaas ambi naan, neno teun. 13Mi'ko naan, hai mnao mteni' mibnono haa Sisiria in ninin, rarit hai mtea kota Regium. Noka' te, anin na'ko haa'-nua' nfuu nok ma'tani', onaim hai mnao mkoon ma bnao naan in nanapa'. Nmeu te, hai mtea kota Putiori. 14Anbi naan, hai msaun misaitan bnao naan. Rarit hai mnao maim Usif Yesus in apirsait ein anbi naan. Oras hai miteef mok sin, sin ntotin he hai mitua mok sin. Onaim, hai mitua mtahan mok sin neno hiut. Rarit hai mnao raan meto' meu kota Roma. 15Oras apirsait ein anbin kota Roma nnenan nak hai he iim meu Roma, sin neman nseun kai nbi rana tnana'. Bian nateef kai nbi 'masa' Apius; bian nateef kai nbi baar jes, in kaan ee Ropo Teun.†'Masa' Apius in a'roo ni of oni' kiro bo'-hiut (70) ta'ko kota Roma. Ropo Teun in a'roo ni of oni' kiro bo'-niim am teun (53). Oras nai' Paulus niit sin onai te, in nbo'is Uisneno, ma in neek ne natee. Nai' Paulus nateef nok apirsait ein anbi ranan Apius Nai' Paulus antea Roma 16Oras hai mtea kota Roma, [soraurs ein nataam atoin bui ngguin neu bui.]‡Anmui' tuis uab Yunani ahunut bian, re' ka npaek fa tuis anbi kurun. Mes nai' Paulus ka nataam ef. Sin nkoon ee, he in nseeb kun umi. Anbi naan, in natua nok soraurs es re' npaa goe fai-manas. Sin a'niimk ein nua sin anmatopub sin nok korenit.aHaef ein sin Reta' 28:20 17Neno tenu nkono te, nai' Paulus naskau atoni mnasi' Yahudi nbi bare naan, he neem nateef nokan. Oras sin nabuan, in natonan sin, am nak, “Aok-bian arki! Au uum a'tea ia, natuin atoni' Yahudi sin anheek kau anbi Yerusalem. Rarit sin nana'at kau neu ana' prenat Roma. Te kah, au ka 'mui' fa sanat. Au ka 'moe' fa sanat sa'-saa' re' nraban neu hit atoni' Yahudi. Au msa' ka 'moe' fa sanat sa'-saa' re' nraban hit atoran harat, re' hit ttoup tain sin na'ko hit be'i-na'i sin. 18Ana' apreent ein anparikas nrair au raas ji nbi nee. Mes sin ka niit fa au sanat mese' msa', re' nmatoom nok hukun a'maten. Etun sin he nafetin kau. 19Mes a'nakat Yahudi sin ka ntoup fa rasi tfeka' na'ko ana' aprenat re' nak he nafetin kau, es nana te, au usaeb ukonob au raas ji neu pah Roma in uun ia. Au 'moe' on naan, mes au ka 'mui' fa tenab he utraak au atoni' Yahudi sin.bHaef ein sin Reta' 25:11 20Rasi naan, in a'moe' ni tar au uskau he hit tabua anbi ia. Nbain he hit bisa ta'uab saa' re' hit atoni' Yahudi kit atpa-paa goe: etun, hit harap Usif re' Uisneno he nsoun Ee neem, he nfee 'honis neu kit too Isra'el. Rasi ia, es re' nmo'e ma, sin nfuut kau nok korenit ia.” 21Rarit sin natahan, am nak, “Antea oras ia, hai ka mtoup miit fa suurt es na'ko Yudea re' he natoon kai nok ho rasi. On nana msa', re' amneemt ein na'ko naan, sin ka na'uab niit fa ho raas ji, tua. 22Mes hai mroim he mneen saa' re' ho mpirsai mrari, natuin hai mneen amrair anbi me-mee, nak too mfaun ein anpenan pukan Kristen sin noni'. Mes in amneon ii, on mee te, hai ka mihiin ma ne fa. Onaim, ho mureta' miit kai.” 23Onaim, sin akoran he naim naan ors es, he nateef anfanin. Ntea in ors ate, too gui mfaun ii kah neem nauban anbi nai' Paulus in umi. Onaim, in nmurai nareta' sin Uisneno In Aprenat. In nait na'i nai' Musa in tuis ein, ma Uisneno In mafefa' kniun ein bian sin tuis ein, he nheer sin he npirsain neu Usif Yesus. In na'uab na'ko nok-noka' antea mansi nmaeb. 24Oras sin neen anrair nai' Paulus in uaban, bian anpirsain, mes bian kahaf. 25Sin nasurin es nok es, tar tuaf bian he nfanin. Mes nai' Paulus na'uab am nak, “Tebe! Hi surin re' ia, natai nok saa' re' Uisneno In Smana Kniun Ee natoon nain sin neu na'i nai' Yesaya. 26Nak, ‘Ho mnao mutonan pah re' ia, mak, “Of hi mneen Au uab ki piut, mes ka mihiin fa mnuut es! Hi mkius mifan-fain saa' re' Au 'mo'e, mes hi ka mfairoor je fa.” 27Natuin atoni' re' pah ia, sin neek ein maun keni kah. Sin ruik ein ka nroim he nenan fa heen! Ma sin maatk ein ee, on he nforon nrarin! Nparaak he sin kaisa' nnenan nai; Ma nparaak he sin maatk ein anforon. Ma nparaak he sin neek ein na'temen konon. Tar antea sin ka nahiin fa ranan he nfain neem neu Kau nteni', Onaim, es Au he ureko' sin, on mee?’”cNai' Yesaya 6:9-10 28Onaim, nai' Paulus natu'ub in reta' naan, ma na'uab am nak, “Onai, aok-bian arki! Hi ro he mihiin, mak oras ia, Uisneno nabarab anrair he nfee 'honis neu atoni' teta' re' ka na'ko fa atoni' Yahudi, natuin sin nromin he nneen Ee.” 29[Nai' Paulus na'uab anrair on nana te, too mfaun ein naan ansisa'en. Mes sin nteenb eini ka natefan fa, natuin sin nasurin es nok es.]§Era' re' ia, ka matu'i fa et tuis uab Yunani ahunut bian. 30Nai' Paulus natua nbi uim seba' naan, antea toon nua. In ntoup sekau-sekau re' neman neu ne, nok neek marine. 31Neik ranan naan, in napein mainuan he nareta' Uisneno In Aprenat, ma nanoni' Usif Yesus In Rana' 'Honis neu sin. In na'uab nok neek abrain, ma ka tiit fa 'eka' msa'. Aam Teofilus. Au reta' ia na'tuuk ma na'paar on re' ia, tua. Na'ko au, Lukas *1:1: Kanaf Teofilus nbi uab Yunani, in a'moufni, ‘atoni' re' nneek Uisneno’. Surat re' ia, nai' Lukas in surat nonua ni re' in tui je neu nai' Teofilus. Mkisu msa' Lukas 1:1-4. †1:12: Oras naan, tunggur agama Yahudi sin nafekan nak anbi neno snasat, atoni' Yahudi ka nabei' fa he nnao na'roon. Ka nabei' fa he sin naon anneis na'ko kiru nua. Tuis uab Yunani era' re' ia nak, to'ef Saitun in a'roo ni namnees nok, “naot neno snasat in a'roon ii.” Es nana te, hit tahiin tak to'ef Saitun na'roo kiir goes na'ko Yerusalem. ‡1:13: Uab ‘Selot’ namnees nok ‘Patriot’. Es nana te, nai' Simon in neem na'ko parte purtik re' naim ranan he naprenat kuuk sin pah. Sin he nriu' ana' prenat Roma na'ko sin pah. *2:1: Atoni' Yahudi sin ansoi' neon ko'u Pantekosta, nmurai na'ko neon ko'u Paska, rarit na'baba' nteni' krei hiut. Es nana te, hit tahiin tak Usif Yesus In a'maten naan, neno bo'-niim anrair. *4:1-2: Tuaf-tuaf na'ko pukan Saduki sin ka npirsain fa noni' re' nak amates sin of anfeen anfanin. *5:18: Kata' re' naan neik uab Yunani te, in a'moufn ii bisa nak, “nataman anbi bui neu too mfaun.” Ma bisa msa' nak, “nataam sin anbi bui he namaeba' sin anbi too mfaun sin matak.” *7:2-3: Pah Mesopotamia re' naan, oras ia sin nteket Pah Irak. Ma kota Haran re' naan, oras ia antaam et Pah Siria. Mkius |Surat Un-unu'| 12:1 ju. *8:27-28: Uab Yunani msa'at nak kaes ko'u ia, atoin mabo'ek. Pah Etiopia re' naan, pah es et pah meto Afrika in aon bian neon-saet. †8:37: Era' 37 re' ia, ka matu'i fa et tuis-tuis Yunani ahun-hunut sin. ‡8:40: Kuan naan, in kaan ee, neik uab Yunani te, nak, Asotus. Mes nahunut, in kan ee Asdot. *9:36: Bifee ia, anmui' kanaf nua, mes sin a'mouf keni te mese'. Neik uab Aram, Tabita, hit uab ii te nak ‘ruus’. Ma neik uab Yunani, Dorkas, re' hit uab ii msa' at nak ‘ruus’. *10:19: Anmui' tuis Yunani fauk re' nak ‘tuaf teun’ es amnemat. Mes anmui tuis es re' nak suma ‘tuaf nua’ goah. Ma nmui' tuis namfau re' ka natoon fa tuaf fauk re' neem naim nai' Petrus. *11:2: Karu anmui' tuaf re' ka na'ko fa atoni' Yahudi he natuin Nai' Yesus, atoni' na'ko partei agama ia nak, sin ro he nheren natuin atoni' Yahudi sin harat, ma sin imsa' ate ro he nanaoba' are' kanan atoran pirsait Yahudi bian. †11:26: Uab ‘Kristen’ naan, in na'uub on na'ko kanaf ‘Kristus’. Neik hit uab ii te nak, ‘Atoni' re' natuina' Kristus’. ‘Kristus’ in a'moufn ii nak, ‘Atoni Kninu' re' Uisneno anruur naan Je na'ko unu' he nsoun Ee neem.’ *12:1: Usif Herodes ia, sin nahiin je neik kanaf Herodes Agripa. In nai' fe, sin nahiin je neik kanaf Herodes A'naet. In re' naan, es re' naprenat he nroor ri'ana 'kru'uf oras nahonis Usif Yesus anbi Betrehem. †12:3: Neon ko'u naan, ampaumaak Neon Paska. *13:1a: Tuis Uab Yunani nak ‘Niger’. In a'moufn ii ‘metan’, ai' ‘mes'okan’. †13:1b: Usif Herodes ia, sin nahiin je neik kanaf Herodes Antipas. In es re' anroor niis nai' Yohanis Asranit. In aamf ee, sin nahiin je neik kanaf Herodes A'naet. In re' naan, es re' naprenat he nroor ri'ana 'kru'uf oras nahonis Usif Yesus anbi Betrehem. Usif Herodes re' anroor niis nai' Yakobos, ma re' nmaet natuin pansoeng guin na'susu' niis ne, sin nahiin je nak in kaan ee, Herodes Agripa. ‡13:25: Tuis uab Yunani ahun-hunut nak, ‘Au u'ruri' he 'seif In sapaat goe msa' es au ka manoe fa.’ Tuis naan, in a'moufni nak, nai' Yohanis in fain ate mese', es nana te, maski in nrair Nai' Yesus anreka' msa' ate, in ka maso'ik fa. *14:12: Natuin sin pirsait, nai' Hermes naan, amneik beno na'ko pah tuaf es neu pah tuaf es. †14:23: Too srani' sin a'nakat anbi era' re' ia, neik uab Yunani te, nak, |presbuteros| . *15:14: Tuis uab Yunani antui mnak ‘nai' Simon’. Nai' Simon naan, kaanf es na'ko nai' Petrus. †15:34: Anmui' tuis un-unu' bian re' ka ntui fa era' 34 ia. *16:3: Nai' Paulus nahiin, nak atoni' re' ka nheir fa fe', ka nabei' fa he ntaam neu atoni' Yahudi sin uim onen. Karu nai' Timotius anroim he nbaab nai' Paulus he natoon Rais Reko na'ko Usif Yesus neu atoni' Yahudi sin, in ro he nheir on re' atoni' Yahudi msa'. Nok rasi nana te, na' nabei' he in npoi ma ntaam anbi atoni' Yahudi sin atnanak. †16:6-7: Oras ia, propinsi-propinsi re' nahunut anteek sin at nak, Frigia, Garatia, Asia, Misia, ma Bitinia, arsin antaman et Pah Turki. ‡16:10: Anbi reta ia, nmurai npaek kata ‘hai’, natuin nai' Lukas anmurai nnao nabua nok nai' Paulus sin. Nai' Lukas es antui surat re' ia. §16:13: Natuin atoran, ro he nmui' atoni' Yahudi bo'es fe', na' bisa sin nmo'en uim onen Yahudi. Sin ka nsoi' fa bifee nu. Onaim, natuin anmui' bifee fauk an'oen nein et noe Gangites in ninen, hit tahiin tak anbi kota Filipi naan, atoin mone Yahudi ka ntea fa tuaf bo'es. *17:18: Atoni' na'ko pukan Epikoros sin natuin tungguru es, in kaan ee, Epikoros. In nanoni' nak, rasi re' reko nneis-neis, es re' monit re' naheun nok neek marinet. Kaisa' tatenab rasi bian. Ma atoni' na'ko pukan Stoa, sin natuin tungguru es, in kaan ee, Seno. In nanoni' nak, atoni' ro he npaant on rek-reko, ma n'ator in teenb ii, tar antea in ka nnaben niit fa menas. *18:12: Natuin tuis anbi faat goes, sin nasaeb nai' Gario njair gubernor nbi Akaya, fun hitu', toon 51. †18:15: Atoni' Yahudi biasa nmaka' rais ein nok rais reta' monif. ‡18:18-19: Karu nmui' atoni' Yahudi nmoe' manba'an nok Uisneno, in ro he nanaah on. Reka' in nmo'e nrair manba'an naan, in nkeu in a'nakan. Mkius Sur So'it (Bilangan) 6:18. §18:21: Anmui' ahinit nak, re' anfain rasi 'tuta' nansaa' am es re' nai' Paulus he nasaitan sin, natuin in nroim he nok antaam neu fesat Paska anbi Yerusalem. Karu in nkaibata' in tuan ii te, oras oik ko' gui ntea te, in sarit naan of ka nanook be fa. *19:19: Sin nout sin suurt ein, he nfanin tanar nak, sin ka natuin anteni' fa suurt ein naan sin aaf keni. Noin muit es, namnees nok tuukn es in kaa je neon goes. Onaim, suurt ein re' sin nout sin re' naan, ro ma'oos ein. *20:5-6: Tuis uab Yunani nak, ‘neon ko'un Utunu' ka ma Muur fa’, sin a'moufk eini nak, ‘neon ko'un barab Paska’. †20:37-38: “Hai” nbi re' naan, es re' nai' Lukas, atuis surat ia, nai' Paulus, ma in partei nu. *21:30: Atoin ahinit sin nak, ka nabei' fa he ta'maet atoni' anbi Uim Onen Uuf Uisneno. Ma karu nmui' atoni' sekau goah re' antaam anbi nanaf, ma annaa' sunaf et mei 'turu', natuin atoran pirsait Yahudi te, ka nabei' fa he tmoe sa'-saa' neu ne. Es nana te, atoni' Yahudi sin ka nromin fa, he nai' Paulus antaam anfain anbi Uim Onen Uuf in a'fe'on. Rari te, sin na'eek eon ein. †21:40: Uab ‘atoni Ibrani’ ma ‘atoni' Yahudi’ naan, kanaf nua neu pah mese'. *23:2: Nai' Ananias re' ia msa', A'nak Ko'u Pirsait Yahudi. Mes in ka es fa re' nai' Ananias re' unu' te nhukun Usif Yesus. Sin nua sin, kanaf mese'. *24:6-8: Uab ein re' anbi kurun naan ee, ka matu'i fa et tuis-tuis Surat Akninu' uab Yunani un-unu'. *25:13: Usif nai' Agripa re' ia, es re' Usif Herodes Agripa II. In aamf ee, es re' Usif Herodes Agripa I, es re' nroor niis nai' Yakobos, re' anmaet natuin pansoe, natuin in napein mabo'is re' na'raat ne huma' mese' nok pah tuaf. *26:14: Anbi tuis uab Yunani matu'i nak ‘atoni' Ibrani sin uab’. Sin uab neno-neno es re' uab Aram. Matu'i msa' bait on re', ‘atsuus karu ho musaap a'koes ma'aika' piut’. Abitan nee, sin nbiasa npaek a'kose' he natuuk bijae. Onaim, karu bijae nguin, nasaap koet, sin haek ein antoom a'koes ee panan. In oet ni nak ‘tsusa tmaet karu ho mraban au roim ki piut.’ *27:9: Oras toon bo'-niim am seo (59), neno 'naek atoni' Yahudi anmatoom nok Saok Sanat anmouf anbi fun bo' ntaam neno niim. Oras naan, ain ee anfuu na'ko neon tees ma ponain sin atnanak. *28:11: Tatuin pirsait abitan bare naan, ri'an koen naan, sin kaan keini es re' nai' Kastor ma nai' Poruks. Sin nua sin, es re' atoni bnao ngguin na'besan. †28:15: 'Masa' Apius in a'roo ni of oni' kiro bo'-hiut (70) ta'ko kota Roma. Ropo Teun in a'roo ni of oni' kiro bo'-niim am teun (53).
https://e-alkitab.org/Amarasi/Conc/Ama-KIS-Final-Bv.htm
2024-03-02T01:30:19Z
<urn:uuid:65b9d96b-2080-4c02-ad8d-9dbcb6267799>
[ "header" ]
[ "religious" ]
aaz-Latn
0.88
0.9
1
647
247,938
tlsh:T18E67F3345515D76323C724D9E9B9477F50D09C813B708EB89B8A8905A65C69FB4F358D69B6633B12666C4CC306EF0E6CED373EF6E03D2A5192786C886B6314D3051EDB08EE
Surat re' ia, hai msoun ee neu ki arki too srani abit kota Tesalonika. Hi re' naan, es ampiir he mituin Uisneno, hit Ama', ma mituin Yesus Kristus, hit Usi'.aHaef ein sin Reta' 17:1 2Hai mtoit he Sin nakrira' Sin nekak arekot neu ki, maut he hi mmoni mbi mamut ma ao-mina'. Nai' Paulus ntoit makasi neu Uisneno 3Aok-bian arki! Hit ro he ttoit makasi piut-piut teu Uisneno, natuin hi rais pirsait naan ma'tani' piut meu Ne, ma hi rais maneek taan amsa' ma'tani' piut. 4Es nana te, hai mitoon meu Uisneno In jemaa't ein ambi mee-mee anmatoom nok ki. Hai mitonam mmak, maski biak ein anteer-hae ki ma nha'mui' ki, mes hi maran ma mtahan ambi hi pirsait naan. 5Rasin re' ia nakriir ok am nak, Uisneno of nafeek hi raas je te, natai. Natuin ha'mu'it re' hi misaah ee oras ia, neik ki mtaam meu Uisneno In nonot-asar. In re' naan, hi Usif. 6Kais mimtau, natuin Uisneno naan, atai rasi. Mkius! In of anbaras neu tuaf-tuaf re' anha'mui' ki. 7In imsa' of nait nain ha'mui't ein re' hi misaah sin naan. In imsa' anmoe' on naan neu kai. Rasin re' ia ok-oke' of anjarin oras Usif Yesus ansaun neem, nok In ameup ma'tain ein na'ko neno-tunan. 8Sin of ansaun neman nbin ai pin ko'u. In nbaras sin arsin re' ka nromin fa he nahiin Uisneno, ma re' ka nromin fa he natuin Usif Yesus In Rais Reko. 9In nfee hukun maineun-besi re' nabar-baar neu sin ar-arsin, tar antea sin nre'un konon. In nriu' napoitan sin na'ko In human ma In matan, he sin ka nnaben antein fa In kuasan amasat naan.bNai' Yesaya 2:10 10Mes oras In amneman naan, are' apirsait ein nasaeb ma na'rat-ratan In kanan, ma nhormaat Ee. Hi msa' of ambi apirsait ein sin atnaan kein, natuin hi msa' amtoup Rais Reko, re' neng goes ii hai mitoon ki je naan. 11Es nana te, hai m'onen fai-manas ma mteek ki mbi hai onen, maut he Uisneno nkius ki nak, hi ro he mjair In nonot-asar. Hai msa' mtoit he In nfee In kuasan neu ki, he hi bisa mmoe' are' rais reko mituin saa' re' hi mifeek he mmo'e, ma mituin saa' re' hi mpirsai. 12Karu hi mmoin nok ranan re' nana te, of biak ein nait na'ratan Usif Yesus In kanan. Ma hi msa' of mipein bo'is ma mnaikas, natuin hi mituin Ee. Rasin re' ia ok-oke' of anjair, natuin hit Ama' Uisneno, ma hit Usi' Yesus Kristus, Sin neek rekon. Amaufinut na'piis fe', hena' Usif Yesus ankoe Non anfain neem 21Aok-bian arki! Hai he mitoon ki rasi anmatoom nok hit Usi', Yesus Kristus, In oras re' he nkoe Non anfain neem, ma rasi re' hit ar-arki tabua tok Ne.a1 Tesalonika 4:15-17 2Kais mana fa te, es neem napoi ki te, hi mroim mituin aah. Hi of amtaka'nana' karu hi mneen biak ein nak, Usi' nkoe Non nfain nema nrair. Maski sin na'uab ein nak, sin napein hanaf na'ko Uisneno In Asmanan, ai' sin nnenan na'ko biak ein, ai' sin napenin surat na'ko kai, kais ampirsai sin. Natuin rasin nana, poi ok-oke'! 3Kais amkonan biak ein he namonob ki. Fin of anmui' naan tua maufinu es, neem nahuun, rari te na' Usif Yesus nkoe Non anfain neem. Tua maufinu ia, of anraban ma'tani' neu Uisneno, tar antea too mfaun ein natuin ee ma nraban Uisneno msa'. Tuaf re' ia, in maufiun ni ma'tain besi! Es nana te batuur ni, in ro he ntaam neu ai marara' abar-barat. 4In na'naeb in tuan ee, na'raat anneis na'ko are' kanan pah-tuaf, ma nraban nain are' kanan uis-fuat re' mansian ii na'ruri' ma na'bees neu sin. Ma in imsa' ntaam neu Uisneno In Uim Onen Uuf, rarit in paas in a'baas ne mnak, “Au re ia, Uisneno, kau!”bNai' Danial 11:36, Nai' Yeskial 28:2 5Hi mimnau, ai' kah? Neng goes ii, au utoon ain ki anmatoom nok re' tuaf naan, oras au fe' ubua ok ki. Batuur! 6Oras ia, tua maufinu naan ka ntea in orsa fa fe' he nakrira in tuan, natuin anmui' tuaf antaah ne. Ma hi msa' mihiin mak, saa' na es re' antaah ne ji. 7Oras ia, abroet re' he ntao taisiub gui, nmepu mninu'-mninu', natuin anmui' tuaf antaah ne. Mes anmui' oras he tuaf re' ntaah ne naan, of nafetin. 8Rarit tua abroet naan, npoi neem ma ntao in meup ne maat-maat. Mes nateef nok Usif Yesus In oras amasat re' nkoe Non anfain neem, In na'uab hana' mese' te, tuaf naan nre'u nkoon.cNai' Yesaya 11:4 9Mes oras Usif Yesus ka nkoe Non anfain neem fa fe' te, niut reu'f ein sin a'nak ko' goe, nfee kuasa ma'tani' neu tua maufinu naan, he in bisa nmoe' rais sanmakat huma'-huma', tar antea mansian ii natenab am nak, tuaf naan oni' npaek Uisneno In kuasan.dNai' Mateos 24:24 10Nok ranan naan, tuaf naan napoi ma nputa-kriu naan kuun too mfaun ein. Sin re' naan, of es re' Uisneno na'bata' sin na'ko In tuan. Maski In nfei ranan he nsoi naan kuun sin, mes sin ntitar ma napasib In sarit naan, ma ka nromin fa he npirsain rais amneot. 11Etun Uisneno npooh naneuk sin neek ein na'ko rais amneot, maut he sin npirsain neu rais puta-kriu ngguin. 12Nok ranan naan, Uisneno nfee hukun ma'fena' neu tuaf ein naan, natuin sin ka npirsain fa neu rais amneot. Fin sin nroim nanesib moe' amre'ut. Apirsait ein ro he naran 13Aok-bian arki! Hai mtoit makasi piut meu Uisneno, natuin In neek ki. Natuin oras In fe' ka nmoe' fa pah-pinan ia te, In nafeek anrair he nsoi naan ki. Rarit In nfee In Asmanan he nakninu' ki, natuin hi mpirsai rais amneot. 14Oras hai mitoon Rais Reko meu ki, Uisneno npaek Rais Reko naan he no'en ki, maut he hi mnaben mihiin hit Usif Yesus Kristus In hormaat. 15Aok-bian arki! Hi ro he mtahan piut, mpooh ma mnaa' miher-heran saa'-saa' re' hai mitoon ki sin. Mimnau msa', saa'-saa' re' hai mtui sin et surat. 16-17Hai m'onen piut meu Uisneno, hit Ama', ma Yesus Kristus, hit Usi'. Hai mtoit he Sin nha'tain ki, maut he hi bisa mmoe' are' kanan rais reko. Hai mtoit on naan, natuin hai mihiin mak, Uisneno anneek niis kit ok-oke'. Natuin In neek Ne reko, es nana te, In ka nasnaas niit fa fe' na'ko mepu re' he nha'tain kit. Nok ranan naan, hit bisa tafnekan teu Ne piut-piut. Nai' Paulus ntoit too srani abitan Tesalonika he n'onen anteek sin 31Aok-bian arki! Kais amnikan kai mbi hi onen totis sin. Am'onen, he reko te, Uisneno In Rais Reko nanaob on rabaah neu kuan-kuan ma pah-pah, tar antea tuaf bian anbi mee-mee anhormaat Rais Reko naan, on re' oras hi mtoup Goe. 2Am'onen amsa', he reko te, hit tsoi taan ok na'ko ataisiub sein, ma na'ko amaufinu bian amsa', fin mansian pah-pinan ia, bian ka npirsain fa Rais Reko naan. 3Mes Uisneno nnaa' In hanan. In bisa nha'tain ki, ma njari 'pesit neu ki he nafetin ki na'ko amre'ut. 4Ma hai neek mein natea, nak Usif Yesus nmoe' ki natuin saa' re' hai mitoon amrair sin neu ki, ma hai mbatuur ne mmak, hi of ammoe' mituin on naan. 5Hai mifnekan meu Usif Yesus, he In es re' na'naak ma nnaa' ki, he reko te hi mihiin batuur-batuur mak, Uisneno anneek ki. Ma hi mihiin imsa', mak, hi mtahan ambi susat-ha'mu'it, on re' Kristus, unu' te In naran anbi susat ma ma'ne'at. Mansian ii ro he tmeup, kais tapeeh 6Aok-bian arki! Au utoon ain ki 'paek Usif Yesus Kristus In kanan. Hi kais amkua'noon mok apehet re' neno-neno te, in nnao ma ntoe neu-mneem rum-ruum aah. Fin sin ka natuin fa hit i'tope' re' hit tmeup ma'tan-tani'. 7Hi arki mihiin mak, hi ro he mait i'tope' na'ko hai 'monim neno naan, oras hai mitua mok ki. Hi miit kiim. Hai ka mporin miit fa oras njair ruum am parsuum. 8Hai mmeup ma'tani' fai-manas, he hai kais misusab ki. Hai msa' ka mtoup fa bukae rum-ruum aah. 9Hai re' ia, Uisneno In ameupt ein. Onaim, hai mmui' hak he mtoit saa'-saa' na'ko ki. Mes hai ka mpaek fa hak naan. Hai re' ia, mjari 'tope' arekot neu ki. 10Neng goes ii, hai mitoon ki rasi tfeka' es, nak, “Sekau ka nmeup fa te, kais naah.” 11Hai mipein hanaf nak, anmui' tuaf na'ko ki re' suma nnao ntoe nateef-teef, ma ka nroim fa he nmeup. Sin suma ntaisibun ma nseit-seit nok neu biak ein sin urusan. 12Tuaf-tuaf on re' naan, hai mimnaub sin mpaek Usif Yesus Kristus In kanan, he sin nasnasab sin moe' tein naan. Reko nneis, sin nmurai nmepun, he namin amnahat npaek kuuk sin nenuk ma maskeet. 13Aok-bian arki! Hi kais misnasab meup reek gui, joo! 14Hi mtanar mirek-reko' tuaf-tuaf re' ka nroim natuin fa saa'-saa' re' hai mtui mitoon ki sin ambi surat re' ia. Kais maen mituin sin, maut he sin namaeb ok. 15Mes, hi kaisa' maan sin on re' hi musun. Mo'en sin ma mikain sin rek-reko, nahuum on re' hi aok-bian sin kuum. Nai' Paulus natu'ub in surat 16Uisneno naan, Usif re' neik Rais Mamut ma Ao-mina'. Au 'toit he In nfee ki In rais mamut nana nbi saa'-saa' aah. Au ufnekan am ak, Uisneno nok ki piut-piut. 17Uab amuint ein re' ia, au 'tui sin eik au 'niim ki kuuk, maut he hi mihiin mak, surat re' ia batuur-batuur na'ko kau. Surat bian sin imsa', au 'tui sin on naan.*Atoin ahinit Suur Akninu' sin nak, Paulus biasa npaek atuis he ntui in suurt ein. Mes in imsa' antui nok neik in a'niim na kuun henati' atoni' nahiin nak suurt ein naan ka suur poi fa re' anpaek in kanan. 18Au 'toit he hit Usi' Yesus Kristus In neek arekot naan nabua nok ki ar-arki. Surat re' ia, antuu' ma naheu' bon, on naan, tua. Au, nai' Paulus kau, tua *3:17: Atoin ahinit Suur Akninu' sin nak, Paulus biasa npaek atuis he ntui in suurt ein. Mes in imsa' antui nok neik in a'niim na kuun henati' atoni' nahiin nak suurt ein naan ka suur poi fa re' anpaek in kanan.
https://e-alkitab.org/Amarasi/Conc/Ama-2TES-Final-A.htm
2024-03-02T01:18:30Z
<urn:uuid:67bf4b23-1c66-43f8-a957-0afad3f02fb2>
[]
[ "religious" ]
aaz-Latn
0.97
1
1
27
8,989
tlsh:T1D3557F024517977333C72895699946B764E15C013B704BB89A4F8916A6AC6AFB0F24982771432B06662C0CC344CF067CDE37BEB6E17D5F95C2B0BC887E6368A70709DF14FA
Surat re' ia, hai msoun ee neu ki arki too srani' et kota Tesalonika. Hi es re' ampiir kim ranan he mituin Uisneno, hit Ama', ma mituin Yesus Kristus, hit Usi'. Hai mtoit Uisneno he nakrira' In nekan reek Goe neu ki, he hi mmoni mbi mamut ma ao-mina'.aHaef ein sin Reta' 17:1 Kota Tesalonika Nai' Paulus ntoit makasi, natuin abitan Tesalonika npirsain piut 2Hai misaeb makasi piut-piut meu Uisneno, natuin hi pirsait naan. Fai-manas hai m'onen ma mteek ki ok-oke'. 3Hai mimnau piut-piut meu mepun re' hi mmoe' sin, natuin hi mpirsai Uisneno ma mneek Ee. Hi mtahan piut-piut ambi mepun naan, natuin hi mifnekan meu Usif Yesus. Hai meik sin piut-piut meu Uisneno In human ma In matan, re' hit Ama'. 4Aok-bian arki! Hai mihiin mak Uisneno nneek ki. Etun In npiir ma nbeit naan ki njair In nonot-asar. 5Neng goes ii, oras hai iim meu Tesalonika, hai mitoon ki Uisneno In Rais Reko. Oras naan, hi mneen hai uab ein rek-reko. Hi ka mnena ha fa, mes hi msa' miit kim Uisneno In kuasan na'ko Smana Kninu'. Rasin re' naan, es re' anmoe' ki ma hi mtoup Usi' In Rais Reko batuur-batuur. Oras naan, hi miit meik hi matam, hai 'tokom ma hai' 'naom, mak hai mmoe' on mee, he hi mihiin batuur-batuur Usi' In ranan. 6Natuin hi mroim ma mpiir he mituin Uisneno In romin, es na' hi mmoin mituin hai 'tope', ma mmoin mituin Usif Yesus In a'tope'. Mes oras hi mtoup Rais Reko, nmui' tuaf re' nasusab ki. Maski on nana msa', hi neek mein naan ka na'oin ein fa, natuin Uisneno In Smana Kniun Ee, nfee ki neek marinit.bHaef ein sin Reta' 17:5-9 7Nok ranan naan, hi mikrira' 'tope' meu apirsait ein ok-oke' nbin propinsi Makedonia, ma propinsi Akaya. 8Mes ka re' nana nmees fa. Uisneno In Rais Reko naan nasiin on ma nanaob on, na'ko ki hi abit Tesalonika naan ntea mee-mee. Onaim, hai he mi'uab saa' antein, natuin biak ein ok-oke' annenan nrair hi neek pirsait meu Uisneno. 9Anbi mee-mee jah, biak ein nareet ein nak, unu' te hi mtoup kai nok rek-reko. Rarit hi mait imporin hi fuat ein naan, ma mi'te'un hi neek mein naan ma mituin Uisneno re' amneot. Natuin hi re' naan of amjair Uisneno Amonit Iin ja ki. 10Sin imsa' nareet ein nak, hi fe' mpa-pao Uisneno In Anah, Nai' Yesus, he nkoen On neem na'ko neno-tunan. Neng goes ii, biak ein na'maat Ee, mes Uisneno namonib nafain Ee. Karu Uisneno nroim he nhukun mansian ii te, Usif Yesus es re' of ansoi naan kit na'ko to'os Uisneno. Nai' Paulus namnau in mepu nbi Tesalonika 21Aok-bian arki! Hi arki mihiin, oras hai iim ma mmepu mbi Tesalonika te, hai ka mporin fa hai haet naan ruum-ruum. 2Hi msa' mimnau, oras hai ka iim fa fe' mbi kota Tesalonika te, abitan kota Filipi sin nasusab ma nha'mu'i nrair kai. Mes Uisneno nha'tain kai, henati' hai mibrain he mitoon Uisneno In Rais Reko neu ki, maski too mfaun sin anmusun kai.aHaef ein sin Reta' 16:19-24, 17:1-9 3Oras naan, hai meik Rais Reko meu ki mbi kota Tesalonika, hai ka meik fa noni' re' neik ki neu raan amre'ut. Hai ka iim fa he miboo ma mputa-kriu ki. 4Oras naan, hai iim nok neek akninu' ma mne'o. Uisneno neik Non anruur ma nreek kai, he hai meik Rais Reko meu ki. Hai ka mroim fa he mhariin mansian ii in nekan, mes hai mroim he mhariin Uisneno, natuin In es re' ansuu' hai nekam, nak namneo ai' npeun. 5Hi msa' mihiin mak, hai ka mkopo' ki fa, saa' antein he maim ranan he mipein roit na'ko ki. Uisneno nahiin nain hai nekam. 6Hai mmepu msa', ka neu fa he mipein bo'is na'ko mansian, ai' na'ko ki, ai' na'ko biak ein. 7Hai re' ia, Kristus In haef ein. Hai mmui' hak he mmoo'j om on re' a'naet ein, mes hai ka neu he maiks om fa on re' naan. Oras naan, hai mmoo'j om on re' ri'ana' re' natua nok ki. Hai msa' mikrira' rais manekat meu ki, on re' bifee asusu ri'ana'.*Suur Akninu' uab Yunani antui mnak νήπιοι (neipioi ) “ri'ana”. Ma tuis bian antein nak ἤπιοι (eipioi ) “neek manura'”. 8Hai ka iim fa neu ha he mfee ki Rais Reko, mes hai mnona' ki hai tuam ein ii ok-oke', natuin hai mneek miis ki. 9Aok-bian arki! Hi msa' of mimnau fe', hai mmeup fai-manas ma'tani', he hai mitaah ma misaah kim hai 'monim naan. Hai ka misusab ki fa, oras hai meik Rais Reko naan meu ki. 10Hi ar-arki miit ma msaksii, Uisneno msa'. Oras hai mok ki re' hi apirsait ambi bare naan, hai mmoin nok neek akninu' ma mne'o, ma ka mmoe' fa sanat mese' msa'. 11Hi mihiin mak, hai m'urus ki ok-oke', on re' aam honi' n'urus in aanh ein, 12on re' mha'tain hi nekam, mimnaub ki, ma mfuir ki, he hi mmoin nok reko, ma mharineb Uisneno In nekan. Natuin In es re' Usif, no'en ki he mtaam amjair In nonot-asar, ma mipein hormaat nahuum on re' Uisneno msa'. Uisneno nmeup et hi nekam 13Hai misaeb makasi ka natfeek niit fa meu Uisneno, natuin oras hi mneen Rais Reko naan mi'ko kai, hi ka mtoup fa mansian ii in uaban, mes hi mneen ma mtoup Uisneno In Uaban. In es re' neik Non anmepu mbi hi nekam nanan. 14Aok-bian arki! Hi fe' mmurai mituin Uisneno In ranan, mes hi aom-bian sin re' hi mok sin pah mese', sin nasusab ki. Nok ranan naan, hi msa' mnaben miit mok apirsait ein propinsi Yudea, re' sin napenin susat ma ha'mu'it na'ko sin atoin Yahudis kuuk, natuin sin npirsain neu Yesus Kristus.bHaef ein sin Reta' 17:5 15Anmui' atoin Yahudis re' ka ntoe natuin fa Uisneno In romin. Etun oras Uisneno nsonu' In mafefa' kniun ein neman neu sin ite, sin nasusab ma nha'mui' sin, ma na'maet sin. On nana msa', sin na'maet Usif Yesus. Oras ia, sin namin ranan he ntitar napoitan kai ntein. Sin nmusun nok sekau-sekau goah. Natuin are' kanan rasin naan, etun Uisneno ka nroim sin fa.cHaef ein sin Reta' 9:23, 29, 13:45, 50, 14:2, 5, 19, 17:5, 13, 18:12 16Raas jes antein, sin nmo'en ekat huma'-huma', he hai kais meik Uisneno In Rais Reko ia meu tuaf ambi pah bian antein. Atoin Yahudis sin ka nromin fa he Usi' nsoi tua' teta'. Nok ranan naan, sin ntao sin saan tein na'unu' ma na'tuup ok piut. Etun Uisneno natoo' ma nhukun sin. Nai' Paulus anroim he nateef antein too srani' et Tesalonika 17Aok-bian arki! Maski oras ia hit maka'roon, mes hit neek ein kais on naan. Hai maim oras, he karu reko te, hai mfain iim amtein he miteef mok ki, natuin hai mimnau ki re'-re'uf. 18Au kuuk, au 'soba' ufan-fain he eti 'kius ki, mes niut reu'f ein sin a'naak te, n'eka' kau piut. 19Hi mihiin, neu saa' am es hai he iim amkius ki? Hai he iim, natuin hai mifnekan meu ki. Hi es re' mhariin, ma mi'naeb hai nekam. Natuin sekau ntein es re' nnaa' naher-heran Usif Yesus In kanan, karu ka hi fa! Karu Usi' ankoen On anfain neem, hai mibei' he mi'aiti' hai 'nakam, natuin hi rais mein naan. 20Batuur! Hi es re' mi'naeb hai nekam ma mhariin kai. Nai' Paulus nafeek he nreek nai' Timotius he nnao neu Tesalonika 31-2Hi mihini te, noo goah! Neng goes ii, oras hai misaitan ki naan, ka natuik ma natai fa nok hai romim. Hai neek meni nmariin anmaten he iim amkius ki, mes ka njair fa. A'ro-roo te, hai ka mibe'i mtein fa heen, etun hai mifeek he mreun nai' Timotius neit ii nkius ki. Mes au ok nai' Silas, mibaar ambi kota Atena. Nai' Timotius naan, hai aom-bian. In re' naan, hai partei ja nbi mepu, re' hai mibua oras hai minaob Yesus Kristus In Rais Reko. Hai mreek ee neit he in nanoni' ki, ma nha'tain ki, he hi rais pirsait meu Uisneno naan na'kiik ma naheer antein.aHaef ein sin Reta' 17:15 3Nok ranan naan, karu hi mipein susat, hi neek mein nana, ka na'oin ein fa. Mnaa' miheer-heran hi rais pirsait naan. Natuin hi mihiin mak, atoin apirsait ein neu Kristus sin, tebes of napenin susat on re' naan. 4Neng goes ii, oras hai mok ki fe', hai mimnaub main ki mmak, tuaf-tuaf re' npirsai neu Usif Yesus, of napein susat huma'-huma'. Oras ia, are' kanan susat naan, njari nrari oo, ai' on mee? 5Natuin au 'susa 'maet 'ok hi 'tokom ma hi 'hakem, es na' au 'reek nai' Timotius neit neu Tesalonika, he na' hai mipein hanaf nak hi mpirsai piut fe' meu Uisneno, ai' kah. Natuin au neek ii nabait imsa', kais-kaisa' niut reu'f ein sin a'nak ko' goe neem ma nfuir ki he hi maikoit Uisneno. Karu njair on nana te, hai mepu neno naan, ruum am parsuum! Nai' Timotius nfain neem ma neik hanaf na'ko too srani' abitan Tesalonika 6Oras ia, nai' Timotius anfain neem een na'ko Tesalonika, ma neik hanaf re' nhariin kai. In nareet am nak, hi mpirsai piut meu Kristus, ma mmaneek piut. Rarit in natoon am nak, hi msa' mimnau kai, on re' hai mimnau ki msa'.bHaef ein sin Reta' 18:5 7-8Aok-bian arki! Maski hai abit ia mnabeen ma'fena' natuin hai mipein susat huma'-huma' ka kre'-re'o fa, mes nai' Timotius in neik rais han-maut batuur-batuur neu kai. Natuin rasi naan, oras ia hai mihiin mak, hi mpirsai Uisneno piut-piut ma mmafuut reko mok Ne. Nai' Paulus an'onen anteek too srani' abitan Tesalonika 9Onaim hai misaeb sukur makasi ko'-ko'u neu Uisneno nok neek marine, natuin hi mituin Ne piut. 10Hai m'onen fai-manas, he reko te, hit ar-arkit bisa tateef attein. Hai he minoni' minokab meu ki Uisneno In Rana 'Honis. 11Hai mifnekan hai teenb ii meu Uisneno, hit Ama', ma Yesus Kristus, hit Usi', re' anfei ranan, he hai iim miteef mok ki ntein. 12Hai mtoit he Uisneno nmepu nbi hi nekam he hi rais maneek taan nanaob on piut. On nana msa', mok hi aom-bian sin ok-oke', on re' hai msa' mneek ki. 13Nok ranan naan, Uisneno nha'tain ki, he mmoin nok neek amne'o ma kninu', tar antea Usif Yesus ankoen On anfain neem nok In ne, hi msa' mhaek mok ambi hit Ama Uisneno In human ma In matan, ma hi ka misaah meik fa sanat mese' msa'. Rasi' monit re' anhariin Uisneno In nekan 41On nai, aok-bian arki! Hai mtoit ma mi'paen meu ki, he hi mmoin ma mharineb Uisneno In nekan, on re' hai minoni' ki oras naan. Batuur, hi mmoin mituin sin oek een, mes natuin hit ttaam nonot-asar teu Usif Yesus, es nana te, hai mtoit ki he hi maim ranan ma'tani' ntein. 2Hi arki mihini mrair saa'-saa' re' hai minoni' ki sin, mpaek Usif Yesus In kuasan. 3Uisneno In roim Ni on nai: ammoin nok akninu'! Kais am'oe-meet. Es re': kais amha'niis ho hara'-tupa'. 4Hi ro he m'ator mihiin hi tuam ein kim he mmoin nok akninu', tar antea biak ein anhormaat ki.*Uab Yunani in kata nak “Hi ro he mkikin hi σκεῦος (skeuos ) ‘bare’ kim”. Kata σκεῦος (skeuos ) re' ia, nati' te, in a'moufn ii nak ‘bare’, ‘aok’, ai' ‘tuak’. Mes bian nak anbi era' re' ia, ‘bare’ in a'moufn ii nak ‘fee’. Nok ranan naan, era' re' ia in a'moufn ii nak, “mmoin mok akninu' mok ho fee”. 5Kais ammoin mituin hi tenab amre'ut re' anpoi na'ko hi nekam naan, on re' tuaf-tuaf re' ka nahiin fa Uisneno. 6Kais anmui' tuaf re' he niis anmees kuun ma naim ranan he narukib apirsait ein neu Uisneno. Natuin Uisneno naan, Usif re' of anbaras amreu't ein ok-oke'. Rasin re' ia, hai mitoon sin neu ki fani-fani, ma mimnaub main ki sin na'ko oras unu' naan. 7Fin Uisneno no'en anrair kit he tjair In na. In sairt ii, hit ro he tmoni te, takninu', ka t'oe-meet, ka on fa tuaf-tuaf re' anmakonin rafu'-rafu'. 8Nok rasi naan, sekau-sekau re' ka natuin fa noni' ia, in ka npenan kai fa, mes in npenan Uisneno re' anfee nrair In Smana Kniun Ee neu ki. 9Anbi au teenb ii te, au kais a'tui ufani' neu ki rasi re' anmatoom nok rais manekat anbi hi apirsait, natuin Uisneno neik Non nanoni' ki mnak, hi ro he mmaneek. 10Hai mneen amrair nak hi mneek hi aom-bian sin abitan propinsi Makedonia naan. Mes, aok-bian ar-arki! Oras ia, hai mtoit ki, he hi mmaneek amtein mok tuaf bian amsa'. 11Maim ranan he hi 'moin mein mamut ma ao-mina'. Kais amseit-seit nom meu biak ein sin rasin, mes es-es ate m'urus kuum ho rasi. Hi ro he maim mepu-re'ot he mipeni mnahat natuin hi maskeet aa kuum. Kais mifnekan meu biak ein. Rasi ia hai mimnaub ee neu ki na'ko neno naan. 12Karu hi mmoin on re' nana te, hi ka misaeb fa ma'fena' meu biak ein. Tuaf-tuaf re' ka npirsain fa neu Kristus of niit hi 'moin mein on nana te, sin nak, “Airoo! Batuur-batuur apirsait ein neu Usif Yesus, sin a'moin kein mne'o batuur, oo!” Rasi re' anmatoom nok Usif Yesus he nkoe Non anfain neem 13Oras ia, aok-bian arki! Au he utoon ki raas jes, maut he hi mihiin batuur anmatoom nok tuaf amates. Hit arkit tahiin tak, amaets ein of anmonin nfanin. Onaim, karu anmui' tuaf na'ko Usif Yesus In ne nmaten, hi kais misusab hi tuam ein naan, on re' biak ein re' ka nahiin fa nak, amaets ein of anmonin nfanin. 14Natuin hit tahini trair tak, Nai' Yesus anmaet, mes rari te Uisneno namonib nafain Ee. Onaim, karu on nana te, of Uisneno msa' namonib nafani' are' amates re' anpirsai nrair, ma nabuaba' sin nok Usif Yesus. 15-17Karu Usif Yesus ankoe Non anfain neem, In nsaun neem na'ko neno-tunan neu pah-pinan, of anmui' hanaf re' naprenat nok ma'tani'. Rarit ameupt ein neno-tunan sin a'naak te naprenat sin he nfuun to'is. Rarit Uisneno In ne re' nmate nrarin, of anmonin nfanin. Rarit sin, nok hit amoin ti, ta'ait ok atsae teu nope, he hit ar-arkit tseun Usif Yesus In amneman naan. Rarit hit ar-arkit atmoin tabu-bua piut tok Ne.a1 Korintus 15:51-52 Hi mneen rek-reko, natuin saa'-saa' re' au utoon ki sin ia, Uisneno neik Non na'uab sin. 18Nok ranan naan, hi ro he mpaek noni' re' ia, he mmaha'tanin es nok es. Mibarab rek-reko he mseun Usif Yesus In amneman 51Aok-bian arki! Hai kais amtui he mitoon meu ki mmak, Usi' In amneman naan, nateef jam fauk, ai' fuun ni ntaam neno fauk. 2Natuin hi arki mihini mmak, In amneman naan nok askeken, on re' abakat re' antaam nabaak oras fai.aNai' Mateos 24:43, Nai' Lukas 12:39, 2 Nai' Petrus 3:10 3Oras naan, of mansian ein anmarin-rinan, mes nok askeken ate, napenin siraak. In amneman naan, nahuum on re' bifee ma'apu, nok askeken ate, meen mahoint ii ntea. Karu rasi nana nboor ate, hit he ttorak attein ee on mee? On nana msa', Usi' In amneem ni, on re' naan. 4-6Aok-bian arki! Kais-kaisa' In amneman naan napein ki on re' abaak ti ntaam neu umi nbi oras fai atnanas, nateef hi mtuup amfiin. Hi kais on naan! Hit ka tmoin fa et mes'ook ni nanan, on re' biak ein re' antupan nfinin fe'. Natuin hit es re' atpirsai trair teu Nai' Yesus, atmoni trari tbi me'u, mibarab hi tuam ein naan he mseun Goe, ma mpanat hi tuam ein naan rek-reko. Rasin re' ia, hi mihini mrair sin. 7Fin karu ttupa te, tuup oras fai. Ma tiun raur mafu te, tiun oras fai. 8Mes hi kais on naan, natuin hit re' ia, tmoni trair tbi me'u. Hi ro he mpanat hi tuam ein naan. Karu hi mpirsai piut-piut meu Uisneno, ma mmaneek, nana on re' sorarus re' npaek baur besi re' npafa' naan in a'basan. Ma karu hi mifnekan piut-piut meu Usif Yesus re' anpafa' ma npanat ki na'ko Uisneno In to'os, nana on re' sorarus re' na'sobe' 'soeb besi.bNai' Yesaya 59:17, Efesus 6:13-17 Sorarus Roma npaek baur besi he npanat in a'basan, ma na'sobe' 'soeb besi 9Uisneno ka npiir kit fa he hit tapein In hukun. Mes In npiir ma nbeit kit he hit tapeni 'honis, natuin hit tpirsai teu Yesus Kristus, hit Usi'. 10Fin In nmaet he nsenu' kit. Onaim, karu in nkoe Non anfain neem, hit of atmoin tok Ne nabar-baar, maski hit tmate trair, ai' tmoin fe'.c1 Tesalonika 4:13-18 11Nok rasi naan, mpaek au uab kein re' ia, he mmafainekan ma mmahan-maun es nok es, on re' hi mmoo' je oras ahunut. Nai' Paulus anfee noni' neu jema'at Tesalonika 12Aok-bian arki! Mimnau he mhormaat sin aina'-ama' re' ntaman amepu krei he natuuk ki. Fin sin re' naan, anmepun ma'tani' neu ki, ma namnauba' ki henati' hi kais mistuun, mispae, ma mtikoeb. 13Amfiit ma mbaab sin nok hi rais manekat, natuin sin nmepun ma'tani' neu ki. Ammoni mbi mamut es nok es. 14Aok-bian arki! Anmui' rasi bian fe' re' hai he mimnaub ki sin, on nai: tuaf-tuaf re' napehen, sero mpaesa' sin he sin nmepun batuur-batuur. Mee ja in neek ne nabait, mha'tain je. Mee ja n'ore te, ampeis je. Rari te, amneek amnaun meu too mfaun. 15Mimnau! Kais ambaras moe' amre'ut nok moe' amre'ut. Mibarab hi tuam ein naan he mmoe' rais reko meu too mfaun. Kais ammoe' reko haa meu hit aok-bian sin kuuk, mes tuaf bian amsa'. 16Mibarab hi neekm ein naan he nmarinan piut-piut. 17Am'onen fai-manas. 18Anmui' saa'-saa' ah, et susat ai' marinit, musaeb sukur ma makasi meu Uisneno. Natuin nok ranan nana te, Uisneno anroim neu sekau-sekau re' natuin Yesus Kristus. 19Kais am'eka' Uisneno In Asmaan Ne In mepun. 20Karu anmui' apirsait es nak, in napein hanaf na'ko Uisneno, kais musmeur ee! 21Hi ro he mparikas mirek-reko hanaf naan, he na' hi mak, batuur na'uu na'ko Uisneno, oo, ai' kah? Karu batuur ate, mituin. 22Mes mi'rooba' hi tuam ein na'kon moe' amreu't ein ok-oke'. Nai' Paulus natu'ub in surat 23-24Au 'onen a'toit Uisneno he nakninu' hi neek mein ma hi 'moin mein ok-oke'. In es re' bisa nmoe' kit he hit tmoni tbi mamut es nok es. Nok ranan naan, oras hit Usi' Yesus Kristus ankoe Non anfain neem, na' hi bisa mhake mbi In human ma In matan, meik hi aom, hi nekam, ma hi smanam, re' ka nmui' fa sanat saa'-saa'. Batuur! Natuin Usif Yesus In es re' no'en ma nnapen ki mjair In nonot-asar naan, In ka napoi fa. Saa' re' In na'uab ee te, In nmoo' je ma njair. Rarit In neik ki mnao meu Uisneno In human ma In matan nok akninu'. 25Aok-bian arki! Kais amnikan kai mbi hi onen. 26Au 'toit ki he mfee hai haan tabes ma manekat meu Uisneno In too srani sin et bare naan, jo! 27Au 'toit ki 'eik Usif Yesus In kanan, he mrees au surat re' ia meu jemaa't ein ok-oke'. 28Au 'toit he hit Usi' Yesus Kristus nakrira' In nekan arekot neu ki arki. On re' naan, tua. Saloom, Au, nai' Paulus kau, tua *2:7: Suur Akninu' uab Yunani antui mnak νήπιοι (neipioi ) “ri'ana”. Ma tuis bian antein nak ἤπιοι (eipioi ) “neek manura'”. *4:4: Uab Yunani in kata nak “Hi ro he mkikin hi σκεῦος (skeuos ) ‘bare’ kim”. Kata σκεῦος (skeuos ) re' ia, nati' te, in a'moufn ii nak ‘bare’, ‘aok’, ai' ‘tuak’. Mes bian nak anbi era' re' ia, ‘bare’ in a'moufn ii nak ‘fee’. Nok ranan naan, era' re' ia in a'moufn ii nak, “mmoin mok akninu' mok ho fee”.
https://e-alkitab.org/Amarasi/Conc/Ama-1TES-Final-A.htm
2024-03-02T00:22:57Z
<urn:uuid:c542f1b2-7f32-49e1-8109-2ee635ba8c30>
[ "footer" ]
[ "religious" ]
aaz-Latn
0.94
1
0.99
44
17,575
tlsh:T1BA5906827715873333CB189594AA85B764E159423F704BB8CA4B8545ABAC6BFF4F24583675833B05AA3C0CC349CB067DEE3BBEB7F27D9E8592717C443A536896020AD718FA
8. Karu hit tpirsai batuur-batuur teu Uisneno, hit ro he tmoe' tatuin In Kabin ma Prenat (2:14 - 2:26) 9. Mpanat ho feef maan (3:1 - 3:12) 10. Rais reko ma mahinef, in uun ee na'ko Uisneno (3:13 - 3:18) 11. Kais mutuin mo'et ma taos pah-pinan (4:1 - 4:10) 12. Kais mi'uab mi're'uf es (4:11 - 4:12) 13. Kais miboo (4:13 - 4:17) 14. Atoin amu'it re' anbeon, ro he npaant ok (5:1 - 5:6) 15. Amsabaar mbi susat (5:7 - 5:11) 16. Rasi anmatoom nok supat (5:12 - 5:12) 17. Onen re' matopu' (5:13 - 5:20) Surat na'ko a'naak akrei uuf, kaan ee nai' Yakobus Tabe ma han buseet 11Tabe ma han buseet na'ko kau, nai' Yakobus. Au re' ia, ameput 'eu Uisneno ma hit Usi', Yesus Kristus. Au 'tui surat re' ia, ma 'soun ee neitin ki atoin Yahudis re' hi mituin mirair Usif Yesus, re' hi mitua et are' pah-pah.*Uab Yunani ntui mnak, “anfee je neu uuf bo'es am nua re' anmonin bo'-baits ok”. Nok ranan naan, nai' Yakobus antui in surat neu atoin Yahudis re' nasranin nrarin. Mes in faineekt ein anbin ia, anmatoom nok too srani' ok-oke'.aNai' Mateos 13:55, Nai' Markus 6:3, Haef ein sin Reta' 15:13, Galatia 1:19 Karu nmui' ha'mu'it, mnaran ma mpirsai piut meu Uisneno 2Aok-bian arki! Au he utoon ki on nai: karu hi mi'euk mok susat huma'-huma' te, kais amneek 'oer. Amtoup susat naan nok neek marini, natuin namuni te of reko. 3Fin hit tahiin tak, karu hit tnaran atbi susat on nana te, ma hit tsoi taan ok ta'ko furit pah-pinan, ma hi mpirsai piut fe' meu Uisneno, naan na' nmoe' hi neek mein aan ntainiin ein, karu hi mipein rais furit pah-pinan bian. 4Hi kais amteet-koit mi'ko susat. Maut he hi bisa minoni' he mnaran ambi susat, tar antea hi minokab ma mitiis jom. Nok ranan naan, hi mjair tuaf re' mimnasi mbi mmo'et ma taos, ma ka mkuran fa saa' es amsa'. Attoit saa' es na'ko Uisneno, ro he neek ki kais na'oni' 5Karu na'ko hi arki, re' amnabeen hi tuam ein ka mihiin fa rana 'po'i na'ko susat, hi bisa mitaan meu Uisneno, re' nahiin are' saa'-saa'. In es re' bisa nakrira' rana' po'i neu ki. In es re' anfei ranan nok neek marine, ma In ka nato'on ki fa, karu hi mtoit Je. 6Mes karu amtoit Je, ro he neek maan kais na'oni'. Hi ro he mpirsai batuur-batuur mak, In bisa nfee saa'-saa' re' hi mtoit je naan. Natuin, karu hi mtoit nok neek a'oni', hi mjair on re' okin re' anpee' ma nrik-raak nok piut-piut natuin ain ko'u. 7-8Tuaf-tuaf re' an'aijoo' gon ate, rabah ate in neek ne ka natea fa nbi are' kanan rasi. Kais mifnekan mak in of napein saa'-saa' na'ko Uisneno. Ama'mu'it ma amu'it 9Atoin ama'mui't ein re' anpirsain nrarin neun Usif Yesus, sin ro he nharinib sin neek ein, natuin Uisneno nait sin injarin In nonot-asar sin. 10-11Ma atoin amui't ein re' anpirsain nrarin neun Usif Yesus, sin imsa' ro he nmarinan, natuin Uisneno nanoni' sin he kais nabe'on. Oras ia, sin nahinin batuur, nak, sin a'mui' kein of namnekun, on re' fuboon aan, re' nasuuf ate reok ni kah een, mes ka 'roo fa te, manse nsae ma ntaha' fubona' naan, rarit namneen. On nana msa', atoin amu'it sin. Maski sin ntaisibun nok sin uruusn ein, mes sin namnekun konon amsa'.bNai' Yesaya 40:6-7 Are' kanan rais reko mneem ii na'ko Uisneno, mes rais maufinu ka na'ko fa Uisneno 12Uisneno anfee tetus-athoen neu tuaf-tuaf re' naran anbi rais furi' pah-pinan tar antea npoi nkoon. Rarit in ntoup in upa 'honis re' Uisneno nba'an anrair he nfee je neu tuaf-tuaf re' anneek Ee. In ntoup in upan on re' atopu kra-mnatu.†Uab Yunani ntui mnak “in ntoup στέφανος (stefanos ) 'honis”. Stefanos naan, a'piru' 'nakaf re' sin nfee je neu tuaf re' napein juara nahuun nbi 'ba'et. Atoin Yunanis nfee 'piru' 'nakaf neu apein juara nbi 'ba'et 13Mimnau mirek-reko'! Karu anmui' tuaf na'ko hi ar-arki re' napein rais furi' pah-pinan, ma nroim he nmoe' sanat, kais mikuu, mmak, “Nana, Uisneno es ansoba' kau!” Natuin Uisneno ka nroim niit fa he nmo'en nsaan. Ma In imsa' ka nsoba' niit fa es, he tuaf nana nroim he nmo'e nsaan. 14Natuin saant ii npoi na'ko atoni' in neek ne kuun. Nahunu te, in nekan naan anroim he nmoe' amre'ut, rarit in nmurai natenab neu-mneem he nmoe' rais re'uf. 15Onaim in nmoe' natuin tenab amre'ut naan. Namuni te, Uisneno nhukun na'maet tuaf-tuaf re' anmo'en amre'ut. 16Aok-bian manekat, arki! Kais es napoi ki npaek rasin re' ia. 17Rais maufiun ii ka na'uun fa na'kon Uisneno. Mes In nfee kit tetus-athoen reko, ma are' saa'-saa' re' nakninu' msa'. In es re' anmoe' manas, funan ma kfuun sin. Sin ar-arsin an'oins ok et neng goe tnanan, ma nmoe' sin maof kein na'bain ein piut-piut. Suma Uisneno kuun es re' ka na'bani' niit fa. 18Uisneno nareon neu kit on nai: In nfee In Kabin ma Prenat amneot neu kit. Ma In npaek In Kabin ma Prenat naan, he namonib kit. Na'ko are' kanan saa'-saa' re' In nmoe' sin anbin pah-pinan ia, In npiri nrair kit he tjair In hau fua unuf. Amneen ma mmoe' mituin Uisneno In Kabin ma Prenat 19Aok-bian manekat arki! Mimnau! Noni'-taru' areokt ii, on nai: kais mi'uab ruum-ruum aah. Reko nneis, karu nmui' tuaf bian na'uab reko, hi mneen rek-reko. Ma kais mana fa te mitoo'. 20Natuin karu mitoo', atoni' ka neu he nmoe' fa rais reko natuin Uisneno In romin. 21Onaim, hi ro he misnasaab hi tuam ein na'ko moe' sanat, nahuum on re' atoin tani, antoof in rene, rarit nout makrauf ein naan. Ma hi msa' ro he mtoup Uisneno In Kabin ma Prenat nok neek a'paran. Kabin ma Prenat naan, on re' fini re' ansenan sin et hi nekam. Karu hi mmoe' on nana te, Uisneno of nafetin nain ki na'ko hi saant ein ok-oke', ma In ntoup ki, rarit hi mmoin mok Ne nabar-baar. 22Ma karu hi mihini mrair Uisneno In Kabin ma Prenat sin ite, hi ro he mmoe' mituin sin. Kais amneen aah! Karu hi mneen ahaa, ma ka mmoe' mituin fa, hi mipoi hi tuam ein kuum. 23-24Karu atoni' anneen anrair Kabin ma Prenat naan, ma ka nroim he nmoe' natuin sin fa, in on re' tuaf re' ankius in human et ninu. Mes oras anniun narair ma nasaitan ninu nana te, in nnikan nain in human. 25Mes hi kais amnikan he mparikas mirek-reko Uisneno In Kabin ma Prenat re' namtiis naan, re' bisa nsoi ma nafetin naan atoni' na'ko in saant ein ok-oke'. Uisneno of anfee tetus-athoen neu ki anbi are' kanan saa'-saa' re' hi mmoe' sin, asar ramu hi mneen ma mituin In Kabin ma Prenat. Kais ar antaam anbi hi rukim a'rii, rarit anpoi nkono npeo' hi rukim a'ne'u. 26Karu tuaf-tuaf anpaas ok nak sin atoin apirsait, mes ka nafreu nahiin fa in fefan, tuaf nana in napoi in tuan aa kuun. In pirsait aan, parsuum aah. 27Natuin rais pirsait re' akniun ii, ka n'oe-meet kuun fa. Nana es re' anharinib Ama' Uisneno In nekan. Rais pirsait re' batuur on naan, in nmoe' tuaf-tuaf am anromin he nturun ma nbaab bifee baun ein, ma kome'-manat sin. Tuaf-tuaf re' na'kii' inbi rais pirsait on naan, ka nrae natuin fa furi' na'ko rais amre'ut. Kaisa' mbetis, mak a'naet ai' a'baut 21Aok bian arki! Anmoe' on mee m'es hi bisa mak hi mpirsai Yesus Kristus, hit Usi' re' amasat naan, karu hi mpiir humaf? Kais on naan! 2Karu nmui tuaf nua ntaman neu hi uim onen. Es anpaek tai-arimat, ma nakreen kreni mnatu naheun in akrurun. Es antein anpaek tai kro-roef. 3Rarit hi mtaisiub ma mseun meu apaek tai-arimat, he mfee ne 'took arekot mbi maat. Mes apaek tai kroef naan, hi mreen goe mmak, “Mhake mbi kotin ne! Kah fa te, amtook meu afu!” 4Nok re' ranan hi mpiir humaf naan, hi on re' afeek rasi re' ka natai fa. Sarit amreu't ii, in es nafreu ki. 5Aok-bian manekat arki! Uisneno anpiir naan atoin a'baut anbi pah-pinan ia, he sin anpirsain ma'tani' neu Ne, on re' anbin sin neek ein anmu'i 'mu'if. Ma In imsa' anpiir sin, he sin imsa' napenin sapaaf ma nama' et Uisneno In sonaf neno-tunan, re' In nba'an he nfee je neu tuaf-tuaf re' anneek Ee. 6Mes nok ranan hi mpiir humaf on naan, hi mmoe' he mi'paran atoin a'baut sin. Te kah, sin ka nmo'en fa maufinu saa'-saa' neu ki. Hi mnikan aa, oo? Atoin amui't ein es re' nasusab niis ki. Ma sin es re' nati' te, namin rasi huma'-huma', ma nhera-nfonat ki meu umi feek rasi. Sin es npaar minan, on nai te hi mpaar nesan. 7Hi re' naan Usif Yesus In nonot-asar sin. Mes atoin amui't ein, sin es re' na'uab na're'uf Usif Yesus In kanan arekot. On mee m'es hi maen mituin sin? 8In areok ni, hi mmoe' mituin Uisneno In atoran es, re' ma'tani' nneis, nak, “Ho ro he mneek ho aok-bian sin, namnees on ho mneek ho tuam.” Atoran naan matu'i et Uisneno In Suur Akninu'.aA'nak Rais Pirsait ein sin Atoran 19:18 9Mes karu hi mpiir humaf, ma mhariin ahaa atoin amui't ein sin nekak, nana mtanhai mrair Uisneno In atoran. Natuin Uisneno In Atoran Hukun ate, hi msaan amrair. 10Tuaf re' anmoe' natuin Uisneno In Atoran Hukun sin ok-oke', mes karu in ntanhai mees aah, nana huma' mese' on re' in ntanhai nain Sin ok-oke'. 11Uisneno anfee nrair prenat nak, “Kais ammakoin karu ka fee-mone fa.” In imsa' anfee prenat bian, nak, “Kais mi'maet atoni'.” Onaim, karu hi ka mmakoin fa, mes mi'maet atoni', nana hi mtanhai mrair Uisneno In Atoran Hukun.bAnpoin na'ko Pah Masir 20:13, 14, Surat re' Nareta' Nafani' 5:17, 18 12Onaim karu hi mroim he mi'uab, ai' he mmoe' rais jes, hi ro he mimnau, mak: Uisneno of es nafeek karu hit tmoe' tatuin In atoran he tmaneek es nok es, ai' kah. Natuin atoran naan bisa nafetin kit na'ko In hukun. 13Natuin Uisneno ka nkasian fa tuaf re' ka nmui' fa rais kasian neu tuaf bian sin. Mes karu hi mmui' rais kasian meu tuaf bian, Uisneno of anmui' rais kasian neu ki msa'. Hi kais mimtau mak hi of mipein Uisneno In hukun, natuin In nso'i nrair hi rais kasian sin. Karu hit tpirsai batuur-batuur teu Uisneno, hit ro he tmoe' tatuin In Kabin ma Prenat 14Aok-bian arki! Karu anmui' tuaf nak in npirsai Uisneno, mes ka nmoe' fa saa'-saa' he nakrira' in rais pirsait naan, nana ka ma'osa' fa. Pirsait on re' naan, ka neik je fa neu rasi 'honis. 15Karu anmui' atoni' ai' bifee re' anperuu batuur-batuur, es re' ka nmui' fa pake-nohas, ai' ka nmui' fa mnahaat. 16Karu hi suma mak, “Mnao murek-reko! Maut he Uisneno es anfee ko tetus-athoen. Kais ain ne ntaman ko! Kais mumnaah ammaet!” Uab ein nana ka ma'upan fa, karu hi ka mikrira' fa rais maturun-mababat meu sin. 17Onaim, ka nanokab fa, karu ho mak, ho mpirsaa jah! Karu ho mpirsaa jah, mes ka mmoe' mutuin fa ho rais pirsait naan, in ka ntaam fa ‘rais pirsait’ antein. Karu on nana te, in on re' rais pirsait re' anmate nrair, ma ka ma'upa' fa saa'-saa'. 18Anmui' tuaf bian bisa na'uab am nak, “Bisa tpirsai ha Uisneno, mes ka tmoe' fa rais reko. Bian antein nmo'en rais reko, mes ka npaek fa Uisneno In kanan.” Mes in rais ni on nai: bukti na'ko ho rais pirsait aan, es re' ho mmoe' rais reko. Mes karu ho ka mmoe' fa rais reko, au ka bisa fa he iit bukti na'ko ho rais pirsait naan. Au bisa ukrira' au rais pirsait natuin ranan au 'moe' rais reko. 19-20Ho mutuin noni' re' nak, “Uisneno naan, In mese' kuun. Ka nmu'i ntein fa bian.” Reko msa'! Mes niut reu'f ein sin reko nneis na'ko ko, natuin sin npirsain on re' nana msa', tar antea sin namtau nmaten. Onaim kais mitenab mak, mihiin meik hi roen mein te, nanokab. Kahaf! Naan, mono! Karu rais pirsait ii ka manesa' ma ma'afa' fa, rais pirsait naan ka ma'osa' fa msa'. 21Tait i'tope' na'ko ka'o Abraham. Neno naan, in nmoe' natuin saa' re' Uisneno napreent ee, ma neik in anah nai' Isak he nafuat ee neu Uisneno nbi mei-fuat. Es nana te, Uisneno nak, “Nai' Abraham anmoe' batuur een!”cReta' Ahun-hunut 22:1-14 22Nai' Abraham anpirsai batuur, tar antea in nmoe' natuin Uisneno In aprenat naan. Onaim, nok ranan naan hit tahiin tak, in npirsai nok neek akbubu' neu Uisneno, natuin in nmoe' natuin In aprenat. 23Onaim, rasin ia on re' matu'i et Sura Kninu' re' nak, “Nai' Abraham anpirsai Uisneno, rarit Uisneno ntoup goe nfain atoin neek amne'o.” Ma matu'i mnak, “Nai' Abraham naan, Uisneno In soob neek reko.”dReta' Ahun-hunut 15:6, 2 Mape'o 'Naof Pah Isra'er ma Pah Yahuda 20:7, Nai' Yesaya 41:8 24Rais ji nakniun een, ai' kah? Hit tahiin tak Uisneno antoup mansian karu in rais pirsait neu Uisneno naan, es re' anmoe' je es na' in nroim he nmoe' rais reko. Pirsait aha te, ka nanokab fa. 25A'tope bian es re' bi Rahab, bifee a'hake' oras unu'. Oras atoin Yerikos sin naim he nroor na'maet atoin Isra'el sin asuntiurs ein te, bi Rahab na'koro' sin. Rarit in nreun sin he naenan npoin npe'on rana 'teta, he atoin ein kais anheek sin. Onaim, Uisneno antoup bi Rahab anjair bifee neek amne'o, natuin in nmoe' rais reko naan.eNai' Yosua 2:1-21 26Rais pirsait re' ka manesa' ma ka ma'afa' fa, nahuum on re' aof re' ka masnasaf fa, es re' mates. On nana msa', karu nmui' tuaf nak in npirsai Uisneno, mes ka nmoe' fa rais reko, in napoi! Naan, rais pirsait re' ka nmoin fa heen. Mpanat ho feef maan 31Aok-bian arki! Anmui' tuaf namfau nromin he nanoni' atoin apirsait ein. Nana reko msa'! Mes mimnau, natuin Uisneno of anparikas namnuut tuaf-tuaf re' nanoni' atoin apirsait ein. Onaim, kais anmui' tuaf re' nanoni' krafun-akrafun. Afreu nbi bikaes ee in fefan 2Hit arkit ta'uab atsaan huma'-huma'. Mes tuaf re' bisa nafreu naan in fefan, in bisa naprenat in tuan amsa'. 3Tait i'tope' na'ko bikase'. Hit bisa t'ator bikase' he natuin hit romik, atteetk ahaa in afreu. 4A'tope' bian na'ko bnao oe. Ain ko' gui anfuu bnao oe neu-mneem natuin in romin. Kamudi an-aan aha mmes, in bisa n'ator naan bnao oe naan in a'naon, natuin anaa' abnao naan in romin. 5On nana msa', hit fefak. Fefak re' ia, an-ana'. Mes in meup nein, maineun besi!*Uab Yunani ntui mnak, ‘maaf’. Mes anbi era' 3:5-10, nai' Yakobus antui anmatoom nok atoni' in uaban. Karu Uab Meto Amarasi ta'uab anmatoom nok es in uaban, hit ka tak fa ‘maaf’, mes hit biasa tak ‘fefaf’. On re' fefa kreo, feef ko'u, mafefa', feef maputu', fefan konan, nafeef, nmasau-feef, nfefa-kreo, mmafefa-kreona', ... of ai' anmu'i nteni'. Nana on re' sapriu aan es, re' bisa nout nareu' nais ko' goes. 6Fefaf naan, on re' ai piin ii nnuan non. Hit bisa tpaek hit fefak he tareu' are' kanan rasi. Hit fefak ia bisa nareu' hit i'moin ki no mes-mese'. Rais amre'ut namfaun nbi pah-pinan ia, npoin na'ko mansian ii fefan. Ma niut reu'f ein sin a'nak ko' goe msa', npaek mansian ii fefan he nanaob in mepun. 7Mansian ii bisa nheek mui' fui rarit namausab sin he njarin mui' aem. On nana msa': kaun anonok, koro, ma ika' nbi taas je nanan. 8Mes ka nmui' fa tuaf es fa fe' re' naprenat naan in fefan. Natuin fefaf naan, baer amre'ut es, re' ka taprenat taan ee fa. In on re' raso re' annoman nain hit aok ii, tar antea tmaet. 9-10Nok fefaf mese', hit tpures ma taseku nok. Nana ka reko fa! Hit tpaek hit fefak he tbo'is Ama Uisneno. Rarit, nok fefaf naan, hit taseku' ma ta'akan hit aok-bian, re' Uisneno nmoe' je natuin In masan. On mee m'es on re' naan?aReta' Ahun-hunut 1:26 11Ka neu fa he oe mata' mese' npuran napoitan oe min reko ma min mari. 12Ka neu fa he mauns ii nafua oka'bana'! Ma ka neu fa he peen ii napuin anggor! Nati' te, roet ii ro he nafua ma nanees natuin in atrekan.†Uab Yunani ntui mnak, atoni' ka bisa nseu fa fuaf συκῆ (sukei ) na'ko roet ἐλαία (elaia ), ma ka bisa nseu fa fuaf ἄμπελος (ampelos ) na'ko roet συκῆ (sukei ). In sairt ii nak, roet huum es ka bisa fa nafua roet huum es in fuan. Nana ka batuur fa! On nana msa' on re' tuaf anpaek in fefan he nbo'is Uisneno, rarit fefaf re' naan npaek je he naseku'. Nahuum on re' hit ka bisa fa he tkui oe reko na'ko niuf min mari. Rais reko ma mahinef, in uun ee na'ko Uisneno 13Atoni' re' nahiin rasi natuin Uisneno In hinit, kais npaas on ma kais na'naeb in tuan. Fin in nahiin nak, in hinit naan na'uu na'ko Uisneno. Maut he in nakrira' in mahinin naan, anbi monit amneot. 14-15Karu ho mneek meen meu tuaf es, ai' mumouf tuaf es henati' ho mseka', kais maiks om mak ho atoin ahiin rais reko ko! Nana, ho mupoi. Fin, monit on re' naan, in ka natai fa nok ‘atoin ahiin rais reko’. Neek menas, ai' mumouf tuaf, in ka na'uu fa na'ko Uisneno. Nana, atoin pah-pinan ia in amneik ein. Nana natai nok tuaf-tuaf re' ka nnona' fa sin tuak ein neu Uisneno. Taos ein naan, natuin niut reu'f ein sin ranan. 16Natuin, karu nmui' neek menas neu es, ai' ammamofun, of anmui' taisibu huma'-huma', ma mansian ii anmo'en maufinu huma'-huma'. 17Mes rais hinit re' na'uu na'ko Uisneno, es re' ia: nahunu te in nmoe' kit he tmoin nok akninu'. Rarit in nfee kit neek rame' es nok es, ta'paran tahiin jok, atsabaar piut, ma neek mate'e. Ma in aaf ni msa' nmoe' hit neek ki reko, troim he tmaturun ma tmabaab, tataiba' tahiin rasi, ma ka tteib fa koti-mmaat teu biak ein. 18Ma tuaf re' nakrira' raan mamut of napein in upan arekot. Nana, on re' atoni' nseen fini, namuni te in napein nafani' in afan arekot. Kais mutuin mo'et ma taos pah-pinan 41Hi mmatoe ma mmabaan es nok es. In rais ni saa'? Nana, natuin anbi hi tnaan mein naan, anmui' tuaf-tuaf re' namin he nharinib sin tuak ein kuuk. 2Hi mikoman baer es, mes hi 'niim ein ka ntean fa he nreo' naan ee. Rarit, hi neek mein namenan, ammatoe, ma ammabaan, tar antea hi mroim he mi'maet es ate, ka mimtau fa. Natuin hi ka m'onen fa, ma ka mtoit fa na'ko Uisneno, etun hi ka mipein je fa. 3Mes maski hi m'onen mifeek hau-fatu msa', hi ka mipein fa saa' re' hi mtoti, natuin hi mtoit mituin ahaa hi tenab re' hi he minokab hi sarit mese'-mese'. 4Batuur-batuur hi atoin ka a'ki'it ki fa! Hi on re' amatsaos re' anmakaek. Karu hi mituin mo'et ma taos pah-pinan, hi mmoe' hi tuam ein ammamuus mok Uisneno. Batuur ate! 5Etun Uisneno In Sura Kniun Ee nak, “Uisneno natuaba' In Smana Kniun Ee et hit nekak. In atinus. Es nana te, Smana Kninu' naan In roim ni, ta'kii' tabaar tbi haa Na. Natuin .” 6Antuut antein, Uisneno anroim fe' he nfee nanesib In neek arekot amsa'. Etun Suur Akniun ee, nak: “Uisneno nraban tuaf re' na'ratan in tuan, mes In nakrira' In nekan arekot neu tuaf re' neek a'parat.”aTonas ma Nee 3:34 7Uisneno naan, Usif! Onaim, amnona' hi tuam ein naan nai meu Ne, he mituin In romin. Hi kais mituin niut reu'f ein sin a'nak ko' goe in romin. Amraban ma'tani' meu ne. Nok ranan naan, in of naen nasaitan ki. 8-9Maim ranan he hi mkua'noon mok Uisneno. Nok ranan naan, In anpaumaak ki. Hae, mansian amonit anbi rais amre'ut ki! Hi ro he minoon hi 'monim. Ma hi re' neek abeot ein! Hi ro he mnao mne'o mituin Uisneno, ma kais amtebi 'rii-'ne'u ntein. Tar antea neno ia, hi 'moin mein anbin goah aha marini. Onaim oras ia, misnaas nai! Hi mihini mrair mak hi neek mein anbeon, natuin hi saant ein. Reko nneis, hi mmei' jom ma mkae mpin-pinus nai. 10Karu hi mihiin batuur-batuur mak, hi ka ma'osa' ki fa mbi Uisneno In human ma In matan, In of nait na'ratan ki mjair tuaf-tuaf re' ma'osa' nbi In human ma In matan. Kais mi'uab mi're'uf es 11Aok-bian arki! Kais mi'uab mi're'uf es nok es. Fin, karu hi mmoe' on nana te, ma misaeb sanat piut neu atoni' bian, hi mtanhai mrair Uisneno In atoran re' nak, “Ho ro he mneek ho aom-bian, nahuum on re' ho mneek ho tuam aan kuum.” Ma karu hi ka mituin fa atoran naan, hi mi'ratan amrair hi tuam ein anneis na'ko Uisneno In Atoran. 12Uisneno neik Non es nahakeb Atoran naan. Onaim, In es re' anmui' hak he nafeek hit rasin. In neik Non es anmui' hak he nfee 'honis neu kit, ai' anhukun na'maet kit. Hi ka mmui' fa hak he mifeek atoni' sin rasin, ai' mi'uab mi're'uf biak ein sin kanak arekot. Kais miboo 13On nai! Hi ro he mihiin, he kais mi'uab am mak, “Neno ia, ai' noka', hai he mnao meu kota ne joo! Hai he mnao mitua maan on re' toon es. Ma hai he mrakan he miis maan akre'o!” 14Ho muhiin saa' re' noka'-nmeu te he njair? Ka tiit taan fa tuaf es, re' nahiin nain in a'moint ii on re' mee. Mansian ii 'moin ii on re' nipu, re' mamnita' rabaah, rarit namneuk.bTonas ma Nee 27:1 15Reko nneis hi mi'uab am mak, “Karu Uisneno nneek kit, maut he hit tmoin. Ma karu Uisneno nromi te, maut he hit tbisa tmoe' ia.” 16Natuin karu hi ka mi'uab fa on naan, hi suma miboo goah. Nana, on re' hi mnikan main Uisneno nbi hi teenb ein. Nana saant ii ko'u! 17Mimnau mirek-reko'! Tuaf re' nahini nrair saa' es re' batuur, mes ka nmoe' natuin fa on naan, nana on re' in anmo'e nsana nrari msa'. Atoin amu'it re' anbeon, ro he npaant ok 51-6Atoin amui't ein! Mpasan hi ruik mein he mneen mirek-reko'! Hi mtahan kai na'ko tuaf-tuaf re' anmepun hae-nmaten neu ki. Oras ia, sin maskeet ein natoon mat-maat hi puta-kriu ngguin naan. Onaim Uisneno Apinat Akrahat anneen ma niit anrair sakoit na'ko tuaf-tuaf ameupt ein naan.aSurat re' Nareta' Nafani' 24:14-15 Hi meup mein ambi pah-pinan ia, es re' he miminab hi tuam ein meik rais marinit pah-pinan. Hi on re' bijae paorn es re' suma nahiin he naah ah, re' antea in orsa te, anroro. Hi mhukun ma mi'maet atoin rekon, re' ka napenin fa mainuan he namneob ok anbin hi humam ma hi matam. Atoin amui't ein! Reko nneis, amkae mpin-pinus nai! Natuin ma'ne'at huma'-huma' of ro he ansaen ki. Hi 'mui' mein of anmurai namre'un. Ma hi pake-nohas amasat sin, eets ein of ansoor naan sin. Hi noni mnatu' ma muti' sin ka ma'oos ein fa heen. Ma sin of naah nafani' ki, on re' ai ji nout hau meto'. On mee m'es pah-pinan ia he namsoup goen, mes hi amtaisiub fe' he mibuab bare' 'maten? Hi 'mui' mein of anjarin bukti nak, hi ka mihiin fa mee es re' ma'osa' nbi Uisneno In human ma In matan.bNai' Mateos 6:19 Amsabaar mbi susat 7Aok-bian arki! Hi ro he msabaar ambi paot tar Usi' nkoe Non anfain neem. Mkius kim atoin tani, re' anpao nok sabaar neu in reen je afan. Uran ahuun te nmouf, rarit in nseen. Rarit in npao ntein uran re' natorob, ma namriab in roet ein. Ka 'roo fa te, nasufan ma nafuan. Ma in ors ee ntea te, tuaf naan annao nseki ma noun. 8Hi ro he msabaar on re' naan amsa'. Mha'tain hi tuam ein, natuin ka 'roo fa heen ate, Usi' nkoe Non anfain neem! 9Aok-bian arki! Kais amma'munu'. Mee he mma'munu', mma'munu' piut. Maut uum Uisneno of es anhukun ki! Mkius kiim! Fin Afeek Rasi neno-tunan Ne, anhake nrair es hi maat mein naan. 10Aok-bian arki! Mituin a'tope' na'ko Uisneno In mafefa' kniun ein. Maski sin napenin susat ma nana'renat huma'-huma', mes sin naar nein aah. 11Karu anmui' tuaf re' bisa naran anbi susat ma nana'renat, hit troim he tbo'is ta'naeb in kanan. On re' ka'o Ayup. In napein susat huma'-huma', mes in naran ma'tani'. Rarit Uisneno neek Ne nmouf neu ne, onaim In nmurai n'ator neu nai' Ayup saa'-saa' re' reko. Uisneno nmoe' on naan, natuin In Amanekat ma Amahoet.cNai' Ayup 1:21-22, 2:10, Sit Pures-Bo'is sin 103:8, Nai' Yakobus 1:2-3, 12 Rasi anmatoom nok supat 12Aok-bian arki! Hi kais mihake' supat. Karu hi he mak, “tua”, mitaah mak “tua” goah. Karu hi he mak, “kahaf”, mitaah mak, “kahaf”. On re' nana te, noo goah. Kais ambaineis he mihake' rais supat amteek niut ne et pah-pinan. Ai' mihake' supat mak, “nbi Uisneono In kanan” re' anmoin et neno-tunan. Ka nmui' fa upan saa'-saa' karu mihake' supat huma'-huma'. Natuin karu on nana te, of amtoup main ho hukun, natuin ho rais supat sin.dNai' Mateos 5:34-37 Onen re' matopu' 13Karu anmui' tuaf na'ko ki napein susat, reko nneis in n'onen. Ma karu anmui' tuaf anmariin, reko nneis in nsii ma nbo'is Uisneno. 14Karu anmui' tuaf na'ko ki napein menas, reko nneis miskau amepu krei ngguin, ma mtoit sin he ntaon mina' nbi amenat naan, ma n'oen ein neik Uisneno In kanan, maut he Uisneno nareko' amenat naan.eNai' Markus 6:13 15Onaim karu hi m'onen amenat, ma mpirsai batuur-batuur meu Uisneno, Uisneno nareko' amenat naan. Karu amenat naan nmo'e nsaan, Uisneno of annoes nain in saant ein. 16Karu na'ko ki ammo'e nsaan, hi ro he mmanaku sanat es nok es. Nok ranan naan, hi m'onen es nok es ate, hi of amjair reko. Tuaf re' in neek ne kninu', in n'oen ee naheun nok kuasa ma'tani', ma bisa tapein in afan. 17Tait i'tope' na'ko ka'o Elia. In mansian on re' hit imsa'. Mes oras in n'onen he kais na'uur antein, uran naan nasnaas nain, ma ka nmouf niit fa tar antea toon teun ma stena'.f1 Usif sin 17:1, 18:1 18Rarit in n'onen he ntoit uran. Uran naan nmouf nain oras naan. Huun nein natoro ma nnoo-maet, ma sekit amnonut amsa'.g1 Usif sin 18:42-45 19Aok-bian arki! Karu anmui' tuaf na'ko ki re' nmo'e nsaan ma nasaitan saa'-saa' re' batuur, rarit anmui' tuaf re' nturun ma nbaab ee nfain neem neu Uisneno In Raan Amneot, nana reko. 20Mimnau mirek-reko'! Karu hi mturun tuaf re' anmo'e nsaan, he in nfain neem neu Uisneno, ma in na'piis, hi msoi maan ee, maut he in nmoin piut nok Uisneno. Nok ranan naan, Uisneno nnoes nain in saant ein re' mfau-rutun naan.hTonas ma Nee 10:12, 1 Nai' Petrus 4:8 On re' naan nai, tua. Na'ko kau, Nai' Yakobus kau, tua. *1:1: Uab Yunani ntui mnak, “anfee je neu uuf bo'es am nua re' anmonin bo'-baits ok”. Nok ranan naan, nai' Yakobus antui in surat neu atoin Yahudis re' nasranin nrarin. Mes in faineekt ein anbin ia, anmatoom nok too srani' ok-oke'. †1:12: Uab Yunani ntui mnak “in ntoup στέφανος (stefanos ) 'honis”. Stefanos naan, a'piru' 'nakaf re' sin nfee je neu tuaf re' napein juara nahuun nbi 'ba'et. *3:5: Uab Yunani ntui mnak, ‘maaf’. Mes anbi era' 3:5-10, nai' Yakobus antui anmatoom nok atoni' in uaban. Karu Uab Meto Amarasi ta'uab anmatoom nok es in uaban, hit ka tak fa ‘maaf’, mes hit biasa tak ‘fefaf’. On re' fefa kreo, feef ko'u, mafefa', feef maputu', fefan konan, nafeef, nmasau-feef, nfefa-kreo, mmafefa-kreona', ... of ai' anmu'i nteni'. †3:12: Uab Yunani ntui mnak, atoni' ka bisa nseu fa fuaf συκῆ (sukei ) na'ko roet ἐλαία (elaia ), ma ka bisa nseu fa fuaf ἄμπελος (ampelos ) na'ko roet συκῆ (sukei ). In sairt ii nak, roet huum es ka bisa fa nafua roet huum es in fuan. Nana ka batuur fa! On nana msa' on re' tuaf anpaek in fefan he nbo'is Uisneno, rarit fefaf re' naan npaek je he naseku'.
https://e-alkitab.org/Amarasi/Conc/Ama-YAK-Final-A.htm
2024-03-02T01:37:32Z
<urn:uuid:61062ac3-9083-44aa-83ff-73dec730664d>
[ "header" ]
[ "religious" ]
aaz-Latn
0.93
0.93
0.99
69
25,392
tlsh:T1347393B26615DB3337C72899986A4BBB64E19C423B744F78CB47894A669C6AFF0F249C1776A23B02566C4C97099B056CED3F7EF2E23D1F91C2717C443A572892061ADB0CFA
14. Nai' Noh anfee fua'-turu' he nseun banin Uisneno In manekan Sin nbakin fatu njair mee-fuat (8:20 - 8:22) 15. Uisneno nahakeb rais manba'an nok nai' Noh (9:1 - 9:17) 16. Nai' Noh anmauf tua-min-kase (9:18 - 9:29) 17. Nai' Noh ma nai' Yafet sin sufa'-ka'uf sin (10:1 - 10:5) 18. Nai' Ham in sufan-ka'un (10:6 - 10:20) 19. Nai' Sem in sufan-ka'un (10:21 - 10:32) 20. Kota Baber (11:1 - 11:9) 21. Nai' Sem in suufk ein tar antea nai' Abram (11:10 - 11:26) 22. Nai' Tera in sufan-ka'un (11:27 - 11:32) 23. Uisneno no'en nai' Abram (12:1 - 12:9) 24. Nai' Abram annao neu pah Masir (12:10 - 12:20) 25. Nai' Abram ma nai' Rot anbaits ok (13:1 - 13:18) 26. Nai' Abram annao ma nok nafani' nai' Rot na'ko makenat (14:1 - 14:16) 27. Nai' Melkisedek nateef nai' Abram. In usif ma a'nak pirsait na'ko Uisneno (14:17 - 14:24) 28. Uisneno nmanba'an nok nai' Abram (15:1 - 15:21) 29. Ain Hagar ma in anah nai' Isma'el (16:1 - 16:16) 30. Uisneno nahake' rais manba'an neu nai' Abram npaek tanar herit (17:1 - 17:27) 31. Tuaf teun neman ma nateef nok nai' Abraham (18:1 - 18:15) 32. Nai' Abraham ntabar Uisneno he kais anhukun abitan Sodom (18:16 - 18:33) 33. Abitan Sodom sin maufinu (19:1 - 19:11) 34. Uisneno napoit nai' Rot sin na'ko Sodom (19:12 - 19:22) 35. Kota Sodom am kota Gomora nputu nmaten (19:23 - 19:29) 36. Nai' Rot am in an-feton (19:30 - 19:38) 37. Nai' Abraham napoi usif Abimerek (20:1 - 20:18) 38. Ain Sara' nahoni' nai' Isak (21:1 - 21:7) 39. Sin nriu' ain Hagar am in anah nai' Isma'el (21:8 - 21:21) 40. Nai' Abraham ma usif Abimerek anmaraem ein nbin Beer Seba (21:22 - 21:34) 41. Uisneno nreun nai' Abraham he nafuata' nai' Isak (22:1 - 22:19) 42. Nai' Nahor in sufan-ka'un (22:20 - 22:24) 43. Ain Sara' nasaeb on, ma aam Abraham ansuub ee (23:1 - 23:20) 44. Sin namin nai' Isak bifee he nsao (24:1 - 24:14) 45. Nai' Abraham in ate nateef ri'feto bi Ripka (24:15 - 24:31) 46. Nai' Abraham in ate ntaam antoit bi Ripka (24:32 - 24:49) 47. Bi Ripka in nonot-asar sin antoup oko' (24:50 - 24:58) 48. Nai' Isak ma bi Ripka nmatsaon (24:59 - 24:67) 49. Nai' Abraham ansao ntein (25:1 - 25:6) 50. Nai' Abraham nasaeb on (25:7 - 25:11) 51. Nai' Isma'el in sufan (25:12 - 25:18) 52. Reta' na'ko nai' Esau ma nai' Yakop (25:19 - 25:26) 53. Nai' Esau nnona' in hak an-moen unu (25:27 - 25:34) 54. Nai' Isak ma usif Abimerek (26:1 - 26:11) 55. Sin nmatoena' oe hain ein (26:12 - 26:25) 56. Usif Abimerek ma nai' Isak nmaraem ok (26:26 - 26:33) 57. Nai' Esau nsao bifee nua na'ko uuf a'teta' (26:34 - 26:35) 58. Bi Ripka napoi aam Isak he nfee tetus neu nai' Yakop (27:1 - 27:29) 59. Nai' Esau nfain neem ma ntoit tetus na'ko nai' Isak (27:30 - 27:40) 60. Bi Ripka nreun nai' Yakop he naen (27:41 - 28:5) 61. Nai' Esau nsao nai' Isma'el an-feot goes (28:6 - 28:9) 62. Nai' Yakop namnei nbi Betel (28:10 - 28:22) 63. Nai' Yakop antean babaf nai' Laban in umi (29:1 - 29:14a) 64. Nai' Yakop ansao bi Lea ma bi Rahel (29:14b - 29:30) 65. Nai' Yakop in aanh ein (29:31 - 30:24) 66. Nai' Yakop naim ranan he na'baba' in mui't ein (30:25 - 30:43) 67. Nai' Yakop naen nasaitan nai' Laban (31:1 - 31:21) 68. Nai' Laban anriu' natuin nai' Yakop (31:22 - 31:42) 69. Nai' Yakop ma nai' Laban nahaek bein rais manba'an (31:43 - 31:55) 70. Nai' Yakop namtau neu he nateef nok in tataf nai' Esau (32:1 - 32:21) 71. Nai' Yakop nok Uisneno anmaboon ein (32:22 - 32:32) 72. Nai' Yakop nateef in tataf nai' Esau (33:1 - 33:20) 73. Nai' Sikem nkoin bi Dina nok a'seke' (34:1 - 34:31) 74. Nai' Yakop sin naenan neu Betel (35:1 - 35:15) 75. Nai' Yakop in fee bi Rahel anmaet oras nahoni' (35:16 - 35:20) 76. Nai' Yakop in aanh ein (35:21 - 35:26) 77. Nai' Yakop in amaf nai' Isak anmaet (35:27 - 35:29) 78. Nai' Esau in sufan-ka'un (36:1 - 36:19) 79. Nai' Seir in sufan-ka'un (36:20 - 36:30) 80. Pah Edom in uisf ein (36:31 - 36:43) 81. Nai' Yakop anfain neem on pah Kana'an (37:1 - 37:2a) 82. Nai' Yusuf nok in taatf ein (37:2b - 37:11) 83. Sin na'sosa' nai' Yusuf he njair ate nbi pah Masir (37:12 - 37:36) 84. Nai' Yahuda ma in aan nanef bi Tamar (38:1 - 38:30) 85. Nai' Yusuf, ma kaes ko'u Potifar in fee (39:1 - 39:23) 86. Atoin bui nua namnein. Nai' Yusuf natoon sin oet kein (40:1 - 40:23) 87. Nai' Yusuf na'oteb usif pah Masir in amneit ein (41:1 - 41:36) 88. Usif pah Masir nasaeb 'piru'-baru neu nai' Yusuf (41:37 - 41:57) 89. Nai' Yusuf in taatf ein nnaon neu pah Masir he nsosan amnahat (42:1 - 42:24) 90. Nai' Yusuf in taatf ein nfanin on pah Kana'an (42:25 - 42:38) 91. Nai' Yusuf in taatf ein nfanin on pah Masir, nok sin orif nai' Benyamin (43:1 - 43:34) 92. Nai' Yusuf in a'koom noin-muit ee namneuk (44:1 - 44:17) 93. Nai' Yahuda ntoit he nsenu' nai' Benyamin (44:18 - 44:34) 94. Nai' Yusuf natoon in tuan, ma ntoit in aamf ee he nfoo' neem neu pah Masir (45:1 - 45:15) 95. Usif pah Masir ntoup nai' Yusuf in orif-tataf sin (45:16 - 45:24) 96. Nai' Yakop anneen nak nai' Yusuf nmoin fe' (45:25 - 45:28) 97. Nai' Yakop sin nabaarb ein he nfo'on neu pah Masir (46:1 - 46:7) 98. Nai' Yakop nok in noont ein re' nokan nnaon neu pah Masir (46:8 - 46:27) 99. Nai' Yakop nateef in anah nai' Yusuf (46:28 - 46:34) 100. Nai' Yusuf in aasr ein napenin afu na'ko usif pah Masir (47:1 - 47:12) 101. Amnaahs ee mainenu' ntein nbi pah Masir (47:13 - 47:26) 102. Nai' Yusuf nmoe' manba'an nak in he nsuub in aamf ee nbi sin beif-na'if sin nopu (47:27 - 47:31) 103. Nai' Yakop antoit tetus ma athoen neu nai' Nai' Yusuf in aanh ein (48:1 - 48:22) 104. Nai' Yakop natoon neu in aanh ein, es-es ate nok in a'monin nbi neon amnemat (49:1 - 49:28) 105. Nai' Yakop anmaet (49:29 - 50:13) 106. Nai' Yusuf anhan-mau in tataf sin (50:14 - 50:21) 107. Nai' Yusuf in a'maten (50:22 - 50:26) Reta' Ahun-hunut Nmurai na'ko Uisneno nmoe' neno-tunan ma pah-pinan Uisneno nmoe' neno-tunan ma pah-pinan nok in afan 11Nahunu te, Uisneno nmoe' neno-tunan ma pah-pinan. 2Oras naan, pah-pinan ia ka mamo'ek fa fe', ma are' sa'-saa' ii nbasiksakan. Suma nmu'i haa, oe. Ma mes'ookn ii n'aum naan ee. Uisneno In Smaan Ne ntainanu nbi oe naan in fafon.*Uab Ibrani nbi re' ia, in oet ni huma'-huma', es re' ‘Uisneno In Asmanan’, ai' ‘anin na'ko Uisneno’, ai' ‘kuasat ma'tani' na'ko Uisneno’. 3Rarit Uisneno na'uab am nak, “Ro he nmui' me'u.” Na'uab anrair on nana te, me'u nana njair. 4Nkius me'u nana te, In nmariin, natuin saa' re' In nmoe' je naan ro reko. Rari te, In nbatis me'u naan na'ko mes'okan, he es-es ate nmui' kuun in oras. 5In nakanab me'u naan ‘manas’, ma mes'okan naan, ‘fai’. Neno naan, neon goes namsoup goen. 6-7Rarit Uisneno na'uab anteni' mnak, “Ro he nmui' ruman he nbatis oe. Es nana te, anmui' oe nbi faof, ma nmui' oe nbi 'piin.” Na'uab anrair on nana te, oe nana nbaits ok njair bare nua, fafo ma 'piin. 8Rarit In nakanab oe abit faof ne ‘oe neno’. Neno naan, neno nua namsoup goen. 9Rarit Uisneno na'uab anteni' mnak, “Oe abit a'pinan naan ro he nkaubuub ok nbi bare mese', maut he nmui' baer meto'.” Na'uab anrair on nana te, baer meot ii npoi neem. 10Rarit In nakanab baer meto' naan, ‘auf meto’; ma In nteek oe re' ankaubuub on naan, ‘tasi’. Nkius aar re' nana te, In nmariin, natuin saa' re' In nmoe' je naan, ro reko. 11Rarit Uisneno na'uab anteni' mnak, “Auf meot ii ro he natorob hau huma'-huma'. Ro he nmui' hau mano'o, hau masufa', ma hau mafuaf. Maut he hau mese'-mese' te, napoitan fini natuin in atrekan.” Na'uaba' nrair on nana te, are' hau naan nmonin. 12Nbi auf meto' naan, hau ngguin napoitan fini natuin sin atreek kein mese'-mese'. Nkius on nana te, In nmariin, natuin saa' re' In nmoe' je naan, ro reko. 13Neno naan, neno teun namsoup goen. 14-15Rarit Uisneno na'uab anteni' mnak, “Anbi fafon nee, ro he nmui' baer me'u huma'-huma' he ntana' pah-pinan. Ro he nmui' baer atana' nbi oras manas, ma nmui' baer atana' nbi oras fai. Baer ein naan njarin on tanar hena' tsoi' tahiin neno, toon, ma oras.” Na'uab anrair on nana te, baer me'un neon goe tnanan sin nboran. 16In nmoe' baer meu' huma' nua re' ko'u. Es ko'u nneis, ntana' nbi oras manas; es seor na'bau ntana' nbi oras fai. In imsa' nmoe' kfuun-akfuun. 17In nakfirit baer ein naan nbi neon goe he ntana' pah-pinan. 18Rarit sin ntaan ein nbi oras manas, ma oras fai. Nok ranan naan, sin nbatis me'u na'ko mes'okan. Nkius niit sin ite, In nmariin, natuin saa' re' In nmoe' je naan, ro reko. 19Neno naan, neno haa namsoup goen. 20Rarit Uisneno na'uab anteni' mnak, “Ro he nmui' kauna' huma'-huma' re' anmonin anbin oe. Ma ro he nmui' koro huma'-huma' re' natpeen nbi neon goe tnanan.” 21Rarit In nmoe' ika' huma'-huma' ma kauna' bian re' nmonin nbin oe. In imsa' nmoe koro huma'-huma' re' natpenen nbin neon goe tnanan. Nkius saa' re' In nmoe' sin nana te, In nmariin, natuin saa' re' In nmoe' je naan, ro reko. 22Rarit In na'uab anfee tetus neu are' kanan mui't ein naan am nak, “Iik ein ro he namsa'in, he naheun oe nbin bare-bare. Ma koor nein amsa' on naan.” 23Neno naan, neno niim namsoup goen. 24-25Rarit Uisneno na'uab anteni' mnak, “Ro he nmui' mu'it huma'-huma' re' anmonin nbin auf meto'. Sin esan re' mui' aem, mui' fui, ma anonok, es-es ate nok nain in atrekan.” Na'uab anrair on nana te, mui't ein naan njarin. Nkius on nana te, In nmariin, natuin saa' re' In nmoe' je nana, ro reko. 26Rarit Uisneno na'uab antenin am nak, “Iim he Hit†Krei ji nanoni' kit nak, ‘Hit’ re' ia, es re' kanaf tenu ma 'bonif teun. tmoe' mansian tatuin Hit huum kam Hit masak, Hit moe' kam Hit taok. Maut he sin es anpafa' ma npainoet iik ein nbin tasi, are' koro nbi neon goe tnanan, are' mui' aem, ma mu'it bian re' nmonin nbin pah-pinan.”aKolose 1:16 27Onaim In nmoe' mansian ii natai nok In human ma In masan, In mo'en ma In taon. In nmoe' sin, atoni' ma bifee. 28Onaim, In na'uab anfeen sin tetus am nak, “Hi ro he mihoni' ma mimsai' he miheun pah-pinan, mpafa' ma mpainoot je msa'. Au 'fee ki prenat he m'urus ika'-ika', koro-koro, ma are' kanan mui't anbin auf meto'. 29Mneen rek-reko! Au 'fee ki mnahat huma'-huma' nbi pah-pinan. Esan re': hau mano'o, hau masufa', ma hau mafua'. 30Au msa' a'fee hau-hau re' naan he njarin amnahat neu mui't ein. Nmu'i mnahat neu mui' aem, mui' fui, anonok, ma koor ne msa'.” Na'uab anrair on nana te, are' kanan mnahat ii namtiis. 31Nkius niit sin on nana te, In nmariin, natuin saa' re' In nmoe' je naan ro reko 'maten. Neno naan, neno nee namsoup goen. 21Nok ranan naan, Uisneno nmoe' naan neno-tunan ma pah-pinan nok in afni ok-oke'. 2Ma noka' fa te, neon hiut ni ntea. Onaim In nasnaas na'ko In meup nein naan. 3Es nana te, In nbetis neon hitu' naan na'ko neon bian keni, he njair neno snasat, natuin In narair In mepun naan, ma nbi neno naan, In nasnaas. 4aReta' re' natoon nak Uisneno In nmoe' neno-tunan ma pah-pinan, on re' naan. Uisneno nmoe' atoni' ma bifee 4bOras UISNENO fe' nmurai nmoe' neno-tunan ma pah-pinan nana te, 5ka tiit fa hau amonit mese' msa', natuin In ka nasanu' uran fa fe'. Ma ka tiit fa mansian re' nareen. 6Oras naan, suma nmu'i ha nipu' re' nsae na'ko afu, ma napeet pah-pinan. 7Rarit UISNENO nnau afu, ma nmoe' je njair mansian. Rarit In nfuu nataam snasaf npeo' in panan konan. Onaim mansian nana nmoin oras naan. 8Rarit UISNENO nroe naan poo'n es anbi bare Eden, et pasa' neon saet. Onaim In natokob mansian naan anbi bare naan. 9Anbi po'on naan In namonib are' kanan roet, re' tkisu te namasan, ma taah sin ate miin-oni. In imsa' namonib hau u'u nua nbi poo' ne tnanan. Karu mansian ii naah hau fua' na'ko uu goes in fuan, in of anmoin piut. Ma karu mansian ii naah na'ko uu goes anteni' in fuan, in bisa nahiin rais reko ma rais re'uf. 10Anbi naan, anmui' naan noe jes, nasai npoi na'ko po'on naan. Noe naan a'saif haa. 11A'saif ahuunt ee, in kaan ee Pison. A'saif ia nasai nfuun naan pah Hawira. Bare ia, nmu'i mnatu'. 12Nbi bare re' ia, nmui' mnaut afa', nmui' hau re' in oe ne fomeni, ma nmui' faut arimat. 13A'saif es anteni', in kaan ee Gihon. A'saif ia, nsai nfuun naan pah Kus.*Unu' te, bare re' ia in kaan ee ‘Kus’. Muni' ia, in ntaam et pah Etiopia ma pah Sudan. Pah ein re' ia, etan Afrika ntoom manse 'saen. 14A'saif es anteni', in kaan ee Tigris. A'saif re' ia njair nakat nbi pah Asur†Asur naan, pah es, re' oras ia nteke te nak ‘Irak’. ntoom manse 'saen. Ma in a'sain amuin te, kaan ee, Efrat. 15UISNENO nreek mansian naan natua nbi Eden, he npairoir po'on naan rek-reko'. 16Onaim In naprenat mansian nana mnak, “Au 'konan ko he muah hau fua' saa'-saa' ahaa, na'ko are' kanan roet anbi po'on ia. 17Mes anmui' naan hau uu goes, re' Au 'taar ko ma'tani', he kais muah in fuan. Hau naan es re' hau roet re', karu mansian ii naah in fuan, in bisa nahiin rais reko ma rais re'uf. Mes karu ho muah ne te, ho ro he mmaet.” 18Rarit UISNENO na'uab anteni' mnak, “Ka reko fa karu mansian ia nmoni nmes-mees. Onaim Au he 'mo'e 'fee ne atuurn am abaabt es re' natai nok ne.” 19-20Oras naan UISNENO nnau afu, ma nmoe' mu'it ma koro huma'-huma'. Rarit in nnao naat sin neu mansian naan, maut he in nakanab sin. Rarit mansian naan nakanab mu'it ma koron naan, es-es ate nok kuun in kanan. Mes neu in, ka nmui' fa atuurn am abaabt es, re' natai nok ne. 21Rarit UISNENO narour natupa' mansian naan. Oras in ntuup anfini te, Uisneno nait naan in nui bnapa' tuuk es, rarit In ntoeb nareko' papa' naan. 22Ma In nmoe' bifee na'ko nuif naan. Rarit In nnona' bifee naan neu atoni' naan. 23Oras atoni' ia niit bifee nana te, in nak, “Haaa! Esai fe'! Ia ro natai nok kau! In nuif ein huma' mese' nok au nu. Ma in sisin huma' mese' nok au sisik. Natuin in njair na'ko atoni', es na' au ukaan be, ‘bifee’.”‡Nbi Uab Ibrani te, atoni' te nak ‘ish ’. Ma bifee tnak, ‘isha ’. Onaim anbi re' ia, sin npaek uab nak “isha (bifee) njair na'ko ish (atoni').” 24Natuin rasi nanam, es na' atoin es of annao nasaitan in ainaf-amaf, he nmoin nabua nekaf mese' ma ansaof mese' nok in fee, henati' sin nua sin njarin mese'. 25Oras naan sin aaf ein, mes sin ka nmu'in fa rais mae kre'o msa'. Mansian ii ka nfairoir fa prenat Uisneno 31Na'ko are' kanan mu'it re' UISNENO nmoe' nain sin nbin pah-pinan ia, kaun ii es aputa'-kriu anesit. Anbi orses, kauna' naan nataan neu bifee nana mnak, “Hoe! Batuur aa, oo? Uisneno ntaar ki mnak, ‘Ka nabei' fa he hi miah hau fua' na'ko roet ein anbin po'on ia, ai' kah?’” 2-3Bifee naan nataah am nak, “Kahaf! Hai bole miah! Mes, anmui' naan roet uu' goes et poo' ne tnanan; Uisneno ntaar kai, he hai kais miah in fuan. In nak, hai kais miah in fuan, ma kais amree' goe msa', natuin hai of ammaet.” 4Mes kauna' naan nataah am nak, “Hoe, napoi! Hi ka mmatef! 5Uisneno batuur antaar ki on naan, natuin In nahiin, karu hi miah hau fua' naan, hi mahiin mein namnees nok Ne; hi of mihiin mee es reko, ma mee es re'uf.” 6Rarit bifee nana nkisu te, hau roet naan reok ni kah. Ma in naben ate hau fua' naan miin ni kaheen. Onaim in natenab am nak, “Karu au uah hau fua' ia, au of uhiin.” Rarit in nseu hau fua' naan, ma in naah. In neki ma nfeen in moon je msa', he naah nok. 7Naah anrarin on nana te, na' sin nahinin nak sin aaf ein. Es nana te, sin nkaton apas hau no'o he natain. 8Manse nmaeb on nana te, sin nneen UISNENO neem annoon po'on naan. Rarit sin naen na'koor ein henati' UISNENO kais niit sin. 9Mes UISNENO nhaman atoni' nana mnak, “Aupuuu! Ho et mee, Adam?” 10Atoni' naan nataah am nak, “Au 'neen Ho 'fook mi mbi ia. Mes au umaeb ok, natuin au ao afa' kau. Etun au 'aen u'koro'.” 11Rarit Usi' nataah am nak, “Sekau es natoon ko mnak ho m'ao aaf' om? On mee? Of oni' ho muah amrair hau fua' re' Au 'taar ee naan, ai' oo?” 12In nataah am nak, “Usi', bifee re' Ho mfee je naan, in es anfee kau hau fua taras naan, ma au uah!” 13Rarit UISNENO na'uab nok bifee nana mnak, “Nansa'am es ho mmoe' on naan?” Onaim, bifee naan nataah am nak, “Te kauna' naan es napoi kau, tua! Onaim, es au uah hau fua taras naan.” Uisneno nkaas sin neik hukun ma'tani' 14Rarit UISNENO nakua a'an neu kauna' nana mnak, “Natuin ho mo'em ia, Au 'hukun ko. Na'ko are' kanan mu'it, suma ho mmes-mees kuum es re' mupein kasat. Na'ko oras ia tar antea ho mmaet, ho suma mnonok meki haa ho 'basam. Ma ho mnaaht ein maskuuk ein. 15Au of a'moe' ko mok bifee naan, ammamuus piut. Hi sufam-ka'um sin imsa' on naan. Ho sufam-ka'um sin of anrau sin haek-tikak sin. Mes in sufan es, of antuut nakrat-rati' ho' nakam.”*Atoni' ahinit Suur Akninu' sin nak, suuf re' ia, es re' Usif Yesus. 16Rarit Uisneno nak bifee nana mnak, “Au of u'baba' ho susat oras ho mu'apu', ma mumeen annesi nteni' oras ho muhoni'. Mes maski on naan, ho mroim he mubua piut mok ho mone. Ma in es naprenat ko.” 17Rarit Usi' nak neu atoni' nana mnak, “Ho ka mutuin fa Au prenat, mes mutuin ho fee je in romin, tar antea ho muah hau fua' re' Au 'taar ee naan. Es nana te, ho mupein kasat amsa'. Ma aaf gui msa' napein kasat. Na'ko oras ia tar antea ho mmaet, ho ro he mmepu-mbain aet nom, ma mu'bani' aaf gui, hena' ho mupein he muah. Mmeup on nana te, na' ho mmoin. 18Maski ho mseen ma mroe huma'-huma', mes aaf gui suma napoitan aik kiis na ma krabat. 19Rarit ho ro he mmepu mbain aet nom ma'tani', he na' aaf gui nfee ko mnahat. Ho ro he mmeup ma puus ee nsai tar ho mmaet. Au 'moe' ko na'ko afu. Onaim, karu ho mmate te, ho mfani mrair afu.” 20Rarit nai' Adam nakanab in fee je nak ‘bi Hawa’ (in a'moufn ii ‘re' anmoin’), natuin bifee naan es re' njair ainaf neu are' mansian amonit anbi pah-pinan ia.†Nbi uab Ibrani, ‘adam ’ in a'moufn ii ‘mansian’. 21Rarit UISNENO nmoe' tais na'ko pasu, ma nfeen sin he npaken. Uisneno nriu' napoitan nai' Adam ma bi Hawa 22Rarit UISNENO na'uab am nak, “Oras ia mansian ein nahinin rais reko, ma rais re'uf, on re' Hit.‡Krei ji nanoni' kit nak, ‘Hit’ re' ia, es re' kanaf tenu ma 'bonif teun. Kais-kaisa' sin nnaah hau fua' re' neki 'honis abar-barat.” 23Rarit In nriu' napoitan sin na'ko po'on abit Eden, he sin nua sin nnaon neu bare bian, ma nmonin on atoin tani, he sin amnaim tein na'ko afu. 24Anri'u nrair sin on nana te, Uisneno nreun In ameup maniin ein na'ko sonaf neno-tunan,§Uab Ibrani nak, Uisneno In ameput re' manini' na'ko sonaf neno-tunan naan, ‘kerubim ’. he nnao npao po'on naan nbin pasa' neon saet. Sin nna'an suni' re' npiin ma nrirok neum-neem. Usi' nreun sin he nhaken n'eka' ranan, natuin In ka nroim fa he tuaf anseu naan hau fua' re' neki 'honis abar-barat. Reta' nai' Kain ma nai' Habel 41Neot es, nai' Adam ntuup nok in fee bi Hawa. Onaim bifee naan na'apu'. Rarit in nahoni' ri'an moen jes. Ma in nak, “Au uhoni' upoitan aan ri'an moen jes, natuin UISNENO nturun kau.” Onaim in nakanab ri'an mone naan, nai' Kain, (re' in a'moufn ii, ‘napoitan’). 2Rarit bi Hawa nahoni' ntein ri'an moen jes. Onaim in nakaan be, nai' Habel. Oras sin nua sin na'naen on nana te, nai' Habel natuuk mu'it, ma nai' Kain ameup rene. 3Orses ate, nai' Kain neik in reen ee sin aaf kein bian, ma nafuata' sin neu UISNENO. 4Nai' Habel amsa' neik ini 'bib kaes ainf ein sin aan uun ein. In nroro 'bib-kasen naan, rarit in natnaat neik sisi 'tuur arekot neu Usi'. Nkius niit on nana te, UISNENO nmarinan nai' Habel in fua'-tuur ein naan. 5Mes In ka nroim fa nai' Kain in fua'-tuur ein naan. Onaim nai' Kain nato'o nmaet, tar antea in huum puut batuur-batuur. 6Onaim UISNENO na'uab nok nai' Kain am nak, “Hoe, Kain! Nansa'am es ho mutoo' on naan? On meem es ho mhuum mpuut on naan? 7Bait ho mmoe' reko te, Au 'toup ko nok reko. Mes, mumnau, goo! Karu ho mmoe' re'uf ate, mo'et naan of naah nafani' ko, on re' meo goan nnuu' he nheke knafo. Onaim, karu ho mutenab he mmoe' re'uf ate, reko nneis ho mpori' main tenab naan!” Nai' Kain he nbeos nai' Habel 8Neot es, nai' Kain anfuri' nai' Habel am nak, “Habel! Uum he nua kit atnao on rene.”*Nmui' tuis un-unu' bian, re' npaek nai' Kain in uaban, mes uab ein naan ka matu'i fa et tuis uab Ibrani. Oras sin ntean ate, nok askeken nai' Kain anbeos niis in orif. 9Rarit UISNENO nataan nai' Kain am nak, “Hoe, Kain! Ho ori' et mee?” Nai' Kain nataah am nak, “Au ka uhinif! Au es ka 'naa' fa in haen-'niman!” 10Onaim Uisneno na'uab am nak, “Nansa'am es ho mmoe' rais maufinu on naan? Ho kais mutenab mak ho ori' in naa' ee nmeti nrari nbi aaf gui 'pinan. Au 'iit urair saa' re' ho mmoo 'je neu ho ori'! 11Oras ia, naa' ee nsaena' ko. Oras ho mroor miis ho ori', aaf gui nmuis in naa'. Es nana te, aaf gui ka nfee nteni' ko fa in afan he ho mmoin. 12Karu ho mureen, aaf gui of ka nfee ko fa afa' saa'-saa'. Nmurai oras ia, ho of amfain atoes re' mpaisuun om tafi-tafi' mbi pah-pinan ia.” 13Mes nai' Kain na'uab neik haan ma'fena' neu UISNENO, mnak, “Hae, Usi'! Nansa'am es Ho mfee maan kau kasat ma'tan-tani' naan? Au ka usaah ubei' je fa! 14Natuin Ho mri'u mrair kau na'ko bare ia, au of u'roo Ko, tua. Au of a'toe 'bi mee-mee on re' anao-amnemat. Rarit sekau-sekau re' nateef nok kau te, of anroor niis kau, tua.” 15Mes UISNENO nataah ee mnak, “Ka on fa naan! Sekau es anroor ko, Au 'huuk ne ma'fena' nneis no hiut!” Rarit UISNENO ntao tanar nbi nai' Kain, henati tuaf sekau-sekau re' nateef nok ne te, nahinin nak sin ka nabei' fa he nroor niis ne. 16Rarit nai' Kain nnao nasaitan bare naan, na'roo na'ko UISNENO. In nnao ntea baar jes, nbi po'on Eden in pasa' neon saet. Bare naan in kaan ee, Not, re' in a'moufn ii nak ‘npaisuun’. In natua nbi naan. Nai' Kain in sufan-ka'un 17Rarit nai' Kain anmatsao. In fee je na'apu. In nahoni' ri'an moen jes, ma sin nakaan be, nai' Henok. Ma nai' Kain nafena' kuan es. Rarit in nakaan be, Henok, on re' in aanh ee kanan. 18Nai' Henok in aanh ee, es re' nai' Irat. Nai' Irat in aanh ee, es re' nai' Mehujaer. Nai' Mehujaer in aanh ee, es re' nai' Metusaer. Ma nai' Metusaer in aanh ee, es re' nai' Lamek. 19Nai' Lamek in nnsao bifee nua. Es kaan ee bi Ada; es anteni' in kaan ee bi Sila. 20Ain Ada nahoni' nai' Jabar. In suuf keni, njarin atuuk mu'it. Sin a'moin keni natnan-nain naah, he namin huun neu sin mui't ein. Sin na'umin nbin haa tenas. 21Nai' Jabar in oirf ee, nai' Jubar. Nai' Jubar in suuf keni, njarin atoin arekut, nfuun bobe, ma 'reku' huma' bian antein. Baer ein re' ia nteek sin ate nak, 'sene ma 'reku' 22Nai' Lamek in fee bi Sila nahoni' nai' Tubar Kain. In suuf keni njarin atuut besi. Sin nmo'en bare' huma'-huma' na'ko besi ma noin moro'. Nai' Tubar Kain in feotf ee, bi Na'ama. 23Neot es, nai' Lamek anboi's on anbi in feeng guin nua sin. In nak, “Hi mneen rek-reko! Fe' ena ri'moen muinf es anbaan kau, mes au 'baan u'maat ee. 24Tuaf re' nroor niis nai' Kain, napein hukun no hiut. Mes karu nmui' tuaf re' he nbaras in neek tenab amre'ut neu kau, sin of napenin hukun no bo' hitu mhiut (77).” Nai' Adam in aanh es anteni', es re' nai' Set 25Nai' Adam in fee bi Hawa nahoni' naan ri'an moen jes anteni'. Sin nakaan be, nai' Set (re' in a'moufn ii nak, ‘nfee’) natuin ain Hawa nak, “Uisneno nfee ri'ana' ia neu kau he nsenu' nai Habel, re' nai' Kain anroor niis ne naan.” 26Nok-noki te, nai' Set ansao. In napein ri'an moen jes, ma in nakaan be, nai' Enos. Oras naan, mansian ii nmurai na'ruri' ma na'besan neu UISNENO. Nai' Adam in sufan-ka'un ntean nai' Noh 51-2Oras Uisneno nmoe' mansian, In nmoe' sin natuin In huumn am In masan, In moe'n am In taon. In nmoe' sin atoni' ma bifee. Rarit In nteek sin nak “mansian”, ma In imsa' nfeen sin tetus nathoe. Mansian re' ahun-hunut, in kaan ee, nai' Adam. Nai' Adam in sufan-ka'un sin esan re' ia: 3Oras nai' Adam in nmoin naan toon nautn es bo' teun (130), in napein ri'an moen jes. Ri'ana' ia in noes naah in amaf. Onaim in nakanab ri'ana' naan, nai Set. 4Rarit nai' Adam fe' nmoin toon natun faun (800). In napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 5In nmaet oras in nmoin naan toon natun sea mbo' teun (930). 6Oras nai' Set nmoin naan toon nautn es toon niim (105), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Enos. 7Rarit nai' Set fe' nmoni ntein toon natun fanu mtoon hiut (807), ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 8In nmaet oras in nmoin naan toon natun sea mbo' es am nua (912). 9Oras nai' Enos nmoin naan toon bo' sea (90), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Kenan. 10Rarit nai' Enos fe' nmoni ntein toon natun fanu mbo'es am niim (815), ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 11In nmaet oras in nmoin naan toon natun sea mtoon niim (905). 12Oras nai' Kenan nmoin naan toon bo' hiut (70), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Mahararel. 13Rarit nai' Kenan fe' nmoni ntein toon natun fanu mbo' haa (840), ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 14In nmaet oras in nmoin naan toon natun sea mtoon bo'es (910). 15Oras nai' Mahararel nmoin naan toon bo' nee mniim (65), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Yaret. 16Rarit nai' Mahararel fe' nmoni ntein toon natun fanu mbo' teun (830), ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 17In nmaet oras in nmoin naan toon natun fanu mtoon bo' sea mniim (895). 18Oras nai' Yaret nmoin naan toon nautn es bo' nee mnua (162), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Henok. 19Rarit nai' Yaret fe' nmoni ntein toon natun faun (800), ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 20In nmaet oras in nmoin naan toon natun sea mbo' nee mnua (962). 21Oras nai' Henok nmoin naan toon bo' nee mniim (65), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Metusalak. 22Rarit nai' Henok in nmoni nmafuut neek nok Uisneno tar antea toon natun tenu ntein. Ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 23-24In nmoin ma anneek mees nok Uisneno. Oras in nmoin naan toon natun tenu mbo' nee mniim (365), in ka mnita' fa, natuin Uisneno nait nasaeb ee. 25Oras nai' Metusalak in nmoin naan toon nautn es bo' fanu mhiut (187), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Lamek. 26Rarit nai' Metusalak fe' nmoni ntein toon natun hitu mbo' fanu mnua (782), ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 27In nmaet oras in nmoin naan toon natun sea mbo' nee msea (969). 28Oras nai' Lamek nmoin naan toon nautn es bo' fanu mnua (182), in napein ri'an moen jes. 29Nai' Lamek nakanab ri'ana' naan nai' Noh (re' in haan ee, on re' kata es, re' in a'moufn ii, ‘nfee harinet ma haan maut’), natuin in nak, “Ri'ana' ia of anfee harinet ma haan maut neu hit neek suust ii nbi afu re' napein kasat na'ko Uisneno.” 30Rarit nai' Lamek fe' nmoni ntein toon natun niim ambo' sea mniim (595), ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 31In nmaet oras in nmoin naan toon natun hitu mbo' hitu mhiut (777). 32Oras nai' Noh nmoin naan toon natun niim (500), in napein ri'an mone teun, es re' nai' Sem, nai' Ham, ma nai' Yafet.*Tatuin Reta' Ahun-hunut 9:24-25, nai' Ham naan, aheet susu. Maufinu na'ko mansian 61Oras naan, mansian ii mfau-rutu. Ma sin nmonin nsisae'n ok nbin are' bare-bare. Sin imsa' nahoin ein ri'an feto. 2Uisneno In an-monen*‘Uisneno In an-monen’ naan, ka mahini' reko fa. Ahinit bian nak uisf ein sin aanh ein. Bian nak sin re' naan, ka mansia na fa. Bian natenab nak, sin re' naan, Uisneno In ameupt ein na'ko neno-tunan. Mes ka nmui' fa tuaf re' nahiin sin namneo-namneo. niit ri' feot munif mansian ein ate, ro maas reu' fein. Onaim sin es-es ate nnao nsao ri' feto mee re' in romi. 3Rarit UISNENO nak, “Au 'hae 'maet jen nok mansian ii sin monit amre'ut. Au Smanak re' namonib sin naan, ka nroim fa he sin nmonin piut.†Uab Ibrani nbi era' re' ia ka mahini' reko fa. Sin ro he nmaten. Onaim sin nmoni ntu'un toon nautn es bo' nua goah (120).” 4Na'ko batan naan, tar batan-batan amunit, atoin hae-brako anmonin nbi pah-pinan.‡Uab Ibrani te nak ‘atoin Nefir sin’. Atoin ahinit bian nak atoin Nefir sin atoin hae-brako on re' nai' Mo'hitu'. Mes in sairt ee ka mahini' fa. Oras naan Uisneno In an-moen ein ansao mansian sin an-feot muinf ein, ma nahoin ein atoin ma'tani', es re' a'nak makenat, re' mateka' nbin reta' ahunut. 5Oras naan, UISNENO nkisu te mansian anbi pah-pinan anmo'en re'uf bainesi'. Sin nopaa kein ii arahaa nateenb ein rais amre'ut piut. 6Onaim UISNENO nme'-mei' Jon, natuin In nmo'e nrair sin, ma natokob sin anbin pah-pinan ia. Rasi naan ro nasusab niis Uisneno. 7Etun In na'uab am nak, “Es nana te, Au of ureu' mansian re' Au 'moe' urair sin anbin pah-pinan ia. Au of u'maet are' kanan koro ma mu'it bian amsa'. Au 'mee' Jok ma 'saan Jok, natuin Au 'mo'e 'rair sin.” 8Mes arahaa nai' Noh, es re' nhariin UISNENO In nekan. Nai' Noh in retan 9-10Nai' Noh in reet ni, on nai: In nmui' an-mone teun, esan re': nai' Sem, nai' Ham, ma nai' Yafet. Nai' Noh anmoin nok neek amne'o neu Uisneno, ma ka nmoe' fa moe' re'uf. Oras naan, arahaa in es re' atoin reko. In nmoni nhaumaak bon nok Uisneno. 11-12Mes Uisneno nkisu te are' kanan mansian ni amoe' re'uf sapu'-sapu'. Anbi mee-mee jah mansian ni namre'u nmaet. Uisneno nkisu te mansian anbi pah-pinan naan, anmoe'n ahaa rais re'uf. 13Rarit Uisneno natonan nai' Noh am nak, “Au iit urair mansian ii in moe' re'uf anbi are' bare-bare. Onaim Au ufeek urair 'ak, Au ro he ureu' ain pah-pinan ia nok in afan ok-oke'. 14Es nana te, on nai, Noh! Oras ia ho mmoe' maan abnao oe ko' goes mpaek hau ma'tani'. Ho mmoe' ke'en-ke'en anbi bnao naan in nanan. Rarit ho mraep je koti-mnan meik ter. 15Ho mmoe' bnao naan in amnaun ii meter nautn es bo' tenu mteun (133); in manuan tukam tuuk meter bo' nua mnua (22); ma in a'raatn ee meter bo'es am teun (13). 16Mtefi bnao naan, ma mruup je mpaek hau 'been pisa'. Mes mufreiba' tefis naan on re' mete steen es na'ko ruip taan in fafon. Ho mbati bnao naan ktuta' teun. Rarit ammoe' eon es anbi in abnapan. 17Mumnau rek-reko! Au of usanu' uur noe sako' he nmemun niis re' amonit anbi pah-pinan, tar antea saup tuki'. 18Mes Au he 'moe rais manba'an ok ko. Ho of amtaam meu bnao naan, mok ho fee-anah, ma ho aan naenf ein. 19-20Na'ko are' kanan mu'it pah-pinan ia, ho ro he meik mutaam pasan-pasan neu bnao naan in nanan, maut he sin nmonin amsa' on re' ho. Sin es re': mui' aem, koro, anonok, maut he sin nmonin. 21Ho ro he mutaam mnahat huma'-huma' neu bnao naan in nanan neu ki ma neu mui't ein nana msa'.” Nai' Noh anmurai nmoe' bnao oe ko'u naan 22Rarit nai' Noh nmoe' natuin Uisneno In kabin ma In prenat naan oke'. Noe sako' 71Rarit UISNENO na'uab neu nai' Noh am nak, “Au 'kisu nbi mee-mee, mes arahaa ho mmes-mees jah es neek amne'o. Onaim, ho mok ho fee-anah sin mtaam nai meu bnao naan. 2-3Na'ko are' kanan mu'it re' sin siis kein nabei' he hi meuk sin, ma re' nabei' he hi mifuat sin neu Kau, ho mutaam pasan hit-hiut neu bnao naan. Na'ko are' kanan koro ho mutaam pasan hit-hitu msa'. Mes mu'it bian anteni' ho suma mutaam pasan mes-mees ah. Nok ranan naan, mui't ein naan, njarin on re' fini neu sin suuf keni, he sin imsa' nmonin. 4Mumnau rek-reko! Ar neno hitu te, Au of usanu' uran re' ka nasnaas nitaf, tar antea neno bo' haa ma fai bo' haa. Au 'paek ranan naan, he u'maet ain are' amoint ein nbi auf meto', re' Au 'mo'e 'rair sin.” 5Rarit nai' Noh nmoe' natuin on re' UISNENO In aprenat naan ok-oke'. 6Oras noe sako' naan nsae te, nai' Noh nmoin naan toon natun nee jen (600). 7Rarit nai' Noh nok in fee, ma in aanh ein, ma in aan naenf ein, ntaman neu bnao naan, he sin nsoi naan ok. 8-9Nai' Noh natuin UISNENO In aprenat naan, onaim in nataam are' kanan koro ma mu'it, es-es ate nok nain in bian, na'ko mu'it re' he mansian bole neuk sin siis kein, ma na'ko mu'it re' ka bole fa he neuk sin siis kein. 10Neno hiut namsopu te, noe sako' naan neem ma nmurai nmemun pah-piin ii nomes-mese'. 11Oras nai' Noh anmoin naan toon natun nee (600) mfunan nua mneno bo'es am hiut on nana te, noe saak gui nmurai ntaam. Oras naan on re' neon goe natfe'i, es na' ooj ii nat'oop aah. Ma are' oe maat ein anpe'en rafu'-rafu' ma npuran napoitan oe. 12Onaim uran naan ansaun ka nasnaas nitaf, fai ma manas, tar antea neno bo' haa. 13Mes neno naan, nai' Noh, in fee, in aanh ein teun sin, esan re': nai' Sem, nai' Ham, ma nai' Yafet, ma in aan naenf ein ntaman oke' neu bnao naan. 14Sin ntaam nabuan nok mui' aem ein, mui' fuing guin, mui' anoon kein, koron, ma mu'it bian re' manini' msa'. 15-16Pasan mese'-mese' na'ko are' amonit sin, ntaam nabuan nok nai' Noh nbin abnao, natai nok saa' re' Uisneno napreent ee. Oras sin ntaman nrarin oke' te, UISNENO neik Non na'eek ma na'retu' bnao naan in enon. 17-19Uur ko'u naan nsaun piut, tar antea neno bo' haa. Onaim noe sako' nsae piut tar antea bnao naan natboe. Oo ji nsae piut tar nmemun naneuk 'to'e mnaun ein oke'. 20Oe naan nsae piut, tar in a'raat ni meter hiut nneis na'ko 'to'e mnaun isat. 21-23Onaim, are' kanan amonit nbi auf meto' nmaet sapu'. Amaets ein esan re': mansian, mui' aem, mui' fui, anonok, ma koro. Suma nai' Noh ma sin abitan bnaa goe nanan sin mesen nmonin. 24Oe naan, ka nsaun niit fa tar antea neno nautn es bo' niim (150). Aaf gui nmurai nmeot 81Mes Uisneno ka nnika' fa nai' Noh ma are' mui't ein anbin abnao naan. Onaim In npaek anin he nfuu nameit oe naan. 2In nkeeh nain oe maat ein, ma nasnasab uran. 3Onaim oe naan nsaun piut. Neno nautn es bo' niim (150) namsoup, oe naan in asraat ni nheer on a'kre'o. 4Nateef fuun hiut ii ntaam neno bo'es am hiut on nai te, bnao naan na'rae't on nbi 'toe' a'raats es, kaan ee, Ararat. 5Oe naan nsaun piut. Oras naan fuun bo' ii ntaam neno mese', a'toe'f ein sin a'puup kein mamniit ein een. Nai' Noh nafeti' kor-kefi 6Nkoon na'ko neno bo' haa on nana te, nai' Noh nasoit bnao naan in eno sneer. 7Rarit in nafetin kor-kaa' es. Koro naan natpeen neu-mneem tar antea oe naan nsaun batuur-batuur. Ma in ka nfain fa on abnao naan. 8Onaim nai' Noh nafeti' ntein kor-kefi he nriun ma nahiin niit kar-karu ai' oe naan nmete nrair. 9Mes oe naan fe' nmemun pah-pinan, etun koro naan ka napein fa bare he ntook. Onaim in nfain on abnao. Nai' Noh nnona' in a'niman, ma ntoup nataam koro naan nfain neu bnao. 10Nai' Noh npao ntein neno hiut. Onaim in nafeti' ntein kor-kefi naan. 11Manse nmaeb on nana te, kor-kefi nana nfain neem. In nteo neik hau noo saitun es. Rarit nai' Noh nahiin nak oe naan ansaun batuur een. 12In npao ntein neno hiut. In nafeti' ntein kor-kefi naan. Mes neot re' ia, kor-kefi naan ka nfain nemaf. 13Fuun mees ii ntaam neno mese', oras nai' Noh nmoin naan toon natun nee mtoon mese' (601), oe nana nmeti nrair. Nai' Noh nasoit antein eno sneer. In napene te, aaf gui nmeto nrair. 14Anbi fuun nua' ii ntaam neno bo' nua mhiut, afu nana nmeto nkoon goen. 15Rarit Uisneno nreun nai' Noh am nak, 16“Noh! Oras ia, hi msaun nai mi'ko bnao naan. 17Misanu' mui't ein naan ok-oke'! Es re': mui' aem, mui' fui, anonok, ma koro. Maut he sin namsa'in, he naheun pah-pinan.” 18-19Rarit nai' Noh, in fee, in aanh ein, ma in aan naenf ein, nsanun oke' na'ko bnao naan. Mui't ein nana msa' nsanun, es-es ate natuin in nonot. Nai' Noh anfee fua'-turu' he nseun banin Uisneno In manekan Sin nbakin fatu njair mee-fuat 20Rarit nai' Noh nbakin fatu he ntao mee-fuat neu UISNENO. Na'ko mui't ein re' nabei' he npaek sin njarin fua'-turu', nai' Noh nheek mes-mese'. Rarit in nroor sin ma nout sin anbin mee-fuat, he njair tanar nak in nasaeb seun banit neu UISNENO. 21Oras UISNENO nafoi niit fua'-tuur ein naan sin fo mein kein, In nmariin. Onaim In natenab am nak, “Nmurai oras ia, Au ka 'kaas a'teni' fa pah-pinan natuin mansian ein sin moe' re'uf. Maski sin nateenb ahaa rais re'uf na'ko an-ana', mes Au of ka ure'u 'tein fa are' kanan amonit, on re' Au fe' ureu' uraar je naan. 22Anbi oras pah-pinan ia fe' nbi naa, ors ein nanaob ok piut, natuin ahaa sin atreek ein. Esan re': oras senat ma sekit, oras mainikin ma maputu', oras fauk-nais ma uur napu, fai ma manas.” Uisneno nahakeb rais manba'an nok nai' Noh 91Uisneno nfee tetus athoen neu nai' Noh ma in fee-anah sin. In na'uab am nak, “Hi mihoni' ma mimsai' he miheun pah-pinan ii ntein. 2Mui' fuing guin ma koro, ika' of namtausan ki. Au 'nona' sin neu ki. 3Hi bole meuk mui't ein naan sin siis kein on re' hi bole miah ai' meuk hau fua' sin. Au 'fee are' saa'-saa' ein re' ia neu ki. 4Mes hi kais meuk sisi re' in naa' ee ka nsai npoi fa fe', natuin mui't ein sin a'moin kein et naa' naan. 5-6Au 'moe' mansian ii natuin Au huum kam Au masak, Au moe' kam Au taos. Es nana te, kais amroor mansian. Karu nmui' tuaf, ai' mu'it, na'maet mansian, hi ro he mi'maat je msa'. Prenat ia, neem na'ko Kau. 7Hi ro he mihoni' ma mimsai he miheun pah-pinan ia ntein.” 8Uisneno ntuut In uaban nana mnak, 9“Oras ia, Au he uhake' manba'an ok ki tar ntean hi sufam hi ka'um sin imsa'. 10Rais manba'an re' ia msa' nmatoon nok are' kanan amonit, es re': mui' aem, mui' fui, ma koro. Para' te, apoit ein re' nok ki na'ko bnao naan in nanan. 11Au rais manba'an naan, on nai: Au ka 'fee 'teni' fa noe sako' he nmemun na'maet are' kanan amonit anbi pah-pinan ia. 12-13Au 'tao Au eons ee nbi neon goe he nfain tanar. Enous naan, of namnauba' Kau neu Au rais manba'an ia re' ka natfeek niit fa neu ki, neu amoint ein ok-oke', ma neu pah-pinan ia msa'. 14-17Karu nmui' nope nbi neno, rarit eons ee npoi, in of namnauba' Kau mnak: noe sako' of ka nare'u nteni' fa are' amoint ein nbi pah-pinan ia. Nok ranan naan, Au rais manba'an abar-barat ia, nmafuut piut nok ki, ma nok are' kanan amonit.” Nai' Noh anmauf tua-min-kase 18Nai' Noh in aanh ein re' npoin na'ko bnao naan esan re': nai' Sem, nai' Ham ma nai' Yafet. (Nai' Ham nana, es re' nai' Kana'an in amaf). 19Mansian pah-pinan ia ok-oke', amneem kein na'kon nai' Noh in aan teun ein re' ia. Hau anonok re' anteek ee tnak, anggor 20Nai' Noh naan, atoin tani. Nahun-hunut in es re' aroe hau anggor. 21Neot es, nai' Noh niun raur anggor tar antea nmauf ka nahiin jon fa. Onaim in nhoro' nain in paken, rarit in tuup natneen af-aaf ah nbi in tenas. 22Oras nai' Ham antaam ate, in niit in aamf ee ntuup aaf aah. Onaim in nnaen anpoi, ma nnao natonan in tataf, nai' Sem ma nai' Yafet. 23Rarit sin nua sin naitin tais ma npira' na'ratan tais nana nbi sin haunk ein. Rarit sin nnaon nteet kotin ntaman neu tenas naan, ma nkuub naan sin amaf. Sin ka niit fa sin aamf ee 'maen. Rarit sin npoin nfanin. 24Oras nai' Noh in mauf goe oke', in nahiin in an-moen aheet suus goe in a'mo'en. 25Rarit in na'uab am nak, “Hoe! Kana'an amaf! Au 'kaas ko! Ho of amfain ate neu sin ho tata'! 26Pures-bo'is neu UISNENO, natuin nai' Sem! Mes nai' Kana'an anjair nai' Sem in an-renu'. 27Maut he Uisneno anfeons am anhanua ntein nai' Yafet in pah. Ma in suufk ein nmonin nbin mamut nok nai' Sem in sufan. Mes maut he nai' Kana'an anjair nai' Yafet in an-reka'.” 28Nmurai na'ko noe sako' naan anmeet, nai' Noh nmoni ntein toon natun tenu mbo' niim (350). 29In nmaet oras in nmoin naan toon natun sea mbo' niim (950). Nai' Noh ma nai' Yafet sin sufa'-ka'uf sin 101Noe sako' naan namsau nrair on nai te, nai' Noh in aanh ein nmurai nahoin ein. In napein sufaf na'ko nai' Sem, nai' Ham, ma nai' Yafet. 2-5Nai' Yafet in suufk ein esan re': nai' Gomer, nai' Magok, nai' Madai, nai' Jawan, nai' Tubar, nai' Mesek, ma nai' Tiras. Es-es ate nok in uab, in uuf, ma in pah. Nai' Gomer in suufk ein esan re': nai' Askenas, nai' Rifat, ma nai' Togarma. Nai' Jawan in suufk ein esan re': nai' Elisa, nai' Tarsis, abitan Kitim, ma abitan Dodanim re' natuan et taas je ninin.*Tuis un-unu' bian nak ‘Rodanim’. Nai' Ham in sufan-ka'un 6Nai' Ham in suufk ein, esan re': nai' Kus, nai' Misraim, nai' Put, ma nai' Kana'an.†Nai' Kus naan, es re' ‘Etiopia’. Misraim, es re' ‘Masir’. 7Nai' Kus in suufk ein esan re': nai' Seba, nai' Habira, nai' Sapta, nai' Raema, ma nai' Sapteka. Nai' Raema in suufk ein esan re': nai' Seba ma nai' Dedan. 8Nai' Kus in anmoon je, es re' nai' Nimrot. Atoni' re' ia, meo pa'e ahun-hunut re' ma'tain besi. 9In ma'tanin nana mneem ni na'ko UISNENO, tar antea in nfain aseok rek goes. Etun sin na'kree' tein te, nak, “Maut he ho mjair aseok rek goes on re' nai' Nimrot, re' napein in ma'tain ee na'ko UISNENO.” 10Nahunu te in pah ee nmurai na'ko Baber, Erek Akat, ma Karne. Baren re' ia sin etan pah ko'u Sinear.‡Sinear naan, in kaan es, es re' Baber. Oras ia bare naan, et pah Iran ma pah Irak. 11Na'ko naan in nhanua ntein in kua-prenat neu Asur. Rarit in nafena' kota Niniwe, kota Rehobot-Ir, kota Kara, 12ma kota Resen, re' et Niniwe ma Kara sin atnaank ein. Baren naan, pah ko'un. 13Nai' Misraim in suufk ein, esan re': abitan Rudim, abitan Ananim, abitan Rehabim, abitan Naftuhim, 14abitan Patrusim, abitan Kasruhim, ma abitan Kaftorim. Abitan Kasruhim naan, es re' atoin Firistin sin beif-na'if sin. 15Nai' Kana'an in an-moen uun ee es re' nai' Sidon. Nai' Kana'an nfain aam uuf neu atoin Hetes, 16atoin Jebusis, atoin Amoris, atoin Girgasis, 17atoin Hibis, atoin Arkis, atoin Sinis, 18atoin Arbadis, atoin Semaris, ma atoin Hamatis. Nai' Kana'an in suufk ein ansei jok ntean bare 'roo-roo, 19tar antea sin naakt ein nmurai na'ko kota Sidon nkoon kuan Gerar ntea pah Gasa. Na'ko naan, nkoon neu kota Sodom, kota Gomora, kota Atma, ma kota Seboim, tar antea kota Rasa. 20Sin arsin re' naan, nai' Ham in sufan. Es-es ate nok in uab, in uuf, ma in pah. Nai' Sem in sufan-ka'un 21Nai' Yafet in tataf nai' Sem, nfain abitan Eber sin aam uuf.§Anmui' atoin ahinit bian nak Eber naan, es re' ‘Ibrani’. 22Nai' Sem in suufk ein, esan re': nai' Elam, nai' Asur, nai' Arpaksat, nai' Lut ma nai' Aram. 23Nai' Aram in suufk ein, esan re': abitan Us, abitan Hur, abitan Geter, ma abitan Mas.**Mas in kanan bian anteni', ‘Mesek’. 24Nai' Arpaksat in aanh ee, es re' nai' Sera. Nai' Sera in aanh ee, nai' Eber. 25Nai' Eber napein ri'an mone nua. Atoin ko' goe, kaan ee nai' Pelek (re' in a'moufn ii ‘batis ai' sisa'et’), natuin oras naan, mansian ein anbaits ok neu are' bare-bare nbi pah-pinan. In oirf ee kaan ee, nai' Joktan. 26Nai' Joktan in suufk ein, esan re': nai' Armodat, nai' Seref, nai' Hasar-Mabet, nai' Jera, 27nai' Hadoram, nai' Usar, nai' Dikra, 28nai' Obal, nai' Abimaer, nai' Seba, 29nai' Ofir, nai' Habira, ma nai' Jobap. Sin arsin re' ia, nai' Joktan in sufan. 30Bare-bare re' sin natua ngguin, nmurai na'ko Mesa nkono ntea Sefar, es re' baer ma'toe'f ein et pasa' neon saet. 31Sin arsin, nai' Sem in sufan. Es-es ate nok in uab, in uuf, ma in pah. 32Sin arsin ok-oke', nai' Noh in sufan-ka'un, es-es ate nok in uuf akuun. Oras noe sako' naan namsau, sin re' ia es anseij ok ma nbaits ok ma naheun pah-pinan. Kota Baber 111Un-unu' fe' ete, mansian pah-pinan na'uab ein neik uaba' mese'. 2Oras sin bian anmurai nanain ein neun pasa' neon saet, sin ntean mneer es et Sinear, onaim sin natuan nbin naan.*‘Neun pasa' neon saet’ nbi uab Ibrani, in oet ni msa' at nak ‘na'ko manse 'saen’. Sinear naan, nteek ee msa' at ‘Baber’. 3-4Sin arsin anma'akoran am nak, “Hoe! Aok-bian arki! Iim he hit tafena' kuuk kota ko' goes. Onaim hit tmoe' faut me'e, rarit hit tout sin tar naheran. Hit taktuta' fatun naan ma traem sin tpaek ter. Rarit hit tahake' koat ma'uim fatu mnaun es anbi kota ko'u naan in nanan. Koat ma'uim fatu naan, in a'puupn ee ansutrai neno, henati' hit mateka' kit. Ma maut he hit tjair uuf ko' goes, ma kaisa' tbaits ok.” 5Onaim UISNENO nsaun neem ma nnoon kota ma koat ma'uim faut maktuta-mnanu' re' mansian ein naan nafena' sin. 6Rarit In na'uab am nak, “Sin re' ia, uuf mese' ma uab mese'. Saa' re' sin nmoe' je oras ia, fe' nfaat noon. Noka'-nmeum, karu sin arsin nmafutun njarin mese' on re' oras ia, sin of nabe'in he nmo'en saa'-saa' ahaa. 7Reko nneis Hit tsaun he trikrakan sin uaba' he njair uaba' huma'-huma'. Maut henati' esat ka nahiin fa es in uaban.” 8Rarit Uisneno nsanu ma nrikrakan sin uaba'. Nok ranan naan, In nmoe' mansian sin nsiksakn ok neu are' bare-bare nbi pah-pinan. Onaim sin ka nafena' nakonob fa kota naan. 9Natuin UISNENO nrikrakan sin uaba', ma nsiksakan sin neu are' bare-bare nbi pah-pinan, etun sin nakanab kota naan Baber (re' he noi huma' mese' on re' kata es, re' in oet ni ‘taka'nana'’). Nai' Sem in suufk ein tar antea nai' Abram 10Nai' Sem in suufk ein esan re' ia: Oras noe sako' naan namsau toon nua, nai' Sem anmoin naan toon nautn es (100), in napein ri'an moen jes, ma nakaan be nai' Arpaksat. 11Rarit in nmoni ntein toon natun niim (500) fe', ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 12Oras nai' Arpaksat nmoin naan toon bo' tenu mniim (35), in napein ri'an moen jes, ma nakaan be, nai' Sera. 13Rarit nai' Arpaksat nmoni ntein toon natun haa mtoon teun (403) fe', ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 14Oras nai' Sera nmoin naan toon bo' teun (30), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Eber. 15Rarit nai' Sera nmoni ntein toon natun haa mtoon teun (403) fe', ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 16Oras nai' Eber nmoin naan toon bo' tenu mhaa (34), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Pelek. 17Rarit nai' Eber nmoni ntein toon natun haa mbo' teun (430) fe', ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 18Oras nai' Pelek nmoin naan toon bo' teun (30), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Rehu. 19Rarit nai' Pelek nmoni ntein toon natun nua mtoon sea (209) fe', ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 20Oras nai' Rehu nmoin naan toon bo' tenu mnua (32), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Seruk. 21Rarit nai' Rehu nmoni ntein toon natun nua mtoon hiut (207) fe', ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 22Oras nai' Seruk anmoin naan toon bo' teun (30), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Nahor. 23Rarit nai' Seruk nmoni ntein toon natun nua (200) fe', ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 24Oras nai' Nahor anmoin naan toon bo' nua msea (29), in napein ri'an moen jes, es re' nai' Tera. 25Rarit nai' Nahor nmoni ntein toon nautn es bo'es am sea (119) fe', ma in napeni nteni' ri'an mone ma ri'an feto. 26Oras nai' Tera nmoin naan toon bo' hitu nneis, in napein ri'an mone teun, esan re': nai' Abram, nai' Nahor, ma nai' Haran. Nai' Tera in sufan-ka'un 27Nai' Tera in sufan-ka'un sin, esan re' ia: nai' Tera in aanh ein, nai' Abram, nai' Nahor, ma nai' Haran. Nai' Haran napein ri'an moen jes, es re' nai' Rot. 28Nai' Haran nmate nbi in kua mnasi' Ur, et pah atoin Kasdimas. Oras in anmaet, in amaf nai' Tera nmoin fe'. 29Nai' Abram ansao bi Sarai. Nai' Nahor ansao nai' Haran in an-feto, bi Milka. Nai' Haran amsa' napein ri'an moen jes, es re' nai' Jiska. 30Mes bi Sarai nkiu. 31Neot es, nai' Tera neik in anah nai' Abram, in aan nanef bi Sarai, ma in upuf nai' Rot. Sin npoin ma nnaon nasaitan sin kua-mnasi' Ur. Oras naan, sin he nnaon neu pah Kana'an. Mes antean pah Haran, sin natuan nbin naan. 32Anbin naan, nai' Tera nmaet, oras in nmoin naan toon natun nua mtoon niim (205). Uisneno no'en nai' Abram 121Oras naan, UISNENO na'uab neu nai' Abram am nak, “Abram! Ho mnao musait ho nonot-asar, ho ama' in umi, ma ho kuan. Ho mnao meu baar jes, re' Au of ukriir ee neu ko. 2Au of a'fee tetus athoen neu ko. Ma ho sufam-ka'um sin of amfau-rutu, ma of anjarin uuf ma'tani, tar ho kanam naan of mateka'. Rarit, ho mjair atoin amneik tetus neu atoin sona'. 3Au of a'fee tetus neu tuaf-tuaf re' nfee tetus neu ko. Mes Au of a'fee kasat neu tuaf-tuaf re' nkaas ko. Mneen rek-reko! Are' uuf-uuf anbi pah-pinan ia of napenin tetus, natuin ho.” 4-5Oras naan, nai' Abram anmoin naan toon bo' hitu mniim (75). In neik in fee bi Sarai, ma orif nai' Haran in anah nai' Rot, ma in baer pusaak ein ok-oke', ma ameupt ein in uum je nanan re' in napein sin anbin kota Haran. Onaim, nai' Abram nnao nasaitan kota Haran, neu bare re' UISNENO nba'an anrari he nakriir ee neu ne. Sin nnaon nkonon ntean pah es, in kaan ee, pah Kana'an. 6Antean bare nana te, nai' Abram sin annoon goe nfuun am nateef, tar sin mpaumakan kuan Sikem. Rarit sin natuan ntaah nein mpaumaak hau ko' goes et More. Oras naan, abitan Kana'an fe' natuan nbin naan. 7Anbi bare naan, UISNENO nakriir On neu nai' Abram. In na'uab am, nak, “Au of a'fee bare ia neu ho sufam-ka'um sin.” Rarit nai' Abram nbakin mei fatu he njair mei fuat neu UISNENO, re' nakriir On anbi naan. Nai' Abram na'bees neu Uisneno nbi mei fuat 8Rarit nai' Abram sin nanain ein' bare. Sin nnaon neu 'to'ef et pasa' haa'-nua. Rarit sin natua ntaah nein nbin kuan Betel ma kuan Ai sin atnanak. Anbi bare naan, in nbaik mei fuat, ma na'bees neu UISNENO. 9Rarit, sin natnan-nain bare, na'ko baar jes neu baar jes, ntean pah Negep et Kana'an pasa' haa'-nua. Nai' Abram annao neu pah Masir 10Neot es, amnahas ma'tani' ntaman pah Kana'an. Es nana te, nai' Abram sin nnaon na'roo ntein ein neu pasa' haa'-nua, ntean pah Masir. Sin natuan ntaah nein anbin naan. 11Oras sin he ntaman neu pah Masir, in natonan in fee bi Sarai mnak, “Sarai, ho maas maan reok ni kaah! 12Onaim karu abitan pah Masir niit ho maasm ii te, sin of na'maet kau, natuin au re' ia ho mone. Onaim, sin of ansao ko. 13Onaim, reko nneis, ho mutonan sin am mak, au re' ia, ho na'o. Nok ranan naan, sin ka neu nroor kau fa, mes sin of nok kau te, reko, natuin sin nroim ko.” Bi Sarai nbi usif pah Masir in sonaf 14Onaim, oras nai' Abram sin ntean pah Masir, abitan naan niit ain Sarai in masan arekot naan. 15Oras usif pah Masir in atuta'-abha'et sin niit ee te, sin nboi's ahaa bifee naan nbi uisf ee in matan. Onaim sin neik bifee naan neu uisf ee in sonaf. 16Onaim, usif naan nok nai' Abram nmonin reko, natuin bi Sarai. Rarit uisf ee nfee nai' Abram bijae, bikaes keledai, bikaes onta, 'bibi, ma 'bib-kase. Uisf ee nfee sin ruum ah. In nfee ate msa' neu nai' Abram, et bifee ma atoni'. 17Mes natuin in nataam atoni' in fee nbi in sonaf, es nana te, UISNENO nhukun usif naan. Etun uisf ee napein hukun huma'-huma', et in ma in uum je naan ee msa'. 18Rarit uisf ee no'en nai' Abram ma nataan ee mnak, “Abram! Ho mmoe' kau on mee? Nansa'am es ho ka mutoon fa mmak bifee ia, ho fee ja? 19Mes ho mak in re' ia, ho feto'! Arakre'o te, au 'sao! Hoe! Mtoup mufani' ho fee. Oras ia, meik je ma mpoi maen mimneuk nai! Au ka iit a'tein ki fa mbi bare ia!” 20Rarit uisf ee naprenat in ameupt ein he nriu' napoitan nai' Abram ma in fee, ma sin baer ein ok-oke'. Sin ro he nasaitan bare naan. Nai' Abram ma nai' Rot anbaits ok 131Rarit nai' Abram nasaitan pah Masir, he nfain on pah Negep. In neik in fee, ma in baer pusaak ein oke'. In oirf ee anah nai' Rot nok amsa'. 2Nai' Abram naan, atoin amu'it. In mui't ein mfau-rutu. Noni mnatu' msa', mfaun. 3Na'ko Negep in natnan-nain he nfain on kuan Betel ma kuan Ai sin atnanak. Unu' te, in natua nbi naan. 4Ma in imsa' nbaik mei fuat. Rarit in na'ruri' ma na'bees neu UISNENO nbi naan. 5Nai' Rot, re' nok nai' Abram naan, nmui' mu'it amsa'. In mui't ein amfaun. Ma in nmui' ameput namfau msa'. 6-7Mes bare naan ka mainuan reko fa neu nai' Abram ma nai' Rot sin. Natuin sin a'mui' kein namfau, etun sin ka bisa fa he nmoin nabuan. Onaim, nai' Abram ma nai' Rot sin atuuks ein anmatoen, natuin huun re' nbi bare naan ka nanokab fa neu sin mui't ein. (Oras naan, atoin Kana'as ma atoin Feris fe' natuan nbin naan.) Nai' Abram ma nai' Rot npirin bare 8Onaim, nai' Abram nak neu in anah nai' Rot am, nak “Rot! Hit nua kit umi nanan. Nati' hit nua kit kaisa' tmatenab, ma hit atuuks ein amsa' kaisa' nmatoen piut. 9Reko nneis hit nua kit atbaits ok. Bare ia, mainuan fe'. Onaim karu ho mpiir bare nbi pasa' ponain, henat au 'ait abit pasa' haa'-nua. Mes karu ho mpiir bare nbi pasa' haa'-nua, henat au 'ait abit pasa' ponain.” 10Rarit, nai' Rot nkisu nfuun am nateef. Ma in niit karopu' mneer ko'u noe Yarden re' oe ji nho-nhoe, ntea kuan Soar. Bare naan in amria ni on re' UISNENO in po'on, ma on re' pah Masir. (Oras naan, UISNENO fe' ka nareu' fa kota Sodom ma kota Gomora. Etun, bare naan reko fe'.) 11Onaim nai' Rot npiir naan bare nbi karopu' mneer ko'u noe Yarden naan. Ma nua sin anbaits ok. Rarit nai' Rot nnao n'ain pasa' manse 'saen. 12Mes nai' Abram natua nabaar anbi pah Kana'an. Nai' Rot nnao natua nbi kuan-kuan re' nhaumaak kota Sodom et karopu' mneer ko'u noe Yarden. 13Mes abitan kota Sodom naan, atoin aburaurt ein. Ma sin imsa' ka nfairoir fa UISNENO. 14Oras nai' Rot ma nai' Abram anbaits ok, UISNENO nak nai' Abram am nak, “Abram! Ho mkius mutef-tefan miit bare-bare na'ko bare re' ho mhaek naan. Mkius murek-reko 'rii-'ne'u, kotim-maat. 15Au of a'fee afu bare-bare re' ho mkius sin naan, neu ko ma neu ho sufam-ka'um sin, he njair sin auf pusaak tar antea nabar-baar. 16Au of a'moe' ho sufam-ka'um sin he nfain too mfaun on re' snaen anbi taas je ninin. Tar atoni' ka nsoi' nabei' sin fa msa'. 17Oras ia, ho mnao mnoon bare-bare re' ho miit murair sin naan, natuin Au he 'fee sin neu ko!” 18Rarit nai' Abram sin natnanin, ma nfain natua ntein ein nbin hau ko' guin Mamre, npaumaak kuan Hebron. Rarit in nbaik mei fuat, onaim na'ruri' ma na'bees neu UISNENO nbi naan. Nai' Abram annao ma nok nafani' nai' Rot na'ko makenat 141Oras naan, usif haa nabuan. Sin esan re': Amrafel, usif pah Sinear. Ariok, usif pah Elasar. Kedarlaomer, usif pah Elam. Ma Tidear, usif pah Goyim. 2Oras nana msa', usif niim antein nabuan. Sin esan re': Bera, usif pah Sodom. Birsa, usif pah Gomora. Sinap, usif pah Adema. Semeber, usif pah Seboim. Ma Bela, usif pah Soar. Rarit uis haa ein naan nmakenan nok uis niim ein naan. 3Uis niim ein naan nabuan nok sin soraurs ein anbin karopu' mneer ko'u Sidim, (re' oras ia sin nteket nak, Tasi 'Maten). 4Makenat naan, na'uub on na'ko rasi re' ia: Unu' te, usif Kedarlaomer naprenat uis niim ein naan, toon bo'es am nua. Mes toon bo'es am teun ni ntama te, sin nmurai nraban usif Kedarlaomer. 5Oras toon bo'es am haa ni ntama te, usif Kedarlaomer nok usif teun, neman nok sin soraurs ein. Onaim sin nmakenan ma niis pah-pah bian, es re': atoin Refaimas et pah Asterot-Karnaim, atoin Susimas et pah Ham, atoin Emimas et pah Sawe-Kirjataim, 6ma atoin Horis re' et a'to'ef Seir ntea baer ruman El Paran in ninin. 7Rarit, sin ntebi nfanin on En Mispat (re' oras ia, in kaan ee Kades). Rarit sin nkuaas atoin Amareks sin pah, ma nkuaas atoin Amoris re' natuan et pah Haseson-Tamar. 8-9Rarit uis niim ein naan n'ator sin soraurs ein nbin karopu' mnera' Sidim. Onaim sin nmakenan nraban uis haa ein naan. 10Anbi mnera' naan, anmui' tepas ter amfaun. Oras makenat naan, usif Sodom ma usif Gomora nok sin soraurs ein, nfeen naenan. Bian anmofu ntaman neu tepas ter ein naan. Ma bian naenan neu a'to'ef. 11Onaim uis haa ein re' nisan nbin makenat naan, nasiik naan ma neik are' bare' ma mnahat na'ko Sodom ma Gomora. Rarit sin ntebin nfanin. 12Mes nai' Abram in anah nai' Rot natua et Sodom. Onaim uis haa 'ein naan anheek neik nai' Rot sin, ma nasiik neik sin baer ein ok-oke'. 13Mes anmui' tuaf es anfosuk naan on. Onaim, in nnaen natonan nai' Abram, atoin Ibranis. Oras naan, anmui' atoin Amoris es, in kaan ee, nai' Mamre. Nai' Abram natua npaumaak nai' Mamre' in hau ko' guin. Nai' Mamre in aok-bian ein, esan re' nai' Eskor ma nai' Aner. Sin nua sin, nai' Abram in soob rekon. 14Oras nai' Abram napein hanaf nak atoin ein anheek neik in oirf ee aanh ee te, in nabuaba' in atoin ameupt ein re' nmakeen nahinin. Sin arsin natun tenu mbo'es am faun (318). Rarit sin nriu' natuin uis haa' ein naan na'roon ntean kuan Dan, et pasa' ponain. 15Anbi naan nai' Abram nbait in ameupt ein naan njair pukan-pukan. Oras fai on nana te, sin ntaman ntaisibun atoin ein naan, mes bian naenan. Rarit nai' Abram nok in ne, nriu' sin ntean kuan Hoba, et kota Damsik in pasa' ponain. 16Rarit nai' Abram napein nafani' nai' Rot, in ameupt ein, ma in baer ein oke', ma tuaf bian anteni'. Nai' Melkisedek nateef nai' Abram. In usif ma a'nak pirsait na'ko Uisneno 17Oras nai' Abram nfain neem na'ko makenat re' in niis naan uis haa' ein naan te, usif Sodom neem anseung goe nbi karopu mnera' Sabe (re' atoin ein nati' te, nteek ee te, Mnera' Usif). 18Oras naan, Melkisedek usif kota Salem,*Anmui' atoin ahinit bian nak, kota Salem ma kota Yerusalem naan, huma' mese'. ma in imsa' a'nak pirsait na'ko Uisneno re' A'raat isat. In neem neik utunu' ma tua-min-kase neu nai' Abram. 19-20Rarit in nfee tetus neu nai' Abram am nak, “Maut he Uisneno re' A'raat isat naan, re' nmoe' neno-tunan ma pah-pinan naan, nfee tetus athoen neu ko. Pures ma bo'is neu Uisneno, re' nfee ko rasi mnisat na'ko ho musu sin!” Rarit nai' Abram nfeen usif Melkisedek baits es na'ko bait bo' na'ko are' saa'-saa' re' in nasiik nafani' sin. 21Rarit usif Sodom nbaiseun nai' Abram. In na'uab am nak, “Aam Abram. Baer ein re' ho musiik meik sin na'ko au musun naan, maut he ho mpaar sin. Mes au 'toit ufain ahaa, au too ngguin.” 22Mes nai' Abram nataah am nak, “Au 'suup a'bi Uisneno A'raat isat, re' nmoe' neno-tunan ma pah-pinan, 23ak, au of ka 'ait fa baer saa'-saa' es na'ko ho baer ein naan. Maski abas tuka' mese' msa', au of ka 'ait if. Nok ranan naan, neot es ate, ho ka bisa mu'uaba' fa mmak, ‘Au es umu'ib nai' Abram.’ 24Au ka 'roim fa saa'-saa'. Suma mee ja es re' au ameupt ein anpake nrair sin een, ho kais mutenab amtein sin nai. Ma maut he au soob teun ein ia, nai' Aner, nai' Eskor, ma nai' Mamre, nait neik sin sapaak ein.” Uisneno nmanba'an nok nai' Abram 151Rarit UISNENO nakriir On neu nai' Abram, ma na'uab am nak, “Abram! Ho kais mumtau. Au es a'panat ko na'ko ho musun. Ma Au 'fee ko mnisat ko'u.” 2-3Mes nai' Abram nak, “Koi, Usi'. Maski Ho mfee kau saa'-saa' nathoe, noki-noki te, ruman. Natuin au ka 'mui' fa anah he nfain au sufak. Onaim, au 'mui' pusaak amfaun he saa'? Namuni te, au ate nai' Eliasar atoin Damsik naan es anpaar sin.” 4Mes UISNENO nataah am nak, “Ka on fa naan! Ho anah kuum of es re' ntoup pusaak naan. Ka ho ate naan fa.” 5Onaim In nneik nai' Abram anpoi, rarit In nak, “Ho mbaiseun miit on neon goe! Mkius miit kfuun ein naan. Ho msoi' maan sin ii, oo? Naa! Ho sufam-ka'um sin of mfau-rutu on re' kfuun ein naan!” 6Onaim nai' Abram antebes UISNENO In uaban naan, rarit UISNENO nsoi' je ntaam atoin neek amne'o, natuin nai' Abram anpirsai neu Ne. 7Rarit UISNENO ntuut antein In uaban nana mnak, “Au re' ia, Uisneno. Au es re' 'eik ko mpoi mu'ko ho kua-mnasi' Ur et pah atoin Kasdim sin. Ma Au es re' 'fee bare re' ia, njair ho auf pusaak.” 8Mes nai' Abram nataan am nak, “Mes on mee, UISNENO? Nok ranan mee te, na' au uhini m'ak bare ia njair au auf pusaak aa?” 9Onaim In nataah am nak, “On nai! Uum he hit ttao taan moe't es, he tfuut saa' re' Au u'uab ee fe'ena. Oras ia, ho mnao mait mu'it neu Kau; mait bijae ainf es, 'bib ainf es, ma 'bib-kaes keos goes. Sin re' naan ro he toon ten-teun goah. Rarit ho mheek maan kor-otos es, ma kor-keif jes. ” 10Onaim nai' Abram nnao nheek mui't ein naan oke'. Rarit in roor sin, ma nkaah anbait mui't ein naan. Rarit sin siis kein, in n'ator sin ranan nua nmaktun-tuin ein anbin afu, es ate anbani' neu in bian. Mes koor nein in ka nkaah sin fa. 11Rarit koor amneuk siis puun ein neman he nroe neik naan sisin re' naan. Mes nai' Abram nriu' sin. 12Oras manse nmouf, nai' Abram ntuup anfiin. In namnei mnak, mes'ookn ii nkuub naan ee. Ma in namtau nmaet. 13-15Rarit Uisneno natoon ee, mnak, “Abram! Ho of ammoin tar antea mumnais ma mnu'ir re'-re'uf, ma ho of ammaet mok neek mamut, onaim sin of ansuub ko nok rek-reko. Mes ho sufam-ka'um sin of annaon njarin atoin amnemat nbi uuf bian sin pah. Kua-tuaf abitan pah naan of na'aet sin, na'peni' ma nha'mui' sin, tar antea toon natun haa. Mes Au of a'hukun abitan pah naan. Rarit Au of 'eik upoitan ho sufam-ka'um sin na'ko bare naan, ma sin of nekin baer pusaka mfau-rutu. 16Au of a'ator he ho up-ka'um sin anfain neman on bare ia ntein. Oras ia, atoin Amoris sin natuan etan bare ia. Atoin ein ia amoe' reu'f ein, mes fe' ba-baun. Neot es ate, karu ho up-ka'um sin anfain neman ntean bare ia te, Au of a'paek sin he 'hukun ureu' atoin Amoris sin. Natuin oras naan, sin maufiun kein kaheen.” 17Anfai on nana te, nok askeken, a'naikonat es napoitan masu', ma paku 'nopo es anpiin, sin nnaon npeo' sisin naan sin atnaank ein. 18Oras naan, UISNENO nahakeb rais manba'an nok nai' Abram, nak, “Au 'ba'an 'ain, Au of a'fee bare ia neu ho sufam-ka'um sin, nmurai na'ko noe Masir*Noe Masir naan, of oni' noe Misraim et Sinai, ai' of oni' noe Nil in a'saif es ntoom pasa' manse 'saen. tar antea noe Efrat, 19ma atoin Kenis sin pah, atoin Kenas sin pah, atoin Katmons sin pah, 20atoin Hetes sin pah, atoin Feris sin pah, atoin Refaimas sin pah, 21atoin Amoris sin pah, atoin Kana'as sin pah, atoin Girgasis sin pah, ma atoin Jebus sin pah.” Ain Hagar ma in anah nai' Isma'el 161-3Oras naan, nai' Abram nfain neem een na'ko pah Masir, ma natua naan toon bo'es een anbi Kana'an. In fee bi Sarai, ka nahoni' fa fe'. Bi Sarai nmui' aet bifee jes, na'ko pah Masir, in kaan ee, bi Hagar. Neot es, bi Sarai nak in moon je mnak, “Aam! UISNENO n'eek au apuk. Reko nneis, ho mtuup mok au ate bi Hagar, maut he au 'mui' anah.” Onaim, nai' Abram natuin in fee je hanan. Rarit bi Sarai nfee bi Hagar he nai' Abram anpana' sin. 4Rarit nai' Abram antuup nok bi Hagar. Ma bi Hagar na'apu. Mes oras bi Hagar nahiin neu in na'apu' te, in nabeo'. In ka na'paar non fa neu bi Sarai. 5Onaim, bi Sarai na'uab nok nai' Abram am nak, “Au es a'fee ko ate nana he njair ho fee. Mes oras in ntai boko te, in ka nkisu ntoom kauf. Ia ho ras-rasim! Anbain he UISNENO es nafeek hit rasi. Maut hena' ho muhiin!” 6Rarit nai' Abram nataah am nak, “On nai! Au 'sao ko nahuun. In namuin. Onaim, ho es re' he mupreent ee. Es nana te, ho he mmoe' saa'-saa' neu ne te, es re' ho!” Rarit bi Sarai nmurai nha'mui' bi Hagar, tar antea bi Hagar naen nasaitn ee. 7In naen antea baer ruumn es. Onaim UISNENO In ameput neno-tunan es neem nateef ee nbi bare re' npaumaak oe mata' nbi ranan he nnao neu Sur. 8Rarit in nak, “Hoe! Bi Hagar, bi Sarai in ate! Nansa'am es ho es ai? Ho mu'ko mee, ma he mnao meu mee?” Onaim bi Hagar nataah am nak, “Au 'aen usaitan au ain usi'.” 9Rarit UISNENO In ameput naan na'uab nok ne rek-reko, mnak, “On nai! Reko nneis ho mfain on ho ain usi'. In nmoe' ko on mee msa', mtoup goe. 10Kais mumtau. Au of a'moe' ho sufam-ka'um sin amfau-rutu, tar antea ka maso'ik fa. 11Oras ia, ho mu'apu'. Ka 'roo fa te, ho of muhoni' ri'an moen jes. Ho ro he mukaan be, nai' Isma'el (re' he noi namnees nok kata es, re' in a'moufn ii nak ‘Uisneno nneen’), natuin UISNENO nahiin inrair ho susat ma nana'renat. 12Mes oras ri'ana' naan na'nae, in of anmoin na'roo na'ko in orif-tataf sin. Natuin in on re' bikaes fui, re' ka nroim fa he natuin aprenat. Sekau-sekau msa', in nraban sin. Ma are' atoin ein of anraban nafain ee oke'.” 13Anneen anrair on nana te, bi Hagar natenab anbi in nekan, nak, “Au 'iit a'rair UISNENO, re' In niit ma npanat kau.” Rarit in nmurai nteek Uisneno npaek kanaf, “Usi' re' nfairoir kau.” 14Etun atoni' nakanab oe mata' naan, Beer Lahai Roi, re' in a'moufn ii, “Oe mata' na'ko Usi' Amonit, re' anfairoir kau.” In baarn ee et kuan Kades ma kuan Beret sin atnanak. Oras ia, oe mata' naan fe' etan. 15Rarit bi Hagar anfain. Onaim in nahoni' ri'an moen jes. Nai' Abram nakanab ri'ana' naan, nai' Isma'el. 16Oras bi Hagar nahoni' nai' Isma'el, nai' Abram nmoin naan toon bo' fanu mnee (86). Uisneno nahake' rais manba'an neu nai' Abram npaek tanar herit 171Oras nai' Abram nmoin naan toon bo' sea msea (99), UISNENO neem nakriir On neu ne. Onaim, In na'uab am nak, “Au re' ia Uisneno re' Akuaas isat. Ho ro he mutuin Au roimk ii piut, ma mmoin nok neek amneot. 2Au he' uhake' rais manba'an ok ko, ma 'moe ho sufam-ka'um sin anmfau-rutun.” 3Onaim nai' Abram nri'tuu ma na'ruri' tar ntea afu. Rarit Uisneno na'uab ankono mnak, 4-5“Au 'moe' rais manba'an ok ko, on nai: ho of amjair aam uuf neu uuf amfaun. Es nana te, ho kanam naan ka nai' Abram fa heen, (re' in oet ni nak ‘amaf re' mateka'’) mes nai' Abraham (re' in oet ni nak ‘aam uuf neu uuf amfaun’). 6Au of a'moe' ho sufam-ka'um sin mfau-rutu. Au of uhakeb uuf namfau na'ko sin, ma usif namfau of anpoi ma nboor na'ko sin. 7Au 'naa' uher-heran rais manba'an ia ok ko ma ho sufam-ka'um sin. Rais manba'an ia nabar-baar, natuin Au re' ia, Uisneno neu ko ma neu ho sufam-ka'um sin. 8Au of a'fee pah Kana'an ok-oke' neu ko ma neu ho sufam-ka'um sin. Oras ia, ho suma mutua mtaah naah. Mes of ho sufam-ka'um sin npaar pah Kana'an ia, tar antea nabar-baar. Ma Au of a'jair sin Uisneon goa msa'. 9-10Mes ho mok ho sufam-ka'um sin ro he mnaa' miheer-heran rais manba'an ia. Atoin ein ok-oke' ro he na'heir ein. 11-13Nmurai oras ia, are' atoni' re' nmoin naan neno faun neki nsae, ro he na'heir ein. Ho mok ho nonot-asar, ho ameupt ein oke', ho aten re' ho msoos maan sin nbi pah bian, hi arki ro he mi'heri'. Heri' naan, anjair tanar nak hit nua kit hit rais manba'an ia mamarak anbi hi aom ein. 14Atoni' mee ja re' ka na'heri' fa te, ka napein fa paa' ma nama' anbi Au rais manba'an, ma ka maso'ik fa nbi Au too.” 15Rarit, Uisneno ntuut In uaban am nak, “Nmurai oras ia, ho kaisa' mteek amtein ho fee jet mak Sarai, mes mak Sara'. 16Au of a'fee tetus athoen neu bi Sara', he in nahoni' nfee ko ri'an moen jes. Batuur-batuur! Bi Sara' of anjair ain uuf neu uuf amfaun. Ma usif namfau of anpoi ma nboor na'ko sin.” 17Onaim nai' Abraham nri'tuu ma na'ruri' tar ntea afu. Mes anbi in nekan naan ee te, in main. In natenab am nak, “Atoni mnasi' fufu' on re' au, toon nautn es, of upein ri'ana, on mee? Ma bi Sara' re' namnais re'reu'f een, toon bo' sea, in of nahoni' on mee?” 18Onaim in natonan Uisneno mnak, “Usi'. Maut he nai' Isma'el es npaar au pusaak ein. Ka saa'-saa' af.” 19Mes Uisneno nataah am nak, “Kahaf! Ho fee bi Sara' of nahoni' ri'an moen jes. Ho mukaan be, nai' Isak. Au rais manba'an naan of nateab on neu ne, ma neu in sufan-ka'un sin, tar antea nabar-baar. 20Au msa' a'neen a'rair saa' re' ho mtoot je neu nai' Isma'el. Es nana te, Au 'fee ne tetus athoen ma Au 'moe' in sufan-ka'un sin namfaun. A'naak uuf bo'es am nua of anboor na'ko in sufan-ka'un sin. Ma in sufan-ka'un of anjair pah ko' goes. 21Maski on nana msa', Au rais manba'an ia, nmafuut nok ahaa ho anah nai' Isak. Anmanfain on re' ia te, bi Sara' of nahoins ee.” 22Na'uab anrair on nana te, Uisneno naneuk Gon na'ko nai' Abraham. 23-27Neno naan amsa', nai' Abraham nmoe' natuin Uisneno In aprenat. Onaim in na'heri'. Rarit in na'heri' nai' Isma'el, ma atoin ein abitan in uum je nanan. In na'heri' atoin aten amsa'. Oras naan nai' Abraham nmoin naan toon bo' sea msea (99), ma nai' Isma'el toon bo'es am teun (13). Tuaf teun neman ma nateef nok nai' Abraham 181Orses, nai' Abraham natua npaumaak hau ko' guin Mamre. UISNENO neem ma nakriir On neu ne. In reetn ii on nai: Neno naan, manse mapuutn ii kaheen, onaim nai' Abraham ntook ma nmaineun nbi in teens ee in enon. 2Oras nai' Abraham nait matan on nana te, in niit tuaf teun nhaken nbin naan. Onaim, in naen anseun sin. In nri'tuu, 3ma in na'uab neu sin am nak, “In aam ein! Karu reko te, au uskau he tkoen nok teem teu hi ate kau au tenas ia. Maski mbukae oe ruum-ruum ahaa msa' reko, tua. 4In ama' arki misnaas akre'o mbi haun guin sin maof kein. Maut he hi aanh ein nekin oe ma nafaun ki. 5Au 'nao ubarab bukae neu ki, maut he hi mipein ha'tanis akre'o, hena' hi mkoen om amkoon. Au 'mariin, he 'tuthae an ki, tua.” Rarit sin natahan am nak, “Reko. Hai meis mok naan, tua.” 6Rarit nai' Abraham naen antaam neu tenas naan, ma natonan bi Sara' mnak, “Rabah! Mait maan uut arekot, sak goes. Mmoe' maan kit utunu'.”*Uab Ibrani nak ‘mait uut seah teun’. Seah teun naan, huma' mese' on re' sak goes (kiru 20 tar 25). 7Rarit in naen on in bijaeng guin, ma in npiir naan bijae apokat aan es. In nreun in ameupt es he nroor goe ma nahaan in sisin. 8Rarit nai' Abraham nnao nait susu, suus aritas, ma siis hana' re' fe' nahana nrari, rait in neik sin neu amneem fe'un naan. Oras sin nbukaen ate, in nhake nbi hau goes uun ma ntuthae sin. 9Onaim sin nataan ee mnak, “Abraham! Ho fee bi Sara' et mee?” Rarit in nataah am nak, “Et teens ee naan ee, tua.” Bi Sara' nneen na'ko eon ee 'kain 10Onaim, tuaf es na'ko sin teun ein naan na'uab am nak, “Of anmanfain on re' ia te, Au 'fain uum. Oras naan, ho fee bi Sara' of nahoni' nrair ri'an moen jes.” Oras sin na'uab ein on nana te, bi Sara' nneen na'ko eon ee 'kain. 11Oras naan, nai' Abraham ma bi Sara' sin namnasin re'-reu'f een. Bi Sara' ka napeni ntein fa funan. 12Anneen sin uab kein on nana te, bi Sara' nmain neek ah. In natenab am nak, “Hmmh! Au umnais re'-reu'f een. Saa' anteni', au moon je nma'nuur re'-reu'f een. Nok ranan mee kah, he hai aom ein anmonin on re' amatsao feu' ne, he mipein anah?” 13Rarit UISNENO nataan nai' Abraham am nak, “Nansa'am es bi Sara' nmain? In natenab nak ai' saa' re' Au u'uab ee ia of ka njair fa, natuin in namnasi, oo? 14Au re' ia, UISNENO! Ka tiit taan fa saa' es re' Au ka bisa 'moo' je fa. Mumnau murek-reok, oo! Karu Au 'fain uum too amnemat, bi Sara' of nahoni' nrair ri'an moen jes.” 15Anneen on nana te, bi Sara' namtau. Rarit in npeen mates am nak, “Au ka' main kuuk fa, te!” Mes Usi' nataah am nak, “Fe'ena ho mmain batuur ate.” Nai' Abraham ntabar Uisneno he kais anhukun abitan Sodom 16Rarit tua teun ein naan nnaon nkonon neu kota Sodom. Nai' Abraham annao nasain sin ntean rana tnana'. Antean nana te, sin napeen niit kota Sodom. 17Rarit UISNENO natenab am nak, “Reko nneis, Au utonan nai' Abraham am 'ak, Au he ureu' kota Sodom. 18Natuin nai' Abraham in suufk ein of nma'baab ok tar namfaun, ma njarin uuf es, re' ma'tani'. In imsa' of anfain amneik tetus athoen neu are' kanan uuf anbi pah-pinan ia. 19Au 'piri 'raar je, he in nanoni' in aanh ein ma tuaf bian antein, he natuin UISNENO In raan Ne piut, ma nmonin nok neek amneot ma amnonot. Karu sin nmo'en on re' nana te, Au rais manba'an neu sin of nateab on.” 20Onaim UISNENO natonan nai' Abraham am, nak “On nai! Au 'neen a'rair too mfaun ein nsakoina' abitan kota Sodom ma kota Gomora sin maufiun kein. Sin baiseek ein een. 21Etun Au 'saun uum, he 'iit nok Au matak ma uhiin are' saa'-saa' re' Au 'neen sin naan, batuur aa, oo, ai' kah. Karu kah fa te, Au of uhiin imsa'.” 22Oras UISNENO fe' na'uab nok nai' Abraham, tua nua ein naan sin nnaon nkonon neu kota Sodom. 23Nai' Abraham nsiri' npaumak-maak Uisneno, rarit in ntaabr Ee mnak, “Koi, Aam Usi'! On mee? Ho he mureu' atoin reko ma atoin re'uf nomese' nani', oo? 24Karu nmui' tua reko bo' niim (50) nbin kota naan, Ho he mureu' sin oke' msa' aa, oo? Ai' Ho ka mureu' fa kota naan, natuin Ho mneek sin. 25Aam Usi'! Kaisa' mmoe' on naan! Kas-kaisa' atoin rekon naan nmaten amsa', oras Ho mureu' atoin maufinus sin. Aam Usi', Ho es amrair Afeek Rasi et neno-tunan ma pah-pinan. Es nana te, Ho meik Nom muhiin mak re' nana ka namneo fa, tua.” 26UISNENO nataah am nak, “Karu Au upein tua reko bo' niim nbin kota Sodom, Au ka 'hukun fa kota naan, natuin Au 'neek sin.” 27Nai' Abraham na'uab anteni' mnak, “Aam Usi'. Kais muto'on kau, tua. Reko te, au he u'uab a'teni'. Au re' ia suma mansian amonot. Au ka uhiin fa saa'-saa', tua. 28Tareta', karu ka ntea fa tua reko bo' niim, mes suma tuaf bo' haa mniim ah, on mee, tua? Karu nkuur nahaa tuaf niim ate, on mee? Ho he mureu' kota nana fe'e, oo?” Uisneno nataah am nak, “Karu Au upein tua reko bo' haa mniim anbin kota naan, Au ka neu he uree' goe fa.” 29Rarit nai' Abraham antabar anteni' mnak, “Karu suma tua reko bo' haa te, on mee, Aam Usi'?” In nataah am nak, “Karu Au upein tua reko bo' haa, Au ka 'hukun sin fa.” 30Nai' Abraham na'siti' ntein, nak, “Aam Usi', kais mutoo'. Mes karu suma tua reko bo' teun goah, on mee?” In nataah nak, “Karu Au upein tua reko bo' teun, Au ka 'hukun sin fa.” 31Rarit nai' Abraham na'siti' anteni', mnak, “Aam Usi', kais mutoo'. Au he utaan a'teni' kre'o. Karu suma tua reko bo' nua goah, on mee, tua?” In nataah antein am nak, “Karu nmui' tua reko bo' nua, Au ka neu fa he 'hukun kota naan.” 32Nai' Abraham nasoup in han-totis am nak, “Aam Usi'. Au u'siti' haef es anteni', mes kais muto'on kau, tua. Karu suma nmu'i haa tua reko bo' es, on mee, tua?” In nataah amsa' am nak, “Karu Au upein tua reko bo' es anbin naan, Au ka ureu' fa kota naan.” 33Na'uab anrair on nana te, UISNENO nnao nkoon. Onaim nai' Abraham antebi nfain. Abitan Sodom sin maufinu 191Oras Uisneno fe' na'uab nok nai' Abraham, In ameupt ein re' tuaf nua naan, nnaon nkonon neun kota Sodom. Sin ntean ne, manse he noi nmouf goen. Oras naan, nai' Rot fe' ntoko nbi eno' he ttaam teu kota naan.*Un-unu' te, eno' re' he ttaam teu kota, njair baer tokos neu too mfaun; nneis na'ko naan anfain bare he atoni mnais haart ein ntokon n'a'an, ma nafekan rasi. In niit tua nua' ein nana te, in nnao nseun sin. In nri'tuu ma na'ruri' nbi sin maatk ein. 2Rarit in na'uab am nak, “In ama' arki! Au uskau ki he mkoen om iim meu au uum je fe', tua. Maut he hi mifaun ma mtuup maan faij es ambi ia. Nneis noi nmeu te, na' hi mnao mkoon.” Mes sin natahan am nak, “Makasi, tua. Mes ho kais muhaeb om! Maut he hai mtuup ambi kota ia in amneran.” 3Mes nai' Rot nfuri' sin piut, tar antea sin nromin he ntuup antaah ein anbin in umi. Onaim, nai' Rot sin ntunun utunu', ma nabaarb ein bukae, ma sin nbukaen bu'-bua'. 4Oras sin fe' ka ntupan fa fe' te, atoin ein Sodom, ana'-ko'u neman oke'. Sin nhaken nfuun naan nai' Rot in umi. 5Sin nhuun ein ma nakan nai' Rot tafi'-tafi', am nak, “Hoe, Rot! Atoin nua' ein fe'ena, etan mee? Mupoit sin neman, hai he mi'babi' sin!” Nai' Rot na'uab nok atoin Sodom sin 6Onaim, nai' Rot anpoi, rarit na'eek eno'. 7In na'uab am nak, “Aok-bian arki! Hi kaisa' mmoe' re'uf on naan neu au tamun ia. 8Bait hi mneen fe'! Au an-feot ne, tuaf nua. Sin muin rek-rekon, ma ao 'temef fe'. Maut he au 'nona' ki sin. Hi he minsaa' sin imsa', es re' hi. Mes hi kaisa' mmoe' saa'-saa' neu au taum ni. Tatuin hit haart ii te, au ro he 'panat sin.” 9Mes atoin Sodom sin nkoa' ein am nak, “Ho kaisa' mseor mok! Ho atoin amnemat. Ho atoin sona'. Onaim ho ka mmui' fa hak he m'ator kai. Reko nneis ho mu'roo mu'ko bare ia. Karu kah ate, hai mmoe' re'uf meu ko, anneis na'ko meu tua nua' ein naan!” Rarit sin ntitar ma nsapar-napasib nai' Rot. Ma sin arsin bu'-bua' nnaon he ntuut nareu' eno'. 10Mes taum nua' ein naan, nsoron napoitan sin a'niimk ein ma nheer nataam nai' Rot neu uum je nanan, ma sin na'seni' eno. 11Rarit sin naforob atoin Sodom re' abitan eno', etun sin na'nabre-reon goah he naim eno'. Mes sin ka niit ee fa. Uisneno napoit nai' Rot sin na'ko Sodom 12-13Rarit taum nua' ein naan, nak nai' Rot, am nak, “Rot! UISNENO nahini nrair abitan kota ia sin maufinun. Onaim, In nreek kai he iim mireu' main kota ia. Onai ma, ho mmu'i mteni' asar bian et kota ia, ai' kah? Karu nmui' an-mone, an-feto, an nanef, ai' sekau-sekau. Meik sin ampoi nai mi'ko kota ia!” 14Onaim, nai' Rot annao na'uab nok atoin munif nua re' na'frei in an-feot ne, mnak, “Mneen rek-reko! Oras ia, maen ampoi rabah mi'ko kota ia nai! Natuin UISNENO he nareu' niis kota ia!” Mes sin nak ai' nai' Rot napoi. 15Neis noi nmeu te, Uisneno In ameupt ein naan, na'seke' nai' Rot sin he naen anpoin rab-raab nai. Sin nak, “Rot! Mfeen nai! Meik ho fee, ma ho an-feot nua' ein naan, maen ampoi misaitan kota ia nai. Kas-kaisa' hi mmaet rum-ruum, ma mimreu' bua'-bua' mok kota ia.” 16Mes nai' Rot fe' he na'eok bon. Te kah, UISNENO he nsoi naan ee. Etun es taum nua' ein naan nsaok naan nai' Rot in a'niman, in fee, ma in an-feot nua' ein naan, he napoitan sin na'ko kota naan. 17Onaim, tuaf es na'ko re' taum nua' ein naan, nak, “Maen miheer, he mmoin! Kaisa' mniik! Kais misnaas ambi mnera'! Maen amsae meu 'to'ef, nbain he hi mmoin!” 18Mes nai' Rot nataah am nak, “Koi, aam! Kais on naan! 19Ho mturun kai he hai mmoin. Mes a'to'ef ne, na'roo! Kas-kaisa' hai ka mtea maan fa ne te, amreu't ii napein kai nbi rana tnana'. 20Aam, mkius miit. Anmui' naan kuan aan es ka na'roo fa na'ko ia. Kuan re' ne, ka mateka' fa, natuin in aan-ana'. Onaim, aam, karu ho mromi te, maut he hai m'ain na, hena' hai mmoin.” 21Onaim in nataah am nak, “Reko! Mnao nai! Au of ka ureu' fa kuan re' naan. 22Oras ia, hi maen nai meu kuan naan! Natuin au of ka 'moe' saa'-saa' fa fe', karu hi ka mtea fa fe'.” Nmurai na'ko oras naan, atoni' nteek kuan naan nak, Soar, re' in a'moufn ii nak ‘ana'’. Kota Sodom am kota Gomora nputu nmaten 23Oras manse nsae te, nai' Rot sin ntean Soar. 24Nok askeken, UISNENO n'opa' uur-ai ma bariri re' anpiin, ansaun neem na'ko neno neu kota Sodom ma kota Gomora. 25UISNENO nout nakrati' kota sin ok-oke' ma kuan ein anbin bare naan, ma are' kanan amonit, et mansian, mu'it, ma hau anbin naan. 26Oras nai' Rot sin naenan, in fee je, anniik. Nok askeken ate, in njair nii masik. 27Noka' kik-kiku te, nai' Abraham anfani nteni' neu bare re' afina in nhake ma ntabar UISNENO. 28Onaim in nnapenen nsaun neu Sodom ma Gomora ma karopu mneer ko'u naan oke'. In nkisu te, maus ein nsaen on neon goe kbo'es-akbo'es anbi mee-mee. Ma ai pina' naan nout niis are' saa'-saa'. 29Onaim oras Usi' nout nakrat-rati' koot ein naan, In namnau In rais manba'an neu nai' Abraham. Etun In nturun ma napoit nai' Rot na'ko bare re' In nareu' goe naan. Nai' Rot am in an-feton 30Oras naan, nai' Rot namtau he natua nabaar anbi kuan Soar. Es nana te, in nok in an-feot nua' ein naan, nanain ein neun a'to'ef. Rarit sin natuan nbin nuat es. 31Neot es, an-feot uun ee, nak in oirf ee mnak, “Anbi bare ia, nfuun am nateef ka tii-tiit fa atoni' he nsao kit. Ma ka 'roo fa te, hit ama' namnais kuun een, ma ka namsa'i ntein fa heen. 32Onaim, reko nneis, hit tamauf hit ama'. Rarit hit 'tuup tokan. Maut he hit tamsa'ib hit ama'.” 33Fai ni te, sin na'inu sin aamf ee nok tua-min-kase, tar anmafu nmaet. Rarit feot uun ee nnao ma ntuup nok in amaf. Mes a'naef ee nmafu nmaet, onaim in ka nahiin fa neu in nmoe' saa' nok in aan feto. 34Nmeu fini te, feot unu naan, natonan in oirf ee mnak, “Fini na, au 'tuup a'rair ok ama'. Mabe' ia, ho sapaam. Hit tamafu ttein ama', rarit ho mtaam amtuup mokan. On nana te, hit nua kit of tahoni' ma ttaur ama' in sufan.” 35Mabe' naan, sin namafu nteni' 'naef. Rarit an-feot aheet susu, nnao ma ntuup nok in amaf. Mes a'naef ee nmafu nmaet, onaim in ka nahiin fa neu in nmoe' saa' nok in an-feto. 36Nok ranan naan, sin nua sin na'aup ein na'ko sin aam honif. 37Rarit an-feot uun ee nahoni' ri'an moen jes. In nakaan be, nai' Moap (re' he noi huma' mese' on re' kata es anteni', in a'moufn ii ‘neem na'ko ama'’). In es re' njair aam uuf neu atoin Moapas oras ia. 38Rarit an-feot aheet suus goe, nahoni' ri'an moen jes. In nakaan be, nai' Ben Ami (in a'moufn ii ‘ri'ana' na'ko au nggoa’). In es anjair aam uuf neu atoin Amon sin oras ia.†Namuni te, atoin Moapas ma atoin Amonas sin nasusab atoin Isra'eras sin piut-piut. Nai' Abraham napoi usif Abimerek 201Rarit nai' Abraham nanani' na'ko Mamre, nnao neu pah Negep et pasa' haa'-nua. In natua nbi kuan Kades ma kuan Sur sin atnaan kein. Mes ka' roo fa on nana te, in natnani ntein neu kuan Gerar. 2Ma in natonan abitan kuan naan amnak, ain Sara' naan, in fetof. Es nana te, nai' Abimerek, usif Gerar, nreek tuaf ma ntaam antoit bi Sara'. Rarit sin neik je neu uisf ee in sonaf. Rarit te, UISNENO nasnasab bifee ahoni' ma nakiuba' bifee munif, na'ko too usif Abimerek, natuin in ntoup naan nai' Abraham in fee.*Uab re' ia, na'ko era' 18. 3Faaj es, Uisneno nakriir On anbi mneit neu usif naan. In na'uab am nak, “Ho he mmaten! Natuin ho mtoup maan atoni' in fee!” 4-5Mes nai' Abimerek nataah am nak, “Usi'! Au ka 're'-reo' iit fa bifee naan. Ma au msa' ka 'sanaf. Nai' Abraham neik non natoon am nak, in fetof! Bifee nana nmanaku' msa' on re' naan. Es nana te, au 'reek tuaf ma ntaam antoit je nok neek akninu'. Onaim, Usi' kais musaan kau, tua!” 6Onaim Uisneno nataah am nak, “Batuur. Au uhiin 'ak ho nekam nana kninu'. Ma Au es a'kahe' ko he kaisa' mreo' bifee naan. Nok ranan nana te, ho ka musanab fa neu Kau. 7Oras ia, mnona' mufani' bifee naan neu in mone. Atoni' re' naan, Au mafefa' kninu'. Onaim, amtoit je he n'onen henati' ho kaisa' mmaet. Mes karu ho ka mnona' mufani' fa bifee naan, ho mumnau rek-reko! Ho mok ho too ngguin of anmaet sapu'-sapu'.” 8Kik-kiku te uisf ee no'en in ameupt ein oke', ma nareta' in amneit naan. Onaim sin arsin namtaun. 9Rarit uisf ee no'en nai' Abraham, ma nataan ee mnak, “Au 'tao 'saan ko saa, es ho mmoe' he hai msiraak om? Ho kais mupoi on re' naan. 10Ho mutenab saa', es ho mmoe' on re' ia?” 11Onaim nai' Abraham nataah am nak, “Aam usi'! Au 'baiseun. Au utenab ak hi ar-arki ka mihiin fa Uisneno. Onaim, hi of mi'maet kau, he msao au fee. 12Au u'uab batuur, ak bi Sara' naan au feto'. Hai nua kai ama' mese', mes es-esat mi ain kim. Es na' hai matsao on re' ia. 13Onaim, oras Uisneno nreek kai he mpoi mi'ko hai kuan, ma mnao mi'roo-roo meu kua-teta', au utoon ain 'eu au fee ji m'ak, ‘Hit tbi mee-mee jah, karu atoni' natanan anmatoom nok hit nua kit, ma karu ho mneek kau te, mutaah am mak, hit meu fetof-naof.’” 14-16Rarit usif Abimerek nnona' nafani bi Sara'. Onaim in na'uab nok bi Sara' mnak, “Oras ia, au 'baen roi muti' fua' niif goes neu ho na'o, he njair tanar am nak, au ka 'saan fa saa'-saa' neu ko. Maut he arpah ii nahinin on re' naan!” Rarit uisf ee na'uab neu nai' Abraham am nak, “Abraham! Au pah ii mainuan neu ko. Ho mroim he mutua mbi mee-mee jah, es re' ho.” Rarit in nfee ne bijae, 'bibi, ma 'bib-kase. In imsa' nfee ne ate, et atoni' ma bifee. 17-18Mes oras uisf ee nnona' nafani' bi Sara' neu in mone, nai' Abraham an'onen he Uisneno nfei bifeen naan sin 'aup kein. Ma sin bisa nahoin ein antenin.†Era' 18 matu'i es era' nua. Ain Sara' nahoni' nai' Isak 211-7Rarit UISNENO nateaba' neu bi Sara saa' re' In nba'an anrair je. Nai' Abraham namnais jen, mes bi Sara' na'apu. Oras in he nahoni', nai' Abraham nmoin naan toon nautn es (100). Antea in ors ate, in nahoni' ri'an moen jes. Rarit nai' Abraham nakanab ri'ana' naan, nai' Isak (re' in a'moufn ii ‘in main’). Rarit ain Sara' na'uab am nak, “Uisneno nmoe' kau he 'main, natuin oras ia au 'mariin. Biak ein nateenb ein, au ka neu he uhoni' fa, nbi oras au umnais on re' ia. Te kah, maski au moen je namnais re'-reu'f een, mes au fe' uhoni' 'aan ne ri'aan es. Onaim oras ia, sekau-sekau re' anneen rasi ia te, sin of anmanin amsa' on re' au.” Oras in nmoin naan neno faun, nai' Abraham na'heri' nai' Isak, natuin Uisneno In aprenat. Sin nriu' ain Hagar am in anah nai' Isma'el 8Rarit nai' Isak na'nae. Oras sin he nsoor je te, amaf nai' Abraham nmoe' fesat ko'u. 9-10Neot es, ain Sara' nkius niit nai' Abraham in fee muni' ain Hagar in anah nai' Isma'el anmabuir nok nai' Isak. Onaim, ain Sara' na'uab neu in moon je mnak, “Mriu' mupoitan aet Masir naan nok in anah! Natuin au ka 'roim fa he aet je in aanh ee napein pusaak saa'-saa'. Maut he au anah nai' Isak anmees, es anpaar nain pusaak ein oke'.” 11Anneen ain Sara' in uaban nana te, nai' Abraham nnaben ate ka reko fa, natuin nai' Isma'el naan, in aanh aa msa'. 12Mes Uisneno na'uab neu nai' Abraham am nak, “Aba'! Ho kais mutenab ho fee muin aan nok in aanh aan. Mutuin ain Sara' in roim naan. Natuin Au 'ba'an a'rair ak ho of musuuf na'ko nai' Isak. 13Mes Au msa' 'fee tetus neu ho fee muni naan in anah. Natuin in imsa' ho sisim ho naam. In suuf kein of anjair uuf es.” 14Noka kik-kiku on nana te, nai' Abraham nabarab oe-beti' neu ain Hagar. Rarit in nafetin bifee naan ma in anah he nnaon nmesen. Rarit sin nnaon nfuun baer ruman npaumaak Beer Seba.*Oras naan, nai' Isma'el nmoin naan toon bo'es am haa nneis. Mkius Reta' Ahun-hunut 16:16; 21:5, 8. Ain Hagar ma nai' Isma'el 15Oras sin oe mniun ee oke' te, ain Hagar nasaitan ri'ana' nana nbi hau aan es in mafon. 16Onaim in natenab am nak, “Karu in natfeek am au 'hak-hake te, au neek ii nsuus anmaet.” Rarit in nteet koit, ma nnao ntook seor na'roo na'ko ri'ana' naan of oni' meter bo' niim. Rarit in nkae nme'me'ur. 17Uisneno nneen nai' Isma'el nkae msa', rarit in ameupt es neem na'ko sonaf neno-tunan, ma nhaman ain Hagar am nak, “Hagar! Nansa'am es ho msuus on re' ia? Kais mumtau, Uisneno nneen anrair ho aanh ee in kaet. 18Oras ia, mfeen ma mnao mkius ri'ana' naan. Mhan-mau goe ma mha'tain in nekan, natuin Au of a'moe' in sufan sin njair too uuf ma'tain es.” 19Rarit Uisneno nfei ain Hagar in maat kein, ma in niit oe maat es anbi ne. Onaim in neik baer oe, ma nnao nakain oe, rarit neik je ma na'inu' ri'ana' naan. 20-21Onaim nai' Isma'el nok in ainaf natuan nbin baer ruman Paran. Na'ko neno neu neno, in na'nae, ma in njair atoin akrao rek goes. Rarit in ainf ee nasaob ee nok bifee muinf es na'ko pah Masir. Rasin ia njarin, natuin Uisneno nok nai' Isma'el. Nai' Abraham ma usif Abimerek anmaraem ein nbin Beer Seba 22Oras naan, usif Abimerek, nok in meo pae' makenat, nai' Fikor, neman ma natefan nok nai' Abraham. Usif naan na'uab am nak, “Abraham! Hai mihiin mak Uisneno nok ko. Etun ho mmoe' saa'-saa' ah, ro he njair on naa. 23Onaim oras ia, au 'toit ko he msuup ambi Uisneno In matan, mak ho of ka mputa'-kriu kau fa, ok au anah-upu' sin ok-oke'. Natuin au 'moe' reko ok ko, es nana te ho msa' ro he mmoe' reko mok kau nbi pah ia.” 24Onaim nai' Abraham nataah am nak, “Reko, tua! Au 'suup.” 25Mes rarit nai' Abraham natraak neu usif nana mnak, “Aam usi', ho too ngguin nasiik naan au oe maat hain es.” 26Anneen on nana te, usif naan nataah am nak, “Hau, oo! Au fe' a'neen rasi ia. Nansa'am es ho ka mutoon fa na'ko af-afi naa? Au ka uhiin fa, neu sekau es anmoe' on re' naan.” 27-28Rarit nai' Abraham ma nai' Abimerek nmo'en rasi tfeka'. Nai' Abraham nait bijae ma 'bib-kase ma nfee sin neu usif. Rarit in npiri ntein 'bib-kaes tipu' mana' hiut. 29Rarit uisf ee nataan ee mnak, “Nansa'am es ho mmoe' on naan?” 30Onai te, nai' Abraham natoon am nak, “Aam usi', mtoup 'bib-kaes tiup ein ia, he njair tanar nak aam usi' ho mmanaku neu au es a'hain oe hani' re' ia.” 31Natuin sin nua sin nmo'en nrarin rasi tfeka' nbin bare naan, es na' sin nakanab bare naan Beer Seba. In a'moufn ii nak ‘Oe' Hain Supat’.†Anbi uab Ibrani, Beer Seba in a'moufn ii huma'-huma'. Esan re' ‘oe hain neek mina'’, ‘oe hain neek mese'’, ‘oe hain ua reko’, ‘oe hain hitu'’, ai' ‘oe hain supat’. 32Sin nsupan nrarin on nana te, usif nai' Abimerek nok in meo pae' je nfanin on sin pah Firistin. 33Rarit nai' Abraham nseen hau tamareska‡Hau tamareska ka nmui' fa et hit pah meto (Timor) ia. Hau nana nmoin et auf meto', mes in noo nein nmaroben piut. In a'baa' kein ntaman rek-reko ntean aaf gui 'pinan. A'biib ne neuk in noon. uu' goes nbi Beer Seba. Nmurai na'ko oras naan, hau naan anfain tanar amnauba' neu nai' Abraham, nak in na'bees neu UISNENO re' Amonit Nabar-baar anbi bare naan. 34Rarit nai' Abraham natua on re' anao-amnemat tar a'roo nbi atoin Firistin sin pah. Uisneno nreun nai' Abraham he nafuata' nai' Isak 221Neot es ate, Uisneno nsuu' nai' Abraham, he nahiin nak in natniin Ee, ai' kah. Rarit In nhaam ne mnak, “Abraham!” Onaim in nataah am nak, “Au esai, tua.” 2Rarit Uisneno nreun goe mnak, “Mneen rek-reko! Mait ho an-moen mese' re' ho mneek miis ne naan. Meik je mnao meu pah Moria, he mout goe njari 'turu' neu Kau. Mtea ne te, Au of na' ukrira' ko in baran et a'toe'f es.” 3Noka' kiku te, nai' Abraham nkeut hau meto'. Rarit anfuut sin, ma nasaeb sin anbin bikaes keledai. Rarit, in nok nai' Isak, ma in ameput tuaf nua nnaon neu bare re' Uisneno nteek ee naan. 4Sin naon neno nua goen. Ma nmeu te, nai' Abraham napeen niit bare nana nbi 'roo. 5Onaim in nak neu in tua ameup nua' ein nana mnak, “Hi nua ki mpao kai mbi ia, mok bikaes keledai nu! Au ok au anah ia, meki-msae meu ne, he m'onen ma mi'bees meu Uisneno. Rarit of hai mfain iim on ia.” 6Rarit nai' Abraham nait hau meot ein naan, ma nasahab nai' Isak sin. Ma in nnaa' neik besi ma ai nuta'. Oras sin nua sin nnaon bu'-bua' ate, 7nai' Isak nak in aamf ee, mnak, “Aam!” Rarit nai' Abraham nataah am nak, “Saa', Isak?” Onait nai' Isak nataan am nak, “Aam, hit he totu 'turu'. Hit teik hau meto' nok ai. Mes a'bib-kase re' he ta'tuur ee ji, es mee?” 8Nai' Abraham nataah am nak, “Isak! Uisneno of neik Non anfee In a'bib-kaes ana' he njari 'turu'.” Nai' Abraham nabarab he nafuat anah nai' Isak Onaim sin nua sin neki nsaen piut. 9Oras sin ntean bare re' Uisneno nakrira' nraar je naan, nai' Abraham anbaik fatu he nmoe' mei 'turu'. Rarit in ator hau meot ein anbin mei naan. Onaim, in nfuut in aanh ee, natupa' natneen be nbi hau meot ein naan. 10Onaim in nait besi he nroor in anah. 11Mes nok askeken ate, UISNENO In ameput ankoa' na'ko neon goe mnak, “Hoe! Aba'! Kaisa' fe'! Mpao kre'o fe'!” In nataah am nak, “Nansaa', Usi'?” 12Onait hanaf naan, nak, “Kais amroor ri'ana' naan! Kais munsaa'-saa' ne! Oras ia Au uhiin namneo, ak ho ro batuur-batuur mutuin Uisneno In romin, es na' ho mubarab murair he mufuat ho an-moen mese' naan neu Ne.” 13Rarit nai' Abraham niit a'bib-kaes keos goes, re' in suun kein na'heeb ok nbi hau aan es in taek ein. Rarit nai' Abraham nnao nheke 'bib-kase naan, ma nout goe njari 'turu' neu Uisneno, nseka' in anah. 14Onaim nai' Abraham nakanab bare naan Yehova Yire, (re' in a'moufn ii, ‘Uisneno of nabarab saa' re' anmatoom nok hit sarit’). Etun ntea oras ia msa', biak ein na'uab ein am nak, “Anbi 'to'ef UISNENO naan, In of nabarab saa' re' nmatoom nok hit sarit.” 15Rarit ameput Uisneno naan nkoa' ntein na'ko neon goe, mnak, 16“UISNENO neik Non nak, ‘Au 'suup 'eik Au kanak, on nai: Ho mubarab murair he mfee Kau ho aan fua mese' naan, he njari 'turu'. Es nana te, 17Au of a'fee tetus nathoe neu ko ma neu ho sufam-ka'um sin. Sin of anmasaot-baban piut, tar antea ka tsoi' tabei' sin fa, on re' kfuun ein et neno, ma snaen et taas je ninin. Ho anah-upuf sin of niis ma naprenat sin musun. 18Na'ko ho sufam sin, too uuf-uuf nbi pah-pinan ia of napenin tetus athoen, natuin ho munaoba' mrair Au prenat.’” 19Rarit nai' Abraham ma nai' Isak nsanun nfanin ma natefan nok sin ameup nua ein naan. Ma sin nfanin on Beer Seba. Onaim sin natuan nbin naan. Nai' Nahor in sufan-ka'un 20Neot es, nai' Abraham nneen uaba' nak, in orif nai' Nahor fee bi Milka nahoni' ri'ana' mfaun. 21An moen uun ee, kaan ee nai' Us. In oirf ee, nai' Bus. Rarit, nai' Kemuer (re' njair amaf neu nai' Aram). 22Rarit nai' Keset, nai' Haso, nai' Pirdas, nai' Jitlaf, ma nai' Betuel. 23Nai' Betuel naan, bi Ripka in amaf. 24Mes nai' Nahor napeni ntein ri'an nasi na'ko bifeej es, in kaan ee, bi Reuma. In nahoni' nai' Teba, nai' Gaham, nai' Tahas, ma nai' Ma'aka. Ain Sara' nasaeb on, ma aam Abraham ansuub ee 231-2Ain Sara' nmaet oras in nmoin naan toon nautn es bo' nua mhiut (127). Oras in nmate te, sin natuan nbin kuan Kiryat-Arba (es re' Hebron), et pah Kana'an. Nai' Abraham ankae nsim-simak. Sin nbe'en amsa'. 3Rarit nai' Abraham nnao nateef nok atoin Hetes sin. In na'uab am nak, 4“Au re' ia suma atoin anao-amnemat. Au ka 'mui' fa bare he 'suub au fee ji. Onaim, karu hi mromi te, hi mi'sosa' maan kau afu piis es, he au 'suub au fee je nbi naan.” 5Sin natahan am nak, 6“On nai, aam! A'roo-roo re' ia, hai maan ko mjair atoni mnasi'. Hai mhormaat ko batuur-batuur, tua. Onaim aa, ho mpiir kuum, bare mee es reko nneis, re' nmatoom nok ho romim. Hai mroim mituin ahaa ho roim maan.” 7Rarit nai' Abraham anfeen anhaek ma na'besan auf tuaf ein naan. 8Rarit in nak, “Karu hi mtoup au han-totis fe'ena te, au 'toit he hi mturun kau he mi'uab mok aam Sohar in an-mone nai' Efron. 9Mtoit miit, he karu reko te, in na'sosa' kau in nua-fatu Makpera, re' et in poo' ne ninin. In ntoit fak-fauk ah, au 'baen. Au he 'baen ufeek in osan nana nbi hi matam, he njair au pusaak. Au he ubaarb ee he njair hai baer subat.” 10Oras naan, nai' Efron nok antoko nbi atoin Hetes sin naan. In neik non anneen nai' Abraham in han-totis naan. Rarit in nhake ma nataah nai' Abraham anbi atoni mnais ein sin maat kein am nak, 11“Kais on naan, aam! On nai. Au 'fee ko po'on naan ruum-ruum ah, nok nain in nuat Makpera naan. Aam, ho msuub ho fee je nbi naan. Au 'nona' afu naan nbi au atoni mnais ein sin maat keni. Maut he sin njarin saksii.” 12Rarit nai' Abraham na'bees antein neu atoin Hetes sin. 13Onaim in na'uab nok nai' Efron am nak, “On re' nana msa' reko, mes hi ar-arki mneen miit au han-totis ia fe'. Au he 'soos ufeek afu naan, maut he au 'suub aun guin nbin naan.” 14-15Rarit nai' Efron nataah am nak, “Afu naan in oosn ii, suma roi muti' natun haa goah. Hit he tmatabar osaf naan he saa'? In oos ni ka manenu' fa. Mnao meik ho fee je he msuub ee nai.” 16Nai' Abraham nroim natuin osaf naan, on re' nai' Efron na'uab. Onaim, nai' Abraham nsoi' roi muti' fua' natun haa, rarit annona' sin neu nai' Efron, anbi atoin Hetes sin matak he sin ok-oke' njarin saksii. 17-19Es nana te, nai' Abraham anpaar nai' Efron in afu, njair in pusaak. Es re' afu et Makpera, npaumaak kuan Mamre (es re' Hebron). In nsoos nafeek afu naan nok nain in po'on, in nuat, ma in hau kou' ne ok-oke'. Atoni mnasi Hetes sin ok-oke' njarin saksii nak, afu naan nok nain saa'-saa' re' nbi nain naan, nai' Abraham in npaar sin ok-oke'. Rarit nai' Abraham nsuub in fee, ain Sara', nbi nuat naan, et pah Kana'an. 20Nok ranan naan, oras ia, po'on naan, ma nuat re' unu' te atoin Hetes sin afu, njair nai' Abraham in ja. In npaak je njair baer subat neu in nonot-asar. Sin namin nai' Isak bifee he nsao 241Nai' Abraham in ua-mnaun, tar antea in namnais re'-re'uf. UISNENO npaant ee, ma nfee ne tetus ao-mina'. 2-3Nai' Abraham anmui' in atoin pirsaa' jes, re' n'urus are' kanan in a'mu'in. Neot es, nai' Abraham noe' ne, mnak, “Mneen rek-reko! Au 'toit ko, he ho msuup*Uab Ibrani nak “Mtao ho 'nimam neu au srakek uun.” In a'moufn ii nak, karu traak sae supat re' ia te, ro he tmaet. ampaek UISNENO, re' nmoe' neno-tunan ma pah-pinan, In kanan. Mak, ho kaisa' mtoit bifee munif na'ko atoin Kana'as sin he musao be nok au anah nai' Isak. 4Mes ho ro he mnao meu au kua-mnasi', meu au nonot-asar sin. Ho maim bifee muinf es ambi ne, he tasaob ee nok au anah.” 5Rarit, ate naan nataan nai' Abraham am nak, “Reko, tua! Mes au he 'moe' on mee, karu bifee munif naan ka nroim fa he neem nok on ia? Karu on nana te, au ro he 'eik nai' Isak he tmatsao be on ne, oo, ai' on mee?” 6Nai' Abraham nataah am nak, “Ho mumnau murek-reko! Maski on mee msa', ho ka mubei' fa he meik au aanh ee nnao neu ne! 7Mumnau, UISNENO re' annaa' kuasa et neno-tunan, neik kau 'poi 'rair u'ko au kua-mnasi', ma neik kau 'taam a'tea bare ia. Ma In imsa' nahakeb rais manba'an nok kau mnak, ‘Au of a'fee ko bare ia ok-oke' neu ho sufam-ka'um sin.’ Onaim, kais ho neek am naan na'oni'. Ho mnao. Uisneno of anreek In ameput na'ko sonaf neno-tunan he nfei ko ranan, he ho bisa muteef mok bifee munif, re' he njair au aanh ee in fee. 8Mes karu bifee naan ka nroim fa he neem nok ko neu ia te, ho supat ia ka naah ko fa. Maski on mee msa', ka nabei' fa he ho meik nai' Isak on ne.” 9Rarit, ate naan ansuup anbi nai' Abraham am nak in of nmoe' natuin nai' Abraham in uaban naan ok-oke'. 10Onaim ate nana npiir naan bikaes unta bo' es. In nasaeb baer mamasa' ma ma'osa' huma'-huma' nbi bikaes unta sin. Onaim in nok in aok-bian sin nnaon neu nai' Nahor in kota et pah Mesopotamia.†Anbi uab Ibrani, bare naan in kaan ee Aram-Naharaim. Oras ia, bare naan et pah Siria ntoom pasa' ponain. 11Ate naan in nnao piut tar ntea kota naan in ninin. Rarit in nasnasab in bikaes unta sin nbin naan, npaumaak oe hain es. Oras naan manse nmaeb jen. Nati' te, bifee muinf ein neman he nkuin oe nbi oe hani' naan. 12Rarit ate nana n'onen am nak, “UISNENO re' au aam usi' Abraham in Uisneno. Mturun amfei kau ranan, maut he au sairt ii ntea ma upein in afan nesan arekot. Mukrira' Uisneno Ho nekam arekot meu au aam usi', ma mumnau in rais manba'an neu kau. Onaim, maut he au uteef ok nai' Isak in fee nbi bare ia. 13Usi', au 'haek et oe hain ii ninin. Ri'feot muinf ein neman na'ko kota he nkuin ma nsuun oe na'ko oe hani' ia. 14Onaim, au 'toit on nai: Karu au u'uab ok bifee muinf es, ak, ‘Parmisi, tua. Karu reko te, musanut ho 'nai oej an he au 'iun aan akre'o.’ Karu in nataah am nak, ‘Reko, tua. Ma au of u'inu' ho unta sin imsa'.’ Naa, re' naan njair tanar nak, bifee munif naan es re' Uisneno Ho mpiir je njair nai' Isak in fee! Nok tanar naan, au uhiin ak, Uisneno mururu' mrair Ho maneek mi neu au aam usi', nai' Abraham.” Nai' Abraham in ate nateef ri'feto bi Ripka 15-16In ka n'onen anrair fa fe'e te, ri'feot muinf es neem. In kaan ee, bi Ripka. In re' naan nai' Abraham in orif nai' Nahor ma bi Milka sin upuf. In aamf ee, nai' Betuel. Bi Ripka mamasa' batuur, ma fe' ao-'temef. In nsaun neu oe hani' naan, rait in nkui oe neu in a'nai oe, oke te in nsae nfain. 17Oras bi Ripka nsae nfani te, nai' Abraham in ate naan naen neem ansenu. Rarit in ntoti mnak, “Parmisi, tua! Mfee maan kau oe he au iun aan akre'o.” 18Rarit bifee munif naan nataah am nak, “Reko, tua!” Rarit in nasanut in a'nai oe naan rabah, ma nfeen ate naan he niun. 19Ninu nrair on nana te, bifee munif naan na'uab am nak, “Maut he au 'kui oe he u'inu' ho bikaes unta sin. Maut he sin nninun tar namsenan.” 20Rarit in nnao n'opa' oe nesif naan nbi 'bai oe. Rarit in nsae-nsaun he nkui oe na'ko oe hani' naan, ma na'inu' unta sin ok-oke', tar antea namsenan. 21Nai' Abraham in ate nana nhake ma nta'-taa' kuun, mes ankius narek-reko' ri'feot munif nana nbiur. In naten-tenab am nak, “Uisneno npiir je ji, es re' ia, oo?” 22Unta sin ok-oke' ninun tar namsenan. Onaim ate naan naiti krene mnatu re' sin nati' te ntao goe nbi sin paan kein, ma niti mnatu paasn es ma nanitib bifee munif naan in a'niimn ein nua sin.‡Uab Ibrani nak ‘krene mnaut panaf naan in ma'feen ii, sekel steen es (es re' gram nee)’. Rarit, niti mnaut nua' ein naan sin ma'feen kein ‘sekel bo' es (natai nok gram nautn es bo' es am haa)’. 23Rarit ate naan nataan am nak, “Ho ama' in kaan ee, sekau? Karu reko te, mabe' ia au 'tuup a'tahan 'bi ho ama' in umi.” 24Onaim bifee munif naan, nataah am nak, “Au ama' kaan ee, nai' Betuel. Au na'i, es re' nai' Nahor. Au be'i, es re' bi Milka. 25Anbi hai uum je nmui' hara' tupa neu ki. Ma nmui' huun neu ho mui't ein.” 26Rarit ate naan na'ruri' ma na'bees neu UISNENO. 27Onaim in na'uab am nak, “Pures ma bo'is neu Uisneno! Usi' nfei ranan neu kau, tar antea au uteef ok au aam usi' in nonot-asar sin anbin ia. Nok ranan naan, Uisneno nakrira' In neken arekot neu au aam usi', nai' Abraham ii, ma najarib in rais manba'an neu kau.” 28Rarit bifee munif naan naen anfain rabah, he natoon rasi naan neu in uum je nanan. 29-30Bi Ripka in naof ee kaan ee, nai' Laban. Oras in niit mnaut ein, ma nneen bi Ripka in uaban nana te, nai' Laban naen anpoi rab-raab, he nateef nok ate, re' nhaek nabaar fe' nok in bikaes unta sin npaumaak oe hani' naan. 31Rarit nai' Laban na'uab am nak, “Aam! UISNENO neik ko mtea ia goen nok ao-mina'. Onaim kais amhaek mubaar ambi ia. Au uskau he tnao teu hai umi. Hai mibarab ke'en, ma bukae neu ko ma neu ho unta sin.” Nai' Abraham in ate ntaam antoit bi Ripka 32Rarit nai' Abraham in ate naan nnao natuin nai' Laban, he nnaon neu nai' Betuel in umi. Nai' Laban sin nasanut anturun sin baer ein na'ko unta sin. Rarit sin na'eku' unta sin nok huun. Sin imsa' nekin oe he ate naan nok in aok-biak ein nafanun. 33Oras sin n'ator bukae nbi mee, ate naan nak, “Hai he mbukae, tua. Mes nahuun na'ko naan, au 'toit mainuan a'kre'o he utoon aan hai sairt ii fe'.” Onaim nai' Laban nataah am nak, “Neo! Reko, tua.” 34Ate nana na'uab am nak, “Au re' ia, hi na'i nai' Abraham in ate. 35UISNENO nfee tetus nathoe neu au aam usi', tar antea in nmui' batuur-batuur. Uisneno nfee ne muti'-mnatu', ate (et bifee ma atoni'), ma mu'it mfau-besi, es re': bijae, bikaes unta, bikaes keledai, 'bibi, ma 'bib-kase. 36Oras au aam usi' ma au ain usi' namnasin on nai te, ain Sara' nahoni' naan ri'an moen jes. In es re' he ntoup aam usi' Abraham in pusaak ein ok-oke'. 37Onaim aam usi' Abraham nreun kau he 'suup ak, ‘Ka nabei' fa he au 'ait bifee munif Kana'as, he usaob ee nok nai' Isak. 38Mes au ro he ait bifee munif na'ko au aam usi' in nonot-asar sin, he njair nai' Isak in fee.’ 39Rarit au utaan au aam usi' m'ak ‘Mes on mee karu ri'feot munif naan ka nroim fa he neem nok on ia?’ 40Rarit in nataah am nak, ‘UISNENO re' au utuin In roim Ne piut naan, of anreek In ameput na'ko sonaf neno-tunan he nfei ko ranan, he ho bisa muteef mok ri'feot munif, re' he njair au aanh ee in fee. 41Mes karu au nonot-asar sin ka nromin fa he nkonan ri'feot munif naan he neem nok ko on ia te, ho supat ia ka naah ko fa.’ 42Onaim, fe' ena au uum a'tea oe hain ee te, au 'onen a'bi au nekak, ak, ‘UISNENO re' au aam usi' Abraham in Usif. Mturun amfei kau ranan, maut he au sairt ii ntea ma upein in afan nesan arekot. Onaim, maut he au uteef ok nai' Isak in fee nbi bare ia. 43Usi', au 'haek et oe hain ii ninin. Ma ri'feot muinf ein neman na'ko kota he nkuin ma nsuun oe nbi ia. Onaim, au 'toit on nai: Karu au u'uab ok bifee muinf es, ak, “Parmisi, tua! Karu reko te, musanut ho 'nai oe jan he au 'iun aan akre'o.” 44Karu in nataah am nak, “Reko, tua! Ma au of u'inu' ho unta sin imsa'.” Naa, re' naan njair tanar nak, bifee munif naan es re' Uisneno Ho mpiir je njair nai' Isak in fee!” 45Au ka 'onen urair fa fe' te, bi non Ripka neem neik in a'nai oe, ma nkui oe nbi oe hani' naan. Oras in nsae nfain, au 'toit ak, ‘Parmisi, tua! Mfee maan kau oe he au iun aan akre'o.’ 46Onaim in nasanut in a'nai oe naan rabah, am nak, ‘Reko, tua! Maut he au 'kui oe he u'inu' ho bikaes unta sin.’ Rarit au 'iun, ma au bikaes unta sin imsa' ninun. 47Rarit au utaan ee m'ak, ‘Ho ama' in kaan ee, sekau?’ Onaim in nataah am nak, ‘Au ama', es re' nai' Betuel. Au na'i, es re' nai' Nahor. Ma au be'i, es re' bi Milka.’ Rarit au ukrein je nbi in panan, ma uniit be niti mnatu' paasn es. 48Onaim au u'ruri' ma u'bees 'eu Uisneno, m'ak ‘Pures-bo'is neu Uisneno! Usi' nfei ranan neu kau, tar antea au uteef 'ok au aam usi' in nonot-asar sin anbin bare ia. Ma au msa' uteef urair 'ok nai' Isak in fee.’ 49Onaim oras ia, karu sin ama arki mneek au aam usi' Abraham ate, mitoon kau kninu'. Ma karu kah fa te, mitoon kau kninu' msa'. Maut he au uhiin ak, au he 'moe' on mee.” Bi Ripka in nonot-asar sin antoup oko' 50Ate naan na'uab anrair on nana te, nai' Laban ma nai' Betuel natahan am nak, “Karu UISNENO es an'ator on nana te, hai he mak saa' ntein. 51Bi Ripka es ia. Mok ne nnao nai. Maut he in njair na'i nai' Abraham in nanef, tatuin saa' re' UISNENO n'ator nani.” 52Anneen on nana te, nai' Abraham in ate naan, na'bees antea afu, ma ntoit makasi neu UISNENO. 53Onaim in nait napoit noni-mnatu' ma noin muti', ma baer paken amasat, rarit anfee sin neu bi Ripka. In imsa' anfee neu bi Ripka in naof ma ainaf ok-sonu' re' ma'osa'. 54Rarit nai' Abraham in ate naan, ma in aok-bian sin, nbukaen bu'-bua'. Rarit sin ntupan nbin naan. Noka' on nana te, sin nfenan. Rarit ate naan natoon neu uim tuaf ein am nak, “Au 'toit mainuan he mkonan kau, karu reko te, hai mfain nai oras ia meu au aam usi'.” 55Mes bi Ripka in naof ma in ainaf nak, “Hi mmanaap mi'sek-seke' he saa'? Maut he bi Ripka namaik naan nok kai neno bo' es a'saa'. Rarit na' hi mkoen om mok ne.” 56Mes ate naan nataah am nak, “Koi, ain! Kaisa' mtahan amtein kau! UISNENO nturun anrair kau, tar antea au uteef a'rair ok nai' Isak in fee. Onaim ain, hi mifetin kai he hai mfain ma meik rasi ia neu hai aam usi'.” 57Onaim sin nataah ate naan nak, “Hena te, on nai! Hit taskau bi Ripka he tataan teu ne. In nroim ni, on mee?” 58Onaim sin nhaman bi Ripka ma nataan ee mnak, “Ripka! Oras ia, et re' ho. Ho mroim he mok main atoni' ia, oo, ai' on mee?” Rarit bi Ripka nataah am nak, “Au 'roim he 'ok, tua.” Nai' Isak ma bi Ripka nmatsaon 59-60Rarit sin nafetin bi Ripka, ma in ate re' n'uurs ee na'ko in an-ana', he nnaon bu'-bua' nok nai' Abraham in aten naan. Onaim sin naseon bi Ripka neikin tetus athoen, am nak, “Ripka! Maut he reko te, Uisneno nfee ko anah mfa-faun, he ho sufam-ka'um sin namsa'in nifun-nifun. Ma hai msa' mifneek henati' ho sufam-ka'um sin niis sin musun!” 61Rarit bi Ripka nok in ate naan, sin nakbua' sin abrua' ein, ma nsaen bikaes unta, ma nnao nanin, natuin nai' Abraham in ate sin. 62Nai' Isak natua et pah Negep. Oras naan, in fe' anfain neem na'ko oe hani' Beer Lahai Roi. 63Neon maeb es ate, in npoi na'ko in tenas he nna-nao kuun. In nait in matan ma, napen-peen kuun on nana te, in niit unta pukn es annaon neman. 64Oras bi Ripka nkius niit nai' Isak te, in nsaun rabah na'ko in unta. 65Onaim in nataan nai' Abraham in ate nana mnak, “Aam, atoni' re' annao neem re' ne, sekau?” Ate naan nataah am nak, “Nai' Isak es re' ne.” Onaim bi Ripka nait in po'uk ma nsakteun he nkuub naan in human. 66Rarit, ate naan natoon rasin naan ok-oke' neu nai' Isak. 67Onaim nai' Isak neik bi Ripka ntaam neu in ainf ee tenas. Sin nua sin nmatsaon. Nai' Isak nneek niis bi Ripka. Es nana te, in ka nsusa ntein fa heen neu in ainf ee nmaet. Nai' Abraham ansao ntein 251Nai' Abraham ansao ntein bifee jes, kaan ee, bi Ketura. 2Bi Ketura nahoni' ri'aan ein re' ia: nai' Simran, nai' Yoksan, nai' Medan, nai' Midian, nai' Isbak, ma nai' Sua. 3Nai' Yoksan in aanh ein, esan re' nai' Seba ma nai' Dedan. Nai' Dedan in suufk ein, esan re': atoin Asuras sin, atoin Retus, ma atoin Reumas. 4Nai' Midian in aanh ein esan re': nai' Efa, nai' Efer, nai' Henok, nai' Abida ma nai' Erdaa. Sin ok-oke' re' ia, ain Ketura in sufan. 5-6Oras nai' Abraham nmoin fe', in nbati nrair neu ain Hagar ma ain Ketura sin aanh ein, es-es ate nok in a'mu'in. Rarit, in nreun sin, he nnao natuan nbin pah Kana'an ntoom pasa' neon saet, he sin na'roon na'ko in anah nai' Isak. Mes in baer pusaak ein ok-oke', in nnona' sin neu nai' Isak. Nai' Abraham nasaeb on 7-8Nai' Abraham anmaet oras in nmoin naan toon nautn es bo' hitu mniim (175). 9-10Rarit in anah nai' Isak ma nai' Isma'el nsuub ee nbi nuat Makpera, re' npaumaak kuan Mamre. Unu' te, nai' Abraham ansoos po'on naan na'ko atoin Hetes es, re' in kaan ee nai' Efron, nai' Sohar in anah. Sin nsuub nahunun ain Sara' nbi nuat naan. 11Nai' Abraham anmate nrair. Uisneno nfee tetus athoen neu nai' Isak ma in nmoni nbi tetus ao-mina' ma mamut. Oras naan, nai' Isak natua npaumaak oe hani' Beer Lahai Roi. Nai' Isma'el in sufan 12Nai' Isma'el in reetn ii on nai. In re' naan, nai' Abraham nok in fee tnana' ain Hagar sin anah. Ain Hagar naan, ain Sara' in ate na'ko pah Masir. 13-16Nai' Isma'el in an-moen ne tuaf bo'es am nua. In aanh ein esan re' ia, nmaktun-tuin ein na'ko moen unu ntea aheet susu, esan re': nai' Nebayot, nai' Kedar, nai' Atbeel, nai' Mibsam, nai' Misma, nai' Duma, nai' Masa, nai' Hadat, nai' Tema, nai' Yetur, nai' Nafis, ma nai' Ketma. Ri'an monen re' ia, sin nfanin aam uuf neu too pah bo'es am nua, es-es ate, nmui' kuun in pah. Sin nakanab sin pah, es-es ate natuin sin be'i-na'i sin kaan keni. 17Nai' Isma'el anmaet oras in nmoin naan toon nautn es bo' tenu mhiut (137). 18Mes in suufk ein naan, anmamusun es nok es. Rarit sin npe'en ma natuan nbaits ok nmurai na'ko Habira tar antea Sur, re' anmanaak nok pah Masir, nkono ntean pah Asur.aReta' Ahun-hunut 16:12 Reta' na'ko nai' Esau ma nai' Yakop 19Nai' Abraham in anah nai' Isak in reetn ii, es re' ia. 20Oras nai' Isak ansao bi Ripka, nai' Isak nmoin naan toon bo' haa. Bi Ripka in aamf ee, es re' nai' Betuel. In naof ee, es re' nai' Laban. Sin re' naan atoin Aram, na'kon pah Padan Aram.*Padan Aram naan, es re' pah Mesopotamia, et pah Siria aon-bian pasa' ponain. 21Bi Ripka ka nahoni' fa. Etun nai' Isak an'onen ntoit UISNENO he nfei bi Ripka in apun. UISNENO nneen in onen naan, es na' bi Ripka na'apu'. 22Bi Ripka nnaben ate, in na'apu' ri'an koen. Ri'aan ein nana nmasaapn ein piut nbi sin ainf ee tain. Onaim bi Ripka natenab am nak, “Nansa'am es ri'aan nua ein ia, on re' ia?” Rarit in nataan neu UISNENO. 23Ma UISNENO nataah ee, mnak, “Anbi ho aup maan, anmui' naan ri'ana' nua re' of he njarin uuf nua' re' sin of anmamusun piut-piut. An muin aan of na'be'i nneis na'ko aan uun aan. Ma taatf aan of anjair ameput neu in orif.” 24Oras in neon ne ntea te, bi Ripka nahoni' ri'an koen. Monen oke'. 25Ahuun te me'-me'e, ma in aon ee ma'funu'. Es na' sin nakaan be nai' Esau (re' he noi on re' kata es, re' in a'moufn ii ‘ma'funu'’). 26Rarit na' in orif. Mes oras in npoi naan in nnaa' in taatf ee in haen tikan. Es na' sin nakaan be nai' Yakop (re' he noi on re' kata es, re' in a'moufn ii ‘haen tikan’). Oras nahoni' sin ate, nai' Isak nmoin naan toon bo' nee jen (60). Nai' Esau nnona' in hak an-moen unu 27Oras ri'an koen nana na'naen, nai' Esau njair asekot. In nroim he natua nbi nasi. Mes nai' Yakop atoin ata'as. In nroim he nbi-bi ha umi. 28Nai' Isak biasa nroim he neuk siis fui. Es nana te, in nneek nanes-nesib nai' Esau. Mes bi Ripka nneek nanesib nai' Yakop. Nai' Esau ntoit oef na'ko nai' Yakop 29Neot es, oras nai' Yakop nahaan oef aknaa', nai' Esau nfain neem na'ko sekot. In nhae nmaet ma namnaah anmate msa'. 30Onaim in natonan nai' Yakop am nak, “Ako! Ho msoon maan kau oef me'-me'e re' ho muhaan ee naan. Maski kre'-re'o, he au ha'tain! Au umnaah ka ubei' fa heen.” (Etun sin nteek ee te Edom, re' he noi on re' kata es, re' in a'moufn ii, ‘me'e’.) 31Rarit nai' Yakop nataah am nak, “Reko, taat honi'. Mes karu ho mfee kau ho hak an-moen unu naan fe'!”†Tatuin sin harat, an-moen uun aan, nfani nsenu' in amaf, ma in es re' npaar pusaak anneis na'ko in oirf ein ok-oke'. 32Onaim nai' Esau nataah am nak, “Ahh. Ma on saa'na' es re' hak an-moen uun gui! Ho mpaar. Au umnaah ka ubei' fa heen. Ho msoon maan kau oef rabah he meik je neem. Au he uah heen.” 33Mes nai' Yakop na'uab anteni' mnak, “Airoo, taat honi'. Mpao kre'-kre'o. Ho msuup fe' mak, ho mnona' kau hak naan.” Onaim nai' Esau nsuup on re' naan. 34Rarit nai' Yakop ansono nfeen ee oef knaa' naan ma nfee ne nok utunu'. Nai' Esau nbukae nrari te, in nfeen annao kuun. Nok ranan naan, nai' Esau nnona' nain in hak an-moen unu. Nai' Isak ma usif Abimerek 261Neot es, amnaahs ii ntaman pah naan, on re' amnahas oras nai' Abraham anmoin fe'. Onaim nai' Isak ntoit he karu reko te usif Abimerek, atoin Firistin sin usif, nfee ne mainuan he in natuan nbi kuan Gerar. 2In nmoe' on re' naan, natuin UISNENO nakriir On neu ne, mnak, “Ho kais amnao meu pah Masir. Au of ukrira' ko bare 'teta'. 3-4Karu ho mutua on re' atoin anao-amnemat nbi bare naan, Au of ok ko, ma 'fee ko teuts am athoen huma'-huma'. Au of a'moe' ho suufm ein amfau-rutu on re' kfuun ein et neno. Ma Au 'fee neu ho sufam sin pah re' ia ma in kuan ein oke'. Na'ko ho sufam-ka'um sin naan, of are' uuf-uuf nbi pah-pinan ia napenin teuts am athoen. Nok ranan naan, Au uteaba' Au rais manba'an ok ho ama' nai' Abraham. 5Au 'moe' on re' ia, natuin ho ama' natuin Au romik, Au prenat, ma Au atoran.” 6Onaim nai' Isak natua ntahan nbi kuan Gerar. 7Bi Ripka naan mamasa'. Onaim oras atoin ein re' nbin bare naan niit ee, sin nmaktaan ein nok ne. Mes nai' Isak nataah am nak, “Bi Ripka naan, au feto'.” In namtau karu in nmanaku nak in fee ja te, atoin ein naan of anroor goe ma ntoup neik bi Ripka. 8Nai' Isak natua suuk a'roo nbi naan. Neot es, uisf ee nasneku' niit nai' Isak nok bi Ripka na'ko in eno sneer. In niit sin anmahoon fee-mone. 9Onaim in nreek tuaf he nnao no'en nai' Isak, ma nakain ee mnak, “Isak! Au uhiin urek-reko 'rair, bifee naan, ho fee ja! On nai te, neu sa'am es ho mak ho feto'?” Onaim nai' Isak nataah am nak, “On nai, aam usi. Au umtau karu au utoon am 'ak au fee ja te, kais-kaisa' biak ein nroor niis kau.” 10Rarit uisf ee nataah am nak, “Karu nmui' tuaf anbi re' ia re' ntuup nok ho fee, ho ro he musaan kai! Nansa'am es ho mmoe' on nana neu kai?” 11Rarit nai' Abimerek namnaub neik haan ma'tani' neu in too ngguin am nak, “Hi arki mimnau rek-reko! Sekau-sekau re' nmoe' re'uf neu atoni' ia ai' in fee, au of a'hukun u'mate.” Sin nmatoena' oe hain ein 12Oras naan nai' Isak narene nbi pah naan. In napein in reen ne aaf kein nfain no nautn es, natuin UISNENO nfee ne tetus. 13In a'mui'n ein na'baab ok piut, tar antea in nfain atoin amu'it batuur-batuur. 14In bijae, 'bibi, ma 'bib-kase nma'baab ein amfaun. In ameupt ein amsa' namfaun. Tar antea atoin Firistin sin seor natenab re'uf neu ne. 15Unu' fe, nai' Isak in amaf nai' Abraham sin nhanin oe hani' mfaun. Mes oras ia, atoin Firistin sin nkuub nareu' oe hain ein naan nekin afu. 16Rarit usif Abimerek na'uab nok nai' Isak am nak, “Isak! Reko nneis ho mnao musaitan hai pah ii nai. Hai mkis-kisu te, ho ma'tain mi, nnesi nrair kai.” 17Rarit nai' Isak nnao nasaitan kuan naan, ma nfain natua nbi karopu mnera' Gerar. 18Onaim in nhain nafani' oe hain ein re' sin nkuub sin naan. Ma in nakanab oe hain ein naan, natuin kaanf ein re' unu' te in aamf ee nakanab anrair sin. 19Oras nai' Isak in ameupt ein nhanin oe nbin mnera' Gerar naan te, sin nhain napein oe maat es, re' nasfurak npoi. 20Mes atuuks ein na'ko Gerar anmatoen nok nai' Isak in atuuks ein, natuin oe hani' naan. Sin nak, “Ia hai oe!” Es na' nai' Isak nakanab oe hani' naan Esek, re' in a'moufn ii, ‘matoes’. 21Rarit nai' Isak in ne, nhain oe jes anteni'. Mes sin nmatoen ntein ein, natuin oe hani' naan. Es na' nai' Isak nakanab oe hani' naan Sitna, re' in a'moufn ii ‘anmaraab nein’. 22Rarit in nasaitan bare naan, ma nhani ntein oe hain es. Neot re' ia, sin ka nmatoen fa. Es na' nai' Isak nakanab oe hani' naan Rehobot, re' in a'moufn ii ‘baer mainuan’. Ma in na'uab am nak, “Oras ia, Uisneno nfee kai bare he mitua mbi baer mainuan ia. Anbi ia te, na' hai bisa mimsai' ma mi'baab om.” 23Na'ko nana te, nai' Isak sin nnao n'anin Beer Seba, he natuan nbin naan. 24Mabe' nana, UISNENO nakriir On neu ne, ma na'uab am nak, “Isak! Au re' ia, ho ama' nai' Abraham in Uisneno. Onaim, kais mumtau, natuin Au 'pao ma 'panat ko. Au of a'fee ko teuts am athoen. Ma ho sufam-ka'um sin of na'baab ok amfaun. Au 'moe' on re' ia, natuin Au rais manba'an ok ho ama'.” 25Rarit nai' Isak anbaik fatu he nafena' mei fuat anbi naan. Onaim in ntoit makasi neu UISNENO nbi bare naan. In natua nbi naan, ma in ameupt ein nmurai nhanin ntenin oe. Usif Abimerek ma nai' Isak nmaraem ok 26Oras naan, usif Abimerek neem na'ko kuan Gerar. In nok in soob reko nai' Ahusat, ma in meo pa'e nai' Fikor, neman ma nateef nok nai' Isak. 27Onaim nai' Isak nataan am nak, “Aam usi'! Unu' te hi mriu' kai mpoi mi'ko hi pah. Onaim oras ia hi iim he minsaa' amtein?” 28Rarit sin natahan am nak, “On nai! Oras ia hai mihiin mak Uisneno npao ma npanat ko, anhao ma nfait ko. Natuin rasi naan, hai miten-tenab ate, reko nneis hit nua kit tahakeb rais manba'an. Ho msuup am mak, 29hi of ka mmoe' fa rais re'uf neu kai, on re' hai msa' ka mmoe' fa rais re'uf neu ki. Batuur hai neekm ein reko mok ki. Es na' neon goes ii, hi misaitan hai pah ii nok mamut. Hai mihiin batuur-batuur, UISNENO es anfee ki tetus.” 30Rarit nai' Isak nfesat neu sin. Sin nbukaen bu'-bua'. 31Anmeu nfiin on nana te, sin nsupan. Onaim nai' Isak nafetin sin he nfanin nok mamut. 32Neno naan, nai' Isak in ameupt ein neman ma natonan am nak, “Aam! Hai mipeni mrair oe.” 33Rarit nai' Isak nakanab oe hani' naan Seba, re' in a'moufn ii nak ‘supat’. Onaim sin nakanab kota naan Beer Seba ntea oras ia.*Anbi uab Ibrani, Seba in a'moufn ii nak ‘supat’, ai' ‘hiut’, ai' ‘ua reko’. Anbi uab Ibrani Beer in a'moufn ii nak ‘oe hani'’. Nai' Esau nsao bifee nua na'ko uuf a'teta' 34Nai' Esau nmatsao, oras in nmoin naan toon bo' haa. In nsao bifee nua na'ko uuf atoin Hetes. Es kaan ee, bi Yudit, nai' Beri an-feto. Es antein, kaan ee bi Basmat, nai' Eron in an-feto. 35Bifee nua' ein naan nasusab nai' Isak ma bi Ripka. Bi Ripka napoi aam Isak he nfee tetus neu nai' Yakop 271Oras nai' Isak namnasi nrair, in maatk ein ankupu nmaten. Onaim in no'en in an-moen unu re' in nneek niis ne ji, mnak, “Esau! Ho uum fe'!” Nai' Esau nataah am nak, “Aam, saa'?” 2Nai' Isak natoon ee mnak, “On nai! Au umnais jen. Au ka uhiin fa au neno 'maten. 3Onaim, mait ho baer seokt ein naan, mnao nai he mseok maan kau mui' fui jes. 4Rarit ho muhaan maan kau mnaah amin-minat re' au 'romi, rait meik je neem. Au 'uah a'rari te, au 'fee ko tetus. Ma karu au 'fee 'rair ko tetus ate, au 'mate msa' reko.” 5Rarit nai' Esau nnao nseok. Mes bi Ripka nneen niit nai' Isak in uaban naan. 6Rarit bi Ripka natonan nai' Yakop am nak, “Hoe, Ako! Mneen rek-reko! Fe'ena au 'neen ama' na'uab nok nai' Esau, mnak: 7‘Ho mnao mseok maan kau mui' fui jes, he muhaan ee namin-miin neu kau. Karu au 'uah a'rari te, au 'fee ko tetus nbi UISNENO In matan.’ 8Onaim, ho mneen rek-reko! Au u'uab saa' ate, mutuin. 9Oras ia, mnao nai meu hit a'bib-kaes ne, mpiir maan a'bib tiup apokat nua. Mroor sin, ma mait meik sin siis kein naan neman neu kau. Au of uhaan sin utuin ho ama' in romin. 10Karu au uhaan urari te, ho meik sin neu ho ama' he in nbukae. Rarit in nfee ko tetus fe', hena' in nmaet. Nok ranan naan, ho es mupein teuts ee. Ka ho tata' fa.” 11Mes nai' Yakop na'uab nok in ainf ee mnak, “Ain! Mes nai' Esau in aon ee ma'funu'. Au aok ii kahaf! 12Kais-kaisa' ama' nreo' au aok ii, ma in nahiin nain nak au upoi. Onaim in kaas kau!” 13Onaim in ainf ee nak, “Ako. Kais neek maan nabait. Anbain he au es a'ator! Karu ho ama' nkaas ko, maut he au es usaah. Oras ia, mnao nai he mroro 'bibin naan.” 14Rarit nai' Yakop nnao npiir nana 'bibin naan, onaim in nroor sin, ma neik sin siis kein neu in ainaf. Onaim bi Ripka nahaan sin namin-minan on re' nai' Isak in romin. 15Rarit bi Ripka nnao nait nai' Esau in baer paken re' namaas, nfeen nai' Yakop sin he npaek. 16In n'aum nai' Yakop in a'niim kein ma in neon, npaek pasu 'bibi naan. 17Rarit in nfee sisi mtaas ein naan nok utunu' neu nai' Yakop. Nai' Isak nfee tetus neu nai' Yakop 18Rarit nai' Yakop neik sisi mtaas ein naan neu in amaf. In na'uab am nak, “Aam! Au uum een.” Nai' Isak nataah am nak, “Hoe! Ho sekau ko?” 19Onaim nai' Yakop nataah am nak, “Au re' ia, ho an-moen unu', nai' Esau! Au 'tao utuin ho rekat. Mfeen nai he mbukae. Au uhaan sisi na'ko mui' fui re' au 'heek aan. Mbukae, hena' rarit mu'uab amfee kau tetus!” 20Rarit nai' Isak na'uab am nak, “Ho ma'tain, oo! Ho mseok rabah ji!” On nai te, nai' Yakop nataah am nak, “Au upein rabaah, natuin UISNENO re' ama' ho mu'bees meu Na ji, es anturun ma nbaab kau.” 21Onaim nai' Isak nhaman nai' Yakop am nak, “Ho mpaumaak kau fe', he au 'reo' 'iit ko! Nai' Esau es re' ia, oo?” 22Rarit nai' Yakop nsiri' ntaam ma npaumak-maak in amaf. Onaim a'naef ee nreo' goe, ma na'uab am nak, “In haan ii, on re' nai' Yakop in hanan! Mes in a'niim ii, on re' nai' Esau in a'niman.” 23Mes nai' Isak ka nahiin fa nai' Yakop natuin in a'niim nein ma'funu' on re' nai' Esau. Mes oras in he nfee tetus neu nai' Yakop, 24in nataan antein am nak, “Ho re' ia, nai' Esau batuur-batuur aa, oo?” Onaim nai' Yakop nataah am nak, ‘Batuur, tua!” 25Rarit nai' Isak na'uab am nak, “Ho mnona' sisi naan he au 'euk. Rarit na' au 'fee ko tetus.” Onaim nai' Yakop ansoron sisi ma tua-min-kase neu in aamf ee, ma in nbukae. 26Rarit in aamf ee na'uab am nak, “Airoo. Mpaumaak uum he mhoo ma mneek maan kau.” 27Oras nai' Yakop npaumaak he nhoo ma nneek in aamf ee te, nai' Isak nafoi nahiin nai' Esau in paek ne foo kein. Rarit in nfee tetus neu nai' Yakop am nak, “Au aanh ii in foo ni, on re' mnera' huun re' UISNENO nasanu' tetus, 28Maut he Uisneno nasanu' pinis na'ko neno, he namriab ma nasnaub ho renen! Maut he In nfee ko pena'-maka' nho-hoen, ma ho poo' anggor sin nafuan nho-hoen. 29Uuf-uuf of anrarin ho aten sin, Ma uuf-uuf na'ko pah-pah of na'ruri' ma nhormaat ko. Maut he ho muprenat ho aom-bian sin ok-oke', ma sin arsin of anri'tuun nbin ho matam. Sekau es re' nkaas ko, sin napenin kasat. Mes sekau es anfee ko tetus, sin napenin tetus amsa'.” Nai' Esau nfain neem ma ntoit tetus na'ko nai' Isak 30Oras nai' Isak anfee nrair tetus, ma nai' Yakop fe' npoi nasaitan in aamf ee te, in tataf nai' Esau nfain neem ma neik mui' fui re' in nheek naan ee. 31Onaim in nnao nahaan ee, rarit in neik je neu in amaf. In na'uab am nak, “Aam! Mfeen he mbukae nai. Au uhaan urair siis fui re' au 'nao 'seok aan. Mbukae mrari te, mfee kau tetus.” 32Nai' Isak naskeek. In nataan am nak, “Hoe! Ho sekau ko ntein?” Rarit nai' Esau nataah am nak, “Au nai' Esau kau! Au ho an-moen unu'.” 33Onaim nai' Isak na'ta'i. Rarit a'naef ee nataan am nak, “Karu on nana te, fe'ena sekau es re' neik kau sisi ma au 'euk? Au 'eku 'rair, ma 'fee 'rair tetus neu tuaf naan. Ma au ka ubei' fa he 'heer ufani' tetus re' au 'fee je naan.” 34Anneen in aamf ee na'uab on nana te, nai' Esau neek ne nameen, ma nkae npin-pinus. Ma na'aub naher-heer am nak, “Kooi, aam! Mfee kau tetus amsa', tua!” 35Mes nai' Isak nak, “Ho ori' neem am napoi nrair kau, ma nabaak naan ho tetus.” 36Rarit nai' Esau na'uab am nak, “In napoi kau no nua goen. Nahunu te, in napoi kau ma ntoup naan au hak an-moen unu. Oras ia, in napoi ntein ma ntoup naan au tetus. Etun in kaan ee ‘Yakop’. Mes, ho mmui' tetus bian antein he mfee kau, oo?” (Kanaf Yakop in oet ni ‘nnaa' haen 'tikan’. Mes in oten bian ‘apoit’.) 37Rarit nai' Isak nataah am nak, “Au u'ratan a'rair ho ori' njair ho usi'. Ma in aok-bian sin oke', njarin in ate-ate sin. Au 'fee ne pena'-maka nho-hoen, ma hau fua anggor nho-hoen amsa'. Onaim, Esau! Oras ia au he 'fee ko tetus saa' antein?” 38Anneen on nana te, nai' Esau noik aamf ee piut am nak, “Aam, ho mmu'i haa tetus mese' aa, oo? Au 'tebes, ho of ammu'i mtein bian. Maski an-ana' msa' reko!” Onaim in nmurai nkae ntein. 39Rarit nai' Isak nataah anah nai' Esau, mnak, “Ho 'moin maan of na'roo na'ko reen amriat ein, ka tiit fa pinis nsaun na'ko neno he napeet ho afun. 40Ho suin aan of es anfee ko he mmoin. Mes maski on mee-mee msa', ho mjair ate neu ho ori'. Suma karu ho mraban mubei' je, of na' ho mufetin maan om mu'ko in a'niman.” Bi Ripka nreun nai' Yakop he naen 41Nai' Esau nato'on nai' Yakop re'-re'uf, natuin nai' Yakop nasiik naan in tetus. Mes in natenab am nak, “Ka' roo fa te, ama' nmaet. Onaim, au 'pao. Bee't ee oke' te, au 'roro!” 42-43Oras bi Ripka nneen nai' Esau in sarit naan, in no'en nai' Yakop am nak, “Ho mneen rek-reko! Ho tata' nareon anrair he nbaras in neek menas. In he nroor niis ko. Onaim, ho maen nai meu ho baba' nai' Laban et Haran. 44Mnao mutua mtahan ambi ne, tar antea ho tata' in neek ne nmuni'. 45Karu in nnikan nain saa'-saa' re' ho mmoe' sin neu ne te, au of a'reek tuaf he neit naan ko. Natuin au ka 'roim fa he unekun au aanh ein nua sin no mese' nain.” 46Rarit bi Ripka na'uab nok nai' Isak am nak, “Au 'renan nai' Esau in fee nua' ein re' na'kon atoin Hetes sin ia! Karu nai' Yakop ansao ri'feot munif Hetes, reko nneis au 'maet nai.” Rarit nai' Isak no'en nai' Yakop, ma nfee ne tetus ma fainekat am nak, “Mneen rek-reko! Ho kaisa' msao bifee munif na'ko pah Kana'an. Mes ho mnao meu Padan Aram, meu ho na'i nai' Betuel in umi. Ho mnao ma msao ho baba' nai' Laban in an-feot goes. Maut he Uisneno re' Akuas isat naan, es anfee ko tetus, he ho anah-upuf sin namfaun, ma ho sufam-ka'um sin anfain uuf-uuf amfaun re' ma'tain ein. Maut he Uisneno In rais manba'an neu nai' Abraham naneet neu ko, ma neu ho sufam-ka'um sin. Maut he ho mpaar pah ia, re' Uisneno nba'an anraar je neu nai' Abraham.” Na'uab anrair on nana te, nai Isak nafetin nai' Yakop he nnao neu Padan Aram, neu in babaf nai' Laban ma na'if nai' Betuel sin umi. Nai' Esau nsao nai' Isma'el an-feot goes 6Nai' Esau nneen, nak nai' Isak nfee nrair tetus neu nai' Yakop, ma ntaar ee he kais ansao ri'feot munif na'ko pah Kana'an. In nneen amsa' nak in aamf ee nreun goe he nnao nsao baabf ee an-feot goes et Padan Aram. 7Rarit nai' Yakop natuin in amaf ma ainaf sin fainekat, onaim in nnao neu Padan Aram. 8Nai' Esau msa' nahiin nak, in aamf ee ka nroim fa in fee ngguin na'kon pah Kana'an. 9Onaim nai' Esau nnao neu in aam kouf nai' Isma'el, rarit in nsao nai' Isma'el an-feto bi Maharat. Bi Maharat naan, nai' Nebayot fetof. Nai' Yakop namnei nbi Betel 10Rarit nai' Yakop annao nasaitan Beer Seba neu kuan Haran. 11Oras manse nmouf, in ntea baar jes, ma in ntuup anbi naan. Oras in he ntuup ate, in nait faat goes he n'aka'nunu'. 12Mabe' naan in namnei. In niit era' fua' es re' in tuun ne nasnait on anbi neno. Rarit Uisneno In ameput neno-tunan sin nsae-nsanun nbin erak naan. 13Anbi mneit naan, nai' Yakop niit UISNENO nhake nbi in abnapan, rarit In na'uab am nak, “Au re' ia, UISNENO, ho na'i nai' Abraham ma ho ama' nai' Isak sin Uisneno. Au of a'fee ko pah ia neu ko ma neu ho sufam-ka'um sin. 14Ho sufam-ka'um sin of amfaun on re' skuku'. Ma sin of ansei jok ma nbaits ok neun bare-bare. Na'ko ho sufam-ka'um, are' uuf-uuf nbi pah-pinan of napenin tetus. 15Mumnau murek-reko'! Ho mnao meu mee-mee jah, Au ok ko, ma 'panat ko. Au of 'eik ko mfain meu pah ia. Au ka 'konan ko fa mmees. Ma Au of uteaba' rais manbaa'n ein re' Au 'fee ko sin.” 16Oras nai' Yakop anfeen na'ko tupas naan, in na'uab am nak, “Au fe' uhiin ak, UISNENO msa' et bare re' ia!” 17Ma in namtau. Onaim in natenab am nak, “Koeh! Ma bare ia nmoe' kau m'au fuun kein natoron. Namneo-namneo, Uisneno In uum ji et re' ia! Ma eno' he ttaam teu sonaf neno-tunan, es re' ia.” Nai' Yakob na'ruri' ma na'bees neu Uisneno nbi Betel 18Kik-kiku te, nai' Yakop anfeen. Rarit in nait faut aka'nunu' naan, ma nahaek ee, njair tanar. Rarit in n'oop mina' nbi fatu naan, ma n'onen neu Uisneno. 19In nakanab bare naan Betel, re' in a'moufn ii nak ‘Umi Uisneno’. (Unu' te bare naan, kaan ee, Lus). 20Rarit nai' Yakop ansuup am nak, “Karu Uisneno nok kau, npao ma npanat kau nbi au ranan ia, ma nfee kau mnahat ma pake, 21tar antea au 'fain uum nok mamut ma ao-mina', UISNENO of anjair au Uisneno. 22Fatu re' au uhaek ee ia, njair baer onen neu Uisneno. Ma saa'-saa' re' Uisneno nfee kau sin, au of a'fee ufani' sapaaf es na'ko bait bo'.” Nai' Yakop antean babaf nai' Laban in umi 291Rarit nai' Yakop annao nkono n'ain pasa' neon saet. 2In nna-nao te, in niit oe hain es npaumaak kuan es. Npaumaak oe hani' naan, nmu'i 'bibi ma 'bib-kase, pukan teun, re' npaon he napenin oe mninu'. Mes anmui' faut ko' goes ntoeb naan oe hani' naan. 3Nati' te, karu mui't ein nana nabua nrarin ate, na' atuuks ein ntitar na'roob fatu naan, rarit ankuin oe ma na' na'inu' sin. Ninu nrarin ate, sin ntoeb nafain ee. 4Onaim nai' Yakop nnao nataan atuuks ein nana mnak, “Hoore, tua! Hi mi'ko mee, tua?” Sin natahan am nak, “Hai mi'ko kuan Haran, tua.” 5Rarit nai' Yakop nataan antein am nak, “Hi mihiin au baba' nai' Laban aa, oo? In re' naan, nai' Nahor in anah.” Onaim sin natahan am nak, “Hai mihiin je, tua.” 6Nai' Yakop nataan piut am nak, “In n'ao-mina', oo?” Sin natahan am nak, “A'naef ee et re' ne. In reko. Mkius. In an-feto bi Rahel napoo' neik in mui't ein neman he na'inu' sin anbin re' ia. Ho mpao mbi ia.” 7Rarit nai' Yakop na'uab antein am nak, “Manse na'puup fe'. Onaim, reko nneis mui't ein re' neem nabuan nrarin ia, hi mi'inu' sin nai. Rarit hi mipoo' meik sin he sin nekun huun.” 8Mes sin npenan mates, nak, “Hoe, ka on fa naan! Hai ro he mpao atuuks ein neman ok-oke' neik sin mui't ein ntean ia fe'. Hena' hai mtitar fatu ne, he mi'inu' mui't ein naan.” 9Nai' Yakop fe' na'uub-uab nok atoin ein nana te, bi Rahel neem antea nok in aamf ee mui't ein. Nati' te, in natuuk mui't ein naan. Nai' Yakop nait nanani' faut tobef naan 10Oras nai' Yakop niit bi Rahel nok in a'bibin ma 'bib-kasen nana te, in nnao ntitar nain faut tobef naan. Rarit in na'inu' in baabf ee in mui't ein. 11Rarit in nneek bi Rahel, ma nkae. 12Rarit in natonan bi Rahel am nak, “Au re' ia, ho baab feto bi Ripka in anah.” Onaim bi Rahel naen anfain on umi he natonan in amaf. 13Oras nai' Laban anneen han-tonas nak nai' Yakop naan, in fetof bi Ripka anah, in nnaen anseun goe. Natefan ate, nai' Laban nneek ma nhoo goe. Rarit in nok ne neu in umi'. Onaim nai' Yakop natoon are' saa'-saa' neu in babaf. 14aOnaim, nai' Laban na'uab am nak, “Batuur! Hit nua kit umi nanan!” Nai' Yakop ansao bi Lea ma bi Rahel 14bOras nai' Yakop natua nok sin fuun es, 15nai' Laban na'uab nok ne mnak, “Ako! Au ka 'roim fa he ho mmeup rum-ruum meu kau, natuin hit nua kit umi nanan. Onaim, ho mtoit fauk?” 16Nai' Laban anmui' an-feto nua. Ahuunt ee, in kaan ee bi Lea. Amuint ee in kaan ee bi Rahel. 17Bi Lea in maat firo.*Uab Ibrani nbi re' ia ka mahini' fa reko. Mes bi Rahel in huum ne mamasa', ma in aon ee msa' ro reko. 18Nai' Yakop in ntaam nekan bi Rahel. Onaim in nataah nai' Laban am nak, “Au 'mepu 'fee ko toon hiut, asar ho mroim he au 'sao bi Rahel.” 19Rarit nai' Laban nataah am nak, “Reko! Nana es reko nneis, natuin hit nua kit umi nanan. Maut he au anah bi Rahel kais ansao atoin sona'. Onaim, ho mutua mbi ia, he mbiur neu kau.” 20Rarit nai' Yakop nmeup toon hiut, henati' in bisa nsao bi Rahel. In nneek niis bi Rahel. Etun, toon hiut re' nana, on re' neno fauk ah. 21Toon hiut namsopu te, nai' Yakop namnauba' babaf nai' Laban am nak, “Baab mone! Au 'meup toon hiut goen. Oras ia, mnona' kau bi Rahel he au 'sao.” 22Onaim nai' Laban nahoeb neu kabin naan. In naskau too mfaun anbin bare naan. 23-27Mabe' naan, nai' Laban ka nfee fa bi Rahel, mes in nfee bi Lea he ntaam neu nai' Yakop in tenar. Onaim nai' Yakop antuup nok bi Lea. Kik-kiku te, na' nai' Yakop nahiin nak in ntuup nok bi Lea. Onaim nai' Yakop anmatoe in aam babaf nai' Laban am nak, “Au 'aetn ok toon hiut he 'sao bi Rahel! Te, ho mseun ee nok bi Lea! Nansa'am es ho mu'e'ob kau on re' ia?” Rarit nai' Laban nataah am nak, “Ho kais mutoo'! Tatuin hai harat anbi bare ia, feot muni ka nabei' fa he nsao nahunun feot ko'u. Onaim, reko nneis on nai! Ho mpao he fesat neno hiut namsoup fe', na' ho mupein bi Rahel. Mes ho ro he mmepu mtein toon hiut neu kau.” Rarit nai' Laban nfee in ate bi Silpa he njair bi Lea in ate. 28Nai' Yakop anroim natuin. Onaim fesat neno hiut namsopu te, nai' Laban anfee bi Rahel he nai' Yakop ansao. 29Rarit nai' Laban nfee in ate bi Bilha he njair bi Rahel in ate. 30Onaim nai' Yakop ansao bi Rahel amsa'. In nneek nanesib bi Rahel. Onaim in nmepu ntein toon hiut neu in aam babaf. Nai' Yakop in aanh ein 31Mes UISNENO nahiin nak nai' Yakop anneek nanesib bi Rahel. Es nana te, In nkonan bi Lea he nahoni'. Mes bi Rahel kahaf. 32Bi Lea na'apu', ma nahoni' ri'an moen jes. In nakanab ri'ana' nana nai' Ruben (re' in a'moufn ii nak ‘mkius, nmui' anah’),†Anbi uab Ibrani Ruben in a'moufn ii nak ‘mkius, nmui' anah’. Ma in haan ii he noi huma' mese' nok kata es re' in a'moufn ii ‘in nkisu nrair au susat’. natuin in na'uab am nak, “UISNENO nkius niit au susat. Etun es oras ia, au moon je nkius kau.” 33Rarit bi Lea na'apu' ntein, ma nahoni' ri'an moen jes. In nakaan be, nai' Simeon (re' in a'moufn ii oni' nak ‘atoni' nneen anrair’), natuin in nak, “UISNENO nneen anrair nak au moon je ka nfairoir kau fa. Es na' In nfee ntein kau ri'ana' ia.” 34Rarit bi Lea na'apu' ntein, ma nahoni' ri'an moen jes. In nakanab ri'ana' naan nai' Lewi, ‡‘Lewi’ in a'moufn ii oni' nak ‘na'kii'’, ai' ‘nhoo naheer-heer’. natuin in na'uab am nak, “Nok re' ri'ana' ia, au raas ji, oke' nrair. Namneo, au moon je of na'kii' nbi kau, natuin au uhoni' ri'an mone teun neu ne.” 35Rarit bi Lea na'apu' ntein, ma nahoni' ri'an moen jes. In nakanab ri'ana' naan nai' Yahuda (re' in a'moufn ii oni' nak ‘bo'is’), natuin in na'uab am nak, “Neot re' ia, au he 'bo'is UISNENO!” Rarit bi Lea ka nahoni' fa heen. Mes bi Rahel fe' ka nahoni' fa. Etun in sero nmui' tenab neu in tataf. Onaim, in na'uab neu in moon je, mnak, “Aam! On mee m'es au ka uhoni' fa? Karu ka mfee kau fa anah ate, reko nneis au 'maet nai.” 2Onaim nai' Yakop naskaar ee, mnak, “Ho mak au Uisneno kau? Au ka 'moe uhiin fa ri'ana' he 'fee ko.” 3Rarit bi Rahel na'uab am nak, “On nai! Reko nneis ho mtuup mok au ate bi Bilha. Maut he on mee te, in nahoni' ri'ana' nfee kau.” 4Rarit in nnona' bi Bilha neu in mone. Onaim nai' Yakop antuup nokan. 5Rarit bi Bilha na'apu, ma in nahoni' ri'an moen jes. 6Onaim bi Rahel na'uab am nak, “Uisneno nneen au onen. Etun In nfee kau ri'an moen jes. Uisneno nafeek nataib ahaa au rasi.” Onaim in nakanab ri'ana' naan nai' Dan (re' in a'moufn ii nak ‘nafeek rasi’). 7Rarit bi Bilha na'apu ntein, ma nahoni' ri'an moonj es. 8Onaim bi Rahel na'uab am nak, “Au ok au tata' mmari'un mahoint ii. Onaim au 'iis aan ee.” Etun in nakanab ri'ana' naan nai' Naftali (re' in a'moufn ii nak ‘nmari'un’). 9Oras bi Lea nnaben nahiin neu in ka nahoni' fa heen, in nnona' bi Silpa he nai' Yakop ansao. 10Rarit bi Silpa nahoni' ri'an moen jes. 11Rarit bi Lea na'uab am nak, “Au ua reko kau.” Onaim in nakanab ri'ana' naan nai' Gat (re' in a'moufn ii, nak ‘ua reko’). 12Rarit bi Silpa nahoni' ntein ri'an moen jes. 13Onaim bi Lea na'uab am nak, “Hoe! Oras ia, na' au 'mariin! Mkius kim, of bifeen guin na'uab ein am nak, au 'iis mainenu'.” Etun in nakanab ri'ana' naan, nai' Aser (re' in a'moufn ii nak ‘marinit’). 14Neot es, nateef oras amnonut, nai' Ruben nnao nbi nasi. In napein hau re'u re' nturun tuaf he karu reko te nahoni'. Rarit in nneik je neu in ainaf bi Lea. Nkius niit on nana te, bi Rahel antoit bi Lea mnak, “Airoo, taat! Mfee maan kau re'u kre'o re' nai' Ruben neik je naan.” 15Mes bi Lea nataah am nak, “Hoe! Ho bainesi' ko! Ho musiik amrair au mone. Ma oras ia, he musiik amtein re'u na'ko au anah. Ho ka mumaeb om fa?” Mes bi Rahel na'uab am nak, “On nai taat. Karu au upein re'u nana te, mabe' ia ho mok hit mone.” Bi Lea nroim on naan. 16Manse nmaeb on nana te, nai' Yakop anfain neem na'ko rene. Onaim bi Lea nnao nateef nok ne, ma na'uab ee mnak, “Aam! Ho ro he mtuup mok kau mabe' ia! Natuin au 'baen a'rair ko 'eik au aanh ee in re'u.” Rarit mabe' naan, nai' Yakop antuup nok bi Lea. 17Rarit Uisneno nneen bi Lea in onen. Onaim in na'apu', ma nahoni' ri'an moen jes. Neot ia, in nahoni' no niim een. 18Rarit bi Lea nakanab ri'ana' naan nai' Isaskar (re' in a'moufn ii nak ‘baena' haet’), natuin in na'uab am nak, “Uisneno nbaen anrair au haet, natuin au 'nona' 'rair bi Silpa he nsao au mone.” 19Rarit bi Lea na'apu' ntein, ma nahoni' ri'an moen jes. Re' ia, no nee jen. 20In na'uab am nak, “Uisneno n'ook-soun kau. Onaim oras ia, au moon je ro he nhormaat kau, natuin au uhoni' 'rair ri'an mone nee jen.” Etun in nakanab ri'ana' naan nai' Seburon (re' in a'moufn ii nak ‘nfee hormaat’). 21Rarit bi Lea nahoni' ri'an feot goes. Onaim in nakaanb ee, bi Dina. 22Mes Uisneno namnau bi Rahel amsa'. In nneen bi Rahel in onen totis. Etun In nfei bi Rahel in apun. 23Onaim bi Rahel na'apu' ma nahoni' ri'an moen jes. In na'uab am nak, “Uisneno nait inporin au rais mae.” 24Onaim in nakanab ri'ana' naan, nai' Yusuf (re' in a'moufn ii oni' nak ‘maut he in na'baba'’), natuin in na'uab am nak, “Au 'toit he Uisneno na'baba' kau ri'an moen jes antein.” Nai' Yakop naim ranan he na'baba' in mui't ein 25Oras bi Rahel nahoni' nrair nai' Yusuf, nai' Yakop na'uab nok nai' Laban am nak, “Aam! Karu reko te, au 'fain on au pah ee fe'. 26Maut he au 'eik au fee ma au anah sin imsa'. Aam, ho muhini mrair, au 'meup ma'tani neu ko, onaim au 'baen ufeek sin een. Natuin rasi naan, oras ia sin nfanin aung goa jeen.” 27Rarit in aam baabf ee nataah am nak, “Ako! Ho mneen fe'. Au uketi' ma takseer a'soba'. Au 'iit a'rair, onaim au uhiin 'ak Uisneno npaek ko he nfee kau tetus. 28Onaim oras ia ho mtoit fak-fauk ah. Au 'baen! Asar ho mutua mok kau mbi ia, ma mmepu mfee kau.” 29Rarit nai' Yakop nataah am nak, “Aam, ho miit kuum, au mepun. Etun ho mui't ein na'baab ok piut. 30Oras au ka uum fa fe'e te, ho 'mui'm ein ka mfaun fa fe'. Mes oras ia, ho atoin amu'it. Uisneno nfee ko tetus, natuin au mepuk. Oras ia, ntea in orsa goen he au 'meup 'eu au fee-anah sin.” 31Rarit nai' Laban nataan am nak, “Reko. Onaim au he 'baen on mee 'eu ko?” Nai' Yakop nataah am nak, “Aam, ho kais musuusb om he mfee kau saa'-saa'. Au of utuuk ukonob ho mui't ein, mes asar au 'moe' aan taos es. 32Mfee kau mainuan, he neno ia au 'nao 'eu ho mui't ein. Au he 'piir aan a'bibi ma 'bib-kase re' ka ma'koto' fa. Sin re' naan, hong goa, tua. Mes re' ma'koot ein ee, au nu. Ma au ait imsa' are' 'bib-kaes metan. Maut he sin ok-oke' naan, anfain baen neu au sus-haet.*Unu' te, atoni' natenab am nak, 'bib-kase re' muti' nana, es re' reko. Sin re' naan, mfaun. Ma 'bib-kaes meetn ein, ka rekon fa. A'bib-kaes meetn ein fauk ah. A'bibi ma 'bib-kase re' ma'koto' sin, fauk ah. Nok ranan naan, nai' Laban napeni mfaun ma rekon, mes nai' Yakop napein fauk ah re' re'-re'uf. 33Neno namuni te, of na' ho muhiin mak au neek ii kninu', ai' kah? Oras mee-mee jah, ho uum he muprikas au mui't ein. Karu ho miit a'bibi re' ka ma'koto' fa, ai' 'bib-kase re' muti' te, ho muhiin mak au es re' ubaak aan ho nggoan.” 34Rarit nai' Laban nroim natuin am nak, “On re' nana te, reko” 35Mes anbi neno naan, nai' Laban nbatis 'bib-kasen re' ma'koto', ma 'bib-kasen re' metan. Rarit in nreun in aanh ein he natuuk mui't ein naan. 36Rarit sin nneik mui't ein naan nnao na'roo na'ko nai' Yakop, neu baar jes re' in a'roo ni tnao hae te neno teun fe'e te na' ttea. Rarit nai' Yakop fe' natuuk in aam baabf ee in a'bibin ma 'bib-kaes aneist ein naan. 37Rarit nai' Yakop ankeut naan hau-taef na'ko hau huma' teun. In nsapi ntui raan hau-taef ein naan. 38In ntao hau-taef ein re' in ntui raan sin naan, nbin a'bai oe. Mui't ein nana nati' te anma'teen ein nbin bare naan. 39Onaim, oras mui't ein nana nababin npaumaak hau taef matui raanf ein nana te, sin of nahoin ein ana' 'koto'. 40Rarit karu nai' Laban in mui't ein es re' he nababin ate, nai' Yakop na'ekab sin neu 'bibi ai' 'bib-kase re' ma'koto'. Rarit sin nahoin ein aan ma'koto' msa'. Nok ranan naan, in mui't ein kuun na'baab ok piut. Rarit in nbetis sin na'ko nai' Laban inin. 41Oras mu'it mee re' ma'tani' nababi te, nai' Yakop antao hau taef re' in nruun sin nana, ntoom a'bai oe, re' nhaumaak sin maatk ein. 42Mes karu in nkisu ma mu'it mee n'oer oras he nababi te, in ka ntao fa hau taef ein naan. Onaim nai' Laban in napein mui' makna'u ma a'oret. Mes nai' Yakop in ne ok-oke' es re' apokat ma ma'tani'. 43Nok ranan nana te, nai' Yakop njair atoin amu'it. In nmu'i 'bibi, 'bib-kase, bikaes unta, bikaes keledai, ma ate-ate, re' mfaun ii kaheen. Nai' Yakop naen nasaitan nai' Laban 311Neot es, nai' Yakop anneen niit nai' Laban in aanh ein na'uab ein am nak, “Oras ia, nai' Yakop nmui' batuur-batuur oo. In na'susu' niis hit ama' in a'mu'in.” 2Onaim nai' Yakop ankius in aam baabf ee huum ne te namet-meet gon, ma ka on fa re' nati' he reko. 3Rarit UISNENO na'uab nok nai' Yakop am nak, “Ntean in orsa goen, es re' ia. Onaim ho ro he mfain nai meu ho aina'-ama' sin. Au of ok ko.” Nai' Yakop nateef nok in fee nua ein 4Rarit nai' Yakop anreun no'en bi Rahel ma bi Lea, he neman ma nateef nok ne nbi mnera' huun, sin mui't ein baar kein. 5Rarit in natonan sin am nak, “Muni' ia, au 'kius hi ama' te, huum ne meto'-meto' neu kau. Ma in imsa' ka nkisu ntoom kau fa on re' nati'-nati'. Mes Uisneno, re' au ama' na'bees neu Na ji, nok kau. 6Hi nua ki mihiin, a'roo-roo re' ia, au 'meup ma'tani' 'eu hi ama'! 7Mes maski on nana msa', in napoi kau fani-fani. In na'bani' au baen seba' no bo'es een. Maski on nana msa', Uisneno npao ma npanat kau. 8Oras hi ama' na'uab am nak, ‘Mui' ma'koto' sin njair ho baen puse-haet te,’ mui't ein nahoin ein aan ma'koto' oke'. In nmoe' on naan neu kau fani-fani. 9Uisneno nmoe' on naan, he In nait hi ama' in mui't ein ma nfee kau sin. 10Neot es, oras mui't ein nana, ntotin he nababin ate, au umnei mnak, are' keos nein oke' re' nababin naan, nmui' ma'koto'. 11Rarit Uisneno In ameput na'ko neno-tunan, nhaman kau nbi mneit, am nak, ‘Yakop!’ Rarit au utaah am ak, ‘On mee, tua?’ 12Onaim in natoon kau mnak, ‘Mkius fe'! Are' keson re' nababin ia, suma nmu'i haa ma'koto'. Au 'ator on naan, natuin Au iit are' saa'-saa' re' nai' Laban nmoe' sin neu ko. 13Au re' ia, Uisneno re' nakriir On neu ko nbi Betel. Anbi ne, ho muhake' fatu, rarit am'oop mina', ma m'onen meu Kau. Rarit ho muhake' rais manba'an mok Kau nbi ne. Oras ia, ho ro he mnao musaitan pah re' ia, ma mfain on ho aina' ma ho ama' sin pah.’” 14Rarit bi Rahel ma bi Lea natahan am nak, “Es re' ho. Hai mituin ah! Hai ka mmui' fa paa' ma nama' ntein na'ko hai ama'. 15A'roo-roo re' ia, hai ama' in naan kai on re' atoin buti. In na'sosa' nrair kai. Rarit in npaek nonin naan. 16Are' kanan a'mu'if re' Uisneno nait sin na'ko aam Laban naan, oras ia njair pusaak neu kit ma neu hit aanh ein. Onaim karu Uisneno nak on mee te, tatuin ah!” 17-18Rarit nai' Yakop nmurai nakbua' in baer ein. In nasaeb in fee-anah neu bikaes unta sin, ma napoo' neik in mui't ein ok-oke', ma nasaeb neik baer ein re' in napein sin nbi Padan Aram, he nnaon on pah Kana'an. 19Oras nana, nai' Laban annao nkateer in 'bib-kaes ne sin fuun kein. Onaim bi Rahel nabaak neik in aamf ee in faut-fuat maruna'. 20Nai' Yakop sin nfeen annaon mninu'-mninu'. Sin ka natonan fa in aam babaf. 21In neik nain in a'mui'n ein ok-oke', rarit sin nnaon nok manapat ma nraak noe Efrat, onaim sin nnaon n'anin a'toe'f ein Gireat. Nai' Laban anriu' natuin nai' Yakop 22Anso'op neno teun on nai te, nai' Laban napein hanaf nak, nai' Yakop nfeen naen anrair. 23Rarit nai' Laban no'en na'bua' in ne, ma sin nriu' natuin in an-moen feuf naan. Sin nriu' sin tar antea neno hiut, na' napein sin nbin a'toe'f ein Gireat. 24Fai ni te, Uisneno nakriir On neu nai' Laban anbi mneit. In na'uab am nak, “Laban! Nati' mpanat ho feef man, oras ho mu'uab mok nai' Yakop.” 25Mabe' naan, nai' Yakop nahake' nrair tenas nbi 'toe'f ein Gireat. Nai' Laban sin imsa' nahake' sin ne, ka na'roo fa na'ko bare naan. 26Rarit nai' Laban neem nateef nok nai' Yakop. Onaim in na'uab am nak, “Hoe, Ako! Nmoe' on mee m'es ho maen meik au an-feot ni mninu'-mninu'? Ho on re' meik tuaf re' ho mheek maan sin anbin makenat. 27Airoo, ho maen amninu'-mninu'. Ho ka mpaek fa atoran a'kre'o he musee kau, go! Karu ho mutoon kau rek-reko te,*Uab Ibrani nak, ‘nsiin ma nrekun 'tuuf ana' ma baer musiik re' npaek tain sanar’. bait au 'fesat he useon ki eik marinet ma sakanat. 28Ho saant es antein, ho ka mfee kau mainuan he au 'taeb ma 'neek aan au anah-upuf sin hena' au useon sin. Ho moe' mi on re' amoont an! 29Au he 'sirakab ko te, rabah! Mes fini na, Uisneno, re' ho ama' na'bees neu Na ji, nakain kau nak, karu au u'uab ok ko, au ro he 'panat au fefak. 30Au uhiin neu ho mumnau ho kuan ee, he mfain. Mes nan'sa'am es ho mubaak meik au faut-fuat re' maruun ein?” Nai' Laban ma nai' Yakop 31Rarit nai' Yakop nataah am nak, “Aam, kais muto'on kau! Au 'fena 'nao mninu'-mninu' natuin au utiun gok, karu ho ka mroim fa he mkonan kau ri'an ein he nok kau te, of on mee?” 32Mes nai' Yakop ka nahiin fa neu in fee bi Rahel es nabaak neik faut-fuat re' maruun ein naan. Onaim, in na'uab am nak, “Aam, re' faut-fuat maruun ein nana te, ho maim kuum! Karu ho mupein sin anbin sekau te, mu'mate he. Mpukai hai brua' ein oke'! Karu mupein ho baer pusaak bian amsa' ate, mait mufani' sin. Maut he tuaf ein re' ia njarin saksii.” 33Rarit nai' Laban anpoi ma ntaman sin teens ein mese'-mese'. Nahunun nai' Yakop in tenas. Rarit bi Lea. Rarit neu bi Bilha ma bi Silpa sin amsa'. Mes ka niit fa baer ein naan. Namuni te, in ntaam neu bi Rahel in tenar. 34Mes bi Rahel ankonob na'koro faut-fuat maruun ein nana nbin a'pein bikaes unta. Rarit in ntook natau 'peni naan. Nai' Laban nparikas bi Rahel in teens ee naan ne ok-oke', mes ka napein fa baer ein naan. 35Onaim bi Rahel na'uab nok in aamf ee mnak, “Aam honi', kais mutoo'. Au ka 'feen fa, tua, natuin au upein funan.” Onaim nai' Laban naim piut, mes ka niit fa faut-fuat maruun ein naan. 36Nai' Yakop natoo' ma huum ne npuut, onaim in naskarak in aam babaf nai' Laban am nak, “Au ureu' ho saa'? Tar ho mriu' mutuin kau, on re' au atoin aburarut kau. 37Ho mpukai murair are' au baer ein ok-oke'. Onaim, ho mupein saa'? Mait meik je neem neu matan ia he hit 'tiit ok-oke'. Maut he hit aok-bian sin re' ia, nafeek nitan nak bare' nana, sekau ini. 38Toon bo' nua goen au 'aet nok a'bi ko, aam. Oras au utuuk ho mui't ein naan, ka ti-tiit fa es he nropo'. Mese' msa' au ka 'tuun he 'euk 'iit fa. 39Karu nmui' mui' fui na'maet ho mui't ein, au ka utoon ko fa, mes au 'seka' sin, tua. Karu nmui' tuaf nabaak naan ho ngguin, ho mreun kau he 'senu', maski au ka 'saan fa. 40Man-mana te, manse nraar kau. Fa-fai te, au 'maniik tar u'ta'i 'maet. Au 'bee', ma ka 'tuup reko fa, natuin au 'panat ho mui't ein naan, tua. 41Batuur, toon bo' nua naan namneo! Au 'meup toon bo' es am haa he 'sao ho an-feton. Rarit a'kuri 'tein toon nee, he 'heit. Au 'aetn ok a'roo-roo re' naan, mes ho mubanit au baen seba' naan no bo'es. 42Ken-kenu' te, Uisneno re' au na'i nai' Abraham ma au ama' nai' Isak na'besan neu Ne. Karu In ka npanat kau fa te, ho mri'u mrair kau, ma au 'feen a'nao ruum-ruum ah. Mes Uisneno ka nforon fa au susat. In niit kau neu au 'meup ma'tani'. Es na' fini na, In neem ma nakain ko, tua.” Nai' Yakop ma nai' Laban nahaek bein rais manba'an 43Anneen nai' Yakop na'uab on nana te, nai' Laban nataah am nak, “Henat on nai! Bifee nua' ein naan, au aanh ein. Ri'an ein re' sin nahoni' sin naan, sin au upu' ok-oke'. Mui't ein re' ia, batuur au nggoa. Are' saa'-saa' re' ho miit sin nbin ia, au nu. Mes au he unsaa'? Au ka ubei' he 'tahan sin fa. 44Onaim reko nneis hit nua kit tahakeb rais manba'an. Ma hit nua kit ro he tmoin tatuin hit rais manba'an naan.” 45Rarit nai' Yakop nait faut ko' goes, ma nahaek be nbi naan, he njair tanar. 46Rarit nai' Yakop anreun in ameupt ein he nkaubuub ein fatu, ma ntupu' sin. Onaim sin ntokon ma nbukaen bu'-bua' mpaumaak fatun naan. 47Onaim nai' Laban nakanab faut tunab nana mnak, Yegar Sahaduta. Mes nai' Yakop nakaan be, Galeet. †Anbi uab Aram, Yegar Sahaduta in oet ni ‘faut saksii’. Anbi uab Ibrani, Galeet, in oet ni ‘faut saksii’ msa'. 48Rarit nai' Laban na'uab am nak, “Faut tunab ia, njair tanar re' nsaksii hit rais manba'an.” Es nana te, bare naan, in kaan ee, Galeet. 49Nai' Laban nakanab bare naan amsa' nak, Mispa (re' he noi on re' kata bian re' in a'moufn ii ‘baer paot re' na'raat’), natuin in na'uab am nak, “UISNENO of neik Non ansuntiur kit, he maski hit nua kit atmaka'roon amsa', hit kais attanhai hit rais manba'an ia. 50Karu ho mmoe' amre'ut neu au aanh ein ii, ai' amsao bifee sona', au of ka uhiin fa. Mes mumnau! Uisneno njair saksii neu hit nua kit. 51-52Mkius miit faut ahaket ia, ma faut tuun bein ia. Mumnau! Fatun ia amsa', njarin nakat. Ho ka mubei' fa he mtanhai fatun re' ia, he mmoe' amre'ut neu kau. Ma au msa' on naan. 53Hit tahake' rais manba'an ia, tpaek hit be'i-na'i sin Uisneno. Es re' ho na'i nai' Abraham, ma au na'i nai' Nahor sin Uisneno. In of neik Non anjair Afeek Rasi neu hit rasin.” Anneen anrair on nana te, nai' Yakop ansuup anpaek kanaf Uisneno re' in amaf nai' Isak na'ruri' ma na'bees neu Ne. 54Rarit nai' Yakop nroor mu'it, in nait neik sin siisk ein ma nafuat sin neu Uisneno nbin a'toe'f ein naan. Onaim, in naskau tuaf ein re' anbin naan, ma sin nbukaen bu'-bua', ma nbe'en tar anmeu nfiin. 55Kik-kiuk ana' on nana te, nai' Laban nhoo ma nneek in anah-upuf sin ok-oke'. Rarit in nfeen sin tetus, ma nfain on in pah. Nai' Yakop namtau neu he nateef nok in tataf nai' Esau 321Rarit nai' Yakop sin nnaon konon. Onaim Uisneno In ameupt ein na'ko neno-tunan neem nateef nok ne. 2Oras niit sin on nana te, in na'uab am nak, “Re' bare ia, Uisneno In soraurs ein bare snasat!” Etun sin nakanab bare naan, Mahanaim, (re' in a'moufn ii nak ‘bare snasat mana' nua’). 3Rarit nai' Yakop anreun in ameput tuaf fauk nnaon nahunun neu pah Edom (es re' Seir), he natonan in tataf nai' Esau, nak in he neem. 4Nai' Yakop natonan in ameupt ein nana mnak, “Hi mnao mitonan au tata' nai' Esau mak, ‘Aam Esau! Ho ate nai' Yakop nsonu' haan buseet ma hormaat neu ko, tua. Na'ko afi unu' tar antea oras ia, ho ate kau, utua 'bi hit baab mone nai' Laban in umi. 5Oras ia, ho ate, nmui' bijae, bikaes keledai, 'bibi, ma 'bib-kase. Au 'mui' ate msa', et atoni' ma bifee. Au 'reek tuaf ein re' ia, he neik ko hanaf, nak au he uum. Au ufnekan anbi au nekak, henati' ho mtoup kau 'nima' nua, tua.’” Onaim, tuaf ein nana nnaon. 6Oras sin nfain neman neu nai' Yakop, sin natonan am nak, “Hai mnao miteef amrair mok ho tata' nai' Esau. Oras ia in neem ma nok tuaf natun haa, he nateef nok ko, tua.” 7Anneen on nana te, nai' Yakop in ansaon ee tepo-tepo, ma in namtau nmaet. Rarit in nbait in ameupt ein ma mui't ein ok-oke', nfain pukan nua. 8In natenab am nak, “Karu nai' Esau neem ma nbaan pukan ahuun te, pukan amuin te naenan he napenin ao-mina'.” 9Rarit nai' Yakop an'onen am nak, “Koi, Uisneno! Usi' re' au na'i nai' Abraham ma au ama nai' Isak na'ruri' ma na'bees neu Ko! Mneen maan kau fe', tua. Uisneno, neon goes ii, Ho es re' mreek kau he 'fain uum on au umi' ma au nonot-asar, nbi pah re' ia. Ho es re' mba'an mak, Ho of am'ator he mureko' sin ok-oke'. 10Au re' ia, atoin ka maso'ik fa, mes Ho manekam neu kau nabar-baar. Unu' te, oras au 'raak noe Yarden re' ia, au eki haa teas. Mes oras ia, au 'fain uum eik tuaf pukan nua ma mu'it amsa'. 11Au umtau, kas-kaisa' au tata' nai' Esau neem ma nbaan niis kai. Onaim, au 'toit Ko Usi' he msoi maan kai na'ko nai' Esau. Hai es re': au, au fee-anah sin, ma hai arkai ok-oke'. 12Usi', Ho es amba'an mak, Ho es re' mfee kau tetus anho-hoen, ma mfee kau sufa'-ka'uf on re' snaen ein et taas je ninin, re' biak ein ka nsoik nabei' sin fa.” 13Rarit nai' Yakop antuup anbi bare naan. Noka' on nana te, in nabarab mu'it he n'ok-soun sin neu in tataf. 14In npiir naan a'bib ainaf natun nua, 'bib keso bo' nua, bib'-kaes ainaf natun nua, 'bib-kaes keso bo' nua, 15bikaes unta ainaf bo' teun re' nasuus ein fe', bijae ainaf bo' haa, bijae keso bo' es, bikaes keledai ainaf bo' nua, ma bikaes keledai mone bo'es. 16Rari te, in nbait mui't ein nana, huum es ate neu puukn es. In nfee pukan es ate nok in atukus. In natonan sin am nak, “Hi mnao mihuun. Au utuin ki 'bi hi kotim. Hi mnao, mes pukan es nok pukan es ate sero mmaka'roon.” 17Rarit nai' Yakop naprenat a'nakat neu pukan ahuunt ee mnak, “Karu au tata' nai' Esau nateef nok ko, ma in nataan am nak, ‘Ho he mnao on mee? Sekau in ameupt ee, es re' ho? Mui't ein re' ia, sekau iin na?’ 18Te, ho mutaah am mak, ‘Mui't ein re' ia, ho ate nai' Yakop iin na, tua. In nsonu' sin neu in tataf, aam usi' nai' Esau. In et re' munin.’” 19-20In imsa' naprenat on re' naan neu atukus pukan bian, am nak, “Karu hi miteef mok au tata' nai' Esau, hi mnoon ee mui't ein re' ia. Rarit hi mitoon mak au et re' munin.” Nai' Yakop natenab am nak, karu in nfee mui't ein re' nana ok-oke' te, nai' Esau of neek ne nsesuum ma nmuni'. 21Onaim in nsonu' mui't ein nana nahunun. Mes mabe' naan, in natua nabaar anbi naan. Nai' Yakop nok Uisneno anmaboon ein 22Mabe' naan, nai' Yakop anfeen ma n'ator in fee ngguin nua sin, in aten re' in pana' sin, ma in aanh ein bo' es am mese', he sin nnaon nrakan neu noe Yabok in panin. 23Oras sin arsin antean noe naan in panin, in nsonu' in pusaak ein ok-oke' neun ne. 24Mes nai' Yakop namaik anmees anbi noe je panin. Rarit, atoin es neem. Atoni' naan nok nai' Yakop anmaboon ein anbi naan, tar antea nesnoi nmeu. 25Oras atoni' nana nnaben nak, nai' Yakop he niis ee jen ate, in ntuuf nai' Yakop in a'bokon, tar antea in nuin pusun uun ne natposi' npoi na'ko in tarun. 26Onaim atoni' naan na'uab am nak, “Mufeti' kau. Kre' goes te manse he npeek jen.” Mes nai' Yakop nataah am nak, “Ho mu'uab amfee kau tetus fe', na' au ufeti' ko.” 27Onaim atoni' naan, nataan ee, mnak, “Ho kaan maan sekau?” In nataah am nak, “Nai' Yakop.” 28Rarit atoni' naan na'uab am nak, “Ho kanam naan, ka nai' Yakop fa heen. Mes anmurai oras ia, atoni' anteek ko nak, nai' Isra'er (re' in a'moufn ii, ‘nmabonan nok Uisneno’), natuin ho mmabonan ma'tani' mok mansian ma mok Uisneno, tar antea ho miis.” 29Onaim nai' Yakop nataan am nak, “Ho kaan maan sekau?” Mes atoni' nana nataah am nak, “Ho he mutaan au kaan ki he saa'?” Rarit in na'uab anfee tetus neu nai' Yakop anbi naan. 30Onaim nai' Yakop na'uab am nak, “Au iit a'rair Uisneno humaf nok humaf, mes au 'moin fe'.” Natuin rasi nana te, in nakanab bare naan, Peni'el (re' in oet ni, ‘Uisneno In human’). 31Oras manse nsae nrari te, nai' Yakop annao nkoon, nasaitan bare naan. Mes in nsere', natuin in pusun uun ne nasuir. 32Etun antea oras ia, atoin Isra'er sin ka nekun fa sisi na'ko mui't ein sin pusuk uuk ein, natuin Uisneno ntuuf nasurib sin aam uuf nai' Yakop in nuin pusun uun. Nai' Yakop nateef in tataf nai' Esau 331Neno naan, nai' Yakop niit nai' Esau neem neik atoni' tuaf natun haa. Rarit in nbait in aanh ein es-es ate nok sin ainaf. 2In nahunub in aten re' in pana' sin naan nok sin aanh ein ntoman maat. Rarit bi Lea nok in aanh ein, na' nbi muin ii te, bi Rahel nok in anah nai' Yusuf. 3Mes nai' Yakop annao nahun-hunu nbi maat. Oras he noi npaumaak in taatf ee te, in nri'tuu ma na'bees nafan-fain no hiut. 4Mes oras' nai' Esau niit in orif nai' Yakop, in nan-naen ah he nateef ee. Rarit in nhoo ma nneek ee suk a'roo. Ma sin nua sin ankaen npin-piuns ein. 5Oras nai' Esau niit bifeen naan ma ri'aan ein nana te, in nataan am nak, “Tuaf amfa-faun ia, sekau ngguin aa?” Onaim nai' Yakop nataah am nak, “Sin re' ia, tuaf ein re' Uisneno nfee sin neu ho ate kau.” 6Rarit in fee paan ein naan, ma sin aanh ein neman ma na'besan neu nai' Esau. 7Rarit bi Lea nok in aanh ein neman ma na'besan neu nai' Esau. Namuni te, nai' Yusuf nok in ainaf bi Rahel neman ma na'besan neu nai' Esau. 8Rarit nai' Esau nataan am nak, “Pukan ahuunt ein re' ho mreek sin neu nahuun am nekin mu'it nana, ho sairt ii, saa'?” Rarit nai' Yakop nataah am nak, “On nai, taat! Au 'fee ko sin rum-ruum, henati' ho mtoup kau nok neek mainuan ma marine.” 9Mes nai' Esau nataah ee mnak, “Ako! Au 'mui' kein amsa' mfaun. Onaim kais amfee kau saa'-saa'.” 10Rarit nai' Yakop nataah am nak, “Taat honi', kais mutenab on naan. Ho ro he mtoup sin, he nfain tanar nak, ho mtoup kau nok 'nima' nua. Natuin oras au iit ko mkumain fe'ena, on re' au 'iit Uisneno nkumain. 11Onaim au 'toit ko taat honi', maut he ho mtoup au 'ok-soun ein nana, natuin baer ein nana sin ka ma'oos ein fa. Uisneno nneek niis kau, es na' In nfee kau are' saa'-saa', natuin au 'peruu tein.” Nai' Yakop nfuri' in tataf nai' Esau, tar antea in nroim. Onaim nai' Esau ntoup baer soun ein naan. 12Rarit nai' Esau na'uab am nak, “Karu on nana te, hi mibarab he tnao nai! Au of a'nao aat ki.” 13Mes nai' Yakop nataah am nak, “Anbain kuun, taat. Mkius kuum. Ri'aan ein fe' ba-baun ein. Onaim sin ka neu he nnaon fa rab-raab. Mu'it bian fe' nahoin ein. Karu hit takseke' sin he nnaon rab-raab neno mees ahaa te, mui't ein ia of anmaten ok-oke'. 14Onaim reko nneis, ho muhuun. Hai mnao kre'o-kre'o ma mituin ki ambi hi kotim. Au of uum he 'makius ko on Seir.” 15Rarit nai' Esau na'uab antein am nak, “Karu on nana te, au umaika' au ameput bian he nok ko, he sin nfanin maat ranan neu ki.” Mes nai' Yakop nataah am nak, “Kais muhaeb om! Asar au uhini 'rair ak ho mtoup kau goen.” 16Anneen on nana te, nai' Esau nnao nasaitan sin, he nfain on Seir. 17Mes na'ko bare nana te, nai' Yakop annao neu Sukot. Anbi nana, in nmoe' umi, ma nmoe' o'of neu in mui't ein ok-oke'. Etun sin nakanab bare nana, Sukot (re' in oet ni nak, ‘umi re' he natuan ntaah ein’). 18Onaim, nai' Yakop sin ntean nok ao-mina' neun kuan Sikem et pah Kana'an, na'kon Padan Aram. Rarit sin paasn ein tenas, ma natuan npaumak-maak kuan naan. 19Afu re' sin natuan re' naan, nai' Yakop ansoos nafeek ee na'ko nai' Hemor, nai' Sikem in amaf. In baen ee neik roi muti' fua' nautn es. 20Anbi naan, in nbaik fatu he nmoe' mei fuat. Rarit in nakanab bare naan, El-Elohe-Isra'er (re' in a'moufn ii, ‘Uisneno naan, Isra'er in Uisneno’). Nai' Sikem nkoin bi Dina nok a'seke' 341Neot es, bi Dina, re' nai' Yakop ma in fee bi Lea sin an-feto, nnao nmakius nok ri'feot muinf ein bare naan. 2Pah nana in uisf ee kaan ee, nai' Hemor, na'ko uuf Hebis. In an-moen je, kaan ee, nai' Sikem. Neot es, nai' Sikem niit bi Dina. Onaim in nheek je, rarit in nkoin je nok a'seke'. 3Nai' Sikem antaam nekan bi Dina. Onaim, nai' Sikem nkopo' bi Dina, he karu reko te, bi Dina nroim natuin. 4Rarit nai' Sikem natonan neu in aamf ee mnak, “Aam! Reko te, ho mtaman mtoit bi Dina, he au 'sao.” 5Oras Nai' Yakop anneen nak anmui' atoin es ankoin in an-feto nok a'seke', in ntaa'-taa' kun, ma ka nmoe' fa saa'-saa'. Natuin oras naan, in an-moen ee, natukun mu'it et mnera' huun. Onaim in npao sin tar sin nfain neman ok-oke'. 6Oras naan, nai' Sikem in amaf nai' Hemor, neem neu nai' Yakop, he ntaam antoit bi Dina. 7Oras sin nua sin na'uab ein ate, nai' Yakop in an-moen ee, nfain neman na'kon mnera' huun. Onaim, oras sin nnenan nak nai' Sikem ankoin sin feotf ee nok a'seke' te, sin neek ein namenan, ma sin nato'on mates. Rarit sin na'uab ein am nak, “Rasi on re' naan, ka nabei' fa he njari nbi pah Isra'er! Onaim ka nabei' fa he hit tkonan moe' re'uf on re' ia.” 8Onaim, nai' Hemor nfuri' nai' Yakop am nak, “Aam Ako! Batuur, au anah nai' Sikem antaam nekan ho an-feto bi Dina. In nroim he nsao. Onaim, au 'toit ko henati' karu reko te, mfee kai ho anah bi Dina he au anah nai' Sikem ansao. 9Karu reko te, hit aanh ein anmatsaon. Hi an-moen ni, nsao hai an-feton. Ma hai an-moen ee, nsao hi an-feton. 10Maut he hi msa' mitua mibua mok kai mbi re' ia. Hi mroim kim he mitua mbi mee-mee jah. Rarit hi mrakan, ma mipeni 'mu'if ambi ia.” 11-12Rarit nai' Sikem na'uab nok bi Dina in amaf, ma in naof ein, am nak, “Hi mtoit saa'-saa' ah, au utuin ki. Hi he mtoit roit he utai ufani' bi Dina, ma noni fak-fauk ah, au 'baen! Asar hi mroim he au 'sao hi feto'.” 13Mes nai' Yakop in an-moen ee nahini nrarin nak nai' Sikem nkoin bi Dina nok a'seke'. Onaim, sin na'uab anroro' nai' Sikem ma in amaf nai' Hemor. 14Sin natahan am nak, “Ka nabei' fa he hai misaob hai feto' nok atoin ka ma'herit fa! Rasi nana, ntao namaeb kai! 15Mes in rana 'poo' ji on nai. Hi atoni' bare ia, et ana'-ko'u, ro he mi'heri' on re' hai. 16Karu hi mmoe' on nana te, na' hit matsao bian am bian. Ma hai msa' of mitua mibua mok ki mbi ia, he hit arkit atfain on pah es. 17Mes karu hi ka mmoe' mituin fa hai roim ein, ma ka mroim fa he mi'heri' te, hai mtoup mifani' hai feto', rarit hai mnao misaitan bare ia.” 18Nai' Hemor ma nai' Sikem antoup sin uab kein nana nok reko. 19Mes nai' Sikem ka nsabaar naan fa in tuan, natuin in ntaam nekan bi Dina. On nai te, abitan pah naan anhormaat nai' Sikem. 20Onaim nai' Hemor ma nai' Sikem nnaon neu baer feek rasi kuan naan, et eno' he ttaam teu kuan, ma nabuan am na'uab ein nok abitan pah naan. Sin na'uab ein am nak, 21“Aok-bian arki! Atoin Isra'er sin re' ia nromin he nmonin nabu-buan nok kit anbi mamut. Onaim maut he sin natuan nok kit nbi hit pah re' ia. Hit pah re' ia seor mainuan neu kit ok-oke'. Hit an-moen ee, bisa nsao sin an-feton. Ma sin an-moen ee msa' bisa nsao hit an-feton. 22Sin suma ntotin rais aan-aan es na'ko kit. Rasi nana es re', hit ar-arkit atoni' et ana'-ko'u, mnasif-mainuki' ro he ta'heri' on re' sin. 23Karu hit tmoin tabu-bua tok sin, sin mui't ein, ma sin a'mui' kein ok-oke' njarin hit pusaak ein amsa', ai'? Onaim, reko nneis hit ttoup sin han-totis naan. Iim he ar-arkit ta'heri' ok-oke'! On mee? Hi mromi, oo?” 24Rarit atoin ein re' nabuan nbin naan, nroim natuin nai' Hemor ma nai' Sikem sin uab kein naan. Onaim, atoin ein bare re' nana ok-oke', sin na'heir ein. 25Neno tenu te, oras sin npaap ein fe' namenan, bi Dina in naof nai' Simeon ma nai' Lewi, nait neik sin suin ein ma ntaman amninu'-mninu' neu kuan naan. Onaim sin nroor niis atoin ein naan oke'. 26Nai' Hemor ma nai' Sikem amsa', sin nroor sin. Rarit sin nok nafani' sin fetof bi Dina na'ko nai' Sikem in umi, ma nfanin on sin umi. 27Rarit nai' Yakop in anah bian sin, ntaman neu pah naan, ma nasiik neik pah nana in afan. Sin nato'on, natuin nmui' tuaf nkoin sin feotf ee nok a'seke' nbi bare naan. 28Sin nasiik neik biak ein sin baer ein oke' na'kon sin uim ne naan kein. Ma sin imsa' napoo' neik biak ein sin mui't ein na'kon mnera' huun. 29Sin nheek neik bifeen guin, ri'aan ein, ma nasiik pah nana in baer ma'oos ein ok-oke'. 30Oras nai' Yakop nahiin rasi nana te, in na'uab neu nai' Simeon am nai' Lewi mnak, “Nansa'am es hi mtao maan kit rais re'uf ia? Hi misusab kau! Of abitan Kana'an, abitan Peris, ma are' abitan pah re' ia, nato'on niis kau. Sin nmu'in tuaf namfau. Hit suma fua' fauk ah. Karu sin neman nbaan kit te, hit tre'u tkoon.” 31Mes sin natahan nok haan to'os am nak, “Aam! Ho mutenab ate, mak ai' hai he mkonan sin he nmoe' hai feto' on re' bifee a'hake' aa, oo?” Nai' Yakop sin naenan neu Betel 351Rarit Uisneno na'uab nok nai' Yakop am nak, “Au re' ia, Uisneno re' nakriir On neu ko, oras ho maen mu'ko ho tata' nai' Esau. Oras ia, ho mfoo' nai mu'ko bare ia meu Betel. Mtea ne te, mbaik mei fuat ma mfee fua'-turu' neu Kau. Rarit ho mutua mubaar ambi nana nai.” 2-3Rarit nai' Yakop na'uab nok in uum je naan ee ok-oke' mnak, “Oras ia, hit he tnao teu Betel. Unu' te, oras au 'bi susat nana'renat, Uisneno nturun kau nbi ne. Au he 'moe' mei fuat a'bi bare naan. Onaim, oras ia, hi maiti mporin hi faut-fuat re' maruun ein oke'. Mikninu' hi tuam, ma mseka' hi baer paken, natuin hit he ta'ruri' ma ta'bees teu Uisneno.” 4Onaim sin nnona' sin faut-fuat re' maruun ein ma sin faorn ein amsa'.*Unu' te, nbi faron nana, maruna' uis fuat. Rarit nai' Yakop antoup sin ma nsuub sin nbi hau ko' goes in uun, npaumaak kuan Sikem. 5Oras nai' Yakop sin nnao nasaitan Sikem, Uisneno nfee rasi mtaus neu too pah anfuun am nateef, tar antea sin ka nabranin fa he ntaon rais re'uf neu nai' Yakop sin. 6Onaim, nai' Yakop nok in too pukan nana, ntean nok ao-mina' nbin Betel et pah Kana'an. (Betel naan, unu' fe'e te, in kaan ee, Lus .) 7Anbi naan, nai' Yakop nbaik fatu njair mei fuat. Rarit in nakanab bare nana nak El Betel (re' in oet ni nak, ‘Betel in Uisneno’), natuin unu' te Uisneno nakriir On neu nai' Yakop anbi naan, oras in naen nasaitan in tataf. 8Anpaumaak kuan Betel, nmui' hau uu ko' goes re' atoni' nakaanb ee, Aron Bakut. In a'moufn ii nak, ‘hau me'me'ur’. In napein kanaf naan, natuin oras bi Ripka in bifee atitus, es re' bi Debora nmaet, sin nsuub ee nbi hau nana in uun. 9Neon goes ii, oras nai' Yakop anfain neem na'ko Padan Aram, Uisneno nakriir On antein, ma nfee ne tetus. 10Uisneno na'uab am nak, “Nmurai oras ia, ho kaan maan ka nai' Yakop fa ntein. Mes, Au ukanab ko eik kaan fe'u es, es re' Isra'er. †Isra'er in oet ni nak, ‘in nmabonan nok Uisneno’. 11Au re' ia, Uisneno re' Akuaas isat. Onaim, ho mumsai' ma musuuf amfa-faun. Uuf-uuf ma pah-pah of anpoi ma nboor na'ko ho sufam ma ho ka'um sin. Ma ho msa' of musai' maan usif-usif. 12Pah re' nahunu te Au 'fee je neu ho na'i nai' Abraham ma ho ama' nai' Isak naan, oras ia Au 'fee ko goe, ma ho sufam-ka'um sin.” 13-14Uisneno na'uab anrair on nana te, nai' Yakop nahake' fatu nbi naan, he njair tanar mese' he namnau Uisneno In rais manba'an. Rarit in n'oop tua-min-kase, ma mina' anbi fatu naan, ma n'onen neu Uisneno. 15In nakanab bare naan, Betel. Nai' Yakop in fee bi Rahel anmaet oras nahoni' 16Rarit nai' Yakop sin annaon nasaitan Betel. Oras sin he noi nhaumaak kuan Efrata (es re' Betlehem), ntea in orsa jen he bi Rahel nahoni'. Mes in nahoni' nok susat. 17Oras in nnakes-kees fe', bifee atuis ee natoon ee mnak, “Ain Rahel! Amha'tain ho neek maan. Ho aanh ii oni' mone!” 18Oras bi Rahel he noi natfeek, in nakanab ri'ana' naan, nai' Ben-Oni (re' in a'moufn ii, ‘ri'ana' na'ko au susat nana'renat’). Rarit in natfeek. Mes nai' Yakop nakanab ri'ana' nana, nai' Benyamin (re' in oet ni nak, ‘ri'ana' nbi au 'nimak a'ne'u’). 19Rarit sin nsuub bi Rahel nbi ranan re' he tnao teu Efrata in ninen, (re' oras ia in kaan ee, Betlehem). 20Rarit nai' Yakop nahake' faut natef es anbi naan. Bi Rahel in faut natef nana, fe' et na fe', ntea oras ia. Nai' Yakop in aanh ein 21Rarit nai' Yakop‡Tuis uab Ibrani nak ‘Isra'er’. Isra'er ma Yakop naan, kanaf nua, tuaf mese'. nanani' bare piut-piut. Neot es, in nahake' tenas anbi tobe baik ma'nopo' Eder in aon bian. 22Oras sin nbin nana te, nai' Ruben antuup nok in aamf ee in fee pana' bi Bilha. Nai' Yakop nahiin rasi naan. Nai' Yakop in an-moen ee, tuaf bo'es am nua. 23Bi Lea in aanh ein esan re': nai' Ruben (nai' Yakop in an-moen unu), nai' Simeon, nai' Lewi, nai' Yahuda, nai' Isaskar, ma nai' Seburon. 24Bi Rahel in aanh ein esan re': nai' Yusuf ma nai' Benyamin. 25Bi Rahel in ate bi Bilha in aanh ein esan re': nai' Dan ma nai' Naftali. 26Rarit bi Lea in ate bi Silpa in aanh ein esan re': nai' Gat ma nai' Aser. Nahonis ri'an ein nana nbin Padan Aram. Nai' Yakop in amaf nai' Isak anmaet 27Rarit nai' Yakop nnao nmakius in amaf nai' Isak nbi Mamre npaumaak kuan Kiriat Arba (kuan naan, oras ia, in kaan ee, Hebron). Unu' te, in na'if nai' Abraham natua nbi bare nana msa'. 28-29Nai' Isak nmoin naan toon nautn es bo' fanu te (180), na' in nmaet. Rarit in anah nai' Esau ma nai' Yakop, nsuub ee. Nai' Esau in sufan-ka'un 361Nai' Esau in sufan-ka'un sin esan re' ia. In kanan es antein, es re' nai' Edom. 2Nai' Esau nsao ri'feot munif nua na'kon pah Kana'an. Tuaf es, bifee na'ko atoin Hetes, kaan ee, bi Ada, nai' Eron in an-feto. Es anteni' atoin Hebis. In kaan ee, bi Ohoribama. In aamf ee kaan ee, nai' Anah, ma in nai'f ee kaan ee nai' Sibeon. 3Nai' Esau msa' nsao nai' Isma'el in an-feot goes, kaan ee bi Basmat. Bi Basmat in naof ee, es re' nai' Nebayot. 4Nai' Esau in fee unu', bi Ada, nahoni' nai' Elifas. Bi Basmat nahoni' nai' Rehuel. 5Rarit bi Ohoribama nahoni' nai' Yeus, nai' Yaram, ma nai' Kora. Nai' Esau in aanh ein ok-oke', nahoni' sin anbin pah Kana'an. 6Neot es, nai' Esau nfoo' neu pah es a'teta', na'roo na'ko nai' Yakop. In neik in fee-anah, ameput, mu'it ma 'mui'f ein ok-oke'. 7Nai' Esau nbaits on nok in orif nai' Yakop natuin sin mui't ein namfaun, ma sin a'mu'ik bian, amfaun ii kah. Onaim sin naheun bare nana jen. 8Etun nai' Esau (es re' nai' Edom), nnao natua nbi baer ma'toe'f ein et Seir. 9Nai' Esau in sufan-ka'un sin, re' sin nteek naan je mnak, ‘atoin Edom’, esan re' ia: Sin natuan nbin baer ma'toe'f ein et Seir. 10-13Nai' Esau in fee bi Ada, nahoni' ri'an moen jes, kaan ee nai' Elifas. Nai' Elifas in an-moen ee tuaf niim, esan re': nai' Teman, nai' Omar, nai' Sefo, nai' Gatam ma nai' Kenas. Nai' Elifas anmui' fee nasi, kaan ee bi Timna. In nahoni' ri'an moen jes, kaan ee nai' Amarek. Nai' Esau in fee bi Basmat nahoni' ri'an moen jes, kaan ee nai' Rehuel. Nai' Rehuel napein an-mone haa, esan re': nai' Nahat, nai' Sera, nai' Sama, ma nai' Misa. 14Nai' Esau in fee bi Ohoribama, re' nai' Anah in an-feto, ma re' nai' Sibeon in upuf naan, nahoni' ri'an mone teun, esan re': nai' Yeus, nai' Yaram, ma nai' Kora. 15-16Nai' Esau in sufan-ka'un sin nbaits ok amfaun ma nfanin uuf-uuf. Es-es ate nok kuun sin a'nak uuf. Nai' Esau in an-moen unu nai' Elifas aanh ein, nfanin a'nakat neu uuf Teman, a'nakat neu uuf Omar, a'nakat neu uuf Sefo, a'nakat neu uuf Kenas, a'nakat neu uuf Kora, a'nakat neu uuf Gatam, ma a'nakat neu uuf Amarek. Sin arsin re' naan, nai' Esau nok in fee bi Ada sin suufk ein. 17Nai' Esau in anah nai' Rehuel in aanh ein njarin a'nakat neu uuf Nahat, a'nakat neu uuf Sera, a'nakat neu uuf Sama, ma a'nakat neu uuf Misa. Sin arsin re' naan, nai' Esau nok in fee bi Basmat sin suufk ein. 18Nai' Esau nok in fee bi Ohoribama sin aanh ein, njarin a'nakat neu uuf Yeus, a'nakat neu uuf Yaram, ma a'nakat neu uuf Kora. 19Uuf ein re' naan ok-oke', nai' Esau in sufan-ka'un sin. Nai' Seir in sufan-ka'un 20-21Anbi bare nana msa', nmui' naan atoin Horis es, in kaan ee nai' Seir. In aanh ein nbaits ok anjarin uuf-uuf namfaun, es-es ate nok in a'nakat. Rarit in aanh ein njarin a'nakat neu uuf Rotan, a'nakat neu uuf Sobar, a'nakat neu uuf Sibeon, a'nakat neu uuf Anah, a'nakat neu uuf Dison, a'nakat neu uuf Eser, ma a'nakat neu uuf Disan. 22Nai' Rotan in aanh ein, esan re' nai' Hori, ma nai' Heman (nai' Rotan in feotf ee es re' bi Timna). 23Nai' Sobar in aanh ein, esan re': nai' Arwan, nai' Manahat, nai' Ebal, nai' Sefo, ma nai' Onam. 24Nai' Sibeon in aanh ein, esan re': nai' Aya, ma nai' Anah. Nai' Anah in es re' niit oe maat maputu' nbi baer ruman oras in natuuk in aamf ee bikaes keledai ngguin. 25-26Nai' Anah in an-feot goe, es re', bi Ohoribama. Ma in an-moen je, es re' nai' Dison. Nai' Dison in aanh ein, esan re': nai' Hemdan, nai' Esban, nai' Yitran, ma nai' Keran. 27Nai' Eser in aanh ein, esan re': nai' Birhan, nai' Sa'aban, ma nai' Akan. 28Nai' Disan in aanh ein esan re': nai' Us ma nai' Aran. 29-30Onaim, a'nak uuf ein atoin Horis sin, esan re': nai' Rotan, nai' Sobar, nai' Sibeon, nai' Anah, nai' Dison, nai' Eser, ma nai' Disan. Sin arsin natuan nbin pah Seir. Pah Edom in uisf ein 31Oras pah Isra'er ka nmui' fa usif fa fe'e te, anbi pah Edom anmu'i nrair usif. Sin kaang kein anmaktun-tuin ein, esan re': 32Sin nait nai' Beor in anah nai' Bera, njair usif nbi kota Dinhaba. 33Oras nai' Bera nmaet, nai' Yobap anseun ee njair usif. In aamf ee, kaan ee nai' Sera na'ko kuan Bosra. 34Oras nai' Yobap anmaet, nai' Husam nseun ee njair usif. Nai' Husam naan, na'ko atoin Temanas sin pah. 35Oras nai' Husam anmaet, nai' Hadat nseun ee njair usif. In aamf ee, kaan ee nai' Bedat na'ko kuan Abit. (In re' naan, es re' niis atoin Midian sin, oras sin nmakenan nbin pah Moab.) 36Oras nai' Hadat anmaet, nai' Samra nseun ee njair usif. Nai' Samra naan, na'ko kuan Masreka. 37Oras nai' Samra nmaet, nai' Saul anseun ee njair usif. Nai' Saul naan na'ko kuan Rehobot et noe je ninen. 38Oras nai' Saul anmaet, nai' Ba'al-hanan nseun ee njair usif. In aamf ee kaan ee, nai' Akbor. 39Oras nai' Ba'al-hanan anmaet, nai' Hadar anseun ee njair usif. Nai' Hadar naan, na'ko kuan Pau. In fee je, kaan ee bi Mehetaber. Bi Mehetaber in aamf ee, kaan ee nai' Matret. Ma in nai'f ee, kaan ee nai' Mesahap. 40-43Onaim, a'nak uuf ein re' npoi ma nboran na'kon nai' Esau in suufk ein es re': nai' Timna, nai' Arwa, nai' Yetet, nai' Ohoribama, nai' Era, nai' Pinon, nai' Kenas, nai' Teman, nai' Mipsar, nai' Magdiel, ma nai' Iram. Sin es-es ate, nakanab sin pah npaek kuuk sin kaan kein. Onaim sin re' naan ok-oke', nai' Esau in sufan-ka'un. Nai' Esau njair aam uuf neu atoin Edoms sin. Nai' Yakop anfain neem on pah Kana'an 371-2aRe' ia, nai' Yakop sin reta'. Neon goes ii, nai' Yakop nfain natua on pah Kana'an antein. Bare naan, in amaf nai' Isak natua nbi na na'ko unu'. Nai' Yusuf nok in taatf ein 2bOras naan, nai' Yakop in aanh es na'ko in fee bi Rahel, kaan ee nai' Yusuf. Oras in nmoin naan toon bo' es am hiut, in nok in taatf ein nati' te sin nnaon ntiut sin a'bibin ma 'bib-kasen bu'-bua'. In taatf ein, anah na'ko nai' Yakop in fee bi Bilha ma bi Silpa. Mes nai' Yusuf re' ia, in aktuta' uab neu in amaf, nmatoon nok re' in taatf ein sin moe' kein. Sin nfeen nai' Yusuf baur fe'u reok goes 3Oras nahoni' nai' Yusuf, nai' Yakop namnais jen. Etun in nneek nanesib nai' Yusuf na'ko in anah bian sin. Neot es nai' Yakop ansoo baru mnaun es reok ni kah,*Suur Akninu' uab Ibrani in kata' bian bisa in a'moufn ii ‘baru mnanu' re' in snaan ee namaas huma'-huma'’, ai' ‘baru mnanu' amasat’, es re' baru mnanu' nok in a'niimk ein amnaun ein. ma nfee je neu nai' Yusuf. 4Oras in taatf ein nitan nak sin aamf ee nneek nanesib neu nai' Yusuf ate, sin nsaken nai' Yusuf, tar antea sin ka nromin fa he na'uab ein nok ne. 5-7Faaj es, nai' Yusuf namnei. Rarit in natoon amneit naan neu in taatf ein am nak, “Hae! Hi mneen fe'! Au umnei mnak hit tfuut hit mak-gandum sin anbi rene. Onaim au maak reif ein re' mafuut ein naan, anfeen anhaken amneof ah. Mes hi maak ein nhaken nfuun naan aung guin, rarit na'ruir ein ma na'besan neu aung guin.” Annenan on nana te, in taatf ein nsaken ntein ee. 8Rarit sin nnakaina' nai' Yusuf am nak, “Hoe! Ho mak oni' ho he mjair usif he muprenat kai, oo?” Sin nsaek ne ma'tani', natuin in natoon amneit naan neu sin. Nai' Yusuf natoon in amneit 9Rarit nai' Yusuf namnei ntein. Onaim in natoon neu in taatf ein am nak, “Hae! Au umnei 'tein. Au iit manas, funan, ma kfuun bo'es am mese'. Sin na'ruir ein ma na'besan kau rek-reko.” 10Oras nai' Yusuf natoon anrair mneit naan neu in amaf ma in taatf ein te, in aamf ee napuun nai' Yusuf ma nakain ee ma'tani' mnak, “Mnei saa' na es re' naan! Ho mutenab mak, au ok ho aina', ma sin ho tata' sin neman he nneek ho haem ein nana, oo? Hoe! Ho reok mi!” 11Onaim, nai' Yusuf in taatf ein nsaken batuur-batuur. Mes in aamf ee natenab mneit ein naan anbi in nekan. Sin na'sosa' nai' Yusuf he njair ate nbi pah Masir 12Neot es, nai' Yusuf in taatf ein neik sin aamf ee in a'bibin ma 'bib-kasen nnaon npaumak-maak kuan Sikem. 13Onaim, in aamf ee nak, “Usu! Ho tata' sin natukun mu'it npaumak-maak Sikem. Onaim ho mubarab he mnao mkius miit sin.” Nai' Yusuf nataah am nak, “Reko, tua.” 14Onaim in aamf ee nak, “Ho mnao mkius miit ho tata' sin nok mu'it ein fe'. Sin on mee? Rekon aa oo, ai' on mee? Rarit ho mfain uum he mutoon kau.” Rarit nai' Yusuf nnao nasaitan mnera' pah Hebron ma nkono ntea Sikem. 15Antea nee te, in naim sin nfuun am nateef anbin mnera' huun naan. Ma in nateef tuaf es. Tuaf naan nataan ee mnak, “Ho maim saa'?” 16Nai' Yusuf nataah am nak, “Aam, au aim sin au tata'. Sin napoo' neik hai mui't ein he na'eku' sin npaumak-maak bare ia. Ai' ho miit sin, tua?” Nai' Yusuf in taatf ein niit ee neem 17Tuaf naan natoon ee mnak, “Sin ka etan fa ia ntein. Mes sin nak am he nnaon ntein ein npaumak-maak kuan Dotan.” Rarit nai' Yusuf annao natuin sin, tar in niit sin anbin Dotan. 18Mes oras nai' Yusuf fe'e nbi 'roo, sin niit anraar je. Onaim sin nma'akoran he nroor goe. 19Rarit sin nma'uab ein am nak, “Hi mkius miit. Amneit ee neem een! 20Naa, iim nai he troor tisan. Rarit hit tait itpoirn ee neu kon hain es nbi ia.†Kon hain ein re' ia, nati' te sin npaek sin he ntoro' oe uran. Rarit hit tatonan ama' mtak, mui' fuing guin npius goe ma neku nraar je goen! Maut he hit tkius tiit in amneit ein on mee!” 21Anneen on nana te, in tataf nai' Ruben naim rana 'po'i he nsoi naan nai' Yusuf. Onaim in nakaina' in oirf ein am nak, “Hae! Hit kais atroor goe! 22Reko nneis, hit okar tataam ee neu kon hani' re' ia. Bare ia, baer ruman. Onaim ka tiit fa tuaf re' nahiin mo'et ia. Asar hit kaisa' tniim ne he naa' ii nsai.” In na'uab on naan, natuin in he nafeti' nai' Yusuf he nreung goe he nfain. Sin ntitar nataam nai' Yusuf neu kon hani' 23Oras nai' Yusuf neem antea te, sin nheek je ma nhoro' nain in baur reko naan. 24Rarit sin nhera nfoont ee, ma ntitar nataam ee neu kon hani' naan. 25Rarit sin ntebi nfanin ma nbukaen. Sin fe'e nbukaen on nana te, nok askeken sin niit atoni' pukn es neman. Pukan amneemt ein naan npaken bikaes unta. Sin nasaeb ein brua' he nraakn ein. Baer raakn ein naan es re': hau fo meni in oen, bumbu huma'-huma', ma hau re'u huma'-huma'. Nkis-kisun ate, pukan amneemt ein nana, atoin Ismaeras sin re' neman na'kon kuan Gireat. Sin he nnaon neu bare 'roo neu pah Masir. 26Rarit nai' Yahuda na'uab neu in orif-taatf ein mnak, “Hae! Reko nneis on nai. Hit kais atroor goe. Hit tapein saa'? Maski on mee msa', hit ka neu he ta'koro taan fa in naa'. 27Reko nneis hit ta'soos ee neu atoin Ismaeras sin. Maski hit tmoo' je on mee msa', hit oir hoin aa. Onaim hit kaisa' tniim ne.” Rarit sin nmaktuina' rasi naan. Sin ma'akoran he na'sosa' nai' Yusuf neu arakan sin 28Onaim, oras atoin araakn ein naan‡Atoin ahiint ein natonan am nak, oras naan sin na'sosa' aet munif es ate, roi muti' fua' bo' nua. he nkonon ate, nai' Yusuf in taatf ein nheer napoitn ee na'ko kon hani' naan. Onaim sin na'soos ee neu atoin Ismaeras sin. In oosn ii roi muti' fua' bo' nua. Rarit asoost ein nana neik nai' Yusuf neu pah Masir. 29Oras sin na'sosa' nai' Yusuf ate, nai' Ruben ka nahiin fa. Onaim oras in nnao neu kon hani' nana te, in naskeek, natuin nai' Yusuf ka et na fa heen. Rarit in npius nakrati' in paken anbi in aon, natuin in nsuus anmaet. 30Onaim in ntebi nfain neu in oirf ein am nak, “Airoo! Nai' Usu ka et fa koon ee! Oras ia au he unsaa a'tein?” 31Rarit sin nroro 'biib jes. Sin nait nai' Yusuf in baur reko naan, ma nateep ee neu naa' naan. 32Rarit sin nait baur manaa' naan ma neik je neu sin amaf, ma natonan am nak, “Aam! Hai mait baru ia. Mkius miit ee. Kais-kaisa' nai' Usu in baru.” 33Ankius baru nana te, nai' Yakop nahiin naan je neu in aanh ee baru. Onaim in nataah am nak, “Airoo! Batuur, au aanh ee in baar gui es re' ia. Ka tahiin neu mui' fuing guin npius niis ne et mee. Airoo! Au aanh ee nmate nrair!” 34Rarit nai' Yakop anpius nakrati' in baru, ma ntainuus a'kaor bijae maa', natuin in nsuus ma nnana'reen.§Nai' Yakop npius in baru, onaim in nseun ee npaek tai ma'fafa' na'ko 'kaor bijae maa', on re' atoin Yahudi sin nati' te npaak je oras sin ne nmaten. In nkae nme'me'ur a'roo neu in anah naan. 35In an-moen ne ma an-feet goe neman ma nhaan-mau goe, mes ka nabei' je fa. In na'uab am nak, “Kahaf! Au of a'suus ma nnana'reen tar antea au' maet. Natuin au ka neu he 'nika' fa au anah re' ia.” Onaim nai' Yakop ansuus ma nnana'reen piut, natuin in namnau in anah nai' Yusuf. Nai' Yusuf njair ate nbi pah Masir 36Oras nai' Yakop fe' ansuus on nana te, araakn ein naan**Suur Akninu' uab Ibrani nak atoin araakn ein naan ‘atoin Midianas’. ntean pah Masir. Sin neik nai' Yusuf ma na'soos ee neu kaes ko' goes. In kaan ee, nai' Potifar. In re' ia, usif pah Masir in a'naak paot. Nai' Yahuda ma in aan nanef bi Tamar 381Rarit nai' Yahuda nnao nsaitan in orif-tataf sin, ma natua nok in soob reko nai' Hira anbi kuan Aduram. 2Anbi naan, anmui' a'naef es, atoin Kana'as, in kaan ee nai' Sua. Nai' Yahuda anroim in aan feet goes. Rarit in nsao goe. Onaim, in nahoni' ri'an mone nmaktun-tuin ein. 3An-moen uun ee, sin nakaan be nai' Er. 4An-mone tnaan ee, sin nakaan be nai' Onan. 5Rarit an-moen muun je, kaan ee, nai' Sera. Oras nahoni' nai' Sera, sin nfo'on neu kuan es, in kaan ee, Kesip. 6Oras an-moen unu' nai' Er na'nae te, nai' Yahuda nnao neik oko'-aruk ma ntoit ne ri'feot munif es, in kaan ee bi Tamar. Rarit nai' Er ansao bi Tamar. 7Mes nai' Er naan atoin maufinu. Es nana te, Uisneno nhukun na'mate. Onaim nai' Er nmaet, mes ka nmui' fa anah. 8Rarit nai' Yahuda nreun an-mone tnaan ee mnak, “Onan! Ho tata' nmate nrair, mes in ka nmui' fa anah. Onaim oras ia, tatuin atoni mnais ein sin haart ii te, ho ro he msenu' ho tata' he msao in fee. Nok ranan nana te, maut he ho mupein ri'ana' neu ho tata' in sapaan.” 9Nai' Onan nahiin harat naan. Mes in ka nroim fa he nmui' anah neu in tataf nai' Er. Onaim, karu in ntuup nok bi Tamar ate, in akmii oe ne n'oop ee npoi henati' bi Tamar kais nahoni'. 10Nai' Onan anmoe' on naan, onaim nato'ob niis Uisneno. Etun Usi' nhukun niis ne msa'. 11Oras nai' Yahuda nkisu te in an-moen nua' ein re' ansao bi Tamar nana nmaten ate, in natiun gon. In natenab, kais-kaisa' in an-moen aheet susu nai' Sera nsao bi Tamar ate, of in nmate msa'. Onaim in nnao natonan in nanef bi Tamar am nak, “Tamar! Reko nneis ho mfain on ho mahoin ein ee. Karu au anah nai' Sera na'nae te, na' ho mfain uum he msao.” Rarit bi Tamar anfain. 12Ka 'roo fa te, nai' Yahuda in fee je nmaet. Onaim in nkae ma nsuus tar antea neon nuukt ein namsopun te,*Tatuin sin harat, karu atoin es in fee je nmaet, sin ka nnaon fa neu mee, ma sin npaken tai-nukat. Antea funan fauk fe' te na' namsoup. in no'en in partei nai' Hira, he sin nua sin annaon neu kuan Timna. Anbi naan, atoin ein ankateer 'bib-kaes ne sin fung kein, he na'sosa' sin. Akateers ein namfa-faun. 13Onaim biak ein natonan bi Tamar am nak, “Ho aam baba' annao et Timna. In nok et re' akateer funu 'bib-kaes ne sin fesat.” 14Oras naan, nai' Yahuda in an-moen aheet suus goe na'nae nrair. Mes bi Tamar nahini nrair nak in aam baabf ee ka nroim fa he nai' Sera nsao goe. Onaim bi Tamar naim rana 'po'i he ntui' in sapaan. Onaim in nsenu' nain in tai-baun ein, rarit in npaek tai-paek reko. In npaek po'uk ma nsakruub naan in human. Rarit in nnao ntoko nbi eno he ttaam teu kuan Enaim, nbi haa re' ranan he tnao teu Timna. 15Oras nai' Yahuda nnao npeo' kuan naan in rana 'tamas, in niit bifee jes. In natenab nak oni' bifee a'hake', natuin bi Tamar in paekn ee on re' bifee a'hake' sin. Annes-neis in nkuub naan in human. 16Nai' Yahuda ka nahiin naan fa nak, bifee naan in aan nanef. Onaim in nnao npaumaak bifee naan, ma nataan ee mnak, “Hae! Karu ho mromi te, au 'tuup ok ko. Ho mtoit fauk?” Mes bi Tamar nataah am nak, “Es re' ho, tua. Ho roim maan on mee te, au utuin ah.” 17Nai' Yahuda ntaabr ee mnak, “Au 'fee ko 'bib jes ate, ho mromi, oo?” Rarit bi Tamar nataah am nak, “Reko, tua. Asar ho mfee kau baer es fe'. Reka'-reka' ho msonu' 'bibi naan, na' ho mtoup mufani' ho baer tarun sin.” 18-19Onaim nai' Yahuda nataan antein ee mnak, “Au 'he 'fee ko baer saa'?” Bi Tamar nataah am nak, “Aam, ho mfee kau baer maruna' re' ho mu'heek je naan nok nain in tanin. Rarit ho teas nana msa'.” Onaim nai' Yahuda nfee baer ein naan. Rarit sin nua sin nmakonin. Rarit bi Tamar anfain. In nhoro' nain in tai-paek rekon naan ma in po'uk, rarit in npaek nafani' in tai-baun ein. Namuni te, bi Tamar nnaben nak in na'apu' nrair. 20Ka roo' fa nteni' te, nai' Yahuda ntoit babat na'ko in soob reko nai' Hira mnak, “Ho meki 'bibi ia neu bifee a'hake' re' et Enaim, he mtoup maan kau au baer ein re' in nnaa' sin.” Nai' Hira nnao ntea Enaim. In nataan neu-mneem, mes ka niit ai' nateef fa bifee naan. 21Onaim, in nataan abitan bare nana mnak, “Au he utaan aan, tua. Hi miit bifee a'hake' es re' nati' te antok-toko nbi kuan ee in eno' 'taam ne, oo? In et mee?” Mes sin natahan am nak, “Aam, ka tiit fa bifee a'hake' et ia.” 22Onaim nai' Hira nfain neem neu nai' Yahuda. In natoon am nak, “Au ka uteef ok aan fa bifee naan. Au aim ma 'hae' maet, mes abitan nee nak, ka tiit fa bifee a'hake' nbi naan.” 23Nai' Yahuda nataah am nak, “Maut he in paar baer ein naan! Asar biak ein kais namaeba' kit. Natuin au he' baen, mes hit ka tateef fa bifee nana te.” 24Ankoon funan teun on nana te, tuaf bian nnaon ma natonan nai' Yahuda mnak, “Ho aan nanef bi Tamar naan, anmo' jon on re' bifee a'hake'. Oras ia in na'apu'.” Anneen on nana te, nai' Yahuda nato'o nmaet. Rarit in nreun tua-atonas nana mnak, “Mnao mheer meik kau bifee naan neem neu ia, he tout goe 'hon-honis!” 25Rarit sin nnaon ma nheer neik bi Tamar. Mes in nait napoin baer mamarak ma teas naan. Onaim in nreek tuaf he nnao natoon neu in aam baabf ee mnak, “Aam, mtae murek-reko baer ein re' ia fe'. Tuaf re' nmui' baer mamarak ma teas re' ia, in es re' na'apub kau.” 26Ankius niit baer ein nana te, nai' Yahuda nahiin nain nak baer ein naan, ro in na. Rarit in natoon am nak, “Batuur! Bifee nana ka nsaan fa. Au es asanat. In ntoom. Etun au ro he usaob ee nok au anah nai' Sera. Mes au es ka 'romif. Mifeit ne nai!” Rarit nai' Yahuda ka ntuup nabua ntein fa nok bi Tamar. 27Bi Tamar in oras he nahoin ii ntea goen. Onaim in nahoni' ri'aan koen. 28Oras in nahoni', ri'aan es napoit nahunun in a'niman. Bifee atuis mahoin ee nfutu' ab me'e nbi in a'niman. In nak, “Re' ia, es re' ahunut.” 29Mes ri'ana' naan anheer nataam in a'niim ne nfain. Rarit akoet ee npoi nahuun. Onaim bifee atusis naan nak, “Hoe. Ho ro ma'tain, oo! Etun ho mu'siti' ma mpoi muhuun!” Rarit sin nakanab ri'ana' nana nai' Peres (re' in oet ni nak, ‘na'sete' npoi’). 30Rarit na' in orif re' mafuut ab me'e nana npoi. Sin nakaan be nai' Sera (in oet ni nak ‘me' rare’). Nai' Yusuf, ma kaes ko'u Potifar in fee 391-2Neon goes ii, atoin Ismaeras sin neik nai' Yusuf nnao neu pah Masir. Anbi naan, anmui' kaes ko' goes, in kaan ee, nai' Potifar. In re' naan, a'nakat neu are' soraurs ein re' npao usif pah Masir in sonaf. Nai' Potifar ansoos nai' Yusuf na'ko araakn ein naan, he in nait je njair ate nbi in umi. Anbi naan, UISNENO anturun nai' Yusuf. Es nana te, in meup nein nanaob ok nok reko. 3In aam uisf ee nkius nai' Yusuf in mepun nana ro reko te, in nahiin batuur-batuur nak UISNENO nturun nai' Yusuf. 4Es nana te, aam usi' nana nromi haa nai' Yusuf, ma npirsaa je. Onaim in nait nai' Yusuf njair mandoor neu in umi. In imsa' nnona' in uum je he nai' Yusuf an'urus. In baer pusaak ein amsa', nai' Yusuf es an'urus sin. 5Natuin nai' Yusuf natua nbi naan, es na' Uisneno nfee tetus neu in aam usif, atoin Masir naan. In uum je naan ne, in pusaak ein, in rene-po'on, ma in mepun nana nanaob ok nok reko. 6Oras nai' Potifar niit nai' Yusuf in meupn ein ok-oke' reko, in ka natenab fa saa'-saa'. In nahini haa he naah. Oras naan, nai' Yusuf in aon, ma in human, reokn ii kaheen. 7In natua nbi nee fe' ka 'roo fa, mes nai' Potifar in fee je, ntaam neek neu ne. Onaim in na'oki' nai' Yusuf he karu reko te sin nua sin antupan. 8Mes nai' Yusuf ka nroim fa. In nataah am nak, “Kais on naan, ain! Au aam usi' Potifar anfee kau kuasa he 'urus in umi-mone' sin. 9Anbi umi ia, ka tiit fa tuaf re' nnaa' aprenat nneis kau. Aam usi' nana'at kau are' sa'-saa' he 'urus sin. Mes in ka nana'at ko fa neu kau. Nok ranan mee, au he 'moe' rais tafi' re' ia? Rasi nana msa', nasuir nok Uisneno In romin!” Nai' Potifar in fee je na'aunu' nai' Yusuf 10Mes maski on nana msa', nai' Potifar in fee je na'oki' nai' Yusuf piut. Mes nai' Yusuf ka ntoe natuin ee fa. 11Neot es, nai' Yusuf antaam neu uum je he nkius mepu. Neno naan, ka tiit fa tuaf es anbi naan. 12Onaim bifee naan neem ma nnaa' nai' Yusuf in baru, ma nheer ee mnak, “Uum nai! Hit nua kit atmes-mees. Uum he hit ttuup nai.” Mes nai' Yusuf ka nroim fa. Onaim in nfoerait, tar antea in baru naan natpuu' nain. Onaim, in naen anpoi. Mes bifee nana nnaa' namaika' in baru. 13Oras nai' Potifar in fee je niit nai' Yusuf naen nasaitan in baar goe te, 14-15in no'en ameupt ein, ma natonan sin am nak, “Hae! Hi iim he mkius miit! Fe'ena atoin Ibrani naan, antaam anbi au ke'en. In he nmoe' re'uf neu kau, mes au 'koa' uher-heer. Mkius miit, in naen anporin in baru. Au moonj ii, in nait neik naan kuun atoin maufinu ia he ntao namab-maeb ahaa kit!” Nai' Potifar in fee je nakrira' nai' Yusuf in baru 16Onaim nai' Potifar in fee je, nnaa' baru naan, tar antea in moonj ee nfain neem. 17Oras in moonj ee nfain neem ate, in natoon ee mnak, “Aam! Atoin Ibrani re' ho mait meik je neem nok kit nana, fe'ena in ntaam neu nbi au ke'en. In he nkoin kau nok a'seke'! 18Mes au 'koa' uher-heer ma 'o'en ameupt ein. Onaim in naen namneuk, namaika' nain in baru ia.” 19Anneen in fee je natoon on nana te, nai' Potifar nato'on nmaet. 20Onaim in nreek tuaf ma nnaon nheek nai' Yusuf. Onaim sin nataam ee nbi uisf ee in bui. 21Mes UISNENO ka nnika' fa nai' Yusuf. Etun In ntuurn ee piut, tar antea a'naak bui nana nneek ah ee. 22Rarit in npirsai nai' Yusuf. Onaim, in nfee ne kuasa he n'urus atoin buing guin ma are' kanan mepu nbi buuj ee nanan. 23Es nana te, a'naak bui naan in ka natenab fa meup saa'-saa' nbi bui. UISNENO nturun nai' Yusuf piut-piut, es na' in mepun nbi buuj ee nanaob ok nok reko. Atoin bui nua namnein. Nai' Yusuf natoon sin oet kein 401-3Anbi bui naan, anmui' naan a'naak mepu tuaf nua re' anmeup nitan anbin usif Masir in sonaf. Es na'naak mepu barab roitan mninut neu usif; ma es antein na'naak mepu barab roitan kokis neu usif. Sin nua sin anmo'en sanat neu usif. Es na' uisf ee natoo', ma nataam sin neu bui. Onaim sin nabuan bare mese' nok nai' Yusuf anbin bui naan. 4Rarit a'naak bui naan naprenat nai' Yusuf he n'urus a'nakat tuaf nua re' naan. Sin nabuan nbiin bui naan, tar antea oni' toon es-a'nua. 5Faaj es ate, tua nua' ein nana namnein. Es-es ate, nok in amneit aa kuun. Ma mneit ein nana msa' sin oet kein ka huma' mese' fa. 6Noka' on nana te, nai' Yusuf neem ma niit atoin nua' ein naan. Sin huum fosun. 7Onaim in nataan sin am nak, “Nansa'am es neno ia hi mhuum fous on naan?” 8Onaim sin natahan am nak, “Fini na, hai mimnei. Mes hai ka mihiin fa in oten.” Rarit nai' Yusuf nataah sin am nak, “Ka tiit fa mansian es, re' he nahiin nain mneit ein sin a'mouf kein naan, arahaa Uisneno es re' nahiin sin. Mitoon miit kau hi mneit ein naan. Maut he au aim iit sin a'moufk ein na'ko Usi'.” 9Rarit, a'naak mepu barab roitan mninut neu usif naan, natoon am nak, “Onai. Au umnei mnak, au iit hau anggor uu' goes, 10taef teun. Hau naan nanoo, nasuuf, ma nafua sana' mfa-faun tar namnatun. 11Onaim au iit, au 'naa' uisf ee in a'koom oe. Onaim au ait hau nana in fuan amnatus, ma 'aes neu 'koom oe naan. Onaim, au 'noon ee neu uisf ee he nbukae.” 12Anneen on nana te, nai' Yusuf natoon ee mnak, “Aam. Amneit nana in oet ni on nai: taef teun re' nana, in oet ni neno teun. 13Anbi neno teun amnemat re' ia, uisf ee of napoitan ko na'ko bui ia. Rarit in nasaeb nafani 'piru'-baru neu ko, he mu'naka mfain meu barab roitan mninut neu ne. 14Karu ho uam naan reko te, kais amnikan kau, goo! Karu ho mneek kau te, mturun kau he mutoon neu uisf ee, he napoitan kau na'ko bare ia. 15Natuin, karu he tkius raas ji in amneon ii te, sin nait kau nok a'seke na'ko abitan Ibrani sin pah. Anbi bare ia msa', au ka 'moe' fa rais re'uf mese' msa'. Mes sin nheek kau ma nataam kau neu bui, on re' atoin maufinu.” 16Anneen niit mneit nana in oet ni reokn ii kah, on nana te, a'naak barab roitan kokis neu uisf ee natonan nai' Yusuf am nak, “Ba'e! Au msa' umnei on nai: au 'suu aba' ktuta' teun. 17Aba' ktuta' faof ne, matua' nok kokis huma'-huma' neu usif. Mes koor nein neman ma nabroor naan koiks ein re' nbin au 'nakak.” 18Anneen on nana te, nai' Yusuf nataah am nak, “Aam! Ho mneit nana in a'moufn ii on nai: Aab teun ein naan, sin oet kein neno tenu msa'. 19Neno teun amnemat re' ia, uisf ee of anreek tuaf he neem ankeut nain ho 'nakam. Rarit sin nkaton ho aom a'naen naan neu nii ma'aika'. Onaim koor nein neman, npisun ma nabroor naan ho siis maan oke'.” 20Neno tenu nkoon on nana te, nateef nok uisf ee in neon manohin. Onaim, in nmoe' fesat neu in a'naak meupn ein ok-oke'. In naprenat he sin nnao napoitan a'naak mepu tuaf nua re' etan bui. 21Rarit in nasaeb 'piru'-baru' nfain neu a'naak barab roitan mninut, he nanaob nafani' in mepu. 22Mes a'naak barab roitan kokis neu usif naan, sin nkaton in aon ee, natai nok saa' re' nai' Yusuf in uaban. 23Mes a'naak barab roitan mninut naan, nnikan nain nai' Yusuf. Nai' Yusuf na'oteb usif pah Masir in amneit ein 411Toon nua namsoup on nana te, usif pah Masir namnei. In namnei mnak, in nhake nbi noe Nil in ninen. 2Nok askeken ate, in niit bijae hiut npoka nmaten. Bijaen ia sin aok ein narim-riman. Sin npoin na'ko noe naan in nanan, ma nekun huun anbin naan. 3Rarit anmui' naan bijae hitu ntein, npoin na'ko noe naan. Sin aok ein, nmaknau bousen. Sin nhaken npaumaak bijae apookt ein naan. 4Rarit bijae amaknaut ein naan, n'oor naan bijae apookt ein naan. Onaim uisf ee naskeke nfeen ah. 5Onaim mes in ntuup anfain, ma nfini ntein. In namnei ntein. In niit maka' puni' hiut, npoi na'ko maka' uu' goes re' mria ni kaheen. Sin puin kein ko'u ma ma'afa'. 6Rarit in niit antein, maka' puni' hiut. Mes ain mapuut ee nfuu sin ma namnenen. Ma sin n'aap ein. 7Onaim maak aap ein naan n'oor naan maak mapuin ein naan. Rarit uisf ee nfeen. Na' in nahiin nak, in namnei ntein. 8Nmeu nfiin on nana te, uisf ee in teenb ee ka ntainina' fa. Onaim in naprenat he no'en are' kanan meo ma ahinit anbi pah Masir. Rarit in natonan sin amneit ein naan, mes ka tiit fa tuaf es re' bisa na'oteb sin. A'naak barab roitan mninut na'uab neu usif 9Rarit a'naak barab roitan mninut neu uisf ee, na' namnau niit nai' Yusuf. Onaim, in nnao natoon neu uisf ee mnak, “Au 'baiseun, tua! Ho ate kau gui 'saan. 10Unu' te, oras usi' ho museus kau ok au aok-bian, ma mutaam kai mbi bui, 11faaj es ate, hai nua kai mimnei. Es-es ate, nok in amneit aa kuun. Ma mneit ein nana msa' sin a'mouf keni ka huma' mese' fa. 12Anbi bui naan, nmui' atoin Ibranis es, fe' munif. A'naak bui je nait je nfain a'naak mepu nbi bui. Hai mitoon ee hai mneit ein naan. Onaim in nbaan sin. 13Na'ko rasi naan, aam usi' ho muna'at mufani kau au mepu. Mes au aok-bian ee, ho mhukun mu'mate. Rasin re' naan, natai nok saa' re' atoin Ibranis nana na'oteb sin!” 14Anneen on nana te, uisf ee nreek tuaf he naen rabah he neik nai' Yusuf na'ko bui. Rarit nai' Yusuf nnao nkeu ma nsenu' in paken, ma nnao he nateef nok usif. 15In nema ntea te, uisf ee na'uab neu ne mnak, “Anah! Au umnei, mes ka tiit fa tuaf es re' nabei' he nnbaan mneit naan. Mes nmui' tuaf re' natoon kau nak ho bisa.” 16Onaim nai' Yusuf nataah am nak, “Aam usi'. Ho ate kau msa' ka uhiin fa saa'-saa'. Uisneno nmees kuun es anbaan are' kanan amneit. In of oni' anroim he natoon ko rais reko, tua.” 17Rarit uisf ee natoon amneit ein naan. In nak, “Anbi au mneit naan, au 'hake 'bi noe Nil in ninen. 18Onaim anmui' bijae apokat hiut, sin ao kein narim-riman. Sin npoin na'ko noe naan, ma nnaon nekun huun nbin noe nana in ninen. 19Rarit anmui' bijae hitu ntein neman. Mes bijaen nana maknau-bousen. Au ka ii-iit fa bijae human on re' naan anbin pah Masir ia! 20Mes au 'sanmaak! Natuin, nok askeken ate, bijae amaknau-bousen naan, n'oor naan bijae apookt ein. 21Sin n'oro nrair sin on nana msa', bijaen nana nmaknaun baar ah. Rarit au uskeke' 'feen ah. 22Rarit au 'tuup a'fain ma 'fiin. Onaim au umnei 'tein. Au iit maka' puni' hiut, npoi na'ko maka' uu' goes re' mria ni kaheen. Sin puin kein ko'u ma ma'afa'. 23Rarit, au iit a'tein, maka' puni' hiut. Mes ain mapuut ee nfuu sin ma namnenen. Ma sin n'aap ein. 24Onaim maak aap ein naan n'oor naan maak mapuin ein naan. Rarit au 'feen. Onaim, au utoon amneit ein ia neu ahiint ein. Mes ka nmui' fa tuaf es re' nabei' he nbaan mneit ein naan.” Nai' Yusuf nbaan uisf ee in amneit ein 25Rarit nai' Yusuf natoon am nak, “Aam usi'. Amneit ein nana sin a'mouf kein mees ah. Uisneno natoon nain ko, tua, saa'-saa' re' In he nmoe' je. 26Amneit ein nana sin a'mouf kein on nai: bijae hiut apookt ein naan, ma maak hiut mapuin ein naan, es re' oras mnaaht ein nho-hoen toon hiut. Sin a'mouf kein mees ah. 27Ma bijae hiut amaknaut ein naan, ma maak puin hiut a'aap ein naan, es re' oras amnahas toon hiut. 28Onaim, Uisneno natoon nain saa' re' In he nmo'e. On re' fe'ena au u'uab. 29Hit of attean oras athoes toon hiut nbi pah Masir ok-oke'. 30-31Rarit na' hit ttean oras amnahas toon hiut. Amnahas naan ma'tani', tar antea ka tiit tain fa mnahat nbi hit pah ia. Are' pah ii namnaah ok-oke', tar antea sin ka namnau ntein fa oras mnahat ein nhoen. 32Onaim aam usi', ho mupein mneit no nua re' naan, in a'mouf kein nak, Uisneno nafeek anrair, nak, ka 'roo fa ntein te, saa' re' In nafeek sin naan, ro he njair. 33Es nana te, au 'toit on nai, tua: reko nneis aam usi' ho maim tua-ahiint es, re' an'urus nahiin nok reko. Rarit ho mait je he n'ator ma naroitan rek-reko' pah re' ia. 34Oras mnaah ahoet toon hiut naan, reko nneis aam usi' ho mait tua' teet es antein, he in nkaububu' pena'-maka' na'ko too gui sin renen. Pena'-maka' nana nbait sin paa' niim, he natunu' paaf es. 35Sin ro he natuin aam usi' ho prenat, he sin ntopun pena'-maka' na'ko kuan-kuan nbi pah Masir ia. Rarit sin ro he natunu' sin nbin umin re' he tatunu' mnaaht ein. Rarit ro he npao sin rek-reko'. 36He karu toon hiut amnahas nana ntea te, hit fe' atmu'i mnahat. Karu sin n'aotr ee on re' nana te, ka tiit fa tuaf he namnaah anmaet.” Usif pah Masir nasaeb 'piru'-baru neu nai' Yusuf 37Anneen nai' Yusuf na'uab on nana te, uisf ee ma in a'naak ko'u ne, nroim natuin in uab ein naan. 38Rarit uisf ee na'uab am nak, “Uisneno In Smaan Ee ankuas nai' Yusuf re' ia. Es nana te, hit ka neu he tapein fa tuaf es antein, re' nneis na'ko nai' Yusuf.” 39Rarit uisf ee na'uab nok nai' Yusuf am nak, “Uisneno natoon ko are' kanan rasin ia. Oras ia, hai fe' mihiin mak ho atoin ahinit ko. Ma ho mahiin maan nneis na'ko too mfaun. 40Onaim, oras ia au 'ait ko mjair au atoin mapirsa'i. Ho mjair a'nakat ambi au sonaf. Au too ngguin ro he natuin ho preent ein. Mes arahaa au 'mees, na' au 'neis ko.” 41-42Rarit uisf ee nous in krein mamarak, ma napaek be neu nai' Yusuf in akrurun. Ma in na'uab am nak, “Nok ranan ia, au usaeb 'piru'-baru neu ko mfain au atoin mapirsa'i nbi pah Masir ia.” Rarit in napakeb nai' Yusuf baru mnaun ma'oos es, ma na'heek be 'heke mnaut es. 43Rarit in nana'at in kreet bikaes es anteni', he nai' Yusuf ansae. Anmui' tuaf-tuaf naen anbi kreet naan in matan ma nkoa' an nafan-fain kein am nak, “Au ooo! Misoit ranan! Mfee hormaat!*Uab Ibrani batuur ni bisa msa' in a'moufn ii ‘na'bees’ ai ‘na'ruri'’. A'naet ii, he nkoen on ankoon!” Nok ranan naan, uisf ee nait nai' Yusuf njair in atoin mapirsa'i nbi pah Masir. 44Rarit uisf ee na'uab nok nai' Yusuf am nak, “Onai. Ho muhiin main, au re' ia usif. Au utoon a'rair too pah Masir ak, karu ho ka mkonan sin fa te, sin ka nabe'in fa he nmo'en saa'-saa'.” Nai' Yusuf nok in fee 45Rarit uisf ee nakanab nai' Yusuf am nak, Safnat Panea, natuin abitan Masir sin kang kein. In nasaob nai' Yusuf nok ri'feot muinf es, in kaan ee bi Asnat. Nai' Yusuf in aam baabf ee, kaan ee nai' Potifera. In es re' na'naak rais pirsait anbi kota On.†Kota On in kanan es antein neik uab Yunani nak ‘Heliopolis’. Nok ranan naan, nai' Yusuf nfain atoin makana' ma mateka' nbi pah Masir. 46Oras sin nasaeb nai' Yusuf a'piru'-baru te, in nmoin naan toon bo' teun goen. Rarit in nnao nfuun am nateef kuan-kuan ma bare-bare nbi pah Masir. 47Anbi oras athoes toon hiut naan, sekit ma mnonut maineun besi. 48Rarit nai' Yusuf nnao ma nkaububu' sekit ma mnonut anneis tein, ma natunu' sin nbin umin re' he tatunu' mnaaht ein. Sekit ma mnonut na'ko bare-bare re' npaumaak kota mee te, in natunu' sin nbi uim 'tunu' bua' nbi kota naan. 49Tar antea maka' re' in nkaububu' ma natunu' sin naan, mfau-rutu. On re' snaen ee et taas je ninin, tar antea ka tiit fa tuaf re' bisa nsoi' naan sin. 50Oras amnahas nana ka ntea fa fe', nai' Yusuf in fee bi Asnat nahoni' ri'an mone nua. 51Onaim nai' Yusuf na'uab am nak, “Uisneno nmoe' kau ma au 'nika' ain au susat oras au 'poi u'ko au ama' in umi.” Es na' in nakanab in an-moen uun ee, nai' Manase (re' he noi on re' kata es antein, nak ‘nikan’). 52Oras in napein ri'an moen muun je te, in na'uab antein am nak, “Au upein suust am nana'renat amfaun 'bi bare ia. Mes Uisneno nfee kau tetus, ma au upein ri'ana' 'bi ia.” Onaim in nakanab ri'ana' naan, nai' Efraim. ‡Anbi uab Ibrani, Efraim in oet ni bisa nak ‘napein anah’ ai' ‘auf ma'afa'’, ai' ‘na'baab ok piut’. 53Rarit oras athoes toon hiut naan namsoup. 54Onaim oras amnahas toon hiut nana nmurai ntaam, natai nok re' nai' Yusuf na'uab nani. Anbi bare-bare, amnaah si ntaam een, mes anbi pah Masir, nmu'i mnahat. 55'Roo-roo on nana te, abitan pah Masir nmurai namnahan. Rarit sin nnaon ma ntotin amnahat na'ko usif. Onaim uisf ee nreek sin he nnaon neu nai' Yusuf, he natuin in aprenat. 56Mes amnahas nana ma'tain besi. Bare-bare nbi pah Masir in naan ee napein amnahas ok-oke'. Onaim nai' Yusuf nmurai nasoit uim 'tunu' mnaaht ein ma na'sosa' pena'-maka' neu abitan Masir. 57Rarit biak ein na'kon mee-mee neman ma nsosan amnahat na'ko nai' Yusuf nbin pah Masir. Natuin oras amnahas nana batuur-batuur ma'tani'. Nai' Yusuf in taatf ein nnaon neu pah Masir he nsosan amnahat 421Oras naan, aam Yakop anneen biak ein na'uab ein am nak, anmui' pena'-maka' et pah Masir. Onaim in na'uab nok in aanh ein am nak, “Hae, ri'aan ein! Hi mtook he mtaka'nana' on re' nana, oo? 2Au 'neen a'rair nak nmu'i mnahat et pah Masir. Reko nneis hi mnao he msoos kit. Maut he on nana te, hit kaisa' tamnaah atmaet.” 3Rarit nai' Yusuf in taatf ein re' tuaf bo'es naan, nabaarb ein he nnaon nsosan amnahat neun pah Masir. 4Mes nai' Yakop ka nkonan fa nai' Yusuf in orif nai' Benyamin he nok sin. In natenab am nak, “Kais-kaisa' ri'ana' naan napein siraak amsa' on re' in tataf.” 5Anbi mee-mee te, biak ein annenan nrarin nak anmu'i mnahat et pah Masir, es nana te, too mfaun ii nnaon ma nsosan amnahat anbin ne. Amnahas naan, ro nanono ntean pah Kana'an amsa'. Rarit nai' Yakop in aanh ein*Uab Ibrani in tuis ee nak, ‘Isra'er in aanh ein’. Mes Isra'er ma Yakop naan tuaf mese, kanaf nua. nnaon ma nsosan amnahat msa' anbin ne. Nai' Yusuf in taatf ein nri'tuun ma nhormaat ee 6Oras naan, nai' Yusuf njair tua pirsa'i na'ko usif pah Masir. Karu sekau-sekau neem na'ko mee-mee he nsoos pena'-maka' te, nai' Yusuf es na'sosa' nfeen sin. Es na' oras in taatf ein neman ntean ate, sin nri'tuun ma nhormaat ee, tar antea sin nneek afu. 7-8Oras in niit sin on nana te, in nahiin nain sin. Mes nai' Yusuf nmoo' jon on re' atoin Masir, es na' sin ka nahiin je fa. Rarit in nataan sin nok haan sesu mnak, “Hi re' ia, mi'ko mee?” Sin natahan am nak, “Ho aten kai mi'ko pah Kana'an. Hai iim he msoos amnahat na'ko ko, aam Baker.” 9Rarit nai' Yusuf namnau in amneit ein unu' fe'. In aka'tau sin am nak, “Au 'ka pirsai ki fa! Hi of atoin asuntirus. Hi iim maim he mihiin pah Masir in ma'niifk ein, rarit hi mtebi mfain he iim ma mbaan kai, ai'?” 10Mes sin natahan am nak, “Kaah, tua! Hai re' ia suma ho aet na kai. Batuur-batuur hai suma iim he msosa haa mnahat. 11Hai arkai re' ia, hai ama' mese'. Hai ka atoin asuntirus kai fa, tua! Hai atoin rekon kai, tua.” 12Mes nai' Yusuf na'uab naheer am nak, “Hoe! Hi mipoi. Kais amputa-kriu kau! Au uhiin ain neu hi atoin asuntirus ki. Hi iim he maim pah re' ia in ma'niifk ein!” 13Rarit sin npenan mates. Onaim, sin natahan neu nai' Yusuf am nak, “Kaah, tua! Hai re' ia suma ho aet na kai. Hai iim mi'ko pah Kana'an. Hai mma'ori-tatan bo'es am nua. Hai arkai ama' mese'. Hai ori' aheet suus goe namaika' nok hai ama'. Ma hai oirf es anteni', nnao namneuk.” Nai' Yusuf naskarak in taatf ein 14Nai' Yusuf nataah sin am nak, “Kahaf! Batuur uab re' fe'ena au aa' ee naan. Hi re' ia ro asuntirus ki. 15Onaim, hi ro he mfee kau bukti fe', he au uhiin ak hi uab ein fe'ena batuur, ai' kah. Au 'suup! Karu hi ori' aheet suus goe ka mok ne neem fa neu ia te, hi ka bisa fa he mnao misaitan pah re' ia! 16Onaim hi mpiir maan tuaf es he nnao naan hi ori' neem neu ia. Biak ein, au 'tahan sin. Au he iit, hi uab ein naan batuur aa, ai' kah. Karu kah fa te, namneo, hi re' ia asuntirus ki.” 17Rarit nai' Yusuf anrenu ma nataam sin neu bui je naan ee, neno teun. Nai' Yusuf nataam in taatf ein neu bui 18Neno teun on nana te, nai' Yusuf nnao ma na'uab nok sin anbin bui je mnak, “Au re' ia, umtausan Uisneno. Ma au utuin In roim Ne piut-piut. Au ufetin ki he hi mmoin. Mes hi ro he minokab uab es. 19Karu hi uab ein batuur-batuur namneo te, hi ro he mikrira' kau bukti. In rana' poo' ji on nai: au 'tahan tuaf es anbi bui re' ia. Hi bian amfain on hi pah ee, he meki mnahat neu hi nonot-asar sin. Natuin sin npao ki he mekin sin amnahat. 20Rarit hi iim meik hi oirf aan, he njair bukti es, nak hi atoin neka mne'o. On nana te, hi ka mipoi kau fa. Maut he nok ranan nana te, au kais a'hukun u'maet ki.” Sin nnenan on nana te, sin nromin. 21Rarit sin na'uab ein es nok es am nak, “Neo! Rek goen! Oras ia hit tapein hit mo'ek neno naan in aaf ni jen. Hit tmoe' re'uf neu hit ori'. Hit tkius tiit ee neu in nsuus anmaet, in ntoit neik haan sakoit he hit ttuurn ee, mes hit ka tfiroor je fa. Etun oras ia, hit tsuus amsa', on re' ia.” 22Onaim nai' Ruben namnaub sin am nak, “Hae, sin au ori' arki. Neno naan au 'taar ki, he kais minsaa'-saa' ri'ana' naan! Mes hi ka mko-kosen main fa au uaba' naan. Onaim, oras ia, hit tseu fuan ii jen. Nai' Usu in naa' ee nsaen kit een.” 23Sin na'uab ein on re' naan, mes sin ka nahinin fa neu nai' Yusuf nahiin sin uab. Natuin oras nai' Yusuf na'uab nok sin ite, in npaek uab Masir. Rari te, na' anmui' akoni' uaba' na'bain ee neu sin npaek uab Ibrani. 24Anneen sin na'uab ein on nana te, nai' Yusuf annao nasaitan sin, ma nkae nmes-mees nbi bare re' biak ein ka niit ee fa. Oras in nkae nrari te, in nfain neem neu sin. Rarit in nreek tuaf ma nfuut nai' Simeon nbi in orif-tataf sin humak ma sin matak. Nai' Yusuf in taatf ein nfanin on pah Kana'an 25Rarit nai' Yusuf naprenat in ameupt ein he narain pena'-maka' neu in taatf ein sin a'kaor ein. Ma sin ro he ntao nafani' roit ein nbin a'kaor ein sin feef kein. Rarit ansoo sin. In nrenu msa' he nfeen sin beti'. Tuaf ein nana nmoe' natuin nai' Yusuf in aprenat. 26Rarit nai' Yusuf in taatf ein nasaeb a'kaor ein nana neu sin bikaes keledai ngguin. Rarit sin npoin ma nnaon nasaitan pah Masir. 27Sin nanaon ate, sin nasnasan. Oras tuaf es anfei in a'karo he na'eku in bikaes keledai te, in niit in roit ein anbin a'kaor ee fefan. 28In naskeek! Onaim, in nhaman in orif-tataf sin am nak, “Hoi! Hi iim he mkius miit ia fe'! Hit tmate tkoon! Sin ntao nafani' au roit ein esan au 'karo'.” Nai' Yusuf in taatf es ntae niit in roit ein nbin a'karo' Nkius nitan on nana te, sin neek ein namnekun. Sin namtau nmaten. Rarit sin na'uab ein am nak, “Uisneno ntao saa' ntein es re' ia neu kit?” 29Rarit sin nnaon nkonon. Antean Kana'an on nana te, sin nareta' neu sin aamf ee, saa'-saa' re' sin nabeen niit ee, nmurai na'ko sin nbin pah Masir, tar antea sin nfain neman. 30Sin natonan am nak, “Aam honi'! Usif pah Masir in tua pirsaa' je, ma'tain besi. In na'uab ah amsa', ka tiit fa haan ma'nura'. In ntubin ma ntu'iran kai mnak hai mnao msuntiur in pah. 31Mes hai mitaah am mak, ‘Kah fa, tua! Hai mi'uab batuur namneo, tua. Hai arkai re' ia ka asuntirus fa, tua. 32Hai atoin neek rekon kai, tua. Hai mma'ori-tatan tuaf bo'es am nua. Hai ama' mese'. Mes tuaf es na'ko kai, nnao namneuk, ma aheet suus goe namaik nok hai ama' et pah Kana'an.’ 33Rarit kaes je nak, ‘Au he 'soba ki. Hi atoin amneot aa, oo, ai' kah. Hi tuaf es ro he nabaar anbi ia. Hi bian amfain, meki mnahat neu hi nonot-asar sin, he sin kaisa' namnaah anmaten. 34Hi ro he meik hi ori' neem neu ia fe'. Nok ranan nana te, na' au uhiin ak hi ka asuntirus ki fa, mes batuur-batuur hi atoin neek amne'o. Onaim, au of ufeti' ki hi benu' re' au 'taahn ee re' naan. Ma au 'konan ki he mnao meu mee-mee jah, nbi re' pah ia.’” 35Anpeo nrarin on nana te, sin npukai sin a'kaor ein. Sin naskeken, natuin sin es-es ate, niit sin roit ein nbin sin a'kaor ein. Nkius on nana te, nai' Yakop nok in aanh ein namtau nmaten. 36Rarit nai' Yakop na'uab nok sin am nak, “Hi mmoe' mein am es na' au aanh ein namnekun. Nai' Usu namneik goen. Mteni' nai' Meon. Oras ia hi he meiki mtein nai' Min? Batuur-batuur hi he mha'mui' kau, es re' ia!” 37Onaim nai' Ruben na'uab neu in aamf ee mnak, “Aam honi'! Mfee kau nai' Min. Au utaah. Au 'ba'an ain, au ro he uum 'eik je nfain neem neu ko, aam honi'. Mes karu kah fa te, aam honi', ho mroor au an-moen nua ein naan.” 38Mes nai' Yakop na'uab am nak, “Kahaf! Ka nabei' fa he hi meik nai' Min. In tataf nai' Usu nmate nrair. Oras ia, ar in nmees. Karu in napein siraak anbi rana tnana te, hi misusab miis kau, au atoni mnasi' ia, tar antea au 'taam eu noup nitu.”†Suur Akninu' uab Ibrani nak “tar antea au 'saun 'eu Sheol (naan, bare neu amaets ein)”. Nai' Yusuf in taatf ein nfanin on pah Masir, nok sin orif nai' Benyamin 431Oras naan, amnahas anbi pah Kana'an ma'tain besi ntein. 2Nai' Yakop in uum je naan ee, narari nrair mnaaht ein re' neon goes ii, in aanh ein nnaon nsoos sin na'kon pah Masir. Rarit in nak sin am nak, “Ri'aan ein! Reko nneis hi mfain on pah Masir, he msoos amtein kit amnahat fe'!” 3Mes nai' Yahuda nataah am nak, “Aam honi'! Neon goes ii, usif Masir in tua pirsaa' je namnaub kai ma'tani' nak, hai ka mibei' fa he mikrira' hai huum ein neu ne, karu hai ka mok fa ho aan aheet susu nai' Min! 4Onaim, aam honi', ho ro he mkonan kai nai' Min, he nok kai. Hena' hai mfain he msoos kit amnahat. 5Mes karu aam, ho ka mkonan kai fa nai' Min ate, hai ka neu he mnao fa. Atoin Masir naan na'uab anrair on nana te.” 6Onai te nai' Yakop nakain sin am nak, “Nansa'am es hi mitonan atoni' naan mak hi fe' mmui' oir muni es antein! Hi mami haa kau susat antein!” 7Rarit sin nfuir nai' Yakop am nak, “Aam honi'! Atoni' ne nataan piut, he nahiin kit, nok nain hit uum je naan ee ok-oke'. In nataan am nak, ‘On mee? Hi ama' nmoin fe'e oo? Hi fe' mmui' orif et hi umi' oo?’ Onaim, hai he mak saa' antein! Onaim, ro hai mitoon namnee goah. Onai te, sekau nahiin nain nak, in he nreun kai he hai mok nai' Min on ne?” 8-9Nai' Yahuda na'uab antein am nak, “Aam honi'! Mufetin kai nai' Min he nok kai. Au 'ba'an ain, karu npoi saa'-saa' neu ne te, au utaah he 'senu'. Karu au ka 'eik je nfain neem fa nok ao-mina' neu ko te, maut he ho musaan kau, tar antea au 'maet. Onaim, ho mkonan kai' nai' Min, te hai he mna-nao goa heen. Reko nneis hai mnao nai rabah, he hit kais tamnaah atmaet. 10Bait hai kais ampao 'roo-roo te, hai mnao, ma mfain iim no nua goen.” 11Rarit sin aamf ee nak, “Karu on nana te, hi mmoe' on nai. Hi mnao mait meik hau fua' ma fua-bon reko na'ko hit pah. Es re': bumbu sin, hau oef re' fo meni', re'u he ttuis, oin hau, kanari,*Suur Akninu uab Ibrani nak ‘shaqed’. In aaf ne on re' kanari. ma knaa' bian. Rarit meik sin neu usif Masir in tua pirsa'i naan, ma mitoon am mak hai baer ein re' ia nfain oksonun neu ko. 12Hi msa' meki mtein roit nfain no nua na'ko unu hi mnao. Natuin hi ro he mnona' mifani' roit ein re' hi miit sin anbin hi 'kaor ein neon goes ii. Kais-kaisa' sin es re' ntaon nsaan sin. 13Hi mok hi ori', mes nati' mfain iim rabah, oo! 14Au 'on-onen, karu Uisneno In Kuasan Ma'tain Ee, nabanit usif Masir in tua pirsa'i naan he nkasian ki. He karu reko te, in nnona' nafani' ki au anah nai' Min am nai' Meon, he hi mfain iim bu'-bua'. Mes karu au aanh ein namnekun oke' te, maut he au usaah susat ia nkoon piut.” 15Rarit sin nnaon ma nakbua' baer oksoun ein am roit, he nekin nnaon neu pah Masir. Sin nok nai' Benyamin amsa'. Antean nee te, sin nnaon nbaiseun nai' Yusuf. 16Oras nai' Yusuf niit nai' Benyamin nok in taatf ein ate, in nreek a'naak mepu nbi in umi, mnak, “Hoe! Meik atoin ein re' ia ntaman neun au umi! Rarit amroor bijaa jes, mihaan ee rek-reko. Sin ro he nbukaen nok kau oras manse na'puup.” 17Rarit a'nakat naan nmoe' natuin nai' Yusuf in aprenat. Onaim in nnao naat sin neu nai' Yusuf in umi. 18Oras sin nnaon neu nai' Yusuf in umi, in taatf ein namtaun nmaten. Anbin raan ee te sin na'uab ein am nak, “Amoo! Nansa'am es in nreun he neik kit neu ia? Kais-kaisa' in he nasusab kit, natuin roit ein re' sin nfee nafani' kit sin anbin hit i'kaor ein neon goes ii. Sin nmoe' napo-poi kit he neem naat kit neu ia, he nok askeken te, sin nheek kit, ma nmoe' kit njair sin aten. Rarit sin nasiik naan hit bikaes keledai ngguin oke'.” 19Etun, oras sin npaumaak nai' Yusuf in uum je te, sin nataan a'nakat naan am nak, 20“Aam, kais muto'-to'on kai. Neon goes ii, hai iim amsoos miit amnahat ambi ia. 21-22Rarit, oras hai mfain on hai kuan, hai misnaas ambi raan ee he mtuup. Onaim hai mfei 'kaor ein he mi'eku' mui't ein. He'e! Hai mtae miit hai roit ein, ntao nafani' kai sin inbin hai kaor maak ein sin feef keni. Hai ka mihiin he sekau es re' ntao sin naan. Mes oras ia, hai meik mifani' sin oke'. Onaim aam, kais mutoo' gou! Maut he ho muhiin, oras ia hai meik roit bian anteni' he msoos amnaah fe'u.” 23Rarit a'nakat naan nataah sin am nak, “Hi mta'-taa' kim. Kais mimtau! Of oni' hi Uisneng goe es anfee tetus neu ki nbi hi 'kaor ein naan. Neon goes ii, au 'toup urair hi roit ein naan oke'. Hi ka mmui' fa tusa'!” Rarit in napoit nai' Simeon na'ko buu je he nabua nok sin. 24Onaim sin ntaman oke' neu nai' Yusuf in umi. Rarit a'nakat naan nfeen sin oe ma nafaun sin haek ein. In imsa' na'eku' sin bikaes keledai ngguin. 25Rarit in natoon am nak, “Hi of ambukae mok hai aam usi' oras mansi na'puup.” Oras sin npao nai' Yusuf he neem nateef nok sin ite, sin n'ator oksoun ein naan. 26Oras nai' Yusuf neem antea te, sin nri'tuun ok-oke' nbin in matan. Rarit sin nnona' oksoun ein neu na. 27Rarit nai' Yusuf nataan sin am nak, “On mee? Hi arki m'ao-mina', oo? Hi ama mnasi' on mee? In n'ao-mina' msa' aa, oo?” 28Sin natahan am nak, “Ho ate mnais ee, re' hai aam honi', et re' ne. In n'ao-miin, tua.” Onaim, sin na'ruir ein ma nhormaat antein ee. 29Rarit nai' Yusuf nait matan am ankius niit in orif nai' Benyamin. Sin nua sin, ainaf ma amaf mese'. Onaim in nak, “Ooo! Hi ori' aheet susu re' neon goes ii hi miton-toon ee ji, es re' ia!” Rarit in na'uab neu nai' Benyamin am nak, “Ba'e! Au 'on-onen he Uisneno nfee ko tetus ko'-ko'u.” 30Ankius nai' Benyamin on nana te, nai' Yusuf in rasi mnaut neu in oirf ee he noi npe'-pee' jah een. Natuin in nneek niis in orif nai' Benyamin. In ka bisa ntahan naan fa in nekan nana ntein. Onaim, in nnao nasait sin rab-raab, ma ntaam neu in ke'en. Rarit in nkae nme'me'ur anbi naan. 31Ankae nrari te, in nnao nameu in human. In nafani' in nekan, rait in nnao nateef nok sin. Onaim in nreun in ameupt ein uum je naan ee, he nabaarb ein bukae neu mei. 32Sin nabarab bukae neu nai' Yusuf anbi mei jes in mees kuun. In orif-tataf sin nbukaen nbin mei' jes a'teta'. In ameupt ein, nbukaen nbin mei jes kuuk. Natuin atoin Masir sin nnaben ate sin ha'niis sin tuak ein karu sin nbukaen bu'-bua' nok atoin Ibranis sin.†Atoin Masir sin nma'nisin atoin Isra'er sin, natuin atoin Isra'er sin atuku 'bibi ma 'bib-kase. 33A'nakat naan n'ator anrair he nai' Yusuf in orif-tataf sin ntoko nmabain ein nok nai' Yusuf. In n'ator sin he ntokon nmaktun-tuin ein, nmurai na'ko atoin ko' goe ntea aheet susu. Oras sin ankius niit re' mo'et re' ia te, sin nsanmakan. 34Rarit nai' Yusuf an'ator he in ameupt ein naan naitin bukae na'ko in mei je neu in orif-tataf sin. Sin ntopun huma' mese'. Mes nai' Benyamin ntopu mfaun anneis no niim na'ko in taatf ein naan. Rarit sin nbukaen tar antea sin namsenan batur-batuur. Nai' Yusuf in a'koom noin-muit ee namneuk 441Sin nbukaen nrarin ate, nai' Yusuf na'se'-se'o a'naak mepu nbi in uum je mnak, “Hoe! Ho mnao murai pena'-maka' neu atoin ein ia sin a'kaor ein naan, nahen-henun. Rarit ho mtao mufani' sin roit ein es-es ate neu sin a'kaor ein naan. 2Rarit ho mait au 'koom noin muit ee, ma mtao goe neu aheet suus goe in a'kaor aan.” Onaim in nmoe' natuin nai' Yusuf in aprenat. 3Maan re' snaat ee nsae te, nai' Yusuf nafetin sin nok sin bikaes keledai ngguin he nnaon nfanin ma nekin amnahat. 4Sin nnaon ka 'roo fa fe' na'ko kota nana te, nai' Yusuf natoon neu a'nakat nana mnak, “Ho mnao mriuk mutuin atoin ein naan rabah. Karu mupein sin ite, ho mak sin am mak, ‘Nansa'am es hi mmoe' maufinu' neu 'naef ee? Hi mbaras in neek reek goe nok moe' re'uf on naan! 5On meem es hi mibaak meik hai a'naak te in a'koom noin muit ee? Hi ka mihiin fa, oo? Nana ka npaak je fa he nbukae oe nmees jah. Anpaak je he naim atoni' in uan, natuin a'koma' naan matua' ate! Hi moe' mein ia, ro reu' besi!’” Sin niit a'koma' naan anbi nai' Benyamin in a'karo' 6Rarit a'nakat naan nriu' natuin sin tar antea napein sin. Onaim in natoon neu sin natuin ahaa nai' Yusuf in uaban fe'ena. 7Rarit sin npenan mates am nak, “Aam, ho sairt ii, on mee? Hai msuup. Hai ka neu he mibei' fa he mmoe' re'uf on naan! 8Ho muhiim kuum. Roit ein re' neon goes ii nbin hai 'kaor ein naan, hai mfee sin nfanin neu ko. Onaim, hai ka mibei' fa he mibaak hi a'naak te in a'koma' naan na'ko in umi. Hai ka neu he mibaak fa, tua! 9Aam, ho mpukai ma mtae kuum. Mupein a'koma' nana nbi sekau in a'kaor ate, mhukun misan! Maut he hai bian ii, mfain ate neu ko.” 10Rarit, a'nakat naan na'uab am nak, “Kahaf! On nai. Karu au 'iit ee nbi sekau te, in njair au ate. Hi bian ii, mnao mkoon.” 11Onaim sin nasanut a'kaor ein nana, rabah. Rarit sin npukai nain sin. 12Onaim a'nakat naan nparikas a'kaor ein naan barisi, nmurai na'ko atoin ko' goe in je, ntea aheet suus goe in je. Onaim, in niit a'koom noin muti' naan, anbi nai' Benyamin in a'karo'. 13Ankius nitan on nana te, nai' Benyamin in taatf ein sin neek ein akrati'-krait ein. Rarit sin nasaeb nafani' sin a'kaor ein neu sin bikaes keledai ngguin, he ntaman nfanin on kota. 14Oras sin ntean nai' Yusuf in uum je te, in fe' nbi naan. Onaim sin nri'tuun anbin nai' Yusuf in matan. 15Rarit nai' Yusuf naskarak sin am nak, “Hoe! Nansa'am es hi mmoe' kau on re' ia? Hi ka mihiin fa? A'naet on re' au, npaek re'u re' he naim atoni' in uan.” 16Rarit nai' Yahuda nataah am nak, “Koe! Uisneno npukai napoitan hit saant ein. Rarit hai he mak saa' ntein, tua? Hai he mimneob hai tuam ein on mee, tua! Karu ho mtahan hai ori' te, reko nneis ho mtahan kai oke'. Mait kai njair ho aten.” 17Mes nai' Yusuf nataah am nak, “Kahaf! Niit a'koma' nana nbi sekau te, in es re' he njair au ate! Hi bian ii, mifrei. Mfain nai meu hi ama'!” Nai' Yahuda ntoit he nsenu' nai' Benyamin 18Rarit nai' Yahuda nnao npaumak-maak nai' Yusuf, ma na'uab am nak, “Aam Baker! Au 'baiseun, tua. Au uhiin ak ho kuasam naan natai nok uisf ee in kuasan kuun. Natuin rasi naan, kais muto'on kau fe'. Au 'toit mainuan he au u'siti' aan a'kre'o, tua. 19Unu' te, ama' ho mutaan kai mmak, ‘Hi ama' nok hi ori' es fe' etan naa, oo?’ Nai' Yahuda nnao npaumak-maak nai' Yusuf 20Rarit hai mitaah am mak, ‘Hai ama' namnasi nrair. Hai ori' aheet suus goe mese'. Oras nahoins ee te, hai ama' namnais jen. Aheet suus goe in taatf ee, nmate nrair, tua. Sin nua sin, sin ainf ee nmate nrair. Onaim oras ia, hai ori' aheet susu naan, in nmees. Es na' hai ama' nneek niis ne.’ 21Rarit, ho mreun kai he hai meik hai ori', he ho miit ee. 22Onaim hai mitaah am mak, ‘Ri'ana' re' ne, ka neu he nnao npori' fa in amaf. Karu in nnao npoir ne te, hai ama' ro he nmaet kuun nai, es re' naan.’ 23On nai te, ho mutaah am mak, ‘Karu hi ka meik fa hi ori' nana te, hi ka neu he miit amtein kau fa heen.’ 24Rarit hai mfain. Hai mtean hai ama' ne te, hai mitoon main rasin re' ho mu'uab sin neu kai. 25A'roo-roo te, hai mnaaht ein oek ein. Rarit hai' ama' anreek kai he mfain iim amtein meu pah Masir he msoos amnahat. 26Mes hai mitaah am mak, ‘Aam honi'! Hai ka neu he mnao fa meu ne ntein. Natuin uisf ee in tua pirsaa' je, na'uab nain nak, karu hai ka mok fa hai ori' te, hai ka neu he miit amtein fa in human. Onaim, hai ro he meik hai ori' aheet susu naan fe, he na' hai mnao.’ 27Rarit hai ama' na'uab am nak, ‘Hi mihiin main. Au fee bi Rahel in aanh ein, tuaf nua goah. 28Ahuunt ee nnao namneuk. Oni' mui' fuing guin npiis goe ma neku nraar je. Es na' ntea oras ia, au ka iit a'tein ee fa. 29Karu hi mait meik aheet suus gui ntein na'ko kau, ma in napein siraak ate, hi mtao mtein kau susat neu au atoni mnasi' kau gui, he 'maet nai.’ 30-31Es nana te, aam baker. Au 'baiseun, tua. Karu au 'fain on au ama' ne, mes au ka 'ok fa aheet susu re' ia te, ro hai ama' nmaet kuun een. Natuin in asmaan ee, nmafuut nok ri'ana' ia te. On nai te, in namnais re'-reu'f een. Onaim karu hai mtao mtein ee susat, in nmaet nai. 32Saa' antein, au 'ba'an urair 'eu au ama' ak, au utaah ri'ana' naan. Au 'ba'an neu au ama', karu au ka 'eik ufani' fa ri'ana' ia neu ne, maut he au utaah kuuk sanat naan, tar antea au 'maet. 33Onaim au 'baiseun, tua. Maut he au umaik a'bi ia he 'seun ee, henati' au es re' 'fain ho ate. Maut he in nfain nok in taatf ein. 34Karu ri'ana' naan ka nok fa te, au ka neu he 'fain fa. Au ka neu he 'tahan aan fa au tuak, karu au iit au ama' ansuus tar anmaet.” Nai' Yusuf natoon in tuan, ma ntoit in aamf ee he nfoo' neem neu pah Masir 451Anneen on nana te, nai' Yusuf in neek ne krati-krati', tar antea in ka ntahan naan fa in tuan ii ntein nbi in ameupt ein sin maatk ein. Etun in nreun sin he npoin, he in bisa nmees nok in orif-tataf sin. Nok ranan nana te, in bisa natoon in tuan ee neu sin. 2Rarit ameupt ein npoin oke'. Onaim nai' Yusuf ankae nme'me'ur ma npin-pinus. In ameupt ein, atoin Masir, re' nhaken et moen ee, anneen amsa'. Ma abitan uisf ee in soonf ee msa' annenan. 3Rarit nai' Yusuf natoon namneo goah neu in orif-tataf sin am nak, “Airoo, tua. Au re' ia, nai' Usu, kau. Hi ori. Hit arkit atma'ori-tatan. Hit ama' fe' nmoni, oo?” Annenan on nana te, in orif-tataf sin namtau nmaten, tar antea sin ka fefa' mese' fa. 4Rarit nai' Yusuf nak sin am nak, “Hae! Msiri' iim he mpaumaak kau fe'!” Onaim sin nsiir ein antaman ma npaumaak nai' Yusuf. Onaim in na'uab nafanik am nak, “Au re' ia, nai' Yusuf, re' neon goes ii, hi mi'sosa' mpoir ne neu pah Masir ia. 5Namneo, hi mi'sosa' kau goen. Mes kais mimtau, ma kais ammatoe ma mmasanan es nok es. Natuin Uisneno es neik kau uum a'tea ia, he 'fain ahunut neu ki. Nok ranan naan, In npaek kau he In nafetin naan too mfaun ii, he sin kaisa' namnaah anmaten. 6Oras ia, amnaahs ii fe' nnao naan toon nua. Ar toon niim fe'. Oras naan, ka tiit taan fa tuaf es he ntoof ai' nkaun, nseen, ma ka tiit fa reen jes re' he nmui' pena'-maka'. 7Nok ranan re' hit ka tahiin taan je fa re' ia, Uisneno neik kau neem nahuun na'ko ki. Henati' na'ko ki, ma hi anah-upuf sin napenin a'honis. 8Onaim in batuur ni, ka hi es ammoe' kau fa he au uum a'tea ia, mes Uisneno In a'mo'en. In es nait kau 'jair uisf ee in tua pirsa'i nbi pah Masir ia. Onaim au 'rair a'nakat nbi uisf ee in sonaf. Ka tiit taan fa es he nneis na'ko kau. 9Onaim, oras ia hi mfain rabah nai, he mitoon au uabak re' ia neu hit ama', mak on nai: ‘Aam honi', ho anah nai' Yusuf anmoin fe'! In nrair kaes ko'u et pah Masir. In naskau ko aam honi', he mnao meu pah Masir nai rabah. 10Aam honi' of ho mupein mainuan he mutua mbi pah Gosen mpaumaak ee. Bare naan mainuan. Onaim, aam honi', hi bisa mituuk ma mi'eku' hi 'bib-kasen, a'bibin, ma bijaeng guin ok-oke'. In imsa' ntoit ko aam honi' he uum meik ho anah-upuf sin, nok nain sin uum je naan ee, ma sin baer pusaak ein ok-oke', he mitua mibaar ambi ne. 11Karu aam honi' mutua mbi Gosen ate, in bisa npairoir ko nbi ne. Natuin amnaahs ii ar toon niim fe' ntein. Onaim in of an'ator he aam honi' mok ho asar sin, ma ho mui't ein ok-oke' ka nkuran ma nrabu' fa saa'-saa'.’” 12Nai' Yusuf natoon anrair on nana te, in na'uab antein am nak, “Oras ia, hi miit nok matam aa, oo? Ho msa', Min. Au re' ia, ho tata' nai' Yusuf teb-tebe. 13Onaim mitoon neu hit ama' mak, au kuasat anbi pah Masir re' ia, ko' re'uf. Ma mireta' neu ama' saa'-saa' re' hi miit sin. Rarit hi meik je neem nai rabah neu ia!” 14Rarit in nhoo ma nneek in orif nai' Benyamin, ma sin nua sin ankaen. 15In imsa' anhoo ma nneek in taatf ein mese'-mese'. Rarit na' sin nmurai na'uab ein nok ne. Usif pah Masir ntoup nai' Yusuf in orif-tataf sin 16Rari te, oras uisf ee nok in a'naak meup ne nneen nak nai' Yusuf in orif-tataf sin neman, sin nmariin anmaten. 17Onaim uisf ee na'uab neu nai' Yusuf am nak, “Yusuf! Mutoon neu sin ho benu', he sin nasaeb ein pena'-maka' neu sin bikaes keledai ngguin, he nekin on pah Kana'an. 18Rarit amreun sin he neik ho ama' ma nonot-asar sin neman oke', he sin nfoo' neman neun ia nai. Au of a'feen sin afu ma bare re' reko nneis nbi pah Masir ia, he sin natuan ma nmonin nbin naan, ma sin napenin amnahat na'ko bare naan. 19Mreun sin he sin neik nanin akreet bikase' fauk na'ko ia, he sin nasaeb ri'aan ein, ma ho ama'. 20Kais sin natenab baer pusaak ein re' sin ka bisa neik sin fa. Natuin pah Masir ia, neheun nok bare' re' arekot. Sin of anpaar sin.’” 21Anneen on nana te, nai' Yusuf anfee kreet bikase' fauk, ma beti' nbi ranan, natuin uisf ee in kabin. Ma in orif-tataf sin*Tuis uab Ibrani nak “Isra'er in aanh ein natuin uisf ee in kabin.” Nai' Yakop in kanan es, es re' Isra'er. nabaarb ein he nfanin natuin uisf ee in kabin. 22Nai' Yusuf amsa' nfeen sin tai fe'u esat paasn es. Mes in nfeen nai' Benyamin roi muti' fua' natun teun, ma tai fe'u pasan niim. 23In nsonu neu in aam hoin fe baer saa'-saa' re' nareok na'ko pah Masir, ma nasaeb sin nbi bikaes keledai mone bo'es. In nfee na'baba' ntein pena'-maka', utunu', ma mnahat huma'-huma', nasaeb sin neu bikaes keledai ainaf bo'es. In n'okbeit sin neu oras sin ntebi nfain neman neu pah Masir. 24Rarit in nnao nasaina' sin, ma namnaub sin am nak, “Nati' hi kaisa' mmatoe mbi raan ee, jo!” Nai' Yakop anneen nak nai' Yusuf nmoin fe' 25Rarit sin nnaon nfanin on sin aamf ee et pah Kana'an. 26Antean ne te, sin natonan sin aamf ee mnak, “Aam honi'! Ho anah nai' Yusuf anmoin fe'. In kaes ko'u et pah Masir! In nnaa' aprenat.” Oras nai' Yakop anneen ate, in ntaka'nana' ma ka npirsai fa sin uab kein naan. 27Mes oras sin natonan nrair nai' Yusuf in uab ein naan, ma in niit kreet bikase' re' nai' Yusuf ansoun ee he nasaeb neik je neu Masir te, na' in npirsai. 28Onaim in na'uab am nak, “Airoo! Au aanh ee nmoin fe'! On re' nana te, na' au 'mariin. Au ro he 'nao 'kius aan ee fe', na' au 'mate msa', reko.” Nai' Yakop sin nabaarb ein he nfo'on neu pah Masir 461Rarit nai' Yakop*Suur Akninu' uab Ibrani nak, “Isra'er nakbua' ma nnao”. nakbua' in a'brua' ein, ma nnao nasaitan pah Kana'an. Sin ntean kuan Barseba te, in nroor mu'it ma nafuat sin neu Uisneno, re' in amaf nai' Isak na'bees neu Ne na'ko unu'. Sin nnao nasaitan pah Kana'an 2Faaj es ate, nai' Yakop namnei. Anbi mneit naan, in nneen Uisneno noe'n ee, mnak, “Hoe! Yakop! Yakop! Ho mfeen fe' he mneen!” Onaim in nataah am nak, “Tua!” 3Ma Uisneno nak,“Au re' ia, Uisneno re' ho ama' na'bees neu Na na'ko unu'. Ho kais mumtau he mnao meu pah Masir. Au of a'moe' ho sufam-ka'um sin njarin too re' maso'ik anbin bare naan. 4Au of ok ko tnao teu pah Masir. Ma Au msa' of ok ufani' ho sufam-ka'um sin nfanin on pah Kana'an. Oras ho mmate te, of ho anah nai' Yusuf anhake nbi ho bnapam.” 5Rarit nai' Yakop nok in aanh ein,†Suur Akninu' uab Ibrani nak, “Isra'er in aanh ein nait neik sin amaf nai' Yakop.” nnaon nasaitan kuan Barseba. Onaim sin nasaeb ee, nok sin fee-anah sin, nbi kreet bikaes ein re' usif Masir nsonu' sin. 6-7Sin nait neik sin baer pusaak ein ma mui't ein ok-oke' re' sin nmui' sin, oras sin nbin pah Kana'an. Rarit nai' Yakop ma in anfeto-anmone sin, ma in uupf ein ok-oke', nnaon neun pah Masir. Nai' Yakop nok in noont ein re' nokan nnaon neu pah Masir 8Nai' Yakop in nonot-asar re' nok anfo'on neun pah Masir, es re':‡Suur Akninu' uab Ibrani nak “Isra'er in nonot-asar”. Nai' Ruben, an-moen unu'. 9In aanh ein esan re': nai' Henok, nai' Paru, nai' Hesron, ma nai' Karmi. 10Nai' Simeon, nok in aanh ein esan re': nai' Yemuer, nai' Yamin, nai' Ohat, nai' Yakin, ma nai' Sohar. Ma nai' Saur amsa', re' napein je na'ko bifee Kanaanas. 11Nai' Lewi, nok in aanh ein esan re': nai' Gerson, nai' Kehat, ma nai' Merari. 12Nai' Yahuda, nok in aanh ein esan re': nai' Sela, nai' Peres ma nai' Sera. Nai' Yahuda in anah bian, nai' Er ma nai' Onan, nmate nrarin nbin Kana'an. In imsa' neik nai' Peres in aanh ein, esan re': nai' Hesron ma nai' Hamur. 13Nai' Isaskar, nok in aanh ein esan re': nai' Tora, nai' Pua, nai' Ayup, ma nai' Simron. 14Nai' Sebulon, nok in aanh ein esan re': nai' Seret, nai' Eron, ma nai' Yahreel. 15Sin ok-oke' re' naan, nai' Yakop nok in fee bi Lea sin aan hoin ein, oras sin natuan nbin Mesopotamia. Anmu'i ntein sin an-feto, kaan ee bi Dina. Onaim, nai' Yakop nok in mahoin ii, tuaf bo' tenu mteun. 16Onaim nmui' in anah na'ko in fee bian es re': nai' Gat, nok in aanh ein esan re': nai' Sifion, nai' Hagi, nai' Suni, nai' Esbon, nai' Eri, nai' Arodi, ma nai' Areli. 17Nai' Aser, nok in aanh ein esan re': nai' Yimna, nai' Yiswa, nai' Yiswi, nai' Beria, nok sin feotf es, kaan ee, bi Sera. Anmu'i msa' nai' Beria in aanh ein, esan re': nai' Heber ma nai' Markier. 18Sin arsin re' naan, tuaf bo'es am nee. Esan re' nai' Yakop ma in fee bi Silpa in anah-upuf sin. Bi Silpa naan, ate re' nai' Laban anfee je neu in an-feto bi Lea, nai' Yakop in fee mnasi'. 19Nai' Yakop in fee jes antein, kaan ee, bi Rahel. In nahoni' ri'ana' nua, esan re': nai' Yusuf ma nai' Benyamin. 20Oras naan, nai' Yusuf ansao nrair bi Asnat nbi pah Masir. In aam baabf ee, a'naak pirsait anbi kota On. In kaan ee, nai' Potifera. Nai' Yusuf ma bi Asnat sin aanh ein esan re': nai' Efraim ma nai' Manase. 21Nai' Benyamin, nok amsa' neu pah Masir. In nok in aanh ein, esan re': nai' Bera, nai' Beker, nai' Asibel, nai' Gera, nai' Na'aman, nai' Ehi, nai' Ros, nai' Mupim, nai' Hupim, ma nai' Aret. 22Rarit nai' Yakop ma in fee bi Rahel sin mahoin kein tuaf bo'es am haa. 23Nai' Yakop in nmu'i ntein feej es, kaan ee bi Bilha. Sin aanh ein esan re': nai' Dan ma nai' Naftali. Nai' Dan in aanh ee, nai' Husim. 24Nai' Naftali, nok in aanh ein esan re': nai' Yaser, nai' Guni, nai' Yeser ma nai' Sirem. 25Nai' Yakop nok in fee bi Bilha sin mahoin kein tuaf hiut. Bi Bilha naan, es re' bi Rahel in ate, re' in napein je na'ko in amaf nai' Laban. 26Onaim, nai' Yakop in mahoin ein re' nnaon neun Masir naan, tuaf bo' nee mnee. In aan naenf ein ka masoik ein fa fe'. 27Sin nma'baab ein nok nai' Yusuf in aanh ein re' nahoni' sin anbin pah Masir, sin tuaf nua. Onaim nai' Yakop in nonot-asar re' natuan nbin Masir, sin ar-arsin tuaf bo' hiut. Nai' Yakop nateef in anah nai' Yusuf 28Oras sin he noi ntean pah Masir te, nai' Yakop anreun in anah nai' Yahuda he nnao nahuun, he no'en nai' Yusuf, he neem nateef nok in aamf ee nbi pah Gosen. Oras sin ntean nrarin nbin Gosen, 29on nana te, nai' Yusuf ansae neu in a'kreet, he nnao nateef in aamf ee nbi naan. Oras sin natefan, nai' Yusuf anhoo in aamf ee, ma nkae 'roo re'uf. Nai' Yusuf nateef nok in amaf nai' Yakop 30Rarit nai' Yakop na'uab nok nai' Yusuf am nak, “Usu! Oras ia, au 'iit ko goen. Onaim au uhiin ak ho mmoin fe'. Maski oras ia au 'mate msa', reko.” 31Rarit nai' Yusuf natoon neu in orif-tataf sin am nak, “Au ro he 'nao 'baiseun uisf ee, he utoon ak au nonot-asar sin na'kon Kana'an neman ntean nggoen. 32Onaim, au of utoon ak hi re' ia, atuuk mu'it. Etun hi meik hi mui't ein ma hi pusaak ein na'kon Kana'an. 33Karu uisf ee no'en ki, ma nataan hi meup mein saa', 34hi mitaah am mak, hi arki re' ia, atuuk mu'it na'ko hi an-ana' fe', on re' hi be'i-na'i sin. Nok ranan naan, in of anreun ki he mitua mbi Gosen.” Nai' Yusuf natoon on naan, natuin abitan pah Masir nma'nisin, karu sin natua nabuan nok atuuk mu'it sin. Nai' Yusuf in aasr ein napenin afu na'ko usif pah Masir 471-2Rarit nai' Yusuf nok in tataf tuaf niim, nnaon he nbaiseun usif. Nai' Yusuf na'ekub ma natefab sin nok usif. In na'uab am nak, “Aam usi'! Au ama' ma au ori'-tata' sin neman nrarin na'kon pah Kana'an. Sin neman neik sin mui't ein ma sin baer ein ok-oke'. Oras ia sin etan pah Gosen.” Nai' Yusuf na'uab nok usif pah Masir 3Rarit uisf ee nataan am nak, “Hi meupn ein es re' saa'?” Onai te, sin natahan am nak, “Hai re' ia atukus, on re' sin hai be'i-na'i. 4Oras ia, pah Kana'an, nafauk-nai ko'u, tar antea ka tiit fa mnahat ma huun antein. Etun hai iim meu pah re' ia he mitua mtahan. Hai meik hai mui't ein amsa'. Onaim, oras ia hai mbaiseun ko usi', mkonan kai he hai mitua mbi pah Gosen, he hai mituuk hai mui't ein anbin naan.” 5Rarit uisf ee natoon in roim ne neu nai' Yusuf am nak, “Oras ia, ho ama' ma sin ho benu' etan ia. 6Onaim sin napenin mainuan he sin natuan nbi ia on re' sin pah akuuk. Au mahiin ki te, pah Gosen naan, bare re' reko nneis nbi pah ia. Onaim reko nneis sin natuan nbin re' naan. Ma karu sin natuuk mu'it am reko te, maut he sin natuuk aung guin anbin nana msa'.” 7Rarit nai' Yusuf na'ekub ma natefab in aamf ee nok usif. Onaim nai' Yakop an'onen he Uisneno nfee tetus neu usif naan. 8Onaim uisf ee nataan am nak, “Aam, ho toon fauk een?” Nai' Yusuf am nai' Yakop na'uab ein nok usif pah Masir 9Nai' Yakop nataah am nak, “Au 'moin aan toon nautn es bo' teun, mes au ka utua ubaar iit fa fe' nbi baar jes. Au be'i-na'i sin imsa' on naan. Karu au he utaib ok, ok sin ite, au toon a'moin ji, fe' ka mfaun fa fe'. Mes naheun nok suust am nana'renat.” 10Onaim nai' Yakop antoti ntein Uisneno he nfee tetus neu usif pah Masir naan. Rari te sin baisenun ma nheer ok na'ko uisf ee in matan, ma nnaon nfanin. 11Rarit nai' Yusuf natuin uisf ee in kabin, onaim in nruur bare neu sin nbi pah Gosen. Afu bare naan, mria ni kaheen. (Sin nakanab bare naan nbi neon amunit nak, ‘Rameses’.) Onaim nai' Yusuf in amaf ma in orif-tataf sin natua nabaran nbin bare naan. 12Rarit nai' Yusuf nataah ma nasaah mnahat neu in amaf, ma in orif-tataf sin, sin fee-anah sin, na'ko a'naet tar antea a'baut ein. Amnaahs ee mainenu' ntein nbi pah Masir 13Anbi oras naan, ka tiit tain fa mnahat anbi mee-mee. Amnaahs ii ntaman kuan-bare, kota mpah. Na'ko Masir ntea Kana'an mansian ein n'ore nmaten. Sin ka nabe'in fa he nmo'en saa'-saa', natuin sin namnahan nmaten. 14Rarit biak ein neman na'kon bare-bare neu Masir, ma are' bare-bare nbi Kana'an, he nsosan amnahat na'ko nai' Yusuf. Onaim in na'bua' roit ein naan ok-oke', rarit in nnao natunu' sin anbin uisf ee in sonaf. 15Oras naan, abitan Masir ma Kana'an sin nararin roit. Onaim sin ka nsoos nabe'in fa mnahat. Rarit sin neman neu nai' Yusuf he ntotin. Sin na'uab ein am nak, “Aam Baker! Hai mbaiseun ko, tua. Mfee kai mnahat, he hai kaisa' mimnaah ammaet. Natuin hai mirair roit.” 16Rarit nai' Yusuf nataah am nak, “Karu batuur-batuur hi mirair roit ate, hi mmoe' on nai: mtuki mnahat nok hi mui't ein naan. Au of a'fee ki mnahat.” 17Rarit sin nnona' sin mui't ein neu nai' Yusuf he ntukin amnahat. Mui't ein esan re': sin bijaeng guin, bikase', bikaes keledai, 'bibi, ma sin 'bib-kasen. Natuin toon naan, nai' Yusuf anba'an on re' naan. 18Toon amneemt ii te, sin nfain neman on nai' Yusuf. Sin nbaisenun am nak, “Aam Baker! Hai ro mbaiseun namneo goah, tua. Hai roit ma mu'it, ho mtuik maan kuum sin een, tua. Oras ia, hai he mait saa' antein. Hai ruman ankon-koon. Arahaa hai tuam ein anmes-mesen, nok hai afu 'teets ein. 19Kais mkonan kai he hai mmaet. Karu hai mmate te, sekau es re' he npairoir hai afun naan!? Reko nneis, aam baker, ho mait kai mjair ho aten. Ho mtoup hai afun naan, he ho mpaar kuum sin. Rarit ho mfee kai fini he hai mseen sin neu ko, tua. Onaim, ho mfee kai mnahat natuin hai mihaeb om ambi ho renen. Asar hai kaisa' mmaet!” 20Natuin oras amnahas nana ma'tain besi, etun abitan Masir sin na'sosa nain sin auf ne ok-oke'. Onaim, nai' Yusuf ansoos nain afun naan he njair usif Masir in auf pusaak ein. 21Nok ranan naan, abitan pah Masir sin njarin ate neu usif pah Masir.*Anmui' tuis uab Ibrani bian nak, “Nai' Yusuf nfoo' nain too mfau ni neu kot ee in nanan.” 22Mes nai' Yusuf ka nsoos fa a'nak pirsait ein sin afun, natuin uisf ee nfeen sin mnahat piut. Etun sin ka na'sosa' fa sin afun. 23Oras naan, nai' Yusuf na'uab neu too gui mnak, “Oras ia, hi mfain ate neu usif pah Masir. Au 'soos urair hi auf ne neu usif. Onaim hi mait finin re' ia nai, he mnao mseen sin neu renen naan. 24Oras seket ma mnonut ate, hi mbait batis niim. Baits es neu usif. Neis kein paa' haa, bian hi mait fini, ma bian hi mait sin ntama mnahat neu ki ok-oke'.” 25Rarit sin natahan am nak, “Koe aam. Ho msoi maan kai na'ko amnahas ia, tua. Onaim hai mtoit makasi, tua. Maut he hai mfain ate neu hit usi', tua.” 26Rarit nai' Yusuf npaek atoran naan njair prenat anbi pah Masir. Etun sin nbatin batis niim na'ko are' pena'-maka' re' sin nseik ma noun sin naan. Sapaaf es neu usif. Haa' ein neu sin kuuk. Suma a'nak pirsait ein sin auf ne, uisf ee ka nsoos ein fa. Prenat naan, sin fe' anpaak je nnao nkoon. Nai' Yusuf nmoe' manba'an nak in he nsuub in aamf ee nbi sin beif-na'if sin nopu 27Anmurai oras naan, atoin Isra'er sin natuan nabaran nbin pah ko'u Masir, et pah Gosen. Sin njarin atoin amu'it. Ma sin nahoin ein ma nma'baab ok piut-piut. 28Anbi pah Masir naan, nai' Yakop nmoin naan toon bo'es am hiut, tar antea in nmoin naan nabu-bua toon nautn es bo' haa mhiut. 29Oras in neno 'maetn ee npaumak-maak een ate, in no'en nai' Yusuf ma natoon ee mnak, “Usu! Au 'naben, ka 'roo fa heen ate, Uisneno no'en nafani' kau goen. Onaim au 'toit ko, karu ho mneek kau te, ho msuup mak ho ka msuub kau fa nbi pah Masir ia. 30Ho ro he meik mufani' au aok-ta'uk ia he msuub ee on hit be'i-na'i sin nopun, ma msuub kau nbi ne. Ho ama' kau gui, au roimk ii on re' naan.” Onaim nai' Yusuf nataah am nak, “Reko, tua! Karu ama' ho mroim maan on re' nana te, au utuin ah.” 31Onaim nai' Yakop na'uab am nak, “Karu ho mroim mutuin kau on nana te, oras ia ho msuup, mak ho mroim mutuin ho ama' in romin.” Rarit nai' Yusuf ansuup natuin nai' Yakop in uab ein naan. Onaim, nai' Yakop nabani' ma nri'tuu n'ain koo je 'nakan, ma n'onen he nasaeb sukur neu Uisneno. Nai' Yakop antoit tetus ma athoen neu nai' Nai' Yusuf in aanh ein 481Ka 'roo fa na'ko oras nana te, nai' Yusuf napein hanaf nak, in aamf ee nameen ma'fena'. Onaim in nok in an-moen nua' ein naan, es re' nai' Manase ma nai' Efraim, ma sin nnaon nkius sin na'if nai' Yakop. 2Oras nai' Yakop nahiin nak nai' Yusuf neem anrari te, in nareen on he ntoko nbi hara' tupa'. 3Onaim in natonan nai' Yusuf am nak, “Usu! Neon goes ii, Uisneno re' In Kuas Ne ma'tain besi naan, nakriir On neu kau nbi kuan Lus, et pah Kana'an. Anbi naan, In nba'an neu kau, 4mnak, ‘Au of umfauba' ho anah-upuf sin he njarin too mfau-rutu. Au msa' of a'fee bare re' ia he njair sin auf pusaak tar antea nabar-baar.’ 5Naa, oras ia ho anah nai' Efraim ma nai' Manase, sin sapaak ein es re' ia: au uum eu pah Masir ia te, sin nua sin anbi nanin ia. Maski on nana msa', oras ia, au aan sin on re' au aanh ein goa kuuk, on re' nai' Ruben ma nai' Simeon. 6Mes karu ho muhoni' mteni' te, na' ho anah. Au ka aan sin fa neu au aanh ein nu. Onaim, maut he sin ntoup sin pusaak ein na'kon sin taatf ein, nai' Efraim ma nai' Manase. 7Au 'moe on re' naan, he umnau ho aina' bi Rahel. Oras hit tfain teem ta'ko pah Mesopotamia he teu pah Kana'an te, ho aina' nmate nbi rana tnana' nbi ranan re' npaumaak kuan Efrata et pah Kana'an. Oras naan, au 'suus a'maet! Onaim au 'suub ee et raan ee ninen re' he 'taam teu kuan Efrata naan.” (Oras ia, kuan re' naan, sin nakaan be Betlehem .) 8Nai' Yakop*Suur Akninu' Uab Ibrani nak “Isra'er”. na'uab anrair on nana te, in nait matan ma nkius niit nai' Yusuf in aan monen naan. Onaim in nataan nai' Yusuf am nak, “Hoe, sekau aanh ein es re' ia?” 9Onaim, nai' Yusuf nataah am nak, “Ri'an ein re' ia, Uisneno es anfee sin neu kau nbi pah Masir ia.” Rarit nai Yakop na'uab am nak, “Karu on nana te, mpaumakab kau sin, he au 'onen ma 'toit Uisneno he nfeen sin tetus.” 10Nai' Yakop namnasi nrair. In maatk ein ankupun. Etun in ka niit fa reko. Onaim, nai' Yusuf nok in aanh ein nana npaumaak nai' Yakop. Onaim nai' Yakop nhoo ma nneek sin. 11Rarit in na'uab neu nai' Yusuf am nak, “A'roo-roo re' ia, au uten-teenb ah, 'ak au ka neu he uteef ok ko fa heen. Mes oras ia, Uisneno nmo'e nnesi ntein, tar antea au fe' ubei' he iit ho aanh ein.” 12Rarit nai' Yusuf na'roba' in aanh ein na'ko nai' Yakop.†Suur Akninu' uab Ibrani nak, “Nai' Yusuf na'roba' in aanh ein na'ko nai' Yakop in pusun konan.” In nri'tuu ma in na'ruri' tar antea in nneek afu, nbi in aamf ee in human matan. 13Rarit nai' Yusuf anfeen. Onaim in nahake' in aanh ein npaumak-maak in amaf. In nahake' in an-moen uun ee nbi nai' Yakop in a'niman a'ne'u. On nai te, an-moen muun je nbi nai' Yakop in a'niman a'rii. 14Mes, oras nai' Yakop he ntao in a'niim kein he ntotin nfeen sin tetus neu sin nua sin, in nkaisurib in a'niim kein. In ntao in a'niman a'nee' goe neu aan muni' nai' Efraim in a'nakan, ma in ntao in a'niman a'rii je neu aan unu nai' Manase in a'nakan. 15Rarit in n'onen ma ntoit Uisneno he nfeen nai' Yusuf tetus am nak, “Ho nai' ka'o, Abraham, ma ho na'i nai' Isak, sin nua sin natuin Uisneno In roim Ne piut-piut. Uisneno kuun es re' npairoir ma npijaar kau u'ko oras au munif tar antea oras ia. 16In kuun es re' nsoi naan kau na'ko siraak huma'-huma'.‡Tuis uab Ibrani nak, “Au 'toit henati' Uisneno in ammeput neno-tunan nafetin kau na'ko are' kanan siraak.” Mes atoin ahinit bian nak nok ranan ia, Uisneno nreek kuun In Tuan ii oras In npaek In ameput neno-tunan he nafetin nai' Yakop na'ko siraak huma'-huma'. Mkius Reta' Ahun-hunut 16:7; 21:17; 22:11,15. Onaim au 'toot Je msa' he In nfee tetus neu ri'aan ein re' ia ma sin suuf kein. Onaim, karu sin n'oen ein neu Uisneno, Sin ka nniikan fa he nteek ka'o nai' Abraham, na'i nai' Isak, ma au kanak. Maut he sin mahoin kein nasufan piut, he njair too mfau-rutu nbi pah-pinan ia.” 17Mes oras nai' Yusuf niit in aamf ee ntao in a'niman a'nee' goe nbi aan muni nai' Efraim in a'nakan nana te, in nait nanani' in aamf ee niman naan, ma ntao goe neu aan unu nai' Manase in a'nakan. 18In natonan aamf ee mnak, “Aam honi', kais on naan. Nai' Efraim in moen muni'. In ka atoin ko' goa fa. Ho ro he mtao ho 'nimam naan neu aan unu nai' Manase in a'nakan. Natuin atoin ko' goe in sapaa naan es re' naan.” 19Mes amaf nai' Yakop ka nroim fa. In nak, “Usu. Au uhiin ain. Nai' Manase of anjair atoin ma'tani', ma in suufk ein amsa' of anjair too pah ko' goes. Mes in orif nai' Efraim naan, of ma'tani' nneis na'ko na. In suufk ein of amfau re'uf, tar antea sin njarin too pah amfaun re' ma'tain besi.” 20Rarit in natoon neu ri'aan nua' ein nana mnak, “Of karu atoin Isra'er sin ntoit Uisneno he nfee tetus neu tuaf-tuaf ate, sin of anteek hi nua ki hi kaan mein naan. Sin of antotin am nak, ‘Soo' reko te, Uisneno nfee tetus neu ko, nahuum on re' In nfee tetus neu nai' Efraim ma nai' Manase.’” Nok ranan naan, nai' Yakop amsa' anteek nahunun nai' Efraim in kaan ee, na'ko nai' Manase in kanan. 21Rarit nai' Yakop natonan nai' Yusuf am nak, “Usu! Ka 'roo fa te, au he 'maat jen. Mes Uisneno of anturun ki, onaim In ro he neik ki mfain meu hi be'i-na'i sin pah. 22Mes oras ia, au 'fee ko nneis na'ko sin ho benu'. Au 'fee u'baba' ko 'to'ef et pah Kana'an re' unu' te au usiik aan ee 'eik au suni'-kenat na'ko atoin Amoris sin.” Nai' Yakop natoon neu in aanh ein, es-es ate nok in a'monin nbi neon amnemat 491Rarit nai' Yakop nreun no'en in aanh ein ok-oke'. Sin neman ntean on nana te, in na'uab am nak, “Hi iim ampaumak-maak kau fe'. Au he utoon ki es-es ate hi 'monim nbi neon amnemat.” 2Rarit nai' Yakop nmurai na'uab ma natoon nain neu in aanh ein, am nak, “On nai joo, anah-anah nai' Yakop! Hi mkoen om iim nai ma mhake mfuun maan kau. Amtakan hi rukim he mneen am mitniin hi ama' Isra'er in uaban ma in a'an. 3Neu ko, aam Ruben. Ho re' ia, an-moen unu, asoit eno'. Ho mfain on re' au teas ma au 'nimak a'ne'u. Are' tuaf-tuaf anhormaat ko. 4Mes fe'-fe'fa te ho neek maan na'oni'. Ho roim ii ka nhake nki'if, on re' noe sako re' ka t'eek taan ee fa. Nok askeken, ho mnao mtuup mok au fee bi Bilha, ma mha'niis ho ama' in hara' tupa'. Es nana te, ho 'toko' nfain on atoin ko'u ma mone 'naek ka mateka' fa heen! 5Nai' Simeon ma nai' Lewi! Sin nua sin taos mese'. Tteka ha besi-benas ate, sin nua sin manoe keni kaheen. Etun sin nha'mui' ma nasusab too mfaun. 6Sin nmariin anmaten, karu sin n'oet nafeek bijae ngguin sin pii oet kein, tar antea sin nfuka' nenu' nabara haa sin baar kein. Sin nmo'en maufinu batuur-batuur. Karu sin neek-neok nisik, sin nroor niis atoni'. Au ka' roim fa he ok a'seor sin rasin. 7Onaim oras ia, au 'kaas sin neek mapuut ein naan, natuin sin mapuut besin! Ma sin too' sin naan ka npaek fa rais kasian akre'o. Sin of ro he nasaah kuuk sin moe' reu'f ein. Uisneno of anporin nsiksakan sin sufak ma kauk ein. Sin of natuan nbin are' bare-bare nbi pah Isra'er. Singa mone ma ainaf 8Neu ko, aam Yahuda. Ho kanam nana in a'moufn ii ‘pures-bo'is’. Ho ori' ma ho tata' sin of anbo'is ko ma nhormaat ko. Ho of miis ho musu sin, tar antea sin ka nait fa sin a'naak ein. 9Ho re' ia, on re' singa muin ma'tain es, re' naim kuun amnahat. Ho on re' singa keso re' nbiun ma nakoo in aon ee he ntuup. Ka tiit fa es re' nabrain he noik ko. Ho on re' singa ainaf amsa' re' npao in ana'; ka tiit fa es nabrain he nak'aun ee. Ho msa' on naa. Atoin ein of anmasahun ko, ma ka nabei' ein fa he nmo'en huma'-huma'. 10Ho of es am naa' aprenat. Ho sufam-ka'um sin of anna'a naprenat anmaktun-tuin ein, tar antea tuaf es re' in nmui' sapaaf annes-neis. In of es antook ma nnaa' aprenat naan. Rarit too uuf-uuf sin of na'ruri' ma na'besan neu ne.aNai' Mateos 1:3 11Ho of ammoin nok neek marine. Ho mroim saa'-saa' ah ate, of anmui'. Ho he mmoe' saa' amsa', of anjair! Onaim ho mui't ein, nok ho reen ee aaf kein of amfaun ma nho-hoen. 12Ho bukae mi ro namiin ka natfeek fa. 13Neu ko, aam Seburon. Ho auf pusaak ee of mainua feko ma npaumaak tasi, tar antea nmanaak nok kota Sidon. Abnao ngguin neman na'kon mee-mee ma nasanut sin boint ein nbin ho taas je in ninin nok mamut. 14-15Neu ko, aam Isaskar. Ho re' ia on re' bikaes es re' nteek ee te, keledai ma'tani'. Mes ho 'naak faut mi kaheen. Karu ho mtuup ambi rana tnana',*Anbi uab Ibrani bisa npaek sarit nua. Es, es re', “ntuup anbi bare nua sin sonak”, ma es anteni' “ntuup anbi 'karo nua sin sonak”. sekau es re' he npoo' ko he mnao mkoon. Mes karu ho miit kuan es in areokn ii et panin ne, es ka nreun ko fa msa' ate, ho mait ho brua' ma mroi sin ma mnao meu ne. Ho on re' nana nai! 16Neu ko, aam Dan. Ho kanam nana, in a'moufn ii, ‘afeek rasi’. Ho mok ho sufam sin of amjair afeek rasi neu hi pah Isra'er sin sin rasin. Hi mifeek rasi te, natai ma ka mpiir fa humaf. 17Ho mahiin mi on re' kaun araut re' ntuup anpao anbi raan ee ninen. Karu atoni' nsae bikase' ma npeo' nana te, nok askeken, ho mrau mrair bikase' naan in haen tikan, tar antea in tuan nana nmouf. 18Koi, UISNENO! Au 'on-onen he Ho mfee 'honis neu kai ok-oke'. 19Neu ko, aam Gat. Ho kaan maan atnene te, in haan ii on re' nak ‘mbaan musu’. Pukan apaikaurt ein of anbaan ko, mes ho of mbaan ambaras sin, ma miis sin. 20Neu ko, aam Aser. Ho rene ma po'on sin aaf kein es re' reko nnes-nesin. Ho of ammoe' kokis huma'-huma' aminat re' ma'osa', he uisf ein neman nsosan na'ko ko. Ruus 21Neu ko, aam Naftali. Ho on re' ruu ainaf, re' naen ma nfui nmaet. Es ka nabei' fa he n'ator ko. Ho muhoni' maan ho aanh ein, namasan rek-reko. 22Neu ko, aam Yusuf. Ho on re' fae re' nmoni npaumaak oe mata'. In taen ein of annoon kein nsaen neu rame mnanu',†Suur Akninu' uab Ibrani nbi re' era' ia, ka mahini' reko fa. Anmui' atoin ahinit bian nak in oet ni, ‘fae’; bian nak ‘bikaes keledai’. on re' ho sufam-ka'um sin nnaon neun bare-bare. 23Anmui' tuaf bian re' nasaeb sin neek meens ein neu ko, on re' musu re' nakrao ko. 24Mes Uisneno, re' au u'bees 'eu Na ji, anturun ko. Es nana te, In nmoe' ho 'nimam naan na'bei', tar antea ho mubei' ma mukrao mbaras neu musun naan, maski na'roo. Ho of miis sin, natuin Usi' es anbaab ko; batuur In kuas Ne ma'tani'! Etun au u'peis ok neu Ne. Natuin In es anpao ma nmapanat kau. 25In imsa' of anpanat ko, ma anfee ko tetus huma'-huma'. Esan re': tetus na'ko neno-tunan, ma na'ko pah-pinan, ma ho aan hoin ein mfaun ma n'ao-minan. 26A'toe'f ein ka namnekun fa. Tetus re' au 'fee je neu ko re' ia, nneis na'ko 'toe'f ein ok-oke'! Maut he teuts ein re' ia nasai piut neu ko, natuin ho mneis na'ko ho ori'-tata' sin ok-oke'. Aus fui ko'u anbi pah Isra'er 27Neu ko, aam Benyamin. Ho brain mi on re' aus fui ko'u re' namnaah. Fe' kik-kiku msa', in nheke nrair in amnahat. Mes karu nfai te, in nnao ma nbati mnaah nesif naan neu in ana'-ana' sin. Ho sufam-ka'um sin of ma'tain kein on re' naan!” 28Uab ein ia, nai' Yakop in uab ein neu in anah sin. In natoon nain sin, es-esat in a'monin, nok in sufan-ka'un sin anbi neno-neno amnemat. Sin arsin re' naan, es re' njarin aam uuf neu uuf bo'es am nua nbi pah Isra'er. Nai' Yakop anmaet 29-30Rarit nai' Yakop antoit in aanh ein he nmo'en rais manba'an. In na'uab am nak, “Ka 'roo fa hena te, au he 'maet. Karu au 'maet, hi ro he mnao msuub kau on nai' ka'o Abraham in nopu. Nopu nana et nuat re' npaumaak kuan Makpera ma kuan Mamre et pah Kana'an. Unu' te nai' ka'o Abraham ansoos nuat naan nok rene ma po'on naan he njair in baer subat. In nsoos nafeek ee na'ko atoin Hetes es, kaan ee nai' Efron. 31Anbi naan, sin nsuub hit nai' ka'o Abraham, ma hit bei' ka'o bi Sara', au ama' nai' Isak, ma au aina' bi Ripka. Onaim, hi ro he msuub kau mbi naan, nbi au fee bi Lea in abnapan. 32Mimnau! Hi kais amnikan he msuub kau mbi nuat re' nai' ka'o Abraham ansoos naan ee re' naan.” 33Nai' Yakop na'uab anrair on nana te, in ntuup anfain neu hara' tuup ee, ma in nmaet. Onaim nai' Yusuf anhoo in aamf ee, ma nkae nme'me'ur. Ma in neek nafan-fain ee. Rarit nai' Yusuf naprenat tua a'urus uis-mina' he npairoir nai' Yakop in ta'un he kais anpuun. Onaim tua a'urus uis-miin ein naan, npairoir nai' Yakop in aon-ta'un naan neno bo' haa, on re' nati' sin nmoe' nani. Onaim abitan Masir nkaen amsa' oras nai' Yakop anmaet. Sin nkaena' nai' Yakop tar antea neno bo' hiut (70), on re' sin a'naet es anmaet. 4Neno bo' hiut namsopu te, nai' Yusuf natoon neu in a'naak meup ne mnak, “Mneen rek-reko! Au 'toit ki he meik au hanak ia meu uisf ee. Hi mak on nai: 5‘Oras au ama' he noi nmate te, in ntoit kau he 'nao 'suub in aon-ta'un ia on pah Kana'an. Onaim, au 'baiseun ko usi' he mfee kau mainuan he au eik au ama in aon-ta'un ma 'nao 'suub ee on pah Kana'an. Rari te, na' au 'fain uum.’” 6Oras uisf ee nneen hanaf nana te, in nataah am nak, “Karu ho msuup amrair on nana te, maut he mnao ma msuub ho ama'.” 7Onaim nai' Yusuf annao he nsuub in amaf. Too mfaun sin amsa' nokan. Sin esan re' uisf ee in a'naak meup ne ok-oke', ma kaes ko'un na'kon pah Masir. 8Nai' Yusuf in orif-tataf sin, ma sin ameupt ein ok-oke' msa' nokan nbin subat naan. Amaika' nbi Gosen, arahaa sin fee kein, ri'aan ein, ma mui't ein. 9Soraurs ein nokan namfa-faun. Bian ansaen kreet bikase', bian ansaen bikase'. Natuin amnokat sin namfaun, es na' pukan anaot neu subat nana, naraar gok pirore mnanu'. 10Rarit sin arsin nnaon ma nraak noe Yarden, nbi baar jes in kaan ee, Atat. Nati' te, abitan naan neman ma nterin maka' nbin bare naan. Anbi naan, nai' Yusuf sin nkaena' sin amaf. Sin nbe'en ntein ein fai hiut. 11Oras abitan Kana'an niit sin nsusan on nana te, sin na'uab ein am nak, “Hae! Hi mkius miit. Atoin Masir sin nbe'en amates ate, nuu' gui ka aan-ana' fa. Sin nkaen ate, on re' ne joo!” Etun sin nakanab bare naan Aber-Misraim. In a'moufn ii, nak ‘atoin Masir sin nukat’. 12Rarit nai' Yakop in aanh ein nmoe' natuin saa' re' sin nba'an anrari. 13Onaim sin nroi neik nai' Yakop in aon-ta'un naan, ma nnao nsuub ee nbi nuat re' npaumaak kuan Makpera ma kuan Mamre. Nai' Abraham ansoos nafeek bare naan na'ko atoin es na'ko uuf Hetes, kaan ee nai' Efron; he nmoe' je njair sin baer subat. Nai' Yusuf anhan-mau in tataf sin 14Oras ansuub anrair sin amaf nai' Yakop ate, nai' Yusuf nok in orif-tataf sin, nnaon nfanin on pah Masir. Too mfaun re' nokan nbin subat nana msa' on naan. 15Oras sin ntean pah Masir ate, nai' Yusuf in taatf ein nmurai namtaun, natuin sin aamf ee nmate nrair. Onaim sin na'uab ein es nok es am nak, “Hae! Hit tatenab tarek-reko tiit fe'! Kais-kaisa' nai' Yusuf fe' natenab kit. Karu in he nmoe' rais re'uf neu kit ate, on mee?” 16Rarit sin n'akoran ma nsoun ein hanaf neu nai' Yusuf am nak, “Aam baker. Hai mimnau fe'. Oras hit ama' fe' anmoin, in nreun kai 17he mitoon ko, tua, mak, ‘Nai' Usu ro he nnikan nain in taatf ein sin saant ein. Natuin sin nmo'e nrarin rais re'uf neu ne.’ Hai msa' mimnaum mak hit ama' in na'ruri' ma na'bees neu Uisneno na'ko afi unu'. Hai msa' mfain Uisneno naan In aten. Onaim oras ia hai iim amtoit saok sanat, natuin hai mmo'e mrair sanat neu ko, tua.” Anneen on nana te, nai' Yusuf ankae. 18Rarit in taatf ein neikn ok neman ma nri'tuun nbin in matan, ma na'uab ein am nak, “Mait kai mjair ho aten, tua.” 19Mes nai' Yusuf nak neu sin am nak, “Sin au tata' arki! Hi kais mimtau mtein! Uisneno nmees kuun es anmui' hak he nhukun tuaf. Mes au re' ia, ka 'mui' fa hak, tua. 20Unu' te, batuur hi m'akoor he mmoe' re'uf meu kau. Mes Uisneno nabanit hi sair amre'ut naan, he nmoe' je njair reko. Etun In nait kau 'jair a'naet a'bi pah ia, henati' too mfaun ein napenin a'honis. 21Onaim oras ia, au utoon ki, he kais mimtau mten-teni'. Au ufeek kuuk am 'ak, au of a'kius ki, ma hi aanh ein ok-oke.” Nok uab nana te, nai' Yusuf nhan-mau in taatf ein. Nai' Yusuf in a'maten 22Rarit nai' Yusuf natua nabaar anbi pah Masir nok in orif-tataf sin ok-oke'. In nmoin naan toon nautn es toon bo'es. 23In niit nai' Efraim in anah-upuf sin fe'. Ma in imsa' nkauh nai' Manase in upuf, es re' nai' Makir in aanh ein. 24Nai' Yusuf natonan in taatf ein am nak, “Au tata' arki! Au 'naben ate, au neno 'maet ki he ntea goen. Mes au 'pirsai 'ak Uisneno of anpairoir ki. In of neik ki mpoi mi'ko pah re' ia. In of na'naak neu ki he mfain on pah re' In nfee je neu hit ka'o Abraham, na'i nai' Isak, ma hit ama' nai' Yakop. In nfee bare naan neik rais supat.” 25Onaim nai' Yusuf antoit in orif-tataf sin he nsupan am nak, “Hi ro he mba'an meu kau. Karu ntea oras re' Uisneno neik ki mfain on hit pah ee te, hi ro he meik au aok-ta'uk ia.” 26Rarit nai' Yusuf anmate nbi pah Masir, ma in nmoin naan toon nautn es toon bo' es. Rarit sin npairoir in aon-ta'un. Onaim sin natunu' in aon-ta'un naan nbi noup-paran. r *1:2: Uab Ibrani nbi re' ia, in oet ni huma'-huma', es re' ‘Uisneno In Asmanan’, ai' ‘anin na'ko Uisneno’, ai' ‘kuasat ma'tani' na'ko Uisneno’. †1:26: Krei ji nanoni' kit nak, ‘Hit’ re' ia, es re' kanaf tenu ma 'bonif teun. *2:13: Unu' te, bare re' ia in kaan ee ‘Kus’. Muni' ia, in ntaam et pah Etiopia ma pah Sudan. Pah ein re' ia, etan Afrika ntoom manse 'saen. †2:14: Asur naan, pah es, re' oras ia nteke te nak ‘Irak’. ‡2:23: Nbi Uab Ibrani te, atoni' te nak ‘ish ’. Ma bifee tnak, ‘isha ’. Onaim anbi re' ia, sin npaek uab nak “isha (bifee) njair na'ko ish (atoni').” *3:15: Atoni' ahinit Suur Akninu' sin nak, suuf re' ia, es re' Usif Yesus. †3:20: Nbi uab Ibrani, ‘adam ’ in a'moufn ii ‘mansian’. ‡3:22: Krei ji nanoni' kit nak, ‘Hit’ re' ia, es re' kanaf tenu ma 'bonif teun. §3:24: Uab Ibrani nak, Uisneno In ameput re' manini' na'ko sonaf neno-tunan naan, ‘kerubim ’. *4:8: Nmui' tuis un-unu' bian, re' npaek nai' Kain in uaban, mes uab ein naan ka matu'i fa et tuis uab Ibrani. *5:32: Tatuin Reta' Ahun-hunut 9:24-25, nai' Ham naan, aheet susu. *6:2: ‘Uisneno In an-monen’ naan, ka mahini' reko fa. Ahinit bian nak uisf ein sin aanh ein. Bian nak sin re' naan, ka mansia na fa. Bian natenab nak, sin re' naan, Uisneno In ameupt ein na'ko neno-tunan. Mes ka nmui' fa tuaf re' nahiin sin namneo-namneo. †6:3: Uab Ibrani nbi era' re' ia ka mahini' reko fa. ‡6:4: Uab Ibrani te nak ‘atoin Nefir sin’. Atoin ahinit bian nak atoin Nefir sin atoin hae-brako on re' nai' Mo'hitu'. Mes in sairt ee ka mahini' fa. *10:4: Tuis un-unu' bian nak ‘Rodanim’. †10:6: Nai' Kus naan, es re' ‘Etiopia’. Misraim, es re' ‘Masir’. ‡10:10: Sinear naan, in kaan es, es re' Baber. Oras ia bare naan, et pah Iran ma pah Irak. §10:21: Anmui' atoin ahinit bian nak Eber naan, es re' ‘Ibrani’. **10:23: Mas in kanan bian anteni', ‘Mesek’. *11:2: ‘Neun pasa' neon saet’ nbi uab Ibrani, in oet ni msa' at nak ‘na'ko manse 'saen’. Sinear naan, nteek ee msa' at ‘Baber’. *14:18: Anmui' atoin ahinit bian nak, kota Salem ma kota Yerusalem naan, huma' mese'. *15:18: Noe Masir naan, of oni' noe Misraim et Sinai, ai' of oni' noe Nil in a'saif es ntoom pasa' manse 'saen. *18:6: Uab Ibrani nak ‘mait uut seah teun’. Seah teun naan, huma' mese' on re' sak goes (kiru 20 tar 25). *19:1: Un-unu' te, eno' re' he ttaam teu kota, njair baer tokos neu too mfaun; nneis na'ko naan anfain bare he atoni mnais haart ein ntokon n'a'an, ma nafekan rasi. †19:37-38: Namuni te, atoin Moapas ma atoin Amonas sin nasusab atoin Isra'eras sin piut-piut. *20:2: Uab re' ia, na'ko era' 18. †20:18: Era' 18 matu'i es era' nua. *21:14: Oras naan, nai' Isma'el nmoin naan toon bo'es am haa nneis. Mkius Reta' Ahun-hunut 16:16; 21:5, 8. †21:31: Anbi uab Ibrani, Beer Seba in a'moufn ii huma'-huma'. Esan re' ‘oe hain neek mina'’, ‘oe hain neek mese'’, ‘oe hain ua reko’, ‘oe hain hitu'’, ai' ‘oe hain supat’. ‡21:33: Hau tamareska ka nmui' fa et hit pah meto (Timor) ia. Hau nana nmoin et auf meto', mes in noo nein nmaroben piut. In a'baa' kein ntaman rek-reko ntean aaf gui 'pinan. A'biib ne neuk in noon. *24:2-3: Uab Ibrani nak “Mtao ho 'nimam neu au srakek uun.” In a'moufn ii nak, karu traak sae supat re' ia te, ro he tmaet. †24:10: Anbi uab Ibrani, bare naan in kaan ee Aram-Naharaim. Oras ia, bare naan et pah Siria ntoom pasa' ponain. ‡24:22: Uab Ibrani nak ‘krene mnaut panaf naan in ma'feen ii, sekel steen es (es re' gram nee)’. Rarit, niti mnaut nua' ein naan sin ma'feen kein ‘sekel bo' es (natai nok gram nautn es bo' es am haa)’. *25:20: Padan Aram naan, es re' pah Mesopotamia, et pah Siria aon-bian pasa' ponain. †25:31: Tatuin sin harat, an-moen uun aan, nfani nsenu' in amaf, ma in es re' npaar pusaak anneis na'ko in oirf ein ok-oke'. *26:33: Anbi uab Ibrani, Seba in a'moufn ii nak ‘supat’, ai' ‘hiut’, ai' ‘ua reko’. Anbi uab Ibrani Beer in a'moufn ii nak ‘oe hani'’. *28:2: Padan Aram naan, es re' Mesopotamia, et pah Siria ntoom pasa' ponain, npaumak-maak pah Irak. Haran naan, kota et Padan Aram. *29:17: Uab Ibrani nbi re' ia ka mahini' fa reko. †29:32: Anbi uab Ibrani Ruben in a'moufn ii nak ‘mkius, nmui' anah’. Ma in haan ii he noi huma' mese' nok kata es re' in a'moufn ii ‘in nkisu nrair au susat’. ‡29:34: ‘Lewi’ in a'moufn ii oni' nak ‘na'kii'’, ai' ‘nhoo naheer-heer’. *30:32: Unu' te, atoni' natenab am nak, 'bib-kase re' muti' nana, es re' reko. Sin re' naan, mfaun. Ma 'bib-kaes meetn ein, ka rekon fa. A'bib-kaes meetn ein fauk ah. A'bibi ma 'bib-kase re' ma'koto' sin, fauk ah. Nok ranan naan, nai' Laban napeni mfaun ma rekon, mes nai' Yakop napein fauk ah re' re'-re'uf. *31:27: Uab Ibrani nak, ‘nsiin ma nrekun 'tuuf ana' ma baer musiik re' npaek tain sanar’. †31:47: Anbi uab Aram, Yegar Sahaduta in oet ni ‘faut saksii’. Anbi uab Ibrani, Galeet, in oet ni ‘faut saksii’ msa'. *35:4: Unu' te, nbi faron nana, maruna' uis fuat. †35:10: Isra'er in oet ni nak, ‘in nmabonan nok Uisneno’. ‡35:21: Tuis uab Ibrani nak ‘Isra'er’. Isra'er ma Yakop naan, kanaf nua, tuaf mese'. *37:3: Suur Akninu' uab Ibrani in kata' bian bisa in a'moufn ii ‘baru mnanu' re' in snaan ee namaas huma'-huma'’, ai' ‘baru mnanu' amasat’, es re' baru mnanu' nok in a'niimk ein amnaun ein. †37:28a: Kon hain ein re' ia, nati' te sin npaek sin he ntoro' oe uran. ‡37:28b: Atoin ahiint ein natonan am nak, oras naan sin na'sosa' aet munif es ate, roi muti' fua' bo' nua. §37:34: Nai' Yakop npius in baru, onaim in nseun ee npaek tai ma'fafa' na'ko 'kaor bijae maa', on re' atoin Yahudi sin nati' te npaak je oras sin ne nmaten. **37:36: Suur Akninu' uab Ibrani nak atoin araakn ein naan ‘atoin Midianas’. *38:12: Tatuin sin harat, karu atoin es in fee je nmaet, sin ka nnaon fa neu mee, ma sin npaken tai-nukat. Antea funan fauk fe' te na' namsoup. *41:43: Uab Ibrani batuur ni bisa msa' in a'moufn ii ‘na'bees’ ai ‘na'ruri'’. †41:45: Kota On in kanan es antein neik uab Yunani nak ‘Heliopolis’. ‡41:52: Anbi uab Ibrani, Efraim in oet ni bisa nak ‘napein anah’ ai' ‘auf ma'afa'’, ai' ‘na'baab ok piut’. *42:5: Uab Ibrani in tuis ee nak, ‘Isra'er in aanh ein’. Mes Isra'er ma Yakop naan tuaf mese, kanaf nua. †42:38: Suur Akninu' uab Ibrani nak “tar antea au 'saun 'eu Sheol (naan, bare neu amaets ein)”. *43:11: Suur Akninu uab Ibrani nak ‘shaqed’. In aaf ne on re' kanari. †43:32: Atoin Masir sin nma'nisin atoin Isra'er sin, natuin atoin Isra'er sin atuku 'bibi ma 'bib-kase. *45:21: Tuis uab Ibrani nak “Isra'er in aanh ein natuin uisf ee in kabin.” Nai' Yakop in kanan es, es re' Isra'er. *46:1: Suur Akninu' uab Ibrani nak, “Isra'er nakbua' ma nnao”. †46:5: Suur Akninu' uab Ibrani nak, “Isra'er in aanh ein nait neik sin amaf nai' Yakop.” ‡46:8: Suur Akninu' uab Ibrani nak “Isra'er in nonot-asar”. *47:21: Anmui' tuis uab Ibrani bian nak, “Nai' Yusuf nfoo' nain too mfau ni neu kot ee in nanan.” *48:8: Suur Akninu' Uab Ibrani nak “Isra'er”. †48:12: Suur Akninu' uab Ibrani nak, “Nai' Yusuf na'roba' in aanh ein na'ko nai' Yakop in pusun konan.” ‡48:16: Tuis uab Ibrani nak, “Au 'toit henati' Uisneno in ammeput neno-tunan nafetin kau na'ko are' kanan siraak.” Mes atoin ahinit bian nak nok ranan ia, Uisneno nreek kuun In Tuan ii oras In npaek In ameput neno-tunan he nafetin nai' Yakop na'ko siraak huma'-huma'. Mkius Reta' Ahun-hunut 16:7; 21:17; 22:11,15. *49:14: Anbi uab Ibrani bisa npaek sarit nua. Es, es re', “ntuup anbi bare nua sin sonak”, ma es anteni' “ntuup anbi 'karo nua sin sonak”. †49:22: Suur Akninu' uab Ibrani nbi re' era' ia, ka mahini' reko fa. Anmui' atoin ahinit bian nak in oet ni, ‘fae’; bian nak ‘bikaes keledai’.
https://e-alkitab.org/Amarasi/Conc/Ama-KEJ-Final-A.htm
2024-03-01T23:59:22Z
<urn:uuid:65139f9b-581d-4e33-a8b9-9b5c686d74c0>
[ "header" ]
[ "religious" ]
aaz-Latn
0.9
0.92
0.99
931
260,119
tlsh:T166AAAE445426DB2337CB24DCE8B9077F54D15C817F604EB84BCB8846669C99FA4F754D99BA632B06677C4C9345DB0D6CDE3A3FE6E13D1A5082BA6C447B1324D21A1ACB08EC
Tabe ma han buseet na'ko kau, nai' Paulus. Uisneno npiir kau 'jair haef 'eu Yesus Kristus. Ma hit tafnekan teu Usif Yesus, re' anfee kit a'honis piut-piut tok Ne, natuin Uisneno nsoi nrair kit na'ko hit saant ein. Tius! Ho on re' au aanh aa kuuk, natuin au ururu' 'rair ranan he ho mpirsai meu Kristus. Au 'onen he Uisneno, hit Ama', ma Yesus Kristus, hit Usi', nakrira' Sin neek rekon naan, ma nfee ko 'monit nbi mamut ma ao-mina'.aHaef ein sin Reta' 16:1 Mpaant om mu'ko tuaf ein re' nanoni' nsanan 3Neng goes ii, hit nua kit tabua tbi kota Efesus. Oras au he 'nao eu propinsi Makedonia, au 'ak ko he mubaar ambi kota Efesus. Oras naan, nmui' tuaf re' ntaka'nanab Usif Yesus In too srani, npaek noni' re' ansaan ma nbeo. Onaim au 'toit ko, he mnao mukaina' sin, he sin kais nakonob sin noin ein naan. 4On nana msa', tuaf ein re' naan npoir nein oras parsuum ah, karu sin nnaon ma nmakoin ein tenab nbi rais reet poi sin. Ma sin nmasau-fefan nok ahaa mapeo' uuf ma 'naof re' ka netfeek niit fa. Rasin on re' nana, suma neik mansian ii nmatoen am anmabanan. Ma ka npaumakab sin fa nok Uisneno. 5Au 'faineek ko henati' munoni' apirsait ein neu Usif Yesus anmonin nbin rais manekat nok neek akninu', tenab amneot, ma nbi neek akteeb kninu'. 6Mes anmui' tungguru bian re' sin ntebi nrarin, ma nait inporin fainekat naan. Rarit sin npoir nein oras, ma nmasau-fefan ma na'uab ein tafi'-tafi'. 7Sin nakrira' sin tuak ein am nak, sin re' naan tunggurun re' nanoni' ka'o Musa in Atoran sin. Sin natoon ok on re' tunggur ko'un, mes sin ka nahinin fa saa' re' sin nanoni' sin naan. 8Hit arkit tahiin ka'o Musa in Atoran sin naan, reko. Asar hit tanaoba' sin natai nok Uisneno In sarit amneot. 9Atoor nein naan, ka ntui sin fa neu atoin amoe' reko. Mes, antui sin neu a'nak fatus, araban aprenat, na'roo na'ko Uisneno, atoin amaufinu, tuaf re' ka nfairoir fa Uisneno, re' anfare' rasi kninu', aroor atoni', ma aroor mahoni'. 10Atoor nein naan antui sin neu mansian re' nmakonin tafi'-tafi', re' anmakoin atoni' nok atoni' ma bifee nok bifee, re' nheek na'koro tuaf he na'seke tuaf bian henati' napein roit, re' aputa-kriut, apoit, ma neu tuaf-tuaf re' anraban rais noni' amneot. 11Noni' re' amneot ein, neman na'kon Uisneno In Rais Reko, re' In nanaa't ee neu kau. Ma Uisneno naan, Uis amaas isat. Mansian ii ro he ntuna' na'rat-raat Ne. Mtoit makasi meu Uisneno, natuin In amanekat 12Au 'toit makasi ko'-ko'u neu hit Usi', Yesus Kristus, natuin In npirsai kau, ma nfee kau 'be'if ma'tani' he unaob In mepu. 13-14Te kah, unu' te, au es re' ureuk Usi' Yesus In kanan. Au msa' ususab ma 'ha'mui' tuaf-tuaf re' natuin In rana 'honis. Au 'teer hae sin. Au 'maufiun on re' naan, natuin oras naan, au ka uhiin aan fa saa' re' au moe' je re' naan, ma au ka 'pirsai 'eu hit Usi' Yesus Kristus fa fe'. Mes In ka nnikan kau fa. In nakrira' In maneek Ne neu kau.bHaef ein sin Reta' 8:3, 9:4-5 Saa' anteni', In nakrira' In neek reek Goe neu kau piut. In nfee kau tetus athoen he au 'pirsai Je nok neek a'ki'it, ma 'neek sekau-sekau on re' In nneek kau. 15Nati' te hit tneen uab am nak, “Yesus Kristus nema nrair anbi pah-pinan, he nsoi mansian asaant ein.” Batuur on naan! Na'ko mansian asaant ein ok-oke', au es re' maufinu' nneis-nesi. 16Maski au maufiun ki kah een, mes Uisneno nafeek he ka nhukun kau fa. Natuin In he npaek kau 'jari 'tope he ukrira' Yesus Kristus In sabaar Ee neu atoni re' maufiun ii ma'tain besi, on re' au. Nok ranan naan, biak ein re' nmo'en sanat amsa', bisa npirsain neu Ne, henati' sin nmonin piut nok Ne. 17Pures-bo'is neu Uisneno! Suma In es re' Uisneno; ka tiit attein fa heen! Usif re' naprenat nabar-baar. In nmoin nabar-baar. In ka nmaet fa. In re' naan mansian ii ka niit Ee fa neik sin matak fuak ein. Are' rais hormaat ma pures-bo'is sin arahaa neu Ne! tar antea nabar-baar! Amin. 18Timotius, au aan reko! Au he utoon ko saa'-saa' re' ho ro he mmoo' je ma ho mmepu. Are' saa'-saa' re' ia, natuin mafefa' Uisneno sin uab kein anmatoom nok ho tuam naan. Karu ho mutuin uab ein naan rek-reko, ho on re' sorarus re' amakeen reek goes, nraban amre'ut. 19Mnaa' muher-heran ho rais pirsait meu Kristus. Mpanat ho neek akninu' naan piut-piut. Tuaf bian ka nromin fa he natniin hanaf na'ko sin neek aan-'aan ee ntein, re' nmoe' sin neek pirsait ein naan namre'un, on re' bnao oe, nasrae ma na'tutu' niis on anbi faut puut kein. 20Nai' Himenius ma nai' Aleksander sin, a'moe' kein natai nok rasin naan. Etun au una'at sin neu niut reu'f ein sin a'nakat. Au 'moe' on re' naan, he sin nanoin ein he kais na're'uf antein Uisneno In kanan. Ibaart ii in atoran 21Nahunu te, au 'toit ki he hi m'onen amteek too mfaun ein ok-oke'. Karu hi mbaiseun Uisneno te, mtoot Je he In nturun too mfaun ein anbin susat. Ma mtoit makasi, natuin In es re' nmoe' rais reko neu sin ok-oke'. 2Mteek ambi oen ein amsa' antoom uisf ein ma a'naak tein. Nok ranan naan, hit arkit bisa tmoni tbi mamut ma ao-mina', natuin Uisneno In romin, ma tmoni tbi raan amneot on re' tuaf-tuaf a'besat neu Ne. 3M'onen on re' nana te, reko. Nana nharinab Uisneno re' nfee kit a'honis. 4In nroim he too mfaun ein ok-oke' napenin a'honis, ma nahinin mee ja es re' amneot. Natuin: 5Uisneno mees ah. Ma nmu'i haa nete-ranan mees ah, re' narame' Uisneno nok mansian kit, es re', Yesus Kristus. Yesus naan, mansian batuur-batuur. 6In nnona' In tuan he nsoi kit na'ko hit saant ein ok-oke'. Nateef nok in ors ate, Uisneno nfei rais reko nana kninu'-kninu' neu too mfaun sin ok-oke'. 7Rarit Uisneno npiir naan kau 'jair In haef, he 'nao utoon tuaf re' ka atoin Yahudis fa et mee-mee, ma unoni' sin he sin npirsai Usif Yesus ma natuin raan amneot. Saa'-saa' re' au utoon sin ia, batuur on naan. Au ka upoi fa, tua!a2 Nai' Timotius 1:11 8Au 'roim ki on nai: anbi mee-mee, karu hi mibua he m'onen ate, hi ro he mitaiba' nekaf es nok es. Kais ammakto'on. Kais ammatoe. Karu hi mi'aiti' hi 'nimam oras hi m'onen, hi neek mein ro he nakniun ein. 9-10Bifee ngguin amsa' on naan. Au 'roim he sin n'ator sin tuak ein te, suuk nahuum, ma npaken amsa' seor nahuum. Kaisa' nbagaya he biak ein antarun mataf neu sin, a'naak-fuun ein re' ansoi' ma nbui' sin huma'-huma', ai' npaken tai ma'osa' re' ka natuin fa atoran, ai' natoon ok bainesi' nok sin npaken moro'-muti' ma mutiara sin. Re' nmoe' bifee ngguin namasan naan, es re' neek akninu', ma sin nmoe' kein rekon. Re' nana es re' natai neu bifee ngguin he na'besan neu Uisneno.b1 Nai' Petrus 3:3 11Karu too srain ein nabuan ma nneenan noni' te, bifee ngguin ntook nokan ma nneen nokan rek-reko anmatoom nok noin ein naan. Kais ta'se'o ma ta'root. 12Anbi au te, ka reko fa karu bifee ji nait in tuan ma naprenat atoni', ma nanoni' sin. Reko nneis bifee ngguin kais mafeef ein bainesi'. 13Fin Uisneno nmoe' nahunun nai' Adam. Rarit, na' bi Hawa.cReta' Ahun-hunut 2:7, 2:21-22 14Ma ka nai' Adam fa es antoup uab poi nahuun na'ko niut reu'f ein sin a'nakat, mes bifee. Nmurai oras naan, mansian ii ntanhai Uisneno In atoran.dReta' Ahun-hunut 3:1-6 15Mes maski on nana msa', bifee ngguin napenin a'honis, natuin sin nahoin ein. Asar sin npirsain batuur-batuur neu Kristus, nmonin nbin rais manekat, nmu'in neek akninu', ma sin a'moin kein kais anbainesin.*Atoin ahiin rais Sura Kninu' sin nak, “bifee ngguin napenin a'honis, natuin sin nahoin ein” in a'mouf ni esan re' 1) Anmui' naan ri' Aan es, es re' Nai' Yesus, es anfei ranan he too mfaun sin napenin a'honis; 2) bi Hawa re' napein rais poi ma nmo'e nsaan, mes in imsa' es anjair bei' ka'o neu mansian pah-pinan; 3) bifee re' anmoin nok atoran ka nmatef oras nahoni' (mes a'mofun re' ia ka ma'tani' fa). Tu'in antoom neu a'naak jema'at 31Saa' re' biak ein na'uab sin naan batuur, nak, “Tuaf re' he njair a'naak jema'at, naan in npiir naan kuun meup reek goes.” 2A'naak jemaa't ii, ro he tuaf re' in kaan ne reko. In ro he na'ki'i nbi matsaos nok bifee mese'. In ro he ntahan nahiin in tuan, in neek ne natea, atoni' anhormaat ee, ntoup amnemat nbi in umi, ma nanoni' nabei' tuaf bian. 3Kais tua amauf raru, ma kais amabanat. Tuaf re' batuur ii, es re', atoin neek ma'nura', naim nahiin rais haran nekaf, ma ka nsinmakan fa roit. 4In ro he n'ator nahiin in uum je nanan. In aanh ein ro he natniin ee ma nhormaat ee. 5Fin karu in ka bisa n'ator fa in uum je naan ne te, nok ranan mee in he n'ator Uisneno In jemaa't ein? 6Kais misaeb maan a'naak jema'at na'ko tuaf re' fe' natuin Usif Yesus; kais-kaisa' in na'naeb on.*Reko nneis mpiir tuaf re' in tenab, mo'et ma taos na'uu nbi Kristus. Kais-kaisa' Uisneno ntee' je, on re' Uisneno ntee' niut reu'f ein sin a'nak ko'u. 7Karu hi he misaeb tuaf es he njair a'naak jema'at, maim tuaf re' atoni bian re' ka npirsai fa nhormaat ee msa'. Nok ranan naan, in ka namaeb on fa. Ma niut reu'f ein sin a'nak ko' goe, ka bisa nakreo namouf goe fa.aNai' Titus 1:6-9 Tuaf re' he nturun a'naak jema'at 8On nana msa', neu tuaf re' he nturun a'naak jema'at. Sin arsin naan, ro he tuaf re' kaan ne nfoo-mein, tuaf re' ka napoi nahinif, tuaf re' ka niun fa raur mafu, ma kais tuaf re' naah mate'. 9Sin neek ein ro he kniun ein, ma sin ro he nnaa' naher-heran noni' re' Uisneno nfee je ma nakriir ee neu kit, too apirsait ein. 10Mparikas sin a'moin kein ma sin meup kein rek-reko. Karu ka mipein fa sin saant ein ate, na' mait sin anjarin tuaf re' he nturun a'naak jemaa't ein. 11On nana msa' sin fee kein.†Uab Yunani nbi re' ia γυναῖκας (gunaikas na'ko γυνή gunei ), in a'mouf ni nak 1) “sin fee kein”, ai' 2) “bifee”. Atoni' bian nak, uab naan in a'mouf ni 3) bifee re' na' naa' jema'at. Mes re' no teun ni re' ia, uab Yunani npaek kata es anteni' (mkius Roma 16:1). Bifeen naan sin a'moin kein ro he namneo ma namnonon. Kais bifee aroob-ra'ut re' nareu' biak ein sin kaan foo-menin. Sin ro he ntahan nahiin sin tuak ein, ma tuaf bian anpirsai sin imsa'. 12Tuaf re' he nturun a'naak jemaa't ein, ro he atoni re' na'kiik naheer anbi matsaos nok bifee mese'. In imsa' ro he n'ator nahiin in uum je naan ee nok reko, ma nanoni' nahiin in aan hein. 13Tuaf re' nfain atuta'-abha'et neu jema'at rek-reko, ro tebe, biak ein of anhormaat sin. Ma sin nabrain ma ka namtaun fa he na'uab ein anmatoom nok sin rais pirsait neu Yesus Kristus. Hit rais pirsait ii in a'sukin 14-15Tius! Au ufnekan he kre' goes anteni' te, au 'eiti 'makius ko. Karu au u'bake' kre'o te, surat re' ia of antea nahuun. Au 'tui surat ia, he utoon ko m'ak, Uisneno In aasr ein ro he nmonin on re' mee. Kais amnikan mak, Uisneno naan, Uis Amonit. Iin ne nahuum on re' umi re' nahaek ee nbi 'sukif ma nii-ainaf re' ma'tani'. Nok ranan naan, sin ro he natnaat Uisneno In noni' amneot. 16Uisneno nfei nrair rais ma'nifa' ko'u na'ko hit rais pirsait. In a'suik ni, on nai: Kristus nema nraar jen anbi pah-pinan ia, npaek humaf ma masaf mansian on re' hit. Uisneno In Asmaan Ne msa' nakrira' bukti, nak, Yesus naan, Tuaf neek amne'o. Ma Uisneno In ameupt ein neno-tunan amsa' niit Ee. Uisneno nait nasaeb Ee ntaam on neno-tunan, rarit ntuna' na'raat Ne. In reet Ne msa' nasiin on ma nabeon on nfuun am nateef uuf-uuf anbi pah-pinan. Atoni' nbin mee-mee msa' npirsain nraar Je goen. Hit tpirsai on naan! Mpaant om mi'ko tuaf-tuaf re' nanoni' fuareur goah neu too srani' 41Mes Uisneno In Asmaan Ne natoon mat-maat am nak, too apirsait bian of antitar saa' re' hit tpirsai. Rarit sin natuin smanaf bian re' nasekeb mansian, ma natuin niut reu'f ein sin noin kein. 2Tuaf re' neem ma nanoni' on naan, na'uaba te, nasuir nok mo'et. Puta-kriu gui in tuan! Tuaf ein naan sin nekak naang kein, nameis'ook anrarin. 3Sin nanoni' bifee-atoni' he kais anmatsaon. Sin nanunin amnahat huma'-huma'. Te kah, Uisneno es anmoe' mnaaht ein naan. In nmoe' mnaaht ein naan, he karu too apirsait ein nbukaen, sin ntotin makasi neu Ne. Fin sin nahinin neu rais saa' es amneot. 4Are' saa'-saa' re' Uisneno nmoe' sin nana, ro reko. Onaim, kais minuin huma'-huma'. Mansian ein ro he ntoup sin ma antotin makasi neu Uisneno. 5Natuin hit tahiin tak Uisneno In Kabin ma Prenat, ma hit onen naan nakninu' nain mnaaht ein naan. Usif Yesus In ameup rekon 6Tius! Mumnauba' rasin re' ia meu hit aok-bian apirsait ein. Karu ho mmoe' on naan, ho mjair Yesus Kristus In ameup reek goes. Uisneno In Kabin ma Prenat sin anmoe' ko ma ho mpirsaa Je, ma nanoni' ko he muhiin noni' mee es re' amneot. Ho mnaa' muheer amrair Uisneno In Kabin ma Prenat sin. Nana on re' mnahat re' nha'tain ho aom naan. 7Kais muneuk oras he mpeo uab poi, re' ka natuik ma natai fa nok Uisneno. Kais amtoe mutuin reta' na'ko a'naef am fee-mnasi' re' nanunin huma'-huma'. Reko nneis munoni' ho tuam naan he mmoin mutuin Uisneno In roim Ne. 8Mu'taka' ho aom aan he na'bei', naan reko. Mes in areok ni, kre' goah. Mes munoni' ho tuam aan anbi are' kanan rasi, he mmoin mutuin Uisneno In romin, nana, in reok ni kah een. Fin in areok ni ka arahaa fa neu oras tmoni tbi pah-pinan, mes nbi monit neno amnemat amsa'. 9Uab ein re' ia, ro batuur! Onaim, mumnau murek-reko', ma kais amnikan sin. 10Hit tafnekan teu Uisneno 'Honis. In es ansoi mansian ok-oke', anneis-neis neu hit apirsait. Etun hit tmeup taheer ma taim ranan ma'tani. 11Munoni' rasin ia ok-oke', ma mreun tuaf-tuaf he nmoe' natuin noin ein naan. 12Kaisa' mkonan biak ein he nkana' paar ko, natuin ho munif ko fe'. Ho ro he mjari 'tope' meu too apirsait ein, oras ho mu'uab, ho 'mo'em, ho manekat neu tuaf, ho neek pirsait meu Yesus Kristus, ma ho 'monim akninu'. 13Oras hi mpao kau he au 'uum ate, kais amnikan he mrees Uisneno In Kabin ma Prenat neu too apirsait ein. Mha'tain sin, ma munoni' sin rek-reko. 14Mpaek ho manoem re' Uisneno nana'at ko goe jan, re' ho mtoup goe oras a'naak too srani' n'onen ma ntao 'niman neu ko. Oras naan, sin imsa' natoon Uisneno In romin anmatoom nok ho 'monim ma ho mepu. Onaim, kais musaitan manoef re' ho mtoup goe naan. 15Ammakoe he munaoba' rasin re' naan! Maut he biak ein nitan nak, ho 'monim ma ho mepu nanaob ok piut. 16On re': mpanat ho tuam naan, he ho mmoin nok neek amne'o. Ma mpanat amsa' he ho munoni' rais amneot. Karu ho muheer ambi rasin naan, Uisneno of anfei ranan neu ko, ma neu too mfaun re' nneen ma natniin ko, he hi mitsoi mi'ko rais amreu't ein. Nai' Timotius in taos ma mo'et neu too srani' 51Kais mukain tuaf ein re' namnasin nneis ko, mpaek haan ma'tani'. Mes ampaek uab ma'nura', on re' ho mu'uab meu ho aam honi'. Ma neu muinf ein, mu'haba' sin, on re' ho aom-bian sin. 2On nana msa', neu bifee mnais ein. Mu'uab meu sin on re' meu ho ain honi'. Karu mu'uab meu bifee muinf ein ate, mpanat sin on re' sin ho feto'. Ho neek maan ro he namneo ma nakninu'. Rasi re' anmatoom nok bifee baun ein 3-5Too srani' ro he nturun ma nbaab baun bifee ngguin, re' sin ka nmu'in fa nonot-asar re' he npairoir sin. Mes karu banu' re' anmui' anah-upuf fe' ete, sin re' naan ro he es anpairoir je. Munoni' sin, he sin nbaras nahinin neu banu' naan in maskeet ein. Nok ranan naan, sin ntuthae Uisneno, ma nhariin In nekan. Mes neu banu' re' nmoni nmes-mees, in ka nmui' fa tuaf antein he npairoir je. In arahaa nafneek neu Uisneno. Fai-manas in n'onen ma ntoit turun-babat na'ko Uisneno. Too srain ein ro he npairoir baun ein on re' naan. 6Mes neu banu' re' naminab sin tuak ein neikin rais marinit pah-pinan, maski in nmoin fe'e msa', in ka maso'ik fa heen, on re' atupas sin. 7Mumnaub are' rasin naan neu too srain ein, maut he biak ein ka na'uab na're'uf fa sin kaang kein. 8Mes karu nmui' tuaf re' ka nroim fa he npairoir kuuk sin nonot-asar, anneis-neis in uum je nanan, nana on re' in nait inporin in rais pirsait neu Uisneno. In maufiun ii nneis na'ko atoni' re' ka nahiin fa Uisneno. 9Karu mpiir banu' he nturun a'naak jemaa't ein ate, in tui' ni, on nai: in toon anmoin naan ii, kais ankuran na'ko toon bo' nee; unu' te, in na'kii' nbi matsaos nok atoni' mese'; 10tuaf nahiin je mnak, in nati' te nmoe' reko neu tuaf bian; in npairoir in aanh ein nok rek-reko; re' ntuthae tuaf bian nok neek marine; re' anturun ma nbaab too apirsait ein nok meup ba-baun; re' anroim he nturun ma nbaab tuaf anbi susat; ma re' nabarab in tuan ne piut-piut he nturun ma nbaab anbi rais reko. 11Kais mpiir banu' re' munif fe' he nturun a'naak jemaa't ein. Kais-kaisa' sin neek romit he nmatsaon ntenin naan, nsiu' napoitan sin rasi mnaut neu Kristus. Nok ranan naan, sin of ka napenin fa mainuan anteni' he ntuthae too srain ein nok rek-reko. 12Natuin, karu sin oras mainuan neu jemaa't ii anrabu' te, naan namnees nok sin nareu' sin rais manba'an nbi Uisneno In human ma In matan. Of atoni' nasaan sin. 13Kais-kaisa' sin napehen, rarit antaisibun ma npoi-ntaman neu biak ein sin uim nein, ma nareet ein rais ruum-ruum, ma na'uab na're'uf biak ein sin kaang kein. Ma rais reu'f es anteni', es re' sin nroim naneis-nesib he nhee-hee gok neu es in rasi, ma na'uab ein rasi-rasi re' ka ma'osa' fa. 14Reko nneis, baun ein re' munif fe', sin nsaon ntein ein, he reko te, sin nahoin ein, ma n'urus kuuk sin uum je nanan. Nok ranan naan, tuaf re' anmusun kit, ka napein fa ranan he nareu' ma nkana' paar kit. 15Anmui' baun munif bian re' anseken nrarin. Sin natuin anrair niut reu'f ein sin a'nak ko' goe in ranan. 16Karu nmui' bifee re' npirsai neu Usif Yesus, re' nmui' nonot-asar banu' te, bifee naan ro he nturun ma nbaab bifee banu' naan. Kais amkonan jemaa't ein he sin es ansutai je. Nok ranan naan, too srain ein bisa nturun ma nbaab banu' bian, re' batuur ni sin ka nmu'i ntein ein fa tuaf bian he nsutai sin. Rasi re' anmatoom nok a'naak jema'at sin 17Tuaf re' na'naak jema'at nok reko, hi ro he mhormaat ee batuur-batuur, ma mbaen in kai je rek-reko. Anneis-neis neu tuaf re' anmeup ma'tani he naknutu' Uisneno In Kabin ma Prenat, ma nanoni' ki rana 'honis arekot amneot. 18Fin, matu'i et Uisneno In Suur Akninu', nak, “Karu mpaek bijae he nteir namouf maak ee in fuan na'ko in asrakon, kais amfuut mu'temeb in fefan, maut he in naah.” Ma matu'i nteni' msa' am nak, “Sekau nmepu te, ro he napein kai.”aSurat re' Nareta' Nafani' 25:4, Nai' Mateos 10:10, Nai' Lukas 10:7 Bijae anteir maak-gandum 19Karu nmui' tuaf re' nakuu a'naak jema'at ate, kais amtoup goe on aha re' naan! Ro he nmui' tuaf nua'-teun re' ansaksii ma na'uab huma' mese', on nana te, hi bisa m'uurs ee.bSurat re' Nareta' Nafani' 17:6, 19:15 20Karu mukain amraar je nmes-mees, mes in nmoin fe' anbi sanat naan ate, na' mukain ee nbi jema'at sin humak-matak. Nok ranan naan, tuaf bian of ka nabrain fa he nmoe' natuin in sanat. 21Munaob are' tui' nein re' ia nbi jema'at sin ok-oke', ma kais ampiir humaf. Au una'at mepu ia neu ho 'nimam nbi Uisneno ma Yesus Kristus sin humak-matak. Ameput neno-tunan re' Uisneno npiri nrair sin imsa', anjarin saksii. 22Kais ammanaap he mpiir tuaf he njair a'nakat. Mtai ma mtae murek-reok ee nahuun. Natuin karu hi mpiir maan tuaf es nok akraf-rafu', rarit tuaf naan anmo'e nsaan, hi msa' misaah sanat naan, natuin in a'mo'en. Mpanat ho mo'et ma taos he nakninu' piut. 23Au 'nena te, ho tai maan fe' nameen-meen fe'. Reko nneis, nmurai oras ia ho mseor tua-min-kase kre'o, maut he njair re'u. Kais minu haa oe ruum-ruum. 24Mkius rek-reko! Anmui' tuaf re' in saant ein nakriir ok. Sin ka ntea nanan fa afeek rais nein sin maat kein te, too mfaun ein nahini nrarin. Mes anmui' tuaf bian amsa', re' a'roo-roo te, na' sin saant ein nakriir ok. 25On nana msa' huma' mese' neu tuaf-tuaf re' anmo'en reko. Bian nakriir ok nain. Ma bian anteni' nmo'en reko mes ma'nifa'. Mes maski on naan, saa'-saa' re' sin nmoe' sin naan, 'roo-roo te, nakriir ok amsa'. Ka bisa fa he ta'koro' rais reko. Rasi anmatoom nok usif ma ate 61Anmui' usif re' sin ate sin anpirsain neu Usif Yesus. Sin ro he nhormaat sin usif, maut he biak ein kais napenin ranan he na'uab namouf Uisneno In kanan, ma nkana' paar hit noni'. 2aAnmui' ate re' sin uisf ee npirsai neu Usif Yesus. Aten naan sin kais ankana' paar sin usif naan natuin in npirsai neu Usif Yesus. On mee-on mee msa', sin ro he ntuthae reko nnesi ntein neu sin usif naan, natuin sin ar-aar sin pirsait mese', ma sin ro he nmanekan es nok es. Noni' re' ansaan, ma upan arekot 2bTius! Munoni' rasin re' ia ok-oke', ma mu'haba' too srain ein, he sin nmoe' natuin sin ok-oke'. 3Hit noni' ma taru' re' amneot naan, nfani 'sukif na'ko rana 'honis re' nhariin Uisneno In nekan. Mes tuaf re' nanoni' 'teta' na'ko noni' ia, sin re' naan ntitar napasib Usif Yesus Kristus In noni' re' amneot. 4Tuaf on re' naan, na'naeb in tuan, mes in ka marone' fa! Sin meen si, es re' nromin he namin rais matoes nok ahaa rais rum-ruum. Rasin ia, anneek-menab tuaf bian, anmatoeba' tuaf, nareu' atoni' bian sin kaang kein, ma anmaktiun ein rum-ruum aah. 5Tuaf human on re' naan, anmoe' rais taisibu piut-piut. Sin teenb ein namre'un. Sin ka nahini ntein ein fa, mee es re' amneot ma amnonot. Sin natenab nak karu sin nmakoen nbin rais pirsait, sin bisa njarin atoin amu'it. 6Batuur, rais pirsait ii bisa nmoe' mansian ii napeni mnisat ko'u. Fin monit re' anharinib Uisneno In nekan, masero' nok rais tenab manokab anmatoom nok saa' re' sin nmu'i, nana ro rais pirsait batuur aa! 7Mimnau rek-reko! Oras nahoni' kit, hit ka teik fa saa' es amsa' ttaam teu pah-pinan ia. Ma oras hit tmate msa', hit ka teik fa saa'-saa' npoi na'ko pah-pinan. 8Onaim, asar mnahat, mninut, ma pake-nohas nanokab ate, ta'tena' hit teenb ii nai! 9Mes tuaf re' anroim he njair atoin amu'it, mana fa te, in of napein rais furi' huma'-huma', ma nmofu nbi kreot a'rii'-ne'u, natuin sin nateeb ahaa a'mu'if. Are' kanan rasin naan of neik siraak ma nareu' sin a'monik. 10Atneek tanesib roit ii te, nana njair uuf neu rais maufinu huma'-huma'. Anmui' tuaf bian re' sin naim nahaa roit, tar antea sin ntanhai sin rais pirsait amneot. Nok ranan naan, sin neikn ok, nareu' sin a'monik. Amnaa' muheer-heran noni' re' ho mtopu mrari 11Timotius! Ho mfain Uisneno iin ja ko. Onaim, amteet-koit mu'roo-roo mu'ko rais amreu't ein ok-oke'. Mmoin nok neek akninu'. Mmoni mbi rais harinat Uisneno In nekan anbi are' kanan rasi. Ampirsai piut meu Yesus Kristus. Amneek sekau-sekau goah. Ho ro he mtahan ambi susat. Ammoin mok sekau-sekau goah amsa', ro he nok neek ma'nura'. 12Ammeup batuur-batuur, he munaob are' noin ein re' hit pirsai sin. Uisneno no'en nataam ko meu rasi 'honis abar-barat. Onaim amnaa' ma mhoo muher-heran rasi 'honis naan, kais mufetin. Ma ho msa' mutoon amrair ho rais pirsait meu Usif Yesus anbi too mfaun ein sin humak ma sin matak.aNai' Yohanis 18:37 13-14Onaim oras ia, au 'toit ko he muhake' rais manba'an on nai: mmoe' mutuin Usif Yesus In apreent ein ok-oke'. Kais amtanhai prenat mese' msa', maut he biak ein kais nitan ma napenin sanat na'ko ko. Mmoe' mutuin sin ok-oke' nok batuur-batuur, tar antea hit Usi', Yesus Kristus, nkoen On anfain neem. Au 'toit ko he muhake' rais manba'an on naan nbi Uisneno In human ma In matan. In es anfee snasaf neu are' kanan amonit. Au 'toit ko he ho muhake' rais manba'an on re' naan nbi Yesus Kristus In human ma In matan. In es neik Non natoon nanon-noon nmatoom nok In Tuan Ee, nbi gubernur Pontius Pilatus in human ma in matan. 15Usif Yesus re' ma'tain isat naan, In es re' annaa' kuasat! In re' naan, Uis Ko'u nneis na'ko are' usif-usif. Ma In re' naan, A'nak Ko'u nneis na'ko are' kanan a'nakat. Antea in ors ate, Uisneno of nakrira' are' kanan rasin ia. 16Suma In kuun, es re' of anmoin nabaar-baar. In nmoni nbi me'u re' mansian ii ka nabei' fa he n'ere. Ka tiit taan fa tuaf es re' nabei' he nkiis Goe. Are' kanan rais hormaat nasaeb ok neu Ne! Are' kanan kuasa et In a'niman tar antea nabar-baar! Es re' naan, tua! Amin! Rasi re' anmatoom nok atoin amu'it ein 17Mutonan atoin amui't ein pah-pinan ia, he sin kais nabe'on, ma kais na'panen sin a'moin kein neu 'mu'if pah-pinan. Fin a'mui'f ein naan of oek ein. Reko nneis sin na'paen ok anbin Uisneno 'Honis. Natuin In es re' nathoeb kit, saa'-saa' re' hit tperluu sin, henati' hit bisa tnaben tiit moint ii in mainonin. 18Mutonan sin he sin npaek sin a'mui' kein he nmo'en rais reko. Sin ro he nmakoen nbin nmoe' reko. Sin ro he nnona' sin a'niim kein he nfiit ma nbaab tuaf, ma nroim he nfee athoen na'ko Uisneno neu sin. 19Nok ranan naan, sin nkikin ma nakbua' a'mu'if he nfani 'sukif ma'tani' neu sin a'moin kein noka'-nmeu. Nok ranan nana msa', sin nafena' rasi 'monit re' ma'upa'. Nai' Paulus natu'ub in surat 20Tius! Ampanat murek-reko' are' kanan rasi re' Uisneno nana'at ko sin. Kais amseit-seit nom meu rais poi ruum-ruum. Kais amtuut mok ambi uab reu'f ein, re' ka neik fa rais hormaat neu Uisneno. Mumnau, goo! Anmui' tuaf anpaas in a'basan nak, in atoin ahinit. Te kah, sin ‘hinit’ naan, ka nmui' fa 'sukif. Kais amnao he mmatuut-feef mok sin. 21Anmui' tuaf bian re' npirsai rais puta-kriu ngguin, tar antea sin ntebin na'kon sin rais pirsait re' amneot neu Uisneno. Au 'toit he Uisneno nakrira' In neek arekot neu ki ok-oke'. Saloom, Au, nai' Paulus, kau, tua *2:15: Atoin ahiin rais Sura Kninu' sin nak, “bifee ngguin napenin a'honis, natuin sin nahoin ein” in a'mouf ni esan re' 1) Anmui' naan ri' Aan es, es re' Nai' Yesus, es anfei ranan he too mfaun sin napenin a'honis; 2) bi Hawa re' napein rais poi ma nmo'e nsaan, mes in imsa' es anjair bei' ka'o neu mansian pah-pinan; 3) bifee re' anmoin nok atoran ka nmatef oras nahoni' (mes a'mofun re' ia ka ma'tani' fa). *3:6: Reko nneis mpiir tuaf re' in tenab, mo'et ma taos na'uu nbi Kristus. †3:11: Uab Yunani nbi re' ia γυναῖκας (gunaikas na'ko γυνή gunei ), in a'mouf ni nak 1) “sin fee kein”, ai' 2) “bifee”. Atoni' bian nak, uab naan in a'mouf ni 3) bifee re' na' naa' jema'at. Mes re' no teun ni re' ia, uab Yunani npaek kata es anteni' (mkius Roma 16:1).
https://e-alkitab.org/Amarasi/Conc/Ama-1TIM-Final-A.htm
2024-03-01T23:33:11Z
<urn:uuid:688b5cac-aa92-49cf-ae20-08fe2b5ffeb5>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[ "religious" ]
aaz-Latn
0.93
0.89
1
85
25,457
tlsh:T192B074B28416D72333C7249688A5067B64D18C413B704A748B4B8646A65C6AFB4F35581F75533B027E7C4EA645DB092CE93B7AE6E27D2B90C2B17C887E676CE30A0BDB08FD
2. Oras sin bian anmurai nanain ein neun pasa' neon saet, sin ntean mneer es et Sinear, onaim sin natuan nbin naan. 3-4. Sin arsin anma'akoran am nak, "Hoe! Aok-bian arki! Iim he hit tafena' kuuk kota ko' goes. Onaim hit tmoe' faut me'e, rarit hit tout sin tar naheran. Hit taktuta' fatun naan ma traem sin tpaek ter. Rarit hit tahake' koat ma'uim fatu mnaun es anbi kota ko'u naan in nanan. Koat ma'uim fatu naan, in a'puupn ee ansutrai neno, henati' hit mateka' kit. Ma maut he hit tjair uuf ko' goes, ma kaisa' tbaits ok." 5. Onaim UISNENO nsaun neem ma nnoon kota ma koat ma'uim faut maktuta-mnanu' re' mansian ein naan nafena' sin. 6. Rarit In na'uab am nak, "Sin re' ia, uuf mese' ma uab mese'. Saa' re' sin nmoe' je oras ia, fe' nfaat noon. Noka'-nmeum, karu sin arsin nmafutun njarin mese' on re' oras ia, sin of nabe'in he nmo'en saa'-saa' ahaa. 7. Reko nneis Hit tsaun he trikrakan sin uaba' he njair uaba' huma'-huma'. Maut henati' esat ka nahiin fa es in uaban." 8. Rarit Uisneno nsanu ma nrikrakan sin uaba'. Nok ranan naan, In nmoe' mansian sin nsiksakn ok neu are' bare-bare nbi pah-pinan. Onaim sin ka nafena' nakonob fa kota naan. 9. Natuin UISNENO nrikrakan sin uaba', ma nsiksakan sin neu are' bare-bare nbi pah-pinan, etun sin nakanab kota naan Baber (re' he noi huma' mese' on re' kata es, re' in oet ni 'taka'nana''). Source: Reta' Ahun-hunut (Genesis). Nmurai na'ko Uisneno nmoe' neno-tunan ma pah-pinan. © 2007 UBB-GMIT: http://www.e-alkitab.org Contributed by Wolfgang Kuhl Information about Amarasi | Tower of Babel in Amarasi Tower of Babel in Timoric languages Amarasi, Dawan (Uab Meto), Helong, Termanu, Tetum Other Tower of Babel translations By language | By language family [top] 728x90 (Best VPN) Why not share this page: If you like this site and find it useful, you can support it by making a donation via PayPal or Patreon, or by contributing in other ways. Omniglot is how I make my living. Note: all links on this site to Amazon.com , Amazon.co.uk and Amazon.fr are affiliate links. This means I earn a commission if you click on any of them and buy something. So by clicking on these links you can help to support this site.
https://www.omniglot.com/babel/amarasi.htm
2023-12-01T22:39:16Z
<urn:uuid:c5b8e4de-79af-4e7e-a7cc-fd8342520688>
[]
[]
aaz-Latn
0.54
0.6
1
10
2,164
tlsh:T10F95A74184395BA23BC922D2C9B6137B71F2D5005FF44BF00B076E05EB0E5CA70F74D85E33732B42526C0AA106E307AC6A2B3EF5A0351650477A6C981F725997035E2F0EAC
Grandes lignes: Short Bible stories from Genesis through the ascension. How to become a follower of Jesus. 40 sections. It has a picture book to go along with the recording. Numéro de texte: 395 Langue: Amarasi Thème: Sin and Satan (Temptation, Deliverance, Light/Darkness, Sin, disobedience, Satan (the devil)); Christ (Jesus, Our Substitute, Resurrection of Jesus, Son of God, Saviour of Sinful Men, Birth of Christ, Ascension, Sacrifice / Atonement, Death of Christ, Life of Christ); Eternal life (Salvation, Eternal / everlasting life, Broad & Narrow Ways); Character of God (Love of God, Holy Spirit, Grace and Mercy, Nature, character of God, Word of God (the Bible), Power of God / Jesus); Living as a Christian (Fruit of the Spirit, Prayer, petition, New Nature, Worship, Witnessing, Church, Christianity, Second Birth, Obedience, No other gods, idols, Peace with God, Leaving old way, begin new way, Forgiveness, Faith, trust, believe in Jesus, Peace (between men), Children of God, Family, relationships, Spiritual Life, Christian values); Life event (Death); Bible timeline (Creation, Law of God, End Time, Second Coming, Gospel, Good News, People of God); Problems (Materialism, Evil Spirits, demons, Fear, Problems, troubles, worries) Audience: General Style: Monolog Genre: Bible Stories & Teac Objectif: Evangelism Citation biblique: Extensive Statut: Publishable Corps du texte Taabe, tua! Uab ein re' ia, nfain uab reko ma'tani' neu ki. Sin nfain Rais Reko neu seka-kau goah. Mkius miit gambar et suurtan. Mpasan hi ruik minan he mneen rek-reko, oras au ureta' ki Rais Reko ia. Karu hi mneen a'reku' sapa sasando nahaan on re' ia te (music), hi mfei surat rari te, mkius gambar. Karu hi he mitenab gambar es in reta', ai' he mmaktanan es nok es, ai' he mi'ub-uab kim rais reko natuin gambar naan, bisa misnasab kaseet re' ia fe', mituin hi romim. Rai te, mputar mikonob. Onaim, oras ia, mtae gambar ahunut. Gambar 1: Reta’ un-unu’ Surat Unu-Unu' 1:1-5; Sit Bo'is [Mazmur] 90:2 Un-unu' oras are' saa'-saa' ii ka njair fa fe', Uisneno mbi nain naan. Rai te, Uisneno anmoe' neno-tunan ma pah-pinan. Oras naan, are' saa'-saa' ka mahuma' ma ka atoran fa. Oras Uisneno nmo'e nrair pah-pinan ia, In naprenat me'u he ntana'. Rari te, in nmoe' manas, funan, ma are' kfuu. Uisneno naan reko kun. In ator nain are' saa'-saa'. Gambar 2: Uisneno In Kabin ma Prenat sin Yesaya 45:18-19; Ibrani 4:12; Sit Bo'is 19:7-10 Surat re' matu'i es re' gambar naan, es re' Suur Akninu'. Re' ia, es re' Uisneno In Kabin ma Prenat, re' natoon kit Uisneno In tuan, ma Uisneno In romin. Uisneno nneek nain are' mansian pah-pinan. Are' saa'-saa' re' au he utoon ki sin naan, au ait ain sin na'ko Uisneno In Kabin ma Prenat. Gambar 3: Uisneno nmoe’ neno-tunan ma pah-pinan nok nain in afan ma in nesan Surat Un-Unu' 1:1-25 Uisneno nmoe' nain are' saa'-saa'. Karu In nakua In Kabin ma Prenat nak, "Ro he nmui' me'u!" Oras naan me'gui njair nain, on re' In Uaban. In nmoe' neno-tunan. In nmoe' tasi. In na'uab ah, rari te auf meto naan anjair. Rari te, In nmoe' nain are' saa'-saa' re' nmoin ma nakbero'. Es re' ika' nbi o'je nanan, koro-koro nbi nenggoe tnanan, ma are' kanan mu'it ma kauna' sin. In neki ha uaba'. Uisneno nmoe' are' saa'-saa' njair nain. Uisneno nkius are' saa' re' In mo'e nrair je naan, In neekni, anmariin anmaet. Saa' re' In mo'je naan reko'! Gambar 4: Nai’ Adam nok bi Hawa sin reta’ Surat Un-Unu' 1:26-31, 2:7 - 3:24 Uisneno nmoe' atoin ahunut, ma bifee ahunut. In nakanab atoin ahunut naan, nai' Adam, ma bifee ahunut naan, bi Hawa. In amsa' anreun ma naprenat he sin n'urus are' saa'-saa' re' In moe' nain sin nok rek-reko. In nmoe' naan baar jes reko 'maten, ma sin natuan nbi naan. Anbi naan, Uisneno nok sin, In nroim he na'uab nok sin. Sin mapartein. Uisneno nfeen sin mainuan, he sin naah ma nbukae are' kanan hau-fuaf anbi bare naan, mes In ntaar sin he kais naah hau-fuaf na'ko hau u'goes. Neot es Uisneno In musu, es re' niut re'uf sin A'nakat, neem nasneku' ma nfuri' sin he nasenib sin. In nfuri' sin he nai' Adam nok bi Hawa kaisa' nneen Uisneno ntein. Rari te, sin nseu ma nekun hau fuaf re' Uisneno ntaar nani. Natuin rasi naan, sin nasaan bein, natuin sin nraak ma ntanhai Uisneno In Kabin ma Prenat. Etun sin maneek ti nok Uisneno natfeek. Rari te, Uisneno nriuk napoitan sin na'ko baer rek-reko naan. Anmurai na'ko oras naan rasi, are' mansian pah-pinan msa' nfain asanab neu Uisneno In Kabin ma Prenat. Etun sin rais manekat nok Uisneno natfeek en. Neik ranan naan, hit mansian tapein rais susat, menas, ma mates. Gambar 5: Nai’ Kaen nok nai’ Haber sin reta’ Surat Un-Unu' 4:1-16; Roma 3:23 Nai' Adam nok bi Hawa sin nahoni' ri aan mone nua. Aan moen unu, in kaan ee, nai' Kaen, nok in orif, nai' Haber. Nai' Haber in moe'n ii reko, onaim Uisneno nmariin. Mes nai' Kaen kahaf. Natuin nai' Kaen in moe' amre'ut naan, es nana te, Uisneno anhukun. Uisneno natoo' karu mansian ii anmoe' sanat. Batuur nii, Uisneno he nmapartein ma nmoin reko nok mansian. Mes hit amoe' sanat, es nana te, hit rais kua'noon reko nok Uisneno netfeek. Gambar 6: Nai’ Noh in abnao ko’u Surat Un-Unu' 6:1-22; 2 Petrus 3:9 Nai' Adam nok bi Hawa sin suuf keni mfau rutu. Mes sin arsin anmo'en sanat, ma antanhai Uisneno In Kabin ma Prenat. Sin moe' sanat ma buraru naan ma'tani, tar antea Uisneno nafeek he nareuk nain sin neik ranan huum es. Rasi naan es re' Uisneno nasanu' uran re' ka nasnasaf, tar antea are' noe nsae ma naheun. Naheun pah-pinan ia ok-oke'. Suma tuaf es ah, re' in maruki' ma anneen Uisneno, ma anneek Uisneno. Tuaf naan, es re' nai' Noh. Uisneno natonan nai' Noh he nmoe' naan bnao ko'goes he nati' in bisa napein rais ao-mina' ma nsoe naan ee na'ko noe ahenut naan. Onaim nai' Noh natuin Prenat Uisneno naan, mes in nmoe' bnao naan naah oras, to bani'. Oras in nmoe' bnao naan, in namnauba' tuaf-tuaf anbi bare naan nak Uisneno he nhukum mansian neik noe ahenut ko'u, he nareuk nain mansian pah-pinan. Mes ka tiit fa tuaf he ntoe natuin nai' Noh in uaban. Sin ka nromin fa he nasaitan sin moe' sanat. Gambar 7: Noe ahenut ko’u Surat Un-Unu' 7:1-24 Uisneno napo' neik are' kanan mu'it ma kauna' neman neu nai' Noh. Rari te, nai' Noh nataam sin neu bnao naan in nanan. Namuni te, nai' Noh, nok in fee, ma in anmone teun nok nain sin fee keni, sin amsa' ntaman neu bnao naan in nanan. Sin arsin tuaf faun nbi bnao naan in nanan, nok nain are' kanan mu'it ma kauna'. Rari te, Uisneno na'eek bnao naan in eon ee mates. Neno hiut on nana te, Uisneno nasanu' uran. Uisneno npukai nain are' oe mata', es nana te are' oe mata' npuran napoitan oe ma'tani'. Oe uran nok oe mata' naan neem ma nsae piut-piut naheun pah-pinan. Tar antea neno bo'-haa, oe naan nsae piut naheun ma naheun ma ntoeb naan pah-pinan. Are' mansian oras naan re' ka ntaam nok fa neu bnao naan in nanan, sin ka nmui' fa rasi fnekat neu monit. Sin arsin anrema nmaten. Mes nai' Noh nok in um jii nanan napein rais ao-mina', natuin sin npirsain ma natuin Uisneno In A'prenat. Gambar 8: Nai’ Abraham, bi Sara’, ma nai’ Isak sin reta’ Surat Un-Unu' 9:18-19, 17:1-8, 21:1-7; Mateos 1:1-16 Nai' Noh in sufan na'ko oras neu oras nasufan ntein ein ma mfau rutu, tar antea nfain uuf-uuf. Nai' Noh in sufan es, es re' nai' Abraham. Nai' Abraham re' ia, in maruki', es nana te in nneen Uisneno. In amsa' anneek Uisneno. Neot es, Uisneno nmoe' rais manba'an nok nai' Abraham, nak, nai' Abraham nok in fee bi Sara' sin suuf keni of anfain too nbi pah-pah. Sin of ma'tani'. Te kah, nai' Abraham nok bi Sara' sin namnasin re'-reu'fen, ma sin amsa' ka nahoin ein fa. Mes sin nnaa' naheer-heeren Uisneno In rais manba'an. Nai' Abraham napein anmone mese' na'ko bifee sona'. In anah naan, kaan ee, nai' Ismaer. Nai' Ismaer re' ia, afain uuf neu abitan pah Arab. Onaim oras nai' Abraham nok bi Sara' namnasin re'-reu'fen, sin nahoni' natuin Uisneno In rais manba'an. Sin nakanab ri-ana' naan, nai' Isak. Uisneno anba'an he npaek nai' Isak nok nain in sufan sin, he neik tetus ao-mina' neu are' kanan mansian anbi pah-pinan. Gambar 9: Nai’ Musa nok Uisneno In Atoran Aprenat Npoin na'ko Pah Masir 19:1-25, 34:27-32 Nai' Isak in sufan sin mfau rutu. Sin amsa' nfain pah ko'goes. Pah re' naan, in kaan ee Isra'er. In sufan es kaan ee, nai' Musa. Nai' Musa nroim he nneen ma npirsai Uisneno. Neot es, Uisneno no'en nai' Musa he nsae neu 'toe'f es. Uisneno na'uab nok nai' Musa anbi naan. In natoon In Atoran Aprenat neu nai' Musa, he in nanoni' mansian oras naan. Oras nai' Musa nsaun na'ko 'to'ef naan, in nnaa' fatu matu'i re' Uisneno nruun ma ntui In Atoran Aprenat sin. Uisneno nroim he are' kanan mansian ii natuin In Atoran Aprenat sin. Gambar 10: Prenat Bo’es Npoi nak'o pah Masir 20:1-17 Atoran Aprenat re' Uisneno nfee je neu nai' Musa naan, reko oke'. Sekau re' natuin atoran naan, of antoup tetus ma athoen na'ko Uisneno. Uisneno In Atoran Aprenat sin es re': Hit arkit ro he tneek, ta'ruri' ma ta'bees, tneen Uisneno batur-batuur. Hit arkit kaisa' tmoe' baer fuat. Hit arkit kaisa' tpaek Uisneno In kaan ee rafu'-rafu'. Tpaek neng goes nbi kreij es in nanan he tasnaas ta'ko are' kanan mepu banit, ma ta'ruri' ta'bees neu Uisneno. Ri-aan ii ro he tneen ma thormat hit ama' ma hit aina'. Kaisa' atmaroor. Kaisa' atmakaek. Kais tapoi huma'-huma' ma atputa-kriu atoni'. Kaisa' tabaak. Kaisa' atsinmakan atoni' in bare'. Gambar 11: Fua’ turu’ re’ anfain tanar saok sanat A'nauk krei sin atoran [Imamat] 4:27-35; Yohanis 1:29; Roma 3:23 Uisneno In prinsiip ee, es re' karu atoni' anmoe' sanat, in ro he napein hukun. Hukun naan, es re' he tmaet. Mes oras nai' Musa nfain a'nakat neu too pah Isra'er sin, atoni' ro he nroor a'bib kaes ana' he nfain fua' turu' neu Uisneno, karu in ntaanhai Uisneno In Atoran Aprenat. A'bib kaes ana' naan, anmaet nfani' 'senuf neu atoni' re' antanhai Uisneno In Atoran Aprenat. Fua' turu' naan namnauba' atoni' nak, karu atanhai Uisneno In Atoran Aprenat naan, nahuum on re' hit tasaan Uisneno. A'bib-kaes ana' naan, nfain tanar re' naruru' ma nareka' kit nak, of anmui' fua' turu' es re' ma'tani' nnesi nteni'. Es re' Uisneno an ator nain rencana es, he nsonu' In anah Nai' Yesus neem neu pah-pinan, he nfain fua' turu' nsenu' hit sanat sin. Gambar 12: Uisneno anba’an he nsonu’ tuaf es he neik kit rais ao-mina’ Rukas 1:26-38; Mateos 1:18-25 Toon natun fauk ankoon on nana te, Uisneno ansonu' ameput es na'ko sonaf neno-tunan. Ameput naan neik uab neu ri'feot munif es, in kaan ee, bi Maria. Bi Maria anmanaa' nok nai' Yusuf. Ameput na'ko sonaf neno-tunan naan, natonan bi Maria am, nak, "Ho moe'm ii anhariin Uisneno In nekan. Of ho muhoni' maan ri' anmoon jes. Ho ro he mu kaan be, nai' Yesus." Mes bi Maria nataah am, nak, "Au re' ia, ka tu-tuup iit fa ok atoni'! Onaim on mee, henati' au u'apu'?" Ameput naan nataah am, nak, "Onai! Of Uisneno In Smana Kniun Ee, neem neu ko. Neik ranan naan, Ri'ana' re' ho muhoins Ee naan, batur-batuur kninu', te Ri'ana' naan Uisneno In anah." Uisneno In ameput naan, nakrira' In tuan neu nai' Yusuf anbi mneit. In natoon nak, "Yusuf! Kais mumtau he msao bi Maria, te ri'ana' re' bi Maria na aups Ee re' naan, natuin Smana Kninu'. Of in nahoni' naan ri' anmoon jes. Mukaanb Ee, nai' Yesus." Haa, kanaf 'Yesus' naan, in a'moufn ii re' anfee ao-mina' neu atoni'. Rari te, nai' Yusuf ansao bi Maria, mes sin nua sin ka ntuup nabuan fa on re' fee-mone, tar antea Ri'ana' naan nahonis. Gambar 13: Reta’ re’ oras nai’ Yesus nahonis Rukas 2:1-20 Oras naan, uisf ee naprenat are' too gui, he nfanin on sin kuan mese'-mese' he ntui sin anbi sensus. Etun nai' Yusuf nok bi Maria msa' nnaon na'ko kuan Nasaret neu kuan Betlehem. Betlehem naan, nai' Yusuf in be'i-na'i sin kuan. Antean bare naan, are' uim losmen sin nahenun nok tuaf. Etun sin natua ntaah nein anbi o'of. Anbi bare naan, bi Maria nahonis ri'ana kru'uf es, es re' nai' Yesus. Mabe' re' nana msa', Uisneno In ameput na'ko sonaf neno-tunan nariir ok neu atukus fauk re' anbe'en ma ntiut sin a'bib-kasen anbi mnera' huun nbi koot in koten. Ameput Uisneno naan na'uab am, nak, "Au uum he utoon rais rek goes neu are' kanan mansian. Neno ia, nmui' naan bifeej es nahonis Kristus! Kristus naan, Atoni' re' Uisneno anba'an nani na'ko un-unu'. Uisneno ansoun Ee neem he neik rais ao-mina' ma rais saok sanat neu are' sanat sin!" In na'uab narair on nana te, nok askeken, Uisneno In ameput bian anteni' neman nbuub nok namfaun nokan. Onaim, sin bo'es na'naeba' Uisneno neik siit. Onain, atuuks ein naan na'uab ein es nok es am, nak, "Hae! Iim he tnao teu Betlehem. Tnao he tkius tiit saa' re' najair bon anbi nee!" Oras sin niit Ri'ana' nana te, sin natoon Ee neu seka-ka goah. Sin natoon saa' re' sin anneen, ma niit re' anmatoom nok Ri'ana' naan. Are' atoni' re' anneen rasi naan ansanmakan, natuin beno na'ko atukus sin. Gambar 14: Usif Yesus nanoni’ mansian Rukas 2:41-52; Markus 6:34 Nai' Yesus na'nae anbi nai' Yusuf nok bi Maria sin a'nimak. Oras In toon bo'es am nua, nai' Yusuf nok bi Maria neik nai' Yesus nbi kota Yerusalem. Anbi bare naan, In na'uab nok tungguru-tungguru sin ma nok a'nakat-a'nakat sin, natuin Uisneno In A'prenat. In npasan In rukin ma nma'taan nein nok sin. Sin arsin ansanmakan, natuin In nahiin batur-batuur Uisneno In A'prenat afa'-isi. Oras In toon bo'-teun, In nmurai nait mepu ma nanoni' tuaf natuin rasi Uisneno. Mes anmui' tuaf namfau ka npirsain fa, rari te sin nraaban nai' Yesus. Gambar 15: Usif Yesus nmoe’ rais sanmakat huma’-huma’ Markus 8:22-26, 5:35-43, 6:45-52 Uisneno nfee ma'tani' neu Nai' Yesus. In nmoe' rais sanmakat huma'-huma'. In nareko amenat. In nareko' atoni' na'ko maat foro. In nreun amates he nmoni nfain. In nreek ain ko'gui he nasnaas. In nnao nbi oj ii fafon. Oras atoni' niit are' rais sanmakat re' Nai' Yesus anmo'e, apirsait ii namfaun. Sin nak, Uisneno neik Noon es ansonu' nai' Yesus. Sin arsin ansanmakan natuin saa'-saa' re' In mo'e ma nanoni'. Usif Yesus anmui' kuasat he nturun ma nbaab kit amsa'. Gambar 16: Usif Yesus ansutai ma’ne’at Mateos 27:11-31 Nai' Yesus anmoe' rais reko mfaun, ma too mfaun amsa'natuin Ee. In nturun ma anbaab too namfau, ma nanoni' Uisneno In romin. In nakrira' Uisneno In manekan, ma nakrira' ranan henati' atoni' bisa nabarbon nok Uisneno. Maski on nana msa', mes a'nakat-a'nakat krei sin neek ein namenan neu Nai' Yesus. Sin neek ein naheran on re' faut noe, ma sin ka nromin fa he npirsai nak, Uisneno es re' ansonu' nai' Yesus. Sin ka nromin fa he nmanaku' nak, sin amsa' anmo'en sanat ma antanhai Uisneno In Atoran Prenat. A'naka-a'nakat sin anmo'en rais poe ma reta' puta-kriu re' ka natai ma namnees fa nok Nai' Yesus. Rarit sin namin rais burarut ma anheek Nai' Yesus. Soraur sin anbeos Nai' Yesus. Sin nkaen 'soeb ma'aika' ma na'tuta' nraar je anbi Nai' Yesus In a'naakn Ee te, an nene ntein ee. Sin naseuk Ee. Hi mimnau in reta' fe'ena, oo? Nai' Yesus naan, Uisneno in Anah. Onaim, In nmui' kuasat he nareuk nain atoin ein naan ok-oke'. Maski on nana msa', Nai' Yesus ka nraban fa kre'-re'o. In nahiin, nak saa'-saa' re' njair on naan, Uisneno es re' an atoor nani. Gambar 17: Sin nkuus na’maet Usif Yesus anbi hau nehe Markus 15:22-39; 1 Petrus 2:21-24 Soraurs ein ankuus natneneb Nai' Yesus anbi hau nehe. Rarit In nakfiir anbi naan, tar antea In maet. Sin amsa' anhukun niis atoin aburarut nua nok Nai' Yesus. Oras naan, sin biasa nhukun atoni' npaek re' ranan naan. Te kah, ana'prenat sin anparikas narair Nai' Yesus, mes sin ka napein fa In sanat mese' msa'. In a'moufn ii, Nai' Yesus nasaah hukun re' ka nabei' fa he In ntopu. Rais hukun naan, batuur nii hit es re' he 'topu. Hit arkit atmo'e 'tsaan, onaim batuur, karu hit es re' he 'toup hukun naan. Mes Nai' Yesus nfain fua' turu' he nnoes nain hit sanat sin. Karu hit manaku' hit sanat sin, ma tasaitan sin oke', of Uisneno nnoes nain hit sanat sin. Etun au utoon ki onai. Hi mpirsai nai neu Usif Yesus Kristus, na' hi mipein rais ao-mina'. Gambar 18: Usif Yesus anmoni nfain na’ko mates Rukas 23:50 - 24:9 Atoni' re' anmamusun Nai' Yesus, sin nateenb ein nak ai' sin nareuk nain Nai' Yesus. Nanaa ka batuur af! Oras Nai' Yesus anmate nrair, In parteing goe nait In ta'un ma nataam ee nbi noup fat goes. Sin na eek narek-reko' noup fatu naan in enon nok faut been ko' goes. Nmeu te, Nai' Yesus anmoni nfain na'ko In a'maten naan. Anmui' naan bifee fauk nnaon neu noup fatu naan he nkaik ein fubona' natuin atoran harat. Antean bare nana te, nok askeken, sin niit faut bena' naan naritu' narari. Nai' Yesus In tau'n Ee msa' ka mamnita' fa! Uisneno In ameput nua nakriir ok neu sin, rari te, sin natonan am, nak, "Nai' Yesus ka et fa ia ntein, te In nmoni nfain!" Batuur! Nai' Yesus anmoni nfain! Neik ranan naan, In nakrira' nak, In batur-batuur Usi'. Nai' Yesus anmoin piut ntea oras ia. Maets ii ka nabei' Je fa. Niut reu'f ein sin a'nak te msa' ka nabei' Je fa. Gambar 19: Reta’ anmatoom neu nai’ Tomas Yohanis 20:19-31 Oras Nai' Yesus anmoni nfain, In nakriir On neu In atoup-noni' sin. In na'uab nok sin. In nbukae nabu-bua nok sin. Oras ahunut In nakriir On neu sin, In atoup-noni' es ka nokaf. In kaan ee, nai' Tomas. Oras in parteing guin natoon ee mnak Nai' Yesus anmoni nfain, in ka npirsaif. In na'uab am, nak, "Au ro he 'iit ma urepa' au kruruk neu In papa' re' ankuus ee oras naan, na' au 'pirsai." Kreij es ansopu te, Nai' Yesus nakriir On antein neu sin. Oras naan, nai' Tomas amsa' anbiin, on re' hi mtae gambar re' naan. Rari te, in nri'-tuu, ma nak, "Au 'pirsai batur-batuur au Usi'!" Niit nok matan on re' nana te, nai' Tomas neekn ee, ka na'oni' fa ntein. Nai' Yesus nataah am, nak, "Ho mpirsai natuin ho miit nok ho matam. Reko nneis neu re' atoni' re' ka niit Kau fa, mes sin anpirsain." Gambar 20: Usif Yesus na’ait On neu sonaf neno-tunan Mateos 28:18-20; Haef ein sin Reta' [Kisah] 1:1-11; Yohanis 14:1-4 Oras Nai' Yesus anmoni nfain, In nakrira' In Tuan neu too mfaun. Sin niit Ee, onaim sin nahiin nanin nak, In nmoni nfaan jen. Neno bo'-haa nteef ate, Nai' Yesus he nsae nfain neu Sonaf neno-tunan. In narair In mepu nbi pah-pinan ia. In haefa' apirsait neu In Tuan, nak, "Hi ro he mnao meu are' bare mee-mee he meik tuaf nfain Au inin. Minoni' sin rek-reko he natuin saa'-saa' re' Au utoon urair ki sin." Onaim Nai' Yesus na'ait On neu sonaf neno-tunan nbi sin matak. In ntaam neu noop je nanan, es nana te, sin ka niit antein Ee fa. Nok askeken te, ameput sonaf neno-tunan tuaf nua nakriir ok anbi bare naan. Sin natonan Usif Yesus In atoup-noin ein naan, In nsae on mee te, of In nsanu nfain neem on naan. Oras ia, Usif Yesus et sonaf neno-tunan. Anbi sonaf neno-tunan, Usif Yesus nabarab baer reko neu sekau-sekau re' anpirsai neu Usif Yesus. Onaim, au he utaan an ki onai: Ho on mee? Ho mpirsai Nai' Yesus, ai' kah? Mroim he mutuin Ee, kah? Of In nfain nema te, ho mubarab he nsonu ma ntoup Goe, ai' kafee'? Taabe, tua! Hit tneen kaseet ii, in aon-bian. Mkius gambar bo'-nua mmese'. Mpasan hi ruikm ein he mneen rek-reko oras au ureta' Rais Reko ia. Karu mneen a'reku' sapa sasando nahaan on re' ia (music), na' mfei surat naan ma mtae gambar. Karu hi he miten-tenab gambar es in reta', ai' he mmaktanan es nok es, ai' he mi'ub-uab kim rais reko natuin gambar es in reta', bisa misnasab kaseet re' ia fe', mituin hi romim. Rari te, mputar mikonob. Onaim oras ia, mtae gambar bo'-nua mmese'. Gambar 21: Hau neeh ruman 1 Petrus 3:18; Garatia 2:20 Nansaa' am es Nai' Yesus ro he nmate nbi hau nehe? In sabab ii, onai: Nai' Yesus anmaet he nfee rais ao-mina' neu mansian asanat na'ko sanat sin hukun. Te kah, Nai' Yesus ka nmoe' niit fa sanat. Neik In rana 'mates naan, In nasaah ma nroe hit sanat sin hukun. Sin saant ein es re' nmoe' hit rais kua'nono tok Uisneno natfeek. Nai' Yesus naan, Uisneno In 'Bib-kaes Ana Kninu', re' ka nmui' fa sanat saa'-saa', re' anfain fua'turu' nsenu' nain kit. Karu hit tpirsai Nai' Yesus, ma atmanaku' hit saant ein, rari te, tasaitan tain saant ein naan, Uisneno annoes nain saant ein naan. Karu hit tmoe' on naan, Nai' Yesus nait kit nfain Uisneno In anah sin. Gambar akoon tan, natoon ki in a'moufn ii kninu'. Gambar 22: Ranan nua Mateos 7:13-14; Yohanis 3:16; 1 Yohanis 1:9 Nai' Yesus nanoni' rasi re' he atoni' anmoin piut nok Uisneno. Are' mansian pah-pinan, nmurai nmonin anbi raan ko'u ma mainuan. Te kah, raan ko'u ma mainuan naan, ranan re' naheun nok sanat. Are' mansian pah-pinan natuin ranan naan, natuin hit tmoe' sanat on re' nai' Adam. Te nai' Adam in suufna kit! Ranan eesan, an-ana'. Raan an-ana' naan neik atoni' neu Uisneno et sonaf neno-tunan, he atoni' bisa nmoin piut nok Uisneno. Usif Yesus nanoni' nak, reko nneis hit tnao tatuin raan ana'. Anbi gambar re' naan, hi miit hau nehe noon es, re' anhaek es raan ana' naan in uun. Hit bisa 'taam teu ranan naan, karu hit manaku' hit saant ein, tasaitan hit saant ein naan, ma atpirsai tak, Usif Yesus anmaet anbi hau nehe he nsenu' kit. Maski on naan, too mfaun ka nroim fa he nasaitan sin sanat. Sin nateenb ein nak, of ai' raan ana' he nnao neu sonaf neno-tunan naan suust ii ko'u neu sin he natuin ein. Raan mainuan naan, es re' maknura'. Te kah, raan mainuan naan, es re' nnao neu naraka. Naraka naan bare re' neik suust am nana'renat neu tuaf re' Uisneno nriu' napoitan. Onaim au he utaan: Na'ko raan nua ein naan, ho mpiir mee? Karu ho mroim he mpiir raan ao-mina', reko nneis ho mmanaku ho saant ein neu Uisneno. Kaisa' mpao mtein. Oras re' ia! Mutoon Ee, mmak, "Aam honi'! Au uhiin ain neu Ho ma'tani' ma kninu' msa'. Mes au he utoon au kaar eni nbi Ho, Aam, natuin au 'usanab huma'-huma'. Au 'pirsai ak Nai' Yesus anmaet anbi hau nehe he nasaah au rais hukun. Rari te, au 'baiseun Ko, Usi, mnoes main au sanat sin. Mukninu' kau na'ko are' au sanat sin. Mtoup kau nfain Ho anah. Au 'roim he utuin ranan re' neik kau neu ao-mina' re' Usif Yesus nakrira'. Of karu au 'maet, au 'roim he 'moin piut ok Ko, Aam, anbi sonaf neno-tunan. Makasi, Amoo! On re' naan." Gambar 23: Ana-anah Uisneno Yohanis 6:37-40, 14:6; Nai' Yohanis niit Pah Fe'u [Wahyu] 7:9 Anbi gambar re' ia, hit tiit Nai' Yesus. In nseun bifee-atoni' na'ko uuf-uuf, pah-pah, ma uab-uab pah-pinan. Sin npirsain nrair Nai' Yesus. Nai' Yesus amsa' antopu nrair sin ntaam anah-anah Uisneno. Sin nnaon natuin raan ana' re' he nsae neu sonaf neno-tunan. Ana-anah Uisneno on re' tuaf-tuaf nfain asar ko'u anbi um jes in nanan. Bian namnasin, bian munif. Bian ana', bian ko'u. Nmui' bifee, ma nmui' atoni'. Anmui' atoin ao metan, bian sokrat, bian moro', bian muti'. Nmui' amu'it, ma nmui' ama'mu'it amsa'. Usif Yesus antoup nain sin oke'. Sin nfain anah-anah Uisneno. Gambar 24: Nmoin fe’u Yohanis 3:1-18; Titus 3:4-7; 1 Petrus 1:22-23 Oras Nai' Yesus fe' anmoin anbi pah-pinan ia, nmui' naan tunggur agama es, in kaan ee, nai' Nikodemus. Faaj es, nai' Nikodemus re' ia nnao naim Usif Yesus he nataan naan uab mana'fauk. Usif Yesus natoon ee raas jes re' nmoe' nai' Nikodemus ansanmaak. In natoon nak, atoni' re' he nfain Uisneno In asar, in ro he nahonis nafain ee. Naa, hit 'taam asar nbi hit aina' ma ama' oras nahonis kit. Hit bisa tfain Uisneno In nonot asar karu nahonis nafani' kit. Nahonis nahunun kit naan, es re' nbi rais aof. Mes nahonis kit nonuan ii, es re' anbi smanaf. Nahonis kit anbi smanaf naan, Uisneno In Smana Kniun Ee es re' nfee kit a'moin fe'u. Hit toup 'moin fe'u naan, oras hit tatuin Uisneno. In nmoe' kit tfain mansian fe'u es re' tfain atoni' na'ko Uisneno. Gambar 25: Uisneno In Smana Kninu’ Yohanis 14:15-18; Reta' na'ko Usif Yesus In haef ein 2:1-39 Oras Nai' Yesus ka nsae nfain fa fe' neu sonaf neno-tunan, In ba'an he nsonu' Uisneno In Smana Kninu'. Oras In nsaen nrair ntea sonaf neno-tunan, neno bo'es namuni te, In haef ein nabuan anbi baar jes. Nok askeken te, nmui' naan 'ruuf ko' goes on re' ain nautus. Rari te, sin niitan on re' ai pina' nbaits ok neu sin tunak mese'-mese'. Onain sin arsin napein Smana Kninu' Uisneno, natai nok saa' re' Nai' Yesus natoon naan je neu sin. Oras naan, nmui' naan atoni' namfau na'ko are' bare-bare nabuan anbi Yerusarem. Nai' Yesus In haef ein napenin kuasa he na'uab ein npaek es-es ate in uaban. Haef ein natonan abuat ein naan are' kanan rais reko re' Uisneno nmo'e nrari. Neno nana msa', anmui' naan tuaf nifu teun re' nait a'tfeeka' he natuin nain Usif Yesus. Oras ia, Smana Kninu' Uisneno natua et re' tuaf ein re' batur-batuur natuin Nai' Yesus. Smana Kninu' naan nfee kuasa neu kit he hit tatuin Nai' Yesus In nonin, ma tatonan atoni' bian anteni anmatoom Nai' Yesus. Gambar 26: Tmoni tbi me’u Yohanis 3:19-21, 8:12; 1 Yohanis 1:5-7 Atoni' re' ka npirsai fa neu Usif Yesus on re' atoin ein re' gambar re' ia. Sin nnaon mes nabreong goah nbin meis'okan. Sin iat nastunan ma ntekobin, natuin ka tiit fa me'u re' nfain atana' ranan nbi meis'okan naan. Karu hit tpirsai teu Nai' Yesus, ma tapohot ai' tana'at hit a'moin ki neu In a'niman, hit on re' atoin ein re' nnaon et me'u. Nkius raan ii te, hit mariin! Maski raan ee re'-re'uf, mes in ka nteikobef, te in neik me'u, es re' in niit fatu ai' kona ma pe'es nbi ranan naan, onaim in nbeok he kaisa' nastuun ai' ntikoib. Usif Yesus, natoon am nak, "Au re'ia, meu' sine' neu pah-pinan. Karu atoni' natuin Kau, in ka nmoin fa nbi meis'okan." Usif Yesus nfee in Smana Kninu' he nfain maat ranan neu atoin ein re' npirsai neu Usif Yesus. Gambar 27: Hit bisa tfain atoin fe’u Garatia 5:16-26; Efesus 4:22-32; 2 Korintus 5:17 Are' atoin ein re' natuin Usif Yesus Kristus, in nfain atoin fe'u. In nroim he natuin Uisneno In Uab ein. In nnaben nahiin rais sukuur, natuin Uisneno nsao' nain in saant ein oke', ma nfeen ee moin fe'u. In ka nmoe' fa rais re'uf, re' he nmoe' he Uisneno natoo'. Onaim tuaf ein re' anpirsain neu Nai' Yesus ka nmaburin fa, ka nabakan fa, ka nmakaek, ma kaisa' mfua uis teta'. Smana Kniun Ee nfee kit 'be'if he hit tasaitan are' rais re'uf ein naan, he hit tmoe' rais reko kuun, tatuin Uisneno In romin." Gambar 28: Nonot asar Kristen sin a’moni’ Efesus 5:21 - 6:1; 1 Petrus 3:1-9 Karu uum jes in naan ee batur-batuur natuin Nai' Yesus In rana 'honis, sin nmoin nok neek mese' ma ansao' mese'. Moe't ein es re' atoin moonj ate nneek in fee. Fee mnais ee, nneek ma anhormaat in mone. Ri'an ein anneen am natniin sin amaf-ainaf. Re' naan Uisneno In Kabin ma Prenat sin es re' nanoni' on naan. Hit fee-mone atmaturun, he taheran hit nekak es nok es. Tanoni' hit aanh ein, he nneek Uisneno ma natuin In Kabin ma Prent eni. Uum jes in nanan re' na'ruir am na'bees neu Uisneno, sin biasa n'oen ein bu'-bua', nmeup ma'tani' nabu-buan, ma nmonin nok neek mese' ma ansao' mese'. Gambar 29: Mneek ho musu sin Mateos 5:43-48; Lukas 10:25-37 Usif Yesus nanoni' atoin ein he natuin Ee ma nneek in aon-bian ma mansian ii ok-oke' msa'. Hit amsa' ro he tneek hit musun. Neot es, Nai' Yesus nareta' nak, anmui' naan atoin es nnao neu kota es. Ntea raan tnana' onai te, apaikaurt ein anpaikaru. Atoin es neem. Atoin amnemat ia na'ko uuf es kuun. Atoni' re' ia niit atoin mapaikaru naan nbi raan ee ninen. In neem anhaumaak atoin mapaikaru' naan, ma nakniun ee in paap ein, ma n'aum paap ein naan. Rari te, in nasaeb ee neu in bikaes keredai. Rarit, in neik je neu kota es. Onaim in namaik tuaf naan nbi uim rosmen es. In nbaen uim rosmen naan, npaek in roit kuun, he nati' rosmen ee in tuan naan, n'urus atoin mapaikaru' naan rek-reko. Usi' Yesus nanoni' nak hit ro he tturun sekau-sekau re' anbi suust ii in nanan, kaisa' tkius in na'ko uuf mee, ai' pirsait mee. Gambar 30: Usif Yesus anmui’ kuasat ma’tani’ Haef ein sin reta' [Kisah] 19:18-20; Sit Pures Bo'is [Mazmur] 115:1-8; 1 Yohanis Atoin ein re' nbi gambar re' ia, sin neik sin baer fuat ein he nout niis sin. Nahunu te, sin nfua niut re'uf ein. Mes oras ia, sin natuin Nai' Yesus. Atoni' re' natuin Nai' Yesus kaisa' mseor nok niut reu'f ein naan, are' meo re'uf, tpaek niut reu'f ii in nonin. Hit kaisa' tamtausan baer nitun naan, ma kais tatuin sin. Uisneno ma'tani' nneis na'ko nitun naan, ma ma'tani' nneis na'ko niut reu'f ein naan sin A'nakat, es re' nai' Rusifer. Tuaf re' npirsai neu Nai' Yesus ro he nasaitan nain are' saa' re' nfutu' sin. Usi' Yesus bisa npafa' ma npanat kit na'ko baer nitun naan, karu hit taskaa Goe. Gambar 31: Usif Yesus nriu’ niut aburarut ein oke’ Markus 5:1-20; Yakobis 4:7 Neot es, anmui' naan tuaf es niut reu'f ein antaam ee ma ankuas atoni' naan in tuan. Atoni' ka bisa nfuut goe fa, maski nekin korenet, natuin nitun re' naan ma'tain besen. Mes Nai' Yesus anriu' napoitan niut reu'f ein naan na'ko tuaf re' naan. Rarit sin natuin In aprenat. Rari te, Nai' Yesus nafetin tuaf naan, onaim niut reu'f ein naan ka nmu'i ntein ein fa kuasa neu tuaf naan. Onaim, atoni' naan annao natoon neu in nonot asar sin, ma in parteing guin oke', saa' re' Nai' Yesus anmoo' je neu in tuan. Nai' Yesus anriu' nain are' kanan niut re'uf ein na'ko tuaf namfau. Naa, Nai' Yesus anriu' niut re'uf ain naan. Onaim, hit tahiin tak, niut reu'f ein nok sin a'naakt ee, ro he natuin Nai' Yesus In aprenat. Of oni' ho mfain atoin Kristen, mes anmui' niut re'uf re' noek ko. Mumnau, karu ho mpirsai mrair Usif Yesus, ho mfain Usif Yesus In inin. Niut reu'f ein ka nmui' fa haak neu ko ntein. Mraban nitun re' naan, mtoit Usif Yesus he mpaek In kuasat he nriu' niis niut reu'f ein naan. Mtoit apirsait-apirsait sin he n'onen bu'-bua' nok ko. Karu hit arkit atmoe' tatuin Usif Yesus In aprenat, In kuasat naan anpanat kit. On nana te, niut reu'f ein sin kuasat ka nabei' kit fa. Gambar 32: Rasin re’ he nsoba’ kit Mateos 6:24; 1 Timotius 6:6-10; 1 Korintus 10:13-14 Niut reu'f ein sin A'nakat nsob-soba' Uisneno In aanh ein. Sin nromin he hit kaisa' tneen ma tatuin Usif Yesus antein. Sin nfuir kit neik baer ii huma'-huma', nahuum on re' baer pake, mniun tua-mafu, narkoba, roit re' tapein je nok raan re'uf, tsinmakan a'toko prenat, uab ma moe kake, makaket. Sin nfuir kit he nputa'-kri'u nain kit, he hit tatenab tak baer ein re' naan re' bisa neik kit neu marine. Mes sin naan, apoit ee uun! Sin he napoi kit he hit tasaitan tain Uisneno. Onaim, hit ro he 'toit ma'tani' he Uisneno nturun kit, he hit bisa traban niut reu'f ein sin fuir ma kopo' naan. Mpirsai neu Usif Yesus ma mutuin ah Ee. Gambar 33: Karu hit tmoe’ sanat Rukas 15:11-32; 1 Yohanis 1:7-9 Karu atoin apirsait ii anmoe' sanat, in rana' poo ji on mee? Neot es, Nai' Yesus nareta' on nai: Anmui' naan atoin muinf es, nnao nasaitan in nonot asar, in umi ma ropo, in kuan ma bare. In nnao na'roo neu pah es anteni', ma nmoe' rais re'uf namfau. In nmoe' rais amreu't ii mfau re'uf. In makaek, tar antea in narair nain roit ein re' in aamf ee anfeen ee sin. Ka 'roo fa te, pah re' naan napein rais amnahas ma'tani'. Atoin munif naan in roit ein oek ein. In amsa' namnaha nmaet. Rari te, in namnau nak in nmo'e nrair sanat neu Uisneno ma in amaf. In nmee'j on batur-batuur. Rari te, in nfain neu in amaf. Maski atoin munif naan anmoe' saant ii mfaun, mes in aamf ee nneek ee. Rari te, in aamf ee antoup goe nok neek marine. In nnikan nain in aanh ee in saant ein oke'. Onaim, karu hit tmoe' sanat, hit ro he tmee'j ok, ma atmanaku' hit saant ein naan. Rari te, hit tasaitan tain are' saant ein naan. In of antoup kit on re' 'naef nbi reta' fe'ena. Nai' Yesus natoon niit nak, "Karu anmui' tuaf es ah anmee'j on ma nmanaku', ma nasaitan in saant ein naan oke', ma nabanit in tuan ii he natuin Uisneno, Abitan Sonaf neng goe tunan anmarinan ok-oke'." Gambar 34: Karu tapein menas Filipi 4:6-7; Yakobis 5:13-16 Karu Usineno in aanh ein namenan, hit he tmoe' on mee? Nahunu te, hit ro he t'onen ma atpirsai tak Uisneno nroim he nmoe' saa' es re' nareok neu kit. Uisneno bisa nareko' amenat, karu tatuin In romin. Uisneno anneek kit, ma In es re' an'atoor saa' re' hit ta'euk ma tateef tokan. Nai' Yesus In Smana Kniun ee nok kit, anbi susat, menas, he nturun ma nbaab kit he hit nekak ia nteinina'. Gambar 35: Karu anmui’ amates 1 Tesalonika 4:13-18; Ibrani 2:14-15; Nai' Yohanis niit Pah Fe'u amnenat [Wahyu] Anbi gambar re' ia, hit tiit atoin ein ansuub amates natuin sin atoran harat. Neng goes ate, hit arkit esa-esa te, ro he tmaet. Onaim hit mate te, hit tfain saa'? Uisneno In Uab ein es re' Suur Akninu', nak karu anmui' apirsait neu Usif Yesus anmaet, in a'smanan naan ansae nabu-buan nok Nai' Yesus neu sonaf neno-tunan. Anbi gambar ia, apirsait re' anmaet naan in asar ma parteing guin ansusan, sin neek ein namenan, mes sin ka nma'nuran fa. Hit kaisa' tamtausan mates. Uisneno anneek kit, In imsa' nfee kit saok sanat na'ko hit saant ein oke'. Hit imsa' ka tapeni 'tein fa in hukun. Mes atoni' re' ka npirsai fa Usif Yesus, ka bisa nafnekan fa sin tua kein he nmonin nok Uisneno nbi sonaf neno-tunan. Kaisa' mufnekan main! Suur Akniun ii nak ka apirsait neu Usif Yesus of anriu' sin ma nataam sin neu baer suust am nana'renat, neu ai maputu' ma marara' re' ka nmaet nitaf. Naa, onaim au he utaan ki, onai: Karu ntea oras ho mmaet, ho mupein bare nbi mee? Mnao mmoin piut mok Uisneno? Ai', nriu' ko ma neik ko neu ai maputu' ma marara' re' ka nmaet nitaf? Gambar 36: Kristus In aon 1 Korintus 12:12-31; Efesus 4:11-16; 1 Petrus 4:10 Hit aok re' ia, et haef, nimaf, 'nakaf, nok nain in knuut keni, es-es ate nok nain in sarit. Maat ki he bisa niit. Ruik ii he bisa nneen. Feef ki he bisa na'uab ma naah. Are' hit aok ii es-es ate anmeup neik ini, mes nfain aof mese'. Karu knuut es nameen ai' napapa', aof es oke' nain nsusan. Uisneno natoon nak, apirsait neu Nai' Yesus nahuum on re' atoin es in aon. Hit 'teek ee tak, 'Krei'. Usif Yesus nfain 'Nakaf neu aof naan, Uisneno anbait mepu neu are' apirsait ein. Mepu re' Uisneno nbait sin re' naan es re': bian natoon Uisneno In Rais Reko, bian ansiin, bian nfanin atuta', bian antoupun tamu, bian nanoin ein, bian anfeen fua'turu'. Karu nmui' naan tua-apirsait es, ka nmoe' natuin fa in mepu nana te, Krei je in aon ee nsuus. Are' apirsait ii ro he nmepun ok-oke' nok reko, ma anmatut-haen ein es nok es, ma nfee rais hormaat neu Uisneno. Gambar 37: Tabua he ta’ruri’ ma ta’bees neu Uisneno Ibrani 10:24-25; 1 Korintus 11:23-34; Kolose 3:15-17 Atoin apirsait neu Usi' Yesus ro he nabuan he na'ruir ein ma na'besan neu Uisneno. Reko nneis karu sin nabuan on re' biasa sin nabu-buan. Karu sin nabuan te, sin nanoin ein na'ko Uisneno In Kabin ma Prenat, sin n'oen ein bu'-bua', ma sin amsa' nasaeb pures bo'is neu Uisneno. Reko nteni' karu sin nekin Uisneno sin fua'turu' he sin nasaah Uisneno In mepu. Usi' Yesus nanoni' msa', he atoin ein re' natuin Ee namnau In a'maten. Anbi gambar re' ia, hi miit apirsait ein anbukae nabu-buan. Utunu' re' sin nbukaa je re' naan, namnaub sin oras Nai' Yesus In aon naan nakfiir Ee ma anmaet anbi hau nehe. Re' sin ning goe re' naan, namnaub sin re' In naa' re' nat'oop he nfee kit rana 'honis na'ko hit sanat-sanat sin. Hit imsa' ro he tabua ma ta'mees ok, he tamnau Nai' Yesus In a'maten teik cara re' naan, tar antea In nkoenon afain neem. Gambar 38: Usi’ Yesus he nkoenon anfain neem Yohanis 14:1-3; 1 Tesalonika 4:13 - 5:4 Of neot es, Usi' Yesus nroim he nkoenon anfain neem na'ko sonaf neno-tunan ntaam neu pah-pinan, on re' In nba'an nani. Of In neem nok askeken, oras atoni' ka natenab naneef. Rari te, atoin apirsait ein of anpoin na'ko nopu-nopu ma nateef Nai' Yesus. Apirsait re' anmonin fe', sin amsa' nabua nok sin, ma nateef Nai' Yesus anbi neng goe tnanan. Rari te, apirsait ein nmoin piut-piut nok Nai' Yesus nbi sonaf neno-tunan. Mes ka apirsait ein neu Nai' Yesus ka nmoin nok fa Nai' Yesus on naan. Uisneno nok apirsait ein nasaitan sin on na haa re' naan. Of Uisneno nfeen sin hukun he sin nha'muuk jok piut. Hit ka tahiin fa in oras Usi' Yesus ankoenon anfain neem. Etun hit ro he tabarab piut, ma tpao. Onaim, au he utaan: Karu Usi' Yesus ankoenon neem neno ia, ho murabab, a'fee'? Gambar 39: Mmoe’ sufa’ ma fua reko Mateos 7:15-20; Garatia 5:22-23; Yohanis 15:1-8 Hau re' abit gambar ia, in fuan ein mfau rutu! Karu hit tatuin Nai' Yesus, Uisneno In Smana Kniun Ee anmeup nbi hit tuak ii, rari te hit tasuuf ma tafua. Suur Akniun ii natoon nak, sufaf ma fuaf re' Smana Kniun Ee nmoo' je naan, es re': tmoni te atmaneek, tmui' neek marine, tnabeen tahiin rais ao-miin am rame', tmui' sabaar, tmoe' rais reko, neek ma'nura', tatuin piut, taran, kaisa' tpaek neek fatu, ma 'tahan tahiin hit tuak. Neot es ate, Nai' Yesus nak, "Au on re' haa goan in tean. Hi mfain on re' in taen. Karu hi mi'kii' mbi Kau, ma mkonan Kau he Au 'mafuut ok ki, of hi misuuf ma mifua mfau re'uf." Mes hit tahiin tak taef ein re' anmeton, ka nasufan ma ka nafuan fa. Reen tuaf ee of n'oten porin sin, rari te nout sin. Nai' Yesus anroim he hi tatuin Ee, he tasuuf ma tafua mfaun. Karu tmoe' on nana te, hit tfee rais hormaat neu Uisneno ma atmaturun ma atmabaab es nok es. Gambar 40: Tatoon Nai’ Yesus neu tuaf bian Mateos 28:18-20; Haef ein sin Reta' 1:8 Usi' Yesus nanoni' nak, atoni' re' natuin Ee ro he natoon Nai' Yesus neu tuaf bian. Natoon nak, sekau re' anpirsai neu Nai' Yesus of sin napenin rasi 'honis na'ko sin saant ein naan, na'ko Uisneno In hukun, ma na'ko rasi 'maten. Karu ho mfain apirsait neu Usi' Yesus, ho ro he mturun tuaf bian, he sin amsa' nahiin narek-reko' Uisneno In Rana 'Honis Arekot. Uisneno In Smana Kninu' of naheran ho nekam, he ho bisa mutoon Nai' Yesus neu tuaf bian. Karu mromi te, mpaek re' suur gambar re' ia, he mutonan tuaf bian. Meik rasi nana te, of tuaf bian nahinin are' kanan rais reko Uisneno nok In Anah, Yesus Kristus, es re' anfee kit rasi 'honis ma ao-mina'. On re' naan! Saloom! Plus d'information GRN has recorded a version of this script in 2264 languages and dialects. See full list. See different versions of this script in Afrikaans ▪ Baikeno ▪ Bislama ▪ Buhutu ▪ Buru ▪ Chinese Simplified ▪ Chuwabo ▪ Creole: Mauritius ▪ Dhao ▪ Dhimba ▪ English ▪ English: Southern Africa ▪ French ▪ Gao ▪ German ▪ Hausa ▪ Helong ▪ Ilwana ▪ Japanese ▪ Koli, Wadiyara ▪ Kupang Malay ▪ Lunda ▪ Malagasy Merina ▪ Marovo ▪ Naro ▪ Ndau ▪ Ndebele, South ▪ Ngonde ▪ Nyungwe ▪ Phu Thai: Renu ▪ Pijin: Solomon Islands ▪ Portuguese: Brazil ▪ Portuguese: Mozambique ▪ Romanian ▪ Russian ▪ Sena: Mozambique ▪ Shimaore ▪ Shona ▪ Spanish ▪ Taabua ▪ Tewe ▪ Thai ▪ Tok Pisin: PNG ▪ Tonga: Valley ▪ Umbundu ▪ Urdu ▪ Vangunu ▪ Varisi ▪ Yao: Malawi ▪ Yao: Mozambique ▪ Zambal, Cabangan. Informations reliées Téléchargements gratuits - Ici vous allez trouver le texte pour les principaux messages GRN en plusieurs langues, plus des images et autres documents prêts à télécharger "La Bonne Nouvelle" audivisuelle - Cet audiovisuel a 40 images et présente un sommaire de la Bible depuis la création jusqu'à Jésus Christ.Il traite le message du salut et des préceptes de base sur la vie Chrétienne. Il est disponible dans 1300 langues. Comment utiliser les produits audiovisuels de GRN - 1: Faciliter la dissémination de l'évangile - Cet article donne un sommaire de diverses façons d'utiliser les produtis audiovisuels de GRN sur le terrain. Comment utiliser les produits audiovisuels de GRN - 2: Approfondir - Cet article donne des explications supplémentaires en relation avec les histoires et pourquoi il y a peu de commentaires. La collection d'Enregistrements de GRN - Matériel d'évangélisation et d'enseignement biblique de base adapté aux besoins et à la culture du peuple, dans une variété de styles et de formats. Copyright and Licensing - GRN shares it's audio, video and written scripts under Creative Commons Creating DVDs using the GRN Slide show Videos - How to burn DVDs for specific people groups you are trying to reach Choosing the right audio or video format - What audio and video file formats are available from GRN, and which one is best to use? Ministère: Vision Stratégie Croyance: Valeurs Principales Doctrine Finances: Politique de l'organisation Dons Contact: GRN près de chez vous E-mail 한국어 (Korean) Afrikaans Bahasa Indonesia (Indonesian) Basa Jawa (Javanese) Basque Català (Catalan) Čeština (Czech) Dansk (Danish) Deutsch (German) Eesti Keel (Estonian) English Español (Spanish) Français (French) Galego (Galician) Hrvatski (Croatian) isiZulu (Zulu) íslenskur (Icelandic) Italiano Kiswahili (Swahili) Lietuvių (Lithuanian) Magyar (Hungarian) Melayu (Malay) Nederlands (Dutch) Norsk (Norwegian) Polski (Polish) Português (Portuguese) Român (Romanian) Shqiptar (Albanian) Slovák (Slovak) Slovenščina (Slovenian) Suomi (Finnish) Svenska (Swedish) Tagalog Tiếng Việt (Vietnamese) Türk (Turkish) ελληνικα (Greek) беларуская (Belarusian) български (Bulgarian) Кыргыз (Kyrgyz) Қазақ (Kazakh) македонски (Macedonian) Монгол улсын (Mongolian) Русский (Russian) српски (Serbian) Український (Ukrainian) ქართული (Georgian) հայերեն (Armenian) עִברִית (Hebrew) آذربایجان دیلی (Azerbaijani) اُردُو (Urdu) فارسی (Farsi) لغة عربية (Arabic) አማርኛ (Amharic) नेपाली (Nepali) मराठी (Marathi) हिनदी (Hindi) বাংলা (Bangla) ਪੰਜਾਬੀ ਦੇ (Punjabi) ગુજરાતી (Gujarati) தமிழ் (Tamil) తెలుగు (Telugu) ಕನ್ನಡ (Kannada) മലയാളം (Malayalam) සිංහල (Sinhala) ภาษาไทย (Thai) ພາສາລາວ (Lao) မြန်မာစာ (Burmese) ខ្មែរ (Khmer) 简体中文 (Chinese Simplified) 繁體中文 (Chinese Traditional)
https://globalrecordings.net/fr/script/aaz/395
2023-09-30T13:41:16Z
<urn:uuid:dda133af-8038-42d8-ad4a-bb7ff3ea4207>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
aaz-Latn
0.79
0.62
0.99
71
41,403
tlsh:T149870103A512DB3333CB206A8AA9077F60D18C423BB00F74874B8645665D5ABB0F365D5A75A33B03367C4D9746DF0C6DED3B7AEAE13D2B4592B0BC4C6EA314920669DB14FA
Аҧсны Аҳәынҭқарра Ахада Аслан Бжьаниа Урыстәыла Афедерациа Ахада Владимир Путин Жәлар ракзаара амш идиныҳәалеит Адныҳәалара атекст аҟны иҳәоуп: "Ҳаҭыр зқәу Владимир Владимир-иҧа! Шәаргьы милаҭрацәала еилоу Урыстәылатәи Афедерациа ажәлар зегьы нашәыдкыданы гәык-ҧсык ала иршәыдысныҳәалоит Жәлар ракзаара амш. Ари амш акзаареи, аидгылареи, Аҧсадгьыл ахь абзиабареи ирсимволуп. Уи иаҳгәаланаршәоит амилаҭ еилаҧса реидгылара, рбызшәа, рдинхаҵара акра, ауаажәларра релибакаареи раҳаҭыреиқәҵареи атәыла иқәынхо ауааҧсыра зегьы рҭышәынтәалареи реизҳазыӷьареи ишацхраауа. Аҧсны жәлар рыхьӡала иҭабуп ҳәа шәасҳәоит ҳтәылақәа ирыбжьоу аимадара арӷәӷәара аус аҟны шәлагала ду азы. Ҳара ахә ҳаракны иаҳшьоит Аҧсны Аҳәынҭқарра асуверенитет аиқәырхареи ашәарҭадариа алыршара аҭышәныртәалареи рзы имҩаҧыжәго аусуразы. Атәыла анапхареи ауаажәларреи ирбарҭоуп Аҧсны аекономика аҿиара аусхк аҟны шәлагала ду. Ҳаҭыр зқәу Владимир Владимир-иҧа, абри аныҳәамш азы Урыстәыла Афедерациа атәылауаа зегьы ишәзеиӷьасшьоит аҭынчра, агәыразра, аихьӡарақәа, аинҭәылара". -- Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
https://presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/16068/
2024-02-21T14:07:01Z
<urn:uuid:4efd1b00-0b3b-48d7-a6d8-fa4342180a4e>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.86
0.82
0.96
17
2,795
tlsh:T1B5EFE8517B84DB8BD2B3C4AE8E524A357CC024474721B364CEC9F5B11782098EBFCD13D2BAE5168BB4D71652D1A2BF11A90DEDD929BEB9C7701141A13D2FB8DA33D475819E
«Атеатри ахәыҷқәеи» - афонд еснагьтәи проектуп. Уи аҳәаақәа ирҭагӡаны, есымза, Аҧсны араионқәа рҟынтә знык, ахшара рацәа змоу, иара убас зсоциалтә ҭагылазаашьа хьысҳау аҭаацәарақәа рҟынтә ахәыҷқәа алшара рымоуп аҳҭны қалақь аҟны иҟоу атеатрқәа руак аҿы аспектакль ахәаҧшра. Ахәыҷқәа ирбоу аҟазара анаҩс, анашанатә дунеи аҧсҭазаарахь ршьаҿақәа еихыргоит, уи хьӡысгьы иамоуп «Атеатр». Хымҧада, ахәыҷқәа рзы уи арызҵазкуа хҭысуп. Аспектакль анаҩс, ахәыҷқәа рзы афонд еиҿнакаауеит ақалақь аҩныҵҟа аныҟәарақәа. Зегь раҧхьаӡа иргыланы ас еиҧш иҟоу апроект, ахәыҷқәа апатриотизмра рыланааӡоит, рыҧсадгьыл агәыбылра днаркуеит. Акультуреи Аҵарадырреи Аҿар Статистика проектов «Атеатри ахәыҷқәеи» 4 . Апроект «Атеатри ахәыҷқәеи» аусура иацнаҵеит 2 . Аҧсуа драматә театр аҿы идырбан аспектакль «Симра» 3 . Апроект «Атеатри ахәыҷқәеи» аусура иацнаҵеит 1 . Бзыҧҭа аҳаблантә ахәыҷқәа, Аҧсуа ҳәынҭқарратә драматә театр аҿы аспектакль иахәаҧшит.
http://www.fondapsny.org/ab/ateatrei
2024-03-01T07:03:25Z
<urn:uuid:ab413131-5038-449a-bfb0-3a289d19dbeb>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.97
0.71
0.98
7
1,713
tlsh:T17D9E4B314648DF4BC5B3C089EA529E3A28C19423022362355ECBB174154005DEAFCC119EBEFA29ABB0EB1104E569B964650FACDE7E3CAFF7A05754712D3F7CCD0B6536C5A9
Заур Ӷәаџьаа аинрал Аугусто Николаса Кальдерона Сандино иԥсҭазаара далҵижьҭеи 90-шықәса аҵра иазку аусмҩаԥгатәқәа ихы рылархәит Боливариантәи Ареспублика Венесуела иҟоу Аԥсны Аҳәынҭқарра азинмч нагӡа змоу ацҳаражәҳәаҩ Заур Ӷәаџьаа аинрал Аугусто Николаса Кальдерона Сандино иԥсҭазаара далҵижьҭеи 90-шықәса аҵра азгәаҭара иазку аусмҩаԥгатәқәа ихы рылархәит Боливариантәи Ареспублика Венесуела иҟоу Ареспублика Никарагуа ацҳаражәҳәаҩ Даиси Торрес Боскес инаԥхьарала цәыббра 2024 шықәса жәабран 20 рзы. 21 February 2024 2 Ацҳаражәҳәарҭақәа иазкыу Мухаммад Алии Гассан Шоуреи реиԥылара мҩаԥысит Шьамтәыла иҟоу Аԥсны Ацҳаражәҳәарҭаҿы. Шьамтәылатәи Арабтә республикаҿ иҟоу Аԥсны азинмчнагӡа змоу ацҳаражәҳәаҩ Мухаммад Алии Шьамтәылатәи Арабтә республикаҿ иҟоу ачерқьестә гәыҳалалратә ассоциациа адиректорцәа Рхеилак ахантәаҩы Гассан Шоуреи реиԥылара мҩаԥысит Шьамтәыла иҟоу Аԥсны Ацҳаражәҳәарҭаҿы. 19 February 2024 9 Авизитқәеи аусутә ныҟәарақәеи рзы аинформациа Лаша Аҩӡбеи Алексеи Климови реиԥылара мҩаԥысит 2024 шықәса жәабран 19 рзы Аԥсны адәныҟатәи аусқәа рминистрра Аконсултә департамент аиҳабы Лаша Аҩӡбеи Урыстәыла адәныҟатәи аусқәа рминистрра Аконсултә департамент адиректор Алексеи Климови реиԥылара м ҩаԥысит. 15 February 2024 26 Ацҳаражәҳәарҭақәа иазкыу Заур Ӷәаџьаа ихы алаирхәит ацәыргақәҵа «Венесуела 20-тәи ашәышықәса иаҵанакуа аурыс ҟазара» аартра ацеремониа 2024 шықәса жәабран 15 азы Боливариантәи Ареспублика Венесуела иҟоу аҷыдалкаатә зинмчнагӡа змоу Аԥсны ацҳаражәҳәаҩ Заур Ӷәаџьаа ихы алаирхәит ацәыргақәҵа «Венесуела 20-тәи ашәышықәса иаҵанакуа аурыс ҟазара» аартра ацеремониа Венесуела иҟоу Урыстәла аҷыдалкаатә зинмчнагӡа змоу ацҳаражәҳәаҩ Сергеи Мелик-Багдасаров инаԥхьарала. 14 February 2024 36 Авизитқәеи аусутә ныҟәарақәеи рзы аинформациа Инал Арӡынбеи аекономика Иреиҳаӡоу ашкол астудентцәеи еиԥылеит 2024 шықәса жәабран 14 рзы НИУ ВШЕ аректор Никита Анисимов иҟаиҵаз анаԥхьарала Аԥсны адәныҟатәи аусқәа рминистр Инал Арӡынба дырԥылеит аекономика Иреиҳаӡоу ашкол астудентцәа, астуденттә ԥхьагылаҩцәа рыплатформа «ГосВышка» алахәылацәа. 14 February 2024 40 Авизитқәеи аусутә ныҟәарақәеи рзы аинформациа Инал Арӡынбеи Сергеи Риабикови Москва реиԥылара мҩаԥысит Жәабран 14 рзы, усутә ныҟәарыла Москваҟа амҩа дықәлеит Инал Арӡынба. 10 February 2024 31 Анотақәа Инал Арӡынба Адипломатиатә усзуҩы имш инадҳәаланы Сергеи Лавров адныҳәалара изынаишьҭит Аԥсны Аҳәынҭқарра Адәныҟатәи Аусқәа рминистр Инал Арӡынба Адипломатиатә усзуҩы имш инадҳәаланы Урыстәылатәи Афедерациа Адәныҟатәи Аусқәа рминистр Сергеи Лавров адныҳәалара изынаишьҭит. 5 February 2024 80 Инар Ладариа Боливариантәи Ареспублика Венесуела Ацҳаражәҳәарҭа даҭааит 2024 шықәса жәабран 2 азы Ареспублика Никарагуа иҟоу аҷыдалкаатәи азинмчы змоу Аԥсны ацҳаражәҳәаҩ Инар Ладариа Ареспублика Никарагуа иҟоу аҷыдалкаатәи азинмчы змоу Боливариантәи Ареспублика Венесуела ацҳаражәҳәаҩ Хосе Арруе инаԥхьарала даҭааит ареспублика Ацҳаражәҳәарҭа Боливариантәи Ареволюциа 25 шықәса ахыҵра амш азы. 5 February 2024 43 Ацҳаражәҳәарҭақәа иазкыу Мухаммад Али Башар Аль-Асад агәраргагатә шәҟәқәа ииҭеит Шьамтәыла иҟоу азинмчнагӡеи анапынҵа ҷыдақәеи змоу Аԥсны ацҳаражәҳәаҩ Мухаммад Али Шьамтәылатәи Арабтә республика ахада Башар Аль-Асад агәраргагатә шәҟәқәа ииҭеит. 5 February 2024 39 Инал Аӡынба адныҳәалара ҟаиҵеит Аԥсны адәныҟатәи аусқәа рминистр Инал Арӡынба Шьамтәылатәи Арабтә республика адәныҟатәи аусқәеи аҳәаанырцә инхо аџьынџьуаа рызҵаарақәеи рминистр Феисал Микдад 70 шықәса ихыҵра амш идиныҳәалеит.
http://mfaapsny.org/allnews/news/notes/daur-kove-pozdravil-alekseya-dvinyanina-s-dnem-rozhdeniya?PAGEN_1=120
2024-02-22T11:38:20Z
<urn:uuid:6418b281-c195-4c07-bd80-cf807849bff2>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.97
0.93
0.97
28
6,335
tlsh:T1C95F75D1A004DB4BD9B3C0484992CE359DC094A39320B631CEC5B9B06B0618DD7BCD13A5F1AC168F349F0261D693AF055B4AFDFA29BD7BC3209A00653E2F34EA278476955F
Аҳәынҭқарра Ахада Аԥсны жәлар зегьы рыхьӡала Алан Гаглоеви аладауаԥстәылатәи аделегациеи иҭабуп ҳәа реиҳәеит аныҳәатә усмҩаԥгатәқәа иахьрылахәыз азы. «Ари аныҳәа ду аан Аԥсны шәыҟазаара иара амзызқәа амоуп. Ҳажәларқәа ирыбжьоу аизыҟазаашьақәа ҟазшьас ирымоу еилкаауп: шәара ҳара иашьаҵас шәҳаԥхьаӡоит. Убри аҟнытә иахьатәи аныҳәа шәыдаҳныҳәалоит. Шәыжәлар ахьҳадгылоу азы иҭабуп ҳәа шәасҳәоит», – иҳәеит Аслан Бжьаниа. Алан Гаглоев Аслан Бжьаниа иҭабуп ҳәа еиҳәеит иҟарҵаз адкыларазы. «Ҳара ара аиашьаратә аԥсуа жәлар рааигәа аҟазаара ҳахәҭоуп ҳәа иҳаԥхьаӡоит. 30 шықәса рацәаӡам аҭоурых азы, аха арҭ ашықәсқәа рыҩныҵҟала Аԥсны жәлар рзы илахьынҵаӡбагаз азҵаарақәа рыӡбара алыршоуп. Иахьа шәаргьы ҳаргьы Аԥсны Аиааиреи Ахьыԥшымреи 30 шықәса ахыҵра азгәаҳҭоит. Аҵак ду амоуп ажәлар аҳәынҭқарратә усмҩаԥгатәқәа гәацԥыҳәарала иахьрылахәыз. 30 шықәса рыҩныҵҟа имҩаԥысуаз ахҭысқәа еицырхысит Аԥсны жәлари Аладатәи ауаԥс жәлари рыжәҩахыр еибыҭаны, еидгыланы, ҳастратегиатә ҩыза иганахьала ҳхьыԥшымра азхаҵара ҳауит», – иҳәеит иара. Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
http://www.presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/15989/
2024-02-29T08:44:47Z
<urn:uuid:c2636e06-9637-4010-ac72-f096291c943d>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.87
0.82
0.96
11
2,753
tlsh:T1B5C137515B808B8BD6B3D4599E918A39A8C5584243766660CFCAF1711681089FBFCD03E7EBE8154B74971521C193BB106E0EEDE9287E7AD7308250A62C2F38DD336475915F
Қырҭтәыла апатриархиа 90 шықәсатәи аиубилеи инамаданы, Қырҭтәыла акатоликос-патриарх Илиа аҩбатәи иҭабура аланарҵәеит. “Зегь иалагоит, зегь инҵәоит. Абри еиԥш агәцаракразы иҭабуп ҳәа шәасҳәоит. Раԥхьаӡа иргыланы, сҭаацәа, Иаҳхылаԥшу иҭабуп ҳәа расҳәоит. Анцәа шәиныҳәааит, Анцәа иныҳәааит Қырҭтәыла”, – иазгәаҭоуп апатриарц ицҳамҭаҟны. АУААЖӘЛАРРА Апaтриaрхиa Илиa aҩбaтәи 2 Еиҧшу Илиа аҩбатәи Иракли Кобахиӡе аԥыза-министрс ишьақәырӷәӷәара идиныҳәалеит - Шәхаан Қырҭтәыла аҭынчра, мышхәбзазара, ақәҿиарақәа иҟаларц Анцәа иҟаиҵааит Апатриархиа - Аныхачаԥа ашәыга ақәҭәара ақәҿымҭра аҳамҭар, абри еиԥш ахымҩаԥгашьа ҳарҽхәоит ҳәа иԥхьаӡахоит Илиа Аҩбатәи – Иахьа адунеиаҿ имҩаҧысуа аибашьрақәа ҷыдала ишәарҭоуп, избанзар арҭ аибашьрақәа адунеизегьтәи арыцҳара дуӡӡа рхылҵыр ауеит, убри аҟынтә, иҳалшо ала аҭынчра ҳаиҷаҳароуп Саломе Зурабишвили Илиа аҩбатәи иирамш идылныҳәалеит – Шәара шәныҳәара аҧсадгьылаҿгьы уи анҭыҵгьы иҟоу ақырҭуаа зегьы агәыҕра ду рнаҭоит, ампыҵахалатә цәаҳәа нхыҵ инхо ауааҧсыра ргәы шьҭнахуеит Саломе Зурабишвили - Илиа аҩбатәи иинтронизациа амш идылныҳәалеит Илиа аҩбатәи - Астатус аиура иахьатәи анапхгареи ауаа рацәеи рџьабаа ду иалҵшәоуп, ари амҩаҿ анапхгарақәа зегьы рлагала ҟарҵеит Илиа аҩбатәи - Қырҭтәыла аҭынчра ахьчара ахьаҭаху ҳадгылоит, ари наҟ-наҟгьы нагӡахароуп Илиа аҩбатәи Римтәи папа Франциск адашшыларазы иҭабуп ҳәа иаиҳәоит Илиа аҩбатәи - Ҳаԥсадгьыл атерриториатә акзаара аиҭашьақәыргылара хымԥада иалшоит, аха Иҳақәиҭу ибароуп ари шҳақәнаго, амцҳәарала ари ахаан иҳалшом
https://1tv.ge/lang/ab/news/apatriarxia-ilia-auibati-i%D2%ADabwra-alanarceit/
2024-02-29T02:41:23Z
<urn:uuid:5642ff52-7ff1-408f-bed3-60fbf9235e00>
[]
[]
abk-Cyrl
0.97
0.92
0.99
12
2,807
tlsh:T17716BA515940CB5BC633D495DBA14537BCD1194AC6227260CFD9F9716755048FBFCD0395B9EC0A8AB48B2612D262BB405A0AECE7513EBFD7708340A41E3F29CE27A9B1C5EE
Нанҳәа 13 рзы ииубилеи азгәеиҭоит АААК Иреиҳаӡоу ахеилак ахантәаҩы, аҵарауаҩ, амеценат, ауаажәларратә усзуҩы, зхықәки зымчхареи зыжәлар реиҭеира иазызкыз – Мусса Егзакь. Акрызҵазкуа ари амш инадҳәаланы, АААК аинфопортал иазнархиеит аиубилиар изку аочерк. Гьаргь Чкала Егзакь зынӡа дыҷкәына хәыҷын, иаҳәшьеиҳабы узакәхарц иуҭахда ҳәа даниазҵаа, абас ала аҭак аныҟаиҵоз: «Аԥара рацәа сырҳалоит, ауаа рацәа срыцхрааларц азы». Иахьа иара хьӡи-ԥшеи змоу ҵарауаҩуп, бизнесменуп, хазы игоу ауаа рыцхыраараҿы даанымгылакәа, жәлары зегьы дрыцхраауеит. Умч агәрагара Мусса Егзакь иаԥшьгарала еиҿкааз аконкурс «Ашықәс ашәа – Абаза» 2007 шықәсазы раԥхьаӡа акәны ианымҩаԥыс, аӡәырҩы зныктәи акциоуп ҳәа рыԥхьаӡеит. Аха аконкурс адырҩашықәсангьы имҩаԥысит, убас егьырҭ иааиуаз ашықәсқәа рзгьы иацҵан. Ари аконкурс ауааԥсыра бзиа ирбаз, итрадициатәхаз, абазақәа ркультуратә ԥсҭазаара иузаҟәымҭхо акакәны иҟалеит. Убас ала Егзакь напы аиркит зымҽхак ҭбаау, абаза бызшәеи акультуреи реиқәырхареи рырҿиареи иазынархоу имеценаттә усура. Мусса Ҳабал-иԥа ихаҭа афестиваль «Ашықәс ашәа» иазиҳәоит абаза поетцәеи амузикаԥҵаҩцәеи рырҿиара аимпульс ӷәӷәа азҭо усмҩаԥгатәуп ҳәа. «Ибеиоу ашәатә фонд аҵак ду амоуп абызшәа аиқәырхараҿы, – ҳәа игәы иаанагоит иара. – Ауаа рыҩнқәеи, рмашьынақәеи рҟны, ма иара ус иахьааидтәало иззыӡырыҩуа ашәақәа рацәаны иҳаур, абаза бызшәа зехьынџьара иуаҳауа иҟалоит. Ашәа ҿыцқәа ракәзар, урҭ ҳмузикатә культура еиҳагьы еиздырҳауеит, идырбеиоит. Ари афестиваль – арҿиаразы иӷәӷәоу импульсуп, избан акәзар иара алахәхаразы иаԥҵалатәуп ажәеинраалақәа, амузикатә композициа ҿыцқәа, мамзаргьы иԥшаатәуп ауаа рацәа ирмаҳац ажәытә ашәақәа». 2000-тәи ашықәсқәа рынҵәамҭазы абаза культура арҿиаразы даҽа шьаҿакны иҟалеит иавтономтәу икоммерциатәым аиҿкаара «Аԥсуа-абаза жәлар рыҿиара ацхырааразы Жәларбжьаратәи аидгыла «Алашара» аԥҵара. Уи аусураҟны ихадоу акы акәны иҟоуп акультуратә-рккаратә хырхарҭа. Мусса Егзакь: «Алашара» иарҳаз аԥышәа – амилаҭ рыҿиара аус аҿы ҿырԥшы бзиоуп Аиҿкаара аԥҵан 2011 шықәса, жәабран 25 рзы, Санкт-Петербург. Убри ашықәс азы, «Алашара» ахылаԥшрала иҭыҵуеит – абазақәа ркультуреи рҭоурыхи иазку, «Абаза тәылаҟны» ҳәа хьӡыс измоу ашәҟәи (авторцәа – М. Егзакь, Н. Емелианова), ашәуааи аԥсуааи рҭоурых зныԥшуа архивтә документқәа знылаз – «Кавказ Ду аҩ-ганк рыла» ҳәа захьӡу ҩ-томкны еиқәыршәоу аусумҭеи. Иара убас, убри аамҭазоуп ианаԥҵаз аинтернет-саит «Абазатәыла» (alashara.org), абазақәеи аԥсуааи ркультуратә ԥсҭазаареи, аиашьаратә жәларқәа иналукааша рхаҭарнакцәеи ирызку аинформациатә ресурс. Уи анаҩсгьы имҩаԥысуан аспорт адгылара азҭоз аусмҩаԥгатәқәа, Аԥсны иаатуа иалагеит аиқәԥаратә школқәеи, еиуеиԥшым асекциақәеи. 2013 шықәсазы Мусса Егзакь иӡбоит, иуаажәларратә усура Ҟарачы-Черқьессиаҟа, ашәуаа рыԥсадагьыл ахь аиагара. Черқьесск ақалақь аҿы иаԥиҵоит «Алашара» иалкаау аҟәша, ауаа еизигоит, урҭ дҵасгьы ириҭоит – абазақәа ахьынхо-иахьынҵуа ирыгу-ирыбзоу аилкаареи, абаза жәлар рыҿиаразы акомплекстә программа аԥҵареи, уи анагӡареи напы аркра. Усҟан еиԥш иахьагьы Мусса Ҳабал-иԥа иглобалтәу хықәкны имоуп – ашәуа қыҭақәеи, уа инхо ауааԥсыреи рыԥсҭазаара аиӷьтәра. Иара агәра ганы дыҟоуп: азҵаарақәа жәпакы ауааԥсыра рхаҭақәагьы ирзыӡбоит, уи азы агәазыҳәара рымазар, рхы агәра ргозар. «Аҽы акәӡам аус злоу, аӷәра зку иоуп» Мусса диит 1964 шықәсазы, ақыҭа Гәымлоуқыҭ. Ҳабал Егзакьи Фатимаҭ Цәзыкьа-Егзакьи рҭаацәараҿы иара аҩбатәи хәыҷын, зынӡа аҭаацәараҿы иит ԥшьҩык ахшаара. Мусса Ҳабал-иԥа ихәыҷра шықәсқәа ажәа ҟәандала дрыхцәажәоит. «Сан лылагьы, саб илагьы исыман андуцәеи абдуцәеи. Урҭ иаҳзеиҭарҳәоз алакәқәеи, ажәытә ҳәамҭақәеи рыла иҳазҳаит. Зегьы иреиӷьу ауаҩытәыҩсатә ҟазшьақәа ҳаларааӡон», – иҳәоит иара. Мусса Егзакь иҭаацәа дрыгәҭылакны: иан, иаҳәшьцәа, иаҳәшьаԥацәеи, иаҳәшьаԥҳацәеи © Тимур Тургунов Мусса Егзакь иҩнаҭа гәакьа аҟны, Гәымлоуқыҭ © Тимур Тургунов Мусса хәыҷы ихаҭара ашьақәгылараҿы иҷыдоу ароль наигӡеит иаб ила иабду Газиз. Уи уаҩы наӡааӡак, даара еинааланы иҟаз, акрыздыруаз, уамашәа иубаратәы згәы разыз иакәын – аҷкәын хәыҷы изы ҿырԥштәыс, идеалс дыҟан. «Сабду 97 шықәса ниҵит, иқәра убас ишыҟазгьы аҭәа ирхуан», – иабду дигәалашәацыԥхьаӡа, Мусса Ҳабал-иԥа иблақәа агәыблыреи агәеизҳареи рхубаалоит. Мусса Егзакь иабду Газиз Егзакь © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Мусса Егзакь иабду Газиз Егзакь © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Еиҳаракгьы игәалашәараҿы инхеит хҭыск: иабду ауасақәа иманы аҳәырҭаҿы дшыҟаз, ргәылак идунеи иԥсахит. Усҟан иқәыԥшыз Мусса дрышьҭуеит иҟалаз арыцҳара атәы иабду иеиҳәарцаз. «Исырҭаз аҽы ергьҳәа амҩа ианын – ахы ларҟәны, алымҳақәа хьдышьшьыла. Убас ала цәгьаԥсышьа баны аҳәырҭаҿы снеин, сабду иҟалаз атәы иасҳәеит. Иара дхынҳәаанӡа ауасақәа сырхылаԥшларц азы адҵа насыҭаны, ахьышәтҳәа дҽыжәлеит. Уамашәа иубаша, аҽы иаразнак аԥсы ааҭалеит – ахы ҩышьҭнаԥаан, сабду дышьҭхысаа ақыҭахь дагеит. Убасҟан сара еилыскааит: аҽы акәӡам, уи аӷәра зку иоуп аус злоу». Мусса Егзакь иан Фатимаҭ Цәзыкьа-Егзакь © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Мусса Егзакь иан Фатимаҭи иареи © Тимур Тургунов Агәарабжьаратә спорти апрофессионалтә спорти Зыӡбахә ҳамоу аамҭақәа рзы Гәымлоуқыҭ аспорттә школқәеи асекциақәеи ыҟамызт. Абаҩрҵәыра аурок аҟны ахәыҷқәа еиҳарак ампыл акәын изысуаз. Аха ус шакәызгьы, гәарацыԥхьаӡа аԥырҟьақәа гылан, насгьы шамахамзар аҷкәын хәыҷқәа зегьы уи аҟны рҽышьҭыхны изеихаҵәиуан, амала «амра» захьӡыс аихагьежьра аҟаҵара зылшоз – «абаҩхатәра ду злоу» ҳәа иԥхьаӡан. Аҷкәынцәа зегьы иџых-џыхӡа, амч рыланы ирызҳауан. Ҟарачмаҷтәи араион аҟны имҩаԥысуаз ашколтә еицлабрақәа рҟны Гәымлоуқыҭтәи ахәыҷқәа лассы-лассы еиуеиԥшым аспортхкқәа рҿы актәи аҭыԥқәа ааныркылон. Мусса Егзакь астуденттә зеиԥшынхарҭаҟны абокс иҽазыҟиҵоит © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Амҭак ашьҭахь ақыҭаҿы дцәырҵуеит абоксиор: Мусса хәыҷы уи дахьцалак дишьҭан, иҽазыҟиҵо далагеит, «иҽиларԥсны дикит» уҳәр ҟалоит. Ленсовет ахьӡ зхыз Ленинградтәи атехнологиатә институт данҭалагьы, Мусса абокс азы иҽазыҟиҵон, аха нас диасуеит зхы иақәиҭу аиқәԥарахь. Хымз рышьҭахь Ленинград иреиҳаӡоу аҵариурҭақәа рыбжьара аиқәԥара дачемпионхоит. Арԥыс испорттә қәҿиарақәа уи алагьы инымҵәаӡеит: иаԥхьаҟа изыԥшын аидгылазегьтәи аҩаӡара змоу аицлабрақәа рҟны аиааирақәа, урҭ аиааирақәа рыбзоурала аспорт азҟаза ҳәагьы дҟалоит. Ленсовет ахьӡ зху ленинградтәи Аҳәынҭқарратә технологиатә институт астудент Мусса Егзакь (1980-тәи ашықәсқәа) © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Мусса Егзакь истуденттә шықәсқәа раан (1980-тәи ашықәсқәа) © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Ҳәарада, аспорттә ҽазыҟаҵарақәа арԥыс иҟазшьа ианыԥшуеит, еиҳа ддырӷәӷәоит, игәамч еиздырҳауеит, ихықәкқәа рынагӡашьа идырҵоит. Убри азыҳәан, згәабзиара ҳараку ажәлар рыҿиара аус аҟны аспорти абаҩрҵәыреи инарыгӡо ароль бзианы еилызкаауа Мусса Ҳабал-иԥа инаигӡо ауаажәларратәи, мамзаргьы амеценаттәи аусқәа рҟны уи ахырхарҭа иҷыдоу аҭыԥ ааннакылоит. Мусса Егзакь ихаҭагьы шьыжьтәи абаҩрҵәырала имш дналагоит, анаҩс уи иашьҭанеиуеит шьыбжьонтәи абаҩрҵәыра. Мусса Егзакь, Петергоф, 1982 шықәса © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Мусса Егзакьи иҩыза Али Тебуеви, астуденттә шықәсқәа, Ленинград, 1982 шықәса © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Аспециалист қәыԥш иҟнытә абизнесмен нага иҟынӡа 1987 шықәса, жәабранмзазы Мусса Егзакь инапаҿы иоуеит анџьныр-ахимик-атехнолог идиплом. Мызқәак рышьҭахь, мшаԥымзаазы аусура далагоит Ленинградтәи ахимиа-лабораториатә разагақәеи ахархәагақәеи рзауад аҟны, амеханизациа зызуу аҵхырҭа ацех аиҳабы ихаҭыԥуаҩс. 1988 шықәса, жәабранмзазы азауад атехнолог хада ихаҭыԥуаҩс дҟарҵоит. 1989 шықәса, абҵарамзаазы, Мусса Егзакь дҭалоит асаркьеи аситаллқәеи (аситаллқәа – иҷыдоу атехнологиа ахархәарала илгоу асаркьакристаллтә маҭәахәқәа – аред.) рхимиатә технологиа акафедрахь иаҵанакуа аспирантура, уи дагьалгоит 1992 шықәсазы. Анаҩс аусура далагоит Санкт-Петербург иҟаз Иарку Акционертә Еилазаара «Техноинтеллект» аҟны адиректор хада ихаҭыԥуаҩс. Уаҟа аус иуан 1998 шықәса, жәабранмзанӡа. Мусса Егзакьи иԥшәмаԥҳыс Мадинеи, Санкт-Петербургтәи акультуратә форум аҟны © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Мусса Егзакь иԥшәмаԥҳәыс Мадинеи, иԥҳа Аминеи, ианхәа Гаишаҭи © Андреи Тарасов 1998 шықәсазы Мусса Егзакь иаԥиҵоит еиҭамҵуа амал ахь иаҵанакуа апроектқәа аус рыдызуло аиҿкаара – Иаарту Акционертә Еилазаара «Соломон». 2006 шықәсазы, Санкт-Петербург, Енгельс ипроспект аҟны аилазаара иаанартуеит ахәаахәҭратә-агәырҿыхаратә комплекс «Гранд Канион». 2010 шықәсазы иаанартуеит ахәыҷтәы центр «Дивныи город», уи аҩнуҵҟа аус ауеит убасгьы ахәыҷтәы театр «Плоды Просвешьениа». Иахьазы аилазаара напхгара азнауеит ҩышә нызқь метра ԥшьыркца рҟынӡа зҵакыра наӡо еиҭамҵуа акоммерциатә мал. 2016 шықәсазы Ажәабатәи жәларбжьаратәи еиҭамҵуа амал иазку аинвестициатә форум «Proestate-2016» аиубилеитә премиа аҟны, аноминациа – «Еиҭамҵуа ахәаахәҭратә мал» анашьан апроект «Гранд Канион». Мусса Егзакьи иԥҳацәа Лианеи Иннеи © Егзакьаа рҭаацәаратә архив аҟнытә Мусса Егзакь иԥҳа Аминеи иареи, Амеценат имш аҽны, Ермитаж © Тимур Тургунов Аилазаара еснагь адгылара рынаҭоит еиуеиԥшым асоциалтә проектқәа, ирыцхраауеит агәыҳалалратә фондқәа, ахәыҷтәы ҵаратә усбарҭақәа, аҟазара аусзуҩцәа, аспортсменцәа, адинхаҵаратә еиҿкаарақәа. Иус хада инаваргыланы Мусса Егзакь иҭҵаарадырратә ԥшаарақәагьы реизырҳара даҿын: адиссертациа ихьчеит, атехникатә ҭҵаарадыррақәа рдоктор ҳәа ахьӡ ихҵоуп. Мусса Егзакьи иҭаацәареи Пискаревтәи амемориалтә ԥсыжырҭаҟны, 2018 шықәса, лаҵарамза 9 © Андреи Тарасов Иԥсҭазаара зызку Мусса Егзакь ӷәӷәала ишьапы данықәгыл, иҽазикуеит даныхәыҷыз аахыс реиҳа ихаданы иҿаԥхьа иқәиргылаз ахықәкы – ижәлар реиқәырхара. Усҟан даныхәыҷыз, иаҳәшьеиҳбы лызҵаара аҭак ҟаҵо, Мусса абас мҽхакыҭбаала дымхәыцуазар ҟаларын. Аха ижәлар гәакьа реиҭеира дацхраарц агәазыҳәара еснагь ицын. «Сыжәлар реиқәырхара азҵаара есымша сгәы иҵхон. Аамҭа цацыԥхьаӡа урҭ ахәыцрақәа еиҳагьы иӷәӷәахон… избон, исныруан ҳатрадициақәеи, ҳбызшәеи, ҳкультуреи аӡра ишаҿу, – иҳәоит Мусса Ҳабал-иԥа. – Санстудентызгьы, ақалақь ду аҟны аҵара анысҵоз, исызгәакьоу, смилаҭ иатәу шысзымхо сныруан… иаҳҳәап, смилаҭ рашәақәа зну кассетақәак рзыӡырҩразы алшара сымазтгьы, сыԥсадгьыл усҟак сацәыхарамшәа схы збалар ҟаларын. Аха усҟан ус еиԥш акгьы ыҟамызт». Мусса Ҳабал-иԥа игәалашәоит, хәыҷы-хәыҷыла иара дзызкыҵәҟьоу аилкаара шизааиуаз: ижәлар рмилаҭтә хаҿра аиқәырхаразы илшо зегьы аҟаҵара, «ҳхәыҷқәеи, ҳмоҭацәеи рыдагьы, ԥхьаҟатәи абиԥарақәагьы ирзыԥшу аԥсҭазаара гәрахаҵарала иазнеиразы», рхылҵшьҭра рдыруазарц, уи еиҷаҳаларц азы. «Ҳәарада, сыжәлар рхаҭарнакык иаҳасабала исҭахуп, ҵарадыррала, доуҳатә ԥшӡарала сџьынџьуаа зегьы инарылукаауа иҟазарц, рыжәлар хәыҷи, ртәылеи азы акрызҵазкуа азҵаарақәа рыӡбаразы алшара роурц. Исывагылоу аицеиҿкааҩцәеи сареи иазҳархиеит аетнос аиқәырхареи, арҿиареи иазынархоу жәашықәса иазыӡбоу апрограмма. Сара еилыскааит: убри апроект насыгӡаанӡа, ҭынч сзынхараны сыҟаӡам», – иҳәоит Егзакь. Адунеизегьтәи аԥсуа-абаза конгресс Иреиҳаӡоу ахеилак ахантәаҩы Мусса Егзакь Москватәи аԥсуа диаспора рахь ихы нарханы дықәгылеит. © Москватәи аԥсуа диаспора Мусса Егзакь, Кавказтәи аибашьра иалаӡыз ргәалашәара аҽны имҩаԥысуаз аусмҩаԥгатәқәа раан, Аҟәа, 2018 шықәса, лаҵарамза 21 © АААК / Наала Аҩӡԥҳа Иреиҳаӡоу амал – ауаҩ иоуп Мусса Егзакь ирҳауа ахарџь ахәҭа ду – Ҟарачы-Черқьессиа абаза қыҭақәа рыԥсҭазаара аиӷьтәра иазоуижьуеит. Аха уи аамҭазгьы инаҵшьны иазгәеиҭоит: даара акраҵанкуеит ауаа рхаҭақәагьы рыԥсҭазаара аԥсахра ианашьҭоу. «Ауаа реиланхарҭақәа рҟны иаԥаҳҵеит ауаажәларратә хеилакқәа. Раԥхьатәи ауаажәларратә хеилак аартын сқыҭа гәакьа Гәымлоуқыҭ, анаҩс – Ҟарачы-Черқьессиа егьырҭ ақыҭақәа рҿгьы. Ақыҭақәа реиҳабырақәеи ҳареи ҳамчқәа еилаҵаны, ақыҭақәа рырҿиаразы аплан ашьақәыргылара напы аҳаркит. Убас, шьаҿа-шьаҿала ари апроцесс ахь ауаа адыԥхьало, ҳаидгыланы, ҳаицтәылауаа рнапала рыԥсҭазаара еиӷьыртәырц азы алшарақәа аԥаҳҵон. Ауаа аҵыхәтәантәи алҵшәа зеиԥшрахо дара рнапаҿы мацара ишыҟоу анеилыркаауа, ахықәкы анынаӡо аамҭазы, рдунеихәаԥшышьагьы аҽаԥсахуеит. Ҳастратегиаҟны убри ихадоу акы акәны иҟоуп», – иҳәоит Мусса Ҳабал-иԥа, инацҵангьы иазгәеиҭоит: «Сгәаанагарала, ишырҳәо еиԥш «ахаҳәқәа реизгара» аамҭа ааит. Ԥхьаҟатәи ҳабиԥарақәа ҳрызхәыцноуп апланҟаҵара напаркра шахәҭоу. Ауаҩы ихадароу аҭыԥ ахьааникыло абызшәеи акультуреи рыҿиара апрграммақәа рынагӡарала ҳажәлар реиҭеира ашьаҭа ҳкуеит. Ауаҩы иоуп – ихадоу амазара, иреиҳаӡоу амал. Аԥсадгьыл – аԥсҭазааратә гәамч иахыҵхырҭоуп Иахьатәи аамҭа иақәшәо ақыҭа зеиԥшразарц ахәҭоу Мусса Егзакь иаҳирбарц иӡбоит иқыҭа гәакьа Гәымлоуқыҭ аҿырԥшала. Анаҩс, уи аԥышәа егьырҭ ашәуа қыҭақәа рахь иигахарц азы. Уи ашьҭахь абри амодель ихьакәзаалакгьы иалаурҵәар алшоит. Мусса Ҳабал-иԥа Егзакь иаԥшьгареи, ифинанстә цхыраареи рыла 2013 шықәсазы Гәымлоуқыҭ ихацыркын ақыҭа зегь рыла аиқәыршәаразы зымҽхак ҭбаау аусмҩаԥгатәқәа. Амҩақәа ҟарҵеит, асоциалтә обиектқәа дырԥшӡеит. Агәам-сам ахькажьыз нарзантәи аӡыҵхәраа – еиҿкааӡа иҟоу апарк алырхит, иахьа уаҟа хәыҷи-дуи гәахәарала рыԥсы ршьоит. Гәымлоуқыҭ, Ҟарачы-Черқьессиатәи Ареспублика, Урыстәыла © Тимур Тургунов Аӡиас Кума аԥшаҳәа, Гәымлоуқыҭ © Тимур Тургунов 2018 шықәсазы иргылан иҟаимаҭу аспорттә комплекс, иахьазы уаҟа шәҩыла ақыҭауаа – аиҳабацәагьы аиҵбацәагьы рҽазыҟарҵоит. Иазырхиоу апроект – «Акурорт Гәымлоқҭ» (Гәымлоуқыҭ, абаза бызшәала – Гвымлокт – ижәытәӡатәиу хьӡуп, Гәым аӡиас аԥшаҳәаҿы ишьҭоу Лоуаа рқыҭа ҳәа аанагоит – аред.), анагӡара ашьҭахь, Гәымлоуқыҭ аԥсшьаҩцәа зҭаауа ҭыԥны иҟалоит. Мусса Егзакь иџьынџьдгьыл иаҭаара – еснагь ихҭыс дууп. Иара Санкт-Петербург аус рацәа ишимоугьы, шықәсык ала изныкымкәа иқыҭахь даауеит. Усҟан аҭыԥантәи ауаажәларратә актив зегь еизоит, раԥхьагылаҩи дареи рқыҭа арҿиара аплан ҿыцқәа аус рыдулара напы адыркуеит. Аспорткомплекс «Алашара», Гәымлоуқыҭ © Андреи Тарасов Мусса Ҳабал-иԥа даараӡа бзиа ибоит иқыҭа гәакьа. «Иҟалоит Урыстәыла аҩадахьы уиины, уԥсҭазаара зегь уа имҩаԥысуаны, аҵх лашақәеи, уатәи аԥсыӡхкқәеи, уатәи амаахырқәа ирылху ақалмышьқәеи гәыкала бзиа иубо уҟазарц. Аха ҽнык зны Ельбрус ашьха ашьапаҿы уаауеит, ишәҭуа аҭәаҵлеи ашьац иаҵәеи рыфҩы уԥынҵа иааҭасуеит, ашьха ухаланы аҳауа цқьа лбааудоит, уи ашьапаҿы аӡхыҽҽа еибах-еибафо ишлеиуа абжьы уаҳауеит, хыхьынтәи адәеиужь лаԥшыла иааимудоит – ашьхаӡиас адунеи иақәлоу ахатә ҭоурых ахьаннаҵо, нас чаик унаҿыхәоит, иагьеилукаауеит: абар уԥсадгьыл, аԥсҭазааразы гәамч узҭо, уажәы-уашьҭан уззыхынҳәло», – иҳәоит иара, агәрагьы игоит иқыҭауаа зегьы абарҭ ицәаныррақәа шицеиҩыршо. Мусса Егзакь иҷкәын Нурии иареи, Гәымлоуқыҭ архаҿы © Тимур Тургунов Мусса Егзакь ақыҭа Гәымлоуқыҭ архаҿы © Тимур Тургунов Жәлар раԥхьагыла Черқьесск имҩаԥысуаз, ИАЕ «Алашара» иалкаау аҟәша аӡыргара аҽны, Мусса Егзакь ирҭеит азҵаара: «Абазақәа ауаажәларратә еиҿкаарақәа ԥыҭк рымоуп, «Алашара» урҭ излареиԥшымхои?» – ҳәа. Егзакь абас аҭак ҟаиҵеит: «Ҳусура шьаҭас иамазаауеит асистемаркра. Ҳҿаԥхьа ахықәкы ҳаргылалоит, нас уи зланаҳагӡаша амҩақәа ылаҳхлоит, убарҭ амҩақәа рылхразы иахәҭоу аус қәа мҩаԥаҳгалоит. Абас шьаҿа-шьаҿалоуп аихьӡара дуқәа рҟынӡа анеира шалшо». Мусса Егзакь Пискаревтәи амемориалтә ԥсыжырҭаҟны, Санкт-Петербург, 2019 шықәса © Андреи Тарасов Мусса Егзакь Пискаревтәи амемориалтә ԥсыжырҭаҟны, Санкт-Петербург, 2019 шықәса © Андреи Тарасов ИАЕ «Алашара» аԥшьгаралеи, иара хаҭалатәи алахәралеи имҩаԥысуа хыԥхьаӡара рацәала акультуреи, аҵараҵареи, аспорти, аҭҵаарадырреи, агәабзиарахьчареи, асоциалтәи ауаажәларратәи хырхарҭақәеи ирызку апроектқәа қәҿиарала рынагӡара абзоурала, аилазаара иаднаԥхьалеит аԥсҭазаара аиӷьтәра иашьҭоу абаза жәлар амчқәа. «Алашара» акәша-мыкәша рҽеидыркылеит пату зқәу аилазаарақәа ԥыҭк, урҭ зегьы еидгыланы ишьақәдыргылеит Ассоциациа «Аԥсадгьыл». Ассоциациа ахантәаҩыс далхын Мусса Егзакь. Мусса Егзакь, Адунеизегьтәи аԥсуа-абаза конгресс VII-тәи аизараҟны, 2018 шықәса, хәажәкыра 22 © АААК / Наала Аҩӡԥҳа Мусса Егзакь, Адунеизегьтәи аԥсуа-абаза конгресс VII-тәи аизараҟны, 2018 шықәса, хәажәкыра 22 © АААК / Наала Аҩӡԥҳа АААК Аинформациатә портал аиҳабы Амина Лазԥҳаи, АААК Иреиҳаӡоу Ахеилак ахантәаҩы Мусса Егзакьи, Адунеизегьтәи аԥсуа-абаза конгресс VII-тәи аизараҟны, 2018 шықәса, хәажәкыра 22 © АААК / Наала Аҩӡԥҳа Мусса Егзакь, Адунеизегьтәи аԥсуа-абаза конгресс VII-тәи аизараҟны, 2018 шықәса, хәажәкыра 22 © АААК / Наала Аҩӡԥҳа Мусса Егзакь, Адунеизегьтәи аԥсуа-абаза конгресс VII-тәи аизараҟны, 2018 шықәса, хәажәкыра 22 © АААК / Наала Аҩӡԥҳа 2017 шықәсазы Жәларбжьаратәи аԥсуа-абаза жәлар рассоциациа Аизара ду аҟны Мусса Егзакь уи аиҿкаара ахантәаҩыс иалхра азҵаара ықәдыргылеит, дагьалырхит. Убри Аизара ду аҟынгьы Ассоциациа еиҭашьақәыргылан Адунеизегьтәи аԥсуа-абаза конгресс (АААК) ҳәа. Абар уажәшьҭа абаза жәлар зегьы раԥхьагылаҩ иаҳасабала, Мусса Егзакь напы аиркит астратегиатә уснагӡатә аӡбара – адунеи зегьы иқәынхо ашәуааи аԥсуааи реидкылара, ихадоу ахықәкы – аетнос аиқәырхара – анагӡаразы. Мусса Егзакьи АААК аделегациеи Ҭырқәтәылатәи Ареспублика раҭаараан, аџьынџьуаа рԥылара, 2018 шықәса, лаҵарамза © АААК / Наала Аҩӡԥҳа Мусса Егзакьи АААК аделегациеи Ҭырқәтәылатәи Ареспублика раҭаараан, аџьынџьуаа рԥылара, 2018 шықәса, лаҵарамза © АААК / Наала Аҩӡԥҳа Мусса Егзакьи АААК аделегациеи Ҭырқәтәылатәи Ареспублика раҭаараан, аџьынџьуаа рԥылара, 2018 шықәса, лаҵарамза © АААК / Наала Аҩӡԥҳа Мусса Егзакьи АААК аделегациеи Ҭырқәтәылатәи Ареспублика раҭаараан, аџьынџьуаа рԥылара, 2018 шықәса, лаҵарамза © АААК / Наала Аҩӡԥҳа Мусса Егзакьи АААК аделегациеи Ҭырқәтәылатәи Ареспублика раҭаараан, аџьынџьуаа рԥылара, 2018 шықәса, лаҵарамза © АААК / Наала Аҩӡԥҳа «Сахьӡар сҭахуп Сыԥсадгьыл маҷи, Урыстәылеи, Аԥсныи ирыхәаша, акрызҵазкуа аусқәа рынагӡара. Ҳаԥхьаҟатәи абиԥарақәа рыҿиаразы ашьаҭа ӷәӷәа азырхиара, – иҳәоит Егзакь. –Ужәлар, уԥсадгьыл бзиарас ирзыҟауҵаз алоуп адунеи аҿы ушьҭа шынужьуа». Гәык-ԥсыкала Мусса Ҳабал-иԥеи, абаза жәлари зегьы ирзеиӷьаҳшьоит хыхь ишҳәоу еиԥш иҟаларц! Анҵыра дуи, ихырҳагоу аусуреи шәзеиӷьаҳшьоит, иаҳазгәакьоу Мусса Ҳабал-иԥа. Шәыԥсҭазаара илашоу, анасыԥ зцу амшқәа рыла иҭәызааит! Мусса Егзакь Ахаҭарақәа Акомментари ааныжьразы шәҭалароуп, ма шәыҽҭажәыҩроуп. Ашара а б в г ӷ д џ е ҽ ҿ ж з ӡ и к қ ҟ л м н о ҩ п ԥ р с т ҭ у ф х ҳ ц ҵ ч ҷ ш ы ь ә Абхазский язык Абазинский язык а б в г д е ё ж з и й к л м н о п р с т у ф х ц ч ш щ ъ ы ь э ю я Ӏ Абхазский язык Абазинский язык Ахҳәаа ыҟам Атема ала анҵамҭақәа Адунеизегьтәи аԥсуа-абаза конгресс VII-тәи Аизара ду аҩбатәи аилатәара 22.03.2018 19:15 Мусса Егзакь АААК аҿаԥхьа иқәгылоу ихадароу ахыдҵақәа азгәеиҭеит 16.09.2018 11:55 Мусса Егзакь: ҳажәлар зегьы ҭаацәара дук еиԥш срыхәаԥшуеит 16.09.2018 13:35 Мусса Егзакь: «Алашара» иарҳаз аԥышәа – амилаҭ рыҿиара аус аҿы ҿырԥшы бзиоуп 19.03.2019 17:45 Ахҭысқәа ААУ аҿы имҩаҧысит абаза бызшәала азеиҧш диктант Дырмит Гәлиа иҩны-амузеи аҿы зымҽхак ҭбаам авиртуалтә екскурсиа Адиспансеризациа 2024: АААКи Агәабзиарахьчара аминистрреи ашколхәыҷқәа ргәабзиара агәаҭара еиҭахацдыркит. Аҿцәажәара «Необходимо сохранить наш маленький абхазский мирок»: интервью с Теймуразом Тания "Згәы зыԥхьаны иааз": АААК иазнархиеит хатәгәаԥхарала иҳавагыланы еибашьуаз ирызку авидеонҵамҭа Аԥсни италиатәи ақалақь-ҳәынҭқаррақәеи: аԥсуа ҵарауаҩ Чрыгба ишәҟә ҿыц Реиҳа изыԥхьо «Аԥсуара амҩахәасҭақәа» рцикл: Феликс Џьинџьиа иҿцәажәара 13 Жәабран 2024 12:00 Адиспансеризациа 2024: АААКи Агәабзиарахьчара аминистрреи ашколхәыҷқәа ргәабзиара агәаҭара еиҭахацдыркит. 18 Жәабран 2024 15:30 АААК еиҭахацнаркит аҧсуа милаҭтә хәмаррақәа ирызку апроект 10 Жәабран 2024 16:35 Дырмит Гәлиа иҩны-амузеи аҿы зымҽхак ҭбаам авиртуалтә екскурсиа 19 Жәабран 2024 13:30 Анҵамҭақәа зегьы Ҳара ҳхархәаҩцәа Дориан Рудат Ирина Джердисова Ҭамаз Ҳарчла Регина Джарсалия Мурадин Урчуков Мария Шакая Кама Джинджолия Виталий Габния Аҭалара Аҽҭаҩра Афотосахьақәа Аҧсны еиуеиҧшым акәакьқәа рҿы Ажьырныҳәа шымҩаҧырго зныҧшуа афотолента Авидеонҵамҭақәа Дырмит Гәлиа иҩны-амузеи аҿы зымҽхак ҭбаам авиртуалтә екскурсиа Апроектқәа рыдгылара / Алахәцәа рыхәҭалагала Ахшәаара Аконгресс алалара Арзаҳал ахарҭәаара Аконгресс аҿы Аконтактқәа Амультимедиа Апроектқәа Аконгресс ажәабжьқәа © 2024 АААК Азинқәа зегь хьчоуп 18+ , ма шәыҽҭажәҩыроуп. АААК алахәцәа рхыԥхьаӡарахь адкылара аԥҟарақәа Арзаҳал онлаин ахарҭәаара Арзаҳал PDF аҭагалара Иҭабуп шәахьҳадҵаалаз. Иаарласны ҳаҽшәымаҳдоит. Иҭабуп шәахьҳалахәхаз! Иалашәҵаз азыҳәара хымԥада ҳахәаԥшуеит. 6LdxQOEZAAAAAL3LWoDTaiPBeqvYYgyFFgoALtD0 E-mail Ажәла, ахьӡ, абхьӡы Атекст аҿы агха Аацҳамҭа Асахьатә фаил, ма адокумент Ашьҭра 6LdxQOEZAAAAAL3LWoDTaiPBeqvYYgyFFgoALtD0 E-mail: Апароль Сагәалашәааит Апароль шәхашҭма? Аҭалара Аккаунт аԥҵаӡами? Аҽҭаҩра Ахархәаратә еиқәшаҳаҭра Асоциалтә ҳақәа рыла аҭалара: Защита reCAPTCHA: Конфиденциальность и Условия использования 6LdxQOEZAAAAAL3LWoDTaiPBeqvYYgyFFgoALtD0 E-mail: Ишәхәыц апароль (ф-символк иреиҵамкәа) Апароль еиҭанышәҵа Ахархәаҩ иақәшаҳаҭра аԥҟарақәа сыдыскылоит, схаҭаратә дыррақәа аус рыдулара сақәшаҳаҭуп. Аҽҭаҩра Асоциалтә ҳақәа рыла аҽҭаҩра: Защита reCAPTCHA: Конфиденциальность и Условия использования Иашәырбаз аелектронтә ԥошьҭа арҵабыргразы ишәзынашьҭуп азхьарԥш згәылоу асаламшәҟәы. Аҭаӡ Спам иҭоу агәаҭара шәхашәмыршҭын! Апортал анҵамҭақәа Шәаккаунт апароль аиҭашьақәыргыларазы ахьарԥш згәылоу асалам шәҟәы шәзынашьҭын. Ахьарԥш ала шәиасны апароль ҿыц шәхәыц.
https://www.abaza.org/abk/mussa-egzak-syzhlar-reikuyrkhara-aztsaaara-skhuychaakhys-sguy-itskhoit
2024-02-24T08:58:04Z
<urn:uuid:d16f90b0-a97d-4824-9790-9f8712b9da67>
[ "footer", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.91
0.62
0.98
229
38,402
tlsh:T15CFC9C039D80CB4BD6B3C048CA918D3528E1680743637630CEC9F4B11651099EFFCC139AFAE8165E74AF1266D262BE11B94AECE965BD7AE331D300A52D3F35EE279436D59E
Ачымазара ҿкы - акоронавирустә инфекциа аларҵәара ашәарҭаразы, аҭагылазаашьа ҷыда инақәыршәаны, Ауаажәларратә еиҿкаара "Жәларбжьаратәи афонд Аԥсны" имҩаԥнагеит агәыҳалалратә акциа. "Ахәыҷқәа - аинвалидцәа рҭаацәа рассоциациа" изхылаԥшуа 35 ҭаацәара ироуит афатә тауарқәа реизга, уахь иаҵанакуан абарҭ афатәқәа: ашыла, ашьақар, амакрына, ауҭраҭыхқәа, еиуеиԥшым ахрыӷқәа иара убас абзазаратә химиа. Ас еиԥш иҟоу, иуадаҩу аамҭақәа раан еиҳа ашәарҭара иҭагылоуп згәабзиара ԥку ахәыҷқәа ахьызҳауа аҭаацәарақәа.
http://fondapsny.org/ab/akalak-aka-inho-35-taacara-achyraara-rytan
2024-02-21T12:41:17Z
<urn:uuid:1b50c574-e311-4e1d-9559-cc27c3d7b816>
[]
[]
abk-Cyrl
1
1
1
3
933
tlsh:T13FB785113640E7EFC533E118DA818E3029D11C071222A6348EDEF470210149EEBECD139AFBE51A4A60AB0146E162BAA2291AECD85A3A5BE3309150B46C7E39DD136532C8CD
Ахада Ихаҭыԥуаҩ Бадра Гәынба имҩаԥигеит Аԥсны Аҳәынҭқарра аекономикатә политика ихадароу ахырхарҭақәа ралкааразы ажәалагалақәа разырхиара иазку аусуратә гәыԥ аилатәара Ахада Ихаҭыԥуаҩ Бадра Гәынба имҩаԥигеит Аԥсны Аҳәынҭқарра аекономикатә политика ихадароу ахырхарҭақәа ралкааразы ажәалагалақәа разырхиара иазку аусуратә гәыԥ аилатәара Аԥсны Аҳәынҭқарра Ахада Иадминистрациаҟны имҩаԥысит Аԥсны Аҳәынҭқарра аекономикатә политика ихадароу ахырхарҭақәа ралкааразы ажәалагалақәа разырхиара иазку Ахада иҟны иҟоу Аусуратә гәыԥ аилатәара. Аилатәараҟны ишьақәырӷәӷәан агәыԥ аусуразы аԥҟара. Аилатәара аартуа, Ахада Ихаҭыԥуаҩ, аусуратә гәыԥ ахантәаҩы Бадра Гәынба иҳәеит: «Ари аусуратә гәыԥ иалалеит аԥышәа змоу ауаа, урҭ рыбжьара иҟоуп абизнесуаа-реидгылақәа рхаҭарнакцәа, аҵарауаа, аекономика, абанктә система ахырхарҭақәа рыҟны аекспертцәа, аҳәынҭқарратә усбарҭақәа рнапхгаҩцәа. Шәара ижәдыруеит аибашьра ашьҭахь акырынтә аҽазышәарақәа шыҟаз ас еиԥш иҟаз аусуратә гәыԥқәа раԥҵареи реиҿкаареи рзы, аха урҭ русура алҵшәа зегьы иаҳдыруа ауп. Ари аус знапы алакыз ауаа ирзынархоу ҽԥныҳәаӡам. Аха иҟоуп ҳекономика аҿиара алзмыршо иобиективтәу амзызқәа. Шықәсқәак инарзынаԥшуа аконцептуалтә документқәа аус рыдулара ҳаҿын, аха рыцҳарас иҟалаз, ақьаад аҟны ауп иахьынхаз. Сгәы иаанагоит иазгәаҭоу апланқәа рзы ашьаҿа ҿыцқәа рыҟаҵара иаамҭоуп ҳәа. Агәыԥ аусура шықәсыбжак иҭагӡаны инагӡатәуп, ус анакәымха, аамҭа ҳацәцоит, иаргьы аимак-аиҿак ашҟа ииасуеит, аусура алҵшәа анаҭом». Гәынба иажәақәа рыла, аусутә гәыԥ уснагӡатәны аҿаԥхьа иқәгылоуп ҳәа аҳәынҭқарра аекономикатә политикаҟны еиҳа лыҵшәа змоу, ихадароу ахырхарҭақәа ралкаара, уи ахәаԥшразы Ахада ишҟа анагара, иара дҵак аҳасабала еиқәиршәоит, анаҩс иазԥхьагәаҭоу апланқәа рынагӡразы аҿҳәара иалацәажәахоит. Аусуратә гәыԥ алахәцәа зегьы ажәалагалақәа ҟарҵеит Аԥсны аекономика аҿиаразы иахадароу ахырхарҭақәа ралкааразы. Аҟәа ақалақь Администрациа ахада Беслан Ешба ажәалагала ҟаиҵеит аҳәынҭкарратә-хатәы усеицуразы азакәан аус адуларазы, уи игәаанагарла аинвестициа адыԥхьаларазы ицхыраагӡахоит. уи инструмент бзиахоит. Иара убас ирыдигалеит апроектқәа рынагӡараан абанкқәа рҳәаақәҵаразы апроектә финансзоужьра алагаларазы. ААУ аекономикатә теориа акафедра анапхгаҩы, адоцент Александр Страничкин ажәалагала ҟаиҵеит аинвестициақәа радыԥхьаларазы ақалақьыргыларатә закәанеидкыла аԥҵаразы. Страничкин излаиԥхьаӡо ала, анефт апроблема ӡбатәуп: «Ҳара анефт ҳамазар, иаҳдыруазарц ахәҭоуп иҵаҳхло, мамзаргьы иҵҳамхло». Иара игәаанагарала, адунеитә ԥышәа излаҳнарбо ала, анефт аҿиаразы алашара дуқәа унаҭоит. Азеиԥш урыстәылатәи ауаажәларратә еиҿкаара имаҷуи абжьаратәи наплакра «Опора России» азы ахада актәи ихаҭыԥуаҩ аиҳабы Павел Сигал ирабжьигеит аинвестициатә ҭагылазаашьа бзиа ашьақәыргыларазы алшарақәа раԥҵара: «Аԥсны ахьмаҷу иабзоураны аӡбамҭақәа зегьы иаарласны рыдкыларазы аԥыжәара амоуп. Аҳәынҭқарра аҿиараҟны сара изласыԥхьаӡо ала, ихымԥадатәиуп аинвестициа адԥхьалареи ахьчареи рзы аинститутқәа раԥҵара. Ас еиԥш иҟоу мыруганы иҟалар алшоит аҿиаразы акорпорациа, уи аструктура иҷыдоу азакәан иҳәаақәнаҵароуп. Иара убас, абанктә система ԥсахны, абанкқәа рыла зыхә мариоу аурыс ԥара алагалатәуп. Иԥсахзароуп ашәахтә система. Аҳәынҭқарра атуризм аганахьала абизнес маҷ аҟынтә еизгоу ашәахтә маҷқәа иандыргәамҵуа, аҳәынҭқарратә корпорациақәа инагӡаны ирымшәаз ашәахтәқәа амиллиард мааҭкәа артәоит». Сигала игәаанагарала, «анефт аҵхразы ахыҭхәыцаарақәа ҳарҟәаҵып», аҿиара рыҭатәуп хыхь иҟоу, атуризм, ақыҭанхамҩа, ачыстә ааглыхра, амшынтә аалыҵқәа. Аҳәынҭқарратә кадастртә палата адиректор Давид Ирадиан иазгәеиҭеит еиҭамҵуа амал адԥхьаларада аинвестициатә еикәшара шзыҟамло: «Адгьыл-мазаратә еизыҟазаашьақәа рҭыԥ иқәҵатәуп. Аԥара ахыҵхырҭа еснагь аԥшаара алыршахоит, уи азы аҭагылазаашьақәа аныҟала. Дарбан инвесторзаалак еиҭамҵуа амал ахь илагала ҟаиҵаӡом, хатәык аҳасабала ахархәара амуазар. Аинвесторцәа еиҭамҵуа амал зынӡа рыҭара хымԥатәымзар алшоит, иҟалоит ахәҭаа алагаларала аҽалархәра». Аԥсны Ахада иҟны иҟоу астратегиатә ҭҵаарақәа рцентр адиректор Виачеслв Чрыгба ажәалагала ҟаиҵеит аҳәынҭқарра аекономикатә ҿиаразы амодель аԥҵаразы. Убри аан иазгәеиҭеит, «амаланыҟәа аԥҵара шаҭахым», иҿиоу атәыла маҷқәа рԥышәа аиагара шыҟало. Чрыкба игәаанагарала, аԥсуа економика аҟны зегь реиҳа ипроблеманы иҟоуп аконсерватизм, аӡәгьы агәаӷьра, нас аԥсахрақәеи ралагалара иҭахӡам, аԥсахра аҭахуп, аиҭакрақәа аныҟамла адунеи акыр ҳаҵахоит. Убри аҟынтә акрааҵуеит Аԥсны ахырхарҭақәа зегьы рҿы аиҭакрақәа рыла еимгәоуижьҭеи, уаҳа урҭ ахылымҵит. Даҽа проблемакны иҟоуп аменеџьменти аконсалтинги русхк аҟны аинетеллектуалтә ресурсқәа рыҟамзаара».
http://presidentofabkhazia.org/aps/about/info/anounces/13514/?print=Y
2024-02-22T21:22:02Z
<urn:uuid:47a3ca72-66b9-4138-a7c7-0b86f9df3df6>
[]
[]
abk-Cyrl
1
1
1
13
8,565
tlsh:T1E1199E022540CB8BC9B3C048D6818E356CC0690347627660CEC8F5B51546099EFFCD13EAFEE9094A749B1621E122BF15A50AFDEA657D6EEB708244E06D3F38DD37A476D2EE
Аиҧылара иалахәын Жәлар Реизара Аиҳабы Валери Бганба, Акурортқәеи атуризми рзы аминистр Авҭандил Гарцкиа, Гагра араион аусбарҭа ахада Беслан Барцыц, Жәлар Реизара адепутат Беслан Гәбаз, Пицунда ақалақь аусбарҭа ахада Чингиз Бигәаа. Аиҧылара аартуа, Чингиз Бигәаа далацәжәеит Пицунда инхо ауааҧсыра ирымоу акоммуналтәи асоциалтә-економикатәи проблемақәа. Уи иазгәеиҭеит, Пицунда ақалақьи Гагра араиони рбиуџьет еизыҟазаашьақәа реиҭакра аҵак ду шамоу, иагьрыдигалеит ақалақь аусбарҭа акадртә политикаҟны ақалақьтә еизара ароль арҕәҕәара. «Пицунда есқьынгьы ҳара бырлаш ҳасабла иҳаман, уи алшара дуӡӡақәа амоуп, аха рыцҳарас иҟалаз, инагӡаны ахархәара амаӡам», - абри аҵшьны иазгәеиҭеит Ахада иқәгылара алагамҭазы. Уи иара убас иеизаз иреиҳәеит, иҟаиҵаз адҵала ақалақьи акурорттә комплекси ирымоу апроблемақәа раарҧшреи рыҭҵаареи рзы ҷыдала аусуратә гәыҧ шаҧҵоу. Агәыҧ аусура иалагеит, хара имгакәа уи ажәалагалақәа цәырнагараны иҟоуп. Атәыла ахада иазгәеиҭеит, ҳхатәы економика аҿиареи ҳбиуџьет аҩныҵҟатәи ахыҵхырҭақәа реизырҳареи аҵак ду шамоу. Иара иаҵшьны иҳәеит афинанстә уадаҩрақәа шыҟоугьы, аҳәынҭқарра абиуџьетуаа руалафқәа рыцҵаразы ахы иаднаҵаз анагӡара иашалагахьоу раионқәак рыҟны – Гагратәигьы налаҵаны – ҳазҭалаз ашықәс инаркны ауалафахәы иацҵаны аужьра ишалагахьоу, насгьы уи Урыстәылатәи Афедерациа иҟанаҵо ацхыраарала акәымкәа, ҳхатә хархәагақәа рыла шакәу. Рауль Ҳаџьымба иара убас иҳәеит, Акурорт “Пицунда”апансионатқәа реидкыла аҭиразы иҟоу ауҳәан-сҳәанқәа шиашам. «Ҳара аҳәынҭқарратә мазара, еиҳаракгьы, ҳбиуџьет ахашәала алазгало, аимҵәара азин ҳамаӡам », - иҳәеит Ахада. Ахада иара убас далацәажәеит Пицундатәи Аныхабаа инадҳәаланы иҟоу аҭагылазаашьа. «Ари аныхабааи аоргани еицырдыруеит аҟаза ахә ҳаракны изшьо аӡәырҩы Аҧснеиҧш хара уи анҭыҵгьы. Аныха иқәнаргыло азҵаарақәагьы ҳасаб рзутәуп, Пицундатәи Аныха ижәытәӡатәи иашахаҵаратә ныхоуп. Зинла аконцерттә зал Акультуреи аҭоурых-культуратә ҭынха ахьчареи рзы аминистрра абаланс аҟны иҟоуп. Сара аорган инамаданы иарбанзаалак зыӡбак ашьҭыхраан Пицунда ақалақь аҟны инхо ауааҧсыра ргәаанагара ҳасаб азутәуп ҳәа сгәы иаанагоит», - иҳәеит Ахада. Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
https://presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/2360/
2024-02-29T08:52:41Z
<urn:uuid:d99153f2-52ee-451e-bd65-635848b31878>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.92
0.86
0.97
14
4,785
tlsh:T13995F8A17B408B4BC9B7C49DDB929A352CC0690743227721CEC9F5711642069EBFCD13AAFFE9194A74EF1612E262BF14690ABDE9247D6AD7305240A13C3F38DD3BD476D29E
Европейский Союз в действии: работая на благо более безопасной Европы и более стабильного мира (субтитры на абхазском) Один день из жизни наблюдателя (субтитры на абхазском языке) Аимадара Аус ҳуеит ашәарҭадареи, агәрагареи аиҭашьақәыргыларазы Ҳара Евроеидгыла абџьар змам ауаажәлартә анаҧшратә миссиа ҳауп. 2008 шықәса цәыббра мзазы, Евроеидгыла абжьаҟазарала аибашьра аҟәыҵра иазкны аиқәшаҳаҭра рнапы анаҵарыҩы аамышьҭахь ҳара ҳмиссиа арахь&nbsp;иаашьҭын. Аҧыҧшра 24/7 Амиссиа ахатәы аусура 2008 шықәса цәыббра мза ианалага инаркны, ҳара инаҳагӡоит 24 сааҭтәи аҧыҧшра, иҷыдоу азҿлымҳара, Аахыҵ Уаҧстәылеи, Аҧсни административтә ҳәаақәа рзааигәаратә аҭыҧқәа ираҳҭоит, Европатәи аполитика иазааигәоу аилазаашьақәа Қырҭтәылеи, арегиони рҿы рхатәы политика ашьақәыргылараҿы ацхыраара раҳҭоит. Аибашьратә хҭысқәа рырҿыцра аҽацәыхьчара Ҳара ҳприоритетқәа аибашьратә ахҭысқәа рырҿыцра аҽацәыхьчара ацхыраара аҭареи, Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи администрациатә цәаҳәа азааигәара инхо ауаа ибзиоу аҧсҭазаара рзышьақәыргылареи, еиҿагылоу аганқәа рыбжьара агәрагара аиҭашьақәыргылареи, Қырҭтәылеи, арегиони ирызкны Европатә аполитикатә ҳәаақәҵаратә аилазаашьақәа адырра рыҭара. Аганқәа рыбжьара адырраҭара аиҭныҧсахлара Аидыслара ма ашәарҭадара иазку, ма егьырҭ азҵаарақәа цәырҵыр, ҳара аҭагылазаашьа аилкааразыи, аибарххара ма аиҿыхара аҽацәыхьчарази ацхыраара раҳҭоит аганқәа адырраҭара аиҭныҧсахлараҿы. English / ქართული / Русский / Ирон / Аҧсуа / հայերեն / Azərbaycan / Ихадоу Ҳара Евроеидгыла абџьар змам ауаажәлартә анаҧшҩцәа рмиссиа ҳауп. Ҳара ҳмиссиа 2008 шықәса цәыббра мзазы, Евроеидгыла абжьаҟазарала фпункт иҟоу аиқәшаҳаҭра рнапы анаҵарыҩы аамышьҭахь арахь ҳаашьҭын. Ҳара ҳприоритетқәа: Аибашьратә ахҭысқәа рырҿыцра аҽацәыхьчара ацхыраара азура; Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи администрациатә цәаҳәа аҩганк азааигәара инхо ауаа ршәарҭадареи, ибзиоу аҧсҭазаара рзышьақәыргылареи; Еиҿагыло аганқәа рыбжьара агәрагара аиҭашьақәыргылара; Қырҭтәылеи, арегионқәеи ирызку Европатәи аполитика аҳәаақәҵаратә аилазаашьақәа адырра рыҭара. Амиссиа аусура анагӡара ианалага инаркны инанагӡоит 24 сааҭтәи аҧыҧшра, иҷыдоу азҿлымҳара Аахыҵ Уаҧстәылеи, Аҧснытәи административтә ҳәаақәа рзааигәаратә аҭыҧқәа ирзыруеит. Амиссиа аҟны 200 ҩык анаҧшҩцәа аус руеит Евроеидгыла иалахәу еиуеиҧшым атәылақәа рҟнытә. Ҳара ҳофис хада Қарҭ иҟоуп, егьырахь арегионалтә аофисқәа – Гори, Мцхеҭеи, Жәыргьыҭи. Ҳара ҳмандат амч амоуп Қырҭтәыла аҵакырадгьыл зехьынџьара. Аха Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи де-факто аиҳабыра ахаҭарнакцәа иахьанӡагьы дара зхылаҧшуа аҭыҧқәа рахь анеира азин ҳарҭом. Ҳара Евроеидгыла абџьар змам ауаажәлартә анаҧшҩцәа рмиссиа ҳауп. Ҳара ҳмиссиа 2008 шықәса цәыббра мзазы, Евроеидгыла абжьаҟазарала фпункт иҟоу аиқәшаҳаҭра рнапы анаҵарыҩы аамышьҭахь арахь ҳаашьҭын. Ҳара ҳприоритетқәа: Аибашьратә ахҭысқәа рырҿыцра аҽацәыхьчара ацхыраара азура; Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи администрациатә цәаҳәа аҩганк азааигәара инхо ауаа ршәарҭадареи, ибзиоу аҧсҭазаара рзышьақәыргылареи; Еиҿагыло аганқәа рыбжьара агәрагара аиҭашьақәыргылара; Қырҭтәылеи, арегионқәеи ирызку Европатәи аполитика аҳәаақәҵаратә аилазаашьақәа адырра рыҭара. Амиссиа аусура анагӡара ианалага инаркны инанагӡоит 24 сааҭтәи аҧыҧшра, иҷыдоу азҿлымҳара Аахыҵ Уаҧстәылеи, Аҧснытәи административтә ҳәаақәа рзааигәаратә аҭыҧқәа ирзыруеит. Амиссиа аҟны 200 ҩык анаҧшҩцәа аус руеит Евроеидгыла иалахәу еиуеиҧшым атәылақәа рҟнытә. Ҳара ҳофис хада Қарҭ иҟоуп, егьырахь арегионалтә аофисқәа – Гори, Мцхеҭеи, Жәыргьыҭи. Ҳара ҳмандат амч амоуп Қырҭтәыла аҵакырадгьыл зехьынџьара. Аха Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи де-факто аиҳабыра ахаҭарнакцәа иахьанӡагьы дара зхылаҧшуа аҭыҧқәа рахь анеира азин ҳарҭом.
https://www.eumm.eu/ab/new_media_gallery/-wuf_khtump3emm2z
2024-02-26T07:24:50Z
<urn:uuid:49e7dc71-bcdc-4aff-bd86-45f65f755320>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.93
0.85
0.99
27
6,705
tlsh:T1B51D2AD14544CB4BC173D4A9CA818F386CE26D578212B270CD8EF5B21685059EFFCC139ABAE8015B70EB1911D121BF10690AECDA687DBBE7B04240B65E3E7CDD276576C5AE
Аҧсны Аҳәынҭқарра Ахада Аслан Бжьаниа Урыстәылатәи Афедерациа адәныҟатәи аусқәа рминистр Сергеи Лавров «Ахьӡ-Аԥша» аорден I аҩаӡара ианашьаразы Аусҧҟа инапы аҵаиҩит. «Аԥсны Аҳәынҭқарра ахьыԥшымра азхаҵараҟны, аԥсны-урыстәылатәи аҳәынҭқаррабжьаратә еизыҟазаашьақәа рырӷәӷәареи рырҿиареи рыҟны илагаламҭа ду азы «Ахьӡ-Аԥша» аорден I аҩаӡара ианашьазааит Лавров Сергеи Виктор-иԥа ”, — аҳәоит 2023 шықәса хәажәкырамза 21 азы изҵаҩыз Аусԥҟа аҟны. Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
https://presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/15445/
2024-02-22T13:29:19Z
<urn:uuid:d1b44afc-5532-4b0c-89ce-da208bded0ae>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.78
0.8
0.92
10
1,667
tlsh:T167B9AE319A809783C6B3D4AACE825A35AAC0684A02A5B620CD89B9755782145FBFCC12E6EBE0244B78DB1121D156BF14AA0DFDE52CBEABD3704241A27C2E78DC379575C1AE
Рауль Ҳаџьымба хантәаҩра азиуан ажьырныҳәа 22, 2015 шықәсазы Аҧсны Ахада Иусҧҟала иаҧҵаз Аконституциатә реформазы акомиссиа аилатәара. Ахада иажәалагалаҟны иазгәеиҭеит: “Ҳара изныкымкәа иаҳҳәахьеит аконституциатә реформа амҩаҧгара шаҭаху. Аҧхьатәи ашьаҿа ҟаҵоуп аӡбаратә система иадҳәалоу ахәҭаҟны. 2016 шықәсазы аусура иалаго арҭ аӡбамҭақәа, аҳәынҭқарраҟнытә иацҵаны ацхыраара рҭаххоит. Егьырҭ ахырхарҭақәа ртәы ҳҳәозар – уи, раҧхьа иргыланы, амчра анагӡаратәи азакәанҧҵаратәи махәҭақәа мычла реиҟаратәроуп; аҩбатәи, парламент ашьақәгылашьа аҧсахроуп – алхратә система аиҭакра, иара убас азакәанҧҵаратә усбарҭа ахыҧхьаӡаратә еилазаашьа аҧсахра; ахҧатәи, аҭыҧантәи ахаланапхгара асистема аиҭакра азҵаарақәа, - ара лыҵшәа бзиала, ахаҭабзиара ҳазхәыцны аус аауроуп. Сгәы иаангоит, акомиссиа аусура лҵшәадахом ҳәа. Зҵаарацыҧхьаӡа иаҳҭаху еилырганы ҳазнеироуп. Шәыҟоуп шәара, иҟоуп адепутатцәа, иҟоуп ҳуаажәларра – ҳазегьы арҭ азҵаарақәа ҳрызхәцлароуп». Акомиссиа алахәылаҩ, Жәлар Реизара адепутат Валери Агрба Ахадеи Акомиссиа алахәылаҩцәеи идирдырит алхратә система аиҭакреи Жәлар Реизара ахыҧхьаӡаратә шьақәгылашьеи рзы иҟоу ажәалагалақәа. Ирыдгалоуп иахьа Аҧсны иҟоу аиҳараҩӡак рмажоритартә системаҟнытә иеилаҧсоу, амажоритартәи аизышаратәи зҵазкуа асистемахь аиасра. Валери Агрбеи акомиссиа егьырҭ алахәылаҩцәеи ргәаанагарала, иеилаҧсоу асистема егьырҭ алхратә системақәа рыҟны ицәырҵуа агхақәа рыцәцара алнаршоит, насгьы Аҧсны иахьатәи аполитикатә ҭагылазаашьа ауснагӡатәқәа еиҳа ирықәшәоит. Иара убас ирыдгалан адепутаттә корпус аизырҳара 35 – ҩык рҟынтәи 3 45 –ҩык рҟынӡа. Имҩаҧысуаз аимак-аиҿак аан ирылацәажәеит Валери Агрба ирылаиҳәаз ажәалагалақәа реиҧш, Акомиссиа егьырҭ алахәылаҩцәа ргәаанагарақәагьы. Иаҳҳәап, ажәалагала ҟаҵан адепутат икьымсра аҧҟара аҧыхразы, аимперативтә мандат алагаларазы, аизышаратә система цқьахьы аиасразы. Аилатәара аихшьала азуа, Ахада иазгәеиҭеит ауаажәларреи аҳәынҭқарреи аполитикатә система ахаҭабзиара аиҕьтәра адагьы, ауаа амчра разыҟазаашьа аҧсахра алзыршо аиҭакрақәа ишырзыҧшу. Рауль Ҳаџьымба Акомиссиа алахәылаҩцәа аҧхьаҟагьы гәацҧыҳәарала аусура рзеиҕьашьо, иҳәеит уи алҵшәақәа Жәлар Реизараҿы ишықәыргылахо. Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
http://www.presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/2234/
2024-02-29T07:47:49Z
<urn:uuid:70b4c7d3-e42f-43ac-910c-db240ce6b710>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.92
0.85
0.97
13
4,869
tlsh:T1D83756A17B40CB8BC9B3C095DBA15E346CD1180782567630CEC9F5B11785059E6FCD13AAFEE8194A74EB1A22D162BB14690BFDDD587E6AD7705340A12E2F7CE837A472C2EE
Иманшәалоу аимадара Кешбек Асрақәа<br>рнапхгараҭара Ноль аныҟоу<br>алшарақәа Ароуминг Аинтернет<br>маҵзурақәа Ихарҭәаау<br>апакетқәа Агәырҿыхарақәа Агәыҳалалра Абонентцәа<br>рымаҵ аура Архиагақәа Аҧхьаӡаратә<br>усурақәа<br>рымҩаҧгара USSD Ахарҭәаара E-sim Аномерқәа рыдәқьан Амаҵзура ахьаҿаркуа Амаҵзура ҭыԥқәа Аҿакразы адокументқәа Оборудование Акорпоративтә хәыхшәааратә планқәа Акорпоративтә маҵзурақәа Colocation Аопциа «Супер роуминг» Услуга «Продажа IP-трафика» Амаҵзура «Урыстәылатәи Афедерациа ашҟа 150 минуҭ апакет» Амаҵзура «Апакет 20 минуҭ Урыстәылаҟа» USSD-амениу Супер АОН Аофистә номер Ибзоу ноль Амобилтә Интернет «Aquanet» аинтернет-пакетқәа SMS-пакетқәа Аномер аилыркааҿагыла АҞӘАФОН абонентцәа рзы ароуминг Шәара ишәзасуан Амаҵзуреи ацхыраареи А-SIM-карта аԥсахра Абоненттә номер аԥсахра Ахәхшәааратә план аԥсахра Аиқәшаҳаҭра даҽаӡәы ихьӡала аҟаҵара Аԥхьаӡара есымза детальла аарԥшра Есымзатәи аԥхьаӡара Аномер хатәгәаԥхарала аанкылара Абоненттә еиқәшаҳаҭра адокументқәа Оборудование Асаит ахсаала Хаҭалатәи аклиентцәа рзы Акорпоративтә хархәаҩцәа рзы Оборудование +7 940 999 99 99 Асаит ахсаала Русский Ахәхшәааратә планқәа Асмартфон азы Ателефон азы Аинтернет азы Асасцәа рзы Архивтә хәыхшәааратә планқәа Амаҵзурақәа Иманшәалоу аимадара Кешбек Асрақәа рнапхгараҭара Ноль аныҟоу алшарақәа Ароуминг Аинтернет маҵзурақәа Ихарҭәаау апакетқәа Агәырҿыхарақәа Агәыҳалалра Абонентцәа рымаҵ аура Архиагақәа Аҧхьаӡаратә усурақәа рымҩаҧгара USSD Ахарҭәаара E-sim Аномерқәа рыдәқьан Амаҵзура ахьаҿаркуа Амаҵзура ҭыԥқәа Аҿакразы адокументқәа Акорпоративтә хәыхшәааратә планқәа Акорпоративтә маҵзурақәа Colocation Аопциа «Супер роуминг» Услуга «Продажа IP-трафика» Амаҵзура «Урыстәылатәи Афедерациа ашҟа 150 минуҭ апакет» Амаҵзура «Апакет 20 минуҭ Урыстәылаҟа» USSD-амениу Супер АОН Аофистә номер Ибзоу ноль Амобилтә Интернет «Aquanet» аинтернет-пакетқәа SMS-пакетқәа Аномер аилыркааҿагыла АҞӘАФОН абонентцәа рзы ароуминг Шәара ишәзасуан Амаҵзуреи ацхыраареи А-SIM-карта аԥсахра Абоненттә номер аԥсахра Ахәхшәааратә план аԥсахра Аиқәшаҳаҭра даҽаӡәы ихьӡала аҟаҵара Аԥхьаӡара есымза детальла аарԥшра Есымзатәи аԥхьаӡара Аномер хатәгәаԥхарала аанкылара Абоненттә еиқәшаҳаҭра адокументқәа Ихадоу адаҟьа АҞӘАФОН АҦСНЫ АЗЫ Аҵара АҞӘАФОН АҦСНЫ АЗЫ Аҵара Аспорт Акультура Агәабзиарахьчара Ауаажәларратә ҵысрақәа, ассоциациақәа, аидгылақәа Аҵара Контактный центр +7 940 999 99 99 Аҧсны Аҳәынҭқарра аинтеллекттә лшарамчы аиқәырхареи аизырҳареи хықәкыс иҟаҵаны, Аилахәыра АҞӘАФОН аспонсортә дгылареи агәыҳалалратә цхыраареи ирыбзоураны ироуа алшарақәа зегьы рҟнытә акрызҵазкуа хәҭа дук азнархоит аҵара иаҵанакуа аусмҩаҧгатәқәа. АҞӘАФОН аамҭа-аамҭала аматериалтә цхыраара рзыҟарҵоит Аҧсны иреиҳаӡоуи, абжьаратәи аҵараиурҭақәа, иара убасгьы ахәыҷбаҳчақәа. ------------- ААУ абазала Академиа Cisco аартра 2013 шықәса жәабран мзазы Аилахәыра АҞӘАФОН ацхыраарала Аҧснытәи аҳәынҭқарратә университет абазала имҩаҧысит аҭыԥантәи Аҳатә академиа Cisco аартра. Аилахәыра Cisco Systems аспециалистцәа аус здырулаз Cisco Networking Academy (CNA) аҳатә технологиақәа рганахьала иҟоу егьырҭ аналогқәа ирҿырҧшны уахәаҧшуазар, зегь реиҳа методикала еиқәыршәоу, ифундаменталтәу программоуп. Уи апрограммала есышықәса аҵара рҵоит 500 нызықьҩык астудентцәа 8000 инареиҳаны академиақәа рҿы, 164 тәыла рҟны. Ари апрограмма ҵакыс иамоуп атеориеи апрактикеи рганахьала апроект ҟаҵараҿы аспециалистцәа фундаменталтәла разыҟаҵара, еицазхаҵоу астандартқәеи аҳасабқәеи ахархәара рзуны, алокалтәи аглобалтәи ҳақәа рыргылареи ртехникатә мҩаҧгареи. Асертификациа змоу Академиа арҵаҩцәа ААУ абазала имҩаҧыргоит акурсқәа абарҭ ахырхарҭақәа рыла: IT Ашьаҭақәа акомпиутерқәа апрограммақәеи аппаратқәеи рыла реиқәыршәара, иара убасгьы CCNA Discovery. ------------- Аҧснытәи аҳәынҭқарратә университет астудентцәа хьыӡҳәалатәи астипендиақәа рыҭара ИАЕ «АҞӘАФОН-GSM» 2006 шықәсазы иаҧнаҵеит Аҧснытәи ҳәынҭқарратә университет астудентцәа рзы хьыӡҳәалатәи астипендиа. Убри аахыс АҞӘАФОН ААУ афакультетқәа зегьы рҟнытә ҩыџьа есымза астипендиа рнаҭоит. АҞӘАФОН астипендиа зауа, аҵара бзиаӡаны изҵо, убасгьы Иреиҳаӡоу аҵараиурҭаҿы ауаажәларратәи астуденттәи ҧсҭазаара активла зхы алазырхәуа, АҞӘАФОН хьыӡҳәалатәи астипендиа ашьақәыргылара иазку Акомиссиаҿы аиҿцәажәара иахысыз астудентцәа роуп. Астудентцәа аҵарадырра ашҟа разҿлымҳаразы аџьшьара рыҭо, АҞӘАФОН ҩынтә иазнарҳахьеит астипендиа. Уи анаҧҵаз 500 мааҭ ыҟазҭгьы, 2007 шықәсазы 1000 мааҭ рҟынӡа иацҵан, 2009 шықәсазы 2000 мааҭ рҟынӡа. ------------- ААУ Абизнес-ресурстә центр абиблиотекатә фонд ахарҭәаара 2010 шықәсазы Аилахәыра АҞӘАФОН ААУ абитуриентцәеи астудентцәеи ишырҭаху рхы иадырхәарц азы, ауниверситет Абизнес-ресурстә центр ҳамҭас ианаҭеит аекономика иазку 120 рҵага шәҟәы. ------------- ААУ ахыбраҿы «Аинтернет-клуб» аартра 2009 шықәса, жәабран мзазы Аилахәыра АҞӘАФОН афинанстә цхыраарала Аҧснытәи аҳәынҭқарратә университет аҿы иаартын «Аинтернет-клуб». Аклуб аартра уаҩы ибаратәы иҟоу хҭысны иҟалеит ауниверситет аҧсҭазаараҿы. Уажәшьҭа астудентцәа зегьы рҵараиурҭа гәакьа аҭӡамцқәа рыҩныҵҟа Аинтернет аинформациатә ресурсқәа рхы иадырхәартә еиҧш инарҭбааны алшара роуит. Иара убас, Аилахәыра АҞӘАФОН ауп Аклуб ахархәаҩцәа 3G Аинтернет-трафик рыҭаҩыс иҟоугьы. ------------- Аилахәыра АҞӘАФОН афинанстә цхыраара иабзоураны иалыршахеит аҧсуа студентцәа ҳтәыла анҭыҵҟа изныкымкәа рцара 2007 шықәса рзы иалыршахеит Аҧснытәи аҳәынҭқарратә университет аҭоурыхтә факультет астудентцәа Египетҟа (Мысраҟа) рцара. ------------- 2006 шықәса, мшаҧы мзазы Аҟәатәи Иаарту Аинститут астудентцәа Реидгыла ахаҭарнакцәа дәықәҵан Ростов ақалақь ашҟа. Урҭ араҟа раҧхьаӡа акәны рхы аладырхәит «Кавказ – ҳара иаҳзеиҧшу ҳаҩноуп» зыхьӡу есышықәсатәи Жәларбжьаратәи астудентцәа рфестиваль. Убри инаҷыдангьы, АҞӘАФОН изныкымкәа ацхыраара ҟанаҵахьеит Аҳынҭқарра Иреиҳаӡоу Аҵараиурҭақәа рҿы аушьҭратә хәылҧазқәа рымҩаҧгараҿы, уи азы ҷыдала аныҳәатә программақәа еиҿкаауа, ҳамҭак аҳасабала хәыда-ҧсада бжьылатәи аимадаразы асертификатқәеи асувенирқәеи рыҭо. Ашколқәа рзы асоциалтә акциақәа: Асоциалтә проект «Ҧхьаҟа ҳаицны!» 2008 шықәсазы АҞӘАФОНи Аҟәатәи ақәыҧшцәа рыҩны «Диуна» иатәу аҿар рклуби қәҿиарала еицынарыгӡеит асоциалтә проект «Ҧхьаҟа ҳаицны!». Апроект хықәкыс иамоуп Аҧсны ақыҭа школқәа рҿы аҵара зҵо ахәыҷқәа рырҿиаратә лагамҭа аизырҳара ацхыраареи урҭ рхахәшьара ашьҭыхреи. Апроект аҳәаақәа ирҭагӡаны имҩаҧыргоит атренингқәа. Урҭ хықәкыс ирымоуп акоманда аиларҵәара, аиҳабацәеи абжьаратәқәеи ахәҭақәа рзы ашаха еимдаратә курсқәа, аҭыхымҭақәа рконкурс, аҧшқацәа рыхшыҩ иаззырҳауа ахәмаррақәеи. Апроект ахықәкы хада – ацентр иацәыхараны иҟоу Аҧснытәи ашколқәа рпроблемақәа ауаажәларра разхьарҧшра. ------------- Ҟәланырхәа ақыҭаҿтәи ашкол хылаҧшра азура 2006 шықәса раахыс Аилахәыра АҞӘАФОН афинанстә цхыраара анаҭоит Гәдоуҭа араион Ҟәланырхәатәи абжьаратә школ. 2006 шықәса, жьырныҳәа мзазы АҞӘАФОН ари ашкол ҳамҭас ианаҭеит программала еиқәыршәаны иҟаҵаз акомпиутерқәа фба. Уи иабзоураны ашкол аҵаҩцәа ироуит алшара акомпиутертә класс ашҟа аныҟәара, аперсоналтә компиутер аҿы аусура рылшартә еиҧш ахархәаратә ҧышәа аиура. Убри ашықәс инаркны иахьа уажәраанӡагьы Аилахәыра ацхыраара рнаҭоит ашкол арҵаҩратә еилазаара – есымза 15 000 мааҭ аҧара рзыршәоит. ------------- 2012 шықәса хәажәкыра мзазы Аилахәыра АҞӘАФОН Е.А.Ешба ихьӡ зху Аҟәатәи абжьаратәи ашкол№5 ацхыраара анаҭеит ахореографиатә кружок иалоу аҵаҩцәа акәашагатә маҭәа ҿыцқәа рзаахәараҿы. Ашкол иазоужьын акәашагатә костиумқәа 35 цыра злаархәаша аҧара. ------------- 2010 шықәса раахыс Аилахәыра АҞӘАФОН аинтеллектуалтә хәмаррақәа ирызкны Аҧсны Ачемпионат иаспонсороуп. Уи аҳәаақәа ирҭагӡаны имҩаҧысуеит ахәмаррақәа ҩ-хкык – «Иарбан? Иаба? Ианба?» ахәмарра аспорттә версиеи Бреин-ринги, иара убас Аҟәатәи ақәыҧшцәа рыҩны «Диуна» иатәу аҿарацәа рклуб инанагӡон. ------------- Аилахәыра АҞӘАФОН 2010 шықәса, хәажәкыра мзазы ҷыдала аҧсуа школқәа ирызкны алагарҭатә классқәа рзы иҭыжьыз 23 нызықь тетрад Аҧсны Аҳәынҭқарра араионқәа рҵара ҟәшақәа зегьы, ашкол-интернатқәеи, Аҟәа ақалақь аҿы иҟоу ацхыраагӡатә школи ирынаҭеит. ------------- 2005 шықәсазы Н.А. Лакоба ихьӡ зху Аҟәатәи ажәабатәи Ашьхарыуаа рышкол АҞӘАФОН иазоунажьит аҧара, аклассқәа ашколтә ҩнымаҭәала реиқәыршәаразы, иара убас иалыршан ашкол ахыб аиҭашьақәыргыларазы афинанстә цхыраара аҟаҵара. ------------- Ахәыҷбаҳча «Алашара» агәыҳалалратә цхыраара азыҟаҵара 2007 шықәса инаркны 2008 шықәсанӡа Аилахәыра АҞӘАФОН афинанстә цхыраара азыҟанаҵон ахәыҷқәа аҧсышәала аҵара ахьыддырҵо, Аҧсны ашколқәранӡатәи азеиҧштә ҵараиурҭақәа ираԥхьатәиқәуоу ируаку – ахәыҷбаҳча «Алашара». Есымза «Алашара» ахаҿытә ԥхьаӡара ашҟа иахырыҧхьаӡалоз аҧара – ахәыҷбаҳча аҩныҵҟатәи аҭахрақәа рынагӡара иазырхан. Уи – ахәыҷқәа ари абаҳча аҩныҵҟа рыҟазаара иеигәырҕьо, рҭагылазаашьа аиҕьтәра иазкыз хықәкылатәи гәыҳалалратә цхырааран.
https://aquafon.com/for-abkhaziya/2657/?language=ab
2024-02-26T22:05:57Z
<urn:uuid:835d559e-f284-4c36-a4d8-f491d37a8496>
[ "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.85
0.76
0.97
87
15,933
tlsh:T1070A19627B408B4BC5B7C0588A928E396CD1A81B43267330CEC9B570155205DEFFCD13EAF6FC598A74DB1612D221AE21994EEDDA387D7AE3719340A12D2F38ED27A437E69D
Ҳаидгыланы аԥсҭазаара еиқәҳархап - иахьазы аҵыхәтәантәи ажәабжьқәеи ари атемала ахҭыс хадақәеи - Sputnik Аҧсны Аҧсны аԤс Sputnik АбхазиярусSputnik АҧсныаԤс Ҳаидгыланы аԥсҭазаара еиқәҳархап Акультуратә-гәыҳалалратә фонд "Ашана" - Аԥсны аус зуа иакзаҵәыку фондуп, ӷәӷәала ичмазаҩу ахәыҷқәа рыхәышәтәразы аԥара еидызкыло. Афонд аусура иалагеит 2011 шықәсазы ацхырааратә программақәа фба рыла. "Ашана" ахәыҷқәа иреиӷьу Урыстәыла, иара убас Ҭырқәтәыла, Израиль, Германиа ахәышәтәырҭақәа рахь рышьҭразы ацхыраара ҟанаҵоит.
https://sputnik-abkhazia.info/haidgilan_apstazaara_eikharhap/
2024-02-25T22:53:44Z
<urn:uuid:891383e8-2ca6-4e2a-ba2e-e13b110be118>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.92
0.8
0.95
5
933
tlsh:T1192A3A113A404B4FC9B3D04D868A4D395DD1694203427634CDCAB1A01746248DFFCC23BDFED51919A09B1221D1557D102A0EFCDA64BDE6C372A711B6AC6E74C92B8537D0AE
Қырҭтәыла аҧыза-министр Иракли Ҕарибашвили Азиатәи Аҿиара абанк (ADB) ахада Масацугу Асакава диҧылеит, иара Қарҭ даҭааит Ацентртә Азиа арегионалтә економикатә усеицура (CAREC) афорум аҳәаақәа ирҭагӡаны. Аиҧылараҿы Қырҭтәылеи Азиатәи Аҿиара абанки русеицура иалацәажәеит, ҷыдала ирзааҭгылеит еиуеиҧшым аекономикатә секторқәа. Аиҳабыра рнапхгаҩы ишиҳәаз ала, абанк уажәтәи апортфель шьақәгылоуп 1,9 миллиард адоллар иаҧсоу 18 инвестициақәа рыла. Анеизакны, ADB апортфель 4.5 миллиард адоллар иаҟароуп. Аҧыза-министр ишиҳәаз ала, Қырҭтәыла ари ацхыраара иҳаракны ахә ршьоит. Аганқәа рхаҭарнакцәа атәылаҿ иҟоу аекономикатә ҭагылазаашьеи, афискалтәи абиуџьеттәи параметрқәеи ирзааҭгылеит. Ишазгәаҭаз ала, атәыла аекономикатә азҳара 2023 шықәсатәи арбага инақәыршәаны уажәазы иҟоу адинамика бзиа хымҧада ихьчатәуп. Иракли Ҕарибашвили ишиҳәаз ала, аекономикатә аҿиаразы аҵакы ду амоуп хазхаҭалатәи асектор арҕәҕәара азҵаара, ари апроцессаҿ Азиатәи Аҿиара абанк ароль хада нанагӡоит. Иара убас, аиҧылараҿы ишазгәаҭаз ала, Қырҭтәыла аиҳабыра ареформақәа рымҩаҧгара апроцесс аҧара рацәа аларҵоит, уи абизнес аҟаҵара армариареи, иара убас, аинфраструктуратә проектқәа рымҩаҧгареи иацхраауеит. Абри зегьы абзоурала, атәыла, атранзиттәи, алогистикатәи, атуристтәи, абизнестәи арегионалтә центрс ашьақәгыларазы иаҳа алшарақәа аиуеит. Аҧыза-министр ишиҳәаз ала, 2024 шықәсазы Азиатәи Аҿиара абанк есышықәсатәи аиҧыларақәа Қырҭтәыла имҩаҧысуеит, уи ҳтәылазы аҵакы ду амоуп. Аиҳабыра радминистрациаҿы имҩаҧгаз аиҧылара рхы аладырхәит Азиатәи Аҿиара абанк анагӡаратә директор, адиректорцәа рхеилак алахәыла Реичел Томпсони, Азиатәи Аҿиара абанк Ацентртәи Мраҭашәаратәи Азиа адепартамент агенералтә директор Иуџьин Жукови, Қырҭтәыла иҟоу Азиатәи Аҿиара абанк еснагьтәи ахаҭарнакра адиректор Лесли Бермен Лами, Қырҭтәыла аиҳабыра радминистрациа аиҳабы Реваз Џьавелиӡеи. АПОЛИТИКА Азиaтәи aҿиaрa aбaнк Қырҭтәыла аҧыза-министр Иракли Ҕарибашвили 2 Еиҧшу Иракли Ҕарибашвили – Агәра ганы сыҟоуп ҳара аглобалтә усеицура аҳәаақәа ирҭагӡаны алҵшәа дуқәа шҳауа, адунеитә масштабла изҩыдоу, ишәҭыкакаҷу аҧеиҧш аиқәыршәара шҳалшо Иракли Ҕарибашвили адунеитә економика алидерцәа иформалымыз ршьыбжьхьа ихы алаирхәит Иракли Ҕарибашвили аилахәыра TAQA анапхгаҩы диҧылеит Аҳәынҭқарра, зынхарҭатә ҭагылазаашьа цәгьоу 1000 ҭаацәара анхарҭа ҿыцқәа рнаҭоит Иракли Ҕарибашвили – Қырҭтәыла ауааҧсыра зегьы Қьырса аныҳәа ду ргәырҕьаҵәа иаҧыларц рзеиҕьасшьоит, ҳара ҳазынтәгьы, ҳаҧсадгьылгьы Анцәа илҧха ҳагымзааит, аҭынчра ҳамазааит Иракли Ҕарибашвили Хавиер Коломина диҧылеит Иракли Ҕарибашвили – Ҳара ари аус ҳазықәҧон, аус аауан, атәыла анапхгареи ажәлари ари астатус ҳҽаҧсаҳтәит Иракли Ҕарибашвили Урсула фон дер Лаиен лахь - Евроеидгыла иалоу аҳәынҭқаррақәа астратегиатә аӡбара рыдыркылап ҳәа ҳгәыҕуеит, ари аӡбара Қырҭтәылеи европатәи адемократиақәа рҭаацәареи ҕәҕәала еиднаҳәалоит Иракли Ҕарибашвили Евроеидгылаҿ ахантәаҩра змоу атәыла – Испаниа аҧыза-министр иахь - Қырҭтәыла, Евроеидгыла ҳаҧхьаҟатәи алахәыла аҳасабала, Европа ашәҭыкакаҷраҿы зҵакы дуу ароль нанагӡоит Иракли Ҕарибашвили Шарль Мишель иахь – Ҳажәлари анапхгара ззызуа аиҳабыреи ҳазну амчыбжь азы Евроеидгыла иалоу аҳәынҭқаррақәа астратегиатә аӡбара рыдыркылап ҳәа ҳгәыҕуеит Амш зеиҧшрахо 2° амҽ Қaрҭ амҽ 3° ашә 4° Авалиута акурс $ USD 2.6596 0.001 € EUR 2.8745 0.010 ₽ RUB 0.029106 0.018 £ GBP 3.3596 0.009 TOP 5 Мамука Мдинараӡе - Зегьы еилышәкаар сҭахуп, Саакашвили амодернизациа асимвол аҳасабала ихәаҧшра ақырҭуа уаажәлар рыгәҭа антиевропатәи агәалаҟазаарақәа азнарҳауеит Иракли Кобахиӡе - Гурам Габескириа ихьӡ ҳареи игыло абиҧареи иаҳзаанхоит аҧсадгьыл азгәыкреи, аҟәышреи, ақәҧаратә ҟазшьеи аҿырҧштәы аҳасабала Каха Калаӡе - Иракли Кобахиӡе зегьы реиҳа ибзианы идыруеит аиҳабыра ирызкны идикылаша аӡбара Иахьа инаркны аӡыргаратә ацҳамҭақәа рышьҭра адресат иқәшаҳаҭра мацара ашьҭахь алшахоит Павел Ҳерчински - Анаплакра маҷи абжьаратә наплакреи аганахьала Қырҭтәыла аҧхьагылара шамоу аазырҧшуа аҭҵаарақәа гәахәаала аҧара рзоуҳажьҭуеит
https://1tv.ge/lang/ab/news/irakli-gharibashvili-aziati-atchviara-abank-axada-diphmleit/
2024-03-02T23:41:46Z
<urn:uuid:80ecde5d-3736-43aa-9622-690c5d633475>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.97
0.62
0.99
37
7,304
tlsh:T15152CEE15804DB0BD5B3C1598A919E317DD1790B8221B360CDD9F97166461ADEFFCC13A9FEE8195AB09B1912D162BF006A09ECE758BDBBDB711300A41D3F38EE378472869E
Аеколо́гиа[1] (аагоуп абырзен бызшәахьтә: οἶκος «ойкос» - аҩны, анхарҭа, аԥсадгьыл + λόγος «логос» - аҵара) — Хыхь ишаҳҳәахьо ала аекологиа рызкуп зыԥсы ҭоу ацәеижьқәеи изну аԥсабареи реинырра аҵара. Аекологиа ршоит хыџьараны: 1) аҵиаақәа рекологиа; 2) аԥстәқәа рекологиа; 3) ауаҩы иекологиа ҳәа. Аҵиаақәа рекологиа[аредакциазура | акод аредакциазура] Аҵиаақәа рекологиа иаҵоит аҵиаақәеи изну аԥсабареи шеиныруа, аҵиаақәа дара-дара реиныррақәа, урҭ рзеиԥшеизҳарақәа. Аԥсҭазааразы зыда ԥсыхәа ыҟам аҭагылазаашьақәа иреиуоуп – алашара, аԥхарра, ацәаакы, аҳауа, аминералтә маҭәашьарқәа уб. иҵ. Ацәеижьқәа рыԥсы ҭанаҵы крырфоит, рыԥсыԥ ларгаҩаргоит, ирызҳауеит, иҿиоит, рымҽхак дырҭбаауеит. Убри ауп урҭ рыԥсҭазаара ҵакыс иамоугьы. Аха ҭагылазаашьала урҭ зегьы еиԥшым. Џьара аӡы маҷуп, даҽаџьара аҳауа цқьам, егьи- рахь хьшәашәароуп, даҽаџьарах афатә маҷуп, мамзаргьы ӡҟычроуп. Ажәакала ацәеижьқәа рзы иҟоуп иҽеиуи иҽеими аҭагылазаашьақәа. Убарҭ аҭагылазаашьақәеи ацәеижьқәеи реинырра шымҩаԥысуа аҭҵаара иазкуп аекологиа захьӡу аҵарадырра. Аҵиаақәа рекологиа иҭнаҵаауеит ауаҩы ихарала аҵиаақәа ироуа анырра ахҟьа-ԥҟьақәа. Аҵиаақәа рекологиа аилкааразын идыртәуп аҵиаақәа рыԥсҭазааратә ҷыдарақәа. Аҵиаақәа анышә аҟынтәи ироуеит рыфатә, уи иқәгылоуп, изеиҭаӡҵом. Аӡҵиаақәагьы аӡаҿы ироууеит рыфатә, изеиҭаҵӡом. Аҵиаақәа рымҽхак дырҭбаауеит рыжәлақәа рыла. Ахара ацаразы урҭ рыжәлақәа еиҿартәуп аҳауаҿ ихиааланы иԥырратәы, мамзаргьы аӡы иагаратәы. Рышәҭқәа ирхылҵуеит афҩыхаа. Аҵиаақәа иԥсаанӡа ирызҳауеит. Урҭ урысшәала «рас- тение» зрыхьӡу еснагь иахьрызҳауа азы ауп. Аҵиаақәа ирылшоит рцәеижьхәҭақәа рыԥсахра, ҿыц илганы рзырҳара, рҽырҿыцра. Аҵиаақәа бзиарҭаны ирызҳауеит ирласны, идуны. Цәгьарҭаны реизҳара ԥкуп, ихьысҳауп. Насгьы аҵиаақәа ахьҭацәгьеи амлакреи аныҟоу ирылшоит абыӷькаԥсара, аамҭала ацәара. Аҵиаақәа ахыхьчараз ирымоуп ахыхьчага цәеижьхәҭақәа: абӷажәцәа, аҟәымыӷқәа, афҩыцәгьа, агьама бааԥс, ашҳам, ирхылҵуеит абактериақәа зшьуа афитонцидқәа уб. иҵ. Аҵиаақәа рызҳашьа, рыԥсҭазаашьа ианыԥшуеит иахьану аҭыԥ заҟа ирлашоу. Амра ашәахәақәа ахьзымнеиуа аҭыԥқәа рҿы аҵиаақәа ирызҳауеит икәаданы, риаҵәара маҷны. Уи адагьы аҵиаақәа реизҳара ианыруеит амш заҟароу, аԥхынра мшқәа рхыԥхьаӡара, амра анԥхо амшқәа рхыԥхьаӡара уб. иҵ. алашара иадҳәалоу аҭагылазаашьақәа. Иҟоуп аҵиаақәа амш андуу изызҳауа, иҟоуп амш анкьаҿу азҳара иазыманшәалоу, иҟоуп рыҩбагьы ззеиԥшугьы. Амш андуу изызҳауа аҵиаақәа иреиуоуп аҩададгьылқәа зџьынџьу ача, ақьар, ачаԥшь, акартош. Урҭ ирызҳарц, ишәҭырц азы амш аура 12 сааҭ иреиҳазароуп. Аладатәи аҵиаақәа – амахәыда, абрынџь, абамба, анышәраса уб. иҵ. рызҳаразы амш аура 12 сааҭ еиҳазароуп. Амш аура заҟароу иахьԥшым аҵиаақәа иреиуоуп апатырџьанқәа, алымҳардагәа уб. иҵ. Хыхь иаҳҳәаз амзызқәа ирыхҟьаны аҵиаақәа ршоит х-гәыԥкны: алашара бзиа избо; ашәшьыра зычҳауа; ашәшьыра бзиа избо, ҳәа. Алашара бзиа избо аҵлақәа иреиуоуп амзаҵла, аҵааҵла, агәыркаԥса, абӷьыршәшәа, ахьаца, аџь уб. иҵ. Алашара бзиа избо иреиуоуп ауҭраҭыхтәи абаҳчатәи аҵиаақәа, иара убас аӡышәҭыши аӡышәҭ ҩежьи. Ашәшьыра зычҳауеи, бзиа избои иреиуоуп аԥсаӡҵлақәа, аҭәаҵлақәа, арасаҵлақәа, – ачықьқәа рахьтә – ашьхарпаҿ, ақәыцыш, адыӷаџьа, ахәажәа, абжьынҵ уб. иҵ. Ашәшьыра бзиа избо аҵлақәа – аԥсаӡқәа, рымҵа азҳара рылшоит аҭырасқәа, ашыцламшәқәа. Ашәырбаҳчақәа рааӡара напы азыркуа ирдыруазароуп еиуеиԥшым ашәырҵлақәа алашара еиԥшымкәа ишырҭаху. Аҵиаақәа реиҭаҳараан, ацәаҳәақәа рыҭбаареи аҵиаақәа рхибаҩареи азгәаҭаны збаҳча шьақәзыргыло, аҽаҩра бзиа иоуеит. Алитература[аредакциазура | акод аредакциазура] П. К. Кәыҵниа, «Аҵиаақәа, абактериақәа, акәыкәбаақәа рбиологиа», Аҟәа – 2011 Ахьарԥшқәа[аредакциазура | акод аредакциазура] ↑ Касланӡиа В. А. (аред. Џьонуа Б. Гь.), «Аԥсуа-аурыс жәар», Аԥсны аҭҵаарадыррақәа ракадемиа, Д. Гәлиа ихьӡ зху Аԥсуаҭҵааратә институт, Аԥснытәи Аҳәынҭқарратә Университет, Аҟәа, 2005 Ахыҵхырҭа – https://ab.wikipedia.org/w/index.php?title=Аекологиа&oldid=110660 Акатегориақәа: Аекологиа Адгьыл азы аҭҵаарадыррақәа Ацыхәтәантәи аԥсахрақәа абри адаҟьа аҟны: 08:20, 6 мшаԥымза 2021. Атекст ахьыманшәалоу Creative Commons Attribution-ShareAlike алицензиала иҟоуп; ахарҭәааратә ԥҟарақәа рылша рныруеит. Шәахә. Инарҭбааны шәахә. убас Ахархәаразы аԥҟарақәа.
https://ab.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%B5%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D0%B0
2024-02-29T13:12:14Z
<urn:uuid:cad3fd0e-7f78-41a2-9e47-f5fec058928f>
[ "footer" ]
[ "liste_bu", "wikipedia" ]
abk-Cyrl
0.94
1
0.97
25
7,597
tlsh:T1B909B1F16780DB8FC573D188CA918C3164E16C01833372308EC9B4B5394509DEAFCD12AAE6E92646B0AB1662D127FF206A1EFDD9767D66D770D250E06C3F39CD277436E69D
Аԥсны ашколқәа рыҟны ихыркәшоуп аушьҭымҭатә балқәа. Ԥеиԥш бзиала, алшара ҿыцқәа рыла ишьақәгылоу аԥсҭазаара ду ашҟа шәшьаҿа еихыжәгеит. Арҭ ашықәсқәа зегьы шәҽадцаланы имҩаԥыжәгоз аусура ишәнаҭеит алҵшәа бзиақәа. Шьҭа аԥхьаҟатәи аԥсҭазаара, Аԥсны аҿиараҟны дасу ишәылшо ала шәлагаламҭа аҟаҵара шәазхиоуп. Шәхы агәра жәгала, шәаанымгылакәа ԥхьаҟа шәцала, иааиԥмырҟьаӡакәа шәдыррақәа реизырҳара шәашьҭаз. Ишәзеиӷьасшьоит шәаԥхьаҟа ишәзыԥшу аԥышәарақәа қәҿиарала рыҭира. Сара агәра згоит дасу шәара ишәтәу азанааҭ шалышәхуа, уи аԥхьаҟатәи шәеихьӡарақәа уасхырс ишырзышьҭало. Ҳаҭыр зқәу 2023 шықәса аушьҭымҭацәа, Аԥсны Аҳәынҭқарра шәара ишшәызгәду, есқьынгьы шәыдгылара ишазхиоу жәдыруаз. Зегьы шәгәыхәтәқәа шәрыхьӡааит! Ишәзеиӷьасшьоит агәабзиара, анасыԥ, аихьӡарақәа». Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
http://www.presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/15766/
2024-02-29T07:52:22Z
<urn:uuid:e6d31787-69c1-4e42-9308-ea8221989b4a>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.84
0.86
0.95
14
2,274
null
Каха Калаӡе - Европеи адунеи рҿы ирбеит Кезерашвили хәымгарыла атәанчауаа шижьоз, убри иазыԥхьагәаҭаны, илоюистцәа аӡәгьы дырԥыломызт Мака Боҷоришвили Европарламент аҿы аиԥыларақәа лыман Алианс алахәыла аҳасабла раԥхьаӡа Финлиандиа Нато атәылахьчаратә зыҟаҵарақәа ирылахәхоит Гиа Вольски – Дара миллионбжак нырххьеит ргәаанагарақәа Америка Сенат аҟынӡа анагаразы, уи рыцҳарак ауп, аха, даҽа рыцҳаракгьы иҟоуп, ҳажәлар уи иазкны акгьы рыздырӡом
https://1tv.ge/lang/ab/artist/noko-khurcia/
2024-03-04T21:00:30Z
<urn:uuid:bd0b3b01-fe2a-4a65-a455-988016b594ec>
[]
[]
abk-Cyrl
0.99
1
1
4
827
tlsh:T122D788012640974BCAB7D2DA8E1088353DC0684393626251CDC6F871260A07CEEFCD2398FAE9091A108B2056D1227F19670BFCD5657EBB9BA25240A11C3E38CA235C73C69E
Аинформатизациа Аусбарҭа Аҧсны Аҳәынҭқарра ашәахтәқәеи аизгақәеи рминистрра аппарат Хада иатәу структуратә хырхарҭоуп. Ари аусбарҭа ауснагӡараан изықәныҟәо акәны иҟоуп Аҧсны Аҳәынҭқарра ашәахтә закәанҧҵареи, аҳәынҭқарра амчра зныҧшуа егьырҭ анорматив-зинтә актқәеи, ашәахтәқәареи, афинансттә-нхамҩеи, аусҧҟақәеи, аинструкциақәеи адҵаҧҟақәеи рызҵаарақәа ирыдҳәалоу. Аинформатизациа Аусбарҭа инанагӡоит анаҩстәи ауснагӡатә хырхарҭақәа: – Ашәахтә усбарҭақәа ринформациа-техникатә ҭагылазаашьа аиҕьтәра, аинформациа-телекоммуникациатә технологиа ҿыцқәа ралагалара, амазаратә ҭагылазаашьа аиҕьтәразы. – Ашәахтәқәеи аизгақәеи Рминистрразы автоматтә информациатә система ашьақәыргылара, алагалара, алыршара. – Ашәахтәқәеи аизгақәеи Рминистрра автоматтә информациатә система архитектура амодернизациа азура. – Ашәахтә информациа автоматтә усадуларазы атехнологиақәа рышьақәыргылара (аинформациа адкылареи, аҭареи, аусадулареи, ахьчареи ирыдҳәаланы). – Ашәахтә усбарҭақәа русура акоординациа азура, автоматтә информациатә системақәа руснагӡараҿы. – Ашәахтә информациа амаӡақәа ишақәнагоу рыхьчара, аконфиденциалра зныҧшуа аинформациа аиқәырхара, иара ишаҟазшьоу еиҧш. – Ашәахтә усбарҭеи ашәахтәшәаҩцәеи рыбжьара қәҿиара реимадара алзыршаша аинформациатә системақәа раҧҵара, аус друра, алҵшәақәа наӡааӡақәа рыҭара аинфокоммуникациатәи аелектронтәи технологиақәа рыла.
https://www.mns-ra.org/ab/central/informatization/
2024-02-22T13:58:58Z
<urn:uuid:79150f5a-0114-4aad-b960-94f613a04682>
[]
[]
abk-Cyrl
1
1
0.99
10
2,559
tlsh:T1127FD5512800DB6BC073C15881C39E3A18D2651B8161F530CEC4F5B01A92049CBBCC13FFFAF51C8578AB0611C256BF595A1AFED9657A2AD3B14241601E2D7CF822F5B6DBDD
Нарҭаа репос – ари Нхыҵ Кавказ ажәларқәа рҟны аишьцәа-аԥелуанцәа Нарҭаа ирыхҭысызи рҭоурыхи атәы зҳәо аҳәамҭақәа шьаҭас ирымоуп. Уи аԥсуа-адыга жәларқәа, ауаԥсаа, аваинахцәа, абалкарцәа, аҟарачқәа уҳәа ирымоу ҳәамҭақәоуп. Иара убасгьы ашәанцәагьы хаз игоу ациклқәа ахьрымоу ыҟоуп. Ажәа «аепос» ажәытә бырзен бызшәа аҟынтә иаауеит. Алитератураҿы ихадоу ажәабжьеиҭаҳәаратә жанрқәа хԥа ируакуп. Аепос автор дамам. Уи аԥҵара иалахәуп ажәлар зегьы. Убри аҟнытә афырхацәа ирызку алегендақәеи амифқәеи инарываргыланы, уи иагәылоуп ажәытәан ажәлар рыԥсҭазаашьа зеиԥшраз азы аматериал. Нарҭаа репос ашьақәгылара[аредакциазура | акод аредакциазура] Амч дуи афырхаҵареи злаз, адауцәа ирабашьуаз, хьыӡрацара ицоз аишьцәа ирызку амифқәа змоу Кавказ ажәларқәа рацәоуп. Раԥхьаӡа иргыланы аԥсуа-адыга жәларқәа, ашәуаа, аубыхцәа, адыгаа, аҟабардақәа, ачерқьесцәа, иара убас ауаԥсаа. Аҵарауаа шьоукы ргәаанагарала, ашәуаа рнарҭтә епос еиҳа иҵаулоу ашьаҭақәа амоуп. Нарҭаа ирызку ажәабжьқәа уԥылоит иара убасгьы аҟарачқәеи абалкарцәеи рҟны. Уарлашәарла иҟоуп аваинах фольклор аҿгьы – ачечен жәлари аингуш жәлари рҟны. Арҭ ажәларқәа иаԥырҵаз ажәабжьқәа зегьы рсиужетқәа реиҳарак шеиԥшугьы, досу репос иара ахатә ҷыдарақәа амоуп. Уи зыхҟьаз ҳәа иазгәарҭо ажәабжьеиҭаҳәаҩцәа досу рыжәлар рзы рдунеиҳәаԥшышьеи разхаҵарақәеи ирыдҳәаланы иахьеиҭарҳәоз акәзаргьы ҟалоит. Нарҭаа репос бызшәалеи етникатә хылҵшьҭарлеи еигәыцхәым ажәларқәа иахьырзеиԥшу – иџьашьатәу фактуп. Уи амаӡа аарԥшра акыршықәса раахыс афольклористцәа дуқәа аартра иашьҭоуп, аха иахьа уажәраанӡагьы урҭ иаку гәаанагарак ахь изымааицт. Шьоукы ргәаанагарала, аепос аԥырҵеит Кавказтәи абызшәатә ҭаацәара иатәу ажәларқәа, ауаԥсаа уи ахьрымоу акәзар – даҽазныкгьы ишьақәнарӷәӷәоит урҭ Кавказ ишашьагәыҭу, џьарантә иқәнагалаз аскифцәеи асарматцәеи ишырхылҵшьҭрам. Даҽа шьоукы изларыԥхьаӡо ала, Аахыҵ-Кавказтәи аҭоурыхқәа еиқәдырхеит ажәытә ирантәи ашьагәыҭ, иара ажәа «нарҭ» ахаҭагьы ирантәи ахылҵшьҭра амоуп, индоевропатәи абызшәақәа рҟынтәи иаауеит, иагьаанагоит «афырхаҵа». Убри аан аҵарауаа аԥсуа-адыга жәларқәа репос ижәытәӡатәиу атрадициақәеи азхаҵарақәеи рышьҭамҭа шаныԥшуа, архаикатә цәаҩа шахоу азы еиқәшаҳаҭхоит, ауаԥс ҳәамҭақәа ракәзар, хықәкыла аус рыдулан, иҭәышәынтәалоу аҭоурых ашьақәыргылара хықәкыс иҟаҵаны. Нарҭаа репос ҿион, иагьышьақәгылон Кавказ ашьхақәа рҿы зқьышықәсала. Аҭҵааҩцәа реиҳараҩык изларыԥхьаӡо ала, иара ҿио иалагеит ҳера ҟалаанӡа VIII–VII ашәышықәсақәа рзы. Егьырҭ аҵарауаа ирҳәоит Нарҭаа ражәабжьқәа рхыҵхырҭа ыҟоуп ҳәа ҳера ҟалаанӡа III азқьышықәсаҿы. Аха, ишыҟазаалак, гәаанагарак ҿыӷәӷәала иуҳәар алшоит: Нарҭаа репос иит Кавказ адинхаҵарақәа ақьырсианреи амсылманреи рцәырҵранӡа акыр шыбжьаз. Уи аршаҳаҭуеит Нарҭаа аишьцәа дуқәа ирызку ажәабжьқәа ирныԥшуа аполитеизм. Нарҭаа ирызку аҭоурыхқәа циклны еидыркылон. Урҭ еидҳәалан ирзеиԥшу асиужет, ма ахронологиа ала. Аамҭа цацыԥхьаӡа Нарҭаа ирызкыз амифқәа зегьы реицҵарала ишьақәгылеит иаку аепос. Ари апроцесс хыркәшахеит ҳәа иԥхьаӡоуп абжьаратәи ашәышықәсазы – XII–XIII ашәышықәсақәа рзы. Ари аамҭазы Кавказ ицәырҵхьан ақьырсианреи аԥсылманреи, уи рныԥшуеит хронологиала иҵыхәтәантәиу Нарҭаа ражәабжьқәагьы. Ижәытәӡатәиу аҭоурыхқәа рҟны архаикатә дунеихәаԥшышьа ааԥшуазар, аҵыхәтәантәиқәа рҿы – иуԥылоит амонотеисттә динхаҵарақәа иртәу асимволқәеи атрибутқәеи. Уи адагьы, ажәабжьеиҭаҳәаҩцәа лассы-лассы рҭоурыхқәа ҳаамҭа иақәшәо иҟарҵон, ирзыӡырҩуа иаҳа аинтерес ддыркырц азы. Нарҭаа репос жәлар рҿаԥыцтә ҳәамҭақәа ирбаҟаны иахьыҟоу анаҩсгьы, ианыԥшуеит иара аԥызҵаз ажәлар рсоциал-економикатәи ркультуратәи ҿиарақәа еиуеиԥшым апериодқәа: аматриархат аамҭақәа инадыркны афеодалтә-класстә еизыҟазаашьақәа рышьақәгыларанӡа. Убри азоуп Нарҭаа репос – жәлар рнапы иҵыҵыз автографуп ҳәа захырҳәаауа. Нарҭаа репос еиуеиԥшым ажәларқәа рҳәамҭақәа рҟны[аредакциазура | акод аредакциазура] Нарҭаа репос ихадоу темас иамоуп апатриотизм, аԥсадгьыл ахьчараҿы агәымшәареи ахаҵареи раарԥшра. Уи аамҭазгьы, Нарҭаа ртәыла аҟны аибашьцәа реиҳа ҳаҭыр рықәуп анхацәагьы: ажьицәа, адгьылқәаарыхҩцәа, арахә рыхьчаҩцәа. Урҭ, афырхацәа реиԥшҵәҟьа рыӡбахә ашәақәа ирылоуп. Убасгьы, аепос аҟны – аҳәса пату рықәҵара, аиҳабацәа рыхӡыӡаара, ҿыц еиҵагыло абиԥара рааӡара уҳәа атемақәа аарԥшуп. Иҷыдоу аҭыԥ аепос аҟны иаанакылоит – аҽы. Нарҭаа рзы уи ҩыза бзиоуп, иара аҽы зтәу иеиԥшҵәҟьа амч алоуп. Нарҭаа рҳәамҭақәа рҟны, аҽы ауаҩы игәрагара иалагоит иара ихаҵареи иашарала ихы шныҟәигои анааирԥшлак ашьҭахь. Нарҭаа репос – изхылҿиааз ажәлар рҭоурых иацаԥхоуп, убасгьы иацаԥхоуп урҭ ркультура, дацла ажәытәрахь ицо. а) аԥсуаа рҟны Нарҭаа репос[аредакциазура | акод аредакциазура] Нарҭаа репос ижәытәӡатәиу фольклортә баҟаны иахьыҟоу адагьы, аԥсуа жәлар зқьышықәсала ишьақәгылоз рыбзазашьа аҭҵаараҿы аҭоурыхдырцәа ирыхәо хәызмаӡам материалуп. Аԥсуаа рҟны Нарҭаа репос аҭҵаара иалагеижьҭеи рацәакгьы ҵуам, анаукатә ҭҵаарақәа хацыркын XIX ашәышықәсазы. 1940 шықәсазы раԥхьаӡакәны икьыԥхьын Нарҭаа ирызку аԥсуаа рҳәамҭақәа ԥшьба. 1988 шықәсазы иҭыжьын ашәҟәы «Нарҭ Сасрыҟәеи 99-ҩык иашьцәеи». Нарҭаа репос аҭҵаараҿы иналукааша аҭыԥ ааникылоит академик Шьоҭа Салаҟаиа – раԥхьаӡатәи ипрофессионалтәу аԥсуа фольклорист-нарҭҭҵааҩы, аепосҭҵааҩы. Иара убасгьы зыхьӡ нагоу афольклорҭҵааҩы, хықәкыла Нарҭдырра знапы алаку, Кавказ афольклорҭҵаараҿы злагала рацәоу академик Зураб Џьапуа. Аԥсуа Нарҭтә епос ҭызҵааз еицырдыруа ҵарауаҩуп, зегь раԥхьаӡа иргыланы, иранҭҵааҩы Василии Абаев. Аԥсуаа рҿы Нарҭаа репос аԥҵоуп прозалеи ажәеинраала аформалеи. Аха, прозала иаԥҵоу ажәабжьқәа акыр еиҳауп. Еицырдыруа аԥсуа ҵарауаҩ Шьалуа Инал-иԥа иҩуан: «…Аепос хазы игоу афрагментқәа аԥхьарца ианҵаны ашәаны ирҳәоит. Аха иашәаны ҳаамҭанӡа иааӡаз аепос ахәҭақәа – абжьи амузыкеи ахьузеидымхуа, даараӡа имаҷуп (иҟоуп иҷыдоу Нарҭаа рмелодиа), зны-зынлагьы акәашара ацуп (иаҳҳәап «Нарҭаа лан лашәа» аҟны ишыҟоу еиԥш). Аԥсуаа изларыԥхьаӡо ала, Нарҭаа – ҭаацәароуп, шәҩык аишьцәеи раҳәшьазаҵә Гәындеи, урҭ зегьы зхылҵыз ран Саҭанеи-Гәашьеи назлоу. Абри аҭаацәара ду жәларык ирсимволуп. Аԥсуа Нарҭтә епос афырхаҵа хада Нарҭ Сасрыҟәа иоуп. Сасрыҟәа иҭоурыхқәа аепос иагәыцәуп. Сасрыҟәа ихаҿсахьа идеалыртәуеит, уи иашьцәа еиқәирхоит аҵх еиқәара ианалахаз, ахьҭа иакны. Дхысны аеҵәа кыдиԥаан, иашьцәа алашара дирбеит, нас адауцәа амца рымҵиԥаан, иашьцәа ириҭеит. Афырхаҵарақәа ҟаиҵоит, ахымхәацәа дрыцхраауеит, аиашара шьақәирӷәӷәоит. Сасрыҟәа ихала агәылшьап шьны, иашьцәа адауԥҳәыс лымгәарҭа аҟынтә иҭыганы рыԥсқәа еиқәирхоит. Сасрыҟәа днашԥан ҳәа иашьцәа еиҳабацәа драҭәаршьаӡомызт, дрывадыргылаӡомызт. Уи адагьы имч-илшарала дахьреиӷьыз азы иҵашьыцуан, егьараан рыԥсқәа шеиқәирхахьазгьы. Аҵыхәтәан аишьцәа аџьныш ҭакәажә лҟны Сасрыҟәа иԥсырҭа ахьыҟаз еилкааны даԥырырхуеит. ахаҿсахьа хадақәа дыруаӡәкуп Саҭанеи-Гәашьагьы – имажәуа, ҟәыӷара згым Нарҭаа зегьы ран. Дҟәышуп, дгызмалуп, анхамҩаҿгьы илзымдыруа ҳәа акгьы ыҟаӡам. Нарҭаа еснагь лабжьагажәа иаҳәоит, ирабжьылгогьы еснагь хра аманы иҟоуп. Уи лажәа иқәныҟәоз лԥацәа, лыбзоурала акырынтә аԥсра иахыԥахьан. Шьалуа Инал-иԥа Саҭанеи-Гәашьа лхаҿсахьазы иҳәеит: «Саҭанеи — зегь рыла ихазыноу аԥҳәыс лхаҿсахьоуп, мрада дкаԥхоит, мзада дкаҷҷоит. Саҭанеи лоуп Нарҭаа рыжәла хацзыркыз, уи ахаҿгьы игылоу, ахәышҭаарамца еиқәырханы иаазго, аҩнаҭа ныҟәызго, иҟалаша здыруа, жәлар рырҵаҩысгьы иҟоу». Саҭанеи пату ду лықәырҵоит Нарҭаа зегьы, дара рыбжьара зегьы иреиҳаӡоу астатус змоугьы лара лоуп. Егьырҭ аҳәса рхаҿсахьақәа уи аҟара ирацәаны иуԥылом Нарҭаа рҳәамҭақәа рҟны. Аҭыԥҳацәа еиҳарак афырхацәа еимакырҭас ироуаз мзызхон. Нарҭаа рыдагьы аепос асиужетқәак рҟны ицәырҵуеит анҭыҵтәи афырхацәагьы. Аинтерес аҵоуп убас иааз афырхаҵа Нарџьхьоу изку аепизод, уидымҵаирсуеит Нарҭаа раҳәшьазаҵә Гәында-ԥшӡа. Абар аепос аҟны ишаарԥшу аишьцәа ашәҩык раҳәшьазаҵә лхаҿсахьа: «Лара Гәында илыхьӡын, ԥшралеи сахьалеи дыблахкыган азы Гәында-ԥшӡа ҳәа илышьҭан. Нарҭаа раҳәшьа рнапы дықәыргыланы дырбон, уамакала илыхӡыӡаауан. Ахан хьыҵәцараҿы дынхон Гәында-ԥшӡа. Лшьапы ахаан адгьыл иқәымкьысцызт. Лашьцәа шәарах баҩлашала ддырчон. Аҭыԥҳа лцәеижь ашәаӡа еиԥш ипашәын, иԥшқан. Лоуразоуроу длаша - лашон. Уаҩытәыҩсатә бызшәала еиҭаҳәашьа узаҭомызт Гәында лыԥшӡара». Нарџьхьоу Нарҭаа дреиуам, аха иӷәӷәаралеи игәымшәаралеи урҭ дрыҵахом. Аиха хаԥыцқәа имоуп, зынџьырла дҭаԥахны дҿоуҳәаргьы, еиҩҵәҵәаны инықәиҵоит, иԥаҵақәа аџыр иалхуп. Хәажәарԥыс изҳәаны итәаз Гәында-ԥшӡа дымҵаирсуеит Нарџьхьоу. Зыԥҳа лынасыԥ иаӷрагылаз Нарџьхьоу дахьлырхәырц Саҭанеи - Гәашьа уи дхаҳәылтәуеит, Хәжәарԥыс иакәзар – дхәажәхоит. Нарҭаа рпантеон аҟны иҟоуп анцәахәқәа, иаҳҳәап – адади амацәыси ранцәахәы Афы, абнақәеи ашәарахи рынцәахәы – Аергь –Ажәеиԥшьаа, убас егьырҭгьы. Ус шакәугьы, аполитеисттә еилкаара инақәыршәаны, дара нцәақәоуп ҳәа узҳәаӡом. Нарҭаа аҭыԥ ԥшьақәа ҳәа акгьы рымаӡам, анцәахәқәа рыхьӡала ашьтәашьрагьы ҟарҵаӡом. Уи аамҭазы, дара агәра ргоит еилкаашьа змам, амч – адоуҳа шыҟоу, рангьы Саҭанеи-Гәашьа уи шлымоу. б) адыгаа репос[аредакциазура | акод аредакциазура] Адыгаа ражәабжьқәа реизгаҩыс иҟаз рахьтә иалкааны иӡбахә уҳәар ауеит Кази Атажукин, уи акыр шықәса инеиԥынкыланы хаз - хазы иҟаз аҭоурыхқәа рциклқәа реизакра илшеит. Адыгаа репос аизгараҟны уадаҩрас иҟаз аетникатә гәыԥқәа еиҭарҳәоз ажәабжьқәа дара-дара аиқәымшәарақәа ахьрымаз ауп. Адыгаа рнарҭ епос аҭҵааҩцәа излашьақәдырӷәӷәо ала, абазақәеи адыгааи рҭоурых аромантикатәи амифтәи шьаҭа аҭаны иаарԥшуп. Адыгаа рнарҭдырра аҟны ихадоу хаҿуп - афырхаҵа Биданыҟәа ихаҿсахьа. Иара даара иҟәыӷоу, аҽынкылара злоу, аиҳабацәа пату рықәызҵо, зхала афырхаҵарақәа ҟазҵо иоуп. Диит иара Нарҭ Бадына иҩнаҭаҟны, аха Нарҭаа дрылармааӡеит, избанзар, дара иара даныхәыҷыз ишьра иашьҭан. Ус шакәызгьы, Биданыҟәа иоуп Нарҭаа еснагь аӷас ирымаз – чинтааи иныжи ириааиз. Иашьцәа Нарҭаа – анцәақәа ирабашьуаз реиԥш акәымкәа, иара анцәа ицәшәара рыхшыҩ азышьҭра дашьҭан. Биданыҟәа ибзоурала даара иџьбараз Нарҭаа рзакәан, иажәыз, зхы иамыхәоз Нарҭаа ацаҟьа аҟынтәи рыршәра иазкыз аԥыхын, уи алагьы иара иаб Бадын иԥсы еиқәырхан. Биданыҟәа адыгаа рнарҭдырраҿы архаикатә фырхаҵоуп. в) аваинахцәа репос[аредакциазура | акод аредакциазура] Ачеченцәеи аигәышцәеи рҳәамҭақәа рыҭҵааҩцәа даарылукаауеит еицырдыруа аҵарауаҩ Ахмед Малсагов. Аваинахцәа репос Нарҭаа репос ауп ҳәа узазҳәом иааизакны. Жәаҳәарада, аваинах жәлар рҳәамҭақәа рҟны Нарҭаа уԥылоит, аха ара дара афырхацәа иашақәа ираӷацәоуп, иқәылаҩцәоуп, анцәа иҿагыло уаауп. Аингәышцәеи ачеченцәеи репосқәа аиԥшымзаара рымоуп. Ачеченцәа рмифологиаҿы Нарҭаа – ортсхоицаа еснагь иҵоурам хаҿсахьақәоуп, аингәышцәа рнарҭдырра аҟны иԥелуанцәоуп, урҭ аваинахцәа ирхылаԥшуеит, аӷацәеи аԥсымыцқьақәеи рҟынтә ирыхьчоит. г) аҟарачқәеи абалкарцәеи репос[аредакциазура | акод аредакциазура] Аҟарачқәеи абалкарцәеи рҟны ажәабжьҳәаҩцәа халкжер - чи ҳәа ирышьҭан. Урҭ Нарҭаа ирызкыз ажәабжьқәа ишырҳәо еиԥш, ҿык аҟынтә ҿык иҭалон. Аҟарачқәеи – абалкарқәеи иртәу Нарҭаа репосгьы иахьа уажәраанӡа аагара зыбзоуроу ажәлар роуп, урҭ ргәынкылара иабзоуроуп шәкыла аҭоурыхқәа. Аҟарачқәа рнарҭ епос аҟны атиуркцәа рышьҭа даара ианыԥшуеит. Аҟарачқәеи абалкарцәеи рнарҭ епос аҟны зегь зымчу нцәахәуп – Теири, уи ажәҩангьы, амрагьы дрынцәахәуп атиурк хылҵшьҭра змоу ажәларқәа рҟны. Теири иԥа иоуп ажьира анцәахәы Дебет, мамзаргьы Нарҭаа раб ҳәа изышьҭаз. Дебет иоуп 19-ҩык аԥацәа змаз, урҭ Аликоваа рабшьҭраҿы раԥхьатәи Нарҭаа ракәхеит. Дебет иԥеиҳаб Алауган иоуп Нарҭаа рыжәла ахацыркҩыҵәҟьа. Уи быжьҩык иашьцәа, Нарҭаа рхылҵшьҭрақәа Схуртуковаа ирылҵыз Иориузмек иҭаирхеит, иаҳа еиҵыбӡа, Содзук иакәзар, дыхьчахеит. Изусҭцәада Нарҭаа?[аредакциазура | акод аредакциазура] Нарҭаа – зоуреи зыҭбаареи дуу, амч ду злоу фырхацәоуп. Зныктәи аҳәаҟьарала хра дук еиҩырсоит, знык ианыԥалак атыша ду иахыԥоит, ахыци ахәымпали рыла икылкааны ихысуеит, аҳәа акраҿы ирацлабуа дыҟам. Ганкахьала – ргәы ҭбаауп, игәымшәақәоуп, ифырхацәоуп. Даҽа ганкахьала – ауаҩытәыҩсатә цәаҩақәа рыцәтәымым: ашьыцра, ахыбаара, агәыԥжәара. Иара уи аамҭазы, рыиашьара ӷәӷәала еидҳәаланы иакуп. Аишьцәа раамҭа аиҳарак хьыӡрацарала имҩаԥыргоит: адауцәа-ауаажьыфацәеи, аҭакәажә омагеи, атәымқәылаҩцәеи, амаҭ дуқәеи ирабашьуан. Иқәыланы амал еидыркылоит, уаҩ дыззымиааиуа абаашқәа ргоит, анхарҭа-хыҵакырҭа змам ауаа рыхьчоит… Аибашьраҿы хьӡи-ԥшеи раагарала иҭәуп рыԥсҭазаара зегьы. Убас иҟоу хьыӡрацарақәа рыла ишьақәгылоуп Нарҭаа репос ихадоу асиужетқәа. Ажәа «нарҭ» хыҵхырҭас иамоу азы агәаанагарақәа рацәоуп. Аҵарауаа шьоукы ари ажәа ахурритцәа рҭыԥхьыӡ Нахриа иадҳәалоуп ҳәа ирыԥхьаӡоит. Егьырҭ изларыԥхьаӡо ала, ари ажәа аԥсуа хылҵшьҭра амоуп. Даҽа шьоукы ишьақәдырӷәӷәоит ажәа «нарҭ» амонголтә шьагәыҭ амоуп ҳәа – амонгол ажәа «нара» иаанагоит «амра», уи аҵыхәтәан иацлеит ауаԥс суффикс «т» – ахьыӡҟақәа рҿы арацәа хыԥхьаӡара арбага (ари аморфема ахархәарала иахьагьы ауаԥс бызшәаҿгьы ажәлақәа шьақәгылоит). Аха аҵарауаа реиҳараҩык ргәаанагарала, зегь реиҳа аҵабырг иазааигәоуп атермин аиран хылҵшьҭра амазаара. Аинтерес зҵоу акоуп, Нарҭаа рҳәамҭақәа рҟны адунеии ауаҩи шыҟалаз ҳәа рыӡбахә ахьҳәам, егьырҭ ажәларқәа репосқәа ракәзар, рдунеихәаԥшышьа инақәыршәаны адунеи аҟны аԥсҭазаара шышьақәгылаз атәы ҳәоуп. Нарҭаа ракәзар, адунеи аҟазаара рыдыркылоит аханатә иаԥу акеиԥш, убриоуп рдунеихәаԥшышьа шьаҭас иамоугьы. Алитература[аредакциазура | акод аредакциазура] АԤСУАА РФОЛЬКЛОР ҬЫРҚӘТӘЫЛАТӘИ АНҴАМҬАҚӘА. З. ЏЬ. ЏЬАПУА ИРЕДАКЦИАЛА. I аҭыжьымҭа. Н А Р Ҭ А А. Аҟәа, НААР-2014 Азхьарԥшқәа[аредакциазура | акод аредакциазура] https://www.krugosvet.ru/enc/kultura_i_obrazovanie/literatura/NARTSKI_NARTOVSKI_EPOS.html http://apsnyteka.org/file/abkhazsky_folklor_dzhapua_turetskie_zapisi_I_narty_2014.pdf https://www.kavkaz-uzel.eu/articles/152217/ https://www.krugosvet.ru/enc/kultura_i_obrazovanie/literatura/NARTSKI_NARTOVSKI_EPOS.html http://biblio.darial-online.ru/text/narts/index_rus.shtml https://abaza.org/abk/apsua-nartt-epos-ilegendartu-zhlar-raptsamta http://apsnyteka.org/1841-dzhapua_z_nartsky_epos_abkhazov_1995.html http://apsny.ru/religion/nart.php http://cult-lib.ru/doc/dictionary/myths-of-the-world/articles/87/narty.htm http://adyghe.ru/menu/%D0%BE%D0%B1%D1%89%D0%B0%D1%8F-%D0%B8%D0%BD%D1%84%D0%BE%D1%80%D0%BC%D0%B0%D1%86%D0%B8%D1%8F/401-nartskij-epos https://www.litres.ru/hasan-cechoev/nart-orsthoyskiy-epos-vaynahov/chitat-onlayn/ http://www.elibrary.az/docs/JURNAL/jrn2015_447.pdf Иархивитәиз 2021-09-26 ахь Wayback Machine http://www.iriston.com/nogbon/print.php?newsid=1254 https://www.krugosvet.ru/enc/kultura_i_obrazovanie/literatura/NARTSKI_NARTOVSKI_EPOS.html Ахыҵхырҭа – https://ab.wikipedia.org/w/index.php?title=Нарҭаа_репос&oldid=134787 Акатегориа: Нарҭаа репос Ицәыргам акатегориа: Webarchive ашаблон wayback азхьарԥшқәа Ацыхәтәантәи аԥсахрақәа абри адаҟьа аҟны: 00:39, 28 ԥхынҷкәынмза 2023. Атекст ахьыманшәалоу Creative Commons Attribution-ShareAlike алицензиала иҟоуп; ахарҭәааратә ԥҟарақәа рылша рныруеит. Шәахә. Инарҭбааны шәахә. убас Ахархәаразы аԥҟарақәа.
https://ab.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B0%D1%80%D2%AD%D0%B0%D0%B0_%D1%80%D0%B5%D0%BF%D0%BE%D1%81
2024-03-01T05:03:45Z
<urn:uuid:091e145e-0b55-4e0b-af62-353d337a5dd1>
[ "footer", "short_sentences" ]
[ "liste_bu", "wikipedia" ]
abk-Cyrl
0.92
1
0.92
24
26,280
tlsh:T170F3AFC2BD80CB8BC2B3D159DB91893528C1680647237271CFC5F4B556460A9FFFCD23DAFAE80B4964AB1122D253FE205A0AFCE9267D6BE771D240A56C3F35CC23A476D69E
Шамил Камшьышь-иԥа Бганба (аур. Шамил Камшишович Бганба; ажьырныҳәамза 17, 1921 ш., Аацы ақыҭа, Гәдоуҭа араион — хәажәкырамза 25, 1949 ш.) — Аԥсны ашәҟәыҩҩы. Абиографиа[аредакциазура | акод аредакциазура] Диит 1921 шықәса ажьырныҳәамза мзазы Аацы ақыҭа Гәдоуҭа араион. Иԥсҭазаара далҵит 1949 шықәса хәажәкырамза 25 аҽны. Иқыҭаҿтәи алагарҭатә школ даналга иҵара наигӡоит Н. Лакоба ихьӡ зху Аҟәатәи аԥсуа бжьаратә школ аҿы. Далахәын аҩбатәи фдкнеитә еибашьра. Акьыԥхь аҿы дцәырҵқеит а-40-тәи ашықәсқәа рҽеиҩшамҭаз. Абзиабара ааԥын. Аҟәа, 1976 шықәса. Аинтерес аҵоуп, иаҳәоугьы рацәоуп Ш. Бганба иԥсҭазаара даналҵшаз, Сталин иаамҭақәа раан ииҩуаз /иаагоуп апоет изатә арзив аҟнытә/: «Жәацы сыҟан Анхәа ақыҭа, саб иаҳәшьа... лҿы. Ақыҭа уаа рџьабаа цәгьоуп. Амра цеи ицәгыланы аус руеит, акы рхамшәалаӡо. Рҭыӡҭыԥ хәыҷқәа ирҭаадрыхуа аџьықәреи акқымзар, рхы зланыҟәырго акгьы рымам, аколхоз аҿы алшықәсанык ируа аус иалҵны хашәалак роуам. Ируа зегьы ԥгаладоуп, ҵа змам атыша иаҩызоуп, илҭахәаша ицоит, арахь еснагь ауал рықәуп... Жәкы атәарҭа иауҟарны анхаҩы дызҭадыртәаз убри идгьыл хәыҷы имамзар, даараӡа иԥсҭазаара уадаҩхон. Иссируп, ихазыноуп ҳәа имарҽхәаны, имаз зегь имхны дызларҵаз аколхоз дазныҟәымго иҟалеит. Абри сансзхәыцуа, сгәы маҷхоит, анахаҩы иахьатәи иҭагылазаашьа хьаазгоит, исылшагәышьозеи акәымзар, иксуа, исышьҭуа, изыҩуа сгәы ахымло, сгәы сзақәымкуа иҟалоит. Абас иҟоу ақыҭа ԥсҭазаара иазкны аҩымҭақәа рыҩра, ибзиоушәа излаҟам ала рааԥшра - сара сымч рықәхом, уахь исыхо агәаҳәара сымам.» Алитература[аредакциазура | акод аредакциазура] Аԥсны аҭҵаарадыррақәа ракадемиа Д. И. Гәлиа ихьӡ зху Аԥсуаҭҵааратә институт, «Аԥсуа поезиа антологиа XX ашәышықәса», Аҟәа-Москва, 2009, ад. 915-916 Ахыҵхырҭа – https://ab.wikipedia.org/w/index.php?title=Бганба,_Шамил_Камшьышь-иԥа&oldid=112778 Акатегориақәа: Аԥсны ашәҟәыҩҩцәа Аԥсны апоетцәа Бганаа 1921 шықәсазы ииз Ажьырныҳәамза 17 рзы ииз 1949 шықәсазы иԥсыз Хәажәкырамза 25 рзы иԥсыз Ацыхәтәантәи аԥсахрақәа абри адаҟьа аҟны: 09:17, 7 лаҵарамза 2021. Атекст ахьыманшәалоу Creative Commons Attribution-ShareAlike алицензиала иҟоуп; ахарҭәааратә ԥҟарақәа рылша рныруеит. Шәахә. Инарҭбааны шәахә. убас Ахархәаразы аԥҟарақәа.
https://ab.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B1%D0%B0,_%D0%A8%D0%B0%D0%BC%D0%B8%D0%BB_%D0%9A%D0%B0%D0%BC%D1%88%D1%8C%D1%8B%D1%88%D1%8C-%D0%B8%D4%A5%D0%B0
2024-02-24T15:02:18Z
<urn:uuid:7d751e10-8e7b-4420-8949-d826f42664d3>
[ "short_sentences" ]
[ "liste_bu", "wikipedia" ]
abk-Cyrl
0.9
0.83
0.95
18
3,840
tlsh:T1CA6B6581CD84CB4FC6B3D0998BA28D3558E25C0242437721CEC6B4B51A120A9FFFDD12EAEEA51545B1AF2122D262AE14998EFCE9257CABE771C34091393F38DD075437D29E
Аԥсны Аҳәынҭқарра Ахада Аслан Бжьаниа Аԥсны иреиҳаӡоу аҵараиурҭақәа рыҟны аҵара зҵо астудентцәа зегьы Жәларбжьаратәи астудентцәа рымш рыдиныҳәалеит. Адныҳәалараҿы иҳәоуп: «Акыр иаԥсоу Аԥсны астудентцәа! Гәык-ԥсык ала иишәыдысныҳәалоит Жәларбжьаратәи астудентцәа рымш. 1941 ш.абҵарамза 17 рзы афашизм иаҿагыланы иқәԥоз атәылақәа рахьтә астудентцәа жәларбжьаратәи реиқәшәараҿы ишьақәырӷәӷәан астудентцәа Жәларбжьаратәи рымш, аидгылареи акзаареи ирсимволны. Адунеи аҟны имҩаԥысуа ахҭысқәа иаҳдырбоит 82 ш.раԥхьеиԥш, иахьагьы ҳарҭ зегьы абзиареи ацәгьареи рыгәҭа ҳашгылоу. Агәра згоит, Аԥсны астудентцәа, адунеи аҟны астуденттә еилазаарақәа реиԥш, ауниверсалтә ҵакы змоу абзиеи, аиашареи, аҿиареи адгылара шарҭо. Астудентра аамҭа, аԥхьаҟатәи аԥсҭазаараҿы аихьӡарақәа ауасхыр анырзышьҭаҵахо аамҭоуп. Аԥсны астудентцәа ирзеиӷьасшьар сҭахуп рзанааҭтә зыҟаҵара иахьынӡалшо аизырҳара. Шәара иахьатәи шәеихьӡарақәа зеиԥшроу еиԥш ауп Аԥсны уаҵәтәи аԥеиԥшгьы шыҟало. Аҵареи аҭҵаарадырреи рус аҟны ишәзеиӷьасшьоит ақәҿиарақәа, агәабзиара, агәамч!" Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
https://presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/16120/
2024-02-21T14:01:17Z
<urn:uuid:d0623399-2943-4eff-9869-767ea5a43779>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.87
0.88
0.96
17
2,773
tlsh:T16FED0E517A40878BD2F3D09A9A525D3668D16C5642627660CE8EF4B55682115FBFCC13D6FBF9264774EB1121C162BF20F94EECEA24BDBAD3309300902D2F34DC2BA436E55E
Адунеи зегьы, урҭ ирылоуп Қырҭтәылагьы COVID 19 авирус алаҵәара ессымша иаҿагыланы қәҧоит. Аҳәынҭқарра еиҧш ахатәы секторгьы, иалахәуп еиуеиҧшым ауснагӡатәқәа рҿы. Убри аҟнытә аиҩызцәа иҳаӡбит аплатформа ашьақәыргылара, уаҟа згәы зыхьуа, бзиарак ҟазҵар зҭахәу зегьы ҳаиднакылеит, ҳаҧсадгьыл аҟны иҟоу ауадаҩрақәа раҧырхра амзыз ала. Аҭоурых ала ҳара ҳтәыла аҟны иуадаҩу аҭагылазаашьақәа раан атәылауаа ралахәыра ахадара ду аман, акризистә ҭагылазаашьа алҵраҿы. Ҳгәы иаанагоит уажәгьы иааит ус еиҧш иҟоу ацхыраара анагӡара аамҭа. Аиааира ҳакра аҟны иҟоуп, уи ҳара зегьы реиҳаӡа ибзианы иҳалшоит. Дарбынзаалак изҭахәу, атәыла ахатәгәаҧхарауаҩыс дҟалар илшоит, ҳшәыҳәоит ихашәырҭәаа аҽҭаҩра аформа. Ахатәгәаҧхарауаа ралахәыра, амедицинатә аган ала акәӡам изыҟало, урҭ аҧсыҽра гәыҧ иҭагылоу ауаа афатәи, амедикаментқәа рызнагареи, реиқәыршәареи русуп.
https://1anoba.ge/%D0%B0%D0%BF%D1%80%D0%BE%D0%B5%D0%BA%D1%82-%D0%B8%D0%B0%D0%B7%D0%BA%D0%BD%D1%8B/?lang=abk
2024-03-03T15:16:57Z
<urn:uuid:9e25646d-478f-4f76-a6a7-0bb045b9494d>
[]
[]
abk-Cyrl
1
1
0.99
3
1,563
tlsh:T115F055313480CB4FDAB3C09D9BD14A3178D024030723A6659CC6F4B9524A09AEEFCC2359BEE4014E70AB1812E1327B546249DCE6693DFAE2705240A42D3F38DE33983584AE
ЕАШ аҳәынҭқарратә департамент апресспикер - Саакашвили иус икылкааны ҳацклаԥшуеит, аиҳабыра рҭакԥхықәроуп амедицинатә цхыраара изаарԥшра, ҳара ари аус амониторинг наҳагӡоит - 1TV Toggle navigation аркра GE AB AM AZ OS EN RU ab ge ab am az os en ru Live Лaив Асекциақәа Aжәабжьқәа Aвидео Евровизиа Архив Егьырҭ Ҳара иҳазкны Сара сдаҟьа Авторизaциa Арегистрaциa Toggle navigation Live FB LIVE Шьҭахьҟа ЕАШ аҳәынҭқарратә департамент апресспикер - Саакашвили иус икылкааны ҳацклаԥшуеит, аиҳабыр... Иҵегь аҭагалара ЕАШ аҳәынҭқарратә департамент апресспикер - Саакашвили иус икылкааны ҳацклаԥшуеит, аиҳабыра рҭакԥхықәроуп амедицинатә цхыраара изаарԥшра, ҳара ари аус амониторинг наҳагӡоит 10:25, 25.07.2023 Саакашвили иус икылкааны ҳацклаԥшуеит, игәабзиара аҭагылазаашьазы ҳгәы ҭынчым, – иҳәеит ЕАШ аҳәынҭқарратә департамент апресспикер Меҭиу Миллер Қырҭтәыла ԥасатәи ахада Михеил Саакашвили изкны изықәдыргылаз азҵаара иаҭакны. ЕАШ аҳәынҭқарратә департамент апресспикер азҵаара изықәдыргылеит Қырҭтәыла иҟаз ЕАШ хәҩык ацҳаражәҳәаҩцәа иҟарҵаз аҳәамҭа иазкны. Ацҳаражәҳәаҩцәа Қырҭтәыла аиҳабыра рахь ааԥхьара ҟарҵоит Михеил Саакашвили амедицинатә цхыраара изаадырԥшырц. Меҭиу Миллер иажәақәа рыла, аиҳабыра рҭакԥхықәроуп амедицинатә цхыраара изаарԥшра. „ Саакашвили иус икылкааны ҳацклаԥшуеит, игәабзиара аҭагылазаашьазы ҳгәы ҭынчым. Қырҭтәыла аиҳабыра изныкымкәа аҳҳәахьеит – аиҳабыра рҭакԥхықәроуп амедицинатә цхыраара изаарԥшра. Ҳара ари аус амониторинг наҳагӡоит“, – иҳәеит ЕАШ аҳәынҭқарратә департамент апресспикер Меҭиу Миллер. АПОЛИТИКА ЕАШ Аҳәынҭқaррaтә депaртaмент Меҭиу Миллер Сaaкaшвили 5 Еиҧшу "Амилаҭтә ҵысра" аинформациала, Бухарест хәажәкыра 6-7 рзы имҩаԥысуа EPP аконгресс ахь дааԥхьоуп Михеил Саакашвили Каха Калаӡе - Украина аҭагылазаашьа даара ицәгьоуп, априоритет Саакашвили иакәзар, ари дара рхаҭа ирыӡбароуп, Саакашвили иқәнаго анхиго ашьҭахь ихы дақәиҭхоит Ҭина Бокучава - Апартиа "Қырҭтәылазы" иаланарҵәаз аҳәамҭала иубоит, Саакашвили Путин ибаандаҩы шиаку Михеил Саакашвили - Ахәыҷқәа рацәаны иироуп, ақырҭуа аҳәса араԥ, америкатә, австриатә ма бангладештәи ахәҷықәа ракәым, ақырҭуа хәыҷқәа ирыхшароуп Меҭиу Миллер - ЕАШ иаҿагылоит Қырҭтәыла урыстәылатәи ампыҵахаларатә мчқәа рыла Қырҭтәыла атәылауаҩ ишьра, ари ахҭыс иаҳнарбоит урыстәылатәи ампыҵахалара иахылҵуа ахыбгара Аӡбараҿ имҩаԥсыз иахьатәи аилатәараҿ Михеил Саакашвили афатә аалыҵ ахә ацәгьахареи "атәылауаҩратә хыхьчаразы" ацәаҳәа ҷыда аиҿкаареи дрыхцәажәеит Меҭиу Миллер - Хаҭалатәи ахаҿы изышьақәҳаргылаз асанкциақәа Қырҭтәылеи ЕАШ-и реизыҟазаашьақәа ирԥырхагом ЕАШ аҳәынҭдепартамент апресспикер ихаҭыԥуаҩ - ЕАШ ацҳаражәҳәара аусуҩцәа Қырҭтәыла ԥасатәи ахада Михеил Саакашвили илобирра ахаан иалахәымызт Михаил Саакашвили иус азы иахьатәи апроцесс ахырԥоуп Иракли Кобахиӡе - Саакашвили дбаандаҩуп, аха абахҭа дҭакым, ахыԥхасҭатәра даҿын, абри аамҭазы ҳара игәабзиара иазкны лахьы ҳарҭон, ари ииашам Амш зеиҧшрахо 3° Ах Қaрҭ аҧшь 2° ахә 4° Авалиута акурс $ USD 2.6467 0.002 € EUR 2.8600 0.010 ₽ RUB 0.028614 0.001 £ GBP 3.3378 0.002 TOP 5 Қырҭтәыла аҧыза-министр иаҳасаб ала Иракли Кобахиӡе Бриуссельҟа раҧхьатәи ивизит иалагеит Иракли Кобахиӡе ихы аларихәоит Бриуссель иахьа имҩаԥысуа Қырҭтәылеи Евроеидгылеи рассоциира ахеиалк аабатәи еилатәара Жозеп Боррель Иракли Кобахиӡе иахь - Ҳаҭыр зқәу аԥыза-министр, Бриуссель шәҭаара Қырҭтәыла европатәи амҩа хәмаррада ишалнахыз иаҳнарбоит Бриуссель имҩаԥысуеит Қырҭтәыла-Евроеидгыла ассоциациатә хеилак аилатәара Вахтанг Махароблишвили - Қырҭтәылеи Евроеидгылеи рассоциира ахеиалк амш аусхәаԥштә иалоуп Евроеидгыла алалара амҩа
https://1tv.ge/lang/ab/news/eash-ahmn%D2%ADqarrat-departament-apresspiker-saakashvili-iws-ikmlkaanm-hatckla%D4%A5shweit-aihabmra-r%D2%ADak%D4%A5xmqrowp-ameditcinat-tcxmraara-izaar%D4%A5shra/
2024-02-21T00:35:53Z
<urn:uuid:d09eb4ca-f004-4d9a-8a17-e635d488cb75>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.93
0.6
0.96
52
6,436
tlsh:T111247BD17900EB0BC173C055DF908A313DD2690693227270CDD5B9B1571649EEFFCC0398BAE81A5E349F2512D162BB152609FCE768BEBFDB619210D42E2F34EA379576C99E
Ахатә хаҿрақәа ршәахтәқәҵаразы Аусбарҭа Аҧсны Аҳәынҭқарра ашәахтәқәеи аизгақәеи рзы аминистрра аппарат Хада иаҵанакуа структуратә еиҿкаамҭоуп, ақ. Аҟәеи араионтә инспекциақәеи зҵазкуа ахатә хаҿрақәа ршәахтәықәҵараҿы. Ари аусбарҭа ауснагӡараан изықәныҟәо акәны иҟоуп Аҧсны Аҳәынҭқарра ашәахтә закәанҧҵареи, аҳәынҭқарра амчра зныҧшуа егьырҭ анорматив-зинтә актқәеи, ашәахтәқәареи, афинансттә-нхамҩеи, аусҧҟақәеи, аинструкциақәеи адҵаҧҟақәеи рызҵаарақәа ирыдҳәалоу. Аусбарҭа уснагӡатә хаданы иадуп аусдкылара знапы алаку, ахатә-усдкылаҩцәа ахатә хаҿрақәа ршәахтәқәеи реизгақәеи ирыҵанакуа азакәанҧҵара анагӡашьа хылаҧшра аҭара. Аҧсны Аҳәынҭқарра ААР аинспекциақәа рыҟәшақәа рҿы ахатә хаҿрақәа ршәахтәқәҵара аусра шьақәдыргылоит, аусдкылаҩцәа ахатә хаҿрақәа ршәахтәқәҵара иадҳәалоу азакәанҧҵара анагӡашьа ахылаҧшра анаҭоит ахатәы компетенциа аҽҭагӡаны. Аҧсны Аҳәынҭқарра ААР ашәахтәқәеи аизгақәеи ирызку азакәанҧҵара анагӡашьа аилкааразы акомплексттә гәаҭарақәа рымҩаҧгара ахы аланархәуеит, аинспекциақәа ахатә хаҿрақәа ршәахтәқәҵара аҟәшақәа рҭагылазаашьа системала иахылаҧшуеит. Ашәахтә закәанҧҵареи ашәахтә политикеи реиқәыршәареи реиҿкаареи рымҩаҧгареи рҿы ахы аланархәуеит, ишьақәыргылоу, аус зуа аусҧҵәа аҭагылазаашьақәа инарықәыршәаны. Алкаақәҵеи астатистикатә лкаақәеи анализ рызнауеит, иара убас, аҭыҧантәи агәаҭарақәа анализ рызнауеит, урҭ шьаҭас иҟаҵаны алагалақәеи арҽеирақәеи еиқәнаршәоит ашәахтқәеи аизгақәеи ирызку Азакәанҧҵара адгаларазы.
https://www.mns-ra.org/ab/central/nalog_phis/
2024-02-22T14:36:39Z
<urn:uuid:ee044d58-10bc-472e-a8eb-5f7f8f79c788>
[]
[]
abk-Cyrl
1
1
1
3
2,730
tlsh:T12B07E251D500ABABC4F3C0848692C9361CD1580B0262F630CEC5B5B00B91059D7FCD13FEFAF84586B46B0605D2796B24956EEED968BD7BD2705540919E2E78EC32F17DC6ED
Волгоград ақалақь аҟны ажьырныҳәамза 21 азы имҩаԥысуаз акарате иазку иаарту аицлабрақәа рхы аладырхәит Аԥснытәи аспортсменцәа. Урҭ рахьтә, Аԥсны Агәыӡера аҳабла аҟны еиҿкаау афедерациеи, Очамчыра ақалақь аҟны иаԥҵоу – «Абраскьыл» ҳәа хьӡыс измоу аклуби рыҟнытә 27-ҩык аспортсменцәа. Аҵаақәышьқьраара иазку аицлабрақәа 31 Ажьырныҳәа 2024 Аиҵбыратә қәра иаҵанакуа, Аԥснытәи аспортсмен қәыԥш Шорена Гәыниа раԥхьаӡакәны лхы рылалырхәит Урыстәыла Афедералтә округ хада аҟны имҩаԥысыз аҵаақәшьқьыраара иазку аицлабрақәа. Имҩаԥысит ахәыҷтәы ашахматтә еицлабра 31 Ажьырныҳәа 2024 Аҟәа ақалақь аҟны имҩаԥысит есышықәсатәи итрадициатәу ахәыҷтәы шахматтә турнир. Уи рхы аладырхәит Аԥсны ақалақьқәа рыҟнытә 90-ҩык ахәыҷқәа. Ацхыраагӡатә школ аҟны 31 Ажьырныҳәа 2024 Ааигәа Аҟәатәи ацхырагӡатә школ аҟны имҩаҧысит Жәларбжьаратәи аҭҵаарадырра-практикатә семинар. Уи азкын зылшарақәа ҧку ахәыҷқәа аҵаратә процесс рылааӡара атема. Уасил Царгәыш ихьӡ ахҵоуп… 31 Ажьырныҳәа 2024 Ажәлар ркультура ашьҭыхразы иаҭахуп аҟазара злоу ауаа хатәрақәа, урҭ шаҟа ирацәаҩу аҟара ҳахьӡ адунеи иахыҵәоит. Убасеиԥш зкультура ҳараку, аҟазара ҷыда злоу ҳакәны адунеи ҳахзырҵәаз ируакуп, ираԥхьагылоуп Аԥснытәи аҳәынҭқарратә зҽаԥсазтәыз ашәаҳәареи аќәашареи рансамбль. Сахьиз, сахьааӡаз Аҟәа, сыԥсы алоуп… 31 Ажьырныҳәа 2024 Аԥсны аҳҭнықалақь Аҟәа… Аибашьра ҟалаанӡа ари ақалақь ԥшӡаҿы инхоз аԥсуаа хыԥхьаӡарала имаҷын. Еныкь Ҭодиа Шәлиман-иԥа еицырдыруаз, ипатриотыз, зыхьӡи зыжәлеи еидкыланы ирҳәоз аԥсуа хаҵан.Аԥсны ицоз аполитикатә еибырххарақәа еснагь дрылахәын. «Аԥеиҳаб» 31 Ажьырныҳәа 2024 Ахьҭа ӷәӷәа иҟазгьы иннамкылакәан А. Вампилов иҩымҭа «Аԥеиҳаб» иалхыз аспектакль апремиерахь инеиз аҟазара абзиабаҩцәа С. Ҷанба ихьӡ зху Аԥсуа Аҳәынҭқарратә драматә театр азал дырҭәит.Ахәаԥшцәа ргәы хыҭ-хыҭуа иззыԥшыз, Аҳәынҭқарратә аҿар театр актиорцәа аԥардақәа анааимҟьа лассы асценахь иаацәырҵит.
https://gazeta-apsny.info/?start=56
2024-02-24T16:39:55Z
<urn:uuid:5a1fe9b7-e1ad-4831-a20b-565dd192074a>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.99
1
0.99
18
3,432
tlsh:T12112B1618B80CB8FD6B3D459CA9349356DC12C1642727270CE86F1391582099FFFCD03EAE6EC158E64AB1126D5426A10998EFDF9557D2EE3319300E5397F38ED2B6836C59E
Ахәыҷқәа рыхьчара Жәларбжьаратәи амш (рашәарамза 1) — рашәарамза 1 азы азгәаҭара шьақәырӷәӷәан абҵарамза 1949 шықәса рзы Аҳәса жәларбжьаратәи рдемократиатә федерациа асессиаҿы. Рыцҳарас иҟалаз, иахьа ахәыҷқәа рзинқәа анеиларго ыҟоуп, убри азы ахәыҷқәа рыхьчара амш - ари ахәыҷқәа зырлахҿыхуа ныҳәан ишыҟоугьы, иара ауаажәларра иргәаланаршәоит ахәыҷқәа рзинқәа шыхьчалатәу, ахәыҷқәа ирызҳаларц азы насыԥ рыманы, аҵарадырра рыманы, амҩа иаша ылхны, раԥхьаҟа аҭаацәарақәа аԥҵаны ртәыла иаԥсо уааны иҟаларц азы. Иуҳәар ауеит, хықәкы хаданы ишыҟо иаԥшьызгаз рзы ауаажәларра ргәаларшәара ахәыҷқәа рзинқәа шыхьчалатәу. Алитература[аредакциазура | акод аредакциазура] Акрызҵазкуа арыцхәқәа рамзар, Аҟәа, 2015 ш. Квициния М.В Сухуме новорожденных прибавится: [об открытии сухумского роддома, после ремонта]//КП. - 2009. - 14 авг., (№28). - С.4. Чача З. Я люблю детей: где десять, там и двенадцать: [о многодетной семье Шурика Хашиг и Марины Чагава]/Зоя Чача//Нужная. - 2009. - 8 сент., (№36). - С.8-9. Ахыҵхырҭа – https://ab.wikipedia.org/w/index.php?title=Ахәыҷқәа_рыхьчара_Жәларбжьаратәи_амш&oldid=129998 Акатегориа: Рашәарамза 1 Ацыхәтәантәи аԥсахрақәа абри адаҟьа аҟны: 06:40, 31 нанҳәамза 2023. Атекст ахьыманшәалоу Creative Commons Attribution-ShareAlike алицензиала иҟоуп; ахарҭәааратә ԥҟарақәа рылша рныруеит. Шәахә. Инарҭбааны шәахә. убас Ахархәаразы аԥҟарақәа.
https://ab.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D1%85%D3%99%D1%8B%D2%B7%D2%9B%D3%99%D0%B0_%D1%80%D1%8B%D1%85%D1%8C%D1%87%D0%B0%D1%80%D0%B0_%D0%96%D3%99%D0%BB%D0%B0%D1%80%D0%B1%D0%B6%D1%8C%D0%B0%D1%80%D0%B0%D1%82%D3%99%D0%B8_%D0%B0%D0%BC%D1%88
2024-02-24T02:55:14Z
<urn:uuid:1e8c12c6-1286-4e1e-aa1a-4e6d20b38275>
[]
[ "liste_bu", "wikipedia" ]
abk-Cyrl
0.69
0.71
0.93
7
2,358
tlsh:T1AF0486418C408B8FC6B3C1998701CD3E18D06C03811272399FCBF4752640048EFFCD23EAEBE8245960DB1526E256AE05AA0EFCDE167C6FE371924471683E38E8576136D1EA
Аҳәынҭқарратә шәарҭадара амаҵзура – Урыстәыла ампыҵахалатә мчқәа рыла закәандарала иаанкылаз Петре Калашников ихы дақәиҭуп, 11:19, 23.11.2023 Анна Фотыга - Ҳара хықәкыс иҳамоуп Оҭхозориа-Татунашвили рсиа еиԥшу аиқәыԥхьаӡа аԥҵара, уи иабзоураны Қырҭтәыла апатриотцәа ирҿагыланы ацәгьоурақәа рзы аҭакзыԥхықәу ахаҿқәа рганахьала асанкциақәа ралагалара иаҳзымариахоит 18:38, 18.11.2023 Мака Боҷоришвили - Ампыҵахалареи жәларбжьаратә азин анормақәа иаахтны мап рцәаҳкроуп 10:13, 07.11.2023 Мариа Пеичинович Бурич - Ампыҵахаларатә цәаҳәа ааигәара аурыс аофицар Қырҭтәыла атәылауаҩ дахьишьыз ҳгәы ԥнажәоит 09:55, 07.11.2023 Меҭиу Миллер - ЕАШ иаҿагылоит Қырҭтәыла урыстәылатәи ампыҵахаларатә мчқәа рыла Қырҭтәыла атәылауаҩ ишьра, ари ахҭыс иаҳнарбоит урыстәылатәи ампыҵахалара иахылҵуа ахыбгара 12:14, 31.10.2023 Аҳәынҭқарратә шәарҭадара амаҵзура - Урыстәыла ампыҵахаларатә мчқәа рхаҭарнакцәа импыҵахалоу ақыҭа Синагури иазааигәаны Қырҭтәыла атәылауаҩ дааныркылеит 12:03, 25.02.2023 Иракли Ҕарибашвили Коџьори, аиункерцәа рмемориалаҿ ашәҭқәа шьҭеиҵеит 11:45, 25.02.2023 Шьалуа Папуашвили - Ҳабиԥара ари ампыҵахалара ахыркәшара ауалуп 14:22, 19.10.2022 Аҳәынҭқарратә шәарҭадаратә маҵзура - Бершуеҭи ақыҭа иаҵанакуа импыҵахалоу аҵакырадгьыл аҟынтә ампыҵахаларатә мчқәа рхаҭарнакцәа изакәанымкәа Қырҭтәыла атәылауаҩ дааныркылеит 12:38, 28.09.2022 Леван Бежашвили – Қырҭтәылаҟа иаауа Урыстәыла атәылауаа рзы ампыҵахаларатә аизга 1000 лари рзышьақәыргылара аинициативала ҳақәгылоит 21:20, 21.05.2022 Иракли Ӷарибашвили - Амилаҭтә, апрагматикатә, аҭынчратә ҳполитикала ҳашьцәа аԥсуааи ауаԥсааи рырхынҳәра ҳалшароуп 09:59, 24.11.2021 Иракли Ӷарибашвили - Урыстәыла ҳтәыла асуверенитет, ҳакзаара пату рықәнаҵом, инанагӡоит ҳҵакырадгьылқәа рымпыҵахалара, абри ауп ҳаизыҟазаашьақәа рҿы бариерс иҟоу 17:15, 13.05.2021 Давид Залкалиани – Европатәи ахеилак аминистрцәа ркомитет аҿы ирыдыркылаз аӡбара апрецедент амам, анагӡаратә аҩаӡараҿ раԥхьаӡа акәны иазгәаҭоуп атермин "ампыҵахалара" 11:03, 11.03.2021 ЕАР аҿы Америка анапхгара рхаҭарнакра Аусеицуреи Ашәарҭадареи азы Аиҿкаара ахь ааҧхьара ҟарҵеит Урыстәыла иақәыҕәҕәарц ампыҵахалара иаҟәыҵны 2008 шықәсатәи аиқәшаҳаҭра нанагӡарц азы 17:22, 22.02.2021 Аруаа Арчил Татунашвили ҳаҭырла дыргәаладыршәеит 12:30, 11.02.2021 Аҳәынҭқарратә Шәарҭадара Амаҵзура - Ашәарҭадареи, закәандарала ауаа раанкылареи, абордеризациеи азҵаарақәа аполитикатә ашьаҭа рыҭара ҟалом, уи апроцессқәа зегьы ирҧырхагоуп 21:19, 16.08.2020 Асенaтор Џьим Риш – ЕАШ Қырҭтәылa aсуверенитети aдемокрaтиa aҿиaреи рыдгылaрa нaнaгӡоит, Урыстәылa имҩaҧнaгaз aмпыҵaхaлaрa aхaaн иaзхaнaҵом 12:04, 07.08.2020 Гьaргь Гaхaриa - Ампыҵaхaлaрa aҿaҧхьa aхaaн ҳхы лaҳaрҟәом, иҳaҩсхьоу aгхaқәa aхaaн еиҭaҟaҳцом, aҭынчрa дaҽa aльтернaтивaк шaмaм ибзиaӡaны иaaдыруеит 16:47, 19.11.2019 Кеи Белли Ҳaҭчинсон - Қырҭтәылa aдемокрaтиa шьaқәгылеит, aқырҭуaa иaку aтәылa aхынҳәрa рҽaҧсaртәит 11:55, 08.09.2019 Гьaргь Гaхaриa – Ажәлaр гәҩaрaс ирымaмыз aзҵaaрaқәa рзгьы, aмцҳәaрa aмшaлa, aгәыҩбaрa рызцәырҵуеит, aрҭ aзҵaaрaқәa иреиуп aмпыҵaхaлaрaгьы
https://1tv.ge/lang/ab/news_tag/ampmcaxalara/
2024-03-01T11:16:27Z
<urn:uuid:5eb1ea63-f5a7-433e-a4c1-c8816d3a198a>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.8
0.71
0.95
24
5,252
tlsh:T1DAEDC8B19944CB0FC6B3C5999E928D317DC1A80743626270CE9AF9701756048DFFCD12D5AAF80A4E609B1601D121BF145B19FDEA28BEBFE7B05244E45E2E38F937A036CADE
Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра Бельгиа адәныҟатәи аусқәа рминистр лвизит иазкны аофициалтә информациа аланарҵәеит - 1TV Toggle navigation аркра GE AB AM AZ OS EN RU ab ge ab am az os en ru Live Лaив Асекциақәа Aжәабжьқәа Aвидео Евровизиа Архив Егьырҭ Ҳара иҳазкны Сара сдаҟьа Авторизaциa Арегистрaциa Toggle navigation Live FB LIVE Шьҭахьҟа Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра Бельгиа адәныҟатәи аусқәа рминистр лвизит иазкны ао... Иҵегь аҭагалара Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра Бельгиа адәныҟатәи аусқәа рминистр лвизит иазкны аофициалтә информациа аланарҵәеит 12:33, 23.08.2023 Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра аинформациа инақәыршәаны, Бельгиа адәныҟатәи аусқәа рминистр Аџьа Лабиб, арегионалтә визит аҳәаақәа ирҭагӡаны, Қырҭтәыла даҭаауеит нанҳәа 23-24 рзы. Авизит аҳәаақәа ирҭагӡаны, Аџьа Лабиб Қырҭтәыла адәныҟатәи аусқәа рминистр Илиа Дарчиашвили диҧылоит ишиашо, иара убас, ирҭбаау аформатқәа рҿы. Бельгиа адәныҟатәи аусқәа рминистр длыдылкылоит Қырҭтәыла ахада Саломе Зурабишвилигьы. Аџьа Лабиб ампыҵахалатә цәаҳәашҟа днеины, аҭыҧаҿ аҭагылазаашьа лбоит, иара убас, Қырҭтәыла акзаара зхы ақәызҵаз афырхацәа рмемориалаҿ ашәҭқәа шьҭалҵоит. Аџьа Лабиб Ақырҭуа аиашахаҵаратә уахәама ахаҭарнакцәагьы дырҧылоит. АПОЛИТИКА Бельгиа адәныҟатәи аусқәа рминистр ивизит Қырҭтәылa aдәныҟaтәи aусқәa рминистррa 5 Еиҧшу Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра - Украина асуверенитети атерририатә акзаареи хьаҵра змам адгылара азышьақәҳарӷәӷәоит Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра – Алхрақәа ирыцклаҧшуа анаҧшратә миссиа ааҧхьара аҿҳәарақәа арбоуп апланаҿ, аха, рыцҳарас иҟалаз, аполитикатә мчқәак хықәкыла ари азҵаара аполитикатә ашьаҭа арҭар рҭахуп Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра жәларбжьаратә ауаажәларра рахь ааԥхьара ҟанаҵоит Урыстәыла Қырҭтәыла асуверенитети атерриториатә акзаара аилагара иашьҭанеиуа изакәандароу ашьаҿа иақәнаго ахәшьара арҭарц «Ацҳаражәҳәаҩцәа рконференциа 2023, Қырҭтәыла – Евроеидгыла алаларазы акандидат-тәылоуп» мҩаҧгахоит ҧхынҷкәын 26-28 рзы Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра – Румынтәыла апарламент ишьақәнарҕәҕәеит Молдовеи, Украинеи, Қырҭтәылеи, Мраҭашәаратә Балканқәеи ревропатәи аперспектива иазку арезолиуциа Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра – Абџьартә аиҿагылараан Ҕаза асектораҿ иҟан ҧшьҩык Қырҭтәыла атәылауаа, уажәазы рыҧшьҩыкгьы ишәарҭам аҭыҧаҿ иҟоуп Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра - Илиа Дарчиашвили иҟны аиҧылараан Ирландиа Сенати апарламенти ахантәаҩцәа иаҵшьны иазгәарҭеит Ирландиа Евроеидгылахь Қырҭтәыла алалареи ҳтәыла акандидат астатус анашьареи ишадгыло Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра Британиа аган аҟынтә аҳәаатә хылаҧшра арҕәҕәареи атранзитаан аҳаирбаҕәазаҿ авизатә режим ашьақәыргылареи иазкны аинформациа аланарҵәеит Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрраҿы ишырҳәаз ала, ацҳаражәҳәарҭақәа Саломе Зурабишвили лвизит аиҿкааратә зҵаарақәа аус рыдырулом Қырҭтәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра – Дмитри Медведев иҟаиҵаз аҳәамҭа ампыҵахаларатә политика анагӡароуп, уи Қырҭтәыла ахьыҧшымреи аҵакырадгьылтә акзаареи аилагара даҽа ҽазкрак ауп Амш зеиҧшрахо 4° аҩ Қaрҭ Ах 6° аҧшь 9° Авалиута акурс $ USD 2.6562 0.004 € EUR 2.8820 0.006 ₽ RUB 0.028893 0.017 £ GBP 3.3686 0.006 TOP 5 Европатәи 20 тәыла рлидерцәа иахьа Париж, Украина азҵаара иахцәажәоит Роберт Фицо – НАТОи Евроеидгылеи Украинаҿ арбџьармчқәа рыргылара азҵаара иахәаҧшуеит Илиа Дарчиашвили – Агәра ганы ҳаҟоуп жәларбжьаратәи ауаажәларра рпозициа ҕәҕәа ахадаратә ҵакы шамоу Урыстәыла ахатә ҧхықәрақәа нагӡаны Қырҭтәыла аҵакырадгьыл аҟынтә ахатә бџьармчқәа алнагарц азыҳәан Атапанчала ахысразы Қырҭтәыла аизга Европа ачемпионс иҟалеит – #1TVSPORT Қырҭтәыла VS Сербиа Актәи аканал аҿы - итәу "Қарҭтәи аренаҿ" арекордсен Гьаргь Цинцаӡе амҵәышәмпыд аҟынтә днаскьаргоит #1TVSPORT
https://1tv.ge/lang/ab/news/qmr%D2%ADtmla-adnmkhati-awsqa-rministrra-bel%D1%8Cgia-adnmkhati-awsqa-rministr-ivizit-iazknm-aofitcialt-informatcia-alanarc/
2024-02-27T14:25:12Z
<urn:uuid:1a903650-f1ec-44f2-86d2-d91ce249e074>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.94
0.61
0.96
54
6,793
tlsh:T19E54CBE12648DA0BC1B3C0689A908D326DC1794F9665B271CFD6F9B0670904DEBFCD13EAF9EC190A709B1411D626BF051B0AFCD7687EBFD7B15100A51E2E34ED239436869D
Аҧсны Ахада Рауль Ҳаџьымба Урыстәылатәи Афедерациа Ацҳаражәҳәара иеиҿнакааз Урыстәыла Амш иазку адкылара далахәын. Уи аҧхьа Урыстәыла Амш иазкыз аныҳәа азгәаҭара аҳәаа иҭагӡаны дыҟан аурыс театр аҟны имҩаҧысуаз аныҳәатә концерт аҟны. Уи еиҿнакааит Аҧсны иҟоу Урыстәылаусеицзура Ахатарнакра. * * * Аҧсны Ахада Рауль Ҳаџьымба Урыстәыла Амш иазку адкылараҟны иқәгылара Ҳаҭыр зқәу Семион Виачеслав-иҧа! Иахьа урыстәылатәи ажәлари Урыстәылатәи Афедерациа аҩызцәа зегьи акрызҵазкуа аныҳәа - Урыстәыла Амш азгәарҭоит. РСФСР аҳәынҭқарратә суверенитет азы Адекларациа рыдыркылеижьҭеи 25 шықәса ҵит. Арҭ ашықәсқәа рыла урыстәылатәи аҳәынҭқарра арҕәҕәареи, аҿиареи, атәыла аидгылареи, милаҭрацәала ишьақәгылоу Урыстәыла ажәлар ракреи амҩа ду ианысит. Урыстәылатәи Федерация иахьа иҕәҕәоу, економикала иҿиоу, жәларбжьаратәи аполитикаҿы зҵакы дуу, аҳәынҭқаррақәа жәпакы рзы, Аҧсны аҳәынҭқаррагьы налаҵаны, ҩызара рзызуа, аусеицураҟны аҭакҧхықәра зхы иадызҵо ҳәынҭқарроуп. Абри амш азы исгәаласыршәарц сҭахуп, Аҧсны Актәи Ахада Владислав Григори-иҧа Арӡынба иажәақәа: «Аҧсны – лахьынҵала Урыстәылоуп ҩызара азызуа». Ҳажәларқәеи ҳҳәынҭқаррақәеи аиҩызаратәи аидгыларатәи еизыҟазаашьақәа рымацара ракәӡам иеидызҳәало. Ҳара зқьыла асоциалтәи акультуратәи рахәыцла ҳаидҳәалоуп, ҳара ауаатәыҩсатәи апрофессионалтәи еимадарақәа ҳаидыркылоит. Ҳара ауаатәыҩса зегьы ҭынха дуны ирымоу - аурыс бызшәа адырра ҳаиднакылоит. Ҳара ҳаиднакылоит гәык-ҧсыкалатәи ҳаизыҟазаашьа, ҳзеиҧш ҭоурых ҳаҭырла азнеира, аҧеиҧш бзиа азхәыцра, аиҩызара змоу ҳажәларқәа рзы аҭышәынтәалареи аизҳазыҕьареи рзаҧҵаразы иҳамоу агәазыҳәара. Иахьа сара ашәҟәы дәықәысҵеит Урыстәылатәи Афедерациа Ахада Владимир Владимир-иҧа Путин, Аҧхьагылаҩ ду, Урыстәыла ажәлари Урыстәыла аҩызцәеи Атәыла дуӡӡа ргәы азгәдухартә, уаҵәтәи амш агәра ргартә иҟазҵаз. Аиқәшаҳаҭра-зинтә шьаҭа змоу аҧсуа-аурыс еизыҟазаашьақәа иццакны аҿиара иаҿуп. Аҧсни Урыстәылеи ирыбжьоу Аиқәшаҳаҭра аҧҟарақәа аҧсҭазаараҟны ралаҵәара иаҿуп, ҳусеицура иеиуеиҧшым ахырхарҭақәа рхацыркразы аусура мҩаҧысуеит. Ҳара уснагӡатәны ҳҿаҧхьа иқәгылоуп аҳәынҭқаррабжьаратә еизыҟазаашьақәа рыҽрықәыршәара, Урыстәылеи ҳареи ҳабжьара профессионалла, зхаҭабзиара ҳараку аусеицура аиҿкаара. Ҳара даара хшыҩла, еиҿкаарыла ҳхы иаҳархәароуп Урыстәыла иаҳнаҭо афинанстә цхыраара, уи аекономика арҿиарахьы, аекономика иреалтәу аҟәшахьы, изықәнагоу аинфраструктуратә проектқәеи аконституциатә еиҭакрақәеи рышҟа иҳархароуп – Аҧсны ҕәҕәаӡа ашьапы иқәгыларц азы. Абас – аарыхра зылшо, дотациала ишьақәгылоу акәымкәа, иеилыкка иҟоу аҧҟарақәа рыла иаҧҵоу аекономика змоу, аинвестициақәа рзы ишәарҭам, ҳазҭагылоу аамҭа иақәшәо акурортқәа ахьыҟоу, акультурақәа реиҧшымзаарақәа ҳаҭырла ирзыҟоу, феидазмоу аусеицуразы иаарту Аҧсны – Урыстәылатәи Афедерациа зинла иаҟароу ҳәынҭқарраны иқәгылар алшоит имариам Кавказа иаҵанакуа арегион аҟны. Агәра ганы сыҟоуп, ҳазегьы ҳаидгылар, Урыстәыла дуӡӡа иаҳнаҭо адгылара иабзоураны Аҧсны аизҳазыҕьара шыҟало. Азин сышәҭ, аныҳәа иалахәу зегьы Урыстәыла Амш рыдныҳәаларазы. Аҧсни Урыстәылеи ажәларқәа гәык-ҧсыкала ирзеиҕьасшьоит аҭынчра, аманшәалара, аизҳазыҕьара. Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
https://presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/2290/
2024-02-29T09:47:34Z
<urn:uuid:d2caa3c0-24c3-4f87-a782-a0b760ad4be7>
[ "footer", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.94
0.89
0.98
28
6,602
tlsh:T11FECA2D16A90974BD5B3C059CE928E343CD0684787627270CE8AB5700796068EEFCD13A6FAE8069EB4DB0612D262BE155A4EEDE618BEBAD3705300A56D3F78D8379476C1DF
Аԥсны Ахада Аслан Бжьаниа дырԥылеит анапхгаҩы Андреи Белианинов хадас дызмоу Евразиа ажәларқәа Рассамблеиа аделегациа, – иаанацҳауеит Ахада ипресс-маҵзура. Бжьаниеи Белианинови Ашықәс ҿыц еидырныҳәалеит, ирзеиӷьибашьеит аҭынчра, ақьиара. Астатиақәа Ақьырсиантә ныҳәа ду Ажьырныҳәа 24, 2024 Ақьырсиантә ныҳәа дуқәа ируаку – Иаса Қьырса Иӡаахра Амшныҳәа иаԥхьанеиуа ахәылԥаз ажьырныҳәамза 18 иақәшәоит. Ари ауха, ишаԥу еиԥш, ақьырсианца ачарыц иалху ацхеи ашәырҩеи зларҵо ачгьахьачыс хаа ҟарҵоит. Ари ачыс жәытә-натә аахыс аиҭаҿиара, аԥсҭазаара ахацыркра символра азнауан. Астатиақәа Милаҭтә малуп, аҭира ҟалараны иҟаӡам Ажьырныҳәа 24, 2024 Аԥсны аҳәынҭқарратә дачақәа Русбарҭа аиҳабы Беслан Кәыҵниа аӡиа Риҵа аҟны иҟоу «Сталин идача» аукцион аҟынтәи ирҭиизшәа аинформациа аларҵәара инамаданы аҳәамҭа ҟаиҵеит. Беслан Кәыҵниа атәылауаа ауаажәларра рыҩныҵҟа аибарххареи аҭагылазаашьа ашьақәҟьареи иашьҭоу џьоукы ирҳәо, ирыҩуа харҵаанӡа, уи аԥхьа ироуз адыррақәа аофициалтә хыҵхырҭақәа рҟны игәарҭаларц азы ааԥхьара ҟаиҵоит. Ҳакзаара мчы ҕәҕәоуп Ажьырныҳәа 23, 2024 1992-1993 шықәсқәа ­рзтәи ҳџьынџьтәылатә еибашьра ишналагаз еиҧш, хатәгәаҧхарала иҳацхраарц иааз рфырхаҵара ҳажәлар ргәалашәараҿы наунагӡа иаанхоит. Аҧсни уи иқәынхоз ажәларқәеи ашәарҭара бааҧсы ҳанҭагылаз зхы-зыҧсы иамеигӡакәа, акаҵәарақәа ирхыҵны иҳавагылаз рхыҧхьаӡара наӡон хнызқьҩык рҟнынӡа, урҭ рахьтә 260-ҩык инареиҳаны ҳаҧсадгьыл ахақәиҭтәра рхы ақәырҵеит. Шьак еицалҵыз Нхыҵ-Кавказтәи ҳаешьаратә жәларқәа рхаҭарнакцәа рыдгылара, ргәашьамх арҵаруан, ргәамч ҩбанатәуан, аиааира инагӡаны агәра днаргон ҳҵеицәа. Астатиақәа Едуард Ажьиба диижьҭеи 70 ш. ҵит Ажьырныҳәа 23, 2024 Едуард Ажьиба иааигәаны дыздыруаз, иҿцәажәахьаз, ицныҟәахьаз насыҧ иман, рҳәоит иахьа уи дызгәалашәо. Дахьыҟазаалакгьы Едуард даара аҧсуара бзиа ибон, егьныҟәигон. Аҧсуара аҵакы иара изы акыр иҭбаан, иҵаулан, иҧсҭазаараҿы сара саҧсуоуп аҳәара мацарала акәмызт ишеиликаауаз. Аҧсадгьыл еиҧш, аҧхьа иргылон ахатәы бызшәа. Атәыла ашәарҭадара аекономика иахьԥшуп Ажьырныҳәа 23, 2024 Аусурҭадара апроблема, аус зуа рыԥсҭазаара ахаҭабзиара аиӷьтәра, аҳәынҭқарреи абизнеси русеицура аԥеиԥш иалацәажәеит Ахада Аслан Бжьаниеи анападкылаҩцәа рхаҭарнакцәеи реиԥылараҿы. Атәыла Ахада аиԥылара иалахәыз ҭабуп ҳәа реиҳәеит аекономика арҿиара иацхрааз, аҳәынҭқарратә биуџьет аҟаҵарбақәа акырӡа еиӷьызтәыз лыҵшәа-бзиала русуразы. Астатиақәа Адоуҳатә культура ацәыӡ ду Ажьырныҳәа 23, 2024 Ианвар 21 ауха, инықәырԥшшәа ашьыжь асааҭ ԥшьба рзы амца акит Лакоба имҩаҿ игылоу Ацәыргақәҵарҭатә зал хада ахыбра. Уи арцәара иалахәын аҭагылазаашьа ҷыдақәа рзы Аминистрра амцарцәаратә машьынақәа. Амцабз иамҽханакит ҩбаны еихагылоу ахыбра, Аԥсныпресс акорр. адырра ҟаиҵеит ахҭыс ахьыҟалаз аҭыԥ аҟнытә. Астатиақәа «Иааирума» – қәҿиарала ихынҳәит Ажьырныҳәа 22, 2024 Леон иорден занашьоу Едуард Бебиа ихьӡ зху Аҳәынҭқарратә акәашаратә ансамбль «Шьараҭын» аҟны иаҧҵоу ахәыҷтәы хореографиатә студиа «Иааирума» еиҿкаауижьҭеи 25 шықәса инарзынаҧшуа иҵуеит. Уи еиҿыркааит изаамҭанымкәан зыҧсҭазаара иалҵыз Аҧсны жәлар рартист Вахтанг Возбеи, иахьа еиҵагыло абиҧара ҿа рҟазара ӡырызго Аҧсны зҽаҧсазтәыз артист, ахәыҷтәы хореографиатә студиа анапхгаҩы, абалетмеистер хада Анжела Дбари. Инарҵауланы аилыркааразы Ажьырныҳәа 17, 2024 Декабр мза аҵыхәтәантәи амшқәа раан Сириатәи Арабтә Республика аҳҭнықалақь Дамаск, Рукен ад-Дина ҳәа иахьашьҭоу, Ачерқьес ассоциациа аштаб-квартира аҟны хымш ирҭагӡаны имҩаҧысуан «Ачерқьес шәҟәы ацәыргақәҵа» захьӡыз аусмҩаҧгатә. Астатиақәа Ҳахьӡ ҭызго абиԥара Ажьырныҳәа 17, 2024 Насыԥ рымоуп иаԥсоу абиԥара еиҵазааӡо. Ҳара иҳамоуп гәадурала ҳазхыҽхәаша аҿар. Акультура, аҟазара, аспорт уҳәа зегьынџьара иаадрыԥшуеит аихьӡара бзиақәа. Аԥсны мацара аҳәаақәа ирҭагӡам ҳхәыҷқәа рҟазара. Ҳазҭалаз 2024-тәи ашықәс ҿыц хацыркын акымкәа-ҩбамкәа аиааирақәа рыла. Аспорт аганахьала иаҳҳәозар, ашьапылампыл асразы Академиа Unity Аԥсны ашьапылампыласцәа ҿарацәа алахәын Адлер ианвар 3 инаркны-ианвар 9 рзынӡа «Сириус» имҩаԥысуаз «Ашықәсҿыцазтәи акубок» Атурнираҿ еицлабуан 30-команда; - Москва, Шәача, Саратов, Одинцово, Аԥсны рҟынтәи ашьапылампыл асҩцәа қәыԥшцәа. Аԥснынтәи иалахәын акомандақәа ԥшьба. 2014 шықәса рзы ииз ахәмарцәа иааныркылеит 1 - тәи аҭыԥ. 2013- шықәса рзы ииз ахәмарцәа ианыркылеит 2-тәи аҭыԥ, 2012 ш. иаҵанкуа 3-тәи аҭыԥ. 2015 шықәса рзы ииз аԥшьбатәи аҭыԥ. Лымкаала аҳамҭақәа зауз иреиуоуп: иалкаау ахәмарцәа: Нестор Иакуб-оглы, Баграт Ҭаниа, Дамир Сақаниа, Даниил Казанџьы-оглыи. Еиуеиԥшым ақәра иаҵанакуа рахьтә: Иреиӷьу ахәмарҩы ҳәа далкаауп – Сандро Лорҭқиԥаниӡе, иреиӷьу амбахьчаҩ – Алеқсандр Гьергьиа, иреиӷьу ажәылаҩцәа– Владислав Бебиа, Соломон Ԥлиа, Баграт Ачба, Алан Цәышба, Нестор Хәаҭланӡиа – (16-мпыл ҭаиршәит). Абасала, ахьӡ-аԥша рыманы Адлернтәи ихынҳәит ҳампыласыҩцәа хәыҷқәа. Уажәшьҭа исҭахын Сириус имҩаԥысуаз аицлабраҿы афигуристка аҵаақәчаразаараҿы зҽалызкааз 10 шықәса зхыҵуа Пицундатәи Шорена Гәниа слыхцәажәарц. Лара 9 шықәса анылхыҵуаз илыхьчеит 2 аспорттә разриад. Есыҽны уи Пицундантәи дцон Сириус. Лара дылҿыԥшны, абар, шьҭа хышықәсоуп абри аспорт хкы, аҵаақәчаразаара аолимпиатә сириус ашҟа дныҟәоижьҭеи Анна Ҭхагушевагьы. Сынтәа ҳфигуристка Шорена Гәниа 10-шықәса лхыҵра аҳаҭыраз «Аолимпиатә ҵаа» ашҟа ирыдыркыларан иҟоуп 10-ҩык абаҩхатәра злоу Аԥснытәи аҵаҩцәа. «Зхы агәра згаз, збаҩхатәра агәра згаз шәыгәҭакқәа зегь наӡоит» ҳәа, лҩызцәа хәыҷқәа рахь ааԥхьара ҟалҵоит афигуристка қәыԥш. 50-ҩык рҿынӡа ҳашколхәыҷқәа Сириус иаднакылахьеит 3-шықәса ирҭагӡаны, аха урҭ зегьы рҵара аҵыхәтәанӡа ирзынагӡом, избанзар ирымоу азыҟаҵара рызхом. Ирацәоуп шьардаӡа аспорти аҟазареи рхырхарҭала Аԥсны ахьӡ ҭызго аҿар. Ирзеиӷьаҳшьоит иҵегьи аихьӡарақәа, еснагь аиааирақәа. Аҵара аминистр лхаҭыԥуаҩ Ада Кәарҷелиа лажәақәа рыла, ҳхәыҷқәа заа азыҟаҵара иақәнагоу роурц азы «Сириус» аҟынтәи аспециалистцәа ааԥхьаны, Гагратәи алицеи-интернат аҟны шықәсыбжак разыҟаҵара азԥхьагәаҭоуп.
https://gazeta-apsny.info/itemlist/user/806-aslan?start=90
2024-02-24T14:58:13Z
<urn:uuid:3de0a608-9125-4314-9ab5-767c0830328c>
[ "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.99
1
0.99
45
10,727
tlsh:T1E5D43122AB40DB4BC6B3C458CF924A356CD01C438262B230CECAF5B5564609CEBFCD13AAFAE8164A74EF0222D162BE10594AFCE9157DBFE7719210A52D2F38DD276476D5AF
Абиоло́гиа[1] (абырз. βιολογία аагоуп абырзен бызшәахьтә: βίος «биос» - аԥсҭазаара + λόγος «логос» - аҵара) — зыԥсы ҭоу аԥсабара иазку ҵарадырроуп. Абиологиа иаҵоит аԥсҭазаара, адгьыл иқәу, зыԥсы ҭоу ацәеижьқәа. Иаҵоит урҭ реиҿартәышьа, рыԥсҭазаашьа, рыхкырацәара, насгьы ҭоурыхлеи хаҭалеи реизҳара азакәанқәа. Ҳапланетаҿы зыԥсы ҭоу ацәеижьқәа даара ирацәоуп. Аҵарауаа изларыԥхьаӡаз ала, еиуеиԥшым, зыԥсы ҭоу ацәеижь хкқәа ыҟоуп 3,5 миллион раҟара. Ацәеижьқәа зегьы ршоит аҳрақәа ԥшьба рыла: абактериақәа раҳра; акәыкәбаақәа раҳра; аҵиаақәа раҳра; аԥстәқәа раҳра ҳәа. Аԥстәқәа раҳрахь даҵанакуеит ауаҩгьы. Абиологиа иаҵанакуа амаҭәар хадақәа: Авирусҵара Аботаника (аҵиаақәа рҵара) Абактериаҵара Акәыкәбааҵара Азоологиа (аԥстәқәа рҵара) Анатомиа (ацәеижьқәа реиҿартәышьа) Ахацҵара (ахацқәа реиҿартәышьа) Афизиологиа (ацәеижьқәа русура) Аекологиа (ацәеижьқәеи изну аҭыԥи реизыҟазаашьақәа) Ацәеижьқәа ыҟоуп адгьыл иқәу, анышә иҵоу, аӡы иҭоу, аҳауа иалоу. Адгьыл аҿы иҟоу аԥсҭазаара ишьақәнаргылеит абиосфера захьӡу, адгьыл ҷыдала иакәыршоу ахарԥа (абырзен бызшәала «биос» – аԥсҭазаара, «сфера» – акәымпыл). Абиосфера иаҵанакуеит ацәеижьқәа ахьыҟоу аҭыԥқәа зегьы: атмосфера ҵаҟатәи аҿыгҳара, аӡҭатәарақәа, анышә, анышә иаҵоу алитосфера хыхьтәи аҽыҭ. Зыԥсы ҭоу ацәеижьқәа рыԥсҭазаара дара-дара еидҳәалоуп, рызегьы изну аԥсабара иахәҭакуп. Зыԥсы ҭоу ацәеижьқәа рхаҭақәа изну аԥсабара ианыруеит, арахь урҭ рыҟазаара аԥсабаратә цәырҵрақәа – ахьҭа, аԥхарра, ацәаакыра, алашара ирыдҳәалоуп. Ацәеижьқәа дара-дареи аԥсабареи реиныррақәа ҭызҵаауа абиологиа аҟәша иахьӡуп аекологиа (абырзен бызшәала «ойкос» – аҩны, анхарҭа, аԥсадгьыл, «логос» – аҵара). Ирацәоуп абиологиатә дырра хәарҭарас иамоу. Ауаҩы абиологиатә дыррақәа ихы иаирхәоит ақыҭанхамҩаҿы, амедицинаҿы уб. иҵ. Ауаҩы есааира инапаҿы иааигоит адгьыл амалқәа, уи иԥиҟоит абнақәа, дреишәарыцоит абна илоу ашәарахқәа, аԥсаатәқәа, иҭаирбоит аӡқәа, икуеит, хыԥхьаӡара рацәала амшыни аӡқәеи ирҭоу аԥсыӡқәа. Аԥстәқәеи аҵиаақәеи ирылхны иҟаиҵоит ишәиҵо амаҭәа, ахәшәқәа. Аԥстәқәа ихы иаирхәоит ныҟәагас, еибашьыгас, хыхьчагас, рԥшӡагас. Ауаҩы ихы иаирхәарц азы иаԥиҵеит аҵиаақәеи аԥстәқәеи рыхкы ҿыцқәа. Анкьа ибнатәқәаз, иҩнатә ԥстәқәаны, мамзаргьы культуратә ҵиаақәаны иҟаиҵеит. Абиологиатә дыррақәа ихы иархәаны ауаҩы иааирыхуеит арыц, ашәыр, ауҭраҭых уб. иҵ. афатә злыҵуа аҵиаақәа. Абиологиа амаҭәар аҵара шәалагоит уи аҟәша – аботаника аҵара ала. Аботаника – аҵиаақәа рҵара иазкуп. Ажәа «аботаника» абырзен бызшәа аҟынтә иаауеит – «ботане» иаанагоит аиаҵәара, аҳаскьын, аҵиаа ҳәа. Аҵиаақәа рҵара аан еилышәкаауеит урҭ ирыԥсҭазаашьоу, адәахьалеи рыҩныҵҟалеи ишеиҿартәу, рыҿиашьа, адгьыл аҿы иахьуԥыло, хәарҭарас ирылоу, иахьану аҭыԥ ишаныруа убас иҵ. Аҵиаақәа иахьырзааигәоу азы урҭ ирываргыланы ишәҵоит абактериақәеи акәыкәбаақәеи. Уаҟа еилышәкаауеит абактериақәа рыхкырацәара, хәарҭараси цәгьараси ирылоу. Убас акәыкәбаақәа анышәҵо еилышәкаауеит урҭ реиҿартәышьа, ишрызҳауа, ишҿио, хәарҭарас ирылоу уб. иҵ. Аҵиаақәеи аԥстәқәеи аамҭа-аамҭала рҽеиҭаркуеит. Аҵиаақәа ааԥын ишәҭуеит, абӷьы иаҵәа ылыргоит, ҽаҩраҭагалан рыбӷьы каԥсоит, убас аԥстәқәагьы рхәыжә рҟьоит, рцәаԥшшәахәы рыԥсахуеит. Аамҭа еиҭасра иадҳәаланы аҵиаақәеи аԥстәқәеи рҽеиҭакрақәа аҵара иахьӡуп афенологиа (абырзен бызшәала – «фаино» – аҟалара, «логос» – аҵара). Аамҭала аҵиаақәа рыҽшырыԥсахуа здыруа ауаҩы ианаамҭоу длаҵоит, драшәоит, еиҭеиҳауеит, иҭеигалоит. Насгьы аԥсабара зырԥшӡо зыԥсы ҭоу аҵиаақәеи аԥстәқәеи адунеи аҿы зехьынџьара иубаратәы рхыԥхьаӡара иррацәоит, дырхылаԥшуеит. Абиологиатә дыррақәа змоу ауаҩы аԥсабара бзиа ибоит, деиҷаҳауеит, дацхраауеит. Биологиатә дисциплинқәа[аредакциазура | акод аредакциазура] Акарилогиа — Анатомиа — Альгологиа — Антропологиа — Бактериологиа — Биогеографиа — Биогеоценологиа — Биоинженериа — Биоинформатика — Амшынду биологиа — Биометриа — Бионика — Биосемиотика — Биоспелеологиа — Биофизика — Биохимиа — Ботаника — Биомеханика — Биоценологиа — Биоенергетика — Бриологиа — Вирусологиа — Генетика — Геоботаника — Гидробиологиа — Гистологиа — Дендрологиа — Зоологиа - Зоопсихологиа — Иммунологиа — Ихтиологиа — Космическая биология — Ксенобиологиа — Лепидоптерологиа — Лихенологиа — Микологиа — Микробиологиа — Молекулиартә биологиа — Морфологиа — Неиробиологиа — Палеонтологиа — Палинологиа — Паразитологиа — Радиобиологиа — Систематика — Системная биология — Синтетикатә биологиа— Спонгиологиа — Таксономиа — Теоретикатә биологиа — Токсикологиа — Фенологиа — Физиологиа — Физиологиа ВНД — Аԥсатәқәа гьы уаҩыгьы рфизиологиа — Аҳасакьы́нқәа рфизиологиа — Фитопатологиа — Цитологиа — Еволюциатә учение — Ембриология — Ендокринологиа — Ентомологиа — Етологиа Фотогалереиа[аредакциазура | акод аредакциазура] Animalia - Bos primigenius taurus Planta - Triticum Fungi - Morchella esculenta Stramenopila/Chromista - Fucus serratus Bacteria - Gemmatimonas aurantiaca (- = 1 Mikrometer) Archaea - Halobacteria Virus - Gamma phage Алитература[аредакциазура | акод аредакциазура] П. К. Кәыҵниа, «Аҵиаақәа, абактериақәа, акәыкәбаақәа рбиологиа», Аҟәа – 2011 Ахьарԥшқәа[аредакциазура | акод аредакциазура] ↑ Касланӡиа В. А. (аред. Џьонуа Б. Гь.), «Аԥсуа-аурыс жәар», Аԥсны аҭҵаарадыррақәа ракадемиа, Д. Гәлиа ихьӡ зху Аԥсуаҭҵааратә институт, Аԥснытәи Аҳәынҭқарратә Университет, Аҟәа, 2005 Ахыҵхырҭа – https://ab.wikipedia.org/w/index.php?title=Абиологиа&oldid=123797 Акатегориақәа: Абиологиа Иԥсабаратәу ҭҵаарадыррақәа Ацыхәтәантәи аԥсахрақәа абри адаҟьа аҟны: 15:13, 16 хәажәкырамза 2023. Атекст ахьыманшәалоу Creative Commons Attribution-ShareAlike алицензиала иҟоуп; ахарҭәааратә ԥҟарақәа рылша рныруеит. Шәахә. Инарҭбааны шәахә. убас Ахархәаразы аԥҟарақәа.
https://ab.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%B1%D0%B8%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D0%B0
2024-02-24T13:43:31Z
<urn:uuid:35805453-be9c-4359-adfd-f3f4c35c915a>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[ "liste_bu", "wikipedia" ]
abk-Cyrl
0.73
0.89
0.92
28
10,139
tlsh:T10A9D6A227C40CB5BD573D189C6D18D3578F15D02C2367135CEC8F96036420AEE6ECD03B6F6E41586B4AB2235D21AFA207A4EEEE9257D7BD7239350A82D3E70DF0B6836958D
Европейский Союз в действии: работая на благо более безопасной Европы и более стабильного мира (субтитры на абхазском) Один день из жизни наблюдателя (субтитры на абхазском языке) Аимадара Аус ҳуеит ашәарҭадареи, агәрагареи аиҭашьақәыргыларазы Ҳара Евроеидгыла абџьар змам ауаажәлартә анаҧшратә миссиа ҳауп. 2008 шықәса цәыббра мзазы, Евроеидгыла абжьаҟазарала аибашьра аҟәыҵра иазкны аиқәшаҳаҭра рнапы анаҵарыҩы аамышьҭахь ҳара ҳмиссиа арахь&nbsp;иаашьҭын. Аҧыҧшра 24/7 Амиссиа ахатәы аусура 2008 шықәса цәыббра мза ианалага инаркны, ҳара инаҳагӡоит 24 сааҭтәи аҧыҧшра, иҷыдоу азҿлымҳара, Аахыҵ Уаҧстәылеи, Аҧсни административтә ҳәаақәа рзааигәаратә аҭыҧқәа ираҳҭоит, Европатәи аполитика иазааигәоу аилазаашьақәа Қырҭтәылеи, арегиони рҿы рхатәы политика ашьақәыргылараҿы ацхыраара раҳҭоит. Аибашьратә хҭысқәа рырҿыцра аҽацәыхьчара Ҳара ҳприоритетқәа аибашьратә ахҭысқәа рырҿыцра аҽацәыхьчара ацхыраара аҭареи, Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи администрациатә цәаҳәа азааигәара инхо ауаа ибзиоу аҧсҭазаара рзышьақәыргылареи, еиҿагылоу аганқәа рыбжьара агәрагара аиҭашьақәыргылареи, Қырҭтәылеи, арегиони ирызкны Европатә аполитикатә ҳәаақәҵаратә аилазаашьақәа адырра рыҭара. Аганқәа рыбжьара адырраҭара аиҭныҧсахлара Аидыслара ма ашәарҭадара иазку, ма егьырҭ азҵаарақәа цәырҵыр, ҳара аҭагылазаашьа аилкааразыи, аибарххара ма аиҿыхара аҽацәыхьчарази ацхыраара раҳҭоит аганқәа адырраҭара аиҭныҧсахлараҿы. English / ქართული / Русский / Ирон / Аҧсуа / հայերեն / Azərbaycan / Ихадоу Ҳара Евроеидгыла абџьар змам ауаажәлартә анаҧшҩцәа рмиссиа ҳауп. Ҳара ҳмиссиа 2008 шықәса цәыббра мзазы, Евроеидгыла абжьаҟазарала фпункт иҟоу аиқәшаҳаҭра рнапы анаҵарыҩы аамышьҭахь арахь ҳаашьҭын. Ҳара ҳприоритетқәа: Аибашьратә ахҭысқәа рырҿыцра аҽацәыхьчара ацхыраара азура; Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи администрациатә цәаҳәа аҩганк азааигәара инхо ауаа ршәарҭадареи, ибзиоу аҧсҭазаара рзышьақәыргылареи; Еиҿагыло аганқәа рыбжьара агәрагара аиҭашьақәыргылара; Қырҭтәылеи, арегионқәеи ирызку Европатәи аполитика аҳәаақәҵаратә аилазаашьақәа адырра рыҭара. Амиссиа аусура анагӡара ианалага инаркны инанагӡоит 24 сааҭтәи аҧыҧшра, иҷыдоу азҿлымҳара Аахыҵ Уаҧстәылеи, Аҧснытәи административтә ҳәаақәа рзааигәаратә аҭыҧқәа ирзыруеит. Амиссиа аҟны 200 ҩык анаҧшҩцәа аус руеит Евроеидгыла иалахәу еиуеиҧшым атәылақәа рҟнытә. Ҳара ҳофис хада Қарҭ иҟоуп, егьырахь арегионалтә аофисқәа – Гори, Мцхеҭеи, Жәыргьыҭи. Ҳара ҳмандат амч амоуп Қырҭтәыла аҵакырадгьыл зехьынџьара. Аха Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи де-факто аиҳабыра ахаҭарнакцәа иахьанӡагьы дара зхылаҧшуа аҭыҧқәа рахь анеира азин ҳарҭом. Ҳара Евроеидгыла абџьар змам ауаажәлартә анаҧшҩцәа рмиссиа ҳауп. Ҳара ҳмиссиа 2008 шықәса цәыббра мзазы, Евроеидгыла абжьаҟазарала фпункт иҟоу аиқәшаҳаҭра рнапы анаҵарыҩы аамышьҭахь арахь ҳаашьҭын. Ҳара ҳприоритетқәа: Аибашьратә ахҭысқәа рырҿыцра аҽацәыхьчара ацхыраара азура; Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи администрациатә цәаҳәа аҩганк азааигәара инхо ауаа ршәарҭадареи, ибзиоу аҧсҭазаара рзышьақәыргылареи; Еиҿагыло аганқәа рыбжьара агәрагара аиҭашьақәыргылара; Қырҭтәылеи, арегионқәеи ирызку Европатәи аполитика аҳәаақәҵаратә аилазаашьақәа адырра рыҭара. Амиссиа аусура анагӡара ианалага инаркны инанагӡоит 24 сааҭтәи аҧыҧшра, иҷыдоу азҿлымҳара Аахыҵ Уаҧстәылеи, Аҧснытәи административтә ҳәаақәа рзааигәаратә аҭыҧқәа ирзыруеит. Амиссиа аҟны 200 ҩык анаҧшҩцәа аус руеит Евроеидгыла иалахәу еиуеиҧшым атәылақәа рҟнытә. Ҳара ҳофис хада Қарҭ иҟоуп, егьырахь арегионалтә аофисқәа – Гори, Мцхеҭеи, Жәыргьыҭи. Ҳара ҳмандат амч амоуп Қырҭтәыла аҵакырадгьыл зехьынџьара. Аха Аҧсни, Аахыҵ Уаҧстәылеи де-факто аиҳабыра ахаҭарнакцәа иахьанӡагьы дара зхылаҧшуа аҭыҧқәа рахь анеира азин ҳарҭом.
https://www.eumm.eu/ab/new_media_gallery/dmkiy1ygpmo3jkosv
2024-02-28T03:38:46Z
<urn:uuid:e3d6d12f-c71d-4e65-be5e-bb1567319dd9>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.93
0.85
0.99
27
6,705
tlsh:T1B51D2AD14544CB4BC173D4A9CA818F386CE26D578212B270CD8EF5B21685059EFFCC139ABAE8015B70EB1911D121BF10690AECDA687DBBE7B04240B65E3E7CDD276576C5AE
Азинтә хаҿрақәа ршәахтәқәҵаразы аусбарҭа ашәахтәқәеи аизгақәеи рминистрра аппарат Хада аструктура иаҵанакуа еиҿкаароуп, уи иалоуп азинтә хаҿрақәа ршәахтәқәҵаразы аҟәшақәеи аинспекциақәеи араионқәа рҿи, ақ. Аҟәеи. Ари аусбарҭа ауснагӡараан изықәныҟәо акәны иҟоуп Аҧсны Аҳәынҭқарра ашәахтә закәанҧҵареи, аҳәынҭқарра амчра зныҧшуа егьырҭ анорматив-зинтә актқәеи, ашәахтәқәареи, афинансттә-нхамҩеи, аусҧҟақәеи, аинструкциақәеи адҵаҧҟақәеи рызҵаарақәа ирыдҳәалоу. Азинтә хаҿрақәа ршәахтәқәаҵара ахырхарҭа хадақәа иреиуоуп анаҩстәи азааҭгылақәа: – Ашәахтәқәеи аизгақәеи ирызку азакәанҧҵара аусушьа ахылаҧшра аҭара, аминситррақәеи, еиуеиҧшым аиҿкаарақәеи аусбарҭақәеи, аҳәынҭқарратә компаниақәеи рыбжьара; – Азинтә хаҿрақәа ршәахтәқәҵара иаҵанакуа аҟәшақәа русура еиҿнакаауеит, имҩаҧнагоит Аҧсны Аҳәынҭқарра ААРА ақ. Аҟәеи, араионқәа ирыҵанакуақәа рҿи, ахатәратә форма шьаҭас измоу еиуеиҧшым аиҿкаарақәеи ааглыхратә усбарҭақәеи рыбжьара ашәахтәқәеи аизгақәеи ирызку азакәанҧҵара аусушьа хылаҧшра аҭауа; – ААР Аинспекциа имҩаҧнаго акомплекстә гәаҭарақәа ралыршара ахы аланархәуеит, иара убасгьы хылаҧшра анаҭоит азинтә хаҿрақәа ршәахтәқәҵара иазку аҟәшақәа русушьа Аҧсны Аҳәынҭқарра ААР Аинспекциа; – Аусбарҭа ашәахтә гәаҭарақәа рграфики аусуратә плани шьақәнаргылоит, ААР аинспекциақәа рыҟәшақәа аусуратә плани агәаҭарақәа рграфики иахьынӡарықәшәаны русура хылаҧшра азнауеит; – Алкаақәҵеи астатистикатә лкаақәеи анализ рызнауеит, иара убас, аҭыҧантәи агәаҭарақәа анилизи рызнауеит, урҭ шьаҭас иҟаҵаны алагалақәеи арҽеирақәеи еиқәнаршәоит ашәахтқәеи аизгақәеи ирызку Азакәанҧҵара адгаларазы; – Ашәахтә закәанҧҵареи ашәахтә политикеи реиқәыршәареи реиҿкаареи рымҩаҧгареи рҿы ахы аланархәуеит, ишьақәыргылоу, аус зуа аусҧҵәа аҭагылазаашьақәа инарықәыршәаны; – Ашәахтәҧхьаӡара аформақәа разыҧшаара аус аҽаланархәуеит, аҽаланархәуеит алкааҧҵәаҟаҵараҿы, адекларациеи егьырҭ ашәҟәқәеи реиқәыршәараҿы, ашәахтәқәеи егьырҭ аизгақәеи рыҧшаареи абиуџьеҭ рахыҧхьаӡалареи рҿы, иара убасгьы, ААР аинспекциақәа русура алкааҧҵәаҟаҵара аформақәа рҿы; – Асистематә ҟазшьа аҭаны абиуџьеҭ аашәахтә лагалатә уснагӡара ахылаҧшра анаҭоит, ахатә компетенциа аҽҭагӡаны абиуџьеҭ апроект аус адулараҿы ахы аланархәуеит; – Азинхьчаратә ахылаҧшратә усбарҭақәа рпланшьақәыргыларатә руснагӡаратә усмҩаҧгатәқәа ахы рыланархәуеит, ашәахтәқәеи аизгақәеи ирызку азакәанҧҵара арыҕәҕәареи уи ахылаҧшреи аус аҿы;
https://mns-ra.org/eng/central/nalog_ur/
2024-03-03T06:21:55Z
<urn:uuid:005ca4c0-a78a-439c-9175-4fda9dbde5ec>
[]
[]
abk-Cyrl
1
1
1
12
4,451
tlsh:T12FE36F91F6409BABC5B3C08486D2CE361CD254070222F6318EC9B5701F5104ADBBCD13EEFAFD46C6B4AB0656D165AB24566EEDC9697D7BD2704240919E2D38DC37F17DC6ED
"Жәларбжьаратәи афонд Аҧсны" имҩаҧнаго апроект "Агәыразра" аҳәаақәа ирҭагӡаны ацхыраара рнаҭеит ахшара рацәа змоу, Мыркула ақыҭа инхо Ҧачкориаа рҭаацәа. Миранда Ҧачлиаҧҳа лхала илааӡоит ҧшьҩык ашкол ахь иныҟәо ахәыҷқәа. Лыҧшәма, жәашықәса раҧхьа хабарда дыбжьаӡит. Ашьыжь аусура ҳәа аҩны ддәылҵын, уаҳагь дыхнымҳәӡеит.Убри нахыс аҭаацәара рныҟәгареи, ахәыҷқәа рбареи аҧҳәыс қәыҧш лыжәҩақәа ирықәуп. Ари аҭаацәара ауадаҩрақәа рацәаны ирымоуп. Рхатәы ҩны рымам, аамҭала ирдыруа шьоукы рҿы инхоит, еснагьтәи аусурҭа ҭыҧ рымам. Иџьашьатәым Миранда лыҧшьҩы ахшара ашкол ахь рышьҭра лцәыуадаҩхазар. Афонд апроект "Агәыразра" ахшара рацәа змоу аҭаацәара рыцхраара иазкуп, ашколқәра иаҵанакуа ахәыҷқәа шәҵатәымаҭәала, шәҟәыла-быӷьшәыла еиқәнаршәоит. Апроект аусура аамҭа иалагӡаны 160-ҩык ахәыҷқәа ацхыраара рнаҭахьеит. Убас еиҧш, ари апроект аҳәаақәа ирҭагӡаны, Миранда лхәыҷқәа рзы иаахәан ашәҵатәымаҭәа, аимаақәа, атетрадқәа уҳәа убас иҵегьы.
http://fondapsny.org/ab/pachkoriaa-rtaaca-achyraara-rytoup
2024-02-21T11:19:47Z
<urn:uuid:240efb1c-4535-4eb3-87f2-eb6774fd7c8e>
[]
[]
abk-Cyrl
1
1
1
3
1,729
tlsh:T179C829314640DB8BC573C59DDAC18E3A18C069129B2362708ED7F0F516440A9FFFCD139AA6E9059AB0A71055F261BD95624AECD62A3C3BD7B14241B02D3F7DCC136439C1DC
«Уажәазы иҳәынҭқарратәым аиҿкаарақәа Алхратә Комиссиа Хада ахантәаҩы иҭыҧ азы акандидат дрымам, аха, дҟалар ауеит, ари апроцесс макьана иаламгацт», — илҳәеит аиҿкаара «Жәларбжьаратәи аартызаара – Қырҭтәыла» ахантәаҩы Ека Гигаури. Лара лажәақәа рыла, иааиуа амшқәа рзы, акандидатцәа алызхуа акомиссиа алахәылацәа ирҧылараны иҟоуп. «Аҩнуҵҟа апроцесқәа шымҩаҧысуа гәаҳҭоит, избанзар, иҳәынҭқарратәым асектор иаҵанакәа ауааҧсыра ирзеилкаауам иарбан принципоу акандидатцәа злалырхуа. Акандидатцәа зегьы ауниверситетқәа рхаҭарнакцәа шракәу еилаҳкааит, аха, университетк аҟынтә 3ҩык акандидатцәа зықәдыргылаз еилкаам. Ҳара аҵыхәанӡа ари апроцесс ҳацклаҧшуеит, иҳалшо зегьы ҟаҳҵоит иаҧсоу, ихьыҧшым акандидатцәа ралхразы», — илҳәеит Ека Гигаури. АПОЛИТИКА aкaндидaтцәa Алхрaтә комиссиa хaдa иҳәынҭқaррaтәым аиҿкаарақәа 2 Еиҧшу Павел Герчински - Иҳәынҭқарратәым аиҿкаарақәа Евроеидгылеи Қырҭтәылеи ирзеиԥшу ахәынаӡарақәа реиқәыршәараҿы ахадаратә роль нарыгӡоит Алхратә комиссиа хада апарламенттә алхрақәа иалахәхәо апартиақәа ррегистрациатә процедурақәа ирызкны аинформациа аланарҵәеит Алхратә комиссиа хадаҿы USAID амиссиа адиректори Америка ацҳаражәҳәарҭа абжьагаҩи рҟны аиҧылара мҩаҧган Алхратә комиссиа хада – Аполитикатә партиақәак Венециатәи акомиссиа аихшьаала рхы иадырхәоит алхратә администрациа аҳаҭыр аларҟәразы Азербаиџьан Алхратә комиссиа хада изаамҭаным апрезиденттә алхрақәа рҿы Ильҳам Алиев икандидатура шьақәнарҕәҕәеит Иҳәынҭқарратәым аиҿкаарақәа Еврокомиссиахь ааҧхьара ҟарҵеит "атәылаҿ апроблемақәа шыҟоугьы Қырҭтәыла астатус анашьаразы абжьагара ҟарҵарц" Жьҭаара 1 азы Қырҭтәыла имҩаҧысуеит апарламентахь абжьаратә алхрақәеи Гурџьаани ахада иалхрақәеи Иҳәынҭқарратәым аиҿкаарақәа Еврокомиссиа 12 абжьагарақәа рынагӡара иазку аҵыхәтәантәи ахәшьара цәырыргеит Жозеп Боррель иҳәынҭқарратәым аиҿкаарақәа рхаҭарнакцәа дырԥылеит Иҳәынҭқарратәым аиҿкаарақәа ааба Евроеидгыла абжьагарақәа рынагӡара иазку аҳасабырба цәырыргеит Амш зеиҧшрахо 4° ашә Қaрҭ ашә 3° аҩ 5° Авалиута акурс $ USD 2.6596 0.001 € EUR 2.8745 0.010 ₽ RUB 0.029106 0.018 £ GBP 3.3596 0.009 TOP 5 Мамука Мдинараӡе - Зегьы еилышәкаар сҭахуп, Саакашвили амодернизациа асимвол аҳасабала ихәаҧшра ақырҭуа уаажәлар рыгәҭа антиевропатәи агәалаҟазаарақәа азнарҳауеит Иракли Кобахиӡе - Гурам Габескириа ихьӡ ҳареи игыло абиҧареи иаҳзаанхоит аҧсадгьыл азгәыкреи, аҟәышреи, ақәҧаратә ҟазшьеи аҿырҧштәы аҳасабала Аҩныҵҟатәи аусқәа рминистрра ахаҭарнакцәа Қарҭи арегионқәеи рҿы анаркоацәгьауразы жәаҩык ааныркылеит Санкт-Петербург ҩнык адрон ақәҳаит Иракли Ҕарибашвили – Ҳара ашәышықәсарацәалатә культуреи амилаҭтә принципқәеи змоу аконсервативтә жәлар ҳауп, уи ииашаны еилкаатәуп
https://1tv.ge/lang/ab/news/wazhazm-ihmn%D2%ADqarratmm-aitchvkaaraqa-alxrat-komissia-xada-axantauim-i%D2%ADmph-azm-akandidat-drmmam/
2024-03-03T22:22:37Z
<urn:uuid:077ae78c-d217-4179-a935-4b5be70ea3f9>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.95
0.62
0.98
32
4,874
tlsh:T13FB257A15740DF8BC4B3C459CA9089351DD168078221B170CEC9F4B0264209AEEFCD03AAF9F8564E74DF1515D112BF155A4AFCEA64BDBEDB621600A06E3F38EA37A477D69E
Заур Ӷәаџьаа аинрал Аугусто Николаса Кальдерона Сандино иԥсҭазаара далҵижьҭеи 90-шықәса аҵра иазку аусмҩаԥгатәқәа ихы рылархәит Боливариантәи Ареспублика Венесуела иҟоу Аԥсны Аҳәынҭқарра азинмч нагӡа змоу ацҳаражәҳәаҩ Заур Ӷәаџьаа аинрал Аугусто Николаса Кальдерона Сандино иԥсҭазаара далҵижьҭеи 90-шықәса аҵра азгәаҭара иазку аусмҩаԥгатәқәа ихы рылархәит Боливариантәи Ареспублика Венесуела иҟоу Ареспублика Никарагуа ацҳаражәҳәаҩ Даиси Торрес Боскес инаԥхьарала цәыббра 2024 шықәса жәабран 20 рзы. 21 February 2024 2 Ацҳаражәҳәарҭақәа иазкыу Мухаммад Алии Гассан Шоуреи реиԥылара мҩаԥысит Шьамтәыла иҟоу Аԥсны Ацҳаражәҳәарҭаҿы. Шьамтәылатәи Арабтә республикаҿ иҟоу Аԥсны азинмчнагӡа змоу ацҳаражәҳәаҩ Мухаммад Алии Шьамтәылатәи Арабтә республикаҿ иҟоу ачерқьестә гәыҳалалратә ассоциациа адиректорцәа Рхеилак ахантәаҩы Гассан Шоуреи реиԥылара мҩаԥысит Шьамтәыла иҟоу Аԥсны Ацҳаражәҳәарҭаҿы. 19 February 2024 9 Авизитқәеи аусутә ныҟәарақәеи рзы аинформациа Лаша Аҩӡбеи Алексеи Климови реиԥылара мҩаԥысит 2024 шықәса жәабран 19 рзы Аԥсны адәныҟатәи аусқәа рминистрра Аконсултә департамент аиҳабы Лаша Аҩӡбеи Урыстәыла адәныҟатәи аусқәа рминистрра Аконсултә департамент адиректор Алексеи Климови реиԥылара м ҩаԥысит. 15 February 2024 26 Ацҳаражәҳәарҭақәа иазкыу Заур Ӷәаџьаа ихы алаирхәит ацәыргақәҵа «Венесуела 20-тәи ашәышықәса иаҵанакуа аурыс ҟазара» аартра ацеремониа 2024 шықәса жәабран 15 азы Боливариантәи Ареспублика Венесуела иҟоу аҷыдалкаатә зинмчнагӡа змоу Аԥсны ацҳаражәҳәаҩ Заур Ӷәаџьаа ихы алаирхәит ацәыргақәҵа «Венесуела 20-тәи ашәышықәса иаҵанакуа аурыс ҟазара» аартра ацеремониа Венесуела иҟоу Урыстәла аҷыдалкаатә зинмчнагӡа змоу ацҳаражәҳәаҩ Сергеи Мелик-Багдасаров инаԥхьарала. 14 February 2024 36 Авизитқәеи аусутә ныҟәарақәеи рзы аинформациа Инал Арӡынбеи аекономика Иреиҳаӡоу ашкол астудентцәеи еиԥылеит 2024 шықәса жәабран 14 рзы НИУ ВШЕ аректор Никита Анисимов иҟаиҵаз анаԥхьарала Аԥсны адәныҟатәи аусқәа рминистр Инал Арӡынба дырԥылеит аекономика Иреиҳаӡоу ашкол астудентцәа, астуденттә ԥхьагылаҩцәа рыплатформа «ГосВышка» алахәылацәа. 14 February 2024 40 Авизитқәеи аусутә ныҟәарақәеи рзы аинформациа Инал Арӡынбеи Сергеи Риабикови Москва реиԥылара мҩаԥысит Жәабран 14 рзы, усутә ныҟәарыла Москваҟа амҩа дықәлеит Инал Арӡынба. 10 February 2024 31 Анотақәа Инал Арӡынба Адипломатиатә усзуҩы имш инадҳәаланы Сергеи Лавров адныҳәалара изынаишьҭит Аԥсны Аҳәынҭқарра Адәныҟатәи Аусқәа рминистр Инал Арӡынба Адипломатиатә усзуҩы имш инадҳәаланы Урыстәылатәи Афедерациа Адәныҟатәи Аусқәа рминистр Сергеи Лавров адныҳәалара изынаишьҭит. 5 February 2024 80 Инар Ладариа Боливариантәи Ареспублика Венесуела Ацҳаражәҳәарҭа даҭааит 2024 шықәса жәабран 2 азы Ареспублика Никарагуа иҟоу аҷыдалкаатәи азинмчы змоу Аԥсны ацҳаражәҳәаҩ Инар Ладариа Ареспублика Никарагуа иҟоу аҷыдалкаатәи азинмчы змоу Боливариантәи Ареспублика Венесуела ацҳаражәҳәаҩ Хосе Арруе инаԥхьарала даҭааит ареспублика Ацҳаражәҳәарҭа Боливариантәи Ареволюциа 25 шықәса ахыҵра амш азы. 5 February 2024 43 Ацҳаражәҳәарҭақәа иазкыу Мухаммад Али Башар Аль-Асад агәраргагатә шәҟәқәа ииҭеит Шьамтәыла иҟоу азинмчнагӡеи анапынҵа ҷыдақәеи змоу Аԥсны ацҳаражәҳәаҩ Мухаммад Али Шьамтәылатәи Арабтә республика ахада Башар Аль-Асад агәраргагатә шәҟәқәа ииҭеит. 5 February 2024 39 Инал Аӡынба адныҳәалара ҟаиҵеит Аԥсны адәныҟатәи аусқәа рминистр Инал Арӡынба Шьамтәылатәи Арабтә республика адәныҟатәи аусқәеи аҳәаанырцә инхо аџьынџьуаа рызҵаарақәеи рминистр Феисал Микдад 70 шықәса ихыҵра амш идиныҳәалеит.
http://mfaapsny.org/allnews/news/embassies/sostoyalsya-telefonnyy-razgovor-ministra-inostrannykh-del-respubliki-abkhaziya-inala-ardzinba-s-mini
2024-02-22T11:26:13Z
<urn:uuid:12821b9b-2d81-437a-8f35-0fbc8a235eea>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.97
0.93
0.97
28
6,335
tlsh:T1C95F75D1A004DB4BD9B3C0484992CE359DC094A39320B631CEC5B9B06B0618DD7BCD13A5F1AC168F349F0261D693AF055B4AFDFA29BD7BC3209A00653E2F34EA278476955F
2022 шықәса ԥхынгәы 13 азы Аԥсны Адәныҟатәи аусқәа рминистрра Амедиацентр аҿы имҩаԥысит Аԥсны ААР аминистр Инал Арӡынбеи Аԥсны иҟоу Урыстәыла ацҳаражәҳәаҩ Михаил Шургалини реиԥылара. Аԥсны иҟоу Урыстәыла ацҳаражәҳәаҩ Михаил Шургалин Аԥсны Адәныҟатәи аусқәа рминистр Инал Арӡынба ииҭеит агәраргагатә шәҟәқәа рыхкьыԥхьаақәа. Ацҳаражәҳәаҩцәа рнапынҵақәа рынагӡара иалагоит иахьынарышьҭыз атәылаҿы урҭ ашәҟәқәа анрыдыркылалак ашьҭахь. Арӡынба Шургалин идиныҳәалеит амаҵура ҿыц дахьарҭаз, иагьазгәеиҭеит иара дшеицырдыруа дипломат бзиак иаҳасабала. Аусбарҭа анапхгаҩы агәыӷра ааирԥшит иара ихаан Аԥсны асоциал-економикатә ҿиара арӷәӷәареи уи амилаҭтә шәарҭадара азҵаарақәеи рҿы лҵшәа бзиала аусура иацҵахап ҳәа. Урыстәыла ацҳаражәҳәаҩ Михаил Шургалин иазгәеиҭеит Аԥсны дахьыҟоу гәыкала дшеигәырӷьо, адәныҟатәи аусқәа рминистрраҿы аус зуа иколлегацәа иҩызцәа бзиақәа реиԥш дшырзыҟоу. Иҳәеит ахә ҳаракны ишыршьо иахьатәи аамҭазы адунеи аҿы иҟоу аибарххарақәа раан, Аԥсны Урыстәыла ишазыҟоу, иҟанаҵаз азхаҵарақәа, аоперациа ҷыда иахьадгылоу. Иара убасгьы иҳәеит атәылақәа ирыбжьоу аиқәшаҳаҭрақәа Аԥсны шықәныҟәо. «Агәыӷра сымоуп наҟ-наҟгьы ҳаиҩызаратә еизыҟазаашьақәа, ҳастратегиатә партниорра аҿиара ишацаҳҵо, аҩганк реимадарақәа шҳарӷәӷәало", - иҳәеит Шургалин. Аиԥылара аԥхарра аҵаны имҩаԥыси. Back to the list Аминистр имҩаԥиго аиԥыларақәа Авизитқәеи аусутә ныҟәарақәеи рзы аинформациа Аҳәамҭақәеи ақәгыларақәеи Анотақәа Женеватәи аиҿцәажәарақәа Ацҳаражәҳәарҭақәа иазкыу Архив новостей Афотосахьақәа Авидео Адәныҟаполитикатә усура ахҳәаа Афотосахьақәа Сергеи Лавров Аԥсныҟа иаара Аԥснытәи аделегациа Венесуела усутә визитла рыҟазаара Аԥснытәи аделегациа Никарагуа визитла рыҟазаара ..еиҭа афотосахьақәа Ҳара асоциалтә ҳақәа рҟны Abkhazian Foreign Ministry/Аԥсны Адәныҟатәи Аусқәа Рминистрра/МИД Абхазии Related articles МИД Абхазии направил ноту соболезнования в МИД Южной Осетии по случаю 30-ой годовщины Зарской трагедии
http://mfaapsny.org/allnews/news/visits/inal-ardzinba-prinyal-novopribyvshego-posla-rossiyskoy-federatsii-v-respublike-abkhaziya-mikhaila-sh/
2024-02-25T08:34:32Z
<urn:uuid:9eb3e376-9a29-4709-8d7f-bc75cf942f07>
[ "footer", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.9
0.85
0.97
26
3,531
tlsh:T199862571AB40CB9BC973C098CAD1CD355CC1185696617670CFC5F5606A4614CDBFCD13E7F6AC298B749B1121D645AE116A0FFDEA28BE6FC3309205A02D2F34ED2BA87AD29E
Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ахәыҷтәы фонд, ИуНИСЕФ (англ. United Nations Children’s Fund, UNICEF) – жәларбжьаратәи еиҿкаароуп, аус ауеит Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара анапаҵаҟа. Иара аԥҵан 1946 шықәса, декабр 11 рзы, Еиду Америкатәи Аштатқәа рҿы, Ниу-Иорк. Раԥхьаӡа акәны, 1940 шықәсазы Ахәыҷтәы фонд аԥҵара аидеиа рылеиҳәеит Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара аусбарҭаҟны Польша хаҭарнакра азызуаз, ацхыраара аҟаҵара знапы алакыз Лиудвик Реихман. Аҭоурыхтә фактқәа[аредакциазура | акод аредакциазура] Ари аидеиа адгылара аиуит 1946 шықәсазы, ассамблеиа хада аилатәараҿы – аӡбамҭагьы рыдыркылеит Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара аҟәшак аҳасаб ала Ахәыҷтәы фонд аԥҵаразы. Афонд аҳасабтәқәа иреиуан, ахҵәацәа аамҭалатәи рлагерқәа рҿы инхоз, мамзаргьы аибашьра ашьҭахь еилаԥыххааз ақалақьқәа рҿы инхоз ахәыҷқәа зегьы ацхыраара рыҭара. Арбагақәа рыла урҭ ахәыҷқәа рхыԥхьаӡара ҩажәа миллионҩык рҟынӡа инаӡон. Афонд анаԥҵахаҵәҟьа, иара анагӡаратә директорс дҟаҵан Морис Пеита. Афонд аусура раԥхьатәи хышықәса ирылагӡаны агәыҳалалратә ус ду мҩаԥнагеит. Иныхын 112 миллион доллар. Жәаҩа тәыла рҟны хә-миллионҩык ахәыҷқәеи анацәеи амаҭәа рызшан, аа-миллионҩык ахәыҷқәа арԥҳа чымазара аҟынтәи алаҵақәа рзыҟаҵан, иара убас еиҭашьақәдыргылон ахшлыҵ ааглыхра. Европа аекономика анышьақәгыла, Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ассамблеиа хада аплан инақәыршәаны, 1953 шықәсазы аӡбамҭа рыдыркылеит Ахәыҷтәы фонд аусура аамҭа иацырҵарц ԥымкрада, убри аан иара анапынҵақәагьы дырҭбаарц. Афонд амчхара дәықәҵан зыҿҳәара дуу апрограммақәа рахь, гәҭакыс ирыман аҿиара иаҿу атәылақәа рхәыҷқәа ргәабзиарахьчареи рыфатә аалыҵи реиӷьтәреи. Абарҭ аиҭакрақәа ҳасаб рзуны, афонд рыдыркыло иалагеит Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара еснагьтәи аусбарҭа акәны. 150 миллион доллар афонд аҟынтәи ирықәхарџьын ҩынҩажәижәабатәи ашықәсқәа рзы арыԥҳа чымазареи, ашыӡи уҳәа усҟантәи аамҭазы аларҵәара змаз ачымазарақәа рыхәышәтәра. Агәыҳалалратә усура еиԥш, имҩаԥыргон аҵарадырратә усурагьы, афонд ирыланарҵәон асанитартә ԥҟарақәа, иреилнаркаауан акрыфара хадара шалоу. Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара афатәи, ақыҭанхамҩатә еиҿкаареи, агәабзиарахьчара адунеизегьтәи аиҿкаареи аус рыцуа, Ахәыҷтәы фонд ацхыраара ҟанаҵон ахш аалыҵқәа ахьыҟамыз араионқәа рзы апротеин рацәаны излаз афатә аус адулара аҟны. Аамҭақәак рышьҭахь, Ахәыҷтәы фонд асоциалтә цхыраара рзыҟанаҵон ахәыҷбаҳчақәа, аҿар рзы аклубқәа раартра аҟны, иаԥырҵон аконсультациақәа аҭаацәа зегьы рзы. 1961 шықәсазы, ашықәс аихшьаалақәа рҟны анагӡаратә хеилак алаҳәара ҟанаҵеит Ахәыҷтәы фонд аполитика аиҭакрақәа шалагалахо. Иназыцҵоу функциақәак раҳасаб ала афонд аҳәамҭа ҟанаҵеит хазы игоу тәылақәак ацхыраара рыҭаразы. Ихацыркын арҵаҩцәа разыҟаҵара финансла аиқәыршәара. Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ахәыҷтәы фонд аҵакы ахәшьара аҭауа, 1965 шықәса рзы иара ианаршьоит Нобель ипремиа, жәларбжьаратәи аҩаӡараҟны аиашьара ашьақәырӷәӷәаразы. Апремиа анашьара ашьҭахь дук мырҵыкәа иԥсҭазаара далҵуеит Морис Пеит, убри инамаданы апремиа идикылеит анагӡаратә директор ҿыц Генри Лабуисс. Ари аҳамҭа афонд аусра ахәшьара хада азҭаз акакәны иҟалеит. ИУНИСЕФ, аԥҵан аамҭала аҭагылазаашьа ҷыдақәа риааиразы, Европа аибашьра ашьҭахь хылаԥшрада, напыда инхаз ахәыҷқәа ацхыраара рыҭаразы. Анагӡаратә директор Нобель ипремиа иацыз аԥарақәа рыла еиҿикааит Морис Пеит иаҳаҭыр азы апремиатә фонд. Есышықәса ари апремиа ацхыраара ҟанаҵоит ахәыҷра ахьчара зхы азызкыз ауаа разыҟаҵара аиӷьтәразы. 1975 шықәсазы Ахәыҷтәы фонд есышықәсатәи абиуџьет раԥхьаӡа акәны 100 миллион доллар еиҳахеит. «Аҭынчра абџьар» хархәара азуа[аредакциазура | акод аредакциазура] ИУНИСЕФ анагӡаратә директор Анри Лабуисс апремиа анашьара ашьҭахь аиҿкаара ахьӡала иқәгылараан иазгәеиҭеит ахәыҷқәа зегьы аҵарадыррала реиқәыршәара шхымԥадатәу. Ҵарадырралеи информациалеи еиқәшәоу ахаҭарақәа рышьақәыргылара адунеи иқәынхо ауаа зегьы анырра рнаҭоит, агәреибагара рыбжьалоит. Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ахәыҷтәы фонд агәабзиарахьчара, аҵарадырра аларҵәара, ахәыҷқәа рзинқәа рыхьчара асубсидиақәа рзоузыжьуа, жәларбжьаратәи институтк аҳасабала иалшеит ахәыҷқәа рыцхыраареи амилаҭтә ҿиареи аимадара рыбжьаҵара. Иароуп иаазырԥшыз ахәыҷқәа рроль аԥхьаҟа аекономикатә, асоциалтә еиҭакрақәа рымҩаԥгараҟны. Ахәыҷтәы фонд аиҳабырақәа аус рыцнауеит, урҭ рыбжьара аусеицура рзеиԥш хықәкы еихьӡарала анагӡара алнаршоит. Иаҳҳәап, Ахәыҷтәы фонд тәылак аҿы ахәыҷқәа рыцхырааразы апроект долларк ахҭнырҵазар, иара атәыла аиҳабырагьы убри аҟара ахҭнырҵароуп. Ахәыҷқәа рзинқәа рыхьчаразы иқәгылоу ИУНИСЕФ аҳасабтәқәа иреиуоуп – ахәыҷқәа ргәабзиара ахьчара аҿиара, ауаатәыҩса рпрогресс иузаҟәымҭхо, азеиԥш ҿиара ихымԥадатәу дҵаны ишыҟоу, жәларбжьаратәи аилазаара еилыркаартә аҟаҵара. Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ахәыҷтәы фонд аусура аструктуреи апринципқәеи[аредакциазура | акод аредакциазура] Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ахәыҷтәы фонд аусбарҭа хада акәны иҟоуп Анагӡаратә хеилак, уи Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Аекономикатә, Асоциалтә хеилак иалнахуеит хышықәса ҿҳәарас иаҭаны. Анагӡаратә хеилак иалоуп 36 ҳәынҭқарра рҟынтәи ахаҭарнакцәа. Афонд аусура напхгара арҭоит амаӡаныҟәгарҭеи анагӡаратә директори. Ари амаҵура 2010 шықәса раахыс дахагылоуп Ентони Леик. ИУНИСЕФ иалнакаауа аҳасабтәқәа рахь иаҵанакуеит, ус иагьаанхоит – ахәыҷқәа ианхәыҷӡоу инаркны рыҿиара ацхраара, иҷыдоу ахәыҷқәа рхылаԥшра, ачымазарақәа раԥырҟәҟәаара, иара убас, ахәыҷқәа рзинқәа рыхьчара. Ахәыҷтәы фонд ихадоу ароль ааннакылоит авакцинатә шәарҭадара аԥҵараҟны, убри аан ахәыҷтәы вакцинақәа рҭахрақәа 40% процент рҟынӡа ахахьы иагоит. ИУНИСЕФ, иара убас, авакцинациеи аиммунизациеи рыпроблемақәа рзы зымҽхак ҭбаау алианс аԥҵаҩцәа иреиуоуп. Иара убас, афонд ООН агәыҳалалратә цхыраара азназго ирхадоуп. 2011 шықәса, ииун мзазы ООН Ахәыҷтәы фонд Мрагыларатәи Агәҭатәи Европа атәылақәеи Абжьаратәи Азиеи реиҳабырақәа рахь ааԥхьара ҟанаҵеит, «Хышықәса рхыҵаанӡа ахәыҷқәа аинтернат ахь рнагара аанкылара» захьӡыз акомпаниа рҽаладырхәырц. Аҳәынҭқарратә интернатқәа рҟны ахәыҷӡақәа рыҟазаара урҭ рҿиараҟны анырра бааԥс ҟанаҵоит ҳәа аспециалистцәа излазгәарҭаз ала. Аԥышәара иаанарԥшит, хымз асеиԥш аусҳәарҭаҿы ахәыҷы иҟазаара иалагӡаны, иара иеизҳараҟны мызкы даҵахоит, аҭаацәараҿы изызҳауа иаасҭа. Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ахәыҷтәы фонд имҩаԥнагоит иполитикатәым, ганкы мацара иадымгыло аусура. Убри аҟнытә аԥыжәара рнаҭоит ахәыҷқәа, ииашаҵәҟьаны зегь раасҭа ацхыраара зҭаху. ООН апартниорцәеи агәыҳалалратә еиҿкаарақәеи аус рыцура акәзар, иаарласны хықәкылатәи ацхыраара аҟаҵара алнаршоит. ИУНИСЕФ финансла аиқәыршәара[аредакциазура | акод аредакциазура] Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ахәыҷтәы фонд агәра ганы иҟоуп, адунеизегьтәи апрогресс шзалымшо ахәыҷқәа зегьы инхарҭәааны рыҿиара ада. Убри аҟнытә, афонд аусура зегьы шьақәгылоит абри апозициала. ИУНИСЕФ еснагь аполитикцәеи еиуеиԥшым аҳәынҭқарратә еиҿкаарақәеи рахь ааԥхьара ҟарҵоит аусеицуразы, адгылара рырҭоит, инарыгӡоит апрограммақәа, ахәыҷқәа ргәабзиарахьчареи, урҭ ринтеллектуалтә ҿиареи хықәкыс измоу. ИУНИСЕФ Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара аҟынтәи аԥара аиуӡом, иара аусура шьақәгылоуп агәыҳалалратә шьаҭала. Аусура мҩаԥысуеит аиҳабырақәа, акорпоративтә еиҿкаарақәа, хаҭала ауаа иҟарҵо алагалақәа рыла. Аҩбатәи ацхыраара афонд иаиуеит хықәкылатәи апрограммақәа рзы атәылақәа-адонорцәа рҟынтә. Алагалақәа рҟынтәи хынҩажәа процент ИУНИСЕФ идәықәнаҵоит ихьысҳан иҿио атәылақәа рахь, убри аҟнытә аԥарақәа рыбжа Африка атәылақәа рахь ицоит. Ибжьаратәу ахашәала змоу атәылақәа ирзоурыжьуеит ахыԥхьаӡара зегь ахьтә ԥшь-процентк. Ҳазну аамҭазы афонд есышықәсатәи абиуџьет 5 миллиард доллар ыҟоуп. Дарбанзаалак ахәыҷы изин ахьчара – ИУНИСЕФ ахықәкы хада ауп[аредакциазура | акод аредакциазура] ИУНИСЕФ аусура азырхоуп, иарбан регионзаалак рыструктурақәа зегьы зҿлымҳара рырҭаларц еиҳа ихьысҳау ахәыҷқәа. Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ахәыҷтәы фонд аусура апринципқәа инарықәыршәаны ишьақәнаргылеит 10 хықәкык, ахәыҷқәа рыпроблемақәа рыӡбара знапы алаку аинститутқәа рырӷәӷәара хырхарҭас измоу. Урҭ рахь иаҵанакуеит: • ахәыҷы игәабзиара ахьчаразы азин; • аҭаацәараҿы ихылаԥшразы ахәыҷы изин; • азинӡбарҭахь ԥынгылада анеиразы ахәыҷы изин; • иқәра анмаҷу инаркны аҵара аиуразы ахәыҷы изин; • зхаҭабзиара ҳараку аинклиузивтә ҵарадырра аиуразы ахәыҷы изин; • ВИЧ-инфекциа ада аиразы ахәыҷы изин; • ҳәаада аҭагылазаашьа маншәалазы ахәыҷы изин; • асоциалтә хьчаразы ахәыҷы изин; • асоциалтә хьчара апрограммақәа рзы ахәыҷы изин; • арыцҳара иацәыхьчара азы ахәыҷы изин; • иԥсҭазаара аҩбатәи ажәашықәсахь аиасра, аҩбатәи ашанс аиуразы ахәыҷы изин. Урыстәыла аҵакыраҿы ИУНИСЕФ аусура[аредакциазура | акод аредакциазура] Урыстәыла ИУНИСЕФ ахаҭарнакра аусура иалагеит 1997 шықәса, март мзазы. Аусеицура знапы алакыз Урыстәыла Агәабзиарахьчареи асоциалтә ҿиареи рминистрра акәын. Партниорцәа хаданы иҟан Аҵареи аҵарадырреи, Адәныҟатәи аусқәеи, Аҩныҵҟатәи аусқәеи, Аиустициеи рминистррақәа, иара убас аҳәынҭқарратә мчрақәа ррегионалтә усбарҭақәа. ИУНИСЕФ иара ианаамҭаз Урыстәыла асоциалтә программақәа жәпакы мҩаԥнагон. Иаагозар, аԥшьгамҭа «Ҷыдала ахьчара зҭаху ахәыҷқәа» азкын зҭагылазаашьа уадаҩу ахәыҷқәа, еиуеиԥшым амзызқәа ирыхҟьаны зҭаацәа зыԥхаз, аинтернатқәа, мамзаргьы амҩаду ианхалаз ахәыҷқәа ацхыраара рыҭара. Даҽа программак, афонд аус зыднаулаз — «Аҿар ргәабзиареи рыҿиареи» азкын «аҿар рахь аиҩызаратә еилазаара», аҿартә информациатә центрқәа, асоциал-ԥсихологиатә цхыраара амодель аус адулара, ақәыԥшцәа раԥшьгамҭақәа рыдгылара. Еиҿыркаауан, иара убас, егьырҭ зымҽхак ҭбааз апроектқәа. Урыстәыла Ахәыҷтәы фонд хшыҩзышьҭра арҭон, убасгьы, ахәыҷы изинқәа рзы аконвенциа, ахәыҷқәа ирызкыз Адунеизегьтәи аиҿкаарақәа рыҿиара. Иазгәаҭатәуп, иара убас, Нхыҵ Кавказ аибашьра иахҟьаны ааха зауз ахәыҷқәа ацхыраара рыҭара иазкыз ИУНИСЕФ хазы игоу апрограмма. 2005 шықәсазы Ахәыҷтәы фонд Урыстәыла еиҿнакааз апроектқәа рыхә 2,5 млн. доллар инаӡоит. Афонд ахылаԥшрала Урыстәыла имҩаԥысуан акультуреи аҟазареи русхк аҿы жәларбжьаратәи ауснагӡатәқәа. Есышықәса Ахәыҷтәы фонд Урыстәыла имҩаԥнагоз аусурақәа рзы аҳасабырба азнархион, урҭ апрессаҿ иркьыԥхьуан, астол гьежьқәа рҿы ирылацәажәон. Аҽалархәразы иаарыԥхьон амчрақәеи ауаажәларреи рхаҭарнакцәа. Аха, 2009 шықәса сентиабр 4 рзы Урыстәыла ахада иҟаиҵаз аӡбамҭала ИУНИСЕФ ахаҭарнакреи афондқәеи Урыстәылатәи Афедерациаҟны иаанкылан. ИУНИСЕФ Европеи Агәҭатәи Азиеи рҟны апандемиа инамаданы аҭактә уснагӡатәқәа аднакылоит[аредакциазура | акод аредакциазура] ИУНИСЕФ алшарақәа зегь еизнакит Европеи Агәҭатәи Азиеи KOVID-19 аламырҵәаразы, ихьысҳау ахәыҷқәа апандемиа рацәыхьчаразы. Русураҿы рхы иадырхәон ахәыҷқәа ргәабзиара, рҵарадырра ахьчаразы уаанӡа ирымаз аԥшьгарақәеи идырҳаз адыррақәеи. Ахәыҷтәы фонд аус рыцнауан ООН асистема иаҵанакуа аиҳабырақәеи аусбарҭақәеи, иара убас еиҳабыратәым аиҿкаарақәа, апандемиа иадҳәалоу аҭактә уснагӡатәқәа рыдкылара хықәкыс иҟаҵаны. Афонд рыцхраауан аиҳабырақәа, зыда ԥсыхәа ыҟам ахыхьчаратә хархәагақәа раахәараҟны, адизинфекциатә хархәагақәа, амедицинатә мыругақәа уҳәа уб. иҵ. Адунеитә џьырмыкьаҿы иҟоу аԥкрақәа ирызхьамԥшкәа, ИУНИСЕФ Европеи Агәҭатәи Азиеи ртәылақәа реиҳарак рахь идәықәырҵеит ацхыраара. Аҵара аминистррақәа аус рыцуа, афонд еиҿнакааит аҵара апрограмма, иара убас ацифратә платформақәа, адистанциатә ҵара аларгалеит жәаф тәыла рҿы. COVID-19 инамаданы ашәарҭадараз, ахьчараз, ахәыҷқәа позитивтәла рааӡаразы, адырра рыҭан шәнызқьҩыла ахәыҷқәа, аҭаацәа, бызшәарацәала иҟаҵаз аматериалқәа, авидео, асоциалтә ҳақәа, иара убас аинновациатә, аинтерактивтә платформақәа рыбзоурала. Ачымазара ҿкы анырра бааԥс ҟанаҵеит миллионҩыла ахәыҷқәеи аҭаацәеи рыԥсҭазаараҟны. Убарҭ зегьы ҳасаб рзуны ИУНИСЕФ ацхыраара рнаҭоит арегион зегь аҟны инхо ахәыҷқәа. Азхьарԥшқәа[аредакциазура | акод аредакциазура] https://www.unicef.org/about-unicef/frequently-asked-questions#1 https://www.unicef.org/eca/ru/%D0%BE-%D0%BD%D0%B0%D1%81 https://www.un.org/ru/sections/nobel-peace-prize/united-nations-childrens-fund-unicef/index.html https://www.un.org/ruleoflaw/ru/un-and-the-rule-of-law/united-nations-childrens-fund/ https://www.un.org/ru/sections/issues-depth/children/index.html https://www.unicef.org/eca/ru/%D0%BE-%D0%BD%D0%B0%D1%81 https://www.un.org/ru/ https://www.un.org/ruleoflaw/ru/un-and-the-rule-of-law/united-nations-childrens-fund/ https://www.un.org/ru/aboutun/finance/docs/financialrules.shtml http://xn--h1ahbi.com.ua/info/127-unicef-united-nations-childrens-fund-detskiy-fond-organizacii-obedinennyh-naciy-yunisef.html http://childpsy.ru/organizations/20722/ http://www.artus.ru/index.asp?rid=1555 https://www.unicef.org/eca/ru https://www.un.org/ru/sections/where-we-work/europe-and-central-asia/ Ахыҵхырҭа – https://ab.wikipedia.org/w/index.php?title=Еиду_Амилаҭқәа_Реиҿкаара_Ахәыҷтәы_фонд&oldid=125323 Акатегориақәа: ИуНИСЕФ Еиду Амилаҭқәа Реиҿкаара Ниу-Иорк 1946 шықәсазы ицәырҵит Ацыхәтәантәи аԥсахрақәа абри адаҟьа аҟны: 13:21, 11 мшаԥымза 2023. Атекст ахьыманшәалоу Creative Commons Attribution-ShareAlike алицензиала иҟоуп; ахарҭәааратә ԥҟарақәа рылша рныруеит. Шәахә. Инарҭбааны шәахә. убас Ахархәаразы аԥҟарақәа.
https://ab.wikipedia.org/wiki/%D0%95%D0%B8%D0%B4%D1%83_%D0%90%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0%D2%AD%D2%9B%D3%99%D0%B0_%D0%A0%D0%B5%D0%B8%D2%BF%D0%BA%D0%B0%D0%B0%D1%80%D0%B0_%D0%90%D1%85%D3%99%D1%8B%D2%B7%D1%82%D3%99%D1%8B_%D1%84%D0%BE%D0%BD%D0%B4
2024-02-25T20:35:35Z
<urn:uuid:f13a32b0-2dab-4b04-b6a9-dbbe02526d40>
[ "footer" ]
[ "liste_bu", "wikipedia" ]
abk-Cyrl
0.92
0.94
0.92
35
22,893
tlsh:T1281089A27B40CB4FC573C059CA908D396CD0A8074236A270CECBB475260509DEFFCC12E6FBE9195A70AB1652E221BF605A0EECEA297D7BD7719240B16D3E39DD27A471D5EE
Иахьа, жьҭаарамза 11 рзы, Ареспублика Амш азы Аԥсны Ахада Аслан Бжьаниеи Башкорҭосҭан Ахада Ради Хабирови ашәҭқәа шьҭарҵеит башкириатәи апоет, ауаажәларратә усзуҩы Шаихзаде Бабичи амилаҭтә фырхаҵа Салаваҭ Иулаеви рбаҟа амҵан. Анаҩс Аслан Бжьаниеи Ради Хабирови ашәҭқәа шьҭарҵеит аинрал Минигали Шаимуратови рбаҟа амҵан, иара убас «шаимуратоврахь» ирыдыркылаз 905 –ҩык ашколхәыҷқәа акрызҵазкуа арыцхә рыдырныҳәалеит. Аслан Бжьаниа ари аусмҩаԥгатә азы игәаанагара иҳәеит. «Схәыҷра сгәаланаршәеит, санпионерыз, санкомҿарыз ашықәсқәа. Арҭ атрадициақәа еиҭа иахьышьҭышәхыз сгәы иахәеит. Избан акәзар ара, уажәы ирызҳауеит Урыстәыла ду, милаҭрацәала еилоу Башкорҭосҭан ажәлар рыхьчара иазхиоу абиԥара», - иҳәеит иара. Анаҩс аӡиас аԥшаҳәаҟны Аиҩызара абаҟаҟаны Аԥсны Ахада Аслан Бжьаниеи Башкорҭосҭан Ахада Ради Хабирови Аҟәа Амҳаџьырқәа рымҩаҟнеиԥш аколоннада ашьапы акразы ахаҳә ашьҭаҵара иалахәын. «Асимволтә ҵакы амоуп хыхь игылоу аурыси абашкир жәлари риашьаратә еиҩызара иазку Абаҟа. Уи ргылан Башкириа Урыстәылатәи аҳәынҭқарра хатәгәаԥхарала алалара аныҟалаз аахыс 400 шықәса аҵра инамаданы. Аиҩызара ҳабжьазароуп есқьынгьы, ҳаицхыраалароуп, аихьӡарақәа ҳреигәырӷьалароуп. Абас ҳарзыҟоуп ҳара акыр иаҳзаԥсоу ҳашьцәа-аԥсуаа. Аколоннада ԥгара зқәым аиҩызара иадырганы иҟалоит. Иҳаҩсыз ашәышықәса 20-тәи ашықәсқәа рзы Поволжие амлакра аныҟаз, Аԥсны фатәыла ацхыраара ҳзыруит. Аџьынџьтәылатә еибашьра ду анцоз ҳаибашьцәа аӡәырҩы Аԥсны ахәышәтәырҭақәа рыҟны ирхәышәтәуан, 90-тәи ашықәсқәа рзы ҳаргьы, абашкирцәа, аԥсуаа агуманитартә цхыраара раҳҭон. Ҳазгәдуны ҳзыхцәажәаша ҳамоуп. Ҳаҭыр ду ақәаҳҵоит Ареспублика амш азы шәахьаҳҭааз. Аколоннада шықәсык ашьҭахь, жьҭаарамза 11 рзы иааҳартуеит», -иҳәеи Ради Хабиров. Аԥсны Ахада Аслан Бжьаниа иазгәеиҭеит иахьа аҩ-республикак реизааигәахаразы даҽа шьаҿак шыҟарҵаз. «Гәахәара дула шәреспублика шьахә саҭааит. Уфа даҽа символтә ҭыԥк ҟалоит. Ареспублика амш шәыдысныҳәалар сҭахуп. Даҽа зныкгьы Башкорҭосҭан ажәлар иҭабуп расҳәоит, ҳаргьы есқьынгьы уи ацкы ҟаҳҵалар ҳҭахуп. Анасыԥ, аҭынчра шәзеиӷьасшьоит», - абас ихиркәшеит Ахада иажәа. Аусмҩаԥгатәқәа ирылахәын Апарламентбжьаратә еимадарақзәеи аџьынџьуаа рымадареи рзы Аԥсны Жәлар Реизара- Апарламент аилак ахантәаҩы Алхас Барцыц, Аҟәа ақ. Администрациа ахада Беслан Ешба. Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
https://presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/16034/
2024-02-21T15:01:30Z
<urn:uuid:e68f2748-2a69-4e4c-a277-52d89c524eeb>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.93
0.88
0.97
17
5,040
tlsh:T10C867BA18880CB4BD1B3C41DCF918A38ACC158434252B760CECAF1B11646058EFFCD13A9FEE81A9AB4EB1622E552BF105949FDEA25BD7BD7718240612C3F39DD27953692AF
Адырраҭара «Аамҭеи ауаҩи» далахәуп аекологиазы аҳәынҭқарратә еилакы аусзуҩы, амшын ахьчареи аԥсыӡкра ахылаԥшреи рзы аеколог-еиҳабы Џьамал Дбар. Прочитано 150 раз Опубликовано в Аамҭеи ауаҩи (Человек и время) Другие материалы в этой категории: « Адырраҭара «Аамҭеи ауаҩи» далахәуп Лев Кәыцниа. Аԥсны Жәлар рартистка, «Аԥсуа ҟармаҵыс» ҳәа изышьҭаз, раԥхьаӡтәи аопертә шәаҳәаҩы Лиудмила Логәуа илызкуп адырраҭара «Аамҭеи ауаҩи». Сынтәа Лиудмила Логәуа илхыҵуан 85 шықәса. »
https://www.radio.apsny.land/ru/proekty/item/407-adyrra-ara-aam-ei-aua-i-dalakh-up-amal-dbar
2024-03-01T14:10:31Z
<urn:uuid:2c7d7f00-ea95-4d7a-800e-b09bd116c75d>
[]
[]
abk-Cyrl
0.86
0.67
0.97
3
864
tlsh:T17C89A1114C05CB1FC177C548EA9188357D839A414377F2158CC4F0A41526515DFFCC1268A6D84746BCEF22A2E101EE02A998FDF95ABE7BD2228A14E15D0E35D93B4433F48D
Аҧсны жәлар рыхьӡала, хаҭала сара сҟынтә гәык-ҧсыкала ишәыдысныҳәалоит Боливариантәи Ареспублика ВенесуелаАхьыҧшымра Амш.,p /> Аҧсны Аҳәынҭқарра ахә ҳаракны иашьоит аиҩызареи аҳаҭырқәҵареи рыла ишьақәгылоу аҧсуа-венесуелатәи аизыҟазаашьақәа. Агәра ганы сыҟоуп аринахысгьы наҟ-ааҟ иҳалшо зегьы шыҟаҳҵо ҳтәылақәа русеицуразы иаҧҵоу атрадициа бзиақәа рырҕәҕәаразы, рмырӡразы. Исымоу аҭагылазаашьа бзиа схы иархәаны, Шәаҳаракыра, гәахәарыла исҳәар сҭахуп ҳаҭыр дула ҳшышәзыҟоу, ишәзеиҕьасшьоит ақәҿиарақәа, аихьӡарақәа шәнапы злаку аус аҟны, Венесуела ажәлар – аҭынчреи аизҳазыҕьареи. Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
http://www.presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/2390/
2024-02-29T08:23:29Z
<urn:uuid:a7cc4a27-a759-423a-ac5a-e14e060fcda8>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.81
0.82
0.94
11
1,931
tlsh:T1DFA771418C84978BD6B3C09A8E525E3878D0240647A636A1CECAB4B55641158EEFCC02A6F7E51546B8D71161D1727A24A90AECD72CBEFAC3705240A22C3F7CC933A475C26E
Рауль Ҳаџьымба дидидикылеит зхы иақәиҭу ақәҧаразы Урыстәыла имҩаҧысуаз аицлабраҟны аиааира згаз Асланбек Гәарамиа. 11.06.2015 Урыстәыла Амш иазку адкылара Аҧсны Ахада Рауль Ҳаџьымба Урыстәылатәи Афедерациа Ацҳаражәҳәара иеиҿнакааз Урыстәыла Амш иазку адкылара далахәын. 11.06.2015 Иқәыҧшу Аҧсны аспортсменцәа – акаратистцәа рҧылара Рауль Ҳаџьымба ҳазҭоу ашықәс лаҵарамзазы Сҭамҧыл ақ. (Ҭырқәтәыла) имҩаҧысуаз адунеи ачемпионат иалахәыз IJKA каратэ-до азы аспортсменцәа қәыҧшцәа дырҧылеит. 11.06.2015 Владимир Путин Урыстәыла Амш идныҳәалара Рауль Ҳаџьымба Урыстәылатәи Афедерациа Ахада Владимир Путин идиныҳәалеит Урыстәыла Амш. 10.06.2015 1992-1993 шықәсазтәи Аҧсны жәлар Рџьынџьтәылатә еибашьра аинвалидцәа рҧылара Рауль Ҳаџьымба 1992-1993 шықәсазтәи Аҧсны Жәлар рџьынџьтәылатә еибашьра аинвалидцәеи араионтә ассоциациақәа ринвалидцәа рнапхгаҩцәеи дырҧылеит. 10.06.2015 Анаплакра маҷ кредитла аиқәышәара азҵаарақәа рзы аилацәажәара Рауль Ҳаџьымба имҩаҧигеит анаплакра маҷ кредитла аиқәышәара азҵаарақәа рзы аусуратә еилацәажәара. 09.06.2015 Рауль Ҳаџьымба Гагра араион активи ауаажәларреи рҧылараан иқәгылара астенограмма Ҳаҭыр зқәу гаграа! Иахьа ҳара ҳаззеизаз иҟоу апроблемақәа иаартны рылацәажәара адагьы, Гагра араион аҧхьаҟа асоциал-економикатә ҿиара шымҩаҧысуа атәгьы ҳахцәажәарц азоуп. Лыҵшәа змоу, аконструктивтә еицәажәара мҩаҧаҳгап ҳәа сгәыҕуеит. 09.06.2015 Гагра араион активи ауаажәларреи рҧылара Рауль Ҳаџьымба имҩаҧигеит Гагра араион асоциалтә-економиатә ҿиареи, акурорттә аамҭа аҽазырхиареи, абжьааҧнытәи апроблемақәеи ирзыкыз араион активи ауаажәларреи рҧылара. 08.06.2015 Аҧснытәи АИХ рзы Аҧсны Ахада Рауль Ҳаџьымба ипресс-конференциа астенограмма Аҧснытәи АИХ рзы Аҧсны Ахада Рауль Ҳаџьымба ипресс-конференциа астенограмма 08.06.2015 Рауль Ҳаџьымба аҧсуа массатә информациа ахархәагақәа рнапхгаҩцәа аинтервиу риҭеит Рауль Ҳаџьымба аҧсуа массатә информациа ахархәагақәа рнапхгаҩцәа аҩныҵҟатәи аҭагылазаашьеи аҧсуа-аурыс еизыҟазаашьеи рызҵаарақәа ирызкыз аинтервиу риҭеит. 08.06.2015 Ахада “Жәлар Реизара ахыҧхьаӡаратә еилазаашьазы “ аконституциатә закәан апроект Жәлар Реизара ашҟа идәықәиҵеит Рауль Ҳаџьымба Жәлар Реизара ахәаҧшразы иалаигалеит «Жәлар Реизара ахыҧхьаӡаратә еилазаашьазы» Аҧсны Аконституциа арҽеиразы Аҧсны Аконституциатә закәан апроект. 05.06.2015 Иааҳакәыршаны иҟоу аҧсабара ахьчара амш адныҳәалара Рауль Ҳаџьымба Иааҳакәыршаны иҟоу аҧсабара ахьчара адунеизегьтәи амш рыдиныҳәалеит аекологцәа, аҧсабарахьчаратә усбарҭақәа рспециалистцәеи аветеранцәеи. 05.06.2015 Аконституциатә реформазы акомиссиа аилатәара Рауль Ҳаџьымба хантәаҩра азиуан ажьырныҳәа 22, 2015 шықәсазы Аҧсны Ахада Иусҧҟала иаҧҵаз Аконституциатә реформазы акомиссиа аилатәара. 05.06.2015 Аҧсны Ахада Урыстәылатәи аинформациатә усбарҭа “Интерфакс” иаиҭаз аинтервиу Рауль Ҳаџьымба: Аҧсны амчрақәа рымахәҭақәа реиҟаратәра алыршара даара акраҵанакуеит Аҧсны Ахада далацәажәеит атәылаҟны иҟоу аҭагылазаашьа зеиҧшроу, аекономика аҿиара иазку аусхкқәа, акурорттә аамҭа аҽазырхиара ртәы. 05.06.2015 Аҳақьымцәа-офтальмологцәа рҧылара Аҧсны Ахада Рауль Ҳаџьымба имҩаҧигеит аблачымазара змоу Аҧсны ауааҧсыра рыхәышәтәреи раҧхьатәи офтальмологиатә ҭҵаара амҩаҧгареи рзы Москвантәи иааз гәыҧҩык аҳақьымцәа рҧылара. 03.06.2015 Венесуела Ахьыҧшымра Амш иазкны адныҳәалара Рауль Ҳаџьымба Николас Мадуро идиныҳәалеит Боливариантәи Ареспублика ВенесуелаАхьыҧшымра Амш. 03.06.2015 Венесуела иҟоу Аҧсны ацҳаражәҳәаҩ иҧылара Рауль Ҳаџьымба Боливариантәи Ареспублика Венесуела иҟоу Аҧсны ацҳаражәҳәаҩ Заур Гваџьава дидидкылеит. 03.06.2015 Аҳәынҭқарратә напхгаратә усбарҭақәеи аҳәынҭқарратә усбарҭақәеи рыштаттә хыҧхьаӡара аиҕьтәра азҵаарақәа ирызку Аминистрцәа реилазаара аилатәара Рауль Ҳаџьымба имҩаҧигеит аҳәынҭқарратә напхгаратә усбарҭақәеи аҳәынҭқарратә усбарҭақәеи рыштаттә хыҧхьаӡара аиҕьтәра азҵаарақәа ирызку Аминистрцәа реилазаара аилатәара. 02.06.2015 Орловтәи аобласт агәубернатор Вадим Потомски иҧылара Аҧсны Ахада Рауль Ҳаџьымба Урыстәыла Орловтәи аобласт агәубернатор, Урыстәыла Орловтәи аобласт аиҳабыра рхантәаҩы Вадим Потомскии уи напхгара ззиуаз аделегациеи дырҧылеит. 01.06.2015 Алеқсандр Жуков Имшира идныҳәалара Рауль Ҳаџьымба Урыстәылатәи Афедерациа Афедералтә Еизара Аҳәынҭқарратә Дума Ахантәаҩы актәи ихаҭыҧуаҩ Алеқсандр Жуков Имшира идиныҳәалеит.
http://www.presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/2360?print=Y&PAGEN_1=143
2024-02-29T09:43:34Z
<urn:uuid:39e542f8-d9dc-4d61-8fdd-4ba43f5185c2>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.97
0.82
1
49
7,799
tlsh:T17611DDF13740CB4FC0B3C4698F925B315DE098970222B661CD8DF4A0074208AEBFCD13B9FBE85A8B64EB1512D1A6BF115A0AECE52A7D7ED7311204A43E7F78E6379472C59F
https://sputnik-abkhazia.info/20221002/sha-ialoup-afyrkhaara-aibashtsoup-ara-iuri-dbar-itsazhara-1041637366.html "Ҳшьа иалоуп афырхаҵара, ҳаибашьцәоуп ҳара": Иури Дбар иҿцәажәара "Ҳшьа иалоуп афырхаҵара, ҳаибашьцәоуп ҳара": Иури Дбар иҿцәажәара Sputnik Аҧсны Жьҭаара 2 1992 шықәса рзы иалагеит Гагра ахақәиҭтәразы ажәылара, ахы иақәиҭтәын жьҭаара 6 рзы. Sputnik автор Елеонора Коӷониаԥҳа диҿцәажәеит уи иалахәыз... 02.10.2022, Sputnik Аҧсны 2022-10-02T10:10+0300 2022-10-02T10:10+0300 2023-06-05T23:19+0300 аԥсны аналитикеи аиҿцәажәарақәеи аԥсны аибашьра аҭоурыхқәа: аиааира 30 шықәса https://cdnn1.img.sputnik-abkhazia.info/img/07e6/09/15/1041623511_245:391:1064:852_1920x0_80_0_0_2322bd3417683023148b29fce2608999.jpg Аҟәа ақалақь ахадара иаҵанакуа Анхарҭа-коммуналтә усбарҭа аиҳабы иуада сныҩналеит. Сара дысԥылеит 50 шықәса ирҭысхьоу ачынуаҩ. Раԥхьаӡа акәны ауп иара данызбоз. Уахьихәаԥшуа, даара аҭынчра знубаало уаҩуп. Аҳҭнықалакь адепартамент ахь сымҩахыҵра анхамҩатә усқәа ирызкымызт, сара сиҭааит аибашьра аветеран - 30 шықәса раԥхьа ҳаӷа Гагра инапаҿы ианыҟаз 24 шықәса ирҭагылаз ГИСХ захьӡыз аҵараиурҭа 3-тәи акурс астудент Иури Дбар. Аибашьра аԥхьа рашәарамза 15 рзы иԥшәмаԥҳәыс Диана Гобечиаԥҳаи иареи дроуит раԥхьатәи ахшара Амина. Ажәакала, ҩымз рышьҭахь аӡҟы дызмаз арԥыс еибашьра дцар акәхеит. Дцар акәхеит анысҳәах, уи иара иҭакԥхықәра акәын, аԥшқа дсымоуп ҳәа ихы ахигаргьы амуаз, ма даҽа ҿыҵгак иԥшааргьы ауан…Ҳаицәажәара ахы анаҳк инаркны идызбалеит исгәаԥхоз ҟазшьа ҷыдак. Иури ихы дахыҽхәомызт, уажәы-уажәы "исылшоз ҟасҵеит" акәын ииҳәоз. Сажәабжь афырхаҵа Иури Дбар шамаха џьара дықәгыланы аибашьра дшалахәыз атәы еиҭеиҳәогьы сымбацызт, аха ҭелла саниацәажәоз мап сцәимкит Гагра ахақәиҭтәра иазкны игәалашәо аиҭаҳәаразы. "Нанҳәамза 14 1992 шықәсазы сҩыза, сашьа Феликс Дбари сареи акласс аҿы аҵара ҳацызҵоз Аҟәа Баҭымтәи амҩаду аҿы инхоз, амҩатә машәыр иақәшәаз Ҭемыр Допуа даҳбарц иҩныҟа ҳцеит. Убра ҳшыҟаз ахысбыжьқәа ҳаҳаит. Атанкқәеи абзарбзанқәеи рышьҭыбжь ааҩуан. Агәылацәа, азлацәа адәахьы идәылҵит, Ҭемыр иангьы дналаҵаны. Апаника ҟалеит маҷк, ауаа ирнырит иҽеим акы ишалагаз. Ҳаргьы "шәыҩныҟа шәца" ҳәа ҳарҳәеит. Амашьына ҳақәтәан Баҭымтәи амҩаду аҟынтә ҳанылбаауаз, игәаҳҭеит Қарҭтәи амҩаду (уажәы - Кәыдрытәи амҩаду) ахыгьежьыраҿы ақырҭуа техника шгылаз. Аиҿахысрақәа рхы ркхьан уи аамҭаз. Ҳара ҳабжьҟьеит иаҳаулакгьы Ацҳа шкәакәа ала. Феликс Аҳабла ҿыц ахь дызгеит. Абас еилаҳкааит аибашьра ишалагаз", - иҳәоит Дбар аибашьра, раԥхьатәи амш дазааҭгыло. Иури Анатоли-иԥа д-Аҟәатәин, актриса Вера Дбар дылмаҭан, дынхон актиорцәа Леуарса Касланӡиа, Минадора Зыхәба, Шьалуа Гыцба уҳәа зыҩназ аҩнаҟны. Аибашьра иазку иажәа ҳәо, зегь раԥхьаӡа иргыланы зҽеидызкылаз аиҩызцәа уадаҩрас ирԥылаз ҳәа иаликаауа абџьар аҟамзаара ауп. Усҟан џьоукы ирыҵарҳәеит Гәдоуҭа (Бамбора) абџьар уоур ауеит ҳәа. "Ҳцеит Бамбора иҟаз арратә хәҭахьы. Ҳара ҳаиԥш уа иаднагалаз рацәаҩын. Исгәалашәоит абџьар ахьыҩназ аҭыԥ аҟынтә ауаа абџьар кны ишдәылҵуаз. Аха, ҳара акгьы ҳмаӡеит, ацинк зхьыршоу кәалаԥк азна ахқәа (апатронақәа) рыда", - игәалаиршәоит уи амш аветеран. Нас, Пицунда Никита Хрушьов иԥсшьарҭа ҭыԥ аҿы иуԥшаар ауеит абџьар ҳәа алымҳаҭас роун, уахь рхы дырхеит. Пицунда аҩызцәа рацәаҩны иман Иури, иара убас ауацәагьы. Аханатә игәыԥ иацыз ҳәа рыхьӡ иҳәоит Баҭал Амҷба (идунеи иԥсаххьеит), Алиас Гобечиа, Алхас Шамба, Алхас Гыруаԥшь уҳәа имаҷҩымкәа арԥарцәа. "Ҳҽааизаҳкын, ус ҳаӡбеит - амшын аԥшаҳәеи Пицунда абжьаларҭаҿ иху ацҳаи ҳахьчаларц. Досу имаз абџьар шьҭихит. Ус хатәгәаԥхарала еибашьра иааз ҳашьцәа аҟабардақәа ҳахьӡеит - Ибрагим Иаганов, Аслан Битоков, Аслан Мирзоев, Заур Боров. Урҭ Мамзышьха аидыслара рхыргахьан, аԥышәагьы рыман. Абас ала, аԥсуаагьы аҟабардақәагьы рҽеидыркылан архәҭакны иҟалеит", - ҳәа аибашьра адаҟьақәа ааиртуеит аветеран. Иури ишиҳәо ала, Ибрагим дкомандирын. Пицундатәи аҿар рабацәа злаз архәҭа рҭахымызт азы, Аҟабардатә гәыԥ аԥсуа ԥшыхәратә взвод иалалеит. Раԥхьа "Ахьтәы уасцәа" (урысшә. - "Золотое руно") рҽеидкыланы иҟан. Гәдоуҭа ала абџьар ԥыҭк аԥшаара акомандир илиршеит. Тҟәарчалтәи напылаҟаҵара тапанчақәа, агранатақәа уҳәа ирымаз ала рҽеибырҭеит. Нас, взводла еихыршеит. "Сара аҟәша акомандирс сҟарҵеит. 8–ҩык рҟынӡа ҳаҟан. Ҳавзвод деиҳабын Пицунда инхоз Милор Барцыц, қәралагьы дҳаиҳабын. Аҟабардақәа, иахьынӡасгәалашәо, 80-ҩык ыҟан. 5 взводк ҳҟалеит. Ажәакала, арратә структура иашьашәалаз аиҿкаара шьақәгылт", - абас иҟоуп 30 шықәса зхыҵуа асахьақәа аветеран игәалашәараҿы. Иури иажәақәа рыла, планс раԥхьаӡа иҟаз Гагра ахақәиҭтәра акәын. "Амала, абџьар зынӡа измамыз рацәаҩын. Ажәылара аԥхьа ацәаҳәа ҳанықәдыргыла акомандир дҵааит "Абџьар зегьы ишәымам, аха аџьаԥҳаны шьҭыхтәуп, мчыла аӡәгьы шәышьҭысхуам, зхатәгәаԥхарала бџьарда ацара злымшо шәыҟазар шәалҵ" иҳәеит. Абаталион зегь иахьгылац игылан, аӡәгьы далымҵит. Аӡәгьы днымхаӡеит, убас агәаҳәара рыман аԥсадгьыл ахьчаразы", - дрызгәыдуны абас рыӡбахә иҳәоит Иури усҟантәи архәҭа иалаз аибашьцәа. Ажәылара ианалага, дара амшын ахықәи амҩадуи ирыбжьаршәны ицон. "Ахш совхоз" (урысшә. - "Молочный совхоз") ҳәа иахьашьҭоу аҟынтә идәықәлеит дара. Иури дызцыз12-ҩык раҟара ыҟан. Армарахь аҟабардақәа цон, арӷьарахь - аԥсуаа. Шәарҭарас иҟаз атрассала ицоз хыхьынтәи авертолиотқәа рылахысуан. Убри зегь рбон аџьықәреиҭрақәа ирылсны иахьцоз Иури иҩызцәеи иареи. "Ҳаргьы ибзианы ҳарбарҭан хыхьынтәи. Ус авертолиот ҳхалеит. Зарданиа Дауҭ (Дутик) Нестор-иԥа (хҩык иԥацәа ицны аибашьра дцеит Нестор), нас Гарик Чепиа (уи автомат икын). Дутик агранатаршәга иман. Ҳахҩык авертолиот ааҳхалеит, сара "уиеихсыр алымшаӡои" ҳәа иасҳәеит Дутик. Авертолиот иҭатәаз ақырҭқәагьы мхысит, дара ҳартәыз џьыршьазар ҟалап, рпозициақәа ҳарзааигәан азы. "Симаахар ҳаиҟәыбоит, дҳалгоит" саҭеикит Дутик. Ҳара усҟан иаҳбарҭан ақырҭқәа ишәаны ибналаны ацара ишалагахьаз", - иҳәоит Иури. Анаҩс, 24 шықәса усҟан изхыҵуаз аибашьҩы Дбар иҩызцәеи иареи, аџьықәреиҭра иалҵны рҿанынарха, реихсра иалагеит. Аиҿахысра ҟалеит. "Гагра аџьармыкьа аганахь еиханы ицон дара ақырҭқәа. Ҳара нас ҳҽеидкыланы рҭабиақәа аннаҳкыла, игәаҳҭеит даара ӷәӷәала рҽазырхианы ишыҟаз. Мызла ахырӷәӷәарҭа нукылар ауан аџьаԥҳаны иҟаз ала, аха дара ишәаны ибналеит. Ҳгәыԥ ацәыӡ амоуӡеит усҟан. Ус, ҳанԥшы, џьоук ҳбеит. Ухыс рҳәан, аха ҳа ҳтәқәа ракәзар сҳәан, ԥсышәала сыбжьы рықәсыргеит. Иаԥсацәазаарын, "ҳаԥсыуаауп" рҳәеит. Усҟан иаҳзеиҩдырааӡомыт ҳа ҳтәқәеи дареи. Нас, ирыӡбеит акасы иаҵәақәа ҳхы иакәҳаршаларц", - иажәа иациҵон аветеран, Гагратәи ахҭысқәа игәаларшәо.Аибашьра ианалагоз Иури Дбар Асовет Ар рҿы аррамаҵура дахысхьан. Владимир ақалақь аҿы атанктә архәҭақәа рҿы ҩышықәса ишақәнагаз еиԥш ихигеит. Амашьынарныҟәцаҩ-механикс дыҟан. Рырхәҭа анеиҿыркаа, акомандир иаразнак иеиҳәеит атанк трофеи ҟалар, аибыҭашьа шидыруаз. "Уи аԥышәа сыхәеит хымԥада аибашьраҿы. Абџьар ахархәашьа ҳдырҵахьан уа. Зегь ҳдырҵон Асовет Ар рҿы. Амала, аибашьра ахаҭаҿы аԥышәа еиҳа ирласны иуоуеит", - иҳәоит Иури. Аибашьра еибашьроуп, иҟалоит машәырла уара утәқәа рганахь ухысыргьы, насгьы ҳара ҳазлацәажәо Гагратәи ахҭысқәа раамҭазы, Иури ишиҳәо еиԥш, аиҩдыраарақәа мариамызт, аԥсуаа аибашьра рҽазыҟаҵаны иҟамызт, иазыҟаҵаз, зегь хәшьадны измаз иҳақәлаз ракәын. Аидысларақәа руак аан ақырҭқәа ракәыз џьшьа Иури иабџьар ахархәара аиҭарц игәы иааҭеикуаны, цәалашәарак иоуит. "Раԥхьаӡа акәны ауаҩы иеихсрагьы уадаҩзар акәхап, 80-ҟа метра ҳабжьан дареи ҳареи. Исзымгәаӷьит. Анцәа иҟынтә, урҭ ҳа ҳтәқәа ракәын, убри алагьы еиқәхеит", - иҳәеит аветеран Дбар. Иури иара убас игәалаиршәеит Гагра ахақәиҭтәра иадҳәалоу ихамышҭуа хҭыск: "Гагра агәахьы ҳхы хан ҳара. Шьапыла маҷгьы бжьаӡам. Ӡыда, фатәыда ицәгьоуп. Нас, аҩнеихагыла дуқәа рҟынтәи ҳаихсра иалагеит. Убасҟан раԥхьатәи ахәцәа ҟалеит. Аџьармыкьаҿы ҳнаӡарц акгьы ҳагымкәа, агранатаршәга зкыз Дутик инапы ахы ақәшәеит. Дҿаҳҳәеит, аха ԥхьаҟа цашьа имамызт. Иареи сареи ҳгьежьит шьҭахьҟа амедицинатә цхыраара иҭаразы. Убри иоуп раԥхьаӡа ихәны избаз. Ҳмашьына уа игылан, ацаԥхагьы уа иҭаршәын, издыруада, аӡәы иҭаххозар ҳәа. Гәдоуҭанӡа ҳмашьынала даазгеит. Саныгьежь Гагра абжа ргахьан", - ҳәа еиҭеиҳәеит Иури. Аветеран иажәақәа рыла, Гагра агара агәышьҭыхра ду ацын. Ҩымш рышьҭахь "Аӡиас хьшәашәа" (урысшә. - "Холодная речка") адесант ӡхыҵыр акәын. Урҭ ахҭысқәа дрылахәын Дбар. Ԥсоу аҳәааҿы инеитәымыз. Адесант анӡхыҵуаз аибашьра ӷәӷәа ҟалеит ҳәа азгәеиҭоит сзацәажәоз. Амҩаду ахь ицәырҵит, убас имхьаҵкәа аҳәааҟны инеит аԥсуа архәҭақәа. "Убасҟан иаразнак Аҟәаҟа ҳдәықәлазҭгьы, аибашьра еиҳа ирлас еилгар ҟалон. Ақырҭқәа абналара иалагахьан", - ҳәа иажәа иалеиҵеит аветеран урҭ амшқәа рзы ақырҭқәа шәаҟьаны ишыбналоз, аԥсуаа гәышьҭыхрала ишжәылоз дазхәыцуа. Иури Дбар ихамышҭуа хҭысуп раԥхьаӡатәи ибла иабаз аԥсыҭбара. Уи адесант аӡхыҵра иадҳәалоуп. Аԥсуа архәҭақәа апансионат "Украина" аганахь ицон. Дрыцәҭахеит аҟабарда ҷкәын Ҳасан Алхасов: Ари ахҭыс ашьҭахь ақырҭқәа аиҿахысра шыҟаз анырба, ҳа ҳтәқәа ирыкәшо иалагеит. Иури иавтомат иҭаз апатронақәа зегь нҵәеит, аха нас аҷкәынцәа ирҭеит. Дбар дызлаз архәҭа ирылшеит ақырҭқәа рықәцара. "Аӷа дааигәан, аха ҳкомандир дҳаҳәеит аԥшыхәра ҳцаны еилаҳкаарц аӷа дахьтәоу, дахьгылоу. Савтомат ахҭаҵараҭақәа (урысшә. - "рожок") нацҵаны иаашьҭыхны ԥшыхәра сцеит. 100 -150 метрак санца ашьҭахь избеит аколонна шцоз хыхьынтәи. Сара даҽа ганкахьала саҿаԥшуан дара зкыдыз ашьха. Иҟалон среихсыр, аха ибзианы сырбарҭан, сџьаԥҳаны рацәамызт, исылгон. Аҽыҵәахырҭагьы ыҟамызт. Схынҳәын, исҳәеит избаз. Нас, Ҳасан акы наиқәыршәны, ҵаҟа ҳалбаарц ҳаӡбеит. Ибрагим аԥхьа сара сцоит иҳәеит, машәырла ҳа ҳтәқәа ҳмеихсырц азы. Ҳасан иԥсы ахәанга ҭан, деиқәҳархоз џьаҳшьон. Нас, ҳанылбаа, ахәы дҿаҳҳәеит. Ирацәаны ахқәа иаахеит. Дҿан, 19-ҟа шықәса ракәын ихыҵуаз. Гәдоуҭаҟа ддәықәаҳҵеит, аха иԥсы еиқәымхеит", - абас игәалаиршәоит Гагра ахакәиҭтәра иадҳәалоу ахҭысқәа Иури Дбар. Иара дызлаз архәҭа аҳәааҿы ианнеи инаркны, Аԥсни Урыстәылеи еимаздо ацҳа рыхьчон аамҭак азы, уа апостқәа еиҿыркаанӡа. Уа игыланаҵы имаҷым ақырҭқәа бналаны ианцоз анышә иаҭаны ирҵәахыз аџьаԥҳаны ирыԥшааз. Зегь напхгара аиҭон акомандир. Урыстәылатәи ГАИ ахаҭарнакцәеи дареи аимадара рыбжьалеит усҟан. Уимоу, Иури иҳәеит "Урыстәылатәи ГАИ ахаҭарнак амшын аганахь зхы рханы ицоз "сушка" анырхала, имаз итапанча ала деихсуан аԥсуаа дрыцхраарц" ҳәа. Аветеран ишазгәеиҭо ала, абарҭқәа рышьҭахь аԥсуа еибашьцәа еиҳа аԥышәа роуит. Иури иажәақәа рыла, ҳажәлар агәымшәара ду злоу роуп. Санҵамҭа афырхаҵа иахьа 54 шықәса дырҭагылоуп. Дынхоит Аҟәа. Ҩыџьа аԥҳацәа драбуп, аибашьра ашьҭахь 2002 шықәсазы диит аҩбатәи иԥҳа Катерина. Амаҭа димоуп иԥҳеиҳаб лҟынтә. Аҳҭнықалақь "Анхарҭа-коммуналтә усбарҭа" адиректорс аус иуеит. https://sputnik-abkhazia.info/20201006/Arrat-Akh-asha-iasoup-aibashra-aveteran-Roman-Rabaia-Gagrati-azhylara-iazkny-1031056711.html https://sputnik-abkhazia.info/20220815/mashyrsha-akagy-alom-khatgakharala-iakhaz-rgalashara-iazkny-1040915443.html Sputnik Аҧсны email@example.com +74956456601 MIA „Rosiya Segodnya“ 252 60 2022 Елеонора Коӷониаԥҳа https://cdnn1.img.sputnik-abkhazia.info/img/102002/80/1020028073_1000:0:5016:4016_100x100_80_0_0_fa9e562a2e09e5b7f5ebc8753d4339c1.jpg Елеонора Коӷониаԥҳа https://cdnn1.img.sputnik-abkhazia.info/img/102002/80/1020028073_1000:0:5016:4016_100x100_80_0_0_fa9e562a2e09e5b7f5ebc8753d4339c1.jpg Ажәабжьқәа ab_AB Sputnik Аҧсны firstname.lastname@example.org +74956456601 MIA „Rosiya Segodnya“ 252 60 1920 1080 true 1920 1440 true https://cdnn1.img.sputnik-abkhazia.info/img/07e6/09/15/1041623511_283:379:1040:947_1920x0_80_0_0_ba6c527ed0c2be5cbc0850c6f81d4ee4.jpg 1920 1920 true Sputnik Аҧсны email@example.com +74956456601 MIA „Rosiya Segodnya“ 252 60 Елеонора Коӷониаԥҳа https://cdnn1.img.sputnik-abkhazia.info/img/102002/80/1020028073_1000:0:5016:4016_100x100_80_0_0_fa9e562a2e09e5b7f5ebc8753d4339c1.jpg аналитикеи аиҿцәажәарақәеи, аԥсны, аибашьра аҭоурыхқәа: аиааира 30 шықәса аналитикеи аиҿцәажәарақәеи, аԥсны, аибашьра аҭоурыхқәа: аиааира 30 шықәса "Ҳшьа иалоуп афырхаҵара, ҳаибашьцәоуп ҳара": Иури Дбар иҿцәажәара 10:10 02.10.2022 (ирҿыцуп: 23:19 05.06.2023) © Foto / Елеонора КоӷониаԥҳаИури Дбар © Foto / Елеонора Коӷониаԥҳа Анапаҵаҩра Елеонора Коӷониаԥҳа материал Жьҭаара 2 1992 шықәса рзы иалагеит Гагра ахақәиҭтәразы ажәылара, ахы иақәиҭтәын жьҭаара 6 рзы. Sputnik автор Елеонора Коӷониаԥҳа диҿцәажәеит уи иалахәыз, аибашьраан 24 шықәса ирҭагылаз, иахьа Аҟәа ақалақь ахадара иаҵанакуа Анхарҭа-коммуналтә усбарҭа аиҳабы Иури Дбар. Аҟәа ақалақь ахадара иаҵанакуа Анхарҭа-коммуналтә усбарҭа аиҳабы иуада сныҩналеит. Сара дысԥылеит 50 шықәса ирҭысхьоу ачынуаҩ. Раԥхьаӡа акәны ауп иара данызбоз. Уахьихәаԥшуа, даара аҭынчра знубаало уаҩуп. Аҳҭнықалакь адепартамент ахь сымҩахыҵра анхамҩатә усқәа ирызкымызт, сара сиҭааит аибашьра аветеран - 30 шықәса раԥхьа ҳаӷа Гагра инапаҿы ианыҟаз 24 шықәса ирҭагылаз ГИСХ захьӡыз аҵараиурҭа 3-тәи акурс астудент Иури Дбар. Аибашьра аԥхьа рашәарамза 15 рзы иԥшәмаԥҳәыс Диана Гобечиаԥҳаи иареи дроуит раԥхьатәи ахшара Амина. Ажәакала, ҩымз рышьҭахь аӡҟы дызмаз арԥыс еибашьра дцар акәхеит. Дцар акәхеит анысҳәах, уи иара иҭакԥхықәра акәын, аԥшқа дсымоуп ҳәа ихы ахигаргьы амуаз, ма даҽа ҿыҵгак иԥшааргьы ауан… Ҳаицәажәара ахы анаҳк инаркны идызбалеит исгәаԥхоз ҟазшьа ҷыдак. Иури ихы дахыҽхәомызт, уажәы-уажәы "исылшоз ҟасҵеит" акәын ииҳәоз. Сажәабжь афырхаҵа Иури Дбар шамаха џьара дықәгыланы аибашьра дшалахәыз атәы еиҭеиҳәогьы сымбацызт, аха ҭелла саниацәажәоз мап сцәимкит Гагра ахақәиҭтәра иазкны игәалашәо аиҭаҳәаразы. © Foto / предоставил Иури ДбарИури Дбар Иури Дбар © Foto / предоставил Иури Дбар "Нанҳәамза 14 1992 шықәсазы сҩыза, сашьа Феликс Дбари сареи акласс аҿы аҵара ҳацызҵоз Аҟәа Баҭымтәи амҩаду аҿы инхоз, амҩатә машәыр иақәшәаз Ҭемыр Допуа даҳбарц иҩныҟа ҳцеит. Убра ҳшыҟаз ахысбыжьқәа ҳаҳаит. Атанкқәеи абзарбзанқәеи рышьҭыбжь ааҩуан. Агәылацәа, азлацәа адәахьы идәылҵит, Ҭемыр иангьы дналаҵаны. Апаника ҟалеит маҷк, ауаа ирнырит иҽеим акы ишалагаз. Ҳаргьы "шәыҩныҟа шәца" ҳәа ҳарҳәеит. Амашьына ҳақәтәан Баҭымтәи амҩаду аҟынтә ҳанылбаауаз, игәаҳҭеит Қарҭтәи амҩаду (уажәы - Кәыдрытәи амҩаду) ахыгьежьыраҿы ақырҭуа техника шгылаз. Аиҿахысрақәа рхы ркхьан уи аамҭаз. Ҳара ҳабжьҟьеит иаҳаулакгьы Ацҳа шкәакәа ала. Феликс Аҳабла ҿыц ахь дызгеит. Абас еилаҳкааит аибашьра ишалагаз", - иҳәоит Дбар аибашьра, раԥхьатәи амш дазааҭгыло. Иури Анатоли-иԥа д-Аҟәатәин, актриса Вера Дбар дылмаҭан, дынхон актиорцәа Леуарса Касланӡиа, Минадора Зыхәба, Шьалуа Гыцба уҳәа зыҩназ аҩнаҟны. Аибашьра иазку иажәа ҳәо, зегь раԥхьаӡа иргыланы зҽеидызкылаз аиҩызцәа уадаҩрас ирԥылаз ҳәа иаликаауа абџьар аҟамзаара ауп. Усҟан џьоукы ирыҵарҳәеит Гәдоуҭа (Бамбора) абџьар уоур ауеит ҳәа. "Ҳцеит Бамбора иҟаз арратә хәҭахьы. Ҳара ҳаиԥш уа иаднагалаз рацәаҩын. Исгәалашәоит абџьар ахьыҩназ аҭыԥ аҟынтә ауаа абџьар кны ишдәылҵуаз. Аха, ҳара акгьы ҳмаӡеит, ацинк зхьыршоу кәалаԥк азна ахқәа (апатронақәа) рыда", - игәалаиршәоит уи амш аветеран. Нас, Пицунда Никита Хрушьов иԥсшьарҭа ҭыԥ аҿы иуԥшаар ауеит абџьар ҳәа алымҳаҭас роун, уахь рхы дырхеит. "Амала, уаҩԥсҵас, қәнагала иаҳԥылеит уа, бџьарла еибыҭаз ахьчаҩцәа. "Иҳамоу абжа шәаҳҭоит" рҳәеит. Иҳарҭеит автоматқәа 5. Ҳара иҳаиҳабыз пицундаа рыҷкәынцәа, афгантәи аибашьра иахысхьаз, аԥышәа змаз ираҳҭеит уи. Аиҵбацәа акгьы ҳазнымхеит дырҩегьых", - иҳәоит Иури. Пицунда аҩызцәа рацәаҩны иман Иури, иара убас ауацәагьы. Аханатә игәыԥ иацыз ҳәа рыхьӡ иҳәоит Баҭал Амҷба (идунеи иԥсаххьеит), Алиас Гобечиа, Алхас Шамба, Алхас Гыруаԥшь уҳәа имаҷҩымкәа арԥарцәа. "Ҳҽааизаҳкын, ус ҳаӡбеит - амшын аԥшаҳәеи Пицунда абжьаларҭаҿ иху ацҳаи ҳахьчаларц. Досу имаз абџьар шьҭихит. Ус хатәгәаԥхарала еибашьра иааз ҳашьцәа аҟабардақәа ҳахьӡеит - Ибрагим Иаганов, Аслан Битоков, Аслан Мирзоев, Заур Боров. Урҭ Мамзышьха аидыслара рхыргахьан, аԥышәагьы рыман. Абас ала, аԥсуаагьы аҟабардақәагьы рҽеидыркылан архәҭакны иҟалеит", - ҳәа аибашьра адаҟьақәа ааиртуеит аветеран. © Foto / предоставил Иури ДбарИури Дбар Иури Дбар © Foto / предоставил Иури Дбар Иури ишиҳәо ала, Ибрагим дкомандирын. Пицундатәи аҿар рабацәа злаз архәҭа рҭахымызт азы, Аҟабардатә гәыԥ аԥсуа ԥшыхәратә взвод иалалеит. Раԥхьа "Ахьтәы уасцәа" (урысшә. - "Золотое руно") рҽеидкыланы иҟан. Гәдоуҭа ала абџьар ԥыҭк аԥшаара акомандир илиршеит. Тҟәарчалтәи напылаҟаҵара тапанчақәа, агранатақәа уҳәа ирымаз ала рҽеибырҭеит. Нас, взводла еихыршеит. "Сара аҟәша акомандирс сҟарҵеит. 8–ҩык рҟынӡа ҳаҟан. Ҳавзвод деиҳабын Пицунда инхоз Милор Барцыц, қәралагьы дҳаиҳабын. Аҟабардақәа, иахьынӡасгәалашәо, 80-ҩык ыҟан. 5 взводк ҳҟалеит. Ажәакала, арратә структура иашьашәалаз аиҿкаара шьақәгылт", - абас иҟоуп 30 шықәса зхыҵуа асахьақәа аветеран игәалашәараҿы. Иури иажәақәа рыла, планс раԥхьаӡа иҟаз Гагра ахақәиҭтәра акәын. "Амала, абџьар зынӡа измамыз рацәаҩын. Ажәылара аԥхьа ацәаҳәа ҳанықәдыргыла акомандир дҵааит "Абџьар зегьы ишәымам, аха аџьаԥҳаны шьҭыхтәуп, мчыла аӡәгьы шәышьҭысхуам, зхатәгәаԥхарала бџьарда ацара злымшо шәыҟазар шәалҵ" иҳәеит. Абаталион зегь иахьгылац игылан, аӡәгьы далымҵит. Аӡәгьы днымхаӡеит, убас агәаҳәара рыман аԥсадгьыл ахьчаразы", - дрызгәыдуны абас рыӡбахә иҳәоит Иури усҟантәи архәҭа иалаз аибашьцәа. Ажәылара ианалага, дара амшын ахықәи амҩадуи ирыбжьаршәны ицон. "Ахш совхоз" (урысшә. - "Молочный совхоз") ҳәа иахьашьҭоу аҟынтә идәықәлеит дара. Иури дызцыз12-ҩык раҟара ыҟан. Армарахь аҟабардақәа цон, арӷьарахь - аԥсуаа. Шәарҭарас иҟаз атрассала ицоз хыхьынтәи авертолиотқәа рылахысуан. Убри зегь рбон аџьықәреиҭрақәа ирылсны иахьцоз Иури иҩызцәеи иареи. © Foto / предоставил Иури ДбарИури Дбар Иури Дбар © Foto / предоставил Иури Дбар "Ҳаргьы ибзианы ҳарбарҭан хыхьынтәи. Ус авертолиот ҳхалеит. Зарданиа Дауҭ (Дутик) Нестор-иԥа (хҩык иԥацәа ицны аибашьра дцеит Нестор), нас Гарик Чепиа (уи автомат икын). Дутик агранатаршәга иман. Ҳахҩык авертолиот ааҳхалеит, сара "уиеихсыр алымшаӡои" ҳәа иасҳәеит Дутик. Авертолиот иҭатәаз ақырҭқәагьы мхысит, дара ҳартәыз џьыршьазар ҟалап, рпозициақәа ҳарзааигәан азы. "Симаахар ҳаиҟәыбоит, дҳалгоит" саҭеикит Дутик. Ҳара усҟан иаҳбарҭан ақырҭқәа ишәаны ибналаны ацара ишалагахьаз", - иҳәоит Иури. Анаҩс, 24 шықәса усҟан изхыҵуаз аибашьҩы Дбар иҩызцәеи иареи, аџьықәреиҭра иалҵны рҿанынарха, реихсра иалагеит. Аиҿахысра ҟалеит. "Гагра аџьармыкьа аганахь еиханы ицон дара ақырҭқәа. Ҳара нас ҳҽеидкыланы рҭабиақәа аннаҳкыла, игәаҳҭеит даара ӷәӷәала рҽазырхианы ишыҟаз. Мызла ахырӷәӷәарҭа нукылар ауан аџьаԥҳаны иҟаз ала, аха дара ишәаны ибналеит. Ҳгәыԥ ацәыӡ амоуӡеит усҟан. Ус, ҳанԥшы, џьоук ҳбеит. Ухыс рҳәан, аха ҳа ҳтәқәа ракәзар сҳәан, ԥсышәала сыбжьы рықәсыргеит. Иаԥсацәазаарын, "ҳаԥсыуаауп" рҳәеит. Усҟан иаҳзеиҩдырааӡомыт ҳа ҳтәқәеи дареи. Нас, ирыӡбеит акасы иаҵәақәа ҳхы иакәҳаршаларц", - иажәа иациҵон аветеран, Гагратәи ахҭысқәа игәаларшәо. © Foto / предоставил Иури ДбарИури Дбар Иури Дбар © Foto / предоставил Иури Дбар Аибашьра ианалагоз Иури Дбар Асовет Ар рҿы аррамаҵура дахысхьан. Владимир ақалақь аҿы атанктә архәҭақәа рҿы ҩышықәса ишақәнагаз еиԥш ихигеит. Амашьынарныҟәцаҩ-механикс дыҟан. Рырхәҭа анеиҿыркаа, акомандир иаразнак иеиҳәеит атанк трофеи ҟалар, аибыҭашьа шидыруаз. "Уи аԥышәа сыхәеит хымԥада аибашьраҿы. Абџьар ахархәашьа ҳдырҵахьан уа. Зегь ҳдырҵон Асовет Ар рҿы. Амала, аибашьра ахаҭаҿы аԥышәа еиҳа ирласны иуоуеит", - иҳәоит Иури. Аибашьра еибашьроуп, иҟалоит машәырла уара утәқәа рганахь ухысыргьы, насгьы ҳара ҳазлацәажәо Гагратәи ахҭысқәа раамҭазы, Иури ишиҳәо еиԥш, аиҩдыраарақәа мариамызт, аԥсуаа аибашьра рҽазыҟаҵаны иҟамызт, иазыҟаҵаз, зегь хәшьадны измаз иҳақәлаз ракәын. Аидысларақәа руак аан ақырҭқәа ракәыз џьшьа Иури иабџьар ахархәара аиҭарц игәы иааҭеикуаны, цәалашәарак иоуит. "Раԥхьаӡа акәны ауаҩы иеихсрагьы уадаҩзар акәхап, 80-ҟа метра ҳабжьан дареи ҳареи. Исзымгәаӷьит. Анцәа иҟынтә, урҭ ҳа ҳтәқәа ракәын, убри алагьы еиқәхеит", - иҳәеит аветеран Дбар. "Арратә Ахьӡ-аԥша иаԥсоуп": аибашьра аветеран Роман Рабаиа Гагратәи ажәылара иазкны 6 Жьҭаара 2020, 12:21 Иури иара убас игәалаиршәеит Гагра ахақәиҭтәра иадҳәалоу ихамышҭуа хҭыск: "Гагра агәахьы ҳхы хан ҳара. Шьапыла маҷгьы бжьаӡам. Ӡыда, фатәыда ицәгьоуп. Нас, аҩнеихагыла дуқәа рҟынтәи ҳаихсра иалагеит. Убасҟан раԥхьатәи ахәцәа ҟалеит. Аџьармыкьаҿы ҳнаӡарц акгьы ҳагымкәа, агранатаршәга зкыз Дутик инапы ахы ақәшәеит. Дҿаҳҳәеит, аха ԥхьаҟа цашьа имамызт. Иареи сареи ҳгьежьит шьҭахьҟа амедицинатә цхыраара иҭаразы. Убри иоуп раԥхьаӡа ихәны избаз. Ҳмашьына уа игылан, ацаԥхагьы уа иҭаршәын, издыруада, аӡәы иҭаххозар ҳәа. Гәдоуҭанӡа ҳмашьынала даазгеит. Саныгьежь Гагра абжа ргахьан", - ҳәа еиҭеиҳәеит Иури. Аветеран иажәақәа рыла, Гагра агара агәышьҭыхра ду ацын. Ҩымш рышьҭахь "Аӡиас хьшәашәа" (урысшә. - "Холодная речка") адесант ӡхыҵыр акәын. Урҭ ахҭысқәа дрылахәын Дбар. Ԥсоу аҳәааҿы инеитәымыз. Адесант анӡхыҵуаз аибашьра ӷәӷәа ҟалеит ҳәа азгәеиҭоит сзацәажәоз. Амҩаду ахь ицәырҵит, убас имхьаҵкәа аҳәааҟны инеит аԥсуа архәҭақәа. "Убасҟан иаразнак Аҟәаҟа ҳдәықәлазҭгьы, аибашьра еиҳа ирлас еилгар ҟалон. Ақырҭқәа абналара иалагахьан", - ҳәа иажәа иалеиҵеит аветеран урҭ амшқәа рзы ақырҭқәа шәаҟьаны ишыбналоз, аԥсуаа гәышьҭыхрала ишжәылоз дазхәыцуа. Иури Дбар ихамышҭуа хҭысуп раԥхьаӡатәи ибла иабаз аԥсыҭбара. Уи адесант аӡхыҵра иадҳәалоуп. Аԥсуа архәҭақәа апансионат "Украина" аганахь ицон. Дрыцәҭахеит аҟабарда ҷкәын Ҳасан Алхасов: "Даара дыҷкәына бзиан. Ҳара убри аамҭаз ақырҭқәа рҟынтәи иааиуаз ерманык даҳбеит. "Афатә аагара саарышьҭит" иҳәеит иара. Убри иҿахәы шиҿаҳхуаз, иҟоу иану шҭаҳҵаауаз ауп Алхасов иҭахара шыҟалаз. Сара искыз автомат аӡәы итәын. Ибрагим исиҭеит, изтәыз дыҟамызт азын. Уи зтәыз исҭахьан. Сандәықәлоз, аракета кажьга (ракетница) акәын искыз. Ус, хаҵак даацәырҵит, ар рымаҭәа ишәымызт. Сракетница ааиқәыскит. Зегь рабџьар иара иахь ахы дырхеит. "Унапы уҩах!" рҳәеит. Данҩаха автомат икызаарын дхысит ҳгәаҳҽанӡамкәа. Ахқәа иҭаз рыбжак зегь Хасан иаахеит. Ихысызгьы дыршьит аха, Хасан дҳацәҭахагәышьеит. Убри ақырҭуа иаҳшьыз иавтомат сара изгеит, убри атрофеи бџьар ала аибашьра сахысит", - ҳәа игәалашәарақәа сыцеиҩишеит Иури. Ари ахҭыс ашьҭахь ақырҭқәа аиҿахысра шыҟаз анырба, ҳа ҳтәқәа ирыкәшо иалагеит. Иури иавтомат иҭаз апатронақәа зегь нҵәеит, аха нас аҷкәынцәа ирҭеит. Дбар дызлаз архәҭа ирылшеит ақырҭқәа рықәцара. "Аӷа дааигәан, аха ҳкомандир дҳаҳәеит аԥшыхәра ҳцаны еилаҳкаарц аӷа дахьтәоу, дахьгылоу. Савтомат ахҭаҵараҭақәа (урысшә. - "рожок") нацҵаны иаашьҭыхны ԥшыхәра сцеит. 100 -150 метрак санца ашьҭахь избеит аколонна шцоз хыхьынтәи. Сара даҽа ганкахьала саҿаԥшуан дара зкыдыз ашьха. Иҟалон среихсыр, аха ибзианы сырбарҭан, сџьаԥҳаны рацәамызт, исылгон. Аҽыҵәахырҭагьы ыҟамызт. Схынҳәын, исҳәеит избаз. Нас, Ҳасан акы наиқәыршәны, ҵаҟа ҳалбаарц ҳаӡбеит. Ибрагим аԥхьа сара сцоит иҳәеит, машәырла ҳа ҳтәқәа ҳмеихсырц азы. Ҳасан иԥсы ахәанга ҭан, деиқәҳархоз џьаҳшьон. Нас, ҳанылбаа, ахәы дҿаҳҳәеит. Ирацәаны ахқәа иаахеит. Дҿан, 19-ҟа шықәса ракәын ихыҵуаз. Гәдоуҭаҟа ддәықәаҳҵеит, аха иԥсы еиқәымхеит", - абас игәалаиршәоит Гагра ахакәиҭтәра иадҳәалоу ахҭысқәа Иури Дбар. Аԥсны Машәыршәа акгьы ҟалом: хатәгәаԥхарала иҭахаз ргәалашәара иазкны 15 Нанҳәа 2022, 09:50 Иара дызлаз архәҭа аҳәааҿы ианнеи инаркны, Аԥсни Урыстәылеи еимаздо ацҳа рыхьчон аамҭак азы, уа апостқәа еиҿыркаанӡа. Уа игыланаҵы имаҷым ақырҭқәа бналаны ианцоз анышә иаҭаны ирҵәахыз аџьаԥҳаны ирыԥшааз. Зегь напхгара аиҭон акомандир. Урыстәылатәи ГАИ ахаҭарнакцәеи дареи аимадара рыбжьалеит усҟан. Уимоу, Иури иҳәеит "Урыстәылатәи ГАИ ахаҭарнак амшын аганахь зхы рханы ицоз "сушка" анырхала, имаз итапанча ала деихсуан аԥсуаа дрыцхраарц" ҳәа. Аветеран ишазгәеиҭо ала, абарҭқәа рышьҭахь аԥсуа еибашьцәа еиҳа аԥышәа роуит. Иури иажәақәа рыла, ҳажәлар агәымшәара ду злоу роуп. "Ус иҟан, ус иагьыҟалоит аринахыс. Усҟан иҟаз аҿари иахьатәиқәеи еиԥшуп. Иахьатәи аҿар ҳрықәгәыӷроуп. Ҳ-ДНК иалоуп афырхаҵара, ҳаибашьцәоуп ҳара. Хәба ҳәа аҵара зҵоз, аисра, аиқәԥара зҭахымыз аҷкәынцәа, аӷа данааи, ижәылеит. Уи иаанагоит - ҳара агәаӷь зызҭоу милаҭуп ҳәа. Аус злоу - аԥхьагыла дроуроуп ажәлар, усҟан ҳара Владислав Арӡынба дышҳауз еиԥш", - абас иажәа хиркәшеит "Агәымшәараз амедал" занашьоу Иури Дбар. Санҵамҭа афырхаҵа иахьа 54 шықәса дырҭагылоуп. Дынхоит Аҟәа. Ҩыџьа аԥҳацәа драбуп, аибашьра ашьҭахь 2002 шықәсазы диит аҩбатәи иԥҳа Катерина. Амаҭа димоуп иԥҳеиҳаб лҟынтә. Аҳҭнықалақь "Анхарҭа-коммуналтә усбарҭа" адиректорс аус иуеит.
https://sputnik-abkhazia.info/20221002/sha-ialoup-afyrkhaara-aibashtsoup-ara-iuri-dbar-itsazhara-1041637366.html
2024-03-04T22:26:40Z
<urn:uuid:76121f97-deeb-40cf-b8d9-9d13fb4523da>
[ "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.94
0.78
0.96
69
42,579
tlsh:T1E1FF1913A940CF4FCAB3C459DFD28A3668D11A4386627320CEC5F57556460A8EFFCC13AAFAF8069A749B1221E192BF55660AECEA147D6FD7309200A12C3F39CD17A475D6AF
Иракли Ҕарибашвили Аусецуреи ашәарҭадареи рзы европатәи аиҿкаара апарламенттә ассамблеиа ахада дылԥылеит - 1TV Toggle navigation аркра GE AB AM AZ OS EN RU ab ge ab am az os en ru Live Лaив Асекциақәа Aжәабжьқәа Aвидео Евровизиа Архив Егьырҭ Ҳара иҳазкны Сара сдаҟьа Авторизaциa Арегистрaциa Toggle navigation Live FB LIVE Шьҭахьҟа Иракли Ҕарибашвили Аусецуреи ашәарҭадареи рзы европатәи аиҿкаара апарламенттә ассамблеиа а... Иҵегь аҭагалара Иракли Ҕарибашвили Аусецуреи ашәарҭадареи рзы европатәи аиҿкаара апарламенттә ассамблеиа ахада дылԥылеит 16:53, 15.11.2023 Қырҭтәыла аҧыза-министр Иракли Ҕарибашвили Аусецуреи ашәарҭадареи рзы европатәи аиҿкаара апарламенттә ассамблеиа ахада Пиа Каума дылԥылеит. Аҧыза-министр прессмаҵзура аинформациа ала, Иракли Ҕарибашвили Пиа Каума Аусеицуреи Ашәарҭадареи рзы Европатәи Аиҿкаара Апарламенттә Ассамблеиа ахадас лалхра лыдныҳәаланы, иаҵшьны иазгәеиҭеит Қырҭтәыла Аусеицуреи Ашәарҭадареи рзы Европатәи Аиҿкаара Апарламенттә Ассамблеиаҟны қәҿиарала аусеицура анагӡара шаҳаҭу. “Аганқәа рхаҭарнакцәа 2024 шықәсатәи апарламенттә алхрақәа ирылацәажәеит. Аҧыза-министр ишиҳәаз ала, Қырҭтәыла аиҳабыра, жәларбжьаратәи астандартқәа рыла, иреиҕьу адемократиатә практика иашьашәаланы, иаарту, зхы иақәиҭу, ииашоу апарламенттә алхрақәа рымҩаҧгара иазҿлымҳауп, ари азҵаара аҵакы ҷыда анаршьоит. Аиҳабыра рнапхгаҩы ишиҳәаз ала, Қырҭтәыла, еиуеиҧшым жәларбжьаратәи аиҿкаарақәеи аинститутқәеи, урҭ рыбжьара – Аусеицуреи Ашәарҭадареи рзы Европатәи Аиҿкаарагьы рхаҭарнакцәа рыла алхрақәа рмониторинг аиқәыршәара иазыхиоуп. Аиҧылараҿы Қырҭтәыла акандидат астатус анашьаразы Еврокомиссиа иҟанаҵаз абжьагара иалацәажәеит. Аҧыза-министр ишиҳәаз ала, зыӡбахәы ҳәоу абжьагара аҭоурыхтә ҵакы амоуп. Аганқәа рхаҭарнакцәа арегионаҿ аҭагылазаашьагьы иазааҭгылеит. Аҧыза-министр ишиҳәаз ала, Қырҭтәыла, агәылацәа рыбжьара акоммуникациеи арегионаҿ аҭышәынтәалара аиқәыршәареи ахырхарҭала акрызҵазкәа ашьаҿақәа ҟанаҵахьеит, наҟ-наҟгьы арегионаҿ аҭынчреи аҭышәынтәалареи аиқәыршәара аус аҿы ахатә алагала аҟаҵара иазыхиоуп. Аиҧылара алахәылацәа Урыстәыла ала импыҵахалоу Қырҭтәыла арегионқәа рҿы аҭагылазаашьагьы иалацәажәеит. Аиҳабыра рнапхгаҩы Аусеицуреи Ашәарҭадареи рзы Европатәи Аиҿкаара Апарламенттә Ассамблеиа ахада ҭабуп ҳәа леиҳәеит ари аиҿкаара арегионаҿ аҭынчмҩала аимакқәа рҭыҧқәҵара азҵаарақәа рызҿлымҳаразы”, – аарыцҳаит аҧыза-министр прессмаҵзура аҟынтә. АПОЛИТИКА Аусецуреи ашәарҭадареи рзы европатәи аиҿкаара ირაკლი ღარიბაშვილი 6 Еиҧшу Иракли Ҕарибашвили Шәамахьтәыла аҧыза-министр Никол Ҧашиниан уаххьаҿы дидикылеит Иракли Ӷарибашвили - Иахьа ҳара ауаатәыҩсара рҭоурых аҿы арыцҳара дуӡӡа - Ҳолокоста иалаӡыз ауаа ҳаҭырла иҳгәалаҳаршәоит Саманта Пауер – Аҧыза-министр Ҕарибашвили ҷыдала ҳиаҭабууп атса ала арҟьашьра аҽацәыхьчареи ахәышәтәреи иазку иҽазышәарақәа рзы Аҧыза-министр Иракли Ҕарибашвили Клаус Шваб ихьӡала имҩаҧгаз адкылараҿы дыҟан Давос иҟоу Иракли Ҕарибашвили Koç Holding анагӡаратә хантәаҩы диԥылеит Иракли Ҕарибашвили Давостәи Адунеизегьтәи аекономикатә форум ихы алаирхәоит Иракли Ҕарибашвили атәылауаа Қырҭтәыла Аҳәынҭқарратә бираҟ амш рыдиныҳәалеит Иракли Ҕарибашвили Илиа II иирамш идиныҳәалеит – Ицқьаӡара иоуранагӡара ҳтәылауаҩратәи ҳдоуҳатәи аҿиараҿы ароль ду нанагӡоит Иракли Ҕарибашвили - Иахьа Қьырса аныҳәа ду азгәазҭо ауааҧсыра зегьы ирыдысныҳәалар сҭахуп Иракли Ҕарибашвили - Акыр жәашықсақәа ирылагӡаны ҳпатриарх ҳдуохытә ԥсҭазаара, атәылауаҩратә акзаара дахылаԥшуеит, ихьӡ ақьырсиантә хәынаӡарақәа рырхынҳәра иадҳәалоуп Амш зеиҧшрахо 3° Ах Қaрҭ аҧшь 2° ахә 4° Авалиута акурс $ USD 2.6467 0.002 € EUR 2.8600 0.010 ₽ RUB 0.028614 0.001 £ GBP 3.3378 0.002 TOP 5 Қырҭтәыла аҧыза-министр иаҳасаб ала Иракли Кобахиӡе Бриуссельҟа раҧхьатәи ивизит иалагеит Иракли Кобахиӡе ихы аларихәоит Бриуссель иахьа имҩаԥысуа Қырҭтәылеи Евроеидгылеи рассоциира ахеиалк аабатәи еилатәара Жозеп Боррель Иракли Кобахиӡе иахь - Ҳаҭыр зқәу аԥыза-министр, Бриуссель шәҭаара Қырҭтәыла европатәи амҩа хәмаррада ишалнахыз иаҳнарбоит Бриуссель имҩаԥысуеит Қырҭтәыла-Евроеидгыла ассоциациатә хеилак аилатәара Вахтанг Махароблишвили - Қырҭтәылеи Евроеидгылеи рассоциира ахеиалк амш аусхәаԥштә иалоуп Евроеидгыла алалара амҩа
https://1tv.ge/lang/ab/news/irakli-gharibashvili-awsetcwrei-ashar%D2%ADadarei-rzm-evropati-aitchvkaara-aparlamentt-assambleia-axada-dml%D4%A5mleit/
2024-02-21T01:19:06Z
<urn:uuid:d9e5a76b-27cd-406b-9d79-cb4789f60912>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.94
0.65
0.96
54
7,614
tlsh:T1D78400F17704DB4BD5B3C055DAA18A317DD2390A8361B220CECAB970674616DEFFCD13A4FAE84A4B709B0912D262BF016649FCE708BDBBD7612300B46E3F34EA27C472C19D
Италиатәи АИХ – Евгени Пригожин иқәгылараан НАТО анапхгара, аиадертә инцидент ашәарҭара амшала, Урыстәыла арратә напхгара рҟны аимадара рыман - 1TV Toggle navigation аркра GE AB AM AZ OS EN RU ab ge ab am az os en ru Live Лaив Асекциақәа Aжәабжьқәа Aвидео Евровизиа Архив Егьырҭ Ҳара иҳазкны Сара сдаҟьа Авторизaциa Арегистрaциa Toggle navigation Live FB LIVE Шьҭахьҟа Италиатәи АИХ – Евгени Пригожин иқәгылараан НАТО анапхгара, аиадертә инцидент ашәарҭара ам... Иҵегь аҭагалара Италиатәи АИХ – Евгени Пригожин иқәгылараан НАТО анапхгара, аиадертә инцидент ашәарҭара амшала, Урыстәыла арратә напхгара рҟны аимадара рыман 19:02, 25.06.2023 Италиатәи АИХ La Repubblica аинформациа инақәыршәаны, Евгени Пригожин иқәгылараан НАТО анапхгара, аиадертә инцидент ашәарҭара амшала, Урыстәыла арратә напхгара рҟны аимадара рыман. Адырра ишану ала, Аҩадаатлантикатә алианси Урыстәыла Атәылахьчара аминистрреи иформалым аимадара рыман. НАТО арратә маҵзуҩцәа Урыстәыла атәылахьчара аминистр Сергеи Шоигу иацәажәеит. La Repubblica аверсиала, Америка ахада Џьо Баидени Европа аҧхьагылара змоу аҳәынҭқаррақәеи аиҳабырақәеи реиҿцәажәараҿы иаҵшьны иазәгаҭан аескалациеи аиадертә инциденти ашәарҭара хымҧада ишаҧырхтәу. Аҭыжьымҭа адыррала, НАТО анапхгара, зыҧшра ҟамҵакәа зхархәара ҟало 1400 аиадертә артҟәыцгахқәа еиқәыршәаны ирыман. АДУНЕИАҾЫ NATO Евгени Пригожин иқәгылара Урыстәыла 2 Еиҧшу Германтәыла арратә чынуаа реиҿцәажәара анҵамҭа аурыс журналистцәа рнапаҿы иҟалеит, германтәыла ари афакт азы аусеилыргара иалагеит Венгриа апарламент Швециа НАТО ашҟа алалара иазку азыҳәамҭа иақәшаҳаҭхеит Приднестровие ахаҧшьгаратә напхгара „Адепутатцәа реизара ду“ еиҿыркаауеит, уи аан Путин иахь аҳәара ҟарҵар ҟалап Приднестровие Урыстәыла аилазаарашҟа идикыларц Иенс Столетнберг - Украина хымԥада Нато илалоит, уаанӡа алианс ари атәыла адгылара нанагӡоит Урыстәылатәи мчқәа Одесса абомбақәа аларыжьрит, аҭынч тәылауаҩык дҭахеит Иракли Кобахиӡе - Қырҭтәыла аҵакырадгьыл 20 наӡына уажәгьы импыҵахалоуп, абри иуадаҩӡоу аамҭазы, аидгылаҩцәеи жәларбжьаратәи ауаажәларреи зеиҧшҟамлац акзаареи азгәыкреи аарҧшра нарыгӡароуп Иракли Кобихиӡе - Раҧхьатәи сдәныҟатәи визит Бриуссель имҩаҧызгоит, уи алагьы иубарҭоуп ҳара абри апартниорра аҵакы ҷыда шанаҳшьо Урыстәыла Адәныҟатәи аусқәа рминистрра - Аурысцәа Аԥсныҟа рнеира ишәарҭоуп Урыстәыла, Белогородтәи аобласт агубернатор ишааицҳаз, ақалақь аганахьала имҩаԥгаз аракетатә жәылараан хәҩык ҭахеит Урыстәылаҿ Естониа аԥыза-министр лганахьала аусԥшаара хацыркуп Амш зеиҧшрахо 4° ашә Қaрҭ аҩ 3° Ах 5° Авалиута акурс $ USD 2.6596 0.001 € EUR 2.8745 0.010 ₽ RUB 0.029106 0.018 £ GBP 3.3596 0.009 TOP 5 Урыстәыла Атәылахьчара аминистрра аҟынтә ишаарыцҳаз, Ҟрымтәи адгьылбжьахабжьа аганахьала адронқәа рыла ажәылара мҩаԥган, урыстәылатәи аҳирхьчаратә мчқәа 38 дрон карыжьит
https://1tv.ge/lang/ab/news/italiati-aix-evgeni-prigozhin-iqgmlaraan-nato-anapxgara-aiadert-intcident-ashar%D2%ADara-amshala-wrmstmla-arrat-napxgara-rkhnm-aimadar/
2024-03-04T00:58:30Z
<urn:uuid:6aedc960-91dd-42fc-8642-baa9cb52daea>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.92
0.6
0.94
45
4,986
tlsh:T1B410F9A16A50D70BC973C1588A924D312DC168478665B260CD8AF8B01696499EFFCD13A9BEE81A8F24CF0616D112BF12360DFCE7187EBFD7715340A46D3E38E9378872859E
Ахада анагӡаратә мчхара аусбарҭа хадақәа рнапхгаҩцәа алархәны 2022-тәи ашықәс аихшьалақәа ирызку аилацәажәара мҩаԥигеит Ахада анагӡаратә мчхара аусбарҭа хадақәа рнапхгаҩцәа алархәны 2022-тәи ашықәс аихшьалақәа ирызку аилацәажәара мҩаԥигеит Аԥсны Аҳәынҭқарра Ахада Аслан Бжьаниа анагӡаратә мчхара аусбарҭа хадақәа рнапхгаҩцәа алархәны 2022-тәи ашықәс аихшьалақәа ирызку аилацәажәара мҩаԥигеит. Аҳәынҭқарра Ахада Аԥыза-министр Александр Анқәаб абиуџьет анагӡара иазкны иҟаиҵаз аҳасабырба дазыӡырҩит. Аԥыза-министр ихаҭыԥуаҩ, аекономика аминистр Кристина Озган, атәылахьчара аминистр Владимир Ануа, аҩныҵҟатәи аусқәа рминистр Вальтер Быҭәба, атуризм аминистр Ҭемраз Хышба, аԥыза-министр актәи ихаҭыԥуаҩ, ақыҭанхамҩа аминистр Беслан Џьопуа, аҵара аминистр Инал Габлиа, акультура аминистр Даур Ақаҩба, адәныҟатәи аусқәа рминистр Инал Арӡынба, аҷыдалкаатәи азинмчы змоуи аминистр Лев Кәыҵниа, аиустициа аминистр Анри Барцыц, асоциалтә еиқәыршәареи адемографиатә политикеи рминистр Руслан Аџьба иара убас аҳасабырба ҟарҵеит имҩаԥгоу аусуразы. Аилацәажәараан иазыӡырҩит ашәахтәқәеи аизгатәқәеи рышьҭыҵреи, аҳәынҭқарра ахатәы хашәалақәа реизҳареи, абиуџьеттә политика аиҵатәреи ирызкыз аҳасабырбақәа. Иара убас иахцәажәеит излымшои ахшарацәа змоуи аҭаацәарақәа аҳәынҭқарратә программа «Анхарҭа» аҳәаақәа ирҭагӡаны нхарҭала реиқәыршәара атема, абылтәы ахәԥсақәа реиҵахара, асоциалтә программақәа рынагӡареи атәылауаа хықәкыла ацхыраара рыҭареи уҳәа, егьырҭ азҵаарақәа. Иазааҭгыланы иалацәажәеит иаарласны зыӡбара аҭаху атемақәа – ҷыдала, афымцамчтә усхк аҟны иҟоу аҭагылазаашьа, азинеилагарақәеи амҩақәа рыҟны амашәыри ирҿагыланы ақәԥара, зыда ԥсыхәа ыҟам ауснагӡатәқәа агәабзиарахьчараҟны, атәылаҟны аинвестициа адԥхьалара аизырҳара ирызку. Афымцамч аҟны иҟоу аҭагылазаашьа далацәажәо, Ахада аԥыза-министр ихаҭыԥуаҩ, аекономика аминистр Кристина Озган иҟалҵаз аҳасабырба дахцәажәеит. Ҷыдала, уи аилацәажәараҟны иҟаз аминистрцәеи араионқәа рхадацәеи иргәалаиршәеит изакәанымкәа акриптовалиута арҳара аҿагыларазы акомиссиақәа шаԥҵаз, ари акриптоферма дуқәа русура аанкылара шалнаршаз. , «Уажәы аппаратқәа рацәаӡаны ауааԥсыра рыҩнқәа рыҟны иқәгылоуп - 5 - 10 цырала. Аҩны 2,5 кВт/с афымцамч зго 5 аппаратк ықәгылазар, уи 365-нтә ишьҭыхзар, шықәсык аҩныҵҟа ирго афымцамч иартәоит 109000 кВт/с. Иахьатәи атариф 1, 3 маат ала 1 кВт/с азы ари иалҵуеит 142 000 мааҭ. Ас еиԥш аппаратқәа иҳамоу адырраҭарала, Аԥсны 50 000 цыра ыҟоуп. Аппаратқәа ззықәгылоу ауаа атәыла иацәырӷьычуеит миллиардки бжаки мааҭ. Абас иҟоуп аҭагылазаашьа. Урҭ ззықәгылоу рацәажәара иаԥсаӡам, иаҳҳәо раҳаӡом. Агәраргарала акгьы алҵӡом, мчыла аӡбара аметод ҳхы иаҳархәароуп» - иаҵшьны иҳәеит Аслан Бжьаниа. Аҳәынҭқарра Ахада иҳәеит ауаажәларратә леишәа ашьақәыргылара акырӡа зҵазкуа зҵаараны ишыҟоу. Амҩақәа рыҟны азинтә еилагарақәеи автомашьынақәа рхыҧхьаӡареи амҩатә машәырқәеи реизҳареи инарымаданы аҭагылазаашьа шеицәахаз, иара убас Аҳәынҭқарратә автомомашьынатә инспекциа аиҳабы ҧхьатәара ишьҭра атәы зҳәаз Аҩныҵҟатәи аусқәа рминистр Вальтер Быҭәба иажәахә дазыӡырҩны, Ахада иазгәеиҭеит атәыла амҩадуқәа рыҟны аҧсыҭбарақәа реиҵатәразы аусра амҩаԥгара ҷыдала иамоу аҵак ду атәы. Аҩныҵҟатәи аусқәа рминистрра аколлектив алшара амоуп, уи рхы иадырхәароуп. Уи атәы ҳалацәажәоит Ашәарҭадара Ахеилак анаҩстәи аилатәараҟны. Алҵшәа аныҟамла, аӡбамҭақәа ҳадаҳкылоит, акадртә зҵаарақәагьы убрахь иналаҵаны",-иҳәеит Бжьаниа. Аизараҿы зҿлымҳара ду аҭан Аҧсны аинвестициа адыҧхьалара азҵаара арҿиара. Ахада аминистрцәеи араион ахадацәеи азхьаирҧшны далацәажәеит атуристтә аамҭа аизырҳаразы аинвестициа адыҧхьаларазы аусура арӷәӷәара шаҭаху атәы. Ҷыдала, иазааҭгылан иҭацәу атуристтә хыбрақәа русура ахацыркра, иара убас иҿыцу рыргылара азҵаара. «Гәдоуҭа араион аҟны игылаз, 40ш. инареиҳаны аус зымуаз аобиект иахьа аинвесторцәа рыбзоурала аус ауеит. Убри аҩыза ахыбра ыҟоуп Очамчыра, жәашықәсала аус зымуаз, ҳазҭоу ашықәс рашәарамзазы ахархәарахь ирыҭахоит. Мҽхакы ҭбаала аиҭашьақәыргыларатә усурақәа мҩаҧысуеит ԥастәи арратә санаториақәа МВО, РВСН рыҟны, Аҟәа. Сынтәатәи аҧхынра, нанҳәамза акы аҟынӡа ахархәарахь ирыҭахоит 300 номер инареиҳаны, 4+ акатегориа иаҵанакуа. Ари ала – аусурҭа ҿыцқәа, абиуџьет алагаламҭақәа. 2023 ш. нҵәаанӡа аинвестор игәы иҭоуп арҭ адгьылҵакырақәа рыҟны 4+ акатегориа змоу зықь номер аартра, агаҿа аиҭашьақәыргылара, иара убас Басла аӡиас аҟны ацҳа аҟаҵара. Аинвестор дцәырҵит ирбгоу егьырҭ асасааирҭақәа реиҭашьақәыргылара зылшо. Аха аинвесторцәа ацхыраара рыҭатәуп, ҳаигәныҩны аҭагылазаашьа аиӷьтәра ҳалҳаршароуп. Уи аҭыҧ ҿыцқәа рнаҩсангьы, аинфраструктура аҿиареи акультура аизырҳареи иацхраауеит», - иҳәеит Ахада. Аизара аихшьала ҟаҵо, аҳәынҭқарра Ахада иҳәеит: «Иахьа ҳара ҳрыламцәажәаӡеит аекономика, атуризм, ақыҭанхамҩа, атранспорт, атранзиттә хархәара уҳәа рызҵаарақәа. Сара сызлахәаҧшуа ала, азҵаара уажәшьҭа ишәит. Аминистррақәа рнапхгаҩцәа раҳасабырба иаҳәоит имҩаҧгоу аусурақәа ртәы. Уи иаанагаӡом аминистррақәеи аусбарҭақәеи рыҟны проблема ыҟаӡам ҳәа. Хымҧада, иҟоуп. Еиҧыларак аҳәаақәа ирҭагӡаны зегьы ҳазрыламцәажәаӡеит. Атенденциақәа цәгьам, урҭ рҿиалатәуп. Ари ашықәс азы ацәажәараҟнытә аус ҳаиасроуп», - иҳәеит Ахада.
https://presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/15300/?print=Y
2024-02-29T23:06:43Z
<urn:uuid:9b8c5e29-edeb-4c26-bdbf-5f362cb414b9>
[]
[]
abk-Cyrl
1
1
1
16
9,463
tlsh:T16A4258125740DB4BC6B3C058DAD28D316CD069075662B220CEC9F1B01646099EBFCD13D6FAFD058A709B1A11D252BB25650AFCEA297E6FD7708240A17D3F38ED3790B6D6DE
«Жәларбжьаратәи афонд Аҧсны» имҩаҧнаго апроект «Ақәранҵыра» 100ш. инареиҳаны инызҵыз абыргцәа ирызкуп. Асоциалтә Аҧсуара «Ақәранҵыра» Инарҭбааны 16/09 2016 Аҧсуа бызшәа аҵаразы хәыда-ҧсадатәи акурсқәа аартуп Ауаажәларратә еиҿкаара "Жәларбжьаратәи афонд Аҧсны" аҧшьгарала, арҵаратә центр "Академиа" аҟны иаартуп аҧсуа бызшәа арҵаразы хәыда-ҧсадатәи акурсқәа. "Ас еиҧш иҟоу апроектқәа, хымҧада, аҧсуа бызшәа аҵареи, аҿиареи, ахьчареи ацхыраара рынаҭоит. Аҧхьаҟагьы ари аус ҷыдала ахаҵгылара аҳҭоит"-ҳәа азгәеиҭеит афонд ахада Сенер Гогәуа. Аҧсуа бызшәа арҵара иазку акурсқәа раартра, ҳауаажәлар рыҩныҵҟа аинтерес ду цәырнагеит. Анаҩсгьы, афонд хықәкыс иамоуп абызшәа аҿиара иазку егьырҭ апроектқәа рынагӡара. Акультуреи Аҵарадырреи Аҧсуара Инарҭбааны 20/07 2016 «Жәларбжьаратәи афонд Аҧсны» ахаҭарнакцәа Аҧсны абыргцәа рхеилак аиҳабы Аполлон Шьынқәба иҭааит. Аҧсны Афырхаҵа - Аполлон Шьынқәба, ҳтәылаҿы деицырдыруеит зыхьӡ нагоу, зажәа акрыҧхылнадо уаҩык иаҳасаб ала. Иара иџьабаа рацәоуп аҧсуа милаҭ-хақәиҭратә қәҧара аус аҟны. Активла дрылахәуп аҳәынҭқарратә, ауаажәларратә усқәа. Аҧсуара Инарҭбааны 12/07 2016 «Жәларбжьаратәи афонд Аҧсны» ахаҭарнак Оқтаи Ҷкотуа, аҧсуаразы игәаанагарақәак ҳацеиҩишеит. «Ҭырқәтәыла ҧсыуа ҭаҳмадак иҳәоны саҳаит, убра аҧсуара иаҵанакуа зегьы агәылоуп ҳәа сгәы иаанагоит: «Уаҧсыуоума, уҧсы сара сзы иумоума, саҧсыуоуп- сыҧсы уара узы исымоуп». Ауаҩҧсы иара ихы аасҭа, ивагылоу дрызхәыцыр, бзиа ибар, пату рықәиҵар, убарҭгьы ҳара ҳаиҧш рхы ныҟәыргар, иарбанзаалак аимак-аиҿак ҟалаӡом. Ус анакәха, абри ажәа ҳазхәыцып, иара аҧсуара ахаҭаҧсаҭа абри ауп ҳәа сгәы иаанагоит. Бзиа ҳаибабар, ҳаихӡыӡаар, ҳаилибаакар, ишахәҭоу ала ҳаицәажәар, усҟан иахьа иҳамоу ауадаҩра хәыҷқәа ҳариааиуеит. Аҧсуара Инарҭбааны 04/07 2016 Гәылрыҧшь араион Бабышьра ақыҭа инхо Дочиа Илиа Шәлиман-иҧа 100 шықәса ихыҵит. Аҧсуаа еснагь ражәа иалоуп «Аҧсуа иқәра ду нуҵааит», «Аиҳабы дызмам Анцәа димам» ҳәа. Ԥсабарала иуаҩы аамысҭашәоу, ауаҩ нага ҳәа ззырҳәо Илиа Шәлиман-иҧа 100 шықәса ихыҵит. Уи аҳаҭыр азы «Жәларбжьаратәи афонд Аҧсны» ахаҭарнакцәа Нугзар Логәуа, Оқтаи Ҷкотуа, Демиан Гогәуа, Мџьыҭ Гогәуа абырг аҳамҭақәа рыманы изнеит. Ҳәарада, ари ахҭыс иара гәахәала идикылеит. Агәамч-агәабзиара изеиӷьаршьеит. Аҧсуара «Ақәранҵыра» Инарҭбааны 10/06 2016 116 ш. зхыҵуа Нуца Думаа, «Жәларбжьартәи афонд Аҧсны» аҳамҭа ланаршьеит. Ауаажәларратә еиҿкаара «Жәларбжьаратәи афонд Аҧсны» ахаҭарнакцәа, Очамчыра араион Мықә ақыҭа инхо, 116 ш. зхыҵуа абырг, Нуца Константин-иҧҳа, аҳамҭақәа рыманы лҭаацәа ирҭааит. Нуца Адлеиба-Думаа, аҩнаҭа аҧшәма ҧҳәыс Клара Думааҧҳа лан лоуп. Абар, уажәшьҭа 20 ш. инареиҳауп лыҧҳа лҟны дынхоижьҭеи. Нуца Константин-иҧҳа диит иҳаҩсыз ашәышықәса алагамҭазы, Жәабран 15, 1900ш. азы. Ааи, лара 116ш. лхыҵуеит. Уи ус шакәу шьақәдырӷәӷәоит лдокументқәа. Аҧсны инхо, қәрала зегьы иреиҳабу лакәны аофициалла иҧхьаӡоуп. Аҧсуара «Ақәранҵыра» Инарҭбааны 11/04 2016 Ауаажәларратә усзуҩ Нугзар Ашәба, аҧсуа қьабзқәа реиқәырхазы игәаанагара. Ҳара изаҳҭахузеи аҳәынҭқарра? Изаҳҭаху акызаҵәык ауп: ҳажәлари, ҳҳәынҭқарреи, ҳбызшәеи, ҳкультуреи, даҽакы иаламҩашьо ҳмилаҭ ахаҿреи еиқәҳархарц. Амал, даҽа ҳәынҭқаррак аҿгьы арҳара алшоит. Аҧсуа жәлар иӷәӷәоу аҳәынҭқарра рымазароуп. Лассы-лассы иалацәажәалатәуп аҧсуара ицәырнаго азҵаарақәа. Уи ажәлар ирыларҵәалатәуп. Уахи ҽни ҳаиҳабацәа, ҳанацәа, ҳабацәа иныҟәыргоз, иаҳцәыӡқәаз, ажәытәра иагақәаз ыҟоуп. Ииашоуп, аҧсҭазаара ҧхьаҟа ицоит, ҳацныҟәароуп. Аха, иҳамоу аихаҳара ҳалҳаршароуп, ацәқәырҧақәа ҳаҽрыҳамҭароуп. Аҧсуара Инарҭбааны 07/04 2016 Аҧсны Жәлар реизара аиҳабы ихаҭыҧуаҩ Емма Гамсаниаҧҳа, адемографиазы лгәаанагара Азакәанҭҵаара аганахь ала исҳәарц исҭаху, еиуеиҧшым аамҭақәа рзы, хырхарҭа рацәала иҳадаҳкылаз азакуанқәа ыҟоуп. Аҵыхәтәантәи аамҭазы, адемографиа аганахь ала иҳадаҳкылеит азакуан «Ани ахшареи рзинқәа рыхьчара, урҭ рыцхыраара». Ари азҵаара, еиуеиҧшым агәаанагарақәагьы цәырнагеит ҳҳәынҭқарраҿы. Азакуан, зны аус ианаҧырхагоу ыҟоуп, зны иара ашҟа уанхьанарҧшуа ыҟоуп. Иагыу иабзоу ыҟазаргьы, ҳахшыҩқәа еилаҵаны иҳариашаша азҵаарақәа рацәаӡоуп, аҧхьаҟа иҵегьы имҩақәҵатәуп, иҭҵаатәуп. Адемографиа азҵаара иазҿлымҳам уаҩ дыҟоуп ҳәа сыҟаӡам иахьа. Уи даара ихьаа дуны иҳамоуп зегьы. Аҧсуара Инарҭбааны 07/04 2016 Аҧсны аҳәынҭқарра ахада абызшәатә политиказы ицхырааҩ Ҭали Џьапуаҧҳа, аҧсуа бызшәазы лгәаанагара. Иаашаҵәҟьаны,ҳажәлар рдуӡӡара ирацәаӡаны иаадырҧшхьеит. Иахьатәи ҳҭагылазаашьа, иҳамоу ҳхатә ҳәынҭқарра, ҳхақәиҭреи, ҳхьыҧшымреи ирҿахәҳәагоуп. Адемографиеи Арепатриациеи Акультуреи Аҵарадырреи Аҧсуара Инарҭбааны 24/03 2016 Аҧсуара атемала имҩаҧысит Астол гьежь: «Ҳазҭагылоу аамҭа, аҵас, ақьабз» Ауаажәларратә еиҿкаара «Жәларбжьаратәи афонд Аҧсны» аҧшьгарала, Аҟәа ақалақь, асасааирҭа Атриум-Викториа аконференц зал аҟны имҩаҧысит аҧсуара атемала Астол гьежь: «Ҳазҭагылоу аамҭа, аҵас, ақьабз». Уи рхы аладырхәит, ауаажәларратәи-аполитикатәи усзуцәа, Аҧсны Жәлар реизара адепутатцәа, аҵарауаа.
http://www.fondapsny.org/ab/proekty/apsuara
2024-03-01T08:04:24Z
<urn:uuid:1fdc3b72-9759-4438-90c6-69814fea09b3>
[ "footer", "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.94
1
0.99
25
8,931
tlsh:T10489BE029D80CB4BEAF3C549DB818A356CD0694743737221CEC9B4B612850A9FEFDD13A5EAE80609B4EF1122D161BE11694AECF96ABEBEE3314310913D3F79DD275432D19E
Шәара аихьӡара бзиақәа змоу политикуп, аҟыбаҩ змоу еиҿкааҩуп, урыстәылатәи аспорттә еиҿкаарақәа шәраҧхьагылаҩуп. Акыршықәсқәа раахыс Шәара имҩаҧыжәго аусура ду иабзоураны урыстәылатәи акоманда еизга Шәача имҩаҧысуаз ХХII Олимпиатәи ахәмаррақәа рыҟны иара иақәнагоз аиааира ааннакылеит. Алеқсандр Дмитри -иҧа! Шәымшира аҽны ишәзеиҕьасшьарц сҭахуп агәабзиара, агәамч, анасыҧ! Рауль Ҳаџьымба Возврат к списку Агалереиа Previous Next Иеимадоу ахархәагақәа Аҧсны Жәлар Реизара - Апарламент parlamentra.org Аҧсны АДӘНЫҞАТӘИ АУСқәа рминистрра mfaapsny.org АҦСНЫ Аминистрцәа Реилазаара www.km-ra.org Апроектқәа Ашьхатәыла Аҧсны "Ҳара гәҭакыс иҳамоуп – Аҧсны ашьхаҳаракырақәа зеиҧшыҟам рыҧшӡара шәырбара, ҳтәыла ауааҧсыра реиԥш, адунеи зегьы аҟны ари аҧшӡара аҭҵааразы агәаҳәара рызцәыргара”. © 2015 Аҧсны Ахада Иусбарҭа, Аҟәа ақ., Амҳаџьырқәа рымҩа, 32, АҬЕЛ.: +7 840 226 46 31, АФАКС: +7 840 226 46 31
http://www.presidentofabkhazia.org/aps/about/info/news/2225/
2024-02-29T09:13:20Z
<urn:uuid:8c71b98e-607e-4634-906f-1e4de268e578>
[ "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.76
0.83
0.93
12
1,572
tlsh:T13B47E531CF40DB8BD2B3C0A9CA829F3468D0180686667690CE89F4725382099EAFCC13E6ABE92947B0D71153C175BA24690DFDDA387DEBC3710340A12C2F7DD833B576C26F
Адунеитә сцена аеҵәахә, Аԥсны агәадура, «ахьтәы сопрано» Хьыбла Гьерзмаа диит ажьырныҳәа 6, 1970 шықәсазы, Пицунда ақалақь. Аҟыбаҩ бзиа злоу амузыкантҵәа реиҳарак реиԥш, амузыка лҽазылкит лхәыҷра шықәсқәа инадыркны: ашәа лҳәон, афортепиано алырҳәон. Хьыбла аҵара лҵон Гагратәи амузыкатә школ аҟны, анаҩс дҭалоит Аҟәатәи амузыкатә ҵариурҭа, уи дагьалгоит афортепиано акласс ала. Ашәаҳәаҩ лышьақәгылараҿ анырра ду анаҭеит лыкәша-мыкәша иҟаз амузыкатә культура, еиҳаракгьы Х-тәи ашәышықәсахь иаҵанакуа Пицундатәи ауахәама акәша-мыкәша иҿиоз. Абрахь ауп дыӡӷаб хыҷны амузыка азыӡырҩра дахьаауаз, раԥхьаӡа акәны ауарӷан абжьқәа ахьлаҳаз, еицырдыруа амузыкантцәа ахьылбаз. Аамҭак азы Хьыбла ауарӷан арҳәаҩыс дҟалап ҳәагьы дазхәыцхьан. Еиҭаҳәашьа змам ааха дуны ашәаҳәыҩ лзы иҟалеит лани лаби рыԥхара. Лара 16 шықәса заҵәык ракәын илхыҵуаз лан лдунеи анылыԥсах, ҩышықәса рышьҭах лабгьы иԥсҭазаара далҵуеит. Хьыбла, згәабзиара уашәшәыраз лан уахи-ҽни дылбон, аха уи дызлымгоз акьыба чымазара злымаз атәы лара илыздыруамызт. Убарҭ ашәықәсқәа рзоуп, ашәаҳәаҩ лажәақәа рыла, лыбжьгьы анцәырҵ, ианаатыз. «Сан лыԥсҭазаара далҵуеит ҳәа сыҟамызт, сазыԥшымызт… Ашәаҳәарагьы салагеит лара лдунеи анылыԥсах ашьҭахь. Уи зегь ахьаа иагәылсны иаауан. Избан, сыбжьы сан лыԥсҭазаара даналҵ ашьҭахь изцәырҵ? Уи атәы сара исыздыруам, аха иамазар ҟалап ҳара иаҳзеилымкаауа, хыхьынтә еилыркаарак». Хьыбла Гьермзаа Адокументалтә фильм-апортрет «Дива. Хьыбла Гьермзаа. Наунагӡатәи абзиабара» аҟнытә Хьыбла Гьермзаа © melody.su Хьыбла Гьерзмаа раԥхьатәи авокалтә урокқәа лоуит Аҟәатәи амузыкатә ҵариурҭа аҟны, рҵаҩысгьы длыман Жозефина Бумбуриди. 1989 шықәсазы қәҿиарала аҭаларатә ԥышәарақәа аҭаны, дҭалоит Москватәи аконсерваториа, уаҟа рҵаҩцәас илоуит УАААР (Урыстәылатәи Асоветтә Афедеративтә Асоциалисттә Республика – аред.) жәлар рартистка Ирина Масленниковеи, Урыстәыла зҽаԥсазтәыз артистка Евгениа Арефиевеи. Хьыбла лыстуденттә шықәсқәа рзгьы лхы алалырхәуан еиуеиԥшым жәларбжьаратәи авокалтә еицлабрақәа. Хьыбла лахь ауаа аинтерес рызцәырҵуа иалагеит аицлабра «Вердивские голоса» аҟны ахԥатәи аҭыԥ анылга инаркны, анаҩс аҩбатәи аҭыԥқәа нылкылеит Санкт-Петербургтәи Римски-Корсаков ихьӡ зхыуи, Франсиско Виниас ихьӡ зхыуи (Барселона) авокалистцәа рконкурсқәа рыҟны. Жозефина Бумбуриди © apsnyteka.org Ирина Масленникова © kino-teatr.ru Евгениа Арефиева © stanmus Ашәаҳәаҩ қәыԥш атриумф лзыԥшын 1994 шықәсазы, Москва имҩаԥысуаз Пиотр Чаиковски ихьӡ зхыу жәларбжьаратәи аконкурс аҟны. 24 шықәса зхыҵуаз Гьерзмаа аконкурс аҟны иналыгӡеит Розина лариа, Россини иопера «Сивильски цириульник» аҟнытә, иара убасгьы Асҭыԥҳа лариа, Николаи Римски-Корсаков иопера «Снегурочка» аҟнытә. Гьерзмаа ари аконкурс аҿы лықәгылара зегьы аршанхеит. Ажиури ирыдыркылеит ипрецедентдаз аӡбара – аконкурс аҭоурых аҟны раԥхьаӡакәны алахәҩы Агран-при лырҭеит: Хьыбла лаԥхьагьы, уи лашьҭахьгы Агран-при уаҳа аӡәгьы ианашьамызт. Ҳәарада, ари аҳамҭа артистка лашәаҳәаратә кариера аҟны акрызҵазкуаз хҭысны иҟалеит. Хьыбла Гьерзмаа © Хьыбла Гьерзмаа лофициалтә саит 1995 шықәсазы Гьерзмаа дҟалоит Станиславски Немирович-Данченкои рыхьӡ зхыу Москватәи академиатә амузыкатә театр (МААТ) солисткас. Иахьагьы ари атеатр аҟны аԥхьагылаҩ-солисткас дыҟоуп. Хьыбла лусура ашықәсқәа ирылагӡаны илзаашьҭын еиуеиԥшым атеатрқәа рҟынтә адгаларақәа дара рахь аусура аиасразы, Большои театргьы уахь иналаҵаны, аха лара лтеатр гәакьа ныжьны џьаргьы дымцеит, дцапҳәагьы лгәы иҭам. Линтервиуқәа рҿы, Хьыбла лассы-лассы иазгәалҭоит лтеатр лыҩны еиԥш ишылаԥхьаӡо, иара убасгьы ҷыдала иалылкаауеит уи асахьаркыратә напхгаҩы Александр Титель лашәаҳәаратә кариераҿы иалагала ду. «Аус зур ҟалоит Метрополитен-опера, мамзаргьы Ковент-Гарден рҿы. Аха сара инакәзаалак уа саанхандаз ҳәа агәаҳәара сызцәырымҵӡацт. Уи даҽа дунеиуп, даҽа уаауп. Сара сгәы исанаҳәоит: еиҳа исзеиӷьуп – Москва ҳәа. Арантәи аҳаирплан снақәтәаны ҩ-сааҭк рыла сыԥсадгьыл Аԥсны снеиуеит. Уа есқьынагьы исзыԥшуп, бзиа сырбоит. Уаҟоуп, абаар акыршықәса инеиԥанкыланы ихьымҩаԥаҳго амузыкатә фестиваль «Хьыбла Гьерзмаа шәаалыԥхьоит…». Хьбыла Гьерзмаа Агазеҭ «Аргументы и Факты» иалҭаз аинтервиу аҟнытә Хьыбла Гьерзмаа © jazzmap Хьыбла Гьерзмаа Џьакомо Пуччини иопера «Богема» аҟны Миузетта лроль налыгӡоит © megabook «Сказки Гофмана» © Лена Семионова, К.С.Станиславски В.И.Немирович-Данченкои рыхьӡ зхыу Москватәи Амузыкатә театр «Опера. Джаз. Блиуз» © Олег Черноус, К.С.Станиславски В.И.Немирович-Данченкои рыхьӡ зхыу Москватәи Амузыкатә театр Хьыбла лхаҭа лыбжьы адлыԥхьаӡалоит алирикатә акцент змоу алирико-колоратуратә сопрано ахь. Лара лрепертуар аҟны даараӡа ирацәан хыԥхьаӡара рацәала иналыгӡаз апартиақәа, уахь иаҵанакуеит: Лиудмила (аопера «Руслан и Лиудмила» Глинка), Шамахантәи аҳкәажә («Золотои петушок», Римски-Корсаков), Адина («Лиубовны напиток», Доницетти), Виолетта («Травиата», Верди), Мими Миузетеи («Богема», Пуччини), донна Анна («Дон Жуан», Моцарт), Лиу («Турандот», Пуччини), Амелиа Гимальди («Симон Бокканегра», Верди) убас егьырҭгьы. Иналыгӡаз апартиақәа рхыԥхьаӡара шырацәоугьы, дара ралхра хшыҩзышьҭрала дазнеиуеит, иарбанзаалак лара илнаалом ҳәа илыԥхьаӡо ароль налыгӡарангьы дыҟам. «Сара срольқәа «сыӡӷабцәа» ҳәа срышьҭоуп. Урҭ рыҟнытә еиҳа аӡәы дысгәаԥхоит ҳәа сҳәар, егьырҭ сызгәаауеит. Дара зегьы даараӡа еиԥшӡам, сыбжьеиԥшгьы. Абжьы атәы ҳҳәозар, уи сазнеиуеит сыԥсҭазаараҿы хаз иҟоу хаҵак еиԥш. Уи аиацәажәара аҭахуп, иазаагара, зны-зынла игәаԥхаӡом амш зеиԥшроу, ма исымоу ашьа қәыӷәӷәара… Сара сыбжьы ус иҟоуп. Даҽакала иуҳәозар хаз иҟоу ҳәынҭқарроуп». Хьыбла Гьерзмаа Адокументалтә фильм-апортрет «Дива. Хьбыла Гьерзмаа. Наунагӡатәи абзиабара» аҟнытә 2001 шықәсазы Хьыбла Гьерзмаа Аԥсны еиҿылкаауеит есышықәстәи амузыкатә фестиваль «Хьыбла Гьерзмаа шәаалыԥхьоит…» ҳәа хьӡыс изауыз. Есышықәса уи қәҿиарала имҩаԥысуеит, амҽхакгьы аҽарҭбаауеит. 2014 шықәсазы, афестиваль аҳәаақәа ирҭагӡаны аконцертқәа мҩаԥысит Москва, XIV-тәи афестиваль аартын Вена, еицырдыруа ахьтәы зал «Музикфераин» асценаҿы, иагьыркын «Карнеги-холл» (Ниу-Иорк» аҟны. XVI, XVII афестивальқәа мҩаԥысуан швеицариатәи ақалақь Санкт-Моритце аҟны. Афестиваль аҟазаара аамҭа иалагӡаны, уи рхы аладархәит адунеизегьы еицырдыруа амузыкантцәеи ашәаҳәаҩцәеи. Урҭ рхыԥхьаӡараҿы иҟоуп: Владимир Спиваков, Елена Образцова, Денис Мацуев, Ильдар Абдразаков, Дебора Браун убас егьырҭгьы. Акыршықәса инеиԥынкыланы аконцертқәа мҩаԥигон, аҟазаҭҵааҩы Свиатослав Белза. Аԥсны иқәынхо зегьы рзы ари афестиваль гәыкала бзиа ирбо ныҳәак еиԥшны иҟалеит, избан акәзар есышықәса Хьыбла Гьерзмаа лыуаажәлар ирзаалгоит зегьы иреиӷьу амузыкатә композициақәеи, адунеи зегьы еицырдыруа ашәаҳәаҩцәеи. Афестиваль «Хьыбла Гьерзмаа шәаалыԥхьоит...» Аԥсуа драматә театр асценаҟны, Аҟәа, 2017 шықәса © Наала Аҩӡԥҳа Left Right «Афестиваль «Хьыбла Гьерзмаа шәаалыԥхьоит…» раԥхьатәи амшқәа инадыркны иаднаԥхьалеит иблахкыгоу ҳ-Хьыбла бзиа дызбоз зегьы. 15 шықәса рыҩныҵҟала афестиваль ауаа ирынаҭеит еиҭаҳәашьа змам ацәаныррақәа. Аибашьра ашьҭахьтәи Аԥсназы, ари фестиваль культуратә хҭыс дууны иҟалеит». Эльвира Арсалиа Аԥсны акультура аминистр XV-тәи афестиваль аартра аҟны лықәгылара ацыԥҵәаха, нанҳәамза 2016 шықәсазы Ахьӡ Хьыбла аԥсышәала «зыблақәа хьыԥшшәылоу» ҳәа аанагоит, акритикцәа ракәзар Урыстәыла «ахьтәы сопрано» ҳәа ахьӡ лхырҵахьеит. 2001 шықәсазы зегьы иреиӷьу ашәаҳәаҩ ҳәа лара иланашьан атеатралтә премиа «Золотои Орфеи». 2006 шықәсазы илыхҵан Аԥсны Жәлар рартистка ҳәа ахьӡ ҳаракы, анаҩс – Урыстәыла Жәлар рартитска ҳәа. 2010 шықәсазы Хьыбла Гьерзмаа иланашьан Урыстәыла атеатралтә дунеи аҿы зегь иреиҳаӡоу апремиа – «Ахьтәы сабрада», аспектакль «Лючиа ди Ламмермур» (Гаетано Доницетти) аҟны иналыгӡаз Лиучиа лроль азы. Арежиссиор Адольф Шапиро, ари аспектакль К.С.Станиславски В.И.Немирович-Данченкои рыхьӡ зхыу Москватәи Амузыкатә театр аҟны ақәыргылара иҽаназишәа аҿны инаркны, Лиучиа лроль аҟны иибоз Хьыбла Гьерзмаа заҵәык лакәын «Узавамло иналыгӡеит лроль, зныкгьы иаԥылҵаз ахаҿра дацәхьамҵит. Хьыблеи, абзиабара иакны иҟаз Едгардо ипартиа назыгӡоз Чингис Аиушееви, адинмаҵзуҩы Раимондо ироль назыгӡоз Дмитри Улианови рыбжьара иҟалеит иссирыз атандем. Гәазыҳәара ӷәӷәала ишьақәгылаз арҭ ахацәа рпартиақәеи, неилшәарак зқәым Гьерзмаа ллирикатә сопрано ҟәандеи цәгьала еинаалон». Наталиа Витвицкаиа Атеатралтә критик 2010 ашықәс Хьыбла Гьерзмаа лпрофессионалтә ԥсҭазаараҟны иналукааша ашықәсқәа иреиун. «Ахьтәы сабрада» адагьы лара иланашьан акрызҵазкуа даҽа ҩ-ҳамҭак: Урыстәыла аопертә премиа Casta Diva, иара убасгьы иҳәынҭқарратәым апремиа «Триумф» акультуреи аҟазареи рҿы аихьӡарақәа рзы Хьыбла Гьерзмаа дықәгылахьеит адунеи зегьы иреиӷьу атеатрқәа рысценақәа рҿы. Раԥхьатәи аҳәаанырцәтәи атеатр, лара лбаҩхатәра иаҵагылаз Лондон иҟоу Акралтә театр «Ковент-Гарден» акәхеит. Раԥхьаӡа акәны уи асценаҿы лара дықәгылеит 2008 шықәсазы, иагьыналыгӡон Татиана лроль Чаиковски иопера «Евгени Онегин» аҟны. Гьерзмаа лықәгылара зегьы аршанхеит. Шықәсык ашьҭахьгьы, лара дхынҳәит ари асценахь Пуччини испектакль «Богема» дацны, иагьыналыгӡеит Мими лроль. «Џьара аҳәаанырцә ашәа анысҳәо, еснагь схы иадызбалоит аҭакԥхықәра ду, избан акәзар уаҟа сара стәыла аасырԥшуеит, уи ахьӡала сықәгылоит. Метрополитен-опера, мамзар Ковент-Гарден рҟны икыду сафишақәа ирнуп Урыстәылантәи сшааз, аха уи аганаҿы еснагь ианысҵоит хылҵшьҭрала Аԥсны сшатәу – уи, сара сгәанала, даара акраҵанакуеит. Иаҳҳәалак, ухылҵшьҭра угәалашәозароуп. Ашәаҳәаҩ лхылҵшьҭра анылгәаламшәо, угәы унамархьыр залшом». Хьыбла Гьерзмаа Агазеҭ «АиФ» иалҭаз аинтервиу аҟнытә, 2016 ашықәс 2010 шықәса жьҭаарамзазы Хьыбла дықәгылеит Ниу-Иорк ақалақь иҟоу аоператә театр «Метрополитен-опера» асценаҿы, Оффенбах иқәыргыламҭа «Сказки Гофмана» аҟны Антониа лпартиа анагӡарала. Ашьҭахь арҭ атеатрқәа еиҳа лассы-лассы ааԥхьара лырҭо иалагеит ихадоу апартиақәа налыгӡаларц. 2015 шықәсазы лтеатр гәакьа аамышьҭахь, Хьыбла Гьерзмаа «Метрополитен-опера» аҟынгьы иӡырылгеит лкомпакттә диск «Аурыс ашәаҳәаҩцәа рвокалтә циклқәеи аромансқәеи» захьӡыз, насгьы Урыстәылатәи ашәаҳәаҩцәа рахьтә лара лоуп зегь раԥхьаӡа уаҟа автограф-сессиа мҩаԥызгаз. Хьыбла дахьықәгылахьоу адунеиаҿ иреиҳаӡоу ахьӡ змоу асценақәа ируакуп иара убас Милан ақалақь иҟоу «Ла Скала», Венатәи аҳәынҭқарратә опера, Флоренциа иҟоу атеатр «Комунале», Париж иҟоу Елисеитәи адәқәа ртеатр уҳәа убас егьырҭгьы. 2011 шықәса цәыббрамзазы Хьыбла Гьерзмаа Парижтәи ахәаԥшцәагьы хылхуеит. Лара дықәгылоит Парижтәи аопераҿы Моцарт иопера «Милосердие Тита» аҟны Вителиа лпартиа анагӡарала. Хьыбла Гьерзмаа © Хьыбла Гьерзмаа лофициалтә саит «Вителиа лпартиа – Моцарт иҟны инасыгӡахьоу апартиа дуқәа ираԥхьатәиуп. Сара имаҷымкәа алитература саԥхьеит Ажәытәтәи Рим аҭоурых иазкны, еиҳаракгьы аимператор Тит Флави иаҳратәра аамҭа иадҳәалоу. Аха араҟа ихадароу, ҳәарада Моцарт игениалтә музкыоуп, уи асиужет ахаҭагьы иахыҳәҳәоит. Париж сааит спартиа даараӡа ибзианы иҵаны, уимоу инасыгӡараны иҟоу ароль сҽазыҟаҵаны. Раԥхьатәи арепетициаҿ уи иаразнак еилыркааит арежиссиоргьы, адирижиоргьы». Хьыбла Гьерзмаа Апортал operanews.ru иалҭаз аинтервиу аҟынтә 2012 шықәсазы Оффенбах иқәыргыламҭа «Сказки Гофмана» аҟны иаразнакала х-рольк налыгӡеит, ус еиԥш зылшо ахааназгьы даара имаҷын, Хьыбла Гьерзмаагьы уи зылшаз инарылукаашаз аоператә шәаҳәаҩцәа дыруаӡәкхеит. Хьыбла лхаантәи ашәаҳәаҩцәа рҟынтә х-рольк рынагӡара зылшахьаз анемец оператә шәаҳәаҩы Диана Дамару заҵәык лакәын. Лара абарҭ арольқәа рыла дықәгылон Бавартәи аопера асценаҿы. Хьыбла Гьерзмаа © Хьыбла Гьерзмаа лофициалтә саит 2014 шықәсазы Шәача ақалақь аҟны Аӡынтәи Олимпиатә хәмаррақәа рхыркәшара ацеремониаҿы Хьыбла Гьерзмаа лоуп знапы ианырҵаз «Аолимпиатә вальс» анагӡара, аӷба «Вестник весны» дақәтәаны. Хьыбла Гьерзмаа © Павел Ваан, Леонид Семениук «Аолимпиада анхыркәшаха адырҩаҽны сани саби рнышәынҭраҿы сцеит, снапы ргәы инықәшьны иҭабуп ҳәа расҳәеит иҟалаз ахҭыс азы. Сгәы иаанагоит уа иахьыҟоу исылагәырӷьон ҳәа. Сыԥсҭазаараҿы акрызҵазкуа ахҭысқәа аныҟалаша еснагь сани саби ԥхыӡырла избоит. Урҭ ргәалашәара иаҵанакуа рацәоуп са сзы, иансыԥха ашьҭахьгьы сааигәа иҟоуп, исыцхраауеит. Аԥсадгьыл, адацԥашәқәа – иҳамоу зегьы ирыцкуп…». Хьыбла Гьерзмаа Агазеҭ «Аргументы и факты» иалҭаз аинтервиу аҟынтә 2014 шықәсазы иаԥҵоуижьҭеи 50 шықәсахыҵратә иубилеи азгәазҭоз афирма «Мелодиа» аоператә классика знылаз адиск ҭнажьит. Лымкаала абри адиск аҭаҩразы Моцарт, Беллини, Верди, Доницетти, Россини уҳәа еицырдыруа акомпозиторцәа рариақәа налыгӡеит Хьыбла Гьерзмаа, Урыстәыла Амилаҭтә филармониатә оркестр дацны. 2016 шықәсазы ашәаҳәаҩ лҳамҭақәа ирыцлеит даҽакы: МАМТ асценаҟны Александр Титель иқәиргылаз Керубини испектакль «Медеиа» аҟны Медеиа лроль анагӡаразы иланаршьеит «Ахьтәы сабрада». Ари ароль – ашәаҳәаҩ лгәи-лыԥси зқәылҵаз, зегь реиҳа илгәаҟыз акоуп. Аргонавтцәа ирызку ажәытәбырзентә миф инақәыршәаны, Медеиа аколхцәа раҳ иԥҳа лакәын. Колхида ҳәа иашьҭан ажәытәан Аԥсны. Ус анакәха, ари амиф аҟны иаарԥшу ахҭысқәа ашәаҳәаҩ лыԥсадгьыл аҟны ажәытәан иҟалахьаз ракәын. . «Медеиа» Л.Керубини афестиваль «Хьыбла Гьерзмаа шәаалыԥхьоит...» аҟны, Аҟәа, 2016 шықәса © Наала Аҩӡԥҳа Left Right “ «Ари аспектакль аҟны Медеиа агәаҟра лныԥшуеит, аха лхаҭа дыцәгьаршҩым. Баша аҵкы еиқәаҵәа зшәу Медеиа – Хьыбла Гьерзмаа, ашәы лхьыкәкәа дшыҟоугьы, лрыцҳашьара акәым, лдуреи лыԥшӡареи рҿаԥхьа ухырхәар уҭаххоит. Лыбжьы убас нҵәара зқәым ҵауларак аанахәоит, ихырку аколоратурақәа рыԥшӡара уатәнатәыртә еиԥш. Нас уи иаҵоу амч иазҳауа-иазҳауа иаалырҟьаны афальцет ахь ииасуама уҳәартә ипахоит, асценаҿ иаарԥшымыз лхәыҷқәа рышьра аимгеимцаразы. Аха еилукаауан, уи нахыс Медеиа лхаҭагьы ԥсҭазаашьа шлымам, лхәыҷқәа шьны лыхгьы лшьыр акәын, избанзар бзиабарада ари адунеи ақәзаара лылшомызт». Аспектакль «Медеиа» иазкны «Российская газета» ианылаз астатиа аҟынтә Керубини иопера «Медеиа» ақәыргылара – кульминациатә хҭысын XV-тәи аиубилеитә фестиваль «Хьыбла Гьерзмаа шәаалыԥхьоит…» аҳәаақәа ирҭагӡаны имҩаԥысыз рахьтә. Ашәаҳәаҩ акыр шықәса раахыс илымаз лыгәҭакы налыгӡеит лара аус ахьылуа атеатр лыԥсадгьыл Аԥсныҟа раагарала, адекорациақәеи ақәыргыламҭа иалахәу атруппа зегьы уахь иналаҵаны. Аопера ықәдыргылеит Аҟәатәи аԥшаҳәаҿы, аха аҵыхәтәанӡа уи уаҟа анагӡара залмыршахеит. Актәи акт анаанҵәа ашьҭахьҵәҟьа ақәыршыҩ ӷәӷәа леит. Аопера иаарццакны Аԥсуа драматә театр асценахь ииагатәхеит. «Иасони сареи адует ҳәаны ҳанаалга, убас қәыршыҩк ҳәа алагеит, амҩаҿ игылаз амашьынақәа ӡысуама уҳәо аҟынӡа. Ари аҩыза ҟалахьеит ҳәа ргәалашәом 1995 шықәса раахыс. Иџьоушьаша, Аԥсны егьырахь ақәа ауамызт, Сара ари ԥыҭрак сазхәыцуан. Аԥсуа быргцәа исазҳәақәаз ыҟоуп Медеиа лцәыргара аҭахымзар ҟаларын ҳәа. Ииашаҵәҟьаны, Медеиа лроль даараӡа ихьанҭоуп, уажәыгьы инагӡаны салымҵыцт, сымчқәа зегь сылнакәкәааит».. Хьыбла Гьерзмаа Ателеканал «Культура» адырраҭара «Энигма. Хибла Герзмава» аҟынтә 2017 шықәса хәажәкырамзазы Хьыбла Гьерзмаа раԥхьаӡа акәны дықәгылеит милантәи атеатр «Ла Скала» асценаҿы Гаетано Доницетти иопера «Анна Болеин» аҟны ароль хада анагӡарала. Мари-Луиз Бишофберже иқәлыргылаз ари аспектакль апремиера мҩаԥысит 35 шықәса раахыс раԥхьаӡа акәны. Хьыбла лаԥхьа Анна лроль иара абра иналыгӡон ашәаҳәаҩ ду Монтсератт Кабалье, 1982 шықәсазы. Ашәаҳәаҩ лымкаала бзиа илбоит аџьазтә музыка. Лассы-лассы лконцертқәа рҿы еицырдыруа аклассикатә аԥҵамҭақәа аџьаз цәаҩа рхаҵаны иуаҳар улшоит. Абри ахырхарҭала Хьыбла Гьерзмаа аус рыцылуит зыхьӡ нагоу амузыкантцәа: Даниил Крамер, Иаков Окунь иџьазтә трио, апианино арҳәаҩы Денис Мацуев, америкатәи ашәаҳәаҩ Дебора Браун, аџьазмен Гьаргь Гараниан уҳәа убас егьырҭгьы. Абас еиԥш иаԥҵаз аџьазтә стандартқәа алалҵеит ашәаҳәаҩ лзыӡырҩцәа бзиа еицырбаз апрограмма «Опера. Джаз. Блюз». Хьыбла Гьерзмаа лрепертуар иалоуп жәлар рашәақәагьы. Иџьоушьаша, аҳәаанырцәтәи лықәгыларақәа раан ахәаԥшцәа аԥсуа жәлар рашәақәа роуп еиҳаракгьы «бис» аҳәарала даҽазнык илдырҳәо. «Аџьазтә музыка абзиабара схәыҷраҟынтә иаауеит. Схәыҷреи сқәыԥшреи ашықәсқәа раан аклассика мацара сазыӡырҩуан ҳәа сызҳәаӡом, ус акәымызт ишыҟаз. Пицунда сҭаацәа зегь амузыкатә баҩхатәра рылан. Саншьцәагьы саб иашьцәагьы абжьқәа рхан, бжьырацәала ашәа ҳҳәон, уи сара даара исыхәеит. Ашәа бзиақәа еснагь иаҳәон ҳара ҳҿы».. Хьыбла Гьерзмаа Ателеканал «Культура» адырраҭара «Энигма. Хибла Герзмава» аҟынтә Хьыбла Гьерзмаа ацхыраара рылҭоит абаҩхатәра злоу Аԥснытәи ашәаҳәаҩ қәыԥшцәа. Аҿар лассы-лассы ирылахәуп лара имҩаԥлго афестивальқәа, лара лхаҭагьы асценаҿы данрыцықәгыло маҷым. Артистка ацхыраара алҭоит лара дзылгаз Гагратәи амузыкатә школ, иара убас Аҟәатәи амузыкатә ҵараиурҭа, Очамчыратәи алицеи-интернат. Афестиваль иаанагаз аԥарақәа убасгьы изныкымкәа Аԥсны иҟоу агәыҳалалратә фондқәа ирхыԥхьаӡалахахьеит. Хьыбла Гьерзмаа © Хьыбла Гьерзмаа лофициалтә саит Лыхьӡ ишаҳәо еиԥш зыблақәа ҭԥхаауа Хьыбла Гьерзмаа лымкаала бзиа дырбоит амода ахырхарҭа змоу аҭыжьымҭақәагьы. Аҽеиҿкаараҿы илымоу агьама еталонтәуп ҳәа иԥхьаӡоуп, уи аҽеилаҳәараҿы илҿыԥшуа, зыҽлеиԥшызтәуа даараӡа ирацәаҩуп. Лара лхаҭагьы иазгәалҭоит амода дшацклаԥшуа, аамҭа анлымоу адизаинерцәа рцәыргақәҵақәа дшырҭаауа. Хьыбла Гьерзмаа лхазы зегь рыла еталонс далылкаауеит илегендартәу Мариа Каллас. “ «Лара (Хьыбла – аред.) Москва иреиӷьӡоу асопрано бжьы зхоу ахьлакәу адагьы, агьама ҳаракӡа змоу ԥхәызба ԥшӡоуп. VOGUE аҭыхрақәа рахь днеиуеит лхатәы стильаԥҵаҩы длыцны, еицырдыруа адизаинерцәа Carolina Herrera, Halston рҟынтә аҵкқәа лчемодан иҭаҵаны — аҵыхәтәантәи аколлекциақәа ируаку. Лыҵкқәа руакы лара Каролина Еррера лнапала аус адылулеит, Ниу-Иорк. Егьи бзиа илбо даҽа ҵкык иӡахит Москва адизаинер Александр Терехов ихаҭа, лықәгылара мышқәак шагыз. Аҵкқәа зыҟны иҿалҵо дыруаӡәкуп иара убас Вардуиа Назариан. Хьыбла – ҳаамҭа иақәшәо оператә шәаҳәаҩуп, уажәгьы ихадароу абжьоуп ҳәарада, аха уи анаҩсан аҵакы рымоуп артист асценаҿы леиҭаҵшьақәа, ашоу, абырлашқәа рыцырцырра, актиортә ҟазара». Vogue Russia ахҳәааҟаҵаҩ Сергеи Ходнев «Абаҩхатәра, агениалра, азыгәдура, аԥшӡара – зегьы хаҿсахьак аҟны еизгоуп. Убри ахаҿсахьа иахьӡуп – Хьыбла Гьерзмаа». Баҭал Кәабахьиа Аԥсны акультуреи аҭоурыхтә-культуратә ҭынха ахьчареи рминистр лхаҭыԥуаҩ Атекст автор – Арифа Қапԥҳа, абильд-редактор - Наала Аҩӡԥҳа, аредактор – Ольга Солдатенкова, аредактор хада – Амина Лазԥҳа
https://abaza.org/abk/khybla-gerzmaa-apsnyi-urystylei-rykhty-soprano
2024-02-23T04:26:29Z
<urn:uuid:5c8e65e1-ec2c-4e91-b23c-2c66fb925b8f>
[ "header", "short_sentences" ]
[]
abk-Cyrl
0.95
0.89
0.98
63
33,063
tlsh:T1571B1DE2BC80CF4BC5B3C5498F9249352CD1A81383323265CEC5F475254609DEFFCC23AAFAB9164A64DF1221D612BE146A4AFCE915BC7FE7719240A12D3F34EE279836D69E