key stringlengths 4 164 | url stringlengths 34 190 | video_url stringlengths 46 81 | heading stringlengths 4 167 | leadin stringlengths 4 630 | text stringlengths 0 108k | transcript stringlengths 0 215k | subtitles stringlengths 45 390k ⌀ |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
marten-kuusk-onnetust-omavaravast-sobrad-viskasid-nalja-ja-sain-ule | https://sport.err.ee/1153448/marten-kuusk-onnetust-omavaravast-sobrad-viskasid-nalja-ja-sain-ule | https://vod.err.ee/hls/sport/1108195/v/master.m3u8 | Märten Kuusk õnnetust omaväravast: sõbrad viskasid nalja ja sain üle | FC Flora ja Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Märten Kuusk mängib oma karjääri parimat hooaega. Oma edasimineku võimalusi näeb ta ennekõike palliga mängus. | 24-aastane Kuusk on üks Flora tugitaladest, kelle najal on klubi liikumas järjekordse meistritiitli poole. Keskkaitsjana tegutsev Kuusk on 23 Meistriliiga mänguga löödud kuus väravat. Eesti koondise eest on Kuusel kirjas viis mängu, neist viimased kolm selle kuu koondiseaknas. Igal juhul on see tema karjääri parim hooaeg.
"Kindlasti olnud eesmärk mingite sammudega edasi liikuda," kommenteeris Kuusk tänavust arengut. "Paigalseisu ei taha keegi. Ma arvan, et ka see hooaeg on mängukindluse osas tehtud samm edasi."
Kui kaitse poolt loeb Kuusk oma tugevamaks küljeks, siis kaasaegses jalgpallis vajalik rünnakupool vajab kõige rohkem järeleaitamist.
"Ma arvan, et kaitsetöös on asjad üsna korras, see on minu ülesanne. Õhuvõitlused, kahevõitlused, duellid, meeskonna juhendamine on kindlasti mu tugevused. Tugevusi saab aga veelgi tugevamaks teha ja nõrgemaid külgi järgi aidata - mõlemat jalga sama heaks arendada või palliga mängu samuti paremaks teha. Euroopas nõutakse keskkaitsjatelt palliga mängu," selgitas Flora mängumees.
Koondisemängus Leedu vastu sai Märten Kuusk tuua meeskonna kaptenina väljakule, paar päeva hiljem lõi ta aga Põhja-Makedoonia vastu kolmandal minutil omavärava. Õnnetu olukord Märten Kuuske kauaks saatma ei jäänud.
"Sain üle sellest. Ma arvan, et mu vaim on tugev, ei murdu kergesti. Lõpuks oligi, et sõbrad viskasid nalja koguaeg. Ma ei lähe pingesse, kui keegi nalja teeb. Elu ei pea liiga tõsine olema, tasakaalu peab ka olema," arutles Kuusk. | Aga jalgpalliga jätkame. FC Flora ja Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Märten Kuusk mängib oma karjääri parimat hooaega. Oma edasimineku võimalusi näeb ta ennekõike palliga mängus. Kahekümne nelja aastane Märten Kuusk on üks FC Flora tugitaladest, kelle najal on klubi liikumas järjekordse meistritiitli poole. Keskkaitsjana tegutsev Kuusk on kahekümne kolme meistriliiga mänguga löönud kuus väravat, Eesti koondise eest on Kuusel kirjas viis mängu, neist viimased kolm selle kuu koondiseaknas. Igal juhul on see tema karjääri parim hooaeg. Kindlasti on eesmärk olnud jah, sealt see mingite sammude kaupa ikka edasi liikuda, et paigalseisu ei taha keegi, ja ma arvan, et jah, ka see hooaeg on tehtud nagu samm mängukindluse mõttes kindlasti nagu samm samm edasi jah. Kui kaitse poolt loeb Kuusk oma tugevamaks küljeks, siis kaasaegses jalgpallis vajalik rünnakupool vajab kõige rohkem järeleaitamist. Ma arvan, et kaitsetöös on nagu asjad üsna nagu korras, et see nagu minu ülesanne on, õhuvõitlused, kahevõitlused, duellid, meeskonna juhendamine on nagu kindlasti tugevused. Juurde, noh, samades asjades panna veel tugevusi tugevamaks teha ja nõrgemat külge järele aidata, noh, mõlemat jalga võib-olla nii-öelda sama heaks arendada või paremaks, palliga mängu samamoodi, mis Euroopas nagu nõuab hästi palju mängijatelt ja nagu ka keskkaitsjatelt nõuaks see palliga mängu kindlasti noh seda on nagu kindlasti vaja. Koondisemängus Leedu vastu sai Märten Kuusk tuua meeskonna kaptenina väljakule. Paar päeva hiljem lõi ta aga Põhja-Makedoonia vastu kolmandal minutil omavärava. Õnnetu olukord Märten Kuuske kauaks saatma ei jäänud. Sain nagu üle sellest, ma arvan, et mu vaim on tugev, ei murdu kergesti ja ja noh lõpuks oligi, sõbrad viskasid nalja kogu aeg ja isegi noh täna isegi keegi viskas nalja selle kohta, et et ma nagu võtangi seda nagu selles mõttes, ma ei lähe pingesse, kui keegi minu nalja teeb, et last teeb ja noh elu ei pea liiga tõsine ka olema, et tasakaal peab ka olema, et noh nalja peab ka saama natuke. | WEBVTT
1
00:00:02.620 --> 00:00:06.701
Aga jalgpalliga jätkame.
2
00:00:06.821 --> 00:00:12.381
FC Flora ja Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Märten Kuusk mängib oma karjääri parimat hooaega.
3
00:00:13.021 --> 00:00:16.721
Oma edasimineku võimalusi näeb ta ennekõike palliga mängus.
4
00:00:17.961 --> 00:00:24.102
Kahekümne nelja aastane Märten Kuusk on üks FC Flora tugitaladest, kelle najal on klubi liikumas järjekordse meistritiitli poole.
5
00:00:24.182 --> 00:00:34.463
Keskkaitsjana tegutsev Kuusk on kahekümne kolme meistriliiga mänguga löönud kuus väravat, Eesti koondise eest on Kuusel kirjas viis mängu, neist viimased kolm selle kuu koondiseaknas.
6
00:00:35.143 --> 00:00:37.783
Igal juhul on see tema karjääri parim hooaeg.
7
00:00:37.823 --> 00:00:52.544
Kindlasti on eesmärk olnud jah, sealt see mingite sammude kaupa ikka edasi liikuda, et paigalseisu ei taha keegi, ja ma arvan, et jah, ka see hooaeg on tehtud nagu samm mängukindluse mõttes kindlasti nagu samm samm edasi jah.
8
00:00:52.624 --> 00:00:59.745
Kui kaitse poolt loeb Kuusk oma tugevamaks küljeks, siis kaasaegses jalgpallis vajalik rünnakupool vajab kõige rohkem järeleaitamist.
9
00:00:59.925 --> 00:01:09.606
Ma arvan, et kaitsetöös on nagu asjad üsna nagu korras, et see nagu minu ülesanne on, õhuvõitlused, kahevõitlused, duellid, meeskonna juhendamine on nagu kindlasti tugevused.
10
00:01:10.746 --> 00:01:33.067
Juurde, noh, samades asjades panna veel tugevusi tugevamaks teha ja nõrgemat külge järele aidata, noh, mõlemat jalga võib-olla nii-öelda sama heaks arendada või paremaks, palliga mängu samamoodi, mis Euroopas nagu nõuab hästi palju mängijatelt ja nagu ka keskkaitsjatelt nõuaks see palliga mängu kindlasti noh seda on nagu kindlasti vaja.
11
00:01:33.507 --> 00:01:37.488
Koondisemängus Leedu vastu sai Märten Kuusk tuua meeskonna kaptenina väljakule.
12
00:01:37.688 --> 00:01:42.048
Paar päeva hiljem lõi ta aga Põhja-Makedoonia vastu kolmandal minutil omavärava.
13
00:01:42.548 --> 00:01:45.868
Õnnetu olukord Märten Kuuske kauaks saatma ei jäänud.
14
00:01:46.248 --> 00:02:12.110
Sain nagu üle sellest, ma arvan, et mu vaim on tugev, ei murdu kergesti ja ja noh lõpuks oligi, sõbrad viskasid nalja kogu aeg ja isegi noh täna isegi keegi viskas nalja selle kohta, et et ma nagu võtangi seda nagu selles mõttes, ma ei lähe pingesse, kui keegi minu nalja teeb, et last teeb ja noh elu ei pea liiga tõsine ka olema, et tasakaal peab ka olema, et noh nalja peab ka saama natuke.
|
visnapuu-zalgirise-heast-algusest-nad-mangivad-vaga-voistkondlikult | https://sport.err.ee/1153478/visnapuu-zalgirise-heast-algusest-nad-mangivad-vaga-voistkondlikult | https://vod.err.ee/hls/sport/1108193/v/master.m3u8 | Visnapuu Žalgirise heast algusest: nad mängivad väga võistkondlikult | Korvpalli Euroliigas on Leedu meisterklubi Kaunase Žalgiris alustanud uut hooaega muljetavaldavalt, olles võitnud kuuest mängust viis. Korvpallitreener Indrek Visnapuu leiab, et Kaunase meeskonna hetkese edu taga on ühtlane ja võistkondlik mäng. | "Väga palju peaks vaatama seda esimest mängu, kus nad võõrsil viimase veerandi tagasitulekuga said võidu Olympiakose üle. See andis kindlasti neile tohutult enesekindlust, see on kasvanud ja nad mängivad väga võistkondlikult," selgitas Visnapuu ETV spordisaates.
Žalgirist juhendab sel hooajal austerlane Martin Schiller, kes võttis ohjad üle Barcelonasse siirdunud Leedu korvpallilegendilt Šarunas Jasikeviciuselt. Kahe treeneri stiil on Visnapuu hinnangul erinev. "Kui Jasikevicius oli selgelt autoritaarsem, siis on näha, et Martin Schiller on meestega teistsugune - võib-olla natuke demokraatlikum ja kasutab mängijaid selgelt teistmoodi. Nende mitmekesisus ja kahe liini toimimine on muljetavaldav ja sellest ka võib-olla see usaldus ja enesekindlus mängijates."
Kas Žalgiris on sel hooajal rohkem meeskond kui varem? "Ei saa öelda, et nad varem poleks seda olnud. On ju ka eelnevad aastad näidanud, kuidas just rasketel hetkedel on just meeskonnana tuldud raskest olukorrast välja. Praegu mängitakse meeskondlikumalt. Kogu toimimine väljakul on ühtsem," arutles Visnapuu.
Kaunase Žalgiris peab järgmise Euroliiga kohtumise 6. novembril, mil võõrustatakse Madridi Reali. | Ja jätkame Žalgirise teemadel natuke ka stuudios ja tere õhtust korvpallitreener Indrek Visnapuu. Tere õhtust. Indrek, Žalgiris on alustanud ikkagi väga hästi: kuus mängu, viis võitu. On see heade asjaolude kokkulangemine või ongi nad sel hooajal nii head? Eks kindlasti palju asju on kokku langenud ja ma arvan väga palju peakski vaatama võib-olla seda esimest mängu, kus nad võõrsil viimase veerandaja comeback'iga said võidu Olympiakose üle. Et see andis kindlasti neile tohutult enesekindlust ja see on kasvanud ja mängivad väga võistkondlikult. Peatreenerit vahetati ja Leedu üks aegade suuremaid legende Šarūnas Jasikevičius läks Barcelonasse, asemele toodi, või noh, asemele tuli siis Martin Schiller, kes olgem ausad, on suhteliselt vähe tuntud või oli siiamaani. Et mis Žalgirise mängus Schilleri tulekuga muutus? Ma arvan juhtimisstiil on kindlasti nendel treeneritel erinev. Et kui Jasikevičius oli ikkagi selgelt autoritaarsem, siis on näha, et Schiller on meestega teistsugune, on võib-olla natukene demokraatlikum ja ja tema kasutab mängijaid ka selgelt selgelt nii-öelda teistmoodi, et nende mitmekesisus ja ja kahe liini toimimine on minu arust muljetavaldav ja ja sellest võib-olla ka see usaldus ja enesekindlus mängijates. On Žalgiris sel hooajal rohkem nagu meeskond-meeskond? No ei saaks öelda, et ta varem ei ole olnud, et on ju ka eelnevad aastad näidanud, need edukad aastad on näidanud, kuidas just rasketel hetkedel meeskonnana on tuldud ja ja sealt raskest olukorrast välja. Aga praegu, ma ütleks, mängitakse meeskondlikumalt, et nagu ma ütlesin, erinevad liinid: tagamängijad, eesliini mängijate osas, et kogu see toimimine väljakul on ühtsem. Ma pean ikka seda ka küsima, et me sinuga siin kaks väärikat vananevat keskealist meesterahvast tuleme ajastust, kus Žalgiris oli meie korvpallipildis väga oluline koostis-, koostisosa. Et sina puutud ju kokku ka noorema põlvkonnaga, et kuidas nemad üldse Žalgirisega suhestuvad, on neil ka niisugune noh nagu nagu suhe nagu meie vanusegrupil ja nendest, kes mäletavad veel ilusaid aegu? Tahaks öelda, et see on erinev, et osadel Euroliiga suhtes on on natuke vähem huvi, oluliselt rohkem vaadatakse sinna lombi taha ja NBA on põhiline. Aga need, kes ikkagi Euroliigat jälgivad, siis kindlasti Žalgiris on nende jaoks ka nagu oma klubi nii nagu paljudele eestlastele üle Eesti. | WEBVTT
1
00:00:05.900 --> 00:00:10.120
Ja jätkame Žalgirise teemadel natuke ka stuudios ja tere õhtust korvpallitreener Indrek Visnapuu.
2
00:00:10.420 --> 00:00:10.880
Tere õhtust.
3
00:00:11.140 --> 00:00:15.621
Indrek, Žalgiris on alustanud ikkagi väga hästi: kuus mängu, viis võitu.
4
00:00:15.661 --> 00:00:19.881
On see heade asjaolude kokkulangemine või ongi nad sel hooajal nii head?
5
00:00:20.821 --> 00:00:33.802
Eks kindlasti palju asju on kokku langenud ja ma arvan väga palju peakski vaatama võib-olla seda esimest mängu, kus nad võõrsil viimase veerandaja comeback'iga said võidu Olympiakose üle.
6
00:00:33.842 --> 00:00:41.902
Et see andis kindlasti neile tohutult enesekindlust ja see on kasvanud ja mängivad väga võistkondlikult.
7
00:00:42.942 --> 00:00:54.662
Peatreenerit vahetati ja Leedu üks aegade suuremaid legende Šarūnas Jasikevičius läks Barcelonasse, asemele toodi, või noh, asemele tuli siis Martin Schiller, kes olgem ausad, on suhteliselt vähe tuntud või oli siiamaani.
8
00:00:54.982 --> 00:00:58.043
Et mis Žalgirise mängus Schilleri tulekuga muutus?
9
00:00:59.423 --> 00:01:02.243
Ma arvan juhtimisstiil on kindlasti nendel treeneritel erinev.
10
00:01:02.283 --> 00:01:35.904
Et kui Jasikevičius oli ikkagi selgelt autoritaarsem, siis on näha, et Schiller on meestega teistsugune, on võib-olla natukene demokraatlikum ja ja tema kasutab mängijaid ka selgelt selgelt nii-öelda teistmoodi, et nende mitmekesisus ja ja kahe liini toimimine on minu arust muljetavaldav ja ja sellest võib-olla ka see usaldus ja enesekindlus mängijates.
11
00:01:35.944 --> 00:01:38.764
On Žalgiris sel hooajal rohkem nagu meeskond-meeskond?
12
00:01:40.264 --> 00:01:53.665
No ei saaks öelda, et ta varem ei ole olnud, et on ju ka eelnevad aastad näidanud, need edukad aastad on näidanud, kuidas just rasketel hetkedel meeskonnana on tuldud ja ja sealt raskest olukorrast välja.
13
00:01:54.485 --> 00:02:09.886
Aga praegu, ma ütleks, mängitakse meeskondlikumalt, et nagu ma ütlesin, erinevad liinid: tagamängijad, eesliini mängijate osas, et kogu see toimimine väljakul on ühtsem.
14
00:02:10.446 --> 00:02:20.706
Ma pean ikka seda ka küsima, et me sinuga siin kaks väärikat vananevat keskealist meesterahvast tuleme ajastust, kus Žalgiris oli meie korvpallipildis väga oluline koostis-, koostisosa.
15
00:02:20.766 --> 00:02:32.687
Et sina puutud ju kokku ka noorema põlvkonnaga, et kuidas nemad üldse Žalgirisega suhestuvad, on neil ka niisugune noh nagu nagu suhe nagu meie vanusegrupil ja nendest, kes mäletavad veel ilusaid aegu?
16
00:02:34.147 --> 00:02:45.567
Tahaks öelda, et see on erinev, et osadel Euroliiga suhtes on on natuke vähem huvi, oluliselt rohkem vaadatakse sinna lombi taha ja NBA on põhiline.
17
00:02:45.627 --> 00:02:55.548
Aga need, kes ikkagi Euroliigat jälgivad, siis kindlasti Žalgiris on nende jaoks ka nagu oma klubi nii nagu paljudele eestlastele üle Eesti.
|
belgias-kehtestatakse-ranged-liikumispiirangud | https://www.err.ee/1153479/belgias-kehtestatakse-ranged-liikumispiirangud | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108186/v/master.m3u8 | Belgias kehtestatakse ranged liikumispiirangud | Belgia, mis on Andorra järel kõrgeima nakatumisnäitajaga riik Euroopas, kehtestab pühapäevast riigis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ulatuslikud piirangud, teatas Belgia peaminister Alexander de Croo reedel. | "Meie riik on sanitaarses hädaolukorras. Meil on praegu jäänud ainult üks võimalus ja see tähendab, et igaüks peab tervishoiusüsteemi toetama nii palju kui võimalik. Füüsilised kontaktid tuleb viia miinimumini," ütles de Croo pressikonverentsil.
De Croo sõnul kehtestatakse liikumispiirangud, mille eesmärgiks on tervishoiusüsteemi kokkukukkumise vältimine.
Piirangute järgi ei tohi inimesed enam üksteisel külas käia, lubatud on üks "kallistuskontakt". Väljas tohib koguneda maksimaalselt neli inimest, kes peavad hoidma distantsi ja kasutama maske, vahendas The Brussels Times.
Mitteelutähtsad kauplused suletakse, kuid ettetellimisel saab kaupade järel käia. Kinni lähevad ka näiteks juuksuri- ja ilusalongid. Koolides pikendatakse sügisvaheaega, koolid jäävad suletuks kuni 15. novembrini.
Kaugtöö muudetakse kohustuslikuks, välja arvatud juhtudel, kui see pole võimalik.
Kui juba varem olid suletud baarid ja restoranid, siis nüüd ei tohi olla söögi- ja joogikohad ka hotellides. Hotellid jäävad avatuks, kuid toitlustamine tohib toimuda ainult numbritubades.
Matused on lubatud, kuid lahkunut on lubatud ära saatma tulla maksimaalselt 15 inimesel. Peied pole lubatud.
De Croo sõnul on valitsus teadlik piirangute mõjust majandusele ja inimeste elujärjele ning riik püüab hättasattunuid toetada nii palju kui võimalik. "Need meetmed peatavad järgmisteks nädalateks ühiskondliku elu. See on raske, see on ühiskonna sulgemine. Kuid ettevõtted saavad tegevust jätkata ning me avame koolid jälle pärast 15. novembrit ning inimesed ei pea jääma isolatsiooni," ütles tervishoiuminister Frank Vandenbroucke.
Piirangud jõustuvad pühapäeval ning jäävad kehtima 13. detsembrini. Piirangud vaadatakse üle 1. detsembril. | Brüsselis on kolleeg Joosep Värk. Äsja tuli Belgiast teade, et pühapäevast on siis Belgias suured piirangud. Mida see kõik tähendab?
Tere õhtust! Just nimelt, valitsus teatas just natuke aega tagasi uutest karmidest piirangutest, mida võib tõesti pidada siis riigi kinnipanekuks. Aga see on ka mõistetav, sellepärast et Belgia nakatumisnäitaja on juba tuhande... üle tuhande kuuesaja. Need uued piirangud hakkavad kehtima sellest pühapäevast ja need on jõus kuni kolmeteistkümnenda detsembrini, aga esimesel detsembril tehakse veel vahearuanne, et vaadata, kuidas need töötanud on. Nende reeglite kohaselt siis tuleb kinni panna kõik mittevajalikud asutused, tööd tuleb teha distantsilt, kedagi endale külla kutsuda ei tohi ja koolid, mis on praegu vaheajal, siis on suletud või vaheaeg kuni viieteistkümnenda novembrini. Aga Brüsselis on tegelikult piirangud olnud siiani juba üsna karmid, näiteks komandanditund algab siis kella kümnest õhtul. Sõitsin eile läbi öise Brüsseli ja tõepoolest kilomeetrite kaupa ei olnud näha mitte hingelistki. See on üsna võrreldav sellega, mis oli ka paar päeva tagasi Pariisis, kus tänasest samuti hakkasid kehtima karmimad reeglid. Uurisin inimestelt, Pariisi elanikelt siis telefoni teel, et milline oli vaatepilt võrrelduna eilsega ja mulle öeldi, et see on dramaatiliselt muutunud, sellepärast et inimesi on nii tänavatel kui ka ühistranspordis oluliselt vähem kui veel eile. Nii et nagu me näeme, siis ühiskonnad on Euroopas taas sulgemas... sulgumas ja inimesed, ütleme siis, on sellest osa võtmas ehk siis nad enam tänavatele ei tule.
Aitäh, Joosep Värk! | WEBVTT
1
00:00:01.480 --> 00:00:03.780
Brüsselis on kolleeg Joosep Värk.
2
00:00:03.820 --> 00:00:09.001
Äsja tuli Belgiast teade, et pühapäevast on siis Belgias suured piirangud.
3
00:00:09.041 --> 00:00:10.141
Mida see kõik tähendab?
4
00:00:15.461 --> 00:00:16.302
Tere õhtust!
5
00:00:16.342 --> 00:00:24.182
Just nimelt, valitsus teatas just natuke aega tagasi uutest karmidest piirangutest, mida võib tõesti pidada siis riigi kinnipanekuks.
6
00:00:24.222 --> 00:00:31.223
Aga see on ka mõistetav, sellepärast et Belgia nakatumisnäitaja on juba tuhande... üle tuhande kuuesaja.
7
00:00:31.483 --> 00:00:42.884
Need uued piirangud hakkavad kehtima sellest pühapäevast ja need on jõus kuni kolmeteistkümnenda detsembrini, aga esimesel detsembril tehakse veel vahearuanne, et vaadata, kuidas need töötanud on.
8
00:00:43.764 --> 00:01:00.446
Nende reeglite kohaselt siis tuleb kinni panna kõik mittevajalikud asutused, tööd tuleb teha distantsilt, kedagi endale külla kutsuda ei tohi ja koolid, mis on praegu vaheajal, siis on suletud või vaheaeg kuni viieteistkümnenda novembrini.
9
00:01:00.486 --> 00:01:08.666
Aga Brüsselis on tegelikult piirangud olnud siiani juba üsna karmid, näiteks komandanditund algab siis kella kümnest õhtul.
10
00:01:09.046 --> 00:01:16.967
Sõitsin eile läbi öise Brüsseli ja tõepoolest kilomeetrite kaupa ei olnud näha mitte hingelistki.
11
00:01:17.687 --> 00:01:26.508
See on üsna võrreldav sellega, mis oli ka paar päeva tagasi Pariisis, kus tänasest samuti hakkasid kehtima karmimad reeglid.
12
00:01:26.548 --> 00:01:47.690
Uurisin inimestelt, Pariisi elanikelt siis telefoni teel, et milline oli vaatepilt võrrelduna eilsega ja mulle öeldi, et see on dramaatiliselt muutunud, sellepärast et inimesi on nii tänavatel kui ka ühistranspordis oluliselt vähem kui veel eile.
13
00:01:47.730 --> 00:01:59.631
Nii et nagu me näeme, siis ühiskonnad on Euroopas taas sulgemas... sulgumas ja inimesed, ütleme siis, on sellest osa võtmas ehk siis nad enam tänavatele ei tule.
14
00:02:00.291 --> 00:02:01.271
Aitäh, Joosep Värk!
|
voru-gumnaasium-sai-katte-aasta-kooli-karika | https://www.err.ee/1153488/voru-gumnaasium-sai-katte-aasta-kooli-karika | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108192/v/master.m3u8 | Võru gümnaasium sai kätte aasta kooli karika | Viis aastat tegutsenud Võru gümnaasium pälvis tänavuse aasta kooli tiitli. Aasta kooli nimetusele kandideeris 31 kooli, millest viis on kutsehariduskoolid. Võidukarikas anti Võru gümnaasiumile üle reede hommikul. | Reedene koolipäev algas Võru gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele tavapäratult. Varahommikul oli end kooli sisse seadnud "Terevisiooni" meeskond, et kanda üle aasta kooli tiitli üleandmine ja avada koolielu.
Võru gümnaasiumi õpilasesinduse president Laura Järvpõlv ütles, et Võru gümnaasiumis on väga hubane keskkond, õpetajad on suurepärased ja koolis on väga mitmekesine ja loov õpikeskkond.
"Suur vahe on, kas sa õpid suures koolis või sellises hubases väiksemas koolis nagu on meie Võru gümnaasium. Siin inimesed on kokkuhoidvad," lausus Järvpõlv. | Viis aastat tegutsenud Võru gümnaasium pälvis tänavuse aasta kooli tiitli. Aasta kooli nimetusele kandideeris kolmkümmend üks kooli, millest viis on kutsehariduskoolid. Võidukarikas anti Võru gümnaasiumile üle täna varahommikul. Tänane koolipäev algas Võru gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele tavapäratult. Varahommikul oli end koolis sisse seadnud televisiooni meeskond, et kanda üle aasta kooli tiitli üleandmine ja avada koolielu. Võru gümnaasiumis on väga hubane keskkond. Me õpetajad on suurepärased ja meil on väga-väga mitmekesine ja loov õpikeskkond. Suur vahe on, kas sa õpid suures koolis või sellises hubases väiksemas koolis nagu on meie Võru gümnaasium, sest siin inimesed ongi kokkuhoidvad ja on väga-väga mõnus õppida. Mis teeb kooli heaks? Ma arvan, et kool on hea siis, kui kõigil on siin hea olla. Kui on siin inimestel valida ja kui iga inimene siin on oluline ja teda väärtustatakse. Mis tunne siis on nii kuulsas koolis nüüd käia? Väga hea tunne on. Mul on koguaeg tegelikult rõõmus, et ma olen siin koolis saanud käia ja tunnen ennast väga õnnelikuna, et sain siia kooli sisse. Mis selles koolis erilist on? Minu jaoks on eriline see keskkond ja need inimesed, kes on alati nii rõõmsad ja positiivsed ja ei ole ühtegi õpetajat, kelle kohta ma halva sõna ütleks, et kõik on lihtsalt nii positiivne. | WEBVTT
1
00:00:01.580 --> 00:00:06.060
Viis aastat tegutsenud Võru gümnaasium pälvis tänavuse aasta kooli tiitli.
2
00:00:06.321 --> 00:00:10.741
Aasta kooli nimetusele kandideeris kolmkümmend üks kooli, millest viis on kutsehariduskoolid.
3
00:00:10.781 --> 00:00:14.581
Võidukarikas anti Võru gümnaasiumile üle täna varahommikul.
4
00:00:14.621 --> 00:00:20.102
Tänane koolipäev algas Võru gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele tavapäratult.
5
00:00:20.522 --> 00:00:28.222
Varahommikul oli end koolis sisse seadnud televisiooni meeskond, et kanda üle aasta kooli tiitli üleandmine ja avada koolielu.
6
00:00:28.522 --> 00:00:31.683
Võru gümnaasiumis on väga hubane keskkond.
7
00:00:31.943 --> 00:00:41.363
Me õpetajad on suurepärased ja meil on väga-väga mitmekesine ja loov õpikeskkond.
8
00:00:41.423 --> 00:00:52.384
Suur vahe on, kas sa õpid suures koolis või sellises hubases väiksemas koolis nagu on meie Võru gümnaasium, sest siin inimesed ongi kokkuhoidvad ja on väga-väga mõnus õppida.
9
00:00:53.264 --> 00:00:54.604
Mis teeb kooli heaks?
10
00:00:56.245 --> 00:00:59.905
Ma arvan, et kool on hea siis, kui kõigil on siin hea olla.
11
00:00:59.945 --> 00:01:07.786
Kui on siin inimestel valida ja kui iga inimene siin on oluline ja teda väärtustatakse.
12
00:01:09.266 --> 00:01:11.066
Mis tunne siis on nii kuulsas koolis nüüd käia?
13
00:01:11.666 --> 00:01:12.546
Väga hea tunne on.
14
00:01:12.586 --> 00:01:19.106
Mul on koguaeg tegelikult rõõmus, et ma olen siin koolis saanud käia ja tunnen ennast väga õnnelikuna, et sain siia kooli sisse.
15
00:01:20.147 --> 00:01:21.267
Mis selles koolis erilist on?
16
00:01:21.307 --> 00:01:33.528
Minu jaoks on eriline see keskkond ja need inimesed, kes on alati nii rõõmsad ja positiivsed ja ei ole ühtegi õpetajat, kelle kohta ma halva sõna ütleks, et kõik on lihtsalt nii positiivne.
|
kesk-euroopa-on-koroona-leviku-takistamisel-viirusele-alla-jaamas | https://www.err.ee/1153486/kesk-euroopa-on-koroona-leviku-takistamisel-viirusele-alla-jaamas | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108187/v/master.m3u8 | Kesk-Euroopa on koroona leviku takistamisel viirusele alla jäämas | Prantsusmaal kehtivad koroonaleviku takistamiseks alates reedest kuni novembri lõpuni uued üleriigilised piirangud. | Kesk-Euroopa on kaotamas võitlust koroona levikule piiri panemises. Mitmel pool on olukord viimaste nädalatega niivõrd kriitiliseks muutunud, et üleriigilisi piiranguid on tugevalt karmistatud.
Kevadise nii-öelda ühiskonna sulgemise järel naasid pariislased üsna kiirelt oma tavapärase elu juurde, mis on nüüd kätte maksmas. Kolmapäeva õhtul teatas Emmanuel Macron uutest karmidest piirangutest, mis ühiskonna elu taas pausile paneb.
Eesti suursaadik Prantsusmaal Clyde Kull ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kõik sõltub nüüd sellest kui kaua isolatsioon kestab. "Hetkel on see välja kuulutatud 1. detsembrini. Aga president Macron on ka öelnud, et iga 15 päeva järel tehakse uus hinnang. Ehk siis, kui need arvud lähevad paremaks novembri keskel, on võimalus, et ka avatakse uuesti asutused," märkis Kull.
Samas on Belgias oktoobris toimunud tõeline koroonaplahvatus. Igal reedel on koroonastatistikas jõutud uue rekordini, et see siis nädala pärast juba kaugele unustusehõlma vajuks. Kõigepealt 5000 nakatunud, siis 10 000 ja 15 000 ning reedel juba üle 20 000 nakatunu päevas. See on teinud Belgiast Euroopa koroona tulipunkti.
Riik on palunud abi ka oma naabritelt, sest mõnes regioonis haiglakohti lihtsalt napib. Sel nädalal pidi Holland ühel hetkel teatama, et nemad abi enam anda ei saa, sest olukord on kontrolli alt väljumas sealgi.
Kuid õnneks on sellele statistikal ka positiivsem pool. Nimelt ei ole surmade arv kasvanud kevadega võrreldes kümnetes kordades. See ei lohuta küll eile elu kaotanud 132 inimese lähedasi, kuid annab lootust, et koroona teiseks laineks ollakse paremini valmis kui esimeseks.
Neljapäeval kohtusid videokõne teel Euroopa Liidu riigijuhid, kes rääkisid nii testimisest, vaktsiinidest kui ka vaktsiinide vastasest desinformatsioonist. Selles formaadis hakkavad riigipead nüüdsest kohtuma regulaarselt iga paari nädala tagant. | Prantsusmaal siis kehtivad koroonaleviku takistamiseks alates tänasest kuni novembri lõpuni uued üleriigilised piirangud. Kesk-Euroopa on kaotamas võitlust koroonalevikule piiri panemises. Mitmel pool on olukord viimaste nädalatega niivõrd kriitiliseks muutunud, et üleriigilisi piiranguid on tugevalt karmistatud. Pärast kevadist nii-öelda riigi sulgemist naasid pariislased juba mõne kuuga oma tavapärase elu juurde. Nüüd on see kätte maksmas, sest kolmapäeval teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron uutest karmidest koroonaviirustest, mis ühiskonnaelu taas pausile panevad. Kõik sõltub nüüd sellest, kui kaua see isolatsioon kestab. Hetkel on see välja kuulutatud esimese detsembrini, aga president Macron on ka öelnud, et iga viieteist päeva järel tehakse uus hinnang. Ehk siis, kui nüüd need arvud, numbrid lähevad paremaks novembri keskel, siis on võimalus, et ka avatakse uuesti. Samal ajal on Belgias oktoobris toimunud tõeline nii-öelda koroonaplahvatus. Igal reedel on teatatud koroonastatistikas uutest rekordnumbritest, et see siis järgmisel nädalal jälle unustusehõlma jätta. Kõigepealt viis tuhat nakatunut, siis kümme ja viisteist ning täna juba üle kahekümne tuhande nakatunu päevas. See on teinud Belgiast Euroopa tõelise koroona tulipunkti. Riik on palunud abi ka oma naabritelt, sest mõnes regioonis haiglakohti lihtsalt napib. Sel nädalal pidi Holland ühel hetkel teatama, et nemad enam abi anda ei saa, sest olukord on kontrolli alt väljumas. Kuid õnneks on sellel statistikal ka positiivsem pool. Nimelt ei ole surmade arv kasvanud kevadega võrreldes kümnetes kordades. See ei lohuta küll eile elu kaotanud saja kolmekümne kahe inimese lähedasi, kuid annab lootust, et koroona teiseks laineks ollakse paremini valmis kui esimeseks. Eile õhtul kohtusid videokõne teel ka Euroopa Liidu riigijuhid, kes rääkisid nii testimisest, vaktsiinidest kui vaktsiinide vastasest desinformatsioonist. Selles formaadis hakkavad riigipead nüüdsest kohtuma regulaarselt iga paari nädala tagant. | WEBVTT
1
00:00:01.680 --> 00:00:08.161
Prantsusmaal siis kehtivad koroonaleviku takistamiseks alates tänasest kuni novembri lõpuni uued üleriigilised piirangud.
2
00:00:10.082 --> 00:00:13.902
Kesk-Euroopa on kaotamas võitlust koroonalevikule piiri panemises.
3
00:00:13.942 --> 00:00:20.683
Mitmel pool on olukord viimaste nädalatega niivõrd kriitiliseks muutunud, et üleriigilisi piiranguid on tugevalt karmistatud.
4
00:00:21.104 --> 00:00:26.284
Pärast kevadist nii-öelda riigi sulgemist naasid pariislased juba mõne kuuga oma tavapärase elu juurde.
5
00:00:26.324 --> 00:00:35.486
Nüüd on see kätte maksmas, sest kolmapäeval teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron uutest karmidest koroonaviirustest, mis ühiskonnaelu taas pausile panevad.
6
00:00:35.986 --> 00:00:40.147
Kõik sõltub nüüd sellest, kui kaua see isolatsioon kestab.
7
00:00:40.467 --> 00:00:49.528
Hetkel on see välja kuulutatud esimese detsembrini, aga president Macron on ka öelnud, et iga viieteist päeva järel tehakse uus hinnang.
8
00:00:49.848 --> 00:00:59.250
Ehk siis, kui nüüd need arvud, numbrid lähevad paremaks novembri keskel, siis on võimalus, et ka avatakse uuesti.
9
00:00:59.970 --> 00:01:03.551
Samal ajal on Belgias oktoobris toimunud tõeline nii-öelda koroonaplahvatus.
10
00:01:03.891 --> 00:01:10.352
Igal reedel on teatatud koroonastatistikas uutest rekordnumbritest, et see siis järgmisel nädalal jälle unustusehõlma jätta.
11
00:01:10.672 --> 00:01:15.813
Kõigepealt viis tuhat nakatunut, siis kümme ja viisteist ning täna juba üle kahekümne tuhande nakatunu päevas.
12
00:01:16.153 --> 00:01:19.053
See on teinud Belgiast Euroopa tõelise koroona tulipunkti.
13
00:01:19.753 --> 00:01:24.574
Riik on palunud abi ka oma naabritelt, sest mõnes regioonis haiglakohti lihtsalt napib.
14
00:01:25.174 --> 00:01:31.655
Sel nädalal pidi Holland ühel hetkel teatama, et nemad enam abi anda ei saa, sest olukord on kontrolli alt väljumas.
15
00:01:32.256 --> 00:01:35.536
Kuid õnneks on sellel statistikal ka positiivsem pool.
16
00:01:35.916 --> 00:01:39.717
Nimelt ei ole surmade arv kasvanud kevadega võrreldes kümnetes kordades.
17
00:01:39.797 --> 00:01:48.378
See ei lohuta küll eile elu kaotanud saja kolmekümne kahe inimese lähedasi, kuid annab lootust, et koroona teiseks laineks ollakse paremini valmis kui esimeseks.
18
00:01:48.638 --> 00:01:57.540
Eile õhtul kohtusid videokõne teel ka Euroopa Liidu riigijuhid, kes rääkisid nii testimisest, vaktsiinidest kui vaktsiinide vastasest desinformatsioonist.
19
00:01:57.820 --> 00:02:02.861
Selles formaadis hakkavad riigipead nüüdsest kohtuma regulaarselt iga paari nädala tagant.
|
kahtlustuse-saanud-loomaia-seltsi-juhatuse-liige-suud-omaks-ei-vota | https://www.err.ee/1153485/kahtlustuse-saanud-loomaia-seltsi-juhatuse-liige-suud-omaks-ei-vota | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108191/v/master.m3u8 | Kahtlustuse saanud loomaia seltsi juhatuse liige süüd omaks ei võta | Tallinna loomaaia asukate toetuseks juba 20 aastat annetusi kogunud loomaaia sõprade seltsile langes tume vari. Kaht ühingu juhatuse liiget kahtlustatakse annetajate raha omastamises enam kui 50 000 euro ulatuses. Ebakõlad seltsi rahaasjades avastas loomaaed ise ja pöördus politseisse. | Tallinna loomaaia direktorile Tiit Maranile ei tulnud teade rahade väärkasutamise kahtlusest sugugi üllatusena. Tegelikult vastupidi, sest esialgu proovis ta ise ebakõlad rahaasjades seltsi juhtkonnaga selgeks saada. Kuna seda ei soovitud teha, pöördus ta politseisse.
"Ma olen selle asjaga tegelenud sisuliselt selle aasta algusest. Mis on olnud selles suhtes valuline, sest sõprade selts on loomaaeda hästi-hästi palju panustanud, nende liikmeskond ja kõik vaderid, mis seal taga on," ütles Maran.
Loomaaia asukatele on sõprade seltsi annetustest aasate jooksul üksjagu abi olnud. 2017. aastal valminud jääkarude polaariumi projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot. Sõprade seltsi kaudu annetatud raha moodustas sellest 300 000. Kuni praeguseni kogus selts annetusi aga uue tiigrioru ehituseks.
2018. aastal kogus selts annetustena 100 000 eurot. Kahtlustuse kohaselt on seltsi kaks juhatuse liiget üle poole sellest rahast ehk 55 000 eurot aastatel 2018 ja 2019 omastanud.
Prokurör Eliisa Sommer ütles, et seltsi arveldusarvel olevat raha on kantud mittesihipärastele ettevõtetele, kes ei tegele loomaaia toetamisega.
Marani sõnul oli revisjonikomisjoni aruannetes ja kokkuvõtetes selgelt välja toodud, et paljud asjad, mida juhatus oli teinud, ei klappinud ei seadustega kokku.
Suurema osa summast ehk 48 000 euro omastamise kahtlus on seotud seltsi juhatuse esimehe Alar Lõhmusega. Lõhmust ja teist juhatuse liiget Veronika Padarit kahtlustatakse lisaks veel 7000 euro omastamises. Kui kahtlustus peaks paika pidama, siis sellise tegevuse eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või kuni viis aastat vangistust.
Lõhmust "Aktuaalsel kaameral" tabada ei õnnestunud. Teine juhatuse liige Padar märkis, et segadused, mis seltsi rahaasjades olid, on nüüdseks lahendatud. Ta lisab, et pole inimene, kes segaduse põhjustas ehk tema südametunnistus on puhas.
"Minule on esialgu esitatud kahtlustus 7000 euro omastamisele kaasa aitamisele, mis ei pea paika. See on esitatud täiesti valesüüdistuste ajendil. Kui mina saan teada, kes on nende süüdistuste taga, mina pöördun kohtusse," ütles Padar.
Loomaaed lõpetas sõprade seltsiga koostöö juba septembris. Novembri alguses plaanitakse Marani sõnul kohtuda toetajatest vaderitega, et loomaaia toetamiseks uus lahendus leida. | Tallinna loomaaia asukate toetuseks juba kakskümmend aastat annetusi kogunud loomaaia sõprade seltsile langes eile tume vari. Kaht ühingu juhatuse liiget kahtlustatakse annetajate raha omastamises enam kui viiekümne tuhande euro ulatuses. Ebakõlad seltsi rahaasjades avastas loomaaed ise ja politseisse ka pöördus. Tallinna loomaaia direktorile Tiit Maranile ei tulnud eilne teade rahade väärkasutamise kahtlusest loomaaiale annetusi koguvas Tallinna loomaaia sõprade seltsis sugugi üllatusena. Tegelikult vastupidi, sest esialgu proovis ta ise ebakõlad rahaasjades seltsi juhtkonnaga selgeks saada. Kuna seda ei soovitud teha, pöördus ta politseisse. Ma olen selle asjaga tegelenud sisuliselt selle aasta algusest ja mis on olnud selles suhtes nagu valuline, sest et sõprade selts iseenesest on ju loomaaeda hästi-hästi palju panustanud, nende liikmeskond ja kõik vaderid, mis seal taga on. Loomaaia asukatele on sõprade seltsi annetustest aastate jooksul üksjagu abi olnud. Näiteks see sama jääkarude polaarium. Kahe tuhande seitsmeteistkümnendal valminud projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot. Sõprade seltsi kaudu annetatud raha moodustas sellest kolmsada tuhat. Kuni praeguseni kogus selts annetusi ka uue tiigrioru ehituseks. Kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal kogus selts annetustena sada tuhat eurot. Kahtlustuse kohaselt on seltsi kaks juhatuse liiget üle poole sellest rahast ehk viiskümmend viis tuhat eurot aastatel kahe tuhande kaheksateist ja kahe tuhande üheksateist omastanud. Seltsi arveldusarvel olevat raha on siis kantud mittesihipärastele ettevõtetele, kes ei tegele siis loomaaia toetamisega. Revisjonikomisjoni aruannetes ja kokkuvõtetes oli selgelt välja toodud, et paljud asjad, mida juhatus on teinud, ei klapi ei seadustega kokku ja viitavad sellele, et võivad olla tehingud seotud osapooltega. Suurem osa summast ehk neljakümne kaheksa tuhande euro omastamise kahtlus on seotud seltsi juhatuse esimehe Alar Lõhmusega. Lõhmust ja teist juhatuse liiget Veronika Padarit kahtlustatakse lisaks veel seitsme tuhande euro omastamises. Kui kahtlustus peaks paika pidama, siis sellise tegevuse eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või kuni viis aastat vangistust. Lõhmust Aktuaalsel kaameral täna tabada ei õnnestunud. Teine juhatuse liige Padar märgib, et segadused, mis seltsi rahaasjades olid, on nüüdseks lahendatud. Ta lisab, et pole inimene, kes segaduse põhjustas ehk tema südametunnistus on puhas. Minule on esialgu esitatud kahtlustus seitsme tuhande euro omastamisele kaasa aitamisele, mis ei pea paika. See on eli... see on esitatud täiesti valesüüdistuste ajendil. Ja kui mina saan teada, kes on nende süüdistuste taga, mina pöördun kohtusse. Loomaaed lõpetas sõprade seltsiga koostöö juba septembris. Novembri alguses plaanitakse Marani sõnul kohtuda toetajatest vaderitega, et loomaaia toetamiseks uus lahendus leida. | WEBVTT
1
00:00:01.560 --> 00:00:08.201
Tallinna loomaaia asukate toetuseks juba kakskümmend aastat annetusi kogunud loomaaia sõprade seltsile langes eile tume vari.
2
00:00:08.661 --> 00:00:14.341
Kaht ühingu juhatuse liiget kahtlustatakse annetajate raha omastamises enam kui viiekümne tuhande euro ulatuses.
3
00:00:14.981 --> 00:00:19.481
Ebakõlad seltsi rahaasjades avastas loomaaed ise ja politseisse ka pöördus.
4
00:00:20.721 --> 00:00:31.102
Tallinna loomaaia direktorile Tiit Maranile ei tulnud eilne teade rahade väärkasutamise kahtlusest loomaaiale annetusi koguvas Tallinna loomaaia sõprade seltsis sugugi üllatusena.
5
00:00:31.642 --> 00:00:37.023
Tegelikult vastupidi, sest esialgu proovis ta ise ebakõlad rahaasjades seltsi juhtkonnaga selgeks saada.
6
00:00:37.283 --> 00:00:39.623
Kuna seda ei soovitud teha, pöördus ta politseisse.
7
00:00:40.023 --> 00:00:54.224
Ma olen selle asjaga tegelenud sisuliselt selle aasta algusest ja mis on olnud selles suhtes nagu valuline, sest et sõprade selts iseenesest on ju loomaaeda hästi-hästi palju panustanud, nende liikmeskond ja kõik vaderid, mis seal taga on.
8
00:00:54.604 --> 00:00:59.404
Loomaaia asukatele on sõprade seltsi annetustest aastate jooksul üksjagu abi olnud.
9
00:00:59.744 --> 00:01:01.864
Näiteks see sama jääkarude polaarium.
10
00:01:02.164 --> 00:01:05.765
Kahe tuhande seitsmeteistkümnendal valminud projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot.
11
00:01:06.185 --> 00:01:09.425
Sõprade seltsi kaudu annetatud raha moodustas sellest kolmsada tuhat.
12
00:01:09.465 --> 00:01:13.625
Kuni praeguseni kogus selts annetusi ka uue tiigrioru ehituseks.
13
00:01:14.085 --> 00:01:18.125
Kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal kogus selts annetustena sada tuhat eurot.
14
00:01:18.625 --> 00:01:27.366
Kahtlustuse kohaselt on seltsi kaks juhatuse liiget üle poole sellest rahast ehk viiskümmend viis tuhat eurot aastatel kahe tuhande kaheksateist ja kahe tuhande üheksateist omastanud.
15
00:01:27.606 --> 00:01:41.167
Seltsi arveldusarvel olevat raha on siis kantud mittesihipärastele ettevõtetele, kes ei tegele siis loomaaia toetamisega.
16
00:01:41.287 --> 00:01:55.808
Revisjonikomisjoni aruannetes ja kokkuvõtetes oli selgelt välja toodud, et paljud asjad, mida juhatus on teinud, ei klapi ei seadustega kokku ja viitavad sellele, et võivad olla tehingud seotud osapooltega.
17
00:01:56.208 --> 00:02:02.988
Suurem osa summast ehk neljakümne kaheksa tuhande euro omastamise kahtlus on seotud seltsi juhatuse esimehe Alar Lõhmusega.
18
00:02:03.528 --> 00:02:09.449
Lõhmust ja teist juhatuse liiget Veronika Padarit kahtlustatakse lisaks veel seitsme tuhande euro omastamises.
19
00:02:10.149 --> 00:02:16.989
Kui kahtlustus peaks paika pidama, siis sellise tegevuse eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või kuni viis aastat vangistust.
20
00:02:17.689 --> 00:02:20.490
Lõhmust Aktuaalsel kaameral täna tabada ei õnnestunud.
21
00:02:21.050 --> 00:02:26.730
Teine juhatuse liige Padar märgib, et segadused, mis seltsi rahaasjades olid, on nüüdseks lahendatud.
22
00:02:27.130 --> 00:02:31.450
Ta lisab, et pole inimene, kes segaduse põhjustas ehk tema südametunnistus on puhas.
23
00:02:31.710 --> 00:02:42.351
Minule on esialgu esitatud kahtlustus seitsme tuhande euro omastamisele kaasa aitamisele, mis ei pea paika.
24
00:02:42.491 --> 00:02:46.811
See on eli... see on esitatud täiesti valesüüdistuste ajendil.
25
00:02:46.851 --> 00:02:52.512
Ja kui mina saan teada, kes on nende süüdistuste taga, mina pöördun kohtusse.
26
00:02:53.112 --> 00:02:56.172
Loomaaed lõpetas sõprade seltsiga koostöö juba septembris.
27
00:02:56.552 --> 00:03:02.753
Novembri alguses plaanitakse Marani sõnul kohtuda toetajatest vaderitega, et loomaaia toetamiseks uus lahendus leida.
|
veiko-ounpuu-viimased-laheb-oscaritele | https://kultuur.err.ee/1153227/veiko-ounpuu-viimased-laheb-oscaritele | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108139/v/master.m3u8 | Veiko Õunpuu "Viimased" läheb Oscaritele | Eesti Filmi Instituudi komisjon otsustas kindla häälteenamusega saata Ameerika filmiakadeemia parima rahvusvahelise filmi kategoorias kandideerima Veiko Õunpuu lavastatud Põhjamaise vesterni "Viimased". Lisaks lähevad Oscari nominatsiooni püüdma kolm lühifilmi – German Golubi lühimängufilm "Mu kallid laibad", Kerli Kirch Schneideri lühimängufilm "Virago" ja Eeva Mägi lühidokumentaal "Süda Sõrve Sääres". | "2020. aastal on Ameerika filmiakadeemia rahvusvahelise filmi Oscari kandidaatide esitamise protseduuri ümber korraldanud – filmid võivad olla linastunud pikema perioodi vältel ja samuti ei ole kinodes esilinastuse kohustust. Sel aastal said kandideerida täispikad Eesti mängufilmid, mis esilinastusid ajavahemikus 1. oktoobrist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Seetõttu olid valikus ka filmid, mis alles ootavad oma esilinastust käesoleva aasta lõpus," kommenteeris komisjoni töö korraldust Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.
Komisjon koosseisus filmirežissöör Tanel Toom, produtsendid Evelin Penttilä ja Ivo Felt, filmiajakirjanik Tõnu Karjatse, kostüümikunstnik Eugen Tamberg, Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik ja endine filmilevitaja Siim Rohtla ning EFI juht Edith Sepp saadab Eestit esindama Veiko Õunpuu mängufilmi "Viimased", mis valmis Eesti-Soome-Hollandi koostöös.
Valikukomisjon kiitis "Viimaste" selgepiirilist lugu, viimistletud karaktereid ja nauditavat kunstilist teostust, rõhutades, et Õunpuu on suutnud minimalistlike vahenditega väljendada suuri probleeme – inimese igavene lootus ja püüd parema elu järele; ahnus ja väiklus, mis tapavad inimlikkuse; traditsiooniliste eluviiside väljasuremine kapitalistliku omakasu tõttu; keskkond, mis on samuti kurnatud viimase piirini; meie ajastu murrangulisus ja kindlusetus tuleviku ees.
Produtsent Katrin Kissa sõnul sai "Viimaseid" kunagi kirjeldatud kui armastuskirja hääbuvale maailmale. "Filmi väljatoomine on sattunud kummalisele ajahetkele, kus antud teemad on ehk rohkem aktuaalsed kui kunagi varem ja eepilised Põhjamaised maastikud parim viis ületada oma argine horisont. Olgugi, et aeg seda ei soosi, siis loodan, eriti selle uudise valguses, et film jõuab võimalikult paljude inimeste ette nii siin kui mujal maailmas," lisas Kissa.
"Viimased" on põhjamaine vestern, mille tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?
Filmi stsenaristid on Heikki-Huttu Hiltunen, Eero Tammi ja Veiko Õunpuu, operaator: Sten-Johan Lill, helilooja Sven Grünberg, kunstnik Otso Linnalaakso, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra ning monteerijad Wouter van Lujin ja Xander Nijsten. Osades Pääru Oja, Laura Birn, Tommi Korpela, Elmer Bäck, Sulevi Peltola, Samuli Edelmann jpt. Produtsendid on Katrin Kissa Homeless Bob Producionist (Eesti), Mark Lwoff, Misha Jaari Bufost (Soome) ja Ellen Havenith PRPL-st (Holland).
Lisaks kandideerib Eestist lühifilmi Oscari nominatsioonile koguni kolm lühifilmi, õiguse selleks annavad võidud rahvusvahelistelt festivalidelt ja tudengi-Oscari võistluselt.
Eesti režissööri Eeva Mägi film "Süda Sõrve sääres" võitis Melbourne'i rahvusvahelisel filmifestivalil parima lühidokfilmi auhinna. Auhind andis filmile ka õiguse rahvusliku konkursita Oscarile kandideerida lühidokumentaalfilmide kategoorias. Filmi tootjafirma on Alasti Kino ja produtsent on Liis Nimik.
"Süda Sõrve sääres" on poeetiline ja isiklik dokfilm meestest, kelle hinged olid täis ilu, tuld ja elujõudu, aga ka ääretut üksindust. Need mehed elasid Sõrve sääres Põdra külas, kus nende ainukene mängukaaslane oli kaval viinakurat. Peategelane Villi jutustab vaatajatele loo sellest, kuidas viinakurat tema sõbrad trikkidega ära meelitas.
Teise Eesti lühifilmina kandideerib Oscarile Kerli Kirch Schneideri filmidebüüt "Virago". Film esilinastus Aasias Lõuna-Korea Busani lühifilmifestivalil ning võitis rahvusvaheliste filmide kategoorias Grand Prix, mis andis filmile õiguse lühifilmi Oscarile kandideerimiseks. Must komöödia räägib Lõuna-Eesti külast nimega Virago, kus alates teisest maailmasõjast ei ole ükski mees elanud nii kaua, et näeks oma neljakümnendat sünnipäeva. Filmis põimub kaasaegne karm reaalsus müstilise ja maagilisega. "Virago" valmis tootjafirmas Nafta Films ja selle produtsent on Diana Mikita.
Kolmanda Eesti lühifilmina jahib Oscari nominatsiooni "Mu kallid laibad". Noore režissööri German Golubi film pääses kõigepealt tudengi-Oscarite võistlusel kolme parima lühimängufilmi hulka rahvusvaheliste filmikoolide arvestuses ning võitis kuldmedali ehk esikoha. Golubi film valmis Tallinna Ülikooli BFMi (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi) lõputööna ja räägib loo ootamatult kodust ilma jäänud noormehest Erkist, kes võtab enda kätte üksiku ema eest hoolitsemise ning on seepärast sunnitud leppima esimese võimaliku tööga – temast saab laibavedaja.
COVID-19 pandeemia mõjutab ka 93. Ameerika filmiakadeemia auhindade tseremooniat. Praeguse info kohaselt antakse Oscarid välja 25. aprillil 2021. | Eesti esitab Ameerika filmiakadeemia auhindadele ehk Oscaritele kandideerima ühe täispika ja kolm lühifilmi. Parima rahvusvahelise filmi kategoorias läheb Eestit esindama Veiko Õunpuu "Viimased". Eesti esitas oma eelistuse rahvusvahelise filmi Oscarile viimase riigina. Veiko Õunpuu filmi poolt rääkis žürii hinnangul selle universaalsus ja lihtne mõistetavus ka rahvusvahelisele vaatajaskonnale. Peale "Viimaste" esitab Eesti Ameerika filmiakadeemia auhinnale ka kolm lühifilmi: Kerli Kirch Schneideri "Virago", German Golubi "Mu kallid laibad" ja Eeva Mägi tõsielufilmi "Süda Sõrve sääres". Kas kõigi nende toetamise jaoks filmiinstituudil raha jätkub? Õnneks on sellel aastal turundusraha siin natukene üle jäänud, me ei ole saanud käia suurtel festivalidel, et meil on ka natukene tekkinud jääki, et tegelikult me ikkagi proovime kõiki filme võrdselt toetada ja igale filmile siis kampaania läbiviimiseks anda võrdse summa raha. German Golubi lühifilm "Mu kallid laibad" on juba võitnud tudengifilmide Oscari. See annab filmile ka kampaaniameistri, mida teised filmid alles asuvad otsima. Samuti suurendab see võimalusi aastaauhinna saamiseks lühifilmide kategoorias. Kampaania puhul me oleme kontsentreerunud siin Ivo Feltiga ja Madisega Allfilmist, et siis võtnud ka ühendust ja võtsime ka ühendust nende inimestega, kes on varem selle kampaania nagu aidanud läbi viia nii Eestist kui väljastpoolt ja samuti kuna me oleme tudengi-Oscari võitnud, siis on olemas sihuke programm nagu Golden Academy Alumni programm ja sealt on mentorid USA-st ja päris palju inimesed, kes on Academy member'id, ehk selles mõttes nagu nõuandjaid nagu piisab, kelle sõnu me võtame kuulda. Kõik Oscarile kandideerivad Eesti filmid on juba äratanud rahvusvahelist tähelepanu. Kas nad pääsevad ka valiknimekirja, selgub veebruaris. Oscarid jagatakse välja aprilli lõpus. | WEBVTT
1
00:00:01.960 --> 00:00:08.961
Eesti esitab Ameerika filmiakadeemia auhindadele ehk Oscaritele kandideerima ühe täispika ja kolm lühifilmi.
2
00:00:09.681 --> 00:00:14.781
Parima rahvusvahelise filmi kategoorias läheb Eestit esindama Veiko Õunpuu "Viimased".
3
00:00:16.461 --> 00:00:20.002
Eesti esitas oma eelistuse rahvusvahelise filmi Oscarile viimase riigina.
4
00:00:20.282 --> 00:00:26.862
Veiko Õunpuu filmi poolt rääkis žürii hinnangul selle universaalsus ja lihtne mõistetavus ka rahvusvahelisele vaatajaskonnale.
5
00:00:27.522 --> 00:00:38.963
Peale "Viimaste" esitab Eesti Ameerika filmiakadeemia auhinnale ka kolm lühifilmi: Kerli Kirch Schneideri "Virago", German Golubi "Mu kallid laibad" ja Eeva Mägi tõsielufilmi "Süda Sõrve sääres".
6
00:00:39.724 --> 00:00:42.924
Kas kõigi nende toetamise jaoks filmiinstituudil raha jätkub?
7
00:00:43.064 --> 00:00:58.865
Õnneks on sellel aastal turundusraha siin natukene üle jäänud, me ei ole saanud käia suurtel festivalidel, et meil on ka natukene tekkinud jääki, et tegelikult me ikkagi proovime kõiki filme võrdselt toetada ja igale filmile siis kampaania läbiviimiseks anda võrdse summa raha.
8
00:00:58.905 --> 00:01:03.366
German Golubi lühifilm "Mu kallid laibad" on juba võitnud tudengifilmide Oscari.
9
00:01:03.946 --> 00:01:08.546
See annab filmile ka kampaaniameistri, mida teised filmid alles asuvad otsima.
10
00:01:09.046 --> 00:01:13.507
Samuti suurendab see võimalusi aastaauhinna saamiseks lühifilmide kategoorias.
11
00:01:13.767 --> 00:01:50.050
Kampaania puhul me oleme kontsentreerunud siin Ivo Feltiga ja Madisega Allfilmist, et siis võtnud ka ühendust ja võtsime ka ühendust nende inimestega, kes on varem selle kampaania nagu aidanud läbi viia nii Eestist kui väljastpoolt ja samuti kuna me oleme tudengi-Oscari võitnud, siis on olemas sihuke programm nagu Golden Academy Alumni programm ja sealt on mentorid USA-st ja päris palju inimesed, kes on Academy member'id, ehk selles mõttes nagu nõuandjaid nagu piisab, kelle sõnu me võtame kuulda.
12
00:01:50.510 --> 00:01:54.890
Kõik Oscarile kandideerivad Eesti filmid on juba äratanud rahvusvahelist tähelepanu.
13
00:01:55.390 --> 00:01:58.811
Kas nad pääsevad ka valiknimekirja, selgub veebruaris.
14
00:01:59.111 --> 00:02:01.591
Oscarid jagatakse välja aprilli lõpus.
|
eesti-filmi-instituut-alustab-uue-dvd-sarjaga-eesti-filmivaramu | https://kultuur.err.ee/1153372/eesti-filmi-instituut-alustab-uue-dvd-sarjaga-eesti-filmivaramu | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108142/v/master.m3u8 | Eesti filmi instituut alustab uue DVD-sarjaga "Eesti filmivaramu" | Eesti filmi instituut hakkab välja andma Eesti filmiklassika DVD-sarja "Eesti filmivaramu", avafilmiks on Arvo Kruusemendi "Suvi". | Eesti filmi instituudi filmipärandi osakonna projektijuht Triinu Keedus selgitas, et eelnevalt on nad Tallinnfilmi loomingut välja andnud ühe kaupa. "Aastate jooksul on näha, et vaataja huvi filmiklassika vastu ei kao, meie poole on palju pöördutud sooviga eelkõige filmi soetada DVD formaadis," selgitas ta ja lisas, et sellest lähtuvalt tekkis ka idee kogu filmipärand välja anda sarjana "Eesti filmivaramu".
Avafilm "Suvi" ilmub aga lisaks DVD-versioonile ka Bluray-plaadil. "Hetkel me veel ei tea, kui suur on nõudlus on Bluray plaadil, kui inimeste huvi on suur, siis ilmub neid selles sarjas, aga mitte kõikidest filmidest, mida DVD-l välja anname," nentis ta.
Iga DVD-ga tuleb kaasa ka buklett, kuhu on koondatud filmi saamise lugu ning omaaegsed hinnangud filmile, tekstide autor ja toimetaja on Jaak Lõhmus. Samuti on plaatidel lisamaterjalid, filmiga "Suvi" tuleb kaasa filmi reklaamrull ja saade "Kaadris: Suvi". Filmidel on eestikeelne kirjeldustõlge, vaegkuuljate subtiitrid ning eesti -ja inglisekeelsed subtiitrid.
Igal aastal plaanib EFI välja anda umbes kolm filmi. "Sel aastal ilmub antud sarjas ka filmijärg "Sügis", uuel aastal jätkame sarja pärandiklassikaga: Grigori Kromanovi kultusfilmid "Viimne reliikvia" ja "Hukkunud Alpinisti hotell" ning Kaljo Kiisa geniaalne mängufilm "Hullumeelsus"," selgitas Keedus ja lisas, et kindlasti jõuab sarja ka "Kevade".
"Füüsilisel filmikoopial on tänapäeval oma võlu, on inimesi, kes eelistavad filme failidena säilitada ja teistele meeldib, kui neil on film käegakatsutaval kandjal riiulis olemas," tõdes ta ja mainis, et DVD eelis on kindlasti lisamaterjal, mis aitab nii audiovisuaalsete täienduste kui ka tekstidega vaadatut paremini mõtestada. "Loodetavasti pakub see üllatusi ja põnevaid fakte ka inimestele, kes on neid filme juba kümneid kordi näinud." | Eesti filmi instituut alustab uue DVD-sarjaga Eesti filmiklassikast. Esimesena tuleb välja Arvo Kruusemendi "Suvi". Kruusemendi ekraaniseering Oskar Lutsu romaanist antakse peale DVD välja ka Blu-ray formaadis. Järgmisena ootab järge Arvo Kruusemendi viimaseks filmiks jäänud "Sügis". Iga DVD-ga kaasneb Jaak Lõhmuse koostatud buklett ja lisamaterjalid ning igal aastal plaanib EFI välja anda kolm filmi. Järgmisel aastal soovimegi alustada kultusfilmidega, Kromanovi kultusfilmidega "Viimne reliikvia", "Hukkunud alpinisti hotell". Et "Viimset reliikviat" on näiteks väga palju küsitud. Ning siis lisaks soovime sarjas välja tuua ka filme, mis on tegelikult väga-väga head filmid, aga mis paratamatult on unustusse jäänud, nagu Kaljo Kiisa "Hullumeelsus" või, ma ei tea, Kromanovi "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" või "Naine kütab sauna". Aga kus on teie tantsud? | WEBVTT
1
00:00:01.640 --> 00:00:05.942
Eesti filmi instituut alustab uue DVD-sarjaga Eesti filmiklassikast.
2
00:00:06.342 --> 00:00:08.762
Esimesena tuleb välja Arvo Kruusemendi "Suvi".
3
00:00:09.603 --> 00:00:15.464
Kruusemendi ekraaniseering Oskar Lutsu romaanist antakse peale DVD välja ka Blu-ray formaadis.
4
00:00:16.044 --> 00:00:19.806
Järgmisena ootab järge Arvo Kruusemendi viimaseks filmiks jäänud "Sügis".
5
00:00:20.666 --> 00:00:28.548
Iga DVD-ga kaasneb Jaak Lõhmuse koostatud buklett ja lisamaterjalid ning igal aastal plaanib EFI välja anda kolm filmi.
6
00:00:30.268 --> 00:00:40.851
Järgmisel aastal soovimegi alustada kultusfilmidega, Kromanovi kultusfilmidega "Viimne reliikvia", "Hukkunud alpinisti hotell".
7
00:00:40.891 --> 00:00:43.692
Et "Viimset reliikviat" on näiteks väga palju küsitud.
8
00:00:43.732 --> 00:00:59.116
Ning siis lisaks soovime sarjas välja tuua ka filme, mis on tegelikult väga-väga head filmid, aga mis paratamatult on unustusse jäänud, nagu Kaljo Kiisa "Hullumeelsus" või, ma ei tea, Kromanovi "Mis juhtus Andres Lapeteusega?"
9
00:00:59.157 --> 00:01:00.777
või "Naine kütab sauna".
10
00:01:01.037 --> 00:01:02.477
Aga kus on teie tantsud?
|
folklorist-liis-reha-toomemagi-kubiseb-kummitustest | https://menu.err.ee/1153476/folklorist-liis-reha-toomemagi-kubiseb-kummitustest | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1108179/v/master.m3u8 | Folklorist Liis Reha: Toomemägi kubiseb kummitustest | "Ringvaate" reporter Heleri All uuris, milliseid kummituslugusid peidavad tuntud Tartu kohad. | Folklorist Liis Reha selgitas, et Toomemägi kubiseb kummitustest. "19. sajandist on teada üks lugu, mis on kirja pandud Toomkiriku ehitamise kohta," sõnas ta ja mainis, et see ehitus ei tahtnud kuidagi edeneda. "Tarkadelt olevat küsitud nõu, mida teha, ja toonased targad arvasid, et hea mõte oleks sinna keegi sisse müürida."
"Folkloristidena ei räägi me neid lugusid lihtsalt meelelahutuseks, vaid ka selleks, et aru saada, mida toonased inimesed mõtlesid," mainis ta ja nentis, et näiteks see sissemüürimise lugu annab aimu n-ö ehitusohvritest, mis oli kunagi päriselt tavaks.
"ERM-i üks majandusjuhataja, kes on tänaseks juba pensionil, on meenutanud, et tal on olnud erinevaid juhtumeid," selgitas Reha ja tõi välja, et näiteks oli selle majandusjuhataja kabinetis läbikäidav uks, mis oli ehitatud kinni ning millest oli saanud seinakapp. "Sealt kapist käisid aeg-ajalt sisse-välja mustades talaarides mehed." | Tallinna vanalinna kohta on ilmselt igaüks tondilugusid, kummituslugusid kuulnud, aga ka siin Tartus on neid kummituslugusid päris palju. See siin Toomemägi on üks Tartu salapärasemaid paiku. See Toomemägi siin kubiseb kummitustest. On teada siis, et üheksateistkümnendast sajandist üks lugu, mis on kirja pandud Toomkiriku ehitamise kohta. See ehitus ei tahtnud kuidagi edeneda, et see muudkui lagunes ühest otsast, et siis olevat küsitud tarkade käest nõu, et mida teha. Ja toonased targad siis arvasid, et hea mõte oleks siia keegi sisse müürida. Nad ei tahtnud otsesõnu öelda, et meil oleks nüüd vaja siia keegi ohverdada, vaid uuriti siis, et kas keegi oleks nõus tulema kiriku võtmete kandjaks. Lõpuks leiti kuskilt Tartumaakonnast üks naiivne talutüdruk, kes siis oli nõus. Ja kui ta siia lõpuks kohale jõudis, siis ta sai muidugi aru, et asi pole nii nagu nagu näis, aga noh siis oli juba hilja, et kui teda juba reaalselt sisse müüriti, siis ta küll nuttis ja halas, aga keegi teda enam ei päästnud. Samas üks piiskop siis, kes seda riitust läbi viis, ütles, et ära muretse lapsuke, et ma annan sulle selle kuldristi kaela, et kui sa nüüd uue aasta ööl saaksid siit nii-öelda hingena välja lehvida nende müüride vahelt ja leiad endale nii-öelda järglase, kellele see rist kaela riputada, siis sa saad vabaks, sinu hing saab vabaks ja see uus neiu peab siis sinu asemele tulema. Ja siis see sissemüüritud neiu üritaski leida endale järglast. Tänase päevani ei teagi, et kas siis siin on vahepeal need kirikuvalvurid vahetunud või siis peaks tõesti olema ettevaatlik, eriti uue aasta ööl, et kui sa siin jalutad, siis võib see sissemüüritud neiu siin ringi lehvida ja püüda kellegi midagi kaela riputada. Miks me nagu folkloristidena räägime neid lugusid, noh mitte ainult nagu meelelahutuseks, vaid ka selleks, et aru saada, et mida siis toonased inimesed mõtlesid või mida nad tahtsid nende lugudega edasi anda, et see sissemüürimise lugu tegelikult ju annab aimu neist nii-öelda päris ehitusohvritest, et see oli kunagi päriselt tavaks. Toome varemete juures on veel lugusid, üks värskem. Jah, ta nüüd niivõrd kuivõrd värske ei ole, et see on aastast tuhat üheksasada kakskümmend kuus. Et siis on teada, et üks neiu, toona oli ta kahekümne nelja aastane, jalutas siin Toomemäel ja tema oli koos oma noormehega. Ja sellel samal nõlval, kus me praegu oleme, vaatega tenniseväljaku poole, olid pingid ja nad istusid nende pinkide peal ja nautisid vaadet, kuulsid, kuidas orkester mängib ja linnud laulavad ja selline väga kena suvine õhtu oli. Kuni siis ühel hetkel saabus nende kõrvale üks vanem härra, kes oli hallis mantlis, sellise kübaraga, jalutuskepiga ja ta võttis nende kõrval pingil siis istet. Ja kõik oli kena, kuni siis ühel hetkel käis püstolilask. Ja see härra langes teadvusetult maha. Läks paar nädalat mööda, noormees ja neiu jälle jalutasid siin Toomemäel, seekord olid nad natuke kõrgemal, seal, kus on see tänaseks Musumägi. Kuni siis tuli mingisugune härra nende juurde ja millegipärast ta tuli neiu juurde ja küsis, et kas sa šokolaadi tahad. Neiu ütles, et ei, et ma ei söö šokolaadi. Siis ta küsis selle noormehe käest, et aga kas sul suitsu peale tuld on anda. Ja siis noormees ütles, et ei, ma ei suitseta. Ja nad juba nagu aimasid, et see härra on kuidagi kahtlane, et ta on nagu tuttav olekuga ja midagi on siin valesti ja hakkasid kiiresti sealt treppidest alla jooksma. Ja nad kirjeldasid, et sel hetkel, kui nad sealt treppidest alla kõndisid, neil oli kogu aeg tunne, nagu keegi astuks neile kandadele, et see härra oli neile nagu füüsiliselt nii lähedal ja nii nagu paha oli olla. Ja kui nad treppidest alla jõudsid, siis oli see härra täiesti haihtunud. Ja neile tuli meelde, et jah, et see oli see sama härra, kes tegi enesetapu. Ja kui nüüd mõelda, et see lugu tundub täiesti jabur, et mis šokolaad, mis suitsud. Aga folkloristidel on jälle oma seletus, et on teada ka selline universaalne tõde, see on nagu üle maailma levinud, et kui sa kasvõi näed unes mõnda surnut, kes kutsub sind endaga kaasa, või kui keegi pakub sulle midagi, et kui see on just mingi lahkunud vaim, et siis kindlasti ei tohiks nagu midagi talt vastu võtta või talle anda, sest et see on nagu surmale käe andmine. Et siis ta nagu tahaks sind endaga kaasa teispoolsusse tõmmata. Nii et selles mõttes need noormees ja neiu olid väga taibukad, et nad olid ilmselt kuulnud vanema põlvkonna käest, kuidas tuleks käituda, ja et nad ei allunud nii-öelda sellele surnud vaimu provokatsioonidele. Kas see siin on vana ERMi hoone, aga see ei ole ka sugugi mitte kummituslugudest puutumata. Eesti Rahva Muuseumi üks majandusjuhataja, kes nüüdseks on juba pensionil, on meenutanud, et temal on siin olnud selliseid huvitavaid juhtumeid. Et tema kabinetis oli kunagi olnud üks selline läbikäidav uks, mis oli ehitatud kinni ja millest oli saanud seinakapp. Ja sealt kapist siis aeg-ajalt käisid sisse-välja mingisugused mustades talaarides mehed. Et noh kui mõelda tagasi selle kohtumaja ajaloopeale, et võimalik, et need olid siis kas mingid kohtunikud või abikohtunikud, noh igatahes nägid nad välja sellises noh mitte kaasaegses riietuses. Ja üks kord oli ta ühte sellist mustas talaaris meest näinud oma nagu kõrvalruumis. Ja ta istus kirjutuslaua taga, oli seal midagi kirjutanud, ja kui majandusjuhataja veel vaatas, et mõtles, et no mis nüüd siis jälle, ja järgmine hetk oli see mees lamand maas, vereloigus, mingisugune selline nööridega mütsikene veel ka seal vereloigus. Ja siis kui majandusjuhataja vaatas uuesti, et no mis asja, siis järgmine hetk oli see mees kadunud. Ma täitsa imestan, kuidas see majandusjuhataja suutis siin edasi töötada rahulikult, kui ta näeb igasuguseid asju. Ta ei teinud sellest ka väga suurt numbrit, et ta nagu suhtus rahulikult sellesse. See on siis endine Rahvusarhiivi hoone, mis on algselt ehitatud üliõpilaselamuks, et see on siis Tartu Ülikooli esimene ühikas põhimõtteliselt, mis valmis tuhat üheksasada neli. Ühel meestudengil siis oli toona sõbratar, kes käis tal aeg-ajalt külas. See tudeng siis elas siin neljandal korrusel, et on teada, et ühel korral, kui see neiu jälle siin külastas seda noormeest, siis olevat see noormees talle teatanud, et nii et nüüd on meie suhe läbi, et tema südame tuli on kustunud. Ja et on aeg edasi liikuda. Ja siis olevat see õnnetu neiu otsustanud, et et ta lõpetab oma elu siinsamas ja hüppanud siis siit neljanda korruse aknast alla. Ja arvatakse, et temast sai selle maja nii-öelda valge daam, et see on siis meie Tartu valge daam, kes siis põhiliselt kummitas siin teadaolevalt kõige rohkem neid Rahvusarhiivi töötajaid. Aga üks lugu on siin veel Edgar Savisaarest räägitud midagi tema. Arvatakse, et Edgaril on siin majas oma kaitsevaim, et on teada tema noorusajast, kui ta siin töötas, tema on ju ka ajalugu õppinud, et siis ta olevat siin väga meeldinud arhiivineidudele, kes siin töötasid. Ja nemad samamoodi olid siis kursis selle valge daami looga ja tahtsid Edgarile teha väikest nii-öelda flirtkolli. Ja läksid teda selja tagant ehmatama, kui parajasti Edgar siis oli mingitesse säilikutesse süvenenud. Just sel hetkel, kui nad olid kingad jalast ära võtnud ja tahtsid niimoodi Edgarit võpatama panna, siis tuli samal ajal siis seina seest välja sinna valge kogu, mis siis jooksis nende neiude eest läbi. Tartust räägitakse igasuguseid vorstivabriku lugusid ka. See räägib teise maailmasõja järgsest ajast, et kuidas siin Tartus väidetavalt tegutsesid inimlihavorstivabrikud. Ja kuidas seda nii-öelda saadust siis, mis inimeste küljest saadi, müüdi turul, sest et hästi palju põgenikke tuli Tartusse ja tegelikult ka palju lapsi läks kaduma, et avaldati hästi palju otsimiskuulutusi ajalehtedes, aga keegi pärast ei avaldanud seda, et kui inimesed üles leiti. Et selline palju segadust, palju teadmatust, palju võõra välimusega sisserännanuid, kes võib-olla päriselt seal sõidki mõnda kassi või koera, et teada on, et nagu lemmikloomi väga ei liikunud toona tänavatel. Aga tõendatult nagu kedagi jah päriselt vorstiks tehtud ilmselt ei ole. Et seal on paar sellist süldiks tegemise lugu, aga hiljem. Süldiks ei ole tehtud, aga süldiks küll. No seal süldi tegemise loo põhjal hiljem selgus, et tegelikult need inimluude sarnased asjad, mis sealt süldist leiti, kuulusid tegelikult sigadele. Et siis seal on nagu lihtsalt näitab seda, kuidas mõned lood lähevad ringlusesse ja alles hiljem siis selgub see tõepõhi, et mis tegelikult juhtus. | WEBVTT
1
00:00:06.960 --> 00:00:14.740
Tallinna vanalinna kohta on ilmselt igaüks tondilugusid, kummituslugusid kuulnud, aga ka siin Tartus on neid kummituslugusid päris palju.
2
00:00:15.160 --> 00:00:19.181
See siin Toomemägi on üks Tartu salapärasemaid paiku.
3
00:00:21.141 --> 00:00:23.801
See Toomemägi siin kubiseb kummitustest.
4
00:00:23.921 --> 00:00:30.561
On teada siis, et üheksateistkümnendast sajandist üks lugu, mis on kirja pandud Toomkiriku ehitamise kohta.
5
00:00:30.601 --> 00:00:38.721
See ehitus ei tahtnud kuidagi edeneda, et see muudkui lagunes ühest otsast, et siis olevat küsitud tarkade käest nõu, et mida teha.
6
00:00:38.761 --> 00:00:43.161
Ja toonased targad siis arvasid, et hea mõte oleks siia keegi sisse müürida.
7
00:00:43.621 --> 00:00:52.862
Nad ei tahtnud otsesõnu öelda, et meil oleks nüüd vaja siia keegi ohverdada, vaid uuriti siis, et kas keegi oleks nõus tulema kiriku võtmete kandjaks.
8
00:00:52.982 --> 00:00:57.562
Lõpuks leiti kuskilt Tartumaakonnast üks naiivne talutüdruk, kes siis oli nõus.
9
00:00:57.602 --> 00:01:14.302
Ja kui ta siia lõpuks kohale jõudis, siis ta sai muidugi aru, et asi pole nii nagu nagu näis, aga noh siis oli juba hilja, et kui teda juba reaalselt sisse müüriti, siis ta küll nuttis ja halas, aga keegi teda enam ei päästnud.
10
00:01:14.822 --> 00:01:40.543
Samas üks piiskop siis, kes seda riitust läbi viis, ütles, et ära muretse lapsuke, et ma annan sulle selle kuldristi kaela, et kui sa nüüd uue aasta ööl saaksid siit nii-öelda hingena välja lehvida nende müüride vahelt ja leiad endale nii-öelda järglase, kellele see rist kaela riputada, siis sa saad vabaks, sinu hing saab vabaks ja see uus neiu peab siis sinu asemele tulema.
11
00:01:41.363 --> 00:01:45.103
Ja siis see sissemüüritud neiu üritaski leida endale järglast.
12
00:01:45.343 --> 00:02:01.864
Tänase päevani ei teagi, et kas siis siin on vahepeal need kirikuvalvurid vahetunud või siis peaks tõesti olema ettevaatlik, eriti uue aasta ööl, et kui sa siin jalutad, siis võib see sissemüüritud neiu siin ringi lehvida ja püüda kellegi midagi kaela riputada.
13
00:02:10.444 --> 00:02:28.124
Miks me nagu folkloristidena räägime neid lugusid, noh mitte ainult nagu meelelahutuseks, vaid ka selleks, et aru saada, et mida siis toonased inimesed mõtlesid või mida nad tahtsid nende lugudega edasi anda, et see sissemüürimise lugu tegelikult ju annab aimu neist nii-öelda päris ehitusohvritest, et see oli kunagi päriselt tavaks.
14
00:02:28.164 --> 00:02:31.104
Toome varemete juures on veel lugusid, üks värskem.
15
00:02:31.704 --> 00:02:36.125
Jah, ta nüüd niivõrd kuivõrd värske ei ole, et see on aastast tuhat üheksasada kakskümmend kuus.
16
00:02:36.165 --> 00:02:44.165
Et siis on teada, et üks neiu, toona oli ta kahekümne nelja aastane, jalutas siin Toomemäel ja tema oli koos oma noormehega.
17
00:02:44.205 --> 00:02:58.825
Ja sellel samal nõlval, kus me praegu oleme, vaatega tenniseväljaku poole, olid pingid ja nad istusid nende pinkide peal ja nautisid vaadet, kuulsid, kuidas orkester mängib ja linnud laulavad ja selline väga kena suvine õhtu oli.
18
00:02:58.865 --> 00:03:13.246
Kuni siis ühel hetkel saabus nende kõrvale üks vanem härra, kes oli hallis mantlis, sellise kübaraga, jalutuskepiga ja ta võttis nende kõrval pingil siis istet.
19
00:03:13.286 --> 00:03:17.746
Ja kõik oli kena, kuni siis ühel hetkel käis püstolilask.
20
00:03:18.366 --> 00:03:20.866
Ja see härra langes teadvusetult maha.
21
00:03:21.186 --> 00:03:30.026
Läks paar nädalat mööda, noormees ja neiu jälle jalutasid siin Toomemäel, seekord olid nad natuke kõrgemal, seal, kus on see tänaseks Musumägi.
22
00:03:30.066 --> 00:03:38.446
Kuni siis tuli mingisugune härra nende juurde ja millegipärast ta tuli neiu juurde ja küsis, et kas sa šokolaadi tahad.
23
00:03:39.146 --> 00:03:41.546
Neiu ütles, et ei, et ma ei söö šokolaadi.
24
00:03:42.146 --> 00:03:45.407
Siis ta küsis selle noormehe käest, et aga kas sul suitsu peale tuld on anda.
25
00:03:46.267 --> 00:03:48.287
Ja siis noormees ütles, et ei, ma ei suitseta.
26
00:03:48.667 --> 00:04:00.087
Ja nad juba nagu aimasid, et see härra on kuidagi kahtlane, et ta on nagu tuttav olekuga ja midagi on siin valesti ja hakkasid kiiresti sealt treppidest alla jooksma.
27
00:04:00.127 --> 00:04:11.307
Ja nad kirjeldasid, et sel hetkel, kui nad sealt treppidest alla kõndisid, neil oli kogu aeg tunne, nagu keegi astuks neile kandadele, et see härra oli neile nagu füüsiliselt nii lähedal ja nii nagu paha oli olla.
28
00:04:11.347 --> 00:04:15.227
Ja kui nad treppidest alla jõudsid, siis oli see härra täiesti haihtunud.
29
00:04:15.807 --> 00:04:20.808
Ja neile tuli meelde, et jah, et see oli see sama härra, kes tegi enesetapu.
30
00:04:21.808 --> 00:04:26.808
Ja kui nüüd mõelda, et see lugu tundub täiesti jabur, et mis šokolaad, mis suitsud.
31
00:04:26.928 --> 00:04:51.708
Aga folkloristidel on jälle oma seletus, et on teada ka selline universaalne tõde, see on nagu üle maailma levinud, et kui sa kasvõi näed unes mõnda surnut, kes kutsub sind endaga kaasa, või kui keegi pakub sulle midagi, et kui see on just mingi lahkunud vaim, et siis kindlasti ei tohiks nagu midagi talt vastu võtta või talle anda, sest et see on nagu surmale käe andmine.
32
00:04:51.748 --> 00:04:55.249
Et siis ta nagu tahaks sind endaga kaasa teispoolsusse tõmmata.
33
00:04:55.289 --> 00:05:06.669
Nii et selles mõttes need noormees ja neiu olid väga taibukad, et nad olid ilmselt kuulnud vanema põlvkonna käest, kuidas tuleks käituda, ja et nad ei allunud nii-öelda sellele surnud vaimu provokatsioonidele.
34
00:05:14.889 --> 00:05:19.669
Kas see siin on vana ERMi hoone, aga see ei ole ka sugugi mitte kummituslugudest puutumata.
35
00:05:19.929 --> 00:05:29.190
Eesti Rahva Muuseumi üks majandusjuhataja, kes nüüdseks on juba pensionil, on meenutanud, et temal on siin olnud selliseid huvitavaid juhtumeid.
36
00:05:29.230 --> 00:05:36.670
Et tema kabinetis oli kunagi olnud üks selline läbikäidav uks, mis oli ehitatud kinni ja millest oli saanud seinakapp.
37
00:05:37.390 --> 00:05:42.130
Ja sealt kapist siis aeg-ajalt käisid sisse-välja mingisugused mustades talaarides mehed.
38
00:05:42.170 --> 00:05:53.070
Et noh kui mõelda tagasi selle kohtumaja ajaloopeale, et võimalik, et need olid siis kas mingid kohtunikud või abikohtunikud, noh igatahes nägid nad välja sellises noh mitte kaasaegses riietuses.
39
00:05:53.110 --> 00:06:00.490
Ja üks kord oli ta ühte sellist mustas talaaris meest näinud oma nagu kõrvalruumis.
40
00:06:00.530 --> 00:06:15.731
Ja ta istus kirjutuslaua taga, oli seal midagi kirjutanud, ja kui majandusjuhataja veel vaatas, et mõtles, et no mis nüüd siis jälle, ja järgmine hetk oli see mees lamand maas, vereloigus, mingisugune selline nööridega mütsikene veel ka seal vereloigus.
41
00:06:15.871 --> 00:06:21.251
Ja siis kui majandusjuhataja vaatas uuesti, et no mis asja, siis järgmine hetk oli see mees kadunud.
42
00:06:21.291 --> 00:06:26.291
Ma täitsa imestan, kuidas see majandusjuhataja suutis siin edasi töötada rahulikult, kui ta näeb igasuguseid asju.
43
00:06:26.471 --> 00:06:29.791
Ta ei teinud sellest ka väga suurt numbrit, et ta nagu suhtus rahulikult sellesse.
44
00:06:37.932 --> 00:06:48.312
See on siis endine Rahvusarhiivi hoone, mis on algselt ehitatud üliõpilaselamuks, et see on siis Tartu Ülikooli esimene ühikas põhimõtteliselt, mis valmis tuhat üheksasada neli.
45
00:06:48.392 --> 00:06:53.092
Ühel meestudengil siis oli toona sõbratar, kes käis tal aeg-ajalt külas.
46
00:06:53.132 --> 00:07:09.192
See tudeng siis elas siin neljandal korrusel, et on teada, et ühel korral, kui see neiu jälle siin külastas seda noormeest, siis olevat see noormees talle teatanud, et nii et nüüd on meie suhe läbi, et tema südame tuli on kustunud.
47
00:07:09.232 --> 00:07:12.473
Ja et on aeg edasi liikuda.
48
00:07:12.513 --> 00:07:21.813
Ja siis olevat see õnnetu neiu otsustanud, et et ta lõpetab oma elu siinsamas ja hüppanud siis siit neljanda korruse aknast alla.
49
00:07:24.693 --> 00:07:37.473
Ja arvatakse, et temast sai selle maja nii-öelda valge daam, et see on siis meie Tartu valge daam, kes siis põhiliselt kummitas siin teadaolevalt kõige rohkem neid Rahvusarhiivi töötajaid.
50
00:07:37.713 --> 00:07:40.653
Aga üks lugu on siin veel Edgar Savisaarest räägitud midagi tema.
51
00:07:40.693 --> 00:07:54.754
Arvatakse, et Edgaril on siin majas oma kaitsevaim, et on teada tema noorusajast, kui ta siin töötas, tema on ju ka ajalugu õppinud, et siis ta olevat siin väga meeldinud arhiivineidudele, kes siin töötasid.
52
00:07:54.854 --> 00:08:02.034
Ja nemad samamoodi olid siis kursis selle valge daami looga ja tahtsid Edgarile teha väikest nii-öelda flirtkolli.
53
00:08:02.074 --> 00:08:09.854
Ja läksid teda selja tagant ehmatama, kui parajasti Edgar siis oli mingitesse säilikutesse süvenenud.
54
00:08:10.074 --> 00:08:24.135
Just sel hetkel, kui nad olid kingad jalast ära võtnud ja tahtsid niimoodi Edgarit võpatama panna, siis tuli samal ajal siis seina seest välja sinna valge kogu, mis siis jooksis nende neiude eest läbi.
55
00:08:30.695 --> 00:08:33.335
Tartust räägitakse igasuguseid vorstivabriku lugusid ka.
56
00:08:33.435 --> 00:08:40.575
See räägib teise maailmasõja järgsest ajast, et kuidas siin Tartus väidetavalt tegutsesid inimlihavorstivabrikud.
57
00:08:40.615 --> 00:08:58.216
Ja kuidas seda nii-öelda saadust siis, mis inimeste küljest saadi, müüdi turul, sest et hästi palju põgenikke tuli Tartusse ja tegelikult ka palju lapsi läks kaduma, et avaldati hästi palju otsimiskuulutusi ajalehtedes, aga keegi pärast ei avaldanud seda, et kui inimesed üles leiti.
58
00:08:58.716 --> 00:09:14.256
Et selline palju segadust, palju teadmatust, palju võõra välimusega sisserännanuid, kes võib-olla päriselt seal sõidki mõnda kassi või koera, et teada on, et nagu lemmikloomi väga ei liikunud toona tänavatel.
59
00:09:14.296 --> 00:09:19.956
Aga tõendatult nagu kedagi jah päriselt vorstiks tehtud ilmselt ei ole.
60
00:09:19.996 --> 00:09:24.496
Et seal on paar sellist süldiks tegemise lugu, aga hiljem.
61
00:09:24.536 --> 00:09:26.036
Süldiks ei ole tehtud, aga süldiks küll.
62
00:09:26.216 --> 00:09:36.657
No seal süldi tegemise loo põhjal hiljem selgus, et tegelikult need inimluude sarnased asjad, mis sealt süldist leiti, kuulusid tegelikult sigadele.
63
00:09:36.697 --> 00:09:46.137
Et siis seal on nagu lihtsalt näitab seda, kuidas mõned lood lähevad ringlusesse ja alles hiljem siis selgub see tõepõhi, et mis tegelikult juhtus.
|
viru-vanglas-on-reedeks-tuvastatud-57-nakatunut | https://www.err.ee/1153474/viru-vanglas-on-reedeks-tuvastatud-57-nakatunut | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1108176/v/master.m3u8 | Viru vanglas on reedeks tuvastatud 57 nakatunut | Reedese seisuga on Viru vanglas tuvastatud koroonaviirusega nakatumine 57 vangil, kuid üle 200 proovi tulemusi alles oodatakse, ütles "Ringvaates" vanglateenistuse juht Priit Kama. | Kama sõnul pole üle pooltel nakatunutest sümptomeid ning vaid ühel 57 nakatunust on palavik. "Teistel on köha, nohu ja kergemad külmetushaiguse sümptomid," ütles ta.
Praegustel andmetel sai viiruse levik alguse eesti keele õpperühmast. "Eelmise nädala lõpus avastati positiivne koroonaproov ühelt õpetajalt, kes käis seal õpetamas. Teisipäeval tulid analüüsi tulemused kuue vangi kohta, kes andsid positiivse proovi. Järgmistel päevadel oleme saanud terviseameti laborist 57 vangi positiivsed proovid, aga me ootame veel enam kui 200 analüüsi tulemusi," rääkis Kama.
Viru vanglal on palgal oma meedikud ning lisaks on juurde toodud abijõude Tartu ja Tallinna vanglast, ütles Kama. "Hetkel saame hakkama, aga kui olukord peaks minema halvemaks, siis võime loota ka tervisameti abile," märkis ta. | Ja hakkame rääkima kõigepealt alustuseks koroonast. Sada üks positiivset testi tuli tänahommikuse seisuga juurde ja me võtamegi otseühenduse Priit Kamaga, vanglateenistuse juhiga otse Jõhvist, sest et üks koroonakolle just nimelt on Viru vanglas. Tere õhtust! Kuidas moodi vanglasse üks nii suur kolle tekkis? Tere! Praegustel andmetel sai see alguse ühest õpperühmast, kus siis eelmise nädala lõpus avastati positiivne koroonaproov ühel õpetajal, kes vanglas õpetamas käis, ning teisipäeval tulid meile siis analüüsi tulemused kuue vangi kohta, kes andsid positiivse proovi, ning järgnevatel päevadel me oleme siis saanud kuni täna õhtuni välja Terviseameti laborist viiekümne seitsme vangi positiivsed proovid, aga me ootame veel natuke enam kui kahesaja analüüsi tulemusi. Kuidas see vanglasüsteemis viiruse levik üldse võimalik on? Ma olen aru saanud, et teil on nagu kambrite süsteem, et ülemäära palju vangid ei tohiks nagu omavahel kokku puutuda. Tegelikult on see seaduse järgi niimoodi, et vangi ei tohi tavatingimustel kambris ööpäev läbi kinni hoida, vaid ta saab liikuda tavaliselt enda eluosakonna piires – see on siis üks koridor, kus on, kus on mõnikümmend kambrit koos. Ja muidugi vangidega tehakse erinevat tööd selleks, et neid siis taasühiskonnastada. Nii et antud juhul siis oli meil vanglas tegutsemas üks keeleõpperühm, kus vangidele õpetati eesti keelt ja ilmselt on praegu põhjust arvata, et sealt hakkas ta levima. Kuidas moodi vanglas toimitakse juhul, kui vangid massiliselt haigestuvad? Me ei räägi ühest, kahest, kolmest ja kümnest haigestunust, vaid ikkagi juba poolest sajast ja võimalik, et tuleb juurde. Vanglal on palgal oma meedikud ja praegu me oleme lisaks Viru vanglas töötavatele meditsiinitöötajatele toonud juurde ka appi inimesi Tartu ja Tallinna vangla meditsiiniteenistusest ning ka siis parameedikuväljaõppega vanglaametnikke, keda meil ka on teistest vanglatest olnud võimalik appi kutsuda. Nii et hetkel me saame hakkama, aga juhul kui olukord peaks minema halvemaks või koroonapositiivsete tervis halvenema, siis võime me loota kindlasti ka Terviseameti abile. Kuidas moodi selline üldine seis nendel haigestunud inimestel on? Et kas nad on pigem seda tüüpi haigestunud, kes natuke võib-olla köhivad ja tunnevad ennast üldiselt hästi, või on ka väga raskeid juhtumeid? Viimastel andmetel on meedikud selle teema kokku võtnud niimoodi, et pooled neist ei kurda üldse mingite sümptomite üle. Ühel viiekümne seitsmest vangist, kes on positiivse proovi andnud, on palavik ja teistel on siis köha, nohu ja sellised tavalised kergemad külmetushaiguse sümptomid, aga me jälgime seda olukorda, sest see võib ka muidugi kiiresti muutuda halvemuse suunas. Kui me räägime tsiviilinimestest, tsiviileludest, siis kui sa oled kokku puutunud koroonapositiivsega, siis öeldakse, et ole eneseisolatsioonis ja vaata, mis juhtub. Kui ma ütlen, et vang peab olema eneseisolatsioonis, siis mul natuke jookseb juhe kokku, kuidas moodi vangid eneseisolatsioonis on, kuidas see käib? Vangid on eraldatud kambritesse ja kui me saame kellegi kohta positiivse vastuse ning kui me võtame, saame õhtuks kätte kõik positiivsed vastused, siis me saame selles mõttes lõplikult ära paigutada need vangid eraldi, kes siis on positiivse proovi andnud ja kes seda andnud ei ole, ning hoiame neid siis niimoodi kambrites isolatsioonis. Noh, muidugi eks meil tuleb ilmselt mitmed neist veel, kes negatiivse proovi annavad, ka järgmisel nädalal üle testida kordustestimisega, sellepärast et võib arvestada ka peiteajaga. Kui nüüd läheb mõnel vangil olukord kriitiliseks ja ta vajab haiglaravi, siis kuhu haiglasse vangid toimetatakse, kuidas see kord ette näeb? Kas tal on saatjad, kas ta on siis jätkuva valve all, kuidas see käib? Üldiselt on vanglatel koostöösuhe tsiviilhaiglatega oma piirkonnas ja me arvestame siis sellega, kui palju on võimalik neid vajadusel ühte või teise haiglasse saata ning kui see lagi jõuab kätte, siis tuleb nad saata teise vanglapiirkonnas asuvasse haiglasse. Kuid praegu me õnneks veel selles olukorras ei ole ja loodame, et selliseid raskeid haigusjuhte tuleb vähe. Kui me kevadel hoidsime vanglaid lukus pikka aega, siis lähtusime me meditsiiniteadlaste väga esialgsetest hinnangutest, mis põhinesid peamiselt siis Hiinas tehtud uuringutel. Ja esialgu meil oli põhjust karta, et ka siis HIV-positiivsed vangid, keda on vanglates umbes kolmsada tükki, ning C-hepatiiti põdevad vangid, keda on siis umbes seitsesada tükki vanglates kokku, võivad olla selline tõsine ohustatud riskigrupp. Täna me lähtume sellest, et selline kriitiline riskigrupp Eesti vanglates on natukene enam kui viiskümmend inimest, keda siis tuleb selle haiguse eest eriti kaitsta ja kelle haigestumise korral on nende ravi kriitiline küsimus. Nii et me oleme praegu optimistlikumad ühelt poolt kui me kevadel olime ja on üks põhjus on ka muidugi see, et haigus on vanglasse saanud sisse tulla sellepärast, et meil ei ole olnud täna põhjendust nii tugevate piirangute kehtestamiseks, nagu me seda kevadel tegime, kus mitte ükski vang tõepoolest koroonapositiivset proovi ei andnud. Lõpetuseks veel, kuidas töötajatega olukord on? Kuidas vangivalvurid, see personal, kes peab positiivsetega kokku puutuma, kuidas te ennast kaitsete? Kas töötajaid on ka nakatunud? Praeguse seisuga on üks koju juba varem haiguslehele jäänud vanglaametnik, kelle siis perearst testimas saatis, andnud positiivse proovi. Täna saime me selle kohta andmed. Aga me veel viime ametnike hulgast testimist läbi, nii et, nii et lõplikud need tulemused kindlasti olla ei pruugi. Aga me kaitseme neid respiraatorite, kinnaste, kaitseülikondade ja muude vahenditega, mida meil praegu õnneks jagub ja Viru vangla teenistujad ei pea ennast ebaturvaliselt tundma. Aitäh, Priit Kama, vanglateenistuse juht selle intervjuu eest! | WEBVTT
1
00:00:00.140 --> 00:00:03.100
Ja hakkame rääkima kõigepealt alustuseks koroonast.
2
00:00:03.140 --> 00:00:17.340
Sada üks positiivset testi tuli tänahommikuse seisuga juurde ja me võtamegi otseühenduse Priit Kamaga, vanglateenistuse juhiga otse Jõhvist, sest et üks koroonakolle just nimelt on Viru vanglas.
3
00:00:17.380 --> 00:00:18.060
Tere õhtust!
4
00:00:18.700 --> 00:00:22.580
Kuidas moodi vanglasse üks nii suur kolle tekkis?
5
00:00:24.660 --> 00:00:25.100
Tere!
6
00:00:25.820 --> 00:01:01.901
Praegustel andmetel sai see alguse ühest õpperühmast, kus siis eelmise nädala lõpus avastati positiivne koroonaproov ühel õpetajal, kes vanglas õpetamas käis, ning teisipäeval tulid meile siis analüüsi tulemused kuue vangi kohta, kes andsid positiivse proovi, ning järgnevatel päevadel me oleme siis saanud kuni täna õhtuni välja Terviseameti laborist viiekümne seitsme vangi positiivsed proovid, aga me ootame veel natuke enam kui kahesaja analüüsi tulemusi.
7
00:01:02.961 --> 00:01:07.741
Kuidas see vanglasüsteemis viiruse levik üldse võimalik on?
8
00:01:07.781 --> 00:01:13.501
Ma olen aru saanud, et teil on nagu kambrite süsteem, et ülemäära palju vangid ei tohiks nagu omavahel kokku puutuda.
9
00:01:13.541 --> 00:01:32.182
Tegelikult on see seaduse järgi niimoodi, et vangi ei tohi tavatingimustel kambris ööpäev läbi kinni hoida, vaid ta saab liikuda tavaliselt enda eluosakonna piires – see on siis üks koridor, kus on, kus on mõnikümmend kambrit koos.
10
00:01:32.222 --> 00:01:39.462
Ja muidugi vangidega tehakse erinevat tööd selleks, et neid siis taasühiskonnastada.
11
00:01:39.822 --> 00:01:51.702
Nii et antud juhul siis oli meil vanglas tegutsemas üks keeleõpperühm, kus vangidele õpetati eesti keelt ja ilmselt on praegu põhjust arvata, et sealt hakkas ta levima.
12
00:01:52.442 --> 00:01:58.182
Kuidas moodi vanglas toimitakse juhul, kui vangid massiliselt haigestuvad?
13
00:01:58.382 --> 00:02:04.262
Me ei räägi ühest, kahest, kolmest ja kümnest haigestunust, vaid ikkagi juba poolest sajast ja võimalik, et tuleb juurde.
14
00:02:06.602 --> 00:02:30.443
Vanglal on palgal oma meedikud ja praegu me oleme lisaks Viru vanglas töötavatele meditsiinitöötajatele toonud juurde ka appi inimesi Tartu ja Tallinna vangla meditsiiniteenistusest ning ka siis parameedikuväljaõppega vanglaametnikke, keda meil ka on teistest vanglatest olnud võimalik appi kutsuda.
15
00:02:30.483 --> 00:02:45.303
Nii et hetkel me saame hakkama, aga juhul kui olukord peaks minema halvemaks või koroonapositiivsete tervis halvenema, siis võime me loota kindlasti ka Terviseameti abile.
16
00:02:45.343 --> 00:02:50.383
Kuidas moodi selline üldine seis nendel haigestunud inimestel on?
17
00:02:50.463 --> 00:02:57.303
Et kas nad on pigem seda tüüpi haigestunud, kes natuke võib-olla köhivad ja tunnevad ennast üldiselt hästi, või on ka väga raskeid juhtumeid?
18
00:02:58.943 --> 00:03:05.704
Viimastel andmetel on meedikud selle teema kokku võtnud niimoodi, et pooled neist ei kurda üldse mingite sümptomite üle.
19
00:03:06.324 --> 00:03:24.124
Ühel viiekümne seitsmest vangist, kes on positiivse proovi andnud, on palavik ja teistel on siis köha, nohu ja sellised tavalised kergemad külmetushaiguse sümptomid, aga me jälgime seda olukorda, sest see võib ka muidugi kiiresti muutuda halvemuse suunas.
20
00:03:25.144 --> 00:03:33.844
Kui me räägime tsiviilinimestest, tsiviileludest, siis kui sa oled kokku puutunud koroonapositiivsega, siis öeldakse, et ole eneseisolatsioonis ja vaata, mis juhtub.
21
00:03:33.884 --> 00:03:42.664
Kui ma ütlen, et vang peab olema eneseisolatsioonis, siis mul natuke jookseb juhe kokku, kuidas moodi vangid eneseisolatsioonis on, kuidas see käib?
22
00:03:44.324 --> 00:04:07.945
Vangid on eraldatud kambritesse ja kui me saame kellegi kohta positiivse vastuse ning kui me võtame, saame õhtuks kätte kõik positiivsed vastused, siis me saame selles mõttes lõplikult ära paigutada need vangid eraldi, kes siis on positiivse proovi andnud ja kes seda andnud ei ole, ning hoiame neid siis niimoodi kambrites isolatsioonis.
23
00:04:07.985 --> 00:04:18.945
Noh, muidugi eks meil tuleb ilmselt mitmed neist veel, kes negatiivse proovi annavad, ka järgmisel nädalal üle testida kordustestimisega, sellepärast et võib arvestada ka peiteajaga.
24
00:04:18.985 --> 00:04:29.345
Kui nüüd läheb mõnel vangil olukord kriitiliseks ja ta vajab haiglaravi, siis kuhu haiglasse vangid toimetatakse, kuidas see kord ette näeb?
25
00:04:29.385 --> 00:04:32.405
Kas tal on saatjad, kas ta on siis jätkuva valve all, kuidas see käib?
26
00:04:33.945 --> 00:04:55.266
Üldiselt on vanglatel koostöösuhe tsiviilhaiglatega oma piirkonnas ja me arvestame siis sellega, kui palju on võimalik neid vajadusel ühte või teise haiglasse saata ning kui see lagi jõuab kätte, siis tuleb nad saata teise vanglapiirkonnas asuvasse haiglasse.
27
00:04:55.306 --> 00:05:06.446
Kuid praegu me õnneks veel selles olukorras ei ole ja loodame, et selliseid raskeid haigusjuhte tuleb vähe.
28
00:05:06.486 --> 00:05:19.406
Kui me kevadel hoidsime vanglaid lukus pikka aega, siis lähtusime me meditsiiniteadlaste väga esialgsetest hinnangutest, mis põhinesid peamiselt siis Hiinas tehtud uuringutel.
29
00:05:19.446 --> 00:05:38.446
Ja esialgu meil oli põhjust karta, et ka siis HIV-positiivsed vangid, keda on vanglates umbes kolmsada tükki, ning C-hepatiiti põdevad vangid, keda on siis umbes seitsesada tükki vanglates kokku, võivad olla selline tõsine ohustatud riskigrupp.
30
00:05:38.906 --> 00:05:53.967
Täna me lähtume sellest, et selline kriitiline riskigrupp Eesti vanglates on natukene enam kui viiskümmend inimest, keda siis tuleb selle haiguse eest eriti kaitsta ja kelle haigestumise korral on nende ravi kriitiline küsimus.
31
00:05:54.247 --> 00:06:18.987
Nii et me oleme praegu optimistlikumad ühelt poolt kui me kevadel olime ja on üks põhjus on ka muidugi see, et haigus on vanglasse saanud sisse tulla sellepärast, et meil ei ole olnud täna põhjendust nii tugevate piirangute kehtestamiseks, nagu me seda kevadel tegime, kus mitte ükski vang tõepoolest koroonapositiivset proovi ei andnud.
32
00:06:19.487 --> 00:06:22.587
Lõpetuseks veel, kuidas töötajatega olukord on?
33
00:06:22.627 --> 00:06:28.747
Kuidas vangivalvurid, see personal, kes peab positiivsetega kokku puutuma, kuidas te ennast kaitsete?
34
00:06:28.847 --> 00:06:30.187
Kas töötajaid on ka nakatunud?
35
00:06:31.967 --> 00:06:43.648
Praeguse seisuga on üks koju juba varem haiguslehele jäänud vanglaametnik, kelle siis perearst testimas saatis, andnud positiivse proovi.
36
00:06:43.908 --> 00:06:45.748
Täna saime me selle kohta andmed.
37
00:06:46.548 --> 00:06:55.268
Aga me veel viime ametnike hulgast testimist läbi, nii et, nii et lõplikud need tulemused kindlasti olla ei pruugi.
38
00:06:55.388 --> 00:07:08.268
Aga me kaitseme neid respiraatorite, kinnaste, kaitseülikondade ja muude vahenditega, mida meil praegu õnneks jagub ja Viru vangla teenistujad ei pea ennast ebaturvaliselt tundma.
39
00:07:08.908 --> 00:07:11.988
Aitäh, Priit Kama, vanglateenistuse juht selle intervjuu eest!
|
urmas-eero-liiv-sai-otse-eetris-halloweeni-meigi | https://menu.err.ee/1153471/urmas-eero-liiv-sai-otse-eetris-halloweeni-meigi | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1108180/v/master.m3u8 | Urmas Eero Liiv sai otse-eetris Halloweeni-meigi | Grimmeerija Karin Käbi Kuus tegi "Ringvaate" otse-eetris režissöör Urmas Eero Liivile Halloweeni-meigi. | Urmas Eero Liiv näeb enda sõnul juba niisamagi piisavalt hirmutav välja ning ei vaja lisaks meiki. "Ma võin juba ilma meigita ka ära hirmutada," tõdes ta ja kinnitas, et igasuguse hirmu alus on surmahirm. "Ta on moondunud erinevateks asjadeks tsivilisatsiooni käigus."
"Kõike siin maailmas juhib surmahirm ja siis on võib-olla natukene seksuaalsust," nentis Liiv ja mainis, et seksuaalsus on veidi nõrgem asi kui surmahirm. "Surma ei tasu aga kellelgi karta, sest ära sureme me kõik."
Grimmeerija Karin Käbi Kuus kinnitas, et tema luukere-meigi saab valmis teha mõne minutiga. "See sobib vanematele, kes pole eriti jõudnud tegeleda Halloweeniga, aga laps tahaks jooksma minna," ütles ta ja selgitas, et teeb kogu meigi kahe värviga. "Keskendume tema enda näo kujule ja selle põhjal hakkangi luukere joonistama." | Nõuetekohaselt kuupäevale ja oludele siin riigis, kus Halloween on tunginud sisse uksest ja aknast, oleme meiegi stuudios tuled pimedamaks keeranud, sest et nüüd nii pikk, kui see intervjuu meil on, seitse-kaheksa minutit, on meil siin Urmas Eero Liiv istub ilusasti tooli peal, kuldne kuu taustal ja me teeme sust siis selliste väga kiirete lihtsate vahenditega sellise mehe, kes võiks minna tänavale inimesi hirmutama. No ma ütlesin sulle, et ega ma meiki eriti selles mõttes ei vaja, ma võin juba ilma meigita ka ära hirmutada, aga okei, paneme juurde. No mis me teeme talle siis ja kui kiiresti ja? No teeme siis sellise seitsmeminutilise väikese grimmi, ehk siis see on nendele vaata lapsevanematele, kes väga ei ole jõudnud tegeleda, laps tahab täna minna ja siis sa ütled ka, et et kui sa poolt grimmi või noh tervet grimmi ei jõua teha, teed poole. Meie teeme poole. Ehk me teeme selle tüüpilise luukere loo onju, tupsutame natuke valgeks ja mustad jooned peale, tsau-tsau-tsau ja siis on luukere. Just. Urmas, mis sa arvad, miks, mis selle hirmutamisega on, miks inimesed tahavad teha endast aeg-ajalt luukeresid ja siis karjuda põõsast teisele böö? No seda ma ei tea, miks inimesed seda konkreetselt tahavad teha ja miks nad üldse Eesti Vabariigis Halloweeni hakkasid pidama ja üleüldse kogu maailmas, et mingi Ameerika komme tungis meile sisse, aga aga mis on hirm, see on selge, et et kunagi, ma ei tea, miljardeid aastaid tagasi, keegi seda täpselt ei tea, kui tekkis siis nagu DNA molekul, siis ja see äkki sai aru, et ta on kuidagi teistsugune aatomite kombinatsioon kui kõik teised aatomite kombinatsioonid, oli see esimene suur hirm, et ta peab edasi kestma ehk siis kõige taga on surmahirm. Surmahirm, no seda me tahaks ju vältida, me ei tahaks seda ju kuidagi kogu aeg endale meelde tuletada, aga siis noh kord aastas see Halloweeni asi ja siis noh muidu ka igasugu tondijutud ja kummitustejutud ja tahaks nagu nagu seda hirmukõdi või õudusfilmid, inimesed ise mõtlevad seda juurde. Jah, no igasuguse hirmu alus on ikkagi surmahirm, see on see kõige põhilisem asi ja ta on nüüd moondunud erinevateks asjadeks nagu tsivilisatsiooni käigus, et ka eksamipalavik või eksamihirm või näiteks hirm, et sõbrad ei kutsu sind õhtusöögile, aga kõik teised sõbrad lähevad onju, on tegelikult hirm selle selle suunas, et nii, sa oled kogukonnast välja visatud ja sind ennast süüakse ära, et kõige taga on hirm, et ta on muutunud nüüd niisuguseks erinevaks. Aga kuna hirm on nii tugev ja nii baastunne ja nii vinge asi, siis inimesed tahavad neid elamusi saada, aga turvalisel moel. Et tahaks, et natuke oleks nagu õudne, aga saad aru, et tegelikult midagi ei juhtu jah? No tahaksid isegi nad tahaksid hästi tugevalt, aga peaasi, et midagi ei juhtu, et seal on nagu sisse programmeeritud tegelt vastuolu, et turvaline surmahirm. No näiteks, kui sa lähed lõbustusparki ja lähed mingisuguse suurte ma ei tea, mingi õudne ma ei tea, sa oled käinud mõne niukse peal või? No ma olen, aga siis ma olin mitukümmend aastat noorem, ma enam ei taha. Et et see on jube õudne, eks ole, aga me eeldame, et seal midagi ei juhtu onju, aga me selle tohutu hirmu saame kätte ja ja kuna see on nii sügav tunne, siis see on nagu midagi tõelist. Kas sa ise armastad seda tunnet, et sul on õudne olla, aga tead, et midagi hirmsat ei juhtu? Mina seda tunnet ei armasta, aga ma tean... Ise teed õudusfilme! Jaa, aga ma tean, et see on kõige tugevam tunne ja ma ütlen, et kõike siin maailmas juhib eelkõige surmahirm ja siis võib-olla on natuke seksuaalsust, seksuaalsus on natuke nõrgem asi kui on surmahirm, aga surma ei tasu kellelgi karta, sellepärast et ära sureme me kõik. Sest et see tuleb niikuinii, see on väga optimistlikult läheb siin nädalavahetuse vastu. Nii, pange nüüd silmad kinni. Mis sa ise kardad? Mis on see, mida sa üritad vältida peale, no ma ei tea, surmahirmu, no seda sa ütlesid, et sa ei karda, sest see tuleb niikuinii? Ma ütlesingi, et iga hirm, mis on inimesel olemas, on seotud ikkagi on ta kasvanud välja surmahirmust, aga ma kardan surma. Me jõuame ikka sinna tagasi. Ehk siis tegelikult... Aga ämblikud, maod, rotid, pimedus, kummitused voodi all, õudusjutud? Ei ka jah, nagu tavaline inimene, aga ei noh ämblikke ei karda, aga igasuguseid ootamatusi loomulikult nagu iga inimene, et kinos näiteks igasuguse plahvatuse ootamatu koha peale ikka on seda jumpscare'i ja ma ei tahaks teada üldse, kes on väga tundetud, noh võib-olla on mõni tundetud, aga siis on seal tajusüsteemis juba midagi valesti, et aga igaüks ehmatab. Oi-oi! Hüppab juba peaaegu stuudiot laiali. No ma tahtsin just öelda, et minu poolt vaadatuna sa näed ikkagi endiselt ilus välja, ma sealt teiselt poolt ei näe, Karin, kuidas sul läheb seal, mis see taktika sul on, mis sa, kus sa oled jõudnud? Praegu on hästi raske teha, kui tüüp muudkui hüppab ja räägib silmad on kinni ja ja me teeme sellise hästi lihtsa, me oleme kahe värviga, me siin väga hajutama midagi tegema rohkem hullusi ei hakka, et keskendume tema enda näokujule, luustikule ja selle põhjal hakkangi tegema, nii et tegelikult seal... Kas tal on hea luustik, millest joonistada? Tal on väga tore luustik. Väga tore luustik! Tore luukere joonistamiseks tore luustik. Jaa, et selle jaoks tegelikult ei pea üldse olema siin grimmeerija, nii et emmed-issid saavad kodus ka väga ilusti. Mis sa teed siis, sa värvid silmalaud värvisid mustaks, mis sa sealt veel teed, kirjelda paari sõnaga, mis need põhilised jooned on? Põhilised jooned on ikkagi siit koljuluu juurest, siis tuleme põsesarna alt ja siis tuleme teeme need hambad ikkagi ka ja vaatame, kaotame selle nina ka ära, et tegelikult, mis meil läheks ikkagi auku. See on nagu põnev. Ma tahan öelda kaks minutit on sul veel jäänud, nii et jaa, et sa pead päris tempokalt pead nüüd jõudma. Kas sa tähistad Halloweeni üldse, Urmas Eero, kuidagimoodi, jõuab see sinuni? Ei. See on täiesti teine põlvkond ju. Vaata, ma õpetan praegu teleuusi teletegijaid Balti filmi- ja meediakoolis... Oot-oot, ma nüüd korraks ei saa teha... Oota, aga ma pean sulle ära ütlema, et kui saatejuht esitab pika kas-küsimuse, siis võib juhtuda nii, et talle vastatakse lihtsalt jah või ei. Ma siis täpsustan kohe edasi - miks? Miks ma tähistan Halloweeni? Või ei tähista? Sellepärast, et ma tähistaks heameelega mardipäeva. Aga tähistad sa? Mardipäeva vä? Jaa. Ma mõtlen martide peale ja... Varud kommi ja...? ...varun kommi ja söön ise hästi palju kommi ja kõik on hästi. Aga kui sul täna õhtu tulevad ukse taha see, ma ei tea, kuidas eesti keeles on - pomm või komm on vist öeldakse see lause, annad kommi, on sul varutud? Me paneme välisukse kinni, sest Halloweeni ajal meie Kalamaja majja ei pääse ükski selline laps, kes tähistab Halloweeni, aga marti ei jookse. Kuidas on, kas seoses selle Halloweeniga grimmeerijate käed on ka käed-jalad tööd täis? Jaa, minu tänane tööpäev on kestnud juba neliteist tundi. Ja kogu aeg teed seda ühte sama liigutust jah? Ei, ühte sama liigutust ei tee, täna on igasugu erinevaid asju tehtud, oleme oleme teinud ära erinevad kiilakad pead, oleme teinud erinevaid karaktereid, et täna on kõike juba tehtud. No kiilaka pea me saime juba ees valmis, nii et see oli sul niimoodi modellina olemas, seda ei pidanud tegema. Seda ei pidanud tegema. Kuule, aga mina arvan, et me teeme nüüd niimoodi, et sina oled siin niimoodi kenasti veel maalimas, nii palju oleme teinud ära kui oleme. See on sihuke lihtne lapsevanemale tegemine. Andke peeglit. Kohe-kohe sa... Oo! Oo! Kuule, sa oled ju teise poole ka valmis teinud! Ega ma ei oskagi teisiti enam tulla. | WEBVTT
1
00:00:00.340 --> 00:00:26.061
Nõuetekohaselt kuupäevale ja oludele siin riigis, kus Halloween on tunginud sisse uksest ja aknast, oleme meiegi stuudios tuled pimedamaks keeranud, sest et nüüd nii pikk, kui see intervjuu meil on, seitse-kaheksa minutit, on meil siin Urmas Eero Liiv istub ilusasti tooli peal, kuldne kuu taustal ja me teeme sust siis selliste väga kiirete lihtsate vahenditega sellise mehe, kes võiks minna tänavale inimesi hirmutama.
2
00:00:26.761 --> 00:00:32.721
No ma ütlesin sulle, et ega ma meiki eriti selles mõttes ei vaja, ma võin juba ilma meigita ka ära hirmutada, aga okei, paneme juurde.
3
00:00:32.821 --> 00:00:34.781
No mis me teeme talle siis ja kui kiiresti ja?
4
00:00:34.961 --> 00:00:47.261
No teeme siis sellise seitsmeminutilise väikese grimmi, ehk siis see on nendele vaata lapsevanematele, kes väga ei ole jõudnud tegeleda, laps tahab täna minna ja siis sa ütled ka, et et kui sa poolt grimmi või noh tervet grimmi ei jõua teha, teed poole.
5
00:00:47.361 --> 00:00:48.041
Meie teeme poole.
6
00:00:48.081 --> 00:00:54.701
Ehk me teeme selle tüüpilise luukere loo onju, tupsutame natuke valgeks ja mustad jooned peale, tsau-tsau-tsau ja siis on luukere.
7
00:00:54.741 --> 00:00:55.401
Just.
8
00:00:56.421 --> 00:01:04.881
Urmas, mis sa arvad, miks, mis selle hirmutamisega on, miks inimesed tahavad teha endast aeg-ajalt luukeresid ja siis karjuda põõsast teisele böö?
9
00:01:05.041 --> 00:01:39.562
No seda ma ei tea, miks inimesed seda konkreetselt tahavad teha ja miks nad üldse Eesti Vabariigis Halloweeni hakkasid pidama ja üleüldse kogu maailmas, et mingi Ameerika komme tungis meile sisse, aga aga mis on hirm, see on selge, et et kunagi, ma ei tea, miljardeid aastaid tagasi, keegi seda täpselt ei tea, kui tekkis siis nagu DNA molekul, siis ja see äkki sai aru, et ta on kuidagi teistsugune aatomite kombinatsioon kui kõik teised aatomite kombinatsioonid, oli see esimene suur hirm, et ta peab edasi kestma ehk siis kõige taga on surmahirm.
10
00:01:40.122 --> 00:01:57.183
Surmahirm, no seda me tahaks ju vältida, me ei tahaks seda ju kuidagi kogu aeg endale meelde tuletada, aga siis noh kord aastas see Halloweeni asi ja siis noh muidu ka igasugu tondijutud ja kummitustejutud ja tahaks nagu nagu seda hirmukõdi või õudusfilmid, inimesed ise mõtlevad seda juurde.
11
00:01:57.223 --> 00:02:26.643
Jah, no igasuguse hirmu alus on ikkagi surmahirm, see on see kõige põhilisem asi ja ta on nüüd moondunud erinevateks asjadeks nagu tsivilisatsiooni käigus, et ka eksamipalavik või eksamihirm või näiteks hirm, et sõbrad ei kutsu sind õhtusöögile, aga kõik teised sõbrad lähevad onju, on tegelikult hirm selle selle suunas, et nii, sa oled kogukonnast välja visatud ja sind ennast süüakse ära, et kõige taga on hirm, et ta on muutunud nüüd niisuguseks erinevaks.
12
00:02:26.843 --> 00:02:38.203
Aga kuna hirm on nii tugev ja nii baastunne ja nii vinge asi, siis inimesed tahavad neid elamusi saada, aga turvalisel moel.
13
00:02:38.863 --> 00:02:42.564
Et tahaks, et natuke oleks nagu õudne, aga saad aru, et tegelikult midagi ei juhtu jah?
14
00:02:42.664 --> 00:02:52.704
No tahaksid isegi nad tahaksid hästi tugevalt, aga peaasi, et midagi ei juhtu, et seal on nagu sisse programmeeritud tegelt vastuolu, et turvaline surmahirm.
15
00:02:52.744 --> 00:03:00.424
No näiteks, kui sa lähed lõbustusparki ja lähed mingisuguse suurte ma ei tea, mingi õudne ma ei tea, sa oled käinud mõne niukse peal või?
16
00:03:00.604 --> 00:03:05.024
No ma olen, aga siis ma olin mitukümmend aastat noorem, ma enam ei taha.
17
00:03:05.804 --> 00:03:18.524
Et et see on jube õudne, eks ole, aga me eeldame, et seal midagi ei juhtu onju, aga me selle tohutu hirmu saame kätte ja ja kuna see on nii sügav tunne, siis see on nagu midagi tõelist.
18
00:03:19.944 --> 00:03:24.364
Kas sa ise armastad seda tunnet, et sul on õudne olla, aga tead, et midagi hirmsat ei juhtu?
19
00:03:25.684 --> 00:03:29.965
Mina seda tunnet ei armasta, aga ma tean... Ise teed õudusfilme!
20
00:03:30.005 --> 00:03:48.625
Jaa, aga ma tean, et see on kõige tugevam tunne ja ma ütlen, et kõike siin maailmas juhib eelkõige surmahirm ja siis võib-olla on natuke seksuaalsust, seksuaalsus on natuke nõrgem asi kui on surmahirm, aga surma ei tasu kellelgi karta, sellepärast et ära sureme me kõik.
21
00:03:49.045 --> 00:03:53.705
Sest et see tuleb niikuinii, see on väga optimistlikult läheb siin nädalavahetuse vastu.
22
00:03:54.605 --> 00:03:55.585
Nii, pange nüüd silmad kinni.
23
00:03:56.405 --> 00:03:57.385
Mis sa ise kardad?
24
00:03:57.725 --> 00:04:02.705
Mis on see, mida sa üritad vältida peale, no ma ei tea, surmahirmu, no seda sa ütlesid, et sa ei karda, sest see tuleb niikuinii?
25
00:04:02.745 --> 00:04:13.686
Ma ütlesingi, et iga hirm, mis on inimesel olemas, on seotud ikkagi on ta kasvanud välja surmahirmust, aga ma kardan surma.
26
00:04:14.466 --> 00:04:16.066
Me jõuame ikka sinna tagasi.
27
00:04:16.446 --> 00:04:17.546
Ehk siis tegelikult...
28
00:04:17.586 --> 00:04:23.366
Aga ämblikud, maod, rotid, pimedus, kummitused voodi all, õudusjutud?
29
00:04:23.406 --> 00:04:46.886
Ei ka jah, nagu tavaline inimene, aga ei noh ämblikke ei karda, aga igasuguseid ootamatusi loomulikult nagu iga inimene, et kinos näiteks igasuguse plahvatuse ootamatu koha peale ikka on seda jumpscare'i ja ma ei tahaks teada üldse, kes on väga tundetud, noh võib-olla on mõni tundetud, aga siis on seal tajusüsteemis juba midagi valesti, et aga igaüks ehmatab.
30
00:04:47.146 --> 00:04:49.946
Oi-oi!
31
00:04:49.986 --> 00:04:51.146
Hüppab juba peaaegu stuudiot laiali.
32
00:04:51.186 --> 00:04:59.707
No ma tahtsin just öelda, et minu poolt vaadatuna sa näed ikkagi endiselt ilus välja, ma sealt teiselt poolt ei näe, Karin, kuidas sul läheb seal, mis see taktika sul on, mis sa, kus sa oled jõudnud?
33
00:04:59.767 --> 00:05:18.487
Praegu on hästi raske teha, kui tüüp muudkui hüppab ja räägib silmad on kinni ja ja me teeme sellise hästi lihtsa, me oleme kahe värviga, me siin väga hajutama midagi tegema rohkem hullusi ei hakka, et keskendume tema enda näokujule, luustikule ja selle põhjal hakkangi tegema, nii et tegelikult seal...
34
00:05:18.527 --> 00:05:20.687
Kas tal on hea luustik, millest joonistada?
35
00:05:21.347 --> 00:05:23.287
Tal on väga tore luustik.
36
00:05:23.327 --> 00:05:24.547
Väga tore luustik!
37
00:05:24.587 --> 00:05:26.447
Tore luukere joonistamiseks tore luustik.
38
00:05:26.487 --> 00:05:33.727
Jaa, et selle jaoks tegelikult ei pea üldse olema siin grimmeerija, nii et emmed-issid saavad kodus ka väga ilusti.
39
00:05:33.767 --> 00:05:40.547
Mis sa teed siis, sa värvid silmalaud värvisid mustaks, mis sa sealt veel teed, kirjelda paari sõnaga, mis need põhilised jooned on?
40
00:05:40.747 --> 00:05:52.388
Põhilised jooned on ikkagi siit koljuluu juurest, siis tuleme põsesarna alt ja siis tuleme teeme need hambad ikkagi ka ja vaatame, kaotame selle nina ka ära, et tegelikult, mis meil läheks ikkagi auku.
41
00:05:53.128 --> 00:05:53.648
See on nagu põnev.
42
00:05:53.688 --> 00:05:58.688
Ma tahan öelda kaks minutit on sul veel jäänud, nii et jaa, et sa pead päris tempokalt pead nüüd jõudma.
43
00:05:59.228 --> 00:06:03.948
Kas sa tähistad Halloweeni üldse, Urmas Eero, kuidagimoodi, jõuab see sinuni?
44
00:06:03.988 --> 00:06:04.628
Ei.
45
00:06:04.848 --> 00:06:06.008
See on täiesti teine põlvkond ju.
46
00:06:06.228 --> 00:06:13.048
Vaata, ma õpetan praegu teleuusi teletegijaid Balti filmi- ja meediakoolis... Oot-oot, ma nüüd korraks ei saa teha...
47
00:06:13.508 --> 00:06:22.708
Oota, aga ma pean sulle ära ütlema, et kui saatejuht esitab pika kas-küsimuse, siis võib juhtuda nii, et talle vastatakse lihtsalt jah või ei.
48
00:06:22.868 --> 00:06:24.448
Ma siis täpsustan kohe edasi - miks?
49
00:06:24.488 --> 00:06:27.968
Miks ma tähistan Halloweeni?
50
00:06:28.088 --> 00:06:28.848
Või ei tähista?
51
00:06:29.909 --> 00:06:33.069
Sellepärast, et ma tähistaks heameelega mardipäeva.
52
00:06:33.109 --> 00:06:34.429
Aga tähistad sa?
53
00:06:35.169 --> 00:06:35.909
Mardipäeva vä?
54
00:06:35.949 --> 00:06:36.489
Jaa.
55
00:06:36.849 --> 00:06:38.669
Ma mõtlen martide peale ja...
56
00:06:38.909 --> 00:06:39.609
Varud kommi ja...?
57
00:06:39.689 --> 00:06:42.729
...varun kommi ja söön ise hästi palju kommi ja kõik on hästi.
58
00:06:42.769 --> 00:06:50.389
Aga kui sul täna õhtu tulevad ukse taha see, ma ei tea, kuidas eesti keeles on - pomm või komm on vist öeldakse see lause, annad kommi, on sul varutud?
59
00:06:50.429 --> 00:06:59.169
Me paneme välisukse kinni, sest Halloweeni ajal meie Kalamaja majja ei pääse ükski selline laps, kes tähistab Halloweeni, aga marti ei jookse.
60
00:07:00.729 --> 00:07:07.029
Kuidas on, kas seoses selle Halloweeniga grimmeerijate käed on ka käed-jalad tööd täis?
61
00:07:07.069 --> 00:07:11.169
Jaa, minu tänane tööpäev on kestnud juba neliteist tundi.
62
00:07:11.209 --> 00:07:13.309
Ja kogu aeg teed seda ühte sama liigutust jah?
63
00:07:13.469 --> 00:07:25.250
Ei, ühte sama liigutust ei tee, täna on igasugu erinevaid asju tehtud, oleme oleme teinud ära erinevad kiilakad pead, oleme teinud erinevaid karaktereid, et täna on kõike juba tehtud.
64
00:07:25.290 --> 00:07:30.170
No kiilaka pea me saime juba ees valmis, nii et see oli sul niimoodi modellina olemas, seda ei pidanud tegema.
65
00:07:30.230 --> 00:07:31.010
Seda ei pidanud tegema.
66
00:07:32.650 --> 00:07:37.950
Kuule, aga mina arvan, et me teeme nüüd niimoodi, et sina oled siin niimoodi kenasti veel maalimas, nii palju oleme teinud ära kui oleme.
67
00:07:38.030 --> 00:07:40.770
See on sihuke lihtne lapsevanemale tegemine.
68
00:07:40.810 --> 00:07:41.710
Andke peeglit.
69
00:07:41.830 --> 00:07:43.530
Kohe-kohe sa... Oo!
70
00:07:43.570 --> 00:07:44.630
Oo!
71
00:07:44.670 --> 00:07:46.190
Kuule, sa oled ju teise poole ka valmis teinud!
72
00:07:46.230 --> 00:07:48.210
Ega ma ei oskagi teisiti enam tulla.
|
seadusemuudatus-paneb-inimesi-pensioni-kolmanda-sambaga-liituma | https://www.err.ee/1153461/seadusemuudatus-paneb-inimesi-pensioni-kolmanda-sambaga-liituma | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108141/v/master.m3u8 | Seadusemuudatus paneb inimesi pensioni kolmanda sambaga liituma | Inimesed on hakanud hoogsalt pensioni kolmanda sambaga liituma. Ühtlasi on hakatud kolmandat sammast tegema ka lastele. Innukuse taga on jaanuarist jõustuv kolmandat sammast puudutav seadusemuudatus. | Koos pensionireformiga jõustus ka muudatus kolmanda pensionisamba osas. Need, kes veel selle aasta jooksul kolmanda sambaga liituvad, saavad sealt juba 55-aastasena soodustingimustel raha välja võtta. Ühes osas võetuna, tasudes 10 protsenti tulumaksu ja fondi viies, millelt saadakse igakuiseid väljamakseid üldse tulumaksuvabalt. Kolmandasse sambasse paigutatud rahalt saab jätkuvalt tulumaksu tagasi.
"2021. aastast ühtlustatakse kolmanda samba pensioniiga teise samba pensionieaga, mis tähendab et ka kolmandast sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Kuna riiklik vanaduspensioniiga tulevikus kasvab, siis edaspidi kasvab ka kolmanda samba vanadusepensioni iga," selgitas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lilleaid. Aga seda vaid inimestel, kes ei ole selle aasta jooksul kolmanda sambaga liitunud.
Osapoolte sõnul on huvi kolmanda sambaga liituda kasvanud.
Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ütles, et huvi kasvu on olnud võimalik tähele panna juba pikemat aega. "Aasta alguses ja tegelikult viimased paar nädalat on olnud väga aktiivse huviga. Ma arvan, et huvi on kasvanud kuskil 10 kuni 20 protsenti vähemalt," lausus Peik.
Uue nähtusena on hakanud inimesed oma lapsi kolmanda sambaga liitma. Eelmise aasta lõpu seisuga oli 17 alaealisel kolmas sammas, praeguseks juba enam kui 700-l. Seejuures pole vaja rohkemat kui üheeurost sissemakset. | Inimesed on hakanud hoogsalt pensioni kolmanda sambaga liituma. Ühtlasi on hakatud kolmandat sammast tegema ka lastele. Innukuse taga on jaanuarist jõustuv kolmandat sammast puudutav seadusemuudatus. Koos pensionireformiga jõustus ka muudatus kolmanda pensionisamba osas. Need, kes veel selle aasta jooksul kolmanda sambaga liituvad, saavad sealt juba viiekümne viie aastasena soodustingimustel raha välja võtta. Ühes osas võetuna, tasudes kümme protsenti tulumaksu ja fondi viies, millelt saadakse igakuiseid väljamakseid üldse tulumaksuvabalt. Kolmandasse sambasse paigutatud rahalt saab jätkuvalt tulumaksu tagasi. Kahe tuhande kahekümne esimesest aastast ühtlustatakse kolmanda samba pensioniiga uue teise samba pensionieaga, mis tähendab siis, et ka kolmandast sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riiklikku vanaduspensioni iga. Aga seda vaid inimestel, kes ei ole selle aasta jooksul kolmanda sambaga liitunud. Osapoolte sõnul on huvi kolmanda sambaga liituda kasvanud. Aga seda tegelikult on juba tähele panna võimalik olnud pikemat aega. Aasta alguses ja tegelikult nüüd viimased paar nädalat on olnud väga aktiivse huviga. Ma arvan, et huvi on kasvanud kuskil kümme kakskümmend protsenti vähemalt. Uue asjana on hakanud inimesed oma lapsi kolmanda sambaga liitma. Eelmise aasta lõpu seisuga oli seitsmeteistkümnel alaealisel kolmas sammas. Praeguseks juba enam kui seitsmesajal. Seejuures pole vaja rohkemat kui ühe eurost sissemakset. See, kas ta sinna mingit raha paneb, mul pole õrna aimugi. Ta on praegu kahe aastane. Ta ei mõtle nende asjade peale. Mina tema kontole, kolmanda samba kontole ei hakka raha panema. Ma panin sinna ainult ühe euro ja sellest piisab. Sest see tähendabki seda, et kui ta saab viiskümmend viis ja kui ta on sinna hiljem mingit raha pannud, ta saab hakata seda välja võtma niimoodi, et ta maksab kümme protsenti tulumaksu. | WEBVTT
1
00:00:00.740 --> 00:00:05.861
Inimesed on hakanud hoogsalt pensioni kolmanda sambaga liituma.
2
00:00:06.301 --> 00:00:09.641
Ühtlasi on hakatud kolmandat sammast tegema ka lastele.
3
00:00:09.681 --> 00:00:15.282
Innukuse taga on jaanuarist jõustuv kolmandat sammast puudutav seadusemuudatus.
4
00:00:16.642 --> 00:00:20.563
Koos pensionireformiga jõustus ka muudatus kolmanda pensionisamba osas.
5
00:00:21.303 --> 00:00:27.784
Need, kes veel selle aasta jooksul kolmanda sambaga liituvad, saavad sealt juba viiekümne viie aastasena soodustingimustel raha välja võtta.
6
00:00:27.824 --> 00:00:36.645
Ühes osas võetuna, tasudes kümme protsenti tulumaksu ja fondi viies, millelt saadakse igakuiseid väljamakseid üldse tulumaksuvabalt.
7
00:00:36.685 --> 00:00:40.765
Kolmandasse sambasse paigutatud rahalt saab jätkuvalt tulumaksu tagasi.
8
00:00:40.805 --> 00:00:55.607
Kahe tuhande kahekümne esimesest aastast ühtlustatakse kolmanda samba pensioniiga uue teise samba pensionieaga, mis tähendab siis, et ka kolmandast sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riiklikku vanaduspensioni iga.
9
00:00:55.647 --> 00:01:00.168
Aga seda vaid inimestel, kes ei ole selle aasta jooksul kolmanda sambaga liitunud.
10
00:01:00.208 --> 00:01:03.788
Osapoolte sõnul on huvi kolmanda sambaga liituda kasvanud.
11
00:01:03.928 --> 00:01:07.949
Aga seda tegelikult on juba tähele panna võimalik olnud pikemat aega.
12
00:01:08.289 --> 00:01:13.569
Aasta alguses ja tegelikult nüüd viimased paar nädalat on olnud väga aktiivse huviga.
13
00:01:13.910 --> 00:01:17.890
Ma arvan, et huvi on kasvanud kuskil kümme kakskümmend protsenti vähemalt.
14
00:01:18.350 --> 00:01:21.610
Uue asjana on hakanud inimesed oma lapsi kolmanda sambaga liitma.
15
00:01:22.091 --> 00:01:25.711
Eelmise aasta lõpu seisuga oli seitsmeteistkümnel alaealisel kolmas sammas.
16
00:01:26.351 --> 00:01:28.051
Praeguseks juba enam kui seitsmesajal.
17
00:01:28.091 --> 00:01:31.792
Seejuures pole vaja rohkemat kui ühe eurost sissemakset.
18
00:01:32.312 --> 00:01:34.932
See, kas ta sinna mingit raha paneb, mul pole õrna aimugi.
19
00:01:34.972 --> 00:01:36.172
Ta on praegu kahe aastane.
20
00:01:36.312 --> 00:01:37.473
Ta ei mõtle nende asjade peale.
21
00:01:37.893 --> 00:01:41.653
Mina tema kontole, kolmanda samba kontole ei hakka raha panema.
22
00:01:41.693 --> 00:01:44.173
Ma panin sinna ainult ühe euro ja sellest piisab.
23
00:01:44.353 --> 00:01:52.034
Sest see tähendabki seda, et kui ta saab viiskümmend viis ja kui ta on sinna hiljem mingit raha pannud, ta saab hakata seda välja võtma niimoodi, et ta maksab kümme protsenti tulumaksu.
|
tartus-avaldati-meelt-poola-naiste-oiguste-toetuseks | https://www.err.ee/1153458/tartus-avaldati-meelt-poola-naiste-oiguste-toetuseks | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108134/v/master.m3u8 | Tartus avaldati meelt Poola naiste õiguste toetuseks | Tartus kogunesid reedel meeleavaldajad naiste õiguste kaitseks, et toetada Poolas käivitunud protestilainet, vahendas "Aktuaalne kaamera". | Raekoja platsile kogunes üle saja inimese, kes näitasid vastumeelt Poola karmi abordiseaduse vastu. Meeleavaldusel osalesid mitmed Eestis elavad poolakad, sõna võtsid ka Tartu linna volikogu esimees ning abilinnapea. Oma toetust näitas ka Eesti arstiteadusüliõpilaste selts.
"Kindlasti oleme mures ka selle üle, et Eestis räägitakse abortidest ja nende võimalikest keelustamisest ja tehtud rünnakuid naistearstide vastu. Aga hetkel on ikkagi väga mures selles osas, mis Poolas toimub," ütles arstiteadusüliõpilaste seltsi asepresident Kadri Ann Prass. | Tartus kogunesid meeleavaldajad naiste õiguste kaitseks, et toetada Poolas käivitunud protestilainet. Raekoja platsile kogunes üle saja inimese, kes näitasid vastumeelt Poola karmi abordiseaduse vastu. Meeleavaldusel osalesid mitmed Eestis elavad poolakad, sõna võtsid ka Tartu linna volikogu esimees ja abilinnapea. Oma toetust näitas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts.
Kindlasti oleme mures ka selle üle, et Eestis räägitakse abortidest, nende võimalikest keelustamisest ja on tehtud rünnakuid naistearstide vastu, aga kindlasti hetkel on ikkagi väga murettekitav see, mis Poolas toimub.
Ei, no mina arvan, et Eestis on ka vaja rääkida just sellistel teemadel, et sellist asja ei juhtuks meil. Jah, et me tahame elada Eestis vabalt, nagu oleme.
Mul on väga hea meel, et nii palju rahvast on tulnud siia. Ja noored, noored! Ja muidugi vaatame, et vanemaid ei ole, aga no eks vanemad siis mõtlevad kodus ka kõige-kõige peale. Me, me tulime. | WEBVTT
1
00:00:02.060 --> 00:00:07.841
Tartus kogunesid meeleavaldajad naiste õiguste kaitseks, et toetada Poolas käivitunud protestilainet.
2
00:00:08.381 --> 00:00:13.622
Raekoja platsile kogunes üle saja inimese, kes näitasid vastumeelt Poola karmi abordiseaduse vastu.
3
00:00:13.662 --> 00:00:20.483
Meeleavaldusel osalesid mitmed Eestis elavad poolakad, sõna võtsid ka Tartu linna volikogu esimees ja abilinnapea.
4
00:00:20.523 --> 00:00:24.583
Oma toetust näitas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts.
5
00:00:26.103 --> 00:00:40.505
Kindlasti oleme mures ka selle üle, et Eestis räägitakse abortidest, nende võimalikest keelustamisest ja on tehtud rünnakuid naistearstide vastu, aga kindlasti hetkel on ikkagi väga murettekitav see, mis Poolas toimub.
6
00:00:40.545 --> 00:00:47.346
Ei, no mina arvan, et Eestis on ka vaja rääkida just sellistel teemadel, et sellist asja ei juhtuks meil.
7
00:00:47.926 --> 00:00:51.746
Jah, et me tahame elada Eestis vabalt, nagu oleme.
8
00:00:51.786 --> 00:00:56.347
Mul on väga hea meel, et nii palju rahvast on tulnud siia.
9
00:00:56.687 --> 00:00:57.847
Ja noored, noored!
10
00:00:57.907 --> 00:01:04.468
Ja muidugi vaatame, et vanemaid ei ole, aga no eks vanemad siis mõtlevad kodus ka kõige-kõige peale.
11
00:01:05.168 --> 00:01:06.248
Me, me tulime.
|
haigekassa-eriarstiabi-suurhankel-osaleb-71-tervishoiuasutust | https://www.err.ee/1153452/haigekassa-eriarstiabi-suurhankel-osaleb-71-tervishoiuasutust | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108135/v/master.m3u8 | Haigekassa eriarstiabi suurhankel osaleb 71 tervishoiuasutust | Haigekassa välja kuulutatud 20 eriarstiabi hankest enamusel oli redel tähtaeg ja laekus 111 pakkumust 71 tervishoiuasutuselt. Hangete kogumaht on 300 miljonit eurot. | Kui 94 protsenti eriarstiabist osutavad haiglavõrgu arengukava haiglad ehk suurhaiglad, siis ülejäänu eriarstiabist ostab haigekassa erakliinikutelt juurde. Sõlmitavate lepingute periood on viis aastat ja rahaline maht kokku ligi 300 miljonit eurot.
Eelmine, 2018. aasta sama hange tekitas väga palju vaidlusi, kuna mitmed pikalt haigekassa lepingupartnerid olnud tervishoiuasutused jäid lepingust ilma ja süüdistasid haigekassat riiulifirmade eelistamises.
Seekordset hanget on haigekasse kinnitusel oluliselt muudetud, et toonast olukord välistada. Esiteks nägid pakkujaid hindamise kriteeriume juba palju varem.
Teine suur erinevus on see, et haigekassa hindab palju põhjalikumalt pakkuja võimekust, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas.
"See tähendab seda, et hankel saavad pakkujad lepingumahu vastavalt sellele, kui palju neil on nii ruume, kus teenust osutada, kui ka arste, kes selles ruumis teenust osutavad. See on hästi oluline erinevus," lausus Tähnas.
Kolmas suurem erinevus on see, et hange on lävendipõhine. "Me ei tekita pingerida, kus see, kes on eespool, võtab kõik endale, vaid kõik, kes saavutavad etteantud taseme ehk lävendi, saavad lepingu ja vastavalt oma reaalsele võimekusele ka lepingumahu," selgitas Tähnas. | Haigekassa väljakuulutatud kahekümne eriarstiabi hankest enamusel oli täna tähtaeg ja laekus sada üksteist pakkumust seitsmekümne ühelt tervishoiuasutuselt. Kui üheksakümmend neli protsenti eriarstiabist osutavad haiglavõrgu arengukava haiglad ehk suurhaiglad, siis ülejäänud eriarstiabist ostab haigekassa erakliinikutelt juurde. Sõlmitavate lepingute periood on viis aastat ja rahaline maht kokku ligi kolmsada miljonit eurot. Eelmine kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta sama hange tekitas väga palju vaidlusi, kuna mitmed pikalt haigekassa lepingupartnerid olnud tervishoiuasutused jäid lepingust ilma ja süüdistasid haigekassat riiulifirmade eelistamises. Seekordset hanget on haigekassa kinnitusel oluliselt muudetud, et toonast olukorda välistada. Esiteks nägid pakkujad hindamiskriteeriume juba palju varem. Teine oluline erinevus võib-olla on see, et me hindame palju põhjalikumalt pakkuja võimekust. See tähendab siis seda, et hankel saavad pakkujad lepingumahu vastavalt sellele, kui palju neil on nii ruume, kus teenust osutada, kui ka arste, kes selles ruumis teenust osutavad. See on hästi oluline erinevus. Ja kolmas võib-olla sihuke suurem erinevus on see, et hange on lävendipõhine, ehk me ei tekita pingerida, kus siis kes on eespool võtab kõik endale, vaid kõik, kes saavutavad etteantud taseme ehk lävendi, saavad lepingu ja siis vastavalt oma reaalsele võimekusele ka lepingumahu. | WEBVTT
1
00:00:02.180 --> 00:00:10.542
Haigekassa väljakuulutatud kahekümne eriarstiabi hankest enamusel oli täna tähtaeg ja laekus sada üksteist pakkumust seitsmekümne ühelt tervishoiuasutuselt.
2
00:00:11.022 --> 00:00:20.743
Kui üheksakümmend neli protsenti eriarstiabist osutavad haiglavõrgu arengukava haiglad ehk suurhaiglad, siis ülejäänud eriarstiabist ostab haigekassa erakliinikutelt juurde.
3
00:00:21.424 --> 00:00:26.544
Sõlmitavate lepingute periood on viis aastat ja rahaline maht kokku ligi kolmsada miljonit eurot.
4
00:00:27.364 --> 00:00:39.486
Eelmine kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta sama hange tekitas väga palju vaidlusi, kuna mitmed pikalt haigekassa lepingupartnerid olnud tervishoiuasutused jäid lepingust ilma ja süüdistasid haigekassat riiulifirmade eelistamises.
5
00:00:39.947 --> 00:00:45.047
Seekordset hanget on haigekassa kinnitusel oluliselt muudetud, et toonast olukorda välistada.
6
00:00:45.527 --> 00:00:49.228
Esiteks nägid pakkujad hindamiskriteeriume juba palju varem.
7
00:00:51.068 --> 00:00:55.269
Teine oluline erinevus võib-olla on see, et me hindame palju põhjalikumalt pakkuja võimekust.
8
00:00:55.309 --> 00:01:07.431
See tähendab siis seda, et hankel saavad pakkujad lepingumahu vastavalt sellele, kui palju neil on nii ruume, kus teenust osutada, kui ka arste, kes selles ruumis teenust osutavad.
9
00:01:07.751 --> 00:01:08.771
See on hästi oluline erinevus.
10
00:01:09.131 --> 00:01:23.994
Ja kolmas võib-olla sihuke suurem erinevus on see, et hange on lävendipõhine, ehk me ei tekita pingerida, kus siis kes on eespool võtab kõik endale, vaid kõik, kes saavutavad etteantud taseme ehk lävendi, saavad lepingu ja siis vastavalt oma reaalsele võimekusele ka lepingumahu.
|
sumptomiteta-viirusekandjad-teevad-terviseametile-muret | https://www.err.ee/1153447/sumptomiteta-viirusekandjad-teevad-terviseametile-muret | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108136/v/master.m3u8 | Sümptomiteta viirusekandjad teevad terviseametile muret | Eestis on sel nädalal koroonaviirusega nakatumised märgatavalt suurenenud. Terviseametile teeb muret ilma nähtavate sümptomiteta viirusekandjate osakaalu kasv. Koroonaviirus levib terviseameti kinnitusel praegu peamiselt kodus ja töökohas. | Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et nakatunute seas on üha enam neid, kel on kas väga kerged sümptomid või sümptomeid pole üldse. Sellistel inimestel on raske aru saada miks nad peaksid isolatsioonis olema või haiguslehte võtma. "Aga see, kui neil justkui ei ole sümptomeid, ei tähenda veel seda, et see inimene ei või nakkust edasi anda. Selles me võime näha väga suurt ohukohta," märkis Härma.
Härma sõnul on oht selles, et sümptomiteta, kuid nakkusohtlik inimene viib nakkuse tööle, kooli või nakatab teisi ühistranspordis, sest sümptomiteta inimesega ei taipa teised distantsi hoida. Härma soovitab kõigil näiteks ühistranspordis maske kanda.
Sümptomiteta viirusekandjate osakaalu kasv ei tähenda, et Eestis oleks epidemioloogilises mõttes viiruse varjatud levik, kuid on oht, et see võib tekkida.
"Just nende asümptomaatiliste inimeste arvelt see oht võibki suureneda, mistõttu me hakkame testima asümptomaatilisi ja sümptomaatilisi lähikontaktseid nende kümnendal päeval. See annab meile ka parema pildi ette, mis on võimalik nakatunute hulk asümptomaatiliste seas," ütles Härma.
Epidemioloogiliselt tähendab viiruse varjatud levik Härma sõnul seda, et riigis tehakse teste vähe, kuid nende seas on palju positiivseid. Eestis see nii ei ole, sest siin tehakse palju teste, kinnitas ta. Eestis on viiruse püsiv levik, sest haigusjuhtumeid lisandub pidevalt ja kõikjal riigis.
Eestis levib koroona põhiliselt kodudes ja töökohtades. Et Tallinnas ja Harjumaal on kõige intensiivsem haigestumise kasv, soovitab Härma Põhja-Eesti tööandjatel pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja töökorraldusele, vajadusel tuleb töötajatele korraldada testimine.
"Kui ettevõttes on tulnud mitmeid haigestumisi välja, me näeme, et ettevõttes võib olla epidemioloogiline oht, siis terviseamet korraldab laustestimise. Kui ettevõte soovib ise oma inimesi testida, siis ta saab ise pöörduda Synlabi poole," selgitas Härma.
Reede seisuga on Tallinnas kaheksa töökoha kollet. Enamus iga päevaga lisandunud haigetest tuleb kontaktsete seast. 15 kuni 18 protsenti igapäevastest nakkusjuhtudest on sellised, mille puhul pole teada, kust nakkus saadi. | Eestis on sel nädalal koroonaviirusega nakatumised märgatavalt suurenenud. Terviseametile teeb muret ilmanähtavate sümptomiteta viirusekandjate osakaalu kasv. Koroonaviirus levib terviseameti kinnitusele praegu peamiselt kodus ja töökohas. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et nakatunute seas on üha enam neid, kel on kas väga kerged sümptomid või sümptomeid pole üldse. Mis tähendab, et inimestel on ka raske aru saada, et miks nemad üldse peaksid isolatsioonis olema või haiguslehte võtma, kui neil justkui ei ole sümptomeid. Aga see, kui inimesel ei ole sümptomeid, ei tähenda veel seda, et see inimene ei või nakkust edasi anda ja selles me võime näha väga suurt ohukohta. Mari-Anne Härma sõnul on oht selles, et sümptomiteta, kuid nakkusohtlik inimene viib nakkuse tööle, kooli või nakatab teisi ühistranspordis, sest sümptomiteta inimesega ei taipa teised distantsi hoida. Härma soovitab kõigil näiteks ühistranspordis maske kanda. Asümptomaatiliste viirusekandjate osakaalu kasv ei tähenda, et Eestis oleks epidemioloogilises mõttes viiruse varjatud levik, kuid oht on, et see võib tekkida. Just nende asümptomaatiliste inimeste arvelt see oht võibki suureneda hetkel, mistõttu hakkame testima asümptomaatilisi ja sümptomaatilisi lähikontaktseid nende kümnendal päeval. See annab meile parema pildi ka silme ette, mis on siis võimalik nakatunute hulk asümptomaatiliste seas. Epidemioloogiliselt tähendab viiruse varjatud levik Härma sõnul seda, et riigis tehakse teste vähe, kuid nende seas on palju positiivseid. Eestis see nii ei ole, sest siin tehakse palju teste, kinnitas ta. Eestis on viiruse püsiv levik, sest haigusjuhtumeid lisandub pidevalt ja kõikjal riigis. Eestis levib koroona põhiliselt kodudes ja töökohtades. Et Tallinnas ja Harjumaal on kõige intensiivsem haigestumise kasv, soovitab Härma Põhja-Eesti tööandjatel pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja töökorraldusele. Vajadusel tuleb töötajatele korraldada testimine. Kui ettevõttes on tulnud mitmeid haigestumisi välja, me näeme, et ettevõttes võib olla epidemioloogiline oht, siis terviseamet korraldab selle laustestimise. Kui ettevõte soovib ise oma inimesi testida, siis ta saab ise pöörduda Synlabi poole. Tänase seisuga on Tallinnas kaheksa töökoha kollet. Enamus iga päevaga lisandunud haigetest tuleb kontaktsete seast. Viisteist kuni kaheksateist protsenti igapäevastest nakkusjuhtudest on aga sellised, mille puhul pole teada, kust nakkus saadi. Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis tuhat viissada seitseteist koroonaviiruse proovi, nakkusega oli kuus koma seitse protsenti ehk sada üks inimest. Harjumaale lisandus kuuskümmend seitse nakatunut, Ida-Virumaale tuli juurde üheksa, Tartumaale ja Hiiumaale kolm, Pärnumaale ja Lääne-Virumaale kaks nakatunut. Üks lisandus Raplamaale, Jõgevamaale ja Järvamaale. Haiglaravil on nelikümmend inimest, mis on kuue võrra rohkem kui päev varem. Juhitaval hingamisel on kolm patsienti. Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja saja tuhande inimese kohta kerkis viiekümne kuue koma kaheksakümne üheni. | WEBVTT
1
00:00:01.600 --> 00:00:05.260
Eestis on sel nädalal koroonaviirusega nakatumised märgatavalt suurenenud.
2
00:00:05.300 --> 00:00:09.781
Terviseametile teeb muret ilmanähtavate sümptomiteta viirusekandjate osakaalu kasv.
3
00:00:10.201 --> 00:00:14.161
Koroonaviirus levib terviseameti kinnitusele praegu peamiselt kodus ja töökohas.
4
00:00:14.221 --> 00:00:24.402
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et nakatunute seas on üha enam neid, kel on kas väga kerged sümptomid või sümptomeid pole üldse.
5
00:00:24.442 --> 00:00:32.663
Mis tähendab, et inimestel on ka raske aru saada, et miks nemad üldse peaksid isolatsioonis olema või haiguslehte võtma, kui neil justkui ei ole sümptomeid.
6
00:00:32.703 --> 00:00:40.224
Aga see, kui inimesel ei ole sümptomeid, ei tähenda veel seda, et see inimene ei või nakkust edasi anda ja selles me võime näha väga suurt ohukohta.
7
00:00:40.984 --> 00:00:52.245
Mari-Anne Härma sõnul on oht selles, et sümptomiteta, kuid nakkusohtlik inimene viib nakkuse tööle, kooli või nakatab teisi ühistranspordis, sest sümptomiteta inimesega ei taipa teised distantsi hoida.
8
00:00:52.285 --> 00:00:56.005
Härma soovitab kõigil näiteks ühistranspordis maske kanda.
9
00:00:56.805 --> 00:01:06.606
Asümptomaatiliste viirusekandjate osakaalu kasv ei tähenda, et Eestis oleks epidemioloogilises mõttes viiruse varjatud levik, kuid oht on, et see võib tekkida.
10
00:01:06.646 --> 00:01:21.868
Just nende asümptomaatiliste inimeste arvelt see oht võibki suureneda hetkel, mistõttu hakkame testima asümptomaatilisi ja sümptomaatilisi lähikontaktseid nende kümnendal päeval.
11
00:01:22.788 --> 00:01:29.128
See annab meile parema pildi ka silme ette, mis on siis võimalik nakatunute hulk asümptomaatiliste seas.
12
00:01:30.068 --> 00:01:37.769
Epidemioloogiliselt tähendab viiruse varjatud levik Härma sõnul seda, et riigis tehakse teste vähe, kuid nende seas on palju positiivseid.
13
00:01:38.209 --> 00:01:41.490
Eestis see nii ei ole, sest siin tehakse palju teste, kinnitas ta.
14
00:01:41.650 --> 00:01:47.090
Eestis on viiruse püsiv levik, sest haigusjuhtumeid lisandub pidevalt ja kõikjal riigis.
15
00:01:47.610 --> 00:01:50.650
Eestis levib koroona põhiliselt kodudes ja töökohtades.
16
00:01:51.050 --> 00:02:00.611
Et Tallinnas ja Harjumaal on kõige intensiivsem haigestumise kasv, soovitab Härma Põhja-Eesti tööandjatel pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja töökorraldusele.
17
00:02:00.851 --> 00:02:03.472
Vajadusel tuleb töötajatele korraldada testimine.
18
00:02:03.512 --> 00:02:15.953
Kui ettevõttes on tulnud mitmeid haigestumisi välja, me näeme, et ettevõttes võib olla epidemioloogiline oht, siis terviseamet korraldab selle laustestimise.
19
00:02:16.353 --> 00:02:23.394
Kui ettevõte soovib ise oma inimesi testida, siis ta saab ise pöörduda Synlabi poole.
20
00:02:23.614 --> 00:02:26.514
Tänase seisuga on Tallinnas kaheksa töökoha kollet.
21
00:02:26.954 --> 00:02:30.574
Enamus iga päevaga lisandunud haigetest tuleb kontaktsete seast.
22
00:02:30.614 --> 00:02:38.335
Viisteist kuni kaheksateist protsenti igapäevastest nakkusjuhtudest on aga sellised, mille puhul pole teada, kust nakkus saadi.
23
00:02:38.375 --> 00:02:47.476
Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis tuhat viissada seitseteist koroonaviiruse proovi, nakkusega oli kuus koma seitse protsenti ehk sada üks inimest.
24
00:02:48.036 --> 00:02:56.597
Harjumaale lisandus kuuskümmend seitse nakatunut, Ida-Virumaale tuli juurde üheksa, Tartumaale ja Hiiumaale kolm, Pärnumaale ja Lääne-Virumaale kaks nakatunut.
25
00:02:56.637 --> 00:02:59.777
Üks lisandus Raplamaale, Jõgevamaale ja Järvamaale.
26
00:03:00.317 --> 00:03:04.017
Haiglaravil on nelikümmend inimest, mis on kuue võrra rohkem kui päev varem.
27
00:03:04.217 --> 00:03:06.218
Juhitaval hingamisel on kolm patsienti.
28
00:03:06.878 --> 00:03:12.878
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja saja tuhande inimese kohta kerkis viiekümne kuue koma kaheksakümne üheni.
|
vahur-kersna-toob-etv-ekraanile-ansambel-laine-loo | https://menu.err.ee/1153433/vahur-kersna-toob-etv-ekraanile-ansambel-laine-loo | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1108098/v/master.m3u8 | Vahur Kersna toob ETV ekraanile ansambel "Laine" loo | 1960. aastal kokku tulnud "Laine" vallutab lavalaudasid sama särtsakalt kui 60 aastat tagasi. Vahur Kersna värske saade "Raugematu "Laine"" avab ansambli pikka ja kirevat lavalugu. | Nõukogude Liidu estraaditaevasse raketina sööstnud ansambel "Laine" on aastate jooksul kogenud nii kõrgeid karisid kui ka sügavaid orge. Vahur Kersna uusimas saates elustuvad need hetked ja lood läbi värskete intervjuude ning kullaprooviga arhiivikaadrite.
"Laine"-lugusid jagavad nii tänased ansambli liikmed kui ka endised lauljad, teiste seas näiteks algusaastail laulnud Marta Oja ja Anne Peterson ning tänased "Laine" tegijad Merle Lilje, Krista Grinbergs-Raigla ja Sirje Põllu. Samuti meenutavad ansamblit mitmed kaasteelied, kes muusika ja lavalaudade kaudu nendega kokku on puutunud.
"Raugematu "Laine"" on ETV eetris 30. oktoobril kell 20.00. | Tol ajal kurjad keeled rääkisid, et Laine tüdrukud, nii ilusad noored ahvatlevad käisid parteimeestega saunas. Ei me käinud nendega saunas, et pole ka keegi kutsunud, ega ma ei tea, võib-olla oleks läinud ka. Põnev teekond läbi ajaloo koos raugematu Lainega. Vahur Kersna uus saade reede õhtul kell kaheksa Eesti Televisioonis. | WEBVTT
1
00:00:06.581 --> 00:00:17.983
Tol ajal kurjad keeled rääkisid, et Laine tüdrukud, nii ilusad noored ahvatlevad käisid parteimeestega saunas.
2
00:00:18.023 --> 00:00:24.504
Ei me käinud nendega saunas, et pole ka keegi kutsunud, ega ma ei tea, võib-olla oleks läinud ka.
3
00:00:25.364 --> 00:00:30.405
Põnev teekond läbi ajaloo koos raugematu Lainega.
4
00:00:30.605 --> 00:00:36.246
Vahur Kersna uus saade reede õhtul kell kaheksa Eesti Televisioonis.
|
mari-jurjens-olen-viimastel-aastatel-rohkem-jalginud-teisi-enda-umber | https://kultuur.err.ee/1153374/mari-jurjens-olen-viimastel-aastatel-rohkem-jalginud-teisi-enda-umber | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1107843/v/master.m3u8 | Mari Jürjens: olen viimastel aastatel rohkem jälginud teisi enda ümber | Kultuurisaates "OP" olid külas laulja ja laulukirjutaja Mari Jürjens ning näitleja ja režissöör Mikk Jürjens. Maril ilmus äsja isiklik heliplaat "Omaenese ilus ja veas" ning Mikul Mari muusikale tehtud muusikafilm "Õhtust hommikuni Põlvas". | Esialgu pakkus Mari Mikule välja, et too võiks mõnele tema uuele laulule muusikavideo teha, ent see plaan kasvas oodatust suuremaks. "Mikul on hea taju visuaalsetes vormides, samuti organisatoorsetes asjades, mida minul ei ole," rääkis Mari.
"Kuulates, kuidas Mari oma lugusid salvestas, tundus plaat mulle tervik," seletas Mikk, kuidas muusikavideo filmiks kasvas. "Ja siis pöördus meie poole kuidagi ise väga hea operaator Ants Tammik, kes arvas, et võiks äkki kunagi mingi muusikafilmi teha," rääkis Mikk asjade õnnelikust kulgemisest.
Otsus film Põlvas teha tuli juhuslikult. "Lisaks oli Põlva vald sellest ise väga huvitatud ja aitas meid. Inimesed olid nii toredad ja meile anti suur vabadus — sel öösel võisime purskkaevu Põlvas välja võtta või linna pimedaks teha," rääkis Mikk filmimisest.
"Mari on mõnes mõttes läinud endast väljapoole," iseloomustas Mikk Mari uut plaati. "Ta on rohkem hakanud vaatlema teisi ja uuel albumil on palju targalt valitud kaaslasi." Ka Mari nõustus, et uuel plaadil on mitu lugu, mis on inspireeritud teiste lugudest.
"Minu jaoks on iga album mingi eluperioodi album — sinna saavad kogutud mõtted, mis ma sel perioodil olen mõelnud. Viimased neli aastat on olnud ehk natuke tõsisemad aastad. Ma olen rohkem süvenenud inimeseks olemisse ja seeläbi ka rohkem jälginud teisi enda ümber. Sellepärast on ka siin plaadil rohkem lugusid, mis kõnelevad teistest inimestest, mitte ainult minu isiklikest tunnetest," rääkis Mari Jürjens. | Lauljal ja laulukirjutajal Mari Jürjensil ilmus äsja isiklik heliplaat, mille üheks inspiratsiooniallikaks oli tema enese pere. Uue plaadi muusika inspireeris aga omakorda Mari abikaasat, näitleja Mikk Jürjensit, kelle ettevõtmisel valmis terve muusikafilm pealkirjaga "Õhtust hommikuni Põlvas". Tere Mari, tere Mikk! Tere! Tere! Rõõm teid siin ka koos näha. Ja see põhjus, miks te täna koos olete, ei ole mitte see, et te olete üks pere, vaid teil on ka ühine töö ja ühine projekt. No see sai alguse sellest, et mina juba mitu aastat rääkisin, et millal me ikka need uued laulud saan salvestatud. Ja siis aasta alguses panin endale kuupäeva, kümnes oktoober paika, et hakata siis selles suunas liikuma. Ja siis tuli see kummaline kevad ja sellel ajal mul oli väga mõnusalt rahulikult aega sellega tegeleda ja siis ma ühel päeval ütlesin Mikule, et kuna teda film ja igasugune siis – on ju niimoodi – huvitab... Aitäh! Jaah, huvitab! ...siis äkki sa teeksid mulle kunagi ühe muusikavideo, et valiksid ühe laulu, teeksid video ka. Ja siis kuna oli jälle aega unistada, siis see unistus läks nagu suuremaks kogu aeg ja ühel hetkel selgus, et nüüd oleks vaja hoopis üks film teha. Inimese hinge ooperist tean mina tunnistada. Enda jälgede batterisse oskan ma takerduda. Sest Mikul on lihtsalt nii hea taju sellistes visuaalsetes nagu visuaalsetes vormides või sellel vallas ja siis ka igasuguses organisatoorses pooles, mida minul ei ole. Mina teen oma laule ja siis mõtlen, et võiks hakata neid salvestama ja nagu sellised mõtlen nagu nii-öelda neid siukseid kunstilisi mõtteid siis, et kuidas see kõik reaalselt nagu juhtu- juhtub, siis mul on väga vaja Miku abi, et ta ütleks, et ühesõnaga natuke nagu toetaks mind selles. Aga kust see mõte siis tegelikult tuli, et et teeme seda niimoodi, et lähme üheks ööks Põlvasse? See nii ta kuidagi kujunes, sest et see Mari idee, et tee mulle palun üks muusikavideo, tundus mulle väga väga tore. Ja ja ma olen ma olen päris palju saanud selliseid töid viimastel aastatel teha. Ja siis kuidagi mul endal tekkis see mõte, et aga no see kuidagi see see kui ma kuulasin Mari uue- salvestas kodus neid oma oma esiaegseid versioone nendest lugudest, mulle tundus, et see kõik on nagu siuke tervik, et äkki võtta siis kõik. Ja siis hakkasime seda kuidagi põrgatama. Siis tuli paati väga hea operaator Ants Tammik, kes kuidagi ka ise pöördus, et kuule, et äkki võiks kunagi ühe mingi muusikafilmi teha või midagi sellist. Ja siis täiesti juhuslikult läbi selle, et Mari on Põlvas väiksena kasvanud ja me olime Tartus, ma mõtlesin, et aga lähme üks päev lihtsalt Põlvasse. Kuna meie lapsed magavad tihtipeale lõunaund autos ja siis me jäime kuidagi ma jäin paar korda sinna Põlvasse käima. Ja hakkas hakkas tekkima mingi lugu selle sisse. Ja siis kõige toredam oli see, et Põlva vald ise oli väga huvitatud sellest ja aitas meid ja ja inimesed olid nii toredad, et meile anti tõesti nagu vabadus – sellel öösel me võisime purskkaevu Põlvast välja võtta või linna pimedaks teha, linna põle- tagasi ilusasti valgeks teha. Et see oli väga tore kogemus. Ja lõpuks jah sa- tegime ma arvan midagi sellist, mis mis endalegi kasvas lihtsalt tehes ja ideedest nii suureks, et noh ja lõpuks oli lihtsalt see vaja ära teha. Mina olen võib-olla küll ettevaatlikum. Ma olen selline, kes esimese hooga hakkab nagu muretsema, et et ei tea, kas see nüüd natuke liiga suur amps ei ole ja kas me ikka saame sellega hakkama ja... Ühel hetkel lihtsalt muutuvad need rollid, et kui muidu oled selline oma naise loomingu austaja ja proovid seda kuidagi mingiks filmiks teha, siis ühel hetkel sa oled lihtsalt julm režissöör ja produtsent, kes peab ütlema, et kuule, et nüüd on siuke olukord ja nüüd me lähme, et me seal ronisimegi kell kolm öösel suurte Eesti kitarrigrand old man-ide Ain Agani ja Robert Jürjendaliga ja Mariga siis sinna kultuurimaja katusele ja tegelikult noh nagu pärast pärast kui see tehtud oli, siis Mari ütles mulle, et me kõik ikka kalla- kartsime seda, et Ain ütles ka, et et nad kardavad kõrgust kõik. Ja siis tul- tuli äkitselt välja, kui minul nii-öelda enam mul ei olnud enam võimalik neile vastu tulla, et meie tehnika oli juba üles veetud ja kõik kaamerad ootasid. Noh jah. Elus. Olen üleval ja elus. Mida veel tahta. Oo, milline vaade! Jestas! Kui saaks veel pilliga mängida. Oi, kui ilus. Ma teen pilti. Mikk, ma küsikski sinu käest sedapidi, et et kuidas Mari muusika on muutunud? Kas sa võid öelda, et on mingi uus teema, uus sõnum? Mina näen seda nagu kogu aeg ju kõrvalt. Et et see ei ole kunagi nii, et Mari lihtsalt annab mulle kümme lugu, vaid me nagunii mina kuulen neid nagunii kõige rohkem ja kuidas ta mingit ühte ühte asja harjutab ja saab peast hulluks, et ta mingit ühte ühte fraasi seal lõpmatuseni treenib ja kuidas ta ise saab lugeda või telekat vaadata. Enne... Aga aga ma arvan, et et selles muusikas noh kasvõi see sama viimane plaat, et seal on nii palju targalt valitud kaaslasi. Et Mari on nagu läinud nagu võib-olla endast selles mõttes väljapoole, et et sa oled nagu rohkem hakanud vaatlema teisi. Selles mõttes on Mikul õigus küll, et seal on sellel plaadil on küll mitu lugu, mis on inspireeritud nagu kellegi teise nagu teiste lugudest. Sa kosisid sirge ma poisi kui elu oli veel ees julgesid tahtsid ja võisid tantsule paluda meest. Minu jaoks iga album on nagu mingisugune eluperioodi selline nagu ongi album, fotoalbum või et sinna saavad kogutud mõtted, mis ma sellel eluperioodil olen nagu enda jaoks mõelnud ja siis üritan need sinna talletada. Et kui ma mõtlen nüüd selle plaadi peale, siis siis need neli viimast aastat on olnud võib-olla nad on olnud natuke tõsisemad aastat – nii-öelda kogemuste mõttes ja siis ja võib-olla siis ongi ma olen nagu rohkem süvenenud inimeseks olemisse ja siis selleläbi rohkem nagu jälginud teisi enda ümber ja siis seetõttu võib-olla ongi tõesti neid lugusid siin plaadil rohkem, mis kõnelevad üldisemalt lihtsalt ka teistest inimestest, mitte ainult minu isiklikest tunnetest. No sa ise oled öelnud Mari, et sa oled suur muretseja. Et kui me mõtleme selle peale, et muusika peaks pakkuma sellist lohtu ja leevendust ja kuidagi tegema inimesed õnnelikumaks, et kas see sinu muretsev loomus nendest lauludest kuidagi läbi ei kuma? Kui ma saan oma selle need asjad nagu hinge pealt midagi ära, siis see ka pakub mulle endale lohutust ja mulle tundub, et kui ka keegi teine võiks tunda, et ah jaa, ma olen ka nii tundnud, siis see võib olla ka teistele nagu leevendav. Seda albumit luues oli see mul küll kogu aeg nagu mõttes, et et mida ta võiks teha, et kui ta keda- kedagi toetab nagu rasketel aegadel, siis siis mul oleks selle üle väga hea meel. Kuidas siis vastupidi on? Millega sina Mikk aitad? Eks me ju elame seda elu koos ja see et need ei ole kuidagi – mul on mul oleks väga hea meel, kui järgmisel hetkel oleks selline periood, kus kus see on mina... Sina teed plaadi... Sina teed plaadi ja mina... no et ma saan mingisugust Miku ambitsiooni või Miku sellist loomigulist noh et kui tal oleks vaja midagi välja anda või midagi nagu endast nii-öelda hinge pealt ära anda, siis... Oota Mikk, aga räägimegi siis sinust ka. Mida sa teed praegu? No ma töötan endiselt teatris näitlejana, aga ma olen jah viimastel aastatel tohutult palju kirjutanud kõikvõimalikke loomigulisi tekste – reklaame, muuseumitega oleme väga palju koostööd teinud ja ja olen teinud lavastajatöid ja tegelt kõige rohkem on millegipärast hakanudki meeldima see režissööritöö. Et ma praegu tunnen, et seda tööd on mingis mõttes nii palju, et et see on pidev noh ma ise suhtun sellesse tõesti nagu õppimisse, sest et ülejäänud ju õppeplatsil – operaatorid, monteerijad, helimehed – kõik on haritud inimesed, mina olen neile lihtsalt näitleja, kes kes mängib režissööri. See roll mulle väga sobib. See tähendab, väga meeldib mulle. Millal Mari sind näeb teatrilaval, sest sa oled ju hariduselt näitleja, mida me peame ikka ka jällegi rõhutama? No ma praegu ikkagi ikkagi mängin praegu "Monumenti", Priit Võigemasti lavastust ja siin on olnud neid veel, aga tänu karantiinile siin üks asi jäi ära ja ma ei tea, millal see järgmine roll tuleb, aga aga ma olen ma olen ootel. Aga hoplesid oma kirjutamisega, eks ole? Äkki kirjutad temale ka midagi? Mari mäletab hästi, millega meil eelmine kord intervjuu lõppes, eks ole? See see pinge on mul täiesti meeles jah, et oli vaja siis nendest üksikutest sõnadest kokku panna oma luuletus. Täpselt nii. Ja seega sinul on see tehtud, aga sinul on see kõik veel ees. Nii. Mulle meeldis sõna "hoplesid". Jaa, mulle meeldis ka. Nii, nüüd ma hoplesin nende sõnadega. Härradel on kiri. Nii, kas ma pean kõik sõnad ära kasutama? Kui sa soovid, aga kui mõni ei kõneta sind, ei ole probleemi. Aga ise me ei luba vist juurde neid trükkida. Ja lõpuks kui see kõik on nagu valmis, siis meil on olnud kogemus, et me teeme sellest laulu, muusikapala või me teeme sellest filmi. Nii, see sobib. Jaa, aga me jätame rahukult... Nii Mikk, valmis? Valmis. Kuidagi kuidagi ta valmis sai. Kanna ette, jah? Lahke laupäev ükskord kandikult sult sügise näpsab. Vaikne november lõbu toob, palve põues, siis talve loob. Mõdu kuivab meeks, lattik vanaks saab, siis vastne kaste lõppeb, aga üle saab saab. Et ei tea, kelle luuletus see võiks olla? Ma ei osa öelda, keegi väga romantiline ka võib-olla keegi... aga muigasite? Ei olnud romantiline? Võib-olla keegi otsakas... Villu Tamme näiteks? No läheb juba õiges suunas. Ja tegemist on ühe OP-i endise saatejuhiga. Aa, Karl Martin Sinijärv? Just! Tubli! Just! Lõppeb loob. Aga ükskord lõppeb lõbu, kaste kuivab kandikult. Vanaks meeks saab vastne mõdu, lattik näpsab landisult. Sügise viib jürm november, laupäev lahke talve toob, siis saab üle, siis saab ümber, põues vaikne palveluub. No ma jätan teid, ma jätan teid luule sügavate selliste koolmete üle arutlema. | WEBVTT
1
00:00:00.140 --> 00:00:08.000
Lauljal ja laulukirjutajal Mari Jürjensil ilmus äsja isiklik heliplaat, mille üheks inspiratsiooniallikaks oli tema enese pere.
2
00:00:08.820 --> 00:00:19.320
Uue plaadi muusika inspireeris aga omakorda Mari abikaasat, näitleja Mikk Jürjensit, kelle ettevõtmisel valmis terve muusikafilm pealkirjaga "Õhtust hommikuni Põlvas".
3
00:00:21.940 --> 00:00:25.980
Tere Mari, tere Mikk!
4
00:00:26.020 --> 00:00:26.460
Tere!
5
00:00:26.500 --> 00:00:26.900
Tere!
6
00:00:26.940 --> 00:00:29.260
Rõõm teid siin ka koos näha.
7
00:00:30.320 --> 00:00:41.421
Ja see põhjus, miks te täna koos olete, ei ole mitte see, et te olete üks pere, vaid teil on ka ühine töö ja ühine projekt.
8
00:00:41.881 --> 00:00:49.001
No see sai alguse sellest, et mina juba mitu aastat rääkisin, et millal me ikka need uued laulud saan salvestatud.
9
00:00:49.321 --> 00:00:55.501
Ja siis aasta alguses panin endale kuupäeva, kümnes oktoober paika, et hakata siis selles suunas liikuma.
10
00:00:55.661 --> 00:01:13.961
Ja siis tuli see kummaline kevad ja sellel ajal mul oli väga mõnusalt rahulikult aega sellega tegeleda ja siis ma ühel päeval ütlesin Mikule, et kuna teda film ja igasugune siis – on ju niimoodi – huvitab... Aitäh!
11
00:01:14.001 --> 00:01:14.801
Jaah, huvitab!
12
00:01:14.841 --> 00:01:20.721
...siis äkki sa teeksid mulle kunagi ühe muusikavideo, et valiksid ühe laulu, teeksid video ka.
13
00:01:20.841 --> 00:01:32.161
Ja siis kuna oli jälle aega unistada, siis see unistus läks nagu suuremaks kogu aeg ja ühel hetkel selgus, et nüüd oleks vaja hoopis üks film teha.
14
00:01:36.421 --> 00:01:42.541
Inimese hinge ooperist tean mina tunnistada.
15
00:01:43.501 --> 00:01:49.642
Enda jälgede batterisse oskan ma takerduda.
16
00:01:50.362 --> 00:02:03.322
Sest Mikul on lihtsalt nii hea taju sellistes visuaalsetes nagu visuaalsetes vormides või sellel vallas ja siis ka igasuguses organisatoorses pooles, mida minul ei ole.
17
00:02:03.402 --> 00:02:18.822
Mina teen oma laule ja siis mõtlen, et võiks hakata neid salvestama ja nagu sellised mõtlen nagu nii-öelda neid siukseid kunstilisi mõtteid siis, et kuidas see kõik reaalselt nagu juhtu- juhtub, siis mul on väga vaja Miku abi, et ta ütleks, et ühesõnaga natuke nagu toetaks mind selles.
18
00:02:18.962 --> 00:02:25.982
Aga kust see mõte siis tegelikult tuli, et et teeme seda niimoodi, et lähme üheks ööks Põlvasse?
19
00:02:27.082 --> 00:02:34.162
See nii ta kuidagi kujunes, sest et see Mari idee, et tee mulle palun üks muusikavideo, tundus mulle väga väga tore.
20
00:02:35.082 --> 00:02:40.662
Ja ja ma olen ma olen päris palju saanud selliseid töid viimastel aastatel teha.
21
00:02:40.702 --> 00:02:53.063
Ja siis kuidagi mul endal tekkis see mõte, et aga no see kuidagi see see kui ma kuulasin Mari uue- salvestas kodus neid oma oma esiaegseid versioone nendest lugudest, mulle tundus, et see kõik on nagu siuke tervik, et äkki võtta siis kõik.
22
00:02:53.363 --> 00:02:55.083
Ja siis hakkasime seda kuidagi põrgatama.
23
00:02:55.823 --> 00:03:03.183
Siis tuli paati väga hea operaator Ants Tammik, kes kuidagi ka ise pöördus, et kuule, et äkki võiks kunagi ühe mingi muusikafilmi teha või midagi sellist.
24
00:03:03.483 --> 00:03:12.123
Ja siis täiesti juhuslikult läbi selle, et Mari on Põlvas väiksena kasvanud ja me olime Tartus, ma mõtlesin, et aga lähme üks päev lihtsalt Põlvasse.
25
00:03:12.163 --> 00:03:17.443
Kuna meie lapsed magavad tihtipeale lõunaund autos ja siis me jäime kuidagi ma jäin paar korda sinna Põlvasse käima.
26
00:03:18.243 --> 00:03:20.203
Ja hakkas hakkas tekkima mingi lugu selle sisse.
27
00:03:20.623 --> 00:03:37.263
Ja siis kõige toredam oli see, et Põlva vald ise oli väga huvitatud sellest ja aitas meid ja ja inimesed olid nii toredad, et meile anti tõesti nagu vabadus – sellel öösel me võisime purskkaevu Põlvast välja võtta või linna pimedaks teha, linna põle- tagasi ilusasti valgeks teha.
28
00:03:37.423 --> 00:03:39.583
Et see oli väga tore kogemus.
29
00:03:40.023 --> 00:03:50.083
Ja lõpuks jah sa- tegime ma arvan midagi sellist, mis mis endalegi kasvas lihtsalt tehes ja ideedest nii suureks, et noh ja lõpuks oli lihtsalt see vaja ära teha.
30
00:03:50.143 --> 00:03:51.423
Mina olen võib-olla küll ettevaatlikum.
31
00:03:51.463 --> 00:04:00.083
Ma olen selline, kes esimese hooga hakkab nagu muretsema, et et ei tea, kas see nüüd natuke liiga suur amps ei ole ja kas me ikka saame sellega hakkama ja...
32
00:04:00.383 --> 00:04:32.424
Ühel hetkel lihtsalt muutuvad need rollid, et kui muidu oled selline oma naise loomingu austaja ja proovid seda kuidagi mingiks filmiks teha, siis ühel hetkel sa oled lihtsalt julm režissöör ja produtsent, kes peab ütlema, et kuule, et nüüd on siuke olukord ja nüüd me lähme, et me seal ronisimegi kell kolm öösel suurte Eesti kitarrigrand old man-ide Ain Agani ja Robert Jürjendaliga ja Mariga siis sinna kultuurimaja katusele ja tegelikult noh nagu pärast pärast kui see tehtud oli, siis Mari ütles mulle, et me kõik ikka kalla- kartsime seda, et Ain ütles ka, et et nad kardavad kõrgust kõik.
33
00:04:32.464 --> 00:04:39.904
Ja siis tul- tuli äkitselt välja, kui minul nii-öelda enam mul ei olnud enam võimalik neile vastu tulla, et meie tehnika oli juba üles veetud ja kõik kaamerad ootasid.
34
00:04:40.684 --> 00:04:40.904
Noh jah.
35
00:04:41.084 --> 00:04:42.144
Elus.
36
00:04:42.184 --> 00:04:45.184
Olen üleval ja elus.
37
00:04:45.744 --> 00:04:46.824
Mida veel tahta.
38
00:04:47.264 --> 00:04:48.204
Oo, milline vaade!
39
00:04:48.264 --> 00:04:48.824
Jestas!
40
00:04:49.384 --> 00:04:50.764
Kui saaks veel pilliga mängida.
41
00:04:50.804 --> 00:04:51.404
Oi, kui ilus.
42
00:04:51.444 --> 00:04:52.144
Ma teen pilti.
43
00:04:52.644 --> 00:04:58.844
Mikk, ma küsikski sinu käest sedapidi, et et kuidas Mari muusika on muutunud?
44
00:04:59.364 --> 00:05:03.444
Kas sa võid öelda, et on mingi uus teema, uus sõnum?
45
00:05:03.484 --> 00:05:05.744
Mina näen seda nagu kogu aeg ju kõrvalt.
46
00:05:05.784 --> 00:05:21.605
Et et see ei ole kunagi nii, et Mari lihtsalt annab mulle kümme lugu, vaid me nagunii mina kuulen neid nagunii kõige rohkem ja kuidas ta mingit ühte ühte asja harjutab ja saab peast hulluks, et ta mingit ühte ühte fraasi seal lõpmatuseni treenib ja kuidas ta ise saab lugeda või telekat vaadata.
47
00:05:22.405 --> 00:05:23.005
Enne...
48
00:05:23.045 --> 00:05:33.645
Aga aga ma arvan, et et selles muusikas noh kasvõi see sama viimane plaat, et seal on nii palju targalt valitud kaaslasi.
49
00:05:33.725 --> 00:05:44.885
Et Mari on nagu läinud nagu võib-olla endast selles mõttes väljapoole, et et sa oled nagu rohkem hakanud vaatlema teisi.
50
00:05:45.525 --> 00:05:55.165
Selles mõttes on Mikul õigus küll, et seal on sellel plaadil on küll mitu lugu, mis on inspireeritud nagu kellegi teise nagu teiste lugudest.
51
00:05:57.185 --> 00:06:16.745
Sa kosisid sirge ma poisi kui elu oli veel ees julgesid tahtsid ja võisid tantsule paluda meest.
52
00:06:16.785 --> 00:06:31.266
Minu jaoks iga album on nagu mingisugune eluperioodi selline nagu ongi album, fotoalbum või et sinna saavad kogutud mõtted, mis ma sellel eluperioodil olen nagu enda jaoks mõelnud ja siis üritan need sinna talletada.
53
00:06:31.306 --> 00:07:00.346
Et kui ma mõtlen nüüd selle plaadi peale, siis siis need neli viimast aastat on olnud võib-olla nad on olnud natuke tõsisemad aastat – nii-öelda kogemuste mõttes ja siis ja võib-olla siis ongi ma olen nagu rohkem süvenenud inimeseks olemisse ja siis selleläbi rohkem nagu jälginud teisi enda ümber ja siis seetõttu võib-olla ongi tõesti neid lugusid siin plaadil rohkem, mis kõnelevad üldisemalt lihtsalt ka teistest inimestest, mitte ainult minu isiklikest tunnetest.
54
00:07:00.646 --> 00:07:02.926
No sa ise oled öelnud Mari, et sa oled suur muretseja.
55
00:07:02.966 --> 00:07:16.506
Et kui me mõtleme selle peale, et muusika peaks pakkuma sellist lohtu ja leevendust ja kuidagi tegema inimesed õnnelikumaks, et kas see sinu muretsev loomus nendest lauludest kuidagi läbi ei kuma?
56
00:07:17.186 --> 00:07:30.907
Kui ma saan oma selle need asjad nagu hinge pealt midagi ära, siis see ka pakub mulle endale lohutust ja mulle tundub, et kui ka keegi teine võiks tunda, et ah jaa, ma olen ka nii tundnud, siis see võib olla ka teistele nagu leevendav.
57
00:07:31.107 --> 00:07:41.287
Seda albumit luues oli see mul küll kogu aeg nagu mõttes, et et mida ta võiks teha, et kui ta keda- kedagi toetab nagu rasketel aegadel, siis siis mul oleks selle üle väga hea meel.
58
00:07:41.327 --> 00:07:44.147
Kuidas siis vastupidi on?
59
00:07:44.687 --> 00:07:48.187
Millega sina Mikk aitad?
60
00:07:49.147 --> 00:08:13.987
Eks me ju elame seda elu koos ja see et need ei ole kuidagi – mul on mul oleks väga hea meel, kui järgmisel hetkel oleks selline periood, kus kus see on mina... Sina teed plaadi... Sina teed plaadi ja mina... no et ma saan mingisugust Miku ambitsiooni või Miku sellist loomigulist noh et kui tal oleks vaja midagi välja anda või midagi nagu endast nii-öelda hinge pealt ära anda, siis...
61
00:08:14.027 --> 00:08:16.387
Oota Mikk, aga räägimegi siis sinust ka.
62
00:08:16.427 --> 00:08:17.667
Mida sa teed praegu?
63
00:08:18.367 --> 00:08:35.167
No ma töötan endiselt teatris näitlejana, aga ma olen jah viimastel aastatel tohutult palju kirjutanud kõikvõimalikke loomigulisi tekste – reklaame, muuseumitega oleme väga palju koostööd teinud ja ja olen teinud lavastajatöid ja tegelt kõige rohkem on millegipärast hakanudki meeldima see režissööritöö.
64
00:08:35.407 --> 00:08:53.168
Et ma praegu tunnen, et seda tööd on mingis mõttes nii palju, et et see on pidev noh ma ise suhtun sellesse tõesti nagu õppimisse, sest et ülejäänud ju õppeplatsil – operaatorid, monteerijad, helimehed – kõik on haritud inimesed, mina olen neile lihtsalt näitleja, kes kes mängib režissööri.
65
00:08:53.328 --> 00:08:55.268
See roll mulle väga sobib.
66
00:08:55.848 --> 00:08:57.948
See tähendab, väga meeldib mulle.
67
00:08:57.988 --> 00:09:03.668
Millal Mari sind näeb teatrilaval, sest sa oled ju hariduselt näitleja, mida me peame ikka ka jällegi rõhutama?
68
00:09:04.588 --> 00:09:23.708
No ma praegu ikkagi ikkagi mängin praegu "Monumenti", Priit Võigemasti lavastust ja siin on olnud neid veel, aga tänu karantiinile siin üks asi jäi ära ja ma ei tea, millal see järgmine roll tuleb, aga aga ma olen ma olen ootel.
69
00:09:23.748 --> 00:09:28.228
Aga hoplesid oma kirjutamisega, eks ole?
70
00:09:28.688 --> 00:09:30.068
Äkki kirjutad temale ka midagi?
71
00:09:31.208 --> 00:09:34.968
Mari mäletab hästi, millega meil eelmine kord intervjuu lõppes, eks ole?
72
00:09:35.008 --> 00:09:40.448
See see pinge on mul täiesti meeles jah, et oli vaja siis nendest üksikutest sõnadest kokku panna oma luuletus.
73
00:09:41.708 --> 00:09:42.988
Täpselt nii.
74
00:09:43.328 --> 00:09:48.249
Ja seega sinul on see tehtud, aga sinul on see kõik veel ees.
75
00:09:48.289 --> 00:09:49.269
Nii.
76
00:09:49.349 --> 00:09:51.049
Mulle meeldis sõna "hoplesid".
77
00:09:52.049 --> 00:09:52.889
Jaa, mulle meeldis ka.
78
00:09:52.929 --> 00:09:55.829
Nii, nüüd ma hoplesin nende sõnadega.
79
00:09:55.869 --> 00:09:56.669
Härradel on kiri.
80
00:09:56.769 --> 00:09:58.289
Nii, kas ma pean kõik sõnad ära kasutama?
81
00:09:58.969 --> 00:10:02.829
Kui sa soovid, aga kui mõni ei kõneta sind, ei ole probleemi.
82
00:10:03.069 --> 00:10:05.009
Aga ise me ei luba vist juurde neid trükkida.
83
00:10:05.289 --> 00:10:15.569
Ja lõpuks kui see kõik on nagu valmis, siis meil on olnud kogemus, et me teeme sellest laulu, muusikapala või me teeme sellest filmi.
84
00:10:15.609 --> 00:10:16.829
Nii, see sobib.
85
00:10:16.869 --> 00:10:19.049
Jaa, aga me jätame rahukult...
86
00:10:23.349 --> 00:10:24.449
Nii Mikk, valmis?
87
00:10:24.929 --> 00:10:25.469
Valmis.
88
00:10:25.509 --> 00:10:27.289
Kuidagi kuidagi ta valmis sai.
89
00:10:28.149 --> 00:10:30.269
Kanna ette, jah?
90
00:10:30.329 --> 00:10:33.989
Lahke laupäev ükskord kandikult sult sügise näpsab.
91
00:10:34.809 --> 00:10:38.989
Vaikne november lõbu toob, palve põues, siis talve loob.
92
00:10:39.589 --> 00:10:47.369
Mõdu kuivab meeks, lattik vanaks saab, siis vastne kaste lõppeb, aga üle saab saab.
93
00:10:48.909 --> 00:10:50.469
Et ei tea, kelle luuletus see võiks olla?
94
00:10:50.509 --> 00:10:58.730
Ma ei osa öelda, keegi väga romantiline ka võib-olla keegi... aga muigasite?
95
00:10:58.850 --> 00:11:01.050
Ei olnud romantiline?
96
00:11:01.470 --> 00:11:04.290
Võib-olla keegi otsakas... Villu Tamme näiteks?
97
00:11:04.330 --> 00:11:06.050
No läheb juba õiges suunas.
98
00:11:06.090 --> 00:11:08.570
Ja tegemist on ühe OP-i endise saatejuhiga.
99
00:11:09.390 --> 00:11:11.810
Aa, Karl Martin Sinijärv?
100
00:11:12.150 --> 00:11:12.550
Just!
101
00:11:10.610 --> 00:11:11.810
Tubli!
102
00:11:12.150 --> 00:11:12.550
Just!
103
00:11:13.230 --> 00:11:14.610
Lõppeb loob.
104
00:11:14.650 --> 00:11:20.050
Aga ükskord lõppeb lõbu, kaste kuivab kandikult.
105
00:11:20.670 --> 00:11:26.390
Vanaks meeks saab vastne mõdu, lattik näpsab landisult.
106
00:11:27.690 --> 00:11:36.790
Sügise viib jürm november, laupäev lahke talve toob, siis saab üle, siis saab ümber, põues vaikne palveluub.
107
00:11:38.250 --> 00:11:44.410
No ma jätan teid, ma jätan teid luule sügavate selliste koolmete üle arutlema.
|
anna-kaisa-oidermaa-agressoriks-kehastumine-aitab-neil-lastel-ellu-jaada | https://kultuur.err.ee/1153322/anna-kaisa-oidermaa-agressoriks-kehastumine-aitab-neil-lastel-ellu-jaada | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1107844/v/master.m3u8 | Anna-Kaisa Oidermaa: agressoriks kehastumine aitab neil lastel ellu jääda | Tallinnas Dokfoto Keskuses näeb Vincent Tremeau näitust "Kui ma ükskord suureks saan". Kultuurisaates "OP" rääkisid näitusest uhhuuduurlane Mart Kuusk ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. | Maailmarändur Mart Kuusele torkas näitusel esimese asjana silma poiste kirg relvade järgi. "See on kindlasti mõjutatud sellest, kui palju on vägivaldsust selles keskkonnas," rääkis Kuuse. "Aga samas on ka meie enda kodus mingit tüüpi laste jaoks relvad huvitavad," tunnistas ta.
"Teiseks märkasin, et lapsed teevad endale ise mänguasju — traaditükist, kummist, banaanikoorest, millest iganes," rääkis Kuusk. "Seda on põnev vaadata! Meie heaoluühiskonnas on laste jaoks hiina plastmass nii kättesaadav, et nende enda vajadus mänguasjade tootmiseks kujutlusvõimet rakendada sisuliselt puudub. Seal lähed nagu natuke ajas tagasi, meie jaoks on see kadunud maailm."
Ka pühholoog Anna-Kaisa Oidermaale jääb piltidelt esmajoones silma laste loovus. Samas mööndab ta, et lugedes lugusid, millisest keskkonnast need lapsed pärit on, üllatab teda nende tugevus. "Hoolimata sellest, et nad on erinevaid traumasid üle elanud, kartnud oma elu pärast, kaotanud oma lähedasi ning olnud päris ohtlikes olukordades, on nendes säilinud mängulisust ja optimismi."
Mõne lapse soovi — näiteks saada kindraliks, et tappa Daeshi liikmeid — seletab Oidermaa psühholoogilise kaitsega: "Kui oled sellist vägivalda kogenud, mis on vaimselt hoomamatu, siis üheks inimese kaitsereaktsiooniks on agressoriga samastumine. Agressori rolli võtmine kaitseb inimest vaimselt, ta ei ole enam see väike ja võimetu, kellele tehakse valu, vaid tema kehastub selleks, kes on tugev ja saab kõiki maha lüüa, kui ta tahab. See on asi, mis aitab neil lastel ellu jääda." | Mart, sina maailmas palju reisinud ja rännanud mehena, kas need on tüüpilised pildid Aafrika lastest? Noh, jah ja ei, et kindlasti selles mõttes seda tüüpi siis vastavas riigis või keskkonnas inimesi ja lapsi sa kohtad. Noh, mingis mõttes siin on kindlasti sellist nagu poseerimist või mida sa nagu tänaval nagu meie liigume, me väga ei ole nagu selles selles jahil, et pildistada kuidagi poseerivas keskkonnas või kunstlikus keskkonnas inimesi, et et et on nii ja naa, aga need on inimesed, reaalsed päris inimesed, suure tõenäosusega elavad oma elusid oma murede ja rõõmudega nendes riikides, kust nad siis välja valitud on. Kas sind muide häirib? Ma just mõtlesin selle peale, et teie ei ole selliste poseeritud piltide jahil, kui te ringi sõidate, et on üks mees Vincent Tremeau, konkreetselt võtnud kätte, pannud inimesed seisma nii nagu talle meeldib, et siin on natukene nagu sellise valge inimese noh positsiooni, et mina ütlen ja teie tehke. Mind ei häiri sugugi, sest ma näen, et siin on tegemist ikkagi kunstnikuga, autoriga, kes tahab edastada mingisugust sõnumit, ta teeb seda mulle tundub, et väga professionaalselt ja hästi ja ja on formaadid on erinevad, et selles mõttes ma ei tunne küll kuidagi mingit ebamugavust või vastuseisu või või midagi, mis mind nagu kuidagi häiriks siin. Mis on kõige mõjuvam foto või foto juurde kuuluv lugu, mis sulle sellelt näituselt esimesena näiteks meelde tuleb? Noh, vast võib-olla ühtpidi nagu domineeriv, mis nagu ikkagi jäi, on see poiste nagu suundumus või kirg relvade järgi, mis samas eks ta ole mõjutatud sellest, kui palju on vägivaldsust või seda inspiratsiooni siis militaarvõtmes selles keskkonnas. Aga aga see on tegelikult huvitav teema muidugi, et et ma arvan ka meie enda kodus ja on laste jaoks relvad kuidagi, ma ei saa kindlasti öelda, et see on geneetiliselt nagu programmeeritud, aga aga kuidagi see on selline kutsuv, huvi pakkuv teatud tüüpi laste jaoks eks ju, et et võib-olla see on esimene, mida ma nagu tajusin. Ja teine, mis on kindlasti, on see, mida me oleme ka reisidel väga palju näinud Nepalis ja Aafrikas tõesti eri riikides, et meie jaoks sellises heaoluühiskonnas, kuhu me jõudnud oleme, ma julgen väita, on laste jaoks selline Hiina plastmass ja ja kõik muu nii kättesaadavaks tehtud, et nende enda vajadus oma sellist kujutlusvõimet rakendada mänguasjade tootmiseks sisuliselt puudub. Võib-olla väga harvadel juhtudel laps teeb endale vanemad keelavad kategooriliselt mingid relvad, ta teeb leivast, ma olen kuulnud lugu eks ju, et see on veel Eestis juhtunud eks ju. Aga aga seda, kuidas traaditükist, kummist, käepärastest vahenditest, banaanikoorest, niinest, mis iganes, lapsed teevad ise endale mänguasju, noh, see on muidugi sellise rändurina väga põnev vaadata eks, et sa lähed natuke ajas nagu tagasi, et et meie jaoks on see kadunud maailm. No loovus paistab nendelt piltidelt ju väga-väga silma ja ja seda on alati armas vaadata, milleks inimese fantaasia võimeline on. Aga kui me loeme neid lugusid, mis keskkonnas need lapsed on elanud, kust nad pärit on, et psühholoogina jällegi vaataks seda, et kuivõrd tugevad nad on, hoolimata sellest, et nad on ilmselt erinevaid traumasid üle elanud, kartnud oma elu pärast, kaotanud lähedasi, olnud näljas, olnud ikkagi päris-päris ohtlikes olukordades, aga et ikkagi kuidagi sellist mängulisust ja optimismi on on näha ja ja paistab silma. Aga no ma arvan, me peame arvestama seda, et et see ei ole nii, et et mis ei tapa, teeb tugevamaks. Tegelikult need haavad jäävad inimese sisse ja ümbritsevatest oleneb väga palju, et kuidas need haavad kokku kasvavad, kuidas need paranevad, millised on need armid, mis jäävad ja kas need armid paistavad välja hiljem ka elus. Noh, kui lapsed elavad, nad ei teagi muud elu, nad on elanud kogu aeg sõja sees ja kui ta ikkagi tahab saada sõduriks, kindraliks ja ta ütleb, et ta tahab selleks kindraliks saada seda, et et tappa. Ühtepidi see on see on kuidagi loogiline, aga teistpidi ikkagi hirmutav. See ongi hästi loogiline. Tegelikult see on üks hästi tuntud psühholoogiline kaitse noh, mida võib näha igal pool inimestel, et et kui sa oled ikkagi sellist sellist vägivalda kogenud, et see tegelikult on hoomamatu vaimselt, siis on üks selline kaitse, mis tekib, et et sa samastud selle agressoriga. Sa justkui võtad tema rolli. See kaitseb vaimselt inimest, et ta ei ole enam see väike, võimetu, abitu, kellele tehakse valu, vaid tema kehastub selleks, kes on tugev, võimekas, kes saab kõik maha lüüa, kui ta tahab. Et et see on selline noh asi, mis aitab neid lapsi tegelikult ellu jääda, see fantaasia, see samastumine agressoriga. Millist emotsiooni see näitus, see fotonäitus pakub, et kas selles on lootust rohkem kui kurbust? Mm, no ma ütleks, et see võib-olla sõltub sellest vaatajast, et et kuidas sa tahad näha maailma üldiselt, aga aga noh loomulikult lastes ja ja nende pilkudes ja nende mõtetes on lootust alati. Ja lootust on ka selles, et et kui me teame, et et kui inimese elus üles kasvades on juba üks selline turvaline täiskasvanud inimene, kelle peale saab lootma jääda, siis see juba võib olla piisav selleks, et et kaitsta erinevate eluraskuste eest. Kui siin seinal Dokfoto Keskuses oleks pilt väikesest Mardist, kes tahab kellekski saada, ja tal on käes üks asi või midagi seljas, siis milline see pilt oleks? No see on nüüd päriselust, kui vastavalt siis ma ise ei mäleta seda, aga väike Mart olevat mänginud õunaseemnega lihtsalt ja võib ette kujutada, et Mart tahtis aru saada, mis tunne on olla õun. | WEBVTT
1
00:00:09.220 --> 00:00:18.740
Mart, sina maailmas palju reisinud ja rännanud mehena, kas need on tüüpilised pildid Aafrika lastest?
2
00:00:18.780 --> 00:00:30.681
Noh, jah ja ei, et kindlasti selles mõttes seda tüüpi siis vastavas riigis või keskkonnas inimesi ja lapsi sa kohtad.
3
00:00:31.481 --> 00:00:54.061
Noh, mingis mõttes siin on kindlasti sellist nagu poseerimist või mida sa nagu tänaval nagu meie liigume, me väga ei ole nagu selles selles jahil, et pildistada kuidagi poseerivas keskkonnas või kunstlikus keskkonnas inimesi, et et et on nii ja naa, aga need on inimesed, reaalsed päris inimesed, suure tõenäosusega elavad oma elusid oma murede ja rõõmudega nendes riikides, kust nad siis välja valitud on.
4
00:00:54.481 --> 00:00:55.641
Kas sind muide häirib?
5
00:00:56.201 --> 00:01:16.161
Ma just mõtlesin selle peale, et teie ei ole selliste poseeritud piltide jahil, kui te ringi sõidate, et on üks mees Vincent Tremeau, konkreetselt võtnud kätte, pannud inimesed seisma nii nagu talle meeldib, et siin on natukene nagu sellise valge inimese noh positsiooni, et mina ütlen ja teie tehke.
6
00:01:16.781 --> 00:01:40.042
Mind ei häiri sugugi, sest ma näen, et siin on tegemist ikkagi kunstnikuga, autoriga, kes tahab edastada mingisugust sõnumit, ta teeb seda mulle tundub, et väga professionaalselt ja hästi ja ja on formaadid on erinevad, et selles mõttes ma ei tunne küll kuidagi mingit ebamugavust või vastuseisu või või midagi, mis mind nagu kuidagi häiriks siin.
7
00:01:50.162 --> 00:01:58.042
Mis on kõige mõjuvam foto või foto juurde kuuluv lugu, mis sulle sellelt näituselt esimesena näiteks meelde tuleb?
8
00:02:00.262 --> 00:02:19.843
Noh, vast võib-olla ühtpidi nagu domineeriv, mis nagu ikkagi jäi, on see poiste nagu suundumus või kirg relvade järgi, mis samas eks ta ole mõjutatud sellest, kui palju on vägivaldsust või seda inspiratsiooni siis militaarvõtmes selles keskkonnas.
9
00:02:19.883 --> 00:02:41.103
Aga aga see on tegelikult huvitav teema muidugi, et et ma arvan ka meie enda kodus ja on laste jaoks relvad kuidagi, ma ei saa kindlasti öelda, et see on geneetiliselt nagu programmeeritud, aga aga kuidagi see on selline kutsuv, huvi pakkuv teatud tüüpi laste jaoks eks ju, et et võib-olla see on esimene, mida ma nagu tajusin.
10
00:02:41.323 --> 00:03:05.323
Ja teine, mis on kindlasti, on see, mida me oleme ka reisidel väga palju näinud Nepalis ja Aafrikas tõesti eri riikides, et meie jaoks sellises heaoluühiskonnas, kuhu me jõudnud oleme, ma julgen väita, on laste jaoks selline Hiina plastmass ja ja kõik muu nii kättesaadavaks tehtud, et nende enda vajadus oma sellist kujutlusvõimet rakendada mänguasjade tootmiseks sisuliselt puudub.
11
00:03:05.783 --> 00:03:15.544
Võib-olla väga harvadel juhtudel laps teeb endale vanemad keelavad kategooriliselt mingid relvad, ta teeb leivast, ma olen kuulnud lugu eks ju, et see on veel Eestis juhtunud eks ju.
12
00:03:16.004 --> 00:03:36.964
Aga aga seda, kuidas traaditükist, kummist, käepärastest vahenditest, banaanikoorest, niinest, mis iganes, lapsed teevad ise endale mänguasju, noh, see on muidugi sellise rändurina väga põnev vaadata eks, et sa lähed natuke ajas nagu tagasi, et et meie jaoks on see kadunud maailm.
13
00:03:49.584 --> 00:03:58.924
No loovus paistab nendelt piltidelt ju väga-väga silma ja ja seda on alati armas vaadata, milleks inimese fantaasia võimeline on.
14
00:03:59.884 --> 00:04:42.465
Aga kui me loeme neid lugusid, mis keskkonnas need lapsed on elanud, kust nad pärit on, et psühholoogina jällegi vaataks seda, et kuivõrd tugevad nad on, hoolimata sellest, et nad on ilmselt erinevaid traumasid üle elanud, kartnud oma elu pärast, kaotanud lähedasi, olnud näljas, olnud ikkagi päris-päris ohtlikes olukordades, aga et ikkagi kuidagi sellist mängulisust ja optimismi on on näha ja ja paistab silma.
15
00:04:42.505 --> 00:04:49.205
Aga no ma arvan, me peame arvestama seda, et et see ei ole nii, et et mis ei tapa, teeb tugevamaks.
16
00:04:49.285 --> 00:05:05.946
Tegelikult need haavad jäävad inimese sisse ja ümbritsevatest oleneb väga palju, et kuidas need haavad kokku kasvavad, kuidas need paranevad, millised on need armid, mis jäävad ja kas need armid paistavad välja hiljem ka elus.
17
00:05:05.986 --> 00:05:25.146
Noh, kui lapsed elavad, nad ei teagi muud elu, nad on elanud kogu aeg sõja sees ja kui ta ikkagi tahab saada sõduriks, kindraliks ja ta ütleb, et ta tahab selleks kindraliks saada seda, et et tappa.
18
00:05:25.186 --> 00:05:31.446
Ühtepidi see on see on kuidagi loogiline, aga teistpidi ikkagi hirmutav.
19
00:05:32.746 --> 00:05:34.186
See ongi hästi loogiline.
20
00:05:34.226 --> 00:05:56.226
Tegelikult see on üks hästi tuntud psühholoogiline kaitse noh, mida võib näha igal pool inimestel, et et kui sa oled ikkagi sellist sellist vägivalda kogenud, et see tegelikult on hoomamatu vaimselt, siis on üks selline kaitse, mis tekib, et et sa samastud selle agressoriga.
21
00:05:56.446 --> 00:05:58.086
Sa justkui võtad tema rolli.
22
00:05:59.026 --> 00:06:14.447
See kaitseb vaimselt inimest, et ta ei ole enam see väike, võimetu, abitu, kellele tehakse valu, vaid tema kehastub selleks, kes on tugev, võimekas, kes saab kõik maha lüüa, kui ta tahab.
23
00:06:14.847 --> 00:06:22.347
Et et see on selline noh asi, mis aitab neid lapsi tegelikult ellu jääda, see fantaasia, see samastumine agressoriga.
24
00:06:22.627 --> 00:06:30.507
Millist emotsiooni see näitus, see fotonäitus pakub, et kas selles on lootust rohkem kui kurbust?
25
00:06:30.547 --> 00:06:42.667
Mm, no ma ütleks, et see võib-olla sõltub sellest vaatajast, et et kuidas sa tahad näha maailma üldiselt, aga aga noh loomulikult lastes ja ja nende pilkudes ja nende mõtetes on lootust alati.
26
00:06:42.827 --> 00:06:56.128
Ja lootust on ka selles, et et kui me teame, et et kui inimese elus üles kasvades on juba üks selline turvaline täiskasvanud inimene, kelle peale saab lootma jääda, siis see juba võib olla piisav selleks, et et kaitsta erinevate eluraskuste eest.
27
00:06:56.168 --> 00:07:07.268
Kui siin seinal Dokfoto Keskuses oleks pilt väikesest Mardist, kes tahab kellekski saada, ja tal on käes üks asi või midagi seljas, siis milline see pilt oleks?
28
00:07:07.308 --> 00:07:15.528
No see on nüüd päriselust, kui vastavalt siis ma ise ei mäleta seda, aga väike Mart olevat mänginud õunaseemnega lihtsalt ja võib ette kujutada, et Mart tahtis aru saada, mis tunne on olla õun.
|
pollumajandustootjad-soovivad-riigilt-24-miljonit-kriisiabi | https://www.err.ee/1153167/pollumajandustootjad-soovivad-riigilt-24-miljonit-kriisiabi | https://vod.err.ee/hls/uudised/1108138/v/master.m3u8 | Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi | Põllumajandustootjate esindajad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsivad koroonapandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks sektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. | Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.
"Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid," selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
"Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
"Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust," rääkis Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.
AS Väätsa Agro tegevjuht Lenno Link ütles ERR-ile, et koroonakriis on tema majapidamist mõjutanud kõige rohkem läbi piima kokkuostuhinna.
"Kuna piima hind on lagenud 30-40 eurot tonni kohta keskmiselt ja Eesti keskmine piima omahind on kuskil 300 euro kandis, siis me oleme ikka tootnud 20-30 eurot alla omahinna. Ja selle me peame kõik oma taskust peale maksma," rääkis Link.
Küsimusele, kui kaua suudab Väätsa Agro sellisel kujul jätkata, vastas Link: "Meie, kes me oleme suhteliselt hästi likviidne, ma arvan et kuskil aasta. Aga mitte rohkem. Siis me peame juba kuskilt lisarahastust kaasama."
Ka tööjõuga pole põllumajandusettevõttel hõisata. "Oleme sunnitud Ukrainast tööjõudu palkama. Aga Ukrainast siia jõudmisega on väga keeruline, kuna vahepealsed riigid blokeerivad liikumise ära ja inimesed ei jõua sellel ajal siia, kui nad tahaksid. Või ei saa nad üldse minema Ukrainast, kuna neil pole vastavaid viisasid või lube."
Juhul, kui valitsus põllumajandussektorile kriisiabi eraldab, tuleks seda Lingi sõnul jagada tsentraalselt kas vastavalt piimalehma kohta või hektari kohta olenevalt ettevõttest. "Niimoodi et igaüks ei peaks seda eraldi kuskile küsima minema ja oleks kõigil võrdne võimalus seda saada."
Euroopa Komisjon on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid sektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. | Põllumajandustootjad küsivad maaeluministrile saadetud pöördumises koroonapandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks kakskümmend neli miljonit eurot erakorralist toetust. Tulupuudujääk on kõigis sektorites alates piimatootmisest ja lõpetades aiandusega. Koroonakriis on toonud põllumajandustootjatele kaasa turuhinna languse, turustamisraskused ja tööjõunappusest tekkinud saagikao. Näiteks piimahind on langenud kolmkümmend kuni nelikümmend eurot tonni kohta. Eesti keskmine piima omahind on seal kuskil kolmesaja euro kandis, siis me oleme ikkagi kakskümmend, kolmkümmend eurot alla omahinna ja selle me peame kõik oma taskust peale maksma. Kriisi tõttu ulatub kogu Eesti piimatootmise kahju kaheksa miljoni euroni, kuid tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud sissetulekuid kõikides sektorites. Kogu see abipaketi küsimine asetub ka tegelikult sellele foonile, kus Euroopa Liidu poolt tulevad toetused on Eestis kolmandiku võrra väiksemad Euroopa Liidu keskmisest. Teatavasti sellel aastal ei leitud ka vahendeid täies mahus üleminekutoetuste maksmiseks, ka järgmisel aastal pole neis kavas maksta. Me oleme Läti ja Leedu tootjatega sisuliselt samas majandusruumis, meil toimetavad siin samad kaubandusketid, me müüme oma toorainet samadele tööstustele ja ja siin on selgelt näha, kuidas kuidas siis Läti ja Leedu on meist erinevalt käitunud. Lätis toetatakse tänavu põllumajandust kolmekümne seitsme miljoni ja Leedus saja kaheksakümne üheksa miljoni euroga. Eesti turul on Poola kartuli hinnaks kuus senti kilogramm, Eesti kartuli tootmise omahind on kolmteist kuni viisteist senti. Sisuliselt soovivad Eesti põllumajandustootjad saada Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel tagastamatut toetust. Me nüüd ettepanekuid analüüsime, aga selge on see, et et sektoril on hetkel keeruline olukord, otseloomulikult sõltub see, et et millised võimalused siis on riigieelarve raames, kas käesoleva või järgmise aasta eelarves, aga need summad, mida sektor küsib, need on suured. Siin tuleb ka selgelt eristada, et et millised sektorid ja ja millised kahjud on tulenenud just koviidi mõjudest, aga siinjuures tuleb kindlasti ka eristada, et et millised need mõjud või kahjud on seotud tavapäraste turukõikumistega. | WEBVTT
1
00:00:01.600 --> 00:00:12.201
Põllumajandustootjad küsivad maaeluministrile saadetud pöördumises koroonapandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks kakskümmend neli miljonit eurot erakorralist toetust.
2
00:00:13.041 --> 00:00:18.502
Tulupuudujääk on kõigis sektorites alates piimatootmisest ja lõpetades aiandusega.
3
00:00:19.882 --> 00:00:26.522
Koroonakriis on toonud põllumajandustootjatele kaasa turuhinna languse, turustamisraskused ja tööjõunappusest tekkinud saagikao.
4
00:00:26.862 --> 00:00:30.363
Näiteks piimahind on langenud kolmkümmend kuni nelikümmend eurot tonni kohta.
5
00:00:30.403 --> 00:00:42.264
Eesti keskmine piima omahind on seal kuskil kolmesaja euro kandis, siis me oleme ikkagi kakskümmend, kolmkümmend eurot alla omahinna ja selle me peame kõik oma taskust peale maksma.
6
00:00:42.304 --> 00:00:50.805
Kriisi tõttu ulatub kogu Eesti piimatootmise kahju kaheksa miljoni euroni, kuid tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud sissetulekuid kõikides sektorites.
7
00:00:50.845 --> 00:01:01.486
Kogu see abipaketi küsimine asetub ka tegelikult sellele foonile, kus Euroopa Liidu poolt tulevad toetused on Eestis kolmandiku võrra väiksemad Euroopa Liidu keskmisest.
8
00:01:01.906 --> 00:01:09.146
Teatavasti sellel aastal ei leitud ka vahendeid täies mahus üleminekutoetuste maksmiseks, ka järgmisel aastal pole neis kavas maksta.
9
00:01:09.566 --> 00:01:26.248
Me oleme Läti ja Leedu tootjatega sisuliselt samas majandusruumis, meil toimetavad siin samad kaubandusketid, me müüme oma toorainet samadele tööstustele ja ja siin on selgelt näha, kuidas kuidas siis Läti ja Leedu on meist erinevalt käitunud.
10
00:01:26.728 --> 00:01:32.689
Lätis toetatakse tänavu põllumajandust kolmekümne seitsme miljoni ja Leedus saja kaheksakümne üheksa miljoni euroga.
11
00:01:32.729 --> 00:01:39.349
Eesti turul on Poola kartuli hinnaks kuus senti kilogramm, Eesti kartuli tootmise omahind on kolmteist kuni viisteist senti.
12
00:01:39.409 --> 00:01:46.390
Sisuliselt soovivad Eesti põllumajandustootjad saada Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel tagastamatut toetust.
13
00:01:46.810 --> 00:02:05.112
Me nüüd ettepanekuid analüüsime, aga selge on see, et et sektoril on hetkel keeruline olukord, otseloomulikult sõltub see, et et millised võimalused siis on riigieelarve raames, kas käesoleva või järgmise aasta eelarves, aga need summad, mida sektor küsib, need on suured.
14
00:02:05.372 --> 00:02:23.213
Siin tuleb ka selgelt eristada, et et millised sektorid ja ja millised kahjud on tulenenud just koviidi mõjudest, aga siinjuures tuleb kindlasti ka eristada, et et millised need mõjud või kahjud on seotud tavapäraste turukõikumistega.
|
indrek-sammul-koielkond-sarnaneb-laval-olekuga | https://kultuur.err.ee/1153236/indrek-sammul-koielkond-sarnaneb-laval-olekuga | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/1107841/v/master.m3u8 | Indrek Sammul: köielkõnd sarnaneb laval olekuga | Indrek Sammulil on sel hooajal käsil kaks lavastust — sügisesse edasi lükkunud "Millest tekivad triibud?" (lavastaja Urmas Vadi) ja "Niagaga ületamine" (lavastaja Priit Põldma). Viimasest tuleb põhjalikumalt juttu kultuurisaates "OP". | Üldiselt peab näitleja Indrek Sammul end alalhoidlikuks inimeseks ja päris elus "Niagarat ületama" ei kipu. "Olen küll noorena palju sporti teinud, aga mingit ekstreemspordi tungi ei ole minus olnud," kinnitab näitleja.
Ka "Niagara ületamise" mõte ei ole tegelikult rääkida sellest, kuidas mees tahab üle Niagara minna, vaid ennekõike erinevatest generatsioonidest, juba elunäinud inimese ja idealistliku noore kohtumisest, teineteise leidmisest ja täiendamisest.
"Iga uue parneriga tuleb sinu juurde uus maailm," kirjeldab näitleja mängimist lavapartneri Teele Pärnaga. "Laval on kõige olulisem asi mäng ja parim kujund selle iseloomustamiseks on ikkagi lapsed," kirjeldab Sammul. "Mängureeglid pannakse paika lennult ning mäng katkeb, kui keegi hakkab kuskilt üle sõitma. Teineteise otsimine on põnev teekond."
"Niagara ületamine" on näitlejale sellegipoolest ka füüsiliselt tõsine väljakutse —Sammulil tuleb lavastuses Teele Pärna ligi kakskümmend minutit seljas kanda. Sammul tunnistas, et selles osas on talle kindlasti abiks tulnud tema lavavõitlejakarjäär, kuna seal on teatud asendid, näiteks seismine mingisuguses väljaastes, mis on kõiksugu lihasgruppe treeninud.
Näitlejad käisid spetsiaalselt etenduse tarbeks ka Jaan Roose juures köielkõndi õppimas ning Sammul tunnistas, et nad mõlemad said Teelega sealt tugeva pisiku. "Lavale me toome hetkeks Teele, kes käib ja harjutab, aga muidu me oleme mõlemad väga tõsiselt harjutanud," rääkis ta.
"Sellest on saanud mu uus hobi. Ma käin igal hommikul köiel, tegelikult slackline 'il," rääkis näitelja. See on Sammulil kinnitatud puude vahele ja ta pikendab vahemaad vastavalt oma arengule. "See on selline asi, mida minu eas on veel võimalik õppida, sest see on suhteliselt turvaline. Samas on see väga sarnane lavalisele olekule," võrdles näitleja. | Vaata, emand Eide. See raamat on võimlemisest. Kuidas jalgu, käsivarsi, rinnalihaseid tugevamaks treenida. Ja siin on pildid ka. Kuidas hooaeg alanud on? Kas on liiga palju tööd või äkki liiga vähe? Hooaeg on alanud hoogsalt. Kuna meil oli väike paus siin kevadel, siis üks nendest lugudest, mis nüüd sügisel esietendus, oli mõeldud kevadesse. Siis Vadi? Just. Ehk siis "Millest tekivad triibud?", Urmas Vadi. See nüüd tuli meil septembrisse. Ma kingin sulle lapse. Mida? Ühe toreda väikese tüdruku. Ja sa tead väga hästi, mis mu lapsega on? Jah, ma tean. Aga alustame Niagarast. Kas sa kunagi oma päris elus oled ka mõelnud mõne analoogilise eneseületamise peale? Ma ei arvanud, et sa päris köie peal üle Niagara oleks tahtnud minna, aga midagi sinnakanti. Ei ole. Ma üks lapsena olen ilmselt igasuguseid asju teinud, aga üldiselt ma olen ikkagi selline alalhoidlik, et ma ma olen küll palju noorest peast õnneks sporti teinud, aga aga mingit ekstreemsporti või või sellist nagu tungi minus ei ole olnud. Keegi kindla peale sellest kambast, kes mul pingutuskaabli läbi lõikas, oli teinud ettepaneku tuhandete dollarite eest veel kihlvedu vedada, et ma kunagi pärale ei jõua. Aga mitte keegi ei olnud nõus. Aga selle näidendi mõte ei ole ju iseenesest rääkida sellest, kuidas mees tahab üle Niagara minna. Milles see iva on? Ühest küljest kindlasti on seal sees generatsioonide teema. Ehk siis juba elunäinud, kuskil elukeskpunktist võib-olla natuke üle olev inimene ja siis noor. Jah, nagu pildil on näha, siis mina. Ja siis noor, selline täis idealismi ja ja usku võimatusse noor inimene, et nende kohtumine. Et kuidas kuidas nemad siis omavahel teineteist leiavad, kuidas nad teineteist täiendavad. Ja see tuul võib iga minut suunda muuta. Jah, aga... Sa oled kakskümmend aastat, ma ei tea, rohkem veel mänginud erinevate partneritega, aga Teele Pärn, mis need on need asjad, mis mis sa tänu temale endas üles leidsid? No eks iga uue partneriga tuleb ju sinu juurde uus maailm. Et no loomulikult on ütlema mingisugused põhimõtteliselt olemuslikud asjad, mis näitlejatel on noh kõigil ju ühesed. Aga see igaühe individuaalne maailm tuleb kaasa. Ja ega laval noh on ju ikkagi kõige olulisem asi on ikkagi mäng. Et noh kõige parem kujund ikkagi selleks on ikkagi lapsed. Kui lapsed kutsuvad teist mängima – tule mängima. Ja teine ütleb – lähme mängima. Ja nüüd nad lähevad mängima, siis need reeglid pannakse paika kuidagi lennult. Ja siis kui nad tahavad mängida ja kui nad leiavad need ühised ühise sellise nagu pinna, millel seda teha, siis tekib mäng. Ja see mäng katkeb siis, kui keegi hakkab kuskilt üle sõitma. Et see otsimine, teineteise otsimine, see on üks põnev teekond. Kui keegi usuks seda kõike, siis see ei oleks ju enam kihlvedu. Me jõuame selle füüsilise poole juurde nüüd tänu minule korraks tagasi, sest et see on ka suur väljakutse mängida vähemalt kakskümmend minutit sellest lavastusest Teele Pärn seljas. Kukil või ma ei tea, kuidas ma peaks ütlema. Alguses on see muidugi tohutu noh ka füüsiline väljakutse, ega ma seda salata ei saa. Et seista ühe koha peal, see raskus on ikkagi noh igaüks võib ise proovida, viiskümmend kilo selga ja seista ühe koha peal ilma, et sa liigud. Et ka selle energia jagamine hakkab muutuma nii, et ma loodan, et see raskus hakkab järjest vähem ja vähem välja paistma. Ja see on tegelikult tore. Noh mulle meeldib vaadata, kui inimene pingutab, mitte ainult vaimselt, aga füüsiliselt ka. Kui palju sinu selline lavavõitlejakarjäär sulle abiks on olnud selle selle asja harjutamisel? Või jooksed kodus ringi Liina seljas või kuidas see on? Ei päris niimoodi ei ole, aga loomulikult ma me katsetasime teatud asju, mida me kuhu me olime teel, aga mida ma loomulikult mida ma ei saavutanud. Aga minu lavavõitlejakarjäär aitab sellele väga kaasa, et kuna seal on teatud asendid, mida ma olen teinud ikkagi mitukümmend aastat õpetades ja ja nii edasi. Et see siiski teatud tavainimesele need on ebaloomulikud asendid ja need lihased. Näiteks noh ütleme mingi väljas- väljas- seista väljaastes näiteks. Et ütleme, et kui on noh ütleme, et kui on kas see mõõgavõitlus, rapiirivõitlus, siis seal on loomulikult hästi pikad väljaasted, kuhu tuleb mõnikord seisma jääda. Eriti siis kui õpetad. Et sa pead näitama seda asendit, sa pead suutma seista seal nii kaua kuni kuni sul kas siis õpilane või keegi võtab selle sama asendi, et sa saaks seda kõike korrigeerida, aga sa pead suutma seda nagu visualiseerida või näidata. Siis see on kõik teatud lihasgruppe natukene treeninud. Ehk siis see on loomulikult abiks. Et ilma selleta ma ei kujuta ette jah, et ma välja veaks. Aga reaalselt köie peal sa ikkagi ei kõndinud, et te küll varbad ja need... Muidugi kõndisime. Loomulikult, me käisime Jaan Roose juures õppimas ja me saime sealt mõlemad Teelega ikkagi väga tugeva pisiku. Nii et lavale me toome hetkeks Teele, kes käib ja harjutab, aga muidu me oleme mõlemad harjutanud ikkagi väga tõsiselt. Tore. Ega sellest mingit salavideot ei ole, et ma saaks seda vaadata, kuidas see välja nägi? Kindlasti kuskil on. Aga mul on praegu uus hobi, nii et nüüd ma iga hommikul käin köiel, jah. Või noh ütleme slackline'il. Aga kus see on siis see köis, mille vahel, köögilaua ja magamistoa? Ei-ei, mul on puud, nii et mul on hoovis puud. Ma olen tõmmanud puude vahele ja siis ma olen vaikselt pikendanud seda niimoodi, kuidas mul kuidas jälle areng on toimunud, siis... Nii et et ühesõnaga, et saada tegelikult see üks asi on see, et et see on noh mingi selline asi, mida veel minu eas on võimalik nii-öelda õppida, mis on suhteliselt turvaline, aga samas ta on väga sarnane ka lavalisele olekule. Ja nüüd ma ütlen inimestele, ma loodan, et sa lubad, et vähem- pärast seda kui Indrek on köiel kõndinud, siis ta läheb mere äärde mõnel sombusel hommikul ja hoolimata sellest, et on november, läheb ujub, eksole. Et sellised hobid ka on inimesel. Jah, ei see on ma usun, et kõik, kes me oleme selle leidnud, me teame, et see on üks väga hea asi, see paneb ikkagi annab päevale täiesti oma sellise energeetilise laksu. Mis sa veel teed? Mis sa muidu teed, ma küsin nüüd nii lõpetuseks. Ma käin veel hetkel Toompea koolis, Lembit Petersoni kursuse juures olen abiline. Nii et ma käin igal oma vabal hetkel seal tundides. Ja oma lastega ka ju tegeled. Absoluutselt. Et nüüd on see tore aeg kätte lõpuks jõudnud, kus lapsed on enam-vähem niimoodi sellises vanuses, et sa saad neid kaasa kutsuda ka oma lavastusi vaatama. Aga aitäh, Indrek. Ilusat sügist, head köielkõnni harjutamist, see kuluks meile kõigile ära, ma arvan. Jah, absoluutselt. | WEBVTT
1
00:00:00.100 --> 00:00:00.840
Vaata, emand Eide.
2
00:00:00.880 --> 00:00:03.160
See raamat on võimlemisest.
3
00:00:04.640 --> 00:00:08.380
Kuidas jalgu, käsivarsi, rinnalihaseid tugevamaks treenida.
4
00:00:08.420 --> 00:00:09.880
Ja siin on pildid ka.
5
00:00:09.920 --> 00:00:13.540
Kuidas hooaeg alanud on?
6
00:00:13.580 --> 00:00:16.480
Kas on liiga palju tööd või äkki liiga vähe?
7
00:00:17.460 --> 00:00:20.521
Hooaeg on alanud hoogsalt.
8
00:00:23.321 --> 00:00:32.381
Kuna meil oli väike paus siin kevadel, siis üks nendest lugudest, mis nüüd sügisel esietendus, oli mõeldud kevadesse.
9
00:00:32.501 --> 00:00:33.001
Siis Vadi?
10
00:00:33.041 --> 00:00:33.581
Just.
11
00:00:34.161 --> 00:00:36.281
Ehk siis "Millest tekivad triibud?
12
00:00:36.321 --> 00:00:36.941
", Urmas Vadi.
13
00:00:37.541 --> 00:00:40.301
See nüüd tuli meil septembrisse.
14
00:00:40.901 --> 00:00:43.621
Ma kingin sulle lapse.
15
00:00:43.661 --> 00:00:43.921
Mida?
16
00:00:44.261 --> 00:00:46.581
Ühe toreda väikese tüdruku.
17
00:00:46.661 --> 00:00:48.121
Ja sa tead väga hästi, mis mu lapsega on?
18
00:00:48.161 --> 00:00:48.801
Jah, ma tean.
19
00:00:48.841 --> 00:00:51.041
Aga alustame Niagarast.
20
00:00:51.081 --> 00:00:59.662
Kas sa kunagi oma päris elus oled ka mõelnud mõne analoogilise eneseületamise peale?
21
00:00:59.962 --> 00:01:04.702
Ma ei arvanud, et sa päris köie peal üle Niagara oleks tahtnud minna, aga midagi sinnakanti.
22
00:01:06.162 --> 00:01:06.702
Ei ole.
23
00:01:06.822 --> 00:01:25.222
Ma üks lapsena olen ilmselt igasuguseid asju teinud, aga üldiselt ma olen ikkagi selline alalhoidlik, et ma ma olen küll palju noorest peast õnneks sporti teinud, aga aga mingit ekstreemsporti või või sellist nagu tungi minus ei ole olnud.
24
00:01:25.262 --> 00:01:34.422
Keegi kindla peale sellest kambast, kes mul pingutuskaabli läbi lõikas, oli teinud ettepaneku tuhandete dollarite eest veel kihlvedu vedada, et ma kunagi pärale ei jõua.
25
00:01:34.462 --> 00:01:36.703
Aga mitte keegi ei olnud nõus.
26
00:01:37.363 --> 00:01:47.123
Aga selle näidendi mõte ei ole ju iseenesest rääkida sellest, kuidas mees tahab üle Niagara minna.
27
00:01:48.123 --> 00:01:49.003
Milles see iva on?
28
00:01:49.403 --> 00:01:54.023
Ühest küljest kindlasti on seal sees generatsioonide teema.
29
00:01:54.743 --> 00:02:02.743
Ehk siis juba elunäinud, kuskil elukeskpunktist võib-olla natuke üle olev inimene ja siis noor.
30
00:02:03.063 --> 00:02:06.683
Jah, nagu pildil on näha, siis mina.
31
00:02:06.723 --> 00:02:20.004
Ja siis noor, selline täis idealismi ja ja usku võimatusse noor inimene, et nende kohtumine.
32
00:02:20.044 --> 00:02:24.864
Et kuidas kuidas nemad siis omavahel teineteist leiavad, kuidas nad teineteist täiendavad.
33
00:02:27.764 --> 00:02:31.844
Ja see tuul võib iga minut suunda muuta.
34
00:02:31.884 --> 00:02:42.284
Jah, aga... Sa oled kakskümmend aastat, ma ei tea, rohkem veel mänginud erinevate partneritega, aga Teele Pärn, mis need on need asjad, mis mis sa tänu temale endas üles leidsid?
35
00:02:42.324 --> 00:02:47.644
No eks iga uue partneriga tuleb ju sinu juurde uus maailm.
36
00:02:47.684 --> 00:02:55.845
Et no loomulikult on ütlema mingisugused põhimõtteliselt olemuslikud asjad, mis näitlejatel on noh kõigil ju ühesed.
37
00:02:55.885 --> 00:03:02.065
Aga see igaühe individuaalne maailm tuleb kaasa.
38
00:03:02.145 --> 00:03:08.045
Ja ega laval noh on ju ikkagi kõige olulisem asi on ikkagi mäng.
39
00:03:08.085 --> 00:03:13.385
Et noh kõige parem kujund ikkagi selleks on ikkagi lapsed.
40
00:03:13.425 --> 00:03:17.145
Kui lapsed kutsuvad teist mängima – tule mängima.
41
00:03:17.185 --> 00:03:18.685
Ja teine ütleb – lähme mängima.
42
00:03:18.725 --> 00:03:26.985
Ja nüüd nad lähevad mängima, siis need reeglid pannakse paika kuidagi lennult.
43
00:03:27.025 --> 00:03:36.006
Ja siis kui nad tahavad mängida ja kui nad leiavad need ühised ühise sellise nagu pinna, millel seda teha, siis tekib mäng.
44
00:03:36.046 --> 00:03:43.466
Ja see mäng katkeb siis, kui keegi hakkab kuskilt üle sõitma.
45
00:03:44.346 --> 00:03:47.166
Et see otsimine, teineteise otsimine, see on üks põnev teekond.
46
00:03:47.206 --> 00:03:48.506
Kui keegi usuks seda kõike, siis see ei oleks ju enam kihlvedu.
47
00:03:48.546 --> 00:03:59.666
Me jõuame selle füüsilise poole juurde nüüd tänu minule korraks tagasi, sest et see on ka suur väljakutse mängida vähemalt kakskümmend minutit sellest lavastusest Teele Pärn seljas.
48
00:04:00.226 --> 00:04:01.786
Kukil või ma ei tea, kuidas ma peaks ütlema.
49
00:04:01.826 --> 00:04:07.646
Alguses on see muidugi tohutu noh ka füüsiline väljakutse, ega ma seda salata ei saa.
50
00:04:08.166 --> 00:04:15.047
Et seista ühe koha peal, see raskus on ikkagi noh igaüks võib ise proovida, viiskümmend kilo selga ja seista ühe koha peal ilma, et sa liigud.
51
00:04:15.107 --> 00:04:28.207
Et ka selle energia jagamine hakkab muutuma nii, et ma loodan, et see raskus hakkab järjest vähem ja vähem välja paistma.
52
00:04:28.687 --> 00:04:29.727
Ja see on tegelikult tore.
53
00:04:29.767 --> 00:04:33.707
Noh mulle meeldib vaadata, kui inimene pingutab, mitte ainult vaimselt, aga füüsiliselt ka.
54
00:04:34.007 --> 00:04:39.707
Kui palju sinu selline lavavõitlejakarjäär sulle abiks on olnud selle selle asja harjutamisel?
55
00:04:39.747 --> 00:04:41.987
Või jooksed kodus ringi Liina seljas või kuidas see on?
56
00:04:42.387 --> 00:04:51.148
Ei päris niimoodi ei ole, aga loomulikult ma me katsetasime teatud asju, mida me kuhu me olime teel, aga mida ma loomulikult mida ma ei saavutanud.
57
00:04:51.608 --> 00:05:05.628
Aga minu lavavõitlejakarjäär aitab sellele väga kaasa, et kuna seal on teatud asendid, mida ma olen teinud ikkagi mitukümmend aastat õpetades ja ja nii edasi.
58
00:05:05.848 --> 00:05:13.288
Et see siiski teatud tavainimesele need on ebaloomulikud asendid ja need lihased.
59
00:05:13.388 --> 00:05:16.948
Näiteks noh ütleme mingi väljas- väljas- seista väljaastes näiteks.
60
00:05:17.248 --> 00:05:24.488
Et ütleme, et kui on noh ütleme, et kui on kas see mõõgavõitlus, rapiirivõitlus, siis seal on loomulikult hästi pikad väljaasted, kuhu tuleb mõnikord seisma jääda.
61
00:05:24.668 --> 00:05:25.828
Eriti siis kui õpetad.
62
00:05:26.188 --> 00:05:36.889
Et sa pead näitama seda asendit, sa pead suutma seista seal nii kaua kuni kuni sul kas siis õpilane või keegi võtab selle sama asendi, et sa saaks seda kõike korrigeerida, aga sa pead suutma seda nagu visualiseerida või näidata.
63
00:05:36.969 --> 00:05:39.449
Siis see on kõik teatud lihasgruppe natukene treeninud.
64
00:05:39.489 --> 00:05:40.869
Ehk siis see on loomulikult abiks.
65
00:05:41.749 --> 00:05:46.529
Et ilma selleta ma ei kujuta ette jah, et ma välja veaks.
66
00:05:46.869 --> 00:05:51.389
Aga reaalselt köie peal sa ikkagi ei kõndinud, et te küll varbad ja need...
67
00:05:51.429 --> 00:05:52.329
Muidugi kõndisime.
68
00:05:52.829 --> 00:05:58.269
Loomulikult, me käisime Jaan Roose juures õppimas ja me saime sealt mõlemad Teelega ikkagi väga tugeva pisiku.
69
00:05:58.309 --> 00:06:09.710
Nii et lavale me toome hetkeks Teele, kes käib ja harjutab, aga muidu me oleme mõlemad harjutanud ikkagi väga tõsiselt.
70
00:06:09.910 --> 00:06:10.210
Tore.
71
00:06:10.250 --> 00:06:13.790
Ega sellest mingit salavideot ei ole, et ma saaks seda vaadata, kuidas see välja nägi?
72
00:06:16.030 --> 00:06:17.150
Kindlasti kuskil on.
73
00:06:17.190 --> 00:06:21.310
Aga mul on praegu uus hobi, nii et nüüd ma iga hommikul käin köiel, jah.
74
00:06:21.390 --> 00:06:22.430
Või noh ütleme slackline'il.
75
00:06:22.470 --> 00:06:25.390
Aga kus see on siis see köis, mille vahel, köögilaua ja magamistoa?
76
00:06:25.430 --> 00:06:29.110
Ei-ei, mul on puud, nii et mul on hoovis puud.
77
00:06:29.250 --> 00:06:35.810
Ma olen tõmmanud puude vahele ja siis ma olen vaikselt pikendanud seda niimoodi, kuidas mul kuidas jälle areng on toimunud, siis...
78
00:06:36.190 --> 00:06:48.871
Nii et et ühesõnaga, et saada tegelikult see üks asi on see, et et see on noh mingi selline asi, mida veel minu eas on võimalik nii-öelda õppida, mis on suhteliselt turvaline, aga samas ta on väga sarnane ka lavalisele olekule.
79
00:06:48.971 --> 00:06:59.611
Ja nüüd ma ütlen inimestele, ma loodan, et sa lubad, et vähem- pärast seda kui Indrek on köiel kõndinud, siis ta läheb mere äärde mõnel sombusel hommikul ja hoolimata sellest, et on november, läheb ujub, eksole.
80
00:06:59.651 --> 00:07:01.251
Et sellised hobid ka on inimesel.
81
00:07:01.311 --> 00:07:18.011
Jah, ei see on ma usun, et kõik, kes me oleme selle leidnud, me teame, et see on üks väga hea asi, see paneb ikkagi annab päevale täiesti oma sellise energeetilise laksu.
82
00:07:18.771 --> 00:07:20.431
Mis sa veel teed?
83
00:07:20.471 --> 00:07:23.171
Mis sa muidu teed, ma küsin nüüd nii lõpetuseks.
84
00:07:23.451 --> 00:07:31.252
Ma käin veel hetkel Toompea koolis, Lembit Petersoni kursuse juures olen abiline.
85
00:07:31.292 --> 00:07:35.472
Nii et ma käin igal oma vabal hetkel seal tundides.
86
00:07:35.712 --> 00:07:37.052
Ja oma lastega ka ju tegeled.
87
00:07:37.252 --> 00:07:37.992
Absoluutselt.
88
00:07:38.412 --> 00:07:48.132
Et nüüd on see tore aeg kätte lõpuks jõudnud, kus lapsed on enam-vähem niimoodi sellises vanuses, et sa saad neid kaasa kutsuda ka oma lavastusi vaatama.
89
00:07:48.712 --> 00:07:49.632
Aga aitäh, Indrek.
90
00:07:49.812 --> 00:07:54.052
Ilusat sügist, head köielkõnni harjutamist, see kuluks meile kõigile ära, ma arvan.
91
00:07:54.372 --> 00:07:55.512
Jah, absoluutselt.
|
naiste-koondise-esikinnast-ootab-tugeva-hollandi-vastu-raske-toopaev | https://sport.err.ee/974018/naiste-koondise-esikinnast-ootab-tugeva-hollandi-vastu-raske-toopaev | https://vod.err.ee/hls/sport/971809/v/master.m3u8 | Naiste koondise esikinnast ootab tugeva Hollandi vastu raske tööpäev | Tallinnas kogunes Eesti naiste jalgpallikoondis, kes alustab reedel Euroopa meistrivõistluste valiksarja, võõrustades Lilleküla staadionil tiitlikaitsjat ja tänavust MM-hõbedat Hollandit. | Koondise põhiväravavaht Getriin Strigin viidi kaks nädalat tagasi kanderaamiga väljakult ära haiglasse. Meistrite liiga mängus Florat esindades põrkas ta kokku ühe Kasahstani meistriga ja tema parem põlv sai kõva paugu. Õnneks piirdus kõik tugeva põrutusega. Klubimängud on ta seejärel pidanud vahele jätma, kuid matšiks Hollandiga saab ta minna postide vahele.
"Õnneks oli lihtsalt tugev põrutus," kinnitas Strigin ERR-ile. "Igaks juhuks tehti pildid ära ja natuke hoidsime. Olen sada protsenti [valmis]."
Eelmisel kuul maailmameistrivõistlustel hõbeda teeninud Holland paneb füüsilise võimsuse, kiiruse ja osavusega rünnakutes eestlannad turmtule alla ja seetõttu lihvitakse eelkõige liikumisi kaitses.
"Liinide liikumine ja omavaheline arusaam - suhtlemine, kes millal läheb, kuidas me liigume - on see, millele oleme senimaani rõhku pannud," sõnas Strigin. | Eesti jalgpalli naiskonda ootab võitlus tõelise gigandiga ja koondise ründaja Soomes klubileiba teeniva Signy Aarna sõnul on kõige tähtsam mitte tunda hirmu Hollandi ees ja olla valmis lõputuks kaitsetööks. Võib juhtuda üheksakümmend minutit me mängimegi ainult kaitses, aga ma arvan, et see nagu märksõna on eneseusk. Sest et me kindlasti ei tohiks neid karta, ilmselgelt nad on nad on maailmaklassi võistkond. Ja nad on tugevad, aga me ei tohiks nende vastu minna nagu hirmus. Koondise põhiväravavaht Getriin Strigin viidi kaks nädalat tagasi kanderaamiga väljakult ära haiglasse. UEFA Meistrite Liiga mängus Florat esindades põrkas ta kokku ühe Kasahstani tšempioniga ja tema parem põlv sai kõva paugu. Õnneks piirdus kõik tugeva põrutusega. Klubimängud on ta seejärel pidanud vahele jätma, kuid Hollandiga matšiks saab minna postide vahele. Jah, kindlasti saan. Mis juhtus oli see, et lihtsalt tugev põrutus oli õnneks, et aga igaks juhuks tehti pildid kõik ära ja natukene hoidsime, et mõned mängud on ka vahele jäänud, aga ma olen sada protsenti. Eelmisel kuul maailmameistrivõistlustel hõbeda teeninud Holland paneb füüsilise võimsuse, kiiruse, osavusega rünnakutes meie naised turmtule alla ja seetõttu lihvitakse eelkõige liikumisi kaitses. Liinide liikumine ja omavaheline arusaam ütleks, et see kommunikeerimine siis, kes millal läheb, kuidas me liigume. Ma arvan, et see on see, millele me senimaani oleme rõhku pannud ja edaspidi ka. Tõetund on reedel, siis astutakse Euroopa meistri vastu väljakule. | WEBVTT
1
00:00:05.141 --> 00:00:14.803
Eesti jalgpalli naiskonda ootab võitlus tõelise gigandiga ja koondise ründaja Soomes klubileiba teeniva Signy Aarna sõnul on kõige tähtsam mitte tunda hirmu Hollandi ees ja olla valmis lõputuks kaitsetööks.
2
00:00:14.843 --> 00:00:24.046
Võib juhtuda üheksakümmend minutit me mängimegi ainult kaitses, aga ma arvan, et see nagu märksõna on eneseusk.
3
00:00:24.626 --> 00:00:32.007
Sest et me kindlasti ei tohiks neid karta, ilmselgelt nad on nad on maailmaklassi võistkond.
4
00:00:32.047 --> 00:00:35.568
Ja nad on tugevad, aga me ei tohiks nende vastu minna nagu hirmus.
5
00:00:36.088 --> 00:00:40.629
Koondise põhiväravavaht Getriin Strigin viidi kaks nädalat tagasi kanderaamiga väljakult ära haiglasse.
6
00:00:41.049 --> 00:00:46.651
UEFA Meistrite Liiga mängus Florat esindades põrkas ta kokku ühe Kasahstani tšempioniga ja tema parem põlv sai kõva paugu.
7
00:00:47.051 --> 00:00:48.951
Õnneks piirdus kõik tugeva põrutusega.
8
00:00:49.311 --> 00:00:53.492
Klubimängud on ta seejärel pidanud vahele jätma, kuid Hollandiga matšiks saab minna postide vahele.
9
00:00:53.952 --> 00:00:55.133
Jah, kindlasti saan.
10
00:00:55.713 --> 00:01:06.035
Mis juhtus oli see, et lihtsalt tugev põrutus oli õnneks, et aga igaks juhuks tehti pildid kõik ära ja natukene hoidsime, et mõned mängud on ka vahele jäänud, aga ma olen sada protsenti.
11
00:01:06.415 --> 00:01:15.517
Eelmisel kuul maailmameistrivõistlustel hõbeda teeninud Holland paneb füüsilise võimsuse, kiiruse, osavusega rünnakutes meie naised turmtule alla ja seetõttu lihvitakse eelkõige liikumisi kaitses.
12
00:01:16.037 --> 00:01:22.319
Liinide liikumine ja omavaheline arusaam ütleks, et see kommunikeerimine siis, kes millal läheb, kuidas me liigume.
13
00:01:22.359 --> 00:01:26.760
Ma arvan, et see on see, millele me senimaani oleme rõhku pannud ja edaspidi ka.
14
00:01:27.240 --> 00:01:30.481
Tõetund on reedel, siis astutakse Euroopa meistri vastu väljakule.
|
naiste-vorkpallikoondise-endine-peatreener-em-ist-kooliraha-tuleb-maksta | https://sport.err.ee/974021/naiste-vorkpallikoondise-endine-peatreener-em-ist-kooliraha-tuleb-maksta | https://vod.err.ee/hls/sport/971808/v/master.m3u8 | Naiste võrkpallikoondise endine peatreener EM-ist: kooliraha tuleb maksta | Aastatel 1993-99 Eesti naiste võrkpallikoondist juhendanud Anu Karavajeva sõnul ei ole põhjust käimasoleval EM-il kõik kolm senist mängu kaotanud rahvusnaiskonda kritiseerida. | EM-il debüteeriv naiste võrkpallikoondis alustas turniiri 0:3 kaotusega Ungarile (15, 17, 15), nii Horvaatia kui Rumeenia vastu võideti üks geim. "Teine ja kolmas mäng oli kindlasti ilus mängupilt," rääkis Karavajeva ETV spordiuudiste stuudios. "Esimene mäng - ma isegi saan nendest aru. Suur saal, kõik on uus; see ei ole nii kerge, et sa lähed platsile ja kõik tuleb välja. Nad püüdsid ja kohati püüdsid isegi üle. Teine ja kolmas mäng, eriti kolmas, mulle väga meeldis."
"Midagi ei ole teha, kooliraha tuleb maksta. Stabiilsus on meisterlikkuse tunnusmärk. Treenime veel."
"Meie mängijate valik Eestis ei ole kuigi suur," tõdes endine koondise juhendaja. "Kindlasti jääme füüsilises kontekstis maha. Aga see tahtmine ja emotsioon... minu jaoks oli üllatav, et nad on võistkonna nii hästi kokku pannud, kõik on professionaalne. Ma arvan, et meil ei ole kriitikaks suurt põhjust. Oleme selle asjaga ilusti toime tulnud."
Kas Eesti koondisel on välja kujunenud kindel liider? "Kindlasti ei ole ja võib-olla see ongi Eesti võistkonna suur eelis. Kaugele võib jõuda Nette Peit. Tema on võib-olla nii mõnelegi agendile oma hüppega silma jäänud. Aga see, et pingilt on kohe [vahetusmängijaid] võtta, on suur rikkus meie võistkonnas."
Järgmisena minnakse vastamisi maailma absoluutse tippnaiskonna Hollandiga, kes jõudis poolfinaali nii viimastel olümpiamängudel kui maailmameistrivõistlustel. Viimases alagrupivoorus on vastaseks Aserbaidžaan. "Kindlasti tulevad vastu väga tugevad servijad," kinnitas Karavajeva. "Mäng võiks minna natuke stabiilsemaks. Kahjuks oli Ungari mäng esimene, oleks ta olnud viies, siis ma ei teeks prognoose!"
Vaata ka, mida rääkis eilse kaotuse järel koondise kapten Julija Mõnnakmäe: | Ja samal teemal räägime edasi ka stuudiost. Tere õhtust, koondise endine peatreener Anu Karavajeva. Tere õhtust! Kaks geimivõitu kolme mängu peale. Mängupilt tervikuna, kõik oleme seda näinud. On see ilus pilt olnud? Ee teine ja kolmas mäng kindlasti on ilus pilt olnud. Esimene mäng ma isegi saan nendest aru: suur saal, kõik on uus, et see ei ole nii kerge, et sa lähed lihtsalt platsi peale ja sul kõik tuleb välja. Nad õudsalt püüdsid ja võib-olla kohati isegi püüdsid üle, aga teine ja kolmas mäng, eriti kolmas mäng mulle väga meeldis. On see selline kooliraha turniir? Kindlasti on, sellepärast et ega midagi teha ei ole, tuleb kooliraha maksta. Stabiilsus on meisterlikkuse tunnusmärk, nii et me treenime veel. Millistes osades me nüüd selle kolme mängu põhjal oleme Euroopa tipule kõige lähemal ja kus on see vahe kõige suurem? No ma arvan, et meie mängijate valik siin Eestis ei ole kuigi suur, et kindlasti me oleme võib-olla natuke füüsilises kontekstis jääme maha. Aga see tahtmine ja emotsioon ja isegi minu jaoks oli see väga üllatav, et nad nii hästi on selle võistkonna kokku pannud ja kõik tegutsevad ja kõik on professionaalid. Kas me sellise mentaalse poolega oleme ilusti hakkama saanud, et noh ikkagi suur võistlus kõigi jaoks esimene ja noh see, et käed värisevad, see on ju ka noh nii-öelda normaalne? Absoluutselt normaalne. Aga ma arvan, et meil kriitikaks küll suurt põhjust siin ei ole, et me oleme ikkagi ilusti selle asjaga toime tulnud. On meil tekkinud kolme mängu põhjal üks selline kindel liider juba? Kindlasti ei ole ja võib-olla see ongi Eesti võistkonnal üks suur eelis, et seal on neliteist mängijat ja absoluutselt kõik tahavad. Võib-olla noh minule isiklikult, see on tõesti minu isiklik, see Nette Peit, kes võib tõesti kaugele jõuda kunagi, et tema on võib-olla natukene silma jäänud ja ma arvan ka seal nii mõnelegi agendile silma jäänud oma hüppega ja oma tahtmisega. Aga üldiselt see ongi hea, et on pingilt kohe võtta, ühel ei lähe, teine tuleb aitab ja see on suur rikkus meie võistkonnas. Nüüd on meil vastas Holland ja Aserbaidžaan, grupi kaks tippnaiskonda, et mida me sealt mängudest võiksime näha, et öelda, et tegelikult väga hea töö? Vot ma nagu ma mainisin juba, et seda stabiilsust oleks vaja natukene rohkem, et ei tuleks selliseid serviseeriaid. Kindlasti sealt tulevad väga tugevad servijad vastu. Aga natuke nagu stabiilsemaks võiks see mäng minna, et kahjuks oli Ungari mäng esimene, oleks ta olnud viies, tõsiselt, siis ma ei teeks prognoose. Aitäh, Anu Karavajeva. | WEBVTT
1
00:00:02.620 --> 00:00:07.481
Ja samal teemal räägime edasi ka stuudiost.
2
00:00:07.521 --> 00:00:10.401
Tere õhtust, koondise endine peatreener Anu Karavajeva.
3
00:00:10.441 --> 00:00:11.001
Tere õhtust!
4
00:00:11.281 --> 00:00:13.761
Kaks geimivõitu kolme mängu peale.
5
00:00:13.801 --> 00:00:16.801
Mängupilt tervikuna, kõik oleme seda näinud.
6
00:00:17.001 --> 00:00:18.621
On see ilus pilt olnud?
7
00:00:19.161 --> 00:00:22.342
Ee teine ja kolmas mäng kindlasti on ilus pilt olnud.
8
00:00:22.582 --> 00:00:30.682
Esimene mäng ma isegi saan nendest aru: suur saal, kõik on uus, et see ei ole nii kerge, et sa lähed lihtsalt platsi peale ja sul kõik tuleb välja.
9
00:00:30.722 --> 00:00:37.343
Nad õudsalt püüdsid ja võib-olla kohati isegi püüdsid üle, aga teine ja kolmas mäng, eriti kolmas mäng mulle väga meeldis.
10
00:00:37.383 --> 00:00:38.943
On see selline kooliraha turniir?
11
00:00:38.983 --> 00:00:43.703
Kindlasti on, sellepärast et ega midagi teha ei ole, tuleb kooliraha maksta.
12
00:00:44.043 --> 00:00:47.843
Stabiilsus on meisterlikkuse tunnusmärk, nii et me treenime veel.
13
00:00:48.403 --> 00:00:55.244
Millistes osades me nüüd selle kolme mängu põhjal oleme Euroopa tipule kõige lähemal ja kus on see vahe kõige suurem?
14
00:00:56.604 --> 00:01:06.985
No ma arvan, et meie mängijate valik siin Eestis ei ole kuigi suur, et kindlasti me oleme võib-olla natuke füüsilises kontekstis jääme maha.
15
00:01:07.025 --> 00:01:18.306
Aga see tahtmine ja emotsioon ja isegi minu jaoks oli see väga üllatav, et nad nii hästi on selle võistkonna kokku pannud ja kõik tegutsevad ja kõik on professionaalid.
16
00:01:18.706 --> 00:01:29.006
Kas me sellise mentaalse poolega oleme ilusti hakkama saanud, et noh ikkagi suur võistlus kõigi jaoks esimene ja noh see, et käed värisevad, see on ju ka noh nii-öelda normaalne?
17
00:01:29.386 --> 00:01:30.566
Absoluutselt normaalne.
18
00:01:30.606 --> 00:01:37.167
Aga ma arvan, et meil kriitikaks küll suurt põhjust siin ei ole, et me oleme ikkagi ilusti selle asjaga toime tulnud.
19
00:01:37.967 --> 00:01:42.087
On meil tekkinud kolme mängu põhjal üks selline kindel liider juba?
20
00:01:42.887 --> 00:01:51.188
Kindlasti ei ole ja võib-olla see ongi Eesti võistkonnal üks suur eelis, et seal on neliteist mängijat ja absoluutselt kõik tahavad.
21
00:01:51.228 --> 00:02:06.909
Võib-olla noh minule isiklikult, see on tõesti minu isiklik, see Nette Peit, kes võib tõesti kaugele jõuda kunagi, et tema on võib-olla natukene silma jäänud ja ma arvan ka seal nii mõnelegi agendile silma jäänud oma hüppega ja oma tahtmisega.
22
00:02:06.949 --> 00:02:15.390
Aga üldiselt see ongi hea, et on pingilt kohe võtta, ühel ei lähe, teine tuleb aitab ja see on suur rikkus meie võistkonnas.
23
00:02:15.990 --> 00:02:24.950
Nüüd on meil vastas Holland ja Aserbaidžaan, grupi kaks tippnaiskonda, et mida me sealt mängudest võiksime näha, et öelda, et tegelikult väga hea töö?
24
00:02:26.870 --> 00:02:33.891
Vot ma nagu ma mainisin juba, et seda stabiilsust oleks vaja natukene rohkem, et ei tuleks selliseid serviseeriaid.
25
00:02:33.931 --> 00:02:36.391
Kindlasti sealt tulevad väga tugevad servijad vastu.
26
00:02:36.871 --> 00:02:46.872
Aga natuke nagu stabiilsemaks võiks see mäng minna, et kahjuks oli Ungari mäng esimene, oleks ta olnud viies, tõsiselt, siis ma ei teeks prognoose.
27
00:02:47.452 --> 00:02:48.512
Aitäh, Anu Karavajeva.
|
valmis-esimene-eesti-hiina-sonastik | https://kultuur.err.ee/974022/valmis-esimene-eesti-hiina-sonastik | https://vod.err.ee/hls/uudised/971817/v/master.m3u8 | Valmis esimene eesti-hiina sõnastik | Eesti valmistub üha enam Hiinast pärit külaliste ja turistide vastu võtmiseks. Selle näiteks on nüüdseks valmis saanud esimene eesti-hiina sõnaraamat. | "Aishanijaa" tähendab hiina keeles Eesti. Niiviisi leiab siit raamatust hiinakeelse vaste veel 5000 eesti sõnale.
Hiina keele kõnelejaid on enam kui tuhat korda rohkem kui eesti keelel. Sellele vaatamata õpetatakse kahes Pekingi tippülikoolis eesti keelt ning hiina keelt saab õppida mitmes Eesti gümnaasiumis ja ülikoolis.
Hiinas esimese eesti keele peaeriala avanud ja eesti-hiina sõnaraamtu koostaja Gao Jingyi rääkis, et kui eesti sõnaraamatust sõnu noppides korralikku lauset kokku panna ei saa, siis Hiina keele grammatika on palju lihtsam.
"Hiina keele grammatika ei ole raske. Väga kerge. Hiina keeles, kui tahame öelda, et mina olen ajakirjanik, siis ainult kolme sõnaga," tõi ta näite.
Siiski on ju eestlastel väljend "raske nagu hiina keel". Keeruliseks muudavad hiina keele toonid, mis sisult sarnanevad eesti keele väldetega. Kumb on lihtsam, kas hiinlasel õppida ära eesti keel või eestlasel hiina keel?
"Eestlastel hiina keelt on kergem. Sest eesti keele hääldus on väga raske. Hiina keele hääldused, välja arvatud toonid, on kerged," ütles Jingyi.
Eesti keele instituudi direktor Tõnu Tender aga ütles, et hiina keeles kirjutamine on väga raske.
"Seda tuleb ikka aastaid õppida. Aga see kõnekeel, või see mida kõneldakse, see pidi suhteliselt hõlpsasti suhu tulema, kui toonid selgeks saad. Kas tõusev või langev ja nii edasi," rääkis ta.
Et hiina keele olulisusest aimu saada, tasub Tallinki laevaga sõita põhjanaabrite juurde, kus Tenderi sõnul on juba ammu hiina keele vajadusest aru saadud.
"Majandus tugineb paljuski ühele suurriigile ja see riik on Hiina. Ja hiina külalisi, hiina turistegi käib väga palju. Helsingi kaudu just. Nii et ka seetõttu on vaja. Ma nimetasin, et maailm on väiksemaks jäänud – igas regioonis on keeli, mida tuleb õpetada ja vähem või rohkem osata. Hiina keel on kindlasti üks neid. Ja see sõnaraamat aitab veidikene asjale kaasa," rääkis Tender. | Eesti valmistub üha enam Hiina külaliste ja turistide vastu võtmiseks. Selle näiteks on nüüdseks valmis saanud esimene eesti-hiina sõnaraamat. Aishanija tähendab hiina keeles Eesti. Niiviisi leiab siit raamatust hiinakeelse vaste veel viiele tuhandele eesti sõnale. Hiina keele kõnelejaid on enam kui tuhat korda rohkem kui eesti keelel. Sellele vaatamata õpetatakse kahes Pekingi tippülikoolis eesti keelt ning hiina keelt saab õppida mitmes Eesti gümnaasiumis ja ülikoolis. Hiinas esimese eesti keele peaeriala avanud Gao Jingyi rääkis, et kui eesti sõnaraamatust sõnu noppides korralikku lauset kokku panna ei saa, siis hiina keele grammatika on palju lihtsam. Hiina keele grammatika ei ole raske. On ka kerge. Nagu hiina keeles kui tahame öelda, et mina olen ajakirjanik, ainult kolme sõnaga. Kui teame, mis on mina, on uo, ja siis olema on šõ ja ajakirjanik on tši-tšöö ja paneme lihtsalt kokku, uo šõ tši-tšöö, see ongi mina olen ajakirjanik. Siiski on ju eestlastel väljend raske nagu hiina keel. Keeruliseks muudavad hiina keele toonid, mis sisult sarnanevad eesti keele väldetega. Kumb on lihtsam, kas hiinlasel õppida ära eesti keel või eestlasel hiina keel? Arvan kindlasti, eestlaste hiina keel on kerge. Sest eesti keele hääldus on väga raske, aga hiina keele hääldused, välja arvatud toonid, on kerged. Kirjakunst, kirjutamine on väga raske. Seda tuleb ikka aastaid õppida. Aga see kõnekeel või see, mida kõneldakse, see pidi suhteliselt hõlpsasti suhu tulema, kui toonid selgeks saad. Kas tõusev või langev ja nii edasi. Et hiina keele olulisusest aimu saada, tasub Tallinki laevaga sõita põhjanaabrite juurde, kus Tenderi sõnul on juba ammu hiina keele vajadusest aru saadud. Majandus tugineb paljuski ühele suurriigile ja see on Hiina. Ja hiina külalisi, hiina turistegi käib väga palju ja Helsingi kaudu just. Nii et ka seetõttu on vaja. Ma nimetasin, maailm on väiksemaks jäänud, et igas regioonis on ka omad keeled, mida tuleb osata, tuleb õpetada ja vähem või rohkem osata. Ja hiina keel on kindlasti üks neid ja see sõnaraamat aitab veidikene asjale kaasa. | WEBVTT
1
00:00:01.600 --> 00:00:05.460
Eesti valmistub üha enam Hiina külaliste ja turistide vastu võtmiseks.
2
00:00:05.620 --> 00:00:09.941
Selle näiteks on nüüdseks valmis saanud esimene eesti-hiina sõnaraamat.
3
00:00:09.981 --> 00:00:13.521
Aishanija tähendab hiina keeles Eesti.
4
00:00:13.561 --> 00:00:18.062
Niiviisi leiab siit raamatust hiinakeelse vaste veel viiele tuhandele eesti sõnale.
5
00:00:18.522 --> 00:00:22.322
Hiina keele kõnelejaid on enam kui tuhat korda rohkem kui eesti keelel.
6
00:00:22.722 --> 00:00:30.183
Sellele vaatamata õpetatakse kahes Pekingi tippülikoolis eesti keelt ning hiina keelt saab õppida mitmes Eesti gümnaasiumis ja ülikoolis.
7
00:00:30.323 --> 00:00:41.304
Hiinas esimese eesti keele peaeriala avanud Gao Jingyi rääkis, et kui eesti sõnaraamatust sõnu noppides korralikku lauset kokku panna ei saa, siis hiina keele grammatika on palju lihtsam.
8
00:00:41.804 --> 00:00:44.064
Hiina keele grammatika ei ole raske.
9
00:00:44.304 --> 00:00:44.884
On ka kerge.
10
00:00:45.124 --> 00:00:50.324
Nagu hiina keeles kui tahame öelda, et mina olen ajakirjanik, ainult kolme sõnaga.
11
00:00:50.484 --> 00:01:03.945
Kui teame, mis on mina, on uo, ja siis olema on šõ ja ajakirjanik on tši-tšöö ja paneme lihtsalt kokku, uo šõ tši-tšöö, see ongi mina olen ajakirjanik.
12
00:01:04.445 --> 00:01:07.826
Siiski on ju eestlastel väljend raske nagu hiina keel.
13
00:01:08.166 --> 00:01:12.866
Keeruliseks muudavad hiina keele toonid, mis sisult sarnanevad eesti keele väldetega.
14
00:01:13.346 --> 00:01:16.807
Kumb on lihtsam, kas hiinlasel õppida ära eesti keel või eestlasel hiina keel?
15
00:01:18.347 --> 00:01:21.487
Arvan kindlasti, eestlaste hiina keel on kerge.
16
00:01:21.727 --> 00:01:31.948
Sest eesti keele hääldus on väga raske, aga hiina keele hääldused, välja arvatud toonid, on kerged.
17
00:01:32.268 --> 00:01:34.868
Kirjakunst, kirjutamine on väga raske.
18
00:01:34.908 --> 00:01:36.288
Seda tuleb ikka aastaid õppida.
19
00:01:36.588 --> 00:01:44.209
Aga see kõnekeel või see, mida kõneldakse, see pidi suhteliselt hõlpsasti suhu tulema, kui toonid selgeks saad.
20
00:01:44.249 --> 00:01:46.229
Kas tõusev või langev ja nii edasi.
21
00:01:46.269 --> 00:01:55.470
Et hiina keele olulisusest aimu saada, tasub Tallinki laevaga sõita põhjanaabrite juurde, kus Tenderi sõnul on juba ammu hiina keele vajadusest aru saadud.
22
00:01:55.950 --> 00:01:59.350
Majandus tugineb paljuski ühele suurriigile ja see on Hiina.
23
00:01:59.670 --> 00:02:03.691
Ja hiina külalisi, hiina turistegi käib väga palju ja Helsingi kaudu just.
24
00:02:04.231 --> 00:02:05.551
Nii et ka seetõttu on vaja.
25
00:02:06.811 --> 00:02:15.212
Ma nimetasin, maailm on väiksemaks jäänud, et igas regioonis on ka omad keeled, mida tuleb osata, tuleb õpetada ja vähem või rohkem osata.
26
00:02:15.252 --> 00:02:19.292
Ja hiina keel on kindlasti üks neid ja see sõnaraamat aitab veidikene asjale kaasa.
|
sindis-tuli-maa-seest-valja-rohkem-kui-poole-sajandi-vanune-ajakapsel | https://www.err.ee/974017/sindis-tuli-maa-seest-valja-rohkem-kui-poole-sajandi-vanune-ajakapsel | https://vod.err.ee/hls/uudised/971810/v/master.m3u8 | Sindis tuli maa seest välja rohkem kui poole sajandi vanune ajakapsel | Sindis vana koolihoone lammutamisel leiti toonaseid ajalehti ja münte sisaldav ajakapsel, mis pandi koolimaja vundamenti nurgakivi panekul 11. juunil 1962. Ajalehed on säilinud ülihästi, kopikad aga on oksüdeerunud. | Peale ajalehtede ja müntide sisaldab kapsel ka akti, kus on kirjas, et see on koostatud suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 45. aastapäeval Sindi töölisnoorte keskkooli nurgakivi panekul. Üles on loetud kõik sündmusest osavõtjad, tähtsad parteitegelased, aga ka ehitajad, samuti need, kes selle kooli juba lõpetasid, sest alustati Sindi 1. detsembri nimelise vabriku hoones.
Tore oli heita pilk toonastele ajalehtedele Noorte Häälele ja Rahva Häälele, Pärnu Kommunistile, Pravdale ja Sovetskaja Estoniale. Lugeda polnud neis lehtedes suurt midagi. Esiküljed olid sarnased, sest kui partei poolt tuli deklaratsioon, pidid selle avaldama kõik. Aga oli ka näiteks ristsõna ja õige pisut fotosid. Muuseumile on selline materjal väga teretulnud.
"Et niivõrd huvitavaid asju tuleb välja – 1962. aasta juunist ajalehed, raha. Ja mis kõige toredam, õhtukeskkooli õpilaste nimekiri täies koosseisus, kes lõpetasid 1962. aasta kevadel oma klassi," rääkis Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu.
Peatselt, tõenäoliselt juba järgmisel nädalal pannakse ajakapslist leitud materjalid Sindi muuseumis välja ja siis on kõigil võimalik neid vaatama tulla. Kindlasti on neidki, kellel on lootust 57 aasta vanustest dokumentidest enda või oma lähedaste nimi leida. | Sindis leiti vana koolihoone lammutamisel toonaseid ajalehti ja münte sisaldav ajakapsel, mis pandi koolimaja vundamenti nurgakivi panekul üheteistkümnendal juunil tuhande üheksasaja kuuekümne teisel. Ajalehed on säilinud ülihästi, kuid kopikad on oksüdeerunud. Peale ajalehtede ja müntide sisaldab kapsel ka akti, kus on kirjas, et see on koostatud suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni neljakümne viiendal aastapäeval Sindi töölisnoorte keskkooli nurgakivi panekul. Üles on loetud kõik sündmusest osavõtjad, tähtsad parteitegelased, aga ka ehitajad, samuti need, kes selle kooli juba lõpetasid, sest alustati Sindi esimese detsembri nimelise vabriku hoones. Tore on heita pilk toonastele ajalehtedele Noorte Häälele ja Rahva Häälele, Pärnu Kommunistile, Pravdale ja Sovetskaja Estoniale. Lugeda polnud neist lehtedest suurt midagi. Esiküljed olid sarnased, sest kui partei poolt tuli deklaratsioon, pidid selle avaldama kõik. Aga oli ka näiteks ristsõna ja õige pisut fotosid. Muuseumile on selline materjal väga teretulnud. Et niivõrd huvitavad asju nagu tuleb välja ja tuhande üheksasaja kuuekümne teise aasta kümnendast üheksandast juunist ajalehed, raha. Ja mis kõige toredam, et õhtukeskkooli õpilaste nimekiri täies koosseisus, kes lõpetasid tuhande üheksasaja kuuekümne teise aasta kevadel oma klassi. Peatselt, tõenäoliselt juba järgmisel nädalal, pannakse ajakapslist leitud materjalid Sindi muuseumis välja ja siis on kõigil võimalik neid vaatama tulla. Kindlasti on neidki, kellel on lootust viiekümne seitsme aasta vanustest dokumentidest enda või oma lähedaste nimi leida. | WEBVTT
1
00:00:01.600 --> 00:00:12.761
Sindis leiti vana koolihoone lammutamisel toonaseid ajalehti ja münte sisaldav ajakapsel, mis pandi koolimaja vundamenti nurgakivi panekul üheteistkümnendal juunil tuhande üheksasaja kuuekümne teisel.
2
00:00:13.221 --> 00:00:17.422
Ajalehed on säilinud ülihästi, kuid kopikad on oksüdeerunud.
3
00:00:17.462 --> 00:00:31.963
Peale ajalehtede ja müntide sisaldab kapsel ka akti, kus on kirjas, et see on koostatud suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni neljakümne viiendal aastapäeval Sindi töölisnoorte keskkooli nurgakivi panekul.
4
00:00:32.223 --> 00:00:44.264
Üles on loetud kõik sündmusest osavõtjad, tähtsad parteitegelased, aga ka ehitajad, samuti need, kes selle kooli juba lõpetasid, sest alustati Sindi esimese detsembri nimelise vabriku hoones.
5
00:00:44.484 --> 00:00:52.765
Tore on heita pilk toonastele ajalehtedele Noorte Häälele ja Rahva Häälele, Pärnu Kommunistile, Pravdale ja Sovetskaja Estoniale.
6
00:00:52.985 --> 00:00:55.385
Lugeda polnud neist lehtedest suurt midagi.
7
00:00:55.625 --> 00:01:01.665
Esiküljed olid sarnased, sest kui partei poolt tuli deklaratsioon, pidid selle avaldama kõik.
8
00:01:01.985 --> 00:01:05.626
Aga oli ka näiteks ristsõna ja õige pisut fotosid.
9
00:01:05.946 --> 00:01:09.226
Muuseumile on selline materjal väga teretulnud.
10
00:01:09.266 --> 00:01:16.927
Et niivõrd huvitavad asju nagu tuleb välja ja tuhande üheksasaja kuuekümne teise aasta kümnendast üheksandast juunist ajalehed, raha.
11
00:01:16.967 --> 00:01:27.408
Ja mis kõige toredam, et õhtukeskkooli õpilaste nimekiri täies koosseisus, kes lõpetasid tuhande üheksasaja kuuekümne teise aasta kevadel oma klassi.
12
00:01:27.508 --> 00:01:36.448
Peatselt, tõenäoliselt juba järgmisel nädalal, pannakse ajakapslist leitud materjalid Sindi muuseumis välja ja siis on kõigil võimalik neid vaatama tulla.
13
00:01:36.728 --> 00:01:44.269
Kindlasti on neidki, kellel on lootust viiekümne seitsme aasta vanustest dokumentidest enda või oma lähedaste nimi leida.
|
president-kaljulaid-siirdus-toole-kagu-eestisse | https://www.err.ee/974015/president-kaljulaid-siirdus-toole-kagu-eestisse | https://vod.err.ee/hls/uudised/971813/v/master.m3u8 | President Kaljulaid siirdus tööle Kagu-Eestisse | President Kersti Kaljulaid töötab sel sügisel kolm nädalat Kagu-Eestis, et mõista ja mõtestada elanike probleeme ja rõõme süvitsi ning võimendada olulisi teemasid. | Viie päeva jooksul viibib president Räpina, Setomaa ja Kanepi vallas ning Võru linnas, et kohtuda juhtide, ettevõtjate ja kohalike elanikega. Ühtlasi on presidendil plaanis kohtumised teemadel, nagu haiglavõrgu tulevik ja maapoodide saatus.
President külastas esmaspäeval muuhulgas Räpina Miikaeli kirikut, Vikerkaare lasteaeda ning põikas Räpina bussijaama, et vaadata busside täituvust ning kuulata kohalike muresid.
"Mis mured meil on? Inimestel ei ole tööd, noored lähevad välismaale tööle. Siga ei tohi pidada. Nii, kanad peavad peidus olema, ei tohi neid kasvadata," rääkis probleemidest kohalik elanik Liilia
President Kaljulaid ütles seepeale, et mõistlik kriitikameel on ka alati väga tähtis, sest ega rahulolu ei vii edasi.
"Minu arvates võiks regionaalpoliitikat paremini teha, seejuures ka Euroopa Liidu järgmise perioodi rahadest tuua just nimelt võimalikult suure osa suurematest linnadest välja," märkis ta.
Kaljulaid suhtles esmaspäeval ka Rõpina valla juhtidega ning nende sõnum presidendile ole, et riik oleks oma tegemistega järjepidev.
"Kui riik on korra otsustanud midagi teha ja lubanud, et te võite selle järgi oma plaanid seada, et see ei muutuks kahe või kolme aasta pärast nii kergesti. Andke aega ka nende otsuste mõjudel ilmsiks tulla – see on juba siit, tänasest pärit mõte, ja ma arvan, et see on väga väärt mõte, et mitte revolutsiooniliselt, vaid evolutsiooniliselt," rääkis Kaljulaid. | President Kersti Kaljulaid töötab sel sügisel kolm nädalat Kagu-Eestis, et mõista ja mõtestada elanike probleeme ja rõõme süvitsi ning võimendada olulisi teemasid. Viie päeva jooksul viibibki president Räpina, Setomaa ja Kanepi vallas ning Võru linnas, et kohtuda juhtide, ettevõtjate ja kohalike elanikega. Ühtlasi on presidendil plaanis kohtumised teemadel nagu haiglavõrgu tulevik ja maapoodide saatus. President külastas muuhulgas Räpina Miikaeli kirikut, Vikerkaare lasteaeda ja põikas Räpina bussijaama, et vaadata busside täituvust ja kuulata kohalike muresid. Mis mured on? Inimestel ei ole tööd, noored lähevad välismaale tööle. Siga ei tohi pidada. No siga õige pea seakatku tõttu tõepoolest on piirangud jah. Nii, kanad peavad peidus olema, ei tohi neid kasvatada. Inimesed ikkagi näevad seda elu siin mustalt, mida neile öelda? Aga ma arvan, et mõistlik kriitikameel on ka alati väga tähtis, sellepärast et ega siis rahulolu ei vii ka edasi. Arutamine selle üle, mida võiks paremini teha, ja minu arvates võiks teha paremini regionaalpoliitikat, seejuures ka Euroopa Liidu järgmise perioodi rahadest tuua võimalikult suure osa just nimelt suurtest linnadest välja. Mis on need sõnumid, mida te siin olles tahate võimendada, et need paistaks ka mujale Eestisse välja ja me hakkaks nendest võib-olla ühtemoodi mõtlema? Eelkõige siinsete inimeste sõnumid. Ja üks väga selge sõnum siinselt vallavalitsuselt oli järjepidevus. Kui riik on korra otsustanud midagi teha ja lubanud, et te võite selle järgi oma plaanid seada, et siis ei muutuks kahe või kolme või nelja aasta pärast nii kergesti. Ma arvan, et see on väga väärt mõte, et mitte revolutsiooniliselt, vaid evolutsiooniliselt. | WEBVTT
1
00:00:01.560 --> 00:00:09.662
President Kersti Kaljulaid töötab sel sügisel kolm nädalat Kagu-Eestis, et mõista ja mõtestada elanike probleeme ja rõõme süvitsi ning võimendada olulisi teemasid.
2
00:00:10.242 --> 00:00:17.843
Viie päeva jooksul viibibki president Räpina, Setomaa ja Kanepi vallas ning Võru linnas, et kohtuda juhtide, ettevõtjate ja kohalike elanikega.
3
00:00:18.423 --> 00:00:23.804
Ühtlasi on presidendil plaanis kohtumised teemadel nagu haiglavõrgu tulevik ja maapoodide saatus.
4
00:00:23.844 --> 00:00:33.365
President külastas muuhulgas Räpina Miikaeli kirikut, Vikerkaare lasteaeda ja põikas Räpina bussijaama, et vaadata busside täituvust ja kuulata kohalike muresid.
5
00:00:36.546 --> 00:00:37.466
Mis mured on?
6
00:00:37.786 --> 00:00:41.767
Inimestel ei ole tööd, noored lähevad välismaale tööle.
7
00:00:41.807 --> 00:00:43.587
Siga ei tohi pidada.
8
00:00:44.347 --> 00:00:47.327
No siga õige pea seakatku tõttu tõepoolest on piirangud jah.
9
00:00:47.367 --> 00:00:52.988
Nii, kanad peavad peidus olema, ei tohi neid kasvatada.
10
00:00:53.268 --> 00:00:56.989
Inimesed ikkagi näevad seda elu siin mustalt, mida neile öelda?
11
00:00:57.029 --> 00:01:02.530
Aga ma arvan, et mõistlik kriitikameel on ka alati väga tähtis, sellepärast et ega siis rahulolu ei vii ka edasi.
12
00:01:02.830 --> 00:01:12.731
Arutamine selle üle, mida võiks paremini teha, ja minu arvates võiks teha paremini regionaalpoliitikat, seejuures ka Euroopa Liidu järgmise perioodi rahadest tuua võimalikult suure osa just nimelt suurtest linnadest välja.
13
00:01:13.071 --> 00:01:21.233
Mis on need sõnumid, mida te siin olles tahate võimendada, et need paistaks ka mujale Eestisse välja ja me hakkaks nendest võib-olla ühtemoodi mõtlema?
14
00:01:21.393 --> 00:01:23.093
Eelkõige siinsete inimeste sõnumid.
15
00:01:23.133 --> 00:01:27.794
Ja üks väga selge sõnum siinselt vallavalitsuselt oli järjepidevus.
16
00:01:27.834 --> 00:01:36.875
Kui riik on korra otsustanud midagi teha ja lubanud, et te võite selle järgi oma plaanid seada, et siis ei muutuks kahe või kolme või nelja aasta pärast nii kergesti.
17
00:01:37.215 --> 00:01:41.316
Ma arvan, et see on väga väärt mõte, et mitte revolutsiooniliselt, vaid evolutsiooniliselt.
|
reformiga-voib-jaada-apteeke-vahemaks | https://www.err.ee/974012/reformiga-voib-jaada-apteeke-vahemaks | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/971818/v/master.m3u8 | Reformiga võib jääda apteeke vähemaks | Kui täna oleks apteegireformi tähtaeg, siis tuleks enamus Eesti apteeke kinni panna, sest nende omanikud on ravimite hulgimüüjad, mitte proviisorid, nagu 2020. aasta 1. aprillist kehtima hakkav seadus ette näeb. Kui ametnikud muretsemiseks põhjust ei näe, siis senised apteekide omanikud on kindlad, et ravimid kallinevad ning nende ostmiseks tuleb senisest märksa pikem teekond ette võtta. | Viis aastat tagasi otsustas riigikogu, et tulevikus ei tohi ravimite hulgimüüjad olla enam apteekide omanikud ja need tuleb maha müüa proviisoritele. Kuigi ravimi hulgimüüjatel on olnud aastaid selleks aega, siis seni seda tehtud pole ja nii võib kaheksa kuu pärast tekkida olukord, kus suur hulk apteek paneb oma uksed lihtsalt kinni.
Apotheka keti omaniku Terve Pere Apteegi juhatuse liige Kadri Ulla ütles, et praeguseks pole ühtegi apteeki maha müüdud, sest ostuhuvilisi pole olnud.
Ulla sõnul pole proviisoritel lihtsalt apteekide ostmiseks raha. Ta kinnitas, et nemad on valmis apteeke müüma.
Ravimiameti juhataja Kristin Raudsepp märkis, et kuigi kõrge hinnaga apteegi ei pruugi ostjat leida, ei tähenda see, et ruumid tühjaks jääksid.
"Seda, et ei ole ühtegi proviisorit, kes tahaks sinna teha apteegi omal tingimustel, see ei ole tõenäoline," ütles ta.
Praegu vastab kõigile 1. aprillist 2020 kehtima hakkavatele nõuetele 158 apteeki, nõuetele mittevastavaid apteeke on 334. Nõuetele mittevastavates apteekidest 83 protsenti ehk 276 kuuluvad ravimite hulgimüüjatele. Sisuliselt on Eesti apteegituru omavahel ära jaganud kolm suurt ettevõtet – Magnum Medical, Tamro ja Apteekide Koostöö Hulgimüük
Ravimiameti juht möönab, et üksjagu apteeke lõpetab kevadel tegevuse.
"Kas neid just linnades peab olema igal tänaval seitse või kaheksa, see on omaette küsimus, sest mingis mõttes kõik see ongi tekitanud selle olukorra, kus surve proviisorite tööjõule on väga-väga suur ja proviisorid juba praegu töötavad oma võimete piiril sageli – neil on pikad tööpäevad, kaubanduskeskused on lahti varahommikust hilisõhtuni ja nädalavahetustel – võib-olla teatud osas selle arvu normaliseerimine ja reguleerimine ei olekski nii halb mõte," rääkis ta.
Apteekide ühenduse juhatuse liige Timo Danilov on kindel, et alates 30. märtsist on inimestel märksa keerulisem vajalikku ravimit osta, ka on oodata ravimte kallinemist.
"Juurdehindlused on olnud pea 20 aastat muutumatud ja pärast sellist reformi on õige aeg selle juurdehindlusereformiga tulla avalikuks ja taotlema hakata," ütles ta.
Kuigi ravimimüüjad on aastaid taotlenud apteegireformi tühistamist, siis sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul pole valitsusliidul kavas seda viimasel hetkel enne jõustumist teha. | Kui täna oleks apteegireformi tähtaeg, siis tuleks enamus Eesti apteeke kinni panna, sest nende omanikud on ravimite hulgimüüjad, mitte proviisorid, nagu esimesest aprillist kehtima hakkav seadus ette näeb. Kui ametnikud muretsemiseks põhjust ei näe, siis senised apteekide omanikud on kindlad, et ravimid kallinevad ja nende ostmiseks tuleb senisest märksa pikem teekond ette võtta. Viis aastat tagasi otsustas Riigikogu, et tulevikus ei tohi ravimite hulgimüüjad olla enam apteekide omanikud. Ja need tuleb maha müüa proviisoritele. Kuigi ravimite hulgimüüjatel on olnud aastaid selleks aega, siis seni seda tehtud pole. Ja nii võib kaheksa kuu pärast tekkida olukord, kus suur hulk apteeke paneb oma uksed lihtsalt kinni. Mitu apteeki olete juba proviisoritele maha müünud? Hetkel ei ole veel ühtegi apteeki. Kui palju on huvilisi olnud? Ei ole ka huvilisi olnud kahjuks hetkel. Ulla sõnul pole proviisoritel lihtsalt apteekide ostmiseks raha. Ta kinnitas, et kui raha poleks probleem, siis nemad oleksid valmis ka apteeke müüma. Need apteegid võib-olla sellisel kujul ja sellise hinna eest, mis võivad olla ülemäärased, ei leia ostjat. Aga seda, et ei ole ühtegi proviisorit, kes tahaks sinna samma teha apteeki omal tingimustel, see ei ole tõenäoline. Hetkel vastab kõigile esimesest aprillist kehtima hakkavatele nõuetele kolmandik apteekidest. Nõuetele mittevastavatest apteekidest kaheksakümmend kolm protsenti ehk kakssada seitsekümmend kuus kuuluvad ravimite hulgimüüjatele. Sisuliselt on Eesti apteegituru omavahel ära jaganud kolm suurt ettevõtet: Magnum Medical, Tamro ja Apteekide Koostöö Hulgimüük. Ravimiameti juht möönab, et üksjagu apteeke lõpetab kevadel tegevuse. Kas neid nüüd linnades peab olema igal tänaval seitse, kaheksa ja nii edasi, see on nüüd omaette küsimus. Sest mingis mõttes kõik see ongi tekitanud selle olukorra, kus surve proviisorite tööjõule on väga-väga suur ja proviisorid nii-öelda juba praegu töötavad oma võimete piiril sageli. Neil on pikad tööpäevad, kaubanduskeskused on lahti varahommikust hilisõhtuni ja nädalavahetustel. Ehk et võib-olla teatud osas selle arvu normaliseerimine ja reguleerimine ei olekski nii halb mõte. Apteekide ühenduse juhatuse liige Timo Danilov on kindel, et alates kolmekümnendast märtsist on inimestel märksa keerulisem vajalikku ravimit osta. Ka on oodata ravimite kallinemist. Juurdehindlused on olnud kakskümmend aastat circa muutumatud ja pärast sellist reformi on kõige paslikum aeg tegelikult selle juurdehindluse diskussiooniga minna, tulla avalikuks ja seda taotlema hakata. Kuigi ravimimüüjad on juba aastaid taotlenud apteegireformi tühistamist, siis sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul pole valitsusliidul kavas seda viimasel hetkel enne jõustumist teha. | WEBVTT
1
00:00:01.600 --> 00:00:11.961
Kui täna oleks apteegireformi tähtaeg, siis tuleks enamus Eesti apteeke kinni panna, sest nende omanikud on ravimite hulgimüüjad, mitte proviisorid, nagu esimesest aprillist kehtima hakkav seadus ette näeb.
2
00:00:12.481 --> 00:00:21.821
Kui ametnikud muretsemiseks põhjust ei näe, siis senised apteekide omanikud on kindlad, et ravimid kallinevad ja nende ostmiseks tuleb senisest märksa pikem teekond ette võtta.
3
00:00:23.342 --> 00:00:28.422
Viis aastat tagasi otsustas Riigikogu, et tulevikus ei tohi ravimite hulgimüüjad olla enam apteekide omanikud.
4
00:00:28.462 --> 00:00:30.302
Ja need tuleb maha müüa proviisoritele.
5
00:00:30.342 --> 00:00:35.082
Kuigi ravimite hulgimüüjatel on olnud aastaid selleks aega, siis seni seda tehtud pole.
6
00:00:35.142 --> 00:00:39.663
Ja nii võib kaheksa kuu pärast tekkida olukord, kus suur hulk apteeke paneb oma uksed lihtsalt kinni.
7
00:00:40.083 --> 00:00:42.463
Mitu apteeki olete juba proviisoritele maha müünud?
8
00:00:42.503 --> 00:00:43.943
Hetkel ei ole veel ühtegi apteeki.
9
00:00:43.983 --> 00:00:45.803
Kui palju on huvilisi olnud?
10
00:00:46.803 --> 00:00:48.823
Ei ole ka huvilisi olnud kahjuks hetkel.
11
00:00:48.863 --> 00:00:52.283
Ulla sõnul pole proviisoritel lihtsalt apteekide ostmiseks raha.
12
00:00:52.363 --> 00:00:56.224
Ta kinnitas, et kui raha poleks probleem, siis nemad oleksid valmis ka apteeke müüma.
13
00:00:56.344 --> 00:01:04.004
Need apteegid võib-olla sellisel kujul ja sellise hinna eest, mis võivad olla ülemäärased, ei leia ostjat.
14
00:01:04.044 --> 00:01:11.505
Aga seda, et ei ole ühtegi proviisorit, kes tahaks sinna samma teha apteeki omal tingimustel, see ei ole tõenäoline.
15
00:01:11.545 --> 00:01:16.945
Hetkel vastab kõigile esimesest aprillist kehtima hakkavatele nõuetele kolmandik apteekidest.
16
00:01:17.145 --> 00:01:23.185
Nõuetele mittevastavatest apteekidest kaheksakümmend kolm protsenti ehk kakssada seitsekümmend kuus kuuluvad ravimite hulgimüüjatele.
17
00:01:23.225 --> 00:01:30.786
Sisuliselt on Eesti apteegituru omavahel ära jaganud kolm suurt ettevõtet: Magnum Medical, Tamro ja Apteekide Koostöö Hulgimüük.
18
00:01:31.546 --> 00:01:35.046
Ravimiameti juht möönab, et üksjagu apteeke lõpetab kevadel tegevuse.
19
00:01:35.426 --> 00:01:46.367
Kas neid nüüd linnades peab olema igal tänaval seitse, kaheksa ja nii edasi, see on nüüd omaette küsimus.
20
00:01:46.407 --> 00:01:59.968
Sest mingis mõttes kõik see ongi tekitanud selle olukorra, kus surve proviisorite tööjõule on väga-väga suur ja proviisorid nii-öelda juba praegu töötavad oma võimete piiril sageli.
21
00:02:00.028 --> 00:02:05.148
Neil on pikad tööpäevad, kaubanduskeskused on lahti varahommikust hilisõhtuni ja nädalavahetustel.
22
00:02:05.608 --> 00:02:12.529
Ehk et võib-olla teatud osas selle arvu normaliseerimine ja reguleerimine ei olekski nii halb mõte.
23
00:02:13.329 --> 00:02:20.649
Apteekide ühenduse juhatuse liige Timo Danilov on kindel, et alates kolmekümnendast märtsist on inimestel märksa keerulisem vajalikku ravimit osta.
24
00:02:21.049 --> 00:02:22.789
Ka on oodata ravimite kallinemist.
25
00:02:23.289 --> 00:02:33.130
Juurdehindlused on olnud kakskümmend aastat circa muutumatud ja pärast sellist reformi on kõige paslikum aeg tegelikult selle juurdehindluse diskussiooniga minna, tulla avalikuks ja seda taotlema hakata.
26
00:02:33.490 --> 00:02:42.030
Kuigi ravimimüüjad on juba aastaid taotlenud apteegireformi tühistamist, siis sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul pole valitsusliidul kavas seda viimasel hetkel enne jõustumist teha.
|
g7-annab-amazonase-polengute-kustutamiseks-20-miljonit-eurot | https://www.err.ee/973990/g7-annab-amazonase-polengute-kustutamiseks-20-miljonit-eurot | https://vod.err.ee/hls/uudised/971779/v/master.m3u8 | G7 annab Amazonase põlengute kustutamiseks 20 miljonit eurot | Juhtivate tööstusriikide ühendus G7 annab võitluseks Amazonase metsatulekahjudega 20 miljonit eurot. Suurem osa summast läheb tuletõrjelennukite saatmiseks. | G7 otsustas toetada ka Amazonase piirkonna taasmetsastamisplaani, mis avalikustatakse septembris ÜRO-s. Oma nõusoleku peavad selleks andma Brasiilia ja Amazonase põlisrahvaste kogukonnad.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on nimetanud olukorda Amazonase piirkonnas rahvusvaheliseks kriisiks. Macron on ähvardanud blokeerida ka Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika kaubandusühenduse vabakaubandusleppe, kui president Jair Bolsonaro ei astu tõsiseid samme vihmametsa kaitseks raietegevuse ja kaevandamise eest.
Brasiilias on Amazonases puhkenud sajad uued tulekahjud
Amazonase vihmametsade Brasiilia osas on puhkenud sajad uued tulekahjud, selgus esmaspäeval uuendatud andmeist.
Laupäeval ja pühapäeval süttis Brasiilias 1113 uut tulekahju, ütles riiklik kosmoseuuringute instituut (INPE).
INPE andmeil on sel aastal Brasiilias puhkenud 80 626 metsatulekahju, neist üle pooled Amazonases. Viimati oli põlengute arv nii suur 2013. aastal. Ekspertide sõnul on tänavu probleemi ägestanud kuivaperioodil laienev metsade hävitamine viljapõldudeks ning karjamaadeks.
Sõjaväelt on kustutustöödeks abi palunud seitse Brasiilia osariiki. Valitsus on eraldanud tulekahjude kustutamiseks Amazonases rohkem kui 43 000 sõjaväelast, kuid pole selge, kui paljud neist on juba jõudnud leeke kustutama.
Pühapäeval liitusid kustutustöödega kaks sõjaväe lennukit C-130 Hercules, mis mahutavad tuhandeid liitreid vett. Brasiilia võttis vastu abi ka Iisraelilt, mis pakkus ühte kustutuslennukit.
Lisaks andis justiitsminister Sérgio Moro loa saata julgeolekujõud seadusvastast raiet peatama.
60 protsenti Amazonase vihmametsadest asub Brasiilias, kuid metsaala võtab enda alla ka osa Boliiviast, Colombiast, Ecuadorist, Prantsuse Guajaanast, Peruust, Surinamest ja Venezuelast.
Alates aasta algusest on Brasiilias avastatud ligi 80 000 metsatulekahju, neist üle poole Amazonase piirkonnas. | Juhtivate tööstusriikide ühendus G7 annab võitluseks Amazonase metsatulekahjudega kakskümmend miljonit eurot. Suurem osa summast läheb tuletõrjelennukite saatmiseks. G7 otsustas toetada ka Amazonase piirkonna taasmetsastamisplaani, mis avalikustatakse septembris ÜRO-s. Oma nõusoleku peavad selleks andma Brasiilia ja Amazonase põlisrahvaste kogukonnad. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on nimetanud olukorda Amazonase piirkonnas rahvusvaheliseks kriisiks. Macron on ähvardanud blokeerida Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika kaubandusühenduse vabakaubandusleppe, kui president Jair Bolsonaro ei astu tõsiseid samme vihmametsa kaitseks raietegevuse ja kaevandamise eest. Alates aasta algusest on Brasiilias avastatud ligi kaheksakümmend tuhat metsatulekahju, neist üle poole Amazonase piirkonnas. | WEBVTT
1
00:00:01.581 --> 00:00:07.062
Juhtivate tööstusriikide ühendus G7 annab võitluseks Amazonase metsatulekahjudega kakskümmend miljonit eurot.
2
00:00:07.503 --> 00:00:10.584
Suurem osa summast läheb tuletõrjelennukite saatmiseks.
3
00:00:11.004 --> 00:00:18.146
G7 otsustas toetada ka Amazonase piirkonna taasmetsastamisplaani, mis avalikustatakse septembris ÜRO-s.
4
00:00:18.206 --> 00:00:22.688
Oma nõusoleku peavad selleks andma Brasiilia ja Amazonase põlisrahvaste kogukonnad.
5
00:00:23.328 --> 00:00:28.930
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on nimetanud olukorda Amazonase piirkonnas rahvusvaheliseks kriisiks.
6
00:00:29.410 --> 00:00:41.794
Macron on ähvardanud blokeerida Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika kaubandusühenduse vabakaubandusleppe, kui president Jair Bolsonaro ei astu tõsiseid samme vihmametsa kaitseks raietegevuse ja kaevandamise eest.
7
00:00:42.534 --> 00:00:49.697
Alates aasta algusest on Brasiilias avastatud ligi kaheksakümmend tuhat metsatulekahju, neist üle poole Amazonase piirkonnas.
|
aarna-mangust-mm-finalisti-vastu-me-ei-tohiks-hollandit-karta | https://sport.err.ee/973985/aarna-mangust-mm-finalisti-vastu-me-ei-tohiks-hollandit-karta | https://vod.err.ee/hls/sport/971751/v/master.m3u8 | Aarna mängust MM-finalisti vastu: me ei tohiks Hollandit karta | Eesti naiste jalgpallikoondislase Signy Aarna sõnul ei tohiks naiskond tugevat Hollandit karta. | Aarna ja Pille Raadiku koduklubi Aland United lõpetas äsja Soome kõrgliiga põhihooaja neljandal kohal. "Hooaeg on läinud pigem üles-alla, viimased mängud on läinud hästi," kirjeldas Aarna koduklubi aastat. "Lõpetasime põhihooaja neljanda kohaga ja hakkame nüüd pronksi püüdma. Individuaalselt samamoodi - hooaeg pole läinud nii hästi kui oleks lootnud, aga vorm on läinud ülesmäge."
Eesti naiskond võõrustab Hollandit reede õhtul. Tegemist on EM-valiksarja avakohtumisega, Hollandi näol on tegemist valitseva Euroopa meistri ja äsja MM-finaalis mänginud koondisega. "See mäng tuleb väga-väga raske ja väga tähtsaks saab kaitsetöö. Võib juhtuda, et mängime 90 minutit ainult kaitses," tõdes Aarna.
"Märksõnaks on eneseusk, me ei tohiks neid karta. Nad on maailmaklassi võistkond ja nad on tugevad, aga me ei tohiks nende vastu minna hirmus." | Aga Signy, sa lõpetasid Soomes just põhihooaja, naiskonnaga lõpetasite selle neljanda positsiooniga, et kuidas rahul oled põhihooajaga nii naiskonna poolt kui kuidas enda vorm on siia Hollandiga mängule tulekul? Ütleme nii, et hooaeg on läinud pigem niimoodi üles-alla, aga jah, et viimased mängud on läinud hästi, et lõpetasime põhihooaja neljanda kohaga ja praegust hakkame siis pronksi püüdma. Et individuaalselt samamoodi, et jah, hooaeg pole ehk läinud nii hästi kui oleks lootnud endale, aga praegust ma tunnen, et pigem on läinud ülesmäge vorm, nii et eks näe, kuidas see Hollandi vastu on. Seal on ka kuum? Jaa, saab kuumaks. Mida kõige tähtsamaks pead, et naiskond teeks soliidse esituse Hollandi vastu? Selge on see, et peapööritavalt kõrge favoriit tuleb vastu. Jaa, selles pole kahtlustki, et see mäng tuleb väga-väga raske ja väga tähtsaks saab kaitsetöö, sest olgem ausad, et võib juhtuda, et üheksakümmend minutit me mängimegi ainult kaitses. Aga ma arvan, et see nagu märksõna on eneseusk, sest et me kindlasti ei tohiks neid karta. Ilmselgelt nad on nad on maailmaklassi võistkond ja nad on tugevad, aga me ei tohiks nende vastu minna hirmus. Ja kindlasti sa jälgisid ka maailmameistrivõistluste finaalturniiri, et et mis mulje need mängud sulle üldse jätsid ja mis sa praegult ütleksid, et et mis suunas peaks Eesti naiskond tegutsema, et nendele maailma tippudele lähemale jõuda? No see jättis väga hea mulje. Ma arvan, et kõik inimesed, kes ei olegi jalgpalliga kursis, kes seda MM-i vaatasid, nendest järsku kasvasid nii-öelda naiste jalgpalli fännid. Et see on kindlasti nagu väga positiivne, aga kõige suurem vahe on see lihtsalt, ma arvan, et tempovahe. Kui sa vaatad, kui kiire see mängutempo oli ja siis praegust näiteks võrrelda oma liigates siis Eesti liigadega, et see ongi see tasemevahe ja suurim erinevus ongi tempo. | WEBVTT
1
00:00:06.061 --> 00:00:18.863
Aga Signy, sa lõpetasid Soomes just põhihooaja, naiskonnaga lõpetasite selle neljanda positsiooniga, et kuidas rahul oled põhihooajaga nii naiskonna poolt kui kuidas enda vorm on siia Hollandiga mängule tulekul?
2
00:00:19.963 --> 00:00:31.205
Ütleme nii, et hooaeg on läinud pigem niimoodi üles-alla, aga jah, et viimased mängud on läinud hästi, et lõpetasime põhihooaja neljanda kohaga ja praegust hakkame siis pronksi püüdma.
3
00:00:31.245 --> 00:00:45.988
Et individuaalselt samamoodi, et jah, hooaeg pole ehk läinud nii hästi kui oleks lootnud endale, aga praegust ma tunnen, et pigem on läinud ülesmäge vorm, nii et eks näe, kuidas see Hollandi vastu on.
4
00:00:46.628 --> 00:00:47.168
Seal on ka kuum?
5
00:00:47.208 --> 00:00:48.868
Jaa, saab kuumaks.
6
00:00:48.908 --> 00:00:54.189
Mida kõige tähtsamaks pead, et naiskond teeks soliidse esituse Hollandi vastu?
7
00:00:54.229 --> 00:00:57.530
Selge on see, et peapööritavalt kõrge favoriit tuleb vastu.
8
00:00:57.570 --> 00:01:09.192
Jaa, selles pole kahtlustki, et see mäng tuleb väga-väga raske ja väga tähtsaks saab kaitsetöö, sest olgem ausad, et võib juhtuda, et üheksakümmend minutit me mängimegi ainult kaitses.
9
00:01:09.232 --> 00:01:18.593
Aga ma arvan, et see nagu märksõna on eneseusk, sest et me kindlasti ei tohiks neid karta.
10
00:01:18.733 --> 00:01:26.815
Ilmselgelt nad on nad on maailmaklassi võistkond ja nad on tugevad, aga me ei tohiks nende vastu minna hirmus.
11
00:01:27.535 --> 00:01:41.037
Ja kindlasti sa jälgisid ka maailmameistrivõistluste finaalturniiri, et et mis mulje need mängud sulle üldse jätsid ja mis sa praegult ütleksid, et et mis suunas peaks Eesti naiskond tegutsema, et nendele maailma tippudele lähemale jõuda?
12
00:01:41.497 --> 00:01:43.837
No see jättis väga hea mulje.
13
00:01:43.877 --> 00:01:52.579
Ma arvan, et kõik inimesed, kes ei olegi jalgpalliga kursis, kes seda MM-i vaatasid, nendest järsku kasvasid nii-öelda naiste jalgpalli fännid.
14
00:01:52.619 --> 00:01:59.160
Et see on kindlasti nagu väga positiivne, aga kõige suurem vahe on see lihtsalt, ma arvan, et tempovahe.
15
00:01:59.200 --> 00:02:09.562
Kui sa vaatad, kui kiire see mängutempo oli ja siis praegust näiteks võrrelda oma liigates siis Eesti liigadega, et see ongi see tasemevahe ja suurim erinevus ongi tempo.
|
kriitika-alla-langenud-kanepi-gumnaasiumi-direktor-lahkub-ametist | https://www.err.ee/973971/kriitika-alla-langenud-kanepi-gumnaasiumi-direktor-lahkub-ametist | https://vod.err.ee/hls/uudised/971812/v/master.m3u8 | Kriitika alla langenud Kanepi Gümnaasiumi direktor lahkub ametist | Kriitika alla langenud Kanepi Gümnaasiumi direktor Ilvi Suislepp lahkub vallaga kokkuleppel ametist. Meedias avaldatud endiste ja praeguste kolleegide kriitikat koolijuht omaks ei võta ning põhjendab lahkumist mainekahjuga. | Kanepi Gümnaasiumi õpetajad on Ilvi Suisleppa süüdistanud töökiusus. Suislepa enese sõnul tekkisid tal erimeelsused kõigest ühe õpetajaga.
"Konflikti pole enne olnud ja pole ka praegu. Minu poole pole aastate jooksul ükski õpetaja probleemiga, et siin oleks halb töötada, pöördunud. Meil ei ole suhtlemisel mitte kunagi mitte ühtegi teravamat hetke olnud," rääkis Suislepp ERR-ile.
Ühtlasi väideti meedias, et Suislepp survestas õpetajaid oma sugulasi leebemalt hindama.
"Direktorina ma tean, et ma ei ole oma lapse hindeid ega õepoja ega ühegi sugulase hindeid ekstra nimeliselt küsimas käinud. Mitte kordagi, mitte ühegi õpetaja käest."
Siiski jääb see nädal Suislepa direkorikarjääri viimaseks.
"Ma vajan puhkust, sest see meedia klaperjaht on olnud sõna otseses mõttes. Ja kindlasti ma ei ole valmis alustama septembris kooliaasta algust."
Kanepi vallavanema Piret Rammuli sõnul lahkub direktor kokkuleppel vallaga. Erinevalt Suislepast tõdes Rammul, et juhtimisvigu direktor siiski tegi, kuid ütles samas, et vigadest suurem on tekkinud mainekahju.
"Hästi palju on kindlasti olnud suhtlemisega seotud probleeme. On olnud ka selliseid teemasid, et võib-olla ei ole päris korrektselt lahendatud töölt vabastamise küsimusi või uute konkursside küsimusi. Aga ma ütleks, et need vead ei ole sellised, mis ei oleks lahendatavad olnud. Aga tänases olukorras on pigem seda mainekahju nii koolile kui direktorile tehtud ikka väga palju. Seda lappida on ikka väga keeruline."
Haridus- ja teadusministeerium teatas juba läinud reedel, et kooli juhtimine sellisel kujul enam jätkuda ei saa. Ministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo võrdleb Kanepis toimunut peretüliga.
"Kool on ju ka omamoodi pere. Ja kui selles peres on tüli nii suureks paisunud, siis see vajab sellist kindlakäelist lahendamist," ütles Hollo.
Kas meedias esitatud konkreetsed süüdistused tõele vastavad, ministeerium Hollo sõnul ei uurinud. Rammul ütles, et uue koolijuhi otsimisega Kanepi vald ei kiirusta. Ilmselt on ka koolile praegu, nädal enne uut kooliaastat, olulisem õpetajate leidmine.
"Seoses selle olukorraga, mis meile on loodud, on õige mitmed teatanud, et selles koolis kindlasti ei ole mõeldav töötada. Matemaatika ja vene keel olid eile veel lahtised," ütles Suislepp. | Kanepi vald ja Kanepi gümnaasiumi direktor Ilvi Suislepp jõudsid kokkuleppele, et Suislepp septembris koolidirektorina ei jätka. Kanepi vallavanema Piret Rammuli sõnul tugines otsus rohkem meedias tekkinud mainekahjule kui direktori juhtimisvigadele. Suisleppa süüdistasid haridus- ja teadusministeerium ning mitu koolitöötajat töökiusus, autokraatses käitumises ja ebaprofessionaalses juhtimises. Kanepi gümnaasiumi koolipidaja ehk Kanepi vald viis gümnaasiumis läbi rahuloluuuringu, mille käigus vesteldi kõikide kooliõpetajatega. Uuringust tõid mitu õpetajat esile direktori juhtimisvigu. Siiski on vald rohkem mures koolile tekitatud mainekahju ja rikutud koolirahu pärast. Hästi palju on kindlasti olnud suhtlemisega seotud probleeme. On olnud ka selliseid teemasid, et võib-olla ei ole päris korrektselt lahendatud töölt vabastamise küsimusi või uute konkursside küsimusi. Oleme jõudnud siiski ühele arusaamisele, et nõndamoodi me edasi minna ei saa kahjuks. Ja poolte kokkuleppel direktor septembrist enam Kanepi gümnaasiumis ei jätka. Seda, et viie aasta jooksul on Kanepi gümnaasiumist lahkunud ligi kolmkümmend töötajat, peab direktor Ilvi Suislepp normaalseks asjade käiguks. Meedias avaldatud endiste ja praeguste kolleegide kriitikat koolijuht omaks ei võta. Suislepa sõnul on konflikt ainult ühe õpetajaga ning et kooliõhkkonnaga Kanepi gümnaasiumis probleeme ei ole. Suislepp ütles, et pärast meedias tekitatud skandaali ta enam koolidirektorina jätkata ei taha. Ja ma teengi oma otsuse lähtuvalt oma vabadusest. Ma ei taha mitte kedagi survestada, ma ei taha kellelegi töökiusu valmistada. Et kui koolipidaja leiab, et teistsugune valik on mõistlikum, siis ma tulen talle vastu. Suislepp lisas, et haridus- ja teadusministeeriumi esitatud süüdistused tema ja personali vahelisest konfliktist ei ole piisavalt tõendatud. Ministeeriumi sõnul on tegu parima võimaliku otsusega. Mina isegi ütleks, et sellistel puhkudel me võime võrrelda seda olukorda peretüliga. Et kool on ju ka omamoodi pere. Ja kui selles peres on tüli nii suureks paisunud, siis see vajab sellist kindlakäelist lahendamist. Ilvi Suislepp kavatseb Postimehes ilmunud lugude tõttu ajalehe vastu esitada rahalise kahjunõude. | WEBVTT
1
00:00:01.560 --> 00:00:08.481
Kanepi vald ja Kanepi gümnaasiumi direktor Ilvi Suislepp jõudsid kokkuleppele, et Suislepp septembris koolidirektorina ei jätka.
2
00:00:08.721 --> 00:00:15.082
Kanepi vallavanema Piret Rammuli sõnul tugines otsus rohkem meedias tekkinud mainekahjule kui direktori juhtimisvigadele.
3
00:00:15.603 --> 00:00:23.544
Suisleppa süüdistasid haridus- ja teadusministeerium ning mitu koolitöötajat töökiusus, autokraatses käitumises ja ebaprofessionaalses juhtimises.
4
00:00:24.324 --> 00:00:31.825
Kanepi gümnaasiumi koolipidaja ehk Kanepi vald viis gümnaasiumis läbi rahuloluuuringu, mille käigus vesteldi kõikide kooliõpetajatega.
5
00:00:32.025 --> 00:00:34.906
Uuringust tõid mitu õpetajat esile direktori juhtimisvigu.
6
00:00:35.006 --> 00:00:40.126
Siiski on vald rohkem mures koolile tekitatud mainekahju ja rikutud koolirahu pärast.
7
00:00:40.446 --> 00:00:45.327
Hästi palju on kindlasti olnud suhtlemisega seotud probleeme.
8
00:00:46.427 --> 00:00:58.789
On olnud ka selliseid teemasid, et võib-olla ei ole päris korrektselt lahendatud töölt vabastamise küsimusi või uute konkursside küsimusi.
9
00:00:59.129 --> 00:01:05.631
Oleme jõudnud siiski ühele arusaamisele, et nõndamoodi me edasi minna ei saa kahjuks.
10
00:01:06.751 --> 00:01:12.872
Ja poolte kokkuleppel direktor septembrist enam Kanepi gümnaasiumis ei jätka.
11
00:01:12.912 --> 00:01:20.793
Seda, et viie aasta jooksul on Kanepi gümnaasiumist lahkunud ligi kolmkümmend töötajat, peab direktor Ilvi Suislepp normaalseks asjade käiguks.
12
00:01:21.073 --> 00:01:25.534
Meedias avaldatud endiste ja praeguste kolleegide kriitikat koolijuht omaks ei võta.
13
00:01:25.934 --> 00:01:31.735
Suislepa sõnul on konflikt ainult ühe õpetajaga ning et kooliõhkkonnaga Kanepi gümnaasiumis probleeme ei ole.
14
00:01:31.775 --> 00:01:37.416
Suislepp ütles, et pärast meedias tekitatud skandaali ta enam koolidirektorina jätkata ei taha.
15
00:01:37.456 --> 00:01:41.076
Ja ma teengi oma otsuse lähtuvalt oma vabadusest.
16
00:01:41.116 --> 00:01:46.377
Ma ei taha mitte kedagi survestada, ma ei taha kellelegi töökiusu valmistada.
17
00:01:46.417 --> 00:01:57.479
Et kui koolipidaja leiab, et teistsugune valik on mõistlikum, siis ma tulen talle vastu.
18
00:01:57.999 --> 00:02:05.120
Suislepp lisas, et haridus- ja teadusministeeriumi esitatud süüdistused tema ja personali vahelisest konfliktist ei ole piisavalt tõendatud.
19
00:02:05.620 --> 00:02:08.481
Ministeeriumi sõnul on tegu parima võimaliku otsusega.
20
00:02:08.521 --> 00:02:13.401
Mina isegi ütleks, et sellistel puhkudel me võime võrrelda seda olukorda peretüliga.
21
00:02:13.441 --> 00:02:15.902
Et kool on ju ka omamoodi pere.
22
00:02:16.002 --> 00:02:22.663
Ja kui selles peres on tüli nii suureks paisunud, siis see vajab sellist kindlakäelist lahendamist.
23
00:02:22.703 --> 00:02:28.584
Ilvi Suislepp kavatseb Postimehes ilmunud lugude tõttu ajalehe vastu esitada rahalise kahjunõude.
|
telemaja-ootab-hoidisemeistrite-saavutusi | https://menu.err.ee/973965/telemaja-ootab-hoidisemeistrite-saavutusi | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/971662/v/master.m3u8 | Telemaja ootab hoidisemeistrite saavutusi | ETV "Terevisioon" ootab telemajja põnevate retseptide järgi valminud hoidiseid, et neid ise katsetada ja vaatajatele soovitada. | Pole vahet, kas purgis on moosid, hapukurgid, seened mahlad vms. Kui arvad, et just sul on eriti huvitav ja omapärane retsept, mis väärib jagamist, siis too oma hoidis kuni 30. septembrini telemaja valvelauda. (Gonsiori 27, Tallinn. Tööpäeviti kell 9-18.)
Lisa kindlasti juurde enda nimi ja kontakt. Retsepti võid saata aadressile terevisioon@err.ee.
Saatejuhtide lemmikuid ootavad ka auhinnad. | Tere hommikust! Kell on viis minutit pool üheksa läbi. Terevisioon on veel rohkem kui kakskümmend viis minutit järel jäänud ja meil laud on kaetud ülekantud tähenduses ise. Tere hommikust, Pille! Tere hommikust! Lihtsalt kiirelt anna väike vihje, miks sa oled pannud vannimütsi kurgi peale? See on kõige parem selline toidukile asemel või rätiku asemel kasutamiseks, et hotellides kui reisil käid, alati võtad kaasa, värvimisained, tegu, purkide katmine, koogitaldrikud – jube hea kasutada! Keda Pille meil täna hommikul külas sellepärast, et me räägime hoidistamisest ja me mitte ainult ei räägi, vaid Pille näitab ka üht-teist ette, kuidas mida hoidistada, annab väikseid vihjeid ja muidugi selle kõige taga on tegelikult soov see, et teie, head Terevisiooni vaatajad, saadaksite meile oma hoidiseid. Ja mitte siis nii, et te ei pea meie talvevarude eest hoolitsema, vaid vastupidi – oma kõige erilisemaid, kõige huvitavamaid asju võiks meile siia saata, me hea meelega mekiksime, maitseksime neid ja annaksime ka retseptid teistele televaatajatele. Ja me kohe-kohe avaldame siis saladuse, kes on need neli vaprat, kes hakkavad inimesi raadios, Vikerraadios äratama. Aga enne veel vaatame korraks pikemat ilmaprognoosi iga selle nädala peale, mis siis tõotab tulla väga suvine, nagu näha ka temperatuurid keskmiselt üle kahekümne kraadi iga päev, kakskümmend kaks, kakskümmend kolm, ja vihma ei tule, mis tähendab seda, et suvi kestab veel. Väikse vihjena võin öelda, et ühel päeval, teisipäeval, võib temperatuur paikiti Eestis olla ka pluss kakskümmend kuus. Täna hommikul oleme põgusalt juba vihjanud ka sellele, et sel sügisel ootame teie vahvaid ja mõnusaid maitsvaid hoidiseid, mida kõike saab sügisviljadest teha. Siit ka väike üleskutse, kuidas siis toimida, et meieni kõik need hoidised telemajja jõuaksid. Kapsas, lillkapsas, sibul... Kas sina oskaksid neist kolmest näiteks moosi kokku keeta? Mina ei oskaks, aga kindlasti keegi oskab ja igatahes ongi kätte jõudnud saagi koristamise ja hoidistamise aeg. Kui sina, hea televaataja, oskad teha väga head hoidist või supermoosi, siis pane see purki ja saada meile - Terevisiooni. Ja meie valime lemmikud välja. Ja nüüd meil siin Terevisioonis on laud kattunud kõikide nende värviliste valminud viljadega, mida Eestis siis praegu leida saab. Tere hommikust veel kord, Pille! Tere hommikust! Õpetame nüüd inimesi siis sööma otseses mõttes nendest asjadest, mis siin korvis on: tomatid, kurgid, suvikõrvitsad, juurseller on see, ma saan aru, jah? Sellest näiteks võiks midagi teha, mida siis purki panna, süüa näiteks värskemalt praegu ja siis ka talvel hoidisest nii-öelda võtta kapist. No täna me räägime peamiselt soolastest toidustest. Et tegelikult näiteks suvikõrvitsast saab imelisi moose. Nii et kui siin poisid tegid üleskutse kapsamoosi kohta, siis see võib-olla päris vale ei olegi? Kapsast ma ei ole moosi teinud, lillkapsast ka mitte, aga, aga suvikõrvitsast ja tavalisest kõrvitsast imelisi, tomatist ka. Aga ma tõin siis nüüd kaasa mõned seguhoidised, mis on ses mõttes head, et sa saad igasuguseid aiasaadusi sinna panna ja praegu täna näiteks meie kodus on totaalne suvikõrvitsauputus. Mul on siin täna kaasas küll seda, see on nii-öelda ilusad suvikõrvitsad, aga siia hoidise sisse läksid sellised ümmargused näiteks? Ei, need me küpsetame, täidame, aga, aga vaata ikka salaja kasvab sinna lehtede alla selliseid kopsakamaid isendeid. Suuri, sõna otseses mõttes ülekasvanuid. Just selliseid jämedaid kabatšokke, et, et neid on jube hea ära peita erinevate hoidiste sisse või siis teha moosi. Aga me tegime... Kui teha neid hoidiseid, siis tasub mõelda ka selle peale, et mida pere sööb, et meie peres näiteks sellised klassikalised toorsalati tüüpi, ämbrisalati tüüpi hoidised, kuigi ma olen neid teinud ja nad on maitsvad, et ma olen aastate jooksul näinud, et neid nii palju ei lähe. Aga igasuguseid selliseid hoidiseid, millest sa saad, saad siis pakkuda näiteks niisama salatina või siis näiteks hautise põhjaks või supipõhjaks teha, et selliseid on... Kuluvad väga hästi ära. Kuluvad ära. Et meil on siin... Noh, võib-olla alustamegi samast kausist, me juba enne vihjasime, et on tore kauss, millele me oleme peale pannud vannimütsi. Väga leidlik! Aga mis siin sees on? On kurgid ja...? Sinna sisse läks kurk, see on nüüd selline põnev, see on külmkapihoidis. Et seda peab hoidma külmkapis, aga ta säilib seal päris mitu kuud. Et see on toorhoidis, sinna läheb riivitud kurk... Jube hea on seal köögimandoliiniga on ta viilutatud õhukesteks. Siit ongi näha ka selline suhteliselt väike viil tuleb see kurgike. Sinna läks siis sibul. Kurk, sibul ja maitseks läheb soola, suhkrut, sinepiseemneid ja natukene äädikat, mis siis aitab säilitada. Ja lastakse seista ja siis tuleb selline ilus... Kauas ta seisma peab? Ööpäev. Et paned kaussi ja umbes ööpäev, et see tõmbab sealt mahlad välja. Aga miks see müts seal peal peab olema? Noh, et muidu katadki kas rätikuga või fooliumiga või toidukilega, et see külmkapi õhk ei saaks või lõhnad sisse ja saad siis selle mahlaga hoidise, sest siis see seismine tõmbab selle vedeliku välja. Kas selle peab kuidagi ära ka kurnama, kui sa purki paned, või täpselt nii lähebki? Ei, sellega koos panedki purki, sest kui ta oleks sul kuivalt seal purgis, et siis ta sul ei säiliks. Et see on selline mõnus niisama söömise salat ja kui Nami-Nami kommentaaridest ka vaadata, et siis hästi mitu kommentaari on selle kohta, et no ei jõudnud purki. Et süüakse enne ära. Süüakse enne ära, sest see lõhnab tõesti väga hästi. Kui me saaksime edasi anda maitseid või lõhnu, siis see oleks nagu suurepärane, sest see lõhnab väga värskelt. Et käid vaatamas sealt ja mekkimas, et kas juba on paras purki panemiseks ja siis selgus, et väga enam midagi ei ole. No nii, võtame järgmised. Siin on juba purgis on, ma vaatan, boršipõhi üheksateist, ehk siis väga värskelt valminud, purki pandud ja siin kausis on ka näha boršipõhi. Mis siia sisse läks? Sinna läheb noh, ka eks iga perekond võib ise nagu timmida, aga minul läheb sinna peet, porgand, värske kapsas, tomat, sibul, juurseller, see ilus nupuline mügarikega täis asi siin ja natuke õli, soola, suhkrut, ka äädikat. See nüüd on ses mõttes meie pere lemmikhoidis, meie laste lemmiksupp, küsivad iga nädal, teeme seda punast suppi, et purgitäis seda, purgitäis sama purgiga siis seda nii-öelda loputusvett ja ongi valmis. Ja võib ju lisada, kui keegi soovib, liha võib panna sinna juurde, aga võib ka lihtsalt niisama süüa ja samuti samas võib seda süüa täitsa nagu ämbrisalati moodi. Noh, proovime ka, vaatame, kas on mõnus sellise mekiga. Mm, väga maitsev! Vaatame veel. Mis need on? Need on nüüd sellised letšolaadsed asjad, et kõik, kus on tomat, paprika, sibul. Ja siin on kukkeseen sees! Seal on kukkeseen sees. Tänavu on väga hea seaneaasta. Ma ise pole metsa jõudnud, aga, aga kõik sõbrad Facebookis ja muus sotsiaalmeedias eputavad. Et see nüüd on meil siis siin. See on siis see sama hoidis jah? Ja see on ka ta maitseb niisama, sellest saab teha mõnusa seenesupi. Mis, mis siin sees veel on? Sinna on noh, paprika, sibul, kukkeseen, tomat. Mis te kukkeseentega tegite, kas need on kuidagi kukkeseened on kõigepealt tükeldatud, kui on väga suured, pannil läbi kuumutatud, vedelik välja, siis lisatud sibul, muud komponendid. Praetud läbi? Praetud läbi ja pandud potti, et ka taas tekib sellest tomatist ja sibulast ja kõigest tekib selline mahlakas vedelik sinna, et ta on selline... Ja minule näiteks kohutavalt meeldib, et kui praadida pannil natukene kana, lisada riisi ja siis see hoidis, jälle purgitäis vett ja tuleb selline mõnus kukkeseeneriisi-kanahautis, et kui salatina enam ei taha süüa, et siis saab teha sellise toreda roa. Nii ja siis on üks variant on veel, kus on ma näen on sees see sama suvikõrvits vist. On sees suvikõrvits. See on siis kabatšokiletšo, sest seal on jälle see paprika-sibul-tomat-baas. No väga mõnusalt värviline näeb ta välja! Ja siis läheb sinna sisse läks meil ka siis veel kabatšokki, peterselli natukene ja see on ka, et kas süüa salatina, teha suppi või näiteks teine väga tore variant on see Araabia-pärane hommikusöök šakšuka. Et kuumutad selle pannil läbi, lööd toored munad sisse, lased need munad ära hüübida seal sees, on selline mõnus natuke toekam hommikusöök, et saab täitsa kasutada ka toidu valmistamisel. Mis on võib-olla sellised ütleme viljad, mida võib-olla esmapilgul kokku ei paneks, aga tegelikult sobivad väga hästi, mida võib-olla inimesed pelgavad? Tegelikult nende soolaste toidustega on hästi lihtne, et sa võid... Noh, et sul on retseptis küll kirjas, et kaks kilo suvikõrvitsat ja kilo sibulat, aga kui sul on poolteist ühte, poolteist teist, et tegelikult annab väga palju mängida. Ja samuti ei tasu kõiki ürte kohe sisse ära panna, kui just aias ei uputa, sellepärast et sa saad ju siis varieerida, et saad panna teinekord peterselli, teinekord tilli, harakputke, mida sa tahad lisada sinna siis talvel näiteks juurde. Aga just mis on põnevad, et tasub, tasub tõesti kaaluda, et me võime teinekord rääkida sellest, aga nende köögiviljade kasutamist magusates toidustes. Et nad on... Just suvikõrvits-tavaline kõrvits, suvikõrvits isegi rohkem, sest ta on mahedama maitsega. Jääb selline mõnus konsistents ka. Ta jääb hästi mõnus konsistents ja ta annab võtab nagu, noh, kui sa lisad näiteks ingverit või pohla, et ta võtab selle teise maitse siia nii mõnusasti juurde, ta ise ei domineeri, sest tavaline kõrvitsamoosil jääb see kõrvitsamaitset jääb rohkem tunda. Aga selles mõttes tasub väga katsetada, eksperimenteerida edasi. Väga põnev! Kui kaua need purgis seisavad? Et kui meil siin nüüd ütleme august üheksateist on, kas ütleme, kui perekond ei jõua ära süüa ühe talvega, seisavad ka üle talve? Minul on seisnud ilusti üle talve. Minul on õnnestunud kõik järgmiseks aastaks ära tarbida. Sel aastal said moosid isegi said enne hooaja lõppu otsa. Et aga, aga jah, pigem nagu teha seda, et ikka aasta jooksul ära tarbida, et kui sa leiad... ma ei ole päris kindel, kui ma leiaksin kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta hoidise, kas ma tahaksin seda enam väga süüa, aga, aga jah, et pigem mitte eksperimenteerida nagu ajalises mõttes, et ikka aasta jooksul ära tarbida. No suur aitäh, Pille, täna hommikul tulemast tutvustamast siis oma neid perelemmikuid retsepte, mida siis purki panna nendest värsketest viljadest, mis praegu saadaval on. Ja nagu öeldud juba enne ka, siis ka kõik teie, televaatajad, kellel teil on oma fantastilised retseptid, mida te iga aasta teete, siis saatke ka meie poole teele telemaja valvelauda! | WEBVTT
1
00:00:00.160 --> 00:00:00.760
Tere hommikust!
2
00:00:00.800 --> 00:00:02.740
Kell on viis minutit pool üheksa läbi.
3
00:00:02.860 --> 00:00:08.540
Terevisioon on veel rohkem kui kakskümmend viis minutit järel jäänud ja meil laud on kaetud ülekantud tähenduses ise.
4
00:00:09.340 --> 00:00:10.020
Tere hommikust, Pille!
5
00:00:10.100 --> 00:00:10.640
Tere hommikust!
6
00:00:11.160 --> 00:00:15.360
Lihtsalt kiirelt anna väike vihje, miks sa oled pannud vannimütsi kurgi peale?
7
00:00:15.400 --> 00:00:26.461
See on kõige parem selline toidukile asemel või rätiku asemel kasutamiseks, et hotellides kui reisil käid, alati võtad kaasa, värvimisained, tegu, purkide katmine, koogitaldrikud – jube hea kasutada!
8
00:00:27.001 --> 00:00:42.901
Keda Pille meil täna hommikul külas sellepärast, et me räägime hoidistamisest ja me mitte ainult ei räägi, vaid Pille näitab ka üht-teist ette, kuidas mida hoidistada, annab väikseid vihjeid ja muidugi selle kõige taga on tegelikult soov see, et teie, head Terevisiooni vaatajad, saadaksite meile oma hoidiseid.
9
00:00:42.941 --> 00:00:55.342
Ja mitte siis nii, et te ei pea meie talvevarude eest hoolitsema, vaid vastupidi – oma kõige erilisemaid, kõige huvitavamaid asju võiks meile siia saata, me hea meelega mekiksime, maitseksime neid ja annaksime ka retseptid teistele televaatajatele.
10
00:00:55.502 --> 00:01:01.942
Ja me kohe-kohe avaldame siis saladuse, kes on need neli vaprat, kes hakkavad inimesi raadios, Vikerraadios äratama.
11
00:01:01.982 --> 00:01:15.562
Aga enne veel vaatame korraks pikemat ilmaprognoosi iga selle nädala peale, mis siis tõotab tulla väga suvine, nagu näha ka temperatuurid keskmiselt üle kahekümne kraadi iga päev, kakskümmend kaks, kakskümmend kolm, ja vihma ei tule, mis tähendab seda, et suvi kestab veel.
12
00:01:15.762 --> 00:01:22.183
Väikse vihjena võin öelda, et ühel päeval, teisipäeval, võib temperatuur paikiti Eestis olla ka pluss kakskümmend kuus.
13
00:01:22.823 --> 00:01:32.043
Täna hommikul oleme põgusalt juba vihjanud ka sellele, et sel sügisel ootame teie vahvaid ja mõnusaid maitsvaid hoidiseid, mida kõike saab sügisviljadest teha.
14
00:01:32.303 --> 00:01:38.023
Siit ka väike üleskutse, kuidas siis toimida, et meieni kõik need hoidised telemajja jõuaksid.
15
00:01:38.063 --> 00:01:42.343
Kapsas, lillkapsas, sibul...
16
00:01:42.383 --> 00:01:45.103
Kas sina oskaksid neist kolmest näiteks moosi kokku keeta?
17
00:01:45.583 --> 00:01:51.663
Mina ei oskaks, aga kindlasti keegi oskab ja igatahes ongi kätte jõudnud saagi koristamise ja hoidistamise aeg.
18
00:01:52.203 --> 00:01:58.984
Kui sina, hea televaataja, oskad teha väga head hoidist või supermoosi, siis pane see purki ja saada meile - Terevisiooni.
19
00:01:59.024 --> 00:02:00.624
Ja meie valime lemmikud välja.
20
00:02:05.824 --> 00:02:12.364
Ja nüüd meil siin Terevisioonis on laud kattunud kõikide nende värviliste valminud viljadega, mida Eestis siis praegu leida saab.
21
00:02:12.604 --> 00:02:13.864
Tere hommikust veel kord, Pille!
22
00:02:14.044 --> 00:02:14.644
Tere hommikust!
23
00:02:15.164 --> 00:02:23.364
Õpetame nüüd inimesi siis sööma otseses mõttes nendest asjadest, mis siin korvis on: tomatid, kurgid, suvikõrvitsad, juurseller on see, ma saan aru, jah?
24
00:02:23.404 --> 00:02:31.525
Sellest näiteks võiks midagi teha, mida siis purki panna, süüa näiteks värskemalt praegu ja siis ka talvel hoidisest nii-öelda võtta kapist.
25
00:02:32.245 --> 00:02:34.565
No täna me räägime peamiselt soolastest toidustest.
26
00:02:34.605 --> 00:02:37.665
Et tegelikult näiteks suvikõrvitsast saab imelisi moose.
27
00:02:38.245 --> 00:02:42.505
Nii et kui siin poisid tegid üleskutse kapsamoosi kohta, siis see võib-olla päris vale ei olegi?
28
00:02:42.665 --> 00:02:48.785
Kapsast ma ei ole moosi teinud, lillkapsast ka mitte, aga, aga suvikõrvitsast ja tavalisest kõrvitsast imelisi, tomatist ka.
29
00:02:48.825 --> 00:03:00.386
Aga ma tõin siis nüüd kaasa mõned seguhoidised, mis on ses mõttes head, et sa saad igasuguseid aiasaadusi sinna panna ja praegu täna näiteks meie kodus on totaalne suvikõrvitsauputus.
30
00:03:00.966 --> 00:03:06.606
Mul on siin täna kaasas küll seda, see on nii-öelda ilusad suvikõrvitsad, aga siia hoidise sisse läksid sellised ümmargused näiteks?
31
00:03:07.086 --> 00:03:13.906
Ei, need me küpsetame, täidame, aga, aga vaata ikka salaja kasvab sinna lehtede alla selliseid kopsakamaid isendeid.
32
00:03:13.946 --> 00:03:15.226
Suuri, sõna otseses mõttes ülekasvanuid.
33
00:03:15.266 --> 00:03:20.526
Just selliseid jämedaid kabatšokke, et, et neid on jube hea ära peita erinevate hoidiste sisse või siis teha moosi.
34
00:03:20.746 --> 00:03:21.806
Aga me tegime...
35
00:03:22.606 --> 00:03:35.567
Kui teha neid hoidiseid, siis tasub mõelda ka selle peale, et mida pere sööb, et meie peres näiteks sellised klassikalised toorsalati tüüpi, ämbrisalati tüüpi hoidised, kuigi ma olen neid teinud ja nad on maitsvad, et ma olen aastate jooksul näinud, et neid nii palju ei lähe.
36
00:03:35.607 --> 00:03:45.507
Aga igasuguseid selliseid hoidiseid, millest sa saad, saad siis pakkuda näiteks niisama salatina või siis näiteks hautise põhjaks või supipõhjaks teha, et selliseid on... Kuluvad väga hästi ära.
37
00:03:45.547 --> 00:03:46.187
Kuluvad ära.
38
00:03:46.227 --> 00:03:53.167
Et meil on siin... Noh, võib-olla alustamegi samast kausist, me juba enne vihjasime, et on tore kauss, millele me oleme peale pannud vannimütsi.
39
00:03:53.487 --> 00:03:54.467
Väga leidlik!
40
00:03:54.527 --> 00:03:55.227
Aga mis siin sees on?
41
00:03:55.267 --> 00:03:55.987
On kurgid ja...?
42
00:03:56.067 --> 00:03:58.807
Sinna sisse läks kurk, see on nüüd selline põnev, see on külmkapihoidis.
43
00:03:58.847 --> 00:04:01.828
Et seda peab hoidma külmkapis, aga ta säilib seal päris mitu kuud.
44
00:04:01.868 --> 00:04:05.328
Et see on toorhoidis, sinna läheb riivitud kurk...
45
00:04:05.748 --> 00:04:08.188
Jube hea on seal köögimandoliiniga on ta viilutatud õhukesteks.
46
00:04:08.228 --> 00:04:11.128
Siit ongi näha ka selline suhteliselt väike viil tuleb see kurgike.
47
00:04:11.388 --> 00:04:13.168
Sinna läks siis sibul.
48
00:04:13.208 --> 00:04:21.468
Kurk, sibul ja maitseks läheb soola, suhkrut, sinepiseemneid ja natukene äädikat, mis siis aitab säilitada.
49
00:04:21.828 --> 00:04:25.068
Ja lastakse seista ja siis tuleb selline ilus... Kauas ta seisma peab?
50
00:04:25.548 --> 00:04:26.068
Ööpäev.
51
00:04:26.428 --> 00:04:29.588
Et paned kaussi ja umbes ööpäev, et see tõmbab sealt mahlad välja.
52
00:04:29.748 --> 00:04:31.068
Aga miks see müts seal peal peab olema?
53
00:04:31.108 --> 00:04:42.729
Noh, et muidu katadki kas rätikuga või fooliumiga või toidukilega, et see külmkapi õhk ei saaks või lõhnad sisse ja saad siis selle mahlaga hoidise, sest siis see seismine tõmbab selle vedeliku välja.
54
00:04:43.169 --> 00:04:45.069
Kas selle peab kuidagi ära ka kurnama, kui sa purki paned, või täpselt nii lähebki?
55
00:04:45.109 --> 00:04:49.209
Ei, sellega koos panedki purki, sest kui ta oleks sul kuivalt seal purgis, et siis ta sul ei säiliks.
56
00:04:49.829 --> 00:04:57.569
Et see on selline mõnus niisama söömise salat ja kui Nami-Nami kommentaaridest ka vaadata, et siis hästi mitu kommentaari on selle kohta, et no ei jõudnud purki.
57
00:04:58.009 --> 00:04:58.729
Et süüakse enne ära.
58
00:04:58.769 --> 00:05:00.209
Süüakse enne ära, sest see lõhnab tõesti väga hästi.
59
00:05:00.249 --> 00:05:04.289
Kui me saaksime edasi anda maitseid või lõhnu, siis see oleks nagu suurepärane, sest see lõhnab väga värskelt.
60
00:05:04.329 --> 00:05:08.390
Et käid vaatamas sealt ja mekkimas, et kas juba on paras purki panemiseks ja siis selgus, et väga enam midagi ei ole.
61
00:05:08.810 --> 00:05:09.630
No nii, võtame järgmised.
62
00:05:09.670 --> 00:05:18.490
Siin on juba purgis on, ma vaatan, boršipõhi üheksateist, ehk siis väga värskelt valminud, purki pandud ja siin kausis on ka näha boršipõhi.
63
00:05:18.530 --> 00:05:19.130
Mis siia sisse läks?
64
00:05:19.170 --> 00:05:35.170
Sinna läheb noh, ka eks iga perekond võib ise nagu timmida, aga minul läheb sinna peet, porgand, värske kapsas, tomat, sibul, juurseller, see ilus nupuline mügarikega täis asi siin ja natuke õli, soola, suhkrut, ka äädikat.
65
00:05:35.730 --> 00:05:47.391
See nüüd on ses mõttes meie pere lemmikhoidis, meie laste lemmiksupp, küsivad iga nädal, teeme seda punast suppi, et purgitäis seda, purgitäis sama purgiga siis seda nii-öelda loputusvett ja ongi valmis.
66
00:05:47.451 --> 00:05:54.991
Ja võib ju lisada, kui keegi soovib, liha võib panna sinna juurde, aga võib ka lihtsalt niisama süüa ja samuti samas võib seda süüa täitsa nagu ämbrisalati moodi.
67
00:05:55.031 --> 00:05:57.531
Noh, proovime ka, vaatame, kas on mõnus sellise mekiga.
68
00:06:00.551 --> 00:06:02.311
Mm, väga maitsev!
69
00:06:03.411 --> 00:06:03.831
Vaatame veel.
70
00:06:03.891 --> 00:06:04.511
Mis need on?
71
00:06:04.831 --> 00:06:08.271
Need on nüüd sellised letšolaadsed asjad, et kõik, kus on tomat, paprika, sibul.
72
00:06:08.311 --> 00:06:09.352
Ja siin on kukkeseen sees!
73
00:06:09.392 --> 00:06:10.292
Seal on kukkeseen sees.
74
00:06:11.412 --> 00:06:12.872
Tänavu on väga hea seaneaasta.
75
00:06:12.912 --> 00:06:17.452
Ma ise pole metsa jõudnud, aga, aga kõik sõbrad Facebookis ja muus sotsiaalmeedias eputavad.
76
00:06:17.492 --> 00:06:19.492
Et see nüüd on meil siis siin.
77
00:06:19.812 --> 00:06:20.812
See on siis see sama hoidis jah?
78
00:06:20.852 --> 00:06:24.392
Ja see on ka ta maitseb niisama, sellest saab teha mõnusa seenesupi.
79
00:06:25.032 --> 00:06:26.052
Mis, mis siin sees veel on?
80
00:06:26.092 --> 00:06:29.032
Sinna on noh, paprika, sibul, kukkeseen, tomat.
81
00:06:29.072 --> 00:06:37.032
Mis te kukkeseentega tegite, kas need on kuidagi kukkeseened on kõigepealt tükeldatud, kui on väga suured, pannil läbi kuumutatud, vedelik välja, siis lisatud sibul, muud komponendid.
82
00:06:37.952 --> 00:06:38.592
Praetud läbi?
83
00:06:38.652 --> 00:06:59.733
Praetud läbi ja pandud potti, et ka taas tekib sellest tomatist ja sibulast ja kõigest tekib selline mahlakas vedelik sinna, et ta on selline... Ja minule näiteks kohutavalt meeldib, et kui praadida pannil natukene kana, lisada riisi ja siis see hoidis, jälle purgitäis vett ja tuleb selline mõnus kukkeseeneriisi-kanahautis, et kui salatina enam ei taha süüa, et siis saab teha sellise toreda roa.
84
00:06:59.773 --> 00:07:04.273
Nii ja siis on üks variant on veel, kus on ma näen on sees see sama suvikõrvits vist.
85
00:07:04.333 --> 00:07:05.133
On sees suvikõrvits.
86
00:07:05.193 --> 00:07:10.293
See on siis kabatšokiletšo, sest seal on jälle see paprika-sibul-tomat-baas.
87
00:07:10.433 --> 00:07:11.853
No väga mõnusalt värviline näeb ta välja!
88
00:07:11.913 --> 00:07:23.954
Ja siis läheb sinna sisse läks meil ka siis veel kabatšokki, peterselli natukene ja see on ka, et kas süüa salatina, teha suppi või näiteks teine väga tore variant on see Araabia-pärane hommikusöök šakšuka.
89
00:07:23.994 --> 00:07:33.694
Et kuumutad selle pannil läbi, lööd toored munad sisse, lased need munad ära hüübida seal sees, on selline mõnus natuke toekam hommikusöök, et saab täitsa kasutada ka toidu valmistamisel.
90
00:07:34.274 --> 00:07:42.334
Mis on võib-olla sellised ütleme viljad, mida võib-olla esmapilgul kokku ei paneks, aga tegelikult sobivad väga hästi, mida võib-olla inimesed pelgavad?
91
00:07:42.794 --> 00:07:55.035
Tegelikult nende soolaste toidustega on hästi lihtne, et sa võid... Noh, et sul on retseptis küll kirjas, et kaks kilo suvikõrvitsat ja kilo sibulat, aga kui sul on poolteist ühte, poolteist teist, et tegelikult annab väga palju mängida.
92
00:07:55.235 --> 00:08:06.595
Ja samuti ei tasu kõiki ürte kohe sisse ära panna, kui just aias ei uputa, sellepärast et sa saad ju siis varieerida, et saad panna teinekord peterselli, teinekord tilli, harakputke, mida sa tahad lisada sinna siis talvel näiteks juurde.
93
00:08:07.055 --> 00:08:14.055
Aga just mis on põnevad, et tasub, tasub tõesti kaaluda, et me võime teinekord rääkida sellest, aga nende köögiviljade kasutamist magusates toidustes.
94
00:08:14.115 --> 00:08:18.496
Et nad on... Just suvikõrvits-tavaline kõrvits, suvikõrvits isegi rohkem, sest ta on mahedama maitsega.
95
00:08:18.736 --> 00:08:20.096
Jääb selline mõnus konsistents ka.
96
00:08:20.136 --> 00:08:31.116
Ta jääb hästi mõnus konsistents ja ta annab võtab nagu, noh, kui sa lisad näiteks ingverit või pohla, et ta võtab selle teise maitse siia nii mõnusasti juurde, ta ise ei domineeri, sest tavaline kõrvitsamoosil jääb see kõrvitsamaitset jääb rohkem tunda.
97
00:08:31.176 --> 00:08:36.976
Aga selles mõttes tasub väga katsetada, eksperimenteerida edasi.
98
00:08:37.056 --> 00:08:37.476
Väga põnev!
99
00:08:37.516 --> 00:08:40.036
Kui kaua need purgis seisavad?
100
00:08:40.076 --> 00:08:46.516
Et kui meil siin nüüd ütleme august üheksateist on, kas ütleme, kui perekond ei jõua ära süüa ühe talvega, seisavad ka üle talve?
101
00:08:46.556 --> 00:08:48.496
Minul on seisnud ilusti üle talve.
102
00:08:48.536 --> 00:08:50.717
Minul on õnnestunud kõik järgmiseks aastaks ära tarbida.
103
00:08:50.757 --> 00:08:53.817
Sel aastal said moosid isegi said enne hooaja lõppu otsa.
104
00:08:53.877 --> 00:09:10.917
Et aga, aga jah, pigem nagu teha seda, et ikka aasta jooksul ära tarbida, et kui sa leiad... ma ei ole päris kindel, kui ma leiaksin kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta hoidise, kas ma tahaksin seda enam väga süüa, aga, aga jah, et pigem mitte eksperimenteerida nagu ajalises mõttes, et ikka aasta jooksul ära tarbida.
105
00:09:11.417 --> 00:09:21.217
No suur aitäh, Pille, täna hommikul tulemast tutvustamast siis oma neid perelemmikuid retsepte, mida siis purki panna nendest värsketest viljadest, mis praegu saadaval on.
106
00:09:21.257 --> 00:09:31.558
Ja nagu öeldud juba enne ka, siis ka kõik teie, televaatajad, kellel teil on oma fantastilised retseptid, mida te iga aasta teete, siis saatke ka meie poole teele telemaja valvelauda!
|
viljandi-ettevote-toom-tekstiil-sai-uued-omanikud | https://www.err.ee/973948/viljandi-ettevote-toom-tekstiil-sai-uued-omanikud | https://vod.err.ee/hls/uudised/971778/v/master.m3u8 | Viljandi ettevõte Toom Tekstiil sai uued omanikud | Viljandimaa üks suuremaid tööandjaid AS Toom Tekstiil sai uued omanikud, kes kavatsevad jätkata Viljandis ja Abja-Paluojas nii Eesti turule kui ka ekspordiks mõeldud tekstiil- ja mööblitoodete valmistamist. | Eelmise nädala lõpus allkirjad saanud tehinguga müüsid Toom Tekstiili senised aktsionärid Illimar Toom ja Innar Susi neile ettevõtete kaudu kuulunud enamusosaluse. Ostjaks on Smart Production Nordic OÜ, kes koondab gruppi pikaajalise tootmis- ja tekstiilitööstuse kogemusega investoreid. Tehingut rahastab Coop Pank.
Ettevõtte ostnud investorite gruppi esindab alates tänavu maist Toom Tekstiili tegevjuhina töötav Vahur Roosaar, kes jätkab pärast tehingut ka ettevõtte juhatuse esimehena.
Viljandist pärit Roosaar töötas Toom Tekstiilis ka aastatel 2001-2002. Lisaks Roosaarele hakkab Toom Tekstiili juhatusse kuuluma ka Peep Armväärt, kes on samuti varasemalt pikaajaliselt Toom Tekstiilis töötanud.
Toom Tekstiili asutaja Illimar Toom põhjendas ettevõtte müüki sooviga keskenduda teistele tegevustele.
"Toom Tekstiili vastu tundis huvi mitu võimalikku ostjat ja valiku tegemisel sai määravaks ennekõike ostjate visioon," lausus ta. "Müügi eeltingimuseks oli meie poolt, et tootmist Viljandis ja Abja-Paluojas ei lõpetata ning sellise kinnituse on uued omanikud andnud."
Roosaare sõnul ei ole plaanis ettevõtte tegevuses järske ümberkorraldusi teha, kuid teatud uuendused on tootmises ja müügis vajalikud.
"Meie eesmärk on paari aastaga ärimahtusid kahekordistada ja muuta Toom Tekstiil kasumlikumaks. Lisaks tänastele äridele tahame keskenduda ka suuremat lisandväärtust loovatele toodetele ja klientidele. Loomulikult nõuab see edasisi investeeringuid nii tehnoloogiasse, arendusse, inimestesse kui ka protsessidesse. Eesti tootjatel võib olla keeruline konkureerida globaalse masstootmisega, kuid meie võimalus on kasutada ära siinseid tugevusi: toota kvaliteetsemalt ja targemini," rääkis ta.
Poolte kokkuleppel tehingu hinda ei avalikustata.
Toom Tekstiil annab tööd 230 inimesele. 2018. aastal oli ettevõtte käive 13 miljonit eurot. Ettevõtte peamised turud on Saksamaal, Austrias, Soomes, Eestis ja Leedus. | Viljandimaa üks suuremaid tööandjaid tekstiili- ja mööblitoodete valmistaja Toom Tekstiil sai uued kodumaised omanikud, kes tahavad paari aastaga ettevõtte ärimahtu kahekordistada. Kas seda mitte töötajate arvu, vaid efektiivsuse suurendamise kaudu. Toom Tekstiili senised aktsionärid Illimar Toom ja Innar Susi müüsid neile ettevõtete kaudu kuulunud seitsmekümne protsendilise enamusosaluse ja sõlmisid optsiooni ülejäänud kolmekümne protsendi müügiks. Toom Tekstiili ostis osaühing Smart Production Nordic, kes koondab tekstiilitööstuse kogemusega investoreid. Ettevõtte üks endisi omanikke Innar Susi ütleb, et firma otsustati ära müüa, kuna põhiomanik Illimar Toom läks väljateenitud vanaduspuhkusele. Juba pikemat aega ta vaatas nii-öelda järglasi, kes võiks pikalt toiminud firmat edasi arendada ja tänaseks päevaks on siis need inimesed leitud. Üldises korras firma on? No firma on väga heas korras, muidu ilmselt poleks ostjat leitud. Ajal kui mitu õmblusettevõtet on tootmise Eestis lõpetanud või koomale tõmmanud, seavad Toom Tekstiili uued omanikud laienemisplaane. Paari aastaga loodetakse ärimahtu kahekordistada. Tahame kasvada, tahame liikuda siis rohkem suuremat väärtust omavate toodete ja klientide poole ja selleks on meil väga selged plaanid olemas, kuidas seda läbi viia. Me näeme natukene võib-olla sellist niššitootmise võimalusi, et Toom Tekstiil on tootnud väga palju loodus... naturaalsetel toorainetel põhinevaid tooteid ja kindlasti seda osa annab kasvatada rohkem kui on võib-olla täna seda tehtud. Coop Pank andis laenu nii Toom Tekstiili omandamiseks, olemasolevate laenude refinantseerimiseks kui ka käibekapitaliks. Summad poolte soovil ei avalikustata. Kui kõik pangad teeksid kõike ühte moodi, siis siis tõenäoliselt oleks Eestis ainult üks pank, nii et noh meie meie nišš on finantseerida siis selliseid ettevõtteid, kes suurtest pankadest ei saa seda, mida nad soovivad. Tuhande üheksasaja üheksakümne viiendast aastast tegutsev Toom Tekstiil jätkab tootmist nii Viljandis kui ka Abja-Paluojal, kus saab tööd kokku kakssada kolmkümmend inimest. | WEBVTT
1
00:00:01.600 --> 00:00:11.222
Viljandimaa üks suuremaid tööandjaid tekstiili- ja mööblitoodete valmistaja Toom Tekstiil sai uued kodumaised omanikud, kes tahavad paari aastaga ettevõtte ärimahtu kahekordistada.
2
00:00:11.782 --> 00:00:15.682
Kas seda mitte töötajate arvu, vaid efektiivsuse suurendamise kaudu.
3
00:00:17.683 --> 00:00:29.325
Toom Tekstiili senised aktsionärid Illimar Toom ja Innar Susi müüsid neile ettevõtete kaudu kuulunud seitsmekümne protsendilise enamusosaluse ja sõlmisid optsiooni ülejäänud kolmekümne protsendi müügiks.
4
00:00:29.365 --> 00:00:36.366
Toom Tekstiili ostis osaühing Smart Production Nordic, kes koondab tekstiilitööstuse kogemusega investoreid.
5
00:00:36.406 --> 00:00:45.207
Ettevõtte üks endisi omanikke Innar Susi ütleb, et firma otsustati ära müüa, kuna põhiomanik Illimar Toom läks väljateenitud vanaduspuhkusele.
6
00:00:45.247 --> 00:00:56.029
Juba pikemat aega ta vaatas nii-öelda järglasi, kes võiks pikalt toiminud firmat edasi arendada ja tänaseks päevaks on siis need inimesed leitud.
7
00:00:56.609 --> 00:00:58.909
Üldises korras firma on?
8
00:00:59.609 --> 00:01:03.450
No firma on väga heas korras, muidu ilmselt poleks ostjat leitud.
9
00:01:06.610 --> 00:01:14.151
Ajal kui mitu õmblusettevõtet on tootmise Eestis lõpetanud või koomale tõmmanud, seavad Toom Tekstiili uued omanikud laienemisplaane.
10
00:01:14.472 --> 00:01:17.672
Paari aastaga loodetakse ärimahtu kahekordistada.
11
00:01:17.712 --> 00:01:30.434
Tahame kasvada, tahame liikuda siis rohkem suuremat väärtust omavate toodete ja klientide poole ja selleks on meil väga selged plaanid olemas, kuidas seda läbi viia.
12
00:01:33.734 --> 00:01:48.817
Me näeme natukene võib-olla sellist niššitootmise võimalusi, et Toom Tekstiil on tootnud väga palju loodus... naturaalsetel toorainetel põhinevaid tooteid ja kindlasti seda osa annab kasvatada rohkem kui on võib-olla täna seda tehtud.
13
00:01:49.557 --> 00:01:56.998
Coop Pank andis laenu nii Toom Tekstiili omandamiseks, olemasolevate laenude refinantseerimiseks kui ka käibekapitaliks.
14
00:01:57.298 --> 00:01:58.978
Summad poolte soovil ei avalikustata.
15
00:01:59.018 --> 00:02:11.000
Kui kõik pangad teeksid kõike ühte moodi, siis siis tõenäoliselt oleks Eestis ainult üks pank, nii et noh meie meie nišš on finantseerida siis selliseid ettevõtteid, kes suurtest pankadest ei saa seda, mida nad soovivad.
16
00:02:11.660 --> 00:02:21.722
Tuhande üheksasaja üheksakümne viiendast aastast tegutsev Toom Tekstiil jätkab tootmist nii Viljandis kui ka Abja-Paluojal, kus saab tööd kokku kakssada kolmkümmend inimest.
|
karmel-killandi-pakkus-wennale-toovahetust-bellingshauseni-pardal | https://menu.err.ee/973943/karmel-killandi-pakkus-wennale-toovahetust-bellingshauseni-pardal | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/971701/v/master.m3u8 | Karmel Killandi pakkus Wennale töövahetust Bellingshauseni pardal | ERR-i elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi viibib "Admiral Bellingshauseni" pardal ning tegi tulevasele laevakokale Priit Kuusele ettepaneku ametid mõneks ajaks vahetada. | ETV "Aktuaalse kaamera" uudisteankur Priit Kuusk kaob juba septembrist ekraanilt, et ühineda laevakokana Admiral Bellingshauseni meeskonnaga.
ERR-i telehooaja avamisel rääkis Kuusk, et on selle võimaluse üle väga rõõmus ning avaldas südamest tänu kolleegidele, kes talle sellise pika puhkuse võimaldasid.
Lühikese reisi teeb Admiral Bellingshauseni pardal aga kaasa ka Karmel Killandi, kes tegi sealt väikese tervistusklipi palvega Wennale vahetada mõneks ajaks ametid.
Kroonlinnast 11. juulil mereretke alustanud eestlaste purjelaev Admiral Bellingshauseni meeskond plaanib jõuda jäise mandri avastamise 200. tähtpäeval, 28. jaanuaril 2020 Antarktikasse. | Ja tervitused kõigile Tallinnasse siit Šotimaalt Aberdeenist ja muide eriti sulle, Venna. Sest nüüd, kui ma olen kaks päeva olnud Admiral Bellingshausenil, võin ma täiesti kindlalt väita, et siin on suurepärane meeskond. Täpselt samasugune nagu teles või võib-olla isegi hetkel veel natukene paremgi, sest me oleme teistsuguses keskkonnas. Ja siit mul tuli muide mõte: ma ei tahagi äkki tagasi tulla. Äkki sa oleksid nõus juhtima mõned kuud hoopis elamussaadete osakonda ja mina jään siia? Usu mind, ma oskan täpselt sama hästi süüa teha. Mis sa arvad minu ettepanekust? Puhuks, kui sa ikkagi ei nõustu minu ettepanekuga, siis mis me tahame, mis ta siin süüa teeks? No meil on siin sellised asjad järgi. Ou, ma ütlen, vend, sulle seda, et nagu vanarahvas ütles: ilu ei panda padajie. Tule ruttu laeva, sest meil on alles jäänud kaks muna. Meil on natukene neljaviljahelbeid. Mis külmkapis on? Tühi täna. Ooh, pool moosi. Musta leiba on ka ainult pool pätsi jäänud. Õnneks on meil üks suitsutatud kala, aga tegelikult ka, tule, hakkame kala püüdma. Kas meil on midagi värsket? Üks sidrun, üks õun ja see on kõik. Ja meil on vaja seilata, kui mitu miili me sõidame, eks ju, siis Šotimaalt Hollandisse? Järgmine paik on meil Edinburgh. Tead sa, Karmel, me sõidame siit nelisada miili, see on väga pikk tee. Ma just täna vaatasin, me oleme siiamaani purjetanud kaks tuhat nelisada, nii et kui panna sinna otsa veel nelisada, siis see teeb tegelikult... nelisada miili on pikk teekond ja see on üsna raske vastu pidada sellega ilma kalapüügita. Aga ma luban, et ma katsun ka oma oskusi parandada, ma võin neile ikka gurmeed teha, et äkki sa mõtled, et sa ei tule? Siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk, jää jumalaga, Mann, sest tuul oli soe ja ramm ja reisusihiks oli meile Rotterdam. Ja mis me siis soovime? Head hooaja algust, aga mis merel soovitakse? Seitse jalga vett kiilu alla! | WEBVTT
1
00:00:00.560 --> 00:00:05.501
Ja tervitused kõigile Tallinnasse siit Šotimaalt Aberdeenist ja muide eriti sulle, Venna.
2
00:00:05.541 --> 00:00:12.721
Sest nüüd, kui ma olen kaks päeva olnud Admiral Bellingshausenil, võin ma täiesti kindlalt väita, et siin on suurepärane meeskond.
3
00:00:13.081 --> 00:00:18.122
Täpselt samasugune nagu teles või võib-olla isegi hetkel veel natukene paremgi, sest me oleme teistsuguses keskkonnas.
4
00:00:18.162 --> 00:00:22.083
Ja siit mul tuli muide mõte: ma ei tahagi äkki tagasi tulla.
5
00:00:22.163 --> 00:00:26.343
Äkki sa oleksid nõus juhtima mõned kuud hoopis elamussaadete osakonda ja mina jään siia?
6
00:00:26.563 --> 00:00:28.783
Usu mind, ma oskan täpselt sama hästi süüa teha.
7
00:00:28.823 --> 00:00:30.123
Mis sa arvad minu ettepanekust?
8
00:00:31.304 --> 00:00:35.444
Puhuks, kui sa ikkagi ei nõustu minu ettepanekuga, siis mis me tahame, mis ta siin süüa teeks?
9
00:00:35.484 --> 00:00:37.164
No meil on siin sellised asjad järgi.
10
00:00:37.264 --> 00:00:42.805
Ou, ma ütlen, vend, sulle seda, et nagu vanarahvas ütles: ilu ei panda padajie.
11
00:00:42.845 --> 00:00:47.725
Tule ruttu laeva, sest meil on alles jäänud kaks muna.
12
00:00:49.166 --> 00:00:51.186
Meil on natukene neljaviljahelbeid.
13
00:00:51.226 --> 00:00:52.746
Mis külmkapis on?
14
00:00:52.866 --> 00:00:53.526
Tühi täna.
15
00:00:53.566 --> 00:00:55.686
Ooh, pool moosi.
16
00:00:56.626 --> 00:00:59.207
Musta leiba on ka ainult pool pätsi jäänud.
17
00:00:59.727 --> 00:01:06.268
Õnneks on meil üks suitsutatud kala, aga tegelikult ka, tule, hakkame kala püüdma.
18
00:01:06.688 --> 00:01:08.328
Kas meil on midagi värsket?
19
00:01:09.688 --> 00:01:12.188
Üks sidrun, üks õun ja see on kõik.
20
00:01:12.228 --> 00:01:17.389
Ja meil on vaja seilata, kui mitu miili me sõidame, eks ju, siis Šotimaalt Hollandisse?
21
00:01:17.429 --> 00:01:19.009
Järgmine paik on meil Edinburgh.
22
00:01:20.049 --> 00:01:23.630
Tead sa, Karmel, me sõidame siit nelisada miili, see on väga pikk tee.
23
00:01:23.670 --> 00:01:35.711
Ma just täna vaatasin, me oleme siiamaani purjetanud kaks tuhat nelisada, nii et kui panna sinna otsa veel nelisada, siis see teeb tegelikult... nelisada miili on pikk teekond ja see on üsna raske vastu pidada sellega ilma kalapüügita.
24
00:01:35.751 --> 00:01:41.412
Aga ma luban, et ma katsun ka oma oskusi parandada, ma võin neile ikka gurmeed teha, et äkki sa mõtled, et sa ei tule?
25
00:01:41.532 --> 00:01:54.993
Siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk, jää jumalaga, Mann, sest tuul oli soe ja ramm ja reisusihiks oli meile Rotterdam.
26
00:01:55.033 --> 00:01:56.373
Ja mis me siis soovime?
27
00:01:56.573 --> 00:01:58.854
Head hooaja algust, aga mis merel soovitakse?
28
00:01:59.334 --> 00:02:01.434
Seitse jalga vett kiilu alla!
|
kivirahk-vene-valija-on-segaduses | https://www.err.ee/973895/kivirahk-vene-valija-on-segaduses | https://vod.err.ee/hls/erryld/971689/v/master.m3u8 | Kivirähk: vene valija on segaduses | Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk ütles ERR-i veebisaates värkseid erakondade reitinguid kommenteerides, et kuigi Keskerakond vaikselt kosub, siis vene valijad toetavad neid EKRE tõttu järjest vähem. | Uuringu tulemuste järgi toetab Keskerakonda 57 protsenti vene valijatest. Juunis oli see protsent 61. Traditsiooniliselt on Keskerakonnal olnud väga kõrge vene valijate toetus küündides parimatel aegadel isegi üle 80 protsendi. Saatejuht Urmet Koogi sõnul on see märkimisväärne vene valijate ära kukkumine.
"Me näeme, et vene valija on jäänud äraootavale seisukohale, on loobunud Keskerakonna toetamistest, aga ei ole leidnud ka uut eelistust," analüüsis Kivirähk.
Kivirähki sõnul on sellel tuntav EKRE mõju, sest venekeelse valija skepsis tuleneb sellest, et Keskerakonna liikmed ise ka on praeguse koalitsiooni suhtes ettevaatlikul seisukohal. "Ilmselt pole Vene valijani jõudnud Mihhail Kõlvarti tõdemus, et EKRE oli ainuke erakond, kellega õnnetus säilitada venekeelset hairdust," sõnas Kivirähk.
Saatejuht Anvar Samost meenutas, et eelmine nii drastiline vene valijate kadumine Keskerakonna tagant toimus siis kui erakonna juhiks sai Edgar Savisaare asemel Jüri Ratas.
Samas on Keskerakonna toetus stabiliseerumas ning see näitab Kivirähki sõnul, et Keskerakonna valijale meeldib ilmselt Jüri Ratase rahullik stiil ja tema püüd valitsust koos hoida.
Rääkides sotsidest ütles Kivirähk, et nemad on pärast esimehe valimist olnud nähtamatud.
Kasvanud on ka nende inimeste hulk, kes kindlasti ühe kindla poliitlise jõu poolt ei hääletaks. Näiteks on kasvanud nende inimeste hulk, kes kindlasti EKRE poolt ei hääletaks, neid on lausa 58 protsenti. Ka Reformieraonda kindlasti mitte valivate inimeste hulk on kasvanud, olles läbi aegade kõrgeim. Tervelt 32 protsenti valijaist lubab Reformierakonda kindlasti mitte valida.
Uuringu tulemused
Kõige populaarsem partei on endiselt Reformierakond, keda toetas augustis 34 protsenti vastanutest. Kuivõrd juulis Turu-uuringute AS erakondade toetusküsitlust läbi ei viinud, on viimane võrdlus juunikuust, kui suurima opositsioonipartei toetus oli 32 protsenti. Riigikogu valimistel märtsis oli Reformierakonna toetus 28,9 protsenti.
Populaarsuselt teisel kohal oli augustis Keskerakond 22 protsendi suuruse toetusega. Seda on kolme protsendipunkti võrra enam kui juunis, mil erakonna toetus oli 19 protsenti. Riigikogu valimistel oli Keskerakonna toetusprotsent 23,1.
Kui Reformierakonna ja Keskerakonna toetus kasvas võrreldes juunikuuga, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus langes. EKRE-t toetas augustis 16 protsenti, juunis oli vastav näitaja 18. Riigikogu valimistel hääletas EKRE poolt 17,8 protsenti.
9. juunil erakonna esimeheks Indrek Saare valinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus langes kahe suvekuuga. Kui juunis oli sotsiaaldemokraatide toetusnumber 11, siis augustis kaheksa protsenti. Seega esimehevahetus sotside reitingule positiivset mõju ei avaldanud.
Parlamendiparteidest väiksema toetusega on Isamaa, keda toetas Turu-uuringute küsitluses seitse protsenti. Juunis oli Isamaal toetajaid üheksa ning riigikogu valimistel 11,4 protsenti ehk nende toetuskõver on valimiste järel olnud allapoole.
Parlamendivälistest erakondadest tõusis valimiskünnise piirile Eesti 200, keda toetas viis protsenti. Juunis oli Eesti 200 toetus neli, ning valimistel 4,4 protsenti.
Roheliste toetus oli augustis kolm, Elurikkuse Erakonnal ja Vabaerakonnal mõlemal üks protsent. | Kell on üksteist, esmaspäev, me räägime taas kord erakondade reitingutest, kuna suvi on läbi saanud ja Turu-uuringute Aktsiaselts on taas kord ERR-i tellimusel viinud läbi erakondade populaarsusuuringu. Seda värsket reitingutulemusi, mida te olete kindlasti meie portaalist juba lugenud, televisiooni- ja raadiouudistest kuulnud, on siis seda korda taas kommenteerimas sotsioloog Juhan Kivirähk, tervist. Tere. Ajakirjanik Anvar Samost. Tere. Ja mina olen Urmet Kook. Et sel korral me alustame mitte reitingutulemustest, vaid reitingumetoodikast. Et Turu-uuringute Aktsiaselts on olnud selline viimane, kes hoidis ülal siis pühadungalt ehk tegi, tegi siis küsitlusi inimestega näost näkku. Nüüd on metoodika muutunud ehk küsitlustulemustes, mida me siin täna esitasime, millest me täna räägime, on siis viiskümmend protsenti laias laastus siis sellelsamal traditsiooniliselt näost näkku küsitlusest ja viiskümmend protsenti siis veebiküsitlusest. Juhan, et millest selline muutus, et miks seda vaja oli? Jah, eks ma seda pühadungalt tahaks ikka edasi hoida, nii et, et näost näkku küsitlused on sellised, mida, mida tuleb teha ja mille vastu on ka paljudel tellijatel huvi. Aga noh, nagu ka siin juba kevadel perioodil küsitlustest oli näha, et, et küllalt palju ikkagi on neid inimesi, keda kodudest näost näkku küsitlustega kätte ei saa, käi seal kasvõi viis-kuus korda, eks ole, inimesi taga otsimas. Ja, ja väga palju inimesi on sellised, kes ütlevad, et mul on hästi kiire, jätke mulle küsimustik, ma vastan, aga et praegu intervjueerijaga juttu rääkida aega pole. Nii et, et selleks, et jah sellised hõivatumad ja aktiivsemad inimesed ka ikkagi küsitletud saaks, siis on mõistlik osa intervjuusid läbi viia veebiintervjuude vormis. Päris saja protsendiliselt ma seda õigeks ei pea, sest et ikkagi veebiküsitlustega saab kätte ainult aktiivsema poole elanikkonnast, nii et ma arvan, et selline viiskümmend-viiskümmend proportsioon on, on hetkel kõige sobivam. Noh, kui ma vaatan ka siin nii eelmise nädala lõpul kui ka täna tulid teiste uuringufirmade andmed, et Norstat, kes siis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel teeb küsitlusi, viib ka intervjuud läbi siis veebis või telefonis. Aga kui on ainult veebiküsitlused, noh nagu täna avaldatud Emori tulemused, siis see annab siiski teatud nihke sellise aktiivsema valijaskonnaga erakondadele, nagu Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, nagu me näeme, et need, nende erakondade reitingud on Emoril alati kõrgemad ja Keskerakond jääb siis nagu tahaplaanile. Et ma loodan, et selline metoodika võimaldab meil nüüd seda rida jätkata, aga loomulikult tellijad saavad meilt tellida ka edaspidi ainult, ainult näost näkku küsitlusi kui on vaja, aga see siis juba läbi, läbi kahe omnibus-liini. Kas seda on muidu ka kuskil maailmas uuritud, olete te ise nagu võimelised kuidagi järeldusi tegema, et kui inimene vastab no arvutile põhimõtteliselt, eks ju, või ta vastab teisele inimesele, et kas tema käitumises on mingisuguseid erinevusi, et kui ausalt või kui siiralt ta oma vastused annab, et on see kuidagi üldse tuvastatav või mõõdetav? On seal mingi erinevus? No tulemuste põhjal me saame noh nagu näha erinevust ja mulle, mulle noh tundub, et ütleme veebis vastaja võib-olla on noh, kuna ta on aktiivsem ja rohkem poliitikast huvitatud, et veebi, veebiküsitlusele ei vasta mitte need inimesed, kellel on internet kodus, et valimid tehakse mitte sealt, vaid need on inimesed, kes on andnud uuringufirmale loa, et neile võib perioodiliselt saata küsitlusi ja see tähendab juba seda, et nad tunnevad asja vastu huvi, nad jälgivad rohkem. Ja see küsitlus toimub tavaliselt ka lühema aja jooksul ja noh näiteks kui see satub sellisele ajale nagu oli siin valitsuses skandaal Elmar Vaheri vallandamise suhtes, siis ütleme see veebiküsitlusele vastaja läheb nagu kergemini põlema, ta on informeeritum, teda mõjutab see nagu rohkem kui inimest, kes noh nii-öelda, kelle juurde minnakse koju ja võib-olla kes ei ole paljudest sellistest poliitilistest nüanssidest võib-olla kuulnudki. Aga kui suur on see inimeste hulk, kelle vahelt need veebis siis need viissada inimest välja valitakse need? No Turu-uuringute veebipaneel on üle viieteist tuhande liikme, kes on siis nii-öelda värvatud eelnevatest siis küsitluste kaudu, kes on vastanud kas telefoniküsitlusele, näost näkku küsitlusele ja andnud loa, et nende poole võib edaspidi pöörduda. No võimalik, ma arvan, et jah Emori paneel on kindlasti suurem, aga kindlasti noh see on, ei ole kindlasti suurem kui mingi viiskümmend tuhat, ma kujutan ette. Et, et ta ei ole jah kindlasti nii, et, et meil on peaaegu kõik inimesed kasutavad internetti ja seetõttu on see valim kohe representatiivne, et see on ikka väga suur hoiak, eriti vanemate inimeste puhul. Inimene, kes on üle seitsmekümne aasta vana ja kasutab internetti ja on valmis vastama küsitlustele, on ikka hoopis teistsuguste hoiakutega kui see, kes võib-olla ei oska pangakaartigi masinasse panna. Ma kord veel täpsustaks, et tegelikult see minu küsimuse mõte oli mitte niivõrd see, kui aktiivne keegi on või motiveeritud on vastama, vaid pigem see, et me oleme siin nüüd ju näinud erinevaid rahvusvaheliselt väga tuntud valimistulemusi, mis on erinenud olulisel määral kõikvõimalikest prognoosidest, mis on uuringutele tuginenud ja seal tagantjärele on ikka öeldud, et inimesed on küsitlusel, küsitluses osaledes esitanud selle seisukoha, mida nad peavad nagu avalikult nagu oodatuks ja ühiskondlikult aktsepteerituks, aga pärast valima minnes nad teevad midagi muud. Jah seda nii-öelda selline verbaalne ja tegelik käitumine on. Aga kumb, kumba, kas inimesele vastates või arvutile vastates on nad ausamad? Mhm. Ilmselt seda tahaks küsida jah. Just. No meie eesmärk loomulikult, kui noh sotsioloogias me aastaid teinud näost näkku küsitluse eesmärk on see, et küsitleja on välja koolitatud nii, et ta on võimalikult neutraalne nagu joonlaud taga, aga loomulikult inimese selline mingi psühholoogiline hoiak jah, et, et varasematest küsitlustest on näha olnud, et kui on mingi erakond noh nii-öelda avalikkuses väga ebapopulaarne, siis võib-olla väljendatakse noh öelda tõrksemalt enda poolehoidu sellele, et ei taheta noh nagu ka küsitlejale, ehkki ta on neutraalne mõõteriist seal meie, meie ankeedi küljes, aga, aga et talle ei taheta ka näidata, et ma neid toetan kedagi, kes on ühiskonnas väga, väga vähesallitav. Et selliseid mõjusid kindlasti võivad olla, aga noh selliseid süstemaatilisi vigu sotsioloogias ikka esineb seal. Aga noh täpselt keegi ei oska seda öelda. Ei, täpselt seda öelda ei oska, jah. Nii, tuleme nüüd nende toetusnumbrite juurde ja ja võib-olla pärast vaatame ka see, selle üle, et kelle poolt inimesed ütlevad, et nad mitte mingil juhul ei hääletaks. Et ega siin võrreldes juunikuuga, kui viimati Turu-uuringud küsitluse tegid, ei ole ju väga drastilisi muutusi toimunud, et, et kõik need muutused on jäänud kuni kolme protsendipunkti sisse, ehk Reformierakond on jätkuvalt kõige populaarsem erakond kolmekümne nelja protsendiga. Keskerakond, kelle toetus siin vahepeal kukkus, on tõusnud ka nüüd natukene ja on nüüd kahekümne kahe protsendi peal. EKRE toetus on veidi langenud, on kuueteist protsendi peal ja siis tulevad üsna võrdse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Eesti 200, kes on tõusnud ka nüüd valimiskünnise piiri peale, et toetused vastavalt kaheksa, seitse ja viis protsenti. Et millest sellised suhteliselt stabiilsed toetusnumbrid teie arvates kõnelevad, et meil on olnud siin väga palju suuri skandaale, aga toetusnumbritest need niivõrd vastu ei vaata. Jah, siin ütleme kevadel siiski teatud kõikumisi oli ja ja noh kui vaadata Reformierakonna toetust, siis see on ka meie küsitluste põhjal järjepidevalt siiski kasvanud kevadest saadik, nii et kõige tugevama opositsioonijõu taha siiski koonduvad need inimesed, kes praeguse valitsusega rahul ei ole. Keskerakonnal jah pärast EKRE-ga valitsuse moodustamist hakkas reiting langema, aga nüüd tõenäoliselt on, on see noh stabiliseerunud ja võib-olla siis Keskerakonna valijale siiski meeldib see Jüri Ratase rahulikkus ja püüd, püüd hoida stabiilsust ja ja valitsust koos. Et praegu selle küsitluse põhjal on pigem noh nii-öelda kannatajaks olnud EKRE ja Isamaa reiting. Ja noh sotsiaaldemokraadid tõesti on olnud suve jooksul väga nähtamatud pärast oma uue esimehe valimist, et nende, nende reiting on, on ka langenud nüüd ikkagi alla kümne protsendi selgelt. Jah, ega ütleme sellist motivatsiooni nüüd oma eelistust muuta ei ole, et meie poliitiline maastik on suhteliselt polariseerunud. Et kui me vaatame, noh meie küsitluses olid küsimused ka selle kohta, et keda te teisena eelistaksite ja kelle poolt te kindlasti ei hääletaks, siis ikka suuremad erakonnad on, suurema erakonna valijad väljendavad vastastikku küllalt suurt sümpaatiat, et, et oleks raske arvata, et nüüd Keskerakonna valija läheb toetama Reformierakonda või, või, või EKRE-t, tegelikult neile kumbki neist erakonnad eriti sümpaatsed ei ole. Ja aga Keskerakonna, see, et Keskerakond on, on võimul ja ja loomulikult arvestades Keskerakonna elektoraati, seal on peamiselt vanemaealised inimesed, kõige suurem on toetus üle kuuekümne protsendi Keskerakonna valijatest on vanemad kui viiskümmend aastat, siis nii kaua kuni on õhus lootus, et tuleb erakorraline pensionitõus, siis usun, et see, see elektoraat ka, ka säilib. Vene valijaga on pisut teine olukord. Just et see vene valija kadumine Keskerakonna puhul on nagu märkimisväärne, et, et no ma saan aru, et selle küsitluse järgi on juunist toetas Keskerakonda kuuskümmend üks protsenti ja nüüd augustis vaid viiskümmend seitse protsenti muukeelsetest, kes on siis valdavalt venekeelsed, et need protsendid mitte sugugi ammu olid ikka kaugelt üle seitsmekümne protsendi. Ka kaheksakümne, jah. Just ja Edgar Savisaare juhtimise ajal seal kaheksakümne-üheksakümne vahel peaaegu, et, et, et vene valija on, on kadunud, et meil siin hommikul toimetuses oli jutt, et küsimus oli, et kuhu vene valija on kadunud, et kas ta on läinud mõne teise erakonna taha, et ei ole on ju, et? Jah. No kui me võtame, et Keskerakonda toetab viiskümmend seitse protsenti vene valijatest, siis ei saa öelda, et valija kadunud on, eks ole, vaid on trend on languse suunas, aga siiski on erakordselt massiivne toetus, eks ole Keskerakonnale vene valija poolt. Aga kui me vaatame jah näiteks neid eelistusi, kus on siis sees ka inimesed, kes ei oska öelda või kes ütlevad, et nad ei toeta ühtegi erakonda, siis me näeme, et vene valija just nimelt on jäänud sellisele äraootavale seisukohale, on loobunud teatud osa Keskerakonna toetamisest, aga nad ei ole leidnud ka uut eelistust. Nii et sisuliselt see sama palju kui on Keskerakonna toetajaid on ka neid vene valijaid, kes ei toeta mitte kedagi või ei oska oma eelistust öelda. Ja siin eelmine selline Keskerakonna toetuse langus vene valijate seas oli pärast seda kui erakond vahetas juhti, et Edgar Savisaar lahkus ja ja Jüri Ratas tuli asemele. Ja siis tegelikult üsna ruttu see toetus noh mitte küll päris ei taastunud, aga ta jõudis sinna umbes sarnasele tasandile. Et nüüd ta on alates valitsuse vahetusest kevadel on ta uuesti nagu languses olnud, et kas on EKRE mõju või või või mingi muu põhjus? No kindlasti, kindlasti EKRE mõju, sest EKRE on siiski jah vene valija hulgas sama, sama ebapopulaarne kui kui eestlaste seas. Et noh see, kelle poolt te kindlasti ei hääletaks. Aga jah ilmselt pole vene valijani jõudnud see Mihhail Kõlvarti tõdemus, et EKRE oli ainus erakond, kellega nii-öelda õnnestus säilitada venekeelne haridus. Minu, minu teine teooria on ka natukene sellega seotud, et suur osa nendest nii-öelda kõikuvatest venekeelsetest valijatest on ilmselt Tallinnas. Jah. Ja Tallinnas sarnaselt nüüd sellele, mis toimus meil juulikuus nagu üle-eestilises poliitikas, tegelikult on suvekuud olnud poliitiliselt erakordselt vaiksed. Mihhail Kõlvart oli vist praktiliselt enam kui kuu puhkusel, teda ei olnud mitte kuskil näha, ta ei noh praktiliselt ikkagi ei figureerinud meedias mitte kuskile. Et kas see trend võib nüüd muutuda, kui Mihhail Kõlvart tuleb ma ei tea siin augusti lõpus, septembri alguses puhkuselt tagasi, läheb esineb kooli avaaktustel, surub kätt, lõikab linti, avab mõne teeobjekti, võtab sõna venekeelses meedias, hakkab jälle PBK uudistes nagu silma paistma, et kas see võib olla kuidagi selline noh nii-öelda lühiajaline seos ka nüüd? No seda kindlasti ja noh ma arvan, et see venekeelse valija skepsis ongi tuleneb sellest, et, et valija ju tajub, et tegelikult Keskerakonna liikmed venekeelsest tiivast on ju ise ka väga ettevaatlikult selle koalitsiooni suhtes. Seda on väljendanud nii Yana Toom kui ka Mihhail Kõlvart, eks et ilmne valija, valija järgib ikkagi neid arvamusliidreid vene valija, mida nemad räägivad. Et kui Yana Toomi ja Mihhail Kõlvarti poolt tuleks selliseid ka valitsuskoalitsiooni suhtes positiivsemaid sõnumeid, lootustandvamaid sõnumeid valijale, siis kindlasti see, see võiks, võiks taastuda. Ja muidugi teised erakonnad peaksid ka pingutama selle nimel, et, et venekeelseid valijaid võita. Siin Mihhail Kõlvartist oli ju veel üks teine huvitav aspekt, et kui ta nagu linnapeaks sai, siis ta ju väga jõuliselt rääkis sellest, et ta saab väga hästi aru, et Eesti pealinna linnapeana talle on ta on nagu Eesti linnapea, ta ei ole mingi venelaste linnapea, ta on kogu Tallinna linnapea. Ja eesti keel on väga oluline ja eesti haridus on väga oluline ja samasugust sõnumit tegelikult sinna vene poole peale ei ole edastatud. Et kui me vaatame siis eestlaste seas on ju Keskerakonna toetus paranenud. Et võib-olla see ongi nagu Keskerakonna ikkagi selline teadlik valik, et vene valija suhtes võetakse selline pikem vaade eeldusel, et neil ei ole kuhugi minna ja eestlastega siis pannakse isegi Mihhail Kõlvart edastama selliseid sõnumeid, mis Eesti valijat võiksid nagu põhimõtteliselt rahustada või meelitada. No pragmaatiliselt võib arvestada ka sellega, et järgmine oluline mõõdupuu on alles kahetuhande kahekümne esimese aasta sügisel ehk et kui need samad need pensionitõusud ja ja mingid sellised asjad kõik koonduvad sellesse aastasse, siis siis õnnestub ka konsolideerida kindlasti ka venekeelsed valijad. No ja kohalikel valimistel on venekeelse valija mõju märksa suurem kui riigikogu. Just et kui me siin räägime sellest, et aga samas ikkagi märkimisväärne on see, et Reformierakond on kaotanud nüüd kahes viimases küsitluses ja nüüd on nagu see vahe nagu kasvanud veelgi Tallinnas esikoha Reformierakonnal, Keskerakond jah, Reformierakonnale, et see vahe on juba päris suur on ju, et eks seal ole ka paljuski tulnud just nagu venekeelse valija nii-öelda ärakadumise põhjusel. Loomulikult ja ja noh ongi, et kui vaadata suhtumist valitsuskoalitsiooni nagu tervikuna, et selge see, et sellised liberaalsete vaadetega valijad noh ongi need, kes vastustavad praegust, praegust koalitsiooni ja kindlasti Tallinnas on nende valijate osakaal keskmisest suurem. Et aga kui me võtame nagu regionaalselt, siis on regioonides on traditsiooniliselt Keskerakond kõige populaarsem Ida-Virumaal, aga kõigis ülejäänud regioonides kuulub esikoht siis Reformierakonnale. Ja siis vist Lääne-Eestis ehk siis saared pluss Pärnumaa jagatakse siis seda esikohta EKRE-ga, kus on siis noh Mart Helme Pärnumaal on ju kandideerinud ja ilmselt siis see EKRE mõju on ka selle võrra nagu tugevam. Aga lähme nüüd ühe sellise asja juurde, mis on, mida te olete ka nüüd teinud küsitlusest küsitlusse, on see, et millise erakonna poolt valijad mitte mingil juhul ei hääletaks. Ja mälu ei peta siis, siis kui neid küsitlusi tegema hakati, siis oli alati seal eesotsas selline erakond nagu Keskerakond, kes on praegult pronksisel positsioonil. Jah Keskerakond on nii-öelda muutunud salongikõlblikuks ja kui kõik on väljendavad valmisolekut temaga valitsust teha. Just et ainult kakskümmend üheksa protsenti Eesti elanikest ütleb, et nad mitte mingil juhul ei hääletaks Keskerakonna poolt. Et sellel nii-nimetatud negatiivse topi eesotsas on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE viiekümne kaheksa protsendiga. Et kas see tulemus või see number näitab seda, et kuigi siin EKRE juhid on öelnud, et järgmistel valimistel seavad nad sihiks veelgi võimsama valimistulemuse ja räägivad juba siin ka ainuvalitsemise võimalusest nagu Poolas või Ungaris, et et siis nagu küsitlustulemused näitavad, et see on siiski nagu selline unelm, mis ei teostu. Nojah praegu enne järgmiste valimiste kontekstis veel midagi raske öelda, aga aga tõesti eks EKRE oma nüüd Riigikogu valimiste järgse käitumisega, nende järjepidevate skandaalsete väljaütlemistega on oma mainet ühiskonnas niimoodi kahjustanud, et me viimati küsisime seda, kelle poolt te kindlasti ei hääletaks, küsisime jaanuarikuus ja siis oli see EKRE ebapopulaarsus veidi üle neljakümne protsendi, nii et nüüd on see märkimisväärselt kasvanud jah pärast valimisi. Ja just nimelt läbi, läbi nende skandaalide, mis siin on, on toimunud. Noh ütleme pool küsitlusperioodi jäi ka sellesse aega, kui oli õhus see Elmar Vaheri teema, aga noh siin nendest väljaütlemistest ju puudu, puudu ei tule. Et EKRE-l on kindlasti noh nagu olemas selline nagu me näeme küsitlusest küsitlusse selline väga tugev lojaalne valijabaas on ju seal kuskil kuusteist-kaheksateist protsendi ümber. Aga aga nagu näha, siis see mõju on avaldanud sellele, et nende inimeste hulk, keda ärritab selline poliitika, on ka kasvanud samal ajal, ehk nendel nagu see võimalused oma valijaskonda laiendada on sellise käitumisega pigem nagu nad lõikavad ise nagu seda ära. Just. Aga noh neist seda ebapopulaarsust ongi huvitav vaadata nagu esmaste erakondlike eelistuste lõikes. Ja näiteks Keskerakonna valija jaoks on kõige ebapopulaarsem või vastumeelsem erakond hoopis Reformierakond. Aga Reformierakonna puhul see aegrida oleks ka väga huvitav, et et see on mulle pisut üllatav, et nad on nüüd lausa teisel positsioonil EKRE järel. Et nagu me rääkisime, Keskerakonna poolt mitte mingil juhul ei hääletaks kakskümmend üheksa protsenti, aga nendest noh enam-vähem pea piires küll, aga siiski eespool on kolmekümne kahe protsendiga Reformierakond. Jah see on läbi aegade kõrgeim, jah, see on nüüd ka pärast, pärast valimisi tulnud ja noh loomulikult kuna poliitiline maastik on sedavõrd polariseerunud, eks ole, et kõik vihkavad üksteist, siis siis loomulikult ka need, kes, kes pooldavad EKRE-t, kes pooldavad Keskerakonda on ka seisavad vastu, vastu sellele Reformierakonnale. No see on iseenesest on huvitav vaadata just opositsioonierakondade puhul seda jaotust siin, et et meil on tegelikult kaks opositsioonierakonda, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond ja kolmandik valijaist ütleb, et ta mitte mingil juhul Reformierakonda ei valiks. Aga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt poole vähem on see vastuseis, et seal oleks enamus valijaid nõus mingitel tingimustel hääletama. Jah, Reformierakonnal oli see vastuseis kakskümmend neli protsenti jaanuaris ja nüüd on, on need märkimisväärselt tõusnud. Ja aga Keskerakonna puhul on see langenud, et Keskerakonna poolt oli see kolmkümmend seitse jaanuaris ja nüüd kakskümmend üheksa, nii et, et jah Keskerakond on muutunud eri pooltele nagu sümpaatsemaks. Ja kui noh võtta näiteks teised eelistused, et kelle poolt te veel hääletaksite, siis on praegune valitsuskoalitsioon kõige meelepärasem just EKRE valijale, sest et nemad oleksid valmis teisena hääletama nii Isamaa kui ka Keskerakonna poolt. Samas Keskerakonna ja Isamaa valijate esimene eelistus, teine eelistus oleks eelkõige Reformierakond ja ja ka Keskerakonnal pigem siis sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 rohkem kui, kui EKRE. Et see, see pilt on jah selline, kus noh nii Keskerakonna kui ka Isamaaliidu või Isamaa valijate hulgas on küllalt palju neid, kellel nii-öelda selline on, kes on skeptilised selle valitsuse suhtes, jah. No nii, mis veel on midagi olulist, mida peaks sellest uuringust veel välja tooma, Juhan? Noh otseselt ei ole, ma olen mõnes mõttes nõus, nõus poliitikutega, kes ütlevad, et praegusel hetkel need, need reitingunumbrid väga palju ei, ei tähenda, et rohkem peakski tähelepanu pöörama sellele, kuidas inimesed suhtuvad nendesse sammudesse, mida valitsuskoalitsioon ette võtab, et millist poliitikat siis nagu reaalselt oodatakse. Et eks kindlasti väga palju mõjutab suhtumist erakondadesse see, mis hakkab toimuma teise pensionisambaga, kas missugune hakkab välja nägema riigieelarve, kas tuleb erakorraline pensionitõus, et need on ju need ootused, mis, mis valijatel, valijatel on ja mis pikas perspektiivis ikkagi siis mõjutavad ka seda, kuidas erakondade reiting kasvab või kahaneb. No selles on nagu sinu juhitav uuringufirma on nüüd selles mõttes erakorralises positsioonis, et vist ainsana olete teie ERR-i tellimusel teinud uuringu selle sama teise pensionisamba kohta maikuus. Ja pärast seda ja ka tegelikult tükk maad enne seda polegi keegi seda küsimust pensionisamba, teise pensionisamba reformimise suhtes Eesti avalikkusega siis küsinud. Jah tegelikult on, et siin enne valimisi siis, kui see oli päevakorras üheks Isamaa valimisloosungiks, siis Ühiskonnauuringute Instituut uuris neid erakondade valimislubadusi. Aga noh sel ajal oli see ikkagi hoopis teistmoodi, jah, et et see oli ju jutt teise pensionisamba kaotamisest tegelikult, eks ole. Oli palju radikaalsem, eks ju. Ja ja noh ka nüüd, kui me tegime kevadel, oli see asi veel ebaväärane, et ma arvan, et tegelikult seda reformi nagu piirjooni me teame alates eelmisest nädalast sisuliselt. Aga muidugi see, kui nüüd poliitikud arvavad, et üks avaliku arvamuse küsitlus peaks andma õigustuse sellele reformile, siis ma arvan, et see nõuab ikka märksa sügavamat mõjuanalüüsi kui lihtsalt rahva arvamuse küsimine. No nii, aga tõmbame selleks otsad kokku, kell on üksteist ja kakskümmend kolm minutit. Kuu aja pärast oleme siin taas ja vaadake siis vahepeal neid täpsemaid tulemusi ERR-i lehelt reitingute alamlehelt err.ee/reitingud, sealt te näete kõiki neid tulemusi ka väga täpselt ka erinevates sotsiaaldemograafilistes gruppides. Aitäh vaatamast ja kõike head. Kõike head. Kõike head. | WEBVTT
1
00:00:01.500 --> 00:00:17.080
Kell on üksteist, esmaspäev, me räägime taas kord erakondade reitingutest, kuna suvi on läbi saanud ja Turu-uuringute Aktsiaselts on taas kord ERR-i tellimusel viinud läbi erakondade populaarsusuuringu.
2
00:00:18.280 --> 00:00:29.420
Seda värsket reitingutulemusi, mida te olete kindlasti meie portaalist juba lugenud, televisiooni- ja raadiouudistest kuulnud, on siis seda korda taas kommenteerimas sotsioloog Juhan Kivirähk, tervist.
3
00:00:29.880 --> 00:00:30.160
Tere.
4
00:00:31.080 --> 00:00:32.620
Ajakirjanik Anvar Samost.
5
00:00:32.800 --> 00:00:33.040
Tere.
6
00:00:33.080 --> 00:00:34.720
Ja mina olen Urmet Kook.
7
00:00:34.760 --> 00:00:40.180
Et sel korral me alustame mitte reitingutulemustest, vaid reitingumetoodikast.
8
00:00:40.640 --> 00:00:53.781
Et Turu-uuringute Aktsiaselts on olnud selline viimane, kes hoidis ülal siis pühadungalt ehk tegi, tegi siis küsitlusi inimestega näost näkku.
9
00:00:54.441 --> 00:01:11.581
Nüüd on metoodika muutunud ehk küsitlustulemustes, mida me siin täna esitasime, millest me täna räägime, on siis viiskümmend protsenti laias laastus siis sellelsamal traditsiooniliselt näost näkku küsitlusest ja viiskümmend protsenti siis veebiküsitlusest.
10
00:01:11.701 --> 00:01:14.781
Juhan, et millest selline muutus, et miks seda vaja oli?
11
00:01:16.081 --> 00:01:26.721
Jah, eks ma seda pühadungalt tahaks ikka edasi hoida, nii et, et näost näkku küsitlused on sellised, mida, mida tuleb teha ja mille vastu on ka paljudel tellijatel huvi.
12
00:01:27.401 --> 00:01:44.681
Aga noh, nagu ka siin juba kevadel perioodil küsitlustest oli näha, et, et küllalt palju ikkagi on neid inimesi, keda kodudest näost näkku küsitlustega kätte ei saa, käi seal kasvõi viis-kuus korda, eks ole, inimesi taga otsimas.
13
00:01:44.721 --> 00:01:55.821
Ja, ja väga palju inimesi on sellised, kes ütlevad, et mul on hästi kiire, jätke mulle küsimustik, ma vastan, aga et praegu intervjueerijaga juttu rääkida aega pole.
14
00:01:55.861 --> 00:02:08.121
Nii et, et selleks, et jah sellised hõivatumad ja aktiivsemad inimesed ka ikkagi küsitletud saaks, siis on mõistlik osa intervjuusid läbi viia veebiintervjuude vormis.
15
00:02:08.801 --> 00:02:27.022
Päris saja protsendiliselt ma seda õigeks ei pea, sest et ikkagi veebiküsitlustega saab kätte ainult aktiivsema poole elanikkonnast, nii et ma arvan, et selline viiskümmend-viiskümmend proportsioon on, on hetkel kõige sobivam.
16
00:02:27.582 --> 00:02:45.502
Noh, kui ma vaatan ka siin nii eelmise nädala lõpul kui ka täna tulid teiste uuringufirmade andmed, et Norstat, kes siis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel teeb küsitlusi, viib ka intervjuud läbi siis veebis või telefonis.
17
00:02:45.542 --> 00:03:07.622
Aga kui on ainult veebiküsitlused, noh nagu täna avaldatud Emori tulemused, siis see annab siiski teatud nihke sellise aktiivsema valijaskonnaga erakondadele, nagu Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, nagu me näeme, et need, nende erakondade reitingud on Emoril alati kõrgemad ja Keskerakond jääb siis nagu tahaplaanile.
18
00:03:08.042 --> 00:03:22.902
Et ma loodan, et selline metoodika võimaldab meil nüüd seda rida jätkata, aga loomulikult tellijad saavad meilt tellida ka edaspidi ainult, ainult näost näkku küsitlusi kui on vaja, aga see siis juba läbi, läbi kahe omnibus-liini.
19
00:03:23.362 --> 00:03:44.042
Kas seda on muidu ka kuskil maailmas uuritud, olete te ise nagu võimelised kuidagi järeldusi tegema, et kui inimene vastab no arvutile põhimõtteliselt, eks ju, või ta vastab teisele inimesele, et kas tema käitumises on mingisuguseid erinevusi, et kui ausalt või kui siiralt ta oma vastused annab, et on see kuidagi üldse tuvastatav või mõõdetav?
20
00:03:44.922 --> 00:03:45.742
On seal mingi erinevus?
21
00:03:46.362 --> 00:04:13.723
No tulemuste põhjal me saame noh nagu näha erinevust ja mulle, mulle noh tundub, et ütleme veebis vastaja võib-olla on noh, kuna ta on aktiivsem ja rohkem poliitikast huvitatud, et veebi, veebiküsitlusele ei vasta mitte need inimesed, kellel on internet kodus, et valimid tehakse mitte sealt, vaid need on inimesed, kes on andnud uuringufirmale loa, et neile võib perioodiliselt saata küsitlusi ja see tähendab juba seda, et nad tunnevad asja vastu huvi, nad jälgivad rohkem.
22
00:04:14.263 --> 00:04:39.103
Ja see küsitlus toimub tavaliselt ka lühema aja jooksul ja noh näiteks kui see satub sellisele ajale nagu oli siin valitsuses skandaal Elmar Vaheri vallandamise suhtes, siis ütleme see veebiküsitlusele vastaja läheb nagu kergemini põlema, ta on informeeritum, teda mõjutab see nagu rohkem kui inimest, kes noh nii-öelda, kelle juurde minnakse koju ja võib-olla kes ei ole paljudest sellistest poliitilistest nüanssidest võib-olla kuulnudki.
23
00:04:39.143 --> 00:04:44.423
Aga kui suur on see inimeste hulk, kelle vahelt need veebis siis need viissada inimest välja valitakse need?
24
00:04:45.523 --> 00:05:04.283
No Turu-uuringute veebipaneel on üle viieteist tuhande liikme, kes on siis nii-öelda värvatud eelnevatest siis küsitluste kaudu, kes on vastanud kas telefoniküsitlusele, näost näkku küsitlusele ja andnud loa, et nende poole võib edaspidi pöörduda.
25
00:05:05.003 --> 00:05:14.123
No võimalik, ma arvan, et jah Emori paneel on kindlasti suurem, aga kindlasti noh see on, ei ole kindlasti suurem kui mingi viiskümmend tuhat, ma kujutan ette.
26
00:05:14.163 --> 00:05:29.064
Et, et ta ei ole jah kindlasti nii, et, et meil on peaaegu kõik inimesed kasutavad internetti ja seetõttu on see valim kohe representatiivne, et see on ikka väga suur hoiak, eriti vanemate inimeste puhul.
27
00:05:30.704 --> 00:05:41.564
Inimene, kes on üle seitsmekümne aasta vana ja kasutab internetti ja on valmis vastama küsitlustele, on ikka hoopis teistsuguste hoiakutega kui see, kes võib-olla ei oska pangakaartigi masinasse panna.
28
00:05:41.604 --> 00:06:11.124
Ma kord veel täpsustaks, et tegelikult see minu küsimuse mõte oli mitte niivõrd see, kui aktiivne keegi on või motiveeritud on vastama, vaid pigem see, et me oleme siin nüüd ju näinud erinevaid rahvusvaheliselt väga tuntud valimistulemusi, mis on erinenud olulisel määral kõikvõimalikest prognoosidest, mis on uuringutele tuginenud ja seal tagantjärele on ikka öeldud, et inimesed on küsitlusel, küsitluses osaledes esitanud selle seisukoha, mida nad peavad nagu avalikult nagu oodatuks ja ühiskondlikult aktsepteerituks, aga pärast valima minnes nad teevad midagi muud.
29
00:06:11.484 --> 00:06:15.364
Jah seda nii-öelda selline verbaalne ja tegelik käitumine on.
30
00:06:15.504 --> 00:06:20.604
Aga kumb, kumba, kas inimesele vastates või arvutile vastates on nad ausamad?
31
00:06:21.304 --> 00:06:22.484
Mhm. Ilmselt seda tahaks küsida jah.
32
00:06:22.684 --> 00:06:22.984
Just.
33
00:06:24.224 --> 00:07:12.365
No meie eesmärk loomulikult, kui noh sotsioloogias me aastaid teinud näost näkku küsitluse eesmärk on see, et küsitleja on välja koolitatud nii, et ta on võimalikult neutraalne nagu joonlaud taga, aga loomulikult inimese selline mingi psühholoogiline hoiak jah, et, et varasematest küsitlustest on näha olnud, et kui on mingi erakond noh nii-öelda avalikkuses väga ebapopulaarne, siis võib-olla väljendatakse noh öelda tõrksemalt enda poolehoidu sellele, et ei taheta noh nagu ka küsitlejale, ehkki ta on neutraalne mõõteriist seal meie, meie ankeedi küljes, aga, aga et talle ei taheta ka näidata, et ma neid toetan kedagi, kes on ühiskonnas väga, väga vähesallitav.
34
00:07:12.405 --> 00:07:20.525
Et selliseid mõjusid kindlasti võivad olla, aga noh selliseid süstemaatilisi vigu sotsioloogias ikka esineb seal.
35
00:07:20.565 --> 00:07:21.865
Aga noh täpselt keegi ei oska seda öelda.
36
00:07:21.905 --> 00:07:23.645
Ei, täpselt seda öelda ei oska, jah.
37
00:07:23.685 --> 00:07:34.545
Nii, tuleme nüüd nende toetusnumbrite juurde ja ja võib-olla pärast vaatame ka see, selle üle, et kelle poolt inimesed ütlevad, et nad mitte mingil juhul ei hääletaks.
38
00:07:34.925 --> 00:07:54.325
Et ega siin võrreldes juunikuuga, kui viimati Turu-uuringud küsitluse tegid, ei ole ju väga drastilisi muutusi toimunud, et, et kõik need muutused on jäänud kuni kolme protsendipunkti sisse, ehk Reformierakond on jätkuvalt kõige populaarsem erakond kolmekümne nelja protsendiga.
39
00:07:54.825 --> 00:08:02.205
Keskerakond, kelle toetus siin vahepeal kukkus, on tõusnud ka nüüd natukene ja on nüüd kahekümne kahe protsendi peal.
40
00:08:02.825 --> 00:08:17.045
EKRE toetus on veidi langenud, on kuueteist protsendi peal ja siis tulevad üsna võrdse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Eesti 200, kes on tõusnud ka nüüd valimiskünnise piiri peale, et toetused vastavalt kaheksa, seitse ja viis protsenti.
41
00:08:17.085 --> 00:08:31.566
Et millest sellised suhteliselt stabiilsed toetusnumbrid teie arvates kõnelevad, et meil on olnud siin väga palju suuri skandaale, aga toetusnumbritest need niivõrd vastu ei vaata.
42
00:08:34.366 --> 00:08:55.326
Jah, siin ütleme kevadel siiski teatud kõikumisi oli ja ja noh kui vaadata Reformierakonna toetust, siis see on ka meie küsitluste põhjal järjepidevalt siiski kasvanud kevadest saadik, nii et kõige tugevama opositsioonijõu taha siiski koonduvad need inimesed, kes praeguse valitsusega rahul ei ole.
43
00:08:55.966 --> 00:09:19.726
Keskerakonnal jah pärast EKRE-ga valitsuse moodustamist hakkas reiting langema, aga nüüd tõenäoliselt on, on see noh stabiliseerunud ja võib-olla siis Keskerakonna valijale siiski meeldib see Jüri Ratase rahulikkus ja püüd, püüd hoida stabiilsust ja ja valitsust koos.
44
00:09:19.766 --> 00:09:26.986
Et praegu selle küsitluse põhjal on pigem noh nii-öelda kannatajaks olnud EKRE ja Isamaa reiting.
45
00:09:27.586 --> 00:09:37.346
Ja noh sotsiaaldemokraadid tõesti on olnud suve jooksul väga nähtamatud pärast oma uue esimehe valimist, et nende, nende reiting on, on ka langenud nüüd ikkagi alla kümne protsendi selgelt.
46
00:09:38.946 --> 00:09:47.446
Jah, ega ütleme sellist motivatsiooni nüüd oma eelistust muuta ei ole, et meie poliitiline maastik on suhteliselt polariseerunud.
47
00:09:48.066 --> 00:10:18.727
Et kui me vaatame, noh meie küsitluses olid küsimused ka selle kohta, et keda te teisena eelistaksite ja kelle poolt te kindlasti ei hääletaks, siis ikka suuremad erakonnad on, suurema erakonna valijad väljendavad vastastikku küllalt suurt sümpaatiat, et, et oleks raske arvata, et nüüd Keskerakonna valija läheb toetama Reformierakonda või, või, või EKRE-t, tegelikult neile kumbki neist erakonnad eriti sümpaatsed ei ole.
48
00:10:18.887 --> 00:10:44.547
Ja aga Keskerakonna, see, et Keskerakond on, on võimul ja ja loomulikult arvestades Keskerakonna elektoraati, seal on peamiselt vanemaealised inimesed, kõige suurem on toetus üle kuuekümne protsendi Keskerakonna valijatest on vanemad kui viiskümmend aastat, siis nii kaua kuni on õhus lootus, et tuleb erakorraline pensionitõus, siis usun, et see, see elektoraat ka, ka säilib.
49
00:10:45.047 --> 00:10:46.547
Vene valijaga on pisut teine olukord.
50
00:10:46.587 --> 00:11:09.487
Just et see vene valija kadumine Keskerakonna puhul on nagu märkimisväärne, et, et no ma saan aru, et selle küsitluse järgi on juunist toetas Keskerakonda kuuskümmend üks protsenti ja nüüd augustis vaid viiskümmend seitse protsenti muukeelsetest, kes on siis valdavalt venekeelsed, et need protsendid mitte sugugi ammu olid ikka kaugelt üle seitsmekümne protsendi.
51
00:11:09.527 --> 00:11:10.547
Ka kaheksakümne, jah.
52
00:11:10.587 --> 00:11:25.327
Just ja Edgar Savisaare juhtimise ajal seal kaheksakümne-üheksakümne vahel peaaegu, et, et, et vene valija on, on kadunud, et meil siin hommikul toimetuses oli jutt, et küsimus oli, et kuhu vene valija on kadunud, et kas ta on läinud mõne teise erakonna taha, et ei ole on ju, et?
53
00:11:25.367 --> 00:11:25.987
Jah.
54
00:11:27.147 --> 00:11:39.948
No kui me võtame, et Keskerakonda toetab viiskümmend seitse protsenti vene valijatest, siis ei saa öelda, et valija kadunud on, eks ole, vaid on trend on languse suunas, aga siiski on erakordselt massiivne toetus, eks ole Keskerakonnale vene valija poolt.
55
00:11:39.988 --> 00:11:59.828
Aga kui me vaatame jah näiteks neid eelistusi, kus on siis sees ka inimesed, kes ei oska öelda või kes ütlevad, et nad ei toeta ühtegi erakonda, siis me näeme, et vene valija just nimelt on jäänud sellisele äraootavale seisukohale, on loobunud teatud osa Keskerakonna toetamisest, aga nad ei ole leidnud ka uut eelistust.
56
00:11:59.868 --> 00:12:08.988
Nii et sisuliselt see sama palju kui on Keskerakonna toetajaid on ka neid vene valijaid, kes ei toeta mitte kedagi või ei oska oma eelistust öelda.
57
00:12:09.028 --> 00:12:19.588
Ja siin eelmine selline Keskerakonna toetuse langus vene valijate seas oli pärast seda kui erakond vahetas juhti, et Edgar Savisaar lahkus ja ja Jüri Ratas tuli asemele.
58
00:12:19.628 --> 00:12:25.268
Ja siis tegelikult üsna ruttu see toetus noh mitte küll päris ei taastunud, aga ta jõudis sinna umbes sarnasele tasandile.
59
00:12:25.328 --> 00:12:35.028
Et nüüd ta on alates valitsuse vahetusest kevadel on ta uuesti nagu languses olnud, et kas on EKRE mõju või või või mingi muu põhjus?
60
00:12:35.068 --> 00:12:42.488
No kindlasti, kindlasti EKRE mõju, sest EKRE on siiski jah vene valija hulgas sama, sama ebapopulaarne kui kui eestlaste seas.
61
00:12:42.528 --> 00:12:46.688
Et noh see, kelle poolt te kindlasti ei hääletaks.
62
00:12:47.808 --> 00:13:01.528
Aga jah ilmselt pole vene valijani jõudnud see Mihhail Kõlvarti tõdemus, et EKRE oli ainus erakond, kellega nii-öelda õnnestus säilitada venekeelne haridus.
63
00:13:01.788 --> 00:13:07.588
Minu, minu teine teooria on ka natukene sellega seotud, et suur osa nendest nii-öelda kõikuvatest venekeelsetest valijatest on ilmselt Tallinnas.
64
00:13:07.708 --> 00:13:08.548
Jah.
65
00:13:08.588 --> 00:13:17.909
Ja Tallinnas sarnaselt nüüd sellele, mis toimus meil juulikuus nagu üle-eestilises poliitikas, tegelikult on suvekuud olnud poliitiliselt erakordselt vaiksed.
66
00:13:17.949 --> 00:13:26.809
Mihhail Kõlvart oli vist praktiliselt enam kui kuu puhkusel, teda ei olnud mitte kuskil näha, ta ei noh praktiliselt ikkagi ei figureerinud meedias mitte kuskile.
67
00:13:26.849 --> 00:13:45.389
Et kas see trend võib nüüd muutuda, kui Mihhail Kõlvart tuleb ma ei tea siin augusti lõpus, septembri alguses puhkuselt tagasi, läheb esineb kooli avaaktustel, surub kätt, lõikab linti, avab mõne teeobjekti, võtab sõna venekeelses meedias, hakkab jälle PBK uudistes nagu silma paistma, et kas see võib olla kuidagi selline noh nii-öelda lühiajaline seos ka nüüd?
68
00:13:45.649 --> 00:14:00.489
No seda kindlasti ja noh ma arvan, et see venekeelse valija skepsis ongi tuleneb sellest, et, et valija ju tajub, et tegelikult Keskerakonna liikmed venekeelsest tiivast on ju ise ka väga ettevaatlikult selle koalitsiooni suhtes.
69
00:14:00.529 --> 00:14:12.649
Seda on väljendanud nii Yana Toom kui ka Mihhail Kõlvart, eks et ilmne valija, valija järgib ikkagi neid arvamusliidreid vene valija, mida nemad räägivad.
70
00:14:12.689 --> 00:14:25.269
Et kui Yana Toomi ja Mihhail Kõlvarti poolt tuleks selliseid ka valitsuskoalitsiooni suhtes positiivsemaid sõnumeid, lootustandvamaid sõnumeid valijale, siis kindlasti see, see võiks, võiks taastuda.
71
00:14:25.309 --> 00:14:30.429
Ja muidugi teised erakonnad peaksid ka pingutama selle nimel, et, et venekeelseid valijaid võita.
72
00:14:30.509 --> 00:14:44.370
Siin Mihhail Kõlvartist oli ju veel üks teine huvitav aspekt, et kui ta nagu linnapeaks sai, siis ta ju väga jõuliselt rääkis sellest, et ta saab väga hästi aru, et Eesti pealinna linnapeana talle on ta on nagu Eesti linnapea, ta ei ole mingi venelaste linnapea, ta on kogu Tallinna linnapea.
73
00:14:44.410 --> 00:14:50.470
Ja eesti keel on väga oluline ja eesti haridus on väga oluline ja samasugust sõnumit tegelikult sinna vene poole peale ei ole edastatud.
74
00:14:50.510 --> 00:14:56.050
Et kui me vaatame siis eestlaste seas on ju Keskerakonna toetus paranenud.
75
00:14:56.530 --> 00:15:13.330
Et võib-olla see ongi nagu Keskerakonna ikkagi selline teadlik valik, et vene valija suhtes võetakse selline pikem vaade eeldusel, et neil ei ole kuhugi minna ja eestlastega siis pannakse isegi Mihhail Kõlvart edastama selliseid sõnumeid, mis Eesti valijat võiksid nagu põhimõtteliselt rahustada või meelitada.
76
00:15:13.470 --> 00:15:28.230
No pragmaatiliselt võib arvestada ka sellega, et järgmine oluline mõõdupuu on alles kahetuhande kahekümne esimese aasta sügisel ehk et kui need samad need pensionitõusud ja ja mingid sellised asjad kõik koonduvad sellesse aastasse, siis siis õnnestub ka konsolideerida kindlasti ka venekeelsed valijad.
77
00:15:28.270 --> 00:15:32.070
No ja kohalikel valimistel on venekeelse valija mõju märksa suurem kui riigikogu.
78
00:15:32.110 --> 00:15:52.850
Just et kui me siin räägime sellest, et aga samas ikkagi märkimisväärne on see, et Reformierakond on kaotanud nüüd kahes viimases küsitluses ja nüüd on nagu see vahe nagu kasvanud veelgi Tallinnas esikoha Reformierakonnal, Keskerakond jah, Reformierakonnale, et see vahe on juba päris suur on ju, et eks seal ole ka paljuski tulnud just nagu venekeelse valija nii-öelda ärakadumise põhjusel.
79
00:15:54.290 --> 00:16:15.431
Loomulikult ja ja noh ongi, et kui vaadata suhtumist valitsuskoalitsiooni nagu tervikuna, et selge see, et sellised liberaalsete vaadetega valijad noh ongi need, kes vastustavad praegust, praegust koalitsiooni ja kindlasti Tallinnas on nende valijate osakaal keskmisest suurem.
80
00:16:16.091 --> 00:16:29.871
Et aga kui me võtame nagu regionaalselt, siis on regioonides on traditsiooniliselt Keskerakond kõige populaarsem Ida-Virumaal, aga kõigis ülejäänud regioonides kuulub esikoht siis Reformierakonnale.
81
00:16:29.911 --> 00:16:44.911
Ja siis vist Lääne-Eestis ehk siis saared pluss Pärnumaa jagatakse siis seda esikohta EKRE-ga, kus on siis noh Mart Helme Pärnumaal on ju kandideerinud ja ilmselt siis see EKRE mõju on ka selle võrra nagu tugevam.
82
00:16:45.311 --> 00:17:00.251
Aga lähme nüüd ühe sellise asja juurde, mis on, mida te olete ka nüüd teinud küsitlusest küsitlusse, on see, et millise erakonna poolt valijad mitte mingil juhul ei hääletaks.
83
00:17:00.571 --> 00:17:12.971
Ja mälu ei peta siis, siis kui neid küsitlusi tegema hakati, siis oli alati seal eesotsas selline erakond nagu Keskerakond, kes on praegult pronksisel positsioonil.
84
00:17:13.031 --> 00:17:21.191
Jah Keskerakond on nii-öelda muutunud salongikõlblikuks ja kui kõik on väljendavad valmisolekut temaga valitsust teha.
85
00:17:21.231 --> 00:17:27.491
Just et ainult kakskümmend üheksa protsenti Eesti elanikest ütleb, et nad mitte mingil juhul ei hääletaks Keskerakonna poolt.
86
00:17:27.531 --> 00:17:34.651
Et sellel nii-nimetatud negatiivse topi eesotsas on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE viiekümne kaheksa protsendiga.
87
00:17:35.131 --> 00:17:59.172
Et kas see tulemus või see number näitab seda, et kuigi siin EKRE juhid on öelnud, et järgmistel valimistel seavad nad sihiks veelgi võimsama valimistulemuse ja räägivad juba siin ka ainuvalitsemise võimalusest nagu Poolas või Ungaris, et et siis nagu küsitlustulemused näitavad, et see on siiski nagu selline unelm, mis ei teostu.
88
00:18:00.232 --> 00:18:33.632
Nojah praegu enne järgmiste valimiste kontekstis veel midagi raske öelda, aga aga tõesti eks EKRE oma nüüd Riigikogu valimiste järgse käitumisega, nende järjepidevate skandaalsete väljaütlemistega on oma mainet ühiskonnas niimoodi kahjustanud, et me viimati küsisime seda, kelle poolt te kindlasti ei hääletaks, küsisime jaanuarikuus ja siis oli see EKRE ebapopulaarsus veidi üle neljakümne protsendi, nii et nüüd on see märkimisväärselt kasvanud jah pärast valimisi.
89
00:18:33.992 --> 00:18:38.632
Ja just nimelt läbi, läbi nende skandaalide, mis siin on, on toimunud.
90
00:18:38.672 --> 00:18:48.872
Noh ütleme pool küsitlusperioodi jäi ka sellesse aega, kui oli õhus see Elmar Vaheri teema, aga noh siin nendest väljaütlemistest ju puudu, puudu ei tule.
91
00:18:48.912 --> 00:18:56.972
Et EKRE-l on kindlasti noh nagu olemas selline nagu me näeme küsitlusest küsitlusse selline väga tugev lojaalne valijabaas on ju seal kuskil kuusteist-kaheksateist protsendi ümber.
92
00:18:57.012 --> 00:19:11.332
Aga aga nagu näha, siis see mõju on avaldanud sellele, et nende inimeste hulk, keda ärritab selline poliitika, on ka kasvanud samal ajal, ehk nendel nagu see võimalused oma valijaskonda laiendada on sellise käitumisega pigem nagu nad lõikavad ise nagu seda ära.
93
00:19:11.372 --> 00:19:11.572
Just.
94
00:19:11.612 --> 00:19:18.772
Aga noh neist seda ebapopulaarsust ongi huvitav vaadata nagu esmaste erakondlike eelistuste lõikes.
95
00:19:18.912 --> 00:19:26.773
Ja näiteks Keskerakonna valija jaoks on kõige ebapopulaarsem või vastumeelsem erakond hoopis Reformierakond.
96
00:19:26.813 --> 00:19:34.033
Aga Reformierakonna puhul see aegrida oleks ka väga huvitav, et et see on mulle pisut üllatav, et nad on nüüd lausa teisel positsioonil EKRE järel.
97
00:19:34.093 --> 00:19:46.613
Et nagu me rääkisime, Keskerakonna poolt mitte mingil juhul ei hääletaks kakskümmend üheksa protsenti, aga nendest noh enam-vähem pea piires küll, aga siiski eespool on kolmekümne kahe protsendiga Reformierakond.
98
00:19:47.513 --> 00:20:10.673
Jah see on läbi aegade kõrgeim, jah, see on nüüd ka pärast, pärast valimisi tulnud ja noh loomulikult kuna poliitiline maastik on sedavõrd polariseerunud, eks ole, et kõik vihkavad üksteist, siis siis loomulikult ka need, kes, kes pooldavad EKRE-t, kes pooldavad Keskerakonda on ka seisavad vastu, vastu sellele Reformierakonnale.
99
00:20:10.713 --> 00:20:22.513
No see on iseenesest on huvitav vaadata just opositsioonierakondade puhul seda jaotust siin, et et meil on tegelikult kaks opositsioonierakonda, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond ja kolmandik valijaist ütleb, et ta mitte mingil juhul Reformierakonda ei valiks.
100
00:20:22.573 --> 00:20:29.733
Aga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt poole vähem on see vastuseis, et seal oleks enamus valijaid nõus mingitel tingimustel hääletama.
101
00:20:29.753 --> 00:20:37.113
Jah, Reformierakonnal oli see vastuseis kakskümmend neli protsenti jaanuaris ja nüüd on, on need märkimisväärselt tõusnud.
102
00:20:37.353 --> 00:20:50.013
Ja aga Keskerakonna puhul on see langenud, et Keskerakonna poolt oli see kolmkümmend seitse jaanuaris ja nüüd kakskümmend üheksa, nii et, et jah Keskerakond on muutunud eri pooltele nagu sümpaatsemaks.
103
00:20:50.433 --> 00:21:03.454
Ja kui noh võtta näiteks teised eelistused, et kelle poolt te veel hääletaksite, siis on praegune valitsuskoalitsioon kõige meelepärasem just EKRE valijale, sest et nemad oleksid valmis teisena hääletama nii Isamaa kui ka Keskerakonna poolt.
104
00:21:03.854 --> 00:21:17.674
Samas Keskerakonna ja Isamaa valijate esimene eelistus, teine eelistus oleks eelkõige Reformierakond ja ja ka Keskerakonnal pigem siis sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 rohkem kui, kui EKRE.
105
00:21:18.574 --> 00:21:36.074
Et see, see pilt on jah selline, kus noh nii Keskerakonna kui ka Isamaaliidu või Isamaa valijate hulgas on küllalt palju neid, kellel nii-öelda selline on, kes on skeptilised selle valitsuse suhtes, jah.
106
00:21:37.854 --> 00:21:44.134
No nii, mis veel on midagi olulist, mida peaks sellest uuringust veel välja tooma, Juhan?
107
00:21:46.954 --> 00:22:10.394
Noh otseselt ei ole, ma olen mõnes mõttes nõus, nõus poliitikutega, kes ütlevad, et praegusel hetkel need, need reitingunumbrid väga palju ei, ei tähenda, et rohkem peakski tähelepanu pöörama sellele, kuidas inimesed suhtuvad nendesse sammudesse, mida valitsuskoalitsioon ette võtab, et millist poliitikat siis nagu reaalselt oodatakse.
108
00:22:10.434 --> 00:22:32.915
Et eks kindlasti väga palju mõjutab suhtumist erakondadesse see, mis hakkab toimuma teise pensionisambaga, kas missugune hakkab välja nägema riigieelarve, kas tuleb erakorraline pensionitõus, et need on ju need ootused, mis, mis valijatel, valijatel on ja mis pikas perspektiivis ikkagi siis mõjutavad ka seda, kuidas erakondade reiting kasvab või kahaneb.
109
00:22:32.955 --> 00:22:44.135
No selles on nagu sinu juhitav uuringufirma on nüüd selles mõttes erakorralises positsioonis, et vist ainsana olete teie ERR-i tellimusel teinud uuringu selle sama teise pensionisamba kohta maikuus.
110
00:22:44.535 --> 00:22:52.995
Ja pärast seda ja ka tegelikult tükk maad enne seda polegi keegi seda küsimust pensionisamba, teise pensionisamba reformimise suhtes Eesti avalikkusega siis küsinud.
111
00:22:53.055 --> 00:23:02.015
Jah tegelikult on, et siin enne valimisi siis, kui see oli päevakorras üheks Isamaa valimisloosungiks, siis Ühiskonnauuringute Instituut uuris neid erakondade valimislubadusi.
112
00:23:02.435 --> 00:23:09.135
Aga noh sel ajal oli see ikkagi hoopis teistmoodi, jah, et et see oli ju jutt teise pensionisamba kaotamisest tegelikult, eks ole.
113
00:23:09.175 --> 00:23:10.055
Oli palju radikaalsem, eks ju.
114
00:23:10.095 --> 00:23:18.515
Ja ja noh ka nüüd, kui me tegime kevadel, oli see asi veel ebaväärane, et ma arvan, et tegelikult seda reformi nagu piirjooni me teame alates eelmisest nädalast sisuliselt.
115
00:23:19.135 --> 00:23:31.315
Aga muidugi see, kui nüüd poliitikud arvavad, et üks avaliku arvamuse küsitlus peaks andma õigustuse sellele reformile, siis ma arvan, et see nõuab ikka märksa sügavamat mõjuanalüüsi kui lihtsalt rahva arvamuse küsimine.
116
00:23:33.295 --> 00:23:37.755
No nii, aga tõmbame selleks otsad kokku, kell on üksteist ja kakskümmend kolm minutit.
117
00:23:38.355 --> 00:23:55.715
Kuu aja pärast oleme siin taas ja vaadake siis vahepeal neid täpsemaid tulemusi ERR-i lehelt reitingute alamlehelt err.ee/reitingud, sealt te näete kõiki neid tulemusi ka väga täpselt ka erinevates sotsiaaldemograafilistes gruppides.
118
00:23:56.055 --> 00:23:57.575
Aitäh vaatamast ja kõike head.
119
00:23:57.615 --> 00:23:58.015
Kõike head.
120
00:23:58.055 --> 00:23:58.575
Kõike head.
|
vikerhommikut-hakkavad-juhtima-romi-hasa-kadri-polendik-rain-kooli-ja-sten-teppan | https://menu.err.ee/973716/vikerhommikut-hakkavad-juhtima-romi-hasa-kadri-polendik-rain-kooli-ja-sten-teppan | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/971665/v/master.m3u8 | "Vikerhommikut" hakkavad juhtima Romi Hasa, Kadri Põlendik, Rain Kooli ja Sten Teppan | Esmaspäeval, 2. septembri hommikul kell 5.30 tervitavad Vikerraadio kuulajaid uued "Vikerhommiku" saatejuhid - Eesti kuulatavaimat hommikuprogrammi hakkavad sel sügisel juhtima pikaajalise raadiotöö ja ajakirjanikuameti kogemusega Romi Hasa, Kadri Põlendik, Sten Teppan ja Rain Kooli. | Koos uute saatejuhtidega läbib "Vikerhommik" septembris värskenduskuuri ja esmaspäevast neljapäevani juhivad hommikuprogrammi koos kaks inimest – vaheldusrikka sisu tagavad sel sügisel tandemid Romi Hasa ja Sten Teppan ning Kadri Põlendik ja Rain Kooli.
"Usun, et uuenenud "Vikerhommik" saab olema kuulajaile huvitav ja arukas, värske ja mitmekesine kaaslane päeva alustamiseks. Uued argipäevased äratajad on oma ala professionaalid, head ajakirjanikud, kes valdavad raadiotööd ja olulisi-elulisi teemasid ning tajuvad hästi Vikerraadio kuulajaskonda," ütles Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek.
"Vikerhommikuga" raadiotööle naasev Romi Hasa on varasemast tuttav Raadio 2-st, samuti on ta teinud kaastööd mitmete telesaadete ja väljaannete juures. "Juhtisin hommikuprogrammi "Et R2 maa" ja lõunaprogrammi "Kahega lõunal", töötasin ajakirjanikuna Postimehes ja Eesti Päevalehes – seda kõike nime all Romi Erlach. Olen teinud ka erinevaid telesaateid, näiteks "Eesti muusika karikat" koos Mihkel Raua ja Tanel Tatteriga, "Me oleme Tallinnast" koos Margus Saare ja Mati Talvikuga ning koos Marko Reikopiga Eesti Eurovisiooni eelvooru. Viimased kaheksa aastat elasime perega Helsingis ja nüüd värske taastallinlasena vaatan Eesti elu veel uudishimulikumalt kui vasikas uut väravat," rääkis Romi Hasa oma uuest eluetapist.
Seni rahvusringhäälingu raadiouudiste toimetajana töötanud Kadri Põlendik juhtis "Vikerhommikut" ka augustis, oma esimesed ajakirjanduslikud katsetused tegi ta aga Tallinna ühisgümnaasiumi koolilehes Viadukt. "Loogiliselt järgnesid ajakirjandusõpingud Tartu ülikoolis, mille ajal töötasin paaris väiksemas lehes ja puutusin esimest korda kokku rahvusringhäälinguga, kui käisin Tartu raadiostuudios suvepraktikat tegemas. Tallinna naastes alustasin tööd Äripäevas, kuhu jäin kuueks aastaks ja sain võimaluse läbi proovida praktiliselt kõik toimetuse rollid, alustades reporterist ja lõpetades raadiotoimetajana. Möödunud suvel tulin ERR-i raadiouudistesse, kus olen siiani," räägib Kadri Põlendik.
Sten Teppan on viimased viis aastat rõõmustanud Vikerraadio kuulajaid oma valitud muusika ja juttudega argipäeviti kell 16-18. Omanimelise saate ja Vikerraadio muusikajuhi töö kõrval on tema juhtida ka menusaade "Käbi ei kuku ...". "Raadiosse tööle sattusin tudengina juba 22 aastat tagasi. Raadio Tartust sai hüppelaud Tallinna, järgnesid 13 aastat toimetamist ja saateid Raadio 2-s ning põgus afäär televisiooniga Kanal 2-s. Edasi tuligi juba Vikerraadio, kelle meeskonda on mul au kuuluda kuuendat aastat. Nüüd määrati mind karistuseks juhtima hommikuprogrammi ja arvatavasti magan sisse juba esimese hommiku. Või siis ei saa enne seda mitu ööd üldse magada. Aga elämä on laiffii," oli Sten Teppan valmis uueks väljakutseks. Tema pärastlõunased saated võtab üle Vikerraadio muusikaasjatundjast saatejuht Andres Oja.
Vikerraadioga on aastaid seotud olnud ka Rain Kooli, kes enda sõnul kasvas ajakirjanikuks aastatel 1991-2007 Soomes töötades. ERR-is oli Kooli seitse aastat arvamustoimetaja ja teletoimetaja, Vikerraadio eetris alustas ta 2008. aastal päevakommentaaridega ning on sellest ajast peale juhtinud muu hulgas saateid "Uudis+", "Vikerhommik", "Reporteritund", "Soome sild" jt. Soome teemasid vahendab ta ka "Vikerhommiku" rubriigis "Maailm täna". "Minu jaoks on mitme saatejuhiga hommikuprogramm uus põnev väljakutse, kuna olen seni olnud peamiselt omaette toimetaja. Õnnestunud oleme oma saatega siis, kui kuulaja pärast "Vikerhommikut" tunneb, et läheb algavale päevale vastu hea tuju, elujaatuse ja vast ka mõnede uute teadmistega," ütles Rain Kooli.
Uued saatejuhid äratavad kuulajaid "Vikerhommikus" esmaspäevast neljapäevani, reedeti ja aeg-ajalt ka laupäeviti jätkab Märt Treier ning nädalavahetustel juhivad hommikuprogrammi Meelis Süld, Anu Välba, Veronika Uibo, Kerttu Kaldoja.
"Vikerhommik" on Kantar Emori andmetel Eesti kõige suurema kuulajaskonnaga hommikuprogramm ning Vikerraadio veebist ja mobiilirakendusest järelkuulamise edetabeli tipus.
Kuulake "Vikerhommikut" aadressil: https://vikerraadio.err.ee/vikerhommik. | Aga nüüd on aeg vaadata siis neile neljale tuntud inimesele otsa, kes hakkavad igal hommikul ütlema tere hommikust Eesti inimestele Vikerraadios. Tere hommikust. Tere hommikust. Tere hommikust. Tere. Juba on selgeks saanud teil vähemalt see lause. Jah. Mina kasutasin ainult sõna tere. Mul on tavaliselt, ütlen tere pärastlõunast või õhtupoolikut. Just, aga nüüd sa pead ümber õppima. Ootab sind raske tee ees. Kõik on suhteline. Ma ilmselt ei ole veel päriselt aru saanud, mida hommikune ärkamine üldse tähendab. Ühesõnaga mind on pettusega sellesse skeemi saadetud praeguseks, aga ma arvan, et minu juhtum ei ole veel kõige hullem, sest mõni kolis Soomest Eestisse selleks, et saaks hommikuprogrammi teha. No muidugi. Tutvustame teid selles mõttes ka, et Sten Teppan, siis on Kadri Põlendik, Romi Hasa ja Rain Kooli. Ja tõesti, Romi, kas sina oled nüüd tagasi Eestis? Jaa, me kolisime kogu perega Helsingist tagasi Tallinnasse umbes kaks kuud tagasi ja ma olen siis mõnes mõttes naasmas oma vana lemmiku ehk raadiotöö juurde, mille üle mul on endal väga hea meel. Ja mul on mõnes mõttes väga suur respekt meie kuulajate suhtes juba ette, et ma ei ole ise üldse loomupärane varajane ärkaja, nii et ma väga suure sellise austusega suhtun nendesse inimestesse, kes meid vara kuulavad. Ja tegelikult teie hääled ju kõlavad päris hästi kokku. Raadio kaks seob teid ja seal on teil ühine saade ajalugu olnud, eks? Ma arvasin ka, et kui Romi hakkas vanast lemmikust rääkima, et siis tüürib kuidagi minu juurde, aga seekord läks vales suunas. Aga jah, võib-olla meie põlvkond äkki mõni mäletab veel, jah, see oli kuskil kahe tuhande viiendal äkki viimati või... Ja isegi veidi varem. Et tegelikult mõnes mõttes on oma tõde selles, et kui mingi asi on kunagi hästi töötanud või mingi tiim on sisse töötatud, et alati küll räägitakse progressist ja arengust ja muutustest, aga mõned asjad, kui nad toimivad, et siis miks mitte jääda samade asjade juurde. Ja sina, Rain, oled tegelikult ju juba Vikerhommikut teinud ka, et sul ei ole see töö sugugi mitte võõras. Nüüd siis püsivamalt. Jah, nii ta on. Ma püüdsin tegelikult isegi välja arvutada, et mis aasta oli esimene, ei mäletagi peast. Kaks tuhat kolmteist võib-olla, kui kunagi sai tehtud. Aga Vikerhommik on olnud minu jaoks selline nagu tore hobi kogu aeg, et muude tegemiste kõrvalt, praegu paistab nagu plaan tõsisemaks muutuvat. No nii, aga Kadri, ja siin ka selline serva peal, saan aru, et olete juba paaridena justkui moodustunud, et me oleme väikese paaride vahetuse tegelikult teinud siin osas, siinpidi, kõik on väga sassis igal juhul. Kadri, sina oled kuulajatele tuttav Vikerraadios ja teistes rahvusringhäälingu raadioprogrammide uudistest, aga mis kaudu veel inimesed sind teavad võib-olla? No võib-olla Äripäeva lugejad on minu artikleid lugeganud kunagi, et enne kui ma siis rahvusringhäälingusse tööle tulin, siis ma töötasin Äripäevas mitu aastat. Aga jah, nüüd ma olen aasta aega uudiseid lugenud ja ma olen ka tegelikult Vikerhommikut teinud paar korda, nii et ei ole päris tundmatus kohas vette hüppamine. Kuidas need paar korda on sulle endale tundunud? See hommikune äratus on ju viis kolmkümmend, kas ma eksin? Ei, viis kolmkümmend. No nagu siin teised ütlesid, ma ei ole ka tegelikult traditsiooniliselt olnud väga hommikune ärkaja, aga samas need vähesed hommikud on näidanud, et kuna see on niivõrd põnev sellist saadet teha, et siis tegelikult see hommikuse ärkamise, et see on väga lihtne ärgata sellepärast, et see elevus teeb selle lihtsaks. Võib-olla enne esimest saadet ei ole mõtet magama minnagi, et... Ja te muidu plaanite nii, et te teete ära ja siis pisut pikutate või kuidas? Praegu veel ei ole see päris paika lihvinud. Me peaksime teie käest võib-olla nõu küsima. Mida teha pärast saadet? Ärge minge magama. Me alustame aga muidugi hiljem, kuus viisteist, teie viis kolmkümmend, mis tähendab seda, et te olete ikka üsna varakult juba raadiomajas seal kohal platsis. Jaa, vastab tõele. Niimoodi pannakse lepingusse kirja, kuidas see kõik välja nägema hakkab. Ma ei tea. No ma usun, et see hakkab väga tore välja nägema. Teemadest tahaks natuke rääkida. Kuidas te ise arvate, mis on hommikul kõige olulisemad teemad, mida te hakkate siis tulevikus alates teisest septembrist, kui te lähete eetrisse, kajastama? No Vikerhommiku teemad on ju ikkagi need, mis on päevakajalised ja inimestele olulised, mis on kõigile Eesti inimestele olulised. Et seal ei saa nagu väga võib-olla teha vahet, et nüüd on, ma ei tea, poliitika olulisem või on kultuur olulisem, et seal on see, mis parasjagu meie eludes toimub, sellest me räägime nagu teie siin. Ma ei usu, et ma seda praegu teen, aga ma tsiteeriksin Janika Sillamaad, et keegi pole liiga väike ja keegi pole liiga suur Vikerhommiku jaoks. Mis need hirmud on peale selle, et sisse magada? Stenni kõige suurem hirm on see, et ta juba esimeses saates magab sisse. On seda sinuga juhtunud, et sa magad hommikuti sisse? Tegelikult ei ole. Ja see isegi ei ole hirm, ma olen väga vaikselt kuidagi nädala jooksul leppinud selle mõttega, et suur tõenäosus, et see juhtub esimest korda just nüüd. Aga see on hea, et ma olen selleks juba praegu nagu valmistunud. Aga veel hirmusam stsenaarium on see, kui ei saaks üldse magada sellel ööl vastu hommikut või nendel öödel vastu äratamise hommikut, et see saab olema väljakutse. Veel kord, aga ilmselt elus mingil hetkel saabub see koht, kus tuleb teha samme ja otsuseid, mida võib-olla pärast kahetseda, mida kaine meel justkui keelaks teha, aga väikest viisi niimoodi hullu panna, proovime ära vähemalt, mis juhtub. Sa kõneled sellest nagu suurest ikkest, aga samas kolleegid naeravad su kõrval. Meil ongi nii, et Sten räägib tõsiselt ja siis kolm tükki ümberringi naeravad. Aga kõik on tasakaalus. Kui palju Vikerhommiku saatejuht ise saab näiteks muusikat valida? Sest muusikaraadio ju loob väga palju ka meeleolu. See on väga hea küsimus. Meie muusikajuht Sten Teppan siin ei vali midagi, jah. Mul on väga lihtne esitada pretensioone, kui muusika suhtes on mingeid etteheiteid. Jah, kuna mu põhitoö ikkagi rahvusringhäälingus on muusika valimine Vikerraadio saadetesse, siis laias plaanis saab see hommikutes olema kõikides hommikutes minu valitud, aga mitte siiski sada protsenti. Et eks olukorrad mängivad ette oma valikuid ja on kindel see, et aeg-ajalt saab ka viimase hetke muudatusi teha, aga ma arvan, noh, need, kes Vikerraadiot on kuulanud siin viimastel aastatel, need enam-vähem kujutavad ette, missugune see helipilt on, mida sealt põhiliselt kuulda saab, et ega selles osas suuri muudatusi ette näha pole ka olukorras, kus saatejuhid muutuvad. Mul ei ole tekkinud sellist olukorda, kus ma tahaks nüüd Stenni muusikavalikut täiesti ümber kirjutada. Paarkorda selliseid kiireid muudatusi. Tahad hommikul kohe valju hevi-metalit? Liit-liit-liit-liit ja teed oma saateplaani ise sinna kokku. Te alustate teisel septembril, viis kolmkümmend on avaeeter. Mis kombinatsioonis te eetris hakkate käima? Vaevalt kõik neli tükki niimoodi koos istuvad seal. Meie esimene hommik oleme kõik neljakesi reas. Meie esimene hommik oleme meie Rainiga. Jah, meil on see auväärne ülesanne. Kas on juba teada ka, mis esimesel hommikul võiks tulla või on kõik alles sündimas? Kõik alles sünnib. Jaa, väga hea saade tuleb. Seda isegi väga hea ettenägemisoskuse juures on kaunis keeruline prognoosida, mis nädala pärast on aktuaalne, eks? Võib-olla koolide algus on siiski nagu midagi, vähemalt selline kindel asi. Mhm. Ja siis ongi nii, et Kadri ja Rain koos ja siis Romi ja Sten koos hakkate olema. See vist saab olema põhirütm, et eks me vaatame, kuidas elu oma vinkasid viskab ja nii edasi, et keegi pole kaitstud ju soojamaapuhkuse eest... ...sisse magamise eest. Mitu korda nädalas teid kuuleb siis nii-öelda paaride mõttes? Meie Kadriga teeme esmaspäeval ja teisipäeval. Jah. Ja meie siis kolmapäeviti ja neljapäeviti. Ja reedeti siis jätkab Märt Treier nagu seni. Väga tubli. Ma soovin teile siis, ma ei tea, okast kurku, seda vähem sisse magamist, rahulikke öid, või siis rahutuid öid. Olge tublid. Me kuuleme teid alati viis kolmkümmend, kui meie hommik on, nii et vähemalt kaks kuulajat on teil olemas. Võime häid teemasid võtta sealt üle. Jah, aga kutsuge endale siia huvitavaid külalisi, me saame siit otse raadiomajast telemajja nopsata ja vastupidi. Täpselt. Igatahes tore ja jõudu teile ja kena ärkamist. | WEBVTT
1
00:00:00.360 --> 00:00:09.860
Aga nüüd on aeg vaadata siis neile neljale tuntud inimesele otsa, kes hakkavad igal hommikul ütlema tere hommikust Eesti inimestele Vikerraadios.
2
00:00:10.861 --> 00:00:11.501
Tere hommikust.
3
00:00:11.681 --> 00:00:12.221
Tere hommikust.
4
00:00:12.261 --> 00:00:12.941
Tere hommikust.
5
00:00:13.041 --> 00:00:13.281
Tere.
6
00:00:13.321 --> 00:00:15.501
Juba on selgeks saanud teil vähemalt see lause.
7
00:00:15.601 --> 00:00:16.701
Jah.
8
00:00:16.741 --> 00:00:18.701
Mina kasutasin ainult sõna tere.
9
00:00:18.741 --> 00:00:21.501
Mul on tavaliselt, ütlen tere pärastlõunast või õhtupoolikut.
10
00:00:22.241 --> 00:00:23.481
Just, aga nüüd sa pead ümber õppima.
11
00:00:23.521 --> 00:00:25.621
Ootab sind raske tee ees.
12
00:00:26.341 --> 00:00:27.201
Kõik on suhteline.
13
00:00:27.241 --> 00:00:30.501
Ma ilmselt ei ole veel päriselt aru saanud, mida hommikune ärkamine üldse tähendab.
14
00:00:31.221 --> 00:00:40.062
Ühesõnaga mind on pettusega sellesse skeemi saadetud praeguseks, aga ma arvan, et minu juhtum ei ole veel kõige hullem, sest mõni kolis Soomest Eestisse selleks, et saaks hommikuprogrammi teha.
15
00:00:40.102 --> 00:00:40.502
No muidugi.
16
00:00:40.662 --> 00:00:45.522
Tutvustame teid selles mõttes ka, et Sten Teppan, siis on Kadri Põlendik, Romi Hasa ja Rain Kooli.
17
00:00:45.602 --> 00:00:48.062
Ja tõesti, Romi, kas sina oled nüüd tagasi Eestis?
18
00:00:48.762 --> 00:01:04.183
Jaa, me kolisime kogu perega Helsingist tagasi Tallinnasse umbes kaks kuud tagasi ja ma olen siis mõnes mõttes naasmas oma vana lemmiku ehk raadiotöö juurde, mille üle mul on endal väga hea meel.
19
00:01:04.223 --> 00:01:19.144
Ja mul on mõnes mõttes väga suur respekt meie kuulajate suhtes juba ette, et ma ei ole ise üldse loomupärane varajane ärkaja, nii et ma väga suure sellise austusega suhtun nendesse inimestesse, kes meid vara kuulavad.
20
00:01:19.324 --> 00:01:21.704
Ja tegelikult teie hääled ju kõlavad päris hästi kokku.
21
00:01:21.744 --> 00:01:24.864
Raadio kaks seob teid ja seal on teil ühine saade ajalugu olnud, eks?
22
00:01:24.904 --> 00:01:31.284
Ma arvasin ka, et kui Romi hakkas vanast lemmikust rääkima, et siis tüürib kuidagi minu juurde, aga seekord läks vales suunas.
23
00:01:31.364 --> 00:01:40.005
Aga jah, võib-olla meie põlvkond äkki mõni mäletab veel, jah, see oli kuskil kahe tuhande viiendal äkki viimati või... Ja isegi veidi varem.
24
00:01:40.165 --> 00:01:54.786
Et tegelikult mõnes mõttes on oma tõde selles, et kui mingi asi on kunagi hästi töötanud või mingi tiim on sisse töötatud, et alati küll räägitakse progressist ja arengust ja muutustest, aga mõned asjad, kui nad toimivad, et siis miks mitte jääda samade asjade juurde.
25
00:01:55.006 --> 00:01:59.646
Ja sina, Rain, oled tegelikult ju juba Vikerhommikut teinud ka, et sul ei ole see töö sugugi mitte võõras.
26
00:01:59.686 --> 00:02:00.546
Nüüd siis püsivamalt.
27
00:02:00.586 --> 00:02:01.826
Jah, nii ta on.
28
00:02:01.866 --> 00:02:07.206
Ma püüdsin tegelikult isegi välja arvutada, et mis aasta oli esimene, ei mäletagi peast.
29
00:02:07.246 --> 00:02:10.106
Kaks tuhat kolmteist võib-olla, kui kunagi sai tehtud.
30
00:02:10.426 --> 00:02:20.387
Aga Vikerhommik on olnud minu jaoks selline nagu tore hobi kogu aeg, et muude tegemiste kõrvalt, praegu paistab nagu plaan tõsisemaks muutuvat.
31
00:02:20.747 --> 00:02:30.507
No nii, aga Kadri, ja siin ka selline serva peal, saan aru, et olete juba paaridena justkui moodustunud, et me oleme väikese paaride vahetuse tegelikult teinud siin osas, siinpidi, kõik on väga sassis igal juhul.
32
00:02:30.547 --> 00:02:39.408
Kadri, sina oled kuulajatele tuttav Vikerraadios ja teistes rahvusringhäälingu raadioprogrammide uudistest, aga mis kaudu veel inimesed sind teavad võib-olla?
33
00:02:40.368 --> 00:02:49.508
No võib-olla Äripäeva lugejad on minu artikleid lugeganud kunagi, et enne kui ma siis rahvusringhäälingusse tööle tulin, siis ma töötasin Äripäevas mitu aastat.
34
00:02:49.548 --> 00:02:57.749
Aga jah, nüüd ma olen aasta aega uudiseid lugenud ja ma olen ka tegelikult Vikerhommikut teinud paar korda, nii et ei ole päris tundmatus kohas vette hüppamine.
35
00:02:57.949 --> 00:02:59.749
Kuidas need paar korda on sulle endale tundunud?
36
00:02:59.869 --> 00:03:02.689
See hommikune äratus on ju viis kolmkümmend, kas ma eksin?
37
00:03:02.729 --> 00:03:03.509
Ei, viis kolmkümmend.
38
00:03:03.689 --> 00:03:23.630
No nagu siin teised ütlesid, ma ei ole ka tegelikult traditsiooniliselt olnud väga hommikune ärkaja, aga samas need vähesed hommikud on näidanud, et kuna see on niivõrd põnev sellist saadet teha, et siis tegelikult see hommikuse ärkamise, et see on väga lihtne ärgata sellepärast, et see elevus teeb selle lihtsaks.
39
00:03:23.810 --> 00:03:31.590
Võib-olla enne esimest saadet ei ole mõtet magama minnagi, et... Ja te muidu plaanite nii, et te teete ära ja siis pisut pikutate või kuidas?
40
00:03:32.230 --> 00:03:34.770
Praegu veel ei ole see päris paika lihvinud.
41
00:03:34.810 --> 00:03:37.050
Me peaksime teie käest võib-olla nõu küsima.
42
00:03:37.090 --> 00:03:38.070
Mida teha pärast saadet?
43
00:03:38.170 --> 00:03:38.710
Ärge minge magama.
44
00:03:38.750 --> 00:03:46.211
Me alustame aga muidugi hiljem, kuus viisteist, teie viis kolmkümmend, mis tähendab seda, et te olete ikka üsna varakult juba raadiomajas seal kohal platsis.
45
00:03:46.711 --> 00:03:47.691
Jaa, vastab tõele.
46
00:03:47.851 --> 00:03:50.711
Niimoodi pannakse lepingusse kirja, kuidas see kõik välja nägema hakkab.
47
00:03:50.751 --> 00:03:52.471
Ma ei tea.
48
00:03:52.651 --> 00:03:54.331
No ma usun, et see hakkab väga tore välja nägema.
49
00:03:54.551 --> 00:03:55.711
Teemadest tahaks natuke rääkida.
50
00:03:55.751 --> 00:04:04.932
Kuidas te ise arvate, mis on hommikul kõige olulisemad teemad, mida te hakkate siis tulevikus alates teisest septembrist, kui te lähete eetrisse, kajastama?
51
00:04:05.452 --> 00:04:12.912
No Vikerhommiku teemad on ju ikkagi need, mis on päevakajalised ja inimestele olulised, mis on kõigile Eesti inimestele olulised.
52
00:04:13.012 --> 00:04:25.653
Et seal ei saa nagu väga võib-olla teha vahet, et nüüd on, ma ei tea, poliitika olulisem või on kultuur olulisem, et seal on see, mis parasjagu meie eludes toimub, sellest me räägime nagu teie siin.
53
00:04:25.753 --> 00:04:35.673
Ma ei usu, et ma seda praegu teen, aga ma tsiteeriksin Janika Sillamaad, et keegi pole liiga väike ja keegi pole liiga suur Vikerhommiku jaoks.
54
00:04:35.793 --> 00:04:39.293
Mis need hirmud on peale selle, et sisse magada?
55
00:04:39.333 --> 00:04:43.274
Stenni kõige suurem hirm on see, et ta juba esimeses saates magab sisse.
56
00:04:45.794 --> 00:04:47.814
On seda sinuga juhtunud, et sa magad hommikuti sisse?
57
00:04:48.474 --> 00:04:49.254
Tegelikult ei ole.
58
00:04:49.334 --> 00:04:57.494
Ja see isegi ei ole hirm, ma olen väga vaikselt kuidagi nädala jooksul leppinud selle mõttega, et suur tõenäosus, et see juhtub esimest korda just nüüd.
59
00:04:57.654 --> 00:05:00.114
Aga see on hea, et ma olen selleks juba praegu nagu valmistunud.
60
00:05:00.154 --> 00:05:08.575
Aga veel hirmusam stsenaarium on see, kui ei saaks üldse magada sellel ööl vastu hommikut või nendel öödel vastu äratamise hommikut, et see saab olema väljakutse.
61
00:05:09.235 --> 00:05:27.476
Veel kord, aga ilmselt elus mingil hetkel saabub see koht, kus tuleb teha samme ja otsuseid, mida võib-olla pärast kahetseda, mida kaine meel justkui keelaks teha, aga väikest viisi niimoodi hullu panna, proovime ära vähemalt, mis juhtub.
62
00:05:27.516 --> 00:05:30.316
Sa kõneled sellest nagu suurest ikkest, aga samas kolleegid naeravad su kõrval.
63
00:05:30.356 --> 00:05:33.996
Meil ongi nii, et Sten räägib tõsiselt ja siis kolm tükki ümberringi naeravad.
64
00:05:34.136 --> 00:05:35.096
Aga kõik on tasakaalus.
65
00:05:35.716 --> 00:05:38.876
Kui palju Vikerhommiku saatejuht ise saab näiteks muusikat valida?
66
00:05:38.916 --> 00:05:41.096
Sest muusikaraadio ju loob väga palju ka meeleolu.
67
00:05:41.136 --> 00:05:42.536
See on väga hea küsimus.
68
00:05:42.576 --> 00:05:46.097
Meie muusikajuht Sten Teppan siin ei vali midagi, jah.
69
00:05:46.137 --> 00:05:49.977
Mul on väga lihtne esitada pretensioone, kui muusika suhtes on mingeid etteheiteid.
70
00:05:50.937 --> 00:06:02.997
Jah, kuna mu põhitoö ikkagi rahvusringhäälingus on muusika valimine Vikerraadio saadetesse, siis laias plaanis saab see hommikutes olema kõikides hommikutes minu valitud, aga mitte siiski sada protsenti.
71
00:06:03.037 --> 00:06:24.638
Et eks olukorrad mängivad ette oma valikuid ja on kindel see, et aeg-ajalt saab ka viimase hetke muudatusi teha, aga ma arvan, noh, need, kes Vikerraadiot on kuulanud siin viimastel aastatel, need enam-vähem kujutavad ette, missugune see helipilt on, mida sealt põhiliselt kuulda saab, et ega selles osas suuri muudatusi ette näha pole ka olukorras, kus saatejuhid muutuvad.
72
00:06:24.938 --> 00:06:30.299
Mul ei ole tekkinud sellist olukorda, kus ma tahaks nüüd Stenni muusikavalikut täiesti ümber kirjutada.
73
00:06:30.359 --> 00:06:32.019
Paarkorda selliseid kiireid muudatusi.
74
00:06:32.059 --> 00:06:33.159
Tahad hommikul kohe valju hevi-metalit?
75
00:06:33.199 --> 00:06:36.219
Liit-liit-liit-liit ja teed oma saateplaani ise sinna kokku.
76
00:06:36.779 --> 00:06:41.419
Te alustate teisel septembril, viis kolmkümmend on avaeeter.
77
00:06:41.459 --> 00:06:43.619
Mis kombinatsioonis te eetris hakkate käima?
78
00:06:43.659 --> 00:06:45.559
Vaevalt kõik neli tükki niimoodi koos istuvad seal.
79
00:06:45.599 --> 00:06:47.220
Meie esimene hommik oleme kõik neljakesi reas.
80
00:06:47.260 --> 00:06:49.000
Meie esimene hommik oleme meie Rainiga.
81
00:06:49.040 --> 00:06:50.600
Jah, meil on see auväärne ülesanne.
82
00:06:50.640 --> 00:06:54.980
Kas on juba teada ka, mis esimesel hommikul võiks tulla või on kõik alles sündimas?
83
00:06:55.200 --> 00:06:56.180
Kõik alles sünnib.
84
00:06:56.220 --> 00:06:57.860
Jaa, väga hea saade tuleb.
85
00:06:57.900 --> 00:07:03.580
Seda isegi väga hea ettenägemisoskuse juures on kaunis keeruline prognoosida, mis nädala pärast on aktuaalne, eks?
86
00:07:04.140 --> 00:07:08.421
Võib-olla koolide algus on siiski nagu midagi, vähemalt selline kindel asi.
87
00:07:08.481 --> 00:07:14.541
Mhm. Ja siis ongi nii, et Kadri ja Rain koos ja siis Romi ja Sten koos hakkate olema.
88
00:07:14.581 --> 00:07:25.761
See vist saab olema põhirütm, et eks me vaatame, kuidas elu oma vinkasid viskab ja nii edasi, et keegi pole kaitstud ju soojamaapuhkuse eest... ...sisse magamise eest.
89
00:07:25.941 --> 00:07:29.482
Mitu korda nädalas teid kuuleb siis nii-öelda paaride mõttes?
90
00:07:30.142 --> 00:07:32.642
Meie Kadriga teeme esmaspäeval ja teisipäeval.
91
00:07:33.562 --> 00:07:33.762
Jah.
92
00:07:33.802 --> 00:07:35.982
Ja meie siis kolmapäeviti ja neljapäeviti.
93
00:07:36.022 --> 00:07:38.202
Ja reedeti siis jätkab Märt Treier nagu seni.
94
00:07:39.522 --> 00:07:40.042
Väga tubli.
95
00:07:40.222 --> 00:07:47.042
Ma soovin teile siis, ma ei tea, okast kurku, seda vähem sisse magamist, rahulikke öid, või siis rahutuid öid.
96
00:07:47.842 --> 00:07:48.402
Olge tublid.
97
00:07:49.363 --> 00:07:53.443
Me kuuleme teid alati viis kolmkümmend, kui meie hommik on, nii et vähemalt kaks kuulajat on teil olemas.
98
00:07:53.483 --> 00:07:55.243
Võime häid teemasid võtta sealt üle.
99
00:07:55.443 --> 00:08:01.363
Jah, aga kutsuge endale siia huvitavaid külalisi, me saame siit otse raadiomajast telemajja nopsata ja vastupidi.
100
00:08:01.623 --> 00:08:02.223
Täpselt.
101
00:08:02.543 --> 00:08:05.843
Igatahes tore ja jõudu teile ja kena ärkamist.
|
err-i-uuring-reformierakond-populaarseim-kuid-keskerakond-kosub | https://www.err.ee/973207/err-i-uuring-reformierakond-populaarseim-kuid-keskerakond-kosub | https://vod.err.ee/hls/uudised/971777/v/master.m3u8 | ERR-i uuring: Reformierakond populaarseim, kuid Keskerakond kosub | Augustis oli jätkuvalt kõige populaarsem partei Reformierakond, kuid ka peaministripartei Keskerakond on kosunud ja saanud üle valimiste järel alanud toetuse langusest, näitab ERR-i uudistetoimetuse tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuring. | Alates augustist muutis Turu-uuringute AS küsitlusmetoodikat. Kui varem küsitles uuringufirma inimesi vaid näost-näkku nende kodudes, siis nüüd on koondtulemuses kombineeritud näost-näkku küsitlust ja veebiküsitlust. Nagu näitasid viimased Euroopa Parlamendi valimiste tulemused, andis kahe küsitluse kombineerimine ka täpsema tulemuse. Selguse huvides toome allpool välja ka eraldi jaotuse näost-näkku küsitluse ja veebiküsitluse tulemustest.
Kahe küsitluse koondtulemus näitas, et kõige populaarsem partei on endiselt Reformierakond, keda toetas augustis 34 protsenti vastanutest. Kuivõrd juulis Turu-uuringute AS erakondade toetusküsitlust läbi ei viinud, on viimane võrdlus juunikuust, kui suurima opositsioonipartei toetus oli 32 protsenti. Riigikogu valimistel märtsis oli Reformierakonna toetus 28,9 protsenti.
Populaarsuselt teisel kohal oli augustis Keskerakond 22 protsendi suuruse toetusega. Seda on kolme protsendipunkti võrra enam kui juunis, mil erakonna toetus oli 19 protsenti. Riigikogu valimistel oli Keskerakonna toetusprotsent 23,1.
Tutvu küsitlustulemustega lähemalt ERR.ee reitingute erilehel.
EKRE ja sotsid kaotasid toetajaid
Kui Reformierakonna ja Keskerakonna toetus kasvas võrreldes juunikuuga, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus langes. EKRE-t toetas augustis 16 protsenti, juunis oli vastav näitaja 18. Riigikogu valimistel hääletas EKRE poolt 17,8 protsenti.
9. juunil erakonna esimeheks Indrek Saare valinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus langes kahe suvekuuga. Kui juunis oli sotsiaaldemokraatide toetusnumber 11, siis augustis kaheksa protsenti. Seega esimehevahetus sotside reitingule positiivset mõju ei avaldanud.
Parlamendiparteidest väiksema toetusega on Isamaa, keda toetas Turu-uuringute küsitluses seitse protsenti. Juunis oli Isamaal toetajaid üheksa ning riigikogu valimistel 11,4 protsenti ehk nende toetuskõver on valimiste järel olnud allapoole.
Parlamendivälistest erakondadest tõusis valimiskünnise piirile Eesti 200, keda toetas viis protsenti. Juunis oli Eesti 200 toetus neli, ning valimistel 4,4 protsenti.
Roheliste toetus oli augustis kolm, Elurikkuse Erakonnal ja Vabaerakonnal mõlemal üks protsent.
Tulemused erinevate küsitlusmetoodikatega
Küsitlustulemustes on väikesed erinevused ka erinevate küsitlusmeetodite kasutamisest tulenevalt. Näost-näkku meetodi puhul saavad keskmisest suurema toetuse Keskerakond ja Reformierakond. Veebiküsitluses puhul aga EKRE, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200.
Nii oli Reformierakonna toetus näost-näkku küsitluses 36 ja veebiküsitluses 33 protsenti. Keskerakonnal näost-näkku küsitluses 25 ja veebipaneelis 19.
EKRE-t toetas näost-näkku küsitluses 14 ja veebiküsitluses 18 protsenti. Sotsiaaldemokraate toetas näost-näkku seitse ja veebipaneelis 10 protsenti.
Isamaa toetusnumbrid olid erinevates küsitlusmetoodikates üsna samad- vastavalt seitse näost-näkku ja kuus veebiküsitluses. Eesti 200-l oli näost-näkku küsitluses toetajaid neli ja veebipaneelis kuus.
Turu-uuringute AS küsitles näost-näkku ja veebipaneelis kokku 1043 inimest (515 näost-näkku ja 528 veebipaneelis). Küsitlus viidi läbi 9. kuni 20. augustini.
Täpsemaid numbreid saab vaadata ERR-i reitingute alamlehelt. | Kõige populaarsem partei on Reformierakond, keda toetas augustis kolmkümmend neli protsenti vastanutest, näitab ERR-i uudistetoimetuse tellimusel Turu-uuringute Aktsiaseltsi poolt läbi viidud uuring. Populaarsuselt teisel kohal on augustis Keskerakond kahekümne kahe protsendise toetusega, mis on kolme protsendipunkti võrra suurem kui juunis. Samas on Keskerakonnale suur probleem vene valijate toetuse vähenemine, mis võib kohalikel valimistel karmilt kätte maksta Tallinnas. Turu-uuringute Aktsiaseltsi seekordne küsitlus kasutas uut metoodikat. Nimelt kombineeriti näost näkku küsitluse ja veebiküsitluse tulemused. Veebiküsitlustes enamasti saavad rohkem hääli sellised erakonnad, kelle toetajaskond ongi aktiivsem, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja sellised nooremad, nooremad ja rohkem internetis olevad vastajad ja vähem toetust saavad veebiküsitlustes Keskerakond. Ülekaalukat liidripositsiooni hoidva Reformierakonna juht Kaja Kallas tunnistab, et rohkem kui kahe aasta pärast toimuvate kohalike valimiste seisukohalt praegused reitingud suurt tähtsust ei oma. Praegused reitingud näitavad pigem siis toetust või mittetoetust praegusele valitsusele ja siis opositsioonierakondadele toetust, aga mis puudutab kohalikke valimisi, siis sinna läheb aega ja see kõik võib muutuda. Keskerakonna probleem on kohalike valimiste lähenedes vene valijate toetuse vähenemine. Venekeelne valija on arusaamatuses, ei oska oma eelistust teha, et väga palju on venekeelsete vastajate hulgas neid, kes ei valiks mitte kedagi või või ei oska oma eelistust öelda. Nii et Keskerakonnas ollakse mingil moel pettunud, aga uut eelistust ei ole ka veel leitud. Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart nõustub, et koalitsioon EKRE-ga on Keskerakonna toetust murendanud. Ja seda numbrid näitavad, et inimesed andsid enda hinnangu ja sellega tuleb väga tõsiselt arvestada. Aga ma arvan, et me kõik peaksime olema huvitatud, et riigivalitsuse tasemel oleks rohkem sisulisi tegevusi kui reljeefseid väljaütlemisi. Eelkõige on Keskerakonda toetanud vene valija liikunud sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 taha, kuid ka Reformierakond loodab ripakile jäänud hääli juurde saada. Me oleme mõelnud tõepoolest, kuidas vene valijaid paremini kõnetada. Me kindlasti ei tee seda rääkides erinevat juttu erinevatele valijagruppidele, kuid me näeme, et on avanenud see võimalusaken, et ka vene valija hakkab valima vastavalt maailmavaatele, mitte lähtuvalt oma rahvusest. | WEBVTT
1
00:00:01.560 --> 00:00:10.581
Kõige populaarsem partei on Reformierakond, keda toetas augustis kolmkümmend neli protsenti vastanutest, näitab ERR-i uudistetoimetuse tellimusel Turu-uuringute Aktsiaseltsi poolt läbi viidud uuring.
2
00:00:10.981 --> 00:00:18.341
Populaarsuselt teisel kohal on augustis Keskerakond kahekümne kahe protsendise toetusega, mis on kolme protsendipunkti võrra suurem kui juunis.
3
00:00:18.381 --> 00:00:25.382
Samas on Keskerakonnale suur probleem vene valijate toetuse vähenemine, mis võib kohalikel valimistel karmilt kätte maksta Tallinnas.
4
00:00:26.922 --> 00:00:30.902
Turu-uuringute Aktsiaseltsi seekordne küsitlus kasutas uut metoodikat.
5
00:00:31.342 --> 00:00:35.523
Nimelt kombineeriti näost näkku küsitluse ja veebiküsitluse tulemused.
6
00:00:35.883 --> 00:00:56.624
Veebiküsitlustes enamasti saavad rohkem hääli sellised erakonnad, kelle toetajaskond ongi aktiivsem, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja sellised nooremad, nooremad ja rohkem internetis olevad vastajad ja vähem toetust saavad veebiküsitlustes Keskerakond.
7
00:00:57.264 --> 00:01:08.325
Ülekaalukat liidripositsiooni hoidva Reformierakonna juht Kaja Kallas tunnistab, et rohkem kui kahe aasta pärast toimuvate kohalike valimiste seisukohalt praegused reitingud suurt tähtsust ei oma.
8
00:01:08.405 --> 00:01:24.786
Praegused reitingud näitavad pigem siis toetust või mittetoetust praegusele valitsusele ja siis opositsioonierakondadele toetust, aga mis puudutab kohalikke valimisi, siis sinna läheb aega ja see kõik võib muutuda.
9
00:01:25.246 --> 00:01:30.307
Keskerakonna probleem on kohalike valimiste lähenedes vene valijate toetuse vähenemine.
10
00:01:30.787 --> 00:01:41.548
Venekeelne valija on arusaamatuses, ei oska oma eelistust teha, et väga palju on venekeelsete vastajate hulgas neid, kes ei valiks mitte kedagi või või ei oska oma eelistust öelda.
11
00:01:41.968 --> 00:01:48.928
Nii et Keskerakonnas ollakse mingil moel pettunud, aga uut eelistust ei ole ka veel leitud.
12
00:01:49.228 --> 00:01:57.229
Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart nõustub, et koalitsioon EKRE-ga on Keskerakonna toetust murendanud.
13
00:01:57.289 --> 00:02:09.110
Ja seda numbrid näitavad, et inimesed andsid enda hinnangu ja sellega tuleb väga tõsiselt arvestada.
14
00:02:09.150 --> 00:02:23.191
Aga ma arvan, et me kõik peaksime olema huvitatud, et riigivalitsuse tasemel oleks rohkem sisulisi tegevusi kui reljeefseid väljaütlemisi.
15
00:02:23.431 --> 00:02:33.352
Eelkõige on Keskerakonda toetanud vene valija liikunud sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 taha, kuid ka Reformierakond loodab ripakile jäänud hääli juurde saada.
16
00:02:33.852 --> 00:02:38.932
Me oleme mõelnud tõepoolest, kuidas vene valijaid paremini kõnetada.
17
00:02:38.972 --> 00:02:54.653
Me kindlasti ei tee seda rääkides erinevat juttu erinevatele valijagruppidele, kuid me näeme, et on avanenud see võimalusaken, et ka vene valija hakkab valima vastavalt maailmavaatele, mitte lähtuvalt oma rahvusest.
|
lasnamael-toimuvatel-noorte-meistrivoistlustel-sarasid-sprinterid | https://sport.err.ee/81745/lasnamael-toimuvatel-noorte-meistrivoistlustel-sarasid-sprinterid | https://vod.err.ee/hls/sport/571629/v/master.m3u8 | Lasnamäel toimuvatel noorte meistrivõistlustel särasid sprinterid | Lasnamäe hallis algasid pea 600 osalejaga toimuvad talvised Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus. | Avapäeva parimad tulemused sündisid sprindis. Neidude A-klassi 60 meetri jooksu võitis Tartu Kalevi esindaja Margit Kalk 7,77 sekundiga. Neli sajanikku oli aeglasem Liina Valk ja 12 sajandikku kaotas talle Lishanna Ilves. 16-ne aastane Kalk on täitnud mitmel alal suvel Gruusias toimuvate noorte Euroopa meistrivõistluste normid.
Samale tiitlivõistlusele pürgiv Jakob Ristimets võitis poiste A-klassi 60 meetri sprindi finaali 7,06 sekundiga. Pärnu Altiuse klubi sportlane edestas ühe sajandikuga Daniil Dudenkovi.
Homme jätkuvate meistrivõistlustega selgitatakse ühtlasi välja Balti maavõistlusele sõitev koondis. | Lasnamäe hallis algasid pea kuuesaja osalejaga toimuvad talvised Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus. Avapäeva parimad tulemused sündisid sprindis. Neidude A-klassi kuuekümne meetri jooksu võitis Tartu Kalevi esindaja Margit Kalk seitsme koma seitsmekümne seitsme sekundiga. Neli sajandikku oli aeglasem Liina Valk ja kaksteist sajandikku kaotas talle Lishanna Ilves. Kuueteistkümneaastane Kalk on täitnud mitmel alal suvel Gruusias toimuvate noorte Euroopa meistrivõistluste normid. Samale tiitlivõistlusele pürgiv Jakob Ristimets võitis poiste A-klassi kuuekümne meetri sprindi finaali seitsme koma null kuue sekundiga. Pärnu Altiuse klubi sportlane edestas ühe sajandikuga Daniil Dudenkovi. Homme jätkuvate meistrivõistlustega selgitatakse ühtlasi välja Balti maavõistlusele sõitev koondis. | WEBVTT
1
00:00:00.080 --> 00:00:05.202
Lasnamäe hallis algasid pea kuuesaja osalejaga toimuvad talvised Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus.
2
00:00:05.563 --> 00:00:07.784
Avapäeva parimad tulemused sündisid sprindis.
3
00:00:07.824 --> 00:00:13.686
Neidude A-klassi kuuekümne meetri jooksu võitis Tartu Kalevi esindaja Margit Kalk seitsme koma seitsmekümne seitsme sekundiga.
4
00:00:14.127 --> 00:00:18.029
Neli sajandikku oli aeglasem Liina Valk ja kaksteist sajandikku kaotas talle Lishanna Ilves.
5
00:00:18.449 --> 00:00:23.751
Kuueteistkümneaastane Kalk on täitnud mitmel alal suvel Gruusias toimuvate noorte Euroopa meistrivõistluste normid.
6
00:00:24.652 --> 00:00:30.955
Samale tiitlivõistlusele pürgiv Jakob Ristimets võitis poiste A-klassi kuuekümne meetri sprindi finaali seitsme koma null kuue sekundiga.
7
00:00:31.375 --> 00:00:34.876
Pärnu Altiuse klubi sportlane edestas ühe sajandikuga Daniil Dudenkovi.
8
00:00:34.956 --> 00:00:40.539
Homme jätkuvate meistrivõistlustega selgitatakse ühtlasi välja Balti maavõistlusele sõitev koondis.
|
manniku-lasketiirus-algasid-suured-renoveerimistood | https://sport.err.ee/81744/manniku-lasketiirus-algasid-suured-renoveerimistood | https://vod.err.ee/hls/sport/571625/v/master.m3u8 | Männiku lasketiirus algasid suured renoveerimistööd | Männiku lasketiirus algasid suuremad ümberehitused eesmärgiga viia lasketiir vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. See on hädavajalik, sest juba nelja kuu pärast peetakse seal juunioride Euroopa meistrivõistlused. | Kaitseliitlaste ja kaitseväelaste oluline laskeväljaõppekeskus, Männiku lasketiir on viimastel aastatel võõrustanud Eesti paremaid laskureid Mati Margi mälestusvõistlustel ja noorte Eesti meistrivõistlustel. Head, aga võrdlemisi askeetlikud tingimused muutuvad nüüd märgatavalt seoses juunioride tiitlivõistluse korraldamisega.
"Tiiru oleks vaja renoveerida nii ehk naa," ütles Eesti Laskurliidu tegevjuht Meelis Loit ETV spordisaatele. "Aga juba juunis toimub siin juunioride EM ja seetõttu oli vaja tegutseda kohe ning jaanuaris ehitada. Siia tulevad Euroopa parimad juuniorid, eeldatavalt ligi 40 riigist umbes 400 osalejaga."
Et Eestigi paarkümmend paremat noort laskurit saaksid kodus võistelda parimates oludes, renoveeritakse 1978. aastal valminud Männiku lasketiir maikuuks päris põhjalikult. "Ehitatakse ümber kolm põhilist laskekohta," sõnas lasketiiru juhataja Aavo Pekri. "Tuleb juurde finaaltiir ning kompleksile ehitatakse peale katus. Lasketingimused paranevad oluliselt ja pärast EM-i saab siin lasta aastaringselt."
Ligi tuhandel ruutmeetril asetseva finaaltiiru renoveerimine on suurim ettevõtmine, väiksemad ümberehitused ootavad ka 30 laskekohaga püstolitiiru. "Laskekohad viiakse ISSF-i reeglitele vastavaks ja luuakse publikule pealtvaatamise võimalus, mis praegu puudub. Kolmas suurem koht on 50 meetri kvalifikatsiooniala, kuhu tuleb juurde 64 laskekohta," lisas Pekri.
Ümberehitused Männiku lasketiirus lähevad maksma pool miljonit eurot. Ehitustegevuse algus viibis, kuivõrd poliitiline olukord maailmas sundis kaitseliitu kulutusi ümber vaatama. Juunioride EM-i läbiviimine renoveerimata lasketiirus poleks aga võimalik ja korraldusõigus oli juba Eestile antud. | Kaitseliitlaste ja kaitseväelaste oluline laskeväljaõppekeskus, Männiku lasketiir on viimastel aastatel võõrustanud Eesti paremaid laskureid Mati Margi mälestusvõistlustel ja noorte Eesti meistrivõistlustel. Head, aga võrdlemisi askeetlikud tingimused muutuvad nüüd märgatavalt seoses juunioride tiitlivõistluse korraldamisega. Tiiru renoveerida oleks vaja tegelikult nii ehk naa, aga, aga just see ajaline mõõde ongi see, et meil on juunis Euroopa juunioride meistrivõistlused ja seetõttu on vaja siin kohe praegu tegutseda ja jaanuarikuus ehitada. Siia tulevad siis Euroopa kõige paremad juuniorid kokku ja eeldatavalt tuleb siia ligi nelikümmend riiki ja kuskil nelisada osalejat. Et Eestigi paarkümmend paremat noort laskurit saaksid kodus võistelda parimates oludes, renoveeritakse tuhande üheksasaja seitsmekümne kaheksandal aastal valminud Männiku lasketiir maikuuks päris põhjalikult. Ehitatakse ümber kolm põhilist laskekohta, ehk et tuleb juurde finaaltiir, finaaltiir tuleb viisteist meetrit lai, ta läheb kolm meetrit laiemaks praegusest ja läheb katuse alla. Ehk et lasketingimused paranevad oluliselt. Saab läbi, peale EM-i saab aasta läbi lasta, ei sega lumi, vihm ega külm. Ligi tuhandel ruutmeetril asetseva finaaltiiru renoveerimine on suurim ettevõtmine. Väiksemad ümberehitused ootavad ka kolmekümne laskekohaga püstolitiiru. Laskekohad viiakse ISSF-i reeglitele vastavaks ja tehakse juurde publikule pealtvaatamise võimalus. Praegu see pealtvaatamise võimalus puudub. Ja kolmas suurem koht on, on siis viiekümne meetri kvalifikatsiooniala, kus tuleb juurde kuuskümmend neli laskekohta. Muidugi on hea meel, et see tiir saab valmis ehk et meil tekib võimalus meie sportlastel aastaringselt harju- harjutada ja meil on võimalus edaspidigi teha rahvusvahelisi võistlusi heas kaasaegses lasketiirus. Ümberehitused Männiku lasketiirus lähevad maksma pool miljonit eurot. Ehitustegevuse algus viibis, kuivõrd poliitiline olukord maailmas sundis Kaitseliitu kulutusi ümber vaatama. Juunioride EM-i läbiviimine renoveerimata lasketiirus poleks aga võimalik ja korraldusõigus oli juba Eestile antud. Siinkohal tahaks öelda suured tänud Vabariigi Valitsusele, kes aru saades meie raskest seisust tulid appi ja leidsid võimaluse reservfondist selle tiiru ehitamiseks ikkagi raha anda. Kindlasti on meil olemas nii-öelda kvaliteedigarantii ka sellega, et me oleme eelnevalt korraldanud jahilaskmise Euroopa meistrivõistlusi ja õhkrelva Euroopa meistrivõistlusi ja selle korraldusliku poolega on siiamaani väga rahule jäädud. | WEBVTT
1
00:00:00.200 --> 00:00:10.781
Kaitseliitlaste ja kaitseväelaste oluline laskeväljaõppekeskus, Männiku lasketiir on viimastel aastatel võõrustanud Eesti paremaid laskureid Mati Margi mälestusvõistlustel ja noorte Eesti meistrivõistlustel.
2
00:00:10.821 --> 00:00:17.562
Head, aga võrdlemisi askeetlikud tingimused muutuvad nüüd märgatavalt seoses juunioride tiitlivõistluse korraldamisega.
3
00:00:18.022 --> 00:00:30.983
Tiiru renoveerida oleks vaja tegelikult nii ehk naa, aga, aga just see ajaline mõõde ongi see, et meil on juunis Euroopa juunioride meistrivõistlused ja seetõttu on vaja siin kohe praegu tegutseda ja jaanuarikuus ehitada.
4
00:00:31.403 --> 00:00:38.084
Siia tulevad siis Euroopa kõige paremad juuniorid kokku ja eeldatavalt tuleb siia ligi nelikümmend riiki ja kuskil nelisada osalejat.
5
00:00:38.804 --> 00:00:49.045
Et Eestigi paarkümmend paremat noort laskurit saaksid kodus võistelda parimates oludes, renoveeritakse tuhande üheksasaja seitsmekümne kaheksandal aastal valminud Männiku lasketiir maikuuks päris põhjalikult.
6
00:00:49.085 --> 00:01:01.406
Ehitatakse ümber kolm põhilist laskekohta, ehk et tuleb juurde finaaltiir, finaaltiir tuleb viisteist meetrit lai, ta läheb kolm meetrit laiemaks praegusest ja läheb katuse alla.
7
00:01:01.446 --> 00:01:04.747
Ehk et lasketingimused paranevad oluliselt.
8
00:01:04.927 --> 00:01:10.987
Saab läbi, peale EM-i saab aasta läbi lasta, ei sega lumi, vihm ega külm.
9
00:01:11.647 --> 00:01:15.808
Ligi tuhandel ruutmeetril asetseva finaaltiiru renoveerimine on suurim ettevõtmine.
10
00:01:15.848 --> 00:01:20.148
Väiksemad ümberehitused ootavad ka kolmekümne laskekohaga püstolitiiru.
11
00:01:20.188 --> 00:01:27.469
Laskekohad viiakse ISSF-i reeglitele vastavaks ja tehakse juurde publikule pealtvaatamise võimalus.
12
00:01:27.729 --> 00:01:29.869
Praegu see pealtvaatamise võimalus puudub.
13
00:01:29.909 --> 00:01:38.410
Ja kolmas suurem koht on, on siis viiekümne meetri kvalifikatsiooniala, kus tuleb juurde kuuskümmend neli laskekohta.
14
00:01:38.450 --> 00:01:52.611
Muidugi on hea meel, et see tiir saab valmis ehk et meil tekib võimalus meie sportlastel aastaringselt harju- harjutada ja meil on võimalus edaspidigi teha rahvusvahelisi võistlusi heas kaasaegses lasketiirus.
15
00:01:53.252 --> 00:01:56.652
Ümberehitused Männiku lasketiirus lähevad maksma pool miljonit eurot.
16
00:01:56.692 --> 00:02:02.833
Ehitustegevuse algus viibis, kuivõrd poliitiline olukord maailmas sundis Kaitseliitu kulutusi ümber vaatama.
17
00:02:02.873 --> 00:02:09.533
Juunioride EM-i läbiviimine renoveerimata lasketiirus poleks aga võimalik ja korraldusõigus oli juba Eestile antud.
18
00:02:09.793 --> 00:02:21.554
Siinkohal tahaks öelda suured tänud Vabariigi Valitsusele, kes aru saades meie raskest seisust tulid appi ja leidsid võimaluse reservfondist selle tiiru ehitamiseks ikkagi raha anda.
19
00:02:21.914 --> 00:02:36.236
Kindlasti on meil olemas nii-öelda kvaliteedigarantii ka sellega, et me oleme eelnevalt korraldanud jahilaskmise Euroopa meistrivõistlusi ja õhkrelva Euroopa meistrivõistlusi ja selle korraldusliku poolega on siiamaani väga rahule jäädud.
|
alusalu-pidi-eesti-meistrivoistlustel-konkurendi-paremust-tunnistama | https://sport.err.ee/81747/alusalu-pidi-eesti-meistrivoistlustel-konkurendi-paremust-tunnistama | https://vod.err.ee/hls/sport/571707/v/master.m3u8 | Alusalu pidi Eesti meistrivõistlustel konkurendi paremust tunnistama | Kiiruisutamise Eesti meistrivõistlustel Adaveres võitis Marten Liiv esikoha kõigil neljal distantsil ja püstitas kaks rajarekordit. Saskia Alusalu võitis neljast distantsist kolm. | Kõigil neljal distantsil 500 m kuni 3000 m kindla võidu saanud Marten Liiv üllatas 500 meetri rajarekordiga iseennastki. Uus tippmark 40,69 on eelmisest poole sekundi võrra parem. "Minu põhiliseks eesmärgiks oli püsti jääda, et saaksin kõik distantsid läbida," ütles Liiv ETV spordisaatele. "Ma pole kunagi varem sõitnud ühel päeval nelja distantsi. Oli üsna keeruline."
Meie viimaste aastate edukaim kiiruisutaja Saskia Alusalu alustas võistluspäeva napi kaotusega Mariin Sarapile 500 meetris, kuid pikematel distantsidel jättis konkurendid kaugele selja taha. "Eelmisel nädalal vihma sadas ja täna oli mul Adaveres esimene päev jääl," lausus Alusalu. "Nagu Ants Antson ütles, et 250 m ringilt on vaja ümber õppida 400 m ringile ja vastupidi. Mu kaotus näitab ka seda, et kiiruisutamise tase Eestis tõuseb. Lisaks sellele pole ma sprinter, vaid puhtalt pikamaasõitja. Adavere võistlus oli mulle heaks treeninguks enne järgmisel nädalavahetusel toimuvat MM-i." | Kõige suurem üllatus oli see, et Eesti meistrivõistlused Adaveres täna üldse toimusid. Juhtus niimoodi, et ilmataat oli meie poolt. Ega tõesti eile õhtu ise ka ei uskunud, et kogu programmi ära saame teha ja et jää kestab ja jää on väga hea. Seda näitab seda, et sündisid mitmed rajarekordid. Kõigil neljal distantsil viiesajast kuni kolmetuhande meetrini kindla võidu saanud Marten Liiv üllatas viiesaja meetri rajarekordiga iseennastki. Uus tippmark nelikümmend koma kuuskümmend üheksa on eelmisest poole sekundi võrra parem. Mul on põhieesmärk oli lihtsalt püsti jääda, et kõik distantsid et saaks läbi teha. Ma polegi vist kunagi sõitnud neli distantsi päevas, et see on üsna keeruline. Juunioride maailmakarikaetappidel medaleid võitnud üheksateistkümneaastane Marten Liiv on senisele hooajale tagasi vaadates rahul ka esimeste startidega täiskasvanute maailmakarikasarjas. Minu eesmärk oligi täiskasvanute MK-l et saada kogemusi, et näha siis järgmist hooaega ette, et mis mind ees ootab. Et ma õppisin sealt väga palju, et ma nägin kuidas maailma parimad uisutajad sõidavad ja proovisingi õppida siis nende pealt. Meie viimaste aastate edukaim kiiruisutaja Saskia Alusalu alustas võistluspäeva napi kaotusega Mariin Sarapile viiesajas meetris, kuid pikematel distantsidel jättis konkurendid kaugele selja taha. Täna oli esimene päev, kus ma olin Adaveres uuesti jääl üle kahe aasta. Terve eelmine nädal vihma sadas ja täna oli täitsa esimene päev jääl. Et nagu Ants Antson ütles ka, et kahesaja viiekümneselt ringilt on vaja ümber õppida neljasajasele ja vastupidi samamoodi. Et see näitab seda, et ikkagi kiiruisutamise tase tõuseb ja ja mina olen ju puhtalt ikkagi pikamaasõitja ja nagu oma sprindiks ei treeni ega nagu otseselt mitmevõistluseks ei treeni. Minu põhieesmärk on ikkagi järgmisel nädalavahetusel toimuv MM. See oli lihtsalt väga tore ja vahva treening ja Väino Treiman on teinud super tööd. Tegelikult ma arvan, et see on suhteliselt ime, et Eesti meistrivõistlused üldse toimusid, et väga väga tore oli. | WEBVTT
1
00:00:00.340 --> 00:00:04.440
Kõige suurem üllatus oli see, et Eesti meistrivõistlused Adaveres täna üldse toimusid.
2
00:00:04.700 --> 00:00:07.841
Juhtus niimoodi, et ilmataat oli meie poolt.
3
00:00:08.041 --> 00:00:15.541
Ega tõesti eile õhtu ise ka ei uskunud, et kogu programmi ära saame teha ja et jää kestab ja jää on väga hea.
4
00:00:15.881 --> 00:00:18.961
Seda näitab seda, et sündisid mitmed rajarekordid.
5
00:00:19.281 --> 00:00:26.462
Kõigil neljal distantsil viiesajast kuni kolmetuhande meetrini kindla võidu saanud Marten Liiv üllatas viiesaja meetri rajarekordiga iseennastki.
6
00:00:26.502 --> 00:00:31.042
Uus tippmark nelikümmend koma kuuskümmend üheksa on eelmisest poole sekundi võrra parem.
7
00:00:31.102 --> 00:00:35.162
Mul on põhieesmärk oli lihtsalt püsti jääda, et kõik distantsid et saaks läbi teha.
8
00:00:35.462 --> 00:00:40.143
Ma polegi vist kunagi sõitnud neli distantsi päevas, et see on üsna keeruline.
9
00:00:40.663 --> 00:00:50.003
Juunioride maailmakarikaetappidel medaleid võitnud üheksateistkümneaastane Marten Liiv on senisele hooajale tagasi vaadates rahul ka esimeste startidega täiskasvanute maailmakarikasarjas.
10
00:00:50.323 --> 00:00:57.724
Minu eesmärk oligi täiskasvanute MK-l et saada kogemusi, et näha siis järgmist hooaega ette, et mis mind ees ootab.
11
00:00:57.984 --> 00:01:04.744
Et ma õppisin sealt väga palju, et ma nägin kuidas maailma parimad uisutajad sõidavad ja proovisingi õppida siis nende pealt.
12
00:01:04.784 --> 00:01:15.505
Meie viimaste aastate edukaim kiiruisutaja Saskia Alusalu alustas võistluspäeva napi kaotusega Mariin Sarapile viiesajas meetris, kuid pikematel distantsidel jättis konkurendid kaugele selja taha.
13
00:01:15.545 --> 00:01:19.685
Täna oli esimene päev, kus ma olin Adaveres uuesti jääl üle kahe aasta.
14
00:01:20.025 --> 00:01:25.306
Terve eelmine nädal vihma sadas ja täna oli täitsa esimene päev jääl.
15
00:01:25.866 --> 00:01:33.186
Et nagu Ants Antson ütles ka, et kahesaja viiekümneselt ringilt on vaja ümber õppida neljasajasele ja vastupidi samamoodi.
16
00:01:33.226 --> 00:01:44.987
Et see näitab seda, et ikkagi kiiruisutamise tase tõuseb ja ja mina olen ju puhtalt ikkagi pikamaasõitja ja nagu oma sprindiks ei treeni ega nagu otseselt mitmevõistluseks ei treeni.
17
00:01:45.027 --> 00:01:48.567
Minu põhieesmärk on ikkagi järgmisel nädalavahetusel toimuv MM.
18
00:01:48.647 --> 00:01:54.428
See oli lihtsalt väga tore ja vahva treening ja Väino Treiman on teinud super tööd.
19
00:01:54.608 --> 00:01:59.388
Tegelikult ma arvan, et see on suhteliselt ime, et Eesti meistrivõistlused üldse toimusid, et väga väga tore oli.
|
saalihokikoondise-rundaja-kogu-meeskond-tegutses-hasti | https://sport.err.ee/81743/saalihokikoondise-rundaja-kogu-meeskond-tegutses-hasti | https://vod.err.ee/hls/sport/571703/v/master.m3u8 | Saalihokikoondise ründaja: kogu meeskond tegutses hästi | Eesti saalihokikoondis sai kodusel MM-valikturniiril kolmanda järjestikkuse võidu ja kindlustas pääsu detsembris Riias toimuvale finaalturniirile, kui alistas 7:2 Taani meeskonna. | "Mul oli tõesti hea mäng, aga kogu meeskond oli täna hea," ütles Eesti meeskonna parimaks mängijaks tunnistatud ründaja Patrik Kareliusson ETV spordisaatele. "Väravavaht oli fantastiline, ta päästis meid palju kordi."
Eesti koondise puurisuul toimetas seekord Siim Stokkeby, kes asendas soojendusel vigastada saanud esiväravavaht Marek Õiget. "Minu jaoks polnud see probleemiks, sest pean alati valmis olemas," lisas Stokkeby, kellele teatati viis minutit enne mängu algust, et tuleb postide vahele minna.
"Täitsime enne turniiri püstitatud eesmärgi," tunnistas ründaja Rein Kivi. "Otsustasime juba enne turniiri, et täna on üks meeskond väljakul ja selleks on Eesti." | Otsustavat kohtumist pääsu eest maailmameistrivõistluste finaalturniirile ehk jõudmaks kodus kahe parema hulka, alustas Eesti koondis enesekindlalt ja võidutahteliselt. Juba kolmanda mänguminuti algul viis Rootsis üles kasvanud kahekümne kolme aastane Patrik Kareliusson muljetavaldava soolorünnaku järel meeskonna juhtima. Peatreener Argo Kungla hoolealuste surve eile kahekordse maailmameistri Soome vastu hästi tegutsenud ja vaid kaks üheksa kaotanud Taani koondise väravale tugevnes veelgi. Viiskümmend sekundit hiljem oli Patrik Markuse viskest seis kaks null. Väravatesadu aga sellega alles algas. Kahekümne üheksa aastase Norras mängiva Andreas Wöidumaa vaheltlõike ja tabava viske järel suurenes vahe veelgi. Esimese kolmandikaja lõpuks kasvatas kolmekümne kahe aastane pärast kuueaastast vigastust just tänaseks mänguks valmistunud Raul Kivi Kareliussoni söödust Eesti edu neljaväravaliseks, neli null. Vaidlematult oli oma tuntav osa selles ka kokku kolmekümne kahest viskest kolmkümmend tõrjunud väravavaht Siim Stokkebyl, kes väravasuule pidi asuma pärast algkoosseisu kavandatud Soome meistriliigas mängiva Marek Õige reielihase vigastust soojendusel viis minutit enne mängu algust. Minu jaoks see ei ole tegelikult probleem, et ma pean kogu aeg valmis olema. Et aga see viis minutit ja sellises olukorras, et natuke võib-olla pani mõtlema, aga mitte midagi hullu. Et see on mu töö, et peangi tegema seda niimoodi. Ja adrenaliin oli üleval, mis lubas isegi vaata et teha ühe elu parema mängu. Absoluutselt jah, et adrenaliin vahepeal jah kaotas isegi kõrvakuulmise ära, et ainult otse siht ees. Eesti meeskond ründas ka märksa kiiremini ja teravamalt kui taanlased. Täpsete söötudega toodi rünnakule reeglina suured jõud. Wöidumaa tegi seisuks viis null Kareliussoni söödust. Taani viskas esimese värava alles siis, Kenneth Danielsen, üks viis. Teise kolmandikaja lõpetas Eesti koondise parimaks tunnistatud Patrik Kareliussoni tabamus, temalt kaks väravat ja kolm resultatiivset söötu. I had a good game as well, the whole team was good today. The goalkeeper was fantastic. What a game. He saved us many times. Mäng oli tehtud, lõppseisuks seitse kaks tegi nelikümmend seitse sekundit enne kohtumise lõppu meie saalihoki legendaarne vendade paar Rein Kivi Rauli söödust. Suur rõõmupidu võis alata. Eesti meeskond on üheteistkümnendat korda jõudnud maailmameistrivõistluste finaalturniirile. See tähendab kõigile MM-lõppturniiridele, mis üldse peetud. Päris hea lõpetus, et veel vennasöödust ja veel kodupubliku ees, see on see kõige, kõige magusam tunne selline, et nüüd oleme saavutanud selle eesmärgi, mis me tulime siit võtma. Üllatus see ei olnud, seda te võtma, nagu sa ütlesid, tulite. Me otsustasime juba, juba enne turniiri ja enne tänast mängu, et täna on ainult üks meeskond väljaku peal ja see on Eesti. | WEBVTT
1
00:00:01.320 --> 00:00:08.541
Otsustavat kohtumist pääsu eest maailmameistrivõistluste finaalturniirile ehk jõudmaks kodus kahe parema hulka, alustas Eesti koondis enesekindlalt ja võidutahteliselt.
2
00:00:08.581 --> 00:00:15.802
Juba kolmanda mänguminuti algul viis Rootsis üles kasvanud kahekümne kolme aastane Patrik Kareliusson muljetavaldava soolorünnaku järel meeskonna juhtima.
3
00:00:16.022 --> 00:00:23.663
Peatreener Argo Kungla hoolealuste surve eile kahekordse maailmameistri Soome vastu hästi tegutsenud ja vaid kaks üheksa kaotanud Taani koondise väravale tugevnes veelgi.
4
00:00:24.083 --> 00:00:26.903
Viiskümmend sekundit hiljem oli Patrik Markuse viskest seis kaks null.
5
00:00:27.323 --> 00:00:28.943
Väravatesadu aga sellega alles algas.
6
00:00:29.223 --> 00:00:33.964
Kahekümne üheksa aastase Norras mängiva Andreas Wöidumaa vaheltlõike ja tabava viske järel suurenes vahe veelgi.
7
00:00:34.464 --> 00:00:43.925
Esimese kolmandikaja lõpuks kasvatas kolmekümne kahe aastane pärast kuueaastast vigastust just tänaseks mänguks valmistunud Raul Kivi Kareliussoni söödust Eesti edu neljaväravaliseks, neli null.
8
00:00:43.985 --> 00:00:57.846
Vaidlematult oli oma tuntav osa selles ka kokku kolmekümne kahest viskest kolmkümmend tõrjunud väravavaht Siim Stokkebyl, kes väravasuule pidi asuma pärast algkoosseisu kavandatud Soome meistriliigas mängiva Marek Õige reielihase vigastust soojendusel viis minutit enne mängu algust.
9
00:00:58.206 --> 00:01:00.606
Minu jaoks see ei ole tegelikult probleem, et ma pean kogu aeg valmis olema.
10
00:01:01.567 --> 00:01:07.627
Et aga see viis minutit ja sellises olukorras, et natuke võib-olla pani mõtlema, aga mitte midagi hullu.
11
00:01:07.667 --> 00:01:11.068
Et see on mu töö, et peangi tegema seda niimoodi.
12
00:01:11.188 --> 00:01:16.008
Ja adrenaliin oli üleval, mis lubas isegi vaata et teha ühe elu parema mängu.
13
00:01:16.128 --> 00:01:22.049
Absoluutselt jah, et adrenaliin vahepeal jah kaotas isegi kõrvakuulmise ära, et ainult otse siht ees.
14
00:01:22.109 --> 00:01:25.169
Eesti meeskond ründas ka märksa kiiremini ja teravamalt kui taanlased.
15
00:01:25.429 --> 00:01:27.869
Täpsete söötudega toodi rünnakule reeglina suured jõud.
16
00:01:27.909 --> 00:01:30.510
Wöidumaa tegi seisuks viis null Kareliussoni söödust.
17
00:01:30.890 --> 00:01:34.270
Taani viskas esimese värava alles siis, Kenneth Danielsen, üks viis.
18
00:01:34.870 --> 00:01:41.311
Teise kolmandikaja lõpetas Eesti koondise parimaks tunnistatud Patrik Kareliussoni tabamus, temalt kaks väravat ja kolm resultatiivset söötu.
19
00:01:41.591 --> 00:01:44.171
I had a good game as well, the whole team was good today.
20
00:01:44.891 --> 00:01:47.131
The goalkeeper was fantastic.
21
00:01:47.251 --> 00:01:47.752
What a game.
22
00:01:48.252 --> 00:01:49.332
He saved us many times.
23
00:01:49.932 --> 00:01:56.812
Mäng oli tehtud, lõppseisuks seitse kaks tegi nelikümmend seitse sekundit enne kohtumise lõppu meie saalihoki legendaarne vendade paar Rein Kivi Rauli söödust.
24
00:01:57.173 --> 00:01:58.613
Suur rõõmupidu võis alata.
25
00:01:58.853 --> 00:02:02.893
Eesti meeskond on üheteistkümnendat korda jõudnud maailmameistrivõistluste finaalturniirile.
26
00:02:03.153 --> 00:02:05.973
See tähendab kõigile MM-lõppturniiridele, mis üldse peetud.
27
00:02:06.554 --> 00:02:18.395
Päris hea lõpetus, et veel vennasöödust ja veel kodupubliku ees, see on see kõige, kõige magusam tunne selline, et nüüd oleme saavutanud selle eesmärgi, mis me tulime siit võtma.
28
00:02:18.755 --> 00:02:21.595
Üllatus see ei olnud, seda te võtma, nagu sa ütlesid, tulite.
29
00:02:22.195 --> 00:02:28.876
Me otsustasime juba, juba enne turniiri ja enne tänast mängu, et täna on ainult üks meeskond väljaku peal ja see on Eesti.
|
tennisenaiskonna-kapten-taitsime-oma-eesmargi | https://sport.err.ee/81748/tennisenaiskonna-kapten-taitsime-oma-eesmargi | https://vod.err.ee/hls/sport/571705/v/master.m3u8 | Tennisenaiskonna kapten: täitsime oma eesmärgi | Eesti tennisenaiskond jäi püsima Föderatsiooni karikasarjas esiliigasse, sest võitis Eilatis toimunud otsustavas matšis 2:1 Türgi. | "Meie jaoks läks turniir korda, sest täitsime oma eesmärgi ja jäime esiliigasse püsima," ütles naiskonna kapten Märten Tamla ETV spordisaatele. "Kontaveit õigustas ennast võistkonna liidrina ning mängis hästi turniiri esimesel ja kolmandal päeval. Ka noored andsid oma panuse ja said hakkama."
Tervisega kimpus olnud Kaia Kanepita mänginud noor naiskond kaotas võitluslikud kohtumised esmalt Horvaatiale ja Iisraelile, kuid võitis siis otsustavas matšis 2:1 Türgi. Anett Kontaveit tõi koondisele punkti üksikmängus ja alistas seejärel koos 15-aastase koondise debütandi Maileen Nuudiga kogenuma Türgi paari. "Otsustasin Türgi vastu võtta väikse riski ja nagu näha see õigustas ennast," lausus Tamla. "Kiidusõnad Anettile, kes julgustas Maileeni ning tunnustus ka Nuudile, kes pidas pingele vastu ja tegi supermängu."
Kontaveidile pakkus võit Türgi üle suurima emotsiooni. "Tegin Türgi vastu hea üksik- ja paarismängu," tunnistas Kontaveit, kelle hooaeg jätkub WTA turniiridega Mehhikos. "Iisraelist sain ainult positiivseid emotsioone, sest jäime esiliigasse püsima. Samuti mängisid meie noored väga hästi."
Lisaks Kontaveidile ja Nuudile kuulus Eilatis naiskonda Valeria Gorlatš. | Meie tsooni saime kanda kui väga hästi korda läinud turniir, sest täitsime eesmärgi, ütles esiliigasse püsima jäänud naiskonna kapten Märten Tamla. Tervisega kimpus olnud Kaia Kanepita mänginud noor naiskond kaotas võitluslikud kohtumised esmalt Horvaatiale ja Iisraelile, kuid võitis siis otsustavas matšis kaks üks Türgi. Anett Kontaveit tõi koondisele punkti üksikmängus ja alistas seejärel koos viieteistkümneaastase debütandi Maileen Nuudiga kogenuma Türgi paari. Otsustasin võtta väikse riski ja noh nagu näha see õigustas ennast. Et ainult kiidusõnad Anettile, kes vedas Maileeni seal mängus ja julgustas teda, loomulikult ka kiidusõnad Maileenile, kes pingele vastu pidas ja mängis supermängu. Kui me läksime seda viimast paarismängu mängima, et ei teadnud ju kuidas meil läheb ja polnud enne koos mänginud. Et kindlasti üllatus, et noored mängisid väga hästi ja Valeria sai ka üksikus, sai kogemusi. Et ma arvan, et nad näitasid ennast väga heast küljest mõlemad. Et kindlasti väga rahul ja ainult positiivsed emotsioonid sellest turniirist. Eesti esireketi hooaeg jätkub nüüd WTA turniiridega Mehhikos. | WEBVTT
1
00:00:00.840 --> 00:00:08.202
Meie tsooni saime kanda kui väga hästi korda läinud turniir, sest täitsime eesmärgi, ütles esiliigasse püsima jäänud naiskonna kapten Märten Tamla.
2
00:00:08.242 --> 00:00:16.843
Tervisega kimpus olnud Kaia Kanepita mänginud noor naiskond kaotas võitluslikud kohtumised esmalt Horvaatiale ja Iisraelile, kuid võitis siis otsustavas matšis kaks üks Türgi.
3
00:00:17.243 --> 00:00:23.864
Anett Kontaveit tõi koondisele punkti üksikmängus ja alistas seejärel koos viieteistkümneaastase debütandi Maileen Nuudiga kogenuma Türgi paari.
4
00:00:24.285 --> 00:00:28.465
Otsustasin võtta väikse riski ja noh nagu näha see õigustas ennast.
5
00:00:28.505 --> 00:00:40.247
Et ainult kiidusõnad Anettile, kes vedas Maileeni seal mängus ja julgustas teda, loomulikult ka kiidusõnad Maileenile, kes pingele vastu pidas ja mängis supermängu.
6
00:00:40.548 --> 00:00:45.989
Kui me läksime seda viimast paarismängu mängima, et ei teadnud ju kuidas meil läheb ja polnud enne koos mänginud.
7
00:00:46.129 --> 00:00:52.150
Et kindlasti üllatus, et noored mängisid väga hästi ja Valeria sai ka üksikus, sai kogemusi.
8
00:00:52.190 --> 00:00:55.150
Et ma arvan, et nad näitasid ennast väga heast küljest mõlemad.
9
00:00:55.330 --> 00:00:59.271
Et kindlasti väga rahul ja ainult positiivsed emotsioonid sellest turniirist.
10
00:00:59.671 --> 00:01:03.032
Eesti esireketi hooaeg jätkub nüüd WTA turniiridega Mehhikos.
|
tartu-ulikool-eeden-voitis-ullatuslikult-eelmise-hooaja-finalisti | https://sport.err.ee/81749/tartu-ulikool-eeden-voitis-ullatuslikult-eelmise-hooaja-finalisti | https://vod.err.ee/hls/sport/571626/v/master.m3u8 | Tartu Ülikool/Eeden võitis üllatuslikult eelmise hooaja finalisti | Tartu Ülikool/Eeden saavutas naiste Balti liigas hooaja ühe parema võidu, kui kodusaalis oldi paremad eelmise hooaja finalist Achemast. Võidulisa teenisid ka Kohila Võrkpalliklubi ja TTÜ/Tradehouse, Famila/Võru Võrkpalliklubi ja Tallinna Ülikool leppisid kaotusega. | Tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi pidi võiduks pingutama vaid napp tund aega, olles kodusaalis 3:0 (18, 17, 19) tulemusega parem eelmise hooaja pronksisest võistkonnast Jelgavast. Detsembrikuu parim mängija Kateryna Dudnikova panustas võitu üleplatsimängijana 22 punkti. Lisaks oli ukrainlanna +17 punktiga parim ka efektiivsuse arvestuses. Kertu Laak lisas võitjatele 14 ja Marie Aasorg 7 silma. Blokis lätlannadele nelja punktiga (4-8) allajäänud Kohila esindus oli vastasest selgelt parem rünnakul. Kui Jelgava naiskonnale tõi punkti 33% rünnakutest, siis võõrustajatele koguni 52% üritustest. Pallingu vastuvõtul jäi kodupubliku lemmik peale protsentidega 49-42, teatas Volley.ee.
Koduseinte toetusel magusa 3:1 (-14, 22, 22, 23) võidu eelmise hooaja finalist Achema üle saavutanud Tartu Ülikool/Eeden tõusis kolme võidupunkti toel turniiritabeli viimaselt realt kaks kohta kõrgemale. Emajõelinna esinduse mänguvankrit vedanud Ingrid Kiisk kogus lõpuks 19 punkti. Kerttu Lääne ja Renate Pikk assisteerisid 10 silmaga. Pallingu vastuvõtul 44%-list täpsust näidanud tartlannad realiseerisid rünnakuid 30%-liselt. Leedu võistkonna samad näitajad olid vastavalt 39% ja 41%. Blokis jäid võõrustajad koguni seitsme silmaga (4-11) alla, kuid kogusid pallingul viis punkti (16-11) enam.
Koduväljakul mänginud Famila/Võru Võrkpalliklubi ei suutnud punktilisa teenida, tunnistades Kaunase esinduse 3:1 (17, -20, 17, 8) paremust. Jaanuarikuu parima mängija Heleene Hollase arvele märgiti 15 ja Anett Hollase kontosse 8 punkti. Pilguheit statistikasse paljastab kurvad numbrid pallingu lahtris, kui Kaunase võistkond saavutas servil koguni 23! ja võõrustajad vaid 3 punkti. Rünnakul jäi Kagu-Eesti võistkond vastasele alla numbritega 30%-41%.
Kaheksanda järjestikuse võidu teeninud TTÜ/Tradehouse mängis võõrsil 3:1 (21, 19, -20, 10) resultaadiga üle RSU võistkonna, millega jätkatakse turniiritabeli tipus. Reelika Raap tõi võitjatele 23, Kaisa Õunpuu 15, Erle Püvi 14, Maali Kanemägi 13 ja Triin Veideman 10 punkti.
Lisaks TTÜ-le mängis Lätis ka Tallinna Ülikool, kellel erinevalt kodusest konkurendist kaotusest pääsu ei olnud. TLÜ liider Raili Kont-Kontson tõi 0:3 (-14, -22, -17 ) kaotusmängus 9 ning Karin Vaigla ja Silja Ostrov võrdselt 6 punkti.
Pühapäeval püüavad tartlannad punktilisa kodusaalis Kaunase võistkonna ja võrulannad üliolulises kohtumises Achema vastu. Nimelt on Võru ja Achema peamised konkurendid viimasele veerandfinaalkohale. Enne homset edestab kaheksandal kohal paiknev Achema Võru esindust kahe punktiga ja kaotus leedulannadele kahandaks Kagu-Eesti võistkonna edasipääsulootuse veerandfinaali minimaalseks. Põhiturniiri avaringis jäi 3:1 (-18, 19, 22, 9) resultaadiga peale Leedu naiskond. Tallinna Ülikool kohtub Lätis RSU-ga ja TTÜ/Tradehouse Babitega. Kohila Võrkpalliklubi võtab koduväljakul vastu Daugavpilsi miLATssi.
Seitsmeteistkümne vooruga kuusteist mängu võitnud ja 45 punkti kogunud TTÜ/Tradehouse püsib turniiritabeli tipus. Kohila Võrkpalliklubi jääb teisena maha kahe punktiga, kuid edestab kolmandal kohal olevat Zeltalejat juba seitsme punktiga. Veerandfinaali kursil püsival Tallinna Ülikoolil on seitsmendana koos 20 ja Famila/Võru Võrkpalliklubil üheksandana 16 punkti. 12 silma kogunud Tartu Ülikool/Eeden tõusis kolme lisapunkti toel kaks kohta, kümnendaks. | Tiitlikaitsja Kohila, kelle jaoks põhiturniir on tänavu mõneti raskelt läinud, näitas täna kodusaalis taas tublit sisu, kui alistas möödunud hooaja kolmanda Jelgava kindlalt kolm null. Kohila tiim oli täna parem igas elemendis. Esimeses geimis haarati korraks isegi üheteistkümne punktiline edu. Kokkuvõttes võideti geim kakskümmend viis kaheksateist. Teinegi geim kulges kindla Kohila diktaadi all ja lõppes tulemusega kakskümmend viis seitseteist. Kolmas geim oli kõige tasavägisem. Seisul kuus kuus asus Jelgava esimest korda mängu jooksul ka eduseisu, kuid siis pani Kohila oma paremuse maksma ja võitis kakskümmend viis üheksateist. Meil on siin olnud nagu eelmised mängud sellised kõikumised, et täna me tegelikult lahendasime need pikad pallivahetused oma kasuks, mis oli väga positiivne. Ma ei saa rahule jääda selle blokijulgestusega, et hästi palju palle jääb nagu maha, et me ei julgesta oma lööjaid. Aga üldiselt ma olen täitsa rahul. Peatreener Peeter Vahtra sõnul on detsembrikuine mängurohkusest tekkinud mõõn ületatud. Siin tuligi siin vahepeal kahe nädala jooksul kaheksa mängu jäi sinna sisse, et ütleme et see väsimus hakkaski sealt kõrvade vahelt kõigepealt peale ja eks inimvõimetel on piirid. Nüüd ootab Kohilat enne põhiturniiri lõppu ees veel viis kohtumist, sealhulgas ka praeguse põhiturniiri liidri TTÜ-ga. TTÜ on väga tubli, hea võitlusvaimuga võistkond ja emotsionaalne ja väga ühtlane, et väga aktsepteerin neid kui vastaseid ja nende mängu ja ja tean, et nad on tugevad. Aga noh tean ka seda, et me ei ole nõrgad, et kui me suudame oma mängu mängida. Finaalturniiri kohale püüdlevad tabeli kaheksas ja üheksas Achema ja Võru kaotasid täna mõlemad. Homme on nad omavahel tähtsas mängus vastamisi. Kolm punkti saanud Kohila astus reas viies mängus võitnud TTÜ-le punktivõrra lähemale. Tallinna Ülikool kaotas Babitele. Finaalturniir peetakse neljandast kuuenda märtsini. Kohtumised toimuvad Tallinnas TTÜ ja Lilleküla gümnaasiumi spordisaalides. | WEBVTT
1
00:00:00.340 --> 00:00:10.361
Tiitlikaitsja Kohila, kelle jaoks põhiturniir on tänavu mõneti raskelt läinud, näitas täna kodusaalis taas tublit sisu, kui alistas möödunud hooaja kolmanda Jelgava kindlalt kolm null.
2
00:00:10.721 --> 00:00:13.022
Kohila tiim oli täna parem igas elemendis.
3
00:00:13.342 --> 00:00:16.682
Esimeses geimis haarati korraks isegi üheteistkümne punktiline edu.
4
00:00:16.902 --> 00:00:19.483
Kokkuvõttes võideti geim kakskümmend viis kaheksateist.
5
00:00:19.523 --> 00:00:25.063
Teinegi geim kulges kindla Kohila diktaadi all ja lõppes tulemusega kakskümmend viis seitseteist.
6
00:00:25.103 --> 00:00:26.944
Kolmas geim oli kõige tasavägisem.
7
00:00:26.984 --> 00:00:34.685
Seisul kuus kuus asus Jelgava esimest korda mängu jooksul ka eduseisu, kuid siis pani Kohila oma paremuse maksma ja võitis kakskümmend viis üheksateist.
8
00:00:34.985 --> 00:00:43.426
Meil on siin olnud nagu eelmised mängud sellised kõikumised, et täna me tegelikult lahendasime need pikad pallivahetused oma kasuks, mis oli väga positiivne.
9
00:00:43.466 --> 00:00:49.787
Ma ei saa rahule jääda selle blokijulgestusega, et hästi palju palle jääb nagu maha, et me ei julgesta oma lööjaid.
10
00:00:49.827 --> 00:00:52.427
Aga üldiselt ma olen täitsa rahul.
11
00:00:52.487 --> 00:00:57.528
Peatreener Peeter Vahtra sõnul on detsembrikuine mängurohkusest tekkinud mõõn ületatud.
12
00:00:58.208 --> 00:01:09.229
Siin tuligi siin vahepeal kahe nädala jooksul kaheksa mängu jäi sinna sisse, et ütleme et see väsimus hakkaski sealt kõrvade vahelt kõigepealt peale ja eks inimvõimetel on piirid.
13
00:01:09.269 --> 00:01:16.110
Nüüd ootab Kohilat enne põhiturniiri lõppu ees veel viis kohtumist, sealhulgas ka praeguse põhiturniiri liidri TTÜ-ga.
14
00:01:16.290 --> 00:01:32.392
TTÜ on väga tubli, hea võitlusvaimuga võistkond ja emotsionaalne ja väga ühtlane, et väga aktsepteerin neid kui vastaseid ja nende mängu ja ja tean, et nad on tugevad.
15
00:01:32.432 --> 00:01:37.053
Aga noh tean ka seda, et me ei ole nõrgad, et kui me suudame oma mängu mängida.
16
00:01:37.753 --> 00:01:43.054
Finaalturniiri kohale püüdlevad tabeli kaheksas ja üheksas Achema ja Võru kaotasid täna mõlemad.
17
00:01:43.254 --> 00:01:45.694
Homme on nad omavahel tähtsas mängus vastamisi.
18
00:01:46.154 --> 00:01:51.295
Kolm punkti saanud Kohila astus reas viies mängus võitnud TTÜ-le punktivõrra lähemale.
19
00:01:51.335 --> 00:01:53.555
Tallinna Ülikool kaotas Babitele.
20
00:01:53.955 --> 00:01:56.475
Finaalturniir peetakse neljandast kuuenda märtsini.
21
00:01:56.675 --> 00:02:00.676
Kohtumised toimuvad Tallinnas TTÜ ja Lilleküla gümnaasiumi spordisaalides.
|
rootsi-politsei-otsib-voimalusi-migrantide-tohusamaks-valjasaatmiseks | https://www.err.ee/553934/rootsi-politsei-otsib-voimalusi-migrantide-tohusamaks-valjasaatmiseks | https://vod.err.ee/hls/uudised/571628/v/master.m3u8 | Rootsi politsei otsib võimalusi migrantide tõhusamaks väljasaatmiseks | Rootsi politsei otsib võimalusi ja lisaraha migrantide väljasaatmise tõhusamaks korraldamiseks, kirjutab ajaleht Svenska Dagbladet. | Politsei on teinud ettepaneku, et korrakaitsjaid kaasataks juba varasemas etapis asüülitaotluste läbivaatamise protsessi, et selgitada välja taotlejate isikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Politsei soovib ka lisaraha eitava vastuse saanud asüülitaotlejate väljasaatmiseks riigist. Rootsis on umbes 20 000 inimest, kes eitava vastuse tõttu oma taotlusele peavad riigist lahkuma. | Rootsi politsei otsib võimalusi ja lisaraha migrantide väljasaatmise tõhusamaks korraldamiseks, kirjutab ajaleht Svenska Dagbladet. Politsei on teinud ettepaneku, et korrakaitsjad kaasataks juba varasemas etapis asüülitaotluste läbivaatamise protsessi, et selgitada välja taotlejate isikud. Politsei soovib ka lisaraha eitava vastuse saanud asüülitaotlejate väljasaatmiseks riigist. Rootsis on umbes kakskümmend tuhat inimest, kes peavad riigist lahkuma. | WEBVTT
1
00:00:02.081 --> 00:00:09.186
Rootsi politsei otsib võimalusi ja lisaraha migrantide väljasaatmise tõhusamaks korraldamiseks, kirjutab ajaleht Svenska Dagbladet.
2
00:00:09.626 --> 00:00:18.012
Politsei on teinud ettepaneku, et korrakaitsjad kaasataks juba varasemas etapis asüülitaotluste läbivaatamise protsessi, et selgitada välja taotlejate isikud.
3
00:00:18.452 --> 00:00:23.696
Politsei soovib ka lisaraha eitava vastuse saanud asüülitaotlejate väljasaatmiseks riigist.
4
00:00:24.016 --> 00:00:27.719
Rootsis on umbes kakskümmend tuhat inimest, kes peavad riigist lahkuma.
|
helme-lopuks-laheme-me-mooda-ka-reformierakonnast | https://www.err.ee/553931/helme-lopuks-laheme-me-mooda-ka-reformierakonnast | https://vod.err.ee/hls/uudised/571700/v/master.m3u8 | Helme: lõpuks läheme me mööda ka Reformierakonnast | Konservatiivse rahvaerakonna parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme ütles "Aktuaalsele kaamerale", et partei sihib toetust, mis oleks valimistevahelisel ajal 15-20 protsendi vahel. | Helme lisas, et EKRE kavatseb minna mööda ka Vabaerakonnast, kelle kannule partei viimase kuuga jõudis. Tema hinnangul pole Vabaerakond suutnud kommunikeerida selget platvormi.
"Sedamööda, kuidas nad on igapäevastes küsimustes sunnitud võtma konkreetse positsiooni, loomulikult iga kord leidub mõni inimene, kes ütleb, et sellega ma päris nõus ei ole. See on nende väikse languse taga," tõdes Helme.
"Aga ma olen kindel, et me läheme neist mööda. Kusjuures arvan, et me läheme lõpuks ka Reformierakonnast mööda." | Sedamööda, kuidas nad on noh igapäevapoliitikas olnud sunnitud valima konkreetsetes küsimustes noh võtma konkreetse positsiooni, siis loomulikult iga kord leidub mõni inimene, kes ütleb, et sellega ma päris nõus ei ole. Nii et et see on nende sellise niukse väikse languse taga ma arvan. Aga ma olen kindel, et me läheme neist mööda. Ja ma kusjuures arvan, et me läheme lõpuks ka Reformierakonnast mööda. | WEBVTT
1
00:00:01.600 --> 00:00:16.025
Sedamööda, kuidas nad on noh igapäevapoliitikas olnud sunnitud valima konkreetsetes küsimustes noh võtma konkreetse positsiooni, siis loomulikult iga kord leidub mõni inimene, kes ütleb, et sellega ma päris nõus ei ole.
2
00:00:16.065 --> 00:00:20.466
Nii et et see on nende sellise niukse väikse languse taga ma arvan.
3
00:00:20.506 --> 00:00:23.747
Aga ma olen kindel, et me läheme neist mööda.
4
00:00:23.787 --> 00:00:27.468
Ja ma kusjuures arvan, et me läheme lõpuks ka Reformierakonnast mööda.
|
randpere-me-voiksime-valida-endale-valitsuspartneriks-ukskoik-millise-opositsioonierakonna-aga-ei-taha | https://www.err.ee/553925/randpere-me-voiksime-valida-endale-valitsuspartneriks-ukskoik-millise-opositsioonierakonna-aga-ei-taha | https://vod.err.ee/hls/uudised/571698/v/master.m3u8 | Randpere: me võiksime valida endale valitsuspartneriks ükskõik millise opositsioonierakonna, aga ei taha | Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Valdo Randpere sõnul võiks Reformierakond valida endale millise koalitsioonipartneri tahes, aga pole lihtsalt tahtnud praegust valitsusliitu lõhkuda, vahendas "Aktuaalne kaamera". | "Reformierakonnal on oma suuruse tõttu riigikogus võimalik teha koalitsiooni põhimõtteliselt ükskõik millise opositsioonierakonnaga. Me oleme ainuke erakond koalitsioonis, kes saab endale lubada neid valikuid."
Siiamaani pole Reformierakond tahtnud mingeid samme selles suunas astuda Randpere sõnul sellepärast, et "me tegelikult tahame jätkata selle koalitsiooniga, sest see koalitsioonilepe on hea, asjad, mis me ära oleme teinud, on head ja tulevik läheb üha paremaks."
Aga kui teie reiting veel peaks kukkuma, kas siis hakkate mõtlema, et võib olla tuleks kolitsiooni muuta?
"No selge see, et ega iga kuu nüüd reitingu järgi ei saa atra seada. "Me vaatame neid reitinguid ja vaatame trende ning mingil hetkel võib-olla tõesti tekib ka see mureküsimus, aga sel päeval see mure." | Reformierakonnal on oma suuruse tõttu Riigikogus on võimalik teha koalitsiooni põhimõtteliselt ükskõik millise opositsioonierakonnaga. Me oleme ainukene erakond koalitsioonis, kes saab endale lubada neid valikuid. Ja ja me ei ole siiamaani tahtnud midagi ette võtta või või mingid samme selles suunas astuda just sellepärast, et me tegelikult hea meelega jätkaksime selle koalitsiooniga, see koalitsioonilepe on hea, asjad mis me ära oleme teinud on head ja ma arvan, et tulevik läheb aina paremaks. Aga kui teie reiting veel peaks kukkuma, kas siis näiteks hakkate mõtlema, et võib-olla tuleks koalitsiooni muuta? No selge see, et me iseenesest ega ega iga kuu nüüd reitingu järgi ei saa atra seada, aga selge see, et me vaatame neid reitinguid ja vaatame trende ja mingil hetkel võib-olla tõesti tekib ka see mureküsimus, aga noh sel päeval see mure. | WEBVTT
1
00:00:01.541 --> 00:00:08.483
Reformierakonnal on oma suuruse tõttu Riigikogus on võimalik teha koalitsiooni põhimõtteliselt ükskõik millise opositsioonierakonnaga.
2
00:00:08.804 --> 00:00:12.645
Me oleme ainukene erakond koalitsioonis, kes saab endale lubada neid valikuid.
3
00:00:13.185 --> 00:00:30.192
Ja ja me ei ole siiamaani tahtnud midagi ette võtta või või mingid samme selles suunas astuda just sellepärast, et me tegelikult hea meelega jätkaksime selle koalitsiooniga, see koalitsioonilepe on hea, asjad mis me ära oleme teinud on head ja ma arvan, et tulevik läheb aina paremaks.
4
00:00:30.232 --> 00:00:35.474
Aga kui teie reiting veel peaks kukkuma, kas siis näiteks hakkate mõtlema, et võib-olla tuleks koalitsiooni muuta?
5
00:00:35.514 --> 00:00:48.600
No selge see, et me iseenesest ega ega iga kuu nüüd reitingu järgi ei saa atra seada, aga selge see, et me vaatame neid reitinguid ja vaatame trende ja mingil hetkel võib-olla tõesti tekib ka see mureküsimus, aga noh sel päeval see mure.
|
simson-reformierakonna-allakaik-meenutab-kunagist-koonderakonda | https://www.err.ee/553924/simson-reformierakonna-allakaik-meenutab-kunagist-koonderakonda | https://vod.err.ee/hls/uudised/571696/v/master.m3u8 | Simson: Reformierakonna allakäik meenutab kunagist Koonderakonda | Keskerakonna juhatuse liige Kadri Simson ütleb, et võimuliidu madala toetuse eest kannab nüüd vastutust valitsust juhtiv Reformierakond, vahendas "Aktuaalne kaamera". | Simsoni sõnul on Reformierakond ennast pikalt identifitseerinud kui võimuerakond ja saanud au kõige Eestis aset leidnud positiivse eest endale.
"Aga nüüd on olukord selline, et valitsus on teovõimetu, kuid Reformierakonnal ei ole võimalik mitte ühtegi partnerit opositsioonist leida ja seega see seisak läheb avalikus arvamuses otseselt peaministri kapsaaeda."
Simson tuletab meelde, et selliseid võimuerakondi on Eestis varemgi olnud, näiteks Koonderakond.
"Seega võib öelda, et tänane Reformierakonna allakäik tundubki meenutavat Koonderakonda." | Reformierakond on ennast pikalt identifitseerinud kui võimuerakond ja saanud kõik plussid, mis Eesti riigis aset on leidnud, endale. Aga nüüd on olukord selline, et valitsus on teovõimetu, samas Reformierakonnal ei ole mitte ühtegi võimalikku partnerit opositsioonist võimalik leida. Seega see seisak otseselt läheb avalikus arvamuses peaministri kapsaaeda. Selliseid võimuerakondi on Eestis varem ka olnud, et meenutame Koonderakonda. Seega võib öelda, et tänane Reformierakonna allakäik tundubki meenutavat Koonderakonda. | WEBVTT
1
00:00:01.601 --> 00:00:09.545
Reformierakond on ennast pikalt identifitseerinud kui võimuerakond ja saanud kõik plussid, mis Eesti riigis aset on leidnud, endale.
2
00:00:09.585 --> 00:00:19.151
Aga nüüd on olukord selline, et valitsus on teovõimetu, samas Reformierakonnal ei ole mitte ühtegi võimalikku partnerit opositsioonist võimalik leida.
3
00:00:19.191 --> 00:00:24.914
Seega see seisak otseselt läheb avalikus arvamuses peaministri kapsaaeda.
4
00:00:25.134 --> 00:00:30.097
Selliseid võimuerakondi on Eestis varem ka olnud, et meenutame Koonderakonda.
5
00:00:30.177 --> 00:00:35.320
Seega võib öelda, et tänane Reformierakonna allakäik tundubki meenutavat Koonderakonda.
|
aastaauhinnad-jagatud-parandihoidja-on-tihtilugu-ka-nupukas-internetiturundaja | https://www.err.ee/553926/aastaauhinnad-jagatud-parandihoidja-on-tihtilugu-ka-nupukas-internetiturundaja | https://vod.err.ee/hls/uudised/571613/v/master.m3u8 | Aastaauhinnad jagatud – pärandihoidja on tihtilugu ka nupukas internetiturundaja | Rahvakunsti ja käsitöö liit andis täna üle tänavused pärandihoidja auhinnad. 24. korda toimunud tseremoonial tunnustati mulluse käsitööaasta silmapaistva kureerimise ja nahatöö eest Kristina Rajandot Vormsilt. Kaks auhinda läks Setomaale: seto ehete valmistajale Evar Riitsaarele ning setomustritega kirikinnaste kudujale Külli Jacobsonile. | "Nad on võtnud traditsiooni ja seda tänasesse päeva kandnud. Näiteks seto ehteid ju vahepeal ju peaaegu et ei tehtudki, kasutati ainult vanu. Nüüd on meil meister, kes valmistab seto hõbeehteid. Samuti on nende ilusate kirikinnastega. Neid on tehtud ju üle Eesti, aga on olemas meister, kes teebki kohalike mustrite järgi, kohalikke kirikindaid. See on suurepärane," kirjeldas rahvakunsti ja käsitööliidu juht Liina Veskimägi-Iliste.
Evar Riitsaare jaoks on sõled üks väga põnev nii seto kui ka üldiselt Eesti kultuuripärand. Ühe sõle valmistamiseks kulub kuni paar kuud ja kõik nad on individuaalsed.
Põlvamaal Värskas matemaatikaõpetajana töötav Külli Jacobson aga koob oma loomingut kõrgelt hinnatud Kagukudujate kirikinnastesse, mille üks eesmärke on säilitada ja hoida Eesti kindakudumise kunsti.
Kindad, mille lisaks Jacobsonile koovad valmis ka teised ümbruskonna tipptasemel kindakudujad, pole tuntud mitte üksnes Eestis, vaid ka mujal maailmas.
"Kõige viimase sellise tõelise eksootikana - see oli juba aasta tagasi - läks paar kindaid Tšiilisse. Austraalia, Jaapan, Põhja-Ameerika, Euroopa - need on kõik avastatud juba," kirjeldab Jacobson.
Seega on pärandihoidjad lisaks pärandihoidmisele tihtilugu ka nupukad internetiturundajad, mis võimaldabki oma asja edukalt ajada. | Rahvakunsti ja käsitöö liit andis täna üle tänavused pärandihoidja auhinnad. Kahekümne neljandat korda toimunud tseremoonial tunnustati mulluse käsitööaasta motoga "Loomast loodud" silmapaistva kureerimise ja nahatöö eest Kristina Rajandot Vormsilt. Kaks auhinda läks Setomaale: seto ehete valmistajale Evar Riitsaarele ning seto mustritega kirikinnaste kudujale Külli Jacobsonile. Nad on võtnud traditsiooni ja seda tänasesse päeva kandnud. Näiteks seto ehteid ju vahepeal peaaegu et ei tehtudki, kasutati ainult vanu. Nüüd on meil meister, kes valmistab seto hõbeehteid. Samuti on nende ilusate kirikinnastega, neid on tehtud ju üle Eesti, aga on olemas meister, kes teebki kohalike mustrite järgi kohalikke kirikindaid. See on suurepärane. Kui see vanem katkine seto kuhiksõlg Setomaal elava Evar Riitsaareni jõudis, olid tema esimesed küsimused, kas sellist sõlge saaks taastada või ehk saaks hoopis uue samataolise teha. Nüüd üheksa aastat ja pea paarsada valmis tehtud sõlge hiljem on enam kui kindel, et saab küll ja veel kui djas. Kõik nad on saanud see individuaalsed, näituseks seesama sõlg, mis ma parhilla tii siin oletage Setomaa Leevaküsa ajal ja ja siis ka laulunaase ajal. Ja siis kui ma nad tii, eks ma siis juba algusest pääle mõtle, mõtle juba selle mustri perra, mis sia võis pääle tulla. Riitsaar, kelle jaoks on sõlg üks väga põnev nii seto kui Eesti kultuuripärand, suhtub iga ehte valmistamisse suure kire ja pühendumisega, mis tähendab, et nagu meistriteoste puhul ikka, võtab ka sõle valmistamine aega. Et üks selline valmis teha, läheb kuni paar kuud. Tasapisi tii, proovin nigu rohkem säänsest keskendatust ja säänsest säänsest noh säänsest loomingulist teemat sinna sisse kudada. Põlvamaal Värskas matemaatikaõpetajana töötav Külli Jacobson aga koobki sõna otseses mõttes loomingut oma kõrgelt hinnatud Kagukudujate kirikinnastesse, mille üks eesmärke on säilitada ja hoida Eesti kindakudumise kunsti. See ongi just väga oluline, et see nõukogude ajal nii-öelda käest lastud peentöö taastada. Et ei oleks mitte see kvantiteet nii oluline, vaid just täpselt see, et see on armastusega tehtud, peenelt, kaunilt. Kindad, millele lisaks Jacobsonile koovad valmis ka teised ümbruskonna tipptasemel kindakudujad, pole tuntud mitte üksnes Eestis, vaid ka mujal maailmas. Austraalia, Jaapan, Põhja-Ameerika, Euroopa - need on kõik sellised avastatud maad juba. See kõik näitab aga seda, et lisaks pärandi hoidmisele on pärandihoidjad tihtilugu ka nupukad internetiturundajad, mis võimaldabki oma asja edukalt ajada. | WEBVTT
1
00:00:01.240 --> 00:00:06.220
Rahvakunsti ja käsitöö liit andis täna üle tänavused pärandihoidja auhinnad.
2
00:00:06.480 --> 00:00:16.441
Kahekümne neljandat korda toimunud tseremoonial tunnustati mulluse käsitööaasta motoga "Loomast loodud" silmapaistva kureerimise ja nahatöö eest Kristina Rajandot Vormsilt.
3
00:00:16.701 --> 00:00:24.582
Kaks auhinda läks Setomaale: seto ehete valmistajale Evar Riitsaarele ning seto mustritega kirikinnaste kudujale Külli Jacobsonile.
4
00:00:24.622 --> 00:00:33.242
Nad on võtnud traditsiooni ja seda tänasesse päeva kandnud.
5
00:00:33.282 --> 00:00:38.742
Näiteks seto ehteid ju vahepeal peaaegu et ei tehtudki, kasutati ainult vanu.
6
00:00:38.782 --> 00:00:44.303
Nüüd on meil meister, kes valmistab seto hõbeehteid.
7
00:00:44.683 --> 00:00:56.604
Samuti on nende ilusate kirikinnastega, neid on tehtud ju üle Eesti, aga on olemas meister, kes teebki kohalike mustrite järgi kohalikke kirikindaid.
8
00:00:56.724 --> 00:00:58.004
See on suurepärane.
9
00:00:59.504 --> 00:01:10.445
Kui see vanem katkine seto kuhiksõlg Setomaal elava Evar Riitsaareni jõudis, olid tema esimesed küsimused, kas sellist sõlge saaks taastada või ehk saaks hoopis uue samataolise teha.
10
00:01:11.005 --> 00:01:17.605
Nüüd üheksa aastat ja pea paarsada valmis tehtud sõlge hiljem on enam kui kindel, et saab küll ja veel kui djas.
11
00:01:17.645 --> 00:01:29.486
Kõik nad on saanud see individuaalsed, näituseks seesama sõlg, mis ma parhilla tii siin oletage Setomaa Leevaküsa ajal ja ja siis ka laulunaase ajal.
12
00:01:29.606 --> 00:01:39.266
Ja siis kui ma nad tii, eks ma siis juba algusest pääle mõtle, mõtle juba selle mustri perra, mis sia võis pääle tulla.
13
00:01:39.706 --> 00:01:53.147
Riitsaar, kelle jaoks on sõlg üks väga põnev nii seto kui Eesti kultuuripärand, suhtub iga ehte valmistamisse suure kire ja pühendumisega, mis tähendab, et nagu meistriteoste puhul ikka, võtab ka sõle valmistamine aega.
14
00:01:53.187 --> 00:01:56.467
Et üks selline valmis teha, läheb kuni paar kuud.
15
00:01:56.747 --> 00:02:08.228
Tasapisi tii, proovin nigu rohkem säänsest keskendatust ja säänsest säänsest noh säänsest loomingulist teemat sinna sisse kudada.
16
00:02:08.768 --> 00:02:22.449
Põlvamaal Värskas matemaatikaõpetajana töötav Külli Jacobson aga koobki sõna otseses mõttes loomingut oma kõrgelt hinnatud Kagukudujate kirikinnastesse, mille üks eesmärke on säilitada ja hoida Eesti kindakudumise kunsti.
17
00:02:22.709 --> 00:02:30.790
See ongi just väga oluline, et see nõukogude ajal nii-öelda käest lastud peentöö taastada.
18
00:02:30.910 --> 00:02:39.690
Et ei oleks mitte see kvantiteet nii oluline, vaid just täpselt see, et see on armastusega tehtud, peenelt, kaunilt.
19
00:02:39.730 --> 00:02:48.411
Kindad, millele lisaks Jacobsonile koovad valmis ka teised ümbruskonna tipptasemel kindakudujad, pole tuntud mitte üksnes Eestis, vaid ka mujal maailmas.
20
00:02:48.791 --> 00:02:56.791
Austraalia, Jaapan, Põhja-Ameerika, Euroopa - need on kõik sellised avastatud maad juba.
21
00:02:57.211 --> 00:03:05.932
See kõik näitab aga seda, et lisaks pärandi hoidmisele on pärandihoidjad tihtilugu ka nupukad internetiturundajad, mis võimaldabki oma asja edukalt ajada.
|
graafikud-erakondade-reiting-ekre-tousis-sotside-ja-vabaerakonna-kannule | https://www.err.ee/553878/graafikud-erakondade-reiting-ekre-tousis-sotside-ja-vabaerakonna-kannule | https://vod.err.ee/hls/uudised/571606/v/master.m3u8 | Graafikud: Erakondade reiting – EKRE tõusis sotside ja Vabaerakonna kannule | Suurim muutus erakondade reitingutes võrreldes eelmise aasta lõpuga oli Konservatiivse Rahvaerakonna toetuse tõus sisuliselt samale tasemele Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Vabaerakonnaga. Lisatud "Aktuaalse kaamera" video. | Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest selgus, et erakondade pingerea liidrid on endiselt Keskerakond ja Reformierakond. Ent kui Keskerakonna toetus (26 protsenti) püsib detsembrikuisel tasemel, siis Reformierakond on toetust kaotanud ning nende toetajate osakaal on langenud novembri tasemele (17 protsenti), vahendasid ERR-i raadiouudised.
3.-4. kohal on võrdse toetusega (13 protsenti) Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Vabaerakond. Kuid kohe nende kannule on tõusnud Konservatiivne Rahvaerakond (12 protsenti), kel õnnestus parlamendiparteidest kuu varasemaga võrreldes kõige rohkem oma toetust kasvatada.
Endiselt on parlamendierakondadest madalaima toetusega Isamaa ja Res Publica Liit 7 protsendiga.
Tänu EKRE tõusule ja Reformierakonna langusele kärises opositsiooni kogutoetuse ülekaal võimuliiduga võrreldes taas suureks: kui võimukoalitsiooni erakondi toetab 37 protsenti, siis opositsiooniparteisid 51 protsenti valijaist.
EKRE toetuse kasvu kõrval oli teiseks suureks muutuseks nende vastajate osakaalu kasv, kes jätsid oma eelistuse avaldamata. Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi jättis valimisõiguslikest kodanikest oma eelistuse määratlemata 33 protsenti, detsembris oli nende osakaal 26 protsenti.
Seega seekord jätab tervelt kolmandik valimisõiguslikest kodanikest oma eelistuse määratlemata, mis on selge märk valijate rahulolematusest poliitikute tegevusega ning nende seas levivast ebakindlusest valikute tegemisel.
Mis soost ja millise sissetulekuga inimesed keda valivad?
Kõige olulisemat rolli mängib vastaja sugu Keskerakonna valijate puhul: erakonda toetab 32 protsenti naistest ja vaid 18 protsenti meestest. Selline jaotus on mõistetav, kui arvestada Keskerakonna suurt toetust vanemaealiste vastajate seas, kelle hulgas naiste osakaal on märkimisväärselt suurem kui meeste oma.
Vabaerakonda ja EKRE-t toetavad seevastu keskmisest enam just meessoost vastajad: vastavalt 17 ja 16 protsenti. Naiste hulgas on toetus mõlemale erakonnale 9 protsenti.
Haridustaset vaadates torkab silma, et kõige enam on kõrgharidusega valijaid Reformierakonnal (23 protsenti) ning kõige vähem on kõrgharidusega valijate toetust Keskerakonnale (17 protsenti). Alg- või põhiharidusega vastajatest seevastu toetab Keskerakonda 32 protsenti.
Sotsiaaldemokraadid hakkavad vabanema oma haritlas-erakonna mainest – neid toetavad kõigi haridusrühmade valijad, kuid kõige enam alg- ja põhiharidusega vastajad (21 protsenti). Ka EKRE toetus on suurim just alg- ja põhiharidusega vastajate seas (18 protsenti).
Vabaerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu toetus alg- ja põhiharidusega vastajate hulgas on aga väga väike (vastavalt 5% ja 2%), peamiselt toetavad neid kesk- ja kõrgharidusega vastajad.
Millisest rahvusest valijad millist erakonda eelistavad?
Rahvuse lõikes vaadatuna on Keskerakonna toetus jäänud nii eestlaste kui ka venekeelsete valijate seas detsembrikuisele tasemele – see on vastavalt 14 ja 77 protsenti. Eestlastest valijate toetuse poolest jääb Keskerakond alla Reformierakonnale (20 protsenti) ning saab võrdselt toetust Vabaerakonna (16 protsenti), EKRE (15 protsenti) ja SDE-ga (14 protsenti).
Samas tuleb öelda, et kui Keskerakonda toetab 77 protsenti venekeelsetest valijatest, siis ei saa sellest teha järeldust, et enamik Keskerakonna toetajaid ongi venekeelsed. Keskerakonna toetajate seas on eesti- ja venekeelsete valijate osakaal olnud pikka aega ligikaudu võrdne – detsembrikuises küsitluses olid Keskerakonna toetajatest 42 protsenti eesti- ja 58 protsenti venekeelsed. Seekord vastavalt 43 ja 57 protsenti.
Mitte-eestlastest valijaid on lisaks Keskerakonnale mõningal määral veel Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal (9 protsenti). Reformierakonda ja EKRE-t toetab 4 protsenti venekeelsetest vastajatest.
Sissetuleku järgi vaadates kuulub suurima sissetulekuga grupi (üle 651 euro) toetus ootuspäraselt Reformierakonnale (26 protsenti). Ent kui vaadata kahte kõrgema sissetulekuga gruppi (alates 501 eurost), paistab jõukamate vastajate soosikuna silma ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Vastajate seas, kelle kuu keskmine sissetulek pere liikme kohta on 501-650 eurot, toetab neid 26 protsenti ja üle 651 eurose sissetulekuga grupis 21 protsenti valijaist.
Turu-uuringute AS küsitles ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 19. jaanuarist 2. veebruarini 1001 inimest nende kodudes. Uuringufirma esitab andmed vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus. Selline andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. | Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE on riigikogu valimistest alates kasvatanud oma populaarsust viie protsendi võrra ning hingab kuklasse sotsiaaldemokraatidele ja Vabaerakonnale. EKRE kaheteistkümne protsendini kasvanud populaarsus on seljataha jätnud ka IRL-i. Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute Aktsiaseltsi küsitluse järgi on endiselt kõige populaarsem partei Keskerakond. Erakondade pingerea juhib Keskerakond kahekümne kuue protsendiga. Viimase kuuga veidi toetust kaotanud Reformierakonna reiting on Keskerakonna omast üheksa protsendi võrra madalam ehk seitseteist protsenti. Järgnevad sotsiaaldemokraadid ja Vabaerakond, kumbki kolmeteistkümne protsendiga. Neile on populaarsust kasvatades kannule jõudnud EKRE kaheteistkümne protsendiga ja viimane on Isamaa ja Res Publica Liit seitsmeprotsendilise toetusega. Kuust kuusse oma edu kasvatava EKRE toetus püsis küll valimiste järel stabiilselt kuue seitsme protsendi juures, kuid on kasvanud alates oktoobrist. Uurisime, kelle arvelt see tuli. Kui me vaatame nüüd konkreetsete numbrite põhjal, siis langenud on võrreldes detsembriga Reformierakonna toetus, aga eks see jah, ütleme, pikemaajalisem ümberjagamine on ikka tulnud peamiselt IRL-i arvelt. Samuti leiab Juhan Kivirähk, et EKRE tõus on seotud lahingutega, mida lüüakse kooseluseaduse ümber. Õhus on aga veelgi teemasid, kus EKRE oma seisukohtadega teistest eristub. Piirilepingu ratifitseerimise juurde me pole väga tõsiselt veel jõudnud, eks see on nagu järgmine samm, kui see tõsiselt ette võetakse, mis ühiskonnas hakkab laineid tekitama. Pagulaste teema ma arvan pigem vajub ära, sest et sügisel olid ju kõik väga hirmul, aga nüüd on näha, et me pigem pigem otsime ja käime mööda maailma ringi, et kas saaks mõne pagulasegi Eestisse. Lisaks näitab uuring valijate rahulolematust poliitikute tegemistega. Kolmandik valimisealisi kodanikke kas ei osanud eelistust öelda või ütlesid, et nad ei toeta kedagi. Juhan Kivirähk soovitab poliitikutel kuulata ekspeaministrite sõnumit. Tiit Vähi, Siim Kallas, Mart Laar on üsna teravalt praeguse valitsuse aadressil sõna võtnud, et tuleb otsuseid teha, mitte ainult jutustada. Ja praegu need lahendamata küsimused, mis ühiskonna toimimise seisukohalt ei ole kindlasti ju fundamentaalsed, et need need tuleks ära lahendada ja minna nagu põhiküsimuste juurde. Tänu EKRE tõusule on tõusnud kogu opositsiooni toetus. See on viiskümmend üks protsenti neist, kel on valimiseelistus. Võimuliidu toetus on kolmkümmend seitse protsenti. | WEBVTT
1
00:00:02.020 --> 00:00:12.062
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE on riigikogu valimistest alates kasvatanud oma populaarsust viie protsendi võrra ning hingab kuklasse sotsiaaldemokraatidele ja Vabaerakonnale.
2
00:00:12.102 --> 00:00:17.322
EKRE kaheteistkümne protsendini kasvanud populaarsus on seljataha jätnud ka IRL-i.
3
00:00:17.362 --> 00:00:25.603
Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute Aktsiaseltsi küsitluse järgi on endiselt kõige populaarsem partei Keskerakond.
4
00:00:26.963 --> 00:00:30.504
Erakondade pingerea juhib Keskerakond kahekümne kuue protsendiga.
5
00:00:30.544 --> 00:00:38.765
Viimase kuuga veidi toetust kaotanud Reformierakonna reiting on Keskerakonna omast üheksa protsendi võrra madalam ehk seitseteist protsenti.
6
00:00:38.805 --> 00:00:43.726
Järgnevad sotsiaaldemokraadid ja Vabaerakond, kumbki kolmeteistkümne protsendiga.
7
00:00:43.766 --> 00:00:52.807
Neile on populaarsust kasvatades kannule jõudnud EKRE kaheteistkümne protsendiga ja viimane on Isamaa ja Res Publica Liit seitsmeprotsendilise toetusega.
8
00:00:53.287 --> 00:01:01.808
Kuust kuusse oma edu kasvatava EKRE toetus püsis küll valimiste järel stabiilselt kuue seitsme protsendi juures, kuid on kasvanud alates oktoobrist.
9
00:01:02.228 --> 00:01:04.188
Uurisime, kelle arvelt see tuli.
10
00:01:04.848 --> 00:01:18.410
Kui me vaatame nüüd konkreetsete numbrite põhjal, siis langenud on võrreldes detsembriga Reformierakonna toetus, aga eks see jah, ütleme, pikemaajalisem ümberjagamine on ikka tulnud peamiselt IRL-i arvelt.
11
00:01:19.010 --> 00:01:24.531
Samuti leiab Juhan Kivirähk, et EKRE tõus on seotud lahingutega, mida lüüakse kooseluseaduse ümber.
12
00:01:24.571 --> 00:01:29.051
Õhus on aga veelgi teemasid, kus EKRE oma seisukohtadega teistest eristub.
13
00:01:29.611 --> 00:01:37.472
Piirilepingu ratifitseerimise juurde me pole väga tõsiselt veel jõudnud, eks see on nagu järgmine samm, kui see tõsiselt ette võetakse, mis ühiskonnas hakkab laineid tekitama.
14
00:01:37.553 --> 00:01:48.374
Pagulaste teema ma arvan pigem vajub ära, sest et sügisel olid ju kõik väga hirmul, aga nüüd on näha, et me pigem pigem otsime ja käime mööda maailma ringi, et kas saaks mõne pagulasegi Eestisse.
15
00:01:48.414 --> 00:01:52.554
Lisaks näitab uuring valijate rahulolematust poliitikute tegemistega.
16
00:01:52.914 --> 00:01:58.435
Kolmandik valimisealisi kodanikke kas ei osanud eelistust öelda või ütlesid, et nad ei toeta kedagi.
17
00:01:58.475 --> 00:02:03.136
Juhan Kivirähk soovitab poliitikutel kuulata ekspeaministrite sõnumit.
18
00:02:03.676 --> 00:02:13.217
Tiit Vähi, Siim Kallas, Mart Laar on üsna teravalt praeguse valitsuse aadressil sõna võtnud, et tuleb otsuseid teha, mitte ainult jutustada.
19
00:02:13.257 --> 00:02:25.319
Ja praegu need lahendamata küsimused, mis ühiskonna toimimise seisukohalt ei ole kindlasti ju fundamentaalsed, et need need tuleks ära lahendada ja minna nagu põhiküsimuste juurde.
20
00:02:25.559 --> 00:02:28.539
Tänu EKRE tõusule on tõusnud kogu opositsiooni toetus.
21
00:02:28.719 --> 00:02:31.939
See on viiskümmend üks protsenti neist, kel on valimiseelistus.
22
00:02:32.160 --> 00:02:34.760
Võimuliidu toetus on kolmkümmend seitse protsenti.
|
ekre-miitingul-avaldati-toetust-sisserande-vastastele-liikumistele-euroopas-vihakone-vastase-plakat-rebiti-kaest | https://www.err.ee/553930/ekre-miitingul-avaldati-toetust-sisserande-vastastele-liikumistele-euroopas-vihakone-vastase-plakat-rebiti-kaest | https://vod.err.ee/hls/uudised/571607/v/master.m3u8 | EKRE miitingul avaldati toetust sisserände vastastele liikumistele Euroopas, vihakõne vastase plakat rebiti käest | Tallinnas Vabaduse väljakule kogunes mõnikümmend meeleavaldajat, üks neist rebis plakati vihakõnet tauninud saksa noormehelt, vahendas "Aktuaalne kaamera". | Eesti Konservatiivne Rahvaerakond korraldas täna mitmel pool Eesti toetusüritusi, et avaldada solidaarsust mitmetes Euroopa linnades toimunud massiimmigratsiooni ja islamiseerimisvastaste meeleavaldustega.
Inimesed kandsid eesti- ja ingliskeelseid plakateid, milles avaldati toetust rahvusvahelisele koostöögrupile Fortress Europe, kes on selliste meeleavalduste korraldaja.
Peeti ka kõnesid, kus leiti muu hulgas, et paljude riikide julgeolekujõud on pöördunud oma rahva vastu, hoides sisserändajate poole.
Kui üldiselt möödus sündmus rahulikult, siis vihakõnet taunivalt saksa noormehelt rebis miitinguline plakati käest. | EKRE korraldas täna mitmel pool Eestis toetusüritusi, et avaldada solidaarsust mitmetes Euroopa linnades toimunud massiimmigratsiooni ja islamiseerimisvastaste meeleavaldustega. Tallinnas kogunes Vabaduse väljakule mõnikümmend meeleavaldajat. Inimesed kandsid eesti- ja ingliskeelseid plakateid, milles avaldati toetust rahvusvahelisele koostöögrupile Fortress Europe, Euroopa kindlus, kes on selliste meeleavalduste peakorraldaja. Peeti ka kõnesid, kus toonitati, et paljude riikide julgeolekujõud on pöördunud oma rahva vastu, hoides sisserändajate poolele. Kui üldiselt möödus sündmus täna rahulikult, siis vihakõnet taunivalt saksa noormehelt rebis miitinguline plakati käest. | WEBVTT
1
00:00:01.961 --> 00:00:11.204
EKRE korraldas täna mitmel pool Eestis toetusüritusi, et avaldada solidaarsust mitmetes Euroopa linnades toimunud massiimmigratsiooni ja islamiseerimisvastaste meeleavaldustega.
2
00:00:11.244 --> 00:00:14.525
Tallinnas kogunes Vabaduse väljakule mõnikümmend meeleavaldajat.
3
00:00:14.826 --> 00:00:26.370
Inimesed kandsid eesti- ja ingliskeelseid plakateid, milles avaldati toetust rahvusvahelisele koostöögrupile Fortress Europe, Euroopa kindlus, kes on selliste meeleavalduste peakorraldaja.
4
00:00:26.670 --> 00:00:33.513
Peeti ka kõnesid, kus toonitati, et paljude riikide julgeolekujõud on pöördunud oma rahva vastu, hoides sisserändajate poolele.
5
00:00:33.553 --> 00:00:41.055
Kui üldiselt möödus sündmus täna rahulikult, siis vihakõnet taunivalt saksa noormehelt rebis miitinguline plakati käest.
|
austria-kantsler-kaotas-parlamendis-usaldushaaletuse | https://www.err.ee/946231/austria-kantsler-kaotas-parlamendis-usaldushaaletuse | https://vod.err.ee/hls/uudised/953471/v/master.m3u8 | Austria kantsler kaotas parlamendis usaldushääletuse | Austria kantsler Sebastian Kurz kaotas esmaspäeval parlamendis usaldushääletuse ja peab tagasi astuma seoses korruptsiooniskandaaliga, mis lõhkus tema koalitsioonivalitsuse. | "(Opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide esitatud) taotlus on rahuldatud, seega ta (Kurz) kaotas usalduse," ütles parlamendi asespiiker Doris Bures.
Usaldushääletus järgnes niinimetatud "Ibiza-gate´i" skandaalile, mille tõttu paremäärmusliku Vabaduspartei (FPÖ) juht asekantsler Heinz-Christian Strache lahkus ametist.
Kurz lõpetas skandaali tõttu oma konservatiivse Rahvapartei (ÖVP) koalitsiooni FPÖ-ga ja palus president Alexander Van der Bellenil välja kuulutada uued valimised, mis peetakse septembris.
Kurz ütles enne usaldushääletust parlamendis peetud kõnes, et on rahul tööga, mida valitsus tegi viimase pooleteise aasta jooksul.
ÖVP saavutas pühapäeval peetud Euroopa Parlamendi valimistel Austrias kindla võidu ja erakonna leeris valitseb oma liidri umbusaldamisest hoolimata rõõmus meeleolu.
Esmaspäeva õhtul taunis ametist lahkuv valitsusjuht kõnes oma erakonnakaaslastele FPÖ ja sotsiaaldemokraatide (SPÖ) "uut koalitsiooni", kes ühendasid tema sõnul parlamendis jõud vihkamisest ÖVP vastu.
Kurz esitles ennast stabiilse poliitikuna keset Austria praegust segadust ja ütles: "Ma olen endiselt siin ja seisan teie eest".
"Me võime olla kindlad, et nad hakkavad meid ründama...kuid nad ei saa peaada muutust, mida me oleme käima lükkamas," sõnas ta.
Kantsler lubas toetada ka tehnokraatlikku valitsust, mille president peaks peagi ametisse nimetama.
Sebastian Kurzist sai kõige lühemat aega ametis olnud kantsler ning Austria sõjajärgses ajaloos esimene valitsusjuht, kes on lahkunud umbusaldamise tõttu.
Esmaspäeval enne hääletust teatas ka kunagise koalitsioonikaaslase Vabaduspartei juht Norbert Hofer, et tema erakond toetab umbusaldusavaldust, mis korraldatakse pärast koalitsioonivalitsuse lagunemist nn Ibiza-skandaali tõttu.
Kurzi konservatiivne Rahvapartei (ÖVP) saavutas pühapäevastel eurovalimistel suure võidu, kogudes esialgsetel andmetel 34,5 protsenti häältest, mis tähendaks Euroopa Parlamendis kaht lisakohta.
Usaldushääletus järgneb skandaalile, mille tõttu Vabaduspartei (FPÖ) senine juht juht, asekantsler Heinz-Christian Strache lahkus ametist. Kurz lõpetas skandaali tõttu koalitsiooni FPÖ-ga ja kuulutas septembriks välja ennetähtaegsed valimised.
Skandaal sai alguse, kui Saksa väljaanded Der Spiegel ja Süddeutsche Zeitung avaldasid nende kätte jõudnud videosalvestise, kus paremäärmusluses süüdistatud Austria Vabaduspartei (FPÖ) juht Strache lubas Vene oligarhi sugulasena esinenud naisele kampaaniatoetuse eest avalikke hankeid,.
FPÖ on ka varem paistnud sageli silma hääleka Kremli-sõbralikkusega ning erakond sõlmis koostöölepingu Ühtse Venemaaga pärast Ukraina kriisi puhkemist. Austria senises valitsuses oli FPÖ käes välis-, kaitse- ja siseministeerium ning murelike lääneriikide luureametnikud olid seetõttu koostööd austerlastega piiranud.
Konservatiivset Austria Rahvaparteid (ÖVP) esindav liidukantsler Sebastian Kurz teatas skandaali puhkemise järel, et valitsuskoostöö Vabadusparteiga ei saa enam jätkuda.
"Pärast kõiki neid vahejuhtumeid ei ole lihtsalt võimalik tavapärase elu juurde pöörduda. Pean ütlema - uued valimised ei ole meie soov, need on hädavajadus," märkis ta.
Strache astus tagasi ja Austria president Van der Bellen pakkus välja ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamise septembris. | Austria kantsler Sebastian Kurz kaotas parlamendis usaldushääletuse. Sotsiaaldemokraatide algatatud umbusaldamist toetasid ka Kurzi endise koalitsioonipartneri Vabaduspartei liikmed. Nüüd peab president Van der Bellen leidma uue kantsleri, kes juhiks ajutist valitsust septembrikuu erakorraliste parlamendivalimisteni. Sebastian Kurzi juhitud Rahvapartei sai Euroopa Parlamendi valimistel kolmkümmend neli protsenti häältest, mis on kaks korda rohkem kui Vabaduspartei toetus. | WEBVTT
1
00:00:01.881 --> 00:00:05.723
Austria kantsler Sebastian Kurz kaotas parlamendis usaldushääletuse.
2
00:00:06.103 --> 00:00:11.927
Sotsiaaldemokraatide algatatud umbusaldamist toetasid ka Kurzi endise koalitsioonipartneri Vabaduspartei liikmed.
3
00:00:12.447 --> 00:00:20.091
Nüüd peab president Van der Bellen leidma uue kantsleri, kes juhiks ajutist valitsust septembrikuu erakorraliste parlamendivalimisteni.
4
00:00:20.571 --> 00:00:28.376
Sebastian Kurzi juhitud Rahvapartei sai Euroopa Parlamendi valimistel kolmkümmend neli protsenti häältest, mis on kaks korda rohkem kui Vabaduspartei toetus.
|
robert-rooba-soome-triumfist-hokiajaloo-uks-suurimaid-vagitegusid | https://sport.err.ee/946304/robert-rooba-soome-triumfist-hokiajaloo-uks-suurimaid-vagitegusid | https://vod.err.ee/hls/sport/953504/v/master.m3u8 | Robert Rooba Soome triumfist: hokiajaloo üks suurimaid vägitegusid | Pühapäeval kaheksa-aastase vaheaja järel jäähoki maailmameistriks kroonitud Soome koondise 22 mängijast 12 teenivad igapäevast leiba koduses liigas. Jyväskylä JYP-is mängiv Eesti koondislane Robert Rooba usub, et põhjanaabrite triumf on hokiajaloos märgiline. | "Viimastel aastatel on seoses jäähoki Meistrite liigaga kohati kaheldud Soome liiga praeguses tasemes, seoses sellega, et Soome meeskonnad ei ole seal võib-olla iga aasta nii hästi mänginud. Ma arvan, et see MM näitas, mis see reaalsus on. Need mängijad kes igapäevaselt Soomes leiba teenivad, suutsid alistada kõik maailma suurimad hokiriigid ja kõik sellised vastased, kes mängisid väga heades ja maksimaalsetes koosseisudes," rääkis Rooba ETV spordisaates.
Rooba usub, et Soome võit on ajaloolises kontekstis eriline. "Ma arvan, et see on vägagi võrreldav 1980. aasta "Mircale on Ice'iga", kui USA ülikoolide koondis võitis suurt ja võimast Nõukogude Liitu olümpiamängude finaalis. Ma arvan, et tegemist on vähemalt sama kõva sooritusega. Kindlasti Soome jäähokiajaloos kõige suurem võit ja ma arvan, et ka kogu maailma hokiajaloos üks suurimaid vägitegusid, mis tehtud."
Soome kangelaseks kerkis turniiri jooksul korduvalt meeskonna 34-aastane kapten Marko Anttila, kelle nimele kirjutati mitmeid olulisi väravaid. "Ma arvan, et ta oli legend juba turniiri jooksul, juba pärast Rootsi alistamist. See on tohutult äge, lausa muinasjutuline lugu. Selline mängija, kes Soome-suguses hokiriigis pole isegi võib-olla saja parima hokimängija seas, aga on teinud aastaid väga head ja sihikindlalt tööd. Ta tõestas, et on meeskonna tõeline kapten ja suutis viis meeskonna MM-tiitlini." | Aga samal ajal jätkame stuudios igapäevaselt Soome kõrgliigas mängiva Robert Roobaga. Tere õhtust! Tere õhtust! Näitas üllatuslik MM-tiitel nüüd Soome hoki liiga tugevust või mis see võidu valem ikkagi oli? Kindlasti näitas Soome hoki liiga tugevust, et viimastel aastatel seoses Champions Hockey League'iga on kohati kaheldud Soome liiga praeguses tasemes seoses sellega, et Soome liiga meeskonnad ei ole seal võib-olla iga aasta seal nii hästi mänginud. Ma arvan, et see MM tegelikult näitas, mis see reaalsus on, et tõesti need mängijad, kes, kes igapäevaselt Soomes leiba teenivad, suutsid, suutsid alistada kõik maailma suurimad hokiriigid praegu ja ja kõik sellised vastased, kes mängisid väga heades ja maksimaalsetes koosseisudes, palju NHL-i mehi ja nii edasi. Me alati ootame spordis üllatusi ja kindlasti Soome jäähoki koondise võit see oli, ütleme siis hoki kontekstis viimaste aastakümnete jooksul kui eriline võit see oli? Ma arvan, et see on väga võrreldav tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta Miracle on Ice'iga, kui USA ülikooli noorte koondis võitis suurt ja võimast Nõukogude Liitu olümpiafinaalis, et ma arvan, et tegemist on vähemalt sama kõva nii-öelda sooritusega, et kindlasti Soome jäähoki ajaloos kõige suurem võit ja ja ma arvan, et ka kogu maailma hoki ajaloos üks, üks suurimaid nii-öelda vägitegusid, mis, mis on tehtud. Millise staatuse saavutab Soomes kapten Marko Anttila, kes näitas elu parimat mängu? No ma arvan, et ta on, on legend juba, juba oli juba turniiri jooksul juba pärast Rootsi alistamist ja noh nüüd on, on tõesti, et see on tohutult äge, äge selline lausa muinasjutuline lugu, et tegelikult selline mängija, kes Soome-suguses hokiriigis kindlasti ei ole võib-olla parima saja nii-öelda hokimängija seas, aga, aga on teinud aastatepikkuselt väga head ja sihikindlat tööd, on näinud palju vaeva ja võib-olla mitte kõige nii-öelda oskuslikum või, või selline mängija, aga kes on tõesti puhtalt töö ja vaevaga jõudnud, jõudnud sinna, kus ta on jõudnud ja minu arust see kõik, mis ta suutis saavutada siin nendel selle MM-i jooksul ja see, kuidas ta suutis vaatamata sellele, et meedia kahtles tema oskustes kapten olla, suutis tõestada, et tegelikult ta oli selle meeskonna tõeline kapten ja suutis viia selle meeskonna maailmameistritiitlini, et nagu soomlased ütlevad: Mörkö-Marko, et väga-väga kõva. Ja nüüd vähemalt meie teame ka, et sina mängid õiges liigas. Absoluutselt. Ja mina tean ka. Tahaks suga rohkem rääkida, aga järgmine kord. | WEBVTT
1
00:00:05.741 --> 00:00:09.721
Aga samal ajal jätkame stuudios igapäevaselt Soome kõrgliigas mängiva Robert Roobaga.
2
00:00:09.761 --> 00:00:10.441
Tere õhtust!
3
00:00:10.581 --> 00:00:11.021
Tere õhtust!
4
00:00:11.541 --> 00:00:16.382
Näitas üllatuslik MM-tiitel nüüd Soome hoki liiga tugevust või mis see võidu valem ikkagi oli?
5
00:00:17.342 --> 00:00:31.364
Kindlasti näitas Soome hoki liiga tugevust, et viimastel aastatel seoses Champions Hockey League'iga on kohati kaheldud Soome liiga praeguses tasemes seoses sellega, et Soome liiga meeskonnad ei ole seal võib-olla iga aasta seal nii hästi mänginud.
6
00:00:31.664 --> 00:00:51.046
Ma arvan, et see MM tegelikult näitas, mis see reaalsus on, et tõesti need mängijad, kes, kes igapäevaselt Soomes leiba teenivad, suutsid, suutsid alistada kõik maailma suurimad hokiriigid praegu ja ja kõik sellised vastased, kes mängisid väga heades ja maksimaalsetes koosseisudes, palju NHL-i mehi ja nii edasi.
7
00:00:51.286 --> 00:00:59.687
Me alati ootame spordis üllatusi ja kindlasti Soome jäähoki koondise võit see oli, ütleme siis hoki kontekstis viimaste aastakümnete jooksul kui eriline võit see oli?
8
00:01:00.487 --> 00:01:25.210
Ma arvan, et see on väga võrreldav tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta Miracle on Ice'iga, kui USA ülikooli noorte koondis võitis suurt ja võimast Nõukogude Liitu olümpiafinaalis, et ma arvan, et tegemist on vähemalt sama kõva nii-öelda sooritusega, et kindlasti Soome jäähoki ajaloos kõige suurem võit ja ja ma arvan, et ka kogu maailma hoki ajaloos üks, üks suurimaid nii-öelda vägitegusid, mis, mis on tehtud.
9
00:01:25.430 --> 00:01:30.190
Millise staatuse saavutab Soomes kapten Marko Anttila, kes näitas elu parimat mängu?
10
00:01:30.230 --> 00:02:26.577
No ma arvan, et ta on, on legend juba, juba oli juba turniiri jooksul juba pärast Rootsi alistamist ja noh nüüd on, on tõesti, et see on tohutult äge, äge selline lausa muinasjutuline lugu, et tegelikult selline mängija, kes Soome-suguses hokiriigis kindlasti ei ole võib-olla parima saja nii-öelda hokimängija seas, aga, aga on teinud aastatepikkuselt väga head ja sihikindlat tööd, on näinud palju vaeva ja võib-olla mitte kõige nii-öelda oskuslikum või, või selline mängija, aga kes on tõesti puhtalt töö ja vaevaga jõudnud, jõudnud sinna, kus ta on jõudnud ja minu arust see kõik, mis ta suutis saavutada siin nendel selle MM-i jooksul ja see, kuidas ta suutis vaatamata sellele, et meedia kahtles tema oskustes kapten olla, suutis tõestada, et tegelikult ta oli selle meeskonna tõeline kapten ja suutis viia selle meeskonna maailmameistritiitlini, et nagu soomlased ütlevad: Mörkö-Marko, et väga-väga kõva.
11
00:02:26.877 --> 00:02:29.517
Ja nüüd vähemalt meie teame ka, et sina mängid õiges liigas.
12
00:02:29.897 --> 00:02:30.537
Absoluutselt.
13
00:02:30.877 --> 00:02:31.517
Ja mina tean ka.
14
00:02:31.997 --> 00:02:33.677
Tahaks suga rohkem rääkida, aga järgmine kord.
|
martin-helme-esimene-samm-on-astutud-tegeleme-ka-tervisekaitumisega | https://www.err.ee/946300/martin-helme-esimene-samm-on-astutud-tegeleme-ka-tervisekaitumisega | https://vod.err.ee/hls/uudised/953510/v/master.m3u8 | Martin Helme: esimene samm on astutud, tegeleme ka tervisekäitumisega | Rahandusminister Martin Helme sõnul lähtus valitsus alkoholiaktsiisi langetades eeskätt sellest, et ohjeldada piirikaubandust Lätiga, taastada Eestis kaupluste käive ning seejärel saab juba tõhusamalt rahva tervisega seotud probleemidega tegeleda. | "Kindlasti Eestis ostetud alkoholi kogus kasvab ja kindlasti Lätist ostetud alkoholi osakaal kahaneb," rääkis Martin Helme esmaspäeval "Aktuaalse kaamera" otsestuudios.
Ta lisas, et alkoholiaktsiisi langetamise arutelul oli tema kindel väide: "Inimeste tervisekäitumise kontrolli alla saamiseks on vaja esmalt kontrolli alla saada piirikaubandus Lõune-Eestis, muidu me kanname sõelaga vett, sest veerand tarbimisest toimub kusagil mujal ja meie tervishoiupoliitikat tehakse sisuliselt Lätis. Nüüd tekib võimalus hakata oma alkoholipoliitikat ajama ja keegi ei arva, et inimesed hakkavad selle pärast massiliselt rohkem jooma."
Ta lisas, et kindlasti mingisugune osa piirikaubandusest jääb alles, aga suur osa inimestest loobub sellest, kui pooleliitrise viinapudeli hinnavahemik jääb Eesti ja Läti kauplusi arvestades ühe euro kanti.
Martin Helme sõnul pole alust arvata, et tootjad ja kauplused alkoholi hinda ei langeta. "Oleme kuulnud, et kaupmehed ja tootjad panevad selle vahe endale ise taskusse, aga see pole päriselt võimalik. Meil on kahed suured ketid, kes on öelnud, et kavatsevad hinda langetada. Kaupluste jaoks on oluline saada käive tagasi." | Valitsus otsustas, et alates esimesest juulist langeb nii kange kui ka lahja alkoholiaktsiis kakskümmend viis protsenti. Põhimõttelisele kokkuleppele jõuti ka riigi eelarvestrateegias, mis hõlmab eelarve baasseaduse muutmist nii, et alates kahe tuhande kahekümne esimesest aastast peab eelarve olema tasakaalus igal aastal, mitte nelja aasta lõikes nagu praegu. Sellega jätab valitsus endale võimaluse lasta eelarve käesoleval ja järgmisel aastal miinusesse. Alkoholiaktsiisi langetamine juba esimesest juulist lepiti valitsuses kokku ja vastav eelnõu anti Riigikogule täna ka üle. Alkoholiaktsiisi osas on ka kokku lepitud, alkoholiaktsiisi langetus toimub nii kangele kui lahjale alkoholile kahekümne viie protsendi ulatuses, loodetavasti Riigikogu annab eelnõu menetlusse juba täna ja sellisel juhul on soov langetus teha esimesest juulist. Aktsiiside kahekümne viie protsendiline langetamine tähendaks näiteks pooleliitrise ja viieprotsendilise alkoholisisaldusega õllepudelile koos käibemaksuga kolmeteistkümnesendist hinnalangust. Pooleliitrine pudel viina hakkaks koos käibemaksuga maksma poolteist eurot vähem. Põhimõttelisele kokkuleppele jõudis valitsus täna ka eelarvestrateegia osas, sealjuures kavatseb koalitsioon muuta eelarveseadust nii, et kui praegu peab eelarve olema tasakaalus nelja aasta lõikes, siis alates kahe tuhande kahekümne esimesest aastast peaks tasakaalunõue kehtima iga aasta kohta eraldi. Siis me muudame ära ka eelarve selle reegli, et meil on siin nii-öelda see nelja aasta süsteem, kus eelnevate aastate miinus tuleb järgmistel aastatel tagasi panna, me läheme tagasi ühe aastase arvestuse peale ja siis üks aasta peaks siis olema tasakaalus. Selle me saavutame alates kahekümne esimesest aastast, sest et selle aasta miinus on siis null koma üheksa protsenti SKP-st ja me parandame seda siis null koma viie protsendi kaupa, ehk järgmisel aastal jõuame miinus null koma neljani ja juba kahekümne esimesel aastal oleme nullis. Ja riigi sellise pikaajalise just nimelt jätkusuutliku rahastuse tagamiseks on oluline, et ei peaks vähendama näiteks kulusid erinevate aastate vahel, mis tekitab sellist prognoosimatust, tekitab ilmselt ka selliseid võimalikke kärpevajadusi ja muud sellist, mis ei oleks tegelikult majanduskasvu tingimustes põhjendatud. Kuna eelarve tasakaalunõue hakkaks kehtima alles kahe tuhande kahekümne esimesest aastast, jätab valitsus endale nii võimaluse lasta eelarve nii sel kui järgmisel aastal miinusesse, ilma et oleks vaja seda miinust järgnevatel aastatel korrigeerida. Tere õhtust, rahandusminister Martin Helme. Õhtust. Aktsiiside kahekümne viie protsendiline langetamine tähendab seda, et õlle pooleliitrine pudel maksab vähem kaksteist kuni kolmteist senti ja pool liitrit neljakümnekraadist viina hakkab maksma vähem poolteist eurot. Millal uued hinnad kauplustesse jõuavad? No küllap nad jõuavad erinevatesse kauplustesse erineva kiirusega, aga selge on see, et see toimub teatava sujuvusega ja ma üldiselt väga ei muretse sellepärast, me oleme ju palju kuulnud seda argumenti, et küllap kaupmehed panevad selle vahe endale taskusse või tootjad panevad selle vahe endale taskusse. Et see päris võimalik ei ole kahel põhjusel, üks on see, et meil on mõned suured ketid, kes on juba öelnud, et nad kavatsevad hinda langetada, noh Tallink näiteks. Ja meil on väga tihe konkurents, aga teisest küljest kaupluste jaoks on ülioluline saada see käive tagasi. Kui õlletootjatel on suhteliselt ükskõik, kas nad müüvad oma koguse maha siinpool või sealpool Eesti-Läti lõunapiiri, siis kaupluste jaoks on ikkagi oluline, et see käive oleks neil siin Eesti kauplustes ja ja see varem või hiljem sunnib neid ka oma hinnalangetuses minema sinnamaale, kuhu neil vähegi on võimalik minna. Miks ei läinud läbi teie ettepanek langetada viinaaktsiisi vähem, neli protsenti ja õlut siis rohkem? Minu algne või ütleme siis rahandusministeeriumis alustasime me arvutust sellelt positsioonilt, et meie peamine eesmärk on lõpetada ära piirikaubandus Lätis. Ja selle piirikaubanduse lõpetamise selliseks lähtekohaks oli, et õlle kohvri hind, mitte nüüd pudeli hind, aga siis selle resti hind ei tohiks olla rohkem kui kaks eurot soodsam Lätis ja viinapudeli hind ei tohiks olla rohkem kui üks euro soodsam Lätis, et sellisel juhul suurem osa inimesi enam ei leia endal motivatsiooni sinna Lätti minna, et mingi piirikaubandus jääb, aga suurem osa inimesi loobub sellest. Ma küsin selle mõjude kohta veel, et kui ütleme see odavam viinapudeli hind on mingi kuus eurot, eks ju siis. Et mis need mõjud veel on, kas inimesed hakkavad jäävad jooma sama palju kui praegu, lihtsalt nad ostavad selle viina Eestist või nad hakkavad rohkem jooma? No üldine hinnang on, et mingil määral Eestis, tähendab kindlasti Eesti seest ostetud alkoholi kogus kasvab. Kindlasti Lätist ostetud alkoholi kogus kahaneb. Me oleme näinud siin erinevaid numbreid, kui varasematel aastatel Eestis oli suhteliselt selges langustrendis alkoholitarbimine, siis peale väga radikaalseid aktsiisiliigutamisi see trend murdus. Ja nüüd me oleme saanud kaks tuhat kaheksateist, kaks tuhat seitsmeteist numbrid, mis näitavad, et meil on ütleme siis niimoodi suhteliselt jookseb sellises tasapinnas see tarbimine. Jah, et natukene on tarbimine vähenenud. Ehk ma lihtsalt mõtlen seda, et mis on see inimese tervisekäitumisele mõju, et kas sotsiaalministeerium on esitanud ka tervisemõjud? Jaa, no minu kindel väide ka kõikides nendes aruteludes valitsuses oli see, et kui me tahame mingisugustki koherentset ja toimivat tervisepoliitikat Eestis ajada, siis me kõigepealt peame saama kontrolli alla selle lõunapiiri kaubanduse, sest et muidu me kanname sõelaga vett. See, mida me siin teeme, ei puutu asjasse, sest veerand tarbimisest käib kuskil mujal ja seda sisuliselt teeb meie nii-öelda tervisepoliitikat poolest saadik Läti. Et kõigepealt saame piirikaubanduse kontrolli alla ja siis meil tekib võimalus hakata ka oma alkoholipoliitikat uuesti ajama. Ja ja noh ma kindlasti ei ma arvan, et keegi ei arva, et meil nüüd järsku inimesed hakkavad massiliselt hirmsas palju rohkem jooma, et meie prognoosi järgi ütleme see tarbimise kasv Eestis võib olla seal kuni viis protsenti. Ma saan aru, et valitsus otsustas ka seda, et tubakaaktsiisi tõus saab olema laugem kui algselt plaanitud, et mingisugune nagu teatud inimeste gruppidele tulti tegelikult vastu. Ma küsin ühe küsimuse pensioni kohta. Astrid saab oma küsimuse ka veel küsida, kui tal midagi veel jääb, aga minu küsimus on see, et erakorraline pensionitõus seoti nüüd sellega, et inimesed peaksid siis loobuma teisest pensionisambast, et kas see tekitab nagu sellise olukorra, et et meie pensionid tõuseksid, peaksid praegused pensionikogujad oma heast tulevikust loobuma ja vaatama kurbade silmadega oma vanemate otsa, et meie nüüd siis loobume oma heast pensionist teie kasuks? Ei, see on täiesti valesti asjast arusaamine, aga selle tubaka kohta ütlen veel, ka tubakas on üks põhjus, mis ajas nii-öelda Läti kaubandust ja kui me teeme tubakaaktsiisi tõusu laugema, siis ka sellega me pärsime piirikaubandust. Nüüd mis pensionitesse puutub, siis formaalselt kindlasti ei ole seotud teise samba reform erakorralise pensionitõusuga ja erakorraline pensionitõus on kindlasti sellel valitsusel jätkuvalt plaanis. Nüüd miks me ütlesime, et see on omavahel seotud, on see, et me ei tea tänasel päeval, kui suur hulk inimesi lahkub teisest sambast ja kes nad on, kas nad on selle rikkama otsa või vaesema väiksema sissetulekuga otsast? Väga palju sõltub. Ja ja selge on ju ka see, nii kui inimene lõpetab teises sambas osalemise, nii tema sotsiaalmaks hakkab laekuma esimesse sambasse, tähendab esimesse sambasse tekib raha juurde. Kuni me neid numbreid ei tea, on meil raske üldse mingisuguseid numbreid öelda, aga meie kõige suurem eesmärk selle teise samba reformiga on eelkõige paindlikkus. Meie eesmärk ei ole teise samba nii-öelda õhku laskmine, ärahävitamine, laialisaatmine, vaid see, et inimesed saaksid ise otsustada, kas nad tahavad seal olla, kas nad ei taha seal olla. Mõned inimesed, kes on siiamaani kõrvale jäänud, saavad ka liituda, kui soovivad. Ja kuni meil seda numbrit käes ei ole, kuni me ei näe, missugune on see üldine käitumine, noh minu prognoos on selline, et kuskil noh kakskümmend, kakskümmend viis protsenti maksimaalselt on selliseid inimesi, kes otsustavad teisest sambast lahkuda, aga see on enam-vähem laest võetud prognoos. Aga minul on ka üks küsimus härra Helmele, et mis teie arvate, kas see on normaalne, et meie väliskaubanduse ja IT-minister ei räägi võõrkeeli ja ei ole nõus Eestit esindama olulistel rahvusvahelistel üritustel? Ma ei tea, kust te olete võtnud, et ta ei ole nõus Eestit esindama ja ma ei ole kindel, et ta ei räägi võõrkeeli. Minu meest on sellel sõnumil siiski väga selge sisu. Meil käis külas Prantsuse parlamendi saadikuid, kes väga teadlikult, kuigi oskasid inglise keelt, rääkisid läbi tõlgi, sest et see on nende põhimõtteline seisukoht, nemad räägivad prantsuse keelt. Ma ei arva, et kõiki jutuajamisi saab tõlgi kaudu ajada, aga see hoiak, mida väga paljud suurriigid ju kasutavad, hiinlased täpselt samamoodi on see, et meie räägime oma keeles ja selle jaoks on tõlk, et olla oma suhtluses võimalikult efektiivne ja mitte kobada mingite sõnade järgi. Ma tuletan ka meelde seda, et näiteks meie peaminister Jüri Ratas, kui ta ametisse astus, ka ei olnud väga tugev inglise keeles, tänasel päeval ta räägib väga sujuvalt inglise keelt. Selge, loodame, et siis IT-minister hakkab ka keeli õppima. Aitäh teile stuudiosse tulemast. | WEBVTT
1
00:00:02.340 --> 00:00:08.240
Valitsus otsustas, et alates esimesest juulist langeb nii kange kui ka lahja alkoholiaktsiis kakskümmend viis protsenti.
2
00:00:08.680 --> 00:00:21.601
Põhimõttelisele kokkuleppele jõuti ka riigi eelarvestrateegias, mis hõlmab eelarve baasseaduse muutmist nii, et alates kahe tuhande kahekümne esimesest aastast peab eelarve olema tasakaalus igal aastal, mitte nelja aasta lõikes nagu praegu.
3
00:00:22.041 --> 00:00:26.801
Sellega jätab valitsus endale võimaluse lasta eelarve käesoleval ja järgmisel aastal miinusesse.
4
00:00:28.921 --> 00:00:35.801
Alkoholiaktsiisi langetamine juba esimesest juulist lepiti valitsuses kokku ja vastav eelnõu anti Riigikogule täna ka üle.
5
00:00:35.841 --> 00:00:54.881
Alkoholiaktsiisi osas on ka kokku lepitud, alkoholiaktsiisi langetus toimub nii kangele kui lahjale alkoholile kahekümne viie protsendi ulatuses, loodetavasti Riigikogu annab eelnõu menetlusse juba täna ja sellisel juhul on soov langetus teha esimesest juulist.
6
00:00:55.081 --> 00:01:07.222
Aktsiiside kahekümne viie protsendiline langetamine tähendaks näiteks pooleliitrise ja viieprotsendilise alkoholisisaldusega õllepudelile koos käibemaksuga kolmeteistkümnesendist hinnalangust.
7
00:01:07.942 --> 00:01:12.802
Pooleliitrine pudel viina hakkaks koos käibemaksuga maksma poolteist eurot vähem.
8
00:01:13.402 --> 00:01:33.042
Põhimõttelisele kokkuleppele jõudis valitsus täna ka eelarvestrateegia osas, sealjuures kavatseb koalitsioon muuta eelarveseadust nii, et kui praegu peab eelarve olema tasakaalus nelja aasta lõikes, siis alates kahe tuhande kahekümne esimesest aastast peaks tasakaalunõue kehtima iga aasta kohta eraldi.
9
00:01:33.202 --> 00:01:46.383
Siis me muudame ära ka eelarve selle reegli, et meil on siin nii-öelda see nelja aasta süsteem, kus eelnevate aastate miinus tuleb järgmistel aastatel tagasi panna, me läheme tagasi ühe aastase arvestuse peale ja siis üks aasta peaks siis olema tasakaalus.
10
00:01:46.423 --> 00:02:00.783
Selle me saavutame alates kahekümne esimesest aastast, sest et selle aasta miinus on siis null koma üheksa protsenti SKP-st ja me parandame seda siis null koma viie protsendi kaupa, ehk järgmisel aastal jõuame miinus null koma neljani ja juba kahekümne esimesel aastal oleme nullis.
11
00:02:00.963 --> 00:02:17.783
Ja riigi sellise pikaajalise just nimelt jätkusuutliku rahastuse tagamiseks on oluline, et ei peaks vähendama näiteks kulusid erinevate aastate vahel, mis tekitab sellist prognoosimatust, tekitab ilmselt ka selliseid võimalikke kärpevajadusi ja muud sellist, mis ei oleks tegelikult majanduskasvu tingimustes põhjendatud.
12
00:02:18.203 --> 00:02:33.764
Kuna eelarve tasakaalunõue hakkaks kehtima alles kahe tuhande kahekümne esimesest aastast, jätab valitsus endale nii võimaluse lasta eelarve nii sel kui järgmisel aastal miinusesse, ilma et oleks vaja seda miinust järgnevatel aastatel korrigeerida.
13
00:02:36.084 --> 00:02:37.584
Tere õhtust, rahandusminister Martin Helme.
14
00:02:37.624 --> 00:02:38.224
Õhtust.
15
00:02:38.584 --> 00:02:52.084
Aktsiiside kahekümne viie protsendiline langetamine tähendab seda, et õlle pooleliitrine pudel maksab vähem kaksteist kuni kolmteist senti ja pool liitrit neljakümnekraadist viina hakkab maksma vähem poolteist eurot.
16
00:02:52.424 --> 00:02:54.184
Millal uued hinnad kauplustesse jõuavad?
17
00:02:54.864 --> 00:03:09.904
No küllap nad jõuavad erinevatesse kauplustesse erineva kiirusega, aga selge on see, et see toimub teatava sujuvusega ja ma üldiselt väga ei muretse sellepärast, me oleme ju palju kuulnud seda argumenti, et küllap kaupmehed panevad selle vahe endale taskusse või tootjad panevad selle vahe endale taskusse.
18
00:03:09.944 --> 00:03:20.185
Et see päris võimalik ei ole kahel põhjusel, üks on see, et meil on mõned suured ketid, kes on juba öelnud, et nad kavatsevad hinda langetada, noh Tallink näiteks.
19
00:03:21.025 --> 00:03:28.745
Ja meil on väga tihe konkurents, aga teisest küljest kaupluste jaoks on ülioluline saada see käive tagasi.
20
00:03:28.785 --> 00:03:45.225
Kui õlletootjatel on suhteliselt ükskõik, kas nad müüvad oma koguse maha siinpool või sealpool Eesti-Läti lõunapiiri, siis kaupluste jaoks on ikkagi oluline, et see käive oleks neil siin Eesti kauplustes ja ja see varem või hiljem sunnib neid ka oma hinnalangetuses minema sinnamaale, kuhu neil vähegi on võimalik minna.
21
00:03:45.485 --> 00:03:53.445
Miks ei läinud läbi teie ettepanek langetada viinaaktsiisi vähem, neli protsenti ja õlut siis rohkem?
22
00:03:54.446 --> 00:04:02.366
Minu algne või ütleme siis rahandusministeeriumis alustasime me arvutust sellelt positsioonilt, et meie peamine eesmärk on lõpetada ära piirikaubandus Lätis.
23
00:04:02.706 --> 00:04:24.426
Ja selle piirikaubanduse lõpetamise selliseks lähtekohaks oli, et õlle kohvri hind, mitte nüüd pudeli hind, aga siis selle resti hind ei tohiks olla rohkem kui kaks eurot soodsam Lätis ja viinapudeli hind ei tohiks olla rohkem kui üks euro soodsam Lätis, et sellisel juhul suurem osa inimesi enam ei leia endal motivatsiooni sinna Lätti minna, et mingi piirikaubandus jääb, aga suurem osa inimesi loobub sellest.
24
00:04:26.166 --> 00:04:33.166
Ma küsin selle mõjude kohta veel, et kui ütleme see odavam viinapudeli hind on mingi kuus eurot, eks ju siis.
25
00:04:33.246 --> 00:04:41.847
Et mis need mõjud veel on, kas inimesed hakkavad jäävad jooma sama palju kui praegu, lihtsalt nad ostavad selle viina Eestist või nad hakkavad rohkem jooma?
26
00:04:42.807 --> 00:04:50.087
No üldine hinnang on, et mingil määral Eestis, tähendab kindlasti Eesti seest ostetud alkoholi kogus kasvab.
27
00:04:50.307 --> 00:04:53.067
Kindlasti Lätist ostetud alkoholi kogus kahaneb.
28
00:04:53.267 --> 00:05:04.567
Me oleme näinud siin erinevaid numbreid, kui varasematel aastatel Eestis oli suhteliselt selges langustrendis alkoholitarbimine, siis peale väga radikaalseid aktsiisiliigutamisi see trend murdus.
29
00:05:04.847 --> 00:05:13.007
Ja nüüd me oleme saanud kaks tuhat kaheksateist, kaks tuhat seitsmeteist numbrid, mis näitavad, et meil on ütleme siis niimoodi suhteliselt jookseb sellises tasapinnas see tarbimine.
30
00:05:13.047 --> 00:05:14.807
Jah, et natukene on tarbimine vähenenud.
31
00:05:15.007 --> 00:05:22.668
Ehk ma lihtsalt mõtlen seda, et mis on see inimese tervisekäitumisele mõju, et kas sotsiaalministeerium on esitanud ka tervisemõjud?
32
00:05:22.708 --> 00:05:39.208
Jaa, no minu kindel väide ka kõikides nendes aruteludes valitsuses oli see, et kui me tahame mingisugustki koherentset ja toimivat tervisepoliitikat Eestis ajada, siis me kõigepealt peame saama kontrolli alla selle lõunapiiri kaubanduse, sest et muidu me kanname sõelaga vett.
33
00:05:39.248 --> 00:05:46.228
See, mida me siin teeme, ei puutu asjasse, sest veerand tarbimisest käib kuskil mujal ja seda sisuliselt teeb meie nii-öelda tervisepoliitikat poolest saadik Läti.
34
00:05:46.468 --> 00:05:52.108
Et kõigepealt saame piirikaubanduse kontrolli alla ja siis meil tekib võimalus hakata ka oma alkoholipoliitikat uuesti ajama.
35
00:05:52.248 --> 00:06:03.549
Ja ja noh ma kindlasti ei ma arvan, et keegi ei arva, et meil nüüd järsku inimesed hakkavad massiliselt hirmsas palju rohkem jooma, et meie prognoosi järgi ütleme see tarbimise kasv Eestis võib olla seal kuni viis protsenti.
36
00:06:03.729 --> 00:06:14.249
Ma saan aru, et valitsus otsustas ka seda, et tubakaaktsiisi tõus saab olema laugem kui algselt plaanitud, et mingisugune nagu teatud inimeste gruppidele tulti tegelikult vastu.
37
00:06:14.369 --> 00:06:16.589
Ma küsin ühe küsimuse pensioni kohta.
38
00:06:16.629 --> 00:06:48.010
Astrid saab oma küsimuse ka veel küsida, kui tal midagi veel jääb, aga minu küsimus on see, et erakorraline pensionitõus seoti nüüd sellega, et inimesed peaksid siis loobuma teisest pensionisambast, et kas see tekitab nagu sellise olukorra, et et meie pensionid tõuseksid, peaksid praegused pensionikogujad oma heast tulevikust loobuma ja vaatama kurbade silmadega oma vanemate otsa, et meie nüüd siis loobume oma heast pensionist teie kasuks?
39
00:06:48.250 --> 00:07:00.870
Ei, see on täiesti valesti asjast arusaamine, aga selle tubaka kohta ütlen veel, ka tubakas on üks põhjus, mis ajas nii-öelda Läti kaubandust ja kui me teeme tubakaaktsiisi tõusu laugema, siis ka sellega me pärsime piirikaubandust.
40
00:07:00.910 --> 00:07:11.990
Nüüd mis pensionitesse puutub, siis formaalselt kindlasti ei ole seotud teise samba reform erakorralise pensionitõusuga ja erakorraline pensionitõus on kindlasti sellel valitsusel jätkuvalt plaanis.
41
00:07:12.450 --> 00:07:25.150
Nüüd miks me ütlesime, et see on omavahel seotud, on see, et me ei tea tänasel päeval, kui suur hulk inimesi lahkub teisest sambast ja kes nad on, kas nad on selle rikkama otsa või vaesema väiksema sissetulekuga otsast?
42
00:07:25.190 --> 00:07:25.830
Väga palju sõltub.
43
00:07:26.130 --> 00:07:36.071
Ja ja selge on ju ka see, nii kui inimene lõpetab teises sambas osalemise, nii tema sotsiaalmaks hakkab laekuma esimesse sambasse, tähendab esimesse sambasse tekib raha juurde.
44
00:07:36.231 --> 00:07:44.411
Kuni me neid numbreid ei tea, on meil raske üldse mingisuguseid numbreid öelda, aga meie kõige suurem eesmärk selle teise samba reformiga on eelkõige paindlikkus.
45
00:07:45.011 --> 00:07:53.051
Meie eesmärk ei ole teise samba nii-öelda õhku laskmine, ärahävitamine, laialisaatmine, vaid see, et inimesed saaksid ise otsustada, kas nad tahavad seal olla, kas nad ei taha seal olla.
46
00:07:53.091 --> 00:07:56.431
Mõned inimesed, kes on siiamaani kõrvale jäänud, saavad ka liituda, kui soovivad.
47
00:07:56.691 --> 00:08:08.371
Ja kuni meil seda numbrit käes ei ole, kuni me ei näe, missugune on see üldine käitumine, noh minu prognoos on selline, et kuskil noh kakskümmend, kakskümmend viis protsenti maksimaalselt on selliseid inimesi, kes otsustavad teisest sambast lahkuda, aga see on enam-vähem laest võetud prognoos.
48
00:08:08.571 --> 00:08:21.832
Aga minul on ka üks küsimus härra Helmele, et mis teie arvate, kas see on normaalne, et meie väliskaubanduse ja IT-minister ei räägi võõrkeeli ja ei ole nõus Eestit esindama olulistel rahvusvahelistel üritustel?
49
00:08:21.872 --> 00:08:26.352
Ma ei tea, kust te olete võtnud, et ta ei ole nõus Eestit esindama ja ma ei ole kindel, et ta ei räägi võõrkeeli.
50
00:08:26.392 --> 00:08:28.472
Minu meest on sellel sõnumil siiski väga selge sisu.
51
00:08:29.112 --> 00:08:38.632
Meil käis külas Prantsuse parlamendi saadikuid, kes väga teadlikult, kuigi oskasid inglise keelt, rääkisid läbi tõlgi, sest et see on nende põhimõtteline seisukoht, nemad räägivad prantsuse keelt.
52
00:08:38.692 --> 00:08:54.513
Ma ei arva, et kõiki jutuajamisi saab tõlgi kaudu ajada, aga see hoiak, mida väga paljud suurriigid ju kasutavad, hiinlased täpselt samamoodi on see, et meie räägime oma keeles ja selle jaoks on tõlk, et olla oma suhtluses võimalikult efektiivne ja mitte kobada mingite sõnade järgi.
53
00:08:54.553 --> 00:09:02.093
Ma tuletan ka meelde seda, et näiteks meie peaminister Jüri Ratas, kui ta ametisse astus, ka ei olnud väga tugev inglise keeles, tänasel päeval ta räägib väga sujuvalt inglise keelt.
54
00:09:02.153 --> 00:09:04.993
Selge, loodame, et siis IT-minister hakkab ka keeli õppima.
55
00:09:05.033 --> 00:09:06.233
Aitäh teile stuudiosse tulemast.
|
politoloog-valitsuskoalitsioon-eurovalimistesse-eriti-ei-panustanud | https://www.err.ee/946298/politoloog-valitsuskoalitsioon-eurovalimistesse-eriti-ei-panustanud | https://vod.err.ee/hls/uudised/953507/v/master.m3u8 | Politoloog: valitsuskoalitsioon eurovalimistesse eriti ei panustanud | Politoloog Viljar Veebel ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et valitsuskoalitsiooni kuuluvad parteid ei panustanud Euroopa Parlamendi valimistesse kuigivõrd ning said ka sellele vastava tulemuse. | Milline oleks olnud sotsiaaldemokraatide häältesaak juhul, kui Marina Kaljurand ei oleks olnud nende nimekirjas?
Tõenäoliselt oleksid nad piirdunud ikkagi ainult ühe kohaga. Eks osad hääled oleksid ümberjagunenud teistele kandidaatidele.
Aga jätkates Marina juurest, parteiliidri rolli valimine peab jääma nüüd teiste kandidaatide peale või õlule ja eks sotsidel on kindlasti suur küsimus, kuidas kahe väga hea inimese Brüsselisse saatmine partei arengut mõjutab. See, mis alguses võib paista suure võiduna, võib tegelikult tuua väikese tagasilöögi.
Millist uut tarkust valitsuskoalitsioon valimiste tulemustest sai? Mis need järeldused on?
Ma arvan, et nad ei panustanudki eriti. Mina pigem ütleks, et nad said selle vääriliselt, mis nad tegid. Nad olid pärast koalitsioonikõnelusi üsna letargilised, pakkusid vähe neid nägusid, keda oleks võimalik valida.
Nagu Jaak Madison ka ütles - oli teada, et valija valib nägusid. Ja kui sa neid nägusid ei anna, sest nad on juba hõivatud ja sul neid nägusid ka kuskilt võtta ei ole, siis tuli täpselt see, mis sisse pandi ehk kui sul ei ole enam varumeeste pingil kompetentseid ja tuntud kandidaate, siis täpselt sellise tulemuse saadki.
Kui töövõimelise parlamendi Euroopa endale saab ja kas me näeme juba praegu, et sellel parlamendil hakkavad olema mingid täiesti uued teemad, mida arutatakse?
Oleneb, mida töö all mõelda. Kindlasti debatte peetakse rohkem, aga vajalikku häälteenamust kokku saada läheb aina raskemaks. Kindlasti need, keda me nimetame radikaalideks või Euroopa-vastasteks, tõstatavad rohkem keerukaid küsimusi, kindlasti on nad keskendunumad vastutöötamisel. Seda kõike me hakkame nägema juba uue komisjoni koosseisu grillimisel ja hääletamisel.
Huvitav saabki olema see, et uut komisjoni koosseisu hakkab menetlema ikkagi see täna valitud koosseis, mitte Brexiti-järgne koosseis, mille hulgas on ka väga palju Inglise Brexiti-pooldajate parteiliikmeid ehk komisjon saab võib-olla veidi rohkem euroskeptikute ja vastaste nägu kui hilisem, pärast Brexitit olev koosseis. See, kuidas see muutub, on päris huvitav. Kui inglased lahkuvad, siis ühtaegu parlament läheb väiksemaks. | Ja Tartus on kaamera ees politoloog Viljar Veebel. No milline oleks olnud sotsiaaldemokraatide häältesaak juhul, kui Marina Kaljurand ei oleks olnud nende nimekirjas? No tõenäoliselt oleksid nad piirdunud ikkagi ainult ühe kohaga, eks need osad hääled oleksid ümber jagunenud teistele kandidaatidele. Aga jätkates Marina juurest, et et parteiliidri rolli valimine nüüd eks ju peab siis jääma teiste kandidaatide peale või või õlule ja ja et sotsidel on kindlasti suur küsimus, et kas saates kaks väga head inimest Brüsselisse, et kuidas see partei arengut mõjutab. Et et see, mis alguses võib paista suure võiduna, võib tuua tegelikult väikse tagasilöögi. No millist uut tarkust valitsuskoalitsioon valimistulemustest sai? Mis need järeldused on? Ma arvan, et nad ei et nad ei panustanudki eriti. Et mina pigem ütleks, et nad said selle vääriliselt, mis nad tegid, et nad olid peale koalitsioonikõnelusi üsna letargilised, pakkusid vähe neid nägusid, keda oleks võimalik valida, nii nagu Jaak Madison ka ütles, et oli teada, et valija valib nägusid ja kui sa neid nägusid ei anna, sest nad on juba hõivatud ee ja sul neid nägusid ka kusagilt võtta ei ole, siis tuli täpselt see, mis sisse pandi ehk kui sul ei olnud enam varumeeste pingil kompetentseid ja tuntud kandidaate, siis täpselt sellise tulemuse saadki. Aitäh praegu, jääge meiega, vaatame nüüd Euroopa tulemusi. Ja Tartus on meil endiselt kaamera ees politoloog Viljar Veebel. Viljar, sinu hinnangul, kui töövõimelise parlamendi Euroopa Liit saab ja kas me näeme juba praegu, et sellel parlamendil hakkavad olema mingid täiesti uued teemad, mida arutatakse? Jah, et oleneb, mida töö all mõelda, et kindlasti debatte peetakse rohkem, aga vajalikku häälteenamust kokku saada läheb aina raskemaks. Kindlasti need, keda me nimetame radikaalideks või Euroopa-vastasteks, tõstatavad rohkem keerukaid küsimusi, kindlasti on nad keskendunumad vastutöötamisele ja seda me ka kõik hakkame nägema juba uue komisjoni koosseisu grillimisel ja ja hääletamisel. Et huvitav saabki olema see, et uut komisjoni koosseisu hakkab menetlema ikkagi see täna valitud koosseis, mitte Brexiti-järgne koosseis, kus on mille hulgas on ka väga palju Inglise Brexiti-pooldajate partei liikmeid ehk siis komisjon saab võib-olla veidi rohkem euroskeptikute ja vastaste nägu kui hilisem peale Brexitit olev koosseis. Et see, kuidas see muutub, on päris huvitav, kui inglased lahkuvad, siis ühteaegu parlament läheb väiksemaks. Aitäh sulle Viljar Veebel Tartus. | WEBVTT
1
00:00:01.900 --> 00:00:05.101
Ja Tartus on kaamera ees politoloog Viljar Veebel.
2
00:00:05.401 --> 00:00:11.222
No milline oleks olnud sotsiaaldemokraatide häältesaak juhul, kui Marina Kaljurand ei oleks olnud nende nimekirjas?
3
00:00:15.142 --> 00:00:20.723
No tõenäoliselt oleksid nad piirdunud ikkagi ainult ühe kohaga, eks need osad hääled oleksid ümber jagunenud teistele kandidaatidele.
4
00:00:20.763 --> 00:00:36.745
Aga jätkates Marina juurest, et et parteiliidri rolli valimine nüüd eks ju peab siis jääma teiste kandidaatide peale või või õlule ja ja et sotsidel on kindlasti suur küsimus, et kas saates kaks väga head inimest Brüsselisse, et kuidas see partei arengut mõjutab.
5
00:00:37.466 --> 00:00:42.166
Et et see, mis alguses võib paista suure võiduna, võib tuua tegelikult väikse tagasilöögi.
6
00:00:42.586 --> 00:00:46.887
No millist uut tarkust valitsuskoalitsioon valimistulemustest sai?
7
00:00:48.167 --> 00:00:49.087
Mis need järeldused on?
8
00:00:51.128 --> 00:00:53.708
Ma arvan, et nad ei et nad ei panustanudki eriti.
9
00:00:53.748 --> 00:01:19.892
Et mina pigem ütleks, et nad said selle vääriliselt, mis nad tegid, et nad olid peale koalitsioonikõnelusi üsna letargilised, pakkusid vähe neid nägusid, keda oleks võimalik valida, nii nagu Jaak Madison ka ütles, et oli teada, et valija valib nägusid ja kui sa neid nägusid ei anna, sest nad on juba hõivatud ee ja sul neid nägusid ka kusagilt võtta ei ole, siis tuli täpselt see, mis sisse pandi ehk kui sul ei olnud enam varumeeste pingil kompetentseid ja tuntud kandidaate, siis täpselt sellise tulemuse saadki.
10
00:01:20.592 --> 00:01:23.732
Aitäh praegu, jääge meiega, vaatame nüüd Euroopa tulemusi.
11
00:01:24.112 --> 00:01:27.653
Ja Tartus on meil endiselt kaamera ees politoloog Viljar Veebel.
12
00:01:28.233 --> 00:01:39.515
Viljar, sinu hinnangul, kui töövõimelise parlamendi Euroopa Liit saab ja kas me näeme juba praegu, et sellel parlamendil hakkavad olema mingid täiesti uued teemad, mida arutatakse?
13
00:01:43.375 --> 00:01:49.756
Jah, et oleneb, mida töö all mõelda, et kindlasti debatte peetakse rohkem, aga vajalikku häälteenamust kokku saada läheb aina raskemaks.
14
00:01:50.376 --> 00:02:04.598
Kindlasti need, keda me nimetame radikaalideks või Euroopa-vastasteks, tõstatavad rohkem keerukaid küsimusi, kindlasti on nad keskendunumad vastutöötamisele ja seda me ka kõik hakkame nägema juba uue komisjoni koosseisu grillimisel ja ja hääletamisel.
15
00:02:04.638 --> 00:02:25.601
Et huvitav saabki olema see, et uut komisjoni koosseisu hakkab menetlema ikkagi see täna valitud koosseis, mitte Brexiti-järgne koosseis, kus on mille hulgas on ka väga palju Inglise Brexiti-pooldajate partei liikmeid ehk siis komisjon saab võib-olla veidi rohkem euroskeptikute ja vastaste nägu kui hilisem peale Brexitit olev koosseis.
16
00:02:27.262 --> 00:02:31.322
Et see, kuidas see muutub, on päris huvitav, kui inglased lahkuvad, siis ühteaegu parlament läheb väiksemaks.
17
00:02:32.282 --> 00:02:34.103
Aitäh sulle Viljar Veebel Tartus.
|
kaljurand-inimesed-valisid-nii-mind-kui-sotse | https://www.err.ee/946297/kaljurand-inimesed-valisid-nii-mind-kui-sotse | https://vod.err.ee/hls/uudised/953505/v/master.m3u8 | Kaljurand: inimesed valisid nii mind kui sotse | Aasta aega Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulunud Marina Kaljurand, kes pääses populaarseima kandidaadina Euroopa Parlamenti, ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tema hinnangul toetasid valijad nii teda isiklikult kui ka sotse. | 65 549 häält. Palju õnne!
Aitäh.
Mis te arvate, kas te oleksite saanud sama palju hääli ka siis, kui oleksite kandideerinud Reformierakonna nimekirjas?
Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Ma tõesti ei tea.
Ma küsin siis teisiti: kui palju valiti teid, kui palju sotse?
Ma arvan, et valiti mõlemat. Ma olen sotsiaaldemokraat olnud üle aasta ja tegelikult selleks, et minuni jõuda, pidi vajutama ju lingile - sotsiaaldemokraadid. Nii et need inimesed, kes minu lõpuks valisid, nad läksid ikkagi sotsiaaldemokraatide kaudu.
Aga ma arvan, et jah, valiti ka mind. Ma arvan, et valiti sellepärast, et teatakse, tuntakse ja usaldatakse.
Ma usun, et nüüd olete te ikkagi saanud üle sellest, mis juhtus aastal 2016, kui te olite kõige populaarsem presidendikandidaat, aga Reformierakond ei toetanud teid?
Ma sain sellest üle juba aastal 2016. Ja tegelikult mul oli väga hea meel, et presidendiks seadsid mind 21 valijameest, kelle seas ei olnud mitte ühtki reformierakondlast.
Läbi selle tule ja vee minek, läbi nende pettumuste, reetmiste - kas te tunnete, et teist on nüüd saanud nagu päris poliitik?
Ma arvan, et ma olin ikkagi päris poliitik juba varem. Jah, kaks aastat võib-olla ma olin Eestis vähem nähtav, aga ma nõustasin ÜRO peasekretäri, ma nõustasin Hollandi valitsust, juhtisin küberkomisjoni - jah, mu elu oli väga palju väljaspool Eestit, aga ma ei saa öelda, et ma oleksin lihtsalt kuskil nurgas nukrutsenud ja nutnud.
Mis peaks muutuma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikas ja ka juhtimises?
Ma arvan, et poliitika kui selline ei pea muutuma, sest ka nendel kohtumistel, kus ma inimestega kohtusin ja rääkisin, meid toetatakse.
Aga jah, meie erakond saab uue juhi. Ja kindlasti me peame ka vaatama, kuidas me inimestega räägime, miks inimesed - kuigi nad tänaval ütlevad, et toetavad meid - ei vali meid, kus me oleme olnud kas liiga keerulised, liiga pika jutuga, võib-olla mitte kergesti arusaadavad. Need asjad me peame kõik üle vaatama.
Erakond saab uue juhi juba väga varsti - juuni alguses. Mis te arvate, kes saab erakonna juhiks?
Ei oska öelda. Ma olen endale kaks kandidaati välja valinud ja valiku nende vahel teen siis, kui olen ära kuulanud ka viimased debatid, mis praegu käivad. | Ja Marina Kaljurand on meil stuudios. Kuuskümmend viis tuhat viissada nelikümmend üheksa häält. Super palju õnne! Aitäh. Mis te arvate, kas te oleksite saanud sama palju hääli ka siis, kui te oleksite kandideerinud Reformierakonna nimekirjas? Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Ma tõesti ei tea. No ma küsin siis teisiti. Kui palju valiti teid, kui palju sotse? Ma arvan, et valiti mõlemat, sest ma olen sotsiaaldemokraat olnud üle aasta. Ja tegelikult selleks, et minuni jõuda, pidi vajutama ju lingile sotsiaaldemokraadid. Nii et need inimesed, kes minu lõpuks valisid, nad läksid ikkagi sotsiaaldemokraatide kaudu. Aga ma arvan, et jah, valiti ka mind. Et ma arvan, valiti sellepärast, et teatakse, tuntakse ja usaldatakse. No ma usun, et nüüd olete te ikkagi saanud üle sellest, mis juhtus aastal kaks tuhat kuusteist, kui te olite kõige populaarsem presidendikandidaat, aga Reformierakond ei toetanud teid. No ma sain sellest üle juba aastal kaks tuhat kuusteist. Ja tegelikult mul oli väga hea meel, et presidendiks seadsid mind kakskümmend üks valijameest, kelle seas ei ole mitte ühtegi reformierakondlast. No läbi selle tule ja vee minek, läbi nende pettumuste, reetmiste ja mille kõige, kas te tunnete, et teist on nüüd saanud nagu päris poliitik? No ma arvan, et ma olin ikkagi päris poliitik juba varem. Sellepärast, et jah, kaks aastat võib-olla ma olin Eestis vähem nähtav, aga ma nõustasin ÜRO peasekretäri, ma nõustasin Hollandi valitsust, juhtisin küberkomisjoni. Jah, mu elu oli väga palju väljaspool Eestit, aga ma ei saa öelda, et ma oleksin lihtsalt kuskil nurgas nukrutsenud ja nutnud. Ee, mis see peaks muutuma sotsiaaldemokraatliku erakonna poliitikas teie hinnangul? Ma arvan, et poliitika kui selline ei pea muutuma, sest ka nendel kohtumistel, kus ma inimestega kohtusin ja rääkisin, meid toetatakse. Ja ka juhtimises? Aga jah, meie erakond, erakond saab uue juhi. Ja kindlasti me peame ka vaatama, kuidas me inimestega räägime, miks inimesed, kuigi nad tänaval ütlevad, et toetavad meid, ei vali meid, kus me oleme olnud kas liiga keerulised, liiga pika jutuga, võib-olla mitte kergesti arusaadavad. Nii et need asjad me peame kõik üle vaatama. No erakond saab juhi väga varsti, juuni alguses. Mis te arvate, kes saab erakonna juhiks? Ei oska öelda. Ma olen endale kaks kandidaati välja valinud ja valiku nende vahel teen siis, kui olen ära kuulanud ka viimased debatid, mis praegu käivad. Aitäh teile stuudiosse tulemast. Aitäh. | WEBVTT
1
00:00:00.760 --> 00:00:03.901
Ja Marina Kaljurand on meil stuudios.
2
00:00:04.581 --> 00:00:07.401
Kuuskümmend viis tuhat viissada nelikümmend üheksa häält.
3
00:00:07.441 --> 00:00:08.341
Super palju õnne!
4
00:00:08.561 --> 00:00:08.821
Aitäh.
5
00:00:08.861 --> 00:00:14.062
Mis te arvate, kas te oleksite saanud sama palju hääli ka siis, kui te oleksite kandideerinud Reformierakonna nimekirjas?
6
00:00:15.042 --> 00:00:16.583
Ma ei oska sellele küsimusele vastata.
7
00:00:16.643 --> 00:00:17.223
Ma tõesti ei tea.
8
00:00:17.283 --> 00:00:18.623
No ma küsin siis teisiti.
9
00:00:18.823 --> 00:00:20.543
Kui palju valiti teid, kui palju sotse?
10
00:00:20.623 --> 00:00:24.904
Ma arvan, et valiti mõlemat, sest ma olen sotsiaaldemokraat olnud üle aasta.
11
00:00:24.944 --> 00:00:29.144
Ja tegelikult selleks, et minuni jõuda, pidi vajutama ju lingile sotsiaaldemokraadid.
12
00:00:29.284 --> 00:00:33.165
Nii et need inimesed, kes minu lõpuks valisid, nad läksid ikkagi sotsiaaldemokraatide kaudu.
13
00:00:33.205 --> 00:00:35.385
Aga ma arvan, et jah, valiti ka mind.
14
00:00:35.505 --> 00:00:40.026
Et ma arvan, valiti sellepärast, et teatakse, tuntakse ja usaldatakse.
15
00:00:40.326 --> 00:00:49.108
No ma usun, et nüüd olete te ikkagi saanud üle sellest, mis juhtus aastal kaks tuhat kuusteist, kui te olite kõige populaarsem presidendikandidaat, aga Reformierakond ei toetanud teid.
16
00:00:49.528 --> 00:00:51.688
No ma sain sellest üle juba aastal kaks tuhat kuusteist.
17
00:00:51.728 --> 00:00:58.029
Ja tegelikult mul oli väga hea meel, et presidendiks seadsid mind kakskümmend üks valijameest, kelle seas ei ole mitte ühtegi reformierakondlast.
18
00:00:58.229 --> 00:01:06.650
No läbi selle tule ja vee minek, läbi nende pettumuste, reetmiste ja mille kõige, kas te tunnete, et teist on nüüd saanud nagu päris poliitik?
19
00:01:07.090 --> 00:01:09.011
No ma arvan, et ma olin ikkagi päris poliitik juba varem.
20
00:01:09.451 --> 00:01:17.432
Sellepärast, et jah, kaks aastat võib-olla ma olin Eestis vähem nähtav, aga ma nõustasin ÜRO peasekretäri, ma nõustasin Hollandi valitsust, juhtisin küberkomisjoni.
21
00:01:17.472 --> 00:01:23.433
Jah, mu elu oli väga palju väljaspool Eestit, aga ma ei saa öelda, et ma oleksin lihtsalt kuskil nurgas nukrutsenud ja nutnud.
22
00:01:23.493 --> 00:01:29.254
Ee, mis see peaks muutuma sotsiaaldemokraatliku erakonna poliitikas teie hinnangul?
23
00:01:29.674 --> 00:01:35.975
Ma arvan, et poliitika kui selline ei pea muutuma, sest ka nendel kohtumistel, kus ma inimestega kohtusin ja rääkisin, meid toetatakse.
24
00:01:36.015 --> 00:01:36.775
Ja ka juhtimises?
25
00:01:36.815 --> 00:01:39.615
Aga jah, meie erakond, erakond saab uue juhi.
26
00:01:39.695 --> 00:01:53.437
Ja kindlasti me peame ka vaatama, kuidas me inimestega räägime, miks inimesed, kuigi nad tänaval ütlevad, et toetavad meid, ei vali meid, kus me oleme olnud kas liiga keerulised, liiga pika jutuga, võib-olla mitte kergesti arusaadavad.
27
00:01:53.617 --> 00:01:55.218
Nii et need asjad me peame kõik üle vaatama.
28
00:01:55.318 --> 00:01:57.498
No erakond saab juhi väga varsti, juuni alguses.
29
00:01:57.538 --> 00:01:59.378
Mis te arvate, kes saab erakonna juhiks?
30
00:01:59.498 --> 00:02:00.178
Ei oska öelda.
31
00:02:00.558 --> 00:02:06.719
Ma olen endale kaks kandidaati välja valinud ja valiku nende vahel teen siis, kui olen ära kuulanud ka viimased debatid, mis praegu käivad.
32
00:02:07.260 --> 00:02:08.520
Aitäh teile stuudiosse tulemast.
33
00:02:08.640 --> 00:02:08.940
Aitäh.
|
alkoholiaktsiis-langeb-1-juulist-25-protsenti | https://www.err.ee/946186/alkoholiaktsiis-langeb-1-juulist-25-protsenti | https://vod.err.ee/hls/uudised/953467/v/master.m3u8 | Alkoholiaktsiis langeb 1. juulist 25 protsenti | Valitsus otsustas, et alates 1. juulist langeb nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiis 25 protsenti. Riigieelarve strateegias lepiti ka kokku, et pensionäride tulumaksuvabastust suurendatakse 50 euro võrra ning et erakorraline pensionitõus seotakse pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisega. | Vastav eelnõu antakse riigikogule üle arvatavasti juba esmaspäeval. ERR-ile teadaolevalt jäi alkoholiaktsiisi langetamises valitsuses eriarvamusele sotsiaalminister Tanel Kiik.
Aktsiiside 25-protsendiline langetamine tähendab näiteks pooleliitrise ja viieprotsendilise alkoholisisaldusega õllel koos käibemaksuga 12,69-sendilist hinnalangetust. Pooleliitrine pudel viina, alkoholisisaldusega 40 protsenti, hakkab koos käibemaksuga maksma vähem 1,5 eurot.
Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-ile, et riigieelarve strateegias lepiti ka kokku, et eakate tulumaksuvaba miinimumi tõstetakse 50 euro võrra.
Teise olulise sammuna tõi Ratas välja, et kokkuhoidu ei tule teadusest ja innovatsioonist ning kaitsekulutustest.
"Küll aga plaanib riik oma tegevuskulusid mujal kokku tõmmata, kuid selle juurde jõutakse lähemalt sügisel tuleva aasta eelarvet tehes."
Valitsus leppis Ratase sõnul riigieelarve strateegias ka kokku, et erakorraline pensionitõus tuleb, kuid mis suuruses ja millal, see saab olema seotud kogumispensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisega.
"Kui inimesed tulevad teisest sambast välja ja sealt raha vabaneb, siis suunatakse need vahendid esimesse sambasse," rääkis Ratas.
Ratase sõnul otsustati, et tubakaaktsiis tõuseb ka edaspidi, kuid tõus saab olema laugem kui algselt plaanitud.
Samuti plaanib valitsus muuta riigieelarve seadust - kui praegu kehtiva seaduse kohaselt peab eelarve olema tasakaalus mitme aasta lõikes, siis aastast 2021 peab iga eraldi aastane eelarve olema tasakaalus, rääkis ERR-ile rahandusminister Martin Helme.
Ta lisas, et käesoleva aasta eelarve tuleb 0,9 protsendiga defitsiidis ja tuleva aasta oma 0,5 protsendiga defitsiidis. Aastast 2021 peaks riigieelarve olema tasakaalus, märkis Isamaa juht Helir-Valdor Seeder.
Martin Helme sõnul lepiti kokku ka investeeringute kokkutõmbamise, kuid mis objektid täpsemalt ära jäetakse või edasi lükatakse, ei ole veel kokku lepitud. | Valitsus otsustas, et alates esimesest juulist langeb nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiis kakskümmend viis protsenti. Põhimõttelisele kokkuleppele jõuti ka riigieelarve strateegias, mis hõlmab eelarve baasseaduse muutmist nii, et alates kahe tuhande kahekümne esimesest aastast peab eelarve olema tasakaalus igal aastal, mitte nelja aasta lõikes nagu praegu. Sellega jätab valitsus endale võimaluse lasta eelarve käesoleval ja järgmisel aastal miinusesse. Alkoholiaktsiisi langetamine juba esimesest juulist lepiti valitsuses kokku ja vastav eelnõu anti Riigikogule täna ka üle. Alkoholiaktsiisi osas on ka kokku lepitud, alkoholiaktsiisi langetus toimub nii kangele kui lahjale alkoholile kahekümne viie protsendi ulatuses. Loodetavasti Riigikogu annab eelnõu menetlusse juba täna ja sellisel juhul on soov langetus teha esimesest juulist. Aktsiiside kahekümne viie protsendiline langetamine tähendaks näiteks pooleliitrise ja viieprotsendilise alkoholisisaldusega õllepudelil koos käibemaksuga kolmeteistkümnesendist hinnalangetust. Pooleliitrine pudel viina hakkaks koos käibemaksuga maksma poolteist eurot vähem. Põhimõttelisele kokkuleppele jõudis valitsus täna ka eelarvestrateegia osas. Sealjuures kavatseb koalitsioon muuta eelarveseadust nii, et kui praegu peab eelarve olema tasakaalus nelja aasta lõikes, siis alates kahe tuhande kahekümne esimesest aastast peaks tasakaalunõue kehtima iga aasta kohta eraldi. Siis me muudame ära ka eelarve selle reegli, et meil on siin nii-öelda see nelja aasta süsteem, kus eelnevate aastate miinus tuleb järgmistel aastatel tagasi panna. Me läheme tagasi ühe aasta süsteemse arvestuse peale ja see üks aasta peaks siis olema tasakaalus. Selle me saavutame alates kahekümne esimesest aastast, sest et selle aasta miinus on siis null koma üheksa protsenti SKP-st ja me parandame seda siis null koma viie protsendi kaupa, ehk järgmisel aastal jõuame miinus null koma neljani ja juba kahekümne esimesel aastal oleme nullis. Riigi sellise pikaajalise just nimelt jätkusuutliku rahastuse tagamiseks on oluline, et ei peaks vähendama näiteks kulusid erinevate aastate vahel, mis tekitab sellist prognoosimatust, tekitab ilmselt ka selliseid võimalikke kärpevajadusi ja muud sellist, mis ei oleks tegelikult majanduskasvu tingimustes põhjendatud. Kuna eelarve tasakaalunõue hakkaks kehtima alles kahe tuhande kahekümne esimesest aastast, jätab valitsus endale nii võimaluse lasta eelarve nii sel kui järgmisel aastal miinusesse, ilma et oleks vaja seda miinust järgnevatel aastatel korrigeerida. | WEBVTT
1
00:00:02.180 --> 00:00:08.341
Valitsus otsustas, et alates esimesest juulist langeb nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiis kakskümmend viis protsenti.
2
00:00:08.781 --> 00:00:22.042
Põhimõttelisele kokkuleppele jõuti ka riigieelarve strateegias, mis hõlmab eelarve baasseaduse muutmist nii, et alates kahe tuhande kahekümne esimesest aastast peab eelarve olema tasakaalus igal aastal, mitte nelja aasta lõikes nagu praegu.
3
00:00:22.082 --> 00:00:27.783
Sellega jätab valitsus endale võimaluse lasta eelarve käesoleval ja järgmisel aastal miinusesse.
4
00:00:29.843 --> 00:00:36.724
Alkoholiaktsiisi langetamine juba esimesest juulist lepiti valitsuses kokku ja vastav eelnõu anti Riigikogule täna ka üle.
5
00:00:36.764 --> 00:00:47.345
Alkoholiaktsiisi osas on ka kokku lepitud, alkoholiaktsiisi langetus toimub nii kangele kui lahjale alkoholile kahekümne viie protsendi ulatuses.
6
00:00:48.305 --> 00:00:55.806
Loodetavasti Riigikogu annab eelnõu menetlusse juba täna ja sellisel juhul on soov langetus teha esimesest juulist.
7
00:00:56.006 --> 00:01:08.148
Aktsiiside kahekümne viie protsendiline langetamine tähendaks näiteks pooleliitrise ja viieprotsendilise alkoholisisaldusega õllepudelil koos käibemaksuga kolmeteistkümnesendist hinnalangetust.
8
00:01:08.848 --> 00:01:13.728
Pooleliitrine pudel viina hakkaks koos käibemaksuga maksma poolteist eurot vähem.
9
00:01:14.328 --> 00:01:18.509
Põhimõttelisele kokkuleppele jõudis valitsus täna ka eelarvestrateegia osas.
10
00:01:19.089 --> 00:01:33.971
Sealjuures kavatseb koalitsioon muuta eelarveseadust nii, et kui praegu peab eelarve olema tasakaalus nelja aasta lõikes, siis alates kahe tuhande kahekümne esimesest aastast peaks tasakaalunõue kehtima iga aasta kohta eraldi.
11
00:01:34.131 --> 00:01:43.232
Siis me muudame ära ka eelarve selle reegli, et meil on siin nii-öelda see nelja aasta süsteem, kus eelnevate aastate miinus tuleb järgmistel aastatel tagasi panna.
12
00:01:43.272 --> 00:01:47.312
Me läheme tagasi ühe aasta süsteemse arvestuse peale ja see üks aasta peaks siis olema tasakaalus.
13
00:01:47.352 --> 00:02:01.714
Selle me saavutame alates kahekümne esimesest aastast, sest et selle aasta miinus on siis null koma üheksa protsenti SKP-st ja me parandame seda siis null koma viie protsendi kaupa, ehk järgmisel aastal jõuame miinus null koma neljani ja juba kahekümne esimesel aastal oleme nullis.
14
00:02:01.994 --> 00:02:18.716
Riigi sellise pikaajalise just nimelt jätkusuutliku rahastuse tagamiseks on oluline, et ei peaks vähendama näiteks kulusid erinevate aastate vahel, mis tekitab sellist prognoosimatust, tekitab ilmselt ka selliseid võimalikke kärpevajadusi ja muud sellist, mis ei oleks tegelikult majanduskasvu tingimustes põhjendatud.
15
00:02:18.796 --> 00:02:34.697
Kuna eelarve tasakaalunõue hakkaks kehtima alles kahe tuhande kahekümne esimesest aastast, jätab valitsus endale nii võimaluse lasta eelarve nii sel kui järgmisel aastal miinusesse, ilma et oleks vaja seda miinust järgnevatel aastatel korrigeerida.
|
politoloog-keskerakonna-jaoks-kordus-riigikogu-valimistel-juhtunu | https://www.err.ee/946274/politoloog-keskerakonna-jaoks-kordus-riigikogu-valimistel-juhtunu | https://vod.err.ee/hls/uudised/953470/v/master.m3u8 | Politoloog: Keskerakonna jaoks kordus riigikogu valimistel juhtunu | Euroopa Parlamendi valimistel võitsid enam kohti opositsioonierakonnad. Politoloog Tõnis Lehe hinnangul ei tulnud Keskerakonna valijad valima. | Reformierakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) valitud saadikute hinnangul andsid europarlamendi valimised tugeva signaali Keskerakonna juhitud valitsusele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ma julgen arvata, et ka Yana Toomi valijad nägid teda kui siiski protestihäält Keskerakonna sees hetkel istuva valitsuse vastu," sõnas Euroopa Parlamenti pääsenud SDE liige Sven Mikser.
"Oli neid, kes väljendasid rahulolematust Eestis toimuvaga. Aga samas, see ikkagi käis käsikäes, ma arvan, sellega, millisena tegelikult tahetakse näha Euroopat tulevikus ja ka Eesti nägu Euroopas," rääkis europarlamenti valitud reformierakondlane Urmas Paet.
Politoloog Tõnis Leht ütles, et Keskerakonna tulemus oli kehvapoolne, kuid mitte katastroof, sest mandaadita nad ei jäänud. Samas kordus riigikogu valimiste ajal juhtunu, et Keskerakonna valijad, eriti Ida-Virumaal ei tulnud valima.
"Võib-olla ka liikusid mõne teise erakonna taha rohkem. See on kindlasti murekoht ja seal on selline potentsiaal, et sisepinged Keskerakonnas venekeelsete juhtfiguuride ja Jüri Ratase ümber oleva tuumiku vahel võib süveneda," selgitas Leht.
Yana Toom vaatas Keskerakonna häältesaaki, mis oli väiksem kui eelmistel europarlamendi valimistel, ja ütles, et läks nagu läks, sest Keskerakonna reiting on languses.
Toomi hinnangul võis olla valimistulemuse põhjus osaliselt valitsusliit Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Vastates küsimusele, kas ja millise järelduse peaks Keskerakond valimistulemustest tegema, ütles Toom: "Ei tohi erakonda lõhkuda. See on esimene järeldus."
Peaminister Jüri Ratas ütles Keskerakonna valimistulemust kommenteerides, et inimesed tahtsid valimistest puhata.
"Üks järeldus on see, et kui kaks kuud ja kolm nädalat tagasi riigikogu valimised toimusid, siis tuleb täiesti aru saada, et Eesti elanikud tahtsid puhkust valimistest ja poliitikutest," märkis ta.
EKRE poliitik Jaak Madison, kes valiti europarlamenti, ütles, et siseriiklikult vajaks valimistulemused sügavat analüüsi.
"Muret teeb kõige rohkem see, et paljud valijad hääletavad isikute, teatud persoonide poolt, kes lihtsalt on sümpaatsed, mitte nende maailmavaate või seisukohtade pärast, mida nad jagavad oma koduerakonnaga, kui me räägime oma sotsiaaldemokraatidest," rääkis Madison.
Esialgu Brexitit ootama jäetud isamaalane Riho Terras ütles, et läks väga hästi. | Euroopa Parlamendi valimistel võitsid enam kohti opositsioonierakonnad. Nende vastvalitud saadikud ütlevad, et see on tugev signaal Keskerakonna juhitud valitsusele. Peaminister Jüri Ratas selgitas Keskerakonna valimistulemust kommenteerides, et inimesed tahtsid valimistest puhata. Marina Kaljurand rõõmustas, et tulemus tõi sotsidele usku endasse. Ma arvan, et meie erakond sai tagasi rohkem enesekindlust. Mäletate, kui kaheksakümmend päeva tagasi pidime meie olema need, kes võitlevad seitsmenda koha pärast ja nüüd me saime selle niikuinii. Sotside teise koha pärast käis tõsine rebimine Indrek Tarandi ja Sven Mikseri vahel. Mikser võitis kolmekümne häälega. Sven Mikseri sõnul on valimistulemus ka selge sõnum valitsusele. Ja ma julgen arvata, et-et ka-ka Yana Toomi valijad nägid teda kui-kui siiski protestihäält Keskerakonna sees selle praegu hetkel istuva valitsuse vastu. Oh jälle! Reformierakond võitis need valimised. Reformierakonna võidukaim häälte tooja Andrus Ansip ütles, et need valimised on Keskerakonna juhitavale valitsusele mitu signaali saatnud. Ja oli neid, kes väljendasid rahulolematust Eestis toimuvaga, aga samas ikkagi käis käsikäes, ma arvan, ka sellega, millisena tegelikult tahetakse näha Euroopat tulevikus ja ka Eesti nägu Euroopas. Mul on kahju, et Tarand ei pääsenud, noh päriselt. Politoloog Tõnis Leht ütles, et valitsuse juhtpartei Keskerakonna tulemus oli kehvapoolne, kuid mitte katastroof, sest mandaadita nad ei jäänud. Kuid kordus Riigikogu valimiste ajal juhtunu, et Keskerakonna valijad, eriti Ida-Virumaal, ei tulnud valima. Võib-olla ka liikusid mõne teise erakonna taha rohkem, et-et see on murekoht kindlasti ja-ja seal on selline potentsiaal, et sisepinged Keskerakonnas venekeelsete juhtfiguuride ja-ja siis Jüri Ratase ümber oleva tuumiku vahel noh võib süveneda. Yana Toom, kakskümmend seitse tuhat kolm häält. Keskerakond! Yana Toom vaatas Keskerakonna häältesaaki, mis oli väiksem kui eelmisel Euroopa Parlamendi valimisel ja ütles, et läks nagu läks, sest Keskerakonna reiting on languses. Kas võis olla põhjuseks ikkagi see valitsusliit EKRE-ga? Kahtlemata teatud osas on. Mis te arvate, kas Keskerakond peaks sellest nüüd mingisuguseid järeldusi tegema ja milliseid? Absoluutselt. Ei tohi erakonda lõhkuda, see on esimene järeldus. Küsisin ka peaministrilt, mis järeldused ta sellest teeb, et Keskerakond sai Euroopa Parlamendis vaid ühe koha. Üks järeldus on see, et kui kaks kuud ja kolm nädalat tagasi Riigikogu valimised toimusid, siis tuleb täiesti aru saada, et Eesti elanikud tahtsid puhkust valimistest ja poliitikutest. EKRE poliitik Jaak Madison ütles, et siseriiklikult vajaks valimistulemused sügavat analüüsi. Võib-olla mureteeb kõige rohkem see, et paljud valijad hääletavad isikute, teatud persoonide poolt, kes lihtsalt on sümpaatsed, mitte nende maailmavaate või seisukohtade pärast, mida nad jagavad oma koduerakonnaga, kui me räägime sotsiaaldemokraatidest. Esialgu Brexitit ootama jäetud isamaalane Riho Terras ütles, et läks väga hästi. Kas nüüd see varumeestpink või mitte, see-see on normaalne demokraatia. | WEBVTT
1
00:00:00.760 --> 00:00:05.860
Euroopa Parlamendi valimistel võitsid enam kohti opositsioonierakonnad.
2
00:00:05.900 --> 00:00:11.021
Nende vastvalitud saadikud ütlevad, et see on tugev signaal Keskerakonna juhitud valitsusele.
3
00:00:11.501 --> 00:00:18.462
Peaminister Jüri Ratas selgitas Keskerakonna valimistulemust kommenteerides, et inimesed tahtsid valimistest puhata.
4
00:00:20.482 --> 00:00:26.662
Marina Kaljurand rõõmustas, et tulemus tõi sotsidele usku endasse.
5
00:00:26.702 --> 00:00:30.082
Ma arvan, et meie erakond sai tagasi rohkem enesekindlust.
6
00:00:30.943 --> 00:00:38.723
Mäletate, kui kaheksakümmend päeva tagasi pidime meie olema need, kes võitlevad seitsmenda koha pärast ja nüüd me saime selle niikuinii.
7
00:00:40.923 --> 00:00:45.124
Sotside teise koha pärast käis tõsine rebimine Indrek Tarandi ja Sven Mikseri vahel.
8
00:00:45.484 --> 00:00:47.484
Mikser võitis kolmekümne häälega.
9
00:00:47.904 --> 00:00:51.344
Sven Mikseri sõnul on valimistulemus ka selge sõnum valitsusele.
10
00:00:51.664 --> 00:01:03.545
Ja ma julgen arvata, et-et ka-ka Yana Toomi valijad nägid teda kui-kui siiski protestihäält Keskerakonna sees selle praegu hetkel istuva valitsuse vastu.
11
00:01:07.986 --> 00:01:08.846
Oh jälle!
12
00:01:08.886 --> 00:01:11.686
Reformierakond võitis need valimised.
13
00:01:11.726 --> 00:01:23.767
Reformierakonna võidukaim häälte tooja Andrus Ansip ütles, et need valimised on Keskerakonna juhitavale valitsusele mitu signaali saatnud.
14
00:01:23.987 --> 00:01:34.848
Ja oli neid, kes väljendasid rahulolematust Eestis toimuvaga, aga samas ikkagi käis käsikäes, ma arvan, ka sellega, millisena tegelikult tahetakse näha Euroopat tulevikus ja ka Eesti nägu Euroopas.
15
00:01:38.568 --> 00:01:40.688
Mul on kahju, et Tarand ei pääsenud, noh päriselt.
16
00:01:41.228 --> 00:01:49.549
Politoloog Tõnis Leht ütles, et valitsuse juhtpartei Keskerakonna tulemus oli kehvapoolne, kuid mitte katastroof, sest mandaadita nad ei jäänud.
17
00:01:49.809 --> 00:01:56.170
Kuid kordus Riigikogu valimiste ajal juhtunu, et Keskerakonna valijad, eriti Ida-Virumaal, ei tulnud valima.
18
00:01:56.750 --> 00:02:14.051
Võib-olla ka liikusid mõne teise erakonna taha rohkem, et-et see on murekoht kindlasti ja-ja seal on selline potentsiaal, et sisepinged Keskerakonnas venekeelsete juhtfiguuride ja-ja siis Jüri Ratase ümber oleva tuumiku vahel noh võib süveneda.
19
00:02:14.651 --> 00:02:17.731
Yana Toom, kakskümmend seitse tuhat kolm häält.
20
00:02:18.211 --> 00:02:20.051
Keskerakond!
21
00:02:20.091 --> 00:02:29.372
Yana Toom vaatas Keskerakonna häältesaaki, mis oli väiksem kui eelmisel Euroopa Parlamendi valimisel ja ütles, et läks nagu läks, sest Keskerakonna reiting on languses.
22
00:02:29.752 --> 00:02:32.533
Kas võis olla põhjuseks ikkagi see valitsusliit EKRE-ga?
23
00:02:33.993 --> 00:02:35.333
Kahtlemata teatud osas on.
24
00:02:37.293 --> 00:02:41.293
Mis te arvate, kas Keskerakond peaks sellest nüüd mingisuguseid järeldusi tegema ja milliseid?
25
00:02:41.913 --> 00:02:42.653
Absoluutselt.
26
00:02:42.693 --> 00:02:44.754
Ei tohi erakonda lõhkuda, see on esimene järeldus.
27
00:02:44.934 --> 00:02:50.894
Küsisin ka peaministrilt, mis järeldused ta sellest teeb, et Keskerakond sai Euroopa Parlamendis vaid ühe koha.
28
00:02:51.174 --> 00:03:02.215
Üks järeldus on see, et kui kaks kuud ja kolm nädalat tagasi Riigikogu valimised toimusid, siis tuleb täiesti aru saada, et Eesti elanikud tahtsid puhkust valimistest ja poliitikutest.
29
00:03:02.715 --> 00:03:07.935
EKRE poliitik Jaak Madison ütles, et siseriiklikult vajaks valimistulemused sügavat analüüsi.
30
00:03:08.215 --> 00:03:24.037
Võib-olla mureteeb kõige rohkem see, et paljud valijad hääletavad isikute, teatud persoonide poolt, kes lihtsalt on sümpaatsed, mitte nende maailmavaate või seisukohtade pärast, mida nad jagavad oma koduerakonnaga, kui me räägime sotsiaaldemokraatidest.
31
00:03:24.497 --> 00:03:29.597
Esialgu Brexitit ootama jäetud isamaalane Riho Terras ütles, et läks väga hästi.
32
00:03:29.637 --> 00:03:34.578
Kas nüüd see varumeestpink või mitte, see-see on normaalne demokraatia.
|
makaraineni-maardetiimipealikuks-asuv-marek-sander-oeldi-tule-mees-tee | https://sport.err.ee/946270/makaraineni-maardetiimipealikuks-asuv-marek-sander-oeldi-tule-mees-tee | https://vod.err.ee/hls/sport/953438/v/master.m3u8 | Mäkäräineni määrdetiimipealikuks asuv Marek Sander: öeldi – tule, mees, tee | Eesti laskesuusakoondise hooldemeeskond tegi MK-sarjas ja MM-il väga hea hooaja, mida pandi tähele ka teiste riikide koondiste poolt. Tänavu Eesti koondise määrdetiimi juhtinud Marek Sander asub uuest hooajast Soome laskesuusakoondise hooldemeeskonna juhiks ja rääkis intervjuus ERR-ile kõigest lähemalt. | "Ilmselt oli Kaisa Mäkäräinen see, kelle kaudu info liikus, sest ta nägi mitmeid kordi, kuidas Tuuli (Tomingas) ja Johanna (Talihärm) temast mööda libisesid," tõi Sander välja sportlaste panuse hooldemeeskonna töö märgatavaks tegemisel.
"Soomlased väga-väga tahtsid, et ma sinna tuleksin ja ma olin üllatunud, et nende poolt väljast hooldetiimi juhti otsiti. Esimesed jutud sai räägitud nende peatreeneriga, kellega meil vaated ühtisid ja nii see lumepall veerema läks," kirjeldas Sander protsessi, kuidas temast Soome määrdetiimi juht alguse sai.
Marek Sander liitus Eesti laskesuusakoondisega alles möödunud hooajal, millest kujunes eestlaste jaoks väga edukas aasta. Kas Soome koondisega liitumine oli emotsionaalselt raske otsus?
"Seda ma võin kinnitada, et see oli väga raske otsus," vastas Sander. "Seda on sõnadesse raske panna, aga kui oled olnud kõrges mängus ja teinud medalisuuski, siis tahad seda veel. Soomlased saavad usu tagasi, medalid on tulemas nii maailma karika karussellilt kui maailmameistrivõistlustelt," lubas Sander enesekindlalt.
"Kaisaga [Mäkäräinen - toim.] ma veel rääkinud pole ja see, kas ma konkreetselt tema suuski määrima hakkan sõltub sellest, kuidas me persoonidena omavahel sobime. See töö peab sujuma, küll aga suusa- ja määrdevalikuid hakkan mina juhtima. Mulle on antud vabad käes Soome määrdemeestest meeskond moodustada. Kinnitan, et Morten Priks peaks nelja mehe hulgas jätkama," selgitas Sander ees ootavat tööd Soome koondises.
Teine eestlane Morten Priks liitus Soome laskesuusakoondise hooldemeeskonnaga eelmisel hooajal. Kui palju pidas Sander Priksiga nõu enne lepingu allkirjastamist?
"Rääkisin temaga, küsisin meeleolu kohta. Ta kinnitas, et eelmine aasta läksid asjad käest natuke. Ühine töö ja positiivsus on kaks pidepunkti, kust me oma tööd alustame," kirjeldas Sander. "Soomlased tahtsid teada, mida mul on pakkuda ja ma lõin oma kogemused letti. Need sobisid neile, neil polnud omalt poolt palju lisada ja nad loodavad ning usuvad minusse," märkis Sander veel uue tööandja ootuste kohta.
Nüüdseks endisel Eesti hooldemeeskonna juhil oli veel mitmeid pakkumisi Ida-Euroopast, kuid antud koondised pole eestlase jaoks kunagi ahvatlevad olnud ja Soome oli mehe sõnul parim variant, kes ka kõige suuremat huvi tema vastu üles näitas.
"Eestlased said kontakti minuga mai lõpu poole, mis selgelt hakkas juba hiljaks jääma, et tõsiseid kokkuleppeid teha. Olime peaaegu kokku leppimas, aga soomlased tahtsid nii väga ja see sai kaalukausiks. Loomulikult mõtlesin ka Eesti sportlaste ja plusside ning miinuste peale. Mind mõjutas see, et Soome väga-väga tahtis. See on midagi erakordset, kui keegi sind nii väga tahab," põhjendas Sander veel, miks Soome koondise kasuks otsustas.
Eesti hooldetiimi osas on Sanderil süda rahul ja usub, et sinna tuleb täiendusi. Ta usub, et uus hooaeg jätkub heal tasemel. Sander on veendunud, et kontakt Eesti sportlastega jääb alles ja hooldemeeskonnad nõustavad teineteist edaspidigi suuskade ja määrete osas.
Vaata ka ETV spordisaate lugu: | Marek, sa tegid Eesti hooldetiimiga väga hea hooaja laskesuusatamise maailmakarika etappidel ja ka MM-idel ja ilmselgelt me juba hooaja käigus nägime, et seda kõike pandi tähele. Räägi, kuidas sul Soome koondisega kontakt tekkis? No ilmselt ta oli ikkagi Kaisa Mäkäräinen, kes mitmeid kordi nägi, kuidas Eesti sportlased ehk siis Tuuli ja Johanna ikkagi libisesid temast mööda ja ja ikkagi sportlased olid need, kes siis meile selle selle võimaluse andsid, et me üldse märgatud saame sellel karussellil nagu. Ilmselgelt pärast hooaega hakkavad need jutud tõsisemalt pihta. Ehk siis see kontakt nüüd viimastel päevadel, kuidas kõik käis ja ja kuidas kõik tekkis? No tegelikult soomlased olid juba üsnagi aktiivsed aprilli alguses. Et et nad ikkagi väga väga väga tahtsid, et ma sinna tuleksin. Ja üllatav võib-olla ongi natukene see, et ma ise olen pidanud ikkagi Soome ja Skandinaaviamaid üldse selle määrdetiimi tööde aluseks, et ikka otsitakse nagu väljaspoolt Soomet seda määrdemeest. Ja see oli mulle väga suur üllatus, et just Eesti poolt nagu otsitakse seda hooldetiimi juhti. Ja sealne president ja esimesed jutud said räägitud siis peatreeneriga, kelle kelle vaated nii minu kui tema edasistest plaanidest nagu ühtisid ja nii see lumepall lumepall veerema läks. Ilmselgelt see minna hooaeg kütsetas, et sa tegelikult tahaksid koju tulla, teha väikse hooaja kodus. Sa tegid selle ära. See oli väga hea hooaeg hooldetiimi poolelt. Mõnes mõttes ikkagi emotsionaalselt oli see sinu jaoks raske otsus. Oi jaa, seda ma võin küll kinnitada, et see oli väga raske otsus. Aga kui sa oled olnud kõrges mängus ja medaleid medali suuski teinud, siis seda on raske seda sõnadesse panna, kuidas seda väljendada sõnadesse, aga sa tahad seda veel. Ja ma nägin praegu, kui Mäkäräinen võib-olla soomlaste pooldajate meelest on natukene oma poolehoiu kaotanud, siis ma ütlen küll teades ennast kindla enesekindlusega võin öelda, et et selle usu saavad soomlased kindlasti tagasi. Medalid on tulemas nii maailma karika karussellist kui ka maailmameistrivõistlustelt. Selge see, et sa ütlesid ise ka, Kaisa Mäkäräinen on väga suur sportlane, Soome kõige suurem talisportlane. Eelmisel aastal me rääkisime, ka seal on olnud eestlasega, et et see ei ole lihtne töö, et see vastutus kindlasti saab olema väga suur. No see on üks challenge'i koht. Et minu meelest mulle teebki just võib-olla isegi rõõmu, et selline inimene on olemas seal, kes kelle tuju ei pruugi olla alati selline nagu nagu võiks olla. Aga kui teha korralikult tööd ja häid suuski, siis ei ole põhjust virisemiseks loodan. Oled sa Kaisa Mäkäräineniga endaga saanud ka rääkida või kellega sa ütleme siis Soome sportlaste poolt treenerite poolt oled saanud rääkida? Kaisaga veel ei ole saanud rääkida. Küll aga Kaisa sõnumid on jõudnud siis alaliitu, Soome alaliitu ja üsna lähedal minu vaadetega. Ja kas ma nüüd otseselt hakkan Kaisa suuski otseselt tegema, see oleneb ikkagi persoonist, kes talle sobiks, et see töö sujuks. Küll aga suusavalikuid ja ja sinna alla määrdeid ja neid hakkan mina juhtima. Aga rääkinud olen ainult peatreeneri ja alaliidu juhiga. Et teiste määrdemeestega veel ei ole. Küll aga on antud mulle vabad käed Soome nimedest, määrdemeeste nimedest moodustada meeskond, mida ma ka täna hommikul vaikselt olen vestelnud Soome alaliiduga, et siis need mehed kokku panna. Ja kinnitan praegu, et Morten Priks eestlasena, mis on väga teretulnud, peaks jätkama ka järgmisel aastal nelja mehe hulgas. Sa ütlesid küll, et võib-olla sina ei ole nüüd otseselt see, kes hakkab Kaisa suuskadele panema seda asja alla, aga sa oled ikkagi juhina sel juhul vastutav sellest, mis siin alla läheb. Absoluutselt. Seda seda vastutust ma ootan ja seda ma tahan võtta. Aga suuskade osas kindlasti tuleb ka Kaisale väikesed muudatused, et näen seal näen seal mõningaid probleeme, miks need asjad ei ole nii olnud nagu nad peaks olema. Et koostöös siis, kes siis selleks määrdemeheks nüüd otseselt saab, võib-olla saan ka mina, ega seda veel ei tea. Et siis kindlasti suuskade osas tuleb muudatusi. Morten Priks tegi seda tööd eelmisel aastal, sõitis meeletu hulga kilomeetreid, iga etapp maha. Palju sa temaga nõu pidasid enne kui sa panid lepingule allkirja? Jah, olen aus, et rääkisin paar korda. Küsisin seda meeleolu seal ja ja jah, ta kinnitas, et eelmine aasta läksid asjad käest natukene, nii positiivsuse mõttes meeskonnas kui ka hooldetiimis. Aga noh, ma tulin Eestisse, et positiivsust tuua. Ma loodan, et ma sinna midagi tõin ja nad jätkavad seda teed. Ja sama meelt, mida otsivad soomlased, ongi just see ühistöö ja positiivsus. Et need on need kaks pidepunkti, kust üldse alustame nagu oma tööd seal. Oli mingi variant ka, et sa võtad Eestist kaasa kogu tiimi? Tegelikult isegi oli, aga see jutt vaibus üsna üsna varsti, kuna kõik Soomes olevad määrdemehed andsid oma nõusoleku selleks aastaks jätkata ja ja nad ikkagi ei vaadanud mujalt teisi määrdemehi. Konkreetselt kui nad sinu käest küsisid, et tule siia, siis mis nad ütlesid, mida nad sinult ootavad? Tegelikult oli niimoodi, et nad tahtsid teada, mida mul pakkuda on. Ja ma lõin siis need oma kogemused letti, mida mul on võimalus võimalik pakkuda. Ja need need sobisid neile väga, mida mul on pakkuda. Neil ei olnudki sinna suurt midagi lisada, mida nad võiksid oodata minult. Vaid tule mees tee oma asju ja ja nad loodavad ja usuvad minusse, et need asjad liiguvad õiges suunas. Oli sul pärast hooaega veel mingeid variante? Oli küll, oli mitmeid mitmeid mitmeid pakkumisi, aga pigem sinna Ida-Euroopa poole. Et mind ei ole kunagi tõmmanud Ida-Euroopa poole. Et Soome oli parim ja ja võib-olla kes kõige rohkem tahtis mind. Selge see, et see Soome minek ei olnud sinu jaoks lihtne Eesti alaliiduga. Kui kaugele läbirääkimised pärast seda väga head hooaega läksid ja miks sa ikkagi lõpuks otsustasid Eesti asemel minna Soome? No siin oli möödapanekuid mõlemalt poolt. Et nii minu poolt kui ka võib-olla natukene alaliidu poolt, et kui soomlastega läks lumepall veerema siis aprilli algus, siis eestlastega eestlased said kontakti minuga mai lõpu pool, mis noh selgelt hakkas juba hiljaks jääma selleks, et tõsiseid kokkuleppeid teha. Aga eestlaste pool olime peaaegu kokku leppimas, aga soomlased ikka nii väga tahtsid, et see sai kaalukausiks. Loomulikult ma mõtlesin ka Eesti sportlaste peale ja ja nendele plussidele miinustele, siis ütleks ikkagi, et Soome väga väga tahtis, see see mõjutas mind väga palju, sest väga hea tunne on tegelikult tunda seda tunnet, kui sind keegi väga tahab. See on see on midagi erakordset. Et see oli hea tunne ja ja see otsus läks sinnapoole sellega. Lõpetuseks, sa kindlasti tõid selle aastaga palju know-how'd juurde Eesti laskesuusatamisse, kuidas suuski hooldada, kuidas teha maailmatasemel suuski. Mis sa arvad, mis meie hooldetiimist edasi saab? No mul on süda rahul meie Eesti hooldetiimi olukorrast, sest need mehed, kes sinna praegu jäävad, ilmselt tuleb sinna keegi veel juurde, et need veavad kindlasti selle väga heal tasemel selle hooaja välja. Et minu süda on rahul, et ma arvan, et ma jätsin sinna midagi. Loomulikult õppisin ka mina sealt midagi, et see ongi kahepoolne töö. Ma tahan ka öelda, et ma ei lähe ka Soome ainult õpetama, et ma saan ka kindlasti Soomest ise natuke targemaks. Et arvan, et need vennad, kes sinna praegu jäävad, peaksid sportlased küll südamerahuga oma ettevalmistust jätkama ja maailm kokku ei kuku sellepärast. Me oleme sageli maailmakarikatel kõrvalboksides hooldetiimidega, et kavatset seda sedapidi nõu anda, kui tunned, et et Eesti poistel on vaja? Kindlasti ma ei kao Eesti sportlaste jaoks mitte kuhugi. Et me oleme tõesti ilmselt jätkuvalt kõrvalboksides. Kindlasti lähen ise küsima nõu sealt eestlastelt ja ja olen valmis andma ka Eesti sportlastele suusaalast kui ka määrdealast nõu hooldemeestele. Et see koostöö kindlasti jätkub. | WEBVTT
1
00:00:05.540 --> 00:00:14.521
Marek, sa tegid Eesti hooldetiimiga väga hea hooaja laskesuusatamise maailmakarika etappidel ja ka MM-idel ja ilmselgelt me juba hooaja käigus nägime, et seda kõike pandi tähele.
2
00:00:14.641 --> 00:00:16.721
Räägi, kuidas sul Soome koondisega kontakt tekkis?
3
00:00:17.361 --> 00:00:37.742
No ilmselt ta oli ikkagi Kaisa Mäkäräinen, kes mitmeid kordi nägi, kuidas Eesti sportlased ehk siis Tuuli ja Johanna ikkagi libisesid temast mööda ja ja ikkagi sportlased olid need, kes siis meile selle selle võimaluse andsid, et me üldse märgatud saame sellel karussellil nagu.
4
00:00:38.322 --> 00:00:41.382
Ilmselgelt pärast hooaega hakkavad need jutud tõsisemalt pihta.
5
00:00:41.582 --> 00:00:46.722
Ehk siis see kontakt nüüd viimastel päevadel, kuidas kõik käis ja ja kuidas kõik tekkis?
6
00:00:47.222 --> 00:00:51.222
No tegelikult soomlased olid juba üsnagi aktiivsed aprilli alguses.
7
00:00:51.262 --> 00:00:56.122
Et et nad ikkagi väga väga väga tahtsid, et ma sinna tuleksin.
8
00:00:56.162 --> 00:01:09.243
Ja üllatav võib-olla ongi natukene see, et ma ise olen pidanud ikkagi Soome ja Skandinaaviamaid üldse selle määrdetiimi tööde aluseks, et ikka otsitakse nagu väljaspoolt Soomet seda määrdemeest.
9
00:01:09.283 --> 00:01:17.083
Ja see oli mulle väga suur üllatus, et just Eesti poolt nagu otsitakse seda hooldetiimi juhti.
10
00:01:18.003 --> 00:01:34.144
Ja sealne president ja esimesed jutud said räägitud siis peatreeneriga, kelle kelle vaated nii minu kui tema edasistest plaanidest nagu ühtisid ja nii see lumepall lumepall veerema läks.
11
00:01:34.964 --> 00:01:39.044
Ilmselgelt see minna hooaeg kütsetas, et sa tegelikult tahaksid koju tulla, teha väikse hooaja kodus.
12
00:01:39.084 --> 00:01:40.244
Sa tegid selle ära.
13
00:01:40.284 --> 00:01:43.404
See oli väga hea hooaeg hooldetiimi poolelt.
14
00:01:44.104 --> 00:01:47.505
Mõnes mõttes ikkagi emotsionaalselt oli see sinu jaoks raske otsus.
15
00:01:48.705 --> 00:01:52.325
Oi jaa, seda ma võin küll kinnitada, et see oli väga raske otsus.
16
00:01:52.445 --> 00:02:06.205
Aga kui sa oled olnud kõrges mängus ja medaleid medali suuski teinud, siis seda on raske seda sõnadesse panna, kuidas seda väljendada sõnadesse, aga sa tahad seda veel.
17
00:02:06.245 --> 00:02:26.366
Ja ma nägin praegu, kui Mäkäräinen võib-olla soomlaste pooldajate meelest on natukene oma poolehoiu kaotanud, siis ma ütlen küll teades ennast kindla enesekindlusega võin öelda, et et selle usu saavad soomlased kindlasti tagasi.
18
00:02:26.406 --> 00:02:33.366
Medalid on tulemas nii maailma karika karussellist kui ka maailmameistrivõistlustelt.
19
00:02:34.327 --> 00:02:39.687
Selge see, et sa ütlesid ise ka, Kaisa Mäkäräinen on väga suur sportlane, Soome kõige suurem talisportlane.
20
00:02:39.727 --> 00:02:47.987
Eelmisel aastal me rääkisime, ka seal on olnud eestlasega, et et see ei ole lihtne töö, et see vastutus kindlasti saab olema väga suur.
21
00:02:49.127 --> 00:02:50.407
No see on üks challenge'i koht.
22
00:02:50.447 --> 00:03:01.088
Et minu meelest mulle teebki just võib-olla isegi rõõmu, et selline inimene on olemas seal, kes kelle tuju ei pruugi olla alati selline nagu nagu võiks olla.
23
00:03:01.128 --> 00:03:07.668
Aga kui teha korralikult tööd ja häid suuski, siis ei ole põhjust virisemiseks loodan.
24
00:03:08.368 --> 00:03:15.708
Oled sa Kaisa Mäkäräineniga endaga saanud ka rääkida või kellega sa ütleme siis Soome sportlaste poolt treenerite poolt oled saanud rääkida?
25
00:03:16.408 --> 00:03:18.188
Kaisaga veel ei ole saanud rääkida.
26
00:03:18.228 --> 00:03:25.769
Küll aga Kaisa sõnumid on jõudnud siis alaliitu, Soome alaliitu ja üsna lähedal minu vaadetega.
27
00:03:25.809 --> 00:03:35.129
Ja kas ma nüüd otseselt hakkan Kaisa suuski otseselt tegema, see oleneb ikkagi persoonist, kes talle sobiks, et see töö sujuks.
28
00:03:35.169 --> 00:03:41.529
Küll aga suusavalikuid ja ja sinna alla määrdeid ja neid hakkan mina juhtima.
29
00:03:41.569 --> 00:03:46.230
Aga rääkinud olen ainult peatreeneri ja alaliidu juhiga.
30
00:03:46.310 --> 00:03:48.970
Et teiste määrdemeestega veel ei ole.
31
00:03:49.010 --> 00:04:02.030
Küll aga on antud mulle vabad käed Soome nimedest, määrdemeeste nimedest moodustada meeskond, mida ma ka täna hommikul vaikselt olen vestelnud Soome alaliiduga, et siis need mehed kokku panna.
32
00:04:02.070 --> 00:04:09.511
Ja kinnitan praegu, et Morten Priks eestlasena, mis on väga teretulnud, peaks jätkama ka järgmisel aastal nelja mehe hulgas.
33
00:04:10.031 --> 00:04:19.031
Sa ütlesid küll, et võib-olla sina ei ole nüüd otseselt see, kes hakkab Kaisa suuskadele panema seda asja alla, aga sa oled ikkagi juhina sel juhul vastutav sellest, mis siin alla läheb.
34
00:04:19.091 --> 00:04:20.031
Absoluutselt.
35
00:04:20.071 --> 00:04:22.731
Seda seda vastutust ma ootan ja seda ma tahan võtta.
36
00:04:22.771 --> 00:04:34.192
Aga suuskade osas kindlasti tuleb ka Kaisale väikesed muudatused, et näen seal näen seal mõningaid probleeme, miks need asjad ei ole nii olnud nagu nad peaks olema.
37
00:04:34.232 --> 00:04:41.292
Et koostöös siis, kes siis selleks määrdemeheks nüüd otseselt saab, võib-olla saan ka mina, ega seda veel ei tea.
38
00:04:41.332 --> 00:04:44.492
Et siis kindlasti suuskade osas tuleb muudatusi.
39
00:04:45.052 --> 00:04:50.132
Morten Priks tegi seda tööd eelmisel aastal, sõitis meeletu hulga kilomeetreid, iga etapp maha.
40
00:04:50.172 --> 00:04:54.732
Palju sa temaga nõu pidasid enne kui sa panid lepingule allkirja?
41
00:04:55.593 --> 00:04:58.473
Jah, olen aus, et rääkisin paar korda.
42
00:04:58.833 --> 00:05:10.393
Küsisin seda meeleolu seal ja ja jah, ta kinnitas, et eelmine aasta läksid asjad käest natukene, nii positiivsuse mõttes meeskonnas kui ka hooldetiimis.
43
00:05:11.513 --> 00:05:15.073
Aga noh, ma tulin Eestisse, et positiivsust tuua.
44
00:05:15.333 --> 00:05:18.573
Ma loodan, et ma sinna midagi tõin ja nad jätkavad seda teed.
45
00:05:18.613 --> 00:05:25.454
Ja sama meelt, mida otsivad soomlased, ongi just see ühistöö ja positiivsus.
46
00:05:25.574 --> 00:05:29.474
Et need on need kaks pidepunkti, kust üldse alustame nagu oma tööd seal.
47
00:05:30.154 --> 00:05:32.894
Oli mingi variant ka, et sa võtad Eestist kaasa kogu tiimi?
48
00:05:34.014 --> 00:05:48.655
Tegelikult isegi oli, aga see jutt vaibus üsna üsna varsti, kuna kõik Soomes olevad määrdemehed andsid oma nõusoleku selleks aastaks jätkata ja ja nad ikkagi ei vaadanud mujalt teisi määrdemehi.
49
00:05:49.035 --> 00:05:54.195
Konkreetselt kui nad sinu käest küsisid, et tule siia, siis mis nad ütlesid, mida nad sinult ootavad?
50
00:05:54.235 --> 00:06:00.195
Tegelikult oli niimoodi, et nad tahtsid teada, mida mul pakkuda on.
51
00:06:00.295 --> 00:06:05.435
Ja ma lõin siis need oma kogemused letti, mida mul on võimalus võimalik pakkuda.
52
00:06:06.216 --> 00:06:09.496
Ja need need sobisid neile väga, mida mul on pakkuda.
53
00:06:09.836 --> 00:06:13.216
Neil ei olnudki sinna suurt midagi lisada, mida nad võiksid oodata minult.
54
00:06:13.456 --> 00:06:20.816
Vaid tule mees tee oma asju ja ja nad loodavad ja usuvad minusse, et need asjad liiguvad õiges suunas.
55
00:06:21.276 --> 00:06:24.136
Oli sul pärast hooaega veel mingeid variante?
56
00:06:25.136 --> 00:06:32.657
Oli küll, oli mitmeid mitmeid mitmeid pakkumisi, aga pigem sinna Ida-Euroopa poole.
57
00:06:32.697 --> 00:06:36.417
Et mind ei ole kunagi tõmmanud Ida-Euroopa poole.
58
00:06:36.457 --> 00:06:42.037
Et Soome oli parim ja ja võib-olla kes kõige rohkem tahtis mind.
59
00:06:42.957 --> 00:06:46.877
Selge see, et see Soome minek ei olnud sinu jaoks lihtne Eesti alaliiduga.
60
00:06:46.917 --> 00:06:56.038
Kui kaugele läbirääkimised pärast seda väga head hooaega läksid ja miks sa ikkagi lõpuks otsustasid Eesti asemel minna Soome?
61
00:06:56.818 --> 00:06:59.318
No siin oli möödapanekuid mõlemalt poolt.
62
00:06:59.358 --> 00:07:15.758
Et nii minu poolt kui ka võib-olla natukene alaliidu poolt, et kui soomlastega läks lumepall veerema siis aprilli algus, siis eestlastega eestlased said kontakti minuga mai lõpu pool, mis noh selgelt hakkas juba hiljaks jääma selleks, et tõsiseid kokkuleppeid teha.
63
00:07:15.798 --> 00:07:24.539
Aga eestlaste pool olime peaaegu kokku leppimas, aga soomlased ikka nii väga tahtsid, et see sai kaalukausiks.
64
00:07:24.739 --> 00:07:42.560
Loomulikult ma mõtlesin ka Eesti sportlaste peale ja ja nendele plussidele miinustele, siis ütleks ikkagi, et Soome väga väga tahtis, see see mõjutas mind väga palju, sest väga hea tunne on tegelikult tunda seda tunnet, kui sind keegi väga tahab.
65
00:07:42.600 --> 00:07:44.560
See on see on midagi erakordset.
66
00:07:44.600 --> 00:07:48.360
Et see oli hea tunne ja ja see otsus läks sinnapoole sellega.
67
00:07:48.500 --> 00:07:57.240
Lõpetuseks, sa kindlasti tõid selle aastaga palju know-how'd juurde Eesti laskesuusatamisse, kuidas suuski hooldada, kuidas teha maailmatasemel suuski.
68
00:07:57.280 --> 00:08:00.120
Mis sa arvad, mis meie hooldetiimist edasi saab?
69
00:08:00.160 --> 00:08:16.981
No mul on süda rahul meie Eesti hooldetiimi olukorrast, sest need mehed, kes sinna praegu jäävad, ilmselt tuleb sinna keegi veel juurde, et need veavad kindlasti selle väga heal tasemel selle hooaja välja.
70
00:08:17.021 --> 00:08:21.601
Et minu süda on rahul, et ma arvan, et ma jätsin sinna midagi.
71
00:08:21.641 --> 00:08:25.301
Loomulikult õppisin ka mina sealt midagi, et see ongi kahepoolne töö.
72
00:08:25.721 --> 00:08:31.202
Ma tahan ka öelda, et ma ei lähe ka Soome ainult õpetama, et ma saan ka kindlasti Soomest ise natuke targemaks.
73
00:08:31.242 --> 00:08:40.542
Et arvan, et need vennad, kes sinna praegu jäävad, peaksid sportlased küll südamerahuga oma ettevalmistust jätkama ja maailm kokku ei kuku sellepärast.
74
00:08:40.742 --> 00:08:48.202
Me oleme sageli maailmakarikatel kõrvalboksides hooldetiimidega, et kavatset seda sedapidi nõu anda, kui tunned, et et Eesti poistel on vaja?
75
00:08:48.902 --> 00:08:51.202
Kindlasti ma ei kao Eesti sportlaste jaoks mitte kuhugi.
76
00:08:51.242 --> 00:08:54.383
Et me oleme tõesti ilmselt jätkuvalt kõrvalboksides.
77
00:08:54.963 --> 00:09:04.603
Kindlasti lähen ise küsima nõu sealt eestlastelt ja ja olen valmis andma ka Eesti sportlastele suusaalast kui ka määrdealast nõu hooldemeestele.
78
00:09:04.643 --> 00:09:06.883
Et see koostöö kindlasti jätkub.
|
tanel-kangert-viimastest-etappidest-keha-kaitus-minu-jaoks-ootamatult | https://sport.err.ee/946242/tanel-kangert-viimastest-etappidest-keha-kaitus-minu-jaoks-ootamatult | https://vod.err.ee/hls/sport/953437/v/master.m3u8 | Tanel Kangert viimastest etappidest: keha käitus minu jaoks ootamatult | Reedel Itaalia velotuuril üldarvestuses 11. kohale tõusnud Tanel Kangert (EF Education First) on viimaste etappidega langenud 23. positsioonile. Kangerti sõnul polnud ta keha viimasel kahel etapil piisavalt taastunud, mistõttu kannatasid ka tema tulemused. | "Kõige paremini iseloomustav sõna äkki oleks "raske". Olin ise raskustes, rada oli keeruline, taastumine oli allpool harilikku ja kahju, et ma andsin sellise hea koha käest, mis mul veel pärast 12. etappi silmapiiril oli," tunnistas Kangert ERR-ile antud intervjuus.
"Haigeks ma ei ole jäänud, keha käitus minu jaoks ootamatult. Võtsin mõne päevaga paar kilo vett juurde, see näitab, et füüsiline stress oli liiga suur – keha millegipärast hakkas kõike endale hoidma, mis ta kätte sai."
"Juba eelviimase tõusu alguses tundsin, et täna kindlasti ei ole minu päev – saab olema raske," kommenteeris Kangert laupäevast sõitu. "Täpselt mõni kilomeeter hiljem olingi pundi sabas ja sealt edasi pingutasin juba üksinda ja ootasin tagumisi järgi. Selle sama etapiga põhimõttelist jätsin kokkuvõttega nägemist ja eilne etapp oli juba jätk laupäevasele kehvale – ei olnud jälle keha taastunud. Täna on õnneks puhkepäev ja siin üks päev võib aidata päris palju juurde võidelda."
Kangerti sõnul püütakse allesjäänud etappidel siiski kõrgeid kohti. "Kokkuvõttet ei ole kindlasti mõtet enam minu puhul vaadata. Meil on tiimis kaks noort mägironijat, kes samuti kokkuvõttes väga kõrget mängu enam ei mängi, aga seda enam on meil võimalus nende kaartidega siin etappe püüda ja ma arvan, et šansid on meil viimasel nädalal kindlasti suuremad kui esimesel või teisel."
"Kuidagi on vaja see enesekindlus tagasi saada ja ma arvan, et kui siin ühel etapil tuleks kõrge või väga kõrge koht, siis see juba vähendaks natuke pettumust mis mul selle kokkuvõtte kaotsiminekuga äkki tekkimas on," lisas Kangert.
Esmaspäeval on Itaalia velotuuril puhkepäev. Teisipäeval ootab rattureid ees 196-kilomeetrine mägine etapp Levorost Ponte di Legnosse.
Itaalia velotuur lõppeb 2. juunil. | Kõige paremini iseloomustav sõna äkki oleks siis, et raske oli, et olin ise raskustes, rada oli keeruline, taastumine allpool harilikku, et on kahju, et ma andsin sellise hea kokkuvõtte koha käest, mis mul siin peale, ütleme kaheteistkümnendat etappi veel veel silmapiiril oli.
Mis täpsemalt taga, mis arvad selle, et need kaks etappi seda kohta madalamale viisid, oligi see, et kas ei taastunud sellest noh nendest väga headest sõitudest lihtsalt ära?
Tundub küll, et haigeks ma ei ole jäänud, keha käitus ootamatult minu jaoks, et võtsin paar kilo vett juurde siin mõne päevaga, et et see näitab, et see stress oli äkki siis füüsiline stress oli liiga suur, et keha millegipärast hakkas kõike kõike endale hoidma, mis ta kätte sai.
Kus sa seal laupäeval juba selle etapi käigus tundsid, et et noh ilmselt siit ei tule võib-olla seda tulemust, mida sa oleks lootnud?
Ee juba eelviimase tõusu alguses tundsin, et täna kindlasti ei ole minu päev, et et saab olema raske ja täpselt mõni kilomeeter hiljem olingi pundi sabas ja sealt edasi juba pingutasin üksinda, ootasin tagumisi järgi, et ee selle sama etapiga põhimõtteliselt jätsin kokkuvõttega nägemist ja eilne etapp oli siis juba ütleme jätk laupäevasele kehvale, et ei olnud jälle ära taastunud, aga noh täna on õnneks puhkepäev ja ja siin üks päev võib päris palju aidata suurtuuridel.
Mis su selline kogemus ja praktika ütleb, et et kuidas nüüd need edasised viis etappi võiksid siis kulgeda, kuhu sa nendega veel võiks tõusta?
Kokkuvõtet kindlasti ei ole mõtet minu puhul enam vaadata, et meil on tiimis kaks noort mägironijat, kes samuti kokkuvõttes väga kõrget mängu enam ei mängi, aga seda enam on meil võimalus nende kaartidega siin etappe püüda ja ma arvan, et šansid on meil viimasel nädalal kindlasti suuremad kui esimesel või teisel.
Ehk siis nüüd justkui see eesmärk ei ole enam üldarvestus, vaid sellised etapi kõrgete kohtade püüdmised?
Igal juhul, et kuidagi on vaja see enesekindlus tagasi saada ja ma arvan, et kui siin ühel etapil tuleks kõrge või väga kõrge koht, siis see juba vähendaks natukene pettumust, mis mul selle kokkuvõtte kaotsiminekuga äkki äkki tekkimas on. | WEBVTT
1
00:00:05.140 --> 00:00:25.702
Kõige paremini iseloomustav sõna äkki oleks siis, et raske oli, et olin ise raskustes, rada oli keeruline, taastumine allpool harilikku, et on kahju, et ma andsin sellise hea kokkuvõtte koha käest, mis mul siin peale, ütleme kaheteistkümnendat etappi veel veel silmapiiril oli.
2
00:00:25.742 --> 00:00:39.164
Mis täpsemalt taga, mis arvad selle, et need kaks etappi seda kohta madalamale viisid, oligi see, et kas ei taastunud sellest noh nendest väga headest sõitudest lihtsalt ära?
3
00:00:39.544 --> 00:01:00.566
Tundub küll, et haigeks ma ei ole jäänud, keha käitus ootamatult minu jaoks, et võtsin paar kilo vett juurde siin mõne päevaga, et et see näitab, et see stress oli äkki siis füüsiline stress oli liiga suur, et keha millegipärast hakkas kõike kõike endale hoidma, mis ta kätte sai.
4
00:01:01.066 --> 00:01:08.406
Kus sa seal laupäeval juba selle etapi käigus tundsid, et et noh ilmselt siit ei tule võib-olla seda tulemust, mida sa oleks lootnud?
5
00:01:08.886 --> 00:01:45.490
Ee juba eelviimase tõusu alguses tundsin, et täna kindlasti ei ole minu päev, et et saab olema raske ja täpselt mõni kilomeeter hiljem olingi pundi sabas ja sealt edasi juba pingutasin üksinda, ootasin tagumisi järgi, et ee selle sama etapiga põhimõtteliselt jätsin kokkuvõttega nägemist ja eilne etapp oli siis juba ütleme jätk laupäevasele kehvale, et ei olnud jälle ära taastunud, aga noh täna on õnneks puhkepäev ja ja siin üks päev võib päris palju aidata suurtuuridel.
6
00:01:45.990 --> 00:01:55.451
Mis su selline kogemus ja praktika ütleb, et et kuidas nüüd need edasised viis etappi võiksid siis kulgeda, kuhu sa nendega veel võiks tõusta?
7
00:01:55.631 --> 00:02:20.853
Kokkuvõtet kindlasti ei ole mõtet minu puhul enam vaadata, et meil on tiimis kaks noort mägironijat, kes samuti kokkuvõttes väga kõrget mängu enam ei mängi, aga seda enam on meil võimalus nende kaartidega siin etappe püüda ja ma arvan, et šansid on meil viimasel nädalal kindlasti suuremad kui esimesel või teisel.
8
00:02:20.893 --> 00:02:27.354
Ehk siis nüüd justkui see eesmärk ei ole enam üldarvestus, vaid sellised etapi kõrgete kohtade püüdmised?
9
00:02:27.694 --> 00:02:45.015
Igal juhul, et kuidagi on vaja see enesekindlus tagasi saada ja ma arvan, et kui siin ühel etapil tuleks kõrge või väga kõrge koht, siis see juba vähendaks natukene pettumust, mis mul selle kokkuvõtte kaotsiminekuga äkki äkki tekkimas on.
|
maris-jesse-me-kindlasti-ei-roomusta-valitsuse-otsuse-ule | https://www.err.ee/946243/maris-jesse-me-kindlasti-ei-roomusta-valitsuse-otsuse-ule | https://vod.err.ee/hls/uudised/953468/v/master.m3u8 | Maris Jesse: me kindlasti ei rõõmusta valitsuse otsuse üle | Valitsuse põhimõtteline otsus langetada 1. juulist alkoholiaktsiisi nii lahjale kui kangele alkoholile veerandi võrra tähendab suure tõenäosusega tarbimise kasvu ja suuremat terviseriski, ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse. | "Tervise valdkonnas me kindlasti ei rõõmusta selle uudise üle. Alkoholi hind on üks olulistest teguritest, mis tarbimist määrab. Kui Eestis alkoholitarbija on kuidagi sarnane teiste riikide alkoholitarbijatega, siis peame me ennast valmis seadma suure tõenäosusega kasvavaks tarbimiseks lähima paari aasta perspektiivis," kommenteeris Jesse valitsuse otsust esmaspäeval toimunud alkoholitarbimise uuringu esitlusel.
Alkoholitarbimine vähenes Eestis mullu võrreldes eelnenud aastaga kahe protsendi võrra, jõudes 10,1 liitri absoluutalkoholini elaniku kohta, mis on viimase kümne aasta üks madalamaid tarbimisnumbreid, selgus konjunktuuriinstituudi tehtud uuringust.
Jesse nentis, et terviklik alkoholipoliitika ei koosne ainult hinnast, on ka teisi vahendeid, kuid prognoosis siiski, et tõenäosus eriti hinnatundlikumate gruppide alkoholitarbimise kasvuks on suur.
"Tervise vaatenurgast ei ole vahet, kas etanool tuleb inimesse läbi õlle või kange alkoholi," kommenteeris ta kange ja lahja alkoholi aktsiisi võrdset langetamist.
Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ütles, et peame olemas valmis olema samasuguseks tarbimise muutuseks nagu Soomes, kui seal muutus alkohol kauplustes kättesaadavamaks ja hind langes. "Peame olema valmis selleks, et tarbimine kasvab, sellega kaasnevalt ka alkoholikahjud – alkoholisurmad ja nii edasi," märkis ta. | Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles, et kui alkoholiaktsiisi langetamine esimesest juulist tõepoolest teoks saab, siis teeb see lõpu piirikaubandusele ning hinnad poodides langeksid. Kauplusekettide esindajate hinnangul ei tähenda valitsuse poolt alkoholiaktsiisi langetamine, et kauplustes alkohoolsed joogid kohe odavamaks muutuvad.
Kui vaadata nagu suuremat pilti ja selliselt noh strateegilisemat vaadet, siis on see selle valitsuse poolt äärmiselt mehine samm ja isegi ootamatult mehine samm, et et sellega sisuliselt, me räägime siis kangest alkoholist, langetatakse aktsiisi Lätiga ühele tasemele ja loomulikult paneb see siis ka rasvase punkti Läti piirikaubandusele.
Nüüd peaks hästi hoolikalt jälgima, analüüsima, viima läbi vaatlusi, et kas siis nüüd ütleme see aktsiisi alandamine väljendub ka jaehinna muutuses. Et muidu on ju mõttetu tegu tehtud, et me aktsiisiraha ei saa ja inimesed käivad endiselt Lätis, kui kui jaehind ei lange.
Ennekõike mõjutab müügihinda olukord turul ehk siis turuhind, kindlasti mõjutavad seda sisseostuhinnad, millega jaeketid ostavad, ja kindlasti seadusandlus. Ja kui me räägime nüüd näiteks sellest kahekümne viie protsendilisest aktsiisi langetusest nii lahja kui kange alkoholi puhul, siis ega see ju tegelikult ei tähenda seda, et hinnad peaksid või võiksid langeda lineaarselt kakskümmend viis protsenti.
Ma väga loodan, et valitsuses arutelul ei olnud mitte ainult piirikaubandus, vaid siiski ka alkoholi tarbimise prognoos ja ka, et kuidas on siis selle tervise mõju. | WEBVTT
1
00:00:01.960 --> 00:00:11.121
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles, et kui alkoholiaktsiisi langetamine esimesest juulist tõepoolest teoks saab, siis teeb see lõpu piirikaubandusele ning hinnad poodides langeksid.
2
00:00:11.601 --> 00:00:19.661
Kauplusekettide esindajate hinnangul ei tähenda valitsuse poolt alkoholiaktsiisi langetamine, et kauplustes alkohoolsed joogid kohe odavamaks muutuvad.
3
00:00:20.841 --> 00:00:43.402
Kui vaadata nagu suuremat pilti ja selliselt noh strateegilisemat vaadet, siis on see selle valitsuse poolt äärmiselt mehine samm ja isegi ootamatult mehine samm, et et sellega sisuliselt, me räägime siis kangest alkoholist, langetatakse aktsiisi Lätiga ühele tasemele ja loomulikult paneb see siis ka rasvase punkti Läti piirikaubandusele.
4
00:00:43.442 --> 00:00:54.283
Nüüd peaks hästi hoolikalt jälgima, analüüsima, viima läbi vaatlusi, et kas siis nüüd ütleme see aktsiisi alandamine väljendub ka jaehinna muutuses.
5
00:00:54.363 --> 00:01:02.264
Et muidu on ju mõttetu tegu tehtud, et me aktsiisiraha ei saa ja inimesed käivad endiselt Lätis, kui kui jaehind ei lange.
6
00:01:02.644 --> 00:01:12.484
Ennekõike mõjutab müügihinda olukord turul ehk siis turuhind, kindlasti mõjutavad seda sisseostuhinnad, millega jaeketid ostavad, ja kindlasti seadusandlus.
7
00:01:12.524 --> 00:01:26.865
Ja kui me räägime nüüd näiteks sellest kahekümne viie protsendilisest aktsiisi langetusest nii lahja kui kange alkoholi puhul, siis ega see ju tegelikult ei tähenda seda, et hinnad peaksid või võiksid langeda lineaarselt kakskümmend viis protsenti.
8
00:01:26.905 --> 00:01:41.806
Ma väga loodan, et valitsuses arutelul ei olnud mitte ainult piirikaubandus, vaid siiski ka alkoholi tarbimise prognoos ja ka, et kuidas on siis selle tervise mõju.
|
kaupmehed-alkoholile-kiiret-hinnalangust-ei-ennusta | https://www.err.ee/946224/kaupmehed-alkoholile-kiiret-hinnalangust-ei-ennusta | https://vod.err.ee/hls/uudised/953468/v/master.m3u8 | Kaupmehed alkoholile kiiret hinnalangust ei ennusta | Kauplusekettide esindajate hinnangul ei tähenda alkoholi aktsiisi langetamine 1. juulist valitsuse poolt, et kauplustes kohe alkohoolsed joogid odavamaks muutuvad. | Rimi ostudirektor Margus Amor ütles Vikerraadiole, et alkoholiaktsiisi langus otseselt poeketis müüdavale alkoholile mõju ei avalda, sest müügihind kujuneb turunõudluses ja sõltub sellest, mis hinnaga ostab ja müüb hankija.
Selveri äriarvestuse juhi Kristjan Andersoni sõnul on valitsuse otsus alkoholiaktsiisi langetada ootamatu, iseküsimus on aga, kas see ka oodatud eesmärki täidab.
"Räägitakse ju et piirikaubandus ei hõlma ainult alkoholi, juurde on tulnud tubakaostud, kütus, ehituskaubad ja nii edasi. Fakt on see, et hinnakuvandilt jääme me ka selle otsuse taustal lõunanaabritest mõne võrra ettepoole," märkis ta Vikeraadiole.
Küsimusele, kui kiiresti aktsiisilangus poe hindades kajastuma hakkab, vastas Andreson, et mõne toote puhul võib hinnamuutus toimuda päevade või nädalaga, teiste puhul võib aega minna kuid.
"Tuleb arvesse võtta olemasolevat laoseisu. Keskeltläbi ringleb alkohol vahemikus 30-60 päeva. Tõenäoliselt kiiremini käibivate artiklite näol võib see muudatus jõuda esimeste päevade või nädalate jooksul. Suuremas pildis muutub olukord kuu kuni kolme jooksul," rääkis ta.
Andresoni sõnul tähendab hinnamuutus kauplustele suurt lisatööd. "See tähendab suure arvu toodete hinna muutmist ja uue hinnasildi ettepanemist müügisaalis-riiulitel, mis tähendab sõltuvalt kauplusest paarist tuhandest 4000-5000 artiklini, mis on üsna töömahukas," nentis ta.
Tallink Grupp reageeris valitsuse otsusele kõige kiiremini ning teatas vahetult peale seda, kui uudis oli ERR-i portaalis ilmunud, et Tallink Grupp kiidab valitsust selle otsuse tegemise eest.
"Kui riigikogu seaduse omalt poolt vastu võtab, siis lubab Tallink langetada hindu koheselt alates 1. juulist, päeva esimese laeva väljumisest," ütles ettevõtte juhatuse esimees Paavo Nõgene. | Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles, et kui alkoholiaktsiisi langetamine esimesest juulist tõepoolest teoks saab, siis teeb see lõpu piirikaubandusele ning hinnad poodides langeksid. Kauplusekettide esindajate hinnangul ei tähenda valitsuse poolt alkoholiaktsiisi langetamine, et kauplustes alkohoolsed joogid kohe odavamaks muutuvad.
Kui vaadata nagu suuremat pilti ja sellist, noh, strateegilisemat vaadet, siis on see valitsuse poolt äärmiselt mehine samm ja isegi ootamatult mehine samm, et sellega sisuliselt, me räägime siis kangest alkoholist, langetatakse aktsiisi Lätiga ühele tasemele ja loomulikult paneb see siis rasvase punkti Läti piirikaubandusele. Nüüd peaks hästi hoolikalt jälgima, analüüsima, viima läbi vaatlusi, et kas siis nüüd ütleme see aktsiisi alandamine väljendub ka jaehinna muutuses. Et muidu on ju mõttetu tegu tehtud, et me aktsiisiraha ei saa ja inimesed käivad endiselt Lätis, kui jaehind ei lange. Eelkõige mõjutab müügihinda olukord turul ehk siis turuhind, kindlasti mõjutavad seda sisseostuhinnad, millega jaeketid ostavad ja kindlasti seadusandlus. Kui me räägime nüüd näiteks sellest kahekümne viie protsendilisest aktsiisi langetusest nii lahja kui kange alkoholi puhul, siis ega see ju tegelikult ei tähenda seda, et hinnad peaksid või võiksid langeda lineaarselt kakskümmend viis protsenti. Ma väga loodan, et valitsuses arutelul ei olnud mitte ainult piirikaubandus, vaid siiski ka alkoholi tarbimise prognoos ja ka, et kuidas on siis selle tervisemõju. | WEBVTT
1
00:00:01.960 --> 00:00:11.121
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles, et kui alkoholiaktsiisi langetamine esimesest juulist tõepoolest teoks saab, siis teeb see lõpu piirikaubandusele ning hinnad poodides langeksid.
2
00:00:11.601 --> 00:00:19.661
Kauplusekettide esindajate hinnangul ei tähenda valitsuse poolt alkoholiaktsiisi langetamine, et kauplustes alkohoolsed joogid kohe odavamaks muutuvad.
3
00:00:20.841 --> 00:00:43.402
Kui vaadata nagu suuremat pilti ja sellist, noh, strateegilisemat vaadet, siis on see valitsuse poolt äärmiselt mehine samm ja isegi ootamatult mehine samm, et sellega sisuliselt, me räägime siis kangest alkoholist, langetatakse aktsiisi Lätiga ühele tasemele ja loomulikult paneb see siis rasvase punkti Läti piirikaubandusele.
4
00:00:43.442 --> 00:00:54.283
Nüüd peaks hästi hoolikalt jälgima, analüüsima, viima läbi vaatlusi, et kas siis nüüd ütleme see aktsiisi alandamine väljendub ka jaehinna muutuses.
5
00:00:54.363 --> 00:01:02.264
Et muidu on ju mõttetu tegu tehtud, et me aktsiisiraha ei saa ja inimesed käivad endiselt Lätis, kui jaehind ei lange.
6
00:01:02.644 --> 00:01:12.484
Eelkõige mõjutab müügihinda olukord turul ehk siis turuhind, kindlasti mõjutavad seda sisseostuhinnad, millega jaeketid ostavad ja kindlasti seadusandlus.
7
00:01:12.524 --> 00:01:26.865
Kui me räägime nüüd näiteks sellest kahekümne viie protsendilisest aktsiisi langetusest nii lahja kui kange alkoholi puhul, siis ega see ju tegelikult ei tähenda seda, et hinnad peaksid või võiksid langeda lineaarselt kakskümmend viis protsenti.
8
00:01:26.905 --> 00:01:41.806
Ma väga loodan, et valitsuses arutelul ei olnud mitte ainult piirikaubandus, vaid siiski ka alkoholi tarbimise prognoos ja ka, et kuidas on siis selle tervisemõju.
|
kalvi-valitsuse-samm-paneks-rasvase-punkti-piirikaubandusele | https://www.err.ee/946218/kalvi-valitsuse-samm-paneks-rasvase-punkti-piirikaubandusele | https://vod.err.ee/hls/uudised/953468/v/master.m3u8 | Kalvi: valitsuse samm paneks rasvase punkti piirikaubandusele | Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles, et kui alkoholiaktsiisi langetamine 1. juulist tõepoolest teoks saaks, siis teeks see lõpu piirikaubandusele ning hinnad poodides langeksid. | Kalvi võttis uudise valitsusest vastu suure üllatusega, ent pidas alkoholiaktsiisi langetamist julgeks sammuks. Siiski on tema jaoks üleval veel kaks küsimust. "Kas need määrad leiavad kinnitust ja kas see kuupäev leiab kinnitust. Kas puht protseduuriliselt on teostatav, et nii kiiresti see langus jõustatakse," ütles Kalvi ERR-ile.
"Kui vaadata suuremat pilti, siis on see selle valitsuse poolt äärmiselt mehine samm. Rääkides kangest alkoholist langetatakse aktsiisid sisuliselt Lätiga ühele tasemele. Ja loomulikult paneb see ka rasvase punkti Läti piirikaubandusele," kommenteeris Kalvi.
Kalvi sõnul tooks alkoholiaktsiisi langetamine Liviko toodetes kindlasti hinnalanguse.
"Aktsiis on ju täna sisuliselt Eestis üks alkoholi hinna komponentidest. Kui meie tootjana väljastame kauba vabasse ringlusesse, siis kohe see aktsiis ka tootele juurde arvutatakse. Nii, et loomulikult see kajastub hindade langemises," sõnas Kalvi.
Kalvi sõnul peab siiski arvestama üleminekuajaga, sest kaupmeestel on laos varu senise, 25 protsenti kõrgema aktsiisimääraga kaupa.
"See maks on muutunud toote omahinna komponendiks ja alkoholi käibeid ja mahte arvestades käib jutt päris suurtest summadest, keegi seda lihtsalt korstnasse ei kirjuta.
See tähendaks Kalvi sõnul tootjatele sadades tuhandetes eurodes kahjusid, sest riigile maks senise aktsiisimäära järgi juba makstud.
Seda, et hinnalangus tarbijateni ei jõua, Kalvi ei usu. "Ma arvan, et kui langetamise määr on 25 protsenti, siis Eestis on siiski päris korralik konkurents ja seda, et kaupmehed ja tootjad üritaksid seda aktsiisierinevust enda marginaali sisse kirjutada, seda ma ei pea realistlikuks," lausus Kalvi. | Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles, et kui alkoholiaktsiisi langetamine esimesest juulist tõepoolest teoks saab, siis teeb see lõpu piirikaubandusele ning hinnad poodides langeksid. Kauplusekettide esindajate hinnangul ei tähenda valitsuse poolt alkoholiaktsiisi langetamine, et kauplustes alkohoolsed joogid kohe odavamaks muutuvad. Kui vaadata nagu suuremat pilti ja selliselt noh strateegilisemat vaadet, siis on see selle valitsuse poolt äärmiselt mehine samm ja isegi ootamatult mehine samm, et sellega sisuliselt, me räägime siis kangest alkoholist, langetatakse aktsiisid Lätiga ühele tasemele ja loomulikult paneb see siis ka rasvase punkti Läti piirikaubandusele. Nüüd peaks hästi hoolikalt jälgima, analüüsima, viima läbi vaatlusi, et kas siis nüüd ütleme see aktsiisi alandamine väljendub ka jaehinna muutuses. Et muidu on ju mõttetu tegu tehtud, et me aktsiisiraha ei saa ja inimesed käivad endiselt Lätis, kui jaehind ei lange. Eelkõige mõjutab müügihinda olukord turul ehk siis turuhind, kindlasti mõjutavad seda sisseostuhinnad, millega jaeketid ostavad ja kindlasti seadusandlus. Kui me räägime nüüd näiteks sellest kahekümne viie protsendilisest aktsiisi langetusest, nii lahja kui kange alkoholi puhul, siis ega see ju tegelikult ei tähenda seda, et hinnad peaksid või võiksid langeda lineaarselt kakskümmend viis protsenti. Ma väga loodan, et valitsuses arutelul ei olnud mitte ainult piirikaubandus, vaid siiski ka alkoholi tarbimise prognoos ja ka, et kuidas on siis selle tervisemõju. | WEBVTT
1
00:00:01.960 --> 00:00:11.121
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ütles, et kui alkoholiaktsiisi langetamine esimesest juulist tõepoolest teoks saab, siis teeb see lõpu piirikaubandusele ning hinnad poodides langeksid.
2
00:00:11.601 --> 00:00:19.661
Kauplusekettide esindajate hinnangul ei tähenda valitsuse poolt alkoholiaktsiisi langetamine, et kauplustes alkohoolsed joogid kohe odavamaks muutuvad.
3
00:00:20.841 --> 00:00:43.402
Kui vaadata nagu suuremat pilti ja selliselt noh strateegilisemat vaadet, siis on see selle valitsuse poolt äärmiselt mehine samm ja isegi ootamatult mehine samm, et sellega sisuliselt, me räägime siis kangest alkoholist, langetatakse aktsiisid Lätiga ühele tasemele ja loomulikult paneb see siis ka rasvase punkti Läti piirikaubandusele.
4
00:00:43.442 --> 00:00:54.283
Nüüd peaks hästi hoolikalt jälgima, analüüsima, viima läbi vaatlusi, et kas siis nüüd ütleme see aktsiisi alandamine väljendub ka jaehinna muutuses.
5
00:00:54.363 --> 00:01:02.264
Et muidu on ju mõttetu tegu tehtud, et me aktsiisiraha ei saa ja inimesed käivad endiselt Lätis, kui jaehind ei lange.
6
00:01:02.644 --> 00:01:12.484
Eelkõige mõjutab müügihinda olukord turul ehk siis turuhind, kindlasti mõjutavad seda sisseostuhinnad, millega jaeketid ostavad ja kindlasti seadusandlus.
7
00:01:12.524 --> 00:01:26.865
Kui me räägime nüüd näiteks sellest kahekümne viie protsendilisest aktsiisi langetusest, nii lahja kui kange alkoholi puhul, siis ega see ju tegelikult ei tähenda seda, et hinnad peaksid või võiksid langeda lineaarselt kakskümmend viis protsenti.
8
00:01:26.905 --> 00:01:41.806
Ma väga loodan, et valitsuses arutelul ei olnud mitte ainult piirikaubandus, vaid siiski ka alkoholi tarbimise prognoos ja ka, et kuidas on siis selle tervisemõju.
|
alkoholitarbimine-langes-mullu-kumne-aasta-madalaimale-tasemele | https://www.err.ee/946192/alkoholitarbimine-langes-mullu-kumne-aasta-madalaimale-tasemele | https://vod.err.ee/hls/uudised/953469/v/master.m3u8 | Alkoholitarbimine langes mullu kümne aasta madalaimale tasemele | Alkoholitarbimine vähenes Eestis mullu võrreldes eelnenud aastaga kahe protsendi võrra, jõudes 10,1 liitri absoluutalkoholini elaniku kohta, mis on viimase kümne aasta üks madalamaid tarbimisnumbreid, selgus konjunktuuriinstituudi uuringust. | Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt langes Eestis eelmisel aastal alkoholimüük kõigis tootegruppides, seejuures õlut müüdi 25 protsenti vähem ja lahjat alkoholi 23 protsenti vähem kui 2017. aastal, rääkis konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing uuringu tutvustusel.
Toodangumaht langes kõigis gruppides, ekspordimaht aga kasvas, suuresti tänu sellele, et palju toodangut viidi lõunapiiri taha. Ka import on olnud suures kahanemistrendis, sest siseturu müük on aastaga väga tugevalt langenud.
"Viimase aasta trend on väga hea - vaatamata sellele, et inimeste sissetulekud on tõusnud, ei ole me alkoholitarbimist suurendanud, vaid vähendanud. See tekitab tunde, et järsku on Eesti rahvas sellist käitumismustrit omandama hakanud nagu paljud Lõuna-Euroopa riigid /.../, et inimene ei lähtuks oma sissetulekust, vaid sellest, et mida vähem alkoholi tarbida, seda parem," lausus Josing.
Siiski ei saa raporteerida alkoholitarbimise väga suurest langusest, sest välismaalt juurde toodi Eestisse aastaga 3,7 miljonit liitrit absoluutalkoholi. Kokkuvõttes tarbimine siiski veidi langes - aastaga joodi täiskasvanu kohta 10,1 liitrit absoluutset alkoholi, mis on Josingu sõnul üks viimase kümne aasta madalamaid tarbimisnumbreid. Võrreldes 2017. aastaga langes alkoholitarbimine kahe protsendi võrra.
Sellest 64 protsenti moodustasid lahjad alkoholid. Kui aga arvestada alkoholi tarbimist kõigi Eesti elanike kohta, siis tarbiti aastas 8,4 liitrit absoluutalkoholi.
"Pikemas perspektiivis on olnud sama trend nagu kogu Euroopas, et väheneb kange alkoholi tarbimine ja kasvutrendis on olnud veinitarbimine," sõnas Josing.
Ta märkis, et mõnes mõttes on Läti kaubandus piiranud salaturu kasvu, sest Läti soodsa hinna tõttu pole inimestel mõtet ega vajadust illegaalset alkoholi osta.
Kui 2016. aastal toodi välismaalt aastaga 0,8 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta, siis eelmisel aastal kasvas see arv 3,3 liitrini. Sellest 2,5 liitrit toodi Lätist, aga lisaks ka Venemaalt ja Euroopast, kus leidub samuti odava alkoholiga riike, näiteks Poola.
Vähenenud on välisturistide kaasaostud põhjapiirilt ja ka nende tarbimine Eestis, sest turistide arv on vähenenud.
Josing tõi välja, et Eesti aktsiisid on ühed kõrgemad Euroopas. Eestist kõrgem on kange alkoholi aktsiis ainult viies riigis ja nendeks on jõukad riigid, näiteks Soome ja Rootsi. Kui aga arvestada aktsiisi inimeste ostujõu ja palkade kontekstis, siis on Eesti Josingu sõnul esikohal ja konkureerida saab vaid Leeduga, sest sealgi on aktsiisid tõusnud, kuid sissetulekud madalamad kui Eestis.
Õlle aktsiisimäär on Eestist kõrgem ainult Soomes, Iirimaal, Suurbritannias ja Rootsis.
"Eelmine aasta oli esimene aasta, kus Läti sai alkoholiaktsiisi pealt rohkem sissetulekut kui meie saime," sõnas Josing.
Samas ei ole jaehindu mõjutanud ainult aktsiis, sest kui nende kahe tõusu vaadata, on seal vahel tükk tühja maad. Kange alkoholi osas ei ole marginaal väga kõrge, kuid õlle osas on päris suur ning konjunktuuriinstituudi juhi sõnul on see ka üks suure piirikaubanduse põhjuseid.
Kui Eesti keskmise netopalga eest saanudks mullu Eestis osta 350 liitrit õlut või 60 liitrit viina, siis Läti poodidest sai Eesti keskmise sissetulekuga samal ajal soetada 792 liitrit õlut või 92 liitrit viina.
Alkoholi kättesaadavus on endiselt väga hea, müügilubade arv on kasvutrendis ja 88 protsendi inimeste jaoks on lähim alkoholimüügi koht kuni 10 minuti kaugusel elukohast.
Uuringus arvutati tarbimismahud statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. | Alkoholitarbimine Eestis ei ole viimastel aastatel eriti muutunud, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud konjunktuuriinstituudi uuringust. Eestlased tarbisid eelmisel aastal keskmiselt kümme koma üks liitrit puhast alkoholi, sellest enamiku moodustas lahja alkohol. Üleeelmisel aastal oli keskmine kogus kümme koma kolm liitrit, aasta enne seda kümme koma kaks liitrit. Seega ei ole alkoholitarbimine viimastel aastatel palju muutunud, kuigi ministeeriumi kinnitusel oli mullune kogus kümme koma üks viimase kümne aasta madalaim. Eestis müüdava alkoholi hulk möödunud aastal vähenes, välismaalt toodu hulk kasvas. Spetsiaalselt Läti alkoholi ostma sõitjate arv on küll vähenenud, samas kasvas läbisõidul alkoholi kaasaostnute osakaal. Kui võrrelda palkade ja alkoholi hinna suhet, siis eestlane saanuks oma keskmise neto kuupalga eest eelmisel aastal osta Eestist kolmsada viiskümmend liitrit õlut, Lätist peaaegu kaheksasada liitrit õlut. Mitte ükski nendest meetmetest ei toimi eraldiseisvana, toimivad nii hinnapoliitika koostöös reklaamipiiramisega koostöös kättesaadavuse piiramisega. Kõik need kolm meedet on andnud tulemusi ehk siis alkoholitarvitamine on vähenenud, korduvalt alkoholitarvitamine nädala jooksul on vähenenud, noored alustavad tarvitamisega hiljem, ehk siis mõju meetmete mõju ei saa alahinnata. | WEBVTT
1
00:00:02.060 --> 00:00:09.701
Alkoholitarbimine Eestis ei ole viimastel aastatel eriti muutunud, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud konjunktuuriinstituudi uuringust.
2
00:00:10.181 --> 00:00:16.742
Eestlased tarbisid eelmisel aastal keskmiselt kümme koma üks liitrit puhast alkoholi, sellest enamiku moodustas lahja alkohol.
3
00:00:16.782 --> 00:00:22.623
Üleeelmisel aastal oli keskmine kogus kümme koma kolm liitrit, aasta enne seda kümme koma kaks liitrit.
4
00:00:22.663 --> 00:00:31.244
Seega ei ole alkoholitarbimine viimastel aastatel palju muutunud, kuigi ministeeriumi kinnitusel oli mullune kogus kümme koma üks viimase kümne aasta madalaim.
5
00:00:31.984 --> 00:00:37.224
Eestis müüdava alkoholi hulk möödunud aastal vähenes, välismaalt toodu hulk kasvas.
6
00:00:37.724 --> 00:00:44.525
Spetsiaalselt Läti alkoholi ostma sõitjate arv on küll vähenenud, samas kasvas läbisõidul alkoholi kaasaostnute osakaal.
7
00:00:45.125 --> 00:00:57.867
Kui võrrelda palkade ja alkoholi hinna suhet, siis eestlane saanuks oma keskmise neto kuupalga eest eelmisel aastal osta Eestist kolmsada viiskümmend liitrit õlut, Lätist peaaegu kaheksasada liitrit õlut.
8
00:00:59.887 --> 00:01:10.568
Mitte ükski nendest meetmetest ei toimi eraldiseisvana, toimivad nii hinnapoliitika koostöös reklaamipiiramisega koostöös kättesaadavuse piiramisega.
9
00:01:10.708 --> 00:01:25.530
Kõik need kolm meedet on andnud tulemusi ehk siis alkoholitarvitamine on vähenenud, korduvalt alkoholitarvitamine nädala jooksul on vähenenud, noored alustavad tarvitamisega hiljem, ehk siis mõju meetmete mõju ei saa alahinnata.
|
mitu-minutit-liiga-valju-muusikat-kontserdil-voib-kahjustada-kuulmist | https://novaator.err.ee/945306/mitu-minutit-liiga-valju-muusikat-kontserdil-voib-kahjustada-kuulmist | https://vod.err.ee/hls/uudised/952543/v/master.m3u8 | Mitu minutit liiga valju muusikat kontserdil võib kahjustada kuulmist? | Müra või vali muusika võib kahjustada tervist. Aga kui palju on palju, seda seletab Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. | Valjud helid kahjustavad meie kuulmist. Öeldakse, et kõrvad läksid lukku, kui näiteks juhtumisi kuulete valju kahuri- või püssipauku. Lühikese valju heli järel on tõepoolest kõrvad mõnda aega justkui kurdid. Kuid siis kuulmine taastub. Pikemat aega müra käes viibides võib juhtuda, et kuulmine ei taastugi enam. Müra mõjub sarnaselt radioaktiivse kiirgusega.
Kahjustus võib olla seda suurem, mida pikemat aega see mõjub. Sellepärast räägitakse ka müra puhul müradoosist, nagu kiirguse puhul kiirgusdoosist. Näiteks tööstusmüra puhul muutub see kuulmisele ohtlikuks, kui keskmine efektiivne müratase on 85 detsibelli 8 tunni vältel.
Muidu võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Seda 85 detsibelli 8 tunni kestel nimetatakse ka päevaseks sajaprotsendiliseks müradoosiks. Muidugi kehtib see ka muusika kohta.
Iga 3 detsibelli võrra kasvamisel väheneb lubatav aeg kahekordselt. Näiteks 88 detsibelli puhul on see 4 tundi, 91 detsibelli puhul 2 tundi, 94 detsibelli juures vaid 1 tund. Kui helitase on aga 97 detsibelli, tohiks niisuguse heli keskkonnas olla vaid pool tundi.
Kuid rokk-kontsertidel ulatub helitase sageli 97 detsibellini ja isegi üle selle. Niisugust kontserti tohiks kuulata vaid 15 minutit, kui te soovi püsivat kuulmislangust kogu ülejäänud eluks.
Laste puhul peaks helitase olema loomulikult veel madalam ja algpunktiks 8-tunnisel kuulamisel on 80 detsibelli.
Need Euroopa Liidu nõuded on kehtestatud seoses kuulmiskahjustuste riskiga. Kuid valjud helid tekitavad lisaks kuulmise kahjustamisele ka muid ebameeldivusi. Näiteks tekib väsimus- ja ärritustunne, vererõhk tõuseb, nahk muutub roosaks ja südamerütm sageneb. See on tüüpiline stressiga kaasnev seisund, mis meenutab mõnevõrra alkoholi- või narkojoobumust.
Sada aastat tagasi oli kuulmiskahjustuste ja kõrge vererõhu põhjustajateks lisaks muudele hädadele tööstusmüra. Tänapäeval saab tekitada kuulmist kahjustavat helivaljust helivõimendusseadmete arengule meelelahutusüritustel ja kontsertidel.
Nii korraldajatel kui kontserdikülastajatel tasuks seda riski tõsiselt võtta, sest viimase 25-30 aasta jooksul on kõrvaarstid ja audioloogid märganud kuulmislanguse ja tinnituse (püsiv kohin või vile kõrvas) olulist sagenemist noorte seas. Rääkimata muidugi sellest, et rokkmuusikutel ja bändi helimeestel esineb kuulmislangust tunduvalt sagedamini kui keskmisel kodanikul. | Linnas võib isegi pargis olla nii, et selleks, et säilitada rahulik meel ja terviklik mõtlemine, et pääseda mürast, peab panema klapid pähe ja kuulama omaette Vivaldit või Mozartit. Kui palju on meie ümber mürareostust ja mida see teeb inimpsüühikaga? Seda teab Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. Valjud helid mõjutavad kuulmist, tekitavad kahjustusi. Kui kuulete kahuri- või või püssipauku, noh, kõrvad lähevad lukku öeldakse, aga pärast kuulmine taastub. Nüüd aga kui müra või valjud helid mõjutavad pikka aega, vot siis võib kuulmiskahjustus olla püsiv. Ja müra puhul siis räägitakse ka müradoosist. No see on umbes samasugune asi nagu on radioaktiivse kiirguse puhul kiirgusdoos, et teatud aja jooksul võib seda müraenergiat olla teatud hulk ilma, et tekiks kahjustust. Ja üldiselt on nagu uuringud näidanud ja ja siis on ka selline üldine kokkulepe, et kui keskmine müratase ee on kaheksakümmend viis detsibelli, siis vot sellise müra juures tohib olla kaheksa tundi, muidu tekib kuulmiskahjustuste risk. Aga konks on selles, et iga kolme detsibelli lisandumisega väheneb see lubatud aeg kaks korda. Nii et kui ee helitase on jõudnud üheksakümne seitsme kuni saja detsibellini, siis on see lubatud aeg, mis veel ei tekita kuulmiskahjustusi, kõigest viisteist minutit. Nii et rokk-kontsertidel võib väga lihtsalt saada tõsise kuulmiskahjustuse. | WEBVTT
1
00:00:11.422 --> 00:00:21.284
Linnas võib isegi pargis olla nii, et selleks, et säilitada rahulik meel ja terviklik mõtlemine, et pääseda mürast, peab panema klapid pähe ja kuulama omaette Vivaldit või Mozartit.
2
00:00:21.324 --> 00:00:25.705
Kui palju on meie ümber mürareostust ja mida see teeb inimpsüühikaga?
3
00:00:25.985 --> 00:00:30.846
Seda teab Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.
4
00:00:30.886 --> 00:00:34.826
Valjud helid mõjutavad kuulmist, tekitavad kahjustusi.
5
00:00:34.866 --> 00:00:41.888
Kui kuulete kahuri- või või püssipauku, noh, kõrvad lähevad lukku öeldakse, aga pärast kuulmine taastub.
6
00:00:42.288 --> 00:00:48.709
Nüüd aga kui müra või valjud helid mõjutavad pikka aega, vot siis võib kuulmiskahjustus olla püsiv.
7
00:00:48.749 --> 00:00:52.870
Ja müra puhul siis räägitakse ka müradoosist.
8
00:00:52.910 --> 00:01:04.552
No see on umbes samasugune asi nagu on radioaktiivse kiirguse puhul kiirgusdoos, et teatud aja jooksul võib seda müraenergiat olla teatud hulk ilma, et tekiks kahjustust.
9
00:01:04.592 --> 00:01:21.555
Ja üldiselt on nagu uuringud näidanud ja ja siis on ka selline üldine kokkulepe, et kui keskmine müratase ee on kaheksakümmend viis detsibelli, siis vot sellise müra juures tohib olla kaheksa tundi, muidu tekib kuulmiskahjustuste risk.
10
00:01:21.595 --> 00:01:28.096
Aga konks on selles, et iga kolme detsibelli lisandumisega väheneb see lubatud aeg kaks korda.
11
00:01:28.136 --> 00:01:40.578
Nii et kui ee helitase on jõudnud üheksakümne seitsme kuni saja detsibellini, siis on see lubatud aeg, mis veel ei tekita kuulmiskahjustusi, kõigest viisteist minutit.
12
00:01:40.638 --> 00:01:45.479
Nii et rokk-kontsertidel võib väga lihtsalt saada tõsise kuulmiskahjustuse.
|
kaljurand-super-tunne-on | https://www.err.ee/946038/kaljurand-super-tunne-on | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/953292/v/master.m3u8 | Kaljurand: super tunne on | Euroopa Parlamendi valimistel parima tulemuse saavutanud Marina Kaljurand tunnistas, et kuigi ta sai väga suure mandaadi, pole tal ambitsiooni sotside esimeheks pürgida. | "Super tunne on," ütles Kaljurand ETV valimisstuudios. "Ma ei olnud protestikandidaat. Ma ei võrdle end Andrus Ansipiga, kes esitles end protestikandidaadina. Mina tahan olla positiivne kandidaat. Inimesed hindasid seda, mida ma olen teinud ja ma suudan olla kandidaat, kes Eesti riiki ei häbista."
Kaljurand ütles, et poliitikuna on ta veel suhteliselt roheline ning tema edu taga võis olla tuntus, mille ta sai 2007. aastal pronksiööde ajal Eesti saadikuna Moskvas töötades, aga ka viimastel presidendivalimistel mööda Eestit ringi sõites.
Kaljurand jäi ettevaatlikuks selles osas, kui tõhusalt hakkavad kuus Eestist valitud saadikut omavahel koostööd tegema.
"Yana Toom on siin rääkinud, et võiksime moodustada mingi energia ringi. Me oleme siiski erinevate vaadetega inimesed erinevates poliitilistes perekondades. Kui Toom toob Kaur Kenderi europarlamenti Eestit halvustama, siis on raske koostööd teha."
Kuigi Kaljurand kogus väga hea tulemuse, ei soovi ta seda realiseerida sotside esimeheks pürgides.
"Ma olen sellele mõelnud ja mitmed erakonnaliikmed on mulle ka teinud ettepaneku sotsiaaldemokraatide juhiks kandideerida. Aga inimene peab tegema seda, milles ta on hea. Mina olen ainult ühe aasta olnud sotsiaaldemokraat ja minu poliitiline kapital pole veel nii hea. Ma saan Eesti riigile ja sotsiaaldemokraatidele olla kasulikum europarlamendis," sõnas Kaljurand.
Ka Kaljuranna tuules europarlamenti pääsenud Sven Mikser tunnistas, et suure tõenäosusega ta loobub sotside esimehe kohale pürgimisest, sest Brüsselist pole võimalik erakonda juhtida.
"Ma usun, et erakonna esimees peaks juhtima erakonda seitse päeva nädalas 24 tundi ööpäevas Tallinnast," sõnas Mikser. | ... meil on nüüd siin stuudios aga aga vahepeal on tulnud värsket informatsiooni ikkagi et valimiskomisjonilt on siis info et praeguse seisuga Riho Terras on ikkagi siis seitsmendal positsioonil ja Sven Mikser sotsiaaldemokraatide poole pealt on siis kuuendal kohal ehk siis sotsid on saanud ikkagi kaks kohta ehk siis nii kaua Indrek saab kohe hakata seda informatsiooni otsima see oli see seis millega me siin mõni minut tagasi jah arvestasime Marina Kaljurand ma saan aru et need olukorrad veel muutuvad aga ilmselt oluliselt mitte teie häälte saak kuuskümmend viis tuhat viissada viiskümmend üheksa palju õnne kõigepealt aitäh ja täitsa aus küsimus ka oli see selline maht millega te arvestasite mida te eeldasite ei ma olen väga skeptiline kõigi küsitluste suhtes ma olen näinud kuidas küsitlused lähevad tegelikust elust väga tihti lahku ja minu jaoks oli väga suur küsimus et kas need inimesed kes võib-olla küsitlustes toetavad kas nad ikka tulevad ka valimistele välja ja kas nad ka tegelikult valimistel hääle annavad nii et ma olen tänulik igale ühele nendest inimestest kes hääle andsid see on mulle väga suur üllatus mul on väga hea meel aga see on ka vastutus tegelt tohutud kampaaniad kas need inimesed kellega te nende päevade jooksul rääkisite kohtusite kas nad ütlesid et nad tulevad kindlalt välja või teil oli ikkagi selline kõhklus et jah ja no need inimesed kellega ma juba kohtusin kohtumistel nemad olid ikka valdavalt need kes ka need kes ka välja tulevad ja ütlesid ka et nad lähevad valima nii et no minu sõnum neile oli et aga rääkige palun seda oma perekondades rääkige seda eriti oma lastele ja lastelastele et noorem põlvkond tuleks välja nii et noh minu mul oleks ka väga huvitav näha lõppude lõpuks kas noorem põlvkond ja kui aktiivselt temad valimistel osalesid no siin enne veel kui nad tulemused päriselt ametlikuks saavad võib-olla võib-olla tõtakas küsida aga võib-olla samas ka mitte kui kindel see teie puhul siis on et te ikkagi lähete Euroopa Parlamenti ja hakkate seda tööd seal tegema ma lähen Euroopa Parlamenti ma olen seda kohe öelnud et ma kandideerisin nii Riigikogusse kui ka Euroopa Parlamenti kuna ma ei ole kunagi varem Eestis kandideerinud ja ma tahtsin lihtsalt näha kas inimesed tahavad mind näha nendes ametites ja kui tahavad siis kus nad mind rohkem näha tahavad ja nähes seda numbrit ma arvan et Eesti inimesed on andnud mulle mandaadi minna Euroopa Parlamenti see ei tähenda et ma alahindan tööd Riigikogus absoluutselt ei need kaks kuud Riigikogus olid väga huvitavad õpetlikud kasulikud millise ambitsiooniga te lähete sinna mis see teie nagu selline plaan on sest noh oleme ausad mõnes mõttes kui vaadata nagu skeptiliselt või kriitiliselt siis on see amet kuhu minnakse peale nagu aktiivset siseriiklikku karjääri et kui parajagu nagu selle ministriametiga ei kombineeri et siis minnakse Euroopa Parlamenti nii on olnud Eestis mida te tegema lähete sinna mis see teie ambitsioon siin ameti taga on no ma olen poliitikas olnud ütleme erakonnaliige olen olnud natuke vähem kui aasta nii et eks see minu poliitiline karjäär võib-olla hakkaski mitte päris traditsiooniliselt teistmoodi aga läbi kogu oma elu kui ma olen kuhugi kandideerinud siis ma olen tõesti teinud seda selleks et seda saada mitte selleks et vaadata mis saab mida ma hakkan seal tegema ma arvan et väga vale oleks minust hakata täna õhtul mingeid lubadusi andma ma olen selle peale mõelnud aga ma ei ütle midagi enne kui ma olen tegelikult ka Brüsselis ära käinud ma tean et juba nädala pärast toimuvad esimesed sotsialistide ja demokraatide nõupidamised lähen sinna kohale vaatan arutan ja siis võin öelda aga ma saan ka sellest väga hästi aru et mul ei saa olla lemmikteemasid kui sa esindad Eestit siis tuleb tegeleda kõigi nende küsimustega mis on olulised Eestile ma ei tea seda tunnet milline see siseemus võiks olla aga super tunne on ja täpselt ma kujutan ette et te tunnete ennast ka natukene sellise protestikandidaadina sest et kuuskümmend viis tuhat häält on nagu ilmselge no nii-öelda reaktsioon millelegi just selle sama tõttu et teie kogemus poliitikas ei ole olnud nii pikk inimestel ei saa olla sellist Marina Kaljurand kui populaarne ja mulle meeldiv poliitik seda suhtumist väga pikalt ei saa olla ma ei ole teiega nõus ma arvan et see on pigem ikka see sama suhtumine sest võib-olla tõesti inimesed said mind esimest kord tundma kahe tuhande seitsmendal aastal aga mäletate presidendivalimiste kampaaniat ma sõitsin väga palju mööda Eestit ringi inimesed said mind tundma ma ei usu et ma olen protestikandidaat nii et selles mõttes ma ei ma ei taha ennast võrrelda Andrus Ansipiga kes nimetas ennast protestikandidaadiks meie rääkisime sellest millist Euroopat me tahame näha millist ühtset Euroopat tugevat Eestit nii et mina tahan pigem olla see positiivne kandidaat kes läheb ja teeb seda mis oli meie programmis kirjas kas võib-olla ikkagi see protestikandidaat on tulnud sealsamast presidendikampaaniast inimestel on meeles mingit pidi ikkagi et ei saanud presidendiks nüüd on said oma meelsust näidata võib-olla no ma usun ikkagi et nad vaatasid võib-olla mul on olnud kakskümmend seitse aastat tööd välisministeeriumis ma olen olnud suursaadik kuues riigis ma olen olnud välisminister nii et ma arvan et võib-olla inimesed hindasid ikka rohkem selle järgi ma tahaksin väga loota et see ei olnud ainult protest vaid hinnati mida ma olin teinud ja ju siis nad nägid et ma võin olla see kandidaat kes neid ei häbista ja kes Eesti riiki väärikalt esindab ikka ikkagi ma saan te juba ütlesite ka et ei ole ühtegi sellist nagu sellist sisulist teemat või et ei ole nagu millelegi nagu väga konkreetsele no selge see et mulle meeldib välispoliitika mulle meeldib küberjulgeolek mul on oma lemmikteemad aga ma saan väga hästi ka aru et kui arutatakse põllumajanduspoliitikat siis ma olen seal laua taga ja räägin kaasa aga me ei saa kõik olla kõigis komisjonides nii et Euroopa Parlamendi töö käib samamoodi nagu ka Riigikogu töö fraktsioonides ja sotsialistide fraktsioon isegi kui ta on väiksem on ta ikkagi üks mõjukamaid Euroopa Parlamendis nii et ma olen kindel et ma saan informatsiooni kõigi nende küsimuste kohta mida parajagu arutatakse ja kui on vaja Eesti huvides midagi öelda siis seda ma ka teen sotsiaaldemokraatide fraktsioon on olnud Euroopa Parlamendis üks mõjukamaid läbi aastate nüüd see pilt natukene muutub kirjumaks tuleb rohkem euroskeptilisi jõude mida teie parlamendis teete selleks et see Euroopa ühtsus sellisel moel ikkagi edasi püsiks ma arvan et ega seal ei olegi midagi muud teha kui see mida ma olen teinud Eestis kõik need aastad ja ka rääkida kohtuda suhelda mul on mõned mõtted aga ma ei räägi nendest täna see oleks väga ennatlik sest olgem ausad ega ka kampaania ajal isegi kui ma püüdsin rääkida Euroopa Liidu teemadel Euroopa Parlamendi teemadel inimesed küsivad ikkagi seda mis on neile oluline kas ma lähen Euroopa Parlamenti pensioni tõstma mida ma saan teha selleks et meie haigekassal oleks rohkem raha et kindlasti tuleb ka sellest rohkem rääkida et inimestel oleks selge pilt mida saab teha kohalikul tasandil mida saab teha Riigikogu tasandil ja mida Euroopa Parlamendis nii et mul on mõned mõtted me rääkisime siin saate jooksul oodates neid tulemusi ka sellest et suur hulk selliseid protestihääli on läinud just sellistesse siis Euroopa konservatiivsetesse ja ja paremkonservatiivsetesse erakondadesse mis on jäänud nagu tegemata või kas midagi oleks ja peaks tegema teisiti et inimesed tunneksid ennast paremini kaasatuna rohkem selles sees mida siis teatud osa inimestest tunneb ja tajub kindlasti kindlasti sest üks probleem mida ka inimesed ütlevad nad tunnevad et võim on neist eemaldunud parlament on neist eemaldunud on see siis riigi tasemel või on see Euroopa Parlamendi tasemel inimesed tunnevad et neid ei kuulata et nendega ei arvestata president Macron alustas ju suurejoonelist kampaaniat räägime inimestega kohtume inimestega vist isegi Jüri Ratas ütles midagi selle kohta et teeme selle kampaania ka Eestis ära kas see tegelikult toimus ma ei tea aga kindlasti ma näen ka kohtumistel et inimesed tunnevad et nendega ei ole piisavalt räägitud ja olen nõus tunnistama ka seda et kuigi mul on poliitikuna väga lühike staaž aga ka meie poliitikud sotsiaaldemokraadid ei ole olnud piisavalt head kui me ei võta inimeste muresid tõsiselt ja kui me ei me ei kuula ära ja ei püüa lahendust rääkida ei selgita siis minna minnakse nende juurde kes lubavad isegi siis kui lubadustel ei ole katet kas see kehtib ka sisepoliitiliselt absoluutselt sest minu jaoks ei ole suurt vahet kas me räägime Euroopa Liidust või Eestist sest paratamatult Eesti on Euroopa Liidu peegelpilt ja vastupidi protsessid mis toimuvad meil toimuvad Euroopa Liidus ja vastupidi Marina Kaljurand selle kuuekümne viie tuhandese häälesaagiga ei ole hoopis põhjust jääda Eestisse tegema siin Riigikogu tööd ja kandideerida hoopis kolmandat korda lühikese aja jooksul sotsiaaldemokraatliku erakonna juhiks jah ma olen ka selle peale mõelnud ja erakonnakaaslased on mulle seda ettepanekut ka teinud aga ma arvan et inimene peab tegema seda milleks ta on hea ja kuhu ta saab kas muutust tuua või midagi head juurde tuua te arvate et te ei suuda sotsiaaldemokraate muuta ma olen ainult aasta otsa olnud sotsiaaldemokraat ja ma leian et minu poliitiline kapital ja minu poliitiline pagas ei ole piisavalt hea ma arvan et täna ja praegu olen ma Eesti riigile ja ka sotsiaaldemokraatidele ja meie valijatele ja meie toetajatele palju kasulikum Euroopa Parlamendis Marina Kaljurand suur aitäh veel kord tulemast stuudiosse ja palju õnne valimistulemuse | WEBVTT
1
00:00:00.140 --> 00:08:49.934
... meil on nüüd siin stuudios aga aga vahepeal on tulnud värsket informatsiooni ikkagi et valimiskomisjonilt on siis info et praeguse seisuga Riho Terras on ikkagi siis seitsmendal positsioonil ja Sven Mikser sotsiaaldemokraatide poole pealt on siis kuuendal kohal ehk siis sotsid on saanud ikkagi kaks kohta ehk siis nii kaua Indrek saab kohe hakata seda informatsiooni otsima see oli see seis millega me siin mõni minut tagasi jah arvestasime Marina Kaljurand ma saan aru et need olukorrad veel muutuvad aga ilmselt oluliselt mitte teie häälte saak kuuskümmend viis tuhat viissada viiskümmend üheksa palju õnne kõigepealt aitäh ja täitsa aus küsimus ka oli see selline maht millega te arvestasite mida te eeldasite ei ma olen väga skeptiline kõigi küsitluste suhtes ma olen näinud kuidas küsitlused lähevad tegelikust elust väga tihti lahku ja minu jaoks oli väga suur küsimus et kas need inimesed kes võib-olla küsitlustes toetavad kas nad ikka tulevad ka valimistele välja ja kas nad ka tegelikult valimistel hääle annavad nii et ma olen tänulik igale ühele nendest inimestest kes hääle andsid see on mulle väga suur üllatus mul on väga hea meel aga see on ka vastutus tegelt tohutud kampaaniad kas need inimesed kellega te nende päevade jooksul rääkisite kohtusite kas nad ütlesid et nad tulevad kindlalt välja või teil oli ikkagi selline kõhklus et jah ja no need inimesed kellega ma juba kohtusin kohtumistel nemad olid ikka valdavalt need kes ka need kes ka välja tulevad ja ütlesid ka et nad lähevad valima nii et no minu sõnum neile oli et aga rääkige palun seda oma perekondades rääkige seda eriti oma lastele ja lastelastele et noorem põlvkond tuleks välja nii et noh minu mul oleks ka väga huvitav näha lõppude lõpuks kas noorem põlvkond ja kui aktiivselt temad valimistel osalesid no siin enne veel kui nad tulemused päriselt ametlikuks saavad võib-olla võib-olla tõtakas küsida aga võib-olla samas ka mitte kui kindel see teie puhul siis on et te ikkagi lähete Euroopa Parlamenti ja hakkate seda tööd seal tegema ma lähen Euroopa Parlamenti ma olen seda kohe öelnud et ma kandideerisin nii Riigikogusse kui ka Euroopa Parlamenti kuna ma ei ole kunagi varem Eestis kandideerinud ja ma tahtsin lihtsalt näha kas inimesed tahavad mind näha nendes ametites ja kui tahavad siis kus nad mind rohkem näha tahavad ja nähes seda numbrit ma arvan et Eesti inimesed on andnud mulle mandaadi minna Euroopa Parlamenti see ei tähenda et ma alahindan tööd Riigikogus absoluutselt ei need kaks kuud Riigikogus olid väga huvitavad õpetlikud kasulikud millise ambitsiooniga te lähete sinna mis see teie nagu selline plaan on sest noh oleme ausad mõnes mõttes kui vaadata nagu skeptiliselt või kriitiliselt siis on see amet kuhu minnakse peale nagu aktiivset siseriiklikku karjääri et kui parajagu nagu selle ministriametiga ei kombineeri et siis minnakse Euroopa Parlamenti nii on olnud Eestis mida te tegema lähete sinna mis see teie ambitsioon siin ameti taga on no ma olen poliitikas olnud ütleme erakonnaliige olen olnud natuke vähem kui aasta nii et eks see minu poliitiline karjäär võib-olla hakkaski mitte päris traditsiooniliselt teistmoodi aga läbi kogu oma elu kui ma olen kuhugi kandideerinud siis ma olen tõesti teinud seda selleks et seda saada mitte selleks et vaadata mis saab mida ma hakkan seal tegema ma arvan et väga vale oleks minust hakata täna õhtul mingeid lubadusi andma ma olen selle peale mõelnud aga ma ei ütle midagi enne kui ma olen tegelikult ka Brüsselis ära käinud ma tean et juba nädala pärast toimuvad esimesed sotsialistide ja demokraatide nõupidamised lähen sinna kohale vaatan arutan ja siis võin öelda aga ma saan ka sellest väga hästi aru et mul ei saa olla lemmikteemasid kui sa esindad Eestit siis tuleb tegeleda kõigi nende küsimustega mis on olulised Eestile ma ei tea seda tunnet milline see siseemus võiks olla aga super tunne on ja täpselt ma kujutan ette et te tunnete ennast ka natukene sellise protestikandidaadina sest et kuuskümmend viis tuhat häält on nagu ilmselge no nii-öelda reaktsioon millelegi just selle sama tõttu et teie kogemus poliitikas ei ole olnud nii pikk inimestel ei saa olla sellist Marina Kaljurand kui populaarne ja mulle meeldiv poliitik seda suhtumist väga pikalt ei saa olla ma ei ole teiega nõus ma arvan et see on pigem ikka see sama suhtumine sest võib-olla tõesti inimesed said mind esimest kord tundma kahe tuhande seitsmendal aastal aga mäletate presidendivalimiste kampaaniat ma sõitsin väga palju mööda Eestit ringi inimesed said mind tundma ma ei usu et ma olen protestikandidaat nii et selles mõttes ma ei ma ei taha ennast võrrelda Andrus Ansipiga kes nimetas ennast protestikandidaadiks meie rääkisime sellest millist Euroopat me tahame näha millist ühtset Euroopat tugevat Eestit nii et mina tahan pigem olla see positiivne kandidaat kes läheb ja teeb seda mis oli meie programmis kirjas kas võib-olla ikkagi see protestikandidaat on tulnud sealsamast presidendikampaaniast inimestel on meeles mingit pidi ikkagi et ei saanud presidendiks nüüd on said oma meelsust näidata võib-olla no ma usun ikkagi et nad vaatasid võib-olla mul on olnud kakskümmend seitse aastat tööd välisministeeriumis ma olen olnud suursaadik kuues riigis ma olen olnud välisminister nii et ma arvan et võib-olla inimesed hindasid ikka rohkem selle järgi ma tahaksin väga loota et see ei olnud ainult protest vaid hinnati mida ma olin teinud ja ju siis nad nägid et ma võin olla see kandidaat kes neid ei häbista ja kes Eesti riiki väärikalt esindab ikka ikkagi ma saan te juba ütlesite ka et ei ole ühtegi sellist nagu sellist sisulist teemat või et ei ole nagu millelegi nagu väga konkreetsele no selge see et mulle meeldib välispoliitika mulle meeldib küberjulgeolek mul on oma lemmikteemad aga ma saan väga hästi ka aru et kui arutatakse põllumajanduspoliitikat siis ma olen seal laua taga ja räägin kaasa aga me ei saa kõik olla kõigis komisjonides nii et Euroopa Parlamendi töö käib samamoodi nagu ka Riigikogu töö fraktsioonides ja sotsialistide fraktsioon isegi kui ta on väiksem on ta ikkagi üks mõjukamaid Euroopa Parlamendis nii et ma olen kindel et ma saan informatsiooni kõigi nende küsimuste kohta mida parajagu arutatakse ja kui on vaja Eesti huvides midagi öelda siis seda ma ka teen sotsiaaldemokraatide fraktsioon on olnud Euroopa Parlamendis üks mõjukamaid läbi aastate nüüd see pilt natukene muutub kirjumaks tuleb rohkem euroskeptilisi jõude mida teie parlamendis teete selleks et see Euroopa ühtsus sellisel moel ikkagi edasi püsiks ma arvan et ega seal ei olegi midagi muud teha kui see mida ma olen teinud Eestis kõik need aastad ja ka rääkida kohtuda suhelda mul on mõned mõtted aga ma ei räägi nendest täna see oleks väga ennatlik sest olgem ausad ega ka kampaania ajal isegi kui ma püüdsin rääkida Euroopa Liidu teemadel Euroopa Parlamendi teemadel inimesed küsivad ikkagi seda mis on neile oluline kas ma lähen Euroopa Parlamenti pensioni tõstma mida ma saan teha selleks et meie haigekassal oleks rohkem raha et kindlasti tuleb ka sellest rohkem rääkida et inimestel oleks selge pilt mida saab teha kohalikul tasandil mida saab teha Riigikogu tasandil ja mida Euroopa Parlamendis nii et mul on mõned mõtted me rääkisime siin saate jooksul oodates neid tulemusi ka sellest et suur hulk selliseid protestihääli on läinud just sellistesse siis Euroopa konservatiivsetesse ja ja paremkonservatiivsetesse erakondadesse mis on jäänud nagu tegemata või kas midagi oleks ja peaks tegema teisiti et inimesed tunneksid ennast paremini kaasatuna rohkem selles sees mida siis teatud osa inimestest tunneb ja tajub kindlasti kindlasti sest üks probleem mida ka inimesed ütlevad nad tunnevad et võim on neist eemaldunud parlament on neist eemaldunud on see siis riigi tasemel või on see Euroopa Parlamendi tasemel inimesed tunnevad et neid ei kuulata et nendega ei arvestata president Macron alustas ju suurejoonelist kampaaniat räägime inimestega kohtume inimestega vist isegi Jüri Ratas ütles midagi selle kohta et teeme selle kampaania ka Eestis ära kas see tegelikult toimus ma ei tea aga kindlasti ma näen ka kohtumistel et inimesed tunnevad et nendega ei ole piisavalt räägitud ja olen nõus tunnistama ka seda et kuigi mul on poliitikuna väga lühike staaž aga ka meie poliitikud sotsiaaldemokraadid ei ole olnud piisavalt head kui me ei võta inimeste muresid tõsiselt ja kui me ei me ei kuula ära ja ei püüa lahendust rääkida ei selgita siis minna minnakse nende juurde kes lubavad isegi siis kui lubadustel ei ole katet kas see kehtib ka sisepoliitiliselt absoluutselt sest minu jaoks ei ole suurt vahet kas me räägime Euroopa Liidust või Eestist sest paratamatult Eesti on Euroopa Liidu peegelpilt ja vastupidi protsessid mis toimuvad meil toimuvad Euroopa Liidus ja vastupidi Marina Kaljurand selle kuuekümne viie tuhandese häälesaagiga ei ole hoopis põhjust jääda Eestisse tegema siin Riigikogu tööd ja kandideerida hoopis kolmandat korda lühikese aja jooksul sotsiaaldemokraatliku erakonna juhiks jah ma olen ka selle peale mõelnud ja erakonnakaaslased on mulle seda ettepanekut ka teinud aga ma arvan et inimene peab tegema seda milleks ta on hea ja kuhu ta saab kas muutust tuua või midagi head juurde tuua te arvate et te ei suuda sotsiaaldemokraate muuta ma olen ainult aasta otsa olnud sotsiaaldemokraat ja ma leian et minu poliitiline kapital ja minu poliitiline pagas ei ole piisavalt hea ma arvan et täna ja praegu olen ma Eesti riigile ja ka sotsiaaldemokraatidele ja meie valijatele ja meie toetajatele palju kasulikum Euroopa Parlamendis Marina Kaljurand suur aitäh veel kord tulemast stuudiosse ja palju õnne valimistulemuse
|
eha-komissarov-damien-hirst-tegi-endast-brandi | https://kultuur.err.ee/596522/eha-komissarov-damien-hirst-tegi-endast-brandi | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/675602/v/master.m3u8 | Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi | "OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov. | Eha Komissarov selgitas "OP-is", et Damien Hirst pärineb Briti kõige vaesemast kihtist ning ta õppis 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul Goldsmithis. "Õige pea defineerisid hulk tema kaasõpilasi end Hirsti egiidi all "post-punk kunstigeneratsiooniks" ning võtsid endale nime "Young British Artists"," sõnas ta ja lisas, et kaua ei saanud see kesta, sest Damien Hirst oli liiga suur ja võimas. "Ta tegi endast brändi, ta ei olnud enam inimene, ta oli nagu Coca-Cola või Mercedes-Benz."
"Damien Hirst on maailma kõige rikkam kunstnik, ta on saanud rikkaks oma tööde müügist ja oma raha väga edukast investeerimisest, ta kuulub, kui ma ei eksi, Briti 300 kõige rikkama perekonna hulka," kinnitas Komissarov ja lisas, et Veneetsia näituse "Treasures from the Wreck of the Unbelievable" jaoks on kulunud Hirstil 200 miljonit dollarit. "Tabloidmeedias küsitakse juba, kas Damien Hirst laostas ennast või osutub tõeks tema ennustus, et ta kulutas 200 miljonit, aga ta kavatseb teenida nende teoste müügist miljard dollarit."
"Sellel näitusel võtab Damien Hirst ette kõige karmimad ja tõsisemad teaduslikud uurimused ja hakkab sinna tükkhaaval sisse ajama irooniat, absurdi, vihkamist, lollitamist, mängu, mida iganes," tõi Komissarov välja ja tõdes, et Veneetsias mängib Hirst maha parima aardeleiu maailmas. "Terve vägev filmimeeskkond on saadetud India ookeani, sinna on laevastud tohutu laevahukust maha jäänud antiikväärtuste tallermaa, selles ülesehituses on tõe ja fiktsiooni ärasegamisega mindud isegi nii kaugele, et seinatekstis väidetakse, et mõned siinsed tööd on algupärased."
Näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable" on Veneetias Palazzo Grassis avatud kuni 3. detsembrini. | Kui Veneetsia seitsmekümne seitsmes kaasaegse kunsti biennaal toob Veneetsiasse kokku kümneid tuhandeid kunstisõpru ja kriitikuid kogu maailmast, siis on üks mees, kes on pannud püsti oma näituse täpselt samal ajal ja tõmbab sellega endale suur hulga nii kriitikute kui ka külaliste tähelepanu. Ja seda nii heas kui halvas. See mees on kaasaegse kunsti igavene paha poiss Damien Hirst ja nagu näete, ka meie peame tema näitusele pääsemiseks järjekorras seisma.
Kui sa tuled Veneetsiasse suvel või juhuslikult sügisel, siis sa kindlasti külastad kõigepealt Eesti paviljoni ja kui sa säält väljud ja sul tekib mõte, kuhu edasi minna, siis tarvitseb teha paremale umbes sajakaud sammu, läbida paar-kolmkümmend meetrit ja sa seisad väga suure imposantse hoone ukse ees, mille nimi on Palazzo Grassi.
Teile ei tule kindlasti pettuda, sest te olete silmitsi ma arvan kuskil kolmekümne meetri kõrguse skulptuuriga. Ja ma arvan, et sellist asja ei ole mitte keegi siseruumis varem kohanud. Kindlasti tekib teil mõte, eriti nendel, kes mitte midagi ei tea Damien Hirstist, kelle näitusele te nüüd sisenesite, selle pileti lunastasite. Te tekib kohe mõte, kuidas on võimalik, kuidas nad selle kuju sisse said.
Seda hoitakse küll saladuses, aga mina tellisin Valge Kuubi ekspertidelt, nimega Külmilt, ekspertiis, asjaarvamuse, mis ja kus, ta uuris seda kuju. Ja see on tehtud siis plastikust. Ta on sinna samm-sammhaaval kasvatatud, siis on teda lihvitud ja lõpuks on teda töödeldud nii, et iga inimene, kes teda pealiskaudselt vaatab, on veendunud, et see on pronksist.
Kõik see asi hakkab pihta feigist, võltsinguga ja Damien Hirst on kahtlemata maailma ainuke inimene, kellele sellist asja pahaks ei panda. Pärineb Briti kõige vaesematest kihtidest, selles seisus ühiskonnas on see väga oluline, ja õppis üheksateistsada kaheksakümnendate vahetusel Londonis Goldsmithis.
Ja õige varsti tema egiidi all terve kari tema kaasõpilasi kvalifitseerusid väga efektsete showde abil ennast post-punk kunstigeneratsioon. Ja võtsid endale nime Young British Artists. No kaua see koostöö muidugi ei kestnud, sest Hirst oli liiga suur, liiga võimas ja lõpuni diiva edukusele. Tegi endast brändi. Teate mis see tähendab? Sa ei ole inimene, sa saad nagu Coca-Cola. Sa oled küll inimene, aga sa oled nagu Coca-Cola või Mercedes-Benz.
Sul on mingid kvaliteedid, mingi headus, mingisugused probleemid kahtlemata, aga sa tegutsed nagu bränd, sa suhtled maailmaga nagu bränd ja muidugi on sinu asi seda brändi kohe kasvatada. Damien Hirst on maailma kõige rikkam kunstnik. Ta on saanud rikkaks oma tööde müügist ja nende väga edukas oma raha väga edukast investeerimisest ja ta kuulub, kui ma ei eksi, kolmesaja Briti kõige jõukama perekonna hulka.
Selle näituse valmimiseks on kulunud umbes kahesada miljonit USA dollarit. Kuuldavasti rikkale Hirstile ei tähenda see midagi ja ikkagi tabloidmeedia peab kihlvaba praegu ja tohutu on üleval küsimus: kas Hirst laostas ennast? Kas ta läks liiale? Kas ta lõpuks tegi vea? Või osutub tõeks Hirsti ennustus, et ta kulutas kahesada miljonit, aga ta kindlasti kavatseb teenida selle värgi müügist miljard dollarit.
No näeb, mis saab. Kui tohutult süsteemselt on see värk üles ehitatud. Siin on tõesti mõeldud kõikidele kollektsionääride kihtidele alates rohujuure tasandist mutist, kes tahab pisikest kuldasjakest, lõpetades šeikidega Saudi Araabiast, kellele ühesõnaga sobivad vot sellised kujud. Millest ümber see näitus kõik keerleb? Young British Art peale oma väga suurenud, see geeniaalset äritehnoloogiate ja post-punk-krõbedat esteetikat.
Satuvad ka silmapiirile oma väga huvitava suhe-suhetega teadusesse. Ja nad töötavad nagu see näitus siin. Ta võtab ette kõige karmimad, tõsisemad teaduslikud uurimused ja siis hakatakse siia tükkhaaval sisse ajama, sisse pritsima irooniat, absurdi, vihkamist, lollitamist, mängu, mida iganes. Ja sellest teaduslikust diskursusest on peaaegu pool siis ära murendatud.
Ja nüüd sirka kuue tuhande meetri ulatuses mängitakse meile maha hiigelt-stsenaarium, mis on parim aardeleid maailmas. Terve vägev filmimeeskond on saadetud India ookeani, sinna on lavastatud tohutu laevahukust järgi jäänud segipaisatud missugune antiikväärtuste tallermaa. Selles fiktsiooni ülesehituses, selle tõe ja fiktsiooni ärasegamisega on isegi nii kaugele mindud, et seinatekstis teile väidetakse, et mõned tööd, mis siin on, on algupärased.
Ja mõned on nii halvas seisukorras, et on tulnud teha koopiaid. Hirstil on õnnestunud luua kõrgetasemeline hästi toimiv tootmisliin, mille ühes otsas assistendid pead katnud Briti raamatukogu foliantidesse tegelevad antiikmütoloogiatega, tõlgendustega, nüanssidega ja-ja siis areneb juba see tootmisahel üle maailma laiali siis nendele, kes saavad juba assistentidelt Hirstilt korralduse, kuidas nüüd toodavad selline asi, millest teha, kuhu tagumikule sellele karule see korall keevitada. Ja noh, mina ei saa ju öelda, et see on nüüd jube paha. Ma ei saa seda öelda.
Sest ka mina kuulun pop-põlvkonna esindajate hulka ja nendel on alati mingi tilgake sentimenti Damien Hirsti-suguste elukate suhtes. Aga muidugi jumala pärast ärge keegi seda puhta kullana võtke, eks ju. Ärge tehke seda viga. Ja siis, kui te siin lõpetate, leidke aega ja minge korraks Veneetsia biennaalile. | WEBVTT
1
00:00:00.020 --> 00:00:15.241
Kui Veneetsia seitsmekümne seitsmes kaasaegse kunsti biennaal toob Veneetsiasse kokku kümneid tuhandeid kunstisõpru ja kriitikuid kogu maailmast, siis on üks mees, kes on pannud püsti oma näituse täpselt samal ajal ja tõmbab sellega endale suur hulga nii kriitikute kui ka külaliste tähelepanu.
2
00:00:15.341 --> 00:00:17.421
Ja seda nii heas kui halvas.
3
00:00:17.801 --> 00:00:25.401
See mees on kaasaegse kunsti igavene paha poiss Damien Hirst ja nagu näete, ka meie peame tema näitusele pääsemiseks järjekorras seisma.
4
00:00:26.281 --> 00:01:08.323
Kui sa tuled Veneetsiasse suvel või juhuslikult sügisel, siis sa kindlasti külastad kõigepealt Eesti paviljoni ja kui sa säält väljud ja sul tekib mõte, kuhu edasi minna, siis tarvitseb teha paremale umbes sajakaud sammu, läbida paar-kolmkümmend meetrit ja sa seisad väga suure imposantse hoone ukse ees, mille nimi on Palazzo Grassi.
5
00:01:08.363 --> 00:01:17.524
Teile ei tule kindlasti pettuda, sest te olete silmitsi ma arvan kuskil kolmekümne meetri kõrguse skulptuuriga.
6
00:01:17.804 --> 00:01:22.644
Ja ma arvan, et sellist asja ei ole mitte keegi siseruumis varem kohanud.
7
00:01:23.464 --> 00:01:34.525
Kindlasti tekib teil mõte, eriti nendel, kes mitte midagi ei tea Damien Hirstist, kelle näitusele te nüüd sisenesite, selle pileti lunastasite.
8
00:01:35.685 --> 00:01:41.325
Te tekib kohe mõte, kuidas on võimalik, kuidas nad selle kuju sisse said.
9
00:01:42.125 --> 00:01:54.166
Seda hoitakse küll saladuses, aga mina tellisin Valge Kuubi ekspertidelt, nimega Külmilt, ekspertiis, asjaarvamuse, mis ja kus, ta uuris seda kuju.
10
00:01:54.206 --> 00:01:57.166
Ja see on tehtud siis plastikust.
11
00:01:57.466 --> 00:02:10.487
Ta on sinna samm-sammhaaval kasvatatud, siis on teda lihvitud ja lõpuks on teda töödeldud nii, et iga inimene, kes teda pealiskaudselt vaatab, on veendunud, et see on pronksist.
12
00:02:10.527 --> 00:02:21.407
Kõik see asi hakkab pihta feigist, võltsinguga ja Damien Hirst on kahtlemata maailma ainuke inimene, kellele sellist asja pahaks ei panda.
13
00:02:21.987 --> 00:02:34.328
Pärineb Briti kõige vaesematest kihtidest, selles seisus ühiskonnas on see väga oluline, ja õppis üheksateistsada kaheksakümnendate vahetusel Londonis Goldsmithis.
14
00:02:34.368 --> 00:02:49.168
Ja õige varsti tema egiidi all terve kari tema kaasõpilasi kvalifitseerusid väga efektsete showde abil ennast post-punk kunstigeneratsioon.
15
00:02:49.208 --> 00:02:53.229
Ja võtsid endale nime Young British Artists.
16
00:02:53.269 --> 00:03:03.409
No kaua see koostöö muidugi ei kestnud, sest Hirst oli liiga suur, liiga võimas ja lõpuni diiva edukusele.
17
00:03:03.449 --> 00:03:04.909
Tegi endast brändi.
18
00:03:05.709 --> 00:03:06.749
Teate mis see tähendab?
19
00:03:06.789 --> 00:03:10.190
Sa ei ole inimene, sa saad nagu Coca-Cola.
20
00:03:10.230 --> 00:03:14.230
Sa oled küll inimene, aga sa oled nagu Coca-Cola või Mercedes-Benz.
21
00:03:14.890 --> 00:03:28.710
Sul on mingid kvaliteedid, mingi headus, mingisugused probleemid kahtlemata, aga sa tegutsed nagu bränd, sa suhtled maailmaga nagu bränd ja muidugi on sinu asi seda brändi kohe kasvatada.
22
00:03:28.750 --> 00:03:31.811
Damien Hirst on maailma kõige rikkam kunstnik.
23
00:03:31.851 --> 00:03:44.691
Ta on saanud rikkaks oma tööde müügist ja nende väga edukas oma raha väga edukast investeerimisest ja ta kuulub, kui ma ei eksi, kolmesaja Briti kõige jõukama perekonna hulka.
24
00:03:52.852 --> 00:04:01.172
Selle näituse valmimiseks on kulunud umbes kahesada miljonit USA dollarit.
25
00:04:02.032 --> 00:04:17.013
Kuuldavasti rikkale Hirstile ei tähenda see midagi ja ikkagi tabloidmeedia peab kihlvaba praegu ja tohutu on üleval küsimus: kas Hirst laostas ennast?
26
00:04:17.593 --> 00:04:18.653
Kas ta läks liiale?
27
00:04:18.693 --> 00:04:20.433
Kas ta lõpuks tegi vea?
28
00:04:20.853 --> 00:04:32.774
Või osutub tõeks Hirsti ennustus, et ta kulutas kahesada miljonit, aga ta kindlasti kavatseb teenida selle värgi müügist miljard dollarit.
29
00:04:33.054 --> 00:04:33.974
No näeb, mis saab.
30
00:04:34.014 --> 00:04:38.674
Kui tohutult süsteemselt on see värk üles ehitatud.
31
00:04:39.134 --> 00:04:56.235
Siin on tõesti mõeldud kõikidele kollektsionääride kihtidele alates rohujuure tasandist mutist, kes tahab pisikest kuldasjakest, lõpetades šeikidega Saudi Araabiast, kellele ühesõnaga sobivad vot sellised kujud.
32
00:04:56.675 --> 00:04:58.595
Millest ümber see näitus kõik keerleb?
33
00:04:58.935 --> 00:05:09.535
Young British Art peale oma väga suurenud, see geeniaalset äritehnoloogiate ja post-punk-krõbedat esteetikat.
34
00:05:10.196 --> 00:05:21.636
Satuvad ka silmapiirile oma väga huvitava suhe-suhetega teadusesse.
35
00:05:21.676 --> 00:05:25.036
Ja nad töötavad nagu see näitus siin.
36
00:05:25.356 --> 00:05:45.637
Ta võtab ette kõige karmimad, tõsisemad teaduslikud uurimused ja siis hakatakse siia tükkhaaval sisse ajama, sisse pritsima irooniat, absurdi, vihkamist, lollitamist, mängu, mida iganes.
37
00:05:45.977 --> 00:05:51.938
Ja sellest teaduslikust diskursusest on peaaegu pool siis ära murendatud.
38
00:05:51.978 --> 00:06:04.078
Ja nüüd sirka kuue tuhande meetri ulatuses mängitakse meile maha hiigelt-stsenaarium, mis on parim aardeleid maailmas.
39
00:06:05.278 --> 00:06:21.239
Terve vägev filmimeeskond on saadetud India ookeani, sinna on lavastatud tohutu laevahukust järgi jäänud segipaisatud missugune antiikväärtuste tallermaa.
40
00:06:21.719 --> 00:06:36.900
Selles fiktsiooni ülesehituses, selle tõe ja fiktsiooni ärasegamisega on isegi nii kaugele mindud, et seinatekstis teile väidetakse, et mõned tööd, mis siin on, on algupärased.
41
00:06:37.940 --> 00:06:42.140
Ja mõned on nii halvas seisukorras, et on tulnud teha koopiaid.
42
00:06:42.180 --> 00:07:25.142
Hirstil on õnnestunud luua kõrgetasemeline hästi toimiv tootmisliin, mille ühes otsas assistendid pead katnud Briti raamatukogu foliantidesse tegelevad antiikmütoloogiatega, tõlgendustega, nüanssidega ja-ja siis areneb juba see tootmisahel üle maailma laiali siis nendele, kes saavad juba assistentidelt Hirstilt korralduse, kuidas nüüd toodavad selline asi, millest teha, kuhu tagumikule sellele karule see korall keevitada.
43
00:07:25.182 --> 00:07:28.382
Ja noh, mina ei saa ju öelda, et see on nüüd jube paha.
44
00:07:28.422 --> 00:07:29.642
Ma ei saa seda öelda.
45
00:07:29.682 --> 00:07:39.503
Sest ka mina kuulun pop-põlvkonna esindajate hulka ja nendel on alati mingi tilgake sentimenti Damien Hirsti-suguste elukate suhtes.
46
00:07:40.063 --> 00:07:45.803
Aga muidugi jumala pärast ärge keegi seda puhta kullana võtke, eks ju.
47
00:07:45.943 --> 00:07:47.323
Ärge tehke seda viga.
48
00:07:47.423 --> 00:07:54.004
Ja siis, kui te siin lõpetate, leidke aega ja minge korraks Veneetsia biennaalile.
|
lillsoo-serviti-mangis-ikka-paris-robustset-kaitset | https://sport.err.ee/596516/lillsoo-serviti-mangis-ikka-paris-robustset-kaitset | https://vod.err.ee/hls/sport/676008/v/master.m3u8 | Lillsoo: Serviti mängis ikka päris robustset kaitset | Eesti meeste käsipallimeistriks krooniti kolmandat aastat järjest Põlva Serviti, kes alistas finaalseerias HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi mängudega 3:1. Seerias viimaseks jäänud kohtumise võitis Serviti võõrsil 26:18 (12:9). | Kaotajate peatreener Indrek Lillsoo tõi välja, et seeria kolmandas ja neljandas mängus pani Serviti võrreldes varasemaga kaitses juurde. "Nad mängisid ikka päris robustset kaitset. Me ei olnud selle kaitse vastu valmis mängima," tunnistas Lillsoo intervjuus ETV-le. "Väga rahul ei ole ka sellega, et lastakse väga jõhkralt mängida. Aga järelikult tuleb ise ka samaga vastata. Selleks me täna võimelised ei olnud."
Võitjate mängumees Henri Hiiend ütles, et seeria oli päris hea. "Et eelmine mäng Kehras kaotasime - lagunesime ära... Aga üldiselt oli meil kaitse väga hea ja saime selle pealt hästi rünnata," sõnas ta.
"Saime päris palju kiirrünnakuid ja poolkiireid. Jõudsime joosta. Meil on ka natuke pikem pink kui neil. Saime piisavalt vahetusi teha," jätkas Hiiend, kuid ei nõustunud seeriat lihtsaks nimetama. "Pidime ikka vaeva nägema. Seerias ei tule ükski mäng lihtsalt." | Indrek Lillsoo, Kehra meeskonna peatreener, jäite alla ja ja viimases mängus vahet varianti ei olnudki, et oli Põlva seeriaks ikkagi paremini valmis ja nende kvaliteet teie omast üle. No kui nad selle mängudega kolm üks ära võitsid, siis tuleb tõdeda seda, jah. Eks ta nii oli. Mis see määravaks sai selles seerias tervikuna? No mulle tundus, et see kolmas ja neljas mäng ikkagi las- see Põlva, Põlva pani nagu kaitses juurde ja nad mängisid päris robustset kaitset ja me ei olnud selle kaitse vastu nagu valmis mängima. Et iseenesest ma väga rahul ei ole ka see-, et et lastakse siin käsipallis nagu nii jõhkralt mängida. Aga no ega siin järelikult siis kui lastakse, siis tuleb ise samaga vastata, selleks me täna võime- võimelised ei olnud. Kokkuvõttes jääb sellest seeriast väga mõru maitse sulle? Ei, mis ta jääb siin väga mõru maitse, ikka tahaks võita, aga no seekord oleme hõbedal ja ja ja eks me peame mingeid asju paremini tegema veel, et võita. Henri Hiiend, sa väga palju neid seeriaid Põlva eest veel mängida pole jõudnud, aga noh, kuldmedal on kaelas ja ja meister on meister, et et mis sa selle seeria kohta ütled? Oli oli selline, nagu sa arvasid? No ma arvan küll, et oli päris hea seeria. See, et me siin eelmine mäng Kehras nagu kaotasime, eks ole, nagu no lagunesime ära. Aga üldiselt jah, et meil oli kaitse oli väga hea ja saimegi selle pealt saime nagu noh, saime kaitse pidama nagu ka täna ja siis selle pealt saime hästi rünnata. Teil oli kuidagi füüsilist üleolekut kuidagi oli tunda võrreldes Kehraga, et olite väga hästi tundu- valmis? No võib-olla küll jah, et saime päris palju saime kiirrünnakuid ja poolkiireid ka, et jõudsime joosta ja no meil on ka pikem pink natuke kui neil, et saime ka vahetusi teha piisavalt. Kas tuli see kuldmedal nüüd ootusest lihtsamalt või kuidagi üllatavalt lihtsalt? Ma ei ütleks, et ta lihtsalt tuli, et eks pidime ikka vaeva nägema noh, ma arvan siin noh seerias ei tule ükski mäng lihtsalt. | WEBVTT
1
00:00:00.640 --> 00:00:10.741
Indrek Lillsoo, Kehra meeskonna peatreener, jäite alla ja ja viimases mängus vahet varianti ei olnudki, et oli Põlva seeriaks ikkagi paremini valmis ja nende kvaliteet teie omast üle.
2
00:00:11.822 --> 00:00:16.002
No kui nad selle mängudega kolm üks ära võitsid, siis tuleb tõdeda seda, jah.
3
00:00:16.322 --> 00:00:16.882
Eks ta nii oli.
4
00:00:16.922 --> 00:00:19.443
Mis see määravaks sai selles seerias tervikuna?
5
00:00:20.663 --> 00:00:33.584
No mulle tundus, et see kolmas ja neljas mäng ikkagi las- see Põlva, Põlva pani nagu kaitses juurde ja nad mängisid päris robustset kaitset ja me ei olnud selle kaitse vastu nagu valmis mängima.
6
00:00:33.624 --> 00:00:40.125
Et iseenesest ma väga rahul ei ole ka see-, et et lastakse siin käsipallis nagu nii jõhkralt mängida.
7
00:00:40.165 --> 00:00:45.106
Aga no ega siin järelikult siis kui lastakse, siis tuleb ise samaga vastata, selleks me täna võime- võimelised ei olnud.
8
00:00:45.186 --> 00:00:48.866
Kokkuvõttes jääb sellest seeriast väga mõru maitse sulle?
9
00:00:49.826 --> 00:00:57.707
Ei, mis ta jääb siin väga mõru maitse, ikka tahaks võita, aga no seekord oleme hõbedal ja ja ja eks me peame mingeid asju paremini tegema veel, et võita.
10
00:00:57.828 --> 00:01:07.969
Henri Hiiend, sa väga palju neid seeriaid Põlva eest veel mängida pole jõudnud, aga noh, kuldmedal on kaelas ja ja meister on meister, et et mis sa selle seeria kohta ütled?
11
00:01:08.009 --> 00:01:10.029
Oli oli selline, nagu sa arvasid?
12
00:01:11.129 --> 00:01:13.370
No ma arvan küll, et oli päris hea seeria.
13
00:01:13.990 --> 00:01:18.870
See, et me siin eelmine mäng Kehras nagu kaotasime, eks ole, nagu no lagunesime ära.
14
00:01:19.030 --> 00:01:27.731
Aga üldiselt jah, et meil oli kaitse oli väga hea ja saimegi selle pealt saime nagu noh, saime kaitse pidama nagu ka täna ja siis selle pealt saime hästi rünnata.
15
00:01:27.771 --> 00:01:34.932
Teil oli kuidagi füüsilist üleolekut kuidagi oli tunda võrreldes Kehraga, et olite väga hästi tundu- valmis?
16
00:01:35.872 --> 00:01:47.714
No võib-olla küll jah, et saime päris palju saime kiirrünnakuid ja poolkiireid ka, et jõudsime joosta ja no meil on ka pikem pink natuke kui neil, et saime ka vahetusi teha piisavalt.
17
00:01:47.754 --> 00:01:51.755
Kas tuli see kuldmedal nüüd ootusest lihtsamalt või kuidagi üllatavalt lihtsalt?
18
00:01:52.455 --> 00:01:58.155
Ma ei ütleks, et ta lihtsalt tuli, et eks pidime ikka vaeva nägema noh, ma arvan siin noh seerias ei tule ükski mäng lihtsalt.
|
euroopa-parlament-tahab-toidu-annetamise-lihtsamaks-teha | https://www.err.ee/596508/euroopa-parlament-tahab-toidu-annetamise-lihtsamaks-teha | https://vod.err.ee/hls/uudised/676004/v/master.m3u8 | Euroopa Parlament tahab toidu annetamise lihtsamaks teha | Eurooplased raiskavad arutul hulgal toitu ja Euroopa Parlament tegi üleskutse, et võrreldes 2014. aastaga peavad liikmesriigid 2030 aastaks vähendama toidu raiskamist poole võrra.
Kõige rohkem toitu rändab prügikasti just kodus. Parlament soovib, et seadused teeks toidu annetamise lihtsamaks. | Eesti kodumajapidamistes visatakse ära 63-me miljoni euro eest toitu aastas, see on küll tunduvalt vähem, kui Lääne-Euroopa riikides, aga parem on hakata probleemiga tegelema eos, ütleb Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Mida rikkamaks me saame, seda rohkem toitu me ära viskame ja see oht on selgelt ka Eestis olemas ja täna olles Euroopa Liidus veel sellised väikesed raiskajad, me peaksime sellele probleemile tähelepanu pöörama, et vältida neid vigu, mida rikkamad riigid on teinud, praegu on õige aeg inimesi teavitada," ütles Moora.
Euroopa Parlamendi üleskutse järgi peaks 13 aasta pärast piltlikult öeldes prügimäele rändama poole vähem toitu, see tähendab, et ka toidu annetamine, näiteks poodidest, peaks olema palju lihtsam. Praegu pelgavad paljud Eesti poed toidu annetamist, sest see nõuab rohkem asjaajamist kui biojäätmete hulka viskamine, pluss veel maksualane ebakindlus.
"Oleks hea, kui maksu- ja tolliamet väga selgelt tooks välja juhendi, mis olukorras käibemaks arvesse läheb . Näiteks kui annetatavale toidule panna mingisugune väärtus juurde, siis teoreetiliselt peaks sealt käibemaksu maksma, see on küllaltki suur summa ja see takistab toitu annetamast," lisas Moora.
Toidupank teeb poodides aktiivset selgitustööd, mida toidu annetamine tähendab ja millistel tingimustel seda teha võib. Toiduohutuse tagamiseks on veterinaar- ja toiduametiga sõlmitud kokkulepe. Toidu annetamine toob poodidele kaasa lisatööjõukulu, sest "parim enne" tähtaja ületanud kaubad tuleb eraldi pakkida.
"Lääne-Euroopas on palju riike, et kui keegi annab toitu ära, isegi Leedus on see seadus, siis firmad saavad mingi osa oma tulumaksust ja käibemaksust tagasi, aga Eestis nii ei ole ja see pole Eesti firmade jaoks huvitav teha seda lisatööd," ütles Toidupanga juht Piet Boerefijn.
Toidu raiskamise suur põhjus on ka see, et inimesed ei tee vahet märgetel "parim enne" ja "kõlblik kuni" ning tegelikult söömiskõlbulik kraam rändab prügikasti. | Eurooplased raiskavad arutul hulgal toitu ja Euroopa Parlament tegi üleskutse, et võrreldes kahe tuhande neljateistkümnenda aastaga peavad liikmesriigid kahe tuhande kolmekümnendaks aastaks vähendama toidu raiskamist poole võrra. Kõige rohkem toitu rändab prügikasti just kodus. Parlament soovib, et seadused teeks toidu annetamise lihtsamaks. Eesti kodumajapidamistes visatakse ära kuuekümne kolme miljoni euro eest toitu aastas. See on küll tunduvalt vähem kui Lääne-Euroopa riikides, aga parem on hakata probleemiga tegelema eos, ütleb Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora. Mida rikkamaks me saame, seda rohkem me toitu ära viskame ja see oht on selgesti ka Eestis olemas, et täna olles ikkagi veel Euroopa Liidus sellised väikesed toidujäätmete tekitajad, ma arvan, et me peaksime sellele probleemile tähelepanu pöörama, et vältida neid samu vigu, mida rikkamad riigid on teinud, nii et on praegu paras aeg sellel teemal tähelepanu pöörata, inimesi teavitada. Euroopa Parlamendi üleskutse järgi peaks kolmeteistkümne aasta pärast piltlikult öeldes prügimäele rändama poole vähem toitu. See tähendab, et ka toidu annetamine näiteks poodidest peaks olema palju lihtsam. Praegu pelgavad paljud Eesti poed toidu annetamist, sest see nõuab rohkem asjaajamist kui biojäätmete hulka viskamine, pluss veel maksualane ebakindlus. Oleks hea, kui Maksu- ja Tolliamet väga selgelt tooks välja juhendi, et mis olukorras see käibemaks arvestust arvesse läheb. Et näiteks kui annetatavale toidule panna mingisugune väärtus juurde, siis teoreetiliselt peaks sealt käibemaksu maksma ja see on küllaltki suur summa ja see takistab praegu oluliselt toitu annetamast. Toidupank teeb poodides aktiivset selgitustööd, mida toidu annetamine tähendab ja millistel tingimustel seda teha võib. Toiduohutuse tagamiseks on Veterinaar- ja Toiduametiga sõlmitud kokkulepe. Toidu annetamine toob poodidele kaasa lisatööjõukulu, sest parim enne tähtaja ületanud kaubad tuleb eraldi pakkida. Lääne-Euroopas on väga palju riike, kui firma annab ära, isegi isegi Leedus on see seadus, kui firmad annavad ära, siis nad saavad mingi osa oma oma tulumaks ja võib-olla ka käibemaks lihtsalt tagasi. Ja Eestis see ei ole, siis see tähendab, et Eesti firmade jaoks üldse ei ole huvitav teha seda lisatööd. Toidu raiskamise suur põhjus on ka see, et inimesed ei tee vahet märgetel parim enne ja kõlblik kuni ning tegelikult söögikõlbulik kraam rändab prügikasti. Selleks et saada aimu, kui suur on tegelikult probleem toidu raiskamisega, vaatame siis veel veidi statistikat. Igal aastal läheb maailmas raisku ligikaudu kolmandik toidust. Samal ajal kannatab nälga ligi kaheksasada miljonit inimest. Eestis tekib igal aastal kokku ligi sada tuhat tonni toidujäätmeid. Enamik ehk seitsekümmend protsenti tekib neist Eesti kodudes. Ligikaudu kümnendik kõikidest toidujäätmetest tekib restoranides, kohvikutes ja muudes toitlustusasutustes ja sama palju siis ka poodides. Toiduainetööstuse jääkide osakaal jääb nelja protsendi piiresse. Ja vaatame veel kodu. Kokku läheb Eesti kodudes raisku üle kahekümne viie tuhande tonni toitu aastas. Siin on oluline mõista, et me ei räägi kõikidest toidujäätmetest, mille hulka käivad ka näiteks kartulikoored ja kohvipaks, vaid prügikasti lendavast tarbimiseks kõlblikust toidust. Ühe inimese kohta on ära visatud toidu kogus kakskümmend kilogrammi ja keskmine pere viskab toitu ära viiskümmend kilogrammi aastas. | WEBVTT
1
00:00:01.040 --> 00:00:13.561
Eurooplased raiskavad arutul hulgal toitu ja Euroopa Parlament tegi üleskutse, et võrreldes kahe tuhande neljateistkümnenda aastaga peavad liikmesriigid kahe tuhande kolmekümnendaks aastaks vähendama toidu raiskamist poole võrra.
2
00:00:14.021 --> 00:00:16.801
Kõige rohkem toitu rändab prügikasti just kodus.
3
00:00:17.121 --> 00:00:20.662
Parlament soovib, et seadused teeks toidu annetamise lihtsamaks.
4
00:00:22.242 --> 00:00:27.122
Eesti kodumajapidamistes visatakse ära kuuekümne kolme miljoni euro eest toitu aastas.
5
00:00:27.162 --> 00:00:37.183
See on küll tunduvalt vähem kui Lääne-Euroopa riikides, aga parem on hakata probleemiga tegelema eos, ütleb Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora.
6
00:00:37.223 --> 00:00:59.305
Mida rikkamaks me saame, seda rohkem me toitu ära viskame ja see oht on selgesti ka Eestis olemas, et täna olles ikkagi veel Euroopa Liidus sellised väikesed toidujäätmete tekitajad, ma arvan, et me peaksime sellele probleemile tähelepanu pöörama, et vältida neid samu vigu, mida rikkamad riigid on teinud, nii et on praegu paras aeg sellel teemal tähelepanu pöörata, inimesi teavitada.
7
00:00:59.345 --> 00:01:06.365
Euroopa Parlamendi üleskutse järgi peaks kolmeteistkümne aasta pärast piltlikult öeldes prügimäele rändama poole vähem toitu.
8
00:01:06.405 --> 00:01:10.886
See tähendab, et ka toidu annetamine näiteks poodidest peaks olema palju lihtsam.
9
00:01:10.926 --> 00:01:19.807
Praegu pelgavad paljud Eesti poed toidu annetamist, sest see nõuab rohkem asjaajamist kui biojäätmete hulka viskamine, pluss veel maksualane ebakindlus.
10
00:01:20.107 --> 00:01:27.647
Oleks hea, kui Maksu- ja Tolliamet väga selgelt tooks välja juhendi, et mis olukorras see käibemaks arvestust arvesse läheb.
11
00:01:28.087 --> 00:01:40.168
Et näiteks kui annetatavale toidule panna mingisugune väärtus juurde, siis teoreetiliselt peaks sealt käibemaksu maksma ja see on küllaltki suur summa ja see takistab praegu oluliselt toitu annetamast.
12
00:01:40.768 --> 00:01:47.429
Toidupank teeb poodides aktiivset selgitustööd, mida toidu annetamine tähendab ja millistel tingimustel seda teha võib.
13
00:01:47.729 --> 00:01:51.969
Toiduohutuse tagamiseks on Veterinaar- ja Toiduametiga sõlmitud kokkulepe.
14
00:01:52.309 --> 00:01:59.150
Toidu annetamine toob poodidele kaasa lisatööjõukulu, sest parim enne tähtaja ületanud kaubad tuleb eraldi pakkida.
15
00:01:59.730 --> 00:02:11.451
Lääne-Euroopas on väga palju riike, kui firma annab ära, isegi isegi Leedus on see seadus, kui firmad annavad ära, siis nad saavad mingi osa oma oma tulumaks ja võib-olla ka käibemaks lihtsalt tagasi.
16
00:02:11.491 --> 00:02:19.271
Ja Eestis see ei ole, siis see tähendab, et Eesti firmade jaoks üldse ei ole huvitav teha seda lisatööd.
17
00:02:19.691 --> 00:02:29.192
Toidu raiskamise suur põhjus on ka see, et inimesed ei tee vahet märgetel parim enne ja kõlblik kuni ning tegelikult söögikõlbulik kraam rändab prügikasti.
18
00:02:29.232 --> 00:02:37.073
Selleks et saada aimu, kui suur on tegelikult probleem toidu raiskamisega, vaatame siis veel veidi statistikat.
19
00:02:37.113 --> 00:02:42.453
Igal aastal läheb maailmas raisku ligikaudu kolmandik toidust.
20
00:02:42.833 --> 00:02:46.614
Samal ajal kannatab nälga ligi kaheksasada miljonit inimest.
21
00:02:46.654 --> 00:02:52.574
Eestis tekib igal aastal kokku ligi sada tuhat tonni toidujäätmeid.
22
00:02:52.614 --> 00:02:58.195
Enamik ehk seitsekümmend protsenti tekib neist Eesti kodudes.
23
00:02:58.495 --> 00:03:07.755
Ligikaudu kümnendik kõikidest toidujäätmetest tekib restoranides, kohvikutes ja muudes toitlustusasutustes ja sama palju siis ka poodides.
24
00:03:07.795 --> 00:03:12.116
Toiduainetööstuse jääkide osakaal jääb nelja protsendi piiresse.
25
00:03:12.156 --> 00:03:14.316
Ja vaatame veel kodu.
26
00:03:14.356 --> 00:03:19.676
Kokku läheb Eesti kodudes raisku üle kahekümne viie tuhande tonni toitu aastas.
27
00:03:19.716 --> 00:03:29.417
Siin on oluline mõista, et me ei räägi kõikidest toidujäätmetest, mille hulka käivad ka näiteks kartulikoored ja kohvipaks, vaid prügikasti lendavast tarbimiseks kõlblikust toidust.
28
00:03:29.457 --> 00:03:39.658
Ühe inimese kohta on ära visatud toidu kogus kakskümmend kilogrammi ja keskmine pere viskab toitu ära viiskümmend kilogrammi aastas.
|
tartu-ulikooli-kliinikum-heidab-haigekassale-ette-kitsaid-lepingutingimusi | https://www.err.ee/596503/tartu-ulikooli-kliinikum-heidab-haigekassale-ette-kitsaid-lepingutingimusi | https://vod.err.ee/hls/uudised/676003/v/master.m3u8 | Tartu ülikooli kliinikum heidab haigekassale ette kitsaid lepingutingimusi | Tartu ülikooli kliinikumi hinnangul ei ole nad lepingute sõlmimisel Haigekassaga võrdses positsioonis, leiti täna kliinikumi kevadkonverentsil. Üha kitsamaks muutuvad lepingutingimused mõjutavad aga haigla igapäevatööd. | Tervishoiutöötajate ja haiglate rahulolematus tervishoiu rahastamisega saab alguse juba Haigekassaga sõlmitavate lepingute tingimustest ja struktuurist. Kliinikumi hinnangul on Haigekassal jõupositsioon, lepingupooled pole lepingute sõlmimisel võrdsed ja meditsiinilisi argumente ei võeta piisaval määral arvesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Leping on äärmiselt fragmentaarseks läinud. See tähendab seda, et kliinikum peab jälgima väga hoolikalt umbes 400 pesaga maatriksit ja igas maatriksis muudatuse kohta tuleb aru anda ülidetailselt, see tähendab, et arstid peavad kirjutama seletuskirju, miks nad ravisid nii miks mitte naa, see on tohutu bürokraatlik koormus. Ja nende maatriksi pesade vahel ümber tõstmine on üle mõistuse pikk protsess," ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto.
Leping survestab haiglat suurele odavate ravijuhtude arvule, mis patsiendi jaoks toob kaasa pideva eriarstide vahet käimise ja ravijärjekorrad. Liigne fragmenteeritus mõjutab ka haiglate igapäevatööd.
"Väga paljud raviteenused peavad järgnema üksteisele. Pärast insuldi, infarktiravi peaks sellele järgnema taastusravi. Nüüd on niimoodi, et kuna need pesad on omavahel tasakaalustamata ja insuldi, infarkti ja taastusravi kuuluvad erinevatesse pesadesse, siis inimene ei jää ootama mitte seda, et tohtritel oleks aega temaga tegeleda või füsioterapeudil teda ellu tagasi aidata, vaid nad jäävad ootama seda, millal ükskord saab menetletud see nõue," lisas Einsasto
Haigekassa märgib, et paindlikkus on oluline, kuid eelarve seab oma piiri. Küll aga plaanitakse järgmises raamlepingus lepingutingimuste muudatusi.
"Täna me räägime sellest, et kas üldse peaks ka seda ravijuhu mõistet laiendama. Täitsa nõus ja siin ongi ka kindlasti sellist edasist mõtlemisteemat. Haigekassa poolt me näeme, et kas ja kuidas võiks muuta lepinugid paindlikumaks on küsimuse koht, kui meil algab ka uus raamlepingu periood niiet selle küsimusega me töötame täna ja praegu," kommenteeris Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. | Tartu Ülikooli kliinikumi hinnangul ei ole nad lepingute sõlmimisel Haigekassaga võrdses positsioonis. Nõnda leiti täna kliinikumi kevadkonverentsil. Üha kitsamaks muutuvad lepingutingimused mõjutavad aga haigla igapäevatööd. Tervishoiutöötajate ja haiglate rahulolematus tervishoiu rahastamisega saab alguse juba Haigekassaga sõlmitavate lepingute tingimustest ja struktuurist. Kliinikumi hinnangul on Haigekassal jõupositsioon, lepingupooled pole lepingute sõlmimisel võrdsed ja meditsiinilisi argumente ei võeta piisaval määral arvesse. Leping on äärmiselt fragmentaarseks läinud. See tähendab seda, et kliinikum peab jälgima väga hoolikalt umbes neljasaja pesaga maatriksit ja igas maatriksis muudatuse kohta tuleb aru anda ülidetailselt, see tähendab, et arstid peavad kirjutama seletuskirju, miks nad ravisid nii, miks mitte naa, see on tohutu bürokraatlik koormus ja nende maatriksi pesade vahel ümbertõstmine on ülemõistuse pikk protsess. Leping survestab haiglat suurele odavate ravijuhtude arvule, mis patsiendi jaoks toob kaasa pideva eriarstide vahet käimise ja ravijärjekorrad. Väga paljud raviteenused peavad järgnema üksteisele. Pärast insuldi, infarkti ravi peaks sellele järgnema taastusravi. Nüüd on niimoodi, et kuna insuldi ravi, infarkti ravi ja taastusravi kuuluvad erinevatesse pesadesse, siis inimene ei jää ootama mitte seda, et tohtritel oleks aega temaga tegeleda, vaid nad ootavad seda, millal ükskord saab menetletud see nõue. Haigekassa märgib, et paindlikkus on oluline, kuid eelarve seab oma piiri. Küll aga plaanitakse järgmises raamlepingus lepingutingimuste muudatusi. Täna me räägime sellest, et kas üldse peaks ka seda ravijuhu mõistet laiendama. Täitsa nõus ja ja siin ongi ka kindlasti sellist edasist mõtlemisteemat. Haigekassa poolt me näeme, et kas ja kuidas võiks muuta lepinguid paindlikumaks on küsimuse koht, kui meil algab ka uus raamlepingu periood, nii et et ka selle küsimusega me töötame täna ja praegu. | WEBVTT
1
00:00:01.800 --> 00:00:07.061
Tartu Ülikooli kliinikumi hinnangul ei ole nad lepingute sõlmimisel Haigekassaga võrdses positsioonis.
2
00:00:07.101 --> 00:00:09.801
Nõnda leiti täna kliinikumi kevadkonverentsil.
3
00:00:10.342 --> 00:00:14.302
Üha kitsamaks muutuvad lepingutingimused mõjutavad aga haigla igapäevatööd.
4
00:00:16.402 --> 00:00:25.504
Tervishoiutöötajate ja haiglate rahulolematus tervishoiu rahastamisega saab alguse juba Haigekassaga sõlmitavate lepingute tingimustest ja struktuurist.
5
00:00:25.544 --> 00:00:35.025
Kliinikumi hinnangul on Haigekassal jõupositsioon, lepingupooled pole lepingute sõlmimisel võrdsed ja meditsiinilisi argumente ei võeta piisaval määral arvesse.
6
00:00:35.325 --> 00:00:37.746
Leping on äärmiselt fragmentaarseks läinud.
7
00:00:37.826 --> 00:01:06.290
See tähendab seda, et kliinikum peab jälgima väga hoolikalt umbes neljasaja pesaga maatriksit ja igas maatriksis muudatuse kohta tuleb aru anda ülidetailselt, see tähendab, et arstid peavad kirjutama seletuskirju, miks nad ravisid nii, miks mitte naa, see on tohutu bürokraatlik koormus ja nende maatriksi pesade vahel ümbertõstmine on ülemõistuse pikk protsess.
8
00:01:06.330 --> 00:01:14.711
Leping survestab haiglat suurele odavate ravijuhtude arvule, mis patsiendi jaoks toob kaasa pideva eriarstide vahet käimise ja ravijärjekorrad.
9
00:01:14.791 --> 00:01:17.991
Väga paljud raviteenused peavad järgnema üksteisele.
10
00:01:18.031 --> 00:01:23.192
Pärast insuldi, infarkti ravi peaks sellele järgnema taastusravi.
11
00:01:23.792 --> 00:01:38.794
Nüüd on niimoodi, et kuna insuldi ravi, infarkti ravi ja taastusravi kuuluvad erinevatesse pesadesse, siis inimene ei jää ootama mitte seda, et tohtritel oleks aega temaga tegeleda, vaid nad ootavad seda, millal ükskord saab menetletud see nõue.
12
00:01:39.014 --> 00:01:43.295
Haigekassa märgib, et paindlikkus on oluline, kuid eelarve seab oma piiri.
13
00:01:43.615 --> 00:01:47.496
Küll aga plaanitakse järgmises raamlepingus lepingutingimuste muudatusi.
14
00:01:47.716 --> 00:01:52.856
Täna me räägime sellest, et kas üldse peaks ka seda ravijuhu mõistet laiendama.
15
00:01:53.977 --> 00:01:59.057
Täitsa nõus ja ja siin ongi ka kindlasti sellist edasist mõtlemisteemat.
16
00:01:59.097 --> 00:02:13.339
Haigekassa poolt me näeme, et kas ja kuidas võiks muuta lepinguid paindlikumaks on küsimuse koht, kui meil algab ka uus raamlepingu periood, nii et et ka selle küsimusega me töötame täna ja praegu.
|
pealtnagija-niine-nahakliinik-kusis-tasuliste-visiitide-eest-raha-ka-haigekassalt | https://www.err.ee/596423/pealtnagija-niine-nahakliinik-kusis-tasuliste-visiitide-eest-raha-ka-haigekassalt | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/675985/v/master.m3u8 | "Pealtnägija": Niine nahakliinik küsis tasuliste visiitide eest raha ka Haigekassalt | Tallinnas tegutsev Niine nahakliinik kirjutas tasuliste visiitide eest arveid ka Haigekassale, olgugi, et raha klientidelt oli juba saadud. Lepingu järgi peaks Niine nahakliinik andma välja
7000 tasuta aega aastas, aga reaalselt antakse vaid 120. Sama raha võetakse maksvate klientide arvel fiktiivselt Haigekassalt. | Rocca Al Mare kõrghoone viiendal korrusel tegutsenud Niine kliinik on pereettevõtte, mida juhivad ema ja poeg. 66-aastane onkoloog Marianne Niin on melanoomi teemal riigi üks hinnatumaid spetsialiste. Tema poeg, Raul Niin on 36-aastane meditsiiniettevõtja, kes Niine kliiniku kõrval juhib uhiuut Kotka tervisemaja ning omab üht vähiravis teedrajavat idufirmat.
Mitu raviasutuse juhti ütlesid “Pealtnägijale”, et Niine kliinik tabati varguselt ja firma raamatupidamine vajaks revisjoni. Nii leiab näiteks endine Haigekassa ja praegune Tartu Ülikooli TÜ kliinikumi juht Hannes Danilov.
“Ma arvan, et see on ühe asja eest kaks korda raha võtmine. Jah, see on petmine. Nii et ma arvan, et see on haigekassa juhatusele paras pähkel pureda, kuidas edasi käituda,” kommenteeris Danilov.
Üks konkreetne patsient kaebas tänavu aprillis, et tema eest esitati haigekassale arveid uuringute eest, mida tegelikult ei toimunud.
“Pöördumise sisuks oligi, et ta pöördus tasulisele teenusele dermatoskoopiale, ta teadis, et ta maksab ise ja nüüd digilugu.ee-st vaadates ta nägi, et on esitatud selle visiidi käigus arve ka haigekassale,” rääkis Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.
Haigekassa arvas, et tegemist on üksikjuhtumiga, küsis alusetult kasseeritud 41 eurot tagasi ja lugu loeti lõppenuks.
Häirekelli ei pannud helisema ka see, et neile kirjutas varem veel teinegi patsient sama pretensiooniga, aga kuna Haigekassa nõudis talt digiallkirjaga avaldust, lõi inimene käega ja pöördus hoopis “Pealtnägijasse”.
“Pärast seda, kui “Pealtnägija” märtsis Niine kliiniku kohta esimesed vihjed sai, suhtles saate toimetus kümnete patsientidega, kes aastatel 2014-2017 nahakliinikut külastasid. Birgit ja Ivo on ühed paljudest näidetest, kes jagasid saatega oma lugu ja ravidokumente.
Nii Birgiti, Ivo kui pea eranditult kõigi Niine kliinikus dermatoskoopias käinud inimeste puhul, kellega suhtleme, kordub sama muster – nad maksid visiidi eest ise, aga tagantjärgi kontrollides selgub, et Haigekassalt kasseeriti sama käigu eest veel 20 kuni mõnel juhul isegi 70 eurot.
“Kui ma enda kasutajatega digilukku sisse logisin, siis ma nägin, et doktor Niine nahakliinik oli minu eest siis ka haigekassale arve esitanud, visiidi minu teenuse eest, mille eest ma olin tegelikult juba maksnud ise,” rääkis Niine nahakliiniku patsient Birgit Rae.
“Ma olin valmis maksma, ma maksin, ma sain hea teenuse, minu jaoks on kõik okei, kui nüüd keegi teine selle tõttu, et justkui mina oleksin saanud seda haigekassa teenust, et kui keegi ei saanud nõõd arsti juurde, siis see on nüüd küll jah, mis teeb muret,” rääkis teine patsient Ivo Vanasaun.
Raul Niin ütles esmalt, et tegemist peab olema eksitusega. “Kuskil võib olla tehtud mingi viga, ma võin öelda, et neid arveid on ka nii palju, et võib ka vigu juhtuda vahel. Kui see nii konkreetselt on, aga ütleme nii, et neid case'e tuleb vaadata siis ükshaaval,” rääkis Niin.
“Pealtnägija” kohtus Niine kliiniku juhtidega kaameraväliselt Kotka tervisemajas. Nad kinnitasid, et pole kedagi teadlikult petnud, aga pärast kahetunnist kohtumist loobusid siiski intervjuust.
Hiljem saabus Marianne ja Raul Niinelt ametlik vastus. „Pealtnägija poolt meile esitatud küsimused on esitatud tõendamata süüdistusaktina, millest jäetakse televaatajale mulje, et tegemist on petistega. See ei vasta tõele. Meie tegevus baseerub arstide pikaajalisel kogemusel, usaldusel, läbipaistvusel ja seda ka koostöös Haigekassaga.” Niined rõhutasid, et kõik käib vastavalt Haigekassa lepingule ja järelevalvele.
Selgus aga, et Niines on teoreetiliselt ka Haigekassa kohad. Riik tellib aastas 7000 ravijuhtu ca 250 000 euro eest, aga enamik patsiente ei oska neid isegi küsida. Ja kui küsib, siis selgub järgmine.
“Pealtnägija” helistas eksperimendi korras Niine kliinikusse ja küsis konkreetselt tasuta haigekassa aega, kuid kliiniku administraator sõnul on kõik vabad ajad on juba kinni ja registreerida saab vaid tasulisele vastuvõtule. Tasuta pakutakse Niine kliinikus kõigest kümme aega kuus, mida teeb vaid üks arst. Lihtne matemaatika ütleb, et Niine kliinik täidab aastasest lepingumahust vaid kaks protsenti.
Hannes Danilov ja Maivi Parv ei suutnud seda uskuda ja ei pidanud loogiliseks. “Pärast ekspertidega konsulteerimist näib, et need ette nähtud 7000 haigekassa tasustatud ravijuhtu kirjutatakse Niine kliinikus niigi juba maksvate klientide kraesse. Ehk kui Birgit ja Ivo käisid ning maksid 50 eurot, siis Haigekassale näidati, justkui nad käisid tasuta.
“Kui nüüd raviasutus on oma töökorraldust millegipärast muutnud, et ta annab lepingu limiite nii vähe nagu te väidate, siis loomulikult, siin on vaja haigekassa poolt sekkuda ja ma olen nõus teie väitega, et see ei ole enam proportsioonis, sest raviasutuse leping see sama 7000 ravi juhtu, see tulebki tal planeerida, kuude lõikes, meil on lepingutes kokku lepitud, et tema kohustus on teenust osutada järjepidevalt,” kommenteeris Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.
Asja teeb veel häirivamaks tõsiasi, et Niine kliinik ei kannata kitsikuse käes. Mai alguses avati Kristiines uus 4000-ruutmeerine ravikeskus, mille osanikud on teiste seas ka Raul ja Marianne Niin. Majandusaasta aruanded näitavad 1,5 miljonit eurot käivet ja ligi pool miljonit puhaskasumit.
Viimane ootmatu pööre tuleb aga nende esmaspäeval Pealtnägijale saadetud selgitusest. Nimelt seisab siin läbi lillede ähvardus, et kui „Haigekassal ei olnud alust mõnedel juhtudel võtta üle kindlustatud inimese asemel tasumist, siis vastava arve on nad sunnitud esitama teenuse saanud patsiendile.“ Ehk teisisõnu – patsiendid Birgit, Ivo ja teised võivad olla veel midagi neile võlgu.
Niine kliinik on versioone, miks ja kuidas nahavähi uuringul käinud inimeste eest topelt raha küsiti, loo tegemise käigus neli korda muutnud, et lõpetada sisuliselt kommentaariga – me ei peta, aga me ka ei selgita, mis tegelikult juhtus.
Haigekassa lubas, et algatatakse põhjalik uurimine ja kui selles loos kuuldud faktid leiavad kasvõi osaliselt kinnitust, ähvardab kliinikut sanktsioon rahalisest karistusest kuni lepingu lõpetamiseni.
Keegi ei sea kahtluse alla, et doktor Niin ja tema kolleegid on oma arstikunstiga päästnud – liialdamata – tuhandeid elusid. Aga mustkunstiga, mida tegi nende kliinik riigi ravirahaga, on jällegi teiselt poolt võetud kelleltki võimalus abi saada.
Niine nahakliinik: me ei ole esitanud topeltarveid
Niine nahakliinik edastas pärast saate eetrisse minekut meediale täiendavad selgitused, milles kinnitas, et ei ole topeltarveid esitanud.
"Niine nahakliinik on olnud Eesti haigekassa poolt regulaarselt auditeeritud ja oleme ka edaspidi avatud igakülgseks läbipaistvaks koostööks ja uurimisteks. Niine nahakliiniku tegevus vastab haigekassaga sõlmitud lepingule ja kuigi aeg-ajalt on haigekassa poolt küsimusi laekunud, on neile vastatud ja üksikjuhtumid lahendatud," märkis kliinik.
Niine nahakliiniku tegevjuht Raul Niin selgitas, et kliinik pakub tasuta vastuvõttu ravikindlustatutele (mis tähendab, et vastuvõtu eest tasub haigekassa). "Sellisel juhul on ka muud teenused nagu analüüside ja proovide võtmine haigekassa tervishoiuteenuste loetelu raames tasuta. Niine nahakliinikus teostab haigekassa poolt hüvitatud vastuvõtte vastavalt lepingule 12 arstist kolm nahaarsti, mistõttu on ka haigekassa hüvitatavatele vastuvõttudele ravijärjekord pikem," selgitas ta.
Samas hüvitab haigekassa arstipoolse tegevuse, mille alla spetsiaalsed diagnostilised uuringud Niine sõnul tüüpiliselt ei kuulu. Näiteks on patsiendil võimalik tellida lisaks ravijärjekorrajärgsele eriarsti visiidi teenusele samal külastuskorral ka digidermatoskoopilist uuringut (kogu keha nahauuring), mis ei ole haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud teenus ning seetõttu tuleb selle eest patsiendil ise tasuda.
Niin selgitas, et tema nahakliinik on lepingu alusel haigekassa poolt hüvitatud teenuseid osutanud alates 2014. aastast ning kuni viimase poolaastani on teenust osutatud kogu lepingusumma ulatuses.
"Viimasel poolaastal on osa haigekassa poolt võimaldatud mahust tegemata jäänud ja järjekorrad ka sellevõrra veninud – esmalt seetõttu, et kliinik vahetas aasta alguses tegevuskohta, aga ka seetõttu, et alates ajakirjaniku pöördumisest peatasime haigekassa hüvitatavate teenuste osutamise, kuni asjaolud saavad haigekassaga üle arutatud ja mõlemal poolel veendutud, kuidas tuleb jätkata," lisas Niin.
Niin möönis, et juhul kui patsient ise ei ole küsinud, ei ole teda ka rutiinselt informeeritud, milliste teenuste puhul tasus tema eest haigekassa. Seda lubas kliinik edaspidi muuta.
"Niine nahakliinik on erakapitalil loodud tervishoiuasutus, kellel on umbes 10 protsenditegevuse ulatuses leping haigekassaga. See tähendab, et haigekassa hüvitab nahahaiguse või selle kahtlusel pöördunud patsientidele osutatud teenuste eest niivõrd, kuivõrd kliinikuga sõlmitud leping ja haigekassa poolt hüvitatavate tervishoiuteenuste loetelu seda ette näevad," selgitas kliiniku juht.
"Haigekassa poolt rahatatud ja rahastamata raviteenuste osutamine ühel päeval ei ole seadusega keelatud," lisas ta. | Nimelt märtsis paljastasime, kuidas mitu meditsiinitarvikute firmat pettis haigekassat esitades topeltarveid. Lugu tõi kaasa kriminaaluurimise, haigekassa lepingu lõpetamise ja ohtralt tagasisidet Pealtnägija toimetusse väidetavatest sarnastest skeemidest teistes meditsiinivaldkondades. Täna toomegi päevavalgele, kuidas šikis ja kallis nahakliinikus tehti rahva ravirahaga šokki. Kusjuures, nagu eelmine kord peame küsima, kas järelevalves on midagi mäda, kui selged ohumärgid magati taas maha.
Need on uhked kaadrid kahe nädala tagusest firmapidust, kui Tallinnas Kristiines avati Baltimaade moodsaim ravikeskus. Tähelepanu, valmis olla, hõigake! Punane vaip, ümberringi sähvivad välklambid ja kohal kogu Eesti meditsiini eliit. Järgnevas loos toome aga päevavalgele faktid, mis viitavad, et soliidse fassaadi taga peteti riiki. Me võtame seda väga tõsiselt. Konkurente. Jah, see on petmine. Ja kaudselt kõiki abivajajaid. Lugu on seda jahmatavam, et pettuse taga on Eestis vähivastase võitluse eestvedajaks peetud Niine nahakliinik, mille käsi käib finantsiliselt niigi väga hästi. Tuntud ja pigem hea mainega kuvandiga kliinik. Oli näha, et inimesi käib seal palju ja järjekord on pikk. Üllatas sellepärast, et kui te ütlesite, et see on doktor Niine nahakliinik, et see selles mõttes, et doktor Niin on nagu lugupeetud inimene ja hea spetsialist.
Seniseni Rocca al Mare kõrghoone viiendal korrusel tegutsenud Niine nahakliinik on pereettevõte, mida juhivad ema ja poeg. Kuuekümne kuue aastane Marianne Niin tutvustamist ei vaja. Staažikas onkoloog on melanoomi teemal riigi üks hinnatumaid spetsialiste ja rahva seas imearsti kuulsusega. Tema poeg, kolmekümne kuue aastane Raul Niin on meditsiiniettevõtja, kes Niine kliiniku kõrval juhib uhiuut Kotka tervisemaja ning üht vähiravis teedrajavat idufirmat.
Pahaloomulist nahakasvajat ehk melanoomi nimetatakse moesaja katkuks. Eestis diagnoositakse igal aastal mitusada melanoomi esmajuhtu ja haigusesse sureb üle poole saja. Pärast mitut meedias publitseeritud juhtumit on tung kontrolli tohutu ja järjekorrad tasuta kohtadele kohati lausa poole aasta pikkused. Meedias seda propageeritakse ülipallu, kliinikud ise ja erinevad muud mingid riigiinstitutsioonid asutused seda propageeritakse, inimeste teadlikkust üritatakse tõsta nii väga ja see on veits viinud selleni, et inimesed kardavad ja on nagu ärevil, hirmutatud onju. Siin tulebki appi Niine erakliinik, kus hind on krõbe, aga ka järjekorrad lühemad. Vastuvõtt kliinikus, mille kontor on uhkem kui mõnel pangal, on meeldiv ja diskreetne. Ühel hetkel märkasid inimesed, et lisaks viiekümnele eurole, mis nad kliinikule maksid, võeti haigekassalt veel kakskümmend, ehk kokku seitsekümmend eurot. Juba põhimõtteliselt ei tohi nii olla. Seadus ja haigekassaga sõlmitud lepingud näevad ette, et kui inimene pöördub juba tasulisse vastuvõttu, siis riik teda enam sama murega ei aita. Kui tema ei ole nõus ootama, ostab järjekorrast ette, on talle teenus tasuline. Siis loomulikult haigekassale sealt edasi mis iganes arveid, arsti vastuvõtu arveid või või midagi veel ei ole korrektne esitada.
See on nagu déjà-vu. Kaks kuud tagasi tõime haigekassale paberid, mis näitasid, et juhtivad meditsiinitarvikute firmad esitasid neile valearveid ortooside kohta ja hoolimata varasematest signaalidest pettust ei märgatud. Kas seekord võtab haigekassa asja esialgu vaid teadmiseks? Nende paberite põhjal, mida on Pealtnägija meile esitanud, et kindlasti üks väga selline selge järeldus on see, et see on väga oluline info haigekassale, millega. Ehk haigekassa küll tänab valsaid kodanikke, aga enda töös olulisi puudusi ei näe. Seevastu mitu konkureeriva raviasutuse juhti, kellega suhtleme, ütlevad otse, et Niine kliinik tabati varguselt. Firma raamatupidamine vajaks juba üheainsa sellise juhtumi puhul kiiret revisjoni, leiab ka endine haigekassa ja praegune Tartu Ülikooli kliinikumi juht Hannes Danilov. Jah, see on petmine. See on ikkagi ühe asja eest kaks korda raha võtmine. Et ma arvan, et see on haigekassa juhatusele paras pähkel pureda, kuidas edasi käituda. Danilov, kes juhtis kümme aastat haigekassat ja tunneb süsteemi seestpoolt, leiab, et arvepettusi saab paljastada üksnes vahetus kontaktis patsientidega. Seda tuleb eraldi kontrollida, aga aga see arvete hulk, mis saabub haigekassasse, on ikka miljonites aasta jooksul. Lihtsalt panna mõni isik ka selle visiidi arvega kokku ja küsida ta käest, et mis ta veel sai, kui ta selle visiidi arve sai. Me tegelikult ei ole seda taktikat kasutanud, et et seda helistamist ja et kui me näeme, et inimene ravil käinud, mingi ravijuhtum on toimunud, et me küsime üle, et kas sa ikka said selle teenuse, kus sa said, kas sa maksid veel, et et tegelikult me arvame, et et võib-olla ei ole ka õige inimest nii-öelda selliste küsimustega nii-öelda segada, häirida.
Tegelikult võinuks see Niine kliiniku skeem paljastuda haigekassa enda initsiatiivil juba varem. Üks konkreetne patsient kaebas tänavu aprillis, et tema eest esitati haigekassale arveid uuringute eest, mida tegelikult ei toimunud. Pöördumise sisuks oligi, et ta pöördus tasulisele teenusele dermatoskoopiale, ta teadis, et ta maksab ise ja nüüd digilugu.ee-st vaadates ta nägi, et on esitatud selle visiidi käigus arve ka haigekassale. Haigekassa arvas, et tegemist on üksikjuhtumiga, küsis alusetult kasseeritud nelikümmend üks eurot tagasi ja kolm aastat vana lugu loeti lõppenuks. Häirekelli ei pannud helisema ka see, et neile kirjutas varem veel teinegi patsient sama pretensiooniga, aga kuna haigekassa nõudis talt digiallkirjaga avaldust, lõi inimene käega ja pöördus hoopis Pealtnägijasse. Pärast seda, kui märtsis Niine kliiniku kohta esimesed vihjed saime, suhtlesime kümnete patsientidega, kes aastatel kaks tuhat neliteist kuni kaks tuhat seitseteist kevad nahakliinikut külastasid. Ivo ja Birgit on ühed paljudest näidetest, kes jagasid meiega oma lugu ja ravidokumente.
Mul ei olnud väga otseselt mingit kaebust, ma tahtsin minna lihtsalt sünnimärke kontrollima. Riiklikele või haigekassa rahastatud kohtadele väga väga löögile ei pääse, siis siis oli oli otsus minna erakliinikusse ja Niine on neist kõige tuntum. Arst oli pädev, arst oli kompetentne, mul ei ole ka selle kohta mitte midagi öelda. Ja sealt ära tulles noh mul ei olnud kindlasti nagu mingit tunnet või mingit kahtlust või kõhklust, et ma nüüd ei ole millegagi rahul. Nii Birgiti, Ivo kui pea eranditult kõigi Niine kliinikus dermatoskoopias käinud inimeste puhul, kellega suhtleme, kordub sama muster. Nad maksid visiidi eest ise, aga tagantjärele kontrollides selgub, et haigekassalt kasseeriti sama käigu eest veel kakskümmend kuni mõnel juhul isegi seitsekümmend eurot. Ma olin valmis maksma, ma maksin, ma sain hea teenuse, minu jaoks on kõik okei. Kui nüüd keegi teine selle tõttu, et justkui mina oleksin saanud seda haigekassa teenust, et keegi teine ei saanud nüüd arsti juurde, siis see on küll jah asi, mis teeb muret. Kui võtta aluseks kevadel haigekassas menetletud üksikjuhtum, on tegu ilmse rikkumisega. Skeemi mastaapsust näitab seegi, et ka oma toimetusest leiame kolm Niine kliiniku patsienti ja ka kõigi nende eest on esitatud topeltarved. Äkki on siin siiski mingi adekvaatne selgitus. Esimeses telefonikõnes ütleb Raul Niin, et tegemist peab olema eksitusega. Kuskil võib-olla tehtud mingi viga, ma võin öelda, et neid arveid on ka nii palju, et et võib ka vigu juhtuda vahel. Neid case'e tuleks vaadata nagu ükshaaval. Pealtnägija kohtub Niine kliiniku juhtidega kaameraväliselt. Nad kinnitavad, et pole kedagi teadlikult petnud, aga pärast kahetunnist kohtumist loobuvad intervjuust. Esmaspäeval saabub Marianne ja Raul Niinelt ametlik vastus. Pealtnägija poolt meile esitatud küsimused on esitatud tõendamata süüdistusaktina, millest jäetakse televaatajale mulje, et tegemist on petistega. See ei vasta tõele. Meie tegevus baseerub arstide pikaajalisel kogemusel, usaldusel, läbipaistvusel ja seda ka koostöös haigekassaga. Niined rõhutavad et kõik käib vastavalt haigekassa lepingule ja järelevalvele.
Siin jõuamegi veel ühe üllatuseni. Nimelt selgub et Niines on teoreetiliselt ka haigekassa kohad. Riik tellib aastas seitse tuhat ravijuhtu umbes kahesaja viiekümne tuhande euro eest aga enamik patsiente ei oska nende kohta isegi küsida. Ja kui küsib, siis selgub järgmine. Ei ja ei saagi seda valida praegult. Sellepärast et meil on ainult üks doktor Saagnin, kes vaatab haigekassa aegadega, aga see on juba kõik juuni ära jagatud ja rohkem graafikut ei ole. Helistame eksperimendi korras Niine kliinikusse ja küsime konkreetselt tasuta haigekassa aega, kuid kliiniku administraatori sõnul on kõik vabad ajad juba kinni ja registreerida saab vaid tasulisele vastuvõtule. Aga veel huvitavamaks läheb kui uurime palju tasuta numbreid Niines siis üldse on. Aga mitu kohta teil siis ütleme ühes kuus on? Väga vähe. Väga vähe. Ma vaatan kohe mitu meil on siis ma julgen pakkuda kümme. Kümme aega ühes kuus jah? Jah just. Kuskil kümme niimoodi. Kui kliinik võtab kuus vastu kümme patsienti teeb see aasta kohta veidi üle saja visiidi. Lihtne matemaatika ütleb et Niine kliinik täidab aastasest lepingumahust vaid kaks protsenti. Kuidas saab olla? Nagu kui nii korrutada et kümme korda kaksteist on sada kakskümmend ja kokku on seitse tuhat vaja aastas teha siis ei saa olla. See ei saa loogiline olla ja see kindlasti ei olegi loogiline. Ja teil on üks arst kes teeb neid tasuta aegu. Just ainult üks arst kes vaatab haigekassa aegadega jah ja me näeme see ongi noh üks number päevas ja ta ei võta iga päev isegi vastu eksole et noh see ongi see teebki selle nii väikseks selle numbri kuu peale.
Ja siin peitubki kogu loo võti. See on alles kõigest teooria, aga pärast ekspertidega konsulteerimist tundub, et need seitse tuhat haigekassa tasustatud ravijuhtu kirjutatakse Niine kliinikus niigi juba maksvate klientide kraesse. Kui nüüd raviasutus on oma töökorraldust millegipärast muutnud, et ta annab lepingu limiite nii vähe nagu te väidate, siis siis loomulikult siin on vaja haigekassa poolt sekkuda ja ja ma olen nõus teie väitega, et see ei ole enam proportsioonis. Sest raviasutuse leping, seesama seitse tuhat ravijuhtu, see tulebki tal planeerida kuude lõikes, meil on lepingus kokku lepitud, et tema kohustus on teenust osutada järjepidevalt. Asja teeb veel häirivamaks tõsiasi, et Niine kliinik ei kannata just kitsikuse käes. Mai alguses avati siin Kristiines uus nelja tuhande ruutmeetrine ravikeskus, mille osanikud on teiste seas ka Raul ja Marianne Niin. Majandusaasta aruanded näitavad poolteist miljonit eurot käivet ja ligi pool miljonit puhaskasumit. Viimane ootmatu pööre tuleb aga nende esmaspäeval Pealtnägijale saadetud selgitusest. Nimelt seisab siin läbi lillede ähvardus, et kui haigekassal ei olnud alust mõnedel juhtudel võtta üle kindlustatud inimese asemel tasumist, siis vastava arve on nad sunnitud esitama teenuse saanud patsiendile. Ehk teisisõnu, patsiendid Birgit, Ivo ja teised võivad olla veel midagi neile võlgu.
Pikemalt üksikasjadesse minemata on Niine kliinik versioone, miks ja kuidas nahavähi uuringutel käinud inimeste pealt topelt raha küsiti, loo tegemise käigus neli korda muutnud. Et lõpetada sisuliselt kommentaariga, et me ei peta, aga me ka ei selgita, mis tegelikult juhtus. Haigekassa lubab, et algatatakse põhjalik uurimine ja kui selles loos kuuldud faktid leiavad kasvõi osaliselt kinnitust, ähvardab kliinikut sanktsioon rahalisest karistusest kuni lepingu lõpetamiseni. Tagasimakse toimub niikuinii. See see on niikuinii sees, et see kahju tuleb hüvitada. Lepingus on vastavad sätted sees. Neid partnereid sanktsioneeritakse vastavalt lepingusätetele. Mis on moraal? Keegi ei sea kahtluse alla, et doktor Niin ja tema kolleegid on oma arstikunstiga päästnud liialdamata tuhandeid elusid. Aga mustkunstiga, mida tegi nende kliinik riigi ravirahaga, on jällegi teisel poolt võetud kelleltki võimalus abi saada. Iga ühe tasulise visiidi taga on keegi, kes siis jäi ühest visiidist ilma haigekassa raha eest. Väga ebaeetiline, et ma saan aru et see on era ja see justkui on ka mingi võib-olla äri või või toimib nagu ärimudeli põhjal aga noh selles ei ole küsimustki, et see on väga nagu lugupidamatu ja ebaviisakas. See on nagu maine küsimus. See raha ei ole nii suur, aga noh maine jääb nagu külge. See on ma arvan põhiprobleem selle selle loo juures. | WEBVTT
1
00:00:01.700 --> 00:00:08.620
Nimelt märtsis paljastasime, kuidas mitu meditsiinitarvikute firmat pettis haigekassat esitades topeltarveid.
2
00:00:09.100 --> 00:00:20.460
Lugu tõi kaasa kriminaaluurimise, haigekassa lepingu lõpetamise ja ohtralt tagasisidet Pealtnägija toimetusse väidetavatest sarnastest skeemidest teistes meditsiinivaldkondades.
3
00:00:21.140 --> 00:00:28.120
Täna toomegi päevavalgele, kuidas šikis ja kallis nahakliinikus tehti rahva ravirahaga šokki.
4
00:00:28.800 --> 00:00:36.641
Kusjuures, nagu eelmine kord peame küsima, kas järelevalves on midagi mäda, kui selged ohumärgid magati taas maha.
5
00:00:41.761 --> 00:00:49.321
Need on uhked kaadrid kahe nädala tagusest firmapidust, kui Tallinnas Kristiines avati Baltimaade moodsaim ravikeskus.
6
00:00:49.361 --> 00:00:52.301
Tähelepanu, valmis olla, hõigake!
7
00:00:53.761 --> 00:00:59.401
Punane vaip, ümberringi sähvivad välklambid ja kohal kogu Eesti meditsiini eliit.
8
00:01:00.421 --> 00:01:06.641
Järgnevas loos toome aga päevavalgele faktid, mis viitavad, et soliidse fassaadi taga peteti riiki.
9
00:01:07.181 --> 00:01:08.421
Me võtame seda väga tõsiselt.
10
00:01:09.021 --> 00:01:09.901
Konkurente.
11
00:01:10.301 --> 00:01:11.621
Jah, see on petmine.
12
00:01:11.681 --> 00:01:14.081
Ja kaudselt kõiki abivajajaid.
13
00:01:14.741 --> 00:01:24.801
Lugu on seda jahmatavam, et pettuse taga on Eestis vähivastase võitluse eestvedajaks peetud Niine nahakliinik, mille käsi käib finantsiliselt niigi väga hästi.
14
00:01:25.201 --> 00:01:27.801
Tuntud ja pigem hea mainega kuvandiga kliinik.
15
00:01:27.901 --> 00:01:30.241
Oli näha, et inimesi käib seal palju ja järjekord on pikk.
16
00:01:30.321 --> 00:01:40.442
Üllatas sellepärast, et kui te ütlesite, et see on doktor Niine nahakliinik, et see selles mõttes, et doktor Niin on nagu lugupeetud inimene ja hea spetsialist.
17
00:01:40.482 --> 00:01:51.082
Seniseni Rocca al Mare kõrghoone viiendal korrusel tegutsenud Niine nahakliinik on pereettevõte, mida juhivad ema ja poeg.
18
00:01:51.702 --> 00:01:54.802
Kuuekümne kuue aastane Marianne Niin tutvustamist ei vaja.
19
00:01:55.602 --> 00:02:02.542
Staažikas onkoloog on melanoomi teemal riigi üks hinnatumaid spetsialiste ja rahva seas imearsti kuulsusega.
20
00:02:02.582 --> 00:02:13.742
Tema poeg, kolmekümne kuue aastane Raul Niin on meditsiiniettevõtja, kes Niine kliiniku kõrval juhib uhiuut Kotka tervisemaja ning üht vähiravis teedrajavat idufirmat.
21
00:02:15.542 --> 00:02:20.222
Pahaloomulist nahakasvajat ehk melanoomi nimetatakse moesaja katkuks.
22
00:02:20.782 --> 00:02:26.762
Eestis diagnoositakse igal aastal mitusada melanoomi esmajuhtu ja haigusesse sureb üle poole saja.
23
00:02:27.582 --> 00:02:36.483
Pärast mitut meedias publitseeritud juhtumit on tung kontrolli tohutu ja järjekorrad tasuta kohtadele kohati lausa poole aasta pikkused.
24
00:02:37.583 --> 00:02:50.623
Meedias seda propageeritakse ülipallu, kliinikud ise ja erinevad muud mingid riigiinstitutsioonid asutused seda propageeritakse, inimeste teadlikkust üritatakse tõsta nii väga ja see on veits viinud selleni, et inimesed kardavad ja on nagu ärevil, hirmutatud onju.
25
00:02:50.683 --> 00:02:56.983
Siin tulebki appi Niine erakliinik, kus hind on krõbe, aga ka järjekorrad lühemad.
26
00:02:57.063 --> 00:03:02.883
Vastuvõtt kliinikus, mille kontor on uhkem kui mõnel pangal, on meeldiv ja diskreetne.
27
00:03:03.903 --> 00:03:13.103
Ühel hetkel märkasid inimesed, et lisaks viiekümnele eurole, mis nad kliinikule maksid, võeti haigekassalt veel kakskümmend, ehk kokku seitsekümmend eurot.
28
00:03:13.183 --> 00:03:15.863
Juba põhimõtteliselt ei tohi nii olla.
29
00:03:16.363 --> 00:03:25.783
Seadus ja haigekassaga sõlmitud lepingud näevad ette, et kui inimene pöördub juba tasulisse vastuvõttu, siis riik teda enam sama murega ei aita.
30
00:03:26.083 --> 00:03:30.143
Kui tema ei ole nõus ootama, ostab järjekorrast ette, on talle teenus tasuline.
31
00:03:30.183 --> 00:03:39.504
Siis loomulikult haigekassale sealt edasi mis iganes arveid, arsti vastuvõtu arveid või või midagi veel ei ole korrektne esitada.
32
00:03:40.544 --> 00:03:41.564
See on nagu déjà-vu.
33
00:03:43.084 --> 00:03:54.904
Kaks kuud tagasi tõime haigekassale paberid, mis näitasid, et juhtivad meditsiinitarvikute firmad esitasid neile valearveid ortooside kohta ja hoolimata varasematest signaalidest pettust ei märgatud.
34
00:03:54.944 --> 00:03:59.724
Kas seekord võtab haigekassa asja esialgu vaid teadmiseks?
35
00:04:00.744 --> 00:04:13.624
Nende paberite põhjal, mida on Pealtnägija meile esitanud, et kindlasti üks väga selline selge järeldus on see, et see on väga oluline info haigekassale, millega.
36
00:04:13.664 --> 00:04:18.944
Ehk haigekassa küll tänab valsaid kodanikke, aga enda töös olulisi puudusi ei näe.
37
00:04:19.684 --> 00:04:26.624
Seevastu mitu konkureeriva raviasutuse juhti, kellega suhtleme, ütlevad otse, et Niine kliinik tabati varguselt.
38
00:04:27.384 --> 00:04:37.485
Firma raamatupidamine vajaks juba üheainsa sellise juhtumi puhul kiiret revisjoni, leiab ka endine haigekassa ja praegune Tartu Ülikooli kliinikumi juht Hannes Danilov.
39
00:04:38.065 --> 00:04:39.405
Jah, see on petmine.
40
00:04:39.865 --> 00:04:43.425
See on ikkagi ühe asja eest kaks korda raha võtmine.
41
00:04:43.745 --> 00:04:48.825
Et ma arvan, et see on haigekassa juhatusele paras pähkel pureda, kuidas edasi käituda.
42
00:04:48.905 --> 00:04:58.705
Danilov, kes juhtis kümme aastat haigekassat ja tunneb süsteemi seestpoolt, leiab, et arvepettusi saab paljastada üksnes vahetus kontaktis patsientidega.
43
00:04:59.365 --> 00:05:08.085
Seda tuleb eraldi kontrollida, aga aga see arvete hulk, mis saabub haigekassasse, on ikka miljonites aasta jooksul.
44
00:05:08.125 --> 00:05:16.905
Lihtsalt panna mõni isik ka selle visiidi arvega kokku ja küsida ta käest, et mis ta veel sai, kui ta selle visiidi arve sai.
45
00:05:17.065 --> 00:05:43.566
Me tegelikult ei ole seda taktikat kasutanud, et et seda helistamist ja et kui me näeme, et inimene ravil käinud, mingi ravijuhtum on toimunud, et me küsime üle, et kas sa ikka said selle teenuse, kus sa said, kas sa maksid veel, et et tegelikult me arvame, et et võib-olla ei ole ka õige inimest nii-öelda selliste küsimustega nii-öelda segada, häirida.
46
00:05:43.606 --> 00:05:50.446
Tegelikult võinuks see Niine kliiniku skeem paljastuda haigekassa enda initsiatiivil juba varem.
47
00:05:51.046 --> 00:05:59.266
Üks konkreetne patsient kaebas tänavu aprillis, et tema eest esitati haigekassale arveid uuringute eest, mida tegelikult ei toimunud.
48
00:05:59.646 --> 00:06:16.826
Pöördumise sisuks oligi, et ta pöördus tasulisele teenusele dermatoskoopiale, ta teadis, et ta maksab ise ja nüüd digilugu.ee-st vaadates ta nägi, et on esitatud selle visiidi käigus arve ka haigekassale.
49
00:06:17.126 --> 00:06:26.226
Haigekassa arvas, et tegemist on üksikjuhtumiga, küsis alusetult kasseeritud nelikümmend üks eurot tagasi ja kolm aastat vana lugu loeti lõppenuks.
50
00:06:26.786 --> 00:06:39.627
Häirekelli ei pannud helisema ka see, et neile kirjutas varem veel teinegi patsient sama pretensiooniga, aga kuna haigekassa nõudis talt digiallkirjaga avaldust, lõi inimene käega ja pöördus hoopis Pealtnägijasse.
51
00:06:40.587 --> 00:06:52.847
Pärast seda, kui märtsis Niine kliiniku kohta esimesed vihjed saime, suhtlesime kümnete patsientidega, kes aastatel kaks tuhat neliteist kuni kaks tuhat seitseteist kevad nahakliinikut külastasid.
52
00:06:53.387 --> 00:06:59.347
Ivo ja Birgit on ühed paljudest näidetest, kes jagasid meiega oma lugu ja ravidokumente.
53
00:06:59.987 --> 00:07:04.067
Mul ei olnud väga otseselt mingit kaebust, ma tahtsin minna lihtsalt sünnimärke kontrollima.
54
00:07:04.107 --> 00:07:14.667
Riiklikele või haigekassa rahastatud kohtadele väga väga löögile ei pääse, siis siis oli oli otsus minna erakliinikusse ja Niine on neist kõige tuntum.
55
00:07:14.707 --> 00:07:18.607
Arst oli pädev, arst oli kompetentne, mul ei ole ka selle kohta mitte midagi öelda.
56
00:07:18.647 --> 00:07:26.347
Ja sealt ära tulles noh mul ei olnud kindlasti nagu mingit tunnet või mingit kahtlust või kõhklust, et ma nüüd ei ole millegagi rahul.
57
00:07:27.327 --> 00:07:35.328
Nii Birgiti, Ivo kui pea eranditult kõigi Niine kliinikus dermatoskoopias käinud inimeste puhul, kellega suhtleme, kordub sama muster.
58
00:07:36.148 --> 00:07:45.908
Nad maksid visiidi eest ise, aga tagantjärele kontrollides selgub, et haigekassalt kasseeriti sama käigu eest veel kakskümmend kuni mõnel juhul isegi seitsekümmend eurot.
59
00:07:45.988 --> 00:07:50.628
Ma olin valmis maksma, ma maksin, ma sain hea teenuse, minu jaoks on kõik okei.
60
00:07:51.228 --> 00:08:00.928
Kui nüüd keegi teine selle tõttu, et justkui mina oleksin saanud seda haigekassa teenust, et keegi teine ei saanud nüüd arsti juurde, siis see on küll jah asi, mis teeb muret.
61
00:08:00.968 --> 00:08:06.928
Kui võtta aluseks kevadel haigekassas menetletud üksikjuhtum, on tegu ilmse rikkumisega.
62
00:08:07.688 --> 00:08:16.748
Skeemi mastaapsust näitab seegi, et ka oma toimetusest leiame kolm Niine kliiniku patsienti ja ka kõigi nende eest on esitatud topeltarved.
63
00:08:18.228 --> 00:08:20.948
Äkki on siin siiski mingi adekvaatne selgitus.
64
00:08:21.228 --> 00:08:25.468
Esimeses telefonikõnes ütleb Raul Niin, et tegemist peab olema eksitusega.
65
00:08:26.148 --> 00:08:33.208
Kuskil võib-olla tehtud mingi viga, ma võin öelda, et neid arveid on ka nii palju, et et võib ka vigu juhtuda vahel.
66
00:08:33.408 --> 00:08:36.389
Neid case'e tuleks vaadata nagu ükshaaval.
67
00:08:37.449 --> 00:08:41.129
Pealtnägija kohtub Niine kliiniku juhtidega kaameraväliselt.
68
00:08:41.169 --> 00:08:47.869
Nad kinnitavad, et pole kedagi teadlikult petnud, aga pärast kahetunnist kohtumist loobuvad intervjuust.
69
00:08:48.829 --> 00:08:52.789
Esmaspäeval saabub Marianne ja Raul Niinelt ametlik vastus.
70
00:08:52.829 --> 00:09:02.289
Pealtnägija poolt meile esitatud küsimused on esitatud tõendamata süüdistusaktina, millest jäetakse televaatajale mulje, et tegemist on petistega.
71
00:09:02.709 --> 00:09:03.589
See ei vasta tõele.
72
00:09:03.629 --> 00:09:11.489
Meie tegevus baseerub arstide pikaajalisel kogemusel, usaldusel, läbipaistvusel ja seda ka koostöös haigekassaga.
73
00:09:11.529 --> 00:09:16.469
Niined rõhutavad et kõik käib vastavalt haigekassa lepingule ja järelevalvele.
74
00:09:16.509 --> 00:09:19.509
Siin jõuamegi veel ühe üllatuseni.
75
00:09:19.549 --> 00:09:24.029
Nimelt selgub et Niines on teoreetiliselt ka haigekassa kohad.
76
00:09:24.089 --> 00:09:33.429
Riik tellib aastas seitse tuhat ravijuhtu umbes kahesaja viiekümne tuhande euro eest aga enamik patsiente ei oska nende kohta isegi küsida.
77
00:09:33.469 --> 00:09:35.770
Ja kui küsib, siis selgub järgmine.
78
00:09:36.010 --> 00:09:38.490
Ei ja ei saagi seda valida praegult.
79
00:09:38.530 --> 00:09:46.970
Sellepärast et meil on ainult üks doktor Saagnin, kes vaatab haigekassa aegadega, aga see on juba kõik juuni ära jagatud ja rohkem graafikut ei ole.
80
00:09:47.290 --> 00:09:59.590
Helistame eksperimendi korras Niine kliinikusse ja küsime konkreetselt tasuta haigekassa aega, kuid kliiniku administraatori sõnul on kõik vabad ajad juba kinni ja registreerida saab vaid tasulisele vastuvõtule.
81
00:09:59.630 --> 00:10:04.570
Aga veel huvitavamaks läheb kui uurime palju tasuta numbreid Niines siis üldse on.
82
00:10:04.930 --> 00:10:07.990
Aga mitu kohta teil siis ütleme ühes kuus on?
83
00:10:08.030 --> 00:10:08.790
Väga vähe.
84
00:10:10.370 --> 00:10:10.950
Väga vähe.
85
00:10:11.030 --> 00:10:14.990
Ma vaatan kohe mitu meil on siis ma julgen pakkuda kümme.
86
00:10:15.610 --> 00:10:16.790
Kümme aega ühes kuus jah?
87
00:10:16.890 --> 00:10:17.750
Jah just.
88
00:10:17.790 --> 00:10:19.270
Kuskil kümme niimoodi.
89
00:10:19.310 --> 00:10:25.630
Kui kliinik võtab kuus vastu kümme patsienti teeb see aasta kohta veidi üle saja visiidi.
90
00:10:26.190 --> 00:10:31.850
Lihtne matemaatika ütleb et Niine kliinik täidab aastasest lepingumahust vaid kaks protsenti.
91
00:10:31.890 --> 00:10:33.430
Kuidas saab olla?
92
00:10:34.330 --> 00:10:42.191
Nagu kui nii korrutada et kümme korda kaksteist on sada kakskümmend ja kokku on seitse tuhat vaja aastas teha siis ei saa olla.
93
00:10:42.231 --> 00:10:45.371
See ei saa loogiline olla ja see kindlasti ei olegi loogiline.
94
00:10:45.411 --> 00:10:48.071
Ja teil on üks arst kes teeb neid tasuta aegu.
95
00:10:48.111 --> 00:10:59.891
Just ainult üks arst kes vaatab haigekassa aegadega jah ja me näeme see ongi noh üks number päevas ja ta ei võta iga päev isegi vastu eksole et noh see ongi see teebki selle nii väikseks selle numbri kuu peale.
96
00:10:59.931 --> 00:11:03.071
Ja siin peitubki kogu loo võti.
97
00:11:03.711 --> 00:11:15.831
See on alles kõigest teooria, aga pärast ekspertidega konsulteerimist tundub, et need seitse tuhat haigekassa tasustatud ravijuhtu kirjutatakse Niine kliinikus niigi juba maksvate klientide kraesse.
98
00:11:16.311 --> 00:11:30.451
Kui nüüd raviasutus on oma töökorraldust millegipärast muutnud, et ta annab lepingu limiite nii vähe nagu te väidate, siis siis loomulikult siin on vaja haigekassa poolt sekkuda ja ja ma olen nõus teie väitega, et see ei ole enam proportsioonis.
99
00:11:30.891 --> 00:11:42.772
Sest raviasutuse leping, seesama seitse tuhat ravijuhtu, see tulebki tal planeerida kuude lõikes, meil on lepingus kokku lepitud, et tema kohustus on teenust osutada järjepidevalt.
100
00:11:43.652 --> 00:11:48.552
Asja teeb veel häirivamaks tõsiasi, et Niine kliinik ei kannata just kitsikuse käes.
101
00:11:48.572 --> 00:11:57.792
Mai alguses avati siin Kristiines uus nelja tuhande ruutmeetrine ravikeskus, mille osanikud on teiste seas ka Raul ja Marianne Niin.
102
00:11:58.492 --> 00:12:04.152
Majandusaasta aruanded näitavad poolteist miljonit eurot käivet ja ligi pool miljonit puhaskasumit.
103
00:12:04.812 --> 00:12:09.712
Viimane ootmatu pööre tuleb aga nende esmaspäeval Pealtnägijale saadetud selgitusest.
104
00:12:10.352 --> 00:12:22.652
Nimelt seisab siin läbi lillede ähvardus, et kui haigekassal ei olnud alust mõnedel juhtudel võtta üle kindlustatud inimese asemel tasumist, siis vastava arve on nad sunnitud esitama teenuse saanud patsiendile.
105
00:12:23.052 --> 00:12:28.712
Ehk teisisõnu, patsiendid Birgit, Ivo ja teised võivad olla veel midagi neile võlgu.
106
00:12:30.792 --> 00:12:41.573
Pikemalt üksikasjadesse minemata on Niine kliinik versioone, miks ja kuidas nahavähi uuringutel käinud inimeste pealt topelt raha küsiti, loo tegemise käigus neli korda muutnud.
107
00:12:41.613 --> 00:12:47.713
Et lõpetada sisuliselt kommentaariga, et me ei peta, aga me ka ei selgita, mis tegelikult juhtus.
108
00:12:48.473 --> 00:13:00.413
Haigekassa lubab, et algatatakse põhjalik uurimine ja kui selles loos kuuldud faktid leiavad kasvõi osaliselt kinnitust, ähvardab kliinikut sanktsioon rahalisest karistusest kuni lepingu lõpetamiseni.
109
00:13:00.853 --> 00:13:02.333
Tagasimakse toimub niikuinii.
110
00:13:02.873 --> 00:13:06.673
See see on niikuinii sees, et see kahju tuleb hüvitada.
111
00:13:07.133 --> 00:13:08.753
Lepingus on vastavad sätted sees.
112
00:13:08.793 --> 00:13:14.713
Neid partnereid sanktsioneeritakse vastavalt lepingusätetele.
113
00:13:14.753 --> 00:13:17.273
Mis on moraal?
114
00:13:17.313 --> 00:13:26.053
Keegi ei sea kahtluse alla, et doktor Niin ja tema kolleegid on oma arstikunstiga päästnud liialdamata tuhandeid elusid.
115
00:13:26.093 --> 00:13:34.193
Aga mustkunstiga, mida tegi nende kliinik riigi ravirahaga, on jällegi teisel poolt võetud kelleltki võimalus abi saada.
116
00:13:36.454 --> 00:13:42.494
Iga ühe tasulise visiidi taga on keegi, kes siis jäi ühest visiidist ilma haigekassa raha eest.
117
00:13:42.534 --> 00:13:55.254
Väga ebaeetiline, et ma saan aru et see on era ja see justkui on ka mingi võib-olla äri või või toimib nagu ärimudeli põhjal aga noh selles ei ole küsimustki, et see on väga nagu lugupidamatu ja ebaviisakas.
118
00:13:55.294 --> 00:13:56.814
See on nagu maine küsimus.
119
00:13:57.694 --> 00:14:01.894
See raha ei ole nii suur, aga noh maine jääb nagu külge.
120
00:14:03.654 --> 00:14:07.114
See on ma arvan põhiprobleem selle selle loo juures.
|
etapivoidule-lahedale-joudnud-kangert-kerkis-girol-kaheksandaks | https://sport.err.ee/596466/etapivoidule-lahedale-joudnud-kangert-kerkis-girol-kaheksandaks | https://vod.err.ee/hls/sport/675998/v/master.m3u8 | Etapivõidule lähedale jõudnud Kangert kerkis Girol kaheksandaks | Tanel Kangert (Astana) võitles Giro d'Italia tänasel etapil (Firenze - Bagno Di Romagna; 161 km) esikoha eest, kuid pidi viimasel paarisajal meetril kolme konkurendi paremust tunnistama. Kokkuvõttes kerkis eestlane kaheksandaks. | Tänasel mägisel etapil, kus ratturid pidid ületama kaks teise ja kaks kolmanda kategooria tõusu, kuulus Kangert jälitajate gruppi, aga suutis viimaseks kilomeetriks konkurentide eest ära sõita ja liiderkolmiku kinni püüda.
Eestlane võttis juhtimise enda peale, aga ei suutnud lõpus kolme ratturit enda taga hoida. Etapivõidu teenis jooksikust hispaanlane Omar Fraile (Dimension Data), kellele järgnesid portugallane Rui Costa (UAE Team Emirates) ja prantslane Pierre Rolland (Cannondale-Drapac). Kokku sai võitjaga sama aja kaheksa esimest.
Velotuuri üldvõidu eest heitlev seltskond kaotas võitjale ühe minuti ja 37 sekundiga. Kokkuvõttes säilitas hollandlane Tom Dumoulin (Sunweb) liidrisärgi. Talle järgnevad Nairo Quintana (Movistar; +2.23), Bauke Mollema (Trek-Segafredo; +2.38), Thibaut Pinot (FDJ; +2.40) ja Vincenzo Nibali (+2.47). Kangert jääb kaheksandana liidrist kolme minuti ja 59 sekundi kaugusele. | Suurema osa etapist sõitis Kangert paarikümne mehelises grupis, kes juba üsna varakult peagrupist eraldus. Velotuuri favoriidid eesotsas praeguse liidri Tom Dumouliniga kõiki jooksikuid kätte ei saanudki ja kaotasid lõpuks tänase päeva kiirematele meestele rohkem kui poolteist minutit. Viimastel kilomeetritel võitles etapivõidu eest ka Tanel Kangert, kuid lõpuks tuli leppida neljanda kohaga. Võitis hispaanlane Omar Fraile, teisena lõpetas Portugali rattur Rui Costa ja kolmandana prantslane Pierre Rolland. Kaheksa esimest said võitjaga võrdse aja. Üldarvestuses tõusis Kangert kaheteistkümnendalt kohalt kaheksandaks, liidrisärgis jätkab Tom Dumoulin. Kangerti kaotus liidrile on kolm minutit ja viiskümmend üheksa sekundit. | WEBVTT
1
00:00:00.180 --> 00:00:05.581
Suurema osa etapist sõitis Kangert paarikümne mehelises grupis, kes juba üsna varakult peagrupist eraldus.
2
00:00:06.081 --> 00:00:15.723
Velotuuri favoriidid eesotsas praeguse liidri Tom Dumouliniga kõiki jooksikuid kätte ei saanudki ja kaotasid lõpuks tänase päeva kiirematele meestele rohkem kui poolteist minutit.
3
00:00:15.803 --> 00:00:22.004
Viimastel kilomeetritel võitles etapivõidu eest ka Tanel Kangert, kuid lõpuks tuli leppida neljanda kohaga.
4
00:00:22.044 --> 00:00:28.666
Võitis hispaanlane Omar Fraile, teisena lõpetas Portugali rattur Rui Costa ja kolmandana prantslane Pierre Rolland.
5
00:00:28.746 --> 00:00:31.146
Kaheksa esimest said võitjaga võrdse aja.
6
00:00:31.806 --> 00:00:37.087
Üldarvestuses tõusis Kangert kaheteistkümnendalt kohalt kaheksandaks, liidrisärgis jätkab Tom Dumoulin.
7
00:00:37.448 --> 00:00:41.468
Kangerti kaotus liidrile on kolm minutit ja viiskümmend üheksa sekundit.
|
polva-serviti-voitis-kolmanda-jarjestikuse-eesti-meistritiitli | https://sport.err.ee/596511/polva-serviti-voitis-kolmanda-jarjestikuse-eesti-meistritiitli | https://vod.err.ee/hls/sport/676000/v/master.m3u8 | Põlva Serviti võitis kolmanda järjestikuse Eesti meistritiitli | Eesti meeste käsipallimeistriks krooniti kolmandat aastat järjest Põlva Serviti, kes alistas finaalseerias HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi mängudega 3:1. Seerias viimaseks jäänud kohtumise võitis Serviti võõrsil 26:18 (12:9). | Serviti alustas võõrsil peetud kohtumist võimsalt. Tosina mänguminuti järel juhiti 6:0 ja Kehral õnnestus skoor avada alles 13. minutil, kui täpne oli Dmytro Yankovskyi. Poolajaks jõudis Kehra kolme värava kaugusele, kuid teist poolaega alustas Serviti 8:2 spurdiga ja sellega oli mäng tehtud.
"Tulime sisulisest sama fooni pealt, millega eelmise kohtumise lõpetasime. Karikavõit ja meistritiitel ning Balti liigas nelja parema hulka jõudmine tähendab, et hooajaga võib rahul olla," rääkis Serviti mängija Henri Hiiend.
"Kahes viimases mängus puudus meie meeskonnas mõtestatud tegevus," sõnas HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi mängumees Marko Slastinovski. "Tundus, et Serviti oli seeriaks pisut paremini valmis. Hooaeg oli kokkuvõttes pigem pettumus."
Nüüd kokku tosin Eesti meistritiitlit võitnud Serviti edukaim väravakütt oli viis tabamust kirja saanud Anatoli Chezlov. Henri Sillaste lisas 4 ning Kristjan Muuga, Henri Hiiend ja Carl-Eric Uibo kõik 3 väravat. HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi edukaimad olid Jaan Kauge 5 ning Kaspar Lees 4 tabamusega.
2017 Eesti meistrivõistlused mehed meistriliiga käsipallis
Lõppjärjestus:
1. Põlva Serviti
Jürgen Lepasson, Sander Sarapuu, Tõnis Kase, Andreas Rikken, Kristjan Muuga, Hendrik Varul, Ülljo Pihus, Martin Griitsuk, Raiko Rudissaar, Eston Varusk, Henri Sillaste, Roman Aizatullov, Sergii Liubchenko, Denis Lõokene, Siivo Sokk, Anatolii Cheslov, Indrek Neeme, Henri Hiiend, Mario Karuse, Carl-Eric Uibo treener Kalmer Musting, Rein Suvi, esindaja Andres Neeme, Ly Kamja, Kaupo Kolsar
2. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Rainer Seermann, Jaan Kauge, Antti Rogenbaum, Siimo Tänavots, Martin Nerut, Indrek Normak, Uku-Tanel Laast, Kaupo Liiva, Siim Normak, Jorma Käsper, Ingmar Kasuk, Mikola Naum, Marko Slastinovski, Dmytro Yankovskyi, Anton Baouski, Kaspar Lees, Mikita Yermashevich treener Indrek Lillsoo, esindajad Rene Kaalo, Priit Pajus, Merit Pülse, Tiit Pajus
3. Viljandi HC
Joel Urbel, Ott Varik, Kristjan Koovit, Vitali Vorobjov, Kristo Voika, Mikk Varik, Sten Maasalu, Marek Kohv, Rasmus Ots, Sander Aasmäe, Robert Lõpp, Peeter Parik, Madis Parik, Raiko Roosna, Mark Lõpp, Martin Allikalt, Kristo Järve, Sergei Rodjukov treener Marko Koks, esindaja Ave Puru
4. Viimsi/Tööriistamarket
Aivar Paist, Mihkel Tamm, Mattis Rätsep, Otto Karl Kont, Rasmus Peterson, Tarmo Ulla, Owe-Martti Lemsalu, Taavi Tilgre, Priidik Neps, Aleksander Oganezov, Sten-Erik Lepp, Siim Pinnonen, Priit Poks, Rail Ageni, Risto Kütt, Robin Oberg, Mihkel Vaher, Siim Patrael treener Ain Pinnonen
5. HC Tallas
6. Aruküla
7. SK Tapa
Meistriliiga resultatiivseim mängija on Kristo Voika Viljandi HC 218 väravaga, parim kodumängude korraldus HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
2017 Eesti käsipallimeistriliiga ALL STAR TEAM:
väravavaht – Siim Patrael Viimsi/Tööriistamarket
parem ääremängija – Kristjan Muuga Põlva Serviti
parem sisemine – Roman Aizatullov Põlva Serviti
mängujuht – Kristo Voika Viljandi HC
vasak sisemine – Dmitri Yankovskyi HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
vasak ääremängija – Henri Sillaste Põlva Serviti
joonemängija – Hendrik Varul Põlva Serviti
Finaalmängud, mängiti kolme võiduni:
10.05.17 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 23:21 (11:10) 1-0
12.05.17 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti 25:20 (13:9) 1-1
15.05.17 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 28:20 (15:11) 2-1
17.05.17 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti 18:26 (9:12) 1-3
Pronksimängud, mängiti kahe võiduni:
09.05.17 Viimsi/Tööriistamarket – Viljandi HC 19:25 (9:13) 0-1
11.05.17 Viljandi HC - Viimsi/Tööriistamarket 26:22 (15:11) 2-0
Poolfinaalmängud, mängiti kolme võiduni:
26.04.17 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viimsi/Tööriistamarket 35:19 (16:9) 1-0
28.04.17 Viimsi/Tööriistamarket - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 31:37 (16:19) 0-2
01.05.17 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viimsi/Tööriistamarket 24:28 (12:16) 2-1
03.05.17 Viimsi/Tööriistamarket - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 30:33 (16:14) 1-3
27.04.17 Põlva Serviti – Viljandi HC 26:20 (13:11) 1-0
29.04.17 Viljandi HC - Põlva Serviti 24:27 (11:14) 0-2
02.05.17 Põlva Serviti – Viljandi HC 27:25 (13:11) 3-0
Veerandfinaalmängud, mängiti kahe võiduni:
18.04.17 Viimsi/Tööriistamarket – Aruküla 29:25 (14:10) 1-0
20.04.17 Aruküla – Viimsi/Tööriistamarket 27:29 (15:14) 0-2
19.04.17 Viljandi HC – HC Tallas 28:25 (11:11) 1-0
21.04.17 HC Tallas – Viljandi HC 24:28 (10:16) 0-2
Vaheturniiri tabeliseis (põhiturniiri punktid poolitati ja lisandusid vaheturniiril kogutud punktid):
1. Põlva Serviti 16 põhiturniiri punkti + 10 vaheturniiri punkti = 26 punkti
2. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 14 +8= 22 punkti
3. Viimsi/Tööriistamarket 13 + 4= 17 punkti
4. Viljandi HC 12+ 0 = 12 punkti
5. HC Tallas 4 + 6=10 punkti
6. Aruküla 2 + 4 =6 punkti
7. SK Tapa 4+2= 6 punkti
Põhiturniiri tabeliseis:
1. Põlva Serviti 18 mängu (15 võitu, 1 viik, 2 kaotust) 31 punkti
2. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 18 mängu (14 võitu, 0 viiki, 4 kaotust) 28 punkti
3. Viimsi/Tööriistamarket 18 mängu (12 võitu, 1 viik, 5 kaotust) 25 punkti
4. Viljandi HC 18 mängu (11 võitu, 2 viiki, 5 kaotust) 24 punkti
5. HC Tallas 18 mängu (4 võitu, 0 viiki, 14 kaotust) 6 punkti
6. SK Tapa 18 mängu (3 võitu, 0 viiki, 15 kaotust) 6 punkti
7. Aruküla (2 võitu, 0 viiki, 16 kaotust) 4 punkti | Põlva Serviti ülekaal neljandas finaalmängus oli igati kindel. Esimese kolmeteistkümne minuti jooksul ei saanud Kehra ühtegi väravat. Serviti pääseb kuus null ette, võidab poolaja kolmega ja siis juba teine poolaeg, noh võib öelda, Eesti meistritiitli kinnistamine. Kalmer Musting, meeskonna peatreener, kuidas siis täna selline jõunäit oli? No tegelikult natuke sarnane ka kolmanda mänguga, mis oli meil kodus, et me saime väga kõvasti oma kaitse tööle ja väravavahid töötasid muidugi täna veel kõvemini, et ka need õnnestunud vahetused, Denis Lõokene ja need seitsme meetri tõrjed, et need vähesed võimalused, mis Kehral olid, need luhati ka väravavahi poolt väga hästi. Ja ka kaitse oli meil täna ikkagi super meeskonnatöö. Ja ütleme niiviisi, et see poolajaks see kolmene vahe, see oli see, et me jälle poolaja lõpus väsisime ja meie rünnak lagunes, et tegelt see jättis Kehrale lootuse veel. See üks mäng, mis me võitsime, me suutsime oma asjad realiseerida, tänu sellele ka see võit tuli. Aga ja esimene mäng oli, oli viiskümmend-viiskümmend mäng, kus me tõesti olime ka mängus ja kõik oli kuni lõpuni lahtine, aga kaks viimast mängu jäi, jäi palju vajaka. Ei teagi, kas siis väsimus või tõesti nad suutsid meid taktikaliselt üle mängida. Kristjan, sa oled Eesti meistritiitlit saanud ikka päris palju juba, et mille poolest selle aasta oma eriline on? See on, see mul peaks olema üheksas. Ma tahan ühte veel saada, siis ma lõpetan ära. Sellepärast ongi eriline, et see tuli ära. Mis sa seeria kohta ütled, miks, miks Põlva seekord jälle? Ma arvan, et me kestsime ikkagi kauem kestsime. Nagu täna oli näha, et Kehra väga ikka vastu ei saanud. Et lihtsalt, lihtsalt füüsise pealt ma arvan lõpuks ja, ja parem tahtmine võib-olla. | WEBVTT
1
00:00:00.260 --> 00:00:04.120
Põlva Serviti ülekaal neljandas finaalmängus oli igati kindel.
2
00:00:04.400 --> 00:00:08.020
Esimese kolmeteistkümne minuti jooksul ei saanud Kehra ühtegi väravat.
3
00:00:08.100 --> 00:00:15.661
Serviti pääseb kuus null ette, võidab poolaja kolmega ja siis juba teine poolaeg, noh võib öelda, Eesti meistritiitli kinnistamine.
4
00:00:15.701 --> 00:00:19.801
Kalmer Musting, meeskonna peatreener, kuidas siis täna selline jõunäit oli?
5
00:00:20.621 --> 00:00:41.102
No tegelikult natuke sarnane ka kolmanda mänguga, mis oli meil kodus, et me saime väga kõvasti oma kaitse tööle ja väravavahid töötasid muidugi täna veel kõvemini, et ka need õnnestunud vahetused, Denis Lõokene ja need seitsme meetri tõrjed, et need vähesed võimalused, mis Kehral olid, need luhati ka väravavahi poolt väga hästi.
6
00:00:41.142 --> 00:00:44.883
Ja ka kaitse oli meil täna ikkagi super meeskonnatöö.
7
00:00:45.443 --> 00:00:55.023
Ja ütleme niiviisi, et see poolajaks see kolmene vahe, see oli see, et me jälle poolaja lõpus väsisime ja meie rünnak lagunes, et tegelt see jättis Kehrale lootuse veel.
8
00:00:55.063 --> 00:01:00.803
See üks mäng, mis me võitsime, me suutsime oma asjad realiseerida, tänu sellele ka see võit tuli.
9
00:01:00.843 --> 00:01:11.504
Aga ja esimene mäng oli, oli viiskümmend-viiskümmend mäng, kus me tõesti olime ka mängus ja kõik oli kuni lõpuni lahtine, aga kaks viimast mängu jäi, jäi palju vajaka.
10
00:01:11.544 --> 00:01:16.404
Ei teagi, kas siis väsimus või tõesti nad suutsid meid taktikaliselt üle mängida.
11
00:01:16.964 --> 00:01:21.965
Kristjan, sa oled Eesti meistritiitlit saanud ikka päris palju juba, et mille poolest selle aasta oma eriline on?
12
00:01:22.685 --> 00:01:24.985
See on, see mul peaks olema üheksas.
13
00:01:25.425 --> 00:01:27.405
Ma tahan ühte veel saada, siis ma lõpetan ära.
14
00:01:28.105 --> 00:01:30.225
Sellepärast ongi eriline, et see tuli ära.
15
00:01:30.545 --> 00:01:34.305
Mis sa seeria kohta ütled, miks, miks Põlva seekord jälle?
16
00:01:34.345 --> 00:01:37.006
Ma arvan, et me kestsime ikkagi kauem kestsime.
17
00:01:37.086 --> 00:01:39.486
Nagu täna oli näha, et Kehra väga ikka vastu ei saanud.
18
00:01:39.986 --> 00:01:45.206
Et lihtsalt, lihtsalt füüsise pealt ma arvan lõpuks ja, ja parem tahtmine võib-olla.
|
ule-eestilise-liblikaprojekti-kaigus-maaratakse-sadu-tuhandeid-liblikaid | https://novaator.err.ee/596168/ule-eestilise-liblikaprojekti-kaigus-maaratakse-sadu-tuhandeid-liblikaid | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/675893/v/master.m3u8 | Üle-eestilise liblikaprojekti käigus määratakse sadu tuhandeid liblikaid | Eelmisel ja käesoleval aastal võib suve jooksul üle Eesti näha tavapärasest rohkem liblikavõrguga loodusteadlasi – sest käimas on üle-eestiline päevaliblikate kaardistamine. Kahe aasta jooksul määratakse enam kui 1200 proovipunktis sadu tuhandeid liblikaid. | Päevaliblikate kaardistamise projekti eesmärgiks on, et kogu Eesti erinevate biotoopide kohta ja kõikide seal elavate liikide kohta oleks usaldusväärsed andmed. Juba praeguseks on katalogiseeritud 22 000 rida püügiandmeid – sellise suurusega andmestik on oluline info nii teadlastele kui looduskaitsjatele.
Projekti juht ja Tartu ülikooli zooloogia osakonna teadur, Anu Tiitsaar, rõhutab uuringu ainulaadsust: “Meil ei ole kunagi varem neid uuritud nii süstemaatiliselt ja üle Eesti. Meil on suured valged alad, kus praktiliselt ei ole mitte keegi kunagi loendamas käinud. Lisaks on meil väga puudulik info kaitsealuste liikide kohta ja nende täpse leviku kohta.”
Eestis on kokku tuhatkond liblikaliiki, neist veidi üle saja on klassikalised päevaliblikad. Külmast ilmast hoolimata on esimesed lendajad juba väljas, kuigi tänavu väikese viivitusega:
“Putukate jaoks on temperatuur absoluutne A ja O, see tähendab, et kõik sõltub sellest: sõltub nende arengu kestus, arengu kiirus, keha suurus jne. Liblikate ja teiste putukate talvist puhkepausi nimetatakse diapausiks. Külma kevadega nihkub ka putukamaailmas kõik edasi. Kui me mõtleme näiteks sellisele lehtedest toituvale putukale, siis tal ei ole mõtet sealt diapausist varem välja tulla, sest midagi ei ole süüa. Ta peab ootama kuni tal on midagi süüa ja siis ta hakkab arenema,” kirjeldab Tartu ülikooli vanemteadur, Tiit Teder seda, kuidas putukamaailm maikuiste lumesadudega hakkama saab.
Liblikate kaardistamise projekti tegevused saavadki taas hoo sisse siis kui mai lõpus ilmad soojad ja õhk putukatest ja liblikatest kirju. Liblikad on ökoloogile oluliseks indikaatoriks mingi elupaigatüübi uurimisel: seal kus on palju liblikaliike, on palju ka muud elurikkust, taimedest imetajateni. Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud teadustöö tulemusena saavad looduskaitsjad teha kaitsealade ja maakasutuse planeerimisel senisest täpsemaid otsuseid.
“Näiteks harilik rabasilmik oli selline liik, kelle leviala täpsustus Eestis, kuna teda oli tõesti väga vähe enne teada. Samas, kõige arvukam liik, kes on praktiliselt igas leiupunktis olemas, on rohusilmik, tema on väga arvukas ja väga tavaline; ja teine väga arvukas ja väga tavaline on kesasilmik,” avab Tiitsaar eelmise suve andmete põhjal tehtud kokkuvõtteid. | Sel suvel võib üle Eesti näha tavapärasest rohkem liblikavõrguga loodusteadlasi. Nimelt on käimas üle-eestiline päevaliblikate kaardistamine. Kahe aasta jooksul määratakse enam kui tuhandes kahesajas proovipunktis sadu tuhandeid liblikaid. Meil ei ole kunagi neid uuritud nii süstemaatiliselt üle Eesti. Meil on suured valged alad, kus praktiliselt ei ole mitte keegi kunagi loendamas käinud. Lisaks on meil väga puudulik info kaitsealuste liikide kohta ja nende täpse leviku kohta. Eestis on kokku tuhatkond liblikaliiki, neist veidi üle saja on klassikalised päevaliblikad. Külmast ilmast hoolimata on esimesed lendajad juba väljas. Putukate jaoks on temperatuur absoluutne A ja O. See tähendab see, et kõik sõltub sellest, sõltub nende arengu kestus, arengu kiirus, kehasuurus ja nii edasi. Liblikate ja teiste putukate talvist puhkepausi nimetatakse diapausiks. Külma kevadega nihkub ka putukamaailmas kõik edasi. Kui me mõtleme näiteks niisugusele lehtedest toituvale putukale, siis talle ei ole mõtet sealt diapausist varem välja tulla, sest midagi ei ole süüa. Ta peab ootama kuni tal on midagi süüa ja siis ta hakkab arenema. Seal kus on palju liblikaliike, on palju ka muud elurikkust, taimedest imetajateni. Teadustöö tulemusena saavad looduskaitsjad teha kaitsealade ja maakasutuse planeerimisel senisest täpsemaid otsuseid. Kes meil siis haruldasemad liigid olid, keda nähti? Näiteks harilik rabasilmik oli selline liik, kelle leviala täpsustus Eestis, kuna teda oli tõesti väga vähe enne teada. Kõige arvukam liik, kes on praktiliselt igas leiupunktis olemas on rohusilmik, et tema on väga arvukas ja väga tavaline. Ja teine väga arvukas ja väga tavaline liik on kesasilmik on siin. | WEBVTT
1
00:00:00.300 --> 00:00:04.640
Sel suvel võib üle Eesti näha tavapärasest rohkem liblikavõrguga loodusteadlasi.
2
00:00:04.680 --> 00:00:08.441
Nimelt on käimas üle-eestiline päevaliblikate kaardistamine.
3
00:00:09.221 --> 00:00:14.581
Kahe aasta jooksul määratakse enam kui tuhandes kahesajas proovipunktis sadu tuhandeid liblikaid.
4
00:00:19.542 --> 00:00:22.462
Meil ei ole kunagi neid uuritud nii süstemaatiliselt üle Eesti.
5
00:00:22.502 --> 00:00:27.223
Meil on suured valged alad, kus praktiliselt ei ole mitte keegi kunagi loendamas käinud.
6
00:00:27.423 --> 00:00:31.503
Lisaks on meil väga puudulik info kaitsealuste liikide kohta ja nende täpse leviku kohta.
7
00:00:31.543 --> 00:00:36.784
Eestis on kokku tuhatkond liblikaliiki, neist veidi üle saja on klassikalised päevaliblikad.
8
00:00:37.304 --> 00:00:40.344
Külmast ilmast hoolimata on esimesed lendajad juba väljas.
9
00:00:40.784 --> 00:00:43.424
Putukate jaoks on temperatuur absoluutne A ja O.
10
00:00:43.944 --> 00:00:51.565
See tähendab see, et kõik sõltub sellest, sõltub nende arengu kestus, arengu kiirus, kehasuurus ja nii edasi.
11
00:00:52.045 --> 00:00:56.126
Liblikate ja teiste putukate talvist puhkepausi nimetatakse diapausiks.
12
00:00:56.786 --> 00:00:59.546
Külma kevadega nihkub ka putukamaailmas kõik edasi.
13
00:00:59.586 --> 00:01:10.527
Kui me mõtleme näiteks niisugusele lehtedest toituvale putukale, siis talle ei ole mõtet sealt diapausist varem välja tulla, sest midagi ei ole süüa.
14
00:01:11.027 --> 00:01:15.927
Ta peab ootama kuni tal on midagi süüa ja siis ta hakkab arenema.
15
00:01:16.308 --> 00:01:20.728
Seal kus on palju liblikaliike, on palju ka muud elurikkust, taimedest imetajateni.
16
00:01:21.288 --> 00:01:27.849
Teadustöö tulemusena saavad looduskaitsjad teha kaitsealade ja maakasutuse planeerimisel senisest täpsemaid otsuseid.
17
00:01:28.409 --> 00:01:31.269
Kes meil siis haruldasemad liigid olid, keda nähti?
18
00:01:31.529 --> 00:01:37.770
Näiteks harilik rabasilmik oli selline liik, kelle leviala täpsustus Eestis, kuna teda oli tõesti väga vähe enne teada.
19
00:01:37.890 --> 00:01:45.170
Kõige arvukam liik, kes on praktiliselt igas leiupunktis olemas on rohusilmik, et tema on väga arvukas ja väga tavaline.
20
00:01:46.971 --> 00:01:51.291
Ja teine väga arvukas ja väga tavaline liik on kesasilmik on siin.
|
eesti-kinodesse-joudis-andrzej-wajda-viimaseks-jaanud-linateos | https://kultuur.err.ee/596509/eesti-kinodesse-joudis-andrzej-wajda-viimaseks-jaanud-linateos | https://vod.err.ee/hls/uudised/675942/v/master.m3u8 | Eesti kinodesse jõudis Andrzej Wajda viimaseks jäänud linateos | Poola režissööri Andrzej Wajda viimaseks jäänud film "Järelkujutis" jõudis ka Eesti kinolevisse. Film jutustab Poola avangardisti Władysław Strzemiński saatusest stalinistliku režiimi ajal, kui ainus lubatud kunstivorm oli sotsialistlik realism. | Andrzej Wajda suri möödunud sügisel 90-aastaselt. Filmisemiootik Katre Pärn on nimetanud tema viimast filmi loominguliseks testamendiks, milles väljendub ellujääja kohustus meelde tuletada ja lahata neid ajaloo peatükke, mis muutsid ellujäämise eriliseks.
"Tegemist ei ole filmiga kunstnikust ja tema kunstist, pigem on tegemist inimesega, kes jääb bürokraatliku masinavärgi hammasrataste vahele," sõnas Katre Pärn "Aktuaalses kaameras" ja lisas, et selle traagilisus tuleb osalt sellest, et hammasrataste vahele jääb inimene, hoolimata oma suurtest teenetest ja tuntusest.
Oma filmides laveeris Wajda pidevalt režiimi ja vabadust ihkava publiku ootuste vahel. Tema karjäär tegi suure hüppe, kui 1957. aastal valminud film "Kanal" tõi talle Cannes'i filmifestivalil žürii eripreemia. Verisest Varssavi ülestõusust rääkiv film oli üks esimesi kriitiliste ajalookäsitluste seas.
Filmiajaloolase Lauri Kärgi sõnul on Wajda kõige olulisem film aga 1958. aastal valminud "Tuhk ja teemant". "See film on meie jaoks, kes me oleme ka sotsialistlikus süsteemis elanud ja põhimõtteliselt pidime samasugustes tsensuuri oludes oma loominguga tegelema," tõdes Kärk ja tõi välja, et film näitas kujukalt seda, kuidas kõigele vaatamata on võimalik leida oma nišš, kus sa mahud raamidesse, ja jääd iseenda suhtes ausaks.
Andrej Wajda viimaseks jäänud film "Järelkujutis" oli möödunud aastal Poola võõrkeelse filmi Oscari kandidaat. Alates 17. maist saab seda näha kinos Artis. | Poola kinokunsti pioneeri Andrzej Wajda viimaseks jäänud film "Järelkujutis" jõudis Eesti kinolevisse. Film jutustab Poola avangardisti Władysław Strzemiński saatusest stalinistliku režiimi ajal, kui ainus lubatud kunstivorm oli sotsrealism. Andrzej Wajda suri möödunud sügisel üheksakümmend aastaselt. Filmisemiootik Katre Pärn on nimetanud tema viimast filmi loominguliseks testamendiks, milles väljendub ellujääja kohustus meelde tuletada ja lahata neid ajaloo peatükke, mis muutsid ellujäämise eriliseks. Ja tegemist ei ole filmiga kunstnikust ja tema kunstist niivõrd kui tegemist on inimesega, kes jääb sellise bürokraatliku masinavärgi hammasrataste vahele. Ja selle traagilisus võib-olla osalt tuleneb sellest, et hammasrataste vahele jääb inimene hoolimata oma suurtest teenetest ja tuntusest. Oma filmides laveeris Wajda pidevalt režiimi ja vabadust ihkava publiku ootuste vahel. Tema karjäär tegi suure hüppe, kui tuhande üheksasaja viiekümne seitsmendal aastal valminud film "Kanal" tõi talle Cannes'i filmifestivalil žürii eripreemia. Verisest Varssavi ülestõusust rääkiv film oli üks esimesi kriitiliste ajalookäsitluste seas. Filmiajaloolase Lauri Kärgi sõnul on Wajda kõige olulisem film tuhande üheksasaja viiekümne kaheksandal aastal valminud "Tuhk ja teemant". See film on meie jaoks, ütleme, kes me oleme ka seal sots- süsteemis elanud ja põhimõtteliselt pidime samasugustes tsensuurioludes oma loominguga tegelema. Film, mis kujukalt näitas seda, kuidas kõigele vaatamata on võimalik leida see nii-öelda see oma nii-öelda nišš, kus sa mahud nendesse raamidesse, mis need väga kitsad raamid, mida see tsensuur sulle ette annab ja samas sa jääd iseenda suhtes ausaks. Andrzej Wajda viimaseks jäänud film "Järelkujutis" oli möödunud aastal Poola võõrkeelse filmi Oscari kandidaat. Alates tänasest saab seda näha kinos Artis. | WEBVTT
1
00:00:01.900 --> 00:00:07.501
Poola kinokunsti pioneeri Andrzej Wajda viimaseks jäänud film "Järelkujutis" jõudis Eesti kinolevisse.
2
00:00:07.541 --> 00:00:22.183
Film jutustab Poola avangardisti Władysław Strzemiński saatusest stalinistliku režiimi ajal, kui ainus lubatud kunstivorm oli sotsrealism.
3
00:00:22.623 --> 00:00:27.844
Andrzej Wajda suri möödunud sügisel üheksakümmend aastaselt.
4
00:00:28.204 --> 00:00:40.186
Filmisemiootik Katre Pärn on nimetanud tema viimast filmi loominguliseks testamendiks, milles väljendub ellujääja kohustus meelde tuletada ja lahata neid ajaloo peatükke, mis muutsid ellujäämise eriliseks.
5
00:00:40.466 --> 00:00:53.387
Ja tegemist ei ole filmiga kunstnikust ja tema kunstist niivõrd kui tegemist on inimesega, kes jääb sellise bürokraatliku masinavärgi hammasrataste vahele.
6
00:00:54.307 --> 00:01:05.829
Ja selle traagilisus võib-olla osalt tuleneb sellest, et hammasrataste vahele jääb inimene hoolimata oma suurtest teenetest ja tuntusest.
7
00:01:07.769 --> 00:01:25.812
Oma filmides laveeris Wajda pidevalt režiimi ja vabadust ihkava publiku ootuste vahel.
8
00:01:26.252 --> 00:01:34.573
Tema karjäär tegi suure hüppe, kui tuhande üheksasaja viiekümne seitsmendal aastal valminud film "Kanal" tõi talle Cannes'i filmifestivalil žürii eripreemia.
9
00:01:35.273 --> 00:01:40.674
Verisest Varssavi ülestõusust rääkiv film oli üks esimesi kriitiliste ajalookäsitluste seas.
10
00:01:41.554 --> 00:01:49.035
Filmiajaloolase Lauri Kärgi sõnul on Wajda kõige olulisem film tuhande üheksasaja viiekümne kaheksandal aastal valminud "Tuhk ja teemant".
11
00:01:49.235 --> 00:02:00.637
See film on meie jaoks, ütleme, kes me oleme ka seal sots- süsteemis elanud ja põhimõtteliselt pidime samasugustes tsensuurioludes oma loominguga tegelema.
12
00:02:00.737 --> 00:02:19.079
Film, mis kujukalt näitas seda, kuidas kõigele vaatamata on võimalik leida see nii-öelda see oma nii-öelda nišš, kus sa mahud nendesse raamidesse, mis need väga kitsad raamid, mida see tsensuur sulle ette annab ja samas sa jääd iseenda suhtes ausaks.
13
00:02:19.239 --> 00:02:25.860
Andrzej Wajda viimaseks jäänud film "Järelkujutis" oli möödunud aastal Poola võõrkeelse filmi Oscari kandidaat.
14
00:02:26.200 --> 00:02:28.660
Alates tänasest saab seda näha kinos Artis.
|
allar-hint-anett-tegi-koik-selleks-et-kerberil-mitte-mangida-lasta | https://sport.err.ee/596488/allar-hint-anett-tegi-koik-selleks-et-kerberil-mitte-mangida-lasta | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/675961/v/master.m3u8 | Allar Hint: Anett tegi kõik selleks, et Kerberil mitte mängida lasta | Eesti Tennise Liidu peasekretäri Allar Hindi sõnul on meie esireket Anett Kontaveit hetkel kindlasti elu parimas hoos. Selle tõestuseks alistus täna ka maailma esireket Angelique Kerber. | "Kui vaadata tema mängupilti, mis on viimastel aastatel ja kuudega muutunud, siis ta on muutunud palju küpsemaks," sõnas Hint intervjuus ETV saade "Ringvaade". "Ta suudab neid punkte mängida kui võrdne võrdsega. Tal ei ole sellist ärakukkumist viimastel kuudel olnud."
Kuigi Kerber on maailma esimene ja Kontaveit alles 68., siis edetabelikoht ei näita Hindi sõnul kõike. "Anett on viimastel nädalatel näidanud, et on Top 10-le ja Top 5-le väga lähedal: võit Muguruza üle, hea mäng Šarapovaga, kes hetkel ei ole top kümnes, aga on seal olnud. See kõik annab alust uskumaks, et tegelikult on kõik võimalik ja mängutaseme vahe ei ole nii suur. Tennises on üks-kaks punkti kuskil oluliselt tähtsamad kui võib-olla kogu mäng kokku."
"Tegelikult oli Anett esimeses setis 2:4 taga ja võitis kümme geimi järjest. Fantastiline mäng Anetilt! Ta tegi kõik selleks, et üldse mitte Kerberil mängida lasta. Ta on muutunud füüsiliselt paremaks. Kes vaatas mängu, treener ütles ju ka mängu ajal, et me teame, et sa oskad kõvasti lüüa, aga mängi palli. Sisuliselt pärast seda ta mängis-mängis-mängis ja vastane eksis. Seal ei olnud muud võimalust."
Kui Kerberi jaoks oli tegemist turniiri esimese kohtumisega, siis kvalifikatsioonist alustanud eestlannal oli juba kolm matši seljataga. "Ja need ei olnud kerged mängud: kaks mängu otsustavas, üks mäng ka Petkoviciga suhteliselt tasavägine," ütles Hint. "Kindlasti see ei ole lihtne ja muutub mingi hetk kurnavamaks. Teistpidi, Aneti jaoks on see suur turniir. Väga tihti sa sellistel suurtel turniiridel suure väljaku peal ei mängi. Kõik need eelmised mängud annavad enesekindlust, mis on Aneti jaoks väga tähtis." | Ja me alustame heade uudistega spordimaailmast, nimelt Anett Kontaveit võitis siis Rooma lahtistel tennisemeistrivõistlustel maailma esireketit ja see annab põhjust meil temaga rääkida. No Allar Hint on Tennise Liidu peasekretär, ta on meil niimoodi ootamatult stuudiosse kutsutud, sest et tõesti vaid kaks tundi tagasi selgus, et Anett sai võidu, mida ma ei tea, kas julgete üldse oodata või loota. Ta võitis maailma esireketit ja sest võiduhetkest meil on olemas ka pilt, me saame seda vaadata, mis heli küll ei ole. Kas teie uskusite, et see kõik võibki nüüd niimoodi lõppeda, nagu ta seal pildil on näha, et lõppeb? Tere õhtust ka minu poolt. Et jaa, tegime tegelikkuses kontori seinale väikse, väikse ka sellise omapoolse ennustuse ja tegelikult kolmest kolm ennustasid Aneti võitu. Mina küll pean tunnistama, olin kõige pessimistlikum, et arvasin, et ta kaotab esimese seti ja võidab kaks järgmist, aga aga et see mäng selliseks suhteliselt Aneti- Anetile nagu nii edukaks osutus, et ma arvan, et seda ei osanud võib-olla keegi oodata, tõesti. No Anett on tegelikult seal naiste pingereas kuuekümne kaheksandal kohal ja Angelique Kerber esimesel kohal. Tal vist küll ka eelmine turniir katkes ja ei läinud tal hästi, et et mingisugune lootus oli, et et ei tea, mis vormis ta täpselt on, aga siiski esimene, maailma kõige tugevam üleüldse ja kuuekümne kaheksas. Et kui ma nüüd talupojaloogikaga võtan, et kui kuuekümne kaheksas võidab esimest, siis no meie oma on nagu ikka kõige kõvem käsi, on ju? Et nüüd peaks Anett esimene olema, absoluutselt on ju? Jaa, aga eks, eks üks asi on see edetabel, et et kus sa nii-öelda edetabelireal paikned, teine asi on tänane mängutase ka. Ma arvan, et Anett on viimaste nädalatega näidanud, et ta on eks ole top kümnele ja top viiele tegelikult väga lähedal. Võit Muguruza üle, võib-olla ka hea mäng Šarapovaga, kes küll ei ole tänasel päeval top kümnes, aga on olnud seal. Ja ja see kõik nii-öelda annab, annab alust uskumaks, et et tegelikult on kõik võimalik ja ja see mängutaseme vahe võib-olla ei ole nii suur, et et siin võib-olla tennises selline üks-kaks punkti kuskil on on oluliselt tähtsamad kui kui võib-olla kogu mäng, kogu mäng kokku, et. No Anett on ülivõimsas hoos olnud. Ta on seal Roomas juba nüüd läks platsile neljandat korda, jah? Jaa, ta on võitnud kolm mängu, täna oli neljas kord platsil võrreldes Angelique'iga, kes tuli esimest korda väljakule ja kuus neli esimene ja kuus null teine sett. No see ikka näitab, et sel tüdrukul ei peatu täna miski. Jaa, tegelikult oli Anett kaks neli esimest setti taga ja võitis kümme geimi järjest, et et fantastiline mäng Anetilt, et ta tegi- ta tegi kõik selleks, et üldse mitte Kerberil mängida lasta, et mis ta täna ju ütleme tänase päevani muutnud on teinud on ka, et ta on muutunud füüsiliselt paremaks, nagu siin ka võib-olla kes vaatas- kes vaatas mängu, treener ütles talle ju mängu ajal, et me teame kõik, et sa oskad kõvasti lüüa, aga aga mängi palli ja sisuliselt pärast seda ta ta mängis ja mängis ja mängis, nii kaua kui vastane lihtsalt eksis ja seal ei olnud muud võimalust. No tennis on väga palju ka psühholoogiline mäng, see ikkagi toore jõuga no saab palju teha, aga aga ühel hetkel, kui... Kuidas see psühholoogia töötab, kui sa tead, et sinu vastas on see, kes on number üks? No see võtab natukene juba põlve värisema, aga Anett lihtsalt nagu ta siin enne- enne eelmist mängu ka ütles, et no ma pean ainult keskenduma enda mängule, ma ei tohi minna teise mänguga kaasa, ma teen oma asja ja siis on kõik võidetavad. Et see enesekindlus on kahekümne üheaastasel noorel mängijal ikkagi väga kindlalt sees. Eks ta nii ongi, et see võib ju kõlada sellise mingis mõttes nagu klišeeena, et ma teen oma asja ja ja keskendun oma tegevusele, kuid kuid täpselt tegelikult ta on, et sa ei tohi mõelda, kus sa oled, sa ei tohi mõelda, kelle vastu sa mängid, sa ei tohi mõelda, mis seis on, vaid sa pead olema seal, jälle nii-öelda iga punkt nullist alustama ja ja üritama anda endast parimat. Mis muidugi tema- Aneti kasuks räägib, on ka see, et ta on viimased nädalad saanud mängida nii-öelda nende top mängijate vastu, et võit Muguruzaga, Šarapovaga nagu ma nimetasin enne, et see annab kindlasti seda enesekindlust. No mis turniir see Rooma turniir üleüldse on? No kus ta niimoodi paikneb oluliste turniiride edetabelis? Kui tähtis ta on? Rooma turniir on väga-väga tähtis, et ta on nii-öelda Grand Slämmi-de järgi tähtsuselt järgmine turniir, ehk siis WTA Premier turniir, mis on nii-öelda kohustuslik turniir kõigile tippmängijatele, et seal on- seal on kõik tipud kohal, nii nagu ka edetabelist näha, et et on. Me väga üritasime Anetiga siin telefoniteel ühendust saada, ei murdnud kuidagi läbi. On teil informatsiooni, mis ta praegu teeb või mismoodi ta elu seal Roomas hetkel edasi läheb? Miks me teda kätte ei saa? Eks ma arvan, et nii-öelda tippmängija rutiinis, et pärast mängu korraks jõusaali, ratta selga, oma nii-öelda rutiinsed venitused, pressikonverents, mis tõenäoliselt ka praegu- praegu käib seal, et et- et need on need tippmängija nii-öelda kohustused ja rutiinid, mis tuleb pärast- pärast igat mängu läbi käia, et ja loomulikult ka on üks- üks tähtis põhjus on see, et tuleb homseks mänguks keskenduda, et turniir ei ole läbi veel. Mitu sammu sel turniiril tuleb veel astuda või mismoodi siit nüüd edasi minnakse? No täna ta on siis kuueteist hulgas, jah? Et veel on neli mängu vaja teha, et et võita turniir. Et homme on vastaseks, ma ei tea, kas homme või ülehomme on Lucic-Baroni, kes on ka väga-väga kogenud mängija. Ka edetabelis temast oluliselt eespool? Edetabelis oluliselt eespool, kuid jällegi, need edetabelikohad nagu täna oli näha, ei- ei maksa- ei maksa midagi. Kui palju maksab see, et nüüd on no praktiliselt iga päev pidanud kõvasti pingutama, närve ja füüsist ja mängima. Ja mõned mängijad siin tulevad, kes on oluliselt vähem pidanud mängima vastu. Kas see kurnab ära, kui turniiri jooksu lõpuks hakkab ka see mängima, kes on vähem pidanud pingutama? Eks kindlasti ta on- ta on füüsiliselt kurnavam, kui sa ikkagi pead mängima nii-öelda võrreldes Kerberiga täna kolm mängu ette siis ja need ei olnud kerged mängud, et kaks mängu otsustavas, üks mäng ka Petkoviciga suhteliselt tasavägine, et et kindlasti see ei ole lihtne ja ja mingi hetk ta muutub- muutub ikkagi kurnavamaks. Kuid teistpidi jällegi, ma arvan Aneti jaoks on suur turniir, sa ei mängi väga tihti sellistel suurtel turniiridel suure väljaku peal. Kõik need eelmised mängud nii-öelda annavad sulle jälle enesekindlust alla, et mis on Aneti jaoks väga tähtis. No minu- mulle tundub, et Anett on enam-vähem lapsest saati olnud ikkagi nagu väga kõva mängija, aga see hetk praegu siin, kas ta on nagu elu hoos, kõige paremas, kus tal üleüldse on olnud mängu mõttes? Kindlasti, kindlasti, et- et kui vaadata- kui vaadata tema mängutaset või tema mängupilti, mis on siin viimaste aastate ja viimase ka kuuga muutunud, siis ta on muutunud palju küpsemaks, ta- ta suudab neid punkte mängida ja suudab nii-öelda võrdne võrdsega mängida, et- et ei ole sellist sellist võib-olla ärakukkumist täna- tänaseni nagu näha on olnud viimastel- viimastel kuudel. Mis ärakukkumine on, kas see on selline ka nagu vaimne väsimus, et enam ei jaksa või füüsiliselt ei jõua või kuidas see on? Eks ta kindlasti, et ma arvan, et tennis on väga vaimne mäng, et ühest küljest sa võid olla küll füüsiliselt väsinud, kuid- kuid kui sul on see nii-öelda pinge peal kogu aeg, et siis sa- siis sa mängid igasuguse väsimusega ja ja kui korra keegi- keegi sul selle selle nii-öelda lootuse mingis mõttes kustutab, siis on sealt on võimalik päris valusalt kukkuda, et et jälle- jälle üles minna. Me teame, et tennise mängud võivad kesta tunde ja tunde ja lõpuks viiakse need tennise mängijad jalakrampide ja ma ei tea millega sealt väljakult ära ja see on üliinimlik pingutus. See tänane mäng kestis viiskümmend kuus minutit, see on selline kerge metsajooksu pikkus, et see nagu- no ta tegi väga kiiresti selle kõik ära. Jaa, ma arvan, et ega ega sellist seisu ja nii kiiret mängu võib-olla tõesti keegi ei- ei oodanud ja arvanud, aga aga jällegi teistpidi, et see vaimne pingutus selle juures ja kui palju see kurnab, et kunagi sa ei tea ja see on väga selline mõõtmatu, et et palju tegelikult seda energiat sinna jäi, et. Kas see tähendab nüüd niimoodi, et kui see mäng on läbi, siis on nagu eriti noh... head road või pastad ja- ja- ja muu säärane, mis tuleb niimoodi siis energia taastada, et tuleb sisse süüa endale, et saaks homseks valmis olla. Eks kindlasti, et absoluutselt, et see on- see on väga tähtis on jälle nii-öelda enda- enda taastamine, et ma ütlesin, et see jõusaal juba pärast- pärast mängu rattaga sõit, et sa et sa ühest küljest tuled nagu sellest eelmisest mängust välja, aga teistpidi sa hakkad jälle kohe valmistuma ka järgmiseks mänguks, et see on- see on tähtis ja toit- toitumine selle juures on loomulikult, et ma arvan, et selle tasemel mängija ei saa endale lubada sellist rämpsu sinna sinna juurde. No küll on äge, et meil see Anett ikka on, eks ole? On muidugi, kellele kaasa elada! Ja me loodetavasti järgmised päevad risti-rästi elame temaga kuni siis noh, samm-sammult avalik ikka lähemale sinna kõige paremale. No nii on, eks ta mäng-mängu haaval tuleb võtta ja ja väga palju lõpuni pole jäänud, kuid teistpidi jälle pikk tee minna veel. Igatahes aitäh, Allar Hint, täna tulemast meile siia Ringvaate stuudiosse. Mulle toimetaja ütles praegu parajasti kõrva, et meil on õrn-õrn, õhkõrn lootus ikka Anett täna siia telefonitoru otsa saada, et kui see saate jooksul juhtub, siis siis me oleme õnnelikud, saame teda otse eetris õnnitleda. Aga aitäh tulemast. Aitäh. | WEBVTT
1
00:00:00.100 --> 00:00:10.640
Ja me alustame heade uudistega spordimaailmast, nimelt Anett Kontaveit võitis siis Rooma lahtistel tennisemeistrivõistlustel maailma esireketit ja see annab põhjust meil temaga rääkida.
2
00:00:11.360 --> 00:00:23.461
No Allar Hint on Tennise Liidu peasekretär, ta on meil niimoodi ootamatult stuudiosse kutsutud, sest et tõesti vaid kaks tundi tagasi selgus, et Anett sai võidu, mida ma ei tea, kas julgete üldse oodata või loota.
3
00:00:23.501 --> 00:00:30.421
Ta võitis maailma esireketit ja sest võiduhetkest meil on olemas ka pilt, me saame seda vaadata, mis heli küll ei ole.
4
00:00:30.641 --> 00:00:36.721
Kas teie uskusite, et see kõik võibki nüüd niimoodi lõppeda, nagu ta seal pildil on näha, et lõppeb?
5
00:00:37.541 --> 00:00:38.521
Tere õhtust ka minu poolt.
6
00:00:38.561 --> 00:00:51.082
Et jaa, tegime tegelikkuses kontori seinale väikse, väikse ka sellise omapoolse ennustuse ja tegelikult kolmest kolm ennustasid Aneti võitu.
7
00:00:51.762 --> 00:01:06.883
Mina küll pean tunnistama, olin kõige pessimistlikum, et arvasin, et ta kaotab esimese seti ja võidab kaks järgmist, aga aga et see mäng selliseks suhteliselt Aneti- Anetile nagu nii edukaks osutus, et ma arvan, et seda ei osanud võib-olla keegi oodata, tõesti.
8
00:01:07.163 --> 00:01:15.303
No Anett on tegelikult seal naiste pingereas kuuekümne kaheksandal kohal ja Angelique Kerber esimesel kohal.
9
00:01:15.343 --> 00:01:26.523
Tal vist küll ka eelmine turniir katkes ja ei läinud tal hästi, et et mingisugune lootus oli, et et ei tea, mis vormis ta täpselt on, aga siiski esimene, maailma kõige tugevam üleüldse ja kuuekümne kaheksas.
10
00:01:26.583 --> 00:01:33.343
Et kui ma nüüd talupojaloogikaga võtan, et kui kuuekümne kaheksas võidab esimest, siis no meie oma on nagu ikka kõige kõvem käsi, on ju?
11
00:01:33.383 --> 00:01:35.244
Et nüüd peaks Anett esimene olema, absoluutselt on ju?
12
00:01:35.484 --> 00:01:44.004
Jaa, aga eks, eks üks asi on see edetabel, et et kus sa nii-öelda edetabelireal paikned, teine asi on tänane mängutase ka.
13
00:01:44.644 --> 00:01:51.384
Ma arvan, et Anett on viimaste nädalatega näidanud, et ta on eks ole top kümnele ja top viiele tegelikult väga lähedal.
14
00:01:51.444 --> 00:01:56.364
Võit Muguruza üle, võib-olla ka hea mäng Šarapovaga, kes küll ei ole tänasel päeval top kümnes, aga on olnud seal.
15
00:01:56.404 --> 00:02:16.225
Ja ja see kõik nii-öelda annab, annab alust uskumaks, et et tegelikult on kõik võimalik ja ja see mängutaseme vahe võib-olla ei ole nii suur, et et siin võib-olla tennises selline üks-kaks punkti kuskil on on oluliselt tähtsamad kui kui võib-olla kogu mäng, kogu mäng kokku, et.
16
00:02:16.265 --> 00:02:18.545
No Anett on ülivõimsas hoos olnud.
17
00:02:18.585 --> 00:02:21.445
Ta on seal Roomas juba nüüd läks platsile neljandat korda, jah?
18
00:02:21.485 --> 00:02:31.486
Jaa, ta on võitnud kolm mängu, täna oli neljas kord platsil võrreldes Angelique'iga, kes tuli esimest korda väljakule ja kuus neli esimene ja kuus null teine sett.
19
00:02:31.526 --> 00:02:34.686
No see ikka näitab, et sel tüdrukul ei peatu täna miski.
20
00:02:34.986 --> 00:03:11.427
Jaa, tegelikult oli Anett kaks neli esimest setti taga ja võitis kümme geimi järjest, et et fantastiline mäng Anetilt, et ta tegi- ta tegi kõik selleks, et üldse mitte Kerberil mängida lasta, et mis ta täna ju ütleme tänase päevani muutnud on teinud on ka, et ta on muutunud füüsiliselt paremaks, nagu siin ka võib-olla kes vaatas- kes vaatas mängu, treener ütles talle ju mängu ajal, et me teame kõik, et sa oskad kõvasti lüüa, aga aga mängi palli ja sisuliselt pärast seda ta ta mängis ja mängis ja mängis, nii kaua kui vastane lihtsalt eksis ja seal ei olnud muud võimalust.
21
00:03:11.827 --> 00:03:17.327
No tennis on väga palju ka psühholoogiline mäng, see ikkagi toore jõuga no saab palju teha, aga aga ühel hetkel, kui...
22
00:03:17.367 --> 00:03:22.328
Kuidas see psühholoogia töötab, kui sa tead, et sinu vastas on see, kes on number üks?
23
00:03:22.628 --> 00:03:32.988
No see võtab natukene juba põlve värisema, aga Anett lihtsalt nagu ta siin enne- enne eelmist mängu ka ütles, et no ma pean ainult keskenduma enda mängule, ma ei tohi minna teise mänguga kaasa, ma teen oma asja ja siis on kõik võidetavad.
24
00:03:33.048 --> 00:03:37.768
Et see enesekindlus on kahekümne üheaastasel noorel mängijal ikkagi väga kindlalt sees.
25
00:03:37.908 --> 00:03:56.269
Eks ta nii ongi, et see võib ju kõlada sellise mingis mõttes nagu klišeeena, et ma teen oma asja ja ja keskendun oma tegevusele, kuid kuid täpselt tegelikult ta on, et sa ei tohi mõelda, kus sa oled, sa ei tohi mõelda, kelle vastu sa mängid, sa ei tohi mõelda, mis seis on, vaid sa pead olema seal, jälle nii-öelda iga punkt nullist alustama ja ja üritama anda endast parimat.
26
00:03:56.489 --> 00:04:07.389
Mis muidugi tema- Aneti kasuks räägib, on ka see, et ta on viimased nädalad saanud mängida nii-öelda nende top mängijate vastu, et võit Muguruzaga, Šarapovaga nagu ma nimetasin enne, et see annab kindlasti seda enesekindlust.
27
00:04:07.849 --> 00:04:10.449
No mis turniir see Rooma turniir üleüldse on?
28
00:04:10.489 --> 00:04:14.670
No kus ta niimoodi paikneb oluliste turniiride edetabelis?
29
00:04:14.710 --> 00:04:15.610
Kui tähtis ta on?
30
00:04:16.190 --> 00:04:31.550
Rooma turniir on väga-väga tähtis, et ta on nii-öelda Grand Slämmi-de järgi tähtsuselt järgmine turniir, ehk siis WTA Premier turniir, mis on nii-öelda kohustuslik turniir kõigile tippmängijatele, et seal on- seal on kõik tipud kohal, nii nagu ka edetabelist näha, et et on.
31
00:04:31.950 --> 00:04:36.570
Me väga üritasime Anetiga siin telefoniteel ühendust saada, ei murdnud kuidagi läbi.
32
00:04:36.610 --> 00:04:42.531
On teil informatsiooni, mis ta praegu teeb või mismoodi ta elu seal Roomas hetkel edasi läheb?
33
00:04:42.751 --> 00:04:43.591
Miks me teda kätte ei saa?
34
00:04:44.051 --> 00:05:12.432
Eks ma arvan, et nii-öelda tippmängija rutiinis, et pärast mängu korraks jõusaali, ratta selga, oma nii-öelda rutiinsed venitused, pressikonverents, mis tõenäoliselt ka praegu- praegu käib seal, et et- et need on need tippmängija nii-öelda kohustused ja rutiinid, mis tuleb pärast- pärast igat mängu läbi käia, et ja loomulikult ka on üks- üks tähtis põhjus on see, et tuleb homseks mänguks keskenduda, et turniir ei ole läbi veel.
35
00:05:12.972 --> 00:05:17.192
Mitu sammu sel turniiril tuleb veel astuda või mismoodi siit nüüd edasi minnakse?
36
00:05:17.232 --> 00:05:20.452
No täna ta on siis kuueteist hulgas, jah?
37
00:05:20.492 --> 00:05:26.072
Et veel on neli mängu vaja teha, et et võita turniir.
38
00:05:26.112 --> 00:05:33.572
Et homme on vastaseks, ma ei tea, kas homme või ülehomme on Lucic-Baroni, kes on ka väga-väga kogenud mängija.
39
00:05:33.892 --> 00:05:35.953
Ka edetabelis temast oluliselt eespool?
40
00:05:35.993 --> 00:05:42.953
Edetabelis oluliselt eespool, kuid jällegi, need edetabelikohad nagu täna oli näha, ei- ei maksa- ei maksa midagi.
41
00:05:43.413 --> 00:05:50.713
Kui palju maksab see, et nüüd on no praktiliselt iga päev pidanud kõvasti pingutama, närve ja füüsist ja mängima.
42
00:05:50.953 --> 00:05:54.973
Ja mõned mängijad siin tulevad, kes on oluliselt vähem pidanud mängima vastu.
43
00:05:55.393 --> 00:05:59.893
Kas see kurnab ära, kui turniiri jooksu lõpuks hakkab ka see mängima, kes on vähem pidanud pingutama?
44
00:06:00.133 --> 00:06:21.754
Eks kindlasti ta on- ta on füüsiliselt kurnavam, kui sa ikkagi pead mängima nii-öelda võrreldes Kerberiga täna kolm mängu ette siis ja need ei olnud kerged mängud, et kaks mängu otsustavas, üks mäng ka Petkoviciga suhteliselt tasavägine, et et kindlasti see ei ole lihtne ja ja mingi hetk ta muutub- muutub ikkagi kurnavamaks.
45
00:06:22.154 --> 00:06:30.315
Kuid teistpidi jällegi, ma arvan Aneti jaoks on suur turniir, sa ei mängi väga tihti sellistel suurtel turniiridel suure väljaku peal.
46
00:06:30.695 --> 00:06:35.995
Kõik need eelmised mängud nii-öelda annavad sulle jälle enesekindlust alla, et mis on Aneti jaoks väga tähtis.
47
00:06:36.435 --> 00:06:47.595
No minu- mulle tundub, et Anett on enam-vähem lapsest saati olnud ikkagi nagu väga kõva mängija, aga see hetk praegu siin, kas ta on nagu elu hoos, kõige paremas, kus tal üleüldse on olnud mängu mõttes?
48
00:06:47.875 --> 00:07:11.076
Kindlasti, kindlasti, et- et kui vaadata- kui vaadata tema mängutaset või tema mängupilti, mis on siin viimaste aastate ja viimase ka kuuga muutunud, siis ta on muutunud palju küpsemaks, ta- ta suudab neid punkte mängida ja suudab nii-öelda võrdne võrdsega mängida, et- et ei ole sellist sellist võib-olla ärakukkumist täna- tänaseni nagu näha on olnud viimastel- viimastel kuudel.
49
00:07:11.236 --> 00:07:16.356
Mis ärakukkumine on, kas see on selline ka nagu vaimne väsimus, et enam ei jaksa või füüsiliselt ei jõua või kuidas see on?
50
00:07:16.576 --> 00:07:37.737
Eks ta kindlasti, et ma arvan, et tennis on väga vaimne mäng, et ühest küljest sa võid olla küll füüsiliselt väsinud, kuid- kuid kui sul on see nii-öelda pinge peal kogu aeg, et siis sa- siis sa mängid igasuguse väsimusega ja ja kui korra keegi- keegi sul selle selle nii-öelda lootuse mingis mõttes kustutab, siis on sealt on võimalik päris valusalt kukkuda, et et jälle- jälle üles minna.
51
00:07:38.117 --> 00:07:47.737
Me teame, et tennise mängud võivad kesta tunde ja tunde ja lõpuks viiakse need tennise mängijad jalakrampide ja ma ei tea millega sealt väljakult ära ja see on üliinimlik pingutus.
52
00:07:48.037 --> 00:07:55.898
See tänane mäng kestis viiskümmend kuus minutit, see on selline kerge metsajooksu pikkus, et see nagu- no ta tegi väga kiiresti selle kõik ära.
53
00:07:56.698 --> 00:08:13.258
Jaa, ma arvan, et ega ega sellist seisu ja nii kiiret mängu võib-olla tõesti keegi ei- ei oodanud ja arvanud, aga aga jällegi teistpidi, et see vaimne pingutus selle juures ja kui palju see kurnab, et kunagi sa ei tea ja see on väga selline mõõtmatu, et et palju tegelikult seda energiat sinna jäi, et.
54
00:08:14.158 --> 00:08:27.719
Kas see tähendab nüüd niimoodi, et kui see mäng on läbi, siis on nagu eriti noh... head road või pastad ja- ja- ja muu säärane, mis tuleb niimoodi siis energia taastada, et tuleb sisse süüa endale, et saaks homseks valmis olla.
55
00:08:27.759 --> 00:08:54.020
Eks kindlasti, et absoluutselt, et see on- see on väga tähtis on jälle nii-öelda enda- enda taastamine, et ma ütlesin, et see jõusaal juba pärast- pärast mängu rattaga sõit, et sa et sa ühest küljest tuled nagu sellest eelmisest mängust välja, aga teistpidi sa hakkad jälle kohe valmistuma ka järgmiseks mänguks, et see on- see on tähtis ja toit- toitumine selle juures on loomulikult, et ma arvan, et selle tasemel mängija ei saa endale lubada sellist rämpsu sinna sinna juurde.
56
00:08:54.540 --> 00:08:56.460
No küll on äge, et meil see Anett ikka on, eks ole?
57
00:08:56.500 --> 00:08:57.580
On muidugi, kellele kaasa elada!
58
00:08:57.760 --> 00:09:04.120
Ja me loodetavasti järgmised päevad risti-rästi elame temaga kuni siis noh, samm-sammult avalik ikka lähemale sinna kõige paremale.
59
00:09:04.260 --> 00:09:10.761
No nii on, eks ta mäng-mängu haaval tuleb võtta ja ja väga palju lõpuni pole jäänud, kuid teistpidi jälle pikk tee minna veel.
60
00:09:11.581 --> 00:09:14.521
Igatahes aitäh, Allar Hint, täna tulemast meile siia Ringvaate stuudiosse.
61
00:09:14.581 --> 00:09:24.481
Mulle toimetaja ütles praegu parajasti kõrva, et meil on õrn-õrn, õhkõrn lootus ikka Anett täna siia telefonitoru otsa saada, et kui see saate jooksul juhtub, siis siis me oleme õnnelikud, saame teda otse eetris õnnitleda.
62
00:09:24.541 --> 00:09:25.281
Aga aitäh tulemast.
63
00:09:25.341 --> 00:09:25.601
Aitäh.
|
pealtnagija-tutvus-eesti-seeniorskautidega | https://menu.err.ee/596414/pealtnagija-tutvus-eesti-seeniorskautidega | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/675989/v/master.m3u8 | "Pealtnägija" tutvus Eesti seeniorskautidega | "Pealtnägija" tutvustas Eesti seeniorskautide gildi tegemisi. Nende liikumist juhib 85-aastane Ingrid Junisov, kes on skaudindusega seotud olnud juba kaheksakümmend aastat. | Ingrid Junisov on uhkuse ja järjepidevusega kandnud seda kaelarätti alates kuuendast eluaastast kuni praeguse, 85. eluaastani. "Aasta tagasi olin Raekoja platsis, mul olid riided seljas ja tuli noormees ja hakkas mind kallistama, see kohutas mind natuke kohutas," ütles ta "Pealtnägijale" ja lisas, et siis ta märkas aga, et ka noormehel oli kaelarätt kaelas. "Skaudid tervitavad kallistades, sest on põhimõte, et inimese elu pikeneb ühe päeva võrra, kui me kallistame teist."
Kui maailmas tähistas skautlus sel aastal 110. sünnipäeva, siis Ingrid Junisov sai esimese astme skaudiks ehk hunduks juba 80 aastat tagasi. Ingrid ja teised seeniorskaudid ei vannu siiani alla skautide põhimõtetele.
Skautluse eesmärgiks on juba ajalooliselt noorte arendamine nii füüsiliselt kui ka vaimselt kuni selleni välja, et õpitakse ellujäämisnippe nagu tule tegemist ja rahvusvahelisi hädasignaale, aga ka kindlat viisi tervitamist.
Kuigi põhilised traditsioonid jäävad, siis juunior- ja seeniorskautide tegemistes on väike vahe sees. Seenioreid naljalt metsas lõket tegemas ei näe. "See asi käis ju nii, et pidi magama telkides, aga me oleme juba sellised, et me ei ole keegi telgis magajad ja seepärast me ei võta osa laagritööst," selgitas Junisov.
Jutuhoos loetlevad seeniorskaudid pika nimekirja oma tegevustest - nad töötavad supiköögis ning aitavad kodutuid ja vaeseid. Üks, mis täiesti kindel, on see, et iga aasta käiakse Vändra lähedal Eesti skautluse rajaja Anton Õunapuu hauda koristamas.
Igakuine tähtsündmus on aga grupi kokkusaamine. Kõik riietavad end ilusasse vormi, kogunetakse ühise laua taha ja lauldaks.
Kõikide nende ürituste hingeks ongi Ingrid Junisov, kes viimased 11 aastat sisuliselt juhib Eesti seeniorskautide organisatsiooni. Lapsena Siberisse küüditatud ja tagasituleku järel kogu oma karjääri ökonomistina töötanud Ingrid on praeguseks pühendunud täielikult skautidele. Vahel on tema rolliks olla teistele seenioridele isegi elavaks kalender-meelespeaks.
Põhiline seeniorskautide mure on see, et nende read hõrenevad väga kiiresti.. "Praegu on meie gildis minu teada 6 või 8 inimest, kes on enne sõda skaudid olnud, aga kaks on praegu küsimärgi all, kas nad elavad või on juba lahkunud meie hulgast," tõi seeniorskautide juht välja.
Eriti vähe on meessoost seeniorskaute. Üks viimasest kolmest mehest on endine raadioajakirjanik Leho Männiksoo, kes kirjutanud skautlusest ka raamatu. Tema hakkas skaudiks Saksa okupatsiooni ajal, kui teda ja kaaslasi kutsuti hoopis Eesti Noorteks.
Eesti seeniorskaute on järele jäänud vaid 32, aga rahvusvaheliselt arvestatakse skautide gildi vaid siis kui liikmeid on 60, seega on ohus ka Eesti säilimine seeniorskaudinduse maailmakaardil.
Ehkki seeniorskaute jääb ajaga vähemaks, siis noori skaute on Eestis üle tuhande ja nemad kannavad traditsiooni edasi. | Me kõik oleme kuulnud skautidest, aga paljud meist teavad, et skaudid võivad olla näiteks ka üle kaheksakümne viie aastased prouad. Seega, palun lubage esitada: Eesti seeniorskaudid. Kosmonaut Neil Armstrong, Microsofti looja Bill Gates või presidendid Barack Obama ja Toomas Hendrik Ilves – kõik nad olid lapsena skaudid. Skautlus pakub midagi, mis on nagu päris. No ilmselt, mis sa oled kord skaut, siis see jääb igavesti sinuga. Helehallipäine proua Ingrid on just nimelt igavesti skaut. Ta on uhkuse ja järjepidevusega kandnud seda kaelarätti alates kuuendast eluaastast kuni tänase kaheksakümmend viienda eluaastani. Siin aasta tagasi umbes või rohkem olin Raekoja platsis, tulime kuskilt nii, et mul oli riided seljas. Ja tuleb üks noormees, ta võib-olla kusagil kolmekümnene või kahekümne viiene, tuleb mulle vastu ja hakkab mind kallistama. Ja mind natuke kohutas, ma mõtlesin, mis nüüd lahti on. Siis märkasid tal oli ka kaelarätt kaelas. Skaudid tervitavad kallistades. Selleks neil on see põhimõte, et üks päev pikeneb elu, kui me kallistame teist. Et enda elu sellest seadusest lähtuvalt võimalikult palju pikendada, käib proua Ingrid Kristiine sotsiaalkeskuses ringi kui superstaar ja embab kõiki kaaslasi, kes igakuisele seeniorskautide kohtumisele tulnud. Kuidas selle kallistamisega on, ütleme tere või... Tere, tere! Tulge, tulge! Peame ennast siis teie uste vahele mahutama. Tere, tere! Kui maailmas tähistas skautlus sel aastal saja kümnendat sünnipäeva, siis meie loo peategelane sai esimese astme skaudiks ehk hunduks juba kaheksakümmend aastat tagasi. Proua Ingrid ja teised seeniorskaudid ei vannu siiani alla skautide põhimõtetele. Skautluse eesmärgiks on juba ajalooliselt noorte arendamine nii füüsiliselt kui ka vaimselt kuni selleni välja, et õpitakse ellujäämisnippe nagu tule tegemist ja rahvusvahelisi hädasignaale, aga ka kindlat viisi tervitamist. Ehk me kõik ikka mäletame, et skaut tervitab parema käega ja tänab parema käega ja kõik tähtsad... ei mitte! Selleks vasaku-vasaku! Ma ütlesin parema. Vabandust, tahan rõhutada, et mitte parema käega, aga mitte ei jää eest ütlemata. Aga mille pärast? Sellepärast, et sama ajal peame teise käega andma au. Kuigi põhilised traditsioonid jäävad, siis juunior- ja seeniorskautide tegemistes on väike vahe sees. Seenioreid naljalt metsas lõket tegemas ei näe. See asi käis nii, et pidi magama ju telkides, aga me oleme kõik juba sellised, et me ei ole enam telgis magajad. Ja sellepärast meie gild enam osa ei võta laagritööst. Jutuhoos loetlevad väärikas eas vormikandjad pika nimekirja oma tegevustest. Nad töötavad supiköögis ning aitavad kodutuid ja vaeseid. Üks, mis täiesti kindel, iga aasta käiakse Vändra lähedal Eesti skautluse rajaja Anton Õunapuu hauda koristamas. Igakuine tähtsündmus on aga grupi kokkusaamine. Kõik riietavad end ilusasse vormi, kogunetakse ühise laua taha ja lauldakse. Eestimaa, mu isamaa, kui mull' armas oled sa! Murravad ka tormituuled, are viimse tamme puu. Kõikide nende ürituste hingeks ongi proua Ingrid, kes viimased üksteist aastat sisuliselt juhib Eesti seeniorskautide organisatsiooni. Lapsena Siberisse küüditatud ja tagasituleku järel kogu oma karjääri ökonomistina töötanud Ingrid on praeguseks pühendunud täielikult skautidele. Vahel on tema rolliks olla teistele seenioridele isegi elavaks kalender-meelespeaks. Jaa ma kuulen... jaa, jaa, pool kaksteist ja ainult tund aega, kuna täna on lühike päev. Sotsiaalkeskus tahab maja valve alla panna. Jaa, olgu. Vabandust meil on... kuna me oleme eakad, siis on meie hulgas igasuguseid. Ja on ka siis selline inimene, kes oma... on ka selline inimene, kes on üsna hajevil. Põhiline seeniorskautide mure on see, et nende read hõrenevad ja väga kiiresti. Praegu on meie gildis neid, kes on enne sõda skaudid olnud, neid on minu teada kuus või kaheksa inimest. Ma ei tea, kaks on praegu küsimärgi all, kas nad elavad veel või on nad juba lahkunud meie hulgast. Eriti lühikeseks on jäänud meesseeniorskautide pink. Meil oli vanasti niimoodi, et meid oli seitsekümmend protsenti mehi ja kolmkümmend protsenti naisi, siis kui me moodustusime, ja see oli siis, kui meid oli sada kakskümmend. Aga nüüd on mehi kolm, üks on sünnipäevalaps täna, aga ta ei tulnud millegipärast. Üks neist kolmest mehest on endine raadioajakirjanik Leho Männiksoo, kes kirjutanud skautlusest ka raamatu. Tema hakkas skaudiks Saksa okupatsiooni ajal, kui teda ja kaaslasi kutsuti hoopis Eesti Noorteks. Tunnus on see, et ta tervitab teist südamest südamesse. See on südamepoolne. Jah, ega kuskilt öeldakse: südamest südamesse. Läks või? Varem mainitud seenioride vähenemine seadis hiljuti ohtu ka Eesti püsimise maailmakaardil rahvusvahelises skautide organisatsiooni liikmeskonnas. Eesti seeniorskaute on järele jäänud vaid kolmkümmend kaks, aga rahvusvaheliselt arvestatakse skautide gildi vaid siis, kui liikmeid on kuuskümmend. Kui loo alguses ütlesime, et skaudid õpivad ka ellujäämisnippe, siis just nii leidsid nad viisi ka selle mure lahendamiseks. Me palusime abi noortelt skautidelt, Eesti skautide ühingult, ja nemad pakkusid välja ühe inimese, kes oleks nõus organiseerima ka nende hulgas harugildi meile lisaks. Ja nemad liitusid meiega lausa kuuekümne inimesega. Nii et meid on praegu üheksakümmend kaheksa. Ehk siis noored, kes tegelikult ei ole veel seeniorid, anti ka eakate nimekirjas maailmaorganisatsioonile üles. Sellise formaalse liitumise järel, kus oma koosolekuid peavad nooremad seenioridest ikkagi eraldi, suudeti tagada vähemalt Eesti seeniorskautide üks unistus – jääda maailmas püsima. Kui praegu mõni proua või härra mõtleb, et ta ei ole küll noorena skaut olnud, kas tal on võimalus hakata veel skaudiks? Kui keegi on nõus tegelema nende ülesannetega, siis alati on nad teretulnud meie hulka. Ja mida rohkem, seda uhkem. Ja ega Ingridiga muidu saa head aega jätta, kui et... Alati head aega, niipidi! Ja-jaa, see teeb alati ka head, nagu te ütlesite. Just täpselt. Teile kõigile siis jõudu vastu panna. Jah, olgu. | WEBVTT
1
00:00:00.360 --> 00:00:07.460
Me kõik oleme kuulnud skautidest, aga paljud meist teavad, et skaudid võivad olla näiteks ka üle kaheksakümne viie aastased prouad.
2
00:00:07.500 --> 00:00:11.460
Seega, palun lubage esitada: Eesti seeniorskaudid.
3
00:00:15.860 --> 00:00:25.821
Kosmonaut Neil Armstrong, Microsofti looja Bill Gates või presidendid Barack Obama ja Toomas Hendrik Ilves – kõik nad olid lapsena skaudid.
4
00:00:26.201 --> 00:00:28.921
Skautlus pakub midagi, mis on nagu päris.
5
00:00:29.421 --> 00:00:33.741
No ilmselt, mis sa oled kord skaut, siis see jääb igavesti sinuga.
6
00:00:33.781 --> 00:00:38.081
Helehallipäine proua Ingrid on just nimelt igavesti skaut.
7
00:00:38.601 --> 00:00:47.261
Ta on uhkuse ja järjepidevusega kandnud seda kaelarätti alates kuuendast eluaastast kuni tänase kaheksakümmend viienda eluaastani.
8
00:00:47.621 --> 00:00:54.901
Siin aasta tagasi umbes või rohkem olin Raekoja platsis, tulime kuskilt nii, et mul oli riided seljas.
9
00:00:55.421 --> 00:01:03.261
Ja tuleb üks noormees, ta võib-olla kusagil kolmekümnene või kahekümne viiene, tuleb mulle vastu ja hakkab mind kallistama.
10
00:01:03.301 --> 00:01:07.582
Ja mind natuke kohutas, ma mõtlesin, mis nüüd lahti on.
11
00:01:07.642 --> 00:01:10.222
Siis märkasid tal oli ka kaelarätt kaelas.
12
00:01:10.742 --> 00:01:12.682
Skaudid tervitavad kallistades.
13
00:01:12.722 --> 00:01:19.742
Selleks neil on see põhimõte, et üks päev pikeneb elu, kui me kallistame teist.
14
00:01:19.842 --> 00:01:34.582
Et enda elu sellest seadusest lähtuvalt võimalikult palju pikendada, käib proua Ingrid Kristiine sotsiaalkeskuses ringi kui superstaar ja embab kõiki kaaslasi, kes igakuisele seeniorskautide kohtumisele tulnud.
15
00:01:35.042 --> 00:01:38.862
Kuidas selle kallistamisega on, ütleme tere või... Tere, tere!
16
00:01:38.902 --> 00:01:39.662
Tulge, tulge!
17
00:01:40.902 --> 00:01:43.322
Peame ennast siis teie uste vahele mahutama.
18
00:01:43.362 --> 00:01:44.862
Tere, tere!
19
00:01:44.902 --> 00:01:56.883
Kui maailmas tähistas skautlus sel aastal saja kümnendat sünnipäeva, siis meie loo peategelane sai esimese astme skaudiks ehk hunduks juba kaheksakümmend aastat tagasi.
20
00:01:57.663 --> 00:02:02.683
Proua Ingrid ja teised seeniorskaudid ei vannu siiani alla skautide põhimõtetele.
21
00:02:03.623 --> 00:02:20.383
Skautluse eesmärgiks on juba ajalooliselt noorte arendamine nii füüsiliselt kui ka vaimselt kuni selleni välja, et õpitakse ellujäämisnippe nagu tule tegemist ja rahvusvahelisi hädasignaale, aga ka kindlat viisi tervitamist.
22
00:02:20.423 --> 00:02:27.643
Ehk me kõik ikka mäletame, et skaut tervitab parema käega ja tänab parema käega ja kõik tähtsad... ei mitte!
23
00:02:28.183 --> 00:02:30.623
Selleks vasaku-vasaku!
24
00:02:30.663 --> 00:02:31.364
Ma ütlesin parema.
25
00:02:31.844 --> 00:02:36.244
Vabandust, tahan rõhutada, et mitte parema käega, aga mitte ei jää eest ütlemata.
26
00:02:36.284 --> 00:02:37.884
Aga mille pärast?
27
00:02:37.924 --> 00:02:40.524
Sellepärast, et sama ajal peame teise käega andma au.
28
00:02:40.624 --> 00:02:47.964
Kuigi põhilised traditsioonid jäävad, siis juunior- ja seeniorskautide tegemistes on väike vahe sees.
29
00:02:48.404 --> 00:02:51.344
Seenioreid naljalt metsas lõket tegemas ei näe.
30
00:02:51.684 --> 00:02:57.164
See asi käis nii, et pidi magama ju telkides, aga me oleme kõik juba sellised, et me ei ole enam telgis magajad.
31
00:02:57.684 --> 00:03:00.924
Ja sellepärast meie gild enam osa ei võta laagritööst.
32
00:03:01.084 --> 00:03:06.484
Jutuhoos loetlevad väärikas eas vormikandjad pika nimekirja oma tegevustest.
33
00:03:07.044 --> 00:03:11.004
Nad töötavad supiköögis ning aitavad kodutuid ja vaeseid.
34
00:03:11.844 --> 00:03:18.665
Üks, mis täiesti kindel, iga aasta käiakse Vändra lähedal Eesti skautluse rajaja Anton Õunapuu hauda koristamas.
35
00:03:20.465 --> 00:03:26.105
Igakuine tähtsündmus on aga grupi kokkusaamine.
36
00:03:26.185 --> 00:03:31.665
Kõik riietavad end ilusasse vormi, kogunetakse ühise laua taha ja lauldakse.
37
00:03:31.905 --> 00:03:38.925
Eestimaa, mu isamaa, kui mull' armas oled sa!
38
00:03:39.305 --> 00:03:47.365
Murravad ka tormituuled, are viimse tamme puu.
39
00:03:47.425 --> 00:03:56.165
Kõikide nende ürituste hingeks ongi proua Ingrid, kes viimased üksteist aastat sisuliselt juhib Eesti seeniorskautide organisatsiooni.
40
00:03:57.006 --> 00:04:06.566
Lapsena Siberisse küüditatud ja tagasituleku järel kogu oma karjääri ökonomistina töötanud Ingrid on praeguseks pühendunud täielikult skautidele.
41
00:04:07.306 --> 00:04:12.846
Vahel on tema rolliks olla teistele seenioridele isegi elavaks kalender-meelespeaks.
42
00:04:13.166 --> 00:04:25.206
Jaa ma kuulen... jaa, jaa, pool kaksteist ja ainult tund aega, kuna täna on lühike päev.
43
00:04:25.966 --> 00:04:29.046
Sotsiaalkeskus tahab maja valve alla panna.
44
00:04:29.086 --> 00:04:30.066
Jaa, olgu.
45
00:04:31.666 --> 00:04:36.526
Vabandust meil on... kuna me oleme eakad, siis on meie hulgas igasuguseid.
46
00:04:37.386 --> 00:04:45.947
Ja on ka siis selline inimene, kes oma... on ka selline inimene, kes on üsna hajevil.
47
00:04:46.127 --> 00:04:52.907
Põhiline seeniorskautide mure on see, et nende read hõrenevad ja väga kiiresti.
48
00:04:53.167 --> 00:05:02.567
Praegu on meie gildis neid, kes on enne sõda skaudid olnud, neid on minu teada kuus või kaheksa inimest.
49
00:05:02.607 --> 00:05:07.907
Ma ei tea, kaks on praegu küsimärgi all, kas nad elavad veel või on nad juba lahkunud meie hulgast.
50
00:05:07.947 --> 00:05:11.887
Eriti lühikeseks on jäänud meesseeniorskautide pink.
51
00:05:11.927 --> 00:05:24.328
Meil oli vanasti niimoodi, et meid oli seitsekümmend protsenti mehi ja kolmkümmend protsenti naisi, siis kui me moodustusime, ja see oli siis, kui meid oli sada kakskümmend.
52
00:05:24.748 --> 00:05:30.048
Aga nüüd on mehi kolm, üks on sünnipäevalaps täna, aga ta ei tulnud millegipärast.
53
00:05:30.728 --> 00:05:36.948
Üks neist kolmest mehest on endine raadioajakirjanik Leho Männiksoo, kes kirjutanud skautlusest ka raamatu.
54
00:05:37.468 --> 00:05:43.388
Tema hakkas skaudiks Saksa okupatsiooni ajal, kui teda ja kaaslasi kutsuti hoopis Eesti Noorteks.
55
00:05:44.648 --> 00:05:57.868
Tunnus on see, et ta tervitab teist südamest südamesse.
56
00:05:57.968 --> 00:05:59.228
See on südamepoolne.
57
00:05:59.268 --> 00:06:02.368
Jah, ega kuskilt öeldakse: südamest südamesse.
58
00:06:02.408 --> 00:06:04.848
Läks või?
59
00:06:04.888 --> 00:06:14.969
Varem mainitud seenioride vähenemine seadis hiljuti ohtu ka Eesti püsimise maailmakaardil rahvusvahelises skautide organisatsiooni liikmeskonnas.
60
00:06:15.709 --> 00:06:24.609
Eesti seeniorskaute on järele jäänud vaid kolmkümmend kaks, aga rahvusvaheliselt arvestatakse skautide gildi vaid siis, kui liikmeid on kuuskümmend.
61
00:06:24.649 --> 00:06:33.049
Kui loo alguses ütlesime, et skaudid õpivad ka ellujäämisnippe, siis just nii leidsid nad viisi ka selle mure lahendamiseks.
62
00:06:33.709 --> 00:06:51.930
Me palusime abi noortelt skautidelt, Eesti skautide ühingult, ja nemad pakkusid välja ühe inimese, kes oleks nõus organiseerima ka nende hulgas harugildi meile lisaks.
63
00:06:51.970 --> 00:06:55.890
Ja nemad liitusid meiega lausa kuuekümne inimesega.
64
00:06:55.930 --> 00:06:59.170
Nii et meid on praegu üheksakümmend kaheksa.
65
00:06:59.210 --> 00:07:07.550
Ehk siis noored, kes tegelikult ei ole veel seeniorid, anti ka eakate nimekirjas maailmaorganisatsioonile üles.
66
00:07:08.710 --> 00:07:20.670
Sellise formaalse liitumise järel, kus oma koosolekuid peavad nooremad seenioridest ikkagi eraldi, suudeti tagada vähemalt Eesti seeniorskautide üks unistus – jääda maailmas püsima.
67
00:07:20.710 --> 00:07:27.410
Kui praegu mõni proua või härra mõtleb, et ta ei ole küll noorena skaut olnud, kas tal on võimalus hakata veel skaudiks?
68
00:07:27.690 --> 00:07:34.511
Kui keegi on nõus tegelema nende ülesannetega, siis alati on nad teretulnud meie hulka.
69
00:07:34.551 --> 00:07:36.031
Ja mida rohkem, seda uhkem.
70
00:07:36.071 --> 00:07:40.951
Ja ega Ingridiga muidu saa head aega jätta, kui et...
71
00:07:41.331 --> 00:07:43.231
Alati head aega, niipidi!
72
00:07:43.271 --> 00:07:46.591
Ja-jaa, see teeb alati ka head, nagu te ütlesite.
73
00:07:46.711 --> 00:07:47.391
Just täpselt.
74
00:07:47.671 --> 00:07:51.071
Teile kõigile siis jõudu vastu panna.
75
00:07:51.411 --> 00:07:53.531
Jah, olgu.
|
sajal-poolmetsikul-hobusel-pole-halva-asjaamise-tulemusel-kohta-kus-elada | https://www.err.ee/596465/sajal-poolmetsikul-hobusel-pole-halva-asjaamise-tulemusel-kohta-kus-elada | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/675988/v/master.m3u8 | Sajal poolmetsikul hobusel pole halva asjaamise tulemusel kohta, kus elada | Kuus aastat tagasi heade kavatsustega alustatud projekt asustada Eestisse siin varem tundmatu koniku tõug lõppes sel kevadel suure pahandusega, kus paljuski hobuseid hooldava MTÜ enda valearvestuste ja halva asjaajamise tõttu jäi nende sajapealine hobusekari maast ilma ning uitab pahatihti küla peal. Kõige rohkem kannatavad sellest loomad. | 2011. aastal võttis Keskkonnaametiga ühendust Hollandi mittetulundusühing, kes otsis Eestis kohta, kuhu paigutada koniku tõugu hobused. Siin varem esindamata konikud on poolmetsikud loomad, kes saavad ise looduses hakkama ega vaja lisasööta, vahendas "Pealtnägija".
"Vahendaja teadis, et meil on sellised rohumaad olemas, aga küsis, kas meil on olemas ka sellised talupidajad, kes oleksid nõus selliseid hobuseid võtma ja kas me oleksime valmis vahendama ja leidma selliseid. Me kammisime oma talumehi läbi ja just neilt kahelt kaitsealalt jäid huvilised pinnale," rääkis Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Gunnar Sein.
Lõpuks sõlmis Hollandi MTÜ lepingud, millega läks 24 hobust Soomaale ja 23 Läti piiri äärde Lanksaarde. Kuna füüsiline isik lepingut sõlmida ei saanud, kirjutas Lanksaares elava Enn Tomsoni asemel lepingule alla MTÜ Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering. Talunikuga tehti omakorda suusõnaline kokkulepe, et tema hakkab hobuseid pidama.
Kui alguses oli mehel pidada paarkümmend hobust, siis tänaseks on kari kasvanud pea sajapealiseks.
Viimased kuus aastat ongi Lanksaare niitudel olnud justkui hobuste paradiis. Sama ei saa aga paraku öelda teise Eestisse jõudnud konikukarja kohta.
"Soomaa tingimused olid palju märjemad ja kehvemad, seal pool karjast hukkus ja teine pool, kümme jõudsid Ennu juurde Lanksaarde," selgitas Gunnar Sein.
Eestis on palju poollooduslikke kooslusi, mis vajavad hoolt ning Keskkonnaameti jaoks oli suur rõõm, et vähemalt Lanksaare ala on korralikult hoolitsetud.
Enn Tomson võttis küll hobused esialgu lahkest südamest, kuid sai hiljem PRIA-le esitada taotluse toetuse saamiseks. Tomson soovitab hobuseid sellistele kaitsealadel mujalegi.
Maade uus omanik ütles lepingu üles
Paraku on nüüd aga hobustega tekkinud mure. Ligi 120-hektariline kaitseala, kus Tomson loomi peab, on riigimaa. Kuni 2014. aastani oli tal maa kasutamise kokkulepe maavalitsusega, kes andis territooriumi sisuliselt tasuta, kuid enam kui kolm aastat tagasi läks kogu kaitseala Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kätte, kes korraldas poolloodusliku ala majandamiseks valikpakkumise.
Kolme konkurendi hulgast pakkus kõrgeima rendihinna – suisa 53 eurot hektarist aastas – MTÜ Maaveise Kaitse Ühing, kuhu ka Enn Tomson kuulub. Kokku tuli aastas seega maksta renti pea 6500 eurot. Tagantjärele selgub, et see oli valearvestus, sest ületas odavaimat pakkujat lausa 50 korda.
"Nende pakutav hind oli küll väga rõõmustav, suhteliselt kõrge, aga nad ei suutnud seda hinda tasuda. See osutus neile üle jõu käivaks," märkis RMK metsaülem Heiki Ärm.
Täna ütleb Enn Tomson, et kõrge hind pandi, sest konkurendi pakkumine oli teadaolevalt ligi 40 eurot hektarist. Tema sõnul oli prioriteet maa hobustele säilitada ja hiljem loodusmeestega hinnas kokku leppida.
"Teine aasta ka maksime kõik maksud ju ära. Lõpuks ütlesime, et tulge kokku, lepime kokku, et kui midagi maksame, siis mille pärast ma pean maksma selle metsa eest renti," rääkis Tomson.
120 hektarist pool on mets, millega Tomson midagi teha ei tohi. Lihtsa inimesena ei mõista 64-aastane ja eluaeg põllumajandusega tegelenud Tomson, et enampakkumisel RMK-ga sõlmitud lepingu alla rääkimine pole mitte ainult ebareaalne, vaid eeldatavasti ka ebaseaduslik.
"Peale pooleteist aastast vaidlust me jõudsime nii kaugele, et olime sunnitud selle lepingu ühepoolselt lõpetama," ütles Ärm.
"Novembris saatis RMK meile hoiatuskirja, et lõpetame teiega lepingu. Aga leping on siiani lõpetamata. Ja nüüd kui tahame neid maid kasutada, siis nad ütlevad, et meil ei ole õigust kasutada," kommenteeris Maaveiste Kaitseühingu juhatuse esimees Malle Unt.
Tomsoni MTÜ-l kogunes aja jooksul tuhandetesse eurodesse ulatuv rendivõlg ja RMK lõpetas lepingu seda enam, et nende väitel ei õnnestunud pärast hoiatuskirja saatmist ühingu inimestega ka kontakti saada – kirjad tulid tagasi ja kõnedele ei vastatud.
Kuna poollooduslikud kooslused vajavad aga pidevat hoolt, et mitte kinni kasvada, siis paar kuud tagasi korraldas RMK uue valikpakkumise.
"Leidsime uue rentniku, paraku eelmine rentnik, ei teagi mis põhjustel, ei osalenud seal," ütles Ärm.
Malle Undi sõnul ei teadnud MTÜ uuest valikpakkumisest. "Teadmatus ei vabanda, aga ma tänaseni tean, et need on meie maad. Mul on täna esimest korda selline kuulmine," lisas ta.
Hobused on loata võõral maal
Kes infolühises rohkem süüdi on, jääb lõpuni selgusetuks. Tänaseks on aga maa Tomsoni hobuste alt teistele välja renditud ja kari loata võõral maal.
Lisaks esitas PRIA Tomsonile tagasinõuded, sest hein polnud nende sõnul täpselt seitse sentimeetrit kõrge.
Tomsoni sõnul ei arvesta PRIA kontroll, et hobuse silmamõõt ei ole sama täpne kui niiduki tera. Kuigi Tomson jändas enda sõnul hobustega südamest ja armastusest, on temast tehtud pea kriminaal, kes võlgu tuhandeid eurosid.
Hetkel on ebaselge, mis sajast hobusest edasi saab, sest leping hollandlastega sätestab, et nad peavad kasvama kaitsealal, seda aga Tomsoni lähinaabrusest ei paista.
"Ainus küsimus praegu on, et maad oleks hobustel, see 68 hektarit. Mina veel kolm aastat olen nüüd riigile võlgu, et kari on tohutu ja võiks üle vabariigi igale alale minna," rääkis Tomson.
Ka Keskkonnaameti kinnitusel pole lähipiirkonnas nii suurt ala, kuhu sada hobust võiks minna.
"Meie poolest oleks ka ikkagi kõige parem lahendus, et nad jäävad siia, nad saavad siin väga hästi hakkama. Loodusele nad toovad ainult kasu. Oma tööga proovimegi uurida, milliseid tingimusi nad vajavad ja millisele maale nad veel sobiksid. Ehk õnnestub kuhugi edasi viia, vähemalt oma poolt karja," rääkis Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi esindaja Miina Lõoke.
Eestis on tuhandeid hektareid kasutamata kaitsealuseid poollooduslikke kooslusi, kuhu teoreetiliselt hobused panna. Keskkonnaamet on valmis hobustele uusi talunikke ka vahendama ja praeguste hobuste omanikega kokku juhatama. Kusjuures suurenenud karjast pool kuulub hollandlastele ja teine pool looduskaitseringile ehk loomad peavad leidma koha siin Eestis.
Enn Tomson pole aga kaotanud lootust, et saab osapooled kokku kutsutud, et hobused saaks jääda Lanksaarde. | Kujutage ette, et teil on sajapealine hobusekari, aga mitte kusagile neid panna. Selline mure on Läti piiri ääres Saarde vallas elaval Enn Tomsonil. Enn võib olla oma probleemides paljuski ise süüdi, aga selge on, et inimeste kokkukeeratud suure jama tõttu kannatavad kõige rohkem haruldast tõugu hobused. Kui ei näeks, siis ei usuks. Need pole kaadrid mõnest loodusfilmist ega vesternist, vaid argipäev Lõuna-Eestis. Läti piiri ääres Lanksaares galopeerivad ligi sada esmapilgul metsikut hobust. Nad saavad ise hakkama, kui neile antakse konkreetne ala. Enn Tomson on suurema osa oma elust elanud Lätis ja kolis siiapoole piiri uuesti seitseteist aastat tagasi. Omandas eesti keele ja on selle muljetavaldava karja peremees. Seda suurem oli üllatus, kui umbes kuu aega tagasi leidis ta oma hoolealused küla vahelt, sest keegi oli nad põldudelt ära ajanud. Ma mõtlesin, mida teha. Läksin meeste juurde, ma ei saanud aru, mis toimub. Ma mõtlesin, midagi on juhtunud. Nad ütlesid, nad on uued omanikud ja see on nende ärimaa ja teil siin pole midagi asja. Et aru saada, kuidas sada hobust sisuliselt koduta jäid, tuleb alustada kahe tuhande üheteistkümnendast aastast, kui Keskkonnaametiga võttis ühendust Hollandi mittetulundusühing, kes otsis Eestis kohta, kuhu paigutada koniku tõugu hobused. Siin varem esindamata konikud on poolmetsikud loomad, kes saavad ise looduses hakkama ega vaja lisasööta. Vahendaja küsis meie käest, et kas meil on - ta teadis, et meil on sellised rohumaad olemas kaitsealadel, et aga kas meil on ka sellised talumehed, kes oleksid nõus selliseid hobuseid võtma ja et kas me oleksime nõus vahendama ja nii-öelda aitama leida neid. Ja ja siis nii-öelda me kammisime oma talumehed läbi ja ja siis nii-öelda sellel kahel kaitsealal jäid siis huvilised, kaks tükki nii-öelda pinnale. Lõpuks sõlmis Hollandi MTÜ lepingud, millega läks kakskümmend neli hobust Soomaale ja kakskümmend kolm Lanksaarde. Kuna füüsiline isik lepingut sõlmida ei saanud, kirjutas Ennu asemel lepingule alla MTÜ Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering. Talunik Ennuga tehti omakorda suusõnaline kokkulepe, et tema hakkab hobuseid pidama. Nii ka läks ja elevust oli algul palju. Nii kui hobused toodi, siis kohe ei teadnud nende käitumist ja nad otsisid uued alad ja esimese mai, esimese mai pidu nad tõmmasid see kakskümmend kolm pealine kari ütleime olid - olid Tali vahel. Siis oli ilus päikesepaisteline päev ja kõik olid väikemaikades, kõik filmisid ja fotografeerisid, nii et selline mõnus. Aga meil, kes ma pidin neid tagasi saama, see enam polnud mõnus. Kui alguses oli Ennul pidada paarkümmend hobust, siis tänaseks on kari kasvanud ligemale sajapealiseks. Enn tulevad auto kallale sul seal. Söövad ära, siin on mitu autot üle värvida saadud. See on kõik ära näritud. Miks nad autosid tahavad? Soola need, talve kui läheb, soolavett tahavad. Viimased kuus aastat ongi Lanksaare niitudel olnud justkui hobuste paradiis. Sama ei saa aga paraku öelda teise Eestisse jõudnud konikukarja kohta. Soomaa tingimused olid oluliselt märjemad ja kehvemad. Seal pool karjast järgmise kahe-kolme aasta jooksul hukkus ja teine pool, kümme siis lõpuks jõudsid siia samasse Ennu juurde Lanksaarde. Vähemalt meile teadaolevalt on see kari siin kõige põhjapoolsem lisasöödata kari, ehk siis talunik Enn ega keegi teine ei anna neile lisasüüa. Et nad saavadki looduses ise hakkama ja sellepärast sobivadki siia looduskaitseala hooldama väga hästi. Vähemalt eemalt vaadates hobused näevad hästitoidetud, ilusad, puhtad välja, annavad järglasi. Selles mõttes ma arvan, et kui igale teisele eestimaalasele mulle tundub, et nendega on hästi seal. Eestis on palju poollooduslikke kooslusi, mis vajavad hoolt. Keskkonnaameti jaoks on suur rõõm, kui vähemalt see ala siin on korralikult hoolitsetud. Enn võttis küll hobused esialgu lahkest südamest, kuid hiljem sai PRIA-le esitada taotluse toetuse saamiseks. Hobuseid sellistele kaitsealadele soovitab Enn mujalegi. Kõik need märgalad, kus ei saa mitte üks tehnika peale, võsa kõik nad puhastavad ära äärest, mis ta võtavad. Nad hooldavad ideaalselt. Siin on tuleb aeg, kui vaja, ta on väetatud. Siin tulevad kohe igasugused putukad, linnud tulevad, looma... Paraku on nüüd neljajalgsete niidukitega tekkinud mure. Ligi saja kahekümnene hektariline kaitseala, kus Enn loomi peab, on riigimaa. Kuni kahe tuhande neljateistkümnenda aastani oli tal maa kasutamise kokkulepe maavalitsusega, kes andis territooriumi sisuliselt tasuta. Kuid enam kui kolm aastat tagasi läks kogu kaitseala Riigimetsa Majandamise Keskuse kätte, kes korraldas poolloodusliku ala majandamise valikpakkumise. Kolme konkurendi hulgast pakkus kõrgeima rendihinna - suisa viiskümmend kolm eurot hektarist aastas - MTÜ Maaveise Kaitse Ühing, kuhu ka Enn kuulub. Kokku tuli aastas seega maksta renti pea kuus tuhat viissada eurot. Tagantjärele selgub, et see oli valearvestus, sest ületas odavaimat pakkumist lausa viiskümmend korda. Pakutud hind oli küll väga-väga rõõmustav, suhteliselt kõrge, aga nad ei suutnud seda hinda nagu tasuda. See osutus neile ülejõukäivaks. Täna ütleb Enn, et kõrge hind pandi, sest konkurendi pakkumine oli teadaolevalt ligi nelikümmend eurot hektarist. Tema sõnul oli prioriteet maa hobustele säilitada ja hiljem loodusmeestega hinnas kokku leppida. Lõpuks ütlesime, et tulge kokku, lepime kokku ja kui midagi ka maksamegi läbi Keskkonna nii kaua kui raha tagasi saame, nii kaua, mille pärast ma pean selle tehtud metsa eest maksma renti? Ja tagatarkemaks - saja kahekümnest hektarist pool on mets, millega ta midagi teha ei tohi. Lihtsa inimesena ei mõista kuuekümne nelja aastane ja eluaeg põllumajandusega tegelenud Enn, et enampakkumisel RMK-ga sõlmitud lepingu allarääkimine pole mitte ainult ebareaalne, vaid eeldatavasti ka ebaseaduslik. Peale sellist pooleteistaastast vaidlust me jõudsime siis nii kaugele, et me olime sunnitud selle lepingu ühepoolselt lõpetama. RMK novembris saatis meile hoiatuskirja, et lõpetame teiega lepingu. Ennu MTÜ-l kogunes aja jooksul tuhandetesse eurodesse ulatuv rendivõlg ja RMK lõpetas lepingu seda enam, et nende väitel ei õnnestunud pärast hoiatuskirja saatmist ühingu inimestega ka kontakti saada. Kirjad tulid tagasi ja kõnedele ei vastatud. Kuna poollooduslikud kooslused vajavad aga pidevat hoolt, et mitte kinni kasvada, siis paar kuud tagasi korraldas RMK uue valikpakkumise. Leidsime uue rentniku. Paraku eelmine rentnik ei tea mis põhjustel ei osalenud seal. Aga me ei teadnud. Teadmatus ei vabanda muidugi, aga ma tänaseni tean, et need on meie maad. Nad nii on teinud. Mul on täna esimest korda selline kuulmine. Kes infolühises rohkem süüdi on, jääb lõpuni selgusetuks. Tänaseks on maa Ennu hobuste alt teistele välja renditud ja kari loata võõral maal. Tagatipuks lendas Ennule selga toetusi maksnud PRIA, kes esitas tagasinõude, sest hein polnud nende sõnul täpselt seitse sentimeetrit kõrge. Ennu sõnul ei arvesta PRIA kontroll, et hobuse silmamõõt ei ole sama täpne kui niiduki tera. Kuigi Enn jändas enda sõnul hobustega südamest ja armastusest, on temast tehtud pea kriminaal, kes võlgneb tuhandeid eurosid. Hetkel on ebaselge, mis sajast hobusest edasi saab, sest leping hollandlastega sätestab, et nad peavad kasvama kaitsealal. Seda aga Ennu lähinaabrusest ei paista. Ainuke küsimus praegu on, et maad oleks hobustel see kuuskümmend kaheksa hektarit kaujemal. Mina hobustest senti ei ole saanud kolm aastat, praegu olen riigile võlgu selle eest, et kari on tohutu ja võiks üle vabariigi igale alale minna. Kui lihtsalt vaadata ka suuremal pilgul ringi, et kas seal on selliseid kaitsealuseid rohumaid, kuhu siis nii-öelda kellegi teise kätte võiksid hobused minna, siis ausalt öeldes ei ole. Arvestades seda hobuste hulka, sada, circa sada, siis ausalt öeldes ei ole. Meie poolest oleks ka ikkagi kõige parem lahendus, et nad jääksid siia, sest et tundub, et nad saavad siin väga hästi hakkama. Loodusele nad toovad ainult kasu. Et meie poolest võiksid nad siin olla. Aga nüüd oma tööga üritamegi uurida, et kuidas nad siin hakkama saavad ja millisele maale nad veel sobiksid, et äkki õnnestub neid kuhugi kuhugi Eestis edasi viia, vähemalt oma pool karja. | WEBVTT
1
00:00:00.340 --> 00:00:04.960
Kujutage ette, et teil on sajapealine hobusekari, aga mitte kusagile neid panna.
2
00:00:05.000 --> 00:00:09.460
Selline mure on Läti piiri ääres Saarde vallas elaval Enn Tomsonil.
3
00:00:09.940 --> 00:00:19.841
Enn võib olla oma probleemides paljuski ise süüdi, aga selge on, et inimeste kokkukeeratud suure jama tõttu kannatavad kõige rohkem haruldast tõugu hobused.
4
00:00:26.781 --> 00:00:28.501
Kui ei näeks, siis ei usuks.
5
00:00:28.541 --> 00:00:34.261
Need pole kaadrid mõnest loodusfilmist ega vesternist, vaid argipäev Lõuna-Eestis.
6
00:00:34.901 --> 00:00:40.441
Läti piiri ääres Lanksaares galopeerivad ligi sada esmapilgul metsikut hobust.
7
00:00:41.381 --> 00:00:44.181
Nad saavad ise hakkama, kui neile antakse konkreetne ala.
8
00:00:44.381 --> 00:00:52.082
Enn Tomson on suurema osa oma elust elanud Lätis ja kolis siiapoole piiri uuesti seitseteist aastat tagasi.
9
00:00:52.682 --> 00:00:56.642
Omandas eesti keele ja on selle muljetavaldava karja peremees.
10
00:00:57.742 --> 00:01:05.522
Seda suurem oli üllatus, kui umbes kuu aega tagasi leidis ta oma hoolealused küla vahelt, sest keegi oli nad põldudelt ära ajanud.
11
00:01:05.562 --> 00:01:07.302
Ma mõtlesin, mida teha.
12
00:01:07.342 --> 00:01:12.242
Läksin meeste juurde, ma ei saanud aru, mis toimub.
13
00:01:12.282 --> 00:01:13.642
Ma mõtlesin, midagi on juhtunud.
14
00:01:13.902 --> 00:01:20.842
Nad ütlesid, nad on uued omanikud ja see on nende ärimaa ja teil siin pole midagi asja.
15
00:01:20.882 --> 00:01:37.463
Et aru saada, kuidas sada hobust sisuliselt koduta jäid, tuleb alustada kahe tuhande üheteistkümnendast aastast, kui Keskkonnaametiga võttis ühendust Hollandi mittetulundusühing, kes otsis Eestis kohta, kuhu paigutada koniku tõugu hobused.
16
00:01:38.363 --> 00:01:44.983
Siin varem esindamata konikud on poolmetsikud loomad, kes saavad ise looduses hakkama ega vaja lisasööta.
17
00:01:45.623 --> 00:01:58.084
Vahendaja küsis meie käest, et kas meil on - ta teadis, et meil on sellised rohumaad olemas kaitsealadel, et aga kas meil on ka sellised talumehed, kes oleksid nõus selliseid hobuseid võtma ja et kas me oleksime nõus vahendama ja nii-öelda aitama leida neid.
18
00:01:58.124 --> 00:02:08.904
Ja ja siis nii-öelda me kammisime oma talumehed läbi ja ja siis nii-öelda sellel kahel kaitsealal jäid siis huvilised, kaks tükki nii-öelda pinnale.
19
00:02:08.944 --> 00:02:16.584
Lõpuks sõlmis Hollandi MTÜ lepingud, millega läks kakskümmend neli hobust Soomaale ja kakskümmend kolm Lanksaarde.
20
00:02:17.404 --> 00:02:24.644
Kuna füüsiline isik lepingut sõlmida ei saanud, kirjutas Ennu asemel lepingule alla MTÜ Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
21
00:02:25.324 --> 00:02:30.584
Talunik Ennuga tehti omakorda suusõnaline kokkulepe, et tema hakkab hobuseid pidama.
22
00:02:31.185 --> 00:02:33.805
Nii ka läks ja elevust oli algul palju.
23
00:02:33.845 --> 00:02:51.225
Nii kui hobused toodi, siis kohe ei teadnud nende käitumist ja nad otsisid uued alad ja esimese mai, esimese mai pidu nad tõmmasid see kakskümmend kolm pealine kari ütleime olid - olid Tali vahel.
24
00:02:51.265 --> 00:03:00.185
Siis oli ilus päikesepaisteline päev ja kõik olid väikemaikades, kõik filmisid ja fotografeerisid, nii et selline mõnus.
25
00:03:00.345 --> 00:03:05.666
Aga meil, kes ma pidin neid tagasi saama, see enam polnud mõnus.
26
00:03:05.706 --> 00:03:15.466
Kui alguses oli Ennul pidada paarkümmend hobust, siis tänaseks on kari kasvanud ligemale sajapealiseks.
27
00:03:16.426 --> 00:03:17.986
Enn tulevad auto kallale sul seal.
28
00:03:18.026 --> 00:03:21.946
Söövad ära, siin on mitu autot üle värvida saadud.
29
00:03:22.566 --> 00:03:23.846
See on kõik ära näritud.
30
00:03:25.586 --> 00:03:26.626
Miks nad autosid tahavad?
31
00:03:26.746 --> 00:03:30.226
Soola need, talve kui läheb, soolavett tahavad.
32
00:03:30.266 --> 00:03:36.446
Viimased kuus aastat ongi Lanksaare niitudel olnud justkui hobuste paradiis.
33
00:03:37.066 --> 00:03:41.467
Sama ei saa aga paraku öelda teise Eestisse jõudnud konikukarja kohta.
34
00:03:42.267 --> 00:03:44.687
Soomaa tingimused olid oluliselt märjemad ja kehvemad.
35
00:03:44.967 --> 00:03:55.567
Seal pool karjast järgmise kahe-kolme aasta jooksul hukkus ja teine pool, kümme siis lõpuks jõudsid siia samasse Ennu juurde Lanksaarde.
36
00:03:55.667 --> 00:04:04.687
Vähemalt meile teadaolevalt on see kari siin kõige põhjapoolsem lisasöödata kari, ehk siis talunik Enn ega keegi teine ei anna neile lisasüüa.
37
00:04:04.987 --> 00:04:10.127
Et nad saavadki looduses ise hakkama ja sellepärast sobivadki siia looduskaitseala hooldama väga hästi.
38
00:04:10.167 --> 00:04:19.168
Vähemalt eemalt vaadates hobused näevad hästitoidetud, ilusad, puhtad välja, annavad järglasi.
39
00:04:19.608 --> 00:04:24.388
Selles mõttes ma arvan, et kui igale teisele eestimaalasele mulle tundub, et nendega on hästi seal.
40
00:04:25.288 --> 00:04:28.848
Eestis on palju poollooduslikke kooslusi, mis vajavad hoolt.
41
00:04:29.328 --> 00:04:34.508
Keskkonnaameti jaoks on suur rõõm, kui vähemalt see ala siin on korralikult hoolitsetud.
42
00:04:35.188 --> 00:04:41.608
Enn võttis küll hobused esialgu lahkest südamest, kuid hiljem sai PRIA-le esitada taotluse toetuse saamiseks.
43
00:04:42.228 --> 00:04:45.349
Hobuseid sellistele kaitsealadele soovitab Enn mujalegi.
44
00:04:46.029 --> 00:04:54.049
Kõik need märgalad, kus ei saa mitte üks tehnika peale, võsa kõik nad puhastavad ära äärest, mis ta võtavad.
45
00:04:54.469 --> 00:04:55.809
Nad hooldavad ideaalselt.
46
00:04:55.849 --> 00:04:58.589
Siin on tuleb aeg, kui vaja, ta on väetatud.
47
00:04:58.629 --> 00:05:02.749
Siin tulevad kohe igasugused putukad, linnud tulevad, looma...
48
00:05:02.789 --> 00:05:07.629
Paraku on nüüd neljajalgsete niidukitega tekkinud mure.
49
00:05:07.669 --> 00:05:12.989
Ligi saja kahekümnene hektariline kaitseala, kus Enn loomi peab, on riigimaa.
50
00:05:13.029 --> 00:05:21.410
Kuni kahe tuhande neljateistkümnenda aastani oli tal maa kasutamise kokkulepe maavalitsusega, kes andis territooriumi sisuliselt tasuta.
51
00:05:21.450 --> 00:05:31.230
Kuid enam kui kolm aastat tagasi läks kogu kaitseala Riigimetsa Majandamise Keskuse kätte, kes korraldas poolloodusliku ala majandamise valikpakkumise.
52
00:05:31.270 --> 00:05:40.990
Kolme konkurendi hulgast pakkus kõrgeima rendihinna - suisa viiskümmend kolm eurot hektarist aastas - MTÜ Maaveise Kaitse Ühing, kuhu ka Enn kuulub.
53
00:05:41.510 --> 00:05:45.410
Kokku tuli aastas seega maksta renti pea kuus tuhat viissada eurot.
54
00:05:45.450 --> 00:05:52.471
Tagantjärele selgub, et see oli valearvestus, sest ületas odavaimat pakkumist lausa viiskümmend korda.
55
00:05:53.211 --> 00:06:01.991
Pakutud hind oli küll väga-väga rõõmustav, suhteliselt kõrge, aga nad ei suutnud seda hinda nagu tasuda.
56
00:06:02.031 --> 00:06:03.771
See osutus neile ülejõukäivaks.
57
00:06:04.491 --> 00:06:11.751
Täna ütleb Enn, et kõrge hind pandi, sest konkurendi pakkumine oli teadaolevalt ligi nelikümmend eurot hektarist.
58
00:06:12.331 --> 00:06:18.771
Tema sõnul oli prioriteet maa hobustele säilitada ja hiljem loodusmeestega hinnas kokku leppida.
59
00:06:19.551 --> 00:06:30.772
Lõpuks ütlesime, et tulge kokku, lepime kokku ja kui midagi ka maksamegi läbi Keskkonna nii kaua kui raha tagasi saame, nii kaua, mille pärast ma pean selle tehtud metsa eest maksma renti?
60
00:06:30.812 --> 00:06:37.152
Ja tagatarkemaks - saja kahekümnest hektarist pool on mets, millega ta midagi teha ei tohi.
61
00:06:38.072 --> 00:06:52.152
Lihtsa inimesena ei mõista kuuekümne nelja aastane ja eluaeg põllumajandusega tegelenud Enn, et enampakkumisel RMK-ga sõlmitud lepingu allarääkimine pole mitte ainult ebareaalne, vaid eeldatavasti ka ebaseaduslik.
62
00:06:52.992 --> 00:07:02.113
Peale sellist pooleteistaastast vaidlust me jõudsime siis nii kaugele, et me olime sunnitud selle lepingu ühepoolselt lõpetama.
63
00:07:02.153 --> 00:07:13.333
RMK novembris saatis meile hoiatuskirja, et lõpetame teiega lepingu.
64
00:07:13.373 --> 00:07:27.033
Ennu MTÜ-l kogunes aja jooksul tuhandetesse eurodesse ulatuv rendivõlg ja RMK lõpetas lepingu seda enam, et nende väitel ei õnnestunud pärast hoiatuskirja saatmist ühingu inimestega ka kontakti saada.
65
00:07:27.593 --> 00:07:30.053
Kirjad tulid tagasi ja kõnedele ei vastatud.
66
00:07:30.093 --> 00:07:39.734
Kuna poollooduslikud kooslused vajavad aga pidevat hoolt, et mitte kinni kasvada, siis paar kuud tagasi korraldas RMK uue valikpakkumise.
67
00:07:40.434 --> 00:07:41.834
Leidsime uue rentniku.
68
00:07:41.874 --> 00:07:48.474
Paraku eelmine rentnik ei tea mis põhjustel ei osalenud seal.
69
00:07:48.514 --> 00:07:49.734
Aga me ei teadnud.
70
00:07:49.774 --> 00:07:57.874
Teadmatus ei vabanda muidugi, aga ma tänaseni tean, et need on meie maad.
71
00:07:58.014 --> 00:07:58.994
Nad nii on teinud.
72
00:07:59.034 --> 00:08:02.054
Mul on täna esimest korda selline kuulmine.
73
00:08:02.094 --> 00:08:07.335
Kes infolühises rohkem süüdi on, jääb lõpuni selgusetuks.
74
00:08:07.775 --> 00:08:12.855
Tänaseks on maa Ennu hobuste alt teistele välja renditud ja kari loata võõral maal.
75
00:08:12.915 --> 00:08:22.335
Tagatipuks lendas Ennule selga toetusi maksnud PRIA, kes esitas tagasinõude, sest hein polnud nende sõnul täpselt seitse sentimeetrit kõrge.
76
00:08:23.015 --> 00:08:28.395
Ennu sõnul ei arvesta PRIA kontroll, et hobuse silmamõõt ei ole sama täpne kui niiduki tera.
77
00:08:29.115 --> 00:08:36.315
Kuigi Enn jändas enda sõnul hobustega südamest ja armastusest, on temast tehtud pea kriminaal, kes võlgneb tuhandeid eurosid.
78
00:08:36.915 --> 00:08:44.516
Hetkel on ebaselge, mis sajast hobusest edasi saab, sest leping hollandlastega sätestab, et nad peavad kasvama kaitsealal.
79
00:08:44.556 --> 00:08:47.296
Seda aga Ennu lähinaabrusest ei paista.
80
00:08:48.116 --> 00:08:54.736
Ainuke küsimus praegu on, et maad oleks hobustel see kuuskümmend kaheksa hektarit kaujemal.
81
00:08:54.776 --> 00:09:06.016
Mina hobustest senti ei ole saanud kolm aastat, praegu olen riigile võlgu selle eest, et kari on tohutu ja võiks üle vabariigi igale alale minna.
82
00:09:06.056 --> 00:09:14.217
Kui lihtsalt vaadata ka suuremal pilgul ringi, et kas seal on selliseid kaitsealuseid rohumaid, kuhu siis nii-öelda kellegi teise kätte võiksid hobused minna, siis ausalt öeldes ei ole.
83
00:09:14.257 --> 00:09:19.097
Arvestades seda hobuste hulka, sada, circa sada, siis ausalt öeldes ei ole.
84
00:09:19.137 --> 00:09:24.717
Meie poolest oleks ka ikkagi kõige parem lahendus, et nad jääksid siia, sest et tundub, et nad saavad siin väga hästi hakkama.
85
00:09:24.757 --> 00:09:26.797
Loodusele nad toovad ainult kasu.
86
00:09:26.837 --> 00:09:28.497
Et meie poolest võiksid nad siin olla.
87
00:09:29.097 --> 00:09:40.257
Aga nüüd oma tööga üritamegi uurida, et kuidas nad siin hakkama saavad ja millisele maale nad veel sobiksid, et äkki õnnestub neid kuhugi kuhugi Eestis edasi viia, vähemalt oma pool karja.
|
tagurdava-veoki-alla-jaanud-reservvaelane-sai-oppusel-viga | https://www.err.ee/596293/tagurdava-veoki-alla-jaanud-reservvaelane-sai-oppusel-viga | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/675963/v/master.m3u8 | Tagurdava veoki alla jäänud reservväelane sai õppusel viga | Teisipäeva pealelõunal sai Männiku harjutusalal raskelt viga õppekogunemisel osalenud reservväelane, kui tagurdanud veoauto talle otsa sõitis. | Kaitseväelased andsid kannatanule kohapeal esmaabi ning kiirabi toimetas ta Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Reservväelase tervislik seisund on stabiilne ning tema elu ohus ei ole. Tema lähedasi on juhtunust teavitatud.
Õnnetus juhtus Männiku harjutusalal taktikalise harjutuse raames. Rühm oli veoautodega rännakul ja jäi seisma imiteeritud miinivälja ees.
Esimeses autos asunud meeskonnaülem jalastus ala kontrollimiseks ning liikus sõiduki taha, et see alast välja juhatada. Tekkis tulevahetus imiteeritud vastasega, meeskonnaülem varjus auto taha ning samal ajal alustas autojuht tagurdamist, et tulekontaktist eemalduda.
Tagurdades ei näinud autojuht, et tema sõiduki taha jäi kaasvõitleja ja sõitis talle otsa.
Kaitseväe staabi- ja sidepataljoni kolonelleitnant Rene Innos rääkis "Ringvaates, et miks see konkreetne õnnetus juhtus, selgitab välja uurimine.
Innos rääkis, et temale teadaolevalt on viga saanud reservväelane raskes seisus, aga stabiilne ja on lootust, et ta paraneb. Ta lisas, et ta elu ohus ei ole.
Innose hinnangul oli tegemist õnnetu teineteisest möödarääkimisega. | Ja me jätkame teemal, millel võib-olla ei tahaks jätkata, nimelt Kevadtormi-nimeline kõige suurem õppus on alanud ja seal juhtus paar päeva tagasi Männikul selline õnnetus, et üks reservväelane sõitis teisele õnnetul kombel otsa ja teine viidi haiglasse on siis, ma ei tea, stabiilses seisus nagu ma olen kuulnud. Mis siis täpsemalt seal Männiku polügoonil juhtus? Tere. Kõigepealt alustaks sellest, et väga kahju, et sellised õnnetused üldse juhtuvad ja siinkohal siis kogu Kaitseväe poolt soovin sellele võitlejale kiiret paranemist. Aga juhtus see, et toimus taktikaline õppus, rühm harjutas erinevaid varitsusevastaseid drille. Antud juhul harjutati seda, et kuidas eemalduda varitsusest siis, kui on ees miinitõke ja edasi sõita ei saa. Oli kolm autot tee peal ja juhtus siis see intsident esimese autoga. Autos oli siis kolmeliikmeline meeskond: meeskonnaülem, sidemees ja autojuht. Ja saades kokku miinitõkkega, auto peatus ja nii nagu meil drillid ette näevad, meeskonnaülem ja sidemees jalastusid ja julgestasid autot. Neil tekkis küsimus, kas nad on ohutul alal, ehk siis kas nad on sõitnud juba miinivälja sisse või ei ole sõitnud. Kui selline küsimus tekib, siis me alati peame käsitsema ala meile ohtlikuna. Seega võeti vastu otsus, et auto ja noh kogu see auto ja meeskond tuleb evakueerida ohutule alale, mille jaoks meeskonnaülem läks auto tagumise otsa juurde ja sidemees läks teisele poole autot ja sisuliselt seisis siis auto tulekujälgedes, sest see on ju kõige ohutum koht. Ja hakkas siis korraldama auto väljatõmbamist miinitõkkest. Samal ajal paraku algas varitsus, ehk siis tekkis tulevahetus, kontakt, nagu me seda kutsume, mille tulemusena kõik siis loomulikult varjusid, algas vastutuli ja autojuht samamoodi sattudes siis, nagu tekkis tulekontakt, teab, et ta peab sellest välja sõitma. Ja autojuht küsis kõrval olnud siis väljas olnud sidemehe käest, et kas tagant on puhas. Ta sai vastuse, et ei, et meeskonnaülem on seal. Aga paraku juhtus nii, et autojuht millegipärast kuulis seda valesti või ta oli veendunud, igal juhul ta oli veendunud, et tagant on puhas ja hakkas tagurdama, mille tulemusena sõitiski meeskonnaülemale otsa. Ma saan aru, et ta ei sõitnud mitte otsa, vaid ta sõitis ratastega ühest korra üle, teist korda üle, et see oli nagu siuke päris ränk õnnetus. Sõitis autoga üle, jah. Ränk õnnetus. Mis seisus siis see reservväelane, kes õppustel oli, mis seisus ta praegu on, kuidas ta tervis on? No nii palju kui mulle hetkel teada on, siis ta on raskes seisus, aga ta on tõesti stabiilne ja on lootust paraneda. Et ta elu ohus ei ole hetkeseisuga? Hetkel ei ole. Mis siis teha, et selliseid selliseid asju vältida, miks see õnnetus juhtus? Olete nüüd sellest on paar päeva mööda läinud, läbi mõelnud, miks selliseid, miks selline asi juhtus? Seda sellele küsimusele on raske vastata juba seetõttu, et noh Kaitseväes me väga palju paneme rõhku sellele ohutustehnikale ja üritame oma harjutusi teha võimalikult ohutult. Kasutades nii isiku isikukaitsevahendeid kui üritame kõikvõimalikke plahvatavaid asju meile võimalikult ohutuna, noh ohutuna hoida ja hankida, et nad oleks inimesele ohutud, aga paraku ikkagi need õnnetused juhtuvad. Miks see konkreetne õnnetus juhtus, seda selgitab välja jätkuvalt uurimine. Et esialgsed ütlused minu kui väeülema poolt on võetud. Uurimist tegelikult viib läbi ka sõjaväepolitsei paralleelselt, kes siis vaatab sellele nagu neutraalselt otsa, et mis siis tegelikult juhtus ja toimus. No tegelikult Kevadtorm on ju ülisuur õppus, sealt võtavad osa tuhanded, ühelt poolt kaitseteenistuse lõpetavad siis tavalised ohvitserid, lisaks sellele lisaks ka väga palju reservväelasi, kes tõesti on siis kutsutud ja võib-olla ei teagi sellest mitte midagi, kas põhjus oli ka selles, et kutsutakse inimene, kes nagu sõjaväeteenistusega otseselt ei tegele, ta ei mäletagi, ta ei teagi, kuidas seal käituda tuleb või see ei ole asjaolu? Selle üksuse puhul reservväelased olid ajateenistuses alles paar aastat tagasi. Ja nad olid olnud metsas juba noh neli päeva, olid juba harjutanud. Et ei, ja loomulikult, et see intsident, mis ette mängiti, oli küll neile üllatus, aga nad olid neid harjutanud ennem teoreetiliselt tahvli peal, metsas läbi joonistanud, mis tuleb teha, kuidas teha, et selles mõttes antud juhul mina näen seda kui noh möödarääkimist sidemehe ja autojuhi vahel. Kas midagi muudate, sest Kevadtorm kui kaua see täpselt veel kestab? See kestab ju mitu nädalat? Jah, kahekümne kuuendal ta lõppeb. Et kas midagi selles süsteemis te kavatsete nüüd muuta, kas midagi teistmoodi teha, et Kevadtormi lõpuni keegi enam viga ei saaks? Mida me teha saame on see, et rõhutada ja rõhutada ohutustehnikat. Aga inimesi on palju, tehnikat on palju korraga koos, nii et ei oskagi. Et jääbki ainult loota sellele, et oleme tähelepanelikud nii enda ümber kui ka teiste vastu. Suur aitäh, Rene Innos. | WEBVTT
1
00:00:00.220 --> 00:00:22.921
Ja me jätkame teemal, millel võib-olla ei tahaks jätkata, nimelt Kevadtormi-nimeline kõige suurem õppus on alanud ja seal juhtus paar päeva tagasi Männikul selline õnnetus, et üks reservväelane sõitis teisele õnnetul kombel otsa ja teine viidi haiglasse on siis, ma ei tea, stabiilses seisus nagu ma olen kuulnud.
2
00:00:23.081 --> 00:00:25.961
Mis siis täpsemalt seal Männiku polügoonil juhtus?
3
00:00:26.501 --> 00:00:26.881
Tere.
4
00:00:27.581 --> 00:00:41.441
Kõigepealt alustaks sellest, et väga kahju, et sellised õnnetused üldse juhtuvad ja siinkohal siis kogu Kaitseväe poolt soovin sellele võitlejale kiiret paranemist.
5
00:00:41.481 --> 00:00:51.261
Aga juhtus see, et toimus taktikaline õppus, rühm harjutas erinevaid varitsusevastaseid drille.
6
00:00:52.661 --> 00:01:00.402
Antud juhul harjutati seda, et kuidas eemalduda varitsusest siis, kui on ees miinitõke ja edasi sõita ei saa.
7
00:01:02.042 --> 00:01:07.682
Oli kolm autot tee peal ja juhtus siis see intsident esimese autoga.
8
00:01:08.422 --> 00:01:12.702
Autos oli siis kolmeliikmeline meeskond: meeskonnaülem, sidemees ja autojuht.
9
00:01:12.802 --> 00:01:27.482
Ja saades kokku miinitõkkega, auto peatus ja nii nagu meil drillid ette näevad, meeskonnaülem ja sidemees jalastusid ja julgestasid autot.
10
00:01:29.022 --> 00:01:35.622
Neil tekkis küsimus, kas nad on ohutul alal, ehk siis kas nad on sõitnud juba miinivälja sisse või ei ole sõitnud.
11
00:01:35.662 --> 00:01:41.583
Kui selline küsimus tekib, siis me alati peame käsitsema ala meile ohtlikuna.
12
00:01:41.623 --> 00:02:04.563
Seega võeti vastu otsus, et auto ja noh kogu see auto ja meeskond tuleb evakueerida ohutule alale, mille jaoks meeskonnaülem läks auto tagumise otsa juurde ja sidemees läks teisele poole autot ja sisuliselt seisis siis auto tulekujälgedes, sest see on ju kõige ohutum koht.
13
00:02:04.603 --> 00:02:11.343
Ja hakkas siis korraldama auto väljatõmbamist miinitõkkest.
14
00:02:11.383 --> 00:02:37.044
Samal ajal paraku algas varitsus, ehk siis tekkis tulevahetus, kontakt, nagu me seda kutsume, mille tulemusena kõik siis loomulikult varjusid, algas vastutuli ja autojuht samamoodi sattudes siis, nagu tekkis tulekontakt, teab, et ta peab sellest välja sõitma.
15
00:02:37.084 --> 00:02:44.644
Ja autojuht küsis kõrval olnud siis väljas olnud sidemehe käest, et kas tagant on puhas.
16
00:02:45.904 --> 00:02:48.564
Ta sai vastuse, et ei, et meeskonnaülem on seal.
17
00:02:48.604 --> 00:03:05.225
Aga paraku juhtus nii, et autojuht millegipärast kuulis seda valesti või ta oli veendunud, igal juhul ta oli veendunud, et tagant on puhas ja hakkas tagurdama, mille tulemusena sõitiski meeskonnaülemale otsa.
18
00:03:05.925 --> 00:03:11.105
Ma saan aru, et ta ei sõitnud mitte otsa, vaid ta sõitis ratastega ühest korra üle, teist korda üle, et see oli nagu siuke päris ränk õnnetus.
19
00:03:11.145 --> 00:03:11.885
Sõitis autoga üle, jah.
20
00:03:12.625 --> 00:03:13.805
Ränk õnnetus.
21
00:03:14.325 --> 00:03:20.105
Mis seisus siis see reservväelane, kes õppustel oli, mis seisus ta praegu on, kuidas ta tervis on?
22
00:03:20.845 --> 00:03:29.725
No nii palju kui mulle hetkel teada on, siis ta on raskes seisus, aga ta on tõesti stabiilne ja on lootust paraneda.
23
00:03:30.125 --> 00:03:31.585
Et ta elu ohus ei ole hetkeseisuga?
24
00:03:31.625 --> 00:03:32.205
Hetkel ei ole.
25
00:03:32.665 --> 00:03:37.206
Mis siis teha, et selliseid selliseid asju vältida, miks see õnnetus juhtus?
26
00:03:37.246 --> 00:03:42.346
Olete nüüd sellest on paar päeva mööda läinud, läbi mõelnud, miks selliseid, miks selline asi juhtus?
27
00:03:43.846 --> 00:03:56.706
Seda sellele küsimusele on raske vastata juba seetõttu, et noh Kaitseväes me väga palju paneme rõhku sellele ohutustehnikale ja üritame oma harjutusi teha võimalikult ohutult.
28
00:03:57.826 --> 00:04:13.906
Kasutades nii isiku isikukaitsevahendeid kui üritame kõikvõimalikke plahvatavaid asju meile võimalikult ohutuna, noh ohutuna hoida ja hankida, et nad oleks inimesele ohutud, aga paraku ikkagi need õnnetused juhtuvad.
29
00:04:14.486 --> 00:04:19.087
Miks see konkreetne õnnetus juhtus, seda selgitab välja jätkuvalt uurimine.
30
00:04:19.507 --> 00:04:24.287
Et esialgsed ütlused minu kui väeülema poolt on võetud.
31
00:04:25.147 --> 00:04:33.987
Uurimist tegelikult viib läbi ka sõjaväepolitsei paralleelselt, kes siis vaatab sellele nagu neutraalselt otsa, et mis siis tegelikult juhtus ja toimus.
32
00:04:34.027 --> 00:04:59.028
No tegelikult Kevadtorm on ju ülisuur õppus, sealt võtavad osa tuhanded, ühelt poolt kaitseteenistuse lõpetavad siis tavalised ohvitserid, lisaks sellele lisaks ka väga palju reservväelasi, kes tõesti on siis kutsutud ja võib-olla ei teagi sellest mitte midagi, kas põhjus oli ka selles, et kutsutakse inimene, kes nagu sõjaväeteenistusega otseselt ei tegele, ta ei mäletagi, ta ei teagi, kuidas seal käituda tuleb või see ei ole asjaolu?
33
00:04:59.068 --> 00:05:04.828
Selle üksuse puhul reservväelased olid ajateenistuses alles paar aastat tagasi.
34
00:05:04.868 --> 00:05:10.008
Ja nad olid olnud metsas juba noh neli päeva, olid juba harjutanud.
35
00:05:10.048 --> 00:05:37.629
Et ei, ja loomulikult, et see intsident, mis ette mängiti, oli küll neile üllatus, aga nad olid neid harjutanud ennem teoreetiliselt tahvli peal, metsas läbi joonistanud, mis tuleb teha, kuidas teha, et selles mõttes antud juhul mina näen seda kui noh möödarääkimist sidemehe ja autojuhi vahel.
36
00:05:37.949 --> 00:05:41.289
Kas midagi muudate, sest Kevadtorm kui kaua see täpselt veel kestab?
37
00:05:41.329 --> 00:05:42.509
See kestab ju mitu nädalat?
38
00:05:43.509 --> 00:05:45.069
Jah, kahekümne kuuendal ta lõppeb.
39
00:05:45.369 --> 00:05:53.889
Et kas midagi selles süsteemis te kavatsete nüüd muuta, kas midagi teistmoodi teha, et Kevadtormi lõpuni keegi enam viga ei saaks?
40
00:05:56.409 --> 00:05:59.849
Mida me teha saame on see, et rõhutada ja rõhutada ohutustehnikat.
41
00:05:59.889 --> 00:06:09.349
Aga inimesi on palju, tehnikat on palju korraga koos, nii et ei oskagi.
42
00:06:09.649 --> 00:06:17.810
Et jääbki ainult loota sellele, et oleme tähelepanelikud nii enda ümber kui ka teiste vastu.
43
00:06:18.970 --> 00:06:20.190
Suur aitäh, Rene Innos.
|
kosenkranius-parnu-lennujaama-voiks-rahastada-turismimaksust | https://www.err.ee/596346/kosenkranius-parnu-lennujaama-voiks-rahastada-turismimaksust | https://vod.err.ee/hls/uudised/675939/v/master.m3u8 | Kosenkranius: Pärnu lennujaama võiks rahastada turismimaksust | Pärnus on puhkenud vaidlused selle üle, kust saada raha lennujaama tegevuskulude katmiseks, linnapea Romek Kosenkranius pakkus, et selle võiks lahendada turismimaks. | Riik on lubanud Pärnule lennujaama kordategemiseks 20 miljonit eurot, kuid tingimusel, et tegevuskulude katmiseks oleks lahendus olemas, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".
"Riik on teinud tingimusliku otsuse, et 20 miljonit eurot investeeritakse Pärnu lennuvälja, kuid opereerimiskulude- ja tulude vahe võib olla kuni üks miljon eurot, millest 400 000 eurot on valmis panema riik ja 600 000 eurot ootab Pärnu linnalt," märkis Kosenkranius.
Kosenkraniuse sõnul võiks lennuvälja sihtgrupp olla spaade maksujõuline klientuur Põhjamaadest.
"Kuna majutusasutuste käibemaksutõus jäi ära, siis ettepanek oli, et riik kehtestaks kohalikele omavalitsustele õiguse määrata linnamaks, mille suuruse saab kehtestada omavalitsus," ütles Kosenkranius.
Tema sõnul on selline maks paljudes riikides ja tavaliselt on see üks euro ööbimise pealt.
IRL-i aseesimehe, riigikogu liikme Andres Metsoja hinnangul tuleks kõigepealt analüüsida, keda turismimaks puudutab. "Kui ma võtan kas või Tervise Grupi näite, siis kui seal on 200 000 ööbimist aastas, siis see maksusumma olekski 200 000 eurot, kui me räägime ühest eurost ööbimise kohta. Kas see on proportsionaalne ja kas see on õiglane?" arutles Metsoja.
Tervis Grupi juhi Jaan Ratniku sõnul on majutusettevõtetelt seda lihtne võtta, kuid kodumajutusega tegelejad ei maksa üldse midagi.
"Ükskõik, mis majandusharust me räägime, mängureeglid peaksid olema kõigile võrdsed," ütles Ratnik ja lisas, et viimastel aastatel on aga hakanud levima nö jagamismajandus.
"Põhimõtteliselt on see, et erategijatel lastakse hoopis teistel alustel konkureerida. Eelmisel aastal linnaspetsialistid lugesid kokku, et umbes pooled olid erapindadel majutuse pakkujad. Kindlasti on eravaldkonnas ka ausaid ettevõtjaid, kuid julgen arvata, et julgelt 70-80 protsenti ei maksa mingeid makse," nentis ta.
Estonia Spaa juht Andrus Aljas ütles, et ta on olnud turismimaksu suhtes skeptiline, aga praegu on see kahtlemata hea mõte.
"Kui aga täna me räägime sellest, et turismimaksu abil võiks finantseerida Pärnu lennujaama opereerimist, siis mina kindlasti seda maksu toetan. See annab kõikidele Pärnu turismiettevõtetele hea võimaluse töötada täiesti uutel turgudel täiesti uute klientidega," kommenteeris Aljas.
Ta lisas, et turismimaksu mõttega on aega harjuda, sest enne paari-kolme aastat see ei tule.
Väiksemad Pärnu spaad, kes otseselt lennuühenduselt kasu ei saa, turismimaksu teemal sõna võtta ei soovinud. Osa neist küll toetab lennuvälja renoveerimist, kuid sellega, et neilt nüüd raha hakatakse võtma, pole nad arvestanud.
Kohalike maksude seadus ei võimalda omavalitsustel praegu turismimaksu kehtestada. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul tuleks sellise võimaluse andmist kaaluda.
"Ma arvan, et kõik teemad, mis on seotud kohalike maksudega, võiksid olla laual. Kui me läheme erinevatesse turismipiirkondadesse või ka lihtsalt Euroopa linnadesse, siis tuleb sealt väike sedel meile juurde," rääkis ta. | Riik on nõus investeerima Pärnu lennujaama renoveerimiseks kakskümmend miljonit eurot, kuid Pärnu peab leidma raha lennujaama kahjumi katmiseks. Pärnu linnapea hinnangul võiks raha tulla kohalikust turismimaksust. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi on riik teinud otsuse, et lennuväljale antakse raha, kuid opereerimiskulude ja tulude vahe tuleb Pärnu linnal kanda. See võib olla kuni miljon eurot aastas, millest nelisada tuhat maksab riik. Pärnu linna eelarvestrateegias seisab, et linn võtab ülejäänud summa enda kanda, küll aga tuleb nüüd leida allikad, kust see raha linna eelarvesse laekub. Linnapea peab parimaks variandiks turismimaksu kehtestamist. Kuna majutusasutuste käibemaksutõus jäi ära, mille vastu ettevõtjad väga tugevalt olid, et siis ettepanek on, et riik kehtestaks õiguse kohalikul omavalitsusel määrata turismimaks, külastusmaks nüüd ja seda maksu ei kehtesta riik, vaid ta annab kohalikule omavalitsusele õiguse seda kehtestada. Kõige parem variant oleks see, et riik ise maksaks kõik opereerimiskulud kinni nii nagu makstakse Kuressaares või Tartus või Tallinnas, aga kahjuks on see riigi tingimus. Kosenkraniuse sõnul oleks turismimaks üks euro või isegi viiskümmend senti ööbimiselt nagu on paljudes riikides. Kõigepealt peaks natukene analüüsima, et kui turismimaks teha, keda konkreetselt see puudutab. Kui ma kasvõi võtan Tervise Grupi näite, et kui seal on ka kakssada tuhat ööbimist aastas, eks ole, siis maksusumma olekski kakssada tuhat eurot, kui me räägime ühest eurost, eks ole, ööbimise kohta. Kas see on proportsionaalne ja kas see on õiglane? Estonia Spaa juht Andrus Aljas ütleb, et ta on olnud turismimaksu suhtes skeptiline, aga praegu on see kahtlemata hea mõte. Kui täna ikkagi me räägime sellest, et turismimaksu näol või abil võiks finantseerida Pärnu lennujaama opereerimist, siis mina kindlasti seda maksu toetan, et see annab kõikidele Pärnu turismiettevõtetele hea võimaluse töötada täiesti uutel turgudel täiesti uute klientidega. Aljas lisab, et turismimaksu mõttega on aeg harjuda, sest enne paari-kolme aastat see ei tule. | WEBVTT
1
00:00:01.840 --> 00:00:09.902
Riik on nõus investeerima Pärnu lennujaama renoveerimiseks kakskümmend miljonit eurot, kuid Pärnu peab leidma raha lennujaama kahjumi katmiseks.
2
00:00:09.942 --> 00:00:13.962
Pärnu linnapea hinnangul võiks raha tulla kohalikust turismimaksust.
3
00:00:16.003 --> 00:00:25.424
Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi on riik teinud otsuse, et lennuväljale antakse raha, kuid opereerimiskulude ja tulude vahe tuleb Pärnu linnal kanda.
4
00:00:25.464 --> 00:00:30.105
See võib olla kuni miljon eurot aastas, millest nelisada tuhat maksab riik.
5
00:00:30.445 --> 00:00:39.447
Pärnu linna eelarvestrateegias seisab, et linn võtab ülejäänud summa enda kanda, küll aga tuleb nüüd leida allikad, kust see raha linna eelarvesse laekub.
6
00:00:39.787 --> 00:00:43.047
Linnapea peab parimaks variandiks turismimaksu kehtestamist.
7
00:00:43.087 --> 00:01:02.271
Kuna majutusasutuste käibemaksutõus jäi ära, mille vastu ettevõtjad väga tugevalt olid, et siis ettepanek on, et riik kehtestaks õiguse kohalikul omavalitsusel määrata turismimaks, külastusmaks nüüd ja seda maksu ei kehtesta riik, vaid ta annab kohalikule omavalitsusele õiguse seda kehtestada.
8
00:01:02.491 --> 00:01:13.973
Kõige parem variant oleks see, et riik ise maksaks kõik opereerimiskulud kinni nii nagu makstakse Kuressaares või Tartus või Tallinnas, aga kahjuks on see riigi tingimus.
9
00:01:14.333 --> 00:01:20.494
Kosenkraniuse sõnul oleks turismimaks üks euro või isegi viiskümmend senti ööbimiselt nagu on paljudes riikides.
10
00:01:21.034 --> 00:01:26.275
Kõigepealt peaks natukene analüüsima, et kui turismimaks teha, keda konkreetselt see puudutab.
11
00:01:26.315 --> 00:01:36.616
Kui ma kasvõi võtan Tervise Grupi näite, et kui seal on ka kakssada tuhat ööbimist aastas, eks ole, siis maksusumma olekski kakssada tuhat eurot, kui me räägime ühest eurost, eks ole, ööbimise kohta.
12
00:01:36.797 --> 00:01:38.997
Kas see on proportsionaalne ja kas see on õiglane?
13
00:01:39.037 --> 00:01:47.018
Estonia Spaa juht Andrus Aljas ütleb, et ta on olnud turismimaksu suhtes skeptiline, aga praegu on see kahtlemata hea mõte.
14
00:01:47.058 --> 00:02:04.601
Kui täna ikkagi me räägime sellest, et turismimaksu näol või abil võiks finantseerida Pärnu lennujaama opereerimist, siis mina kindlasti seda maksu toetan, et see annab kõikidele Pärnu turismiettevõtetele hea võimaluse töötada täiesti uutel turgudel täiesti uute klientidega.
15
00:02:04.641 --> 00:02:11.242
Aljas lisab, et turismimaksu mõttega on aeg harjuda, sest enne paari-kolme aastat see ei tule.
|
kao-seeder-peab-ettevotlusvaenuliku-protsessi-peatama | https://www.err.ee/596291/kao-seeder-peab-ettevotlusvaenuliku-protsessi-peatama | https://vod.err.ee/hls/uudised/675938/v/master.m3u8 | Käo: Seeder peab ettevõtlusvaenuliku protsessi peatama | NG Investeeringute juhi Jüri Käo sõnul lõhub praegune valitsus Eesti lihtsa maksusüsteemi ja rikub oluliselt Eesti konkurentsivõimet. Käo sõnul ootavad ettevõtjad kobareelnõu peatamist ja majanduskeskkonna ettevõtjasõbralikumaks muutmist, mis võib tähendada ka rahandusministri väljavahetamist. | Käo sõnul on ettevõtjad rahandusministri käitumises väga pettunud, sest panditulumaks on Eesti ettevõtlust sügavalt kahjustav initsiatiiv.
"Sisuliselt võib öelda, et rakendame hiiliva tulumaksu ja teeme ettevõtluse sellega keerulisemaks ja kallimaks ja see pärsib ettevõtete arengut nii Eestis kui kindlasti ka väljaspool Eestit. Ühelgi ettevõttel ei ole raha liiga palju ja teha raha liigutamine kontserni sees kallimaks - see on tagurlik meede," ütles Käo ERR-i raadiouudistele.
Käo täiendas, et ka maksude administreerimine muutub selle sammuga kallimaks, samuti jääb alati üles risk, et midagi on valesti deklareeritud.
"Me selle sammuga oluliselt kahjustame oma lihtsat maksusüsteemi ja seda on ettevõtlusorganisatsioonid püüdnud rahandusministrile siin poole aasta jooksul selgitada, aga meie häält pole kuulda võetud mitte üks gramm," on Käo nördinud.
Ettevõtja sõnutsi on nende lootus IRL-i uuel juhil Helir-Valdor Seederil, kes võiks oma rahandusministri mõistusele kutsuda, nagu Käo ütleb.
"IRL on eelenevalt olnud ettevõtlust toetav erakond, aga selle sammuga minetab ta ka nende väheste ettevõtjate toetuse, kes talle veel järele on jäänud, nii et see on ka IRL-ile oluline otsus, kuidas ta käitub. Täna on võimalik uuel erakonnajuhil ajada selg sirgeks ja öelda, et me vaatame need asjad selliselt läbi, et räägime ettevõtjatega ja rakendame selliseid seadusi, mis Eesti ettevõtlust ei pärsi," loodab Käo.
Lisaks ei meeldi Käo sõnul ettevõtjatele see, et kõiki asju arutatakse kobareelnõuna, kuhu pannakse poliitilise taktika järgi kokku nii head kui halba, mis teeb selle torpedeerimise keerulisemaks.
"Kui nö hääletad ettevõtjana selle vastu, siis sind kuulutatakse tagurlaseks ja tambitakse maa sisse. Need on nii fundamentaalsed asjad, et neid tuleks vaadelda ikkagi eraldi," leiab ärimees.
Käo hinnangul tuleks kobareelnõu lahti võtta ja eemaldada sealt need meetmed, mis ettevõtlusele kuidagi kaasa ei aita. See võimalus on olemas, kui IRL-i uus juht seda vaid tahab, usub Käo, pidades silmas, et kui vaja, tuleks kaaluda ka praeguse rahandusministri Sven Sesteri väljavahetamist.
Liitude hinnangul peaks IRL kaaluma Sesteri väljavahetamist
Ettevõtlusliitude juhid leiavad, et praegune valitsus ajab läbi aegade kõige kahjulikumat majanduspoliitikat ning IRL peaks kaaluma rahandusminister Sven Sesteri väljavahetamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kolmapäeval Reformierakonna fraktsiooniga kohtunud tööandjate esindajad leiavad, et praegune valitsus on läinud ettevõtluse suretamisega üle piiri.
"See kriitika on väga tugev. Nii et, kas ta peaks tagasi astuma, see on tema enda otsus, aga ettevõtjad praegu ei näe kuidagi, et võiks sellist rahandusministri käitumist toetada," kommenteeris Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
"Ettevõtjad ei ole olnud rahandusministri ja valitsusega nii rahulolematud mitte kunagi. Täna tegelikult, kui me vaatame kõiki kavandatavaid maksumuudatusi, siis pahameel nende suhtes on kasvanud väga suureks ja tervikuna nähakse, et need kahjustavad mitte enam ühe mõne konkreetse ettevõtlussektori huve ja head käekäiku, vaid tervikuna Eesti majandust," rääkis Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Sester: viin ellu koalitsioonilepet
"Kui minister viib ellu koalitsioonilepet, siis ma ei tea, kas see peab olema põhjus potentsiaalselt tagasiastumiseks. Kui see nii oleks, siis ma arvan, et mitte ükski minister ei julgeks ühtki koalitsioonileppe punkti enam ellu viia - mine tea, äkki oled ühele või teisele huvigrupile vastaline," kommenteeris Sester.
Rahandusminister möönis, et ettevõtjatele tuleb tähelepanu pöörata ning leidis, et valitsus on seda juba ka teinud.
"Me oleme vähendamas maksupoliitilisi muudatusi. Me oleme juba ära teinud, alates sellest, et diisliaktsiis ei ole tõusmas, hotellide käibemaksu tõusu jätsime ära, ettevõtluskonto luuakse, dividenditulumaks, mis täna on 20 protsenti, viiakse 15-le, kui sa oled nö pidev dividendide maksja jne," loetles Sester
Minister möönis, et kõik maksumuudatused ettevõtjatele ei ole meelt mööda, ent osad ka on ning lähtuma peaks tervikpildist. "Tervikpildis, ma arvan, teenimiselt tarbimisele üleviimine on õige." | Ettevõtlusliitude juhid leiavad, et praegune valitsus ajab läbi aegade kõige kahjulikumat majanduspoliitikat ning IRL peaks kaaluma rahandusminister Sven Sesteri väljavahetamist. IRL-i uus esimees Helir-Valdor Seeder kinnitas, et soovib valitsuse maksupaketti esimese lugemise järel muuta. IRL-i suurtoetajate hulka kuulunud NG Investeeringute juhi Jüri Käo sõnul lõhub praegune valitsus Eesti lihtsat maksusüsteemi ja rikub oluliselt Eesti konkurentsivõimet. Käo sõnul ei saa nii olulisi muudatusi kobareelnõuna arutada. Ainuke variant ongi, et IRL-i juhtkond kutsub lihtsalt oma rahandusministri nii-öelda mõistusele. Et IRL on eelnevalt olnud ettevõtlust toetav erakond, selle sammuga ta minetab kindlasti ka nende väheste ettevõtjate toetuse, kes tal täna on. Täna Reformierakonna fraktsiooniga kohtunud tööandjate esindajad leiavad samuti, et praegune valitsus on läinud ettevõtluse suretamisega üle igasuguse piiri. Kriitika on väga tugev. Nii et kas ta peaks tagasi astuma, noh eks see on tema enda otsus. Aga ettevõtjad praegu ei näe kuidagi, et võiks sellist rahandusministri käitumist toetada. Ettevõtjad ei ole olnud rahandusministri ja valitsusega nii rahulolematud mitte kunagi. Täna tegelikult kui me vaatame kõiki kavandatavaid maksumuudatusi, siis pahameel nende suhtes on kasvanud väga-väga suureks ja tervikuna nähakse, et need kahjustavad mitte enam ühe mõne konkreetse ettevõtlussektori huve ja head käekäiku, vaid tervikuna Eesti majandust. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on aga kõik muudatused planeeritud just ettevõtluse hüvanguks. Tegemist on koalitsiooni eesmärkidega, koalitsiooni nägemusega, valitsuse üldtööplaanis olevate asjadega, et et siin ei ole ühelgi ministril isetegevust. IRL võib aga kaotada ettevõtjate toetuse tagant. Ma arvan seda, et et kui me vaatame tervikpilti, et siis siis kindlasti meie eesmärk on tegelikult ettevõtlust soodustada ja ma arvan, et päris mitmed punktid, mis täna ka arutlusel on, ettevõtluskontost kuni tulumaksu määra alandamiseni kahekümne neljateistkümnele protsendile aitavad tegelikult kaasa ettevõtluse arendamisele Eestis. Ettevõtjate hinnangul peaks uus IRL-i juht Helir-Valdor Seeder kaaluma rahandusministri väljavahetamist. Seederi sõnul ei ole IRL praeguse maksupaketiga nõus ja soovib enne seaduste teist lugemist viia sisse olulisi muudatusi. Puudutab see kindlasti abikaasade ühisdeklareerimist, puudutab see kindlasti magusamaksu, puudutab see kindlasti panditulumaksu ja puudutab kindlasti pakendiaktsiisi. | WEBVTT
1
00:00:01.660 --> 00:00:12.641
Ettevõtlusliitude juhid leiavad, et praegune valitsus ajab läbi aegade kõige kahjulikumat majanduspoliitikat ning IRL peaks kaaluma rahandusminister Sven Sesteri väljavahetamist.
2
00:00:12.681 --> 00:00:19.981
IRL-i uus esimees Helir-Valdor Seeder kinnitas, et soovib valitsuse maksupaketti esimese lugemise järel muuta.
3
00:00:21.701 --> 00:00:31.422
IRL-i suurtoetajate hulka kuulunud NG Investeeringute juhi Jüri Käo sõnul lõhub praegune valitsus Eesti lihtsat maksusüsteemi ja rikub oluliselt Eesti konkurentsivõimet.
4
00:00:31.882 --> 00:00:35.942
Käo sõnul ei saa nii olulisi muudatusi kobareelnõuna arutada.
5
00:00:36.262 --> 00:00:43.523
Ainuke variant ongi, et IRL-i juhtkond kutsub lihtsalt oma rahandusministri nii-öelda mõistusele.
6
00:00:43.563 --> 00:00:54.703
Et IRL on eelnevalt olnud ettevõtlust toetav erakond, selle sammuga ta minetab kindlasti ka nende väheste ettevõtjate toetuse, kes tal täna on.
7
00:00:54.743 --> 00:01:03.824
Täna Reformierakonna fraktsiooniga kohtunud tööandjate esindajad leiavad samuti, et praegune valitsus on läinud ettevõtluse suretamisega üle igasuguse piiri.
8
00:01:03.864 --> 00:01:04.964
Kriitika on väga tugev.
9
00:01:05.004 --> 00:01:10.244
Nii et kas ta peaks tagasi astuma, noh eks see on tema enda otsus.
10
00:01:10.904 --> 00:01:16.184
Aga ettevõtjad praegu ei näe kuidagi, et võiks sellist rahandusministri käitumist toetada.
11
00:01:16.304 --> 00:01:23.145
Ettevõtjad ei ole olnud rahandusministri ja valitsusega nii rahulolematud mitte kunagi.
12
00:01:23.845 --> 00:01:44.886
Täna tegelikult kui me vaatame kõiki kavandatavaid maksumuudatusi, siis pahameel nende suhtes on kasvanud väga-väga suureks ja tervikuna nähakse, et need kahjustavad mitte enam ühe mõne konkreetse ettevõtlussektori huve ja head käekäiku, vaid tervikuna Eesti majandust.
13
00:01:45.226 --> 00:01:51.306
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on aga kõik muudatused planeeritud just ettevõtluse hüvanguks.
14
00:01:51.646 --> 00:01:59.227
Tegemist on koalitsiooni eesmärkidega, koalitsiooni nägemusega, valitsuse üldtööplaanis olevate asjadega, et et siin ei ole ühelgi ministril isetegevust.
15
00:01:59.567 --> 00:02:01.867
IRL võib aga kaotada ettevõtjate toetuse tagant.
16
00:02:02.207 --> 00:02:19.388
Ma arvan seda, et et kui me vaatame tervikpilti, et siis siis kindlasti meie eesmärk on tegelikult ettevõtlust soodustada ja ma arvan, et päris mitmed punktid, mis täna ka arutlusel on, ettevõtluskontost kuni tulumaksu määra alandamiseni kahekümne neljateistkümnele protsendile aitavad tegelikult kaasa ettevõtluse arendamisele Eestis.
17
00:02:19.768 --> 00:02:25.648
Ettevõtjate hinnangul peaks uus IRL-i juht Helir-Valdor Seeder kaaluma rahandusministri väljavahetamist.
18
00:02:25.768 --> 00:02:32.569
Seederi sõnul ei ole IRL praeguse maksupaketiga nõus ja soovib enne seaduste teist lugemist viia sisse olulisi muudatusi.
19
00:02:32.689 --> 00:02:44.309
Puudutab see kindlasti abikaasade ühisdeklareerimist, puudutab see kindlasti magusamaksu, puudutab see kindlasti panditulumaksu ja puudutab kindlasti pakendiaktsiisi.
|
sarapuu-atko-grupi-ettevotted-pole-tallinna-prugihangetes-osalenud | https://www.err.ee/596389/sarapuu-atko-grupi-ettevotted-pole-tallinna-prugihangetes-osalenud | https://vod.err.ee/hls/uudised/675869/v/master.m3u8 | Sarapuu: ATKO Grupi ettevõtted pole Tallinna prügihangetes osalenud | Tallinna prügiveondust kureeriva abilinnapea Arvo Sarapuu kinnitusel pole temale kuuluvad ettevõtted Tallinna linna prügiveo hangetes osalenud. | "Kui Tallinna vastutusvaldkonnas peaksid minule kuuluvad või minuga seotud ettevõtted osalema hangetel, siis ma arvan, et see ei ole õige," ütles Sarapuu kolmapäeval ERR-i teleuudistele.
Sarapuu kinnitusel pole Tallinna hangetel osalenud ei talle kuuluv ATKO Grupp ega selle ettevõtted.
"Jutt saab olla siin - sain sellest hiljem teada, et Harjumaal või kuskil maakonnas üks ettevõte, mis ATKO Grupiga on seotud, tegi pakkumise ja jäi viimaseks ja ei võtnud osa mitte ühestki tegevusest," ütles Sarapuu.
Sarapuu selgitas, et seetõttu ei saa siinkohal rääkida valetamisest, kui ta ERR-ile varem ütles, et pole prügiveohangetel osalenud, kuna pidas silmas just Tallinna hankeid.
"Ma veelkord rõhutan, et minu hallatava tööga ei ole minuga, minu tütarde, minu naisega seotud ettevõtted ühtegi pakkumist teinud ega osalenud hangetel. Kui see nii oleks olnud Tallinnas, siis tuleks tõesti neid asju teistmoodi arutada," nentis ta.
"ATKO Grupis on üsna palju ettevõtteid maakondades, töötab üle 600 inimese. Päevas tehakse sadu pakkumisi ja kui kuskil tehti mingi pakkumine, siis mina küll ei ütle, et see mõjutab kuidagi Tallinnat," nentis Sarapuu.
Mis puudutab aga seoseid Baltic Waste Managemendiga, mille omanik on Kaido Laanjärv, siis Sarapuu sõnul temal seosed puuduvad.
"Kui keegi ütleb, et Kaido Laanjärv, keda mina vaevalt tunnen, olen mõnel korral kokku puutunud, on töötanud minu alluvuses, siis see on vale. Ta ei ole kunagi minu alluvuses töötanud," ütles Sarapuu "Aktuaalsele kaamerale".
Esmaspäeval kirjutas ERR-i uudisteportaal, et riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 8. mai istungi protokollist selgus, et Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna ja Eesti Keskkonnateenuste (EKT) juhatuse esimees Argo Luude süüdistavad Tallinna abilinnapead Arvo Sarapuud katsetes korruptiivsel moel prügiärisse siseneda.
Sarapuu nimetas ERR-ile antud kommentaaris korruptsioonisüüdistusi absurdseteks ja ütles, et tegemist on laimuga.
Luude on avaldanud soovi anda sel teemal tunnistusi prokuratuurile või kaitsepolitseile.
Riigiprokuratuurile ei ole prügiveotüliga seoses kuriteoteadet laekunud, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai ERR-ile kolmapäeval. | Tervist, Taavi Eilat Eesti Televisioon, et Arvo Sarapuu, teema ikka see jäätmekäitlus ja pigem nagu vaatame natuke tagasi, et kui lubate, siis ma tsiteerin alustuseks: mina ei ole küll mingisse prügiärisse sisenenud, siis tuleb ikka mingeid tõendeid esitada. Kuidas saan mina mingisse prügiärisse siseneda, kui ma seda teinud ei ole, ütleb Arvo Sarapuu Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalile. Tõendid on väga selged, meil on olemas paberid, kus Atko Liinid on osalenud prügiveohankes. Olete te näinud, soovite näha seda paberit? Te olete lihtsalt valetanud. On see nii? Ei ole valetanud. Siin on nüüd see, et te küsite kõike korruptsioonivõtmes. Kui Tallinna vastutusvaldkonnas peaksid minule kuuluvad või ütleme siis minuga seotud ettevõtted osalema hangetel, siis ma arvan, et see ei ole õige ja Tallinna hangetel ei ole osalenud ei Atko Grupp ega Atko Grupi tütarettevõtted ja jutt saab olla siin – ma sain hiljem sellest teada – saab olla kas Harjumaal või kuskil maakonnas, kus siis üks ettevõte, mis Atko Grupiga on seotud siis mingil määral, et see tegi siis ühe pakkumise, jäi viimaseks ja osa ei võtnud mitte ühestki tegevusest. Ehk siis nüüd kuidas siis seda valetamiseks lugeda? Et ma veel kord rõhutan, et et ma jään enda juurde, et minu hallataval siis ütleme siis minu hallatavas töös ei ole minuga, minu tütardega, minu naise ja minuga seotud ettevõtted ühtegi pakkumist teinud ega osalenud nendes ja kui see oleks nii olnud Tallinnas, no siis võib-olla tõesti tuleks kuidagi teistmoodi neid asju arutada. Nüüd see, kui tehakse kuskil mujal maakonnas mõne ettevõtte poolt mingisugune pakkumine – neid pakkumisi tegelikult meie ettevõtted, no Atko Grupis on üsna palju ettevõtteid, üle Eesti töötab üle kuuesaja inimese ja ja kui näiteks ütleme keegi teeb mingi pakk... päevas tehakse sadu pakkumisi nende ettevõtete poolt. Ja kui tehti kuskil mingi pakkumine, siis mina küll ei ütle, et see mingil moel mõjutab Tallinnat või on minuga seotud. Oleme täpsed, konkreetselt ei olnud küsimus Tallinna kohta teilt varem. See oli küsimus, et kas teie ettevõte on osalenud prügiveohangetes ja te vastasite, et ei ole, üsna selgelt. Jaa, Tallinnas ei ole. Ja et te ei ole Tallinnas, eks ole, te taganete sellest ütlusest? Ei tagane! Kogu aeg on olnud Tallinna kontekstis ja jutt on ju tegelikult selles EKT-s ja Ragn-Sellsil kogu aeg see, et Arvo Sarapuu mõjutab Tallinna turgu, on Tallinnas oma ettevõtetega siis mingeid pakkumisi teinud ja kogu aeg mina räägin seda, et mina seda teinud ei ole. Baltic Waste Managementi kohta, kas seal on samamoodi mingid valed teil taustal, mida me... Baltic Waste Management on selge omanikuga ettevõte. Tal ei ole ei offshore’i ei mingeid tütreid taga, vaid ta on väga selge konkreetne omanik. Kui Baltic Waste Managementil oleks näiteks offshore, siis te võiksite öelda ja siis võiks kindlasti ka prokuratuur öelda, et jaa, et näete, kuna offshore on omanik, siis siin võib olla mingid kaudsed seosed. Kuna Baltic Waste Managementil on väga konkreetne omanik, sada protsenti on omanik ja mingeid võõraid omanikke seal ei ole, siis tegelikult on omanike pilt selge. Seda esiteks. Teiseks on see, et kui keegi ütleb, et Kaido Laanjärv, keda mina vaevalt tunnen, ma olen teda elus võib-olla mõned korrad ainult kokku puutunud, on töötanud minu alluvuses, siis see on vale. Ta ei ole kunagi minu alluvuses töötanud. Lähme veel konkreetsemaks... Aitäh, ma nüüd siinkohal küsin, kas teistel on ka küsimusi, sest et see ei ole nüüd päris persooniintervjuu tegemise koht. Meil on pressikonverents. Ühe küsimuse ma võib-olla küsin ühes asjas. Ühe küsimuse me mahutame veel ära ja siis te saate pärast individuaalselt jätkata sõbralikku vestlust ülekandeväliselt, aga praegu üks küsimus ja viimane. Aitäh! Rain Vääna ütles Aktuaalses Kaameras esmaspäeval, et prügiveo või kogu see juhtimine ei mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka näima aus. Kas te ei saa aru, et siin, et see ei näi aus või te lihtsalt eirate seda? Ei no kuulge, mis te nüüd teete nalja? Tegelikult kui ettevõttel taga – ma rõhutan veel kord – kui ettevõttel on selged omanikud ja selged omanikud on kõikidele ettevõtetele siis registris näha. Kui see on nii, siis ma küsin, milles on siin probleem? Ettevõttel on väga selge omanik, ei ole kuskil ühtegi offshore’i ja ei ole mõtet tegelikult teil minna kaasa Ragn-Sellsi ja EKT keskkonnateenustega, kes räägib kogu aeg, et et Arvo on seal omanik. Mulle on pakutud omandust vähemalt neljas prügiettevõttes. Iga kord räägitakse, et Arvo on seal omanik. No ütlen teile otse välja, kui ma tõesti oleks mõnda prügiettevõtet tahtnud osta, küll ma siis ikka oleks ostnud ka. Aitäh! | WEBVTT
1
00:00:00.080 --> 00:00:16.641
Tervist, Taavi Eilat Eesti Televisioon, et Arvo Sarapuu, teema ikka see jäätmekäitlus ja pigem nagu vaatame natuke tagasi, et kui lubate, siis ma tsiteerin alustuseks: mina ei ole küll mingisse prügiärisse sisenenud, siis tuleb ikka mingeid tõendeid esitada.
2
00:00:16.681 --> 00:00:23.921
Kuidas saan mina mingisse prügiärisse siseneda, kui ma seda teinud ei ole, ütleb Arvo Sarapuu Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalile.
3
00:00:24.721 --> 00:00:31.521
Tõendid on väga selged, meil on olemas paberid, kus Atko Liinid on osalenud prügiveohankes.
4
00:00:32.541 --> 00:00:34.381
Olete te näinud, soovite näha seda paberit?
5
00:00:34.421 --> 00:00:36.101
Te olete lihtsalt valetanud.
6
00:00:36.141 --> 00:00:36.541
On see nii?
7
00:00:37.801 --> 00:00:38.761
Ei ole valetanud.
8
00:00:38.801 --> 00:00:42.361
Siin on nüüd see, et te küsite kõike korruptsioonivõtmes.
9
00:00:43.201 --> 00:01:27.203
Kui Tallinna vastutusvaldkonnas peaksid minule kuuluvad või ütleme siis minuga seotud ettevõtted osalema hangetel, siis ma arvan, et see ei ole õige ja Tallinna hangetel ei ole osalenud ei Atko Grupp ega Atko Grupi tütarettevõtted ja jutt saab olla siin – ma sain hiljem sellest teada – saab olla kas Harjumaal või kuskil maakonnas, kus siis üks ettevõte, mis Atko Grupiga on seotud siis mingil määral, et see tegi siis ühe pakkumise, jäi viimaseks ja osa ei võtnud mitte ühestki tegevusest.
10
00:01:27.543 --> 00:01:31.423
Ehk siis nüüd kuidas siis seda valetamiseks lugeda?
11
00:01:31.463 --> 00:01:58.044
Et ma veel kord rõhutan, et et ma jään enda juurde, et minu hallataval siis ütleme siis minu hallatavas töös ei ole minuga, minu tütardega, minu naise ja minuga seotud ettevõtted ühtegi pakkumist teinud ega osalenud nendes ja kui see oleks nii olnud Tallinnas, no siis võib-olla tõesti tuleks kuidagi teistmoodi neid asju arutada.
12
00:01:58.084 --> 00:02:22.825
Nüüd see, kui tehakse kuskil mujal maakonnas mõne ettevõtte poolt mingisugune pakkumine – neid pakkumisi tegelikult meie ettevõtted, no Atko Grupis on üsna palju ettevõtteid, üle Eesti töötab üle kuuesaja inimese ja ja kui näiteks ütleme keegi teeb mingi pakk... päevas tehakse sadu pakkumisi nende ettevõtete poolt.
13
00:02:23.105 --> 00:02:31.705
Ja kui tehti kuskil mingi pakkumine, siis mina küll ei ütle, et see mingil moel mõjutab Tallinnat või on minuga seotud.
14
00:02:31.745 --> 00:02:36.665
Oleme täpsed, konkreetselt ei olnud küsimus Tallinna kohta teilt varem.
15
00:02:36.985 --> 00:02:42.886
See oli küsimus, et kas teie ettevõte on osalenud prügiveohangetes ja te vastasite, et ei ole, üsna selgelt.
16
00:02:42.926 --> 00:02:43.726
Jaa, Tallinnas ei ole.
17
00:02:43.766 --> 00:02:48.466
Ja et te ei ole Tallinnas, eks ole, te taganete sellest ütlusest?
18
00:02:48.786 --> 00:02:49.546
Ei tagane!
19
00:02:49.606 --> 00:03:09.726
Kogu aeg on olnud Tallinna kontekstis ja jutt on ju tegelikult selles EKT-s ja Ragn-Sellsil kogu aeg see, et Arvo Sarapuu mõjutab Tallinna turgu, on Tallinnas oma ettevõtetega siis mingeid pakkumisi teinud ja kogu aeg mina räägin seda, et mina seda teinud ei ole.
20
00:03:12.307 --> 00:03:20.667
Baltic Waste Managementi kohta, kas seal on samamoodi mingid valed teil taustal, mida me... Baltic Waste Management on selge omanikuga ettevõte.
21
00:03:21.367 --> 00:03:27.347
Tal ei ole ei offshore’i ei mingeid tütreid taga, vaid ta on väga selge konkreetne omanik.
22
00:03:27.387 --> 00:03:39.868
Kui Baltic Waste Managementil oleks näiteks offshore, siis te võiksite öelda ja siis võiks kindlasti ka prokuratuur öelda, et jaa, et näete, kuna offshore on omanik, siis siin võib olla mingid kaudsed seosed.
23
00:03:40.428 --> 00:03:52.008
Kuna Baltic Waste Managementil on väga konkreetne omanik, sada protsenti on omanik ja mingeid võõraid omanikke seal ei ole, siis tegelikult on omanike pilt selge.
24
00:03:52.048 --> 00:03:52.808
Seda esiteks.
25
00:03:53.768 --> 00:04:05.448
Teiseks on see, et kui keegi ütleb, et Kaido Laanjärv, keda mina vaevalt tunnen, ma olen teda elus võib-olla mõned korrad ainult kokku puutunud, on töötanud minu alluvuses, siis see on vale.
26
00:04:05.868 --> 00:04:07.908
Ta ei ole kunagi minu alluvuses töötanud.
27
00:04:09.629 --> 00:04:17.289
Lähme veel konkreetsemaks... Aitäh, ma nüüd siinkohal küsin, kas teistel on ka küsimusi, sest et see ei ole nüüd päris persooniintervjuu tegemise koht.
28
00:04:18.349 --> 00:04:19.349
Meil on pressikonverents.
29
00:04:19.389 --> 00:04:20.549
Ühe küsimuse ma võib-olla küsin ühes asjas.
30
00:04:21.509 --> 00:04:29.749
Ühe küsimuse me mahutame veel ära ja siis te saate pärast individuaalselt jätkata sõbralikku vestlust ülekandeväliselt, aga praegu üks küsimus ja viimane.
31
00:04:29.789 --> 00:04:30.029
Aitäh!
32
00:04:30.069 --> 00:04:38.990
Rain Vääna ütles Aktuaalses Kaameras esmaspäeval, et prügiveo või kogu see juhtimine ei mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka näima aus.
33
00:04:39.030 --> 00:04:44.310
Kas te ei saa aru, et siin, et see ei näi aus või te lihtsalt eirate seda?
34
00:04:45.630 --> 00:04:47.410
Ei no kuulge, mis te nüüd teete nalja?
35
00:04:47.450 --> 00:04:57.810
Tegelikult kui ettevõttel taga – ma rõhutan veel kord – kui ettevõttel on selged omanikud ja selged omanikud on kõikidele ettevõtetele siis registris näha.
36
00:04:58.210 --> 00:05:01.530
Kui see on nii, siis ma küsin, milles on siin probleem?
37
00:05:03.590 --> 00:05:15.831
Ettevõttel on väga selge omanik, ei ole kuskil ühtegi offshore’i ja ei ole mõtet tegelikult teil minna kaasa Ragn-Sellsi ja EKT keskkonnateenustega, kes räägib kogu aeg, et et Arvo on seal omanik.
38
00:05:16.291 --> 00:05:20.571
Mulle on pakutud omandust vähemalt neljas prügiettevõttes.
39
00:05:20.951 --> 00:05:22.891
Iga kord räägitakse, et Arvo on seal omanik.
40
00:05:22.931 --> 00:05:28.851
No ütlen teile otse välja, kui ma tõesti oleks mõnda prügiettevõtet tahtnud osta, küll ma siis ikka oleks ostnud ka.
41
00:05:28.891 --> 00:05:31.471
Aitäh!
|
louna-korea-president-peab-toenaoliseks-sojalist-kokkuporget-pohja-koreaga | https://www.err.ee/596450/louna-korea-president-peab-toenaoliseks-sojalist-kokkuporget-pohja-koreaga | https://vod.err.ee/hls/uudised/675903/v/master.m3u8 | Lõuna-Korea president peab tõenäoliseks sõjalist kokkupõrget Põhja-Koreaga | Lõuna-Korea president Moon Jae-in peab sõjalist kokkupõrget ähvardava Põhja-Koreaga tõenäoliseks. | President Moon tõdes visiidil kaitseministeeriumisse, et konflikti tõenäosus vaidlusalusel mere- ja maapiiril on üsna suur, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Veel nädal tagasi oli president Moon optimistlik kahe riigi suhete parandamises ja avaldas valmisolekut kohtuda Põhja-Korea riigijuhi Kim Jong-uniga.
Põhja-Korea viimased raketikatsetused on aga spetsialistide hinnangul näidanud, et riigi raketivõimekus on arvatust oluliselt parem. | Lõuna-Korea president Moon Jae-in peab sõjalist kokkupõrget ähvardava Põhja-Koreaga tõenäoliseks. President Moon tõdes visiidil kaitseministeeriumisse, et konflikti tõenäosus vaidlusalusel mere- ja maapiiril on üsna suur. Veel nädal tagasi oli president Moon optimistlik kahe riigi suhete parandamises ja avaldas valmisolekut kohtuda Põhja-Korea riigijuhi Kim Jong-uniga. Põhja-Korea viimased raketikatsetused on aga spetsialistide hinnangul näidanud, et riigi raketivõimekus on arvatust oluliselt parem. | WEBVTT
1
00:00:02.001 --> 00:00:07.682
Lõuna-Korea president Moon Jae-in peab sõjalist kokkupõrget ähvardava Põhja-Koreaga tõenäoliseks.
2
00:00:08.243 --> 00:00:15.045
President Moon tõdes visiidil kaitseministeeriumisse, et konflikti tõenäosus vaidlusalusel mere- ja maapiiril on üsna suur.
3
00:00:15.545 --> 00:00:23.968
Veel nädal tagasi oli president Moon optimistlik kahe riigi suhete parandamises ja avaldas valmisolekut kohtuda Põhja-Korea riigijuhi Kim Jong-uniga.
4
00:00:24.468 --> 00:00:31.710
Põhja-Korea viimased raketikatsetused on aga spetsialistide hinnangul näidanud, et riigi raketivõimekus on arvatust oluliselt parem.
|
andrei-liimets-enam-ei-tehta-mitte-lihtsalt-jargesid-vaid-luuakse-frantsiise | https://kultuur.err.ee/596452/andrei-liimets-enam-ei-tehta-mitte-lihtsalt-jargesid-vaid-luuakse-frantsiise | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/675600/v/master.m3u8 | Andrei Liimets: enam ei tehta mitte lihtsalt järgesid, vaid luuakse frantsiise | Filmiajakirjanikud Andrei Liimets ja Tristan Priimägi selgitasid "OP-is", mida tähendab "blockbuster" ja mida pakub seekordne kinosuvi. | Andrei Liimets selgitas "OP-is", et suvi on üldiselt see aeg, kui suurstuudiod lasevad välja oma kõige kallimad filmid, sest nendele oodatakse kõige rohkem kassatulu. "Suvi on see aeg, kui eeldatakse, et kõige rohkem inimesi käib kinos, sest kinosaal on hea jahe koht, kuhu suvekuumuse eest natukeseks minna."
"Sõna " blockbuster" on pärit teise maailmasõja ajast, kus see tähistas pommi, mis suutis tühjaks lüüa terve kvartali," ütles Tristan Priimägi ja lisas, et seda sõna kasutatakse praegusel ajal tihti valesti. "See ei tähenda mitte edukat filmi, vaid teatud toomismudelit, mida iseloomustab suur eelarve ning seda ka turunduse mõttes, tekitatakse olukord, kus inimene justkui väljapääsmatult peab filmi vaatama minema," tõdes ta ja nentis, et tänu sellele kannatab tihti film ise, eriti just käsikiri, ja suuremat rõhku pannakse eriefektidele. "Tulemuseks on see, et turunduseelarvete kasvades saavad stuudiod võtta vähem riske ning minnakse kindla peale välja."
"Kui sul on "Kariibi mere piraadid" ja sul on Johnny Depp vahva piraadina, siis sa tahaksid teada, mis temaga veel edasi saab," tõi Andrei Liimets välja ja kinnitas, et filmistuudiod saavad sellest väga hästi aru ja filmitööstus on liikunud aina enam turvalisse tsooni, kus loodetakse ühe rohkem tuttavate märkide, maailmate ja märkide peale. "Tänaseks ei mõelda aga enam mitte lihtsalt järgede ja triloogiate peale, vaid luuakse frantsisse ehk suuri universumeid."
"Poolvägivaldselt tahetakse luua frantsiisid, mis kannaksid filme iseenesest edasi, näiteks tahetakse teha Universali erinevad õudusfilmikangelased üheks frantsiisiks," sõnas Priimägi ja selgitas, et kui sel suvel võitleb Tom Cruise muumiaga, siis see on tegelikult alles esimene osa. "Lõpuks lähevad aga kokku Dracula, Frankenstein, Muumia ja ka mingisugune Wolfman," lisas ta ja tõdes, et lõpuks kannatab sellest aga ainult vaataja. | Vääramatult lähenev suvi toob endaga uue märulifilmide laine. Ja kuigi siin Veneetsias on filmitud vähemalt kolm osa James Bondi, pole "Kiired ja vihased" siia veel jõudnud. Võib-olla juba järgmisel korral kihutavad autod ka selles ilma autodeta linnas. No suvi on see aeg, kus üldiselt suurstuudiod lasevad välja oma sellised kõige kallimad filmid põhjusel, et neile ka oodatakse kõige rohkem kassatulu. See on see aeg lihtsalt, kus eeldatakse, et kõige rohkem inimesi käib kinos, sellepärast et kino on justkui see hea jahe koht, kuhu suvekuumuse eest natukeseks minna. Kasvõi praegu on ju kinodes "Galaktika valvurid kaks", aga suvi jah klassikaliselt on see aeg, kus tulevad sellised suured märulifilmid, meelelahutus. Sõna "blockbuster" on tegelikult pärit Teise maailmasõja ajast, kus see tähistas pommi, mis suutis siis tühjaks lüüa ühe terve kvartali. Ja "blockbuster" on tegelikult täna sõna, mida tihti kasutatakse valesti ehk siis "blockbuster" ei tähenda edukat filmi, "blockbuster" tähendab tegelikult teatavat tootmismudelit. Ja "blockbusterit" iseloomustab suur eelarve ja mitte ainult suur eelarve, vaid ka suur turunduseelarve. Tekitatakse olukord, kus inimene väljapääsmatult peab minema seda filmi vaatama. Paratamatult jääb raha filmi enda jaoks vähemaks, sellisel puhul kannatab ennekõike käsikiri. Suur mahv läheb eriefektide peale, nagu me teame, aga efektide tootmine on muutunud tänapäeval järjest odavamaks, mistõttu pannakse neile ka rohkem rõhku. Ja tulemuseks on siis põhimõtteliselt see, et kuna need turunduseelarved tõusevad, saavad stuudiod riske võtta järjest vähem ja minnakse väga kindla peale välja. Suurematest filmidest, mida sel suvel oodata võib, võib mainida näiteks "Blade Runneri" remake'i, mida kõik ulmesõbrad väga ootavad. Kõigile selliste suurte-suurte vaatemängude fännidele, kelle hulka ma tahan rõhutada, mina ei kuulu, tuleb "Transformerite" jumal teab mitmes osa, vist viies, võib-olla kuues, ma loodan, et mulle antakse andeks, et ma nende üle liiga palju järge ei pea. Mida me näeme: "Transformers", "Despicable Me", Kariibi mere piraadid, "Wonder Woman", mis on juba sisse töötatud mitme teise filmi jooksul nagu "Batman versus Superman" näiteks. Ja seetõttu on see nagu mingis mõttes iseenda saba sööb nähtus natukene, et ma ise ka täitsa huviga jälgin, kuhu see kõik välja viib või kui naeruväärsete tulemusteni. Ühesõnaga poolvägivaldselt tahetakse luua frantsiisid, mis siis kannaksid seda justkui iseenesest edasi. Samamoodi näiteks on nüüd eesmärk teha terve rida Universali klassikalisi õudusfilme üheks frantsiisiks ehk siis nüüd sel suvel võitleb Tom Cruise muumiaga. Ja see on alles ainult esimene osa siis sellest sarjast, kus siis lõpuks sellisesse "Avengersi"-laadsesse tiimi lähevad kokku Dracula, Frankenstein, Muumia ja vist mingi Wolfman või kes seal veel on need Universali kangelased, õudusfilmide kangelased ja kannatab ju ainult vaataja. See on täiesti tüüpiline loomulik reaktsioon, et kui sul on "Kariibi mere piraadid" ja sul on väga vahva Johnny Depp väga vahva piraadina, eks ole, siis tahaks nagu veel teada, et mis tast edasi saab ja kuidas ta seal maailmas edasi käitub. Aga selle miinuspool on muidugi see, et stuudiod saavad sellest väga hästi aru ja filmitööstus on liikunud üha enam sinna sellisesse turvalisse tsooni, kus loodetaksegi üha enam ainult nende tuttavate karakterite, tuttavate maailmade ja tuttavate märkide peale. Mõelda välja, kuidas toota sealt mingeid mänguasju, luua selline järgnevus nii-öelda, toota mingeid muid asju filmiväliselt. Siis nüüd ei mõelda isegi enam lihtsalt järgede või triloogiatena, vaid mõeldakse nii-öelda frantsiisidena ehk siis selliste suurte universumitena. Noh, on nii-öelda Marveli jagatud universum, kus kõik need Marveli koomiksikangelased tegutsevad, siis on DC universum, teise suure koomiksitootja, kus siis on DC tegelased nagu Batman ja Superman. Ja noh midagi sarnast üritab nüüd teha ka näiteks "Kiired ja vihased", mille kaheksas osa on praegu kinodes, kaks tükki on veel tulemas ja plaanitakse kõrval lugusid erinevatele tegelastele. See on väga hästi teada ka Eesti produtsentide kabuhirm suvise esilinastuskuupäeva ees, et Eesti filmid reeglina ikkagi alati tulevad välja kas kevadel või sügisel, et suve peale keegi neid ei julge jätta. Kahju, et keegi Eesti tegijatest oma filmi nii tugevaks ei pea, et nad võiksid "Transformeritega" võidelda, aga minu meelest võiksid küll. | WEBVTT
1
00:00:00.280 --> 00:00:03.700
Vääramatult lähenev suvi toob endaga uue märulifilmide laine.
2
00:00:03.740 --> 00:00:09.761
Ja kuigi siin Veneetsias on filmitud vähemalt kolm osa James Bondi, pole "Kiired ja vihased" siia veel jõudnud.
3
00:00:10.121 --> 00:00:15.501
Võib-olla juba järgmisel korral kihutavad autod ka selles ilma autodeta linnas.
4
00:00:23.582 --> 00:00:36.562
No suvi on see aeg, kus üldiselt suurstuudiod lasevad välja oma sellised kõige kallimad filmid põhjusel, et neile ka oodatakse kõige rohkem kassatulu.
5
00:00:37.863 --> 00:00:48.063
See on see aeg lihtsalt, kus eeldatakse, et kõige rohkem inimesi käib kinos, sellepärast et kino on justkui see hea jahe koht, kuhu suvekuumuse eest natukeseks minna.
6
00:00:48.103 --> 00:00:57.164
Kasvõi praegu on ju kinodes "Galaktika valvurid kaks", aga suvi jah klassikaliselt on see aeg, kus tulevad sellised suured märulifilmid, meelelahutus.
7
00:00:58.104 --> 00:01:08.865
Sõna "blockbuster" on tegelikult pärit Teise maailmasõja ajast, kus see tähistas pommi, mis suutis siis tühjaks lüüa ühe terve kvartali.
8
00:01:08.905 --> 00:01:21.205
Ja "blockbuster" on tegelikult täna sõna, mida tihti kasutatakse valesti ehk siis "blockbuster" ei tähenda edukat filmi, "blockbuster" tähendab tegelikult teatavat tootmismudelit.
9
00:01:21.265 --> 00:01:28.286
Ja "blockbusterit" iseloomustab suur eelarve ja mitte ainult suur eelarve, vaid ka suur turunduseelarve.
10
00:01:28.326 --> 00:01:32.186
Tekitatakse olukord, kus inimene väljapääsmatult peab minema seda filmi vaatama.
11
00:01:33.046 --> 00:01:41.627
Paratamatult jääb raha filmi enda jaoks vähemaks, sellisel puhul kannatab ennekõike käsikiri.
12
00:01:41.787 --> 00:01:50.227
Suur mahv läheb eriefektide peale, nagu me teame, aga efektide tootmine on muutunud tänapäeval järjest odavamaks, mistõttu pannakse neile ka rohkem rõhku.
13
00:01:51.628 --> 00:02:07.329
Ja tulemuseks on siis põhimõtteliselt see, et kuna need turunduseelarved tõusevad, saavad stuudiod riske võtta järjest vähem ja minnakse väga kindla peale välja.
14
00:02:10.849 --> 00:02:19.029
Suurematest filmidest, mida sel suvel oodata võib, võib mainida näiteks "Blade Runneri" remake'i, mida kõik ulmesõbrad väga ootavad.
15
00:02:19.449 --> 00:02:34.050
Kõigile selliste suurte-suurte vaatemängude fännidele, kelle hulka ma tahan rõhutada, mina ei kuulu, tuleb "Transformerite" jumal teab mitmes osa, vist viies, võib-olla kuues, ma loodan, et mulle antakse andeks, et ma nende üle liiga palju järge ei pea.
16
00:02:36.851 --> 00:02:51.752
Mida me näeme: "Transformers", "Despicable Me", Kariibi mere piraadid, "Wonder Woman", mis on juba sisse töötatud mitme teise filmi jooksul nagu "Batman versus Superman" näiteks.
17
00:02:53.392 --> 00:03:07.173
Ja seetõttu on see nagu mingis mõttes iseenda saba sööb nähtus natukene, et ma ise ka täitsa huviga jälgin, kuhu see kõik välja viib või kui naeruväärsete tulemusteni.
18
00:03:07.553 --> 00:03:14.913
Ühesõnaga poolvägivaldselt tahetakse luua frantsiisid, mis siis kannaksid seda justkui iseenesest edasi.
19
00:03:15.273 --> 00:03:27.954
Samamoodi näiteks on nüüd eesmärk teha terve rida Universali klassikalisi õudusfilme üheks frantsiisiks ehk siis nüüd sel suvel võitleb Tom Cruise muumiaga.
20
00:03:28.794 --> 00:03:50.316
Ja see on alles ainult esimene osa siis sellest sarjast, kus siis lõpuks sellisesse "Avengersi"-laadsesse tiimi lähevad kokku Dracula, Frankenstein, Muumia ja vist mingi Wolfman või kes seal veel on need Universali kangelased, õudusfilmide kangelased ja kannatab ju ainult vaataja.
21
00:04:10.457 --> 00:04:23.038
See on täiesti tüüpiline loomulik reaktsioon, et kui sul on "Kariibi mere piraadid" ja sul on väga vahva Johnny Depp väga vahva piraadina, eks ole, siis tahaks nagu veel teada, et mis tast edasi saab ja kuidas ta seal maailmas edasi käitub.
22
00:04:23.078 --> 00:04:38.019
Aga selle miinuspool on muidugi see, et stuudiod saavad sellest väga hästi aru ja filmitööstus on liikunud üha enam sinna sellisesse turvalisse tsooni, kus loodetaksegi üha enam ainult nende tuttavate karakterite, tuttavate maailmade ja tuttavate märkide peale.
23
00:04:38.199 --> 00:04:43.899
Mõelda välja, kuidas toota sealt mingeid mänguasju, luua selline järgnevus nii-öelda, toota mingeid muid asju filmiväliselt.
24
00:04:44.299 --> 00:04:51.520
Siis nüüd ei mõelda isegi enam lihtsalt järgede või triloogiatena, vaid mõeldakse nii-öelda frantsiisidena ehk siis selliste suurte universumitena.
25
00:04:51.560 --> 00:05:03.360
Noh, on nii-öelda Marveli jagatud universum, kus kõik need Marveli koomiksikangelased tegutsevad, siis on DC universum, teise suure koomiksitootja, kus siis on DC tegelased nagu Batman ja Superman.
26
00:05:03.900 --> 00:05:13.281
Ja noh midagi sarnast üritab nüüd teha ka näiteks "Kiired ja vihased", mille kaheksas osa on praegu kinodes, kaks tükki on veel tulemas ja plaanitakse kõrval lugusid erinevatele tegelastele.
27
00:05:15.001 --> 00:05:37.203
See on väga hästi teada ka Eesti produtsentide kabuhirm suvise esilinastuskuupäeva ees, et Eesti filmid reeglina ikkagi alati tulevad välja kas kevadel või sügisel, et suve peale keegi neid ei julge jätta.
28
00:05:37.823 --> 00:05:45.403
Kahju, et keegi Eesti tegijatest oma filmi nii tugevaks ei pea, et nad võiksid "Transformeritega" võidelda, aga minu meelest võiksid küll.
|
lekitaja-manning-paases-kolmapaeval-vabadusse | https://www.err.ee/596322/lekitaja-manning-paases-kolmapaeval-vabadusse | https://vod.err.ee/hls/uudised/675769/v/master.m3u8 | Lekitaja Manning pääses kolmapäeval vabadusse | Kolmapäeva hommikul vabanes USA sõjaväevanglast WikiLeaksile salajaste dokumentide lekitamise eest süüdi mõistetud Chelsea Manning. | USA maaväe lühikese pressiteate kohaselt pääses Manning Kansase osariigis asuvast Fort Leavenworthist vabadusse kohalike aja järgi kell 2 öösel, vahendas Reuters.
USA president Barack Obama leevendas oma ametiaja lõpus 209 kinnipeetava karistust, teiste seas ka Manningu oma.
WikiLeaks nimetas otsust kookord suureks õigluse võiduks. Vabariiklased ning suur hul julgeolekueksperte mõistsid otsuse karmisõnaliselt hukka ning rõhutasid, et reetureid ei tohi mingil juhul märtritena kohelda. Eriti juhtisid kriitikud tähelepanu sellele, et Manningu poolt avaldatud salajased andmed ohustasid nii USA relvajõudude liikmeid kui ka liitlaste sõdureid.
USA kohus mõistis endisele sõjaväeluure analüütikule 35 aasta pikkuse karistuse üksikkongis, kuna süüdistuste kohaselt andis ta WikiLeaksile üle enam kui 700 000 tundliku teabega dokumenti.
Manning vahistati seitse aastat tagasi, kui ta oli meessõdur nimega Bradley Manning. Vanglast välja tsiviilellu astus ta aga naisena, sest ta on vahepeal läbinud soovahetusoperatsiooni.
Manning on kahel korral üritanud enesetappu ning Obama põhjendas oma otsust suures osas humanitaarkaalutlustega. | Täna hommikul vabanes USA vanglast WikiLeaksile salajaste dokumentide lekitamise eest spionaažis süüdimõistetud Chelsea Manning. USA president Barack Obama leevendas oma ametiaja lõpus kahesaja üheksa kinnipeetava karistust, teiste seas ka Manningu oma. WikiLeaks nimetas otsust suureks õigluse võiduks. USA kohus mõistis Manningule kolmekümne viie aasta pikkuse karistuse üksikkongis, kuna süüdistuse kohaselt andis ta WikiLeaksile üle enam kui seitsesada tuhat välisministeeriumi tundliku teabega dokumenti. Manning vahistati seitse aastat tagasi, kui ta oli tundmatu meessõdur. Vanglast välja tsiviilellu astub ta aga naisena. Manning on kahel korral üritanud enesetappu ning tema kaitsjad on esitanud sõjaväekohtule apellatsiooni, mis ootab kohtu vastust. | WEBVTT
1
00:00:02.161 --> 00:00:10.405
Täna hommikul vabanes USA vanglast WikiLeaksile salajaste dokumentide lekitamise eest spionaažis süüdimõistetud Chelsea Manning.
2
00:00:11.125 --> 00:00:18.828
USA president Barack Obama leevendas oma ametiaja lõpus kahesaja üheksa kinnipeetava karistust, teiste seas ka Manningu oma.
3
00:00:18.868 --> 00:00:22.630
WikiLeaks nimetas otsust suureks õigluse võiduks.
4
00:00:22.670 --> 00:00:35.936
USA kohus mõistis Manningule kolmekümne viie aasta pikkuse karistuse üksikkongis, kuna süüdistuse kohaselt andis ta WikiLeaksile üle enam kui seitsesada tuhat välisministeeriumi tundliku teabega dokumenti.
5
00:00:35.976 --> 00:00:40.798
Manning vahistati seitse aastat tagasi, kui ta oli tundmatu meessõdur.
6
00:00:41.439 --> 00:00:44.580
Vanglast välja tsiviilellu astub ta aga naisena.
7
00:00:44.620 --> 00:00:52.784
Manning on kahel korral üritanud enesetappu ning tema kaitsjad on esitanud sõjaväekohtule apellatsiooni, mis ootab kohtu vastust.
|
mahavok-esitles-etv-s-uhiuut-singlit | https://menu.err.ee/596401/mahavok-esitles-etv-s-uhiuut-singlit | https://vod.err.ee/hls/etvvideod/675819/v/master.m3u8 | Mahavok esitles ETV-s uhiuut singlit | Ansambel Mahavok tähistab sel aastal oma 35. sünnipäeva ja täna hommikul astus bänd kahe looga üles ETV hommikuprogrammis. Solistina esines Anet Vaikmaa, kes on viimastel aegadel olnud Mahavoki põhilaulja. | Hiljuti avaldas Mahavok uhiuue singli "Elan unes", mille on kirjutanud Heini Vaikmaa. Üle pika aja on Heini astunud üles mitte ainult helilooja, vaid ka teksti autorina, tuues kuulajani neid mõtteid, mida ta on oma muusikat kirjutades mõlgutanud. Ja kuigi need mõtted on ajuti üsna pessimistlikud, siis jääb lõpuks siiski kõlama lootus, et tulevik toob nii mõneski asjas selgust.
Mahavok tähistab sel aastal oma 35. sünnipäeva ning sel puhul esinetakse mais ja juunis suurejooneliste kontsertidega nii Tartus, Pärnus kui ka Tallinnas. Lisaks juubilalrile astuvad kontsertidel üles ka külalisartistid Karl Madis ja Marten Kuningas, neist viimane uhiuue lauluga. Esimene kontsert toimub 20. mail kell 20.00 Tartus, Eesti rahva muuseumis Muuseumiööl, 27. mail esinetakse Tallinnas hotellis Hilton ja 3. juunil Pärnu jahtklubi hoovis.
"Terevisiooni" eetris kõlasid laulud "30 sekundit stardini" ja ""Elan unes": | Sel aastal täitub ka kolmkümmend viis lava-aastat sellisel vahval ansamblil nagu Mahavok. Täna hommikul Terevisioonis nad külas on ja mul on hea meel tervitada Heini Vaikmaad siin diivanil. Tere hommikust. Tere hommikust. Heini, milline laul läbi aastate on olnud see Mahavoki lugu, mida tuleb ikka ja jälle esitada, mida iga kord küsitakse? Noh, neid laule on tegelikult üsna mitmeid, aga võib-olla märgiks ära "On läinud aastad". Mille poolest see laul nii eriline on, kuidas endale tundub? Ma arvan, et seal on väga ilus tekst ja kui on ilus tekst nagu tunnete keelelgi, siis on ka laulu väga lihtne kirjutada. Mis on selle loo lugu ehk siis et kust on pärit see lugu, kuidas tekkis? Tekst on Madis Trossilt, nagu "Mägede häälgi" tekst. Ja selle lauluga ma ei mäleta täpselt, kas nüüd oli tekst enne või muusika. "Mägede häälel" oli igal juhul lugu ja see põhiriff oli enne ja siis tuli tekst, aga aga "On läinud aastatel" võis ka enne olla tekst. No kui on hea tekst, siis on klaveri taha ainult istuda ja see muusikasse voolida. Kas see lugu meeldib omale ka, on seda hea mängida laval? Noh, sellest loo instrumentaalosast on isegi siin eraldi lugusid tehtud "Parim päev" ja neid fraase on kasutatud ka hiljem siin teistes heliteostes. Kolmkümmend viis aastat, see on väga pikk aeg ja sel aastal kontserttuur selle aastapäeva puhul tulemas on. Kust tekkis mõte uuesti Mahavokile selline elu sisse puhuda ja uuesti lavadele tulla? No kõigepealt rohkem kui veerand sajandit olen oma stuudio arendusega tegelenud ja nüüd on saanud lõpuks nii kaugele, et kõik lood, mis on siin viimase aastakümnega või kümnetega kirjutatud sahtlisse, nüüd on aeg neid lihtsalt realiseerima hakata. Ja tegelikult on noh uus plaat on töös nii lauludega kui instrumentaalidega ja uut materjali on tõesti palju. Materjali on palju, seda kõike kuuleb ka ilmselt kontsertidel. Kontsertidel ka jah, me ei puhka vanadel loorberitel, vaid vaid teeme täiesti uue. Kare Kauks sellel tuuril, kontserttuuril kaasa ei tee, kellega lähete? Noh, põhisolistiks on jah kujunenud Anet Vaikmaa, aga meil on ka Marten Kuningas, kellega Eesti Laulul siin mõned aastad tagasi käisime, ja ja esimene solist Karl Madis teeb tuuril kaasa. Aga Karega jah, võib-olla tulevikus, et kui ta on valmis, ta on igal juhul oodatud. Mahavoki kontserdid siis laupäeval kahekümnendal mail Tartus, laupäeval kahekümne seitsmendal mail Tallinnas Park Lounge Hiltonis ja laupäeval kolmandal juunil Pärnu jahtklubi hoovis. Heini ole hea võid Mahavokiga praegu kenasti liituda. | WEBVTT
1
00:00:00.400 --> 00:00:05.900
Sel aastal täitub ka kolmkümmend viis lava-aastat sellisel vahval ansamblil nagu Mahavok.
2
00:00:05.940 --> 00:00:10.920
Täna hommikul Terevisioonis nad külas on ja mul on hea meel tervitada Heini Vaikmaad siin diivanil.
3
00:00:10.960 --> 00:00:11.540
Tere hommikust.
4
00:00:11.780 --> 00:00:12.120
Tere hommikust.
5
00:00:12.160 --> 00:00:22.161
Heini, milline laul läbi aastate on olnud see Mahavoki lugu, mida tuleb ikka ja jälle esitada, mida iga kord küsitakse?
6
00:00:22.201 --> 00:00:29.241
Noh, neid laule on tegelikult üsna mitmeid, aga võib-olla märgiks ära "On läinud aastad".
7
00:00:30.401 --> 00:00:33.461
Mille poolest see laul nii eriline on, kuidas endale tundub?
8
00:00:33.501 --> 00:00:41.121
Ma arvan, et seal on väga ilus tekst ja kui on ilus tekst nagu tunnete keelelgi, siis on ka laulu väga lihtne kirjutada.
9
00:00:41.561 --> 00:00:47.322
Mis on selle loo lugu ehk siis et kust on pärit see lugu, kuidas tekkis?
10
00:00:48.222 --> 00:00:51.622
Tekst on Madis Trossilt, nagu "Mägede häälgi" tekst.
11
00:00:51.662 --> 00:00:55.962
Ja selle lauluga ma ei mäleta täpselt, kas nüüd oli tekst enne või muusika.
12
00:00:56.782 --> 00:01:05.022
"Mägede häälel" oli igal juhul lugu ja see põhiriff oli enne ja siis tuli tekst, aga aga "On läinud aastatel" võis ka enne olla tekst.
13
00:01:05.962 --> 00:01:12.402
No kui on hea tekst, siis on klaveri taha ainult istuda ja see muusikasse voolida.
14
00:01:12.462 --> 00:01:15.722
Kas see lugu meeldib omale ka, on seda hea mängida laval?
15
00:01:15.762 --> 00:01:26.683
Noh, sellest loo instrumentaalosast on isegi siin eraldi lugusid tehtud "Parim päev" ja neid fraase on kasutatud ka hiljem siin teistes heliteostes.
16
00:01:27.203 --> 00:01:35.463
Kolmkümmend viis aastat, see on väga pikk aeg ja sel aastal kontserttuur selle aastapäeva puhul tulemas on.
17
00:01:36.143 --> 00:01:42.923
Kust tekkis mõte uuesti Mahavokile selline elu sisse puhuda ja uuesti lavadele tulla?
18
00:01:43.703 --> 00:02:00.584
No kõigepealt rohkem kui veerand sajandit olen oma stuudio arendusega tegelenud ja nüüd on saanud lõpuks nii kaugele, et kõik lood, mis on siin viimase aastakümnega või kümnetega kirjutatud sahtlisse, nüüd on aeg neid lihtsalt realiseerima hakata.
19
00:02:00.624 --> 00:02:09.044
Ja tegelikult on noh uus plaat on töös nii lauludega kui instrumentaalidega ja uut materjali on tõesti palju.
20
00:02:09.104 --> 00:02:12.044
Materjali on palju, seda kõike kuuleb ka ilmselt kontsertidel.
21
00:02:12.084 --> 00:02:18.304
Kontsertidel ka jah, me ei puhka vanadel loorberitel, vaid vaid teeme täiesti uue.
22
00:02:18.664 --> 00:02:22.785
Kare Kauks sellel tuuril, kontserttuuril kaasa ei tee, kellega lähete?
23
00:02:23.105 --> 00:02:36.525
Noh, põhisolistiks on jah kujunenud Anet Vaikmaa, aga meil on ka Marten Kuningas, kellega Eesti Laulul siin mõned aastad tagasi käisime, ja ja esimene solist Karl Madis teeb tuuril kaasa.
24
00:02:36.565 --> 00:02:42.105
Aga Karega jah, võib-olla tulevikus, et kui ta on valmis, ta on igal juhul oodatud.
25
00:02:44.145 --> 00:02:56.726
Mahavoki kontserdid siis laupäeval kahekümnendal mail Tartus, laupäeval kahekümne seitsmendal mail Tallinnas Park Lounge Hiltonis ja laupäeval kolmandal juunil Pärnu jahtklubi hoovis.
26
00:02:56.926 --> 00:03:01.586
Heini ole hea võid Mahavokiga praegu kenasti liituda.
|
louna-korea-soovib-sidekanali-pohjanaabriga-taastada | https://www.err.ee/596318/louna-korea-soovib-sidekanali-pohjanaabriga-taastada | https://vod.err.ee/hls/uudised/675771/v/master.m3u8 | Lõuna-Korea soovib sidekanali põhjanaabriga taastada | Lõuna-Korea ühinemisministeerium teatas, et avada tuleks sidekanalid Lõuna-Korea ja Põhja-Korea vahel. | Sidekanalite kaudu toimunud suhtlus seiskus möödunud aasta veebruaris, vahendasid ERR-i teleuudised.
Ministeeriumi pressiesindaja ütles, et ministeerium on kaalunud mitmeid variante, kuid midagi pole veel otsustatud.
Tema sõnul käiakse iga päev piiril Panmunjomi sidekeskuses, et saada teavet Põhja-Korea võimalike vastuste kohta.
Lõuna-Korea uus president Moon Jae-in püüab arendada poliitikat, mis hõlmab samal ajal sanktsioone ja ka suhtlemist Põhja-Koreaga. | Lõuna-Korea ühinemisministeerium teatas, et avada tuleks sidekanalid Lõuna-Korea ja Põhja-Korea vahel. Sidekanalite kaudu toimunud suhtlus seiskus möödunud aasta veebruaris. Ministeeriumi pressiesindaja ütles, et ministeerium on kaalunud mitmeid variante, kuid midagi pole veel otsustatud. Tema sõnul käiakse iga päev piiril Panmunjomi sidekeskuses, et saada teavet Põhja-Korea võimalike vastuste kohta. Lõuna-Korea uus president püüab arendada poliitikat, mis hõlmab samal ajal sanktsioone ja ka suhtlemist Põhja-Koreaga. | WEBVTT
1
00:00:02.261 --> 00:00:08.325
Lõuna-Korea ühinemisministeerium teatas, et avada tuleks sidekanalid Lõuna-Korea ja Põhja-Korea vahel.
2
00:00:08.945 --> 00:00:12.667
Sidekanalite kaudu toimunud suhtlus seiskus möödunud aasta veebruaris.
3
00:00:12.707 --> 00:00:19.891
Ministeeriumi pressiesindaja ütles, et ministeerium on kaalunud mitmeid variante, kuid midagi pole veel otsustatud.
4
00:00:20.592 --> 00:00:28.316
Tema sõnul käiakse iga päev piiril Panmunjomi sidekeskuses, et saada teavet Põhja-Korea võimalike vastuste kohta.
5
00:00:29.016 --> 00:00:36.140
Lõuna-Korea uus president püüab arendada poliitikat, mis hõlmab samal ajal sanktsioone ja ka suhtlemist Põhja-Koreaga.
|
prokuratuur-venezuela-meeleavaldustel-on-hukkunud-juba-42-inimest | https://www.err.ee/596285/prokuratuur-venezuela-meeleavaldustel-on-hukkunud-juba-42-inimest | https://vod.err.ee/hls/uudised/675767/v/master.m3u8 | Prokuratuur: Venezuela meeleavaldustel on hukkunud juba 42 inimest | ÜRO Julgeolekunõukogu hakkab kolmapäeval arutama kriisi Venezuelas, kus vägivaldseteks muutunud meeleavaldustel on aprilli algusest saadik saanud surma 42 ja haavata veel sadu inimesi. | Viimased ohvrid on prokuratuuri andmeil kaks meest ja 17-aastane nooruk, keda tulistati valitsusvastastel meeleavaldustel.
Paremtsentristlik opositsioon süüdistab riigi sotsialistist liidrit Nicolas Madurot majanduskriisis, mis on toonud kaasa toidu- ja ravimipuuduse.
Opositsioon soovib Maduro ennetähtaegsete valimistega ametist kõrvaldada.
Maduro on reformimas riigi põhiseadust, tehes seda opositsiooni sõnul nii, et uusi valimisi ei saa enam korraldada.
Nii valitsus kui opositsioon on süüdistanud teineteist relvastatud rühmade saatmises vägivalla külvamiseks meeleavaldustel.
2014. aastal hukkus sarnastes rahutustes 43 inimest. | ÜRO Julgeolekunõukogu hakkab arutama kriisi Venezuelas, kus vägivaldseteks muutunud meeleavaldustel on aprilli algusest saadik saanud surma nelikümmend kaks ja haavata veel sadu inimesi. Viimased ohvrid on prokuratuuri andmeil kaks meest ja seitsmeteistkümneaastane nooruk, keda tulistati valitsusvastastel meeleavaldustel. Opositsioon süüdistab riigi sotsialistist liidrit Nicolas Madurot majanduskriisis ja soovib Maduro ennetähtaegsete valimistega ametist kõrvaldada. Maduro püüab samal ajal reformida riigi põhiseadust, tehes seda opositsiooni sõnul nii, et uusi valimisi ei saa enam korraldada. | WEBVTT
1
00:00:02.521 --> 00:00:13.044
ÜRO Julgeolekunõukogu hakkab arutama kriisi Venezuelas, kus vägivaldseteks muutunud meeleavaldustel on aprilli algusest saadik saanud surma nelikümmend kaks ja haavata veel sadu inimesi.
2
00:00:13.704 --> 00:00:21.527
Viimased ohvrid on prokuratuuri andmeil kaks meest ja seitsmeteistkümneaastane nooruk, keda tulistati valitsusvastastel meeleavaldustel.
3
00:00:22.267 --> 00:00:31.050
Opositsioon süüdistab riigi sotsialistist liidrit Nicolas Madurot majanduskriisis ja soovib Maduro ennetähtaegsete valimistega ametist kõrvaldada.
4
00:00:31.090 --> 00:00:39.452
Maduro püüab samal ajal reformida riigi põhiseadust, tehes seda opositsiooni sõnul nii, et uusi valimisi ei saa enam korraldada.
|
naiste-karikavoitjaks-tuli-mistra-tabasalu-teenis-ajaloolise-medali | https://sport.err.ee/1608432899/naiste-karikavoitjaks-tuli-mistra-tabasalu-teenis-ajaloolise-medali | https://vod.err.ee/hls/sport/56e25c70c89acdb30920bd3bdfd7c913/v/master.m3u8 | Naiste karikavõitjaks tuli Mistra, Tabasalu teenis ajaloolise medali | Naiste käsipalli karikavõistlustel võidutses Aruküla/Mistra, kes alistas laupäevases finaalis Reval-Sport/Mella 23:22. Pronksi teeninud HC Tabasalu/Audentes sai auhinnakappi klubi ajaloo esimese medali. | Kiiretempoliselt alanud naiste pronksikohtumises alustas Kehra kaitse Tabasalu suurima skooritegija, Teele Utsali, personaalse katmisega. Väravaid visati palju ning 6. minutil oli seis juba 4:4. Võrdne mäng jätkus 13. minutit kui Tabasalu tegi 11:2 spurdi, mille põhilisteks loojateks olid Kadri-Liis Tootsi tõrjed ja Audentese edukad kiirrünnakud.
Teine poolaeg mängupilti suurt muutust ei toonud ning Tabasalul oli kohtumine pidevalt kontrolli all. Kehral oli endiselt rünnakul raskusi ning Audentes jätkas edukalt kiirrünnakute jooksmist. Mängu lõppseisuks tegi Alisa Gaberskaja Kehra poolt vaadatuna 32:41. Lõpuks oli pronksi võitnud tiimi resultatiivseim Laura Kärner üheksa väravaga. Esimesena medalita jäänud koduvõistkonna poolt tabas Merili Heinla samuti üheksa korda.
Tabasalu asub koduteele oma klubi ajaloo esimeste medalitega naiste tasemel. Mängu parimateks valiti Kehrast Merili Heinsalu ja Tabasalu poolelt Teele Utsal. Platsil olnud mängijatest valiti naiste tähtede võistkonda vasakäär Simona Koppel ja paremäär Laura Kärner HC Tabasalu/Audentesest. HC Tabasalu valiti ühtlasi aasta parimaks klubiks
Debütant Mistra krooniti tõelise trilleri järel Eesti naiste karikavõitjaks
Reval-Sport/Mella ja Aruküla/Mistra olid sel hooajal juba pidanud kaks tõeliselt põnevat kohtumist ning erandiks ei kujunenud ka laupäevane karikafinaal. Mängu alustas paremini Aruküla, kes võttis 5:2 eduga ohjad oma kätte. Seejärel Mella kosus ning 26. minutil oli seis juba 11:8 nende kasuks.
Teine poolaeg algas samuti kahe võrdse lahinguga, kus kumbki teisele järgi ei andnud. Õhus oli finaalipinget ning mõlemalt poolt tehti ohtralt tehnilisi vigu. Aruküla/Mistra kaotas vigastuste küüsi nii kogenud joonemängija Janeli Patraili kui Kim-Ly Hoangi, kuid vaatamata sellele suutsid noored mängijad neid edukalt asendada. Reval-Spordi viimase värava mängus viskas Natalia Gorozhanyna 23. minutil. Lõpus suutis taaskord hiilgavalt tõrjunud Linda Veski oma võistkonna võidule vedada. 20 sekundit enne kohtumise lõppu viskas Maarja Treiman Aruküla/Mistra võidunumbriteks 23:22.
"Ma olen väga uhke naiste üle, kes vaatamata mitmetele vigastustele täna lõpuni võitlesid. Iga tüdruk, kes platsile läks, andis endast parima ja täna sellest piisas karikavõiduks," ütles Mistra peatreener kokkuvõtteks
Kohtumise parimateks mängijateks valiti Mistra poolelt Linda Veski ja Mellast Angelika Šalk, kes oli ühtlasi ka oma võistkonna resultatiivseim seitsme tabamusega. Arukülal skooris Maarja Treiman samuti seitse korda.
Naiste 2021 aasta tähtede koosseisu valiti platsil olnud mängijatest vasaksisemine Maarja Treiman ja väravavaht Linda Veski Aruküla/Mistrast ning joonemängija Natalja Gorozhanyna Reval-Sport/Mellast.
Naiste poole pealt pälvisid aasta 2021 parimate auhinnad:
Aasta käsipallur: Alina Molkova
Aasta U-18 tütarlaps käsipallis: Gertu Jõhvikas
Aasta käsipalliklubi: HC Tabasalu
Aasta ALL STAR naiskond koosseisus:
VASAK ÄÄREMÄNGIJA – Simona Koppel, HC Tabasalu
VASAKSISEMINE – Maarja Treiman, Aruküla/Mistra
MÄNGUJUHT – Alina Molkova
PAREMSISEMINE – Polina Gorbatšova
PAREM ÄÄREMÄNGIJA -Laura Kärner, HC Tabasalu
JOON – Natalja Gorožanina, Reval-Sport/Mella
VÄRAVAVAHT – Linda Veski, Aruküla/Mistra | Aruküla/Mistra ja Reval-Sport/Mella pakkusid haarava finaalvaatuse. Kui Aruküla alustas ägedalt, siis peagi läks Reval-Sport neljaga ette ja hoidis vastaseid avapoolajal ligi veerand tundi üldse kuival. Ent siis raputas Aruküla end ärkvele ja poolaja lõpuks oldi ühe väravaga maas. Vist on meil selline uus võistkond ja ma olen neid mänge analüüsinud ja igas mängus on selline kakskümmend, kakskümmend viis minutit, kus ma nagu ei ole üldse mänguga rahul. Täna oli õnneks see aeg esimesel poolajal ära ja me suutsime sellest august välja tulla ja teine poolaeg seda õnneks pikka mõõna ei tulnud, eks eksimusi ikka tuli. Teine poolaeg kulges tõesti punkt punktis, enam kui kaheväravalist edu ei saavutanud kumbki. Paarkümmend sekundit enne lõppu tegi Reval-Sport vea, Aruküla realiseeris seitsme meetri karistusviske. Kakskümmend kolm, kakskümmend kaks võiduviske kindlalt Maarja Treiman. Reval-Spordi treener pidi tõdema, et ilmselt jäädi eilsest poolfinaalist liialt palju platsile. Eile liiga palju tüdrukud tantsisid. Täna ei olnud selles usus, kui oli eile. Et tulid välja, seal oli selles võistkonnas olid kogu aeg need tüdrukud, kellega kogu aeg oleme kohtunud ja kes on Eesti naiste koondises mänginud ja nad on hea kogemusega ja ma mõtlen, nad ei uskunud, et nad saavad üle. Aruküla naiskonda vedas väravas Linda Veski, kelle tõrjed osutusid tähtsatel hetkedel otsustavateks. Ma, ma ei oska isegi praegu sõnadesse panna, et pole väga nagu kohale jõudnud, et võitlesime väga hästi terve mängu vältel ja ma arvan, et riietusruumis tuleb ja homme tuleb see nagu rohkem esile. Homme peetakse Kehras meeste finaal. | WEBVTT
1
00:00:05.061 --> 00:00:08.522
Aruküla/Mistra ja Reval-Sport/Mella pakkusid haarava finaalvaatuse.
2
00:00:08.562 --> 00:00:15.423
Kui Aruküla alustas ägedalt, siis peagi läks Reval-Sport neljaga ette ja hoidis vastaseid avapoolajal ligi veerand tundi üldse kuival.
3
00:00:15.483 --> 00:00:19.404
Ent siis raputas Aruküla end ärkvele ja poolaja lõpuks oldi ühe väravaga maas.
4
00:00:19.464 --> 00:00:27.986
Vist on meil selline uus võistkond ja ma olen neid mänge analüüsinud ja igas mängus on selline kakskümmend, kakskümmend viis minutit, kus ma nagu ei ole üldse mänguga rahul.
5
00:00:28.026 --> 00:00:38.128
Täna oli õnneks see aeg esimesel poolajal ära ja me suutsime sellest august välja tulla ja teine poolaeg seda õnneks pikka mõõna ei tulnud, eks eksimusi ikka tuli.
6
00:00:38.368 --> 00:00:42.829
Teine poolaeg kulges tõesti punkt punktis, enam kui kaheväravalist edu ei saavutanud kumbki.
7
00:00:42.869 --> 00:00:48.810
Paarkümmend sekundit enne lõppu tegi Reval-Sport vea, Aruküla realiseeris seitsme meetri karistusviske.
8
00:00:48.971 --> 00:00:52.891
Kakskümmend kolm, kakskümmend kaks võiduviske kindlalt Maarja Treiman.
9
00:00:53.231 --> 00:00:58.132
Reval-Spordi treener pidi tõdema, et ilmselt jäädi eilsest poolfinaalist liialt palju platsile.
10
00:00:58.313 --> 00:01:00.573
Eile liiga palju tüdrukud tantsisid.
11
00:01:00.613 --> 00:01:03.474
Täna ei olnud selles usus, kui oli eile.
12
00:01:03.654 --> 00:01:20.917
Et tulid välja, seal oli selles võistkonnas olid kogu aeg need tüdrukud, kellega kogu aeg oleme kohtunud ja kes on Eesti naiste koondises mänginud ja nad on hea kogemusega ja ma mõtlen, nad ei uskunud, et nad saavad üle.
13
00:01:20.977 --> 00:01:26.619
Aruküla naiskonda vedas väravas Linda Veski, kelle tõrjed osutusid tähtsatel hetkedel otsustavateks.
14
00:01:26.659 --> 00:01:39.581
Ma, ma ei oska isegi praegu sõnadesse panna, et pole väga nagu kohale jõudnud, et võitlesime väga hästi terve mängu vältel ja ma arvan, et riietusruumis tuleb ja homme tuleb see nagu rohkem esile.
15
00:01:39.761 --> 00:01:41.642
Homme peetakse Kehras meeste finaal.
|
u-20-hokikoondis-alustab-mm-turniiri-iga-voidetud-punkt-on-meile-super | https://sport.err.ee/1608432872/u-20-hokikoondis-alustab-mm-turniiri-iga-voidetud-punkt-on-meile-super | https://vod.err.ee/hls/sport/067474e5401dd05a6a97e6229b6c1ae2/v/master.m3u8 | U-20 hokikoondis alustab MM-turniiri: iga võidetud punkt on meile super | Tallinnas algab pühapäeval noorte jäähoki MM-võistluste esimese divisjoni turniir. Eesti koondis soovib kodusel turniiril mängida pingevabalt ja edukalt. | Eesti U-20 vanuserühma jäähokikoondis kogunes peatreener Aleksandr Barkovi juhendamisel treeningutele nädala alguses ja pühapäeval alustatakse turniiri Ukraina eakaaslaste vastu. Võistkond koosneb peamiselt Soome, Rootsi ja Eesti klubide mängijatest ning üheskoos soovitakse turniirist rõõmu tunda.
"Kindlasti on päris suured emotsioonid taga, saab üle pika aja lõpuks võistelda kodurahva ees. Selle koroona tõttu on päris palju muutusi tekkinud, aga arvan, et tervel meeskonnal on ikka väga hea tunne MM-iks," rääkis ERR-ile koondise abikapten Patrick Kookmaa.
"Viimased viis päeva on tõestanud, et kõik on tõsiselt võtnud seda ja meil on maksimaalselt hea meeskond koos. Siit on hea minna," arvab koondise treener Pelle Sildre.
Sildre hinnangul on Eesti koondise trumbid kaitsetöö ja vasturünnakud. Vastased, lisaks Ukrainale Prantsusmaa, Sloveenia, Poola ja Jaapan, on tugevad. Edu retsept on lihtne. "Tuleb pidada mänguplaanist kinni. Igal mängijal peab olema tahe võita. Rohkem nagu polegi: mängida lihtsalt," sõnas Kookmaa.
"Lõpuks on hea osaleda koduturniiril, kodupubliku toetus. Iga võidetud punkt on meile super," tõdes Sildre.
Eesti koondise kõiki mänge näeb otseülekandes ERR-i spordiportaalist. Pühapäevane mäng Ukrainaga algab kell neli, järgmisel nädalal kõik kohtumised pool kaheksa õhtul. | Eesti U-kakskümmend vanuserühma jäähokikoondis kogunes peatreener Aleksandr Barkovi juhendamisel treeningutele nädala alguses ja homme alustatakse turniiri Ukraina eakaaslaste vastu. Võistkond koosneb peamiselt Soome, Rootsi ja Eesti klubide mängijatest ning üheskoos soovitakse turniirist rõõmu tunda. Kindlasti on päris suured emotsioonid taga, et noh, saab lõpuks üle pika aja võistelda oma kodurahva ees, kuna selle koroona tõttu on ikka päris palju muutusi tekkinud, aga noh, ikka väga hea tunne on terval meeskonnal tulemas ees seisvaks MM-iks. See viimane nüüd viis päeva on, on seda ka tõestanud, et, et, et kõik on tõsiselt võtnud seda ja maksimum meeskond on kohale jõudnud ning siit on hea minna. Sildre hinnangul on Eesti koondise trumbid kaitsetöö ja vasturünnakud. Vastased, lisaks Ukrainale, Prantsusmaa, Sloveenia, Poola ja Jaapan, on tugevad. Edu retsept on lihtne. Pidama mänguplaanist kinni, iga mängija peab olema tahe võita, rohkem muud ei teagi, mängida lihtsalt. Lõpuks on hea koduturniir, kodupubliku toetus, iga, iga võidetud punkt on meie jaoks superlahendus. Eesti koondise kõiki mänge näeb otseülekandes ERR-i spordiportaalist. Homne mäng Ukrainaga algab kell neli, järgmisel nädalal kõik kohtumised pool kaheksa õhtul. | WEBVTT
1
00:00:04.861 --> 00:00:15.164
Eesti U-kakskümmend vanuserühma jäähokikoondis kogunes peatreener Aleksandr Barkovi juhendamisel treeningutele nädala alguses ja homme alustatakse turniiri Ukraina eakaaslaste vastu.
2
00:00:15.224 --> 00:00:22.325
Võistkond koosneb peamiselt Soome, Rootsi ja Eesti klubide mängijatest ning üheskoos soovitakse turniirist rõõmu tunda.
3
00:00:22.525 --> 00:00:37.849
Kindlasti on päris suured emotsioonid taga, et noh, saab lõpuks üle pika aja võistelda oma kodurahva ees, kuna selle koroona tõttu on ikka päris palju muutusi tekkinud, aga noh, ikka väga hea tunne on terval meeskonnal tulemas ees seisvaks MM-iks.
4
00:00:37.889 --> 00:00:47.912
See viimane nüüd viis päeva on, on seda ka tõestanud, et, et, et kõik on tõsiselt võtnud seda ja maksimum meeskond on kohale jõudnud ning siit on hea minna.
5
00:00:48.332 --> 00:00:51.672
Sildre hinnangul on Eesti koondise trumbid kaitsetöö ja vasturünnakud.
6
00:00:52.173 --> 00:00:56.554
Vastased, lisaks Ukrainale, Prantsusmaa, Sloveenia, Poola ja Jaapan, on tugevad.
7
00:00:56.794 --> 00:00:58.234
Edu retsept on lihtne.
8
00:00:58.494 --> 00:01:06.616
Pidama mänguplaanist kinni, iga mängija peab olema tahe võita, rohkem muud ei teagi, mängida lihtsalt.
9
00:01:07.076 --> 00:01:18.719
Lõpuks on hea koduturniir, kodupubliku toetus, iga, iga võidetud punkt on meie jaoks superlahendus.
10
00:01:19.099 --> 00:01:23.200
Eesti koondise kõiki mänge näeb otseülekandes ERR-i spordiportaalist.
11
00:01:23.900 --> 00:01:28.661
Homne mäng Ukrainaga algab kell neli, järgmisel nädalal kõik kohtumised pool kaheksa õhtul.
|
eesti-karikavoitjaks-kroonitud-embrich-sormed-tootasid-paremini-kui-moogal | https://sport.err.ee/1608432869/eesti-karikavoitjaks-kroonitud-embrich-sormed-tootasid-paremini-kui-moogal | https://vod.err.ee/hls/sport/ce8be357470d3791e52d9fc73bf3f9bd/v/master.m3u8 | Eesti karikavõitjaks kroonitud Embrich: sõrmed töötasid paremini kui Mõõgal | Epeevehklemise Eesti karikavõitjaks tulid Irina Embrich ja Ruslan Eskov. Naiste turniiri finaalis alistas Embrich Katrina Lehise. | Tokyos olümpiakulla võitnud epeenelikust olid laupäeval Sõle spordihoones vehkemisrajal Katrina Lehis ja Irina Embrich, kes jõudsid ka Eesti karikavõistluste finaali. Esimesel perioodil oli initsiatiiv Lehise käes, kuid teise perioodi lõpus, 8:8 viigi järel, suutis täpsemaid torkeid teha Embrich, kes hoidis head tempot ja närvi ning võitis efektse kättetorkega finaali 15:13. Eesti karikavõitjaks tuli ta viieaastase vahe järel, kui alistas ka toona finaalis Lehise.
"Ma olen finaaliga rahul, sest olin taga, pärast viigistasin seisu ja lõpuks üldse võitsin. See oli väga meeldiv," tõdes Embrich ERR-ile. "Sõrmed töötasid palju paremini [kui Tallinna Mõõgal]."
Lehis naasis just sel nädalal Dubais toimunud lühikesest välislaagrist, kus võitis rahvusvahelise turniiri, alistades Rumeenia tähe Ana Maria Popecu, kes lõpetas nii ka 23 tiitlivõistluste medalit toonud karjääri. Aasta võrra pikemaks veninud olümpiatsükkel oli Lehise sõnul äärmiselt kurnav ja taas tippvormi jõudmiseks läheb veel aega.
"Arvestades seda, et mu vehklemisvorm ei ole praegu nii hea, olen ma õnnelik, et ma üldse nii kaugele jõudsin," sõnas Lehis. "Pigem olen pärast olümpiat keskendunud treeningutele, kui sellele, et olla vormis. Ira näitas juba trennis, et tal on hea tunnetus ja jaanuari lõpus on see aeg, kus ma loodan, et olen jälle vormis."
Pronksi said Eesti karikavõistlustel Veronika Zuikova ja Gaia-Marianna Salm. Zuikova kaotas seejuures närvikõdi pakkunud ja otsustava torkeni kulgenud poolfinaalis ühe torkega Lehisele. Eelnenud veerandfinaalis oli ta alistanud tänavuse Eesti meistri Kristina Kuuse. Karikavõistlustel tegi torkeid ühtekokku 44 naist. | Tokyos olümpiakulla võitnud epeenelikust olid täna Sõle spordihoones vehklemisrajal Katrina Lehis ja Irina Embrich, kes jõudsid ka Eesti karikavõistluste finaali. Esimesel perioodil oli initsiatiiv Lehise käes, kuid teise perioodi lõpus kaheksa kaheksa viigi järel suutis täpsemaid torkeid teha Embrich, kes hoidis head tempot ja närvi ning võitis efektse kättetorkega finaali viisteist kolmteist. Eesti karikavõitjaks tuli ta viieaastase vahe järel, võites taaskord just Lehise. Ma olen finaaliga rahul, sest ma olin taga ja pärast viigistasin seisu ja lõpuks üldse võitsin ja see oli väga meeldiv. Kas täna oli vorm teravam kui Tallinna Mõõgal? Mm jaa, tundsin küll, et täna näpud töötasid palju paremini. Lehis naasis just sel nädalal Dubais toimunud lühikesest välislaagrist, kus võitis rahvusvahelise turniiri, alistades Rumeenia tähe Ana Maria Popescu, kes lõpetas nii ka kakskümmend kolm tiitlivõistluste medalit toonud karjääri. Aasta võrra pikemaks veninud olümpiatsükkel oli Lehise sõnul äärmiselt kurnav ja taas tippvormi jõudmiseks läheb veel aega. Ma olen õnnelik, et ma üldse nii kaugele jõudsin, arvestades seda, et mu vehklemisvorm võib-olla ei ole nii hea praegu, et pigem võib-olla peale olümpiat olen keskendunud rohkem treeningutele kui sellele, et olla nagu vormis. Ira näitas juba trennis, et tal on hea tunnetus ja jaanuari lõpus on see aeg, kus ma loodan, et ma siis olen jälle vormis peale olümpiat. Pronksi said Eesti karikavõistlustel Veronika Zuikova ja Gaia-Marianna Salm. Zuikova kaotas seejuures närvikõdi pakkunud poolfinaalis ühe torkega Lehisele. Eelnenud veerandfinaalis oli ta alistanud tänavuse Eesti meistri Kristina Kuuse. Karikavõistlustel tegi torkeid ühtekokku nelikümmend neli naist. | WEBVTT
1
00:00:04.740 --> 00:00:12.661
Tokyos olümpiakulla võitnud epeenelikust olid täna Sõle spordihoones vehklemisrajal Katrina Lehis ja Irina Embrich, kes jõudsid ka Eesti karikavõistluste finaali.
2
00:00:12.701 --> 00:00:25.361
Esimesel perioodil oli initsiatiiv Lehise käes, kuid teise perioodi lõpus kaheksa kaheksa viigi järel suutis täpsemaid torkeid teha Embrich, kes hoidis head tempot ja närvi ning võitis efektse kättetorkega finaali viisteist kolmteist.
3
00:00:25.401 --> 00:00:30.282
Eesti karikavõitjaks tuli ta viieaastase vahe järel, võites taaskord just Lehise.
4
00:00:30.602 --> 00:00:40.402
Ma olen finaaliga rahul, sest ma olin taga ja pärast viigistasin seisu ja lõpuks üldse võitsin ja see oli väga meeldiv.
5
00:00:40.442 --> 00:00:42.842
Kas täna oli vorm teravam kui Tallinna Mõõgal?
6
00:00:42.882 --> 00:00:47.122
Mm jaa, tundsin küll, et täna näpud töötasid palju paremini.
7
00:00:47.262 --> 00:00:58.143
Lehis naasis just sel nädalal Dubais toimunud lühikesest välislaagrist, kus võitis rahvusvahelise turniiri, alistades Rumeenia tähe Ana Maria Popescu, kes lõpetas nii ka kakskümmend kolm tiitlivõistluste medalit toonud karjääri.
8
00:00:58.743 --> 00:01:04.863
Aasta võrra pikemaks veninud olümpiatsükkel oli Lehise sõnul äärmiselt kurnav ja taas tippvormi jõudmiseks läheb veel aega.
9
00:01:05.023 --> 00:01:19.044
Ma olen õnnelik, et ma üldse nii kaugele jõudsin, arvestades seda, et mu vehklemisvorm võib-olla ei ole nii hea praegu, et pigem võib-olla peale olümpiat olen keskendunud rohkem treeningutele kui sellele, et olla nagu vormis.
10
00:01:19.104 --> 00:01:26.664
Ira näitas juba trennis, et tal on hea tunnetus ja jaanuari lõpus on see aeg, kus ma loodan, et ma siis olen jälle vormis peale olümpiat.
11
00:01:26.704 --> 00:01:30.985
Pronksi said Eesti karikavõistlustel Veronika Zuikova ja Gaia-Marianna Salm.
12
00:01:31.325 --> 00:01:35.205
Zuikova kaotas seejuures närvikõdi pakkunud poolfinaalis ühe torkega Lehisele.
13
00:01:35.605 --> 00:01:39.145
Eelnenud veerandfinaalis oli ta alistanud tänavuse Eesti meistri Kristina Kuuse.
14
00:01:39.245 --> 00:01:42.865
Karikavõistlustel tegi torkeid ühtekokku nelikümmend neli naist.
|
kutsikavabrikuid-avastatakse-jarjest-rohkem | https://www.err.ee/1608432827/kutsikavabrikuid-avastatakse-jarjest-rohkem | https://vod.err.ee/hls/uudised/c811701932859042a999a1ba9306b777/v/master.m3u8 | Kutsikavabrikuid avastatakse järjest rohkem | Ida-Virumaalt päästetud ligi 100 koera toibuvad praegu Varjupaikade MTÜ-s ning on mõne aja pärast valmis koju minema. Kutsikavabrikuid, kus väikestes korterites elab koos kümneid ja kümneid koeri, on viimasel ajal avastatud sageli. | Sillamäel asunud kutsikavabrikust jõudis Varjupaikade MTÜ hoole alla 94 koera, kellest 38 on Tallinna varjupaigas. Koerad võivad olla vanuses kahest aastast kuni üle kümneaastasteni.
Kutsikaid on nende hulgas vähe. Praegu kohanevad nad alles inimestega. Tallinna varjupaigas olevatest lasi end rahulikult sülle võtta vaid üks.
"Kohe sisse tulles olid nad ikka väga-väga hirmul. Pelgasid inimest ja pole ka imestada arvestades, mis tingimustes nad elasid. Aga nüüd on nädal möödas sellest ja nad vaikselt juba kõik avanevad ja muutuvad julgemaks. On ka neid, kes poevad puurinurka ja ei julge nina välja pista. Aga nad teevad kiiresti edusamme," rääkis Varjupaikade MTÜ pressiesindaja Anni-Anete Mõisamaa.
3. detsembril päästis põllumajandus- ja toiduamet koos loomapäästegrupi ja Varjupaikade MTÜga ühest Sillamäe korterist üle 90 chihuahua-laadse koera. Loomad olid näljased, räpastes tingimustes, osa neist oli pandud puuri. Päästeoperatsioon kestis terve öö.
"Noh, hullumaja. Sa ei suuda neid isegi üle lugeda, sa ei saa neid kätte, nende jaoks on täiesti uus olukord – nad ei ole inimesi näinud ja ei ole kunagi õue saanud," meenutas loomapäästegrupi juht Heiki Valner.
Mõisamaa ütles, et kutsikavabrikutest jõuab viimasel koeri üsna sageli varjupaika.
"Meil on sellel aastal olnud juba neli sellist juhtumit, kus on suuremad kutsikavabrikud, kust on tulnud juba mitukümmend looma – 20, 30. Kutsikavabrikud on Eestis kahjuks, aga hästi hea meel on, et põllumajandus ja toiduamet teeb head tööd ja on hakanud rohkem vihjeid kontrollima ja päästma koeri kutsikavabrikust," lausus Mõisamaa.
Heiki Valner ütles, et sellised vabrikud töötavad nii kaua, kuniks jätkub neid, kes on nõus loomi taolistest kohtadest ostma.
"Kahjuks turg tingib, et see äri üldse toimub. Nii kaua, kui inimesed on valmis neid loomi ostma, nii kaua see asi ka tekib. See tuleb teha neil võimalikult keeruliseks," ütles Valner.
Sillamäelt päästetud koertele annetatakse nii sööki kui ka pesakesi. Kodu pakkujaid on ligi 400 ning avaldusi kaalutakse põhjalikult. Sellistest oludest pärit koera sotsialiseerimine ja õpetamine nõuab tõsist vaeva. Jõulud ja aastavahetuse veedavad enamus neist koerakestest aga juba oma uues kodus. | Ida-Virumaalt päästetud ligi sada koera toibuvad praegu Varjupaikade MTÜ-s ning on mõne aja pärast valmis koju minema. Kutsikavabrikuid, kus väikestes korterites elab koos kümneid ja kümneid koeri, on viimasel ajal avastatud sageli. Sillamäel asunud kutsikavabrikust jõudis Varjupaikade MTÜ hoole alla üheksakümmend neli koera, kellest kolmkümmend kaheksa on Tallinna varjupaigas. Koerad võivad olla vanuses kahest aastast kuni kümme pluss. Kutsikaid on nende hulgas vähe. Praegu kohanevad nad alles inimestega. Tallinna varjupaigas olevatest laseb end rahulikult sülle võtta vaid üks. Ja kohe sisse tulles nad olid ikkagi väga-väga hirmul, pelgasid inimest ja noh, pole imestada ka, arvestades, mis tingimustes nad elasid. Aga nüüd, nüüd on nädal möödas sellest, et nad tegelikult juba vaikselt kõik nagu avanevad ja muutuvad julgemaks ja ja noh, on neid, kes veel peidavad ennast kuskile puurinurka ja ei julge nina välja pista, aga noh, üldiselt nad ikka teevad päris kiiresti edusamme. Need kaadrid on aga filmitud kolmandal detsembril, kui põllumajandus- ja toiduamet koos loomapäästegrupi ja Varjupaikade MTÜ-ga päästis ühest Sillamäe korterist üle üheksakümne chihuahua-laadse koera. Loomad olid näljased, räpastes tingimustes, osa neist oli pandud puuri. Päästeoperatsioon kestis terve öö. Noh, hullumaja. Sa ei suuda neid isegi üles lugeda, sa ei saa neid kätte, noh, nende jaoks on täiesti uus olukord ja see ongi absoluutselt uus olukord, sellepärast nad ei ole ju inimesi näinud, nad ei ole kunagi õue saanud. Anni-Anete Mõisamaa ütleb, et kutsikavabrikust jõuab viimasel ajal koeri sageli varjupaika. Meil on see aasta olnud juba neli sellist juhtumit, kus on sellised suuremad kutsikavabrikud, kust on tulnud nagu, noh, ütleme niimoodi, mitukümmend looma, kakskümmend, kolmkümmend. Ja ja tegelikult need kutsikavabrikud ikka, noh, on Eestis kahjuks, aga selle üle on hästi hea meel, et põllumajandus- ja toiduamet teeb tõesti väga head tööd ja on hakanud rohkem neid vihjeid kontrollima ja ja siis päästma koeri kutsikavabrikust. Need kaadrid on Treppoja kutsikavabrikust. Heiki Valner ütleb, et sellised vabrikud töötavad nii kaua, kuniks leidub neid, kes on nõus loomi taolistest kohtadest ostma. Kahjuks turg tingib selle äri, ee, et see äri üldse toimub. Nii kaua, kui inimesed on valmis neid loomi ostma, nii kaua see asi ka tekib. Ee, see tuleb teha neile võimalikult keerulisemaks. Sillamäelt päästetud koertele annetatakse nii sööki kui ka pesakesi. Kodu pakkujaid on ligi nelisada ning avaldusi kaalutakse põhjalikult. Sellistest tingimustest pärit koera sotsialiseerimine ja õpetamine nõuab tõsist vaeva. Jõulud ja aastavahetuse veedavad enamus neist koerakestest aga juba oma kodus. | WEBVTT
1
00:00:02.080 --> 00:00:08.661
Ida-Virumaalt päästetud ligi sada koera toibuvad praegu Varjupaikade MTÜ-s ning on mõne aja pärast valmis koju minema.
2
00:00:09.241 --> 00:00:15.201
Kutsikavabrikuid, kus väikestes korterites elab koos kümneid ja kümneid koeri, on viimasel ajal avastatud sageli.
3
00:00:18.782 --> 00:00:26.482
Sillamäel asunud kutsikavabrikust jõudis Varjupaikade MTÜ hoole alla üheksakümmend neli koera, kellest kolmkümmend kaheksa on Tallinna varjupaigas.
4
00:00:26.822 --> 00:00:29.922
Koerad võivad olla vanuses kahest aastast kuni kümme pluss.
5
00:00:29.962 --> 00:00:31.883
Kutsikaid on nende hulgas vähe.
6
00:00:31.923 --> 00:00:34.483
Praegu kohanevad nad alles inimestega.
7
00:00:34.523 --> 00:00:38.303
Tallinna varjupaigas olevatest laseb end rahulikult sülle võtta vaid üks.
8
00:00:38.743 --> 00:00:45.864
Ja kohe sisse tulles nad olid ikkagi väga-väga hirmul, pelgasid inimest ja noh, pole imestada ka, arvestades, mis tingimustes nad elasid.
9
00:00:46.424 --> 00:00:59.845
Aga nüüd, nüüd on nädal möödas sellest, et nad tegelikult juba vaikselt kõik nagu avanevad ja muutuvad julgemaks ja ja noh, on neid, kes veel peidavad ennast kuskile puurinurka ja ei julge nina välja pista, aga noh, üldiselt nad ikka teevad päris kiiresti edusamme.
10
00:00:59.885 --> 00:01:11.026
Need kaadrid on aga filmitud kolmandal detsembril, kui põllumajandus- ja toiduamet koos loomapäästegrupi ja Varjupaikade MTÜ-ga päästis ühest Sillamäe korterist üle üheksakümne chihuahua-laadse koera.
11
00:01:11.566 --> 00:01:15.406
Loomad olid näljased, räpastes tingimustes, osa neist oli pandud puuri.
12
00:01:15.446 --> 00:01:17.646
Päästeoperatsioon kestis terve öö.
13
00:01:21.627 --> 00:01:22.747
Noh, hullumaja.
14
00:01:22.787 --> 00:01:31.647
Sa ei suuda neid isegi üles lugeda, sa ei saa neid kätte, noh, nende jaoks on täiesti uus olukord ja see ongi absoluutselt uus olukord, sellepärast nad ei ole ju inimesi näinud, nad ei ole kunagi õue saanud.
15
00:01:31.967 --> 00:01:37.268
Anni-Anete Mõisamaa ütleb, et kutsikavabrikust jõuab viimasel ajal koeri sageli varjupaika.
16
00:01:37.508 --> 00:01:45.669
Meil on see aasta olnud juba neli sellist juhtumit, kus on sellised suuremad kutsikavabrikud, kust on tulnud nagu, noh, ütleme niimoodi, mitukümmend looma, kakskümmend, kolmkümmend.
17
00:01:46.609 --> 00:01:58.090
Ja ja tegelikult need kutsikavabrikud ikka, noh, on Eestis kahjuks, aga selle üle on hästi hea meel, et põllumajandus- ja toiduamet teeb tõesti väga head tööd ja on hakanud rohkem neid vihjeid kontrollima ja ja siis päästma koeri kutsikavabrikust.
18
00:01:58.130 --> 00:02:00.850
Need kaadrid on Treppoja kutsikavabrikust.
19
00:02:01.050 --> 00:02:07.470
Heiki Valner ütleb, et sellised vabrikud töötavad nii kaua, kuniks leidub neid, kes on nõus loomi taolistest kohtadest ostma.
20
00:02:07.690 --> 00:02:12.271
Kahjuks turg tingib selle äri, ee, et see äri üldse toimub.
21
00:02:12.411 --> 00:02:16.491
Nii kaua, kui inimesed on valmis neid loomi ostma, nii kaua see asi ka tekib.
22
00:02:17.431 --> 00:02:19.451
Ee, see tuleb teha neile võimalikult keerulisemaks.
23
00:02:19.491 --> 00:02:23.272
Sillamäelt päästetud koertele annetatakse nii sööki kui ka pesakesi.
24
00:02:23.672 --> 00:02:27.452
Kodu pakkujaid on ligi nelisada ning avaldusi kaalutakse põhjalikult.
25
00:02:27.492 --> 00:02:32.392
Sellistest tingimustest pärit koera sotsialiseerimine ja õpetamine nõuab tõsist vaeva.
26
00:02:32.452 --> 00:02:37.393
Jõulud ja aastavahetuse veedavad enamus neist koerakestest aga juba oma kodus.
|
11-aastat-tagasi-tormis-kannatada-saanud-kabelit-taastatakse-siiamaani | https://www.err.ee/1608432821/11-aastat-tagasi-tormis-kannatada-saanud-kabelit-taastatakse-siiamaani | https://vod.err.ee/hls/uudised/d86195309205257537d884041c8f1611/v/master.m3u8 | 11 aastat tagasi tormis kannatada saanud kabelit taastatakse siiamaani | Väike-Maarja kabelis õnnistati renoveeritud peasaal, mida hakatakse kasutama leinatalitusteks. Kabel sai tugevalt kannatada 11 aastat tagasi möllanud tormis. | Väike-Maarja niinimetatud matsikabelile kukkus 2010. aasta 8. augustil Eestit räsinud äikesetormis kiriku tornikiiver.
Kui kirik sai uue tornikiivri vähem kui kahe aastaga, siis kabeli taastamine on eri põhjustel võtnud kauem aega. Katus sai majale peale 2016. aastal, kuid kabeli renoveerimisprojekti tegemiseni jõuti kiriku uue, ehitusinsenerist diakoni Juhan Rummi eestvedamisel 2019. aastal.
"Valmis on leinasaal, tehtud on vee- ja kanalisatsiooniühendus ning kõike seda me teeme eesmärgiga koguduse poolt hakata osutama kogukonnale matuseteenust, et selle kaudu tagada kirikuhoonete säilimine," lausus Väike-Maarja koguduse juhatuse esimees Kaire Kislov.
Renoveerimistöödega tahetakse lõpule jõuda tuleva aasta sügiseks.
"Sanitaarruumid on vaja valimis ehitada, kontoriruum, külmkamber, surnu ettevalmistuse ruum. Ja loomulikult on vaja korda teha maja välisfassaad ning viia õueala planeering kiriku peasissekäiguga ühte," ütles Kislov.
Kabeli renoveerimine läheb maksma üle 150 000 euro. | Väike-Maarja kabelis õnnistati renoveeritud peasaal, mida hakatakse kasutama leinatalitusteks. Kabel sai tugevalt kannatada üksteist aastat tagasi möllanud tormis. Väike-Maarja niinimetatud Matsikabelile kukkus kahe tuhande kümnenda aasta kaheksandal augustil Eestit räsinud äikesetormis kiriku tornikiiver. Üks suurimaid stiihiaohvreid on Väike-Maarja kirik, mis kaotas oma tornikiivri. Pealtnägijad jutustavad, kuidas tornitipp algul kõikuma hakkas, siis justkui vildisena veel üleval püsis ja siis kõrvalasuvale kabelile lajatas. Kabeli külmkambris oli kolm surnut matusetalitust ootamas. Tuhande üheksasaja üheksakümne üheksandal aastal taastatud tornikiiver on üks neljast Eesti kaheksakandilise põhjaga tornikiivrist. Väike-Maarjas on juba ministrid kohal käinud valitsuse abi lubamas. Kui kirik sai uue tornikiivri vähem kui kahe aastaga, siis kabeli taastamine on eri põhjustel võtnud kauem aega. Katus sai majale peale kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal, kuid kabeli renoveerimisprojekti tegemiseni jõuti kiriku uue, ehitusinsenerist diakoni Juhan Rummi eestvedamisel kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal. Tänaseks ongi valmis meil leinasaal, toodud ära vee- ja kanalisatsiooniühendus ja kõike seda me teeme eesmärgiga koguduse poolt hakata osutama kogukonnale matuseteenust, et läbi selle tagada siis kirikuhoonete säilimine. Renoveerimistöödega tahetakse lõpule jõuda tuleva aasta sügiseks. Sanruumid on vaja välja ehitada, kontoriruum, külmkamber, surnu ettevalmistusruum ja loomulikult maja välisfassaad ja õueala planeering viia kiriku peasissekäiguga ühte. Kabeli renoveerimine läheb maksma üle saja viiekümne tuhande euro. | WEBVTT
1
00:00:02.000 --> 00:00:07.461
Väike-Maarja kabelis õnnistati renoveeritud peasaal, mida hakatakse kasutama leinatalitusteks.
2
00:00:07.882 --> 00:00:11.342
Kabel sai tugevalt kannatada üksteist aastat tagasi möllanud tormis.
3
00:00:11.382 --> 00:00:22.224
Väike-Maarja niinimetatud Matsikabelile kukkus kahe tuhande kümnenda aasta kaheksandal augustil Eestit räsinud äikesetormis kiriku tornikiiver.
4
00:00:22.264 --> 00:00:26.985
Üks suurimaid stiihiaohvreid on Väike-Maarja kirik, mis kaotas oma tornikiivri.
5
00:00:27.025 --> 00:00:34.487
Pealtnägijad jutustavad, kuidas tornitipp algul kõikuma hakkas, siis justkui vildisena veel üleval püsis ja siis kõrvalasuvale kabelile lajatas.
6
00:00:35.327 --> 00:00:38.348
Kabeli külmkambris oli kolm surnut matusetalitust ootamas.
7
00:00:38.988 --> 00:00:45.189
Tuhande üheksasaja üheksakümne üheksandal aastal taastatud tornikiiver on üks neljast Eesti kaheksakandilise põhjaga tornikiivrist.
8
00:00:45.689 --> 00:00:48.770
Väike-Maarjas on juba ministrid kohal käinud valitsuse abi lubamas.
9
00:00:49.390 --> 00:00:56.171
Kui kirik sai uue tornikiivri vähem kui kahe aastaga, siis kabeli taastamine on eri põhjustel võtnud kauem aega.
10
00:00:56.331 --> 00:01:09.234
Katus sai majale peale kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal, kuid kabeli renoveerimisprojekti tegemiseni jõuti kiriku uue, ehitusinsenerist diakoni Juhan Rummi eestvedamisel kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal.
11
00:01:09.334 --> 00:01:26.077
Tänaseks ongi valmis meil leinasaal, toodud ära vee- ja kanalisatsiooniühendus ja kõike seda me teeme eesmärgiga koguduse poolt hakata osutama kogukonnale matuseteenust, et läbi selle tagada siis kirikuhoonete säilimine.
12
00:01:26.537 --> 00:01:30.418
Renoveerimistöödega tahetakse lõpule jõuda tuleva aasta sügiseks.
13
00:01:30.458 --> 00:01:45.021
Sanruumid on vaja välja ehitada, kontoriruum, külmkamber, surnu ettevalmistusruum ja loomulikult maja välisfassaad ja õueala planeering viia kiriku peasissekäiguga ühte.
14
00:01:45.161 --> 00:01:48.761
Kabeli renoveerimine läheb maksma üle saja viiekümne tuhande euro.
|
ankrunaine-taliharm-tudrukud-olid-vaga-tublid | https://sport.err.ee/1608432800/ankrunaine-taliharm-tudrukud-olid-vaga-tublid | https://vod.err.ee/hls/sport/7f15f825c33a98c27449f6568b12a50c/v/master.m3u8 | Ankrunaine Talihärm: tüdrukud olid väga tublid | Eesti naiskond koosseisus Regina Oja, Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Johanna Talihärm saavutas laskesuusatamise MK-etapil Hochfilzenis naiste 4x6 km teatesõidus kümnenda koha. | Pärast Regina Oja veatut ja Tuuli Tomingase kahte varupadrunit näinud laskmist läks Susan Külm rajale lausa neljandana, lõpuks saadi kümnes koht.
"Üsna lumised olud: esimesel ringil ei tahtnud teadlikult ette minna rada lahti sõitma," rääkis ERR-ile võistluse järel Regina Oja. "Oli väga suur võitlus kohtade peale, kukuti ja astuti keppide peale. Östersundis oli oluliselt rahulikum avastart."
Tomingas ja Külm takerdusid vahetusalas ja hiljem pidi Külm lamadestiirus kasutama kõiki kolme varupadrunit. "Minu suusk läks tema kepi vahele ja jäi kinni. Käis raks ja oli ruttu vaja uus kepp anda. Nüüd on sõidutunne kõvasti paremaks läinud kui Östersundis. Asjad liiguvad paremuse suunas," sõnas Tomingas.
"Ei tea, mis lamades juhtus. Enne kui pikali viskasin, vaatasin, et lipp oli nagu pealelaskmisel ja ei vajanud parandusi. Võib-olla poole laskmise pealt muutus, võib-olla tegin ise vigu. Eks viimase varupadruniga hakkas süda sees puperdama," tõdes Külm.
Ankrunaine Johanna Talihärm tegi kahe tiiru peale ühe möödalasu ja tõi Eesti finišisse kümnendana, kaotust võitjale Rootsile kogunes lõpuks 2.18,5. "Meil olid väga tublid tüdrukud," kiitis Talihärm kaaslasi. | Regina, võib öelda, et täna oli juba nagu päris. Täna nagu hakkas looma juba jah. Sõit ja laskmine eraldi, kui sa paar sõna ütled? Ütleme nii, et suhteliselt lumised olud on, et esimesel ringil ma teadlikult sinna ette nagu rada lahti sõitma ei tahtnud minna, aga aga väga sihke nagu kohavõitlus oli seal, et seal nagu kukuti ja keppide peale astuti, et Östersundis oli oluliselt rahulikum see avastart nagu. Laskmine ja püsti tiirus sul oli enne teist lasku väike paus, et mis seal oli? Jah, mul oli nii-öelda ma nagu laadisin, aga ta laadis nagu tühja lasu. Ma ei tea, ma tõmbasin nagu padrunit välja, aga tühi lask ja ma pidin ta tõmbama sihukse väikse nõksu tagasi ja uuesti nagu kinni, et nagu padrunit välja ta ei visanud, aga ta ei läinud lihtsalt ilusti lõpuni see lukk. Kokkuvõttes hea päev. Jah. Ole tubli, aitäh! Aitäh. Tuuli Tomingas, Alvar ja Margus tervitavad sind, aga hakkame sealt lõpust peale, et mis te seal Susaniga tegi vahetuses? Ei tea, kuidagi minu suusk läks tema kepi vahele ja ja mina siis jäin kinni jah ja siis käis raks ja siis oli ruttu uut keppi vaja anda. Tervikuna sõit esmalt, puhtal rajal liikumine, oled sa rahul? Ma arvan küll, et nüüd on sõidutunne kõvasti paremaks läinud, kui see oli Östersundis, et õnneks õnneks ei lähe asjad väga allamäge, nagu ma siin vahepeal kartsin, et pigem liiguvad paremuse suunas. Lamatest tiir täna nulliga, püsti tiirus kaks varu. No püsti mul on jah natuke ebakindlust ja eilne ja Östersund on seda ebakindlust juurde tekitanud, et et peab selle kindluse üles leidma. Nii ja homme siis jälituses kakskümmend viis kohta tõusu ja siis siis on hästi. Vähemalt kakskümmend viis jah. Just. Aitäh sulle, ole tubli. Susan Külm, lamatest tiirus tegid elu huvitavaks, aga muidu vist olid asjad kontrolli all. Ei tea, mis seal lamades juhtus. Enne kui pikali viskasin, vaatasin, et lipp oli nii nagu pealelaskmisel ja ja ei vajand parandust, aga aga võib-olla poole laskmise pealt muutus, võib-olla tegin ise vea. Eks see viimase varupadruniga natuke hakkas süda puperdama, aga oli saps sees ka minna ikkagi neljandana rajale. No muidugi, kõik suured olid ju ringis ja siia vahetusse said väga kõvad sõitjad pandud, et mul oli päris raske nendega. Aga kokkuvõttes oli hea päev. Jah, täitsa okei. Täitsa okei. Oleme rahul, aitäh sulle. Johanna, sa läksid viimasesse vahetusse olukorras, kus viimaste aastate parim koht oli oli terendamas, et läksid ikka rahulikuma meelega või olid juba nagu pulsi kõrgele saanud enne starti? Eks see ikka teiste võistlust vaadates annab sellist adrenaliini, eriti kui nad nii hästi teevad, et väga tublid tüdrukud olid meil ja õnneks ma olen saanud varem ka kolmanda neljanda sealt koha pealt teada, et ei olnud uus olukord. Laskmine oli sul täna no ma ei saa öelda, et erakordselt hea, aga ikkagi tähelepanuväärselt hea. Jah, ma teadsin, et mul on see olemas ja võtsin selle välja, et mul eile oli hingamisega väga suured probleemid tiirus, et ma lihtsalt ei suutnud lasta. Siis ma võtsin täna väga rahulikult need tiiru sisenemised ja ja ma arvan, et tänu sellele see aitas ka, et ma sain rahulikult lasta. Sõita jõuad sa juba nüüd päev-päevalt paremini. No täna juba jõudsin võidelda, et kindlasti see ei ole niukene paari päeva paranemise seis, et pigem me räägime jaanuari jaanuari lõppu, et siis ma loodan, et läheb paremaks, aga aga nagu ei ole otseselt halb olla, mis on ka juba suur edasiminek. Ei, see on alati hea kui ei ole väga halb. Nii, aga aitäh sulle, Johanna, ja edu ja ja kohtumiseni. | WEBVTT
1
00:00:05.720 --> 00:00:07.820
Regina, võib öelda, et täna oli juba nagu päris.
2
00:00:08.500 --> 00:00:10.001
Täna nagu hakkas looma juba jah.
3
00:00:10.941 --> 00:00:13.841
Sõit ja laskmine eraldi, kui sa paar sõna ütled?
4
00:00:14.261 --> 00:00:31.182
Ütleme nii, et suhteliselt lumised olud on, et esimesel ringil ma teadlikult sinna ette nagu rada lahti sõitma ei tahtnud minna, aga aga väga sihke nagu kohavõitlus oli seal, et seal nagu kukuti ja keppide peale astuti, et Östersundis oli oluliselt rahulikum see avastart nagu.
5
00:00:31.982 --> 00:00:35.102
Laskmine ja püsti tiirus sul oli enne teist lasku väike paus, et mis seal oli?
6
00:00:35.142 --> 00:00:39.762
Jah, mul oli nii-öelda ma nagu laadisin, aga ta laadis nagu tühja lasu.
7
00:00:39.802 --> 00:00:51.323
Ma ei tea, ma tõmbasin nagu padrunit välja, aga tühi lask ja ma pidin ta tõmbama sihukse väikse nõksu tagasi ja uuesti nagu kinni, et nagu padrunit välja ta ei visanud, aga ta ei läinud lihtsalt ilusti lõpuni see lukk.
8
00:00:51.443 --> 00:00:52.543
Kokkuvõttes hea päev.
9
00:00:52.803 --> 00:00:53.023
Jah.
10
00:00:53.743 --> 00:00:54.363
Ole tubli, aitäh!
11
00:00:54.403 --> 00:00:54.723
Aitäh.
12
00:00:55.963 --> 00:01:02.363
Tuuli Tomingas, Alvar ja Margus tervitavad sind, aga hakkame sealt lõpust peale, et mis te seal Susaniga tegi vahetuses?
13
00:01:02.623 --> 00:01:12.824
Ei tea, kuidagi minu suusk läks tema kepi vahele ja ja mina siis jäin kinni jah ja siis käis raks ja siis oli ruttu uut keppi vaja anda.
14
00:01:12.864 --> 00:01:17.084
Tervikuna sõit esmalt, puhtal rajal liikumine, oled sa rahul?
15
00:01:17.384 --> 00:01:29.185
Ma arvan küll, et nüüd on sõidutunne kõvasti paremaks läinud, kui see oli Östersundis, et õnneks õnneks ei lähe asjad väga allamäge, nagu ma siin vahepeal kartsin, et pigem liiguvad paremuse suunas.
16
00:01:29.865 --> 00:01:33.025
Lamatest tiir täna nulliga, püsti tiirus kaks varu.
17
00:01:33.065 --> 00:01:42.645
No püsti mul on jah natuke ebakindlust ja eilne ja Östersund on seda ebakindlust juurde tekitanud, et et peab selle kindluse üles leidma.
18
00:01:42.705 --> 00:01:46.165
Nii ja homme siis jälituses kakskümmend viis kohta tõusu ja siis siis on hästi.
19
00:01:46.385 --> 00:01:47.586
Vähemalt kakskümmend viis jah.
20
00:01:47.626 --> 00:01:47.886
Just.
21
00:01:47.966 --> 00:01:48.846
Aitäh sulle, ole tubli.
22
00:01:49.886 --> 00:01:54.026
Susan Külm, lamatest tiirus tegid elu huvitavaks, aga muidu vist olid asjad kontrolli all.
23
00:01:55.286 --> 00:01:56.826
Ei tea, mis seal lamades juhtus.
24
00:01:57.026 --> 00:02:07.887
Enne kui pikali viskasin, vaatasin, et lipp oli nii nagu pealelaskmisel ja ja ei vajand parandust, aga aga võib-olla poole laskmise pealt muutus, võib-olla tegin ise vea.
25
00:02:08.067 --> 00:02:15.427
Eks see viimase varupadruniga natuke hakkas süda puperdama, aga oli saps sees ka minna ikkagi neljandana rajale.
26
00:02:15.467 --> 00:02:22.867
No muidugi, kõik suured olid ju ringis ja siia vahetusse said väga kõvad sõitjad pandud, et mul oli päris raske nendega.
27
00:02:22.907 --> 00:02:23.887
Aga kokkuvõttes oli hea päev.
28
00:02:24.547 --> 00:02:25.367
Jah, täitsa okei.
29
00:02:25.407 --> 00:02:25.987
Täitsa okei.
30
00:02:26.067 --> 00:02:27.368
Oleme rahul, aitäh sulle.
31
00:02:27.608 --> 00:02:38.988
Johanna, sa läksid viimasesse vahetusse olukorras, kus viimaste aastate parim koht oli oli terendamas, et läksid ikka rahulikuma meelega või olid juba nagu pulsi kõrgele saanud enne starti?
32
00:02:39.028 --> 00:02:53.649
Eks see ikka teiste võistlust vaadates annab sellist adrenaliini, eriti kui nad nii hästi teevad, et väga tublid tüdrukud olid meil ja õnneks ma olen saanud varem ka kolmanda neljanda sealt koha pealt teada, et ei olnud uus olukord.
33
00:02:54.009 --> 00:02:58.949
Laskmine oli sul täna no ma ei saa öelda, et erakordselt hea, aga ikkagi tähelepanuväärselt hea.
34
00:02:58.989 --> 00:03:07.990
Jah, ma teadsin, et mul on see olemas ja võtsin selle välja, et mul eile oli hingamisega väga suured probleemid tiirus, et ma lihtsalt ei suutnud lasta.
35
00:03:08.030 --> 00:03:15.430
Siis ma võtsin täna väga rahulikult need tiiru sisenemised ja ja ma arvan, et tänu sellele see aitas ka, et ma sain rahulikult lasta.
36
00:03:15.770 --> 00:03:17.990
Sõita jõuad sa juba nüüd päev-päevalt paremini.
37
00:03:18.030 --> 00:03:33.231
No täna juba jõudsin võidelda, et kindlasti see ei ole niukene paari päeva paranemise seis, et pigem me räägime jaanuari jaanuari lõppu, et siis ma loodan, et läheb paremaks, aga aga nagu ei ole otseselt halb olla, mis on ka juba suur edasiminek.
38
00:03:33.571 --> 00:03:35.051
Ei, see on alati hea kui ei ole väga halb.
39
00:03:35.211 --> 00:03:37.351
Nii, aga aitäh sulle, Johanna, ja edu ja ja kohtumiseni.
|
lumevaesel-laanemaal-avati-kunstlumerada | https://www.err.ee/1608432767/lumevaesel-laanemaal-avati-kunstlumerada | https://vod.err.ee/hls/uudised/87326c05df5901e95012a7f218474c51/v/master.m3u8 | Lumevaesel Läänemaal avati kunstlumerada | Läänemaa on seni olnud üks lumevaesemaid paiku Eestis, kuid seal on üks koht, kus ikkagi talverõõme nautida saab. Paliveres on kohalikud spordiaktivistid rajanud lumekahurite abil kunstlumeraja ja teinud laste jaoks valmis ka kelgunõlva. | Palivere on Läänemaal mitmes mõttes eriline koht. Seal on Lääne-Eesti jaoks ebatavaliselt künklik maastik ja Läänemaa ainsad lumekahurid. Alates 29. novembrist on lumekahurid tööd teinud 133 tundi ning selle tulemusel valmis 1,3-kilomeetrine suusarada ning kelgunõlv.
Kuna kunstlumi on jämedateraline, siis ei tohiks rajale liiga teha ka nüüd kätte jõudnud sulailm, ütles üks Palivere terviseradade eestvedaja Mati Kallemets.
"Raja põhi on alt külmunud ja on kaetud puiduhakkega, mis võimaldab sellel kunstlumel pikemalt püsida," ütles Kallemets.
Palivere terviseradade hingeks on kaks kohalikku meest, lisaks Kallemetsale Juhan Lukk. Lisaks kohaliku spordielu edendamisele on mõlemad teeninud muude tiitlite seas oma vanuseklassis varem ka maailmameistritiitli. Kallemets lasketeateorienteerumises ja Lukk talitriatlonis.
Kuni viimaste päevadeni kulus kogu aeg radade tegemisele, kuid nüüd on saanud ka eestvedajad ise suusad alla. | Läänemaa on seni olnud üks lumevaesemaid paiku Eestis, kuid seal on üks koht, kus ikkagi talverõõme nautida saab. Paliveres on kohalikud spordiaktivistid rajanud lumekahurite abil kunstlumeraja ja teinud lastele valmis ka kelgunõlva. Palivere on Läänemaal mitmes mõttes eriline koht. Siin on Lääne-Eesti jaoks ebatavaliselt künklik maastik ja Läänemaa ainsad lumekahurid. Alates kahekümne üheksandast novembrist on lumekahurid tööd teinud sada kolmkümmend kolm tundi ning selle tulemusena on valmis ühe koma kolme kilomeetrine suusarada ning kelgunõlv, kus tänagi lapsed lustisid. Lapsi jätkus ka suusarajale. No Paliveres on väga tore suusatada, sellepärast et siin tehakse toredaid ratsusid... radasid ja siin on head mäed, kust alla lasta. Aga kui kaua sa suusatanud üldse oled? Neljaaastaselt hakkasin suusatama. Ja kui vana sa praegu oled? Kaheksa. Kuna kunstlumi on jämedateraline, siis ei tohiks rajale liiga teha ka nüüd kätte jõudnud sulailm, ütleb üks Palivere terviseradade eestvedaja Mati Kallemets. Raja põhi on alt külmunud ja on kaetud puiduhakkega, mis omakorda siis võimaldab sellel kunstlumel pikemalt püsida. Palivere terviseradade hingeks on kaks kohalikku meest, Mati Kallemets ja Juhan Lukk. Lisaks kohaliku spordielu edendamisele on mõlemad teeninud muude tiitlite seas oma vanuseklassis varem ka maailmameistritiitli. Kallemets lasketeateorienteerumises ja Lukk talitriatlonis. Palivere terviseradadel on Läänemaa spordielus tähtis koht. See on nende puhul kindlasti elutöö, et... et see panus, mis nad on siia pannud tundides, ilmselt ei olegi mõõdetav ja ja nad on tõesti siin aasta ringiselt igapäevaselt kohal. Ma sõidan ka jalgrattas, nii et neid näeb siin praktiliselt alati. Kuni viimaste päevadeni kulus kogu aeg radade tegemisele, kuid nüüd on saanud ka eestvedajad ise suusad alla. No kuidas siis enda tehtud rajal tunne sõita on? Väga hea. Väga hea. | WEBVTT
1
00:00:01.900 --> 00:00:08.381
Läänemaa on seni olnud üks lumevaesemaid paiku Eestis, kuid seal on üks koht, kus ikkagi talverõõme nautida saab.
2
00:00:08.801 --> 00:00:15.522
Paliveres on kohalikud spordiaktivistid rajanud lumekahurite abil kunstlumeraja ja teinud lastele valmis ka kelgunõlva.
3
00:00:16.783 --> 00:00:19.823
Palivere on Läänemaal mitmes mõttes eriline koht.
4
00:00:19.863 --> 00:00:25.064
Siin on Lääne-Eesti jaoks ebatavaliselt künklik maastik ja Läänemaa ainsad lumekahurid.
5
00:00:25.344 --> 00:00:37.306
Alates kahekümne üheksandast novembrist on lumekahurid tööd teinud sada kolmkümmend kolm tundi ning selle tulemusena on valmis ühe koma kolme kilomeetrine suusarada ning kelgunõlv, kus tänagi lapsed lustisid.
6
00:00:37.686 --> 00:00:39.706
Lapsi jätkus ka suusarajale.
7
00:00:40.306 --> 00:00:48.488
No Paliveres on väga tore suusatada, sellepärast et siin tehakse toredaid ratsusid... radasid ja siin on head mäed, kust alla lasta.
8
00:00:48.528 --> 00:00:50.648
Aga kui kaua sa suusatanud üldse oled?
9
00:00:51.628 --> 00:00:53.748
Neljaaastaselt hakkasin suusatama.
10
00:00:53.788 --> 00:00:54.949
Ja kui vana sa praegu oled?
11
00:00:55.129 --> 00:00:55.689
Kaheksa.
12
00:00:55.729 --> 00:01:05.470
Kuna kunstlumi on jämedateraline, siis ei tohiks rajale liiga teha ka nüüd kätte jõudnud sulailm, ütleb üks Palivere terviseradade eestvedaja Mati Kallemets.
13
00:01:06.110 --> 00:01:16.452
Raja põhi on alt külmunud ja on kaetud puiduhakkega, mis omakorda siis võimaldab sellel kunstlumel pikemalt püsida.
14
00:01:16.952 --> 00:01:22.353
Palivere terviseradade hingeks on kaks kohalikku meest, Mati Kallemets ja Juhan Lukk.
15
00:01:22.573 --> 00:01:29.634
Lisaks kohaliku spordielu edendamisele on mõlemad teeninud muude tiitlite seas oma vanuseklassis varem ka maailmameistritiitli.
16
00:01:29.754 --> 00:01:33.655
Kallemets lasketeateorienteerumises ja Lukk talitriatlonis.
17
00:01:33.935 --> 00:01:37.695
Palivere terviseradadel on Läänemaa spordielus tähtis koht.
18
00:01:38.035 --> 00:01:52.197
See on nende puhul kindlasti elutöö, et... et see panus, mis nad on siia pannud tundides, ilmselt ei olegi mõõdetav ja ja nad on tõesti siin aasta ringiselt igapäevaselt kohal.
19
00:01:52.397 --> 00:01:56.258
Ma sõidan ka jalgrattas, nii et neid näeb siin praktiliselt alati.
20
00:01:56.378 --> 00:02:03.319
Kuni viimaste päevadeni kulus kogu aeg radade tegemisele, kuid nüüd on saanud ka eestvedajad ise suusad alla.
21
00:02:03.459 --> 00:02:07.860
No kuidas siis enda tehtud rajal tunne sõita on?
22
00:02:07.980 --> 00:02:08.880
Väga hea.
23
00:02:10.340 --> 00:02:10.980
Väga hea.
|
parnu-otsustas-keskvaljaku-arhitektuurikonkursi-voidutoost-loobuda | https://www.err.ee/1608432761/parnu-otsustas-keskvaljaku-arhitektuurikonkursi-voidutoost-loobuda | https://vod.err.ee/hls/uudised/27e6ae0a512eeb75fefc7572f6c44ccf/v/master.m3u8 | Pärnu otsustas keskväljaku arhitektuurikonkursi võidutööst loobuda | Pärnu linn otsustas, et teatriesist väljakut ja Pikka tänavat ei hakata ümber kujundama kevadise arhitektuurikonkursi võidutöö järgi. Linn alustab läbirääkimisi teise koha pälvinud töö autoritega. Linna hinnangul läheks esikohatöö realiseerimine kavandatust oluliselt kallimaks ja võtaks palju kauem aega. | Võidutöö mõnest vaatest jääb mulje, et Endla teatri eest kaob liiklus. Tegelikult suunatakse liiklus Vee tänavalt just teatri eest läbi Akadeemia tänavale ja pool Vee tänavast läheb kinni. See lahendus ei sobi linnale, aga see on vaid pool häda.
"Olulise osa võidutöö realiseerimiseks tuleb koostada detailplaneering. Aga linnavalitsuse eesmärk oli asuda peale võidutöö väljakuulutamist kohe projekteerimisse. Detailplaneering oleks tulnud teha Pika tänava hoonestamise osas. Esimese koha töö nägi tõesti sinna hoonestuse ette. Siinkohal on oluline märkida, et see on tegelikult üldplaneeringu vastane, see oleks eeldanud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist," rääkis Pärnu linnaarhitekt Henri Eessalu.
Esikohatöö üks autoreid Jõnn Sooniste arhitektuuribüroost J+SX ütles, et linna selline otsus teeb väga kurvaks.
"Me olime pannnud sinna oma aja. See oli meie jaoks hästi oluline töö. Mina ise olen Pärnust. Ma olen Pika tänava peale palju mõelnud ja see on üks asi, mis mulle on hästi oluline. Ja sellest on ääretult kahju," lausus Sooniste.
Arhitektuurivõistluse žurii liige Karli Luik ütles, et selle võistluse lähteülesanne oli keerukas, sest peale tänavaruumi disaini oli vaja lahendada liikusskeem. Ja ala koosnes ka kahest väga erinevast kohast ehk teatriesisest ja Pikast tänavast. Võidutöö kõrvale jätmise tõttu ei arva Luik sugugi, et žüriil oleks põhjust tuhka pähe raputada.
"Ma pigem arvan, et mitte. Meil olid päris pikad ja keerulised koosolekud. Tõepoolest, me vaidlesime päris palju ja mina jäin kindlasti küll rahule selle võidutööga. On selge, et ükski töö, eriti sellise konkursi puhul, ei saa olla selline, mida sa võtad täiesti üks ühele ette ja hakkad seda realiseerima," ütles Luik.
Üks külg on asjal veel. Võib ju küsida, kas võistlustingimused oleks pidanud olema palju põhjalikumad, et arhitektidel oleks täpselt teada, mida neilt soovitakse.
"Samas tuleb arvestada võistluste puhul hästi olulist asja: et säiliks võistlejatel loominguvabadus, et päris kõike ette kirjutada võib-olla ei ole ka vaja. Peamine on see, et võistlejad saaksid aru, mida nad tegema peavad," lausus Pärnu linnakunstnik Janno Poopuu. | Pärnu linn otsustas, et teatriesist väljakut ja Pikka tänavat ei hakata ümber kujundama kevadise arhitektuurikonkursi võidutöö järgi. Linn alustab läbirääkimisi teise koha pälvinud töö autoritega. Linna hinnangul läheks esikohatöö realiseerimine kavandatust oluliselt kallimaks ja võtaks palju kauem aega. Võidutöö mõnest vaatest jääb mulje, et teatri eest kaob liiklus. Tegelikult suunatakse liiklus Vee tänavalt just teatri eest läbi Akadeemia tänavale ja jõe-poolne Vee tänav ots läheb kinni. See lahendus ei sobi linnale, aga see on vaid pool häda. Olulise osa selle võidutöö realiseerimiseks tuleb koostada detailplaneering. Aga linnavalitsuse eesmärk oli asuda peale võidutöö väljakuulutamist koheselt projekteerimisse. Detailplaneering siis oleks tulnud teha siis Pika tänava hoonestamise osas. Esimese koha töö nägi tõesti siin hoonestust ette ja võib-olla siinkohal on oluline märkida ka, et see on tegelikult üldplaneeringu vastane, et see oleks eeldanud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist. Esikohatöö üks autoreid Jõnn Sooniste ütles, et linna selline otsus teeb väga kurvaks. Me olime pannud sinna oma aja. See oli meie jaoks hästi oluline töö. Mina ise olen Pärnust. Ma olen selle Pika tänava peale palju mõelnud ja see on üks asi, mis mulle on hästi oluline. Ja noh sellest oli ääretult kahju. Võistluse žürii liige Karli Luik ütles, et lähteülesanne oli keerukas, sest peale tänavaruumi disaini oli vaja lahendada liikluse skeem ja ala koosnes ka kahest väga erinevast kohast ehk teatriesisest ja Pikast tänavast. Võidutöö kõrvale jätmise tõttu ei arva aga Luik sugugi, et žüriil oleks põhjust tuhka pähe raputada. Ma pigem arvan, et mitte, et meil olid päris pikad ja keerulised koosolekud, et tõepoolest me vaidlesime päris palju ja mina jäin kindlasti küll rahule selle võidutööga. On selge, et ükski töö, eriti nagu sellise konkursi puhul, ei saa olla selline, mille sa võtad täiesti üks ühele ette ja hakkad seda realiseerima. Üks külg on asjal veel. Võib ju küsida, kas võistlustingimused oleks pidanud olema palju põhjalikumad, et arhitektidel oleks täpselt teada, mida neilt soovitakse. Aga samas tuleb arvestada võistluste puhul hästi olulist asja, et säiliks võistlejatel loominguvabadus, et kõike päris ette kirjutada tegelikult võib-olla ei ole ka vaja. Peamine on see, et võistlejad saaksid aru, mida nad tegema peavad. | WEBVTT
1
00:00:01.680 --> 00:00:08.701
Pärnu linn otsustas, et teatriesist väljakut ja Pikka tänavat ei hakata ümber kujundama kevadise arhitektuurikonkursi võidutöö järgi.
2
00:00:08.741 --> 00:00:12.381
Linn alustab läbirääkimisi teise koha pälvinud töö autoritega.
3
00:00:12.701 --> 00:00:18.262
Linna hinnangul läheks esikohatöö realiseerimine kavandatust oluliselt kallimaks ja võtaks palju kauem aega.
4
00:00:19.702 --> 00:00:23.823
Võidutöö mõnest vaatest jääb mulje, et teatri eest kaob liiklus.
5
00:00:23.863 --> 00:00:32.784
Tegelikult suunatakse liiklus Vee tänavalt just teatri eest läbi Akadeemia tänavale ja jõe-poolne Vee tänav ots läheb kinni.
6
00:00:32.824 --> 00:00:36.704
See lahendus ei sobi linnale, aga see on vaid pool häda.
7
00:00:36.744 --> 00:00:42.065
Olulise osa selle võidutöö realiseerimiseks tuleb koostada detailplaneering.
8
00:00:42.425 --> 00:00:48.565
Aga linnavalitsuse eesmärk oli asuda peale võidutöö väljakuulutamist koheselt projekteerimisse.
9
00:00:48.705 --> 00:00:53.006
Detailplaneering siis oleks tulnud teha siis Pika tänava hoonestamise osas.
10
00:00:53.086 --> 00:01:03.567
Esimese koha töö nägi tõesti siin hoonestust ette ja võib-olla siinkohal on oluline märkida ka, et see on tegelikult üldplaneeringu vastane, et see oleks eeldanud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist.
11
00:01:03.647 --> 00:01:09.888
Esikohatöö üks autoreid Jõnn Sooniste ütles, et linna selline otsus teeb väga kurvaks.
12
00:01:09.968 --> 00:01:11.848
Me olime pannud sinna oma aja.
13
00:01:12.028 --> 00:01:14.488
See oli meie jaoks hästi oluline töö.
14
00:01:14.548 --> 00:01:15.988
Mina ise olen Pärnust.
15
00:01:16.209 --> 00:01:20.409
Ma olen selle Pika tänava peale palju mõelnud ja see on üks asi, mis mulle on hästi oluline.
16
00:01:20.649 --> 00:01:22.289
Ja noh sellest oli ääretult kahju.
17
00:01:22.409 --> 00:01:36.811
Võistluse žürii liige Karli Luik ütles, et lähteülesanne oli keerukas, sest peale tänavaruumi disaini oli vaja lahendada liikluse skeem ja ala koosnes ka kahest väga erinevast kohast ehk teatriesisest ja Pikast tänavast.
18
00:01:37.191 --> 00:01:43.432
Võidutöö kõrvale jätmise tõttu ei arva aga Luik sugugi, et žüriil oleks põhjust tuhka pähe raputada.
19
00:01:43.532 --> 00:01:55.313
Ma pigem arvan, et mitte, et meil olid päris pikad ja keerulised koosolekud, et tõepoolest me vaidlesime päris palju ja mina jäin kindlasti küll rahule selle võidutööga.
20
00:01:55.393 --> 00:02:04.754
On selge, et ükski töö, eriti nagu sellise konkursi puhul, ei saa olla selline, mille sa võtad täiesti üks ühele ette ja hakkad seda realiseerima.
21
00:02:04.954 --> 00:02:06.274
Üks külg on asjal veel.
22
00:02:06.494 --> 00:02:15.535
Võib ju küsida, kas võistlustingimused oleks pidanud olema palju põhjalikumad, et arhitektidel oleks täpselt teada, mida neilt soovitakse.
23
00:02:15.575 --> 00:02:26.996
Aga samas tuleb arvestada võistluste puhul hästi olulist asja, et säiliks võistlejatel loominguvabadus, et kõike päris ette kirjutada tegelikult võib-olla ei ole ka vaja.
24
00:02:27.276 --> 00:02:31.437
Peamine on see, et võistlejad saaksid aru, mida nad tegema peavad.
|
sonumi-teel-leviv-nutitelefoniviirus-ahvardab-ka-eestit | https://www.err.ee/1608432779/sonumi-teel-leviv-nutitelefoniviirus-ahvardab-ka-eestit | https://vod.err.ee/hls/uudised/0e36a2831f4cf613e85485bfddac025b/v/master.m3u8 | Sõnumi teel leviv nutitelefoniviirus ähvardab ka Eestit | Eesti lähiriikides ringleb jõuliselt nutitelefoniviirus Flubot, mis suure tõenäosusega jõuab lähiajal ka Eestisse. Sõnumi teel leviv pahavara ähvardab peamiselt Android telefonikasutajaid sõltumata võrguoperaatorist. | Pahavara Flubot levib levib SMS-ina. Naaberriikides on sõnumite sisuks olnud näiteks postipaki teatis, multimeediasõnumi või kõneposti teade või mõni muu kiireloomuline põhjus, mille teada saamiseks tuleb avada sõnumis olev link.
Sõnumi saamine telefoni viirusega ei nakata. Lingile vajutamine ka pahavara telefoni ei too. Ohtlik on see, kui lingile minnes alustada rakenduse alla laadimist.
"Kõigepealt salvestab see maha kõik, mis ekraanil toimub. Mis tähendab ka kõik salasõnad, ligipääsuparoolid, kogu isikliku info; kõik, mis telefoni sees on," lausus Elisa telekomiteenuste juht Mailiis Ploomann.
"Teiseks – sinu telefon hakkab väga kiiresti ja suurtes massides seda viirust levitama. See tähendab seda, et väga lühikese aja jooksul, minutite ja tundidega, suudab see sinu telefonist välja saata sadu ja tuhandeid sõnumeid, mis loomulikult jõuavad ka sinu telefoniarvele. Eriti, kui need jõuavad teistesse riikidesse," lisas Ploomann.
Kõige olulisem viis, kuidas vältida viirusega nakatumist, on mitte laadida telefoni tarkvara, mille kohta telefon annab teate, et tegemist pole ametliku rakendusega. Praegu ähvardab Flubot Androidi kasutajaid, kuid kaval viirus üritab ka iPhone`i omanikke püüda.
"Kui viirus tuvastab, et sul on iPhone, siis iPhone`i puhul ei pakuta installeerimiseks tarkvara, vaid suunatakse kasutajalehele, kus üritatakse tema andmeid kätte saada – salasõnu, paroole, finantsandmeid," ütles Telia Eesti küberturvalisuse valdkonna juht Aigar Käis.
Eestis praegu veel ühtegi teadet viiruse siia jõudmisest ei ole. Võttes arvesse, kuivõrd laialdaselt see mujal maailmas, seejuures ka meie lähiriikides levinud on, võib arvata, et varsti jõuab see ka meile.
"See viirus levib väga kiiresti. Päevade jooksul räägime kasvust sadades ja tuhandetes. Teame, et naaberriikides piiratakse juba üle miljoni sõnumi, mis on niimoodi üritanud liikvele minna," ütles Ploomann.
Kui telefon on nakatunud, on võimalik lahendus viirusest vabanemiseks telefoni tehaseseadete taastamine. See aga tähendab, et telefonist kaob kõik, mis sinna talletatud – telefoninumbrid, fotod ja muud andmed. Et vältida telefonis olevate oluliste andmete kadu, peaks need enne varundama. | Eesti lähiriikides ringleb jõuliselt nutitelefoni viirus Flubot, mis suure tõenäosusega jõuab lähiajal Eestisse. Sõnumi teel leviv pahavara ähvardab peamiselt Android telefoni kasutajaid sõltumata võrguoperaatorist. Pahavara Flubot levib SMS-ina. Naaberriikides on sõnumite sisuks olnud näiteks postipaki teatis, multimeediasõnumi või kõneposti teade või mõni muu kiireloomuline põhjus, mille teada saamiseks tuleb avada sõnumis olev link. Sõnumi saamine telefoni viirusega ei nakata. Lingile vajutamine ka pahavara telefoni ei too. Ohtlik on see, kui lingile minnes alustada rakenduse alla laadimist. Kõigepealt salvestab ta maha kõik, mida ta näeb ekraanil toimuvat, mis tähendab ka kõiki salasõnu, ligipääsuparoole, kogu isiklikku infot, kõik, mis telefoni sees on. Teine pool sellest – telefon ise hakkab väga kiiresti ja väga suurtes massides seda sama viirust edasi levitama. See tähendab seda, et väga lühikese aja jooksul, me räägime minutitest ja tundidest, suudab see sinu telefonist välja saata sadu, kui mitte tuhandeid sõnumeid, mis loomulikult jõuavad ka sinu telefoniarvele, eriti kui nad lähevad kuskile teistesse riikidesse. Kõige olulisem viis, kuidas vältida viirusega nakatumist, on mitte laadida telefoni tarkvara, mille kohta telefon annab teate, et tegemist pole ametliku rakendusega. Hetkel ähvardab Flubot Androidi kasutajaid, kuid kaval viirus üritab ka iPhone'i omanikke püüda. iPhone'i puhul ei pakuta installeerimiseks tarkvara, vaid siis suunatakse kasutaja lehele, kus üritatakse tema käest andmeid kätte saada onju, salasõnu, paroolid, finantsandmed, taolised asjad. Eestis hetkel veel ühtegi teadet viiruse siia jõudmisest ei ole. Võttes arvesse, kuivõrd laialdaselt see mujal maailmas, seejuures ka meie lähiriikides levinud on, võib arvata, et varsti jõuab see ka meile. See viirus levib väga kiiresti, ehk siis noh päevade jooksul me räägime kasvust sadades ja tuhandetes. Teame, et naaberriikides piiratakse juba üle miljoni sõnumi, mis on niimoodi üritanud liikvele minna. Kui telefon on nakatunud, on võimalik lahendus viirusest vabanemiseks telefoni tehaseseadete taastamine. See aga tähendab, et telefonist kaob kõik, mis sinna talletatud – telefoninumbrid, fotod ja muud andmed. Et vältida telefonis olevate oluliste andmete kadu, peaks need enne varundama. | WEBVTT
1
00:00:01.700 --> 00:00:07.681
Eesti lähiriikides ringleb jõuliselt nutitelefoni viirus Flubot, mis suure tõenäosusega jõuab lähiajal Eestisse.
2
00:00:07.721 --> 00:00:14.501
Sõnumi teel leviv pahavara ähvardab peamiselt Android telefoni kasutajaid sõltumata võrguoperaatorist.
3
00:00:14.541 --> 00:00:18.402
Pahavara Flubot levib SMS-ina.
4
00:00:18.442 --> 00:00:29.943
Naaberriikides on sõnumite sisuks olnud näiteks postipaki teatis, multimeediasõnumi või kõneposti teade või mõni muu kiireloomuline põhjus, mille teada saamiseks tuleb avada sõnumis olev link.
5
00:00:30.883 --> 00:00:33.163
Sõnumi saamine telefoni viirusega ei nakata.
6
00:00:33.783 --> 00:00:36.643
Lingile vajutamine ka pahavara telefoni ei too.
7
00:00:37.264 --> 00:00:41.064
Ohtlik on see, kui lingile minnes alustada rakenduse alla laadimist.
8
00:00:41.324 --> 00:00:52.325
Kõigepealt salvestab ta maha kõik, mida ta näeb ekraanil toimuvat, mis tähendab ka kõiki salasõnu, ligipääsuparoole, kogu isiklikku infot, kõik, mis telefoni sees on.
9
00:00:52.365 --> 00:00:59.306
Teine pool sellest – telefon ise hakkab väga kiiresti ja väga suurtes massides seda sama viirust edasi levitama.
10
00:00:59.346 --> 00:01:14.007
See tähendab seda, et väga lühikese aja jooksul, me räägime minutitest ja tundidest, suudab see sinu telefonist välja saata sadu, kui mitte tuhandeid sõnumeid, mis loomulikult jõuavad ka sinu telefoniarvele, eriti kui nad lähevad kuskile teistesse riikidesse.
11
00:01:14.327 --> 00:01:22.928
Kõige olulisem viis, kuidas vältida viirusega nakatumist, on mitte laadida telefoni tarkvara, mille kohta telefon annab teate, et tegemist pole ametliku rakendusega.
12
00:01:23.708 --> 00:01:29.549
Hetkel ähvardab Flubot Androidi kasutajaid, kuid kaval viirus üritab ka iPhone'i omanikke püüda.
13
00:01:29.809 --> 00:01:39.570
iPhone'i puhul ei pakuta installeerimiseks tarkvara, vaid siis suunatakse kasutaja lehele, kus üritatakse tema käest andmeid kätte saada onju, salasõnu, paroolid, finantsandmed, taolised asjad.
14
00:01:39.610 --> 00:01:43.110
Eestis hetkel veel ühtegi teadet viiruse siia jõudmisest ei ole.
15
00:01:43.590 --> 00:01:50.911
Võttes arvesse, kuivõrd laialdaselt see mujal maailmas, seejuures ka meie lähiriikides levinud on, võib arvata, et varsti jõuab see ka meile.
16
00:01:51.371 --> 00:01:58.651
See viirus levib väga kiiresti, ehk siis noh päevade jooksul me räägime kasvust sadades ja tuhandetes.
17
00:01:58.951 --> 00:02:05.992
Teame, et naaberriikides piiratakse juba üle miljoni sõnumi, mis on niimoodi üritanud liikvele minna.
18
00:02:06.032 --> 00:02:11.613
Kui telefon on nakatunud, on võimalik lahendus viirusest vabanemiseks telefoni tehaseseadete taastamine.
19
00:02:11.673 --> 00:02:18.233
See aga tähendab, et telefonist kaob kõik, mis sinna talletatud – telefoninumbrid, fotod ja muud andmed.
20
00:02:18.813 --> 00:02:23.534
Et vältida telefonis olevate oluliste andmete kadu, peaks need enne varundama.
|
eplik-hindab-soprust-kasariga-igal-inimesel-voiks-olla-selline-sober-nagu-jarek | https://menu.err.ee/1608432734/eplik-hindab-soprust-kasariga-igal-inimesel-voiks-olla-selline-sober-nagu-jarek | https://vod.err.ee/hls/uudised/921288f9f938a73821ec49d46677b9d9/v/master.m3u8 | Eplik hindab sõprust Kasariga: igal inimesel võiks olla selline sõber nagu Jarek | Juba 16 aastat sõbrad olnud muusikud Jarek Kasar ja Vaiko Eplik suunduvad peagi koos ühiseid kontserte andma. Pühapäeval on nad külas saates "Hommik Anuga". | Jarek Kasari sõnul on repertuaari paika seadmine mõnes mõttes keeruline, kuna kumbki tahaks esitada just teise loomingut. "Kompromiss on siis see, et teeme Eesti kullafondist töötlusi. Meil on mitu Tõnis Mäe lugu, meil on seal Kikerpuud jne," lisas Eplik.
Teineteise lood tulevad siiski samuti esitamisele, kuna mõlemad mehed hindavad sõbra muusikat kõrgelt.
Jarek Kasar ja Vaiko Eplik Autor/allikas: Siiri Lubaso/ERR
Lisaks muusikale tõid nii Kasar kui ka Eplik välja, et naudivad väga sõbra kokakunsti oskusi. "Vaiko kuulus lasanje näiteks on alati üks asi midagi oodata, sõnas Jarek.
"Jarekil on niisugune elurõõm ja soe huumor, mis alati rikastab elu. Ma loodan, et igal inimesel oleks selline sõber nagu Jarek," iseloomustas Vaiko.
"Hommik Anuga" on ETV eetris pühapäeva hommikul kell 10. | What's up y'all? It's Megan Thee Stallion, Ariana Grande and Jimmy Fallon. You know what time it is? It's time to get those boosters. It was a masked Christmas, we stayed in the house, we covered our nose and covered our mouth. But it's Christmas time, we'll be in line for a booster. It was a masked Christmas, we all on the Zoom, I can only get Wi-Fi in the laundry room. But it's Christmas time, we'll be in line for a booster. I need somebody to hold tonight, cause it's gonna snow, it's gonna snow. I need somebody to hold me tight and never let go. Selline siis värske jõululaul piiri tagant. Tere hommikust ja tere tulemast, Jarek ja Vaiko. Tere hommikust. Suur rõõm on teid tervitada siin, sest ka teie olete õige pea on valmis oma muusikat kõigi kuulajatega jagama. Aga kõigepealt, mis mulje jättis siis välismaine muusika? Kas selline jõulutunne tuli juba peale? Ei saa öelda, et oleks otseselt tulnud. Ma ei tea, kui Eesti oludesse ümber kanda, siis see oleks umbes nagu Marko Reikop ja Getter Jaani teeks loo koos või midagi sellist. Aga kui aktuaalne, kui moodne jõululaul ikkagi? Maskis jõulud või jõulud ja maskid ja kõik see, mis puudutab kogu maailma, et kõik on muutunud. Elu ei ole enam selline nagu võib-olla mõni aeg tagasi oli. No ma ei tea, siin osad jagavad ju ka seda nalja, eks ole, et nüüd on õige aeg öelda oma lastele, et jõuluvana ei elanud koroona üle, et pääsed kingitustest. Oi. Oi, pühapäeva hommikul vist ei maksa sellistest asjadest rääkida televisioonis. Ei no kus siis mujal kui televisioonis. Mis teil jõulutunnet üldse tekitab? Mandariinid. No ikka kapsas ja verivorst ja see, et sugulased tulevad kokku. Sinna tuleb veel oodata, sinna on veel pisut aega. Aga jõululaulud kaubanduskeskustes või raadios? Mis mõttes oodata? Jumala eest, ma olen juba kaks korda verivorsti söönud sel aastal pluss ühe korra käkki. Nii et. Kaubanduskeskustes kas lastakse juba jõululaule või? Vist veel ei tohi, sest start antakse ühel hetkel. Oi-oi-oi, mina käisin kaubanduskeskuses kuue päeva eest... käisin kaubanduskeskuses, kuulasin oma mingit lugu. Vaat need on nagu ära unustanud ka, et nüüd tulevad need kontserdid ja siis nagu valmistusin ette, kuulasin oma laulu ja siis autos kuulasin veel lõpuni, panin parkla ära ja siis kõnnin kaubanduskeskuse ringi, järsku kuulen see sama laul tuleb sellest kaubanduskeskuse siseradiost. Ja siis noh sealt ostsin midagi, otsisin Nutellat, otsisin, ma ei tea, kus Nutella asub ja noh siiamaani kusjuures ei tea, ma ei leidnudki, aga siis ta tuli teist korda tuli veel minu laul. Noh ja siis ma mõtlesin ise, vaata kui hea, et on nagu repeati peale jäänud. Ja ja siis kui ma kaubanduskeskusest välja tulin, siis tuli neljas kord. Aga siis kui ma väljas olin juba, siis ta kõlas veel see minu laul ja pärast tuli välja, et mul oli telefon oli jäänud enda laulu peal, ma kõndisin ühesõnaga ringi kaubanduskeskuses oma laul põhjas. Hästi piinlik lugu. Mis lugu see oli muidu? Distants, ja. Aga Vaiko, muidu, kas sa tead, et jõululaulude sekka on sattunud ka sinu Soorebane? Oled sa seda tähele pannud, et see jõuluajal selle mängimine aktiveerub ja inimestele meeldib seda kuulata sellisel ajal? Aa, huvitav. Mis see seos on või kuidas miks? Vaat ma küsingi autori käest. Väga huvitav jah. Minu jaoks täiesti uus info, et väga põnev. Aga jõululaule vist otseselt eriti kirjutanud ei ole? Minul üks on: Mina ja Mr. Bean, jah. Sest alati jõuluajal näidatakse Mr. Beani ja siis mul on sihuke melanhoolne ballaad. Või Visahing? Või Visahing jah, sellest ma pole veel jõudnud kirjutada, aga kindlasti on plaanis. Mul on Lumi, on selline laul. No sina oled kuidagi väga aktiivne ja reageerid tegelikult sellele, mis ikkagi... Meil on ühine jõululaul: Sadam pühadeks koju. Aa, Sadam pühadeks koju on meil ju, issand. Jah, pühendatud Sadamale, Seenile, jah. Kuidas see käib? Viimasel ajal pole midagi head toind ja ega see ise pole ka liiga hea olnud. Unusta viha ja muud paranoikud ja saada Sadam pühadeks koju. Jah, sihke idealistlik laul. Aga kahjuks nii ei läinud. Eks ta sai koju, aga kodu on siis kuskil mujal. Sina tegelikult ikkagi oled ju kirjutanud ka oma koroonalaulu Kaks meetrit? No kas just koroonalaul on, aga ütleme, et see on olustiku kirjeldus. Mulle ei meeldi, et öeldakse mingite laulude kohta koroonalaul. Ma otseselt sellest koroonast ju ei rääkinud, aga ma rääkinud sellest olukorrast, mis oli ja see oli uudne olukord ja tundlik natuur nagu ma olen, kohe tundis, et on vaja see laul panna sisse. Sammud tulla on kõik korda tehtud nähtud kõik filmid stand up comedyd loetud kõik raamatud siin neid väga polegi ja muidugi need kodukontserdid kõik oled läbi striiminud okei Padari oma ei pihitsenud teeme niiviisi et Tartust ei saa Pariisi peatame pisut nagu liisingud su ema on riskigrupp küll aga läbi teise lähedase isiku näiteks mis teeb abivalmis tüdruk Liis mul kes noh koiks on. Kas sind see aeg pani ka kuidagi rohkem kirjutama? Ma ei saaks öelda. Ma ütleks isegi, et ma pigem olen väga maha rahunenud nagu nende viimase kahe aastaga. Ja kui ma vanasti andsin igal aastal plaadi välja, siis nüüd näiteks ma juba kolmandat aastat mul vaikselt nokitsen niimoodi plaadi kallal. Et tänapäeval tundub see plaadi väljaandmine rohkem nagu karistus, et see ei ole kuigi rentaabel ja sellest ei kujune ka erilist sündmust, kuna meil ei ilmu enam isegi arvustusi ja ei ole nagu isegi leheruumi ette nähtud nagu selliste nähtuste ja väljalasete puhul. Et see on sihke... ma ei tea, ei tundu nagu praegu mõtekas sellesse panustada, on ju. Nagu blogi kirjutamine või päeviku pidamine, mida keegi ei loe, midagi sellist. Jarek on sinu sõber juba pikalt olnud. Viimati minu meelest, kui sa meie saates käisid, siis sa olid koos oma teise sõbraga. Jah. Räägi, mis värk sellega oli. Jah, see oli Priit Võigemast. Tundub jah, et me igal aastal ühe sõbra valime välja. Tuleval aastal tulen siis Jaan Pehkiga näiteks, temaga me pole veel käinud siin saates. Milles Vaiko peale muusika väga hea on? Noh, Vaiko oskab väga hästi süüa teha. Et Vaiko kuulus lasanje näiteks on alati üks asi mida oodata. Ja siis Vaiko on väga hea... tal on palju omadusi. Ta loeb palju ja ma iga kord kui ma temaga kokku saan, siis ma õpin midagi jälle mõne uue huvitava fakti maailma asjade kohta. Vaiko... mis tal veel? Mis see viimane fakt näiteks oli, millega ta sind... Täna just midagi ütlesid meil siin algul. Midagi ma ütlesid küll jah. A talle ei jää meelde kogu see tarkus. Mulle ei jää meelde. Mida sa Jareki kohta saad öelda? No ma pean vastama täpselt samaga, et Jarek on ka suurepärane kokk ja neid erinevaid roogasid ja asju ja mitmed tema retseptid ma olen ka nii-öelda nagu šnitti võtnud ja üle võtnud. Aga noh Jareki puhul on lihtsalt see, et Jareki kogu isiksus on lihtsalt nii nagu kaasaveav, sihke käivitav, et ta on... mulle kohati tundub, et me oleme nagu ühe ja sama asja eri otsad. Jah, Vaiko isiksus näiteks üldse ei käivita. Jah, et tähendab Jarekil on sihke elurõõm ja sihke soe huumor, mis alati rikastab elu. Et ma loodan, et igal inimesel oleks sihke sõber nagu Jarek. Jah. Kas sõbraga on laval parem olla kui nende muusikutega, kellega sa võib-olla noh nii sõber ei ole või nii familiaarne ei saa olla? Ei saa nii läbi ja lõhki ei tunne üksteise olukorda? See on vast oluline? Ma arvan, et see on nii ja naa, et selles mõttes, et kohati võib-olla meil läheb distsipliin käest ära, et me hakkame tembutama ja lollusi tegema, aga et noh mida võib-olla mõne siis inimesega, kellega sa ei ole nii lähedane... Me oleme juba ikkagi kuusteist aastat juba sõbrad, eks ole, et kui eelmisel... Sii nii täpselt kohe peate arvet? Mis hetk see siis oli, kui see sõprus tekkis? Ei ma sellepärast mõtlesin selle peale, et eelmisel aastal meie tänavused kontserdid oleksid pidanud toimuma juba aasta tagasi. Ja siis meil oli viisteist aastat sõprust, sest et me kohtusime Õllesummeril vist aastal siis kaks tuhat viis vä? Sai alguse meie sõprus. Mina mäletan, et me kaks tuhat neli, aga ja mitte Õllesummeril, vaid ikkagi mingisugune plaat oli, mida me tegime. Aga see Õllesummer oli ka, seda ma mäletan ka meie läheb nagu poolteist korda me kohtusime mingil esitlusel korraks ka, aga minu arust see sõprus sai sõlmitud jah... Me olime veel kolmekesi seal lava taga, mingisugune kaalakontsert oli vist, kas Uno Loobi laulud või midagi. Ja siis olid sina, mina ja Heidy Tamme. Tekkis sihke vestlusring ja sealt sai meie sõprus alguse. Kas Heidy Tamme on jätkuvalt teie sõbraks jäänud või? Heidy Tamme on meie sõber igavesti. Jah. Mina mäletan veel see, et Vaiko kutsus külla ja siis me musitseerisime seal ja siis hiljuti tuli see välja, et Vaikol oli kataloog meie... noh improviseerisime ja siis Vaikol oli kataloog arvutis ja see oli sessioon imeliku Tartu poisiga või midagi sellist oli kataloog. See sessioon imeliku Tartu poisiga, jah. Sessioon imeliku Tartu poisiga. Kui palju sa tegelikult meenutad seda imeliku Tartu poisi aega, kui sa Chalice tõepoolest olid ja ikkagi enamasti nagu räppisid? Minu arust räppmuusika on kuidagi praegu nagu Eesti muusikas väga pinnal või selline... On on, see on kõva sõna praegu ja selle üle on ainult hea meel. Oleks aeg tagasi pöörduda ehk? Ei, vastupidi. Ma olen alati samm ees käinud ikka, et ma rohkem trendilooja, mitte jälgi. Jah, et pigem siis tuleks õnnitleda Eesti rahvast, et nad on lõpuks räppmuusikale pihta saanud ja oskavad seda hinnata. Jaa. Mis teid Eesti muusikas praegu kõnetab? Mida te tõesti kuulate või või panete tähele? Oi-oi-oi, neid on palju. Et viimased asjad, mida mina olen nagu väga palju praegu fännanud on on sellised asjad nagu Alfa Collective on väga lahe bänd ja Neon Noir, väga lahe. M-hm. Mina olen viimasel ajal väga vaimustunud näiteks enda poja muusikast, kes hakkab... teeb esimesi samme artistina tuleval aastal peaks midagi ilmuma. Ja ja noh alati toimub Eestis midagi. Mis muusikat su poeg teeb? Ta teeb mõnevõrra ikkagi teistsugust muusikat kui mina, et tema muusika on sinna metalli poole kuidagi, aga ausalt öeldes ma ei oskakski seda žanriliselt kuidagi... Kas ta üllatuskülalisena ei võiks üles astuda kuidagi teie kontserdil? Ma arvan, et ta ei ole nõus. Ta on liiga cool, et meiega hängida on ju. Meie oma promovankri ette lapsi ei rakenda. Jah. Kontserte arvatavasti toimub ka praegu nagu vähem, sest olud on sellised nagu nad on. Ma kuskilt lugesin Vaiko sellist lugu, et et kui peale seda pikka kinnist perioodi uuesti kontserte sai andma hakata, et siis sul esimese hooga rahva ees olles unustasid ennast publikut vaatama, isegi laulusõnad läksid meelest ära. Jaa, ja seda siiamaani, noh kuna need kontserdid toimuvad ikkagi pikkade vahedega, vahepeal oli jälle siin kuuaegne paus ja nii edasi, et siis see kohtumine publikuga on alati selles mõttes nagu ehmatav, et kui tekib juba silmside kellegagi, võib juhtuda, et sa kaotad täiesti oma jälje nii-öelda ära. Rääkimata sellest, et kui siin eelmisel talvel vist oli kõige pikem kontserdipaus, mis mul alates viieteistkümnendast eluaastast on olnud, peaaegu kuus kuud. Siis esimene kontsert oli kohe esitada Ugala laval Sven Grünbergi lugu nii, et ta ise oli publikus ja ja samamoodi tegelikult hangusin ja ei tulnud just hiilgavalt see välja. Kuidas see juhtub sinu... sinu suguse kogenud artistiga? Nojaa, aga kui sa näiteks pool aastat istud kodus, kas sa siis oled kohe nagu vormis? See on nagu sport ikkagi mingis mõttes, et noh... mis juhtus? Ma olen harjunud ikkagi sellega, et ma iga nädal vähemalt korra pingutan poolteist tundi elava publiku ees maksimaalselt ja kui see ära võtta, ega ma siis kodus ei tee sihkesi pooleteise tunniseid gaalasid peegli ees. Kõige hullem asi ongi, kui laulu autor on publikus ja ja noh mul on palju selliseid asju juhtunud, kus kus muidu tuleb väga hästi välja kodus seinte vahel parim, no täielik legend olin koduseinte vahel ja siis lähed lavale ja vaatad, ma mäletan ükskord oli esireas oli Eha Laba oli esireas, sõna ei tulnud, lihtsalt vaatad otsa ja käed hakkavad värisema, nagu eksam. Jaa-jaa. No nagu pillipoes ka on selline tunne, et ega seal on seal on nagu raske, sa lähed proovid uut klaverit ja sa vaatad seda müüjat ja ta juba vaatab sihukse hukkamõistva näoga sind ja siis lihtsalt võtadki selle akordi, mida sa kõige paremini oskad ja hea küll, väga hea pill. Et et raske on jah, kui on... No minul tavaline asi on see, et läheb laulu tekst meelest ära, mis on enda kirjutatud ja siis publikust keegi ütleb ette. Noh et esimeses kolmes reas on alati keegi, kes teab mu tekste paremini kui mina ja siis päästis mu ära. Aga noh siis ma tavaliselt keerutan välja selle vabandusega, et kui sa oled kirjutanud kaks tuhat laulu oma elu jooksul, siis nende tekstid võivad hakata segamini minema aeg-ajalt. Aga on ka väga oluline, et noh on vähe võib-olla neid positiivseid asju, mida selle viimase kahe aasta ja pandeemiaga seoses võib välja tuua, et eestlased, kes otseselt üksteist ei tunne ja kokku satuvad kuidagi, on palju jutukamad omavahel. Et noh see on minu jaoks nagu mulle tundub, et tänu sellele pandeemiale on olnud nii palju teemasid, millega kõik saavad kohe samastuda. Et et eestlased saavad omavahel nagu palju kiiremini ja palju pikemaks ajaks jutu peale. Et noh ma ise ka näiteks üks päev sattusin lobisema naispolitseinikuga kümme minutit, alustades siis mingisugusest päevakajalisest asjast kuni lõpetades üksteise vanaemade ja vanaonudeni ja kes on kelle sugulane ja kust kohast pärit ja et on ka positiivset. Teil seisavad kontserdid ees. Ma ikkagi pean küsima, kuna te olete mõlemad nii suured laululoojad ja ja väga head sõbrad, et kuidas siis repertuaar jaguneb, kui koos nagu kontserdile minnakse, et? No Vaikoga on see asi, et me oleme siin nüüd teinud proovi ja või noh niisama kokku saand ja lugusid mängind ja mõelnud, mida me võiksime teha. Ja siis Vaiko tahab ainult mängida minu minu asju ja minule on see asi, et mina tahaks just nagu Vaiko asju mängida. Ja ja siis eks me peamegi siis kuidagi... See kompromiss on siis see, et me teeme siis nagu Eesti kullafondist töötlusi. Et meil on mitu Tõnis Mäe lugu ja ja meil on seal Kikerpuud ja igasugust sihket Eesti evergreene. Aga... Mis Vaiko lugudest on selline, mida sa kindlasti tahad, et sellel kontserdil oleks? No mina tahaks kindlasti, mul on Vaiko muusikast, ma ei ole sellest ka kunagi saladust teinud, Vaiko muusika mulle on algusest peale väga-väga meeldinud, kui ma esimest korda kuulsin, mul on väga hea maitse sellepärast just jah. Aga ma ise, mis ma mis ma kindlasti tahan esitada, on ehk Libahunti tahaks laulda, Teismelist libahunti. Ma ei saa sind takistada kuidagi. Ja ta ei saa mind takistada. Ja jah ja mina näiteks esitan kontserdil kindlasti Jareki kolmanda plaadi pealt üht oma lemmiklaulu Teise planeedi saladus ja ma arvan, see on üldse üks minu lemmikalbumeid siit Eestist. Mul on nagu lugusid polegi mõtet välja tuua, et ma võin albumite kaupa juba, et Jarekil on nii palju plaate et... A viimane plaat ei meeldind või? See ka ei meeldind. Nali, nali, nali. Väga meeldis, see oli suurepärane üks parimaid parimaid. Et selle pealt ka kindlasti on... Loob on näiteks üks lugu. Suurepärane, sinu parim töö seni. Jah. Te täna hommikul laulate meile ka. Kas on üks selline jõululaul plaanis? Jaa. Jaa. Midagi südamele, hingele kõigile, et memmed ja rinnalapsed saaksid kõik ühiselt nautida. See on meil jah sihuke vembukas laul, et me kunagi tegime Olavi Ruitlasega Triigi filharmoonias oli selline kava, kus tegimegi nagu kupleed, proovisime eestikeelset kupleed teha jälle üle pika aja. Ja siis see oli sealt repertuaarist üks laul. Kelle elust see rääkima hakkab või? See räägib ühest Rapla tüdrukust, kes... Kõlab nagu Vaiko kanti. Jaa, ja sellepärast me ka täna mängime minu nõudmisel, sest see on minu arust üks lahedamaid lugusid, kus Raplat mainitakse. Et noh Eesti levimuusikas on teatud traditsioon, eks ole, et kus on su Rapla pilet ja nii edasi, eks ole. Ma ise olen kahetsusväärselt vähe laule Raplast kirjutanud ja mul on väga hea meel, et Olavi Ruitlane ja Jarek on siis sellise fantastilise pala Rapla teemadel kirjutanud. No loodame, et kõik Rapla inimesed on õnnelikud peale selle laulu kuulamist. Tervisi kõigile. Kõigile Rapla inimestele tervisi. Kohtume! Jarek ja Vaiko, aitäh täna hommikul tulemast. Aitäh sulle! Aitäh sulle! Me tutvusime Viru tänaval, me pilgud ühel hetkel kattusid. Su seljas oli suvekleit, mis šokolaadijäätisesse tähenduslikult lakkusid. Läbi kleidi päevitunud naha alt, triipmasinaga joonistatud stringid. Ma seda nähes möönsin kiisule: "Ega mis sa tahad, sa arvasid, et käiks nii samamoodi ringi ja ringi ja ringi ja ringi ja ringi-ringi ja ringi ja ringi." Päev läbi lõputut rõõmsat kulgemist, on Iilis, Hai ja Emmis hängimist. Ja enne kui kaalusid nööpide sulgemist, su kaelal sündis pilguga mängimist. Saali põrandal popkorni kiht isis, jähi ja õe Coca-Cola klaasis. Külje alla pugesid värinais pihtisid, sul rohkem riideid polegi ka kaasas. Uuu, kui on koti peale kirjutatud Guess ja silmadesse selged salasoovid, siis loogiliselt läksime pärast filmi ostma vett, kas sa siis pistsid taskusse kondoomid? Mind suudlesid ja teatasid: "Aeg on otsa saamas." Sind minul jäänud veel koju saata. Ja ongi, me jalal tammusime poolteist tundi Balti jaama, teist samapalju ootasime rongi. Tund aega rööpail loksusime vapralt, sest teatasid, et elad linna taga. Kolm tundi kaksteist kilti jala jälle poole Raplast, sest neli kilti niitusid ja poolest raba. Ja lõpuks olime su saladuste saarel, sa väravas mind õrnalt peatasid. Mu käsi puutus kogemata vastu sinu aaret, sa mille peale järele sult teatasid nii: "Tähendab, see on me esimene kohtumine, mees, sest mõtle seks on meil veel tulevikus ees. Et ind on su kõrge tähtu vaeva, aga jänku, nüüd head aega. Ära ole üldse sellepärast morn, sinu puppukene viga pole miskit, parem andsin kõigile esimene kord tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd litsiks." Ma tagasi poolteist kilomeetrit raba, siis veel neli kilti niites sörkida. Siis kaksteist pikka kilomeetrit Rapla jala ja hommikul tund aega rongiga. Niimoodi siis tihe ja vahva oli meie esimese kohtumise päev. Kiisu elab vapralt ja tervita Raplat ja siin elus sa mind enam ei näe, enam ei näe. Jaa, see on me esimene kohtumine, mees, sest mõtle seks on meil veel tulevikus ees. Et ind on su kõrge tähtu vaeva, aga jänku, nüüd head aega. Ära ole üldse sellepärast morn, sinu puppukene viga pole miskit, parem andsin kõigile esimene kord tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd... see on me esimene kohtumine, mees, sest mõtle seks on meil veel tulevikus ees. Et ind on su kõrge tähtu vaeva, aga jänku, nüüd head aega. Ära ole üldse sellepärast morn, sinu puppukene viga pole miskit, parem andsin kõigile esimene kord tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd... see on me esimene kohtumine, mees, sest mõtle seks on meil veel tulevikus ees. Et ind on su kõrge tähtu vaeva, aga jänku, nüüd head aega. Ära ole üldse sellepärast morn, sinu puppukene viga pole miskit, parem andsin kõigile esimene kord tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd... tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd... tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd litsiks, litsiks. | WEBVTT
1
00:00:10.540 --> 00:00:13.340
What's up y'all?
2
00:00:14.260 --> 00:00:18.640
It's Megan Thee Stallion, Ariana Grande and Jimmy Fallon.
3
00:00:18.680 --> 00:00:20.420
You know what time it is?
4
00:00:20.460 --> 00:00:23.200
It's time to get those boosters.
5
00:00:26.380 --> 00:00:34.280
It was a masked Christmas, we stayed in the house, we covered our nose and covered our mouth.
6
00:00:34.320 --> 00:00:39.340
But it's Christmas time, we'll be in line for a booster.
7
00:00:41.260 --> 00:00:49.740
It was a masked Christmas, we all on the Zoom, I can only get Wi-Fi in the laundry room.
8
00:00:49.960 --> 00:00:54.781
But it's Christmas time, we'll be in line for a booster.
9
00:00:54.821 --> 00:01:04.001
I need somebody to hold tonight, cause it's gonna snow, it's gonna snow.
10
00:01:04.041 --> 00:01:09.681
I need somebody to hold me tight and never let go.
11
00:01:09.721 --> 00:01:14.341
Selline siis värske jõululaul piiri tagant.
12
00:01:14.381 --> 00:01:16.601
Tere hommikust ja tere tulemast, Jarek ja Vaiko.
13
00:01:16.701 --> 00:01:17.661
Tere hommikust.
14
00:01:17.701 --> 00:01:23.201
Suur rõõm on teid tervitada siin, sest ka teie olete õige pea on valmis oma muusikat kõigi kuulajatega jagama.
15
00:01:23.261 --> 00:01:26.521
Aga kõigepealt, mis mulje jättis siis välismaine muusika?
16
00:01:26.561 --> 00:01:28.941
Kas selline jõulutunne tuli juba peale?
17
00:01:29.541 --> 00:01:31.021
Ei saa öelda, et oleks otseselt tulnud.
18
00:01:31.061 --> 00:01:37.281
Ma ei tea, kui Eesti oludesse ümber kanda, siis see oleks umbes nagu Marko Reikop ja Getter Jaani teeks loo koos või midagi sellist.
19
00:01:37.421 --> 00:01:41.141
Aga kui aktuaalne, kui moodne jõululaul ikkagi?
20
00:01:41.181 --> 00:01:47.521
Maskis jõulud või jõulud ja maskid ja kõik see, mis puudutab kogu maailma, et kõik on muutunud.
21
00:01:47.561 --> 00:01:49.321
Elu ei ole enam selline nagu võib-olla mõni aeg tagasi oli.
22
00:01:49.361 --> 00:01:57.961
No ma ei tea, siin osad jagavad ju ka seda nalja, eks ole, et nüüd on õige aeg öelda oma lastele, et jõuluvana ei elanud koroona üle, et pääsed kingitustest.
23
00:01:58.081 --> 00:01:58.261
Oi.
24
00:01:59.801 --> 00:02:03.621
Oi, pühapäeva hommikul vist ei maksa sellistest asjadest rääkida televisioonis.
25
00:02:03.661 --> 00:02:05.681
Ei no kus siis mujal kui televisioonis.
26
00:02:07.361 --> 00:02:08.761
Mis teil jõulutunnet üldse tekitab?
27
00:02:09.421 --> 00:02:10.121
Mandariinid.
28
00:02:11.761 --> 00:02:16.841
No ikka kapsas ja verivorst ja see, et sugulased tulevad kokku.
29
00:02:16.881 --> 00:02:19.381
Sinna tuleb veel oodata, sinna on veel pisut aega.
30
00:02:19.421 --> 00:02:23.021
Aga jõululaulud kaubanduskeskustes või raadios?
31
00:02:23.201 --> 00:02:24.141
Mis mõttes oodata?
32
00:02:24.181 --> 00:02:27.741
Jumala eest, ma olen juba kaks korda verivorsti söönud sel aastal pluss ühe korra käkki.
33
00:02:27.921 --> 00:02:28.221
Nii et.
34
00:02:28.981 --> 00:02:32.081
Kaubanduskeskustes kas lastakse juba jõululaule või?
35
00:02:32.401 --> 00:02:35.081
Vist veel ei tohi, sest start antakse ühel hetkel.
36
00:02:35.141 --> 00:02:40.361
Oi-oi-oi, mina käisin kaubanduskeskuses kuue päeva eest... käisin kaubanduskeskuses, kuulasin oma mingit lugu.
37
00:02:40.401 --> 00:02:55.482
Vaat need on nagu ära unustanud ka, et nüüd tulevad need kontserdid ja siis nagu valmistusin ette, kuulasin oma laulu ja siis autos kuulasin veel lõpuni, panin parkla ära ja siis kõnnin kaubanduskeskuse ringi, järsku kuulen see sama laul tuleb sellest kaubanduskeskuse siseradiost.
38
00:02:55.522 --> 00:03:05.302
Ja siis noh sealt ostsin midagi, otsisin Nutellat, otsisin, ma ei tea, kus Nutella asub ja noh siiamaani kusjuures ei tea, ma ei leidnudki, aga siis ta tuli teist korda tuli veel minu laul.
39
00:03:05.562 --> 00:03:08.662
Noh ja siis ma mõtlesin ise, vaata kui hea, et on nagu repeati peale jäänud.
40
00:03:08.742 --> 00:03:11.962
Ja ja siis kui ma kaubanduskeskusest välja tulin, siis tuli neljas kord.
41
00:03:12.002 --> 00:03:20.402
Aga siis kui ma väljas olin juba, siis ta kõlas veel see minu laul ja pärast tuli välja, et mul oli telefon oli jäänud enda laulu peal, ma kõndisin ühesõnaga ringi kaubanduskeskuses oma laul põhjas.
42
00:03:20.442 --> 00:03:21.602
Hästi piinlik lugu.
43
00:03:21.922 --> 00:03:22.722
Mis lugu see oli muidu?
44
00:03:23.242 --> 00:03:24.102
Distants, ja.
45
00:03:24.242 --> 00:03:28.662
Aga Vaiko, muidu, kas sa tead, et jõululaulude sekka on sattunud ka sinu Soorebane?
46
00:03:28.702 --> 00:03:33.962
Oled sa seda tähele pannud, et see jõuluajal selle mängimine aktiveerub ja inimestele meeldib seda kuulata sellisel ajal?
47
00:03:34.002 --> 00:03:34.482
Aa, huvitav.
48
00:03:34.542 --> 00:03:35.982
Mis see seos on või kuidas miks?
49
00:03:36.022 --> 00:03:37.982
Vaat ma küsingi autori käest.
50
00:03:38.042 --> 00:03:39.102
Väga huvitav jah.
51
00:03:39.522 --> 00:03:43.382
Minu jaoks täiesti uus info, et väga põnev.
52
00:03:43.722 --> 00:03:45.882
Aga jõululaule vist otseselt eriti kirjutanud ei ole?
53
00:03:46.602 --> 00:03:49.182
Minul üks on: Mina ja Mr.
54
00:03:49.222 --> 00:03:49.722
Bean, jah.
55
00:03:50.322 --> 00:03:51.622
Sest alati jõuluajal näidatakse Mr.
56
00:03:51.662 --> 00:03:53.902
Beani ja siis mul on sihuke melanhoolne ballaad.
57
00:03:53.942 --> 00:03:54.882
Või Visahing?
58
00:03:54.982 --> 00:03:58.882
Või Visahing jah, sellest ma pole veel jõudnud kirjutada, aga kindlasti on plaanis.
59
00:03:59.522 --> 00:04:01.322
Mul on Lumi, on selline laul.
60
00:04:01.762 --> 00:04:07.942
No sina oled kuidagi väga aktiivne ja reageerid tegelikult sellele, mis ikkagi... Meil on ühine jõululaul: Sadam pühadeks koju.
61
00:04:07.982 --> 00:04:10.042
Aa, Sadam pühadeks koju on meil ju, issand.
62
00:04:10.422 --> 00:04:11.962
Jah, pühendatud Sadamale, Seenile, jah.
63
00:04:12.062 --> 00:04:12.902
Kuidas see käib?
64
00:04:13.382 --> 00:04:21.622
Viimasel ajal pole midagi head toind ja ega see ise pole ka liiga hea olnud.
65
00:04:22.062 --> 00:04:27.242
Unusta viha ja muud paranoikud ja saada Sadam pühadeks koju.
66
00:04:27.942 --> 00:04:29.262
Jah, sihke idealistlik laul.
67
00:04:29.382 --> 00:04:30.342
Aga kahjuks nii ei läinud.
68
00:04:30.922 --> 00:04:34.803
Eks ta sai koju, aga kodu on siis kuskil mujal.
69
00:04:35.703 --> 00:04:38.943
Sina tegelikult ikkagi oled ju kirjutanud ka oma koroonalaulu Kaks meetrit?
70
00:04:38.983 --> 00:04:43.683
No kas just koroonalaul on, aga ütleme, et see on olustiku kirjeldus.
71
00:04:43.763 --> 00:04:46.623
Mulle ei meeldi, et öeldakse mingite laulude kohta koroonalaul.
72
00:04:46.663 --> 00:04:57.963
Ma otseselt sellest koroonast ju ei rääkinud, aga ma rääkinud sellest olukorrast, mis oli ja see oli uudne olukord ja tundlik natuur nagu ma olen, kohe tundis, et on vaja see laul panna sisse.
73
00:04:58.003 --> 00:05:21.823
Sammud tulla on kõik korda tehtud nähtud kõik filmid stand up comedyd loetud kõik raamatud siin neid väga polegi ja muidugi need kodukontserdid kõik oled läbi striiminud okei Padari oma ei pihitsenud teeme niiviisi et Tartust ei saa Pariisi peatame pisut nagu liisingud su ema on riskigrupp küll aga läbi teise lähedase isiku näiteks mis teeb abivalmis tüdruk Liis mul kes noh koiks on.
74
00:05:21.863 --> 00:05:24.663
Kas sind see aeg pani ka kuidagi rohkem kirjutama?
75
00:05:25.603 --> 00:05:26.723
Ma ei saaks öelda.
76
00:05:26.803 --> 00:05:31.523
Ma ütleks isegi, et ma pigem olen väga maha rahunenud nagu nende viimase kahe aastaga.
77
00:05:31.723 --> 00:05:38.263
Ja kui ma vanasti andsin igal aastal plaadi välja, siis nüüd näiteks ma juba kolmandat aastat mul vaikselt nokitsen niimoodi plaadi kallal.
78
00:05:38.483 --> 00:05:55.543
Et tänapäeval tundub see plaadi väljaandmine rohkem nagu karistus, et see ei ole kuigi rentaabel ja sellest ei kujune ka erilist sündmust, kuna meil ei ilmu enam isegi arvustusi ja ei ole nagu isegi leheruumi ette nähtud nagu selliste nähtuste ja väljalasete puhul.
79
00:05:55.583 --> 00:06:01.723
Et see on sihke... ma ei tea, ei tundu nagu praegu mõtekas sellesse panustada, on ju.
80
00:06:01.783 --> 00:06:05.983
Nagu blogi kirjutamine või päeviku pidamine, mida keegi ei loe, midagi sellist.
81
00:06:06.743 --> 00:06:08.003
Jarek on sinu sõber juba pikalt olnud.
82
00:06:08.043 --> 00:06:11.423
Viimati minu meelest, kui sa meie saates käisid, siis sa olid koos oma teise sõbraga.
83
00:06:11.743 --> 00:06:11.903
Jah.
84
00:06:11.943 --> 00:06:12.943
Räägi, mis värk sellega oli.
85
00:06:13.983 --> 00:06:15.403
Jah, see oli Priit Võigemast.
86
00:06:15.503 --> 00:06:17.483
Tundub jah, et me igal aastal ühe sõbra valime välja.
87
00:06:17.523 --> 00:06:21.623
Tuleval aastal tulen siis Jaan Pehkiga näiteks, temaga me pole veel käinud siin saates.
88
00:06:21.663 --> 00:06:24.564
Milles Vaiko peale muusika väga hea on?
89
00:06:25.644 --> 00:06:27.824
Noh, Vaiko oskab väga hästi süüa teha.
90
00:06:27.864 --> 00:06:36.924
Et Vaiko kuulus lasanje näiteks on alati üks asi mida oodata.
91
00:06:38.164 --> 00:06:43.864
Ja siis Vaiko on väga hea... tal on palju omadusi.
92
00:06:43.904 --> 00:06:50.704
Ta loeb palju ja ma iga kord kui ma temaga kokku saan, siis ma õpin midagi jälle mõne uue huvitava fakti maailma asjade kohta.
93
00:06:51.884 --> 00:06:54.364
Vaiko... mis tal veel?
94
00:06:54.584 --> 00:06:57.124
Mis see viimane fakt näiteks oli, millega ta sind...
95
00:06:57.164 --> 00:06:58.944
Täna just midagi ütlesid meil siin algul.
96
00:06:58.984 --> 00:07:00.184
Midagi ma ütlesid küll jah.
97
00:07:00.224 --> 00:07:02.744
A talle ei jää meelde kogu see tarkus.
98
00:07:02.784 --> 00:07:03.544
Mulle ei jää meelde.
99
00:07:03.584 --> 00:07:05.544
Mida sa Jareki kohta saad öelda?
100
00:07:05.624 --> 00:07:16.324
No ma pean vastama täpselt samaga, et Jarek on ka suurepärane kokk ja neid erinevaid roogasid ja asju ja mitmed tema retseptid ma olen ka nii-öelda nagu šnitti võtnud ja üle võtnud.
101
00:07:16.344 --> 00:07:26.544
Aga noh Jareki puhul on lihtsalt see, et Jareki kogu isiksus on lihtsalt nii nagu kaasaveav, sihke käivitav, et ta on... mulle kohati tundub, et me oleme nagu ühe ja sama asja eri otsad.
102
00:07:26.724 --> 00:07:28.444
Jah, Vaiko isiksus näiteks üldse ei käivita.
103
00:07:28.504 --> 00:07:36.464
Jah, et tähendab Jarekil on sihke elurõõm ja sihke soe huumor, mis alati rikastab elu.
104
00:07:36.504 --> 00:07:38.764
Et ma loodan, et igal inimesel oleks sihke sõber nagu Jarek.
105
00:07:38.804 --> 00:07:38.924
Jah.
106
00:07:39.364 --> 00:07:45.564
Kas sõbraga on laval parem olla kui nende muusikutega, kellega sa võib-olla noh nii sõber ei ole või nii familiaarne ei saa olla?
107
00:07:45.604 --> 00:07:48.244
Ei saa nii läbi ja lõhki ei tunne üksteise olukorda?
108
00:07:48.284 --> 00:07:48.824
See on vast oluline?
109
00:07:48.864 --> 00:08:06.184
Ma arvan, et see on nii ja naa, et selles mõttes, et kohati võib-olla meil läheb distsipliin käest ära, et me hakkame tembutama ja lollusi tegema, aga et noh mida võib-olla mõne siis inimesega, kellega sa ei ole nii lähedane... Me oleme juba ikkagi kuusteist aastat juba sõbrad, eks ole, et kui eelmisel... Sii nii täpselt kohe peate arvet?
110
00:08:06.624 --> 00:08:09.124
Mis hetk see siis oli, kui see sõprus tekkis?
111
00:08:09.464 --> 00:08:15.405
Ei ma sellepärast mõtlesin selle peale, et eelmisel aastal meie tänavused kontserdid oleksid pidanud toimuma juba aasta tagasi.
112
00:08:15.505 --> 00:08:24.305
Ja siis meil oli viisteist aastat sõprust, sest et me kohtusime Õllesummeril vist aastal siis kaks tuhat viis vä?
113
00:08:24.905 --> 00:08:25.885
Sai alguse meie sõprus.
114
00:08:25.925 --> 00:08:32.545
Mina mäletan, et me kaks tuhat neli, aga ja mitte Õllesummeril, vaid ikkagi mingisugune plaat oli, mida me tegime.
115
00:08:32.785 --> 00:08:45.425
Aga see Õllesummer oli ka, seda ma mäletan ka meie läheb nagu poolteist korda me kohtusime mingil esitlusel korraks ka, aga minu arust see sõprus sai sõlmitud jah... Me olime veel kolmekesi seal lava taga, mingisugune kaalakontsert oli vist, kas Uno Loobi laulud või midagi.
116
00:08:45.705 --> 00:08:47.925
Ja siis olid sina, mina ja Heidy Tamme.
117
00:08:48.005 --> 00:08:50.385
Tekkis sihke vestlusring ja sealt sai meie sõprus alguse.
118
00:08:50.705 --> 00:08:52.765
Kas Heidy Tamme on jätkuvalt teie sõbraks jäänud või?
119
00:08:52.805 --> 00:08:54.965
Heidy Tamme on meie sõber igavesti.
120
00:08:55.005 --> 00:08:55.085
Jah.
121
00:08:55.205 --> 00:09:09.885
Mina mäletan veel see, et Vaiko kutsus külla ja siis me musitseerisime seal ja siis hiljuti tuli see välja, et Vaikol oli kataloog meie... noh improviseerisime ja siis Vaikol oli kataloog arvutis ja see oli sessioon imeliku Tartu poisiga või midagi sellist oli kataloog.
122
00:09:09.925 --> 00:09:11.685
See sessioon imeliku Tartu poisiga, jah.
123
00:09:11.825 --> 00:09:13.565
Sessioon imeliku Tartu poisiga.
124
00:09:13.605 --> 00:09:20.385
Kui palju sa tegelikult meenutad seda imeliku Tartu poisi aega, kui sa Chalice tõepoolest olid ja ikkagi enamasti nagu räppisid?
125
00:09:20.565 --> 00:09:29.705
Minu arust räppmuusika on kuidagi praegu nagu Eesti muusikas väga pinnal või selline... On on, see on kõva sõna praegu ja selle üle on ainult hea meel.
126
00:09:29.745 --> 00:09:31.125
Oleks aeg tagasi pöörduda ehk?
127
00:09:31.165 --> 00:09:32.145
Ei, vastupidi.
128
00:09:32.185 --> 00:09:36.205
Ma olen alati samm ees käinud ikka, et ma rohkem trendilooja, mitte jälgi.
129
00:09:36.285 --> 00:09:43.485
Jah, et pigem siis tuleks õnnitleda Eesti rahvast, et nad on lõpuks räppmuusikale pihta saanud ja oskavad seda hinnata.
130
00:09:43.525 --> 00:09:43.965
Jaa.
131
00:09:44.005 --> 00:09:45.685
Mis teid Eesti muusikas praegu kõnetab?
132
00:09:45.725 --> 00:09:49.005
Mida te tõesti kuulate või või panete tähele?
133
00:09:49.185 --> 00:09:50.585
Oi-oi-oi, neid on palju.
134
00:09:50.725 --> 00:10:03.646
Et viimased asjad, mida mina olen nagu väga palju praegu fännanud on on sellised asjad nagu Alfa Collective on väga lahe bänd ja Neon Noir, väga lahe.
135
00:10:04.006 --> 00:10:05.026
M-hm.
136
00:10:05.066 --> 00:10:15.926
Mina olen viimasel ajal väga vaimustunud näiteks enda poja muusikast, kes hakkab... teeb esimesi samme artistina tuleval aastal peaks midagi ilmuma.
137
00:10:16.486 --> 00:10:19.846
Ja ja noh alati toimub Eestis midagi.
138
00:10:19.886 --> 00:10:21.166
Mis muusikat su poeg teeb?
139
00:10:21.346 --> 00:10:27.846
Ta teeb mõnevõrra ikkagi teistsugust muusikat kui mina, et tema muusika on sinna metalli poole kuidagi, aga ausalt öeldes ma ei oskakski seda žanriliselt kuidagi...
140
00:10:27.886 --> 00:10:30.366
Kas ta üllatuskülalisena ei võiks üles astuda kuidagi teie kontserdil?
141
00:10:30.406 --> 00:10:31.366
Ma arvan, et ta ei ole nõus.
142
00:10:32.446 --> 00:10:34.326
Ta on liiga cool, et meiega hängida on ju.
143
00:10:34.546 --> 00:10:37.466
Meie oma promovankri ette lapsi ei rakenda.
144
00:10:37.566 --> 00:10:38.066
Jah.
145
00:10:38.526 --> 00:10:42.826
Kontserte arvatavasti toimub ka praegu nagu vähem, sest olud on sellised nagu nad on.
146
00:10:42.966 --> 00:10:54.066
Ma kuskilt lugesin Vaiko sellist lugu, et et kui peale seda pikka kinnist perioodi uuesti kontserte sai andma hakata, et siis sul esimese hooga rahva ees olles unustasid ennast publikut vaatama, isegi laulusõnad läksid meelest ära.
147
00:10:54.106 --> 00:11:09.266
Jaa, ja seda siiamaani, noh kuna need kontserdid toimuvad ikkagi pikkade vahedega, vahepeal oli jälle siin kuuaegne paus ja nii edasi, et siis see kohtumine publikuga on alati selles mõttes nagu ehmatav, et kui tekib juba silmside kellegagi, võib juhtuda, et sa kaotad täiesti oma jälje nii-öelda ära.
148
00:11:09.306 --> 00:11:18.406
Rääkimata sellest, et kui siin eelmisel talvel vist oli kõige pikem kontserdipaus, mis mul alates viieteistkümnendast eluaastast on olnud, peaaegu kuus kuud.
149
00:11:19.346 --> 00:11:29.766
Siis esimene kontsert oli kohe esitada Ugala laval Sven Grünbergi lugu nii, et ta ise oli publikus ja ja samamoodi tegelikult hangusin ja ei tulnud just hiilgavalt see välja.
150
00:11:29.806 --> 00:11:32.506
Kuidas see juhtub sinu... sinu suguse kogenud artistiga?
151
00:11:32.546 --> 00:11:36.686
Nojaa, aga kui sa näiteks pool aastat istud kodus, kas sa siis oled kohe nagu vormis?
152
00:11:36.726 --> 00:11:39.746
See on nagu sport ikkagi mingis mõttes, et noh... mis juhtus?
153
00:11:39.846 --> 00:11:51.987
Ma olen harjunud ikkagi sellega, et ma iga nädal vähemalt korra pingutan poolteist tundi elava publiku ees maksimaalselt ja kui see ära võtta, ega ma siis kodus ei tee sihkesi pooleteise tunniseid gaalasid peegli ees.
154
00:11:52.547 --> 00:12:17.207
Kõige hullem asi ongi, kui laulu autor on publikus ja ja noh mul on palju selliseid asju juhtunud, kus kus muidu tuleb väga hästi välja kodus seinte vahel parim, no täielik legend olin koduseinte vahel ja siis lähed lavale ja vaatad, ma mäletan ükskord oli esireas oli Eha Laba oli esireas, sõna ei tulnud, lihtsalt vaatad otsa ja käed hakkavad värisema, nagu eksam.
155
00:12:17.247 --> 00:12:18.027
Jaa-jaa.
156
00:12:18.067 --> 00:12:31.967
No nagu pillipoes ka on selline tunne, et ega seal on seal on nagu raske, sa lähed proovid uut klaverit ja sa vaatad seda müüjat ja ta juba vaatab sihukse hukkamõistva näoga sind ja siis lihtsalt võtadki selle akordi, mida sa kõige paremini oskad ja hea küll, väga hea pill.
157
00:12:32.027 --> 00:12:40.287
Et et raske on jah, kui on... No minul tavaline asi on see, et läheb laulu tekst meelest ära, mis on enda kirjutatud ja siis publikust keegi ütleb ette.
158
00:12:40.867 --> 00:12:45.447
Noh et esimeses kolmes reas on alati keegi, kes teab mu tekste paremini kui mina ja siis päästis mu ära.
159
00:12:45.547 --> 00:12:54.187
Aga noh siis ma tavaliselt keerutan välja selle vabandusega, et kui sa oled kirjutanud kaks tuhat laulu oma elu jooksul, siis nende tekstid võivad hakata segamini minema aeg-ajalt.
160
00:12:54.227 --> 00:13:06.707
Aga on ka väga oluline, et noh on vähe võib-olla neid positiivseid asju, mida selle viimase kahe aasta ja pandeemiaga seoses võib välja tuua, et eestlased, kes otseselt üksteist ei tunne ja kokku satuvad kuidagi, on palju jutukamad omavahel.
161
00:13:06.747 --> 00:13:13.547
Et noh see on minu jaoks nagu mulle tundub, et tänu sellele pandeemiale on olnud nii palju teemasid, millega kõik saavad kohe samastuda.
162
00:13:13.587 --> 00:13:17.587
Et et eestlased saavad omavahel nagu palju kiiremini ja palju pikemaks ajaks jutu peale.
163
00:13:17.627 --> 00:13:33.427
Et noh ma ise ka näiteks üks päev sattusin lobisema naispolitseinikuga kümme minutit, alustades siis mingisugusest päevakajalisest asjast kuni lõpetades üksteise vanaemade ja vanaonudeni ja kes on kelle sugulane ja kust kohast pärit ja et on ka positiivset.
164
00:13:33.467 --> 00:13:37.127
Teil seisavad kontserdid ees.
165
00:13:37.767 --> 00:13:46.648
Ma ikkagi pean küsima, kuna te olete mõlemad nii suured laululoojad ja ja väga head sõbrad, et kuidas siis repertuaar jaguneb, kui koos nagu kontserdile minnakse, et?
166
00:13:46.688 --> 00:13:54.308
No Vaikoga on see asi, et me oleme siin nüüd teinud proovi ja või noh niisama kokku saand ja lugusid mängind ja mõelnud, mida me võiksime teha.
167
00:13:54.348 --> 00:14:00.828
Ja siis Vaiko tahab ainult mängida minu minu asju ja minule on see asi, et mina tahaks just nagu Vaiko asju mängida.
168
00:14:01.648 --> 00:14:03.648
Ja ja siis eks me peamegi siis kuidagi...
169
00:14:03.868 --> 00:14:08.588
See kompromiss on siis see, et me teeme siis nagu Eesti kullafondist töötlusi.
170
00:14:08.628 --> 00:14:16.288
Et meil on mitu Tõnis Mäe lugu ja ja meil on seal Kikerpuud ja igasugust sihket Eesti evergreene.
171
00:14:16.328 --> 00:14:21.468
Aga... Mis Vaiko lugudest on selline, mida sa kindlasti tahad, et sellel kontserdil oleks?
172
00:14:21.508 --> 00:14:34.868
No mina tahaks kindlasti, mul on Vaiko muusikast, ma ei ole sellest ka kunagi saladust teinud, Vaiko muusika mulle on algusest peale väga-väga meeldinud, kui ma esimest korda kuulsin, mul on väga hea maitse sellepärast just jah.
173
00:14:35.568 --> 00:14:42.528
Aga ma ise, mis ma mis ma kindlasti tahan esitada, on ehk Libahunti tahaks laulda, Teismelist libahunti.
174
00:14:42.948 --> 00:14:44.028
Ma ei saa sind takistada kuidagi.
175
00:14:44.108 --> 00:14:45.228
Ja ta ei saa mind takistada.
176
00:14:45.268 --> 00:14:57.248
Ja jah ja mina näiteks esitan kontserdil kindlasti Jareki kolmanda plaadi pealt üht oma lemmiklaulu Teise planeedi saladus ja ma arvan, see on üldse üks minu lemmikalbumeid siit Eestist.
177
00:14:57.288 --> 00:15:04.008
Mul on nagu lugusid polegi mõtet välja tuua, et ma võin albumite kaupa juba, et Jarekil on nii palju plaate et... A viimane plaat ei meeldind või?
178
00:15:04.428 --> 00:15:05.248
See ka ei meeldind.
179
00:15:06.088 --> 00:15:06.868
Nali, nali, nali.
180
00:15:06.948 --> 00:15:09.208
Väga meeldis, see oli suurepärane üks parimaid parimaid.
181
00:15:09.428 --> 00:15:11.048
Et selle pealt ka kindlasti on...
182
00:15:11.088 --> 00:15:13.168
Loob on näiteks üks lugu.
183
00:15:13.328 --> 00:15:15.568
Suurepärane, sinu parim töö seni.
184
00:15:16.308 --> 00:15:16.448
Jah.
185
00:15:17.028 --> 00:15:18.408
Te täna hommikul laulate meile ka.
186
00:15:18.948 --> 00:15:20.548
Kas on üks selline jõululaul plaanis?
187
00:15:20.588 --> 00:15:21.028
Jaa.
188
00:15:21.448 --> 00:15:21.708
Jaa.
189
00:15:21.748 --> 00:15:27.348
Midagi südamele, hingele kõigile, et memmed ja rinnalapsed saaksid kõik ühiselt nautida.
190
00:15:27.708 --> 00:15:42.889
See on meil jah sihuke vembukas laul, et me kunagi tegime Olavi Ruitlasega Triigi filharmoonias oli selline kava, kus tegimegi nagu kupleed, proovisime eestikeelset kupleed teha jälle üle pika aja.
191
00:15:42.929 --> 00:15:45.749
Ja siis see oli sealt repertuaarist üks laul.
192
00:15:46.309 --> 00:15:47.969
Kelle elust see rääkima hakkab või?
193
00:15:48.429 --> 00:15:51.169
See räägib ühest Rapla tüdrukust, kes...
194
00:15:51.209 --> 00:15:52.509
Kõlab nagu Vaiko kanti.
195
00:15:52.729 --> 00:15:57.929
Jaa, ja sellepärast me ka täna mängime minu nõudmisel, sest see on minu arust üks lahedamaid lugusid, kus Raplat mainitakse.
196
00:15:58.069 --> 00:16:03.649
Et noh Eesti levimuusikas on teatud traditsioon, eks ole, et kus on su Rapla pilet ja nii edasi, eks ole.
197
00:16:03.729 --> 00:16:13.549
Ma ise olen kahetsusväärselt vähe laule Raplast kirjutanud ja mul on väga hea meel, et Olavi Ruitlane ja Jarek on siis sellise fantastilise pala Rapla teemadel kirjutanud.
198
00:16:14.589 --> 00:16:17.489
No loodame, et kõik Rapla inimesed on õnnelikud peale selle laulu kuulamist.
199
00:16:17.529 --> 00:16:18.309
Tervisi kõigile.
200
00:16:18.349 --> 00:16:19.709
Kõigile Rapla inimestele tervisi.
201
00:16:19.729 --> 00:16:20.309
Kohtume!
202
00:16:20.969 --> 00:16:22.729
Jarek ja Vaiko, aitäh täna hommikul tulemast.
203
00:16:22.769 --> 00:16:23.329
Aitäh sulle!
204
00:16:23.369 --> 00:16:26.189
Aitäh sulle!
205
00:16:26.229 --> 00:16:30.309
Me tutvusime Viru tänaval, me pilgud ühel hetkel kattusid.
206
00:16:30.349 --> 00:16:35.489
Su seljas oli suvekleit, mis šokolaadijäätisesse tähenduslikult lakkusid.
207
00:16:35.949 --> 00:16:40.709
Läbi kleidi päevitunud naha alt, triipmasinaga joonistatud stringid.
208
00:16:40.849 --> 00:16:49.389
Ma seda nähes möönsin kiisule: "Ega mis sa tahad, sa arvasid, et käiks nii samamoodi ringi ja ringi ja ringi ja ringi ja ringi-ringi ja ringi ja ringi."
209
00:16:49.909 --> 00:16:54.769
Päev läbi lõputut rõõmsat kulgemist, on Iilis, Hai ja Emmis hängimist.
210
00:16:54.829 --> 00:17:00.349
Ja enne kui kaalusid nööpide sulgemist, su kaelal sündis pilguga mängimist.
211
00:17:00.469 --> 00:17:05.069
Saali põrandal popkorni kiht isis, jähi ja õe Coca-Cola klaasis.
212
00:17:05.269 --> 00:17:12.129
Külje alla pugesid värinais pihtisid, sul rohkem riideid polegi ka kaasas.
213
00:17:12.269 --> 00:17:23.170
Uuu, kui on koti peale kirjutatud Guess ja silmadesse selged salasoovid, siis loogiliselt läksime pärast filmi ostma vett, kas sa siis pistsid taskusse kondoomid?
214
00:17:23.310 --> 00:17:25.470
Mind suudlesid ja teatasid: "Aeg on otsa saamas."
215
00:17:25.730 --> 00:17:27.450
Sind minul jäänud veel koju saata.
216
00:17:27.570 --> 00:17:35.190
Ja ongi, me jalal tammusime poolteist tundi Balti jaama, teist samapalju ootasime rongi.
217
00:17:35.230 --> 00:17:40.450
Tund aega rööpail loksusime vapralt, sest teatasid, et elad linna taga.
218
00:17:40.810 --> 00:17:46.010
Kolm tundi kaksteist kilti jala jälle poole Raplast, sest neli kilti niitusid ja poolest raba.
219
00:17:46.250 --> 00:17:51.010
Ja lõpuks olime su saladuste saarel, sa väravas mind õrnalt peatasid.
220
00:17:51.230 --> 00:18:04.070
Mu käsi puutus kogemata vastu sinu aaret, sa mille peale järele sult teatasid nii: "Tähendab, see on me esimene kohtumine, mees, sest mõtle seks on meil veel tulevikus ees.
221
00:18:04.230 --> 00:18:08.310
Et ind on su kõrge tähtu vaeva, aga jänku, nüüd head aega.
222
00:18:08.350 --> 00:18:18.970
Ära ole üldse sellepärast morn, sinu puppukene viga pole miskit, parem andsin kõigile esimene kord tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd litsiks."
223
00:18:19.010 --> 00:18:29.070
Ma tagasi poolteist kilomeetrit raba, siis veel neli kilti niites sörkida.
224
00:18:29.110 --> 00:18:33.870
Siis kaksteist pikka kilomeetrit Rapla jala ja hommikul tund aega rongiga.
225
00:18:34.750 --> 00:18:39.590
Niimoodi siis tihe ja vahva oli meie esimese kohtumise päev.
226
00:18:39.630 --> 00:18:47.170
Kiisu elab vapralt ja tervita Raplat ja siin elus sa mind enam ei näe, enam ei näe.
227
00:18:50.410 --> 00:18:56.590
Jaa, see on me esimene kohtumine, mees, sest mõtle seks on meil veel tulevikus ees.
228
00:18:56.770 --> 00:19:00.830
Et ind on su kõrge tähtu vaeva, aga jänku, nüüd head aega.
229
00:19:01.010 --> 00:19:15.091
Ära ole üldse sellepärast morn, sinu puppukene viga pole miskit, parem andsin kõigile esimene kord tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd... see on me esimene kohtumine, mees, sest mõtle seks on meil veel tulevikus ees.
230
00:19:15.271 --> 00:19:19.251
Et ind on su kõrge tähtu vaeva, aga jänku, nüüd head aega.
231
00:19:19.291 --> 00:19:31.471
Ära ole üldse sellepärast morn, sinu puppukene viga pole miskit, parem andsin kõigile esimene kord tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd... see on me esimene kohtumine, mees, sest mõtle seks on meil veel tulevikus ees.
232
00:19:31.511 --> 00:19:32.911
Et ind on su kõrge tähtu vaeva, aga jänku, nüüd head aega.
233
00:19:32.951 --> 00:19:48.311
Ära ole üldse sellepärast morn, sinu puppukene viga pole miskit, parem andsin kõigile esimene kord tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd... tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd... tänu täks terve Rapla mind kutsub nüüd litsiks, litsiks.
|
rasmus-magi-mul-on-iseenda-suhtes-mingisugune-rahutunne | https://sport.err.ee/1608432632/rasmus-magi-mul-on-iseenda-suhtes-mingisugune-rahutunne | https://vod.err.ee/hls/sport/805d53bafa94e329dfd328f156a930c1/v/master.m3u8 | Rasmus Mägi: mul on iseenda suhtes mingisugune rahutunne | Eesti Kergejõustikuliit kuulutas reedel Eesti aasta meeskergejõustiklaseks tõkkejooksja Rasmus Mägi. | Lõppenud hooaja kõige säravama esituse tegi Rasmus Mägi Tokyo suveolümpiamängude 400 meetri tõkkejooksu finaalis, kus ta saavutas uue Eesti rekordiga (48,11 sek) seitsmenda koha.
"Kogu see viimane paariaastane periood on tegelikult olnud teistsugune. Nii enda vaatevinklist kui ka üleüldse maailmas. Selles mõttes on hea ja teeb veel erilisemaks asjaolu, et Tokyo olümpia toimus ja mul läks seal hästi," rääkis Rasmus Mägi.
"Praegu on sarnane tunne nagu esmakordselt Rio olümpial kogesin. Mul on iseenda suhtes mingisugune rahutunne. Ma ei nimetaks seda meeletuks uhkuse- või autundeks. Loomulikult oli eriline tunne osaleda sellises finaalis nagu Tokyos, aga eelkõige olen rahul valikutega, mida olen aastate jooksul teinud ja uhke nende inimeste üle, kes on aastate jooksul mulle abiks olnud," sõnas Mägi.
Tokyo olümpiamängude finaalis polnud Rasmus Mägi ainukene, kes jooksis uue tippmargi. Norrakas Karsten Warholm võitis olümpiakulla uue maailmarekordiga 45,94 sekundit ning parandas poolteist kuud varem püstitatud maailmarekordit 0,76 sekundi võrra. Miks oli tõkkejooksus nii rekorditerohke aasta?
"Mul pole sellele kindlat vastust. 100 ja 200 meetri distantsil tehakse kogu aeg maailmarekordeid, nüüd on käes 400 meetri aeg. Tegelikult on see ala kõikide oma detailidega väga huvitav ja atraktiivne ning loodan, et tänu praegusele seisule nähakse seda üha rohkem," ütles Mägi. | Rasmus, see aasta kergejõustiklase tunnustus, see ei ole sinu jaoks midagi uut, aga see tuleb väga erilisel aastal. Milline maitse sellel tunnustusel sel aastal sinu jaoks juures on? Mhmh, no kogu see viimane paariaastane periood tegelikult on olnud täitsa teistsugune nii enda vaatevinklist kui ka üleüldse maailmas, et mis mis kõik on toimunud. Et selles mõttes on hea ja kindlasti teeb erilisemaks, et olümpia toimus, et see läks hästi ja ongi passlik seda seda aastat kokku võtta. Kui sa sellele olümpiafinaalile tagasi mõtled, kas see tunne, mis sind valdab, mida sa tunned, on see uhkus, au, on see rahulolutunne, mis kõige rohkem on see, mida sa tunned? Ma arvan, et midagi sarnast, mida ma tegelikult Rio olümpial esmalt kogesin, et mingisugune rahu justkui iseendas suhtes on mingiks ajaks sõlmitud või iseendaga rahu sõlmitud, et et ma ei nimetaks seda nüüd meeletuks uhkustundeks või autundeks, et et loomulikult olla osaline selles finaalis, sellises finaalis on on kindlasti au ja ja eriline, aga aga eelkõige jah ma olen nende valikutega rahul, mis ma ise olen siis teinud oma karjääri jooksul ja ja uhke siis nende inimeste üle, kes on aegade jooksul abiks olnud ja ja kõrval seda teekonda siis käinud. Spordisõpra väga huvitab, mis selles neljasaja meetri tõkkejooksus toimub, et kuidas see nii on kõik läinud ja arenenud viimastel aastatel. Kas sul on kindel vastus neile, keda huvitab? Ei ole, aga noh, kui paranevad ajad sajas meetris maailmarekordid, kahesajas, siis neljasajas, et siis on aeg neljasaja meetri tõkkejooksu käes ja ja tegelikult see ala kõikide detailidega on väga huvitav ja atraktiivne ja ma loodan, et et seda noh tänu praegusele seisule nähakse ka järjest rohkem ja ja õpitakse võib-olla rohkem tundma, et et tõesti näha seda võlu selle ala juures. Sa oled öelnud, et ühe olümpiatsükli võiks vabalt ja ja kavatsetki vastu pidada, ära teha Pariis kaks tuhat kakskümmend neli paistab. Kas see, et see eesmärk on selgelt praegu juba sõnastatud ja paigas, teeb sinu jaoks treenimise ja kogu selle raske tööaja kergemaks ka natuke, et sa tead, et sa oled eesmärgi sõnastanud ja ja selles suunas liigud? Muidugi sinna vahele jääb ju veel teisigi eesmärke, mis ei ole sugugi väiksemad. Ma arvan, et eesmärkidest on veel suuremaid jõude ja ma arvan, et see suurim jõud ongi selline sisemine sisemine tahe ja ja kõik see, mida jooks mulle tähendab ja mida jooks mulle pakub, et see on kindlasti see, mis kõige rohkem motiveerib ja ja kui palju aastaid selle tunde pealt veel teha kannatab, seda täpselt ei tahagi prognoosida, aga ma usun küll, et Pariisi olümpia on juba tegelikult käega katsutav. Lõpetuseks, järgmine aasta MM, EM kuuajalise vahega, kas see on selline olukord, mis vajab erilist lähenemist ka või hooaeg nagu iga teine lihtsalt kaks tiitlivõistlust ja võrdlemisi järjest? Kuna see hooaeg oli väga intensiivne, siis ma arvan, et järgmisel hooajal midagi uut ei ole, et need kuuajalise vahega on ja mulle tegelikult meeldib, et MM on kõigepealt ja EM on hiljem, et kahe tuhande kuueteistkümnendast aastast, kui EM toimus enne olümpiat, siis see justkui ei olnud nii oluline, et et ma arvan, et see kombinatsioon, et kõigepealt MM, siis EM võiks toimida päris hästi. | WEBVTT
1
00:00:05.400 --> 00:00:12.700
Rasmus, see aasta kergejõustiklase tunnustus, see ei ole sinu jaoks midagi uut, aga see tuleb väga erilisel aastal.
2
00:00:12.740 --> 00:00:15.900
Milline maitse sellel tunnustusel sel aastal sinu jaoks juures on?
3
00:00:17.021 --> 00:00:25.961
Mhmh, no kogu see viimane paariaastane periood tegelikult on olnud täitsa teistsugune nii enda vaatevinklist kui ka üleüldse maailmas, et mis mis kõik on toimunud.
4
00:00:26.361 --> 00:00:35.081
Et selles mõttes on hea ja kindlasti teeb erilisemaks, et olümpia toimus, et see läks hästi ja ongi passlik seda seda aastat kokku võtta.
5
00:00:35.741 --> 00:00:47.681
Kui sa sellele olümpiafinaalile tagasi mõtled, kas see tunne, mis sind valdab, mida sa tunned, on see uhkus, au, on see rahulolutunne, mis kõige rohkem on see, mida sa tunned?
6
00:00:48.941 --> 00:01:31.123
Ma arvan, et midagi sarnast, mida ma tegelikult Rio olümpial esmalt kogesin, et mingisugune rahu justkui iseendas suhtes on mingiks ajaks sõlmitud või iseendaga rahu sõlmitud, et et ma ei nimetaks seda nüüd meeletuks uhkustundeks või autundeks, et et loomulikult olla osaline selles finaalis, sellises finaalis on on kindlasti au ja ja eriline, aga aga eelkõige jah ma olen nende valikutega rahul, mis ma ise olen siis teinud oma karjääri jooksul ja ja uhke siis nende inimeste üle, kes on aegade jooksul abiks olnud ja ja kõrval seda teekonda siis käinud.
7
00:01:31.823 --> 00:01:38.923
Spordisõpra väga huvitab, mis selles neljasaja meetri tõkkejooksus toimub, et kuidas see nii on kõik läinud ja arenenud viimastel aastatel.
8
00:01:38.963 --> 00:01:41.203
Kas sul on kindel vastus neile, keda huvitab?
9
00:01:42.203 --> 00:02:11.024
Ei ole, aga noh, kui paranevad ajad sajas meetris maailmarekordid, kahesajas, siis neljasajas, et siis on aeg neljasaja meetri tõkkejooksu käes ja ja tegelikult see ala kõikide detailidega on väga huvitav ja atraktiivne ja ma loodan, et et seda noh tänu praegusele seisule nähakse ka järjest rohkem ja ja õpitakse võib-olla rohkem tundma, et et tõesti näha seda võlu selle ala juures.
10
00:02:11.084 --> 00:02:20.544
Sa oled öelnud, et ühe olümpiatsükli võiks vabalt ja ja kavatsetki vastu pidada, ära teha Pariis kaks tuhat kakskümmend neli paistab.
11
00:02:20.584 --> 00:02:31.805
Kas see, et see eesmärk on selgelt praegu juba sõnastatud ja paigas, teeb sinu jaoks treenimise ja kogu selle raske tööaja kergemaks ka natuke, et sa tead, et sa oled eesmärgi sõnastanud ja ja selles suunas liigud?
12
00:02:32.045 --> 00:02:35.325
Muidugi sinna vahele jääb ju veel teisigi eesmärke, mis ei ole sugugi väiksemad.
13
00:02:36.965 --> 00:03:07.206
Ma arvan, et eesmärkidest on veel suuremaid jõude ja ma arvan, et see suurim jõud ongi selline sisemine sisemine tahe ja ja kõik see, mida jooks mulle tähendab ja mida jooks mulle pakub, et see on kindlasti see, mis kõige rohkem motiveerib ja ja kui palju aastaid selle tunde pealt veel teha kannatab, seda täpselt ei tahagi prognoosida, aga ma usun küll, et Pariisi olümpia on juba tegelikult käega katsutav.
14
00:03:08.066 --> 00:03:21.106
Lõpetuseks, järgmine aasta MM, EM kuuajalise vahega, kas see on selline olukord, mis vajab erilist lähenemist ka või hooaeg nagu iga teine lihtsalt kaks tiitlivõistlust ja võrdlemisi järjest?
15
00:03:22.206 --> 00:03:44.467
Kuna see hooaeg oli väga intensiivne, siis ma arvan, et järgmisel hooajal midagi uut ei ole, et need kuuajalise vahega on ja mulle tegelikult meeldib, et MM on kõigepealt ja EM on hiljem, et kahe tuhande kuueteistkümnendast aastast, kui EM toimus enne olümpiat, siis see justkui ei olnud nii oluline, et et ma arvan, et see kombinatsioon, et kõigepealt MM, siis EM võiks toimida päris hästi.
|
otseulekanne-lati-laulupeo-loppkontsert | https://kultuur.err.ee/844683/otseulekanne-lati-laulupeo-loppkontsert | https://vod.err.ee/hls/uudised/866533/v/master.m3u8 | Otseülekanne: Läti laulupeo lõppkontsert | Läti laulupeonädal kulmineerub sel pühapäeval Riias Mežaparksi laululaval suure lõppkontserdiga. Kell 20 alanud kontserti saab jälgida ka otseülekandes. | Kolm tundi kestval kontserdil astub üles 12 000 lauljat.
NB! Kui otseülekande aken ei tööta, saab kontserti vaadata SIIN.
"Aktuaalne kaamera": terve nädala kestnud pidu on olnud põnev ja üllatusterohke
Terve nädala kestnud pidu on olnud kui põnev festival, mille iga päev on üllatanud kontsertide ja tantsuetendustega, nentis ERR-i korrespondent Ragnar Kond "Aktuaalses kaameras".
Nii palju rahvast pole Metsapargi laval korraga varem olnud. Laval on 16 500 lauljat, 1200 tantsijat ja 1500 puhkpillimängijat. Publikuosa on vahepeal renoveeritud ja nüüd mahub siia ka rohkem pealtvaatajaid.
"Kontsert jaotub osadeks - läbi päikese ja saatuse loo Tähtede teeni. Kõik need peegeldavad austust, ülistust ja kiitust meie elu erinevaile aegadele," kommenteeris Läti laulupeo lõppkontserdi lavastaja Ugis Brikmanis.
Eestlased laulavad Läti peol ka - Tartu ülikooli kammerkoor õppis ära üle 20 lätikeelse peolaulu ja läbis edukalt ülevaatuse.
Pühapäeva keskpäeval laulsid nad koos külaliskooriga Jaapanist Läti üht tuntumat ja tänase peo eelviimast lugu "Valguse palee" paigas, mis kannab sama nime ehk Läti rahvusraamatukogus.
"Kui ma võrdlen Eesti laulupidu Tallinnas ja Läti laulupidu Riias, siis mul on tunne, et see pidu siin on suuremalt esil," leidis Tartu Ülikooli kammerkoori vanem Andrus Rehemaa.
"Kolmandal-neljandal päeval hakkad väga selgelt tajuma, mis on lätlaste jaoks oluline ning mis neid tiivustab või paneb heldima," nentis omakorda Tartu Ülikooli kammerkoori dirigent Triin Koch.
Balti riikide laulupeotava on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. Nüüd seob Eestit, Lätit ja Leedut laulupeokultuuri arendamise leping. Samuti lõid Balti riigid 300 000 eurose aastaeelarvega kultuurifondi.
"See on täiesti uus algatus, mis annab järgmisest aastast võimaluse kõigil projekte tegevail institutsioonidel taotleda raha kultuurkapitalidest," selgitas Eesti kultuuriminister Indrek Saar. | Riias kulmineerub praegu Läti juubeliaastale pühendatud kahekümne kuues laulu- ja kuueteistkümnes tantsupidu. Metsapargi estraadil kestab suurejooneline lõppkontsert Tähtede teel. Kontsert tipneb hommikuni kestva ühislaulmisega. Läti koorilauluklassika ja ka tuntud heliloojate uuemad lood või seaded jõuavad õhtusel lõppkontserdil nelja tunni jooksul rahvani. Terve nädala kestnud pidu on olnud kui põnev festival, mille iga päev on üllatanud kontsertide ja tantsuetendustega. Tuhanded lauljad kogunevad siin Läti Metsapargi estraadil laulma, et esitada rahvale ülevaade Läti ajaloost ja samuti ka muusikast nii siitse aegadest tänasesse päeva välja. Nii palju rahvast pole Metsapargi estraadil korraga varem olnud. Laval on kuusteist tuhat viissada lauljat, tuhat kakssada tantsijat ja tuhat viissada puhkpillimängijat. Pool estraadist ehk publikuosa on renoveeritud ja nüüd mahub siia ka rohkem pealtvaatajaid. Eestlased laulavad Läti peol ka. Tartu Ülikooli kammerkoor õppis ära üle kahekümne lätikeelse peolaulu ja läbis edukalt ülevaatuse. Täna keskpäeval laulsid nad koos külaliskooriga Jaapanist Läti üht tuntumat ja tänase peo eelviimast lugu Valguse palee paigas, mis kannabki sama nime ehk Läti Rahvusraamatukogus. Kui ma Eesti laulupidude ajal võrdlen Tallinnat ja võrdlen praegu Riiat, siis mul on tunne, et see laulupidu on suuremalt esil Riias, seda küll. Kolmandal-neljandal päeval sa hakkad väga selgelt tajuma, mis lätlaste jaoks on oluline ja mis ne- mis neid nagu noh nagu tiivustab või mis neid paneb heldima. Balti riikide laulupeotava on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. Nüüd seob Eestit, Lätit ja Leedut laulupeokultuuri arendamise leping. Samuti lõid Balti riigid täna Riias kolmesaja tuhande eurose aastaeelarvega kultuurifondi. See on täiesti uus algatus, mis järgmisest aastast annab võimaluse kõikidele Balti riikides siis koos projekte tegevatele institutsioonidele taotleda raha kultuurkapitalidest. Ja Riias on nüüd kaamera ees kolleeg Ragnar Kond. Ragnar, laulupeonädal hakkab lõppema, võta palun kokku, mis on olnud nende enam kui kuuekümne ürituse sõnum. Eelkõige ja võib-olla kõige olulisem on see, nagu see nädal on näidanud, et sellisele pisikesele rahvale on vaja sellist ühtehoidmise hetke, tunnet, kus kõik rahvas, elatagu siis Ameerikas või Lätis või Iirimaal, kus iganes, on koos, astub ühte jalga ja mõtleb ühtemoodi. See on nende ühislaulmiste, ühistantsimiste kõige olulisem sõnum. Ja tõepoolest laulu- ja tantsupeo populaarsus on siin Riias kasvanud Metsapargi estraadil. Inimesed seisavad püsti, aplodeerivad, paljudel on pisarad silmas. See on nii üllas ja ühendav tunne, mida tõepoolest on vaja kogeda. Ja need, kes Metsapargi estraadile ja Daugava staadionile pileteid ei saanud, need võivad jälgida pidu, nagu te näete siin ekraanilt, me oleme praegu siin vabadussamba juures ja selliseid kohti on palju üle Riia ja ka üle kogu Läti, kus inimesed on kogunenud täna välja, et jälgida seda teleülekannet sealt peolt ja koos laulda. Mida lätlased selle laulupeoga on näidanud, et nad oskavad läbi tantsu ja läbi laulu väga hästi väljendada oma rahvalugu ja ka Balti lugu. See on olnud väga huvitav sõnum, väga huvitav tõlgendus läbi ajaloo tänasesse päeva välja. Kõik see ajalugu koos muusikaga, koos tantsudega kokku põimitud, see on olnud väga tugev sõnum ja tõepoolest see on ka paljusid välismaalasi, ka paljusid välisajakirjanikke pannud sel nädalal huvituma Lätist. Ja teine asi on see, kui hästi on lätlased suutnud seda pidu siin Riias korraldada, sest ka paljud koorid on öelnud, et tõepoolest kõik on sujunud ladusalt. Nii et lätlased on saanud peoga ilusti hakkama ja ühislaulmine lõppeb nagunii kella viie-kuue paiku hommikul. Aitäh sulle, Ragnar. | WEBVTT
1
00:00:01.960 --> 00:00:09.080
Riias kulmineerub praegu Läti juubeliaastale pühendatud kahekümne kuues laulu- ja kuueteistkümnes tantsupidu.
2
00:00:09.520 --> 00:00:14.200
Metsapargi estraadil kestab suurejooneline lõppkontsert Tähtede teel.
3
00:00:14.360 --> 00:00:17.360
Kontsert tipneb hommikuni kestva ühislaulmisega.
4
00:00:20.821 --> 00:00:27.621
Läti koorilauluklassika ja ka tuntud heliloojate uuemad lood või seaded jõuavad õhtusel lõppkontserdil nelja tunni jooksul rahvani.
5
00:00:28.161 --> 00:00:34.221
Terve nädala kestnud pidu on olnud kui põnev festival, mille iga päev on üllatanud kontsertide ja tantsuetendustega.
6
00:00:34.261 --> 00:00:46.761
Tuhanded lauljad kogunevad siin Läti Metsapargi estraadil laulma, et esitada rahvale ülevaade Läti ajaloost ja samuti ka muusikast nii siitse aegadest tänasesse päeva välja.
7
00:00:49.921 --> 00:00:53.101
Nii palju rahvast pole Metsapargi estraadil korraga varem olnud.
8
00:00:53.402 --> 00:00:58.402
Laval on kuusteist tuhat viissada lauljat, tuhat kakssada tantsijat ja tuhat viissada puhkpillimängijat.
9
00:00:58.722 --> 00:01:03.422
Pool estraadist ehk publikuosa on renoveeritud ja nüüd mahub siia ka rohkem pealtvaatajaid.
10
00:01:08.162 --> 00:01:21.582
Eestlased laulavad Läti peol ka.
11
00:01:21.682 --> 00:01:26.782
Tartu Ülikooli kammerkoor õppis ära üle kahekümne lätikeelse peolaulu ja läbis edukalt ülevaatuse.
12
00:01:26.822 --> 00:01:37.203
Täna keskpäeval laulsid nad koos külaliskooriga Jaapanist Läti üht tuntumat ja tänase peo eelviimast lugu Valguse palee paigas, mis kannabki sama nime ehk Läti Rahvusraamatukogus.
13
00:01:39.723 --> 00:01:48.183
Kui ma Eesti laulupidude ajal võrdlen Tallinnat ja võrdlen praegu Riiat, siis mul on tunne, et see laulupidu on suuremalt esil Riias, seda küll.
14
00:01:48.463 --> 00:01:58.343
Kolmandal-neljandal päeval sa hakkad väga selgelt tajuma, mis lätlaste jaoks on oluline ja mis ne- mis neid nagu noh nagu tiivustab või mis neid paneb heldima.
15
00:01:58.723 --> 00:02:02.663
Balti riikide laulupeotava on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas.
16
00:02:02.703 --> 00:02:06.564
Nüüd seob Eestit, Lätit ja Leedut laulupeokultuuri arendamise leping.
17
00:02:06.864 --> 00:02:12.064
Samuti lõid Balti riigid täna Riias kolmesaja tuhande eurose aastaeelarvega kultuurifondi.
18
00:02:12.104 --> 00:02:24.084
See on täiesti uus algatus, mis järgmisest aastast annab võimaluse kõikidele Balti riikides siis koos projekte tegevatele institutsioonidele taotleda raha kultuurkapitalidest.
19
00:02:24.964 --> 00:02:29.904
Ja Riias on nüüd kaamera ees kolleeg Ragnar Kond.
20
00:02:30.004 --> 00:02:37.924
Ragnar, laulupeonädal hakkab lõppema, võta palun kokku, mis on olnud nende enam kui kuuekümne ürituse sõnum.
21
00:02:41.585 --> 00:03:00.925
Eelkõige ja võib-olla kõige olulisem on see, nagu see nädal on näidanud, et sellisele pisikesele rahvale on vaja sellist ühtehoidmise hetke, tunnet, kus kõik rahvas, elatagu siis Ameerikas või Lätis või Iirimaal, kus iganes, on koos, astub ühte jalga ja mõtleb ühtemoodi.
22
00:03:00.965 --> 00:03:05.685
See on nende ühislaulmiste, ühistantsimiste kõige olulisem sõnum.
23
00:03:05.985 --> 00:03:12.045
Ja tõepoolest laulu- ja tantsupeo populaarsus on siin Riias kasvanud Metsapargi estraadil.
24
00:03:12.085 --> 00:03:15.986
Inimesed seisavad püsti, aplodeerivad, paljudel on pisarad silmas.
25
00:03:16.226 --> 00:03:22.226
See on nii üllas ja ühendav tunne, mida tõepoolest on vaja kogeda.
26
00:03:22.426 --> 00:03:44.926
Ja need, kes Metsapargi estraadile ja Daugava staadionile pileteid ei saanud, need võivad jälgida pidu, nagu te näete siin ekraanilt, me oleme praegu siin vabadussamba juures ja selliseid kohti on palju üle Riia ja ka üle kogu Läti, kus inimesed on kogunenud täna välja, et jälgida seda teleülekannet sealt peolt ja koos laulda.
27
00:03:45.206 --> 00:03:56.127
Mida lätlased selle laulupeoga on näidanud, et nad oskavad läbi tantsu ja läbi laulu väga hästi väljendada oma rahvalugu ja ka Balti lugu.
28
00:03:56.347 --> 00:04:02.647
See on olnud väga huvitav sõnum, väga huvitav tõlgendus läbi ajaloo tänasesse päeva välja.
29
00:04:02.827 --> 00:04:19.267
Kõik see ajalugu koos muusikaga, koos tantsudega kokku põimitud, see on olnud väga tugev sõnum ja tõepoolest see on ka paljusid välismaalasi, ka paljusid välisajakirjanikke pannud sel nädalal huvituma Lätist.
30
00:04:19.327 --> 00:04:29.548
Ja teine asi on see, kui hästi on lätlased suutnud seda pidu siin Riias korraldada, sest ka paljud koorid on öelnud, et tõepoolest kõik on sujunud ladusalt.
31
00:04:29.588 --> 00:04:34.668
Nii et lätlased on saanud peoga ilusti hakkama ja ühislaulmine lõppeb nagunii kella viie-kuue paiku hommikul.
32
00:04:35.888 --> 00:04:36.928
Aitäh sulle, Ragnar.
|
hiiumaal-peeti-kalurite-paeva | https://www.err.ee/844775/hiiumaal-peeti-kalurite-paeva | https://vod.err.ee/hls/uudised/866288/v/master.m3u8 | Hiiumaal peeti kalurite päeva | Kala on olnud läbi aegade eestlaste toidulaual tähtsalt kohal. Seda eriti saartel. Hiiumaal on pikk traditsioon, et igal aastal peetakse kalurite päeva, kus kõik huvilised saavad kalatoitude aga ka muu kalandusega seonduvaga lähemalt tutvust teha. | Reede pärastlõunal täitus Kärdlas Rannapaargu ümbrus rahvaga. Kalurite päeva peeti juba nõukogude ajal, kuid praegusel kujul on seda korraldatud üle kahekümne aasta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
AS Hiiu Kalur juhatuse esimees, Hiiumaa kalurite päeva üks korraldajatest Urmas Reimann ütles, et eesmärk on hoida elus traditsiooni ja propageerida kalandust ja kaluriks olemist.
Hea suitsukala tegemine nõuab oskusi. Kalakokk Hanno Kask jagas oma õpitoas rahvale nippe, mida ta aastate jooksul kogunud on.
"Kõige olulisemaks nipiks kala suitsutamise juures on kala. Kala peab olema hea ja kala on hea, sest kala on Hiiumaalt püütud täna hommikul. Täna suitsutame lesta ja see on tõeline maiuspala," rääkis Kask.
Suitsu saamiseks kasutas Kask lepapuud. Ta ütles, et moodsate ahjudega läheb kala suitsutamine kiiresti. Tundide asemel kulub nüüd kõigest viisteist minutit. | Kala on olnud läbi aegade eestlaste toidulaual tähtsalt kohal, seda eriti saartel. Hiiumaal on pikk traditsioon, et igal aastal peetakse kalurite päeva, kus kõik huvilised saavad kalandusega lähemalt tutvust teha. Täna pärastlõunal täitus Kärdlas Rannapaargu ümbrus rahvaga. Kalurite päeva peeti juba nõukogude ajal, kuid praegusel kujul on seda korraldatud üle kahekümne aasta. Aga just proovides hoida elus sellist toredat traditsiooni ja propageerida kalandust ja kaluriks olemist. Lettide täied head ja paremat panid külastajaid raske valiku ette – mida võtta, mida jätta. Õigel kalasõbral ei ole lemmikkala. Kõik on tegemisviisis kinni, kuidas sa seda küpsetad ja valmistad. Aga milline tegemisviis kõige rohkem meeldib? Ei ole lemmikut tegemisviisi. Suitsukala puhul on mingisugust sorti kala maitsev, siin on tulemas näiteks koha ceviche, olen põnevil. Nii et iga kala tahab oma küpsetusviisi ja hea kokk suudab ükskõik mis kalast teha võrratu söögi. Hea suitsukala tegemine nõuab oskusi. Hanno Kask jagas oma õpitoas rahvale nippe, mida ta aastate jooksul kogunud on. Kõige olulisemaks nipiks kala suitsutamise juures on kala. Et kala peab olema hea ja kala on hea, sest kala on Hiiumaalt püütud täna hommikul, täna suitsutame lesta ja see on tõeline maiuspala. Suitsu saamiseks kasutas Kask lepapuud. Ta ütles, et moodsate ahjudega läheb kala suitsutamine kiiresti. Tundide asemel kulub nüüd kõigest viisteist minutit. | WEBVTT
1
00:00:01.620 --> 00:00:06.601
Kala on olnud läbi aegade eestlaste toidulaual tähtsalt kohal, seda eriti saartel.
2
00:00:06.641 --> 00:00:14.222
Hiiumaal on pikk traditsioon, et igal aastal peetakse kalurite päeva, kus kõik huvilised saavad kalandusega lähemalt tutvust teha.
3
00:00:15.882 --> 00:00:20.282
Täna pärastlõunal täitus Kärdlas Rannapaargu ümbrus rahvaga.
4
00:00:20.662 --> 00:00:26.323
Kalurite päeva peeti juba nõukogude ajal, kuid praegusel kujul on seda korraldatud üle kahekümne aasta.
5
00:00:26.363 --> 00:00:35.764
Aga just proovides hoida elus sellist toredat traditsiooni ja propageerida kalandust ja kaluriks olemist.
6
00:00:36.604 --> 00:00:42.585
Lettide täied head ja paremat panid külastajaid raske valiku ette – mida võtta, mida jätta.
7
00:00:43.325 --> 00:00:45.205
Õigel kalasõbral ei ole lemmikkala.
8
00:00:45.625 --> 00:00:49.385
Kõik on tegemisviisis kinni, kuidas sa seda küpsetad ja valmistad.
9
00:00:49.445 --> 00:00:51.546
Aga milline tegemisviis kõige rohkem meeldib?
10
00:00:52.086 --> 00:00:53.426
Ei ole lemmikut tegemisviisi.
11
00:00:53.466 --> 00:00:58.827
Suitsukala puhul on mingisugust sorti kala maitsev, siin on tulemas näiteks koha ceviche, olen põnevil.
12
00:00:58.867 --> 00:01:05.647
Nii et iga kala tahab oma küpsetusviisi ja hea kokk suudab ükskõik mis kalast teha võrratu söögi.
13
00:01:05.687 --> 00:01:09.028
Hea suitsukala tegemine nõuab oskusi.
14
00:01:09.248 --> 00:01:14.008
Hanno Kask jagas oma õpitoas rahvale nippe, mida ta aastate jooksul kogunud on.
15
00:01:14.608 --> 00:01:17.729
Kõige olulisemaks nipiks kala suitsutamise juures on kala.
16
00:01:17.769 --> 00:01:25.870
Et kala peab olema hea ja kala on hea, sest kala on Hiiumaalt püütud täna hommikul, täna suitsutame lesta ja see on tõeline maiuspala.
17
00:01:26.430 --> 00:01:29.490
Suitsu saamiseks kasutas Kask lepapuud.
18
00:01:29.710 --> 00:01:33.170
Ta ütles, et moodsate ahjudega läheb kala suitsutamine kiiresti.
19
00:01:33.510 --> 00:01:36.651
Tundide asemel kulub nüüd kõigest viisteist minutit.
|
aaviksoo-riik-soovib-ttu-tartu-kolledzi-sulgemist | https://novaator.err.ee/844742/aaviksoo-riik-soovib-ttu-tartu-kolledzi-sulgemist | https://vod.err.ee/hls/uudised/866273/v/master.m3u8 | Aaviksoo: riik soovib TTÜ Tartu kolledži sulgemist | Riik otsib võimalusi kõrgharidusmaastiku korrastamiseks. Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul soovib riik, et ülikool sulgeks oma Tartu kolledži. | Haridus ja teadusministeerium (HTM) peab läbirääkimisi kuue Eesti avalik-õigusliku ülikooliga. Ministeeriumi eesmärk on panna ülikoolid 2019. aastast keskenduma oma vastutusvaldkondadele, et kõrgharidus vastaks paremini tööturu nõudlusele.
Näiteks Tallinna Ülikoolile tehti ettepanek jätta õigusteaduse õpetamise ainuvastutus Tartu ülikoolile ning ministeeriumi hinnangul ei tohiks Tallinna Ülikool kasutada riigi raha tasuta juriidilise hariduse pakkumiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul on riik ka tehnikaülikoolile teinud erinevaid ettepanekuid.
"Üks nendest on võtta meilt ära arhitektuuri vastutusvaldkond ja panna kinni Tartu kolledž ja poole võrra vähendada vastuvõttu ärinduse ja halduse vastutusvaldkonnas, kus tehnikaülikool on praegu ainuvastutaja. Nii et need on üsna raskestimõistetavad ettepanekud, aga ma põhimõtteliselt arvan, et neid läbirääkimisi tuleks muidugi pidada. Paraku need ettepanekud on meie jaoks täiesti tasakaalustamata," rääkis Aaviksoo ERR-ile.
Tudengid, kes praegu on esitanud dokumendid erialadele, mida õpetatakse TTÜ Tartu kolledžis, ei pea siiski muretsema, sest isegi kui ka kolledž peaks suletama, on kõigil õppima asunutel piisavalt aega, et oma õppekava mõistliku aja jooksul läbida.
Samuti soovib riik, et tehnikaülikool informaatika eriala sisseastumistingimusi lõdvendaks.
"Probleem on selles et neid soovijaid sellesse valdkonda nii väga palju ei ole. Meil on suhteliselt kõrged sisseasutumisnõudmised ja me ei tahaks sisseastumistingimustes järele anda, see hakkab kvaliteedi peale. Me nõuame laia matemaatikat ja ilma laia matemaatikata tehnikaülikoolis seda informaatikat ja kommunikatsiooni õppida ei saa"
Riik rahastab ülikoole osaliselt selle järgi, kui suur osa nende tudengitest õpib koolile seatud vastutusvaldkonnas. Seetõttu proovivad kõik ülikoolid neid endale võimalikult palju koguda. Näiteks Tallinna Tehnikaülikool taotleb vastutust õiguse õpetamises.
"See on nüüd samasugune ettepanek nagu Tartu Ülikool tahab tehnikateadustes vastutust enda peale võtta et ma usun et neid tuleks vaadata koos. ja niisugune sekkumine ülikoolide profiilidesse meie arvates ei ole väga mõistlik," rääkis Aaviksoo.
Aaviksoo sõnul ei ole riigil siiski meetmeid ühepoolselt oma tahtmist saada.
"See on kahepoolne kokkulepe. Kui me kokkuleppele jõuame, siis me jõuame, kui ei jõua siis HTM ühepoolselt ei saa neid vastutusvaldkondi kehtestada. See rikuks ülikoolide autonoomiat," ütles Aaviksoo veel. | Haridusministeerium tahab vaadata ümber ülikoolide vastutusvaldkonnad, eesmärk on vähendada dubleerimist ja hoida kokku raha. Ülikoolides tekitab see plaan kahetisi tundeid. Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et ministeeriumi plaani järgi võetaks neilt ära arhitektuuri vastutusvaldkond. See samm ei ole Aaviksoo hinnangul reaalne.
Haridusministeerium saatis kuuele Eesti ülikoolile ligi viiskümmend muudatusettepanekut. Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul oli haridusministeeriumi üks ettepanekutest sulgeda Tehnikaülikooli Tartu kolledž. Ehkki Aaviksoo mõistab, et läbirääkimised vastutusvaldkondade üle on vajalikud, peab ta mitmeid praeguseid ettepanekuid arusaamatuks.
Üks nendest on on võtta meilt ära arhitektuuri vastutusvaldkond, kuigi arhitektuur ja ehitus kuuluvad ühte vastutusvaldkonda, aga arhitektuur ära võtta ja poole võrra vähendada vastuvõttu ärinduse ja halduse vastutusvaldkonnas, kus Tehnikaülikool on praegu ainuvastutaja.
Ka Tartu Ülikoolile on tehtud ettepanek vähendada vastuvõttu ärinduse ja halduse õppekavagrupis. Seevastu aga suurendada vastuvõttu näiteks eripedagoogika ja infotehnoloogia õppes.
Meie kolleegid on olnud nördinud kõikides nendes õppekavagruppides, kus on palutud siis vastuvõttu vähendada või kus on siis Tallinna Ülikoolile pakutud kaasvastutust. Et loomulikult igasugune selline kokkutõmbamine, koondamine, vähendamine tekitab negatiivseid emotsioone. Ja siin võiks ju muidugi Tartu Ülikool küsida, et kas see on otstarbekas Eestis kahes kõrgkoolis dubleerida selliseid õppekavasid.
Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska dubleerimises halba ei näe. Ühtlasi on ülikool rõõmus, et saab rohkem vastutust.
Minu arvates on valdav osa dubleerimisest väga positiivne. Näiteks kui me võtame humanitaaria ja paljud sotsiaalvaldkonnad, siis õpet sellest läbi viia ei ole iseenesest väga kallis, vähemalt ei nõua ta mingisugust erilist aparatuuri. Kuid diskussioon mitme koolkonna, mitme asutuse vahel on kindlasti väga oluline.
Seda, kas Tallinna Ülikool jätkab õigusteaduse õpetamisega, tuleb Reiska sõnul veel tõsiselt arutada. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand rõhutas, et tehtud ettepanekud ei ole kivisse raiutud ning läbirääkimised ülikoolidega jätkuvad.
Eks ülikoolidel ole ka omad huvid ja ja sealhulgas omad plaanid, kuidas nad areneda soovivad ja kõik meie ettepanekud ei pruugi olla nende omadega kooskõlas. Meie huvi on saavutada tegelikke muutusi lõpetajate proportsioonides ja vastuvõetute proportsioonides ja ka et vastutusvaldkonnad peegeldaksid siis paremini ülikoolide profiile.
Vastutusvaldkondade osas peaks selgus saama selle aasta lõpuks. | WEBVTT
1
00:00:01.620 --> 00:00:09.381
Haridusministeerium tahab vaadata ümber ülikoolide vastutusvaldkonnad, eesmärk on vähendada dubleerimist ja hoida kokku raha.
2
00:00:09.861 --> 00:00:12.481
Ülikoolides tekitab see plaan kahetisi tundeid.
3
00:00:12.521 --> 00:00:20.662
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et ministeeriumi plaani järgi võetaks neilt ära arhitektuuri vastutusvaldkond.
4
00:00:20.742 --> 00:00:23.542
See samm ei ole Aaviksoo hinnangul reaalne.
5
00:00:24.802 --> 00:00:30.223
Haridusministeerium saatis kuuele Eesti ülikoolile ligi viiskümmend muudatusettepanekut.
6
00:00:30.403 --> 00:00:37.744
Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul oli haridusministeeriumi üks ettepanekutest sulgeda Tehnikaülikooli Tartu kolledž.
7
00:00:37.804 --> 00:00:45.265
Ehkki Aaviksoo mõistab, et läbirääkimised vastutusvaldkondade üle on vajalikud, peab ta mitmeid praeguseid ettepanekuid arusaamatuks.
8
00:00:45.405 --> 00:01:05.527
Üks nendest on on võtta meilt ära arhitektuuri vastutusvaldkond, kuigi arhitektuur ja ehitus kuuluvad ühte vastutusvaldkonda, aga arhitektuur ära võtta ja poole võrra vähendada vastuvõttu ärinduse ja halduse vastutusvaldkonnas, kus Tehnikaülikool on praegu ainuvastutaja.
9
00:01:05.567 --> 00:01:11.367
Ka Tartu Ülikoolile on tehtud ettepanek vähendada vastuvõttu ärinduse ja halduse õppekavagrupis.
10
00:01:11.407 --> 00:01:16.528
Seevastu aga suurendada vastuvõttu näiteks eripedagoogika ja infotehnoloogia õppes.
11
00:01:16.808 --> 00:01:28.569
Meie kolleegid on olnud nördinud kõikides nendes õppekavagruppides, kus on palutud siis vastuvõttu vähendada või kus on siis Tallinna Ülikoolile pakutud kaasvastutust.
12
00:01:28.609 --> 00:01:35.250
Et loomulikult igasugune selline kokkutõmbamine, koondamine, vähendamine tekitab negatiivseid emotsioone.
13
00:01:35.310 --> 00:01:43.750
Ja siin võiks ju muidugi Tartu Ülikool küsida, et kas see on otstarbekas Eestis kahes kõrgkoolis dubleerida selliseid õppekavasid.
14
00:01:44.030 --> 00:01:48.231
Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska dubleerimises halba ei näe.
15
00:01:48.691 --> 00:01:51.711
Ühtlasi on ülikool rõõmus, et saab rohkem vastutust.
16
00:01:52.051 --> 00:01:55.332
Minu arvates on valdav osa dubleerimisest väga positiivne.
17
00:01:55.372 --> 00:02:06.873
Näiteks kui me võtame humanitaaria ja paljud sotsiaalvaldkonnad, siis õpet sellest läbi viia ei ole iseenesest väga kallis, vähemalt ei nõua ta mingisugust erilist aparatuuri.
18
00:02:07.833 --> 00:02:13.233
Kuid diskussioon mitme koolkonna, mitme asutuse vahel on kindlasti väga oluline.
19
00:02:13.433 --> 00:02:18.814
Seda, kas Tallinna Ülikool jätkab õigusteaduse õpetamisega, tuleb Reiska sõnul veel tõsiselt arutada.
20
00:02:18.854 --> 00:02:27.655
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand rõhutas, et tehtud ettepanekud ei ole kivisse raiutud ning läbirääkimised ülikoolidega jätkuvad.
21
00:02:27.855 --> 00:02:37.776
Eks ülikoolidel ole ka omad huvid ja ja sealhulgas omad plaanid, kuidas nad areneda soovivad ja kõik meie ettepanekud ei pruugi olla nende omadega kooskõlas.
22
00:02:37.816 --> 00:02:50.697
Meie huvi on saavutada tegelikke muutusi lõpetajate proportsioonides ja vastuvõetute proportsioonides ja ka et vastutusvaldkonnad peegeldaksid siis paremini ülikoolide profiile.
23
00:02:50.737 --> 00:02:54.598
Vastutusvaldkondade osas peaks selgus saama selle aasta lõpuks.
|
piirivalve-tabas-vorumaal-kaheksa-ebaseaduslikku-piiriuletajat | https://www.err.ee/844698/piirivalve-tabas-vorumaal-kaheksa-ebaseaduslikku-piiriuletajat | https://vod.err.ee/hls/uudised/866274/v/master.m3u8 | Piirivalve tabas Võrumaal kaheksa ebaseaduslikku piiriületajat | Piirivalvurid tabasid reede hommikul Võrumaal tänu kohaliku elaniku tähelepanelikkusele kaheksa meest, kes ületasid Eestisse sisenemiseks ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone. | Reede hommikul kella 7.30 ajal Leimani külas kinni peetud meestel dokumente kaasas ei olnud, kuid nende esmastele ütlustele tuginedes on seltskonnas kuus Balgladeshi ja kaks Pakistani kodanikku. Seni kogutud tõenditele tuginedes on alust arvata, et nad on Venemaalt ebaseaduslikult Eestisse sisenenud, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA).
Mehed viidi asjaolude selgitamiseks ja menetlustoiminguteks kordonisse, kus meedikud vaatasid üle ka nende tervisliku seisundi. Aeganõudvamate menetlustoimingute ajaks toimetatakse nad kinnipidamiskeskusesse ja hiljem ootab mehi ilmselt tagasisaatmine Venemaale.
PPA integreeritud piirihalduse büroo juhtiv piiriametnik Egert Belitšev märkis, et kahtlustäratanud meestest andis piirivalvuritele teada üks tähelepanelik kohalik elanik. "Piiriäärsed elanikud on läbi aegade olnud piirivalvuritele heaks koostööpartneriks tähelepanekute jagamisel ning loodame, et see koostöö jätkub nii ka edaspidi," kiitis Belitšev piiriäärset kogukonda. | Piirivalvurid pidasid täna hommikul Võrumaal piiri lähistel kinni kaheksaliikmelise grupi mehi, kes ületasid Eestisse sisenemiseks ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone. Tegemist on teise juhtumiga lühikese aja jooksul, kus ebaseaduslike piiriületajate tabamisel on andnud olulise panuse kohalikud elanikud. Kaheksa illegaalset piiriületajat, kuus Bangladeshi ja kaks Pakistani kodanikku tabati täna hommikul siin Riia-Pihkva maantee kilomeetril kakssada kolmteist. Nendest andis teada tähelepanelik kodanik, kes helistas üks-üks-kahte ning ütles, et siin on liikumas kahtlase välimusega inimesed siin Leimani külas. Täna oli siuke tavapärane reageeriv ressurss, mida me kasutame sellise sündmuse lahendamiseks, mis puudutab siis neid seda kaheksa inimese tabamist. Ja lisaks siis ka nii-öelda spetsiaalsed üksused, kes tegelevadki migratsioonijärelevalvega, kes alustasid ka kohe menetlustoiminguid. Tabatud isikutel, kaheksal nooremapoolsel mehel, puudusid dokumendid. Hetkel pole ka veel teada, kus nad täpselt piiri ületasid ning samuti pole selgeks saanud see, kas tegemist võis olla võimalike inimkaubanduse ohvritega. Piirivalve sõnul on üsna tavapärane, et soojenevad suveilmad toovad kaasa ka suurema rahvasteliikumise. Seda puhku annab oma panuse aga ka hetkel toimuv jalgpalli MM. Seoses jalgpalli maailmameistrivõistlustega Venemaal on ka oluliselt suurem hulk kolmandate riikide kodanikke Vene Föderatsiooni territooriumil, kes ka osati kindlasti otsivad siis nii-öelda teed Vene Föderatsioonist Euroopa Liidu suunas. Kolme päeva eest tabas piirivalve samuti ühe illegaalse piiriületaja, läbi märja ala jooksnud Eritrea kodaniku. Nagu täna, aitas ka Eritrea kodanikuni jõuda tähelepanelik kohalik elanik, kes tegi sellekohase kõne. Piirivalve ütlebki, et kohalikud on nende jaoks väga olulised koostööpartnerid. Paratamatu on see, et me ei suuda kõik igat meetrit Eestis ja eriti välispiiri valvata. Ja on oluline, et kogu elanikkond märkaks ja hooliks, nii nagu ka tänased sündmused näitavad. Ja see annab meile kindlasti ka juurde võimalusi hoida meie sisejulgeolekut turvalisena. Täna hommikul tabatud illegaalsed piiriületajad on praeguseks viidud Võru arestimajja. Menetlustoimingute käik näitab, mis on nende edasine saatus. | WEBVTT
1
00:00:01.640 --> 00:00:11.641
Piirivalvurid pidasid täna hommikul Võrumaal piiri lähistel kinni kaheksaliikmelise grupi mehi, kes ületasid Eestisse sisenemiseks ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone.
2
00:00:11.681 --> 00:00:20.381
Tegemist on teise juhtumiga lühikese aja jooksul, kus ebaseaduslike piiriületajate tabamisel on andnud olulise panuse kohalikud elanikud.
3
00:00:22.581 --> 00:00:32.582
Kaheksa illegaalset piiriületajat, kuus Bangladeshi ja kaks Pakistani kodanikku tabati täna hommikul siin Riia-Pihkva maantee kilomeetril kakssada kolmteist.
4
00:00:33.122 --> 00:00:41.522
Nendest andis teada tähelepanelik kodanik, kes helistas üks-üks-kahte ning ütles, et siin on liikumas kahtlase välimusega inimesed siin Leimani külas.
5
00:00:41.562 --> 00:00:49.603
Täna oli siuke tavapärane reageeriv ressurss, mida me kasutame sellise sündmuse lahendamiseks, mis puudutab siis neid seda kaheksa inimese tabamist.
6
00:00:49.983 --> 00:00:55.723
Ja lisaks siis ka nii-öelda spetsiaalsed üksused, kes tegelevadki migratsioonijärelevalvega, kes alustasid ka kohe menetlustoiminguid.
7
00:00:56.103 --> 00:01:00.384
Tabatud isikutel, kaheksal nooremapoolsel mehel, puudusid dokumendid.
8
00:01:00.684 --> 00:01:09.504
Hetkel pole ka veel teada, kus nad täpselt piiri ületasid ning samuti pole selgeks saanud see, kas tegemist võis olla võimalike inimkaubanduse ohvritega.
9
00:01:09.564 --> 00:01:16.105
Piirivalve sõnul on üsna tavapärane, et soojenevad suveilmad toovad kaasa ka suurema rahvasteliikumise.
10
00:01:16.145 --> 00:01:20.325
Seda puhku annab oma panuse aga ka hetkel toimuv jalgpalli MM.
11
00:01:20.785 --> 00:01:33.726
Seoses jalgpalli maailmameistrivõistlustega Venemaal on ka oluliselt suurem hulk kolmandate riikide kodanikke Vene Föderatsiooni territooriumil, kes ka osati kindlasti otsivad siis nii-öelda teed Vene Föderatsioonist Euroopa Liidu suunas.
12
00:01:34.426 --> 00:01:40.926
Kolme päeva eest tabas piirivalve samuti ühe illegaalse piiriületaja, läbi märja ala jooksnud Eritrea kodaniku.
13
00:01:40.966 --> 00:01:46.866
Nagu täna, aitas ka Eritrea kodanikuni jõuda tähelepanelik kohalik elanik, kes tegi sellekohase kõne.
14
00:01:47.346 --> 00:01:51.647
Piirivalve ütlebki, et kohalikud on nende jaoks väga olulised koostööpartnerid.
15
00:01:52.027 --> 00:01:57.967
Paratamatu on see, et me ei suuda kõik igat meetrit Eestis ja eriti välispiiri valvata.
16
00:01:58.007 --> 00:02:04.547
Ja on oluline, et kogu elanikkond märkaks ja hooliks, nii nagu ka tänased sündmused näitavad.
17
00:02:04.587 --> 00:02:11.548
Ja see annab meile kindlasti ka juurde võimalusi hoida meie sisejulgeolekut turvalisena.
18
00:02:12.248 --> 00:02:16.808
Täna hommikul tabatud illegaalsed piiriületajad on praeguseks viidud Võru arestimajja.
19
00:02:16.908 --> 00:02:20.528
Menetlustoimingute käik näitab, mis on nende edasine saatus.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.