0
anton armsad sõbrad tervitame kaarel mikkinit kaarel palun kaarel aitäh anton leppisime antoniga kokku et täna esinen teile eesti keeles sest mul on niimoodi lihtsam ja see on minu põhiline emakeel minu teine emakeel on vene keel kolmandaks emakeeleks on saanud inglise keel ja minu põhiline elu valu on see et ma kuulen ja märkan asju üks asi mida ma pidevalt märkan on see kui ma lähen poodi ma küsin midagi ja saan ma sellise vastuse millal saite teie sellise vastuse näiteks kingapoes kui küsisite kas teil on väiksemat suurust või suuremat või kui te lähete poodi ja küsite kus teil tatar on kus teil wcd on ma ei tea ma ainult töötan siin väga tore sellepärast ma teie poole pöördusingi minu lemmik on muidugi see ärge segage kas te ei näe et mul on klient vabandust kes siis mina olen aga olgu ma siis ootan natukene neid sõnu ma kuulen eesti jaekeskkonnas tihti millegipärast läänes ma neid ei kuule stockholmis mis on teistmoodi teistmoodi on see et see protsess mis siin taga on on puudu tegelikult eestis olen ma avastanud veel neljanda tõstke käsi kes on kuulnud seda küsimust poes kas teil on kliendikaart eile kui mul oleks olnud siis ma oleks andnud ma vastan ei mul ei ole ja mis müüja vastab selle peale ahah kõik mida ta võiks vastata on ju see teeme see võtab ühe minuti sellele ei tule plastikut seome selle teie idkaardiga ja see annab teile 5 soodustust tahate jah ok ei ole sellist vestlust minuga kordagi juhtunud aga võiks mina olen kaarel ja nagu mu vennatütar ütleb siis ma teen endal ise elu raskeks sest ma märkan asju ja ma tahan neid asju korda teha paremaks teha õigeks teha sest ma tahan neid asju kasutada kui ma neid asju ei saa kasutada siis ma lähen tigedaks kurjaks inimeseks meie kõik oleme kliendid ja paljudel meist on ka kliendid ehk et me oleme kogu aeg selles suhtes positsioonis kus me kõnnime mingit teekonda mis on meile ette kujundatud või siis tegelikult halvimal juhul täielikult kujundamata jäetud kui teil tulevad õhtul ootamatult sõbrad külla siis teil on vaja neile pakkuda oleme poliitiliselt korrektsed piima siis te peate minema teekonnale panete oma jope selga võtate rahakoti istute oma autosse sõidate poodi loodame et kell ei ole veel kümme sest peale kümmet enam piima osta ei saa leiate oma piima panete ostukärusse maksate sõidate autoga koju tagasi tulete koju teete piimapudeli lahti ja alles siis saate klaase kokku lüüa see on päris pikk teekond millega te just hakkama saite natukene läheb aega ühesõnaga teil on olnud vajadus ja see piim klaaside kokkulöömine on see lahendus poeskäik see tehing seal vahepeal see on tegelikult takistus teie jaoks jube hea oleks olnud võtta see piim otse kapist ja poleks olnud vaja sinna poodi joosta samas kaupmehed poodnikud ettevõtted nende jaoks on see kvintessents nende elu ainus mõte on see hetk kui te tulete poodi ja nemad saavad teiega tegeleda või siis vastupidi nad ei tegele teiega võiks aga ei tegele mina üritan oma igapäevatöös töötada välja lahendusi mis oleks inimestele mugavamini kasutatavad ja tegelikult tõlkida seda puudujääki mis on teenusepakkuja ja teenusesaaja vahel sest need vaatenurgad on erinevad ettevõte näeb kliente kõrgelt oma torni aknast väikeste putukatena üks number statistikas ja klient tegelikult isegi mitte ei vaata sinna üles teda ettevõte ei huvita teda huvitab oma lahendus oma vajadus ja nii kaua kuni ettevõte müüb mulle midagi ja mina ostan midagi need on kaks erinevat asja väga tihti mida eesti energia müüb mulle elektrit kellel teist on vaja elektrit minul ei ole vaja mul on valgust vaja soojust et ventilatsioon toimiks et oleks värske õhk toas või statoil hommikul võtsin bensiini ma parema meelega ei oleks võtnud sest mul pole vaja bensiini aga mu auto liikuma saamiseks et jõuda narva oli vaja bensiini või pank pank müüb mulle raha kui ma ostan kodu siis see raha on minu kontol kui kaua viis minutit võibolla mul ei ole seda raha vaja ma ostan kodu või auto see on ainult vahend see on tehing takistus lahenduseni jõudmisel ja kui see takistus on tehtud veel ka ebamugavaks see ei ole läbimõeldud halb teenus halb lahendus halb toode võtame teistsusguse toote te kõik teate mis see on see on plaaster vaatame kuidas kaks erinevat ettevõtet võivad ühe ja sama vajaduse ühe ja sama lahenduse lahendada erinevalt ühel juhul on tootja tuntud kaubamärk teinud lahenduse mis on lihtne mugav toota mugav trükkida standardsuurusega mahub igasse riiulisse sinna karpi mahub mitusada plaastrit iga plaaster on pakitud eraldi ümbrisesse mis on hermeetiline hügieeniline käib mingite ribadega lahti suurepärane kujutage nüüd ette reaalset olukorda kui teil seda plaastrit vaja on kui teil on üks käsi verine teist kätt võibolla ei ole enam kuidas te selle plaastri sealt pakendist lahti saate see on üks kohutav kaos peate kasutama oma kujutlusvõimet oma hambaid ilmselt ja see on see tulemus palun siin on tootja kes on mõelnud selle peale milline on kliendi teekond selle toote kasutamisel mis olukorras tal seda toodet vaja läheb selle saab kätte kahe sõrmega tal ei ole mingeid ümbriseid ta on täpselt samamoodi hermeetiline ma arvan et seda saaks kasutada ka pimedas kui sa tead kus see karp on antud juhul on tootja loonud lahenduse lõppkasutajale kumba neist te eelistaksite täna kui teil oleks valida tõenäoliselt see on kallim eelmine on odavam aga kasutajana sa ei taha mitte odavaid või kalleid asju sa tahad asju millel on sulle praktiline väärtus mingi kasu onju sellepärast mõned asjad ongi kallimad ja mõned asjad on odav kräpp muidugi olukorras kus sul on üks käsi puudu ja verd pritsib ja sul ei ole plaastreid on sul väga palju alternatiive igal kasutajal on palju alternatiive sobib esimene ettejuhtunud nöörijupp žgutiks põhimõtteliselt sa võid ka teelehe endale peale panna noh ameerika filmides on väga levinud ikkagi see varrukatrikk tõmbad ühe varruka ära ja seod haava peale noh võibolla on sidet kodus nutikam helistab kohe kiirabisse enne kui ta verest tühjaks jookseb tegelikult on kõikidel toodete ja teenuste kasutajatel tohutult alternatiive seesama vaade kus ettevõte näeb klienti all tänaval siis sellel inimesel all tänaval on väga palju valikuid erinevate ettevõtete vahel tal on võimalik oma teekonda kujundada ise ei ole olemas kahte ühesugust teekonda kõik teekonnad on erinevad igal teekonnal on kõrvalepõikeid tupikuid ootamatusi pimedusehetki need teekonnad võivad kokku saada lahku minna ja tegelikult neid teekondi ma aitangi oma klientidel igapäevaselt kujundada sest neid teekondi on võimalik planeerida kuidas kaupmees asja näeb võtame suvalise poodniku tema jaoks klient tuleb poe uksest sisse heal juhul on see tere klient võtab oma asja tuleb kassasse maksab heal juhul on see head aega kõik klient on läinud kliendi jaoks tegelik teekond algab palju varem ja lõppeb palju hiljem kokkupuutepunkt teenusepakkujaga poes on ainult üks väike osa see on jälle see takistuse moment tema lahenduses see on minu teekond ma lõikasin sõrme verd pritsib ma tean kus apteek on apteegis plaastrit loomulikult ei olnud enne ma panin sõrme suhu et mitte kogu korterit täis pritsida lasin naabri uksekella naabrit ei olnud kodus noh mis teha vaatasin et verd enam väga ei tule tegin töö lõpuni eesti mees teeb ikkagi kõigepealt töö lõpuni õhtul ei olnud hullu enam midagi läksin magama hommikul oli ikka mingi põletik sees jama ei olnud midagi teha istusin autosse sõitsin apteeki otsisin parkimiskohta lõpuks läksin kohale küsisin oma plaastreid sain oma plaastrid maksin ära tulin ära olin vahepeal trahvi saanud oli jube tore sõimasin iseennast ja kõiki teisi tulin koju noh kes teist üldse loeb mingeid tootejuhendeid mitte keegi mitte kunagi ei loe neid kuni kõik läheb katki kasutasin neid plaastreid ok tol hetkel ei olnud mul neist plaastritest enam mingit tolku ja mul ei tekkinud mingit kogemust sest see apteeker oleks pidnud küsima mu käest täpsustavaid küsimusi mida ta ei teinud selles apteegis nad üldiselt teevad väga hästi sest nad on koolitatud seda tegema ta oleks mulle võinud müüa pipraplaastreid või midagi muud mis oli sooduspakkumises kui ma ei oleks ise taibanud küsida õigeid või võtta õigeid kui needsamad kolmneli jaeteeninduse postulaati panna sellesse konteksti siis saate aru et see teekond seal taga on kujundamata ja läbimõtlemata kui apteekri käes küsida midagi siis tema küsimus vastu peaks olema mille jaoks teil seda vaja on kelle jaoks teil seda vaja on kui palju teil seda vaja on mis kujul kui te peavalurohtu ostate siis teil on võimalus osta seda lapsele endale kellelegi teiselekolmandale tablettidena pulbrina vees lahustuvana mingi aerosoolina kindlasti erineva toimeaine tugevusega tema asi on täpsustada teha see ost minu jaoks kõige lihtsamaks ja mugavamaks läheme sealt apteegist ja verisest maailmast korra ära ma tahan et te jätaksite meelde et teie enda võimalus või teie ülesanne on aidata seda kaupmeest te ei lähe seda teenust saama et noh andke mulle tegelikult olete te samaväärne osapool teie asi on kaasa mängida kujutage ette et te lähete ehituspoodi sest teil on vaja kodus auk puurida lähete trelli ostma ja leiate müügimehe ehitusosakonnast ütlete mul on trelli vaja siis tema loomulikult pakub teile tal on kaks võimalust mida teha esimene võimalus on see et ta müüb teile selle päeva või selle nädala kõige soodsama kõige parema või kõige võimsama trelli sest tema on siis õnnelik teie olete õnnelik olete tõeliselt hea diili teinud aga teine variant on et ta küsib mille jaoks teil trelli vaja on no ma tahan pildi seina panna ok millise pildi kui suure noh nii suur kui raske no tegelikult ei ole raske foto mis sein teil on betoon kips puit puitsein ahah kas teil haamer on kodus on lähme siis kõrvalosakonda seal on naelad teil ei ole trelli vaja ja ta müüb mulle ühe naela võibolla sest see lahendab minu vajaduse ta tõenäoliselt jätab oma käibest suure osa saamata aga järgmine kord tulen ainult tema juurde ja ma ei küsi kui palju see maksab sest ma tean et see mida ta mulle soovitab on see mida tahaksin osta mida mul vaja on hea toode või hea teenus hea äri hea töökeskkond ei ole kunagi juhus see on kujundatud ja seda saab kujundada ja peab kujundama lihtsalt kuidas seda teha nii et teha mitte ühele inimesele sest üksühele on väga hea ja mugav rääkida onju aga üksi kahesaja vastu või kahetuhande või kahesajatuhande vastu kuidas seda siis teha kuidas seda multiplitseerida eskaleerida tegelikult seda saab teha seda tuleb teha selleks on tänapäeval väga head võimalused tehnoloogiat kaasata automatiseerida pooli asju kuni suhtluseni välja võtame lihtsalt ühe kino näite kuidas kujundada kliendi kinokogemust ja millest koosneb kinokogemus te olete kõik kinos käinud teil on narvas ka kino olemas loodetavasti tuleb ka konkureerivaid kinokette milline on kliendi teekond kinno kui kõik kliendid kokku võtta ja üldistada siis see tõenäoliselt võiks olla selline klient näeb mingit reklaami või kuuleb sõbra käest et on selline tore film läheb internetti vaatab treilereid või vaatab neid juba kino kodulehel tekib tahtmine vaadata võtab kinokavast sobiva aja ostab oma pileti maksab selle ära internetipangas sõidab või jalutab kinno prindib piletiautomaadist pileti välja võtab oma suure ämbritäie popkorni joogi laseb oma pileti läbi ja vaatab filmi lihtne midagi keerulist siin justkui ei ole mida siin nii väga kaardistada ja mingiks teekonnaks nimetada aga nüüd läheme ühe üksiku kasutaja tasandile ja vaatame millised võimalused on ainuüksi pileti ostmisel kui palju on erinevaid tee hargnemisi ja võimalusi seda protsessi untsu keerata nii et seda piletit ei õnnestu osta teenuse pakkuja ehk kino peab teadma ja peab mõtlema selle peale ja peab need erinevad kitsaskohad ära kaardistama ja ette ära lahendama et kui see olukord juhtub siis tal on plaan b nii et klient kes seda teenust saab saab oma kinoseansi lõpuks kätte miks ei saa kinopiletit osta tund aega enne seansi algust internetist öelge mulle üks hea põhjus mina ei ole suutnud välja mõelda minupoolest müüge seda peale seda kui see kinofilm on juba alanud ühesõnaga hästi kujundatud teekond võimaldab kliendi meeleolu selle protsessi käigus kujundada ja loomulikult kujundada ainult paremaks paraku milline on reaalsus kui teekond on algusest lõpuni hästi kujundatud see teenus on kliendi jaoks nähtamatu tuletage meelde millal teie saite viimati sellist teenust või teenindust kus te oleksite olnud algusest lõpuni kus kõik oli täiuslik üks kahest kas te ei ole seda kunagi saanud või te ei pannud seda tähele sest see on nähtamatu see on nagu koristamine kui sul käib koristaja kontoris näiteks mul käib ma ei kiida teda kunagi sest ta teeb väga head tööd ma ei märka seda kui ta teeks oma tööd halvasti siis ma näeksin seda siis see ei oleks enam nähtamatu siis ma oleksin suhteliselt õnnetu näoga ja tema saaks minu käest riielda ühesõnaga hea teenus on tegelikult ka nähtamatu teenus kuhu ma selle jutuga tüürin tahaks isegi teada nagu ma teile ütlesin siis teil on endal tohutult suur roll ja ülesanne aidata neid kaupmehi sest täna te olete juba nii palju targemad kui enamik kaupmehi teenusepakkujaid narvas tallinnas pärnus kus iganes proovige laskuda sellesse vestlusesse nendega ja andke neile ise kontakt tehke ise see samm öelge ise mille jaoks teil seda trelli vaja on kui tema ei taipa küsida eelkõige kolm asja püüdke jääda inimeseks ka ise ja suhelge inimestega inimlikult sest teenusepakkuja või teenindaja kes on hädas ja ei jõua tema ei pruugi isegi süüdi olla ka temal on oma teekond süüdi on võibolla tema ülemused tema tööandja kes ei ole andnud talle piisavalt aega ruumi ja vahendeid oma töö tegemiseks ta pingutab ennast oimetuks teie nimel ja kui teie pahandate siis see ei aita ei teda ega teid olge heaks eeskujuks järgmisele kliendile on ütlus et inimene kes on viisakas minuga aga karjub kelneri peale ei ole tõenäoliselt viisakas inimene püüdke olla eeskujuks ja jätta hea emotsioon ka kliendile kes on järjekorras peale teid ja jätta hea emotsioon ka sellele teenindajale andke tagasisidet niimoodi et sellega oleks midagi peale hakata lihtsalt kriitikast ja sarkasmist ei ole kellelegi abi tehke inimestel elu mõnusamaks läheb teil ka elu mõnusamaks aitäh 
1
väga austatud kuulajad esimese tedxtallinna kõige esimese esinejana on mul vajadus öelda lühidalt mis minu arvates tedis on fantastilist see ei ole lihtsalt see et me jagame oma mõtteid et jagame samu tundeid ja meeleolusid vaid minu jaoks on tedis tõeliselt fantastiline see et me saame jagada oma unistusi ja mis on üks unistus unistus on tegelikult ideede jagamise viis mitte ainult ideed mida me omame praegu vaid ka kõik eelnevad põlvkonnad on meiega mitte ainult oma mõtetega tegudega asjadega vaid ka koos oma unistustega ja unistamine on nagu enese väljasirutamine selleks on vaja avarust ja siin saalis on seda avarust piisavalt ja selleks on vaja ka korralikku jalgealust sest kui jalgealune on pehme ja sind ei kanna siis väljasirutuse asemel vajud sügavamale mida ma rääkida tahan on sõnastatud päris ambitsioonikalt ja kannab pealkirja mis teeb meid paremaks et unistada peame me unistust suutma eristada sellisest asjast nagu segased unenäod ja unistus lähtub millestki mis on reaalne küsida mis teeb meid paremaks eeldab seda et me teame kes me tegelikult oleme alles seejärel saame vastata küsimusele mis on see mis meid paremaks teeb ma räägin teile ühe loo see lugu on lühikene ja sissejuhatav aga see jahmatas mind ja mida rohkem ma selle peale mõtlen seda olulisemaks ta minu jaoks tundub olevat olen rääkinud seda erinevates auditooriumites ja raadios ja räägin selle sissejuhatuseks ka praegu sest mõistmine kes me oleme võimaldab meil näha kuhu me peaksime pürgima mis on see mis teeb meid tegelikult paremaks neliviis aastat tagasi pidasin esimese loengu juuratudengitele ühe suure kõrgkooli juuratudengitele 6070 noort kena inimest oli minu auditooriumiks ja ma alustuseks pöördusin nende poole ja küsisin et mis te arvate kas siin ruumis olevad inimesed on normaalsed inimesed või mitte nad vaatasid üllatunult üksteise otsa ja hakkasid naerma öeldes milles küsimus loomulikult me oleme normaalsed inimesed ma ei andnud järele kust te seda teate on teil mingi kriteerium olemas normaalsuse kohta nad ütlesid jaa meil on see kriteerium olemas normaalne inimene on see kes tahab et asjad läheksid pigem hästi kui halvasti et teed oleksid vähem auklised et inimesed oleksid rohkem terved et paistaks rohkem päikest et tarkust oleks rohkem kurjust oleks vähem jne normaalsed inimesed on need kes tahavad et sellised asjad juhtuks erinevalt ebanormaalsetest inimestest kes tahavad et asjad läheksid halvasti hüva ütlesin ma teeme järgmise katse kujutame ette et teie ees igaühel on üks suur punane nupp ja niipea kui te sellele nupule vajutate leiab auditooriumis aset imeline muudatus kõik siin ruumis olevad inimesed muutuvad kaks korda targemateks paremateks ja ilusamateks mida tähendab muutuda kaks korda targemaks noh teate mälu pole seesama mis tarkus aga mäluvõime on mingil määral seotud tark olemisega ja kui te normaaljuhul suudate meelde jätta ütleme 10 sõna siis kaks korda paremaks muudetud mälu tähendab et suudate meelde jätta ilma vaevata 20 sõna teie kehakaal võtab just selle numbri mis on teie jaoks kõige sobivam te muutute ilusamaks mis tahes number ei ole teie pangakontol see korrutatakse kahega kui teil on mingisugune laen pool sellest võetakse ära ja kogu teie väljanägemine võtab siis sellise kuju nagu te näete kui vahemere tšarter tuleb lennujaama sisse need puhanud näoilmed vahemere tuul ja päike veel põskede peal tajutav kui te ainult vajutate sellele nupule siis selline imeline muudatus leiab aset kõikidega välja arvatud teie kes on nõus küsisin ma nende noorte tudengite käest kohemaid ja ilma pikemata sellele punasele nupule vajutama mis te arvate kui paljud neist olid nõus kohe ja ilma pikemalt mõtlemata sellele nupule vajutama kui suur hulk 70st mis te pakute 25 mis te veel pakute 15 7 null null ma olin jahmunud ma küsisin nende käest miks te ometi ei vajuta te saate teha midagi väga olulise tüki ühiskonna jaoks te saate teha midagi oma kaaslaste jaoks miks te sinna nupule ei vajuta ja nad ütlesid aga mis saab siis minust ma ütlesin te jääte sama kenaks ja toredaks inimeseks edasi nagu te olite midagi ei juhtu halvemat aga see ei ole aus see ei ole õiglane et teie kaaslastel on kaks korda parem mälu siis te ei pea oma mobiiltelefoni uut numbrit ju mitu korda ütlema tal jääb kohe meelde ta paneb selle kirja kus on parem viibida ilusate inimeste seltskonnas või mitte nii ilusate inimeste seltskonnas loomulikult ilusate inimeste seltskonnas ja et nad on väljapuhanud siis kes meist ei igatseks oma kolleegide või kaaslastena näha stressivabasid olendeid pigem kui inimesi kes on depressioonis ja stressis miks te ei vajuta ja kui nad natuke järele mõtlesid siis nad leidsid et aga kui mina vajutan siis äkki siin ruumis on ka keegi inimene kes teisena vajutab ja siis me kõik kaasa arvatud ka mina muutume paremaks aga see katse katseks seda õieti nimetada ei saanud sest et võibolla teistes auditooriumides oleks tulnud teistsugused tulemused aga see näitab midagi inimloomuse sügavusest ja mida ta näitab meile inimloomuse sügavusest on see et inimene normaalne inimene on üks päris paras väike egoist ja mitte ainult et ta ei ole nõus teiste heaks midagi tegema kui tema enda heaolu ei ole sellesse protsessi kaasatud vaid et ta on ka mõnikord päris olulisel määral nõus takistama neid protsesse mille käigus võikski midagi head teiste jaoks sündida aga eeldusel et tema enda heaolu ei ole sellesse kaasatud näete suhteliselt pessimistlik pilt inimesest aga positiivne sõnum asja käigus on see et kui nad hetke järgi mõtlesid olid mitte ainult väga paljud neist valmis sellele nupule vajutama vaid kõik olid valmis sellele nupule vajutama tahaksin nüüd tulla oma põhiteema juurde mis on see mis teeb meid paremaks see puudutab ühiskonda ma olen nimelt veendunud et selline asi nagu juva mis vastandub siis suvale juhuslik valim on asi mida inimene võiks oma elusse rohkem lasta kui ta seda senini lasknud on mis on juhuslik valim juhuslik valim on midagi niisugust kujutame ette ühte suurt kasti kus on sees palju kivikesi kui ma võtan neid kivikesi sealt seest siis see on enamvähem juhuslik valim mis sealt just parasjagu tuleb aga kui neid kivikesi seal kastis on ainult viis siis need viis kivikest mida ma peangi välja võtma on sundvalim ja see ei ole juhuslik valim ja kui neid kaste on sarnaselt väga palju kus ongi sees ainult viis kivi siis minu valikud on tegelikult sundvalikud kuigi näiliselt ma valin väga paljude asjade vahel ma tahaksin öelda et see mis juhtub meiega individuaalsel tasandil või mis toimub meiega auditooriumi või kogukonna tasandil leiab veelgi enamal määral võimendust riiklikul tasandil inimene on sotsiaalne olend ja mis tahes hädad ja õnnetused ei oleks inimest tema ajaloolise arengu jooksul tabanud maavärinad taifuunid nakkused sõjad jne olen ma sügavalt veendunud et kõige suuremad hädad sünnivad inimkonnale sealt kus valitsevad kes professionaalsed poliitikud võrreldes nende kõikide hädadega mida ma mainisin on professionaalsete poliitikute poolt tekitatud hädad inimkonnale kõige suuremad ja kuidas elimineerida professionaalset poliitikut minu valem on lihtne juhusliku valimi kaudu kas see on lihtalt unistus kas see on midagi niisugust mida inimene hommikul oma meeletu unenäo meenutuseks jutustab või on meil ka mingisugust reaalset alust uskuda et selline asi võiks toimida ma ütlen et jah meil on olemas selline kogemus meil on olemas kogemus ajajärgust mida võiks nimetada ehk kõige imelisemaks inimkonna ajaloos ja see kogemus pärineb 5 sajandi ateenast klassikaline kultuur klassikalised helleeni väärtused kreeka maailm on kümnete sadade tuhandete väikeste imeilusate asjade maailm need on mõttesüsteemid need on kunstiteosed see on helleeni vaim oma karakteri mitmekesisuses oma kangelastega see on arhitektuur ja need on polised mille kodanikud said vähemasti mingisuguse aja praktiseerida tõeliseks kodanikuks olemist selle pildi peal te näete praegu kuidas olümpia apollon rahustab purjus kentauri seda saab tõlgendada ka kui et ethos vaigistab pathose kui me vaatame klassikalise perioodi valimissüsteemi siis leiame sealt just sellise mõtte kus juhuslik valim annab kõik võimalused kodanikele ja vabadele inimestele ja kus poliitikute professionaalsus on maksimaalselt elimineeritud sest erinevalt eksperdist kes oma eriala tunneb on ju professionaalne poliitik ekspert ainult ühes asjas milles kuidas ikka ja jälle tulla võimule ja mis on sellise ekspertiisi väärtus klassikalise kreeka ajastu poliitiline süsteem tunneb niisugust juhuslikku valimit selle kaudu et igal aastal pannakse kokku ateena 500parlament ja selle 500 koosseis valitakse kuidas loosi teel loosiratas annab meile välja suure hulga nimesid kes on ainult normaalsed inimesed see on ainukene tingimus olla arst olla kindral olla muusik sa pead olema mingisugune ekspert aga et olla poliitik ja tipppoliitik peaksid sa tegelikult olema normaalne inimene kes juhindub heast tahtest ei enamat ma arvan igaüks siin ruumis võiks olla linnapea mis tahes minister peaminister see on minu sügav veendumus eeldusel et me oleme head tahet omavad normaalsed inimesed igal aastal pannakse kokku 500parlament ja mida see tähendab seda et kui sa oled korra olnud valitud parlamendiliikmeks selle 500 sekka siis järgneval 10 aastal ei ole sul mingit võimalust olla selle parlamendi liige sa oled olnud korra sa annad võimaluse ka teistele järelikult teine idee mis sellega kokku klapib on roteeruvus ja me leiame ühiskonna kus tervete perekondade suguvõsade kaupa on riigi valitsemisega tihe ja lähedane kogemus mina olin eelmisel aastal parlamendis nüüd ma ei ole aga ma võin olla ekspert mingisuguses teises valdkonnas minu onu oli enne või minu isa see on terve see kogemus see tähendab kogu ühiskonna vaba ja mõtleva osa väga suurt kaasamist ja kui me ütleme et kui paljud inimesed antiikkreekas 5 sajandil õieti said valida naised jäid kõrvale orjad jäid kõrvale 4050 000 vaba kodanikku aga vaadake mis on demokraatia olemus kui me vaatame helleni maailma ei ole mitte see et kui paljud saavad valida sest te võite ju minna kasiinosse ja neid nuppe seal ka igatepidi valida aga välja tuleb see mis sealt alati välja tuleb totaalselt suur pettumus poliitiku puhul näib olevat see paradoks et niipea kui me tahame paremat poliitikut valida saame enamasti alati hullema aga mis kreeka maailmas on suurt ja imelist on see et inimesed on maksimaalselt kaasatud ja põhiidee ei ole mitte see kui suur hulk inimesi saab valida vaid kui suur hulk inimesi võivad potentsiaalselt ja reaalselt olla valitud see on demokraatia idee ja kui vastata sellele küsimusele siis selle loteriimeetodiga meist igaüks võiks järgmisel valimil olla linnapea minister peaminister aga mitte lendur mitte muusik mitte arst mitte õpetaja nii et kokku võttes oma visiooni ma olen esitanud ühe niisuguse unistuse mis näib olevat isegi irreaalne aga minus on selgete ideede usku mingid mõtted mis on isegi ehk realiseerimatud meie tänapäeva ühiskonnas omandavad niipea jõu kui nad on meie ees antud selgel kujul lõpetuseks kus iganes me näeme poliitilist võimuambitsiooni ja mitte ekspertlust sinna tuleks viia nii palju juhuslikku valimit kui võimalik kaasates inimesi kes on normaalsed ja kes on varustatud hea tahtega pigem kui halva tahtega aitäh 
2
sõbrad kas me mitte ei ole samasugused mõrvarid kui surmanuhtlusega võtame teise isiku tapnud inimeselt elu viskas minu gümnaasiumi kirjandusõpetaja küsimuse õhku minu jaoks peitus vastus juba küsimuses sest leidsin et inimene saab olla parem ka riik saab olla parem surmanuhtlus on eestis tänaseks aegunud küsimus mitte aga selle küsimuse põhisõnum see kuidas me kohtleme teisi iseloomustab ka meid endid näidake mulle oma vanglaid ja ma ütlen teile millises ühiskonnas te elate olevat öelnud winston churchill mõni aasta hiljem alustasin oma töökarjääri tallinna vanglas juristina esimene kohtuistung kujunes katastroofiks sest pidin õigustama vanglat kes oli õigusvastaselt paigutanud kinnipeetava kartserisse jättes võtmata temalt seletused sain juhised et riik ei saa eksida valmistasin ette kaitsekõne kuid kohtunik tegi selle noore juristi kohtusaalis maatasa kohtusaalist väljudes häbenesin silmad peast polevat ma ju mõistnud et õigus on loodud inimeste kaitseks ka vangide väidan teile täna et meie ühiskond muutub paremaks kui vangidel on rohkem vabadusi tean et see kõlab küll paradoksaalselt kuid lubage ma tõestan esiteks ma tahan teile öelda et vangid ei ole mingid teised inimesed vangid on meie seast kasvanud ei eksisteeri 19 sajandi itaalia kriminoloogi lombroso bioloogiliselt kriminaalset inimest vaid ühiskond tingib selle et teatud inimesed teatud tingimustel rikuvad ühiselu reegleid prantsuse kriminoloog lacassagne ütles iga ühiskond väärib oma kurjategijaid meie ühiskond on nad loonud ja uusi juurde loomas kivi meie kapsaaeda vanemate alkoholism hooleta jäetud lapsed perevägivald rajavad tee kuritegevusele sallimatus igapäevane ükskõiksus kaasinimeste suhtes vangide olemasolu ei ole haigus vaid on sümptom millele me ei saa selga pöörata liikudes emotsioonide ühiskonnast mõistuse ühiskonda muutub ka vangide kohtlemine inimlikumaks pariisi louvre'i muuseumis on 18 saj ekr pärit ligi kahemeetrine basaltsambasse kiilkirjas kirjutatud babüloonia seaduste kogu mille üks reegel põhimõttest hammas hamba vastu näeb ette seda et see kes ehitab maja mis variseb kokku ja tapab elaniku tapetakse see on näide emotsioonide ühiskonna karistusfilosoofiast mis mõistuseühiskonnas on museaal kättemaksu kui peamise karistuse aluse summutasid lääneeuroopa valgustusaja mõtlejad kui me aga paigutame kinnipeetava patareisugusesse vanglasse räpasesse kambrisse kus on mitukümmend narivoodit kus levivad haigused nagu tuberkuloos ja hepatiit wcnurk on avatud ja räpane kas siis mitte meie vaimu kujunemine ei ole jäänud keskaega 20 sajandi maailmasõdade pärandina tekkis euroopas vool ehk hakkasid levima vangide põhiõigused see on õpetus mis on andnud meile midagi väärtuslikku hoolida teisest näiteks euroopa inimõiguste kohus leidis 1984 aastal et õigus ei saa peatuda vanglauste taga ja mida arenenum on ühiskond seda vähema ta eeldab et karistus on kättemaks samas oli vangla õiguslikul reguleerimisel ka negatiivne pool mille tõi välja prantsuse filosoof michel foucault kes leidis et ehkki isikut enam ei karistatud füüsiliste piinade ja valuga seati ta hoopis keerukasse kohustuste keeldude ja õiguste piiramise süsteemi ehk et vangla defineerimise aluseks said õiguste piirangud ja karistusest sai kontroll maailma vanglasüsteemid on erinevad ja räägivad maailmajagude kohta paljutki näiteks põhjaameerika paigutab oma kinnipeetavad massvanglatesse lõunaameerikas juhivad vanglaid paljuski narkojõugud põhjakoreas paigutatakse isikud uusgulagidesse ja seda mitte kohtuotsuse alusel venemaa paigutab oma vangid ülerahvastatud kolooniatesse euroopas ehitame küll uusi vanglaid aga meie vanglad on jätkuvalt kuritegevuse koolid erandiks vast põhjaeuroopa vanglad kus retsidiivsus on madalam aga mida me millegipärast nimetame mugavusvanglateks või seda lähenemist radikaalseks humanismiks mida räägivad aga eesti vanglad meie kohta meie vanglate tingimused on viimastel aastatel pealtnäha moderniseerunud ja nõukaaegsed vanglahooned on asendunud euroopalike vanglatega aegamööda on meie vanast nuhtlusseadustikust saanud modernne vangistusseadus kus on arvestatav vangide õiguste kataloog oma jõudsate reformidega ja tänu headele inimestele kes on töötamas meie vanglasüsteemis oleme olnud eeskujuks paljudele riikidele seda just ida ja lõuna suunas aga eesti on siiski vanglariik eestis on kinnipeetavate suhtarv 100 000 elaniku kohta 230 sellega hoiame euroopas nüüd kolmandat kohta pikka aega olime esimesed ülejäänud euroopast on meie suhtarv mitmeid kordi kõrgem meie vanglad taastoodavad kuritegevust peaaegu pooled vangidest satuvad aasta jooksul peale vabanemist tagasi vanglasse ja meie vanglad on stigmatiseerivad esiteks tüürime soovist tagada null julgeolekuriski ameerikaliku massvangla ja üliturvalise vangla suunas väikesed vanglad asenduvad ja on asendumas suurtele tühermaadele ehitatavate hiiglaslike betoonhoonetega nagu näiteks viru vangla ja tartu vangla valmimas projekteerimisel on 1000kohaline ja 60 000 ruutmeetrine vanglalinnak tallinna külje alla teiseks soovime summutada inimlikkust sellega et oleme pannud kinnipeetavad kandma vanglarüüd mida kantakse ka avalikkuse ees näiteks siis kui kinnipeetav läheb oma õigusi kaitsma kohtusse vanglarüül on üle selja silt vangla vangla suhtes kriitilised nihilistid nimetavad neid tsiteerin pruunid loomad ses mõttes erilised loomad et vabaduses pole neid ühtegi inimeste selline kohtlemine tõstatab küsimuse kas me mitte üha enam ei lähtu sellest mida isik võib potentsiaalselt olla kuid mida ta veel ei pruugi olla inimõiguste olukordki ei ole vanglas laitmatu näiteks eesti maksumaksjatena oleme pidanud maksma kümneid tuhandeid eurosid eesti vangidele seetõttu et oleme nende õigusi rikkunud näiteks oleme paigutanud kinnipeetava kolmeks aastaks kambrisse kus tal on isikupinda 3 ruutmeetrit ja ainsaks kambriväliseks tegevuseks päevas 1 tund jalutuskäiku ja seda 15 ruutmeetrises betoonboksis või näiteks oleme paigutanud kinnipeetava rahustusvoodisse aheldatuna seetõttu et kinnipeetav solvas verbaalselt vanglaametnikku seega ei saa järeldada et uute vanglahoonetega ei ole meil enam inimõiguste rikkumisi vaid muutunud on kohtuasjade iseloom ehk et rikkumised ei ole enam tingitud ümbritsevast vaid inimkäitumisest tulen tagasi oma väite juurde et kurjategijal kes on ühiskonnast eraldatud peab olema vanglas inimlik eksistents ja avar õigusspekter sest ühel hetkel tuleb ta vanglast välja ja tal tuleb otsustada kuidas edasi käituda kui neid ei ole vanglas koheldud inimväärselt siis miks peaksime eeldama et kui see isik tuleb vanglast välja austusega meisse suhtub kui mõrvar on kandunud vanglas 15 aastat mõrvari etiketti siis on tal sellest väga raske vabaneda me saame nendeks kelleks meid peetakse taasühiskonnastamisele suunatud karistus ei saa ühiskonnast isikut ära lõigata ja autsaideriks muuta mis juhtub jääkuubikuga sügavkülmas ei midagi vanglasse ei saa ladustada isikuid ja lihtsalt oodata et midagi ohtlikku ei juhtuks julgeoleku tagamine staatiliselt ei aita isikutel taasühiskonnastuda inimõigused aga aitavad hoida sidet ühiskonnaga igale inimõigusele saame tuua taha ratsionaalse põhjenduse aga seda on meil üsna tihti väga raske mõista piisab sellest kui lugeda internetikommentaariumi ka nemad on meie seast kommentaatorid kust peegeldub et vangla peakski olema koht destilleeritud karistuseks kui mõni nädal tagasi oli uudis et ehkki vange on vähem siis vangistuse kulud on tõusnud siis leidus internetis selliseid kommentaare tsiteerin vangla on varsti nagu spa kurjategijad sõidavad rõõmuga lausa kogu perega kohale kirjutajaks juppjulk või et odavam on retsidiivne pätt hukata humaansus on ületanud igasugused piirid ühe süsti peale kukub minimaalselt raha ja saastast ühiskond puhastatud kirjutajaks kuri ja see ei ole see positiivne viha seega kuidas me ennast selle taustal tunneme rooma stoik seneca kommenteeriks internetis et õelus joob ära pool oma mürgist või nagu õnne 13 kangelane laine ütleb tsiteerin jälle ma võin vangimajas ka istuda soe toit tuuakse ette kamber köetakse soojaks seega raske on meil mõista et vabadused vanglas ei ole luksus vaid töövahend ka ujuma ei saa õppida veeta basseinis meediagi lähtub sellest et uudis peab müüma ja müüb uudis mis on kooskõlas avaliku arvamusega näiteks uudis mis kajastas hiljuti kinnipeetavate valimisõigust juhtiv meediakanal kasutas fotot mis oli äärmiselt stigmatiseeriv sest kujutas sovjetliku vanglasüsteemi vange kes olid hallide rüüde hallide hammaste ja hallide tätoveeringutega kas see pole mitte stigmatiseerimine ametkondlikult soovitakse samuti vanglate küsimusega hoida teatud distantsi 2013 aastal kui euroopa inimõiguste kohus mõistis eesti süüdi selles et meil ei ole vanglates piisavalt ruumi siis jõudis avalikkuse ette nördinud prokuröride kirjavahetus kus taaskord tsiteerin prokurörid pidasid nõudeid kambripindade suuruse osas eurostandarditeks ja leiti et eesti vastavad muudatused on teinud statistikast ebajumala ning et me kõrvad lontis täidame juhiseid mis on kuskilt jälle tulnud ka poliitilisel tasandil jõudsime sel aastal demokraatia absurdsuseni valimistel osales kaks vangi ehkki meie kolmele võimule on alates 2006 aastast teada et vangidel peab olema valimisõigus valimisõigus on olnud nagu kuum kartul ükski võim ei ole tahtnud sellega väga tegeleda neljaski võim on siin olnud üsnagi passiivne valimisõigus on aga oluline et vang ei kaotaks kontakti ühiskonnaga nagu seda on ameerika ühendriikides kus süüdimõistetul ei lubatud isegi olla neerudoonor oma tütrele sest see olevat moraalselt vastuvõetamatu kui modernne vangla sündis 19 sajandil humanistlikel kaalutlustel siis tänasel päeval 200 aastat hiljem oleme hakanud mõistma et vanglat tuleb kritiseerida milline aga võiks olla siis see restaureeritud vangla oleme mõistnud et paremad ladustamistingimused ei tähenda paremat taasühiskonnastamist kontakt ja inimlik soojus on sama oluline inimese arengus kui toit ehk et vanglat ei tuleks defineerida enam läbi õiguste piirangute vaid läbi õiguste näitab ju ka statistika et riikides kus kinnipeetavatel on rohkem õigusi on retsidiivsus madalam ka prantsusmaal kus ma olen kriminoloogiat õppinud on püütud härjal sarvist kinni saada ja muuta vanglat ühiskonnale avatumaks näiteks pariisi külje all olevasse ohtlike kurjategijate vanglasse toodi louvre'i maalide reproduktsioonid kinnipeetavatele anti haridusprojekti raames võimalus valida välja need maalid mis neile meeldivad nad analüüsisid neid tehti maalidest reproduktsioonid ja pandi vangla hallidele müüridele louvre'i muuseumisse sama maali juurde pandi väikene märge et see maal on väljas esitlusel ka vanglas loodi side läbi hariduse kultuuri vangla ja ühiskonna vahel viimastel aastatel on prantsuse meediaski hakatud rääkima vangla kriminogeensusest näiteks pärast jaanuarikuiseid charlie hebdo sündmusi jõudis vanglasse ühe terroristi tsitaat mis kõlas sedasi vangla on sitaks parim kuritegevuse kool ja mainin ära et kõik kolm terroristi olid eelnevalt olnud vanglas pisirikkumiste eest aga just vanglas oli toimunud nende radikaliseerumine minu lemmiknäide oli see et kui prantsuse justiitministeerium korraldas konverentsi retsidiivsuse vähendamiseks siis teadlaste praktikute poliitikute ja ajakirjanike kõrval kutsuti rääkima ka vangid tegemist oli samuti haridusprojektiga et anda kinnipeetavale sõna üheks ettekandjaks oli vang kes oli 30ndates eluaastates ja kelle jaoks see oli esimene kord astuda vanglast välja pärast seda kui ta 19aastaselt vanglasse oli sattunud teine kinnipeetav tegi ettekande kus ta ütles lause mis levis kulutulena üle prantsuse meedia see lause kõlas selliselt vanglasse tulles oled kuritegevuses algaja vanglast väljudes kuritegevuses meister mõistuseühiskonnas ei peatu õigused vangla väravates emotsioonideühiskonnas aga küll me soovime olla paremad 21 sajandi inimesed need me oleme aga siis kui paigutame kinnipeetavad tingimustesse mis ei ole ainult laitmatult puhtad vaid mis on ka inimlikud ja inimlikkus peitub pisidetailides miks näiteks ei võiks kinnipeetava laps sügisel saata oma vanemale omatehtud kastanikujukese andrus elbing väljendas end luulevormis tedxtallinn laval siinsamas kuus aastat tagasi et riigi jaoks oli ta kui tsiteerin tänavasitt mida neil sibi kombel tuleb ajada pütti kuid tema ei soovinud nõustuda prefektiga kelle jaoks raudade peale ta nimi oli graveeritud vangid oma oma elus teinud valesid valikuid nad ei ole valed inimesed me ei saa neile selga pöörata sest nad on meie seast välja kasvanud ja kasvatatud inimõiguste rakendamisega saab aga vangla olla majakas näitamaks õigusrikast keskkonda enne doktoriõpingutele suundumist ühel minu viimasel koosolekul justiitsministeeriumis öeldi mulle kui taaskord murdsime piike piike vangide inimõiguste ulatuse üle et unistamise asemel tuleb tegeleda töötegemisega aga kui unistamine paremast inimesest paremast riigist ongi minu töö nagu ütles ka lennart meri demokraatia peab oma nõudlikus terviklikkuses iga päev uuesti sündima ka vangla peab uuesti sündima aitäh 
3
translator aari lemmik tervist mina olen jaanolle ma räägin teile vananemisest ja ajust 18 minuti jooksul paari sõnaga milline on olnud siiamaani minu teekond aastal 1999 ma tulin tartu ülikoolist seljakott seljas selliste kristjanjaak petersoni pikkade juuste lehvides läksin optimistlikult rotterdami ülikooli loomulikult ümisedes laulu jää jumalaga mann seal ma tegin oma doktoritöö mis fokusseerus enneaegsele vananemisele hollandis olin kokku kuus ja pool aastat ja 2005 tulin sealt helsingisse professor mart saarma juurde kus ma uurin vananemise ühte aspekti nimelt parkinsoni tõbe sellest kõigest täpsemalt natuke hiljem paluti öelda miks ma seda teen ja ma leidsin hämmastusega et alar tamming ütles täpselt need sõnad mida mina tahtsin öelda kui ma olin poiss mul oli selline tunne et kõik on juba avastatud et bioloogia õpetaja teab kõike bioloogiast sama on füüsikaga rääkimata sellest et juba mitusada aastat tagasi on lääne ja lõunaeurooplased kõik valged laigud kaardilt ära kaotanud siin te näete james cooki kaasaegset kohtumas tahiti kuningaga no ma elan ikka täiesti valel sajandil ma olin kohutavalt pettunud ülikoolis hakkasin aru saama et pole asi nii hull midagi on võimalik minna laeva peale ja otsida avastamata mandreid ja saari ning valgeid laike kaardil näiteks teadusest ja minu puhul molekulaarbioloogiast hiljem olles rotterdamis lisandus sellele ka muu dimensioon ütleme inimlik dimensioon mulle jõudis lõpuks päriselt kohale see et on olemas terve rida haigusi sadu ilmselt tuhandeid mida tänapäeva meditsiin ei suuda ravida kes neid inimesi siis aitab mis on lahendus lapsed kes sünnivad normaalselt aga vananevad mõne aastaga surevad kuueaastaselt parkinsoni tõbi selle puhul keskajus dopamiini neuronid surevad ja ei suuda enam initsieerida liigutust hakkavad tekkima kontrollimatud liigutused selline võbin täiesti ravimatu haigus ja vastus on et seda suudab teha ainult teadus me peame leidma midagi mis suudaks neid haigusi ravida ja see on see mis täiesti kindlasti annab mulle lisaenergiat jõudu kui ma olen piisavalt hea võib minu tööst tuleneda midagi millest muutub midagi millest mõned inimesed võibolla võidavad oma elu aga nüüd läheme algusesse mis asi on vananemine kui selline see on päris hea küsimus me kõik võtame seda väga loomulikult et see toimub aga mida on varem juba siin öeldud tänase päeva jooksul me elame fantastilisel ajal me oleme kaitstud keskkonnas meil on meditsiin meil on süüa me elame soojas toas me võime lennata lennukiga ühest kohast teise meil on raha enam kui kunagi varem me elame kaitstud keskkonnas viimase paarisaja aasta jooksul on teadus arenenud selle erinevad tehnikad on arenenud meil on olemas sellised asjad nagu soe vesi ja antibiootikumid jne me elame keskmiselt pea kaks korda kauem kui mõnisada aastat tagasi aga selleks et aru saada mis asi on vananemine kui selline ja miks ta on tuleb minna päriselt algusesse tuleb vaadata seda aega mis siin planeedil elu on olnud planeedi tekkimisest 4000 miljonit aastat tagasi läks suhteliselt vähe aega 500 miljonit aastat kuni tekkisid bakterid siis läks väga kaua kuskil 2000 miljonit aastat tagasi tekkisid bakteritest teistsugused rakud mille keskel oli tuum mis sisaldas pärilikku materjali ehk dnad ja siis läks ka päris kaua aega kuni tekkisid hulkraksed organismid ja siis läks asi suhteliselt kiiresti üks hetk võtsid planeedi üle dinosaurused olid siin kümneid miljoneid aastaid ja surid välja ja siis see viimane miljon aastat siin on üks punane triibukene ja kui me paneksime selle ajaskaala niimoodi kahe käe vahele siis kui see pult siin on maakera tekkimine ja siin tekivad bakterid siin tuleb tuum mitmeraksed organismid dinosaurused imetajad umbes samal ajal ja inimene oleks siin pärispäris näpuotsas ja kui ma nüüd teeksin näpuga vastu lauda nii siis see mitmemolekuline kiht mis läks kaduma siia laua pinna peale see oleks see aeg mis on inimeste kirjutatud ajalugu oma sõdade ja religioonidega miks on evolutsiooni kui sellist väga raske mõista me saame väga hästi aru kõik ju on nõus et dingost ja hundist oleme aretanud koeri sellisest pisikesest kuni suurtesuurte koerteni aga et sedasama võib teha loodus kui ta käsutuses on tohutu hulk aega seda ei ole intuitiivselt kerge mõista sest meie ajud on seesama evolutsioon kujundanud selliseks et suudame hinnata aega nagu 5 minutit nädal 2 5 10 aastat 100 aastat on juba väga pikk aeg 10002000 aastat see on juba vägavägaväga pikk aeg aga tehke mõtteeksperiment mis vahe on teie jaoks 100 000 aastal või 10 000 000 aastal või biljonil aastal tühi maa ja me teame ka seda et kõik organismid tulevad ühest eellasest kuidas me seda teame sest kõik loomad ja taimed ja ka inimene sellel planeedil koosnevad rakkudest millel on tuum lihtsalt erinevates organites on erinevat tüüpi rakud ja mis on kõigil ühine on see et selles tuumas on dna ehk geenid pärilikkust kandev materjal mis nelja tähega kodeerib 20 000 meie keha peamist ehitusplokki ehk valku võiks öelda nagu 20 000 lego klotsi ja needsamad geenid üks jupp sellest dnast kodeerib ühte nendest 20 000st ehk see on siis geen needsamad geenid on lihtsalt äratuntavad pärmis ussikeses inimeses näiteks sellised geenid mis vastutavad hingamise eest need on kõigil vägaväga sarnased tagasi teema juurde miks me siis vananeme me näeme et nüüd oleks küll hea näidata see punane joon näitab ellujääjate hulka ajas metsikus looduses ütleme näiteks hiired ajas nende hulk kahaneb väga kiiresti ja vanu indiviide vanu hiiri looduses praktiliselt ei olegi järelikult ei saa ka nende peal toimuda evolutsioon sest evolutsioon ei tööta looma peal kes on surnud kui me paneme need hiired laborisse siis kõik on elus aga kui nad jäävad vanaks siis hakkavad tulema sellised haigused nagu vähk neurodegeneratiivsed haigused jne põhiliselt tulevad kõik vanadel loomadel sest nad elavad kaitstud keskkonnas põhimõtteliselt meie oleme needsamad laborihiired praegu me elame kaitstud keskkonnas seega on meil praegu põhimõtteliselt kaks võimalust kas surra taas noorelt ehk minna tagasi loodusesse või õppida midagi ette võtma selle asjaga miks me siis õieti vananeme läheme nüüd tagasi selle juurde kuidas see raku tasemel toimub kahjustused rakkudes tekivad juhuslikult me hingame põletame toitu kehatemperatuuril me ei lahvata põlema vaid teeme seda intelligentselt 37 kraadi juures sellepärast et meil on ensüümid et seda teha aga keemiliste reaktsioonidega kaasnevad spontaansed reaktsioonid mis kahjustavad raku komponente rakk kui ta saab kahjustada võib sekveneerida midagi mis mõjutab seda rakku omakorda need on omavahel seotud kahjustused kogunevad ja lõpuks viivad vananemisega seotud haigusteni näiteks üks asi mis kahjustub kindlasti kogu aeg on loomulikult valgud mis rakkudes on aga see ei ole võibolla nii hull sest valke saab alati uuesti teha selle info põhjal mis dnas on dna on nagu meie kõvaketas aga dnad ennast ei saa uuesti teha sest see ongi kõvaketas seega dnad tuleb kogu aeg parandada ja iga hetk mis me siin istume ja igas meie keharakus mida meie kehas on miljardeid ja miljardeid toimub dna parandamine umbes 100 000 tükki päevas see on pidevalt toimuv protsess meie kehades kui me selle kiiresti kokku võtame mis ma olen öelnud on see et rakud peavad ennast kogu aeg parandama ja et vananemist looduses pole sellepärast on meie keha parandamise süsteemid täpselt nii head et hoida looma või inimest hea tervise juures kuni selle eani mil ta suure tõenäosusega looduses paljuneb aga nad ei ole piisavalt head et kaitsta meid haiguste vastu kui me elame kaitstud keskkonnas mis on ainult viimase mõne tuhande võibolla ainult 10 000 aasta teema kui me võtame punti põllumajanduse siis isegi vähem 10 000 aastat on evolutsioonis väga lühike aeg mis juhtub kui dna parandamine on kaasasündinult katki siin jõuame tagasi selle enneaegse vananemise haiguse juurde kui beebi sünnib normaalselt tal on geenide paranemine defektne üks teatav osa sellest ja ta vananeb mõne aastaga üks asi mida ma rotterdamis tegin oli see et võtsin patsiendi mutatsiooni ja tegin hiirega täpselt samas geenis samasuguse muutuse me saame väga kiiresti vananeva hiire mida laboris on võimalik lisaks teha on võtta väga palju erinevaid patsiente ja kõikide mutatsioonid mimikeerida hiires neid niiöelda omavahel ristata me saame niiöelda omavahel ristata patsiente vaadata kuidas see mehhanism toimub ja me saame hiire mis teeb enneaegse vananemise protsessi läbi kolme nädalaga kogu sellest tööst sai alguse selline idee et otsida nende kiiresti vananevate hiirte pealt ravimeid mis pidurdaksid dna kahjustuste teket see ettevõtmine praegu käib ei ole avastatud vananemisvastast eliksiiri aga vähemasti üritatakse niisiis kokkuvõttes seda mis oleme läbi käinud on see et molekulaarsed kahjustused kogunevad selle tõttu me ilmselt vananeme aga kas vananemist saab ise takistada see on alati selline huvitav küsimus ja loomulikult on selles suunas palju tööd tehtud see on inimesi huvitanud juba kaua aga teada on et kui katseloomadele ükskõik millised sa võtad äädikakärbsed hiired rotid anda neile vähem süüa kui nad suudavad süüa ei ole niiöelda ad libitum lõputult sööd ennast täis siis tõepoolest nad elavad kaks korda kauem ja sellega seoses ka vananemisega seotud haigusi praktiliselt pole inimestega loomulikult sellist katset teha ei saa kuid kõik teavad et paljudes kultuurides on dieet selline asi mida peetakse tervislikuks loomulikult stress siin saab ka peaga midagi teha aga kui me vaatame seda lähemalt mida saab peaga teha ehk korduma kippuvaid küsimusi siis inimeste süstemaatilisest jälgimisest on teada et kui vananedes säilitada vaimne aktiivsus siis neurodegeneratiivsete haiguste tõenäosus on madalam stressist on teada vägagi selgelt et stress supresseerib immuunsüsteemi kui immuunsüsteem on nõrk tulevad viirused lihtsamini aga ka kasvajad ja kõikvõimalikud muud haigused üsna sageli on minult küsitud niisugust asja et mis asjad need narkootikumid ikkagi on et kuidas nad töötavad loomulikult saab narkootikum töötada ainult siis kui tal on ajus kuhu siduda ta seob ajus oma retseptorile aga miks on ajus oma retseptorid näiteks marihuaana toimeainetele või kokaiinile loomulikult ei ole nad evolutsioonis tekkinud mitte sellepärast inimese pähe samamoodi hiire või roti pähe et võibolla kunagi hiir õpib jointi tegema vaid sellepärast et ajus on neile oma ligandid meil on kannabinoid mida kutsutakse anandamiidiks sest ananda tähendab sanskriti keeles internal bliss ehk sisemine õnn opioid enkefaliin jne neid otsitakse siiamaani väga aktiivselt aga avastati need retseptorid tänu sellele et narkootikumid mõjuvad siis meil on meditatsioon meditatsioon aitab kindlasti stressi vastu aitab inimest tasakaalustada aga kui stressi ei ole kas ta siis ka eluiga pikendaks see on hea küsimus tõenäoliselt vastus on vist ei sellepärast et muidu indias oleks teada juba tuhandeid aastaid et tüübid templites elavad sajandeid ja nüüd oma lõpuosa ma kasutaks et rääkida paar sõna ajust aju on selline fantastiline organ mis koosneb miljarditest rakkudest neil on väga palju neuriite nad suhtlevad omavahel elektriimpulsside abil ühel neuronil võib olla kümneid tuhandeid kontakte teiste neuronitega siin me näeme vananevat aju me näeme et ta nagu kuivab kokku aga pean fokusseeruma parkinsoni tõvele millega ma praegu kõige rohkem töötan parkinsoni tõbi on selline haigus mille puhul keskajus elavad dopamiini neuronid surevad ära ja kui juba 7080 on surnud alles siis tekib see haigus tulemus on see et dopamiini tase selles struktuuris siin striatumis langeb üle 90 ja haigus on ravimatu on leevendavaid tablette aga ei ole võimalik ravida 90ndatel hakati otsima kehaomaseid valke mis võiksid aidata ja juba ammu 1993 leiti üks selline faktor mis dopamiini neuroneid taastab või vähemasti nende jätkeid suudab taastada selle valgu lühendatud nimi on gdnf selle eest angen maksis ühele väikesele firmale mis selle avastas 140 miljonit puhtalt patendi eest praeguseks on kindlasti kulutatud miljard või rohkem dollarit selle peale kõvasti on tööd tehtud on üritatud teha seda et süstida seda molekuli siia striatumisse ja 2007ndaks nüüdseks juba 2009ks kui olla päris täpne on selge et põhimõtteliselt see võiks ravida see käib nii et kõigepealt puuritakse kolpa auk siis lastakse nõel siia sisse kuni striatumini välja naha alla pannakse pump ja iga päev tilgub paarkümmend mikrogrammi gdnfi inimesele striatumisse aga on kõrvalnähud on selge et võiks olla parem oluliselt efektiivsem loomulikult on gdnfiga seotud nii palju igasuguseid patendiküsimusi et ei saa teha need kes tahaks teha jne aga see on üks asi millega ma olen nüüd neli aastat tegelenud et leida mida oleks võimalik teha et parandada ravivõimalusi gdnfiga ja kui me nüüd vaataksime luubiga striatumisse sisse siis tõenäoliselt näeksime seda kui näiteks see neuriit tuleb siit keskajust et on dopamiini neuron ja neuriit ja jõuab striatumisse siis ta tõenäoliselt teeb kontakti ehk sünapsi sellise neuroniga mis toodab gdnfi sest sellele neuriidi otsale see gdnf väga meeldib ta teeb kontakti selle neuroniga ja teisega siin kes teeb gdnfi aga mitte sellega või sellega sest nemad gdnfi ei tooda ehk siis mis juhtub kui me lihtsalt süstime gdnfi striatumisse see lihtsalt vajub seal laiali kust siis see neuriit teab kellega ta peab selle kontakti tegema loomulikult ta ei tea tõenäoliselt tekib segadus ja sealt tuleb madal efektiivsus ja kõrvalefektid see on hüpotees see oli selle töö hüpotees ja mis ma üritasin teha on see et kas oleks võimalik leiutada mingi nipp kuidas tõsta gdnfi taset just nendes striatumi rakkudes mis seda niikuinii teevad ja paraja koguse õnnega ja nelja aasta tööga vastus on jah mul olid algselt selle kohta ka mõned slaidid aga ma olin sunnitud need välja võtma sest see töö ei ole veel publitseeritud ega patenteeritud ja kõne ülemusele ütles väga selge vastuse võta ära aga 
4
ma arvan et te näete enda ees üht jäägitut eurooptimisti mulle meeldib euroopa liit ja tema vabadused isegi siis kui eli eelarvest ei oleks mitte kunagi pudenenud ühtegi senti meie riigi arengu toetuseks ja te näete enda ees ka kohutavat eesti fänni tõelist eesti fänni selle põhjus on see et olen elanud pikki aastaid administratiivselt palju jõukamates tingimustes kus riigil on raha osutada teenust oma kodanikule ja ma võin öelda et kiirust ja painduvust ei saa rasvaga asendada aga vastupidi see mida tehakse siin eestis seda saab ja see on väga hea ma räägin teile täna avalikust teenusest avalik teenus ei ole igav avalik teenus on vähemasti osaliselt natuke solidaarne sellepärast on ta meie kõigi asi kui ta ei oleks solidaarne oleks ta üks tavaline teenus avalikul teenusel peab ideaaljuhul olema ka selge ja korralik eesmärk ja siis veel üks väga tähtis asi avalikku teenust tuleb osutada ainult nendele kellele seda on vaja ehk nii vähestele kui võimalik aga nii paljudele kui vajalik selline on üks korralik avalik teenus neid ei ole väga lihtne leida euroopa liidu eelarvest tuleb mulle pähe üks ja see on teadusrahastu seda raha jagatakse nendele kes on seda raha väärt ja selle otsuse teevad need kes on juba tõestanud et ka nemad on teaduses midagi väärt alati on tahtjaid rohkem kui on saajaid ja see tõstab veelgi tõenäosust et selle rahastu eesmärk saavutatakse euroopa teadusrahastu eesmärk on hoida euroopa teadus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline päris hea teenus võiks euroopa liidus olla ka piiriülene infrastruktuuri teenus aga seda ainult ühel tingimusel kui me vaatame tulevikust ja siis lahendame oma muresid olevikus kui me vaatame tulevikust siis saame talsinki tunneli või rail balticu aga kui me püüame lähtuda sellest mis on meil juba olemas ja ehitada piiriülest infrastruktuuri teenust siis me saame lihtsalt lapiteki me ei saa mitte midagi mida meil tegelikult vaja on eesti riigi eelarves ja ma usun et see on väga ebapopulaarne mida ma ütlen on üks paremaid teenuseid vähemasti kulu poole osas tulu poolel on puudusi möönan aga kulu poole osas on meie raviteenus võrreldes sellega mida saab mujal on see üks väga odavalt ja väga hästi korraldatud teenus aga milline on üks untsus avalik teenus üldiselt tunneb ta ära selle järgi et teda ei saa paremaks teha tuuni palju tahad üks selline on euroopa liidu ühtne põllumajanduspoliitika palju aastakümneid arvasid euroopa liidu liikmesriigid et minule see poliitika ei sobi aga kusagil peab olema see keegi kellele see sobib nad kahtlustasid et on see kellele ta sobib lõpuks said kõik aru et ei ole sellist piirkonda kellele euroopa põllumajanduspoliitika hästi sobiks ei olnudki siis tulid liikmesriigid kokku mõned aastad tagasi ja otsustasid et me teeme igaühele oma põllumajanduspoliitika 28 erinevat rippmenüüdest kokkupandud suurepärast põllumajanduspoliitikat mis tekitasid 28 erinevat turumoonutust enne oli meil üks nüüd 28 erinevat turumoonutust ja liikmesriikidel on pisike õigus läbi topup süsteemi enda eelarvele olulist kahju põhjustades mõningaid turumoonutusi enda jaoks neutraliseerida miks on ühtne põllumajanduspoliitika lootusetu avalik teenus sest sellel poliitikal ei ole eesmärki on kasutatud varustuskindlust peale sõjaaegade on muidugi väga populaarne rääkida tulupuudujäägist räägitakse tervishoiust räägitakse rohemajandusest räägitakse kliimakaitsest aga need kõik sõbrad need on ettekäänded see ei ole eesmärk sellel poliitikal ei ole eesmärki see tuleks kohe lõpetada aga ka täitsa hea avaliku teenuse võib tegelikult väga lihtsalt untsu keerata võin anda teile paar nõksu kuidas seda teha üks on osutada seda teenust ka nendele kel seda teenust tegelikult vaja ei ole see võib tunduda et mis siis ikka natuke loksub üle ääre näiteks euroopa liidu ühtekuuluvuspoliitika seda osutatakse kõikidele riikidele ka nendele kes on kõige jõukamad näiteks luksemburgile ka nemad saavad seda raha ja kasutavad läbi pika administratiivse ahela 10 eelarvest olukorras kus tegelikult kõik teavad et avalikku raha ei ole ja me tahaksime seda kokku hoida aga noh hea küll las ta loksub mis see siis ikka ei ole 90 läheb ju asja ette aga vat ei lähe sest kui teenust osutatakse laiemale ringile kui seda on vaja siis need kes jäävad nö põhjendatud saajate ringist välja nendele ei olnud ju vaja järelikult peame me nüüd lubama nendel teha selle rahaga midagi mis tundub neile vähemalt natukenegi kasulik ühtekuuluvuspoliitika on mõeldud selleks et aidata järele teha reforme teha odavamaks avalikku sektorit mitmekesistada majandust edendada majandust tõsta lisandväärtust aga netomaksjad riigid rikkad riigid nad teevad ju seda kõike ise mida nad vajalikuks peavad ja milles nende poliitikud suudavad kokku leppida olulised asjad on neil tehtud oma eelarvest ja mida nad teevad eli vahenditega nad ostavad kommi muud ei ole neil selle rahaga teha a vaat nüüd ongi et kui sa lubad osta kellelgi kommi ühtekuuluvusvahenditest sa ei saa keelata ka netosaajatel osta sedasama kommi kuigi nemad peaksid selle rahaga tegema reforme aga nad ei tee luksemburgil on ühtekuuluvus poliitikat vaja sama palju kui äripäeva rikaste topil on vaja lastetoetusi kas teile tuleb pähe mõni selline teenus eesti eelarvest samasugune mida osutatakse liiga paljudele inimestele ei tule väga hea sest kui kellelegi sellist mõtet üldse ei tule siis ma saan teiega jagada vähemasti mõnda nendest üks on kindlasti ka meie puhul see lastetoetus lastetoetus oleks väga hea teenus juhul kui seda osutataks vähemalt osaliselt mitte rahas vaid nt toidutalongides riidepoe talongides aga kas need meie hulgast kes saavad lastetoetust vaatamata sellele et nad jõuavad ise osta riideid ja toitu oleksid nõus et nad saavad toidupoe tšekke ei ole nad tahavad osta kommi eksju ja nii ei saa me ka nendele kel võibolla oleks vaja seda tuge teistmoodi seda raha anda teistmoodi anda asjas veel üks väga hea nõks on avalik teenus ära rikkuda surnuksreguleerimisega ma võtan jälle näite eli eelarvest see on ohutum siis keegi ei solvu eli eelarves on võimalus uurida miks langevad lapsed koolist varakult välja euroopa sotsiaalfond on valmis rahastama uuringuid et lapsed on tänavatel sest nende vanematel ei ole raha nad asuvad keskustest kaugel nad on sotsiaalselt keerulistest oludest pärit selle kõik lubab el oma kulu ja kirjadega välja uurida el on lubanud ka meil teha niisuguseid kulutusi et me oleme ehitanud ujulaid spordisaale aga mida el ei luba vaatamata sellele et ta on teinud ära kõik kulutused ja kogu eeltöö oma eelarvest ta ei luba osta nendele lastele oma eelarvest ujulapileteid ega maksta nende treeneritele palka see on rangelt keelatud come on el sa tegid kõik ära sa kandsid absoluutselt kõik kulud teenust ei ole erakordselt halb lugu kõik need teenused mis on mõeldud tööturu toetamiseks aga mõeldud sihtgrupile mis on väga kitsas nt maal elavad alla 35aastased vähemalt 3 last kasvatavad üksikemad on väga halvad sellepärast et bussid peavad sõitma sadu kilomeetreid et tuua ühte tuppa kokku piisavas koguses sihtgrupile vastavaid töötuid need kõik on näited sellest kuidas teenus on reguleeritud surnuks viisakusest ma ei too ühtegi näidet eestist miks see niimoodi on tavaliselt öeldakse et raha ei ole ma arvan et minu eelnev jutt näitab et see ei ole raha mida ei ole see mida tegelikult tihtipeale ei ole on järjekindlus ja julgus öelda et ma teen midagi kellelegi ja kellelegi teisele ma seda ei tee või et ma olen teinud see poliitika on oma eesmärgi täitnud ma enam seda asja ei tee elis kehtib üks oluline põhimõte see on subsidiaarsuspõhimõte see tähendab seda et me ei tee asju eli eelarvest mida liikmesriigid võivad teha vabalt üksinda kui nüüd sellest põhimõttest kinni peetaks igal tasandil mitte ainult poliitika planeerimisel vaid ka eelarve kujundamisel kas meil siis oleks seda ujulaprobleemi mis te arvate ei oleks meil ei oleks ujulaprobleemi sest ujulat ei oleks ei ole võimalik ette kujutada et ilma eli sekkumiseta ei saa ehitada eestis kuskile külla ujulat seda lihtsalt ei oleks teine väga oluline eli põhimõte on see et me ei toeta vastastikku üksteise eelarvekulutusi sellest süsteemist niimoodi tagantuksest mööda hiilimiseks on mõeldud kogu see ümbrikute süsteem ühtekuuluvuspoliitikas vaesemad saavad paksema ümbriku ja rikkamad saavad õhukese ümbriku kui see ei ole ümberjaotamine siis mis see on aga vaat kuna meil on see põhimõte et me eelarvet ei toeta siis me ei maksagi neile treeneritele palka ja ei osta neid ujulapileteid neile noortele kellest me rääkisime sest meil on põhimõte ja mingil hetkel me teda ikka alati rakendame soovitavalt siis kui raha on juba läinud mitte enne ikka siis ei ole mõtet kritiseerida kui sa ei ütle mida teha ma arvan et on väljapääs me peame leppima sellega et see mida ma praegu rääkisin on põhimõtteliselt silmakirjalik ja silmakirjalikkus ei ole kasulik see on see mis tekitab suuri pealkirju kuidas poliitika on rahvast võõrandunud kuidas keegi ei saa aru miks midagi tehakse silmakirjalikkusega jääb lihtsalt vahele jääb vahele ametnik ja jääb vahele poliitik ma arvan et 21 sajand kus meil on väga palju vaba sektorit ja me oleme õppinud usaldama erasektorit võiks palju rohkem avalikke teenuseid osutada just teised sektorid tavaliselt ütleb paadunud ametnik selle peale et ei nii ei saa sest nad on nii volatiivsed täna on homme ei ole kust ma tean mis edasi saab vaadake priitahtlikke pritsimehi terve 20 sajandi jooksul euroopas on nad tegutsenud kasvatanud omale järelekasvu putitanud oma autosid ostnud uusi autosid kõik toimib aastakümneid ei mingit volatiilsust märksa vähem volatiilsust kui kõik võimalikud avaliku sektori reformid ja isegi kui seda volatiilsust on see ei ole halb see võib olla väga hea sest tegelikult maailm meie ümber muutub hästi kiiresti ja kui vabasektor on kaotanud huvi osutada mingit avalikku teenust siis me peame aru saama miks võimalik et see teenus sai ära osutatud seda sihtgruppi enam ei ole ja on vaja disainida uus teenus ongi aeg julgelt seista ja öelda et jah ma enam seda teenust nendele inimestele siin ja praegu ei osuta on midagi paremat kusagil mujal ja me teeme seda õigustatud ootuste põhimõte ei ole üldsegi hea õigustus jätkata selle tegemist mida enam ei oleks vaja teha lihtsus avaliku teenuse juures ei ole samuti õigustus väga lihtne on sünniregistri järgi maksta lastetoetusi see on ka mugav sest teistsugune lähenemine võib solvata sihtgruppi kuidas sa ütled inimestele et me ei anna sulle raha me anname sulle talonge veel hullem kuidas sa ütled et las kohaliku omavalitsuse sotstöötaja otsustab seda kellele antakse raha ja kellele antakse talonge jube ebamugav ei taha teha aga see ei ole õigustus täna ei ole meil õhuke riik vastupidi 21 sajandi arusaam on see et riik on väga paks me kõik oleme riik viimane kui üks meist mtü mondo on riik lastehaiglate toetusfondid on riik vähiravifond kingitud elu on kindlasti riik lugemiskoerad on riik haiglakoerad on riik piirivalvekoerad on riik ma arvan sellega olekski sobilik lõpetada kui avalikul teenusel on selge eesmärk ja me teame miks kellele kuna ja kuidas me seda osutame siis osutajaks võib olla kasvõi koer tänan tähelepanu eest 
5
viimasel ajal on mu tutvusringkonnas üsna tihti jutt läinud sellele et mida siis teha mida siis teha kui venelased tulevad tõepoolest mõni plaanib purjekaga üle mere sõita ja rootsis näiteks korteri üürida mõni astub kaitseliitu või vabatahtlikuna kaitseväkke mõni võtab lapsed ja kolib maale suvilasse või metsa kus oleks oma puupliit ja oma pumbakaev arutatakse et ei tea kas peaksime sel aastal ise ka talvekartulid maha panema praegu vist on veel aeg panna kartuleid maha tegelikult on üle poole eesti elanikest mures oma julgeoleku pärast ja hüppeliselt on kasvanud inimeste hulk kes usuvad et lähitulevikus toimub eesti vastu mõni sõjaline rünnak päris tõsine asi aga tegelikult mis siis tegelikult on juhtunud viimase paari kuu jooksul ukrainas riigis mis piirneb nelja nato ja euroopa liidu liikmega olgu nad siinkohal äranimetatud poola slovakkia ungari rumeenia riigis mis ei olegi eestist nii kaugel tean omast käest autoga ühe väga pika päevateekonna kaugusel ja kuidas ukrainas ja venemaal toimuv kõik mõjutab euroopa julgeolekut ja mis kõige tähtsam millised on selle järeldused eestile ja veelgi enam mida me ise saame enda julgeolekuks ära teha põhjust ju muretsemiseks on eriti kõigil neil kes vaatavad rahvusvahelisi uudiseid sest vene väed hõivasid krimmi ladusalt veretult ja erakordselt kiirelt 26 veebruaril pärast mustal merel õppuse andmise käsku hõivas venemaa 20 tunni jooksul koos 150 eriväelasega kolm strateegilist objekti krimmi parlamendihoone sevastoopoli ja simferoopoli lennujaamad 40 tunni möödudes oli krimmi kohale toimetatud veel umbes 2200 eriüksuslast ja õhudessantväelast 1 märtsil pöördus krimmi esindaja vene presidendi poole palvega niiöelda taastada rahu samal päeval kiitis vene föderatsioon ühehäälselt heaks putini otsuse kasutada sõjalist jõudu kogu ukrainas järgmisel päeval algas krimmi sõjaväeosade blokeerimine ukraina väeosade blokeerimine krimmis ja üldkokkuvõttes saavutati sõjaline võit krimmis vähem kui nädalaga olukord idaukrainas on ka praegu vägagi pingeline ning uudised venemaalt teevad samuti murelikuks tähelepanuväärne on siin minu meelest putini kõne vene riigiduumas 18 märtsil kus ta mängis põhiliselt kolmel väga emotsionaalsel teesil esiteks ütles ta seda et venemaad on aastasadu alandatud suur alanduse hetk oli nsvliidu lagunemine nüüd on aga venemaa tugev ja saab selle ebaõigluse likvideerida teine tees oli et revolutsioon ukrainas ehk maidan oli järjekordne lääneriikide vandenõu venemaa vastu see oli viimane piisk vene kannatuste karikasse kolmandaks krimmi annekteerimine vene koosseisu oli asjade loomulik käik ja igati õigustatud sest krimmil on venemaa jaoks ajalooline tähtsus ja samuti toetab sellist sammu vene avalik arvamus kuulsin et mõni päev pärast seda kõnet kogunesid euroopa liidus brüsselis euroopa liidu riigipead ja vahetati muljeid tšehhide jaoks meenutas see kõne 1968 aastat ungarlastele meenutas see 1956 aastat tõsiseks võttis see kõiki eriti neid kes nagu eesti riik asuvad aladel mis on kunagi kuulunud tsaarivenemaa koosseisu ja kus elab nüüd suur vene vähemus mitte miski selles vene riigipea kõnes ei viidanud sellele et krimmiga asi piirdubki vastupidi rõhk oli sellel et ta kavatseb ka edaspidi ellu viia oma poliitikat samadest põhimõtetest lähtuvalt krimmi hõivamise järel on toetus putinile kasvanud massiivseks 82 toetatakse ennekõike tema missiooni äratada vene rahvuslik uhkus kohati võtab see päris ektreemse mõõtme nagu vene riigitelevisiooni saatejuhi jevgeni kisseljovi avaldus märtsis et venemaa on ainus riik mis suudab muuta ameerika ühendriigid radioaktiivseks tuhaks pidepunktidena vene ühiskonna mobiliseerimiseks ja muutmiseks kasutatakse erinevaid seadusi mida vene duuma üksteise järel välja sülgab olles seega rahvasuus saanud nimetuse hull printer näiteks vene kodakondsuse vormistamine lihtsustatud korras või välisagentide seadus mille abil on võimalik igat vabaühendust mis välismaalt raha saab välisagendiks tembeldada või terrorismivastane seadus mis lubab vene blogijaid süüdi mõista juhul kui nende poolt kirjutatu internetis ähvardab riigi julgeolekut läänes on ikka proovitud ja proovitakse mõista kremli tegutsemist aga mis oleks kui saksa riigitelevisioonis saatejuht räägiks naaberriigi tuhastamisest või kui saksa televisioon näiteks lastesaadet kus kaisuloomad valmistuvad sõjaks või saksamaad juhiks gestapo koolitusega inimesed see paneb mõtlema vahekokkuvõttena ma ütleksin et praegune olukord rahvusvahelises pildis on nagu maavärin oli peatõuge aga järeltõuked veel kestavad ja tegelikult võib neid veelgi esineda aga siiski milliseid järeldusi me venemaal ja ukrainas toimuvast saaksime teha euroopa julgeoleku jaoks on selge et see mis seal praegu toimub mõjutab kogu euroopa julgeolekustruktuuri külma sõja järgne rahu ja heaolu on läbi vanamoodne jõupoliitika on tagasi dekoratsioonid on langenud moskva eesmärk on taaskehtestada vene mõjusfäärid euroopas ja taastada srü euraasia liidu vormis see on uus normaalsus ja ma arvan et see jääb meiega päris kauaks ilmseks aastateks aga ma püüan minna konkreetsemaks ukraina kriis mõjutab esiteks muidugi ukrainat ennast tema piire riigikorda valitsemistava välis ja julgeolekupoliitikate valikuid või nende puudumist ja rahvuslikku iseloomu muidugi ka 1820 veebruaril maidanil kiievis hukkus taevane sadakond nädal tagasi odessas puhkes vägivald põles ametiühingute maja hukkusid veel kümned ja kümned ma arvan et sellised asjad jätavad päris sügava armi ukraina rahvuslikku mällu mis sest kõigest saab kas idaukraina võetakse venemaa poolt üle või viib venemaa tegelikult ka oma väed piiri tagant minema mis on ukrainale parem kas föderaliseerumine killustumine ja korruptsioon või riigi tükeldamine häid valikuid nagu polekski kas ukraina üldse jätkab riigina kõige rohkem oleks seal praegu vaja kodurahu et ühiskonda lepitada aga kahjuks ma ei näe et see rahu sinna tuleks lähemal ajal kahjuks teiseks mõjutab toimuv muidugi venemaad tema piire riigikorda välispoliitilist iseloomu mõjutab vene opositsiooni nendest on saamas dissidendid ja lindpriid keda võib oma koduhoovis läbi peksta võimude vaiksel heakskiitmisel kahjuks mis venemaast saab optimistid märgivad et putinit ümbritsevad ainult sellised inimesed kes mõtlevad suure juhiga ühtemoodi ja et varem või hiljem tehakse valearvestus pessimistid ütlevad jälle et natsionalism venemaal ei ole midagi uut ja et režiimi agressiivsus võib veel pikka aega kesta igal juhul on minu arust huvitav et venemaa peab oma sparringupartneriks lääneriike mitte aasiat et kreml tahab läänega läbi rääkida seda on viimastestki uudistest näha see annab pisutki lootust kolmandaks mõjutab toimuv kriis kogu ülejäänud postnõukogude ruumi see tähendab gruusiat ja moldovat kes üritavad euroopa liiduga assotsiatsioonilepinguid sõlmida ja vaatavad ilmselt huviga kuidas euroopal õnnestub euroopalikke valikuid kaitsta oma naabruskonnas ja neljandaks mõjutab ukrainas toimuv kriis ka läänt ennast lääne ja venemaa suhted on liikunud uutele alustele kas euroopa liit tervikuna ja selle suuremad liikmesriigid hakkavad tajuma vene ohtu teisiti kui seni briti tuntud kaitseuuringute mõttekoja rusi direktor jonathan eyal on öelnud balti riikidele viidates et arvasime et olete vene ohu osas paranoilised aga nüüd näeme et teil on õigus aga mida meie balti riigid selle õigusega pihta hakkame ehk teisisõnu kuhu me tahame et euroopa liidu uus venepoliitika välja jõuaks ma arvan et meie eesmärgiks peaks olema see et euroopa liit ja nato jääksid kindlameelseks ja annaksid venemaa liidritele märku et nende tegude hinnaks on poliitiline majanduslik ja sotsiaalne isolatsioon rääkides veel kriisi mõjudest euroopale ja usale on oluliseks märksõnaks uues olukorras sõjaline heidutus see peab olema veenev ja konkreetne heidutus on olnud nato üheks põhimõtteks selle organisatsiooni loomisest saadik 1949 aastal heidutuse eesmärk on see et potentsiaalne vastane loobuks juba eos ründamise mõttest et vastane mõistaks et riskid mis ta võtab kui ründab mõnd nato liikmesriiki isegi kui see liikmesriik on väga väike isegi kui sel liikmesriigil puudub enda õhuvägi ja isegi kui rünnatakse ainult natukene minnakse näiteks sõjamasinatega 30 kilomeetrit üle nato piiririigi piiri siis heidutus tähendab et sellega riskitakse et terve see tohutu nato sõjamoolok pöördub selle ühe agressori vastu ja tõepoolest pöördub ja tulistab aga võibolla hoopis tiibrakketidest hoopis agressorriigi sõjalisi baase võibolla kuskil arhangelskis või murmanskis ühesõnaga heidutus tähendab seda et igaüks kes plaanib kurja nato liikmesriigi vastu mõistab juba ette et agressiooni riskid ei tasu ennast ära heidutuse üheks osaks on ka nato nähtav ja pikaajaline sõjaline kohaolek balti riikides usa 173 õhudessantbrigaad saatis eelmisel nädalal ühe kompanii eestisse lätti leetu ja poola samuti maandusid eelmisel nädalal neli taani hävitajat ämaris kõik see on osa nato sõjalise heidutuse plaanist selles suhtes on moskva kaotanud niiöelda diplomaatilise lahingu hoida nato sõjaline infrastruktuur oma piiridest eemal nato on tegelikult tänu putinile saanud täiesti uue hingamise ma nägin seda ise täna hommikul nato suursaadikud on tallinnas kogunenud ja arutavad nato tulevikku ja seda ei näinud kreml oma samme tehes päris kindlasti mitte ette ja viimaks ukraina kriisi mõjud eestile uus julgeolekupoliitiline normaalsus nõuab meilt ka uut tüüpi mõtlemist peaksime mõtlema et mida me saame oma julgeoleku heaks ära teha ja ma arvan et võtmesõna on siin ennetavad tegevused toon välja kuus punkti esiteks eelhoiatus see tähendab et luureteenistustel kes on meie silmad ja kõrvad osakaal riigi kaitses peale krimmi on senisest veelgi tähtsam mida varem me saame aimu vastase kavatsustest seda rohkem on meil aega ja valikuid reageerimiseks aga teiseks on muidugi oluline et oleks teada kes otsustab et pilt on piisavalt ohtlik ja et riik peab midagi tegema hakkama selleks et oleks julgust otsustada peavad otsustamismehhanismid olema üheselt selged ja kokkuharjutatud peaksid toimuma regulaarsed õppused riigi juhtkonnale ja juhtivametnikele kolmandaks on tähtis suurendada eesti kaitsevõimet kaitsevägi peab olema kiiresti reageeriv ja suure tulejõuga kasu on meil vaid nendest üksustest millel on väljaõpetatud sõdurid ja ettenähtud varustus ja relvastus üsna loogiline õnneks näebki praegune 10aastane arengukava kõike seda ette aga arengule seavad piirid raha ja eelarve muidugi ja neljandaks sõltubki meie heidutus ennekõike meist endist sest võibolla on 2 kaitsekulutusteks liiga vähe tõepoolest kõik asjad mida me vajame oma kaitseks ja mis kuuluvad näiteks siseministeeriumi või majandusministeeriumi haldusalasse tegelikult ei mahugi nato 2 definitsiooni alla ukraina kriis on esitanud uusi nõudmisi meie sisejulgeolekule riigikaitse see ei ole ainult sõjavägi nagu toimuvast on näha ei ole riigi osade ülevõtmiseks vaja tingimata sõda kuulutada kui krimmi stsenaarium peaks juhtuma eestis siis on kriisi algfaasis tähtis roll just julgeolekuasutustel politseil ja piirivalvel seega ma arvan et riigi kulutused sisejulgeolekule ei tohiks mingil juhul kahaneda aga võibolla võiksid isegi suureneda viiendaks peaksime parandama oma suutlikkust infosõjaga rinda pista sest niikaua kui moskva eitab oma vägede tegutsemist teise riigi territooriumil saavad lääneliitlased soovi korral öelda et tegu on rünnatava riigi sisekonfliktiga see on teie siseasi meie ei saa siin midagi teha öeldakse sellepärast on meie endi huvides et nii praegu ukrainas kui vajadusel eestis nimetatakse asju õigete nimedega et eriüksuslased on eriüksuslased ja mitte mingid rohelised mehikesed kriisi ajal ma arvan peab info juhtimine olema koordineeritud ja koondatud ühte kohta kuuendaks ühiskonna sidusus eesti on väike riik ja inimestevahelistel suhetel on siin tähtsam roll kui mõnes suures riigis ma arvan et igal eesti elanikul kes seda tahab peab olema vaba voli jääda venelaseks valgevenelaseks või ukrainlaseks või kelleks iganes lojaalsus riigile taandub lihtsatele asjadele kus ma tahan et mu lapsed üles kasvaksid ja ma arvan et eestil ei ole siin palju häbeneda usun et korraldaksime täna näiteks rahvaküsitluse siis sõltumata rahvusest tahetakse elada eestis mitte venemaal erinevad ilmselt arvamused selles osas millises eestis me tahame elada ja siingi meenub üksjagu positiivset näiteks eestivenelaste memorandum 14 algatus mis mõistab hukka kolmandate riikide sekkumise eesti siseasjadesse või linnalabori algatus lasnaidee lasnamäe normaalsemaks elukeskkonnaks muutmiseks need on igati toredad asjad aga ma arvan et saaks veelgi ära teha sest paljud asjad mis eestivenelaste hoiakuid negatiivseks muudavad on seotud meie riigi kafkaliku bürokraatiaga mis tegelikult meid endid ka närvi ajab näiteks võiks muuta kodakondsuse seadust inimlikumaks õnneks ühtteist on juba plaanis lastele hakatakse andma automaatselt kodakondsust üle 65aastased ei pea tegema kirjalikku keeletesti ja alaealistelt ei võeta kodakondsust ära aga veel keeletesti ettevalmistuskursused on kallid 300400 eurot selle asemel võiks pakkuda kõigile tasuta eesti keele õpet võiks suurendada võimalusi õppida ja praktiseerida eesti keelt vahetus eestikeelses keskkonnas aga samuti ka vene keelt võiks suunata näiteks kes tahavad kalamaja hipsterid narva vene keelt praktiseerima üleüldse võiks rohkem tutvustada idavirumaa elu ja võimalusi võiksime näiteks kõik koos anda hooandjas hoogu et ehitada narvas lastele karussell mida seal siiamaani ei ole ja kokkuvõtteks kas eesti olukord on kindel olukord meie ümber on muutunud aga mina arvan et meie julgeolekuga on kõik hästi ja eesti on endiselt hea riik kus elada ja lapsi kasvatada hea riik kõigile kes siin elavad meie julgeolek on päris paljuski ka meie endi kätes ma arvan et me ei tohiks lasta seda kriisi raisku minna vaid kasutada seda ära et pöörata tähelepanu vajalikule ja mida vaja seda muuta ja paremaks teha seda ma peamiselt tahtsingi öelda ja siis veel muidugi veel seda et argielu läheb niikuinii edasi nii et kes saab võiks ikka kartulid maha panna 
6
ma alustan küsimusega kas te oskate öelda mis on maailma suurim vähemus ma võin vihjeks öelda et see on 15 kogu maailma rahvastikust ma võin vihjeks öelda et see number kasvab see ei ole kivisse raiutud see number kasvab sest rahvastik vananeb see number kasvab sest meil on sõjad arengumaades kehv arstiabi see number pidevalt kasvab need on erivajadusega inimesed 35 aastat tagasi me ei osanud ette ennustada et 2015 on meil erivadesega inimesi maailmas 15 kogu elanikkonnast see on väga suur arv üks biljon üks miljard ma olen ise vabatahtlik olnud aastaid just erivajadusega inimestele ja ma näen lähedalt kui keeruline ja raske on nende inimeste elu ma näen seda kui keeruline on neil toime tulla nii lihtsate asjadega mis meile kellel ei ole mingisuguseid erivajadusi tundub nii loomulik ma näen seda kui vähe on raha sotsiaalhoolekandesüsteemis nad ei saa hakkama neil on vägaväga raske ma toon teile ühe näite oma hea sõbrast tomist tal on raskemat sorti puue ta vajab sisuliselt abi kõigis oma igapäevategevustes ta vajab abi söömisel joomisel riidesse panemisel ukse lukku keeramisel kõiges riigi poolt on talle määratud 30 tunni jagu kuus isikliku abistaja teenust 33 tundi see on ilmselgelt liiga vähe aga see ei ole kõige suurem probleem ta peab leidma ka ise selle isikliku abistaja kes tuleks teda abistama 232 euro eest tunnis miinus maksud sisuliselt on tal vaja leida hea südamega inimene kellele ta saab tasuda bussipileti tallinnas on õnneks ühistransport tasuta aga tal on vaja väga suurt tugivõrgustikku enda ümber et hakkama saada et leida neid inimesi kes sellise väikse raha eest on nõus teda abistama tal on väga raske oma eluga toime tulla ja need toetused riiklikud toetused on vägaväga väikesed aga ma ei tulnud siia rääkima sellest et need toetused on väikesed ja et peaksime neid toetusi suurendama sest suuremad toetused tähendavad ka suuremaid makse ja ma usun et keegi meist ei soovi maksta suuremaid makse ma räägin veel ühe loo oma heast sõbrast jürist kes on samuti ratastoolis elektriratastoolis ta vajab abi veel rohkem kui tom sest tom sai vähemalt ise käia tema ei saa ka ise käia ja ma toon teile näite sellest kuidas sellest vähest toetusraha kasutatakse väga ebaefektiivselt kuidas seda sisuliselt raisatakse ja see on lausrumalus jüri saab iga kuu 160 euro eest kasutada invataksot ühte kindlaks määratud firmat mis on siis riigi poolt määratud mida ta peab kasutama ta saab teha maksimaalselt neli sõitu ja ta saab seda teha tallinnas kui ta suvekuudel viibib maal ema juures siis ta ei saa edasi kanda seda summat talvekuudesse sest ta peab selle ära kasutama selle kuu sees ta ei saa hoida seda transporditoetust talvekuudeks kui tal oleks seda palju rohkem vaja sest ta ei taha külmetada bussipeatuses ja tal oleks palju rohkem seda vaja talvekuudel aga ta ei saa seda teha see on minu meelest väga väga ebaefektiivne ma ise kasutan oma igapäeva elus väga palju näiteks takso äppi taxify'd mis on alandanud minu taksokulutusi märgatavalt sest ma saan ise valida omale kõige sobivama ja odavama pakkuja ja ma saan kokku hoida aga erivajadusega inimene seda teha ei saa selle toetusega kasutada seda ise nii targalt kui ta oskab see ei ole võimalik ta peab kasutama kõige kallimat firmat hetkel süsteem on ebaefektiivne see ei täida oma eesmärki see ei abista erivajadustega inimesi see ei ole jätkusuutlik passiivsete toetustega me ei ole tulevikus jätkusuutlikud sest erivajadustega inimeste arv aina kasvab neid inimesi kes praeguse süsteemi järgi saavad toetusi passiivsed toetusi nende inimeste arv kasvab töötegijate arv väheneb midagi peab muutuma ja ometigi on eesti väga jätkusuutlik innovatiivne ja äge hoopis ühes teises sektoris startupi maailmas eesti riik eesti startupid on toonud selle aastal on suutnud sisse tuua rohkem raha ühe elaniku kohta kui enamus euroopa riike euroopa riikide startup'e ühendatud kuningriikide järel oleme selles osas teisel kohal esimesel kohal oleme me lausa selles et eestis on kõige rohkem startup'e ühe elaniku kohta ma käisin paar päeva tagasi slushil mis on helsingis toimuv põhjamaade suurim startup konverents ja ma pean tunnistama et oli äärmselt uhke olla seal eestlane seal oli suur eesti boks kus olid eesti startupid eestonia eresidentsus kui ma rääkisin investoritega või teiste startupidega siis kõik teadsid eestit oo jaa loomulikult te olete see äge riik teie pretsident just räägib lava peal jaa nii vahva õudselt tore oli ja see on väga äge ja minu mõte on see et tegelikult kuna me oleme startupidega suutnud lahendada palju olulisi probleeme siis me võiksime seda mõttemaailma ja seda innovaatilisust tuua ka sotsiaalhoolekandesse me oleme lahendanud probleeme nagu kallid rahvusvahelised kõned tasuta internetikõnedega skype me oleme lahendanud probleemi et rahvusvahelised maksed olid väga kallid ja pankade vahelised hinnakirjad müstilised meil on transferwise meil on probleemi sotsiaalhoolekandes toome sinna seda innovaatilist lähenemist ja lahendame seal neid probleeme ka startupidega ettevõtetega seal slushin kohtusin ma ka ühe väga huvitava investoriga kes on käinud mentordamas aafrikas inimesi ja tema juurde tuli seal ükskord üks naisterahvas kes ütles et ma tahan teha midagi head ma tahan anda inimestele ma tahan head teha ma tahan neid aidata ma tahan luua heategevusfondi see investor kuulas mõtles ütles et no jaa sa pead vist olema väga rikas ei mul ei ole üldse raha aga kui sa teed heategevust või kui sa teed heategevusfondi siis sa aitad neid inimesi ühe korra kaks korda aasta aga mis edasi kui sa tahad teha tõeliselt head hakka ettevõtjaks loo töökohti anna neile tööd ja sa muudad nende elu muudame maailma muudame maailma et me võimaldame inimestel olla aktiivsemad mitte saada passiivset abi mis ei ole jätkusuutlik me ei suuda seda sama mudelit jatkata vaid et aitame neil olla aktiivsemad abistame neid selles toetame ettevõtlust toetame sotsiaalset ettevõtlust toetame jätkusuutliku ettevõtlust ettevõtlust üldjoontes näiteks teeme eestisse erivajadustega inimeste tugikeskkonna ja võtame kasutusele personaalse rahastuse süsteemi laseme inimestel ise otsustada kuidas nad seda väikest riigi toetust kasutada saavad teeme nii et jüri saab valida sellelt platvormilt ise omale kõige sobivama ja odavama takso teenuse pakkuja et jüri saaks kasutada selle toetuse kasutamiseks taxify'd et saaks teha nelja sõidu asemel kuus kuusteist sõitu kuus sellel kuul kui ta seda vajab mitte iga kuu teeme nii et tom saaks leida sealt keskkonnast endale lihtsalt abistaja kes on sümboolse raha eest nöus tulema ja teda aitama see võib olla kõrval maja pensionär see võib olla üliõpilane kes on hea meelega nõus aitama tomi riidesse ja saab kaks eurot lõuna raha ühendame neid inimesi omavahel sest koos oleme me tugevamad koos saame me toetada üksteist paremini anname üksteisele võimaluse teenida anname rohkematele inimestele võimaluse olla seotud anname neile võimaluse olla aktiivsed mitte passiivsed abisaajad vaid aktiivsed ühiskonnas osalejad ja aktiivsed ühiskonnale andjad ja teeme seda nüüd sest kui te arvate et see erivajadustega inimeste teema ei puuduta teid siis te eksite väga rängalt sest varem või hiljem oleme me kõik erivajadustega inimesed sest vananedes meil tingimata või üldjuhul tekivad mingisugused erivajadused ja selleks et meie siin saaksime hästi mõnusalt vananeda kindlalt muretsemata aktiivselt siis me peame seda süsteemi muutma täna mitte homme sest siis on liiga hilja aitäh