diff --git "a/generated_predictions.txt" "b/generated_predictions.txt" deleted file mode 100644--- "a/generated_predictions.txt" +++ /dev/null @@ -1,13307 +0,0 @@ -imisebentiluhlolo lehlelekile yethemu -fundza inkhulumo kulelo nalelo cembu ubute kutsi kungani bakhetse leyo mbono -uma ngabe umkhandlu uphikisa lomtsetfosivivinyo, nobe uma ngabe umkhandlu wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe wavelonkhe -luhlangotsi lolubalulekile lwalelisu kukhutsata kutfutfukiswa kwemakhophelethivi ngekulungisa ngemphumelelo letinsayeya. -sihlalo we-salga, kanye nabo bonkhe baholi bahulumende wasekhaya ; -tinhlawulo, tinhlawulo kanye nekulahlekelwa yimarisithi lephocelelekile lephocelelwe yinkantolo noma umtimba webulungisa. -kuphatfwaleligatja liniketa kwakhiwa kwenchubomgomo kanye nekuphatfwa kwetimali lokuvakalako kwelitiko. -akekho umuntfu longatsikameta noma asebentise kabi noma nguyiphi intfo leniketiwe ngenhloso yetemphilo nekuphepha. -luhlelo lwamasipala lwekutfutfukisa lolubumbene -iyunithi yenchubomgomo yekutsenga imphahla inemsebenti wekwetfula imigomosisekelo yemasu ekutfola kuyo yonkhe imikhakha yahulumende. -imikhawulo yemanti itawuhlala idzimate emadamu agcwalise kufika ku-% wemtsamo wayo. -emathulusi emtsetfo langemashumi lamabili nesiphohlongo ekulondvolota imvelo akhona ezingeni lesifundza. -vukuzenzele unnamed hulumende utinikele ekubekeni bantfu embili, futsi unikete emalanga langu- kuphetsa luhlelo lwekumbandzakanya yonkhe imikhakha yemmango ekukhuliseni umnotfo waseningizimu afrika, kudala imisebenti kanye nekulwa nendlala. -iniketa inkhomba yetimo temvula ngekota yekubamba lokususelwa ekwabiweni kwemvula ngekwemlandvo. -kunemafomu latsite labekiwe esikhatsi lesifishane nalesidze selivu yekungakhoni kusebenta, ngalokufanako. -inkhokhelo yalomsebenti ingentiwa ngelisheke lasebhange lelicinisekisiwe nobe ngemyalo wetimali lovuna khomishana wavelonkhe weluphiko lwemisebenti yemaphoyisa aseningizimu afrika. -kwekugcina, kusebenta njengesisekelo sekuzuza tinkhulumiswano letisebentako tekutsi kungatfolwa njani imiphumela letfutfukile ngekuhlanganyela kwebanikeli kulenchubo yelwabiwomali. -dizayina ubuye ugcine luhlelo lwekuphatsa loluhlelekile lwelihhovisi. -chaza kutsi emacembu kumele acabange ngamasipala labayetayele naye bese asungula ibhajethi yekusebenta yamasipala lonemcondvo. -indvuna yetekuchumana netebucwepheshe bedijithali khumbudzo ntshavheni utawubamba umhlangano nebetindzaba kusasa kute anikete imininingwane leyengetiwe. -lucwaningo lwetemphilo nekuphepha -kodvwa, lesibhedlela besinebasebenti labatsite labaceceshwe kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo. -ikhabhinethi itfole umhlangano lomayelana netintfutfuko mayelana netindzaba tekuhwebelana yaphindze futsi yacaphela kutsi ngenyanga yendlovulenkhulu, samba semkhicito waseningizimu afrika lotfunyelwa emaveni angaphandle wabuye futsi wenta kutsi kube netigidzigidzi letinge-r -loku kucinisa tinhlelo tahulumende kanye nemitamo lehlose kugcina kuthula kanye nekutinta kulelive. -kunetintfo letinyenti letehlukene letingabanga kuhlaselwa sifuba semoya. -tinchubo teluhlolokulinganisa letifaka konkhe naletifanele kufanele tibekwe kute kwentiwe ncono kucinisekisa lizinganhle lato tonkhe tifundvo teluhlolo. -ikhabhinethi idvumisa umsebenti wekhomishini yelukhetfo letimele, futsi imema bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi basebentise lilungelo labo lentsandvo yelinyenti lekuvota, lokwenteke ngenca yemzabalazo wetfu wenkhululeko nentsandvo yelinyenti. -tintfo tekusebenta letiphephile tibhalwa kumathulusi ekuphakamisa. -utawati njani kutsi unekholesteroli lephakeme? -lemodeli leyemukelwe yipain kute kukhutsatwe emakhophelethivi ngulenye leholwa ngumbuso. -lesakhiwo sisekelo sekwakhiwa kweliphakelotimali nenchubo yekulungiselela mayelana nemiholo nemiholo. -buchwepheshe belwatiso netekuchumana benta indlela lensha yekusebenta lokungaba khonaekwetfulwa nge-elekthroniki kwemikhicito yekugcina noma yemikhicito lesemkhatsini. -kodvwa, kuyakhutsata kubona kutsi tento letinjalo tekulahla tibi ngalokungekho emtsetfweni tiyabikwa njalo. -kubekwa etikhundlenikutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni. -umtsetfo welilungelombhalo, kanye nemtsetfo wekuvikelwa kwebadlali, sewundlulelwe sikhatsi kantsi awucabangeli tintfutfuko ezingeni lemave lamanyenti futsi awubukani netindzaba letiphatselene nedijithali. -m kukhangisa nekutsenga betindzaba a ) kushicilelwa b ) tikhangiso tekusakata netinhlelo c ) imisebenti yekukhangisa nekusabalalisa d ) imibiko yekutsenga betindzaba e ) imifanekisomcondvo yetitfombe nemavidiyo. -ngekusebentisana nahulumende nemimango, singacedza lokubhebhetseka kwebugebengu, futsi sakhe simondzawo lesiphephile nalesinekuthula emimangweni yetfu lesifanele kutjala timali. -kuphatsa kwangekhatsi nangaphandle kanye nemitsetfotimiso kutawulandzela loko lokubekwe kumitsetfo yenkampani. -basebenti lababili bahambele sifundvo semakhono ebafundzisi kute bacinisekise kuba baceceshi. -ngaphandle kwemisebenti nemandla lekukhulunywa ngayo kulomtsetfo nakuletinye tindzawo kulemitsetfo, sisebenti lesigunyatiwe singenta loku lokulandzelako macondzana netekutfutsa emigwacweni -asente loku dvweba sitfombe semndeni wakho. -kunetinhlobo letehlukene tekuhlukunyetwa bantfu labagugile labahlukunyetwa ngato. -lapho umtfwalo wekugcina mayelana nekusungula emandla ekusebenta usemtsetfweni, nanoma kunjalo, akukacaci kutsi inko emkhatsini webalawuli ingasombulula ngalokuphelele tindzaba temandla ekusebenta letinjalo njengoba kungavela. -ucelwa kutsi ucaphele kutsi lolwatiso loluniketwa bochwepheshe betfu lababhalisiwe betemphilo lwetinhloso tetemfundvo, tekuchumana kanye nelwatiso kuphela futsi alukentelwa kuvala noma kumela teluleko tetekwelashwa noma kwelashwa. -umuntfu longaphandle kwetemisebenti -luhlelo lweliviki lekugcila kutimbizo lutawutfolakala ku: webtokeningizimu afrika yemukela inyanga yavelonkhe yekwatisa ngemalungelo alabakhubatekile ngaphasi kwengcikitsi letsi: “bantfu labaphila nekukhubateka - labangenele tifundvo ngalokulinganako ekwakheni likusasa lelisimeme” kusukela mhla tinge- lweti futsi iphetsa ngelusuku lwemhlaba lwebantfu labaphila nekukhubateka, mhla ti- ingong -incwadzi lechazako levela ehhovisi lelincusa nobe umtsatsi lofaka ekhatsi -lomtsetfosivivinyo unekugcila lokukhetsekile kubomake nebantfwana. -i-kusile isikhungo sekucala sekuphehla gezi e-afrika lesitawufaka ithekhinoloji yekuvalwa kwegesi yemanti langcolile – ithekhinoloji lesezingeni lelisetulu lesetjentiselwa kususa ema-oksayidi e-sulphur, lafana ne-sulphur dioxide, kusuka kutigesi temanti langcolile etikhungweni temandla letishisa emalahle noma emafutsa – lokuyintfo lehambisana netilinganisozinga tekhwalithi yemoya temave -sitifiketi sekufaneleka lesikhishwe kumnikati wesakhiwo sahulumende sitawucinisekiswa ngalemininingwane lelandzelako, lapho kufanele khona -ngiyakhutsatwa kutimisela kwato tonkhe tinhlangano kutsi tibambe tinkhulumiswano letimatima letihlose kutfola sisombululo. -simo seluphiko lemnyaka lotako sifaka ekhatsi naku lokulandzelako -chubeka ubuke tindlovu netinhlengetfwa tichubeka. -inkantolo yetemisebenti ibambe tincumo letinyenti kutsi sikhatsi lesingemaviki lasitfupha kusukela ngelusuku lesincumo nobe indlela yekutiphatsa lefuna kubuyeketwa, sikhatsi lesivakalako lapho kwetfulwa khona sicelo sekubuyeketa. -kulawula kusebenta kwemathuna nekunakekela kahle nekuwina. -mec, bosodolobha, sive kanye nalabatsintsekako labafanele njengebaholi bahulumende wasekhaya -nyalo sebentisa tichasiso kubhala luhlaka lwemlingisi lwelindiwe. -lentfutfuko lemibi inemtselela ngco esifundzeni se-ec, njengobe linyenti lalabantfu libuyela esifundzeni, ngemuva kwekuyiswa baye kulenye indzawo ngekufuna umsebenti etimayini. -bakhokhintsela labafisa kufaka nekukhokha nge-elekthroniki kumele babhalise ne-sars e-filing service. -emakhono ekuhlasela emagama - emasu lasetjentiswa uma kufundvwa ligama lelingatiwa -imiphumela yeluhlolo lwemchamo - masinyane -bakhiciti labanyenti besilinganiso lesincane basatfola bangakhoni kutfola timphahla tabo tisabalaliswe kuleli. -kugcinwa kwentela kukhishwa kusho kutsi emanti langcolile ekugcineni atawukhishwa ngco kumtfombolusito wemanti. -masipala kumele angenise luhlelo lwebhizinisi lolubuyeketiwe nangabe indlela yekucala yekusungula iyantjintja. -imibiko yenchubekelembili kanye netinhlelo letivela kumcombelelotimali wematiko tikhombisa kutsi iningizimu afrika isive lesisebentako, lesihola hulumende indlela, ekwakheni imphilo lencono yawonkhewonkhe. -kubala kodvwa letimbalwa, kunebhajethi, indlela yekucecesha kwembutfo, kanye neluchungechunge lwekusebenta kulemisebenti. -yeyame kutindlela tesikhatsi sekuphila lesilindzelekile, lwati lwekubhala kanye nemali lengenako. -indlela lekuhloswe ngayo kufundza tindlelamkhuba letitsite emmangweni letitawusetjentiselwa tinhlobo letitsite tekungenelela. -insita lebalulekile isho insita, uma ibatsikanyetwa, letawubeka engotini nobe incabhayi imphilo nobe imphilo yebantfu sib. tibhedlela nemisebenti yemaphoyisa. -the development plan further calls on government to send a signal to industry and consumers that we are living in a environmentally stressed world. -kubukana nekusombulula imibuto levela kutikhungo ngemarisidi kanye nemadiphozithi. -ikakhulu noma litfuba lekululama. -litiko lisenchubeni yekutfola luhlelo lwekutfola idatha lengasiwo yetimali. -angeke kube nesizatfu lesivakalako sekwenta kutsi kube nekumosheka lokungenangcondvo kwesakhiwonchanti semphakatsi lesibalulekile njengetikolo. -kuvunywa kwesivumelwane kwenta kutsi kube nekutfutfukiswa kwesigaba i semklamo, lokutawuniketa ema-megawatt la- agezi eningizimu afrika kuphindze kufake ligalelo ekuhlanganisweni kwesifundza, kutfolakala kwemandla agezi, kutfolakala kwemandla agezi kanye nekukhula kwemnotfo ngendlela lesimeme kusimondzawo. -kugcwaliswa kwetikhala temsebenti letivulekile ikakhulukati tabososayensi, bososayensi kanye netisebenti letisekela lipulazi kutawubekwa embili. -kodvwa sichubekela embili, sitimisele kuphumelelisa umgomo wetfu wekwakha imphilo lencono yawonkhewonkhe. -umfakisicelo lophumelele utawuhlolwa kufaneleka kwetisebenti kanye naletinye tinchubo tekuhlola. -ikhabhinethi iyakugceka tento tebuhlanga letisandza kwenteka ngulabanye bantfu emmangweni wetfu. -inkantolo ngaloko-ke beyiloku iphila kuko kokubili lokufunwa bantfwana nekutsi labafaka sikhalo abakavumi kutsi bona noma bantfwana babo batawube bangenamakhaya uma imphahla yalahlekelwa ngumbuso. -umgomosisekelo wekwenta ummango ube ngumtsengi utawusebenta ku-ngo nakumkhakha lotimele. -kulemodeli, inchubomgomo yesikhwama sahulumende itsintsa kukhula kwesikhatsi lesisemkhatsini ngenca yemitselela yaso kutikhutsati tekusisa nekusebenta, nangekwenta ncono kukhicita kwemali yangasese. -dvweba umugca usuke kulenchazelo yetimphahla lesitigcoka kulesitfombe ngaletimphahla. -iningizimu afrika itawuhlangana nemave emhlaba ekubukiseni nasekutibandzakanye kumisebenti yekugubha lusuku lwemhlaba lwe-aids lwemnyaka mhla ti- ingongoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kulingana nekuhlanganyela ekulweni ne-aids”. -lokufakwako lokuvela kuletigodzi kuphrintwa ngemtsamo lohlukile futsi ucuketse -tincomo talombiko tihloliwe mayelana nemtselela wato kanye nemitselela yawo, kantsi likomidi lelihlanganisa ematiko lebantfu labalimele etingotini temgwaco lincome ingucuko yenchubomgomo leya kusikimu setinzuzo letingenamaphutsa. -imfucuta letayelekile yetimboni ilahlwa kanye nemfucuta yasekhaya etindzaweni tekulahla imfucuta letayelekile. -lukhetfo angeke lubekwe eceleni ngenca yeliphutsa ekuchubekeni kwalo lukhetfo nobe kwehluleka kuhambisana nalomtsetfo, ngaphandle nangabe leliphutsa nobe kwehluleka kutsintsa imiphumela yelukhetfo. -sebentisa sandla sakho lesibutsakatsaka kubuyisa ibhola emuva. -kuba nelayisensi yekushayela sincomo kodvwa hhayi sidzingo sangembi kwekuba nelayisensi yekushayela. -ngetulu kwaloko, sitigcabha ngekwato njengahulumende lowasungula kubaluleka kwekubeka bantfu embili. -yini leyentiwa ngulamanye ematiko? -ngamabasa tiboshwa taniketwa sikhulu lesiphetse kuvuna spinach kanye nemakaroti. -i-sars yetfule emazinga ekusebenta latawetfulwa eminyakeni lemibili. -likomidi leliwadi lihlangene kabili mhla ti- kholwane kanye namhla ti- ingci lapho khona emalunga elikomidi leliwadi amela khona kuphela. -intfutfuko yaseningizimu afrika itsintfwa ngulokwentekako kulesigodzi nasemhlabeni wonkhe. -sakhiwonchanti semfundvo lesingasikahle kanye nekusekela kunemphumela wemazinga laphansi ekwati kufundza nekubhala kanye nesisekelo semakhono lasibutsakatsaka. -masipala welidolobhakati ibuffalo city unelilungelo lekungagcwalisi noma ngutiphi tikhala temsebenti letikhangiswe ngekubona kwemkhandlu kuphela. -kuniketa tinsita telulwimi ngendlela yekuhumusha, kuhlela emakhophi, kutfutfukisa lokucuketfwe kanye nekufundza emaphuzu. -masipala kungenteka adzinge kuphenya kusetjentiswa kwalomunye umtfombo wemandla, njengelilanga, njengalokunye kwagezi netinkhanyeti. -imphahla lenkhulu irekhodwa kurejista yemphahla uma itfolwa intfo ngetindleko. -tidla kudla lokufika ku- kg ngelilanga -inhloso kuhlanganisa nekuchibiyela imitsetfo lephatselene nemabhrotheli nekuhlukana kwebantfu labangekho emtsetfweni kanye naleminye imitsetfo lehambisana naloku. -lesiboshwa asikalimala futsi savimbela kunatsa imitsi. -litiko letemphilo lisendleleni yekugoma tonkhe tisebenti letinakekela ngetemphilo ekupheleni kwesigaba sekucala sitawucala kusebenta etinyangeni letisitfupha, kusukela mhla tinge- inkhwekhweti kuya kumhla tinge- lweti -lokucecesha kutawucondziswe kubosomabhizinisi kanye nebachubi lebebancishwe ematfuba phambilini futsi kutawusetjentiswa ngekhatsi kweluhlaka lwekutfutfukisa emakhono lwavelonkhe. -kucinisekisa kutsi emalungiselelo ekutfutsa entiwa kahle ; -watowudubula lituba. -emakhadi emibiko kufanele afake ekhatsi imininingwane lephelele yenchubekelembili yemfundzi, lokufaka ekhatsi naku lokulandzelako -etikhatsini lapho munye waletinhlolo letimbili tangekhatsi tibhalwa ebangeni, lolunye luhlolo kumele luvalwe sivivinyo ekupheleni kwethemu. -kuphakanyiswa kutsi buholi lobuphetse kufanele buhambisane nelusebentisomali lwabo ngekubika ngalokunembako nangalokuhlelekile kuyo yonkhe imisebenti. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwemtsetfosivivinyo wekuchibela kuncunywa kwemholo wemalunga etikhungo temtsetfosisekelo, wa- -khomishana kumele asungule tindlela letifanele tekuhlola umsebenti wangekhatsi. -buka tinkhombandlela te-irp nangabe udzinga lusito ekugcwaliseni emafomu e-irp. -nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website ye-goldman, carnegie and abbott. -lokulandzelako tinkhombandlela te-salga letiphatselene nekukala nobe kubona tindzawo letimcoka tekusebenta kwemacembu lanenshisekelo letimelelwe ewadini lamasipala -hulumende utawukhulisa, ente simanje aphindze futsi akhulise kukhoneka nekufinyeleleka kwelwatiso nesakhiwonchanti setekuchumana netinsita tekuchumana nge-elekthroniki. -lendlela icombelelwa ekuhlanganisweni kwemmango wasemaphandleni kwentela kuchuba bunikati bemiklamo netinhlelo tekutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni. -ikhabhinethi ikuvumile kuphotfulwa kanye nekufakwa kugazethi kwelisubuciko lemtfombolusito wemanti wavelonkhe wesibili. -imiphakatsi inelwatiso ngesimo sabo kodvwa ingahle iswela emakhono nobe lwatiso lwekusebenta kuso. -sidzinga emazinga ekukhula langetulu kwemaphesenti lasihlanu kwentela kwakha imisebenti leminyenti. -lesikhwama sitawusetjentiselwa kukhokhela tibonelelo kanye netelekelelo kute kugcugcutelwe kuniketwa kwetisebenti letinemakhono lafanele kuwo onkhe emazinga emkhakha wetekuchumana ngetinombolo letanele tetidzingo tetekuchumana talelive. -sikhumba lesomile, lesipholile. -ecinisweni, sekube ngulenye yetintfo tavelonkhe letibocalangaye ekugcileni ekugcineni buphuya. -tinhlelo telwatiso tisetjentiselwa kugcina lwatiso kumitfombolusito yemanti kute kutsi lusetjentiswe kalula futsi luvisiswe baphatsi bemanti nebatsatsi-tincumo. -hulumende sewusungule tinkantolo temacala etemacansi letitinikele ekubukaneni ngco neludlame lwetemacansi lolubhekiswe kulabasikati. -emakomidi eliwadi angasita kuniketa ummango lolwati. -kusebentisa idatha lehlukaniswe ngekwebulili ekucwaningweni kwelubalobalo kukhombisa kutsi tinchubomgomo titsintsa njani ngalokwehlukile bomake nemadvodza -ngekubuka kubuyeketwa kwesimo sanyalo sekuhlela kulawulwa kwemfucuta kuvelonkhe nasemaveni emhlaba, letincomo letilandzelako tentiwa -faka sicelo sesitifiketi se-usta elabhorathri lesemtsetfweni yekuhlola inhlanyelo. -vala libhakede kucedza imililo. -bekuyintfo lenhle yini kutsi badlale emfuleni ngalobo busuku? -iningizimu afrika igubha inyanga yetekuvakasha ngenyoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kuvakasha kwawonkhewonkhe” kukhutsata kuvakasha lokunotsile kwalelive kubo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -lomtsetfo uniketa i-mec kutsi hulumende wasekhaya esifundzeni alandzelele kutsi ngabe bomasipala esifundzeni bahambisana yini netimiso temtsetfo, kufaka ekhatsi tincumo tetindvuna kuletindzaba letishiwo ngenhla. -ema-awa langetulu kwa- abhadalelwe -tinsita letentiwe ncono titawuniketwa ngekusebentisa tinhlelo tangcondvomshini letilungisiwe kanye nekucashwa nekuceceshwa kwetisebenti. -ngaphandle kwekwehliswa kwetinzuzo lokukhulu, loluhlelo kulindzeleke kutsi ludzinge imali lengenako lengetiwe ekugcineni kuchubeka nekukhokhela tinzuzo letihleliwe. -kuchuba umhlanganosikolwa lomayelana nekutsi yini i-idp nekutsi yini ledzingeka emmangweni kanye nemacembu lanenshisakalo yemikhakha -lokutfutfukiswa kutawufaka ekhatsi kulungiswa kabusha kweluhlelo lwesakhiwonchanti lesikhona sekuphakelwa kwemanti kanye nekutfutfukiswa kwemitfombo lengetiwe yemanti laphuma phasi kute kwandziswe kuphakelwa kwemanti emfula ivaal. -kufinyelela kwemmango nekutibandzakanya emkhandlwini wavelonkhe -tindzawo letinetindzawo letinyenti letingabakhona tekuphuma, letingabukwa ngulokwentekako. -lesimo setimali lesabelwe ibhajethi yamasipala, ngekubuka imali yekusebenta kanye nemali lengenako kanye nelusebentisomali, kungalendlela lelandzelako -kubuyeketa kufaka ekhatsi kulungiswa kabusha kanye nekubuyeketwa lokumiselwe ekugadzeni nasekuhlolweni kwelwatiso lolungaholela ekulungisweni kabusha kanye netinyatselo tekulungisa letibuyiselwa emuva eluhlelweni lwekuhlela kute kwatiswe kabusha kuhlela umklamo, kudizayina kanye nekufezekisa. -yonkhe lemiklamo lehloswe ngulabasha lecaliswe ehhovisi lasodolobha. -litiko letekutfutfukiswa kwetenhlalakahle litawwetfula liviki lavelonkhe lekuvikelwa kwebantfwana ebraakspruit farm, klerksdorp mhla ti- inkhwekhweti ngaphasi kwengcikitsi letsi" asivikele bonkhe bantfwana kutsi sichubekisele embili iningizimu afrika. -kuhlanganyela lokukhutsele nebantfu - njengobe bantfwana bakhula sidzingo sabo sendzawo, imidlalo yelicembu lenkhulu, nekwenta temidlalo kukhula. -ujabule umncamulajucu -luhlelo lwekwakha kabusha nekutfutfukisa, -ngabe tisebenti kufanele titjelwe kutsi loluhlelo labakhetsa lutawuya ngetingucuko letingakachazwa? -i-gis idlala indzima lebalulekile ekulandzeleleni kwetfulwa kwetinsita, njengedatha yetindzawo letilungisiwe, njengemifanekisomcondvo, lwatiso lwendzawo, lwatiso lwesimondzawo, lwatiso lwesakhiwonchanti semmango, lwatiso lwesakhiwonchanti, njll. -le-indaba itawuphindze futsi inikete litfuba lekutsi baphakeli tinsita labangaba ngulolunye luhlobo lwetebucwepheshe bekutfutfwa kwendle bakhangise imikhicito yabo. -lwati lwangcondvomshini kusoftware ye-ms office lubalulekile. -nguyiphi leminye imibhalo loyibone? -emkhatsini wamhla ti- namhla ti- indlovulenkhulu umbuso unikete bantfu labebancishwe ematfuba ngaphasi kweluhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba. -asibhale asibhale dvutane nesento sesikhatsi sanyalo lesifanele ethebulini. -tindzaba letisisekelo lekufanele tincunywe ngukutsi ngabe ; -lomkhandlu utawuphindze futsi afune ngemdlandla ematfuba ebudlelwane nemkhakha wangasese kanye nalabanye labatsintsekako kute kwandziswe ibhajethi yekusebentisa tinhlelo tawo kute kuzuzwe iminotfo yesilinganiso ngekusebentisa imiklamo lehlangene. -nangabe ema-anyuwithi bekatitsandzela, njengobe akhona nyalo, imakethe ye-anyuwithi yamahhala nalechudzelanako itawuniketa bomake emazinga lahehanako laphasi kunemadvodza. -umbiko wamanje / wekubuyeketa ugcile etinyatselweni tekuvikela kanye nasekuvuseleleni timphahla. -umbononchanti kutsi kube nemkhakha wetekulima lohlangene, losimeme nalophilako lonemphumelelo, wemimango yasemaphandleni lelinganako nemvelo. -tindlela letehlukene tingasetjentiswa kucinisekisa kutsi imvume iyatfolakala, lokufaka ekhatsi -kukhishwa kwetibi kwandziswa etindzaweni lebetingakasetjentwa ngulomasipala phambilini. -kufanele uvuselele likhadi lakho lelayisensi yekushayela emaviki lamane ngembi kwelusuku lwekuphelelwa sikhatsi. -wabeka wabese uchuba kutsengiselana ngakunye lokungekho emtsetfweni lokwenteka lapho futsi bekukhona ngesikhatsi sekutsengiselana. -bonkhe basebentisi bemanti bafanele kutsi balandzele imikhawulo lapho basetjentiswa khona, futsi bachubeke nekonga emanti, basebentisane nabomasipala. -loku kubona kunemitselela lemcoka mayelana nendlela yesakhiwo kanye nendzawo lapho inchubo yekwakha indzawo yekuhlaliswa itsintseka khona. -khokha imali lefunekako ehhovisi lakheshiya bese utfumela lemvume emuva kusisebenti edeskini lelwatiso. -ngemuva kwekungenelela kwelihhovisi lami, sibonelelo sempesheni yevho mphephu sabuyiselwa futsi watfola linani leliphelele lelisilele emuva. -liviki lavelonkhe lekugcila kutimbizo lekulawulwa kwanyalo kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- mabasa -kusetjentiswa lokucuketfwe kwema-gmos ngekhatsi kwelabhorathri, likheli lekukhula nobe umoya longcolile -nanobe kungumsebenti lomkhulu wetiphatsimandla tetemgwaco kucinisekisa kugeleta kwetitfutsi ngalokungenamkhawulo, bahleli balomdlalo kufanele banikete kupaka lokwanele, kokubili ngekwemtsamo nekufinyeleleka. -sicelo sakho sekubhalisa kumele sibe nalemininingwane lelandzelako -kufanele kutsi kususelwe kulisu lelibanti lentfutfuko yesikhatsi lesidze yelidolobha. -endzabeni yetinsita temathekisi lamakhumbi, linani letitfutsi lelingetulu kwelinani lemalayisensi lasemtsetfweni ekusebenta ekuhambeni. -kuncuma ngemali lengenako yelilunga lehlelwe ngemnyaka ngendlela lenembako. -intfo lemisha kulenchubo yekuhlela kutsi igcile kumiphumela hhayi tinkinga futsi ilungisa tinkinga letibanti tentfutfuko yetenhlalo netemnotfo letitsintsa imiphakatsi. -tibonelo temave latfutfukile kutinchubo tawo tekutfutseleka tifaka ekhatsi i-united kingdom, inew zealand, isweden, i-united states, ifrance kanye nemarauritius. -loku kufaka imitamo yekuhlola kwenela kwetilawuli tekuvikela kukhwabanisa kutinchubo tekusebenta tesikhwama. -tincwadzi titfunyelwe kubo bonkhe labakweletako letichaza simo sekungena kwemali kwabomasipala. -ngesikhatsi sekuphatsa nga-- linani lemiphumela likhule laya ku-, kwengetwa kwemiphumela lemibili lemisha - kuvikelwa kwetenhlalo nekubumbana kwetenhlalo kanye nekwakhiwa kwesive. -sisendleleni lekahle yekukhula kwemnotfo ngekusebentisa kutfutfukiswa kwetekulima kulendzawo, lapho umklamo wesilimo uyincenye lebalulekile. -loluhlaka luchazwe kulomdvwebo longentasi. -kucabanga ngalemibandzela yaphambilini nekutsi kungasetjentiswa njani. -lomdlalo bewungenayo imitsetfo futsi bewuyingoti kakhulu kudlala. -lengcungcutsela iphindze futsi yasayina tivumelwano / tivumelwano letintsatfu letitawenta kutsi sigodzi sikwati kubukana netinsayeya tayo letibalulekile tekuswelakala kwemisebenti kanye nekucedza buphuya ngendlela lesimeme. -ungashayela ngalesikhatsi unatse tjwala, hlala ugcoke libhayisikili lakho, ugcine libanga leliphephile ulandzela libanga bese uyayekela endzaweni lephephile kute uphefumule lokungenani ngemuva kwema-awa lamatsatfu ekushayela. -bonkhe baholi nebacondzisi betinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende -sigcugcutela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi basebentise emaminitsi lange- esikhatsi sabo kutsi batibandzakanye ekwenteni umsebenti longatitsandzi ngobe sisonkhe ngekusebentisa umtamo lohlangene singantjintja umhlaba. -imisebenti yelicembu lemmango lelihlanganisile yenta incenye yetinsita letiphutfumako tekunakekela lokuholele ekwenteni ncono lizinganhle lekunakekela kanye nekulandzela kwelashwa. -coca ngetintfo letimbili letinhle lowentile. -umkhicito wetekulima luhlelo lolusha kantsi leminye imisebenti nemisebenti isesenchubo yekufakwa esigabeni. -kulencenye yaphambilini yasetranskei yemphumalanga kapa, sitinikele ekwakheni lidamu ngekusebentisa umfula umzimvubu njengemtfombo, kute sikhulise umkhicito wetekulima. -faka incwadzi lechazako, ilebuli yemkhicito, sitifiketi sekuhlanganisa kanye nesitifiketi selabhorathri efomini lakho. -indlela lemikhakhaminyenti yelitiko letemphilo lesifundza yekwelashwa ifaka ekhatsi kokubili kwelashwa ngekwemtimba nangekwengcondvo kwesigulane kanye nekuvuselelwa. -bonkhe bakhokhintsela lababhalisile badzinga ema-akhawunti asebhange tinombolo tabo tema-akhawunti tisebenta njengetichumanisi leticondzile emkhatsini kwetinhlelo tahulumende tekubhalisa kanye nemkhakha wetetimali. -ikhomishini yavuma kulondvolotwa kwetinkhantolo tendzabuko. -titfutsi temmango letitimela letincane naleto letisebentisa umgwaco kanye netimoto tangaseseemgwaco, ibhasi, itekisi, timoto tangasese. -umbuto lohamba embili ngabe inhlangano yetfula tinsita letifunwa yimimango noma batsengi bayo? -luhlelo nesilulumagama nako kungafundziswa kusimongcondvo sekubhala. -cabanga ngaloko lokwentiwa bangani labakahle, bese ukhuluma ngaloko ecenjini lakho asikhulume. -kwengeta kuloko, lizinga lebulukhuni kuto tonkhe tindzawo litawenyuka ngethemu yethemu nemnyaka kuye emnyakeni kute kube sikhatsi seminyaka lemitsatfu, bafundzi batawulungela kubhala luhlolo lwekugcina lwelibanga. -sigodzi kuphela lesincane ngasemphumalanga kanye naselugwini lwelugu lolungaseningizimu sinemanti lancono ngalokulinganako, ngalesikhatsi incenye lenkhulu yangekhatsi kanye nencenye lesenshonalanga yalelive iphuti noma iphuti. -litfuba lekulahlekelwa ngesilinganiso sentalo litfuba lekulahlekelwa lekutsi linani lentsengo yelithulusi letetimali nome imali lengenako letfolakele kuleto tindlela itawuntjintjantjintja ngenca yekunyakata kwetilinganiso tentalo yemakethe. -lenyanga inekubaluleka lokukhetsekile esiveni njengaloku igcugcutela kubuyisana, kuthula kanye nekubumbana kutenhlalo lapho kwasungulwa khona lombuso lomusha walelive wentsandvo yelinyenti. -tikhundla tebuholi bendzabuko lelithebula lelilandzelako likhombisa kwandza kwesifundza kwemazinga lamatsatfu ebuholi bendzabuko kulelive -ngetulu kwaloko, indzawo kulokuhleleka ngetigaba kwetindzawo letihlanganisiwe letakhelwe kufanele kutsi ingcondvwe. -tindzawo tekuhlala tesikhatsi lesitako kanye nematfuba ekutfutfukisa umnotfo kumele kugcilwe kumihume nemachumanisi lasondzelene nobe lasondzelene netikhungo letinkhulu tekukhula ; -kusakata umsindvo wemmango -luhlelo lwekufundzisa lukhombisa lizingancane lalokucuketfwe lokumele kwentiwe njalo ngemaviki lamabili ngethemu. -luhlaka lwemtsetfo lohlongotwako lomayelana nenchubomgomo yavelonkhe yetitimela. -ngisho nekwemukela kutsi balandzeli labanyenti belibhola letinyawo bavela ebhrakhethi yemalingena lencane, kunebufakazi bekutsi emathikithi bekakhona esikhatsini lesengcile bekatsengiswa ngaphambilini. -lesibonelo sivamise kubekwa kuluhlelo lolukhulu lwemisebenti yesive lolwentiwa yi-united states ngemuva kwekucindzeteleka lokukhulu eminyakeni yabo- -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- indlovulenkhulu | south african government -lesibonelelo sahlanganiswa sibe sesibonelelo seluhlelo loluhlanganisiwe lwesakhiwonchanti samasipala, lolulawulwa litiko lesifundza nahulumende wasekhaya. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi basebentise lesikhatsi kuvusetela kutinikela kwetfu, kucedza kutiphatsa lokuneludlame lokwentiwa ngulabanye emmangweni wetfu kanye nekutibophelela kabusha live letfu kumalungelo abomake nebantfwana langaphikiseki. -ikakhulu, lemiphumela iphakamisa kutsi imikhakha ngekhatsi kumkhakha wesitsatfu isebenta kahle kakhulu, ngekwekucina kwekusebenta kwekukhula kwemkhicito. -kubulawa kwakhe kwatsenga lelive emgodzini wemphi yebantfu lokwaholela esicelweni senelson mandela, kuloko lokutsatfwa njengesitatimende samengameli, kute kutsi bonkhe bantfu baseningizimu afrika bakhulume ndzawonye ekucinisekiseni ingucuko lenekuthula. -asibhale bhala letimphawu. -litiko letekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni netingucuko kutemhlaba lichutjwa lisu lekucinisekisa umsebenti munye emakhaya onkhe lasemaphandleni. -kuniketa seluleko selwati ngekuphatfwa kwemitfombolusito yetetimali kutinsita temitsi. -kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito. -kwacedvwa ngako-ke kutsi, ngalokwetayelekile, bekunekuceceshwa lokungakeneli futsi ngaloko kwatisa ekulawulweni kwemfucuta yekunakekela imphilo kuletikhungo kwakhutsatwa. -kubaluleka kwaletinkinga ngekhatsi kuhulumende wasekhaya kugcizelelwa ngumbiko wekubuyela kusicalonchanti lokhishwe litiko lavelonkhe lahulumende welubambiswano netendzabuko. -batsengisimphahla kufanele badvwebe ngco leliphuzu, luhlobo kanye nemitselela lengaba yingoti kubanakekeli batsengi, ngendlela lechazako kanye nesimo, batsengi labemukele umtfwalo ngalokufanele. -kutiphatsa lokunjalo kuphambene nemihambo yemzabalazo wetfu wenkhululeko futsi kuphambuka kuloluhambo lesikwentile eminyakeni yetfu yenkhululeko. -lendlu yetivakashi itawungenisa tivakashi umnyaka wonkhe. -uphindze futsi ugcugcutele kukhicitwa kwekudla emakhaya ngekutfutfukisa kucinisa titjalo, kwehlukahlukana kanye nekwemukelwa kwebucwepheshe lobumalula futsi lobungabiti kakhulu. -tekulima, timboni tekukhicita letinyenti letehlukene, tinsita, inethiwekhi lenkhulu yetitolo netekusabalalisa, naletinye tinhlangotsi temphilo yetemnotfo lephelele letfutfukiswe kuloluhlelo lolusisekelo lwekutfumela ngaphandle. -kutfutseleka kwemave emhlaba kuphindze futsi kufake sandla ekukhuleni " kwekuchumana " lokwehlise tihibe tekungena kwaphindze kwandzisa kufinyelela kwelwati. -ngekubuka lwati lwendzawo kanye nelwemave emhlaba, kanye nangetindzawo teluhlelo lwekwakha kabusha kanye nentfutfuko, lemitsetfomgomo lelandzelako yemukelwa njengesisekelo senchubomgomo. -bantfwana noma labadzala? -ngakulolunye luhlangotsi, tindzawo tekuhlala letisebenta kahle tiniketa ematfuba ekutsintsana nebantfu nekutsintsana. -le-nhi luhlelo lwekusita ngetimali lolutawucinisekisa kutsi tonkhe takhamuti taseningizimu afrika tiniketwa kunakekelwa ngetemphilo lokubalulekile, ngaphandle kwekubuka simo setemisebenti kanye nelikhono labo lekukhokhela tinsita. -kwesine, enyakatfo nshonalanga, sitawukhulisa kusetjentiswa kwetakhiwonchanti temanti, imigwaco, loliwe kanye nagezi. -kwehlukahlukana ngekhatsi kwenhlangano noma emmangweni kwemukela umehluko emkhatsini wemadvodza, bomake, emasiko netinhlanga kute kukhutsatwe kubeketelelana kwalomehluko, kute lokwehlukahlukana kwemukele lokwehlukahlukana. -angasetjentiswa ngco uma kunekungcubutana lokuhlaselwe, futsi angavikelwa ngetikhatsi tekungcubutana lokuhlaselwe. -the days of activism no violence against women is a international campaign that takes place annually from november to december. -gcwalisa ubuye ungenise lifomu i-registrar request for access to record of public body. -umuntfu utfola kuphi ummeli wemndeni? -kute kungatsikameti kuchubeka kwekwakhiwa etitaladini kubekwe emaphetselweni. -ngenchubekelembili? -awunawo umtfwalo losemtsetfweni wekwatisa lomunye umuntfu kutsi ngabe unehiv nobe unehiv. -mengameli ramaphosa utsite cishe yonkhe imikhawulo kutemnotfo kanye nemisebenti yetenhlalo seyivele seyisusiwe, lokubonga kakhulu luhlelo lwekusukumisa kugoma. -tiboneloami ngimatasatasa njengenyosi, ngenta bantfu bagcwalise luhlamibuto lwakhe. -temafa avelonkhe tabela tibonelelo letinemibandzela tesakhiwonchanti lesisha, i-hiv ne-aids netinsita te-forensic phatholoji. -ikhabhinethi iyachubeka nekutetsemba kutsi umnotfo utawuvuseleleka ngekusebentisa tingenelelo tetemphilo letibekwe embili kanye nemitamo lechubekako yahulumende, yetemabhizinisi, yetisebenti kanye nemimango ekufezekiseni luhlelo lwetfu lwekwakha kabusha nekuvuselela umnotfo. -tinkhambiso nemazinga lasungulwe litiko asentjetiswa kuncuma tidzingo tesakhiwo. -ikhabhinethi igcugcutela imimango kutsi isebentisane nemaphoyisa kute kucedvwe emabhodi etidzakamiva kanye nebatsengisi labenta tento tebugebengu tibe ncono. -njengaloku kuvamile ngekwehla kwekukhula kwemnotfo, lesimondzawo sanyalo sekukhula lokuphasi sitawuba sesikhashana nekukhula lokuhloswe kutsi kucalwe esikhatsini lesitako. -kwenta ncono lizinganhle nekwetsembeka kwekubala ngetimali nekubika kute kukhonjiswe ngalokugcwele konkhe kutsengiselana kanye nemagugu kanye nebungako bato tonkhe timphahla letiphetfwe nguhulumende. -mnu sathie gounden. -sitsenge sibuye satfumela tigidzi tetintfo temathulusi ekutivikela etibhedlela, emitfolamphilo nasetikolweni kulo lonkhe lelive kute kuvikelwe tisebenti tetfu letisembili. -inyanga yavelonkhe yekwatisa ngemalungelo alabakhubatekile -inkhululeko yekuhlanganyela ungahlanganyela nanoma ngubani lofuna kuwenta. -loku kubutsakatsaka livi le-afrika ngekuhlanganyela etinkhulumiswaneni te-wto, futsi loku kufanele kulungiswe. -imikhawulo ayivimbeleki futsi itawuhlala ikhona kute kube nekuphakelwa kwemanti kute kube ngulapho lesimo sishabalala. -kusebenta kwabo kwengcondvo kungatsintseka, njengobe bangakhatsateka ngemicabango netikhumbuto temufi. -butsakatsaka lobunyenti besakhiwo kufanele kuncotjwe uma i-afrika ingagucula kukhula lokusheshako kanye nesidzingo lesiphakeme setimphahla kube lizinga lekukhula kwemisebenti kanye nemazinga ekuphila. -loku kusho kafishane, kutsi umuntfu kumele ahumushe lomtsetfo ngendlela lengaholeli kumiphumela lemibi. -indzima yetiphatsimandla tendzawo macondzana netindlu temmango ifaka ekhatsi kwakha simondzawo lesivumako macondzana nekubona umhlaba nekulahlwa kwema-ejenti ekwetfula tinsita. -kodvwa-ke, bafundzi nabothishela abakaze babe nenzuzo yetikhungo letifanele kudzimate kube ngulesisandza kwengca, ngalesikhatsi bangenela iminyango yesikolo sabo lesisha, sase-stateoftheart. -letinye tindzaba lekukhulunywe ngato tifaka ekhatsi kuhwebelana nebudlelwane betemnotfo kanye nekuthula kwemave emhlaba kanye netindzaba tetekuphepha. -ngako-ke, kutawuba nesidzingo sekwenta simongcondvo sendzawo yekuhlaliswa ngekhatsi kwelisu lendzawo lelinjalo. -kufezekiswa kwekungenelela kutawuchubeka futsi sisebenta kahle kakhulu nesifundza kuloku. -bafundzi nobe bafundzisi bangamaka lemisebentiluhlolo. -loku kutawuba tindleko tekonga emanti futsi kutawuba sincepheteliso kumasipala " setindleko letilinganisiwe " tekutfutfukisa luhlelo lwebasebentisi bemanti labasetulu. -umsebenti lowetayelekile lolawulwako kunisela ngemanti langcolile, ngalokwetayelekile lavela emsebentini wekuhlanta emanti. -lilanga lapho singabumbana khona sonkhe njengesive kute sichubeke nekwakha iningizimu afrika. -lesimo saphindze futsi sahlanganiswa liphuzu lekutsi sakhiwo salelitiko besingakasekelwa ngalokugcwele ngetimali, lokuholele ekutseni kube nelizinga lelisetulu letikhala temsebenti. -luphenyo lwekhomishini yavelonkhe yelotho. -lelithebula lelingentasi likukhombisa kutsi ungakhokhela malini kukhetsa inzuzo ngayinye kuletisihlanu, ngekuya ngelizinga lemholo wakho. -eskom. -kufezekiswa kwaloluhlelo loluvunyiwe kutawuletsa insayeya mayelana nekusitwa kwalo ngetimali. -yakha likhadi lemuntfu lonakekelako. -sihlangene ngalendlela lena lamuhla ngemuva kwemigubho yelusuku lwabothishela lwemhlaba, lilanga lapho umhlaba wonkhe uhlonipha khona kutinikela kanye nekufaka sandla kwabothishela. -kuphikisana kwavela ngenyanga yengci esigodzini lesibitwa ngekutsi yi-mononono emkhatsini webakgatla-ba-kgalefa tribal authority lengaphansi kwemandla ekusebenta kwa-kgosi pilane. -sigaba lesimcoka nguleso lesihlala tidzingo letiphatselene nekulungiswa kwemphakatsi njengobe senta inkantolo noma lomunye umtimba lophatselene nekucindzetela kulungiswa kwemphakatsi kutsi ukhetse umbuso lofanele umuntfu lotsite. -lomtsetfo lohlongotwako uphindze futsi ubite kutsi kusungulwe ibhodi yemaphoyisa yavelonkhe, emkhatsini waleminye imisebenti, letawuba nemsebenti wekusungula indlelakuhlola lehlosiwe yekucashwa, kukhetfwa nekucashwa kwebantfu labasha labacashiwe kutemisebenti yemaphoyisa. -kuphindze futsi kwabukwa, futsi kwatfolwa tikhalo letibuya etiboshweni tekutsi tisetjentiswa tekuphepha betingekho etiboshweni. -uchubekile ngekuchutjwa kwemikhankhaso yelwatiso kanye nemihlanganosikolwa kuletikhungo. -ikhabhinethi ibonga bonkhe batali, bothishela, bafundzisi kanye nebaphatsi ngekucala ngemphumelelo umnyaka wekufundza. -ikhabhinethi ihlanganyele namengameli zuma ekubongeni kgosi pp maubane, ikosi se mahlangu kanye nabo bonkhe bulunga balendlu. -kulawulwa kwemklamo kusebentisa lithulusi lelakhako kwenta labatsintsekako bakhone kuvisisa kahle tidzingo tabo letibocalangaye nekuvisisa imiphumela yalenkinga. -bavuselela idathabhesi yemklamo welitiko baphindze futsi balawula i- server yelitiko kanye netinhlelo tekusekela. -ngembi kwekuniketwa kwebhidi, iphalamende kumele ibe nesitifiketi sekukhokha intsela, lesingeniswe ngulobhidako. -lesimo sanyalo savelonkhe lesimayelana netisebenti telufuto sibalulekile futsi sidzinga kunakwa lokuphutfumako. -lombiko ufaka ligalelo ekulawuleni ngalokufanele kwekungena kwebantfu kulelive kute kutfutfukiswe kuphatfwa kwalabafuna kukhoseliswa kanye nebakhoseli. -yonkhe imibuto lephatselene netindzaba letishiwo esigatjaneni tincunywa ngesincumo lesitsetfwe ngumkhandlu wamasipala ngekwesekelwa livoti lelinyenti lemalunga awo. -kubalulekile kuhlukanisa emkhatsini waloko lesisho ngesikhatsi sikhuluma ngetemacansi nangalesikhatsi sikhuluma ngetemacansi njengobe lamagama lamabili avamise kusetjentiswa ndzawonye kodvwa anetinchazelo letehlukene. -gcwalisa lifomu lekufaka sicelo bese ulingenisa ku-dhet. -indzawo yekuhlala -lesikebhe asikabandzakanyeki ekudvweba ngalokungekho emtsetfweni, ngalokungekho emtsetfweni futsi ngalokungakabikwa -siswati lulwimi lwesibili lwekwengeta emabanga - -timphahla tangaphandle netikweleti tihunyushelwa ngemali yaseningizimu afrika ngesincumo selizinga ekupheleni kwemnyaka timali. -tonkhe tigaba teluhlelo lwetemphilo lwaseningizimu afrika tiyachubeka netingucuko letinkhulu kute kwentiwe ncono kufinyelela, ikhwalithi kanye nekungabiti kakhulu. -kwanyalo, emalunga ephalamende ahlangana lapha kuphasisa umtsetfo aphindze futsi engamele tento tahulumende. -kwengeta, letinkontileka tibeka imikhawulo ekugcogceni, kuvuna kanye nekugcogca imitfombo yalokuphilako yendzabuko bese tichaza emalungiselelo ekuniketa imvume ngetinjongo telucwaningo. -o mhlonishwa webantfu, yenta bukhulu bami batsembeke kulabadvuna bami njengobe ngiyinawo. -ulalela kuchaza nekuchaza tindzawo / titjalo / tilwane / tintfo -tinsita tekugula kwengcondvo ngalokwetayelekile titawuniketwa ngemacembu etemphilo yengcondvo kufaka phakatsi bahlengikati labaphila nekugula kwengcondvo, tisebenti tetekwelashwa, lababhalisako, labagula ngengcondvo, tisebenti tetenhlalo letigula ngengcondvo kanye nalabasebenta ngekugula kwengcondvo. -ungaphindze futsi ubike tento tebugebengu nge-elekthroniki ngewebhusayithi yeluphiko lwemisebenti yemaphoyisa lwaseningizimu afrika loluphindze futsi lucinisekise kutsi ungatiwa, ngaphandle kwekutsi ukhombise ngalenye indlela. -sifungo semfakisicelo -letinhlobo tetinzuzo nguleti -yakha likhadi lelihle lemuntfu lowati kutsi ngubani logulako. -umcashi wakho longaba ngumcashi kumele angenise bufakazi kulitiko letasekhaya lobeka loku lokulandzelako -lesikimu sitawenta kutsi emabhange akhone kuboleka timali kubantfu labasesimeni lesifana namnu mali. -kuloku sifisa kuhalalisela likomidi letfu lendzawo lekuhlelembisa kanye nalabanye balingani ngekwenta umsebenti lomuhle labawentako. -ube ngulohlosiwe futsi ugweme kucabanga lokuvakalako nobe ngekwemuntfu. -sakhiwonchanti lesikhona siyahlakateka futsi sidzinga kubuyiswa noma kulungiswa. -sichibiyelo senchubomgomo yemagagasi lamanyenti ladzingeka kakhulu kanye nenkhombandlela yenchubomgomo yekuniketwa imvume yeluhlelochumano lwekufinyelela loluvulekile lolungasebentisi emawayela ikhabhinethi ivume sichibiyelo senchubomgomo yemagagasi lamanyenti ladzingeka kakhulu kanye nenkhombandlela yenchubomgomo yekuniketwa imvume ye-woan kutsi ishicilelwe kute ummango uphawule ngayo. -kutawuba nelilungelo lelinemkhawulo kuphela lekunakekela emkhatsini webalingani lababhalisiwe ngemuva kwekupheliswa kwebudlelwane lobubhalisiwe. -ngutiphi tindzaba tekwetfulwa kwetinsita letiphakanyiswa yimimango? -insayeya yetfu kugucula lemibono ibe tinhlelo nemiklamo kute isebente ngemphumelelo. -litiko lendlulisele timali kuletinhlangano letilandzelako -iminotfo lekhula ngekushesha ivulekele kuhwebelana nekusebentisa ngalokuphelele umnotfo wemhlaba ngekungenisa imibono, ithekhinoloji nekwati indlela, nekutfumela ngaphandle timphahla netinsita. -lamazinga lahlukene emphumelelo nemaphesenti lahambisana nawo akhonjiswe kulelithebula lelingentasi. -kutawutsatsa tinsuku letingu- kusebenta ngesicelo sakho. -"bahlengikati labanyenti bayakhetfwa etiyetha tr. -kuchazwa kwetifundvo i-gcis lephetse ngato emarekhodi -ngumphakatsi logcile kusitfunti seluntfu, kulingana, enkhululekweni kanye nekungabandlululani. -umchasi ngamunye weluhlelo uncuma kutsi ngukuphi kukhetsa kuniketa. -kwesitfupha, i-lekgotla iphindze futsi yakhombisa inchubekelembili leseyentiwe kanye netinyatselo letilandzelako tekulungiswa kwetinkampani letiphetfwe ngumbuso kusukela kwacala i-lekgotla lekhabhinethi yangendlovana -leligama lifakiwe kumtsetfo wekuchibiyela tindzaba tekulungiswa kwetimilo futsi lichazwa ngalendlela lelandzelako -tinkhulumiswano tetfu tebahlukunyetwa tinikete bulungiswa bekubuyisela esimeni lesifanele eluhlelweni lwetfu lwetebulungiswa bebugebengu, futsi tinikete bahlukunyetwa bebugebengu livi. -kunciphisa tehlakalo tetifo letitsatselanako ngekugoma ngeluhlelo lwetemphilo. -linyenti labomasipala baseningizimu afrika limatima kusebenta kahle nekuhlangabetana nelizinga lemtsetfosisekelo lekwetfula tinsita emimangweni yabo yendzawo. -umbhalisi kufanele akunikete sitifiketi sedna kanye nemininingwane lephelele yesilwane ngasinye lapho lomsebenti wegenetics watfolakala khona. -kwengetwa kwelutfunyela emantini kutawukhuphula i-ph yemanti ase-esidi kuphindze kwente kube lula kufakwa kwe-oksijini yensimbi ngemoya emantini, kulandzelwe kufakwa kwe-oksijini yensimbi. -loku kwentiwa ngobe batsengisi babuka tinzuzo tekubeka ngembi kwekukhula kwemanani labhaliwe kanye nemisebenti yekukhangisa leyentiwa ngumkhiciti ngamunye ngetikhatsi letitsite. -mnu matodzi mukhuba d. mk boitumelo mokgokoe. -lomtsetfo uphindze futsi uhlose kunciphisa imitselela lemibi kutemphilo, tenhlalo kanye nakutemnotfo yekunatfwa kabi kwetjwala. -ngako-ke, njengobe sifuna kwenta lesifundza sibe ncono kubo bonkhe bantfu bayo, sifanele kutsi sikwente njalo ngekuhlonipha emachawe lanjalo lenta kutsi sikhone kuba nentsandvo yetfu yelinyenti lekhona nyalo. -madiba wakha lenye imphilo allison cooper struggle icon mengameli wangaphambilini nelson mandela utsite, "kucaliswa kwebantfu kuyinjini lenkhulu yekutitfutfukisa. -ngiyakhona kutinakekela nangabe ngiyedvwa ekhaya. -ikhabhinethi ivumile kutsi litiko letekulima, temahlatsi netinhlanti libambe ngekubambisana ingcungcutsela yemhlaba yetinhlangano tetekulima taselwandle ekapa kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inhlaba -ikhabhinethi iyasemukela simemetelo lesentiwe yinhlangano jikelele yenhlangano yemidlalo yemave emhlaba lesitsi ethekwini itawubamba imidlalo yemave emhlaba, lokwenta kutsi kwekucala ngca kutsi lomcimbi lohloniphekile utawubanjwa emhlabeni wase-afrika. -atikho timphendvulo letingakavami nobe letingakavami - khumbula kutsi kunetinsita letikhona tekusita ngalokukhatsateka, lokufaka ekhatsi tinhlelo tekuhlomisa bahlukunyetwa, bosomcondvo, beluleki, tisebenti tetemphilo, basebenti betenhlalakahle, bacashi, bangani, emalunga emndeni nobe emasontfo. -ngako-ke kukhula kwekuhlanganisa akunakunakwa. -ishejuli yekuhlela yetinyanga tenyoni nemphala -loku kuniketa inkhundla lenkhulu, lehlangene futsi lefaka ekhatsi tinkhulumiswano tenchubomgomo emkhatsini wetigungu letahlukahlukene letiphatselene nekuhweba. -- emagama lafanako -letichibiyelo emkhatsini waletinye tintfo, tisungula ikhomishini lesemtsetfweni letawubukana nekungatfobeli umtsetfo kanye nekwehlisa umtsetfo. -kuhlola kungatsatsa emalanga langu- -lesigaba lesilandzelako setfula inchazelo yekuchumana emkhatsini wecbp ne-idp ngekubuka inchubo ye-idp. -loku kwentiwa ikakhulukati ngekuhlanganyela kunchubo yemtsetfo wavelonkhe nangekuniketa inkhundla yavelonkhe yekucubungula tindzaba letitsintsa tifundza. -lucwaningo lwakhe lugcile ku-hypertension kanye nentfutfuko yayo kubantfu base-afrika. -ematheksthi esivisiso lesilalelwako lamafisha sib. timemetelo, ematheksthi elwati, ticondziso, tinkhombandlela -lolusito lwentelwe banikati betimoto labantjintje imininingwane yabo yetimoto. -lisekela lamengameli cyril ramaphosa, njengasihlalo wemkhandlu wavelonkhe waseningizimu afrika we-aids, utawukhuluma ngekuvulwa kwengcungcutsela ye- yengculazi yaseningizimu afrika lapha e-inkosi albert luthuli international convention centre edurban kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inhlaba ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kubuyeketa, kugcila kabusha nekuvusetela”.lenkhomfa, lebanjwa njalo ngeminyaka lemibili, -ikhabhinethi yatiswe kutsi umtsetfosivivinyo we-bma, wanga- wetfulwa ephalamende mhla tinge- inkhwekhweti kantsi tingcoco tekucala ngalomtsetfosivivinyo tenteka ephalamende mhla tinge- ingci ikhabhinethi ivume kutsi litiko letasekhaya neluphiko lwemalingena lwaseningizimu afrika luphutfumise kuphotfulwa kwesivumelwano sekuvisisana lesimayelana nekufakwa kwebasebenti be-sars labafanele -lenchubo itawucedvwa ngekuhlanganiswa kwetinhlelo ngekhatsi eluhlelweni lwetebulungiswa kutebugebengu. -lokucaphela lokwentiwe lokuvela kulamanye emandla kuphindze futsi kuphakamisa kutsi silinganiso lesihlukile sisisombululo sesikhatsi lesidze lesincono futsi solomane sifanelekile kumakethe legucuka njalo. -ube nenombolo yakho yebulunga kanye nenombolo yamatisi. -kucatjangelwa kugcina kukhula lokuhle. -lungisa setfulo saloku -kutsengiselana nge-akhawunti levulekile -ngicela iphalamende kutsi yemukele lesigaba sekucala salokubuyeketa lesigunyatwe yikhabhinethi. -uphindze futsi ubukane nekugunyatwa kweticu temave angaphandle. -ngalesikhatsi lesi lesiyingoti, kwelulekwa futsi kubaluleke kakhulu kuphephisa timphilo ngekugwema tindzawo temmango ngendlela lekungakhoneka ngayo, kuhambisana nemitsetfosimiso yekulawula tinhlekelele te-covid- kanye nekulandzela tindlelanchubo tetemphilo letingasito temitsi tekugcoka tifonyo uma sisetindzaweni temmango, kugeza tandla tetfu njalo ngemanti nensipho nome ngekusebentisa sikhangisi lesine-alkhoholi -kuhalaliselaikhabhinethi yendlulisela kuhalalisela netilokotfo letinhle ku: bonkhe labaphumelele, emamedallists kanye nalabacudzelana labahlanganyele emcudzelwaneni we-comrades marathon, lowatiwa kakhulu ngekutsi ngumcudzelwano webantfu lomkhulu, ngelisontfo, mhla tinge- ingci -imimoya yengucuko seyikhule etindzaweni tasemaphandleni kantsi labatsintseke kakhulu ngulabasikati basemaphandleni kanye nelusha. -emathulusi lasetjentiselwa kuhlanyela tihlahla kufanele adizayinelwe inhloso. -umphumela wekutfutfukisa ekupheleni kwemklamo -emavi endvudvuto ikhabhinethi ihlanganyela namengameli zuma kanye nemmango wemave emhlaba ekugcekeni ngemandla kuhlaselwa kwebuphekulasikhuni e-manchester arena e-manchester england, lokuholele ekushoneni lokubi kanye nekulimala kwebantfwana labanyenti kanye nelusha. -ngekwenta, kubonakala kungagwemeki kutsi ngekuhamba kwesikhatsi sive sitawugcizelela kuba netikhatsi letivulekile tekugucula lukhetfo lwabo. -uma lirekhodi linemagama nobe umniningwane lerekhodwe, longakhicitwa ngemisindvo -george wewa ngetulu kwakhe njengeluphawu lwekuvikeleka. -ngalokufanele, " indlela yekuhlela kutfutfukisa lizinga lebantfu " iyakhutsatwa. -lomcimbi uhlelwa yinhlangano yemave emhlaba yetibi lecinile, inethiwekhi yemave emhlaba yetingcweti tetibi kanye nabochwepheshe labavela emhlabeni wonkhe jikelele. -the visit assessed the facility’s capabilities, infrastructure and investment to support vaccination manufacturing and development. -loku kubitwa ngekutsi yinkhulumiswano. -lokucatjangwa kunaka kubaluleka kwebudlelwane emkhatsini wahulumende nalabatimele kucinisekisa kusebenta kahle kanye nekusimama. -tisebenti letiphetse letihlelekile kanye netinhloko tematiko amasipala lahlukene kanye nemisebenti tibika ngco kumphatsi wamasipala. --- kufinyeta imicondvo lemcoka nalesekelako ngeliphuzu / indzima ngendlela yebudze lobudzingekako -kwetfulwa kwetinsita kuncike kutisebenti kanye netinhlelo tamasipala letisebenta kahle futsi ngemphumelelo. -temafa avelonkhe lamuhla tishicilela kute ummango uphawule ngawo liphepha lenchubomgomo kanye netiphakamiso tekufakwa kwentsela yetinatfo letineswidi sashukela. -fundza i-athikili yeliphephandzaba / yeliphephabhuku -loku kuyincenye yetigidzi letinge-r letitjalwe ekwakheni emapaki lasitfupha labekwe ngabocalangaye lachumene neluhlelo lwekusebenta lwenchubomgomo yetimboni. -ikhabhinethi iyakugceka loludlame lolusandza kwenteka kanye nekwesatjiswa kwebagibeli ngesikhatsi semishuco yebanikati bematekisi. -lusuku lwekubuyela kulelilanga lelibekelwe kuniketa inkantolo litfuba lekuva ummangalelwa ngembi kwekutsi umyalo wekuvikeleka wesikhashana uphele. -njiniyela wemklamo wasokontileka utawudzingeka kutsi ahambele konkhe kuhlola nekuhlola kanye nemboniyela noma ummeleli wakhe logunyatiwe. -uma ikhomishini incuma kusebentisa kuphela sikhungo sekuvota lesimahambanendlwana kwentela lukhetfo kunobe ngusiphi sigodzi sekuvota, tinchubo tekuvota letibekwe kulesehluko, letilungiswe njengobe kungadzingeka ngekwesimo, kumele tisetjentiswe. -lomtamo wabeka sisekelo sekuvumelana kwemave emhlaba, ngekusebentisa emave lamhlabuhlangene, kulendlela yekucocisana eningizimu afrika. -iningizimu afrika yemukela indlela yetheknikhi lefanele yekubiketela imali lengenako, ngisho nangabe ibuka emaphuzu emjikeleto lavamise kubukwa phasi kwekusebenta kwemali lengenako. -imisebentikucinisekisa kuvisisa lokusisekelo kwemtsetfo webuhlengikati kanye netinchubo letiphatselene nemtsetfo kanye netindlela tekutiphatsa tebuhlengikati. -i-chichewa dictionary project ishicilele sichazamagama sekucala i-chichewa / english-english / chichewa nga-, futsi isandza kwentiwa kutsi itfolakale ku-inthanethi. -njengencenye yekucala kusebentisa i-%'lebekelwe eceleni'yesamba sesisonkhe senchitfomali yekutsenga ema-smme, temafa avelonkhe tibukete imitsetfosimiso yemtsetfo weluhlakamsebenti lwenchubomgomo yekutsenga lenconotwako kanye nekufaka kugazethi tichibiyelo ngabhimbidvwane -inkhombandlela yemsebentisi we-inthanethi ye-sars futsi ihlose kuphendvula imibuto leminyenti. -utawumangala ngaloko lokutfolako. -mayelana naloku, ngiyajabula kumemetela lisu letimfuno temakethe le-transnet, lokufaka ekhatsi lutjalomali, kuleminyaka lesikhombisa letako, lwemali lengemabhiliyoni lamatsatfu emarandi kumiklamo lemikhulu. -" sabelo " sisho incenye yeriphabhulikhi, ngembi kwekucala kusebenta kwemtsetfosisekelo lomdzala, beyisetjentwa ngekwemtsetfo waseningizimu afrika njengendzawo letimele nobe lebusa ngekwawo ; -lamacembu etifundvo lalandzelako afakwe emikhakheni yekufundza kusita kuhlanganiswa kwetifundvo tebafundzi -ema-ejenti ekulandzelela nekutfungatsa tincingo akukavunyelwa ku-crime stop kucinisekisa kungatiwa kwebatisi. -ikhabhinethi idvumisa labakhetsiwe kanye nalabo labaphumelele kumklomelo wambokodo, lokusebentisana emkhatsini welitiko letebuciko nemasiko kanye nemkhakha wangasese. -sicela bothishela kutsi babe sesikolweni, eklasini, ngesikhatsi, bafundzise lokungenani ema-awa lasikhombisa ngelilanga kusaseyintfo lebaluleke kakhulu emphumelelweni. -ekulweni nesandvulelangculazi nengculazi, sivuselele kabusha tinhlelo tetfu siphindze futsi sitfutfukise tindlela letehlukene tekuvikela letifaka ekhatsi kusokwa kwalabadvuna ngekwelashwa, kuvimbela kutsi make atfole bantfwana kanye nekugcugcutela kuhlolwa kwe-hiv. -njengesivakashi lesikhetsekile lamuhla, umlimi lomake wemnyaka, vanecia janse lovela kumasipala wasekoukamma emphumalanga kapa. -bantfu bema-san kanye nemakhoi basebentise lesitfombo sikhatsi lesidze kwenta ncono simo sayo, nemarekhodi ekusebentisa kusukela nga- -umtamo munye wekuphatfwa kwembuso wesekelwa ngumgomosisekelo wekucinisekisa kwetfulwa kwetinsita lokufanele, lokusezingeni, lokuhlangene nalokuchazako. -kufaka sicelosikhalo ephalamende kunobe nguluphi ludzaba lolukhatsatako. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwenchubomgomo yavelonkhe yeluhlelo loluhlangene lwekutfutfukisa imisebenti yaseningizimu afrika, kute ummango uphawule ngayo. -tibopho te-ejensi yemigwaco tibukwa njengencenye yeselekelelo sekusebenta kwemnyaka lesiniketwa ngumphatsi lomkhulu. -nanoma tivivinyo letihlanganisiwe tiniketa umcondvo lomuhle wekuvela kweluhlolo lwekusimama kutintfutfuko letimbi, kumatima kubala bungoti kulesimo lesisekelo. -ngetinyanga tekukhulelwa, kanye nekumunyisa, yenta siciniseko sekutsi usebentisa ikhondomu ngesikhatsi semacansi kuvikela kutseleleka lokusha. -uma ufuna kwatiswa ngalenye indlela, sicela usho lendlela futsi unikete imininingwane ledzingekako kwentela kutfobela sicelo sakho. -kugucuka kwalenkampani kuholele ekukhuleni lokunemandla kwemali lengenako kanye nencenye yekwaba kwekucala kusukela ngemasenti lange- -kwelulwa kwesikhatsi sesimo senhlekelele yavelonkhe ikhabhinethi ikuvumile sincomo lesentiwe ngumkhandlu wavelonkhe wekulawula ligciwane lecorona sekwengeta sikhatsi sesimo senhlekelele savelonkhe sibe mhla ti- bhimbidvwane, ngekulandzela sigaba -kwenta simongcondvo lesikwele kanye nekudizayina linani lelifanele ngekhatsi kwengcikitsi, niketa sifanisomcondvo setakhiwo letisedvute. -litiko selicaphele kutsi tisebenti atikatfoli kuceceshwa lokuphatselene nemsebenti, ngekwakhiwa kwetinkhundla letilandzelako tekucinisa kuceceshwa lokunjalo. -bothishela bahlola imisebenti yeluhlolo lwetemlomo. -loluhlelo lithulusi lekuchaza lapho ummango ufuna kuya khona, kwenta tiphakamiso ku-idp, kulandzelela inchubekelembili ekusebentiseni loluhlelo, futsi lungalungiswa njalo ngemnyaka njengobe imiklamo ichubeka embili, futsi kuvela tintfo letisetulu letinsha. -lokungenelela kufaka ekhatsi kukhonjwa kwalabatsintsekako lababalulekile, bangasese kanye nemphakatsi, kute kutfutfukiswe umkhankhaso loyinhlanganisela wekwatisa nge-ev kanye nemkhankhaso wetemfundvo yemphakatsi kute kwandziswe tinzuzo te-ev kanye nenshisekelo yabo yekwemukela. -lelizinga lemtselela lobonakalako latsatfwa njengalokwamukelekako kuya ngeluhlobo lwemalayisensi. -sitawubuyisa tinhlelo tetemphilo etikolweni. -ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kwesitanley nkosi sinter mine salagadi manganese company, hotazel, enyakatfo kapa, lesikhungomkhicito lesikhulukati semhlaba semanganese sinter. -simo selikomidi leliwadi -kulamanye emave lachazwa njenge-ldc, asuka e-afrika. -incenye yemsebenti wayo kucinisekisa kutsi ikhwalithi yemitfombolusito yemanti iyachubeka nekulungela kusetjentiswa kwemanti lokubonakalako nekutsi kusebenta kahle kwemvelo yasemantini kugcinwa futsi kuvikelwe. -inkampani yavelonkhe yemafutsa yaseningizimu afrika, i-petrosa, kanye nenkampani yelubanjiswano lwe-russia geological exploration company, irosgeo, bavumile kutfutfukisa tindzawo tekuhlola letinge- temabhlokhi na-a ngaphandle kwelugu lwaseningizimu lwaseningizimu afrika. -gcwalisa form bi-g kunobe nguliphi lihhovisi lelitiko letasekhaya. -kuphakelwa lokwengetiwe kuphindze kwentiwe kwentelwa emafekthri emsebenti lahlalelwe litiko letemisebenti, kanye nekwesekela umsebenti wekhomishini yekucolelana, kulamula kanye nekulamula. -loku kufaka ekhatsi kukhishwa kwetibi, emanti, kutfutfwa kwendle kanye nagezi. -ikhabhinethi ikhumbute wonkhewonkhe kutsi i-covid- ayikacedvwa kantsi bungoti bekutseleleka lokusha butawukhula ngesikhatsi semnyaka webusika. -njengaloku sibuyela emsebentini wetemnotfo cishe kuto tonkhe timboni – futsi sisebentela kulungisa lomonakalo lowentiwe – sinesibopho sekungavumeli sigadze njengebantfu labatimele, bacashi, imimango, imindeni, tisebenti kanye netakhamiti. -tinsita teliposi leligodliwe | south african government -sengeto siniketa sibutsetelo setindlela letehlukene letikhona kodvwa atikapheleli futsi tingangetwa kuto. -bafundzi labalandzela lekharikhulamu badzinga lulwimi lwekufinyelela nekutibandzakanya emfundvweni lechubekako, kuchumana emsebentini, nekutibandzakanya kutenhlalo, temnotfo netepolitiki. -loluhlelo lulandzelelwa ngenhloso yekuyindlulisela kuletinye tindzawo. -ematiko emikhakha ngekhatsi kulomasipala atfola kuvisisa lokuncono kakhulu kwebatsengi babo ; -inshonalanga kapa kwanyalo isifundza lesitfolako eningizimu afrika. -loku kucinisekisa kuchumana kwemmango wemave emhlaba wetive. -leminye imikhakha ibhalise kukhula lokumangalisako, kantsi leminye imikhakha yehla ngekuhamba kwesikhatsi. -bhalisa idizayini yakho kanye nekhomishini yetinkampani nemphahla yengcondvo kutfola emalungelo lakhetsekile ekusebentisa ledizayini kanye nekuvikela labanye kutsi bente, bungenise nobe basebentise. -tintsandzane tidzinga lusito. -lwati lwetidzingo - kucinisekisa kutsi tidzingo netinkinga tebantfu tiyabukwa ; -uma idizayini seyimukelwe njengensha futsi ibhaliswe, utawuniketwa sitifiketi sekudizayina. -susa nobe ngumaphi emakhredithi lavumelekile entsela yangaphandle yalesikhatsi. -nanoma nguwuphi umsebenti lonciphisa tinhlobonhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene unciphisa tinsita letikhona kitsi futsi ekugcineni unciphise kuphila kwetitukulwane letitako. -kuvikela nekucinisa umsebenti webungcweti. -umtsetfomgomo lobalulekile kutsi intfutfuko kufanele ichutjwe kufunwa ngemandla. -wagocwa ephepheni letipho futsi bekunelikhadi lelifundza " lusuku lwekutalwa loluhle xolisa, lutsandvo loluvela kumumi namabe ". -kuphindze kukusite kuvisisa loko lokumele wente. -lesilinganiso sibitwa ngekutsi lucwaningo lwekusebenta. -tifundvo netento tisebenta ngekubambisana. -mnu mduduzi eric zakwee. -loluhlelo luhola umkhankhaso welutjalomali wesakhiwonchanti salelive, lokuphindze futsi kuhlanganise iminotfo yase-afrika ngekusebentisa leminye imiklamo yayo yesigodzi. -lokunye lokuzuziwe kufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwekungena esikolweni, kwehla kwelizinga lekuphuma esikolweni, kwentiwa ncono kwekugcila nemazinga ekucaphelisa, kwentiwa ncono kwetinombolo tekubhalisa esikolweni, kanye nekwenta ncono temphilo jikelele. -lelayisensi itawusebenta sikhatsi lesidze uma kusebenta ibhizinisi yakho. -njengalokufanako lokungcubutana lokwakhelene neshiyik jarrah, lokubhebhetseka ebulhoek bekungasiko nje kutsi bekungcubutana kwendzawo; bekumayelana nekucindzetelwa kwemhlaba, mayelana nekubuswa kwebuk, mayelana nesive lesibandlululana ngekwebuhlanga kanye nekucindzetelwa ngekwebudlova kwenkhululeko. -kulawulwa kwetilwane netifo -kwehlukana kwanobe nguluphi lwati nobe umtfombolusito loniketwako ; -lephothali ilula kuhlola futsi iniketa lwatiso lwesinyatselolwati lolumayelana nekutsi ibhizinisi ibhaliswa njani. -imiphumela yalokucocisana kutawuholela ekwetfulweni kweluhlakamsebenti lweluhlelo lwekusebenta lwemave emhlaba, lolutawetfulwa kulibandla le-un-habitat kute luvunywe nga- -kodvwa, kulesimo lesibucayi lesikhona nyalo, tinhlanyelo tetindlela letinsha tekucabanga ngetindlela tekutiphilisa nekufundza betihlanyelwa. -lokungenelela kucinisekisa kutsi letindzawo tihambisana nemigomo yavelonkhe yekhwalithi yemoya longekhatsi. -ingaphindze igcugcutele basebenti kutsi batjale timali ngalokunemandla kakhulu, bati kutsi angeke balahlekelwe nangabe lutjalomali luphuma kabi, ngaphandle kwekutsi tindlela tekutjala timali betinemkhawulo kakhulu. -kuhambisana nemtsetfosisekelo lomusha. -tigidzi tebantfu baseningizimu afrika bebaloku babukisisa inkholo yabo lebalulekile. -ukhomba tintfo letisezingeni lelisetulu letibocalangaye futsi, kuletinye tindzawo, kulandzelana lokutsite. -kubandzakanyeka lokuhlelekilinyenti labomasipala labasha likhulu kakhulu mayelana nebungako belinanibantfu kanye nendzawo kuvumela kubandzakanyeka ngco kwelinyenti lebahlali etinhlelweni leticakile tekuhlela. -kwemukelwa ngekulandzela indzima kumele kuhambisane nalesigaba kanye naletinye timiso temtsetfosisekelo. -onkhe emave atawutfobela ngalokugcwele futsi atfobele umculu wase-afrika wemalungelo eluntfu newebantfu. -kulomcondvo, luhlolo luniketa lwati lwekutsi ngabe kufundzisa nekufundza kuyaphumelela ekusondzeleni nemiphumela yekufundza lebekiwe. -codelena yesitfutsi lesinesitfutsi lesinesitfutsi lesinesitfutsi lesiseceleni nobe lesingenaso, sitfutsi lesitsatfu nobe sitfutsi lesine. -sigaba sangemuva kwekubala -inhloso yayo kwenta ncono intsandvo yelinyenti lebandzakanyako kanye nekubusa kubomasipala baseningizimu afrika. -linani lelitfwalwako lemphahla yalesikhwama ibuyeketwa ngelilanga ngalinye lekubika kutfola kutsi ngabe kukhona yini tinkhomba tekulimala. -lokusebentisana emkhatsini wahulumende kanye nelubumbano lwetemabhizinisi eningizimu afrika kuhlose kuniketa tinsita nebungcweti kute hulumende akhone kusebentisa ngemphumelelo luhlelo lwekusebenta lwetemandla lolumenyetelwe ngumengameli cyril ramaphosa ngakholwane kanye nenkhulumo yamengameli lemayelana nekuma kwelive njengesibonelo sekusebentisana ngemphumelelo kutenhlalo kanye nekutetsemba lokuchubekako en -ngabe umnikati wenkampani usisebenti salelitiko? -kuloku, tigidzigidzi leti-r, tibhajethelwe tinhlelo tenchubomgomo yetimboni kantsi letinye tigidzigidzi leti-r tetikhutsati tentsela eminyakeni lemitsatfu titawusekela inchubomgomo yetimboni. -sitfole kuhlonishwa kwekubamba indzebe yemave ase-afrika yanga- kulomnyaka lotako, lokutawuvala i-libya ngobe behluleka kukwenta njalo. -lemodeli lenjalo ingagcwaliswa, futsi lokuhlolwa lokwetfulwe kulandzela nekwengeta kulombiko walekhomishini. -balingani betenhlalo baphindze futsi bakhombise kulekota yekugcina kwehla kwemkhicito wetimayini kanye netindlelamkhuba letibanti letimayelana nelutjalomali lwetimayini, kukhicita kanye nekucashwa. -ikhophi yamatisi logcotjwe sitembu semtsetfo lekhombisa sitfombe kanye nemininingwane yalofaka sicelo kufanele ipheleketele sicelo sekubhalisa. -yodvwa nalabanyenti ; bulili ; kuncipha -sitawucala kusebentisa tivumelwano tekutsatsa sincumo mayelana nekutfunyelwa emaveni angaphandle kwemaphalisi, emamango kanye nengulube e-india. -bantfu labafisa kuba bososayensi bemvelo badzingeka kutsi babhalise ne -kunjalo, akusiyo inkinga. -uma lomutsi kumele ungeniswe kulamanye emave, tfumela loku lokulandzelako -ngamhla nobe ngembi kwelusuku lwekusayina umboleki utawube adlulisele emalungelo akhe, sihloko nentalo encwadzini yakhe yesikweleti ngekuvuna umbolekisi ; -kuniketa kuphendvula ngekwemiva nekutivela etintfweni letitsite -uma kunjalo, cedzela kutfolwa kwetintfo letidzingekako ngekulandzela imitsetfo netinchubo tenhlangano tekutsenga ngalokusemtsetfweni. -siphatsimandla selwatiso sesikhungo sahulumende kumele siphikise sicelo sekufinyeleleka kulirekhodi, uma icuketse -kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile. -leli ngulelinye ligcatsi lelikhetsekile ekutinikeleni kwahulumende ekwakheni sakhiwonchanti lesitawukhutsata umnotfo siphindze futsi sesekele kutsengwa kwemphahla yasekhaya. -wakhiwe bomasipala. -ikhabhinethi yatiswe yabuye yavuma letincumo temhlangano wamengameli wemkhandlu wekuchumanisa lebewubanjwe mhla ti- indlovulenkhulu, ngenhloso yekufezekisa. -emanti lasetjentiswa kakhulu ngetinjongo tasekhaya futsi aniketwa tindzawo tekuhlala letinye. -ndvuna angaphindze futsi avume nangabe luhlobo lwalelicala lekufanele lowo muntfu abekwe kulelinye live lwesimo sekutsatsa licala, nome lususelwa etizatfu tekubandlulula. -waba luphawu lwekulwa kwetfu nelubandlululo kanye nekuvuma kucina kwebantfu betfu ekufuneni kwabo bulungiswa. -uchaza ngalokucacile kutsi yonkhe imitimba yembuso kumele yente siciniseko sekutsi kuniketwa kwanoma nguyiphi indzima noma umsebenti kusikhungo sebuholi bendzabuko kuhambisana nemitfombolusito ledzingekako, futsi kumele yente siciniseko sekutsi luhlelo lwekubala lolufanele luyatfolakala. -loku kufaka ekhatsi titifiketi teticu letiphakeme, emadiploma eticu letiphakeme, ticu tekuhlonishwa, emasta kanye neticu te-phd. -uniketa sakhiwo sekucocisana, kucocisana, nekutsatsa tincumo ngekuhlanganyela emkhatsini kwemmango namasipala. -kufaneleka kwenyama yenhlanti kutsi idliwe bantfu. -kungadzingeka kuchubeka nekuniketa bafundzi indlela nekusebenta umnyaka wonkhe. -hulumende uhlose kusebentisa emagiza elilanga lasigidzi sinye nga-- -imali leyengetiwe yesikhwama isiswa ngekusebentisa ikoporasi yelutjalomali lwahulumende futsi buholi betekuchaza bavuma ligunya lekutjala imali njalo ngemnyaka. -angeke sihlale emuva futsi sivume kutiphatsa lokunjalo ngekuya kweligunya letfu lekuba ngummeleli lokhetsiwe webantfu. -uma kunesidzingo, niketa sicelo lesengetiwe lesichibiyela nobe lesichibiyela emadokhumenti ethenda kulowo nalowo lokhipha ithenda ngesikhatsi kusukela ngelusuku lapho emadokhumenti ethenda atfolakala khona kute kube tinsuku letintsatfu ngembi kwesikhatsi sekuvalwa kwethenda lesishiwo kudatha yethenda. -lenchubomgomo iphindze futsi yetfule tinsita letinyenti letinsha tekugcwalisa tikhala letikhonjiwe kuletinsita letikhona kwanyalo ikakhulu emalangeni ekucala emphilweni yemntfwana. -yini lokungentiwa likomidi leliwadi kusita? -lofaka sicelo kufanele atfole imvume yaphambilini ku-tisa ngembi kwekutsi achubeke nemalungiselelo ekucala ekuhlanganyela kulombukiso. -emakhono ekuphatfwakokuniketa emandla ekusebenta nebuholi. -kunemazinga lamane etinsita tekubuyiselwa esimeni lesifanele labukene nemazinga lahlukene ekukhubateka, kantsi leti nguleti -lamanye emalunga emmango angeke akhone kubamba lichaza emihlanganweni yemmango emini. -o incwadzi yekucinisekisa nangabe inombolo yamatisi nobe inombolo yereferensi ye-paye ayitfolakali. -itheksthi ngemuva kwekulalela ilandzela sipiliyoni sekulalela. -onkhe emakhasimende lahamba ngetinyawo lanatiso letingekho kumafomu e-elekthroniki e-adobhi atawucondziswa kulesikhungo sekuchumana lapho atawusitwa khona kugcwalisa lamafomu ngendlela ledzingekako. -kutsenga ngaphandle tinhlanti ngetinjongo tekutsengisa kusho kutsenga imisebenti lefana nekutsenga ngaphandle tinhlanti taselwandle ngetinjongo tekutsengisa. -njengobe sekashiwo, lesi sikhatsi sekugcina sekutsi ngitimbandzakanye kulenkhulumomphikiswano lemayelana nelivoti letemfundvo ngesikhundla sami sekuba lisekela lendvuna kuhulumende welubumbano lwavelonkhe. -lwati lolujulile lwemtsetfo wekuphatfwa kwetimali tahulumende, imitsetfosimiso yetemafa, umtsetfo weluhlakamsebenti lwenchubomgomo yekutsenga lenconotwako kanye nemitsetfosimiso yawo kanye nemitsetfosimiso yeluhlakamsebenti lwekuphatfwa kwekutsengwa kwemphahla. -letinye tinsayeya bekukwehlukanisa emkhatsini wetintfo letinikelwe, tisetjentiswa letitsengiwe, kundluliselwa, timphahla tebasebenti kanye nemphahla lephetfwe bantfu besitsatfu kulendzawo. -umuntfu lofaka sicelo kumele asayine lifomu lekufaka sicelo -incenye b isebenta ngetindzaba tekucondziswa kwetigwegwe lokufaka ekhatsi kwephulwa kwemtsetfo, tinchubo, kanye netinhlawulo. -sicelo sekutfola lirekhodi lemtimba wahulumende -hulumende uyabonga ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo ngekuphendvula kwawo ekucedzeni lababhebhetsela budlova lobentiwa kubomake nakubantfwana. -gcina inchubo lephelele yekubuyeketwa kweluhlelo lwekulawula lwemnyaka. -tinhlelo tebantfu labagugile -bonkhe bosokhemisi lababhalisile kusukela ngalolo lusuku babopheleleke kwenta umsebenti munye wemnyaka wekusebentela umphakatsi wekhemisi lokhokhelwe esikhungweni setemphilo sahulumende. -lesivumelwane sivuma kutsi timphahla temasiko netinsita tetfula bomatisi, emagugu kanye nenchazelo. -bantfu labete i-hiv nabo batfola lokugula, kodvwa ngenca ye-hiv linani letifo te-tb kanye nenumoniya likhule kakhulu. -ikhabhinethi ikuvumile kutsi umculu wekuvuselelwa kabusha kwemasiko ase-afrika wetfulwe ephalamende kute uvunywe ngekulandzela sigaba se- semtsetfosisekelo waseriphabhliki yaseningizimu afrika. -kucinisekisa kutsi tinhlobo letehlukene tematheksthi tiyalungiswa umnyaka wonkhe ebangeni ngalinye nasemabangeni onkhe esigabeni, igridi isetjentiselwa kuhlela kusetjentiswa kwematheksthi eluhlelweni lwekufundzisa ebangeni ngalinye. -kwesitfupha, i-lekgotla iphindze futsi yakhombisa inchubekelembili leseyentiwe kanye netinyatselo letilandzelako tekulungiswa kwetinkampani letiphetfwe ngumbuso kusukela kwacala i-lekgotla lekhabhinethi yangendlovana -letindzawo taphambilini tetabelo nyalo setidzinga kuhlanganiswa nesakhiwo sendzawo yesigodzi kanye nemnotfo wesigodzi. -loku kwenta bafundzi bakwati kutfutfukisa emakhono abo ekufundza ngengcondvo, lekumele bafundze tifundvo letifana nesayensi ngesingisi. -nanoma kugujwa kwemigubho yeliviki lekulungiswa kwetimilo bekubaluleke kakhulu ngenca yekujutjelwa kwebhajethi kulomnyaka, kusengakabikhona kubona linani lelikhulu lemisebenti leyahlelwa kuletigodzi, kute sikwati kushicilela emakhasi layimfica kuyo. -lolutjalomali lutawusekela likhono lemnotfo lekukhula masinyane kakhulu esikhatsini lesitako. -bakhokhintsela bayakhutsatwa kutsi bafake emafomu abo entsela ku-efiling nobe ku-south african revenue service mobi-app. -kwenta samave emhlaba ekhaya kuniketa ematfuba ekwenta samave emhlaba lokungabiti kakhulu ekusebentiseni tinhlelo tekuntjintjana. -ngivumele ngibonge labanye bantfu bakitsi labamemeta emhlabeni. -onkhe ematiko avelonkhe lenta imisebenti lengaba nemtselela kusimondzawo futsi tonkhe tifundza kumele tilungise luhlelo lwekufezekisa kusebenta kwesimondzawo kungakapheli umnyaka munye wekumemetela lomtsetfo futsi lokungenani njalo ngeminyaka lemine ngemuva kwaloko. -letsa sitatimende lesifungelwe lesisayinwe ngumuntfu lohloniphekile longacinisekisa ligama lakho nemnyaka. -umcudzelani wetimoto loneminyaka le- ube wekucala eningizimu afrika kusukela nga- kutfola sihloko se-grand prix ngemuva kwekuwina umcudzelani wakhe we-maiden moto championship. -kwakha luhlelo lwebhizinisi -tilinganiso telwabiwomali lwekulungisa letetfulwe yindvuna yetetimali tabuye tavotelwa yiphalamende, tiyabuyeketwa kanye ngemnyaka ngalokuvamile ngemphala. -banika litfuba lekutfola indlela yentfutfuko yamasipala. -nobe ngumuphi umtsetfo loshaywe ngenca yesimemetelo sesimo lesiphutfumako ungasuka kulolucwebu lwemalungelo eluntfu kuze kufike ezingeni - -sitawusungula i-ejensi yebudlelwane bekutfutfukisa yaseningizimu afrika kute sitfutfukise budlelwane bekutfutfukisa nalamanye emave kulelivekati. -kugcila kwekulawulwa kwebungoti kulesikhwama kusekukhombeni, kuhlola, kulawula kanye nekugadza tonkhe tinhlobo tebungoti letatiwako kuso sonkhe lesikhwama. lobunye bungoti bekusebenta angeke kususwe ngalokuphelele. -inhloso yekunciphisa tindleko kwehlisa kusetjentiswa kwemali " etindzaweni tekudvonswa kwetinsita " kanye " nalokuhle kutikhukhula " kanye nekucondzisa letimali kabusha etindzaweni tekwetfulwa kwetinsita. -uma kungenteka bangafaki ticelo taletikhala temsebenti letikhangisiwe, sidzinga kubuta kutsi kungani. -fundza umbhalo wenkondlo lengentasi lonesigcivito. -siyachubeka nekuniketa lonkhe lusito lolutawenta kutsi kube lula kuphumelela kwekubutsana kwakho futsi sibuke embili kukwemukela esakhiweni sase-or tambo kusasa. -umyalo wenkantolo lengentasi utsatfwa ngulemiyalo lelandzelako -ngesikhatsi sekubuyeketwa, lihhovisi letinsita tephalamende lagcine budlelwane bekusebenta lobungafihli lutfo ngekuhlanganisa tinchubo temsebenti emkhatsini webenti betinchubomgomo nebameleli bemmango. -kodvwa, kunekweswelakala lokukhulu kwelisiko lekusebentisa letinkontileka kanye netincumo. -ngekusebenta ngekubambisana singanciphisa kushona kwebantfu emigwacweni yetfu -labanye labaphetse tikhundla imisebenti yabo lehambisana nemisebenti yelilunga lesigungu, futsi lemenyetelwe kutsi ihambisana nemisebenti leyo ngumtsetfo wavelonkhe ; -loku kufaka ekhatsi i-broadband kanye nekusakata ngekwedijithali. -emaphethini ekuhamba ladzingekako endzaweni letsite angabalelwa ngalokungekho emtsetfweni ngekusebentisa letinyatselo letisihlanu letilandzelako -utawudzingeka kutsi wendlulisele ibhizinisi yakho yagezi kanye nemphahla endzaweni yakho bese ufaka sivumelwano sekulawula kusatjalaliswa kwagezi endzaweni yakho. -sicelo sekubhalisa manyolo i-group -sihloko kanye nelinani letinsuku talomhlanganosikolo kwehluka njalo ngemnyaka kuya ngemnyaka kuye ngetinkinga letikhona kwamanje ekuhlolweni kwenhlanyelo kanye naletinye tindzawo tekwenta kube sezingeni lokudzinga kulungiswa. -sibonelo, kuntjintjela kumnotfo lonekhabhoni lephasi kutawudzinga tinchubomgomo tesikhatsi lesidze kanye nemitsetfo yekuhlela indzawo itawutsatsa emashumi lamashumi lamashumi kucedza kwehlukana ngekwendzawo kwelubandlululo. -i-fit newsletter yakamuva, i-translatio, itfolakala ku http://www.fit-ift.org./en/translatio-e.php futsi ifaka ekhatsi umbiko lomayelana nemigubho ye-stb ye-sati. -lizinga lahulumende wasekhaya -ikhodi yetetindlu yavelonkhe -kufayela kahle emarekhodi lokufaka ekhatsi kwehlukanisa, kufayela kahle nekubeka kahle emarekhodi emafayela. -kusebentisa emagciwane kwetekwelapha naletinye tisetjentiswa tekusebentisa kabusha kungentiwa, uma nje kudizayinelwe inhloso lengiyo nekutsi kusetjentiswa tindlela letivunyiwe tekusebentisa emagciwane. -loku kwacinisekiswa netemafa kanye nelitiko lelicondzanisa libhange. -e-uk naseningizimu afrika, eparis, imisebenti yesive inemkhawulo wemahora latsite futsi ingekhatsi kwelibanga lelitsite likhaya lemuntfu. -kuzuza letinhloso letingenhla, tindvuna tincume ngesakhiwo lesitsite. -njengoba kubhaliwe ngenhla, umugca wekucala wekuhlasela de villiers bekukutsi, ngekwemandla ebameli, amange avumele lesitfunywa kutsi siphetse lesivumelwano egameni lakhe. -kuchubeka nekwenta ncono tekuphepha, litiko letasekhaya, lisayine sivumelwano sekuvisisana nemboni yetekubhanga, kute kwetfulwe luhlelo lwekucinisekisa iminwe nge-inthanethi kuwo onkhe emabhange lahlanganyelako, kusita ekuvimbeleni kukhwabanisa nekutfola. -imphendvulo: akukafaneli kutsi ugome uma unetimphawu tecovid -kudzinga kususwa nome ngabe ngutiphi tihibe letibukene nalelive kutsi libe nebutsakatsaka, nemkhakha wemabhizinisi lamancane kanye nebantfu labanyenti labangakhoni kususa ematfuba ekutfola umsebenti. -emaminitsi emhlangano lapho tinyonyane kanye netinhlangano tebacashi bavumile kucala umkhandlu wekucocisana -luhlelo lwekwetfula lolwentiwe ngumengameli jacob zuma lusisondzeta edvute nekuzuza tinzuzo temnotfo waselwandle, letingafaka tigidzigidzi letinge-r kumkhicito wetfu wavelonkhe kanye nekwakha imisebenti lengetulu kwetigidzi letinge- -kuchuba kutfutfukiswa kwetinhlelo tekutfutfukisa letinyenti kanye nemiklamo lehlose kwenta ncono kulawulwa kwetimali kanye netinchubo tekutilandza kumatiko etifundza, tikhungo tahulumende kanye nabomasipala. -ngenyanga yelweti, ikhabhinethi ikuvumile kufezekiswa kwelisubuciko lavelonkhe lekulwa nenkhohlakalo yaphindze futsi yacela wonkhe umuntfu kutsi akhe embili lebumbene ekulweni nenkhohlakalo. -tindlela letinjalo tihlose kubuyisela sitfunti salabatsintsekako nalabasindzile. -thomas akatange atfole sikhatsi sekuphumula, nanoma kunjalo, uma atfola sikhatsi sekuphumula, utibandzakanya ekufundzeni nasekubukiseni umhlaba. " -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemtsetfosivivinyo wekuchibela kubhaliswa kwematayiteli wanga- kute kutsi ummango uphawule ngawo. -iphindze ichaze sibonelelo lesiphelele lesemukelwe ngemnyaka ngesikhatsi sekukleyima. -kubukana nalesimo lesikhona nyalo, litiko letemanti nekuhanjiswa kwendle lisebentisana nesalga, cogta kanye nabomasipala litawubeka imikhawulo ekusetjentisweni kwemanti ekurhuleni, ejozi, etshwane kanye nasemogale city. -inhloso yaloluhlatiyo kutfola kuvakala kwetimali tesikhungo kute kwentiwe ncono emandla ekulawula timali kanye nekugcogcwa kwemali lengenako. -letimali tengeta kutigidzigidzi leti-r letitawuphatfwa yinsfas emnyakeni wekufundza. -luhlelo lwekutfutfukisa lolubumbene -kunemitsetfo ledzinga kutsi sonkhe singabeka tsine noma labanye engotini. -ngenca yaloko, ibhizinisi lekaliwe itawuzuza kuphela emaphuzu ebunikati laphelele uma kunekuhlanganyela ngekulingana lokwentiwa bomake labamnyama nemacembu labamnyama noma tikimu letibanti kusakheko sabo sebunikati. -lombiko wakhishwa ngenkhwekhweti efarkfort egermany. -akusiyo intfo lenhle, lefananako konkhe, kuvikela umuntfu lone-hiv? -itawuniketa lelihhovisi emarekhodi ekulungisa, kuhlanganisa, tinhlelo tekufundzela umsebenti tebucwepheshe beluhlolo, kubuyeketa emabalave eminyele yemphahla kanye nebucwepheshe beluhlolo lwemhlaba labaceceshelwe kucecesha. -sento lesiphocelelako sivamise kubekwa ekucaleni kwemusho. -ngabe loluhlelo luphendvulile njani kulokubekwa embili kwemacembu latsite lahlosiwe kulabantfu labasikati nalabadvuna labatsintsekako? -kwehlukaniswa kwetindzawo letiyingoti kanye nekukhetfwa kwetisetjentiswa letitawusetjentiswa etindzaweni letinjalo. -kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile -lwatiso lolutfolakele kulesifundvo luniketa ikhwalithi letsite yelwatiso lwemphilo, kanye nemaphethini ekuhlaliswa lokungakahleleki. -kuniketwa kwekuvikeleka ngekusebentisa imphahla lengahanjiswa -akasebenti ekuhleleni tindzawo tekuhlala. -masipala ubukene nelinani lelikhulu lekusalela emuva ekutfutfweni kwekungcola kantsi loku kutawuba nemtselela lomubi ekufinyeleleni kumigomo lebekiwe yavelonkhe. -iresithi yekubhuka -tibonelelo letinemibandzela tabelo letinikelwe letivela kutemafa avelonkhe kusita ngetimali tintfo letibekwe tacaca embili. -loku kulandzela kuboshwa kwabo kwanyalo edubai e-uae ngemuva kwekutsi inhlangano yemaphoyisa ebugebengu yemave emhlaba ikhiphe tatiso letibovu. -ukhomba tento etihlokweni. -unemtfwalo wekuphatsa ngalokuphelele nangemphumelelo imisebenti yebuhlengikati. -kuphindze futsi kube nesidzingo sekulungiselela balimi ekutfutfukiseni emabhizinisi lamancane lahambisana naleto letingasito tasemapulazini. -inhloso yalekhozi kutfutfukisa tindlela tekucabanga letibalulekile kubhayoloji. -ungafaka sicelo sekusisa kwavelonkhe kuphela nangabe usakhamuti saseningizimu afrika lohlala eningizimu afrika futsi ufuna kusisa umntfwana waseningizimu afrika. -sebentisa tabitongco emigceni lengenalutfo eceleni kwemisho lengiyo. -ezingeni lesigodzi, tinzuzo letingaba khona telubumbano lwemincele yase-afrika leseningizimu tingasetjentiswa ngalokuphelele ngekuchubeka nekusebentisana kwetinchubomgomo etindzaweni letahlukahlukene. -sikhwama se-led silithulusi linye hulumende wasekhaya lakhona kusita ekusebentiseni emasu e-led. -loku kuniketa litfuba lekuhamba " lekukhetsa " noma " lekukhetsa " kuhambisa kanye nekuchumana kwetindlela letihlanganisile letisezingeni leliphakeme, kuye ngetinhlobonhlobo temisebenti yasemadolobheni lekudzingeka kufinyeleleka kuyo. -i-bas inetindzawo letinyenti letehlukene tekusebenta kusukela ekubhadaleni kuye ekutfoleni imali. -luhlakamsebenti lwekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni lolubumbene lolumenyetelwe ku-sona ngenhlaba leyengcile, seluvunyiwe yikhabhinethi. -lesahluko sihlose futsi kujulisa kuvisisa kwalabangenele tifundvo ngetindzaba tebulili ezingeni lelikomidi leliwadi ngekutsi kuhlolwe tihloko letifana nenshokutsi yeligama lelitsi'kuhleleka ngekwebulili ', umehluko emkhatsini'wekulingana nekulingana'kanye nekuchaza bomake ngetindlela tekutfutfukisa tebulili netentfutfuko ekutfutfukiseni ummango. -ayikho inhlangano lengakhona kumelana futsi ngako-ke kufanele ichubeke ihlolisise futsi itfutfukise kuhlangabetana netidzingo tesimondzawo sangaphandle. -lenchubomgomo inika emandla umtsetfo lohlongotwako lomayelana nemalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka kanye nesivumelwane samhlabuhlangene ngemalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka. -kute lotakwenta loku kitsi, kusetandleni tetfu. -njengencenye yekulungisa tinsayeya letintsatfu tebuphuya, kungalingani kanye nekungasebenti, hulumende usungule lisu lekuzuza, lelihlose kuniketa ematfuba kulencenye yemkhakha wetimbiwa. -ishejuli yemanani - yato tonkhe tincenye tekwakha ngendlela lelula lechazwa kutinhlelo tendlu nemininingwane yekwakha. -hulumende wavelonkhe, wesifundza newasekhaya -ikhabhinethi icela bafundzi nebaholi betitjudeni ikakhulu kutsi bavakalise tikhalo tabo ngalokufanele ngekuya kwemtsetfosisekelo, lokuyinkhombandlela yabo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -sicela kutsi usite kusabalalisa ledokhumenti kubantfu lebebancishwe ematfuba phambilini, kufaka ekhatsi tisebenti takho. -ngekusebentisa iwebhusayithi yelitiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe, uvuma tindlela tedatha lechazwe kulesitatimende. -mengameli jacob zuma utawutsatsa luhambo lwekuvakasha ngekwemsebenti kute atimbandzakanye futsi abe ngusihlalo ngekuhlanganyela kuseshini yesine yeningizimu afrika nebotswana ye-bnc letawubanjelwa egaborone, ebotswana ngalesihlanu, mhla ti- lweti -basebenti be-laser bacwayisa kutsi tindleko nebuhlungu bekususa emathathu bungetulu kwetindleko nebuhlungu bekusebentisa. -bhala phasi lamanye emabito lavamile longacabanga ngawo. -kutibophelela etindleleni tekutsenga tahulumende netangasese letikhutsata timboni tasekhaya nekwakha imisebenti. -i-mthatha yamenyetelwa njengemtselela lomkhulu wekungenelela kwamengameli nga- kantsi letingenelelo kuhloswe ngato kulungisa kusilela emuva kwesakhiwonchanti netinsayeya tekwetfulwa kwetinsita, kute kuvuselelwe i-mthatha ngalokuphelele. -uma likhansela lingumfakisicelo lotimele, umphatsi lomkhulu kumele akhetse sihlalo wesikhashana lovela kumakhansela epr laniketwe liwadi. -uma singenawo emanti lanele emitimbeni yetfu, imfucuta angeke isuswe. -umcashi utawuniketa ngalokunembandzela ilivu yekungakhoni kusebenta usalindze imiphumela yeluphenyo lwayo mayelana nesimo nebungako bekungakhoni kusebenta kwakho. -yetfula imvumo lebhaliwe levela endvodzeni lebitwa ngekutsi ngumntfwana. -kulalela nekukhuluma kusisekelo sekufundza kuto tonkhe tifundvo. -lamazinga, lahlose kwenta ncono kusebenta kwekulawulwa kwemfucuta ezingeni lahulumende wasekhaya, kusatawumukelwa sishayamtsetfo. -umsebenti lowentiwe emkhatsini wemnyaka lowengcile, bomake ngekusebentisa bomake baseningizimu afrika ekukhulumisaneni ngekusebentisana nematiko ahulumende lahlukahlukene, kufaka ekhatsi kuvakashela emave lafana netunisia nechile lapho kwentiwe khona inchubekelembili lenkhulu ekulweni nebuphuya, kukhombisa lokutsikameteka kwetinhlelo tetfu kuloludzaba. -kungaphindze futsi kube kutsi tinhlelo tekuvikela nekujezisa inkhohlakalo tisengakeneli ; kodvwa ngekubuka tinhlelo tahulumende, singacedza liciniso lekutsi emacala enkhohlakalo langetulu kwe-% labikwa betindzaba abekwe esiveni ngobe hulumende sewente lokungasikahle futsi ecinisweni sewenta tinyatselo letiphikisana nayo. -sebentisa tinchubo letisebentako tekulandzelela nekuhlola kusebentisa ngemphumelelo idatha nekubika lokufanele ngemiphumela nemiphumela yetemphilo. -kuncuma kutsi ngabe liphuzu ngalinye liphuzu lelinemkhawulo noma imphahla. -kodvwa kufanele wente loku ngekuthula. -kuwo onkhe emabanga -, kumele babhale ematheksthi lachubekela embili lanetinsayeya letinyenti. -luhlelo lwelulwimi lwasekhaya lungenta sitatimende sibe ngulesibumbene -iminyaka lengemashumi lamabili nesiphohlongo entsandvweni yetfu yelinyenti, sibukene netinsayeya letinyenti, njengebuphuya, kungasebenti kanye nekungalingani. -bantfu labafana nawe. -loku kutawuchubeka kucinise emandla alelitiko ekwetfula tinsita letisezingeni lemhlaba kubazuzi balo. -emalunga ebhodi yebhodi yebacondzisi labatimele:. -timboleko tetindlu tekuhlala eningizimu afrika tivamise kuba netilinganiso letigucukako. -kuphakanyiswa kutsi lenchazelo " yelipuleti lekubhalisa " itsatfwe ngulenchazelo " yelipuleti lenombolo " futsi ngaloko lithemu leselitsatfwe " lingasilo liciniso " selilungisiwe. -lamadokhumenti lakhishwe ngumcashi ngenhloso yekunikwa ithenda abhalwe kudatha yethenda. -uma tinkinga setitfutfukile, angeke tibuyiselwe emuva. -ikhabhinethi ivumelana nekucashwa kwanks irene rofhiwa singo esikhundleni sesikhulu lesikhulu setetimali kulitiko letetimbiwa. -linani lelisetulu lekungenisa eveni likhombisa imakethe lebalulekile yemikhicito yelubisi, lengaphakelwa bakhiciti bendzawo nebaguculi, uma kubekwa kwentsengo kucatsaniseka. -umbiko wemnyaka ulungiswe ngekulandzela tinkhombandlela kulombiko wemnyaka njengobe ukhishwe temafa avelonkhe. -bhala emaminitsi kungakapheli emaviki lamabili ngemuva kwemhlangano bese uwabelana nasihlalo welikomidi kanye nalamanye emalunga elikomidi kutsi abuyeketwe. -sakha tikolo netibhedlela. -kuhlaselwa kwebantfu bekufika -bantfu bahlanganyela ekuhlatiyeni ngekubambisana, kutfutfukiswa kwetinhlelo tekusebenta kanye nekwakhiwa nome kuciniswa kwetikhungo tendzawo. -anikete nobe nguwaphi emandla nobe umsebenti lokumele wentiwe nobe wentiwe ngekulandzela umtsetfo kunobe ngumuphi lomunye umtimba wahulumende lowengamele, uma nje uma ngabe lelitsimba lihambisana nemtsetfo lokumele wentiwe nobe wentiwe ; nobe -emadolobha ase-asia ngakulolunye luhlangotsi ngalokwetayelekile anebantfu labanyenti labanyenti. -sicela emaphoyisa kutsi ativikele nawuhlaselwa, ngekhatsi kwemtsetfo. -kudzingeka kutsi kugcilwe ekukhiciteni lokunyenti kwekugcogcwa kwentsela lokutawuvumela lizinga lekuphila lelincono. -ikhabhinethi yahlangana ngalesitsatfu, mhla ti- inkhwekhweti, etuynhuys, ekapa. -yini leyenta bongi atsatse incwadzi yesilulu? -loku kutasenta kutsi sikwati kuntjintja ngemandla kusuka emgwacweni kuye kuloliwe ekutfutfweni kwemalahle, lokubange kwehla kwemigwaco empumalanga. -emaphoyisa emmango kanye netinkhundla tekuphepha titawusungulwa kwentela kuniketa tinkhundla tekusekela kanye nekuvikela imimango. -kuphindze futsi kwentiwe inchubekelembili ekusebentiseni lucwaningo lwavelonkhe lwetebucwepheshe behayidrojini neseli yemafutsa, lisubuciko lekutfutfukisa nekucamba lokusha. -kucashwa kuya ngekucinisekiswa kwetekuphepha, kucinisekiswa kweticu kanye nekuhlolwa kwelikhono lekusebenta. -kungevani sekucinisiwe emkhatsini wetitjudeni letakhatsatekile kanye nemaphoyisa. -lemigomosisekelo icinisekisa umcondvo walabo labatfola tinsita tahulumende njengebatsengi, hhayi kuphela takhamuti. -kuphasiswa kwemtsetfosivivinyo wephalamende wekutsatfwa kwemhlaba kuniketa siciniseko lesisemtsetfweni kumbuso kutsi uchubeke nekufezekisa luhlelo lwelive letfu lwekugucula temnotfo netenhlalo ngalokunemandla kute kusonjululwe ludzaba lwemhlaba ngalokucinile emkhatsini weluhlelo lwalo lwemhlangano. -yonkhe imishado yesintfu leyentiwe ngemuva kwekucala kusebenta kwalomtsetfo isemkhatsini wemphahla. -kute lelinye licala lasenkantolo lephakeme lelaphetfwe ngekushesha njengaleli. -loku kwenta ncono imitamo yahulumende yekuniketa ematfuba emsebenti kanye nekutfola emakhono ngekucecesha lokuyintfo letawuvusetela imimango lephuyile. -sicelo seselekelelo sesondlo sebantfwana | south african government -jim ngenta umsebenti wami lomuhle esikolweni. -kwentiwa ncono kwekukhicita kwekutfutfukisa balimi betinkhukhu netingulube ngekusebentisa luhlelo lwekondla loluhlanganiswe nepasture esifundzeni segauteng. -njengobe kukhonjisiwe ekucaleni, nginemaphuzu lamanyenti lekufanele ngikhombise lamuhla ekuseni lengikholelwa kutsi abalulekile. -ligalelo layo kanye nemisebenti njengesikhwama sempesheni lesikhulukati eningizimu afrika kubalulekile ngekhatsi kwesimo savelonkhe. -ikhabhinethi iyakwemukela kubanjwa ngemphumelelo kwemhlangano we- wemhlaba wetemnotfo lomayelana ne-afrika, lokwente kutsi mengameli jacob zuma ahole licembu laseningizimu afrika, tinhloko temibuso nabohulumende labavela kulelivekati lase-afrika, baholi bemave emhlaba betimboni netekuhweba kanye nebaholi betinhlangano temmango. -tindzawo letibalulekile lekugcilwa kuto kutawuba -chumana netiphatsimandla tendzawo kanye nalabanye labatsintsekako. -umtsetfo lophatselene neludzaba loludzingeka ngalokuvakalako, nobe lokuhambisana nesigameko, kusetjentiswa ngemphumelelo kwemandla macondzana nanobe nguluphi ludzaba lolubhalwe kushejuli, ngito tonkhe tinhloso, umtsetfo lomayelana neludzaba lolubhalwe kushejuli -lokwenta kube semtsetfweni lokucatjangwako kutawulawula kuphela sisombululo sekungavumelani nasekundluliselwe lenkhulumo enkantolo yendzabuko. -i-nppo yaseningizimu afrika ikhipha sitifiketi se-phytosanitary nangabe lemikhicito ihambisana netidzingo tekungenisa eveni kwalelive lelingenisako. -kulungisa lulwimi emibhalweni yebafundzi -inchubo yetetindlu tebantfu -iningizimu afrika itawubonakala ngemazinga lasetulu ebuphuya nekweswelakala kwemisebenti, nekucashwa lokunemkhawulo kutekulima. -iphindze futsi isebente njengeluhlelo lwekukhutsata kugcamisa kubaluleka kwemkhakha wetebuciko kutemnotfo walelive. -umtsetfo webudlelwane betimali tahulumende, -bahlali basebentisa impompi futsi bavamise kuyishiya ihhafu levulekile. -kute inhlangano yekuvikela umlilo emiphakatsini lelimako. -leyunithi igcila kutinchubomgomo netinhlelo tekwetfulwa kwetinsitanchanti tenethiwekhi netenhlalo emikhakheni lefana netekutfutsa, gezi, emanti nekuhanjiswa kwendle, tekuchumana, takhiwonchanti tamasipala netekuhlaliswa kwebantfu. -lihhovisi lemcondzisi litawuphindze lisebente ekwakheni timo teluhlelo lwekugadza lolusebentako lwesifundza. -umbutfo wetekuvikela wavelonkhe waseningizimu afrika kanye ne-saps bayachubeka nekutimbandzakanya ekuvimbeni kungcubutana kanye nemisebenti yekugcina kuthula kulelivekati. -kunciphisa sikhatsi semsebenti endleleni lebalulekile kuholela ekunciphiseni sikhatsi semklamo wonkhe. -dvweba lamacembu. -umhlaba awuphelelwa ngemanti lasebentisekako. -kube nekukhula lokukhulu kwekufunwa ngemandla kwelusito lwetemtsetfo, lokuyincenye yemphumela walesibopho ngekwemtsetfosisekelo. -lizinga lelisetulu lekusebenta kahle kakhulu liyadzingeka kute kwentiwe lula kutfunyelwa ngaphandle lokutawuzuzisa lesifundza. -wabuta imibuto, sib. -angeni endzaweni yekusebenta yemmangali -tikimu tekufundza ngetigaba titawusetjentiswa kakhulu. -uma ngabe kukhona kuphikisa lokutfolakele, i-registrar of trade mark ibamba kulalelwa kwelicala emkhatsini walofake sicelo nemmangalelwa. -yonkhe imisebenti yeluhlolo loluhlelekile yentiwa luhlolokulinganisa ngenjongo yekucinisekisa ikhwalithi nekucinisekisa kutsi emazinga lafanele ayagcinwa. -inkhokhelo ngco yetinhlelo letiphocelelekile ku-nsg yematiko lafanele lacashako lavela kumabhajethi abo ekucecesha nayo yavunywa. -lwati lwekuphatfwa kwelihhovisi, lwati lwekubhalisa lokwetayelekile, lwati lwangcondvomshini, kufanele likhone kuchumana ngemphumelelo, lwati lwekuphatsa lokuniketwako, kufanele lilungele kuhambela nakuceliwe. -umphumela ngukutsi bashushisi bavamise kugucuka emva kwesikhatsi, beta babuye baye ngendlela labafisa ngayo, nobe bangagucuki. -kodvwa-ke, kubalulekile kutsi ematheksthi etemlomo, labhaliwe netibonwa abe sezingeni lelifanele lebafundzi. -sicelo sekubhalisa njengemkhokhi wentsela | south african government -uma ngabe ucashwe ngumbuso kwanyalo, ngabe utfole yini ligunya lelifanele lekwenta umsebenti loholelako ngaphandle kwekucashwa kumkhakha wahulumende? -tindlela tekusabalalisa kufanele tichaze luhlelo, kuphatfwa kanye nekusetjentiswa kwenchubo yekusabalalisa futsi kufanele, sibonelo, kulungisa loku lokulandzelako -lithebula likhombisa ngalokufishane yonkhe imisebenti yekuhlanganisa ye-idp kanye nemathulusi ayo eminyaka lengu- & lengakakhonjiswa ngemlomo. -kufinyelela kwawonkhewonkhe ekuhlolweni kwehiv ne tb, kucilongwa kanye nekunakekelwa ngetemphilo. -kuvuselelwa kabusha kwemimango yetimayini lenebumatima -kusebentisa indlela lesebentako yekulawula tikhalo. -kodvwa nyalo, kusukela ngenta lekhozi, ngingumuntfu lowehlukile ngalokuphelele. -bona dokotela wakho uma unetintfo letinyenti, njll. kukhula, kopha nobe itha -sekuvuliwe emacala lasikhombisa ekubulala, munye walinga kubulala, nekudlwengula. -kwandza kwekuphindzaphindza kanye nekucina kwekumosheka kwemakhorali, sehlakalo lesihambisana nekwenyuka kwelizinga lekushisa kwemanti aselwandle kungenteka kubangwe tingucuko tesimo selitulu, kungalimata futsi kungaholela ekushoneni kwetindzawo temfula. -tikhungo tembuso letesekela intsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo -kulesehluko lesimo lesiphatselene neluphenyo lolungakapheleli lolumayelana neluhlelo lwekhomishini, kucocwa ngaso. -kodvwa, lapho kunetimo letingavimbela letinjengalapho umuntfu angati ngekwenyuka kwentsela, letinhlawulo tinemkhawulo wekuba ngulabaphetse kuphela. -" kumjabulisa loko, " kusho licembe lelincane. -kubhukwa kwetisetjentiswa temkhandlu temacembu etembusave kuya ngekuvunywa ngumphatsidolobha lomkhulu. -loku kutawenta litiko likhone kusebenta ngekuya kweligunya lalo leliphelele njengesivumelwano lesimcoka sekutfutfukisa umnotfo lofaka konkhe ekhatsi, kuvikeleka kwavelonkhe, kwetfulwa kwetinsita lokusebentako kanye nekuphatsa ngemphumelelo. -nguyiphi imicimbi lemikhulu nobe imikhuba leyentekile emmangweni wakitsi kuleminyaka lengema-- leyengcile? -lendzawo lesemkhatsini ivuna kuphela bantfu labavela egauteng, kulimata labo labavela kuletinye tindzawo ngekhatsi eningizimu afrika. -* wenta bulungiswa kubo bonkhe ; futsi -iphetsa njani liphupho. -sidzinga umkhakha wetetimayini losebenta. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi basekele bafundzi betfu kanye nekucinisekisa kutsi baphumelela. -ngalesikhatsi sisebenta kahle kakhulu mayelana nekwelashwa kanye nekuvikelwa kwekundluliselwa kwabomake ebantfwaneni, imitamo letayelekile yekuvikela kumele iphutfunyiswe. -faka sicelo sekucashwa kutemisebenti yahulumende -mhla ti- ingongoni, mengameli wasesudan, umhlonishwa salva kiir mayardit utawuvakashela ngalokusemtsetfweni eningizimu afrika lapho utawungeniswa khona ngumengameli jacob zuma ekapa. -lwatiso loluniketwe luphiko lwemisebenti yemaphoyisa aseningizimu afrika lolwentiwa basebentisi ngekusebentisa lelisayithi lutawutetsemba. -inombolo yereferensi leyetayelekile yekubhadala itawuba ngu-p -ikhabhinethi iyayilandzela lesincumo futsi isungule licembu lelisebentako lelitawusungula indlela yekuhambisana nemtsetfo. -ikhabhinethi ifisa kuphindza futsi igcizelele kwesekela kwayo lokunemandla kwalebhidi iphindze futsi imema bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi besekele lebhidi letawufaka ligalelo lelikhulu ekubumbaneni kutenhlalo nasekwakhiweni kwesive kuphindze futsi kusebente njengesikhutsati sekutfutfukisa temidlalo. -loluhlelo loluhlanganisile lunika emandla luhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe lolugcamisa sidzingo setikhungo tembuso letiphetfwe kahle naletichunyaniswe ngemphumelelo netisebenti tahulumende letinemakhono letitinikele ekwenteni kahle sive futsi letikhona kwetfula tinsita letisezingeni lelisetulu ngalokungagucuki, kube kubekwa embili tinhloso tekutfutfukisa tesiveimemetelo. -luphenyo lwekucala elimpopo lukhombise kutsi emalungelo lamanyenti etimbiwa ahulumende. -iyunithi yekutfutfukisa tetilwane inemsebenti wekutfutfukisa nekuchuba tinhlelo tekucecesha tebasebenti betinsita tetilwane nekuniketa tinsita tekusekela temfundvo nekutfutfukisa kuwo onkhe emazinga ebalimi kanye nemmango jikelele. -lokwakhiwa kwesitoko kususelwa kuletifiso letisikhombisa letichazwe kusahluko sesibili, lokufaka ekhatsi, tenhlalo, tembusave kanye nentfutfuko yetemnotfo, kanye nentsandvo yelinyenti kanye nekubusa, kuthula kanye nekuvikeleka, tindzaba tabomake kanye nelusha, emasiko, kanye nendzawo ye-afrika kusimo semhlaba wonkhe. -yaphindze yanika lesikhwama litfuba lekwati tidzingo tebahlali betfu labatsetse umhlalaphansi, emalunga, kanye nebazuzi. -kuto tonkhe tikhala temsebenti, ucelwa kutsi utfumele sicelo sakho usho inombolo yereferensi lefanele, kulelikheli lelishiwo kuleso naleso sikhala semsebenti. -sifundza setfu singulesinye setifundza letinelizinga leliphasi kakhulu lekwelapha sifo sesifuba kulelive. -lendzawo lekhetsiwe itawugcugcutela intfutfuko yetimboni kulesigodzi ngekugcila ngco kutinzuzo tetimbiwa, kuguculwa kwemikhicito yetekulima, emakhemikhali laphethiloli, kanye naletinye timboni letilula njengobe kubekiwe kuluhlelo lwemaphuzu layimfica. -ngalesikhatsi lemiphumela icinisekisa kubaluleka lokukhulako kwendzima yemkhakha wesitsatfu, kufanele kunakwe kutsi lomkhakha utsembele ngalokutsite ekukhuleni kwaleminye imikhakha. -lelinye liphuzu liphansi umkhicito wetekulima ngenca yetigameko tesimo selitulu letinkhulu letibangwa kuntjintja kwesimo selitulu, njengetikhukhula kanye netomiso. -yenta lucwaningo kutfola bukhulu balelitfuba, imikhicito ledzingekako, emanani lasetjentisiwe kanye netidzingo tekutsengwa kwemphahla kwebatsengisi labakhulu kanye nebaguculi. -ekubekeni tinkhomba letibalulekile tekusebenta, masipala kumele acinisekise kutsi- -imibiko ikakhulu imiculu lehlelekile, isebenta kahle kakhulu nangabe loko lokuhloliwe kubalulekile kubafundzi. -kungani bantfu, ngekubona kwakho, bashiya litiko? -kuhumusha lwati lolutfolakala ethebulini -uhlala eningizimu afrika -kwenyuka lokusheshako kwemave emhlaba kwekuhwebelana ngetidzakamiva kuleminyaka lelishumi leyengcile kusho kutsi akekho live lelivimbela lokwesatjiswa. -o lingemuva letenhlalo netembusave kanye nemasiko ematheksthi kanye nembhali -i-susan iphindze futsi ibandzakanyeke kakhulu kumiklamo yendzawo yekuvikela bugebengu. -loluhlelo lwetekukhulelwa luholwa bosisi labanesipiliyoni, lababhalisiwe labaneticu letengetiwe emidvwifari. -letisebenti taphindze futsi taphatfwa ngekuthula ngemavi lavakalako em choir wetfu lonelithalente. -emakomidi emawadi awasiso sikhungo lesisemtsetfweni lesingenta tivumelwano nobe sitsatfwe enkantolo ngenca yemaphutsa, kungalawuli kahle nobe inkhohlakalo. -tincumo tekhabhinethi etindzabeni letibalulekile tanyalo -lizinga lekusebenta ngemisho sikhatsi lesitako -hulumende wasekhaya uhlaseleka lula ngetinsolo tebudlova betepolitiki, lokusho kutsi tento tebungani nekusekelwa lokuvuna labo labanemandla nobe labanemtselela kulelicembu kunalabo labanelikhono lebuholi lobufakazi nobe labanelikhono lebungcweti. -uma ungenetiseki ngendlela litiko letemphilo lesifundza lelisebentise ngayo sikhalo sakho, ungacela ibhodi yetingcweti nobe umkhandlu, njengemkhandlu wetingcweti tetemphilo waseningizimu afrika, kuphenya ngaloludzaba. -sitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola -kugcila kusekukhuleni nasekutfutfukisweni kwelizinga lekuphasa. -kute kukhuliswe emandla ekuphakelwa kwagezi, letindlela letilandzelako titawubekwa -kulesikhatsi lesisemkhatsini, iningizimu afrika idzinga kugcila lokukhulu ekukhuliseni kucashwa kwebasebenti emnotfweni. -lesichibiyelo selula kuvikeleka kwelicala lelinjalo. -kute kujuliswe lisiko lentsandvo yelinyenti lelisungulwe ngumtsetfosisekelo, iphalamende ingamukela imiculu yemalungelo lahambisana netimiso temtsetfosisekelo. -kodvwa-ke, kugcizelela kanye nemamaki laniketwe kufundza nekubhala kusukela ebangeni le- kuya etulu angetulu kunaleyo yekukhuluma nekulalela ngobe tidzingo tekufundza nekubhala kwebafundzi tikhula ngesikhatsi batilungiselela kuchubeka nemfundvo lephakeme kanye nemsebenti. -kusetjentiswa kwemanti kwamasipala wendzawo kutawukhokhelwa ngemanani laphasi kakhulu lasebentako kubasebentisi basekhaya. -emacembu etekwelashwa newekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwacala kusebenta. -tibhedlela letisihlanu betitfumela tintfo letishubile kantsi letisikhombisa betitfumela leminye imfucuta lenekutsatselana endzaweni letayelekile yekulahla imfucuta. -imihlahlandlela yatfutfukiswa ngoba bomasipala labanyenti badzinga lwati lolunyenti loluhola kutsi bangasungulwa njani emakomidi emawadi. -kubalulekile kubuyeketa lokuphumako lokukhona mayelana nendlela yekwakha, tinsita temaphayiphi, indlela yekudvwetjwa kwetakhiwo kanye nekutiphatsa kwetakhiwo nekusebenta. -ngaloko kuyacaca kutsi kuphatfwa kwemhlaba nekutfutfukiswa etindzaweni tasemadolobheni nasetindzaweni tasemaphandleni kutawuba nemtselela kubomasipala ekwetfuleni tinsita letinyenti kuletinye tinsita tetenhlalo nekutsi, loku kudzinga kuhlangana lokukhulu lokuvundlile nalokucondzile kwahulumende. -kuhamba nekuhlala kwemalunga esishayamtsetfo sesifundza ; -ukhutsate tinsita tekwelulekwa nge-hiv nekuhlolwa kwetisebenti letifisa kutfola simo sabo se-hiv. -lenchubo yekulawula bungoti ibaluleke kakhulu ekusimameni lokuchubekako kwalesikhwama futsi umuntfu ngamunye ngekhatsi kulesikhwama utawuphendvula ngekuvuleleka kwebungoti lokuphatselene nemisebenti yakhe. -lesiphakamiso sitawuba yincenye yekucocisana emhlanganweni lolandzelako. -letinsuku leti, linani letintfo letisatjalaliswako lekufanele tiletfwe futsi nalapho kufanele tiletfwe khona litfolakala ngekucelwa ku-registrar. -uma kwehlukana kwenteka, kubalulekile kutsi tizatfu tekungavumelani tichazwe ngalokucacile, kute kube nekuvumelana lokubanti endleleni leya embili. -kwelulekwa likhansela leliwadi ekukhombeni tidzingo netintfo letikhatsatako teliwadi, nekwendlulisela kumkhandlu ; -ngobe sicelosikhalo kumele setfulwe ngalokusemtsetfweni ephalamende, lofaka sicelosikhalo kumele atfole kwesekelwa yi-mp. -ngubani lonetintsandzane letinyenti? -intfokoto yintfokoto yintfokoto yintfokoto yintfokoto yintfokoto yintfokoto yintfokoto yintfokoto yintfokoto yintfokoto yintfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto yentfokoto -lwati lwebuchwepheshe nekuvisisaumfundzi uyakwati kuvisisa nekusebentisa lwati lwebuchwepheshe lolufanele ngekutiphatsa nangekutiphendvulela. -umkhakha lomncane wemhlaba lesihlala kuwo futsi lesibita ngekutsi " sitfunti ", unemhlabatsi longayisebentisa kuhlanyela kudla. -kwetfulwa kwelubalobalo lwemave emhlaba lwekutsi umhlaba wenta njani ekuhlangabetaneni nemigomo yekutfutfukisa yemnyakagidzi futsi kutawenta kutsi labahlanganyelako bemikhakha yetemphilo nalengasiyo yetemphilo bakhone kubona inchubekelembili kanye nekufundza. -sicelo sekwengetwa kwesikhatsi sekufakwa kwentsela yemholo -bakhombisa kutsi yini lebalulekile ekuchubekeleni embili kuloluhlelo futsi badizayinwe ngekuhambisana netidzingo telibanga. -lwati lwetimali nelwabiwomali loluphatselene nemtfombolusito lofanele ngaphasi kwelulawulo. -kwekucala, kutfola tindlela tekukhicita nemikhakha yetinsita lengenta ngato emazinga lasetulu emsebenti. -ngako-ke, lendlu akukafaneli isebentise sikhatsi lesinyenti kuloludzaba. -tinkhomba ngulemigomo levumela kubeka liso, kubuyeketa kanye nekuhlola kutsi ngabe lomklamo ufezekisa yini tinhloso tawo. -luklayo lwemakhaya jikelele, loluchubeka nekukhombisa inchubekelembili ekufezekisweni kwetinhlelo tahulumende tekwenta ncono timphilo tebantfu baseningizimu afrika, ikakhulu imimango lebeyincishwe ematfuba phambilini. -tinzuzo tekungetwa kwendzawo kufaka ekhatsi kugwema indzawo lengcolile ngekusebentisa tindzawo ngetinhloso leticacako, kanye nematfuba lamakhulu ekungenelela kwebacapheli labangenti lutfo ngobe bativa banesibopho setimondzawo tabo. -umsebenti webatsengisi betitaladi ngumshikashika wetemnotfo lowenteka etindzaweni letivulekile leticinile letibe yincenye lebalulekile yelwati lwaseningizimu afrika lwemadolobha. -kuleminyaka lemibili letako, kute kube sikhatsi sekucala kusebenta kwetiteshi tagezi imedupi nekusile, luhlelo lwagezi lutawucina kakhulu. -kubambeleleka kwenethiwekhi yemigwaco lemikhulu kuyabukwa. -kubuyeketwa kwenchubomgomo yemaphetselodolobha asegauteng ngumklamo lowentiwa litiko letekutfutfukiswa kwemnotfo. -ikhabhinethi ikhatsatekile ngekuvuka kwebudlova evuwani ngemuva kwesincumo lesentiwe yibhodi yamasipala yekuklanywa kweminyele sekutsi ifakwe kumasipala lomusha. -labanye balabatsintsekako batsatfwa esuka esitandini kwentiwa kutsi balale ngemuva kwetindzawo temagoli enyakatfo ngalesikhatsi lomdlalo bewusachubeka. -umsebenti we-idp / kuhlatiywa kwemmango nalabatsintsekako -tfola luhla lwemalunga elikomidi kanye neluhlelo lwemhlangano kusihlalo. -ikhabhinethi iyakwesekela kutinikela lokwentiwe kulwabiwomali lwavelonkhe kuchubela embili ingucuko yetemnotfo ngalokunemandla kanye nekudvonsa bantfu labanyenti baseningizimu afrika emnotfweni kutsi babe nekukhula lokungukhukhulelangoco. -sita bafundzi kutsi bachumane nesihloko kanye netipiliyoni tabo temphilo. -bhala lemisho esikhatsini lesengcile. -lamuhla lesifundza sinendzaba leyehlukile kuyococa, ecinisweni yindzaba lenhle kuyococa. -ematfuba ekucecesha kulitiko letemitsi pietermaritzburg -letindzaba leti tibitwa ngekutsi tinganekwane. -ikoporasi yavelonkhe yetetimali tetindlu -litiko litfole tinsita tekweluleka tekuphepha kanye nemisebenti yetekuphepha levela kulitiko letekuphepha kwemmango esifundzeni sasenshonalanga kapa. -tinkhomba letitawukhombisa kutsi ngabe kuhlela kudzingeka kulungiswe futsi wente siciniseko sekutsi tifundvo tifundziwe ekusebentiseni umklamo esikhatsini lesitako. -tonkhe letintfutfuko te-geo-politiki titawuba nemtselela lomkhulu emnotfweni weningizimu afrika. -buka lisubuciko leminwe lesihlanu. -inchubekelembili yalelive ekutfoleni emandla lavuselelekako inetinzuzo letinyenti kusimondzawo setfu nakumnotfo. -siyakwemukela loko lokutfolwe kumbiko wesimo semadolobhakati aseningizimu afrika lokhishwe mhla ti- inhlaba yinhlangano yemadolobhakati aseningizimu afrika. -imibuto lemayelana nelive labatalwa kulo kanye nemnyaka labaya eningizimu afrika ngulabo labatalwa ngaphandle kwalelive kuphela. -setama kuphakamisa imitfombolusito yemali yahulumende ngalokulinganako nangalokufanele kanye nekuphatsa timphahla tetimali tahulumende kanye netikweleti ngalokufanele. -make lokhulelwe lonetinyanga letine kanye nemhlali wasebothekong, basetsana tlalang, lowafundza lomunye walemikhankhaso, utsite wema kunatsa tjwala ngalokuphelele ngemuva kwekufundza wakhulelwe watsi utawuhambela emaseshini ekutalwa kwebantfwana kanye newelwatiso emtfolamphilo. -tinhlelo telwatiso lwekuphatsa lolwentiwe ncono titawenta ligatja likhone kukhulisa emasu ekulungisa nekulungisa. -loku kutawugucula iphrofayili yekulimala kwebafakiticelo ngobe kutawufaka incenye lenkhulu yekulimala lokuncane nalokulimala lokusemkhatsini. -sibonelo, ummango ungafaka ekhatsi tinkholelo letehlukene, kufaka ekhatsi tinkholelo tendzabuko, emakhristiyani, emajuda, emasulumane, emahindu, ummango wasebhaai njll. emacembu lahlukene abamba isabhu ato ngetindlela letehlukene nangetinsuku letehlukene. -musa kulimata, uhloniphe imphahla ngebunyenti nobe wesabise labanye. -ifaka ekhatsi tindzawo tasemadolobheni nasemaphandleni, kufaka ekhatsi imikhandlu yendzabuko, njengabatsintsekako. -lokubalulekile mayelana nemakleyimu lasonjululwe kulomnyaka, kutsi bekungemakleyimu asemakhaya. -lababanjiwe bavalelwa angeke babandzakanyeke ekusetjentisweni kwanoma ngutiphi tinyatselo tekucondziswa kwetigwegwe kuletinye tiboshwa. -le-indaba igcile kumabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamancane kakhulu alemboni lakhombisa imikhicito netinsita kusukela ekutsembiseni emabhizinisi lamancane etekuhamba. -nyalo sekuyintfo leliciniso kutsi live letfu lisemnotfweni. -kusebentisa imali ngalokwecile kulelivoti, nanoma kunjalo, kwavinjelwa ngenca yekusebentisa imali kancane ekuncephetelweni kwetisebenti lebetisetjentiselwa kusita ngetimali lokwehluleka lokulindzelekile etintfweni letibekiwe kanye nakumfuyo. -tindleko tekucecesha letisemtsetfweni tibhalwe ngalokucacile kulesitatimende, kodvwa loku lokulandzelako kufanele kunakwe -iningizimu afrika iniketwe iminyaka lemitsatfu kutsi itfutfukise umtsamo wayo lokhona kwamanje kute ihlangabetane netidzingo te-icao. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo we-agrement south africa kanye nesivumelwano setinhloso talomtsetfosivivinyo. -kuvuleleka kwelilanga kufanele kucatjangwe kusasekuseni nasekuseni kwasemini. -ikhabhinethi iyakwemukela tive tase-afrika kanye nebalandzeli bato labahlanganyela kumcudzelwano wesitsatfu we-orange african nations championship emkhatsini wamhla ti- bhimbidvwane kanye namhla ti- indlovana lapha eningizimu afrika. -lengcungcutsela itawubanjwa kusukela mhla ti- kuya mhla tinge- inhlaba lapha emalabo eriphabhulikhi yaseguinea. -fenisi emapharamitha ekusebenta nato tonkhe tindzawo. -sitifiketi sekubhaliswa kwemoti -kumele inikete emandla hhayi kuhlukanisa ummango. -samba setitfutsi temhlaba kanye netitfutsi taselwandle letimbili titawuvala, njengoba tikolo titawucala mhla tinge- indlovulenkhulu kute kube ngemuva kwemphelansontfo yemphasika. -i-uk ne-usa timinotfo letfutfuke kakhulu. -nanoma kuyacaca kutsi kulawulwa kwebungoti ngekhatsi kwaletikhungo letibalwe ngenhla kungumsebenti webaphatsi babo labasetulu, kuphindze futsi kwemukelwe kutsi lomcondvo wekulawulwa kwebungoti usasisha. -nanoma linani lemalayisensi ekusabalalisa likhule kakhulu, loku kubangelwa kakhulu kuhlanganiswa kwebatsengisi kanye nemkhuba wekuniketa emalayisensi ekuniketa ilayisensi yemuntfu ngamunye kulenkhapani yekusabalalisa ngayinye. -tidzingo teluhlolo loluhlelekile telulwimi lwasekhaya tingalendlela lelandzelako -indlela yekwakha ematfuba emsebenti seyitfutfukisiwe kubala linani lemisebenti lengaba khona levela elutjalwenimali lwahulumende etindlini letibita kancane. -yinye yemikhakha leheha kakhulu yalemiklomelo itawubona ummango waseningizimu afrika lophumelele ekuhlanganiseni takhamiti tangekhatsi kanye nekuphila ndzawonye ngekuthula. -kodvwa, kuzuza nekugcina lizinga lelanele lekusebenta kusakhiwo semhlaba lesakhiwe kahle kudzinga lizinga lelisetulu lekunakekela, ngalokuvamile, njalo ngemnyaka. -loku kungenteka kungenca yekutsi incenye lenkhulu yelinanibantfu lelive liphuyile, futsi labaphuyile basebentisa liphesenti lelikhulu lemali yabo lengenako etintfweni letifana nekudla. -kuhlela intfutfuko lehlangene, kubhajetha nekulandzelela kusebenta -wanga ).loku kuveta ngekubuyela emuva endleleni lesisekelo, ngekubeka sibopho kutinsita temlilo kutsi tichumane njalo nemimango letisebentelako kute tinciphise bungoti bemlilo kanye nekucinisekisa emasu lanele ekuphendvula kanye netinhlelo tekuphendvula ngemlilo kanye naletinye tehlakalo letiphatselene naloko ngekushesha nangemphumelelo. -kuliciniso loludzaba lutsikameta kakhulu. -sigungu savelonkhe kusukela nga- sibalule emalunga lahloniphekile latsikameta mengameli. -lomtsetfosivivinyo uphendvula inkhomba yendlelasu yeluhlelo lwendlelasu yavelonkhe yegbvf leyemukelwa yikhabhinethi ngendlovulenkhulu -sichazamagama sitfolakala mahhala kutewutsintfwa. -kuncintisana - kusukela nga-, ikhomishini yekucudzelana itsetse sinyatselo lesicinile kucinisekisa kuncintisana lokufanele kanye nekubeka emanani etinkampani letinkhulu letisengamele umnotfo wetfu. -ubamba lichaza etingcocweni letimayelana nesihloko lesetayelekile -emalunga emakomidi emawadi adzinga kulandzelela kusetjentiswa kwemali kute abone kutsi masipala wenta kahle kangakanani ekuhlangabetaneni netinhlelo te-idp. -lifomu lelivunyiwe lesicelosikhalo sakho lingatfolakala kumabhalane wephalamende walamaphepha. -kute utfole lwati lolwengetiwe ngetinhlelo netinsita tahulumende, vakashela www.gov.za nobe utfumele incwadzigezi kuinformation@doc.gov.za -sivumelwano jikelele emkhatsini welicembu lebatsatsi-tincumo. -i-nsg yakha luhlelo lwemnyaka lwemalunga esigungu lesiphetse nga-, njengencenye yekwesekela kutibophelela kwahulumende ekwakheni umbuso lokhonako. -lihhovisi landvuna wetesimondzawo linemtfwalo wekufezekisa i-neap. -imphendvulo cha. emakomidi emawadi atimele kumacembu etembusave. -bafundzisi bangenta kutsi kugcinwe emarekhodi langakahleleki ekutsi bafundzi ngamunye bachubeka njani etincenyeni letehlukene tesifundvo kusita ekuhleleni nekucinisekisa kutsi bafundzi ngamunye batfutfukisa emakhono lafunekako nekuvisisa. -isebenta njengemtfombo wemandla ebantfwini ngekuniketa kudla. -emehlo enu aluhlata kakhulu nalokumangalisako. -kubika ngemitfombolusito lekhokhelwe kumayunithi ekucala ekwetfulwa kwetinsita kuhlelenjiswa ngekusebentisa luhlelo lwekulawula lwatiso lwetimali lwe-bas. -tinsita tebantfu nobe beluleki -umtsetfosisekelo udzinga kutsi umbuso ufinyelele ekubuyisweni kwemalungelo emhlaba kulabo labatsatselwa ngumtsetfo. -lamacembu atawubonisana ngembono wekutfutfukisa inchubomgomo lephelele yekulawula kusebenta nenchubo yekulawula kusebenta kwetisebenti te-dha leticashwe kulesakhiwo lesisha. -iningizimu afrika itawuhlangana nalelivekati ekugubheni umkhosi weminyaka lenge- welubumbano lwe-afrika. -lomklamo lolindzeleke kakhulu wekwakha kabusha emahhovisi lamakhulu lakhulako amasipala welidolobhakati lasetshwane ubambelelwe tinyanga letimbalwa. -kwakha ummango losebentako vukuzenzele unnamed kwetfulwa kwesikhutsati samengameli sekwakha ematfuba emsebenti kuleliviki leliphelile kukhombisa kuntjintja lokusisekelo ekuchubekeni kwetfu i-ap kute kubukanwe nekukhula kwebunye be-unem. -" thabo uhlala njalo aneminwe lengcolile. " -gcwalisa emafomu ekufaka sicelo. -kugcinwa kwebunye betemnotfo ; -kutfutfukiswa kwetemidlalo ngulelitiko kuhloswe ngalo kwandzisa kutibandzakanya kutemidlalo kubo bonkhe bantfu, ikakhulukati labo labasemimangweni lencisheke ematfuba, kanye nekwenyusa lizinga letemidlalo kuwo onkhe emazinga. -incwadzi levela kumcashi lecinisekisa kucashwa kwalomphelo kulamanye emave kanye nencwadzi leveta sikhatsi sekucashwa -satiso sekuntjintja buniyo nobe kutsengiswa kwelifomu lesitfutsi sitfolakala ehhovisi lakho letemgwaco lelisedvute. -sebentisa tikhulu letengetiwe kukhulumisana nalemiphakatsi kutfutfukisa tinchubo tekulawula letivakalako letikhutsata kuntjintjantjintja, kuphumula kanye nekwenta kahle umlilo. -ungatfola kufinyelela kuyo yonkhe imiculu kanye / nobe emarekhodi laphetfwe litiko, tikhulu talo nobe ngumuphi umtimba wahulumende. -dlala mahhala ngaphandle kwenkhosatana -inhloso yayo kuniketa batsengi betindlu kuvikeleka ngekucinisekisa kuvinjwa kwetinkinga emakhaya lamasha kanye nekuniketa kuvikeleka kunoma ngabe ngukuphi kuhluleka kwebakhi kuhambisana netibopho tabo ngekwemtsetfo. -sitimisele kukhulula imimango yetfu ngetigebengu futsi sitawuchubeka nekusebentela iningizimu afrika lephephile lapho tonkhe takhamuti titiphephile futsi tativa tiphephile. -dvweba lamacembu. -akusito tonkhe tikolo letiniketa lwatiso lolunembako mayelana nekungena kwebafundzi. -imbuyiselo yekusabalalisa, lengeke futsi itsatfwe njengetimali tekutfutfukisa, kodvwa etimeni letinyenti ifaka ekhatsi kuhamba kwemitfombolusito yangaphandle lokubalulekile, kuvamise kubhalwa ku-akhawunti yanyalo kulokubhalansisa kwelubalobalo lwekukhokhela. -ungatfola satiso sekufa kanye nalamanye emadokhumenti ekubika kunobe nguliphi lihhovisi le-master yenkantolo lephakeme nobe kunobe nguliphi lihhovisi lamantji. -kumikhakha leminyenti yalabomondliwa lechazwe ngenhla, i-afidavithi lekhombisa kuncika kutetimali iyadzingeka. -imitfombolusito yemvelo yase-afrika idzinga kuphatfwa ngemphumelelo kute kukhutsatwe kungafihli lutfo kanye nekulwa nekuphuma kwemitfombolusito ngalokungekho emtsetfweni kanye nekusetjentiswa kabi ngalokungemukeleki. -ukhutsata intfutfuko kutenhlalo netemnotfo -kutfola nekusabalalisa luhlu lwetikhala kutikhungo nakubacondzisi labancane. -i-wef africa inikete hulumende inkhundla yekukhangisa iningizimu afrika njengendzawo yelutjalomali kanye neyemabhizinisi, lokuyintfo lemcoka kakhulu ekuhlangabetaneni nenhloso yeluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe.ikhabhinethi iphindze futsi yemukela indzima lebalulekile ledlalwa ngumkhakha webetindzaba ekucinisekiseni kutsi lwatiso loluvela kulomkhosi lomcoka lwendluliselwa kuto tonkhe tinkhundla let -kheshi endzaweni letsite yekukhokhela ngelilanga lelitsite -umphatsi wembuso we-imo, rochas okorocha, waniketa mengameli zuma umklomelo we-imo merit, umklomelo losetulu kakhulu kumbuso loniketwe ngulabo labente umehluko ekutfutfukiseni imimango yabo. -khetsa ngekucophelela kutsi nguyiphi imitsetfo lekufanele ichazwe bafundzi bese uyigcina ibe mincane. -timfuno tetindlu talabahola kancane, labahola kancane nalabahola imiholo lesemkhatsini tiyakhonjwa futsi imiklamo lefanele ingekhatsi kwetindzawo letifanele nalokuhlanganiswe kahle kwetindlu iyasetjentiswa. -sigaba sekucaphelisa sifo seligciwane lekhorona kusuka esigabeni sekucaphelisa kuya esigabeni sekucaphelisa sekuvalwa kwavelonkhe kusukela mhla tinge- ingci kube nemphumela wekuvimbela lokwamukelekile kuleminye imisebenti yetenhlalo netemnotfo. -intsengo yemkhiciti kanye nentsengo yekutsengisa yato tonkhe tindzawo tekujuba kuvamise kuhamba ngesikhatsi lesifanele. -letento letentiwe ngulofake sikhalo tenta sikhatsi lesidze sekuvalelwa ejele, njengobe kukhonjisiwe kulomyalelo lokhetsiwe lobekwe ngemuva kwaloku. -imitsi lencunyiwe lengekho ku-cdl noma ku-acdl itawukhokhelwa kutinzuzo temitsi yekugula lokuphutfumako. -kungenelela kwembuso kusimondzawo lesakhiwe kufanele kubeke embili leto tindzawo lapho bekuswelakala khona kuhlela, noma lapho khona timphawu letikhona tekuhlukumeta bugebengu. -atikho tintfo letimanti, tintfo letifuywako noma tikotela te-ayerozoli, kufaka phakatsi emapompa esifuba semoya, letivunyelwe ngekulandzela imitsetfosimiso ye-ia. -sibone inchubekelembili lesimeme ekutfutfukiseni bantfu labamnyama kutemnotfo. -kucondzanisa tincenye letimbili temushoemacenjini abo, bafundzi bacondzanisa tincenye temisho. -* tsintsana nemchumanisi wekuhlonyiswa kwebahlukunyetwa besifundza lovela ehhovisi lakho lelidvute lelitiko letenhlalakahle   tekutfutfukisa nangabe udzinga kwelulekwa kanye nelwatiso mayelana netinsita letikhona. -kusita ekuchumaniseni kusetjentiswa kwetinhlelo tekukhulumisana netekwatisa kanye nemisebenti. -ifaka ekhatsi tinhlobo letintsatfu temisebenti -ngicondzise indvuna yetemphilo kutsi icinisekise kutsi tiphakamiso teluphiko lwetemphilo tiyasetjentiswa ngalokuphelele nangalokusheshako ngaphandle kwekubeka lokutsite. -kute kube ngunyalo tinkhombandlela tiniketiwe futsi kumele titsatfwe njengencenye yemsebenti wekubuyeketwa kwekhodi yetindlu yavelonkhe. -baphindze basebentise emakhono abo ekufundza lulwimi lwasekhaya. -ngiphindze ngibe nelutsandvo lwekutfutfuka kwebantfu. -lemodeli yekwetfula lebuyeketiwe yentelwe kusheshisa lenchubo leya ekusukeni kusuka ku-analogi kuya ku-digital kanye nekukhishwa kwemagagasi emfuno lasetulu. -kwanyalo kunekweswelakala lokukhulu kwalamakhono kuloluhlelo. -ngabe letintfo tekuphatsa tigcwele noma atikho? -kushiwo kutsi lokubeka eceleni loku kuchutjwa kwesaba kucedza lesifo kanye nekungavisisani. -kuphendvula kuletinsayeya, lelisu lifuna kuncoba letivimbelo, ngekusebentisa luhla lwetindlela tekungenelela letitawusetjentiswa emazingeni ahulumende wavelonkhe, wesifundza newasekhaya. -lulwimi ngendlela lebhaliwe. -bacashi bebantfu baselesotho kufanele futsi basebentise lelitfuba lalemvume. -ngalendlela, umcashi kanye netisebenti babandzakanyeka eluhlelweni lapho khona bameli betemphilo nekuphepha bangahlola indzawo yekusebenta njalo bese babika kulikomidi letemphilo nekuphepha, lelitawubese lingenisa tincomo kumcashi. -umhlaba lapho ubavumela kutsi bagubhe tikhundla. -sendlulisela emavi endvudvuto emndenini wakhe nakubangani kulesikhatsi lesibuhlungu nalesimatima. -kubalulekile futsi kucela seluleko kusiteshi semaphoyisa sendzawo. -tincumo tekhabhinethi etindzabeni tanyalo. -lotawuba nemsebenti wekubhala nekwetfula imiculu ku-south african revenue service ; kanye -i-o wner of u ne-me primary cooperative esigodzini sasemouiplaas itfole kwesekelwa lokuvela kulitiko letekulima, tingucuko kutemhlaba nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni kwesikhwama selusito lweligciwane lecorona selipulazi lakhe lemacandza, imfuyo kanye nemapulazi etibhidvo. -luhlelo lolunconotwako lwekuniketa emanti lashisako ngemanani lamakhulu kupompa kushisa. -iningizimu afrika idlala indzima lebalulekile kulelivekati lase-afrika nakumitimba leminyenti yalelivekati. iphindze futsi isingatse iphalamende yemave ase-afrika. -loko lokutfolakele kutfole tindzaba letinyenti letikhatsatako kutakhamuti letivamile kuhulumende wonkhe. -emacembu lamancane ebantfu lababili kuya kulabatsatfu labanenshisekelo nobe bungcweti kulomgomo / lisu / umklamo loniketwe liphepha lemcondvo. -ngalesikhatsi kubalulekile kutsi njengebantfu bephalamende kumele sichubeke nekugadza futsi sigceke butsakatsaka bemibutfo yetekuvikela lobungakeneli. -ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nakubangani bemnotfo wetepolitiki lodvume emhlabeni wonkhe kanye nemfundzisi wase-afrika samir amin, lowashona mhla ti- ingci aneminyaka lenge- budzala emphilweni yakhe yonkhe bekangumsolwa lonemandla wenkhululeko yemhlaba yesitsatfu, kantsi kucabanga kwakhe kwagucula indlela lesivisisa ngayo kukhaphatfwa kwemhlaba kanye nembuso welubandlululo ikhabhinethi iphindze futsi yend -kukhicitwa lokunemkhawulo kwetitjalo temafutsa ladzingekako kwenteka etigodzini letisezingeni lelisetulu egauteng, lapho emazinga ekushisa laphansi asebenta khona. -ikhabhinethi incoma litiko letebuciko nemasiko kanye ne-ejensi yavelonkhe yekutfutfukisa lusha ngekuhola imisebenti yenyanga yelusha ngaphasi kwengcikitsi letsi " lusha luchubela iningizimu afrika embili. " -sabese sidlala ibhola yetandla. -emafomu entsela yemalingena akasekho ngaphandle kwekuhlelelwa lokufanele kanye netinsuku tekukhokhela leto tintsela setiphelelwe sikhatsi. -ngalokufanele, imisebenti kuphela lephatselene ngco nemisebenti lesemtsetfweni lehleliwe lefanelekile kutsi itsatfwe. -lilunga lemndeni lelicelwa sondlo likhona kukhokhela sondlo lesicelwako. -indzima yemalunga emmango ekwengameleni -kumele silandzele siphindze sichumanise kufezekiswa kwenchubomgomo yavelonkhe yetemphilo yemmango. -kusakata kwemsakato wemoya nakumabonakudze nako kuyasetjentiswa, ikakhulukati uma tinsita letinsha noma tindlela tekusungula tisetjentiswa, njengemtsetfo wekunakekela, umtsetfo webudlova basemakhaya kanye netincwadzi tekweluleka takhamuti etinkantolo. -ungafaka sicelo sekubhaliswa njengonjiniyela lofake sicelo nangabe sewucedze ticu temfundvo lephakeme letemukelwe nobe letisemtsetfweni njengeb.sc, b.eng, nobe i-national |diploma in engineering. -lomtsetfosivivinyo sewuvele wengca inchubo lebanti yekubonisana nemmango lefaka ekhatsi labatsintsekako labafanele. -ikhabhinethi, nanoma kunjalo, icaphele kutsi nanoma-nje kubhaliswa kwemfundvo lephakeme kuyakhula, nanoma-nje kunesivinini lesiphasi, bantfu labamnyama labange-% kuphela labange-% labaneminyaka le- kuya kulenge- bebafundza nakucatsaniswa nebantfu labange-,% bemandiya/bantfu base-asia kanye nebantfu labamhlophe labange-,% kulelicembu lemnyaka. -lemali beyisetjentiselwe kwenta ncono timphilo tebafundzi lapho. -ifomula yekwabelana ngemali lengenako inaletincenye letintsatfu letilandzelako -njengobe nyalo sesihlangabetana nelizinga leliphakeme lekwesuleleka, sidzinga kutsatsa tinyatselo letengetiwe kanye nekucinisa tindlela letikhona tekwehlisa lizinga lekwesuleleka. -loku kungekhatsi kwengcikitsi yemtsetfo wekuvikela tilwane, lohlanganisa imitsetfo lephatselene nekuvikela kuhlukunyetwa kwetilwane. -lolusuku lwabese lwamenyetelwa yi-un njengelusuku lwamhlabawonkhe lwekuvelana nabomake lapha eningizimu afrika. -temaphoyisa aseningizimu afrika -sitawuhamba ema-awa lamatsatfu kute siye lapho. -inkhokhelo leyentiwe ngaphasi kwetivumelwano tekusebenta ibhadalwa ngekumelana nemali lengenako ngendlela lecondzile ngesikhatsi sekucashisa, kwentiwa ncono kwemali lebolekiwe kwehliswa ngesikhatsi sekucashisa. -umbuto ingabe kukhona kumelwa lokufanako nekutibandzakanya kwabomake nabobabe emisebentini nasetinhlelweni? -angeke ngisho lutfo mayelana naloko piet marais lakusho. -kuniketwa kwenkontileka ye-ict lensha ye-ems sekuphetsiwe futsi kulindzeleke kutsi loku kutawuletsa lokunye kwenta ncono kusebenta. -loku kubalulekile ekutimbandzakanyeni kwe-afrika kumklamo we-square kilometre array. -kunelwati lolubanti lwemave emhlaba lolucinisekisa umbono wekutsi kuniketwa kwetinsita emiphakatsini lephuyile kutawuhluleka uma ngabe bantfu ngekwabo bangabandzakanyeki ngco. -ucoca ngetindzaba, sibekandzaba nesakhiwo sendzaba. -tinchubo letincono & tifundvo letifundvwe tisebenti tamasipala, emakhansela kanye netisebenti tahulumende wasekhaya -letsa matisi wakho bese ugcwalisa lifomu a -tinhlobo letehlukene tetitjalo tinemibandzela leyehlukene yeluhlolo futsi sikhatsi seluhlolo singehluka kusuka kutinsuku letimbalwa kuya emavikini lambalwa. -caphelalitiko linelilungelo lekungacashwa. -lesifundza sitawufuna kutfutfukisa emabhizinisi lamasha lanelikhono lekufaka ligalelo ekukhuleni nasekudaleni imisebenti, emikhakheni lemisha lefana nemandla lavusetelelwako kanye nemikhakha yetaselwandle. -tinkampani letintsatfu tangasese, ngayinye lecasha tisebenti letisitfupha, tacashwa kusita ekuhlanteni nasekujutjweni kwetjani etitandini letingetulu kwaleti- letinebanikati bangasese. -loku kutawufaka ligalelo lelikhulu ekukhuleni kwemnotfo, kutfutfuka kanye nasekuvuleni ematfuba emisebenti. -timphawu tekukala tifaka phakatsi imiva, emehlo labovu, timphumulo netinkhwa, letivamise kuvela ngembi kwekuvuka kwaletimphawu. -iningizimu afrika yente inchubekelembili ekuguculeni tenhlalo netemnotfo kanye nasekulungiseni tihibe tekukhula kwemnotfo. -uma ufaka sikhalo sakho ehhovisi lavelonkhe, loludzaba lutawundluliselwa ehhovisi lesifundza lelifanele kutsi liphenye. -kwandzisa kwakhiwa kwematfuba emsebenti ngekugcila ekuciniseni nasekukhuliseni kwetfulwa kwetinsita tetenhlalo emkhatsini wetinhlelo tekunakekelwa lokutinte emakhaya leticashe basebenti labangaba khona etigodzini letingaphansi kwelidolobha leliphohlongo kanye nasetigodzini letintsatfu tasemaphandleni. -umkhandlu wavelonkhe wetifundza, ngekwesekelwa livoti letifundza lokungenani letisitfupha. -labaphendvulako kanye netisebenti tabo tiwela ngaphasi kwetinchazelo. -lokhipha ithenda kumele aphakamise sakhiwo nekwakheka kwelicembu lakhe lekwakha. -ngekuchumana lokujulile, bafundzi batfutfukisa likhono lekuhlola ematheksthi. -ibeka tilindzeleke letiphakeme taloko lokungazuzwa ngibo bonkhe bafundzi baseningizimu afrika. -ummangalelwa amange avete bufakazi lobusho tindlela tekulungisa kanye naletinye tindlela letiphakanyisiwe kumfakisicelo kute kulungiswe kungafanelani kwalofake sicelo. -iningizimu afrika itinikele kutsi ifake ligalelo lelifanele kumitamo yemhlaba wonkhe yekusimamisa kukhishwa kwekukhicita kwe-ghg ngekhatsi kwetintfo lelive letibeka embili tekutfutfukisa. -lesigaba siphindze futsi sibukete tinhlelo tahulumende tekwakha imisebenti. -cinisekisa kutsi tinchubo tekugunyata kusetjentiswa kwemanti tiyasetjentiswa kahle. -njengoba tindleko letingasito tebantfu ezingeni lesikolo tiyehla, batali bayentiwa kutsi babelane umtfwalo lomkhulu wetindleko temfundvo. -ngako-ke kubalulekile kucala kutfola kutsi ngabe umuntfu utawufaneleka yini kuba ngusosayensi kulenye yetindzawo letetayelekile tekusebenta. -lobumatima betimali busabukene nabo bonkhe labhodi, kusuka kutinhloko te-inthanethi kuya kumashadi latayelekile kuya kumsakato wemmango. -brig mathipha solomon makgato – inhloko yesifundza ye-dpci enshonalanga kapa. -loku kwabangelwa kakhulu kubambeleleka kwekusebentisa imodeli yesikhungo setindleko yalelitiko. -liwadi litawatiswa ngenchubekelembili yekusebenta kwe-idp kanye netidzingo tekusekela ; kanye -kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile. -timphawu letivamile taleligciwane tifaka ekhatsi, imiva, kukhwehlela kanye nebumatima bekuphefumula. -etimeni letinjalo takhamiti tingakhokhela intsela yemphilo lefanako njengobe ichazwe ngenhla. -iminyaka lenge- yenkhululeko. -gcina bantfwana bangekhatsi nobe emtfuntini, babagcoke timphahla letilula bese bayagocota timphahla letilula kubasita kutsi bahlale bapholile. -lokulalelwa kwalemihlangano kutawubanjwa mhla ti- kuya kumhla ti- inkhwekhweti etifundzeni letintsatfu. -kukhula lokwetayelekile kulesikhatsi lesibuyeketwako kuphatselene kakhulu netindleko tekuhambisa tivumelwano temiholo yelwabiwomali lolungetulu. -ngekusebentisa imiphumela lemihle lengakacondzi ngco kutemphilo kanye nesikhatsi sekuphila lesilindzelekile, lizinga lemfundvo yelinanibantfu nalo lifunta inhlalakahle yalo. -sakhamuti saseningizimu afrika nobe umuntfu lonemvumo yekuhlala yalomphelo -sibonelo, bafundzi bangasipela kahle onkhe emagama abo ngesikhatsi seluhlolo ngalesihlanu, kodvwa bakhona yini kusebentisa kahle lawo magama lafanako lasipelwako nakabhala / kucopha tindzaba tabo nobe indzaba? -tikhundlatsite telutjalomali tesikhwama semlondvoloti tivuleleke kumatfuba ekulahlekelwa lokuphatselene nesikweleti lokungabangwa umuntfu, umlingani noma umnikati longakhoni noma longafuni kuhlonipha tibopho tenkontileka. -kugcogca emasayini emmangweni -luhlelo lwekusebenta ku -the memorandum of understanding between novartis, the south african medical research council and the department of science and technology, paves the way to boost the volume and quality of clinical trials and build research capability on the continent. -luhla lwaloluhlobo kumele lentiwe luyatfolakala kulabanye badlalindzima, nome ngabe ngumuphi umuntfu lonenshisekelo lenkhulu. -kusebentisana emkhatsini walamazinga ahulumende kufanele futsi kwentiwe kulenchubo futsi kufanele kufake inhlangano yemakhophelethivi eningizimu afrika. -esikhatsini lesengcile lusito lwesomiso lolunyenti lwendluliselwe ekunciphiseni tikweleti tetekulima letitsengiswako kanye nemiphakatsi leminyenti lenemkhawulo, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni, kube nekusekelwa lokunemphumelelo nalokusimeme. -sinetinyanga letintsatfu kuphela. -umsebenti nesikhatsi lesiniketwa bazuzi nobe labanye kumele kufakwe kushejuli yetinsita. -kwaba ngumbono weningizimu afrika kutsi i-ddt beyidzinga kutsi isetjentiswe kutemphilo kuphela. -inkapani inemandla ekukhipha emasheya lamasha kutfola timali letidzingekako kute kubuyiselwe emasheya lanconywako. -ngisho nemiklamo lemincane nalelula kakhulu idzinga kunakwa. -lamavi lahlangene ebantfu base-afrika labavela kulamanye emave, lokufaka ekhatsi labo labasemkhatsini wendzawo, babeke sitfombe lesicacile saloko labafuna kukwabo kanye nelivekati kulikusasa. -kutetitfutsi, sitawugcina sibuye sikhulise inethiwekhi yetfu yemigwaco. -kwenteke sitembu lapho bantfu labalishumi nakune babulawe kantsi labanyenti balimala. -ikhabhinethi ibonga emalunga endlu yavelonkhe yesihlanu yebaholi bendzabuko laphelelwa sikhatsi. -kwenta ncono kwengamela kuphindze kusho kuba nedathabhesi yetibalobalo letivakalako mayelana nekugucugucuka kwenhlalo esiveni setfu. -wagijima kuphi wonkhe umuntfu? -emakomidi emawadi netinchubo letimcoka tamasipala -loluhlaka kwanyalo luyakhulunywa nalabatsintsekako kufaka ekhatsi bomasipala betigodzi nabomasipala bendzawo, ema-ngo, ema-ejenti lasebentako, hulumende wesifundza kanye nanoma nguwaphi emalunga emmango lanenshisekelo nalatsintsekile. -kuchumana kahle nemakhono ekusombulula tinkinga. -loku kunemtselela lovamile loholela ekusebenteni emahora lamanyenti. -ngendlovana, inkhulumo yamengameli lemayelana nekuma kwelive yanga- yetfulwa kusihlwa kwekucala, kute kuniketwe bantfu labanyenti baseningizimu afrika litfuba lekubona letinchubo nekulalela inkhulumo yamengameli. -loku kwakhonjiswa sincumo sayo sekusungula letikhungo letimbili letibalulekile letilandzelako -umbiko wekuvala, lofinyeta umphumela wesikhalo sakho, utawutfunyelwa kuwe nasesars. -kuchumana emkhatsini wetinhlelo tekutfutfukisa umkhakha kanye nebhajethi kwenteka ikakhulukati ngesisekelo sekhwalithi. -ecinisweni, kuyinkhomba -kusebenta ngekubambisana kute kufezekiswe tinhloso letitsite kuloluhlelo kutawusita ekwakheni kwetsembana emkhatsini walamikhakha. -sicelo kumele singeniswe ngendlela yencwadzi. -lomklamo utawuvusa kwakhiwa kwemisebenti, kutfutfukiswa kwemakhono kanye nekundluliswa kwebuchwepheshe emaveni lahlanganyelako futsi utawuzuzisa basebentisi basekhaya nebetimboni. -kubalulekile kuniketa tinsita letingabiti kodvwa bomasipala kumele bente njalo ngaphandle kwekwehlisa emandla abo ekusebenta nekugcina tinsita letikhona. -tfutfukisa luhlu lwekuhlola kutfola kutsi tisebenti tibamba yini tincingo ngekuya kwemazinga labekiwe netinkhombandlela noma cha. -emalunga ekomidi kumele ente leminye imisebenti ledzingwa ngumtsetfosimiso. -litiko letemanti nekuhanjiswa kwekungcola liseluhlelweni lwekucedza luhlelo lwemabhakede futsi kute kube ngunyalo selucedze % weluhlelo lwemabhakede etindzaweni tekuhlala letisemtsetfweni eningizimu afrika. -njengencenye yekufaka sandla emalini lengenako yalabaphuyile, umgomo wematfuba emisebenti letigidzi letinge- ngekusebentisa luhlelo lwemisebenti yahulumende leyengetiwe wanga- wanga- wanga-, ngemnyaka lowengca loko bekulindzelwe kuleligunya lelukhetfo. -sincoma kutsi bantfu labanjalo bafanele kutsi batfole kuceceshwa kusikhungo lesigunyatiwe, futsi lesibhalisiwe nebhodi yetiphatsimandla tetekuphepha. -emasu ekutfola imiculu kukhompuyutha yakho -timboni letenta emaseramikhi, titini, lubumba kanye nemaphothiya -tincwajana, emaphosta, emathebula emoya nemavidiyo lanemilayeto yetemphilo lefanele asunguliwe kwentela kusatjalaliswa emitfolamphilo. -kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kufanele kuvamise kwentiwa kucala kuniketa lifutse ngco etimeni tekuphila temiphakatsi lehlosiwe bese emva kwaloko luhlelo lwekunakekela lungasetjentiswa. -temafa tingachumanisa letetfulo bese tihlanganiswa ngemculu munye. -sitifiketi sekwesula kubhaliswa -kwanyalo, sigodzi sebhizinisi lesemkhatsini, lesisekelo lesakha iyunithi lenendzawo lephumako, iyanakwa kakhulu kute kuguculwe tinhloso tayo futsi. -lokusalako kutawusetjentiselwa kukhula kwemnotfo kanye nemitamo yekutfutfukisa, ikakhulukati kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti. -nga-, imikhicito yaseningizimu afrika letfunyelwa ezimbabwe ilinganiselwa kutigidzigidzi leti-r -kukala imphumelelo ekutfutfukiseni kuhlaliswa kwebantfu sifundvo sekuhlola umtselela wekwenta ncono luhlelo lwetindzawo tekuhlala letingakahleleki kumiklamo lekhetsiwe eningizimu afrika. -nanoma tinchubo tekulandzelela letisetjentiswe kumbiko welucwaningomabhuku loniketiwe, scopa isamanisa litiko ngalinye lokungenani kanye njalo ngeminyaka lemitsatfu. -tikhalo letiku-class iv sikhalo lesitsatsa kutsi lilunga lente licala ngaphandle kwaleli lelibalwe ngenhla nobe kutiphatsa kabi lokungabangeli kufa nobe kulimala lokumatima emtimbeni kwanoma ngubani. -make somlomo, kukhwalithi yetisebenti tahulumende letincuma umtselela nemphumelelo yemitamo yahulumende. -liviki lekuvikelwa kwebantfwana iningizimu afrika itawugubha liviki lavelonkhe lekuvikelwa kwebantfwana kusukela mhla tinge- inkhwekhweti kuya kumhla tinge- inhlaba ngaphasi kwengcikitsi letsi: “asivikele bantfwana ngesikhatsi se-covid- nangale kwaloko”. -sibonelelo sesakhiwonchanti lesikhulu sesifundza sibonelelo lesidzingeka kuhulumende wasekhaya. -ngalokulinganako, sitfola sibindzi lesikhulu kulemitamo lesiyentako ekukhutsateni kuhlonyiswa kwemnotfo ngalokubanti. -leyunithi lensha itawubeka tinkhambiso nemazinga ekutiphatsa, kwetsembeka nekutiphatsa. -imisebenti lengahambi kahle yemachumanisi iphatselene kakhulu nemsebenti wetemnotfo. -mengameli utawetfula inkhulumo yekuvula kulengcungcutsela, lokusebentisana emkhatsini wesikhungo sasemapungubwe sekubuketa emasu, i- uj nelihhovisi lamengameli. -loku kwentiwa ngaphambilini ngekusebentisa iwebhu. -loku kuniketa litfuba kubo bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi batibandzakanye ngemdlandla ngekutsi batimbandzakanye kumisebenti yetekukhibika letawutfutfukisa imphilo yabo kanye nenhlalakahle yabo. -thishela usebenta nelikilasi lonkhe. -etikhatsini letinyenti lawa ngemadvodza lasengotini, bomake nebantfwana labaphocelelwe kutsi bayekele tindzawo tabo futsi bente njalo ngesibindzi lesikhulu, ngemandla nangekutimisela. -labangenele tifundvo basime munye ngemuva kwalolunye. -umkhandlu awuniketi tinzuzo telivu ngenca yetisebenti te-ejensi yemigwaco. -ucinisa kuphatsa kanye nekwengamela kwalesikhungo. -uphindze unikete bungcweti bayo lobuhlanganisiwe ekuhloleni tivumelwano tekwabelana ngenzuzo, ngaleyo ndlela-ke kwenta indvuna ikwati kutsatsa sincumo lesifanele uma ibuka kuvunywa kwetivumelwano kanye neticelo temvume. -umkhakha wetemfundvo nekucecesha nobe umtimba wetingcweti. -tisetjentiswa letingasito tekungakhoni kufa tinganiketwa kuphela sisebenti setekucondziswa kwesimilo lesinemandla enhloko yelijele. -lwati lwangcondvomshini lwems excel, word kanye nepowerpoint. -ephepheni letfu lelimhlophe sisekela ngalokucacile kubaluleka kwavelonkhe kwekucondzisa kabusha timali tembuso ekutfutfukiseni nasetinsiteni tetenhlalo. -imvamisa labantfwana behlukaniswe kubanakekeli bebantfwana nebantfwana bese batfunyelwa bahlale naletinye tihlobo, banakekeli bebantfwana noma emanethiwekhi etenhlalo. -lesikhungo kumele sichumanise ngalokufanele onkhe emayunithi lafanele lasebenta nemmango kute kucinisekiswe indlela lechumene. -tonkhe tindleko letiphatselene nemphatsi wenkontileka titawufakwa kumanani njengobe kubekiwe kushejuli yemareyithi. -chaza tincenye letimcoka letibandzakanyeka kubhajetha kwamasipala. -kuphakamisa kusungulwa kwesikhungo lesifanele lesinemitfombolusito kanye neligunya lekuchuba kanye nekuchumanisa luhlelo loluhlangene lwekutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni, tingucuko kutemhlaba kanye netingucuko kutekulima. -kuchudzelana kwe-afrika sekuncono kuleminyaka lesandza kundlula, nanoma kuchubeka nekusalela emuva emhlabeni wonkhe jikelele. -kodvwa, emakhemikhali langcolile lavela kumkhakha wetekutfutsa langema-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-%. -inchubo yekufaka sicelo semalungelo -kulandzelela konkhe lokufakwako lokusalele emuva kuyasita. -tabelo letinjalo tivamise kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti futsi tiphatfwa njengetibonelelo ngeluhlobo. -i-afrika nebantfu bayo bayetenkholo. -utetayeta kulalela nekukhuluma kute utfutfukise -kuphutfumisa kwetfulwa kwetinsita ngekutfola nekugcina tisebenti letinemakhono naletisebenta kahle. -sonkontileka kumele abe ne-akhawunti yasebhange lesebentako. -cela dokotela wetilwane wembuso wendzawo ahlole lomhlaba kanye nemafenisi kanye nekucinisekisa simo sesifo salendlu. -lesivumelwane semholo wavelonkhe lolizingancane kanye naletinye tindlela tekucinisa kusimama kwetisebenti kanye nekucocisana ngekuhlanganyela sinyatselo lesibalulekile ekwakheni ummango lolinganako, lonebulungiswa nalophumelelako njengobe kubekiwe kuluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe. -i-afidavithi nangabe ipasiphothi yakho yaseningizimu afrika yalahleka nobe yebiwe. -kunekusalela emuva lokukhulu kwekulungisa nekunakekela emalambu lasetindzaweni letisetulu letikhona nemalambu esitaladi. -kutawakhiwa imisebenti lemisha lengaba ngu- ngekubamba imichudzelwano. -ikhabhinethi iphindze yacinisekisa kutinikela kwayo kutinhlelo tayo tebantfu labaphuyile, ikakhulu njengaloku kuphatselene nebantfwana lababuya emakhaya laphuyile. -ikhabhinethi igcamise kucinisekisa kulandzelwa kwemacala etemgwaco njengencenye yemkhankhaso wetikhatsi temaholidi akhisimusi wa--fika uphilile-- ngaphasi kwengcikitsi letsi'sisonkhe singasindzisa tigidzi tetimphilo ', iphindze futsi imema bonkhe basebentisi bemgwaco kutsi batsatse simo lesibophelele lesivisisa ngalokuphelele kutsi kushayisana kwetimoto kushabalalisa timphilo tebantfu. -kusatjalaliswa ngalokuphelele kwesilinganiso sesikweleti kutawudzingeka kukala ngalokufanele leto tinsayeya temnyaka ngamunye wekubiketela. -lomtsetfosivivinyo wekuchibela uhlose kuchibela umtsetfo wekungcoliseka kwelwandle, uphindze uhambisane nesivumelwano semave emhlaba lesibuketiwe sekuvikela kungcoliseka kwemikhumbi. -lesigatjane lesifanako sinika indvuna emandla ekufaka tinhlawulo kutikimu tetekwelashwa noma baphatsi ngekukhokhelwa ngemuva kwesikhatsi kweticelonkhokhelo. -kuphocelela bantfwana kutsi babone emacala etemacansi nobe tento temacansi kanye nekuvuleleka nobe kukhonjiswa kwemitimba yelufuto, emahlaya nobe emabele alabasikati. -imimango yendzabuko nobe bantfu labasebentisa imitfombo yalokuphilako yendzabuko nobe lwati lwabo lemitfombo yalokuphilako yendzabuko lolufake sandla eluhlolweni lwemvelo. -lugwadvule lugwadvule. -lenchubo yekwenta samave emhlaba ibe nemitselela lemikhulu emasikweni. -imitamo yekukhulisa kufinyelela ku-inthanethi lenesivinini lesisetulu emakhaya lahola kancane ibambelelekile. -kubukela mabonakudze njengemndeni webantfu lababukela mabonakudze ndzawonye batawehluleka, bakhale baphindze bakhulume ndzawonye, ngaleyo ndlela-ke babasondzele. -kukhutsata kongiwa nekusetjentiswa lokusimeme kwekwehlukahlukana kwalokuphilako. -ngalesikhatsi bantfu labanyenti baseningizimu afrika bagubha kwetfulwa kwetindlu, gezi noma emanti, kusekhona labanye labanyenti labasalindzile. -ngifuna kusho kutsi ngiyabonga kakhulu ngaloko, uchubeke nekusebentisana. -ikhabhinethi ihalalisela iphindze yendlulisele tilokotfo tayo letinhle kujaji beeritse " bess " nkabinde njengelisekela lelijaji lelikhulu lenkantolo yemtsetfosisekelo kudzimate kugcwaliswe lesikhundla. -tindlela letehlukene tekulawula tiniketa tinkhombandlela tekutsi ungadizayinwa njani nekusebentisa indlela yekulawula nekuniketa lwati lolubalulekile ngaloko lokusebente kulamanye emave kanye netifundvo iningizimu afrika lengatsatsa kuloku. -"kutibulala kuseseyingcikitsi lenkhulu emmangweni wetfu – kute umuntfu lofuna kukhuluma ngayo; kute umuntfu lofuna kukhuluma ngayo futsi batali abafuni kukhuluma nebantfwana babo ngaloko uma ngabe 'kukhulisa imibono '. -uhambisana kabanti nalelive netindlelamkhuba tetitfutsi temave emhlaba, tesigodzi kanye netelivekati. -ikhabhinethi ivume umbiko wesibili welive lomayelana nekufezekiswa kwemculu wase-afrika wemalungelo nenhlalakahle yebantfwana kutsi wetfulwe ku-au ngabhimbidvwane -sinyatselo semnikati welilungelombhalo sekwephula silindzelekile. -mengameli utawusebentisa lomhlangano kuhlangana namabhalane wenhlangano yekutfutfukiswa kwemave laseningizimu ye-afrika kutewukhulumisana ngekufezekiswa kwetinhlelo tesigodzi. -lenchubo ayikahloswa kubantfu labahlala emapulazini ikakhulukati kodvwa kunanobe ngumuphi umuntfu lowatsatselwa umhlaba futsi lonelilungelo lekufaka sicelo ngekwemtsetfo nemtsetfosisekelo. -usindzise timphilo tami, " kusho intfutfwane. -labangenele tifundvo batawuhlolwa ngelwati lwabo lwetiyori kanye nemakhono abo ekusebenta. -lesivumelwane sentsengo senta kutsi lomutsi idolutegravir, lonconywe yinhlangano yetemphilo yemhlaba, ungabiti kakhulu kubohulumende labahola kancane nalabahola imiholo lesemkhatsini. -luhlolo lwekuphela kwemnyakaiphephandzaba - lulwimi ngekwesimongcondvo netemibhalo liphephandzaba - kubhala liphephandzaba - *temlomo *temlomoimaki yemnyaka wemlomo lecongelelwe ekukhulumeni nasekulalelweni. -niketa ligede lelisha lendzawo yekupaka kanye nendzawo yekupaka levikelekile yemtfolamphilo lohamba emahambanendlwana. -bhala phasi emagama lakhuluma ngetintfo letenteka ngaleso sikhatsi kanye nanyalo ngemakholomu lafanele. -kuphindze futsi kube ngekuhlanganyela kwemmango kutsi emacembu labazuzako angaphendvula ngemphumelelo kuloluhlelo. -uma umphatsi wesigodzi angakwemukeli lesicelo, kumele akwatise ngekubhala kungakapheli emalanga langu- akubuyisele lesicelo. -lomtsetfosivivinyo wakha luhlakamsebenti lwemtsetfo lolutawukhulisa kutiphendvulela kanye nekulungisa lokutfolwe ngumcwaningimabhuku jikelele ngekwenta ncono kusebenta kahle kwenhlangano kanye nekugucula tinsita tebulungiswa. -letinye tiphatsimandla letikhetsiwe ngalokunjalo tingakhutsatwa ngemandla kufaka emagugu ato eluhlelweni lwekusisa lolulawulwa nguhulumende. -mangaki emasenti? -tibonelelo tekwakha emakhono tingasita bomasipala ekutfutfukiseni emakhono ekuphatsa, kuhlela, emakhono etebucwepheshe newekuphatsa timali kanye nemakhono ekwetfula tinsita ngemphumelelo. -kubhalisa njengemfundzisi | south african government -lelitiko liphindze futsi linelilungelo lekuhlola bafakiticelo ngekusebentisa tifundvo tesimo njengencenye yenchubo yeluhlolo lwemibuto. -liposi laseningizimu afrika liyachubeka nekuba ngumtimba lohlelekile wekwandzisa hulumende, tinsita tekutsengisa nge-elekthroniki kanye netetimali kubantfu baseningizimu afrika ngekusebentisa tikhungo te-it letilinganiselwa ku- -singulesinye sibonelo lesengetiwe sekungalingani kuto tonkhe tinhlaka temphakatsi wetfu. -ikomidi ikhatsatekile ngekutsi kute inchubomgomo noma irejista lekhona ngekhatsi kwelitiko nelihhovisi lendvuna lelawula imphahla yemagugu ngekwekubona kwayo, kukhutsata, kuvikela, kulondvolota kanye nekubaluleka kwayo. -lemibiko ikhombisa inchubekelembili lebalulekile ekufezekisweni kwetinhlelo tahulumende letinemtselela ngco ekwenteni ncono timphilo tebantfu baseningizimu afrika. -phrofesa kader asmal, mp indvuna yetemfundvo -imiphakatsi ingaphindze icele masipala kutsi akhetse likomidi lalabamele ummango kutsi lilandzelele tinchubo kanye nekweluleka masipala ngetintfo letibalulekile tekwengetwa kwetinsita nekutfutfukiswa. -tfola lifomu lekufaka sicelo -loku kutawukhutsata kusetjentiswa kwebuchwepheshe lobufanele kukhulisa kukhicita kanye nekutfola emakhono ladzingeka kakhulu emnotfweni. -kuphakanyiswa futsi sibonelelo sekutfutfukiswa kwetindlu tasemaphandleni. -* nanobe nguluphi luhlobo lwekuhlukunyetwa lolufaka ekhatsi kuhlukunyetwa ngekwemtimba, ngekwemacansi, ngekwemiva, ngekwengcondvo nobe ngekwemnotfo -ngako-ke, umbiko wekugcina usengakatfunyelwa futsi kwetfulwa kubaphatsi kusengakentiwa. -kute sitfutfukise tinhlelo tetenhlalo lesetifezekise kuleminyaka leyengcile, kulomnyaka sihlose kucedzela umsebenti lesewucalile wekuvuselela luhlelo lwetfu lwekucinisekiswa kwetenhlalo kute kutsi kufezekiswa kwetigaba kucale ngekushesha. -ikhabhinethi ikuvumile kubuyeketwa kwemjikeleto wesitsatfu welive laseningizimu afrika ngetikhatsi letitsite, kutsi wetfulwe kutewubuyeketwa licembu lekusebenta lekubuyeketa ngetikhatsi letitsite, kumkhandlu wemalungelo eluntfu wamhlabuhlangene ngenkhwekhweti -imvula lemidze lephasi kunalengakatayeleki kuletinye tincenye talelive, lehambisana nemazinga ekushisa lasandza kwenteka, yente lesimo sibe sibi. -mec welitiko panyaza lesufi utsite bekajabulile kuvula lesinye sikolo lesibucayi setekukhetseka, lesisedvute nesikhumulo setindiza semave emhlaba i-or tambo ekempton park. -tikhungo tetfu tetimali tiyindzawo lenhle yekuba sibonelo lesisivikele kuletikhukhula tetemnotfo temhlaba wonkhe. -emasu ekugucula kakhulu kwelashwa kwe-tb vukuzenzele unnamed tigulane letine-tb letine-multidrug resistant tuberculosis nyalo setitawukhona kutfola kwelashwa lokuntjintja imphilo njengobe litiko letemphilo licala kusebenta kwalo kucala kwenta umsebenti wekugucula imphilo. -loluhlelo, nanoma lusengakasetjentiswa ngalokugcwele, luchumene edvute nebhajethi neluhlelo lwekulawula kusebenta futsi kufanele luchubeke nekufaka ligalelo ekwetfulweni kwetinsita kumasipala. -tigulane letingakeneli tiyalashwa emtameni wekucala kantsi i-aids yenta lesifo sibe matima. -imitsetfo yekucala yelibhola letinyawo yetfulwa nga- -imali letfolwe sikhwama itawukhokhelwa njalo ngemnyaka kubaphakeli belwati lwesintfu kanye / nobe imitfombo yalokuphilako yendzabuko, ngaphandle kwekutsi sivumelwano sekwabelana ngenzuzo sibeka sikhatsi lesihlukile sekukhokhela tinzuzo temali. -lesikhwama sibukene nekutfutfukisa kuhlelwa kwetitfutsi ; kuniketa, kwenta ncono kanye nekugcina tikhungo tetitfutsi tesive ; kusita tinsita tetitimela tasemadolobheni ; lucwaningo lwetitfutsi tasemadolobheni ; kanye nebunjiniyela betitfutsi kanye nekuceceshwa kwetemnotfo wetitfutsi. -kukhomba kutsi ngubani lobukene nekuchuba lenchubo -tinkinga tekufinyelela kwemamitha ngenca yemafenisi ekuphepha langena egedeni lelibekiwe, lapho kungakhoneki khona kufinyelela kumamitha ngetikhatsi temahhovisi, kungakhokhwa silinganiso lesingagucuki semamitha ngenyanga kwengeta kulesilinganiso sekusetjentiswa kwemali. -cinisekisa kutsi imibono yeliphakelotimali ledzingekako iyatfolwa kubaphatsi nekutsi imibono iyahlanganiswa kute ingeniswe. -umtsetfo lokhona uniketa kwabiwa kwemanti emkhatsini kwetinshisekelo letehlukene nemacembu ebasebentisi. -tigidzi letinge-r titawusetjentiselwa kuhlanganisa kwesekela emacembu ase-afrika lasihlanu latimbandzakanya, kanye nemisebenti lefana ne-southern african development community sports exchange programme, kuceceshwa kwemakhono ekuphila lokuvela kumachawe e-afrika welibhola letinyawo, imikhosi yetemidlalo leminyenti kanye naleminye imikhosi yetekukhibika. -kulwa nebuphuya kanye nekungalingani kanye nekugcina bafundzi esikolweni, bafundzi labangetulu kwetigidzi letinge- bafundza etikolweni letingakhokhelwa imali kantsi labangetulu kwetigidzi letisiphohlongo bazuza kusikimu sahulumende sekondla tikolo. -ngekukhutsata kuhlukaniswa kwemitfombo yetintfo letingavuselelwa kabusha, lomkhuba utawugcugcutelwa. -i-africa aerospace and defence air show kanye nembukiso wetekuvikela bewungeniswa ngemphumelelo litiko letekuvikela, i-armscor, i-sa aerospace, inhlangano yetetindiza taselwandle netetimboni tetekuvikela, i-denel kanye nenhlangano yetetindiza tekuhweba yaseningizimu afrika. -umculi waseningizimu afrika lophelelwa sikhatsi ujoyina ema-intductees lafana na-lois armstrong, nat “king” cole kanye nemayili davis. -kute sivivinyo sinye lesikhombise kuba ngulesikahle kakhulu kuhlola yonkhe imitselela lemibi ye-ikholoji ngenca yekwakheka lokwehlukahlukene kwemanti langcolile ladidene etimbonini. -sitawuphindze sichubeke nekutfutfukisa ematfuba elusha. -ticalo netento letingapheli tinhlobo tetento letisebenta njengemabito. -emabhizinisi lasebentako lalawulwa ngumnikati -budlelwane lobuciniswe emkhatsini wabohulumende bekuchuba tinkhulumiswano letinemandla ezingeni leliphakeme leticinisekisa kutsi tinsayeya tesakhiwonchanti tibukwa ngendlela lesebenta kahle kakhulu, lesebenta kahle kakhulu nalenemnotfo. -icuba ichubekile nekuniketa lusito lwetekwelashwa kanye nalolunye lusito eningizimu afrika esikhatsini lesisandza kwendlula, esikhatsini lesisandza kwendlula ngesikhatsi salolubhubhane lwe-covid-, futsi kusibopho setfu setemtsetfo sekukhombisa kuvelana nebantfu basecuba ngesikhatsi labatimatima kutiphilisa. -ucelwa kutsi ucaphelelangesancele ngemuva kwemvilophu, ucelwa kutsi ufake lemininingwane lelandzelako -uma umuntfu lolawula lesitfutsi noma silwane asala kuyisa endzaweni, siphatsimandla semahlatsi singenta njalo. -kucocisana mayelana nekuhlelwa kabusha kwetinsita temisebenti yekuphrinta yahulumende netinsita tekuphrinta tesifundza kuyachubeka. -tfola tindlela letincono temfundvo yebatsengi betindlu kuphindzaphindza esifundzeni sakhe. -temandlaikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwemklamo wemandla elilanga i-xina solar one enyakatfo kapa. -ikhabhinethi ikwemukele kugujwa kweminyaka lengema- kwenhlangano yelubumbano lwe-afrika letawugujwa ngelusuku lwe-afrika, mhla tinge- inkhwekhweti ikhabhinethi igcamise kutsi lubumbano lwe-oau ekukhishweni kwahulumende welubandlululo emihlanganweni yayo luphakamise umzabalazo wetfu wenkhululeko kanye nekutfola intsandvo yelinyenti. -likhadi lemaphuzu ekutihlola ngalinye litiko lavelonkhe liniketwa emakhasini lalandzelako, ngekulandzelana ngeluhlelo lwe-alfabethi. -lilunga lingatsatsa umhlalaphasi ngemuva kweminyaka yekutsatsa umhlalaphasi leyetayelekile ngekuvunywa ngumcashi, njengobe kuphetfwe timo tekucashwa kwelilunga ngalinye. -leminye imitsi yekubulala likhula inemsebenti lobanti ngako-ke inebutsi etilwaneni nakumikhroganizimu. -lelitiko liphindze futsi labuyeketa inchubomgomo yekucasha nekukhetsa lehlose kucinisekisa kutsi kugcwaliswa kwetikhala temisebenti etikhundleni letibalulekile temasu kuyaphutfunyiswa. -masipala kumele acinisekise kutsi imiklamo ihambisana nemigomo nemasu amasipala, kanye neluhlaka lwemitfombolusito, futsi ihambisana netidzingo temtsetfo. -lokumcoka ekulawuleni kufaka konkhe ekhatsi kucinisekisa kutsi tihibe tiyabonakala futsi tilungiswa ngito tonkhe tinhlaka tekusekela letifanele emmangweni wesikolo, kufaka phakatsi bothishela, emacembu ekusekela lasesigodzini, emacembu ekusekela lasesigabeni sesikhungo, batali kanye netikolo letikhetsekile njengetikhungo tetinsita. -ikhabhinethi iyakugceka tento tebudlova, kushushumbiswa kwetimoto tebasebentisi kanye netento tekwesabisa emkhatsini webasebentisi bematekisi lamamitha kanye nebalingani be-e-hailing letenteke esandton, ejozi. -inkhomfa ye-g lemayelana necwa itawugcila etindleleni i-g, emave ase-afrika kanye netikhungo tentfutfuko letingabambisana ngato ekutfutfukiseni lutjalomali lwangasese kanye nekutibandzakanya kutemnotfo emaveni ase-afrika. -sibonelo, loku kungalinganiswa kusuka ekugcineni kwemfula munye kuya kulomunye uma sakhiwo siphuma emfuleni. -lelifomu kumele ligcwaliswe nini -uma loku kwehluleka, kungaletfwa embi kwemacembu emakhaya, lavamise kwakhiwa ngumunye noma imindeni leminyenti lehlala kulokugcogcwa lokufanako kwetindzawo tekuhlala. -libhokisi lelithuluzi lekutfutfukisa tinsita tahulumende -ema-ejenti ekhomishini yaseningizimu afrika lamele lokungenani ema-smme lamatsatfu noma emabhizinisi laphetfwe yi-pdi. -ngaphandle kwekutsi sikwente loku, angeke sitfutfukise lizinga letemfundvo. -mnu arnold heinz sommer -loku kutawukhombisa kucala kweliviki lebantfu labadzala, leliphetfwe ngamhla tinge- imphala, lolusuku lwabogogo. -ikhabhinethi ivume umbiko waseningizimu afrika wesigaba sekugcina selive lomayelana nekufezekiswa kwenhlangano yekubambisana kutemnotfo nentfutfuko. -silulumagamaesimeningcondvo lesitsite -sitawusebentisa tonkhe tetsembiso letentiwe ngelusuku lwemhlaba lwe-aids letimayelana netinyatselo letinsha tekuvikela nekwelashwa kwe-hiv. -kutfutfukiswa kwemigomo yekwakha tikhala temisebenti yetemphilo. -lamathekhinoloji abe nelifutse lelimkhakhaminyenti emsebentini wetemnotfo. -luhlolo lwetizatfu ngekusebentisa likhefu linye noma lamabili lukhombisa kutsi kwehla kwemandla emali ekudla nemafutsa kusita kucombela kwehla kwemandla emali kuyo yonkhe inkhomba yentsengo eningizimu afrika, kodvwa hhayi lenye indlela. -ikhabhinethi yatiswe ngemphumelelo yetetsembiso takudzala njengobe tibikiwe kulengcungcutsela, lokufaka ekhatsi emandla lamasha ekukhicitaimikhakha leyehlukahlukene njengetimoto, kukhicitwa kwekudla, tikhungo temitsi kanye netedijithali. -dokotela wetilwane weluphiko lwetemphilo yetilwane utawutsintsa uma ngabe kudzingeka lwatiso lolwengetiwe futsi utawenta luhlolo lwebungoti kubuka sicelo sakho. -bhala indzaba lelandzisako / lechazako -ikhabhinethi iphindze futsi yadvumisa ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo ngenchubekelembili leyentiwako ekucedzeni labo lababukene nekugcugcutela lobudlova futsi sitawutsandza kucinisekisa bantfu baseningizimu afrika kutsi kute lutfo lolutawushiywa kute kulungiswe labo lababukene nekugcekeza lokwentekile kuletifundza. -kulesifundza, tekulima ticuketse kakhulu kulima imfuyo nemmbila. -sitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola -ngenyanga yenyoni, ngekwesekela imitamo yetfu yetekuvakasha yasekhaya, ikhabhinethi igcugcutela bantfu baseningizimu afrika kutsi bavakashele tindzawo temagugu kute basikhumbute ngeluhambo lwetfu lwekuya enkhululekweni. -tindlela tekuchumana tekusabalalisa lwatiso tiyasilela. -lwati lwesimo kwentela kwatisa kukhetsa indlu. -i-reckshaws yakuleli kanye nematekisi ekaroo atawuniketa titfutsi letehlukile. -nakwenteka, kusetjentiswa idatha lefinyeleleka kalula, lokubuketa lokucatsanisekako kuniketa lwatiso lolumayelana naletindzaba letilandzelako kulelo nalelo live kanye netigodzi letikhonjiwe -bomake, bantfwana kanye nemacembu lasengotini yekuhlaseleka kalula kumele bative bavikelekile. -kutibandzakanya kwalabatsintsekako kuyinsayeya kumasipala, emakhansela emawadi kanye nemakomidi emawadi. -sitoko lesikhonjiwe bekungemaphayiphi etibi kanye netimphahla letisuka etindzaweni tekujutjwa kwetjani, bongcondvomshini labadzala, emasihlalo njll. -litiko litawubita kutsi kube nelayisensi lephocelelekile yekusetjentiswa kwemanti etindzaweni lapho kungenteka kungabi nemanti lanele kubo bonkhe basebentisi, noma lapho lizinganhle lemanti selivele liphuyile. -ikakhulukati, inchubomgomo idzinga kwentiwa kusimondzawo lapho basebenti betinchubomgomo batibophelele ekubonisaneni nemmango futsi bavume sidzingo sekuniketa bufakazi bekusekela tikhundla tabo. -kwentiwa kwesikhashana kwemisebenti -loku kutawutsintsa kakhulu - bomasipala besigodzi sakkruger national park, enhlanzeni, vhembe, mopani kanye newaterberg. -lidolobha lelincane lapho ibhizinisi imise khona -takhi netimiso telulwimi -tekutfutsa. -bodokotela nabosolwati bemehlo labanesipiliyoni lesikhetsekile setinkinga temehlo yesifo sashukela kufanele bente loluhlolo. -nobe ngumuphi umuntfu locela kufinyeleleka kumniningwane nobe emarekhodi e-dhs nobe umuntfu losebenta egameni lemuntfu locela umniningwane njengobe kuchaziwe kusigaba se-paia -uma ufuna kususa tjwala wakho longenisile kulesikhungo sekungena kufanele ufake sicelo sesitifiketi kulitiko letetinsimi, tetihlahla kanye netetimfishi kulesikhungo sekungena kute utfunyelwe kulapho ufuna kuwutsengisa khona eningizimu afrika. -kuchumana kwamengameli nenkhundla yetemabhizinisi yaseningizimu afrika neqatar kukhutsate kusebentisana kutemabhizinisi lokuhloswe ngako kwehlukahlukanisa totimbili tinhlalomnotfo. -kufanele kunakwe kutsi umtsengisi angadlulisela inzuzo yanoma ngukuphi kunakwa lokutfolwe ngaphasi kwalesitatimende kulenye ibhizinisi lekuyincenye yesakhiwo selicembu lesifanako nemtsengisi. -kuhlola umsebenti lobhaliwe kutawugcila kakhulu ekutfoleni umfundzi likhono lekwendlulisa inshokutsi, nekutsi babhale kahle kangakanani, sibonelo, takhi netimiso telulwimi letifanele nekusetjentiswa, lupelomagama netimphawu tekubhala. -temphilo nekuphepha emsebentini kutekulima netemahlatsi -ngako-ke angeke kube ngulokufanele kubeka konkhe lokusola kulabahlelembisa umdlalo. -kuleminyaka lesihlanu leyengcile linani letigameko tetekuphepha lincishisiwe. -ngekubonisana nesive, kuncuma kwenchubomgomo kutawumele kwentiwe ngekutsi singakhombisa kubonga lokuncono kanganani ngekutinikela kwalamalunga lamasha lakhokhela hulumende wetfu tinsita. -emasu lamasha ekulawula timali atawakhiwa ngesikhatsi senchubo yelwabiwomali. -imakethe yemikhicito lemisha seyisunguliwe kumasipala wesigodzi i-euthungulu kwazulu-natal. -i-fit open congress itawubanjwa emkhatsini wamhla ti- namhla ti- ingci -lamanye ema-smme lakhona aboniwe futsi atawusekelwa ngekuceceshwa kanye nekufinyelela etimakethe. -umcondvo wavelonkhe wekutfutfukiswa kwendzawo uphindze watise luhlaka lwekutfutfukiswa kwendzawo lamasipala. -loku kutawubeka emapaki etekulima kutsi asebente njengendlela lebalulekile yekusebentisa lisu le-ndp lekutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni ngenca yemandla awo ekwesekela umkhicito lomncane wetekulima kanye nekukhutsata kuguculwa kwemikhicito yetekulima etindzaweni tasemaphandleni. -kutiphatsa lokuhlelwe batali, bothishela nebangani -imphakaginga yesibili lecinile, lecine ngemanti, umtsamo longavimbela kuvuta kute uvaleke futsi uvikele umtsamo wekucala. -sifanele kutsi sonkhe singonga emandla kute kutsi singasebentisi kuphindza futsi kucishwa kwagezi njengesinyatselo sekonga. -emasekela etindvuna letikhetfwe ngekulandzela sigatjana anemtfwalo ephalamende wekusebentisa emandla ato kanye nekwenta imisebenti yawo. -sifundza sinemandla lanemkhawulo ekugucula imiphumela. -solwati sibongile muthwa nadkt. -futsi tingucuko temtsetfo ekugcineni titawenta kutsi kube nemakethe lensha yagezi lenekuchudzelana, lesekelwa kushicilelwa kwemtsetfosivivinyo wekuchibela kulawulwa kwagezi kanye nemsebenti lochubekako wekuchibela inchubomgomo yentsengo yagezi. -bhala lokwentekako ekugcineni kwendzaba yakho. -lekhozi ifaka ekhatsi kwentiwa kwemajazi lahlukene nemajele kuye ngekutfolakala kwetitselo. -lesicelo kufanele sihambisane nemali lebekiwe yekubhalisa. -kubekwe tinhloso esikolweni ngasinye. -kuphrintwa kwangcondvomshini lokuphindziwe kwemadokhumenti emanani angeke kwemukelwe. -tisebenti kufanele kutsi tibe nemtfombo lophumeleleka kalula welwatiso kanye nekukhomba indlela labayitfola kuwo onkhe emahhovisi. -hulumende waseningizimu afrika ute kuvisiseka kwetilinganiso telwabiwomali tebanikeli, lwatiso lolutsembekile ngebungako nekwakheka kwekusekela umklamo kwabo bonkhe basiti bebanikeli. -ngicabanga kutsi lesincumo sitawutsatfwa ngekushesha ngemuva kwaloku, njengesincumo setindleko. -lwati lolwengetiwehttp://www.imiaweb.org/conferences/conference.asp -kuze kufike sikhatsi lapho loku kwenteka, kungenteka ungeke ukhone kutfola inkhulumiswano lecondzile. -futsi kumele singabati kutsi kutawumele sibukane netinsayeya letinyenti letimatima. -timphawu tekucindzeteleka, njengekukhatsateka, kungatsembeki, kuhoceka, bulukhuni bekudla nekulala, nekulahleka kwenshisakalo emisebentini leyetayelekile. -lokukhula kukhombisa kukhula kwemiholo yemnyaka. -angeke kwenteke kuniketa kunakekela lokusezingeni lokugcile kutigulane ngaphandle kwetisebenti letisezingeni lelisetulu futsi kunebufakazi lobungetiwe bekutsi kuneliseka kwetisebenti kuhlobene ngco nekweneliseka kwetigulane lokwentiwe ncono. -letikhungo timcoka etindzaweni tekuhlala temuntfu ngamunye, kodvwa letikhungo tisita linani lelibekiwe lebantfu lelingetulu kwendzawo yekuhlala yemuntfu ngamunye, futsi ngaloko tisekelwa tindzawo tekuhlala letinyenti. -ngako-ke kuyatsikameta kutsi lwati lwamhla tinge- inhlaba luyancipha kubantfu labasha baseningizimu afrika. -tinkinga tekunakekelwa kwemgwaco tenteka kuyo yonkhe indzawo yamasipala futsi akukhonakali kulungisa konkhe loku ngesikhatsi sinye. -kwengeta kumatheksthi etemibhalo ekufundza lokuhlelekile, ematheksthi latawufundvwa emabangeni - afaka ekhatsi ematheksthi labhaliwe, etibonwa kanye newetinhloso letehlukene tekuchumana. -utawudzinga kubuyeketa luhlolo lwakho uma ngabe kube nengucuko lenkhulu endleleni losebenta ngayo nobe uma ngabe unetizatfu tekucabanga kutsi lusengasebenti. -nanoma kunjalo, kutfukutsela nekukhatsateka kungenteka kube, akwemukeleki kutiphatsa kwetfukutsela inkhundla yetemidlalo ngenca yekumosheka kwemphahla kanye nekungenteka kube nekulimala kwemtimba kuletinye tihlwele. -hulumende uyachubeka nekulandzelela tonkhe tindzawo letinemtselela esiveni setfu, nome ngabe ngukuphi kukhatsateka kuyentiwa masinyane kute kucinisekiswe kuphepha kwawonkhewonkhe kulelive. -luhlatiyo lolusebentako lulungisa ligunya, imisebenti kanye nemisebenti leyentiwa njalo nje ngelitiko. -lusito lwahulumende lusite umkhakha wetimoto kutsi ukhicite emayunithi langetulu kwe- nga- kusuka kumayunithi lange- nga- -linyenti letfu litawulahlekelwa ngemalunga emindeni nebangani nge-hiv. -encenye ngayinye yekhwalithi yemanti kuneluchungechunge lolungasebenti. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwembiko lomayelana nekuhlolwa kwemabhuku kwemhlaba wembuso lobhalisiwe kanye neluhlatiyo lwemhlaba wangasese eningizimu afrika, ngumhloli lomkhulu jikelele. -bafundzisi bayakhutsatwa kutsi batetayete babuye batfutfukise tihloko ngaphasi kwetingcikitsi letine letifanele bafundzi babo kanye netimongcondvo tabo. -njengobe umnotfo wase-estonia ufaka ekhatsi ema-smme lange-%, budlelwane beningizimu afrika bucinisa kutinikela kwahulumende ekwakheni ematfuba emsebenti kanye nekukhutsata emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamancane kakhulu. -leyunithi ngayinye ibese yenta luhla lwetintfo lekumele tentiwe kulungisa leto tinkinga letiphatselene nayo. -kubalulekile kuvisisa umlandvo wemmango nakwakhiwa lisu -balinganisi bangekhatsi bebadzingeka kutsi bangenise umbiko we-dbe, kanye nembiko welizinga leliphelele wekusabalalisa kubafundzisi. -kumele kuniketwe sitifiketi setekwelashwa lesicinisekisa kukhulelwa kanye / nobe kutalwa. -kubalulekile futsi kutfola kutsi umsebenti munye uncike njani kulabanye. -mayelana netimemetelo lesitente ngesikhatsi senkhomfa yamhlabuhlangene yekugucuka kwesimo selitulu ye-cop, imali letigidzi letinge-r itawutjalwa eminyakeni lemibili letako kubukana neludzaba lwekudvonswa kwe-esidi yasetimayini ewitwatersrand. -kuloku, lokulungiswa kabusha kwelwabiwomali kuhlose kucinisekisa kutsi takhamuti tetfu tihlale njalo tibekwa embili. -tikhungo temmango letibomahambanileti tikhungo letisuka endzaweni yinye tiye kulenye, letisebentela linani lelikhulu lemimango. -kungani licembu ngalinye lekudla litikahle kitsi? -nyalo sesinetindvuna tabomake ehhovisi lamengameli. -bhala emandla, butsakatsaka, ematfuba kanye netingoti letibonakele. -kuvuleleka ekulawulweni kwetibhedlela kusimondzawo sesibhedlela sahulumende kutawuba lusito lolungetiwe. -tincumo tekhabhinethi. -intfutfuko yavelonkhe ayizange ibe yinchubo lecondzile, futsi luhlelo lwekutfutfukisa lungachubeka ngemugca locondzile. -lokugcizelelwe kulesigaba kutsi kubanjwa kwemihlangano lenjalo kubalulekile nekutsi itsatfwe ngebumatima. -indlela yekucala futsi lebaluleke kakhulu kutsi bomake babandzakanyeke ephalamende ngesikhatsi selukhetfo. -isebenta njengelithulusi lekukhulisa kucamba lokusha kanye nekukhutsata labanye kutsi bente lokusha kwentela kwetfulwa kwetinsita lokwentiwe ncono. -ikwazulu-natal ayisiyo indzawo yemmango. -ikhomishini itawuphindze futsi idzingeke kutsi isungule futsi igcine idathabhesi lenkhulu yahulumende yawo wonkhe umhlaba wembuso lobhalisiwe egameni lelitiko lokufaka ekhatsi noma ngabe ngumuphi umhlaba wembuso longakabhaliswa lohloliwe. -mayelana naloku, ngiyajabula kumemetela lisu letimfuno temakethe le-transnet, lokufaka ekhatsi lutjalomali, kuleminyaka lesikhombisa letako, lwemali lengemabhiliyoni lamatsatfu emarandi kumiklamo lemikhulu. -kwendluliselwa kwetisebenti sekuvele kuyenteka futsi kutawuphetfwa ngesikhatsi lesifanele. -ngesi celo sekungenisa timphahla tangasese nobe tangasese -ngekusebentisa tingenelelo letitsite njengekusisa lokukhulu kusakhiwonchanti, isebentela kwesekela ingucuko yesakhiwo, kukhula kwemnotfo kanye nekwakha ematfuba emisebenti. -umkhandlu kumele futsi ucinisekise kutsi i-idp ihambisana netidzingo temtsetfo ngembi kwekutsi ivunywe. -i-ipid angeke isebente ngani -lesivumelwane sekusebentisana kutemnotfo siniketa iningizimu afrika indzawo lengetiwe yenchubomgomo etindzaweni letinyenti. -siswati lulwimi lwekucala lwekwengeta emabanga - -luhlatiyo lweswot luniketa kwakheka kwetintfo tetenhlalo, temnotfo, temtimba, tesakhiwonchanti, tetimali, tetikhungo kanye netesimondzawo lekufanele tibukwe nakwentiwa kuhlela. -uphindze futsi uhlose kusita lelive kutsi licedze ngekwebuhlanga bunikati balemboni yetimayini. -lomtsetfosivivinyo utawuphindza futsi ufake ligalelo ekuciniseni kungafihli lutfo kanye nekwetsembeka kweluhlelo lwetetimali lwaseningizimu afrika uphindze futsi wente kube matima kubugebengu lababandzakanyeka ekucedzeni intsela, kushushumbisa imali kanye nekungena nekungena kwetimali ngalokungekho emtsetfweni kutsi tibhace ngekusebentisa luhlelo lwetetimali lwaseningizimu afrika. -emadvodza ancuma kutsi lokungenani indvodzana kumele iphile kute babe abe nalomunye losele kutsi atsatse indzawo yakhe. -imboni yetekwakha iyincola leyatiwako yematfuba emsebenti. -sitfole umcondvo wekutsi letinye taletiphakamiso letentiwe emihlanganweni, lekukhulunywa ngato ngenhla, atikatsatfwa kakhulu. -sifanele sebalimi, beluleki, basebenti bekwengetwa kanye nebafundzi. -kutawuphindze futsi kube netidzingo letehlukene emiphakatsini yasemaphandleni kunaleto tabomasipala basemadolobheni. -emanti ekunisela lavela esicwini lesikhulu semfula lomkhuhlane nawo unemkhawulo ngalendlela lelandzelako -kukwephula imibandzela yemyalo wekutsi ummangalelwa angaboshwa. -singeniso ekulawulweni kwemklamo -bekanelibala lelikhanyako, belibele lelimhlophe lelibiyele tikwele takhe futsi ugcoka indzebe lenkhulu yendzabuko. -litfuba lekuhlala lingatiwa liniketwa nanome ngumuphi umuntfu lotawutsandza kubika tento tebugebengu, kuntjontja nenkhohlakalo, futsi uma ngabe benta njalo ngekwakhe, bomatisi babo bagcinwa banemfihlo ngumuntfu lababika naye. -sihlangabetana netinsayeya letiphatselene nekusalela emuva kwemadizayini ekunisela kodvwa siyayincoba ngekuniketa batfulitinsita bangaphandle. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wetemphilo nekuphepha emsebentini wanga- -ilab yekwetfula isunguliwe ngaphasi kwendzawo ngayinye kusita ekusombululeni tinsayeya letibalulekile ikhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseningizimu afrika kanye nemhlaba ngekuhlanganyela kulolusuku lwamandela lwemave emhlaba lwalomnyaka. -lokwehla kwehliswe sidzingo lesikhulako lesibuya e-asia kanye nentsengo lephakeme yetimphahla. -onkhe emarandi latjalwe emakhophelethivi endzawo anemtselela wekuphindzaphindza lomcoka emmangweni. -mk zodwa ntuli njengakhomishani wekhomishini yekuhlonyiswa lokubanti kwalabamnyama kutemnotfo. -fundza lamagama ulalele imisindvo. -leliphepha liniketa sibutsetelo saletintfutfuko futsi libuka leminye imitselela yato lengahle ibe khona. -phindza emadotsini emawingi. -kungenelela kwelisubuciko le-bee nako bekuhloswe ngalo kukhuphula emazinga ekulingana emnotfweni waseningizimu afrika. -lesisetjentiswa sekonga gezi sitawufakwa ngemuva kwemalanga lasihlanu sekusayinwa kwelifomu lekubhalisa. -kodvwa, tonkhe timphahla letisetjentisiwe, timphahla letisebentile, imfucuta kanye nesicephu kutawuya ngetindlela tekulawula kutsenga kumave angesheya. -ikhabhinethi iyakwemukela sincumo sebhodi yamasipala yekuklanywa kweminyele sekubamba inkhomfa lemayelana nekuklanywa kweminyele nekuntjintja kwetindzawo mhla ti- namhla ti- inhlaba -lolusito lusita labo labadzinga kufinyelela emanyuvesi, emakolishi ekufundzisa nekucecesha emakhono kanye nematfuba ekutfutfukisa emakhono. -ligama lelibhange lelilinganisozinga laseningizimu afrika -ngako-ke, tindlelakwenta letengetiwe letikhona kuhlola imitselela lengahle ibe khona lebangwa kucitfwa kwemanti langcolile kuyadzingeka kuniketa luhlolo loluhlangene lemitselela lengahle ibe khona yekucitfwa kwemanti langcolile. -lalindze lomuntfu acedzele loko labakushoko. -kuvisisa tetsamelilwati taseningizimu afrika kuchuba kuchumana kancono. -loku kusho kutsi kumele sisebentise emanti kukhutsata intfutfuko kutenhlalo netemnotfo kodvwa, ngesikhatsi lesifanako, kumele sivikele simondzawo ngobe simondzawo ngulapho emanti etfu avela khona. -timfuno tekugcina noma emasamanisi akhishwa umnyaka wentsela lotsite. -ikhodi yekutiphatsa yelitiko letekucondziswa kwesimilo icinisekisa kutsi lisiko lenhlangano ngekhatsi kulelitiko liyinhlanganisela yemagugu netinkholelo tetisebenti. -emagama laphelele nesibongoinombolo yamatisid. -tinhloso tiveta tinhloso letetayelekile teluhlelo futsi tisite tikhombandlela tentfutfuko yeluhlelo. -tonkhe tintfo tekusebenta titawuphatfwa ngendlela lefanele futsi lephephile, ngako-ke akonakali. -kuniketa kufinyelela kunakekelwa ngetemphilo lokusisekelo. -kusombulula tinkinga nekufuna tisombululo tetinsayeya. -tfutfukisa lisu lesifundza lelihambisana nelisu lavelonkhe letifo letingatsatselwana kulungisa kuvikela kusetjentiswa kabi kwetidzakamiva, kwelashwa kanye nekubuyiselwa esimeni lesifanele. -bentani lokwenta kube lukhuni kukhuluma nabo? -tingoti letinjalo tishiye leminye imindeni yadzinwa futsi tinemtselela lomubi kakhulu kutemnotfo. -banakekeli bayakhonjwa futsi baceceshwa -idizayini yehayidrolikhi lesebentako yeluhlelo lwekukhishwa kwemanti langcolile ifaka letincenye letisebentako letilandzelako letinkhulu. -lomtsetfosivivinyo uchibiyela umtsetfo webantfu labadzala, wanga-. -likhono lekusebenta kusimondzawo lesimkhakhamnyenti nangaphansi kwetimo letikhatsatanako. -kuswelakala kwalolwatiso kutawuholela ekuphendvuleni kancane kwelwabiwomali lwabomasipala. -lihhovisi lakho lingasita yini ngemandla lakhona? " -sikhungo se-biovac, inkampani yasekapa yekulashwa kwemvelo, inebunikati bahulumende kanye nemkhakha wangasese. -loku kwaba ngenca yetisebenti letinenshisekelo letitfolakele ngemuva kwekwehlukaniswa, futsi bekunetisebenti letakhokhela imiholo letaya ku-drt. -letimo letilandzelako tabonwa etindzaweni letinyenti letivakashelwe -lesivumelwano kumele sisetjentiswe lilunga lekufanele libophe lomhlukubeti uma ngabe kulimala lokungenteka kwemmangali kungabangwa kwephulwa kwemibandzela yemyalo wekuvikeleka. -kulandzelela nekutfola timphendvulokucinisekisa imibiko levamile lemayelana nemiklamo yamasipala netinsita telikomidi leliwadi nasemihlanganweni yemmango emawadini abo kute takhamiti tatiswe ngenchubekelembili nobe tinkinga. -temnotfo - bomake, lusha nebantfu labaphila nekukhubateka babe bazuzi labakhulu bemisebenti yekucecesha, imisebenti yekufundza, tinhlelo tetinsita telusha, i-epwp, temabhizinisi kanye nemitamo yemabhizinisi lamancane. -kubonakala sengatsi kunekuswelakala kwetinhlelo te-abet talabahlala emapulazini etifundzeni letinyenti. -ikhabhinethi itfole umbiko lomayelana nemiphumela yelithulusi lekuhlola kusebenta kwebaphatsi bematiko avelonkhe newetifundza ngemnyakatimali wanga- / -luphiko lwekuphatfwa kweluhlelo lwasayina onkhe emabheshi emaphepha ekumakha latfolakele, nekhophi yelirekhodi. -ecinisweni, lesifundza sinemitfombo lemitsatfu yekusita ngetimali lekhona, lekunguleyondluliselwa esifundzeni, imitfombolusito yemali yesifundza, kanye nekumiswa kulomnyakatimali lolandzelako. -kwehluleka kulandzela imibandzela yekucolelwa kungaholela kutinchubo temtsetfo letifaka kumiswa, kukhanselwa nobe kucitfwa kwekucolelwa. -cinisekisa kutsi lelitiko lifinyeleleka emiphakatsini kute kukhuliswe lizinga lekwetfulwa kwetinsita nekubusa lokuhle. -inchubo yetfu yekwabelana ngemagugu kufanele isigcugcutele kutsi sibe takhamuti letinemdlandla ekuvuseleleni live letfu. -emaphoyisa afike abona kutsi besikahle futsi asitjela kutsi yini lekufanele siyente kulesikhukhula. -linani lebakhiciti labahlelekile labatfolakala egauteng liyachubeka nekuba lincane. -i-gems ingacela umtfulitinsita wakho kutsi atfole lwati lolwengetiwe kanye nekukhutsata kuletinye tikhatsi kodvwa kungenteka kungavumelani kukhokhela lemitsi nome inchubo. -kulwa nenkhohlakalo kuyachubeka nekuchutjekiswa embili likomidi letindvuna lekulwa nenkhohlakalo. -labangenele tifundvo basebentisa sinyatselo ngasinye sekwakha lisu leliwadi njengendzima yekudlala indzima. -chaza kutsi yini letawenteka mayelana nekuvunywa kweliphakelotimali, kubuyeketwa kwetfulo temisebenti ye-idp, kusetjentiswa, njll. -uniketa emavolontiya ekuphatfwa kwenhlekelele kanye naletinye tindzaba letimbalwa letibukene nato. -emanani emakhotheshini kumele abe semtsetfweni lokungenani emalanga langemashumi lamatsatfu kusukela ngelusuku lwekunikwa kwakho. -sivumelwano setikweleti temmango sisungula sibuye silawule sikweleti semnikati wemkhumbi lobhalisile. -lencenye ichumanise yaphindze futsi yacinisekisa kuhlanganyela kwebacondzisi labakhulu labehlukene balelitiko ekubuyeketweni kwenchubomgomo yemaphetse emadolobha asegauteng. -sakhamuti saseningizimu afrika lesifuna kutfola buve balelinye live kumele sifake sicelo kulitiko letasekhaya kutsi sigcine buve bakhe baseningizimu afrika ngembi kwekutsi sitfole buve balelinye live. -siphindza futsi kutibophelela kwetfu, futsi kumele sichubekele ngekushesha, ekufezekiseni tintfo letibekwe embili letibekwe kuluhlelo lwekusebenta lwahulumende lomusha. -yini lengingakusita ngekulalela ngemphumelelo? -kulandzelela umklamo kuvamise kufaka ekhatsi kulandzelela tintfo letisihlanu letigucukako -inhloso yaloluhlelo kuniketa kuceceshwa kwebahlengikati kanye netisebenti te-ambulensi, tisebenti tetemphilo kanye netisebenti tekuphatfwa kwetemphilo, kuphatfwa kanye nekukhutsatwa kwetemphilo, kanye nekuniketwa kwemifundzate. -mnu. thobile maxin lamati njengemcondzisi jikelele kulitiko letemisebenti. -tinsita tetimali letifinyelelekako, letifanele naletiphendvulako -litiko angeke libekwe licala nganobe ngukuphi kungahumusha lokungenteka kube khona ngesikhatsi senchubo yekuhumusha. -itheksthi yekutfutfukisa sib. imifanekisomcondvo, liphupho -umtsetfosivivinyo wekuchibela kubhaliswa kwematayiteli wanga- -ngetulu kunanobe ngusiphi sikhatsi, lesimo lesibukene nesive setfu kanye nelive letfu, kanye nemisebenti lesitibekele yona, sifuna kutsi sikhutsate futsi sihlele bonkhe bantfu betfu kutsi basebente ndzawonye, kute sente tonkhe tintfo lekufanele kutsi tentiwe, kuvisisa kutsi ngekwemcondvo wangempela, sonkhe, sisonkhe, sibambe likusasa letfu etandleni tetfu! -ufanele kutsi ukhombise kulitiko letasekhaya kutsi unelilungelo lemphesheni, i-anyuwithi lengeke isuswe, nobe i-akhawunti yemhlalaphasi letawunika linani lelincane lelibekiwe le-r ngenyanga. -buta thishela wakho akukhombise kutsi udlale njani " lucingo loluphukile ". -kulandzelela tindleko temklamo kwenta kutsi kube neluhlolo lwekutsi ngabe lomklamo usebenta yini ngekhatsi kweliphakelotimali lelivunyiwe. -kunciphisa emazinga lasetulu ekushiya phasi kwetitjudeni letiphuyile naletisebentako emkhakheni wemfundvo lephakeme nekucecesha, -kungani likomidi leliwadi lakho kufanele licinisekise kutsi emaminitsi emhlangano atfunyelwa ngekushesha? -lenkhulumo ivamise kulandzela iphethini lengagucuki. -uma emacembu angeke afinyelele esivumelwaneni, ummeli wemndeni utawubese ubhala umbiko wenkantolo bese wenta tiphakamiso ngekuya kweluphenyo lolwentiwa. -yinye yetintfo letibaluleke kakhulu lesivumelana ngato kutsi kuncishiswa kwebhajethi yetekuvikela eminyakeni leyengcile kunemandla ekubeka phasi bungcweti bembutfo wetekuvikela wavelonkhe waseningizimu afrika. -bonkhe bafundzisi nabothishela -sisebentela kwandzisa kuphakelwa kwe-oksijini, emaventiletha kanye naletinye tisetjentiswa kulabo labatawudzinga kunakekelwa lokumcoka, kufaka ekhatsi kwehlisa kuphakelwa kwe-oksijini ngaletinye tinhloso. -ngubani lobekahle kakhulu futsi kungani? -tinyatselo lekumele tilandzelwe -tikhungo tiyahlanganiswa kute kwentiwe ncono tinsita nematfuba entfutfuko laniketwa lusha. -ikhabhinethi ihalalisela trevor noah ngekuphumelela kutfola umklomelo we-emmy kumkhakha weluchungechunge lwetinhlobo letifishane letikhetsekile tema-yuthu, umbukiso wamalanga onkhe emkhatsini wetindzawo. -umtsetfo wetakhiwo tabomasipala bahulumende wasekhaya,, udzinga kutsi emkhatsini walokunye bomasipala batfutfukise tindlela tekubonisana nemimango kanye netinhlangano temmango ekwenteni imisebenti yabo kanye nekusebentisa emandla abo. -kukhetsa takhi telulwimi letitawufundziswa emjikeletweni lotsite kumele kwente ncono kukhicitwa nekuvisisa ematheksthi etemlomo nalabhalwako latawukhicitwa ngaleso sikhatsi, sib. tichasiso, bomcondvophika, bomcondvophika, tandziso kanye nesikhatsi lesengcile kulungiselela bafundzi kutsi babhale indzaba lelandzisako nobe lechazako. -lelisu luhlaka lwesikhatsi lesisemkhatsini nelwesikhatsi lesidze lwekutfutfukisa emakhono kulomkhakha. -lucwaningo lwelicala lwentiwa yibarbara oomen endzaweni yasesikhukhune yahlola kungevani lokusonjululwa esikhukhune emamone kgoro emkhatsini wemindeni lemibili, imagakalas kanye nemonagedis. -loku kufaka ekhatsi kuntjintja kweligama lelitiko kusuka kutetindlu kuya ekuhlalisweni kwebantfu, kwandziswa kweligunyakwenta lelitiko kufaka umsebenti wekuhlanteka lebewungaba nelitiko letindzaba temanti netemahlatsi. -faka luphawu esitimeleni lesifisha kakhulu. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela -ngemuva kwekumema iningizimu afrika kutsi ibonisane nayo, i-icc ibe nemsebenti wekubonisana neningizimu afrika ngekwetsembeka nekusita kutsi ihambisane netibopho tayo ku-icc ne-au. -tincenye tasemphumalanga yesifundza sasenyakatfo nshonalanga nato titawuzuza ekugcileni lokukhulu kusakhiwonchanti lesichumene netimayini kanye nekuzuza kwetimbiwa. -bomasipala nematiko kumele abuke tindlela letincono kakhulu letingabakhona tekutsi tinhlelo te-ict tihlanganiswe tibuye tihambisane netinhlelo tekwetfulwa kwetinsita. -kute ema-awa lanele ngelilanga kusimamisa umndeni, kufaneleka kanye nekuhlala emsebentini. -luphiko lwekutibandzakanya kwemmango ehhovisi lasomlomo luhlanganisa i-ajenda nembiko losemtsetfweni losezingeni wemakomidi emawadi. -biyela imitimba. -sikhatsi lesidze, bantfu bacala kusebentisa tikimu tetilwane njengetimphahla kutivikela emoyeni nasekubandzeni. -ecinisweni, emafutsa angulokuphelele uma ufuna kutsi umtimba wakho ubukeke uphindze utive uncane! -ngalendlela lokwakheka kwekutatisa kwakhe kuhambisana nebhondi yakhe yavelonkhe kanye nemasiko wakhe yavelonkhe, futsi uveta loku ngekutigcabha ngelulwimi lwakhe lwavelonkhe. -lendzawo lekukhulunywa ngayo isebenta njengendzawo lekahle njengoba ibekwe endzaweni lenekuthula nalenekuthula ngekhatsi endzaweni yase-rexford. -tindleko letinjalo atikabhajethelwa ngesikhatsi lesitsite ; futsi / nobe -hulumende wetfu utawuchubeka nekucaphela tinchubo letisachubeka ekenya, echad, eburundi, edarfur esudan, enshonalanga sahara, ecote d'ivoire, esomalia, emakhomoros nasecentral african republic kute kutfolwe kuthula nekutinta kwesikhatsi lesidze. -sivile tiphakamiso letivela emmangweni wetemabhizinisi letimayelana nekutsi singagucula njani lesimo siphindze futsi sibuyisele umnotfo endleleni yekukhula. -kubandzakanyeka emsebentini wephalamende akusilukhuni njengoba kubonakala. -bacashi kumele bangenise umbiko wekucala wetekwelashwa masinyane nje nabatfola kudokotela. -ticelo letingetulu kwe- tatfolwa esigabeni sekucala. -nangabe ekuhambeni kwesikhatsi uva shengatsi sitatimende sakho asikapheleli nobe kungenteka ushiye lwati lolubalulekile lolungasita kuloluphenyo, unganiketa lesinye sitatimende nobe unikete lwati lolwengetiwe. -tinhlobo letehlukene tinebudlelwane lobuhlukile emkhatsini wetindleko letingagucuki naletigucukako. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kugazethi yahulumende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela tinkampani wanga- kute kutsi ummango uphawule ngawo. -loluhlelo lutawuphakamisa tekuvakasha emnotfweni waselwandle. -r wekukhishwa kwelayisensi ngemuva kwekutsi iniketwe. -luhlelo lwekusebentela emanti loluyinhlelo yetemisebenti yahulumende leyimphumelelo, kucashwa nekuceceshwa kwabomake nabobabe lebebangakacashwa phambilini, luchubeke ngemphumelelo. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela tindzaba tetimali wanga- -kulandzela kutsi inkantolo njengobe ikhonjisiwe beyilungile ekucitseni sikhalo sayo. -mine ngifundze. -kusungula tikhungo tekunakekela lilanga linemacembu ekudla kwasemini lahlanganisiwe nalasimeme. -umsebenti wekhomishini yemhlaba uhambisana nekugcila kwahulumende ekwakheni imisebenti lenesitfunti nalesimeme, kanye nemitamo yekucinisekisa kutsi bantfu labasha baseningizimu afrika banemakhono ladzingekako ekuchubekeleni embili kuletindzawo temsebenti letigucukako. -letibonelelo tibeka umtfwalo kuhulumende kutsi adlale indzima ekucinisekiseni kutsi imimango itfola imfundvo lefanelekile ngetindlela letahlukahlukene tekundlulisa lwati nemakhono kuto tonkhe takhamuti. -unetintsengo letisetulu kakhulu emhlabeni. -kubuketa lokunyenti kulenchazelo mbamba yalomgomosisekelo kulesikhatsi sekutfutfuka kweningizimu afrika kuyadzingeka. -kubonakala shengatsi sisekelo sekusetjentiswa kwaletinye tindlela kanye netidzingo tetizatfu atikakeneli kuvimbela tindlela letihlose kuvimbela tindlela tekucudzelana. -inhlangano yabohulumende basekhaya baseningizimu afrika yinhlaka leyatiwa ngalokusemtsetfweni yabohulumende basekhaya. -nguloko lokudzingwa ngumtsetfosisekelo. -inhloko yavelonkhe yeluphiko lwekuphenya bugebengu lobuhamba embili. -kusebentisa luhlelo lwemfundvo emkhatsini wemiphakatsi mayelana nemonakalo lobangwe yimishikashika lefana nekudvonswa kwetihlahla. -caphelabantfu labaphila nekukhubateka kumele bative bakhululekile kufaka ticelo taleso sikhundla lesikhangisiwe. -mhlabawonkhe, tindlela letehlukene tekuhlola bungoti ngco titfolakala emhlabeni wonkhe jikelele. -emagebe lengisho kutsi, kute lowakubona noma lowakuvile kutsi entiwe, kodvwa ngesikhatsi sekusebenta kwentfwasahlobo sititfola lapho. -loku kulindzelekile kulomcondvo wekutsi i-afrika njengelivekati inemandla ladzingekako naladzingekako kanye netepolitiki letitawubukana netinsayeya tayo. -kulahlwa kwemfucuta yetemphilo etindzaweni tekulahla imfucuta letingakafaneli kanye nasetindzaweni tekulahla imfucuta letingakahleleki kuvamile eningizimu afrika. -kucondzaniswa kwemtsetfo wasekhaya kuletingcungcutsela kuniketa iningizimu afrika lithulusi lemhlaba wonkhe kucinisekisa kuvikeleka kwemhlaba wonkhe kumalungelo ebantfu baselwandle kanye netimo tekusebenta netekuhlala letinesitfunti. -hlanganisa lemisho lelula kwakha imisho lemankimbonkimbo. -letakhiwo titawuba nekucina lokwanele, kute kutsi lokuhambisana kungabi nekutsikameteka, kanye nekulungisa kuntjintjwe kuloko lokubekwe kunoma ngutiphi timo letingakatayeleki. -kumele kuniketwe umbiko ngemiklamo netinhlelo. -bantfu labasha labangetulu kwalaba- baniketwe ematfuba emikhakheni yetemasiko, tebuciko kanye netemidlalo. -tinkhulumo letisandza kwenteka emkhakheni wetepolitiki tikhumbuto tenkhulumo yaseswahilingalesikhatsi tindlovu tilwa netjani tilimata. -luhlelo lwemhlangano lolusemtsetfweni luyalandzelwa kantsi imibono levela kulamakomidi ifakwe emakomidini esigungu savelonkhe bese itawundluliselwa ekomidini lasodolobha. -kudvudvuta ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani ba: mnu. abderrahmane benkhalfa, longcweti wetetimali kanye nendvuna yaphambilini yetetimali yase-algeria. -eningizimu afrika kushiswa kwemfucuta leyetayelekile kanye nemfucuta lenebungoti akwemukeleki kulabanyenti labatsintsekako. -emalunga ekomidi yeliwadi nawo angasebenta njengemalunga ekomidi. -utawutsatsa nini umtfwalo uphindze futsi uhlolwe? -sicelo selayisensi yekusebentisa tinsita teliposi letingakagcinwa -umtali longumnakekeli walabakhoseliswa, imvumo yesimo sekukhoseliswa kanye ne-id yalabakhoseliswa -kute utfole lwati lolwengetiwe vakashela iwebhusayithi yetfuwww.gems.gov.za nobe hlola inkhombandlela yemalunga yakho yekutfola tinzuzo takho. -ron josias nah. -itheksthi yetembhalokufundza itheksthi yetembhalo kute ancome abuye avisise -lalela ngekuvana, ngekucinisekisa lomunye umuntfu kutsi uyakwati kuva lokushiwo nalokuvakala. -ngalokwetayelekile, tikhungo tenteka etindzaweni letisemkhatsini, tifinyeleleka kalula mayelana nemaphethini ekuhamba, futsi timemetelwa tindzawo tesive. -ligalelo letinsita temanti nekutfutfwa kwendle ekutfutfukiseni libanti kakhulu kunemtselela wato emakhaya. -likomidi leliwadi lakhiwa ngulabamele ummango ewadini lamasipala wendzawo nobe kumasipala wendzawo nobe lomkhulu. -kutfutfukiswa kwemigca-sikhatsi kucinisa umoya wekutigcabha emkhatsini wemalunga emmango ngekutsi kufakwe kukhumbula kwawo ngekuhlanganyela. -imitfombo yalokuphilako yendzabuko isetjentiswa njengetitsako letibalulekile timboni letinyenti letehlukene. -kulandzela imitamo lengakaphumeleli yemmango yekwakha umtimba lonjalo ekucaleni kweminyaka yabo- -lephethini yebantfu inemtselela lomkhulu kutenhlalo nakutembusave kanye nemtselela lomkhulu wetemnotfo. -kubuyela, lusuku lwekuvala nesikhatsi sekubhida -ikhabhinethi yatiswe ngekukhishwa kwembiko wekhomishini yekuphenya mayelana nekukhona kwenta imfundvo lephakeme nekucecesha yamahhala eningizimu afrika. -tinzuzo letibalulekile letitawufezekiswa ngekusetjentiswa kwelisu lasegauteng lekugucula imikhicito yetekulima tinzuzo. -nga-, luhlelo lwetemphilo kumele lunikete kunakekelwa lokusezingeni kubo bonkhe bantfu, mahhala endzaweni yekusebenta, nobe kukhokhelwe ngumshwalense loniketwa ngetimali ngummango nobe wangasese. -ukhuluma kulungiswa kwebhajethi yakho mayelana nekungatfobeli ema-ngo. -wakha umncintiswano wekumakha tincwadzi emantfombatane lamabili eklasini lelibanga laphumelele lomncintiswano wekumakha tincwadzi. -loku kuholele ekutseni kwetfulwe emapaki etimboni lamane kanye nekwenyuka kwelizinga lekutfunyelwa ngaphandle kwemikhicito yetekulima lengakasetjentiswa ngalokusemkhatsini nge-% ngemnyaka kusukela luhlelo lwabosotimboni labamnyama selusekele imiklamo lehehe tigidzigidzi letinge-r telutjalomali lwemkhakha lotimele futsi yavula imisebenti kute kube ngulamuhla. -tibonelelo tasemaphandleni titsatfwa, kuvelonkhe, njengetibonelelo tekugcina. -tidzingo teluhlolo loluhlelekile telulwimi lwekucala lwekwengeta -njengesisombululi lesikahle, emanti avamise kukhombisa kwakheka lokumankimbonkimbo njengencenye yemanti langcolile. -loku bekuvame kungenca yesimondzawo setepolitiki lesihamba ngalokwecile futsi nangenca yekungalingani kwekuphatsa nekuphatsa. -ancedza nganobe nguyiphi indlela ekuchubeni nobe ekuchubeni ibhizinisi ye-dha ; -noma ngabe ngusiphi simo, indlela lesungula kuchumana lokucondzile emkhatsini wemtfombo, sibonelo, kungcolisako, nemtselela wayo angeke kube yinzuzo kuphela, kodvwa kube yintfo lebalulekile. -ikhabhinethi ikwemukele sincumo lesisandza kwendluliswa yinkantolo lephakeme yasepitoli lesicondzise i-eskom kutsi ikhulule tikhungo tahulumende, kufaka ekhatsi tikolwa, imitfolamphilo, tibhedlela, netiteshi temaphoyisa, ekwabeleni gezi ngekuya ngemiphumela yalesincumo. -niketa imiculu emmangweni wendzawo bese ucinisekisa kutsi itfolakala masinyane. -kuhlolwa kwebrucellosis kuhlala kungumsebenti lobaluleke kakhulu welabhorathri. -kulomnyaka lophelile, hulumende wavelonkhe ufake sicelo sekungenelela kwesigaba emphumalanga kapa, kusita litiko letemfundvo kutsi litfutfukise kwetfulwa kwetemfundvo. -nati tindlela tekutitfola lwati. -lesatiso sitawundluliselwa kuwo onkhe emalunga emhlangano lihhovisi lamabhalane kungakendluli tinyanga letimbili ngembi kwelusuku lwemhlangano lomkhulu lapho lesichibiyelo sitawuphakanyiswa khona. -ekupheleni kwesikhatsi sekuvumelana, imphahla lenelinani lelifanako itawubuyiselwa kulitiko. -kwekugcina lisobho belilungele. -loluhlelo luniketa indlela yekucinisa kanye nekwengeta imiklamo lehlanganisiwe yelisu lahulumende. -asibhale nguluphi luhlobo lwesilokatana ucabanga kutsi lesi? -chaza ngalokucondzile lokubonako. -ikakhulukati, bantfu labadzala labafanelekile kunebantfwana labangetulu kwe- bafinyelele kuletinsita leti. -kute loku kwenteke, kudzingeka luhlaka lolucacako lolwenta tinhlangano letisezingeni lendzawo kutsi tidlale indzima yato ngelwati loluphelele lwekutsi ngukuphi kwesekelwa labangatilindzela kumazinga lasetulu ahulumende. -lomtsetfosivivinyo wenta kutsi kusungulwe lihhovisi lemhloli jikelele. -* sicelo sekubhalisa njengemkhokhi wentsela yesikhashana -noma ngutiphi tichibiyelo letinjalo titawutsatfwa njengencenye yesiphakamiso. -tingoti, kulimala kanye nekugula kungalimata timphilo kanye nemphilo. -kuphakamisa lizinga lekusisa emnotfweni wekucala ; -ngabe bomake nemadvodza batawuhlanganyela ngalokugcwele? ( lokusho kutsi, ngabe tikhona tindlelasu tekufinyelela nekucocisana? -sifanele kutsi sonkhe sidlale indzima yetfu kute sigweme kucishwa kwagezi ngekuwonga. -kodvwa, emacembu etimboni lasezingeni lasezingeni lemisebenti yekugucula imikhicito yetekulima ngaphasi kwemacembu lamancane ekukhicita. -kufaka sandla ekutfutfukisweni kwemasu etemphilo nekuhlanteka. -kuchuba kupholisa bantfu ngamunye kanye nemimango ngekusebentisa tinkhambiso tebukhristu kanye nemagugu. -yenta luhlatiyo lwetimali lolukhomba imitfombo yekusitwa ngetimali, imali lengenako levela emisebentini yelitiko, tindlelakwenta tekusebentisa imali kwanyalo neyangaphambilini kanye nekusebenta kwetimali. -lomgcoma ubekwe endzaweni levikelekile lapho khona lokucuketfwe kwangaphasi kwemanti. -tingcoco taseklasini tingaba nemphumelelo uma wonkhe umuntfu afake sandla. -ikhabhinethi yemukela umhlangano wekucala wenchubo yaseningizimu afrika nechina lesezingeni leliphakeme yekuntjintjisana nebantfu lebeyibanjwe kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- mabasa. -lendzawo lengakakhelwa ifanele kutsi ihlobe tibi tekwakha. -sihlose kuniketa timphendvulo njalo kute kutsi ummango nawo ukwati kulandzelela inchubekelembili. -wena, nanobe bewungakashadi nobe awukhoni kushadana ; lomunye umtali wemntfwanakho nobe bantfu lababelana nabo umsebenti wekuba ngumtali wemntfwana ; bantfu labahlobene nawe ngekuhlobana kwengati, kushada nobe kusisa ; lomuntfu lowabelana naye budlelwano, budlelwano betendzabuko nobe bekusebentisana, lokufaka ekhatsi budlelwano lobungibo nobe lobubonakalako bebulingani, bebulingani nobe bebul -gcwalisa tinombolo letilahlekile. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi basebentise emanti ngemphumelelo futsi bayigcine. -umeluleki wesifundvo kufanele ente luhlolokulinganisa lwesampula yalemisebenti ngesikhatsi lavakashela ngaso sikolo kutewucinisekisa lizinga lemisebenti kanye neluhlolokulinganisa lolwentiwa esikolweni. -uma kwentiwe kahle, letindzawo leti tinganika sitfunti kanye nemoya wekuhlala kuletindzawo. -uhlola kusebenta kanye nekufaka sandla kwe-nsi etintfweni tavelonkhe letibalulekile letibekwe kuluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe. -ngababili babambi lichaza babuka lemibuto lengentasi. -i-itrs ihambisana neluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe, ikakhulu kukhutsata kukhula kwemnotfo kanye nekufaka ekhatsi lokukhulu ngekutfutfukisa inethiwekhi lenemandla ye-inthanethi lesheshisako kanye netekuchumana kanye netintsengo letiphasi. -lilungelo lekwehlwaya timbiwa yimvume lekuvumela wena nobe inkhapani yakho kutsi uhlole nobe kuphenye indzawo yemhlaba ngenhloso yekubona idiphozithi yetimbiwa yangempela nobe lengahle ibe khona. -tinsuku letimbili tekucala timayelana nekugcogca lwati lwekuhlela ngesimo ewadini, lolandzelwa ngelilanga lapho lolwati luhlatiywa khona luhlanganiswe khona, lolandzelwa ngemalanga langu- ekuhlela likusasa, kanye nelilanga linye kuhlela nekulungiselela kusebenta. -ikhabhinethi iphindze futsi yakwemukela simemetelo lesentiwe yi-total sa sekutsi itfole linani lelikhulu lagesi elugwini loluseningizimu lwasemossel bay enshonalanga kapa. -ngako-ke, ngitsatsa lelitfuba ngihalalisela futsi ngihalalisele umbutfo wetekuvikela, ikakhulu umbutfo wetekuvikela, ngemsebenti lomuhle wekusita emaphoyisa ekugcineni lizinga lebugebengu libe phasi. -ucabanga kutsi iyini indzaba leyentiwe yinkholelo? -loku kulingana neminyaka lengemashumi lamane yekusetjentiswa kwemafutsa aseningizimu afrika. -ralo wendlule emhlabeni ngekudzabuka nga-, lesikolo siye e-eli spilkin hall, leyakhelwa ngumbhizinisi wendzawo eli spilkin. -kufezekiswa kutawudzinga umkhankhaso wetemfundvo nekucaphelisa kubo bonkhe betindzaba nekutfutfukiswa kwetifundvo letingachutjwa etikhungweni tetemphilo velonkhe. -kwakha emakhono alabatsintsekako labahlanganyela etinkhundleni letimele i-idp kute bakwati kubamba lichaza ngalokuyimphumelelo nenchubo yekuhlela nekusebenta. -uma tinhloso tekusebenta letidzingekako tingatfolakali, kufanele kwentiwe imitamo yekusita umuntfu kufeza tinhloso takhe. -lentfo lena itawufaka ekhatsi kusekelwa ngetimali lokwentiwe kanye nemicimbi leyabanjwa. -kukaleka -uma i-kpi ibeka tinhloso letingeke tifezeke angeke ikhone kuhlangabetana nato. -tikhungo kumele tatise tonkhe tisebenti letifanelekako, nanobe tingekho etindzaweni tato tekusebenta letetayelekile. -uma kunenhlekelele lenkhulu, umkhandlu wamasipala utawuniketa umsebenti wekulungisa noma wekuvala sakhiwonchanti lesitsintsekile ngenhlekelele. -cinisekisa kutsi lemikhakha icine ngemuva kwenhloko yakho, nobe uma usebentisa imikhakha lenemandla, cinisekisa kutsi lemikhakha icine. -ungacabangeli kutsi bashayeli batawuhlala bakubona nome bakwati kumela ngesikhatsi lesifanele. -imidlalo itawuba nemsebenti wekucinisekisa kutsi indzawo yekuhlala ihlangabetana netidzingo letidzingekako. -ikhabhinethi igunyate tinyatselo leticinile tekubuyisa indlela lesimeme yetetimali tahulumende, ngekubuka simo lesibutsakatsaka semnotfo wemhlaba kanye nemiphumela yasekhaya. -kufezekiswa kwalendlelasu kuholwa futsi kusekelwe ngulemitsetfomgomo lesihlanu lebalulekile lelandzelako -ikhabhinethi yatiswe ngesincumo senkantolo lephakeme, kwazulu-natal eludzabeni lolufaka ekhatsi lofake sicelo, mk phumza ethel mankayi kanye nalabaphendvulako, indvuna yetasekhaya, mk ntombizakhe portia miya namasta wenkantolo lephakeme yaseningizimu afrika. -sikhatsi sesikhashana setisebenti tahulumende sekumemetela imisebenti yato ngaphasi kwemitsetfosimiso yetisebenti tahulumende saphela mhla ti- bhimbidvwane -imiklomelo yebetindzaba ye-sadc igcugcutela tinhloso te-sadc ekuzuzeni intfutfuko yetemnotfo, kuthula nekuvikeleka, kanye nekukhula, kunciphisa buphuya, kanye nekwenta ncono lizinga kanye nelizinga lemphilo yebantfu base-afrika leseningizimu. -kwengeta kulabasebenta ngetemphilo labaniketa tinsita tetemphilo letisebenta kahle, indlela labachumana ngayo netigulane kumele tifake kumigomo lebalulekile yelwati lolugcile kusigulane loluhlose kucinisekisa -kwanyalo, masipala ute emandla ekwenta lulawulo lwekhwalithi yemoya. -ngekusebentisa lomtsetfo, luhlelo loluhlangene lwekuphatfwa kwelugu lwasungulwa lwasetjentiswa kulelidolobhakati. -letincomo letihlobene nyalo tiyaphetfwa kute kuvunywe ngetembusave futsi titawuba sisekelo sekuhlela tekuvikela esikhatsini lesisemkhatsini. -asibhale nguwaphi emagama longatisebentisa kuchaza umkhosi wekudvumisa? -kuphawula kunganiketwa ngelucwaningo lolwentiwa ngumkhandlu nobe lomunye umtimba lotsintsekako emklameni nobe emhlanganweni wesive sibonelo. -emacembu acocisana abuye aphendvule imibuto emacenjini abo lamancane. -lokuboshwa kukhombisa kutsi tinchubo netindlela tisebenta ngemphumelelo kwenta lababhebhetseli batiphendvulele ngetento tabo letimatima nekucinisekisa kutsi kute umuntfu longetulu kwemtsetfo. -sodolobha lomkhulu wakhetsa emakhansela lalishumi latawusebenta kulelikomidi lasodolobha lelilisita ekwenteni imisebenti yakhe. -yalahleka lituba. -asibhale nyalo bhala tinkhombandlela. -angitsatse lelitfuba ngihalalisela likomidi letindvuna le-cop ngekwenta lenkhomfa ibe yimphumelelo lenkhulu -inhloso yalomtsetfosivivinyo kwenta umkhakha wetetimali ube ngulophephile ngekusebentisa luhlelo lwekulawula ‘lolushicilelo lwetimali letimbili’, loluhlelo loluphelele naloluphelele lwekulawula umkhakha wetetimali, kubeka embili emakhasimende kanye nekuvikela timali tabo. -loku kufaka ekhatsikuhlola kwekusebenta kwe-scm lokutawufakwa etivumelwaneni tekusebenta kwetisebenti letiphendvulako kusukela mhla lu- mabasa ; tisebenti letiphendvulako kutsi tente kubuyeketwa kwemtsamo wetisebenti te-scm kanye nekutsatsa sinyatselo sekulungisa lapho kudzingeke khona ; tisebenti letiphendvulako kutsi tatise tiphatsimandla letiphetse njalo ngekota mayelana nekuseb -njengobe sichubekela embili, kumele sifundze tifundvo tesikhatsi lesengcile. -i-corona kanye nekungenelela kwemsakato kufanele kugcinwe kumkhawulo. -umtsetfo wephalamende, lobekwe ngekulandzela inchubo lesungulwe sigatjana nobe sigatjana, kumele unikete inchubo lefanako ngekulandzela leyo tishayamtsetfo tetifundza letiniketa emandla etitfunywa tato kwenta emavoti egameni labo. -tonkhe tikhala temsebenti setigcwalisiwe ; nanoma kunjalo, tikhala tememukeli tigcwaliswa ngekucashwa kwesikhashana. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- lweti -leliphepha lelicuketse ludzaba liveta timphendvulo temtsetfo letikhona kutento letiphatselene nekumoshwa nekuhlolisisa tingucuko letingaba khona temakhambi kanye netebugebengu. -thunder bekamemeta kakhulu. -kukhula lokukhulu kakhulu kwekukhulelwa nekutseleleka nge-hiv kuhambisana nekuya esikolweni. -kuhlaliswa kwetindlu tasekuhlaleni kumele kuvisiswe kute kwemukelwe tinhlobo letehlukene temadizayini emikhicito yetindlu kuhlangabetana netidzingo tekuhleleka kwetindzawo nekungabiti kakhulu. -ungaba liphoyisa lelilivolontiya kanjani | south african government -lemitamo ifaka ekhatsi kuhlolwa kwetisebenti letisebenta ngekutsengwa kwemphahla ematikweni ahulumende. -nanobe ematheksthi lamanyenti etemibhalo afana nekutijabulisa, kutijabulisa, nobe kuveta, babhali labatimisele bakhe emanoveli, imidlalo, netinkondlo ngobe banemibono, imicabango, tintfo letibalulekile, timisomtsetfo, tinkholelo netinkholelo labafuna kuticatsatela nobe kuticatsatela bafundzi babo. -umphakatsi akukafaneli usebentise tifonyo tekuhlindza noma tifonyo tekuphefumula te-n ngobe leti tibekelwe tisebenti tetemphilo kanye nalabanye labaphendvula kutekwelashwa kwekucala. -kuyakhoneka kusebentisa tinhlelo letinyenti kanye netinhlelo letiniketa emazinga lahlukahlukene ebumfihlo kanye nekuvikeleka kwetekuchumana. -labangenele tifundvo banaka timphendvulo tabo ephepheni kute kucociswane ngato emhlanganweni lovulekile. -kucolelwa nekukhishwa nekukhishwa kufaka ekhatsi timali letikhokhelwe bosokontileka labatimele ; timali letibuyisiwe ; timali letikhokhelwe tinsita letiniketwa bacondzisi betinkampani tangasese. -i-hiv ekugcineni yenta umtimba ube butsakatsaka ngendlela yekutsi angeke ulwe nekugula ngako-ke kubangela kufa. -yetfula sitifiketi sekutalwa nobe incwadzi lendzala yereferensi lekhishwe ngembi kwamhlaka kholwane -kungako setfule luhlaka lwenchubomgomo lolusha, siphakamisomtsetfo setingucuko kutemhlaba. -lelivekati liyachubeka nekuba nguletinye tetigodzi letikhula ngemandla emhlabeni futsi liyindzawo leheha lutjalomali. -kodvwa, tindzawo tetisetjentiswa letihlanganyelwako tingatfolakala njani kute tisekele futsi titfutfukise tenhlalo, tekukhibika, temfundvo, tekuphepha naletinye tidzingo endzaweni yekuhlaliswa, kubaluleke ngalokulinganako. -ledokhumenti lena ibitwa ngekutsi tibonelelo letisezingeni le-ppp. -litiko letindzaba temanti nemahlatsi linetindzawo letintsatfu letibalulekile tekusebenta kulawulwa kwemitfombolusito yemanti, tinsita temanti, lebetibitwa ngekutsi kuphakelwa kwemanti emmangweni nekuhlanteka, kanye nemahlatsi. -lidamu, lelentelwe kuzuza emakhaya kanye nebantfu labalinganiselwa ku, litawenta lula tinsayeya temanti letibukene nemmango weliwadi kanye nasewenzeleni ngaphansi kwamasipala wendzawo wasephumelela. -kukhetfwa kuniketwa imikhakha yekwakha imisebenti, lebitwa, tekukhicita, tekuvakasha kanye nemabhizinisi emnotfo lomusha. -kuletinye timo, kungahle kube netindzima letimbili, imisebenti kanye nemitfwalo. -loluklayo luveta tinhlangotsi letehlukene letitfolakala kuletinhlobo letehlukene tebugebengu, njengendzawo kanye nesikhatsi, kusetjentiswa kwetikhali kanye nesimo kanye nelizinga leludlame lolwentekako. -kusita imimango yawo kuvisisa kutsi letinye tetinhlelo tamasipala letimcoka tisebenta njani kute bakhone kutibandzakanya ngalokubonakalako kuloku -luhlelo lwekutfutfukisa indzawo yangaphambilini yesikhungo sekutsenga luniketiwe kantsi tonkhe tinhlangotsi tetinsita tebunjiniyela tihlelwe nelitiko letakhiwonchanti. -tigaba letifanele telithulusi letemtsetfo sisebenti lesitsatsa sibopho sekuniketa tinsita kusisebenti lesisha sikhatsi lesibekiwe. -nobe ngutiphi timali letifakiwe letitfolwa litiko ngemuva kwamhla ti- kwenyanga kutawubukwana nato ngalesikhatsi salenyanga, nobe ngetulu kute kufike sikhatsi lapho umgomo ukhokha inyanga letako. -siyachubeka nekubuka leminye imitfombo yemandla, ngekuhambisana neluhlelo lwemitfombolusito lehlanganisiwe yemandla. -sisebenti sesikhungo setincingo siphendvula lucingo futsi sitsatsa lonkhe lwatiso loludzingekako. -idatha yekubeka intsengo kufanele ikhombise konkhe lokucatjangwako nakwentiwa lesiphakamiso sekubeka intsengo. -wonkhe umsebenti kumele wentiwe bosokontileka labanemalayisensi lafanele ngendlela lefana nebahwebi. -letibonelo tiphindze futsi tahambisana netidzingo tesitatimende sekharikhulamu savelonkhe emabanga r kuya ku-, netibonelelo tesitatimende sekharikhulamu nenchubomgomo yekuhlola yemabanga lafanele kanye nesivumelwano savelonkhe sekuhlola. -njengencenye yekukhutsata kubumbana kutenhlalo, kulomnyaka sitawucala futsi sichubeke nemiklamo leminyenti yemagugu. -lomgamu wemlandvo unikete litfuba lebantfu labangetulu kwetigidzi letingu- futsi nekugubha lomkhosi walemphumelelo litiko letfule umkhankhaso wavelonkhe wekukhombisa imphumelelo yalelive. -kuvakashela imitfolamphilo lekhetsekile etikolweni etindzaweni tasemaphandleni kutawentiwa. -kwanyalo lomklamo ugcogca lwatiso lolumayelana netindlela tekumunyisa esibhedlela. -ikhabhinethi iphindze futsi yetsembisa kwesekela umkhankhaso wekuphepha emgwacweni wesikhatsi semaholide akhisimusi, lowetfulwa yindvuna yetekutfutsa, dkt blade nzimande, elimpopo ngemphelasontfo. -kuyacaca kutsi titediyamu letinkhulu emadolobheni titawulinga kuniketwa lesitifiketi kute tihehe imidlalo yato tonkhe tigaba. -kukhuluma nekwetfula lokuhlelekile -kucashwa lokusha kuletsa emakhono etemtsetfo nekuhlola emabhuku kulelikomidi lebekadzingeka kakhulu kulomnyaka lobuyeketwako. -tingucuko letisele tidzinga kunakwa lokuvumelanako. -longcondvomshini ehhovisi lelikhulu uhlala njalo asebentisa ingcondvomshini legcinwe esitolo, kutfola lolwatiso. -sifinyelelendzaba akukafaneli itfolwe etheksthini yesivisiso. -likomidi leliwadi litawuba nemtfwalo waloku futsi litawudzinga kukhicita umbiko wenyanga ngaloluhlelo lwekusebenta. -lombiko wesibili – lowentiwa litiko letesayensi nekucamba kabusha kanye nenhlangano yavelonkhe yelucwaningo – wentiwa yimanyuvesi yaseningizimu afrika, lomele umtimba wemabhrella wemanyuvesi ahulumende kulelive. -uma ibhajethi ivunyiwe, lelitiko lelitsite linganiketwa imvume yekuchuba luhlelo lwetimali. -njengoba kukhonjisiwe kulenkhombandlela, lesitfombe lesingenhla singahle sitsikamete njengobe kute indlela yelizinga lelibekiwe yekutsi lusebentisomali kumele luphakelwe njani ngekwendzawo. -kuniketa liwadi ematfuba ekugcila ekuhlatiyeni kwalo kanye nekugwema kuphindzaphindzeka kwekuhlela kweliwadi -tsintsana nelihhovisi lakho letemgwaco lelidvute. -lokutfola lokusha lokumangalisako kulandzela lucwaningo lolujulile lolwentiwe bososayensi ngaphasi kweliso lelitiko letesayensi netheknoloji kanye nesikhungo savelonkhe sesikhwama selucwaningo sekuphuma embili enyuvesi yasewitwatersrand. -lomtsetfosivivinyo uhlelembisa ubuye utfutfukise tinchubo tekwendlulisela emacala, lokutawuholela ekongeni tindleko kanye nesikhatsi, kanye nekwenta kutsi basebentisi betitfutsi temgwaco letivela eminyeleni kanye nasemakhaya bakhone kwendlulisa bagibeli ngemphumelelo kanye nekwenta kutsi babe nemphilo yabo. -litiko letemandla litawuchubeka nekusebenta kuligunya layo njengekubeka inchubomgomo nekuchumanisa litiko letekwakha luhlelo lwenozi. -lungisa luhlelo lwekulawula inhlekelele yendzawo yalo ngekuya ngetimo letikhona kulendzawo. -letindleko titawungeniswa esikhatsini lesitako ngekuya kwemtsetfomgomo " wekubhadala umtfoli. " -kumele tifane, lokusho kutsi tonkhe titjalo endzaweni yekuhlanyela kumele tibukeke tifane futsi tibe netimphawu letifanako -lekwatiswa ngemali lekhokhwako ngenchazelo leyenele yekuphendvula ; -fundza idayari bese uphendvula lemibuto. -nanome inchubekelembili iboniwe ekwetfulweni kwahulumende etindzabeni letinyenti letehlukene, umbono wesive ngekusebenta kwahulumende etintfweni letibekwe embili taleligunya awunawo sitfombe lesikhulu futsi lesicacile. -sikhala sekugcina sincunywa kulokufakwa kwalepompa nalokufakwa kwalepompa lokuvaliwe. -o kuchuba lukhetfo lwentsandvo yelinyenti lwemalunga elibandla -linani lemagama -cinisekisa kutsi kunekwephuka kwemlilo emkhatsini wemacembu emayunithi, lokungahambisana netindzawo letivulekile leticinile noma letingakakhelwa noma emanethiwekhi ekuhamba. -kufanele kunakwe lokukhetsekile kutsi nobe ngumuphi umuntfu loniketa lwatiso lolungemanga utawukhululwa ekubandzakanyeni lokuchubekako kusikimu sesibonelelo. -kwenta ncono kuhambisana, kwetsembeka nekusimama kwebhajethi yesifundza ngekuhlola kwakheka kwenchitfomali nemikhuba ngekhatsi kumatiko nekwetfula tilinganiso letivunyiwe temalingena yesifundza netindleko. -leminye yalemiklamo lesikhungo lesiyincenye yako kwanyalo ngulena -umtsetfo loshaywe ekucaleni kweminyaka lelikhulu wanga- uvikele emalungelo emanti ebalimi eceleni kwemifula. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwesivumelwano senhlangano yekutfutfukisa emave laseningizimu ye-afrika lesimayelana nekuhwebelana ngetinsita kute sicinisekiswe, ngekulandzela sigaba se- semtsetfosisekelo. -leminye imininingwane yelirekhodi -loku kungafaka ekhatsi tinyatselo letifana naleti letilandzelako -inhloso yalesahluko kubona emandla lamakhulu kanye nebutsakatsaka bendzawo kanye nekucinisekisa lwatiso lolukhona kanye nemitamo yekutfutfukisa lekhona kwanyalo leyentiwako. -i-wct isenshisekelo lenhle kakhulu yeningizimu afrika njengobe icinisekisa kutsi umtsetfo welilungelombhalo walelive utawugcina sivinini kanye netingucuko tebuchwepheshe. -umgubho we- wemculu wenkhululeko, lotawubanjelwa mhla tinge- inhlaba, utawusetjentiswa kukhombisa inchubekelembili leseyentiwe ekufezekiseni emaphupho ayo, kanye nekukhombisa kuhambisana emkhatsini kwetinchubomgomo tahulumende kanye naledokhumenti yemlandvo. -sinemkhakha lonemandla wetekulima lochubeka nekukhula futsi wakha ematfuba emisebenti. -sishayamtsetfo sitfola sabelo lesengetiwe eminyakeni lemitsatfu yekulungisa ibhajethi lesuselwa kuncishiswa. -kwesibili, sifuna kutsi ummango wati kutsi hulumende usebentisa njani imali emmangweni," kusho best. -emacophelo ekufinyelela kwawo wonkhewonkhe ayasetjentiswa ekusabalalisweni kwalemiklamo kwentela kubonelela bonkhe bantfu, kufaka ekhatsi bantfu labanetidzingo letikhetsekile. -kwesihlanu, ngetulu nangale kwekucondzaniswa kwe-mtef neluhlelo lwemaphuzu layimfica, temafa avelonkhe kanye nelitiko letekuhlela, kucaphela nekulinganisa betfule tincomo tabo ngemsebenti lowentiwe emnyakeni lowengcile kute kucondzaniswe ibhajethi yavelonkhe neluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe kanye neluhlaka lwendlelalisu lwethemu lesemkhatsini - -hulumende ukhipha letibalobalo kanye ngemnyaka ikakhulu kuniketa ummango lwatiso loluvuselelwe kabusha mayelana nekulwa nebugebengu kulelive, kanye nekubuyeketa letinye tetindlelalisu letikhona njenganyalo ekulweni nebugebengu. -uma letinhlelo letinsha tingazuza kancane ngako-ke kubaluleka kwekungenisa letinhlelo letinsha ngendlela yato yanyalo kumele kuhlolwe kabusha. -njengencenye yekulungisa tinsayeya letintsatfu tebuphuya, kungalingani kanye nekungasebenti, hulumende usungule lisu lekuzuza, lelihlose kuniketa ematfuba kulencenye yemkhakha wetimbiwa. -nanoma kunjalo, basebenti labanyenti baswela lwati lolusisekelo mayelana nekucinisekiswa kwetenhlalo, kanyenti balindze kudzimate kube ngumhlalaphansi kute bafundze ngetinzuzo tabo. -mangaki emachibi langenalutfo lakhona? -labanye bantfu, njengebanikati labatimele kanye nebalingani, bangaba nemali lengenako yebhizinisi lekhokhwa intsela njengemali lengenako. -ucelwa kutsi unike sibonelo selikhadi lelikhothwe kulo. -tifundvo takamuva tebugebengu tibonile tindzawo letintsatfu letinkhulu tekungenelela mayelana nekuvikela bugebengu futsi loku kuhambisana netimo letintsatfu letivamile tasemadolobheni letidzinga kunakwa. -tinhlelo telitiko kuhlanganisa nekubika lwatiso lwekusebenta awaneli. -uma loludzaba lutfunyelwa emuva enkantolo yetekulingana mabhalane utakwatisa ngalokufanele. -lilunga lemisebenti yemaphoyisa aseningizimu afrika ngalesikhatsi lisebenta kutekuvikela iriphabhulikhi ngekulandzela sigaba semtsetfo wetekuvikela, -tfumela luhlelo lolwehlukile lwebhizinisi yelitiko lekusekela kusebenta kwekuphatsa. -ikhabhinethi iyakugceka kuhlaselwa lokuphutfumako ngemagama lacinile. -tindleko temakhalekhikhini, indzawo yemhlaba kanye nedatha-bundle kutawubuyeketwa, kanye nemikhawulo macondzana nekusetjentiswa kanye nekuvunyelwa kwaletinsita kutawutsintseka. -sicelo sekubhalisa njengemfaki wetimphawu | south african government -lelilanga lisikhumbute ngemsebenti wetfu wekutiphatsa njengesive kutsi sichubeke nekulwa nelubandlululo, kubandlulula ngekwebulili, kutondza bekuchamuka kanye nako konkhe kungabeketelelani, kufaka ekhatsi budlova lobucondziswe kubulili lobutsite kanye netikhalo tebudlova bemaphoyisa. -icbp ingakha kuvisisana emkhatsini walabatsintsekako. -lusiso lwekwakha timoto eningizimu afrika kwentela timakethe taseningizimu afrika kodvwa futsi netimakethe kulenye indzawo. -kwengeta, kufundzisa nekucecesha kuniketwa kute kuniketwe emakhasimende indlela lephelele yekutfutfukisa umnotfo. -susa sifanele kutsi sinciphise kungcola kwetfu. -lapho kunekuphikisa kweluhlolo kanye netinhlawulo, kusonjululwa kwekungevani lokusetjentisiwe kungalandzelwa. -kucinisekisa tindlu letingabiti kakhulu -uchaze emalungelo akho kanye netinchubo lekumele tilandzelwe ; -umcashi lonebasebenti labangetulu kwalaba-, lebhizinisi yakhe isebenta sikhatsi lesingaphasi kwetinyanga letine, akukadzingeki kutsi akhetse bameli. -sigaba semtsetfosisekelo lomusha siyamiswa kuze kufike lukhetfo lwesibili lwesigungu savelonkhe ngaphasi kwemtsetfosisekelo lomusha. -lusito lwetimali lutawuniketwa kubasebentisi bemanti ngetindlela letimbili. -labangenele tifundvo bafundza ngesimo lesiniketiwe bese baphendvula imibuto lelandzelako -ngekusebentisa inkinobho yephanikhi kumakhalekhikhini, lohlukunyetiwe utawuchunyaniswa nesikhungo sekusebenta. -wonkhe umsebenti lobhaliwe ucacile futsi uyakuvisiseka. -kungumsebenti wemtimba loniketako kucinisekisa kuhambisana nesidzingo sekudzalula ngalokuphelele. -kuchubeka nekukhula kwemboni lesindzako kutawukhuphula sidzingo semitfombolusito yemanti. -kuchubeka kwebukhulu bemabhilidi edvutane nesikwele kwenta ncono kuvaleleka. -kucinisekisa kutsi imibono yemmango kanye neligalelo kufakwa etichibiyelweni. -lihhovisi lemcondzisi wetindzaba tendzabuko litawusekela umsebenti walekhomishini. -ilayisensi yemoti -bebangasibo banikati betindlu futsi bebalindzeleke kutsi bakhokhe imali yekucasha. -singabona kutsi sibhakabhaka siluhlata kanganani elihlobo. -lusukujabu nemnakabo bafana kakhulu. -kucala kwekusebenta kwekuhlola kusebenta ngemphumelelo kwekuphatfwa kwesimondzawo emkhakheni wetetimayini, kufaka ekhatsi luhlelo lwekuphendvula nekwenta ncono kwebaphatsi lolwentiwa litiko letesimondzawoumtsetfo wavelonkhe wekuphatfwa kwesimondzawo, uchaza indlela yekuphatfwa kwesimondzawo lekufanele ihlanganiswe kuyo yonkhe imikhakha, kufaka ekhatsi umkhakha -lemitsetfo ngako-ke ilindzele kutsi emacembu enkhomfa yangembi kwekushushiswa kwelicala atawube abukana nemininingwane leminyenti hhayi kuphela ngetindzaba temaciniso kodvwa netindzaba temtsetfo. -chaza kutsi licembu ngalinye limele umkhakha lohlukile emmangweni. -tindleko tekusebenta tindleko tetimphahla netinsita letitawusetjentiswa ngaphansi kwemnyaka munye. -loku kuphatselene nalemitselela lemibi lenelizinga lelibalulekile lesemkhatsini noma lesetulu. -tfola umcondvo wekubumbana kanye nekwetsembeka ngekusebentisa luhlaka loluphelele lwekudvwetjwa kwetindzawo tasemadolobheni lolufaka ekhatsi tintfo letifana nekwakhiwa kwetitaladi, kuchumana kanye nekuchumana kanye netinkhombandlela tekudvwetjwa kwetindzawo tasemadolobheni. -chaza ubuye ucatsanise luchungechunge lwetivisiso letinsha tekuvisisa kufa kwajesusi. -sengiphetsa, i-anc itinikela kusekela sishayamtsetfo ngalokuchubekako ngekugadza lokunemandla ibuye icinisekise njengesishayamtsetfo selitsemba lebantfu. -uniketa kulawulwa kwendzawo lenjalo. -* intalo ikhokhelwa umkhokhintsela wesikhashana uma'linani lesikweleti'lingetulu kwentsela leyetayelekile lekhokhelwa lowo mnyaka wekuhlola futsi -ikhabhinethi ihalalisela umcondzisi jikelele welitiko letemphilo, dkt. -ikhabhinethi iyakwemukela lokutfolakele kulucwaningo lwemakhaya jikelele lolusandza kukhishwa lihhovisi lelubalobalo laseningizimu afrika. loku lokutfolakele kucinisekisa indzaba lemihle yekutsi tinchubomgomo netinhlelo tahulumende leticinile tigucula timphilo tebantfu baseningizimu afrika tibe ncono. -kubhala imemorandamu, i-ajenda, nemaminitsi kuyasita kuphela nangabe inenshokutsi. -ekuciniseni indzima yephalamende yekwengamela, lomtsetfosivivinyo uhlose kukhulula iphalamende kuletinye tibopho letitsite letiphatsimandla letiphatselene nekukhetfwa kwemalunga nekugcwaliswa kwetikhala temabhodi nobe imikhandlu lenjalo. -bhala indzaba yakho kulesikhala lesingentasi. -tinsila tingena endzaweni lencane yekugcogca tinsila noma endzaweni lekhona yekugcogca tinsila. -fundza kucaphelisa ngalokujulile. -lomgudvu wekucitseka kufanele uhlantwe tibi. -mani etulu kwentfo letsite. -tindvuna tekuchumana letivela ecenjini le-brics tiphindze futsi tabamba lichaza etingcocweni tekucocisana, nelicembu lelishicilela simemetelo setindvuna lesimayelana netheknoloji yelwatiso, lesitsi emave e-brics atawukhuphula kusebentisana mayelana nekuphepha kwelwatiso, njengobe itheknoloji yetekuchumana ngekwedijithali idlala indzima lebaluleke kakhulu ekuchubekiseleni kukhula kwemnotfo. -ikhabhinethi ikuvumile kubita nekubamba letinkhomfa letilandzelako -"lusito lwesitolo i-spaza lutawufaka ekhatsi kuchumanisa lokutinikele, emandla ekutsenga kanye nekutsenga ngebunyenti ngekusebentisa tindzawo tekutsenga ngebunyenti letikhetsiwe naletivunyelwe phambilini," kuchaza indvuna. -lengcungcutsela yemukele loluhlelo lolubuyeketiwe lwendlelalisu yekutfutfukisa lwetinkhomba tesigodzi - -cabanga futsi ngalabo bantfu labagula noma labakhubatekile ; ngabe lendzawo iyatfolakala kubo bonkhe? -yini emakhono lahlukahlukene bantfu kulelicembu labanawo? -indvuna yetemanti nekuhanjiswa kwekungcola, mnu senzo mchunu, utawuhlangana nelidolobhakati lasetshwane mayor, cllr cilliers brink, ngalesihlanu mhla tinge- inkhwekhweti ngemtamo wekusungula luhlelo loluhlangene lwekulungisa kabusha i-rooiywaltwtfola lwati lolwengetiwe longashayela lucingo lwema-awa langu- lwesikhungo savelonkhe setifo letitsatselanako ku -kugcwala lokuphansi kwe-oksijini lencibilikile kubangela kucindzeteleka etinhlantini, lokuholela ekuncipheni kwekudla, kukhula lokungasikahle nekukhicita kanye nekukhula ekutselelekeni tifo letitsatselanako. -basebenti labangenamakhono cishe bebangenayo indlela yemsebenti kuyo yonkhe indzawo, ngalesikhatsi labo bebafundzisi base-afrika, bahlengikati kanye nemaphoyisa bebavame kucashwa. -kumayelana kakhulu nekutfola lwati emmangweni bese kutfutfukiswa kwangekhatsi. -ikhabhinethi iyakwemukela kusayinwa kweluhlelo lwekusebenta kute kufezekiswe sivumelwano sekuvisisana lesimayelana nekongiwa nekuvikelwa kwetinhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene emkhatsini weningizimu afrika ne vietnam. -ifaka ekhatsi kulalela, kufundza, kuhlwaya, nekuvisisa ematheksthi. -thami watsatsa sinatfo-ayisi ebhokisini. -lokuvakasha kwaletsa lokunye kukhutsata lutjalomali lwalelive kanye nemkhankhaso wekukhula kwemnotfo. -liphesenti lemtsamo yincenye yesamba semanti langcolile lakhiwa ngemanti langcolile etimboni. -lekhomishini kumele ilawulwe ngumtsetfo wavelonkhe. -sicelo sekuntjintjiselana imvume yekushayela yemave emhlaba kumele sihambisane nelayisensi yekushayela lekhishwe tiphatsimandla tangaphandle. -lomkhandlu wavelonkhe wetifundza ubuka, uphasise, uchibiyela, uphakamisa tichibiyelo, nobe uphikisa umtsetfo -umtfulitinsita ufanele kutsi angenise imininingwane legcwele yato tonkhe tisebenti tetekuphepha leticeceshiwe kwenta imisebenti yato, kufaka ekhatsi emabanga ato. -kukhutsata kuphatsa lokuhle kanye nekutibandzakanya kwemmango, kuniketwa emakhansela kubalulekile. -mnu. sibusiso e bukhosini njengemphatsi lomkhulu we- isimangaliso wetland park authority. -imvumo yakho ingalunga ngemaviki langu- -lokuhlaselwa ngesikhatsi senyonyane yabothishela baseningizimu afrika yentsandvo yelinyenti lokusandza kwenteka lokucondziswe kundvuna yetemfundvo kanye nekukhangisa timphahla tabomake ngalesikhatsi kuhlaselwa kukhombisa kunganakwa ngalokuphelele kwabomake futsi akukavunyelwa. -kodvwa, kute kube nenchubo yekuhlela yeliwadi lesebentako kubalulekile kukhulisa linani lemacembu etenhlalakahle lahlukahlukene lahlanganyelako. -kutinikela lokwentiwe ncono kubaphatsi nebaholi beluhlelo kusebenta njengelicembu lelicondze kulucwaningo lolwentiwe ncono kanye nekuphatfwa kwelucwaningo lokuyimphumelelo. -tonkhe tilwimi letisemtsetfweni tingafundziswa emazingeni elulwimi lwasekhaya, lulwimi lwekucala lwekwengeta, nobe lulwimi lwesibili lwekwengeta. -lomtamo ucondziswe ekutfutfukiseni emandla etekuvakasha alomasipala. -nobe ngumuphi umuntfu lohluleka kuniketa lwati nobe kuniketa lwati lolungemanga kumasipala angabukana nekucoshwa masinyane. -kulawula umlilo nekwengamela kusekela kutfutfukiswa kwemnotfo wasemaphandleni ngekutfutfukisa tinhlelo nemasu ekuvikela, kulawula nekulandzelela imililo yemahlatsi nemahlatsi. -tinombolo letincane kuna -nanoma lokusisa kwenteka kakhulu ekutfutfukiseni sakhiwonchanti emachweba, kukhicitwa kwaselwandle ikakhulukati kwakhiwa kwemikhumbi, kulima taselwandle kanye neluklayo lwesayensi emkhakheni we-oyili negesi, ematiko ahulumende lamanyenti afake ligalelo lelikhulu kucinisekisa kukhula kwalomkhakha. -lokukhutsatwa ngulokuphikisana bekubiketelwa nguleliphuzu lekutsi kusakatwa kwemabonakudze bekungeke kuphile kodvwa kubambeleleke ngemaminitsi langemashumi lamatsatfu. -imitamo yekulwa nekusetjentiswa kabi kwanyalo yentiwa nguhulumende kanye nemkhakha lotimele. -ezingeni lemnotfo lomkhulu, sitawuchubeka nekugcina simo setimali lesisekela kukhula lokuchubekako kwemnotfo kanye nentfutfuko kanye nekwehlisa kulengela engotini kwetfu kwangaphandle. -linyenti litawenta njalo mahhala. -intsela yenkampani kanye nemarisithi entsela lengetiwe yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo yentsengo -kwengeta, emakephu adzinga kutsi bafundzi bafundze itheksthi yelwati lenetibonwaemabalave, emashadi, emathebula, imidvwebo, emabalavengcondvo, emashadi esimo selitulu, emaphosta, tatiso, titfombe nemagrafu. -baholi kulengcungcutsela batawukhuluma ngekufaka konkhe ekhatsi, kufezekisa kanye nelutjalomali kute kuzuzwe kukhula lokunemandla, lokusimeme nalokusimeme ezingeni lemhlaba wonkhe. -imidlalo yelibhola letinyawo neyelibhola letinyawo yadlalwa, futsi labaphumelele banikwa ematsambo nemamedali. -letinkhombandlela tekunakekelwa kwekukhulelwa tisebenta ngekuvikela kutseleleka lokunematfuba kubomake labane-hiv, kanye nekuniketwa kwetengetelo letincane tekusita kucinisekisa kuphila kahle kwabomake. -incenye yemsebenti wami kutfutfukisa nekugcina sitfombe selitiko selibhizinisi, kuniketa kulawulwa lokuphelele kwemarekhodi elibhizinisi nekukhutsata kusebenta kahle kakhulu kulenhlangano. -loku kutawusekela imidlalo yasesikolweni, imidlalo yendzabuko kanye netinhlangano temidlalo, kanye nekugcugcutela kulingana, kulungisa kabusha kanye nekuntjintja kutemidlalo. -ikhabhinethi yemukela ingcungcutsela yavelonkhe lemayelana nekuvikela kutibulala kusaps letawubanjwa mhla ti- kuya kumhla ti- imphala. lenchubo ihlose kutfutfukisa luhlelo lwavelonkhe lwekuvikela kutibulala lwemisebenti yemaphoyisa aseningizimu -yini leyentiwa nguletinye tilwane ebusika? _________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ thishelanjani tinyoni tibuyela emaveni lashisako bese ticala kushisa? ______________________________________________________________________________________________________ -ngenhlanhla, nanoma loku kungenteka kube njalo, babona kutsi leligciwane liyachubeka nekuba ngulelincane kakhulu futsi lisengakavami. -e. dkt nandipha madibaf. -luhlobo lwetheksthi yekukhuluma / yemlomo -litiko letekuhlaliswa kwebantfu libambe ingcungcutsela yamhlabuhlangene lebe yimphumelelo lenkhulu lebeyibukene netindzawo tekuhlala letingakahleleki, igcizelela lizinga leliphutfumako lekutfutseleka kwetindzawo tasemadolobheni kanye nekukhula kwemikhukhu. -hulumende uyachubeka nekukhulisa kufinyelela ekuphakelweni kwemanti lokusisekelo. -sitawubuyeketa ngekucophelela tintfo letivimbako kute kutsi loluhlelo luphutfumiswe. -tinkinga tifaka ekhatsi kungatfunyelwa kwetincwadzi tekufundza, kungakhokhelwa kwetitfutsi tesikolwa, bothishela labangetulu kwemnyaka kanye nelisiko lelibi lekufundza nekufundzisa. -ngekuchumana nesikhungo selitiko letekutfutfukiswa kwetenhlalakahle, le-app ingachumana naletinye tinsita njengemaphoyisa kanye netisebenti tetenhlalakahle, letingakhona kubona lapho lomlayeto ucala khona. -emabhizinisi lamancane abukene netinsayeya tekungafinyeleli kahle etimakethe, tebucwepheshe nemakhono. -nga- mogale town seyibe yindzawo lenkhulu yaseningizimu afrika yemasiko etekuvakasha lenebuniyo futsi inenzuzo kuyo yonkhe imimango. -loluhlelo lufaka ekhatsi bantfwana labafanelekile labangetulu kwe-% kanye nebantfu labadzala labafanelekile labange-,%. -loku kulandzela kuphotfulwa ngemphumelelo kwesisombululo sesikhashana ngaphansi kwelikomidi lelihlanganisa tindvuna lelimayelana ne-amd. -ngiyacinisekisa kutsi lemininingwane lengenhla ngelwati lwami iliciniso futsi iliciniso futsi ngiyavuma kutsi uma ngabe bekutawutfolakala kutsi ngigcina leminye imininingwane, lesicelo sitawukhanselwa masinyane. -kwenta ncono kuvikeleka kwekudla kwesive setfu kubalulekile ekulweni naloku kanye nalokungakalindzeleki lokutako. -fundza tigaba tekudideka uphimisele, ngesivinini lesiphasi, nobe kokubili. -bantfu baseningizimu afrika batawugubha umkhosi welilanga lavelonkhe lemalungelo eluntfu mhla ti- indlovulenkhulu e-uitenhage, emphumalanga kapa ngaphasi kwengcikitsi letsi" kugubha umculu wenkhululeko, kujabulela emalungelo eluntfu lalinganako awonkhewonkhe ". -imitsetfosimiso yekuhambisa timphahla letiyingoti kufanele icinisekiswe tisebenti leticinisekisa kugcinwa kwemtsetfo wetimoto. -simo semtsetfo longasebenti -imikhicito lesekelwe ifaka ekhatsi luchungechunge lwe-tv, emadokhumenti, emafilimu lamafishane, emafilimu lamafishane kanye nemikhicito yetitjudeni. -inkantolo yenta umyalo wekutsi kubuyiselwa kwemhlaba kuniketwe njengoba umfakisicelo akatange atfole sincepheteliso lesifanele nalesilinganako ngesikhatsi sekutsatfwa. -kute licala, tingcogco nobe tinchubo tekuphatsa letilindzelekile nobe letisengotini yelwati lwaso lolungaba nemtselela lomubi kulikhono lemboleki lekwenta tibopho takhe ngekwalesivumelwano ; -ngiyavuma kutsi nanome bantfwana batsenga emathikithi kumnandzi, kodvwa uma sewutsenge emathikithi akhe, akamange anikete sidvumbu lesimayelana nesikrini lesikhulu nangalesikhatsi inkinga yetfu icala. -ngivile loko lakusho. -njengobe kucashelwe kusiphakamisomtsetfo kuhulumende wasekhaya, luhlelo lolumalula nalolufanako luyadzingeka njengencenye yekulungiswa kwahulumende wasekhaya. -ngalokudzabukisako, loku kubonakala shengatsi kuyintfo yasesikhatsini lesengcile, netiteshi temaphoyisa letinyenti tiwela phansi. -akusiko kwekucala kutsi sibukene netigameko letinhlekelele letifana naleto letenteke escenery park kuleliviki leliphelile. -kubonisana emkhatsini wetinhlaka tembuso kanye naletinye tinhlaka letitsintsekako kudzingekile kute kuchutjwe kutfutfukiswa kweluchungechunge lwekugcogcwa kwedatha ledzingeka eluhlelweni lwekutfutfukisa lwavelonkhe. -lapho kubonakala khona inkhanyeti, susa nanoma ngukuphi lokufanele. -esikhatsini lesinyenti tivakashi etikhungweni tetemphilo tingati ngemfucuta yekunakekela imphilo. -etimeni lapho litiko litfola lesikweleti, kusezingeni leliphansi ngenca yetimali letincane labakweletako bayakhona kubuyisela emuva sikweleti. -lemanyuwali itawutfolakala ngetilwimi letintsatfu letisemtsetfweni kuwebhusayithi ye-dhs nakumahhovisi onkhe ematiko kanye nakukhomishini yaseningizimu afrika yemalungelo eluntfu. -ikhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseningizimu afrika ngekugubha inyanga yemagugu ngenyoni futsi iphindza umlayeto welilanga lemagugu wamengameli zuma wawo wonkhe umuntfu kulelive kutsi afune kubumbana lokukhulu ekwehlukahlukaneni. -kufundza ngemacembu basitwa nguthishela -esimeni lesinjalo utawatiswa nangabe -kuhlela - likomidi leliwadi lisebenta edvute nelikhansela kutfola tintfo letibekelwe embili kanye nekucinisekisa kutsi letintfo letibekelwe embili tifakwa etiphakamisweni telwabiwomali kanye nasetinhlelweni temklamo. -lenchubo isetjentiswa ngalokucinile kucinisekisa kutsi kunekuhambisana lokuphelele. -ikhabhinethi idvumisa labo bantfu baseningizimu afrika labahlanganyele etinhlelweni letingetulu kwe- kulo lonkhe lelive, leticinisekise kutsi hulumende uphendvule kutidzingo temmango letibonakele. -ucelwa kutsi ukhombise simo sakho sekukhubateka kuchuba lenchubo. -wenta kutsi intsengo yehliswe nge-% kuntsengo yemave emhlaba ngembi kwekutsi ufaneleke kutfola imvumo yekutsengisa ngaphandle. -lesicelo lesisha siletfwa ngembi kwekuphelelwa sikhatsi kwalesicelo lesikhona nyalo. -kutsi lomsebenti loniketwe lona ukhona. -silinganiso se-fitch noma se-moody's sisetjentiswa njengesilinganiso selizinga lekusisa kulesilinganiso sesilinganiso savelonkhe, ngaphandle nangabe kushiwo ngalenye indlela. -kute lokubi kakhulu kunekubhala imibiko yekuticambela, noma imibiko ngetihloko letite inshisekelo kumbhali. -isdbip luhlelo lwekwetfula tinsita nekwetfula ibhajethi -ngekwemlandvo, kulawulwa kwemfucuta kuvame kugcila ekulawulweni kwemtselela wekuphendvula nekulungisa kungcoliseka. -lupelomagama netimphawu tekubhala -ekulweni nalesihlava se-hiv ne-aids, inkampani yembuso yetemitsi, ketlaphela, isunguliwe futsi itawungenelela ekuphakelweni kwetintfo letilwa nekubuyisela emuva kulitiko letemphilo. -ngako-ke basebenti bahleleke ngetigaba letintsatfu letibitwa ngekutsi, labanemakhono lasetulu, labanemakhono laphasi futsi labanemakhono laphasi. -lawula sitoko uphindze wente luhlolo njalo-nje. -kulomnyaka lobuyeketwako kulinga kusebenta kwemojuli ii kwentiwa ngemphumelelo. -o ngabe lomsebenti wecbp uhambisana yini nemasu e-idp laphatselene nawo? -hulumende kanye nebantfu baseriphabhliki yas sierra leone ngemuva kwaletinye tikhukhula letimbi kakhulu kulelivekati letfu. -o lusuku lekusayinwa ngalo lesicelo -kute kube nekusimama kanye nekuvikelwa kumandla angaphandle kanye nemandla emanti langetulu kwaselwandle, kungcwatjwa kwaselwandle kuyindlela lencono kakhulu yemnotfo. -kwemukelwa kwemaminitsi emhlangano lowengcile -litiko lakhe lingulelinye lelisebenta ngemphumelelo kakhulu egrey. -kuvikeleka kwekudla ezingeni lasemakhaya kuyintfo lebekwa embili " kulisu lekukhula nekutfutfukisa sifundza " lahulumende wakwazulu-natal. -uma hulumende sewucondzise umnotfo wakhe kanye nekukhula kwayo mayelana nalokutfunyelwa emaveni angaphandle, ngako-ke siciniseko sekutsi tikhumulo temachweba kumele tibe tikhungo letibalulekile. -loku kupheleketelwa kuvuselelwa kwekusisa kwemabhizinisi ahulumende. -ngembi kwenkhulumomphikiswano yamhlabuhlangene jikelele, mabhalane jikelele wamhlabuhlangene, mnu. antónio guterres, utawubita ingcungcutsela “yekugucula imfundvo” kanye nekubamba umhlangano losezingeni lelisetulu logcile kumigomo yekutfutfukisa lesimeme. -batawubuye batfole kusekelwa ngekwetemfundvo, kusekelwa kutenhlalo, kuceceshwa kwemakhono ekuphila, kufundziswa kanye nekwelashwa lapho kudzingeke khona. -lenchubomgomo iniketa tindlela tekuvikela nekulondvolota kusetjentiswa kwemanti. -ligama lemncintiswano welidolobha lelihlobile kakhulu seligucukile libe ngumncintiswano welidolobha leliluhlata kakhulu. -sikhombisa kutsini sandla lesidze? -umkhandlu wekweluleka we-b-bbee utawusebentisana nelicembu lamengameli letingcweti letingcweti, lelasungulwa ngumengameli jacob zuma, kucinisekisa kutsi tindzaba letitsintsa letingcweti letimnyama tiyalandzelwa. -lokungenelela kutawufaka ekhatsi imisebenti lemcoka njenge -inyifomu ya-ann yincane kakhulu. -emalunga emmango lafuna kubuta ngenchubo yesikhungo angatsintsa -dkt. mompati wanikela imphilo yakhe emzabalazweni wenkhululeko waphindze futsi wadlala indzima emitameni leyehlukene lefaka ekhatsi umhla ti- indlovulenkhulu wabomake lotawubanjwa mhla ti- ingci. -kuloku, kufinyelela kudzinga kucatjangwa ngekwetindlela tekuhamba. -ikhabhinethi itfole umbiko lovela ku-nccc lokhombisa kutsi kusetjentwe imitsi yekugoma lengetulu kwetigidzi letiyimfica eningizimu afrika kute kube ngulamuhla, lapho khona bantfu labangetulu kwetigidzi letisikhombisa bagome ngalokuyincenye futsi labangetulu kwetigidzi letine bagome ngalokuphelele. -ucoca uphindze ubhale i-athikili icinisekise kutsi i-athikili inesihloko, singeniso nesigaba lesiphetse, inkhulumo lecondzile, sitfombe nesiphetfo. -njengesibhedlela lesincane sasemadolobheni sangasese, umtfolamphilo lomkhulu wasemadolobheni wangasese nawo bekanetincenye letinyenti tekulawula imfucuta yekunakekela imphilo futsi wasebentisa sokontileka wangasese kugcogca nekulahla imfucuta. -tinhlelo letehlukene tekulawula idathabhesi tiyasekelwa kuletingungu. -kuleminyaka lemibili letako, kute kube sikhatsi sekucala kusebenta kwetiteshi tagezi imedupi nekusile, luhlelo lwagezi lutawucina kakhulu. -ngalokufanako, uma letincenye letinkhulu kanye nemathulusi ekusebenta angasetjentiswa kuphela ngekuhambisana nentfo yemphahla, imboni kanye nemathulusi, tibalwa njengemphahla, imboni kanye nemathulusi. -ngekusebentisa letingenelelo, sijoyina ekufezekisweni kwemigomo yavelonkhe yekutitsandzela njengencenye yekuzuza i-squds. -sibonelo, umuntfu lobekwe licala, njengobe kuchaziwe kumtsetfo wenchubo yebugebengu,, unenchazelo lehlukile kumuntfu lobekwe licala ngekwesimo seluhlelo lwetebulungiswa lwendzabuko. -kwenta imiculu lesemtsetfweni ibe semtsetfweni kanye netitifiketi tebasebentisi -loluhlakamsebenti luphendvula timemo tamengameli jacob zuma tekutsi kube neluhlakamsebenti lwavelonkhe loluhlanganisiwe lwekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni kute kubukwane nemshiyandvuku wemaphethini etindzawo telubandlululo kanye nekusita bomasipala kuphatsa ngemphumelelo kutfutseleka kwetindzawo tasemadolobheni ngekushesha. -kucocisana mayelana nemininingwane lephatsekako kuyachubeka emkhatsini webalingani betenhlalo kanye netikhungo letitawutsintfwa ngumtamo lonjalo, kufaka ekhatsi umkhakha wetemfundvo kanye netiphatsimandla tekucecesha. -ikhabhinethi inetisekile ngekutfutfukiswa kanye nekucolisiswa kwemodeli yebhizinisi ye-pme, letawutfutfukisa ikhwalithi yetakhiwo temmango. -chubeka usebentise emagama ubhale imisho ebhukwini lakho. -siyatigcabha njengamasipala ngekungenisa ngemphumelelo lesigaba semhlaba lesihle. -tingenelelo tekwakha emakhono kulemboni yekugucula imikhicito yetekulima egauteng kufanele tibukwe. -emakomidi emawadi anetinhlelo tawo temhlangano wesitsatfu lapho imibiko levela emihlanganweni yawo yemmango jikelele nobe yalabatsintsekako itawuhlanganiswa netincomo ngembi kwekutsi ingeniswe kuyunithi yekutibandzakanya kwemmango kute kuhlatiywe. -caphelasebentisa titfombe, tindzaba, tifanamsindvo, emaphuphu netifonyo -sitatimende sebacondzisi lesiphatselene nekwenela nobe kunganeli kwemali yekwabelana    , cm -ikhabhinethi iphindze futsi ifisele labo labalimele kwelulama lokuphutfumako. -lelitfuba lekuhamba emsebentini aliniketi kuphela tikhutsati letiphatsekako kodvwa kuvamise kwandzisa kuhlonishwa nekucinisekisa umsebenti wekucamba nekujabulisa. -mnu. vincent cosa ngekuba nesibindzi labawukhombise ekusindziseni umntfwana ngesikhatsi setikhukhula letisabalele ejozi. -kubonakala kwemalambu laluhlata ngalokumangalisako akuvimbeli banikati ngenca yesimo sebhizinisi lesingakagunyatwa. -uma bacashi basebentisa lesinye siliphu sekufaka imali, kufanele bacinisekise kutsi bafaka inombolo yereferensi leyehlukile kuleso siliphu. -iwebhusayithi yelitiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe ingahle icukatse emalinki laya kulamanye emawebhusayithi. -kute lutfo. -i-idp inemtselela wayo wekungalingani kwetenhlalo kwasesikhatsini lesengcile lapho leminye imiphakatsi beyinetinsita letikahle lokuholela ekungalingani ekutfutfukiseni nasekwetfuleni tinsita. -kutiphendvulela nekungagodli kudzinga tindlela tekutsi tifezeke. -ngekuba ngumsebenti wemphakatsi wemmango hhayi licembu letembusave bangasebenta ngekutimela kuletincindzetelo letibekwe lubumbano lwemacembu. -loku kuhambisana nendlela lesisekelo yekubuyela emuva, ngekubeka sibopho kutinsita temlilo kutsi tikhulumisane njalo nemimango letisebentela kutsi isebentisane kute kuncishiswe bungoti bemlilo kanye nekucinisekisa emasu lanele ekuphendvula netinhlelo tekuphendvula ngemlilo kanye naletinye tehlakalo letiphatselene naloko ngekushesha nangemphumelelo. -loku kutawucinisekisa kutsi iningizimu afrika iyachubeka nekuhlangabetana netibopho tayo temave emhlaba kulendzawo yetekundiza, lokuyintfo lecinisa kwesekela kutfutfuka kwemnotfo wetfu njengendlela yekwandzisa kuhwebelana, tekuvakasha kanye nekwakha ematfuba emisebenti. -ngenca yemitsetfo yekwakheka njalo nekulondvolota umtsamo, tilinganiso temakhemikhali kufanele tibhalansiswe. -hulumende ufuna kucedza tonkhe tinhlobo tetento tekuhlukubeta letitfolakala emsebentini, kute kuciniswe kuvikelwa kwetisebenti letisengotini. -kusebentisa luhlelo lwekutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni, kufaka ekhatsi kwesekela kufinyelela etimakethe tetekulima, kucecesha kanye nelusito kubalimi labancane. -umkhicito lovunjiwe kumele uguculwe ungene emtfuntini, kunconotwa kutsi ube yindzawo lepholile, lenesimoya lesikahle, ngekushesha lokungenteka. -i-hiv inemtselela lomubi kakhulu kubomake labasebancane. -tinhlelo temabhakede ekutfutfwa kwemangcoliso atitsatfwa njengaletanele ngekwetemphilo noma ngekwemukeleka kwemphakatsi. -imihlangano yenyanga yekushona nekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka, nanoma kunjalo, ayizange itfole umgomo. -kuhlanganisa iphrofayili yelubhubhane lwesifundza. -futsi bekungeke kwenteke kusebentisa emaloli lavundzile kute kususwe timoto letiboshwako, njengoba lamaloli ngekwawo avala khona. -lulwimi lwetimphawu lwaseningizimu afrika -ngiyetsemba kutsi iphalamende kanye netebulungiswa nato titawukhutsatwa kutsi tibuke kusetjentiswa kwetinyatselo letifanako. -kufundzisa kuvisisa yinchubo lecala ngekusungula, kugcina nekuhlanganisa kuvisisa kwebafundzi itheksthi. -sishayamtsetfo, ngekuvumelana kwandvunankhulu kanye nebaholi bemacembu lanelilungelo lekuba netitfunywa letikhetsekile kulesitfunywa lesifundza, kumele sikhetse titfunywa letikhetsekile, njengoba kudzingeka njalo, emkhatsini wemalunga esishayamtsetfo. -i-afrika leseningizimu ye-african methodist church, amadodana asewesile, nayo igubha iminyaka lenge- kulomnyaka. -kushicilelwa kwaletibalo kusivumela kutsi singenelele etingcocweni letinelwati letimayelana nekutsi kungaciniswa njani budlelwane nemmango mayelana netingenelelo tahulumende letiphelele tekulwa nebugebengu. -inkhokhelo ingentiwa nge-elekthroniki nobe ngetulu kwale-inivoyisi, kodvwa kubalulekile kutsi inombolo ye-inivoyisi isuswe kute kuhlanganiswe inkhokhelo ne-inivoyisi lekhishiwe. -sincumo sekuphatsa kumele sibe ngulesilungile ngekwenchubo -lelitiko alizange lidizayine, futsi kulawula kwangekhatsi kusebentisa tilawuli letihlelekile tebuchwepheshe belwatiso. -ikhabhinethi, incume kutsi itawubuyeketa kutimbandzakanya kweningizimu afrika kusivumelwano saserome sekusungulwa kwe-icc, ngenca yetizatfu letinyenti. -imibuto lesheshisako lesihlanu noma lesitfupha. -kwengeta, kungakhoni kulandzelela labazuzi kuveta kungabata mayelana nekugcinwa kwemafayela kanye nekulandzelwa njalo kwalabo labatfola. -khumbula kutsi lelifomu lekufaka sicelo liphatselene nekuphindza kabusha tiphakamiso, letingafaki ekhatsi kwehlukaniswa kwemphahla ngesikhatsi sinye. -kukhula kwematfuba emisebenti kulekota kuholele ekwehleni kancane kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti laya ku-%. -ngalesinye sikhatsi emalunga emmango latsintsekile awati ngetigaba tenchubo yekwakha. -sikhatsi-lesibekiwe selisu -lesihloko saphakanyiswa kutsi kube ngumhlanganosikolo lomayelana nekutiphatsa eluhlelweni lwemnyaka lotako. -litiko letekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni netingucuko kutemhlaba kutawuvumela kuletigodzi letitsintseke kabi kutsi imfuyo yendluliselwe endzaweni lephetfwe nguhulumende lapho kusancono khona. -litfuba lekulahlekelwa ngemali lilawulwa ikakhulukati ngekubeka imikhawulo kumaphesenti ekwabiwa kwemphahla ngekwelisubuciko kwetigaba temphahla yangaphandle kanye nekuvimbela kuletinye tehlakalo. -litiko letemandla liphetse kutsengwa kwetinhlelo tasekhaya temandla elilanga kutsi tifakwe. -sincepheteliso lesikhokhelwe bomondliwa ngekulandzela lesikimu sanyalo sentiwa ngendlela yekukhokhela samba lesikhokhelwe kanye-kwamanje. -cala ngekusebentisa ipheni yelikoki noma iphenseli kuhlela imidvwebo yakho. -umbhalo losayiniwe wemtsetfosisekelo wesifundza nobe sichibiyelo semtsetfosisekelo bufakazi lobuphelele bemibandzela yaso futsi, ngemuva kwekushicilelwa, kumele uniketwe inkantolo yemtsetfosisekelo kutsi ilondvolotwe. -letinye taletinhlelo tisatfolakala endzaweni yemakethe ye-androidi. -lelithebula lelingentasi lifinyeta kusetjentiswa kwelivu yemnyaka. -loku kwaba ngukutsi bacala luhlelo lwemalunga emindeni yetiboshwa kutsi aletfwe kulendzawo levakashelwako. -ngaphandle kwalamacembu ekwelashwa lanconotwako latfolwe esikhatsini lesengcile, emacembu atawuphatfwa njengebasebenti futsi atawuba ngaphansi kwenchubo lefanako yekugunyata nebudlelwane betikhungo njengalamanye basebenti. -sifuba sakho sitawuba matima. -kukhangisa betindzaba labanyenti kwandzisa kucaphelisa imisebenti yekukhangisa futsi kugcugcutela bantfu baseningizimu afrika kanye netetsamelilwati temhlaba wonkhe njengelincusa lemkhicito waseningizimu afrika ngekutsi bafinyelele kubo ngetinkhundla letehlukene tebetindzaba. -umbono waloluphenyo kutsi letibalobalo letiniketiwe atisiyo inkhomba lecondzile yesimo lesitsite. -futsi ufake batsengisi labangakahleleki kunoma ngutiphi tindlelasu tekuvikela bugebengu. -suphavayisa kanye netisebenti letisebenta emakhemisi kanye netisebenti letisekela emakhemisi. -tuan guru nebalingani bakhe labatsatfu bavalelwa iminyaka lengaba ngu- futsi emva kwaloko wagcinwa ejele ekapa, lapho bekafaka ligalelo lelikhulu ekutfutfukiseni ummango wendzawo kanye nasekwakhiweni kwemushi wekucala. -hlanganisa titselo endishini. -kuphatsa nekuhlanyela tihlahla letiphatfwa ngemakhemikhali lanebungoti ngembi kwekuphela kwesikhatsi sekuba butsi, bacashi kumele banikete - futsi basebenti basebentise - tisetjentiswa tekutivikela -nga-, ujoyine i-african national congress futsi wakhetfwa kutsi abe likomidi lavelonkhe lesigungu lesiphetse le-anc women's league. -umkhicito welibanga lekucala kumele ungabi, noma ungabi netinkinga letimbalwa, letincane, emabanga esibili angaba netinkinga letincane kakhulu, kodvwa kute leto letinkhulu, njalo njalo. -kuhlolwa kwemukelwa kwemsebentisi waloluhlelo kwagcwaliswa kwabuye futsi kwasayinwa. -tinhlaka tekwentiwa kwemisebenti ngalesinye sikhatsi tibita tinkhomba'tinkhomba leticinisekiseka ngekwenhloso '. -kwanyalo cishe yonkhe imisebenti yesifundvo sekwelapha tifo telufuto eningizimu afrika, kufaka ekhatsi tinsita, lucwaningo nekutfutfukisa, kufundzisa nekucecesha, kwenteka kutifundziswa. -umehluko emkhatsini wesigaba sekutfola nesigaba sekuhweba -ngalamanye emagama, itheknoloji ilithulusi lekufundza uma isetjentiswa ngekucophelela futsi ilusito lwekutfutfukisa kufundzisa. -umtsetfosivivinyo wemisebenti yekufaka sicelo losemkhatsini wanga- -nyalo-ke sika ligama lelifanele lesitfombe ngasinye bese uyamatsisela ngaphansi kwesitfombe. -sigaba lesiphakeme sinemisebentiluhlolo lelishumi lehlelekile yeluhlolo lolwentiwa esikolweni. -gadza kuhambisana kwekuvikela kutseleleka kanye netinchubomgomo tekulawula kanye nemaphrothokholi. -sikhumulo sekungena lotawutsenga kulamanye emave -kute kube ngunyalo, tigidzigidzi letinge-r taletibopho setifakwe emiklameni leseyiphotfuliwe kanye nakuleminye imiklamo lesekhona. -ngalokufanele, angiveti umbono noma siphetfo saletindzaba. -emave latfutfukile ahamba embili, kodvwa imphumalanga ye-asia kanye neningizimu ye-asia ahamba embili etigodzini letitfutfukako. -indvuna yetimbiwa itawukhipha imvume yetimbiwa nangabe tonkhe letidzingo tihlangabetwene nato. -imisebenti yemkhakha lohlelekile ingakhula kancane ngekushesha kunetisebenti, kodvwa uma kubukwa sisekelo lesiphasi kakhulu semisebenti lehlelekile, umehluko awukhulu ngalokwenele kuletsa ingucuko lenkhulu yebasebenti baye emsebentini wemkhakha lohlelekile. -khutsata tisebenti letingcweti, leticudzelanako naletigcile kumakhasimende leticinisekisa kusebenta ngemphumelelo nangalokufanele kumakhasimende etfu. -make wangitjela tindzaba letinyenti esikhatsini lesengcile. -ikhabhinethi ikuvumile kutsi iningizimu afrika ingenise i-st icasa, letawubanjelwa edurban kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- ingongoni -chaza kutsi lamathulusi afaka njani ligalelo ekulawuleni umklamo ngemphumelelo. -emanga nobe emaciniso -sigaba, lesacala nga-, sigcile etindzabeni letibalulekile letibukene nemacembu lamanyenti letiphatselene nemitamo yekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kanye netingucuko kumtsetfo wasekhaya nobe kuluhlakamsebenti lwesikhungo semacembu. -akusilukhuni kuphetsa kutsi kunetindzawo letitsite lapho khona luhlelo lwe-ip lungavikela kancono tintfo letinsha letigcile ku-tk. -kucecesha kushayela i-bmw ngilo kuphela luhlelo lwekucecesha kushayela loluniketa litfuba lekwandzisa lwati lwakho lwekushayela kanye nekufundza kugcina imoto yakho ilawuleke kakhulu etimeni letehlukene, usebentisa imoto ye-bmw lekhetsekile. -nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website ye-sars. -lomkhankhaso uhlose kubukana netindzaba tebugebengu njengetikhali letingekho emtsetfweni, tidzakamiva letinyenti, imisebenti yekutikhetsela kanye naleminye imisebenti lengekho emtsetfweni. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wetemphilo yetitfombo wanga- -siphatsimandla lesinemtfwalo ngaso sonkhe sikhatsi sitawucinisekisa kutsi nobe nguyiphi imphahla yakho futsi lebanjwe ngenhloso yekubhaca, iyagcinwa isesimeni lesikahle futsi iyabuyiselwa kuwe masinyane uma ingadzingeki ; futsi -i-hotspot ichazwa njengendzawo lenebantfu labangetulu kwebasihlanu labatselelekile kubantfu ngamunye nobe lapho kutseleleka lokusha kwenyuka ngesivinini lesikhulu. -umtsetfo wetinhlelo tamasipala uchaza simo semtsetfo samasipala -bonkhe labatsintsekako ewadini bayakhutsatwa kutsi bahlanganyele emakomidini lamancane lahambisana netinhlangotsi tabo letinenshisekelo. -kuphindze futsi kube nesidzingo sekugcugcutela kusisa kutikhungo letiphetfwe ngulabamnyama kute kuncishiswe insayeya yekufinyelela kutetimali, kusabukene netikhungo letinyenti letinjalo. -lusito lwekucasha. -ngetinhloso tekhwalithi, tikolo letitimele tibhalisa nenhlangano yetikolo letitimele futsi tinebhodi yeluhlolo letitimele. -kuletinkampani, ema-% ngemabhizinisi lamancane nalasemkhatsini, ema-% ngemabhizinisi lamakhulu, ema-% ngemabhizinisi lamakhulu kantsi ema-% amange avete bungako bayo bemali lengenako. -lesi sivumelwane semkhakha lesifinyeleleka kakhulu mayelana neluntjintjo lokufinyelelwe kuso nahulumende kute kube ngulamuhla futsi kungasita ekuphumeleliseni umbononchanti wahulumende wekugucula umnotfo ngalokunemandla. -kuhlela lokutinte emmangweni kanye ne-idp, i-aicdd nemisebenti yekutfutfukisa,, likhasi -emandla lavusetelelwako etfula ematfuba lamanyenti ekutjala timali, kufaka ekhatsi ematfuba lamanyenti ekwakha imisebenti. -ticelo letisuselwa kutidzingo letendlulelwe sikhatsi angeke tibukwe. -sitifiketi sekufa lesingiso nobe ikhophi lecinisekisiwe -lolawula idatha, logcina idatha, umfundzi wemamitha laphakeme kanye nebafundzi bemamitha lasitfupha badluliselwe kusigaba semali lengenako seluphiko lwetimali kusukela mhla ti- kholwane -silulumagama lesihambelana netheksthi lefundvwako netinkhulumo-luhlolo -kulandzela kubonwa kwekucala, timphahla telutjalomali tishiwo ngetindleko letingaphansi kwekwehla kwemnotfo lokungaphansi kwanoma ngukuphi kulahlekelwa lokutfolakele kwekulimala. -ikhabhinethi ibonge inkhulumo yesikhombisa yebunjalo belive leyetfulwa ngumengameli jacob zuma ngalesibili, mhla tinge- inhlaba -ikhabhinethi ibonga luhlelo lwahulumende lwe-hiv ne-aids lolunyenti lolutsetse tinyatselo leticinile tekucedza lolubhubhane. -tinkhulumo | lihhovisi lamengameli -kumele futsi icabange ngemitfombolusito lekhona kumasipala. -sidzingo lesincane sekwamukelwa kwetifundvo teticu tasenyuvesi sitifiketi savelonkhe lesiphakeme lesigunyatiwe. -lesibita ngekutsi yi-camouflage. -ngiyabonga ngekusihlanganyela natsi lamuhla njengaloku setfula emasu etfu emnyaka lotako. -tikhungo temfundvo lephakeme tahulumende kanye naletitimele tinganiketa ticu temfundvo lephakeme ngekuhlanganyela kumasters kanye nakumazinga etekwelashwa etikhungweni letingaphandle kweminyele yeningizimu afrika. -intfo lenjalo kufanele ibe ngumkhicito noma yinchubo leniketa indlela lensha yekwenta lokutsite, noma leniketa sisombululo lesisha setebucwepheshe kulenkinga. -uma ngabe lenye imibandzela yekusebentisa lewebhusayithi ayisebenti ngalokugcwele nobe isebenta nganobe ngusiphi sizatfu, leyo themu nobe imibandzela itawucitfwa kulemibandzela nemibandzela lesele. -ema-cbs alindzeleke kutsi abe netincenye letimbili tetinsita -lengcungcutsela iheha baholi be-ict, bosomabhizinisi kanye nalabasha base-afrika kanye nebatsatsi betincumo labavela emaveni langetulu kwe- -sigaba d irizefu yebuphoyisa bemikhakha yasemadolobheni neyetindzawo tasemadolobheni -uma sicelo sentiwa egameni lalomunye umuntfu, umfakisicelo kumele angenise bufakazi besikhundla umfakisicelo lesenta sicelo ngekweneliseka lokufanele kwesiphatsimandla semniningwane. -tandziso tesikhatsi tikutjela kutsi nini futsi tikwenteka nini, lamuhla, angeke. -kodvwa-ke, umtsetfosisekelo wesifundza kumele uhambisane nemtsetfosisekelo wavelonkhe njengobe kucinisekiswe yi-cc. -bantfu baseningizimu afrika, -tinhlelo tekucecesha telitiko tihlose kwenetisa tidzingo tekucecesha letetayelekile telitiko futsi ngumsebenti wemcondzisi lomncane wekucecesha. -noma kucitseka ngemitsi yekubulala tinambutane noma i-dip yemvu, konkhe kungabangela imphilo. -kufanele kunakwe kutsi imalingena leyodvwa levakalako kulelitiko ngulena yetimali tetigulane. -siphindze futsi sabuka kutsi baphendvula njani kumibhikisho yekwetfulwa kwetinsita. -kusukela ekuhlosweni kwenyakatfo kapa, emphumalanga kapa, inyakatfo nshonalanga kanye nefreyistata, letinye tinhlelo seticedziwe kute kube ngulamuhla. -ufanele kutsi utsintse litiko letekulima lesifundza sakho kute utfole sisebenti setenyama sahulumende endzaweni yangakini kutewugadza sitjalo sakho sekubulala emagciwane. -sitawutfola imiva letsi " cha " uma lokutsite kusenta kutsi singativa kahle futsi sifuna kuyekela. -yini intfo lenkhulu noma lencane kwengca likhilomu linye? -basebentisi bangancuma kusetjentiswa kwemakhukisi ngekutimela ngekusebentisa ema-browser abo. -ngekwaloludzaba lelitiko liphocelekile kwenta luhlolo lolwentiwa njalo nekunakekela inethiwekhi yemigwaco. -uma ufaneleka futsi ucele umklomelo, liphoyisa leliseshako litawuncuma lomklomelo bese lenta sicelonkhokhelo ngekuya kwelwatiso lwavelonkhe / -tonkhe tikhalo kumele tifakwe ngetikhatsi temsebenti, emkhatsini wa-: na-: -ikhabhinethi igcizelele kubaluleka kwemkhakha wetinsita tetimali ekukhuleni kwemnotfo yaphindze futsi yaveta kutsi hulumende, ngekusebentisa temafa avelonkhe, utawuchubeka nekucinisa lomkhakha, kugadza kwawo, kanye nekwenta ncono kuchumana kwekulawula. -etimeni letinjalo, kungumsebenti wetsenjwa kusabalalisa tinzuzo ngalokufanele kubo bonkhe bazuzi labafanelekile. -lifomu lekuhlola tinhloso tekufaneleka nobe i-form dq liyatfolakala emakhaya alabadzala. -tikhutsati kanye netinhlelo tekuntjintja imisebenti kanye nekusisa kuya emalokishini lematima emaphetselweni emadolobha -ngekwekufa lokungasiko kwemvelo etikhungweni tekucondziswa kwesimilo netekuvalelwa ejele, tintfo letinkhulu letifaka sandla betilandzelako -labaphumelele kumiklomelo ye- yemnyaka yesikhungo semisebenti yahulumende lemisha yemkhakha wahulumende lemisha letawuchubeka nekuncintisana ngemklomelo wemnyaka wemisebenti yahulumende lemisha. -bantfu bebanebungoti bekuya ejele ngenca yemdlalo labayitsandzako. -lokulandzelako luhla lwemisebenti lebalulekile macondzana naloku -emakomidi emawadi asakhiwo lesenta kutsi kube lula kunciphisa sikhala emkhatsini wabomasipala bendzawo nemimango, njengoba emakomidi emawadi anelwati nekuvisisa takhamuti nemimango labayimelele. -letinsita leti kumele tibhalwe kukholamu yekucala bese tifakwa njengobe letinye tinsita tiyakhonjwa kuletinye tinhlelo teliwadi. -ngesikhatsi sekuvakashela egoa, inkampani yetekhemisi yasecipla kanye netiphatsimandla tekutfutfukisa timboni tasedube basayina sivumelwano sekusungula sikhungo se-bio-logics. -kusekelwa kwemasu ekufezekiswa kwelisubuciko lekufinyelela lelibanti lahulumende leliniketiwe. -lakhetfwe likomiti lesigungu lelakhiwa ngalokulinganako ngemalunga awo onkhe emacembu lamelwe lesigungu ; futsi -ngoba bantfu bafuna kutsi tingadze tabo tibe luhlata, kodvwa abanayo imali yekukhokhela. -asichubekeni nekwemukela futsi sitfole umcondvo wekutigcabha kwetfu kwavelonkhe lapho emacembu etfu atfwala umjeka walelive. -lefomathi angeke ibe ngendlela yelishadi lelibha kuphela kodvwa itawuphindze futsi ikhombise ngalokucacile linani lelilindzelekile lemisebenti letawentiwa njalo ngenyanga. -lamakhono awahlali ngekhatsi kwemhleli noma lomunye longcweti. -loku kufaka ekhatsi kucocisana lokunemandla nematiko ngendlela yekutsi lesifundza sisingatse inchubo yesifundza yekulinganisa futsi ngaloko sakhona kuhambisana netidzingo tenchubo yavelonkhe yekulinganisa. -tibonelo tetento letisetjentiswa kusingisi yekukhuluma -kuchubeka nekungena kwetindzawo letivulekile letikhona noma kutfutfukiswa kabusha kwetakhiwo letindzala kufanele kubukwe ngembi kwekutsi kuphakanyiswe tindzawo letinsha tekukhulisa lidolobha. -kusekela emabhizinisi netisebenti vukuzenzele unnamed kucala nekwakha ibhizinisi kuyintfo lenkhulu njengekukhulisa umndeni. -kwentiwe ncono tinhlelo tekutfutsa netekutfutsa, futsi nganhlanye umkhicito wetinchubo te-ict, kuncishiswe ngalokuyimphumelelo libanga letemnotfo ekuhwebelaneni kwemhlaba. -bufakazi bekubona eveni lapho usuka khona -ikhabhinethi icaphele ngekukhatsateka simo setiteleka letineludlame naletingakavikeleki letingaba yingoti entsandvweni yetfu yelinyenti. -uma ummangali atsatsa lesinyatselo, sincumo selikomidi lekusombulula tikhalo le-gems angeke sentiwe kantsi umkhandlu wetikimu tetekwelashwa utawutsatsa sincumo. -ngenca yetintfo letahlukahlukene, kufaka ekhatsi lizinga lekukhula kancane kwemnotfo kulelive, kukhula kwekufunwa ngemandla kwemitfombolusito yahulumende neminyakalishumi yekusilela emuva kwekusitwa ngetimali, i-su inembono wekutsi imfundvo lephakeme yamahhala ayikhoneki kwanyalo. -sicelo sesibonelelo ngekulandzela luhlelo lwekwabiwa kabusha kwemhlaba wekutfutfukisa tekulima -sicelo sekutfumela ngaphandle emakhemikhali -loku kusho kutsi kumele abe nemandla ekwetfula letinsita ngalokuyimphumelelo nangalokuyimphumelelo, ekwesekeleni umtamo wekukhula lokusheshisako nalokwabelwanako - iningizimu afrika kanye nemtamo lohlanganyelwe ekutfoleni emakhono lasetulu. -hulumende ucele kokubili baphatsi netisebenti taka-eskom kutsi tihlale kulendzawo tiphindze futsi tetfule kuletiteshi tagezi letisengakabikhona kufaka ekhatsi tintfo letivuselelwako. -likomidi lelibandla lavelonkhe letemphilo nekutfutfukiswa kwetenhlalo limema emalunga emmango kanye nanobe ngubaphi labatsintsekako nobe labatsintsekako kutsi bahambele luvo lwemmango baphindze futsi bangenise tiphakamiso letibhaliwe kulomtsetfosivivinyo lolandzelako -uma lomtsetfosivivinyo sewufakwe waba ngumtsetfo, ligunya le-psc litawululwa kubomasipala kanye nakutikhungo tahulumende. -ekwenteni njalo babeka labanye bantfu engotini. -bachubisifundvo emawadini abo -ikhabhinethi ihlanganyela kanye namengameli jacob zuma ekwendluliseni emavi endvudvuto emindenini nakubangani betigulane letigula ngengcondvo labashone egauteng. -ikhabhinethi ihlanganyela kanye namengameli jacob zuma ekwendluliseni emavi endvudvuto kuhulumende kanye nakubantfu baseriphabhliki yasehayiti kanye nakuletinye tive tasecaribbean ngenca yekushabalala kwesikhukhuma matthew lokwabita timphilo temakhulukhulu ebantfu kwaphindze futsi kwabhidlita sakhiwonchanti. -kumele bafinyelele emmangweni ezingeni lekucala bese babika kubo bonkhe labatsintsekako mayelana nekusebenta kwemkhandlu ekwetfulweni kwetinsita. -ungasebentisa tintfo letimbili noma letintsatfu tesigodvo ndzawonye kuvala letindilinga masinyane. -bhalisa njengemnakekeli webantfu labagugile -uma yonkhe imibuto seyiphendvuliwe tsatsa timphendvulo letivela ngababili. - -ngalesibili, mhla ti- inkhwekhweti, indvuna yetekutfutfukiswa kwetenhlalakahle, mk lindiwe zulu, kanye nendvuna yetebulungiswa nekucondziswa kwesimilo, mnu ronald lamola, batawubamba emavoti abo elwabiwomali kanye nemininingwane yemihlangano yabo nebetindzaba itawabelwana ngayo ngesikhatsi lesifanele. -ngaso leso sikhatsi, kufanele kubonwe kutsi budlelwane bunemikhawulo yato nebalingani lababutsakatsaka bavamise kudzinga kwesekelwa nekwakha emakhono. -kungatsatsa tinyanga letingu kuya kuletingu- kusebenta ngesicelo sakho. -bafakiticelo labafuna imininingwane leyengetiwe macondzana nesikhala lesikhangisiwe, kumele bacondzise imibuto yabo kulitiko lapho sikhala sikhona khona. -lokucuketfwe lokulandzelako kumele kwentiwe etifundvweni tethemu -litiko letakhiwonchanti tetekuchumanisa netinsita teliposi litawutfutfukisa i-ajenda yelwatiso netebucwepheshe betekuchumana yaseningizimu afrika ngesikhatsi lesifanele. -loluhlelo lwekwakha sakhiwonchanti luhlose kucinisekisa kutsi umnotfo wesekelwa sakhiwonchanti lesidzingekako kuleminyaka letako. -kodvwa, kufanele kukhunjulwe kutsi umkhiciti wemfucuta unemsebenti " wekunakekela " kucinisekisa kutsi imfucuta ilungiswa kuphela tinkampani letivumelekile kutfutsa nekulahla imfucuta lenebungoti. - -hulumende wetfule luhlelo " lwekubuyela kusicalonchanti " kute kukhutsatwe kuphatsa lokukahle kanye nekuphatsa lokusebentako ngekunciphisa kusetjentiswa kwetimali tahulumende ngekuhlakanipha, kucasha tisebenti letinemakhono, kanye nekucinisekisa kuba sebaleni kanye nekutiphendvulela kubomasipala. -chubeka ugcoke kulolunye luhlangotsi. -wetfula tinyatselo tekubukana netindzaba tekumelelwa kabi uphindze ufake imiphumela kubantfu labamele kabi ticu tabo nome tinhlangano letiniketa ticu letingekho emtsetfweni umtsetfosivivinyo wemacala emave emhlaba wanga- uniketa luhlaka lwemtsetfo lolwentiwe ncono lwekubukana nebugebengu bemave emhlaba lobentiwe eningizimu afrika naseminyeleni yetfu. -sicelo sitawusetjentwa ngalelo langa. -loku kuholele ekukhatsateni lokwandzile kwebafakiticelo kanye nekhomishini mayelana nekuba khona kwemhlaba, ikakhulukati kulendzawo yelidolobhakati. -sikhumulo setindiza siyincenye lesemkhatsini yelisu lekukhula lasetunisia. -ibhodi yebacondzisi yesikhungo savelonkhe sekulahla imfucuta lenekungcola:a. mk thandeka zungu b. mnu mogwera khoathane c. dkt kgaugelo chiloaned. -sichaze luhlelo lolumatasatasa lwekufezekisa sakhiwonchanti kwanyalo kute kube ngunyalo nangale kwaloko. -kubhikisha lokwesabisa timphilo nemphahla kuphindze kubhidlite sakhiwonchanti lesibalulekile lesentelwe kusebentela imimango, kubukela phasi intsandvo yelinyenti lekhombisa lilungelo lekubhikisha. -sikhatsi selilungelo lalotjali titjalo -bhala timphendvulo ephepheni bese ucela labangenele tifundvo kutsi bachaze tinhloso letimcoka tenchubo ngayinye. -besiyidlala ibhola yetinyawo. -lusuku lwekucala nekucedza loluhlosiwe. -loku kutsetse linani lelikhulu lemandla kanye nemitfombolusito kantsi kutsetse bantfu emisebentini yahulumende kutsi isuke kuletinye tindzawo temsebenti. -tikolo, tibhedlela kanye naletinye tikhungo tahulumende tidzinga kuphakelwa kwekudla lokunemsoco njengencenye yetikimu tekudla lokunemsoco kanye nekusekela kudla lokunemphilo. -bantfu baphindze futsi batseleleke ngekutsintsana nengati letselelekile, njengetinyalitsi letingcolile, emariza noma emabhuladi. -ngicabanga kutsi bantfu labatsandza ibhola yetinyawo bafanele kutsi bafundze lencwadzi njengobe ngicabanga kutsi lombhalo bewukahle kakhulu futsi lendzaba beyijabulisa. -emkhatsini waletinye tintfo, bamemetele kutsi iningizimu afrika yabo bonkhe labahlala kuyo, labamnyama nalabamhlophe, nekutsi kute hulumende longatfola ligunya ngalokufanele ngaphandle kwekutsi isuselwa etifisweni tabo bonkhe bantfu. -ngetulu kwehhafu yalokukhula kwelinani lebantfu labangasebenti ngako-ke kuvela njengebantfu labafuna umsebenti labavela ngaphandle kwendzawo yamasipala. -nobe ngukuphi kwelulwa kwesimemetelo sesimo lesiphutfumako ; nobe -nanome le-nmw angeke icedze kungalingani kwemiholo, ikhabhinethi ikholelwa ekutseni kutawuba yindzawo lenkhulu yekuvimba emuva kwekukhula kwekungalingani kanye nebuphuya lobuchubekako. -tifake tintfo letimcoka talelipulazi letisolo tingumgogodla wekutsatsa tonkhe tincumo kanye nemphumelelo yalo. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela bantfu labagugile wanga- kutsi wetfulwe ephalamende. -wilson, lotsi " kumele silondvolote tonkhe tinhlobonhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene njengetintfo letingabiti ngalesikhatsi sifundza kusebentisa sibuye futsi sivisise kutsi kusho kutsini kubantfu. " -indlu yetivakashi yelihhovisi lamengameli epitoli itawubitwa ngekutsi ngumnu sefako makgatho kanye nendlu yetivakashi yebuncusa epitoli ngemuva kwekuba ngumnu johnny makatini longasekho emhlabeni. -loluhlobo lwesitfombe lubitwa ngekutsi ligrafu lemugca. -i-ejensi yetetimali temabhizinisi lamancane ikhokhele ema-smme tigidzi letinge-r -litiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe alikho sibopho sekutsi liposhe noma lisebentise noma ngabe ngusiphi setfulo longalitiniketa futsi lingasusa noma ngabe ngusiphi setfulo noma ngabe ngusiphi sikhatsi ngekubona kwelitiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe. -kute kube ngulamuhla, letisebenti tisesenekontileka, kodvwa tikhala temsebenti tikhangisiwe futsi tinkhulumo-luhlolo tiyachubeka. -sekwentiwe inchubekelembili lenkhulu ekusombululeni tinsayeya temandla eningizimu afrika kusukela kwasungulwa luhlelo lwemaphuzu lasihlanu emandla ngengongoni -ibhodi ye-south african bureau of standards: a. dkt sandile bethuel malinga b. mr tumisang tsehlo c. dkt rudzani nemutudi d. mk deidré penfold. -licembu lembuso, ngesatiso lesibhaliwe lesicondziswe kumabhalane jikelele wamhlabuhlangene, lingakhipha kulesivumelwano. -ikenya ingumlingani lomkhulukati wetekuhwebelana waseningizimu afrika ngaphandle kwesigodzi senhlangano yekutfutfukisa emave laseningizimu, lokwenta iningizimu afrika ibe ngumtsengisi lomkhulukati wetimphahla ekenya kulelivekati. -lomtsetfo ulawula kuhlolwa kwemhlaba eningizimu afrika. -tinhlangano temmango kanye naletinye tinhlangano tabomake tiyagcugcutelwa kutsi tifake emakhalenda ato emicimbi yalesikhatsi. -sitifiketi semaphoyisa aseningizimu afrika sekuba msulwa -iningizimu afrika itinikele ekuphutfumiseni kuphakelwa kwetinsita temanti nekuhanjiswa kwekungcola, futsi ngaloko kubuyisa sitfunti ikakhulukati salabo bantfu labavela emimangweni lebeyincishwe ematfuba phambilini. -yakha lisiko lekutiphendvulela, kuvuleleka kanye nekungagodli ekuphatfweni kwembuso nobe ekusebentiseni emandla emphakatsi nobe ekusebentiseni umsebenti wembuso, ngekuniketa emandla kulilungelo lekuphatsa ngalokufanele. -ngalesikhatsi kuphakanyiswa kutsi lesikimu lesisha siniketa tinzuzo kubalingani labaphilako kulindzeleke kutsi kubekwe umkhawulo wesikhatsi kuletinzuzo. -luhlu lwebantfu labatsintsekako luyabuyeketwa njalo. -sitifiketi sekutatisa sesikhashana lesikhishwe yi-doha nangabe lomuntfu usakhamuti saseriphabhliki yaseningizimu afrika, nobe longesiso sakhamuti saseriphabhliki yaseningizimu afrika lohlala ngalokuphelele eriphabhliki yaseningizimu afrika. -ikhabhinethi yesekela imitamo leyehlukahlukene, kufaka ekhatsi kunciphisa umtsetfosivivinyo wemiholo yemkhakha wahulumende, kute kutsi kwengetwe konga kute kuciniswe timali tahulumende. -uphindze ufake ekhatsi umtselo wetikhwama temhlalaphasi kanye netinzuzo temtselo wemabhizinisi lamancane. -ngembi kwekufika kwesuleleka nge-hiv, tigulane letitseleleke nge-tb tamukelwa etibhedlela te-tb kute tikhishwe emmangweni njengendlela yekulawula kwendluliswa kwe-tb emmangweni. -esikhatsini lesisandza kwendlula, nanoma kunjalo, tincesitelo letiniketiwe noma letidzingekako hhayi kuphela kulamave laphumelele, kodvwa nakulabo labahlukumetekile labahlukumetekile etandleni tembutfo lobumbene noma lamanye emacembu. -kuphatfwa kwemitfombo yemvelo -letinchubomgomo tiyabuyeketwa tibuye tentiwe ncono ngetikhatsi letetayelekile tibuye takhe luhlakamsebenti lolusemkhatsini lwemininingwane yekulawula lehlobene kanye nesikhutsati. -tibopho temtsetfosisekelo -buka imidvwebo yalabantfu bese ucondzanisa lomdvwebo nesitfombe. -ikhabhinethi incomed the law enforcement agencies for their fast action in recent. -labanye balabantfu nobe imindeni yabo kutawuba nenhlupheko lenkhulu ngekwabo nangetimali. -loluhlelo lusungula intfutfuko kanye nekusetjentiswa kwetinchubomgomo kanye nemasu kufezekisa indlela lehlangene yekukhula lokusimeme kanye nentfutfuko. -linani selilonkhe letakhamuti letavakashela titeshi tekuvota kulemphelasontfo leyengcile. -konkhe lesikwentako njengahulumende kuholwa ngumtsetfosisekelo wetfu kanye nembononchanti wayo wemmango lesakha. -kwenta ncono tindlela tekulahla kanye nekusetjentiswa kwemfucuta yekugucula indzawo yemafutsa. -kuletinye tigodzi talelive imvula beyisondzele kulokwetayelekile kuye kulokungaphasi kwalokwetayelekile. -kudzabulawa kwamake cloete kanye na thomas murray. -uma sicelo sesisetjentwe, utawatiswa ngencwadzigezi kutsi uniketile. -loku kubeke incindzetelo lenkhulu kumalunga eluphiko. -lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi. -lithuluzi le-idp bumsebenti wamasipala wonkhana wekucacisa butsakatsaka betesimondzawo netendzawo kanye nebumatima lobuya kumaphepha edatha yecbp yetesimondzawo netendzawo. -mengameli jacob zuma utawuhola umkhosi wavelonkhe lotawubanjelwa enkhundleni yetemidlalo i-king zwelithini, emlazi, kwazulu-natal, mhla ti- ingci ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kugubha umkhosi weminyaka lenge- wemculu wabomake neminyaka lenge- yenkhululeko: sisonkhe sichubekisela embili iningizimu afrika lengabandlululi ngekwebuhlanga nalengabandlululi ngekwebulili”. -emasiko netimongcondvo letitsite tikimu temshwalense wetemphilo kutawudzingeka kutsi titfutfukiswe kucinisekisa kufinyelela kutinsita, ikakhulukati kulabo labancishwe ematfuba nalabo labahlaseleka kalula. -inhloso kutsi letisetjentiswa letinsha tifakwe kuletinyanga letimbalwa letitako. -yetfulwa njani? -lomklomelo lotawuphumelela utawumenyetelwa kulenyanga letako. -mengameli utsetse sikhatsi sekucela bantfu baseningizimu afrika kutsi batsatse luhlelo lwekusindzisa imphilo baphindze futsi bachubeke nekulandzela tindlela letisisekelo tetemphilo baphindze futsi bahlale bacaphele. -sichazamagama sesifuba semoya -akukabuki kuphela kutidzingo temuntfu ngamunye talabo labahlukumeteka ngekuhlukunyetwa ngaphambilini, kodvwa bekunemtselela emiphakatsini lebeyihlose kuhlukunyetwa kanye nalabo labadzinga ingucuko lesisekelo yesikhungo. -tinsita tebuchwepheshe bekulawula kutsengwa kwemphahla tiyadzingeka kute kuchutjekiselwe embili kuphatsa. -nginemandla kakhulu kunakini. " -kwandzisa kugcwala kwe-oksijini lencibilikile kutinhlelo tekulima taselwandle kwandzisa emandla ekutfwala emadvwala noma emathange etinhlanti. -lomdvwebo losekhasini lelilandzelako ukhombisa letinye tetintfo letibalulekile lekufanele tibukwe. -kubandlululwa ngekwetenhlalo kungachubeka nekwandzisa kuba sengotini kwetemphilo letigulako, kulahlekelwa yimali lengenako, kulahlekelwa likhono lekusebenta nekubandlululwa ngekwetenhlalo nome kubandlululwa ngekwetenhlalo. -kwanyalo, sisalahlekelwa ngemanti lamanyenti ngekuvuta kwemaphayiphi kanye nesakhiwonchanti lesingakeneli. -kuhlanganisa kanye neswot ya- -lesichibiyelo sidzingekile kucinisekisa kuphepha kwebafundzi kanye nemalunga etisebenti, kanye nemphahla yesikolo, lengakakhelwa kulomtsetfo lokhona. -emakhono lasezingeni lelisetulu ekukhuluma kanye nekuchumana lokungasiko kwemlomo asidzingo. -nyalo sekusemahlombe ato tonkhe takhamuti tasekenya kutsi temukele imiphumela yelukhetfo kanye nekusebentela kubumbana kwavelonkhe kulelive. -lomtamo lowetfulwa ngumnyakalishumi nanoma kunjalo uchubekile. -lomtsetfosivivinyo uphindze futsi wente kutsi kusungulwe sikhwama lesilawulwa tebulungiswa kute kulawulwe kuphatfwa, kulawula, kusisa nekusetjentiswa kwemali lesuka etikhwameni temuntfu wesitsatfu, njengemali yekunakekela kanye nemali yebheyili. -juba lokujutjiwe bese unamatsisela emaholide etinkholo lamatsatfu nawo onkhe emaholide esive aseningizimu afrika etinyangeni letintsatfu tekhalenda. -lomtamo utawuniketa kusekela kumkhakha we-smme kudzimate kube ngumhlaka ingongoni -kulandzelana kwetifundvo ngemjikeleto wemaviki lamabili kungalandzela nobe nguyiphi indlela, lelandzelwa ngekubhala ). -hulumende utjale imali lengetulu kwetigidzigidzi letinge-r kulomklamo, lowentelwe futsi kwakha imisebenti. -kunciphisa kugula lokutsatselanako kanye nekufa ngenca yetifo letitsatselanako kanye netifo netimo letingatsatselwana ngekusebentisa emasu lanemtselela lomkhulu kulungisa kuvikela, kubona, kulawula kanye nekusekela kuwo onkhe emazinga ekunakekela. -timali kufanele tisuselwe kusidzingo sekucedzela noma kwelula imiklamo noma tinhlelo letikhona. -tinhlelo tekulandzelela kwetfulwa kwetinsita letisembili letihlose -tindlela tekukhulisa emazinga ekugucula imfucuta kube yimphumelelo lenkhulu. -umtsetfo wekulawula kudla lokuhlukile usachubeka nekuba yinsayeya. -loku kufaka ekhatsi kwentiwa ncono kwekukhicita nekuchudzelana nekhwalithi yemphilo yebantfu labasebentako. -ikhabhinethi yemukele tindzawo lapho khona kube nenchubekelembili kulemigomo lebekiwe kulesikhatsi lesibuyeketwako. -lidolobhakati lasejozi, sibonelo, lemukela inchubomgomo yekutibandzakanya kwemmango ngemnyaka wa-, tinhloso talo betifaka ekhatsi letinye tintfo letilandzelako ku -' uyakucinisekisa yini kutsi uneluhlobo lolutsite futsi ucabanga ngendlela longakwenta ngayo? ' -emajoyini langaphansi kwemhlaba emkhatsini weludvwebo lwe-elekthrode nanoma ngabe ngusiphi sendlulisi nasemkhatsini wetindlulisi atawumoshwa noma ashiswe. -ikhophi yesitifiketi sekuhlanganisa ( ccs / tinkampani / tetrasti -lesifundza siyachubeka nekusebentisana nelitiko lavelonkhe letemandla kulungisa emandla agezi ladzinga kugridi kute kuvikelwe lutjalomali lwemandla lavusetelelwako lwanyalo nelikusasa. -samba semali lengenako -cornelius ruiters e. mk leandra vilakazif. -kutsenga imphahla kungaba ngulenye yetintjalomali tesikhatsi lesidze letincono kakhulu. -khumbula, kusasa angeke kuvele nje kuphela, kodvwa kutawuphindze futsi kuletse " tinsayeya " letitawenta kutsi ube nesikweleti. -kukhula kwemnotfo kudzingeka kusheshise ngendlela lefaka konkhe ekhatsi. -luklayo lwasekhaya futsi lwatiso lwabhalwa phasi -kusetjentiswa kwetincenye letehlukene temtsetfo uma kubukwana nemabhizinisi etindzaweni tasempumalanga kanye nasesifundzeni saselimpopo. -uma kuvunyiwe, sikhungo sekuhlola sitawukhipha imvumo. -lesiboshwa satfunyelwa esigabeni sesibhedlela ngelusito lwaletinye tiboshwa futsi nasekufikile esigabeni sesibhedlela lesiboshwa satfolakala kutsi asikho siphalsi. -emareferensi nematheksthi elwati sichazamagama singenisa tinkhombandlela ticondziso emabaleni emcondvo kanye nemashadi ekuhambisa emanotsi emaprafu sifinyeto semiklamo yelucwaningo -lingahleleka nobe lingakahleleki ngekwesitayela -ngalendlela timfuno tahulumende, temabhizinisi kanye nemmango tingavikelwa. -ungabese udzinga sivikelo lesengetiwe kute kulawulwe lokuvimbela futsi ungadzinga kusebentisa i-sterayidi yakho lehlantekile ngetilinganiso letimbili sikhatsi lesifishane. -sicelo senkhomba yekukhishwa kwentsela, lifomu c -litiko letemphilo litsintfwa kuniketa umhlengi -wengeta ligama, libintana nobe umusho -cela kwabiwa kwetinombolo letisemtsetfweni tenhlanyelo. -umbononchanti wami wamukelwa lilunga lemmango nkululeko ralo, lowaniketa likhaya lakhe igalaji kutsi isetjentiswe njengesikolo," kusho gilman. -nguwaphi emathuluzi lasetjentiswako ekuhleleni sigaba sekusebenta sekulawulwa kwemklamo? -tinkhombandlela setitfutfukisiwe kukhomba indlela tinsita letehlukene tihlelwe ngekwelizinga ngalinye lekunakekela. -lomhlangano ubitwa ngumengameli futsi ubitwa ngusomlomo we-na nasihlalo wemkhandlu wavelonkhe wetifundza. -kufuna leminye imitfombo yemali lengenako nekukhulisa sisekelo semtselo samasipala. -letinye taletihibe tifaka ekhatsi -ngenca yaloko, kugcogcwa kwemali lengenako kube butsakatsaka futsi kudzingeke kutsi siboleke kakhulu kusimamisa kusebentisa imali ekutfutfukiseni, sakhiwonchanti kanye nemiholo. -kumadokhumenti emuntfu latfunyelwe ngekwakhe angagcogcwa kuphela uma kunebufakazi bekutsi amukelwe. -emkhatsini waletinye tintfo, emanethiwekhi lamakhulu etinkampani letisembili asungulelwa kuhambisa timali nekucitsa tinkhokhelo letentiwe kubantfu labachumene netepolitiki. -umphumela ngukutsi incenye lencane yelinanibantfu itfokotela tinsita tamahhala ngalesikhatsi linyenti lite tinsita. -litiko letemfundvo lavelonkhe linemsebenti wekutfutfukisa ikharikhulamu nemazinga, kucinisekisa kusitwa ngetimali, lwati nekwakha emakhono. -ulindzele nini imiphumela lecondzile? -ucelwa kutsi usinikete bufakazi bemadokhumenti ngemazinga lahlukene etinkhomba letitfutfukisiwe kulisu lelitiko, tinhlelo nemiklamo. -kufinyeta, lelivekati libone intfutfuko lenkhulu kuko kokubili kuphatfwa kwetembusave netemnotfo kuleminyakalishumi lembalwa leyengcile kodvwa kusekhona tinsayeya letinyenti letisele. -intfombatana yatfwala likhiti. -emabhizinisi lamanyenti, iningizimu afrika itawungenela tinkhulumiswano letimkhakhamibili nalamanye emave ase-afrika kute kusheshiswe tingucuko tenkantolo yase-afrika lemayelana nemalungelo eluntfu newebantfu kanye nalamanye emathribhunali etigodzi. -inkhundla yelishumi yemave emhlaba lemayelana nekutiphatsa lokukahleparis, france, - inkhwekhweti -loku kusebenta etindzabeni letinjengemazinga emiholo, tinhlelo tekuhlola basebenti, kucinisekisa imihlahlandlela etimotini letitfumela kheshi, njalo njalo. -umboleki ulungise kubiketela kwekungena nekuphuma kwemali kwekucala futsi uncume tidzingo tekucala tekwehlisa kutibophelela kwemalimboleko nekucinisekisa kutsi - -kuhlolisisa imicondvo yemmango mayelana nemisebenti yemaphoyisa, bashushisi, tinkantolo kanye nemisebenti yetebulungiswa ekuvikeleni bugebengu kanye nekuhlukunyetwa. -tetfulo macondzana naloku kumele titfunyelwe ku-ajabulile mtiya, mabhalane welikomidi, likomidi leliphothifoliyo letebuciko nemasiko, i-rd floor, plein street, ekapa, futsi kumele kutfolwe kungakendluli ngemsombuluko, mhla tinge- ingci -kulindzeleke kutsi lomklamo utawuba nebuhle lobukhulu kulomasipala, kodvwa nakumphakatsi lobanti. -kuphindze futsi kube ngumnyaka wekutinikela kabusha kute sicedze buhlanga kanye nako konkhe kungabeketelelani kulelive. -nakubukwa kwehla kwemitfombolusito yetetimali nakucatsaniswa nekukhula kwekufunwa ngemandla kwetinsita, kulawulwa kwetimali kutawudlala indzima lebalulekile ekwetfulweni kwetinsita kulesikhatsi sethemu lesemkhatsini. -letsa sitifiketi sakho setekwelashwa. -ngubani longafaka sicelo sekubuyiselwa esimeni lesifanele? -maine utsite lolunye luhlolo lwetimo tekuphila tebantfwana labadzingako lutawentiwa kantsi bafundzi labafanelekile batawucala kuzuza kuloluhlelo ekucaleni kwemnyaka timali lomusha ngamabasa. -imikhankhaso yebetindzaba yacondziswa kulekhomishini, yenta kutsi iphutfumise kwetfulwa kwemiklomelo yesincesitelo. -bika konkhe lokungahambi kahle kanye nalokungahambi kahle kulisekela lemcondzisimali. -loku kuvumela emave kutsi acatsanise abuye abelane ngedatha ngendlela lengagucuki nalenekuthula. -kucocisana lokumiselwe eluhlwini lwesimo selitulu. -uma lemitfombolusito ikhona, sikolo singafuna kusungula likomiti lekweluleka ngetemphilo. -bantfu bahlanganyela ngekutsatsa imitamo ngekutimela kwetikhungo tangaphandle kutfola tinsita kanye neteluleko letitsite labatidzingako, kodvwa balawule kutsi tinsita tisetjentiswa njani. -uma linani lebatali lingetulu kwelinani lelihlanganisiwe lalamanye emalunga lanemalungelo ekuvota, umtimba lowengamele kumele ukhetse ngekuhlanganyela kwebatali labanemalungelo ekuvota kwesikhashana. -lamanye emajaji enkantolo yemtsetfosisekelo akhetfwa ngumengameli, njengenhloko yesigungu savelonkhe lesengamele, ngemuva kwekubonisana nesigungu savelonkhe lesikhulu kanye nebaholi bemacembu labamelelwe kusigungu savelonkhe, ngekulandzela lenchubo lelandzelako -kwabiwa kwemhlaba ngulenye yetinhlelo tahulumende letigcugcutele kulingana, kodvwa kute kube ngunyalo ngaphandle kwekuzuza lokukhulu ngendlela yengucuko. -kuklonyeliswa kwe-order of merit yendvuna derek hanekom, lokungumklomelo lomkhulu wekuhlonipha ijalimane bantfu ngamunye ngemphumelelo yabo yetepolitiki, yetemnotfo, yetenhlalo neyetengcondvo. -buka letitfombe bese ucoca nemngani wakho ngato. -i-eskom ifinyelele kulomgamu ngalesibili, mhla ti- lweti -sibonelo selizinga lekuphila kahle -emacembu lanenshisakalo angafaka ekhatsi -luhlelo lwe-twende mbele lutawusita iningizimu afrika kutsi yakhe futsi yente budlelwane lobungakahleleki lobukhona kutsi bube semtsetfweni, lokungafaka ekhatsi tivumelwane emkhatsini walamave lamabili. -silulumagamaesimeningcondvo lesitsite -masipala unelilungelo ngembi kwekuniketwa kwethenda, lekucisha nekuphindza kukhishwe ithenda. -ikhabhinethi itfole umbiko wekuhlola lohlole lizinga lekuhambisana lelentiwa ngematiko avelonkhe newetifundza mayelana nesicelo sekutsenga lesikhetsiwe kumabhizinisi laphetfwe bomake, lusha nebantfu labaphila nekukhubateka. -kuhlola kufundza lokuhlelekile kufanele kugcile ekufundzeni ngekuphimisela kanye nemisebenti lesita kutfola kutsi umfundzi uvisise kangakanani, sibonelo, ngekuphindza acoce indzaba nobe kuphendvula imibuto. -kwengeta, sakhiwonchanti lesimcoka lesinjengekuphehla gezi asikakhoni kuhambisana nesidzingo. -kuyenteka kutsi letinye timphahla letingaphatseki kwanyalo tibonwa njengemphahla, imboni kanye netintfo tekusebenta. -akukafaneli kutsi sitfole umsebenti. -nakakute umuntfu longadvweba ngetinjongo tekutsengisa ngaphandle kwemvumo. -uwasindzisa njani anansi ekutsatseni eticesheni? -tintfo lekukhulunywe ngato tifaka ekhatsi: kufezekiswa kweluhlelo lwekubuyela kusicalonchanti, umbiko wenchubekelembili lomayelana nekusungulwa kwetimphendvulo tahulumende tabomasipala labasandza kuncunywa kabusha tesomiso nekuswelakala kwemanti kanye nekubuyeketwa kwemitsetfosimiso yekungena kwebantfu eningizimu afrika, -budlelwane lobuciniswe emkhatsini wabohulumende nebudlelwane lobunemasu nato tonkhe tinhlaka tahulumende, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye nemkhakha wangasese bumcoka ekuphumeleliseni luhlelo ngemphumelelo. -kutsengwa kwekudla kwenteka ngalokufanako. -tinyonyane titfutfukisa timfuno temalunga ato futsi tiniketa livi kutisebenti letisengotini, njengetisebenti tasemapulazini, tisebenti tasekhaya noma tisebenti tesikhashana. -loku kungenteka endzaweni lekhetsekile njengemvula kulendzawo yekulahla imfucuta lephelele noma emhlabatsini loseceleni nendzawo yekulahla imfucuta. -kutfola lusito lwamabhalane. -emabhizinisi nyalo atawubukana nesakhiwo sinye lesilawulwako nakukhulumisana nemboni yetitfutsi kulelive. -macondzana nemandla emanti, i-grand inga hydro-electrical project partnership ne-democratic republic of congo itawukhicita ema-megawatts langetulu kwema- emandla agezi lohlobile. -emabhaluni nebuso lobumangalisako basatjalaliswa kubo bonkhe labangenele tifundvo. -jim ungumfana lomusha esikolweni. -ngabe tibalobalo letihlukaniswe ngekwebulili tikhona kuhlatiya kutsi lesimo sesigucukile njani? -lamanani nanoma kunjalo avetwa emanotsini etitatimende tetetimali temnyaka. -loluhlelo lwanyalo selusebenta kusukela nga- -ngakholwane, ematiko etfula emavoti abo elwabiwomali, laniketa tinhlelo tetimali leticinile mayelana nekutinikela lokugcanyiswe ngumengameli ramaphosa enkhulumeni yakhe yekucala yebunjalo belive yekuphatsa kwentsandvo yelinyenti yesitfupha. -uma kucatsaniswa nematiko lamakhulu lakhicita imalingena, lamanye ematiko agcogca imalingena lencane ikakhulukati ekhomishini letfolwe ngemaphrimi emshwalense kanye nema-oda e-garnisee. -utawudzinga luhlelo lolukahle lwekusekelwa ngekwetenhlalo nangekwemiva ekhaya, esikolweni nome emsebentini lolucondzisisa kugula kwakho, kwelashwa kanye netingucuko temoya. -lenye imphumelelo lenkhulu yalesikhatsi kusungulwa kwemanyuvesi lamasha lamabili, i-sol plaatje enyakatfo kapa kanye neyunivesithi yasempumalanga. -lemisebentiluhlolo lehlelekile lesikhombisa yenta-% wemamaki laphelele elulwimi lwasekhaya emabangeni, na- -bebaniketwa kudla kwasemini ngembi kwekutsi'bakhululwe ngalokusemtsetfweni '. -lenhlangano lesekelako inaletibopho letilandzelako -licembu / emacembu latsintsekako atawuvinjelwa kuchubeka kwenta njalo futsi ikhomishini itawuchubeka netinchubo letilandzelako kute kuphotfulwe loluphenyo. -umbhali ucatsanisa yini tinyawo takhe? -kodvwa, uvakalise kukhatsateka ngenchubekelembili lehamba kancane lekhonjiswe kuleminye imibiko. -shayela imoto. -kubalulekile kutsi emapaki lambalwa endzaweni yekwakha afakwe ifenisi, kunciphisa imikhawulo yekufinyelela kwemmango, nekutsi tindzawo tekungena tiphatselene netindlela letibuya etiteshini tetitfutsi temmango kanye nemigwaco lemikhulu yalabahamba ngetinyawo. -indvuna yetemidlalo nekukhibika, mnu thulas nxesi, utawubamba umhlangano webetindzaba lohlukile kute achaze ngenchubo yekubhida. -bugebengu sitsa setfu lesivamile futsi ngekusebenta ngekubambisana singakhona kulungisa letinkinga letitsintsa imimango yetfu. -asikho siphakelo kunkontileka lesitawutsatfwa njengalesivimbela kutfolwa kwemphahla noma tinsita kulitiko lavelonkhe, litiko lesifundza, noma tiphatsimandla tendzawo. -loku akusiyo nje indzaba yekusungula kwetsembana kunchubo yetemphilo nekwenta ncono kweneliseka kwetigulane, kodvwa lutjalomali lolukhombise kwenta ncono ikhwalithi nemiphumela yetemphilo lencono. -ngako-ke ngikhotha lamagama -waklonyeliswa ngemphumelelo lesele yemphilo yakhe yonkhe ku-fiction, lokufaka ekhatsi imisebenti lefana ne-triomf ne-agoaat. -lokungalingani loku kukhona emkhatsini wenshonalanga kapa kanye naletinye tifundza. -lelicembu lasolelwa kutsi lihlele kwenta umsebenti wekudvonsa imali lengukheshi. -ekupheleni kwelibanga leli- umfundzi lophumelele ngalokwenetisako anga / nge -njengebatali, bothishela, imitimba lephetse kanye nahulumende, sivumelana kutsi kute sikole lekufanele sivulwe futsi kute kube ngulapho tonkhe tindlela tekucaphela letidzingekile setikhona. -lekhempu iphindze futsi isite ngekufundzisa nekufundzisa bafana labancane kutsi bakhule babe bobabe labahloniphako nalabahloniphako labasikati. -siphatsimandla seticu saseningizimu afrika kutsi sibe neluhlolo lweticu takho. -umnotfo waselwandle sewuvele ufake ligalelo lelilinganiselwa ku-% kumkhicito wonkhe wasekhaya waseningizimu afrika kantsi umbiko wamengameli kulabatsintsekako ukhombisa ngemandla imitamo lehlangene kanye nekwesekelwa kwabo bonkhe balingani bahulumende labangena kulamatfuba lamakhulu. -lesiphakamiso sihambisana netinchubomgomo letifanele tekuhlela indzawo ngaletizatfu letilandzelako -nabo nemindeni yabo angeke bakhulume ngaloku. -umtfulitinsita uma kunesidzingo -kuphakanyiswa kutsi imfundvo yebatsengi betindlu iniketwe ngembi kwekutsi batsengi bangenele kutsengiselana ngetindlu kucinisekisa kutsi bayatiswa ngetindlela letehlukene tetindlu letikhona. -lusha nabomake bazuzile kulokungenelela lokwentiwe etindzaweni tasemaphandleni kulekota. -kutfola lokudzingekako lokunjalo kutawuba ngumsebenti wa- na-akhawunti yebhida lengahle ibe khona. -ikhophi lecinisekisiwe yamatisi wemfaki sicelo -linani leligalelo lelibhajethelwe lihambisana nemakleyimu emshwalense lakhokhelwe lasuselwa emlandvweni wemakleyimu ematiko. -ticondzanisa lelive netindlela letihamba embili temave ngemave kutemandla futsi tiniketa imisebenti yekusebentisa luhlelo lwekundlulisa, kanye neluhlakamsebenti lwekuniketa emalayisense ekuphehla gezi, kundlulisa, kusabalalisa kanye nekuhwebelana. -leyunithi lekaliwe, ngekusebentisa likhadi lemiphumela lelibhalansile, iyakhona kukhombisa kutsi seyigucukile. -kubonakala ngulelizinga lapho simondzawo sibonakala khona tintfo letifana nekukhanyisa kanye nemigca lengatsikanyetwa yekubukeka. -bekulendlu ngalesikhatsi selubandlululo kutsi mengameli waphambilini fw de klerk amemetele kutsi i-anc kanye naletinye tinhlangano tepolitiki ayekelwa. -" kokubili kudzingeka kutsi kuhambisane nemagugu emtsetfosisekelo. -ikhabhinethi iphindza futsi igcizelela kubaluleka kwekukhulumisana kwemave emhlaba lokuchunyanisiwe nalokusebentisana elibya. -isekelwe ngetimali yigtz. -batho pele handbooka service delivery improvement guide, likhasi -luhlelo lwelucwaningomabhuku lwangekhatsi lwasungulwa ngekuya ngeprofayili yebungoti balomasipala. -kungumsebenti webhodi yavelonkhe yetekugembula kucinisekisa kutsi kusebenta kahle, kusimama kanye nekwetsembeka kwemboni yetekugembula eningizimu afrika kuyagcinwa. -sikhatsi lesengcile lesichubekako sib. -indlu yekudla yesigungu lesidzala beyiyincenye yesakhiwo sasekucaleni sa-, lesisebenta njengendlu yesishayamtsetfo sasekapa. -konkhe lokucuketfwe kufundziswa ngemjikeleto wemaviki lamabili. -bantfwana baphindze babekwe ekunakekeleni bantfwana, ekhaya lebantfwana, esikolweni setimboni nobe endzaweni yekuphepha ngumantji wenkantolo yebantfwana, uma ngabe imenyetelwe yinkantolo yebantfwana njengebantfwana labadzinga kunakekelwa nekuvikelwa. -tabito tebantfu njengentfo lecondzile nobe lengakacondzi, mine, yena, yena, yena, yena, tsine -»khava umlomo wakho ngeliphepha lethishu nawukhwehlela utsimula. -kute kukhutsatwe kuphatfwa ngemphumelelo kwemitimba yesive, kubalulekile kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu uyahlonyiswa futsi ufundziswa kuvisisa emalungelo abo ngekwemtsetfo. -ikhabhinethi icele bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi besekele kwetfulwa kwelusuku lwanelson mandela lwetemidlalo nemasiko enkhundleni yetemidlalo efnb, ejozi, mhla ti- ingci. -kuphawula lokuvela kubo kutawufakwa, uma kunesidzingo. -tintsela tinkhokhelo letiphocelelekile letentiwa kumzuzi wemali lengenako ngumuntfu ngamunye, emabhizinisi kanye nanoma ngumuphi umtimba lokhokhela intsela. -indvuna yetekuhwebelana netetimboni rob davies, uhola litsimba letinhlangano taseningizimu afrika. -kucinisekisa kufundza emawadini onkhe -ngako-ke, buka umkhakha wemnyaka lapho tisebenti setivele ticeceshwe futsi tiniketwe emandla futsi tisekucaleni imisebenti yato yekusebenta. -uma kuhlelwa sifundvo seyunithi yemaviki lamabili, bafundzisi kufanele bahlanganise emakhono elulwimi kanye netisekelo telulwimi. -kwengeta kungaba kutsi letinye tinhlangano tiniketa bachubisifundvo, njengesigodzi, sikhungo se-pims, litiko lesifundza lahulumende wasekhaya. -utsite kudzingeka kutsi sifundzise lisiko lekucaphela simondzawo kubantfwana kanye nemimango ngebubanti bawo. -tikhungo letibekwe kahle kakhulu kuniketa imfundvo yebatsengi betindlu nguleti letilandzelako -lwati lolutfolwe yinkantolo lekhetsekile leyasungulwa ngekwemtsetfo ; -lesifundza futsi sibukene netinsayeya letiphatselene nekuphepha emigwacweni ikakhulukati macondzana nekutiphatsa kwebasebentisi bemgwaco. -kukhatsateka kuvetiwe mayelana nekutsikameta kutiphatsa kwetitjudeni kanye nekumoshwa lokuvamise kupheleketela imishuco yabo lengahle ibe semtsetfweni. -emagama abo awatiwa kulekhomishini. -tinkhokhelo letikhishwe kusikhwama sekusisa titawenteka uma kuniketwa imvume yakhomishani. -kufezekiswa kwalenchubomgomo kutawenta kutsi kube nesimondzawo setitfutsi lesiphephile nalesivikelekile kubafundzi ngekusebentisana nekubambisana netiphatsimandla tekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo. -kuyintfutfuko ngoba awudzingi kwenta luhlaka lwepheni. -masipala ukhombise kukhula lokuhle futsi kudzingeka avule emandla akhe ekunakekela sakhiwonchanti nangekukhula kwemikhakha lephatselene netekuvakasha. -kuchubeka nekwenta ncono tekuphepha, litiko letasekhaya, lisayine sivumelwano sekuvisisana nemboni yetekubhanga, kute kwetfulwe luhlelo lwekucinisekisa iminwe nge-inthanethi kuwo onkhe emabhange lahlanganyelako, kusita ekuvimbeleni kukhwabanisa nekutfola. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi babike emaphoyiseni letento tebugebengu leti. -lijaji lelikhulu mogoeng mogoeng nawo onkhe emalunga lahloniphekile etebulungiswa, -sikwentele kwekucala. -gcwalisa form bi- kunobe nguliphi lihhovisi lelitiko letasekhaya. -kulungiselela kahle kungasita ekucedzeni lokunye kwekukhatsateka kwekwenta setfulo. -lomhlangano wahlanganisa ndzawonye badlalindzima labatsintsekako bemave emhlaba nebasemakhaya labavela emkhakheni wetemandla kute kucociswane ngekutsi livekati lase-afrika lingasebentisa njani emandla njengesikhutsati sekukhulisa umnotfo kanye nekwenta ncono timphilo tebantfu. -ucelwa kutsi ukhombise inshisekelo yakho yekutibandzakanya kulomklamo ngencwadzi levela ehhovisi letfu. -lisekela lasomlomo welibandla lavelonkhe nasekela sihlalo wemkhandlu wavelonkhe wetifundza ; -dvweba sitfombe sesilwane ucabanga kutsi sitawenta silwane lesihle. -emaplatsi nemamaki asetjentiswa tiboshwa ngekhatsi kwetikhungo tekucondziswa kwesimilo. -tinhloso letikalekakokwakha luhlelo lwetitfutsi lolusebenta kahle ngekutfutfukisa tinchubomgomo letenta ncono tekuphepha netikhatsi tekuhamba, kunciphisa kubambeleleka, nekwandzisa kucombeleleka, kwetsembeka nekhwalithi yetinsita tendzawo, tesigodzi netemave emhlaba. -lubalobalo lwemnyaka lwebugebengu luvumela hulumende kutsi alandzelele imigomo lebalulekile, ikakhulu kunciphisa bugebengu lobubi lobubikiwe, njengobe kubekiwe kuluhlakamsebenti lwendlelalisu yethemu lesemkhatsini. -tinhloso letikalekakokucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo, ngemphumelelo nangalokusimeme nekuphakelwa kwetinsita temanti nekuhlanteka tikhungo letiphendvulako naletiphendvulako emmangweni letisebentelako. -kholwane nobe ngenyanga yengci lilanga lenkholo yebajuda. -lesikhungo sesibili lesitawuvulwa kulo lonkhe lelive futsi siphumelelisa kutinikela kwahulumende lokwentiwe kungcungcutsela yamengameli yekulwa negbvf kwakha letinye tikhungo letinengi. -chaza kafishane emaphuzu lamcoka lekukhulunywa ngawo netinyatselo tembuso letitsetfwe. -litiko letebulungiswa nekutfutfukiswa kwemtsetfosisekelo litawucela kufaka sandla kulabatsintsekako labafanele kute kutfolakale imitfombolusito leyanele letawuletsa tingenelelo letiphelele kulemimango, letikhonjwe yi-trc ngekwenteka lokungahle kwehluke ngebungako kodvwa kube nelinani lelikhulu letigidzi letinge-r -ngincabhayi emabhange kutsi asise kakhulu kutetimali letincane kwentela kwakha inethi yetekuphepha kanye nesitfombo salabo labangaphasi kwephiramidi. -lenethiwekhi yekuhamba ibonisa sakhiwo sayo sekukhipha umyalelo. -kodvwa, ngekugoma lokukhulu, labantfu batawuba nekuvikeleka lokukhulu. -tibonelo letifanako tekungalandzeli umtsetfo, nanoma kuneluhlaka lwekulawula lolucinile lolukhona, tingabonakala ezambia, e-ukraine nasemexico. -emakhilomitha lambalwa, lesinye sikolo asinaso sinye saloku. -leligciwane litsintsa kakhulu bantfu labangemacembu eminyaka le- kuya kulenge- budzala - linyenti lalabantfu lasetikolweni nome etikhungweni temfundvo lephakeme. -ukhomba labatsintsekako labanyenti kanye netinyatselo tekugcugcutela emagugu emasiko langaphansi kwemanti, kanye nekwakha kwatisa ngekubaluleka kwayo kanye nekwakha emakhono. -kubalulekile kutsi ematiko avisise tigaba temklamo kanye neluhlatiyo lokumele lwentiwe esigabeni ngasinye. -tinkhomba tiniketa tindlela tekukala imphumelelo yemklamo. -sicelo sekubhalisa i-close corporation -lokuvakasha kuphindze futsi kwagcamisa kuhlaseleka kalula kwabomake nebantfwana emmangweni wetfu. -kubantfu labanyenti besifundza, njengebantfu labaphuye kakhulu kulelive, lomhlaba ukhombisa umtfombo wekudla, emafutsa, tintfo tekwakha, naletinye tinsita. -emalunga ekomidi yeliwadi kumele alandzelele kusetjentiswa kwemali kute kubonwe kutsi masipala wenta kahle kangakanani ekuhlangabetaneni netinhlelo. -bekaphindze futsi abe ngumbhali wetincwadzi letinyenti kufaka ekhatsi emalokishi e-pv, bantfu labasemgodzini kanye nasemekhukhu: emadolobhakati asedolobheni ase-afrika alokutako. -sehluko tinkantolo nekuphatfwa kwetebulungiswa -letinhlelo tigcile kumikhankhaso yekukhutsata kanye nemikhankhaso yekumaketha lehlose kutfutfukisa temphilo yonkhe ethailand. -hulumende kumele achubeke nekubona kubaluleka kwemfundvo lephakeme kumuntfu ngamunye kanye nakummango ngalokufanako ; kubaluleka kwekukhula kwekutibandzakanya kulomkhakha kanye nekutsi imfundvo lephakeme ibita kakhulu nekutsi tidzingo tayo temalingena titawuchubeka nekukhula. -umsebenti lomcoka -lomboniso longentasi ukhombisa linani lemakhaya latfola selekelelo salabaphuyile kumasipala. -ikhabhinethi ivume licembu lekusebenta ngekubambisana emkhatsini wendvuna yetesayensi netheknoloji kanye nemfundvo lephakeme nekucecesha kutfola imitfombolusito yebantfu ledzingekako kanye nekucinisekisa kutsi tikhungo tetemfundvo naletinye telucwaningo tiyahambisana nentfutfuko netidzingo te-meerkat, i-ska kanye naleminye imiklamo lefanako. -kuletinyanga letitako emakomidi emawadi atawukhetfwa kutsi asebentele imimango yawo futsi takhamuti kumele titibambe lichaza kulolukhetfo nekutsi tisebentele letinhlaka. -luhlolo lwebungoti lobucakile bekukhishwa lufaka kuveta linanibantfu lelihlosiwe kusampuli yekukhishwa mbamba lokudzinga kuhlolwa. -lomtsetfosivivinyo wenta kungenelela ekugembuleni ngekwe-elekthroniki, kukhangisa kugembula kanye nendzawo yetindzawo tekugembula. -kulungisa inkhohlakalo kutawutsatsa imitamo lehlanganisiwe futsi lechumene futsi kufanele ichutjwe kuwo onkhe emazinga etikhungo temkhakha wahulumende. -baholi bemikhakha yonkhe kusukela kubaholi betemabhizinisi, betemidlalo, betendzabuko kanye nebetenkholo, -loku kutawudzinga kutsi kubekwe embili umhlaba losendzaweni lefanele yetindlu talabahola kancane nalabahola imiholo lesemkhatsini. -ukhomba imininingwane bese ubeka umcondvo lomcoka -kucatjangwa kutsi letingenelelo titawuphindze futsi tifake ligalelo ekwakheni umnotfo locinile ngekusheshisa kwetfulwa kwesakhiwonchanti. -uma kusatjalaliswa kwemphahla kanye / nobe lokuvunywako kwaloluhlobo sekuvele kuniketwe kutsengiswa nobe sekumakethiwe, imininingwane yemave, tinsuku kanye nemanani lokwenteka ngaphasi kwawo -ikhabhinethi ihlanganyela kanye namengameli zuma kanye nemmango wemave emhlaba ekugcekeni ngemandla kuhlaselwa kwebuphekulasikhuni e-manchester arena emcheste r england, lokuholele ekushoneni lokubi kanye nekulimala kwebantfwana labanyenti kanye nelusha. -inhloso lenkhulu yetigaba na temtsetfo, lokungukuvikela bantfwana labahlaseleka lula kutsi bangachashatwa ngekwemacansi bantfu labadzala, akutsintfwa nguletichibiyelo letiphakanyisiwe. -nobe ngumuphi umuntfu umholo wakhe longandluli silinganisomkhawulo semtselo, lokungumgogodla wa-r webantfu labangaphansi kwa-, na-r webantfu labangetulu kwa- -kufanele ube nelayisensi yekushayela lesemtsetfweni. -ngitsandza kucela bonkhe bantfu betfu kutsi babambisane njengaloku benta njalo, njengaloku sibukana netinsayeya letintsatfu tekuswelakala kwemisebenti, buphuya kanye nekungalingani. -samba semabhakede sekucedziwe kute kube ngulamuhla kantsi samba semabhakede lasele kutsi agcwaliswe kusisekelo saloku -kwabelana ngetindlela tekuhlola kunika bafundzi emandla ekuhlola imphumelelo yabo nalabanye. -tikhungo letenele naletiniketwe emandla -kusungula nekutimbandzakanya ekomidini lelwatiso lesifundza nelikomidi lekulungela kubhebhetseka kwemagciwane. -tinhlanti letijabulisako teta ngetulu. -imikhumbi letawusetjentiswa njengetinkhundla tekwehlukanisa kumele ihambisane nayo yonkhe imitsetfosimiso yekwehlukanisa yavelonkhe neyendzawo kanye netimiso letentiwe tetimo letiphutfumako ngekwekusebenta lokumile. -ngabe imphilo yakhe ifana nalena leyake yenta nga-? -kuhlanganisa nekusebentisa luhlelo lwekucashwa ngekulingana kanye nenchubomgomo. -loku kusukela ekuswelakaleni kwetincwadzi tekufundza naletinye tinsita tekufundzisa, kuya ekuswelakaleni kwelikilasi nekuswelakala kwetinsita letinjengemitapolwati nemalabhorathri. -letinkantolo tingaphindze futsi tisitwe bahloli labatingcweti kutemtsetfo wase-islamikhi ekutsatfweni kwato tonkhe tinchabano letiphatselene nemtsetfo wase-islamikhi. -timbili tintfo letibalulekile lesitente kahle kuto letifaka sandla kulemphumelelo lehlangene. -kute namunye umholo wavelonkhe lomncane eningizimu afrika. -yonkhe leminye imibuto embi kwemkhandlu wamasipala incunywa ngemavoti lamanyenti latsetfwe. -luhlatiyo lwesimongcondvo aluholeli ngaso sonkhe sikhatsi enshokutsi lecondzile. -ticelo tebantfu labahlala eningizimu afrika -lwati lwemikhicito yekuhlanta kanye neticelo. -kufezekiswa kwalefomula kutawufakwa kuleminyakatimali lemitsatfu letako. -ngalesikhatsi kusetjentiswa lemiklamo, labahlali labanyalo kuletindzawo kanyenti abakavunyelwa ngenca yekwakhiwa kwemayunithi ekuhlala labangakhoni kukwenta. -kukhonjwa kwemklamo, tifundvo tekwenteka, inkinga kanye nekuhlatiya labatsintsekako konkhe kuyinkhomba yalesigaba. -kute uguculwe ligama lendzawo, faka sicelo kumkhandlu wemagama etindzawo waseningizimu afrika nobe umkhandlu wemagama etindzawo wesifundza sakho. -ikhabhinethi ihalalisela litiko letekuvakasha ngekuphumelela kutfola inchubomgomo yesive / umklomelo wekusekela lomuhle kakhulu kumiklomelo yase-afrika yetekuvakasha lenesibopho. -lokusalela emuva kwencitfomali lokubikiwe kufaka phakatsi iphrofayili yalabadzala lekhonjiswe ngekwemdvwebo. -umuntfu lophakanyiswe njengesitfunywa lesingesuswa kumele afaneleke kuba lilunga lesishayamtsetfo sesifundza. -loku kwekugcina kungeniswa kumkhandlu siphatsimandla lesiphendvulako nasodolobha lomkhulu kantsi kuyincenye yeluhlelo lwesigungu lesiphetse nekuphatsa kwenta umsebenti walo wekutiphendvulela. -ngekuhambisana neluhlakamsebenti lwenchubomgomo yetimboni yavelonkhe lolucedziwe nyalo, sitawenta loku -itheksthi yelwati - ; inkhulumiswano ; umdlalo welulwimi ; tinchazelo tetindzawo / titjalo / tilwane / tinchubo tetintfo -sikhatsi lesifanele lesidzingekako sekufuna, nekulungisa lirekhodi. -alan utawucala, ngiyabonga. -letinchubo kumele tivunyelwe kutsi tichubeke. -tfola kubhalisa nobe imvumo ku-registrar of act of, nobe kucolelwa ngekwemibandzela yesigaba semtsetfo wanga-, kungenisa umutsi wekugoma wetilwane. -lideski lekusita kanye netikhungo tetincingo ngesikhatsi sekufayela nato tikhona kuphendvula kutidzingo temmango temniningwane. -i-ddm icinisekisa kutsi kuhlela kwetfulwa kwetinsita, kufezekisa kanye nekubhajetha kuhlanganisiwe kute kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinsita emiphakatsini. -lena yimbangela yekugucuka kwesimo lesibone phambilini. -nomakunjalo, linyenti lalokungenelela lokungenteka nguletintfo hulumende lasavele latentako nanoma tingakahlanganiswa ngalokwenele. -lombiko uphotfule kutsi kusebenta kulendzawo sekwentiwe ncono kodvwa kutsi imibiko yemnyaka itawuzuza ngekubuka emasu lamanyenti, kute imiphumela nemitselela ibe yincenye lenkhulu yeluhlatiyo, kunekutsi ichaze imisebenti kanye nelusebentisomali. -kungaphikiswana kutsi luhlelo lwelubandlululo bekungumtamo'wekulawula kwehlukahlukana'lokungahambi kahle kakhulu. -loku kungentiwa ngekuvakashela umuntfu ngamunye emakhaya abo. -ngalokuphatselene nekusebentisa imali kancane kumiklamo yekwakha imali yekucala umsebenti nekunakekela imali yekucala umsebenti, letinyatselo letilandzelako tisendleleni yekusebentisa -letindzawo letikhishiwe taphambilini tikhatsi tebuk futsi tichubeka lamuhla. -konga lokukhulu kwentiwa ekutsengweni kwahulumende ngekucocisana nebatfulitinsita. -emacandza e-carp leyetayelekile akhombisa kwehla kwelizinga lekufunga, kubambeleleka kwekufunga kanye nekwehla ekuphileni kwemabhungu. --- cabanga silulumagama, luhlelo, tinkhulumo, lulwimi lwetheknikhi netinhlavu letingasetjentiswa -kusebentisa imali kancane kungabangelwa kubambeleleka kwekutfola ifenisha netisetjentiswa ngenca yekungasebenti sakhiwo selihhovisi lesengetiwe. -kute kube nesethi yinye yemitsetfo lesebenta kuvelonkhe, masinyane ngemuva kwekutsi ematiko lamanyenti avelonkhe atfutfukise umtsetfo wekwenta kutsi imitsetfo lebebanemtfwalo wawo ibe semtsetfweni. -kusekelwa kwahulumende kulolunye lucwaningo lwekugcina emandla lamasha nako kutawucatjangwa. -sakhiwonchanti sekuchuba umsebenti wetemnotfo lohambisana nekukhula nekwakhiwa kwemisebenti. -basebentise lilungelo labo lentsandvo yelinyenti labagcugcutelwa sifiso sekugucula timphilo tabo tibe ncono. -uma ngabe utsandza kuvakashela i-gp yakho nobe lomunye umtfulitinsita wetemphilo, i-gems itawuchubeka ikhokhele timali takhe ngaphandle kwekutsi bangubangani bakagems nobe cha. -nyalo sebentisa luhlaka mcondvo lwakho kubhala indzima ngalokujabulela kukwenta nekutsi kungani ujabulela lemisebenti. -bungasense bekuchumana kwabo kwephula. -lomkhandlu wavelonkhe wetifundza ucuketse emalunga lavela kusifundza ngasinye - titfunywa letisitfupha letingesuswa naletine letikhetsekile. -luhlakamsebenti lekutawuhlolwa ngalo umtsetfo lutawufaka ekhatsi kokubili tinhloso lebetentelwe kucala kufezekisa, kanye netintfo tenchubomgomo letibalulekile kulomkhakha kuleminyaka lenge- kusukela lomtsetfo uphasiswe. -[ ishejuli a ifakwe ngesigaba semtsetfo welishumi nakubili wekuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo wanga- futsi ifakwe ngesigaba semtsetfo welishumi nakutsatfu wekuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo wanga- na ngumtsetfo welishumi nesitfupha wekuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo wanga- ] -tichumane letipakwe kumidramu yensimbi angeke tifakiwe kusitfutsi lesifanako noma incola lefanako njengetichumane letipakwe kupakisha lokutsambile. -letintfutfuko akukafaneli kutsi tihle kulirekhodi leliphatsekako le-sars njengesikhungo sahulumende lesisibonelo lesicinisekisa kutsi lelive linetimali tekuhlangabetana nekutinikela kwalo kutemnotfo netenhlalo letehlukene. -loluhlakamsebenti luphindze lunikete kucecesha, kubika betindzaba kanye nekwatisa ngekhatsi emmangweni mayelana nemalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka. -loku kusekelwe kulawula lokwentiwe ncono kwerejista yetincumo letisemkhatsini levumela kulandzelwa kwekusetjentiswa kwetincumo. -uvuleleke engotini ngalesikhatsi asondzela indzawo ngaphandle kwenhloso ngaso sonkhe sikhatsi. -kuphatfwa kwetimoto kumele kuphakanyiswe futsi kuniketwe simo sayo lesifanele ngekhatsi kwemisebenti yekuphatsa kwesifundza. -yakha sisekelo sekukhulumisana lokwakhako emkhatsini wahulumende nemkhakha wangasese mayelana nematfuba ebudlelwane bahulumende nalabatimele kanye nekugcugcutela lutjalomali lwesakhiwonchanti. -uphindze usite ekuhloleni kusebenta ngemphumelelo kwetinhlelo tahulumende kanye nekulandzelela kusetjentiswa kwetinchubomgomo tetekuchumana tahulumende. -lomtsetfosivivinyo ukhuphula tinhlawulo tekwephula umtsetfo uphindze futsi wente kutsi kuphoceleke kutsi bacashi labafuna kwenta ibhizinisi nahulumende banikete sitifiketi sekuhambisana nekucashwa ngekulingana. -lomcimbi uniketa inkhundla yekuticambela kanye nelithalenta letebuciko bendzawo. -sicelo selwatiso ngesimo setifo tetilwane eningizimu afrika -kukhutsata emkhatsini wabo bonkhe bafundzi kucaphelisa nekuvisisa kwehlukahlukana kwemasiko, tinkholelo nemibono yemhlaba lapho kubumbana kweningizimu afrika kubonakala khona. -emadizayini etindlu, imininingwane yekwakha kanye nalokudzingekako kuvisiswa ngulochumana kanye nemphatsi wemklamo. -njengahulumende umsebenti wetfu nyalo kuholela nekuhlanganisa lelive ngemuva kwemkhankhaso wekusebenta ngemphumelelo kwemandla lotawubukana nalensayeya. -bekasolo aphendvula imibuto lebhalwe phansi kanye nemlomo lebutwe nguwo ngemalunga esigungu savelonkhe nasemkhandlwini wavelonkhe wetifundza. -hlala ngemacembu alabane. -kuvisisa ingucuko kanye nalokubalulekile kwahulumende wavelonkhe. -lesivumelwano sekusombulula sivumelwano siniketa tinchubo letitsite letisemtsetfweni letitawuphetfwa kungakapheli emaviki lambalwa letako futsi loku kuyasetjentwa kubuye kunakwe futsi kutawentiwa simemetelo nasekuphetfwe letinchubo. -yenta siciniseko sekutsi wenta lucwaningo loluphelele lwebacashi labangaba bacashi ngembi kwekutsi uhlangane nabo matfupha kute utfole tinkhulumo-luhlolo. -ubhale imisho lemibili nobe ngetulu lengahambisani nalesitfombe / ubhale umusho munye kuphela lohambelana nalesitfombe. -loku kusho kutsi kuvinjwa macondzana nemacala ebantfu ekuphula emalungelo eluntfu kungacondzaniswa nemtsetfo wemave emhlaba kuphela lapho umbuso unikete ngesikhatsi sinye tindlela tekuphenya kanye neluhlobo lolutsite lwesincesitelo sebahlukunyetwa. -kubhalwa kwemiculu yelisu leliwadi -ikhabhinethi iphindze futsi yabonga tihibe letikhona nyalo lelive lelisabukene nato mayelana nekuphakelwa kwagezi. -emagagasi lamancane lanebudze bemagagasi lamadze elugwini lwelugu lolunelubala lwelwandle atawucitseka abuye alahleke emandla ngesikhatsi sekuhamba, kantsi emagagasi lanemandla lamakhulu, lanebudze bemagagagasi lamadze atawuvama kuphelelwa ngemagagagasi lanemandla lalandzelako, lokubange kuguguleka. -kuchumana nekusekela kutfutfukiswa kwetinsita tetemphilo yebantfwana edolobheni lelidolobhakati ikapa. -letiphakamiso letimbili tehluke kakhulu kutsi tingafakwa sikhatsi lesetayelekile sekusebenta selusuku. -kumele ube nesitfutsi sakho sivivinyo sekufaneleka kuba semgwacweni ngembi kwekutsi ubhalise egameni lakho. -lishadi le-idp lemisebenti yecbp kutsi ibukwe njengemisebenti ye-idp -ngalesikhatsi kunetinhlelo letinyenti tekwenta kutsi timphambosi tikhone kubika ngekungatiwa, sidzinga kucinisa tinhlelo letikhona nekuniketa kusekela lokukhulu kulabo labeta emmangweni ngelwatiso. -kunesidzingo semtsetfo samasipala sekufaka ekhatsi emakomidi endzawo, ngekusebentisa emakomidi emawadi, ekubekeni emakpi netinhloso tekusebenta nekucinisekisa kubandzakanyeka kwemmango ekulandzeleleni nasekubuyeketeni letinkhomba. -inchubomgomo yelulwimi yavelonkhe nekuchumana nalamanye ematiko elulwimi -imitselela yalobungoti lobubonakele basemsebentini kulelitiko kulahlekelwa sikhatsi ngenca yekulimala, tindleko tekwelashwa futsi ekugcineni kungakhoni kwelashwa. -ikhabhinethi ikuvumile kufezekiswa kweluhlakamsebenti lwavelonkhe lwemnyele munye. -sipiliyoni sekubukana nemibuto yetindvuna, imibuto yephalamende kanye nalokunye kuchumana nelihhovisi lemcondzisi lomkhulu kutawusebenta njengalesinye sincomo semsebenti. -ikhabhinethi yemukele umhlangano lowatfolile mayelana nemisebenti yekusebentisana emkhakheni wetekwakha. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kugazethi yahulumende kwemtsetfosivivinyo wetindzaba tendzabuko kute ummango uphawule ngawo. -lendlela lelandzelako yekusombulula tinkinga ingasita emalunga ekomidi yeliwadi kulesimo -uyini bongi? -ibhajethi leyanele idzinga kuba khona kwentela loluhlelo nekulawulwa kwemklamo netinsita tekulawula ikhwalithi ; -ncuma kutsi nguwuphi umoya longatsandza kuwukhombisa sifonyo sakho. -temafa avelonkhe tibona kubalulekile kutsi lenchubo lendvulela loludzaba lwetimiso te-ppp letibekiwe ibonisane futsi ifake ekhatsi bonkhe labatsintsekako. -nguyiphi imphumelelo loyibe nayo njengenhlangano? -lokuzuza kwemsebenti lokurekhodwe kumkhakha lohlelekile wekota, lomkhakha longakahleleki kanye nemkhakha wetekulima ubhale kulahleka kwemisebenti ngalokufanako. -kupakisha kufanele kuhambisane naloku lokungenhla futsi lapho bosokontileka bemkhakha wangasese basetjentiselwa kususa imfucuta yekunakekela imphilo, kufuneka kusetjentiswe timumatsi tabo letibekiwe. -mhlabane, njiniyela waphambilini, bekahlala njalo anetinhlelo tekushiya inhlangano yemhlaba kute acale ibhizinisi yakhe yemphahla. -lolushicilelo luniketa inchazelo lehlosiwe futsi letsembekile yemkhakha webetindzaba walelive. -dvweba sandla lesifisha. -emakhotheshini amenywa kubatfulitinsita labanenshisekelo ekuniketweni nasekwetfulweni kwe-laptop lesezingeni. -umtsetfosisekelo waseningizimu afrika uphindze unikete tikhungo leticinisa intsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo. -imitsetfomgomo lenjalo ingahlomisa nobe ngumuphi umuntfu locaciswe lapha kutsi avimbe kuhamba, kwetfula nobe kubuketa kwanobe ngumuphi umsebenti nobe umkhicito lonjalo nobe kugunyata kuhamba, kwetfula nobe kubuketa kulemigomo lengabekwa kulemitsetfomgomo. -umculo ungulenye yetimboni letibalulekile temasiko letikhonjwe kumbiko welisubuciko lekukhula kwetimboni temasiko, futsi hulumende utibophetele ekuciniseni emandla ayo. -sihlalo walo kumele kube ngusomlomo lomkhulu we-eg nobe ikhansela yephothifoliyo kute ihlanganyele nobe ihlele futsi kumele ihlangane njalo ngenyanga yesibili. -ngakulolunye luhlangotsi, kwentiwa kwebantfu bangasese emaveni lamanyenti lasatfutfuka kuyakhula. -kuphetfwa kanye nekusetjentiswa kwalelithulusi kutawukhutsata kakhulu likhono lelitiko lekukala, umklamo kanye nekulandzelela kwabiwa kwemitfombolusito kuhambisana nekulungiswa kwalo kanye netintfo letihamba embili tekulingana leticuketfwe kuluhlelo lwelitiko lwetingucuko. -bafakiticelo labasebentisa lokusekelwa bayakhona kutfutfukisa emasu lanemininingwane kanye netinhlelo tebhizinisi tekusebentisa umhlaba ngalokukhicitako nangalokusimeme. -loku ngulokunye lokusabekako ecaleni letekuvikela kanye nakumakomiti awo ephalamende, labeke tinkhombandlela leticacile mayelana netimo tenchubomgomo. -uma kwala kwelashwa, licembu lesive lelinakekela ngetemphilo yengcondvo kumele kuhlelwe. -sisekelo saletimali letibekiwe siphatselene nemakethe. -ludzaba lolumcoka kutsi kutibophelela lokukhulu kanye nekucocisana kwetisebenti tetfu kungakhutsatwa njani malanga onkhe, kute kutsi sikhone kuya ekusebenteleni lokugcile kutigulane lokugcile kakhulu ekutfutfukiseni lizinga. -ngekwalokuvisisa, loku lokulandzelako kungaphetfwa. -ufanele kutsi ube nesimilo lesihle, lekufanele utfole imibuto yelingemuva lelihle -ikhabhinethi icela baholi betitjudeni kutsi bahlanganyele kusimemo sekuvikelwa kwetakhiwonchanti temanyuvesi letibalulekile kanye nemitfombolusito lekuyincenye yemagugu lafanako avelonkhe abo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -kute sikucedze, kumele sikucedze ngekucinisekisa kutsi bantfu labanyenti bayagonywa futsi bayachubeka nekuba netikhali tabo, litiko lisho njalo. -silulumagamaesimeningcondvo lesitsite -labambalwa kakhulu baniketa tilinganiso telwabiwomali letivakalako tekukhishwa kwelusito lwemklamo ngesikhatsi lesifanele lokungenani tinyanga letintsatfu ngembi kwekucala kwemnyakatimali. -kukhutsatwa kwekutfutfukiswa kwebetindzaba lokutimele, lokutinte ngalokuhlukile nalokungabiti kakhulu kusime kulesidzingo semtimba wabosolwati betindzaba labahloniphekile kanye nalabanye bahlali bemmango labatawutfutfukisa, ngekusitwa ngetimali, kuchuba kanye nelucwaningo, buchwepheshe bekutfutfukisa betindzaba kanye nekwehlukahlukana kanye nekucinisekisa kufinyelela kwabo. -lenhlengetfwa yaletsa mkhulu sam abuyele elwandle. -iningizimu afrika inemikhuba lefanako futsi kusemahlombe etfu ekubala tinzuzo temuntfu ngamunye, imimango kanye nemnotfo wavelonkhe. -hlobisa liphepha lakho ngetimphawu nemibala leyehlukene. -lokukhishwa kuhlelwe ngetigaba letisihlanuingeniso, idatha kanye netindlela, kufa lokubhalisiwe, timbangela tekufa, kanye nesifinyeto kanye nekuphetfwa kwetiphawulo. -tidzingo letikhetsekile tetemfundvo, tenhlalo, temiva netemtimba tebafundzi titawubukwa ekwakheni nasekutfutfukisweni kwetinhlelo tekufundza letifanele. -kwabelana ngalokufanele nangalokulinganako kwetinzuzo letivela eluhlolweni lwemvelo ; kanye -lokucuketfwe kufanele kusite imiphumela yekufundza futsi kungabi siphetfo ngekwalo. -uma ngabe cha, sive sakho yini? -loluhlelo luphindze futsi lutsintfwe timali tekutfutfukisa timo tekusebenta. -kwabiwa kweminyaka yephiramidi kukhombisa sisekelo lesibanti semacembu lamasha lanelitsemba lelibonakalako kulamacembu alabadvuna emkhatsini wemnyaka, lokungafaniswa nekungena kulabadvuna labasebentako. -sikhatsi lesitsite -ekuhambeni kwalenyanga emaphoyisa atawukhulula tibalobalo tebugebengu temnyaka. -bagubha kuphumelela kwebantfu, kutinikela kwebantfu kanye nemitamo yebantfu leyenta live letfu libe yindzawo lencono. -tifinyeto, timphawu tekubhala itheksthi sib. sakhiwo, umdvwebo, kubhala, emalunga ekuhlobisa njengekuchumana lokubonakalako, sib. kusimemo lesihlelekile kulungisa luhlelo emibhalweni yebafundzi silulumagama lesihambelana netheksthi lefundvwako -kugagadlelwa ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ngemacembu ng -luhlelo lwekwelekelelwa ngetindlu ngalinye -sigaba a seliphepha ngalinye sitawufaka ekhatsi tonkhe tigaba tetidzingo tengcondvo futsi tingafaka ekhatsi imibuto lemfisha lehlelekile. -ummbila silimo lesilinywa kakhulu kulelive, ifreyistata ibe ngumkhiciti lomkhulukati. -bondvunankhulu nabosomlomo betishayamtsetfo tetifundza, sihlalo wenhlangano yabohulumende basekhaya baseningizimu afrika, tinhloko tetikhungo tesahluko, sihlalo wendlu yavelonkhe yebaholi bendzabuko, -inkhombandlela yebachubisifundvo becbp icuketse tinchubo nemathulusi ekusekela kusetjentiswa, kulandzelelwa nekuhlolwa kwelisu leliwadi likomidi leliwadi. -litiko alizange likhombise kutsi ngabe leminye yalemiklamo yekulinga iphatselene nebantfwana labanetidzingo letikhetsekile etikolweni tasemapulazini. -ecinisweni kushayisana kungasebenta njengesikhutsati seluntjintjo noma luntjintjo. -njengetisebenti tebantfu letingito mbamba, sitawuhlala sikhumbula kutsi luntjintjo mbamba lufanele luchazwe ngebungako bekutsi timphilo tebantfu tigucuka tibe ncono. -umphumela - umphumela nobe umphumela wesento nobe simo -kodvwa, bodokotela labanyenti bebafuna umbono wekutsi iflashiyiwe. -lomnikati we-akhawunti kumele afake sicelo matfupha futsi kumele etfule lemiculu lelandzelako uma afake sicelo -ngingumngani lomuhle. -kunetindlela letinyenti tekuhlela likhadi lembiko, kodvwa lelula likhadi lembiko libe ncono, kuniketa kutsi wonkhe umniningwane lobalulekile ufakiwe. -sicela bonkhe labo labatawube bahamba kucinisekisa kutsi timoto tabo tifaneleka kuba semgwacweni. -uma ungakwati kufundza ligama, buyela emuva libhuloki linye. -lokunyenti kwaloku kufaka ekhatsi kubukana nemitsetfo letsite yemnotfo waseningizimu afrika. -kwemukelwa kwalokunye kunikwa kwethenda kutawusho kwemukelwa ngekwemtsetfomgomo walokunikwa kwethenda. -ucelwa kutsi ucapheleuma uneminyaka lengu- budzala kakhulu nobe ugula kakhulu kutsi uye ehhovisi lekufaka sicelo, lilunga lemndeni nobe umngani angafaka sicelo egameni lakho. -kubonisana nemimango lehlosiwe kuleso naleso sigaba sekudvwetjwa kwemklamo, ngendlela yekuniketa kutimela kutiphatsimandla tendzawo, kungenta babambi lichaza beluhlelo bakhombe imphahla lengahle ibe nemtselela lomkhulu etimphilweni tabo. -timphawu tekubhala nelupelomagama -umkhandlu lomkhulu wenta sincumo mayelana nesicelo, ubuka lesicelo, sincomo selikomidi lekweluleka, ligalelo lemmango kanye nemitselela lengaba khona emikhakheni lefana netekulima, temphilo, simondzawo, temisebenti, tekuhwebelana nesayensi kanye nentfutfuko yetheknoloji. -lamanye alamathulusi lasetjentiswa ekulawuleni umklamo afaka ekhatsi -ubuyela emhlabeni ngekuphepha. -loluhlata lwaselwandle loluhle, ngifisa kutsi ube yimayini. -imilente yeluchungechunge isusa tihlahla esigabeni semhlaba, idla itishu esigabeni lesingaphansi kwefolayiji. -isoftware naletinye timphahla letingaphatseki tifaka isoftware yangcondvomshini, emaphethini, emalayisensi, lilungelombhalo, tinsita, emalungelo ekusebenta naletinye tintfo letingaphatseki. -temfundvo - tinyatselo tekutfutfukisa temfundvo tikhulise kubakhona. -inhloso yaloluhlolokulinganisa bekukucinisekisa kusetjentiswa lokungagucuki kwemazinga etikolweni nekucinisekisa kutsi luhlolo lwasesikolweni kanye netindlela tekulinganisa tiyafanana, tifanele, tetsembeke futsi tifanele. -mk petronella linders - lisekela lemcondzisi jikeleleinchubomgomo nemasu ekutfutfukisa ( litiko letakhiwonchanti tetekuchumanisa netinsita teliposi -tidzingo tingahlolwa ngetindlela letinyenti letehlukene. -imikhuba yenhloso nekwabiwa kwaletibonelelo ibekwe ngentasi -lusuku lwekukhumbula lwavelonkhe lwemaphoyisa aseningizimu afrika lwaminyaka yonkhe mhla ti- inyoni e-union buildings epitoli lutawugubha sibindzi nekutinikela kwetisebenti letikhokhele intsengo yekugcina kuvikela imimango. -lomtsetfosivivinyo uhlose kwakha emacala ebugebengu nenkhulumo yentondvo, kanye nekubeka tindlela tekuvimbela nekulwa nalamacala. -kutawuletfwa tindlela tekulungisa tindlela letingasikahle tekubolekisa kanye netindleko letingetulu kakhulu kuletinye tincenye temkhakha wetetimali, kanye nekwenta umkhakha wetetimali ufake konkhe futsi ufinyeleleke. -batawakhela emakhonweni latfutfukiswe esigabeni sabokhewane kute bachube tinkhulumiswano letisimeme, tingcoco kanye netetfulo temlomo letimfisha. -bafakiticelo behlulekile kuchubeka naloludzaba. -umsebenti khuluma ngetindlela i-idp yamasipala wakho lengachumana ngato nemasu ekukhula nentfutfuko esifundza. -luhlelo lwesakhiwonchanti lwemkhakha wahulumende lusite ekusimamiseni lutjalomali kanye nekucashwa ngesikhatsi sekwehla kwekufunwa ngemandla. -fundza ubuye uhumusha -amele liwadi lendzawo, futsi lingahambisani netepolitiki ; -mnu. robert d nkuna esikhundleni semcondzisi jikelele welitiko letakhiwonchanti tetekuchumanisa netinsita teliposi. -njengesinyatselo sekulungisa, i-dplg, njengelitiko lelichumanisako, litawutfutfukisa tindzima nemitfwalo yekuniketa sakhiwonchanti kuyo yonkhe imikhakha yahulumende. -sitawuchubeka nekwenta umsebenti wetfu wekunciphisa bugebengu lobumatima nalobuneludlame, kanye nekucinisekisa kutsi luhlelo lwetebulungiswa lusebenta ngemphumelelo. -fayela kuchumana kwelihhovisi, imiculu nemibiko. -kubalulekile kuniketa tinsita tetekwelashwa kwetilwane, kufaka kuhlela lokuphutfumako kanye neluhlolo lwebungoti bekugula kwetinyawo nemlomo, emarabi, sifo sesifuba, umkhuhlane wase-afrika, njll. -leyunithi iphindze futsi yaphendvula kumtsamo lomkhulu wemibuto yesive mayelana netindzaba letinyenti letiphatselene nemsebenti welitiko. -icela yonkhe imimango kulo lonkhe lelive kutsi iphakamise umjeka ehhafu-mast, kanye nekugubha sikhatsi sekuthula kuyo yonkhe imikhosi yetenkholo ngenyanga yengci kuya enyoni, njengeluphawu lwekwesekela i-sapsiningizimu afrika itawubamba ingcungcutsela yemave emhlaba yetesayensi, ithekhinoloji, tebunjiniyela nekuphatsa, lehlelwe ngumhlaba welucwaningo, kusukela mhla ti- kuya kumhla ti -umchumanisi weliwadi locashwe likhansela leliwadi kumele, njengencenye yemisebenti yekutitsandzela emmangweni, akhone futsi afise kusita ekuphatseni liwadi. -washona esibhedlela icecilia makiwane emphumalanga elondon aneminyaka lenge- letakoumkhosi wekugubha umkhosi wanelson mandelikhabhinethi ihlanganyela nebantfu baseningizimu afrika ekugubheni umkhosi wesine wekushona kwanelson mandela mhla ti- ingongoni -imibono igcugcutele inchubekelembili yebantfu futsi nguloko lokusitawusenta kutsi sikwati kuhlela indlela lensha kulesikhatsi seligciwane le-corona. -kukhula kwemnotfo kusidzingo sekucala sekuphumelelisa letinye tinhloso tenchubomgomo, emkhatsini waloko lokubaluleke kakhulu kutawuba kucedza buphuya. -kufeza tibopho njengesitfunywa lesiholako ngekuya kwenchubomgomo yekuphatfwa kwesimondzawo yeningizimu afrika. -sigaba setfula imisebenti yekuhlanganisa, emathulusi kanye nekulandzelela kanye nekuhlola emkhatsini we-idp necbp iminyaka le- ne- ; -sicela bantfu labasha labadzala kutsi bete embili. -bafundzi kufanele bafundziswe kubuta' ngabe imiva kahle yini? ','ibukeka kahle yini?'futsi'inemcondvo yini?'khombisa lenchubo yekufundza ngekuhlanganyela bese uyisebentisa ekufundzeni ngekucondzisa ngekusekelwa. -ikhabhinethi yatiswe kutsi kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inhlaba mengameli jacob zuma utawuvakasha ngalokusemtsetfweni ejapan aphindze ahambele ingcungcutsela yemave emhlaba ye- yekutfutfukisa emave ase-afrika. -bahlukunyetwa bakhonjiswa esikrini enkhundleni yetemidlalo - sinyatselo lesihlakaniphile lesente tihlwele titfokotele kutsi kungani umdlalo bekufanele umiswe. -tibulala / tibulala emahlatsini kanye netibhidvo. -kute kubuyiselwe esimeni lesifanele kutawudzinga kwenyuka kwemali lengenako mbamba, kwenyuka kwetintsengo tekulingana, sikweleti lesingabiti kakhulu kanye netintsengo tetindlu letisimeme kute kwengce emazinga lasetulu etikweleti kanye netimakethe tetisebenti letibutsakatsaka. -emalunga esigungu lesiphetse madvute nje atawucala luhlangotsi lolulandzelako lweluhlelo lwetimbizo njengencenye yekukhulumisana lokwenta hulumende asondzele kubantfu kuphindze kukhutsate intsandvo yelinyenti lebandzakanyako kute kusonjululwe luhlangotsi lolucondzile kanye naletinye tihibe tekwetfulwa kwetinsita. -lihhovisi lemcondzisi libungate umgubho welusuku lwemhlaba lwetemvelo ngekwetfula umkhankhaso wegauteng longatfoli tibi kumasipala wesigodzi imetsweding. -kufanele akhone kukhicitwa ngenchubo yetimboni. -lithebula ledatha lelihambisana nalokufinyelela lokuhlanganisiwe kuguculwa kalula ibe yifomathi lejutjelwe yakhomma lefundzeka hhayi kuphela i-arcview kodvwa naletinye tinhlelo, njengemaphakheji emashidi ekusabalalisa. -loluhlelo lubeka tincomo tekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni ngemphumelelo. -tintfo letimcoka talokuchitjiyelwa kwetfulwa kwesahluko lesiphatselene nalababanjiwe bavalelwa njengesigaba setiboshwa ngekwato kanye netibonelelo tepharoli yetekwelashwa. -isilikhosisi ingakhula ngekushesha ngekuvuleleka kwesilikha noma ngekushesha noma ngekuhamba kancane. -iningizimu afrika itawuphindza futsi isebentise tindlela letichutjwa ngedatha ngendlela lenebucwepheshe kakhulu yekubona kanye nekucondzana netindzawo letitsintsa bugebengu. -nanoma-nje thomas unembono lotsi luhlangotsi lwelisubuciko lwelihhovisi lekwakha budlelwane lobunemphumelelo naletinye tinhlaka tembuso lubalulekile, uphutfumisa kuveta kutsi lelihhovisi kumele, nanome kunjalo, lihlale lingakhetsi futsi litimele. -tinchubo tekufaka sicelo tekutfutfukisa tisebenta kahle futsi tihlelenjiswa, futsi tikhatsi letibekiwe tilandzelwa nguwo onkhe emacembu. -kukhutsata kuzuzwa kwekulingana, umtsetfo kanye naletinye tinyatselo letentelwe kuvikela noma kuchubela embili bantfu, noma tigaba tebantfu, labancishwe ematfuba ngekubandlulula lokungakafaneli tingatsatfwa. -united to improve lives together! -kucinisekisa kugeleta kwemali lokusebentako kanye nekulawulwa kwekusisa kutawenta ncono kwetfulwa kwetinsita kanye nekugcina tikweleti kumatiko nakubomasipala. -i-ejensi yetitimela tebagibeli yaseningizimu afrika:a. mk sibongile luthuli kanyeb. -lelitiko libukene netinkinga tekugcwalisa tikhala temisebenti kumazinga etebucwepheshe, tebunjiniyela kanye newasosayensi futsi libuye libe nebulukhuni bekugcina bantfu labanemakhono njengobe imakethe icudzelana kakhulu. -niketa bafundzi idatha yesisindvo, tikhundla kanye nesikhatsi semathroliyamu lashayisana, bese usebentisa loku kubala emandla ekucala newekugcina alamathroliyamu. -kufundza ematheksthi ngekuphimisela nobe kudlala eklasini kuvamise kuba yintfo lenhle kakhulu, ikakhulu uma bafundzi bangafuni kufundza, nobe bangavumeli kufundza. -lengcungcutsela itawuphindza futsi ihloniphe mengameli josé eduardo dos santos wase-angola lophumako, lotawube aphumelela emuva kweminyaka lenge- njengamengameli waphindze futsi wahola live lakhe ekupheleni kwemphi yebantfu lechubekako. -likomidi leliwadi likhetfwa njani? -kutawentiwa luhlolo lwemehlo esayithini, bese kutsi kubhalwa kweminwe yakho kutawentiwa. -bantfwana, batali labanakekela bantfwana kanye netisebenti tetenhlalakahle batimbandzakanye kulenkhulumo-mphendvulo lebeyingaba li-awa linye etindzaweni tabo letehlukene. -kunetinchubomgomo letine tendzawo, letisemkhatsini ekwakheni tindzawo tekuhlaliswa letikahle. -onkhe emaklemu laphatselene neminikelo ye-bee leyentiwe yibhizinisi lekaliwe kumele yesekelwe bufakazi noma emadokhumenti. -yinye intfo lecinile emnotfweni walelive, nayo inemnotfo. -tonkhe tikhungo tinemarejista etimphahla tako kokubili timphahla letincane naletinkhulu letigcinwa malanga onkhe. -umhlalaphansi noma ema-anyuwithi ekukhishwa acinisekiswa iminyaka lesihlanu ngemuva kwekutsi lilunga lishaya umhlalaphansi. -ematheksthi lasetjentisiwe angaba tindzaba letimfisha nobe ematheksthi ekufundza langetiwe lafundvwe ngesikhatsi sekufundza ngekutimela. -inchubo yekubhala kuhlela, kwenta tinhlaka, kubuyeketa, kuhlela kabusha umbhalo, kulungisa emaphutsa nekwetfula -uma ngabe kwephula umtsetfo kuba licala lebugebengu kutawubukwana nalo futsi kubikwe baka-saps. -i kucecesha nekutfutfukisa a ) imibiko b ) lisu lekutfutfukisa tisebenti. -adobe acrobat reader nobe ngetulu lefakwe kukhompuyutha yakho. ) -siyajabula kubika kutsi lesikhwama sitawucala kusebenta ngenyanga yamabasa, kulawulwa yinhlangano yetetimali tetindlu yavelonkhe. -kuletinye tehlakalo kulima kutsengisa kungenteka futsi, kodvwa kunakekela kudzingeka kutsi kwentiwe kutsi loku akubi nemtselela lomubi kubavuna basendle lekungenteka bangabi nemandla nemitfombolusito ledzingekako yekungenelela kulima. -onkhe ema-ejensi ekulinganisa lamatsatfu aphakamisa tintfo letifanana nekuhamba kancane kwetingucuko letikhutsata kukhula, kusebenta kwetinkampani tahulumende kanye nebungoti betepolitiki, emkhatsini waletinye tintfo. -kugadvwa kwetisebenti kanye nemakhansela lasebentako kuyachubeka ; -luhlelo lwetfu lwekugucula temnotfo netenhlalo ngalokunemandla lutawuchubeka nekufezekiswa kweluhlelo lwekusebenta lwenchubomgomo yetetimboni. -ungayitsintsi incenye yembatfo -loluhlatiyo lwangaphambilini luphakamisa kutsi nanoma kunemitamo yemboni kanye nahulumende, emaphethini ekusetjentiswa kabi kwetjwala awatange atfutfukiswe, futsi kungenteka abe sezingeni lelibi. -loku kungenca yekutsi imphumalanga kapa ingumkhiciti lomkhulu wetihhenga eningizimu afrika. -lendlela lena inelitsemba lekusita labo labadzinga lusito kwanyalo kutsi batimele ngekwemnotfo nangekwenhlalo futsi ngaleyo ndlela-ke bayekele indzebe yebuphuya. -sicelo semvumo yekuhlala yebalingani -kufundza ngababili / kufundza ngekutimela -lisuekucinisekisa ikhwalithi yemanti, kusimama nekungabiti ngaso sonkhe sikhatsi. -kulawula kusebenta kahle nekwehlisa tikhatsi tekulindza kutigulane tembuso. -yesekela'kuchumana kweningizimu afrika ', njengobe kumenyetelwe ngumengameli jacob zuma enkhulumeni yakhe yebunjalo belive, ngekuniketa inkhundla yekutfola tisombululo letiphatsekako naletinchubekelembili esiveni lesitfutfukako ngekusebentisa emathulusi e-ict. -mnu. omega shelembe njenga-ddg: kulawulwa kwemabhizinisi ahulumende nekutfutfukiswa kwelwati lwetebucwepheshe betekuchumana kulitiko letakhiwonchanti tetekuchumana netinsita teliposi. -lelibalave lelilandzelako likhombisa kungenelela kweluhlelo lwemazinga lasemkhatsini kuhola kuhlangana nekusimama. -sicelo sekuvuselela ilayisensi ye-tv -lenye indlela kungaba kusungulwa kwebhizinisi yetitfutsi lenikele yekugcogcwa kwemikhicito kubakhiciti bemapulazi lamancane nekuletsa lemikhicito leyo etindlini temapaki lasemkhatsini. -budlelwane netinhlangano tematekisi tendzawo kanye nekusita ekukhangiseni umhlangano nguletinye tetindlela letingasita ekukhutsateni livi lemmango. -ms mmabatho ramagoshi – deputy director-general: policy coordination and knowledge management at the department of women. -mnu goodman gcabar. -letikhungo tiphindze futsi tiyehlukahlukana kusuka kutikhungo tebuciko kuya emahholo emmango kanye netiyetha. -njengobe kuphila etindlelanchubo letikhona kanye netindlela kuyavetwa, tindlela letinsha kanye netindlela tiyaphenywa futsi tiyalingwa, futsi, uma kutfolakala kutsi tiyenteka, tisetjentiswa ngalokuphatsekako. -yenta iphosita lefinyeta emadokhumenti enchubomgomo kanye nemtsetfo losita kutibandzakanya kwemmango. -kufanele kutsi engcondvweni kutsi indlela umuntfu lafa ngayo ingatsintsa indlela tiphatsimandla tendzawo letiphatsa ngayo lelicala. -esigabeni lesisemkhatsini nalesiphakeme, bafundzi bachubeka nekucinisa emakhono abo ekulalela, kukhuluma, kufundza nekubhala. -banikati abakuphatsi kahle tisebenti tabo ; basebenta ema-awa lamadze futsi bakhokhelwa kancane. -emantini lanema-esidi, noma lapho kunetinkimbonkimbo te-aluminiyamu lencibilikako, kugcwala kwe-aluminiyamu lencibilikako kukhula. -iningizimu afrika yenta incenye yalenkhomba, leshicilela tindzawo telutjalomali letidvonsa kakhulu, kwekucala kusukela nga- -takhi netimiso tekusetjentiswa kwelulwimi -imigomosisekelo yahulumende welubambiswano nebudlelwane bebahulumende -lesakhiwo salomsamo besisolo lesilungiswe kabusha sasedutch lesakhiwe ngesandstone futsi nyalo sesikhumbuto savelonkhe, lapho khona lemibukiso iniketwe kahle ngummango wendzawo wetemlandvo, lowacokelela tintfo temlandvo letinenshisekelo. -i-npa itawuphetsa lenchubo yekucedza labo labenta lokubi kubuye futsi kulungise butsakatsaka lobubonakele lobutfolwe luphenyo lwaseshiu, mengameli uchaze. -cela ikhophi yensita yekusakata kanye nelifomu lekufaka sicelo sekusabalalisa inkhomba. -ngako-ke sisebentisa sivivinyo se-h esikhundleni saloko. -lesiboshwa sitsi asikaniketwa litfuba lekuvula licala ne-saps. -sikhatsi sekucecesha ngumnyaka munye. -lamuhla, mhla tinge- inhlaba mengameli zuma uvakashele ivolindlela rural enhanced people’s housing process kumasipala wendzawo yasemsunduzi kwazulu-natal kute agubhe kwetfulwa kwetindlu tahulumende letingetulu kwetigidzi letine kanye netibonelelo kusukela kwazulu-natal kwacala intsandvo yetfu yelinyenti kwazulu-natal, hulumende wetfule tindlu letingetulu kwe- kanye netibonelelo letifaka ekhatsi -kumele babe nemakhono ekukhuluma newekubhala babuye babe nekuticambela, kuticambela kabusha, kugucugucuka futsi bakhutsateke kakhulu. -luhlelo loluncane lwekuphenya bugebengu lugcila kuletitatimende letilandzelako tetinhloso. kwenta ncono kuphenya nekushushiswa kwebugebengu nekutiphatsa ngebudlova uma kubhikiswa sive. -lesincumo lesiphakanyisiwe sihambisana nemtsetfo losebentako lolawula bomasipala. -kwehlisa tindleko bosokontileka ngekusebentisa tisebenti letingekho emakhono letingabiti kakhulu. -luhlolo lolungakahleleki nobe luhlolo lwemalanga onkhe lwekufundza lunenhloso yekugcogca lwati ngalokuchubekako ngemphumelelo yebafundzi lengasetjentiswa kwenta ncono kufundza kwabo. -imigomosisekelo yendlela yekutiphilisa lokusimeme -imphahla lesebentako yemkhandlu icashwa ngusokontileka kwentela kukwenta umsebenti. -titeshi titawutfutfukiswa ngekuhambisana nemcondvo wekutfutfukisa lokugcile endzaweni yekutfutsa, lokukhutsata kugcwala lokusetulu kanye nekusetjentiswa kwemhlaba lokuhlangene ngekhatsi kwelibanga lekuhamba kusuka etiteshini. -kwanyalo, iningizimu afrika inemazinga lasetulu ekungetsembani emkhatsini webalingani labakhulu kutenhlalo. -ikhabhinethi iphindze futsi yabonga emaphoyisa kanye nemalunga emmango lasita ekubuyiseleni ngekuphepha kwamongezi phike losandza kutfunjwa ngemuva kwekutsatfwa kwebabe wakhe ikhabhinethi ikhumbuta bantfu baseningizimu afrika kutsi lishansela lemiklomelo limema tiphakamiso temalunga emmango, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, tinhlangano temmango kanye netenkholo tebantfu labatsatfwa njengalabatfola imiklom -isethi yemiphumela yekufundza kufanele icinisekise kuhlangana kanye nenchubekelembili ekutfutfukiseni imicondvo, emakhono kanye nemagugu ngekusebentisa emazinga ekuhlola. -likomidi lelikhulu nobe likomidi lelikhulu lasodolobha litfola tincomo letibuya emakomidini esigungu savelonkhe kanye nebaphatsi bemkhandlu lokutawubese kwatisa i-ajenda yemkhandlu. -lemali isetjentiswa ngekusebentisa ikoporasi yavelonkhe yetetimali tetindlu, lekhetfwe kutsi yetfule tindlu kubantfu labangekhatsi kulemakethe yesikhala kumiklamo lebhalisiwe lengemashumi lamabili. -kuletinye tehlakalo, umgomo angatfola siphakamiso sebhizinisi lesisemtsetfweni nalesisemtsetfweni ngendlela letayelekile. -ngetulu kwaloko, ngenca yesimo selitulu sabo lesibucayi, lamave ase-asia angakha sitjalo sesihenga ngemnyaka munye kantsi eningizimu afrika kutsatsa lokungenani iminyaka lemibili kukhicita sitjalo. -hamba kulendzawo lapho ulondvolota khona utawuniketa umhloli sitifiketi sakho sekukhishwa bese uchaza tjwala kulesicukatsi. -"lomsebenti utawakhela kusisekelo seluhlelo lwekwakha kabusha nekuvusetela umnotfo, loluhlala luhlelo lwetfu lolufanako lwekwakha kabusha umnotfo," washo njalo. -sonkontileka utawutsi, macondzana nawo wonkhe umtfwalo noma kutfunyelwa kwemphahla leyetfuliwe, anikete bufakazi bemadokhumenti labamele lesifundza bekwehlukahlukana, uma ikhona, ngetindleko tekubhida kanye nemareyithi netindleko. -luhlelo lwemisebenti yahulumende lolwengetiwe lutawuvulwa ngumengameli mbeki mhla tinge- inyoni. -ngenhlanhla lenhle, bangancuma kutsi bangaki tifundvo labafuna kwenta umnyaka ngobe bangadzingi kucedza matikuletjeni wabo ngesikhatsi lesibekiwe. -imikhakha yemsakato yasakatwa etiteshini temsakato wendzawo kantsi likheli le-imeyili lasungulelwa kutfumela. -loluhlatiyo luphindze futsi lube sisekelo sesimo sekutfutfuka samasipala. -ukhomba luhlobo lwemagama. -kubakhona kwekugucula leminye imikhicito kungabukwa kutsi isetjentiswe kakhulu. -lesivikelo sibhalwa phasi kulahlekelwa lokubangwa ngulotfumela lokutsengiswako ngaphandle kweningizimu afrika ngenca yetehlakalo tebungoti betepolitiki letenteka kulelive lapho utfolakala khona, letivimbela kusetjentiswa kwenkontileka noma kwetfulwa kwemphahla netinsita. -mr faldie esau - uphindze futsi wakhetfwac. -balingisi labangemanga banemiva yebantfu. -o faka luphawu ebhokisini lekuhlola lotfumela imphahla ngaphandle, ngaphasi kwekubhalisa. -ngako-ke, nawushayela sinye saletimoto, caphela kakhulu. -ngekubhaliswa kusikhungo se-aet -vikela imitha leyetayelekile lekhona ngemitha leyetayelekile ngekhatsi kwemphahla yebatsengi. -ngako-ke ugcina tinsitakwenta tetemphilo. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kwelithulusi lekuchitjiyelwa kwemtsetfosisekelo wenhlangano yemave emhlaba yetemisebenti,, ephalamende kute licinisekiswe. -uma sewufake imali yekubhalisa ku-akhawunti yasebhange yembhalisi lomkhulu wematayitela, shayela lihhovisi lembhalisi lomkhulu kute watise kutsi ukhokhe. -kululama ngalokuphelele kungatsatsa emaviki lambalwa. -kuleminyaka lelishumi leyengcile imalingena yentsela letfolakele ekukhuleni kwemnotfo lokunemandla kanye nekuphatfwa kwemalingena lokwentiwe ncono kube nekukhula kwetindleko tesive letikhona nyalo. -labatsintsekako kumele bamenywe emihlanganweni -babuye basebentise kakhulu ematheksthi etemibhalo bese bacala kutfutfukisa likhono labo lekwenta tintfo kahle nekuticambela ngelulwimi lwabo lwekwengeta. -tincumo tekhabhinethi. -sitatimende sahulumende lesihlanganisiwe, lesibitwa ngekutsi lwatiso lwetimali loluhlanganisiwe kulungiswa njalo ngemnyaka. -i-denel group yahulumende waseningizimu afrika ifuna i-denel kutsi ikhule ibe ngumphakeli lonconotwako wemhlaba wonkhe embonini yetekuvikela. -umchubisifundvo naye ulisombululo sekungcubutana. -bungakhi buhlalu lobutfolako ngamunye? -buso lobunebungani lobucondziswe esitaladini noma esikolweni selidolobhakati bungakhutsata umoya wekuphepha kubantfu labahamba ngetinyawo futsi, ngako-ke, bakhutsate imisebenti leminyenti esitaladini, esikolweni noma kulenye indzawo levulekile yemmango ngembi kwaso. -bafakiticelo sebabuyiselwe emhlabeni wabo, kwanyalo labafaka ekhatsi emapulazi ashukela latsengiswako kanye nemhlaba wekulima nekuhlala, kanye nelitayitela. -kuphindze futsi kugcizelelwe kutsi leti tinkhombandlela, hhayi tinchazelo. -ema-invoyisi lange- atawutfunyelwa nge-imeyili ekucaleni kwabhimbidvwane. -uma ukhwabanisa nobe umele kabi umntfwana -ngalesikhatsi tindlela letingaba nemtselela kulokukhula tivamise kuvisiswa kahle, silinganiso, nekuchumana emkhatsini wemitselela yato kusaseyintfo lehlatiywako yanoma ngabe ngumuphi umnotfo lotsite. -ilayisensi yekushayela yesikhashana -i-swot lehlanganisiwe yemiphumela -intalo letfolakele kulolutjalomali iphatfwa ngekuya kwemibandzela yesibonelelo. -ludzaba loluphakanyiswa kakhulu kweswelakala kwekungafihli lutfo nekuswelakala kwekuhamba njalo kwemihlangano yelikomidi lekuphatsa. -umehluko lokhona kuphela kutsi bangakubita imali leyengetiwe nobe'imali lengukheshi'yekubonisana nobe insita nangabe bangasiwo bangani be-gems. -lalindze kuva kutsi labanye bantfu bacabanga ngani bese ufaka umbono wakho. -kulalelela kutfola lwati nekuvisisaekulalela ematheksthi lahlukene, sib. ingoma / emagama engoma. -tinchazelo temisebenti ngalokwetayelekile atisilo liciniso, lokwenta kube lukhuni kuhlola kutsi ngabe emakhandidethi anemakhono ladzingekako ngalesikhatsi ematiko lamanyenti atsembele kakhulu kuma-inthaviyu neticu letihlelekile. -ubhala luhlaka lwemlingisi -imibono ihlose kuba bosomabhizinisi labatimele ngekuniketa emakhono ebantfu. -ikhabhinethi yenetisekile ngenchubekelembili leseyentiwe yekucala kusebenta kwalesigaba lesincunyiwe -liviki lekuhlanyela tihlahla lavelonkhe kanye nemklomelo wavelonkhe wekuhlanyela lidolobhakati wentiwa ngekuhambisana nelisu le-daff lekuhlanyela lokuchaza kuhlanyela njengendlela lehlangene yekuhlanyela, kunakekela kanye nekulawula tonkhe titjalo etindzaweni tasemadolobheni nasemaphandleni. -silinganiso sesilinganiso sekuntjintjiselana kwelirandi lesicatsaniswa nesilinganiso lesisemkhatsini semali yebalingani bekuhwebelana baseningizimu afrika, lesilungiswe ngemikhuba yetintsengo. -kufundziswa kwekukhuluma kufanele kufake ekhatsi lwati lwaletinchubo letilandzelako kanye nemasu ekuchumana -yetama kwenta sipiliyoni faka liphepha leliphepha nekudla edvute nesihlabani setintfutfwane. -luhlelo lwekukhuluma / kulalela kufanele luhlanganiswe nalamanye emakhono. -nginesiciniseko kutsi nangabe sihlangana futsi loludzaba lweluhlelo lwekuhlalisana kwebantfu belungentiwa luphindze futsi lwasuswa. -sinelitfuba lekutsi kulomnyaka sicedze kugujwa kweminyaka lelishumi yekucala yebudlelwane betfu nebuncusa neriphabhliki yebantfu yasechina. -unemahlatsi nobe titjalo. -bhala tincwadzi kwakha emagama lamafisha nemisho lelula. -sicelo sekutfumela ngaphandle emakhemikhali -ikhabhinethi igcamise kucinisekisa kugcinwa kwemacala etemgwaco njengencenye yemkhankhaso wetikhatsi temaholidi akhisimusi wa--fika uphilile-- ngaphasi kwengcikitsi letsi ‘sisonkhe singasindzisa tigidzi tetimphilo’, futsi icela bonkhe basebentisi bemgwaco kutsi batsatse simo lesibophelele lesicondzisisa ngalokugcwele kutsi kushayisana kwetimoto kushabalalisa timphilo tebantfu. -mengameli utawuphindza futsi asebentise loluvakasho kuphendvula ngalokuchubekako kuletinsayeya letibukene netakhamiti kumasipala wendzawo wasethembisile hani. -luhlelo lwekusita tisebenti luyatfutfukiswa futsi luyasetjentiswa. -lwati, emakhono, kucecesha kanye nemakhono ladzingekakolwati lwetindlela telucwaningo. -gcwalisa emagama abo bonkhe bangani bakho kulenyanga lapho banemalanga abo ekutalwa. -ngaso leso sikhatsi, likomidi letekuvikela lichubekile nekudlala indzima lenemandla yekugadza. -luhlelo lwetemphilo lwahulumende lwaseningizimu afrika lolwephukile kumele lungagucuki. -lenhlangano yekuvikela bantfwana itakwatisa kutsi uye eningizimu afrika kute ucedze kusiswa enkantolo yebantfwana. -bomantji kumele basite ekucinisekiseni kutsi bomabhalane kanye nalabo labavolontiyako bafundziswa ngalokwanele ngalokucuketfwe nguletinkhombandlela. -kafishane, inhloso yetinsita temlandvo tavelonkhe netinsita temarekhodi kucinisekisa kwakhiwa lokufanele, kugcinwa, kusetjentiswa kanye nekulahlwa kwemarekhodi kuzuza kuphatsa lokufanele, lokusebaleni kanye nalokuphendvulako. -inkhombandlela yekusebentisa inkhombandlela yetinkhambiso tetisebenti tetemphilo kanye nemazinga etikhungo tetemphilo letingagucuki tavunywa ngumkhandlu wavelonkhe wetemphilo. -kuniketwa kwekugcogcwa eceleni kwemgwaco kanye nemabhokisi emakheli. -umdlalo akusimayelana nemagama nelulwimimayelana nekuhamba, livi, kukhanya nalokumnyama ; kuchumana ; kugijima. -luhlolo ngalunye kumele lufake linani lelikhulu lalokucuketfwe, kumele lubekwe emaminithi lange - futsi kumele lukhombise emazinga ekuvisisa kwengcondvo lehlukene njengobe abekiwe emaphepheni eluhlolo. -lusito lolutfolakele ngakheshi luyabonakala kusitatimende sekusebenta kwetimali uma kutfolwa. -tibonelelo letinkhulu letinemibandzela etifundzeni nakubomasipala nato tiyakhishwa. -kumele ube nelihhovisi letemtsetfo eningizimu afrika nobe ube ngumuntfu lonemtsetfo nelihhovisi eningizimu afrika kute ufake sicelo sekubhaliswa. -umgomo walenkhomba wabekwa ngembi kwalesincumo, lokwaholela kusamba lesinciphile. -i-gcis ayinemtfwalo walokucuketfwe noma kwetsembeka kwemawebhusayithi lachunyanisiwe futsi ayivumeli umbono lowetfulwe kuwo. -linyenti lalemiklamo isetimayini, sakhiwonchanti setimboni, kuguculwa kwemikhicito yetekulima kanye netekuvakasha. -litiko, ngekukhulumisana nalabatsintsekako bangaphandle ngetindlela tekutfola inkinga yetidzakamiva ngekhatsi kwetikhungo tekucondziswa kwesimilo, lisebentisa lwati lwekupharoli kanye nebahloli labebayincenye yetinkhulumiswano. -buta imibuto lephatsekako nalefanele - sibonelo, uma udzinga kutfola imibono nemibono yemmango kutsi ufake ligalelo kulemibuto yalabatsintsekako buta'ungakhomba yini tidzingo letine letiphutfumako emmangweni wakho? '. -kuvuleleka kwemafa nemagugu lanotsile nalabalulekile ekhasini le-elekthroniki njengobe kufinyelela kumniningwane kutawenta kancono inshisekelo yemmango kumitfombo yemagugu yamasipala i-nelson mandela bay. -lesikhalo kumele sifakwe kungakapheli emalanga langu- futsi kutawuya ngekubhadalwa kwetimali letibekiwe. -i-greece ifakiwe ngenca yekubaluleka kwayo kumibiko yakamuva lemayelana nenkinga endzaweni yeyuro. -ikhemistri lehlatiywako netindlela tekuhlatiya emathulusi -ucaphele kutsi kugcwala kakhulu kwenta kube matima kuniketa tinsita letinconywako. -budlelwane nemanyuvesi butawusetjentiselwa kufinyelela emakhono etebucwepheshe kanye nelwati kwenta ncono kusebenta kwelitiko ngendlela lechubekako. -loku kutawufaka ekhatsi kubonwa kwemaphasela emhlaba netakhiwo, letingasetjentiselwa kugcwalisa nekubutsana kwetinhloso tetindlu. -kuhlela kubhala indzaba legcile kuloku -lomklamo utawucinisekisa kuniketwa kwemanti ngalokusimeme kute kuhlangabetwane netidzingo tetenhlalo kanye nekusekela kukhula kwemnotfo. -ufinyeta itheksthi yelwati ngekusekela -luhlobo luyabukwa -kodvwa tinhloso kumele ticacise tinsita talabaphuyile, baphatsi labatawugwema. -sifundvo sangembi-kwekucombela kumele siphindze sente luhlolo lwekucala lwematfuba ekulahlekelwa langahle abe khona ekwentekeni nasetinzuzweni siphindze futsi sihlole kubaluleka kwalamatfuba ekulahlekelwa nekutsi angalawulwa njani. -umbononchanti welisu lase-afrika macondzana naloku utawufaka ekhatsi kusetjentiswa kwemitfombo yemandla yalelivekati, ikakhulu emandla lavusetelelwako ekukhutsateni kukhula kwemnotfo kanye nekucedza buphuya bemandla. -mhla ti- indlovulenkhulu mengameli jacob zuma utawutsatsa luhambo lwekuvakasha lwembuso lolusemtsetfweni lapha e-indonesia. -kodvwa, kwelulama kwemhlaba ekwehleni kwemnotfo lokusandza kwenteka akukaciniseki. -tsatsa timphendvulo telicembu -kutfola ticu kwebantfu labasha kuloluhlelo lweminyaka lemine lwavelonkhe lwelusha lwasetindzaweni tasemaphandleni mhla ti- lweti kwengeta tinhlelo nemitamo yahulumende yekwakha imisebenti. -lenchubomgomo iniketa tinkhombandlela leticinisekisa kuvikelwa kwendzabuko yekusoka kwemnyaka kwebafana labancane ngaphandle kwekubeka engotini kuphepha kwabo. -dvweba noma namatsisela sitfombe ebhulokini. -lomkhosi ugcugcutele bomake labanetinswane kutsi bamunyise kuphela tinyanga letisitfupha tekucala temphilo yenswane. -tento letinesibindzi talabasikati tisikhutsata kutsi sakhe kabusha sive setfu kutsi sibe nemandla ngemuva kweludlame lwemmango lolusandza kwenteka kwazulu-natal nasegauteng, kanye nangemtselela wetemnotfo netenhlalo we-covid- -tinhloso temasu tifaka ekhatsi kusekela kutfutfukisa nekusimama kwesakhiwonchanti setekulima. -njengobe siyati, kunekukhatsateka lokukhulu kulesifundza mayelana nekufezekiswa kwemareshiyo lamasha ebafundzisi nebafundzi. -tsintsana netakhamiti taseningizimu afrika kanye nemindeni yato nganobe ngutiphi tinhloso letivakalako, njengoba kungatsatfwa njengalokufanele -ikhabhinethi ibonga ngekusebentela kwakhe emzabalazweni wenkhululeko yetfu leyalwela kamatima iphindze futsi imfisele umnyaka wekutfutfukisa nalabatsandzekako kanye nemndeni wakhe. -bobabili bemaphoyisa netemisebenti yetekucondziswa kwesimilo bavamise kukhumbula kuletsa umbekwacala nobe siboshwa enkantolo. -lemifanekiso ilusito kakhulu ekuhumusheni kuvisisa lokukhona kwetinchubo letimcoka kute kwentiwe ncono kucombela ngekwelinani mayelana nebudlelwane bembangela nemiphumela. -click on submit your application once you are satisfied that you have completed the form correctly. -kahle, sitsintse kukhishwa kwemathikithi, mhlawumbe singakhuluma ngaloku kakhulu. -the r commemorative circulation coin and the r sterling-silver, gold plated collectors’ coin will be issued in to celebrate the centenary of the sart the fourth decimal coin series of south africa, which will be issued in will consist of cent, cent, cent, r, r, r and r coin. -imimango ikhulume kakhulu ekuchubekiseleni embili tinhlelo tawo ; -lokuvela lokutawukhula, kufaka ekhatsi kwendluliselwa kwemakhono kubadlali, baphatsi belibhola letinyawo, tisebenti letingcweti kanye nalabanye labadlala indzima labambandzakanyeka ekutfutfukisweni kwelibhola letinyawo kulesifundza. -kutsi luhlobo lwalombiko kanye nekuphawula kwebaphatsi kucashelwe. -watsi lofake sicelo bekanelilungelo lekwendlulisela lesikhalo enkantolo yetemisebenti. -lapho kukhoneka khona yonkhe lombhalo ubhalwa, ulinganiswe futsi ulawulwa endlini yinye. -sigaba sesibili sacala ngenyanga yenkhwekhweti, lapho khona bashayeli base-nkonkobe, greater tzaneen nasebalabela, ethekwini nasemsunduzi, mangaung nasemaluti-a-phofung nasembombela. -kunemaphayiphi emanti nemishini lefakwako kodvwa inkhinga itsiwa kucindzeteleka kupompa emanti. -umhlangano wenyanga utawubanjwa kucocisana ngalombiko kanye naletinye tintfo letivela ngesikhatsi senyanga. -kuvuselelwa kabusha kwesakhiwonchanti se-ict salesishayamtsetfo kudzinga kwentiwe njengentfo lephutfumako. -lokubaluleke kakhulu kwaloku kufinyetwe ngentasi -kuphatfwa kwemitfombolusito yemanti eriphabhulikhi yaseningizimu afrika kunemsebenti wetintfo letahlukahlukene letiphatselene nekuniketwa kwemanti. -kuhlatiywa kwetebulili lithulusi lelilusito ngobe kwephula tinkholelo, kuveta tindzima letivamise kubukwa, kusita kucinisekisa kumeleleka kwekwehlukahlukana ekulawulweni kwetemvelo, kanye nekukhomba tinhlangano tendzawo letesekela imimango. -nguluphi luhlobo lwendlelasu yebulili leyemukelwa nguloluhlelo? -ngelishwa, tonkhe tinkhomba ngukutsi lokukhishwa kweluhlelo loluhlanganisiwe angeke kuzuzwe kulikusasa lelibonakalako. -titeleka kulomkhakha betimbalwa futsi betifisha kulomnyaka lophelile. -imakethe yenyanga yenyakatfunyelwa ekukhicitweni nasekunatfweni kwetjwala lokungakabhaliswa. -ikhabhinethi iyakwemukela kuphendvula kwemalunga emmango lahlanganyela netikhulu leticinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ekucinisekiseni kutsi bonkhe bantfu baphephile futsi bativa baphephile kulelive. -tinhlobo tematheksthi - sakhiwo netimphawu telulwimi -indlela yekuchubaumhlangano wonkhe -watiwe ngekutatisa kwakhe nekutsi ukuphi ; nobe -gcina ubuye ugcine luhlelo lwekufayela lwalencenye. -luhlolo lolusisekelo - luhlolo lwekucala lolusetjentiselwa kutfola loko bantfwana labakwati -usebentisa bofeleba emabito lafanele, emabitongco netihloko tebantfu -imiphumela yeluphenyo yetfulwa kubhodi yebakhomishani futsi itawetfulwa kute kutsatfwe sincumo sekugcina kuforamu yekuphatsa yavelonkhe esikhatsini lesitako. -nobe ngumuphi umcondzisi wenkampani yangasese, nangabe lomunye umcondzisi wenkampani lenjalo ungumhlali waseningizimu afrika - ngaphandle nangabe khomishani weluphiko lwemalingena lwaseningizimu afrika ubeka ngalenye indlela -inhlangano yemave emhlaba yebashushisi ingcungcutsela yesitsatfu yemnyaka, letawubanjelwa siphatsimandla sekushushisa savelonkhe edurban ngenyanga yenyoni -uyacelwa kutsi utetfule kute kutsi sibe nemcondvo wekutsi ungubani. -fundza lemisho ngepele futsi, bese, ecenjini lakho, khuluma ngekubaluleka kwetemidlalo. -imali lengenako ivela kuletehlakalo letilandzelako nekutsengiselana -kubaphatsi kusho kuniketa emandla abo kulabanye kute kutsi basebente ngekutimela kumenenja, kodvwa umsebenti uma kunetinkinga usala kumenenja. -ikhabhinethi ivume tindlela tekungenelela letihlongotwako tamasipala welidolobhakati lasenelson mandela bay kute kulungiswe kungeteka kwekutseleleka nge-covid- -emakomidi emawadi abonakala njengencola yekujulisa intsandvo yelinyenti yendzawo kanye nelithulusi lekusungula takhamuti letinemdlandla naletibandzakanyako. -uchaza kutsi imiklamo idzinga kwehlukaniswa njani ibe luhlelo lwekusebenta lwesinyatselo nesinyatselo kuchaza kutsi kufanele kubhalwe njani ngaloluhlelo. -incenye yesibili yaloluhlelo, lefaka ekhatsi kulungiswa kwekulawula kwemkhakha wangasese wetemphilo, kutawudzinga umtsetfo kanye netichibiyelo temitsetfosimiso ngembi kwekucala kusebenta. -ematiko ahulumende aceliwe kutsi asebentele emazinga lasetulu kakhulu ekubusa lokuhle kanye nekutibophelela kutenhlalo. -utawugcila ekusetjentisweni kwetincumo letatsatfwa engcungcutseleni yangabhimbidvwane, lokufaka ekhatsi i-ajenda kanye neluhlelo lwayo lwekucala lweminyaka lenge- kwetfulwa kwesimo sekuthula nekuvikeleka kwelivekati, lokufaka ekhatsi kuhlonyiswa kwabomake ngemaphekula kanye naleminye imitfombo yekutfutfukisa yekusita ngetimali kuhlanganiswa kwelivekati le-au kanye nekusebenta kw -lesivumelwane sekuphendvula ngekushesha lesisayinwe ngito tonkhe tinhlangano letiku-nedlac sitibophelela kuhlangana nalabatsintsekako njalo ngenyanga kulandzelela kutibophelela kwengcungcutsela yemisebenti yemashumi lasikhombisa nesikhombisa. -lokungenani bekunetiboshwa tepolitiki letigwetjelwa emacala laphatselene netepolitiki emkhatsini wa- na-, ngemuva kwaloko sigwebo sekushona sasulwa. -yonkhe imikhakha yahulumende letsintsekile mayelana netindzaba tekutfutfukiswa kwelusha kumele isebentise ngalokunemandla tindlela kanye netindlela letitawenta kutsi lusha lube nelindlala kutemfundvo. -ngalesikhatsi tisebenti tahulumende tetfu letisembili tibe nebulukhuni lobukhulu ekwenteni ncono kutsengwa kwemphahla, sekuvete kukhetfwa lokunotsile kwalabo labafuna kuyisebentisa. -emakhono ekufundza nekwehlwaya latfutfukiswe kahle asisekelo sekufundza ngemphumelelo kukharikhulamu yonkhe. -bonkhe labatsintsekako ekubuseni ngekuhlanganyela kuhulumende wasekhaya kumele babe nelwati lolusisekelo lwahulumende wasekhaya, tinhloso, tinhloso kanye nendzima kanye nemsebenti. -emacembu kumele avisise ngalokucacile kutsi angakhipha kulenchubo noma nini. -iningizimu afrika iyakubona kutsi ngisho nemalunga langesuswa emkhandlu wetekuphepha langasayineli lesivumelwano saserome sekusungulwa kwe-icc angabamba lichaza ngalokuphelele etinkhulumiswaneni mayelana ne-icc kanye nekundluliselwa ngumkhandlu wetekuphepha kwesimo lesikhona eveni ku-icc. -sicelo sekusungula iforamu yasemsebentini -uma bafundza kuphumelela ekutfutfukiseni umphakatsi, imiphakatsi itawusebentisa tintfo labayifundzile kuletinye tincenye temphilo yabo. -caphelakwehluleka kungenisa lwatiso loludzingekako kutawenta lesiphakamiso sonkhe singabi semtsetfweni. -mk modiehi elisa molebatsit. -bhala indzaba yakho emkhatsini lapha nasekhasini -ibona lilungelo lekuba ngumcondvo webadlali labasebentisa tintfo letibonakalako emsebentini wabo losebentisa tintfo letibonakalako nalokulalelwako kuphindze futsi kudale inzuzo yetemnotfo kubo. -kuhlaselwa kwebantfu bekufika lokusandza kwenteka -angeke kube khona sisombululo setemphi kulokungcubutana kwema-izirayeli nepalestine. -kuhlanganisa bulili ekomidini letfu leliwadi -ngalamanye emagama, nanome imdda ngekwawo angeke iletse luntjintjo loluphelele lwebetindzaba, ngekusebentisa timali, kuchuba kanye nemisebenti yelucwaningo, itawudlala indzima lenkhulu ekuguculeni simo sebetindzaba ngendlela letawuvumelana netingucuko letibanti. -sihlalo wendlu yavelonkhe yebaholi bendzabuko kanye nebaholi betfu bendzabuko labahloniphekile ; -timali temshwalensi tikhokhwa kuma-akhawunti etindleko tematiko. -yenta siciniseko kutsi ihambisana kahle kakhulu. -lihhovisi lakho lingasita yini ngemandla lakhona? " -uma imali yekucala seyikhokhelwe, " tinkinga " tingavela lokudzinga kukhokhelwa kwetindleko letengetiwe. -leti tinkampani letisebentako futsi letingenamsebenti. -na-ann nabalume bayowukhuluma na-jim. -lesivivinyo lesetayelekile asibuki liciniso letimphilo tabomake kanye naloko labahlangabetene nako emphilweni, kodvwa loko lokubitwa ngekutsi'ngummango ', inkantolo letsembele kuko, lokungenani ngulohhafu munye webesifazane. -libanga, sisindvo, nendzawo yekusebenta tonkhe tinhlangotsi tekusetjentiswa kwemhlaba letitsintsa kuhleleka kwemadolobhakati aseningizimu afrika futsi, ngalokunjalo, iminotfo nemazinga etinsita tetitfutsi tesive. -sibonelo, lilunga lelimele balimi linganiketwa sikhundlatsite setekulima, nobe lilunga lelikomidi leliwadi lelingumfundzisi lingasebenta sikhundlatsite setemfundvo. -sipiliyoni seningizimu afrika sekwenta samave emhlaba sifaka ekhatsi tinzuzo letibambekako kanye nekuba matima lokwandzile. -kuvakasha kwembuso waseningizimu afrika kuhlonishwa lokusetulu lokuniketwe live yi-uk kuchubeka nekukhutsata budlelwane emkhatsini walamave lamabili futsi kuphindze futsi kukhombise kubaluleka kwe-uk kubudlelwane bayo nelive lelitsite. -ngetulu kwaloko, kunesidzingo sekungenisa tindlela letinjengenkhomba yekutfutfukiswa kwetebulili yase-afrika nobe tinkhomba letifanako kucinisekisa kulandzelela lokwanele nekulandzelela inchubekelembili mayelana nekulingana ngekwebulili. -tingadze temphakatsi tifanele kwakha sisekelo sebunikati bendzawo nebulawuli bendzawo. -i-khoro yemnyaka ye- yekulawula imfucuta, leholwa yindvuna yelitiko letesimondzawo ngaphasi kwengcikitsi letsi “kugcugcutela kucamba lokusha kanye nekutfutfukisa emabhizinisi” ihlose kwenta ncono kwetfulwa kwetinsita, kucinisekisa kugucuka ngekushesha kwetinhlelo tekulawula imfucuta kute kugcugcutelwe umnotfo wekugucula imfucuta, kube kuletsa imimango yetfu leminyenti -letinkhomba letilandzelako tetimali tibalwa kuleminyaka lemibili leyengcile -buka emanotsi ekhasini kuya etulu. -indvuna yekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni netingucuko kutemhlaba gugile nkwinti utawungenisa ingcungcutsela yebunikati bemhlaba e-birchwood hotel nase-or tambo conference centre, e-boksburg kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inyoni -sikhutsato lesikhulu sabo kutsi bente loku kutsi tindlela letinsha titawudzingeka ngetinhlelo tekusebentisa imali esikhatsini lesitako kulomkhakha. -lihhovisi le-dg liniketa litiko buholi lobunelisu lobunelikhono, lobunelikhono futsi lobunelikhono kutemnotfo. -umkhakha wetetimayini solo usaseyinsika yemnotfo waseningizimu afrika lofaka emaphesenti lange- kusamba semkhicito walelive, ucashwe bantfu labalinganiselwa kulabange- futsi uhola timali tangaphandle. -loku kusho kutsi umkhakha wahulumende wasekhaya kumele uhambisane nemasu ayo kanye naloko labekelwe embili nakangakawa wahulumende wavelonkhe newesifundza. -bonkhe baphakeli betinsita labagunyatiwe kufanele babhaliswe kudathabhesi yelitiko letetindlu lavelonkhe kanye netifundza kanye neluhlu lwalabo kumele lugcinwe njengeshejuli kuloluhlakamsebenti lwemareferensi esikhatsini lesitako kanye nekwenta kabusha. -ikhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kuletento letinesibindzi letentiwe betemisebenti yesimo lesiphutfumako, bacimi bemlilo nabo bonkhe labavolontiyile labasitile ekulweni nalemililo lesandza kwenteka enshonalanga kapa. -ngekusho kwe-nutshell, ichaza tingenelelo letimcoka kumatiko asenshonalanga kapa lokutawudzingeka kutsi ente kuleminyaka letako kute kuzuzwe umnotfo lokhulako loholela ekunciphiseni buphuya, kukhuphuka kwemiholo kanye nelizinga lelincono lemphilo yawonkhewonkhe. -kukhombisa kubaluleka lokukhulako kwekulawula emkhakheni wetekutfutsa, umtsetfosimiso lomusha wetekutfutsa kanye neluhlelo lwekuphenya ngetingoti netehlakalo kwakha simondzawo lesivumako sekuphepha nekulawula umnotfo kuto tonkhe tinhlobo tetitfutsi. -kute bufakazi lobukhombisa kutsi umtsetfo lotayelekile wa-'kanye wawo wonkhe umuntfu'udzinga intfutfuko ngendlela lephakanyiswe ngulofake sikhalo. -asikalahleki imali. -ufundza kubuyeketa umdlalo / umdlalo -mhlawumbe ungumsebentisi lonemandla kakhulu wemanti, futsi awulingisi kancane kusimondzawo. -ngaphandle kwetibhedlela letitfolakele, letinyatselo tekuphalala tifaka tikhungo tekuhlola emachweba ekungena, kuchumana nekuchumanisa kanye nemalabhorathri lakhetsiwe. -lemisebenti nemandla langenhla angeke ihunyushwe njengentfo levumela kungenelela kulilungelo lemkhandlu lekubusa nekusebentisa ligunya lalo lekwengamela nekushaya umtsetfo. -kunetinhlobo letintsatfu letinkhulu tetinchubo tekulandzelela kuye ngeluhlobo lwembono welucwaningomabhuku. -indlelanchubo yecbp iniketa emakomidi emawadi luhlelo loluhlelekile lwekuhlela kanye nenchubo yekusebenta kwenta imisebenti yawo. -kute emabhidi latawutsatfwa ngemuva kwesikhatsi, latawufeksa noma latawutsatfwa ngelucingo. -endzabeni yeticelo leticondziswe e-us, emathulusi lasetjentisiwe abe ngulashintja sidzingo lesilinganiselwe lesiphelele. -luhlatiyo lwebungoti kanye nekungaciniseki lokuhambisana nekukhetsa ngakunye kufanele kwentiwe kuniketa kuvisisa umtselela lokungaba nawo kumphumela wekugcina walomklamo. -mengameli zuma uphindze futsi wasayina sivumelwane lesimayelana nekuvikelwa kwetikhali tenozi, lesikhombisa kutinikela kweningizimu afrika lokuchubekako ekuzuzeni umhlaba lokhululekile ekwesabeni lokubangwa tikhali tenozi kanye nekucinisekisa kutsi ithekhinoloji yenozi isetjentiselwa tinhloso tekuthula kuphela. -asibhale bhala umusho ngesitfombe ngasinye. -ikhabhinethi ikuvumile kukhishwa kwelayisensi yekusebenta yalomphelo yesikhumulo setikhumulo tetikhumulo tetransnet kutsi isebentise lesikhumulo sekuphatsa imanganisi esikhumulweni semikhumbi sasengqura, lesisempumalanga yelugu lwaseningizimu afrika, emakhilomitha enyakatfo nempumalanga yelibhayi kanye nasemkhatsini wethekwini nasekapa. -hss kufaka ticelo tesimondzawo kunakekela, kusekela kanye netinsita tekucecesha letiniketwa kumatiko etifundza etekuhlaliswa kwebantfu. -kuhlanganisa imininingwane yekuhlela -letindzawo tekulahla imfucuta tisesimeni sekuhlakateka kantsi simondzawo lesetayelekile kuletindzawo asikahle. -umfundzi uyakwati kusebentisa takhi netimiso telulwimi ngalokufanele nangalokufanele. -lifomu lekubika lelibhalwe phasi, nobe lifomu, longagcwalisa kunekutsi uletfwe ngelifomu lakho. -lokusatjalaliswako kufanele kuhambisane nalokuhlukile, kufanana kanye netidzingo tekusimama -tindzawo tetindzawo letinesidzingo lesikhulu tikhonjiwe kulelo nalelo hhovisi lesigodzi lelisebentako. -ngiva ngemfati lowadlala ngelusuku lwenkhululeko e kippies, ecenjini lasejozi. -ikhabhinethi itimisele ekutibopheteleni kwayo kute kutsi umnotfo ukhule futsi futsi ngako-ke tinyatselo tetfu letimatima letikhona nyalo titawusheshisa imitamo yetfu yekwakha umnotfo locinile kakhulu. -kubandzakanyeka kwetisebenti telitiko kulikomidi lelihlangene lekulamula ibhidi lemiklamo lemikhulu kungumtamo wekukhutsata timfuno telitiko ekukhetfweni kwebakhi. -ngekusho kwemcondzisi we-tb walelitiko lophikisana netidzakamiva, norbert ndjeka bedaquiline utawutsatsa indzawo yesigungu lesidzala, lesisebentisa tijovo tekulashwa kwe-mdrtb. -kuhlelwa nekudvwetjwa kwendzawo yekwakha angeke kudlale indzima lenkhulu ekunciphiseni tehlakalo temililo ngaphandle kwekungenisa kuphepha kwemlilo njengendzaba kulenchubo yekutibandzakanya. -sebentisa ticeshana tesigodvo lesinemibala kufanisela tinchubo te-mitosis kanye ne-metisosis. -ngesikhatsi sekuthula kanye nesikhatsi selilanga kusukela ngasekupheleni kwamhla ti- kholwane kuya ekucaleni kwengci kukhula kwelukhula kubonakele etindzaweni letinyenti kulomsindvo kanye nasebhendi lencane. -kubika kwamasipala kumakomidi emawadi ngema-idp naletinye tintfo - umphatsi wecbp kanye nemphatsi we-idp -masipala waseprince albert ute imicondvo lemayelana nebukhulu balensayeya lebukene nayo njengelicembu lekwetfula tinsita, kungako-ke lokunyenti kucondziswe kubudlelwane nekusebentisa emakhono lavela emmangweni. -iphindze futsi yavuma kutsi tinhlokohhovisi taseningizimu afrika tase-sahara titawutfolakala eningizimu afrika tisebenti tekudla letisembili tiphindze futsi tivikelwe ekutsengisweni kwebantfu emsebentini lokuhlanganisiwe futsi i-pepsico ivumile kugcina emazinga ekucashwa lasemkhatsini kulamazinga lakhona nyalo sikhatsi seminyaka lemitsatfu. -hlola loku lokulandzelako -tikhatsi tekubala -uncuma ticelo letihlosiwe kusigaba nobe ; -kwengeta kulesicelo semyalelo wekuvikeleka unelilungelo lekufaka sikhalo sebugebengu kummangalelwa uma kutiphatsa ngekuhlukubeta kufana nelicala. -lungisa tinchubomgomo netinchubo tekulawula imphahla. -bala linani leliphelele lemaphuzu ekuhlola ithenda kwentela lokunconotwako lokufunwako ngekuhambisana netimiso tedatha yethenda. -uma siphatsimandla lesiphendvulako setfula inchubomgomo yesikhashana kumkhandlu nobe ibhodi yebacondzisi leyehlukile kunchubomgomo yemodeli, siphatsimandla lesiphendvulako kumele sicinisekise kutsi inchubomgomo yesikhashana lenjalo ihambisana nemitsetfosimiso. -kunenchubomgomo lephumako levikela tisebenti letikhetsa kubika inkhohlakalo kanye naleminye imisebenti yebugebengu. -lomkhakha uniketa emandla lamcoka ekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni, ikakhulu emimangweni yaselwandle lencishwe ematfuba. -kufundza ngababili kungenteka nobe ngusiphi sikhatsi, nobe kuphi, njengemsebenti wekufundza eklasini. -emakomidi emawadi -loku kwentiwa ngemuva kwekushona kwebantfu lokudzingeka kutsi kuphephe bantfu betfu labasha etinkingeni tetenhlalo letibatsikameta. -ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nembiko welubalobalo lwekukhoseliswa wesikhatsi kusukela mhla lu- bhimbidvwane kuya kumhla ti- ingongoni -loku kutawenta hulumende wasekhaya akwati kucasha beluleki kute bachube lomtamo nekucocisana ngetivumelwano letidzingekako. -ikhabhinethi iyakwemukela kunikwa kwemathulusi etekwelashwa lokuvela kuhulumende wasechina, njengencenye yesivumelwano sekusebentisana kutemphilo emkhatsini we-afrika nechina, loku kutawufaka ligalelo ekwenteni ncono lizinga letinsita letiletfwa etibhedlela tahulumende. -ngemuva kwekukhokha, utawutfunyelwa esiteshini semaphoyisa lesisedvute kucela umbiko wekubekwa licala. -njengencenye yalelive yekulwa negbvf, mengameli ramaphosa usandza kusayina imitsetfo lemitsatfu letawucinisa imitamo yekucedza i-gbvf – umtsetfo wekuchibiyela tebugebengu netindzaba letiphatselene nayo, umtsetfo wekuchibiyela umtsetfo webugebengu kanye nemtsetfo wekuchibiyela budlova basemakhaya. -siphindza futsi simemo sekutsi hulumende, emabhizinisi kanye netinhlangano temmango kutsi tihlanganise sivumelwane setenhlalo ekufezekisweni kweluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe, ngekusebentisa luhlelo lwemaphuzu layimfica kute kuchutjekiselwe embili kulwa netimo temnotfo letikhona nyalo kanye nekukhutsata kukhula kute kusekelwe umnotfo kanye nekusita ekusindziseni imisebenti. -umtsetfosisekelo udzinga kutsi umbuso ufinyelele ekubuyisweni kwemalungelo emhlaba kulabo labatsatselwa ngumtsetfo. -tintfo letinjengaleti tenteka? -indlela yekuvumelana nobe yekufuna - lendlela lena ibona kushayisana njengencenye yemvelo yebudlelwane bebantfu. -ingcikitsi yalengcungcutsela itsi "kutjala timali kubantfu, kuphumelela kanye nekuthula."lengcungcutsela itawugcila kutemfundvo nekucecesha, bomake kanye nelusha, kanye nekuhamba kwebantfu labangekho emtsetfweni nalabangekho emtsetfweni emkhatsini walamavekati lamabili mhla ti- indlovulenkhulu, kutawuba ngumgubho wemnyaka wekukhumbula lusuku lwemhlaba lwe-tb. -lolofake sikhalo uphikisa sigwebo lesiphocelelwe ngemvume yalenkantolo. -sihalalisela yonkhe imikhakha ngemikhankhaso leseyivele yentiwe, sigcamisa kutsi tento letinjalo angeke tivunyelwe. -"sibacasha banakekeli balomklamo. -ikhabhinethi ikuvumile ingcikitsi yalomnyaka itsi: “sisonkhe, as fixs transport”. -lokusetjentiswa kancane kwemali kubangelwa kubambeleleka kwelitiko letekutfutsa ummango kanye nemigwaco. -kusukela ngekhempu yelusha yavelonkhe yekucala yanga-, bahlanganyeli belusha bente imiklamo leminyenti emimangweni yabo lehlose kuletsa intfutfuko. -kungani lomniningwane ubalulekile? -emabhlokhi, ngekhatsi kwekuhlelwa kwenethiwekhi yetindzawo letinyenti, kufanele kutsi kube mfisha kuya kulesemkhatsini ngebudze, kwentela kutsi kube nemaphambanamgwaco lamanyenti lapho timoto kufanele tiphume khona nekutsi labahamba ngetinyawo bangaphambuka khona, kanye nekuhamba ngco kakhulu kwemahambo ekuhamba ngetinyawo. -lufudvu luyinkhwa lenemilente lemine lenemtsamo lomkhulu kanye nenhlitiyo nenhloko lenemtsamo lomkhulu. -linani lentsengo yelutjalomali lolutfolakele lilingana nebungako lobufanelekile balo. -indlela lengiyidzingako -ngamunye walabalingani ufake ligalelo emphumelelweni yalomkhankhaso ngetindlela letehlukene. -lomunye umtsetfo losita uma kuphendvula imibuto levela kumalunga emmango. -uma ngabe wehluleka kulandzela imibandzela yekukhokha umtselo losalindzelekile njengobe kubekiwe kusivumelwano lesisayiniwe ne-sars, kuhlelelwa kwalesivumelwano kutawucitfwa bese kutsi kutawucala tinchubo letetayelekile tekulandzelela kugcogcwa kwemanani lasalindzelekile. -tivakashi letikhetsekile naletihloniphekile, -ngicabanga kutsi ligama lelitsi " timali " kulitiko letemphilo lita netindzaba letimbi. -tikali tekulinganisa ngunoma nguluphi luhlelo lwekumakha lapho luphawu noma luphawu luchazwa kabanti kuchumanisa emamaki lafakwe emakhodi nenchazelo yemakhono ladzingekako kuzuza lowo maki. -tingcoco taseklasini tingaba nemphumelelo uma wonkhe umuntfu afake sandla. -kusungulwa kwemalokishi nekuhlelwa kabusha lokufaka ekhatsi kuvunywa kwesimondzawo kutawuba ngulokufanele futsi imiklamo yetindlu talabahola kancane nalabahola imiholo lesemkhatsini angeke ibambeleleke ekuzuzeni lokuvunywa ; -titawuphindze futsi tiphatse futsi tisekele hulumende ekususweni kwetibi tetikhwama tepulasitiki etindzaweni letibucayi ngekwesimondzawo. -batsengisimphahla abakavunyelwa kwemukela inkhokhelo nobe lokunye kucatjangelwa kwanobe ngutiphi timphahla nobe tinsita, uma -atikho tisombululo letiphakanyisiwe letatfolwa ngenhlaba futsi atikho tindzaba letinsha letitawusonjululwa ku-agm letingabekwa eluhlelweni lwemhlangano. -lofake sicelo akephuli umtsetfo wekutfutfukiswa kwetimbiwa nemitfombolusito yephethroliyamu, -njengelive leleswela emanti, umklamo wekudvonswa kwe-esidi yasemayini ukhutsata kongiwa nekusetjentiswa kabusha kwemanti, kucinisekisa kuniketwa kwemanti ekunatsa lanakekelwa ngalokwanele kanye nekususwa ekutsembeleni kuphela emantini lahlobile etisetjentisweni tetimboni. -ikhabhinethi ikuvumile kukhetfwa kwe-esther sarah makau esikhundleni sekuba sisebenti lesikhulu setetimali kulitiko letebuciko nemasiko. -faka sicelo lesiphelele - loku kufanele kwentiwe ngekusebentisa ummeli wemalungelo ebunikati. -emalunga emishini kumele ahambele konkhe kucashwa kwebhizinisi kanye nemisebenti. -imembrane yelukhula lebangwa tintfuli letinenshisakalo. -kulungiswa kwaloluhlelo bekufaka ekhatsi luchungechunge lwetinkhulumiswano nabo bonkhe labatsintsekako kulenchubo yekusebenta kwetindlu ezingeni lavelonkhe. -faka tinombolo kumigca lesitfupha yelutfuli nelayisi lehlanganisako. -imihlanganosikolo yangembi kwekubanjwa kwenkhulumo mhla tinge- inyoni -luhlelo lwemasu lwasungulwa futsi lwetfulwa ngemphumelelo ephalamende. -luhlatiyo lwesikhala sekwetfulwa kwetinsita lwentiwa etindzaweni letibekwe embili. -tindlu tetfulwa kahle futsi tiniketa intfutfuko lefanele yemnotfo wendzawo kanye nematfuba ; -ikhomishini yemasiko yasenshonalanga kapa iniketwe umsebenti wekukhutsata kubeketelelana ngekwemasiko ngekuchuba tinhlelo tekwatisa ngekwemasiko. -idathabhesi igcinwa kubo bonkhe bacashi lababhalisiwe kanye netisebenti tabo. -sigabakwentiwa kweliphakelo-timali lamasipala -iningizimu afrika yetemidlalo nekukhibika isungula inchubomgomo yengucuko kutemidlalo ngekubambisana nekhomishini yetemidlalo yaseningizimu afrika. -uvisisa abuye asebentise emabito langabaleki -bhala emabito lavamile emakholomu lamabili ekugcina. -tinhlaka tepolitiki tamasipala takhiwa bameli labakhetsiwe noma emakhansela. -njengesimo selayisensi yetjwala, umkhiciti noma umkhiciti kumele akhone kukhombisa kutsi utawulwa njani nekusetjentiswa kabi kwetjwala. -lwati lwekhophelethivi lwelisu lebuhlengikati. -umuntfu longenayo imali yekutsenga kudla utawutfola kuphi imali yekutsenga emanti lasemabhodleleni? -kugadza kumele kwentiwe ngekuhambisana neluhlelo lwekugadza kwakhiwa, lolwenta incenye yemininingwane yenkontileka. -ungakhohlwa kufaka ligama lakho nelidolobha noma lidolobha lohlala kulo. -bafati bangakamelelwa ngalokwecile kubantfu base-afrika kantsi bamelelwa ngalokwecile kubantfu labamhlophe. -tincomo letinyenti kanye netindlela tenchubomgomo tiyadzingeka kute kukhutsatwe bashayeli belutjalomali, kulungiswe tihibe, kanye nekutfola kukhula. -uma umuntfu lonjalo angakanetiseki ngemphendvulo yesikhalo sakhe nobe sicelo lesentiwe yinhloko yetekulungiswa kwemmango, angendlulisela loludzaba kumphatsi wendzawo, imphendvulo yakhe kumele yatiswe kulomuntfu lotsintsekako. -kugadza kungumsebenti wephalamende logunyatwe ngumtsetfosisekelo wekuhlola nekulandzelela tento tahulumende. -ilabhorathri itawuhlola futsi ihlole manyolo bese ikuniketa sitifiketi sekuhlatiya. -loku kuphocelela lokubili. -kuphatfwa kwebudlelakuphatsa budlelwano nabosokontileka, batsengisi, nebazuzi. -hulumende kanye netikhungo tebuholi bendzabuko titsetse sincumo sekungabeketelelani lokumayelana nekufa kwetisunguli ngenca yetinchubo tekusoka. -umbuto wesibili wengeta kulahlwa licala emphendvulweni yekucala ; wekucala uncuma kutsi umbuto wesibili utawuveta ngani. -tincumo tekhabhinethi letibalulekile. -umtsetfosivivinyo wavelonkhe wekuchibela temidlalo nekukhibika wanga- -kushona kwemhlaba kungabanga kufa nekulimala lokunyenti kanye nekulimala lokumatima kwetakhiwo. -sive semaphandembu ngekushona kwemaxhosa queen-umake nozamile sigcawu, make wenkhosi longasekho mpendulo zwelonke sigcawu. -ngekusho kwestats sa, idatha lephatselene nelinani letisebenti letingakahleleki emikhakheni yetemnotfo lobanti walelive ayitfolakali. -ikhabhinethi ikubonile tinsayeya tanyalo tagezi letibangwa tinkinga tebuchwepheshe netakhiwonchanti kuletinye titeshi tetfu tagezi. -tincomo letinyenti talomkhakha nyalo setiniketiwe. -tingahamba ngemakhilomitha la- ngelihora, kantsi labanyenti bangahamba ngetulu kwemamitha la- -lensita iphindze inikete teluleko ngemsebenti futsi isita labafake ticelo ngetindlela letingahle tibe khona. -sente inchubekelembili lenhle eluhlelweni lwekubuyiselwa kwemhlaba. -kukhomba nekumema labamele emawadi nebaphakeli betinsita labase wadi -kuhlanganisa umklamo kuhlose kucinisekisa kutsi bomasipala ababuyeli emuva ngekungasebenti kahle kanye nenkinga lenkhulu yekusalela emuva kwekwetfulwa kwetinsita, litiko lahulumende wesifundza newasekhaya licale kusebentisa i-pc. -kungalandzelwa ngesikhatsi sekucocisana nobe luhla lwemibuto. -lusito lwekubuyiselwa ekhaya, lusito lwetekwelashwa nobe lwetebuchwepheshe loludzingwa masinyane -i-pic ngetulu kwaloko isebentisa tinchubo tayo tekulawula lutjalomali ngekuya kwenchubomgomo netinchubo tayo tekulawula bungoti. -tihibe telwabiwomali tibe yinkhinga lenkhulu ekulungiseni tinsayeya totimbili imigwaco lengenamkhawulo nalecindzetelekile. -sonkontileka utibophelela kuniketa umcashi umtselela wato tonkhe tingucuko tenkontileka ngesikhatsi netincenye tetindleko tenkontileka. -tfutfukisa luhlaka lwekutfutfukiswa kwendzawo yavelonkhe -cinisekisa kutsi tindzawo lapho umsebenti wentiwe khona, tishiywe tihlobile. -masipala usayine sivumelwano setikhutsati semnyaka nelitiko lavelonkhe letemisebenti yahulumende, lapho inhloso lenkhulu ingalendlela lelandzelakokuchaza tinchubo netinchubo tekubika ngenchubekelembili ekuzuzeni tinhloso tekwakha imisebenti ; kanye netinchubo tekukhombisa emanani etikhutsati letitfolakele nalasetjentisiwe. -yenta luhlu lwetinhlangano temmango - laba ngulabatsintsekako lababalulekile ekomidini leliwadi.'labatsintsekako'kusho bantfu, nobe bameli belicembu, labanenshisekelo letsite, nobe labatifundzile, nobe labanakekela lokutsite lowentako ekomidini leliwadi. -bafundzi basebentisa lwati lwabo lweluhlobo kanye nekufundza itheksthi lehlelekile kuvisisa inshokutsi, inhloso kanye nemtselela wetheksthi yonkhe. -kuhlolwa kwenethiwekhi yemigwaco kukhombisa kusalela emuva lokukhulu mayelana netidzingo tekulungisa nekwakha. -loku kutawuba ku-akhawunti yekufaka imali lechumene nekhodi ye-ejenti yakho, letawutentakalela kutsi isetjentiselwe kukubhadala ekupheleni kwenyanga. -litiko litawuphindze futsi ligcile ekuguculeni ekubeni ngulabafuna imisebenti kutsi babe ngulabadala imisebenti kute kucedvwe umjikeleto wekuncika kutibonelelo tahulumende ngekusebentisa indlela yekwakha imisebenti yeluhlelo lwekucala loluphelele lwekutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni. -tinkhomba tisetjentiselwa kukala nekulandzelela kuphumelela kwemiphumela lelindzelekile nekutfola'imphumelelo'yemsebenti wetfu. -kuchaza kusebenta kahle kakhulu ngekhatsi kwengcikitsi yahulumende wasekhaya -singulelinye lemave lambalwa emhlabeni lapho lilungelo lekutfola kuvikeleka kwetenhlalo libekwe kumtsetfosisekelo, futsi singatigcabha ngekutsi ngesikhatsi saletinkinga letinkhulu sinikete inchazelo lephatsekako kulelilungelo ngetindlela letinyenti. -kutawuphindze futsi kwentiwe kugadza lokuchubekako kwekusebenta kwetikhungo tekuvakasha letingaphandle. -sidzinga kusisa kulusha lwetfu kute sicinisekise kutsi tisebenti letinemakhono naletikhonako tisekela kukhula nekwakha imisebenti. -ungantjintja indlela yakho yekuzuza kanye ngemnyaka. -lilunga lemkhandlu wavelonkhe lelingasebenteli umbuso lingatfola tibonelelo letinjalo njengobe tingancunywa ngukhomishana ngekubonisana nendvuna yetindleko tembuso. -lekhomishini yemhlaba lesezingeni leliphakeme ingusihlalo lohlanganyelwe ngumengameli ramaphosa kanye nandvunankhulu stefan löfven wembuso wasesweden. -uma emafomu sekagcwaliswe, atfunyelwa ehhovisi lesigodzi lelifanele lapho ahlolwa khona kutsi aphelele bese atfunyelwa ehhovisi lavelonkhe ekapa. -kulandzelela nekulawula ematfuba ekulahlekelwa kwentiwa ngekuya kwemikhawulo lesungulwe sikhwama. lemikhawulo ikhombisa lisu lebhizinisi nesimondzawo semakethe yesikhwama, kanye nelizinga lebungoti lesikhwama lesifisa kwemukela. -siphindze futsi sakunciphisa kusetjentiswa kwebaluleki, kukhangisa kanye nekukhangisa, futsi sakhetsa kutsenga ngebunyenti kwendzawo yebetindzaba kute kongiwe tindleko. -uphindze ucocisane ngendzima lebalulekile ledlalwa yimimango, ngakoke nemakomidi emawadi, eluhlelweni lwekubuyeketa kusebenta nekuhlola kusebenta. -loku kubabeka esimeni lesincono sekusebentisa lelitfuba lekukhula kwentsengo yetidzingo kanye nentsengo lephakeme. -nanoma loku kungehlisa kuvuleleka litfusi, kwehlisa kudla nekutsikameta imikhuba yekondla. -tinhlelo tekwatisa nekukhutsata tenchubomgomo kufanele tibekwe endzaweni. -lwatiso lusatjalaliswa emkhatsini wetinhlangano letinyenti letinjengetindzawo taphambilini, ematiko ahulumende lahlukahlukene, emabhodi emanti, beluleki netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, futsi alutfolakali masinyane nje. -umkhankhaso wekulwa nenkhohlakalo ikhabhinethi ikwemukele kuboshwa kwebasolwa labasikhombisa mayelana nekubulawa lokusandza kwenteka kwamake babita deokaran, lobekangumcondzisi lomkhulu wekuchaza ngetimali kulitiko letemphilo egauteng. -inombolo lenhle yekondla imfuyo isho kutsi linani lentsengo yemakhilogramu ngamunye we-carcass weight letfolakele lisetulu kunetindleko tekondla silwane kute sitfole ikhilogramu yentsengo yemakhilogramu. -lolusito luniketa lwatiso lolumayelana nekutsi ungabhalisa njani kuba ngumkhiciti ngaphasi kwemtsetfo wekukhula nematfuba wase-afrika we-united states of america kanye ne-south african revenue service. -emakhophi lafeksiwe noma la-elekthroniki angeke amukelwe. -lusito lwalabasesimeni lesibucayi luniketwa sikhatsi lesifishane kuphela - kuvamise kufika etinyangeni letintsatfu, futsi ngalesinye sikhatsi tinyanga letisitfupha. -uma umnotfo ukhula, umtfwalo wekutibophelela kwahulumende uba mncane njengobe linani lebantfu labanemdlandla ngekwemnotfo lenyuka, kwehlisa linani lebantfu labadzinga kusekelwa nguhulumende. -lomtsetfosivivinyo ulungiswa ngemuva kwekubonisana netindvuna temaphoyisa netemisebenti yetebulungiswa. -tindlela tekuhlola netinkhombandlela kute kuniketwe luhlolo lebungoti be-ikholoji kunesidzingo sendlela yekuhlola. -ngalesikhatsi umkhakha wetetimali waseningizimu afrika ukhombise kuba nemandla, hulumende ubonile kutsi lomkhakha ungaletsa imiphumela lencono kumakhasimende etetimali kanye nemnotfo. -ikhabhinethi icela imimango kutsi inakekele sakhiwonchanti sawo, lesinenzuzo yawo. -biyela ligama lelisho kufundza. -umbiko wesiphatsimandla lesiphendvulako uniketa imininingwane yako yonkhe iminikelo letfolwe ngesikhatsi. -imisindvo isho imisindvo ngemagama kanye netimphawu letisetjentiselwa kumelela. -emacophelo kumele abonakale njengekukhombisa kubaluleka kwemmango nganobe ngusiphi sikhatsi lesiniketiwe ; ngetulu kwaloko, emagugu netintfo letisetulu atisiyo intfo lenkhulu kodvwa esikhatsini lesingagucuki sekugucuka. -thishela kumele akhetse sibonelo semibuto lehambisana nesifundvo lesihleliwe nobe ngusiphi sikhatsi lesiniketiwe. -kodvwa uma kunekungcoliseka lokunyenti, umhlaba angeke ukhone kutihlanta. -litiko litawuchubeka nekwehlisa linani labothishela labangakaceceshwa kanye nekuchuba tinhlelo tekwakha emakhono, kufaka ekhatsi ticu tavelonkhe tabothishelanhloko kanye nediploma yavelonkhe yebungcweti kutemfundvo. -tinhlelo te-idp tibhalwa ngekubonisana emkhatsini wematiko futsi wonkhe umuntfu unenshisekelo kulomphumela. -dkt kungeka njobec. -i-ejensi lelawula kuhanjiswa kwemanti ngumtimba losemtsetfweni. -hulumende uvulelekile ekukhulumisaneni lokwakhako nebaholi labasemtsetfweni bemkhakha wekutfwala emalahle kute kulungiswe tinkinga. -hulumende uyakugceka tento tekumoshwa etitolo te-clicks. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi babumbane futsi basekele isundowns kutsi ibuyisele ekhaya inkhanyeti. -kutfutfwa kwemangcoliso kuvamise kucatjangwa njengekugwema noma kucedza tilwanyana tetilwanyana noma tilwanyana tetifo letilahlwa etilwaneni noma etindzaweni letikhungetfwe lukhula. -loku akusho kutsi akufuneki babe yincenye yekufundzisa nekufundza njengoba kubaluleke ngalokulinganako. -kuniketa emathulusi nekucecesha kwatisa ngekwebulili, kuhlatiya ngekwebulili nekuhlela ngekwebulili kubatsatsi betincumo, baphatsi kanye nalabanye labatsintsekako labamcoka -ukwati kanganani ngesilikhosisi? -imisebenti yetemnotfo lenebungoti lobukhulu lengakavunyelwa budlelwane lobungoti lobukhulu betemnotfo kutawuhlala kungavunyelwa. -emakhophelethivi, njengeluhlobo lwebhizinisi, avamise kufaka ligalelo lelikhulu ekukhuleni nekutfutfuka kwemnotfo wemhlaba, nakucatsaniswa naletinye tinhlobo tebhizinisi. -njengaloku lokungenelela kuyenteka, takhamuti tasehammanskraal tiyakhutsatwa kutsi tiwabilise emanti aphindze futsi engete ipenshi yemaswayi ngembi kwekutsi tinatse. -shano kutsi ubukeka njani, ubona njani nekutsi ubamba njani imisindvo. -esehlakalweni lesinjengalesi, lesamba senkontileka sitawulungiswa ngekuya ngelilanga lekuphuma. -kuphendvula kuloku idoe isho kutsi kunetinhlelo te-abet emimangweni lelimako. -ibhajethi kute kwetfulwe tinsita kancono -kucinisekisa bumsulwa beminwe yemaphoyisa -ikhabhinethi idvumisa litiko letesayensi netheknoloji kanye nemfundvo lephakeme nekucecesha kanye neyunivesithi yetetheknoloji yasekapa peninsula ngekwetfula i-cubesat yekucala yalelive, lamuhla, mhla ti- lweti, erussia. -litiko letimali litawudlala indzima lenkhulu ekuphakeleni timali letidzingekako temisebenti yekulawula inhlekelele. -kugcogcwa kwemali lengenako kanye nelusebentisomali kumele kulawulwe kute kucinisekiswe kutsi imali isetjentiswa njengobe kuhloswe yiphalamende. -futsi ngiyati kutsi balimi labanyenti batawusita tisebenti tabo kuletsa emahhovisi lapho kunemahhovisi khona. -gcwalisa form bi- kunobe nguliphi lihhovisi lelitiko letasekhaya. -kulesikhala lesingentasi, bhala imisho lemitsatfu lephelele usebentisa emagama laphuma enchazelweni yakho. -ikhabhinethi yatiswe ngekwehla lokukhulu kwetehlakalo letinsha tekutseleleka eningizimu afrika ngemuva kwekutsi lelive lingce ngalokusemtsetfweni lizinga leliphakeme lemagagasi wesitsatfu. -ligalelo lesibili lelikhulukati ekukhiciteni lavela ekurhuleni. -lijaji ngaloko litfole kutsi akukadzingeki kutsatsa sincumo ngalesicelo. -kukhula kwelinani lelutjalomali kubangelwa ikakhulukati kukhula kwelinani lelifanele lemali yemasheya nemabhondi. -kwentiwa ncono kwelwatiso lwetfu kanye netinchubo tebuchwepheshe betekuchumana kusiletsa ematfuba lamanyenti ekuhlanganisa, kuhlatiya kanye nekusabalalisa imphahla yelwatiso letawusekela kuphumeleliswa kwetinjongo tetfu temasu. -cela umcashi wakho inombolo yakho ye persal nangabe awati. -ngalesikhatsi sitfole tifundvo letidzingekako kulemitamo yekucala yekutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni, sikhetse masipala wendzawo i-greater igiyani elimpopo njengekucala kwemiklamo yekulinga kulomkhankhaso. -bufakazi bekuhlala kwalomphelo eriphabhliki yaseningizimu afrika -bonkhe batsengi labaphakelwa ngaphandle kwelidolobhakati lasekapa kumele babukwe. -tisebenti tetemphilo titsatfwa njengencenye lebalulekile kufeza umbononchanti welitiko letemphilo. -tikhungo temidlalo tiyincenye lebalulekile yeluhlelo lwetekukhibika letiluhlata. -luhlaka lwetemtsetfo netinkhombandlela -emakhophi amahhala kufanele afake phakatsi kwehlukaniswa kwetibopho tetimali ngaphasi kwetivumelwano letinjalo. -loluhlelo lucuketse letinhlelo letincane letilandzelako -asente umlingani wakho abe yinkhanyeti yetemidlalo. -ummeleli waseningizimu afrika angaya kulomngcwabo nangabe lesihlobo sifuna fakazi kulenchubo futsi angakhoni kuya ngekwakhe. -litiko lisebenta naletinye tikhungo, ngaphasi kweliso lemkhandlu wekweluleka wemakhophelethivi. -cabanga ngetinhlobo temsebenti bantfu kulesitfombe lesingenhla labakwentile nekutsi basebenta kuphi. -tinsitakufaka lishadi leliphendvulekako nemdvwebo welithebula -kuphakamisa umphakatsi nako kuyindzawo lebalulekile lekugcilwe kuyo kucinisekisa kutsi kutfutfukiswa kwetimayini akufaki ekhatsi imiphakatsi lefanele. -lemitamo yentiwa ncono luhlelo lwetfu lwemisebenti yesive. -utsini luhla lwakho? -ubeke lusuku futsi -sisenchubeni yekubuyeketa ligunyakwenta kanye naletinye tinhlelo kanye netinchubo kucinisekisa kwentiwa ncono lokuchubekako. -kuphindze futsi kube nendzawo yekuhlala yebasebenti endzaweni letawusita kakhulu ekuniketeni ummango lusito lolusheshisako. -letinhlavumali takrugerrand letilandzelako -loku kunemtselela kubuholi, kumisebenti yetemnotfo kanye nekuhlanganisa kuyo yonkhe imincele yetenhlalo, temasiko, tenkholo kanye newavelonkhe. -imiklamo ifaka ekhatsi iwalmer link emphumalanga kapa, ilady selbourne, ilamapius, ibhlabela borwa, cosmo city nefleurhof egauteng, intabazwe corridor housing efreyistata nase seraleng enyakatfo nshonalanga. -kuchumana lokunjalo kusenta kutsi sikwati kuchumana nebantfu betfu kanye netidzingo tabo. -atikho emave noma emakhaya langatsatsa lokungetulu kwaloko labahola sikhatsi lesidze, ngoba tikweleti letingakasekeleki ekugcineni tiholela emazingeni laphasi ekuphila. -tikhungo tekuphenya eceleni kwalolubhubhane ; -kungenteka kube khona kutsi ema-ejensi lehlukene angabona tindzima tawo ngalokwehlukile ngenca yemitsetfo lehlukene kanye naleminye imiculu. -tinkhundla temidlalo letihlelekile tingasebentela sikolo kanye nemmango wonkhana. -tinhloso taloluhlelo tihambisana naleto tesivumelwane samhlabuhlangene ngemalungelo ebantfwana. -tingucuko letinyenti ebeleni atentiwa ngumdlavuta, kodvwa kuncono kutsi uhlolwe ngekushesha ngumhlengikati emtfolamphilo. -imali lengenako yebhodi ikakhulukati ivela ekutsengisweni kwemathikithi, ekutsengisweni kwetindzawo ecaleni, kanye netimali tekungenisa imicimbi lekhetsekile. -hulumende uvile tindzaba letiphakanyiswe titjudeni, letitfola kunakwa kwetfu ngalokugcwele. -hulumende ubona kukhatsateka kwebatfutsi bemalahle labakontileka mayelana nemtselela imiklamo yemandla lavuselelekako letawuba nawo ekuphakelweni kwemalahle ku-eskom, lokungahle kube nemtselela emsebentini embonini yabo. -labanye bomasipala banekusatjalaliswa lokufanele ikakhulukati ngobe letintfutfuko ticinile kwenta kube lula kubeka emkhatsini kwetfulwa kwetinsita. -inyuvesi yesayensi yetemphilo isefako makgatho yinyuvesi yekucala leyodvwa yetesayensi yetemphilo letawusungulwa kulelive. -umbuto: nangabe ngaphambilini ngibe nekuphendvula ngemitsi nome umutsi wekugoma kufanele ngitfole yini umutsi wekugoma icovid? -letikolo leti tishikashika ngekugcogcwa kwetimali ngenca yesimo setemnotfo sebatali kuleto tindzawo. -tisetjentiswa tiyadzingeka endzaweni lefanele. -hlola emasu lanemphumela lohlanganisiwe kucinisekisa kutsi alungisa lobutsakatsaka kanye netingoti bese akha emandla. -nome ngabe ngutiphi tingucuko kumniningwane wemnikati wesitfutsi nome umnikati wesitayitela kumele tatiswe kumtimba lofanele wekubhalisa kungakapheli emalanga langu- ngemuva kwekuntjintja lokunjalo. -lomklamo unelikhono lekucinisa luchungechunge lwetimphahla letinyenti letehlukene, kube futsi uchuba lutjalomali lolwehlako kulesigodzi. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwalomtsetfosivivinyo ephalamende. -letichibiyelo tibuka ngco tindlela tekuvikela nekutfobela letitawuba neligalelo ekuniketeni simondzawo lesiphephile nalesivikelekile sebantfu labadzala. -"'umtsetfosisekelo lomusha'usho umtsetfosisekelo weriphabhulikhi yeningizimu afrika, wanga- ; ". -kuphatfwa ngemphumelelo kwentsela nekuphatfwa kwetikweleti lokuvakalako kufake sandla ekwehleni lokusimeme kwetikweleti, lokukhonjiswe kusabelo lesiphasi sekusebentisa imali kutinsita tetikweleti. -uvuma sibopho sembuso sekubuyisela emuva lemitselela yelubandlululo, esimeni lapho tonkhe takhamuti tiva incenye yalelive kanye netinhlelo tayo. -lokubaluleke kakhulu, kumele sibonge tisebenti tetfu ngemitamo yawo kanye nemphumelelo yawo. -- emagama laphuma ematheksthini emagama -letinye tigulane ekucaleni angeke tinconywe kutsi tibuyiselwe esimeni lesifanele kodvwa kufanele tilandzelelwe ngekucophelela mayelana netingucuko esigabeni selicembu lekufinyelela. -kulawulwa kwetekutfutsa kutawuhlukaniswa ngetinhlelo letimbili letehlukene, letiphephile tekutfutsa nekulawulwa kwetekutfutsa. -i-sars ayikacuketfwa ngalokuphelele kulokulandzisa lokuchaza lesimo. -ucabanga kutsi ngubani lowakha? -chubeka ugcwalise tichasiso letichaza similo sakhe. -loku kufaka ekhatsi tikhungo letinyenti temfundvo letesekela lemboni. -bomasipala kumele bacinisekise kutsi bantfu labasetindzaweni tabo lokungenani banetinsita letisisekelo labayidzingako, ikakhulu leto letiphatselene nemphilo yemmango, kuphepha, kanye nelizinga lelivakalako lekuphila. -letinye timbila tinetinhloko letincane, letikhonjisiwe ngalesikhatsi letinye tinetinhloko letibanti, letibanti. -liphepha lelichaza kutsi kutawentekani enkantolo, litawuphekeletela lenkondlo kuletinye tehlakalo. -kufundza ngemacembu basitwa nguthishela kanye netikhatsi tekufundza ngekuhlanganyela - ngeliviki. -ikhabhinethi icela wonkhewonkhe kutsi ente umkhankhaso wematayitela laluhlata lokuhle ube yindlela yekuphila kute kutsi bomakhelwane betfu, imimango kanye nalelive libe sibonelo semhlaba wonkhe sekuhlobisa, kuluhlata lokuhle nalokutayelekile. -lemiklomelo yemukele bantfu labaphila nekukhubateka kanye netishikashiki temalungelo alabaphila nekukhubateka letiphume embili ngemnyaka wa- -ikhabhinethi ivume imitsetfosimiso lemayelana nemitsetfo yekungenelela ngekwemibandzela yemtsetfo wekuvikela lutjalomali, wanga-. -lwati lwesimondzawo semkhakha wahulumende neluhlakamsebenti lwekulawula. -inkhokhelo itawentiwa ngemarandi ngaphandle kwekutsi kushiwo ngalenye indlela. -loku ngiko lokusenta kutsi sibe nekutiphendvulela futsi lokusikhutsata kutsi sitfutfukise njalo. -luhlobo lwetinhlelo tekulawula kusebenta lubekwe ekuhleleni kwamasipala nemitsetfo yekusebenta, sehluko sigaba -ngembi kwekutsi ubhale sivivinyo selayisensi yekufundzela kushayela, kufanele ufundze timphawu temgwaco, tilawuli tetimoto kanye nemitsetfo yemgwaco kute ube nelwati lolusisekelo lwetimphawu temgwaco. -gcwalisa ubuye ubuyisele emafomu ekufaka sicelo kulendzawo yekuhlala. -lomcimbi utawucabangela tinyatselo lekufanele titsatfwe kute kugcugcutelwe ingucuko, kuhehe lutjalomali lwemiklamo yetakhiwonchanti taselwandle letibukwa njengaletibalulekile ekubekeni iningizimu afrika njengesikhungo setaselwandle semave emhlaba. -bacashi kumele batfumele incenye a legcwalisiwe yelifomu kusikhwama sesincephetelo ngekushesha ngemuva kwengoti. -kodvwa, kusitatimende senchubomgomo lesihlose kucondzisa kabusha emaphethini ekukhula nekukhutsata onkhe emacembu labandzakanyekako entfutfukweni kutsi abuke kabusha tonkhe tindlela letikhona. -p" application for a patent and accinisation of receipt " submitted in duplicate -hulumende wasekhaya kumele aphindze ahlele futsi abe neliphakelotimali lekusebenta nekunakekela tinhlelo tekutfutfwa kwemangcoliso. -kutinikela lokukhonjiswe ngito tonkhe tinhlangano kwakha sisekelo lesicinile sekukhulumisana lokuchubekako kute kube nemkhakha wetekulima losimeme. -kwengeta, tinhlelo tetfu tesimondzawo njengekusebentela imfucuta, kusebentela titete, kusebentela emanti nekusebentela ngemlilo takhe ematfuba emisebenti langetulu kwalange- futsi tihlose kwakha ematfuba emisebenti langetulu kwalange- kulomnyakatimali lotako. -madvute nje ngihambele kuvulwa kwesikhungo sekutfutfukiswa kwebantfwana ebizana emphumalanga kapa, lapho ngifanele kutsi ngitsatse sikhatsi nalabanye baholi belive letfu bakusasa, ngibafundze futsi ngibalalele. -sincumo sitawutsatfwa kungakapheli emalanga langu- kusukela ngelusuku lapho litiko litfole khona bufakazi bekushicilelwa kwesatiso sesicelo. -" sawubona, licenjana lelincane lelimtfubi, " kusho inyoni eceleni kwemgwaco. -lenye insayeya kutawuba kwengeta emandla langasiwo kugridi. -timbili ticoco tihlanganiswe kute kwenyuswe emacandza. -incenye lenkhulu yemiholo nemiholo ikhokhwa nguhulumende wavelonkhe lomncane. -lusuku, sikhatsi kanye neluhlobo lwekwehluleka kusita umhlukunyetwa. -kugadza etikhungweni tekunakekelwa lokuphephile kuniketwa ngekuhambisana netigaba temtsetfo webantfwana kanye neluhlaka lwetikhungo tekunakekelwa lokuphephile yinhloko yesifundza yelitiko letekutfutfukiswa kwetenhlalakahle. -ngiyakholelwa ekutsini linye lemalanga lamcoka ekutfutfukisa umnotfo welive letfu kanye nekuma kwetepolitiki kwalo kufaka ekhatsi tonkhe takhamuti enchubeni yengucuko. -njengencenye yekwandzisa kufinyelela kwetinsita tahulumende kubo bonkhe, ikakhulu labo labahlaseleka lula, kwetfulwa kwelithulusi lekwenta ncono kukhubateka lesikhungo sekulawula budlova lobucondziswe kubulili semahora langu- kutawenta emalunga emmango wema-deaf kutsi afinyelele futsi asebentise tinsita tekwelulekwa tebungcweti talesikhungo. -lombiko, lotawukhishwa kutsi usetjentiswe esiveni, uphakamisa tindzaba letinyenti letidzinga kunakwa kute kutsi lelive litilungele ngalokuphelele. -akahlangabetani nemiva ngekwemtimba nangekwemiva ngekwehlukana. -lenkhundla yabanjwa ngekuhlanganyela yiningizimu afrika, kanye nahulumende wasejapan kanye nenhlangano yekuhwebelana yangaphandle yasejapan. -kuhambisana mayelana nemibandzela yemsebenti. -umniningwane lokungakavinjelwa ngumtsetfo wekwenyusa kufinyeleleka kumniningwane -nobe kunjalo, kunetimo letitsite lapho imvume lebhaliwe kungenteka ingadzingeki, njengekutsi ummangali -kodvwa, litubane kanye nekusebenta ngemphumelelo kwekwehluleka kwetilawuli tekuntjintjiselana akukahlolwa esigodzini. -sicelo sekugucula inkapani ibe i-close corporation -luklayo lwekota lwetisebenti. -uye kuphi bongi? -kuchuba nekubeka tinkhombandlela tekusungula likomidi lemagama etindzawo esifundzeni ngasinye. -tigidzigidzi leti-r letengetiwe tiniketwe bazuzi labakhetse kutfola umhlaba njengelusito lwekutfutfukisa. -siteshi semaphoyisa sitawundlulisela lesicelo kusikhungo semarekhodi ebugebengu. -ulalela abuye acoce ngetheksthi yeticondziso sib. iresiphi -nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website ye-company and intellectual property registration office. -uphindze futsi unikete lelive kwesekela kulucwaningo lwesayensi, kutfutfukisa kanye nekucamba lokusha kutemitsi, kutekulima, kupheyontoloji kanye nebhayosayensi. -umsebenti angeke ube nelilungelo lekubhala lilungelombhalo ngenca yekutsi kwentiwa kwemsebenti, noma kwentiwa kwanoma ngusiphi sento lesiphatselene nalomsebenti, kufaka ekhatsi kwephula lilungelombhalo kuleminye imisebenti. -njengoba lomdlalo wacala futsi, lamantfombatana lamabili aya enkhundleni. -uma utfutsa tichumane lokungenani munye umuntfu kumele aphekeletele umshayeli. -irejista yanyalo yelinanibantfu lesingatfwe litiko letasekhaya, ibeka iphindze inikete lwatiso lwekubonwa kwetakhamuti, kufaka ekhatsi tinombolo tekubonwa letehlukile, emakheli, tinsuku tekutalwa kanye nesimo semshado. -bomasipala badzingeka kutsi balawule kuphatfwa kwabo, tinchubo tekuhlela kanye nekubhajetha ngendlela lebeka embili tidzingo letisisekelo temmango. -imisebenti lemikhulu kulomkhakha lomncane ufaka ekhatsi kukhicitwa kwetitselo netibhidvo letiguculiwe noma letiguculiwe, kanye nekukhicitwa kwetinatfo letitsambile nemanti etimbiwa. -tintfo letibalulekile taloluntjintjo lwaloluhlelo tifaka ekhatsi kubandzakanyeka kwetakhamuti, kukhuluma ngelivi linye etindzabeni temave emhlaba kanye nekutiphendvulela mayelana nemiphumela. -tikolo kutawudzingeka kutsi titfutfukise tinchubomgomo tekukhombindlela tento tabothishela labasola kunganakwa lokunjalo, njengobe benta uma letinye tinhlobo tekuhlukunyetwa kwebantfwana tisolelwa. -letinye tinyatselo ticuketfwe kusivumelwano savelonkhe selusha lesasayinwa esoweto ngamabasa lophelile. -lotfumela imphahla ngaphandle udzinga sitifiketi sekukhishwa kute atsatse imikhicito yetjwala lengemabhodlela esikhumulweni sekungena kute itsengiswe eningizimu afrika. -ngekwelivekati, ngumgubho we- wekucala kusebenta kwemculu wase-afrika wemalungelo eluntfu newebantfu nga- kanye nekucala kwesigaba sesibili semnyakalishumi wabomake base-afrika - -loku kufaka ekhatsi kutsengwa kwemathange emanti kwentela kusabalalisa emanti etindzaweni letitsintsekile, kubulala emabhoholi nekuvuselela, kongiwa kwemanti nekulawulwa kwekufunwa kwemanti, kanye nekungetwa kwemitfombo yemanti. -lukhetfo jikelele lolubanjwe ngamabasa, lukhombise kutimisela kwebantfu betfu ekwakheni sive lesikhululekile kuletinkinga letichaza imphilo ngaphasi kwelubandlululo. -iningizimu afrika icinisekise kubaluleka kwetindlela letinengi ngalokuphelele naletifaka konkhe ekhatsi kutiphatsa ibhizinisi ye-wto njengaloku ifanele imiphumela lesimeme, lelinganako lelihlangabetana netimfuno tabo bonkhe emalunga. -umnu enver surty, lisekela lendvuna yemfundvo lesisekelo -letinkinga tagezi kanye naletinye tintfutfuko letisandza kwenteka tivete butsakatsaka betikhungo lobuphatselene netinkampani tahulumende letibukene nesakhiwonchanti senethiwekhi. -luhlolo tiphakamiso temisebentiluhlolo lolungakahleleki kulalela nekukhuluma -emakomidi emawadi afaka ekhatsi ikhansela yeliwadi yeliwadi njengasihlalo kanye nemalunga emmango. -kudla uma kungekho endzaweni leyetayelekile yebhizinisi tindleko tangemphela kodvwa tinemkhawulo kulinani leliphakeme lelikhokhelwa tisebenti tahulumende njalo nje. -eningizimu afrika, lesevele ibukene nemazinga laphakeme ekweswelakala kwemisebenti, insayeya iyaphutfuma. -nanoma letinyenti taletinchubo tekubika setentiwe ngekutentekela futsi setentiwe tibe sezingeni, letinye tindzawo letiyinsayeya tihlala tidzinga kwehlukaniswa ngesandla kwemisebenti yekwelashwa kanye nelusebentisomali ngelizinga lekunakekela etibhedlela letisemkhatsini. -ikhabhinethi ikubonile licala lasenkantolo lephakeme lelifakwe tinhlangano letimbili letingekho ngaphasi kwahulumende mayelana nesincumo sahulumende sekusayina tivumelwano tekutsenga gezi ne-ipp. -sincumo sekuniketa imvume ngiso lesingakhetsi. -ngekususela kuloku lokungenhla, umtsetfo kumele ucindzetele baphatsi kutsi babone lenkinga yekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo njengentfo lebekwa embili futsi batsatse umtfwalo wekugcina emazinga labekiwe, etikhungweni tabo. -uvamise kubona kalula kutsi yini leyenta'ibhizinisi ivele'ngekubuka tinyatselo lebekufanele kutsi titsatfwe bantfu. -imali yekuhlola kubona tinhlobo letehlukene -imiculu lemibili yekucala yekulawula imfucuta yekunakekela imphilo seyikhishiwe ; idokhumenti yelimuva kanye nedokhumenti yeluhlakamsebenti lechaza indlela yekucala yekusungula tinkhombandlela nemitsetfosimiso yekulawula imfucuta yekunakekela imphilo. -siyachubeka nekuba live lelihlonipha umtsetfo lelitawuchubeka nekucinisekisa kuthula, kusimama kanye nemphumelelo yetakhamuti talo. -emakhodi akhutsata kugcila lokumele kuniketwe kumelelwa kwalabamnyama emazingeni ebaphatsi labancane, labasemkhatsini, labasetulu kanye nalabasetulu ngekhatsi kwetinhlangano. -lapho timbiwa tingaba nemtselela etindzaweni tekuhlala, emindenini nasemimangweni, bantfu labatsintseka ngco ngetimayini kumele bavumele tingucuko letitsintsa emalungelo abo emhlaba. -kwengeta, ligatja letitfutsi tesive lisenchubeni yekutfutfukisa inchubomgomo lephatselene netidzingo letikhetsekile tebagibeli kanye nemigomosisekelo yekufinyelela kwawonkhewonkhe itawufakwa kudizayinwa kwato tonkhe tikhungo tetitfutsi tesive kanye netinsita. -lesichumanisi sifakwe emaklemphu kute kufike sikhatsi sekwephuka kwesisetjentiswa sekufaka emandla. -logwaja watsi nawusidla utawube uwedvwa eveni lakho. -bondvunankhulu nabosomlomo betifundza tetfu labahloniphekile ; -kusebenta kukalwa ngelinani letimoto letiphutfumako letisebentako kanye netilinganiso tekuphendvula etindzaweni tasemadolobheni nasemaphandleni. -emahhovisi amantji anebulukhuni bekulawula basebenti - abalandzeli tikhatsi temahhovisi, abafuni kusebenta ngalokwecile nobe abafuni kwenta umsebenti longetulu kwamunye, sibonelo kufayela nekubhala emarisidi. -asikho siphambano lesibonakalako lesasindziswa, asikho sikhala lesingakasetjentiswa, kute kucinisekiswe kuncishiswa ngalokuphelele kwe-iran ekulandzeleleni luhlelo lwayo lolunekuthula. -ngetulu nangale, lusha nalo lutawusitwa ngekufinyelela ematfubeni etimakethe, kufaka ekhatsi kuniketa umkhicito weluhlelo lwekudla lwesikolo. -ngaphasi kwalesikimu sanyalo bomondliwa bemufi loshonelwe engotini yemgwaco banelilungelo lekwabiwa kwesabelo lesilinganako emalini lengenako lekhona nalelindzelekile yemufi, lesincepheteliso lesingaphasi kwetihibe tetimali. -ucelwa kutsi watiumtimba lohlose kuphindzaphindza kabili sisindvo selibala lesilwane. -nyalo sekubuyele emsebentini walelilanga, angicale ngekutsi senelisekile ngekutsi lihhovisi landvunankhulu liyachubeka nekutihlela libe ngulelinye lemahhovisi lahamba embili kulelive. -umnikati wesitifiketi savelonkhe utawukhona kwenta loku -iseshini letsite ngesikhatsi senchubo yecbp, lapho kungasetjentiswa linye nobe ngetulu emathuluzi -umkhandlu wetingcweti tetemphilo waseningizimu -lwatiso lolunemininingwane lenabile kakhulu lwebagibeli bemetrorail ngelishwa ludzala. -leyunithi ilindzeleke kutsi ibuyele kusebenta ngemuva kwetinyanga letintsatfu. -walungiswa ngekulandzela umtsetfo wekulawula kuhlelwa kwendzawo nekusetjentiswa kwemhlaba, wabuye wavunywa kutsi ummango ubonisane nga- -bakhokhintsela labafanele ngulabo labafanele kutsi bangenise emafomu emnyaka lotsite wentsela. -iminyaka lengu- nobe ngetulu budzala. -ubhala indzaba yeliphephandzaba -kuvakasha kwami esikhungweni sekubuyisela imitsi esimeni lesifanele emichells plain ngalesibili kwangicinisekisa kutsi sidzinga emandla lamanyenti ekulweni nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva nekushushumbiswa kwetidzakamiva emimangweni yetfu. -i-ana ikhicita bufakazi lobucondzile bekulandzelela kuphumelela kwetingenelelo tahulumende letinyenti kute kwentiwe ncono kufundza nekubhala kanye nekubala kubafundzi kuphindze kwente bothishela bakhone kubona tindzawo letidzinga kusekelwa lokwengetiwe. -kwetfulwa kwendlela legcile kumiphumela yekugadza kusebenta kanye nekuhlola kuholele ekutseni hulumende abe nekuntjintja kweluhlelo ngendlela lasebenta ngayo. -lolusito lutfolakala ema-awa langu- ngelilanga kunoma ngumuphi umuntfu lofuna kubika ngelucingo mayelana nebugebengu kanye nemsebenti webugebengu ngekuniketa lwatiso lolungasita emaphoyisa ekuvikeleni noma ekuphenyeni. -kute kuchumana emkhatsini wemacembu futsi kute umcondvo wekutsi emacembu ahlangana njani enchubeni yengucuko yonkhe. -ikhabhinethi icela bonkhe balingani kutsi basebentele kufezekisa sivumelwane seluhlakamsebenti lwemboni yetimayini lesimeme kanye nekucinisekisa kutsi hulumende utawugadza kuhambisana nemculu wetetimayini lesikhungo setemisebenti yahulumende lemisha sitawubamba ingcungcutsela yayo ye- yetemkhakha wetemisebenti yahulumende lemisha mhla ti- namhla ti- ingci ekapa ngaphasi kwengcikitsi letsi “kwakha -ngabe unayo imphilo nekuphepha lokulawulwako endzaweni yakho yekusebenta? -yini lesifuna kutsi luhlelo lwetfu lwetemfundvo lukhicite? -ngekwemlandvo, sifundvo sichazwe njengemtimba lotsite welwati lwekufundza. -kutawuphindze futsi kwengete kubaluleka kubantfu labafuna kutfutfukisa indlela yemsebenti kuhulumende wasekhaya nekuphatsa. -umtamo lomkhulu wesakhiwonchanti kucinisa tibhedlela tesigodzi sasemaphandleni. -kubhalisa tinhlobo tetihlahla | south african government -takhi netimiso telulwimi -imibandzela yenkontileka lephatselene netinhlawulo tekungasebenti kahle kwasonkontileka nekubambeleleka kwekucedvwa kwemklamo kutawusetjentiswa. -ungulomunye webahloli betfu labatsatfu labaphilako baserivonia futsi sicela sive kutsi simondzise nemndeni wakhe emicabangweni nasemithandazweni yabo ngalesikhatsi lesi. -emanani laletfuliwe kulebhidi atawutsatfwa njengalefemu sikhatsi lesiphelele salenkontileka. -cabinet concurred with the appointment of mr attwell sibusiso makhanya as the chief executive officer of mhlathuze water. -kwabiwa kwesikhatsi sekharikhulamu -ikhabhinethi yatiswe ngembiko lomayelana nebulunga beningizimu afrika lobungesibo besikhashana bemkhandlu wetekuphepha wamhlabuhlangene kusukela mhla lu- bhimbidvwane kuya kumhla ti- ingongoni -sincumo semtimba wekushushisa wavelonkhe sekukhipha tindleko tekukhwabanisa leticondziswe kundvuna yetetimali pravin gordhan siphotfula loludzaba siphindze futsi sivumele lelive kutsi licondzise yonkhe imitamo yekuchubela embili umnotfo, kwakha kutetsemba kwebatjalimali kanye nekuvimbela kwehliswa kwesilinganiso setikweleti temave emhlaba. -njengaloku lufudvu belihlala ethebulini lacala kutfola kudla, anansi wamemeta, " lufudvu, tandla takho tonkhe tingcolile! -bangcwabi labakhetfwe futsi labemukelwa ngumtsetfo. -baphatsi betinkhundla betemidlalo bebahlala njalo bati kutsi leliphuzu lekungena ngalokwetayelekile liyagcwala ngesikhatsi semidlalo ledvweba tihlwele letinyenti. -ikhabhinethi ifisela bonkhe bafundzi lokuhle futsi ilindzele kutfutfuka lokuchubekako kwelizinga lekuphumelela lelivela ekilasini le- -i-gcis ingasebentisa letisetjentiswa njalo-nje kute ilandzelele lwatiso kutinhlelo tayo iphindze ibone tigaba tebasebentisi ngetintfo letifana nemakheli e-ip, emadomeyini, tinhlobo tema-browser nemakhasi lavakashelwe. -tsatsela bese udvweba ngetulu. -lesifundvo, lesishicilelwe kujenali yesayensi lesatiwako, i-natur, sichaza kutsi licembu lelucwaningo litfole liphindze likhombe njani lamathulusi engatini yalomsikati liphindze futsi lavala lamathulusi elabhorathri. -kuvisisa sakhiwo sendzawo yeliwadi, tindzaba tekutfutfukisa ewadini nekutsi tiphatselene njani nendzawo. -nga- satibophelela ekuphutfumiseni imphi yekulwa nebugebengu nenkhohlakalo. -kucinisekisa kutsi imihlangano yakhako letinchubo letilandzelako kumele tentiwe -iningizimu afrika seyifezekise tinhloso tayo tekwelashwa ngetidzambisingculazi kantsi nyalo sesineluhlelo lwe-arv lolukhulu emhlabeni, lapho khona bantfu labatigidzi leti- bayalashwa nga- -takhamiti taseningizimu afrika, -kufinyelela lokunemkhawulo kakhulu kutinsita tekunakekelwa kwetemphilo -loluhlaka lolukhona lwemtsetfo nelwekulawula alutfoli ngalokucacile ithenda levulekile njengendlela lengakafaneli yekutsenga kwahulumende. -umkhakha wesikhumba neticatfulo nawo ukhule ufinyelele kumapheya eticatfulo letitigidzi leti-, kantsi imikhicito letsengiselwa lamanye emave yakhula nge-% lokuyinzuzo lenkhulu kulokusimama kweluhwebo. -mhlawumbe letinye tetindleko tivela ngekungahumushi kahle umtsetfo. -tinsita letetfulwa ngito tonkhe tisebenti letitibophelele tifaka ligalelo lelikhulu ekwakheni imphilo lencono yebantfu betfu labanyenti. -ikhabhinethi iluvumile lusito lwebuntfu kubantfu basezimbabwe. -kungalindzeleka kutsi lendlela yekuchumana lenemdlandla kakhulu itawusita kuludzaba nekulawula sitfunti kuhulumende. -kutemfundvo, siyajabula kutsi lizinga lekuphasa kwelibanga ekugcineni lisemkhatsini wekwenyuka. -tiphindze futsi tibe yincenye yekunakekela timphilo tebantfwana. -ikomiti leholako yetebucwepheshe ilungisa lizinga lelwatiso loluniketiwe ngekubuyeketa loluhlelo ngalokuchubekako. -kwamanje, emacembu latinikele asebenta ngekutikhandla kusimamisa letinhlelo kuvikela kuphindzeka kwekubambeleleka lokunjalo esikhatsini lesitako. -hlola libele lakho lokungenani kanye ngenyanga kute utfole tingucuko kusenesikhatsi. -ligalakucubungula nekusabalalisa lokucuketfwe -imibiko yenchubekelembili yekota yesibili yanga- / -kuphindze futsi kube nelitfuba lekwengeta bungako lobukhulu hhayi kuphela ngekukhicita imikhicito yetinsita, kodvwa futsi nekutfutfukiswa kwetimboni tekusita njengekupakisha, inyama lekhonjiwe kanye nekumaketha. -inhloso yalesifundvo kutsi titjudeni titibandzakanye nekukhetsa lokuncane kwalokucuketfwe ngalokujulile. -bugebengu ngulenye yetinsayeya letinkhulu lesibukene nato kusukela kwacala lubandlululo. -kucashwa kwebaphatsi bemiklamo, bahleli bemiklamo nebaholi bemiklamo ngekhatsi kwetifundza. -uma sibhedlela singakhoni kubamba umhlangano ngengongoni, uma linani lelikhulu lebasebenti selikhefu, indlelakuhlola yalenchazelo ayikahlangabetwa. -loluhlobo lwebhizinisi lusetjentiswe mhlabawonkhe yimimango kubukana netidzingo tawo tentfutfuko. -futsi ngitsandza kugcizelela kutsi sihlala sitimisele kwesekela umkhakha wetimoto futsi ngaloko sitawucinisekisa kutsi kusekelwa lokuniketwa lomkhakha ngekusebentisa luhlelo lwekutfutfukisa imboni yetetimoto kuyagcinwa. -uma ushadile kumake walokuphilako, kudzingeka emakhophi lacinisekisiwe abomatisi babo bobabili batali nesitifiketi semshado wabo ; nobe -simemetelo sekhartoumikhabhinethi iyakwemukela lesivumelwane sekumisa umlilo ngalokuphelele emkhatsini wamengameli waseningizimu sudan salva kiir na-riek machar, kanye nekusayinwa kwesimemetelo sekhartoum. -lendzawo ichubeka nekuba yinsayeya futsi idzinga lisu lesikhatsi lesidze lelifaka ekhatsi onkhe emazinga ahulumende. -masipala ukhava kuphela umshwalensi kulesakhiwo. -flipha luhlavumali. -ikhabhinethi ihalalisela lincusa xawier carrim ngekucala kwakhe kuba ngusihlalo wemkhandlu jikelele wenhlangano yemhlaba yekuhwebelana mhla ti- indlovana -ngabe ikhona luhlelo lwekuhlanganisa timphendvulo talabatsintsekako? -kulawulwa kwedatha kunemsebenti wekulawula emasethi edatha kusekela tinhloso temasu e-pt. -timalimboleko tabomake, tinsita tekusekela kanye netinkhundla tekutsatsa tincumo ngekuhlanganyela tasungulwa futsi lemali yasetjentiselwa kugucula balimi labaphuyile labasindzile kutsi babe ngulabo labakhicitako. -timali tingabuyeketwa njalo. -ngesikhatsi bafundzi bangena esigabeni lesiphakeme, kumele babe nelwati loluvakalako elulwimini lwabo lwekucala lwekwengeta macondzana nemakhono ekuchumana nalabanye kanye newekufundza ngekwengcondvo. -basebenta ngaphasi kwencindzetelo lenkhulu futsi kufanele batfwale kucindzeteleka kwengcondvo kwati kutsi basengotini yekutseleleka nguleligciwane. -uma wehluleka kwenta njalo, masipala unelilungelo lekucisha ithenda leniketiwe ngalokufinyetiwe. -inkantolo incume kutsi imphahla ibuyiselwe kubafakiticelo. -kungatsatsa emaviki lamane kusebenta ngesicelo sakho. -mengameli jacob zuma, utawuhola litsimba laseningizimu afrika engcungcutseleni ye- yebrazil, irussia, i-india, ishayina, iningizimu afrika, letawubanjelwa yifederal republic of brazil mhla ti- kuya kumhla ti- kholwane ngaphasi kwengcikitsi letsi: “i-brics: kukhula lokufaka konkhe ekhatsi, tisombululo letisimeme”.ngalesikhatsi iningizimu afrika ibe ngusihlalo we-brics, kube nenchub -lencane manthisakwati kuba ngumtfunti wakho. -chubeka ususe tindilinga. -ngekuya kwendvuna yetemphilo zweli mkize, bantfu labanyenti labanekutseleleka lokuncane bangasabalalisa leligciwane emkhatsini wemalanga lasikhombisa kuya kulasikhombisa. -yomibili imikhakha yesive neyangasese ingadlala indzima lebalulekile ekwakheni sakhiwonchanti, kufaka sakhiwonchanti lesikhulu. -lena yinhlangano yetigubho letisetulu, labenta tinchubomgomo, baholi bemabhizinisi, tishikashiki nalabatsintsekako labatinikele ekubukaneni netinsayeya letinkhulu temhlaba kanye nekucedza buphuya lobukhulu. -lwati lwekuhlatiya inchubomgomo kanye nentfutfuko. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi bakhumbule kutsi kukwehlukahlukana kwetfu lokusenta sicine. -kholela phasi ngekusebentisa libhodlela lekufutsa. -kuvakasha kwembuso e-united kingdom of great britain nasenyakatfo ireland. -umtamo lomkhulu wekwenta ncono ikhwalithi yekunakekela uyadzingeka, ikakhulukati ezingeni lekucala. -iphaneli yekufundzisa ibekwe kusita emabhizinisi lamancane ngekwelulekwa kanye nebungcweti. -kunetindzaba leticacile temphumelelo emadolobheni lahlantekile, tinhlelo temfula letivusetelwe kanye nemahlatsi labuyiselwe nalokunye lokuphilako nalokuphilako. -nobe nguluphi ludzaba lolungakaphetfwa ngembi kwesigungu savelonkhe uma lomtsetfosisekelo lomusha ucala kusebenta kumele uchutjwe ngekulandzela lomtsetfosisekelo lomusha. -kwelulwa kwemandla ebugebengu newesive kumele kuhambisane netidzingo temtsetfosisekelo. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweluhlaka lwemtsetfosivivinyo wekukhutsata nekuvikela lutjalomali, kute ummango uphawule ngawo. -hlanganisa lenkhulumiswano ngekuphakamisa emaphuzu lamcoka emanotsini esifundvo. -umtsetfo wavelonkhe lophawulwe kulesigaba ungasebenta kuphela ngemuva kwekubonisana nahulumende wasekhaya lohlelekile nekhomishana yetetimali nesilulu semnotfo wahulumende, futsi nobe tiphi tincomo talekhomishana setibuketiwe. -sikhulu ngaloko. -mengameli jacob zuma utawukhuluma ngekuvulwa kwendlu yavelonkhe yebaholi bendzabuko ephalamende, ekapa mhla ti- indlovulenkhulu. budlelwane emkhatsini wahulumende nebaholi bendzabuko bubalulekile ekucinisekiseni kutsi sakha imimango yasemaphandleni lenemphilo, lelinganako nalesimeme. -umhlanganosikolwa wemnyaka wekukhutsata kwentiwa kube sezingeni kwekuhlolwa kwenhlanyelo wentiwa ngelweti njalo ngemnyaka. -indvuna yetetimali pravin gordhan utawuveta letinyatselo ngesikhatsi etfula ibhajethi yavelonkhe mhla ti- indlovana kusitwa ngetimali temfundvo lephakeme. -lemojuli yetfulwe ngendlela levumela umhlanganyeli kutsi ahlanganyele ngalokuphelele ngelulwimi labawukhetsako -ubaluleke nobe ungabaleki. -lisa unetintfo tekubala kantsi i-akar inetintfo tekubala -irejista yethenda nayo igcinwa ngesandla kulitiko ngalinye. -mengameli zuma utawutsatsa luhambo lwembuso lwekuvakashela e-saudi arabia kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- indlovulenkhulu, lokutawucinisa budlelwane lobukhona emkhatsini walamave lamabili. -kukhicitwa kwendzawo kwemikhicito yehayidrojini netincenye kutawufaka ligalelo ekwakheni ematfuba emsebenti nasekutfutfukiseni emakhono, kuphindze futsi kwente ncono ingucuko kutemnotfo letawuzuzisa umkhakha wemmango lobekancishwe ematfuba phambilini, ikakhulu bomake kanye nelusha. -ikhabhinethi iphindza itsi bantfu baseningizimu afrika kumele bachubeke nekusebenta ngekubumbana, ikakhulu ngetikhatsi letimatima futsi basebente ngekutikhandla kute kucinisekiswe kutsi lelive liphindze futsi lihlonipha simo selutjalomali lwalo lwelizinga lelisetulu. -kute ungenise, ukhicite noma utsengise umutsi wetekulima eningizimu afrika, kufanele ubhalise ne-registrar of act of -kute imitsi lekhokhelwa ngekubambisana. -hlanganisa luhla lwetindzawo letinelisu lekuphakela emanti kwentela kulwa nemlilo kanye nekulungisa tidzingo tetindzawo temlilo. -kwehlukana ngekwebulili kuvela kuleliphuzu lekutsi indzawo yekuhlala ngayinye ilala bantfu labangetulu kwalababili. -yini luhlobo lwemalungelombhalo emisebentini yetemibhalo noma yemculo? -sibonelo'utsandza likhofi?'imphendvulo kumele ibe'yebo'nobe'cha '.'ungakhulile kanganani?'imphendvulo itawuba, sib.'lalishumi '. -bafundzi badzinga kutsi bakwati kuhumusha babuye baphendvule emagugu nendlela labona ngayo ematheksthini. -ema-awa lamabili ngemuva kwekuseni kwasekuseni -loluhlelo luphotfulwa ngemphumelelo futsi lutawuchubeka ngekwakha temidlalo nekukhibika. -kuba ne-alikhalayini leyanele kubalulekile nakwentiwa tinhlelo tekufuywa kwetintfo letiphilako ekuguculeni tinhlelo temasiko etinhlanti. -emakhono etebunjiniyela aniketa emakhono etebunjiniyela lalungele kuhamba kute kucinisekiswe kuhamba kanye nekusungula sakhiwonchanti ngesikhatsi semisebenti kanye nekusabalalisa ngekucecesha, kulungisa, kutivocavoca kanye nekusekela emayunithi etebunjiniyela bekwakha. -kodvwa, kugcizelela nekulinganiswa kwemakhono ekulalela nekukhuluma kusukela ebangeni le- kuya etulu kuphansi kunalawo emakhono ekufundza nekubhala. -hulumende lonemikhakha yavelonkhe, yesifundza neyendzawo asebentisana kute kuzuzwe intfutfuko lesimeme kanye nekwetfulwa kwetinsita. -loku kufanele kwentiwe ngekusebentisa inkantolo yesondlo. -sitawuchubeka nekusebentela inhlangano lenemandla nalenemphumelelo yelubumbano lwetfu. -isebentisa tingucuko tebuchwepheshe kunciphisa tikhatsi tekulindza tigulane, kwenta ncono kucilongwa kanye nekwenta kutsi kube nekungenelela ngekushesha kutemphilo kutigulane. -kunetinhlobo letimbili temadizayini letingabhaliswa, kuphela nje uma ngabe tihlangabetana netidzingo letibekwe ngentasi -lamadokhumenti lanjalo kumele, ngembono wesifundza, asekele ngalokwanele sicelonkhokhelo salosokontileka. -ummangalelwa uphindze watsi lommangali, kuko kokubili ekuvumelaneni nasekuvumelaneni kabusha, wabonakala futsi akatsatsi kuphikisa emandla akhe. -bahlali basenelson mandela bay bahola embili ekuchazeni nasekwenteni tintfo tabo letihamba embili ngekusebentisa tinchubo netinhlelo letinyenti tekutibandzakanya kwemmango. -ufundza itheksthi yelwati sib. itheksthi yelwati kuyo yonkhe ikharikhulamu -sipiliyoni lesincane semnyaka munye kusimondzawo sekusebenta sekulawulwa kwetimali. -c ngako tintfutfwane titawakhiwa umvila. -linani lematheksthi lamcoka emjikeletweni wemaviki lamabili -kusekelwa tisebenti tetekwelashwa kanye nemphatsi lapho – loku kuyakujabulisa," kwasho yena njalo. -masipala nebachubisifundvo bemawadi -sikhonile kulawula kubhebhetseka kwalesifo ikakhulu ngenca yekusebentisana nekucaphela tonkhe takhamuti. -intfutfuko ngekhatsi kwetindzawo tekongiwa kwemvelo noma tindzawo letivulekile letigcwele indzawo. -takhamiti titawuphindze tikhulumisane ngco ngetiphakamiso tabo tekutsi singakhulisa njani iningizimu afrika ngekubambisana, ngaphandle kwekushiywa emuva. -umtsetfosivivinyo we-ejensi yesakhiwonchanti semtfombolusito wemanti wavelonkhe wanga- -kulombiko wekubona loluhlatiyo lwetinkinga lugcile ezingeni lelikhulu nakumaphuzu etepolitiki, temnotfo kanye newemlandvo labanga kungavikeleki kwekudla. -sicelo sekwesula kubhalisa ivat -umkhosi lotako. -indzawo levele ikhona ingasetjentiswa uma indlu yangasese ibekwe iphindze ifakwe kahle, futsi tilinganiso letidzingekako tiliciniso. -unelilungelo lekuphila imphilo yakho ngendlela lofuna ngayo. - -sibonelo, akusibo bonkhe labakhuluma ngesitayela sinye sesingisi, nobe babe nekufinyelela lokufanako kutindlela tekuchumana. -bantfu baseningizimu afrika labanemanti lanemaphayiphi bakhuphuke kuyewufika ku-,% ngalesikhatsi linani lemakhaya lachunywe gezi lafika ku-% eluhlelweni lwahulumende lwesibonelelo sahulumende luyachubeka nekuniketa inethi yetekuphepha emindenini nasemimangweni lengabe ibhebhetseke kakhulu ngenca yebuphuya nekungasebenti. -batali nebanakekeli bebantfwana kumele batsatse tinyatselo tekucaphela kucinisekisa kuphepha kwebantfwana. -lomtsetfo uniketa kusungulwa kwelitiko letekutfutfwa kwendle nekulawulwa kwemfucuta lelitimele lelinemisebenti lelandzelako -likhali belishisa kangangemlilo. -kuleso sikhatsi lesifanako lesikhutsati sesekele tigidzigidzi letinge-r telusebentisomali lwe-r&d. -kwanyalo lelikomidi lisabuka emadokhumenti lamane kunetinchubomgomo etindzaweni letitsite njengekwetfulwa kwetinsita, kucecesha, inchubomgomo yemsebenti kanye nesinyatselo sekucinisekisa. -leyunithi yekudliwa kwemphahla itfole imphahla lebita ngetulu kwetigidzi letinge-r -dvweba timphawu ngasinye kuloku lokulandzelako bese uchaza umngani wakho timphawu takho. -incenye lenkhulu yelusha loluncike kulesigodzi isho umtfwalo lomkhulu kulinanibantfu lelinemdlandla kutemnotfo. -kunelizinga lelikhulu lekugcwala kulemboni yetindzawo tekondla imfuyo, kodvwa ngenca yetindzaba letiphatselene neminotfo yesilinganiso kanye nesimo salokuphilako saloluhlelo lwekukhicita, kumatima kakhulu kusebentisa tintsengo temakethe yenyama yenkhomo. -lusuku lwekutalwa lwemkhokhintsela -tinsita tetemphilo tifaka ekhatsi tinsita tekwatisa, tekuvikela, tekwelashwa kanye netekuvuselela. -etinkhulumiswaneni temave emhlaba, sihlala sitimisele ekutfoleni tisombululo letilungisa tinsayeya tetfu letingakavami. -ngesikhatsi salokuvakasha, tinhloko temibuso letimbili takhuluma enkhundleni yetemabhizinisi, tabese tihlwaya ematfuba ekuhweba nelutjalomali. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- bhimbidvwane | south african government -ikhabhinethi iyatfokota kutsi emalungiselelo ekugubha iminyaka lelikhulu yekutalwa kwa-or tambo asesigabeni lesisetulu futsi imema bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi bachubeke batetayete umshiyandvuku weluphawu lwemzabalazo wetfu, indzima layidlale kulenkhululeko yetfu, kanye nemagugu akhe lasasikhombindlela lamuhla. -indvuna lehloniphekile yetindzaba tangaphandle yeriphabhulikhi yasemozambique, mnu. -ekulandzeleleni injongo yetfu lebekiwe yekwetfula luhlelo lwetakhiwonchanti tahulumende netangasese, hulumende ubeke eceleni tigidzigidzi letinge-r eminyakeni leyengcile kusikhwama setakhiwonchanti savelonkhe, futsi ubuka embili kusebentisana nebatjalimali bangasese netikhungo tetimali temave emhlaba kute kusetjentiswe timali tekutfutfukisa takhiwonchanti talelive. -nanoma sigaba sekutfola seluhlolo lwemvelo ngalokwetayelekile sidzinga emanani lamancane emasampuli kuphela, sigaba sekuhweba singadzinga emanani lamcoka etintfo kutsi tisebente, kuphakamisa imibuto lemayelana nekuvuna kakhulu kanye nemtselela wesimondzawo. -kungavumelani kodvwa kugucule -lona ngumtamo wekucala wekusungula emacophelo ekucecesha lagunyatiwe emave emhlaba emacembu emikhumbi yekudoba yaselwandle lengemamitha la- nobe ngetulu budze. -iningizimu afrika, ibrazil, indonesia, mexico, norway, philippines, united kingdom kanye nemelika ngemalunga lasungulako alomtamo. -iba-phalaborwa inekugcwala kakhulu kwetimbiwa esigodzini sasemopani. -kute tilawuli noma imikhawulo lebekwe kumboni njengetekulima. -imphendvulo yahulumendetikhungo tetimali netetimali taseningizimu afrika tihlala tineluvelo ngekuhamba kwesikhatsi. -sinelitsemba lekutsi lulwimi lwesiphakamiso setfu angeke luhlanganiswe libe ngumtamo wekufisa. -ekuhloleni lendlelakuhlola, kufanele kubonwe kutsi kuvuleleka kuvamise kwehla ngekwelibanga. -ikhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe basebentisi bagezi ngekuphendvula kusimemo sekwehlisa kusetjentiswa kwagezi. -lesigaba lesitsintsekile se-n kuleminyaka leyengcile sibukene nekuminyana kwetitfutsi, ikakhulukati ngesikhatsi semahora laphakeme ngoba linyenti lemaloli latfwala umtfwalo lavela esikhumulweni sasethekwini asebentisa lomgwaco lomkhulu uye egauteng nakuletinye tifundza letingekhatsi kulelive. -lisekela lamengameli mabuza usebente ngalokusezingeni lelisetulu futsi ligalelo lakhe ekwakheni lelive lesifuna kutawuhlala sikhunjulwa bantfu baseningizimu afrika. -umtsetfo wekuphatfwa kwetimali tamasipala, -bantfu baseningizimu afrika bayakhutsatwa kutsi babelane ngendzaba yetfu baphindze bakhombise ingucuko lenhle eningizimu afrika kusukela ingcungcutsela ye-aids yemave emhlaba beyibanjwe edurban lapha eningizimu afrika itjale kakhulu timali ekuphendvuleni kwe-aids kuleminyaka lesitfupha leyengcile, lokuholele ekutseni kube luhlelo lolukhulu kakhulu lwekwelapha i-hiv emhlabeni, lolusindzise tigidzi tetimph -ngemuva kwekutsi sewucedzile lekhozi ngemphumelelo, sikhungo sekufundzisa sitakuniketa lifomu lekufaka sicelo kutsi ligcwaliswe. -ikhabhinethi igcugcutela wonkhe umuntfu kutsi asebentisane kute kucinisekiswe kutsi tihibe letivimbela kufinyeleleka tiyasuswa futsi bonkhe bantfu baseningizimu afrika banikwa litfuba, baphindze futsi bakhulise inshisekelo yekuhlwaya live letfu lelihle nalelidvumako. -tinhloso tetimali tamasipala letikhona nyalo, emasu, tinchubomgomo, netinhlelo tichaziwe ngalokucacile. -kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile. -kutinikela kwahulumende ekuciniseni umnotfo kucinisekiswe kabusha ngesikhatsi sekukhulumisana ngemphumelelo emkhatsini wendvuna yetetimali, malusi gigaba nebatjalimali kanye nemmango wetetimali wemave emhlaba ngesikhatsi avakashele e-united states of america kute kube nemihlangano yesikhwama setetimali semave emhlaba nelibhange lemhlaba. -lolubhubhane lutsintsa kuphakelwa kanye nekufunwa ngemandla kwetikolwa temabanga laphasi kanye netesibili. -faka umbala emphendvulweni lengiyo kukhombisa kutsi ngabe lemigca nemakholomu ayifisha noma ayindze, ayifisha noma ayakhudlwana, noma ayibanti noma ayincane. -kurekhoda tonkhe tehlakalo ngekuntjintja encwadzini yetehlakalo. -i-ajenda yase-afrikaikhabhinethi yemukela ingcungcutsela ye- yenhlangano yemincele yaseningizimu ne-afrika lebeyibanjwe mhla ti- inhlaba ebotswana, leyahanjelwa ngumengameli ramaphosa. -tsatsa bumsulwa ngeminwe kute ubhale ku-population register. -sekucaliwe tinchubo tekutfunyelwa kulelinye live. -emakhono elulwimi -ematiko ebulungiswa, kuvikela bugebengu kanye nelicembu letekuphepha asenchubeni yekubukana netinsayeya letibukene nesiteshi semaphoyisa. -ngalokwetayelekile emapulazi e-trout mancane. -cocela umngani wakho ngato tonkhe tintfo loku ungacabanga kutsi sisebentisa emanti. -tikhalo letitfolakele nakuchunyanwa kwekucala kanye netikhalo letingeke tisonjululwe nakuchunyanwa kwekucala titawundluliselwa kutisebenti letifanele. -kubhalisa njengemkhokhi wentsela yesikhashana -letinkhombandlela tenchubomgomo yelufuto lwebantfu tentelwe kuchuba kuhlanganiswa kwetinsita telufuto kuphakheji leliphelele lekunakekelwa ngetemphilo. -ngite ematsambo ngekusho kutsi i-np ilicembu lelisebenta ngekutikhandla lelikholelwa ngalokungemaphutsa kutsi bangakhona kucedza buphuya lobuphuyile kanye nekusebenta ngekutikhandla. -luhlelo lwekutfutfukisa emakhono lwabuyeketwa njengoba kudzingekile. -labanye bomasipala bangatfola imali lengenako ngekutjalwa kwemali nome ngekutfola imali lengenako ngema-akhawunti langetulu kwemali. -kumitsetfosimiso yemtsetfo wetikimu tetekwelashwa. -ngako-ke kumele sisebentisane njengebantfu lababumbene, kute sibuyisane savelonkhe, kute kwakhiwe sive, kute kutfolakale umhlaba lomusha. -sigungu savelonkhe lesengamele, sigungu sesifundza lesengamele, masipala nobe lomunye umtimba lofanele angasebentisa umtsetfo wavelonkhe lophawulwe esigatjaneni kuphela ngemuva kwekubuka nobe ngutiphi tincomo telikhomishani lelibekwe ngekwesigatjana. -kukhomba tindzawo letiyinkinga kanye netindzawo letinematfuba, sib. tindzawo letikhungetse bugebengu, tindzawo letingcolile -imigwaco lelishumi lebocalangaye itawentiwa ncono. -ngaphandle kwelitiko letebulungiswa nekutfutfukiswa kwemtsetfosisekelo, ematiko etindzaba temhlaba nahulumende wesifundza newasekhaya nawo aphatsa leminye imibandzela yemtsetfo. -kubalulekile kukhomba umuntfu lotsite kulelo nalelo cembu letenhlalakahle lotawubutsela labanye kulemihlangano lehleliwe. -inkhulumongco nenkhulumombiko, sivumelwano senhloko nesento, sigatjana lesikhulu, sigatjana lesimele -incenye yesibili yesigaba igcizelela kutsi luhlelo lwekusebenta lolunemininingwane lubalulekile ekwenteni loluhlelo lube yimphumelelo. -kucinana kwekusebentisa i-oksijini, lokubitwa ngekutsi kucinana kwekusebentisa, kuphetfwe ngulokucindzeteleka kwemoya, lizinga lekushisa kwemanti kanye nesamba setintfo leticinile letincibilikile. -lelisubuciko leliphakanyisiwe liniketa lisu lekufezekisa lelitawenta kutsi kube semtsetfweni futsi licinise lomkhakha njengemtfulitinsita wekuvikeleka kwekudla kanye nemkhakha wekukhula kwemnotfo longasita ekwakheni ematfuba emisebenti. -bomatisi nangabe sakhamuti saseningizimu afrika nobe bomatisi bepasipoti nangabe ungahlali -kusitwa ngetimali kwesikolo kuphuyile, nekwehla kwebukhulu bemaklasi esifundzeni ngasinye. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-nsea kute kutsi ummango uphawule ngayo, lofuna kuchibiyela umtsetfo wavelonkhe wetemabhizinisi lamancane, wanga-. -umkhandlu bekutawuniketa emaphoyisa awo kucinisekisa kugeleta kwetitfutsi ngalokungenamkhawulo, lokufaka ekhatsi kuvimbela kupaka timoto letivimbelako naletingakavami. -loluhlaka lolusha luhlose kugucula letinye tindlela tendzabuko kutsi tifundzise. -kubambeleleka kwekwakha nekutfunyelwa ngemuva kwesikhatsi kwetintfo tekusebenta kwenta lokundluliselwa kwato kube nesidzingo. -litiko letemfundvo lavelonkhe kwanyalo lisebenta ngesakhiwo lesisha kanye neluhlelo lwekufezekisa, kucinisekisa kutsi kufakwa kwebafundzi labaphila nekukhubateka etikolweni letinkhulu kulikusasa kuzuza ngendlela lekungenteka ngayo. -lesikebhe sekudoba sitawungenwa inchubo yekuhlola kufaneleka kwelwandle ku-south african maritime safety authority ngetindleko temnikati. -asente loku yakha umdlalo-silinganiso ngalendzaba. -bufakazi belikheli lendzawo, tinombolo telucingo nekufeksa eningizimu afrika -sebentisa ibhalansi yentfwasahlobo kukala bumatima betintfo ngebunyenti lobatiwako. -nanoma bubanti bemsebenti walencenye buncunywa ngalokufanele, tinchubo tekulandzelela kuhambisana netindlelakwenta betingakavisiswa ngalokuphelele emkhatsini wetisebenti teligatja lekuhambisana netekucinisekisa. -caphelalelemvumo yekutsenga kumave angesheya ayifaki ekhatsi tinhlanti temanti lahlobile letilawulwa yi- -uma lemicabango yesekelwa lucwaningo lolunyenti lwalabanye bososayensi, itfola simo setiyori. -emahhovisi esifundza e-gcis emphumalanga kapa freyistata gauteng limpopo mpumalanga enyakatfo kapa enyakatfo nshonalanga nshonalanga kapa kwazulu-natal -emalunga lahloniphekile atawuba nelwati lolunyenti ngetindzaba letiphatselene nemiholo yetenhlalo. -kwekucala, hulumende utawuchubeka nemiklamo yakhe yelutjalomali lwahulumende, linani layo lenyuke laya kutigidzigidzi leti-r kuleminyaka lemitsatfu letako. -ikhabhinethi iphindza futsi igcizelela kubaluleka kwekukhulumisana kwemave emhlaba lokuchunyanisiwe nalokusebentisana elibya. -ngalokunjalo, indzawo yemhume nome sikhungo sekuniketa umtfwalo ngekhatsi kulendzawo yekwakha kutawudzingeka kunake emazinga ekufinyeleleka lekukhulunywa ngawo ekucaleni. -tindzawo letibalulekile letagcanyiswa njengaletidzinga kungenelela bekukwetsembana, kuchumana kanye nekungcubutana. -ufisela umculi lohloniphekile, mnu caiphus semenya, lusuku lwekutalwa lweminyaka lenge- -ucala ngemagama lakhetsiwe nobe imisindvo -buketa timphendvulo tabo emhlanganweni wonkhe. -tincumo tekhabhinethi. -bantfu bahlala basemkhatsini wekutfutfukisa futsi, ngaloko, loluhlelo lutawugcizelela kakhulu ekuhlomiseni imiphakatsi yasemaphandleni kutsi itsatse lulawulo lwayo. -kubuyela ekhaya -bayeluleka basabalalisi nebakhangisi bemfilimu kanye nemidlalo yekutsintsana yetidzingo temtsetfo kanye nekucinisekisa kutsi yonkhe imikhicito ikhombisa inombolo yereferensi yekwehlukanisa, umkhawulo wemnyaka, seluleko sebatsengi kanye naleminye imibandzela lengahle ibekwe yibhodi. -"ngibonga kakhulu kutsi sikole sitfole lomklomelo," kusho seyanokeng sejake, thabang pri mary principal kuleminyaka lenge- leyengcile. -utawuphindze ubeke imisebenti lehlukene yekuvisisa kucinisekisa kutsi bafundzi bayakuvisisa loko labakufundzako. -nanobe kufanele kube neluhlakamsebenti lwekulawula lolufanako lwekutibandzakanya lokwentiwa tikhungo kulelive, loluhlakamsebenti kumele lube lubanti ngalokwenele kute tifundza nabomasipala balungise tindzawo letitsite. -lihhovisi lakho lingasita yini ngemandla lakhona? " -uma sicelo siniketiwe, leminye imali yekufinyelela kufanele ikhokhelwe kusesha, kulungiselela, kuphindza futsi, futsi nobe ngusiphi sikhatsi lesifanele lesidzingeka ngetulu kwema-awa labekiwe kusesha nekulungiselela lirekhodi kutsi lidzalulwe, kufaka ekhatsi kuhlela kwenta litfolakale ngendlela leceliwe. -kutsi sakhiwo lesiphelele senhlangano yemkhandlu sitfunyelwe kabusha kumkhandlu emhlanganweni lolandzelako lotawubanjwa. -iningizimu afrika inenhlanhla yekuba netitediyamu letinyenti letisezingeni lelisetulu letingamukela imidlalo lemcoka nalemikhulu. -uma loku kuliciniso buhle lobumcoka bemathekisi kubonakala sengatsi emabanga abo lavamile eluhambo afisha. -kutfutfukisa tisebenti -inchubomgomo lephelele yetitfutsi taselwandle -uyasebenta kuphi kulomasipala? -buka letibonelo. -ikhabhinethi ivumelene nekucashwa kwemkhandlu. -nase wente iphosita yakho khombisa kubangani bakho. -kusungula tinhlelo tekulawula kusebenta -emaphupho etfu njengebantfu atawucekelwa phasi. -ngenca yebukhulu bayo lobuncane, imfundvo seyentiwe yincenye yalesigaba'saletinye '. -kunebantfu labasha labadzala labatsandza kugalufu protigy sim ‘tiger’ tshabalala lowenta imiklomelo yegalofu yemave emhlaba ngesikhatsi aneminyaka lenge- emhlabeni wonkhe kulelicembu lakhe leminyaka lenge- futsi uphumelele kabili kumchudzelwano wegalofu webantfwana base-us. -kubuyela kwalemidlalo kubomabonakudze, kutawuzuzisa kakhulu imali lengenako yekubhakela iningizimu afrika, kucinise bomake lababhakela ibhola kanye nekwesekela labatawukhutsata kanye nebabhakeli. -luphawu lwetfu lolusemtsetfweni lwendzebe yemhlaba ngu ke nako. -sitawucinisekisa tinsita letinesibindzi futsi letisebenta ngemphumelelo letivela kutisebenti letisembili ekuniketweni kwetinsita kuwo onkhe ematiko ahulumende. -bomake bacala kutfola indzawo yabo lefanele emmangweni futsi batsatsa umtfwalo wetimphilo tabo. -ngekubusisa nekusayina imitsetfosivivinyo ; -emadokhumenti latawutfunyelwa nawo onkhe emakleyimsa claims helpdesk asunguliwe ekwemukeleni kusita emakhasimende ngekugcwalisa emafomu abo ekukleyima kanye nekukhonjwa kwemadokhumenti ladzingekako ekungenisweni kwawo kwekukleyim. -loku kusho linani lebagibeli labafuna kuhamba kusuka kumvelaphi kuya kulendzawo. -ngifuna bantfu kunoma ngusiphi simondzawo sekusebenta kutsi batibophelele ngemphilo yabo kanye nekufundzisa imindeni yabo nebantfwana, ikakhulukati nyalo lapho bantfwana babuyela esikolweni. -uma umtsengi angena kulolwatiso lwabo lwekuphepha kulendzawo yekukhwabanisa, kusetjentiswa ngumkhwabanisi kwenta kuhocisa ku-akhawunti yemtsengi. -esigabeni sangembi-kwekucombela salolubuyeketo wonkhe umsebenti wekucala lodzingekako kungena kusifundvo sekucombela uyaphotfulwa. -lomkhombandlela wakhetfwa esikhundleni sesifinyeto sesigungu lesengamele njengobe lemanyuwali ingaphindze futsi isetjentiswe njengelithulusi lekufundzisa ummango jikelele ngalesimondzawo nekutsi kungalawulwa njani tincenye letehlukene. -hulumende usebentisa tikhutsati letinyenti kukhutsata emafemu kutsi asebente nobe asise emisebentini letsite nobe afake ligalelo kumiphumela letsite yetenhlalo nobe yetemnotfo. -kubona nekusombulula tinkinga nekutsatsa tincumo ngekusebentisa kucabanga lokujulile nalokucambile. -emabhakede aniketwa kuphela etindzaweni tekuhlala letingakahleleki. -lokukhatsateka kwemmangali kuyimali kuphela. -umoba ufinyelela elugwini. -tfola umlingani kanye nebuso. -shayela i-registrar of food identification epitoli ku- kute utfole luhla lwetikhungo lapho ungacedzela khona lesifundvo sekufundzisa. -kutsi kunakwe kutsi sidzingo semhlaba lowengetiwe sekucedza tindzawo tekuhlala letingakahleleki siyincenye yeluhlakamsebenti lwekutfutfukiswa kwendzawo yasemakana kwanyalo lolwentiwa beluleki be-setplan. -njalo ngenyanga, kubika ngekota nangemnyaka kuyadzingeka kuko kokubili kulwabiwomali lwelusebentisomali lwesifundza futsi, ngekubuka kulandzelelwa kwalo ngemnyaka, kwentiwa tiphakamiso letingafaka ligalelo kulesilinganiso sekulungisa kwesifundza. -lwati lwemafiziksi ezingeni lemfundvo lephakeme lutawungetwa njengelitfuba lelihle. -sikhatsi lesiphakanyisiwe selulwimi lwekufundza nekufundzisa -kuhlanganisa i-ajenda yase-afrika -leli lithulusi lelinemandla lekutfutfukisa timboni lelitawutfutfukisa kucudzelana kwetimboni tavelonkhe, kwenta kutsi kutfutfukiswe emakhono lamasha etimboni tavelonkhe netebucwepheshe, kwandzisa kutfunyelwa kwemphahla ngaphandle kanye nekutfola kuhlonyiswa kwalabamnyama ngemnotfo lokujulile. -kutsengiselana lokungiko lokusandza kwenteka kukhombisa loku kahle, futsi kufaka ekhatsi kutsengiselana kumkhakha wetimoto, luchungechunge lwekusebenta kwemakhemikhali kanye netincenye tetimboni tagezi kanye nelutjalomali lolungaba khona njengekugucula imikhicito yetekulima loku kwekugcina kuya ngekuba banikati bemasheya kanye netinchubo tekulawula. -ingucuko lenkhulukati kuprofayili yaselusentseni kubangwa titfutsi taselwandle-wangaphandle endzaweni yekwephuka, lokungahluka ngemamitha. -lelizinga leliphakeme lekuba ne-alikhalayini lingaphindze futsi lihambisane nemtselela walo ekulawuleni i-osmo ekugcwala lokusetulu kwe-ayoni. -liphephabhuku letichumane kumele livakashelwe ngumuntfu lokhetfwe ngumnikati wemalayisensi kute kucinisekiswe kutsi liphephabhuku letichumane alikatsikanyetwa yini. -ngaphandle kweliphuzwana nobe nguliphi licembu letembusave lelikhona lingantjintja ligama lalo nobe ngusiphi sikhatsi. -ticelo taphekwa kantsi bafakiticelo banconywa njengebasiti beluhlolo kuleyo naleyo ndzawo yekumakha. -nangabe ugula kakhulu kutsi uye ehhovisi kute ufake sicelo sesibonelelo, cela lomunye umuntfu acele kuvakasha ekhaya egameni lakho. -bafundzisi kanyenti badzinga kuvimbela kuhumusha kwabo nemibono yematheksthi etemibhalo, nekuvumela kutibandzakanya kwebafundzi lokunyenti ngendlela levakalako. -ibhajethi lenkhulu ngaloko-ke iniketwa njalo emva kweminyaka lemibili. -tingucuko letisebentisa emuva atitsatsa sikhatsi kantsi atitsatsa sikhatsi lesingetulu kwetikhatsi letimbili tekukhokhela. -uyati njani? -tinhloso talesikhungo sekuhweba kugcogca imali lengenako ngesisekelo sekutfola tindleko tetinsita letiniketwa tinhlangano temkhakha wahulumende newangasese, kanye nebantfu. -kutibophelela kwetfu kwenta ncono lizinga lemfundvo yabo bonkhe bantfwana esifundzeni. -ikhabhinethi ihlanganyela kanye namengameli ramaphosa ekuhalaliseleni bantfu basetogo ngekubamba lukhetfo lolunekuthula. -indvuna yetetimali, umnu nhlanhla nene, utawubese wenta sincumo lesifanele kutsi tiphakamiso tifezekiswe. -kubambeleleka kuyiveta uma ngabe kutawenta inkinga ibe sibi noma kwakha inkinga lensha. -kodvwa, tinzuzo letiphelele temareyithi entalo laphansi ekusetjentiswa kanye nelutjalomali titawubonwa ngesikhatsi. -buhlungu beligatja lelishisako kulo lonkhe lidvuba bumbanika emandla lamakhulu! -insayeya lekufanele ilungisweumukelwa ngalokwanele kweluhlobo lolwehlukile lwebhizinisi yemakhophelethivi kanye nekwehlukahlukana. -ngabe luhlelo lwekutitsandzela lungakhuphula kanjani tonkhe tindleko teluhlelo? -umcambi, umniningwane lovela kukhava uphindze ucagele kutsi kutawentekani kulendzaba. -ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa kumfaki sicelo futsi kute sibopho sanoma ngukuphi kuphatamiseka lesitawumukelwa. -nobe-ke, kungenteka ube sewuvele unekufinyelela emhlabeni, njengemhlaba wemmango. -kugeleta lokusemkhatsini njalo ngeliviki kwentelwe imifula lemincane lesihlanu. -bongi wagibela emahlatsini emahlaya laluhlata. -the colloquium, which focused on the entire value chain in the print media space, from ownership to printing, distribution, research and advertising, will inform a concept paper related to the transformation and reform of traditional and new media in south africa. -loluhlelo lwakhiwe ngetinhlelo letincane letisihlanu, letibitwa ngemakolishi ekucecesha bahlengikati, ikolishi ekucecesha tinsita tekutakula tetemphilo letiphutfumako, imifundzate, kucecesha kunakekelwa ngetemphilo lokusisekelo kanye nekucecesha lokunye. -uphindze futsi ulandzelele tonkhe tikhungo letenta ibhizinisi nelitiko. -kubika kukhwabanisa kwetibonelelo tahulumende -litfuba lekulahlekelwa kutsi litfola insayeya ngekwetsembeka kwelwatiso njengobe lutfolwe kubomasipalati kungahle kube nekuvimbela ikhwalithi yemibiko. -litiko lisungule tinkhombandlela tenchubo yekundlulisa timali kusuka kusikhwama setindlu saseningizimu afrika tiye etifundzeni nakutinchubo tekubika ngekwemtsetfo wekulawula timali tahulumende, umtsetfo wekwehlukaniswa kwemalingena kanye nemtsetfo wetindlu. -tifundvo-letincane tingachubeka naloku kudzimate kuphetfwe lenchubo yekuhlanganisa emacembu lehlukene. -lomnyaka uphindze futsi ube neminyaka lenge- kusukela kwaba netibhelu tetitjudeni letenteka esoweto ngenhlaba. -tinkhulungwane tabomake tibutsene enkhundleni yetemidlalo iharry gwala lesesolburg kute kubonwe indzima lebalulekile ledlalwa bomake ngulesishikashiki setepolitiki ngesikhatsi semzabalazo wenkhululeko yekulwa nebuk nelubandlululo. -emandla nemisebenti yemengameli -sifanele kutsi sente umsebenti wetfu kuvula indzawo yekutsi bomake bafake bafake ligalelo futsi bafake ligalelo etincumeni letisezingeni lelisetulu. -milan nedeljkovic, utsite bantfu baseningizimu afrika bacashwe ngco ecenjini le-bmw, kantsi labane kulabasihlanu baphatsi bakuleli. -ngelishwa, kute idatha lekhona ngesikhatsi lesingembi kwekushicilelwa kwalomtsetfo kanye nenchubomgomo, ngako-ke umtselela walomtsetfo angeke uhlatiywe ngekuhamba kwesikhatsi. -caphela tindzawo letinyenti tekusebenta titawuchutjwa liwadi. -kukhatsateka kwami lokukhulu nguletincenye letintsatfu letisombulula lesisombululo, lapho utsi ematiko ahulumende kumele abe tikhungo tetinchubomgomo kuphela, lekumele, ecinisweni, abe baphatsi bematfuba kuphela, emakontileka kanye nemitamo yangasese neyemmango. -nyalo sekwentiwe umsebenti wekusungula tinhlelo temitfwalo yemhume, kanye nekukhulumisana nebalingani betenhlalo ngekusebentisa umkhandlu wavelonkhe wetemisebenti yetemnotfo nekutfutfukisa kucinisa kufezekiswa kwalelisu. -inchubomgomo yekuhlola nayo idzinga kufundvwa kanye nesigaba lesifanele sesitatimende senkhundla yekufundza ngayinye. -kunenchubo lenemphumelelo lephelele yekusombulula tikhalo tekutsenga leyenganyelwe ngumtimba lotimele. -tindleko tekuhwebelana emaveni lavulekile tiphakeme kakhulu ; i-afrika inelilunga lelilishumi nakunye lemave emhlaba lanetindleko letisetulu tekutfumela ngaphandle. -kufundza lokulungiselelwe / inkhulumo lengakalungiselelwa / kukhuluma lokungakahleleki ecenjini -lomuntfu kutawufuneka aphekeletele lofake sicelo kunobe nguliphi lihhovisi lelitiko letasekhaya lapho lofake sicelo kanye nalomuntfu batawubutwa khona imibuto ngekwehlukana. -kwengamela kutiphatsa lokuphakeme, kutiphatsa kanye nebudlelwane lobucondziswe kulokutsatsa shengatsi'umphatsi'nome umfundzisi uhlala njalo ati kahle kunalowo longaphasi. -yenta siciniseko sekutsi ufake sicelo. -lamanye emave ase-afrika, amange amukele bantfu betfu kuphela, aphindze futsi afake imitfombolusito kantsi lamanye abhadale intsengo yekugcina abalahlekelwa takhamuti tawo ngesikhatsi iningizimu afrika itfola intsandvo yelinyenti. -bonkhe basebenta ngekubambisana kute kutsi niphile. -ngihlala eningizimu afrika, kakhulu -njengobe sisebenta ngekubambisana kuyo yonkhe indzawo eveni letfu, loku kumele futsi sivisise kutsi loko lekufanele sikwente ngumsebenti longaketayeleki! -sakhiwonchanti nemisebenti yekwetfulwa kwetinsita kudzingeka kutsi kuchumane ngemphumelelo kute kukhutsatwe kusebenta kahle, imisebenti kanye nentfutfuko lehlangene. -ngalesinye sikhatsi umnikati utakuniketa emabhozi futsi utawucala kubala linani lemabhozi loyinatsa nini. -kucashwa lokusetulu kulomkhakha kuvikele lelive kumtselela wekwehla kwemnotfo. -imibuto yetekuphepha, z - uma ungasiso sakhamuti saseningizimu afrika ; -ngako-ke bafundzisi kufanele bacinisekise kutsi bafundzi balalela babuye bafundze lulwimi lwekwengeta ngetinhloso letibanti. -lwatiso lubaluleke kuphela uma lungafundvwa kusimongcondvo futsi luhlala lufinyeleleka. -sibutsetelo semodeli yetimali singalendlela lelandzelako -tinhloso letibekwe tacaca tekwetfulwa kwetinsita nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti lokungalandzelwa ngekusebentisa tinkhomba teliwadi letichazwe kahle -njengemsakati wetinsita tahulumende, sinemsebenti wekucinisekisa kutsi lokucuketfwe kwetfu kufaka ekhatsi tinhlelo letinyenti tetemfundvo, ikakhulu ngesikhatsi lesidzingeka kakhulu. -labangenele tifundvo bahlukaniswa ngemacembu alabane kute babuke lemibuto. -kungevinwa kungcubutana lokunyenti futsi kubukwana nako kalula ngekwenta ncono kuchumana. -ikhabhinethi iyakwemukela kuvakashela iriphabhulikhi yaseningizimu afrika kwamengameli wasemelika, iback obama lokuyincenye yekuvakashela emave lamatsatfu esenegal, etanzania naseningizimu afrika emkhatsini wamhla tinge- inhlaba namhla tinge- kholwane -loku kufaka ekhatsi kuniketa luhlelo loluhlangene lwetinyatselo letisebentako kusita emakhaya lanetikweleti letingetulu kwanyalo, kanye nekuvikela emakhaya kutsi abe tikweleti letingetulu kwanyalo. -ikhabhinethi yatiswa ngemigomo yesicondziso lesimayelana nekutfutfukiswa kwemakhono lokuphocelelekile, emalanga ekucecesha lagunyatiwe kanye netidzingo tekungena letiphakeme temsebenti webaphatsi labakhulu. -sikhatsi sekufaka intsela sitawuvula kusukela mhla lu- kholwane kuya kumhla tinge- imphala -ngalokufanako, esigabeni sabokhewane kanye nasemkhatsini, kunetinkhomba leticacile letimayelana nesidzingo sekutsi bafundzi bafinyelele kumniningwane ngetulu kwetincwadzi nematheksthi. -kufinyelela kusebentisa i-inthanethi lesheshako lesheshako angeke kusaba yintfokoto labambalwa kodvwa kutawuba lilungelo lato tonkhe takhamuti. -utjele bafundzi kutsi kunetiboshwa letilusha letingaphansi kweminyaka lelishumi nakune etikhungweni tekucondziswa kwesimilo nekutsi bafundzi kufanele kutsi bagcile kutemfundvo letibaluleke kakhulu kulikusasa lelichakatile. -umtsetfosisekelo wesifundza lophasiswe ngembi kwekutsi lomtsetfosisekelo lomusha ucale kusebenta kumele uhambisane nesigaba semtsetfosisekelo lomusha. -ungabi nekuphatamiseka kwengcondvo, kugula nobe kugula lokungaba nemtselela ekwenteni kahle imisebenti yakho -wenta tincomo letisiphohlongo tekwenta ncono simo sesayensi yekugucuka kwesimo selitulu netheknoloji eningizimu afrika kanye nekubeka lelive njengemdlali walelivekati newemave emhlaba kutesayensi netheknoloji yekugucuka kwesimo selitulu. -uma masipala adzinga kucabanga kwakha indlelasu ye-hiv / aids. -tingcoco taseklasini tingaba nemphumelelo uma wonkhe umuntfu afake sandla. -usebentisa tintfo letimnandzi. -sitama kuchubekela embili kukhula kwemnotfo, kuhlonyiswa lokubanti, kufezekiswa lokuchubekako kwemalungelo eluntfu kanye nekucedvwa kwebuphuya. -temafa avelonkhe tihlose kugcugcutela intfutfuko yetemnotfo, kuphatsa lokuhle, inchubekelembili kutenhlalo kanye nekwenyuka kwemazinga ekuphila ngekusebentisa kuphatsa ngemphendvulo, umnotfo, ngemphumelelo, ngekulingana nangekusimama kwetimali tahulumende taseningizimu afrika. -ngekuhambisana naloku, lelitiko selifezekise indlela yekusebenta lehlose ekuhlanganiseni tenhlalo yebantfu labadzala etinhlelweni tekunakekelwa kwelilanga etindzaweni tekuhlala, lapho khona takhamuti letindzala betihlanganiswa netikhungo tekunakekelwa kwelilanga letinebuhle endzaweni yasebellville. -tisebenti ticeceshwa kahle kwenta lomsebenti -nakwenteka, lonkhe lombhalo ubhalwa endlini yinye. -nanoma tivumelwano letingavikela letindzaba tingaphasi kwekucociswana ngato, tive letitfutfukile letinyenti tiphikisana nekwakhiwa kwetivumelwano letinjalo futsi tinkhulumiswano tisendleleni yekwehla. -loku kumele kube tindzaba letimukelekako kutakhamuti letifana ne portia busisiwe mrwetyana lobhale ekhasini letfu le-facebook ngekungalingani e-bekkersdal, lapho kuhlala khona tindzawo letingakahleleki letite tinsita, letiseceleni kwelidolobha lelincane kulo lonkhe lomgwaco letinetinsita tonkhe. -inchubo yelwatiso lwelidolobha iyatfutfukiswa kuniketa umtfombo welwatiso lophelele wemimango lengakatfutfuki yasenshonalanga kapa. -hulumende uyachubeka nekwakhela kulesakhiwo semnotfo salelive lesihlukile, kantsi imiholo letfunyelwa emaveni angaphandle iyachubeka nekuncika kakhulu kutinsimbi kanye netintfo letingakaguculwa letingakaguculwa. -emave lafana ne-australia kanye ne-korea, lapho tintsengo kanye nemiholo ilungiswe ngekushesha kakhulu kutidzingo letibutsakatsaka kanye nekukhula kwekungasebenti, akhonile kukhombisa umncamulajucu wekuncintisana, lokukhonjiswe kumareyithi ekuntjintjiselana kwawo mbamba kanye nemazinga lasetulu elutjalomali. -ecenjini lakho, yentani silinganiso sendlalelo ngekutsi utawemukela njani umfana lomusha noma intfombatane. -sihlalo wenhlangano yebalimi i tafelkop jerry sefoloshe ubonge hulumende ngekwenta kutsi balimi bakhone kuba banikati bemhlaba labasebentele iminyaka lelishumi. -nanobe kunjalo, kunendzawo yekufundzisa ngco / lokucacako kwetisekelo, sibonelo, uma bafundzi bahlala njalo benta emaphutsa ngeluhlobo lolutsite lwelulwimi, kungahle kube nesidzingo sekufundzisa ngalokucondzile nekunika bafundzi litfuba lekuyisebentisa. -imigomosisekelo yendlela yekutiphilisa lokusimeme -kute kukhatsateka lokuphatsekako lokuphatselene nekunemba kwedatha lokunikwa kuhlala njalo kwenchubo yekubuyisana kanye nekusebentisa ngalokuphelele kusetjentiswa kwe-bas. -indlela yekufinyelela kumarekhodi latfolakalako latfolakalako -ikhabhinethi yatiswa ngemtamo wemalabhorethi e-operation phakisa emnotfo wemakhemikhali netibi, lohlelelwe kutsi ucale ngenyanga yengci -"litiko litawuphindze linikete seluleko sekutsi tichuba njani titolo tato ngemphumelelo. -tfola emafomu, i-ck kanye ne-ck -sebentisa emagugu lacondzile newebukhristu kusimongcondvo kuchuba kutsatfwa kwetincumo nekwakhiwa kwetinkholelo. -landzelela emalanga eliviki. -sibonga kakhulu ngekwemukela lomnikelo lovela kubaphatsi. -kuvisisa bugebengu kubaluleke kakhulu ekuvikeleni kwabo. -lelinye liwadi lingaba nesikhumulo setindiza kantsi kukhatsateka kwayo kuba nemsindvo nekungcoliseka kwemoya. -letinkhokhelo letengetiwe tibitwa ngekutsi tinkhokhelo noma tindleko letidvonswako. -tilwimi letikusitatimende sekharikhulamu nenchubomgomo yekuhlola -cocisana nebangani bakho ngetimphendvulo talemibuto lelandzelako. -intalo legcogciwe isetjentiswa kumabhalansi ebanikeli labehlukene. -inchubo yekugadza lizinga lemisebenti kanye netidzingo tekusekela temakomidi emawadi kanye nemiklamo yesigaba ichazwe ngentasi -uma lokubuyela esimeni kutawusimama, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kutawubaluleka njengobe kwakha umgogodla wanoma ngukuphi kutfutfuka kwemnotfo. -imiphumela ikhombisa kutsi tingenelelo tenchubomgomo lebetibekwe nguhulumende wamengameli zuma tiletsa imiphumela lemihle. -ikhabhinethi iyakwemukela lesivumelwane sekusombulula lesifinyelelwe kuso emkhatsini wemboni yetekwakha nahulumende, lesiphindze futsi siyatiwa ngekutsi luhlelo lwekutitsandzela kwakha kabusha. -uma sikhala sentiwa ekomidini leliwadi ngenca yekucedvwa kwebulunga, hulumende wasekhayaumtsetfo wetakhiwo tamasipala, ushiya kumasipala kute atfole inchubo yekugcwalisa lesikhala. -utawucala kugcila ekusiteni ngekushesha kwebantfu, kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu lotsintsekako uphephile futsi tidzingo tabo letisisekelo tiyahlangabetwa. -futsi emathesti lahlukene angacelwa ngumtsengi. -lubita kutsi kube netingenelelo tenchubomgomo leticinile eluhlangotsini lwembuso kute kwandziswe timboni talelive kuphindze kukhuliswe umnotfo ngekusekela ngekutimisela bosotimboni labamnyama njengobe kugcanyisiwe ku-ipap. -ngesikhatsi sekucocisana ngekwemtsetfosisekelo i-anc ekugcineni, kodvwa ngekunganaki, ivume kuniketwa lokufakiwe kumtsetfosisekelo. -uma ubhalisa esikhungweni sangasese, hlola kutsi ubhalisiwe yini nelitiko letemfundvo. -kufunga nobe kuvuma ngekutibopha kwetiphatsimandla tetemtsetfo -basebentisi bemitfombo yalokuphilako yendzabuko nelwati lwesintfu. -bantfu baseningizimu afrika bakhunjutwa kutsi umtsetfo wemitfombo yemagugu wavelonkhe wanga- uchaza tinchubo tekubonisana lekufanele tilandzelwe uma kususwa noma kususwa sitfombe. -lesikhungo besingakhoni kuheha linani lebantfu labangaphambilini. -letinye tiphatsimandla letitawufaka sandla ekuhleleni imisebenti yecbp ; kanye -iningizimu afrika ikhombisa timphawu tekukhula lokuphasi, umkhakha wemalingena lesemkhatsini, lobonakala ngekuswelakala kwekuncintisana, linani lelikhulu lebantfu labafuna umsebenti labangakhoni kungena emakethe yemsebenti, konga lokuphasi kanye nemakhono laphuyile. -litiko letemphilo lase-australia linaka kutsi bantfu labanyenti bafa ngenca yemitselela yekunatsa ngalokungekho emtsetfweni kunemitselela yesikhatsi lesidze yekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze. -kufundzela kuvisisa -iningizimu afrika itawutsatsa sikhundla sekuba ngusihlalo we-au ngesikhatsi lesibalulekile lapho lelivekati litawucala kusebentisa i-afcfta, lokutawenta i-afrika ibe yimakethe lefanako lenkhulu emhlabeni. -sikhungo lesikalwako sitawutfola kunakwa lokwentiwe ncono kwelusebentisomali lwekutsenga kunoma nguyiphi inkapani lekuphindze futsi kube ngulenye yebazuzi bekutfutfukisa ibhizinisi ngesikhatsi sinye. -ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kwetfulwa ephalamende kwalemitsetfosivivinyo lelandzelako -kungumsebenti wato tonkhe takhamuti, hhayi nje hulumende kuphela, kunakekela kakhulu bantfu betfu labadzala kanye nemacembu lasengotini. -uyisebentisela kutsini? -indlelalisu yekulawula tikweleti ngemphumelelo isite lelive kutsi litfole luhlaka lwemali yahulumende lolusimeme, njengaloku luchazwa kwehla kwetikweleti ku-gdp. -munye umsebenti wahulumende -lokunyenti kwebusawoti emantini kubangwa ngetulu kwemtimba netinsila tetinhlanti, lokubanga kukhicitwa kwemafilimu lalukhuni, njengoba kufa kuvamise kubangwa kudvonswa. -inkhulumo leyetfulelwa sive. -uma kusicelosikhalo lesikhetsekile, sitawundluliselwa ekomidini letiphakamiso temtsetfo wemalunga angasese neticelosikhalo letikhetsekile ku-na nobe ekomidini le-khetsa leticelosikhalo netiphakamiso temalunga temtsetfo kumkhandlu wavelonkhe wetifundza. -loluhlelo lwekusebenta luhlose kwenta iningizimu afrika ibe yindzawo lencono yawonkhewonkhe. -konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele. -titjalo, emakhebuli, titimela kanye naletinye tindzawo letiphakanyisiwe tingasetjentiselwa kuhlala. -kungcubutana - umzabalazo lovela emkhatsini webalingisi nobe emkhatsini webantfu nemaciniso nobe timo tabo ; kungcubutana kutemibhalo kungaphindze futsi kuvele kutidzingo letiphikisako nobe emagugu engcondvweni yebalingisi -imigomosisekelo yekulawula emarekhodi lavakalako yakha sisekelo sekwabelana nekusebentisa kabusha lwati kanye nekuniketa kufinyelela kumniningwane. -njengaloku lelive lingena kusikhatsi sasebusika, ikhabhinethi ikwemukele kuphotfulwa kwekontileka yemamegawatsi la- emtsamo lowengetiwe ngekusebentisa luhlelo lolutawuba nge-inthanethi ngembi kwekuphela kwenyanga yenkhwekhweti -sifundza ngasinye saletine takucala sibe nemtsetfo wayo kanye neluhlelo lwekuhlola nekulinganisa. -juba umnyango nemafasitelo emvilophini yakho, njengobe kukhonjisiwe kulesibonelo. -kusukela kulomnyaka, tinsita titawuniketwa kuniketa lusito lwetimali kulabaceceshwako labadzinga lusito, labangena kuletikhungo. -ngiyatsemba loku kutawusita ekwakheni kulingana emicabangweni yebantfu mayelana naloko lokwenteka emakhampasini etfu. -chaza silwane ecenjini lakho. -letinombolo leti tentelwe kunakekela bantfwana labane-down syndrome kuphela. -faka ticondziso ngetulu kwaloku. -iningizimu afrika yaphakanyiswa njengelive lelincono kakhulu lekulawula tikweleti kanye nekukhishwa kwetibonelelo tahulumende e-afrika leseningizimu yesahara yiphephandzaba yetimakethe letivelako, lengumlingani wemihlangano yemnyaka ye-imf / yelibhange lemhlaba. -njengaloku sigubha umkhosi weminyaka lenge- yenkhululeko, sitawenta njalo ngekwenta kahle ekwakheni indzawo lensha yemagugu yalelive letfu. -umtsetfosivivinyo wekuchibiyela tindlu tekucashisa, ephalamende. -inshokutsi yemagama ligama linye lesisho -kwenta ncono indzawo nekutfola bufakazi -i-afrika leseningizimu ye-african methodist church, amadodana asewesile, nayo igubha iminyaka lenge- kulomnyaka. -umphumela lohlangene waloluhlelo waholela ekukhomisheni nasekudvwetjweni kwekugcina kwemiklomelo lemisha yavelonkhe. -loku kwaphumelela ngekusebentisa imihlangano lecondzile nemicimbi lekhetsekile, kufaka ekhatsi kuhlola lokuhlosiwe. -ngekuhambisana nemitsetfomgomo lebekwe kumtsetfosisekelo nakuleminye imitsetfo lephatselene nahulumende wasekhaya, masipala angahlukanisa emkhatsini wemikhakha leyehlukene webasebentisi nebatsengi mayelana netimali letibhadalwako. -timphahla letinjalo letaliwe titawubanjwa ngebungoti nangetindleko tasonkontileka futsi, ngekucelwa sifundza, titawukhishwa nguleso sikhatsi uma kutfolwa satiso sekungakhokhi. -ikhabhinethi ihalalisela bantfu labaphikisana nekuhlukunyetwa kwabomake, labasungule i-app lesita labo labasindze eludlame lwetebulili, labaphuyile nobe labasengotini, kutsi bafinyelele kutfola tinsita letihlanganisiwe naletichumene. -lenchubo lesebentako ihambisana netinchubomgomo njengobe tincunywe litiko lavelonkhe letemphilo kuloku, futsi ifaka ekhatsi naku lokulandzelako -advikeledi suzan malebe as the deputy director-generalmineral regulation, in the department of mineral resources. -tindlela tangekhatsi tekulawula tiyabuyeketwa kucinisekisa kuhambisana nemitsetfo, kuvikela kungcola, kulahlekelwa, kusetjentiswa lokungekho emtsetfweni nekungasetjentiswa kahle, kanye nekugcina lirekhodi leliciniso nekutilandza kwemphahla. -ngekuya kwemtsetfo, batali nebanakekeli bebantfwana kufanele bacinisekise kutsi bafundzi balelicembu lemnyaka babhalisiwe futsi baye esikolweni njalo nome babukane nemiphumela yekungalandzeli umtsetfo. -budlelwane lobuhle betemacansi abuphatselani nemandla. -ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo mayelana neludlame lwemsebenti lolusandza kwenteka emayini ilonmin yasemarikana loluholele ekwehlisweni kwemathulusi kanye nekuphatamiseka kwemkhicito. -babe wetfu, mengameli wangaphambilini kenneth kaunda wasezambia ; -niketa timphendvulo njalo kanye nekubika kulitiko lakhe kanye nemphatsi wecbp mayelana nenchubekelembili kanye netinsayeya. -kukhatsateka lokusemkhatsini kuvikelwa kwebabhokisi, kokubili ngekwemtimba nangetimali. -ticaciso tebucwepheshe tiyatfolakala kumathulusi lahlukene. -lelithebula lelingentasi likhombisa luhla lwemitsetfo yamasipala legazethi. -ungaphindze futsi ucele munye walabamele imakethe uma bavakashela litiko lakho. -bantfu labanekhompyutha kodvwa bete i-inthanethi noma idatha, bangacela i-cd nayo yonkhe imethiriyeli yekufundza, letawutfunyelwa kubo. -lenkhundla ilikhaya lemihlangano yavelonkhe kanye nemihlangano lehlanganyelwe. -mk refilwe matenchee. -butsi lobukhulu bungaphindze futsi kusetjentiswe ngekushesha lokungenani ezingeni linye lemathrophiki futsi esikhatsini lesifishane kakhulu setinhlanti ngemuva kwekutsi letinye tinkhinga tekulima setisombululiwe. -i-rubric icacisa kutsi yini lekufanele igcile kuko kokubili kufundza nekusebenta. -ludlame lolusandza kwenteka lube nemishuco yebafundzi ngesikhatsi lelive libone kumoshwa, kumoshwa kwemphahla, kushiswa kwemitapolwati futsi nyalo ngisho nekufa kwesisebenti sasenyuvesi. -sinyatselo sesitsatfu singatsatfwa kuphela uma sekutsetfwe tonkhe letinye tinyatselo tekuvikela noma kunciphisa kungcoliseka kwemoya, futsi kuphela uma kungekho lenye indlela. -kukhetsa lababili labatinikelako kutsi badlale emaminitsi lamatsatfu bese banika emaminitsi lambalwa kucabanga kutsi batawudlala njani indzima yabo. -shano kutsi ngubani locokelela loku, nekutsi kwabelana naye nekutsi kwenteka njani. -batawusebentisana nendvuna yetetimali kanye netemafa avelonkhe kute kwentiwe loku. -worldbarcelona, spain, mhla tinge- inhlaba -kwakha emakhono emakhansela kutsi abe titfunywa tetingucuko emimangweni yawo, bachumanisi labancono, kanye nebameleli labaphumelelako, -lupelomagama netimphawu tekubhala tifinyeto, emakhomasi labhalisiwe -letintfo letilandzelako tibalulekile nakwakhiwa lisu leliwadi -ngekwemtsetfomgomo, kute tingucuko tesikhashana kulenchubo yentsela njengoba itsintsa timali-tephara letikhona kufanele kucatjangwe. -le-athikili inesitfombe nesitfombe. -ikhwalithi yemanti ibonakala njengentfo lebalulekile ngoba imitfombo leminyenti yemanti ngema-boreholes noma emaphayiphi. -njengobe ikwazulu-natal itawube ibambe lomcimbi wavelonkhe, litiko letemphilo litawube libambe umhlangano webabambichaza ekuseni kwasekuseni kute kutfutfukiswe kubuye kwatiswe labatsintsekako mayelana nemalungiselelo kanye nekuveta tinhlelo letimayelana nekukhunjulwa kwelusuku lwemhlaba lwe-aids. -wenta umsebenti lowentiwa titfunywa tetekuvakasha, tinkampani tetindiza, emabhange nobe tinkampani tekucashisa timoto -ikomidi yelucwaningomabhuku iyachubeka nekuhlola kusebenta kweluphiko lwelucwaningomabhuku lwangekhatsi kuncuma lizinga lekusebenta kwalo futsi iphakamisa tindzawo letidzinga kutfutfukiswa. -kuphakanyiswa kutsi bosobucwepheshe labatsatfu labangetulu bacashwe njengentfo lephutfumako, kute kutsi baceceshwe njengetindzawo letingabakhona kulabo bosobucwepheshe labanesipiliyoni. -ikhabhinethi iyakwemukela kuntjintjwa kweligama lelitsi grahamstown, emphumalanga kapa, libe makhanda, ngekuhlonipha siphrofethi sasexhosa, umfilosofi kanye nendvodza yetemphi lelilwe nekubuswa ngumbuso. -lokutsatsa shengatsi kuphindze futsi kuvume'kubaluleka kwangekhatsi'kwabo bonkhe bantfu. -tfola emafomu ekufaka ticelo, i-ck na-cm -tindzawo letingakavami tikhombisa timphawu tekungabi nesikhatsi lekukhulunywa ngato ngenhla. -sitsini sihloko sencwadzi? -umkhankhaso wenyanga yemandla ngaphasi kwengcikitsi letsi" kutfutfukisa emandla lahlanganisile langabiti kakhulu futsi lasimeme ekwesekeleni ingucuko lenemandla kutenhlalo netemnotfo ". -sekucalile kubukeka kungenteka. -emalunga alelikomidi afaka ekhatsi indvuna yetimbiwa, emanti nekuhanjiswa kwekungcola, kuhwebelana netimboni, kutfutfukiswa kwetenhlalo, temisebenti, kuhlaliswa kwebantfu, temphilo, kutfutfukiswa kwemnotfo netimali. -inhloso yetfu kucinisekisa kutsi ekugcineni babhebhetseli bashushiswa ngemphumelelo, nekutsi bantfu baseningizimu afrika baphephile. -sigaba sidzinga kutsi bomasipala -kuvakashela ekhaya kute kusekelwe imindeni kanye nebasebentisi betemphilo yengcondvo kufaka phakatsi kugula kwengcondvo kwekuhlolwa. -kulawula tinhlelo tekuhambisa tebasebenti belucwaningo lwesikhashana bekuyinsayeya lenkhulu. -kufezekisa imiphumela yetemphilo lencono kakhulu yelinanibantfu kudzinga kungenelela lokunemandla lokwentiwa ngummango wonkhe kanye netinsita tetemphilo letisezingeni lelisetulu, letiphelele. -ekucinisekiseni kumelelwa ngalokugcwele ngekwendzawo nobe ngekwemkhakha,'inkinga'yemkhawulo wemalunga lange- iyancoba kalula ngekuniketa kumelelwa ngalokusemtsetfweni, lokusho kutsi, bameli bemmango labacelwa kutsi bahlanganyele etingcocweni temakomidi emawadi ngetindzaba letitsite. -kunemasathelayithi lamanyenti emvelo latfunyelwe emgceni wemhlaba ngebantfu. -mnu pascal moloi njenga-ceo we-ejensi yekutfutfukiswa kwetindlu. -sibuye sitfole emandla kute siphile. -inombolo yekuchumana iniketwa kuwebhusayithi. -nanome " kunekuphumelela lokusheshako " lokufanele kuzuzwe kuto tonkhe letindzawo, letindlelasu titawutsatsa sikhatsi kute tibe nemtselela lomkhulu ebuphuyeni. -ngiyinkhosi yato tonkhe tilwane. -bonkhe bantfu baseningizimu afrika banendzima lekumele bayidlale ekuvimbeni tehlakalo tebugebengu, tingoti kanye nekuhlukunyetwa, lokuvamise kukhula ngalesikhatsi lesi. -lomklamo webudlelwane nematiko etekuhwebelana netimboni, kutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane, temafa avelonkhe, nesibonelelo semali lesemkhatsini selibhange lentfutfuko lase-afrika. -indlela yekuchubaemacembu lamancane, tinkhulumiswano temhlangano wonkhe -kuloku, kunelitsemba lekutsi lebhajethi itawusita ekufakeni ligalelo ekucedzeni buphuya kanye nekwenta ncono timphilo tebantfu basetshwane jikelele. -yonkhe imibuto lesembi kwesishayamtsetfo sesifundza sincunywa ngemavoti lamanyenti latsetfwe. -inkhomfa yaseningizimu afrika yelutjalomali. -imitsetfosivivinyo leyetayelekile letsintsa tifundza -labangenele tifundvo basebenta ngemisebenti emacenjini abo babuye babike imiphumela yabo emhlanganweni lovulekile. -ikhabhinethi ikuvumile kukhetfwa kwamnu mokadi max mathye njengemphatsi lomkhulu wemkhakha wekudla netinatfo temfundvo nekucecesha. -lwatiso lolumayelana nemphahla yetimali lehlukaniswe njengemphahla yanyalo nalengesiyo yanyalo lufakwe kumadokhumenti elwabiwomali lachaza tigaba temphahla yetimali. -kwetfula budlelwane emkhatsini wabo bonkhe labatsintsekako nemakomidi emawadi adlala indzima lebalulekile ekuchumaneni emkhatsini kwemmango namasipala ngekusebentisa emakhansela emawadi. -uhlose kugwema kudlabhatiswa kanye nekwamukelwa kabusha, kwehlisa bungoti, kanye nekwehlisa kulaliswa esibhedlela. -kwanyalo, timbili kuphela taletindzawo tekubulala imfuyo letisebentako, letibitwa ngekutsi ngemastland nasewaterberg. -mashego wamatekuletjeni nga- futsi bekangumfundzi losetulu eklasini lakhe, kodvwa bekete tindlela tekukhokhela tifundvo takhe. -imiphakatsi ingajabulela lisiko layo ; ilandzele inkholo yayo ; futsi isebentise lulwimi lwayo. -loku kwengiphocelele kutsi ngibakhombise kutsi ngiyakhona kuyenta, hhayi kwami kuphela kodvwa kubo bonkhe bomake baseningizimu afrika. -sicale luhla ngalunye. -sekwentiwe tinhlelo tekusungula nekusekela ngetimali incenye lenikele yekunakekela umhlaba kuchumanisa imisebenti yesifundza, njengencenye yendlela lephelele yekutfutfukisa umhlaba. -kute kugujwe lomkhosi, lusuku lwe-afrika lutawugujwa sikhatsi lesingema- kulomnyaka -lelitsimba lisitwa ngetimali litiko letekuhwebelana netimboni ngekusebentisa sikimu selusito lwekumaketha ngaphandle nekusisa. -ezingeni lahulumende wasekhaya, kulawulwa kwetimali kunetinhloso letine letisisekelo -imitsetfosimiso ibeka kutsi emakpi kumele akaleke, ahambisane, abe tinhloso futsi abe nemaphutsa. -kuletintfo letitigidzi letimbalwa letatiwako, tinkhulungwane letimbalwa kuphela letibonakele ngebutsi. -i-sars ngalokwetayelekile angeke ikhiphe inkhomba yentsela nangabe kukhona intsela loyikweletako nobe inkhokhelo. -lesimo lesiphutfumako senta timfuno letingakavami kubo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -utsi utawutfola imali lengukheshi ngulabahlelembisa imiklomelo yetemidlalo yasegauteng. -kuwa kwetidzingo temhlaba netasekhaya kube nemtselela lomkhulu kuyo yonkhe imikhakha ngaphandle kwetinsita tahulumende netekwakha. -onkhe ematiko awatibopheleli kutsi amukele noma nguyiphi ibhidi lengakapheleli noma anikete ibhida yemaphuzu laphasi kakhulu, futsi anganiketa lebhidi yonkhe noma incenye yayo. -tinkhomba ngemigomo lekhombisa kutsi ngabe tinhloso tifezekisiwe yini. -lomtsetfo uniketa kuvuma ngekwemtsetfo kusonjululwa kwetincabano ngendlela yekuvumelana nekusombulula ngekusebentisa i-lok adalat. -simemetelo lesentiwe yindvuna yetemandla, tina joemat-pettersson sekusungula inchubomgomo yegesi lesihola lelive kumnotfo wegesi yemvelo losimeme. -emanani acatsaniswa nesilululwati lesilinganako sekubeka intsengo. -emasotja lamatsatfu abuya ekhaya emphini. -sikhatsi sanyalo lesiphelele, sib. -insitakusebenta yesikhungo sedatha seyitsengiwe kantsi nekwetfula kuyachubeka. -loku kukhomba luhlobo lwemininingwane futsi kungasita basebentisi ekutfoleni lwati labaludzingako. -loku akusho kubhalisa kabili. -kucitseka kwekungcola kwekungcola kwekungcola kwekungcola kwekungcola kwekungcola kwekungcola kwekungcola kwekungcola kwekungcola. -uphindze futsi unikete kuvikeleka nekulungiswa lokwentiwe ncono kwebahlukunyetwa bebugebengu bemave emhlaba. -ngenta nje kuhlola -ufaka njani sicelo sesitifiketi semaphoyisa sekuba msulwa -nangabe usakhamuti sakulelinye live, kufanele uletse kokubili ikhophi yamatisi wakho lekungiyo nalecinisekisiwe lekhishwe live lakho lendzabuko kanye nemvumo yakho yekuhlala yesikhashana -uma umbekwacala abekwa licala, kushushisa kanye nekuvikela kungaholela bufakazi bese kuletsa inkhulumo enkantolo kulesigwebo lekufanele sibekwe. -* return for the first provisional tax payment person -luhlelo lwanga-- luyincenye yekwakha yeminyaka lesihlanu kute kufezeke umbononchanti we-ndp -itfole kutsi labaphendvulako bafuna kuvikela inshisekelo lesemtsetfweni, lokungukutsi, kusisa kwabo kuleminye imphahla yekutsenga kantsi ekwenteni loko amange basebentise kabi emalungelo abo. -ngabe ema-anyuwithi afanele kutsi abe ngekutitsandzela noma anesibopho? -imisebentiluhlolo lehlelekile yethemu -masipala wakho kumele anikete kuceceshwa kwekufundzisa kuwo onkhe emalunga elikomidi leliwadi aphindze asite ekuhleleni kuceceshwa, lokufaka ekhatsi emakhono ebubhalane, kubhala imibiko, kusombulula tinchabano, buholi, kusebenta kwamasipala kanye nemabhajethi. -bantfu lababili lababoshiwe / labavalelwe kulelinye live angeke batfole lusito kulabamele tincusa taseningizimu afrika. -umoya, emakhadi lanemaphunga, buhlalu njll. -loku kufanele kufake ekhatsi kukhetsa emagama, lupelomagama, kwakhiwa kwemisho, timphawu tekubhala, kubhalwa kwetindzima, kubuyeketwa kwetakhiwo teluhlelo letifundziswe emabangeni laphasi, kanye nekwetfulwa kwetakhiwo teluhlelo letinsha -i-dst isenchubeni yekusungula inkhundla yekufuywa kwetilimo kute isekele kutfutfukiswa nekutsengiswa kwebuchwepheshe bekufuywa kwetilimo tebalimi labasafufusa nalabatsengisako. -dvweba sitfombe bese ubhala ligama lemuntfu. -awukavumi lomtsetfosivivinyo. -sabese sonkhe sabhala emagama etfu ngelusuku lwekutalwa. -umgamu welwati lolukulewebhusayithi -lenhlangano isungule kwabiwa kwemphahla ekusiseni ngekulingana ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwemtsetfo wemshwalensi wesikhatsi lesifishane. -kanyenti, labacwaningi babandzakanyeka esigabeni'sekutfola'seluhlolo lwemvelo, lokusho kutsi basahlola emandla emitfombo yalokuphilako. -kufaka sicelo sesitifiketi sekwemukeleka sekuphatsa kanye nekutfutsa lubisi -ucelwa kutsi uphindze futsi ube ngulokhululekile kwendlulisela lencwadzitindzaba kubalingani labangahle babe nenshisekelo yalencwadzitindzaba. -tonkhe letinye tindzaba tekuphatsa letitsintsa ematiko lafanele titawusonjululwa ngekukhulumisana emkhatsini wematiko. -umkhakha wesayensi yemvelo ufaka tifundvo tefiziksi, ikhemisthri kanye nebhayoloji. -lesikhungo setekuchumana siniketa imisebenti yaso kanye nemikhicito yaso emalanga lasikhombisa ngeliviki. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi besekele ema-protea njengaloku achubeka nekuzuza indzebe yemhlaba yanga- -lomunye umtamo wekwenta luhlelo lwetebulungiswa lube ngulolungavuni luhlangotsi kute kuzuze likhasimende, kwehlukaniswa kwemisebenti yekuphatsa leyentiwa bomantji nebashushisi kumisebenti yabo yetebulungiswa. -hulumende uphindze wasisa kakhulu kumiklamo leminyenti yemfuyo, lapho kudzingeka khona kudla kwetilwane. -tinhloso tetitfutsi kuhloswe ngato kufinyelela kuletinjongo letibaliwe futsi tiyatfolakala ngoba tiphatselene nemhlaba longaphatseki. -loluhla luchaza ngco tikhala temsebenti letikhokhelwa tisebenti ngemkhakha ngamunye. -utawuphindze futsi wente kancono kufinyelela kweningizimu afrika lokunconotwako etimakethe telubumbano lwaseyurophu temikhicito yetekulima lehlukahlukene lenjengashukela, i-ethanol, iwayini, tekudvweba kanye netitselo. -kukhetfwa kwetikhatsi tekuhlanyela kungasetjentiswa kuvikela, noma lokungenani kunciphisa tehlakalo tetilwanyana. -kwenta imisebenti yetemtsetfo leyingoti kubosuphavayisa lephatselene nemsebenti lofanele, kuhlanganisa imibiko yasenkantolo nekubukana nemibuto yasenkantolo naleminye imisebenti levela kuletindzaba. -tindzaba letibuya efit -badlalindzima labakhulu labavela emmangweni lobanti, sibonelo, baholi betenkholo nebendzabuko, basebenti betemphilo bendzawo nobe balaphi bendzabuko, kumele bamenywe kutsi batimbandzakanye ekutfutfukiseni inchubomgomo yesikolo. -kufanele kunakwe ngalokufanele tidzingo letikhangisiwe tesikhundla ngasinye mayelana nelwati lwelulwimi lwesikolo lesitsite. -siphatsimandla semaphoyisa -linani lelifanele lemali lengenako lengenako lengagucuki ilinganiswa ngekusebentisa emasu ekungena nekuphuma kwemali lokwehlisiwe. -kutfutfukisa nekugcina basebenti labanemakhono ekwetfula tinsita tetemphilo letidzingekako. -ikhabhinethi ikuvumile kwelulwa kwebhodi ye-sefa kute kube mhla ti- indlovulenkhulu kute kutsi kuhambisane nekucala kwekuhlela kwesikhashana. -likhono lekusebenta kusimondzawo selicembu lesinensayeya ledzinga kucamba lokusha nekuticambela. -lomnyaka uphindze wabona kushicilelwa kwekhodi lensha yetetindlu letawuletsa tifundza netiphatsimandla tendzawo inkhombandlela lesebentiseka kalula, legucugucukako ngalokwenele kutsi ibukane nekwehlukahlukana kwetimo tekutfutfukisa tendzawo. -ucinisekiswe ngumtimba lovumelekile wekucecesha [ lodzingeka kuphela sigaba d setimoto ] -kufaka sicelo sekungeniswa kwetilwanyana letilungiswe ngekwelufuto eningizimu afrika -labanye balimi ekaroo bavumile kuvikela timbila emapulazini abo. -ihlolwe kahle futsi kukhonjisiwe kutsi ingasetjentiswa ngalokuphatsekako. -uniketa luhlelo lwekwelapha lwesikhatsi lesifishane lolugcile ekucaciseni lenkinga, kusebentisa tisombululo kanye nekugadza inchubekelaphambili. -kuhlola kusebenta ngekucatsanisa tinhloso temasu nekushicilela kumibiko yemnyaka -ikhabhinethi icela yonkhe imimango kutsi ikhetse labo labambandzakanya umoya webuntfu futsi labatinikele ekutfutfukiseni livekati lase-afrika ngencwadzigezi nge- samigrantawards@dha.gov.za -emandla lavusetelelwako atawutsatsa emandla langetulu kwahhafu wekusetjentiswa kwemandla emakhaya, emabhizinisi kanye netinhlangano. -kuhlanganyela kwabo kwentiwa kutsi kwenteke ngekusebentisa sikimu selusito lwekumaketha ngaphandle kanye nekusisa se-dti, lokuyintfo lemcoka ekutfutfukiseni timakethe tekutfumela ngaphandle temikhicito netinsita taseningizimu afrika, kanye nekutfola lutjalomali ngco lolusha lwemave angaphandle kulelive. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela temtsetfo wanga- -kwenta imiculu lesemtsetfweni ibe semtsetfweni kanye netitifiketi tebasebentisi -linani lemikhankhaso yekukhuluma emsakatsini lelungiswe ngemnyaka. -linani lemitamo yekunakekela yasekhaya noma yemmango. -i-gmt itawuphindza futsi ichubeke nekulawula bungoti lobuboniwe ngekuhlela lokwanele kanye nekusebentisa tindlela tekulawula. -loku kungentiwa ngekubamba imihlangano yemmango nobe kwenta lucwaningo lwemnyango ngelikhaya kutfola tindzaba letibocalangaye emmangweni. -loku kuyabita futsi, kuletinye tehlakalo, kusebenta kahle kakhulu. -samba lesitigidzi semarandi siniketwe umsebenti wekulungiselela wekwakha emanyuvesi lamasha empumalanga nasenyakatfo kapa. -kukhula kwelukhula nako kwehlisa linani lekungena kwekukholamu yemanti. -uchaza kutsi masipala kufanele achube ibhizinisi yakhe ngendlela levulekile, lesebaleni futsi lephendvulako. -silindzele kuphotfulwa kwemtsetfo wetinsita tekucashwa wawo losungula ngalokusemtsetfweni umsebenti wetekucashwa wahulumende. -luhlelo loluncane lapho letinsita tiniketwa khona kufaka ekhatsi kusekelwa kwebaphatsi labakhulu, tinsita tekusekela baphatsi labakhulu, tinsita tetinkapani kanye nekulawulwa kwetimali. -hulumende wentsandvo yelinyenti udzinga kutibandzakanya kwentsandvo yelinyenti ngekusebentisa livi labo bonkhe labatsintsekako kutinchubomgomo netinchubo tekubusa. -kubamba lichaza emihlanganweni yekubuyeketa kushona kwebantfu. -kusungulwa kwemlawuli lotimele wemachweba nako kulindzeleke kuba nemtselela lomuhle ekusebenteni kahle kwekuhamba kwemphahla. -imisebenti lemikhulu yaloluhledlwana isabalaliswe kuyo yonkhe imikhakha lemine lebitwa ngekutsi, sigaba se-akhawuntingi yetetimali sinemsebenti wekugcina luhlelo lwekukhokhela lolusebentako, kuhlanganisa titatimende tetetimali temnyaka, kugcina ema-akhawunti e-leger alelitiko kanye nekuniketa tinsita letivakalako tekuphatfwa kwetimali kulelitiko. -umbiko welucwaningo ukhombisa tinsayeya letihambisanako letinkhulu letibangwa luhlelo lwetemphilo lolungekho emtsetfweni kanye nemtfwalo wetifo losetulu. -lebhodi kumele imele bonkhe labatsintsekako kanye netifiso tabo kulendzawo yekuphatfwa kwemanti. -itheksthi yetemibhalokufundzisisa. -ngisebentise umsebenti wami wekwakha tikhungo telucwaningo emaveni lahlukahlukene kusukela ngeminyaka yabo- -shayela lucingo nobe ufeksele kute utfole lwati lolwengetiwe. -loku kudzinga kutsi sakhiwo lesisisekelo kanye netinyatselo letibalulekile letidzingeka ekwakheni imibandzela yendzawo yekuhlaliswa lesebenta kahle tichazwe ekucaleni kwenchubo yekwakha indzawo yekuhlaliswa. -luhlolo lolungakahleleki nobe luhlolo lwemalanga onkhe -kuyavisiseka kutsi kugcila kunchazelo yekusetjentiswa kwemhlaba hhayi kuhlela nekuphatsa kusetjentiswa kwemhlaba. -lwatiso lolufanele lwemklamo we-idp kumele lwentiwe lube lula futsi lucace kakhulu, luchaza tindzaba letifana neligama lemklamo, inhloso kanye nendzawo. -linani lebahlanganyeli balomhlanganosikolo litawuya ngesihloko. -uchubeke watisa ikhabhinethi mayelana nesivumelwane se-g netiphakamiso tase-afrika, kanye nekukhatsateka kwebatjalimali nema-ejensi ekulinganisa emabhuku. -bonkhe baphakeli betemfundvo nekucecesha labaniketa ticu letiphelele kufanele babhaliswe nelitiko letemfundvo. -niketa ikhophi yamatisi wakho. -awudzingi imvume lebuya kubatali babo noma umnakekeli wabo. -mengameli utawutsatsa luhambo lwembuso lwekuvakashela e-islamic republic of iran mhla ti- namhla ti- mabasa kute kuciniswe kucocisana kwetepolitiki netemnotfo emkhatsini walamave lamabili. -ikhabhinethi iyakwemukela inchubekelembili leyentiwe mayelana nekusabalalisa kudla kwetilwane kute kusekelwe balimi etindzaweni talelive letitsintsekile ngesomiso. -titfonjane titfutfuka endzaweni levikelekile etimeni tekufakwa ngembi kwekutsi tisungulwe kulendzawo. -ngekusebenta ngekubambisana singatfola tisombululo letiphatsekako naletisimeme. -kudzingeke kutsi sikhulise kulingana kwemphendvulo yavelonkhe kanye nelizinga lemikhawulo lebekufanele sitibophelele. -mayelana nekuntjintjantjintjantjintja kwelinanibantfu, kunatsa lokunebungoti kukhula kubantfu base-afrika kanye nakumakhaladi futsi kuphakeme kakhulu kubantfu base-afrika etindzaweni tekuhlala letingasiwo emadolobheni. -ngekwetidzingo teluhlakamsebenti lwendlelalisu yavelonkhe, sigaba sifakiwe lesiniketa lwatiso lolumayelana nelutjalomali lwemali, kugcinwa kanye nekulawulwa kwemphahla. -lokubaluleke kakhulu kutsi kulabo bomake, labamelele emaphesenti lawo onkhe emakhandidethi lakhetsiwe. -kulesisebenti kusho kuniketa emandla, litfuba lekusebenta ngekutimela, kutfutfukisa kutetsemba nekuniketa ematfuba ekutfutfukisa umsebenti. -ucelwa kutsi usho kulelifomu lekufaka sicelo kutsi imvume itawugcogcwa noma itfunyelwe kuwe. -kunaka timo temgwaco, kucina kwetitfutsi kanye nelitubane kulomdvwebo lonemininingwane. -sakhiwo sesikhungo sihambisana nemandla laniketiwe nemisebenti leniketwe masipala. -kulawula kuhloba lokwetayelekile kanye nekuhlanteka kwelitiko kanye nayo yonkhe imishini kanye netintfo tekusebenta. -umphatsi wesikhungo ugcine idathabhesi yako konkhe lokungahambi kahle. -kulucwaningo lwalo lolumayelana nendzawo yemandla angaphandle, ikhomishini itfole kutsi sinyatselo lesisebentako sekulwa netimalimboleko letite intalo asikavami. -timakethe letisacatfuta kanye nemave lasatfutfuka abekwe esimeni lesibucayi ngulokwehla kwemtsamo wekuhwebelana wemave emhlaba kanye nekubuyela emuva kwekuhamba kwemali. -lenchubo kwanyalo isenchubeni. -loku kudzinge tindlela letinsha naletinsha tekusebenta kwentela kusebentisa tinhlelo ngesivinini nesilinganiso lesingakabekwa. -tindleko tendzawo yekusebentela kufanele tibe setulu kakhulu, uma lemininingwane iliciniso. -cmmemorandum of association plus - cma - cmb - cmc uma kunebanimasheya labangetulu kwa- nobe d uma kunemninimasheya munye. -ikhabhinethi icela ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kutsi abukane nebhebhetseli bebudlova nekwesabisa ngekhatsi kwemtsetfosisekelo wetfu. -fundza emaminitsi - hlola kutsi ngabe alirekhodi leliciniso lemhlangano wekugcina. -batali bakhe, nobe ngabe bashadile, baphila ndzawonye, behlukanisiwe nobe behlukanisiwe, kufaka ekhatsi batali labasemukele umntfwana ; kanye / nobe -tinkhukhu tetfu betingeke tibonakale, netinkhomo letiphuyile betigijima. -yenta incenye yesifo sebuphuya - kungako kokubili kuyimbangela nemphumela wekuhlupheka. -tonkhe tindzawo tekugoma kulo lonkhe lelive tilungele kusita labo labaniketwe indzawo yekugoma. -loluhlelo lwemigwaco kufanele lukhutsate kuhamba ngco kwetitfutsi tesive futsi, lapho kudzingeke khona, kuhamba embili kwetitfutsi tesive, futsi kugcugcutele kufinyelela kwalabahamba ngetinyawo labafanele ekusetjentisweni kwemhlaba. -loku kubangelwa ikakhulukati ngendzawo yaseningizimu afrika kanye nesimo selitulu salo lesisemkhatsini, lokwenta kube matima kuncintisana nemave laseningizimu mphumalanga ye-eshiya lakhicita tihhenga etimakethe temhlaba. -mtsetfo wesichibiyelo selishumi semtsetfosisekelo wanga- -wonkhe logcinelwe kushushiselwa lelinye licala unelilungelo lekwelashwa ngalokwanele futsi, ngekuya kwetimo letitsite, angavakashelwa, ahlolwe futsi aphatfwe ngudokotela lotikhetsela lona. -timphendvulo kuletinsayeya tilungiswa kulesigaba lesingentasi. -uniketa luhlatiyo lwetemnotfo lwemnotfo wamhlabawonkhe newasekhaya loluhambelana nenchubomgomo yetimboni, lubutsetela tinsayeya netivimbelo ekusetjentisweni kahle kwenchubomgomo yetimboni, kanye netinhlelo tekusebenta letinyenti letitsintsa umkhakha kanye netinhlelo tekusebenta letibalulekile letiniketwe ematiko lafanele. -letinchubo letilandzelako tekuhambisana nemkhicito wangembi kwemklomelo titawusebenta -wengeta kutsi bebahlala njalo badlala igalufu njengemndeni kantsi futsi wadlala igalufu ngesikhatsi etinyangeni letine abakhulelwe ngecaleb. -kuhlelwa kwekutsi lesikebhe sibe senchubeni yekuhlola kufaneleka kusebenta elwandle i-samssa ngemuva kwaloko sitifiketi sekuphepha singakhishwa. -kuchubeka kwalomgomo, kucashwa kwebaphatsi besifundza nebaphatsi labakhulu kutawukhatsateka. -bonkhe baphatsi bacedzela tivumelwano tekusebenta nabosuphavayiza kanye netisebenti tabo letichumene ngco nekusetjentiswa kwetinhloso temasu kanye nemigomo lekhonjiswe etinhlelweni temasu nekusebenta kwemnyaka. -ihayidrojini yemafutsa etibhidvo isetjentiswa embonini yekudla kwenta loku lokwatiwa kakhulu ngekutsi yi-buster substitute'margarine. -timphendvulo tebantfu tikhona kuletinye tindzaba, ikakhulukati nakucelwa. -khotha sicelo sakho usebentise lenombolo yereferensi lefanele lengenhla. -sikubita loku simondzawo. -emhlabeni wonkhe, bakhokhintsela kanye nabohulumende babo banetinsayeya tinkampani letinkhulu temave lamanyenti letikhokha intsela kancane nome letingakhokhi intsela emaveni lapho tisebenta khona. -linani selilonkhe lemakhaya la- lizuza kulesigaba semklamo wemanti wahulumende kulendzawo, lowetfula emanti etigodzini kumasipala wendzawo wasebushbuckridge. -siphakamiso senchubomgomo yekuchibela umtsetfo wekuphatfwa kwemisebenti yahulumende wanga- kanye nemtsetfo wetemisebenti yahulumende wanga- -emakhansela ebantfu labakhetfwe bavoti futsi bamelele labavoti kumkhandlu wamasipala. -kugubha leliviki lelikhetsekile, i-kruger national park itawuba neluchungechunge lwetintfo letitawenteka ngalesikhatsi ngenhloso yekwatisa ngemapaki avelonkhe alelive. -sicelo selayisensi yekusakata yemsindvo wemlilo lomncane | south african government -tfumela lifomu lekufaka sicelo lesisha kanye netichibiyelo kurejista lekhona, kufaka ekhatsi kuntjintja kwekwakhiwa kabili. -lekhozi itawufaka ekhatsi tinkhulumiswano netibonelo letiphatsekako kuletihloko letilandzelakolwatiso lwebhizinisi yemafama ; liphepha lelibhalansisa ; sitatimende semali lengenako nelusebentisomali ; sifinyeto sekuphuma kwemali ; sitatimende sekubuyisana kwelibhange. -ngesikhatsi kutfolwa inkhululeko nga-, iningizimu afrika yatfola inkinga yekweswelakala kwemisebenti lokuyintfo lebuyela emuva eminyakeni yabo- -hulumende unematiko lahlukahlukene, tinsita kanye netinhlelo letingasita kwenta ncono timphilo tebantfu labasha. -uma indvuna incaba kuniketa lilungelo letimbiwa, utawatiswa ngekubhala phasi, kungakapheli emalanga langu-, usho tizatfu tekuncaba. -emacala lafaka ekhatsi bahlukunyetwa labasengotini atawuphutfunyiswa ngekushesha ; futsi -imfundvo lengakapheleli yesibili yetfulwa kancono kulabo labacashiwe kunalabo labangasebenti. -umngenisi noma ummeleli wakhe wato tonkhe tichumane eriphabhulikhi, kumele acinisekise kutsi letinye tichumane letingeniswe ngulomunye tipakwa futsi tibhalwe ngekulandzela tidzingo talemitsetfosimiso. -siyakwemukela tinkhomba letivela kubakhiciti bekudla nebatsengisi kutsi babeka tindlela tekusita batsengi kutsi batfole imali yabo lenyenti. -caphela tikhungo tetinsita temanti tiniketa emanti nekuhlanteka kubasebentisi futsi tiwela ngaphansi kwemtsetfo wetinsita temanti. -sibutsetelo semvila-balave -lelithebula lelingentasi lingasetjentiswa njengendzawo yekucala kulomsebenti -timbili taletinkhomo letisihlanu talenkampani titfolakala egauteng, kanye nesikhungomkhicito sabo kuphela sekugeza shukela. -kuchubeka nekutfutfukisa timo tekuhlala letincono tetisebenti tasemayini, hulumende ugadza kuhambisana kwetinkampani tetimayini nemigomo yemculu wetimayini, lephatselene nekutfutfukisa timo tekuhlala tetisebenti. -indlelanchubo yekufundza lulwimi lwekuchumana iphakamisa kutsi uma kufundvwa lulwimi umfundzi kufanele avuleleke kakhulu elulwimini loluhlosiwe kanye nematfuba lamanyenti ekutetayeta nobe kukhicita lulwimi. -liviki lema-thusong service centre. -ingcikitsi letsi" iphalamende lonakekelako letfutfukisa kutfutfukiswa kwelusha kute kuzuzwe inkhululeko yetemnotfo. " -siwushayela lihlombe kubeketelelana, sitfunti nekubeketelelana lapho bavoti batiphetse khona ngelilanga lonkhe lelukhetfo. -lamadiski lamabili e-cd rom lafanele yi-biology yasemantini, tekulima taselwandle kanye netinsita tekudvweba kanye netinsita temanti mhlabawonkhe ngalokufanako. -nga-, titfutsi letitfunyelwa emaveni angephandle tifike kutigidzigidzi leti-r, lokusamba lesingema-% wato tonkhe titfutsi letitfunyelwa emaveni angephandle kulelive. -tizatfu letibalulekile temtimba wahulumende tekwala sicelo semininingwane tiphatselene ne -sicelo sekugucula ilayisensi yekushayela yangaphandle -kufezekiswa kwalomtsetfosivivinyo kulungisa lokusabisa kuvikeleka kwekudla kwavelonkhe nasemakhaya. -kuphindze futsi kukhutsate kwetsembana nekungevani. -lewebhusayithi icuketse lwatiso loluyimfihlo, loluyimphahla yesikimu setekwelashwa setisebenti tahulumende kanye / nobe emalunga aso kanye nebalingani. -loku kungafaneleka kunoma nguyiphi incenye yesigaba sekuhlatiya. -lofaka sicelo kumele abe ngumuntfu wemtsetfo, sibonelo, john peter citizen t/a diepsloot stud. -lihhovisi lamengameli litawulandzelela ngekucaphela kufezekiswa kwetinhlelo tekugucula imisebenti taletinhlangano letintsatfu letibalulekile letichuba umnotfo. -atikho tinkinga letinkhulu letahlangabetana nato ngesikhatsi selucwaningomabhuku letimayelana nekubambeleleka noma kutfolakala kwelwatiso loluceliwe. -ledatha icociswana ngayo futsi icinisekiswa ngulolo nalolo luhlelo emihlanganweni yelikomidi lelincane lekubeka liso nekuhlola lebanjwe ngembi kwemhlangano wekomidi yekota yekubeka liso nekuhlola lebuka kusebenta kwelitiko lokususelwa kuledatha lebikiwe. -ngabe kugcina kungumsebenti webatali balokuphilako kuphela? -umntfwana losekudla esitfombeni ngasinye kumele akhetse. -akubonakali kufanelekile kuncoma kwenyuka kulemikhawulo kuvumela luhlobo lwemshwalensi lapho khona umbuso longakhokhi umtselo kwanyalo ukhona. -futsi kunaletinye tibonelo lesingayingenela, umkhakha wemabhizinisi lamancane ukhona indlela lefanako, ngisho nasemkhakheni wemandla lapho sineluhlelo lolucacile lolubekelwe embili lwekwakhiwa kabusha loluhambisana kakhulu nemodeli y david boucher yekwakhiwa kabusha. -imalimboleko itawukhokhelwa kabusha njalo ngenyanga uma kufakwa imali lengu-r ------------,--,-- ngetulu kwesikhatsi semalimboleko futsi icale ngenyanga yekucala yekukhokhela kabusha. -umcondvo kulesigaba akukafaneli kutsi ube ngulowekwehlisa tinsita letibalulekile, kodvwa uhlele kuzuza lokunyenti nalokuncono kwelinani lemali ngetimali letikhona. -kungcolisa kungaphindze kuholele etinkingeni tetemphilo futsi kungalimata simondzawo setemanti. -imisebenti yebuncusa lengetulu kwe- kanye nemabhizinisi latimele lamanyenti akhombise imikhicito yawo kanye nematfuba kulomnyaka. -tfola titfombe letifanako bese utfola leso lesehlukile bese uchaza kutsi kungani sehlukile -lwatiso luchubeke nekuhamba emkhatsini kwelihhovisi landvuna ngekusebentisa ikhabhinethi iye ephalamende nangalokunye. -i-eskom yetemandla isandza kusayina tivumelwano tekucasha teminyaka le- nebakhiciti bemandla labatimele labane labatjala timali kute kwakhiwe umtsamo lomusha wekuphehla gezi lohlobile esiteshini semandla emajuba nasetutuka empumalanga. -kusukela kwasungulwa luphiko lwemisebenti yemaphoyisa aseningizimu afrika nga-, kube netingucuko letinyenti ngekhatsi nangaphandle letibe nemtselela ekuvisiseni kwaloluphiko kanye nasekuphendvuleni etindzabeni tebugebengu nekuphepha. -ikhabhinethi ikubonile inchubekelembili lebonakalako leyentiwe kute kuzuzwe imigomo lebalulekile kanye nemiphumela. -sonkhe sikhatsi unatsa libhodlela lemanti futsi unatse sonkhe sikhatsi. -sicelo selayisensi yesikebhe sekudoba semave angaphandle -kwengeta, kubalulekile kutsi uhlele kahle timali takho. -sipiliyoni sikhombisile kutsi kubalulekile kutsi bachubisifundvo bakhetfwe ngekucophelela ngekucatsanisa nendlelakwenta lekuvunyelwene ngayo, nekutsi bantfu labangaba yinkhulumo-mphendvulo bayakhetfwa. -tinhlelo tekwetfulwa kwetinsita tiholele ekutseni emanti aniketwa etigodzini kulesigodzi kanye nekulungisa kabusha imisebenti yekuhlanta emanti egiyani, lekhulise umtsamo uye kumamegalitha langetiwe ngelilanga. -ikhabhinethi igunyate tinyatselo tekuphalala letibekiwe kucinisekisa kutsi lelive liphendvula uma kwenteka lesifo sibutfwe. -ngako-ke, bantfu kumele bafundziswe ngemalungelo netibopho tekuba ngumtsengi wetindlu. -litiko letemfundvo lesisekelo lifuna kukhetsa umuntfu lohlatiywako nalokhutsateke kakhulu lonemfundvo lephasi lefanele yebuchwepheshe. -timphendvulo tekugcina letaniketwa baphatsi tikhuluma ngco kulemibuto lephakanyiswe likomidi. -uma ummango ubandzakanyeka, tiphakamiso noma tinhlelo kungenteka temukeleke kakhulu. -loku kwabangelwa kakhulu kukhula kwaletimboni letilandzelako: tinsita temphakatsi, tetimayini kanye netetimbiwa, tekukhicita kanye netinsita tebhizinisi. -ngenhloso yalesigatjana loku lokulandzelako kusebenta -sicelo sekubhalisa njengalotfumela imphahla ngaphandle nobe kuntjintja lwatiso lwanyalo ieps-b -ikhabhinethi iyakwemukela sincumo senkantolo yemtsetfosisekelo lesicinisekisa kutsi inchubomgomo yahulumende yekucinisekisa sincumo iliciniso. -kulowo nalowo msebenti, kuniketwa tindzima letinemininingwane netibopho. -mengameli ramaphosa ukhumbule imphilo yadkt. -cedzela indzima yekugcina yendzaba ngathani, usho kutsi unetinhlelo letingakanani ucabanga kutsi unato. -lendlelalisu itawuchubeka icinisekise kuchumana lokwentiwe ncono, kusebentisana kanye nekuhambisana neluhlelo lwahulumende, tinhlangano temmango kanye nebalingani betentfutfuko lesebavele basebenta emkhakheni wetemphilo yetemacansi nekutala kwebantfwana. -ubuyeketa lakufundze ematheksthini ngekutimela -ngemakomidi ekweluleka langenta tincomo mayelana nanobe nguluphi ludzaba lolutsintsa liwadi. -sisebenti lesitfole isilikha lesinesifo sesifuba kungenteka futsi sibe nesilikhosisi. -nome ngumuphi umtamo wekutfutfukisa emasu etekulima kumele uhlose kukhulisa tinchubo tekukhicita kutekulima kanye nekwenta ncono indzima ledlalwa tekulima ekutfutfukiseni tenhlalo netemnotfo. -tibonelo teluhlolo loluhlelekile tifaka ekhatsi emathesti, luhlolo, imisebenti lephatsekako, imiklamo, tetfulo tetemlomo, kukhombisa, kusebenta, tindzaba, kuhlanganyela emisebentini yetemlomo, imisebenti lebhaliwe, njll. -loku, nanome kunjalo, kungancishiswa ngekubeka tinchubo letivakalako endzaweni yekusebenta kwemtimba lolawula sibonelo, lodzinga linyenti letincumo letimbili kulokutsatfu. -sichaza ingucuko lesisekelo kusakhiwo, tinhlelo, tikhungo kanye nemaphethini ebunikati, kuphatfwa kanye nekulawulwa kwemnotfo lokuvuna bonkhe bantfu baseningizimu afrika, ikakhulu labaphuyile, linyenti labo bantfu base-afrika kanye nalabasikati, njengoba kuchazwa licembu leliphetse, lelenta inchubomgomo yahulumende wentsandvo yelinyenti. -tekuvakasha samba sekwakhiwa kwetimali letingagucuki -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kugazethi yahulumende kwemtsetfosivivinyo wetindzaba tendzabuko kute ummango uphawule ngawo. -ngekungadzingeki kuphikisana nemitfwalo yemgwaco kanye naletinye tinsita letisesichiwini semgwaco, tinsita letitfolakala emkhatsini webhlokhi tingabekwa etindzaweni letingashoni kakhulu. -lusuku lwekutalwa lwamhla ti- ingci -cocela umngani wakho ngemdvwebo wakho. -luhlelo lwekuhlola kumele lwakhiwe sikole lukhombise tinsuku lekutawentiwa ngato imisebenti. -njengelikomidi sitawubuka loku. -loku kufaka ekhatsi kusebentisa lwatiso loluncane lolusemandleni abo kubita nome ngabe ngubani longahle ahambisane nemzuzi longalandzelwa. -umculu wemalungelo waseningizimu afrika ucinisekisa lilungelo " lekuphatsa ngalokufanele " kubo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -umfakisicelo lophumelele utawenta lemisebenti lelandzelakokubuketa kuniketwa kwelusekelo lwetebucwepheshe ekutfutfukisweni, kuhunyushwa kanye nekuphatfwa kwenchubomgomo kanye nemtsetfo wahulumende wasekhaya. -sicelo sekubhalisa inkapani yahulumende -luhlelo lolubhaliwe lwekuvikela kukhwabanisa lwendluliselwa ehhovisi lelitiko lekucwaninga emabhuku etekuhlolwa kwemabhuku ehhovisi landvunankhulu, kute kuhambisane nelisu lavelonkhe lekuvikela kukhwabanisa kute kuhlangabetwane netinsayeya tetibonelelo tahulumende, kutsengwa kwemphahla kanye nenhlangano lesekelwe ngetimali. -hulumende uyachubeka nekukhulisa kufinyelela ekuphakelweni kwemanti lokusisekelo. -noma ngabe ngukuphi kucondzisa kunoma ngumuphi umtsetfo kulowendvuna kumele kutsatfwe ngekutsi kufaka ekhatsi kucondzisa kulisekela lendvuna lelisebenta ngekulandzela umsebenti longaphansi kwendzima yendvuna lelisebenta kulo lelisekela lendvuna. -kuletimo leti, emalunga afanelekile kutfola kokubili ema-anyuwithi netibonelelo. -inkhulumo yamengameli lemayelana nekuma kwelive, igcizelele kwakha emakhono ezingeni lasekhaya igcizelela kutsi hulumende wasekhaya uyindzawo lebalulekile yekwetfulwa kwetinsita kanye nekwenta kutsi kutfutfukiswe umnotfo wasekhaya kuleminyaka lelishumi letako. -nanoma kunjalo ingavuselelwa sikhatsi lesintsatfu lesingengci kumnyaka ngamunye. -kusita tisebenti tamasipala kanye nebaholi labakhetsiwe ekuphendvuleni kahle kutakhamuti tasendzaweni yato, kutibandzakanya kwemmango kanye nekumbandzakanya kuyadzingeka. -basebenti betenhlalakahle babonisana nemaklayenti mayelana netinkinga temindeni kanye nekuniketwa kwetibonelelo tekunakekelwa kwebantfwana. -ikhabhinethi ibonga bonkhe labakhokha umtselo labahlanganyele nahulumende ngemnyakatimali wanga- / kutsi bagcogce imali yetfu lengenako ibe tigidzigidzi leti-r kwekucala ngca. -imitamo leminyenti yesigodzi neyalelivekati seyikhona yekubukana netindzaba telusha futsi loku kungakhuliswa kubuye kutfutfukiswe. -umbuto: lomutsi wekugoma ungabangela yini icovid noma ngente kutsi ngihlolwe ngekutsi ngibe nesifo semoya? -thandi uhlala endlini lenelubondza lolumtfubi kanye ne -akumangalisi, ngako-ke, kutsi sibukene netinkinga kuletikhungo leti. -mk ursula nobulali fikelepie. -ekuletseni tinsita tekuvikela bugebengu dvutane nebantfu, ikhabhinethi iyakwemukela siteshi semaphoyisa sasekeimoes lesisandza kwakhiwa enyakatfo kapa, lesisebentela takhamuti letilinganiselwa kuleti- -mk reshoketswe mokobaneh. -i-afrika yente inchubekelembili lenkhulu ekunciphiseni kungalingani ngekwebulili -sifinyeto -sitawubanika emandla ekuhlanganyela ngalokuphelele emphilweni yetemnotfo yalelive. -wente kuphela umklomelo wetindleko lophikisane nesiphatsimandla ngesizatfu sekutsi lokuphikisa bekungemukeleki, kanye nesento setisebenti tangaphandle lesivumelekile kuletimo. -umtsetfo wemanti waseningizimu afrika sewusunguliwe ngekuhamba kwesikhatsi futsi nyalo sewudzinga kubuyeketwa kute kucinisekiswe kutsi uhlangabetana netidzingo tabo bonkhe, ikakhulu labo labaphuyile. -nguyiphi imiculu lengiyidzingako kufaka sicelo sesondlo? -ikhabhinethi isekele imitamo yemgcinimafa wavelonkhe kanye nelitiko letemphilo lavelonkhe kuchubeka nekukhulumisana kanye nekucinisekisa kufinyelela masinyane kumitsi yekugoma yawonkhewonkhe. -sidzingo lesiphelele sekutsi imitselo yembhidi lophumelele kumele ibe ngulehlelekile, noma kutsi kube nekuhleleka lokufanele lokwentiwe nalotfola imali lengenako kute bakwenetise. -kugucula umnotfo nekuhlela kabusha umsebenti wahulumende kutawudzinga kulungiswa kabusha lokumatima. -emantfombatane lamancane amnandzi, emantfombatane amnandzi. -kulesigaba lesi, kusimama kwetimali taloluhlelo kuhlolwa ngekubuka kutfolakala kwemitfombolusito nangekucatsanisa lusebentisomali nelubuyisomali lolulindzelekile. -lekutsi acinisekiswe ngelulwimi lolucondziswe ngummangalelwa nobe, uma ngabe loko kungenteki, kutsi letinchubo tihunyushwe ngalolo lulwimi ; -endzaweni yasesikhukhune, munye wabomantji ukhombise kutsi yindzawo lenkhulu yekusebenta ngoba bantfu basombulula emacala abo ekhaya. -temnotfo. -luhlelo lungacelwa kutsi lufune emagama nobe imisho letsite -kubamba lichaza emalangeni langu- naku- ekuhlela, uma tinhloso letitsite tihleliwe. -awukwati kuhlola lomsebenti wegenetics eningizimu afrika. -incwadzi yakho kufanele isho tizatfu tekutsi kungani ufuna kungenisa emacandza netinkhukhu eningizimu afrika. -kufundza ngekuhlanganyela kuvamise kwenteka emaminitsini ekucala ekufundza nekubhala. -umnotfo usesimeni lesifanele, kodvwa kuvuseleleka kuhlala kusemkhatsini kantsi nekwakhiwa kwematfuba emsebenti kungenteka kube nemandla esikhatsini lesifishane. -kuvisisa imisebenti yamasipala ikakhulukati imisebenti yeliwadi nelikomidi leliwadi ; -ubhala kulandzisa ngetigameko eluhlakeni -ngabe sokontileka unaletinye tinkontileka letisebenta ngekuhambisana namasipala? -kuhlatiywa kwemiphumela kususelwa kumaphesenti ebafundzi lababhala luhlolo. -sehluko, incenye vi yemitsetfosimiso yetemisebenti yahulumende, lomyaleto lochitjiyelwe ukhutsata kutfola ngekutimela tikhala tekutfutfukisa temalunga e-sms, wetfula kusetjentiswa kwemisebenti yetebucwepheshe iphindze inikete tinkhombandlela tekutsi ematiko angasebentisa njani imiphumela yekuhlola emakhono ngekubambisana nato tonkhe tinchubo tekucasha nekukhetsa ikhabhinethi ivume -lokucinisekiswa kwalemikhuba kuniketwa kuletinombolo letifinyetiwe ngentasi. -ingcungcutsela ye-g letako itawugcila ekulweni nekungalingani, kugcugcutela kulingana ngekwebulili, kufinyelela kutemfundvo kanye nakutinsita tetemphilo letisezingeni lelisetulu iningizimu afrika letawungenela ingcungcutsela ye-g yaholwa tinsika letine tenchubomgomo yemave angaphandle, -bantfu baseningizimu afrika, -sitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola -imbuyiselo yelutjalomali iyachubeka nekuhlolwa kabusha ngulesikhwama, lapho ngemuva kwekukhokhelwa kwetindleko kubazuzi kulungiswa litiko ngalokufanele. -kwakhiwa kwalesiteshi, lesibita tigidzi letinge-r, kudale ematfuba emisebenti kwaphindze futsi kwahlomisa bantfu ngemakhono nelwati lwekwakha simondzawo lesiphephile. -litiko litawuniketa batfulitinsita labakontileka ngelifomu lelidzingekako kanye netidzingo temibiko lenjalo. -titja taselihlobo tingasungulwa emhlabatsini lobandzako kantsi leminye imitsi yekubulala likhula ngemuva kwesimo lesiphutfumako ingalimata kakhulu labasha labatfutfuka emahlatsi ngaphasi kwetimo telizinga leliphasi lekushisa. -unelikhono lekwandzisa tikhalo tebafundzi nekubavimbela kutsi bacabange ngetintfo, imibono, sipiliyoni kanye netimongcondvo lebebangeke babukane nato phambilini. -nawuhlukanisa letinombolo ungatfola kutsi bomake labange-% nabobabe labange-% abakacashwa. -nawuma ngemuva kwelikilasi ubuke likilasi, ubonani? -kuchumana nemsebenti loniketwe emakomidi emawadi -kucabanga kwemtsetfo wesive ekutsatseni tincumo -sikhatsi sekuba sesikhundleni, kupheliswa kwebulunga nekuhlakatwa kwemakomidi emawadi -lemibiko iniketa iningizimu afrika litfuba lekuhlola inchubekelembili leseyiyentile kuletindzawo leti- ) umbiko welive lomayelana nesivumelwano sekukhetsa lesimayelana nekutsengiswa kwebantfwana, kutsetfwa kwebantfwana kanye nekugcogcwa kwemacansi kwebantfwana b ) umbiko lohlanganisiwe wesibili, wesitsatfu kanye nesine wesivumelwano samhlabuhlangene ngemalungelo emntfwana c ) umculu wase- -umsebenti wekwakha tindlu tesikhashana temindeni letsintsekile kumaphasela emhlaba laphetfwe nguhulumende sewucaliwe kwazulunatali kute kutsi kuhlaliswe kabusha. -nanoma kunjalo, loluklayo luphindze lwatfola kutsi bantfu labasha balesitukulwane bavulelekile kufundza ngetehlakalo temlandvo letibalulekile futsi bakholelwa ekubalulekeni kwabo lokuchubekako. -kuceceshwa kuloluhlakamsebenti lolusha netinkhombandlela kwentiwa ngesikhatsi sekubuyeketwa. -lesigaba sibuka tincenye temuntfu ngamunye, bantfu lababalulekile kanye netinhlelo letidzingekako ekulawuleni luhlelo lwe cbp -wangcwatjwa eimpendle kwazulu-natal ngemgcibelo, mhla ti- lweti -lenchubo yekukhokhela lapho khona timali tiniketwa ngekusebentisa tindlela letifanele taletidzingo letilandzelako -lemiklamo lemincane lelandzelako iyachubeka -sicelo sekwengetwa kwesikhatsi -ithoyilethi yemabhakede sakhiwo lesisetulu nesihlalo lesingetulu kwemabhakede. -letindzawo letilandzelako letikhatsatako tanakwa mayelana nekunakekelwa lokuphelele kwehiv ne-aids, kulawula kanye nekwelashwa emitfolamphilo lehlukahlukene. -ummango utawusebentisa lwati, lwati, sipiliyoni, emanethiwekhi kanye netinsita letitfolakala etinhlanganweni temmango tabomake -cinisekisa kutsi lwatiso lolwanele, lolufanele nalolutsembekile luyatfolakala kumkhandlu. -adv nkhumeleni anderson mudunungu mnu luyolo keyisa nemnu kiruben pillay. -ibhizinisi ingaphindze futsi ibhalise ngekutikhetsela nangabe imali lengenile esikhatsini lesengcile lesitinyanga letingu- yendlule ku-r -mengameli ramaphosa utawuhambela lomngcwabo lotawubanjelwa elusaka ngalesihlanu, mhla ti- kholwane umtsetfosivivinyo wekuchibela kubhaliswa kwebantfwana. -kugwema kwendlulela, kuchuba kubambisana, kanye nekugwema insayeya yetemtsetfo siphatsimandla lesiniketako kumele sibe nesibopho sekulungisa imemorandamu endvuneni lesiphakamisa kutsi ngabe indvuna kumele yemukele tivumelwano. -kuniketa ligalelo kutindlelasu tekuchumana tangekhatsi nangaphandle. -tivumelwano tekusebentitivumelwano lapho umtsengisi agcina bungoti kanye nemklomelo webunikati balemphahla lekungiyo ichazwa njengetivumelwano tekusebenta. -indzima yesakhiwo sebuholi bendzabuko kulokuchutjwa kwebulungisa ayikagcini kuphela ekusombululeni tinchabano. -tizatfu tekungavumi tinengi. -uma lirekhodi linetitfombe letibonakalako -( loku kufaka ekhatsi titfombe, emasilayidi, kurekhoda emavidiyo, -imali yekhophi yalomanyuwali njengobe kucatjangiwe kumtsetfosimiso ngu-r, wekhophi ngayinye yelikhasi le-a nobe incenye yalo kusukela lapho. -eceleni kwaletinsayeya futsi kunematfuba lamanyenti. -loku kwentiwa ngekucinisa kuvuleleka kwetekuvakasha kuvelonkhe nakumave emhlaba. -lokukhula loku kutikhungo tangasese ezingeni lemfundvo lephakeme kusite kuhlangabetana netimfuno letikhulako temfundvo lephakeme kodvwa kuphindze futsi kwetfula tindzaba tekhwalithi nemazinga. -lenchubomgomo seyivele yengce inchubo lebanti yekubonisana nemmango nalabatsintsekako labafanele. -lizinga lelisetulu letinzuzo kanye netindleko letisetulu kukhetsa i-onyx. -masipala, kuleminyaka timali lemitsatfu leyengcile, akakhoni kutfola umbiko lomuhle wekuhlolwa kwemabhuku, lokuyintfo lekhatsatako. -sandile bethuel malingai. -mhlonishwa peeroo, sihlalo wenhlangano yephalamende ye-sadc, -kute kungcola nobe umonakalo longemukeleki lotawenteka kusimondzawo ngenca yemsebenti wekubuka ematfuba emisebenti -kodvwa-ke, ikhabhinethi itawucabangela letincomo kulomnyaka timali lomusha. -kuyadzingeka kutsi umbono wayo ubutwe esigabeni sembiko losahlongotwa. -hulumende waseriphabhliki yaseningizimu afrika, ngekubambisana nahulumende waseriphabhliki yasemozambique, utawubamba imikhosi yekukhumbula iminyaka lengema- lapha esayithini yetingoti embuzini, empumalanga mhla ti- imphala -lesi simo se-sine qua non sekuvuseleleka kwe-afrika kanye nekuvela ezingeni lemhlaba. -lenkhomba icuketfwe ngekuhlanganiswa kwetinhlobo letisihlanu letinkhulu temadomeyini lekala kuncisheka kusuka emalini lengenako kanye nekuncisheka kwemphahla, umsebenti, temphilo kanye nemfundvo kuya ekuncishekeni kwendzawo yekuhlala. -kuniketa emandla emakhansela mayelana netinkinga tekuphatfwa kwetimali, kute kucinisekiswe kutsi tincumo tetimali letifanele tiyatsatfwa. -nangabe sifo, sonkhe sidzinga dokotela. -loku kutawuchubela embili kufezekiswa kwe-ndp. -watilungisa. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu labasha kulendzawo kutsi bahambele lombukiso, lotawuniketa lwatiso lolumayelana nekutsi bangachubeka njani tifundvo tabo, bacale njani ibhizinisi yabo nobe bazuze ngemitamo yekusekela hulumende. -ngesikhatsi simo sesomiso sesidze, kusukela nga-, sicale kuba nemandla ekoteni yesine ya- njengoba timvula tiletse litsemba lelisha emnotfweni wetfu, lomtselela utawutsatsa tinyanga letimbalwa. -likomidi leliwadi lingalungisa luhlelo lolufaka ekhatsi -ikakhulu tikhungo letine letehlukene tahulumende kutawudzingeka kutsi tisebente ngekubambisana kanye nekuhlanganisa -indvuna yetemanti nekuhanjiswa kwendle, nomvula mokonyane utawuhlanganyela ekomidini yemave emhlaba ye- lemadamu lamakhulu esandton convention centre kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inkhwekhweti -lidolobha linemboni lencane kakhulu kanye nemmango lomkhulu wetekulima kulelidolobha. -uphindze futsi ubukane netinsayeya tenchubomgomo letimbili letibalulekile. -kodvwa uma umbolekisimali abeka nobe acele indlela letsite yekubhadala futsi umbolekisimali ahambisana nayo, nobe nguliphi litfuba lekulahlekelwa kulendlela lebekiwe ku-akhawunti yembolekisimali. -takhi netimphawu telulwimi -wakucala waselimpopo, yini leyake wakuheha kumalambu lacanyako asegauteng? -cinisekisa kutsi tikhungo tetikhala temsebenti tisatjalaliswa kahle kubo bonkhe labatsintsekako. -licembu lekusebenta lelakhiwe basebentisi lababalulekile kanye nalabamele tetsamelilwati talomkhankhaso litawulungiselela lomkhankhaso ngamunye. -sigaba - kugcogca lwati lwekuhlela -ngekufaka indzima esikhundleni salendzima lelandzelako -dvweba noma namatsisela titfombe tekudla kukhombisa kudla lokunemphilo. -kute sincumo lesimayelana nelilunga lelihloniphekile. -sonkhe sinesibopho sekwakha sive lesisha njengobe kucatjangiwe ngemuva kwelukhetfo lwekucala lwentsandvo yelinyenti. -ngusiphi sitaladi lepaki? -sicelo sekukhokhelwa timfanelo tekulimala nobe kugula emsebentini | south african government -emakamelo ekubonisana atawusetjentiselwa tinsita tetemphilo tekutala, dokotela wengcondvo, dokotela wekudla kanye naletinye tinsita uma takhiwe. -kuletintfutfuko letintsatfu, indzawo lelipulazi yeligalufu inebungoti lobuncane ngobe kusebenta kwalo kwanyalo kutsatfwa njengalokusebentisekako futsi sekukhombisisiwe kutsi kusimeme. -lokufanele - lokufanele nobe lokufanele sikhatsi lesitsite, simo, nobe inhloso -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wavelonkhe wekuchibela temidlalo nekukhibika wanga- kutsi uchubeke usetjentwe. -kodvwa asitigcabhe ngemphilo yetenhlalo yetfu yonkhe, ingucuko lenjalo isesigabeni sekucala. -kwetfulwa kwegesi njengemtfombo lowengetiwe wemandla kulokuhlanganisa emandla eningizimu afrika kutawunciphisa kuncika emalahle kuphindze kucinisekise kutfolakala kwemandla ngalokwenele, lokwehlukahlukene kanye nalokuphephile kutakhamuti nakumnotfo, nyalo nasesikhatsini lesitako. -labatsintsekako lababalulekile ngekulandzela kuhleleka ngekulandzelana ngulaba labalandzelako -siyakwemukela imindeni yabomengameli bangaphambilini be-anc letivakashi tetfu letikhetsekile lamuhla kusihlwa. -kuphakamisa emaphakelo etimali tesikhwama-mali sekutikhetsela nekuhlola tinhlelo temawadi etindzabeni tebucwepheshe ; kanye -ngakholwane, sitawubamba umhlangano lomkhulu wetemidlalo losezingeni lelisetulu edurban, umhlangano jikelele wesitsatfu welikomidi le-olimphiki yemave emhlaba. -tisebenti letinemakhono tiyadzingeka kuyo yonkhe imikhakha lebanti. -gcwalisa forms bi- na bi -emakhono lacinile ebuholi ngekubuka ikakhulukati likhono lekukhombisa buholi lobucabangako etisetjentisweni leticakile. -ithekhinoloji itawuba emkhatsini wekuphatfwa kweluhlelo kanye nekulandzelwa kwetitjudeni ngesitjudeni kutawenta kutsi kungenelele ngesikhatsi lesifanele futsi lokuhlosiwe kusita kuvikela titjudeni kutsi tiphele endleleni. -ngenhlanhla lembi, hulumende ungene kulomnotfo wa-- lonetimali tahulumende letinemphilo, kanye nelizinga leliphasi lesikweleti nakucatsaniswa. -lesigaba lesisha sitawuniketa ematfuba emisebenti letigidzi letisitfupha nga- -lendzaba ilungiswe baphatsi. -lelicembu lelisebentako litawuhlatiya kusetjentiswa kwemali kuhulumende wonkhe futsi licabange ngekulungisa kabusha, kuhlela kabusha noma kuhlela imisebenti letsite, bese lifaka labanye emandla ekusekela tintfo letibalulekile letibekwa embili. -lengcungcutsela yekucala lebeyibanjelwe nga- yasetjentiselwa kutibophetela kabusha hulumende nebalingani betenhlalo kutsi kucedvwe tehlakalo letisetulu tebudlova lobentiwa kubomake kulelive. -lelive lilungele kubamba ingcungcutsela ye- yemave emhlaba ye- yengculazi kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- kholwane lapha e-inkosi albert luthuli international convention centre edurban. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela lokuvetiwe wanga- -enkantolo lengentasi, ummangalelwa wancaba kutsi bewephula lesivumelwano noma kutsi sicinisekile kutsi sakhanselwa. -kulesigaba lesi, bafundzi baniketwa sikhutsati saleminye imisebenti yelulwimi njengekubhala nekukhuluma. -ngabe tikhona tatiso tekushukumisa? -kwenta ncono ikhwalithi yetindlu ngekusebentisa tinchubo letincono tekulandzelela ikhwalithi. -ikhabhinethi iyakubona kutsi kulungisa letinkinga letikhonjiwe kutawuba yintfo lenhle kakhulu yaseningizimu afrika. -indlelanchubo lemiselwe ematheksthini ihlolisisa kutsi ematheksthi asebenta njani. -mk hlonela lupuwana naj. -lencenye ibaluleke kakhulu kumakhasimende etigitjelwa temmango njengobe kupaka lokufanelekile kubasebentisi betimoto. -umgomo welinani lemhlaba netilwandlekati letingaphansi kwekuvikeleka. -imiphakatsi yasemaphandleni lephuyile lemayelana nemfuyo yabo kute iphile ibukene nekwandza kwebungoti bekuntjontja sitoko. -baholi belihhovisi lemkhandlu wavelonkhe wetifundza -lizinga lekusebenta ngemishosikhatsi sanyalo lesilula, sikhatsi lesimatima -kute kucolelwa nekuphambuka lokutfolakele kusosikhwama wavelonkhe. -kuswelakala kwetimali kuyimbangela lenkhulu yekwandzisa kusalela emuva kwekunakekela. -lwati loluhle lweliwadi kanye nemmango ; -hhayi lusito kodvwa kukhululwa. ' -umtsetfosivivinyo wekulondvolotwa nekutfutfukiswa kwemhlaba wetekulima wanga- -kuhlela kabusha nekulunganisa linani letikhungo letibika endvuneni kute tibe nesikhala sekulawula lesisebentako. -ireshiyo yebungako lobungaphansi kwayinye ikhombisa kutsi imali lengenako yentsela ikhula kancane kunalomnotfo. -ngako-ke, kubalulekile kufundza tifundvo tekutsi letinhlelo tingasetjentiswa njani ngalokuyimphumelelo nangalokufanele. -uhambisene netindvuna telizinga leliphakeme kanye nelitsimba letemabhizinisi kutfutfukisa iningizimu afrika njengendzawo yelutjalomali lenconotwako. -unganiketwa imiphumela yeluhlolo lwetekwelashwa nobe lwetesayensi ngaphandle kwemvume yabo. -" ngitawubhala indzaba ngetilwane tasendle lengitibonile, " kusho dan. -lenchubo ibitwa ngekutsi'kufinyelela nekwabelana ngenzuzo ', nobe'i-abs '. -luhlelo loluphelele lwekutfutfukisa kuhlaliswa kwebantfu lokusimeme lubuka " indlela yekubambisana " mayelana nemitamo yekulwa nenkhohlakalo yetindlu. -nangabe bantfu baya esiteshini semaphoyisa, bayaya lapho ngobe kute lapho labatawufika khona. -futsi, kugcwaliswa kwetikhala temsebenti webaphatsi labakhulu kubonakale kutsi kube neluntjintjo lolukhulu ekulungiseni kungalingani kwebulili ezingeni lebaphatsi labakhulu. -emave langenisile lasetulu yi-canada, inetherlands kanye ne-united kingdom emkhatsini wemave latfutfukile, kanye ne-chile, iningizimu afrika kanye nevenezuela kumave lasatfutfuka. -noma ngumuphi umuntfu lofinyelela kulewebhusayithi utawuya, futsi uvuma, imibandzela nemibandzela lebekwe kulesatiso semtsetfo. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kweluhlaka lwembiko wekuvala lomayelana nemdg lotakwetfulwa kumhlabuhlangene ekuhambeni kwalomnyaka. -utawati kutsi lisekela lamengameli cyril ramaphosa uhola kuchumana emkhatsini wetemabhizinisi netetisebenti kute kwentiwe budlelwane betetisebenti bube semtsetfweni. -wenta emaphethini lamankimbonkimbo ngemakilayoni -umbuso utawudlala indzima emnotfweni kuchuba lolo luntjintjo. -kuyinhlonipho kukhuluma nebantfu baseningizimu afrika kulendlu kanye nasemakhaya abo nasetikhungweni tekubukela kulo lonkhe lelive. -uma kute imininingwane lekhona, tfutfukisa luhlelo lwekubika kanye nelithebula lesikhatsi. -incindzetelo lenkhulu kulelitiko kube kuswelakala kwemandla latinikele ekulawula lenchubo yekuhlela, kanye nemigca yekubika lehlukanisiwe kanye nemitamo yekulandzelela nekuhlola. -loku kusebenta kahle kulemboni. -lupelomagama netimphawu tekubhala -khombisa kutsi kungani udzinga tinombolo tekuhweba bese ubeka inombolo yetinombolo tekuhweba loyidzingako. -imicimbi lebalulekile lebeyibanjwe ngulesitatimende senchubomgomo yelwabiwomali lwethemu lesemkhatsini ngenyanga yemphala kanye nelwabiwomali lwemnyaka lolwetfulwa ngenyanga yendlovana. -njengobe kuboniwe ekucaleni, loludzaba lusandza kwatiwa, futsi kusukela ngaleso sikhatsi kusetjentiswe kubonisana nabochwepheshe kanye nekwakha kuphikisa kwetfu. -imali lebuyiselwe idizili itawukhokhelwa ku-akhawunti yasebhange lebekiwe ngekusebentisa kundlulisela ebhange nge-elekthroniki. -kugobeka kwelibhandela ngalinye kutawuba ngekuya kwemgamu loncunywe ngumkhiciti. -kuphakelwa kwagezi negesi -kwandziswa kwemanti kubambelelekile kuletinye tincenye talelive ngenca yekuswelakala kwesakhiwonchanti. -inkantolo angeke ichubeke nesicelo sekuniketwa nobe lusito lolutawudzinga kutsi umbuso loceliwe wente tento letingahambisani netibopho tawo ngaphasi kwemtsetfo wemave emhlaba mayelana nembuso nobe kuvikeleka kwebuncusa kwemuntfu nobe imphahla yembuso wesitsatfu, ngaphandle nangabe inkantolo ingatfola kucala kusebentisana kwembuso wesitsatfu kwentela kuvikeleka. -kuphetsa emacembu etenhlalakahle lahlukahlukene latawufakwa evikini lekuhlela -litiko lelifanele litawuphenya liphindze litise lombolekimali kungakapheli inyanga yinye ngemiphumela yeluphenyo. -kuniketa luhlaka lwenhlangano loluvunywa ngekwemtsetfo. -sodolobha lomkhulu ubusa ngekubambisana nelisekela lasodolobha lomkhulu nelicembu letihlalo letiyimfica temakomidi esigungu savelonkhe eluhlelweni lwelikomidi lasodolobha lomkhulu. -umsebenti wekuhlanganisa i-idpkuhlanganyela emisebentini ye-idp / kuniketa ematfuba ekufaka imibono yemmango -somlomo lohloniphekile nasihlalo -sichaze bungoti bebunikati lobunemkhawulo, kanye netindlelasu tekugwema lobungoti uma kusetjentiswa kahle loluhlelo. -emahhovisi amantji, nanoma kunjalo, adzinga tinyatselo letitsite kanye nekuhola lokuvela kulitiko kanye nemahhovisi esigodzi kusebentisa lenchubomgomo futsi loku kudzinga kuphotfulwa ngekushesha. -kusimama kwetimali tamasipala. -kutfutfukiswa kwetisebenti kubaluleke kakhulu kutindlelasu tekutfutfukisa tenhlalo netemnotfo esimeni sekutfutfuka kwemave emhlaba lapho emakhono kunekuba sisekelo setinsita tetigodzi kuncuma kuncintisana kwato. -thorax ngulapho imilente ijoyiniwe khona. -indvuna yetetimali yatise ikhabhinethi ngalamafishane mayelana netinkhulumo letisandza kwenteka letentiwe e-us nase-united kingdom kanye nalabatsintsekako labehlukahlukene, kufaka ekhatsi baholi bemabhizinisi. -imvumo yebuhlobo iniketwa umuntfu longumchamuki lolilunga lemndeni losedvute wesakhamuti noma sakhamuti saseningizimu afrika. -uma umsebenti wekwakha utawentiwa etindzaweni letinemibandzela lengakasimami, lokhipha ithenda utawuniketa umshwalensi lokhetsekile wekuvala umsebenti, imishini kanye netisebenti takhe nakwenteka kushintja emhlabeni ngesikhatsi kwentiwa umsebenti. -uma usebentisa umtfwalo, kubalulekile kutsi ucaphele kutsi kwetfulwa kwetinsita kuya ngekukhokhelwa. -ummangali ngekwakhe angaletsa lesicelo semyalo wekuvikeleka. -ngelisontfo ngemsombuluko ngalesine ngalesitsatfu -nangabe ubhalisiwe futsi wehluleka kuhambisana nemigomo nemazinga avelonkhe, umcondzisi jikelele angayekela bese uyayekela inhlangano yakho nobe ngusiphi sikhatsi ngemuva kwesatiso senyanga yinye senhlangano yakho kanye nalabo labatfola lusito loluniketako. -kungani bakhetfwe sikhatsi lesidze, ngoba bafundzi bebangaba sesikolweni? -ngabe likomidi leliwadi linato yini tindlela tekwakha emakhono etisebenti kwenta luhlatiyo lwetebulili kulenchubomgomo, luhlelo, nemazinga etikhungo, kanye nemakhono ekudizayina nekuchuba tinhlelo letesekela kulingana ngekwebulili? -kuhwebelana kwemave emhlaba ngetinhlavu kuyachubeka nekungavunyelwa, ngekwemibandzela yesivumelwano sekuhwebelana kwemave emhlaba ngetinhlobo tetilwane netitjalo letisengotini yekugcina.ngalesikhatsi leso sonkhe sitfutsi litiko letesimondzawo kumele liniketwe litfuba lekutfola sitfutsi ku-inthanethi kute kwentiwe kugadza kuhambisana lokufanele. -bocalangaye labamcoka bahlala basemkhatsini wetinhlelo telusebentisomali lwethemu lesemkhatsini. -ikhabhinethi iyakwemukela tive tase-afrika kanye nebalandzeli bato labahlanganyela kumcudzelwano wesitsatfu we-orange african nations championship emkhatsini wamhla ti- bhimbidvwane kanye namhla ti- indlovana lapha eningizimu afrika. -ngemnyaka wa-or tambo basikhombise emandla ekusebentela iningizimu afrika lencono nesive lesincono. -ikhabhinethi iphindze futsi yemukela lomkhankhaso wekusisa ejapan loholwa litiko letekuhwebelana netetimboni. -kumatima kutsi bosokontileka batfole timali tekusisa ngemali emishini nasemathulusi. -lesi simo sekuba matima kakhulu, lokudzinga kulungiswa etindzaweni letinyenti. -litiko letekubusa ngekubambisana netendzabuko nelitiko letekutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane litawubita ingcungcutsela yekucala yavelonkhe yekutfutfukisa umnotfo wendzawo mhla ti- namhla ti- lweti egauteng. -kukhula kwe-gdp yetfu kulindzeleke kutsi kube ngulokusemkhatsini wa-%, lokwehla kusuka ku-% kulomnyaka lowengcile. -lokuniketwa ngulomtsetfo kuholele ekutseni kuvalwe tindzawo letinyenti tekupheya nekuhlanganisa kuyo yonkhe lemboni. -ngesikhatsi semnyakatimali, imibiko yebhodi yetfulwa kundvuna. -bhala lemisho ngesikhatsi lesitako lesichubekako. -umuntfu waseningizimu afrika lonebunikati lobuphelele nekulawula lesikebhe, nobe -ngutiphi tintfo letingakentiwa ncono? -kulandzelela nekubuyeketwa kweluhlelo lwekulawula kusebenta -ngekufaka sandla ekususweni kwetihibe tekuhwebelana, ikhabhinethi yatisiwe ngekuba ngusihlalo weningizimu afrika yelicembu lemhlaba lekuhwebelana ngewayini kusukela mhla lu- mabasa kuya kumhla tinge- inkhwekhweti -imibiko lesemtsetfweni ikhombisa kutsi emadvodza nebafati labacishe babe tigidzi letinge- basebenta emapulazini etekuhweba aseningizimu afrika. -tibonelo teluhlolo loluhlelekile tifaka ekhatsi emathesti, luhlolo, imisebenti lephatsekako, imiklamo, tetfulo tetemlomo, kukhombisa, kusebenta, tindzaba, kuhlanganyela emisebentini yetemlomo, imisebenti lebhaliwe, njll. -sicelo semvume yaphambiliniinchubo yekwatisa i-gems ngenchubo lehleliwe ngembi kwesehlakalo, kute sikhone kuhlola kufaneleka kwenzuzo yakho. -lomtsetfosivivinyo ulandzela umculu wemalungelo kanye nendlelakwenta yesigatjane semphahla lekufanele ibukwe uma kuncesheteliswa kwekutsatfwa kwemphahla. -ngozi okonjo-iweala njengemcondzisi jikelele wenhlangano yemhlaba yekuhwebelana. -wadlala wedvwa emfuleni nakangena emantini. -ufanele kutsi utfole lephemithi ngaphambi kwekutsi lomkhicito utfunyelwe kulelive lelitfumela ngaphandle. -kudzimate kube ngasekupheleni kwa- seymour bekuyindzawo yetekulima lephumelelako. -ikhabhinethi iphindza simemetelo lesitsi kute kuncishiswe kwesuleleka lokusha, sonkhe kumele sichubeke nekufaka sifonyo emmangweni, sigeze tandla ngensipho nemanti noma sisebentise sibulalimagciwane lesine-alkhoholi, kanye nekugcina libanga leliphephile kutenhlalo kuyachubeka nekucinisa indlela yalelive yekunciphisa kwesuleleka lokusha. -ucabanga kutsi ngubani lotawutsandza kufundza lenkhulumo-mphendvulo? -kukhatsateka lokungagucuki kwebahlanganyeli kulenkhulumomphikiswano lesandza kwenteka bekukutsi abafuni kuncika kulokukhatsateka noma kumiphakatsi yabo kutsi ihambe njalo ibuke hulumende kutfola lusito lwetimali. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wangalesitsatfu, mhla ti- indlovana inkhulumo yebunjalo belive yanga-. -uma utsenga tilwane nobe utitfole njengesipho, faka luphawu lwekutatisa emavikini lamabili. -sikhatsi lesiphelele ngembi kwesikhatsi sekuhlala kwekucala kwesishayamtsetfo sesifundza lesibanjwe ngemuva kwelukhetfo lwekucala ngaphasi kwemtsetfosisekelo lomusha - -tikhungo tekulungisa titulo temoto tisunguliwe etincenyeni letinyenti talelive, kufaka ekhatsi tindzawo tasemaphandleni. -uhlose kwakha luhlelo lwetemphilo lolufanele nalolungavuni ngetindlela letinyenti futsi luvimbela kungafakwa kwebafaki ticelo ngekubuka budzala, bulili nome sikhatsi lesengcile kanye nesimo setemphilo sanyalo. -imibiko yetincomo tekugcina yekukhicita ingatsatsa emalanga langu- ekutfolwa kwemibiko yetebucwepheshe. -bhala phasi tihloko letintsatfu temafeshini labangabhala ngato, ase sibhale kanye nebantfu labaneminyaka lengu- budzala. -ivunywe sigungu ngesincumo lesitsatfwe ngekwesekelwa livoti lelinyenti lemalunga aso. -elondon, wacudzelana nalamanye emave lasiphohlongo, ngekuhamba kancane ngemklomelo wekucala. -tindvukunsimbi letentelwe kuhlanganisa ngekusebentisa tindvukunsimbi tangaphandle titawuniketwa linani lelanele lehayidrokhabhoni noma i-silicon grease lekufanele isetjentiswe kulendvukunsimbi ngembi kwekutsi kuhlanganiswe. -sikhatsi lesibekiwe -lemitamo iletse imiphumela lemcoka futsi namuhla lelivekati lingaphakanyiswa ngemakhono lamcoka, tikhungo kanye netinchubomgomo kuwo onkhe emazinga kute likhone kutfutfuka kwalo. -umntfwana angatfola kushayeka kwagezi. -umshwalensi wekukhokhela utawufaka ekhatsi kwandza kwebungoti bemlilo. -umtsetfosivivinyo wekuchibela temaposi aseningizimu afrika wanga- -letilinganiso tekuhlela kumele tentiwe kugridi lefanako naleyo lesetjentiselwa kulinganisa kwanyalo. -kufundza nekwehlwaya kusemkhatsini wekufundza ngemphumelelo kukharikhulamu yonkhe, kanye nekuhlanganyela ngalokuphelele emmangweni nasemsebentini. -sivumelwane sasevienna kanye nesivumelwano sase-montreal sasungulwa luhlelo lwetemvelo lwamhlabuhlangene ngenhloso yekuvikela umkhakha we-ozone. -loko kwaba ngalesikhatsi lendzaba yebrazil pele yadlala umdlalo wakhe wekugcina enkhundleni yetemidlalo e- giants inew york. -idatha yemlandvo yalungiswa ngekuhambisana nesakhiwo seluhlelo lolusha, ngetinhloso tekucatsanisa. -lokwehluka lokulandzelako kusetjentiswa kukokubili intsengo kanye nemphumela. -lokuvuma kwemmango wetemabhizinisi kukhombisa kutsi sisonkhe kuloku, nekutsi ngekuhlanganyela sinesifiso sekugucula iningizimu afrika ibe yindzawo lencono. -sibonelo, iningizimu afrika kumele isise futsi isite kusebentisa luhlobo lolubanti lematfuba emandla ekhabhoni lencane lavela kugezi wemanti kanye nakuleminye imitfombo yemandla lahlantekile eningizimu ne-afrika. -cinisekisa kutsi baphatsi labasetulu kanye nebaphatsi betikhungo banemakhono ekuphatsa ladzingekako kwetfula tinsita tetemphilo letisezingeni. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kugazethi yahulumende kwemtsetfosivivinyo wekulawula kutsengiswa kwetjwala, wa- kute kutsi ummango uphawule ngawo. -tindzaba letifana nekulawula kugcwala ngalokwecile, kucinisekisa kufinyelela etindzaweni tekudliwa kwetjwala kanye nekwala kuniketa tinsita kulabo labanebutsi ngalokwecile kunemtselela lolinganisekako kumiphumela yekusebentisa tjwala budlabha, kodvwa kungabukwana nako kuphela nangabe batsengisi labatsengisa tjwala banelayisensi futsi bacashelwe kahle. -imiklamo netinhlelo letingakasetjentiswa hhayi kuphela kubanga kubambeleleka ekwetfulweni kwetinsita kodvwa kubuye futsi kube nekumoshwa kwemali nemalingena ngekhatsi kulomasipala lokunemtselela ngco ekuhleleni ngekhatsi kulomasipala. -letemphi tibandzakanyeka ekuvuselelweni kabusha. -nguyiphi imisebenti leniketwa ngulenhlangano? -inekwesekela ngekwelisiko futsi kungenteka itfole kwesekelwa ngekwemtsetfo lokutawenta kutsi kube nekusimama. -kubuketa kulawulwa kwekucwaningwa kwemabhuku kwetimali kanye nebungoti bekulawulwa kwekontileka yaloluhlelo. -uye kuphi esikolweni? -emaklemphu ekumiswa kanye nekucindzeteleka atawuhambisana kuto tonkhe tinhlangotsi kulokucacisiwe lokufanele. -tindlela tekulungisa imfucuta yemakhemikhali tifaka ekhatsi -faka sicelo sekusisa umntfwana uma ungubabe wemvelo futsi umntfwana watalwa ngaphandle kwemshado. -sifo lesisha lebesingekho ngesikhatsi kwakhiwa umtselo wetfu lomdzala. -bomasipala bente umtamo lohlangene wekukhetsa emakomidi emawadi ngalokufanele kodvwa luhlelo belulukhuni, lukhuni futsi lukhatsatekile mayelana nekutsi ligunya lelukhetfo lemakomidi emawadi linemandla kangakanani. -vimbela kuhlukunyetwa kwabomake -loku kuholela ekugelweni ngemanti lokusheshako kanye nekungangeni kahle kwekungena emantini ngalesikhatsi kunemvula kanye nekwenyuka kwelizinga lekugcwala kwemanti kanye nekwakheka kwemhlabatsi uma imhlabatsi seyomile. -yacala kumkhakha wetetimali wemhlaba lotfutfukile, lapho kulawulwa lokungasikahle, kutsatfwa kwebungoti ngalokwecile kanye nekubhebhetseka kuholele ekwehleni lokungagwemeki. -ema-greeks futsi bekaneluphawu lwebhola yetinyawo, lolwatiwa ngekutsi yi-episkyros, lokufaka ekhatsi kokubili kugijima nekutfwala ibhola yetinyawo. -lokwehlukaniswa kabusha kunemtselela kulokwehlukaniswa kabusha ngaphansi kwemtselo wesimondzawo kuphela, ngako-ke kute umtselela kumalingena njengobe kubikiwe. -imitamo leminyenti yekwakha emakhono kanye nekusimama kwesekelwe luhlelo lwekwakha emabhloki emtsetfo. -mabasa umkhosi wenyanga yenkhululeko. -bofakazi lababili labanelikhono kufanele babe khona. -emagilebisi ewayini aneswidi kakhulu uma aphefumula, aphefumula futsi aphefumula. -sicelo semvumo yekuhlala yebalingani -kubhaliswa kwebafundzi beluhlelo lwemakhono -lendlela ye-swot inganiketa lwati lolubalulekile ngekusebenta kahle kwemasu lakhona kanye netindzaba lelitiko lelibukene nato. -iningizimu afrika ilive lelinesisindvo semanti futsi timo tesomiso letichubekako etincenyeni talelive tiyinkhumbuto kubo bonkhe bantfu kutsi bonge onkhe emanti ngekusebentisa emanti ngekuhlakanipha nangekuwonga. -inombolo yereferensi yemcashi wakho ye-paye. -wordfeedgrahamstown festival, - kholwane -kwekucala, tiyantjintja ngendlela yato yemvelo ngenca yalokuntjintja kakhulu kwe-geomorpholoji, kufaka ekhatsi i-geology, substratum, slope, tinsita temibhedze kanye neluhlobo lwetibhidvo. -ikhabhinethi ifisela labacimimlilo lababili labalimele kwelulama masinyane lokufaka ekhatsi ian barnand lowalimala ngesikhatsi etama kuphephisa bradley richards. -khumbula kuphetsa ngalokugcwele. -"lemndeni wami bewucondzisako, unakekelako futsi usisekelako, futsi wasihambisa kudla kwasekuseni, kodvwa ngalesinye sikhatsi ummango wakho unganakekeli futsi kulimala lokubangelwe betinkhundla tekuchumana kuyinkhulu," kusho mohammed. -emahositela-ndwellers amabulala, amkhosela ngaphandle. -indlela yekuchubaemacembu -baneluhlelo lwemhlangano - lisu leliwadi - nekusetjentiswa, kugadvwa nekuhlolwa kwelisu leliwadi kubanika indzima lechubekako emnyakeni wonkhe. -ilobola akusiso sidzingo lesidzingekako sekucinisekisa umshado wesintfu -inhloso lephelele yemasu etinsita tetemphilo tesigodzi yinsita yetemphilo lefinyelelekako lekungiko kokubili kusebenta kahle futsi kwemukelekile kusigulane. -emacembu etikhungo temisebenti leminyenti angahluka kusuka kutikhungo tekutfutfukisa emadolobha lamakhulu kuya kutikhungo tetincingo tendzawo, titobhu temabhasi kanye nemabhokisi emaposi. -tibonelo taleti ifomula yetimbiwa yeligolide, kudvonswa kwetilimo kanye nekuhlolwa, kanye nekwehla lokusheshako kwemphahla yebhizinisi yemikhakha lefanelekako. -kucoca kuphela bantfu labasha kutsi bangayi ecansini akusiyo imphendvulo, nobe kahle kakhulu kuyincenye yemphendvulo kuphela. -sicelo sakho sitawusetjentwa kungakapheli emalanga langu- -lencenye isebenta ngenchubo yekufundza nekwehlwaya kanye nemasu lasetjentiselwa kuvisisa nekuncoma kokubili ematheksthi etemibhalo nalongasiwo emibhalo. -kugomela sifo seligciwane lekhorona ikhabhinethi ikhutsatwa tigidzi tebantfu baseningizimu afrika labakhetse kugomela icovid-, ngemitsamo yekugoma lengetulu kwetigidzi letisihlanu letisetjentiswa kute kube ngulamuhla. -wanginiketa libhele latheddy. -kuphindze futsi kwabonwa kutsi lenchubo idzinga kufaka konkhe ekhatsi. -umhlanganyeli utawutsatsa imigomo netinchubo letivakalako tekulawula ematfuba ekulahlekelwa. -tinkinga tesakhiwo kuletindzawo kudzala tibekwe njengaletinye tihibe letinkhulu ekukhuleni kwemnotfo waseningizimu afrika. -ikhabhinethi yatiswa ngenchubekelembili leyentiwe mayelana nekungenisa i-xiv world forestry congress yenhlangano yekudla netekulima letawubanjwa kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inyoni lapha e-inkosi albert luthuli convention centre, kwazulu-natal. -kuzuza loku kunesidzingo lesichubekako sekuhola tinchubomgomo netinhlelo kuwo onkhe emazinga nakuto tonkhe tinhlaka, kanye nekugcugcutela kutinikela kabusha kwabo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -umnu rikhado muziwendlovu makhado, aka riky rick, lobekangumhloli, umbhali wetingoma, umculi, umcambi, umlingisi nemcambi wefashini. -lelinye liphuzu lelifake sandla kulokusebentisa imali kancane kubambeleleka kwekutfola sakhiwo lesengetiwe, lokuholele ekutseni timali letiniketiwe tekucashisa, kulungiswa kabusha kwemahhovisi, kuhanjiswa kwebasebenti kanye nekutfola ifenisha lengakasetjentiswa. -lesikhwama sincike kulwatiso lwetisebenti lolumenyetelwe kulesikhwama bacashi ekubaleni tinzuzo letifanele. -kute lifomu lelingagcwaliswa. -emakhaya lamanyenti langakwati kufinyelela gezi acatjangwa kutsi ahlala etindzaweni tekuhlala letingakahleleki, letingakatsatfwa njengemalokishi kwanyalo. -ikhabhinethi itinikele ekugcineni lamandla. -landzela imiyalelo yelebuli, ikakhulu leyo lephatselene ne-ppe -esehlakalweni lesehlukile, ikhabhinethi iyakugceka kuhlaselwa kwebalandzeli, badlali kanye netikhulu emdlalweni we-absa premiership emkhatsini wamamelodi sundowns kanye ne-orlando pirates eloftus versfeld lokushiye bantfu labalimele. -yenta lucwaningo kuhlola kutsi hulumende kumele atise njani tidzingo tekuchumana temmango -luhla lwekuhlola liphepha lemcondvo -imiklamo lengemashumi lasiphohlongo nesiphohlongo seyilungele kusisa futsi ifaka ekhatsi timboni letinemphumela wekuphindzaphindza losetulu lobufakazi kulwatiso lwetekutfutsa emanti nekuchumana ithekhinoloji sakhiwonchanti tekuhlaliswa kwebantfu tekulima nekuhlelenjiswa kwetekulima lemiklamo itawusitwa ngetimali ikakhulukati kulemikhakha lemitsatfu –tekutsengiselana, yetetimali letihl -inhloso yalefestivali kuhlanganisa ndzawonye lusha lwemhlaba wonkhe mayelana nemcondvo webulungisa, kucinisa budlelwane bemave emhlaba, kanye nekutfutfukisa budlelwane betinhlanga kanye netemasiko lahlukene. -itheksthi yetemibhalo kulungiselela luhlolo -kusebentisana lokusedvute kanye nekubumbana kutawuba yincenye yenchubomgomo yekuhola embili, ikakhulu mayelana nekukhula lokufaka wonkhe umuntfu, kwakhiwa kwemisebenti, kanye nekwehliswa kwebuphuya. -kuyabandza. -lomklomelo uklonyeliswa litiko lemkhakha wahulumende, siphatsimandla nobe sikhungo lesente kutibophelela lokucacile kanye neligalelo ekutfutfukiseni tekuvakasha lokunesibopho. -kwesibili, sifuna kwemukela umklamo wesakhiwonchanti se-ict losachubeka. -kutfumela ngaphandle kufanele kube ngulokufunwa ngummango. -ikhabhinethi ikubonile kukhula kancane kancane kwemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku yahulumende wavelonkhe newesifundza kodvwa ivakalise kukhatsateka ngekutsi tikhundlatsite letibalulekile tekwetfulwa kwetinsita tichubeke nekutfola imiphumela lemibi. -gcwalisa incenye b mayelana netingucuko kumininingwane yebulunga. -kwengeta, sicale futsi kuhlola tindlela tekufinyelela kubantfwana labahlaseleka lula labaneminyaka lengetulu kwalaba- -tinhlelo temkhakha wendzawo -lewebhusayithi icuketse lwatiso lolumayelana netinsita tahulumende letiniketwa ezingeni lahulumende wavelonkhe. -fundza indzaba, bese uphendvula lemibuto. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi lebewubanjwe ngalesitsatfu, mhla ti- indlovulenkhulu ephalamende, etuynhuys ekapa. -inchitfomali lecatsaniswa nelwabiwomali lwemnyaka kute kube ngulamuhla itawuba ncono njengoba umnyaka timali uchubeka. -kuloku, kubamba imicimbi yetemidlalo lechudzelanako kanye nemicimbi yetebuciko lesezingeni lelisetulu kungadlala indzima lebalulekile emzabalazweni wekwakha imisebenti kanye nekulwa nebuphuya. -hulumende uvule emashaneli ekuchumana nabo bonkhe labatsintsekako bemfundvo lephakeme kute kucociswane netinkhulumiswano. -lenhlangano isungule luhlelo lwekulawula bungoti benhlekelele lolugcile kutemphilo nekuphepha kwetisebenti, kuvikeleka nekuvikelwa kwetisetjentiswa letiphatsekako kanye nekuvikeleka nekuvikelwa kwelwatiso lenhlangano. -yonkhe imibuto lemayelana nesidzingo sanoma ngusiphi lusito lwetekwelashwa loluniketiwe noma lolutawuniketwa itawuncunywa ngumcondzisi jikelele. -ucaphele kutsi ema-ejensi ekulwa nenkhohlakalo avamise kuba nemitfombolusito lengasiyo. -lesincumo siphindze futsi sinikete indlela yekubeka intsengo letawugcwalisa linani lalenkampani kumikhicito yensimbi lengagucuki sikhatsi lesiminyaka lesihlanu. -lelisubuciko lekonga labuyeketwa futsi labuyeketwa kantsi ledokhumenti isesigabeni sekugcina kutsi ivunywe baphatsi labafanele. -emaklayenti lakhokhela ngetulu kwale-akhawunti kunobe nguliphi ligatja le-absa, fnb, nobe i-nedbank angeke kusadzingeka kutsi banikete inombolo ye-akhawunti kanye nekhodi yelibhange uma babhadala. -luhlakamsebenti lwenchubomgomo yeluhlelo lwebulungisa lwendzabuko ngaphasi kwemtsetfosisekelo -inkhundla yelibhola letinyawo yaseningizimu afrika yehluka ngalokubonakalako kuloko lokushiwo ngenhla ngako-ke idzinga tisombululo letihlanganisiwe kute tihambisane netimo tendzawo kanye nemaciniso elive " lelisatfutfuka ". -bona emakhodi emali lebekiwe lasebentako etinhlanganisela tetitselo. -sisebentisa sikhatsi lesitako lesichubekako kukhombisa sinyatselo lesitawenteka esikhatsini lesitako. -lwati lolusisekelo kanye nekuvisisa luhlakamsebenti lwemtsetfo lolwengamele tinsita tahulumende. -uma umsebentisi adzinga nobe ngumuphi umniningwane lovela ku-gcis macondzana netinsita tayo nobe lokucuketfwe ngulewebhusayithi, kungasetjentiswa ilinki ye-'feedback'. -sibonelokutibandzakanya kwetisebenti tamasipala etimeni letenteka ngemuva kwekuvalwa kwebhizinisi kungadzinga kutsi umholo wesikhatsi lesengetiwe ukhokhelwe kuletisebenti. -inkontileka nekulawula bungoti kanye netilawuli tangekhatsi nguletinye tintfo letiboniwe letibutsakatsaka. -kutfutfukiswa kwebetindzaba kufaka ekhatsi kutfutfukisa simondzawo lesivumako kusita kulungisa kungafakwa kanye nekubekelwa eceleni kwemacembu kanye netinshisekelo tekufinyelela kubetindzaba - njengebanikati, baphatsi kanye nebakhiciti betindzaba. -ikhabhinethi icela wonkhe umuntfu emmangweni kutsi atimbandzakanye kumishikashika yesihlanu lebovu yelibhondi ngembi kwelusuku lwemhlaba lwe-aids mhla ti- ingongoni kudzimate kube sekupheleni kwaleyo nyanga. -kubonakala sengatsi kute sizatfu lesiphocelelako sekutsi kungani lesinye sikhungo singakhetfwa kulesinye. -kuhalaliswa ngemlomo nako kutfolakele kuphawula litiko ngelusito loluhle kakhulu. -sichitse iminyaka leminyenti kuhlela lomdlalo wendzebe yemhlaba. -lombiko wekuhlolwa kwemabhuku wetinjongo letidzingwa ngumnikeli futsi awutange wetfulwe. -sikhulu lesibhalisako, nobe -bangaki bafundzi labatawucecesha ; -leti tinkhomba tekutsi lelibhodlela lingasetjentiswa mangaki. -tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye tibuye -bosomathenda batawungenisa esigabeni sekucala kuphela tiphakamiso tematheknikhi. -loku kunemandla ekugucula bungoti bekuhleleka kwebantfu kanye nemitfwalo yetifo ibe yincenye yelinanibantfu futsi kuholele ekuguculeni umnotfo walelivekati. -tinhlelo letimbili lapho loku kungatfolakala khona kusebentisa kutibandzakanya kwemmango kanye nemakomidi emawadi. -lemitha lensha leyetayelekile itawufakwa kulesicubhu semitha lesikhona esichiwini sesitaladi. -lutjalomali lwesakhiwonchanti ngulenye yetincenye letimcoka letisekela kukhula kwemnotfo. -imisebenti leminyenti lechazwe kucbp idzinga kuchumana nemjikeleto we-idp. -lombiko uphindze futsi uphakamise kutsi i-dg ehhovisi lamengameli itawubekwa njengenhloko yekuphatfwa kwembuso. -lomtsetfosivivinyo lohlongotwako utawetfulwa kukhabhinethi kulesigamu sekucala -loku kufaka ekhatsi kucindzeteleka kwekusimama kwetinhlelo tenhlalakahle, imitfombolusito yemvelo lebalulekile, sakhiwonchanti, tinsita kanye nemakethe yetisebenti. -tindlelanchubo tekufundzisa lulwimi -o inhlekelele ngekhatsi kwalomtsetfo wekulawulwa kwenhlekelele ; nobe -sitimisele kucinisekisa kutsi njengencenye yalabo lesisebentako sichubeka nekwetama kwetfula sakhiwonchanti lesivakalako, emanti lasimeme nemitfombo yemandla, kanye nekuhamba ngemphumelelo kwetimphahla netinsita. -ngenca yekulungisa lokusebentako nalokusebentako tinhloso letinyenti temasu tichitjelwa kute kwentiwe ncono kuchazwa kwemiphumela lefiswako. -sungula ubuye ulawule kusetjentiswa kwemasu ekugucula imisebenti kute emabhizinisi angasebenti kahle kute kuciniswe umnotfo wesifundza. -i-ct isebenta njengemchubisifundvo emkhatsini wemacembu. -tsintsana nelihhovisi lekukhishwa kwetimvume langakini kute utfole tindleko. -loku kungehluka kuletindlela letisetjentiswa kumhlaba wetemabhizinisi. -usebentisa kuticambela kunika tintfo letingasito tebuntfu timphawu tebuntfu njengekulalela, kutiva nobe kukhuluma. -bhala tonkhe tinombolo letikubuhlalu lobuphinki. -kwentiwa njani imisebenti lesekela lokuchumana ngekubuka emathulusi lamanyenti langasita lenchubo ; kanye -aka-akhawuntiimkhakha wemave emhlaba -sicela bantfu kutsi balandzele tindlela tekuphepha. -i-grade drop outs ibonakala njengenkinga, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni nasemapulazini enshonalanga kapa. -indvuna yabomake, bantfwana nebantfu labaphila nekukhubateka -umhlangano we- wenkhundla yetemnotfo wemhlaba lomayelana ne-afrika utawube ubanjelwe e-albert luthuli international convention centre edurban kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inkhwekhweti ngaphasi kwengcikitsi letsi" kutfola kukhula lokungukhukhulelangocoebuholi lobuphendvulako nalobunesibopho. " -ngalesikhatsi lesi, buta betfuli kutsi ngabe batijabulile yini indlela labatawukhuluma ngayo kanye nelinani lesikhatsi lababelwe sona. -ngekwekuhlola indlelakwenta, kucatjangwa kutsi loku lokulandzelako kutawentiwa kulesigaba -lapho ematiko abona inkhohlakalo kanye nemnotfo longakachazwa, emacala atawundluliselwa kutemisebenti yemaphoyisa aseningizimu afrika. -bantfu lababili bafa ngesikhatsi setama kwengca libhuloho kantsi timoto tabo tishiyile. -inchubekelembili lenhle yentiwe kutinkhomba letinyenti temklamo kodvwa leminye imiklamo ingemuva kweshejuli. -ikhabhinethi iyachubeka nekukhatsateka mayelana nemazinga lasetulu ekweswelakala kwemisebenti kanye nelinani leliphasi lekukhula kwemnotfo kulelive lakitsi. -ngekucinisekisa kutsi lemiphakatsi lena inekufinyelela lokuphatsekako emitfonjeni, kanye nekufinyelela kumnotfo wekukhibika losekele emantini, kutawenteka kugucula lemboni ngendlela lefanele futsi lesimeme. -itawuphindza futsi isheshise kwakhiwa kwelisiko lekukhicita lelive lelidzingeka kutsi lihambise tidzingo talo tasekhaya liphindze futsi lakhe lamanye ematfuba. -ngenhlonipho yebantfu baseningizimu afrika labafake ligalelo ekutfutfukiseni intsandvo yelinyenti yetfu, mengameli jacob zuma ngelusuku lwenkhululeko utawuniketa imiklomelo yavelonkhe emcimbini wekugubha umkhosi e-union buildings. -bhala indzaba yakho lapha. -kute umcondvo locacile kutemisebenti yahulumende wekutsi kungachazwa njani ematfuba ekukhutsata. -lena yindlelakwenta lefanako naleyo lelandzelwa linani lavelonkhe. -ezingeni lelitiko ngalinye kanye nematiko ekuphatsa, tinhlelo kanye netinchubo titfutfukile ngekuhambisana lokutayelekile lokuhambisana nemigomo kanye nemazinga. -njengobe letimoto titawusetjentiswa emigwacweni yesive, loku lokulandzelako kutawuniketwa ngesitfutsi ngasinye nakuletfwa kwentela kubhalisa -nanoma kunjalo, umtselela wawo entfutfukweni awukabanti ngalokwenele futsi tinhlelo tabo tekusisa atichunyaniswa kahle. -ngaphandle kwekucecesha lesekubaliwe, lokwabiwa kutawusita ngetimali kuceceshwa kwehayidroponics nekulima emantini kanye nekusekela imitamo yekugucula imikhicito yetekulima. -umcondzisi webetindzaba - titeshi temisakato yemmango wendzawo kanye nemaphephandzaba endzawo tindlela letilusito tekundlulisa lwati. -loku kutawulandzelwa yimidlalo yegold lapho bantfu labagugile batawukhombisa emakhono abo ekuhlukumeta. -lenhlekelele yemvelo yalahlekelwa tincenye letibalulekile talelive, lokuholele ekulweni kakhulu kwemphilo, kumosheka kwemphahla kanye nekushiywa ngemuva kwenhlekelele lenhlekelele yeluntfu. -* susa nobe ngumaphi emakhredithi entsela yangaphandle emnyaka wonkhe -loku lokutfoliwe kuphindze futsi kuncishe indzawo yetfu njengemholi wemhlaba kutesayensi nelucwaningo. -tisebenti tiyaceceshwa kutsi tisebente ngekuphepha futsi tiniketwa futsi tisebentisa timphahla tekutivikela letidzingekako. -kusukela nga- lelive liphindze futsi lente tinyatselo letinkhulu ngekumelelwa kwabomake etikhundleni tebaphatsi labakhulu kutemisebenti yahulumende, lokwaba ngu-% ngendlovulenkhulu -lolusito luniketwa emmangweni futsi luniketwa basebenti labaceceshiwe kakhulu labangakhombisa likhono kuto tonkhe tinhlangotsi temsebenti wabo webungcweti, kutawenta kutsi kucedvwe kushona kwemlilo lokuvimbelekako kanye nekulimala. -tihlanganisa emafutsa emafutsa etimbiwa letayelekile kute kuncishiswe kungcoliseka kwemoya ekusetjentisweni kwemafutsa etitfutsi. -kubhala imemorandamu, i-ajenda nemaminitsi kuyasita kuphela uma inenshokutsi. -imigwaco lengakavaliswa, ibe tinchubo letigucugucukako, itsintfwa kakhulu tigitjelwa, timo tesimondzawo kanye netintfo letisetjentiswako kunemigwaco levaliwe. -tsatsa emaminitsi bese ulandzelela tincumo letitsetfwe ngesikhatsi semihlangano yemayunithi. -omabili lamave anikete iningizimu afrika kutibophelela lokwehlukene mayelana nenchubo yekuthula. -emakomidi eliwadi kumele adlale indzima lenemandla ekulawuleni kusebenta njengoba i-pms ilithulusi lelibalulekile lekulandzelela inchubekelembili yekusebenta kwamasipala ngekucatsanisa nemigomo yekusebenta kanye netinkhomba letibalulekile tekusebenta lelikwentile. -ngekuvimbela buhlungu bembuso welubandlululo, labanye bashayele etitaladini tabo kanye nasetindzaweni tabo tekufuna imphilo lencono, ngalesikhatsi labanye bashayele yonkhe imincele yetfu kufuna emaphupho abo ekudzingisweni. -imvamisa emalunga emndeni angeke ati nobe angeke afune kwemukela liciniso. -ngekuya kwesikimu selusito lwalabahluphekako, lofake sicelo uvumile kutsi tisebenti tamasipala tingenta lucwaningo lwasendzaweni kucinisekisa lwatiso loluniketwe kulelifomu lekufaka sicelo. -kubhaliswa ngemuva kwesikhatsi kwebantfwana labatelwe nalabadzala -nome ngabe ngukuphi kutfunywa lokumayelana nalesigaba kucala kusebenta ngelusuku lwekushicilelwa kugazethi. -konkhe kuchumana lokuphatselene nalebhidi kumele kulungiswe nobe kwetfulwe ngesandla ku -mk siobhain o'mahony. -ikhabhinethi ikwemukele kwakhiwa kwenyuvesi lensha ye-sol plaatjie ekimberley, enyakatfo kapa lokulindzeleke kutsi icale ngembi kwekuphela kwenyanga yenyoni -emakhono ekufundza nekwehlwaya latfutfukiswe kahle angumgogodla wekufundza ngemphumelelo kukharikhulamu yonkhe, kanye nekuhlanganyela ngalokuphelele emmangweni nasemsebentini. -imibuto levusa imicabango igcina inshisekelo yebafundzi iphindze yandzise kutibandzakanya kwabo ekufundzeni. -ledatha isetjentiselwa kuniketa lokucuketfwe lokuhleliwe kanye nekukhangisa ngekhatsi kwelitiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe kubatsengi lekutiphatsa kwabo kukhombisa kutsi banenshisekelo yendzawo letsite yesifundvo. -inyonyana yetekulima ngekwenta lokwetayelekile, itsatsa tindzaba letifunwa ngemalunga ayo. -kwetfulwa kwetinsita tekunakekelwa ngetemphilo lokusezingeni lelisetulu kubantfu basenshonalanga kapa kanye netifundza letibomakhelwane, lokusekelwa kakhulu ngetimali kusibonelelo setinsita temfundvo lephakeme velonkhe. -ngako-ke, ludzaba lwetitfutsi lufanele kubukwe nakudizayinwa nekufezekiswa tingenelelo tekuphepha kwekudla emakhaya lasemaphandleni aseningizimu afrika. -ngalesikhatsi libhubezi libona kutsi tonkhe tilwane tiya ndzawonye, bekajabule kakhulu, njengobe bekacabanga kutsi angeke adzinge kugijima ngalelo langa- kudla kwakhe kwetfulwa. -ngaphandle kwaloku lokushiwo ngenhla, bomake solo bayincenye yemacembu lahlaseleka kalula lababalulekile kulelive. -sitatimende senchubomgomo yelwabiwomali lwethemu lesemkhatsini sikhombise kukhula kwemnotfo wemhlaba wonkhe lokuhamba kancane, kwenyuka kwemanani emphahla kanye nekungeteka kwekuswelakala kwemisebenti etincenyeni letinyenti temhlaba. -buka lemisho lengentasi bese ususa lemisho lengahambisani nesihloko. -ngenca yaloko, kwakha ematfuba ekuhweba, timoto kumele tikhone kumisa nekupaka noma kuvimbela bagibeli ngekhatsi kwelibanga lelifanele lekuhamba kusuka kulendzawo yekuchumanisa, futsi takhiwo akukafaneli kutsi tivikelwe kutsi tichumanise kuya kulendzawo yekuchumanisa. -kubitwa umhlangano kantsi ikhansela yeliwadi ichaza kutsi lesi siphakamiso lesikhona nyalo lekukhulunywa ngaso nekutsi imihlangano yemmango itawubanjwa. -letichibiyelo ticinisa kutimela kweluphiko lwetebulungiswa lwetemisebenti yetebulungiswa njengobe kucatjangiwe esigabeni semtsetfosisekelo waseriphabhliki yaseningizimu afrika wanga- -tetsenjwa tikhetfwa kuhulumende netinhlangano temmango ngekuya kwelitiko letsenjwa futsi tibambe sikhundla sikhatsi semnyaka munye. -ikhabhinethi iyakwemukela i-operation vulindlela, letawusekela kufezekiswa kweluhlelo lwekwakha kabusha nekuvusetela umnotfo ngekusheshisa tingucuko temumo letibekwe embili. -loku kufaka ekhatsi lilungelo lekuvikeleka ekuphatfweni kabi, kunganakwa, kuhlukunyetwa noma kulinyatwa. -njengobe kushiwo ngaphambilini, iningizimu afrika ingenisa i-oyili ngalokuphelele, lokusho kutsi intsengo yendzawo ivamise kuhwebelana dvute nemazinga ekulingana ekungenisa imphahla. -kwehlukanisa emkhatsini wemisebenti leyehlukene, timvume kanye netiphatsimandla letiniketa imvume -catsanisa emagama netitfombe letifanele. -tekuchumana tahulumende kusenchubeni yekuchumanisa imihlangano yebetindzaba yekubika ye-poa kute kutsi sive sitfole lwati. -bangavakashela mahhala. -kusukela nga-, hulumende - ngekusebentisa litiko letekuhwebelana netimboni - wesekele timboni tekugucula imikhicito yetekulima ngelinani letigidzigidzi leti-r, ngekusebentisa tikimu letahlukahlukene. -wenta tibonelelo tekutfutfukiswa kwetinhlelo futsi ulawula kusungulwa nekulawulwa kwetikhungo tekwelashwa. -ikhabhinethi iyakwemukela sicinisekiso sa-umalusi sekutsi lelive lilungele kwenta luhlolo lwesitifiketi savelonkhe lesiphakeme emkhatsini wamhla ti- imphala namhla ti- lweti bonkhe batali, banakekeli bebantfwana kanye nemimango bayakhutsatwa kutsi basekele bafundzi ngesikhatsi balungiselela luhlolo lwabo. -tinhloso temasu alomsebenti ngunati -bonkhe bantfu baseningizimu afrika, ikakhulu imiphakatsi lehlala etindzaweni letinetikhukhula, bayacelwa kutsi bacaphele kakhulu ngetikhatsi tesimo selitulu lesimatima kakhulu. -ngetento letehlukene temagama, kuhamba, indzawo, sikhatsi -bulungiswa bekubuyisela esimeni lesifanele babona bugebengu njengesento lesibhekiswe kumhlukunyetwa futsi bagucula kugcila ekulungiseni kulimala lokwentiwe kumhlukunyetwa kanye nemmango. -loku kuholela ekuhlolweni kwelizinga leliphansi kanye netincomo. -kubalulekile kwati kutsi ungativikela njani futsi unakekele. -emanyuvesi asekapa, ewitwatersrand nasepitoli, nematiko ato etelufuto lwebantfu netisebenti tetekwelashwa, temapharamedikhali netelabhorathri, aniketa incenye lenkhulu yetinsita telufuto eningizimu afrika. -kuncintisana kufaka ekhatsi kufuna ematfuba lamasha etemnotfo. -labatsintsekako labamcoka'ekwenteni kutsi kwenteke'ngemazinga lamatsatfu. -emakhono emalunga ekomidi yeliwadi -hhayela kudla imizuzu lesihlanu. -ikhomishini ye-orange-senqu river basin kwanyalo isachubeka kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- ingongoni lapha e-emperors palace ekempton park. -umuntfu longumchamuki uyakucela kutsi uye kulenye indzawo naye. -lomtsetfo ucacisa kutsi lelive kumele litilungele kakhulu kubukana netinhlekelele. -ngekusebentisana nelitiko letekuhwebelana netimboni imikhicito yekudla yaseningizimu afrika kutfolwe kahle kakhulu kulabo labatsenga kudla kulamanye emave baserussia. -lomklamo wetigidzigidzi leti-r ukhutsata kutfolakala kwemandla agezi kulikusasa lalelive ngekungeta ema-megawatts la- ngesikhatsi sekufunwa kakhulu kwemandla agezi. -ikhabhinethi yemukela bahlanganyeli labavela emhlabeni wonkhe labatawuhambela umchudzelwano wendzebe yemhlaba ye-kyokushin karate lotawubanjelwa mhla ti- inyoni e-luthuli international convention centre, ethekwini. -ufanele kutsi acinisekise kutsi tinchubo tangekhatsi kanye netinyatselo tangekhatsi tekulawula tikhona. -kuphatfwa kwemakhono netimphawu tebuholi belicembu. -litiko lahulumende wesifundza newasekhaya kanye nebalingani balo betifundza -nawutsenga timphahla, tfola nje njengetivakashi tangaphandle kutosita etitolo, bese ucela i-invoyisi yentsela. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi balandzele emavoti esabelomali etinkhundleni letehlukene tebetindzaba kute bavisise kancono luhlelo lwekusebenta lwahulumende. -wekucala ngulomtsetfosivivinyo wekuchibela umtsetfo wetebugebengu. -kufuna umuntfu wesiboshwa kutawuya ngalemikhawulo lelandzelako -ngabe uyadzingeka ngekwemtsetfo kutsi ulungise titatimende tetimali temnyaka wekuhlolwa kwemabhuku? -nginesiciniseko lesiphelele kutsi, sonkhe ngekubambisana, sitawuletsa indzebe yemhlaba ye-fifa lesezingeni lelisetulu ikakhulukati ngobe itawudlalwa e-afrika. " -kuchitjiyelwa kweluchungechunge lweluhlavumali lwesine lwaseningizimu afrika. -emphakatsini wetfu, nakulamanye emave lamanengi, bantfu labasha bacala kutsatsa temacansi kusenesikhatsi lesifanele noma cha. -ngekulandzela sigaba, kusetjentiswa kwemtsetfo wesifundza esifundzeni kungumandla wesigungu lesiphetse wesifundza kuphela. -kuniketwa kwetinsita letinjalo kufanele kube yincenye yendlelalisu yekutfutfukisa lebumbene uma ngabe kutawuba yimphumelelo. -kwehlukana kwemisebenti nekuhlanganisa -kusukela nga-, i-epwp isungule ematfuba emisebenti langetulu kwetigidzi letimbili kute kufezeke umgomo wematfuba emisebenti latigidzi letisitfupha ekupheleni kwendlovulenkhulu -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwembiko wesikhashana weminyaka lemine waseningizimu afrika kunhlangano yamhlabuhlangene yetemfundvo, isayensi netemasiko. -indlela yekuchuba umsebenti welicembu -za. -loku kutfutfukise imiphumela yelitiyetha kwaphindze futsi kwaphindze kwalungisa incenye yemtfwalo lokhulako wephatholoji yetemphilo yetemlomo. -kute kucinisekiswe kufinyelela lokubanti ngendlela lekungakhoneka ngayo, imitfolamphilo yekwelulekwa lesedvute seyisunguliwe emarizefu elitiko kanye nemahhovisi esigodzi. -etimeni lapho kucatjangelwa kusetjentiswa kancane kwemali, nanoma lokuvimbeleka sekubukisiswe, lelikomidi lichuba kwabiwa kabusha kwetimali letinjalo kubocalangaye kuletinhlelo tebhizinisi tesibonelelo lapho khona timali titawusetjentiswa ngesikhatsi nangemphumelelo. -uhlose kwakha luhlelo lwetemphilo loludizayinwe ngetidzingo nalokulindzelekile kubantfu labasebentelako, ekugcineni kwakha kunakekela lokuhambelana kakhulu netenhlalo nalokuphendvulako. -umuntfu longumntfwana wesakhamuti saseningizimu afrika futsi longetulu kweminyaka lengu- angafaka sicelo semvumo yekuhlala yalomphelo. -tinhlelo letenele temmango ngekhatsi nangaphandle kwenkhundla yetemidlalo. -letitfombe letilandzelako tikhombisa tidzingo letibalulekile temodeli yinye yemathoyilethi lahamba kancane lakhona emakethe yasesweden. -sicelo lesisandza kuvunywa se-lonmin sekutfola i-anglo platinum ya-,% e- pandora – kusebentisana emkhatsini we-lonmin ne-anglo platinum – siyamukeleka. -ikhabhinethi iyakwemukela kucala kwalenye indlela yenchubo yekusombulula tincabano ye-life esidimeni njengobe kungaba kucala kwekuvalwa kwemindeni yetigulane letashonile. -nga-, hulumende utawukhetsa lababhidako labafunwa ngumkhiciti wemandla emalahle lotimele. -khetsa ingcikitsi yemjikeleto wemaviki lamabili ngamunye letawenta thishela akhone kuhlanganisa imisebenti ngemphumelelo. -imanyuwali yasayinwa yabuye yavunywa lisekela lesiphatsimandla semniningwane se-gcis, mnu. keitumetse semakane. -lelikomidi lelincane lekulawula imphahla lengenako lelisemkhatsini wemhume wetrans-kalahari licale kuhlola tinchubo letifishane tekuhambisa imphahla emkhatsini wegauteng, walvis bay nebotswana. -kulalela nekukhuluma kwemlomo luhlolokulinganisa sikhatsiema-awa -lesimemetelo sekutsi sikhungomkhicito ivolkswagen group south africa lesise-uitenhage emphumalanga kapa sitsatfwe njengesikhungomkhicito lesisetulu eluhlelweni lwemhlaba lwekukhicita i-vw nga- -lwati lwemnyaka munye kumkhakha wekongiwa kwemvelo. -acashwa tinkapani lapho khona imali ikhokhelwa bakweleti futsi bakhokhela imali, nobe liphesenti lesamba semali legcogciwe. -ikhabhinethi iphindza itsi bantfu baseningizimu afrika kumele bachubeke nekusebenta ngekubumbana, ikakhulu ngetikhatsi letimatima futsi basebente ngekutikhandla kute kucinisekiswe kutsi lelive liphindze futsi lihlonipha simo selutjalomali lwalo lwelizinga lelisetulu. -lipulazi letibhidvo lasesuduka lelisemahektha lasitfupha likhicita ummbila, emabhodo, emaphayiphi kanye nemabhontjisi. -mnu de ruyter ubeka esimeni lesibalulekile sipiliyoni lesibanti semave emhlaba sekusebenta nabohulumende kanye nebaphatsi bemtsetfo emakhono lahlukahlukene ekugucuka kwemandla ekusebenta lasuselwa ekunciphiseni tindleko letinkhulu, kutfutfukiswa kwemazinga, kanye nekwakhiwa kabusha kwenhlangano, lirekhodi lelilandzelako lekwetfula tinzuzo letisimeme kanye nelizinga lalabatsintsekako nelisu lelinemandla kanye nemakhono ek -idathabhesi nekuphatfwa kwetinzuzo kusungula tinhlelo tekuntjintja lokungenatihibe kwetisebenti nabomake labasebentako kusuka kutemisebenti yetemphi lesebentako kuya emphilweni yebantfu. -inkhomba yeligebe lebuphuya -lisu lekuncoba tindzawo tekungasebenti kahle. -asibhale tfola emapheya emagama lasitfupha enkondlweni lanesigciwane bese uyabhala ethebulini. -likomidi lelibandla lavelonkhe labomake, lusha, bantfwana nebantfu labaphila nekukhubateka -bomasipala badzinga kutfutfukisa tindlela tekucinisekisa -bondvunankhulu nabosomlomo betishayamtsetfo tetifundza, -linani ( ngabe nguyiphi ingucuko lekufanele yentiwe? -lapho batjala timbila ngekuphepha. -lokungenani imicimbi yekucecesha lemine lephocelelekile ihlelwa njalo ngemnyaka, kantsi netsenjwa nato timenywa kutsi tiye kusikhwama semhlalaphasi lesahlukahlukene, kubusa noma emakhomfa lahlobene nelutjalomali, kanye netikhatsi tekucecesha. -kwenta imisebenti yekusekela letsite kumakhono ekuphatsa kuvelonkhe, esifundzeni, endzaweni noma ezingeni lesiteshi futsi angeke isetjentiswe kwenta imisebenti yebuphoyisa lesebentako -imali lengenako lephakeme nobe lephasi -usebentisa emathemu langasebentisa -tfumela ikhophi yekugcina yemaminitsi kulabo labebakhona masinyane. -" kukhutsata kuthula nekuvikeleka kutawufaka ekhatsi bonkhe bantfu. -iphaneli yebantfu lokungenani lababili labakhetfwe likomidi lekweluleka labochwepheshe be-sacnasp lelifanele itawucocisana nawe. -ulalela abuye acoce ngendzaba / ingoma / ingoma -imiphakatsi ihlangene emakgotla kusombulula tinchabano tawo, futsi umphatsi lomkhulu, njengobe sachs uyibeka, ngekungagucuki asebenta njengenkhulumo yemakhansela akhe, lophindze futsi, ngekubuyisela emuva, afuna kuphakamisa nekucinisa imihambo lesunguliwe yelitsimba. -sizatfu sekusebentisa sicondziso -kwakha emadamu lamasha bese utfutfukisa emanti laphuma phasi. -ngekusho kwakhe, sidzinga kucinisa tindlela tetfu lapho sihlose kuheha, kutfutfukisa, kugcugcutela nekugcina bomake labanelithalente nalabaneticu letifanele. -ikhabhinethi icela yonkhe imimango eningizimu afrika kutsi isebentisane kute ivikele bonkhe bantfwana kunoma ngabe nguluphi luhlobo lwebungoti nekuhlukunyetwa, nekutsi babambisane nemaphoyisa asekhaya kute imimango yetfu igcinwe iphephile. -wonkhewonkhe unelilungelo lekutfola inkhululeko yekukhuluma, lokufaka ekhatsi - -kukhatsateka kwamasipala kuvala sikhala emkhatsini weminotfo yekucala neyesibili ngekwenta ncono umkhakha wemnotfo longakahleleki ngaphandle kwekwehlisa umkhakha lohlelekile. -iningizimu afrika izuza kumandla lahlobile lakhicitwa kusikhungo sekuphehla gezi senuzi sasekoeberg. -vakashela sikhungo setemphilo lesisedvute nobe umtfolamphilo kute uhlolwe futsi utawutfunyelwa esibhedlela nobe dokotela losezingeni lesibili nobe lesiphakeme. -ubhala incwadzi yebungani / idayari -sicela bonkhe bantfu betfu kutsi bafundze ingoma yavelonkhe bese bayidlala kahle, ngekutigcabha. -sibonelelo sakho singabuyeketwa uma sibonelelo setenhlalo lesifakiwe siyabuyeketwa. -lokugcizelela kutawuba ekucinisekiseni imimango njengebakhiciti lababambisene betisombululo, ngekwesekelwa nguhulumende lotimbandzakanya ngalokunemdlandla. -bebaba balwela inkhululeko ngesikhatsi bebafanele badlale noma esikolweni. -ngiyabonga emalunga ekomidi ngekusebenta ngekutikhandla kwenta ncono sikhatsi sekuntjintja. -ticelo kufanele tifake silinganiso lesinemininingwane yetindleko talomsebenti, letitawufaka tindleko tetindiza kanye nendzawo yekuhlala. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemtsetfosivivinyo wavelonkhe wekuhlukanisa nekubhalisa wanga- kute kutsi ummango uphawule ngawo. -ikhabhinethi ibashayela lihlombe bososayensi baseningizimu afrika labahola lolucwaningo lolubalulekile. -asikho sibonelelo lesentiwe sekutsenga lokungabata kwebakweleti betinsita, njengesikhatsi lesikhokhelwe tikweleti letivuna lilunga. -ngelusuku lwekucala lwanga-, sive sihlangene ngemoya wekubhida emavi endvudvuto kumbhishobhi lomkhulu desmond tutu e-st george’s cathedral ekapa. -budlelwane nemkhakha wangasese bumcoka ekuletseni lutjalomali lolusha, ithekhinoloji kanye nebungcweti ekusebenteni kwemachweba kanye nekwenta tinsitakusebenta tesimanje nesakhiwonchanti. -inombolo yereferensi yekubhadala yemadijithi langu- -tfutfukisa ubuye usebentise inchubo yekulawula lwati. -tindzawo tetifundza -kweluleka ummangali ngetindlela letifana nekwehluleka kweluleka ummangali kutsi abeke emacala ebugebengu nobe afake sicelo semyalo wekuvikeleka, nobe kokubili -i-siu etehlakalweni letinyenti seyicondzise kulenkhundla kute ibambelele kukhokhelwa kwetinzuzo tempesheni, isalindzele umphumela weluphenyo lwayo, kutisebenti tahulumende letitsintsekako ekungahambisani kahle kwetimali nome kusetjentiswa kwemali lokungenanzuzo nalokucitfwako. -ikhabhinethi yatiswa likomidi letindvuna: tibonelelo tahulumende, sihlalo walo yindvuna nkosazana dlamini-zuma. -dvweba yonkhe lebuhlalu bese ugcwalisa tibalo. -kwengeta, emakhophelethivi asekelwa ngesikimu setibonelelo temakhophelethivi. -lombiko wakhishwa ngenkhwekhweti efarkfort egermany. -sitawuhlola imakethe kute sicinisekise tindleko letingito tekwakha tikhungo tenozi tesimanje. -kuchaza kumelana netingucuko letimayelana nebulili. -umsebenti wetiboshwa angeke usetjentiswe njengendlela yekujezisa. -khombisa bufakazi bemali lengenako lencane lengemashumi lamabili nesihlanu netinkhulungwane temarandi ngenyanga letfolwe kusikhwama sempesheni nobe kusikhwama semhlalaphasi lesingeke sibuyiselwe emuva nobe kusamba lesingangaphasi kwetigidzi letinge-r -tincumo tekhabhinethi etindzabeni letibalulekile tanyalo -lokungenani bantfu bakholelwa ekutsini babulawe kantsi tinkhulungwane takhiwa ngulokugcugcutela kwelive. -sifundvo lesisekelo - sifundvo lesisekelo - sifundvo lesisekelo - sifundvo lesisekelo - sifundvo lesisekelo - sifundvo lesisekelo - sifundvo lesisekelo - sifundvo lesisekelo -uma kubandza ngaphandle sidzinga kugcoka kushisa -bacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse bebhodi ye-za domain name authority -imisebenti yemkhandlu kutfutfukisa nekuchumanisa i-lis kulelive. -ngijabulile kuba nendvodzana yakhe, mongezi tamana, njengesivakashi lamuhla. -bebangati ngalokwetayelekile kutsi yini lecuketfwe ku-idp yamasipala wabo. -emadokhumenti -bafakiticelo kufanele bakhombise inombolo yereferensi yalesikhala eticelweni tabo. -lilunga lemndeni lelingekho -ikhabhinethi iwuvumile umbiko wesigaba lesibhaliwe wekulandzelela welive laseningizimu afrika lomayelana nekucala kusebenta kwengcungcutsela ye-oecd lemayelana nekulwa nekudiza kanye netisebenti tahulumende tangaphandle kutemabhizinisi emave emhlaba.lombiko uchaza imitamo yahulumende lehlanganisiwe yekutfola, kuphenya kanye nekushushushisa emacala ekudiza langaphandle. -kwengeta, kube khona tizatfu letinhle kulamanye emakota kulendlela lensha -iningizimu afrika itawube igubha lusuku lwavelonkhe lwekubuyisana mhla ti- ingongoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: ‘kuhlangana kutenhlalo, kubuyisana kanye nekubumbana kwavelonkhe eminyakeni yentsandvo yelinyenti’ kumtapomlandvo wencome kumasipala wesigodzi umzinyathi, kwazulu-natal. -lokushayisana kuphindze futsi kwaholela ekutseni kube nekuchuma kwekukhanya kwe-kilonova. -loku kufaka ekhatsi, emkhatsini walokunye, ikhomishini yekulingana ngekwebulili kanye nekhomishini yaseningizimu afrika yemalungelo eluntfu. -imihlangano letako nebetindzaba yemalunga esigungu savelonkhe lesengamele. -tinhlelo tekusekela tahulumende letihlanganisiwe tibonakala ngekungenelela lokuhlosiwe kulungisa tindleko tekuchuba ibhizinisi kumkhakha wetekulima wesifundza. -uma umtali nobe umnakekeli losemtsetfweni angeke akwati kuvuma, khomishana wetenhlalakahle yebantfwana angacelwa kuvuma. -ikhabhinethi ihalalisela labo labaphumelele kumiklomelo ye-ubuntu yemnyaka, lebeyibanjelwe litiko letebudlelwane nekubambisana kwemave emhlaba kugubha takhamuti taseningizimu afrika letidlale indzima lenemdlandla ekuveteni sitfombe lesihle seningizimu afrika emaveni emhlaba. -tivakashelwe tibhedlela letimbili tetifundza, tibhedlela letinkhulu tasemaphandleni kanye netibhedlela letincane tasemadolobheni. -kurekhoda luhlolo lwesisekelo kuvamise kungahleleki. -hlunga tinhlanti netimvula. -sisasemkhatsini kwelubhubhane lolufa kakhulu lolutsetse timphilo letingetulu kwe-, eningizimu afrika yedvwa. -mnu dipepenene serage njenga-ddg: kukhicitwa kwetekulima, temphilo nekuphepha kwekudla nekuphatfwa kwetinhlekelele kulitiko letekulima, tingucuko temhlaba nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni. -lokwengetwa kubukwe sidzingo sekuchubeka nekwengeta letinyatselo letikhona tekuphalala letitsetfwe tinhlaka tembuso kunciphisa nekulungisa umtselela wesimo selitulu lesimatima kuletifundza letitsintsekile. -kuhlela lokutinte emmangweni yindlela yekuhlela lokubandzakanyako lokwentelwe kukhutsata kusebenta kwemmango nekuchumana neluhlelo lwekutfutfukisa lolubumbene. -kunesidzingo sekutibandzakanya ekutfutfukisweni kwaletindzawo leti. -emadolobheni asejalimane langenisa imihlangano, bekunetivakashi letitigidzi letinge-, kufaka ekhatsi tigidzi letiyimfica tekungena egedeni lebrandenburg eberlin emalangeni ekuvalwa kwendzebe yemhlaba yanga-, lapho ijalimane igubhe khona ifinyelele emncintiswaneni wemancamu walethonamenti. -asijabulise kubona kutsi ngubani longaya esikebheni kucala bese ubuyela ebhasini. -licembu lemindeni lingaphindze futsi libe sikhungo lesisemtsetfweni futsi libe yinhlangano lesekelako. -tekulingana - takhamiti tilindzele sabelo lesifanele -ubhala njani sicelosikhalo -kuncuma ngetindlela tekusebenta -inchitfomali yekuphatsa yenyukile kuleminyaka leyengcile kusukela yasungulwa. -angeke ngichumanise kahle i-inthanethi kulendlu ngenca yaloluphawu lolubutsakatsaka. -leminye imikhicito yelwatiso kanye netintfo letidzaluliwe ngekutitsandzela tifaka ekhatsi -kutfutfukisa nekutfutfukisa tindzawo letikhona temidlalo nekukhibika letikhonjiwe. -timphawu tisukela etinkingeni tesikhumba tiye " njengemkhuhlane " wekucala -kwetfulwa kwemphahla kutawentiwa ngumtsengisi ngekulandzela imigomo lebekwe kunkontileka. -imiklamo leminyenti lemikhulu ibita futsi idzinga imali lenyenti. -uhlose kwakha simondzawo lesifanele ngekuniketa indzawo yekutsintsana yebatjalimali kutsi batfole tonkhe tinsita tekusheshisa imiklamo nekunciphisa kuhlaseleka kwahulumende uma bacala ibhizinisi. -yaphindze futsi yahlanganyela ekubhadaleni tindleko talemitsetfosivivinyo lemibili. -leto tinyatselo kulenchubo leseyivele yentiwe njengencenye yemisebenti yekuhlela icbp ne-idp akudzingeki kutsi titsatfwe futsi futsi futsi tiyagcanyiswa. -i-saia itfole ibhidi yekungenisa ingcungcutsela yemhlaba ye-uia lebeyibanjelwe eturin, e-italy. -lomculu lomusha wetetimayini – lowaphetfwa ngekubonisana nemboni yetetimayini, tetisebenti, imimango letsintsekile kanye nalabanye labatsintsekako – ucacisa tintfo letibalulekile tekukhula, kusimama kanye neluntjintjo. -ikhabhinethi icela bonkhe labatsintsekako kutsi basombulule tinkinga ngendlela lenekuthula. -satiso semhlangano kumele sihambisane neluhlelo lwemhlangano kanye nekhophi yemaminitsi emhlangano lowengcile. -iningizimu afrika iyachubeka nekuba ngulenye yetindzawo letidvumile tekuvakasha emhlabeni futsi iyachubeka nekuba sezingeni lelisetulu kakhulu ku-world economic forum travel’s global travel and tourism competitiveness index njengaloku ikhishwe ngamabasa ikhabhinethi itsandza kubona emadolobha lamancane aseningizimu afrika lamanyenti abhida imihlangano lemincane lapho angahlangabetana khona netidzingo tekungenisa. -incenye yesitsatfu ihambisana kakhulu naloku lokungenhla futsi idzinga ligalelo letingcweti letinyenti letimbandzakanyeka kulenchubo yekwakha indzawo yekuhlaliswa. -itheksthi yelwati i-akhawunti lechazako ; itheksthi yebetindzaba sib. sikhangisi -lena yindilinga lenebudlova mbamba, njengobe tiphatsimandla tendzawo letitfwele imali tivamise kumelana, lokunemtselela lomubi ekutfutfukiseni umnotfo wendzawo. -ngetulu kwetigidzigidzi letinge-r titawusetjentiswa emadolobheni lamakhulu ekuhleleni, ekwakheni nasekusebentiseni emanethiwekhi etigitjelwa temmango lahlanganisiwe kulomnyakatimali. -ubese ubuta kutsi bebalindzele ngani uma bangena endlini bakhulume nemlingani wabo nekutsi bativa njani uma umlingani wabo alalela. -ikhabhinethi yendlulisa emavi endvudvuto emndenini nakubangani bemnu wandile dlamini lowashona mhla tinge- inyoni -bufakazi bekutsi sicelo sesitifiketi sekutalwa nobe matisi ufakiwe kulitiko letasekhaya. -khuphula sandla sinye ngetulu kwenhloko yakho. -luhlaka lwemisho lwekutsikameta ngekwetsembeka njll. ekwengeteni. -ikhabhinethi itsandza kucinisekisa bantfu baseningizimu afrika ngemakhono elitiko letemphilo, ngekubambisana nemkhakha lotimele, kutsi bacale kusetjentiswa umutsi wekugoma ngebunyenti uma sekucala sigaba. -sincepheteliso setisebenti kanye netibonelelo -i-na ineligunya ngekwemtsetfosisekelo lekwenta loku -kuphatfwa kwamasipala sekulinga ngaso sonkhe sikhatsi kubeka liso kulandzela tonkhe tinchubomgomo nemitsetfo yamasipala ekusebenteni kwawo onkhe ematiko. -wenta iphazili yemagama kutotsisa -ikhabhinethi iyakwesekela kutinikela kwamengameli ramaphosa ekusebentisaneni edvute nezimbabwe kute kwentiwe kancono budlelwane betemlandvo, betepolitiki nebemkhakha, ngekugcizelela kakhulu ekuciniseni kubambisana kutemnotfo. -umchubi ufaka ligalelo ekusebenteni ngemphumelelo kwemhlangano noma umhlanganosikolo ngetindlela letinyenti. -ngako-ke, khutsata kusungulwa kwetindzawo letincane letivulekile kunaletimbalwa letinkhulu kodvwa letingalawuleki. -temafa avelonkhe tinemandla ekubeka tilinganiso tekukhula letincuma kwenyuka lokukhulu lokuvunyelwa bomasipala kwenyusa timali netindleko. -lofake sicelo unemali kanye nelwati lwekuchuba lomsebenti wekubuka ematfuba emisebenti ngalokwanele -kodvwa, imboni yaseningizimu afrika inebuhle lobucatsanisekako kunemphumalanga-asia uma kufika ekutsengiseni lomkhicito kubantfu base-amerika njengoba emazinga emtfwalo lovela eningizimu afrika aphansi kunalawo lovela e-asia. -tikolo letikhetsa lokukhetsa loku kumele tikwati kuniketa ithekhinoloji ledzingekako ekufundzeni emafilimu nematheksthi emibuto netibonwa. -kuguguleka kwemhlabatsi, nanoma kungasiko kakhulu futsi kuvaleleke kakhulu etindzaweni letisedvute netindzawo tasemakhaya, kungenca yekuguguleka kwemahlatsi nekugaya ngalokwecile. -nabofakazi lapho labayine phansi khona, labagunyatwa ngumbuso wabo ngekwehlukana, basayine futsi bavale lesivumelwano ngekuphindzaphindza ngelulwimi lwesingisi. -luphenyo lwemakontileka seluphetsiwe, kantsi kuloku kutfolakala kutsi akukahambi kahle. -kodvwa, namuhla, kunekuvumelana kutsi ngaphandle kwembuso losebentako, kutfutfuka kwemnotfo losimeme kanye netenhlalo angeke kwenteke. -ikhabhinethi iphindze futsi ikhumbuta bonkhe bantfu baseningizimu afrika ngalomugca wesitsatfu lophutfumako yaphindze futsi yagcizelela kubaluleka kwekuvikela kutselelana nge-covid- ngekutsi bagcine ngemandla tingenelelo letingesito tetekwelapha tekufaka sifonyo emmangweni, kugcina libanga lenhlalo lelingaba ngemamitha langu-, kanye nekugeza tandla njalo ngemanti nensipho nome ngekusebentisa sibulalimagciwane lesine-alkhoholi -kungatsatsa tinsuku letisihlanu kubhalisa inkapani yangasese. -kutawuba netikhatsi letimbili ejozi ngenyanga yengci. -loku kucocwa kabanti kulesigaba. -kugcinwa kwekuvikela kwentiwa njalo etitfombo. -kutfutfwa kwemangcoliso kungetulu kwendzaba yetindlu tangasese, nanoma kulahlwa lokuphephile kwebantfu kanye nalamanye emanti langcolile asekhaya kuyidzingo lenkhulu futsi ledzingekako kutfutfwa kwemangcoliso lokuphephile. -umkhakha wekukhicita watsintseka kamatima ngenca yetinkinga tetimali temhlaba wonkhe. -lisekela lasihlalo walomphelo likhetfwa iminyaka lesihlanu ngalesikhatsi bondvunankhulu betifundza batsatsa ematfuba ekuba lisekela lasihlalo umnyaka munye. -lemibandzela lebekwe phansi ngesikhatsi sekubhalisa iyalandzelwa ku -i-sidssa yinkhundla lehlanganisa ndzawonye badlalindzima labamcoka kulendzawo yelutjalomali lwesakhiwonchanti, labagcugcutelwa kutsi batsatse umgomo lomcoka wekusheshisa luhlelo lwekuvuselela umnotfo loluholwa sakhiwonchanti. -kuhlela kutibandzakanya kwelikomidi leliwadi -budlelwane beningizimu afrika netanzania ikhabhinethi yemukele kuvakasha kwembuso eningizimu afrika ngalesine, mhla ti- indlovulenkhulu ngumengameli samia suluhu hassan wase-united republic of tanzania, ngekumenywa ngumlingani wakhe, mengameli ramaphosa. -lendlela ichaza lokuphambana kwekusabalalisa lokuvundlile, ipharamitha lelawulako ekuncumeni kwekuhlanganiswa kwesibili. -uphindze wancaba kutsi ube neliso lelimhlophe lemehlo. -sicelo sekwemukelwa kwesihlahla -umuntfu angaphindze abe lilunga lenhlangano letimele nobe lekhophelethivi letawutfola ema-ejenti nobe labatsenga kulamanye emave baphindze batsengise lomkhicito ngemphumelelo. -advocate tintswalo annah nana makhubele - ; -umsebentisi ngako-ke ubitwa ngemitfombo leyengetiwe yelwatiso lwesicukatfwa ngasinye. -ibhajethi yetimali tekutikhetsela -lesikebhe sifaka ekhatsi tonkhe tintfo tekwenta, tisetjentiswa, tintfo tekugcina, umtfwalo kanye nemafutsa ebhodini. -njengasihlalo wemkhandlu lomelele bafundzi, ucelwe kutsi ubhale umbiko ngetingucuko letingaba khona kulemitsetfo. -lifomu le-adobe leligcwaliswe nge-elekthroniki, ngco ngeluhlobo lwesatiso lekufanele sibekwe. -kuyaphikiswana kutsi basebentisi bemhlaba wekubamba bacelwa kutsi batinikele, lokutawenta umehluko lomncane kakhulu. -kutawucatjangelwa umtselela lomubi wekuhamba kweludzaka esidlekeni segezi semhlaba. -tisebenti tamasipala ngekubaluleka kwecbp ; -luhlelo lwemfundvo lesisekelo yetemphilo luniketa labavolontiyako labavela emiphakatsini yendzawo litfuba lekutfutfukisa lwati lwabo lwekunakekelwa ngetemphilo. -umphatsi wamasipala ukhetfwa ngumkhandlu kunkontileka yeminyaka lesihlanu yekulawula kusebenta. -bakhiciti nebangenisi bemphahla ngaphandle bangabopheleleka kutsi batsatse imikhicito yekuphela kwemnyaka. -kuniketa tindlela tekutiphilisa tasemaphandleni, tenhlalo, tebucwepheshe kanye nekuchutjwa kwetikhungo. -tinyanga tasehlobo tiyashisa kantsi tinyanga tasebusika tiyabandza nentfwasahlobo etindzaweni letisezingeni lelisetulu. -uma ngabe sitfutsi sakho sitebiwe, sitsatfwe nobe sitsatfwe njengalesingakafaneli kusetjentiswa ngalokuphelele, ungafaka sicelo sekubuyiselwa imali yelayisensi. -indvuna yetetindlu ihlela kufezekisa luhlelo lwekutfutfukisa tindlu letiphutfumako kute kwentiwe kuphakelwa kwetimali ngekushesha kute kuncishiswe tidzingo tetindlu letiphutfumako. -intsengo yemanti kanye nelusito lwetimali -somlomo lohloniphekile nasihlalo lohloniphekile, -kucocisana ngemphumelelo emkhatsini webatfulitinsita nelicembu lekuhlela. -bantfwana baphindze batfole tibonelelo tekusebentisa timphahla tabo nasesalonini yetinwele, sibonelo. -imvume yekusebenta ifaka ekhatsi kucashiswa kwetindzawo kanye netisetjentiswa telihhovisi. -uyini hulumende wasekhaya? -lamareyithi lalandzelako atawusebenta kubantfu labatsetse umhlalaphansi nangabe lomhlalaphansi uneminyaka lengetulu kweminyaka lengu- budzala, uhola ngaphasi kwa-r ngemnyaka futsi -loku kutasenta kutsi sikwati kuntjintja ngemandla kusuka emgwacweni kuye kuloliwe ekutfutfweni kwemalahle, lokubange kwehla kwemigwaco empumalanga. -kubhalisa tinhlangano letingazuzi -lulwimi lolunetinongo - lulwimi lolusetjentiswa kukhuluma ngemibhalo nelulwimi kanye nemagama elulwimi ; lufaka ekhatsi silulumagama lesifana'nesimongcondvo ','sitayela ','sakhiwo'kanye'nenkhulumomphikiswano '. -ngitsandza nje umculo futsi ngidlala lugitali. -loku kuhloswe kutsi kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinsita ngekusebentisa luhlelo lolufanako lwekuphatfwa kwahulumende, kusetjentiswa lokwentiwe ncono kwetisebenti kanye nekwakhiwa kwemnyango munye kutinsita tahulumende tetakhamuti. -ikhabhinethi ikhatsatekile ngemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku kwabomasipala lokhishwe yi-agsa kamuva nje. -lenchubomgomo itawusita ekwakheni kabusha umnotfo walelive kanye nekwakha ematfuba emisebenti. -nanoma tinchubomgomo letinyenti tivunyiwe, lencenye lesele kusetjentiswa kwetinchubomgomo. -linyenti kuloku tindlela tekuphila letinemphilo, kufinyelela kuphila, tinsuku leti- tekukhutsata kanye nemikhankhaso yelusuku lwemhlaba lwe-aids. -umsebenti wematiko avelonkhe onkhe ematiko ezingeni lavelonkhe ngco nome ngalokungakacondzi anemsebenti wekukhutsata ngekukhutsala kutfutfukiswa kwemakhophelethivi. -usebentisa iwebhu yebulembu kuhlela lubuyeketo -ayikho idatha yekugcogca lebandlululiwe yekugcogca intsela yemphahla lengenako lesalele emuva lebeyikhona ngesikhatsi seluhlolo lwemkhakha. -umsebentisi logunyatiwe noma umhlanganyeli kumele acondzanise emabhalansi nekuntjintjiselana, tindlu tekuhlanta, emadiphozithi etibambiso letisemkhatsini kanye nemabhange. -titfombe tasesayithini kanye nekurekhoda kwevidiyo kusetjentiswe ngemphumelelo kusita ekuniketeni lwati ngaloku lokungenhla. -litiko ngako-ke kudzingeke kutsi licindzetele bungoti bekubeka timoto emgwacweni ngaphandle kwekuvikeleka lokwanele kwekuntjontja, noma libamele sikhashana kute kube ngulapho loludzaba selucacisiwe. -ngalesikhatsi bafundzi bangena ebangeni, kumele bakwati kuchumana ngelulwimi lwabo lwesibili lwekwengeta kuwo omabili emazinga ekuchumana nalabanye kanye newetenhlalo. -tinkhomba tekutfwala ngalokwecile kumishini yekuphatsa tisebenta ngendlela lehlelekile -tisecwayisa ngengoti. -mkize, waserichards bay, watfola sitifiketi savelonkhe sekwakha sakhiwonchanti sagezi nga- kwengeta ekufundzeni lokwentiwa emakhempasini, bekufanele kutsi aphotfule kuceceshwa emsebentini aphindze futsi aphasise sivivinyo sekuhweba. -emave latsembele ku-oyili negesi atawuhlala asengotini yekungabi nemandla kanye nekungasimami etigodzini letikhicita-oyili. -ngivumeleni ngisebentise lelitfuba ngendlulise kuhalalisela nekufisela lokuhle make rebecca kotane, umkakhe wemgcinimafa wangaphambilini we-anc, moses kotane kanye namabhalane jikelele we-sacp, lotawugucula iminyaka lenge- ngelisontfo mhla ti- indlovana. -loku kuhlose kulungisa lenkinga yekungahambisani emkhatsini waletinhlelo letikhona temfundvo, kucecesha kanye nekutfutfukisa kanye netidzingo temnotfo. -kuvuselelwa kwesimilo nekuhlanganiswa kwemmango, ngendlela yekufundziswa kwetenkholo netendzabuko, lokuhloswe ngato tonkhe kwakha umuntfu loncono kanye nemmango lonebuntfu, kumele kuciniswe. -inchubekelembili yetinchubomgomo tahulumende tiyachubeka nekubeka embili kuhlonyiswa kwabomake, ikakhulu labo labahlala etindzaweni tasemaphandleni, labavamise kubukana nebuphuya lobumatima. -kulawula kutfolakala, kukhululwa, kuvulwa nekunakekelwa kwemafayela nemadokhumenti. -sicelo semvumo yekungenisa timfishi ngenhloso yekukhibika -washaya inhloko yakhe egatjeni walala emantini. -loku kumele kunikete litfuba lekumbandzakanya bonkhe bantfu baseningizimu afrika ekwakheni buve lobufaka wonkhe umuntfu, kute kujulwe kuvisisa kwetfu umlandvo wetfu kanye nemagugu etfu. -letinye tikhala temsebenti tagcwaliswa, futsi lenchubo iyachubeka. -linani lemakhophi etihloko lesitsengako liyame etintfweni letinyenti kufaka ekhatsi timali letikhona, ematayitela lacudzelanako emhlanganweni, sifundvo setfu lesifundvwako, sidzingo lesibuya kumitapolwati kanye nesidzingo lesilindzelekile. -konkhe kufundza nekufundzisa kufanele kususelwe kulamatheksthi, kugcile ekutfutfukisweni kwemakhono elulwimi kanye nemakhono lamancane njengobe kubaliwe ngenhla. -dvweba sitfombe saloko longatsandzi kukwenta ekhaya. -lapho luhlelo lukhombisa emaphesenti lange- emakhono elulwimi kusho kutsi ekwabiweni kwekugcina kwemamaki alelo likhono lelulwimi kumele kube ngemaphesenti lange- esamba hhayi emamaki langemashumi lamabili. -lirekhodi lelilandzelako lesikhatsi sinye lelagcinwa ngummeleli wetekuvikela imphisi kusikhungo sekusebenta ngekuhlanganyela siniketa sibutsetelo sesimo. -kubalulekile kukhumbula kutsi emakpi asebenta kumayunithi ekuphatsa amasipala kanye netisebenti, kanye naso sonkhe sikhungo samasipala kanye nemtfulitinsita masipala lonesivumelwano sekwetfulwa kwetinsita nawo. -kutsengiswa kwetekulima lokusisekeloulesifundza sibeke embili kutsengiswa kwetekulima lokusisekelo njengalomunye wemiklamo letawuholela ekuguculeni iminotfo yasemaphandleni. -emawadi lamanyenti acuketse takhamuti letingavoti tonkhe tinhlangano letifanako. -nase ukwentile loku dvwebela umenti ngalokubovu, sento ngalokulingangane bese mentiwa ngalokuluhlata. -tigidzigidzi leti-r titjalwe kulesikhatsi e-afrika yonkhe, kusita kucinisa kukhula kwe-afrika kanye nentfutfuko kanye nekufaka sandla ekudaleni ematfuba emnotfo waseningizimu afrika. -emakhwinthili laphuyile anemigomo lephakeme kunemakhwinthili langasiwo laphuyile. -kulawula nekugcina luhlelo lwekusebenta nekukhicita imibiko yekusebenta ngetinhlelo tekwetfulwa kwetinsita -umbhali ngaso sonkhe sikhatsi ungumlingisi lomcoka kulokubhaliwe. -loku kumele kuphele. -utibophelele kanye nemkhandlu wesikhatsi lesitako ekusebentiseni ligunya lekushaya umtsetfo kanye nelekwengamela kutfola timalimboleko noma lutjalomali lwalomasipala. -sifanele kutsi sihlanganyele ngemdlandla etinkhundleni tebuphoyisa bemmango. -cabanga ngaloko losewati ngalesihloko cabanga ngalombhali nelusuku lwekushicilelwa. -emanotsi ekusita ekuvisiseni umsebenti. -ithekhinoloji ikhona emlandvweni wonkhe njengemsebenti lapho bantfu basebentisa inhlanganisela yelwati, emakhono kanye nemitfombolusito lekhona kutfutfukisa tisombululo tekuhlangabetana netidzingo tabo temalanga onkhe kanye netimfuno tabo. -umtfombo, indlela, imvamisa neshejuli yekugcogcwa kwedatha -utawudzinga kwekucala kutsi ufaneleke ngekuya ngetimphawu tembolekisi. -uma lenhlangano yenetisekile ngalemiphumela, batakufaka kurejista yebantfwana labasiswako kanye nebatali labasisako babe bakusita kufuna umntfwana lodzinga kusiswa. -tincenye telinani lelengetiwe -tichumanisi tetindlela-letihlanganisile letisezingeni-lelisetulu, ngako-ke, tifanele kutsi tihambe ngekulingana netichumanisi tetimoto letinemtsamo lomkhulu kuphela. -kwetfulwa kwetinsitakwentiwa, tinsayeya nekuhlolwa -kusita tisebenti ekugcineni tinkhambiso nemazinga lasetulu nekutinikela kutinchubo letisisekelo tekusebenta, imihlanganosikolwa levamile ibanjiwe kukhutsata lizinga lelisetulu lekutiphatsa ngekwetsembeka kulelitiko. -sigabakharikhulamu nesitatimende senchubomgomo yekuhlola -ikhabhinethi yatisiwe ngalokutfolakele yaphindze futsi yavuma tincomo tekuhlolwa kwedizayini nekufezekiswa kwesibonelelo sekutfutfukisa tindzawo tekuhlala tasemadolobheni kanye neluhlelo lwayo lwekutfutfukisa. -ngaphandle kwekucindzeteleka kwekufunwa ngemandla kwemitfombolusito yemanti, kuphindze futsi kwakha ematfuba lamanyenti ekutfutfukisa tenhlalomnotfo kanye nekulungisa kabusha. -litiko litawucinisa kuceceshwa nekutfunyelwa kwebanakekeli labagcile emakhaya kute kwandziswe kufinyelela kwetfu kutigulane tesifuba, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni. -e. sakhiwonchanti semandla. -linyenti lalabantfu lilula kutfola ngekushouth. -utawatiswa etinyangeni letintsatfu ngembi kwelusuku lekutawubuyeketwa ngalo nobe lusuku lekufanele sitifiketi sakho semphilo. -ms mukondeleli johanna mulaudzi as the chief executive officer of the ports regulator of south africa. -kwengeta, lisubuciko letekuvakasha selicedziwe ekulungiseleleni ingcungcutsela yemhlaba. -kusukela kwacala lomnyaka, kube nekufa lokunyenti kwazulu-natal futsi kamuva nje, kufa nako kubikiwe emphumalanga kapa. -live letfu linebungoti bekubandlululwa ngekwebuhlanga. -kwentekani uma inkantolo ingakhiphi umyalelo wekuvikeleka wesikhashana? -kusita licembu kuchumana ngemphumelelo -kokubili ngemakomiti alomphelo emkhandlu. -luhlelo lwemisebenti yeliwadi -loku kususelwa kulendlela lebitwa ngekutsi yimiphumela leminyenti, lapho sinye kungenelela lokukhulu singakha imiphumela leminyenti lemihle. -ungalimali, ungalimali ngebunyenti nobe ungesabisi -ngaphandle kwekungabata kunekucindzeteleka lokunemandla lokuvela kubosopolitiki kanye nakumkhakha wetemabhizinisi kwentela kuvumelana ngetimali tahulumende ; lokucindzeteleka lokusimatima kumelana nako ngoba bosochwepheshe abakhoni kuniketa letinye tinchubomgomo leticinisako letingatsembisa imiphumela lencono. -onkhe emakhaya lasetshwane afinyelela kuletinsita letingenhla tamahhala, ngaphandle kwemareyithi ekungcola nekuhlola. -kuchubeka nekwenta ncono kufinyelela kubomatisi, takhamuti kusukela kulomnyaka titawukhona kufaka ticelo telikhadi lelisha le-id ebhange labo lendzawo ngenca yebudlelwane emkhatsini welitiko letasekhaya kanye nalamanye emabhange kulelive. -tinhlelo temvelo letinjengemifudlana takhiwe kantsi setitfutfukile eminyakeni lengetulu kwetinkhulungwane letintsatfu tebudlelwane ngco nesitophografi lesitungeletile, luhlobo lwemhlaba kanye nekhava yetibhidvo. -linanibantfu lelitsite lelinebungoti lingahlolwa tinkinga telufuto letitsite kanye netinkinga tekutalwa. -tinsita, temphilo yetisebenti kanye nemphilo lekhetsekile -lelitiko liphindze futsi lisebente ngaphasi kweligunya lemitsetfo leminyenti njengobe kubhaliwe lapha ngentasi. -ikhabhinethi ibonge imidlalo lemihle yakamuva yebafana bafana, ema-proteas kanye nemabhokobhoko yaphindze futsi yahalalisela itumeleng khune, lowakhetfwa njengenkhanyeti yetemidlalo yaseningizimu afrika. -kwenta kugcinwa kwemarekhodi nekugcogcwa kwedatha. -tindzaba tasebhange. -cinisekisa kutsi yonkhe imibiko ihlangabetana nelizinga lelidzingekako lekwetfulwa kulabatsintsekako labafanele. -emakomidi eliwadi anesibopho emmangweni sekutsi atsatse letikhalo leti kumkhandlu ngendlela lesebenta kahle kakhulu. -kute lokutfolakele lokuphatselene nekungatfobeli imitsetfo nemitsetfo lebhalwe ngenhla. -tintfo letigcugcutela umsebenti webantfu labahamba ngetinyawo futsi tinemtselela ngco ekuheheni kwekuhamba kuya etiteshini temabhasi kanye nekulindza emabhasi kufaka ekhatsi tindlela letite tihibe, tindlela tekuhamba ngetinyawo, tindlela tekuhamba ngetinyawo kanye nemaremphu. -wehla licembe emfuleni. -umhlaba wamalamuhla wehlukile kakhulu kuneminyaka lengema- leyengcile nome mhlawumbe ngetulu kwaloko futsi nekutfola umcondvo wekutsi ungahlanganisa njani nekutsi ungakhomba njani tinhlobo temisebenti leyentiwa kahle kakhulu emkhakheni wangasese kuphela, letinye tentiwa kahle kakhulu ngumbuso naletinye tingentiwa ngetindlela letifanele tebudlelwane nome tinhlelo letilawulwako. -kutibophelela kwembuso esikhatsini lesitako kutawuya ngetingucuko letimiselwe ekubuseni ngemphumelelo, kanye nekuhlanganyela kwemkhakha lotimele. -lesivumelwane sitawuvumela tinhlelo telucwaningo ngekuhlanganyela kutifo letikhetsiwe letitsatselanako naletingatsatsatselwana, kwenta ncono kufinyelela kwetigulane taseningizimu afrika kumitsi lemisha, kanye nekwakha emakhono elucwaningo nekutfutfukisa alelive kanye nelivekati. -imibuto yeluhlatiyo lwebulili -lokumiswa bekuncike ekubhalisa onkhe ematayitela laphatselene netakhiwo tekusisa. -ifundziswa ngetilwimi letisemtsetfweni, kufaka ekhatsi ibreyili. -ngaphasi kwelubandlululo, iningizimu afrika ibe nematiko etemfundvo lahlukahlukene langemashumi layimfica lahlukahlukene ngekwebuhlanga, ngekwesimondzawo kanye nangekwemicondvo. -lemayini itawucasha bantfu labasetindzaweni letisetulu tekwakha kanye nebantfu ngalokuphelele. -ekufuneni kwakha budlelwane bemkhakha lotimele kanye nekusisa kwemkhakha lotimele, tincenye letehlukene kufanele tibukwe. -lesigodzi sitawuchubeka nekulandzelela kusekelwa futsi kube nekusimama lokungenteka kanye nekwenta ncono kusebenta ngemphumelelo kwetinhlelo tekutfutfukisa tenhlalo lokuhloswe ngato kuniketa lusito lolukhulu kulabo labavuleleke kakhulu engotini yebuphuya. -masipala, ngekuvuma kwelikhasimende, angatsintsana nemcashi kute atfole i-debit nobe i-stop order arrangement. -loku kwenta bafundzi bakwati kutfutfukisa emakhono abo ekufundza ngengcondvo, lekumele bafundze tifundvo letifana nesayensi ngesingisi. -ludzaba loluphikisako kutsi ngabe iningizimu afrika ingahlanganisa bantfu labangasebenti kutsi bakhicite timakethe tekutfumela ngaphandle. -tinyosi tigcina luju futsi tigocota esitolo lesibitwa ngekutsi luju. -lelithebula lelingentasi liniketa kucatsanisa lokufinyetiwe kwesilinganiso setinsita tetitfutsi tesive kuletindzawo letisitfupha telidolobhakati. -emavalufu ekudvonswa kwemanti atawuba sezingeni leliphasi kakhulu kuko kokubili lesikebhe sekugcina kanye nesiphefumulo lesingekhatsi kute kufinyeleleke kalula futsi kukhishwe kute kudvonswe. -sinesive lesikhutsele sonkhe lesikulungele kuvikela inkhululeko yetfu lesisekelo kanye nemalungelo. -lesimemetelo sekwenta sibita emalunga emibuso kutsi emkhatsini walokunyefezekise lilungelo labomake lekufinyelela, kulawula, bunikati kanye nekuzuza kutinsita tetimali, kufaka ekhatsi kufinyelela kutinchubo tekufuna nekutsenga temmango kutemfundvo, kutfutfukiswa kwelwatiso nemakhono, tebucwepheshe letinsha kanye netindlela tekusebenta, kuniketa emandla kanye nekutfutfukisa kuhlonyiswa kwabomake -bangatsandza kubona tikhungo tetimali letahlukahlukene, tikhungo tetimali letitfutfukako, batjalitimali bemachinga, tinkampani tangasese tekulinganisa kanye nemabhange etemabhizinisi kwandzisa sikweleti nekubheta bosomabhizinisi labasebancane. -luhlelo / lokucuketfwe / sikhatsi / umjikeleto wekuhlela wecbp -yakha iphosita. -kwengeta, kunesidzingo sekutfutfukisa tikhungo tekubukana nemfucuta lenebungoti. -kuyacaca kuloluklayo lolufisha lolwentiwe etibhedlela kanye nakubaphatsi kanye nebaphatsi bemfucuta, kutsi kunetinkhinga letinkhulu ngekulawulwa kwemfucuta yetemphilo eningizimu afrika. -ikhabhinethi igcugcutela bantfu baseningizimu afrika kutsi batibandzakanye ngalokunemdlandla kulemikhosi kanye nekukhulumisana nabothishelanhloko betepolitiki. -kuvikelwa kwendzawo. -kubukana nekungasebenti kwelusha kudzinga kukhula kwemnotfo lokuphangisako, ikakhulukati emikhakheni lesebenta kamatima, kanye nekwakha emakhono embuso ekufezekisa indzima yakhe yekutfutfukisa. -kugadza ngemphumelelo kanye nekulawula kungabikhona. -esikhundleni saloko kutawuniketa inkhombandlela ngetinchubo letifanele kanye netebucwepheshe. -siyayitfokotela kakhulu ligalelo lawo onkhe emalunga esigungu kanye nebaphatsi betinsita tahulumende, kuyo yonkhe imikhakha yahulumende lemitsatfu, ekuholeni lenchubo kanye nasekusebentiseni luhlelo lwahulumende wonkhe. -sibone emandla etemidlalo njengelithulusi lekwakha sive eveni letfu. -inshokutsi yemagamabomcondvo -chaza kutsi uhambisana njani nenchubo ye-idp -kugcila kulethemu lesemkhatsini nako kutawuba ekusheshiseni tingucuko tetakhiwo letichubekako kwanyalo futsi umtselela wato utawusekela kukhula kwemnotfo. -lokwenta ncono kulemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku kwabomasipala kube ngumphumela weluhlelo lwekubuyela kusicalonchanti, luhlolomabhuku loluhlobile lwekusebenta, buholi lobuncumako, kulawulwa kwetimali nekusebenta lokwentiwe ncono kanye nekugcina emarekhodi. -letikolo leti tasekelwa yi-ssi. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweluhlelo lwavelonkhe lwendlelalisu yeligciwane le-imomodekhensi yebantfu, sifo sesifuba kanye netifo letitsatselana ngetemacansi - -dzadze wami uyaphayisa tibhidvo. -ngesikhatsi bafundzi bangena ebangeni, kumele babe nelwati loluvakalako elulwimini lwabo lwekucala lwekwengeta macondzana nemakhono ekuchumana nalabanye kanye newekufundza ngekwengcondvo. -agcwalise tigaba letifanele te-bi- ; -ikhabhinethi inelitsemba lekutsi loku kukhombisa kutinikela kwahulumende kulenjongo yekutfutfukisa nekusimamisa temabhizinisi. -asikhombise umhlaba kutsi sisive lesibaluleka ngekungavuni licala, kulingana kanye nekuhlonishwa kwesitfunti seluntfu. -ngekusebentisa sikimu savelonkhe sekusita bafundzi ngetimali, hulumende usekela ngetimali bafundzi labafanelekile ngekwemfundvo labavela emindenini lephuyile nalesebentako labafisa kufundza enyuvesi nobe likolishi letemfundvo yebucwepheshe neyetemsebenti nekucecesha. -emadokhumenti ekubhida atawutfolakala kuphela ngelilanga leseshini yelwatiso futsi angeke akhishwe ngemuva kwaloko. -sibita lenchubo ngekulandzelana. -sitifiketi setekwelashwa kumele sibe nalemininingwane lelandzelako -siwasebentisa kute sikhombise kucatsanisa. -umhlaba kanye neningizimu afrika bahlangabetana nemandla lahlukene ekugucuka lahamba emhlabeni wetfu. -emabito lavamile ngemagama etintfo letingakacondzi-ngco longatibona naletitsintsa. -sesikulungele kuya embhedzeni. -sibone tekuvakasha njengemchubi lomcoka wemisebenti. -kutfola kutibandzakanya lokuncono emmangweni kute kwatiswe ngetincumo temkhandlu -kodvwa bekungafaki ekhatsi kugagadlelwa noma kuba ecansini ngalokuvumelanako nalentfombatane kudzimate kuphetfwe tidzingo temshado. -isebenta emakhasino, emabhingo, imishini yekukhokhela lenemkhawulo kanye nemishini yekubeka emahhashi. -imisebenti akukafaneli, ngako-ke, kuvinjelwe kutsi ibekwe edvute nalendzawo lehlangene. -ngabe kwetfulwa kwelisu leliwadi liwadi kumele kwesekelwe njani? -lelibanga kusuka kusikhungomkhicito sekugaya kuya emakethe kuphindze futsi kube nemtselela kulikhono lalabadlala indzima ekuzuzeni iminotfo yesilinganiso. -ikhabhinethi iyakwemukela ikhomfa ye-innovabrics & beyond njengelitfuba lekukhombisa iningizimu afrika njengendzawo yelutjalomali kumabhizinisi e-united kingdom kanye nakuletinye timakethe letivelako. -kwentiwa kwedijithali kwemarekhodi asenkantolo kwacaliswa kuletinkhantolo letisikhombisa letinemandla kakhulu. -futsi sitimisele kwenta imphumelelo yayo. -ungawuhambela tonkhe tinchubo uma ufuna loko. -kodvwa, uneluphiko lwetekuhlola loluphindze futsi lusetjentiselwe umsebenti wekulwa nenkhohlakalo. -itheleskophu i-meerkat/square kilometre array mengameli ramaphosa ulindzeleke kutsi etfule itheleskophu yemsakato we-dish, leyatiwa ngekutsi yi-meerkat, njengemgcugcuteli wetheleskophu ye-ska. -sikhatsi lesisha lesibekiwe sitawuvumela i-deff kutsi igcwalise tonkhe tidzingo tekulawula tenchubo ye-frap, lokufaka ekhatsi kucashwa kwemitimba yekweluleka neyesayensi, kwenta lucwaningo ngetimfishi kanye nekusebentisa tifundvo tetenhlalo netemnotfo kulowo nalowo mkhakha wetimfishi. -sicelo sekuntjintja bulili -njengemvikeli welwatiso lwekusebenta, luphiko lwekuphatfwa kwelwatiso manje lutsatsa umsebenti wekuniketa lwatiso lwekusebenta lolubikwe kuyo yonkhe imibiko yemtsetfo neyangekhatsi. -emapaki lamakhulu kufanele akhone kubonelela imicimbi leyehlukahlukene lehlangene njengetindzawo tekuhlala, emapheya nemakontileka. -lolwatiso lusetjentiswa nguhulumende wasekhaya kanye nebalingani bebhizinisi kulesigodzi kuhlola sisekelo semakhono lesikhona nyalo futsi lesingaba khona. -ngaloku engcondvweni, simo semali yahulumende sibunjwe tinhloso letintsatfu. -kubhalisa umkhandlu webasebenti | south african government -kuchumana, kuchuba, kubukana nekungcubutana -imibiko yekota yenhlangano kanye neyemnyaka yekulawula kusebenta itfunyelwa kulikomidi lekuhlola kusebenta. -angisho kutsi konkhe lokungasikahle nyalo kutemfundvo kungafaniswa netento telubandlululo tesikhatsi lesendlulile. -i-pesticides- poisoning nge-organophosphorus compounds nobe i-methyl bromide -bomasipala nematiko ahulumende njenge-saps kanye nelitiko letemfundvo lesisekelo abakacedzeleli tindzima tabo kulamazinga ladzingekako. -imitsetfo yesikimu itawusetjentiswa ngekushesha, ngako-ke utawutfola kutsi ngabe i-gems itawukhokhela lemitsi ngekushesha. -umhlangano wekulungiselela umklamo wesakhiwonchanti saseningizimu afrika kanye nendzawo yetimakethe lebanjwe emidrand, egauteng kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- lweti uchubela embili luhlelo lwekwetfulwa kwesakhiwonchanti.. -ikhabhinethi ivume luhlaka lwemtsetfosivivinyo wekuchibela umlawuli wenozi kutsi ungeniswe ephalamende. -cabinet noted the appointment of ms agnes tsele-maseloanyane as a full-time tribunal member to the companies tribunal for a period of years from july to june -tiphakamiso telucwaningo letisiphohlongo tatfolwa ku-arc, futsi litiko lekufezekisa lavuma letisitfupha tato. -ucelwa kutsi ucaphele kutsi lokuhlelwa kungehluka ngekuya kwesifundza nangemklamo. -uma ungenisa tilwane tasepulazini letiphilako njengetinkhomo, timvu, timbuti, emahhashi kumele utfole iphemithi yekutfutfukisa tilwane ngaphambi kwekutsi uniketwe iphemithi yetekuphepha kwetilwane. -i-nam ingumhlangano lomkhulukati longaphandle kwe-un futsi ivumela emave lasatfutfuka kutsi afake ligalelo kutindzaba temave emhlaba kanye nekucinisekisa kutsi timfuno tawo tiyabukwa. -ngiyakweleta emihlabeni futsi ngigcwalisa timvula ngiyajabula... -i-boca centre inikete tinsita letiphelele ngekuhambisana neluhlelo lwebhizinisi loluvunywe litiko letinsita tetenhlalo. -ngaphandle kwekutsi sikhone kwehlisa sikweleti setfu savelonkhe sibe emazingeni lasimeme kute kuvuseleleka kwemnotfo lokungenteka. -loluhlobo lwekufaka sandla loluhlelekile lungachutjwa ngetinhlelo letisekele emawadini. -onkhe emadlelo abala. -ikhabhinethi yemukele sincumo senkantolo lesicinisekise emandla ahulumende ekutsatsa tincumo tenchubomgomo neticondziso ngekucitsa ngetindleko sicelo lesentiwe yinhlangano yekugucula imfucuta yetinsimbi yaseningizimu afrika. -sifisela lelicembu kanye nemceceshi lokuhle njengaloku bachubeka nalomchudzelwano wonkhe. -kuhlantwa kwenkantolo yamantji yasekapa nako kungumsebenti wekulungisa losezingeni lelisetulu. -lwatiso lolucuketfwe kulombiko alukhombisi simo noma umbono wesikhwama savelonkhe noma wekhomishini yaseyurophu. -uhlose kwemukela i-ajenda lensha yasemadolobheni ; idokhumenti legcile ekwenteni letawubeka emazinga emhlaba wonkhe ekuphumelela ekutfutfukisweni kwetindzawo tasemadolobheni lokusimeme, kucabanga kabusha indlela lesakha ngayo, kuphatsa ngayo, kanye nekuphila emadolobheni ngekubambisana nebalingani labatibophelele, labatsintsekako labafanele, kanye nalabatsintsekako basemadolobheni kuwo onkhe emazinga ahulumende kanye -ngesi celo sekungenisa eveni timvume -iningizimu afrika seyibe yincenye yemave emhlaba, isebentela timfuno talelive, te-afrika kanye nemave lasatfutfuka. -bekahlala nabani balume? -khipha ku-internet bese ugcwalisa lifomu lekufaka sicelo sesitifiketi lesingumbala wemave emhlaba. -kucinisekisa umgamu wekucinisekisa kutsi konkhe lokwentekako kulomklamo kuyafezeka. -ikhabhinethi ikwemukele tigidzigidzi letinge-r kusekelwa kwekuhhamuleka kutemnotfo lokuvela kuhulumende njengeluhlelo lwesibili lwekungenelela kute kutsi lelive libuyele emuva etinyatselweni talo kulomtselela welubhubhane lwe-covid- lobewubhebhetsekile ngenca yekungadzinwa nekumoshwa kwetindzawo temabhizinisi lokwenteka kwazulu-natal, egauteng nakuletinye tincenye tasempumalanga. -kubuyeketa nekuvisisa luhlelo -tinkhombandlela tekulinganisa ematfuba ekucasha tiyincenye lebalulekile yekuhlela kuceceshwa njengoba kukhonjisiwe kumtsetfo wekutfutfukiswa kwemakhono. -kufezekisa lokusimama kudzinga inchubomgomo yetemnotfo lekahle, kuchumanisa kancono inchubomgomo emkhatsini wematiko netikhungo temnotfo letisebenta kahle. -ikhabhinethi ibonga batali ngekungenelela mayelana nelikusasa lebantfwana babo iphindze futsi icela kutsi inshisekelo yebantfwana angeke iphindze ibekwe phasi nobe isetjentiswe ekukhulumisaneni ngetindzaba temmango. -ihamba njani ikhangaru? -asihlanganeni njengesive futsi sinikete lusito kulabo labanesidzingo lesikhulu sekunakekelwa nekusekelwa. -umtsamo wekuhwebelana lowehlile kanye nekungatinti etimakethe temhlaba wonkhe kugcizelela sidzingo setive sekwakha kumelana nekwenta ngekucophelela kulesikhatsi lesitako. -indzima yentsandvo yelinyenti lebandzakanyako kwatisa, kukhulumisana nekuphawula kuleto tincumo, ngesikhatsi senchubo yekuhlela / kwenta tincumo. -njengencenye yelisu lavelonkhe lelihlanganisiwe lekwati kufundza nekubhala nekubala, litiko letemfundvo lesisekelo lingenisa i-spelling bee kwenta ncono kusebenta kwebafundzi etilwimini. -ngiphindze futsi ngibonge kakhulu ngalokugcekwa. -kunebafundzi labanyenti labaphuma eluhlelweni lwemfundvo kusenesikhatsi, ngaleyo ndlela-ke banciphisa kukhetsa lokukhona kwentela kutfutfukisa. -lemindeni icela bantfwana kutsi batsatse tincwadzi tabo. -kuhamba kwetimoto, ikakhulu timoto letisindzako letiletfwa ngemuva kwema-awa langu-, kungabanga kuba nemsindvo lomubi. -bonkhe bameli betindzaba labagunyatiwe bayamenywa kutsi batsatse tikhundla tabo nyalo -tindlela letincono tekufundzisa temibhalo tingafaka ekhatsi lokunye noma konkhe kwaloku lokulandzelako -nobe nguliphi lilunga lemmango liyamukeleka kutsi libe khona. -lomklamo, lomunye walokusisa kwemkhakha wangasese lokukhulu kakhulu etunisia kuleminyaka yakamuva, bekusivumelwano sekucala sesikhumulo setindiza sangasese esigodzini sasemagreben. -ikhophi yegazethi yahulumende lesebentako lekhombisa kucolelwa kufakiwe yini? -ube nesikhatsi lesihle? -tizatfu taloku ngunati -kwandza kweligciwane lecorona, lelibanga lesifo lesatiwa ngekutsi yicovid, kube masinyane kakhulu futsi kubanti, futsi nyalo sewuchazwa njengelubhubhane lwemhlaba wonkhe. -timo tekucindzeteleka tingafaka kuphatsa kabi, kugcwala kakhulu kwetinhlanti emadvwaleni noma emathangeni kanye nekhwalithi yemanti lengasiyinhle. -kungcola kwemtfombolusito wemanti langetulu kungaba nemtselela ekusebenteni kwemitfombolusito nalokuphatselene netinhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene, kwehlisa likhono lemitfombolusito lekumelana nesomiso lesikhulu. -lokubhedvuka kwanyalo kusengaphansi kwelulawulo. -umtfunti wesikolo usemlilo -ikhabhinethi ihalalisela lelive ngekungenisa ngemphumelelo umhlangano wetekuvakasha ethekwini kwazulu-natal, lowaphetsa ngemsombuluko, mhla tinge- inkhwekhweti ngekukhulumisana ngemphumelelo lokunyenti emkhatsini webakhangisi labavela emaveni ase-afrika nebatsengi labavela emaveni emhlaba wonkhe. kulomnyaka, umhlangano we-indaba ubanike imihlangano leminyenti kunalomnyaka lophelile. -kufundzisa temibhalo kufaka ekhatsi kusita bafundzi kuphatsa lesilulumagama nekutsi batisebentise ngekwabo kukhuluma nekubhala ngemibhalo. -njengesinyatselo lesicondze ekwetfulweni kwetinsita lokwentiwe ncono yimboni yemathekisi, ligatja licale luhlelo lwekucala lwekukhutsata banikati, bashayeli, i-rang marshali, kanye naletinye tisebenti kulemboni kwenta ncono kwetfulwa kwetinsita kubagibeli. -ikhabhinethi iyakwemukela tindzaba letitsi inkampani yetimoto stellantis south africa isayine sivumelwano sekuvisisana nenhlangano yekutfutfukisa timboni kanye nelitiko letekuhwebelana, timboni nekucudzelana kute itfutfukise sikhungo lesisha sekukhicita timoto eningizimu afrika. -ekuvuleni kwehla kwemnotfo, umkhakha wangasese bewungatsandzi kusisa emazinga awo laphilile emiholo legciniwe kumakhono ekukhicita. -kunetizatfu letinhle kokubili... -kunyenti lokungentiwa kute kwentiwe ncono lizinga nekufaka ekhatsi kwentiwa kwetinchubomgomo ngekutinikela kutinchubo tekwenta tinchubomgomo ngalokusemtsetfweni. -ngekufaka sicelo sekusisa kwavelonkhe -lenkhulumiswano lehleliwe ngesikhatsi salengcungcutsela iniketa inkhundla yekubuka tindlela tekwenta kancono kuchumana emkhatsini wahulumende nemkhakha wangasese. -loku kutawudzinga emazinga lasetulu elwati lwekubhala, ikakhulu silulumagama lesibanti, ngesingisi. -loluhlelo, lolwasungulwa likomidi letindvuna letemgwaco netitfutsi ngekubambisana nalabatsintsekako betimboni temgwaco netitfutsi, lukhutsata emkhatsini walokunye kucinisekisa tidzingo te-visa nekuhambisana nemitsetfo yetisebenti. -kwakheka kwelikomidi leliwadi kumele kukhombise letintfo letilandzelako -sikhatsi sekugucula simo sitawusheshisa kakhulu. -kujikeletisa licembe kuya emawadini -sicela bantfu kutsi bangaphindzi baphindze basabalalise tindzaba letingemanga etinkhundleni tekuchumana, kute kufike sikhatsi lapho bacinisekise liciniso. -i-pmb yendlula yonkhe leminye imikhawulo yetinzuzo -ngalokuncane kuphela lwatiso neluhlatiyo lolungacinisekiswa ngemibiko leminyenti nemiphumela yelucwaningomabhuku kanye netiphakamiso letiniketwe ngema-inthaviyu netinhlangano temmango tifakiwe. -ngabe litiko letfule lusito lwetisebenti noma luhlelo lwekukhutsata temphilo lwetisebenti takho? -luhlelo lwelucwaningomabhuku lwangekhatsi lwemukelwa ngalokufanele likomidi lelucwaningomabhuku njengencenye yemisebenti yalo yekwengamela ekucinisekiseni kutsi tonkhe tindzawo tebhizinisi letinebungoti lobusetulu tiyahlolwa. -ikhabhinethi iphindze futsi yesekele tindlela tahulumende tekunciphisa tindleko letitawucinisekisa kutsi tintfo tahulumende letibekwa embili atikavinjelwa nganome nguyiphi indlela. -ihalalisela emabhokobhoko kanye nebanyana banyana ngekuphakamisela etulu umjeka waseningizimu afrika kanye nekuncoba lokusafufusa kumchudzelwano welibhola lembhoco kanye nakumchudzelwano we-cosafa wabomake, ngalokufanako. -kute ufaneleke, kumele -suphavayisa labaphetse, titjudeni kanye naletinye tisebenti letisekelako kulelitiko. -uma angeke ikalwe, yentiwe nobe yentiwe ncono. -bekumnyama kangaka kwadzingeka kutsi ngisebentise lithoshi lelikhanyako kubona. -ikhabhinethi iyakugceka tento temmango tekulahlwa kwenkhukhuma yebantfu enshonalanga kapa lokwentiwa babhikishi betindlu tangasese temabhakede latsengiswako. -siye etindzaweni letinyenti letijabulisako egauteng. -totimbili letindlela tiyagucugucuka futsi tivumela idayamitha noma kushuba kwelubondza. -kulawula kusebenta kufaka inchazelo yemigomo yekusebenta kanye netinyatselo lekuhlolwa ngato kusebenta mbamba. -bungoti bekutfobela kulawulwa ngekwenta kwatisa ngetidzingo tekulawula, kanye nekugadza kuhambisana netidzingo temtsetfo. -etikhatsini letinyenti, emakhophelethivi etetimali aniketa tinhlobo letibanti tetinsita tetetimali kufaka ekhatsi timali tekonga, timali tebantfu, timali temabhizinisi, tetindlu kanye netinsita temshwalense. -sihalalisela bothishela, bafundzi, batali kanye nemimango ngalemitamo. -ikhabhinethi ikwemukele umsebenti lowentiwe yindvuna yetekuhlaliswa kwebantfu, mk mmamoloko kubayi kanye nemalunga e-minmec yetekuhlaliswa kwebantfu kutsi balandzelele inchubekelembili yekuhlaliswa kabusha kwalomphelo kanye nekuhlaliswa kwemindeni letsintsekile nguletikhukhula kwazulu-natal ngalesikhatsi lelive lichuba umkhosi wekucala wekugubha umkhosi wekubhebhetseka kwetikhukhula lokwenta live -yonkhe imalingena yelitiko ikhokhelwa kusikhwama semalingena yesifundza uma itfolwa, ngaphandle nangabe kushiwo ngalenye indlela. -nyalo yakha leminye imisho usebentisa letento. -utawatiswa uma likhadi lakho lelayisensi yekushayela selilungele kugcogcwa. -luhlobo lwesehlakalo -kubekwa etikhundlenikutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni. -magwaza watfola ticu enyuvesi yasewitwatersrand nga-, watfola ticu temfundvo lephakeme etifundvweni tekwakha. -imincele emkhatsini kwetichumanisi tetindlela letimbili letihlanganisile letivumela umtsamo lomncane wethrafikhi, ayifinyelelwa kancane futsi ngaloko iniketa ematfuba etindzawo tekuhweba letinemandla kakhulu kanye netinsita letihlanganyelwako. -akucabangeli kutsi umbuso utawuhamba ngaphandle kwekujeziswa. -iphaneli yetifundziswa kanye nabochwepheshe labahlukaniswe ngetimphawu tendzabuko kanye netimphawu yacelwa kutsi bakhombe emaphuzu lamcoka kanye netincenye letikhombisa umlandvo lohlangene futsi lofaka konkhe ekhatsi kanye nesipiliyoni se-afrika neningizimu afrika njengendzawo yekutsatsisela lebalulekile. -umkhakha wemigwaco, tony leaman utfole liphepha latakwetfula ekuhambeni kwesikhatsi lapho utsi lendlela lekhona kwamanje yekukhokhela imigwaco ayisebenti esikhatsini lesisemkhatsini nalesidze. -inkhulumo-luhlolo yesibili yaphindze futsi yaba na-kim. -lihhovisi lekulawula umklamo litawudzingeka kulawula kuphatfwa kwemklamo wonkhe, kulawulwa kwebaphatsi bemklamo, nekuhlanganisa. -imitsetfo ivamise kucaca futsi kufinyeleleke. -likomidi lekusombulula tikhalo le-gems kanye nemmangali bafanele kutsi lokungenani baniketwe satiso semhlangano lomusha semalanga langu-, sikhatsi nendzawo. -bantfu baseningizimu afrika labafuna kufaka ticelo tekuba takhamiti talelinye live letingavumeli kuba takhamiti letimbili, kumele bafake ticelo tekucitsa buve babo baseningizimu afrika. -kwenta umsebenti kumakhono ekubonisana -i-amoniya ikhicitwa ngekuphendvula kwe-nitrogen negesi yehayidrojini futsi yinchubo ye-exothermic. -kubalulekile kumfundzi lotsintsekako kutsi imfundvo yakhe ichubeke nekutsikameteka lokuncane kakhulu. -loku kuyadzingeka kute kube nenchubomgomo ledzingeka kakhulu kanye nesiciniseko sekulawula, kanye nekugcina sikhundla seningizimu afrika njengendzawo yelutjalomali lwemandla longatikhetsela yona. -khombisa kusetjentiswa kwemakhono ekuhlatiya imisindvo uma kufundvwa nalamanye emasu lafaka ekhatsi tinkhomba tesimongcondvo neluhlatiyo lwesakhiwo. -ucabanga kutsi ngusiphi saletiphepho lesihlasele umndeni? -kute kubonelelwe kugeleta kwebantfu labahamba ngekhatsi kwemincele, onkhe ematiko ahulumende lasetindzaweni tekungena atawukhulisa ema-awa abo ekusebenta kusukela mhla ti- ingongoni kuya kumhla ti- bhimbidvwane. -ngabe kugoma kuphephile yini? -lemitsetfosivivinyo iyincenye yeliphakethe letinyatselo letentelwe kuphumelelisa tibopho teningizimu afrika ngaphasi kweprothokholi yenhlangano yemave emhlaba yetaselwandle yanga- -uma usekhaya kuphela, ungakwenta letintfo kute uhlale uphephile. -hulumende uvulelekile ekukhulumisaneni lokwakhako nebaholi labasemtsetfweni bemkhakha wekutfwala emalahle kute kulungiswe tinkinga. -imihlangano letayelekile kumele ibanjwe kute kucociswane ngetinkinga kuphindze kutfolakale tisombululo. -bavamise kuncuma kutsi kubambeleleka kwekuya ecansini kute kube sikhatsi lesidze, kunesibopho lesikhulu, ebudlelwaneni lobusimeme nemlingani munye nekuba nemsebenti, kuyintfo lencono kakhulu lekufanele yentiwe. -ngekwehlukana nenchubo yekuhlanganisa yekucala, kuhlanganisa kwesibili angeke kugcugcutelwe kudvwetjwa kwalokuphumako futsi kuncike kakhulu etimeni telwandle letisedvute. -inhloso yaloluhlelo kulawula tisetjentiswa letibonakalako telitiko, nekuniketa tisetjentiswa letinsha kanye nekugcina takhiwo letikhona. -letindzaba letilandzelako kufanele tifakwe ekuhlolweni futsi, lapho kufanele khona, ikakhulukati ngendlela lehlukaniswe ngebulili kute kufinyelelwe kuluhlolo lolucondzile naloluphelele lwemiphumela yaloluhlelo. -bhala emagama etinombolo aletimphawu letilandzelako. -sifinyeto lesiniketa linani lemalanga emuntfu kanye nemahora emuntfu, inkhomba yetindleko letiphelele ngeli-awa kumele iniketwe. -gcwalisa sihloko sendzaba. -malunga lahloniphekile alendlu angaba tikhutsati taleto tifiso tebantfu lesitibamele. -lomtsetfosivivinyo sewucitfwe futsi utawubukwana nawo ngulelikomidi lelisha ngenca yekuwa kwemnotfo kwephalamende kanye nelukhetfo. -ikhabhinethi ishayele lihlombe kukhutsatwa lokukhulu ekutfutfukisweni kwesakhiwonchanti sahulumende ngekuniketwa ngalokusemtsetfweni kwemabhuloho lamatsatfu lasebotlokwa elimpopo ngumengameli zuma mhla tinge- imphala -lokubalulekile ekwakhiweni kabusha kwelitiko kusungulwa kweluphiko lolukhulu lolusha lwekulawula tingucuko tetenhlalo kuto tonkhe tincenye telitiko. -tindvuna titawumemetela tinhloso temisebenti yato kanye nemininingwane lecondzile yemkhakha ngamunye, kunkhulumo yavoti yelwabiwomali letako. -kuphutfumisa kwakhiwa kwetindlu letibita kancane lokutawudzinga kusungulwa masinyane kwemoto yetinhloso letikhetsekile tekuphatsa timali, kulingwa kwemtsetfosivivinyo wekulawula kusetjentiswa kwemhlaba kanye nekucinisekisa kutsi tincenye letisele tesivumelwano lesibambelelekile nemkhakha wangasese mayelana netindlu letibita kancane tiyaphetfwa ; -umklamo unemphilo lencane kunekutsi ube yinchubo lechubekako nobe yalomphelo futsi uneliphakelo-timali lelichaziwe futsi kuvamise kuba yintfo leyentiwa kanye. -sikhatsi lesiphakanyisiwe sekuchumana ngetemlomo -bufakazi baniketwa kuphikisana netinsolo leticondziswe kumnu kruger, kanye nekusetjentiswa kwelikhaya lelikhalisana tinyembeti. -ngako-ke, bantfu labanetimphawu letilingene kumele baphatfwe njengetimphawu temkhuhlane lotayelekile ngaphandle kwebantfu labanaletimo letilandzelako lekufuneka bafune kunakekelwa ngekwelashwa lokuphutfumako nanoma banetimphawu letilingene -sidzinga indlela yentsengo yagezi letawucinisekisa kutsi i-eskom kanye nalemboni ihlala isebenta kahle ngekwetimali futsi isimeme, kodvwa ihlala itfolakala ikakhulukati kulabaphuyile. -kubalulekile kutsi bomake babe bazuzi baloluhlelo lwekuhlelwa kabusha kwemhlaba loluphangisako. -umphumela lohlosiwe kukhicita licembu letisebenti letinemakhono lasetulu etekuhlaliswa kwebantfu kanye netingcweti letitawusebentela hulumende kanye nalelive. -kufezekiswa kwe-pms kusita masipala kulandzelela lifutse leluhlelo lwekutfutfukisa sakhiwonchanti sakhe ekwetfulweni kwetinsita, kwakhiwa kwemisebenti, kuphatsa lokuhle, kutibandzakanya kwemmango, kutfutfukiswa kwetikhungo kanye nekusebenta kahle kwekuphatsa. -yini lengakwenta ngummango kucedza kwendziswa? -emahhovisi labomahambanendlwana noma emayunithi etindzawo tekusebenta njalo-njalo ngembi kwekuhlelwa lapho kusungulwa kwemahhovisi langagucuki akukavunyelwa khona. -lesifundvo sifune kunaka loku. -linani lemali libekwe kumitfombolusito yemvelo naleminye ; -kodvwa kube neluntjintjo lolucondze kulobudlova lobunyenti lobentiwa ebugebengwini. -iningizimu afrika isandza kutfola kutibophelela kwekucala lokungaba tigidzigidzi letinge-r kusita ngetimali ingucuko lefanele emnotfweni wekhabhoni lephansi ngekutsi itjale emandla lavusetelelwako, ihayidrojini lehlobile kanye netimoto tagezi. -nanoma kunjalo, esehlakalweni semkhicito lophumelele lomdvwebo ungentiwa ummango kubetindzaba. -kubalulekile kukhumbula kutsi tonkhe tipho letitfolwe sikhungo sekuchumana se-saps se-crime stop tiphatfwa njengemfihlo. -umbuto bhala emathulusi ekuhlola longatifaka eluhlelweni lwekwetfulwa kwetinsita kuhlola kusebenta kahle kwekwetfulwa kwetinsita kumasipala wakho. -inkhulumo lecondzile nalenemibuto ; tinhlobo temibuto ; liphuzu nembono ; sakhiwo semusho ; imisho ; kungavisiseki ; liphimbo ; sisekelo -ngetindlela letinyenti, kuyindlela leya e-afrika yebacwaningi labavela kulamanye emave. -kucashwa futsi kwamake nomfundo maseti njengelilunga lelilawula ngalokuphelele, lelinemsebenti wekulawula igesi yemaphayiphi, kutsi asebente kubhodi yaka-nersa. -uma sicelo sakho sivunyiwe, utawucelwa kutsi usayine lesimemetelo sekucondziswa kwemtsetfo futsi utawuniketwa sitifiketi sekuba semtsetfweni ngekwemtsetfweni kanye nenombolo ye-r -luphiko lwemnotfo lolungekho emtsetfweni lolwakhiwa kabusha nga- lukhuphule imphumelelo leminyenti ekulweni nekuhwebelana kwemnotfo ngalokungekho emtsetfweni, kufaka ekhatsi ngekugcila ekungatfobeli umtselo wemphahla lengenako. -uma inhloso yelisubuciko ku-idp yamasipala " kwenta ncono simo setesimondzawo netemphilo temmango ngekusebentisa luhlelo lwekulawula imfucuta lecinile lolwentiwe ncono nalolweluliwe " ngako inkhomba kungaba lizinga nekufinyelela kwensita yemfucuta letawuniketwa. -tindzaba lekufanele tihlolwe tifaka ekhatsi kungabi khona kwelive, kutfutsela kulenye indzawo, kulawulwa kweminyele kanye nekutfutsela kulenye indzawo kwebasebenti. -imitsetfo lemisha ye-visa -kushwaya emanti kungasebentisa emalitha la- emanti ngemzuzu. -sigungu savelonkhe, ngekwesekelwa ngemalunga aso langulokubili kulokutsatfu ; kanye -iklasta yetikhungo tetinhloso letinyenti yisetjentiswa lehlukene ngaphansi kweluphahla lunye nobe ngetulu, leniketa tinsita letinyenti letinjengetinsita tetenhlalo, tekukhibika, tinsita tetemphilo kanye nemshikashika wetemnotfo, endzaweni yinye. -ngitsandza kuvakalisa kubonga kwami ngesimemo sekutimbandzakanya enkhundleni yemhlaba wonkhe yelilungelo lekungena emhlanganweni wesigodzi welidolobhakati lase-afrika lapha eningizimu afrika. -timphawu letibalulekile tendzawo -kuhalalisela nekufisela lokuhleikhabhinethi ihalalisele:. -loluhlelo lufaka intfutfuko, kusetjentiswa kanye nekunakekelwa kwebaphatsi -nciphisa sikhatsi sekugucula sikhatsi sekuvunywa kwemathenda kanye nemakhotheshini kusuka kulokudzingekako kuya kumklomelo wekugcina. -faka sicelo ehhovisi lelincusa nobe emishini yaseningizimu afrika nangabe ukulelinye live -i-pet ivikele tinchubo tekuhlindza letingakadzingeki etigulane letinyenti letinetinhlitiyo letehlukene, kufaka phakatsi umdlavuta wemaphaphu, lymfoma kanye nemdlavuta wesibeletfo. -nanoma lesifundza silidolobha kakhulu ngekwemvelo, letigodzi tasegauteng letingaphandle tibandzakanyeka emisebentini yetekulima lehlukahlukene, lapho tekulima tasemadolobheni nato tivela njengemisebenti lefaka ligalelo kumkhicito wetekulima. -lokulandzelako kungaholela ekwehleni kwelinani lemfucuta lekhicitwako -i-mzansi rural arts and craft financial institute cooperative, lebeyibhalisiwe ekucaleni kwalomnyaka, itawusebenta njengendzawo yekubhanga yebantfu basemakhaya labemalunga emakhophelethivi lasungulwe kwazulu-natal, emphumalanga kapa, elimpopo nasempumalanga. -i-vooma vaccination weekend letako kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- lweti litfuba lebantfu labangakagomi kutsi bahlanganyele kulwa nesive setfu ne-covid- ngekutsi batsatse imitsi yekugoma yamahhala kunoma ngutiphi tindzawo tekugoma kulo lonkhe lelive. -ngako-ke emahlatsini kanye netindvonga tetimbila temfula tidzinga kubhidlitwa. -letindlela letilandzelako tekwenta tinkhokhelo te-sars tikhona -mk cingisa mbola -kuphakelwa kwemagagasi lamanyenti kwentelwa tinsita taselwandle, tetekundiza kanye netendzawo. -timali temhlalaphansi titawudzingeka kutfola timali tekulondvolota letifanele temalunga laphumako, latawukhutsatwa kutsi alondvolotwe uma kuguculwa imisebenti. -iningizimu afrika yatfolakala kutsi isilele etindzaweni. -susa linani lelikhokhelwe sikhatsi sekucala. -ngifuna kubonga tigidzi tebatali, batali labakhulu kanye nebanakekeli bebantfwana baseningizimu afrika labachubeka nekudlala indzima lebalulekile eminyakeni yekwakha etimphilweni tetakhamuti tetfu letincane kakhulu. -sifinyeto selwatiso lwelwabiwomali lwamasipala ngetinchubo netinchubo tekubika -timphawu tekutsikameteka kwenikhothini kanye netimphawu tekuphuma -esikhatsini lesidze, loku kufanele kuholele ekutseni kuhlolwa kube ngulokunembako kanye nedatha legcogcwe etinkingeni tekutalwa kwebantfwana letsembekile. -iyunithi yelucwaningomabhuku lwangekhatsi isebenta, futsi umcondzisi sewucashwe. -lamanye emalinki ku-web server aholela kumitfombolusito legcinwe bantfu besitsatfu i-gcis lengalawuli kuyo. -ufakaze watsi bekangati lamaciniso ngesikhatsi etfula loko lakutfolile. -likomidi lekulamula ; -yonkhe imphilo emhlabeni incike emantini. -umkhakha wahulumende utjale imali lengetulu kwetigidzigidzi letinge-r kusakhiwonchanti kusukela nga-/ -kumave lahlangabetene nekuhlaselwa kwebuphekula lokusandza kwenteka, lokufaka ekhatsi isomalia, turkey, bangladesh kanye ne-iraq. -akuzange kube nenzuzo lenkhulu yebantfu basecuba labatfola kusekelwa kwetfu, kodvwa sikhutsato sabo lesikhulu bekukulwela inkhululeko yase-afrika leseningizimu kumibutfo yebuk kanye nemibutfo yekuphendvula. -uma kungakangeniswa, masipala angacela lotfole ithenda kutsi anikete lamadokhumenti ngesikhatsi lesifanele. -utawusebentela kwetfula tingucuko temtsetfo kute kwentiwe ncono kubumbana kanye nekucagela ekuhleleni kwahulumende kanye nasekugadzeni. -tinhloso betisuselwa ekubhaleni kwemlandvo. -umoba kuto tonkhe tindzawo ucindzeteleka kakhulu kantsi noma ngabe yini lengayiwa iyakujutjwa, kodvwa akusito tonkhe titini letimfisha letitfunyelwa emagileni, futsi emagileni atawuvala kusenesikhatsi kunalokwetayelekile. -tincumo tekhabhinethi etindzabeni letibalulekile tanyalo -ngembi kwalomcimbi wengci, kutawuba nekukhonjiswa kwetitfutsi letinsha tetigulane, timoto tekuphendvula kanye nema-ambulensi. -ngekubuka umtselela lomkhulu longaba khona wekwehluleka kwetindvonga temadamu, kuhlolwa kwato kusidzingo lesisemtsetfweni. -emakredithi langemashumi lasiphohlongo aniketwe emazinga esicheme kulencenye lenkhulu yaloluphawu. -ngekuba netinkhulungwane tetivakashi letifika kulelive letfu futsi betindzaba betigcile kitsi, sikhatsi sekukhombisa umhlaba sive setfu lesihle kanye nelivekati. -imibuto yemhloli kumele iphendvulwe, kodvwa kute umuntfu lobophelelekile kuphendvula umbuto longahle atibophele. -imibandzela leyetayelekile yenkontileka yimibandzela leyetayelekile yenkontileka yemisebenti yekwakha leshicilelwe sikhungo saseningizimu afrika sebunjiniyela bemmango. -umtsetfosisekelo waseningizimu afrika uniketa luhlaka lwekukhutsata kulingana ngekwebulili, ngaloko-ke kuhlanganyela kwabomake ekushayeni umtsetfo. -litiko lilungise tintfo talo letihamba embili kulomnyakatimali losetulu. -kucabanga lokuphatsekako ngalokusobala nako kudlala indzima kulokunconotwako lokuvetiwe. -kumele kunakwe tichibiyelo letingahle tibe khona kumtsetfo wemabhange kanye nemitsetfo yemabhange letawuba nemtselela wekutsi emabhange laneligalelo azuze ngetimali ekusetjentisweni kahle kwemali. -ubhale nini liposikhadi bongi? -kukhicitwa kwetitjalo letinetimvula kuphansi ngenca yemvula lephutfumako. -tisombululo tisatfutfukiswa ngekusebentisa imisebenti lehlanganisa lwati, emakhono kanye netinsita letikhona. -lengcungcutsela iholele ekusungulweni kwenkhundla yekutfutseleka nekutfutseleka kwedatha kanye nelucwaningo letawusebenta njengemtfombolusito welwati kute kwesekelwe umsebenti wekutfutseleka nekutfutseleka kwedatha. -kulawulwa kwekusetjentiswa kwaletebuchwepheshe baka-saps kuphakamisa kucabangela lokuchubekako lokuphatselene nekutiphatsa kanye nalokusemtsetfweni. -luhlaka lwesibili lwemtsetfosivivinyo wekulawula umkhakha wetetimali, ulandzela kuphawula lokutfolakele kuloluhlaka lwekucala lolwavunywa yikhabhinethi ngengongoni -lolusito lunenethiwekhi yemave emhlaba yebasebenti betenhlalakahle labaceceshiwe nga- futsi bayati ngemave abo. -kutfutfukisa lolwati kufanele kucale kusenesikhatsi ebangeni -lemiklamo ifaka ekhatsi kuvikeleka kwekudla emakhaya, nekukhicitwa kwemali lengenako kuya kumisebenti yetemfundvo yekondla imfuyo. -funa lusito lwetekwelashwa ngekushesha kunoma ngutiphi letimphawu letilandzelako: utiva ukhatsatekile noma inkhulumo yakho icala kuhamba kancane futsi ingacaci. -umhlanganosikolwa we-icn cartel wenta kutsi kube nekuntjintjiselana imibono kanye nekuchumana ngetindzaba letiphatselene netinhlangano temalunga ayo lahlanganyelako kanye nema-ejensi langasiwo ahulumende emhlabeni wonkhe jikelele. -i-china ingulomunye webalingani beningizimu afrika lababaluleke kakhulu futsi lababalulekile. -sibita loku kwenhlalakahle. -* sigaba seligunya lekufaka sicelo kumele sigcwaliswe ngumuntfu lofaka sicelo sekubhaliswa njengalotfumela imphahla ngaphandle kanye / nobe lotfumela imphahla ngaphandle we-agoa. -tincumo tekhabhinethi letibalulekile. -ngalokwetayelekile, timoto netimoto tetimphahla tifuna kuhamba ngco ngesivinini lesisetulu kakhulu. -indlela yekuchubaumhlangano wonkhe kanye nemacembu alaba -umphatsi wesigodzi utakwatisa kutsi utsintsane nemnikati wemhlaba, lohlala emhlabeni kanye nawo onkhe emacembu latsintsekile. -sichubekile nekutinikela kubantfu basenyakatfo kapa, ikakhulu labo lebebancishwe ematfuba phambilini kucinisekisa kutsi sititsatsa kanye nekutfutfukisa timphilo tabo njengencenye yalesifundza. -- letinye tindzaba lekufanele kukhulunywe ngato futsi tincunywe / tindzaba letinsha -kugcwala kutawuhlelwa ngetindlela letivundlile naletivundlile futsi kutawuhlanganiswa netincetu letifanele temaplastiki. -letichibiyelo tinika emandla sincumo senkantolo lephakeme yaseningizimu yegauteng kulelicala laselevenstein. -sonkhe sinesibopho sekuhlonipha imphilo yakhe ngekuhlanta, kutfutfukisa kanye nekwenta imimango yetfu ibe yinhle. -emalunga ekomidi yeliwadi kumele atejwayete kuphatfwa kwemklamo wemjikeleto njengobe lena yindlela lesetjentiswa kanyenti. -kanyenti baswela sakhiwonchanti sekuletsa emanti lahlobile, laphephile. -uma ngabe imphendvulo yebo, uyacelwa kutsi ukhombise kutsi ngutiphi lekufanele tilandzelwe nekutsi ngutiphi lekufanele tiguculwe -bahlonishwa baholi bemacembu etembusave kanye nemalunga ephalamende lahloniphekile ; -fundza lenkondlo uphimisele bese unamatsisela lunyawo lwakho eshayini nobe esigabeni. -loluhlolo kufanele lufundvwe ngekuhambisana neluhlolo lwemitselela yetemnotfo yalendzawo lelipulazi yeligalufu lephakanyisiwe. -lelisubuciko le-led lesigodzi likhomba lemikhakha lemcoka lelandzelako yemnotfo wamasipala weba-phalaborwa. -umgomosisekelo loholela lendlela ngukutsi, ngetulu nangale kwelusito lwetenhlalo loluniketwa ngelwabiwomali lwahulumende, sidzinga kuhlolisisa kwetfulwa kweluhlelo lwekucinisekiswa kwetenhlalo loluhambisana nemali lengenako lolusekelwe ngumgomosisekelo welubumbano kutenhlalo. -ngetulu kwaloko, loluhlelo lwekunakekela emva kwesikhatsi lutawuchubeka nekuba yindzawo lekugcilwe kuyo. -bacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse sebhodi yekutfutfukisa libhange laseningizimu afrika:a. mk martie jansen van rensburg b. mk dineo lerutlac. -tinhlobo letehlukene temagama, emabaleni, emathayi, emabhola, tikhwama temabhontjisi, emathoyilethi latawusetjentiswa bafundzi uma badlala mahhala. -loku kufaka ekhatsi -inyosi yetingobiyane ivamise kuba sifo lesincane lesibonakala njengetingobiyane noma tichumane kusikhumba. -i-tcf itawuniketwa umsebenti wekubukana nato tonkhe tindzaba tekuchumana letiphatselene nalesivumelwano. -njengobe emanani etinhlavu asetulu eningizimu afrika, imboni yetindzawo tekondla imfuyo ikhululiwe ekusetjentisweni kwemikhicito yendzawo yetinhlavu. -tingaphindze tikhombise budlelwane emkhatsini wetinhlobo letibonakalako naletibhaliwe. -kuvuleleka nekungagodli takhamiti kumele titjelwe kutsi ematiko avelonkhe newetifundza achutjwa njani, abita malini nekutsi ngubani lophetse -ikhabhinethi iyakwemukela kwenyuka kwematfuba emsebenti emnotfweni ngekota yesine ya- ngesikhatsi kwakhiwa imisebenti, ngekusho kwelucwaningo lwekota lwetemisebenti. -luhlelo lolunelithoyilethi lelinemtsamo lomncane wenta kubaluleke kakhulu kulandzela ngekucophelela imiyalelo yekufaka levela kubakhiciti. -nasenta umoya wemhlaba, emanti nemhlabatsi kungcoliseke, siyayingcolisa. -insayeya leyetayelekile kubomasipala betfu basemakhaya kungakhoni kwamasipala kukhicita imali lengenako ngenca yekuncika lokusetulu ekusitweni ngetimali tesibonelelo lesinemibandzela ngenca yendzawo yetfu lehluphekako. -kuhlela nekulawula kwetitfutsi letitfwala umtfwalo kufaka kuhlelwa kwendzawo yesakhiwonchanti sekulawula kutfwala ngalokwecile kufakiwe kuloluhlelo. -kuchumana ngelwatiso lolunembako emkhatsini wemkhandlu nemmango kanye nasemkhatsini wabo bonkhe labatsintsekako kumcoka. -ikhomishini yakhipha luhlaka lwekucala lweluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe kutsi lucutjungulwe, lolubuka lapho sifuna kuba khona eminyakeni lengu- -ngaso leso sikhatsi, ungadlala kamatima nawo! -mnu mzwandile roy menduk. -ufundza ematheksthi etemibhalo, sib. i-athikili yeliphephabhuku / umbiko wetindzaba. -loku kutawudzinga simo lesicinile senchubomgomo yetetimali lesitawunciphisa timfuno futsi sitfokotele silinganiso sekuntjintjiselana. -loko kutawuba kugcila kwalesifundvo lesiphatsekako, kubhala ngekwebucwepheshe. -lolubanjiswano lutawusita bafakiticelo kutsi batisimame ngetindlela tekulima nekugucula kudla. -njengencenye yekwakhiwa kabusha kwasosikhwama wesifundza, incenye yekulawula kutsengwa kwemphahla yekulandzelela, kubeka emazinga kanye nenchubomgomo yekusebenta lokuncono kusunguliwe mayelana nekutsengwa kwemphahla, kulawulwa kwemphahla lekhonakalako, budlelwane besive nebangasese kanye netindzaba letiphatselene nayo. -sigaba sekugcina nalesimcoka sicuketse emathebula elubalobalo. -ticelo tekuchubeka nemsebenti titawumukelwa kuphela nangabe lowo msebenti bewugunyatwa ngaphambilini. -bumatima lobungadzingeki bungahlupheka ngummangali uma umyalo wekuvikeleka awukhishelwa ngekushesha. -kunconywa indlela yekusombulula-tinkinga, lapho baceceshi bakhutsatwa kutsi betfule tifundvo letenteka ngetinkinga mbamba labahlangabetana nato kulomkhakha. -yini lokukhulunywa ngayo? -tilwane tasemathoyilethi tfola letinye tindilwane tasemathoyilethi letingenalutfo. -imethiriyeli yalamaklemphu itawusebentisana nemarodi kanye nemethiriyeli yendlulisi kuvikela nome ngabe ngukuphi kucitseka kwe-elekthrolayithikhi. -sikhonile kusebentisa ibhajethi yetfu siphindze futsi sihlangabetane nenhloso yetfu yekwetfula lokugcogciwe. -umtsetfosivivinyo wekuvikeleka kwebugebengu be-inthanethi wanga-, locinisa luhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu njengobe kucatjangiwe ku-ndp, ngekulwa nebugebengu be-inthanethi, kusungula emandla ekubukana nekuvikeleka kwebugebengu be-inthanethi kanye nekuvikela takhiwonchanti telwatiso lolubalulekile. -ikhabhinethi yatiswa ngenchubekelembili lesiyentile ekutfutfukiseni inchubomgomo yavelonkhe yekubukana nekugucuka kwesimo selituluoluhlatiyo lwekunciphisa kugesi yetindlu letiluhlata. -lomtsamo lomusha wekuphehla utawukhulisa kutfolakala kwemandla ngekwehlisa kutsembela kugridi yemandla kanye nekuvula lutjalomali lwemkhakha lotimele lolubalulekile. -tivakashi letingetulu kwe- tivakashela iphalamende njalo ngemnyaka. -lefomathi lensha yindze futsi iyadideka. -kutawuniketwa sikhali sekupaka lesinetandla letisebentako kanye netinyatselo letitawutsatfwa. -sitifiketi semaphoyisa sekuba msulwa lesibuya kuwo onkhe emave wena nemlingani wakho labahlala kuwo kusukela uneminyaka lengu- budzala futsi nabo bonkhe bantfwana labancikile labaneminyaka lengu- budzala nobe ngetulu labatawuphekeletela nawe ngesikhatsi aseningizimu afrika. -sizatfu saloku kutsi tindleko letilindzelekile ngentfo levalwako, kokubili ngekhatsi nangaphandle, betiphansi kunaloko bekulindzelekile. -kubika lifa lemuntfu loshonile -kucinisekisa kutsi emakhasimende akhona kufinyelela tinsita letiniketwa kalula nangalokuphephile -labafake ticelo lebebafake ticelo esikhatsini lesengcile akudzingeki kutsi baphindze bafake ticelo tabo njengobe kutawusatawucatjangelwa. -kwakhiwa kwemisebenti ingcikitsi lesemkhatsini yenchubomgomo yahulumende, nekulawulwa kahle kwemfucuta yetemphilo kutawakha ematfuba ikakhulukati ekuphatfweni, kugcogcwa, kanye nasekutfutfweni kwemfucuta kanye nasekuniketweni kwekuceceshwa. -sibonelo lesikahle saloku kumkhakha wemandla, lapho kwentiwa khona tingucuko letimbalwa, letichumene kute kuguculwe indlela lesikhicita futsi lesisebentisa ngayo gezi. -kwenta ncono timphilo tebanikati belwati lwesintfu kanye nemiphakatsi, bantfu bendzabuko bancike elwatini lwesintfu lwetindlela tabo tekutiphilisa kanye nemphilo yabo, futsi ngaloko bangalawula baphindze basebentise imvelo yabo yendzawo. -lolwatiso lolulandzelako lungabhalwa kulelo nalelo ludzaba loluhamba embili etinhlelweni tekusebenta ngalinye incenye -litiko letesayensi netheknoloji -unakekeli tindlebe takho ngekungakalaleli umculo lomkhulu. -emakhono ebafundzi ekulalela, likhono lekukhuluma, likhono lekuphendvula imibuto, kutibandzakanya etingcocweni kanye nemakhono ekurekhoda labhaliwe lapho kudzingeke khona kufanele abukwe malanga onkhe. -kwehlukaniswa kwendzawo mbamba kwentiwa kuphela ngemuva kwekuvunywa kwalesicelo litiko. -buka emanotsi esifundvo nga kukusita -timali tiphindze tifake imiklamo netinhlelo futsi tibhalwa ngalendlela. -awukho umtfwalo lomkhulu lotawumukelwa. -kusayinwa kwetivumelwane tebudlelwane emkhatsini wabohulumende benuzi kusinyatselo lesifanele sekutfola tidzingo temandla agezi walelive. -luhlelo lwekutfutfukisa sakhiwonchanti lube ngumtfombo lobalulekile wekufundza kuhulumende. -lesimo lesinemandla sihlose kuvimbela bantfu emikhakheni yangasese neyahulumende kutsi bangenele tento tenkhohlakalo nebugebengu futsi siholwa kutibophelela kwetfu kucinisekisa kutsi tonkhe takhamuti tiphephile futsi tativa baphephile. -unemfuyo _______ lesele. -esehlakalweni lesinjalo, liphoyisa litawukuniketa ikhophi yelifomu le-saps " satiso setinsita letikhona kumhlukunyetwa " futsi ngekuhambisana nalelifomu, litakwatisa - -lesivikelo semshwalensi welutjalomali sivikelo sepri kumhlali waseningizimu afrika losise kusikhungo sangaphandle. -kubhalisa kusikhungo semfundvo lephakeme -ikakhulukati, loku kungachaza kuncika kancane etikweletini kute kusitwe ngetimali tinhlelo letinsha tekukhicita tindleko. -umtimba lobhalisako uhlola sicelo sakho futsi kufanele ukhokhe timali njengobe tibekwe sifundza sakho. -( siphindze futsi sigcizelela kutsi bantfu labane-albinism nabo babantfu njengalamanye bantfu. -indlelasenteko lesimeme yekufunwa ngemandla, ihlanganiswe nekuphakela lokukhuni kodvwa lokungagucuki, kusho kutsi tintsengo tiyantjintja kakhulu kuye ngetimo tekuphakela. -bentani bantfwana? -ikhabhinethi yatiswe ngekwelulwa kwesikhatsi sekuba sesikhundleni, sikhatsi lesitinyanga letisitfupha, semalunga emkhandlu wamanje wemkhandlu waseningizimu afrika wetingcweti tesayensi kute kube mhla tinge- inyoni -ikhabhinethi yatiswe kutsi umnotfo wehayidrojini lohamba embili uniketwe emandla ngekwetfulwa kweloli lelinemandla la-hayidrojini yi-anglo america. -siswati lulwimi lwasekhaya emabanga - -loku kutawentiwa ngekuchumana ngamunye nemakhophelethivi ngekusebentisa betindzaba labehlukene njengemihlanganosikolo, emabhrosha elwati, njll. macondzana nekutilandza nekuhlola emabhuku, emazinga ekutilandza lakhetsekile emakhophelethivi atawakhiwa abuye achunyaniswe nemakhophelethivi ngekusebentisa betindzaba labehlukene. -tinhlelo letinyenti letinsha temanti masinyane tiyehluleka ngenca yekungalandzeli kahle kunakekela kanye nekulawula lokungasebenti kahle. -sisemkhatsini wesigaba sekucala, lekusigaba sekulungiselela, lesacala nga- -itheksthi yembhalombiko lomfishakucindzetela lokudzingekako -litiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe licinisekisa lwatiso lolubonakalako loluniketako kutikhungo tangcondvomshini kusimondzawo lesilawulwako, lesivikelekile, lesivikelekile ekufinyeleleni lokungakagunyatwa, kusetjentiswa noma kudzalulwa. -kutinikela nekucina kwabothishela betfu sekuphakamise bantfu betfu futsi kuyachubeka nekugcugcutela bantfwana betfu kutsi babe likusasa lelincono. -cabanga ngalemibuto bese ubhala phasi timphendvulo takho. -lemboni isesigabeni sayo sekuncane futsi linani lelincane letimoto tagezi lekufanele tikhicitwe kuleli lilindzeleke. -emamodeli latfutfukiswe yimiphumela ye-pic acatsaniswa nemitfombo yangaphandle kucinisekisa kunemba nekwetsembeka. -lujulolwati - lujulolwati - lujulolwati - lujulolwati - lujulolwati - lujulolwati - lujulolwati - lujulolwati - lujulolwati -waphambilini wasebenta njengesisebenti lesikhulu setetimali kulitiko letekuhwebelana netetimboni. -masipala utawugadza kusetjentiswa nekusetjentiswa kwetimali tekutikhetsela kulelo nalelo wadi. -kuhlanganisa tincenye tekwakheka kwemvelo letimele tihibe letibonakalako, kuniketa tindzawo tekugcila letibonakalako, kwakha ematfuba latsite entfutfuko futsi kudzinga timphendvulo letitsite tekuphatsa, lokufaka ekhatsi -ndvunankhulu wesifundza kumele ahlakate sishayamtsetfo sesifundza uma ngabe- -ufanele wecwayise sigaba sekwenta imiculu ibe semtsetfweni lapho lomculu utawusetjentiswa khona kuvumela sigaba kuncuma kutsi sitifiketi sebu-apostille nobe sitifiketi sekucinisekisa bungiwo bemiculu sidzingeka yini. -kwemukela luhlelo lwe-akhawunti yemuntfu ngamunye kutawudzinga tincumo letibalulekile tekutsi emarekhodi agcinwa njani, kusisa emabhalansi e-akhawunti, tinzuzo tekukhokhela, nekuchumana nemmango. -kuchubekela embili tinhloso tenchubomgomo yemave angaphandle yaseningizimu afrika, hulumende utawugcugcutela kusebentisana kweningizimu neningizimu lokuzuzisa ngalokufanako ngekusebentisa bulunga bayo kanye nekukhulumisana netakhiwo nemacembu aseningizimu. -faka tandla takho. -kuletsa kuphatfwa kwetimali ngalokungafihli lutfo nangemphumelelo kubomasipala netikhungo tahulumende tabomasipala. -yaba sitselo ngesancele ngemabhasikisi ngesekudla. -liviki lesifundza -kwakha tivumelwano temazinga ekusebenta kwefrap nalabatsintsekako. -endzaweni yasemaphandleni -kukhona labanye bantfu betfu, kufaka ekhatsi lusha, labangasebenti iminyaka leminyenti. -loku kuphetsa lenkhulumomphikiswano ngalelivoti. -bantfu baseningizimu afrika, -ngekubhaliswa kusikhungo semfundvo lephakeme -umkhakha wetinsita tahulumende jikelele utsintseke kabi ngenchubomgomo yetetimali tahulumende levamile ngaleso sikhatsi. -kumelelwa kwekusebenta lokumele kuzuzwe, kubekwe etindzaweni letibalulekile tekusebenta, tinhloso, tinkhomba letibalulekile tekusebenta kanye nemigomo, kufaka ekhatsi umnyakatimali lotsite. -cabanga kusetjentiswa kwesibulalimagciwane sangaphambilini kwentela tinsalela tesibulalimagciwane lesiyingoti. -loku kufaka ekhatsi tintfo letibalulekile te-idp, tindzawo masipala langahle asekele ngato ngetimali kanye nelwatiso lolumayelana nalabanye baphakeli tinsita. -i-ndp iyakubona kutsi tekuvakasha tinemandla ekuba ngulenye yetintfo letibalulekile letikhutsata umnotfo ekuchubekiseleni embili ematfuba etekuvakasha alelive njengemtfombo lomkhulu wemisebenti nemali lengenako, ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemtsetfosivivinyo wekuchibela tekuvakasha kute kutsi ummango uphawule ngawo, lochibela umtsetfo wetekuvakasha, wanga-. -kutfutfukisa kufundza kwemphilo yonkhe, luhlelo lwemfundvo lesisekelo yalabadzala nekucecesha i-kha ri gude lutawuciniswa. -kuphindze futsi kudzingeke kubonwe kutsi bohulumende basekhaya banendzima lekhetsekile lekufanele bayidlale lapho bavamise kungaphumeleli khona. -ematiko letemphilo, temfundvo nekutfutfukiswa kwetenhlalo kanye nema-ngo kuholele ekusungulweni kwetindlela tekundlulisela bantfwana kanye nelusha lolukhubatekile. -sicelo lesisandza kwentiwa se-lonmin sekutfola i-anglo platinum ye-,% e- pandora - kusebentisana emkhatsini we-lonmin ne-anglo platinum - siyamukeleka. -tinkhokhelo letentiwe ngco kulabatsintsekako kuleto timo lapho inkantolo imema kutsi tinkhokhelo tentiwe ngco kulabatsintsekako, atenti tincenye talama-akhawunti. -ikhabhinethi yahlangana ngalesitsatfu, mhla ti- lweti, etuynhuys, ekapa. -emathuna lagcwaliswa ngemhlabatsi kantsi umsebenti lomncane wekulungisa wentiwa etindzaweni tekubumba njengencenye yeluhlelo lwekulungisa emathuneni. -nanoma kunjalo, kushiswa kwetintfo letingakatayeleki kanye naletinye tilwanyana letingena emhlabatsini kulula emhlabatsini lolula. -umtsetfo wavelonkhe ubukene neludzaba, lolutawubukwana nalo ngemphumelelo, ludzinga kufanana eveni lonkhe, futsi umtsetfo wavelonkhe uniketa lokufanana ngekusungula - -kwenta ncono ikhwalithi kanye nekuchubeka kwekunakekelwa kwetemphilo lokusisekelo ngekusebentisa liphakethe letinsita kanye nekwenta ncono tinhlelo netinchubo tekulawula tekulapha. -litiko lelisha labomake, bantfwana nebantfu labaphila nekukhubateka lisasungulwa, futsi kulenchubo yekutfola nekuhlanganisa emakhono ekutfutfukisa imiphumela yalo lebalulekile. -imitamo yekubandzakanyeka kwelwabiwomali lekuhloswe ngayo kuchumanisa tintfo letibalulekile temmango netinhlelo tekusisa imali -futsi angicabangi kutsi umyalo walowo mphumela uyadzingeka. -loku kubufakazi bekutsi umyalo wekuvikeleka wesikhashana uniketwe ummangalelwa nekutsi batitfole ngekwakhe. -kungenelela kwavelonkhe kutawucala kusebenta nakufakwa kugazethi yahulumende ngalokusemtsetfweni, nanoma kunjalo, kungenelela kwesigaba sanyalo kutawuhlala kusebenta kudzimate kube ngulolusuku. -tinchubomgomo tekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika eningizimu afrika setisunguliwe. -kuchuba kutfunyelwa kwetincwadzi nemitsi kulababanjiwe kulamanye emave -wadla timvu letitsite kantsi letinye setiphumile! -sifanele kutsi sisebente kanye nangekusebentisa inkantolo yamantji yasekrugersdorp. -linani lesibonelelo lesiphelele sasetjentiswa. -kodvwa john utaka awuzange wahlupheka kutfola sikhundla kulelicembu futsi bekasolo lilunga letinkhosi kusukela nga- -likhasi lekukhangisa etiteshini letingaphansi kwasoyer, ekungeneni kwelikhadi leligolide -indlelalisu yekubeka emanani entsengo kanye netilulu tebudlelwane emkhatsini walokuphilako nekuchuma kwako nemvelo akunakwa ngalokuphelele imiphumela yetemnotfo yetiphakamiso leticuketfwe lapho. -imvumo yekusebenta njengemcwaningimabhuku, cm -i-imeyili levela kummmatsheko pine levela kuhammanskraal iyenteka. -sigabakuhlanganisa emalungiselelo nalabatsintsekako -i-rand yaseningizimu afrika, lekungulenye yetimali temakethe lesatfutfuka lekuhwebelwana ngato kakhulu, isandza kushaywa kamatima kakhulu. -tingucuko etindlekweni tekwenta ncono timo tekusebenta. -asinayo tinkinga letinkhulu tetinyonyane tetisebenti, futsi iyincenye yemitsetfo nemitsetfo lemayelana nekutsi umtsetfo wetisebenti ubhalwa njani. -khumbulatonkhe lamalungelo angancishiswa uma kulungile kwenta njalo. -batsengi banelilungelo lekwesula tivumelwano tesikhatsi lesingagucuki ngemuva kwekuphela kwesikhatsi senkontileka, ngaphandle kwenhlawulo noma inhlawulo. -loku kufaka ekhatsi tincumo letiphatselene nemaciniso, kwetsembeka, emaphuzu nemibono, kuba semtsetfweni, kucondza nekucabanga, kanye netintfo letifana nekufisa nekwemukeleka kwetincumo netento ngekwemagugu ekutiphatsa. -kusekelwa lokuniketwa emakhophelethivi lafanelekile kutawuya ngeluhlatiyo lwetidzingo temakhophelethivi ngamunye. -kusungulwa kwemtimba wavelonkhe wetikhumulo temikhumbi njengesikhungo lesitimele setransnet kulomnyaka lophelile kubambelelekile iminyaka lengetulu kwalenge- -sikhatsi lesidze, bekayimphilo yedvwa ephalamende, abita ingucuko. -kulengcungcutsela, mengameli widodo utawuniketa iningizimu afrika sikhundla sekuba ngusihlalo we-iora. -umsebenti kugcogcwa kwemininingwane yelimuva -ekungena ephalamende esitaladini i-roeland, sitfombe lesibhalwe phasi samanje louis botha sivamise kuphangisa umbutoumayini ngemachawekati lamasha esive? -o umtsetfo lomayelana nekubona kanye nenhlalakahle yetilwane. -loku kutawubaluleka kakhulu njengobe indzima yemabhodi emanti ikhuliswa kanye nelikhono layo lekuniketa tibonelelo letikhona etindzaweni tasemadolobheni kwehliswa. -tihibe letikhona nyalo ngukutsi umkhakha wetitfutsi tesive ubalukhuni, futsi tinsayeya tihlangabetana nato uma hulumende asebentisa tinchubomgomo takhe. -lesipiliyoni saseningizimu afrika necanada sihambisana netinkhantolo tendzabuko futsi sigcizelela tincenye tebulungisa letibuyisela esimeni lesifanele lekufanele tibonise letinhlobo tebulungisa. -ikhabhinethi incoma kwetfulwa kwe-ghana radio astronomy observatory, ngumengameli waseghanaian nana akufo-addo kanye nendvuna yetesayensi netheknoloji yaseningizimu afrika, mk naledi pandor. -umtsetfosisekelo utfokotela tonkhe tinkantolo, kufaka ekhatsi tinkantolo tendzabuko, emathribhunali nobe tinkhundla, uma kuhunyushwa nobe ngumuphi umtsetfo nobe uma kusungulwa umtsetfo lotayelekile nobe umtsetfo wesintfu, kukhutsata umoya, inhloso kanye netinjongo temculu wemalungelo. -uma sibuka tekuvikela futsi sifuna kuba nembutfo wetekuvikela lophendvulako, akukafaneli nje sendlulisele lomsebenti kumalunga embutfo wetekuvikela. -kodvwa, umhlaba bewungasimami njengobe iningizimu afrika beyihlangabetana naletindzaba. -kusebentisa imishini yelihhovisi mayelana nemsebenti welihhovisi lekubhalisa. -imele luhla lwetindlelanchubo. -ungumnyaka futsi wekusisa kakhulu kulikusasa letfu, ngekufundzisa bantfwana betfu kanye nelusha ngemagugu lanotsile alelive. -tinsayeya letibukene nato kulemisebenti yenyanga letako kufanele tilungiswe. -ngemuva kwekutsatfwa kwesincumo, kumele batjelwe kutsi yini, kutsi banelilungelo lekucela tizatfu, nekutsi banelilungelo lekwendlulisa sikhalo nobe kutsatsa lendzaba ibuyekete. -sikhutsatwa kakhulu yimphumelelo leseyitfolakele kute kube ngunyalo ekulweni netindlelamkhuba tebugebengu letihlosiwe, njengetindzawo tekutsenga emamoli. -ngalesikhatsi kusetjentiswa kakhulu kunakekela kwangasese, lokukhokhelwa basebentisi noma umshwalensi wetemphilo, kuyincenye yalesisombululo, akusiyo indzawo yekwenta ncono kunakekela kwetemphilo kwemmango. -kusebentisa kancane imali kuphatselene nefenisha yelihhovisi lengatsengwa ngesikhatsi lesifanele. -inchubomgomo yekugadza ngekwe-elekthroniki kanye netinchubo tavunywa kulomnyaka lobuyeketwako kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kuwo onkhe emahhovisi etekulungiswa kwetimilo emmangweni. -mininjeli wecbp asitwa nguchwepheshe wecbp agcogca lithuluzi le-m&e kuhlolwa kwemisebenti yelikomidi leliwadi, inchubekelembili yekusebenta kanye nekusetjentiswa kwetimali tekutikhetsela -ungalindzela kutiphatsimandla tetebulungiswa kutsi - -ikhabhinethi inelitsemba lekutsi i-mining indaba itawusita ekukhombiseni nasekukhutsateni iningizimu afrika njengendzawo longatikhetsela kuyo lutjalomali. -dkt. egbe utsi ngaphandle kwalemitselela lecondzile yetemphilo yekubhema, emagwayi avamise kwabelwana ngawo nebangani lokungaholela ekutseni ummango ukhule ngekushesha icovid -kodvwa, tinchubo tekuhlanganisa endzaweni yekusebentisa emanti tiyadideka futsi tigucuka ngalokuchubekako ngekuya ngekungena kwemfula, kugeleta kwemagagasi, kanye nesakhiwo lesihlobene nesisindvo. -kutawubanjwa umbukiso wemgwaco wekukhulumisana nalabatsintsekako. -"imali yekufundza ibita kakhulu. -umtsetfo wavelonkhe kumele ulawule tinhloso, emandla kanye nemisebenti yemisebenti yebunhloli, kufaka ekhatsi nobe nguluphi luphiko lwebunhloli lwetembutfo wetekuvikela nobe luphiko lwemaphoyisa, futsi kumele unikete - -ikhabhinethi ifisela mengameli nelson mandela kwelulama lokuphutfumako iphindze futsi icinisekise sive kutsi utfola kunakekelwa ngetekwelashwa lokuhle kakhulu. -nobe ngubani lofisa kukhetsa bantfu kutsi basebente kulemikhandlu kumele angenise naku lokulandzelako -kwesekela lesinsolo, lofake sicelo utsi lommangalelwa wamniketa iphakheji yekuphuma ngekutinikela ngenhloso yekucedza ikontileka yakhe yekucashwa. -ucondzanisa imicondvo nelicembu. -ucelwa kutsi ubuke emakhasi eluhlu lwemiculu ledzingekako kubhalisa bomondliwa kanye netidzingo tekufaneleka kuba ngumondliwa lobhalisiwe. -lokucuketfwe lokulandzelako kumele kwentiwe etifundvweni tethemu -mabhalane unemtfwalo wekutiphendvulela emhlanganweni lovulekile. -kwentiwa ncono kwesakhiwonchanti lesibonakalako kusaseyintfo lebekwa embili. -kuletiphatsimandla lengikwendlulisile kuleto futsi lengivumile kutsi kwaba siphetfo sanoma ngukuphi kuncika lokungaba khona ekungabi nemandla ekusebenta. -kugcogcwa etifundzeni, kucinisekisa, kuhlanganisa nekusabalalisa lwatiso lwavelonkhe. -ngemakomiti ekweluleka lakhiwe bantfu labatiko kahle lendzawo futsi bangasita ikhansela kutsi ibonisane kahle, ibike iphindze yatise bantfu iphindze yente tincumo letincono emkhandlwini. -luphiko lwemisebenti yemaphoyisa aseningizimu afrika lubukene nekuphenya emacala kanye nekucedza tiboshwa. -ukhombisa lwati lwetebulili, kulingana kanye netindzaba tekwehlukahlukana kumiklamo yekutfutfukisa -kutawutsatfwa tinyatselo leticinile tekucondziswa kwetigwegwe kunoma ngumuphi umfundzisi lonemacansi nemfundzi. -imisebenti yemtsetfo yenta ncono ikhwalithi yekunakekela nekulandzela kwelashwa. -sihlalo wekhomishini yekuhlela ukhetfwe kutsi acale umsebenti wekucala. -njengeminyaka lenge- leyengcile, sichubekile nekutfumela tincwadzindzaba letetayelekile lebetihlose kuniketa labatsetse umhlalaphansi kanye nemalunga ngelwatiso lolufanele. -eminyakeni lelandzelako, tilinganiso tetimali tahulumende atitsatsi tingucuko letinkhulu kuletinchubomgomo. -ngekuya kwalomtsetfo, bonkhe bomake, nanoma bangasebancane ngaphansi kweminyaka lengu- banelilungelo lekucedza kukhulelwa. -emasu ekuhlatiya, kusombulula tinkinga kanye nemakhono ekukhulumisana. -sicelo sekuntjintja bunikati nobe umnikati wemoti -lisiko lebudlova lisukela esikhatsini lesengcile selubandlululo. -lekungahlaselwa licala macondzana nemtsetfo nobe kupheliswa lowo muntfu ngaphambilini ; -uma kubona lokunjalo noma kuhlatiya lokwetfulwe kulokulandzisa kungasilo liciniso noma kungenteka nje kutsi loku akusiyo indzawo kumbiko wekugcina. -nanoma kunjalo, i-icc yacela umhlangano wangaphambilini futsi umhlangano lonjalo wahlelwa ngelisontfo inhlaba ngensimbi ye-: -gcina kubandza ebhokisini. -sicela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi basebentise emanti ngemphumelelo futsi bakulondvolote ; ngekusebentisana singacinisekisa kuphakelwa kwemanti ngalokungagucuki futsi sivikele takhiwonchanti tetfu temanti letibalulekile. -kukhipha siphetfo - kusebentisa tinkhomba letibhaliwe nobe letibonakalako kutfola intfo lengakachazwa ekufundzeni -lelicembu lemsebenti lebungcongcoshe lincoma kutsi umtselela longaba khona etinhlanganweni letinyenti letingenti inzuzo letitsembele ngalokuphelele ekutfutfukisweni kwelusebentisomali lwe-bee kutenhlalo netemnotfo ungabukwa, kute kuphila kwabo kungabekwa engotini. -lesimo lesingagucuki se-amoniya yamahhala siniketa indlela lesebentako yekususa i-amoniya emantini, ngembi kwekutsi ingene kuloluhlelo lwekubamba. -lihhovisi lesikhulu sekutsenga imphahla -ngalesikhatsi mkhulu sam ahamba ngephasi kwelwandle wagcoka indvwangu yekubhukusha lekhetsekile lebitwa ngekutsi yi-suit lemanti kuvikela umtimba wakhe. -kwandziswa kwekufinyelela kutibonelelo tahulumende, ikakhulukati emiphakatsini lelimako mayelana nekusungula tindzawo tekukhokhela. -esikhatsini lesitako, sitawuphindze sibuke tidzingo tetindlu letikhetsekile telusha. -linani lemanti lasetjentiswa balimi kumatima kukala. -tinchubo letingakeneli tekubonwa kwebantfu lababekwe licala ngekhatsi eluhlelweni lwetebulungiswa kutebugebengu lokuholela ekutseni sikhungo ngasinye sisebentise buniyo balo kusuka ekuvalelweni kuya ekuvalelweni. -ikhabhinethi iyakugceka kugcekeza kwetivakashi letisandza kwenteka letivela enetherlands letilandzelwa esikhumulweni setindiza semave emhlaba i-or tambo. -lelikhono lekusebenta ngetincindzetelo letisetulu kuvumela kugucuka kusuka kumtfombo lomkhulu uye kumtfombo lompompiwe noma loncindzetelwe esikhatsini lesitako. -umbolekisi angene kulesivumelwano ngemandla ekumelelwa kanye neticinisekiso letiniketwe ngumboleki kulesivumelwano ngekuya ngekutsi tonkhe ticinisekiso letinjalo titawuba nguletingito ngalolusuku lwekusayina, lusuku lwekusebenta futsi ngaso sonkhe sikhatsi ngesikhatsi semalimboleko. -kukhula kancane emaveni latfutfukile kuhambisana nekufunwa ngemandla kwemave lasatfutfuka, lokufaka sandla ekusimamiseni lokwamukelekile kwemikhicito yalelive letfunyelwa kulamanye emave. -lesifo sibangwa ligciwane lelitfolakala emhlabatsini, emantini, etibhidvweni nakumikhicito yelubisi lengaphasiswa, futsi kungaholela ekutseni kube netimphawu letifana nemkhuhlane letinemsheko. lingelashwa ngemphumelelo ngemagciwane, nangabe litfolakele kusenesikhatsi. -asebenta. -kungaba kutemfundvo, temphilo, tetindlu, temanti nobe tekutfutfwa kwendle, umbuto losembili lesibukene nawo onkhe emalanga kutsi ungatfutfukisa njani lizinga letinsita leti! -tekwakha netinsita tetimali kube nguletimbili kuphela letinye timboni letimcoka temkhakha lotimele letikhonile kubhala kukhula kwemisebenti kulekota yakamuva nje. -ikhabhinethi icela bonkhe bafundzi bakamatekuletjeni kutsi babhalise nyalo etikhungweni temfundvo lephakeme nga- ngekuhambisana nesicelo selitiko letemfundvo lephakeme nekucecesha nyalo! -yonkhe imibiko ishicilelwe ngekhatsi kwemincamulajucu lekuvunyelwene ngayo. -tindzawo letitfutfukile letinemazinga lamukelekako ekutfutfwa kwendle kwesimanje nato tingafaka ligalelo lelikhulu ekungcolisekeni kwekungcola. -inchazelo yekutsi kucatjangelwa kwekumaketha nekukhangisa kwenta lokusatjalaliswa kwalelisu kungadzingeki kubonakala kunganakwa ngemuva kwesikhatsi. -kute kube ngulamuhla ikhomishini yelukhetfo letimele, ngekusebentisana nalamanye ema-ejensi embuso itfole imphumelelo lecishe ibe ngu-% ekugcogceni emakheli ebavoti. -loluhlelo lutawuphindze lufake lucwaningo lwemakomidi esigungu savelonkhe neluhlelo lwemfundvo yesive. -ikhabhinethi ivume luhlelo lwekusebenta lwenchubomgomo yetetimboni / – / -kungako kunesidzingo sekusungula inkhundla yekwabelana ngelwatiso lapho khona lwatiso lolufanele lungahlanganiswa lubuye luhlanganiswe kute kufinyeleleke kalula. -letinkhombandlela titinchubomgomo letivolontiya letihambisana nemitsetfo kanye nemazinga lamukelekile emaveni emhlaba letikhutsata kutiphatsa kwebhizinisi lokunesibopho kulelivekati lase-afrika. -hulumende utawugcina inchubomgomo, kulawula kanye nekulawula timali tato tonkhe tikhungo letine. -lalela inkhulumo-luhlolo -simo semakethe yetisebenti eningizimu afrika sitawucatsaniswa netimakethe emaveni latfutfukile. -yenta kuceceshwa kwebatsengi betindlu lapho kufanele khona. -lesikhumbuto sichubeka nekuntjintja lokubalulekile kukhombisa indzima leyadlalwa bantfu labamnyama baseningizimu afrika emphini yekucala neyesibili yemhlaba nekubanika kunakwa lokufanele. -lephothifoliyo iphindze ifake ekhatsi tinsita tebhizinisi letisandza kusungulwa mayelana nenchubo yekuhlela kabusha lihhovisi lelikhulu. -lirekhodi angeke livunywe uma linelwatiso lolumayelana netimo letetayelekile tekuvalelwa kwebantfu labagciniwe. -ngetulu kwaloko, lendzawo lapho kwakhiwa khona sikhundla, ngekwemdvwebo wesitediyamu, njengendzawo yekuphuma ngesikhatsi sekuphuma. -ngitsandza kudlala najabu nakashoni -buhlungu bami buphakanyiswa ngesikhatsi umfundzi welibanga sinoyolo qumba lovela epulazini lema-orange abhale kimi ngekutsi yini lokumele kube yi-sona yalomnyaka. -iningizimu afrika iphindze futsi yatfola imitsamo yekugoma ye-covid- lengetulu kwetigidzi letinge- kulelivekati. -ngicele indvuna yetemanti netesimondzawo kutsi iphenye lendzaba ngenhloso yekutfola sisombululo lesiphutfumako. -siteshi sekuhlola timoti sikhungo lesihlola timoti sibuye sikhiphe titifiketi tekufaneleka kuba semgwacweni. -singeniso sekuvimbela kukhwabanisa, tinyatselo tenyanga yekota tenkhohlakalo kanye nekuvikela kulahleka kwemphahla kanye netinshisekelo tamasipala temphahla. -kuyatfolakala kutsi sizatfu lesicinile salokungcubutana ngukutsi mnu. nkosi ukhatsatekile uma impompi ingakavali kahle futsi, njengobe bantfwana noma bantfu labadzala labasebentisa impompi bakutfola kumatima kuyivala, ishiywa iyadvonswa. -kwenyusa umkhicito wetekulima esilinganisweni setekuhweba kuyintfo lebekwe embili kulethemu lesemkhatsini, njengesikhutsati sekutfutfuka kwemboni yetekulima. -lokudvonswa kwemanti kuyarekhodwa kodvwa kute kulandzelelwa kwekhwalithi lokwentiwako futsi nelizinga lemanti emgodzini wekudvonsa emanti alizange lilandzelelwe. -ikhabhinethi iyakwemukela inchubekelembili leyentiwe luhlelo lweminyaka lesihlanu lwekulwa nekuvuta ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kutsi konkhe kwehla kubala”. -inhlosokuchuba kwakhiwa kwetindzawo tekuhlaliswa kwebantfu letisimeme nekwenta ncono lizinga lemphilo yemakhaya -lithulusimcombelelotimali loluphendvulako lwetebulili -litiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe ligcogca futsi lisebentisa lwatiso lwakho lucobo kusebentisa iwebhusayithi yelitiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe kanye nekwetfula tinsita loyicelile. -utawutfola ngemandla nemisebenti yemakomidi emawadi. -umkhakha wangasese ufaka ligalelo ikakhulu ekwakheni ematfuba emsebenti nasekuniketweni kwetimphahla netinsita emnotfweni, ube ufaka ligalelo emalini lengenako yahulumende. -igauteng inetinsayeya letinyenti temnotfo letifaka ekhatsi kusalela emuva kwesakhiwonchanti, kwehla kwemkhakha wekukhicita, tindleko letitfunyelwa nge-elekhthronikhi, kanye nekweswelakala kwemakhono, emkhatsini walokunye. -lamacembu avete kukhatsateka kwekutsi iningizimu afrika kwanyalo ite imikhumbi lebhalisiwe. -ngesikhatsi senkontileka, luhlelo lwamabonakudze loluvaliwe lolufanele lolunebasebenti kufanele lunakekelwe, kanye netisetjentiswa tetitfombe letisengaphansi kwemanti. -sebentisa emaphepha eluhlolo lwangaphambilini kubuyeketa lulwimi emalungiselelo eluhlolo lwangaphandle -kungenteka kube netizatfu letimbili talemiphumela -loku lokulandzelako kungaba nemtselela ekusimameni kwetimali nekuphatfwa kwabo bonkhe bomasipala ngalokwetayelekile. -" awukadli kuleliviki leliphelile, " kusho yena. -sekwentiwe inchubekelembili lenhle ekuniketeni emanti nagezi. -kuhlanganiswa kwetigodzi kwakha timakethe letinkhulu kute kube nekukhula lokusheshisako nalokusimeme e-afrika sinyatselo lesicinile sekuncoba emagugu esive etimakethe letincane tase-afrika. -ngako-ke, khombisa kutsi hulumende kumele akhulise inethiwekhi yetenhlalo njengobe bantfu labanyenti batawungena eluhlelweni lwesibonelelo sahulumende kantsi kungadzinga tibonelelo temtselo netilinganiso. -uma uhlala epitoli enyakatfo futsi udzinga kubona dokotela wematinyo, sibonelo, utfumele i-sms ku -likomidi lelikhulu / likomidi lelikhulu lasodolobha -umuntfu lekumele akhokhe intsela yesikhashana kumele, ngemalanga langu- acale kuba ngulekumele akhokhe intsela yesikhashana, afake sicelo sekubhaliswa ngekubhala phansi, abhalele lihhovisi lendzawo leligatja le-sars. -inchubo yaseningizimu afrika yekubhanga icatsaniswa kakhulu nalena kuleminye iminotfo lesatfutfuka futsi umkhakha wemshwalensi unekungena lokusetulu kakhulu emhlabeni. -... -bondvunankhulu nabosomlomo betifundza tetfu labahloniphekile ; -linani selilonkhe lemalunga e-sandf liyatfunyelwa e-drc kusekela umsebenti wenhlangano yamhlabuhlangene wekusimamisa. -emalungiselelo aloluhlelo lasetjentiswa kuntjintjiselana sitoko se-mauritius letawufakwa ebotswana, emalawi, ezambia kanye nasezimbabwe. -umtsetfomgomo wekutsi kuhle kakhulu kutsi bafundzi bayekele imisebenti yetemacansi kumele ugcizelelwe. -masipala kudzingeke kutsi akhombise kusebenta mayelana nekwetfulwa kwetinsita kanye netinsayeya letibukene nalomkhandlu lokhona ngesikhatsi sakhe sekuba sehhovisi. -imboni yetinhlanti letihlobisa emanti lahlobile eningizimu afrika seyibe ngumkhakha lobalulekile wetekulima taselwandle mayelana nemali lengenako kanye nekucashwa. -nakufika ekupheleni kwemnyaka, ematiko ngaphandle kwekugcila ngekucophelela kumaphrofayili ekutibophelela ekukhokheleni kanye netinhlelo tekutsenga atitfola ngaphasi kwencindzetelo yekusebentisa imali, ngaphandle kwaloko atfola litfuba lekulahlekelwa timali letibhajethelwe. -loku kugucule simo salendzawo, kwenta ivuleleke kakhulu futsi kwehlise kakhulu emandla ayo ekumunya lokubonakalako. -ikhophi lecinisekisiwe yesivumelwano sekucasha -kuneticelonkhokhelo letimbili letincintisanako emhlabeni lofanele ngenca yendzaba yebuphatsi labakhulu. -siliphu semholo wakho, titatimende tasebhange taletinyanga letintsatfu letengcile, nobe siliphu sempesheni, kanye nanobe ngubuphi bufakazi bemholo. -bekulukhuni kakhulu kuphutsa. -intfo lemcoka kutsi umuntfu lotfola sitfombe sekulapha kulula kuyitfola futsi lokubaluleke kakhulu kulukhuni kuyendlulisela, kungafani neligciwane lekuphefumula, ngobe kuyekutsintsana. -umbuto: ngivile kutsi imitsi yekugoma ineluphawu lwetinyosi – ngabe loku kuliciniso yini? -ngekuhambisana nenchubekelembili lesiyentako kuletinyatselo letehlukene tekungenelela letigcile ekunciphiseni buphuya, siyachubeka nekulungisa butsakatsaka lobunyenti, kufaka ekhatsi kusetjentwa kwemtsetfosivivinyo wekulawula kusetjentiswa kwemhlaba, kuphetfwa kwemacala ekubuyiselwa kwemhlaba, luhlelo lwekusekela labo labatfola umhlaba, kanye nekutfutfukiswa nekufezekiswa kweluhlelo lwekutfutfukisa -imihlangano yebalandzeli - lena yimihlangano emkhatsini kwelikhansela leliwadi kanye nebalandzeli, lokusho kutsi, bahlali bendzawo. -sidzinga kusita ndzawonye lusha kutsi libone ematfuba emisebenti lehlukene kanye netindlela letikhona kubo. -sicelo selayisensi ye-petroleum wholesale | south african government -ishatha yekulawula ematfuba ekulahlekelwa ibeka tibopho nemisebenti yebhodi, baphatsi kanye netisebenti ekukhombeni, kulandzelela kanye nekunciphisa ematfuba ekulahlekelwa latsintsa lenhlangano. -kodvwa, imfucuta yetimboni lelahlwa ngalokungekho emtsetfweni ivamise kubonwa emhlabeni longakatfutfukiswa, ikakhulu edvute netindzawo tetimboni. -tingenelelo temasu letentiwa nguhulumende ekwakheni kabusha kanye nekucinisa luhlelo lwagezi titawenta ncono kakhulu emandla alelive ekuphehla gezi. -tinsayeya letinyenti emsebentini wetfu lesitibonile tibangwa butsakatsaka lobukhulu mayelana nekuhlela kwetfu. -letinkhomba letilandzelako tetimali tikhomba tilinganiso tesikhatsi lesisemkhatsini ngekucatsanisa nekusebenta kwaphambilini. -kwaphuma lilanga ngemuva kwemtfunti watsi, " cha, umoya. -i-sadtu inikete indvuna yetemfundvo lesisekelo, mk angie motshekga imemorandamu, lotinikele ekusombululeni tinkinga letikhatsatanako ngekushesha. -emagundvwane lamatsatfu. -sibonelo, bantfu labalahlwe licala kodvwa labangakagwetjwa kumele batsatfwe njengebungoti lobusetulu bekubaleka kunalabo labalindzele kulahlwa licala. -ufundza. -ngemuva kwekufundza itheksthi bafundzi bangacelwa kutsi baphendvule etheksthini ngekutsi, sibonelo, babhale incwadzi ngetintfo letiphakanyiswe etheksthini nobe babhale timphendvulo letinebuciko kulokucuketfwe ngetheksthi. -inhloso lenkhulu yetinkhantolo tendzabuko kuzuza kubuyisana emkhatsini wemacembu. -kwakhiwa kwemimango lebumbene, lenakekelako nalesimeme kutawusheshisa kukhula kwemnotfo kanye nekugucula umnotfo kute kwakhiwe imisebenti lenesitfunti kanye netindlela tekutiphilisa letisimeme. -ungasebentisa lamagama kukusita. -ngenca yaloko, kwakhiwa kwemakhono ekhansela kwentiwa ngelivoti lelihlukile kulebhajethi kuphela ngenhloso yekutfutfukisa emakhono. -lenchubo ihlanganisa luhlatiyo lwetimphilo temacembu etenhlalakahle lahlukahlukene, emathuluzi e cbp, kanye nalokutfolakele kulama-inthaviyu nebatfulitinsita kanye nakubantfu labamcoka. -umsebentiinkhulumiswano -b ) tinchubomgomo tamasipala nemitsetfo-sigodzi -siphelelwa sikhatsi lesidze setakhiwo tetfu tephalamende ngobe titihlalo tentsandvo yetfu yelinyenti. -timali letibolekiwe nalokutfolakele kufaka timali letibolekiwe netimali letibolekiwe kumacembu angaphandle. -imboni yemafilimu yakuleli seyikhule yaphindze futsi yahlonishwa mhlabawonkhe. -umhlangano wemmango wekwetfula umhlangano -lamaphuzu labhalwe ngentasi. -ncedza ngetinhlelo tekutfutsa ehhovisi. -kodvwa-ke, kubhalisa kuyachubeka emahhovisi endzawo e-iec ngetikhatsi temahhovisi kusukela ngemsombuluko kuya kulesihlanu, kudzimate kuvalwe luhlu lwebavoti lwelukhetfo lwabomasipala ngelilanga lekumemetelwa ngalo lukhetfo. -imitsetfo lemisha yetemphilo yetinsayeya temfucuta imenyetelwe kantsi lekontileka isenchubeni yekuchitjiyelwa kucinisekisa kuhambisana nalemitsetfo. -imibandzela lekhetsekile yekufaneleka kuthenda noma ingeta kulemibandzela letayelekile yethenda. -kumele bacabange ngamasipala wabo uma baphendvula. -nangabe uchubeka nekuba netimphawu tecovid tsintsana nesisebenti sakho setemphilo. - -lomtsetfosivivinyo uhlose kuchibela umtsetfo wetemphilo nekuphepha emayini wanga- kute kutsi kubuyeketwe timiso tekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo, kwentiwe lula tinchubo tetinhlawulo kanye nekucinisa umtsetfo. -lefomathi lensha yintfo lencono kakhulu ngoba icacile futsi ilula. -kwemukeleka kwetinchubo esibhedlela lesikhulu akwatiwa. -kwanyalo umlilo wahluleka emlonyeni wengwenya walandzela lokunye nalokunye. -kwakhetfwa umondli wesikhashana, lokuholele ekwenyukeni kwelinani letigameko tetiyetha. -lenchubo isondzeta lelive esinyatselweni sekuphuma kusikhungomkhicito semandla enozi lesikhona sasekoeberg kutsi sibe yimboni yenozi lephelele, letimele lelindzeleke kutsi ifake ligalelo eguw yagezi kugridi yavelonkhe. -litiko letenhlalakahle etifundzeni kumele libe yindzawo lekugcilwa kuyo ekundluliseleni. -ikhabhinethi ibambe umhlangano wayo lotayelekile ekapa mhla ti- imphala tincumo tekhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo. -sehluko sisuselwa ekuhleleni lokutinte emmangweni kanye ne-idp, inkhombandlelainkhombandlela yebafundzisi yekuhlela lokutinte emmangweni kanye nenkhombandlela yebatsatsi-tincumo leyentiwe yi-aicdd kanye nemisebenti yekutfutfukisa. -lolutjalomali lutawuholela ekwakhiweni kwemisebenti lecondzile nalengakacondzi ngenca yekukhula kwemkhicito lokulindzelekile wemodeli yayo yeford ranger. -asivumeli kuvumela bantfu labambalwa kutsi babuyisele emuva loko lesekuzuzile. -kungako sisebentela kwakha iminotfo yasemalokishini nasetindzaweni tasemaphandleni, futsi sigcile ekukhuleni kwemabhizinisi lamancane. -imisebenti yemanti itawentiwa litiko lelisha letemanti. -sikhungo sase-afrika saseningizimu afrika sitawuphindze futsi sibite ummango wetemfundvo kanye nekusabalalisa njengencenye yekukhumbula mhla ti- kuya kumhla ti- inkhwekhweti -ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emindenini nakubangani balabo labashone ngenca yetikhukhula etindzaweni takwazulu-natal. -tisebenta ngekulandzela umtsetfosisekelo losemtsetfweni njengobe kubekiwe kutinkhombandlela letilungiswe litiko. -umtsetfo wavelonkhe ungancuma luhlakamsebenti lapho- -makdonald lomdzala bekanelipulazi hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle hle -sitawuchubeka nekwenta ncono kusebenta kahle kwetfu kwemandla agezi kanye nekwetsembela emandleni lavusetelelwako. -ticu kanye neluhlolo lwebuve baseningizimu afrika kutawentiwa kubo bonkhe bafakiticelo labahlungiwe futsi, lapho kufanele khona, kutawentiwa luhlolo lolwengetiwe. -esikhatsini lesinyenti, kute indzaba letsite lechaziwe. -khipha matisi nobe sitifiketi sekutalwa lesingakafinyetwa kute ufake sicelo -iningizimu afrika inetintfo letibalulekile letidzingeka ekukhuleni kwemnotfo ngekushesha kanye nekucedza buphuya. -lokukhishwako kufaka ekhatsi tindleko letetayelekile tekusebenta, tibonelelo tahulumende temali lengukheshi, intalo, netibonelelo tekwehla kwemnotfo kodvwa kungafaki ekhatsi emadividenti kanye nelusebentisomali lwemali. -nyalo yetama kuhlola lenkondlo. -ticelo tekuchubeka nemsebenti titawumukelwa kuphela nangabe lowo msebenti bewugunyatwa ngaphambilini. -loku kutawuvumela kugeleta kwemoya kutsi kuhlaliswe etindzaweni leticinile futsi kwehlise kulahlekelwa ngekunyakata kwemoya. -fundza incenye yekugcina yembhalo ngenouthembi. -timali letikhetsekile letikhokhelwa tikhwama temali yesikhwama semali lesekela kongiwa nekusetjentiswa lokusimeme kwetinhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene -bhala phansi tinhlelo teliwadi ; -betindzaba baseningizimu afrika bayamenywa kutsi bangenise emafomu abo emcudzelwano wemiklomelo yebetindzaba ye-sadc, ngembi kwelusuku lwekuvala lwamhla ti- indlovulenkhulu -ikhabhinethi ikuvumile kubekwa etikhundleni kwalaba labalandzelako -kute kutsi tindzaba tasekhaya tikhone kuniketa imvumo yekuhlala yalomphelo kumlingani wangaphandle wesakhamuti saseningizimu afrika nobe umhlali walomphelo, kufanele kwenetiswe kutsi budlelwane lobuhle bekwetsembana nebalingani bayo bukhona. -batawucelwa kutsi bakhe tindlela tekuchuba, kulandzelela, kulawula, kulungisa kabusha kanye nekusekela luhlakamsebenti lwendlelalisu yethemu lesemkhatsini kutisebenti letifanele ehhovisi lamengameli. -imibandzela yekutsatsisa yawo onkhe emakomidi ebhodi nayo yabuyeketwa yabuye yentiwa ibe sesikhatsini lapho kufanele khona. -tetimayini tiyincenye lebalulekile yemnotfo waseningizimu afrika. -cala, kusekela nekutimbandzakanya kulucwaningo lwekwelashwa kanye nemijikeleto yekutfutfukisa ikhwalithi. -kugcina lisiko lekuhambisana lelakhiwe kuleminyaka lelishumi leyengcile kubalulekile kutsi hulumende ahlangabetane netinjongo takhe tekutfutfukisa, nekucinisekisa kutsi linanibantfu lonkhe likholelwa ekutseni inchubo yentsela iliciniso. -sikhungo sekuhlola sitawundlulisela sicelo sakho kulilunga lelikomidi lesigungu lesiphetse lesifundza kutsi sivunywe nobe sicitfwe. -imikhumbi yekudoba yaseningizimu afrika itawuya ngekwemibandzela ye-prothokholi ngesikhatsi emantini emacembu embuso afika ku-torremolinos protocol. -bantfu bakitsi, nyalo ngitawutsandza kubika ngetintfo letentiwe kulomnyaka lophelile. -ngabe umkhandlu nelikhansela leliwadi batiphendvulela njani? -njengobe emakomidi emawadi adlala indzima lebalulekile njengekuchumana emkhatsini kwemmango nemakhansela, kukhetfwa nobe kwakhiwa kwemakomidi emawadi kumele kwentiwe ngendlela lefanele lowo mkhandlu, kuphela nje nangabe bonkhe bantfu labatsintsekako bavumelana ngekutsi utawusungulwa njani. -ikhabhinethi iphindze futsi itsatse lelitfuba kugcugcutela takhamuti kutsi tigcogce ema-id ato masinyane nje nangabe batfola satiso sekugcogcwa. -tincumo tekhabhinethi. -kusetjentiswa kwekuvakasha kwangekhatsi -lendlela emacembu lenta ngayo futsi latitfwala ngayo ngesikhatsi sekucocisana ngemiholo ikakhulu kumkhakha weplatinamu, kufanele kutsi kushaywe lihlombe. -umtsetfosisekelo weriphabhulikhi yeningizimu afrika, -ikhabhinethi incomed the landmark meeting on the kimberley process certification scheme held between and june in kimberley. -emave atawucala kutsengiselana ngelwatiso nga-, lolutawusekelwa ngumtsetfo losembi kwephalamende kwanyalo. -kwemukela ubuye usebentise ticelo letehlukene telwatiso, kubhalisa, emafomu, ema-oda kanye netatiso. -kutsi sodolobha lomkhulu angakhetsa likomidi lelikhetsekile lelitawusita, liphenye futsi lincome sinyatselo lesiphutfumako. -letincomo tisukela ekuhlolweni kwemtselela wesifundvo sekufundza kwasekucaleni kwelibanga ngemuva kweminyaka lemibili yekungenelela. -kumele babe nelitsemba kuloluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu babanjwe ngalokuyimphumelelo babuye bashushise tigebengu letiphula kuphepha kwemuntfu ngamunye kanye nemmango. -geoff qhena uphindze futsi wakhetfwa njengemphatsi lomkhulu wenhlangano yekutfutfukisa timboni. -umkhankhaso wetekuchumana netemfundvo, nanoma kunjalo, wentiwa kuphendvula imibuto futsi wendlulisela lwati lolungasilo lolumayelana nekulungiswa kwemhlalaphasi. -loku kusho kutalwa lokwenteka emnyakeni wekhalenda loniketiwe kodvwa lobhalisiwe eminyakeni yekhalenda lelandzelako. -ngiphindze ngitinikele ekungeniseni umbiko wekulandzelela lomayelana nemphumelelo yekutfumela ngaphandle lokutfolakele ngenca yekutibandzakanya kulomcimbi, kungakapheli tinyanga letisitfupha talomcimbi. -kulalela itheksthi yelwati sib. tihloko letilula sib. kuchumana egalaji nobe esuphamakethe -ekugcineni kwalenye indzawo kunelibha lelisetulu. -unemsebenti wekubhalwa kwemiculu nekuvikeleka kwawo onkhe emaseva lasetjentiswa ngematiko emaklayenti. -indlelanchubo lesuselwa ematheksthini ifundzisa bafundzi kutsi babe ngulabanelikhono, batetsembe futsi babe bafundzi, babhali, bahloli, nebahleli bematheksthi. -kwenta umsebenti wangasese ngalokugcwele kwanyalo akutsatfwa njengalokukhetsa kuleto tindzawo taseningizimu afrika litiko linemtfwalo wato. -kwabikwa kutsi inhloko yalesikhungo igunyate kusetjentiswa kwekufutfwa kwemaphayiphi kuhlukanisa tiboshwa ngesikhatsi tilwa kwaphindze futsi kwancatjelwa kumisa ngesikhatsi tikhulu ticelwa kwenta njalo. -linani lemadizayini ladzingekako lilawulwa ngulebhajethi lekhona yekusebentisa imiklamo. -ikhabhinethi inelitsemba lekutsi lokungenelela kutawusita ekubekeni kabusha inhlangano yetindiza yavelonkhe ibe yincenye lenemandla, lenekuncintisana letawutfola kutetsemba kwabo bonkhe bantfu baseningizimu afrika ngekuhamba kwesikhatsi kanye nekuheha balingani betindiza. -lendlela lena, kunekutsi ichutjwe ngetindleko nobe tebuchwepheshe kuphela, ichutjwa bantfu futsi inentsandvo yelinyenti. -kukhonjwa kwemacembu etenhlalakahle, emacembu lasengotini kanye nebaphakeli betinsita -lokunye kukhonjiswa kwebungako nelubalobalo kwentiwa kwanyalo kute kulungiswe linani lebafundzi lelitawusitwa ngetimali kanye nemitselela yetimali. -nabavela intfutfwane, bantfu bacala kumemeta, bagijima. -ngekusebentisa letintfutfuko elimpopo njengesisekelo, sitawukhulisa tekutfutsa letitimela empumalanga, sichumanise tindzawo temalahle netiteshi temandla agezi. -kudvudvuta. -libanga lelisemkhatsini wemagagasi lamabili noma emagagasi lamabili lavamise kucatsaniswa futsi kucatjangwe. -itheksthi yetemibhalo njengenoveli / tindzaba letimfisha / umdlalo -umndeni nebangani besigayigayi setintsatseli, umbhali nemcwaningi, mnu harry mashabela. -lelisubuciko leminyaka lemitsatfu lekusebentisa lenchubomgomo nalo seliphetsiwe. -kufanele futsi isetjentiswe naletinye tindlela tekuvikela, njengemakhondomu alabasikati nalabadvuna, ngoba iprep ayivikeli umuntfu kuletinye tifo letitsatselana ngetemacansi futsi ayisiyo intfo levikelako. -lusha lwekuniketa lolokulandzelako -mnu. siphamandla kenneth mthethwa njengemphatsi lomkhulu wetetimali wasesentech. -hulumende wasekhayaumtsetfo wetinhlelo tamasipala, -kuhlanganisa nekusebentisa emakhono -lokubaluleke kakhulu, kuphumelela kwetfu ekulweni nebugebengu kuncike ekubambisaneni emkhatsini wetfu sonkhe njengetakhamuti letihlonipha umtsetfo, lokugcugcutelwa timisomtsetfo, kuhlonipha bulungiswa betfu kanye nekulandzelela emalungelo eluntfu lalinganako, lokuyintfo umtsetfosisekelo wetfu lositfokotela kutsi sihloniphe etimphilweni tetfu temihla yonkhe kanye netimemetelo tetfu. -kuhamba ngesivinini lesifanele setimo temhlaba, kugwema emathoyilethi, njll. -cocisanani ngetintfo letingasabalalisa umsebenti ngalokulinganako futsi tingalungiswa njani letinye tingalingani? -kwesatjiswa lokukhulu emnotfweni kusekuswelakaleni kwekwehlukahlukana emisebentini yemnotfo, njengoba kubonakala kutsi masipala uncike kakhulu kutekulima kanye nemisebenti yakhe yekukhicita leminyenti yekucashwa nekukhula. -tinhlangano letimbalwa kakhulu letisebentako. -chaza lencenye lababili labatsintsekako labayidlala kucbp. -niketa imisebenti yebubhalane kumenenja ngekuhlelembisa tindzaba temenenja, njengekugcina nekuhlela idayari kuhlela nekubeka embili imihlangano, kucinisekisa kucashwa nekukhumbuta umenenja wetinkhulumiswano, kuhlelwa kwetitfutsi netindzawo tekuhlala. -uma kukhula kunemtsamo lomkhulu, kubhaca nekudvweba kungaphindze futsi kube nemkhawulo. -lomnyaka utawube ugubha iminyaka lelikhulu yemtsetfo wemhlaba webemdzabu wanga-, lowatsatsa emaphesenti lange- emhlaba kubantfu base-afrika. -yenta luhlelo lwemklamo loluhlanganisiwe nalabatsintsekako labafanele bendzawo kanye nesigodzi. -bewubonile yini kutsi lamanye emagama anemagciwane? -lesakhiwo sitawuhlanganisa bantfu kuvelonkhe, esifundzeni nasekhaya kutsi bahole futsi basekele kungenelela kwe-gbvf lokuletsa tingucuko. -emalanga lamatsatfu. -sigaba sekulungiselela se-idp sitawuba ngenyanga yengci. -kubhalisa kwanyalo nemkhandlu wetingcweti tetemphilo waseningizimu afrika njengesisebenti setekwelashwa. -masipala waseprince albert ungumasipala wesigaba b futsi uneluhlelo lwasodolobha lomkhulu. -sinyatselo sinyatselo kunkhodi yemondliwa. -iminyele yemandla ekusebenta kwetinkantolo lehlongotwako lehlelwe kabusha icinisekisa kufinyelela ngalokulinganako eluhlelweni lwetebulungiswa ngibo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane litiko letesayensi netheknoloji, lelitawube libambe iforamu yetesayensi yaseningizimu afrika lebalulekile ngaphasi kwengcikitsi letsi" kuvuselela tinkhulumiswano letimayelana nesayensi " kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- ingongoni, epitoli. -kubekwa etikhundlenikutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni. -imikhicito netinkhundla tibukene netinkhundla tekuchumana letinyenti letisungulwe futsi tisentjetiswa yi-gcis. -kwesibili, sitawukhulisa kwesekela ema-smme abomake nakubomake labasebenta emkhakheni longakahleleki noma labangasebenti. -sigungu savelonkhe, ngekwesekelwa ngemalunga aso lokungenani langema-% ; kanye -kukhetsa emagama kucedzela imisho. -loku kubangwa kakhulu kukhula lokukhulu kwekufinyelela kusibonelelo sekusekelwa kwebantfwana, lokwenyuke kusukela kubazuzi labatigidzi leti- nga- kwaya kutigidzi leti-, nga- -kuphindze futsi kube nelitfuba lekutsi banikati labancane bahlukane nemikhicito letfolakala elubisi lwembhoco njengoba timbuti tidzinga kudla lokuncane futsi tingalimela timo tesimondzawo letimbi kunetinkhomo telubisi. -inhlanganisela yelinanibantfu endzaweni letsite kungenteka incume kutsi ngutiphi tikhungo tesive letidzingekako. -"ngembi nje kwekuvalwa kwelibanga lavelonkhe, ngilahlekelwa yincwadzi yami yamatisi. -indzima yemitamo yemisebenti yahulumende, njengeluhlelo lwemisebenti yahulumende leyengetiwe, kufanele futsi icatjangwe. -kulandzelela nekugcina emaklayenti ati ngenchubekelembili. -kuchuba kutfutfukiswa kwetakhiwo temmango -tinhlelo teliwadi kumele tifake ekhatsi -loku kwekutfola matisi ngemuva kwekwemukelwa kwebuve kwalongakatalelwa eveni ngekwemtsetfo. -sicelo sekusebentisa sikebhe sangaphandle singatsatsa emalanga langu- ekusebenta, ngekuya ngekufakwa kahle kweticelo. -nobe ngumuphi umuntfu, lekumele abhaliswe njengemkhokhi wentsela ku-south african revenue service, kumele angenise sicelo sekubhaliswa ehhovisi leligatja le-sars lelidvute kungakapheli emalanga langu- acale kuba ngulekumele abhaliswe. -umbuso lotfutfukako udzinga kuba nelikhono, kodvwa umbuso lonelikhono awusebenti ngesincumo, futsi angeke ushaywe umtsetfo noma usetjentiswe ngekwetimemetelo. -tinsita tekufundza letesekelako kanye netinhlelo tekutfutfukisa bafundzisi kutawudlala indzima lebalulekile ekuhumusheni nasekunikeni inchazelo kumiphumela yekufundza kanye nemacophelo ekuhlola. -i-gems itawukhokhela imitsi yekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka leniketwe ngekulandzela tinkhombandlela tekwelashwa tesikimu. -silinganisomkhatsi selizinga lemandla emali semnyaka -tidzingo tiyafanana naleto tekutentakalela njengobe imfucuta iyakhishwa ibuye ihlanganiswe ngembi kwekuhlanta kanye nemfucuta yephatholoji futsi leminye imfucuta yemakhemikhali akukafaneli kutsi icukatfwe emgudvwini wemfucuta. -tinhlelo tekutsenga nekutfola emathenda letidzinga kuba khona kute kuvikelwe inkhohlakalo tivamise kutsatsa sikhatsi futsi kunganakwa, futsi ngaloko tivamise kungasetjentiswa kahle. -ludzaba lolumcoka emkhatsini walamacembu lutsintsa kuhunyushwa kwalesatiso lesilandzelako lesifakiwe efomini lekuhlola intsela -letinchubo kumele ticedzelwe ngembi kwekutsi letigaba letifanele ticale kusebenta ngelusuku lolutawuncunywa yindvuna futsi lushicilelwe ngulesinye satiso kugazethi yahulumende. -kuchumana nekwakheka kweluhlaka -emabheshi aphindze futsi alandzelwa ngekweluhlu loluvela ecenjini lemtapomabhuku. -buka letintfo letilandzelako uma ukhetsa licembu lekufundzisa -litiko licele tonkhe tikolo kutsi tinike bafundzi labangakakhoni kukwenta lamuhla, litfuba lesibili lekubhala luhlolo. -kugadvwa kwekusebenta kutawuba kokubili kucinisekisa kutsi emazinga agcinwa kanye nekucinisekisa kutsi kufinyelela lokwanele kwetinsita letisisekelo kuyatfolakala futsi kugcinwa kute kuzuzwe tinhloso tahulumende tekulingana. -cela labangenele tifundvo bangene emacenjini abo lamancane bese batindlulisela kuswot yemacembu etenhlalakahle ekhasini lemanotsi esifundvo. -ikhabhinethi ikuvumile kutsi sivumelwane semave emhlaba lesimayelana nemacala ebantfu labangcolile, singeniswe ephalamende kute sicinisekiswe. -ungakhona yini kuhlanganyela ecenjini lelisebentako ku-ak? -inhloso lenkhulu yekulawula bungoti kunciphisa kulahlekelwa lokungaba khona ngaphandle kwekuvimbela ngalokwecile kulokungaba khona kwekutsi letinye timphahla letiyingoti tingakhicita. -siphakamisa kutsi letichibiyelo letiphakanyisiwe tifaka ekhatsi sidzingo sekutsi likomidi lekuhlola emabhuku kufanele kutsi lokungenani libe lilunga linye lelinelwati lwetimali. -bacwaningi nemalunga elikomidi lemiklamo avamise kuhlanganyela emisebentini lengacali yikhomishini yekuguculwa kwemtsetfo yaseningizimu afrika kuvelonkhe nasemaveni angaphandle. -kusilela kwendlela lechumene ngekwetinchubomgomo tahulumende. -emafomu aniketwa kulitiko letekulima -kuniketa kufinyelela ngco kumniningwane kanye nelwati, kufaka sandla kutemfundvo kanye nekutitfutfukisa. -tonkhe tinkhokhelo titawentiwa ngekuya kwemareyithi lavunyelwe lekuyincenye yalenkontileka. -umsebenti yini inhloso yalesigaba licembu lakho lelicabangako? -dkt. kefiloe doris masiteng njengamabhalane wekuhlela kulitiko letekuhlela, kucaphela nekulinganisa. -kuhlukaniswa kabusha kwencitfo kwentekile ngenca yekusebentisa lishadi le-akhawunti lelisezingeni. -sicelo sekubhalisa sikebhe sekudoba -utakuvumela, ngesicelo futsi nangabe tikhungo tikhona, kutsi ulindze ngekwehlukana nemsolwa nobe bofakazi bakhe kulelicala. -loku kufaka ekhatsi kulawula bantfu labahamba embili kanye nekugcugcutela labo labasafufusa. -busuku busuku. -etikhatsini letinyenti letinjalo lofake sicelo uyati kutsi sicelo siyavunywa, futsi inkhokhelo ilindzelekile. -ngekuya kwendlela leyatsatfwa ngekhatsi kulomklamo, kungahle kube nesidzingo sekulandzelela samba setindleko talowo nalowo mkhicito noma tindleko letilinganiselwe tekucedzela. -umkhakha ngamunye, njengetekulima, timboni, kuphehlwa kwemandla kanye netimayini utawutfutfukisa emasu awo ekonga emanti kanye nekulawula timfuno. -ikhabhinethi ihalalisela zolani "last born" tete ngekuwina i-international boxing federation junior bantamweight title ejapan. -umkhakha wemfundvo lephakeme lokhulako longafaka ligalelo ekwenyukeni kwemalingena, kukhicita lokusetulu kanye nekuntjintjela kumnotfo lonelwati lolunyenti -litiko lisayine sivumelwano selizinga lekusebenta nelitiko letemisebenti yesive lesente budlelwane bube ncono. -lwati lwekusebenta kutinchubomgomo temanti kanye netinchubo, lwati lwemtsetfo lohambisana nekulawulwa kwetitjalo letingaphandle lutawusebenta njengelitfuba lelengetiwe. -lamakhono lasisekelo esayensi lachazwe kulesigaba atawusetjentiswa kuto tonkhe letinye tigaba talencenye yefiziksi yalekharikhulamu. -lena yinhlaka yaseningizimu afrika yekukhula nekutfutfukisa tekuvakasha. -takhi netimiso telulwimi -emalunga akhetfwa ngummango futsi kumele amele timfuno letehlukene temmango nekumelwa ngalokulinganako kwabomake. -ngilalela loko labanye bantfu lekufanele batisho -ikhabhinethi ikwemukele simemetelo sekutsi i-acwa power seyitfole imali lengemarandi latigidzigidzi leti-r yesikhungomkhicito semandla elilanga i-redstone concentrate enyakatfo kapa. -kuphakanyiswa kutsi batsengisi kufanele bakhokhele tintfo tekupakisha ngendlela yediphozithi noma, uma batfola, babuyisele ema-crates ngamunye ngamunye. -kubhalakubhala incwadzi yendzaba usebentisa -umbuso ugcogce liphepha lelikhulu lemininingwane yekungatiphatsi kahle kwetinkampani letinkhulu tekwakha. -kantsi nanoma tonkhe tinkampani letifaneleka kukala ngaphasi kwalamakhodi kumele tigcine likhadi lemaphuzu, lamakhodi aphindze futsi alula umtfwalo wekuhambisana ne-bee ngekubeka imigomo lephansi yaletinkampani. -umtselela ekwetsembekeni kwelwabiwomali kufanele ubukwe ngekwelinani lemali lesilele emuva lecondzene nesamba selusebentisomali, njengobe tinkhokhelo letilele emuva tikhokhelwa ngaphandle kwesamba semtfombolusito lomele umkhawulo welusebentisomali loluphelele. -kukhokha intsela yesikhashana - kukhokha kwesitsatfu -lendlela lena ivamise kusetjentiswa kute kukhicitwe sitjalo sasekucaleni ngemuva kwebusika. -ngenca yekungaphatfwa kahle kwemanti langcolile kanye nekukhishwa lokungekho emtsetfweni, ikhwalithi yemanti iyehla etindzaweni letinyenti. -ikhabhinethi ivakalise kubonga kwayo kubo bonkhe bantfu baseningizimu afrika labaphendvulile kulesicelo sekhomishini yelukhetfo letimele kutsi bantfu babhalise, bahlole simo sabo sekubhalisa kanye nekwenta imininingwane yabo ibe sesikhatsini eluhlwini lwebavoti ngemphelasontfo wamhla ti- namhla ti- indlovulenkhulu -uma kunjalo, yini? -bebangakabhalwa phasi futsi basabalalisa lapho bantfu batiboleka phindza. -hulumende, ngekusebentisa luhlelo lwemaphuzu layimfica, usebentela kuvuselela kukhula kanye nekwakha imisebenti ngekutsi avule ematfuba lamasha etindzaweni letinelisu letemnotfo. -ikhabhinethi ifisa kugcizelela kutsi imozambique inahulumende losemtsetfweni nekutsi nanoma ngukuphi kuphazamiseka kubukela phasi kutimela kwahulumende wasemozambique kanye nebantfu bayo. -niketa sakhiwo lesifanele / sitfutsi lesisetjentiswa kuphela kutfutsa nekuphatsa kudla. -akatfolakali kuletinye tikhungo letincane. -kunekuswelakala kwetinhlelo letihlelekile emkhatsini waletikhungo letihlukene etindzaweni tekucinisekisa nekulawula. -wonkhewonkhe uyati kutsi yini lelindzelekile ku-covid -sewutfole imiklomelo ngemidvwebo yakhe futsi wadlala emkhakheni wakhe wesikolo lesiphakeme. -kute silungiselele umnotfo losembili sidzinga kutfutfukisa, sitawukhulisa inethiwekhi ye-inthanethi lesheshako. -kufaka sicelo sekusisa umntfwana eveni lelivumelene nalo | south african government -insimi yendzaba lemayelana netilwane, tilwane, titjalo kanye netindzawo. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kwembiko lomayelana nekucwaningwa kwemhlaba wembuso lobhalisiwe kanye neluhlatiyo lwedokhumenti lwekuba ngumnikati wemhlaba wangasese eningizimu afrika, ngumhloli lomkhulu jikelele ephalamende. -emaveni emhlaba, lesivumelwano sekungenisa, imodeli yekusita ngetimali ye-ska kanye nenchubomgomo yekutsenga kuyakhulunywa futsi kuphetfwa. -lusha lutawuba baholi belwati lolusha loluchutjwa kucala kwebhizinisi futsi lutawufaka ligalelo lelikhulu emnotfweni. -kwemukelwa kwesimemetelo se-brics se- xiamen kanye neluhlelo lwekusebenta kugcamise sisekelo lesinemandla lesentiwe yi-brics mayelana nekusungula tindlela tesikhungo tekubambisana lokubambekako. -lokulandzelako kutfolakele njengetindzaba letibalulekile tekulawulwa kwenhlekelele -ikhabhinethi yakhatsatekile ngekufika kwetinsalela tekufa kwalabo bantfu baseningizimu afrika lababulewe kulesakhiwo sehlile elago, enigeria mhla tinge- inyoni -mk gloria mngunig. -kushayela emigwacweni yemmango eningizimu afrika kutfutsa timphahla, timphahla letiyingoti nobe bagibeli kute utfole imali, kufanele ube nemvume yekushayela ngebucwepheshe. -ngekuhambisana nalenchubo, ikhabhinethi iyakwemukela ingcungcutsela yekucala yetemafilimu taseningizimu afrika, lebeyibanjelwe ejozi kusukela mhla ti- kuya mhla ti- indlovana ngaphasi kwengcikitsi letsi: “tingucuko nekucamba kabusha embonini yetemafilimu yaseningizimu afrika/i-audio-visual kanye nengucuko yesine yetetimboni. -sigaba sekwenta kube semtsetfweni -uma uvuma, batawutfumela umbiko wakho enkantolo yebantfwana kutsi iphetse kusisa bese ikhipha umyalo wekusisa. -basebentisi bayagcugcutelwa kutsi batsatse tinyatselo tekucaphela letifanele futsi letanele kucinisekisa kutsi konkhe lokukhetfwe kulewebhusayithi akukabi nemagciwane noma lokunye kungcola lokungatsikameta noma kulimate luhlelo lwangcondvomshini lwemsebentisi, isoftware noma idatha. -kuchuba nekuhlanganisa kutfutfukiswa nekusetjentiswa kwelisu netinkhombandlela tekwakha emakhono etindlu kwentela kwetfulwa kwetindlu ngemphumelelo. -inombolo yekukhokhela yelitiko letekuhweba netimboni itfole tincingo letimbalwa kulomnyakatimali lowengcile, kantsi linani letinkhokhelo letifakwe betigidzi letinge-r -njengaloku bacala umzabalazo wekulingana kutemfundvo lephakeme, emandla lamakhulu elusha lwetfu kumele aphindze alwe kute alwe nekufinyelela ngalokulinganako kutemphilo, kuguculwa kwebunikati bemhlaba futsi, lokubaluleke kakhulu, bulungiswa betebulili. -tikhungo tetenkholo " temphakatsi " ngemcondvo wekusebentela linani lelikhulu lebantfu futsi tibaluleke kakhulu emiphakatsini letisebentelako. -kwengeta, emakomidi emawadi angatsatsa imibiko yekungasebenti kahle noma kungasebenti kahle kwetisebenti tamasipala. -loku kufaka ekhatsi umlingani kanye nebantfwana baloyo muntfu. -kucela lusito lwakho kanye nekumbandzakanya kwenu kanye nelusito lwelihhovisi lakho lelikhulu ekundluliseni imilayeto lemcoka ngalomkhuhlane a emimangweni yetfu. -kungumsebenti walabo labangaba bosomathenda kucinisekisa kutsi emadokhumenti abo ethenda atfunyelwa ngembi kwesikhatsi nelusuku lwekuvala lethenda. -lelithebula lelingentasi likhomba umtfombo nelizinga lebungoti, kanye nemphendvulo yebaphatsi kubungoti. -uyati yini umuntfu losebentisile? -indlela yesibili yekukhutsata kufundza nekubhala ngesikhatsi sekudlala mahhala kungenelela lokunetinjongo. -mnu matsobane gabriel mellof. -kulolucwaningo, tinhlangotsi letinyenti tekucaphelisa kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo kanye netindlela tekuyitfutfukisa tabukwa. -loku kukhombisa kugadza iminyele, ngekhatsi nangale kwelive letfu, bantfu baseningizimu afrika labatinikele nalabanesibindzi. -ikhabhinethi iphindza simemo samengameli jacob zuma sekutsi yonkhe imikhakha yemmango isebentisane ekusekeleni umnotfo kanye nekusindzisa imisebenti kulesimo setemnotfo lesimatima. -letinchubo letihlanganisiwe atiniketi kutikhetsela lokukhulu ekusetjentisweni kwemisebenti. -ikhabhinethi seyihlele ematfuba emisebenti latigidzi letingu- kusukela kulomnyaka kuya ku-, lokuhloswe ngawo lusha. -lelithulusi lisetjentiswa ngesikhatsi sesigaba sekubona -tizatfu tekuhlala sikhatsi lesidze betifaka ekhatsi tinkinga tekufakwa endzaweni, tinkinga tekwelashwa, kanye netigulane letivela emaveni angaphandle letidzinga kubuyiselwa ekhaya. -emakhono ebuholi kanye nemakhono ebantfu lanemandla, likhono lekusebenta ngaphansi kwencindzetelo kanye nekuhlangabetana nemncamulajucu, kanye nekubhala lokunemandla kanye nemakhono ekukhuluma. -loku kufaka ekhatsi kucinisa umgudvu i-maydon wharf kute kuvunyelwe tikebhe letinkhulu, letisezingeni lelisetulu kutsi tingene kulesikhumulo semikhumbi, kugeleta kwe-perie ne-perie kwakha emandla langetiwe e-cainers kanye nekutfutfukiswa kwesikhumulo sekuphatsa lesisha endzaweni yasephoyinti. -kodvwa, emazinga lahlukene ekushoda akhombise kulawulwa kwalobudlelwano. -njengobe labanye bantfu labaneligciwane lecorona kungenteka bangabi netimphawu noma bangati kutsi batselelekile, wonkhe umuntfu kumele agcoke sifonyo sebuso. -sicela ummango kutsi utimbandzakanye kulenchubo yekwenta ncono kwabiwa kabusha kwemhlaba kanye netingucuko kute kubuyiselwe emuva umtselela walomtsetfo. -imbizo ibanjwa ngekubambisana nahulumende wesifundza sasemphumalanga kapa, baholi bendzabuko kanye nenkhundla yetekuchumana yaseningizimu afrika. -ingucuko yesimo selitulu ihlelelwe kushaya emave lasatfutfuka labeta i-afrika lenetinsayeya letinyenti ngekwemitfombolusito yemvelo. -kulawula imihlangano yelikomidi lelihlanganisiwe lekugadza emanti lasenshonalanga kapa. -yini kushayisana? -ngubani lomdzala kakhulu ekhaya lakho? ________________________________. -kuvimbela tinyatselo letingakafaneli letitsetfwe sifundza letinebungoti etinshisweni talesifundza nobe kulelive lonkhe. -inhloso kusita kuphela ematiko ekwakheni luhlelo lwemasu kanye nekwenta ncono inchubo yekuhlela emasu. -utsandza kakhulu simo selitulu lesiphi? -lizinga lekweswelakala kwemisebenti liseloku lisetulu. -i-sars seyihole indlelasu yekugucula tintfo legcilile kute ibeke embili ekusebenteni ngemphumelelo nangekusebenta kahle kwetinsita. -sifuna kubonga ndvunankhulu ngekwenta sikhatsi seshejuli yakhe lematasatasa sekuya emhlanganweni welikomidi lesigungu savelonkhe kanye nekwetfula kusibutsetelo setepolitiki lesibanti ngekhatsi nangale kwalelitiko. -bososayensi, bakhi betinchubomgomo, titjudeni, tifundziswa kanye nemmango bakhulumisana ngetindzaba letiphatselene nesayensi, ithekhinoloji kanye nekucamba lokusha. -kufanelekangabe kunekuchumana lokucacile nalokucondzile emkhatsini wetinhloso, imiphumela, imiphumela, tinkhomba kanye netinhloso tekusebenta? -lomculu wekucocisana lomayelana nenchubomgomo yemtapolwati wesikolo ukhomba kucala lokukhulu ekucabangeni kwahulumende ngekutsi uvuma kutsi kusabalala kwe-ict kuvamise kucedza umehluko emkhatsini kwemsebenti wemtapolwati nabothishela. -lokungenteka kutsi letinye taletihlwele letivimbele indlela yato yekungena enkhundleni yetemidlalo yenta loko uma babona kutsi ematfuba abo ekutfola emathikithi lasemtsetfweni bekangakafaneli. -kuchumana lokucinile kuyagcinwa netifundza kute kuhlanganiswe tinchubomgomo, tinkhambiso nemazinga latawuchuba kwetfulwa kwetinsita tebunjiniyela kubalimi labasafufusa, ikakhulu labo labangaphasi kweluhlelo lwendzabuko lwekuhlala. -kukhulumisana lokuchubekako nahulumende wavelonkhe newesifundza kwentiwa ngemoya wekubusa ngekubambisana. -ufundza tindzaba. -imfihlo kungasebentisi imali yelikusasa lamuhla. -kufanele ube nelikhono lekukhulumisana, kuhamba kabanti kanye nekusebenta ngaphansi kwencindzetelo. -lelihhovisi lavala kwesikhashana kwentela kunakekela nekulungisa. -gcina emazinga kutfutfukisa kunakekelwa kwebuhlengikati. -loku kutawenteka ngesikhatsi sinye nalowo miphakatsi letawutfokotela leto tinsita. -nome ngabe ngusiphi sakhiwonchanti lesidzingekako kuniketa tinsita letilungisiwe angeke sitsatfwe njengencenye yesakhiwonchanti sesidzingo lesisisekelo. -inhloso yalomtamo bekukwandzisa kufinyelela etindzaweni letinekungalingani kwekuniketwa kwetinsita ngekwenta kutsi kwetfulwa kwetinsita kube sedvute nebantfu. -kubalulekile kutsi iphalamende ichubeke icabange iphase imitsetfo letawugucula ummango futsi ichubeke nekuniketa kubeka liso nekucinisekisa kutiphendvulela njengobe hulumende usebentela kufezekisa ligunyakwenta layitfole kubantfu. -lokuhlatiya lokungetulu kuphindze kusite masipala kutsi atimbandzakanye nalabanye bomasipala mayelana nekukhula kwemnotfo. -ikhabhinethi icela batali nabothishela kutsi batame kwenta kutsi tincwadzi tifinyeleleke kubantfu labasha, futsi icela imimango kutsi inikele tincwadzi iphindze isungule emacembu ekufundza ngobe sive lesifundzako sive lesiphumelelako. -uma loku kungentiwa, tindzawo letakhelene tiba tingcolile futsi bantfu bayagula. -lokumcoka ekwakhiweni kwemisebenti yemkhakha lohlelekile emazinga lasetulu elutjalomali lwangasese etimbonini letisebenta kakhulu. -lomtsetfo uvumela tinkantolo kutsi tikhetse balamuli lapho khona umuntfu losesemncane, umuntfu lophila nekukhubateka noma umuntfu lomdzala angahlolwa khona etinchubeni. -gcugcutela kutfutfukiswa kwemazinga etinsita tetakhiwonchanti letifanele naletisimeme kumacembu lahlosiwe lafanele. -gcwalisa lelifomu lekufaka sicelo lelifanele bese ulingenisa, kanye nesitatimende salokungenako kanye nelusebentisomali, kusiphatsimandla sekunakekela. -limele kucocisana lokunye lokukhulu kwemnyaka emkhatsini weluphiko lwemalingena lwaseningizimu afrika nebakhokhi bemtselo, lapho khona bakhokhi bemtselo labangetulu kwetigidzi letine bangenisa emafomu abo emtselo. -lemiphumela lelandzelako ihambisana neningizimu afrika -isampuli yelisu leliwadi -emabhiliyoni emadola kanye nedatha yemaphesenti la- kanye netikhutsati tentsela yemholo tidzinga kuhunyushwa ngekucaphela. -kuhambisana kwetintfo letihleliwe nobe tinsita mbamba nekulandzela timali kanye netidzingo tekulawula kutsengwa kwemphahla. -ikhabhinethi yatiswe ngemkhankhaso wekutsenga emandla e-afrika ngekhatsi lokwentiwa litiko letekuhwebelana netimboni kanye nemkhandlu waseningizimu afrika wetekutfumela emaveni angaphandle ema-elekthrothekhnikhali. -indzaba yemtsetfosisekelo ifaka ekhatsi nobe nguluphi ludzaba lolufaka ekhatsi kuhunyushwa, kuvikelwa nobe kucinisekiswa kwemtsetfosisekelo. -lithulusi kuchaza kabanti ngetemvelo nekuhleleka kwetindzawo nematfuba kanye nemandla / tinkinga / tingoti letivela kumaphepha emininingwane yemmango yetesimondzawo nekuhleleka kwetindzawo ), letitawusetjentiswa ngalendlela lelandzelako -kubuka imibuto, levela kulabatsintsekako labehlukene mayelana nesincepheteliso semali yesikolo. -uchubekile nekutsi sisebenti seluphiko lwetindlu, noma ngabe ngusiphi sehlakalo, savimbela kusayinwa kwema-inivoyisi kodvwa loku kwaguculwa ngumlawuli wesigodzi kanye nemlawuli wekutsengwa kwemphahla wesigodzi. -- njengeluphawu lwebuhle, emandla kanye nesibindzi, limelelwe balingani balo emaphetselweni ekubamba umumo. -uma umniningwane wemuntfu ungeniswe kulewebhusayithi, basebentisi labafisa kubuyeketa umniningwane wabo bangenta njalo ngekucela loko ngekusebentisa likheli lencwadzigezi electronic@gcis.gov.za -kugcinwa nekuvulwa kwetigameko letinyenti letinemishini tenteka ngesikhatsi sekulungisa noma sekuvulwa kwemisebenti. -lofaka sicelo kumele alungise umbiko lobhaliwe ngaloluhlolo lwebungoti lobunjalo, futsi ikhophi yembiko lonjalo kumele ingeniswe kumhloli lomkhulu. -kufaneleka kwekusetjentiswa kwemanti kuncuma kutsi ikhwalithi yemanti ifanele kangakanani kusetjentiswa kwayo lokuhlosiwe noma kuvikela imphilo yetinhlalomphilo temvelo tasemantini. -emakhaya lafanele kutsi atfolakale asebentisa inkhomba yekuncishwa lokunyenti. -kukala kwetfulwa kwetinsita -inelitsemba lekutsi tifundvo letifanele titawufundvwa ngalokuphatselene netinsayeya lekuhlangabetwene nato, futsi noma ngabe ngukuphi kwenta lokungasikahle noma kunganakekeli kutawubonakala bese emacembu atilandza. -angeke sikhatsate loku lokulindzelekile. -imibono levela kulokubonisana ifakiwe kantsi luhlaka lwesibili lwasatjalaliswa kubo bonkhe labatsintsekako kute kuchutjekwe kuphawula. -ikhabhinethi iphindze yacinisekisa kutsi bomkhosi babondli lababalulekile bentsandvo yetfu yelinyenti kanye nekubusa lokuhlobile, yaphindze futsi yacela bantfu kutsi bachubeke nekuveta nekubika inkhohlakalo kanye nekungatiphatsi kahle ngaphandle kwekwesaba nekuvuna luhlangotsi. -lombiko ugcamisa tindzawo letiyinsayeya futsi uniketa sisekelo sekufezekisa sigaba sesibili seluhlelo lwe-bb. -kwengeta, ayikho imibiko yekuvakasha kucinisekisa kutsi tisebenti tetenhlalakahle letavakashele tikhungo tingatfolakala mayelana nesikhungo sinye namasipala wesigodzi sinye. -letinkhombandlela tebalawuli -kulawula imisebenti etindzaweni tekupaka tindzawo tekusebentisa letinyenti nekusebentisa ngemphumelelo indzawo ngetikhatsi letehlukene tasemini, njengekuvala tindzawo tekupaka kute tisebente njengetimakethe kusihlwa nobe tindzawo tekudlala ngemphelasontfo. -ulalela inkhulumo lelula ngendzaba -kugcoka imibala lecindzetelekile kutsatsa kutetsemba, lokwenta kube yintfo lefanele kutsi yentiwe ebhizinisini. -sakhe umkhakha wetimoto losezingeni lemhlaba kulelivekati lase-afrika lotfumela emaveni langetulu kwa- -tikhundlatsite tekhabhinethi kumele tiniketwe emacembu lahlanganyelako ngekuhambisana nalenchubo lelandzelako -kucinisekisa kubandzakanyeka lokuncono kwemmango kute kwatiswe ngetincumo temkhandlu -ikomidi yadzingeka kutsi incume tidzingo tetindlu tetitjudeni iphindze futsi ihlole emamodeli lafanele ekuniketwa kwetindlu tetitjudeni kanye nekusitwa ngetimali lokungabiti kakhulu. -njengalenye indlela yekunciphisa lusebentisomali, sifundza sitawucala inchubo yekuhlela kabusha nekuhlela kabusha tikhungo tesifundza tahulumende, ikakhulukati leto lapho kwentiwa khona imisebenti lephindzaphindziwe noma lapho khona kutfolakala linani lelincane lemali. -chubeka udvwebe umugca kulenchazelo kulesandla lesingesekudla. -lengcungcutsela ye-brics itawufaka ekhatsi tintfo letisihlanu letibalulekile letibitwa ngekutsi, kujulisa kusebentisana, kucinisa kuphatsa kwemave emhlaba, kwenta kutsi kube nekuntjintjana kwebantfu, kuchubekisela embili kwentiwa ncono kwetikhungo kanye nekwakha budlelwane lobubanti. -batsengi banelilungelo lekucela kucinisekiswa kwekufundvwa kwemamitha nekungabi nemaphutsa ngesizatfu kodvwa bangabekwa licala ngetindleko. -emacembu ayachuba kubhala indzaba kumacembu abo lamancane. -imibuto lekumele iphendvulwe -kufaka ligalelo lelibalulekile futsi lelibaluleke kakhulu emmangweni ngekusebentisana nahulumende emphilweni lencono yawonkhewonkhe, ngekuhlangabetana netidzingo tekuchumana tahulumende kanye netidzingo telwatiso lwahulumende. -kulalelwa kwelicala kuphelele futsi kufinyeleleka esiveni. -kodvwa, kunetihibe letinkhulu kuloluchungechunge lwekusabalalisa imfucuta. -kodvwa umuntfu kumele abuke liphuzu lekutsi emawadi ahluka kuto tonkhe tinhlangotsi, kusuka kutakhiwo telinanibantfu, kuntjintjantjintja kwekutfutfuka kwemnotfo, emazinga emfundvo kanye nemazinga ekungasebenti. -ngemuva kwesikhatsi lesingu- nobe emalanga langu-, ummangali angabhalisa idivosi eluhlwini lwasenkantolo. -lesihlahla sakho asihambisani nemibandzela lebekiwe nobe sisengakahlonywa ngemphumelelo kutsi sisebentise ema-steriliser -ikhabhinethi ibonga hulumende wasemalawi amelwe ngukhomishana lomkhulu waseningizimu afrika mk cassandra mbuyane-mokone ngekwenta kutsi kubuyiselwe ekhaya kwebantfwana lababili baseningizimu afrika kanye ne-a labakhishwe ekunakekelweni ngumkhulu wabo empumalanga baye emalawi ngakholwane ngumake lophakanyiswe njengathishela waphambilini. -tindzawo tekuhlaliswa tikhona njengetingucuko tetindzawo temvelo futsi tincike kutinsita letitsatfwa endzaweni lenkhulu kakhulu. -ingatsatsa simo sekufunwa kwentela kuvuna nobe kulungisa sikhalo. -tiphindze futsi tifake ekhatsi kwentiwa ncono lokwehlukahlukene kwemhume wesitimela wasethekwini nasegauteng kanye nekutfutfukiswa kwendlela lensha yekutfumela imanganisi emathani latigidzi leti- ngemnyaka ngekusebentisa sikhumulo sasengqura e-nelson mandela bay. -kutsi kwetfulwa lokwentiwe ngumnu dale howarth we-pumba private game reserve kucashelwe. -umkhandlu kanye nalabo labanemtfwalo weluhlelo lwemakomidi emawadi kumele bakhumbule kutsi timfuno letenteka ngetikhatsi letitsite nato timcoka futsi tingavunyelwa kalula emakomidini emawadi ngekutsi bamenywe njengabatsintsekako labakhetsekile uma kudzingeka kucociswane ngetindzaba letitsintsekako, nobe uma emacembu lanjalo acela lilungelo lekuhlangana / kukhuluma nelikomidi leliwadi. -kufundzela kuvisisa itheksthi yetinchubo / lwati -bafakiticelo kufanele bakhone kukhombisa umklamo kanye nemphatsi kulemikhakha lebalwe ngenhla uma bafaka ticelo. -iningizimu afrika itawuhlangana nemmango wemave emhlaba ekukhunjuleni lusuku lwemhlaba lwemanti ngemsombuluko, mhla tinge- indlovulenkhulu -ngembili kwelikhadi bhala umlayeto lomfisha. -ligama lesisebenti lesigunyatiwe lesakhetsa -ngifisa kutsi ute futsi usivakashele masinyane. -hhayi, akunandzaba. -ube nelayisensi yekushayela lesebentako yeluhlobo lwalemoti lekukhulunywa ngayo -lesikhwama sisebentisa tinsita tebagcogci betikweleti bemuntfu wesitsatfu kusita ngekugcogcwa kwetikweleti letendlulele letivela kutinzuzo letikhokhelwe ngeliphutsa. -lokucuketfwe lokulandzelako kumele kwentiwe etifundvweni tethemu -sikolo semabanga laphasi sendzawo -sibonelo, kudvudvuta kuyintfo lehambisanako nalejabulisako. -leyunithi yetinsita temtsetfo inemsebenti wekuniketa tinsita tekwelulekwa temtsetfo nekusekelwa ngekwemtsetfo ngalokwecile kulelitiko. -ngalokufanako, lisu leliwadi litawuvamise kuniketa indlela yemiklamo lekhetfwa likomidi leliwadi. -kuphenya tindzaba letitfolakele ngesikhatsi senchubo yekuhlola tenhlalo leyentiwe njengencenye yesifundvo sekuhlola ; -kucinisa emacembu ekulawula temphilo esigodzini ngekutsengwa kwengcondvomshini kanye netisetjentiswa letihlobene nekusebenta lokuncono kwetigodzi tetemphilo. -sita umntfwana kutsi akhanyise unina. -emazinga ekuhlola asetjentiswa kakhulu kuniketa timali tetinsita letingabuyiselwa emuva njengetindleko tekuphatsa nekuphatfwa kwelidolobhakati, tinsita tetimali, tinsita temtapolwati, temidlalo netinsita tekukhibika. -luphawu lolubonakalako lwe-ndp lutawuhlanganisa luphindze lukhombise imitamo yahulumende yekuchumana mayelana nenchubekelembili ekufezekisweni kwe-ndp ngekusebentisa luphawu lolubonakalako. -kute lotakwenta loku kitsi, kusetandleni tetfu. -kodvwa, ikhomishini ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe labatsintsekako'ngaphandle kwekutimisela kwabo kanye nelusito lekhomishini angeke ikhone kwenta umsebenti wayo ngalokwenetisako. -niketa lihhovisi tinsita tekusekela tabomabhalane. -ngekuvumelana nendvuna yetetimali, incenye lencunyiwe yemali lekhokhelwe macondzana nelilungelo lelibolekiwe ngumbuso itawukhokhelwa kulesikhwama, bese kutsi lemali lesele itawukhokhelwa kusikhwama savelonkhe samalingena. -bhala imibuto lengentasi kulelishadi leliphendvulekako. -ikhabhinethi iyakwemukela kungenelela lokwentiwe yindvuna yetemaphoyisa bheki cele enshonalanga, lokuyincenye yelisu lelibanti lekulwa nekushabalala kwetidzakamiva kanye nebudlova lobuphatselene nemagenge kulendzawo. -emakomidi emawadi ahlobana nemmango ngetindlela letintsatfu, kwekucala njengebameleli bemmango, kwesibili ngekwakha budlelwane nemmango, kwesitsatfu, nanoma-nje kutiphendvulela. -ukhona umuntfu wase-afrika lotsi -uma lokuhlelwa kwalemboni bekutawuvumela kulawula lokuncono nekulawula indlela ematekisi lasebenta ngayo kungaba netinzuzo letinkhulu. -i-dpme itawetama kuniketa kufinyeleleka kulelifomu ngendlela leseluceliwe ngayo. -lapho tisetjentiswa tekuhlala letiphelele tingeke tibe khona ngenca yetizatfu letehlukene endzaweni yekuhlala ngayinye, kungahle kube yintfo lebalulekile kuniketa letinye tato endzaweni lefinyelelekako, lehlangene. -iningizimu afrika ingulelinye lemave lome kakhulu emhlabeni. -kukhishwa kwetibi, tindzawo tekulahla tibi kanye nekulahla tibi leticinile -i-gcis iniketwe umsebenti wekuchumanisa, wekuhola nekweluleka ngetekuchumana tahulumende, kufaka ekhatsi tekuchumana nebetindzaba, tekutfutfukisa tekuchumana nekumaketha. -uceliwe kwekutsi wente setfulo lesifishane ngemlomo lapho uniketa khona ticondziso tekutsi wentani lokutsite. -sicelo sekutfola buve baseningizimu afrika -njengembhali loshicilelwe, letinye tetincwadzi takhe tetinkondlo takhetfwa kutsi tibe sesikolweni lesiphakeme. -sihlalo lohloniphekile wemkhandlu wavelonkhe wetifundza, -sehluko sekucala siniketa kubuyeketwa nekubukeka kwemnotfo wemave emhlaba newavelonkhe. -lokunye kutfutfuka lokuhle emkhakheni wetetimayini bekusimemetelo sebaholi sekusindzisa imisebenti lesasayinwa ngulabatsintsekako bemkhakha wetetimayini ngengci -ngekuvala indzima yesigatjana ngalenye indzima lelandzelako -inhlosokuchuba bulungiswa eluhlelweni lwekuphatfwa kwentsela eningizimu afrika ngekuniketa bakhokhintsela indlela yekulungisa lephutfumako, letimele, lengakhetsi luhlangotsi nalefanele. -nobe kunjalo, bafakiticelo batawelulekwa ngemiphumela yeticelo tabo ngesikhatsi lesifanele. -kunetikhutsati tekwehlisa lusebentisomali sikhatsi lesidze kakhulu, kodvwa kubese kutsatfwa tonkhe timali ngembi kwekuphela kwemnyakatimali. -iningizimu afrika, ngekusebentisa litiko letesayensi netheknoloji, beyisolo itjala kulucwaningo lwe-hiv iminyaka leminyenti. -sekuvele kushiwo kutsi lesimo besibi kangangobe emabhodlela atfunyelwa enkhundleni futsi liphephandzaba libekwe lihlombe ngemtamo lophutfumako wekuheha kunakwa kwetisebenti tetekuvikela. -lenchubomgomo itawuvala umtsetfo wamanje wekutatisa,, losungula irejista yelinanibantfu yavelonkhe iphindze futsi ichaze bubanti bayo kumarekhodi lagunyatiwe labhalwe kuyo. -silwela inkhululeko yalelive silwela ngaphandle kwekungabata. -lisekela lasomlomo welibandla lavelonkhe nasekela sihlalo wemkhandlu wavelonkhe wetifundza ; -kutinikela kwelutjalomali lokwentiwe kunkhomfa ye- yelutjalomali yaseningizimu afrika kwasita hulumende kutsi engce lokuhlosiwe ngetigidzigidzi leti-r -uma luhlolo, emathesti kanye nekuhlatiya kukhombisa imphahla noma insita kutsi ihambisane netidzingo tenkontileka, tindleko tekuhlola, emathesti kanye nekuhlatiya titawukhokhelwa sifundza lesibita luhlolo lolunjalo noma kuhlatiya. -inhlekelele yekuphakelwa kwemanti emhlabeni wonkhe ibalulekile kodvwa ayitsembeki. -tinhlelo telwatiso letine letinkhulu telitiko tisebenta ngemanti langetulu, emanti laphuma phasi, ikhwalithi yemanti kanye nekulawulwa kwemvume yekusetjentiswa kwemanti. -tisebenti letinyenti tiva shengatsi titfutfuke kulomnyaka lowengcile kodvwa tiva shengatsi kusengatfutfuka lokuchubekako. -hhayi umtali walomntfwana, bufakazi bekutsi ungumnakekeli lomkhulu walomntfwana ngekusebentisa i-afidavithi levela kusisebenti semaphoyisa, umbiko wesisebenti setenhlalakahle, i-afidavithi levela kumtali walokuphilako nobe incwadzi levela kumtali wesikolo lovela esikolweni lapho umntfwana ahambela khona -lesi sidzingo lesisisekelo lesidzinga kutsi masipala ugcile emitameni kanye nemitfombolusito etinhlelweni kanye nakumiklamo kuheha lithalente, kutfutfukisa tisebenti kanye nekucinisekisa kutsi tisebenti letincono tiyagcinwa. -ngisho noma ngabe bakwehlela ngetulu bese ufaka umoya kuloko, ungatseleleka. -kulomnyakatimali lowengcile, iyunithi yekudliwa kwemphahla itfole imiyalo yekuvala imphahla lengemarandi latigidzigidzi le-r lephatselene nemacala enkhohlakalo, kantsi tigidzi leti-r tabhadalwa kusikhwama sekuvuselelwa kwemphahla yebugebengu. -kungenteka kube khona kutsi, kulikusasa lelibonakalako, lelitiko litawucindzeteleka kutsi likhulise kakhulu letelekelelo noma litsatse letinye tikhungo letelekelelwako. -nyalo njengobe siyati imiphumela yelukhetfo, sekusikhatsi sekutsi umengameli lomusha waseningizimu afrika awetfulwe. -ugcamisa kutalwa kweminyaka lensha yelive letfu kanye nelivekati letfu. -asibhale nyalo bhala kahle inkondlo yakho bese uletfula ecenjini lakho. -batsengi kumele batiswe kutsi uma bangakhokhi masipala tinsita tabo, masipala angeke abe nemali yekukhokhela emanti nagezi noma tisebenti letigcogca tinsila tabo. -kuphakelwa kwagezi eningizimu afrika kusaseyintfo lebaluleke kakhulu futsi lesimo sanyalo eskom sibeka engotini lenkhulu kulelive, kusimama kwetetimali kanye nemnotfo. -emasu ekulalela nekukhuluma -loku ngalokungagwemeki kutawuholela ekuvuleni ngalokuphelele umnotfo kutsi ukhone kukhula nekudala imisebenti ledzingeka kakhulu. -cinisekisa kuphatfwa kwebasebenti ngemphumelelo kumasipalati nasesigodzini sonkhe. -ngaso leso sikhatsi kuhlanganiswa kwetitselo kungaphindze futsi kuphakele tinchubo tekutsengisa letinkhulu. -imicombelelo yekungena nekuphuma kwemali iyalungiswa, futsi kuboleka lokwenele lokusetjentisiwe kuyabukwa. -letinkhombandlela letivunyiwe kanye nekwabiwa kwemphahla yangemphela kulomnyakatimali lobuyeketwako kungalendlela lelandzelako. -ngetulu kwaloko, ngemuva kwekulungisa butsakatsaka eluhlelweni lwetfu lwemfundvo lesisekelo yalabadzala, lesikubonile kulomnyaka lophelile, kulenyanga sitawucala umkhankhaso wekwati kufundza nekubhala kwebantfu ikha ri gude. -kuwa kwemnotfo kudzinga timphendvulo letingakavami tabo bonkhe balingani betenhlalo. -ngiyaphindza futsi ngibike kutsi lelitiko liphindze futsi lizuze umklomelo wavelonkhe wetetindlu temmango wasegovan mbeki, inchubo yetetindlu tebantfu kanye nemklamo wekutfutfukisa lokungakahleleki lokuhle emkhatsini waleminye imiklomelo leminyenti yavelonkhe. -loku kuphakamisa kutsi kuba sedvute kwebahlali labakhelene nalabamhlata lokuhlongotwako kutawuba yintfo lebalulekile nakuhlolwa imitselela yetemphilo lephatselene nekusetjentiswa kwemanti langcolile kulendzawo lelipulazi yeligalufu. -umoya lohlangene - umoya wemuntfu ungantjintja masinyane emkhatsini kwekukhatsateka nekucindzeteleka, ngalesinye sikhatsi ngelilanga linye. -ngembi kwekwemukela sicelo sekubekwa licala, umshushisi utawucabanga ngetimfuno takho, kanye naleto temndeni wakho. -ngalesikhatsi salokuvakasha bafundzi bavuleleke kuletinye tiboshwa letinebulukhuni onkhe malanga. -ufanele kutsi ube nelirekhodi lelicacile lemisebenti lephatselene nesayensi yesimondzawo nelucwaningo. -uphindze unikete luhlakamsebenti lwekucinisekisa imbangela yekufa kanye nekugcogcwa kwelubalobalo lwekufa loluhlelekile lwemave emhlaba. -intfo lekhulako ikhona ekukhuleni kwemibhalo lebhalwe kuletilwimi letibitwa ngekutsi " likhaya " nobe " sifundza savelonkhe " lebetisetjentiswa babhali basebancane base-afrika. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wevidiyo lebewubanjwe ngalesitsatfu, mhla ti- inhlaba umbiko lomayelana neligciwane icorona. -sigaba seligunya lekufaka sicelo, kumele sigcwaliswe ngulofaka sicelo uma ufaka sicelo sekubhalisa njengemsebentisi lobuyeketiwe. -yetfula incwadzi levela kumtimba wahulumende nobe umtimba losekelako welive lakulelive lelifake sicelo, lecinisekisa simo nobe kuba khona kweluhlelo lwekuntjintjiselana, nekutsi wamukelwe kubhalisa loluhlelo. -ngiyakholelwa ekutseni imiphakatsi letawutsintseka nguletilinganiso letinsha ayikatsintfwa ngalokwenele. -ucinisa timo tebheyili tebabhebhetseli bemacala etemacansi. -sibonelo, letinye tikolo atikate tibe netincwadzi letanele tebafundzi. -nobe ngusiphi sincumo setimali lesinemtselela kulusebentisomali nobe imali lengenako kumele sifakazelwe. -lendlela yekubika, noma kunjalo, ayikahlukanisi kutibophelela. -mabhalane wemaphoyisa wetakhamiti -ikhabhinethi icela sonkhe kutsi sigceke futsi sitibophelele ekuvimbeni kuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana kulelive. -kuhlola nekuhlola kusebenta ngemphumelelo nekwenela kweluhlelo lwekulawula kwangekhatsi nekubusa lokuhle. -loku kulandzelwa kulungiswa kwetfulo sekugcina netinsita. -lendlela lesisekelo ibona timali letintsatfu letehlukene. -tonkhe tikhungo tahulumende kumele tibe nemandla lekumele atiphendvulele ngetinhloso talomtsetfo. -uma ngabe inombolo yakho yamakhalekhikhini seyintjintjile nobe ingekho kudathabhesi yaka-gems, kutawufuneka kutsi ubhalise kucala. -lihhovisi lelisha lemcondzisi lisunguliwe kubuka kuhloba kwasemsebentini kanye nekutfolakala kwemitsi emsebentini wetimayini. -bhala emanotsi akho kulesakhiwo lowasungula ngaphambi kwemhlangano - loku kutakwenta emanotsi abe lula kutsi wonkhe umuntfu afundze aphindze asebentise. -sicelo sekubhalisa njengemkhokhi wentsela yesikhashana -libhange lemhlaba libeka inhlanganisela yetintfo tangaphandle netangekhatsi ekhaya njengesibopho sekwehla kwemnotfo. -lwatiso loluphatselene nemabhajethi ebhizinisi latsatfwa kumatiko etekulima esifundza, emakhophelethivi lahlukahlukene kanye netindzawo tekondla imfuyo letikhetsiwe. -lamakhono ladzingekako kuba nelwati langcondvomshini nge-excel kanye ne-word, budlelwane lobuhle bekusebentisana nebantfu, kwetfula kanye nekulawula umklamo. -imfundvo ingumgogodla walabaphuyile wetigidzi tebantfu bakitsi. -"litiko letemisebenti yahulumende nesakhiwonchanti litawuphetsa kundluliselwa kwemahektha la- emhlaba wembuso ku-ejensi yekutfutfukisa tindlu," kwasho mengameli. -kodvwa, kukhula lokubutsakatsaka kwebalingani labakhulu betekuhwebelana eningizimu afrika kusho kutsi kunesidzingo lesincane semikhicito yaseningizimu afrika kulamanye emave. -njengencenye yekulungisa tinsayeya letintsatfu tebuphuya, kungalingani kanye nekungasebenti, hulumende usungule lisu lekuzuza, lelihlose kuniketa ematfuba kulencenye yemkhakha wetimbiwa. -linani kuphela letimemetelo letihluka ngelizinga lemsebenti wetemnotfo. -ingcikitsi yalomnyaka itsi, “nami ngikhona, sisonkhe sichubekisela iningizimu afrika lengenabudlova. -kwakha tetfulo te-idp --- yetfula kutsi umkhicito wesetfulo semlomo lesihlelekile kumele ube ngubani -ibhodi yemanti i-amatola:a) mk nn mnqeta b) mnu a hadebe c) mnu ev joosted) mnu ap le rouxe) mnu be hollingworthf) mnu c mbandeg) mk tf maenetjah) mk mnu nzimandei) solwati louw. -ngabe tinhlangotsi tabomake tibukiwe nakwakhiwa loluhlelo? -asisebentise lukhetfo lolutako kwakha kulemphumelelo. -litsimba ngalinye lesifundza linemalunga lalishumi lakhiwe ngemalunga langu- -tinhloso tekulinganisa tenhlangano tabekwa kulisu lekulinganisa ematfuba ekucasha, lelicinisekisa kuhambisana netidzingo telitiko letemisebenti ngesikhatsi sinye. -ngesi celo sekungenisa tihlahla nemikhicito yetihlahla -sihalalisela kucina kwawo wonkhe umuntfu lomusha lodlala indzima yawo ekwakheni nasekutfutfukiseni lelive. -tekutfutsa, kungaba timoto noma letingasito timoto, tibukene netinsayeya letinyenti kulesigodzi sase alfred nzo. -tivumelwano letitawucala kusebenta kuletinyanga letitako. -lendlela lena isuselwa ekuvisiseni kutsi ematheksthi akhiwa njani. -cela umngani wakho akuhlole. -umbononchanti wemkhakha wetekulima uhlala njalo unemandla ngenca yetintfo letinyenti letingasito temnotfo letitsintsa sidzingo nekuphakelwa kwemkhicito. -lwati lolwengetiwe mayelana nenchubo yekwenyula luyatfolakala kuwww.thepresidency.gov.za -tikhungo letisebentako, imitsetfosimiso, tinchubo netinchubo titawuba khona kute kulawulwe kuphatfwa nekusetjentiswa kabi kwemitfombolusito yemvelo leminyele, kufaka ekhatsi emanti, emahlatsi, tinhlanti, tinhlobonhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene, imitfombolusito yelufuto, emandla kanye nemitfombolusito levuselelekako nalengavuseleleki. -siphindze futsi sihloniphe letinye tincenye tembutfo wenkhululeko - umbutfo wekucaphela labamnyama lowawuholwa ngumnu steve biko, loyo indvodzana yakhe samora naye asivakashi setfu lesikhetsekile, kanye ne-pan-africanist congress lewawuholwa ngumnu robert sobukwe. -lamanye emave asungule tikhungo letibalulekile letifana nema-ejensi emkhatsi avelonkhe kute kulawulwe luhlelo lwato lwemkhatsi. -lomkhuba uphakamisa kuchubeka kulomasipala, njengobe kwakheka kwetembusave akuntjintji kulemijikeleto lemibili yelukhetfo. -ikhabhinethi icela imimango leselimpopo lelawula izimbabwe kutsi icaphele futsi icaphele sitoko sayo setinkhukhu. -incenye yemali yebunye yesivumelwano seppp yehlukaniswa ngalokulinganako emkhatsini welitiko letemisebenti, sikhwama semshwalensi wekungasebenti nesikhwama sesincepheteliso, njengobe kuvunyelenwe ngekubhala phakatsi kwetikhungo. -ukhomba inchazelo yemagama. -lenhlangano itawuphindza futsi isebentisane nenhlangano yekuvikela bantfwana legunyatiwe eningizimu afrika kusita kufuna umntfwana lodzinga kusiswa. -kwehla kwesikweleti semakhaya kuphindze futsi kunciphise umtfwalo wetemnotfo, kuvumele timo kutsi tigcine kakhulu tiya ekukhuleni. -nobe ngukuphi kuchitjiyelwa nobe kucitfwa kwalowo mtsetfo ; kanye -kodvwa-ke, inhloso yekufundzisa ematheksthi etemibhalo kukhombisa bafundzi kutsi lulwimi lwabo lwasekhaya lungasetjentiswa njani ngekucaphela, ngekuhlakanipha, ngemifanekisomcondvo nangekujabula. -kute umtsetfo wamasipala longaphasiswa ngumkhandlu wamasipala ngaphandle uma ngabe - -kwehla akukafaneli kutsi kusibange kutsi sigucule letinhlelo. -ubeka imisebenti yemnyakatimali lotako ngekwetfula tindleko talemisebenti nekutsi imalingena yekukhokhela tindleko itawubuya kuphi. -ikhabhinethi iyayitfokotele lombiko. -lemitha leyetayelekile lekhona ngekhatsi noma ngaphandle kwelubondza lalendzawo yekuhlala kumele itfolwe, imakwe. -sakhiwonchanti lesinjalo sikhulu futsi siyabita, futsi sitawudzinga lutjalomali loluhlanganisiwe kuwo onkhe ematiko. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tekuchibela tek -lelisu liphindze libukane ngco nekucedvwa kwebuphuya nekungalingani njengetindzawo letibalulekile lekufanele tibukwe. -sonkhe kumele sifundze kutsi singawuvikela njani tinhlekelele temlilo nekutsi yini lesingayenta uma kunemlilo lomubi. -onkhe emalunga ephalamende anelilungelo lekwesekela tisebenti letibasita ekwenteni umsebenti wato. -umbiko wekucala utawetfulwa ku-mpsa ngendlovulenkhulu -ngifuna kugcamisa simo lesibucayi ekutfutfukeni kwebantfwana emimangweni yetfu. -lendlela yemikhakha leminyenti itawusita lapho sidzingo sivela khona kucinisekisa kuphepha kwemimango kanye nekunciphisa lomtselela. -ngitsandza kwendlulisa emavi endvudvuto ngekundlula emhlabeni kwemnu ben skhosana lohloniphekile longasekho ngemuva kwesikhatsi, longulomunye walabasebenta sikhatsi lesidze kakhulu kanye nemalunga lamakhulu lamanyenti alendlu yengci kanye nendvuna yetfu yaphambilini yetekucondziswa kwesimilo. -khulumani ngetindlela emakomidi emawadi kanye nebahlali labangadlala ngato indzima lebalulekile ekuhleleni nasekwetfuleni tinsita tamasipala. -sibonelo, kumele banikete lwati ngalokunembako, bachaze timo tabo ngekwetsembeka nekutibophelela kutiphatsa kahle nangenhlonipho kubatfulitinsita, njll. emakomidi emawadi adlala indzima ekucinisekiseni kutsi tidzingo temimango yato tichazwa ngalokunemphumelelo nangalokunembako. -iklayenti inelilungelo lekwenta lolunye lucwaningo lwesikhashana kanye nekuhlola njengoba kudzingekile. -emandla ekuphatsa timali tamasipala nemisebenti -inzuzo nobe kulahlekelwa lokuphelele lokuphatselene nekulahla. -kuniketwa kwentelwa kusonjululwa kwetincabano nobe kungaciniseki ngenca yeluhlobo lolungasiko lolukhetsekile lwemtsetfo wesintfu. -ikhabhinethi ijabulile kutsi labantfwana labatsintsekako batfunyelwe etindzaweni letiphephile nekutsi litiko letemisebenti litawucinisa kuhlolwa nekusebenta ngekubambisana nema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kute kucedvwe lababhebhetsekako. -hlanganisa letindilinga ndzawonye, ugcoke lentsambo lelimtfubi emgodzini losemkhatsini nasemaveni langaphandle uze ugcoke ngalokugcwele letindilinga. -ngekusebentisa inchubo yelwabiwomali, temafa tesifundza, inchubomgomo kanye nekuhlela ngekhatsi ehhovisi lesifundza lendvunankhulu, kanye nematiko emikhakha, kuhlela, kusebentisana, kucocisana kanye nekuncuma ndzawonye ngeluhlelo loluphelele lwekusebentisa imitfombolusito yesive kuleminyaka lemitsatfu letako. -lona bekungumhlanganosikolwa lohlelekile webantfu lababonwa njengebantfu labakhatsatekile ngekusetjentiswa kwemanti kanye nekuphakelwa kwemitfombolusito yemanti kulomtfombo. -tinhlangotsi tenhlalo tenkhohlakalo tidzinga kubukwa ngekugcila kumagugu, ngekusebentisa imfundvo. -baphakeli kuhulumende losemkhatsini babonakala bati ngalokusheshisa kusebentisa imali ekupheleni kwemnyaka. -sifanele kutsi sihloniphe imitamo leyentiwe nguhulumende wetfu wavelonkhe ekulweni ne-hiv ne-aids. -ngetulu kwaloko, imiphumela leminyenti yekungasebenti kahle. -ngako-ke kuvikelwa nekulondvolotwa kwesisekelo semitfombolusito yemvelo kubalulekile. -bungako bemphahla yemlandvo kwanyalo bungetwa emhlabeni lonaletimphawu letilandzelako -sicondziso sekusebentisa luhlolo lolumiselwe emakhono. -lwati lwangcondvomshini lolufaka ekhatsi lwati lwekubhala kanye ne-excel. -kulokunye, kusisa lokuphasi nako kungumphumela wesakhiwonchanti lesingeneli lesiniketwa ngemabhizinisi ahulumende. -o likheli lendzawo nekhodi yeliposi lemkhokhintsela -loku kutawenta ncono kakhulu likhono letfu lekuniketa tinsita tekulandzelela, tekundlulisela kanye nekusekela. -ikhabhinethi ihlole imiphumela yekota yesitsatfu yemibiko yenchubekelembili yesikhatsi kusukela mhla tinge- imphala kuya kumhla ti- ingongoni -ucelwa kutsi watise i-dsp yekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka lokungenani emalangeni lasihlanu ekusebenta ngembi kwelusuku lwakho lolulandzelako lwekwetfula nangabe angeke ube kulelikheli lelishiwo kunkhomba yakho yekwetfula lokusandza kwenteka sikhatsi lesibekiwe, sibonelo, nangabe uhlala emaholide. -lomkhankhaso utawufundzisa, wente kutsi kube nekucaphelisa uphindze ucocisane nemmango mayelana nekusebenta kahle kwagezi, kutfolakala kwagezi, letinye tindzaba temandla nekutsi ngabe bonkhe basemkhatsini kwelikhaya, kusetjentiswa kwemabhizinisi netimboni. -inchubo yekufaka sicelo semvume -ngalokwetayelekile umuntfu lobhalile, lobhurintiwe, loshicilelwe, lowenta umsebenti, lowenta umfanekiso, lowapenda, lowenta emafilimu noma lowarekhodela umsebenti, utawutentakalela kutsi abe ngumnikati welilungelombhalo kulowo msebenti. -loku kutawunciphisa linani leticelo letingenisiwe. -ngiphindze ngibite luchungechunge lwemihlanganosikolwa yetifundza kanye netinkhomfa tekubonisana tavelonkhe letintsatfu. -tiphatsimandla tendzawo kudzingeka kutsi tihlele futsi tisebentise tinhlelo tekugcogcwa lokwehlukile kwemfucuta. -ngabe sibonelelo sakho singamiswa nini? -loku kungatsatsa tinsuku letimbalwa noma kusabalale sikhatsi lesidze, kodvwa kugcina kushejuli lehleliwe. -tinhlaka tembuso letitfumela nobe letiniketa leminye imisebenti kuletinye tinhlaka tembuso kumele tingenelele esivumelwaneni se-ejensi lesichaza imibandzela, imibandzela, tindzima kanye netibopho letiphatselene nemiklamo yesakhiwonchanti. -bafana bafana ngekuchubekela embili emdlalweni wekota yemancamu wendzebe yemave ase-afrika e-egypt kwafisela imphumelelo nenigeria. -tintfo letisetulu tenchubomgomo lesitibonile, kanye netinhlelo lesitibekele embikwekuvota, tihlala tisemkhatsini waloluhlelo lwalohulumende. -sicelo sekwenta buve kwalongakatalelwa eveni -inhloso kwakha luhlelo lwetitfutsi lolusebenta kahle lolukhona kuchudzelana ekhaya nasemaveni emhlaba, kanye nekunciphisa tindleko tekutfutsa. -bonkhe batali, banakekeli bebantfwana kanye nemalunga emmango bacelwa kutsi basite bantfwana kutsi batfole luhlelo lwekusebenta loluhleliwe lwelitiko letemfundvo lesisekelo. -wonkhe hulumende wesifundza namasipala kumele, ngekulandzela inchubo lencunywe yindvuna, anikete imibiko lenjalo, emafomu kanye nalolunye lwatiso loludzingwa yindvuna ngenhloso yalomtsetfo. -sesiphasise tincenye letinyentana temtsetfo kusekela lomsebenti lomusha welihhovisi lelijaji lelikhulu. -kukhetsa, noma kwelashwa noma kwekuhlindvwa, kuncike ekutseni kukhulelwa kwalomsikati kusondzela kanganani. -kusimama kwesimondzawo kufanele kucatjangwe ngalokufanele. -ngenca yekutsi lomhlaba awunabani ngunoma ngubani, kungenteka kutsi kute umoya webunikati lotawutfutfuka, futsi kute lotawutsatsa sibopho salo. -ngenhlanhla lenhle lokusebentisana sekuvele kwenteka. -tonkhe ticelo tiyalungiswa emavikini lamabili. -loluhlelo lugcile ekuhlelembiseni imisebenti, kwenta emahhovisi ebacondzisi akwati kuchumana ngetincumo tenchubomgomo ngesikhatsi tichutjwa, nekusekela indvuna. -bafakiticelo labahlungiwe kutawudzingeka kutsi batsatse sivivinyo selikhono lekusebenta. -tinchubomgomo letivunyiwe tebuphuya, kulawula sikweleti kanye netimali letibekiwe. -kunesigwebo semikhawulo yetinsita. -letisebenti leticashwe sikimu setinzuzo tetingoti temgwaco titawunceshetelwa ngekusebenta kwato ngalokufanako netisebenti letilawulako leticashwe kwanyalo emshwalense nasembonini yelusito lwetekwelashwa kumkhakha lotimele. -ugeza emehlo futsi ukhumbule -lelicembu kumele latiswe ngalokuvakasha lokunjalo ngembi kwesikhatsi. -lisekela lendvuna yetemisebenti yetekucondziswa kwesimilo lahlanyela tinhlanyelo tetibhidvo tekucala esakhiweni semhlaba ngelweti kulomnyaka lophelile ngemtamo wekuniketa kudla lokunemphilo kubantfu labagulako. -umndeni wakhe bewuphuye kakhulu. -kucinisekisa kutsi tintfo letisetulu tenchubomgomo yelitiko letihola loluhlelo lwemasu tihambisana netintfo letisetulu temasu avelonkhe. -lomhlali wanome ngabe ngusiphi sakhiwo kumele ngekushesha abike umlilo, ingoti noma kulahlwa kwemfucuta lokufaka ekhatsi tintfo letiyingoti kuletindzawo letibange kulimala kwemphahla, kwakheka kwesimondzawo noma kulimala kwebantfu noma kwetilwane kulomsebenti. -sisebentisa buso nebuso betfu kwenta loku. -loku kuholele ekutseni tonkhe tinkampani letikhicita tincenye tetimoto letitfolakala etasez kutsi tisebente ngalokusemtsetfweni ngalokuphelele. -inchubo yetfu akusiko kwehlisa ngebukhulu betemisebenti yahulumende, kodvwa kuhlola lizinga lekukhula kwemiholo. -umtsetfo wesifundza lomayelana neludzaba loludzingeka ngalokwanele, nobe loluhambisana nesigameko, kusetjentiswa ngemphumelelo kwemandla macondzana nanobe nguluphi ludzaba lolubhalwe kushejuli, ngumtsetfo wato tonkhe tinhloso lomayelana neludzaba lolubhalwe kushejuli -sifundza segauteng sinendzawo lesemkhatsini ngalokukahle yekusabalalisa nekutfumela ngaphandle imikhicito yelubisi. -lapha bantfwana baphakanyiswa ngumk. brooks kuphela. -gcogca imininingwane yelingemuva bese uhlela ngendlela lefinyetiwe -ngakoke imitsetfo yebumfihlo yedatha yetfulwa, hhayi ngekubuka emalungelo eluntfu, kodvwa njengencenye yemitsetfo lehlose kuchuba kutsengisa nge-elekthroniki ngekubeka imitsetfo lefanako. -mengameli umemetele imitamo leminyenti lehamba embili ngemsombuluko, lefaka ekhatsi: sikhwama lesihlangene semkhakha wangasese kanye nemkhakha wahulumende sekwesekela emabhizinisi lamancane, kulungisa tihibe tekukhulisa lutjalomali kute kusheshiswe kukhula lokufaka wonkhe umuntfu, kusisa ngekubambisana kwemkhakha wahulumende kanye nemkhakha wangasese kusakhiwonchanti lokususelwa eluhlelweni lwemkhiciti wemandla lotimele kanye nekuc -ngesikhatsi selubandlululo, tikhungo temfundvo lephakeme betiyincenye yemvelo. -akakhoni kuya emtfolamphilo -tinsita tekusekela kuphatfwa kwemasu, kusebenta netetimali tiniketwa kuphatfwa kwetimali kweluphiko nekusekela kuphatfwa kwemasu nekusebenta. -lijaji mpati lichaza emagugu ekukhuphuka ngetulu kwekutimisela, kutibophelela kanye nekuphuma embili kanye nekutiphatsa ngendlela lefanele. -umtsetfo wavelonkhe lophawulwe esigatjaneni kumele ucinisekise kubandzakanyeka kwemacembu lamancane kutotimbili tincenye telitsimba letitfunywa letingesuswa naletikhetsekile telitsimba letitfunywa ngendlela lengagucuki nentsandvo yelinyenti. -insayeya emabangeni -, ngako-ke, kuniketa kwesekela kulabafundzi ngesikhatsi lesifanako nekuniketa ikharikhulamu letawenta bafundzi bakwati kuhlangabetana nemazinga ladzingekako emabangeni lachubekako. -i-iep icinisekiswe kumtsetfo wavelonkhe wetemandla, wa-. -loku kudzinga kutibophelela nekuhlanganyela kwabo bonkhe labasebenta kutemfundvo. -inhlangano yekutitsandzela - umtsetfosisekelo -sidzingo sekutfutfukisa nekusebentisa tinhlelo tekulawula imfucuta yincenye lesemkhatsini yemtsetfo waseyurophu lophatselene netindzaba temfucuta futsi wakha sisekelo sekusebentisa emasu ekulawula imfucuta emazingeni endzawo, esigodzi kanye navelonkhe. -wonkhewonkhe unelilungelo lemfihlo yangasese, lokufaka ekhatsi lilungelo lekungabi nayo- -uma ngabe leminye imethiriyeli idzingeka, kufanele itfulwe kunjinela kucala kute ivunywe ngembi kwekutsi isetjentiswe. -iminotfo yetimakethe letisacatfuta lenekuncintisana, lelawulwa kahle nalesebenta kahle kutetimali iyakhutsatwa kutsi isebentise tinzuzo tekungena nekuphuma kwetimali lokuvuselelwe kabusha. -tsintsana nelitiko letemphilo yetilwane nangabe awuciniseki kutsi nguliphi lifomu lekufanele ligcwaliswe. -kwekucala, sihlela kutfutfukisa nekuhlanganisa sakhiwonchanti setitimela, temgwaco netemanti, lesigcile etindzaweni letimbili letinkhulu elimpopoe waterberg encenyeni lesenshonalanga yalesifundza nase steelpoort encenyeni lesemphumalanga. -bacwaningi babuyekete tifundvo te-epidemiyoloji letiphatselene nemanti ekukhibika. -lomphumela ukhombise kukhula lokunemandla ekusetjentisweni kwekugcina kwemakhaya nemiphumela yekukhicita. -timali tekuphindzaphindza tingalendlela lelandzelako. -cala lapha ulandzele tintsambo -umtsengisi utawuniketa umtsengi i-inivoyisi lehambisana nekhophi yalenombolo yekwetfula nangemuva kwekugcwaliswa kwaletinye tibopho letibekwe kunkontileka. -lesikhwama sitawusekela umphakatsi kanye nemabhizinisi langenti inzuzo. -mabhalane wekutfutfukiswa kwetilwane -sicelo sakho sekubhalisa sitawusetjentwa masinyane. -kugonywa kwemntfwana kanye nekholera. -lofaka sandla kufanele atfole imali lengaphasi kwalemali leyetayelekile ngesikhatsi selivu yekukhulelwa. -imitsetfosivivinyo. -lekukhetsa, nekubonisana, nesisebenti setemtsetfo, nekwatiswa ngalelilungelo ngekushesha ; -tinkhundla tebulili tifaka ekhatsi bomake nemadvodza kutsi babukane netindzaba tetenhlalo, njengebudlova lobucondziswe kubulili. -letindzawo tekuvakasha letivakashelwako tikhungo tetindzawo letintsatfu ephalamende, lekunguleti, sigungu lesidzala, sigungu savelonkhe kanye nemkhandlu wavelonkhe wetifundza. -bomcondvophika ngemagama lasho lokufanako, nobe cishe lokufanako, njengalokunye. -uphindze futsi wesekele luhlelo lwetebulungiswa. -insayeya yesifundza setfu kutsi kumele sisite bantfu kutsi batfole emakhono ngekuhambisana nelizinga letemfundvo lelitfolakele. -futsi, lelikomidi lelibandla lavelonkhe licinisekisa bantfu baseningizimu afrika kutsi asikabeketeli sive lesisigamu saboslova kanye nebantfu labatimele. -lefestivali yalomnyaka yaphindze futsi yachunyaniswa nemakethe yendzawo yetitfutsi, lapho khona batsengisi bendzawo bemigwaco baniketwa ematfuba ekutsengisa kudla nekwenta umsebenti wetandla. -bekunetincwadzi letinyenti emtapolwati. -kukholamu lokungesekudla, dvweba noma unciphise bese unamatsisela titfombe temathulusi lesisebentisako lamuhla. -ifenisi yekuphepha yemgogodla idzinga kulungiswa. -kunebufakazi bekutsi emathikithi aphrintwa, akhishwa futsi atsengiswa kute kufike sikhatsi sekucala kwalomdlalo. -uphindze unikete bafundzi sitfombe lesinotsile, lesinemandla nalesisekelo semifanekisomcondvo lesingasetjentiswa kwenta umhlaba wabo ube ngulokungakhetsi ; ube ncono futsi ucacile kunaloko lokungiko. -umbiko wemnyaka kanye netishicilelwa temininingwane jikelele kwatisa ummango. -lomkhankhaso wetinsuku leti- tekulwa netishikashiki ngumkhankhaso wamhlabuhlangene, lotawubanjwa njalo ngemnyaka kusukela mhla tinge- lweti kuya kumhla ti- ingongoni. -kuhlolwa kwemabhuku njalo kwentiwa ngekuhambisana nemtsetfo kantsi netincumo temkhandlu tasetjentiswa. -lokwehlukaniswa ngalokwetayelekile kuchaza kusebenta kwetinchubomgomo, tinhlelo kanye netindlela tekulawula tangekhatsi kulabomasipala. -imanyuwali yekufinyelela kumniningwane yetekuchumana tahulumende -uma ngabe usengakanetiseki ngalomphumela, ungayisa lendzaba enkantolo. -kubabe wemvelo ngaphandle kwekutsi wancishwe yinkantolo lenelikhono. -ingucukoeyuka ku-dtt itsintsa kuphela kusakata lokutfolakala ku-tv yemhlaba. -loko lokutfolakele kunemandla ekucinisa kakhulu kuphendvula kwetfu kulolubhubhane. -lenye yetintfo letiphumelele embusweni wetfu wentsandvo yelinyenti kutsi wonkhe umuntfu waseningizimu afrika ukholelwa kutsi umtsetfosisekelo uyabavikela nekutsi tinkantolo tiyincenye lengavuni luhlangotsi nalengavuni luhlangotsi yetinshisekelo tabo. -loku kufaka kuchaza imiphumela lefiswako yekunciphisa kukhishwa kwemoya lokukhutsata kucamba lokusha kanye nelutjalomali kumandla lavusetelelwako kukhutsata kusebenta ngemphumelelo kwemandla kwakha luhlelo lwavelonkhe lwekugcogcwa kwedatha yegesi lengcolisa imvelo kanye naletinye tintfo letifana nentsela yekhabhoni. -nangabe sekuhambe sikhatsi nobe busuku nobe imphelasontfo uma emalunga emmango adzinga kuhlangabetana netidzingo tawo, nobe emsebentini, imphendvulo loyitfola itawudvumata. -lomtsetfosivivinyo uniketa luhlakamsebenti lwetemtsetfo loluhlanganisiwe lwekugadza ngekuhlakanipha umkhakha wemshwalensi lohambisana ngalokungagucuki nemazinga emave emhlaba ekulawula umshwalensi. -inhloso kuzuza kuphakelwa kwetinsita kanye nemigomo yekutfutfukisa etindzaweni tamasipala ngendlela lesebenta kahle nalesimeme. -lenkhombandlela yanyalo ifuna kuniketa kuhlangana nome inhlanganisela leniketa lokuhle kakhulu kulamave omabili - lokungukutsi inethiwekhi yekuhamba lecondzisa kuhamba ngco kwalabahamba ngetinyawo kuto tonkhe tindlela kanye nenethiwekhi yemgwaco lengavimbeli ithrafikhi. -lijaji lincuma licembu leliphumelele -kuya esayithini yetfu i-dotmobi -loku kufaka ekhatsi kufinyelela kabanti ekuguculweni kwemtsetfo, kusekela labo labasindzile ngekuniketa emakhithi ebufakazi etiteshi temaphoyisa kanye netinsita tetengcondvo, kusungulwa kwesikhwama sebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite kanye nekubulawa kwalabasikati kanye nekwesekela inethiwekhi yetikhungo tekunakekela i-thuthuzela kanye ne-khuseleka. -ikhabhinethi iyachubeka nekutinikela ekwenteni iningizimu afrika kutsi ibe live lelitsandvwa tivakashi nebatjalimali ngalokufanako. -ngalamanye emagama, uma umniningwane losesivumelwaneni ugcinwa emmangweni ngekuya kwebumfihlo, umuntfu angacela kutsi umniningwane longaphansi kwe-paia kanye neluhlolo lwemfihlo lolubekwe ku-paia kutawufuneka kutsi lunakwe kunaloluhlolo lolubekwe kumitsetfo ye-babs. -sehlukoematfuba ekomidi yeliwadi nekutibandzakanya kwemmango eluhlelweni lwekutfutfukisa lolubumbene -incenye yekwatisa ngekukhokha ye-irp manje seyisekhasini lelinye. -umkhosi wemiklomelo yetemidlalo yaseningizimu afrika utawubanjwa mhla ti- lweti esand du plessis theatre, emangaung, efreyistata. -mengameli cyril ramaphosa utawuphindza futsi ahole litsimba letiphatsimandla kanye nalabaphetse emabhizinisi aseningizimu afrika ekucocisaneni ngemhlangano nebaphetse bemabhizinisi asejapan labahamba embili. -ikhabhinethi ikubonile timboni tebuciko netemasiko njengalenye yetintfo letihola kukhula kwemnotfo nekwakha ematfuba emisebenti ekufezekisweni kwendlela lensha yekukhula. -sicelo semvumo yekutfumela ngaphandle timfishi ngenhloso yekutsengisa -kuhlolwa kwemabhuku njalo kwentiwa litiko ngalinye. -lelisubuciko lekuhlela lifilosofi kufanele futsi kuchunyanwe netisebenti kuwo onkhe emazinga, ngalesikhatsi baphatsi labasetulu kufanele basite labanye baphatsi ekutfutfukiseni tinhlelo telizinga leliphasi. -ngenca yaloko, lebhodi itfola sikweleti lesikhokhelwe kahle. -leyunithi yetimali letingenako yesifundza iniketwe umsebenti wekucinisekisa kutsi imitfombo yetimali letingenako yesifundza yandziswa futsi yandziswa, kusita ekusiteni ngetimali tindzawo letibocalangaye. -ngekuhamba kwesikhatsi, loluhlelo lutawufaka ekhatsi incenye ‘ yemisebenti yetenhlalo’, lapho sitawubambisana nalabanye labatsintsekako kute kucashwe bantfu emisebentini leminyenti leyehlukahlukene – kusukela ekwenteni ncono kuciniseka kwekudla, kuya ekulweni nebudlova lobucondziswe kubulili kuya ekwenteni ncono tindzawo tekuhlala letingakahleleki – kutsi konkhe kufaka ligalelo kulokuhle lokufanako. -ngenhloso yalesigaba, umtselela lomkhulu usho kusetjentiswa kwemhlaba lokunemtselela lomubi kutemphilo temmango. -letinkhombandlela letikhona tekulungisa nekulahla tekuphehla gezi netibi tetimayini titsatfwa njengaletingakeneli futsi tidzinga kutfutfukiswa. -basayini bemathenda labaphakamise kutfola inkontileka njengemabhizinisi lahlanganyelwe batawusho kutsi ngubani walabasayine ngumlingani lohamba embili umcashi lotawubamba sikweleti ngenhloso yethenda leniketiwe. -i-durban kwazulu-natal yaphindze futsi yatsatfwa njengelidolobhakati lelihola embili le-afrika yaphindze futsi yaphakamisa ligama lelihloniphekile le-afrika lelihola embili le-cruise port. -atikho kulobumatima lobukhona kumtsetfo waseningizimu afrika. -siphatsimandla semniningwane nobe lisekela lesiphatsimandla semniningwane sitakusita ngaloluhlelo. -kongiwa nekusetjentiswa lokusimeme -litiko litinikele kulungisa loludzaba ngendlela lekungakhoneka ngayo ngekubeka embili kabusha. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- mabasa -timali letibekiwe tetinsita letinkhulu letine letiniketwa ngumasipala, nguleti -bekuyihhashi lekhetsekile lengahamba. -sikwente loku ngekutimisela nangekutimisela lokukhulu. -letinsika temasu tichumene nelisu lavelonkhe lentfutfuko lalelive: umbononchanti kanye neluhlakamsebenti lwendlelalisu lwethemu lesemkhatsini, kanye nemigomo ye-un yentfutfuko lesimeme lechutjwa lihhovisi lelive le-un lapha eningizimu afrika. -o wetfula sikhulumi ngasinye ; -bhala emagama akho kusichazamagama sakho. -nyalo ngitsandza kucocisana ngetindzaba letiphatselene nekungetwa kwetinsita letisisekelo, kulungisa kungalingani, kuthula nekuvikeleka kanye nekubumbana kutenhlalo. -labanyenti balabatsengisimphahla labancane batfumela tetfulo letingatiwa kulelikomidi ngobe beva kutsi " basuswe eluhlwini " nome " basuswe eluhlwini lwebantfu labamnyama " uma batsengisi lababukene nabo batawutfola. -uma ngabe wena noma bomondliwa bakho baneligciwane le-hiv futsi bancuma kujoyina loluhlelo, kunakekelwa lokukhetsekile kuyentiwa kute kugcineke imfihlo yakho. -kuphendvula imibuto yephalamende ngetikhatsi letifanele. -kubalulekile futsi kucinisekisa kulingana emkhatsini wenyakatfo neningizimu ekutfoleni timali telucwaningo, kanye nematfuba ekukhicita, kanye nekutfutfukisa emandla elucwaningo njengemphumela lomubi wemitamo yemhlaba wonkhe. -lucwaningo lwekusita bafundzi ngetimali selwentiwe. -kuchunyaniswa kwemisebenti kanye nekucecesha akukentiwa ngendlela lefanele. -ematheksthi labhaliwe kutfola lwati tichazamagama ema-encyclopaedias ishejuli imihlahlandlela yelucingo tincwadzi tekufundza thesaurus tikhatsi temabonakudze tinkhombandlela -sicelo setinzuzo tekusisa kusikhwama semshuwalensi -ngalokufanele, sitsatse sincumo sekunciphisa kusebenta lokuchubekako mayelana nekulawulwa kwelwati kulesigaba, kute kugwenywe kutinikela ngalokwecile tisebenti telitiko mayelana netinhlelo letivundlile ngetindleko tekwetfulwa kwemsebenti loyinhlitiyo. -isathelayithi yekucala yekuticambela yangena endzaweni nga- -lenkhundla itawugcugcutela kwabelana ngelwatiso lokutawuphutfumisa kusungulwa kwemayunithi ekulwa nenkhohlakalo etifundzeni. -tikolo tikhutsatwa kutsi tichube luhlolo lolusisekelo ethemini yekucala. -kwabiwa kwetimali emkhatsini kwemikhakha yahulumende njengoba kudzingwa ngumtsetfosisekelo. -lesahluko sichaze tinhloso nemigomosisekelo yekuhlela lokutinte emmangweni futsi sibuka kutsi lendlela icuketfwe njani kunchubomgomo yekutfutfukisa hulumende wasekhaya. -hulumende wavelonkhe utawusebentisana nahulumende wasenshonalanga kapa, kulandzelela labafundzi nekuniketa kusekela kute bangalahlekelwa likusasa labo. -lenchubomgomo igcamisa kubaluleka kwekubhajetha ngendlela lekhomba umtselela lomkhulu wetimali wemiklamo lemikhulu lehleliwe kulebhajethi yekusebenta yamasipala. -aphekeletelwa tindvuna letehlukene, uhlangene nemmango, tisebenti kanye nemikhakha yetemabhizinisi, umkhandlu waseningizimu afrika webaholi bemimango lehlangene nabosodolobha betinkholelo bondvunankhulu benhlangano yabohulumende basekhaya baseningizimu afrika, baholi bendzabuko kanye nemacembu etepolitiki lamelwe ephalamende. -kucocisana lokuchubekako nematiko etifundza kutsi kute umklamo lotawufezekiswa endzaweni yamasipala ngembi kwekubonisana nemkhandlu. -lesibopho lesikhona nyalo ngaphansi kwekontileka lenkhulu siyabonakala futsi silinganiswa njengesibandzela. -umkhiciti wemathoyilethi uniketa tilinganisozinga letimayelana nemazinga kanye netincetu tetindzawo tekutfutsela. -lelibhange lavula iminyango yalo mhla tinge- inhlaba futsi lingulibhange lelikhulu lelidzala kakhulu e-afrika. -loku kutawuphindze futsi kukhutsate kufinyelela kwalencenye yalemakethe kutetimali tekubolekisa letivela emabhange. -ufanele kutsi ukhetse umuntfu kutsi alawule lifa lakho. -indzawo yelihotela lephakanyiswako kwanyalo isondzelene njengendzawo levulekile yangasese futsi ibonakala ingasetjentiswa kakhulu futsi inganakwa. -kumele yente lelive kutsi libe netimboni, ikhicite emakhono iphindze ifukule kudaleka kwemisebenti ledzingeka kakhulu. -lesikhwama semukele indlela yekulondvolota kusisa kumalingena. -ngabe emakhansela ekulandzela kufanele atiswe? -kodvwa-ke, lemisebenti itawuvala kuletikhatsi letitako. -ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kubangani nemndeni welilunga lephalamende lelihloniphekile, mk loliwe fazeka, lowabulawa engotini yemoto emphumalanga kapa, kuleliviki leliphelile. -lokufakwako kufaka ekhatsi imitfombolusito yemali netisebenti letibuya kumitfombo leminyenti leyehlukene, kanye nekharikhulamu netintfo tekusebenta. -samba selusebentisomali lolwentiwa nguhulumende wavelonkhe newesifundza, timali tekucinisekiswa kwetenhlalo kanye netikhungo tahulumende letikhetsiwe, kufaka ekhatsi kundlulisela kanye netelekelelo kubomasipala, emabhizinisi nobe letinye tikhungo. -cinisekisa kutsi umndeni wakho nebangani bakho bayakwati kukusita njani nawuhlaselwa. -luphindze futsi lugcile kulesidzingo sekwenta tingucuko eningizimu afrika futsi luniketa tiphakamiso temitamo yekwenta tingucuko. -lofinyelela ekugcineni kwekucala nguye loncoba. -tfola luphawu. -bobani balingisi? -imibandzela yekutsatsisa lekhishwe kuphaneli yetindvuna lekhishwe kusethi lefanele yetikweleti netinchubo tekucondzisa tigwegwe tebaphatsi labakhulu betinkampani letihluleka kuveta kahle simo setimali sesikhungo kubahloli mabhuku. -sihlalo wemkhandlu wetifundza wavelonkhe ; -umndeni wamhla tinge- inyoni ufake tinchubo temtsetfo kuphocelela khomishana lomkhulu weticelo temhlaba kutsi anikete timali letengetiwe. -ngekusebentisa letintfutfuko elimpopo njengesisekelo, sitawukhulisa tekutfutsa letitimela empumalanga, sichumanise tindzawo temalahle netiteshi temandla agezi. -ngiko, ngemuva kwako konkhe, sive saseningizimu afrika lesisebentisa kakhulu timphahla netinsita tato. -lomtsetfosivivinyo uniketa luhlakamsebenti lwetemtsetfo lwekutfutfukisa luhlelo lwekuhlela indzawo yaselwandle lolukhutsata kukhula kwemnotfo ; futsi luchutjwa ngekuchumanisa kuhlela kuyo yonkhe imikhakha leminyenti. -lokuhlanganiswa lokuphatsekako kwetinsila temanti langcolile kufaka ekhatsi tinchubo letimbili letihlukile. -lijaji linye, lelakhiwa ngemalunga lasihlanu ekuvota litawukhetfwa yikhomishini yelubumbano lwemave ase-afrika. -cela labangenele tifundvo kutsi bakhe emacembu ebantfu labangema- kuya ku- bese bafundza ngekubambisana lesigameko. -loku kutawufaka ekhatsi kunciphisa kusitwa ngetimali kanye netinhlelo letinsha. -ikhabhinethi iyakwemukela sincumo senkantolo yemtsetfosisekelo lesicinisekisa kutsi inchubomgomo yahulumende yekucinisekisa kuliciniso. -emakhaya atfola letintfo leti malanga onkhe, ngeliviki noma ngenyanga tonkhe. -emaphesenti emakhaya lahola ngaphasi kwa-r ngenyanga latfola tinsita letingakhokhelwa. -sibonelo semetriksi yeswot yemacembu etenhlalakahle -ufuna kukhutsata kungafihli lutfo, kutiphendvulela kanye nekuphatsa ngemphumelelo kwawo wonkhe umtimba wahulumende newangasese. -ikhabhinethi iyakugceka ngemandla lokuhlaselwa ngebhomu lokusandza kwenteka ngaphandle kwelihotela lasemogadishu, esomalia. -ngalesikhatsi kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni kuyintfo hulumende layibeke embili, kubalulekile kutsi futsi sitfutfukise luhlaka lwavelonkhe lwekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni lolubumbene kusita bomasipala kuphatsa ngemphumelelo kutfutseleka kwetindzawo tasemadolobheni lokusheshako. -asibhale bhala imisho lemine ucale ngaloku. -ngesikhatsi lesifanako kumele kuniketwe kucatjangelwa lokukhetsekile kucinisekisa kulingana ngekwebulili ekuhleleni umklamo. -lokungcubutana tincenye letimele elwandle lwendzawo lolungenaluhlobo. -kuhlela i-idp kufaka ekhatsi tigaba letimbili -iyunithi yelucwaningomabhuku lwangekhatsi igcila kakhulu ekuniketeni tinsita tekucinisekisa kanye nekubonisana nebaphatsi kanye nelikomidi lelucwaningomabhuku etindzabeni letiphatselene netinchubo tekulawula, kulawula bungoti kanye netinchubo tekubusa. -bantfu labangaphasi kwemmango wemasiko, wetenkholo nobe welulwimi angeke bancatjelwe lilungelo, nalamanye emalunga alowo mmango - -solwati jonathan jansene. -ikhabhinethi iwuvumile luhlakamsebenti lwenchubomgomo yavelonkhe yetekulima taselwandle. -luhlelo lolusha lwasungulwa, nanoma kunjalo, bekute luhlaka lwekuhola imisebenti yaloluhlelo. -tinzuzo tekucinisekiswa kwetenhlalo tihlobene kuphela neminikelo yesisebenti. -kungalendlela lesitakwenta ngayo. -sigaba sibuye sikhombise emalungelo elulwimi ebantfu lababoshiwe, labavalelwe kanye nalababanjiwe, ngekugcizelela lokutsite kulilungelo lekushushiswa ngalokungavuni licala ngetinchubo letentiwe nobe letihunyushwe ngelulwimi lolukhetfwa ngulowo muntfu. -ngakoke asati kutsi ingabe kukhona yini lokwehlukana kwetinshisakalo emkhatsini webatali nebantfwana labancane noma ngabe bekudzingekile kutsi umuntfu abekwe kutsi abamele. -inchubomgomo lesebenta ekungeniseni nekutfumela ngaphandle timphahla yehlukile kumkhakha munye walemboni kuya kulolandzelako. -tintfo letisitfupha letikhatsatako tibonakele kutsi kutawucocwa ngato ngalokugcwele futsi kwentiwe umsebenti wato tonkhe tisebenti letikhona. -ikhabhinethi imeme bantfu baseningizimu afrika kutsi bahlanganyele kuseshini yesitfupha yelicembu lamengameli lekufundza ngalesine, mhla ti- inkhwekhweti kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inkhwekhweti -kutinikela kweningizimu afrika ne-oman ekwenteni ncono budlelwane betekuhwebelana, enkhundleni yetemabhizinisi mhla ti- indlovulenkhulu emkhatsini wendvuna yetekuhwebelana netimboni rob davies kanye nemlingani wakhe wase-omani, dkt. ali bin masoud al-sunaidy, kwenta bantfu betemabhizinisi baseningizimu afrika basebentise lelitfuba le-oman labetfulako, ikakhulu etimbonini tekulima netekugucula im -* kungena emphahleni yemuntfu ngaphandle kwemvumo yakhe -labakhipha emathenda kumele bahlangane ekungeneni lokukhulu. -bekuyitje? -tonkhe tindzawo tekuhlala letinsha letingekhatsi kwemincele yasedolobheni lekhona futsi letisedvute nematfuba emisebenti ticala kulungisa lenkinga yesimo saseningizimu afrika semadolobha. -umhlaba wonkhe uhlanganyele natsi kukhumbula lilanga lelimelele liphuzu lekungabuyeli emuva kundlondlobala kwetfu kulendzawo yentsandvo yelinyenti lekhululekile. -umkhandlu wetekuphepha we-unsc wamukele tincumo letinyenti letengetiwe tekucinisa tinyatselo tekulwa nebuphekulasikhuni bemave emhlaba. -tinhlelo tekwetfula noma lokuhlosiwe kutawubese kulungiswa emakota latako kute kucinisekiswe kutsi lokwetfula kuhlala kuhambisana neluhlelo. -itawuphindza futsi yente ncono lizinga lemphilo lebantfu bendzawo ngekwehlisa emabanga lamadze ekugibela. -gcwalisa lelifomu ngekubhala ngekusebentisa tinhlamvu letinkhulu. -kucasha kumele kuhehehe tisebenti letinemakhono, letinemakhono ngekusebentisa luhlelo lwekusebenta lolubili ; sinye setisebenti letiniketwe emandla bese sinye setisebenti letingakabekwa emandla. -umsebenti khuluma ngalemibuto lelandzelako -kucinisekisa kutsi tinsita tetitfutsi tihlangabetana netidzingo letisisekelo temmango tekufinyelela emsebentini, temfundvo, tekutsengisa, tekutsengisa, tekwelapha netinsita tetenhlalo. -emalunga ekomidi yeliwadi kumele atejwayete kuphatfwa kwemklamo wemjikeleto njengobe lena yindlela lesetjentiswa kanyenti. -ngilele ngembi kwe-tv ema-awa lamatsatfu. -uma loku akusinjalo, lesicelo kumele sipheleketelwe kuhumusha lokukhishwe siphatsimandla lesifanele. -ngabe ufanele kutsi ukhokhele lokunye kwaloku lokushiwo ngenhla, nawuyitfola kwekucala? -indzaba yakho kumele ibe ngema - emagama budze. -temfundvo, temphilo, kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni netingucuko kutemhlaba, kwakha imisebenti lenesitfunti, nekulwa nebugebengu. -loku kwabhalwa ngemuva kwekubonisana kabanti nebantfu labasha futsi kufaka ekhatsi ematiko ahulumende nema-ngo. -loku kwekugcina, ngetulu kwalokunye, yindzaba legcwalise tinhlitiyo tetfu buhlungu lobukhulu. -sicelo se-ex gratia sitsatfwa etimeni lapho emalunga atfola tindleko letingakavami tekwelashwa letingakakhokhelwa tinzuzo letikhona kanye / nobe imitsetfo yesikimu futsi ngenca yaloko lelilunga lingahlangabetana nebumatima betimali. -ngetinhloso tekulinganisa bacashi ngaloko behlukaniswe ngetigaba letehlukene netigaba letincane ngekuya ngesimo semisebenti yabo. -hulumende ubeke embili kufezekiswa ngekushesha kweluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe, netingucuko letihlose kuvula emandla ekukhula kweningizimu afrika. -umtsetfo lohlongotwako lomayelana nenchubomgomo yavelonkhe yetekundiza, logcugcutela uphindze ukhutsate kuphepha kwetekundiza, kuvikeleka kanye nekuhambisana netemvelo wavunywa. -uma titatimende takamuva tetimali tingatfolakali, lochazako lobhalisiwe kumele anikete tizatfu tekungatfolakali. -khumbula kuba nemuntfu lonesiphandla. -lenkhundla itawubanika litfuba lekwabelana ngetipiliyoni kanye netindlela letinsha tekutsi bangatfula njani kucecesha kanye nentfutfuko kutemisebenti yahulumende. -mengameli jacob zuma umyalele kutsi umjeka wavelonkhe uphakamise emkhatsini wemanti kusukela ngendlovulenkhulu kute kube kusihlwa mhla tinge- indlovulenkhulu -wenta sipiliyoni ngekusebentisa emabhange labomahambanendlwana emphumalanga kapa futsi wenta umkhankhaso webetindzaba ngekusebentisa umsakato wemoya nakumabonakudze kanye nekushicilelwa lokwehlukahlukene. -imikhawulo lecondzene-nemfucuta yemakhemikhali ngako-ke isetjentiswa ngalokujutjelwe ekugunyateni nasekulawuleni imiphumela yesimondzawo yetinhlanganisela temakhemikhali leticakile. -umkhandlu lowengamele wesifundza ufaka ekhatsi ndvunankhulu, njengenhloko yemkhandlu, futsi hhayi ngaphasi kwalesihlanu hhayi ngetulu kwemalunga lalishumi lakhetfwe ngundvunankhulu kumalunga esishayamtsetfo sesifundza. -linyenti lalokungenelela kudzingeka kutsi kwandzise kumelana netingucuko tesimo selitulu ngalokwetayelekile tinhloso tentfutfuko yetinzuzo lesetivele tikhonjiwe, ngako-ke kute sidzingo sekutfola imitfombolusito leyengetiwe kute kulawulwe kugucuka kwesimo selitulu. -indlu yelusha leyetayelekile iyindzawo lenhlekelele. -sihlalo wemkhandlu wetifundza wavelonkhe ; -emalunga etisebenti kuwo onkhe emazinga solo anemicondvo lengenamcondvo yekuphatsa. -kujabulela simo sebungcweti nekutibandzakanya kutinzuzo letiniketwa tikhungo tetimali -letichibiyelo tihlose kucinisa tinyatselo letivikela bantfu labadzala. -fundza tinsita tekufundza -kuphefumula lokusheshako nalokungashoni. -lesikhungo semlandvo sekufundza sisebente njengesikhali ngesikhatsi semzabalazo wetfu wenkhululeko futsi siyatiwa ngekutsi " sibaluleke kakhulu sebuholi base-afrika " futsi siyincenye yetibalo temzabalazo wekulwa nelubandlululo letifana ne-grand zk matthews, nelson mandela, robert sobukwe, oliver tambo kanye negovan mbeki. -kuvuselelwa kwemtsetfo wekukhula nematfuba wase-afrika kusukela mhla tinge- inyoni kanye nekutibophelela kwesekela imitamo yekuthula leholwa yi-afrika kulelivekati kunguleminye imiphumela lemcoka yengcungcutsela yebaholi be-united states ne-afrika lebeyibanjelwe e-us kulomnyaka lophelile. -uma imoto yakho isetjentiselwa tigitjelwa temmango nobe isetjentiswa njengemoto lenemtfwalo lomkhulu, ufanele kutsi uyise uhlolelwe kuba semgwacweni njalo ngemnyaka ngembi kwekutsi uvuselele ilayisensi yemoti. -kuniketwa kwetinhlelo temfundvo yalabadzala nekucecesha kusisekelo lesivakalako lapho kufanele kutsi sakhe emandla ekuhlanganyela ekuguculeni umphakatsi wetfu ngendlela lenemandla. -kulalelela kulandzelanisa. -luhlelo lolukhulu lwavelonkhe lwetidzakamiva, -, luchumanisa imitamo yahulumende ekulweni nekusetjentiswa kabi kwetjwala netidzakamiva. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- indlovulenkhulu -sakhiwonchanti setitfutsi temmango netinhlelo, kufaka kuvuselelwa kwetitfutsi letitimela tebagibeli, kwesekelwa kuchumana lokwentiwe ncono netinsita letigcile emgwaceni. -lesitatimende lesibuketiwe sekharikhulamu savelonkhe emabanga r- sifaka ekhatsi -loku kufanele kube sisekelo sekutiphatsa kwetfu. -unelilungelo lekutsi " cha " kutekucansela lokungakaphephi -kwentiwe imitamo yekugcwalisa tonkhe tikhala temsebenti letikhona kusishayamtsetfo kute sishayamtsetfo sikhone kusebenta ngalokusezingeni lelisetulu. -bala bese ufaka loku bese ugcwalisa imphendvulo. -sakhiwo saledokhumenti sime ngalendlela lelandzelako -bafakiticelo labakhubatekile labafaka ticelo tetinhlobo letikhetsekile. -awukavumeleki kutsi uvalelwe ngaphandle kwekushushiswa, uvalelwe licala nobe ujeziswe kabi. -ikhabhinethi iyakwemukela kutinikela lokuvuselelwe kabusha kwelitiko letemphilo, kanye nebacwaningi, kubukana netindzaba letiveta tinsayeya kulemitamo lehlangene ekulweni ne-hiv. -njengencenye yemikhankhaso yekucaphelisa ngekulwa nenkhohlakalo, sichubekile nekwenta sinyatselo sekwakha indlela yekutiphatsa ezingeni lesikolo saphindze futsi sacinisa kulwa nebugebengu lobentiwa bafundzi, lokufaka ekhatsi kusebentisa kabi tidzakamiva kanye nekutfwala tikhali tebudlova etikolweni. -lomkhakha uvalelwe ngalokungapheli futsi kute inchubo lesunguliwe yekuphatfwa kwawo ngekhatsi kwetikhungo tekuvalelwa ejele. -icinile ngekukhula lokungagucuki, yesekelwa ngumtsetfosisekelo longakalinganiswa emhlabeni. -ngesikhatsi sekubuyeketwa lomsebenti lolandzelako wentiwa lihhovisi lemcondzisi lomncane -itawubukana, emkhatsini walokunye, nesidzingo sekuba nemnotfo lofaka konkhe kanye nekususa emazinga lasetulu ebunikati kanye nekulawula lesikubonako emikhakheni leminyenti. -lokutsengiswa kwentiwa kutsi kuchutjekiselwe embili tinchubomgomo tekubandlulula ngekwebuhlanga lokwaba sisekelo sembuso welubandlululo futsi kwaholela ekutseni umndeni ukhishwe emhlabatsini wabo longumgogodla. -iningizimu afrika isayine i-marpol, sivumelwane lesimcoka semave emhlaba lesimayelana nekuvikela kungcoliswa kwendzawo yaselwandle ngemikhumbi lebuya etisebentini noma etingotini. -imisebenti ichubeke nekuba yincindzetelo kulohhafu wekugcina wemnyakalishumi lowengcile ngalesikhatsi lemboni idzabukana nekuvuselela emuva kwekwehla kwemnotfo. -tisebenti letitsite kulitiko letasekhaya -iningizimu afrika inendzawo yetetimali kute ikhone kubukana nekusilela lokukhulu kwesekela kuvuka kwemnotfo. -iningizimu afrika itinikele ekunciphiseni kushona kwebantfu emigwacweni ngemaphesenti la- kusuka ku- kuya ku- ngaphasi kwa- -imisebentiluhlolo lehlelekile yethemu -ikhomishini ye-au kute kube ngunyalo seyiphakamise emadola langetulu kwetigidzi letinge- eminikelo ngekusebentisa umkhankhaso wawo we-#africaagainstebola, kodvwa kusadzingeka lokunyenti. -litubane lekwetfula kanye netikhatsi tekugucula tintfo letisebenta kahle kulesimondzawo sekusebenta semave emhlaba lesinemandla, litubane lekwetfula lingumhlukanisi lomcoka. -letindlela tekulinganisa letilandzelako ngaloko titawunganaki tinhlangotsi letibalulekile, njengemtselela wekukhula kwelutjalomali lwahulumende lolusetulu, noma kuphendvula kwetilinganiso tentalo ekukhuphukeni kwetinsalela netikweleti. -ikhemistri lehlatiywako netindlela tekuhlatiya emathulusi -emakhophi lacinisekisiwe etitifiketi temshado, tekutalwa, tekufa nobe temaphoyisa -ngako-ke, kutfutfukiswa kweluhlelo lwekulawula kusebenta kwemuntfu ngamunye kuhlose kucinisekisa kuphumelela kwemasu netinhloso tekusebenta talekoporasi. -ngesikhatsi sesigaba sekuvota emalunga atawutfola liphepha lebhalothi lelinemagama alabo labakhetsiwe. -kulawula yonkhe imisebenti kanye nekutfutfukiswa kwetisebenti letingaphasi kweliso lakhe kucinisekisa kutsi tinhloso tenhlangano tiyaphumelela futsi titsatse sinyatselo sekulungisa uma kunesidzingo. -ikhabhinethi iyayemukela imiphumela yelucwaningo lolwentiwe mayelana netikhalo kanye nemibuto letfolwe yinkhombandlela yamengameli kusukela yasungulwa kute kube mhla tinge- indlovulenkhulu -letivumelwane letifinyelelwe kulengcungcutsela tikhombise kubaluleka kwekusebentisana lokwentiwa nguhulumende netinhlangano temmango, temabhizinisi, balingani bentfutfuko, umkhakha wetenkholo kanye naleminye imikhakha kutsi isebentisane kute kubukwane nalesihlava se-gbvsokunye kungenelela lokuvunyelenwe ngako kufaka ekhatsi sidzingo sekuniketa imali leyanele ku-nsp ku-gbvf, -kubuyeketwa kwayo yonkhe imibiko yemnyaka yematiko kwentiwa kungakapheli tinyanga letimbili ngemuva kwekwetfulwa ngembi kwekucala kwalokulalelwa lokujulile lokuhlelekile. -imihlangano yemmango yekubeka nekuvumelana ngetintfo letisetulu -kulekota, kushona kwebantfu labangemashumi lamane nesihlanu nakubili lokubangwe timbangela temvelo kubikwe litiko. -sivile kukhatsateka kwetisebenti mayelana nemtsetfo wekuchibiyela intsela lengiyisayine ube ngumtsetfo ngengongoni, ngemuva kwekushaywa kwawo yiphalamende. -ungakhulumi kakhulu, kulalelisisa ubute imibuto levulekile. -wonkhewonkhe unelilungelo lekutfola tindlu letenele. -macondzana neluhlatiyo lolwentiwe, loluhlolo luhlukanisa lusebentisomali lolusisekelo kanye nemali lengenako yasekhaya kusuka kutibonelelo nemali lengenako yemalimboleko kanye nesibonelelo kanye nelusebentisomali lolusekelwe ngemalimboleko. -mengameli ramaphosa utawube ahola umkhosi wekusayinwa kwesivumelwano samengameli setemphilo edkt george mukhari academic hospital ega-rankuwa, edolobheni lasetshwane, ngalesine, mhla ti- kholwane -ngenca yekutsi indzawo yekukhishwa ivamise kuba kumakha emanti lasezingeni lelisetulu ebhange lekukhishwa kwemanti, lokuhlanganisa kutawuya ngendzawo, ngekuya ngekwehayidrodayinamikhi kulendzawo yekukhishwa. -i-sabs ishicilela emazinga avelonkhe layilungiselela ngenchubo yekuvumelana kumakomidi etebucwepheshe, iniketa lwatiso ngemazinga avelonkhe awo onkhe emave kanye nemazinga emave emhlaba wonkhe. -mabhalane wekhomishini yekuhlela yavelonkhe nekwesekela -lomsebenti wekufuna usafuna umniningwane kulamanye emawebhusayithi ahulumende. -inyanga yemalungelo eluntfu mengameli ramaphosa utawetfula inkhulumo yelilanga lavelonkhe lekukhumbula lilanga lemalungelo eluntfu letawubanjwa ngemgcibelo, mhla tinge- indlovulenkhulu enkhundleni yetemidlalo yasecolberg enyakatfo kapa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “umnyaka wekubumbana, kuvuselelwa kabusha kwetenhlalo netemnotfo kanye nekwakha sive.” lilanga lemalungelo eluntfu eningizimu afrika lisukela emicimbini -kungatsatsa emalanga lasihlanu kucedzela lenchubo uma onkhe emadokhumenti ladzingekako sekatfolakele. -masipala wesigodzi ulinga kuba netindlela letisebentako tekutibandzakanya kwemmango kanye nemakomidi emawadi kanye nalabanye labatsintsekako kulesigodzi ngebubanti bawo. -kulemiculu ayikho ngesingisi, kuhumusha lokucinisekisiwe kufanele kufakwe -umtselela ngukutsi lomkhakha lohlelekile, lofaka ekhatsi tinsita temabhasi netitimela letitfwala cishe ihhafu yebagibeli labatfwala ngumkhakha longakahleleki. -kuphindze futsi kwentiwe timiso tekusungula ikhodi yetindlu yavelonkhe letawucinisekisa sisekelo lesisemtsetfweni sekushicilelwa kwenchubomgomo yetindlu yavelonkhe kanye netinhlaka letincunywe yindvuna yetetindlu. -lesitfombe sitfutfuka ngalokungagucuki, kodvwa tinsayeya tisala, kufaka ekhatsi inhlangano yekutfutfukisa emave laseningizimu ne-afrika, lebukene netinkinga letiphatselene nesakhiwonchanti, tihibe tekuhweba kanye nekubusa. -kukhetsa kwabo kususelwa kulinani leliphakeme kakhulu kute kuncishiswe bungoti. -ngabe wena, nobe lomunye umuntfu lohambisana nembhidi, unebudlelwane nalomunye umuntfu locashwe ngumphatsi lomkhulu futsi ngubani longatibandzakanya ekuhlolweni nasekwahlulweni kwalebhidi? -ikhabhinethi icele wonkhe umuntfu, ikakhulu emadvodza, kutsi atsatse sitandi aphindze adlale indzima lenemdlandla ekucedzeni lenkinga yeludlame lolucondziswe kubomake nakubantfwana. -umbononchanti, tinhloso, emasu, umklamo we-id -lomklomelo uta ngemuva kwekutsi libhange lemhlaba libonge kusebenta kahle kakhulu kulelive ekugucugucukeni kwetikweleti/kugucugucuka kwetikweleti. -kuchubeka nekwenta ncono imiholo kanye netimo tekusebenta kwemaphoyisa, kanye nekucala inchubo yekwandzisa kabanti tisebenti teluphiko lwemaphoyisa lwaseningizimu afrika kute kwengetwe linani lato lonkhe eminyakeni lemitsatfu, kanye nekucinisekisa kusetjentiswa ngalokuphelele kweluhlelo lwekubeka liso nekuhlola lolusebenta ngekwe-elekthroniki lolusandza kwetfulwa ; -kuchuba kusekelwa lokufanele kwekuceceshwa kwebazuzi bemkhakha. -emafomu ayatfolakala kulitiko letekutfutfukiswa kwetenhlalakahle lelisedvute nawe nobe ehhovisi lamasipala. -baphatsi bamasipala bahambisana nemigomosisekelo lesisekelo kutsi yonkhe imitfombolusito itawusetjentiswa ngekwemnotfo kucinisekisa -yebo, ngifuna kwati kutsi ngingatisa njani bahumushi kutsi lokukhuluma kwemalunga kuhlukumeta lendlu nebantfu bonkhe labakulalela? -nangabe lofaka sicelo uncunywe yinkantolo lephakeme kutsi akaphili engcondvweni nobe akaphili engcondvweni, nobe uvalelwe ngaphasi kwemtsetfo wetemphilo yengcondvo, -condzanisa indlela yekufundzisa tincwadzi letiphasi neluhlelo lwemisindvo. -kukhulisa linani lemali, kusimamisa tincindzetelo temnotfo kanye nemtselela kutenhlalo kufanele ngaso sonkhe sikhatsi kube yinhloso lenkhulu yenchubomgomo yesive. -nanome kunjalo, nanome inshonalanga kapa yenta inchubekelembili lenkhulu nakucatsaniswa nalamanye ematiko etifundza, umtselela waloku kuto tonkhe tikolo ngekhatsi kulesifundza bewungalingani. -ufundza indzaba lemayelana netemtimba uphendvula imibuto ngematheksthi ucoca sihloko setheksthi ukhomba bulili -kusekelwa ngetimali kwemabhizinisi lamancane kufanele kusekelwe kakhulu kunaloko lokwentiwako kwanyalo. -lena yindzawo lapho sitfola khona bomakhelwane bemhlaba letinye tichingi netinkhanyeti. -lelisubuciko lekufunwa ngemandla kwemakethe litawuholela ekudaleni imisebenti leminyenti emnotfweni waseningizimu afrika, kanye nekwandza kwelizinga lekwenta tintfo endzaweni yinye kanye nekuhlomisa bantfu labamnyama ngemnotfo. -ungasebentisa luhlaka mcondvo njengemhlahlandlela wakho nawubhala i-athikili yeliphephandzaba. -lesisho sichubeka netikhungo tetjwala. -uma kunesidzingo fundza umbuto ngamunye bese ungancuma imphendvulo bese ukhombisa imphendvulo yabo. -gcwalisa forms bi- na bi- -tidzingo tekubika kulelizinga lelinemininingwane tichazwa kuleso naleso sigaba sekusebenta. -inhloso yaloluphawu kubona labo labanelikhono lelidzingekako lekusebenta njengebaholi labahlelekile emimangweni yebukhristu, noma tinhlangano temmango kanye nemmango ngekubanika litfuba lekutfola ticu tavelonkhe letibhalisiwe futsi letatiwako. -kubonisana kwaphindze kwenteka nelitiko letasekhaya mayelana nemyalo wemvume macondzana nebakhoseli. -inchubomgomo macondzana naloku itawuchubeka nekwakhiwa ngendlela yekubonisana futsi inelitsemba lekutsi itawuphetfwa ekuhambeni kwalomnyaka. -baphatsi batawusebentisa tinyatselo tekulungisa kubukana netindzaba letivela kulucwaningo lwesimo selitulu setisebenti mayelana nekukhulumisana netisebenti kanye nekulinganisa lesimo selitulu ngalokwetayelekile. -kulesigaba, lulwimi lwemfundzi lolukhulunywako kusadzinga kuciniswa. -labatawuba bosomathenda labatawuhlangana endzaweni yekungena lebalulekile ezoo. -kungatsatsa emaviki lamabili kubhalisa luphawu lwekutatisa. -udlala imidlalo lemalula -kwandziswa kwekufinyelela kutinsita -lokungagucuki kweliphuzu lekutsi kunatfwa kakhulu kwetjwala eningizimu afrika kwenteka etitolo letite imvume ngaloko kuyachubeka nekuba yinkinga lenkhulu ekwehliseni kulimala kwekunatsa tjwala budlabha. -lolu luhlelo lwelive lonkhe, futsi tonkhe tigaba temphakatsi tidzinga kutsatsa umtfwalo wekwenta lube yimphumelelo. -lombiko ukhombisa lokuzuziwe kanye netinsayeya talomnyaka lobuyeketwako. -kukhula kwemkhicito losimeme emabhizinisini etekulima newetekulima -kulawula iglukhosi nawukhulelwe kuphindze kusite kuvikela nome ngabe ngutiphi tinkinga letiphatselene nesifo sashukela kutsi tibe tibi kakhulu. -kulawulwa kwemali lengukheshi nesikweleti kulawulwa kahle kakhulu kuhulumende losemkhatsini waseningizimu afrika nekuchuba kukhishwa kwelwabiwomali lokucagela kakhulu. -intfutfwane yendlovukati ihlala kukholoni yentfutfwane. -i-cape agulhas lm inemawadi lasihlanu lachudzelana ngawo kulolukhetfo lwamasipala lolubili lwaphambilini. -tibopho tebakhiciti letengetiweimibandzela yenchubomgomo lephumelelako. -ndvuna utsatsa umtfwalo wonkhe kuto tonkhe tinhlangotsi tebudlelwane beningizimu afrika nemave emhlaba ngekubonisana namengameli. -faka luphawu emphendvulweni lengiyo. -tingucuko kulesakhiwo sebhalansi yelwabiwomali ngenca yaloko tifaka ekhatsi imiphumela yetinyatselo tesikhashana temali yahulumende, umtselela wekwehla nekwenyuka kwelizinga lentalo netindleko tekusebentisa sikweleti, kanye nalokunye kwehla nekwenyuka lokungakavami kulebhalansi yelwabiwomali. -ukwesabisa sib. kwesabisa kukubulala uma ufuna kuya emaphoyiseni. -ngekubuka simo lesiphakeme seluphenyo loludzingekako kulungisa letinyenti taletinkinga letibhalwe ngaphasi kwetindzawo tekwakha, kwabiwa kwebhajethi kanye kufanele kwentiwe kute kucashwe beluleki kute kucalwe lenchubo yekuvuselela kabusha. -babita kusungulwa kweluhlelo lolusha lwemnotfo wemhlaba, lolutawubuka timfuno temave laphuyile kute kuncishiswe sikhala lesikhulako emkhatsini walabaphuyile nalabanotsile. -lesigodzi sichubeka nekuchumana nemimango ngekusebentisa tisebenti letitfutfukisa ummango kanye nemakhansela emawadi lasekhatsi kwabomasipala bendzawo. -nanoma kunemakomiti ekulawula kutseleleka etibhedlela nasemitfolamphilo, kube nekugcizelela lokungakeneli ekucecesheni ekulawuleni imfucuta yekunakekela imphilo. -umtsetfosivivinyo wesichibiyelo sesitsatfu wekhomishini yetemidlalo yaseningizimu afrika uvumela indvuna yavelonkhe kutsi idlale indzima lenkhulu emisebentini yalekhomishini. -mnu louis evelyn van rheede van oudtshoorni. -siphindze futsi sicela batali, banakekeli bebantfwana kanye nebanakekeli bebantfwana kutsi bacinisekise kuphepha kwebantfwana babo ngesikhatsi setikhukhula. -ikaleka - ngabe emazinga ekusebenta angaleka, futsi angentiwa ngetindleko letifanele nemitamo? -tindlela tekutiphatsa tetenhlalo tigucuke kakhulu, tente kutsi imicondvo yasekucaleni yemshado ibe yindlela yebudlelwane lobumukelekako. -kwengeta kulokwehlisa ku -loku naletinye tinhlelo, kufaka ekhatsi tintfo letisetulu letibekwe embili kunkhulumo yamengameli lemayelana nekuma kwelive yendlovana leyengcile, kwakha umgogodla wemitamo yetfu yekuphetsa ligunya lelidvumile nekubeka sisekelo selikusasa. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kugazethi yahulumende kwembiko waseningizimu afrika we- lomayelana nekufezekiswa kwesivumelwane lesimayelana nekucedvwa kwato tonkhe tinhlobo tekubandlulula bomake, kute kutsi ummango uphawule ngawo. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende umbiko wekusebenta wa- / weluhlelo lwesibonelelo semtselo welucwaningo nentfutfuko. -emalunga elikomidi leliwadi ayahlanganyela ngekutikhetsela. -itawube isuselwa kumagugu etebulungiswa, kufaneleka kanye nekubumbana kutenhlalo. -umhlangano wemmango wekwetfula umhlangano -khumbulauma lommeleli ubukene netindzaba takho tentsela, cinisekisa kutsi i-sars iyatiswa ngaleliphuzu. -caphela kakhulu kungafaki timphahla noma tinsita letifaka ekhatsi emacembu lahlukene kusicelo sinye seluphawu lwekuhweba. -mangaki emakhathuni logwaja ngamunye lotfole? -imisebenti yebuciko yephalamende -nanome inekugucugucuka lokusisekelo kwekuhlela nekusebentisa, kuphindze kube yimbangela yebumatima lobukhulu lapho kudzingeka kugcila kwasemadolobheni. -ucelwa kutsi ucaphele kutsi kufakwa kwelibito kudathabhesi akukacinisekisi noma ngabe ngubaphi bantfu, inkhapani, umtfulitinsita noma ngabe ngumuphi umsebenti lovela kumasipala welidolobhakati lasetshwane. -kulawula nekwengamela tinhlelo netinchubo -luhlelo lwentelwe kuphumelelisa lenhloso ngendlela lehlanganisiwe nalechubekako. -onkhe emalungelo lagodliwe. -kuchumanisa nekuchuba imihlanganosikolwa yekulawula bungoti ngekhatsi kwelitiko. -sika emapheshana ephenseli emakhasini lakhishiwe ngemuva encwadzini. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela gezi. -intsela yemikhicito yetjwalaimihlangano yemave emhlaba kanye netinchubo letikhetsiwe e-asia. -sikhatsi semnyaka sitsini lenkondlo? -ticelo letingahambisani naletidzingo letibalwe ngenhla angeke tibukwe. -imali ingasetjentiswa kuhlangabetana netidzingo te-idp kanye ne-idp ivumela imimango kutsi ilandzelele kutsi ngabe kwetfulwa kwetinsita nekutfutfukiswa kuyenteka yini. -i-zep lekhona kwanyalo yasungulwa nga- futsi itawuphela mhla ti- ingongoni -eningizimu afrika tikhala temsebenti wekukhangisa tikhangiswa futsi nobe ngubani, hhayi tisebenti tahulumende letisebenta umsebenti kuphela, angafaka sicelo. -ikhomishini yenta tiphakamiso kuleyo naleyo ndzawo. -lelicembu letindvuna belilindzeleke kutsi lichumanise kugcogcwa kwato tonkhe tintfo letitsengwa nge-covid- futsi lente kutsi tifinyeleleke esiveni. -onkhe emalunga emmango anelilungelo lekubamba umhlangano wemkhandlu lokhetsekile uma kubekwa inkhulumomphikiswano yelwabiwomali bese kuvota. -nyalo ngitsandza kucocisana ngetindzaba letiphatselene nekungetwa kwetinsita letisisekelo, kulungisa kungalingani, kuthula nekuvikeleka kanye nekubumbana kutenhlalo. -umphenyi lolawula lelicala lelitsite utawucedzisa loluphenyo bese wetfula idokhethi enkantolo lefanele kutsi ishushiswe. -kusetjentiswa kwemali kusasebenta kakhulu futsi kunekucala kusebenta. -kulungisa lizinga leliphakeme lekweswelakala kwemisebenti kulesifundza, kudzingeka kukhula kwemnotfo lokusetulu kakhulu kwengeta ekucinisekiseni kutsi lokukhula kuhambisana kakhulu nekukhula kwemisebenti lokusetulu. -samba semkhicito wasekhaya silinani selilonkhe lato tonkhe timphahla tekugcina netinsita letikhicitwa kulelive. -baphatsi belitiko ngalinye kanye nebaholi bemikhakha yemmango banemsebenti wekugadza lizinga letinsita nekubika imiphumela kumkhandlu we-aids ngekusebentisa lihhovisi lamabhalane ngekuya ngetinkhomba letikulisu lesifundza. -kubalulekile futsi kugcizelela kutsi kuvikeleka kwetenhlalo kukokubili lilungelo lebantfu, kanye nesidzingo setemnotfo netenhlalo. -kute sicelosikhalo sibe yimphumelelo, kumele sikhombise kutsi ngubani lohlosiwe, luhlobo lwesicelo lesentiwako, kanye nesizatfu futsi kumele kufake ekhatsi ligama nemininingwane yekutsintsana yaloye lofake sicelosikhalo. -sakhiwo semlayeto sitawuntjintja ngekuya ngenhloso, sib. incwadzi leya ephephandzabeni -kute kuchutjekwe kwentiwe ncono tinsita letiniketwa emikhakheni letsintsekako njengetigayigayi, bomake kanye nelusha, sitawubuyeketa tinhlaka letitfunyelwe kwenta lemisebenti siphindze futsi sihlolisise emalungiselelo lafanele kakhulu, kufaka ekhatsi kuhlolwa kwetinhlaka tahulumende letisungulwe ngalokukhetsekile kugcila ekutfutfukisweni kwelusha kanye nasekuniketweni emandla. -kunetibhedlela letine tekugula kwengcondvo kanye netikhungo letimbili tekugula lokuncane letitfolakala esigodzini selidolobha lekapa. -mengameli jacob zuma uphindze futsi wamemetela kutsi umngcwabo wesifundza lokhetsekile wekukhumbula lelichawe lelibhola lembhoco laseningizimu afrika. -kucitfwa kwemanti langcolile elwandle lokucakile, lokungahlanganiswa nalokuphilako, kucatjangwa kuledokhumenti uma kucitfwa kanye nemanti langcolile etimboni lacakile. -sicelo sekubhalisa kusetjentiswa kwemanti -tindzaba letibalulekile ummango lodzinga kubandzakanyeka, ngubani lotawuba nemtfwalo wekuchumana nemmango nekutsi lokuchumana kumele kwenteke nini -ngumunye umengameli wemajaji lokhetfwe ngumengameli wemajaji ; -budlelwane betebuncusa - nga-, iningizimu afrika beyinemisebenti yemave angaphandle kuphela - nga- kwaba khona -khombisa kuvisisa inchubomgomo neluhlakamsebenti lwetemtsetfo loluhola tinhlelo temakomidi emawadi nekusebenta kwalo. -usitukulwane lesinebuhle lesivikelwe ngumtsetfo. -tfola timphendvulo talemibuto asibhale bese uyabhala kuletikhala kukholamu yekucala. -kutawusungulwa iphrothokholi ngekusebentisa tinhlelo letisunguliwe ngekhatsi eluhlelweni lwetebulungiswa kutebugebengu kucinisekisa kutsi lesimiso siphumeleliswa. -chaza inchubo longayilandzela kusuka ekwatiseni labangenele tifundvo kute batfumele i-ajenda. -bahlali bakhatsatekile ngekutfutfukiswa kwesikolo kantsi batali bahlanganyela nendvuna yemcimbi wekuhlanyela tihlahla. -lamalunga etisebenti avakalise kukhatsateka ngekutsi kute kuvisisa lokwenele kwesidzingo sekukhetsa emakhandidethi etinyatselo tekucala nekutsi kanyenti bantfu labangena kulesigaba bacashwa ngobe kute emakhandidethi lafanele labafake sicelo kulesikhundla. -kutfutfukisa budlelwane lobunemasu lokuhloswe ngawo ekwenteni ncono kusebentisana emkhatsini walamave lamabili, lokumave lamanyenti kanye nesigodzi kutemfundvo lephakeme. -indzaba ngemagundvwane -loku kufanele kuvumele tonkhe tincingo temmango, lwatiso, ticelo tetinsita, imibuto netimo letiphutfumako kutsi kufakwe ku-inthanethi kuphindze kuphatfwe. -ufanele kutsi utfokotele kusebenta kwakho kamatima ngaphandle kwebugebengu. -ngako-ke, noma ngumuphi umtamo wekukhulisa kuncintisana kumele wente lokungetulu kwekusekela emafemu emuntfu ngamunye. -sicelo se-ex gratia sitawukhanselwa ngemuva kwesikhatsi selilanga, nangabe lamadokhumenti laceliwe angatfolakali. -inhloko yelitiko letekuphatfwa kwetakhiwo edpw, mnu b mokhothu ; -kuloku, emalunga alekoporasi kumele atise i-registrar of companies ngalokutfutfuka lokunjalo. -umuntfu ngamunye lowente lokubi ngekuhlanganyela utawubekwa licala ngalokuphelele kulomuntfu lolimele ngelinani leliphelele lemonakalo wakhe. -tikhatsi tekuhlala tehlukana ngekuya kwendzawo ngekuya kwendzawo kantsi linyenti lemacala enkantolo livakala emihlanganweni yelilanga. -kuveta ngekutitsandzela simo se-hiv semfundzi nobe umfundzisi kufanele kwemukelwe. -kute ingucuko kulesimo sekuncintisana salababhidako noma lokunye lokungafunwa, kuniketwe, noma kuvunyelwe kuletfwa. -ikhabhinethi yatiswa ngemiphumela yengcungcutsela yemhlaba yetekuchumana ngemsakato wemoya lebeyibanjwe kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- lweti egeneva, eswitzerland. -litiko kumele lihambisane nesikhatsi lesibekiwe sekwetfula. -kwatisa nekugcina budlelwano -kuvisisa timphawu tendzawo yendzawo kubalulekile ekwakhiweni kwendzawo yekuhlaliswa, ngaletizatfu letilandzelako -tihibe tebhajethi tingachazwa njengensayeya lenkhulu lebukene neluphiko lwemhlaba ekusebentiseni imiklamo yalo. -tinkhantolo tendzabuko, letiholwa ngumengameli tabuye tabekwa yindvuna yahulumende wasekhaya, tisebenta etikhungweni letinkhulu tasemadolobheni kulelive. -sigungu savelonkhe sikhetfwa kutsi sisebente iminyaka lesihlanu. -umkhandlu uvuma i-idp kanye nelwabiwomali lolufaka ekhatsi tiphakamiso temisebenti yecbp -litiko litawuniketa tinombolo temacala ngesicelo. -asayinwe kanye nemadvodza, ubeke imibandzela nemibandzela lebusa budlelwane emkhatsini wemadvodza kanye nemnikati wendzawo yekuhlala. -asengicaleni ngekubeka luhlaka lonkhe lapho ngitawubukana khona naletindzaba. -tingaki tintwane lonato ngalinye? -mk dl mabuzag. -kukhona konkhe lokungenteka kutsi lesikimu lesiphakanyisiwe sitawukhombisa kutsi singabiti futsi angeke simane sicitfwe ngetizatfu tetindleko. -bengibuka lomntfwana, kodvwa bengingakhoni kumtfola. -kuchumanisa kugcogcwa kwedatha, kusetjentwa kanye nemaphrothokholi. -iforamu yekutfutfukisa i-luby mall taxi ranka isunguliwe kwentela kuchuba inchubo yekungenelela kwemmango. -kutfutfukiswa kweluhlelo lwavelonkhe lwekutfutfukisa tindlu kuya ngetinhlelo tekutfutfukisa tindlu letiminyaka leminyenti letiyimfica tesifundza. -ikhabhinethi ivakalisa kutetsemba ngalokuphelele lisekela lelijaji lelikhulu lasenkantolo yemtsetfosisekelo lelitsetse umhlalaphasi dikgang moseneke, lelihola lendzaba futsi lifisela emalunga emndeni emandla njengaloku babuka loko lokumele kube yintfo lematima kulengoti. -tfola emagama kulendzaba lanalemisindvo bese ugcwalisa sikhala lesifanele. -kunetinkinga letidzinga kulungiswa mayelana nekuhlela kwasemadolobheni, kuphatfwa kwasemadolobheni, kanye nemnotfo wasemadolobheni kanye netimali. -akhiphi ngalokucondzile lusebentisomali lolutfolakala ngendlela yekucabanga, kutfutfukisa noma kwakha lemphahla yengcondvo. -cela bangani nemndeni kutsi babuke tindzawo letivulekile bese babuka tikhangisi emaphephandzabeni. -uma sihlalo angekho emhlanganweni, emalunga elikomidi lakhona kumele akhetse munye emkhatsini wawo kutsi angamele umhlangano. -tinchubo telwatiso betifanele kuchuba kulungiswa kwembiko wekusebenta locinisekile futsi lophelele. -' imihlahlandlela ye-dplg yekusungulwa nekusebenta kwemakomidi emawadi ', umculu wahulumende nombolo, inhlaba, sigaba sichaza imisebenti nemandla kanye nemininingwane yekutsi kuchumana kungenteka njani. -tinhlelo tekusetjentiswa kwemali yebhizinisi tiholele ekwenyukeni kwendzawo yekubhedza. -kulalela, kunekulalela nje kuphela, kuyachubeka nekuba yintfo lebalulekile kunome ngabe ngukuphi kuphendvula lokuhlakaniphile kulomhlaba lositungeletile. -tinsita temmango tanikwa bodokotela bematinyo nabosokhemisi. -njengaloku live letfu libuyela esimeni lesibi salolubhubhane lweligciwane lecorona, asikabati ngebukhulu balomsebenti losembi kwetfu. -ngetulu kwaloko, akusimcoka kutsi bantfwana bahlale babukele imidlalo kumabonakudze. -njengelilunga le-iaea, iningizimu afrika beyisayine lesivumelwano yaphindze futsi yavuma nga- -loku kwaholela ekutseni imisebenti letsite yetekuphepha kungenteka ingentiwa kahle noma kungentiwa kahle. -onkhe emadokhumenti kufanele ahambisane nememorandamu nema-articles of association, lekufanele abe ngelifomu lelibhukwana futsi kufanele acinisekiswe ngekwemanothari ekhasini ngalinye yemanothari yemmango kulelive lapho usuka khona. -kute sakhamuti sangasese lesingatsatsa indzima yetiphatsimandla tekutfutsela kulamanye emave nobe tekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngekufuna kutsi takhamuti tangaphandle tikhombise kubona. -luphiko lwemalingena lwaseningizimu afrika lutawuvulwa ngemgcibelo kusukela mhla tinge- imphala kute kusitwe bakhokhimtselo kutsi bafake emafomu abo emtselo. -kulalelwa kweliphakelotimali yimihlangano lekhetsekile yekwatisa lokumele isetjentiswe ngemakhansela emawadi kucocisana ngetintfutfuko teliphakelotimali nekuchaza kwehlukahlukana kwetinhlelo taphambilini. -sehluko semtsetfo wetakhiwo tamasipala usungula emakomidi emawadi -kulomnyaka kugcila kutawuba kutemfundvo nekwati kufundza nekubhala, kutfolakala kwekudla, tindzawo tekufihla imphahla kanye nesimondzawo. -kuleminyaka lemibili leyengcile kudla kwandzile kusuka ekugayeni nasekubhekeni kwendzabuko kuye ebhizinisini yekugeza shukela. -lapho lomtsetfo udzinga kutsi lemiculu yatiwe, nobe yentiwe itfolakale kute ihlolwe nobe ikhophe, ikhomishini kumele imetame kwenta kutsi lemiculu yatiwe nobe yente itfolakale ngekusebentisa ithekhinoloji ye-elekthroniki. -loku kuhloswe ngako kunciphisa tikhatsi tekuhola kumikhankhaso yekuchumana. -kusemahlombe abomasipala ngamunye kuncuma kutsi kufinyeleleka njani kuletinhloso. -kuhlolwa ngetinhlobo letehlukene kutawucinisekisa kujula kwekhava kwesihlabatsi etintfweni temadvwala. -ngemuva kwekuvisisa loku, bekufanele kutsi sitibute lombuto kitsi - nguyiphi inchubekelembili lesiyentile emitameni yetfu yekufezekisa tinhloso lesitjele sive ngekwetsembeka, ngenca yaloko bantfu betfu basinike emandla lamakhulu ekuphatsa live letfu kusukela nga- kute kube lukhetfo lolulandzelako nga-! -inkhombandlela yangembili yekusebentisa i-paia strategic overview ye-dpme imininingwane yekutsintsana i-dpme i-organogram programme profile record lebanjwe ku-dpme human rights commission guide -kuba nemakhono ekuchumana ngemphumelelo ekubukaneni netigulane, emasuphavayiza kanye nalamanye emalunga elicembu lelimikhakhaminyenti. -lokuvuleleka lokwengetiwe etimakethe temave emhlaba kutawuphindze futsi kunikete ematfuba ekuheha kanye nekwenta kancono tekuvakasha kanye nelutjalomali ngco lwemave angaphandle. -imibiko yenchubekelembili kumele itfunyelwe kulitiko letetindlu lavelonkhe. -wonkhewonkhe bekajabule ngemdlalo wekugcina emkhatsini wesikolo sasenew town kanye nesikolo semabanga laphasi sasea view. -sifinyeto lesilula semaciniso labalulekile -kwenta lucwaningo nekusekela kuhlela umklamo ngekukhomba tintfo letibalulekile telucwaningo, kuhlola imikhicito yelucwaningo kanye nekufaka ekhatsi imiphumela emsebentini. -litiko letasekhayaimisebenti yelitiko letasekhaya kufanele isite bahlukunyetwa bekwendziswa kutsi batfole emadokhumenti ladzingekako mayelana nesimo sabo kanye nekutsi bantfwana babo bakhone kufinyelela kutfola tinsita letifanele tetenhlalo netebulungiswa. -kucinisekiswa kwekucashwa kwekugcina kutawuya ngekucinisekiswa kwekuphepha lokuhle. -kufundzisa lulwimi loluhlanganisomjikeleto wekufundzisa -khokha imali lebekiwe. -longcondvomshini ubuye uvikelwe ekusetjentisweni lokungekho emtsetfweni. -khutsata kucamba kabusha ngekukhetsa kwebalimi ngendlela lefanele kanye nekuntjintjiselana tinhlanyelo. -nanome simondzawo semnotfo wemhlaba wonkhe solo asikaciniseki, tinkhomba ngukutsi sesingenile sikhatsi sekuvuseleleka. -takhi netimiso telulwimi -kubalulekile kuba nayo yonkhe lemininingwane eshadini leliphendvulekako. -loluhlakamsebenti lwenchubomgomo luhlose kukhutsata imimango lekhutsele futsi lebandzakanyeka ekulawuleni kutfutfuka kwawo, kufuna emalungelo awo kanye nekusebentisa imisebenti yawo, kufaka sandla etinhlakeni tekubusa emazingeni lehlukene, ikakhulukati ezingeni leliwadi kanye nelamasipala. -umbiko wekuhlola umangabe ukhona futsi uma ungasiwo lihhovisi lesifundza lekuhlelwa kabusha kwemhlaba nobe lihhovisi lesigodzi lekuhlelwa kabusha kwemhlaba utawusita ekutfutfukiseni lowo. -bhala yakakho inkondlo. -lomnyaka uphindze futsi ugubhe iminyaka lengema- kwashona kwamnu. sobukwe. -sakhiwonchanti setesayensi savelonkhe saseningizimu afrika lesibalulekile sesendlulile futsi sidzinga kwentiwa ncono kwetheknoloji nekwenta simanje kute kusimamiswe kuphakelwa kwetinsita ngemphumelelo. -leminye yalemitsetfo yekutfutfukiswa kwemhlaba lekhona isebenta etindzaweni letitsite, lokwenta intfutfuko ibe matima ngekhatsi kulomasipala. -kwakha indlela yekukhetsa kute kubonwe baceceshi bemsebenti ; -libhokisi lekusesha litfolakala kuwo onkhe emakhasi kuwebhusayithi. -nawuphumelela ihhafu yaletifundvo, ufaneleka kutfola umfundzate lo-%. -ikhabhinethi ikuvumile kukhishwa kweluhlakamsebenti lwekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni loluhlanganisiwe lwekubonisana nalabatsintsekako lababalulekile kanye nekusebentisana kwabohulumende. -kukala ematamatisi ebusika, nanoma kunjalo, kutawudzinga emathuneli, emagilasi, kufutfumeta kanye nekukhanyisa lokungetiwe kute kuncepheteliswe emalanga lamafisha kanye nebusuku lobudze. -tinsita letinyenti tiyatfolakala, noma kusekelwa ngetimali kwentela tinsita letinyenti kutsi tibekwe ngesikhatsi lesidzingekako kulomklamo lotsite. -ikhabhinethi ifisela bonkhe bantfu baseningizimu afrika sikhatsi semaholidi akhisimusi lesitako. simema bantfu bakitsi baseningizimu afrika kutsi basite bantfu ngamunye kanye nemindeni emimangweni yabo, ikakhulu bantfwana, bantfu labadzala kanye nebantfu labakhubatekile. -lokucuketfwe nesimongcondvo, uma kuhambisana nekufezekiswa kwemacophelo ekuhlola, kuniketa luhlaka lwekutfutfukisa tinhlelo tekufundza. -ms nolitha fakude, after being appointed as the first female president of the minerals council south africa in years. -timbiwa tasendle ngulesinye sibonelo lesivamile salokusetjentiswa kwemanti. -sidzinga tintsatseli letinyenti, hhayi kancane. -singaphumelela kuphela enhlosweni yetfu yekubusa lokuhle nangabe bantfu, imimango kanye nemacembu etepolitiki, ngisho nalabo labanenshisekelo lehlukene, bakholelwa futsi basekela tinkhambiso tentsandvo yelinyenti yetikhungo " mengameli mbeki inkhulumo yelilanga lelimcoka emhlanganweni jikelele wemnyaka wenkhundla yemakhomishini elukhetfo ye-sadc, i-dar esummer, etanzania, ngenyoni -kuphakanyiswa kutsi emandla ekuphatfwa kwenhlekelele kufanele aciniswe kulomasipala. -umbhali utsi, " kunendzawo lebitwa ngekutsi yi-ngobi edvute ne-hammanskraal, ngaphasi kwamasipala wendzawo yasemoretele, bantfu labahlala kulendzawo nyalo sebakhulile, bagugile futsi labanyenti babo bayagula. -kuchubekela embili ngaloko kuba yincenye yekuhlelwa kwetinhlelo tekufundza. -lokubaluleke kakhulu, kuchumana lokungasikahle kwetitfutsi kanye nemanethiwekhi esakhiwonchanti, kanye netimali letibekiwe naleto letingesito timali letibekiwe, kwenyusa tindleko tekuchuba ibhizinisi kuphindze kuvimbele kokubili lutjalomali kanye nekuhwebelana kwangekhatsi. -kubikwe kutsi inshonalanga kapa ibe nenchubekelembili lenkhulu ekutsatseni lemisebenti leminyenti. -usifundzisa sifundvo. -siyakwemukela ligalelo lelifakwa ngumkhandlu wavelonkhe waseningizimu afrika we-aids ngekusebenta kamatima. -kutsatsa sikhatsi lesingakanani ngaphambi kwekutsi emalunga ekomidi yeliwadi ente umsebenti walo? -tibalobalo tebugebengu nato tisetjentiswa malanga onkhe njengelithulusi lekulawula kuhola tinhlelo tekusebenta temaphoyisa aseningizimu afrika. -yakha incwadzi yakho. -ngako-ke lilunga lemmango nobe licembu lebantfu kumele litfumele ticelosikhalo tabo ku-mps yabo lehlukene bacele kutsi batetfule esikhundleni sabo ephalamende. -dvweba timumatsi takho bese ufaka umbala lokucuketfwe kwawo kukhombisa -silungisa ludzaba lwebafati nebantfwana labahlukunyetwa nanoma, noma sebasenchubo yekufaka sicelo, umyalo wekuvikeleka. -buka lesitfombe, lowatsatsa ngebantfu epaki. -kushisa kuyethekhinoloji levumelekile yekulungisa imfucuta yekunakekela imphilo lenekutsatselana njengobe kukhonjisiwe kuko kokubili eningizimu afrika nasemaveni emhlaba. -kusukela kwasungulwa leyunithi, linani leticelo letinemininingwane lengasiwo lehlile. -ikhabhinethi ihalalisela itransnet, umtimba wekushushisa wavelonkhe, i-sabc kanye nelitiko letemfundvo lephakeme nekucecesha, budlelwane nekubambisana kwemave emhlaba, kanye nebulungiswa nekutfutfukiswa kwemtsetfosisekelo ngekubekwa ezingeni lelitsi " bacashi labahehako kakhulu " eningizimu afrika yinkampani lebeka emagama ebacashi, i-universum. -kukhula lokusheshako kulelivekati lase-afrika kuniketa litfuba lekutfola imikhicito netimakethe tetinsita letibanti. -bafundzisi kufanele bacinisekise kutsi bafundzi bafundza tinhlobo letehlukene tematheksthi netinhlobo temibhalo emkhatsini kwemnyaka. -kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito, njengobe kuletinye tehlakalo lucala ngekuvunywa kwetinhlelo ngembi kwekwakhiwa kwetakhiwo. -uphakamisa kususwa kwaletinye titfombe temlandvo tiye emapaki langcikitsi latawutfolakala kulo lonkhe lelive. -kwengeta ekuzuzeni kuhlonishwa kwebunikati ngekutsengwa kwebaphatsi bemasheya ngekulingana bantfu labamnyama, ibhizinisi ingaphindze futsi izuze kuhlonishwa kwebunikati be-bee ngekulahla emabhizinisi netimphahla. -lesimo lesi siholele ekutseni masipala wesigodzi acale umklamo wekwenta luhlatiyo lwekuvuta kwemnotfo wesigodzi lolutawusita indlela yemasu amasipala yekugucula lesimo mayelana nekukhulisa sisekelo semnotfo wakhe ngekusebentisa kuhamba ngekhatsi. -ngalesikhatsi linyenti letfu litawutsatsa sikhatsi semaholidi, kumele sikhumbule kutsi i-covid- ayitsatsi liholide. -lelive litawuzuza kakhulu njengaloku titfunywa tenkhomfa titawabelana, emkhatsini waletinye tintfo, emasu ato lasebenta kahle kanye nemicondvo lemisha yetindzaba tetemphilo tabomake kanye netindzaba tetemphilo tebantfwana labasandza kutalwa. -gcwalisa form bi- lekufaka sicelo futsi ulihambise ehhovisi lelitiko letasekhaya lelidvute. -lemibiko ikhombisa kutsi iningizimu afrika iniketa tinsita tetekwelashwa letibita kakhulu nakucatsaniswa nalamanye emave. -ngemitamo lechubekako yekulandzela lomtsetfo, masipala manje sewumelelwe ngalokwecile ngekwemacembu labekiwe. -luhlelo lwemfundzate i-funza lushaka, luhlelo lweminyaka leminyenti kutfutfukisa kufundzisa njengemsebenti, kusukela ngamhla tinge- imphala -tiphakamiso temisho letimfisha letiniketa umlayeto lokhetsekile. -baholi bendzabuko bangasita ekuhlanganiseni ummango kufuna lomunye umtfombo wemafutsa kanye nekutfola tindlela tekuvuselela umhlaba. -ugucula imisho kusuka kulomunye kuye kulomunye -lengcungcutsela itawunika i-afrika inkhundla yekubukana ngalokwanele netinsayeya tekutfutseleka kwetindzawo tasemadolobheni kanye nekulungisa kutfutseleka kwetindzawo tasemadolobheni kute kutfutfukiswe bantfu. -idoe ihlangene netinyonyane tetekulima ngaletindzaba leti. -ungulomunye webalimi labanyenti labasafufusa labazuza kuloluhlelo lolukhulu lwetinkhukhu, lolwasungulwa nguhulumende nalabatsintsekako betimboni, kufaka ekhatsi bakhiciti betinkhukhu, balimi, baguculi, batsengisi bangaphandle, bangenisi betinkhukhu kanye netisebenti letihlelekile. -i-st john's ambulance foundation isebenta etikhungweni letinkhulu eningizimu afrika futsi iniketa kucecesha ngekusita kwekucala nekunakekelwa ekhaya kubantfu, bantfwana besikolo, temabhizinisi netimboni. -faka tinombolo etigabeni - bese usebentisa kulandzisa indzaba yakho. -inombolo yamatisi / lusuku lwekutalwa likheli leliposi lalomele -dizayina tinkhombandlela temzila walabahamba ngetinyawo kanye netindzawo letivulekile temmango letinkhulu. -lokubuyeketwa kwenchubomgomo lokukhona kwamanje kususelwa kulesidzingo sekucondzanisa umtsetfo wemphahla yengcondvo nesikhatsi sedijithali kanye netintfutfuko ezingeni lelimkhakhaminyenti. -hulumende usandza kusayina sivumelwano sekutsenga ema-megawatt la- emtsamo lovela kumkhiciti wemandla lavuselelekako, i-scatec njengemkhandlu wekweluleka wekuhlonyiswa kwalabamnyama ngemnotfo lokubanti. -chumanisa kuvuleleka kwekufundza kweklinikhali kubafundzi emkhatsini welikolishi netindzawo teklinikhali. -kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende -ikhwalithi yetincumo letifinyelelwe kutinkhantolo tendzabuko yehluka kakhulu. -loku kwentiwa uma imikhandlu yendzawo yakha tinchubomgomo tekusungula emakomidi emawadi kumasipala wayo. -cela kuniketwa kwetinombolo letisemtsetfweni tenhlanyelo. -le-ejensi isekelwa ngetimali ngekundluliswa kwetimali letibuya kulitiko netibonelelo letibuya kubetindzaba tekusakata nekuphrinta. -ungahlukanisi ligama lelinesibindzi sinye. -kute kwentiwe ncono kuhlela eminyakeni lemibili leyengcile umkhandlu wasungula litiko lelihlukene lekuhlela nekutfutfukisa. -nakucatjangwa idizayini yesakhiwo salokuphuma kwelwandle mayelana nemandla labukene nawo ngesikhatsi sekufakwa, imitfwalo leyengetiwe, njengemitfwalo lesuka etindzaweni tekulahla emuva noma lizinga lekushisa lelikhulako uma kusetjentiswa itawuba mincane. -imisebenti yekuphatsa nyalo seyibe sibopho setisebenti tekuphatsa. -uma lesifundza sifuna kusebentisa emandla emuva nangembili kuchumana lokuphatselene nelicembu ngalinye lemikhicito, lonkhe luhlelo lwekusebenta kutekulima kumele lusetjentiselwe, ngalokwengetiwe lokunyenti lokwenteka esigabeni sesibili sekuguculwa kwemikhicito yetekulima. -ngenisa sicelo lesibhaliwe kusiphatsimandla sendzawo sakho kanye nalemininingwane lelandzelako -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wesikhashana wekutfutfukiswa kwetimbiwa nephethroliyamu. -kunetigaba letintsatfu tetindleko. -emalunga ebhodi yetinsita tesimo selitulu eningizimu afrika:a. mk nana magomola b. dkt. phillip david dexter c. mnu david lefutsod. -ngako-ke sisesendleleni lendze leya ekubuyeni esimeni. -lelilanga linika bantfu baseningizimu afrika litfuba lekuhlonipha timphumelelo nekutinikela kwabomake baseningizimu afrika emimangweni yetfu. -kungaba naletinye tindlela tekufezekisa kulawula lokwentiwe ncono, njengekusebentisa luhlaka lolunebuciko lwekucinisekisa kulandzelwa kwemalayisensi ematekisi. -emasampuli atfunyelwa ku-osts bese ahlolwa ikhwalithi futsi sitifiketi lesisebentako siyakhishwa. -ngekuya ngetinhlelo takho tamasipala, utawubhaliswa njengalophumelelako kutfola lusito lolusisekelo lwamahhala futsi uniketwe sikweleti noma lusito loludzingekako, ngalokufanele. -yebo, ecinisweni uyakhona. -bomake batawuceceshwa eluhlolweni lwemmango nelucwaningo lwekulandzelela -kuhlatiya ngekwebulili sinyatselo sekucala sekuhlela ngekwebulili kute kutfutfukiswe kulingana ngekwebulili. -yini leyenteke kabi? -bacondzisi labalinganiselwa kulabatsatfu kumele bacashwe. -i-nitrogen ihamba kakhulu kulesitfombo. -chaza kutsi ngabe lendzaba iyatsandvwa noma ingavunwa, khomba lokufanako, khomba umehluko. -emaphesenti lasetulu akhombisa lizinga lemphumelelo lencono yekwelashwa. -i-saps igcina letinye tibalobalo letimbili letehlukene, kantsi leti nguleto tekuhlaselwa kwemaphoyisa, kanye nalabo lababalekela emaphoyisa. -uphindze futsi ufuna kukhutsata kuhlonyiswa kwabomake ngemakhono, kumelelwa kwabo ngalokulinganako etinhlakeni tekutsatfwa kwetincumo kanye nekuvikelwa nekutfutfukiswa kwabo njengobe kucatjangiwe kusigaba se- semtsetfosisekelo ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuphatfwa kwemisebenti yahulumende. -luhlelo lwekusebentisa lwabiwomali lwasungulwa kucinisekisa kutsi yonkhe imiklamo lemikhulu iyasetjentiswa kute kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinsita kanye nekwakha ematfuba emisebenti kulabo labangasebenti. -bakhetfwe ngekutsi bahlangana njani kute bakhe iyunithi lehlanganisiwe, sibonelo bafundzi batawulalela indzaba bese bafundza indzaba. -sikhatsi sakho sesiphelile lilunga, ngiyabonga kakhulu. -itawuphindze ifake ekhatsi lutjalomali lolutinikele kumakhophelethivi ngekhatsi kuloluhlelo njalo ngemnyaka kanye nemaphethini elusebentisomali lwalo. -a ) niketa imininingwane lephelele yelirekhodi lelicelwako, kufaka ekhatsi inombolo yereferensi nangabe uyati, kute lirekhodi litfolakale. -yinye yetinsayeya letinkhulu lekuhlangabetwana nato bekunguletinchubo tekubhalisa letingahambisani, nekubhalisa emakhophelethivi lasele imanyuwali, ngalesikhatsi letinye tinhlobo tetikhungo tingabhalisa ngekwe-elekhthronikhi. -ikhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe bavoti labatsatse sikhatsi sekubhalisa nekucinisekisa imininingwane yabo, kucinisekisa kutsi emagama abo avela endzimeni yebavoti, leseyivalekile nyalo. -wakha imisho lemidvwebo. -loku kuphatselene nako kokubili bungoti besikweleti netimakethe njengekugcwala kakhulu kwelizinga lelitsite noma lelihlobene nemphahla, umkhakha, umkhiciti, sakhiwo sesikhatsi noma luhlobo lwelithulusi letimali lungaholela ekubeni khona kwebungoti lobungafuneki. -unetindzawo letikahle tekulondvolota -siyakwemukela imindeni yabomengameli bangaphambilini be-anc letivakashi tetfu letikhetsekile lamuhla kusihlwa. -senta inchubekelembili lebonakalako ekunciphiseni kwandza kwetibhamu letingekho emtsetfweni kanye naletisemtsetfweni. -itheksthi yetemibhalo -ibuyeketo / sifinyeto / sifundvo lesiphetse / itheksthi yekutfutfukisa -kulandzelela nekubika inchubekelembili ngekusetjentiswa kwekusekela lokuhlanganisiwe kanye nemitamo yekungenelela kute kuzuzwe ingucuko lefiswako. -lomtsetfosivivinyo utawucinisa kuvikeleka kwemakhasimende ngekubeka umtsetfo munye logcwele wekutiphatsa kwetimakethe. -macondzana naloludzaba lwekugcina, ematiko kanye netincenye tibitwa kutsi tinikete kunconotwa kutisebenti letimenyetelwe ngalokwecile ekugcwaliseni tikhala temsebenti, uma tikhona. -kubhala lokubhaliwe njalo nje -kuphindze futsi kube nekukhatsateka kwekutsi ngabe bomasipala batawuba netinkhundla tabo. -ucabanga kutsi bantfu bakubona wena njengemholi, futsi ungatsandza kukhunjulwa njani? -lokubaluleke kakhulu kungaba kubona indzima lehamba embili lekufanele tiphatsimandla tendzawo tidlale. -konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele. -tshengedzeni demana. -mk simangele mngomezulu -imitamo yetemphilo, njengemnyaka lowengcile, yentiwa ngemkhankhaso lovela kulitiko lavelonkhe letemphilo. -kwekugcina, kutibophelela kutsi litiko litawenta lokutsite kanye nako konkhe kwakha emandla abo bonkhe bothishela labasebentako ngekuhlanganyela netinyonyane tabothishela kanye naletinye tikhungo letifanele. -ngabe isampuli yeliphakethe lelibhaliwe iletfwa? -sibonelo,'ubhala'incwadzi isebentisa emakhaya luhla lwekuhlola kanye nerubhriki lephelele yeluhlolo lwelulwimi -kumele sicaphele esimeni lesiyingoti. -ucabanga kutsi lendzaba itawuba ngani? -kwakhiwa kwetindzawo letingemabhayisikili, tindzawo tekuhlala kanye nemisebenti yekudvonswa kwemanti lefanele kutawehlisa umtfwalo wemasedimenti lovela kulendzawo ngesikhatsi semicimbi yemvula lephakeme. -irejista yemphahla iyalungiswa njalo ngenyanga ; loku kwentiwa kuhambisana nanoma ngutiphi tingucuko letingahle tibe khona. -akukahloswa kukhipha indzawo yekubala buphuya ngekusebentisa imigca yebuphuya lesunguliwe futsi kufanele ibonwe njengesilinganiso lesengetiwe kuletinyatselo tekukala imali. -samemetele kutsi kutawubekelwa eceleni tigidzigidzi leti- temarandi yi-idc kute kudaleke ematfuba emisebenti. -lemitsetfo ifaka ekhatsi lupelomagama, siphakamiso, luhlelo, lwati lwelulwimi lolujulile, njll. -i-abalone kanye naletinye tinhlobo temadvwala angeke titsengiswe kulamanye emave. -luhlelo lwekutfutfukisa tekulima taselwandle nekutfutfukisa -timboni letimbalwa letibhalwe phasi tibuyiselwe emsebentini kantsi emayunithi ato lamanyenti asebenta. -emakomidi emawadi netinhlelo tekulawula kusebenta -gcwalisa emafomu ekufaka sicelo. -nanoma lokusisa kwenteka kakhulu ekutfutfukiseni sakhiwonchanti emachweba, kukhicitwa kwaselwandle ikakhulukati kwakhiwa kwemikhumbi, kulima taselwandle kanye neluklayo lwesayensi emkhakheni we-oyili negesi, ematiko ahulumende lamanyenti afake ligalelo lelikhulu kucinisekisa kukhula kwalomkhakha. -ngekubambisana ne-saps, masipala bewusebenta ngemandla ekusebenteni kwetinkhundla temmango letibukene nemaphoyisa. -gcwalisa form bi- kute ugweme kulahlekelwa buve bakho baseningizimu afrika. -tincwadzi letifundvwe emasikweni lehlukene, tincwadzi letifundvwe ngesikhatsi sekufundza ngekuhlanganyela tiphakamiso temisebenti yeluhlolo lolungakahleleki -letinye timphawu tisitjela kutsi sifanele kutsi sitiphatse njani emigwacweni noma sisinikete lwati. -ngekuntjintja kwebuniyo bemoti nobe umnikati wemoti -kwelulekwa nekwelulekwa, kufaka ekhatsi tingcoco telicembu lebalingani, tibaluleke kakhulu kuletimo leti. -wasenta kutsi sibe bomake nabomake kubuholi. -uma i-np inakekela, kungani isabisa bothishela ngekudzilitwa emsebentini? -budze betheksthi ngemagama -uma ukhetfwe utawuba ngumake wekucala kanye nemuntfu wase-afrika kutsi abe ngusihlalo walomtimba. -kuloluhlelo lwetfu lwetemphilo lwanyalo, kuhleleka lokucakile kwalo kokubili loluhlelo kanye nemazinga lamanyenti ekusebenta ngekutimela ngekwebungcweti kusho kutsi buholi lobusatjalaliswako akusiko kuphela kodvwa kubuye kube nesidzingo sekwenta ingucuko lenkhulu lebukelelwe kutsi yenteke. -i-abis itawuba sisombululo sekubonwa nekuphepha ekusekeleni inshisekelo yahulumende wavelonkhe yekwenta kabusha onkhe ematiko kutsi asebente ngemphumelelo. -kutibandzakanya kwemmango kwentelwe kutfutfukisa emagugu ekubusa lokuhle kanye nemalungelo eluntfu -lamagugu emasiko lahlukahlukene lanotsile anematfuba ekukhula nekubhebhetseka lokubanti kwemave emhlaba. -sikipa seminweukhetsa silwane bese ubhala incwadzi yekucala yeligama lakho kusikipa sayo. -tincenye letimcoka letidzingekako eluhlelweni lwe cbp -kwabiwa kwemhlaba kwentela kutfutfukisa netinhloso tekuhlala akulawulwa kahle. -ngaphandle kwekutsi lenkinga ilungiswe, ticelo letinyenti letikhokhelwa timfanelo titawuhlala tikhokhelwa ephepheni, ngaphandle kwekutfola tinsita letiphutfumako tekutfutfuka nekuniketwa kwetinsita tesakhiwonchanti. -lengcungcutsela ihlanganisa ndzawonye bosomabhizinisi betenhlalo, bakhi betinchubomgomo, bacwaningi kanye netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, futsi itawusita ekutfutfukiseni umtsetfo lohlongotwako lomayelana nemnotfo wetenhlalo ngesikhatsi sekubhaliswa kwebavoti. -luphiko lwebudlelwane betimali tahulumende lolubukene nekuchumanisa budlelwane betimali emkhatsini wahulumende wavelonkhe, wesifundza newasekhaya kanye nekutfutfukisa kuhlela lokuvakalako kwetimali tesifundza namasipala, kubika nekuphatsa. -kuniketwa kwentelwa kubhaliswa kwekuvikelwa kwematayitela emhlaba lapho tihlahla titfolakala khona kwentela kucinisekisa kutsi banikati labalandzelako bayatiswa ngesimo setihlahla letinjalo. -lesimo semali yahulumende siphindze sisite kwehlisa tindleko tentalo kanye nekugcina kusetjentiswa kwemali kwemkhakha lotimele kanye netinhlangano tahulumende lokubaluleke kakhulu ekucinisweni kwesikhatsi lesidze kwemandla etfu kanye nemazinga ekukhula kwemnotfo. -asibhale cabanga ngemabito lamatsatfu alokungabonwa kwenu. -ucabanga kutsi lendzaba iliciniso yini? -sisasesimeni lesisemkhatsini kakhulu futsi kungenteka kutsi singalindzela sikhatsi lesengetiwe. -gadza baphakeli betinsita tekuvikela bangasese kute batfobele ngekusebentisa lithulusi lelifanele. -incenye lebalulekile yesikimu sesikweleti sekutfumela lokutsengiswako ngaphandle sikimu sekwenta intalo lesikhutsata kuncintisana kwemikhicito yetfu letsengiswako ngaphandle. -kungenelela kwesikhatsi lesidze kanye nesikhatsi lesifishane kuyasetjentiswa ngalesikhatsi kugadza kanye nekuhlola yonkhe imitamo kuyachubeka. -tiphakamiso teluhlolo lwekuhlola -kusimama kutetimali kwe-sapo kuyachubeka nekubeka embili. -gcugcutela lomunye umuntfu kutsi akhulume ngenftukutselo yakhe kute kube ngulapho kungalawulwa khona - esikhundleni saloko bangalawula inftukutselo yabo. -timali tekufundza tiyehlukana ngekuya kwesikhungo. -sifundza singabese selula lusuku lwekwetfula, uma ngabe futsi njengobe sitibona sifanelekile. -bahlangana nebacashi njalo nje kute babonisane ngetindzaba tasemsebentini. -ngemuva kwekwenta loku, chafata kunkinobho yekungenisa. -sale ubala linani lesilwane ngasinye bese udvweba linani lelifanako lemadamu ebhulokini lelifanele ekhasini lelilandzelako. -tinkantolo temakleyimu lamancane tisetjentiselwa kusombulula tincabano letincane temmango kanye nemakleyimu ngendlela lengakahleleki emkhatsini wemacembu ngaphandle kwekumelelwa ngummeli. -tinsita letisetjentiswako ekwakheni tiphakamiso kufanele tihambisane netindleko letingabakhona temklamo, kugcinwe engcondvweni simo nekubankimbonkimbo kwawo. -lokulandzelako kwakhulunywa nguletinye tinhlangano letimenywa kutsi titimbandzakanye. -ibhajethi yamalingena iphatselene kuphela nelitiko letinsita tetenhlalo nekucedza buphuya. -indzawo ngco yalesiteshi -loluhlelo lunemiphumela lehlose kucinisa intfutfuko kanye nekwengamela kusetjentiswa kwenchubomgomo kanye nekuhlela kulesifundza ngalendlela lelandzelako. -umkhicito wetfu lotfunyelwa kulelivekati nawo ukhula njalo ngemnyaka, ube ngu-% uphakeme kusuka ku-% nga- -ngiyacaphela kulama-afidavithi lahlukene labekwe ngembi kwalenkantolo lehloniphekile lengenhla kutsi atikho tinsolo letentiwa ngunoma ngubani walabaphikisana nawo kutsi bengiyincenye noma ngibe nelwati lwekutsengiselana ngedayimane lokungekho emtsetfweni. -kusimama kwalenchubo kutawufaka ekhatsi imfundvo yalabazuzako leyehlukile ngekwayo, kuloko kucecesha netinsita tekweluleka tebuchwepheshe kuyadzingeka. -kulamalanga, emaviki netinyanga letisembili, kumele sigcile masinyane kumitamo yetfu yekubuyela esimeni. -leliphuzu lekutsi umkhakha wangasese usalele emuva ekuguculeni kwelinanibantfu lebaphatsi kanye nemisebenti lenemakhono, ekutfutfukiseni emabhizinisi futsi ngalokuyincenye yenta live letfu libe ngulelilele emuva kuletimo tekukhula lokusetulu. -lisubuciko leluhlaka selitfutfukisiwe. -ikhabhinethi iyakwemukela lokuhlanganiswa lokuhlongotwako kwemisebenti lemitsatfu yekusebentisa emabhodlela yenkampani yecoca cola eningizimu afrika. -nangabe bantfu labane-hiv bacala kukhombisa timphawu, kusho kutsi lesifo sichubekile sibe yi-aids. -litubane lemoya nekucondzisa kukalwa ngemarekhodi emoya latentekelako lachunywe kulabo labagcwalisa idatha. -imphahla, imboni kanye nemathulusi kutfwalwa ngetindleko letincane tekwehla nekwehla nekwehla nekwehla nekwehla nekwehla nekwehla nekwehla nekwehla nekwehla nekwehla. -likilasi lekucala ngesekudla sakhe. -ucabanga kutsi kungani logwaja bekafuna kuvikela loko? -kubalulekile kutsi budlelwane emkhatsini welitiko nemanyuvesi buciniswe. -lomklomelo ukhombisa tindzawo letivakashelwako kanye nebasebenti labaphume embili ekusebenteleni imakethe yaseyurophu yangaphandle. -tikhungo tekuchumanisa letisebentako kungenteka titfutfuke etindzaweni letifinyeleleka kuto kulomzila, njengoba kukhonjisiwe kulomboniso. -akukeneli kumitamo lemcoka yemasu, kwenta ncono, kwelula noma kucamba lokusha. -waphutfwa masinyane yi supersport united, lowamniketa ligeba lakhe lekucala kumkhakha welibhola letinyawo lelisetulu walelive. -ingabe umtfulitinsita wetemphilo angacela lirekhodi lami letemphilo yetigulane? -sicela yonkhe imikhakha yemmango kutsi inikele ngesandla kucinisekisa kutsi sibeka emazinga lamasha ekubamba umchudzelwano lotawulandzelwa tigidzigidzi letinge- emhlabeni wonkhe. " -indvuna yetetimali itawuphindza futsi itsatse tinyatselo tekukhutsata bacashi kutsi basite basebenti babo labakweletwe tikweleti letingetulu kwale- ngekutsi baphenye ema-oda etisebenti lasetjentiselwa kukhokhela tikweleti kute abe semtsetfweni, kanye nekuniketa tisebenti tindlela tekuphila kahle kutetimali. -ngingabhalisa njani i-learnership nangabe angisebenti? -ingcikitsi itsi: “kuhlomisa bantfu labaphila nekukhubateka ngetindzawo letinetinsita, letisimeme naletiphephile”. -ikhabhinethi iphindze futsi ivakalisa kuvelana kwayo lokukhulu ngekundlula emhlabeni kwamabhalane jikelele wamhlabuhlangene lomkhulu boutros boutros-ghali. -ikhabhinethi ikuvumile kufezekiswa kwe-nip. -umbiko wekhabhinethi wahulumende wasekhaya. -yini indzima lengadlalwa ngemakomidi emawadi etigabeni tekulawula kusebenta? -kugcila lokubalulekile kwaleyunithi ngesikhatsi sekubuyeketa kwaba kwetfulwa kweluhlaka lwekubhajetha lwato tonkhe tikhungo tahulumende. -sicelo sekubhalisa njengemkhiciti wetimoti | south african government -lobudlelwano buyehlukana ngekuhamba kwesikhatsi kanye nendzawo. -gcwalisa lamagama lalahlekile. -lekharikhulamu ibhalwe bantfu baseningizimu afrika bantfu baseningizimu afrika labatsandza timisomtsetfo netento tentsandvo yelinyenti. -sicelo sekungenisa tilwane kanye netitsako tekufananisa -bantfu baseningizimu afrika, -ngalelo langa, bantfwana bakhe baphuma bayowufuna indvodza yakhe, lebebasaba kutsi bahlaselwa ngulabo labahlaselwa emahositela. -emalungiselelo e-habitat iii afika ngesikhatsi iningizimu afrika itfutfukisa luhlakamsebenti lwenchubomgomo yayo lehlanganisiwe yetindzawo tasemadolobheni futsi icala emalungiselelo esiphakamisomtsetfo setfu lesimayelana nekuhlaliswa kwebantfu. -indzima yekuphatfwa kwenhloko yetemisebenti yahulumende itawusungulwa njengayinye yemisebenti yemcondzisi jikelele ehhovisi lamengameli, nebacondzisi jikelele emahhovisi abondvunankhulu kufeza indzima lefanako ezingeni lesifundza. -emagama lavela njalo ematheksthini angafundvwa ngalendlela. -labantfu netilwane kungasho kutsini ngekungcoliseka kwemoya? -sinyatselo sibonelo, chafata ema-aklemu kutfola lwati lwemaklemu yakamuva. -lelitsimba lavakashele sigungu savelonkhe kanye nemkhandlu wavelonkhe wetifundza lapho bamukelwa khona tikhulu letengamele, lisekela lamengameli cyril ramaphosa nendvuna yekutfutfukisa umnotfo ebrahim patel. -imdda itawuphatselene nayo yonkhe imitimba lenenshisekelo lecondzile nobe lengakacondzi ekutfutfukisweni kwebetindzaba kanye nekwehlukahlukana. -lokwehla kwenteka ikakhulu emikhakheni yetekulima neyetimali, lebeyibaluleke kakhulu ngaleso sikhatsi. -bangaki bantfu labangaphansi kwa-? -khokha emafomu e-irp lencunyiwe, ngemalanga langu- nobe ngembi kwelusuku lwekukhokha. -kutfolakala kwemiphumela yetemphilo kanye nekuphila kahle kunemtselela kusimo setenhlalo netemnotfo, kanye nemphumela wekuvuleleka lokwehlukile kanye nekuba sengotini kwetifo. -linani lemamaki laniketwe umbuto ngamunye kumele libe yinkhombandlela yebudze lobulindzelekile emphendvulweni yakho. -aniketa indlela yekuhlola kutsi ngabe tinhloso letihleliwe tifezekisiwe yini. -inhloso yaloluhlelo lwemfundzate ku -lena kungaba yinsayeya lenkhulu kakhulu. -umhume wasempumalanga nemhume wasenshonalanga wenta imiklamo emizileni yemitfwalo. -imibiko lelandzisako yabothishelanhloko betepolitiki nebachumanisi bahulumende. -leminye yalemibiko ingatsatsa simo semdvwebo " wemadashbhodi " kantsi leminye ingagcila kakhulu ematheksthini. -kwenta ncono kusebenta kahle kwekuphakela, kusebenta ngemphumelelo kanye nekuphendvula kwebhajethi kutidzingo temnotfo netenhlalo, tinhloso tenchubomgomo yebhajethi kanye netintfo tavelonkhe kanye netetifundza letihamba embili. -lisekela lemcondzisijikelelekuphatsa nekwetfulwa kwetinsita, sikolo savelonkhe sahulumende, mnu. s manana ; -yatsatsa umbhikisho lomkhulu lovela kubangani bakhe labamhlophe kutsi amtfole. -bobhejane banemandla lamakhulu futsi bangafika ku- kg. -kuyasitfokotisa kutsi emaphesenti ekuphasa kwamatikuletjeni asendleleni leyenyukako. -ngenca yekuswelakala kwentsengo yensekese lesetjentiswa ngalokusemtsetfweni, lefomula ingasebenta njengenkhombandlela ekuncumeni intsengo yendzawo yensekese lesetjentiswa ngalokusemtsetfweni. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela im -utsini iphosita? -faka lifomu lekucala kanye nemakhophi lacinisekisiwe ku-icasa kanye nemali yekufaka sicelo. -kumele bakwati kusebenta njengencenye yelicembu kanye nekwenta imisebenti yedvwana. -imitsetfosimiso yalomtsetfo kwanyalo ibhalwa phasi futsi kumemetelwa kulindzeleke madvute nje. -avikele futsi avikele emalungelo nobe imphahla yelitiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe ; futsi -kunetinsuku letibekiwe lapho imiculu netintfo letisatjalaliswako kufanele tetfulwe ku-registrar. -asibumbane futsi kute sicedze ngekubambisana kwehlukana kwebuhlanga emmangweni wetfu. -bomasipala labangemashumi lamabili nesitfupha bahlolwa kutsi balungele kusebentisa loluhlaka lolubuyeketiwe. -ikhabhinethi ihalalisela licembu letfu lekhilikithi, lelichubekele embili emdlalweni we semis ngekuncoba i-sri lanka ngemaviki layimfica emdlalweni walo wendzebe yemhlaba yanga- -kungani wacala igimu? -uma ulandzela kudla lokunemafutsa laphasi, uncishwa umtimba wakho kwetintfo tekudla lokudzingeka kutsi uchubeke ukhule uphindze ugcine usasebancane. -kwentela luhlolo lwangaphambilini, lizinga lemininingwane lengahle idzingeke lifaka ekhatsi -ngaloko ke tinsayeya letibukene nato betisezingeni " lelingaphasi kwaleli lelitsembekile " lekutibandzakanya kwalabanye labatsintsekako kumitamo yelihhovisi lemcondzisi. -gcwalisa form bi- kunobe nguliphi lihhovisi lelitiko letasekhaya. -tonkhe tinhloso yinye, naletinye tisetjentiswa ikakhulukati njengalokungetiwe ngemuva kwekucabanga. -kusebentisa lesicelo kusho kutsi uvumelana nemibandzela nemibandzela lekhona. -ibhajethi yekulungisa itawuba nemtselela lomkhulu kumathagethi ekwetfulwa kwetinsita kanye netinkhomba tekusebenta kwemkhandlu. -awukwati kwakha inhlangano njengemuntfu. -bantfwana labangemakhulu lamabili nesitfupha lababuya kuto tonkhe tifundza batimbandzakanye kunkhulumomphikiswano yangembi kwesimo selive lemayelana nendzima yelusha ekulweni nebuphuya. -umtsetfo wavelonkhe usebenta ngetulu kwemtsetfo wesifundza uma ngabe umtsetfo wavelonkhe uhlose kuvikela sinyatselo lesingavakali sifundza - -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibiyela sincesitelo sekulimala emsebentini kanye netifo wanga- -kucaphela lokutimele kwemsebenti wekulawula bungoti kanye nenchubekelembili kwentiwa lucwaningomabhuku lwangekhatsi ngekusebentisa indlela yelucwaningomabhuku lolumiselwe kubungoti kanye nekucinisekisa kuniketwa kutsi letindlela tekulawula tinele futsi tisebenta ngemphumelelo ekunciphiseni bungoti. -kuphindze futsi kube naletinye tintfo letinemtselela etindlekweni tekuphakela, njengesimo sendzawo yemgwaco, noma kutsi ngabe imisebenti ichutjwa ngetigitjelwa tekuma nekucala, lokungeta tindleko tekugcoka timoto netemafutsa. -bafakitikhalo batawukhona kufaka sicelo semyalo wekuvikeleka ku-inthanethi. -lalela bese emva kwaloko tapha umugca edeskini lakho ngetingalo takho. -kuhlola kulungisa lokucuketfwe njengobe kubekiwe kuledokhumenti. -eminyakeni lengemakhulu leyengcile echina, cishe e-bc, emasotja adlale umdlalo lobitwa ngekutsi " tsu'chu ", lobekangumholi welibhola letinyawo. -ungachaza njani lizinga lekuchumana ngekhatsi kuyunithi yakho emkhatsini wetisebenti? -kushicilelwa kweluhlaka lwemtsetfosivivinyo wekuchibela sikhungo savelonkhe selucwaningo wanga- kugazethi yahulumende kute ummango uphawule ngawo. -imininingwane yasebhange ngulena -ayikho inkhomba yelinani lemakhaya lafinyelela emantini lasisekelo amahhala lakhonjisiwe. -bangaphandle bangacoshwa etinkhantolo tendzabuko. -bomasipala angeke bakhone kusita ngemali imiklamo lemikhulu ngesikhatsi semnyaka munye. -lekhomishini inemandla nemisebenti leyengetiwe lebekwe ngumtsetfo wavelonkhe. -cedzela emahophu ngekulandzelela. -ngumuphi umbala loyitsandza kakhulu? -ube nelwati loluncane lweminyaka lengu- loluchubekako, lolufanele kanye nelwati lwebungcweti ngembi kwekutsi ufake sicelo kulomkhakha wekusebenta lofaka sicelo. -lwati lwekuchuba nekuhola imitamo yengucuko kwenta ncono kusebenta kwenhlangano. -bantfu labasha banemibono leyehlukile ngemabito emkhicito. -kwengeta, lenhlangano itawuphindze igcile ekuniketeni kwesekela kulemboni yendzawo yetekuvikela kanye nasekutfutfukiseni kukhicitwa kwamalingena. -umkhandlu unelilungelo lekubeka emacala kanye nekutsatsa letinye tinyatselo letisemtsetfweni kulokumoshwa kanye nalokutsatfu. -tinhlaka tahulumende letinemakhono, letingcweti naletisemkhatsini letisuselwa ku-merit titawusebentela lelivekati tiphindze futsi tetfule tinsita letisebentako naletisebenta kahle. -kuphatfwa kwemklamo nekusetjentiswa kwetinhlelo kubalulekile kucinisekisa kutsi tinsita tiniketwa njengobe kuhleliwe. -faka umbala kulesitfombe. -ngitawubita ingcungcutsela yamengameli yetakhiwonchanti kute ngicocisane ngekufezekiswa kwaloluhlelo nebatjalimali labangaba khona kanye nebalingani betenhlalo. -portia ubuyeketa indzaba yelibhola letinyawo -lucingo loluphutfumako mahhala -imibono yaphindze futsi yacashwa kubo bonkhe baphatsi njengencenye yenchubo yekutfutfukisa inchubomgomo lephakeme yelitiko. -lesivumelwano senta kutsi kube nesibopho sekutsi buholi betemtsetfo bente umyalo wekubuyiselwa kwemntfwana. -loluhlelo lwekukhokhela nge-elekthroniki lutfutfukise kakhulu kwetfulwa kwetinsita kulamahhovisi ngekwehlisa tikhatsi tekukhokhela kanye nekucinisekisa kutsi bazuzi akukafaneli bahambe baye emahhovisi esikhwama semlondvoloti kute bagcogce emasheke abo. -iningizimu afrika, ngekusebentisa sikhwama sekuvuselela kabusha sase-afrika kanye nesikhwama sekusebentisana semave emhlaba, itsenjisile tigidzi letinge-r kusekelwa kweluntfu ezimbabwe. -kukhomba ematfuba ekulahlekelwa laphatselene ne-frap nekusungula emasu ekunciphisa. -tindlela tekutiphilisa temacembu etenhlalo netemnotfo letehlukene - isethi yedatha yebuphuya nebulili -kunebufakazi bekutsi letinye taletihlwele tifike enkhundleni yetemidlalo, ngaphandle kwemathikithi, dvutane kakhulu nesikhatsi sekucala kwemdlalo. -emalayisensi ebafundzi lahlukene akhishwa kuletigaba letehlukene tetimoti -imboni yemathekisi inemandla lamanyenti lekufanele icinisekise kutsi ichubeka nekuba yincenye lebalulekile yemkhakha wetitfutsi tesive iminyaka leminyenti. -ngemalunga lahloniphekile, ngekutiphatsa kwabo ngekungahloniphi, latsikamete mengameli ngesikhatsi aphendvula imibuto. -mayelana netimemetelo lesitente ngesikhatsi senkhomfa yamhlabuhlangene yekugucuka kwesimo selitulu ye-cop, imali letigidzi letinge-r itawutjalwa eminyakeni lemibili letako kubukana neludzaba lwekudvonswa kwe-esidi yasetimayini ewitwatersrand. -lihhovisi lelitiko letekutfutfukiswa kwetenhlalakahle. -ngekwenta njalo, lawo mave atfwele tibopho letitsite, letifana naleto letivela kunkontileka. -lencwajana iyintfutfuko ngoba kunesikhala semihlangano lephocelelekile nemphatsi wakho. -takhiwo tetikhungo letitawusungulwa kute kulawulwe lenchubo -lucwaningo lukhombise kutsi tinchubomgomo teluhlelo lwemakomidi emawadi kumele -uma ungulomuntfu lokhokha sondlo kodvwa angeke usakhoni kukhokhela lemali -cabanga ngaloku lokulandzelako uma uhlela umhlangano -ngiyakutsandza! -kusekelwa kwaphindze futsi kwaniketwa kumikhicito lengaphandle, sibonelo kuhlolwa kwemaphepha netibonwa. -tinkhulumiswano mayelana netimali letibekiwe kanye nemitsetfo yendzabuko itawuchubeka njengencenye ye-ajenda leyakhiwe. -i-icc kumele ibe yati kutsi iningizimu afrika, ekusebentiseni lesivumelwano, itawuphula tibopho tesivumelwano sawo lesikhona ne-au. -hulumende emaveni lahlukene aphendvule ekwenyukeni kwemanani ekudla ngekungenisa tilawuli tintsengo, tibonelelo letenyukile, tihibe letinciphile tekungenisa eveni, kanye nemikhawulo ekutfunyelweni kwemphahla ngaphandle lokuhloswe kutsi kuzuze batsengi. -inchubo yentiwa yiphalamende ngekwawo futsi ingachazwa njengencenye yenchubo letfutfuka ngalokungakahleleki ngesikhatsi semihlangano yendlu. -labaphendvulako bacelwa kutsi bakhokhele tindleko. -emalungelo etitfunywa letingesuswa kutishayamtsetfo tetifundza -kwenta ncono simo sabomake kusaseyintfo lebalulekile hulumende layibeke embili. -kulalelwa kweluvo lwemmango kutawubanjwa kuto tonkhe tifundza ekucaleni kwemnyaka lotako. -bufakazi bekubhadala -kuphetfwa kwawoemave lawa avunywe ngekuba nemnotfo nemnotfo wemasiko, futsi angumtfombo waleminye yemitfombo yalokuphilako lemcoka kakhulu yemhlaba, imvelo yaselwandle neyaselugwini leyatiwa ngekwehlukahlukana kwetilwane netilwanyana letehlukene. -tfola kabanti ngekuba sakhamuti nobe tsintsana ne -temphilo titsatfwa njengesidzingo lesibalulekile sekutfutfuka ngekhatsi kulesifundza futsi ngaloko tiniketwa tinsita letenele. -hulumende wenta inchubekelembili ngekulungisa tinsayeya nekungenelela kuvala tikhala ekufezekisweni kwe-poa. -ngulobudlelwane lobuveta litfuba lekuhlanganiswa kwetikhungo. -lomtsetfo awuniketi imphendvulo yalombuto masinyane. -sincume kwenta lucwaningo lolusheshisako kanye netisebenti tetfu letintsatfu letatiwa kakhulu futsi sababuta imibuto lelula. -anenkhululeko yekukhuluma emkhandlwini nasemakomidini awo, ngekulandzela imitsetfomgomo netibopho tawo ; futsi -kufanele ube namatisi lonemagabelo nobe sitifiketi sekutalwa kute ufake sicelo. -onkhe emahhovisi elitiko letasekhaya atawuvulwa ngaletinsuku tekubhalisa kuchuba inchubo yekubhalisa ngemadokhumenti lafanele. -uma likhansela leliwadi lingakhoni kukhetsa sihlalo longasiye, likomidi leliwadi kumele lente njalo ekucaleni kwemhlangano. -ikhabhinethi iyayesekela tincumo tengcungcutsela yakamuva letigunyate lisekela lamengameli waseriphabhliki yaseningizimu afrika, umhlonishwa cyril ramaphosa, lesekelwa lihhovisi lemabhalane kanye nelitsimba letingcweti letivela emaveni langemalunga e-troika, kutsi tisebente njengemchubi we-sadc embusweni waselesotho. -siyakuncoma lutsandvo lolusebentisene nelikomidi mayelana nalolwabiwomali futsi nekusenta kutsi sitiphendvulele futsi sicinisekise kutsi tibopho tetfu tiyafezeka. -kubanjwa ngekubambisana kwalomhlangano kuniketa inkhundla yekugcila ekubalulekeni kwekucinisa temphilo tabomake, tetinswane nebantfwana eningizimu afrika kanye nekuhlanganisa yonkhe imikhakha yemmango kutsi ifake ligalelo kulomtamo. -tindzima tebulili titsintfwa ngumnyaka, sigaba, buhlanga, buve kanye nenkholo, kanye nendzawo, temnotfo kanye nesimondzawo setepolitiki. -kusisa lokukhulu kusakhiwonchanti kumele kushiye titeshi temandla agezi letingetulu kwaletinge- kuphela, imizila yetitimela, emadamu kanye nemigwaco. -uchaza ngetinyatselo, imiklamo kanye netinhlelo letitawutsatfwa ngulabatsintsekako labahlukahlukene labavela etinhlanganweni telusha. -kufaka emandla kutetsemba kwebatjalimali -ikhabhinethi incomed the success of the south african renewable energy independent power producer procurement programme which was recognized when it won the green project infrastructure of the year by global infrastructure leadership forum. -loku kwaletfwa embili kulomhlanganosikolo ngulesinye sisebenti lesitjela indzaba yakhe. -lona ngumtsetfomgomo losemkhatsini wekucinisekisa kutfutfuka lokusimeme nalokulinganako, kanye nekuphatsa lokufanele nalokuyimphumelelo. -letichibiyelo tilawula tikweleti letihlanganisiwe, tingenise umsebenti wekuphenya kudzalula, tinikete kuvikeleka ekubekweni licala lebugebengu kanye nebugebengu kuletinye timo letitsite kanye nekwenta kube licala lebugebengu kudzalula lokungemanga lokuhlosiwe. -umlandvo ukhombisa kutsi letinhlanyelo atikahlali njalo tiwela emhlabeni, kantsi kuleminyaka leminyenti umklamo welivekati welubumbano sewuhlangabetene netinkinga letinyenti futsi ucale ngalokungemanga. -emapharamitha kanye nemathesti lasebentisako kuhlola emapharamitha labungoti nyalo ayatiwa kakhulu mhlabawonkhe futsi asungulwe kahle emphakatsini wetesayensi. -kucocisana ngendzabaumlayeto, balingisi nesibekandzaba. -angeke futsi singavumeli bothishela kutsi babe yibhola yetembusave etandleni temacembu etembusave, njengaloku kwenteka enshonalanga kapa. -ligunya lekhomishini lelingetulu kwelizinga lengucuko lecondzene nekucashwa kanye netinchubo tetisebenti kanye nelizinga lekuniketwa emandla lentiwe ngalo. -mayelana nemfundvo lephakeme, sesendlule imigomo lebekiwe. -kusalela emuva ekunakekelweni kwesakhiwonchanti kuyachubeka nekukhula, njengemphumela, kusakhiwonchanti semigwaco kanye nemisebenti yesive. -kusukela kwasungulwa libhange lelisha lentfutfuko, lelihhovisi lesigodzi lawo lelibekwe ejozi, iningizimu afrika beyisolo iyinzuzo yekusekela ngetimali kanye nekusekelwa ngetebucwepheshe kwemiklamo yetekutfutsa, emandla lahlobile, kuvikeleka kwetemvelo, sakhiwonchanti semanti kanye nekwehliswa kwekukhishwa kwegesi lengcolile. -loluhlelo kumele lufake ekhatsi ishejuli lenemininingwane noma umdvwebo webhlokhi lofaka tonkhe tinhlangotsi talomsebenti nesikhatsi lesihleliwe kufanele sikhonjiswe, nesikhatsi senkontileka njengesikhatsi. -kushona kwendvuna ohm collins chabane -ikhabhinethi yatisiwe ngalokutfolakele netincomo telucwaningo lolwentiwa litiko letemisebenti yahulumende nekuphatsa mayelana nekufinyeleleka ngekwendzawo kwa- -lisu lelihlose kwenta ncono timphilo tabomake nemindeni emapulazini lelisetjentiswa etindzaweni letintsatfu tasemaphandleni. -indzawo lenebuluhlata ngekhatsi kwetindzawo tekuhlaliswa kufanele ibe yindzawo lekhicitako. -kuyacaca kakhulu kutsi lusito lolwengetiwe luyadzingeka kubafundzi futsi sitawuchubeka nekuniketa loku. -lokushiwo kungenteka kube liciniso, kodvwa tingcweti kufanele tichaze tizatfu, letivamise kuba ngobe hulumende akahlangabetani netimo tekubhadala ngesikhatsi. -kweluleka likhasimende ngetigaba letingaba khona tekwenta ngesikhatsi senchubo yekubonisana, mayelana nemalungelo emtsetfo kanye nemiyalelo yelikhasimende. -kubika ngekwenta samave emhlaba kumele kwentiwe simongcondvo tikhungo kute tikhombise inchubekelembili leseyentiwe ngekhatsi kwesikhungo sabo nemigomo yato yekwenta samave emhlaba. -ikhabhinethi iyakwemukela sincumo sebhodi yamasipala yekuklanywa kweminyele sekubamba inkhomfa lemayelana nekuklanywa kweminyele nekuntjintja kwetindzawo mhla ti- namhla ti- inhlaba -ngekuya ngekuba khona kwetimali, titjudeni letibuya emakhaya latsatfwa njengaletiphuyile kanye " naletisemkhatsini " kumele titfole inhlanganisela yetibonelelo netimali letibolekiwe letinetibonelelo letinciphisa kancane kancane kancane kancane kancane njengoba kungena kwemakhaya kukhula. -litiko lente umsebenti lomcoka ngesikhatsi sekubika mayelana nekulawulwa kwemfucuta. -ikhabhinethi igunyate tindlela tekubusa kucinisekisa indlela lehlangene, lebumbene nalehlanganyelako ekufezekisweni kwemculu wase-afrika wemalungelo nenhlalakahle yebantfwana ngekuhambisana nemalungelo emtsetfosisekelo ebantfwana. -tikhalo ; -tindlela letehlukene tekubika timphendvulo tiyahlolwa futsi imisebenti ivunyelwana ngayo ngummango. -bomasipala labanyenti, tifundza, kanye netikhungo tetindlu atikahlelwa kahle futsi baniketwa emandla ekuchuba umsebenti wetetindlu. -umcondvo losemuva kwetikhwama tepulasitiki letinsha kugcina simondzawo sihlobile ngekunciphisa kungcola kwetikhwama tepulasitiki letinsha. -sebentisa tichasiso kukusita. -bachubisifundvo kumele batilungiselele kubukana nembiko ngemcombelelotimali longakhetsi lovela kumkhandlu. -lombononchanti lofanako ufaka ligalelo ekusebenteni ngemphumelelo kweluhlelo lwebudlelwane betimali emkhatsini wabohulumende. -kulahla noma ngabe nguyiphi indlela emanti langcolile langahle abe nemtselela lomkhulu kusimondzawo. -timphawu letifana netindvonga noma tindvonga letisedvute netikhungo tivimbela umbononchanti futsi tiniketa tindzawo tekufihla tiboshwa letingaba khona kanye nemisebenti yebugebengu. -indlelanchubo yecbp iniketa emakomidi emawadi luhlelo loluhlelekile lwekuhlela kanye nenchubo yekusebenta kwenta imisebenti yawo. -nangabe sicelo sakho sivunyiwe sekukhokhela tinzuzo temitsi yekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka, i-dsp yekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka itawubese ibhalisa iphrofayili yakho futsi itakutsintsa mayelana nekuletfwa kwemitsi yakho. -imitsetfo lehlukene isebenta kubacwaningi bendzawo nebangaphandle kanye nemisebenti lehlukene labayincenye yabo. -inkantolo lephakeme icondzise indvuna yekutfutfukiswa kwetenhlalakahle kutsi, emkhatsini waletinye tintfo, ilungise iphindze yetfule ephalamende sichibiyelo lesifanele semtsetfo webantfwana, kanye/nobe umtsetfo welusito lwetenhlalakahle, kuniketa sisombululo semtsetfo lesiphelele sekubukana netinsayeya tekunakekelwa kwebantfwana. -tinhlelo tekucasha tisebenti tiyachubeka kute kugwenywe lokushoda kulomnyakatimali lolandzelako. -munye umsebenti lomcoka wekuhlanganisa icbp lokumele wentiwe ngumphatsi we-idp. -kute ubhalise kulencwadzitindzaba, ucelwa kutsi ungenise sicelo ku -leminye imisebenti nemidlalo yesikolo nayo ingafakwa. -ngekukhombisa kukhula kwekudlwengula nekuhlukunyetwa ngekwemacansi, babhala kutsi njengabomake bayachubeka nekuphila ngekwesaba; bayalahlekelwa yinkholelo yabo emtsetfweni. -mengameli uvule lisu lemaphuzu layimfica lekucinisa kukhula kwemnotfo kanye nekwakha ematfuba emisebenti, lokunguleti -enkhundleni yemkhakha wahulumende, kunetikhungo letinyenti tahulumende nematiko ezingeni lavelonkhe, lesifundza nelasekhaya ladlala indzima kulendzawo yetekulima nekuguculwa kwemikhicito yetekulima, ngayinye netinhlelo tawo tekungenelela, tikhutsati kanye nemabhajethi. -bhala kahle luhlaka lwakho loluhleliwe njengembhalo wakho wekugcina. -tiphatsimandla tihlose kuphakamisa kukhula kwemnotfo kute kuncishiswe kuswelakala kwemisebenti lokusetulu kanye nebuphuya lobujulile. -ngingumcwaningi lofuna kugcogca imitfombo yalokuphilako yendzabuko lehlukahlukene kwentela kuhlola / kutfola noma kwenta lucwaningo loluchubekako ngemandla awo ekuhweba. -umtsetfo wekulawula kuhwebelana kwemave emhlaba, -irejista lensha lephakanyisiwe yelinanibantfu itawuba sisekelo se-e-identity lesemtsetfweni lesitawusebenta njengemgogodla wembuso kanye netinkhundla letitimele tedijithali. -emaveni emhlaba, labaholi lababili bavumelana kucinisa simemo sekuhlelwa kabusha kwamhlabuhlangene ikakhulu umkhandlu wetekuphepha wamhlabuhlangene, ngenhloso yemave lasatfutfuka. -nanoma loluhlelo lwekuphambuka lugcile ngekhatsi, lutawuba nemtselela lomubi kulo lonkhe luhlelo lwetebulungiswa ngekutsi umtfwalo welitiko letebulungiswa nekucondziswa kwesimilo utawuciniswa. -caphelakute ikhotheshini letawucatjangelwa lebuya kubantfu labasebentela umbuso. -fundzisisa itheksthi lemfisha lebhaliwe kwentela kuvisisa ezingeni lemagama -sitfutsi setimphahla - kumele ube neminyaka lengu- budzala -kusachubeka kusebentisana ne-south african bureau of standards kanye naleminye imitimba yavelonkhe yekutfutfukisa lithulusi letemtsetfo lelitawuholela ekusebenteni nasekusungulweni kwelihhovisi lemazinga ekulinganisa nekuhambisana. -nangabe usakhamuti saseningizimu afrika lohlala ngaphandle kweningizimu afrika -ikhabhinethi ivume luhlakamsebenti lwenchubomgomo yekuhlela lokuhlanganisiwe kuhulumende, lokuhloswe ngalo kulungisa tikhala tekuhlela tenchubomgomo letikhonjiwe kuloluhlelo lwekuhlela lwanyalo. -masipala ugcila kuleto tinhlangotsi temphilo yebantfu, kufaka ekhatsi lizinga lemphilo, letincunywa tintfo letiphatsekako, temakhemikhali, talokuphilako, tenhlalo netenhlalo kusimondzawo. -kucabanga ngekufaneleka kwekutfutfukisa emasu ekusekela kumasu lavamile e cbp -ema-afidavithi ebantfu lababili labangacinisekisa emakhono akho kanye nebungcweti emkhakheni wakho wekusebenta. -likomidi lekulamula livumile ngeluhlobo lwemtsetfosivivinyo, nobe lincume umbuto, uma lowo mbono, nobe luhlangotsi lunye lwembuto, lusekelwa - -tindlelanchubo tekufundzisa temibhalo / kusebenta ngematheksthi -lokuzuziwe kusukela emnyakeni lowengcile kufaka ekhatsi konga imisebenti lelinganiselwa ku- kanye nekwakhiwa kwemisebenti lemisha lenesitfunti lelinganiselwa ku- emkhakheni wetimphahla, tikhumba tetindvwangu kanye neticatfulo. -ligama lekubonga kuwo onkhe ematiko ahulumende, tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, banikeli, imimango, balimi kanye nebantfu labente umsebenti lomatima walekhomishini ube matima futsi ukhona. -ibhodi yebacondzisi bemkhandlu wetesayensi yendzawo -loku lokungetulu kukhombisa kutsi lenhlangano isesimeni lesikahle sekuhlangabetana netidzingo temtsetfo wekucashwa ngekulingana. -kusebenta kubese kubikwa ngalokusemtsetfweni njalo ngekota kuwo onkhe emazinga lahlukene, lapho ummango ubikwa kanye ngemnyaka ngekushicilelwa nekwetfulwa kwembiko wemnyaka. -ngayinye yaloluhlelo lwekuvikeleka kwekudla tindzawo temiphumela tiphatselene nalenye yemacembu labekelwe embili esifundzeni. -kungako kunekumelwa lokubanti kulenkhomfa, kuhlanganisa ndzawonye bameleli labavela kubadlali lababalulekile labatawudzinga kuchuba i-ajenda yekuchudzelana. -letingenelelo titawusekela umsebenti wahulumende wekulwa nenkhohlakalo. -lona ngulomunye wemikhakha lebaluleke kakhulu kuloluhlelo lwekuniketa emandla kutemnotfo njengoba kwakha umuntfu lonemakhono lanendzima lebonakalako lekufanele ayidlale kutemnotfo walelive. -ugijima ugijima ugijima -niketa tincomo tesayensi kulemvume kanye netinhlelo tekulawula umtselela wesimondzawo mayelana nekulawulwa kwetilwane tasendle ngekhatsi kwemboni yetilwane tasendle. -loluhlelo lutsembele kunhlanganisela yemtfwalo losisekelo kanye nekuphakelwa kwagezi kwesikhashana. -kuncono kungabi nemaphutsa eluhlangotsini lwekucaphela kunekukhokhela intsengo lephutfumako yesincumo sesikhatsi lesitako. -awudzingi imvume yalomunye umuntfu ngembi kwekutsi utsatse indzaba ku-ccma. -lamazinga acinisekisa umphakatsi wenyama lenkhulu lapho ushiya khona kudla lokubhalisiwe. -sehlukoindzima yemakomidi emawadi kanye nalabanye labatsintsekako -lophumelele kuthenda utawulindzeleka kutsi angenise sikhundla sesakhiwo ngenhloso yekurekhoda kulitiko letemisebenti yesive. -bafundzi bangafundza siphetfo salendzaba bese bayacatsanisa bese bayihlola ngekucondzisa netiphetfo tabo. -lomklomelo wesincepheteliso uhlose kubuyisela labo labatfole kulesikhundla ngembi kwekulahlekelwa noma kulinyatwa. -litiko lilawula sikhungo sekutsengisa lesibuyisa tindleko lesisetjentiselwa kubuyisa tindleko kuletindzawo letilandzelako -kulungiselela luhlolo lwelulwimi esimeningcondvo lesitsite -ikhabhinethi yatiswe kutsi kugujwa kwelusuku lwelusha nga- lokutawube kugujwa iminyaka lengema- yetibhelu tasesoweto tangamhlaka inhlaba kutawube kugujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi " kusebentisana ekutfutfukiseni lusha kanye neningizimu afrika lengasebentisi tidzakamiva. " -bafakiticelo be-v kumele bavakashele www. -insayeya ngulapho emadokhumenti awekho endzaweni lefanele noma lapho kunemfakisicelo langetulu kwamunye kulelifa. -ligama lalesikebhe sekudoba -lesivumelwane silandzela tinkhulumiswano tetembusave letiyimphumelelo emkhatsini wahulumende wasemozambique kanye nenhlangano yavelonkhe yekumelana yasemozambique, lokuholele ekutsini kusayinwe sivumelwane lesimayelana nekucedvwa ngalokuphelele kwetingoti temphi mhla tinge- ingci -umlayeto. -niketa lemininingwane lelandzelako -ikhabhinethi ikuvumile kutsi iningizimu afrika ihlanganyele nesikhungo sekweluleka semtsetfo wenhlangano yemhlaba yekuhwebelana egeneva. -nombolo. -lifomu leligcwalisiwe kanye nemiculu lesekelako kumele kutfunyelwe kuphi? -ikhabhinethi iphindze futsi yendlulisele emavi ayo endvudvuto emndenini nakutindzaba takhe, inkhosi lekunutu cavendish mota wasebatlokwa ba mota efreyistata. -letimboni leti – letifaka gezi, emanti, tekutfutsa netekuchumana – titindzawo lapho umoyamphilo wemnotfo usebenta khona. -lokulandzelako nguletinye tetinyatselo letitawusetjentiswa litiko kutfutfukisa kusetjentiswa kwetimali telwabiwomali lolwabiwe. -loku kubonakala ngatsi kuncane ngekwelinani, kodvwa kufaka imiphakatsi lemikhulu lenebazuzi labanyenti kanye netindlela letinkhulu temhlaba. -lihhovisi lesigodzi sase-afrika ekapa lenta umsebenti lomangalisako wekufa. -tinhlelo tekutsenga telitiko tikhona kute tibukwe emabhidi. -tindlela tekufinyelela nekubaleka tiyatfolakala kuto totimbili letiboshwa kanye naletisulu. -kwehlukahlukana kwemasayizi etitandi kufanele kuniketwe kwentela kuvumela imisebenti leminyenti, kodvwa lamaphuzu lalandzelako kufanele agcinwe engcondvweni -kute bakhetfwe kuhlanganyela, bafakiticelo kumele babe neminyaka lengu- nobe ngetulu budzala. -indlela imali lengenako kanye netinzuzo tekusekela umndeni letakheke ngayo kuloluhlelo loluphakanyisiwe kutawenta kutsi kube nemphumela, ngesikhatsi lesifanele, kulusebentisomali lolukhulu kunalolwenteka kwanyalo. -nakubukwa umsebenti lekufanele wentiwe, sincume kugcila etintfweni letisihlanu letihamba embili. -kuzuza loku inkampani lephetfwe ngumbuso itawudzingeka kutsi isise ngemandla elucwaningweni nasekutfutfukisweni kute isite ekucinisekiseni kusimama kwesikhatsi lesidze. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo lochitjiyelwe wemtimba wetekuchumana lotimele waseningizimu afrika. -umsebenti waloluphiko kuniketa kusekela kuwo onkhe ematiko esifundza ekulungiseni emabhajethi lamukelekako. -nga- satibophelela ekuphutfumiseni imphi yekulwa nebugebengu nenkhohlakalo. -uma sikhulu lesilawulako samasipala singakhoni kuhambisana nanoma ngutiphi tibopho ngekwalomtsetfo, kumele ngekushesha abike lokungakhoni kusebenta kusodolobha nasosikhwama wesifundza. -kulungisa lesimo lesibi sakhiwonchanti lesikhona nyalo emakolishi etekulima kute kwentiwe ncono lizinga lekucecesha leliniketwako. -kungaholela ekutseni kube netinkinga letiphutfumako, letifana nekungaboni, kungakhoni kusebentisa umtfwebulo, kufa kanye nemtfwebulo. -tihlahla tengati nemchamo tiyagcogcwa kucinisekisa kutsi ngabe letenteko tilinganiso mbamba. -sekusungulwe emakomidi ekuvikela kutseleleka lokusebentako kanye nekulawula. -sikhatsi lesincono sekuntjintja imali yekutsenga. -inkampani - bonkhe bacondzisi, kufaka phakatsi umcondzisi lophetse kanye nemcondzisi wetetimali. -uma uncuma kutsi utawutsandza kuniketa imitfombo yalokuphilako yendzabuko yakho kanye / nobe lwati lwesintfu loluhambisanako kumhloli wemvelo, kutawufuneka utfole sivumelwano lesichaza kutsi tinzuzo letivela kuloluhlolo lwemvelo titawabelwana ngato njani nawe njengemtfulitinsita. -bosomabhizinisi labasikhombisa bakhetfwe kutsi babe yincenye yalesifundvo. -inkhulumo leyentiwe lisekela lamengameli cyril ramaphosa ekukhunjulweni kwelusuku lwemhlaba lwe-aids, enyuvesi yasewalter sisulu, emthatha -kuletindlelasu letibalulekile letiphatselene nalomkhakha wahulumende wasekhaya ngunati letilandzelako -lelizinga lelisetulu lekutfobela lisita hulumende kutsi etfule tinsita letenta ncono lizinga lemphilo lato tonkhe takhamuti takhe. -lokungatiphatsi kahle lokusolwako kwemadokhumenti lanemanga kuvela ekwehlulekeni kwakhe kurekhoda leliphuzu emashadini akhe esikhatsi. -bukisa labangenele tifundvo kulamanotsi esifundvo njengesibonelo lesiphelele. -kuphumelela kwemiphumela kuncike kumitamo lehlanganisiwe yabo bonkhe labatsintsekako kanye nemikhakha yahulumende. -kuphindze futsi, kwetfulwa kwemtamo we-g wekwesekela kutfutfukiswa kwetimboni e-afrika kanye ne-ldc kucinisa kukhula lokungukhukhulelangoco kanye nemandla ekutfutfuka ngekusebentisa tindlela tenchubomgomo yekutitsandzela. -lomunye umklamo wesakhiwonchanti lonemandla lamakhulu ngumkhankhaso weningizimu afrika wekungenisa itheleskophu yemsakato we-square kilometre array ngekubambisana nalamanye emave ase-afrika lasiphohlongo. -lomunye umklamo wesakhiwonchanti lonemandla lamakhulu ngumkhankhaso weningizimu afrika wekungenisa itheleskophu yemsakato we-square kilometre array ngekubambisana nalamanye emave ase-afrika lasiphohlongo. -sisebentela indlela lensha ye-soe legcugcutela kuba sebaleni lokukhulu, kutiphendvulela kanye nekusimama. -yenta umdvwebo wetintfo longakwenta nga... -lama-sms ayavuma kutfolwa kwemakleyimu kodvwa akusiso sicinisekiso sekubhadala. -loku kungenca yekungabandzakanyeki ngalokwanele kwesive ngesikhatsi senchubo yaso. -litiko letindzaba temhlaba licocisene ngekubuyiselwa kwemhlaba noma umsebenti wekuhlala, kuhlaliswa kwetisebenti tasemapulazini, budlelwane neluphiko lwekuhlala lwelitiko kucinisekisa kutsi tisebenti tasemapulazini tiyincenye yalabo labazuzako. -ledokhumenti yakha incenye yesethi yetinkhombandlela letentiwe yi-dea kuhola kusetjentiswa kwemtsetfo wetinhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene nemitsetfo ye-babs. -ngekubuka sikhatsi lesengcile salelive lesihlukile, baholi ngalesinye sikhatsi bakhutsata tikhundla letisebentela tinshisekelo letincane, tesikhatsi lesifishane ngetindleko teluhlelo lolubanti, lwesikhatsi lesidze. -hulumende utinikele ekuniketeni tinsita letisezingeni kubo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -lomutsi ungakhicitwa nganobe nguyiphi indlela, njengekujuba, kuhlahlela, kwehlukanisa tincenye, kuhlanta, kuhlunga, kuhlobisa, nekulondvolota tinhlanti. -kufezekiswa kwetinchubo netinyatselo ngekhatsi kulelitiko letitawunciphisa kwenteka kwekukhwabanisa nenkhohlakalo. -letinzuzo tivamise kwengeta kubaluleki kanye nebanikati bemasheya labebakhona ngaphambilini, kunebanikati bemasheya labasha labangeniswa njengebazuzi labangatsembeki balokutsengiselana. -kucinisekisa kutsi tinchubo tekutibandzakanya kwemmango tiyincenye yetinchubomgomo netinsita letifana ne-idp hhayi'kwengeta'kute ummango uphephise -silinganisomkhatsi selizinga lekushisa silinganisomkhatsi selinani lema-awa elilanga linani lelilanga linye lemalanga labomantji -sento ligama lelisebentako. -litiko kwanyalo linelinani leticelo telusito lwemuntfu ngamunye letingaba nemitselela yetemtsetfo uma tingasetjentwa. -kuhlukaniswa kwelisubuciko le-eskom kwentiwe tikhungo letintsatfu letiphetfwe nguhulumende ngalokuphelele – kwendlulisa nekusabalalisa – kuyadzingeka kute kube nekusimama kwesikhatsi lesidze kwesikhungo sekuphehla gezi kanye nalelive. -sisebenti setenhlalakahle sitakusita futsi sicinisekise kutsi lemigomo lelandzelako iyatfolwa -ngitsandza kubonga ema-ngo lamanyenti, emacembu etenkholo kanye netakhamiti letetayelekile letinikela ngemali kanye naletivolontiyako kusita kulondvolota indlala nalabatsintsekako. -mhlonishwa somlomo, indzima yebatali emfundvweni yebantfwana betfu ibaluleke kakhulu. -kwendluliselwa kwemphahla, tikweleti kanye netisebenti akukacedzelwa. -ulindzele imphiko yelikwindla, angakhatsali kuchubeka, unemsebenti lomnyenti lokumele akwente, ngembi kwekutsi kube sikhatsi sekukhanyisa. -umntfwana kumele -ikhabhinethi ivume lemitsetfosivivinyo lelandzelako kutsi ingeniswe ephalamende -lesivumelwane neluhlelo lwe-afrika sihlalo lesihlanganyelwe yiningizimu afrika kanye nejalimane ngekusebentisa licembu lekweluleka le-afrika. -kwakha imibiko lemcoka ngetinhlelo nekusebenta kwetisebenti. -hulumende uniketa sikhutsati sentsela ye-r&d kute kukhutsatwe umkhakha lotimele kutsi wente i-r&d eningizimu afrika. -kungcubutana - umzabalazo lovela emkhatsini webalingisi nobe emkhatsini webantfu nemaciniso nobe timo tabo ; kungcubutana kutemibhalo kungaphindze futsi kuvele kutidzingo letiphikisako nobe emagugu engcondvweni yebalingisi -iphalsi yekuchumana lokusezingeni lelisetulu kuhulumende -lofaka sandla utawuphindze abe nesikhatsi lesengetiwe sekufaka sicelonkhokhelo, kusukela etinyangeni leti- kuya etinyangeni leti- -ikhabhinethi ikhumbuta bonkhe bacashi kutsi bangenise imibiko yabo ye-ee kulitiko letemisebenti. -tfola kutsi ngabe leminye yalemisebenti lekhona idzinga kufakwa njengencenye yendlela yekugadza umklamo. -emabhalansi esakhiwo avetwa njengemaphesenti emkhicito longaba khona. -uma loku kungeke kutfolakale imvume yakhomishani, lijaji lenkantolo lephakeme nobe indvuna yelitiko letasekhaya kumele lifunwe. -ifomula isetjentiselwa kuncuma kutsi umuntfu utawutfola malini, futsi ifomula ibitwa ngekutsi silinganiso lesihlukile lapho umuntfu atawuniketa ligalelo lelincane aphindze atfole linani lelikhulu lesibonelelo, futsi ekuhambeni kwesikhatsi umuntfu atawuniketa lokunyenti aphindze atfole lokuncane. -sitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola -ngiyabuta kutsi kumele silindze sikhatsi lesinganani kute kwentiwe letintfo leti, make somlomo. -kugcwala kwematje kusabalaliswe etindzaweni letisemadvwaleni nemabhulodi kuyo yonkhe indzawo yangekhatsi. -bahlali kumele batfole lwatiso loluphelele nalolunembako mayelana netinsita tabo. -loku kutsatsa shengatsi lokukhutsatwa kwencitfomali ekugcineni kutawukhokhelwa ngemali lengenako lemisha kanye nekwabiwa kabusha kwencitfomali. -ubhace ngemuva kwalokutsite. -sekwentiwe inchubekelembili kulemikhakha. -umtsetfosisekelo udzinga kutsi umbuso ufinyelele ekubuyisweni kwemalungelo emhlaba kulabo labatsatselwa ngumtsetfo. -lokwenyuka kwelizinga lelusebentisomali kubangwa kakhulu kuhlanganiswa kwato tonkhe tindleko tekucecesha ngekhatsi kweluhlelo lunye, futsi kufaka ekhatsi kuniketwa kwema-intheni ekhemisi, kucecesha kuhlela umndeni kanye nencenye yekucecesha yelihhovisi lelikhulu. -sekukonkhe imihlangano yetemabhizinisi yabanjwa kulamalanga lamatsatfu e-indaba, lokwetfula inzuzo lebalulekile yetemnotfo. -gcwalisa bese ufaka sicelo sakho ku-inthanethi. -angeke siphumule, futsi angeke siphumule, emtameni wetfu wekucedza buphuya. -ngenhlaba, umkhandlu wetindvuna tetemfundvo wamukela tiphakamiso tekharikhulamu telikomidi lekubuyeketa. -kucatjangwa kutsi leligatja lekuphenya ngetebulungiswa litawuba ligatja lelitimele. -imiculu yangekhatsi neyangaphandle - sib. imibiko yemnyaka, imibiko yebaluleki -loku kutawuholela ekutseni kususwe kusebenta kwemanganisi kusuka emachweba ebhayi nasaldanha kuya emachweba engqura. -kunetindzaba letinyenti tenchubomgomo letiphatselene nekuphakelwa kwemanti lokusisekelo nekuphakelwa kwetinsita tekuhlanteka. -lomtselela lomkhulu ungentiwa, emkhatsini walokunye, ngekumelelwa kubhodi yebacondzisi balelinye licembu, kuhlanganyela kulenchubo yekwenta tinchubomgomo, ngekutsengiselana kwemphahla emkhatsini wetinkampani, kuntjintjwa kwebasebenti labaphetse noma kuncika kulwatiso lwebucwepheshe. -imicimbi letako. -wakha simondzawo lesivumela kulawula kute kwentiwe ncono imisebenti yetemnotfo ngekhatsi kwemboni yetetindlu kanye nekulungisa sidzingo sekucinisekisa ingucuko kulomkhakha wemtsetfosivivinyo wekuchibela luhlakamsebenti lweticu lwavelonkhe wemtsetfosivivinyo ucinisa umtsetfo wamanje weluhlakamsebenti lweticu lwavelonkhe, wanga-. -ngekuya kwerejista yemdlavuta, umdlavuta wesibeletfo wemlomo utayeleke kakhulu e-afrika futsi wesine kakhulu kubomake labamhlophe. -tidzingo tekuceceshwa kwelikomidi leliwadi tiyehlukana kusuka kumasipala kuya kumasipala. -ngako-ke umuntfu kumele acaphele kuhunyushwa kwemigomosisekelo yeluhlelo lwebulungisa lwendzabuko kusimo senchubo lefanele njengobe isetjentisiwe noma icondziswe kuloluhlelo lwebulungisa lobusetulu. -ekukhutsateni lengcikitsi letsi" iphalamende lenakekelako letfutfukisa kutfutfukiswa kwelusha kute kuzuzwe inkhululeko yetemnotfo, " iphalamende isungule tinkhundla letehlukene tekubukana netindzaba letitsintsa lusha. -kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti. -unayo liphakethe letindlela tekulawula kuvikela, -ubhala emagama lamasha netinchazelo tawo -nangabe uneticu takulamanye emave, kufanele utfumele ikhophi yesitifiketi seticu kanye nerekhodi yetemfundvo lekhombisa tonkhe tifundvo letitsetfwe tabuye taphasiswa ngesikhatsi seminyaka yekufundza. -ngako-ke kukwenta ukwati kutilungiselela mayelana nesakhiwo salokucuketfwe ngulewebhusayithi. -uma imiklamo yecbp ibanti kakhulu futsi ingakacondzi ngco, kutawuba matima kakhulu kutsi mininjeli we-idp, likomidi leliholako kanye nenkhundla yebameleli bacabange kutsi kutawufakwa yini umklamo wecbp nome cha. -tinhlelo tebhizinisi ekucondzaniseni loku lokungenhla taphotfulwa futsi nemabhajethi bekususelwa kutinhlelo tebhizinisi. -linani le-insulini lekhululwe engatini kuya ngelizinga leglukhosi lelikhona. -lesimiso sinema-akhawunti emabhonasi ekusebenta lekhokhelwa, ngekuya ngemiphumela yekuhlolwa kwekusebenta kwetisebenti kanye nemvume lefanele. -tikweleti tetimalitikweleti tetimali tibonwa njengetindleko. -kukhetsa emancusa etekuphepha kutsi ente umsebenti webuphoyisa lobonakalako njengencenye yembutfo wemsebenti wenkhaba yalelidolobhakati ngekhatsi kwelitiko lemaphoyisa lamakhulu. -tfola bomcondvophika bemagama ethebulini. -bomatisi belulawulo lwesikhungo selayisensi yekushayela -simo lesibi sekubusa nekuphatfwa kwetimali kumasipala wendzawo wasemfuleni siholele ekunakekelweni lokuncane kwesakhiwonchanti semanti nekuhlanteka. -tiphakamiso letinyenti, tiphakamiso letimele tinzuzo letilinganisiwe letikhona ku-akhawunti yemuntfu ngamunye titawunciphisa tinzuzo letichazwe sisebenti letibalwe ngaphasi kweluhlelo lwekucinisekiswa kwetenhlalo lwanyalo. -"kwesikhatsi lesingaba ngu-ayearandahalf nyalo, bafundzi kudzingeke kutsi bahambisane nendlela lensha yekufundza, kube nesikhatsi lesincane sekutsintsana nekufundzisa. -emasu ekulalela nekukhuluma -cinisekisa kutsi kudla lokufanele kuletfwa etindzaweni letifanele. -tindleko tetinsita letivela ekutfutfweni kwendle nekuhanjiswa kwendle teyame kulinani letichumanisi tekutfutfwa kwendle endzaweni ngayinye lesunguliwe kusetjentiswa timali letivunyelwe kumkhandlu futsi tikhokhelwa njalo ngenyanga. -ikhabhinethi iyakwemukela kutinikela kabusha kwalabatsintsekako kusivumelwano seluhlakamsebenti lwemboni yetimayini lesimeme kanye nekutfola tisombululo tesikhatsi lesidze taletinsayeya letibukene nalemboni. -imisebenti leyentiwe nobe leyentiwe baphatsi be cbp, bochwepheshe be cbp, kufundzisa, emakhansela emawadi, emakomidi emawadi njll ; -umklamo wesibili we-operation phakisa ucale mhla ti- imphala futsi utawugcila emitfolamphilo lesebenta kahle eluhlelweni lwetfu lwetemphilo. -bameleli belitiko kanye nebaphatsi bachubekile nekubika imihlangano yekota yenkhundla yetemisebenti, kodvwa linyenti laloku alizange likhulume ngenca yekungabikhona kwebameleli betemisebenti. -beka ligama lakho ngaphasi kwesihloko, ngoba ungumbhali wendzaba. -balindzeleke kutsi bavisise tinhlelo tekutsenga kanye netinchubomgomo letifanele, balungise futsi bangenise imibiko njalo ngetinkontileka letisacatfuta kumphatsi weluhlelo lwesigodzi, kanye nekuhlanganisa emaminitsi ngesikhatsi semihlanganosikolo, imihlangano, kanye netikhatsi tekucecesha. -lamadolobha lamakhulu, nanoma anemazinga lahlukene, ngekuhlanganyela afake sandla enhlosweni yekufezekisa emazinga laphasi ekungasebenti. -futsi, sendlulisela emavi endvudvuto emndenini w tambo. -inchubo lechubekako le-bi nobe leyehlukene lemayelana netinsayeya letinyenti tentfutfuko kanye nemitamo lefana nemiklamo yetekulima yelusha. -takhi netimiso telulwimi ticondziswe kumitsetfo lelawula kusetjentiswa kwemamaki etimphawu tekubhala, kuphawula, tincwadzi, imisindvo, emagama, imisho netindzima emsebentini wetemlomo nalobhaliwe. -ligunya letfu lelikhulu kutfola lizinga lesitsatfu lekugunyatwa kute kucinisekiswe kutsi sifaka ligalelo ngemandla ekulungiseni lokuswelakala kwetindlu tebantfu bakitsi. -bhala i-athikili lenesihloko lesitsi'likusasa lakho lingaba nguleli-inthanethi ', kutsi ishicilelwe kuloludzaba lolulandzelako. -imitamo yekukhutsata temphilo kulenkhundla idzinga kusebentisana kuyo yonkhe imikhakha leyentiwa ngekwenta emacembu ekunakekela lokusisekelo abe nesibopho setemphilo yelinanibantfu lelichazwe kahle. -board of south african national roads agency limited:a. mr themba barrange mhambi b. mr robert alderman haswell c. mr thamsanqa piet matosa d. ms refilwe buthelezi nae. -umbiko lophelele utawukhishwa kuwebhusayithi ye-fatf, kanye nesitatimende lesiphelele lesichaza imphendvulo yahulumende etindzaweni letibutsakatsaka letikhonjiswe kuloluhlolo kanye netinyatselo tekucinisa tinyatselo takhe titawuniketwa. -badlenguli bayagula ngekwengcondvo noma ngalokusobala bayakhula. -uma lolwatiso lungatfolakali, lamanye emakleyimu angeke akhokhelwe incenye nobe ngalokuphelele. -yebo, banikeli bayakhokha kancane kodvwa lenchubo icala ngemuva kwesikhatsi ngenca yahulumende. -kubeka umkhandlu insayeya ngekusebenta kwawo macondzana ne-idp ngekutsi ahambele imihlangano yemkhandlu kute batfutfukiswe baphindze batiswe ngenchubekelembili -lephasela ibhalwa ngekutsi " ifrigerated and fragile " futsi itfunyelwa ngemaphakheji e-ayisi kugcina timo tekubeka letifanele. -iningizimu afrika inemboni yetjwala leyakheke kahle lengahlukaniswa kabanti ngebhiya, bomankantjane, nemawayini. -umsebenti lowentiwe kulomnyaka lophelile ukhombisa kutsi uma sichubeka nekukhula ngendlela lekahle, sitawucala kubhala indzaba lensha ngaseningizimu afrika. -ngiyabuta kutsi ngimbala muni? " -nakubukwa lesimo lesimatima setemnotfo, kukhula lokuphasi emaveni lasatfutfuka, kanye nekusilela kwetakhiwo tasekhaya, kujutjwa kwekuhlanganiswa kwetimali tahulumende kwatsintseka kuletisekelo tetibonelelo letinyenti tesifundza letinemibandzela. - -ngetulu kwaloko, likomidi lelihlanganisa tindvuna letekuphuma nekungena litawuchubeka nemsebenti walo wekuphindza futsi lisebentise tonkhe tinhlangotsi letiphatselene nebantfu labaphuma kulelive. -tfola kabanti mayelana nekubhalisa njengathishela ku- -kwakha kuvisisa nekutsatsa tincumo tekusebentisa icbp -uma ufuna kubhalisa imitsi yesitoko lekhona, kufanele ube nemvume lebhaliwe levela kumnikati ngaphambi kwekubhalisa. -loku kucinisa tinhlelo tahulumende kanye nemitamo lehlose kugcina kuthula kanye nekutinta kulelive. -litiko lisebente ngekutikhandla kuhlela kabusha inhlangano yalo kanye nekwenta tingucuko ngendlela lelenta umsebenti walo. -nciphisa ithenda ngayinye lephendvulako kulokuniketwa lokucatsanisekako bese uyahlola usebentisa tindlela tekuhlola ithenda kanye netindlela tekuhlola letihlobene netilinganiso letibekwe kudatha yethenda. -ingcikitsi yalengcungcutsela lebeyibanjelwe ngaphasi kwelihhovisi lamengameli e-g wase-indonesia itsi: “kubuyisa ndzawonye, kubuyisa ngemandla”. -kungevani lokuphatselene nesivumelwano lesikhwama besinayo ne-star award micro systems ltd, lapho ummangali bekaniketwa inkontileka lencane. -kumele tibuswe kahle futsi tiphatfwe kahle. -likomidi leliwadi lingatfola lingcubutana nemacdw. -gcila ikakhulukati etentweni letisebentisile bese uhlola kutsi ngabe tisesikhatsini lesifanele. -asibhale nyalo bhala yakho imfiselo yekutalwa. -ikhabhinethi icela bonkhe bavoti kutsi bente siciniseko sekutsi lukhetfo lufinyelele kubavoti labanyenti, njengobe sibonile elukhetfweni lonkhe kusukela nga- -kucedza tonkhe tinhlobo tebuphuya kutawuba ngulokuhamba embili kakhulu kwabohulumende base-afrika kuleminyakalishumi letako. -linani lebaphatsi labasikati liphansi kancane kunaleli lebaphatsi labadvuna. -kubhalisa siteshi sekuhlola timoti | south african government -noma ngabe ngukuphi kwephulwa kwemyalo wekuvikeleka kutawufaka ekhatsi licala lelengetiwe lekwephula lomyalo. -inhloko yekuphatfwa kwemisebenti yahulumende kumele kwakhiwe, nesibopho sekuphatsa inchubekelembili yemisebenti yetinhloko tematiko, kufaka ekhatsi kubita emaphaneli ekucasha, kuhlola kusebenta kanye netinchubo tekucondzisa tigwegwe. -tinhlelo tekufundza kumele ticinisekise kutsi imiphumela lebekiwe yendzawo ngayinye yekufundza ifundvwe ngalokuyimphumelelo nangalokuphelele. -imoti lephukako nobe ibhasi -kusukela nga- hulumende ngekusebentisa umtsetfo lofana nemtsetfo wetebudlelwane betisebenti, umtsetfo wetimo letisisekelo tekucashwa, umtsetfo wekucashwa ngekulingana kanye netemphilo nekuphepha emsebentini kwatfutfukisa emalungelo etisebenti. -kuleminyaka lembalwa letako kungenteka kutsi kube nekutsenga i-tv lenedikhoda leyakhiwe. -lelisubuciko lifuna kukhulisa kutimbandzakanya kwemabhizinisi lamancane emnotfweni lohlelekile, kucedza umkhondvo lomubi kanye nekugcugcutela kutsi kube malula kuchuba ibhizinisi, ikakhulu kubosomabhizinisi labancane. -umtsetfo wetinhlelo tamasipala ugcila kutinhlelo tangekhatsi nekuphatfwa kwamasipala. -ngenca yalesizatfu, tigulane letinesifo lesimatima sekuhleleka kwemtimba tingatsatfwa njengetigulane letinebungoti lobusetulu benhlitiyo. -luhlakamsebenti lwelwabiwomali lolubekwe kulesitatimende senchubomgomo yelwabiwomali lwethemu lesemkhatsini lubhalansisa lutjalomali kumtsamo wetinsita tahulumende ngekusekela intfutfuko lebanti kanye nekukhula lokufaka konkhe ekhatsi. -sidzingo setinsita tembuso tekwelashwa kwetilwane sigunyatwe tifo tetilwane kanye nemitsetfo yekuphepha kwenyama. -tincumo tekhabhinethi. -kuhlala etitaladini nobe kufuna kuphila -tiphindze futsi tikhetfwe kumelana netinhlobo letehlukene tekuhamba nekuphatsa. --- kuchaza umbono wembhali -singeniso ekudlaleni similo nobe simo lesetayelekile -sibukene nenchabhayi lenkhulu yekulungisa lokutiphatsa ngekwebugebengu kwalabo lesetandleni tetfu. -kulo lonkhe lelive imitfolamphilo netibhedlela tibukene nekuswelakala kwetisebenti. -kuto tonkhe letindzawo letichazwe ngenhla kweswelakala kwelwati lwetebucwepheshe, tekulima kanye nekudla lokubonwa balimi labaphila kahle. -lihhovisi letemgwaco litawubhala letingucuko tetimoto letinsha eluhlelweni lwelwatiso lwetemgwaco lwavelonkhe. -kwandziswa kwemanti kubambelelekile kuletinye tincenye talelive ngenca yekuswelakala kwesakhiwonchanti. -lapho khona labatsintsekako bephalamende lengetiwe batfolakala bangadlali indzima lebalulekile ekukhutsateni emakhophelethivi, kucatjangwa kutsi lelisu litawukhutsata, kanye nekufaka sandla nekufaka sandla kwabo. -i-cadmium sulphide, ikhabhoni kanye ne-hydroxide emasalidi ayisoleki emantini, kantsi i-cadmium chlorayidi, i-nitrate kanye ne-sulphate emasalidi ayisoleki kakhulu emantini. -likomidi leliwadi lingahle libone imiklamo lebekwa embili ngco ngesikhatsi senchubo yekuhlela lokutinte emmangweni. -bafundzi bakhunjutwa ngesikimu savelonkhe sekusita bafundzi ngetimali lesiniketa lusito lwetimali bafundzi labafanele ngekwemfundvo nalabasidzinga timali. -' " tibonelelo letivunyiwe " tikhombisa linani letibonelelo letimelwe linani leliphelele lemiklamo levunyelwe kutfutfukiswa ngematiko etindlu etifundza lahlukahlukene. -benta imisebenti yabo ngetinshisekelo takho engcondvweni. -loku kutawucinisekisa kutsi lamanye emagatja kulelitiko ahlangabetana netinjongo tawo temasu kanye nekucinisekisa ngalokungakacondzi kutsi lelitiko liyachubeka nekuniketa tinsita letenetisako esiveni jikelele. -kutsi lisekela lemcondzisiemlilo nekutakula licocisane nemcondzisiimimango netinsita tetenhlalo kanye nemphatsi wamasipala ngekuchumanisa emacembu ekulawula tinhlekelele. -lokugcilwe kuko kulesigodzi kuniketwa kwesakhiwonchanti lesenele, lesihlangene nalesisebentako sesigodzi. -lusha luyimphahla yetfu lenkhulu vukuzenzele unnamed mhla tinge- inhlaba, lusha lwasesoweto kanye naletinye tincenye talelive lukhuphuke lwalwa nekungalingani kwemfundvo yebantu. -ngalokufanele, loku kukala lokwetfulwe kulombiko. -imali lengenako yentsela isita hulumende kutsi asite ngetimali imiklamo yalelive yekwetfula tinsita kanye naletinye tinhlelo tekutfutfukisa tenhlalo netemnotfo. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfo yetebunhloli jikelele wanga- -lomtsetfosivivinyo uhlose kucitsa umtsetfo welusito lwetemtsetfo, ngekulandzela timo letikhona, ikakhulu umtsetfosisekelo lomusha, kanye nekwenta kusetjentiswa kwawo kube lula. -" nanoma ngusiphi lisobho lidzinga luswayi neliphayiphi, " kusho emasotja, asacala kushaya. -sisonkhe kumele sicedze kuhlukunyetwa lokubukela phasi emalungelo eluntfu lasisekelo abomake nebantfwana. -kute utfumela ngaphandle tinhlanti njengetinhlanti taselwandle kute utfole inzuzo kufanele ufake sicelo semvumo kulitiko letetinsimi, tetihlahla kanye netetimfishi. -kute kube ngulamuhla, sikweleti lesikweletwa bomasipala sicishe sifinyelele kutigidzigidzi leti-r, lokucishe kuphindvwe kabili kusukela nga- -hulumende unemikhakha yavelonkhe, yesifundza neyendzawo. -loku kwenteka ngalesikhatsi kugcogcwa linani lelincane lemkhuhlane we-amniotic bese kutfunyelwa kuhlatiywa kwe-chromosome. -tiphakamiso tentiwa mayelana nebutsakatsaka lobubonakele futsi baphatsi batinikela ekusebentiseni tinhlelo tekwenta lekuvunyelwene ngato. -lwati lweminyaka lesihlanu ekuhlanganiseni temphilo yengcondvo noma kuphatsa kusimondzawo sekugula kwengcondvo. -intsandvo yelinyenti nekutibandzakanya -ikhabhinethi icela onkhe emacembu lanenshisekelo kutsi acoce ngekuthula nekuvimbela, futsi avumele indzawo yekusombulula letindzaba ngekusebentisa tindlela letifanele. -isayensi netheknoloji nako kungasetjentiswa kusombulula letinye tetinsayeya letinkhulu kutemfundvo nakutemphilo. -linani selilonkhe lelilinganisiwe letindleko temklamo. -khombisa lwati lwenchubo yemisebenti yamasipala kanye nekulawula kusebenta kanye nekutibandzakanya kwelikomidi leliwadi lapho. -linani lelinyenti lingaphindze futsi lentiwe ekuguculeni imikhicito yetekulima kunekulima ngekwayo. -simondzawo sebhizinisi salelive sisimeme, sinemdlandla futsi sinelilungelo lekwandzisa kuhwebelana nelutjalomali. -lolusito lwamahhala. -cedzela lemisho lelandzelako ngekukhetsa imphendvulo lengiyo eluhlwini. -balume wahlala ngaphandle kwemtapomabhuku. -chubeka ubiyele emagama lanemsindvo i- ai- na-ee. -solwati mala singh ; -ecinisweni, sitawuvela ngemandla nangabe senta tintfo letifanele. -basolwa labanyenti, kufaka ekhatsi labitwa ngekutsi ngema-inkhosi, sebaboshwe. -mengameli jacob zuma ukhiphe sincepheteliso semhlaba njengencenye yesigaba sekukhokhelwa kwemaklemu ekruger national park. -kuyacaca, loku naleminye imibuto itawusita umhleli mayelana nekuhlanganiswa kwekuhamba kanye nemanethiwekhi etigitjelwa temmango. -kuloludzaba kulingana kugcugcutelwa tinkhambiso tavelonkhe tangemuva kwekuniketwa. -ngenisa emakhophi lacinisekisiwe alamadokhumenti lalandzelako -kuchubekisela embili tindzawo tekutijabulisa, kwentela kutsi imitselela ihambe emuva -" ngiyakhona kwakha tingoma lekufanele kutsi sihlabele, " kusho jabu. -kuchuba kutfutfukiswa kwebhizinisi yetekulima kanye netinchubo tekusebenta kutekulima ngekusebentisa tindlela tekusebenta, kucamba lokusha kwetheknoloji kanye nekutfutfukisa emakhono abomake ; -uma lesitfutsi siphumelela kuloluhlolo, sitifiketi sekufaneleka kuba semgwacweni sitawukhishwa. -ngelishwa, imitamo yekubeka embili titfutsi tesive kuncenye lenkhulu yalenethiwekhi yemgwaco ayisebenti ngenca yekufinyelela lokubanti lokutawudzingeka. -tinhlelo tekulawula kusebenta kwamasipala -luhlelo lwekutfutfukisa lolubumbene ngumphumela wenchubo yekuhlela intfutfuko lehlangene. -luhlangotsi lolubalulekile lwaloluhlelo lucinisekisa kufakwa kakhulu kwetimali kwabomake. -bantfu labaneminyaka lengu- nangetulu nangabe imali yabo lengenako -njengobe umlandvo webunjiniyela bekwakha ubhaliwe, bomake balelive letfu batawumelelwa ngalokugcwele njengamake shange ungulomake wekucala wase-afrika kutsi etfule umklamo walelibanga lelikhulu. -ayikho iminikelo yekubhida letawemukelwa nge-imeyili, ifasimili noma ngelucingo. -inyanga ye-afrika kugujwa kwemkhosi wemnyaka wenyanga ye-afrika nelusuku lwe-afrika ngalesitsatfu, mhla tinge- inkhwekhweti kutawugujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “umnyaka wekudla lokunemsoco: kucinisa kumelana nekudla lokunemsoco kanye nekuvikeleka kwekudla kulelivekati lase-afrika”. -inoveli, umdlalo, indzaba lemfisha, inkondlo -ekwesekeleni kuphumelelisa imiphumela yetenhlalo netemnotfo letfutfukisiwe, luhlakamsebenti lwenchubomgomo yelwabiwomali lwesifundza lwentelwe kulawula bungoti kanye nekugcina kusimama kusimondzawo semnotfo lonetihibe, kube ngaso sona leso sikhatsi kwakhiwa sisekelo sekukhula kwemnotfo lofaka konkhe ekhatsi. -ngalokufanele, njengesifundza, sisungule tindlela tekutiphendvulela kucinisekisa kutsi loko lokuniketwe tisebenti tahulumende kwentiwa ngendlela lefanele, ngemoya lofanele. -umtsetfosisekelo waniketa umtfwalo wekuphatfwa kwemtsetfo esifundzeni uma ngabe lowo mtsetfo, emkhatsini walokunye, bewusemkhatsini wendzawo yekusebenta lebekwe kushejuli kumtsetfosisekelo. -uma ungakabhalisi kodvwa kufanele ugcwalise lelifomu ngalokufanele bese ulingenisa nemaphepha akho ethenda. -kulawulwa kwetimoto bekungumsebenti wemaphoyisa emadolobha lamakhulu, ngekuya kwemaminitsi emhlangano, bekukutfumela emalunga langemashumi lamane nesihlanu, kanye namunye kulesikhungo sekusebenta ngekubambisana. -bhala umbhalo wedayari uchaze loko lowakwentile ngemphelasontfo leyengcile. -khombisa bufakazi belwatiso lolungilo sib. sitifiketi sekutalwa, sitifiketi sekubhabhatiswa, incwadzi yesikolo, kukhulelwa. -siyati kutsi yini leyimbangela yaleligciwane nekutsi yini lesingayenta kutivikela ekutselelekeni. -ukhombise liphuzu lekutsi tisebenti tetemphilo letingaba khona titfola imifundzate levela kulelitiko, kodvwa uma seticeceshiwe, tiyashiya litiko kutfola tilondvoloti letibovu ngaphandle kwekutsi litiko libuyisele emuva kulolutjalomali. -timali letibekiwe tekuhlanta lidolobhakati tikhokhelwa umtselo kuto tonkhe takhiwo noma ngabe ngubani losusa imfucuta letfolakele kuletindzawo. -kuloku, indvuna yetekutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane khumbudzo ntshavheni iphindze futsi yakhipha emaphakheji ekusekela ebantfu labasebenta kulomkhakha. -tingabuye ticatsaniswe nemazinga ekusebenta kuletinye tikhungo, noma ngekuya ngetinchubo letikahle kakhulu letemukelwe. -ema-ejensi lasebentako ngematiko, tinhlaka tahulumende wesifundza newasekhaya, tinhlangano letilawula umkhakha wangasese naletinye tikhungo. -kusungulwa kwemakhophelethivi e-elekhthronikhi esifundzeni, kucecesha kanye nemitamo yekusungula tikhungo te-inthanethi nguletinye tetingenelelo hulumende wavelonkhe newetifundza kanye nabomasipala labayentako kucinisa umkhakha we-ict esifundzeni. -tfutfukisa siteshi sekumpompa kanye nekusebentisa emanti kanye nekuvala umugca wemanti lomkhulu. -nanoma kube nebumatima kutemnotfo sichubeka nekuphakela tinsita njengenkhomba yekwesekela kwetfu kukhulisa kufinyelela kutemfundvo lephakeme, kanye nakutemfundvo ngalokwetayelekile. -kusebenta kwemphatsi welutjalomali kubuyeketwa njalo ngekota likomidi letetimali nelutjalomali kucinisekisa kutsi baphatsi besikhwama bayakhona kusebenta ngekumelana netilinganiso letibekiwe. -kuhlanganiswa kutfolakala ngekhatsi nangaphandle kwetifundvo nakumikhakha yekufundza. -utsandza bantfu labagulwa yingcondvo njengobe utitsandza ngoba nabo nabo bantfu futsi badzinga lutsandvo nekusekelwa. -ngalesikhatsi iyunithi ikhonile kunciphisa kucindzeteleka kweluhlelo lwagezi lwavelonkhe, kusita kuvimbela kucishwa kwagezi ngalokuphelele noma kunciphisa bumatima balo. -tigodzi netikolo kulindzeleke kutsi tisekele bothishela futsi tinikete tinsita letidzingekako kwenta ncono kusebenta ngemphumelelo kwekufundzisa nekufundza etikolweni. -inhlosokuniketa timali, kulawula kutsengwa kwemphahla -intalo letfolakele kutibonelelo letinemibandzela letingakasetjentiswa iniketwa ngco kumbolekisimali. -sigaba sekukhosela sitsatsa iminyaka lemibili, kodvwa kumele ubhale incwadzi ucele kubuyeketwa nobe kwelulwa kwesimo sakho sekukhosela tinyanga letintsatfu ngembi kwekutsi siphele sikhatsi. -lomnyaka uphindze futsi ukhetsekile ngobe ugubha umkhosi we- wemtsetfosisekelo weriphabhulikhi, lonika umcondvo lophelele wetinhloso tetfu tentsandvo yelinyenti. -imiculu lemcoka njengembiko wemnyaka nyalo seyikhicitwa njalo ngekusebentisa iyunithi ye-dptp futsi imali lenyenti isindziswa ngekungakhokhi batfulitinsita bangaphandle. -konkhe kukhetsa lokucuketfwe kumtsetfo wetakhiwo nyalo kutawuniketwa. -utsandza ini ngemsebenti wakho? -sitawusekela lidolobhakati lasejozi egauteng kutsi lisombulule tinkinga ngeluhlelo lwekubhadalisa. -loku kusho kutsi lizinga lelisemtsetfweni lekweswelakala kwemisebenti lehlile ngemaphesenti langu-, kusuka ku-,% ekoteni yesibili laya ku-,% ekoteni yesitsatfu ya- -lamadamu lamabili atawutfutfukisa simo sekuphakelwa kwemanti kulesigodzi, futsi loku kutawugcugcutela tekuvakasha kanye nalamanye ematfuba entfutfuko kulendzawo. -uma ungenetiseki ngendlela sikhalo sakho lesiholwa ngayo, ungatsintsana nenhloko yelitiko letemfundvo kuleso sifundza. -letinye tinja tikhombisa umoya wato wekuhogela ngekutfola tidzakamiva letifihlakele kanye nemali. -nanoma yini lecuketfwe kulesivumelwano, masipala unelilungelo lekucedza lenkontileka ngekuniketa satiso lesibhaliwe setinyanga letintsatfu kulomphumela. -letindlela letetayelekile letilandzelako tekunciphisa tingabukwa -ikhabhinethi icele bonkhe bantfu balelive kutsi basebentisane nahulumende ekulweni nebugebengu kanye negbvsisonkhe singacinisekisa kutsi imimango yetfu netitaladi tiphephile kubo bonkhe bantfu, kufaka ekhatsi labadzala, bomake nebantfwana. -imiphakatsi lephuyile inemali yetenhlalo lenkhulu, lengahlanganiswa ngetindlela tekutinikela. -lokubuyisana kwentiwa ngesisekelo sekuhlola kungagucuki kwangekhatsi kanye nekubuyisana netitatimende tasebhange letivela kutikhungo letibolekako. -umdvwebo umelele ematfuba laphelele emnyaka wecbp. -labo labasengotini kakhulu bomake labakhulelwe, bantfwana labancane kakhulu, bantfu labadzala kanye nebantfu labanekuhlindvwa kwetimphawu letibutsakatsaka. -kuhlola kuchazwa kwetiphakamiso, letilinganiso letehlukene letetayelekile tekusetjentiswa kwetinombolo, umehluko lophelele noma tindlela tetintfo letiphelele, tisetjentiswa njalo. -imali lengenako yentsela yehlukaniswa ngetintsela temali lengenako netinzuzo, intsela yemholo netisebenti, intsela yemphahla, intsela yasekhaya yetimphahla netinsita, intsela yetekuhwebelana kwemave emhlaba netekutsengiselana kanye nemkhakha wembuso wemali lengenako. -kuntjintjantjintja ngekukhetsa kwemvelo kuncike ekuntjintjantjintjeni lokufanako kwetilwanyana letiphilako, lokungukutsi, kuntjintjantjintja lokwendluliselwa kusitukulwane sinye kuya kulesinye. -wafaka ligalelo lelikhulu kulelive njengemmeli lophikisana nelubandlululo, sishikashiki semalungelo eluntfu, lijaji lenkantolo lephakeme kanye nebulungiswa benkantolo yemtsetfosisekelo. -leligatja lichuba kuceceshwa kwebasebenti betitfutsi tesive, kufaka ekhatsi emabhasi, emathekisi lamakhumbi kanye netitfutsi tetivakashi. -emahhovisi adzingeka kutsi akhokhele bofakazi labatfole kutsi bavele enkantolo futsi babe khona ngelilanga lelihlelwe lelicala, akukhatsalekile kutsi babukeka nobe cha. -umceceshi wekugaya waseningizimu afrika kabili, roger barrow, lowakhetfwa njengemceceshi wekugaya wemhlaba wemnyaka yi-international rowing association. -ikhabhinethi icela tonkhe takhamuti letisengakabhalisi nobe letisengakahloli imininingwane yato kutsi tivakashele emahhovisi ekhomishini yelukhetfo letimele kubomasipala basekhaya tibuye futsi tente imininingwane yato ibe sesikhatsini eluhlwini lwebavoti tibuye futsi tibhalisele kuvota ngesikhatsi selukhetfo lwamhla ti- ingci. -sitawuniketa bangani betfu tfulo nabo. -sitatimende lesibuketiwe sekharikhulamu yavelonkhe emabanga r- sitawufaka esikhundleni sesitatimende sekharikhulamu yavelonkhe semabanga r- lesivunyiwe uma sesingenisiwe kuloluhlelo. -umtsetfo wavelonkhe lophawulwe esigabeni usebenta ngetulu kwemtsetfo wesifundza macondzana netindzaba letisemkhatsini wetindzawo tekusebenta letibalwe kushejuli -siphakamisomtsetfo se batho pele sihlose kuniketa tinsita temakhasimende letigcile kutakhamuti. -butsakatsaka belutjalomali eningizimu afrika yintfo levamile yalokuhlukanisa lokutsatfu lokwentiwe ngenhla. -kute kucinisekiswe kutsi tisekelo letisimeme tiyakhiwa kuletindzaba ngetilinganiso tetindleko letingabiti, emayunithi ekuhlala kumele ahlelwe ngeluhlobo lwetindlu letihlelekile. -gcwalisa lifomu lekufaka sicelo ehhovisi lakho letemgwaco lelidvute. -lisekela lamengameli cyril ramaphosa, -emarubrikhi ekuhlola kufanele kutsi alungise lamakhono elulwimi lahlukile kulomsebenti. -waphephile ngemuva kwawo onkhe. -tikhulu temisebenti yetebulungiswa -inchubomgomo yentsandvo yelinyenti yaseningizimu afrika yemave angaphandle yakhiwa eminyakeni leminyenti leyengcile ngesikhatsi semkhankhaso wemave emhlaba wekuhlukanisa umbuso welubandlululo. -emakomidi emawadi kumele agcine ligunya lawo njengemitimba yekubonisana ngaphandle kwekucinisa umcondvo wekutsi'bangemagede '. -yenta luhlolo lwekweneliseka kwetigulane kanye netikhatsi tekulindza emitfolamphilo. -umsebenti lonjalo ungafaka ekhatsi kuhlola kuba khona nobe kungabi khona kwemifanekisomcondvo ; luhlobo lwemifanekisomcondvo lokhetfwa ngumbhali nekutsi kungani ; takhi temusho netindzima, nobe sakhiwo setinkondlo ; kukhetfwa kwemagama, kuchubeka kwetizatfu ngetheksthi ; kusetjentiswa kweluphawu, umsindvo nemibala lapho kufanele khona. -kute kuchutjwe kuphindze kwentiwe ncono kutiphendvulela kwelitiko kanye nakutikhungo tahulumende letibika kundvuna yekutfutfukiswa kwetenhlalo, letindzawo letilandzelako tibekwe embili -ecinisweni, nangabe i-cfc ihlali eveni lelibhalisiwe, imali yayo angeke ifakwe kulabangenele tifundvo base-australia kuphela nje nangabe lemali lengenako ayisiyo imalingena yesivumelwano lesibekiwe. -lemiklomelo iyakubona imiklamo lephumelelako nalenemphumelelo yekwetfula tinsita kanye nemitamo lephumelele ngekusebentisa tindlela letinsha, tindlelakwenta kanye nemathulusi. -lokungenani imibiko lemitsatfu legcwalisiwe loyihlanganisile nobe loyifake ligalelo lelikhulu kuyo. -phindza tinombolo. -ngabe unayo ikomiti yetemphilo nekuphepha endzaweni yakho yekusebenta? -indzima yetiphatsimandla tendzabuko kanye netiphatsimandla temmango ngekucatsanisa namasipala. -kubeka embili ibhajethi yekusebenta -lamanye emalanga labalulekile ekukhumbula ngalesikhatsi afaka ekhatsi lusuku lwemhlaba lwe-aids mhla ti- ingongoni kanye nelusuku lwemhlaba lwebantfu labaphila nekukhubateka mhla ti- ingongoni. -kuphindze futsi kumayelana nekucinisekisa kutsi kuhlela kwemisebenti yahulumende ngetimali kuhambisana netidzingo temmango kanye nalokuhamba embili. -njengeliciniso, umsebenti wabo wesikolo bewusifishane kakhulu kufundzisa lulwimi lwemave angaphandle ngemphumelelo. -loluvakasho lwekulandzelela lutawugcila kumitamo kanye netinyatselo tekungenelela letifezekisiwe kute kwentiwe ncono timphilo telusha lwetfu kanye nekubahlomisa kute batimbandzakanye kancono kutemnotfo welive letfu. -"matikuletjeni uhlala njalo anekucindzeteleka, kodvwa ugcwaliswe nekucindzeteleka lokungakavami. -i-mp itawufaka sicelosikhalo sakho kumabhalane ephalamende kute sitibuyekete sibuye sicinisekise ngendlela lengiyo nalokucuketfwe ngembi kwekutsi sitingenise kusomlomo noma kusihlalo. -lihhovisi lelitiko letekutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane lihlose kufezekisa kukhula lokubonakalako kwelinani lemabhizinisi lamancane nalasemkhatsini, lokungasita kusheshisa kwakhiwa kwemisebenti. -ikhabhinethi iyakubona kushikashikeka kwebantfu labasha labahlangabetana nako nabetama kutifundzisa. -i-gems ifaka ekhatsi letifo ngetulu kwaletifo lekufanele tibukwe ngumtsetfo. -kutibandzakanya kwemmango kusisekelo lesibalulekile sentsandvo yetfu yelinyenti ; yinye indlela yekucinisekisa kutsi hulumende utibophelela bantfu ngetento tabo. -tigaba tekukala tingalendlela. -kusetjentiswa kwalewebhusayithi kuya ngekwemigomo nemibandzela lelandzelako -kungatsatsa emalanga lasihlanu kusebenta ngesicelo sakho. -batsatsa umtfwalo lomkhulu wekufundza kwabo babuye basebentise emakhono abo elulwimi ngetindlela letiyinsayeya naletishubile. -kukhulisa iphrofayili yayo yetemagugu kutekuvakasha, ibhodi isebentela umtamo wekwenta ibhaliswe njengendzawo yemagugu yemhlaba yenhlangano yamhlabuhlangene yetemfundvo, isayensi netemasiko. -asente loku sebentisa lubumba nobe udlale kudvonsa kwakha sivasi nobe indzebe. -cinisekisa likhono nelikhono lekuniketa temphilo nekuphepha emsebentini kuto tonkhe tisebenti. -kucatsaniswa kwentfutfuko ekukhishweni kwekhemikhali yenayithrojeni lesuka kumitfombo lemikhulu kanye nekhwalithi yesimondzawo kuletigodzi. -ngekubuka lesiphetfo, akukadzingeki kubukana naletinye tindzaba. -tinhloso kumele tibe nguleticondzile, tilinganiseke, tifanele, tibe yimphumelelo futsi tibekwe sikhatsi lesifanele. -lomklamo ubeka impumalanga kapa njengesikhungo setimoto futsi unemandla ekucinisa lencenye yekutsengwa kwemphahla, kwakhiwa kwemisebenti kanye nekutfutfukiswa kwemnotfo. -bantfu labadzakiwe bavamise kukhumbula kusebentisa emakhondomu. -cinisekisa kunakekela lokusebentako uma kungenelela kwekudvwetjwa kwesimondzawo kutawuba yimphumelelo ekunciphiseni bugebengu. -i-paja iyincenye lebalulekile yentsandvo yelinyenti. -njengesive, asichubeke nekusebenta ngekubambisana kute sicinisekise kutsi siyachubeka. -endzabeni yeliphephabhuku lelwatiso lolushicilelwe nguhulumende waseningizimu afrika, john tomino ubhale kutsi tinkantolo tendzabuko taseningizimu afrika, letasungulwa kwekucala njengebaphayeli nga-, tatfutfukiswa ngenca yekungabikhona kwetsembeka eluhlelweni lwetebulungiswa loluhlelekile. -uma liphansi, loko kuyinzuzo leyengetiwe. -ludlame kanye netento tekulahlwa kwebantfu kanye nekumoshwa kwemphahla yebhizinisi lokusandza kwenteka ecoligny, e-eldorado park kanye nase-ennerdale kuyagcekwa kakhulu yikhabhinethi. -likomidi leliwadi lingasungula linye nobe ngetulu emakomidi lamancane bese lifaka tinhlangano temmango kulamakomidi lamancane. -siyindzawo yekucala yekutsintsana, ikakhulukati nangabe tinhlelo tetfu te-elekthroniki tiyehluleka. -kuvinjelwa kwekukhangisa kubetindzaba letibhaliwe lokuhloswe ngato tetsamelilwati letincane kanye nekuvinjelwa kwekukhangisa imikhicito yetjwala emakhasini lasembili kanye nakumakha emaphephandzaba kanye nemaphephabhuku. -kugcogca nekutsatsa ingati ebhangeengati kutawuba ngumsebenti loniketiwe. -umsebenti welucwaningomabhuku lwangekhatsi kanye nekugadza kwawo ngemakomidi elucwaningomabhuku kufaka ekhatsi onkhe ematiko. -sebentisa lamagama kukusita. -ngalesinye sikhatsi tifo tetilwane tiphuma ngenca yekungatfobeli kwalabanye balimi. -tikhalo tangekhatsi letingakaphumeleli kumele tibuyeketwe kungakapheli tinyanga letingu- -luhlobo lolwehlukile lwesimondzawo sekulawula tjwala sasesweden seluhlanganiswe ngalokutsite tidzingo tekulawula tenhlangano yelubumbano lwaseyurophu, ikakhulu letiphatselene nesimo sekucudzelana kwetimakethe. -kodvwa, hulumende kwanyalo uchaza kabusha futsi ucondzise kabusha inchubo yetetindlu yebantfu kute kwakhiwe kuvumelana lokukhulu kanye nekuvisisana emkhatsini wabo bonkhe labatsintsekako. -kungasita kufaka ekhatsi kulekontileka indlela, indzawo kanye nendlela umsebentisi latawuniketa ngayo simo sesikhatsini samanje. -njengobe solwati melody uphakamise, kunetindzawo letimbalwa letimcoka letimayelana nekulawula tisetjentiswa letihlanganisiwe letitsintsekako futsi labo lekufanele bente ngekusimamisa tidzingo tebatsengi kanye nebatjalimali. -litiko lisungule likomidi lemali lengenako lelihlangana njalo ngenyanga kubuka nekubuyeketa tindlelamkhuba tekugcogcwa kwemali lengenako. -inshokutsi yemagamatisho netaga -ikhabhinethi incomed the launch of the first provincial investsa one stop shop. -kubuyela etikolweni nasetikhungweni temfundvo lephakeme ikhabhinethi ikwemukele kuvulwa kabusha kwetikolwa temabanga laphasi netesibili ngaphansi kwelitiko letemfundvo lesisekelo ngemsombuluko lowengcile. -hlola lifomu lekugunyata kukhishwa kwetimphahla nobe imishini kulitiko letemfundvo. -ikhabhinethi iphindze futsi yakwemukela kwetfulwa kwenchubomgomo lebuyeketiwe yekuhlelwa kwekuvikela nekutala kanye netinkhombandlela tekwetfulwa kwetinsita mhla ti- indlovana yindvuna yetemphilo. -emakhansela amasipala kanye netikhulu letibukene nekutibandzakanya kwemmango kanye nekusungula luhlelo lwemakomidi emawadi. -umntfwana lowatalwa ngalelilanga sipho kubo bonkhe bantfu, sipho lesihambisa umoya wekuncoba bumatima nalesiniketa kuthula emkhatsini wetiphepho temphilo. -kuletinhloso talenkhundla kwakha emakhono emmangweni wekuhlola butsi bemanti kanye nekwenta indlelakwenta ibe sezingeni. -ibhajethi yesifundza yasetjentiswa kuphela kukhokhela tabelo tesikole kulesifundza, njengobe kunemlandvo ngekhatsi eningizimu afrika wetimali tesikole letisetjentiswako kukhokhela tintfo letihlosiwe tabelo tesikole. -inyanga itawugujwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “imikhawulo yekubhedvuka, iminyango levulekile: yemmango lofaka wonkhe umuntfu” ikhabhinethi icaphele ngekukhatsateka kuvuka kabusha kweludlame nekungavuni licala eriphabhliki yasemozambique. -kufanele ungenise lifomu lelibekiwe kute ufake sicelo semvumo yekutsenga kumave angesheya. -lobudlelwane ngulobunye lapho tonkhe tinhlelo tahulumende tekusekela umkhakha wemabhizinisi lamancane titawukhuliswa kumakhophelethivi, kunakwe timphawu letitsite kanye nekwehlukana emkhatsini wemabhizinisi lanjalo. -loku kuniketa tinsayeya letengetiwe kanye nencindzetelo kuletikhungo tetinsita letikhona. -ngentasi lithebula lelifinyeta imigomo yekucashwa ngekulingana kulesikhatsi lesilandzelako seminyaka lemibili. -sinyatselocondzile kulelicele -kuhlela indzawo lensha yekusebentisa incwadzi yekufundzisa yemimango yasejersey. -asibhale ngutiphi kuletintfo letilandzelako lowenta umehluko ngendlela batali bakho labenta ngayo? -sifanele kutsi sihlangabetane nemigomo yetfu kanye nemincamulajucu ngalokuyimphumelelo, ngekwemnotfo nangalokuyimphumelelo kute sikhulise kutetsemba kubatjalimali labangaba khona kanye nakummango, lesisebentelako. -sikhala kanye nesibindzi silele phasi, lesikhombisa kuthula. -emabangeni - bafundzi kufanele bafundze tinhlobo letehlukene tematheksthi etemibhalo. -uniketa kulondvolotwa kwetintfo letiphilako taselwandle, kusetjentiswa lokusimeme kwetinsita letiphilako taselwandle kanye nekufinyelela lokuhlelekile nalokulinganako kuleto tinsita. -mengameli ubeka tindlela tekulungisa letinkinga ngekutibophelela nangekuvana kute kuzuze wonkhe umuntfu. -hulumende uyachubeka nekukhulisa kufinyelela ekuphakelweni kwemanti lokusisekelo. -rekhoda emasu ngalinye inhloso kukholamu yesitsatfu. -timbila tinemilente ye-hindi lenemandla labayisebentisa kuphuma. -ngenhloso lena, luhlelo lwekulandzelela timoto selufakiwe kantsi tonkhe timoto tilandzelelwa ngekusebentisa loluhlelo. -kufinyelela lokukhulu kutinsita tekunakekelwa kwetemphilo -inhloso yekubhalisa tikhungo tangasese letiniketa imfundvo lephakeme kucinisekisa kutsi -yini lekufanele ucele baphakeli futsi yini lekufanele kukhonjiswe ngayo bufakazi bemvume yangaphambilini? -tingodla tibanjwe kwentela bungoti lobukhulu bekugcwala futsi tingodla bekugcwala tiyahlolwa njalo ngekota. -ngaloko ngekuya kwendvuna yetetimali malusi gigaba lotsi lokukhula, lokutawucala kusebenta mhla ti- mabasa, kutawenta kutsi bantfu baseningizimu afrika batfole kukhululeka lokukhulu kusukela ekukhuphukeni kwemandla emali lokungaphasi kwekukhuphuka kwentsela yemalingena yebantfu kanye nakumabhakede, kanye netinyatselo hulumende latitsatsa leticondze kumfundvo yamahhala lephakeme. -tento tebudlova betepolitiki, buphekulasikhuni kanye nekubhedvuka kwebudlova lobukhulu kuyachubeka nekuhlasela emave lamanyenti e-afrika leseningizimu yesahara. -sifanele kutsi amvumele kutsi ente loko ngesitfunti, futsi sinike umndeni kanye nelicembu letekwelashwa indzawo yekutsi amnakekele, esikhundleni setfu, ngemfihlo. -kubuyeketwa kweminyaka lelishumi nesihlanu -imvumo yekushayela ngebucwepheshe isebenta kuletigaba letilandzelako tetitfutsi -loku akusebenti kukhutsata linyenti letisebenti lekufanele tibukane nemfucuta yekunakekela imphilo. -luphiko lwekulima -kute umuntfu longahlukumeta umhloli noma longatsikameta loluphenyo ngekutimisela. -i-gypsum ingatfutfukisa kungena kwemanti uma emanti lahlobile asetjentiselwa kunisela. -umsebenti wekuhlanganisa icbpkubutsetela lwati loluvela esigabeni sekuhlatiya se-idp -kusenshisekelweni lenhle yalelive yetinyonyane kanye nebaphatsi belonmin kukhombisa emazinga ladzingekako ebuholi kanye nekulawulwa kwebudlelwane betetimboni. -ngumcondvo lomuhle kutsi likomidi leliwadi lihlele umhlangano lokhetsekile ngekusheshisa kute kutfutfukiswe luhlelo lwekusebenta lwemnyaka. -tindlela letilinganisozinga netinchubo tivamise kusetjentiswa kuto tonkhe tinkontileka tebunjiniyela, futsi tivamise kufaka ekhatsi lamadokhumenti lalandzelako -lokubuketa tekuvikela kwacaca, ngalokucacile nangalokuphelele kukhutsate tidzingo tekuvikela talelive tesikhatsi lesisemkhatsini kanye netesikhatsi lesidze. -tiphakamiso tingacondziswa kulomuntfu lolandzelako -ikhangaru isebentisa ematinyo ayo ngembili kuyowugaya. -lendzawo yekukhibika iheha tivakashi ngebuhle bayo bemvelo kanye nemishikashika lehlukahlukene kanye netintfo letijabulisako. -inhloso lenkhulu kucinisekisa kwakhiwa kwekungenelela lokudzingekako nalokufezekisekisekako lokuhambisana nekufakwa kwemnotfo lomkhulu walomkhakha. -wadlala indlala. -lesikweleti semali yekucasha sidzalulwa kumanotsi ekudzalula kuletitatimende tetimali. -luhlelo lwetfu lufaka ekhatsi kwandziswa kwemzila wesitimela i- iron-ore emkhatsini wesishen enyakatfo kapa nasaldanha bay enshonalanga kapa, lokutawakha linani lelikhulu lemisebenti kuto totimbili tifundza. -imali lengenako iyakhonjiswa uma kungenteka kutsi tinzuzo temnotfo tesikhatsi lesitako noma emandla ekusebenta titawundlulela kumasipala welidolobhakati ibuffalo kantsi letinzuzo tingalinganiswa ngekwetsembeka. -i-afrika lesemkhatsini futsi itawuhlala ingulesifundza lesinebantfu labancane kulelivekati. -bengimemeta ngoba beyigijima ngesivinini lesikhulu. -kwenta letintfo letichazwe ngenhla, umbuso utawudzinga timphawu letifaka ekhatsi naku lokulandzelako -umcondvo losisekelo wekubona kutsi kute umkhakha munye, lihhovisi letindvuna, litiko noma inhlangano letawuba nemtfwalo wekulawula i-hiv ne-aids. -sicelo sekuvunyelwa kwebhullu, ibhodi nobe indzawo yekubutfwa kwedvodza -ligama nenombolo yekubhalisa yemkhicito kufanele isetjentiswe njengobe kubekiwe kusitifiketi sekubhalisa. -ithekhinoloji iphephile futsi isebenta ngemphumelelo futsi ingaphatsa umtsamo lomkhulu wemfucuta, nanoma kunjalo, ibonakala ibita kakhulu kunekutentakalela. -bekunetitimela letitsite ekhoneni ngalinye lemachibi laphansi enkhundleni yetemidlalo. -sikholwa kutsi kumcoka kutsi umtsetfo lobuyeketiwe uvumele ngalokusemtsetfweni kutsi kube nemkhawulo welicala lemcwaningimabhuku. -timali tekuphindza futsi kukhonjiswe kulomtsetfosimiso tingalendlela lelandzelako -loku kubaluleke kakhulu ngesikhatsi lapho lelive libukene nekuswelakala kwagezi lokukhulu nalokusimeme futsi lapho kungekho i-eskom nobe umbuso lokhona kutjala timali kumakhono lamasha ekuphehla gezi. -dkt. ngwako stephen sebopetsa, thishelanhloko wesikolo semabanga laphasi erathaga primary school erakwadu circuit, emopani east district, elimpopo, ngekwemukela umklomelo wabothishelanhloko bemhlaba wonkhe wekuba ngumholi losezingeni lelisetulu, umsebenti lomkhulu kanye neligalelo lelifaka sandla emkhakheni wetemfundvo. -luchungechunge lolutawufundvwa kulesigaba lesiphakeme. -batsengisi bemgwaco beme etindzaweni letivulekile njengetitaladi noma tikhungo tetitfutsi tesive lapho khona kunekuhamba kwebantfu labahamba ngetinyawo, futsi batsintsana ngco nemakhasimende abo. -iyunithi yekutfutfukiswa kwetindzawo tasemadolobheni nesakhiwonchanti ihlatiywa luphakelomali nelusebentisomali lwematiko avelonkhe kanye netikhungo tahulumende letihambisanako letibandzakanyeka ekuniketweni kwesakhiwonchanti. -itheksthi yembhalombiko lomfisha, sib. -kulomnyaka lobuyeketwako litiko litame kuphumelelisa letinhloso letintsatfu letigcile kumiphumela lelandzelako -kuhlola sabelomali sesikhwama-mali sekutikhetsela kute sivunywe bese utfumela incwadzi yemvumo levumela sabelomali. -kubhala kuphikisana lokhutsatako -sichubeka nekuphikisana nekuntjintja kwahulumende lokungahambisani nemtsetfosisekelo. -hulumende utawucinisekisa kutsi kulawulwa kwetimakethe tetimali kulungiswa ngendlela lefanele kute kugcineke kusimama kwemnotfo lomkhulu. -linani lekungcoliseka kwemoya leletfwe kutawuya ngetikhatsi letitsite tekuhamba kwetimoto tangasese, emabanga lahamba ngayo kanye nekugcwala lokuhlangabetwene nako ngesikhatsi seluhambo. -lokukhula kubangelwa ikakhulukati kukhushulwa kwemiholo yemnyaka kanye nekukhushulwa kwemali lekhokhwa ngemalunga. -lesicondziso sidzinga kutsi emave langemalunga asungule nobe akhetse siphatsimandla lesinemandla nobe tiphatsimandla letitawuba nemtfwalo wekufezekisa tidzingo talesicondziso, kufaka ekhatsi kudvwetjwa kwetinhlelo tekulawula imfucuta. -ikhabhinethi ihlanganyela ekukhunjulweni kwemphilo netikhatsi tase-or tambo njengenkhomba yekuhlonishwa nekubongwa ngendzima layidlalile ekuchubeleni embili i-ajenda yeningizimu afrika lengabandlululi ngekwebuhlanga, lengabandlululi ngekwebulili, yentsandvo yelinyenti nalenemphumelelo. -cabanga umcondvo wakho nebangani bakho bese ugcwalisa luhlaka mcondvo wakho. -loku kunemtselela lobalulekile etinhlelweni tahulumende tekukhutsata njengeluhlelo lwabosotimboni labamnyama njengaloku tigcamisa emazinga elutjalomali nekutinikela lokudzingekako kute kube nekukhula lokufaka konkhe ekhatsi kulemboni yetinkhukhu. -ingcungcutsela yelinanibantfu nentfutfuko ingcungcutsela yavelonkhe yelinanibantfu nentfutfuko lesandza kwenteka enairobi, ekenya, inikete umfutfo kuluhlelo lwekusebenta lwe-icpd yaphindze futsi yakha umfutfo wekufezekisa i-ajenda yentfutfuko lesimeme. -ngakulolunye luhlangotsi kushayisana kungakha lubumbano lwelicembu ngekucacisa imicondvo lengasiyo kanye nekucacisa tinkholelo. -kwanyalo, emalunga lasungulako ngetulu kwekusayinwa kwesivumelwano sekuvisisana atawuphindze agcwalise lifomu lelibekiwe lekubhalisa kucinisekisa bulunga kanye nekukhombisa kutinikela. -titfombe letimnandzi letinembala wemanti kulokubhala kabusha lokuhle kwendzaba ye-aesop tisandza kutfola indondo yecaldecott yencwadzi yetitfombe letihlonipheke kakhulu yasemelika. -inhloso kutsi kukhuliswe emazinga ekubhalisa etikolweni temabanga laphakeme abe ngemaphesenti langu- nga- -inkhundla yavelonkhe yetingcweti tetemtsetfo:a) mnu max boqwanab) mnu krish govenderc) mnu jan mareed) mnu martha mbhelee) mnu janine myburghf) mnu richard scottg) mnu lutendo sigogoh) mnu jan stemmetti) adv willem van der linde scj) adv ismail jamie sck) adv greg harpur sccl) adv thami ncongwane scm) adv. -sicelo sisetjentwa ngalelo langa. -ngekuya kwaletinyatselo, konkhe kukhicita, timbiwa, kwakha, tinsita tetimali, tinsita tebungcweti netemabhizinisi, ithekhinoloji yelwatiso, tinsita tetikhali, tinsita tahulumende netinsita tebetindzaba, tivulwe futsi kusukela mhla tinge- inhlaba. -timali titawudzingeka kute kuceceshwe bomabhalane benkantolo nemaphoyisa. -kucinisekisa kutsi bantfu baseningizimu afrika bayakuvisisa kahle luhlelo lwekusebenta lwahulumende, imitamo yetekuchumana yangemuva kwesimo selive seyibekiwe kute kuniketwe imininingwane yetimemetelo letentiwe ngumengameli. -ngako-ke letinyenti taletindzawo letisetjentiswako letihlanganiswako letidizayinwako kwentela kutfutfukiswa kwetimo letikhona. -nyalo ngitsandza kukhuluma ngetintfo lesitibeka embili kulomnyaka lotako. -likhomishani letimali netimali tahulumende ; -ngalokufanako, akufuneki sitibekele sitfunti selilunga mayelana nekutsi sikhulumisana njani khona asigcine sihloniphekile futsi asigcine sikhonkhwane salendlu. -kutfutfukiswa nekukhuliswa kwetibhedlela tendzawo etindzaweni letikhulako nekutfutfukiswa kwetibhedlela tendzawo kulamanye emadolobha kuyindzawo lekugcilwe kuyo njalo. -lelinye linani lelengetiwe kungeniswa kwenzuzo yelivu yekungakhoni kusebenta. -ngaso leso sikhatsi kunetidzingo letisemtsetfweni tekusitwa ngetimali tavelonkhe letiphatselene nemisebenti yahulumende wavelonkhe kanye neluhlaka lwenchubomgomo yahulumende wavelonkhe. -tizatfu taloku tifaka ekhatsi buholi lobungakeneli kanye netinhlakamsebenti temtsetfo netebuntfu. -sicelo seselekelelo sekunakekela -kuyadvumala kutsi umuntfu angabulawa ngendlela yebungani. -i-investsa one stop shop yehlisa tindleko tekuchuba ibhizinisi iphindze yente kube lula kuchuba ibhizinisi kulelive ngekuniketa buholi lobunelisu, kunciphisa kungasebenti kahle kwekulawula kanye nekujuba luphawu lwebatjalimali. -uma uhlanganyela kulokulalelwa kwebhodi yepharoli, ukuvumele kutsi ufake imibono yakho ngemlomo kulokulalelwa nobe ufake imibono lebhaliwe. -ikhabhinethi ikwemukele kuphenya ngekushesha nekuboshwa kwemaphoyisa lamane ngekusolela kutsi abulawa mthokozisi ntumba ngesikhatsi semishuco yebafundzi lesandza kwenteka ngaphandle kwenyuvesi yasewits ejozi. -tincwadzigezi, lucingo, ifhasimili, i-imeyili kanye netincwadzi letingakabhalwa ngemuva kwesikhatsi angeke temukelwe. -sondlo kumele sikhokhelwe kanyenti kanganani? -bothishela batawurekhoda emamaki mbamba lahambisana nemsebenti, basebentise liphepha lekurekhoda, babuye babike ngemaphesenti lahambisana nesifundvo ekhadinimbiko lemfundzi. -kulandzela imitsetfosimiso yekulingana ngesikhatsi setinchubo tekucasha akusiso sidzingo semtsetfo kuphela, kodvwa kuphindze futsi kwente ncono kubumbana kutenhlalo futsi kufake sandla ekwakheni sive. -imbuyiselo yakho itawubalwa ngemali yelayisensi yemoti lekhokhelwe inyanga yonkhe lapho ilayisensi yemoti ihlala isebenta khona. -mengameli zuma umyale kutsi umjeka wavelonkhe wetfwalwe emkhatsini wenyanga yonkhe kuyo yonkhe imikhakha yemjeka eriphabhliki yaseningizimu afrika ngelilanga lemngcwabo wemnu. -loku kufaka ekhatsi lukhetfo lwabohulumende basekhaya, inkhomfa yesimo selitulu ye-cop kanye ne-intra-african trade fair. -eminyakeni leyengcile, sitfutfukise ngalokungagucuki takhiwo tekubusa. -emacembu emshadweni lokhona, nanoma kunjalo, baniketwa indlela yekukhetsa ngaphandle kuletimo talomtsetfosivivinyo, uma bafisa loko. -sicela umkhakha wangasese kutsi uphindze wente lokulwa nenkhohlakalo ngekutimisela kute sikwati kulwa nako kuto tonkhe tinhlangotsi. -incenye ye-ss kuya ku- yemtsetfo wetakhiwo tamasipala, icuketse timiso letiphatselene nemakomidi emawadi. -inchazelo yinye yaloku kungaba kutsi totimbili titintfo letivala inyama yenkhomo futsi ngaloko titsintseka ngekwehla nekwenyuka lokufanako lokubangelwa tingucuko kulinani lenyama yenkhomo. -wacala njani liphupho. -bafakiticelo bekucala labatfole emavoti lamanyenti bakhe likomidi leliwadi. -iminyaka lengu- leyengcile -loluhlu lwekuhlola lolungentasi lungasita kuhlela lenkhulumo nemmeleli walomtfulitinsita njengobe lemininingwane itawabelwana ngayo nalabanye. -timali tahulumende wasekhaya eluhlelweni lwemazinga lahlukene ahulumende angeke tibukwe ngekwehlukana. -ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwendvunankhulu yemafilimu asekhaya lebitwa ngekutsi ngumcambi wemafilimu joshua bradley e-united states mhla ti- lweti -imitamo yekunciphisa kuswelakala kwemisebenti nebuphuya itawufaka ekhatsi kuhlanganiswa kwekukhula kwemisebenti yemkhakha lotimele, imisebenti lesekelwa ngetimali nguhulumende kanye nekuvikeleka kwetenhlalo lokwengetiwe kwebantfu labangasebenti. -lapho kungenteka khona futsi kufaneleke khona, kumakha kwendzawo kufanele kwendluliselwe kumibala leyehlukene, kwentela kutsi indzawo lefanako isetjentiselwe imidlalo leminyenti leyehlukene. -kufaka basebenti ekutsatseni tincumo ngekubambisana kuletinye tindzaba. -tilwane letigomile tibhalwa luphawu futsi atikavunyelwa kutsi tiphume endzaweni lebovu. -umcwaningimabhuku jikelele watjelwa kutsi avete umbono lotimele ngetitatimende tetetimali temnyaka futsi waniketwa kufinyelela lokungakavinjelwa kuwo onkhe emarekhodi etetimali kanye nedatha lehambisanako. -njengemfelokati nobe sehlukaniso semshado, lomake wacala kusebentisa ligama lakhe lendzabuko nobe libito lakhe lelishadile phambilini -gcila etintfweni tekwenta, hhayi kucocisana. -iningizimu afrika iyachubeka nekutinikela eluhlelweni lwe-afrika, futsi yesekela kuhlangana kwemnotfo wesigodzi kanye netembusave. -utakwatisa ngemphumela walelicala nekutsi ngabe sikhona yini sikhalo lesiphikisana nalesigwebo nobe sigwebo. -ngabe ikhona liphakelo-timali lemisebenti yekulandzelela? -timphawu letinjalo tingahlanganiswa ngalokungakahleleki ekudvwetjweni kwetindlela letifanele ; -bufakazi lobucwepheshe bukhombisa kutsi kuyakhoneka ngekwebucwepheshe kuniketa kuvaleka lokuphilako kusikrini semakhalekhikhini lesingaphandle kwelugwadvule lwasenyakatfo park nanoma kusakata kwemabonakudze bekutawubambeleleka. -ungafaka sicelo ngesikhatsi sinye sekuvuselelwa kwelayisensi yakho yekuba nesibhamu. -kodvwa-ke satfola agcoke ngengubo. -loluhlobo lwentsela yemfucuta lubitwa ngekutsi " intsela yetinhlavu ". -umbiko wemhlanganosikolwa we- wavelonkhe wekubusa, buholi bendzabuko kanye nekubusa lokuhle e-accra. -imalingena yemakhaya yehlile bantfu abati kutsi kumele bacale nini ema-arv -inchubo yekubonisana lenjalo ayivumeli nobe ngusiphi sabelo ekutsatseni tincumo, futsi tisebenti atibopheleli kutsatsa imibono yebantfu. -kufinyelela emahlatsini angasese kuphindze futsi kubukwane nako, kodvwa ngesisekelo setibonelelo tekufinyelela ngekutikhetsela kuphela banikati labanesifiso. -ekukhutsateni ingucuko yekusetjentiswa kwemhlaba, umhleli udzinga kubonisana kabanti nalabanye bosolwati labavela kuleminye imikhakha, nelikhono lekucabanga ngalokuphelele nekuhlanganisa imibono leyehlukene kubalulekile. -niketa umhloli umniningwane lovela kulitiko letemisebenti uma ngabe kumele akudzinge -tonkhe letincenye tisebenta kuyo yonkhe imikhakha yemitsetfo, lengahlukaniswa ngetigaba letilandzelako -luhlelo lwekusekela ngetimali -loku kufaka ekhatsi tinyatselo tekusebentisana kute kusheshiswe kukhula lokungukhukhulelangoco, tinyatselo tekusheshisa kuhlanganiswa kwetimali, kusheshisa kufezekiswa kweluhlelo lwetfu lwekusisa kusakhiwonchanti setigidzigidzi letinge-r kanye nenchubekelembili leseyentiwe ekusombululeni tihibe temandla agezi, lokufaka ekhatsi emandla lavusetelelwako. -incenye c yetekuphepha nekugcinwa lokuphephile, ibukene nekuphenya, kubona, kwehlukanisa tekuphepha, kwehlukanisa, kuvinjelwa kwemshini, kusetjentiswa kwemandla, tisetjentiswa netibhamu letingasebenti kahle. -nangabe inkantolo incaba nobe ikhipha ipharoli nobe ipharoli yelilanga, inkantolo kumele iphindze ibukane naloludzaba kungakapheli iminyaka lemibili. -i-national forest recreation and access trust iyasungulwa futsi itsatsa sikhwama savelonkhe sekukhangisa salomtsetfo lokhona. -ikhabhinethi yatiswe kutsi libhange lentfutfuko lase-afrika litawubamba lukhetfo jikelele lwebacondzisi labakhulu ngesikhatsi semhlangano wemnyaka emarakech, emorocco mhla tinge- inkhwekhweti a ) ikhabhinethi iyakwesekela kuphakanyiswa kwemnu shahid khan kutsi asebente esikhundleni sesibili njengemcondzisi lomkhulu lomele iningizimu afrika, ilesotho kanye neswatini. -lolubanjiswano lwesekela kukhula kwemnotfo weningizimu afrika ngekusebentisa kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti lesikhulu futsi luniketa kufinyelela lokwandzile etinkampanini tase-uk kumiklamo lebita tigidzigidzi le-r eminyakeni lemitsatfu letako. -ufundza ngababili / kufundza ngekutimela -ingcikitsi yalomnyaka itsi" luhlelo lwekutfutfukisa lwangemuva kwekwentiwa kwesigaba! " futsi igcila kulusuku loluhlosiwe lwemigomo yekutfutfukisa yemnyakagidzi lwanga-, kanye neluhlelo lwekutfutfukisa loluchubekako. -kulahleka kwebhayomasi yetitjalo letikhicitako njengeluhlobo lolunemsoco, lolunemsoco luvalwa luhlobo lolunemsoco, lolungakunemsoco. -litiko ligcile eluhlelweni lwekubandzakanyeka kwebantfu kanye nekusetjentiswa lokuhlosiwe kwetinhlelo telitiko letihlangene etindzaweni letitsite letibalulekile enhlitiyweni yemimango lencishwe ematfuba. -kute utfole lwati lolwengetiwe vakashela iwebhusayithi yetfu - www.justice.gov.za -kwehlisa bese ulandzela ticondziso. -ngemuva kwa-, lelive letfule imitsetfo lecinisekisa tinsita tekusakata letimelele bonkhe bantfu baseningizimu afrika, ngaphandle kwekubuka buhlanga nobe simo setemnotfo. -tinkhundla temidlalo emalokishini tiyatfutfukiswa, letinye njengetindzawo tekucecesha. -umtsetfo wekuphatfwa kwebantfu labashonile, wanga-, uchaza inchubo lekufanele ilandzelwe yekuphatfwa kwelifa lemuntfu loshonile. -ungasebentisa njani loku ewadini lakho? -lizinga lekusebenta ngemishoinhloso, mentiwa -ngaloko batsengi labanjalo batawukhokhela tindleko letifanele kanye netindleko tetinsita leticondzene ngco nekusetjentiswa kwagezi ngalesikhatsi sekukala lesifanele. -"litiko letekutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane ne-seda yakha budlelwane nesikhungo sekuhwebelana semave emhlaba, kute kuletfwe luhlelo lweshetrades eningizimu afrika, nekwakha sikhungo se-shetradesza. -njengesinyatselo lesiphutfumako, kubekwe tigidzigidzi letinge-r kusombulula lokuswelakala kwetimali tekusebenta kwemanyuvesi ngenca yalesivumelwane lesimayelana nekwenyuka kwetimali nge-% ngemnyakatimali wanga- /, hulumende sewubeke embili tigidzigidzi letinge-r temali yahulumende letawuniketwa i-nsfas kute kuniketwe timali tekusita titjudeni letikhonjiwe letifanele kutsi titfole -sive kumele sibe nelitfuba lekuphakamisa ngaloluhlaka ngembi kwekutsi kuvunywe i-idp. -masipala unetivumelwano letingakahleleki nalabanye bomasipala kantsi ubasita ngetikhatsi tetinhlekelele. -sipiliyoni emhlabeni wonkhe sikhombise kutsi kuvalwa kwetikolo kanye netikhungo temfundvo lephakeme, emamoli etitolo kanye netindzawo tekusebenta akukabi ngulokuyimphumelelo ekuvimbeni kubhebhetseka kwalesifo. -imikhawulo yemasu iyakhonjwa kuhola kuhlelwa kwetibhedlela letiphutfumako. -luhlelo lwenyanga yemisebenti yahulumende kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inyoni ngaphasi kwengcikitsi letsi " kuvula kabusha indlela tisebenti tahulumende letisebenta ngayo. -usebentisa emakhomfa ekuhlukanisa emabito eluhlwini -iningizimu afrika ihamba embili emigwacweni yasenyakatfo neningizimu kanye nasemzila wesitimela, lekuyincenye yemtamo wekuchuba sakhiwonchanti samengameli we-nepad welubumbano lwemave ase-afrika. -uma umuntfu akhombisa kutiphatsa ngekwemtimba nobe ngekwemacansi, kutawuba nesidzingo sekutsatsa sinyatselo lesifanele ngekulandzela teluleko tetekwelashwa, indlela yekutiphatsa lefanele yebafundzi, kuhlonipha emalungelo abo bonkhe labatsintsekako, kanye nemtsetfo. -ngelishwa, kuphikisa nekubandlulula kuyachubeka nekutsikameta kusetjentiswa ngemphumelelo kwalelisu futsi kufake sandla ekutsatseni kancane tinsita tekuvikela ihiv. -ahlanganyelwa tikhulu tetinhlaka totimbili. -uyati futsi kutsi tento letingakahleleki tiyagucuka -kuphindze futsi kwabonwa kutsi umnotfo lapho imisebenti yetemidlalo ikhona udlala indzima lebalulekile, njengobe unemtselela lomkhulu kubungako bemali lengenako yetemidlalo. -loku kulandzelwa kusayinwa kwesivumelwano sekuvisisana lesasungulwa yindvunankhulu emkhatsini we-ejensi yekukhula kwemnotfo wasempumalanga kanye nabomasipala labatsintseka nguletinsayeya temanti. -tikhungo letabelwanako angeke tisite kuphela tikolo kodvwa tiphindze futsi tifinyeleleke esiveni. -timali tahulumende letinemphilo, nebudlelwane lobunemandla nemabhizinisi netisebenti, kusite hulumende kutsi anciphise umtselela waletinkinga. -sisebenta etindzaweni letinyenti kute sitfole imitsi yekugoma, kufaka ekhatsi sikhungo se-covax semave emhlaba, umtamo wenhlangano yebunye be-afrika kanye nekukhulumisana kwetfu nebakhiciti bemitsi yekugoma. -ikhabhinethi yatiswe ngelitsimba laseningizimu afrika lelizinga leliphakeme leliholwa ngumengameli jacob zuma lelihambela ingcungcutsela yesitsatfu yelubumbano lwase-afrika ngaphasi kwengcikitsi letsi" tekulima nekuphepha kwekudla e-afrika ". -ngelusuku loluniketiwe luhlolo, utawubhala loluhlolo. -umsebenti wetiphatsimandla tekuvivinyela ngembi kwekusebenta lokunjalo kuphenya timo tebantfu lababekwe licala letiphatselene nekubika enkantolo nekuniketa imibiko ngembi kwekutekwa kwelicala kanye nangembi kwekutekwa kwelicala netincomo letitawubukwa tinkantolo. -lokulindzelekile kwekuba nemaphoyisa lancono ngekwehla kwenhlalo lokuchubekako, kweswelakala kwemsebenti kanye nemlandvo wemishuco lenebudlova amange yente kube lula inchubo yengucuko. -loku kusita kubeka embili kusebentisa imali kanye nekukhetsa tinchubomgomo letinelwati lolunyenti letingabiti kakhulu esikhatsini lesisemkhatsini. -kusebenta kwabo kukhombise emandla esive setfu kutemidlalo, lokuyintfo lekhutsata futsi lekhutsata bonkhe bantfu baseningizimu afrika, ikakhulu labasha laba-athilethi labatingijimi. -chubeka udvwebe sitfombe kubakhombisa. -umklamo we-itrus utawukhula uphindze ukhule likusasa lelitawuba ngulelinotsile futsi libe ngulelinengi! -imikhicito lengumphumela wetinhlelo tebuciko netebuciko tetiboshwa beyikhonjisiwe. -lesivumelwane sivikela emazinga ekucashwa ngalokuphelele enkampanini sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu, sivikela tisebenti kuyunithi yekucocisana ekutsengisweni emsebentini lokuhambisana nekuhlanganiswa, sesekela kwentiwa kwekutsengwa kwemphahla kulelive kanye nekutinikela ekutfutfukiseni balimi labebancishwe ematfuba phambilini kanye nebaphakeli balenkampani. -inchubekelembili yemiklamo lehlongotwako, lehlolwako ibuye isekelwe ngetimali ngekhatsi kusisekelo noma kusisekelo lesingetulu kutawubekwa liso ngekwehlukana njalo ngekota ngendlela lebekwe temafa avelonkhe. -bohulumende betifundza babelana ngalokucacile ngemsebenti wekucinisekisa kuniketwa kwetinsita, ikakhulu ngekukhutsata hulumende wasekhaya losebenta kahle. -loku kungenca yekutsi lencwajana yetindvuna yidokhumenti lephilako lebuyeketwa njalo.. -loku kufaka ekhatsi -tindleko ticala ku-r kufaka kanye na-r ngemnyaka kusebenta nekunakekela. -leliviki litawushayisana nemcimbi welilanga lebantfwana mhla tinge- inhlaba lotawuholwa ngumengameli jacob zuma esikhungweni setintsandzane nelusha e-atteridgeville, egauteng futsi litawuphetsa mhla tinge- inhlaba e-amersfoort, empumalanga. -yani e-dltc lelisedvute nawe -sitifiketi sekwemukeleka sitawukhishwa nangabe kumbiko wemhloli, lishidi lekubula lifanele kukhicitwa nekuphatfwa kwelubisi ngekuhlanteka. -njengahulumende wasekhaya sigaba sahulumende lapho kwetfulwa kwetinsita kwenteka ezingeni lemmango kubalulekile kucinisekisa nekuvikela kwesekelwa nekuhlanganyela kwemimango. -ngemuva kwekubeka licala lekuhlasela, imitamo leminyenti lengaphumeleli yentiwa yekumcindzetela kutsi akhiphe licala lekuhlasela. -kufaka sikhalo kungakapheli emalanga langu- ngemuva kwekutfola satiso ngemiphumela yesicelo sakho. -nanoma kunjalo, emandla alelithulusi kanye nekungagucuki kusatawuvumela kucatsanisa kwenchubekelembili ngekuhamba kwesikhatsi, ngisho nobe kukhetfwa kwemaphuzu ngalinye bekutsatfwa njengalokufanele. -* intsela yesikhashana yesibili kumele isuselwe emalini lengenako lekhokhelwa intsela lelinganiselwa kulinani lelisisekelo nobe linani lelisuselwa emalini lengenako yangempela lekhokhelwa intsela yalowo mnyaka. -kuhalaliselaikhabhinethi indlulisa kuhalalisela netilokotfo letinhle ku: mengameli william samoei ruto waseriphabhliki yasekenya, lowetfulwa ngalesibili, mhla ti- inyoni, ngemuva kwelukhetfo lwavelonkhe lolunekuthula lolubanjwe mhla ti- ingci -umbono wetfu we-afrika lencono emhlabeni loncono utawutfola umfutfo lomkhulu ngesikhatsi sibambe ingcungcutsela ye-brics ye- kulenyanga letako edurban. -babe wami bekasisebenti epulazini kantsi unina wasebenta epulazini. -uma umtfwalo wekhemikhali yenayithrojeni yehliswa ngalokubonakalako, nanoma kunjalo, kutfutfuka lokwetayelekile kwemvelo yaselwandle kungalindzeleka ngesikhatsi lesifishane etindzaweni letinyenti letivulekile letingenamkhawulo wekukhishwa kwekhemikhali yenayithrojeni yenayithrojeni. -imicimbi itawubekwa kukhalenda yavelonkhe futsi itawabelwana ngayo kuwebhusayithi yahulumende ( www.gov.za -lesi sibonelelo lesisha futsi lusebentisomali beluhamba kancane ekucaleni. -letinye tetindlela letidlala ngato indzima -umfana uyasindzisa umntfwana -lomele iningizimu afrika nobe litiko letindzaba tangaphandle litawuniketa buholi. -tinchubo tekwatisa ummango ngetindzaba leticatjangwa ngumkhandlu kanye nenchubo levumela kutsi ummango uphawule ngayo -kubandzakanyeka lokungenti lutfo kwebatsengi njengebatfoli betindlu etindzabeni letiphatselene nekutfutfukiswa kwetindlu. -uphendvula njani kubo? -loku kutawunciphisa tindlebe etikhungweni tekunakekelwa kwetemphilo lokusisekelo kuphindze kwente tisebenti tetemphilo kutsi tihlangabetane naletinye tidzingo tetemphilo. -ngekusho kwenhlangano yaseningizimu afrika yemdlavuta, bantfwana labasemkhatsini kwa- kuya ku- baseningizimu afrika batfolakala banemdlavuta njalo ngemnyaka. -ikhabhinethi iyakwemukela futsi ihalalisela onkhe emacembu ngekuphumelela kuvuselela iphalamende yaselesotho kuleliviki leliphelile ngekuhambisana nesimemetelo sekuchutjwa kwamaseru lesichutjwa lisekela lamengameli cyril ramaphosa. -siswati lulwimi lwekucala lwekwengeta -kwakhiwa kwesikhungo semandla lesihlangene sasenwaabe sekuphotfuliwe. -bugebengu akunandzawo emmangweni wetfu kantsi ikhabhinethi imema yonkhe imimango kutsi isebentisane nema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kute kucedvwe tigebengu. -tiphakamiso letinyenti takamuva titawuntjintja incenye yentsela yemholo lechubekako yesisebenti iye ku-akhawunti yemuntfu, bese ngekuhamba kwesikhatsi ikhokhela tinzuzo tekucinisekiswa kwetenhlalo letincishisiwe. -shaka lomkhulu lonematinyo lacinile wasibuka. -kwekugcina, tinkhokhelo letitsatsa sikhatsi letitsite tivumela kuphatamiseka noma kupheliswa kwetinzuzo uma bafakiticelo basuka etingotini temvelo noma letingasiwo tetingoti temgwaco, kufaka ekhatsi i-aids. -sitifiketi sekubhalisa sitsatsa tinyanga letine. -kulungisa tinhlelo tekusebenta nakubuketwa -kufaka ekhatsi kufa ngenca yekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka kanye nekukhulelwa kwe-ectopic. -sitifiketi sekungakweleti umtselo njengobe sivunyiwe futsi sakhishwa ngu- -singumhlangano lohamba embili etingcocweni tetindzaba letimcoka kulesifundza. -i-np ayati yini kutsi ngubani lowasho loko? -ngemuva kwaloko titawukhicitwa tibuye titsengiswe ngetindlela letetayelekile. -lamanye emalanga labalulekile e-afrika -tonkhe ticelo letitfoliwe tacedvwa ngekhatsi kwetikhatsi lekuvunyelwene ngato. -lomtsetfo uniketa emandla kulinye lemalungelo eluntfu labaluleke kakhulu latfolakala esigabeni semtsetfosisekelo, lilungelo lekutfola lwatiso. -kutsi lokulungiswa kwelwabiwomali kwenteka ngetinkhombandlela leticacile futsi angeke kwentiwe ngalokungakahleleki kwengeta kulokwetsembeka kwelwabiwomali. -loku kukhonjiswe kabanti esigabeni se-icbp / idp management guide on cbp management. -i-imc itawubukana nemiphumela lengakahloswa yemitsetfosimiso lemisha yekungena kulamanye emave emikhakheni leyehlukahlukene, kufaka ekhatsi tekuvakasha nelutjalomali. -nginelitsemba lekutsi kutawuba ngulomunye weminyaka lemihle kakhulu yentsandvo yelinyenti yetfu, njengobe sonkhe sisebenta ngekuhlanganyela kufezekisa tifiso letibalulekile tebantfu betfu kufezekisa imphilo lencono yawonkhewonkhe. -nangabe singeta emalanga lasele kutsi iningizimu afrika itawuba ngaphansi kwekumiswa kwemhlaba atawuba ngaphansi kwekumiswa kwemhlaba emalanga lange- -bufakazi lobuphelele baleklemu lengenhla kufanele bufakwe. -ngenca yeludzaba lwetfu, ngalahlekelwa kudlala etitaladini nalabanye bantfwana njengobe kwadzingeka kutsi ngisebentele kwengeta imali lengenako yamake. -linani leliphakeme liyadzingeka kutfola kutsi nguliphi lizinga lekuvuma lelidzingekako kute umsebenti uchubeke. -ikhabhinethi iyachubeka icela ndvunankhulu wesifundza makhura kutsi acinisekise kutsi sinyatselo lesifanele sekucondziswa kwetigwegwe sitsatfwa kubo bonkhe labangahle babe nekutiphatsa kabi noma ngekunganaki. -kunetinhlobo letimbili temadizayini longabhalisa kudizayini yebuhle kanye nendizayini lesebentako. -uma, emnyakeni lolandzelako, linani lalokulahlekelwa lokulinganisiwe liyakhula noma leyehla ngenca yesehlakalo lesenteka ngemuva kwekubonakaliswa kwalokulahlekelwa, kulahlekelwa lokubonakele phambilini kwenyuka noma kwehliswa ngekulungisa i-akhawunti yesibonelelo. -ngitfole i-imeyili lephatselene nenkinga yetindlu levela emzukisi mali, sisebenti sahulumende lesibuya endzaweni yasefingo egrahamstown. -utawusho ini umyalo wekuvikeleka wesikhashana? -"sibuka kutsi tinchubomgomo tetfu takudzala tibe yimphumelelo kanganani. -tindleko talomsebenti teyame kumibandzela lemibili. -umtsetfo lokhona kwamanje ucinisekisa kuhlolwa kwekhwalithi yemanti kanyenti kucinisekisa kutsi ikhwalithi yemanti lekahle iniketwa ummango kanye nekuhambisana nemitsetfo yetemvelo. -temfundvo, temtsetfo netinhlelo tekuphatsa, njll ; futsi ngalokwetayelekile -inkhombaimbangela yelizingagugu noma lenombolo noma lomehluko loniketa tindlela letilula naletetsembekile tekukala imphumelelo, kukhombisa tingucuko letiphatselene nekungenelela, kusita kuhlola kusebenta kwemdlali lotfutfukako. -lenchubo yephalamende itawuniketa sive lelinye litfuba lekukhulumisana nalomtsetfosivivinyo uma sewuphasisiwe ube ngumtsetfo, lomtsetfosivivinyo utawenta kutsi kube nekufinyeleleka kwekunakekelwa ngetemphilo kwawo wonkhe umuntfu kuto tonkhe takhamuti takulelive letfu, ngaphandle kwekubuka simo setenhlalo netemnotfo. -kuhweba ngemikhicito yekutsengisa letsengwa kumtsengisi -tincumo tekhabhinethiimibiko yenchubekelembili yekusebenta yanjalo ngemnyaka ikhabhinethi ivume imibiko yenchubekelembili yekusebenta yanjalo ngemnyaka timbili kusukela mhla lu- mabasa kuya kumhla tinge- inyoni -ngalomsebenti sitawukhona kutfola imibiko yetindleko lefaka ekhatsi tisebenti kanye netinombolo tekusebenta futsi titawusisita kutsi sigcine kulawulwa lokunembako kwetitolo tetfu kanye neluhlu lwemphahla. -iphethini levela ngukutsi bantfu labete imitfombolusito lekhicitako, njengemhlaba noma imfuyo, kungenteka bancike emsebentini lobhadalwako. -kubhala kuloluhlobo lolukhetsiwe lwekuticambela kwakha sihloko nekuhlanganisa / kuhlela ingcondvo -lengcungcutsela ingulesinye setinkhundla temave emhlaba letihamba embili letigcugcutela inkhulumiswano mayelana nendzima ledlalwa isayensi emmangweni. -inhloso yalomgomo kucinisekisa kutsi imitfombolusito yebantfu yamasipalati ikhombisa iphrofayili yelinanibantfu yemmango waseningizimu afrika kanye nekucinisekisa emacembu lakhishwe ematfuba phambilini. -faka sicelo ku-iss affiliated bureau nobe ehhovisi lekuchumanisa eveni langaphandle lapho uhlala khona. -luhlelo lwekuhlola luvumela luhlolo lolufinyetiwe, lolungatsatsa simo seluhlolo nobe luhlolo ekupheleni kwethemu ngayinye. -kwatisa ngekuphatfwa kwekukhubateka nekwehlukahlukana. -imiphumela iyakhutsata, nanoma sisengakaphumi kuletinkinga kwanyalo, nakubukwa simo semnotfo wemhlaba wonkhe. -lesikhwama sichuba imikhankhaso lenkhulu yekuchumana nekumaketha njalo ngemnyaka kwatisa bacashi netisebenti ngemalungelo netibopho tabo. -litiko letekuhlaliswa kwebantfu lingumcashi wematfuba lalinganako, wemacala ekucala. -kusebenta ngemphumelelo nalabanye njengelilunga lelicembu, licembu, inhlangano, nemphakatsi. -lihhovisi lemcondzisi lilindzele kwenta lemisebenti lelandzelako ngemphumelelo kulomnyaka lotako -uma luphawu lolubovu lukhomba licele lelingumtfubi mentiwa ukhanya kantsi uma ukhomba kuloluhlata lolubovu mentiwa uba matima. -kuchumanisa nekulandzelela tinhlelo tekuphepha tebuchwepheshe kanye nemasu. -mike warren wasabalalisa licembe kulenchubo. -ikhabhinethi yemukele umhlangano lowatfolile mayelana nemisebenti yekusebentisana emkhakheni wetekwakha. -masipala uncuma kuhanjiswa kwebatsengisi bayiswe endzaweni lekhetsekile yekutsengisa bese uhlela kuhanjiswa kwebatsengisi ngetinyanga letintsatfu. -kuhalaliselaikhabhinethi indlulisa kuhalalisela netilokotfo letinhle ku: bakhiciti belifilimu baseningizimu afrika, inkhulumo lengatiwa, ngekutsi bakhetse ngalokusemtsetfweni i-pan african film festival, lekuyifilimu yemfilimu lemnyama lenkhulukati nalehlonipheke kakhulu yasemelika. -litiko angeke likhone kuphila ngaphandle kwekutsi linetisa tidzingo letehlukene etindzaweni letehlukene kanye nekuhlangabetana netidzingo temaklayenti alo. -uma kute nakunye kwaloku lokungenhla lokusebentako, tfola sifiso semuntfu. -sicelo semvumo yekungenisa imitsi yekugoma yetilwane eningizimu afrika -umphatsi wamasipala kumele atise emalunga ngekucashwa kwawo kulesigungu sekuhlela samasipala ngekubhala phansi. -lokukhatsateka lokukhulu kutsi ikhwalithi yalemigwaco ayisiyo yelizinga lelisetulu futsi ibeka umtfwalo kuyo yonkhe imisebenti yentfutfuko njengobe kufinyeleleka kalula akufinyeleleki. -sidzingo lesihle sitawukhuphula umphumela. -imitselela ekugelweni kwetitfutsi ngesikhatsi sekwakha kumele kuncishiswe ngekucinisekisa kutsi yonkhe imitsetfo lephatselene nekulawulwa kwetitfutsi iyahlonishwa. -idatha yendzawo neyesimondzawo -tinchubomgomo tekusombulula tinchabano kanye netinchubo titawusetjentiswa futsi kufanele tilawulwe yindzawo yekuphatsa. -linyenti letindzawo tekufundza kusenesikhatsi kuyo yonkhe iningizimu afrika tisungulwe ngumkhakha longatfoli inzuzo ngekubambisana nemimango. -munye wemalunga etfu ahambele lomhlangano lebewubanjelwe e-unisa mhla ti- bhimbidvwane wenta kuhumusha lokwatiwa mhlabawonkhe kanye nekuhumusha umcondzisi kanye nembhali mirriam schlesinger futsi bekanaloku -luhlelo lwe-nip lolulawulwa litiko letekuhweba netimboni lutawusebenta kuto tonkhe tinkontileka letingaphasi kwesibopho se-nip. -uchaza tindzima nemisebenti yatotimbili tinhlaka tahulumende wavelonkhe newetifundza ekusekeleni bomasipala. -umfisela lokuhle e-australia nase-new zealand. -bufakazi bekutsi lemphahla beyiyimbangela yekwenta lamacala buyaphocelela. -intfutfuko itawukhutsatwa imibuto lecondzile levela kulitiko letindzaba temanti nemahlatsi, ema-ejensi ekulawula kutfutswa kwemanti, timboni, tisebenti kulomkhakha wekuhlola bungoti, noma tifundziswa. -uma ungahleli kukhulelwa, sicela ucocisane nadokotela wakho ngekuvikela kukhulelwa. -ngekuya kwendvuna yetemphilo dkt. -tsintsana nemndeni nobe bangani, kufika kulabatsatfu, kuphela nangabe ugunyatwe kwenta njalo ngulona loboshiwe nobe siboshwa ngekubhala phansi. -sicelo sekuvuselela ilayisensi yekushayela | south african government -tinkhokhelo tangembili netimali letikhokhwa ngaphambilini ekucaleni nasekucaleni tikalwa njengetindleko. -umtsengisimphahla utawatisa umtsengi ngekubhala ngato tonkhe tinkontileka letincane letiniketwe ngaphasi kwalenkontileka uma ngabe tingakachazwa kulebhidi. -yonkhe imisebenti yeluhlolo leyenta luhlelo loluhlelekile lwekuhlola lwemnyaka itsatfwa njengeluhlolo loluhlelekile. -kufundzisa nekwetfula sikhatsi-awa -indvuna yelitiko letasekhaya yengete sikhatsi sekubhalisa kute kube mhla tinge- inhlaba -linani mbamba letisetjentiswa kulesifundza alikanciphi. -kwakha luhlelo lwekuchumana, kutfola ematfuba nabochwepheshe becbp kanye nematfuba ekuchumanisa kushicilela imiphumela yecbp kusomlomo. -umoya uphindze futsi ungcoliswa yingcola kanye nesihlabatsi lesibuya etindzaweni letingakaphephi, kanye nekungcoliswa. -yini bocalangaye bawo kuhlangabetana naleto tidzingo -ngekwesilinganiso lesikhulu tichumanisa timphawu temvelo njengetintsaba, imigwaco yelugu kanye nemifula. -kusekela ematiko kutfutfukisa tinchubomgomo tekulawula lwati nekusebentisa tinchubo tekulawula lwati. -doc emahhovisi esifundza -the bangladeshi national, mr fahim work, was arrested while trying to leave the country on may under the name, ‘lebogang ndlovu’. -kodvwa, tinsayeya letintsatfu tekuswelakala kwemisebenti, buphuya nekungalingani kusachubeka, nanoma kunenchubekelembili leseyentiwe. -kutfumela emafeksi laphatselene nekusetjentiswa kwemigwaco lokungaketayeleki, emadivishini kanye netimvume tekuntjintja kusetjentiswa kwemhlaba ngulesinye sidzingo. -juba emigceni yemacashata. -sokontileka lomkhulu kumele asungule imitsetfo yekufinyelela endzaweni bese usebentisa futsi ugcine kuyo yonkhe lesikhatsi sekwakha. -lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi lelipulazi. -niketa imininingwane yaloku -ngekwenta njalo, sikhombise emandla etfu ekutiphilisa kanye nelikhono letfu lekuba baholi bekutfutfuka kwetfu. -ngemuva kwekufundza kungenteka kubandzakanye bafundzi ekulingeni kukhicita luhlobo lwembhalo etheksthini yabo lebhaliwe. -imicondvo yetisebenti ingumtfombo lotayelekile wekukhonona. -ulalela indzaba lenkhulumiswano -ngenhlaba sitawube sibungata iminyaka lelikhulu yemtsetfo wemhlaba logucule bantfu labamnyama kutsi babe ngulabanemacansi, tisebenti kanye nebaholi bemhlaba emhlabeni wabo. -nanoma baholi bendzabuko baniketwa imisebenti yetebulungiswa ngaphasi kwemtsetfo wekulawulwa kwebantfu labamnyama, akukafaneli kutsi bangaphansi kwenchazelo yesisebenti setebulungiswa lesihlongotwe ngumtsetfosisekelo. -tinhlangotsi tekhwalithi tifaka phakatsi ematfuba etimboni, sikhundla semakethe, kuphatfwa kwemabhizinisi nekhwalithi yekuphatsa. -sakhamuti nobe sakhamuti lesinjalo kumele sinikete sicinisekiso setimali lesincunyiwe. -nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website yelitiko letebulungiswa nekutfutfukiswa kwemtsetfosisekelo. -umuntfu noma ummango lowatsatselwa imphahla eminyakeni lelikhulu ufanele kufika ezingeni lelibekwe ngulomtsetfosivivinyo kubuyiselwa kwaleyo mphahla noma kulungiswa ngalokulinganako. -bhala sikhangisi lotawufaka ebhodini lesatiso, ugcugcutele labanye bafundzi kutsi bavotele lukhetfo lolutako. -tindzaba letiphakanyiswe ekomidini leliwadi, esigodzini nobe emihlanganweni lekhetsekile - luhla ngekwetinombolo. -kucashiswa kwetimali akukavunyelwa ngekwemtsetfo wekulawula timali tahulumende. -ngaphasi kwebuholi bamengameli ramaphosa, licembu lekusebenta lekutfola umutsi wekugoma i-covid-afrika lasungulelwa kwesekela lisu le-afrika lekugoma. -ngubani lotawubhala ngetilwane tasemapulazini? -loluhlakamsebenti lwesikhashana lutawuba nemtselela kuwo wonkhe umuntfu eningizimu afrika, futsi luniketa litfuba lekulungisa kungalingani ngekwemlandvo kanye nekwakha umnotfo lozuza wonkhe umuntfu. -njengasihlalo we-sadc, iningizimu afrika itinikele kutsi ingenise umhlangano wetindvuna te-ict te-sadc kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inyoni kute kucociswane ngenchubekelembili leseyentiwe mayelana nekufezekiswa kweluhlelo lwetekuchumana lwe-sadc kanye ne-ict. -angiboni sizatfu sekutsi kungani lesiphakamiso setfulwa. -ngako-ke kudzingeka kunakwe ngalokukhetsekile tindzawo letisengotini kakhulu. -sifinyeto setetfulo sitawuchutjelwa embili yi- amicus curiae. -silokatana sakho silusito yini? -kutawubukana nekuhlukunyetwa kwekusoka, lokube nebafana labancane labanyenti labashona etikolweni tekusoka. -letinhlobo letimbili letinsha, letibitwa ngekutsi yi-tutinsiu ne-umzantsia, titinhlobo letine letatiwako tekucala tase-afrika kusukela eminyakeni lesigidzi leyadvumile. -emapharamitha emamodeli akhetfwa kukhombisa lamanye emaphuzu lahlelekile alendlela yekwendlulisa imali. -tsatsa luhlavumali lunye c. -umfakisicelo lophumelele kumele asayine sivumelwano sekusebenta. -gcina kuvalwa kwetincwadzi ekupheleni kwenyanga ngekwetidzingo. -ngekuya kwemalanga esikweleti lagcogciwe, tinzuzo tingakhokhelwa tinsuku letingu- -indzawo yekugala yalomkhandlu wavelonkhe wetifundza isetjentiswa ngemaviphu kanye nemmango uma bahambela iphalamende. -loku kukhombisa kutinikela kwahulumende ekubukaneni netinsayeya tetemphilo temhlaba wonkhe ekusebentisaneni kwemitsetfosimiso kanye nekwenta ncono kuphepha, kusebenta kahle kanye nelizinga lemitsi kanye netisetjentiswa tetekwelapha. -ngako-ke kubaluleke kakhulu kutsi sitfole lesipiliyoni lesihlanganyelwako futsi nembala buhlakani bekuhola njengobe sichubela embili nasekusebentiseni letinye taleto tincumo. -tinkhulumiswano tetenhlalo ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwemtsetfo wetemisebenti tihlala tisemkhatsini wekuvikela budlova lobuphatselene nekuteleka. -lomyaleto lochitjiyelwe ukhutsata kubona lokutimele kwetikhala tekutfutfukisa temalunga e-sms, wetfula kusetjentiswa kwemisebenti yetebucwepheshe futsi uniketa inkhombandlela yekutsi ematiko angasebentisa njani imiphumela yekuhlola emakhono kanye nato tonkhe tinchubo tekucasha nekukhetsa. -ibhizinisi yahulumende lengesiyo imali -mnu. jacob zuma, lisekela lamengameli waphambilini weriphabhulikhi kanye namengameli wenhlangano yavelonkhe yase-afrika ; -leminyenti yalemitsetfosivivinyo ingangeniswa kumkhandlu wavelonkhe wetifundza nobe nguliphi likhaya ; kodvwa kunemitsetfosivivinyo lekumele icale kusigungu savelonkhe. -uma lenchubo yekubhalisa seyiphotfuliwe, utawutfola ikhodi yekufinyelela yangasese kanye nenombolo yeligama lekufinyelela kutinsita letikhona. -umceceshijorvan vieira. -kubalulekile kunaka kutsi imboni yemafilimu ne-tv kulukhuni kakhulu kulandzelela, njengaloku ngekwemvelo yayo, umsebenti wekukhicita uyagucugucuka nebantfu labangena nekuphuma kulemboni. -letingucuko letihlongotwako titawenta ncono indlela lekhona yekushaya umtsetfo. -kumele bacwaninge emaphephandzaba baphindze bagcogce emakliphu labalulekile kumcondzisi. -angiciniseki kutsi argentina ubukane njani nalenkinga ngoba usho linani lelikhulu lelutjalomali lolufikile ngekwemkhakha wetekuchumana. -ikhabhinethi ihalalisela bonkhe bantfu baseningizimu afrika, ikakhulu tinkhulungwane tebantfu labasha nalabavota kwekucala, labahlanganyele kulemphelansontfo yekugcina yekubhalisela kuvota mhla ti- namhla ti- bhimbidvwane ngembi kwekutsi lelive libambe lukhetfo lwalo lwesitfupha lwentsandvo yelinyenti lwavelonkhe nelwesifundza mhla ti- inkhwekhweti -utsi "ngobe lokungahambi kahle kungatsatfwa nakwentiwa, kunetimphawu letitsite letitawubuka. -uphindze futsi wente kutsi kube nesibopho sekubika lwatiso lolutsite emaphoyiseni kanye nekusebentisa emandla ekungena, ekuphenya, ekutfola nekuvalelwa etimeni letibekiwe. -lencwadzitindzaba yangaphandle yavunywa kutsi ifezekiswe ngekuya kweluhlelo lwebhizinisi lolutfutfukisiwe, kodvwa ngenca yemikhawulo yelwabiwomali inchubo yekufezekisa seyisusiwe. -bafundzi basebentisa lwati lwabo lweluhlobo kanye nekufundza itheksthi lehlelekile kuvisisa inshokutsi, inhloso kanye nemtselela wetheksthi yonkhe. -ishejuli yetintfo tekusebenta - kusebentisa imikhicito leminyenti lefanako, lengasebentisa sonkontileka ku-oda tintfo tekusebenta letitsite endlini ngayinye kubatfulitinsita betintfo tekusebenta. -lizinga utiva ukulawulako, umcondvo wemandla kanye nekukhetsa imisebenti yemalanga onkhe konkhe kufaka sandla ekuphileni kahle kwako konkhe. -litiko letekuhlaliswa kwebantfu litawuchumanisa lomhlangano wemalanga lamabili lotawuhanjelwa baholi betepolitiki, tisebenti kanye nebacwaningi, kufaka ekhatsi emalunga lamcoka elikomidi lebameleli balomphelo be-un-habitat basenairobi, ekenya. -labanye bashayeli bemaloli labatfwala umtfwalo babange tingoti ngekutsi banganakekeli tindlela letimatima. -ikhabhinethi itfole umhlangano wendvuna yetemphilo zwelini mkize nendvuna yetetimali tito mboweni mayelana nekucocisana ngetinkontileka tekutfola umutsi wekugoma netinkampani temitsi letehlukene. -loku kufaka ekhatsi tincumo letiphatselene nemaciniso, kwetsembeka, emaphuzu nemibono, kuba semtsetfweni, kucondza nekucabanga, kanye netintfo letifana nekufisa nekwemukeleka kwetincumo netento ngekwemagugu ekutiphatsa. -lomtsetfo uhlela kusetjentiswa kwemanti ngekuya kwemtselela longaba nawo kumitfombolusito yemanti uphindze unikete luhlakamsebenti lwekulawula kulawula lobungoti. -sicelo semculu wekuhamba -ngekubona kwami, ngisho noma ngabe ikhodi yekucondziswa kwetigwegwe beyingakabi nalomgomo, kunesidzingo sekwemukela indlela lengakahleleki futsi nekubuka kutsi ngabe timo tato letikhetsekile tekwemukela bufakazi lobusha ezingeni lekwendlulisa sikhalo tikhona. -utawuhlala uyincenye letsembekile ecenjini i-midlesbrough kusukela wahlanganyela etottenham. -umsebenti wayo nyalo sewukhulisiwe kufaka ekhatsi kwelulwa ngemali, kukhwabanisa, kungaphatsi kahle, kusitwa ngetimali kwebuphekulasikhuni kanye nalamanye emacala etetimali lamabi. -ishejuli yesikhatsi senchubo yekuhlela -ngekusebenta ngekhatsi kwemtsetfo singenta imimango yetfu ibe ngulephephile futsi ibe ngulephephile. -lemitselela yeluhlobo lwemali ingancishisa noma yente ncono kuhamba kwentsengo yangempela yemafutsa. -lokulalelwa kwelicala kuphindze futsi kwandzisa tidzingo teluhlelo lwendzawo ekwenteni ncono indzawo yekwetfulwa kwesakhiwonchanti kanye nekusebenta kwetenhlalo netemnotfo. -bafakiticelo labahlungiwe kutawudzingeka kutsi bente luhlolo lwekusebenta kahle, luhlolo lwangcondvomshini kanye nemakhono ekubhala, ngembi kwekucocisana lokutawubukwa nakukhetfwa kwekugcina bafakiticelo. -ukhomba umcondvo lomcoka, indzaba, sibekandzaba -kwetfulwa ngumengameli jacob zuma kwendzawo yetemnotfo lekhetsekile i-maluti-a-phofung etshiame, harrismith, emphumalanga freyistata, mhla ti- mabasa kukhombisa kukhutsatwa kwahulumende kwekutfutfukisa timboni lokubaluleke kakhulu ekuphumeleleni nasekuphumeleleni kwemnotfo wesikhatsi lesidze wesive. -i-nitrogen nes sulphur titintfo letimcoka ekutfutfukiseni umkhicito wekhanola. -kuhlanganisa lwatiso lolungasilo lwebantfu lolumayelana nemikhuba yekusebentisa ema-browser, emaphethini ekucashata nekufinyelela kuwebhusayithi ye-sars, legcogcwa ngekwe-elekthroniki ngekusebentisa emakukisi noma iniketwa ngekutikhetsela ngumsebentisi. -kunakekelwa kwetingoti ngesikhatsi sesigaba sekugula lokuphutfumako masinyane ngemuva kwengoti kutawukhokhelwa ngekuya kwemali lebekiwe kodvwa angeke kufakwe kutidzingo tekuvunyelwa kwaphambilini kusikimu setinzuzo tengoti yemgwaco. -niketa imfundvo mayelana nekuphepha emlilweni ngekusebentisa imililo levulekile yekupheka nekukhanyisa. -bomake nemantfombatane bayahlukunyetwa emahlatsini ebusuku -yetsembe nje. -kusebenta ecenjini bese utfola tizatfu tekusebenta nalabanye kuhlanganyela ku-inthaviyu fundza itheksthi lelandzisako kuphendvula imibuto lesuselwa etheksthini lelandzisako kugcogca lwati bese wakha imibuto kusebentisa timphawu tekubhala letifanele kuhlatiya lwati loluvela kugrafu bhala lwati etinkhulumeni letibikiwe usebentisa emakhomasi lavulekile nalavaliwe bhala imib -lenkhundla iniketa sakhiwo sekucocisana, kucocisana kanye nekutsatsa tincumo ngekuhlanganyela emkhatsini kwemmango namasipala, kwenta kutsi kube nekuchumana kanye nekuniketa litfuba lekulandzelela kuhlela kanye nenchubo yekusebenta kwelikomidi leliwadi ku-idp. -loku kuphindvwa kwe- kwetfulwa kweluhlelo lwekusebenta lwemnyaka loluhambisana nemjikeleto weminyaka lemitsatfu lelandzelanako weluhlakamsebenti lwelusebentisomali lwethemu lesemkhatsini. -takhi netimiso telulwimi -ubhala indzima asebentisa luhlaka -lesikhwama sihambisa tintfo letibalulekile telwabiwomali naleto tahulumende wavelonkhe kanye nelitiko letemisebenti ngekucinisekisa kutsi lolwabiwomali lwetfula tintfo letibalulekile njengekwetfulwa kwetinsita ngalokufanele, kucedza buphuya kanye nekwakha emalungiselelo lasebentako esikhungo. -masipala ukhonile kuphela kuhlobisa tindzawo tekuhlala letingakahleleki ngekusebentisa emalambu etitaladi nemalambu lamanyenti emigwacweni lemikhulu yalendzawo yekuhlala. -lengcungcutsela ivumile kutsi i-au kumele ichumanise imitamo leyehlukahlukene yekugcina kuthula nekwenta ncono tekuphepha emphumalanga dkt. -hlanganisa onkhe ema-akhawunti labalulekile njalo ngenyanga. -loku kutawuncunywa tikhatsi letintsatfu tekwetfulwa kweminyaka lesihlanu bese kubuyeketwa njalo ngeminyaka lesihlanu. -tindleko letisetulu kanye nekuswelakala kwemakhono ezingeni letiphatsimandla tendzawo kufake sandla ekuswelakaleni kwekugcinwa kwesakhiwonchanti sekulandzelela ikhwalithi yemoya. -siyati ngebalingisi endzabeni ngetento tabo, imicabango yabo kanye nenkhulumo yabo. -uma lisu lisunguliwe likomidi leliwadi, masipala nobe inhlangano, kubalulekile kutsi lihunyushwe libe lisu lekusebenta. -kulomnyaka lophelile lomkhakha watsintseka ngetiteleka tetilwane tasendle kanye nenhlekelele yasemarikana lapho kubulawe bantfu labangetulu kwalaba- -loku kuvamise kubitwa ngekutsi sikhalo lesiku-class. -kulindza inkhulumo-mphendvulo emaminitsi langu- -n____________________ na c_________ nobe emakhredithi kukhokhela timphahla. -lulwimi lwekucala lwekwengeta lusho lulwimi lolungasilo lulwimi lwasekhaya kodvwa lolusetjentiselwa imisebenti letsite yekuchumana emmangweni, lokusho kutsi, lulwimi lwekufundza nekufundzisa emfundvweni. -kuvula ematfuba emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamancane kakhulu, tinhlangano telubambiswano, emabhizinisi asemalokishini nasemaphandleni. -bufakazi bekubeka imali kufanele bufakwe ngefeksi kute utfole kunakwaina labuschagne. -intfutfuko yemave emhlaba neyesigodzi itsintsa iningizimu afrika ngetindlela letimatima. -ngiphindze futsi ngimemukela emancusa kanye nabokhomishina labakhulu labamele emave, iningizimu afrika lenebudlelwane betebuncusa nabo. -kungani awutsandzi lendzaba? -kumele batiswe kutsi ngekuvikela lutjalomali lwabo emakhaya abo, bavikela lutjalomali lwemmango wabo kutetindlu. -kucinisekisa nekubeka embili imiphumela lesihlanu lehamba embili -kodvwa lapha kute tinkhomo. -nakalalela kumele bakhombise kunganenshisakalo. -ikhabhinethi icinisekisa kutinikela kwayo ekuchubekeni ngekubambisana nemkhakha lotimele kanye netetisebenti emitameni yayo yekulungisa tinsayeya tekweswelakala kwemisebenti kwalelive. -ucelwa kutsi ubone tindlela tekubhadala longatikhetsela kuto. -lesikhungo singumphumela wekusebentisana lokunemandla emkhatsini wetifundziswa, umkhakha wangasese, nahulumende kulomkhakha wemandla lavusetelelwako. -sitfole umlayeto lovela kusoshanguve kuleliviki leliphelile wekutsi bugebengu buyenteka eblock l nekutsi kucashwa nekubanjwa kwebantfu kusetulu. -ngembono wakhe kubaluleka kwetemnotfo angeke kugcizelelwe ngalokwecile. -uma kunjalo, udzinga kufundza kusebentisa njani -imvumo yekuhlala yalomphelo iniketwa ngekuya kwekutsi itawuphelelwa sikhatsi ngemuva kweminyaka lemibili kusukela ngelusuku lwakho lwekutalwa lweminyaka lenge-, ngaphandle nangabe sicinisekiso sesimo sakho sekuhlala sentiwa. -uma umfakisicelo angene esivumelwaneni nemletsi wangaphandle wesilwane nobe imphahla letawutsengwa kulamanye emave ngekulandzela imbadalo, timali nobe tivumelwano lekhokhwa ngetulu kwentsengo yekutsenga, lesicelo kumele sihambisane nencwadzi yekucinisekisa ngumcondzisi jikelele welitiko letekuhweba netimboni kutsi litiko lakhe livume lesivumelwano lesinjalo. -sihlosonkhewonkhe ukhetsekile - ema-awa -tsatsa sikhatsi kwakha umbononchanti lofanako waloko lofuna likusasa lakho libukeke kanyekanye. -kwemukelwa kwembiko wekugcina lohlanganiswe ngumnikeli loholako. -emaphupho afika kuliciniso emmangweni wasetafelkop vukuzenzele unnamed licembu lebalimi labamnyama etafelkop egrob lersdal, elimpopo banikati labatigcabha ngemahektha emhlaba, lebebalimi kuleminyaka lenge- leyengcile. -i-cookies yifayela yetheksthi lebekwe kudiski yakho lelimisiwe yi-website. -ndvuna angadzinga umbiko weluhlolo lwemtselela wesimondzawo kutsi ungeniswe ngulofake sicelo. -sale wenta lokushiwo. -letinye timakethe letivelako, nanoma kunjalo, tibuyele emuva ngekushesha kunaletinye futsi tisesimeni lesincono sekuzuza kulokuvuka kwemhlaba lokuvele kwenteke. -phendvula umbuto ngamunye. -tinsita tekubuyiswa kwesimilo tebantfu labakhubatekile -emazinga emagamatilwimi netimphawu letinyenti, tichasiso, lizinga lekucatsanisa, tichasiso. -njengobe batsi" uma kuba matima, kuba matima. " -uma umkhicito udzingeka -emakhasimende asebentisa sikhundla sabo setimali kukhombisa simo sabo lesisetulu kanye nekungahloniphi lamanye emakhasimende. -khuluma nemlingani wakho ngekukhululeka ngemali kunemkhuba wekutsi labashadako babhace tindzaba tetimali kulabanye. -kuya endzaweni yebugebengu endzaweni yekweluleka -ematiko ayagcugcutelwa kutsi abuke loku njengetincenye tekubusa lokuhle kanye nekuhambisa nome ngabe ngukuphi konga lokutfolakele ngekusebentisa imali lesetjentiswako yekwetfula tinsita kute kwentiwe ncono timphilo tebantfu betfu. -takhamiti taseningizimu afrika, -cela mabhalane akhe luhla lwekutsintsana lwemalunga ekomidi yeliwadi aphindze anikete ikhophi kumuntfu ngamunye -yincenye lemcoka kakhulu longayilungisa lesimo. -ngako-ke kungaphetfwa ngekutsi bomasipala bagcogca kungaphansi kwahhafu wemfucuta yasekhaya neyengadze leyentiwa linanibantfu njengobe lenombolo yekugcogca ifaka ekhatsi imfucuta yebhizinisi kulabanye bomasipala. -inhloso lenkhulu bekukuhlomisa tisebenti ngemakhono ekwemukela kwehlukahlukana. -kodvwa-ke, liciniso kutsi linyenti lebafundzi lisengakakhoni kuchumana kahle ngelulwimi lwabo lwekwengeta kulesigaba. -siphakamisodiploma noma idigri yetemphilo yengcondvo lephakeme itawuba lusito. -ngilwe nekwengamela kwalabamhlophe, futsi ngilwe nekwengamela kwalabamnyama. -ngaphasi kweluhlelo lwekubala imali lengukheshi, idokhumenti lesisusa yekubhalisa ema-akhawunti yivosha yekubhadala lehlanganiswe nelisheke lelentiwe nge-elekthroniki noma leminye imiyalo yekubhadala. -uphindze futsi ubeke sibopho kubomasipala sekuvikela simondzawo. -ngemuva kwekucashwa, sihlalo webhodi yeticelosikhalo kumele, ngaphandle kwekubambeleleka, atfumele satiso lesibhaliwe kumfakisicelo lofake lesicelosikhalo. -nakashona, besati kutsi make adelaide tambo usandza kukhishwa esibhedlela. -ikhabhinethi incoma umkhakha wetitfutsi temabhasi ngekubuyela emsebentini ngemuva kwesiteleka lesite budlova, lokukhombisa indlela yekubhikisha kwetimboni. -loku kufaka ekhatsi lubito lwemave latfutfukile kutsi ahole ekunciphiseni kungcola kanye nekuniketa emave lasatfutfuka imitfombolusito yetetimali ngetinyatselo tawo tesimo selitulu. -mengameli utawukhetfwa sigungu jikelele emkhatsini wabosihlalo bemalunga emakhomishini. -inkhukhu ibeka licandza njalo ngema-awa langu-, lokusho kutsi mhlabane utawutfola i-avareji yelicandza lesiphohlongo nobe leliyimfica ngelilanga. -the visit follows the south africa-tanzania ministerial binational commission held in epitoli on wednesday, march -akufaki ekhatsi baniketiwe, ticelo letifike ngemuva kwesikhatsi kanye nekundluliswa kwetimali letisele ku-excheque ku-akhawunti yemkhokhi jikelele. -kuchaza lokunconotwako -bhala inkhulumiswano emkhatsini webangani lababili labanemibono lephikisako ngalendlela yekukhula. -hlola kutsi munye umkhakha wetinhloso utawuzuza lolokulandzelako. -kuchubeka, kususelwa ekukhuliseni kuphoceleleka kwavelonkhe kwekutfutfukisa imisebenti lengekho emtsetfweni yalelitiko ibe emazingeni lamanyenti endzawo kanye nemandla ekwakha. -ngenyanga yemphala labanye bantfu emakhaya batawukhetfwa kutsi bahlanganyele kusifundvo sephaneli yavelonkhe sekucala saseningizimu afrika, sifundvo sekugucugucuka kwemalingena savelonkhe. -ikhabhinethi ivume inchubo yekulungisa kabusha emabhodi emanti abe tisetjentiswa temanti letiyimfica tesigodzi. -kulahlekelwa ngalokuphelele kwekusetjentiswa kwelibele kutawutsatfwa njengekulahlekelwa kwelibele. -liphepha lelimhlophe lekugucula kwetfulwa kwetinsita temmango, dpsa, ; ibatho pele handbooka service delivery improvement guide, dpsa ; umtsetfo wetakhiwo tamasipala, kanye nemtsetfo wetinhlelo tamasipala, ; kuhlela kwamasipala nemitsetfosimiso yekusebenta,, tinkhombandlela tekwetfulwa kwetakhiwonchanti tamasipala letisimeme nekwetfulwa kwetinsita kusukela mhla lu- mabasa -kulekharikhulamu kunetigcila letintsatfu letehlukene tekufundza -sitfutsi, indzawo yekupaka, indzawo yekulindza kanye nemigwaco lephuma emanti. -letichibiyelo, letatsintfwa ngalokuphelele nabo bonkhe labatsintsekako labafanele, titawufaka ligalelo kusakhiwonchanti selutjalomali lesichubekako kucinisekisa kwehlukahlukana kwetinhlanganisela temandla agezi talelive. -tingasetjentiswa, nanoma kunjalo, kuletinye tigaba tekusebenta tetikhungo temmango. -ikhabhinethi iphindza futsi ifisela sigayigayi lesilwa nelubandlululo winnie madikizela-mandela imphumelelo ngesikhatsi asahlala esibhedlela, futsi icela sive kutsi simondzise nemndeni wakhe emicabangweni nasemithandazweni yabo ngalesikhatsi. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibiyela emazinga emphahla yabomasipala basekhaya. -tidzingo letincane ticinisekiswa ngekusebentisa luhlelo lwekuvumela indzawo yekulahla imfucuta. -ucelwa kutsi usishayele lucingo lwekunakekelwa kwemalunga e-gems nangabe udzinga imininingwane leyengetiwe macondzana nekugula kwemoya kwe-bipolar. -emaphesenti ebantfu labanekufinyelela gezi bekungaphansi kwahhafu wawo wasebrazil nechina, kantsi ngekota leyengetiwe yelinanibantfu bayo kutawudzingeka kutsi kube nekufinyelela lokuncono lokungenani kufinyelele kuleli laseningizimu afrika. -libanga emkhatsini kwanoma ngutiphi tikhumulo temachweba lamabili kumele libe ngendlela yekutsi emaphayiphi awahambisani ngesikhatsi kukhula emaphayiphi langcolile. -luphiko lwetinsita tesayensi lubukene netinsayeya mbamba uma kufika ekulungisweni nasekusebentiseni tisetjentiswa tawo letikhetsekile. -sosikhwama wesifundza unelilungelo lekungemukeli ibhidi noma incenye yebhidi, njengoba imininingwane lechazwe kumetriksi yekuhlola lengentasi itawudlala indzima lenkhulu ekuhlolweni kwemabhidi. -ingati icuketse luhlobo lolutsite lwesukela lolwatiwa ngeliglukhosi. -kugcogcwa kwedatha kwentekile ngesikhatsi sekukhungatseka kanye nekusamanti eluhlelweni lwekuniketwa kwesincepheteliso setingoti temgwaco. -sihlalo wekhomishini yelubumbano lwemave ase-afrika, dkt. -iningizimu afrika nemelika iyachubeka nekujabulela budlelwane lobunemandla nalobuhle etindzaweni letehlukene tekusebentisana kufaka ekhatsi tepolitiki, temnotfo, tenhlalo netekuphepha. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela im -kubophelelekile kutsi kuba semtsetfweni kwesitifiketi sekungakweleti umtselo kufanele kugcinwe kuso sonkhe lesikhatsi senkontileka. -ngabe lelisubuciko lisetjentiswa njengoba kuhleliwe? -tingcoco telicembu. -tinchazelo letengetiwe tetimali nekuphatfwa kwelitiko tingatfolakala kumbiko wami " wesiphatsimandla lesiphendvulako " kulombiko wemnyaka. -faka tinombolo kuletitfombe kukhombisa kulandzelana lokufanele. -ndvuna uphindze watisa ikhabhinethi ngemgomosisekelo wekukhishwa kwema-anyuwithi ato tonkhe timali temhlalaphasi, lapho khona labo labazuzako ekukhishweni kwentsela kumele baphindze futsi bakhokhele incenye yabo yekonga emhlalaphasi. -inchubo yesigaba ichazwe ngentasi. -lombiko uhlata indlela leya eluhlelweni lwentfutfuko lwangemuva kwa- kanye nemigomo yentfutfuko lesimeme lehambisana nayo. -ngiyakhona kubhala timphawu temisho. -bothishela bayakhutsatwa kutsi baphindze basebentise lokucuketfwe nobe imicondvo lehambisana nesimondzawo sabo. -kuvisisa tindlelamkhuba tesikhatsi semnyaka noma temnyaka etindzaweni letibalulekile njengetemphilo, kudla, siteleka njalonjalo. -kwenta ncono indlela yetemnotfo kudzinga kulungisa kusetjentiswa kwendzawo yemgwaco, futsi lelisu liphakamisa ngekuphatfwa kwendzawo yemgwaco kubeka embili titfutsi tesive. -bhalisa nobe ngusiphi sikhatsi semahora ebhizinisi ekhomishini yelukhetfo letimele yakini. -ngitawusebenta kucinisekisa kusimama kwesikhwama kanye nekwetfulwa kwetinzuzo ngemphumelelo ngalesikhatsi ngihlomisa bazuzi betfu ngekuchumana ngemphumelelo. -sicelo sekubhalisa kuvota -ikhabhinethi yemukele imiphumela yekuhlolwa kwemabhuku kwemtsetfo wekuphatfwa kwetimali tahulumende wanga- / wahulumende wavelonkhe newetifundza, lekhishwe ngu-ag tsakani maluleke ngalesitsatfu, mhla ti- lweti ngaphasi kwengcikitsi letsi: “lusiko lwekutiphendvulela lutawutfutfukisa kwetfulwa kwetinsita”. -angitsatse lelitfuba ngiphindze ngendlulisele emavi endvudvuto kuhulumende kanye nakubantfu basehaiti kulenhlekelele yesikhumbuto lebayidvutane nayo. -mengameli zuma utawetfula umklamo wemphi wekuvuta emanti, lowamenyetelwa enkhulumeni yakhe yebunjalo belive, ebhayi mhla ti- ingci, njengencenye yeluhlelo lwahulumende lwekubukana nekulahleka kwemanti ngenca yekuvuta. -lomklamo awukakhonanga kusetjentiswa ngenca yetinkinga tetimali. -hulumende wasekhaya unelizinga lakhe lekuphatsa, futsi leliphuzu lekutsi kungenteka kube nelizinga lelitsite lekwenta tintfo endzaweni yinye kuhulumende wavelonkhe kunemtselela lomncane kuhulumende wasekhaya ngekwalo. -ikhabhinethi ivume kwetfulwa ephalamende kwemitsetfosivivinyo lelandzelako. -ngifuna kuvakalisa kuvelana kwetfu lokujulile egameni lebantfu bakwazulu-natal kubantfu base haiti. -njengencenye yemcondvo wekutfutfukisa, kuphakanyiswa kutsi kusungulwe indlelalisu yekugcina emanti nekulungisa lemiselwe kuluchungechunge lwemadamu kanye nemashaneli ekuchumanisa. -waya ekhaya. -ube nemakhono lamahle ekuchumana, ukwati kusebenta ngetingucuko kufaka ekhatsi imphelasontfo nemaholide esive. -lengcungcutsela ihlose kuphetsa sikhundla se-afrika ngembi kwengcungcutsela yelubumbano lwemaposi, lehlelwe mhla tinge- inyoni kuya kumhla tinge- imphala e-istanbul, eturkey. -mangaki emabhanasi latfolwe yingobiyane ngayinye? -tifundvo letinjalo letisisekelo titawufaka ekhatsi timphawu letifana netemphilo nekuphepha, kulawulwa kwekhwalithi, kulawulwa kwekontileka lokusisekelo, njll. -ngakulolunye luhlangotsi, emandla ekukhicita alelive adzinga kutfutfukiswa kute sikhone kukhula ngekushesha, simunya tisebenti letinyenti, kufaka ekhatsi bantfu labanemakhono lamancane, kucinisekisa kuncintisana, kukhulisa kutfumela lokutsengiswako ngaphandle kanye nekucinisekisa timo letiphumelelako temabhizinisi lamancane nalamancane kakhulu. -njengendlela yekwenta leyetayelekile kunoma ngusiphi simondzawo semfundvo, bafundzi kufanele bahlolwe kute kucinisekiswe kuvisisa ludzaba lwesifundvo ngemuva kwekucala kwekufundza. -luhlelo lwemasu alelitiko lwesekelwa tintfo hulumende latibeka embili letifaka ekhatsi -kusitwa ngetimali kwalomsebenti akukahambisani nekukhula kwelizinga lekufunwa ngemandla futsi nebulukhuni kuhlangabetwana nako ekulungisweni kwemigwaco yalesigodzi. -ligama lelitsi " limited " litawuvela ekugcineni kweligama lenkapani -ikhomishini itawugcugcutela kwakhiwa kwematfuba lamasha emsebenti emkhakheni wetemphilo kuwo onkhe emave, ikakhulu lawo langakatfutfuki kancane. -kufundza indzaba yesimanjemanje. -tingoti tasemsebentini kanye netifo tibanga tindleko letiphakeme kakhulu eningizimu afrika. -esikhatsini lesinyenti, ema-athikili emaphephabhuku tintfo letitsandzako naletingakatsandzi kanye netindlela letisezingeni lelisetulu tekuhlanganisa umbhali, futsi loku kufanele kukhutsatwe bafundzi. -loluhlelo lutawuphindze lwetfulwe emmangweni nakulabanye labatsintsekako -indlela yesibili isebentisa silinganiso lesitimele. -* lapho sicelo siletfwe egameni lemmangali ngulomunye umuntfu, le-afidavithi kumele ichaze loku -tigaba tekugucula idatha tifaka ekhatsi kuhlunga emafomu ngekuya kwemnyaka wekufa, kulingisa emalebuli ebantfu labakhomba labehlukile kulelo nalelo lifomu, kuhlanganisa emakhodi ekugucugucuka kwetenhlalo netemnotfo kanye netimbangela tekufa, kanye nekubamba ledatha. -uma timo temhlabatsi kanye netincenye tekuvikela emanti laphuma phasi tingavumeli kungena emantini, kuhlanta kwemhlabatsi lokwakhiwe kukhetsa. -inyanga yelusha inyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yenyanga yeny -umnyaka wa- nangemuva kwa-, simema sive kutsi sihlanganyele nahulumende emkhankhasweni lomkhulu wekutfutfukisa sakhiwonchanti. -bangaphikisana netincumo letiphikisana nato uma bacabanga kutsi atisilo kahle. -loku kutawenta ncono likhono lembuso lekulandzelela nekuhlola kuhambisana kwawo nemtsetfosisekelo wekucinisekisa bunikati bemhlaba kanye netingucuko letihambisanako, ngenhloso yekutsatsa tinyatselo tekulungisa imiphumela yekubandlululwa ngekwebuhlanga kwesikhatsi lesengcile. -ikhabhinethi yendlulisele emavi ayo endvudvuto emndenini nakubantfu labatsandzekako bemdlali losandvulelangculazi nemakhi wemafilimu umnu joe " sdumo " mafela lowatiwa kakhulu ngekutsi'sdumo '. -litiko letekuhweba netimboni lineluhlelo lwekuchaza tinzuzo letingaba khona kuma-smme. -atikho tehlakalo tekukhwabanisa noma tento letingekho emtsetfweni letibikiwe kulomnyaka lobuyeketwako. -ngashiya umvila wetinhlitiyo letiphukile ngibabe bantfwana labasitfupha nabomake labehlukene. -kucashwa kuhulumende netinsita temmango kukhule kakhulu kulesikhatsi lesifanako. -ngalesinye sikhatsi, umsebenti wekulalela nekukhuluma kumele ususelwe etheksthini lefundvwako. -imihlangano yekubonisana kungenteka yehlise kungcubutana futsi igcugcutele umoya webunikati bemphahla kanye netinsita. -emakomidi emawadi amele timfuno nemacembu lehlukene. -emanani lasetjentiswe ngalokungakafaneli ngekusebentisa lusito kanye nanoma ngutiphi emanani langakasetjentiswa abonakala njengalokumele akhokhelwe kusitatimende sesimo setimali. -ifenisha yesive emapaki lamakhulu ingafaka phakatsi emabhentji netindzawo tekungcola letisedvute netindzawo tekungena netindzawo tekudlala tebantfu labadzala labahamba kancane nebatali labakhumbulako, emathulusi ekudlala ebantfwaneni akhashane nemigwaco leminyenti, netindzawo lapho kudzingeke khona. -ifolishi lesunguliwe iniketa umoya " losunguliwe " entfutfukweni lensha futsi ingalondvolotwa etimeni letinyenti ekwehlukanisweni kwemhlaba, lokunemitselela yetindleko letincane. -lesimo sanyalo semalokishi endzawo siyimbangela yekukhatsateka. -loku kutawenta kutsi bantfu labasha babuyekete inchubekelembili yahulumende wasekhaya mayelana nekuphumelela kwenchubomgomo yavelonkhe yelusha -kuphindze futsi kube nematfuba ekugcineni kwanobe nguyiphi imikhakha yeluchungechunge lwekusebenta. -ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana neluhlolo lwesikhungo sesayensi yaseningizimu afrika mayelana nekulungela kwebuchwepheshe beningizimu afrika kwesekela imboni yegesi yesikhali, lokufaka ekhatsi tincomo tetinyatselo letitawusetjentiswa ngematiko lafanele. -mengameli zuma utawuhola litsimba laseningizimu afrika emhlanganweni wesibili lowetayelekile wemhlangano jikelele wamhlabuhlangene ngaphasi kwengcikitsi letsi " kugcila kubantfukugcila ekutfoleni kuthula nemphilo lenesitfunti yabo bonkhe emhlabeni losimeme " enew york, e-united states of america. -ishejuli sifungo nekuvuma ngekutibopha -leti tinkhundla letitawubamba imidlalo yendzebe yemhlaba yanga- -ngalesizatfu, angeke futsi kube nenkhokhelo yesikhatsi lesisebentile sekuhamba. -iningizimu afrika yenelisekile kutsi tinhloso tentfutfuko lesimeme titawuchubeka kugcila ekunakeni umhlaba wonkhe ekulweni nebuphuya, kungalingani kanye nentfutfuko lesimeme. -kugcinwa kwebumatima kuvamise kuba phasi, futsi tinhlanti tincike kakhulu etintfweni letiphilako tasemantini tekudla. -ushiye emanti aloku -ngako-ke, yehlukaniswa njengemkhakha wesibili wemnotfo. -kuphenya letinye tindzawo lapho masipala anganiketa letinye tikhutsati njengendlela yekuheha basisi labanyenti. -ubhubhe umntfwana futsi akwatiwa kutsi ukuphi ; -indzima yemakomidi emawadi kanye nalabanye labatsintsekako kunchubo yekuhlela lokutinte emmangweni -kulokunye lokukhulu lokuzuzwe bantfu base-afrika kuleminyaka lemibili nesigamu leyengcile kube kubuyiswa kwekuthula esigodzini segreat lakes. -ikhwalithi yekusebentisa tinchubo tekulawula imphahla yesakhiwonchanti letibonwe kuluhlelo lwekwenta ncono. -kufundzakucocisana ngemagama eluhlobo -lwati lwemtsetfo wetemphilo lokhona nyalo netinchubomgomo etikhungweni tahulumende. -ikomidi yelucwaningomabhuku yenelisekile kutsi umsebenti welucwaningomabhuku lwangekhatsi usebenta ngemphumelelo, futsi lucwaningomabhuku lwangekhatsi lwetama kulungisa bungoti lobuhambelana nelitiko kulucwaningomabhuku lwalo. -lawula lwatiso futsi ucinisekise kutsi kuneluhlelo lolula lwekufayela iresferensi yelihhovisi. -kuvikela kungcola kwe-cyanide kukhetsa lokuphatsekako kakhulu. -batinakekela uma batali babo basemsebentini. -umfudlana wetinkhanyeti temgwaco -tindzawo tetihlahla tingakha imitfombo lebalulekile yemandla lengetiwe. -lomtsetfo wengca sikhatsi lesidze kwekudzilitwa kwebantfu labatigidzi letinge- emhlabeni wabo wabomakhelwane. -nyalo buta bangani lababili ngetintfo labatitsandza kakhulu. -loku kubasita kutsi babe yincenye yemnotfo lomkhulu kanye nekwakha ematfuba emisebenti. -yonkhe lemitsetfomgomo lekhutsata kuphatsa lokukahle futsi kufanele kutsi kusekelwe. -ikhabhinethi ikwemukele imiyalo yekulondvolota leniketwe iyunithi yekudliwa kwemphahla yavelonkhe yeluphiko lwetekushushisa yinkantolo lephakeme yasegauteng kucatsaniswa nalabo labatsintsekako ‘kwesekela ngetimali’ kutsengwa kwetimayini temalahle letinkhulu ngetigidzigidzi letinge-r nga- tegeta exploration and resources company lephetfwe yi-gupta. -emaklayenti afaka nobe ngumuphi umuntfu nobe sikhungo lesifaka sicelo sekutfumela ngaphandle tilwane kanye nemikhicito lehambisana netilwane. -i-grade drop outs ibonakala njengenkinga, ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni nasemapulazini enshonalanga kapa. -licembu lemamakha lasikhombisa laniketwa umbuto lotsite ngaphasi kweliso lemakha lomkhulu. -litiko lichaza kabanti tidzingo tetinhlelo letehlukene tekutfutfukisa tindlu teminyaka leminyenti telitiko ngalinye letetindlu lesifundza. -uniketa kuvimbela nekulawula kungeniswa, kutfunyelwa ngaphandle noma kukhicitwa kwetimphahla letitsite. -kusukela kwahlanganiswa tiphatsimandla tendzawo letahlukahlukene kanye nekwakhiwa kwamasipala lomkhulu wasenelson mandela bay, letindzawo tekuhlala tilawulwa ngulomasipala wekugcina. -kukhutsatwa kwekuphepha emigwacweni nasemgwacweni kwetimoto tetitfutsi temmango nebantfu labahamba ngetinyawo kungulokunye lokubekwe embili kulencenye. -munye walabantfwana labakhulu ngalokungakalindzeleki kutsi unekukhubateka engcondvweni, futsi usebangeni lineminyaka lelishumi nakune. -loku kusuka kumiklamo yetekulima kuya kuluhlolo lwemvelo kuya kumandla lavusetelelwako. -kwesine, umbiko wenchubekelembili lofinyetiwe lomayelana nekufezekiswa kweluhlakamsebenti lwendlelalisu lwethemu lesemkhatsini - wetfulwa, lolugcile ekubuyeketweni kwetintfo letibalulekile te-mtsf - kute kwentiwe ncono kufezekiswa kulomnyakatimali lotako. -nobe ngumuphi umuntfu lohluleka kulandzela imibandzela yalesigaba, nobe logucula imvume yekufutsa, wetama kuntjintja imvume yekufutsa nobe lovumela imvume yekufutsa kutsi iguculwe, utawubekwa licala. -ikhabhinethi yatiswa ngalokutfolakele ngumbiko waseningizimu afrika wetesayensi, itheknoloji kanye netinkhomba tekucamba kabusha wemkhandlu wavelonkhe wekweluleka mayelana nekucamba kabusha. -kulomnyaka lophelile, litiko lente inchubekelembili lebonakalako ekuhlanganiseni lisiko lelihlonipha emagugu, lelivikela, futsi lelisebentisa kahle lwatiso. -kuvela kwebuk kuletse ingucuko lephelele ekulawulweni kwebulungisa baholi bendzabuko. -kushona lokubi kwendvodza ebraamfontein, ejozi. -letinyatselo letilandzelako tingatsatfwa kwenta ncono tindlela tekuhlanteka -tfumela lifomu lekufaka sicelo kulitiko letetinsimi, tetihlahla kanye netetimfishi, private bag x, roggebaai, cape town, nobe ulingenise egatjeni lekulawula timfishi kulitiko letetinsimi, tetihlahla kanye netetimfishi e ground floor, foretrust building, martin hammerschlag way, foreshore, cape town. -bulungiswa, kuvikela bugebengu kanye nekuvikeleka -umphumela wekugcina we-cop bekuyinchophamlandvo nekubeka esimeni lesifanele, lokusezingeni lelisetulu kulengcungcutsela lapho kwemukelwa khona sivumelwano sase-kyoto. -kufaka ekhatsi bantfu labaphila ne-aids emikhankhasweni yekwatisa. -intsandvo yetfu yelinyenti iphilile. -ngobe sive sisengakati kakhulu kubaluleka kwekunciphisa umtfombo nekutsi imibono lenjalo ingasetjentiswa njani, luhlelo lwemfundvo loluhlosiwe naloluphelele lubalulekile. -lapho kunekungabekwa kahle lokukhulu kwendzawo yedizimalini kulizinga leyunithi, lelizinga leliphelele lentfo njengaloku ikhonjisiwe litawubusa, futsi nelizinga leyunithi litawulungiswa. -lesitfutsi kumele sifakwe tinhlangotsi kanye nemabhodi. -ema-akupuncturist, ema-ayuverdic practitioner, ema-osteopath, ema-aromatherapist, ema-therapeutic massage therapist, ema-china medicine practitioner -chaza umbuto labangawusebentisa bafundzi lababili kucala luphenyo lwabo. -uma kubanjwa lukhetfo lwesigungu savelonkhe, ikhabhinethi, lisekela lemengameli, tindvuna kanye nanobe ngubaphi emasekela etindvuna titawuhlala anelikhono lekusebenta kute kube ngulapho lomuntfu lokhetfwe ngumengameli ngulesigungu lesilandzelako atsatse sikhundla. -baphakeli betinsita tekuvikela labatsintsekako bahlala ngalokucacile ngekhatsi kwemtsetfo lokufinyelelwe kuyo futsi bacine ngaphasi kwelulawulo lwesiphatsimandla. -sicelo semvumo yekuhlala yalomphelo yemuntfu lotsetse umhlalaphansi -kute kube ngunyalo, bonkhe badlalindzima kulesigodzi kufanele bafake ligalelo kulisu lekwehlukahlukana lelitawuheha umkhakha lobanti webhizinisi letisimeme kulesigodzi. -kunemalabhorathri ekutfolakala kwelufuto etikhungweni temfundvo letisitfupha, insita yekutfunyelwa kwengati edurban kanye nelabhorathri yesifundza ebotchefstroom. -umtfwalo lohlanganisiwe wemtfulitinsita kumtsengi, kungaba ngaphansi kwenkontileka, ngalokungekho emtsetfweni noma ngalenye indlela, angeke wendlule linani leliphelele lenkontileka, kuphela nje uma ngabe lomkhawulo angeke usebente kutindleko tekulungisa noma kuvala tisetjentiswa letonakele. -umhlangano we-wef ne-afrika utawuniketa iningizimu afrika litfuba lelengetiwe lekukhulumisana ngemdlandla kanye nekukhutsata baholi base-afrika, emabhizinisi emave emhlaba kanye newesigodzi mayelana nekungenelela lokungaba khona kute kuhlanganiswe lesigodzi kanye nekukhula lokwentiwe ncono eningizimu afrika nasesigodzini. -kuphumeleliswa kweluhlelo lwamasipala lwekutfutfukisa lolubumbene kuncike ekuphatfweni nasekukhoneni kwemkhandlu kutsatsa bungoti lobubalwako ngendlela lengabeka engotini timfuno leticondzile talabatsintsekako. -ngekubuka lendzaba, litiko letindlu lavelonkhe lisungule lithulusi letindlu tasemaphandleni njengencenye yelisu lelisha kubukana netindzaba letinyenti letiphatselene netindlu tasemaphandleni njengesikhatsi sekuhlala, emasu emphilo, kanye netindzaba letibanti tenhlalo nemasiko. -lokukhula kwemnotfo lokhona nyalo kunemtselela wayo kuko kokubili tinchubomgomo temnotfo lomkhulu netetimali tahulumende kanye netimo temave emhlaba letikahle. -bufakazi bekubhadala kufanele bukhicitwe uma kugcogcwa imiculu. -mhla ti- inhlaba lelive licale sigaba lesisha sekulwa neligciwane icorona. -satiso sekuntjintja kwelikheli nobe imininingwane -inchubo yekusungula ligatja lelibukene nekulawulwa kwalababanjiwe bavalelwa ngekuhambisana nesicondziso sekhabhinethi iyachubeka. -ngiva ngiyatigcabha kakhulu ngekutsi iningizimu afrika yentsandvo yelinyenti ibe nemcondvo kanye nekuba neluvelo lwekuvuma kutsi albert luthuli na-oliver tambo kusho kutsini esiveni setfu ngekubita ngemagama lamabili emiklomelo yetfu yavelonkhe ngemuva kwawo - i-order of luthuli, kanye ne-order of the companions of o.r. -emalungiselelo esikhungo ekukhulumisana kutenhlalo nekwakha budlelwane. -ngekubuka umcondvo wendzawo, titjalo endzaweni ngayinye tingachazwa ngalendlela -sicelo semvumo yekutsenga inyama kulamanye emave -nanoma bekungakhoneki kukhombisa kulandzela lokucinile kwekuvula umncintiswano kuwo onkhe ematiko avelonkhe, kuhlatiywa kwedatha levela kulitiko letemphilo kukhombise kuhambisana lokusedvute. -ikhabhinethi iyachubeka nekutetsemba kutsi kuhlanganiswa kwetimali tahulumende lokunemandla, kugcogcwa kwetigidzigidzi letinge-r lokwentiwe luphiko lwemalingena lwaseningizimu afrika kanye netingenelelo tesikhatsi lesifishane letisihlanu letisandza kumenyetelwa, konkhe lokutawugcwalisa luhlelo lwemaphuzu layimfica kute kucinisekiswe kugucuka kwemnotfo wetfu. -letinchubo tifaka ekhatsi kwenta loluhlelo ngekwenta imisebenti kuloluhlelo. -loluhlelo ngulolunye lwekucala kufaka ekhatsi indlela yekutfutfukisa tenhlalakahle yetenhlalo lesekelwe kusiphakamisomtsetfo setenhlalakahle yetenhlalo. -ilayisensi yekushayela yangaphandle nobe imvume yekushayela yangaphandle itjintjwa yelayisensi yaseningizimu afrika kuphela nangabe lofake sicelo usakhamuti saseningizimu afrika nobe utfole indzawo yekuhlala yalomphelo. -umkhandlu wetesayensi nelucwaningo lwetimboni ngethekhinoloji yayo lensha yekutfola iminwe letawusita kancono tisebenti leticinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kanye netemtsetfo wetebucwepheshe emsebentini wato. -ikhabhinethi ikuvumile kulungiswa kwetindleko tekuphila letingema-% kuya kumazinga emholo wemalunga ekhomishini yaseningizimu afrika yemalungelo eluntfu, kusukela mhla lu- mabasa -sihlalo wendlu yavelonkhe yebaholi bendzabuko ; -wasungula likomidi laseningizimu afrika lekukhululwa kwetiboshwa tepolitiki, futsi bekangulomunye webalandzeli bekucala bemkhankhaso wekukhululwa kwamandela. -kutfutfwa kwetindzawo tekuhlala kube luphawu lolukhulu lwemklamo wekwakha. -hulumende ucocisana ne-nedlac ngenchubo yekuchaza kabanti ngemikhakha yetisebenti letibalulekile kanye ne-ohs stream kanye nekuchaza inchubo yekufaka sicelo sekufaka sicelo sesigaba sesibili setindzawo tekugoma futsi titawukhula tiye futsi titawuphindze tifake netindzawo temkhakha wangasese kute kwentiwe ncono kusebenta kahle kanye nesivinini seluhlelo lwekukhishwa kwekugoma. -kwengeta, indlela levamile yemoya inemtselela ekusakateni kwetinsila, umsindvo kanye nemphumela. -utawuphindze futsi uchube ingucuko kutemnotfo kute kutsi kube nematfuba lamakhulu etemnotfo kulamacembu lebekancishwe ematfuba phambilini. -loku kufaka ekhatsi lapho lomkhakha wakhonjiswa " njengalomunye " nobe lapho lomkhakha washiywa ungekho ekubuyiseleni. -inchubomgomo yahulumende isandza kufika ekutinikeleni lokukhulu kusakhiwonchanti setekutfutsa, kanye nekukhulisa kuncintisana nekusebenta ngemphumelelo kuletinye takhiwonchanti temmango. -le-ipid ihlose kulandzela emazinga lasetulu ekutiphatsa ngekwetsembeka, kwetsembeka kanye nekusetjentiswa lokuchubekako kwemagugu etfu. -ulungele kusebenta ngaphansi kwencindzetelo. -tinombolo kute ube nekulandzelana lokufanele. -loku kutawufezekiswa ngekuniketa imali yesibonelelo sekukhokhela tindleko temali yesakhiwonchanti lesisisekelo salabaphuyile. -siphindze futsi sikhumbula kufa lokuyingoti kwamichael komape na lumka mkethwa, bobabili labafa ngemuva kwekufa emgodzini wemigodzi. -kuniketwa kwelusito lolusisekelo lwemanti emmangweni kufaka sandla ekutfutfukiseni ikhwalithi yemanti emfuleni i-berg futsi kucedza umtselela lomubi wemanti ekunisela langekho esimeni lesifanele. -umbuso kumele utsatse tinyatselo temtsetfo naletinye tinyatselo, ngekhatsi kwemitfombolusito yawo lekhona, kufezekisa kufezekiswa lokuchubekako kwalelilungelo. -inchubekelembili ifaka ekhatsi luhlelo lwekucashwa kwelusha lolutawufaka sigidzi sinye semsebenti wekufundzela umsebenti kuleminyaka lemitsatfu kumkhakha lotimele, lokufaka ekhatsi kusungulwa kwesikhwama setemabhizinisi lamancane nalasemkhatsini saseningizimu afrika lesinetigidzigidzi le-r, kusisa emabhizinisini lamancane. -indlelanchubo yecbp iniketa emakomidi emawadi luhlelo loluhlelekile lwekuhlela kanye nenchubo yekusebenta kwenta imisebenti yawo. -ngalokubanti, umtselo ukhokhelwa imali lengenako lengabanjelwa intsela, lebalwa njengemali lengenako lesamba ngaphandle kwemali lengenako letsite yeluhlobo lwemali yebhizinisi lencishiswa tibonelelo kanye nekukhipha lokuvumelekile. -wenta umsebenti wesivisiso etheksthini -joseph mandal maseko ; -ngabe sewutfole futsi ubhuke indzawo levamile yemhlangano welikomidi leliwadi? -ikhabhinethi yatiswe ngekukhetfwa kweningizimu afrika kutsi isebentele umkhandlu wetemnotfo netenhlalo wamhlabuhlangene kusukela nga-- -sicelo sitawusetjentwa kuphela nangabe utfole sicelo sekuvuselela lesiphelele lesifaka ekhatsi lifomu a libe katsatfu, lifomu b kanye nelifomu c libe katsatfu kanye nemali yekubhalisa lefanele yemkhicito ngamunye.. -ikhabhinethi icela umkhakha wetekutfutsa nema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kutsi asebentisane ekulweni nekuvuka kabusha kweludlame lwematekisi. -licembu baholi bemabhizinisi asekhaya, emacembu etepolitiki kanye nenkhundla yebuphoyisa bemmango -akukho, ngisho nemsindvo kanye netingoma kanye nemdlandla lokungamvikela kulenhloso lena. -tinhlelo tiyachubeka kucinisa kulawulwa kwetimali ngekusebentisa kucashwa lokwengetiwe, kwakhiwa kwemakhono lokuchubekako, kuhlolwa kwemabhuku lokwenteka njalo kwangekhatsi, kubika njalo ngekota tikhungo ngenchubekelembili ngekulungisa tinkinga letibonwe ngumcwaningimabhuku jikelele emjikeletweni wekuhlolwa kwemabhuku. -luhlelo lwekulawula ikhwalithi yemoya wesifundza lutawuphotfulwa ngemuva kwenchubo yekutibandzakanya kwemmango lehleliwe. -emalunga ebhodi lasebenta ekomidini lekuhlola emabhuku. -lokuphindze futsi kwatiwe kutsi kusetjentiswa kwematekisi nemabhasi kumelele incenye lenkhulu kuyo yonkhe imikhakha yemali lengenako. -kuyachubeka kungumcondvo wekulinganisa lokhombisa kucondza nekuhlakanipha. -emalunga langekho kusigungu lesiphetse ebhodini ye-broadband infraco -bantfwana labadzala kufanele baniketwe inchazelo lephelele. -khombisa bufakazi bekudlala indzima yekutiphatsa nekwakheka emmangweni wetenkholo nakummango wonkhana. -labahlanganyelako labakhishwako batawumenywa kutsi bangenise idatha kulelitiko ngendlela lekuvunyelwene ngayo. -kwephula kubaluleka kwekutiphendvulela emmangweni nakulabanye labatsintsekako -kuchuba sincumo lesitsatfwako kanye nekuvunywa. -uchaza lisiko lelingaphatseki nobe emagugu ekuphila. -kwakhiwa kwetenhlalo kwebulili -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu kutsi basebentisane kute kuvinjwe letento letihlukumeta kuhlaseleka kalula kwebantfu kanye nekucedza timphilo tabo engotini. -lenchubo itawusiniketa sibuyeketo lesingiso salokwenteka kanye nemgamu wekuhlukunyetwa kwebantfwana esifundzeni setfu. -budlelwane lobucinile emkhatsini walamave lamabili lobugcile ekuhwebelaneni, lutjalomali ngco lwemave angaphandle kanye netekuvakasha kugcizelele lokuvakasha kwembuso kwekucala. -ikhabhinethi ikubonile kwenyuka lokuncane nge-% nakucatsaniswa nemnyaka lowengcile nakubukwa tihibe letikhona nyalo kutetimali. -kwetfulwa kwesigaba sekucala sekuvuselelwa kwe-isithebe industrial park emandeni, kwazulu-natal, kwenta incenye yekuvuselelwa kweluhlelo lwemapaki etimboni elitiko letekuhweba netimboni, futsi kubekwe embili kutsi luvuselelwe. -niketa indvuna yetekulima, temahlatsi netinhlanti lubalobalo ngemlilo wemadlelo endzaweni yakini -eningizimu afrika omabili lamagama asetjentiswa etincenyeni letehlukene temtsetfo kodvwa tinchazelo tawo atifanani. -luhla lwemanani entsengo kumele luhambisane nemikhicito njengobe kukhonjisiwe kubhrosha yemkhicito. -matisi / ipasipoti -kulawula kuhlanganiswa nekuhunyushwa kwalo lonkhe lwatiso lwebucwepheshe lube kulemodeli yemali lebekiwe lefanele. -ikhabhinethi ihlanganyela kanye namengameli jacob zuma ekuceleni kutsi kube nekuvinjelwa emkhatsini wekungevani emkhatsini webahlali baseningizimu afrika kanye nebachamuki. -bakutjela kabanti ngemusho lomcoka. -kubalulekile futsi kutfola kutsi hulumende wenta kahle kuphi nekutsi kutfutfukiswa kufanele kuhloswe kuphi. -ngabe ngishayele emaminitsi emhlangano wemkhandlu? -mengameli jacob zuma sewukhulise kufinyelela kwelikomidi lelihlanganisa tindvuna letekutfutsa ngekufaka ekhatsi bonkhe bondvunankhulu betifundza kanye nenhlangano yabohulumende basekhaya baseningizimu afrika njengemalunga. -ngikhatsateke kakhulu ngekubulawa kwemisebenti yemaphoyisa, ikakhulu ngalesikhatsi lesimatasatasa semnyaka lapho sidzinga kakhulu, kute siphole imigwaco yetfu. -lomtsetfo lohlongotwako ngumculu wenchubomgomo lokhombisa kutsi ungatfola njani umbononchanti wahulumende wasekhaya lotfutfukako lotinikele ekwenteni ncono lizinga lemphilo yemimango yendzawo kanye nekuhlangabetana netidzingo tawo ngekusebentisana nawo kutfola tindlela letisimeme tekwenta loku. -i-gems igcina lilungelombhalo, luphawu lwekuhweba, imikhawulo yekuhweba kanye naleminye imitsetfo lephatselene nemalungelo emphahla yengcondvo kuyo yonkhe imikhakha yalewebhusayithi kufaka ekhatsi, kodvwa akukagcini kumdvwebo jikelele kanye netitfombe. -uma bomasipala lababili banemandla nemisebenti lefanako mayelana nendzawo lefanako, kwehlukaniswa lokufanele kwalemandla nemisebenti kumele kwentiwe ngekwemtsetfo wavelonkhe. -labanye baphatsi bemphahla labahlukahlukene babandzakanyeka ngelutjalomali lolukhetsekile nemikhicito yelutjalomali lolukhetsekile. -kuphatfwa lokukhetsekile kanye nesidzingo sekulahla semiphakatsi yasemaphandleni kufanele kuphenywe. -tfumela matisi wakho esiteshini semaphoyisa njengebufakazi bekutatisa kutawudzingeka. -incenye yeluhlelo lwenchubo ye-idp lolutfutfukiswe ngumasipala kumele ifake ekhatsi naku lokulandzelako -kukhutsatwa kwekutibandzakanya kwemmango nguhulumende wamasipala kumele kwehlukanise emkhatsini -sincumo lesentiwe ngaphasi kwalesigaba sitawuba nemtselela wesincumo senkantolo yamantji lesivuna khomishani. -kuniketa tinsita letingabiti naletifaka konkhe tekunakekelwa kwemlomo nekuniketa inkhundla yekucecesha nelucwaningo nako kubaluleke kakhulu kulelitiko. -lomtamo utawuphindze futsi ucinise budlelwane bebantfu nebantfu emkhatsini welusha lwalelivekati. -lentswe la bathoenabling active citizen participation at local government level, eisa,, lesekelwa ngetimali yi-swedish international development agency kanye ne-charles mott foundation. -awukho umyalo lofaka kulungiswa kwemphakatsi longentiwa ngaphandle kwekutsi umuntfu, lekufanele atfobele kulungiswa kwemphakatsi, avuma kutsi kumele wentiwe ngekuya kwemibandzela lebekiwe futsi avuma kubambisana ekuhlangabetaneni nawo. -uma unekungabata, inkantolo yakuleli itakwatisa kutsi nguyiphi inkantolo lekufaka sicelo sesondlo. -uncuma kutsi iphalamende nobe umengameli wehlulekile kufeza tibopho temtsetfosisekelo ; nobe -intsandvo yelinyenti kanyenti ihambisana nekuswelakala kwekucacisa noma kuvumelana ngebubanti bemandla ekutsatsa tincumo. -yenta siciniseko sekutsi emafomu e-irp atfunyelwa ehhovisi leligatja le-sars lelifanele ngembi kwelusuku lwekukhokha. -bafakiticelo labaphila nekukhubateka labahlungiwe, bacelwa kutsi banikete lwatiso lolumayelana nekutsi lenchubo yekukhetsa ingantjintjwa njani kute ihambisane netidzingo tabo ngetinhloso tekuhlala letivakalako. -kuniketa tinsita tekweluleka tebasebenti kuto tonkhe tisebenti telitiko. -lena yiphakelotimali lapho kunesikhala lesinemkhawulo sekukhula, kodvwa kunematfuba lamcoka ekugucuka. -siphindze futsi sesengete tinsita tebhizinisi tase-google, letenta tinkampani kutsi tingenise iprofayili yebhizinisi kanye newebhusayithi yenkampani lengagucuki ku-google mahhala," kwasho shakung. -ekuhleleni umsebenti we-forensic phatholoji, lemitsetfomgomo lelandzelako lekhomba indlela iyabukwa -kuletinye tehlakalo, tinsita letiniketwako atikafaneleki, atikeneli, noma atikafaneleki kumphakatsi lowamukelako. -litiko letemanti nekuhanjiswa kwekungcola licala umkhankhaso wekuhanjiswa kwekungcola lotawuphotfulwa ngelusuku lwemhlaba lwetindlu tangasese mhla ti- lweti, lolusetjentiselwa kwatisa, kufundzisa nekusebentisa imitamo yekucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu uyakhona kufinyelela kutinsita tekuhanjiswa kwekungcola letinesitfunti. -babhali bafanele kutsi batfumele ema-abstracts abo ku-monique rouzet lelievre ku-nickyrouz@aol.com ngabhimbidvwane -uma ema-oda afakwa etimphahleni lapho kudzingeka ilayisensi yekutfumela ngaphandle kulelive lapho imphahla itfolakala khona, sonkontileka utawenta loku -luhlakamsebenti lwesikhungo salelive kanye netindlelakwenta tayo letibanti temnotfo netenhlalo tifake sandla ekwehlukaniseni kancane kancane, kodvwa inchubekelembili ayikeneli noma ayijulile ngalokwenele. -tfutfukisa tisombululo letingabiti ngekwemazinga. -umtfombo lomkhulu wemali lengenako yalelitiko kugcogcwa kwemalayisensi etimoto. -umphatsi waloluhlelo kanye nebaphatsi betigodzi batawukhetfwa ngekuvumelana emkhatsini webalingani baseflemish nebaseningizimu afrika kulelikomidi lekukhetsa. -kugucula i-close corporation -kubekwa kwetiteshi temabhasi kudzinga kutsi kube yinkinga emkhatsini kwekuzuza kwesivinini lesisetulu sekusebenta semabhasi ngendlela lekungakhoneka ngayo, kanye nekubekwa kwetiteshi emkhatsini welibanga lelemukelekako lekuhamba kwebakhiciti bemgwaco, tindzawo tekuheha kanye netindzawo tekudlulisa. -indvodza lenenshisakalo yafaka igolide ekhikhini lakhe, yachacha wabuye wabuyela ekhaya lakhe. -bunjingile kanye nekwehlukahlukana kwetintfo letiphilako nalokuphilako kulesifundza kusekela futsi kusekela imboni yetekuvakasha lephumelelako. -kwengeta sikhatsi sekusebenta kanye nekucinisekisa kusebenta ngemphumelelo kwetikhungo tetemphilo kanye nekwenta ncono kufinyeleleka kwato, litiko liyachubeka nekuniketa kunakekela lokusemtsetfweni, lokumiselwe kumibandzela, lokwenteka njalo kuletikhungo. -indzima yaloluhlelo kuchuba kuchumana kwebacwaningi be-aids ne-hiv baseningizimu afrika, kanye nekwakha inethiwekhi yavelonkhe yetikhungo telucwaningo lolubambisene ku-hiv ne-aids. -tintfo tekulandzelela netitfwele atikavunyelwa ; futsi atikho tikebhe, ngenca yetizatfu tekuphepha. -ngekuba khona kwawo wonkhe umuntfu lohlanganiswe lapha, futsi nangekuphumelela ngalokuphelele kwesimemo lesiphakeme ngitsatsa njengamengameli / libambela lemengameli weriphabhulikhi yaseningizimu afrika, mine, a.b., ngifunga / ngiyavuma ngekutibopha kutsi ngitawetsembeka kuriphabhulikhi yaseningizimu afrika, futsi ngitawutfobela, ngitawutfobela, ngitawutfobela, ngitawuphakamisa futsi ngitawugcina umtsetf -tindzaba letimcoka telive. -baphatsi labambalwa betemisebenti yahulumende baceceshwa kuhlola inhlangano yemsebenti futsi angeke basite kakhulu kulendzawo. -kubambisana kutemnotfo nebalingani betfu be-brics kwaciniswa ngesikhatsi tivumelwane letimbili tekucala letihlanganisa bohulumende tiphetfwa emhlanganweni wesitfupha we-brics. -luhlatiyo lweminyaka yebantfu labakweletako lufaka ekhatsi kuphela leto timali letikweletwako. -kusukela emalunga atawutfunyelwa ngaphansi kweligunya le-sadc kute sivumelwano sekuvisisana emkhatsini weningizimu afrika nahulumende waselesotho. -uma kunekugcwala lokusetulu, emaklorayidi asebentisana nemamethali kwenta ncono emakhoreshini ngekusheshisa i-oksideshini. -ingcungcutsela yenhlangano yebunye be-afrika kanye nekusabalalisa ingumphumela wemitamo yekusungula budlelwane lobusimeme emkhatsini webantfu base-afrika kulelivekati kanye nalabo labakusabalalisa. -kuhlela intfutfuko lehlangene yinchubo yemtsetfosisekelo neyemtsetfo ledzingwa bomasipala baseningizimu afrika ; nanoma kunjalo, ngaphandle kwekutfobela umtsetfo, kunetinzuzo letinyenti netinzuzo tekwenta kuhlela intfutfuko lehlangene. -kugcwala lokuphansi kwelitfusi isulfeyithi ingasetjentiswa kulawula kumila kwelukhula ; nanoma kunjalo, kusetjentiswa lokuchubekako akukavunyelwa ngenca yebutsi balo etinhlantini kanye nekuvama kucokelela emadamini. -litiko lisungule iyunithi yekulandzelela nekuhlola. -fundzisa bafundzi kutsi batigadze uma bafundza, kuko kokubili emkhakheni wekubona nekuvisisa emagama. khombisa lenchubo ekufundzeni ngekuhlanganyela bese uyisebentisa ekufundzeni ngekwelusito. -inkantolo itfole kutsi lesicelo sisemtsetfweni. -lokusebentisana nemabhange lamakhulu lamane - i-absa, fnb, nedbank kanye nestandard bank -imiphumela yalolucwaningo itawushicilelwa kabanti ngekusebentisa tikhungo letikhona kanye naletinye tindlela kwatisa hulumende wemakhophelethivi lakhona kanye nalabanye labatsintsekako mayelana netindzaba tekutfutfukiswa kwemakhophelethivi. -kute sikhatsi lesincunyelwe lolusito. -ikhabhinethi ikuvumile kuhocwa kwesigaba ngendlovulenkhulu kulamatiko lalandzelako etemphilo esifundzeni saselimpopo ; tekutfutsa ; imisebenti yesive ; imigwaco nesakhiwonchanti kanye netemafa. -inhloso yekutfola umkhicito lokhona kanye nalokungaba khona kulikusasa kanye nematfuba ekugucula imikhicito yetekulima kulendzawo. -inchubo yekuhlola kufaneleka kwelwandle ye-south african maritime safety authority ngetindleko takho. -konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele. -emabangeni - bafundzi kufanele bakhulume babuye babhale ematheksthi lanetinsayeya letinyenti. -lubandlululo lushiye umshiyandvuku lomkhulu wendzawo. -emakhomredi nebangani ; -kusabalalisa tindilinga tangekhatsi, telitiko kanye netavelonkhe. -kulwa nalesishayo se-gbv kutawuciniswa ngesikhatsi mengameli ramaphosa, kanye netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende, asayina simemetelo sekulwa ne-gbv. -loluhlelo lwekusebentisa lubeka badlalindzima lababalulekile lekufanele babandzakanyeke ekusebentiseni umklamo ngamunye noma sinyatselo, kanye netikhatsi letilindzelekile letidzingeka ekusebentiseni umklamo ngamunye noma sinyatselo. -loku kuholele ekutseni litiko lihlela, nekubika, kuhambisana kunekwenta ncono kusebenta kahle. -vikela wena nalabatsandzako ngekutsi uvakashele indzawo yekugoma lesedvute nawe kute ugome mahhala, ngisho nome ungakacashwa. -bangitjela kutsi emalangeni ekucala kulesikhungo, tisebenti betimatima kukhokhela kantsi tiseta emsebentini. -sitifiketi semtselo lesisemtsetfweni kufanele sitfunyelwe naledokhumenti yethenda. -intsengo lefanele yemanti ibalulekile kucinisekisa kutsi lomtfombolusito loswelekako uyahlonishwa ngito tonkhe takhamuti. -kutsi emadokhumenti laphatselene netinchubo tekusebenta letilinganene aniketiwe kuto tonkhe tikolo. -ngalokunjalo, lababhemako banetimphawu letimatima kakhulu kunebantfu labangakabhemisi, kusho dkt. catherine egbe, sosayensi lokhetsekile emkhandlwini wetekwelashwa waseningizimu afrika tjwala, ligwayi kanye nalenye iyunithi yelucwaningo lwetidzakamiva. -uma nje kunobe ngumaphi emasilinda egesi langekhatsi kweluhlakamsebenti lolufakwe kusitfutsi setimphahla letisindzako, futsi lekuhloswe kutsi kushise lomkhicito lotfutfwako, akhululekile kuletibonelelo. -sibonelo sesitatimende sembono -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo. -kumele sisebentele bantfu betfu ngekwetsembeka, lokusho kutsi kute indzawo yenkhohlakalo kanye naletinye tento tebugebengu emaphoyiseni. -yini leyalahlekelwa ngu-sam epaki? -kodvwa, incenye lenkhulu isetjentiswa etimphahleni. -gcogca uphindze uhlele -lamakhomishini anemsebenti wekucocisana ngetivumelwano tekubuyiselwa kwemhlaba nekuniketa tinsita tekusekela tekuphatsa kubakhomishani beticelo temhlaba tesigodzi. -nyalo sesinesizatfu sekutsi siphumule siphindze sikhombise ngaloko lesikuzuzile kute kube ngunyalo, naloko lokusamele sikwente. -satiso semalunga -siyajabula ngelitubane lelitiko leliphendvulile ngalo kuletigameko letibikwe kulenombolo yelucingo lwamengameli. -kuhlela lokunemasu lamanyenti kufanele kwentiwe mayelana nekuchumanisa loluhlelo kulenethiwekhi kucinisekisa kusebenta kahle kakhulu. -idatha levela kuloluhlelo lwekuhlola isengakatfolakali etifundzeni. -imitsetfosimiso lemisha yetfula kulawula lokucinile kwetinhlobo tetitjalo letingenako. -lesicinisekiso besicinisekisiwe ngekusebentisa i-afidavithi. -lamathebula lalandzelako ahambisana nelwatiso ngekusetjentiswa kwebaluleki kulelitiko. -iminyaka lemibili kusukela sikhungo se-fusion centre sasungulwa, indlela yaso lemikhakhaminyenti ‘kulandzela imali’ seyivete imiphumela lemcoka. -mnu itumeleng brian modiba andk. -lifomu litfolakala ehhovisi lekubhalisa nobe ungatfola ku- enatis website -buyeketa lisu lekuchumana lavelonkhe ngekuhambisana netintfo hulumende latibeka embili. -kucinisa kuhlelenjiswa kwebungoti kwabo bonkhe lababanjiwe bavalelwa kute bakhone kwamukelwa ngalokufanele, indzawo yekuhlala nekuhlelwa ngekuphepha kwabo bonkhe lababanjiwe bavalelwa. -imali leyengetiwe lenjalo itawusetjentiswa ngekuhhamuleka kwemareyithi emphahla kanye nekusitwa ngencenye ngetimali kwetinsita letetayelekile noma kukhuliswa kwemali yelikusasa yemsebenti lotsintsekako, noma kokubili. -ikhabhinethi icela yonkhe imimango letsintsekile elimpopo kutsi ilandzele sivumelwano setekuphepha njengesinyatselo sekunciphisa kubhebhetseka kwalesifo. -tonkhe tikhungo tahulumende letinkhulu tihlanganiswa nelwatiso lwetimali loluhlanganisiwe. -kute ufaneleke kubhalisa kumele ugcwalise letifundvo tekufundzisa letilandzelako -ngakulolunye luhlangotsi, kuncane kakhulu inchubekelembili leyentiwe mayelana nekwabiwa kabusha kwemhlaba. -lwati lwebetindzaba kanye nesimondzawo sekuchumana ngulelinye lizinga lelibalulekile. -atikho emakhithi eluhlolo lolusheshisako lakhona emtfolamphilo lamabili kulamane lavakashelwe. -umchubisifundvo wamasipala utawusita umchubisifundvo weliwadi nelikomidi leliwadi kuchuba inchubo yekuhlela ; kubhala nekusebentisa tinhlelo teliwadi, nekwenta umsebenti wekulandzelela nekuhlola lochubekako. -lokucuketfwe ngulesekhula kufanele kwatiswe ngito tonkhe tisebenti letifanele kanye netisebenti endzaweni yakho ngaphandle kwekubambeleleka. -lesikhwama njengemcashi lonakekelako, sitsatsa tisebenti taso njengemphahla lebaluleke kakhulu. -loluhlobo lwesimo selitulu? l kuphi simo selitulu lesikahle kakhulu? -kulemali, emarandi latigidzigidzi leti- abelwe imiklamo yetitimela kanye nelinani lelinyenti lemali lesele, imiklamo lesemachweba. -emalungelo, emandla nemisebenti ngulena lekhona ngesikhatsi kucala kwalomtsetfosisekelo lokhona. -ahmed essop vawda b. shadrack kabelo gandac. -ema-sdip abaluleke kakhulu kunchubo ye-idp njengobe agcile ekwenteni kutsi'kuphakelwa kwetinsita ngemphumelelo, ngemphumelelo nangemphumelelo kube liciniso kanye nekwenta kutsi imigomosisekelo ye-batho pele ibe nemphilo '. -itawuhanjelwa tinhloko temibuso kanye nabohulumende, baholi betinhlangano temmango kanye nalabanye labatsintsekako labebaloku babaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwe-ogp. -kukhula kwemisebenti lephatselene netimayini kulesigodzi kubeka umtfwalo lomkhulu kusakhiwonchanti semigwaco, -wephuka njani umnyango welikhaya lekulala? -babe ugeza. -inyanga yemalungelo eluntfu. -itawuphindza futsi ilungise kucala kwekusebenta kwemkhandlu wetindvuna tase-afrika lomayelana nelisu letebulili bemanti. -khombisa kucaphelisa kutsi kukhetsa kwemuntfu kufunta njani lwati nekutiphatsa kwebantfu netimo. -ngemnyaka wa-, kuncuma emawadi langema-% latawuvulwa kulomnyaka, lokungiko lokungiko kute kukhonjiswe tinhlobo letehlukene tetindzawo kanye netindzaba letikhona kumasipala. -futsi, imitfombo yetimali lesemtsetfweni kufanele ifune kwesekela tinhlangano temmango letisebenta kulendzawo kute kukhulise sidzingo sekusebenta lokuncono kuletindzawo. -ngabe sewucocisene nanoma ngubani? -imikhankhaso yekwatisa nge-hiv / aids lehlosiwe -sitatimende lesitsi emaminitsi emhlangano wangaphambilini avunywe, abuyeketwa nobe awakafundvwa. -kuphatfwa ngemphumelelo nangalokufanele kwenchitfomali yesakhiwonchanti. -emacembu etepolitiki kanye nebalandzeli bawo kumele balandzele umtsetfosisekelo futsi labo labatawubekwa licala lebugebengu batawubukana nesandla semtsetfo ngalokuphelele. -kube khona, futsi kutawuchubeka nekuba, nekubuyeketa lokunemandla nalokunemandla kwetintfo letinyenti tekuphendvula kwetfu kuvelonkhe kuleligciwane lecorona, kusukela ekukhombeni idatha kanye nemicombelelo, kuya kumiphumela yetemnotfo yekuvalwa kwemhlaba, kuya kumitsetfosimiso. -lokwakhiwa kuchubekile kwandzisa lokufinyelelwa kwaloluhlelo emadolobheni lahlukene ngekuhambisana netidzingo tekucala kusebenta kanye nekusitwa ngetimali lokukhona. -ngekwekwentiwa kwemisebenti lemcoka, kunesidzingo lesicacile sekukhulisa incenye yanyalo yetisebenti letingcweti. -ikhabhinethi ikuvumile kumenyetelwa kwe-irp, lokuyintfo leniketa luhlaka lwalelive loluhlanganisile lwemandla agezi lolucatjangwako kusukela nga- kuya ku- -titeshi temlilo tisabalalisa timoto letiphutfumako kulendzawo futsi ngenca yaloko, kumele tibe semigwacweni lemisebenti leminyenti lephakeme lehlangana nebasabalalisi labakhulu noma besigodzi. -inzuzo lekhokhwako yeyame kusikhatsi selilunga lemsebenti wempesheni. -kutiphatsa lokungasiko kwemlomo'yindlela'lotiphatsa ngayo macondzana nemuntfu lowekulalela. -ukwati kusebenta nelicembu. -i-saps iphindze futsi yengeta emandla langetiwe ekuhlola idna ngekucedvwa kwelabhorethri le-forensic egqeberha emphumalanga kapa, lokutawunciphisa kucindzeteleka kulelabhorethri lelikhona enshonalanga kapa. -linani lemklamo lelingaba ngu-r futsi lenzuzise tiphatsimandla tendzawo kanye nemmango ngekuniketa sipiliyoni kanye nekucecesha ekwakheni ; kucasha bantfu bendzawo ; kanye nekutfola tintfo tekusebenta kubatfulitinsita bendzawo kanye nebakhiciti bendzawo. -indlu yetfu ayinayo imphahla! -loluhlelo lulandzela umtsetfo lohlongotwako wetesayensi nekucamba lokwavunywa yikhabhinethi nga- -ekukhombeni letinkinga, masipala ubuka imibono yebantfu yetinkinga netidzingo tabo, kanye nemaphuzu netinombolo. -uphindze futsi ubite sonkhe kutsi sisebentisane ekulweni nekwephulwa kwemalungelo ebantfwana kanye nemalunga emmango losengotini kakhulu. -eluhlelweni lolukhulu kakhulu lolwesekelwa ngulesikhutsati, sibonelo, cishe bantfu labasha babekwe njengebasiti betikolo etikolweni letingetulu kwe kuto tonkhe tinhlangotsi talelive. -kunaka konkhe mayelana nekutsi lelitiko likhiphe njani timali tesive ngendlela lengasiyo ngekugcila kumisebenti lengakabaluleki, lemali beyilula yakha tindlu, tikolo, kwenta ncono sakhiwonchanti semigwaco nekukhanyisa emimangweni leminyenti lephuyile nalencisheke ematfuba kulesifundza. -sihlangabetana nemagagasi ngaso sonkhe sikhatsi emhlabeni lositungeletile, ngaso sonkhe sikhatsi lesibona noma sivile lokutsite. -south africa supports the statement by un secretary-general, mr antónio guterres, who emphasised the responsibility of the government of myanmar to provide security to all affected communities, and further request for humanitarian agencies to be granted access to communities in need of assistance and protection. -kuguculwa kwemigwaco yemuntfu ngamunye kungagucula nje tinkinga tibe tindlela letifanako letisedvute, nekungeniswa kwetindzawo tekuhamba ngesivinini kungaba nemtselela lomubi ekusebenteni kwetinsita tetitfutsi tesive letihamba emgwaceni kanye netimoto tetinsita tesimo lesiphutfumako. -inombolo leyetayelekile emkhatsini wemathaveni enyobeni, inhlekelele ye-throb night club edurban nga-, kanye nenhlekelele yemathaveni ye-oso ekayelitsha nga-, kutsi letindzawo leti betitsengisela bantfu labasesebancane tjwala. -ikhabhinethi ikuvumile kukhishwa kwembiko weluphenyo lwe-imc lolufaka ekhatsi i-nsfatelikomidi lakhetfwa ngenkhwekhweti kutsi libuke tinchubo tebhizinisi, tinhlelo kanye nemandla e-nsfas ekwetfula umsebenti walo. -caphelaloku kufanele kube nekuchumana lokucacile emkhatsini wendzaba yakho nesitfombe lesikhetsile. -incenye yendlela yetfu yekuvikela tenhlalo isebentisa imali yetenhlalo, lefaka ekhatsi tikolwa letingakhokhwa imali, tinsita letisisekelo tamahhala kanye netitfutsi tesive letelekelelwako. -luhlelo loluhlose kulungisa kushoda kwemakhono kusayensi, imethemetiki kanye nemfundvo yethekhinoloji luyasetjentwa. -sifiso lesinemandla sekufa nobe kuphatamiseka ngekufa nekufa. -ummango walamuhla ubalukhuni futsi wehlukahlukana. -kumila kwetinhlobo letingaba butsi nako kwenteka endzaweni yasekattegat. -ikhabhinethi yendlulisa emavi endvudvuto kuhulumende nakubantfu baseriphabhliki yasezambia ngekundlula emhlabeni kwamengameli michael chilufya sata. -siphindze futsi sicela batali, banakekeli bebantfwana kanye nebanakekeli bebantfwana kutsi bacinisekise kuphepha kwebantfwana babo ngesikhatsi setikhukhula. -lofake sicelo kufanele abe nelikhono lekugadza kusetjentiswa kwetinhlelo tekusebenta nekubhala umbiko. -ngekusebentisa imitsetfosimiso netinhlelo letinjalo, hulumende utawukhona kusebentisa emandla ekutsenga kwembuso kuniketa emandla kumabhizinisi lamancane, emabhizinisi asemakhaya nasemalokishini, emacembu lakhetsiwe kanye nekukhutsata kutfutfukiswa kwetimboni endzawo. -emhlabeni wonkhe, bantfu labangetulu kwetigidzi letingu- bayatiwa kutsi batselelekile kantsi labangetulu kwa-, bashonile. -lokufanako nalokwenteka endzaweni, kodvwa sitifiketi samsa kumele sikhombise kutsi lesikebhe singadvweba elwandle loluphakeme -ticelo letingetulu kwe- tatfolwa esigabeni sekucala. -ngetulu kwaloko, kute bufakazi lobetfulwa ngesikhatsi sekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe bekutsi bebabandzakanyeka esitelekweni lesingakavikeleki. -ngalesikhatsi lilungelo lekuteleka livikelekile kumtsetfosisekelo wetfu nakumitsetfo yetisebenti, ikhabhinethi icela bonkhe bacashi netinhlangano tetisebenti kutsi tisombulule ngekushesha tinkhulumiswano kanye nekugwema letiteleka letindze. -njalo ngenyanga tinhlelo tibika ngemphumelelo leyeme kutinhloso teluhlelo lwekusebenta. -itheksthi lekhombisa umbono / simongcondvo kukhomba nekuchaza umbono / simongcondvo sembhali. -njengobe sibuyela emsebentini kusasa, asibhale phasi emagama emengameli charlotte maxeke losunguliwe we-anc women's league lowatsi enkhulumeni yakhe yelihhovisi lamengameli kumkhandlu wavelonkhe wabomake base-afrika. -nguyiphi indlela lebanti letawusita hulumende kanye nelive kutsi basuke futsi basimamise lizinga leliphangisako lekukhula nentfutfuko, kunekutsi bachubeke kulendlela lekhona nyalo? -kukhunjulwa kwenelson mandela -emazinga lancono ekubusa, kuhlanganisa, kuchumanisa, kuphatfwa kwetimali nekuphatfwa kwekungenelela kwekutfutfukisa kuvikeleka kwekudla kuyo yonkhe imikhakha yahulumende, emkhatsini wahulumende, umkhakha wangasese nemmango. -uniketa luhlaka lwekulungisa timbangela letibalulekile tekungalandzeli umtsetfo, budlova nebugebengu, kunekuphendvula kutimphawu kanye netidzingo letiphutfumako. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu kutsi bacaphele ngalokufanele - njengekugeza tandla tabo ngembi kwekulungiselela kudla nekugwema kudla lokungakahlantwa nobe lokungakahlantwa - kute kuvinjwe kubhebhetseka kwe-listeriosis, ngalesikhatsi luphenyo luyachubeka kutfola umtfombo waleligciwane. -imanyuwali ngekulandzela sigaba sekwenyusa kufinyeleleka ku -sicelo sami lesinemandla kubaholi betikhungo kutsi kufanele bangavali lenchubo yengucuko. -sitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola -ngemuva kwekubonwa kutsi lamalokishi omabili angakahleleki, futsi kute kwendluliselwa kutsi kutsintseke emalokishi kufanele kutsi kwentiwe kube semtsetfweni, bahleli bekutfutfukisa basisonke bebashiywa ngaphandle kwekucala lenchubo yekwenta kube semtsetfweni. -* tinsita tekusakata temsindvo -imiholo, tibonelelo netinzuzo letikhokhelwa emalunga esigungu savelonkhe tikhokhwa ngco kusikhwama savelonkhe samalingena. -ufundza itheksthi yelwati lenetibonwa sib. emashadi / emathebuli / emabalavengcondvo / emabalave / titfombe -emazinga ekungasebenti asetulu kakhulu emadolobheni lamakhulu nakuletinye tindzawo tasemadolobheni, nanoma kunetindzawo tasemaphandleni letitsite elugwini lwasempumalanga, elimpopo nasenyakatfo nshonalanga lokuphindze futsi kukhombise emazinga lasetulu ekungasebenti. -iniketa indlela lehlanganisiwe yekusebentisa imitamo yekunciphisa kushiswa kwemafutsa emakhaya. -umbhidi utawudzingeka kutsi anikete umsebenti losebenta kahle futsi losebenta kahle. -gcwalisa lifomu lesicelo sekusisa umntfwana ngamunye lofuna kusisa. -emabhishi netindzawo tekutijabulisa -lesi sivivinyo lesibalulekile. -sicela baholi base-central african republic, guinea bissau nasesomalia kutsi bachubeke nekusebentela kuthula kwesikhatsi lesidze ngenhloso yebantfu babo. -bufakazi bemphahla yakho, lokufaka ekhatsi bungako bemphahla yakho. -kulandzelana kwalokucuketfwe lokubhaliwe akukabekwa futsi sikhatsi lesiniketiwe sikhomba kutsi kungatsatsa sikhatsi lesinganani kucedza lokucuketfwe. -mk princess mngoma. -ireyithi yemculu yema-awa ekukhicita kuphela. -lendlela yekusebentisa itheksthi iphindze ifake ekhatsi kukhicita tinhlobo letehlukene tematheksthi kwentela tinhloso netetsamelilwati letitsite. -onkhe emawadi anemasu emawadi, kantsi lamanye angabuyeketwa uma umnyaka sewuphelile ; -kubakhona kwesakhiwonchanti se-ict lesifanele kuhulumende wesifundza newasekhaya kubaluleke kakhulu ekwenteni ncono kwetfulwa kwetinsita. -kwenyuka lokukhulu kwemphahla letsengiselwa lamanye emave kanye nelutjalomali loluhambisa iminyele kutawuholela kumtselela lomuhle kutemnotfo kanye nekuvula ematfuba emisebenti eningizimu afrika nakumave lamukelako. -lesinye sizatfu lesibalulekile sekuyibambe umnyaka lotako kutsi kutawuba nekufinyeleleka lokukhulu kwekugoma icovid ngaleso sikhatsi, kwenta kokubili kuhambisa nekugcogca kube lula. -yekela buhlanga! -ngenca yekutsi bantfu labatseleleke nge-hiv bavamise kufa ngetifo letetayelekile, letifana ne-tb noma inumoniya, bantfu kungenteka bangabi nesiciniseko sekutsi ngabe kugula lokushona kwebantfu bekuhambisana ne-aids. -tikhulu letimbili betimisa ngekutitsandza kutsi ngente umsebenti wato wekuphenya timoto letingena kulenkhucunkhucu. -tfola labatsintsekako labahlukahlukene kulomklamo. -kute kube ngumanje, sitawuchubeka nekubeka embili livekati lase-afrika ngekucinisa lubumbano lwe-afrika kanye netinhlaka tayo, siphindze sigcile ngalokukhetsekile ekufezekisweni kwebudlelwane lobusha bekutfutfukisa i-afrika. -ikhabhinethi ikuvumile kutsi iningizimu afrika ingenise sicelo sayo sekungenisa indzebe yemhlaba yelibhola lembhoco. -iningizimu afrika itawubungata lusuku lwavelonkhe lwekubuyisana mhla ti- ingongoni ngaphasi kwengcikitsi letsi'kubumbana kutenhlalo, kubuyisana kanye nekubumbana kwavelonkhe eminyakeni yentsandvo yelinyenti'kumasamo wasencome kumasipala wesigodzi umzinyathi, kwazulu-natal. -umuntfu lotfola loluchumano uvamise kutsenjiswa emkhatsini wa- kuya ku-% wemali letawundluliselwa njengekhomishini yekusebentisa i-akhawunti yakhe yasebhange. -leligatja lifaka ekhatsi lamahhovisi lamakhulu lalandzelako -lamuhla thishela wetfu usinikete tindzaba letinhle. -itfolakala ngetinhlobo letimbiliumshicilelo losezingeni lelisetulu, lekufanele umuntfu abhalise kuyo, kanye nemshicilelo losisekelo, lekhululekile kodvwa ufaka ekhatsi ema-athikili lambalwa netimphawu. -ndvuna kumele anikete ilayisensi yemisebenti lengentiwa ngummango nobe imimango ngaphasi kwesivumelwano semahlatsi emmango. -inkhulumo-mphendvulo yinkhanyeti yelibhola letinyawo kufundza inkhulumo-mphendvulo usebentisa tibonwa -ecinisweni, sewukhombise njalo kweswelakala kwenhloso futsi sewutsembele ekucabangisiseni lokungasilo liciniso kanye nekutsengiselana lokucatsanisekako lokungiko ecinisweni bekungasiyo intfo lefanako. -kukala kuto totimbili tindzawo tekungena nekuphuma kanye nesifundvo salokwentekako emkhatsini kufanele kunikete lucwaningo lwetenhlalo lolujabulisako. -siyakwemukela, emkhatsini wemalunga lahloniphekile kanye netivakashi tetfu, basunguli labanyenti be-united democratic front, eminyakeni leyengcile. -kufaka sicelo sekusebenta ngekushesha kwelicembu leliphutsa umtsetfo kwato tonkhe tibopho talo nobe cha kutsi sikhatsi sekusebenta sitawufika nobe cha ; futsi / nobe -kwesekela intfutfuko yemboni yekucamba lokusha lechudzelanako, ilab yetisombululo letingumahambanendlwana yasungulwa ehhabeni lekucamba lokusha kantsi nyalo sesekela emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini lasihlanu labusha labomahambanendlwana. -lamazinga lehlukene emphumelelo kanye nemaphesenti lahambisanako akhonjiswe kulelithebula lelingentasi. -kubhalisa angeke kutsatfwe njengesicinisekiso sanoma nguluphi luhlobo. -njengemtsetfo, lokukala lokwetayelekile kunemtselela lohlukile kubakhokhintsela. -timphawu tekubhala nelupelomagama -kute iphethini lecacile kuletingucuko kutintsengo tebatsengi tenkhukhu. -somlomo lohloniphekile nasihlalo, -emakhono kanye / nobe lwati loluhambelana nelitfuba -wabuka umhlaba locinile. -singasho ngekwetsemba kutsi tinchubomgomo tetfu temnotfo lomkhulu tisisitile kutsi silungise kahle simo lesibucayi setetimali semhlaba wonkhe kanye nekutsi emazinga ekulawula emkhakha wetetimali asisitile kucinisekisa kutsi inchubo yetfu yekubhanga ihlala ingakavikeleki. -uvisisile yini kutsi balingisi batsini? -kumele badlale indzima lehamba embili emihlanganweni lemcoka yecbp, bacinisekise kutsi likomidi leliwadi lidlala indzima ledzingekako, kutsi loluhlelo luphotfulwe lubhalwe phasi, kutsi timali tekutikhetsela tisetjentiswa njengobe kuvunyelenwe ngato, nekutsi kusetjentiswa kwalo kuyenteka. -kusita letinye tiphatsimandla tahulumende kutfola lomunye umhlaba lofanele walabahlali labangekho emtsetfweni labadzinga tindlu, kanye -kubuka kudlala -uma sibonelelo singafunwa tinyanga letintsatfu letilandzelanako -lendzaba itawukhulunywa ngayo emhlanganweni lotako welikomidi letetindlu. -kugcwala kwemanti kufanele kubekwe embili ngendlela lehlelekile kucinisekisa kutsi kugcwala kwemanti lokwandzako futsi lokusha kuyalungiswa kwekucala, ngalesikhatsi loko lokusunguliwe kucuketfwe. -kwengetwa kwelutfunyela nako kutawukhulisa linani selilonkhe lekucina kwemanti. -lomcimbi uphetfwe ngelwati loluncane, nemculo lomnyenti kanye netinkhomba tekubonga kulabo lebebahambele. -lelitsimba lavakashele sigungu savelonkhe kanye nemkhandlu wavelonkhe wetifundza lapho bamukelwa khona tikhulu letengamele, lisekela lamengameli cyril ramaphosa nendvuna yekutfutfukisa umnotfo ebrahim patel. -kulenchubo yekubhala yakhutsata kusebentisana lokunemandla emkhatsini wahulumende kanye nemboni yebetindzaba, ngekusebentisa baholi kanye netinhlangano temmango. -imphendvulo ye-saqa " itfolakele " nobe " ayitfolakali " macondzana nalolo lwatiso kuphela. -ema-sdg achaza i-ajenda yentfutfuko ezingeni lasekhaya kutsi ibe ngulokubalulekile ekwenteni tindzawo tamasipala kutsi tifake ekhatsi kakhulu kutenhlalo, tikhicite ngekwemnotfo, tisimame ngekwesimondzawo futsi timelane nekugucuka kwesimo selitulu kanye naletinye tinsayeya. -kuphakelwa ngaphandle kwato tonkhe teluleko temtsetfo kubita kakhulu. -lokubaluleke kakhulu, badzinga ematfuba ekufundza nekwehlwaya lulwimi lwekwengeta kute batfole lwati, kutijabulisa nekuncoma temibhalo. -lomunye umphumela ngukutsi letinyenti taletigodzi letiselusentseni lwelwandle lwelwandle tifaka phakatsi tinsila temanti aselwandle. -i-eskom itawuchubeka nekwakha emandla ekuphehla nekwenta ncono kugcinwa kwetiteshi tayo temandla agezi. -sipiliyoni seminyaka lemibili kumele sibe sezingeni lekusuphavayisa. -asikho sifinyeto sesigungu lesiphetse lesilungisiwe ; kunelitsemba lekutsi lenkhomba lenemininingwane itawenta lokucuketfwe ngulombiko kufinyeleleke masinyane. -ngekulandzela luhlaka lwemtsetfosivivinyo yonkhe imishado yema-islamikhi lekhona itawutsatfwa njengemishado lesemtsetfweni, kuto tonkhe tinhloso, uma kucale lomtsetfo lohlongotwako. -kutfutfukisa nekugcina budlelwane lobuhle bekusebenta nematiko emaklayenti kubalulekile kuloku. -uphindze futsi ugcile ekwakhiweni kwesakhiwonchanti lesicondze ekutfutfukeni kwemnotfo netenhlalo, kanye nasekuvuleni imisebenti kanye nematfuba labanti ekuhlonyiswa kwalabamnyama ngemnotfo. -inchazelo yenchubo yekuhlela -inhloko yelijele kumele isite umvakasheli welijele lotimele ekwenteni emandla laniketiwe, imisebenti kanye nemisebenti. -i-south waybill, ngalokwetayelekile, ayihambisi njengaletinye tincwajana lekukhulunywa ngato endzimeni yenchazelo yedokhumenti yetitfutsi taselwandle. -lokuhlola kulindzeleke kutsi kuchubekisele embili intfutfuko kutakhiwo tebungani. -inkapani yangesheya angeke ifake sicelo sekubhaliswa eningizimu afrika. -ngenisa ikhophi lecinisekisiwe -niketa incenye yelwatiso lolwabelwanako lwebanikeli mayelana nekusebenta kwekuphatfwa kwetimali tesive ngalokuphelele kulelive. -ngako-ke kuvikeleka kwesikhatsi sekuhlala kusebenta njengesisekelo selutjalomali lwesikhatsi lesitako lwemuntfu nemmango. -ku-ph lephasi futsi lesemkhatsini, i-amoniya itfolakala ikakhulu njenge-ayoni ye-amoniyamu. -bantfu labaphila nekukhubateka: sms ‘help’ kubomake labahlukunyetwa lucingo: bantfwana iningizimu afrika: i-saps crime stop: nobe sms gbvikhalo yetinsita letiphatselene netinsita/tikhalo letiphatselene nenondalpoint@saps. -kuhlola umlayeto wetheksthi yetemibhalo -yehlukanisa emkhatsini we-isothophu ne-isomera yesakhiwo. -indzawo lapho utfole khona umtfunti -ema-stb kumele atsengwe noma atfolwe ngekusebentisa selekelelo sahulumende. -asente loku dvweba sitfombe kukhombisa munye walemitsetfo. -cocela licembu lakho kutsi kwentekani. -loku kucinisekisa kutinikela kwahulumende ekutimeleni kwetebulungiswa njengobe kubekiwe kumtsetfosisekelo wetfu. -ube neluhlelo lwebhizinisi loluchaza kwenteka kwebhizinisi, kokubili esikhatsini lesifishane nalesidze -onkhe ematiko ahulumende, bohulumende betifundza, tiphatsimandla tendzawo, liposi laseningizimu afrika, batfutfukisi bemphahla, nobe lomunye umtimba nobe umuntfu. -lokukhishwa kwelubalobalo kwetfula lwatiso lolumayelana nekutalwa lokuphilako lokurekhodiwe eningizimu afrika lokususelwa kudatha levela eluhlelweni lwavelonkhe lwekubhalisa kutalwa kulitiko letasekhaya. -batawuva balalelwa futsi tinkinga tabo titawubukwa ngendlela lekahle. -hulumende welubumbano, nanoma kunjalo, ulawula kungeniswa kwetinatfo tetjwala e-australia. -baphenda baphindze futsi baphakamise lihhovisi lathishelanhloko kanye nebhlokhi yekuphatsa, bahlanta futsi balungise lihholo lesigungu, bahlanta yonkhe lendzawo baphindze futsi balungise emadiski esikolo. -sinelwati, tindlela kanye nebungcweti. -sibafisela bonkhe labagubha imphumelelo. -kutfola kuvisisa lokuphatsekako kweluhlelo lwekubala ngetimali nekulandzelela idizayini yamasipala yetinchubo tebhizinisi kwenta ncono kubika ngetimali ngendlela lefanele njengobe ibekiwe kusosikhwama wavelonkhe. -kucombela kutsi inkhulumo itawuphetsa njani. -imphahla, imboni kanye netisetjentiswa kubekwe ngetindleko, kwehla kwelizinga lelibutselwe kancane kanye nekulahlekelwa lokutfolakele kwekulimala, ngaphandle kwemhlaba kanye netakhiwo, letilinganiswa kabusha njengobe kukhonjisiwe kunchubomgomo yekuhlolwa kabusha kwemhlaba kanye netakhiwo ngentasi. -ikhodi yalesitfutsi, ibhasi, ikhumbi nobe sitfutsi setimphahla lesinesisindvo sesitfutsi lesisemkhatsini we- kg ne- kg. -kutsatsa sikhatsi lesinganani -kukhula kwekusebentisa imali kwengetwe ngekubeka embili kabusha lusebentisomali kusuka ekusebentiseni kuye ekundlulisweni kwenhlalakahle kanye nekukhokhelwa kwemphahla yekucala. -kungatsatsa emalanga lasikhombisa kusebenta. -fundza lelifomu lekufaka sicelo ngekucophelela futsi wente siciniseko sekutsi uyatfobela tidzingo nemibandzela. -sihlalo we-salga, kanye nabo bonkhe baholi bahulumende wasekhaya ; -tinhloso temasu ekulawula i-ict ngako-ke -luphiko belukhulumisana nalabatsintsekako kuletindlela letilandzelako -tento tabo letinesibindzi tigcugcutele bomake jikelele kutsi batsatse indzawo yabo lefanele ephalamende, hulumende kanye netinhlangano temmango, futsi sihlala njalo sakha kuloku lokuchubekako kusukela nga- batfola inkhululeko nga- -khumbulauma uneminyaka lengu- nobe ugula kakhulu kutsi uye ehhovisi kute ufake sicelo, lilunga lemndeni nobe umngani angafaka sicelo egameni lakho. -imicimbi yecbpimicimbi yemacembu kanye nalamanye emacembu ebuphuya / ebulili -lena yindzawo lenebuluhlata noma tindzawo letingakatfutfukiswa, kwakhiwa kabusha kwasemadolobheni, kanye nekutfutfukiswa kwetindzawo tekuhlala letingakahleleki. -indlela lenhle kakhulu yekuncoba kwesaba kwetfu lokungenteka kugula nekutseleleka kwetfu kulandzela tindlelanchubo tekuhlanteka letikhona. -ikhava yemshwalensi wangaphandle itsetfwe kutfola noma ngabe ngukuphi umehluko ekukhokheleni tisebenti kanye netamba letikhokhelwe ngukhomishana wesincephetelo. -letikweleti kwanyalo tikhonjiswe etincwadzini tenhlangano yemandla enozi yaseningizimu afrika. -cela labo labamenywe kutsi bamukele nobe bacitse lomhlangano. -imibiko netilinganiso letilungisiwe telusebentisomali lwesifundza. -lithebula lemtsetfo wemalungelo ebatjali betihlahla, kutfola kutsi ngabe loluhlobo lwesihlahla luyamenyetelwa yini. -imiculu yekubhalisa inkapani -uma tonkhe tigaba tekusebenta telihhovisi lemklamo setitfunyelwe, lwatiso lolunyenti loludzingekako lwekwakha noma nguyiphi imibiko lefinyetiwe kungenteka luchazwe esigabeni sekulawula tekuchumana nekulawula labatsintsekako. -uphindze futsi ubite kutsi kube nemjikeleto wenchubomgomo lonemandla kute kutsi ibe nemandla kakhulu, lahlelekile, lahlanganisile futsi akhone kutfutfukisa tinchubomgomo letihambisana kancono netindzawo letitsite kanye netimo. -letinye tinhlobo telusito lwetimali tidzinga, njengesidzingo sangembili sekubhadala -hulumende waseningizimu afrika utawusebentisana nahulumende waseshayina, licembu lemancusa ase-afrika e-beijing nase-addis ababa, kanye nekhomishini ye-au mayelana nemalungiselelo lachuba ingcungcutsela ye-focac. -inkhomba yebuphuya lehlukanisekako -kwekucala sikhalo singafakwa ngumtsengisi kusisebenti lesilawulako selitiko nobe ngco kulibhodi lekwendlulisela emacala leyunithi yekulawula kutsengwa kwemphahla nobe luphiko lwemisebenti lekhetsekile lwesikhwama savelonkhe. -sicelo semininingwane yekubhalisa ematayitela | south african government -ngenca yendlela yekusabalalisa lesifo njengoba kushiwo ekucaleni, kunconywa lokuhlanteka lokumalula lokulandzelako -imisebenti leminyenti ihlelelwe inyanga yengci kugubha umkhosi wetinzuzo letentiwe yiningizimu afrika ekuguculeni timphilo tabomake baseningizimu afrika. -kunendzima lenkhulu lekufanele idlalwe ngekucinisa imiphakatsi, icale ngekwakhiwa kweluphiko lwemndeni ekukhibikeni nasekuciniseni umgogodla wemmango. -kulandzelela kwetfulwa kwetinsita kwetfu lokusembili kuhambisana netintfo letisihlanu letibalulekile tahulumende, letibitwa ngekutsi temfundvo, temphilo, bugebengu, kwakhiwa kwemisebenti, kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni netingucuko kutekulima. -kwetfula nekucocisana ngeluhlaka lwetiphakamiso temklamo enkhundleni yebameleli be-idp -lelilungelo livikela bantfu lababoshiwe, labavalelwe noma labasolwa. -kuveta imvumo sib. ngingayisebentisa yini indlu yasebhavini? -ijuzhi yasemalokishini ne-bluzhi, ikakhulu umculo wakwela weminyaka lengemashumi lamatsatfu nesihlanu, uyachazwa kabusha, ngalesikhatsi lelive linemihambo lenotsile futsi baculi be-pop ne- rock bakhombise ligama labo emaveni emhlaba. -kwengeta kulokungenelela kwetfu lokukhulu kutekuphepha kwemandla agezi, sitawuchubeka nekusebentisa luhlelo lwavelonkhe lwesakhiwonchanti ngemphumelelo, ngaphasi kweliso lekhomishini yekuchumanisa sakhiwonchanti yamengameli, kulo lonkhe lelive. -ikhabhinethi iyachubeka nekutinikela ekulungiseni tinsayeya tesakhiwo letichubeka nekuba nemtselela ekusebenteni kwemnotfo wetfu kanye nelikhono layo lekuphendvula kutinsayeya tekutfutfuka. -lutjalomali lwetimayini. -lwati lolujulile lwemtsetfo wetemisebenti yahulumende nemitsetfosimiso kanye nekusetjentiswa kwawo. -umsebenti wekuhlanganisa i-idpkuhlanganisa lwati lwemsebenti we-idp / kuhlatiywa kwemmango nalabatsintsekako -inchubekelembili lemayelana nemphumelelo ngaphasi kweluhlelo lwekuchumana ibikwa kulikomidi lelihlola emabhuku kanye nebungoti emihlanganweni ngayinye yekota yalo. -inchubekelembili kuletinye tifundza ifaka ekhatsi kucedvwa kwemathoyilethi emabhakedefree state, emphumalanga kapa ; enyakatfo kapa nasenyakatfo nshonalanga. -incwadzi lesemtsetfweni nobe bufakazi bekubhalisa kusikhungo setemfundvo saseningizimu afrika lesibhalisiwe -kufezekiswa kwayo kutawuholela ekutseni kube netinsita tekutfutsa bafundzi letihlanganisiwe letiniketa emazinga aloluhlobo lwetimoto letitawusetjentiswa kanye netakhiwo temali lebekiwe yekusetjentiswa kwetinsita tekutfutsa bafundzi. -maroon yellow mustard -ikhabhinethi iyakubona lentfutfuko lekahle kodvwa iyachubeka nekuciniseka kutsi kusenendlela lendze yekwenta ncono kusebenta kwayo yonkhe imikhakha yemnotfo wetfu kanye nekwakha imisebenti ledzingeka kakhulu kulelive letfu. -"ngalesikhatsi sekuvalwa kwelive sitfole bantfu labanyenti ngekusebentisa incwadzigezi. -esikhatsini lesidze, nobe ngumuphi masipala kumele, ngalokusemkhatsini, akhe timali letengetiwe letenele kusita ngetimali umtselela wekukhula kwesisekelo semphahla. -kwatisa ngetinsita letikhona, kufaka ekhatsi tinsita tebhasikidi. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi babumbane basekele ema-athilethi etfu ngalesikhatsi baphakamisela etulu umjeka wetfu baphindze futsi bente sive sitigcabhe. -umtsetfo wetinkantolo letiphakeme ukhutsata kuphatfwa kwemandla amantji ngekutsi kubekwe bomantji kuto tonkhe tincenye tenkantolo lephakeme ngaphasi kwelulawulo lwemengameli wemajaji waletincenye letitsintsekako. -letinye timfucuta - i-dermatitis yasemsebentini levela emsebentini lokufaka ekhatsi kutfolakala kwetincibilikisi noma tibulalimagciwane -indlela lenkhulu yetitfutsi, kuloku, ngemabhasi. -kuletinyanga letitako, lomklamo utawuchumanisa tikhungo tahulumende letisele, imimango kanye nemakhaya. -batjalitimali ngalesinye sikhatsi bafuna kwenta sitatimende lesingetulu kwekucatjangelwa ngetimali, bakhetsa kusisa enkampanini a imikhicito yabo netinchubo letifaka ekhatsi emagugu labafuna kusekela, hhayi inkampani b lanemagugu laphikisana nayo. -bhala imiculu egameni lemcondzisi. -umyalo walesigungu ngaphasi kwalesigaba, nanoma ngabe yini lecuketfwe kusikimu selayisensi lehambisana nayo, wentiwe kute kutsi usebente ngalokungapheli noma sikhatsi lesingancunywa ngulesigungu. -banikati balebhizinisi kumele babe takhamiti taseningizimu afrika. -tingcweti tetemfundvo nekusebenta tifake ligalelo ngekugunyata tigaba talencwadzi. -ikhabhinethi ivume kutsi iningizimu afrika ibambe ingcungcutsela yesitsatfu yemave emhlaba lemayelana netekulima, kutfolakala kwekudla kanye nekugucuka kwesimo selitulu ekoteni yesine ya-, leholwa litiko letekulima, temahlatsi netinhlanti. -umsebenti webunhloli bemabhizinisi ubukana nekukhetsa lokususelwa ekuhlolweni kwebungoti. -kuba sesikolweni kulelive nyalo sekusondzele kumaphesenti langu- kulomkhakha lophocelelekile, - iminyaka lengu- budzala. -lesivumelwano sitawusebenta kuphela etingotini tekutfumela emafutsa emikhumbi letingakentiwa nguletinye tivumelwano temave emhlaba. -ikhabhinethi iyachubeka nekutinikela ekusebentisaneni nayo yonkhe imikhakha kute kulungiswe tinsayeya letintsatfu tekuswelakala kwemisebenti, buphuya kanye nekungalingani. -kute inhlangano yakho yetinhlangano temmango itsatfwe njengemtimba losemtsetfweni, kufanele ubhalise njengenkapani lengatfoli inzuzo kanye nekhomishini yetinkampani nemphahla yengcondvo. -njengoba lokungalingani kusebenta njengetihibe tekutfutfukiswa kabusha, kumele kulungiswe kubuye kulungiswe. -kufakiwe njengencenye yekuhlela kwangaphambilini, kubonisana nekusabalalisa lwatiso -kufaka sicelo sekuphikisa kubekwa esikhundleni -loluhlaka lwemasu angeke lusetjentiswe ngaphandle kwetinsita letitinikele. -lenchubomgomo itawuphenya kuhlela kabusha tikhungo letikhona lokucuketfwe yentfutfuko kunekutsi kwakhiwe i-ejensi lensha. -imizila seyivele ikhona kulamanye emadolobhakati aseningizimu afrika. -imphumelelo lenkhulu kuphindza kabili kubhaliswa kwelibanga r, kusukela nga- kuya ku- nga- -fundzisisa ematheksthi lamafisha kwentela kufinyeta nekunaka -" ngiyakhona kwenta iphophukhoni kutsengisa, " kusho bongi. -kusakata ngekwedijithali kwacala ngemuva kwa-, lapho khona umsindvo, ividiyo, itheksthi kanye nemifanekisomcondvo ingandluliselwa ngendlela yemagagasi lamabili, lokungukutsiwa lawa kanye nema- zeros. -sehluko salomtsetfo sicela bomasipala kutsi batfutfukise lisiko lekuphatfwa kwamasipala lisebenta ngekubambisana nalabamele hulumende ngalokusemtsetfweni neluhlelo lwekubusa ngekuhlanganyela. -* kwandzisa kuceceshwa nekucashwa kwebahlengikati kanye netisebenti tetenhlalakahle kanye nebasiti, kwandzisa linani letikhungo tekucecesha, kwenta ncono lizinga lekucecesha, kanye nekusungula luhlelo lwemfundzate ; -lisekela lamengameli ramaphosa utawuhambela ingcungcutsela yelwatiso nemitapolwati yemave emhlaba ye-international federation of library associations letawubanjelwa e-cape town international convention centre kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- ingci ngaphasi kwengcikitsi letsi" imitapolwati lenemandla lamanyenti. -sibonelelo selusito lwetenhlalo lwesimo lesibucayi seligciwane lekhorona. -iyunithi yetemphilo yesimondzawo beyiyincenye yetinhlelo lebetingakabi yincenye yekuhlela kwemnyaka timali. -lisubuciko lelibuketiwe le-antarctic nelwandle lwaseningizimu. -ngekusebentisa lamathulusi, nemihlanganosikolwa leyentiwa nebasebenti belwatiso labavela kuso sonkhe lesifundza, kwatisa kwebasebenti nebaphatsi mayelana netindzaba tekhwalithi yedatha ngalokuvamile kukhule kakhulu. -" buka lelicembe lelincane leligolide. -umgomo wekufinyelela kuto tonkhe tikolo eningizimu afrika ngekusebentisa luhlelo lwemakhono ekuphila nawo uphumelele, futsi sekwentiwe inchubekelembili lenkhulu ekwakheni emakhono kubothishela. -itheksthi letfolwe ebhukwinitifundvo nobe efayeleni yathishela yetinsita -etimeni letinjalo, kucinisekisa kutfolakala ngekusebentisa tindlela letahlukahlukene. -ifaka ekhatsi imikhawulo lemitsatfuimphendvulo yemehlo lesembili, imphendvulo lencono yemlomo kanye nemphendvulo lencono yemoto, njengobe ibekiwe ngentasi -yetama kushiya ligama bese ufundzela siphetfo semusho. -uphindze wente lucwaningo ezingeni lavelonkhe lwetindzaba tetemphilo yemmango, kufaka ekhatsi kunatfwa nekukhicitwa kwetjwala. -ngesi celo sekwenta inombolo yakho ibe nguwe -litiko letasekhaya alikenti tetfulo noma ticinisekiso mayelana nekunemba, noma lokunye lokuphatselene, naleto tinsita. -bonkhe batfulitinsita labanakekela ngetemphilo labanethiwekhi labayincenye yenethiwekhi ye-sapphire ne-beryl batawukhombisa luphawu lwenethiwekhi yaka-gems lifasitelo nobe ligede labo, lokwenta kube lula kutsi ubakhombe. -imimango iyagcugcutelwa kutsi inikete lwati loluphatselene nekuphepha kwawo esiteshini semaphoyisa endzawo nobe ibite inombolo yamahhala yekuvimbela bugebengu: ikhabhinethi icela emalunga emmango kutsi asebentise indlela yekuvimbela bugebengu ngekutibophelela. -sebentisa munye walamagama kucedzela indzaba yemali lengentasi. -ticelo letingakapheleli titawubuyiselwa kumfaki sicelo futsi kute sibopho sanoma ngukuphi kuphatamiseka lesitawumukelwa. -luhlu lwekuhlola kulawula imihlangano yekubuyeketa, kuvakashela tindzawo tekuhlola kanye nekuchuba tinkhulumo-luhlolo -ase sibhale bengifuna kuhlanyela kulomhlanganosikolo kodvwa ngadzingeka kutsi ngiye kudokotela. -lombiko uphindze futsi ubuke tinsayeya letichubekako kanye netivimbelo tekuncoba kungalingani kanye nekubandlululwa kulelive. -ngaloluhlelo, bayakhona kucabanga lamanye ematfuba emisebenti. -caphelalabafake ticelo tekucashwa ngekulingana labafundzele ngalokufanele bayakhutsatwa kutsi bafake ticelo njengobe masipala ufuna kuzuza imigomo yakhe yekucashwa ngekulingana. -ngaphandle kwekucala kusisekelo lesiphasi, i-afrika, lamuhla, inemandla ekuhlanganisa tebuchwepheshe lobucakile nelutjalomali kulomkhakha lukhula ngekushesha. -sitawutsatsa sinyatselo ngesinyatselo ngesinyatselo ngekuhamba kwesikhatsi, sibeke tincenye mbamba, letiphasi ngephasi kwembononchanti wetfu. -nakubukwa luhlobo lolwehlukene nemikhakha yemsebenti wahulumende, kubalulekile kutsi emakhono lafanele atfolwe ngendlela lefanele, ngesikhatsi lesifanele, futsi asetjentiswe ngendlela lefanele ngetizatfu letifanele. -yini labantfu labayenta loko lokungasikahle? -lena yinja yami. -ematiko kumele abuke bungako bekutsi imiklamo ihlangabetana njani netindleko esikhatsini seminyaka lemitsatfu. -lwati lolusha kumele lwakhiwe ngulomklamo futsi lolwati kumele kuholele ekusetjentisweni lokuchubekako kulomkhakha lotsintsekako. -kulesikhatsi lesibuyeketwako inhloko yekucecesha yeluphiko lwetekuhlola beyihambele luhlelo lwekufundzisa. -tikhatsi tekuhlola umtselela wesimondzawo, kutfolwa kwemhlaba kanye nekuvunyelwa kwentfutfuko kufanele tichazwe kuledokhumenti lesekelako. -tinkhulumiswano titawuhlosa kwenta ncono indlela kubhaliswa kwebantfu nedatha yelubalobalo lebalulekile legcogcwa ngayo, ichunyaniswe ibuye ihlatiywe, yenta kutsi kube khona lwatiso lolutsembekile kulabo labenta tinchubomgomo. -emayunithi lamanyenti latinikele kutincenye letitsite tenchubo yebhizinisi asebenta ngekhatsi ku-tisa. -sigaba sekucala saloluhlelo sitawucedza emabhakede emalokishi efree state, emphumalanga kapa nasenyakatfo kapa lahlelekile. -lokucuketfwe kwekucecesha kutawuntjintjantjintja kusuka esigodzini kuya esigodzini kute kubukwe umehluko futsi kutawudizayinwa ngekubonisana nemimango kanye nemacembu lanenshisekelo esigodzini ngasinye. -kujikeletisa lwati emkhatsini wemalunga mayelana nentsengo letfolakele emakethe yekutfumela ngaphandle kwelive kute kucinisekiswe kutsi intsengo lekahle itfolakala emakethe yase-usa ; -chubeka ugcwalise tichasiso letifanele kulenkhosatana. -lencenye iphindze yabhala sitatimende sebetindzaba lesiphatselene naloludzaba, lesaniketwa sigaba setekuchumana. -kusebenta kweluhlelo lwetemtsetfo kugcugcutela bulungiswa ngekulandzela ematfuba lalinganako. -imitamo leminyenti yelisu lavelonkhe lekuvikela bugebengu iyachubeka. -cinisekisa kuhambisana netinchubo tekutsenga nekutsengisa. -lamanani laphatselene nekwendluliswa kwetinkhokhelo aphindze akhombise indlela leyenyukako, aphindze futsi ahambisane kakhulu nekwentiwa ncono kwetimo tekusebenta, kanye nekulungiswa kwekukhula kwemandla emali kwetikhungo letelekelelwako kanye neluhlelo lwekudla lokuhlanganisiwe. -mengameli ramaphosa usandza kuholela litsimba letindvuna kanye nebaholi bemabhizinisi ngenhloso yekukhulisa budlelwane betemnotfo kanye nekuchumana nebantfu emkhatsini weningizimu afrika nenigeria, côte d’ivoire, ghana kanye nesenegal. -iphalamende ingulesinye setikhungo taseningizimu afrika lesasungulwa ngentsandvo yelinyenti, lesasungulwa ngumtsetfosisekelo, kute kuvikelwe umculu wemalungelo kanye nekutiphendvulela kubantfu baseningizimu afrika - bonkhe labo basinikete umtfwalo wekubahola emphilweni lencono. -timbasi tabonwa ngemtselela labayentile ekulweni nekutingela kanye netento tabo letinesibindzi. -i-ejensi yemajalimane yekubambisana ngetebucwepheshe -letitimela letinsha letisezingeni lelisetulu letihlelelwe kusebenta ngemphala kulomnyaka tineminyango letivulekile, tindlela tekungena letivulekile kuso sonkhe lesitimela, kucondzisa umoya kanye nemabonakudze lavaliwe kute kwentiwe ncono kuphepha kwebagibeli. -loku kusita masipala kutsi ancume ngalomtfulitinsita, lokuyintfo letawubanika ikhwalithi lencono kakhulu yetinsita ngentsengo lencono kakhulu lengabakhona. -bomake nebantfwana lababelana nendlu yinye batawukhutsata loku. -asengotini yekunyamalala. -labanye abakhangisi kahle ngisho nasema-inthaviyu emsebenti, nanoma-nje liciniso lekutsi kucashwa ngekulingana kwahulumende kucondziswe kubomake. -yetfula tintfo letibalulekile temphumelelo, bungoti kanye nemasu ekunciphisa, kanye netindlelakwenta temhlaba wonkhe letingahle tibe nemtselela kulikusasa le-afrika. -sicelo semvumo yelayisensi yekushayela ngebucwepheshe -ekwenteni ncono budlelwane betisebenti, siyakwemukela lesivumelwane lesifinyelelwe kuso balingani betenhlalo kumkhandlu wetisebenti wekutfutfukisa umnotfo wavelonkhe ngekwemgomosisekelo wemholo wavelonkhe lolizingancane. -kwengeta kulokuhambisana nato tonkhe tinchubo tetemphilo kuvikela kubhebhetseka kwe-covid-, sifanele kutsi futsi silandzele imitsetfo yemgwaco kucinisekisa kutsi sonkhe sifinyelela ngalokuphephile etindzaweni tetfu. -tfumela lelifomu leligcwalisiwe kumkhandlu wemagama etindzawo eningizimu afrika, litiko letebuciko nemasiko. -lokuhlanganisa lokunjalo, kwanyalo, bekuvame kakhulu ekukhiciteni kunetinsita, kodvwa kubuye kwandziswe kuloku kwekugcina. -k kukhuluma kusebentisa tinkhomba letibonakalako kucombela kukhulumainkhomba yendzima yekusebentisa inkhulumo legcile ekwenteni lucwaningo ; buta kutsi ngubani -emakhophi lacinisekisiwe emvumo yekutsenga kumave angesheya lesebentako levela kulitiko letekuhweba netimboni nobe tatiso tekhomishini yekulawula kuhweba kwemave emhlaba -juba lunyawo lwakho lolungesekudla bese ushiya lunyawo. -hulumende wasekhaya usetandleni tenu! -yonkhe imikhicito ye-stats sa ivikelwe lilungelombhalo. -lokuvakasha kutawujulisa budlelwane betfu lobuvele bukhona neburundi kanye nekutfutfukisa kuhwebelana kwangekhatsi kulelivekati. -kuba khona ngekwemtimba kwebhizinisi kusidzingo. -sifisa kutibophelela, egameni lebantfu baseningizimu afrika, kutsi, kulemitimba lehlonipheke kakhulu yemave lamanyenti, sitawenta konkhe lokudzingekako kute sifake ligalelo ekuthuleni nasekuphepheni kwemave emhlaba. -kuchunywa kwagezi kwacelwa ngulabanye batsengisi. -tincumo letimayelana nekukhokhwa kwaletimali kudzinga kutsi tivele kulenchubo yekuhlela, lenchubo yekukhetsa kudzinga kutsi ibe sebaleni futsi ummango kumele utfole timphendvulo. -kwekucala, tinhloko tetikhungo tebulungiswa nyalo seticindzetelwe, ngekwemtsetfo, kutsi tibike tehlakalo " tekusetjentiswa kwemandla " kulijaji lelenta luhlolo. -ngivumeleni ngisebentise lelitfuba ngendlulise kuhalalisela nekufisela lokuhle make rebecca kotane, umkakhe wemgcinimafa wangaphambilini we-anc, moses kotane kanye namabhalane jikelele we-sacp, lotawugucula iminyaka lenge- ngelisontfo mhla ti- indlovana. -luphawu lwesiphandla kudla kwasemini -lenkhombandlela lebuyeketiwe iniketa tibonelo letiphatsekako tekusebentisa ngemphumelelo. -ube sakhamuti saseningizimu afrika nobe umhlali walomphelo. -lithebula likhombisa lizinga lekutibandzakanya. -imali lengenako yentsela igcugcutela intfutfuko yesive setfu. -hulumende uyasheshisa kufezekiswa kweluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe kute kubukanwe netinsayeya tetfu tesakhiwo, kwandzisa ngalokuphelele emandla etfu ekukhula nekwakha imisebenti yebantfu betfu. -nanoma imisebenti yakhula ngemandla ngesikhatsi sekukhula nga- kuya ku-, kweswelakala kwemisebenti amange kwehle ngaphansi kwa-%. -leyunithi lensha iniketa tinsita letetayelekile naletikhetsekile tekubelekwa, njengekunakekelwa kwamake wakhangaru kanye nekulashwa ngetitfombe tebantfwana labanejulile. -ibhasi yesikolo ifika ngemuva kwesikhatsi. -likhulu kakhulu. -ungavusetela ilayisensi yakho kunobe ngusiphi sikhungo selayisensi yekushayela kulelive, kodvwa utawudzinga futsi kutsi ulandze likhadi lakho kuleso sikhungo sekuvivinyela. -letichibiyelo titawukhulisa imitfombolusito yetetimali lekhona etibhedlela tesifundza kuniketa tinsita tekunakekelwa ngetemphilo. -"sibonelo, nga-, tigulane tetfu leti- talapha," kusho harrison. -ngobe bafundzi batawuchubeka ngesivinini lesihlukile, thishela kumele ahambise ematfuba ekukhuluma abe sezingeni lemntfwana ngamunye. -uneluleka ndvuna kuto tonkhe tinhlangotsi tetemahlatsi eriphabhulikhi. -walinyatwa kancane emdlalweni wekugcina. -kokubili timbuti nelithulusi bekuphindze futsi bagcoke tandla nemahhafu. -lesi ligcatsi lelikhulu ekukhuleni nasekutfutfukeni kwemkhakha wetemfundvo lephakeme eningizimu afrika. -buka imikhumbi elwandle. -lena yintfo lesiyitfole elubandlululweni. -loku kuhlanganiswe neligamba, kubangela imiva yekubambeka kanye netindzaba tekuphindzaphindza futsi tikhule ngebukhulu, kuvamise kutsatfwa ngalokuphelele ngaphandle kwesimongcondvo. -luhlelo lolucinisekisa kutsi bafundzi batfola imiphumela yekufundza njengobe kubekiwe kumacophelo ekuhlola ebangeni lelitsite. -lokujabulisanako ngalokulinganako tindzaba tetenhlalo netemnotfo, tekufundza kanye netebulili letikhona. -kodvwa, ngisho naletindlela atikakeneli. -ngesikhatsi sekufundza imisebenti itawubasita kutsi bahlatiye sakhiwo netimphawu telulwimi lwabo kabanti. -nguyiphi inombolo yelucingo yembutfo wemlilo? -inchubo lapho lomasipala alungisa khona luhlelo lwekutfutfukisa lelisubuciko, sikhatsi seminyaka lesihlanu. -emaveni lamanyenti latfutfukako, kunekuhamba lokukhulu emkhatsini wematiko. -linani lelincane lekuhlola kwentiwa kuletigodzi nekuhambisana kwehluka kusigodzi nesigodzi. -ikhabhinethi yendlulisela sandla sayo selubumbano kubantfu basenigeria nakumindeni yemantfombatane lasachubeka nekubanjwa, kulandzela tindzaba tekutsi emantfombatane esikolo latfunjwe bemphi weboko haram akhululiwe. -imiholo, tibonelelo netinzuzo temajaji angeke tehliswe. -lomtsetfosivivinyo uphocelela umkhakha wetetimali kutsi usetjentiselwe kusita ngetimali imisebenti nekusebenta kwemitimba yemkhakha wetetimali lesungulwe ngekulandzela umtsetfo we-fsr wanga- -kwakhiwa kwelubumbano emkhatsini wemave latfutfukako laseningizimu nako kulisu lelibalulekile lekusita ekutfutfukiseni kwetfu eningizimu afrika. -kukhulisa kwenta kwemmango nekunciphisa kuncika. -litiko alizange lisungule futsi lisebentise tindlela letihlelekile tekulawula tinhlelo tebuchwepheshe belwatiso kucinisekisa kwetsembeka kwaletinhlelo kanye nekutfolakala, kunemba kanye nekuvikeleka kwelwatiso. -lesicelo singaphindze sentiwe nangabe lilunga lifisa kundlulisela tinzuzo talo ngaphasi kwesikhwama semhlalaphasi sinye kusikhwama semhlalaphasi sinye. -bochwepheshe labasha baniketwe ematfuba ekutfutfukisa sakhiwonchanti, kunakekela kwetemphilo, kulondvolota simondzawo kanye naleminye imikhakha leminyenti. -sifanele kutsi sibasekele, basenta sitigcabhe. -konkhe lengingakhona kukutfola kwaba umvila wemhlabatsi lobovu logijimela engadzeni. -labanye batsatsa shengatsi yindzaba lecondziswe kubantfu labamnyama. -ngekuya ngalokutfolakele, tincenye letinkhulu telwabiwomali lwamasipala tiniketwe kusalela emuva kwekunakekela. -bukana nato tonkhe tindzaba tetimali, tekutsenga, tekuhamba kanye netebasebenti. -kwenta tifundza tikhone kuhlela, kwenta simanje, kwenta tizatfu kanye nekugucula inkhundla yekwetfulwa kwetinsita tesibhedlela lesiphakeme ngekuhambisana netinhloso tenchubomgomo yavelonkhe, kufaka ekhatsi kwenta ncono kufinyelela nekulingana. -matisi wakho -lokucabangela kusita luhlelo lwendlelalisu lolutako. -, nanoma kunjalo, uvakalise kukhatsateka mayelana nabomasipala lababuyele emuva. -kumele bacocisane nemitsetfo netinchubo tekuphatsa netemisebenti yahulumende. -iforamu yavelonkhe yekwengamela i-inthanethi isungule sikhundla selive, mayelana nekulungiselela i-afigf yesihlanu kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- imphala, ethekwini, kwazulu-natal. -mnu. odirile welcome dingokod. -litiko kulindzeleke kutsi lidlale indzima lesemkhatsini kakhulu ekwesekeleni tinhlelo tekucedza buphuya lobuphatselene netekulima kulesifundza. -ngaphandle kwalokufakwako lokutetheknikhi nalokucondzile, imisebenti yekucecesha lehlose kutfutfukisa emakhono ekusebentisa lokufakwako lokutfutfukisiwe netebucwepheshe tiyafakwa. -kucinisa kuvikeleka kwetenhlalo kanye nekuvikeleka kwetenhlalo emave ase-afrika kumele emukele lisu lelimkhakhamibili -imiklamo leyehlukene lekhonjiwe beyingakhoni kusitwa ngetimali ngelwabiwomali lolukhona futsi itawubekwa eluhlwini lwemiklamo lekufanele ibukwe uma timali tiba khona temiklamo lenjalo. -loku kusebenta lapho sincumo singatsintsa ummango. -lusuku lwekuvala ngendlovulenkhulu kantsi lwatiso lolubanti luyatfolakala kuwebhusayithi yelitiko letekuchumanawww.doc.gov.za -lelisubuciko lekutfutfukisa tekulima lifaka ekhatsi kukhicitwa kwemikhicito yetekulima lesezingeni lelisetulu, lapho lesifundza sinelikhono lekuncintisana khona, kanye nekutsi ngutiphi timakethe letikhona. -bewutawube ucaphele kutsi kulenkhulumo yebunye be-sona sinikete umbiko weminyaka lesihlanu leyengcile ikakhulu kuleminyaka lenge- leyengcile ngalokwetayelekile. -imibuto ingacondziswa -loku kutawucinisekisa kutsi bugebengu lobucayi lobubhekiswe kubantfu bungabukwa ngekushesha nangalokufanele ngulemitimba nekutsi kunesikimu sekusebentisana lapho khona bugebengu lobunjena bungashushiswa yi-icc noma imitimba yesigodzi. -iningizimu afrika idzinga umnotfo lofaka konkhe ekhatsi, lonemandla kakhulu futsi lapho titselo tekukhula tabelwana ngato ngalokulinganako. -kusukela kwasungulwa likomidi leliwadi selengete kubaluleka lokukhulu etinhlelweni tamasipala ngekuniketa imibono ngembono wemmango. -imali lengenako letfolwe kutinhlelo tekukhutsata kucashwa kwamengameli ibe sikhutsati setemnotfo kumabhizinisi lamancane nakumabhizinisi langakahleleki eminotfweni yendzawo kulo lonkhe lelive. -imphumelelo yekwehlukaniswa kwendzawo ekuzuzeni buniyo lobuhlukile " kanye " nemcondvo wendzawo " kungalinganiswa ngekubuka kutsi idizayini ihambisana kahle njani nendzawo letsite kanye nesimo saso lesibanti sasemadolobheni. -sizatfu lesibhaliwe kufanele sitfunyelwe kanye nesicelo lesinjalo. -utsandza inyama. -sibonelo, tikimu letisihlanu letinsha tekwengeta emanti tisendleleni. -uma likomiti livumelana nemgomosisekelo weluhlaka lwemtsetfosivivinyo, umtsetfosivivinyo utawulungiswa bese usetjentwa yiphalamende. -indvuna yavelonkhe yelitiko letemvelo inemsebenti wekukhipha imvume yeluhlolo lwemvelo nekutfumela kulelinye live ngetinjongo teluhlolo lwemvelo. -kwesitsatfu, sitawutfutfukisa inethi lenkhulu yasempumalanga letawutfutfukisa kutfutfukiswa kwetimboni netekulima kanye nemandla ekutfumela emaveni angaphandle esigodzini sasemphumalanga kapa, kanye nekwandzisa budlelwane betemnotfo netekutfutfwa kwetinsita tesifundza nenyakatfo kapa nakwazulu-natal. -letakhiwo takha sisekelo semamodeli lamanyenti ekuhlatiya kanye newetinombolo. -ekukhulumisaneni mayelana nahulumende wasekhaya waseningizimu afrika, sibona imigomo lesebentisekako yekutibandzakanya kulemibuto yaloku -lengcungcutsela ihambisana nekwetfulwa kwemitapomabhuku yetikolo letingetulu kwe- kulo lonkhe lelive emkhatsini wamhla ti- kholwane namhla ti- kholwane kukhutsata bafundzi labanyenti kutsi bafundze. -brigadier gopaul govender – deputy provincial head: limpopo dpcd. -batali bakhe, kungaba batali balomntfwana bebashadile noma cha. -faka sicelo sekuntjintja emagama netibongo tebantfu labakhulu -sicelo semvumo yekudoba -bhala imisho ngesitfombe sakho. -sebatfole imiklamo leminyenti kanye nematfuba etemnotfo latawakha imisebenti kanye nekwenta ncono tindlela tekutiphilisa etindzaweni tasemaphandleni. -kusukela elatin america, bekunetinkampani letimbili kuphela letinsha, totimbili tasemexican. -i-gep itawusebentisana nelitiko letekulima egauteng lelitawuniketa ligalelo letebucwepheshe ngekusebentisa bosomnotfo wetekulima. -butsakatsaka kuloluhlelo lwekulawula kulahlekelwa kutawuphenywa. -loku kubaluleka kwekutsi bafundzi babhale tinkhulumo-luhlolo, hhayi kakhulu lokucuketfwe ngekwawo. -sifanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi sive siphephile nangabe sisekhaya. -tikhukhula nesimo selitulu lesimatima mengameli cyril ramaphosa uvakashele i-port st. johns emphumalanga kapa mhla ti- indlovulenkhulu kuhlola kuphendvula kwahulumende nemmango kulesimo ngemuva kwekulimala lokukhulu lokubangwe tikhukhula letisandza kwenteka kulendzawo. -kwenyuka kwebugebengu kuyinkhatsato lenkhulu. -lenkampani yetekuphepha letsintsekako iphindze futsi iphikise kutsi ibe nelikhaya lelikhalisana tinyembeti. -i-egmont group yinhlangano yemayunithi etebunhloli kutetimali lavela emaveni la- -lesatiso sitfunyelwa emaviki lamabili kucala kanye nemaphuzu lamcoka latawuphakanyiswa emhlanganweni abe tintfo letimcoka te-idp. -simo lapho bafundzi batfola imfundvo lephakeme lesekelwe ngalokugcwele lokufaka ekhatsi kubhalisa, kufundzisa, indzawo yekuhlala, tincwadzi, tisetjentiswa, kanye nekudla. -lesitfutsi singagcinwa lapho ngemuva kwemiphumela yanoma nguyiphi inchubo ngekwemibandzela yalomtsetfo. -ndvuna kumele anikete ikhophi yalemitsetfo kuwo wonkhe hulumende wesifundza namasipala. -fundza siphetfo salendzaba. -leligatja lelilawula timali liniketa kuceceshwa lokwengetiwe uma kudzingekile. -kubanika lwati ngenchubekelembili yabo kubanika emandla ekulawula nekutsatsa tincumo mayelana nekufundza kwabo. -bungako lobunemkhawulo lobubonakele ngulelitiko bekukuhleleka ngetigaba, kulawula, kugcinwa kwelwatiso, kuncishiswa kwetindleko kanye neliphayiphi lelibovu. -umtsetfosisekelo wasezimbabwe ubeka ligcatsi lelimcoka ekufezekiseni ngemphumelelo sivumelwane sekuthula semave emhlaba. -lokulindzelekile kutsi linani letibhidvo letiniketwa kutsengiswa kungenteka likhule kakhulu kuleminyaka lembalwa letako. -vusetela likhadi lakho lelayisensi yekushayela emaviki lamane ngembi kwelusuku lwekuphelelwa sikhatsi. -kuphela inkampani lebhalisiwe lapha ekhaya, sakhamuti saseriphabhliki yaseningizimu afrika nobe umtimba losemtsetfweni lobhalisiwe eningizimu afrika ungafaka sicelo sekubhaliswa kwekudla kwemfuyo nabomanyolo. -konkhe lokusisa lokutsatfu kutawuchubela embili luhlelo lwendzawo lolumenyetelwe eluhlelweni lwekwakha kabusha nekuvusetela umnotfo lolwetfulwa ngumhlonishwa mengameli cyril ramaphosa ngemphala -ngamunye walamadolobha endzaweni yamasipala unendzawo yekulahla tibi - kute namunye lonelayisensi. -mtsetfo wesichibiyelo selishumi nakune semtsetfosisekelo wanga- -lesakhiwo sinemikhakha lemibili, lebitwa ngekutsi ligatja letembusave kanye neligatja lekuphatsa. -lomtsetfosivivinyo uhlose kucinisa tindlela tekulandzelela nekuhlola kutinsita tebantfu labadzala ngekutsi kubekwe tindlela letisebentako tekucinisekisa kungatfobeli umtsetfo lokufaka ekhatsi kubekwa kwetinhlawulo. -i-nelson mandela bay ibonakala njengelisiko lelivumako ngekusebentisa indzawo lekhetfwako yekusungula i- -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla tinge- inkhwekhweti -nyalo cabanga ngaloko lokwentiwa bangani labubi. -loku kufaka ekhatsi -ngobe besite sitsi. -imitsetfosivivinyo. -hulumende wasekhayaimitsetfo yamasipala yekuhlela nekulawula kusebenta,, sehluko, uniketa imininingwane yetinhlelo tekulawula kusebenta. -kodvwa, umsebenti lomnyenti kufanele wentiwe kute kwentiwe ncono kutfola emasu kute kwentiwe ncono kubaluleka lokungatfolwa ngumasipala ekutfutfukiseni umtfombo lokwentiwe ncono nekutfutfukisa umtsengisi. -kusukela kwasungulwa lolubhubhane lwe-covid, loku kube simo lesibuhlungu lesibukene nemabhizinisi lamanyenti lamakhulu nalamancane, hhayi nje eveni letfu kuphela kodvwa emhlabeni wonkhe jikelele. -utawubhala ngani ekucaleni? -loku kutawuphindze futsi kwente bahlatiyi bakhone kubona tinsayeya ekusetjentisweni kweliphakelo-timali lamasipala kanye nekwenta ncono kubika kwabomasipala. -indlelasu? -ekwenteni lesakhiwonchanti kanye naletinye tinhlelo sitawatiswa kutibophelela kwetfu kucinisekisa kutsi indzebe yemhlaba ye-fifa yanga- iyintfo lencono kakhulu. -emacala laphenyiwe laphatselene netinsolo tekuzama kutibulala, kulimata, kanye nekuphatfwa ngendlela lengenamuntfu. -kucinisekisa kutsi bafundzi bayakuvisisa emagama labayisebentisako kute bakhe imisho lenenshokutsi. -uma ngabe imphendvulo yebo, ucelwa kutsi ubhalise emalunga ngekukhetsa -imisebenti yekudlala lokwenteka njalo kanye nalokhululekile kwakhiwe kudokhumenti yemakhaphu emakhono ekuphila ngobe ivamise kufaka bafundzi emfundvweni yetemtimba nobe imfundvo yetemphilo. -tindleko letitawubhalwa kulelikholamu -ngingasita njani esikolweni -liciniso letfu nyalo kutsi kukhula kwemnotfo wemhlaba wonkhe solo kusagucugucuka. -loku kulandzela kuphotfulwa ngemphumelelo kwesisombululo sesikhatsi lesifishane ngaphasi kwelikomidi letindvuna lelimayelana nahulumende i-amin igunyate i-trans-caledon tunnel authority, sikhungo sahulumende ngaphasi kwelitiko letemanti nekuhanjiswa kwendle, kuniketa sisombululo sesikhatsi lesifishane kulensayeya ye-amd egauteng. -kute licembu lelinanibantfu noma ummango lofanana ngalokuphelele, kodvwa bantfu labehlukene banetidzingo letehlukene, lokufunwako, lokufunwako, lokunenshisakalo nalokulindzelekile. -mnu nkosi uva kwekutsi bantfu basesigodzini abacabangeli futsi bakhombisa kweswelakala kwekukhatsateka njengakhe, nemndeni wakhe ukhatsatekile ngobe abavali impompi. -ngekubuka lesimo lesingenhla sebudlova basemakhaya, bomantji labangamele emacala ebudlova basemakhaya kumele babuke naku lokulandzelako. -ikhabhinethi incoma indvuna yetemphilo, dkt. aaron motsoaledi ngekukhetsa ummeli wetemphilo kutsi aphenye tonkhe tento letingakalungi letentiwa tikhungo tetemphilo kanye netisebenti tetemphilo. -kwendlulisela umtsetfosivivinyo emuva emkhandlwini wavelonkhe kutsi ubuyeketwe kabusha ngekuhambisana nemtsetfosisekelo walowo mtsetfosivivinyo ; -ngalesikhatsi semukela letingucuko leti, timboni kanye nemakhaya kumele kwehlise umtselela wato lomubi kusimondzawo. -nakubukwa kwekucala, kwelulwa kwetinzuzo kulabo labangaholi kutawuphakamisa kwelulwa lokukhulu kwetibopho tetimali tesikimu setinzuzo tengoti yemgwaco. -gcwalisa sento sibe sinye nobe sinye kanye neluhlobo lolufanele lwesento kubakaki. -lendzawo ihlushwa somiso lesisandza kwenteka kantsi emazinga emanti afika esimeni lesibucayi. -hulumende kuphela angeke asombulule tinsayeya lelive lelibukene nato, kodvwa ngekusebentisana, tisombululo tiyatfolakala. -kumele kunikete kuphatfwa ngalokuphelele kwetigulane letibomake ngetikhatsi letitsite temawadi nekundluliselwa kwetigulane letibomake. -ummango wemhlaba ungatfutfukisa tikhungo kanye netebucwepheshe kute kulawulwe kuphakelwa kwemanti kancono. -kute kulalelwe lemibono, ikhabhinethi incume kusungula licembu letindvuna letivela kuwo omabili lamacembu etemnotfo netekuphepha. -bantfwana betfu bakusasa salelive. -lena yimphumelelo leyamukelekile ngoba kugcwala kakhulu kuyinsayeya lenkhulu yalelitiko. -mengameli jacob zuma umyalele licembu letebulungiswa, tekuvikela bugebengu kanye netekuphepha kutsi libukane nalenkinga lebhubhisa tikhungo tetfu temfundvo lephakeme. -buka emasu ekufundza ngenhla. -kwesibili, emazinga emandla ebasebenti labatfutfukisa ahluka ngekuya kwesifundza nesifundza kantsi loku kunemtselela ekwetfulweni kwetinsita. -ngekusebentisa lomele iningizimu afrika kulamanye emave. -khangwelo desmond musetshos. -emalungiselelo angekhatsi, tinchubo netinchubo temkhandlu wavelonkhe -leliviki letifundza linika emandla kuniketwa kwemtsetfosisekelo, lotibophelela umkhandlu wavelonkhe wetifundza kucinisekisa kutsi timfuno tetifundza tiyabukwa emkhakheni wahulumende wavelonkhe. -inyonyane yaseningizimu afrika yelibhola lembhoco nelidolobhakati lasekapa ngekungenisa ngemphumelelo umchudzelwano wesiphohlongo wendzebe yemhlaba yelibhola lembhoco ye-sevens emkhatsini wamhla ti- namhla ti- inyoni -lona ngumtsetfo weluhlakamsebenti lobeka tinhloso letetayelekile tekulawulwa kwemfucuta. -kodvwa, njengoba loku akubonakali njengemsebenti lomcoka wamasipala, tinyatselo titsetfwe kwenta letindzawo tekuhlala tibe semtsetfweni kanye nekuvumela kutsi titfutfukiswe tibe tindzawo temaholide letisebenta ngalokugcwele. -matisi wakho lonemagabelo lanemadijithi langu- -kwanyalo sesekela imiklamo leminyenti lephatselene nehiv etigabeni letehlukene tekutfutfukisa ngekusebentisa luhlelo lolubitwa ngebudlelwane bekusebentisana lokusha kutemphilo, lokufaka ekhatsi lokukhulu ngaphansi kweliso lemkhandlu waseningizimu afrika wetekucwaninga ngetekwelashwa. -yenta luhla lwetimphawu tebalingisi. -watisa inkantolo lefanele kanye nesisebenti setenhlalakahle kutsi nguyiphi inkantolo lekutawulalelwa kuyo sicelo sekusisa ; nobe -ngekubuka loku, litiko licwaninga letinye tintfo tekwakha imigwaco. -ngekusuka eluphenyweni, lidolobha lelidolobhakati ibuffalo libuka kutsi ngabe lelithebula liphule yini lemitsetfo yamasipala. -umholi - umholi-tifundvo ucondzisa aphindze alawule inchubo, anikete sakhiwo emhlanganweni nobe inchubo abuye atsatse umtfwalo wemphumela. -lwati kulomkhakha wekuhlola emabhuku kutawuba lusito lolungetiwe. -kwenta umsebenti wekubonisana nebunjiniyela -njengelilunga lesigungu lesiphetse, indvuna yetemisebenti yahulumende nekuphatsa yangemuva kwesikhatsi utawunikwa umngcwabo losemtsetfweni -tinsita tekususwa kwetibi tentiwe ngemphumelelo. -umkhandlu utawuba nebantfu, njengencenye yebulunga bayo, lababuya emimangweni lengatfoli lusito futsi labakuvisisa bumatima bekutfutfuka lokusimeme etimeni tetfu letitsite taseningizimu afrika. -ngekuhlanganiswa nendzima yeplatinamu kutebuchwepheshe bekusebentisa emandla, letintfo leti kumele tinikete kwesekela kutintsengo temkhicito esikhatsini lesisemkhatsini kuya kulesidze, lokunetinzuzo letinhle kubasebentisi betimayini nebetimbiwa labatsengisela lamanye emave. -loku kubonakala kubuye kuhlolwe ngekwemakhono noma kuswelakala kwawo. -kwengeta, sikolo ngasinye setfu sitawuhlolwa tikhulu telitiko letemfundvo lesisekelo. -kutfutfukisa, kugcina nekusebentisa emasu, tinchubomgomo kanye netinhlelo ngekuhambisana nemtsetfo wendzawo, wesifundza kanye newelive, emasu kanye netinhlelo. -kulomnyaka hulumende unikete tigidzigidzi letinge-r tekweswelakala kwetigidzigidzi letinge-r lokubangwa kusitwa ngetimali ngalokwenyukile. -lephalamende inebantfu labalinganiselwa ku- -ikhabhinethi iyakwemukela simemetelo lesentiwe ngumengameli jacob zuma sekutsi kube nebulungiswa lobusheshako iphindze futsi icela baholi bendzabuko kanye nemalunga emmango kutsi bacaphele ekulweni nekuhlukunyetwa kanye nekunganakwa. -ann wasita jim kutfola likati. -intfutfuko inemandla ekuhlanganisa kahle tindzawo letisedvute, uma nje lokwakheka kwetitaladi kubukwa ngalokuphelele. -lwatiso lwetimali tahulumende nalo lwatfolakala kumitapomabhuku yemmango neyetemfundvo. -tinsayeya letibonwe ngenhla tigcamisa kutsi kudzingeka kungenelela kute kulungiswe kungalingani kwesikhatsi lesengcile kanye nesimo lesibi salomkhakha. -ngesicelo selayisensi yekusebentisa tinsita teliposi letingakagcinwa -loku lokulandzelako kutawusebenta njengentfo lengetiwe lebaluleke kakhulu kutfola ticu temfundvo lephakeme. -eningizimu afrika kute kube ngulamuhla, sicinisekise tehlakalo leti- tekufa letisitfupha. -linyenti lemitfombolusito, kokubili umhlaba kanye netemanti, kwehliswa ngesilinganiso lesisetulu njengoba isetjentiswa ngetindlela letingeke tisimamiseke. -kusungulwa kwelikomidi lelihlangene lekusisa lelitawubuketa kufezekiswa kwetivumelwane kwengeta kulokubonisana lokuhleliwe emkhatsini walamave lamabili kwenta ncono kuphindze kwenyuse budlelwane emkhatsini walamave lamabili kutsi babe sezingeni lelihlelekile. -umkhakha welinanibantfu uphatselene nembononchanti wekucinisekisa kutsi umtfwalo wesifo ezingeni lelinanibantfu uncipha kanye nesikhatsi sekuphila lesilindzelekile, imiphumela yetemphilo, lizinga lemphilo, kanye nekwenyuka kwemphilonhle. -kwakha simondzawo lesilungele kuniketwa kwetinsita - nga- sicocisane ngetinkhomba tentsandvo yelinyenti kanye nemalungelo eluntfu lasisekelo. -ngetulu kwaloko, lesinyatselo lesitsatfwe ngundvunankhulu wesifundza sasegauteng, david makhura, ngekuya kwembiko wesiphatsimandla setemphilo, siyamukeleka. -ticu temfundvo lehlangene tingaholela ekutseni kufakwe imali yelucwaningo lolwengetiwe ngekusebentisa tivumelwano tebuhlanganyeli ngaleyo ndlela kwenta umklamo welucwaningo usebenteke, lapho kungenteka ungabi khona. -emakhaya layimfica kulange- afinyelela emantini. -temisebenti yahulumende letenetisako tidzingo letimcoka tekwetfula ku-ndp kantsi ikhabhinethi imema tisebenti tahulumende kutsi titibophelele futsi kumigomo ye-batho pele ngekutsi tetfule tinsita letisezingeni lelisetulu, letingabiti kakhulu naletingabiti kakhulu kubo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -sibonelogirry giraffe, frreddy coco. -timphahla letitfolakele ngekuya kwetivumelwano tekucashisa tetimali tiyavetwa kuletengeto tetitatimende tetetimali. -kute umniningwane wemazinga ekusebenta longaniketwa. -imitimba yekweluleka leyasungulwa emkhakheni wetinhlangano temmango kusita likhansela leliwadi ekwenteni umsebenti walo ngendlela yentsandvo yelinyenti lengabakhona. -lomklamo uhlose kuchumanisa tikhungo tetemnotfo letinkhulu tasegauteng nasethekwini / epinetown, futsi ngaso sona leso sikhatsi, kuchumanisa letikhungo nemtsamo loncono wekutfumela ngaphandle ngekusebentisa tikhumulo tetfu taselwandle. -lomtamo unetikhungo tetigodzi letisikhombisa kuyo yonkhe i-afrika. -i-kras yehlukaniswa ibe misebenti lenemazinga ekusebenta lanelinani, ikhwalithi, sikhatsi netindleko letihlobene nayo. -* nangabe inombolo yereferensi yentsela ayikaniketwa, shano sizatfu sekungabhaliswa. -r wesitifiketi sekutfutfukiswa kwetilwane. -bantfwana bangashona ngoba abakwati kuphefumula umoya. -lusuku lwemhlaba lwe-aids litfuba lekutsi emave mhlabawonkhe abuke ngekufaka sandla kwawo ekulweni nekubhebhetseka kwe-hiv ne-aidsingcikitsi yalomnyaka ibona indzima lebalulekile ledlalwe yimimango futsi iyachubeka nekudlala ku-hiv ne-aids. -lokutsikameteka kubangela kuguguleka kwesitezi eceleni kwemhlaba nekungabi nemtselela lomubi kwekuhanjiswa kwetintfo letidzakamiva tiya kumadvumba. -ngetulu kwaloko, loko lokusho kutsi kutawuniketa ngendlela yekuhlala kumele kuhlangabetane netidzingo letincane tesitfunti sebuntfu. -ikhabhinethi iyakwemukela kusungulwa kweluphenyo lwemakethe lolumayelana netindleko letisetulu tedatha iphindze futsi yatiswe ngekufakwa kugazethi kwemibandzela yekutsatsisa yikhomishini yetekucudzelana. -sicelo sekwengetwa kwesikhatsi sekufakwa kwentsela yemholo -lomkhandlu wavelonkhe wetifundza wengamela tinhlangotsi tavelonkhe tahulumende wesifundza newasekhaya. -sebentisa imigomosisekelo yekuchuba kute kulawulwe budlelwane lobunemphumelelo ngekhatsi kwengcikitsi yelikomidi leliwadi. -letintfo letilandzelako tibukiwe kulenchubo lephakanyisiwe yekukhombisa ematheknikhi -lesitophografi sibeka tinsayeya letinyenti kutentfutfuko njengobe kufinyelela kukhawuliwe kantsi indzawo yekuhlaliswa yenteke ngendlela lesabalele nalevulekako. -lenchubo lesemtsetfweni yalokubhalisa yacedvwa ngenhlaba futsi basebentisi bemanti labanyenti babhalise. -kugonywa lokufanele futsi ngesikhatsi kwebantfwana kutifo letitsatselanako ngulenye yetinyatselo letingabiti kakhulu naletinenzuzo letatiwako tekuvikela. -tinsita tekusekela kutsetfwa kwemacala kucinisekisa kutsi tonkhe tinchubo tekutsetfwa kwemacala ngekwemtsetfo nangekuphikisana nalelitiko tilawulwa ngemphumelelo. -timiso tekuhlanteka kwemuntfu, umndeni kanye nemasiko timcoka kakhulu. -letichibiyelo tifaka ekhatsi inchazelo yebugebengu besivumelwano saserome kanye netinyatselo letengetiwe letenta bugebengu betemphi kusivumelwano saserome lesemukelwe ngumkhandlu wavelonkhe wetinhlangano temibuso.kulinganisa letichibiyelo kusivumelwano saserome lokwentiwa yiningizimu afrika kukhombisa kutinikela kwahulumende ekulweni nebugebengu lobumatima lobucondziswe kubantfu kanye nebugebengu besivumelwano -lapho kunekwehlukaniswa kwemsebenti waloluhlobo, kumatima kucondzanisa nekuhlanganisa tinsita nekwakha kusebentisana emkhatsini wato. -emayunithi ebhizinisi lasebentako agcila ekusebenteni kwetetimali nekwelashwa kwetinsita ngekutiphatsa kanye netinkhomba letincuma lizinga lelihlukile lekunakekela. -kudla lokunema-gi laphasi kucatjangwa kutsi kuniketa umtfwalo lomudze futsi losimeme wekuphakela emandla, futsi kufanele kutsi kube yincenye lebalulekile yekudla kwemuntfu uma etama kulawula emazinga ashukela engatini. -likomidi lelikhulu nobe likomidi lelikhulu lasodolobha litfola tincomo letibuya emakomidini esigungu savelonkhe kanye nebaphatsi bemkhandlu lokutawubese kwatisa i-ajenda yemkhandlu. -onkhe emathulusi ekucisha umlilo kumele abonakale futsi abhalisiwe. -umkhandlu wavelonkhe wetifundza -litiko litibophelele ekuniketeni tinsita leti -ms busisiwe nzo ms pulani thobejane-mogotsi ms lahlane malema ms sanele masiza ms yvonne deliwe mbane ms lebogang shole ms ayanda olifant ms zimbini hill ms confidence tshilande mnu kevin kiewitz mnu ashley latchu nemnu mashukudu maboa. -hlanganisa tikimu tetekwelashwa ticelo leticitsiwe. -asikho sibonelelo lesentiwe ku-it sekulungisa noma ngutiphi taletindzaba letishiwo kuloluhlu lolungenhla. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwenchubomgomo yavelonkhe yemphahla yengcondvo, kute kutsi ummango uphawule ngayo tinsuku letingu- -siyakwati ngelucwaningo kutsi kutfutfukiswa kwesilulumagama sebantfwana kuncike kakhulu kulinani lebafundzako. -loku kuhambisana nemitsetfosimiso yemtsetfo wetikimu tetekwelashwa. -uma sicelo singaphumeleli, futsi besingakabi nemphumelelo levakalako, inkantolo yemtsetfosisekelo ingakhipha umyalo walabafake sicelo kutsi babhadale tindleko. -lemikhakha ifaka ekhatsi timphahla tekwenta umsebenti, tibhidvo letikhanyisiwe, tikhumba kanye neticatfulo. -faka tinombolo kuletitfombe kusuka ku kuya ku kukhombisa kulandzelana lokufanele. -lilanga libhola leligesi lelishisa kakhulu. -indvuna yetebuciko nemasiko itawubamba umhlangano nebetindzaba mayelana naloku. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela -ubukene netidzingo tebubanti bemkhakha, emaswishi, kutfolakala kwelayini, kuvikeleka kwelayini, lubalobalo lwelayini kanye nekwakhiwa kwelayini. -ngenisa sitifiketi sekutalwa semntfwana. -ngetulu kwaloko, loluhlelo lwengamela tikhungo tahulumende, kufaka ekhatsi emabhodi labika endvuneni. -kulawula lokuntjintja kusebentise imitfombolusito lemcoka nemandla emphakatsi futsi kusachubeka. -ubhala sihlatiywa sencwadzi -litiko libeke tinhloso netinjongo letibekiwe kulungisa tindzawo letitawukhulisa kutimbandzakanya kwemabhizinisi lamancane nemakhophelethivi kumgudvu lomkhulu wemnotfo. -basebenti kanyenti banemibono lebalulekile, lemiselwe emsebentini wabo wemalanga onkhe futsi kufanele ubandzakanye ekutsatseni tincumo mayelana nekulawula kwakho. -ngutiphi tindlelamkhuba te-geo-demographic emkhatsini wemikhakha yetinatfo tetjwala? -emabhodi esikhungo kufanele kutsi lokungenani abe nebacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse kanye nasihlalo longasiwo wesigungu lesiphetse. -imitsetfomgomo netibopho tesigungu savelonkhe kumele tinikete - -lokhipha ithenda kudzingeka kutsi angenise kanye nethenda takhe lesitifiketi sentsela lesingiso, lesisebentako lesikhishwe yi-south african revenue services. -loku kutawuhlanganiswa nekukhula kwetikhungo tekukhicita tesigodzi, mayelana nekuzuza kwetimbiwa tase-afrika kanye nemitfombolusito yemvelo kuto tonkhe tindzawo talelivekati. -sicela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi bagubhe umkhosi wemasiko lahlukahlukene etive tetfu njengaloku lelive ligubha inyanga yemagugu ngenyoni ngaphasi kwengcikitsi letsi" temafa ebantfu nemachaweemagugu laphilako ". -buta bangani labatsatfu kutsi ngumuphi umdlalo labawutsandza kakhulu. -sekwakhiwe imisebenti le- kulemikhakha leyehlukene. -tinsita tekuhlalisa bantfu labangetulu kwalaba- etigodzini letine letitsintseke kabi kakhulu kwazulu-natal. -imisebenti yafaka ekhatsi ibhola yetinyawo, ibhola yetinyawo, i-erobics kanye nalokunye. -bhala incwadzi leya kumhleli weliphephandzaba lendzawo lapho uveta khona imibono yakho. -lenchubo ichazwa kuloluhlelo lwebhizinisi yetetindlu temphakatsi. -loluhlaka luphindze futsi luvumele hulumende kutsi acinisekise kutsi uneliphakelotimali lelidzingekako kwenta letinhlelo tibe yimphumelelo. -umtselela wesisindvo sendzawo yekuhlala etindlekweni tekuniketa tinsita wehlukile kulowo nalowo msebenti. -indzawo yetikhungo tetemphilo letigcile ekuvikeleni, letinjengemitfolamphilo, ngekubambisana netikolo temabanga laphasi naletingembi kwesikolo semabanga laphasi, iniketa buhle. -sikhwama semshwalensi wekulahlekelwa ngumsebenti siphetse kutsi titatimende tetimali temnyaka tetfula kahle simo setimali talesikhwama, kusebenta kwetimali kanye nekungena nekuphuma kwemali. -ekhaya letfu kunebantfu labangu _____________________________. -tfutfukisa kuhlela umklamo, kulandzelela kusebenta, kubika nekuhlola ngekuhambisana nendlelanchubo yekulawula umklamo. -inkhomba lekala ireshiyo yentsengo yekutfumela lokutsengiswako ngaphandle kwentsengo yekutfumela lokutsengiswako ngaphandle. -njengencenye yalengcoco, ikhabhinethi ikubonile ngesincumo senkantolo lephakeme yasenyakatfo yegauteng lesetfulwe lijaji norman davis ngalesibili, mhla ti- inhlaba,, lesimemetele kutsi imitsetfosimiso yekumiswa kwe-covid- ivalwe emazingeni la- futsi lengahambisani nemtsetfosisekelo nalengekho emtsetfweni. -tigaba teluhlelo lwe-idp -kucaphelisa kutawusita kubona lokutsite lokungekho endzaweni. -ngitawubita ingcungcutsela yamengameli yetakhiwonchanti kute ngicocisane ngekufezekiswa kwaloluhlelo nebatjalimali labangaba khona kanye nebalingani betenhlalo. -kunetindlela letinyenti lokungenteka ngato loku, sibonelo ngekusebentisa timali nobe imiklamo yekutfutfukisa ummango. -lokuzuza kukhombisa kubaluleka kwahulumende kanye nabo bonkhe bantfu baseningizimu afrika labatsintseka kutemfundvo njengencenye yekutfutfuka kwesive. -[ sigaba sivalwe ngesigaba semtsetfo wesichibiyelo sesibili semtsetfosisekelo wanga- ] -uma umuntfu afake sicelo sesibonelelo sekukhubateka nobe semphesheni yebantfu labadzala, litiko letenhlalakahle lesifundza kumele lincume kwekutsi litawuniketa nobe cha. -letincomo tekusitwa ngetimali telicembu lekusebenta letindvuna ngako-ke tigcile kakhulu ekusiteni ngetimali titjudeni tasenyuvesi letifundzela ticu, emadiploma kanye netitifiketi. -umchasi akukafaneli kutsi abe ngaphansi kwa-r ngenyanga ngemuntfu ngamunye ngesikhatsi sekuvakasha. -kuchibiyela nobe kususa kubhaliswa kwelikhaya lalabadzala -kucashwa kwehla njengoba emazinga etemfundvo akhula, kulabo labanetemfundvo lephakeme lengakaphetfwa banelizinga lelisetulu lekungasebenti. -i-crime stop tikhungo letinyenti tekushayela tincingo letibukene nekugcogca lwatiso loluvela emmangweni mayelana netigebengu kanye nemisebenti yato. -hulumende uchubekile nekucala kusebenta kweluhlelo lwebakhiciti bemandla labatimele lolulandzelakokukhululwa kwetigidzigidzi letinge-r eluhlelweni lwe-ipp levuselelekako ; tintfo letivuselelekako nyalo setiphakela ema-mw kugridi ; imemorandamu yelwati lwemklamo ye-ipp yegesi seyiphotfuliwe nesicelo sekutsi tiphakamiso tikhishwe ngembi kwekuphela kwemny -loku kwandzise linani leliphelele letinkampani letitimbandzakanya kuloluhlelo lwesibonelelo kusukela lwasungulwa ngelweti, kwaya ku- -imisebenti lenjalo emazingeni lahlukene ayikakhoneki uma kungekho lwatiso lolwanele. -loku kutawenta kutsi kube nemtsamo losezingeni lelisetulu ekushisa kanye nemareyithi lamakhulu ekuhamba kwekushisa lokusandza kwenteka, ngaleyo ndlela kwehliswe emazinga ekushisa emoyeni. -linani selilonkhe lekukhishwa lelilinganisiwe ngekucatsanisa linani selilonkhe lendzawo nalesampuliwe. -kuphakanyiswa kutsi kuphatfwa kwetikhungo tetindlu temphakatsi ngalokucacile kunenshisekelo ekucinisekiseni kutsi leti tisebenta ngemphumelelo. -lusuku lwelubalobantfu lolukhulu lutawumenyetelwa ngesikhatsi lesifanele. -ngekubuka siphetfo sami mayelana nekufaneleka, ematfuba ekuphumelela kwesisebenti bekaphuyile. -emndenini nakubangani bemdlali, umnu andile gumbi, lowatiwa kakhulu ngetindzima takhe letidlalwa kusibaya nakulibhubezi inkhosi. -ngalesizatfu lesi, inkhomfa yasehague lemayelana nemtsetfo wangasese wemave emhlaba itsatsa tinyatselo kukhutsata lamanye emave kutsi acabange ngekusebentisa tinkontileka ngaphasi kwalengcungcutsela. -kuhlola lamakhono elulwimi lehlukene akufuneki kubonakale njengemisebenti lehlukene kodvwa yinye yemisebenti lehlanganisiwe. -insika yesitsatfu yelisu ifaka kutfutfukisa kusimama kwemakhophelethivi ngekwakhiwa kwemanethiwekhi ebhizinisi kanye nekwesekelwa kwetakhiwonchanti temabhizinisi. -loku kuniketa lwati lolubalulekile lwetinsayeya kuhulumende wasekhaya. -kusita ekusebentiseni nasekugadzeni kutfolakala, kulahlwa nekulahleka kwemphahla. -kulomnyaka lophelile, hulumende wavelonkhe ufake sicelo sekungenelela kwesigaba emphumalanga kapa, kusita litiko letemfundvo kutsi litfutfukise kwetfulwa kwetemfundvo. -tikhatsi tekuya esikolweni tiyehlukana kuto tonkhe tigodzi netifundza, ngenca yetinyatselo tekuchelelana kutenhlalo. -loku kuholela ekusabalalisweni lokutsite kwemasoli kanye nemazinga ekushisa, lokubalulekile kutinchubo te-ikholoji. -lapho kufanele khona imali lengabuyiselwa emuva yemadokhumenti ingabhadalwa. -siyajabula kakhulu kutsi, itolo, iphalamende yasezimbabwe iphasise sichibiyelo semtsetfosisekelo, yenta sisekelo sekufakwa kwahulumende lofaka konkhe ekhatsi. -kugcogcwa kwemali lengenako kuchutjwa ngemabhange lamakhulu lamane eningizimu afrika labitwa ngekutsi yi-absa, i-nedbank, kwekucala yavelonkhe kanye ne-standard. -tonkhe tilwimi letivame kusetjentiswa yimimango yaseningizimu afrika, kufaka ekhatsi ijalimane, igreek, igujarati, hindi, portuguese, tamil, telegu kanye ne-urdu ; kanye -kuphawula kanye netiphakamiso tabomasipala kanye nalabanye bafundzi kutawemukelwa! -lokubaluleke kakhulu, sifanele kutsi sigcine libanga leliphephile – lelingaba ngemamitha la- – kulabanye bantfu. -tindzaba letimbili letinjalo tifanele kutsi tishiwo kafishane. -lamanye ematfuba emisebenti abambeleleka ngenca yekulindzelwa kwema-spares, ikakhulu ngenca yetinkinga tekubhaliswa kwebatfulitinsita kudathabhesi yebatfulitinsita basenshonalanga kapa. -labangenele tifundvo basebenta ngemacembu langu- kuya ku- bese batfutfukisa luhlelo lwekusebenta lamasipala. -kungabikhona kwe-sla kube nemtselela ekwetfulweni kwetinsita emazingeni lamukelekile. -siphindze futsi sisachubeka nekutsenga nekuvuselela indlu yewinnie mandela ebrandfort, indlu yemoroka ethaba nchu kanye nendlu yebram fischer ewestdene. -uma umntfwana akhona, batawubita emahhovisi kutsi ahlangane nemntfwana bese bakubuta kutsi ngabe unenshisekelo yekusisa umntfwana. -emakhono lamahle ekuchumana futsi anesifiso sekuceceshwa. -mnu mandla victor ngcobo, njengemphatsi lomkhulu welwatiso lwetekuphatfwa kwetigwegwe e-dpsa. -kodvwa, lapho takhiwo letinjalo betingaba badlalindzima betepolitiki kulomkhankhaso welukhetfo, betitawube sebavele babe nebameleli kulomkhandlu, futsi akukafaneli kutsi tifakiwe. -anrune weyers: women’s m t, women’s m t, women’s m t ntando mahlangu: women’s m t simone kruger: women’s discus f mpumelelo mhlongo: men’s m t, men’s long jump t charl du toit: men’s m t reinhardt hamman: men’s javelin throw f anika johanna pretorius: women’s m pretorius: women’s t and sheryl james: women’s m.luyolo yiba -kuphenya kutsi kwenteka esibhedlela e-marble hall. -sitawulandzela dvutane tonkhe tinsolo letibikiwe esikhatsini lesengcile, letimayelana nekuhlukaniswa kwemphahla lengekho emtsetfweni lenhlangano. -uma inkapani inelihhovisi lelingetulu kwalinye, lihhovisi ngalinye kumele ligcwalise lifomu lelihlukile, ngaphandle nangabe indzawo yekutsengiselana ibekwe endzaweni yinye ehhovisi lelikhulu lenkapani. -kunebudlelwane lobucinile bekusebentisana nahulumende wasekhaya, ikakhulu ngekhatsi kwetinsita tetemphilo tesigodzi. -ngekubuka tifundvo letifundvwe kulucwaningo lwekucala lwekulinga, sigaba sesibili selucwaningomabhuku sacala ngendlovulenkhulu -loku kungaba nemtselela lomubi ekuhambeni kwetimoto kulendzawo. -mhlabuhlangene wamemetela ngenhlaba njengelusuku lwamhlabawonkhe lwekwatisa lwe-albinism. -noma ngabe ngumuphi umuntfu losebentisa indzawo yekubeka noma lovumela indzawo yekubeka kutsi isetjentiswe futsi lengahambisani nemibandzela yalesigaba utawubekwa licala lekona. -cinisekisa kutsi tindlela tebunjiniyela kanye nemoya wekususa tibi emsebentini kusebenta kahle -i-lesotho highlands water commission:a. mnu bhekizwe simon nkosi njengelitsimba lelikhulu leriphabhulikhi yaseningizimu afrika kanyeb. -cabanga ngesihloko lesihle salendzaba bese uyabhala lapha. -loku kufaka ekhatsi kususa emagiza, kupompa kwendzawo yekubhukusha kanye nemalambu langakasetjentiswa. -loku kutawukhokhela kwakhiwa lokuchubekako kwetindzawo tekuphehla gezi kanye netindzawo letinsha tekwendlulisa, kusisa kwetitimela, tikhumulo temikhumbi kanye nemaphayiphi, tikimu letinkhulu tekwendlulisa emanti, kanye nekutfutfukiswa kwetikhumulo tetindiza letahlukahlukene. -bafakiticelo bemukwa emalungelo abo emhlaba. -kuto tonkhe tindzaba letiphatselene nekulawulwa kwekhabhinethi kanye nekusebenta kwebhizinisi yekhabhinethi ; -lokuntjintjwa lokuhlongotwako kwemkhandlu wetikhumbuto wavelonkhe yi-ejensi yetemagugu lensha yaseningizimu afrika. -lingaphindze lisho luhlelo lolwenele lwekwendlulisa inshokutsi, nobe sakhiwo semusho lesihlelekile. -angakuboleki, ngaphandle kwekutsengiselana kwebhizinisi nobe kwekubhanga, ngaphandle kwemvume lebhalwe phasi yembolekisi ; -inkampani yami ibhodlela kuphela letintfo kodvwa ayifaki ekhatsi nakunoma nguyiphi indzawo kuloluchungechunge lwekutsenga. -batho pele ngekusebenta -e-lekgotla lekhabhinethi yangabhimbidvwane, sincume kwenta lubuyeketo lwasemkhatsini nemnyaka, sibuke inchubekelembili kusukela nga- kute kube ngunyalo esikhundleni selubuyeketo lolwetayelekile lwemnyaka. -siyetsemba kutsi iphalamende itawukhona kuhamba ngekushesha kute ihlangabetane netidzingo kute kutsi umtsetfo uphetfwe kute kube nengucuko. -bukhulu bebugebengu eningizimu afrika nanoma kunjalo abunemtselela lomkhulu kuphela etimphilweni tetakhamuti, kodvwa kuphindze futsi kube nemtselela kumnotfo jikelele. -similo semdda nebudlelwane bayo naleminye imitimba -kuphasiswa kwemitsetfo yamasipala ; -kuhlela intfutfuko lehlangene yinchubo lapho bomasipala balungiselela khona luhlelo lwekutfutfukisa lolunelisu lolwelula sikhatsi lesiminyaka lesihlanu. -bacashi, baphakeli belucecesho kanye nebafundzi kufanele basayine sivumelwano se-learnership. -inkinga leyodvwa kutsi kuceceshwa kutawuba kusukela ngensimbi ye-pms kuya ngensimbi ye-pms bonkhe busuku enyangeni. -inyoni yephula umoya lomusha etinombolweni te-tem. -yonkhe imisebenti lechazwe kuledokhumenti ilungiswe ngekuhambisana naloluhlaka. -lenchubo yekunakekela nekutfutfukisa imigwaco ivinjelwa kulesigaba kungabi nekucaciswa mayelana netindzima nemitfwalo emkhatsini webadlalindzima labehlukene. -ngemuva kwekubuya kwabo, litiko letesimondzawo liphenya kungevani ngemiholo yebacimi bemlilo kute kube nemphumela lofanele kubo bonkhe labatsintsekako. -ngabe lomshini utawufaneleka kutfola sibonelelo? -loko ngulenye yetintfo hulumende latama kuyigwema. -lusito lwemakhasimende akukabi yintfo lebalulekile lekhatsatako. -kwenta ncono lizinga lekusebentisa imali, inchubo yekufaka sicelo sesibonelelo sesakhiwonchanti iyabuyeketwa. -linyenti lemindeni lincume kwemukela lemali. -siphakamisa tindlela letimbalwa tekucinisa umtimba weningizimu afrika wekulwa nenkhohlakalo -bekugcilwe kakhulu ekugcineni bantfwana labaphilile kanye nekunakekelwa lokufanele kwalabo labatsintsekile ngekugula. -kuniketa kusekela lokwentiwe ngaphambilini kanye nekuchumana ngemisebenti letsintsa tisebenti kanye nenhlangano. -kufundzisa lamaphethini etakhiwo kanyenti kusebenta ncono etifundvweni tekubhala uma bafundzi banelitfuba lekusebentisa babuye babone emandla abo ngco, kunekutsi babone etheksthini yalomunye umuntfu. -uma i-mec yenetisekile ngalokuhlolwa, angafaka sicelo sesikhungo sekuvivinyela ilayisensi yekushayela, abhalise imininingwane kurejista yetikhungo tekuvivinyela ilayisensi yekushayela aphindze akhiphe lofake sicelo sitifiketi sekubhaliswa. -sidzinga luhlelo loluhlelekile, lwesikhatsi lesidze kuhlangabetana naletinsayeya, kanye nekukhombisa kutsi wonkhe umuntfu waseningizimu afrika angadlala njani indzima. -kusekelwa kwelidolobha lasekapa kuniketwa kumiklamo leminyenti lebekwe kulenye indzawo kulombiko, nelinani lemibuto yemmango letfolwe lihhovisi lenyuke kakhulu kulomnyaka. -emakomidi emawadi adlala indzima lebalulekile ekucolisiseni nasekubuyeketeni i-nsdp njengobe isuselwa kuligalelo lelivela kuhulumende wasekhaya. -kubuyela ekugcineni emphilweni leyetayelekile nekutibandzakanya ngalokuphelele emisebentini yetenhlalo netemnotfo kuncike kakhulu kulinani lebantfu labagomile. -tikhungo temfundvo lephakeme tahulumende taseningizimu afrika tivumelekile kuniketa tinhlelo tekufundza letimfisha letivunyelwe ngekwesikhungo emaveni angaphandle, kuphela nje uma ngabe lokuniketa kuvunywa tiphatsimandla letifanele nebalingani emaveni angaphandle. -mengameli zuma uphindze futsi wasayina sivumelwane lesimayelana nekuvinjelwa kwetikhali tenozi, lesikhombisa kutinikela kweningizimu afrika lokuchubekako ekuzuzeni umhlaba lokhululekile ekwesabeni lokubangwa tikhali tenozi kanye nekucinisekisa kutsi ithekhinoloji yenozi isetjentiselwa tinhloso tekuthula kuphela. -sa kuya esigabeni sekucaphelisa vukuzenzele unnamed mengameli cyril rama phosa umemetele kutsi iningizimu afrika seyike esigabeni kusukela mhla tinge- inhlaba lapho imikhakha leminyenti yemnotfo ivuliwe kanye nekususwa kwemikhawulo leminyenti yekuhamba kwebantfu. -ngumtamo wekwehlukanisa inkhomba lephatselene nesimo selitulu sesikhatsi lesifishane kunkhomba yesimo selitulu sesikhatsi lesidze njengobe kukhonjiswe nguletibhidvo. -ngekusho kwemibhalo yemave emhlaba, timbangela letibalulekile tekugcwala kakhulu kusetjentiswa kwekuvalelwa ngembi kwekutekwa kwelicala kanye nemkhuba wemacala lamabi. -kuyinhlonipho kukhuluma nebantfu baseningizimu afrika kulendlu kanye nasemakhaya abo nasetikhungweni tekubukela kulo lonkhe lelive. -umsebenti wekuhlela utfolakala ezingeni lendzawo, umsebenti wetindlu usezingeni lesifundza, futsi umsebenti wekuniketwa kwemanti nagezi uyahlukaniswa emkhatsini walabo lababukene netinsita letinkhulu kanye netinsita letinkhulu. -tikhulu letine letivela ehhovisi lelikhulu tiphindze futsi tahambela lucecesho loluhlelwa temafa esifundza. -ngako-ke, umkhakha wasetindzaweni tasemaphandleni e-afrika usolo usasebenti kahle. -tindleko tetinzuzo tibonwa njengaloku tinzuzo tenteka, ngekusebentisa sitatimende setingucuko emphahleni lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali netimali ngendlela lekhulako. -sihlangabetana netinkinga letifanako neningizimu afrika. -bekentani jim ekucaleni kwendzaba? -kutawuphindze futsi kwentiwe imitamo yekwandzisa tindzawo tekulondvolota. -siyachubeka nekwesekela bonkhe basubatsi labamelele sifundza setfu kanye nesive kahle kakhulu. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemtsetfosivivinyo wekuchibela emalungelo ekubuyiselwa kwemhlaba kanye nesivumelwano setinhloso talomtsetfosivivinyo, kute ummango uphawule ngawo. -inchubo levamile yekufaka sicelo seluhlolo lwemvelo lwekuhweba -khangisa nobe unikete kutsengisa nobe kutsenga nobe nguyiphi imphahla nobe tinsita kunoma nguyiphi inhloso yebhizinisi, ngaphandle nangabe lomsebenti wekuchumana uvumela ngalokucondzile imilayeto lenjalo. -kugcogcwa kwetilwane netintfo letiphilako letiphilako kanye nekuchubeka njalo ngulemikhawulo lebonwa kabanti ngekubaluleka kwawo kuko kokubili shevu wasemantini kanye newebantfu. -imikhandlu yendzabuko yemphakatsi ngamunye wendzabuko ngaphasi kweligunya lemholi wendzabuko, umkhandlu wendzabuko sewusunguliwe futsi wamukelwa. -imisebenti yahulumende kumele iniketwe ngemphumelelo nangalokungabiti kute takhamiti titfole imali lencono kakhulu -tinkhomba letibalulekile tekusebenta tinhloso letibambekako, letikalekako masipala lavumile kuzuza ngesikhatsi lesitsite. -kodvwa, sivinini sihamba kancane futsi imitamo yekwenta kabusha idzinga kuphindzeka kabili kucinisekisa kutsi emakhono ladzingekako kanye nemakhono emnotfo locudzelanako wemave emhlaba ayatfolakala masinyane kuwo onkhe emave ase-afrika. -emalayisensi ahambisana nemibandzela, kufaka ekhatsi imibandzela lechaza ikhwalithi yemanti lacuketse imfucuta lekhishwako noma lelahlwako kute kugcineke tidzingo temtfombolusito. -umbiko logcwele utawufakwa kuwebhusayithi yelitiko letekucaphela nekulinganisa kusebenta. -kute kuhlatiywe imiphumela leyingoti yekunatfwa kakhulu kwetjwala, kuvamise kuba lusito kuhlukanisa imiphumela yesikhatsi lesifishane kumiphumela yesikhatsi lesidze. -sigungu savelonkhe kusukela nga- sibalule emalunga lahloniphekile latsikameta mengameli. -lesitifiketi savelonkhe siniketa litfuba lekufinyelela imisebenti kunoma nguyiphi imikhakha lebhalwe ngentasi. -" nga- liholo lami belisetulu kakhulu kutsi ngitfole i-rdp futsi liphansi kakhulu kutsi ngitfole ibhondi, loku kuchubekile kute kube ngulamuhla. -nanoma ibhajethi yemhlaba angeke ibalwe ngalokucondzile, kubalulekile kutsi isungule umcondvo lovamile wesilinganiso futsi ikhomba tincenye tesive netesikhungo letifanele lendzawo, lapho umhleli angalawula khona. -lomtsetfosivivinyo uchibiyela umtsetfo wekulawulwa kwekujeziswa kwemacala emgwaco, wanga-.lomtsetfosivivinyo utawusita i-ejensi yekwephula umtsetfo emgwacweni kanye netiphatsimandla letikhishako kutsi tisimame ngekwetimali, futsi uphindze futsi wetfule kusebenta ngemphumelelo ekuniketeni tatiso kulabo labephule umtsetfo. -lenkampani iphindze futsi yatsatsa, njengencenye yesivumelwano nebaphatsi, kusisa tigidzigidzi letinge-r, kusetjentiswa kwemali lemikhulu lemisha kute kutfutfukiswe titjalo tayo kuphindze kwentiwe ncono kuncintisana. -emabhizinisi anikete imihlanganosikolwa lemayelana nekutsi kungafinyelelwa njani etimakethe - nekukhula. -emkhatsini waleminye imitamo, loku kungaba ngekukhutsatwa kwemkhakha we-ict. -kuswelakala kwetisebenti letenele kuhlolwe luphiko lwetekuphepha kwetenhlalo loluvele luniketwa imali lencane. -bayabonakala kutsi batawuchubeka bente njalo. -tikhungo temfundvo lephakeme taseningizimu afrika letifisa kuniketa imfundvo lephuma eminyeleni kumele tifune imvume yetinhlelo letinjalo kanye nemisebenti levela kuma-ejensi lafanele alelive lelingenisako. -sicaphele kakhulu bantfu ngekungatama kutsintsana nome ngabe ngukuphi ngekwemtimba nome kwetama kuvakashela indzawo yekugwema tifo. -tincumo letifanele, tinyatselo letitsetfwe ngesikhatsi nangalokufanele, kanye nekunakisisa lokuvamile kumininingwane, tintfo letinkhulu letitsintsa umkhicito kanye nelizinga. -khetsa etindzabeni letingemaciniso / tindzaba temdzabu / tindzaba letiphatselene nemuntfu / tindzaba letijabulisako / tindzaba letijabulisako / tindzaba letiphatselene nemphilo -kumele ufake sicelo kumkhandlu sekuvuselela kubhalisa kwakho, lokungenani tinyanga letintsatfu ngembi kwekutsi kubhaliswa kwakho kuphele sikhatsi. -loku kusho kutsi imikhicito lengenako beyibita kakhulu ngetikhatsi tekufunwa ngemandla kwemnyaka ngenca yelinani leliphasi lelirandi nakucatsaniswa nelidola lasemelika, loku kwaphindze kwasekela emanani entsengo yenyama yenkhomo yendzawo. -kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni nekuvuselelwa kwetindzawo tasemadolobheni kokubili kuncike emantini kuzuza tinhloso tawo. -watsandza kubona -kusungulwa kwelikomidi lelitiko lelucwaningo nekutiphatsa. -mengameli cyril ramaphosa waniketa kubuyiselwa kwemhlaba kwekucala ngca kubatali bemmango wase-griqua evredendal enshonalanga kapa. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela wekhomishini yemisebenti yahulumende, wa- -ngekwakha kulokuphumelela kwekungenelela kwetinchubomgomo tetfu tetimboni, kutawusungulwa luhlelo lwekusebenta lwenchubomgomo yetimboni. -kugcila kwelisubuciko kulethemu lesemkhatsini kutawuba kugcugcutela bantfu baseningizimu afrika kutsi basekele futsi batsengise lelive kubatjalimali nebavakashi labangaba khona. -hulumende uyachubeka nekutinikela ekucedzeni ngalokuphelele kusalela emuva kweluhlelo lwemabhakede emimangweni yetfu. -ikhabhinethi ikwemukele kusekelwa kwetindzawo tekuhlala letinge- letiniketwe litiko letekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni netingucuko kutemhlaba ngetindlela letahlukahlukene letitawusetjentiswa balimi kulendzawo, lokutawucinisekisa kugcinwa nekusetjentiswa kwemhlaba kwetitukulwane tanyalo netesikhatsi lesitako. -rekhoda tintfo letitsatfwako kanye netincumo kuloluhlaka lwakho njengobe kwenteka - ungalindzi kudzimate kube ngemuva kwemhlangano kutewukhishelwa emanotsini akho nobe ungenta liphutsa. -tinsita letingasiwo imitfombo yalokuphilako yendzabuko yemtsetfo wetinhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene ) ; -emakhansela emawadi nemakomidi emawadi -tinsuku tekuvuselela tentiwa ngetulu kwetinyanga letingu- -uma tichumane setisendzaweni, umchumisi angasebentisa kuphela labo basiti bemchumisi labadzingekako kuhambisana nemitsetfo yalesahluko. -ticelo tingafakwa kunobe nguliphi lihhovisi lelitiko letasekhaya nobe lihhovisi lelincusa nobe imishini yaseningizimu afrika nangabe ukulelinye live. -kuphakanyiswa kutsi kuniketwe imifundzate leminyenti yebasebenti betebucwepheshe. -kuma-akhadini alabahamba ngetinyawo, niketa tindzawo tekuhhamuleka nekukhibika etindzaweni letiphuyile. -ikhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi bafundze lulwimi lwendzabuko njengaloku lukhutsata bulwimibunyenti futsi lukhutsata kwakha sive. -lenchubo yeluntjintjo itawuzama kufezekisa loku, emkhatsini waletinye tintfo -ngemuva kwekushona kwebantfwana -lokucuketfwe / lwati / nemakhono imisebenti yemalanga onkhe / emaviki kuto tonkhe tinhlangotsi telulwimi nakuletinye tifundvo -r imali yesicelo lengabuyiselwa emuva. -caphelakwehluleka kuhambisana nalemiyalelo lengenhla kutawucedza bafakiticelo. -imvula letfolakele enshonalanga kapa beyivamile kuya kulengetulu kwalokwetayelekile, ikakhulu etincenyeni tasenshonalanga, futsi yehlile ibe ngephasi kwalokwetayelekile ngasekhatsi nasemphumalanga yacala ngemvula lengaphasi kwalokwetayelekile ngekhatsi kwetigodzi tekaroo. -balimi labancane labangetulu kwa-, batawutfola tibonelelo tekukhicita. -lutjalomali lwetfu kusayensi netheknoloji luveta imiphumela. -leti kungaba tinhlangano temmango letakhelwe ngco kucinisekisa kusebenta kwamasipala etindzaweni letibalulekile tekusebenta. -tikhungo temfundvo lephakeme taseningizimu afrika tinesibopho sekubeka tinyatselo tekuvikela tifundvo kanye naletinye timfuno tetitjudeni tato letichuba tinhlelo tekuntjintjiselana ngetifundvo etikhungweni tangaphandle. -igazethi yahulumende lecuketse lomtsetfosivivinyo sewushicilelwe kute ummango uphawule ngawo. -kwatisa ummango ngetindzaba letibukwa ngumkhandlu letivumela kutsi ummango uphawule ngato -letichibiyelo letiphakanyisiwe tifaka ekhatsi kwandzisa kuvikeleka lokuniketwa batsengi betindlu – kufaka ekhatsi kulungiswa, kulungiswa kabusha, tingucuko kanye nekwengetwa kwelikhaya lelikhona. -lomtsetfosivivinyo ucinisekisa kuphatfwa lokuvakalako nalokusimeme kwetindzaba tetimali tahulumende wavelonkhe nekutsi yonkhe inchitfomali igunyatwe ngekuhambisana neluhlakamsebenti lwemtsetfo lolukhona. -i-biovac ilubanjiswano lwahulumende nalolutimele emkhatsini wahulumende waseningizimu afrika kanye nenhlangano ye-biovac. -kubhadala ngalokwecile lokubangwa kungabaleki kahle encenyeni yemkhangisi yetindleko tekushicilela satiso angeke kubuyiselwe emuva, ngaphandle kwekutsi lomkhangisi anikete tizatfu letanele tekutsi kungani kungabaleki lokunjalo kwenteke. -tinhlobo tematheksthi lamisiwe -kusetjentiswa ngemphumelelo kwalomsebenti kufanele kwatiwe njengemsebenti lotayelekile ngekubuka labatsintsekako. -imakethe yetitfombo temitsi lengakahlutwa ikakhulukati yasekhaya, nanoma imikhicito lengakahlutwa itfunyelwa kulamanye emave eningizimu afrika nase-asia yenteka. -lokucuketfwe ngco nebubanti balemisebenti kutawuncunywa ngumcashi ekucaleni kwekontileka, ngekuya ngemareyithi asonkontileka. -ngisho ngaphansi kwetimo temagagasi lasemkhatsini, leliphayiphi lingacala kugucuka kantsi umtfombo losemkhatsini ungacindzetela leliphayiphi ngaphandle kwemugca. -kute kucinisekiswe kubeka liso lokusebentako kulemiklamo kuto tonkhe tindzawo, emahhovisi esifundza eluphiko lwekulawula umklamo asunguliwe. -batitfola njani indlela yabo yekubuyela esidlekeni sabo? -cocisanani ngekutsi ngutiphi tindzaba letiphatselene nelikomidi leliwadi lakho. -batsengisimphahla abakavunyelwa kusebentisa lelitfuba lebatsengi labangakhoni kuvikela tinshisekelo tabo ngenca yekukhubateka kwengcondvo noma ngekwemtimba, kungafundzi kahle, kungati noma kungakhoni kuvisisa lulwimi lwesivumelwano noma ngutiphi tintfo letifanako. -kwelulwa kwekontileka kungabukwa. -njengeningizimu afrika lekhululekile nalenentsandvo yelinyenti lamuhla, angeke sikwati kungabata kulungisa sikhatsi lesengcile. -bunjiniyela lobuya emuva, kuhlanganisa, kusabalalisa nobe kulinga kutfola emakhodi emtfombo wanobe nguyiphi ithekhinoloji ; kanye -sale uyasho kutsi wentani ngelilanga ngalinye. -lemishikashika ihlose kwesekela umkhankhaso wetinsuku leti- tekwecwayisa. -lidze kanganani lelicondzisi? -kumele ube neminyaka lengu- nobe ngetulu kute ufake sicelo. -lwati lweminyaka lesiphohlongo kuya kulelishumi ezingeni lekuphatsa lelisetulu lusidzingo. -uma sebaceceshiwe kutawudzingeka baniketwe umcombelelo kanye neliphasela lekudla. -baphatsi labakhulu kanye nemabhodi ema-ejensi ahulumende kanye nema-soc kumele batsatse tinyatselo letifanako. -ticelo tingatsatsa emaviki langu- kuya kulangu- -kubhalakubhala ngetemidlalo letitsandzako. -ikhabhinethi yatiswe kutsi umhlangano jikelele wamhlabuhlangene utawuvulwa mhla tinge- inyoni enhlokohhovisi yamhlabuhlangene enew york. -ngekusebentisana nalabanye bohulumende kulelivekati kanye nemkhakha wangasese, sitawucedzela lenchubo yekwetfula emakhebuli langephasi kwemanti. -kodvwa, sitfombe lesingasilo liciniso satfwebula ngumcondzisi wenyuvesi kanye netiphatsimandla tasenyuvesi kutsi konkhe bekuhamba kahle ekempasini. -kulomnyaka lophelile, ngakhuluma nesive ngetinhlelo tetakhiwonchanti tahulumende. -ikhabhinethi igcamise kutsi kuvelana kwe-oau ekukhishweni kwahulumende welubandlululo etikhungweni takhe kuphakamisa umzabalazo wetfu wenkhululeko kanye nekutfola intsandvo yelinyenti. -ngekufaka sicelo sekungenisa noma kutfumela ngaphandle imikhicito yemafutsa -make walomntfwana, ngesikhatsi aniketa imvumo, -indlela lensha yekusita ngetimali kufanele itfutfukiswe ngendlela lefanele. -lapho khona umhlaba wangasese utsetfwe ngalokungekho emtsetfweni futsi kute timo letikhetsekile letikhona, umnikati wemhlaba kumele abuke inkantolo ngaphandle kwekubambeleleka kute atfole umyalo wekucosha ngekulandzela umtsetfo wekuvikela kususwa ngalokungekho emtsetfweni nekuhlala emhlabeni ngalokungekho emtsetfweni, -yini loyibona njengetihibe letibalulekile ekwetfulweni kwetinsita? -emaminitsi emihlangano yephaneli -emawebhusayithi lasebentako kanye netindlela tekuchumana -kuhlela - likomidi leliwadi lisebenta edvute nelikhansela kutfola tintfo letibekelwe embili kanye nekucinisekisa kutsi letintfo letibekelwe embili tifakwa etiphakamisweni telwabiwomali kanye nasetinhlelweni temklamo. -tizatfu kumele tiniketwe kungakapheli emalanga langu- -ngako-ke kuyintfo hulumende layibeka embili kucinisa tinhlelo kanye nemitamo lehlose kutsi lusha lufundziswe, lube netakhamuti letinemphilo naletikhicitako letitibophelele. -kufuneka kube nelinani lelengetiwe kulo ngekutfutfukisa kwalo kunekutsi kuvunyelwe kuba ngumtfombo wemanti kumitfombolusito yalelidolobhakati. -uncuma ngekuhambisana nemtsetfosisekelo kwanobe ngumuphi umtsetfosivivinyo wephalamende nobe wesifundza, kepha ungenta njalo kuphela kuletimo letilindzelwe esigabeni nobe ; -ngaphasi kwalomtsetfo lomusha, batali labahamba nebantfwana labangaphansi kweminyaka lengu- budzala badzingeka kutsi bakhiphe titifiketi tabo tekutalwa letingakafinyetwa. -umelele umbononchanti wengucuko lesisekelo yeningizimu afrika. -lomtsetfosivivinyo utawuphindza futsi ufake ligalelo ekuciniseni kungafihli lutfo kanye nekwetsembeka kweluhlelo lwetetimali lwaseningizimu afrika uphindze futsi wente kube matima kubugebengu lababandzakanyeka ekucedzeni intsela, kushushumbisa imali kanye nekungena nekungena kwetimali ngalokungekho emtsetfweni kutsi tibhace ngekusebentisa luhlelo lwetetimali lwaseningizimu afrika. -ingucuko lenjalo idzinga indzima lekufanele idlalwe ngumbuso kute kucondziswe imitfombolusito nelutjalomali emikhakheni lekhicitako yemnotfo ; -tinyatselo leticinile tamengameli tibeke emandla embili eluhlelweni lwekusebenta lwahulumende lwemnyaka kute kubukanwe nekucishwa kwagezi ngekutikhandla kanye nekutfola kuphakelwa kwagezi lokusimeme. -loku kutawusita ekwenteni ncono kwabiwa kwetekuvakasha ngekwendzawo kwendlula tikhungo letinkhulu kuphindze kusabalalise umnotfo lowentiwe ngulemikhosi ngalokulinganako. -sibonelo, luhlelo lwekutfutfukisa lolubumbene lufaka ekhatsi tibonelelo tekwenta siciniseko kutsi imiphakatsi inganiketa imibono yayo kanye netiphakamiso. -nanoma kunjalo, labambalwa labatsembekile batsatsa kudla kwasekuseni lokunenshisekelo, emakhophi ekunatsa likhofi kanye nalabanye ngekukhatsateka kwengeta kutsintseka kwekugubha umkhosi. -tetsamelilwati letihlosiwe taletinkhombandlela nguleti -ungintsatseli ngalokugcwele nobe ummeleli webetindzaba -luphiko lwemisebenti yemaphoyisa lwaseningizimu afrika alwemukeli licala macondzana nanoma nguyiphi lenye iwebhusayithi lekhombisa kuba ngulewebhusayithi lesemtsetfweni noma lengakahleleki yeluphiko lwemisebenti yemaphoyisa lwaseningizimu afrika. -tinhlangotsi teliwadi mayelana netindzaba letiphatselene necbp -imisebenti yekucinisekisa ikhwalithi, kucinisekisa kuhambisana nemazinga kwentiwa njalo ngemnyaka, ngemitimba letimele leyenta kubuyeketwa kwekucinisekisa ikhwalithi kanye njalo ngeminyaka lesihlanu. -emanti anika imphilo. -inhloso yalomtamo kugcugcutela imimango kutsi isite kuvikela bantfwana labangakakhulelwa ngekutsi kufundziswe bantfu, ikakhulu bomake labasebancane, ngebungoti bekunatsa tjwala ngesikhatsi bakhulelwe noma bamunyisa. -usebentisa emakhaya latibonwa netitfombe kwenta inshokutsi -kutawuvunyelwa sikhatsi lesifanele sekucocisana emkhatsini wenkampani yelicembu lesitsatfu kunoma ngutiphi tintfo. -mhla tinge- inkhwekhweti, i-icc seyivele imeme iningizimu afrika kutsi ibambe tinkhulumiswano nayo mayelana nekucala kusebenta kwemvume yekubopha ngekulandzela isigaba se- lesikhombisa ngalokucacile futsi ngalokungalingani kutsi lapho licembu lembuso litfola sicelo lesimayelana naloko lelikhomba tinkinga letingavimbela nobe letivimbela kusetjentiswa kwalesicelo, kutsi umbuso utawutsintsana nenkantolo ngaphandle kwekubambeleleka kute -nanoma linani lebantfu labashonako kanye nekutseleleka esifundzeni setfu bekungabaluleki, tifundvo letibalulekile tafundvwa ngekutsi tibulalave letinjalo tingaphendvulwa njani esikhatsini lesitako. -ngemuva kwekugwetjwa kwemmangali, kodvwa ngembi kwekundlulisela loludzaba enkantolo lephakeme, mantji wesigodzi ubhale kutsi wehlile kwatisa ummangali ngemibandzela yesigwebo lesincane. -inhloso yalenchubomgomo kuniketa tinkhombandlela kulelitiko lekufanele tilandzelwe uma kutsengwa timphahla netinsita. -kuhlolaimimango nobe bameli babo bangadlala indzima ekuhlolweni kwebaphakeli tinsita labangaba khona, kumbandzakanyeka kwemimango ekuniketweni kwetinsita nasekugadzeni kwebaphakeli tinsita. -ngicabanga kutsi umusho wekugcina kulombiko nguloko sonkhe lesingatsandza kubona -luhlelo lwekulungisa nekunakekela tikhumulo letincane, lokungumklamo lohlanganisiwe wendlelalisu njengencenye yeluhlelo lwekusisa lwesakhiwonchanti loluvunywe yikhabhinethi ngenkhwekhweti, kwanyalo sewuphelele nge-%. -kunekungcubutana emkhatsini waletintfo letihamba embili letincintisanako, njengobe kufanele kube khona eveni lentsandvo yelinyenti. -lenchubo yekuhlola itawucala ngemuva kwelusuku lwekuvala kweticelo. -labangenele tifundvo bacedzela luhlu lwekuhlola bacocisane ngekutsi masipala wabo ucatsanisa njani. -kute tinhlanti taselwandle letiphilako letingatsengwa. -lemiklamo kwanyalo isetigabeni letehlukene ngobe tikhangiso betifike ngemuva kwesikhatsi, lokuholela ekutseni ithenda ithenda ngemuva kwesikhatsi, kuhlolwa kanye nekuvunywa. -emanani lanjalo adzinga kubekwa ezingeni lendzawo noma lesigodzi ngekuhlanganyela ngalokuphelele kwabo bonkhe labatsintsekako. -iriphabhulikhi yase-uganda ingumlingani wetekuhwebelana weningizimu afrika we- lomkhulukati kulelivekati futsi ingumlingani wesibili lomkhulukati emphumalanga ne-afrika. -loku kuphikisana netindlelamkhuba tekwehla letibonakala kuletinye tigodzi letinyenti emhlabeni. -ngesikhatsi lesifanako, idatha lesisekelo yethophografi yalelive lonkhe yentiwa itfolakale ngendlela yedijithali. -ngingaphindza ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiphindze ngiph -kuchitjiyelwa kwemtsetfo wetinhlelo tamasipala kuhloswe ngawo kwenta ncono emandla abomasipala ekwetfula tinsita. -musa wamniketa ipheya yinye. -icbp isungula inchubo yekubandzakanyeka yekugcugcutela imimango kanye nekuhlela tindzaba letibalulekile nekutsi tingahambelana njani nekuhlela kwamasipala lokubanti. -lelitiko liphindze futsi labeka inkontileka yemtfulitinsita wekwenta ncono sakhiwonchanti lesincane setisetjentiswa letibhalisiwe kucinisekisa kutsi tiyahambisana nemazinga ekuhlola njalo ngeminyaka lemibili kubhaliswa kwato. -kudlala, kudlala indzima ; inkhulumomphendvulwano ; kubuyeketwa kwencwadzi -kubekwa, kuhlola, kweluleka kanye nemahhovisi ekulawula kuletinye tisebenti letinyenti letingalawuleki. -kusachubeka imitamo yekulungisa lesimo. -njengencenye yekufezekisa luhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe, yonkhe lemikhakha lemitsatfu yahulumende idzinga kulawula ligagasi lelisha lekutfutfukiswa kwetindzawo tasemadolobheni ngetindlela letifaka sandla ekutfutfukisweni kwetindzawo tasemaphandleni. -* kunonophisa inchubo yekuvuselela livekati lase-afrika ; kanye -emakomiti angabuye atfole ticelosikhalo, tetfulo nobe tetfulo letibuya emmangweni. -tindzaba letimcoka kakhulu -inchubo yekukhetsa inhloko lensha yelitiko letekulima seyiphetsiwe kantsi umholi ulindzeleke kutsi atsatse sikhundla ngasekucaleni kwamabasa. -kwehluleka kulawula, kulandzelela nekucinisekisa kucinisekiswa kwebunikati. -sicela emakhaya langakhona kutsatsa sinyatselo ngekushesha kucabanga ngekusebentisa letinyatselo tekonga gezi. -lolubhubhane lweligciwane lecorona kanye netinyatselo lesititsetse tekulwa nalo titsetse umtselela lomkhulu kubantfu bakitsi. -ikhabhinethi icinisekisa kutsi kuhlelwa kabusha kwahulumende lokukhulu kutawenta kutsi kube lula kuphindze kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinsita kubantfu betfu ngekusebentisa hulumende longenatihibe, longabiti kakhulu futsi losebenta ngemphumelelo lophendvula kakhulu kutidzingo tebantfu baseningizimu afrika. -luhlolo loluphelele lwetemgwaco lwase-newton park lutawentiwa kute kusungulwe tindlela tekwehlisa umgwaco esikhatsini lesitako -eminyakeni leminyenti tilwane letifana netinja, tinkhomo, timvu, emahhashi netinkhomo tacala kudla. -condzanisa kucecesha nemikhakha lebalulekile lekhulako kanye netimboni. -munye wemalunga enp bekanemandla ekuchubekela embili nekugceka inyonyane yabothishela yentsandvo yelinyenti yaseningizimu afrika. -emasu ekuhlela ibhizinisi kanye netinchubo tekulandzelela kusebenta kwenhlangano kanye nekubika tisunguliwe tabuye tasetjentiswa. -kweswelakala kwenteka uma umbuso uhlela kusebentisa imali lenyenti kunaloko lokungakhuphuka kutintsela letetayelekile. -ngalesikhatsi letingucuko tasekucaleni tente kutsi kube nekusimama kwemnotfo lomkhulu kanye nekucinisa kusebentisa imali kwesive, lokugcizelela lokukhulu lokusandza kwenteka kwaloluhlelo lwetingucuko kube kwabiwa kwemitfombolusito ngalokufanele kanye nekwetfulwa kwetinsita ngalokuyimphumelelo. -lusuku lolucinile lwekwetfula lutawubhalwa. -nciphisa kwakhiwa kube sikhatsi lesemukelekako. -sigaba sekucala se-bpa sesitawucaliswa kabusha kulesikhungo lesilungisiwe. -ikhotheshini lesesihlokweni sakho lesichaza ligama leligama lalomkhicito kufanele ingeniswe. -ngalokusisekelo kakhulu, nanoma kunjalo, bagcizelela liphuzu lekutsi umyalo wekudliwa kwebugebengu ufanelekile ikakhulukati lapho, njengaloku kulelicala, emacala entiwe ngesikhatsi sebhizinisi lebanti yebugebengu. -uma ngabe likomidi lekusombulula tikhalo lingakanetiseki ngemphendvulo yesikimu, ungacela ngekubhala kutsi sikhalo sakho singeniswe kulelikomidi lekusombulula tikhalo lesikimu. -licembu lembuso, ngesatiso lesibhaliwe lesicondziswe kumabhalane jikelele wamhlabuhlangene, lingakhipha kulesivumelwano. -hulumende ufuna kucedza tonkhe tinhlobo tetento tekuhlukubeta letitfolakala emsebentini, kute kuciniswe kuvikelwa kwetisebenti letisengotini. -kungaba lukhuni kulawula kuchumanisa ngemphumelelo linani lelikhulu lemitimba lenjalo nekukhetsa ligalelo lelivakalako lawo onkhe emacembu kumitamo lemisha. -lesimo lesi sesente kutsi kubonakale lokungagwemeki kutsi sikhatsi sagezi longabiti kakhulu futsi lobunyenti sesiphelele. -e-afrika, kwanyalo sewusabalele emaveni la- -tinhlelo tekuhleleka kwemuntfu ngamunye kwentela tindzawo letinsha tekutfutfukisa kumele tihambisane netitatimende temazinga lasetulu ekuhlela latfolakele ngenhla. -tindleko tekukhicita titjalo letinyenti tetibhidvo tikhule kuleminyaka lembalwa leyengcile ngelizinga lelisetulu kunetintsengo letitfolakele nakumaketiswa. -ikhabhinethi iyakuvumelana nekukhatsateka kwetitjudeni letitfola tindleko temfundvo lephakeme tibita kakhulu futsi tingafinyeleli kuletitjudeni letibuya emindenini lephuyile. -kumele babe nelikhono lekubamba lwati ngalokunembako kanye nekuniketa imininingwane. -sidzingo sekubeka tindlela letifanele tekuvikela nekuvikela. -kukhicitwa bantfu besitsatfu ngekhomishini nobe ngekwenkontileka -njalo ngemnyaka ngendlovana inkhulumo yamengameli lemayelana nekuma kwelive ibanjwa ngesikhatsi mengameli etfula inkhulumo yakhe esiveni njengenhloko yembuso. -unekukhubateka lokukhulu futsi udzinga kunakekelwa ngalokuphelele futsi lokukhetsekile. -kutiphatsa kanye nekuhleleka kufanele kugcinwe ngekucina kodvwa kungabi nesinyatselo lesikhulu kunalesi lesidzingekile ngetinhloso tekuvikela kanye nekuhleleka kahle ejele. -kutsi ngabe ematiko ahulumende alawulwa ngemphumelelo. -kutawuphindze futsi kuvumele banikati bemphahla kutsi bancepheteliswe ngalokungavuni luhlangotsi futsi ngalokulinganako. -ngingayitfola kuphi titfombe / titfombe tebaholi bahulumende? -batho pele handbooka service delivery improvement guide, likhasi -eningizimu afrika, lilungelo lekuvota liphumela weminyaka lenge- yemzabalazo wenkhululeko yetfu. -i-uruguay nemexico timinotfo letisesigabeni sekuntjintja kwanyalo. -ngetulu kwetinombolo tenkhulumo nemifanekisomcondvo, tincenye tingafaka ekhatsi indzima yemlandzisi, tincenye tesakhiwo, sib. sakhiwo, kuveta, sinyatselo lesikhulako, kushayisana kwemibono, simo lesiphutfumako, sinyatselo lesiphutfumako / lesiphikisako / lesiphikisako / lesiphutfumako / lesisombululo, sib. -letimali tibalwa ngekuya kwetintsengo tetintfo letitsintsekako letisandza kwenteka kanye netintsengo tekusebenta letiyunithi. -kumele sisite bomake labadzinga lusito ekukhuliseni bantfwababo ikhabhinethi yemukele simemetelo lesentiwe ngu-umalusi sekutsi lelive lilungele luhlolo lwavelonkhe lwesitifiketi lesiphakeme kusukela mhla tinge- imphala kuya kumhla tinge- lweti -kulungiswa lokwengetiwe bekufakiwe kwentela bungoti bekucashisa, timbangela tekwakha, tikhala temsebenti, kubuyela emuva kwekucashisa emakethe, tindleko temphahla, kufakwa kwekucashisa kanye nelusebentisomali lwemali yebhizinisi. -kungalesizatfu lesi kutsi lisubuciko lekutfutfukisa lusha lwesifundza lidzinga kusetjentiswa, ngemuva kwekucedvwa kweluhlolo lweluhlelo lwebhizinisi. -tindzawo letisetulu eluhlwini, letingemikhakha yemmango kuphela letsintfwa ngco tjwala nekusetjentiswa kwetidzakamiva. -kuvinjelwa kusebentisa tjwala budlabha kufanele kucaciswe. -tindzawo temanti lapho kufanele khona, tindzawo tekuhambisa emanti. -kuchumana ne -ngephasi kwemanti kugcoka loku -luklayo lwavelonkhe luphakamise luhla lwekuhlola imibuto lekufanele ibutwe uma kutfolwa kutsi ngabe imisebenti yekuchumana nemmango nekubika beyenta kutsi kube nekutiphendvulela. -imikhakha lechaza emasheya lamakhulu emshikashika wetemnotfo wesifundza, ngaphandle kwetinsita tahulumende, kufaka ekhatsi kutsengisa ngebunyenti, tetimali, kanye nekukhicita. -tonkhe letilinganiso tidzinga linani lebantfwana labatelwe labaphilile kwentela silinganiso semareyithi nemareshiyo. -nanoma lokubhedvuka lokusandza kwenteka kube tehlakalo letimbalwa, hulumende uphindze futsi wakhipha imikhawulo yekuvimbela kuvalwa kwebantfu. -angiphutfumise kwengeta kutsi ematiko ahulumende kuwo onkhe emazinga kumele asebentisane nemimango futsi acinisekise kutsi konkhe lokukhatsateka kuyabukwa ngembi kwekutsi akhule. -ngenca yekusekela lokuchubekako lokuniketwa ematiko kanye nekuvakasha njalo, linyenti lematiko likhonile kucacisa ema-akhawunti lamisiwe ekupheleni kwemnyakatimali. -njengaloku live letfu liyincenye yemmango wemhlaba wonkhe, tifundvo letahlukahlukene tafundvwa kulamanye emave letavakashelwa ngulabaphetse labaphetfwe baphatsi. -buka ekhasini kute utfole luhlu loluphelele. -imitsetfosimiso isetjentiswa ngendlela yetigaba. -sifanele kutsi sidvwebe emasu latawuphumelela lenhlangano. -imibuto lebutwa kanyenti -lubalobalo lwebugebengu lwesikhatsi sa- / lukhombisa kutsi live letfu libone kwehla nga-% kwelinani lebugebengu lobubi lobubikiwe nakucatsaniswa nemnyaka lowengcile. -i-afrika ilikhaya leminye yeminotfo yemhlaba lekhula ngekushesha lokhutsate intalo lenkhulu levela kubatjalimali bemave emhlaba. -kugujwa kwetitaladi nekungcola tibi kuyincenye lebalulekile yekugcogcwa kwemfucuta. -kukhulumisana lokuchubekako kanye nekubonisana kwenteka emkhatsini wetfu kanye naletinhlangano kute kucinisekiswe kutsi tinhloso telitiko kanye naleto tetinhlangano letahlukahlukene tiyafezeka. -kutetsemba kwebatjalimali lobutsakatsaka kubangwa yimali lengenako lephasi kanye nemtselela lomkhulu wetemnotfo netenhlalo ekusiseni nasekukhiciteni. -tfola kabanti mayelana nekundlulisela umbango ku-ccma -ngako-ke, ngalesikhatsi lesisha kumele sibuya kulesidzala, indlela labayitsatsa ngayo kulikusasa letfu lelifanako ingaba nemtselela futsi kumele sibe nemtselela wetfu. -" lendzawo beyingenamanti eminyakeni lemibili leyengcile. -i-geometry yebhlokhi nebungako nebudlelwane emkhatsini wemabhlokhi buyincenye lesisekelo yesimo sasemadolobheni. -umsebenti welicembu, inhlangano, kuchuba kanye nebukadzebona bebuholi ; -kulesimo lesi, futsi, kutsi sitawuchubeka nekuchumana kwetfu nalabomakhelwane betfu kanye nelubumbano lwaseyurophu, ngekhatsi kwenchubo leholwa yinhlangano yebunye be-afrika, kucinisekisa kutsi tinkhulumiswano letimayelana nesivumelwano sebudlelwane kutemnotfo tiyaphotfulwa ngekushesha, lokususelwa ekusheshiseni kutfutfuka kwesifundza setfu. -onkhe emathulusi ekuphakamisa ahlolwa ngalokuphelele njalo ngumuntfu lonelikhono -lubalobalo lwemnyaka lwebugebengu luvumela hulumende kutsi alandzelele imigomo lebalulekile, ikakhulu kunciphisa bugebengu lobubi lobubikiwe, njengobe kubekiwe kuluhlakamsebenti lwendlelalisu yethemu lesemkhatsini - -i-mec lefanele ngumtimba lokhipha letimvumo tekutfumela ngaphandle. -kusebenta kweningizimu afrika kuleto timakethe kungatsatfwa njengenzuzo etimakethe letinciphako futsi kufanele kubukwe njengemphumelelo lencane. -emakomidi eliwadi kumele ente siciniseko kutsi imibono labafuna ngayo ifaka ekhatsi kutibandzakanya mbamba nobe kutsi ngabe kungumsebenti wekubika -emawayibhili endiza langempela nebufakazi bekubhadala noma emakhophi lacinisekisiwe noma kutfutfwa kwemasampuli. -sichubeka nekusebentisa tinhlelo tetfu tekwenta bantfu baseningizimu afrika bative baphephile futsi baphephile. -kulawulwa kwekukhangisa ngaphandle kungadzinga lwatiso lolwengetiwe kute kuhlolwe lesicelo. -indlela yekufundzisaemacembu ebantfu labatsatfu kanye nebantfu labahlangene -imiklamo kanye nelutjalomali loludzingekako kulondvolota kanye nekukhulisa sakhiwonchanti lesibonakalako kususelwa kuletidzingo njengoba kuncunywe ngematiko emaklayenti. -noma ngumuphi umuntfu logwetjwe licala ngekwalomtsetfo utawubekwa licala, noma uvalelwe sikhatsi lesingandluli umnyaka munye. -letindlelakuhlola ngalokwetayelekile titawuba ngemanani etinombolo lapho imiphumela yeluhlolo ingacatsaniswa nesimemetelo semtselela lolindzelekile lowentiwe ngumphumela weluhlolo. -buyeketa luhlelo lwekulawula kusebenta. -letinye tincenye taleliphakethe tifaka ekhatsi: kutfutfuka lokunemandla ekusebenteni ngemphumelelo kwe-eskom lokutawehlisa tindleko letigidzigidzi letinge-r kwenyuka kwesikweleti lokwentiwa yi-eskom lokutawesekelwa nguhulumende lokhona kucinisekisa kwesekelwa nguhulumende kweticelo te-eskom ku-nersa kute kulungiswe emanani, lokuyintfo lehambisana netinchubo letetayelekile tekulawula kufunwa kw -emphumalanga kapa ibe nelizinga lelisetulu lekubhalisa la-%, bese kutsi ifree state ibe ngetulu kwa-%, kwazulu-natal, elimpopo nasenyakatfo kapa ibe ngema-%. -ngesikhatsi lesifanako, sitawusombulula ngekushesha ludzaba lwetibopho emkhatsini wemikhakha yavelonkhe neyetifundza ekuphatfweni kweluhlelo lwe-fet. -inkantolo yekushushisa yenta liphutsa ngalesikhatsi icindzetela lesigwebo lesisha, lokwenta ummangalelwa abe nelilungelo lekutfola umyalo. -imvumo yekufuna kukhuseliswa njengembaleki iyaphrinthwa, isayinwa, iniketwe sitembu bese iniketwa wena. -lwatiso lolufanele naloluchubeka njalo lwaba sesikhatsini samanje mayelana nebafakiticelo kanye nabomondliwa lutawuvumela tinzuzo kutsi tilungiswe kuphendvula kutidzingo letitfutfukako. -lesicelo sagcwaliswa ngalokungatsembeki. -lolushicilelo lutfutfukiswe ngesikhatsi lesingetulu kweminyaka lemibili ngenchubo yekubandzakanyeka lapho labatsintsekako nabochwepheshe labavela emikhakheni leyehlukene bebabandzakanyeka khona. -tincenye tasemphumalanga yesifundza sasenyakatfo nshonalanga nato titawuzuza ekugcileni lokukhulu kusakhiwonchanti lesichumene netimayini kanye nekuzuza kwetimbiwa. -luhlatiyo lolubanti kakhulu lwetibopho letehlukene telitiko lutawentiwa njengencenye yekubuyeketwa kwemtsetfo ngekhatsi kwenchubo yekuguculwa kwemtsetfo. -kuntjintjela kweningizimu afrika kusuka elubandlululweni kuye kuntsandvo yelinyenti kwavela ngesikhatsi lapho tisekelo tekucedza umshiyandvuku wesikhatsi lesengcile tabekwa khona. -tikhungo tetekulima nato tibonakele njengemkhakha lonematfuba lamakhulu kubo bonkhe bomasipala bendzawo futsi bangasita lesigodzi ekukhiciteni kudla. -kubalulekile kuhlukanisa emkhatsini kwetinchubo letehlukene letingasetjentiswa ekusombululeni kungcubutana -ibhodi yeliposi laseningizimu afrika:a. mnu emmanuel lekgaub. -lomhlangano wabuka tindzawo letinyenti letitawusindzisa imisebenti kanye nekutfola letinye tindlela tekulahlekelwa ngumsebenti. -kunetinhlobo letinyenti letehlukene tekulawula umklamo letisetjentiswa emkhakheni wekutfutfukisa. -letingucuko tibe timphendvulo kuto totimbili tinhlelo temfundvo yentsela letisebentako kanye netinchubomgomo tahulumende letaholela kutinzuzo letibonakalako ekubandzakanyeni emnotfweni lokhokhelwa intsela. -letinhlelo te-elekthronikhi kumele tibe ngendlela yekutsi tingahlanganiswa naletinye tinhlelo. -linye licembu ngulabagcugcuteli nalabo labakulelinye licembu -kulalela ngekutsandza kusho kutsi ubona umhlaba emehlweni alomunye umuntfu. -umtsetfo lohlongotwako lomayelana nekutfutfwa kwemangcoliso lokusisekelo wemakhaya wavunywa yikhabhinethi ngenyoni -kwengeta, kufanele kuniketwe imodeli lebanti yekuhlatiya lesekele ku-excel. -isite baphatsi ekulawuleni tindleko kuletindzawo letilandzelakokhemisi, tinsita taselabhorathri, ema-x-rays, lusebentisomali lwetisebenti kanye neluhlolo lwengati. -ngembi kwekutsi umfundzisi ahlole bafundzi, kubalulekile kutsi tinhloso teluhlolo ticace futsi tingavisiseki. -kwakha iningizimu afrika lebumbene nentsandvo yelinyenti lekhona kutsatsa indzawo yayo lefanele njengelive lelitimele emindenini yetive. -ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kwelitsimba letisebenti tahulumende langekhatsi letingcweti tetemtsetfo netebudlelwane betisebenti kute kubukwane nekusalela emuva kwelicala lekumiswa kumisebenti yahulumende. -ganuganu bekahamba embili ngesikhatsi seligagasi lekucala nelesibili lalolubhubhane, asebenta ewadini lesibhedlela lelinakekela kakhulu icovid. -ugucula titatimende tibe yimibuto -loku kutawakha idathabhesi lephelele yemakethe lefaka ekhatsi emaphesenti langemakhulu munye emkhicito wetekulima taselwandle waseningizimu afrika. -lomele bantfu ewadini -emakomidi emawadi angulabatsintsekako lababalulekile kucbp ngoba amela ummango. -ngemuva kwekutfolakala kwelifomu leligcwalisiwe kanye nebufakazi bekubhadala, iphemithi yekutfutfukiswa kwetilwane itawukhishwa bese iniketwa umcondzisi wetemphilo yetilwane iphemithi yetekuphepha kwetilwane letawukhishwa. -uma ufuna kungenisa eveni imikhicito yetilwane, tintfo letitsatselanako nobe letitsatselanako eningizimu afrika, umtsetfo udzinga kutsi ufake sicelo futsi uniketwe imvumo yekutsenga kumave angesheya kumcondzisi wetemphilo yetilwane. -sifanele kutsi sibe nemaciniso ekukhuphuleni lokulindzelekile. -kusebenta njengemphatsi weluhlelo lwekufezekisa luhlaka lwemfundvo yebatsengi betindlu neluhlelo bese ukhetsa umphatsi wemklamo kutsi abuke kufezekiswa kwaloluhlelo kuto tonkhe tifundza. -hulumende ufuna kucedza tonkhe tinhlobo tetento tekuhlukubeta letitfolakala emsebentini, kute kuciniswe kuvikelwa kwetisebenti letisengotini. -" lamuhla utawubhala indzaba ngeluhambo lwakho, " kusho thishela. -sitifiketi semshado lesifinyetiwe sikhishwa uma ngabe kute timali letikhokhwako tekukhishwa kwesitifiketi lesibekiwe nakubhaliswa lomshado. -inkhokhelo lendlulisimali lengakasetjentiswa ngco sifundza uma kutsengwa timphahla netinsita kodvwa ikhokhelwa bantfu nemitimba ngekwabiwa lokutsite lokubekwe kusakheko seluhlelo. -silindzele kubandzakanyeka kwenu kanye neligalelo lweludzaba lolulandzelako lwe-indaba. -* sicelo sekubhalisa sakhiwo njengesikhungo setekulima sekugcogcwa kwemphahla yelufuto -kundlulisela ngebunyenti kuya noma kusuka kulesikhwama kubonwa ngesisekelo semali lengukheshi. -litiko letemphilo lasegauteng litsi sigaba sekulinga sesikimu semshwalensi wetemphilo wavelonkhe, lokulindzeleke kutsi kwentiwe ncono kufinyelela kunakekelwa ngetemphilo kwabo bonkhe bantfu baseningizimu afrika, sitawusebenta ngekweluhlelo. -isetjentiselwa kutfola loko bafundzi lesebavele bakwati futsi labangakwenta. -kuswelakala kwekuhleleka kwabo kuholele esimeni lapho bonkhe baphetfwe futsi baphatfwa njengelicembu lelinebungoti lobukhulu. -loku kutawubeka emanani entsengo lalungile emikhicito letsite kanye netinsita. -lapho khona tinsolo tingaphendvulwa khona, emaphoyisa atawuphenya. -kwenta kutsi kube lula kutfutfukisa tinhlobo letehlukene temadizayini, ngekuya ngemigomo nemcondvo. -loko labangakwenta futsi mhlawumbe labakwentile kumnandzi kakhulu kucabanga. -d ) emakomidi emawadi kumele ahleleke kahle, aniketwe emandla futsi aniketwe tinsita kute kutsi akwati kwenta tinhlelo nemisebenti yawo emhlanganweni. -bangaki bomake labangetulu kweminyaka lengu- -ngiyamshayela ingcondvo yami ngoba kuhle kakhulu uma tinsita tetfulwa kubantfu betfu. -lesivumelwano seluhlakamsebenti lwemboni yetimayini lesimeme sisekela imboni yetimayini kulesimondzawo lesimatima kwanyalo. -nguyiphi indzaba loyitsandzile? -ikhabhinethi ibambe umhlangano wayo lotayelekile ekapa mhla ti- imphala -tinsita tebantfu labadzala nebantfu labakhubatekile titawuchubeka tiniketwe litiko. -ikhabhinethi icele bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi besekele i-saa lehlelwe kabusha, lekhombisa kucala kwesikhatsi lesisha setekundiza eningizimu afrika. -uphindze ubandzakanye lucwaningo, kubonisana kanye nekwelulekwa kwenchubomgomo etindzabeni letiphatselene nenchubomgomo yekutfutfukisa kanye nekwenta e-afrika. -kuba khona kwendzawo yekugucula igolide lesemkhatsini kulendzawo kufanele kuhlolwe. -ngaphasi kwetimo letitsite, basebentisi bangancatjelwa kufinyelela kuletinye tincenye talewebhusayithi uma ngabe emabhrosha abo abekelwe kwehlisa emakukisi. -umtsetfosisekelo ubeka tidzingo letimbili letisisekelo tekwenta umtsetfo wamasipala. -kufaka ekhatsi kubandzakanyeka kwabo ekutsatseni tincumo ngekusebentisa tinhlaka tenhlangano, njengemakomidi ekutfutfukisa tekulima netinkhundla tekutfutfukisa. -imiklamo lemitsatfu yatfutfukiswa ngaphansi kwelisu lekwakha imali yetenhlalo ngesikhatsi sekubika ngekugcila kakhulu kulusha. -lobutsakatsaka lobu kutawubukwa ngekwenta ncono lokuboniwe. -umniningwane kumele utsatfwe kuphi kulenchubo nemiphumela ye-idp ; -kwemukelwa kwayo, ngaphandle kwetingucuko letincane kodvwa letibalulekile etheksthini, kungabulala inchubo leyakhako. -inchubekelembili kutinhloso letikalekako, tinkhomba kanye nemigomo lebekwe kuloluhlelo lwekusebenta lwemnyaka ilandzelelwa njalo ngekota ngekusebentisa likomidi lekulandzelela nekuhlola. -kodvwa, kuyindzaba yangempela, futsi ingabonakala ngekukhula kwetincingo letitfolako onkhe malanga," kusho cassey chambers, umcondzisi wekusebenta we-sadag. -tinsita letiniketwa kulelizinga lekunakekela titawufaka ekhatsikuhlolwa kwetigulane letinsha ; kubuyeketwa kwetigulane letisimeme letingapheli ; kanye nekutfola kusenesikhatsi nekuphatfwa lokufanele noma kundluliselwa kwetigulane letisengotini yekuyiswa esibhedlela lesisedvute. -indzawoilinganiso iyinkhomba yebuhle bekucatsanisa bemnotfo. -chaza inchazelo yalemisho -imphahla lefakiwe, imboni kanye nemathulusi kubonwa uma tintfo letinjalo temphahla, imboni kanye nemathulusi kufaneleka kubonwa bese kutfolakala kutsi tisetjentiswe ngumasipala. -imphilo nyalo yehlukile kubantfwana, ngobe ithekhinoloji seyigucukile. -kungenelela kwemitamo leminyenti yemasu kuhleliwe kusita baphatsi ekuhambisaneni netinhloso tekulingana ngekhatsi kulekoporasi, njengekufaka timphawu tekulingana emsebentini kutindlela tekufuna. -imitamo leminyenti yekugucula imfucuta isebenta ezimbabwe, kanye nemkhakha lotfutfukile wekugucula imfucuta. -lokwehlukana loku kuncane lokungentiwa ngetimphawu letiphatsekako umuntfu lotalelwe ngawo futsi nekuphatsa kwehlukahlukana lokuyimphumelelo kutawudzinga kunakekelwa lokumiselwe emasikweni emalungelo eluntfu. -kutinikela kwenu ngekutikhandla lokunelichawe kwente kutsi ngikhone kutsi ngibe lapha lamuhla. -emalungiselelo lamahle esakhiwo sevele akhona kuwo omabili emazinga endzawo newesifundza kute kukhutsatwe budlelwane bekusebenta lobunemphilo. -gcwalisa emaphepha emcondvo wemklamo ngamunye / umsebenti lodzinga kusekelwa ngephandle. -lenchubo yekucasha yebantfu labanyenti labangakacashwa yentiwa kusetjentiswa kwetinkhundla tedijithali kufinyelela kulabafake sandla labanyenti labafanelekile. -lapho kufanele khona, tinkhombandlela tingekho futsi lapho ummango lolawulwa awutsatsi umtamo wekukhicita letinkhombandlela letidzingekako ngesikhatsi, litiko litawukhicita. -kuvamise kuba ngemalanga langu- ngelilanga lekutfunyelwa ngalo satiso. -ngulapho ngihlala khona. -sale ubuka kudla lokusele bese uyasho kutsi ngutiphi tilwane letibuya kuto. -ucitsa umtsetfo wemacala etemacansi wanga-. -sisebentela kucinisekisa kutsi emacembu labhebhetsekisa kukhwabanisa kwebantfu labangena kulelive ngekuhlanganyela netikhulu tenkhohlakalo ayabukwa. -bahloli labacinisekisiwe batawukhutsatwa kutsi basebentise bahloli bemakhandidethi lababhalisiwe ngalendlela yebhodi. -lemiklomelo ihlonipha baholi betimboni baseningizimu afrika kanye nebantfu labagcamile ngekufaka sandla kwabo ekukhutsateni timfuno tetfu tavelonkhe kanye nemagugu emhlabeni wonkhe jikelele. -the colloquium on print media transformation which was hosted by the department of communications to discuss transformation and diversity in the country’s media provided a platform to a range of stakeholders active in the media environment to discuss the country’s media transformation, accountability and diversity priorities. -letimphahla leti betilula futsi betifutfumeta kunaletikhumba. -kukhishwa kweluhlelo lolusha lwekuchumana kutawenta ncono kuchumana kanye nekwehlisa tindleko te-inthanethi lesheshako. -tindzaba letimayelana netingucuko tesimo selitulu. -bavutsa incenye lesele intfutfwane yekucala. -kubalulekile kutsi yonkhe imininingwane yemphahla lapho kusetjentiswa khona emanti, irekhodwe emawarms kute kwentiwe lula kugcogcwa ngemphumelelo kwetindleko tekusebentisa emanti letisele. -sifanele futsi kutsi sikhumbule kutsi kuvikelwa kwebantfwana kungumsebenti webatali kanye nemimango. -inchubo lemayelana nekubhukha emabhlokhi. -indlela yekuchubaemacembu lamancane anga- -kucishwa kwema-amoniya emoyeni kungabangela kutseleleka kwemoya wendzawo uma emazinga e-amoniya asetulu kakhulu. -faka sicelo kusiphatsimandla sakho sendzawo sekutfumela imvume nobe sitifiketi sekutfutsa / kuphatsa kudla. -kuhlanganiswa emsebentini nobe kufundzalokugcogcwa kwematfuba kuhlanganiswa nenchubo yemsebenti nobe yekufundza, lapho loku kufanelekile futsi kungenteka khona. -kucoca sitfombe nobe kucubungula -kutsi umboleki akhokhele kusebenta lokuchubekako ngetinsita takhe kuze kufike sikhatsi lapho umbolekisi anelisekile kutsi inchubekelembili iyahambisana nalokulindzelekile ; nobe -bafundza kubuyeketa babuye bakhetse. -temnotfo ikhabhinethi iyakwemukela kulungiswa kwelwabiwomali lwanga-/ lolwetfulwe yindvuna yetetimali tito mboweni ngalesitsatfu, mhla tinge- inhlaba -kute emafomu lagcwaliswako, kodvwa ngaso sonkhe sikhatsi khombisa live lofuna kusebentisa lomculu. -make somlomo, njengencenye yemitamo yetfu yekwakha sive kanye nekubumbana kutenhlalo, sichubekile nekutfutfukisa lisiko letfu ngemicimbi yetebuciko nemasiko leminyenti. -nanoma-ke asikholelwa ekutseni kuniketa tinsita tangekhatsi letiphuma ngaphandle kuklayenti lecwaninga emabhuku kutawulimata kutimela kwemcwaningimabhuku wangaphandle. -sigaba sekubona umklamo -ngemuva kwaloko, imphahla lengenako levela kuleso sigodzi itawuheha emanani lasetulu, noma angeke ivunyelwe ngalokuphelele. -lesivumelwane sitawenta kutsi tisebenti nebanikati bemapulazi babe banikati lababambisene bemabhizinisi etekulima kumasipala wendzawo wasemshwathi, dvute nasegreytown. -kubhaliswa kwetisetjentiswa -takhi netimiso telulwimi esimeningcondvo lesitsite kufundza ngekuphimisela kukhombisa tindzaba / itheksthi lefundvwako ngekutimela kubhala itheksthi yeticondziso samba -tindleko tekunakekela titawukhula njengobe tincenye tehluleka futsi kutfutfukiswa kwemphahla kungadzingeka kuhlangabetana netidzingo letinsha tetinsita. -cishe tigidzigidzi leti-r, titawukhicitwa ngelinani lemkhicito wendzawo wengcikitsi ngekusebentisa umjikeleto wemphilo ye-apdtolutjalomali lutawutfola imisebenti lecondzile lengetulu kwale- kulesikhungomkhicito futsi lutawucasha bantfu ngalokungakacondzi ngco, lokufaka ligalelo lelikhulu ekutfutfukiseni ummango kulesigodzi. -uma sewusunguliwe kutsi ngutiphi tinsita letitawukhuliswa nobe tentiwe ncono tikhatsi leticacile netinhloso lekufanele tentiwe kutsi masipala angancuma tindlela letincono tekufinyelela kutinhloso takhe. -imininingwane kanye nekubhalwa kwemagama kulelebuli nobe sicukatsi, angeke kuntjintjwe ngaphandle kwemvumo lebhaliwe yangaphambilini ye-registrar -emaphuzu lekufanele acatjangwe -lolusito lwebantfwana ikakhulu bebatali labatfole buve ngekwemtsetfosisekelo. -faka matisi wakho idijithali leluhlata lonemagabelo lanemagabelo. -kugcwala kwemisebenti kutawugcugcutela kukhulumisana kuphindze futsi kwente kutsi umnotfo ukhule. -lesigaba lesilandzelako sichaza tindzima letikhona njenganyalo, imisebenti kanye netibopho kanye naleto letiphakanyisiwe teluhlelo loluhlangene lwekulawula imfucuta esikhatsini lesitako njengaloku kwetfulwe kuloluhlelo lwekusebenta. -ungasebentisa luphawu emakhadini ebhizinisi, tinhloko temagama, tiliphu tekuhlonipha, emakhotheshini, ema-inivoyisi, emabhrosha, emaphamflethi, iwebhusayithi yakho, kusayini yakho ye-imeyili kanye netikhangisi. -imitsetfosivivinyo. -kugcoka yonkhe imikhuba yelifashini uma kubukeka kwadvwetjiwe. -luhlelo lwekusekela kuphatfwa kwetimali lwe-gep lutawusita, somabhizinisi, kutsi uphatse kahle timali tebhizinisi yakho, usebentise letinhlelo tekusekela letihlelekile letilandzelako -kufinyelela kwe-afrika kumikhicito yethekhinoloji yasemkhatsini akusiyo intfo yekutijabulisa futsi kunesidzingo sekusheshisa kufinyelela kulethekhinoloji nemikhicito. -sewuyakhe yini intfo? -ummango lofaka sicelonkhokhelo utawubuyiselwa emhlabeni wakhe wekucala ngematayitela. -sichazamagama sichubekisela embili -uma indvodza ishade nemfati ngaphasi kwemtsetfo wesilumbi futsi incuma kushada kwemfati longetulu kwamunye, labanye bomake batawumukelwa ngaphasi kwemtsetfo wesintfu. -umkhankhaso wetekuchumana uyachubeka kucinisekisa kutsi onkhe emakhaya alungele kususwa. -emacembu etembusave anelitfuba lekuniketa imibono yawo aphakamise imibuto ngetindzaba lekukhulunywe ngato kulenkhulumo. -ngabe litiko likhutsata basebenti balo kutsi batsatse kwelulekwa nekuhlolwa ngekutikhetsela? -letinyatselo tingafaka ekhatsi tincomo tekwenta luhlelo lolutsite lwekucecesha nobe kwesikhashana nobe kuhocwa ngalokuphelele kwalokukhetfwa uma lokwephula kubaluleke ngalokwenele kuvumela kuhocwa. -lephethini ingaba yingoti kutemphilo nakumiphumela yetenhlalo nanoma kusetjentiswa ngalokuphelele kuphansi. -inhloso kucinisa kuphatfwa kwebhizinisi ngekhatsi kulesifundza ngekusebentisa kulawulwa kwebungoti, kucwaningwa kwemabhuku kwangekhatsi nekuhambisana nemitsetfo netimiso tetimali. -hlola inkhulumo ngelibhubezi neligundvwane. -imemoranda yesivumelwano lesisezingeni lesikhungo emkhatsini wetikhungo temfundvo lephakeme taseningizimu afrika netikhungo tangaphandle kutawusho loku lokulandzelako -loku kungaba ngulokunye kwekucala lokwentiwa likomidi leliwadi ngekubambisana. -umphumela ngamunye unemiphumela leminyenti, imiphumela lemincane kanye netinhloso leticacile. -utawukhokhela lokwengetiwe nangabe usebentisa umutsi longekho eluhlwini lwemitsi lwe-gems nangabe dokotela wakho uncuma umutsi longekho eluhlwini lwemitsi lwe-gems, utawudzingeka futsi kutsi ukhokhele incenye yetindleko temitsi nanobe ugunyatiwe ngenzuzo yekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka. -loluhlatiyo lutawusungula kuvisisa lokubanti kwetimphendvulo letehlukene, emaphutsa nekungavisisani kahle njengobe kubhalwe bafundzi, kanye nekunaka tindzawo tekusebenta kahle emaphepheni emibuto. -kusekelwa kwemphakatsi ngetinsita tesikhumbuto kanye nekutfutfukiswa kwemoya kwasibumbana kudzabuka kwetfu lapho sikhumbula emachawe etfu etemidlalo. -live letfu litfole tetsembiso letinsha telutjalomali letifaka tigidzigidzi letinge-r -ikhabhinethi yatiswa ngemiphumela yalomcimbi lonjalo. -kute sikhatsi sekubandlulula ngekwebuhlanga eveni letfu kanye nentsandvo yelinyenti, ngisho etikolweni tetfu, lapho emagugu emtsetfosisekelo wetfu kufanele akhutsatwe abuye avikelwe khona. -tabelo tekucala letisetjentiswe ngesikhatsi senchubo yelwabiwomali, letisuselwa kuletilinganiso temnyaka lowengcile tifundvwe. -ngaphandle kwekukhula lokukhulu kwelinani lemalayisensi ekusabalalisa laniketiwe, luhlobo lwekuhlanganisa lokucondzile emkhatsini wemkhicito nekusabalalisa luphakamisa kutsi lizinga lekugcila emkhakheni wekusabalalisa lihlala lisetulu ngalokufanele. -ungafaka sikhalo nobe watise lihhovisi letikhalo lelitimele lelibukene nekufa kwemaphoyisa, ngenca yesento semaphoyisa, kuhlukunyetwa nobe kubandlululwa ngekwebuhlanga. -sitifiketi semshado lesingiso nobe ikhophi yaso legcotjwe sitembu semtsetfo - nangabe sikhona -ngetulu kwaloko, likomidi lelihlanganisa tindvuna letekuphuma nekungena litawuchubeka nemsebenti walo wekuphindza futsi lisebentise tonkhe tinhlangotsi letiphatselene nebantfu labaphuma kulelive. -tiboshwa totimbili tasuswa ehhovisi letiphatsimandla talelicala kantsi ngalesikhatsi lesiphocelelako besisebenta nabo lesiboshwa lesibaliwe satfukutsela satishaya siphatsimandla ngesibhamu sakhe. -kusita siphatsimandla lesilawulako ekukhishweni kwemsebenti wakhe macondzana nekulawulwa kwematfuba ekulahlekelwa. -nakubukwa bumatima bekukhatsateka kwetebucwepheshe netemtsetfo lesinako, iningizimu afrika itawuphindze futsi icabange ngekwendlulisela loludzaba enkantolo yemave emhlaba yetebulungiswa kute kutsatfwe sincumo mayelana naloludzaba. -bukhulu bemabhlokhi kutawuba nemtselela kuloluhlobo lolulindzelekile kanye nekuhlanganiswa kwemsebenti wekusetjentiswa kwemhlaba kulendzawo kanye nemitamo yekukhulisa kusebenta ngemphumelelo mayelana nekuhamba kwebantfu labahamba ngetinyawo kanye netimoto. -emalunga ebetindzaba ngendzima yawo ekucinisekiseni kutsi tincumo tekhabhinethi tiyakhulunywa nebantfu baseningizimu afrika kute batimbandzakanye etingcocweni temmango letinelwati. -loku kutawukhulisa tindlela tekuhweba letifanele kanye nekuvikela batsengi. -tfutfukisa ubuye usebentise inchubo yekugcwalisa lefanele. -tibonelo taloku titifiketi temshado, imiyalo yenkantolo leniketa emalungelo lasolwako, titifiketi tekutalwa letingakafinyetwa, njll. -litiko letemphilo, libambisene nes soul city netimes media, letfule ishaneli yetemphilo nendlela yekuphila i-the good life network ku-dstv ishaneli yetemphilo. -kusebentisa emalebuli lakhanyako, lanembala, lahehako kumakhathuni kanye naletinye timumatsi kuphindze kwente ncono kubukeka lokwetayelekile kwalomtfwalo futsi kungenteka kwente ncono tintsengo kanye nenzuzo. -isamdi icecesha baphatsi. -lokusitwa ngetimali kufaka phakatsi kwabiwa kweluhlelo lwekwakha tikolo, titfutsi tesive kufaka phakatsi luhlelo lwekutfutsa ngemabhasi ngekushesha, tindlu, emanti kanye nekuhanjiswa kwekungcola. -kuchuba nekusekela imiklamo yemmango yekuvikela bugebengu. -asibhale nyalo phendvula lemibuto. -letibonelelo tiyincenye yetinyatselo tekukhuphula imphi yekulwa nemacembu lalimata umnotfo kuphindze futsi kuphocelele batsengi tintsengo letisetulu. -kuphi lokubi kakhulu? -i-wordfest, emnyakeni wayo wenyanga, yi-national multilingual festival yetilwimi netemibhalo lenekugcizelela lokutfutfukisako. -mengameli zuma uhambisene namengameli francois hollande, wasefrance ikhomishini lephakeme yamhlabuhlangene yetekucashwa kutemphilo nekukhula kwemnotfo mhla tinge- inyoni -ngasekupheleni kwelilanga lelifanako siboshwa sabeka iseli yaso sisebentisa timphahla nesibiyelo. -kungumsebenti wemnikati walesitfutsi kutsi lesitfutsi sihlolwe. -lukhetfo lutawubanjwa ngesikhatsi seseshini ye- leyetayelekile yalesigungu kusukela mhla tinge- lweti kuya kumhla ti- ingongoni elondon, e-united kingdom. -kucina kwemkhakha wetfu wetekulima lokwesekelwa tinchubo tekucwayisa kusenesikhatsi kanye nelucwaningo, nanoma nje kube nekubhebhetseka kweligciwane lelibulala i-fall army worm kanye nesomiso, kukhonjiswe silinganiso sesilinganiso sekutsengisa semmbila, lesinkhulu nge-% kunesilinganiso, lesibe silimo lesincane kakhulu kusukela nga- -loku kwentiwa ngobe, kuletinye tikhatsi, ematiko atibophelela kumiklamo futsi, uma umnikeli angasekela ngetimali, lokutinikela kuyachubeka futsi kumele kusekelwe ngetimali ngekusebentisa timali letivotiwe kute kuphotfulwe. -hulumende ubona bungoti bekukhwabanisa nenkhohlakalo emkhakheni wahulumende ngendlela lenkhulu yekutsi kutfutfukiswa kweluhlelo lwekuvikela kukhwabanisa sidzingo lesitsite semitsetfo yetemafa. -ticelo tiyamenywa kubafaki ticelo labaneticu letifanele nalabanesipiliyoni sekugcwalisa letikhala temsebenti letilandzelako -tinhlobo letehlukene sib. kufaka sicelo semsebenti nobe umfundzate ; kukhonona, kucela, njll -hulumende ubona kukhatsateka kwebatfutsi bemalahle labakontileka mayelana nemtselela imiklamo yemandla lavuselelekako letawuba nawo ekuphakelweni kwemalahle ku-eskom, lokungahle kube nemtselela emsebentini embonini yabo. -kuhlonyiswa kwabomake kuyincenye lebalulekile yekubumbana kutenhlalo kanye nekwakha sive. -sibonelongabe lesilinganisozinga setinsita sanyalo sitsi uma umuntfu lohlala kuyo, longumtsengi, afika ekubuteni i-akhawunti yawo yagezi ngoba iphakeme kakhulu, kubalulekile kutsi lesilinganisozinga setinsita tekukala silinganiseke. -kushisa lokumatima lokunemoya lomonakalisako kanye nentsaba kanye nemagagasi ekushisa kungenteka ngesikhatsi sasehlobo ngako-ke tindlela tekulwa naloku kumele tibe khona. -labaphumelele bayowumela iningizimu afrika kumncintiswano wemhlaba wemakhono wemave emhlaba e-abu dhabi e-united arab emirates ngemphala -masipala akamange abone noma alinganise yonkhe imphahla, indzawo nemathulusi ngekuhambisana nelizinga, kufaka ekhatsi naku lokulandzelako -siphindze futsi sitibophelele ekuhlangabetaneni netinjongo tetivumelwane temave emhlaba, kufaka ekhatsi i-kyoto protocol kanye nalabo labalandzelako kute kuzuze titukulwane letitako ebantfwini betfu kanye nebantfu bemhlaba. -lesahluko sicoca ngemsebenti wekuchumana nekuniketwa kwelikomidi leliwadi. -mayelana netimemetelo lesitente ngesikhatsi senkhomfa yamhlabuhlangene yekugucuka kwesimo selitulu ye-cop, imali letigidzi letinge-r itawutjalwa eminyakeni lemibili letako kubukana neludzaba lwekudvonswa kwe-esidi yasetimayini ewitwatersrand. -lomcondvo wesikolo lesipesheli lesitinakekela, lesitfolakala endzaweni lehlukaniseke ngekwendzawo futsi lesita bafundzi bayo kuphela, udzinga kucabanga kabusha. -utawuniketwa sikhalo lesitawukwatisa kutsi kutawubanjwa nini nekutsi kuphi kutekwa kwelicala. -luphawu lwekuhlola loluhlelekile lutawufaka luhlolo lwasemkhatsini nemnyaka. -loku kunika emandla simemetelo senkhulumo yamengameli lemayelana nesimo selive lesimayelana netichibiyelo letiphakanyisiwe temtsetfo wekubuyiselwa kwemhlaba. -hulumende losemkhatsini unemsebenti wekucinisekisa kutsi tinsita letisisekelo tiyetfulwa futsi unendzima yekulandzelela kusebenta. -kwehlukaniswa lokufanele kwemfucuta lenekutsatselana emtfonjeni kungehlisa kakhulu emandla ekungcoliseka kwetindzawo tekushisa. -loku kutawenta bafundzisi bakwati kutfola kunakwa lokutawudzingwa bafundzi njengobe bachubeka. -i-afrika leseningizimu ye-african methodist church, amadodana asewesile, nayo igubha iminyaka lenge- kulomnyaka. -masipala welidolobhakati ibuffalo wendlulisela imali kumuntfu ngamunye, tikhungo kanye netinhlangano. -letingucuko titawuphindze futsi tente ncono ematfuba ekufinyelela etimakethe kubakhiciti labancane kanye nema-ejenti etimakethe lebebancishwe ematfuba phambilini, bahwebi kanye nebatsengisi. -ikhabhinethi icinisekisa bantfu baseningizimu afrika kutsi kulwa nekungasebenti kusaseyintfo hulumende layibeke embili. -lolutjalomali lutawusekela imisebenti lengetulu kwelinani leliphelele kulesikhungomkhicito lesevele yendlula imisebenti. -indlela lekahle nalenekutfutfuka kutemidlalo inetinzuzo letinhle. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwenchubomgomo yavelonkhe yemphahla yengcondvo, kute kutsi ummango uphawule ngayo tinsuku letingu- -lelikomidi lihlangana njalo ngekota kubuyeketa tinchubo nekucocisana ngetindzaba letimcoka letiphatselene nekulawulwa kwematfuba ekulahlekelwa, kukhwabanisa nenkhohlakalo lokuphindze kwetfulwe ngembi kwelikomidi lekuhlola emabhuku. -bonkhe bantfu baseningizimu afrika bangagubha umkhosi wemasiko abo kanye nalamanye emasiko abo. -sifundvo sekutivocavoca - sifundvo sekutivocavoca - sifundvo sekutivocavoca - sifundvo sekutivocavoca - sifundvo sekutivocavoca -lengcungcutsela itawuhlola tindlela letikhona njenganyalo tekucedza inkhohlakalo ngekhatsi eluhlelweni lwetibonelelo tahulumende. -babhidi labafisa kufaka ticelo temaphuzu macondzana nalenjongo letsite kumele bagcwalise incenye yesimemetelo salelifomu. -usebentisa lulwimi lwekucala lwekwengeta. -etifundvweni te-thembelihle nasemsundizi kuyacaca kutsi kunenkinga yetakhiwo leticudzelanako. -kusebenta ngetindleko kuphatselene nebudlelwane emkhatsini wemiphumela netindleko tekukhicita noma kuzuza. -kusekela loku ngemadokhumenti, sibonelo, titatimende tetimali tesikhashana nemaminitsi emihlangano lebanjwe bacondzisi, lokukhombisa kutsi umholo lokumele ukhokhelwe bacondzisi utawuba ngephasi kunemholo walomnyaka lowengcile wekuhlola. -ikhabhinethi icele yonkhe imikhakha yemmango kutsi yente tinchubomgomo tetfu tekulingana ngekwebulili tibe yimphumelelo futsi titsatse sincumo sekulwa nebudlova lobucondziswe kubomake ngekutsi tibike babhebhetseli esiteshini semaphoyisa lesisedvute. -tikolo tingaba netikhatsi letibekiwe tekusebentisa emini, ngalesikhatsi emacembu etemidlalo angasebentisa letinsita ikakhulukati kusihlwa. -ngako-ke indvodzakati yakhe elizabeth yalahleka ngesikhatsi seludlame kulendzawo futsi yalahleka kutsintsana naye. -o lulwimi lolutfolwe kulo leligama -lelisubuciko nalo latsintfwa nebachumanisi etifundzeni nakuhulumende wasekhaya. -kwengeta, leligatja, ngekubonisana nelidolobhakati lasekapa, liphenya kutsi kungenteka kusungulwe siphatsimandla setekutfutsa salendzawo yelidolobhakati. -siphindze futsi sasungula sikhungo sekubuyisela imitsi esimeni lesifanele ebhayi kute sisite ekubuyiseleni esimeni lesifanele labo labasebentisa tidzakamiva. -inoveli, umdlalo, indzaba lemfisha, tinkondlo kubhalwa kwematheksthi emibhalombiko - likhadi lesimemo nekwamukela -iningizimu afrika inotsile ngekwehlukahlukana futsi kunesidzingo sekwenta imitsetfo yayo ibe sesikhatsini samanje, kufaka ekhatsi imitsetfo yemphahla yengcondvo, kute kuvikelwe lokwehlukahlukana. -bafundzisi bangetfula sihloko ngekulalela / nobe kufundza, kwakha lulwimi nelwati lwesilulumagama lesidzingekako ekukhulumeni. -kunesidzingo sekusebenta kahle kakhulu kuto tonkhe tindzawo telusebentisomali lwahulumende, ngoba umvilophu wonkhe kungenteka ukhule kancane esikhatsini lesisemkhatsini. -njengencenye yekuchuba kufinyeleleka ngetimali kwema-smme nemakhophelethivi, luhlelo lwekutfutfukisa baphakeli bemabhizinisi lamancane lwelitiko letekutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane lwesekele emabhizinisi lafinyelela etigidzini letingetulu kwa-r. -kuntjintja kwekusetjentiswa kwemhlaba wekulima kwentela emadlelo kunanobe nguluphi luhlobo lwekusetjentiswa kutekulima. -lomuntfu lonelithalente waphindze futsi wabamba lirekhodi njengemdlali lomncane kakhulu e-league ngesikhatsi adlala umdlalo wakhe wekucala eminyakeni lenge- yenyuvesi yasewits. -luhlolo lwekusebenta kwemaphaphu nangabe lesifo sisemaphashini -asibhale bhala imisho lemayelana naloko umhlengikati latsi kufanele wente. -lilungelo lemmango lekusebentisa lulwimi lolutsandzako ekuchumaneni nasekuchumaneni ne-gcis. -letinyenti tetinyonyane tetfu tiphindze futsi tinikete lwati ngeligciwane lecorona kumalunga ato futsi bacashi bayachuba imikhankhaso yekwatisa. -umlingani wekufezekisa sisombululo se-tad wakhetfwa kantsi sekufezekiswe emaphakheji ekusebenta labalulekile. -kusukela nga-cop/cmp, iningizimu afrika ibe ngulelinye lemave lahamba embili ekukhutsateni simo selitulu sekuhlakanipha kutekulima, lokuphendvula kutinsayeya tekutfolakala kwekudla kanye nekugucuka kwesimo selitulu. -ikakhulu mayelana nekucedza kucishwa kwagezi, mengameli ukhetse indvuna yetagezi, dkt. -lesi bekusicelo lesicinile lesentiwa bahlanganyeli kulomhlangano. -cela umntfwanakho akunikete umntfwanakho emkhatsini welihora lelisemkhatsini wekucala ngemuva kwekutalwa, ngako-ke ungabeka umntfwanakho ebeleni. -mk lindie lankalebalelog. -kubeka embili tindzaba, kubeka umbono, netinhloso -lamazinga lawa kumele abe ngendlela yekutsi bafundzi bangasebentisa lulwimi lwabo lwekwengeta ezingeni lelisetulu lekusebenta kute balungiselele imfundvo lephakeme nobe indzawo yekusebenta. -ngifisa kubuyela kuloluhlangotsi kulokubeka kwami ekugcineni. -lihhovisi lemcondzisi liyachubeka nekuhlangabetana nebulukhuni bekugcwalisa tikhala temisebenti yetisebenti tetemphilo yetilwane letitfunyelwa kulamanye emave kanye netemphilo yahulumende. -sibone lubumbano lolukhulu kanye nekwesekela imimango letsintsekile kwazulunatali, emphumalanga kapa kanye nasenyakatfo nshonalanga. -ematheknoloji lamasha langafaneleka kakhulu kunekushiswa kwemfucuta kufanele aphenywe. -bumatima bekulungisa lesimo kuvisiswa kahle ngenca yebukhulu benethiwekhi, inchubo yekuflasha, kanye netinchubo tebunjiniyela netesayensi letihambisanako. -sifisa futsi kugcugcutela bantfu baseningizimu afrika kutsi baphile imphilo lenemphilo kute kuncishiswe umtselela wetifo letingatsatselwana njengesifo sashukela, sifo senhlitiyo kanye nehayihayi. -* bantfu labaneminyaka lengu- nangetulu nangabe imali yabo lengenako -indlelasu ye-it yelitiko yasungulwa ngesikhatsi sekubuyeketwa ngelusito lwekugcizelela. -nakwentiwa lulwimi lutawutsatsa cishe li-awa njalo ngemaviki lamabili, nesigamu sifundziswe ngekwesimongcondvo sekubhala nekufundza, nesigamu sifundziswe ngalokucacile. -kutsi bantfu bavota njani elukhetfweni kuncuma kwakheka kwesigungu savelonkhe kanye nemkhandlu wavelonkhe wetifundza. -umehluko emkhatsini wemali lengenako nelusebentisomali watiwa ngekutsi kusilela noma lokusele. -lwatiso ngemalungelo netibopho tetigulane, umculu wetinsita netinchubo tekuhlonipha netikhalo, kufanele futsi kubonakale. -mk nomusa mufamadi mnu francois beukman mnu kganki matabane mk nontuthukouko chiluvane mk mandy jayakody mnu refilwe lediga mk morwesi ramonyai mk siphindile memela mk nomthandazo lucia ncalane-ngcobo mk kedibone tsiloane mnu roy mnisi mk shelly huntley mk sasa subaban namk zodwa matiwane. -loluhlelo lolukhona lungentiwa ncono, ngekucacisa imisebenti etindzaweni tetindlu, temanti, kutfutfwa kwendle, gezi kanye netitfutsi tesive. -incenye lebalulekile yemitamo yekwakha i-ska kulelivekati lase-afrika kuleminyaka lelishumi letako kutfutfukisa emakhono, imitsetfosimiso kanye nemandla etikhungo ladzingeka emaveni langemalunga e-ska kute kwandziswe kuhlanganyela kwe-afrika kulomklamo. -bungoti bekusebenta bulawulwa ngekhatsi kwemazinga lamukelekako ngekusebentisa lizinga lelifanele lekugcila kwebaphatsi nekwabiwa kwemitfombolusito. -kubhadalwa kwemnyaka kwentela emanani kanye netindleko letingagucuki tekusebenta kwenteka ngakholwane futsi kukhonjiswe kulombiko. -kodvwa, njengaletinyenti timakethe letikhulile, lizinga leliphakeme lekuvuleleka kwemphahla yemabhange lingumtfombo wekuba sengotini. -bantfu labamhlophe basengamele emazinga ekuphatsa ngalesikhatsi bantfu labamnyama basachubeka nekuba ngemacembu emazingeni laphasi. -nakwenteka, ungahlanganisi imiklamo yeluhlelo lwekwakha kuchubekisela embili tinhloso tekutsenga tebee. -kwandza kwemisebenti kulomkhakha lomncane kungenteka kuhambisane nekukhula kwenchitfomali yahulumende yekulwa nekwehla kwemnotfo. -siphindze futsi sikhutsatwa yimibiko levela ku-nedlac yekutsi luhlakamsebenti lwekusimamisa imakethe yetisebenti ngekwehlisa sikhatsi sekuteleka kanye nekucedza budlova ngesikhatsi sekuteleka luyaphetfwa. -ungayekela kukhokha sondlo ngasiphi sikhatsi? -tinyonyane temmango, letingangena kuto bantfu belibala lelifanako, tiyabonakala ngekwemtsetfo wetinhlangano temmango. -emacembu ekudla lasihlanu -lamalunga angakhetsa kubhadalwa inkhokhelo nobe kutsi tinzuzo tawo tendluliselwe esikhwameni semhlalaphasi lesivunyiwe. -sakhiwo sinye lesigcamile kumele sigcine lelicembu. -tindlela letintsatfu tekulungisa tingalendlela lelandzelako -tindvuna letibukene nemiphumela letsite, titawusayina sivumelwano sekwetfula lesinemininingwane namengameli. -mengameli jacob zumainkhulumo yebunjalo belive -ligunya lekwengamela eriphabhulikhi libekwe kumengameli. -inchubo yekutfutfukisa umoya, ingcondvo, umoya, umoya, umtimba, tenhlalo nekuchumana kwebantfwana kusukela ekutalweni kuye eminyakeni yekufundza lechubekako. -emaphuzu lanconotwako atawubalwa ngemuva kwekutsi tintsengo tiletfwe kusisekelo sekucatsanisa kunaka tonkhe tintfo tetintsengo letingasiwo emafemu kanye nato tonkhe tephulelo letingekho esimeni lesifanele. -njengemphumela wengucuko, lesikhwama lesiniketa umtfwalo sitawufaka ekhatsi timphahla letisendleleni lengukheshi kanye netinshisekelo tekutibandzakanya kusikhwama lesise-ireland. -coca nemngani wakho ngendzaba loyitsandza kakhulu. -khumbula kusebentisa emagama lavumako ekugcineni kwemugca ngamabili. -kwandza kwekugcwala kwekhalsiyamu kwemanti lokungavimbela kulinyatwa kwema-gills ngobe ikhalsiyamu icudzelana ne-aluminiyamu kwentela tindzawo letibophako kuma-gills. -luhlolo lweminyaka lengemashumi lamane nesikhombisa selucedziwe nome luyachubeka, lolufaka ekhatsi tigidzigidzi leti-r telusebentisomali lwahulumende. -kwabikwa kutsi lesiboshwa silimate lesinye siboshwa ngekutsi sikhahlele buso eselini yemmango esigabeni d -tindzaba letinyenti takudzala kakhulu kantsi letinyenti, njengemfana " lowamemeta'indzawo yekuhlala'', tibhalwa kabusha esimeningcondvo sesimanjemanje, kodvwa tinemlayeto lefananako. -imphendvulo: umtfwebulo ngito tonkhe tidzingo temntfwana. -letikhutsati kufanele tiphindze tifake tinzuzo tebakhiciti bekucala kukhutsata kuchumana emuva nasembili nekusekela kukhula kwato tonkhe tinchubo tekusebenta. -kukhokhelwa kwekuphelelwa sikhatsi, kukhokhelwa kwekuphelelwa sikhatsi kanye nekukhokhelwa kwekuphelelwa sikhatsi -lwati nebungcweti ekusetjentisweni kwetindlelanchubo letincono tekutsenga nekulawula nekulawula tinkontileka kumkhakha wahulumende. -loluhlelo lwasetjentiswa kuphendvula simemo lesentiwe ngumengameli jacob zuma sekusebentela kutfutfukiswa kwetimboni ngalokugcwele kanye nekukhula lokufaka konkhe ekhatsi. -tinkhokhelo tiyalandzelwa ngekushesha, futsi imali lengukheshi ifakwe ku-akhawunti yasebhange ye-sars yendluliselwa kusosikhwama ngalelo langa. -tintfo tekusebentakokutsengwa nekusatjalaliswa kwaletintfo tekusebentisa kubasebentisi bawo kudzinga kubukwe kucala. -ligama lakhe ngu-edith moetsi. -kuceceshwa kwetisebenti tetemphilo kuceceshwa kwetisebenti letibhalisiwe -luhlelekile ngeluhlobo lwesitayela -bafakiticelo nyalo sebasesimeni sekukhulumisana nesigaba lesilandzelako sekusebenta ngemakleyimu abo. -umbuto, ngusiphi sikhungo setemfundvo lesilandzelako? -kuphakelwa kwagezi ngebunyenti lokungakeneli kuvimbela tisebenti kulesigodzi. -luhlelo lwetekutfutsa lwetikolo luniketa titfutsi letelekelelwako kubafundzi labahamba ngetulu kwemakhilomitha lasihlanu. -nguleso sizatfu kuphela lesicele kutsi akhiphe lesiphakamiso. -i-hiv ingumtimba lomncane kakhulu noma silokatana, lesibitwa ngekutsi ligciwane, bantfu labatseleleka ngawo. -kwenta imisebenti yahulumende ibe sebaleni futsi -inchazelo lefinyetiwe yalokunye lokungenteka kanye nemitselela lengabakhona lekhonjwe ngesikhatsi sesigaba seluphenyo. -ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka lokukhulu mayelana nekukhula kwebudlova emkhatsini we-israel kanye netindzawo tasepalestine. -sibonelelo sitawuphela uma -kulenye indzawo, kuntjintjiselana ngemabhondi aseningizimu afrika kuniketa lusito lwetebucwepheshe kanye nekweluleka ekuntjintjiselaneni ngetigodzi ngenhloso yekutfutfukisa timakethe temabhondi. -sicelo sekubeka ligama, cm -hulumende kuphela angeke asombulule tinsayeya lelive lelibukene nato, kodvwa ngekusebentisana, tisombululo tiyatfolakala. -arendse bekangulomunye webafundzi labaphotfule ticu eluhlelweni lwekutfutfukisa lusha lwesikhungo sahulumende wasenshonalanga kapa i-chrysalis academy nga- ngemuva kwaloluhlelo, wasebenta esiteshini semlilo ebaufort west, watfola kuphela r ngenyanga. -bavoti labafanelekile labasengakabhalisi bakhunjutwa kutsi sikhatsi sekubhalisa siyachubeka kudzimate kumenyetelwe lusuku lwelukhetfo lwavelonkhe lolulandzelako. -hulumende wasekhaya nguwo wonkhe umuntfu – ikhabhinethi imema bonkhe labatsintsekako bahulumende nebangasese, tinhlangano temmango kanye nemmango wetemabhizinisi wonkhana kutsi basekele tinhlelo letihlose kusekela bomasipala. -lokuphambuka kufaka ekhatsi timiso tekukhokhela phambilini kucinisekisa kutsi bantfu baseningizimu afrika bayakhona kufinyelela kumitsi yekugoma masinyane. -i-audi brand seyibe yincabhayi lenkhulu etimakethe tetimoto tekutijabulisa kuleminyaka lelishumi leyengcile, igcina i-mercedes kanye nebalingani bayo be-bmw babe yintfo yabo. -lusito lwetimali lwemave emhlaba alukabalwa ngalokuhlukile njengaloku kwenteka ngemnikelo loshiwo ngenhla. -emalebuli eluhlaka -balimi bayelulekwa futsi kutsi bacabange ngesikhatsi lesifishane, emasimu latetayeta endzaweni njengesinyatselo sekucaphela. -kodvwa, onkhe emaphepha laphilako lasetjentiselwa tinhloso tekucecesha bekalinganiswa. -bulungiswa bekubuyisela esimeni lesifanele bungasetjentiswa kunobe ngusiphi sigaba eluhlelweni lwetebulungiswa kutebugebengu njengaloku- -uma setitfutfukisiwe, letinhlelo tidzinga kutsi tivumelwano tingeniswe kumatiko emaklayenti kanye ne-did. -sitatimende sebhajethi yanjalo ngenyanga yamasipala kumele sibekwe kuwebhusayithi yamasipala. -isekelwa yibhande yetikolo. -mk nombuso mlambog. -dokotela wetilwane wesifundza ugcwalisa umbiko wekuhlola, ngetizatfu netincomo, bese utfumela kulitiko letekulima, temahlatsi netinhlanti kute uvunyelwe. -sicelo sekubhaliswa yinhlangano lengatfoli inzuzo -gcwalisa lifomu lesicelo semvume yesikhashana / lekhetsekile. - -letinombolo tikhombisa kutsi lusebentisomali etintfweni letibalulekile letifana netemfundvo, temphilo nesakhiwonchanti luyachubeka nekukhula ngekweliciniso, ngalesikhatsi kukhula kwe-agrigethi ekusebentiseni imali kwesive kuba semkhatsini kakhulu. -atikho tidzingo tekusungula luhlelo lwekubala lolufanele lwekutfola nekusetjentiswa kwemitselo yendzabuko, nemiholo " yaboshifu ", emadvodza nemaphoyisa endzabuko bebacaliswa embili ngetulu kwetinshisekelo temmango. -kumayelana nekuvikela bantfu kutsi bangalimala emsebentini noma bangaguli ngekutsatsa tinyatselo tekucaphela nekuniketa simondzawo sekusebenta lesinelisako. -tsatsa konkhe loku lokwentekile kuba ngulokwentekako. -luhlatiyo lukhombise kutsi kubuyela lokusetulu kungalindzeleka ekunciphiseni tindleko ekwakheni sakhiwonchanti lesisha kanye nekugcila ekusiteni ngetimali kugcinwa kwesakhiwonchanti lesikhona. -tiphindze futsi tiholele ekugedvukeni kwemhlaba kanye nekungcoliseka kwemoya. -lwati ngemali lengenako nemphahla yakho -lelithebula likhombisa kutsi nguyiphi imisebenti lephatsekako lesita ekutfutfukiseni umtimba wakho losimeme, lonemandla kanye nekucina -kucatjangwa kutsi letindzaba letivela kulenkhulumomphikiswano titawuhlanganiswa kute tibe yincenye lebalulekile yetimali letiphakanyisiwe kanye nenchubo yelutjalomali. -ibhajethi luhlelo lwetimali. -takhiwo tenhlangano letivamile tetibhedlela tesigodzi netesigodzi, tb, tetibhedlela tekugula kwengcondvo netekuphenya. -condzanisa lamagama langesancele nemagama langiwo langesekudla kute wente umusho. -letinkhombandlela tenchubomgomo titawuniketa lwati nekubonisa -nasewufakwe kugazethi, emakhodi ekusebenta kahle atawuba sibopho kuto tonkhe tinhlaka tembuso kanye netikhungo tahulumende. -kwanyalo cishe-% wemakomidi emawadi asemtilini ahlangana lokungenani emaviki lamabili futsi lelikomidi livamise kutfumela emalunga emihlangano yemmango etindzaweni letisemakhaya tamasipala, ngalesinye sikhatsi libambe sikhungo setisebenti tetemphilo tesigodzi. -emaphotoni, emaferiyeli, emajethi, emapiyeli kanye nemachweba, kungafaki ekhatsi umtsetfosimiso wemikhumbi yemave emhlaba kanye newavelonkhe kanye netintfo letiphatselene naloku -uphindze futsi ukhutsate kwetfulwa kwetinsita ngetinhlelo letifana ne-e-government kanye nekuphepha ku-inthanethi. -loku kungaholela ekwehleni kwesikhatsi lesidze kwemitfombo yemanti lencane letawuba matima uma kungeke kwenteke kutsi kubuyiselwe esimeni lesifanele. -siswati lulwimi lwasekhaya emabanga - -nyalo bhala sicalo lesifanele eceleni kweligama ngalinye. -isebenta kute uye kuwo onkhe emave ngaphandle kwekutsi kucinisekiswe ngalenye indlela. -inhloso kutsi lolwatiso lutawufaka ligalelo ekuvikeleni sitfunti selufuto lwaloluhlobo. -kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile -umtfulitinsita ukhetfwe litiko lavelonkhe kwentela kulingwa kwelithulusi lelisha lelihlanganisiwe lekuhlola, lelitawulingwa esigabeni lesitako kulesifundza. -luhlelo lwelusha lonkhe mhla tinge- inhlaba lufaka ekhatsi imisebenti leminyenti leyehlukene kusukela ekucaleni kwekusukumisa umkhankhaso we- youth trailblazers, kwetfulwa kweluhlelo lwelincusa lelibhrendi le-nyda kanye nemishikashika leminyenti yetinsita telusha tavelonkhe kulo lonkhe lelive. -letinye timoti -lemakethe lengakahleleki icuketse batsengisi labangakagunyatwa, bakhiciti nebasabalalisi betjwala. -loku lokutfolakele kuphatselene nekutsi umkhakha wahulumende kumele uhole sibonelo. -imisebenti yeforamu yetekucashwa ngekulingana yalesikhwama, lefaka ekhatsi basebenti, baphatsi kanye nalabamele tinyonyane, basite kucinisekisa kutsi tindzaba tekulingana emsebentini tiyalungiswa ngalokuchubekako. -kuvalwa nekumakha tilwane -lombiko wekubonisana nebacondzisi bekuphindzeke kabili. -lwatiso lwekusebenta lubalulekile ekuphatfweni ngemphumelelo, kuhlela, kubhajetha, kusebentisa, kubika, kulandzelela nekuhlola. -cocela umngani wakho kutsi letintfo tibukeka njani, tintjintje njani, tiva njani nobe tintjintje njani. -emaphethini ekudla lokungakavami nekulala. -bona kutsi ngubani loncoba imijaho. -ufundza itheksthi yetinchubo sib. itheksthi yeticondziso letfolakala emabhukwinitifundvo nobe encwadzini yekufundza nobe efayeleni yathishela yetinsita -kucatsanisa kwetakhiwonchanti lokwentiwe kulombiko kufaka ekhatsi kusebenta ngemphumelelo kwetindlela tekutfutsa, likhono lekuphakelwa kwagezi kwenta emabhizinisi netimboni kutsi tisebente ngemphumelelo, kanye nemanethiwekhi etekuchumana kwentela kuhamba kwelwatiso ngekushesha nangalokukhululekile. -linani lebameleli betemphilo nekuphepha endzaweni yekusebenta nobe sigaba kutawuba -inchubo yekubonisana lenjalo ayivumeli nobe ngusiphi sabelo ekutsatseni tincumo, futsi tisebenti atibopheleli kutsatsa imibono yebantfu. -imboni yetimayini iyachubeka nekuba yindzawo lebaluleke kakhulu yekuphila kwalomnotfo walelive. -asakhe kutetsemba kwetfu futsi sichubekele embili ngemoya welubumbano. -silinganiso sekutfola imali sisuselwa ekupheleleni sikhatsi kanye nekundluliswa ngaphandle kwelitiko, kwehlukaniswe linani selilonkhe letisebenti. -luhlolo loluhlelekile luhlolo loluhlelekile luhlolo loluhlelekile luhlolo loluhlelekile luhlolo lolufinyetiwe -ufundza indzaba sib. -litiko letemfundvo linelilungelo lekukhipha noma lekukhulisa lekontileka ngekuniketa satiso senyanga yinye lesibhaliwe. -esikhundleni sekusabalalisa lokukhulu, kwenteka ngco lokuphikisana. -ngenca yetidzingo temtsetfo wemitfombo yemagugu, iprince albert inensayeya lechubekako mayelana nesimo semlandvo walamadolobha. -lomkhakhancane wetekulima ubukana netidzingo letisisekelo tebantfu tekudla. -kodvwa, kunetindzawo letikhatsatako letidzinga kulungiswa. -loluhlakamsebenti lufake ekhatsi tincomo mayelana nekutibandzakanya kwemmango nemhlukunyetwa ekugwetjweni, titatimende temtselela wemhlukunyetwa, kanye nekungenelela kwemmangalelwa. -lomtsetfo uniketa luhlelo lolufanako lwekuhlelwa, kuphatfwa kanye nekusitwa ngetimali kwetikolo ; kuchibela kanye nekucitsa imitsetfo letsite lephatselene netikolo. -turkey ngaphambilini bekanemikhawulo lencane ekunatfweni kwetjwala kwesive, nemikhawulo ekunatfweni kwetjwala kutemphilo, temfundvo kanye nakumabhilidi emahhovisi ahulumende. -umnakabo nobe umtukulu wakho wephula ithoyisi loyitsandza kakhulu. -imihlangano nebetindzaba ihlangana netinhloso letincunywe phambilini tekwatisa ummango ngetinhlelo tahulumende tekufezekisa. -macondzana netindleko tekukhokhelwa yi-gems. -lesifo sibangwa ligciwane lelitfolakala emhlabatsini, emantini, etibhidvweni nakumikhicito yelubisi lengakasetjentiswa, futsi kungaholela etimphawini letifana nemkhuhlane nemsheko. -ibhidi ngayinye itawentiwa ngekulandzela imiyaleto kumadokhumenti ebhidi futsi itawufakwa kumvilophu leyehlukile levaliwe, neligama nelikheli lebhida, inombolo yebhidi nelusuku lwekuvala lolukhonjiswe kumvilophu. -timali tekufinyelela letikhokhelwa ngumfakisicelo longakakhokhelwa tingalendlela lelandzelako. -sicelo sekwengetwa nobe kuguculwa kwemvumo yekusebenta yemuntfu locashiwe -ireyithi yentsela yesisebenti ngasinye itawuba -sebentisa emagama laphuma kuloluhla -"bengite inshisekelo yekubhema – amange ngikhutsate kudzimate ngibe matikuletjeni kanye nelicembu lebantfu labangijabulile ngacala kungigcogca ngekutsi angikhali ngalokwenele kubhema." -sipiliyoni sikhombisa kutsi siphumelela nangabe sisebenta ngekubambisana. -ucelwa kutsi ucocisane ngako konkhe kukhetsa kwelashwa kwakho nadokotela lophilako bese utsatsa tincumo letinelwati mayelana nekunakekelwa ngetemphilo kwakho kanye nalobatsandzekako bakho ngembi kwekutsi utfole nome ngabe ngukuphi kwelashwa, tidzakamiva nome wente nome ngabe ngutiphi tinchubo. -ibhajethi lehambisana nelisu lekusebenta kwenhlangano. -mhlabawonkhe kunekwamukelwa lokwandzile kwesidzingo sekubonisana lokwengetiwe emazingeni emmango ngetindzaba letibalulekile, ngisho nasentsandvo yelinyenti letfutfuke kakhulu. -sicelo sesitifiketi sekufaneleka kuba semgwacweni | south african government -ubukeka ________________ nemndeni wakhe. -lenchubo idzinga kugadza ngekucophelela kucinisekisa kususwa ngemphumelelo kwe-chromium. -ngitawutsandza kutsi emalunga alendlu ati sidzingo lesiphatselene nesatiso lesivakalako. -ngalelilanga lekulalelwa kwelicala, imantji itawucubungula loludzaba bese itsatsa sincumo ngekuya ngema-afidavithi lafakwe lamacembu omabili. -sikweleti ngekwalesivumelwano sitawuba ngetulu kunalesinye sikweleti sanyalo nesikhatsi lesitako, mbamba noma lokungenteka, kwemboleki njalo ngetikhatsi letitsite. -budlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwalabasikati hulumende uyakugceka emacala lachubekako ebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwalabasikati futsi uyachubeka nekucinisa imphi yakhe ngekungenelela lokunyenti. -likheli lendzawo -lenkhulumo ibeke indlelalisu yekufezekisa luhlelo lwekusebenta lwahulumende. -bhala yakho indlela yekusebenta. -umsebenti lomnyenti wekhwalithi nelinani wentiwe kucinisekisa kufezekiswa kweligunya leliniketwe bantfu basegauteng. -tigidzi letinge-r tabelwe luhlelo lwetebuciko nemasiko lwe-afrika, lolukhombisa emandla nekuticambela kwalelivekati. -tfutfukisa tinhlelo tekusebentisa kute kubukanwe nematiko lasebentisako kanye netidzingo tendzawo yekuhlala yebagcini, kulawulwa kwetinhlelo. -ngalolo lusuku, kubonisana mbamba ngekwemibandzela ye-athikili kwenteka. -lisiko lelinjalo kumele lemukelwe ikakhulukati ngibo bonkhe bantfu emmangweni labahlala etikhundleni temandla nekufunta, kungaba baholi betenkholo noma bosopolitiki, baholi bendzabuko noma bagubhi. -lenye indzawo kwandzisa umtsetfosimiso kunciphisa bungoti lobubangwa timali letibhadalwako kanye nalokutfolakalako lokungetulu kwemali lekhokhwako. -ngifanele kutsi ngigeze tinwele tami ngembi kwekuya esikolweni. -lelayisensi ivuselelwa njalo ngemnyaka. -kubhala ngesandvulelangculazi - kufaka ekhatsi bafundzi ngamunye nobe emacembu lamancane lababhala tinhlobo letehlukene tematheksthi ngemuva kwekutsi thishela anikete tincwadzi letincane letifana nesakhiwo, timphawu tekubhala, luhlelo nobe lupelomagama -sicelo sekubhaliswa kwesiteshi sekuhlola, ts siyatfolakala kulitiko letekutfutsa lesifundza -njengaloku umnotfo uvuseleleka kuleminyaka lembalwa letako, hulumende utawutsatsa sinyatselo sekwehlisa kuboleka kancane njengoba lizinga lekusilela lelikhona nyalo alisimami. -inyanga yetekuphepha yemaphoyisa – leyasungulwa lilanga lavelonkhe lekukhumbula mhla tinge- inyoni, kukhumbula emachawe nemachawekati etfu lafa emsebentini. -chubeka udvwebe sitfombe ngaloku eluhlakeni. -imihlangano yemkhandlu lowengamele kumele yenganyelwe ngundvunankhulu wesifundza. -" ngiyabonga ngekutfumela lesimemo - ngihambe, futsi besinemdlandla, besinemdlandla, besinemdlandla ngekwemfundvo, futsi yonkhe indzawo yesehlakalo lesibaluleke kakhulu. -ngobe ngubani lowamemeta? -lelive libukene nemazinga lasetulu ebugebengu. -iningizimu afrika iphindze futsi yacocisana ngesivumelwano lesisemkhatsini walamave lamabili lesimayelana netinkhomba tendzawo ne-eu, ngenca yekukhula kwenshisekelo yekuvikela emagama ewayini kanye nemagama lakhetsekile emikhicito yetekulima. -emakomidi emawadi asakhiwo lesemukelekako lesisebenta njengesikhungo sekutsi livi lemmango livakale. -nanoma kudijithali yinchubo yekugucula lokucuketfwe nge-analogi kutsi kube ngulokucuketfwe ngekwedijithali, lokufaka ekhatsi emarekhodi emaphepha, ema-microfice kanye nekurekhodwa kwemathebuli langasiwo edijithali, lenchubomgomo seyengete lenchazelo kumitfombolusito yedijithali lenjengelwatiso lolukhicitwa ngekwedijithali, lengahle ingaguculwa ibe simo les -mengameli zuma lamuhla, mhla ti- ingci, utawube engamele kwetfulwa ngalokusemtsetfweni kwesikhungo sesifundza sase-afrika selibhange lelisha lentfutfuko lebrazil, irussia, indiya, ichina neningizimu afrika lapha emichelangelo hotel, esandton. -tifo letitsatselana ngekuya emacansini tibanga buhlungu emgcomeni nobe esiveni, nobe emaphusheni nobe buhlungu uma kuhlanyela. -lesahluko sisebenta ngalendlela levamile yekuhlola lephakanyiswe sitatimende sekharikhulamu savelonkhe. -letigatjane tiphakamisa kuniketa lusito lolunganiketwa bavoti labatsite uma bavotela, kanye nekukhishwa kabusha kwemaphepha ebhalothi lamasha uma kungenteka kushaywe liphepha lebhalothi ngumavoti. -i-n wild coast road network ingulomunye wemiklamo lehlanganisiwe yahulumende lemcoka kute kubukwe kukhula kwemnotfo ezingeni lavelonkhe, lesifundza kanye nelasekhaya. -dvweba umugca kuchumanisa inkholo ngayinye nendzawo yayo yekukhontela. -futsi, loku kugcile ekutseni umkhicito ukhone kwakha ngekhatsi kwebhajethi. -imibuto kumele icondziswe kumuntfu lokhonjiswe ngaphasi kwesikhundla ngasinye. -khokha umtsetfo, tetekwelashwa nobe lomunye umtsetfosivivinyo -lithuluzi beliphepha lelibanti lebulili bamasipala ngalinye licembu -kwetfulwa kwenchubomgomo ya- / yindvuna yekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni netingucuko kutemhlaba, kubone kutsi lipulazi lekucala lingena esigabeni sekulinga seluhlakamsebenti lwenchubomgomo yekucinisa emalungelo lafanako ebantfu labasebentisa lomhlaba, kwazulu-natal. -tingucuko tekutsenga tiyachubeka nekwenta ncono kusebenta kahle kwekusebentisa imali kwesive kanye nekuvula ematfuba ekuhlanganyela kwemabhizinisi lamancane. -hlunga ngekwenta umdvwebo ngamunye. -ngaphandle kwekwehla kwebuphuya nekukhula kwemnotfo lokunonophako, kungalingani kwemiholo akukehli futsi kuletinye tintfo -mengameli utinikele ekubuyeni nasekukhulumisaneni nemmango wasevuwani ngelusuku lolusatawuphetfwa kanye nenkhosi lenkhulu toni mphephu ramabulana nabo bonkhe labatsintsekako kulendzawo. -indvodza yacabanga ngaloku yamtjela kutsi utawusuka ekhaya lakhe. -tiboshwa letinyenti tiyakhutsatwa, futsi tiyagcugcutelwa, kutsi tiphindze futsi tibhale tincwadzi, letinetinzuzo letibalulekile tekubuyiselwa esimeni sato, kanye nekulungela, kutsi tiphindze futsi tihlanganiswe kutenhlalo. -tfutfukisa budlelwane lobusemtsetfweni nema-ejensi lafanele ekulondvolota kukhutsata tindlela tekuvikela letisemtsetfweni ngekhatsi kwetindzawo letibocalangaye tetinhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene. -kodvwa, njengoba lemodeli incike kulokulinganisiwe, kulungisa kuyadzingeka njengobe tinombolo mbamba tiba khona, ekugcineni kudzinga kutsi bothishela batfunyelwe kabusha, lokuyinchubo lemankimbonkimbo. -linyenti lalomsebenti kumele lisuselwe ematheksthini, kodvwa kuhlatiya emgceni ngamunye kwanoma ngumuphi umbhalo kuyabhubhisa kubumbana kwawo. -lenchubo, lenika umtsetfosisekelo weriphabhulikhi yaseningizimu afrika wanga-, icale nga- kuhlelwa kabusha tigodzi tabomantji tasegauteng nasenyakatfo nshonalanga. -tento letiphelele tisitjela kutsi umuntfu wentani nobe kwenta lokungetulu kwemuntfu munye. -kwekucala bewatiwa ngekutsi ngumkhuhlane wetingulube ngobe bekucatjangwa kutsi usuka etingulube. -sitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola -kulawula kulawula kwangekhatsi nemibiko yekuhambisana nemtsetfo. -lolusito lutsatsa sikhatsi lesidze lesingemalanga langu- -ngembikwekufundzakudvweba ngetipiliyoni tebafundzi ngalesihloko, kute bakwati kuyichumanisa netimphilo tabo. -kuhlatiywa kwetikhungo temodeli yelihhovisi lebuholi mayelana nekucina kwato kanye nekungabi nekutiphendvulela. -ikhabhinethi icela batali kanye nemmango kutsi basekele kungenelela kwelitiko kucinisekisa kutsi bafundzi babuyela eklasini futsi bagcile ekufundzeni nasekutfutfukiseni ngekungenelela lokwentiwa kuto tonkhe tikolo. -yenta leminye imisebenti lehlobene njengoba kudzingwa ngumshushisi lomkhulu wesive njalo nje. -bantfu baseningizimu afrika, -ikhabhinethi ihalalisela ifrance njengelive lelinconotwako lekungenisa indzebe yemhlaba yelibhola lembhoco futsi ibonga litsimba lahulumende, leliholwa lisekela lamengameli cyril ramaphosa, indvuna yetemidlalo nekukhibika thulas nxesi kanye nenhlangano yelibhola lembhoco yaseningizimu afrika, ngemsebenti lowentiwe ekukhutsateni umtamo weningizimu afrika wekungenisa lomcimbi. -emalunga ebhodi yesikhungo savelonkhe sekutfutfukisa emandla saseningizimu afrika: mnu. sicelo goodwill xulu mk lungile mtiya mk abegail boikhutso mk. -umengameli angabita sigungu savelonkhe emhlanganweni longakavami nganobe ngusiphi sikhatsi kutewuchuba umsebenti lokhetsekile. -lencwadzi kumele ichaze lusuku lotfola ngalo umtfwalo wentsela yesikhashana. -loku kwentela kutsi sichubeke nekuboleka imali lesingadzingeki kutsi sisebentise kusakhiwonchanti nakuleminye imiklamo. -kwakha sikhungo sekubeka imfucuta lenekungcola lesihlangabetana netidzingo tenhlangano yemave aseyurophu. -nothembi utsi bantfu batfola kumanga kutsi udlale lugitali lwagezi ngoba bekangumake. -hlanganisa tindzawo tangekhatsi netangaphandle kwenta tibe lusito kakhulu. -i-sef ibambisene netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende ngalesikhatsi i-nys iniketa bantfu labasha tinsita letizuzisa imimango kulo lonkhe lelive. -ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kanye neluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu kumele tibukane nalabo lababhebhetseli. -ngemuva kwekuhlola idatha lekhona, luhlelo lwamhlabuhlangene lwe-aids luhlolo kutsi munye kulabantfu labadzala labasiphohlongo eningizimu afrika nyalo unehiv. -emandla ekutfutfwa kwemangcoliso kumele kwakhiwe ngekushesha emiphakatsini kute takhamiti titfutfukiswe kute tifake ligalelo eluhlelweni lwavelonkhe lwekutfutfwa kwemangcoliso. -litiko lisungule emakomidi endzawo yekufundza kanye nelikomidi lesigaba sesisekelo kuniketa kusekela kusetjentiswa kwekharikhulamu kanye nekutfutfukiswa kwekharikhulamu lokuchubekako. -sabelo selwabiwomali lesikhona nyalo singaphasi kakhulu kwalendlela. -atikho tingucuko letentiwe kulokunika emamaki noma kulokulandzisa. -bameli belikomidi leliwadi -ligama nemininingwane yemnikati wesikebhe -mk snowy makhudur. -imisebentiluhlolo lehlelekile yethemu -sehlukokwehlukahlukana kwesimo selikomidi leliwadi -lomtsetfo unciphisa kakhulu timo lapho bantfwana bangavalelwa khona, futsi udzinga sikhulu lesiphetse kutsi sibuke nome ngabe ngutiphi tincomo letiphatselene nalokunye kufakwa kulomntfwana endzaweni. -babita kutsi simondzawo sibe sezingeni. -kubhalisa bavoti ku-inthanethi. -tsenga inkhwenyane lengenamsindvo nangabe ukhona. -loku kutawuniketa ligunya lekushaya umtsetfo kutinchubomgomo letibekwe kusiphakamisomtsetfo. -libhange lesilulu laseningizimu afrika liphindze futsi lente luhlatiyo lwekusimama kwesikweleti ngalokuchubekako, lishicilele luhlolo lwekusimama kwesikweleti kuko kokubili tikweleti tangaphandle netangaphandle kumbiko walo wemnyaka. -umbandzakanya njani ummango emisebentini yamasipala -loku kungenca yekutsi i-pms ayisimami ngekwayo. -nanoma lizinga lesibili alikadvumali, lisaniketa tinhlelo letifanako letiniketwa ezingeni lelisemkhatsini. -imvumo yebuhlobo isebenta sikhatsi lesidze lesiminyaka lemibili. -ucelwa kutsi ucaphele kutsi lolusito alufaki esikhundleni seluleko lesivela kudokotela wakho. -imisebenti lebalulekile yalelitiko ngulena -kusungula nekuphetsa irejista lephelele yemphahla yenkampani. -kwabiwa kwesigodzi bekuhlala kulinganiselwa kulokufanako kulemikhakha lemibili. -emakhono lamahle ekulawula timali, emakhono ekuhlela nekuhlelembisa, emakhono ekusombulula tinkinga, emakhono lamahle ekuchumana. -inhloso kutsi kuncishiswe bungoti bemantfombatane lanemdlavuta wesibeletfo ekuhambeni kwesikhatsi emphilweni, futsi kutawufaka ligalelo ekwenteni ncono lizinga lemphilo labomake kanye nekwandzisa iminyaka yabo yekuphila kanye nekunciphisa kakhulu kubakhona kwetifo letingatsatselwana letingapheli. -lesakhiwo sitawudizayinwa kutsi kucindzeteleka kanye naleminye imandla ngenca yekusebenta lokwetayelekile noma kwehlukahlukana kwesimo selitulu angeke kubange umonakalo weklemphu noma kufaka. -bantfwana basengotini yekutseleleka nge-hiv ngekuhlukunyetwa ngekwemacansi. -ungakhuphuka, khuphuka nalomunye. '. -emshweni longiwo, umenti nesento kuvumelana ngekulandzela -intfo lencumako bumcoka beluhlobo lwesihlahla emnotfweni waseningizimu afrika. -inhloso yenchubomgomo lehlanganisiwe yekuvikela budlova nekulimala kutawuba kucinisekisa -ikhabhinethi ivume tinhlelo tekusungula i-operation phakisa mining lab, letawukhomba isethi yetinkinga letiphatsekako letinciphisa kukhula kanye nemtselela wekutfutfukisa walomkhakha. -akamange anikete imvume yakhe -lapho kuvuleleka kufika ku-db nobe ngetulu, makha letindzawo " njengetindzawo tekuvikeleka kwetindlebe " netimphawu tekukhombisa kutsi kuvikeleka kwetindlebe kumele kugcwaliswe bese wenta siciniseko sekutsi wonkhe umuntfu longena kuletindzawo ugcoke kuvikeleka kwetindlebe. -a kulula kuhlukumeta libhubezi. -mnu suren maharaj naj. -lemigomo nemibandzela lesele angeke itsintfwe ngulokungagunyatwa noma kungasebenti futsi itawuhlala icindzetelekile futsi isebenta. -tfunyelwe ngelusuku mbamba nobe tivalwe ngelusuku mbamba lwekwetfula ku-registration administration. -litiko letekubusa ngekubambisana netendzabuko liphendvule timfuno tabomasipala nemalunga emakomidi emawadi tekutsi lemojuli itfolakale ngato tonkhe tilwimi taseningizimu afrika. -iningizimu afrika yemukele simemo lesentiwe yi-icc kutsi ibonisane nayo ngekulandzela isigaba se- -yini tinhloso tetfu? -lamaphuzu lamane akha idathabhesi yeluhlatiyo loluchubekako kanye nelisu lekugcina. -nguloku, futsi loku kukodvwa, lokusho kuchubekela embili kwetfu ekusiteni bantfu basezimbabwe kutsi batfole sisombululo salomphelo kuletinkinga kulelo live. -kucolisa tindlela tekwetfulwa kwetinsita, kubeka imigomo noma emagcatsi, nekukala inchubekelembili kuleto tinhloso tinyatselo letilandzelako ekwenteni ncono lwatiso lwekwetfulwa kwetinsita kulwabiwomali. -letintfo letilandzelako tintfo letinkhulu lekufanele tibukwe, futsi letitawusho kakhulu indlela yetimali -uma i-close corporation seyisusiwe kubhaliswa, sicelo singafakwa kutsi ibuyiselwe, kuphela nje uma ngabe tinchubo letidzingekile tiyalandzelwa. -ngubani lowakha ummango futsi ngutiphi tindlela tabo tekutiphilisa? -bungoti lobuphatselene nekulahla imfucuta yetemphilo etindzaweni letetayelekile tekulahla imfucuta, kungalendlela -likomidi letivakashi futsi, etimeni letiphutfumako nobe uma likomidi lelinjalo lingekho, lingendlulisela lesikhalo sibe lijaji lelenta luhlolo. -kutawuba nemandla ekwabelana ekuniketeni kunakekela ngenca yekusebentisana emkhatsini wetingcweti. -tinhlangano temmango titawukhetsa nobe tikhetse munye lomele i-rmc kulowo nalowo mkhakha lolandzelako. -ekulungiseleleni luhlelo lwekwakha losokontileka kumele achumane nenjiniyela futsi loluhlelo kumele lunake kuhlanganiswa kwako konkhe lokwentiwako. -nga-, umnotfo waselwandle - nobe umnotfo weblue, njengobe futsi uyatiwa - ufake tigidzigidzi letingaba tigidzigidzi letinge-r kusamba semkhicito wasekhaya waseningizimu, wabuye futsi wenta imisebenti lelinganiselwa ku- -kusisa kusakhiwonchanti kubaluleke kakhulu ekusebenteni kahle nangalokutayelekile kwetindzawo tetfu tasemadolobheni. -kusukela emalangeni ekucala alolubhubhane futsi laholwa yi-au, sisungule masinyane lisu lekuphendvula lelivekati, leliholwa yi-afrika cdc kanye nemibutfo yemsebenti yesigodzi. -loku ngiko cishe lokwentekile, lokuholela ekulweni kwekulawula kulesicuku. -idathabhesi yakhiwe yabuye yabekwa kunchubo yelwatiso lwekuphatfwa kwelitiko. -sifundvo lesimayelana netipiliyoni netifiso tebantfu labadzala sagcwaliswa ngetincomo letitawubukwa etinhlelweni telikusasa tetinsita kubantfu labadzala. -ikhabhinethi yemukela imiphumela yekuvakasha kwembuso kwamengameli zuma eriphabhliki yasezambia kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- imphala -idokhumenti yesikhashana lemayelana nemodeli yekusebenta lencono yetiteshi tekuhlola timoto seyiphetsiwe futsi lemodeli itawetfulwa etiteshi tekuhlola kulo lonkhe lelive. -uhamba ebumnyameni njengobe kubonakala kimi, hhayi etigodzini kuphela nemtfunti wetihlahla. -kute utfole lwati lolwengetiwe vakashela i-webtokesincumo sekhabhinethi etindzabeni letibalulekile tanyalo. -kusekelwa lokunyenti kufanele kuniketwe kumitamo yekutfutfukisa tenhlalomnotfo letfutfukisa emakhono laphelele esigodzini. -lesikhutsati samengameli sekwakha ematfuba emisebenti ngulesinye sibonelo sekusebenta ngekubambisana. -tingaki tigaba letikhona kulelebuli? -i-gems itawuphendvula ngekushesha nge-sms lenelwatiso lwekutsintsana lwabodokotela bematinyo labangafika kulabatsatfu endzaweni yasenyakatfo yepitoli labangubangani be-gems. -bhala phasi tinombolo lugweje emkhatsini wa na? -indzima yesigungu savelonkhe -ikhomishana yemisebenti yetemtsetfo inemandla nemisebenti leniketwe yona kumtsetfosisekelo nakumtsetfo wavelonkhe. -loku kuliciniso kuwo onkhe emazinga etisebenti tamasipala, kufaka ekhatsi baphatsi labakhulu. -lomklomelo unikwa bantfu baseningizimu afrika labafake ligalelo lelibonakalako emzabalazweni wentsandvo yelinyenti, emalungelo eluntfu, kwakha sive, bulungiswa nekuthula, kanye nekusombulula kungcubutana. -emacembu etindvuna asenchubeni yemihlangano nebetindzaba ngemuva kwe-sona kute achaze ngeluhlelo lwekusebenta lwahulumende lwanga-/ -uma kucatsaniswa nemacembu ebudzala kanye nemabanga esikolo, bekubonakala kutsi bantfwana labanyenti basalela emuva nemfundvo yabo. -sigodzi i-overberg, nanoma-nje ikakhulu kutekulima sinemandla ekukhulisa ematfuba etekuvakasha njengetekuvakasha kwe-eco kanye nemapulazi etivakashi. -umsebenti wayo kuvikela batsengi betindlu kubakhiciti bemakhaya labangakahlutwa. -yonkhe imibiko yekulawula titfutsi isetjentiswa ngulelitiko. -umtsetfosisekelo ubeke sisekelo semphakatsi wentsandvo yelinyenti nalovulekile lapho hulumende asuselwa khona ngekufisa kwebantfu. -kube nemphumelelo leminyenti kubomasipala labanyenti. -labo labete emaphutsa etembusave bahlala njalo ngemuva kwelubondza. -ngalesikhatsi asekudzingisweni bekahlala elesotho futsi ekuhambeni kwesikhatsi asezambia kute kube ngulapho i-anata yaboshwa ngesikhatsi asashona asebenta njengemphatsi jikelele e-ejensi yekuvikeleka kwembuso. -lomgwaco bewuncane futsi bewunematsambo. -lenchitfomali leyengetiwe ingumphumela wekundluliswa kwemali lokwentiwe lapho timali tabelwe ngaphasi kwetimphahla netinsita. -kwekugcina, kuphetfwe ngekutsi kubaluleke kakhulu kutsi lendzawo yekulawulwa kwemfucuta kufanele itfole kunakwa lokubekwe embili ezingeni lavelonkhe kanye nakumazinga esifundza ngekushesha. -iminotfo lengalingani itjala imiphakatsi lengalingani, futsi imiphakatsi lengalingani ayikhuli ibuye ifule. -umtsamo wekuhlindvwa kwemalanga onkhe etibhedlela tesigodzi sewenyukile. -tetfulo nekuvunywa kweliphakelo-timali -kwengeta, umtselela longaba khona wekwengeta letibulalimagciwane endzaweni yekulahla imfucuta letayelekile kufanele uhlolwe, ngekuya kwetidzingo letilingene tekuhlela, kuphatsa kanye nekulahlwa kwemfucuta lenebungoti. -tento letineluvelo atidzingi mentiwa kwenta umcondvo lophelele. -ngubani lotawumele futsi angeke akhokhele tindleko tekulawulwa kwemitfombolusito yemanti? -akukadzingeki kutsi emalebuli abhalwe ngato totimbili tilwimi -ephephandzabeni yenta luhla lwemacembu lahlukene emmango lekufanele abukwe, ikakhulukati lawo lavamise kubekelwa eceleni. -hulumende utawuphindza futsi etfule umtsetfosivivinyo wavelonkhe wetindzaba tendzabuko lohlose kuvunywa kwemimango yemakhoi-san, buholi bato kanye netakhiwo tawo. -bantfu baseningizimu afrika batawatiswa kusenesikhatsi nangabe sidzingo sesento lesinjalo sivela, kute kutsi sonkhe sikwati kuhlela ngalokwanele. -ungabeka umbono wakho mayelana nekucondziswa kwetigwegwe emkhatsini wetisebenti? -kuhlela & mabhalane ikhomishini yekuhlela yavelonkhe -umtsamo we-iron-ore eluhlangotsini lwetekutfutsa utawukhulisa umtsamo usuka kumathani latigidzi leti- kuya kumathani latigidzi leti- ngemnyaka. -iningizimu afrika angeke ikhone kumelana nekwehla kwesihlabani lesisheshisa kungevani kwetenhlalo. -kodvwa, lencenye isabukene nensayeya yekucala kuhlobisa idatha kanye nekubuyeketa tonkhe tehlakalo tesibonelelo sekukhubateka tesikhashana. -umbono unemtselela lomkhulu ekusebenteni kwamasipala. -emagumbi ekufundzela esikhashana lamatsatfu aniketwa sikole yinhlangano lengatfoli inzuzo lebitwa ngekutsi yi- kats ne-spaks, futsi ummango wakha emagumbi ekufundzela lamadvodza lasihlanu. -live akukadzingeki kutsi lilandzele lokuhlelekile ekumemeteleni emagama latsite njengegis. -umhlangano wephaneli yabohulumende labehlukene lomayelana nekugucuka kwesimo selitulu. -uma lemiklamo lephakanyisiwe igunyatiwe, umphumela kufanele uniketwe kuletidzingo kulemibandzela yekuvuma lefakwe kulirekhodi lesincumo. -ucabanga kutsi lendzaba itawuphetsa njani? -loku kufaka ekhatsi emacala enkantolo lacuketfwe kulombiko. -ngekwemukela tinchubo temacansi letiphephile naletinekutiphendvulela, singativikela ku-hiv futsi sisite labanye labanyenti kutsi bente lokufanako. -kulengcikitsi, kulungisa tonkhe tindzabuko, ikakhulu linani lelisetulu labomake labatsintsekile ; -sibonelo, nangabe bafundzi babhala luhlobo lwetheksthi leyetayelekile, angeke badzinge kuhlatiya sakhiwo netimphawu telulwimi lwabo kabanti. -lelihhovisi belinemsebenti wekulawula tekuchumana tahulumende letiphatselene nekuvulwa kwephalamende ngakholwane. -siphakamisomtsetfo setekulungiswa kwetimilo eningizimu afrika sachubeka nekusuka ejele lelingenabuntfu kuye endleleni yelusito lwetekulungiswa kwetimilo lapho kucatjangwa khona imigomo yemalungelo eluntfu. -ngekusebenta ngekutikhandla kanye nesinyatselo lesibumbene, umnotfo kanye nekutetsemba kwebatjalimali kusimeme kuletikhatsi temnotfo letimatima. -bukana netinchubo netinchubo. -ngekwetindzawo tema-greenfield, inkinga levamile kuniketa, kusukela ekucaleni, sakhiwo sendzawo yemmango kuhola intfutfuko lensha. -kunemehluko lembalwa lapho loku kungeke kwenteke khona, sibonelo, uma kunendlela lengetulu kwayinye lebalulekile. -lesigatjana asitsintsi kucashwa kwemcondzisi wavelonkhe wetekushushisa ngekulandzela sigaba -kuphindze futsi kwashayela lihlombe emacembu etepolitiki ngendlela lenhle labachuba ngayo ngesikhatsi setinkhulumiswano te-lge nekubambisana. -emakomidi eliwadi angasita emakomidi ekuniketeni lwati ngetihloko letitsite lapho kudzingeke khona. -ikhabhinethi iyakubona kutsi kuntsandvo yelinyenti, tisebenti tinelilungelo lekuteleka. -tindlu tetifundza tebaholi bendzabuko tasungulwa kuto tonkhe tifundza letisitfupha letinebaholi bendzabuko, letibitwa ngekutsi emphumalanga kapa, kwazulu-natal, efreyistata, empumalanga, elimpopo nasenyakatfo nshonalanga. -loku akusho kutsi kuniketwa kwaloku kungumsebenti locondzile welitiko. -lesivikelo sibhalela phasi kulahlekelwa lutjalomali lokubangwe bahlali baseningizimu afrika ngenca yekwenteka kwetehlakalo tebungoti betepolitiki. -linyenti lalabangasebenti lincishwe sikhatsi lesidze. -indvuna yelitiko letekuhwebelana netetimboni, rob davies wetfule kuphindzeka kwemnyaka wesiphohlongo kwe-ipap / kuya ku - mhla tinge- inkhwekhweti kusikhungo sekusungula i-casting ne-machining foundry lesise-% ebantfwini labamnyama egauteng. -ekwenteni njalo, tinchubomgomo tekulandzelela letifaka konkhe naleticatsanisekako kanye netigodzi letingaselwandle tiyacinisekiswa. -tinsita telufuto lwebantfu -buholi lobuniketako bungaphindze bacele bufakazi lobungcweti, lobutawenta kutsi bakhone kuhlola kutsi ngabe labatsintsekako labafanele bayavikeleka yini. -inkantolo yemakleyimu emhlaba, kanye nenkantolo yekwendlulisela emacala yente imiklomelo lebalulekile kulomnyaka. -hulumende wesifundza, njengencenye yekutibophelela kwakhe ngekwemtsetfosisekelo, usekela uphindze ucinise emandla abomasipala ekuphatsa tindzaba tabo, asebentise emandla abo futsi ente imisebenti yabo. -tindlela letinkhulu letifaka sandla ekusakateni kwetindzawo tekusefa tifaka ekhatsi -lelizinga liphindze linike bafundzi likhono letemibhalo, tebuhle kanye nelekucamba imifanekisomcondvo lelitawubanika likhono lekukhibika, kucabanga, kanye nekuhlomisa kuvisisa umhlaba labahlala kuwo. -lomunye umgubho weminyaka lelikhulu ngu-omama besilo welisontfo lelibumbene laseningizimu afrika. -kunenkinga lenkhulu yetitfutsi emkhatsini wetindzawo tasemadolobheni tekufinyelela kutinsita temfundvo netekwelashwa endzaweni lesedvute neprince albert nasemadolobheni lamancane. -ngaphandle kwalemphumelelo, litiko liyati kutsi letinye tinkinga tiyachubeka, njengekhwalithi yetindlu. -kunekuchumana lokungasikahle emkhatsini wemakhi, likomidi leliwadi kanye nemmango. -inyanga yelusha ngenhlaba ngaphansi kwengcikitsi letsi" -kukhishwa kwetimvume tekungenisa nekutfumela ngaphandle kwemafutsa kutawuya ngetidzingo letilawulwa yi- -linani lebantfu labavumile kushaya emavoti abo ekwakheni inhlangano. -yini lesetjentisiwe mbamba -loku kukala ngalokunembako lokucina kwemanti ngemuva kwenhlitiyo yalomntfwanakho, lokubitwa ngekutsi kucitseka kwemanti. -nobe ngubani locashwe, nobe losebentela umbuso futsi lotfola umholo wekucashwa nobe wekusebenta, ngaphandle - -watalwa nini? -lenchubomgomo yekutiphatsa icinisekisa kutsi tonkhe tisebenti tichuba ibhizinisi yelitiko letekucondziswa kwesimilo ngenhloso lefananako engcondvweni nakuchutjwa inchubo yekubuyiselwa esimeni lesifanele kanye nekucinisekisa kutsi tiboshwa tiyagcinwa ngalokuphephile. -faka lemiculu lelandzelako esicelweni sakho -simo semakethe yetisebenti yalelive sitawuchazwa futsi sicatsaniswe naleminye iminotfo lesakhula. -ikhabhinethi iyakwemukela tisombululo letifinyelelwe kuleminye imikhakha futsi iyakunaka kucocisana lokuchubekako kuleminye imikhakha. -kulomnyaka lophelile ngimemetele luhlelo lwematfuba emisebenti latigidzi letisitfupha eminyakeni lesihlanu leyengcile. -sitawubukana ngalokuphelele netinkinga tesikweleti semave lasatfutfuka ngekusebentisa tindlela tavelonkhe netemave emhlaba tekwenta sikweleti sisimeme esikhatsini lesidze. -ikhabhinethi iyakwemukela kwenyuka kwematfuba emsebenti emnotfweni ngekota yesine ya- ngesikhatsi kwakhiwa imisebenti, ngekusho kwelucwaningo lwekota lwetemisebenti. -isayensi yetenhlalo inchazelo imiphumela -buta labangenele tifundvo bacele intfo yeluhlelo lwemhlangano kutsi ikutsintse hhayi ngaphansi kwemalanga lamabili ngembi kwemhlangano ngesicelo sabo kanye nesikhatsi lesingakanani labatawudzinga kusetfula. -silulumagamaesimeningcondvo lesitsite -faka sinye saloku lokulandzelako. -khicita emapheshana, emaphosta kanye netimphahla letiphrintiwe. -emaphoyisa atawuphenya ngekwesatjiswa kwakho ; -kutfutfukisa emazinga etinhlelo tekulawula simondzawo, kuhlola umtselela wekulawula simondzawo, kulandzelela nekuhlola tinchubo nekubika kuyo yonkhe imisebenti. -ngalokubanti, letento tisukela etinhlotjeni letimbili tekulandzelana kwetincumoumuntfu lotsintsekako ekwenteni loluhlelo kanye nalabo labatsintsekako ekwenteni loluhlelo. -watsatfwa kumhlengikati wabuye futsi emva kwaloko watsatfwa kudokotela ekimberley lobone kulimala esifubeni. -the games, which are held every four years, saw team sa taking second place on the medal table, with a total of medals, in the games in apia, samoa. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi badlale indzima yabo ngekusita ekwakheni tingadze tekudla, kufundza nebantfwana, kupenda tikolo kanye nekufaka sandla ekutfutfukiseni imimango. -leligciwane le-monkeypox alisabalaleki kalula futsi ivamise kwenteka kuphela ngemuva kwekutsintsana lokusedvute lokufana nekubhosa, kukhudlwana noma kutsintsa tincenye temtimba letinematsambo e-monkeypox. -lomtsetfosivivinyo wangenisa inchubo lebanti yekubonisana nemmango ngemuva kwekutsi uvunywe yikhabhinethi ngenkhwekhweti -lena ngumtsetfomgomo lomcoka kanye nelizinga lekufanele kutsi kulandzelwe etindzaweni tasemadolobheni kute kuncishiswe kubambeleleka kanye nemtselela wesimondzawo wemigwaco lemikhulu. -ticelo letingahambisani naloku lokungenhla, titawukhishwa. -kusekela emabhizinisi asekhaya, tinsita nemikhankhaso. -inyanga yonkhe ibekelwe eceleni kugubha umzabalazo webantfu labasha baseningizimu afrika labalwa nembuso welubandlululo. -lisu lelibhalwe phasi lekulawula emarekhodi lasetjentiswa. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi basebentise emanti ngekuwonga. -lenchubo yebas iniketa sisekelo lesitimele sekusita ekuphotfuleni inchubo yekubuyisana. -kulalelela kutfokotela -kunemaphayiphi emanti nemishini lefakwako kodvwa inkhinga itsiwa kucindzeteleka kupompa emanti. -umkhosi lotako. -lendlela lena yatfolakala kuphela kulabatsetse umhlalaphansi sikhatsi lesincane. -kulelikhasi lelilandzelako kuneluhlu lwemacembu lamele imikhakha leyehlukene yemmango. -kuchuba kusetjentiswa kakhulu kwebasebenti kanye nekukhulisa emandla abo ekutfutfukisa. -ecinisweni i-icc, ngaphandle kwekulalela iningizimu afrika, incume kutsi kucocisana kwe-athikili sekucedziwe nekutsi iningizimu afrika ibe ngaphasi kwesibopho sekubopha nekutinikela mengameli omar al-bashir. -kunesidzingo lesiphutfumako sekuguculwa kwato tonkhe tikhungo tetfu temfundvo. -sanika likati kudla kwentela kudla. -kuphepha nekuvikeleka ikhabhinethi iyachubeka nekugceka kubulawa kwabomake ngalokungenangcondvo futsi ikwemukele kuphendvula ngekushesha kwetisebenti leticinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo ekuboshweni kwetisolwa letiphatselene nekushona kwamake hillary gardee, wasekamagugu empumalanga. -gogo wami ungitsenge inja. -siphindze satfutfukisa isethi yemazinga ebuncane bekugcina kubusa, futsi ngaloko sente ncono, tinchubo tekulawula lusebentisomali. -bengitsatfwa njengemfundzi lomuhle kakhulu wetebuciko bothishela betfu kanye nabomake betikolo. -kucashwa kutekuphatfwa kwembuso kwebantfu labanyenti ngekubuka inchubomgomo akukavunyelwa, kodvwa umtsetfo wavelonkhe kumele ulawule lokucashwa kutemisebenti yahulumende. -faka lamaswidi bese ugcwalisa timphendvulo. -kulandzela kuphumelela kweliviki lavelonkhe lekugcila kutimbizo ngenhlaba, leliviki lekugcila kutimbizo lesibili litawuniketa inkhundla yabothishelanhloko betepolitiki kutsi bachubeke nekukhulumisana nemmango. -uyacelwa kutsi unamatsisele ikhophi yamatisi wakho kuvikela kudzalulwa kwelwatiso lwakho ngalokungakafaneli. -sincumo / imvume nobe lomunye umtimba njengobe kufanele -njengobe leligama lisho, loku kuhloswe kutsi kuhole kuhlelwa kwetisetjentiswa temmango futsi angeke kusetjentiswe ngalokufanako kuyo yonkhe ibhodi. -emasu ekugucula imikhakha, laphatselene netindzaba tekunakekela kanye netinsita letiniketwa ngulabaphetse betinkantolo letehlukene, nawo asetjentisiwe. -litiko litawucinisekisa kutsi ematfuba lafanele ekucecesha aniketwa ngekuhambisana netidzingo tetinsita. -ngako-ke utawuba natsi ngekwemoya ngalesikhatsi ngenyanga yemphala kulomnyaka, sigubha umkhosi we- wekubelekwa kwendvodza yakhe, babe webantfwana bakhe, umlingani wakhe, likomredi lakhe, nendvodzana yebantfu betfu lesembili, oliver reginald tambo. -kwesihlanu, sibona emandla lamanyenti kulugu lwasenshonalanga kulelive futsi sidzinga kutfutfukisa sakhiwonchanti kute sivule lamandla. -indzawo, nanoma kunjalo, idzingeka kupaka nekusebentisa umtfolamphilo, loku kungentiwa kusuka epaki lendzawo, esikhungweni semmango, esontfweni, njll. -sifiso setepolitiki kubalulekile ekulweni nalesihlava. -nanoma linyenti labomasipala basekhaya basengakatfutfukisi tinhlelo tekulawula kusebenta ngalokugcwele, emakomidi emawadi atfola umcondvo wekutibandzakanya eluhlolweni lwekusebenta kwamasipala. -ikhabhinethi iyakwemukela kuvakasha kwembuso wasezimbabwe lokuyimphumelelo lokuholwa ngumengameli robert gabriel mugabe. -tfutfukisa tinhlelo tekuchuba lutjalomali kumikhakha lehamba embili ekutsengisweni kwetinhlelo tetfu tesakhiwonchanti, kufaka ekhatsi timphahla letimcoka ku-ict, tekutfutsa netemandlaokuphatselene nemandla, sitawuphindze futsi siphutfumise umsebenti wetfu kucinisekisa kwetsembela lokukhulu ekukhiciteni emandla enozi, igesi yemvelo kanye netinhlobo letehlukene temitfombo yemandla lavuselelwako. -lelisubuciko lisime elutjalweni lwemali lolubekwe embili kulelive kanye nakumikhakha yekutfutfukisa umnotfo njengaloku -inombolo yelucingo yamengameli yenta takhamiti tikwati kwendlulisela imibuto netiphakamiso tabo ehhovisi lemengameli. -etimeni lapho kukhonjiswa khona linani lemali lebolekiwe lesalele emuva silinganiso selinani lemali lesalele emuva ngesikhatsi sekukala kufanele sisetjentiswe. -luhlobo lwekugcina lwembiko ngumbiko welubalobalo. -tincumo tekhabhinethi. -umbiko we-dermatology uma sikhumba sitsintsekile -fundza itheksthi yetemibhalo njengemdlalo -imiphumela yaloluhlolo itawuphindze futsi ifake ligalelo ekwenteni ncono kusebenta kwaleligatja, futsi ngaloko yente ncono sitfombe kanye nekukholweka kwe-saps. -kute kuzuzwe lombono, onkhe ematiko eluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu anemsebenti wekubeka embili kwentiwa ncono kwaletinhlelo letikhona letisetjentiselwa kutfola lwatiso lolumayelana nemsolwa, kufaka ekhatsi lababanjiwe bavalelwa. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemculu wekusungula i-southern african development community aviation safety organisation kute uvunywe. -kulesifundvo lengikhetse, angikhoni kukhokhela sikhatsi semkhakha wesifundvo, angikhoni kucabanga umnyaka munye wekufundza," usho njalo. -kulendlelasu yekuphuma yemklamo ngemuva kwemklamo kuniketwa sikhundla lesiphelele lesikhombisa kuceceshwa kwawo ; umkhakha wemisebenti nekusebenta ; luhlelo lwekutfutfukisa netiphakamiso temisebenti. -tinkhombandlela tekwakhiwa kwetindzawo tekuhlaliswa takhiwe ngekwemigomo. -udzinga imininingwane leyengetiwe? -batsengi bemandiya bavamise kukhetsa kugucula ematamatisi, mhlawumbe ngenca yekugcina ikhwalithi lencono kanye nalokucuketfwe lokusezingeni lelisetulu, kantsi batsengi labamhlophe nalabamnyama bavamise kukhetsa " lithebula " lamatamatisi. -emasu ekulalela nekukhuluma -kwekucala, sibone kukhula kwekutfutsela emaveni aseyurophu, ikakhulu egermany. -titjalo letibekwe ngalokulinganako titawusita kukhulisa tivuno. -sigungu savelonkhe kanye nemkhandlu wavelonkhe wetifundza kumele basungule likomidi lelihlanganyelwe lemitsetfo yekwenta imitsetfo netibopho letimayelana nemsebenti lohlanganyelwe walesigungu kanye nemkhandlu, lokufaka ekhatsi imitsetfo netibopho - -c kukhangisa nekusabalalisa kucinisekisa kutsi i-gcis inemasu ekukhangisa nekusabalalisa ngemphumelelo kuyo yonkhe imikhicito netinkhundla tayo. -ngetulu nangale kwalokunakekelwa ngetemphilo lokwentiwa ngekhatsi kwetikhungo tetinsita tetemphilo, lelitiko litawucocisana ngemandla nemindeni nemimango ngekusebentisa tinsita letigcile emmangweni naletinye tindlela. -letikhatsi tekufundzisa tifaka phakatsi tincomo temisebenti yekunakekela ngemuva kwesikhatsi kanye nekulandzelela kanye neluhlelo lwekufundzisa kusimamisa inchubo yekwenta ncono emakhono. -bonkhe bantfu baseningizimu afrika, tikolwa, emabhizinisi kanye nemimango bayamenywa kutsi bahambise etulu umjeka wetfu njengeluphawu lwekugubha iminyaka lenge- yenkhululeko kanye nekwesekela umkhankhaso ‘ngalesihlanu wenkhululeko’ lotfulwa mhla ti- inyoni ikhabhinethi ihalalisela lucas sithole ngekuphumelela kutfola sihloko se-wheelchair quad singles emcudzelwaneni we-us open tennis enew york. -kute umkhawulo wemnyaka lobekiwe. -ngekwenta njalo, yakhela kumitfombolusito yetemfundvo yemikhakha leyehlukene enyuvesi yasekapa, kanye nakulabo balingani bendzawo nebemave emhlaba. -juba uphakamise bese uyagcogca. -lesiteleka lesidze sibe nemtselela lomubi kakhulu kutisebenti, bacashi nakumnotfo wetfu jikelele. -labahola timoto kudzingeka kutsi bavale timoto ngekumemetela ngalokubonakalako noma ngalokungafanele kutsi ticedze. -nga-, ikhomishini yekuguculwa kwemtsetfo yaseningizimu afrika yenta luphenyo lwekuhlanganisa imitsetfo lehlukene netimiso letilawula tinkhantolo tendzabuko kute kutsi tihambisane nemigomosisekelo yentsandvo yelinyenti kanye nalamanye emagugu lasisekelo semtsetfosisekelo. -leselekelelo lesihlukile sitawucedvwa kuleminyaka lemitsatfu letako. -imibuto ngeluhlobo lwesayensi ingabutwa kunoma ngumaphi noma kuwo onkhe lamaphepha lamatsatfu. -kunakwa nekuvikelwa kwelilungelo lemfihlo njengelilungelo lelibalulekile lemuntfu kumtsetfosisekelo futsi kuniketa inkhomba yekubaluleka kwayo. -tidzingo letine letisisekelo ngunati -sicale kusebentisa lendlela lensha yekutsenga ifenisha yesikolo emphumalanga kapa. -kubuyiselwa kubonisa kuba yinchubo lehamba kancane kakhulu. -lenkhundla itibona njengendlela yemmango wemave emhlaba yekuniketa umkhicito waseningizimu afrika losezingeni lelisetulu lovela kulabatfumela lokutsengiswako ngaphandle baseningizimu afrika labatiwako. -ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kushicilelwa kweluhlaka lwenchubomgomo yavelonkhe yemalungelo alabakhubatekile kugazethi yahulumende kute kutsi ummango uphawule ngayo. -timphawu tekudizayina letigcugcutela kuhamba kwebantfu ngetinyawo kufaka ekhatsi tindlela letichubekako tekuhamba ngetinyawo, tihlahla, emabhentji, kanye nefenisha yesitaladi leniketa kuvikeleka emkhatsini kwethrafikhi lehamba ngetinyawo kanye nekuhamba ngetinyawo. -kuvumeleka kutawulwa nekungcoliseka kanye nekucinisekisa kuphatfwa kwesimondzawo lokuvakalako kwemitfombolusito yaselugwini naselwandle lokutsintsa kuvikeleka kwekudla, temphilo kanye nemandla ekukhula kwemnotfo. -ngaphandle kwato tonkhe letinsayeya, ikhomishini yemakleyimu emhlaba itinikele kwenta konkhe lokusemandleni ayo kucinisekisa kutsi onkhe emakleyimu lafakiwe ayacinisekiswa. -kusukela kwatfunywa nga-, sibe nenchubekelembili leseyamukelekile ekuguculeni iningizimu afrika ibe ngulencono. -emakhono esayensi newelabhorathri ekusombulula tinkinga -inkhombandlela yekusebentisa njani umtsetfo kufinyelela kumniningwane -ndvuna kumele ente konkhe lokudzingekako kute kufezeke lenjongo yalesikhwama. -kuphetfwa kweluhwebo etindzaweni tekondla imfuyo nobe kubulala ngco -mk fundiswa skweyiya-gushug. -utsini umtsetfo lomusha? -bonkhe bantfu baseningizimu afrika bafanele badlale indzima yabo ekunikeni inshokutsi kulemikhankhaso. -ngekuhlanganyela kulomkhankhaso, umkhakha wangasese, ema-ejensi lanikelako kanye netakhamiti, utawuba neligalelo ekuhlalisweni kwebantfu lokusimeme ngekuniketa bantfu indzawo yekufihla indzawo kanye nesitfunti. -kuba nebumatima kanye nekubenta ngalokusemtsetfweni. -kusebentisa imikhankhaso yekukhutsata temphilo tesimondzawo kanye nekwatisa ngekuhlanteka kanye nemikhankhaso yetemfundvo. -yenta siciniseko kutsi imishini loyisebentisako ilungele umsebenti -njengaloku singena esigabeni sesibili sekugucuka kwetfu kusuka elubandlululweni kuye esiveni savelonkhe sentsandvo yelinyenti, kumele sicale ingucuko lenemandla kutenhlalo netemnotfo kute sibuyisele emuva letinsayeya letintsatfu. -kuvalwa kwetincwadzi njalo ngenyanga ngekulandzela ishejuli yetemafa. -uma kunakekela kubita kakhulu noma, nganobe ngusiphi lesinye sizatfu, kwephuka, lendzawo iba mibi ngekwesimondzawo. -usaloku utekwa licala. -utsandza ticatfulo letiluhlata? -ngekufaka sicelo sekwetfulwa kweliposi lelisha -mengameli jacob zuma uhole litsimba lahulumende waseningizimu afrika engcungcutseleni leyetayelekile ye- yetinhloko temibuso yenhlangano yekutfutfukisa emave laseningizimu ye-afrika lebeyibanjwe kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- ingci ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kuhlanganiswa kwemitfombolusito yelutjalomali kutakhiwonchanti temandla letisimeme kute kufakwe ekhatsi timboni te-sadc letifaka konkhe ekhatsi -kutfutfukiswa nekulungiswa kwemahholo, emapaki netinkhundla temidlalo kanye naletinye tinsitakusebenta -ngidzinwe kakhulu, kodvwa kufuneka ngichubeke -kuyacaca kutsi kudzingeka kwentiwe umsebenti lomnyenti kute kulungiswe letinsayeya letinyenti letibukene nalabamnyama. -sibe netinkinga ezingeni letisebenti. -uma imenenja yesigodzi yemukela lesicelo, kumele akwatise ngekhatsi kwa- tinsuku kute aletse luhlelo lwekuphatfwa kwesimondzawo, kanye nekutsintsana nemnikati wemhlaba nemuntfu losemtsetfweni lohlala kulomhlaba kanye nanobe nguliphi lelinye licele lelitsintsekako. -ishejuli yetibalo nedokhumenti yethenda isuselwa kumdvwebo wekugcina wemiklamo futsi ingakhishwa ngemuva kwekutsi lomdvwebo lonemininingwane sewucedziwe. -bantfu labasebenta ngekubambisana kute kube nembononchanti lofanako lohlanganisa sikhatsi lesengcile nesikhatsi sanyalo, futsi wenta likusasa lelincono libe khona. -umtsamo locondzile walolusito nanoma kunjalo awatiwa. -imisebenti leminyenti leyentiwe kuloluhlelo loluncane igcile emisebentini yendzabuko njengekwakha umgwaco welipulazi, kwakhiwa kwemadamu elipulazi kanye nesakhiwonchanti sekulondvolota umhlaba. -kuphindze futsi kwentiwa timiso tekusungula emabhodi emanti, ikakhulu ekuphakelweni kwemanti kubasebentisi basemadolobheni nebetimboni. -lwatiso lolumayelana nemafomu lutawutsatfwa njengemtfombo lomkhulu wesatiso lesitawushicilelwa. -luntjintjo lolubonakalako lolujulile eningizimu afrika lubhalwa yiphephestry ye-keiskamma emizileni yesakhiwo lesidzala. -lesigaba futsi sisebenta ngetincabano temhlaba futsi sisebentisana nelitiko letindzaba temhlaba lelibukene nekuchuba ngemphumelelo kanye nekusombulula tincabano letinjalo. -ligunya lekuhlanganyela nobe imvume leniketwa umuntfu ngamunye nobe licembu lebantfu kutsi bente loku egameni lalabanye. -ikhabhinethi iyakwemukela kukhetfwa kwendvuna yetangaphandle yasechad, moussa faki mahamat, njengasihlalo lomusha wekhomishini yelubumbano lwe-afrika, longene esikhundleni sadkt nkosazana dlamini-zuma waseningizimu afrika. -ingcungcutsela yekucala yavelonkhe yekutfutfukisa umnotfo wendzawo. -gadza konkhe kuhamba kwemafayela. -ngako-ke idizayini iphatselene nesimo, simo, kubukeka, iphethini, kuhlobisa nekwakheka kwemkhicito nobe i-athikili. -andile ngekushesha watfola ligoli lesitsatfu lelicembu lenew town, futsi ngembi nje kwekumoshwa kwekugcina, lindiwe watfola ligoli lesine. -umphumela wekufundzakulalela nekukhuluma -phendvula umbuto ngamunye. -lokushicilelwa kuyinchazelo lecondzile yemitamo yekusebentisana yetisebenti tahulumende letitinikele kakhulu kuhulumende wonkhe kuyo yonkhe lenchubo yekulungiselela lebhajethi. -lesatiso kumele sichaze kutsi kutawuba khona umhlangano, inhloso yalomhlangano kanye nemininingwane yekuphatsa njengekutsi utawuba nini nekutsi utawuba kuphi. -libanga c - umfundzisi unelikhono lekucecesha umuntfu kutfola ilayisensi yekushayela yekhodi a, a na b, kantsi umfundzisi lonjalo unelayisensi yekushayela yekhodi eb yekundluliswa ngesandla kanye nelayisensi yekushayela yekhodi a ; -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela umtsetfo wetinkantolo wanga- -kugcila lokuphutfumako kwekuguculwa kwenchubomgomo kufanele kube kungenelela kwentela kwakha imisebenti yebantfu labasha. -ufanele kutsi futsi wente lucwaningo ngetimo letitsintsa bomake, bantfwana, labatfombako, labadzala nalabadzala kufaka ekhatsi timo tekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka, kudla, kuphila kahle kwengcondvo, kubuyiselwa esimeni lesifanele, kuvikela kungaboni kanye nekuchumana ngaloko lokutfolile nekulawulwa kwetifo ngekhatsi kulesifundza. -esikhatsini lesinyenti, ema-athikili emaphephabhuku tintfo letitsandzako naletingakatsandzi kanye netilwimi letisezingeni lelisetjentiswa ngumbhali tihamba embili, futsi loku kufanele kukhutsatwe bafundzi bakho. -luphenyo lwesimondzawoumfundzi uyakwati kusebentisa emakhono eluphenyo kuphenya imicondvo netinchubo tesimondzawo. -lomkhandlu ufaka ekhatsi licembu lelihlukile lebantfu labavela kumabhizinisi, tinyonyane tebasebenti, tinhlangano temmango kanye netifundziswa, letitawuba nemsebenti wekuhola hulumende ekuguculeni umnotfo. -umbuso angeke usebente kuphela egameni lebantfu - kumele usebente nebantfu, usebentisane naletinye tikhungo kuniketa ematfuba ekutfutfukisa yonkhe imimango. -nelituba. -khomba ubuye ucocisane ngesakhiwo emdlalweni / enovelini / etindzabeni letimfisha ; imifanekisomcondvo enkondlweni nekutsi tihlobene njani netihloko. -lilunga lelikhulu lelimcoka lelimkhetsa kumele ligcwalise sigaba nesigaba selifomu lekukhetsa. -ikhabhinethi itfole umbiko lomayelana nemiphumela yetinkhulumiswano ne-uk mayelana nesivumelwano sekulawula kuhwebelana uma ngabe i-uk ishiya lubumbano lwemave aseyurophu, i. e. brexit. -kutsi badlalindzima ngamunye beva njani, lapho bakhatsatekile, baphendvule njani kulesisombululo senkinga. -sitifiketi sekuphepha sasesamsa. -tibhaca njani tilwane -kuhlela intfutfuko lehlangene ngulelinye lemathulusi lamcoka kuhulumende wasekhaya kubukana nendzima yakhe lensha yekutfutfukisa. -khumbulaangakavunyelwa kuba lilunga noma ngumondliwa lobhalisiwe wesikimu setekwelashwa lesingetulu kwasinye ngesikhatsi sinye. -bumatima besikhatsi lesidze kutawuba kulawula titjalo njengoba kutawudzinga umlilo kugcina sitfunti semmango. -inkhomba lenkhulu kakhulu itawuba silinganiso lesifanele sekusilela kwetimali tahulumende, kunconotwa silinganiso lesihlelekile salokusilela kuvimbela kutsatsa luhlangotsi. -ngako-ke, ngemagama amengameli wangaphambilini mandela, -kufaka sicelo sekwesula nobe kuphelisa i-close corporation -kute linani lekungajabuli lokumele libe nemphumela wekumoshwa kwemphahla yemphakatsi. -ngingasita njani bangani bami -luhlelo loluhlangene lwekulawula imfucuta lungahlukaniswa ngetinyatselo letilandzelako letimcoka -umsebenti welitiko letfu kutfutfukisa lisu lesakhiwonchanti sendlelalisu yalesifundza. -ikhabhinethi icinisekisa batali nebanakekeli bebantfwana kutsi tidzakamiva letisetjentiswa litiko letemphilo tiphephile. -kufundziswa kwetakhi telulwimi kususelwa ematheksthini nekuchumana ; akufuneki kwentiwe ngekwehlukana. -i-molybdenum ne-sulphate inemiphumela yekuphikisana, kunciphisa butsi belitfusi. -itawususelwa kutinzuzo tekuguculwa kweluhlelo lwekunakekela umntfwana nelusha. -ledokhumenti ingaba ngeluhlelo lwebhizinisi. -ukhutsatwa ngekwemiva - ukhutsatwa, ukhutsatwa, ukhutsatwa -khumbula, uyawemukela kwetfula futsi indzaba yakho! -uma uphila umlingani wakho nebantfwana, umlingani wakho utawutfola sabelo semntfwana nobe r, nobe ngabe ngukuphi lokukhulu, bese kutsi bantfwana babelane ngalokusimeme. -iforamu yase-afrika yesitsatfu yeliviki lekwengetwa kwetinsita tekweluleka kutekulima. -ezingeni leliphasi kakhulu bekunemamakha. -imigwaco lemikhulu lehamba ngetinyawo imigwaco yelidolobha lakho leya edolobheni, kantsi imigwaco lemikhulu imigwaco lengekhatsi kwemadolobha lamakhulu. -ngekubhalisa manyolo i-group -faka luphawu uma ngabe aliciniso. -tinhlavu tekucala temagama nesibongo semuntfu lofaka sicelo selayisensi -lemibandzela lefakwe kuletimali ibuye isuselwe kumtsetfo wetindlu futsi kutawuvunyelwana ngayo emkhatsini welitiko netifundza. -leminye yalemigomo yekucala lebekiwe ifaka ekhatsi kwekucala, kukhula kwemtsamo wekukhicita wendzawo ngekukhula kwemaphesenti lalishumi ekusetjentisweni kwetincenye tendzawo tekwakha tikebhe nemikhumbi. -i-imeyili levela kummmatsheko pine levela kuhammanskraal iyenteka. -kutfola timphendvulo - kuvakasha / imihlangano -labasha labangena emakethe yemisebenti benta incenye lenkhulu yebantfu labangasebenti kulesifundza. -luhlakamsebenti lwekusekela ngetimali lolubuyeketiwe lwemanyuvesi seluphetsiwe futsi lutawubonisana nemkhakha wenyuvesi ngembi kwekutsi ushicilelwe. -letelekelelo tingafinyeleleka macondzana nebazuzi labangadzingi kubamba noma kutfola sihloko. -kute indlu ledzingekako yebunjiniyela noma ummeleli wakhe. -ikhabhinethi nayo yajabula ngenchubekelembili lenkhulu leyentiwe mayelana nekulungisa labo labalimele kulengoti kanye netihlobo tabo. -masipala uneticiwi letilishumi nakunye letimbili tato tinchubo tekumemetela ngaphasi kwalomtsetfo. -lengcikitsi inika bafundzi litfuba lekusebentisa lulwimi kute batitfutfukise. -uma ungenisa tilwane tasepulazini letiphilako njengetinkhomo, timvu, timbuti, emahhashi kumele utfole iphemithi yekutfutfukisa tilwane ngaphambi kwekutsi uniketwe iphemithi yetekuphepha kwetilwane. -lisekela lamengameli. -lesikhungomkhicito iredstone sihlelelwe kukhicita ema-megawatt la- w emandla lavuselelwako lalindzeleke kutsi aletfwe ekupheleni kwa- futsi ngalokwetsembekile sitawuphakela gezi losimeme emakhaya langetulu kwa- -imikhawulo yalokufakwako ifaka ekhatsi sisindvo semanti langcolile, inkhundla yekukhishwa kwetikhumulo temikhumbi, lizinga lekukhishwa kwetikhumulo temikhumbi ngaphandle kwelingetulu, sivinini sekugeleta kwelwandle kanye nesisindvo semanti. -kunatsa kulesigodzi kubonakala kunatsa lokumatima ngetikhatsi letitsite nome kunatsa ngalokujulile. -lenchazelo yenkampani lenenshisakalo yesive ayivakali futsi umphumela welibanga lelibanti kakhulu kunaloko lesikholelwa kutsi kuyadzingeka. -loluhlelo lusita lamanye ematiko ahulumende wavelonkhe ekutfutfukiseni inchubomgomo yesakhiwonchanti nekuphatsa nekuchumanisa tindzawo tekuvuselela tindzawo tamengameli tasemaphandleni nasemadolobheni. -litiko litawugcila ekucedzeni kusalela emuva kwesakhiwonchanti setemphilo lesibanti. -siyakubona i-prc'njengahulumende munye kanye nesiphatsimandla lesimelele i-china yonkhe '. -bantfu betfu babeke eceleni umehluko wabo kanye netinkinga letincane, bancuma ngalokucacile kuvuselela ligunya labo le-anc kuholele hulumende kutsi achubeke kulenkhundla yekufezekisa umbononchanti lophawulwe kumculu wenkhululeko. -elukhetfweni lwekucala lwesishayamtsetfo sesifundza ngaphasi kwemtsetfosisekelo lomusha ; -kulomnyaka lophelile, kusekelwa ngetimali letingetiwe letigidzi letinge-r ku-akhawunti yekubuyisa timphahla tebugebengu kwentela umsebenti welicembu lekulwa nenkhohlakalo lelifaka ekhatsi ema-hawks, luphiko lwekuphenya lolukhetsekile kanye nemtimba wekushushisa wavelonkhe. -kutibandzakanya kunemkhawulo kubantfu labasha, futsi tinchubo tiniketwe kubo. -labochwepheshe labasihlanu labasebenta kulelabhorathri kwanyalo banelwati lweminyaka leminyenti kumayunithi abo lehlukene. -cala ngekulandzelela emaphethini emugca lophukile usebentisa iminwe yakho bese usebentisa ikhirayoni noma iphensili yakho. -loku kwabangelwa kugcwaliswa kwetikhala temsebenti letivulekile kanye nekutsengwa kwemphahla, njengefenisha, emadekhotho kanye nema-laptop. -kususelwa ekubuyeketweni kwemibhalo lefanele kanye nekubonisana nebantfu labatsintsekako. -kungenelela kumele kuphele uma umkhandlu ungavumi kungenelela kungakapheli emalanga langu- ngemuva kwekucala kwekungenelela nobe ekupheleni kwaleso sikhatsi ungakavumi kungenelela ; futsi -sisonkhe sichubekisela iningizimu afrika embili -sigaba semtsetfo wetinhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene sitsi tincumo letitsatfwa buholi lobuniketako tekukhipha nobe kwala imvume kumele tihambisane ne-paja. -lomtamo wentelwe kuphumelelisa ingucuko kanye nekwenta lifutse esilinganisweni, uma kucatsaniswa netinhlelo letihlukile letinemtselela lomncane. -lidolobha lelikhulu lakhiwe ngemabholavadi ahulumende, tindzawo tahulumende kanye netindzawo tekucinisekisa timali. -lelizinga lentsela lesilele emuva eningizimu afrika likhulu kodvwa belisolo lehla njalo njengeliphesenti lemalingena yentsela. -lesigatjana setfula luhlatiyo lolujulile lwesimondzawo sangaphandle. -lizinga letinkinga letinyenti tesakhiwo libuhlungu kantsi libanga leletayelekile kuya kulelibanti. -kodvwa-ke, kufanele kunakwe kutsi lokwendlulela lokunjalo kwekubiketela kwehlile ngalokumangalisako ngesikhatsi sekubuyeketwa. -idivosi ilukhuni futsi igcizelela imindeni, futsi inchubo yetemtsetfo ingadideka. -ngenchubo yasosikhwama wavelonkhe, ibhajethi yaniketwa kulomnyaka timali kanye neminyaka lengaphandle. -masipala uhlangabetane nekwehla kwesisekelo semali lengenako lesisukela ekubhadaleni kancane kwebatsengi ngetinsita labatiniketa tona. -* ngalesikhatsi sicinisa umkhakha wahulumende nemkhankhaso wavelonkhe wekulwa nenkhohlakalo, ekupheleni kwemnyaka sicedze inchubo yekwenta ncono kusebenta ngemphumelelo kwemasu etfu ekulwa nenkhohlakalo kuyo yonkhe imikhakha yahulumende ; -letindzawo titawutfolakala lapho kufanele khona. -* kulandzelela inchubekelembili kulamakhaya njengaloku tinhlelo ticala kusebenta ekubaphumeleleni ebuphuyeni ; -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo yekuchibela imitsetfosivivinyo. -tindleko letisetulu tedatha tinemitselela lemibi kutemnotfo, tikhulisa tindleko tekuchuba ibhizinisi futsi tingavimbela likhono leningizimu afrika lekusebentisa ngemphumelelo ithekhinoloji lensha yelwati. -hulumende ubeke emabhizinisi lamancane njengalabalulekile ekulweni nekusungulwa kwemisebenti kanye nekukhula kwemnotfo. -lomklamo kumele ube ngumphumela waloko bantfu labatsi hhayi ekucabangeni ngaloko labakudzingako. -bengilahlekelwa yikhunu nemndeni wami lapho, kodvwa imphilo yami namalume jongi beyiyinhle. -kulawulwa lokuvakalako kwebungoti kutawusita masipala kutsi alindzele abuye aphendvule kutingucuko kusimondzawo sekwetfulwa kwetinsita kanye nekutsatsa tincumo letifanele ngaphasi kwetimo tekungaciniseki. -iningizimu afrika iphindze futsi yemukela kuphikisana kwetigaba letahlukahlukene kusivumelwano saserome sekusungulwa kwenkantolo yemave emhlaba yetebugebengu mayelana nekuvumelana kwetinhloko temibuso. -ikhabhinethi ikuvumile kutsi iningizimu afrika ibambe ngekuhlanganyela umhlangano wesibili wetindvuna wekutfutfukiswa kwetemphilo e-china ne-afrika ngaphasi kwengcikitsi letsi" -kute kuzuzwe lokunyenti ngalokuncane, kuhlanganiswa kwemitfombolusito kwabukwa ngesikhatsi semnyaka futsi lomcondvo " wepheviliyoni yahulumende " wemukelwa njengendlela yekukhulisa imitfombolusito. -ngaso leso sikhatsi, masipala ufuna kugcina emazinga eluhlu lwemphahla aphansi kakhulu kute kuncishiswe imali eluhlu lwemphahla lengasetjentiswa kuleminye imisebenti. -ikhabhinethi icela ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kutsi acinise imitamo yawo yekubhalwa kwalabente lobugebengu lobubi ikhabhinethi icela onkhe emalunga emmango kutsi abike bugebengu, lokufaka ekhatsi imisebenti lephatselene netidzakamiva, emaphoyiseni nekutsi bangatsatsi umtsetfo etandleni tabo noma bangasebentisi ku-mob justice. -kwakha kwatisa ngekukhwabanisa emkhatsini wetisebenti nako kwakha incenye yemisebenti yekuchumana yangekhatsi yalesikhwama. -bantfu baseningizimu afrika kufanele kutsi bachubeke nekusebentisa emanti ngekuwonga kanye nekusebentisa tindlela tekonga emanti. -sibonelelo sesigayigayi temphi -emandla lamanyenti angeke asetjentiswe kulababanjiwe bavalelwa. -kufundza ngekuhlanganyela njengelishadi lekusebentela -loku kutawufezekiswa ngekuvula tihibe letibophako letibuyisela sifundza setfu emuva ekutfoleni emandla aso laphelele. -mnu phuthuma manyathi mnu gabriel nkosi dkt. thuthula balfour mnu vijay nundall mnu stuart sepetla mnu ronald mafoko mnu joseph phakathi mk letisha van der berg na -lenhlanyelo isita bantfwana nobe wonkhe umuntfu lonetinkinga tekusebentisa kahle umoya wekuhogela. -esehlakalweni sekwesabisa ingoti, umhloli angakuvimbela sinyatselo lesitsite, inchubo, noma kusetjentiswa kwemshini noma kwemshini, ngekusebentisa satiso sekuvimbela. -kwekucala, masipala kumele ancume kutsi ngutiphi tinsita letiniketwako, kutsi ngubani lotitfola nekutsi nguliphi lizinganhle laloko. -ingcikitsi yephalamende ya- itsi " kugubha umkhosi wemlandvo wenkhululeko ngekucinisa kuchumana emkhatsini wephalamende nebantfu ". -unakekele silwane -lobudlelwano bubaluleke kakhulu kubantfu labasha nyalo. -hulumende waseningizimu afrika uphendvule lubhubhane lwemhlaba lwesifo se-corona ngekutsi wamemetela simo senhlekelele yavelonkhe ngendlovulenkhulu, ngekwemibandzela yemtsetfo wekulawula tinhlekelele, wanga-. -uma kulahlwa kwemfucuta lenekutsatselana etindzaweni tekulahla imfucuta letetayelekile kuhlelwe, kutawudzingeka kubukwe letinye tintfo letintsatfu. -kuleminyaka lembalwa letako, iminotfo lesebenta kahle kakhulu yemakethe lesatfutfuka itawukhuphula imitamo yawo yekwandzisa kukhicita nekuncintisana, futsi iningizimu afrika kumele yente lokufanako noma yente bungoti lobushiywa ngemuva. -ngenhloso yekwenta luhlolo lwendzawo, umhloli lomkhulu angakhipha imvume yesikhashana ngaphasi kwaletimo njengoba kudzingekile. -kwenta imisebenti nekwetfula imiphumela -bahlali baseningizimu afrika labanemvumo yekuhlala yalomphelo. -kute lokunye kwehluleka lokurekhodwe kute kube ngulamuhla. -iforamu yetemnotfo yemhlaba lemayelana ne-afrika itawubanjwa ekapa kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inhlaba ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kushiwo nyalo: kucabanga kabusha likusasa le-afrika.”ikhabhinethi yemukela bonkhe baholi betepolitiki nebetemabhizinisi labavela kulo lonkhe livekati lase-afrika kanye nakuletinye tincenye temhlaba njengaloku lomhlangano wenta iminyaka lenge- yengucuko e-afrika. -tindzaba lekufanele tibukwe nguleti -sibonelo, kuniketa tinkhombandlela nobe tinchazelo tekwenteka nobe kungapheliswa kwetehlakalo letitsite. -yebo, kumele sibonge indvuna kanye namengameli ngemitamo yabo yekuphakamisa timali kucinisekisa kutsi titjudeni letinyenti tiyakhona kufinyelela etikhungweni temfundvo lephakeme. -letikolo tihlolwa futsi tigadvwa litiko, kantsi emandla ato atfutfukiswa kucinisekisa kusebenta ngemphumelelo kwaletikolo kanye nemitimba leyengamele. -ufanele kutsi uhlolwe. -lucingo loluvela kumakhalekhikhini luyakhokhwa ngetilinganiso temakhalekhikhini letetayelekile -ngenisa ikhophi leyengetiwe yalesicelo, lecuketse lwatiso lwebhizinisi loluyimfihlo, ku-registrar of gmos. -i-african swine fever ne-avian influenza ikhabhinethi ikubonile kubhedvuka kwe-asf epulazini lasepotchefstroom enyakatfo nshonalanga kanye ne-avian influenza epulazini letemabhizinisi empumalanga randi egauteng litiko letekulima, tingucuko kutemhlaba nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni kanye nalabanye labatsintsekako labatsintsekako basungule masinyane tinyatselo tekuphepha baphindze futsi -ikhabhinethi iluvumile luhlakamsebenti lwesikhungo loluphakanyisiwe lwekusungula umphatsi lomkhulu we-digital object architecture, loneligama leliphakanyisiwe lekuba yi- misava agency for digital identificer. -kulomnyakatimali lomusha, litiko litawuchubeka nekucinisa yonkhe imitamo yekulwa netifo letingatsatselwana njengobe loku kutawusita kukhulisa sikhatsi sekuphila kulesifundza. -tinsita telufuto esiveni kumele titfolakale ngalokulinganako kubo bonkhe bantfu ngaphandle kwekubuka likhono lekukhokhela futsi kumele tiniketwe kucala kulabo tidzingo tabo letinkhulu. -temfundvo titfola incenye yesibili lenkhulu yebhajethi yesifundza. -lokungenani ematfuba emakomidi emawadi kutsi afake imibono yeliphakelo-timali -tiphetfo tisuselwa kulucwaningo lwebhizinisi yase-afrika, kanye nedatha legcogcwe kumitfombo lefana nelibhange lemhlaba, sikhwama semali semave emhlaba, i-un, kanye nemahhovisi etelubalobalo lasemkhatsini nemahhovisi etindvuna ase-afrika etetimali. -ngabe sewulungele kuhlolisisa imihume yephalamende lenemandla? -nangabe lomuntfu lowatisa usisebenti setenhlalakahle lesitawubukana naloludzaba, kumele bachubeke neluphenyo baphindze banikete umbiko logcwele lobhaliwe ehhovisi lekutfutfukiswa kwetenhlalakahle kungakapheli emaviki langu- -umtfumeli angakhetsa kuniketa leminye imininingwane yekutsintsana ekugcineni. -lekufuneka sigcizelele kutsi ekuphetfweni kwekuvikeleka kwetenhlalo lokusha, hulumende utawutsatsa inchubo lephelele yekubonisana nabo bonkhe balingani betenhlalo ngamunye nangekusebentisa i-nedlac. -ngesikhatsi lesengcile bantfu bayakhula. -nanoma kunjalo, ngaphandle kwetinkhokhelo letichubekako, kungatsatsa iminyaka lenge- kutfola lesikweleti. -tinsita tekunakekelwa kwetemphilo / ticelonkhokhelo letingahlangabetani nenchubo yekwelashwa yesikimu noma tidzingo tekubhadalisa ngekuhambisana nemtsetfosimiso wemtsetfo wesikimu setekwelashwa wanga- angeke tikhishwe ngaphandle, kuphela nje nangabe letinchubo tihambisana netinkhombandlela tekwelashwa letimiselwe kubufakazi bemave emhlaba kanye netinchubo tekwelashwa. -tinzuzo netincabhayitimo tekuphumelela kwalemodeli -"leliphuzu lilandzelana ngelilanga. -kodvwa-ke, litiko letemfundvo lesisekelo netikolo letfule luhlelo lwekufundzisa kute kulungiswe bafundzi. -lithulusikubuyisela emuva ewadini macondzana nemisebenti ye-idp -letinhlobo temihlangano tentelwe kuletsa labatsintsekako labafanele kwabelana ngemibono nekutfola tisombululo tetinkinga letikhona. -ikhabhinethi iyahlonishwa kutsi iningizimu afrika itawuba ngusihlalo we-brics futsi igcizelela inhloso yayo lesembili yekwakha kuloluhlelo lwe-brics lwekutfutfukisa nekuphumelela kwemave lahlanganyelako, njengaloku ilungiselela kubamba ingcungcutsela ye-brics ye- nga- -asibhale dvweba sitfombe saloko lotsandza kukwenta esikolweni. -the launch will be joined by the pan african parliament which will also celebrate the pan african women's organisation and its role in liberation of south african women. -ikhabhinethi idvumisa umsebenti lomuhle lowentiwe lisekela lamengameli cyril ramaphosa ekuchubeni lukhetfo lolukhululekile nalolungavuni luhlangotsi elesotho ngendzima yakhe njengemchubisifundvo wemphakatsi wekutfutfukisa we-afrika leseningizimu. -umtsamo wemnyaka welutjalomali lwemali yemabhizinisi ahulumende ukhule ngemaphesenti langetulu kwa- kuleminyaka lenge- leyengcile. -ekuhambeni kwesikhatsi, indlovukati elizabeth ngijabulele badlali belibhola letinyawo liviki linye. -tinsita tekutakula tetemphilo letiphutfumakugcila ekwenteni ncono sakhiwonchanti setinsita tekutakula tetemphilo letiphutfumako. -yinye yetintfo hulumende latibeka embili kulomnyaka kuphotfula nekwemukela lisu lekuzuza njengenchubomgomo yahulumende lesemtsetfweni, kute sikwati kucala kutfola tinzuzo letiphelele temikhicito yetfu. -ufundza indzaba lenkhulumiswano -mk rofhiwa irene singo njengesisebenti lesikhulu setetimali kulitiko letebulungiswa nekutfutfukiswa kwemtsetfosisekelo. -ibhajethi lenkhulu ibukene netindleko letinkhulu longatikhokhi njalo ngemnyaka. -hlela letinombolo letilandzelako kusuka kulencane kuya kuletinkhulu. -imitsetfosivivinyo ikhabhinethi iluvumile loluhlaka lwemitsetfosivivinyo lelandzelako:. -njengensika yekuphatsa yamasipala, umphatsi wamasipala uniketa indlela yemasu macondzana nekuphatsa nekuphatsa. -ngetulu kwalokutsatfu kwebantfu labangaphasi kweminyaka lengu- budzala. -kulalela nekukhuluma kwehlukile kodvwa kunemakhono lasebentisanako. -kwelulekwa ngekwelufuto kuchazwa njengenchubo yekuchumana lebukene nekukhubateka ngekwelufuto noma kungakhoni kutalwa kwemntfwana emndenini. -ngaphandle uma ngabe kungahambisani nengcikitsi nobe kungafanelani ngalokucacile, lokucondziswe kunobe ngumuphi umtsetfo nobe inchubo - -asikholelwa ekutseni kuniketa tinsita tangekhatsi tekutfumela ngaphandle kumtsengi lohlola emabhuku kutawumisa kutimela kwemhlolimabhuku wangaphandle. -loku kungeta kulomkhakha weluhlavumali lwekukhumbula nekusabalalisa lolutawukhishwa ngemitsetfosivivinyo. -kusukela lamuhla kuya embili, utawutfola imali yakho ngoba bewutawube usebentela kamatima. -ngekusebentisana emkhatsini wahulumende nalabatimele, i-dst ichube kusatjalaliswa kwemayunithi lamatsatfu etikolweni letintsatfu esigodzini sasecofimvaba emphumalanga kapa kanye nalenye iyunithi yema-kw etikolweni letintsatfu emtfolamphilo ewander emphumalanga, ejozi, egauteng. -luhlelo lwavelonkhe lwekulawula imfucuta lutawuhlanganiswa njalo ngeminyaka lemine. -kucinisekisa kutsi titulo tihlelwe umhlangano ikakhulukati bantfu labadzala ; -inkantolo yemtsetfosisekelo ikhiphe sicelo lesentiwe ngulabatfumela emaveni angaphandle betinsimbi letinkhulu kutsi bafake sikhalo sekwendlulisa sincumo senkantolo lephakeme yaseningizimu afrika kanye nenkantolo lephakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala. -e kukhuluma ngetinhlobo letehlukene temalebuli kukhuluma ngekubaluleka kwekufundza -mk zinzisa pearl mgobondelah. -iningizimu afrika nebrazil badlale emdlalweni wendzebe yemancamu lesemkhatsini enkhundleni yetemidlalo i-ellis park ejozi. -imitsetfosivivinyo yemkhandlu wavelonkhe lomayelana negbv nekubulawa kwebesifazane yanga- ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemtsetfosivivinyo wemkhandlu wavelonkhe lomayelana negbvf yanga- kugazethi yahulumende kute kutsi ummango uphawule ngawo. -bekangucwepheshe lohloniphekile kumboni yemandla. -tinchubo tifaka ekhatsi sicelo sentalo leshicilelwe futsi tiphakamiso tingatfunyelwa kulelitiko. -amange afune kudvumala noma kwatiwa kodvwa wagcila ekwenteni imisebenti leyingoti yengcungcutsela yavelonkhe yase-afrika levunyelwe. -simo selitulu sanyalo na... hlanganisa lishadi lesimo selitulu usebentisa lokujutjiwe. -loku kuliciniso kakhulu eningizimu afrika, lapho umbuso ngekwemlandvo ube nemtselela locondzile nalonesihluku etimphilweni tebantfu labanyenti. -kute sidzingo sekutsenga nekufaka i-software lebitako ngoba seyivele seyifakiwe ngekukhishwa. -tinhlangotsi tetenhlalo tetifo tenta sidzingo sekuchubeka, tihlanganiswe netindlela letiphelele kakhulu naletigcile kumuntfu ekunakekelweni. -ngaso leso sikhatsi, hulumende utawutsandza kucinisekisa kutsi emakhaya laphuyile ayanakekelwa ngendlela imitfombolusito yemali yahulumende levumela kulomtselela wekulungisa emanani entsengo. -ekutfutfukiseni luhlelo lwayo lwemasu, litiko lisebentise indlela lephakeme lephasi lapho baphatsi labamele tincenye tabo kanye nekumelelwa kwetisebenti letihlelekile kuhlangene kubeka bocalangaye, kutfutfukisa tinhloso letibalulekile, kuphakela tinsita, kanye nekubeka tinhloso temkhicito. -lwati lwemsebenti njengemsiti wemcondzisi ekuphatfweni kwebuhlengikati kanye netemfundvo kutawuba lusito lolungetiwe. -chaza kuhunyushwa kwe-m-rna ibe luchungechunge lwemaphrotheni, lokufaka ekhatsi kusungulwa kwekuhlanganiswa kwemaphrotheni kumaribhosomu, indzima ye-t-rna, icale codon, kukhuliswa kweluchungechunge lwemaphrotheni, indzima ye-stop codon, kanye nekuhlukaniswa kwelicembu lemaphrotheni lamaphrotheni. -sigungu semukele sincumo sekuhlakatwa ngekwesekelwa livoti lelinyenti lemalunga aso ; futsi -kubalulekile kutsi bafundzi babe nemcondvo locacile walokwentekako ezingeni lelibalulekile letheksthi. -emakhadi langakagcogcwa kungakapheli emalanga langu- atawubhubhiswa. -kufundzisa lulwimi lwesibili lwekwengeta -nguyiphi imiculu lekufanele ingeniswe ngummangali uma ufaka sicelo semyalelo wekuvikeleka? -ngako-ke watfola luhlelo lolukhulu. -lemigomosisekelo lekhonjiswe kumtsetfo lohlongotwako yesekelwa yimitsetfo leyehlukene yephalamende. -ngabe kwanyalo usebentela umbuso? uma kunjalo, niketa imininingwane. -bangani balulu bativa njani ngekutiphatsa kwakhe? -kute kuchutjwe loluchumano tinkhundla letinyenti tekuchumanisa tiphakanyiswa njengobe tibekwe ngentasi -sitibophelele ekucedzeni inkhohlakalo nekukhwabanisa nanoma ngukuphi lapho ibonakala khona. -ikhabhinethi ikhumbuta bantfu baseningizimu afrika kutsi intsandvo yetfu yelinyenti iniketa tonkhe takhamuti tindzawo letinyenti tekuveta tikhalo tabo futsi icale ngekukhulumisana lokwakhako kute kube nesisombululo lesinekuthula. -ticelo tingafakwa ehhovisi lelincusa laseningizimu afrika nobe emishini. -uphindze futsi unikete kukhokhelwa kwetinzuzo kutisebenti letitsite uma kwenteka kugula, kukhulelwa, kusiswa kanye nalabanye bomondliwa betisebenti. -kuchumana emkhatsini wamengameli zuma nemlingani wakhe wasezambiya edgar lungu kucinise budlelwane lobuhle betepolitiki, temnotfo netemasiko lobukhona emkhatsini walamave lamabili, lobesekelwa budlelwane lobucinile betemlandvo kusukela ngeminyaka lenge- yemzabalazo wenkhululeko. -ecinisweni, besisebenta ngekubumbana kwavelonkhe ngekutikhandla, inkholo nenftukutselo ngesikhatsi setfula sikhalo sekuphuma eluhlwini lwetive kutsi titimbandzakanye kundzebe yemhlaba yelibhola letinyawo ejalimane. -batawuba nekufinyelela ngalokugcwele kutemphilo, temfundvo kanye nemisebenti yekukhibika. -ikhabhinethi ivume umsebenti wekucocisana welitsimba laseningizimu afrika lelihambele ingcungcutsela ye- lehlangene yemacembu kusivumelwane sasevienna kanye nemhlangano we- wemacembu kusivumelwano sase-montreal lesimayelana netidzakamiva letidzambisa umkhakha we-ozone, mhla ti- kuya kumhla ti- lweti eparis, efrance. -khumbula kutsi kute tinhloso tikaleke kumele tibe -hulumende uyakwemukela kutsi angeke akwente loku kuphela. -bantfu kufanele kutsi bachubeke nekuniketa emaphoyisa lwatiso kubo bonkhe lababandzakanyeka emisebentini yebugebengu kute bakhe imimango lephephile. -lamavoti elwabiwomali aniketa inchazelo leyenabile yetinhlelo tematiko lehlukene temnyaka, lokuniketa umphumela weluhlakamsebenti lwendlelalisu lwethemu lesemkhatsini ya-- -etikhatsini letinyenti kube nekuchutjwa kwemlandvo ekuniketweni kwemikhicito noma tinsita ngumbuso, esikhatsini lesinyenti ngoba bekunesidzingo futsi kute umtamo wangasese wekuhlangabetana naleso sidzingo. -kantsi luhlelo lwekwakha kabusha nekutfutfukisa lwamemetela kutsi inhloso lenkhulu yekwabiwa kwemhlaba bekukuntjintja sakhiwo setekulima taseningizimu afrika, luphindze futsi luhlose kusekela lemikhakha kute kukhuliswe umnotfo kanye nekwakha imisebenti. -tilungiso ngekwemtsengo angeke tentiwe ngekusebentisa indlela yekulungisa lengagucuki lefana netipho-ex noma umkhicito lofanako. -sicelo sekuvunyelwa kwayo yonkhe imisebenti lephatselene netilwanyana letilungiswe ngekwelufuto eningizimu afrika -uma sifuna kuvikela kuhlala kanye nekubaluleka kwetindzawo tekuhlala tasemadolobheni, kulondvolotwa kwetindzawo temmango kanye nekuntjintjwa kwetindzawo letivulekile leticinile kwentela kuniketa tinhloso letinsha kanye nekwemukela kusetjentiswa kwemisebenti leminyenti, kubalulekile. -lena yimali lengenako letfolwe yi-sars lengeke yabelwe tinhlobo letitsite temali lengenako. -mangaki emantfombatana lowabonako? -tigidzigidzi letingaba ngu-r, titawungetwa kumkhicito wetfu wavelonkhe nga- -sibika kuphela kwehluka kwelizinga lekumakha lokubaliwe, njengoba lesilinganiso sibutsetela umkhicito, imali yekucala umsebenti kanye nemkhakha wetekukhicita. -kugcogcwa kwesilulu sangaphandle kunemkhawulo wekuncoma silinganiso sekuntjintjiselana. -loku kutawudzinga kubuyeketwa lokukhulu kwenchubomgomo lekhona njenganyalo njengobe tibonelelo tahulumende noma tibonelelo tiniketwe emkhakheni wemanti iminyaka leminyenti. -kuchubeka nekugcina nekutfutfukisa imphahla yemkhandlu netakhiwo. -hulumende ulungiselela i-covid spike allison cooper emalungiselelo ekukhula kwemacala e-covid kuyachubeka nahulumende kanye nemkhakha lotimele wekwakha tibhedlela, kutsenga tisetjentiswa tekutivikela nekucinisekisa kutsi iningizimu afrika ikhicita emaventiletha. -belilanga lelihlobo lelishisako, lelishisako. -kwengeta ekuniketeni tinhlaka tekwengamela, kuphindze futsi kuphocelele tikhungo letinjalo kutsi takhe lwati ngetinchubomgomo tato te-gbv. -sihlalo welikomidi lekusombulula tikhalo le-gems utawundlulisela lesincumo salelikomidi ngencwadzi kummangali kanye nasikhulu lesikhulu se-gems kungakapheli emalanga lasikhombisa ngemuva kwemhlangano. -tindlela tekulawula kwehlukahlukana ngemphumelelo -iwebhusayithiwww.doc.gov.za emaildtt@gcis.gov.za -uma ungakabhaliseli i-efiling, i-sars itakutfumelela lifomu lekufanele uligcwalise futsi ulitfumele emuva. -bhala imisho ngekwenta umsebenti wesikolo ekhaya. -emakomidi eliwadi kumele ente ummango watiswe futsi ulandzele tonkhe tintfutfuko. -indlovukati angeke ibe ngufakazi. -ikhabhinethi iphindze yendlulisele emavi endvudvuto emndenini nakubangani be-sitiwako, lobekangusomlomo wesishayamtsetfo sasefreyistata. -sibonelo ngekuniketa ummango emagama ekutsintsana nemininingwane lephatselene netinsita letinjengekugcogcwa kwetibi, imitfolamphilo kanye nemagama etisebenti lekungacondziswa kuto tikhalo. -uma ufaka sicelo senombolo yekubhalisa imoto njengemuntfu longumchamuki lofuna kutsenga nobe kubhalisa imoto eningizimu afrika, kufanele ungenise loku lokulandzelako -loku kufaka ekhatsi kuniketa luhlelo loluhlangene lwetinyatselo letisebentako kusita emakhaya lanetikweleti letingetulu kwanyalo, kanye nekuvikela emakhaya kutsi abe tikweleti letingetulu kwanyalo. -watfola sitfombe semalambu. -lokubekwa kwaloluhlobo kungenteka kutsi kube yincenye yesivumelwano lesakha sikweleti lekufanele sikhokhelwe kodvwa akukafaneli kutsi sibe njalo. -kusetjentiswa kwetindlelanchubo letinjalo ngekuhlanganisa netindlelanchubo leticondzene ngco nemfucuta kuniketa kuvisisa lokujulile, kanye neligalelo lelibalulekile, kuvikela sitfunti sebudlelwane bemvelo bemitfombolusito yemanti. -lelitiko liphindze futsi lihlela tikhungo letiyimfica telusha lwasemaphandleni ngesifundza, kufaka ekhatsi etigodzini letiphuye kakhulu kulelive. -blade nzimande, nebalingani be-brics - ibrazil, irussia, indiya nechina - kuhloswe ngayo kutfutfukisa luhlaka lwekubambisana kutemfundvo esikhatsini lesitako. -balingani nemabhange ekhophelethivi nema-ejensi. -losokontileka kufanele anikete, agcine futsi ekugcineni akhiphe imisebenti yesikhashana yekwakha, ngekuya kwemitsetfosimiso. -indzima yelikomidi leliwadi -tinombolo temisho ngekulandzelana lokufanele. -umculo lovela emsakatsini bewunemsindvo. -sichaze kutsi iningizimu afrika yindzawo lencono kakhulu yekuhlala kuyo kunaloku beyiloku nga-, nekutsi timphilo tetigidzi tebantfu betfu setincono. -- bantfu labasebenta ngalokunesibopho -nangabe ilayisensi yakho ayisiyo yinye yetilwimi letisemtsetfweni taseningizimu afrika, ufanele kutsi utfole incwadzi yekuhumusha ilayisensi siphatsimandla lesineligunya. -ikhabhinethi iphindze futsi yacinisekisa simemo lesentiwe ngumengameli ramaphosa sekutsi kusekelwa kwekuphelelwa kwesikhashana kwemitsetfo yemahambo yenhlangano yemhlaba yekuhweba kumele kusekelwe nguwonkhewonkhe. -kwenta ncono kubukana nebantfu ekulungiseni timfuno, tidzingo netifiso temiphakatsi yelulwimi leminyenti ngekuchubeka kwekukhulumisana nenkhulumomphikiswano. -lomtsetfosivivinyo uchibiyela sigaba se- semtsetfosisekelo weriphabhulikhi yaseningizimu afrika wanga- kute kwemukelwe lulwimi lwetimphawu lwaseningizimu afrika njengalenye yetilwimi letisemtsetfweni. -lombiko ulungiselela ingcungcutsela yebaholi bemave ase-afrika letawubanjwa ngenhlaba lombiko, lofaka ekhatsi sikhatsi lesifika ku-, uhlola futsi uhlola kusebenta ngemphumelelo kwemitsetfo yetfu, tinchubomgomo kanye netinhlelo letakhelwe kwandzisa kumelelwa, kuniketwa kwetinsita letisisekelo, kudaleka kwemisebenti, kunciphisa buphuya, kucedza ludlame, kanye nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu -kusita ngekuphatsa ngemphumelelo nangalokufanele kwelitiko leradiyoloji. -kufinyelela kubongcondvomshini / bantfu labaphetse kusita ekubhaleni -kuphumelela kwalenchubomgomo kutawuya ngelizinga lekusekelwa kwetembusave nekubusa ngekubambisana lokwentiwa ngulenchubomgomo. -indzaba yendzaba lesifundzisa sifundvo sekutiphatsa noma sifundvo. -emakomidi emawadi asungulwa ngesincumo semkhandlu. -proftumai murombo, andf. -luhlelo lwebantfu " belunemandla ekubandzakanyeni imimango ngemphumelelo. -tinkhokhelo letengetiwe angeke tentiwe. -kukubeka ngalokumalula, likomiti lelihlangene lelimisiwe litawutsatsa tincumo ngelwatiso loluniketwe nguletinye tinhlaka letinenshisekelo lecondzile etindzabeni tetemphi. -kufanele kunakwe kutsi eningizimu afrika kunenkholelo yekutsi nanobe kuhlela kufanele kuchunyaniswe nelwabiwomali, letinye tinhlelo kungadzingeka kutsi tentiwe nanobe kungekho kuchumana nelwabiwomali kulesikhatsi sanyalo. -inhloso lenkhulu yekugcogca idatha yemfucuta kwesekela kutfutfuka kwekulawulwa kwemfucuta lokuhlanganisiwe eningizimu afrika ngekusabalalisa nekusebentisa lwatiso lwemfucuta letsembekile, ngaleyo ndlela kucinisekiswe kuvikeleka kwesimondzawo kanye nemphilo yebantfu. -kwehluleka kuhambisana nalemibandzela kutawuholela ekutseni imvume yekuhlala yalomphelo iphelelwe sikhatsi. -inombolo lefanele ye- erf neligama lelilokishi noma lelipulazi kanye nenombolo, hhayi likheli lesitaladi. -ngekubuka timo temhlaba letintjintjako egauteng, luhlelo lwetikhungo tetekulima lwetfulwa kute kwakhiwe tindzawo letigcile ekutfutfukisweni kwetekulima egauteng. -bala buhlalu. -kulawulwa kweglukhosi lokucinile ngembi nangalesikhatsi sekukhulelwa, kubalulekile kuvikela tinkinga tekutalwa, kushona kwebantfwana kanye nebantfwana labasashona. -indvuna yetemphilo kuleliviki lelitako itawubamba umhlangano webetindzaba lophelele kucacisa lomtsetfosivivinyo. -siphakamisile letindzaba ngobe kuphatfwa kahle kwalendlu kususelwa kumitsetfo nemihambo, futsi sitsandza kubona lendlu ihambisana nayo. -letincomo tigcile ekutfutfukiseni kusetjentiswa kute kuncishiswe kungasebenti kahle ekutsatseni tincumo, kusetjentiswa nekuniketwa kwekucecesha, kanye nekuchumana. -umntfwana lonemvumo yekuhlala yalomphelo ufaneleka kutfola buve kwalongakatalelwa eveni ngekushesha ngemuva kwekukhishwa kwemvumo. -sanral waniketa emakontileka lamatsatfu ekoteni yekugcina ya-, kantsi umsebenti wekwakha wacala emkhatsini wabhimbidvwane namabasa. -utawakha tindlela tekuchumana letihlelekile letingakhetsi kanye nebudlelwane bekusebentisana emkhatsini wamasipala nemmango ewadini. -ngako-ke angeke kube liciniso kutsi mengameli walile kuphendvula imibuto esigungwini savelonkhe. -loluhlelo belungeke lube yimphumelelo nangabe labo bekahlose kuzuza bebangemukeleki. -njengensita yemakhasimende awo, lebhizinisi yetfula timphahla ebloemfontein. -ubukeka ulahleke nobe ungati lapho uya khona -njengobe sekubonwe, ligunya lekutfutfukisa emakhophelethivi lasetjentiswa kubusa ngaphansi kwelitiko letekulima, lapho bekugcilwe khona kakhulu ekutfutfukiseni nasekutfutfukiseni emakhophelethivi etekulima. -mengameli wangaphambilini baleka mbete, -emakhono ekuphatsa, kulandzelela nekubhajetha nawo ayatfutfukiswa. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- inhlaba | south african government -kute sikhatsi lesincunyiwe. -ligatja letinsita tekwelashwa kwetilwane kanye nelulawulo lwemitfombolusito lesimeme lihlose kuniketa litfuba lelihlanganisiwe lekuphepha kwetilwane kanye neluhlelo lwekuphatfwa kwemitfombolusito yemvelo, kwentela kusetjentiswa ngalokusimeme kwemitfombolusito yemvelo mayelana nelizinga lemphilo yawonkhewonkhe. -itawucinisekisa kutsi lokusoka kwenteka kusimondzawo lesilawulwako. -litiko lingaphindze futsi lisebentise imibandzela yemalayisensi ekusebentisa emanti kuchaza tidzingo tekonga emanti. -kuphakamisa livi - kwenta kutsi balaleli balalele ngalokucacile loko lokusho ; ku " kujikisa " livi lakho etetsamelilwati -ngembi kwekutsi asho " hle " indvodza yeta nelibhokisi neligundvwane. -kugcwala kwe-amoniya nako kufanele kuhunyushwe ngekuhambisana ne-ph nelizinga lekushisa. -ikhomishini itawenta loluhlolo ezingeni le-eu ngekubambisana nemave langemalunga. -khulisa linani letikolo letisebentisa ngemphumelelo inchubomgomo yetemfundvo lefaka konkhe futsi letifinyelela kutikhungo letiniketa tinsita letikhetsekile. -ikhabhinethi yatiswe ngemphumelelo yengcungcutsela yekubonisana yavelonkhe lemayelana nesiphakamisomtsetfo senchubomgomo yavelonkhe ye-ict lehlanganisiwe, lebeyibanjwe mhla ti- indlovulenkhulu -lulwimi lapho leligama lisuselwe khona -ikhabhinethi iluvumile luhlakamsebenti lwe-m&e lolutawenta kutsi kube nekulandzelela lokusebentako kanye nekuhlola umtselela wetinsika te-nyp - -indzawo lapho kuvuleleka khona elubondzeni kubukana nemncele lotsite indzawo yelubondza levulekele kuvuleka kukhula, ngaloko sidzingo selibanga lekuphepha sikhula. -ngako-ke kubalulekile kutsi loluhlelo lwetimali lususelwe endleleni lesimeme yekucinisekisa kutsi inchitfomali ayengci imitfombolusito lekhona. -dkt mosidi makgaei. -uma i-cfi ingenisa emafomu ngekusebentisa i-inthanethi, likhasi lekuvala kuphela lekufanele lisayinwe ngusihlalo kanye nemgcinimafa nobe umphatsi waleyo cfi. -umtimba lochazako kumele ungenise kumtimba losetulu lophendvulako, lokungenani tinyanga letisitfupha ngembi kwekucala kwemnyakatimali welitiko lelibekiwe, ibhajethi yemali lengenako lelinganisiwe kanye nelusebentisomali lwaloyo mnyakatimali. -tinchazelo temakhono esifundvo -kuphindze futsi kube nesidzingo lesichubekako sekutfutfukisa nekugcina sakhiwonchanti setemphilo esimeni lesiphephile nalesemukelekako, ngekhatsi kwetimali letinemkhawulo letiniketiwe. -loluhlelo ludzinga kutsi lemitfombo yemagugu lehleliwe ibonwe ngalokusemtsetfweni njengetindzawo temagugu tavelonkhe netesifundza lekufanele tibekwe kurejista yemagugu kanye nemitfombo yemagugu yendzawo, lengabekwa kurejista yemagugu. -ngaphasi kwebuholi belisekela lamengameli kgalema motlanthe hulumende naye uyachubeka nekwesekela lesivumelwano seluhlakamsebenti kanye nekuphunyeleliswa kwaso kute kube nemkhakha wetetimayini losimeme nalosimeme. -lendzawo lendzala kulendzawo yekukhangisa ifana nalena lesetjentiswa endlini yemakhomoni engilandi. -ematheksthi lasetjentiselwa kufundzisa emakhono elulwimi ngalokuhlanganisiwe, emabanga - -naseyiphetsiwe, lenchubomgomo itawentiwa eminyakeni leyengcile futsi igcile kakhulu ekucaleni etindzaweni letingatfoli tinsita. -lucwaningo lolungasilo luhlolo lwemvelo uma lucwaningo lwentiwa eningizimu afrika futsi lungasilo lwetinhloso tekuhweba -kute kwandziswe kufinyelela kutemfundvo lephakeme njengekusho kwesimemetelo setfu kulomnyaka lophelile, tigidzi letinge- temarandi tasetjentiswa kusita bafundzi kutsi bakhokhele tikweleti tabo etikhungweni temfundvo lephakeme. -kutfutfukiswa kwenchubomgomo kanye nekubhala umtsetfo wetitfutsi kanye nalophatselene nemgwaco nako kuyabukwa. -tidzingo tekuvala ipasiphoti lelahlekile nobe leyebiwe -macondzana nemadolobha latfolakala ngaphandle endzaweni yamasipala, kukhanyiswa kwetitaladi akekho. -tinyatselo letibalulekile bekukusheshisa kuphotfulwa noma kuguculwa kwetakhiwo letiniketa tindzawo tekunakekela letiphephile tebantfu labasha nekusebentisa tinyatselo temtsetfo netinhlelo tetenhlalo kute kugcugcutelwe kuhlukunyetwa kwebantfu labasha ngemacembu ebugebengu. -nginayo inothi ye-r, luhlavumali lwe-r, inothi ye-r neluhlavumali lwe-r ebhange lami lasepiggy. -ngaphandle kwekusebenta kwetinhlelo temvelo letikhona, linanibantfu lendzawo litawucindzeteleka kutsi lihambe nome litawuchubeka nekuba nebuphuya ngesikhatsi timphilo tabo tiyehla. -lapho khona emakhotheshini ekwetfula afakwa " kusitoko savelonkhe " sikhatsi sekwetfula kumele singandluli emalanga ekusebenta lasihlanu ngemuva kwekutfola li-oda. -lokuniketwa kutawenteka ngesikhatsi sinye nekutalwa kwamengameli waphambilini nelson mandela, lotawugucula iminyaka lenge- yebudzala ngalelilanga. -luhlolo lwemfundvo nekutfolwa kwemakhono lukhombisa kutfutfuka lokusezingeni lelisetulu nga-, nanoma kunesivinini lesincane. -ngako-ke letinyatselo telusito tesikhashana kumele tibonakale njengetindlela tekubuyisa umnotfo wetfu esimeni sayo lesifanele. -mk peta nonceba mashinini. -temidlalo tesikolo tichumanisa, tisekele, timali, tilandzelela kanye nemibiko lemayelana nemisebenti yetemidlalo yesikolo leyame ngebunyenti. -tinkhombandlela temacala etemacansi tisatjalaliswe etifundzeni kutsi tifezekiswe. -ngekusho kwenhlangano yetemphilo yemhlaba, tincumo tetemphilo tinemvelaphi yomibili yetemnotfo netenhlalo. -ucelwa kutsi ucabange ngekufaka sandla kulesikhwama. -kuchuba kuhamba ngemphumelelo kwalabahamba ngetinyawo, letindlela " kumele tihlelwe ngalendlela lelandzelako -sitawunakisisa kakhulu ekulweni nenkhohlakalo kanye nekukhwabanisa ekutsengweni nasetinchubeni tethenda, kufaka sicelo semalayisensi ekushayela, tibonelelo tahulumende, bomatisi, kanye nekwebiwa kwemadokhethi elicala lemaphoyisa. -tfola kabanti mayelana nekubhalisa luphawu lwekuhweba ku- -the summit will focus on measures to return the country’s colonial and apartheid past which caused more than per cent of the black population to be without land, property-less, un skilled and without secure ownership rights. -loku kuphakamisa kutsi bantfu labambalwa bayahlanganyela kutemnotfo. -kusekela kukhicitwa kwetinhlelo temawadi kuyo yonkhe indzawo yamasipala lekusebenta kuyo kusisa lokukhulu lokwentiwa ngumasipala etinhlelweni tekutibandzakanya ngalokwetayelekile nakuluhlelo lwemakomidi emawadi ikakhulu. -kukhomba tikhala tesakhiwonchanti nekutsi sakhiwonchanti lesisha singatfutfukiswa kuphi -lamanye ematiko achuba luphenyo lweforensikhi kantsi imiphumela yaloko ayikatiswa kusosikhwama wesifundza. -kukhuluma ngekumelana nemacala etemacansi. -kubalulekile kutsi emakomidi emawadi ahlangane nemacdw abo endzawo aphindze asebente ngetindlela letinenzuzo ngalokufanako kanye netinhlelo tekusebenta. -litiko letebuciko nemasiko litinikele ekulondvoloteni, ekutfutfukiseni nasekukhutsateni temibhalo yaseningizimu afrika. -khishwa likhasi lelilandzelako encwadzini yakho. -kunetintfo letimbili letihlanganisa sikhundla sakhe. -licembu laseningizimu afrika ligcugcutela lusha kutsi lingenelele kutemidlalo njengendlela yekugucula timphilo tabo tibe ncono. -ngekusebentisa sikhungo savelonkhe sekusebenta ngekubambisana netebunhloli, kusungulwe imisebenti yekwakha simondzawo lesiphephile nalesivikelekile kucinisekisa kutsi bantfu baseningizimu afrika baphephile futsi bativa baphephile. -imibhikisho emigwacweni lemikhulu. -inyonyane kumele ifake ikhophi lecinisekisiwe yesivumelwano sekuhlanganyela, lesisebenta njengebufakazi bekuvuma kwaso ngumcashi. -lokuvetwa kwaloluhlobo, bungako kanye nekujula kwekubanjwa kwembuso ngabhongwane akukenteki ngemuva kweminyango levaliwe, kodvwa kwasakatwa kulo lonkhe lelive. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wesikhashana wekutfutfukiswa kwetimbiwa nephethroliyamu. -kuyinhloso yalelisu kusekela emakhophelethivi etetimali kanye netemafa avelonkhe. -leselwandle futsi sinemandla ekwakha imisebenti lecondzile lesemkhatsini wa- kuya kulesigidzi sinye. -sitatimende sekharikhulamu yavelonkhe emabanga r- sihlose kukhicita bafundzi labakhona kwenta loku -kugcila kulethemu lesemkhatsini nako kutawuba ekusheshiseni tingucuko tetakhiwo letichubekako kwanyalo futsi umtselela wato utawusekela kukhula kwemnotfo. -loku kwatiswa tintfo letifana nemibono, kuvikeleka kwemoya, sidzingo sekukhulisa kukhanyisa nemtfunti, indzawo yekufihla imphahla yetintfo, njalo njalo. -labanye babukeli bangadzinga ema-eriyeli lamasha e-tv noma balungise lawo lakhona kute amukelwe. -sitawusebentisa bungcweti bekulawula umklamo lobutfolwe ngesikhatsi sendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo ye-fifa yanga- kwenta lomklamo ube yimphumelelo. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wa- -sitawukhulisa linani lebafundzi belibanga labangakhona kungena enyuvesi, kusukela nga- kuya ku- nga- -imiklamo yekutfutfukisa umnotfo ngalokungiko isetjentiswa etindzaweni letitfumela tisebenti, ngekugcizelela ekutfutfukiseni umkhakha wetekulima emimangweni yasetimayini ; kanye nekusheshisa kufinyelela lokwandzile eluhlolweni lwetekwelashwa kwetisebenti tasemayini, emalunga emmango kanye netisebenti tasemayini letikhona nyalo. -sinetinkhulungwane tetinhlanti naletinye tilwane endzaweni yinye. -ikhabhinethi ikhatsatekile ngekukhutsata kungevani ngekwebuhlanga kanye nebudlova lobwentiwa bantfu bemmango lokuyintfo levimbela inkhululeko yetfu lesiyitfole kamatima. -kuphatfwa kwetekutfutsa ngekubumbana, litiko letekutfutsa lasemelika. -tehlakalo letisandza kwenteka tekuhlukunyetwa ngekwemacansi kwabomake, ikakhulu bashayeli bematekisi tiyimbangela yekukhatsateka. -letakhiwo tasungulwa kusita ngekuhlela kulawulwa kwenhlekelele, kufaka ekhatsi kulawulwa kwetintfutfuko letinebungoti lobukhulu. -lithulusi lekuhlola kusebenta kwebaphatsi -lucwaningomabhuku lwangekhatsi alukangenisi nobe ngumuphi umbiko kulikomidi lekucwaninga emabhuku. -ligunya lekukhokhelwa kwalesicelo selilungisiwe futsi litawutfunyelwa kundvuna yelitiko letekulima netindzaba temhlaba kute livunywe. -tibhidvo kumele tihlobe, tibe tinsha, tibe tibe tibe tibe tintfo letikahle, tifanane ngelibala, simo nebungako, kanye nekuba ngulokucinile hhayi ngalokucacile kutsi kube ngulokuphilako, futsi tingabi netibulalamagciwane. -ledokhumenti kufanele ifundvwe njengencenye yesitatimende lesibuketiwe sekharikhulamu savelonkhe semabanga r-. -njengelabhorathri legunyatiwe eveni lelihlukile utawukhipha sitifiketi lesiluhlata, ucelwa kutsi utsintse i-osts. -licembu ngalinye litawukhokhela tindleko talo ; nanoma kunjalo, lesikhwama asitange sitfole nanoma ngumuphi umculu wetindleko lovela kubameli bembuso macondzana naloku. -kulandzela tinkhambiso nemazinga ekuvikela ema-vip. -ikhabhinethi iphindza futsi incoma umkhandlu wekweluleka ngelukhetfo lwe-sadc, ikhomishini yelukhetfo yaselesotho, umbutfo wetekuphepha kanye nebantfu baselesotho ngekubamba lukhetfo lolunekuthula, lolukhululekile nalolungavuni luhlangotsi. -ligunya lekwengamela lesifundza liniketwe ndvunankhulu wesifundza. -kulomnyaka lobuyeketwako, litiko licale umsebenti wekwakha irejista yetimphahla lenemininingwane ngekuhambisana nemitsetfosimiso yasosikhwama. -loluhlolo luyibharomitha lesebentako yekungenelela kutemfundvo yetfu njengeluhlolo lwavelonkhe lwemnyaka nesitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola. -tincumo tekhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo. -emadizayini aloluchungechunge lweluhlavumali lwekukhumbula lolulandzelako:luchungechunge lweluhlavumali lwe-natura loluchungechunge lweluhlavumali lwe-sterling-silver kanye neluchungechunge lweluhlavumali lwe-sterling-silver lwe-r crown kanye ne- 1⁄2 c lweluhlavumali lwe-tickey. -ucabanga kutsi nguyiphi emanti laphephile kunatsa? -asibhale bhala ligama lelihlukile lendzaba. -lilunga lemkhandlu lowengamele lelikhetfwe ngundvunankhulu. -masipala, ngetindlela letifanele, tinchubo netinchubo letisungulwe ngekulandzela sehluko, kumele afake ekhatsi ummango wendzawo ekutfutfukiseni, ekusebentiseni nasekubuyeketeni luhlelo lwekulawula kusebenta kwamasipala, futsi, ikakhulu, kuvumele ummango kutsi utimbandzakanye ekubekeni tinkhomba letibalulekile tekusebenta netinhloso tekusebenta tamasipala. -hulumende utfutfukisa imitamo yekwakha imisebenti leminyenti yebantfu labasha kanye nebantfu baseningizimu afrika bonkhe, igcile emnotfweni wasemalokishini nasetindzaweni tasemaphandleni, kanye nemabhizinisi abomake kanye nelusha lavamise kubukana netinsayeya letiphatselene nemnotfo. -loku kukhombisa sidzingo sekungenelela. -letinyatselo tisho kungavumelani kwebantfu nemimango, ngobe kukhetsa lokumele hulumende akhiphe kabusha imitfombolusito kukhawuliwe. -ilayisensi yekushayela yangaphandle -uniketa titfunywa litfuba lekukhulumisana netifundza kanye nekubika ngemisebenti yato kulomkhandlu wavelonkhe wetifundza ngenhloso yekutfola emagunya lamasha etindzaba letitawubekwa eluhlelweni lwavelonkhe lwemhlangano. -tindzawo letifaka ekhatsi liwadi tiyacelwa kutsi titfumele bameli bato labakhetsiwe kutsi basebente njengemalunga elikomidi leliwadi. -njengemindeni kusho kuba netingcoco letivulekile naletivulekile ngetjwala nekubeka iminyele. -litiko lihlela luhlaka lwetivumelwano temazinga ekusebenta futsi sisesigabeni lesisetulu sekubonisana nematiko lasebentisako mayelana nalokucuketfwe nguletivumelwano letiphakanyisiwe. -ikhabhinethi icinisekisa kutsi hulumende uyahlonipha umtsetfo futsi, ngaso sonkhe sikhatsi, utawutsatsa tinyatselo ngekulandzela umtsetfosisekelo. -ngalesikhatsi lesi, wahola kuhlanganiswa kwetimali letingumlandvo, letingafani kanye netinhlelo letihambisanako kanye nekukhula lokukhulu kusisekelo semphahla yalesikhwama. -sisekelo semakhono leseluliwe ngekusebentisa imfundvo lencono kanye nekuceceshelwa umsebenti. -uma umhloli atfola timo letiyingoti nobe letimbi endzaweni yekusebenta, angabeka umcashi tidzingo ngaletindlela letilandzelako -funa imininingwane lengetiwe kubetindzaba nome kuwww.sagov.za nome kuwww.fifa.com. -njengebantfu bonkhe baseningizimu afrika, ngatsikameteke kakhulu ngekuhlindvwa kwebafati labasesebancane etandleni temadvodza. -kuhlela kufaka ekhatsi tigaba, leti nguleti -kwenta ncono kuphatfwa kwetikhungo lokungakaceceshwa, tinchubo tetikhungo kumele tentiwe ncono. -nanome kunjalo, nanome bakhutsata tinyatselo tekucala kuntsandvo yelinyenti nekutibandzakanya, bangaphindza futsi bangakhiciti uma batisebentela futsi bacudzelane ngekwabo kutfola imitfombolusito. -baphakeli betinsita bahulumende nebangasese ngekuhlela lokwenteka ewadini ; -balimi labahweba nabo bayakhutsatwa kutsi bakhulise tindlela tabo tekuvikeleka kwemvelo emapulazini. -buka letitfombe temikhakha lemine. -kubalulekile kutsi ukhumbule kutsi umkhawulo losezingeni leliphansi kufanele usetjentiswe uma ngabe tihlanganisi tetenteko tikhona. -faka luphawu lunye lwelibhudze nelikhwa lelifaka luphawu. -basisi badzingeka kutsi balawule imikhawulo yabo kuma-akhawunti abo ekonga langadvonselwa umtselo lahlukene. -loku kutawuchubeka nekugcila kulikusasa lelibonakalako njengobe lena yindzawo letfole kunakwa lokuncane esikhatsini lesengcile. -lilunga lebhodi yeticelosikhalo litawufaneleka kukhetfwa futsi. -ngabe ufake idokhumenti yakho yekubhaliswa kwemkhandlu wesigodzi? -tifundvo letibanti letisihlanu letivela kuletifundvo tifinyetwe ngentasi. -sicelo semvumo yekuhlala yalomphelo - yebafaki ticelo labangetulu kweminyaka lengu- budzala, bantfwana baseningizimu afrika -kulandzela loku, tibonelelo letinyenti letinemibandzela tetfulwa ngetinhloso letehlukene, imigomo nemiphumela. -ngekusebentisana sitawucinisekisa kutsi iningizimu afrika beyivela iphephile futsi iphephile. -kodvwa, kwanyalo kunebafundzi labane kuphela lababhalisiwe, labatisebenta ngalokugcwele kulelive. -sikolo savelonkhe sahulumende sicelwe kuniketa kuceceshwa lokudzingekako kanye nekusekelwa kwetikhungo letidzinga kuceceshwa lokuchubekako kwetisebenti tato. -loluhlelo lwahulumende lolubalulekile lutawucinisekisa kutsi sitfunti sebantfu bakitsi sibuyiselwa esimeni lesifanele nekutsi bayajabulela titselo tentsandvo yelinyenti. -vala konkhe lokujutjiwe kanye netindvundvuma ngemikhakha lengenamanti. -kwenta ncono kusebenta kahle emsebentini -ligatja letekulima lenta ncono ligalelo letekulima lelisimeme ekutfutfukiseni ngalokulinganako yonkhe imimango kanye nemnotfo esifundzeni sasegauteng, kute kwentiwe ncono kuvikeleka kwekudla, kukhicitwa kwemali lengenako, kwakhiwa kwemisebenti kanye nelizinga lemphilo. -kodvwa, emakhemikhali lavela kumkhakha wetekutfutsa abange-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-% wema-%. -ngitsandzile yini lebeyiyincenye lenhle kakhulu yendzaba? -nangabe kute bangani kulelidolobha lelincane lelikhetsiwe, i-gems itawutentakalela kutfungatsa tindzawo letisemadolobheni kute itfole imininingwane yekutsintsana yemngani wakho lesedvute. -ngako-ke, tinkhombandlela tekhwalithi yemanti tiyadzingeka kuvikela lamanti emisebentini yekukhibika njengekubhukusha nekubhukusha, nekulondvolota lokufaka sandla lokuhle kwemitimba yemanti. -ngemuva kwekwetfulwa ngemphumelelo kwe-operation phakisa emikhakheni lefana nemnotfo waselwandle, temphilo kanye nemfundvo lesisekelo, mengameli jacob zuma wetfule i-operation phakisa yetekulima, tingucuko kutemhlaba kanye nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni mhla ti- indlovana -emandla etikhali nemtsamo walesikebhe -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela imfundvo lephatselene nekufundza lokucondziswe emsebentini. -kwemukeleka kabanti kutsi eningizimu afrika, njengalamanye emave lasatfutfuka, kube netindlela letehlukene letisetjentiswa mayelana nekwakhiwa kwetindlu. -buholi nekutibophelela emmangweni wonkhe -iningizimu afrika ingumave langemashumi lamatsatfu lahlolwa nguloluklayo, kusukela nga- -nomakunjalo, ngalesikhatsi ngilifundza, ngicabanga kutsi ndvuna angeke acinisekise kutsi bothishela basecuba bangeniswa kulelinye live. -ematiko etfula titatimende tawo tetimali ngendlela lefanele. -lomklomelo uhambisana nekutibophelela ngaphansi kwesivumelwane saseparis lokwentiwa ngemave latfutfukile ekwesekeleni tento tesimo selitulu temave lasatfutfuka, kufaka ekhatsi leto taseningizimu afrika. -tinchubomgomo letinyenti tangekhatsi kanye netinchubo tekusebenta letilinganako tibhalwe ngalokusemtsetfweni kucinisekisa kugcogcwa kwedatha kanye nekusetjentwa kwalinganisiwe kuyo yonkhe inhlangano. -luhlelo lwenyanga yonkhe lutawukhombisa imiklamo yesakhiwonchanti setekutfutsa, kutfutfukisa kusetjentiswa kwetitfutsi tesive kanye nekutfutfukisa imitamo yalelive yekuphepha emgwacweni. -tinsita sifundvo lesitsite -letigaba tifaka ekhatsi bomondliwa kulabo labashone ngenca yekugwetjwa kwetembusave ; labo labahlukumeteka ngalokuchubekako ngekwemtimba nobe ngekwengcondvo ; labo lababoshiwe nobe lababanjiwe etikhungweni tekugcwala ; kanye nalabo labashone ngekugwetjwa lokuholele ekulweni ngemandla ekutfola. -bhala indzima yakho usebentisa emagama akho lakhiwe. -lesi sigaba sekutfutfuka lesincunywa, emkhatsini waletinye tintfo, tintfo letifana nebungako bemakethe, kusebenta kahle kwemakethe yemsebenti kanye nekutfutfuka kwemakethe yetimali. -ikhabhinethi ikwemukele inchubekelembili yelisu lekugucula kusebenta kute kwakhiwe kabusha litiko letemisebenti yahulumende kanye nembiko wekuvala wesigaba sekusimamisa. -ube namatisi nobe sitifiketi sekutalwa kute ufake sicelo. -tisebenti tifaka ekhatsi labo labacashiwe kanye nalabo labangasebenti. -lokusilela kwebhajethi lenkhulu kutsatfwa njengekusilela kwebhajethi yeningizimu afrika. -watibona kutsini lufudvu? -tinhlelo tekutfutfukisa emandla eluhlelo lwahulumende wendzawo tiyachubeka nekukhatsateka. -esikhundleni sekucela lofake sicelo kutsi afake i-afidavithi lehocisa sicelo, siphatsimandla lesiphetse kumele sitsatse bufakazi balofake sicelo. -kuhwebelana emkhatsini weningizimu afrika nerussia kwenyuke kakhulu kusuka kutigidzigidzi leti-r nga- kwaya kutigidzigidzi leti-r nga- -kuphepha emigwacweni. -lamuhla enkhundleni yetemfundvo sijoyine hon..., lilunga lemkhandlu wavelonkhe wetifundza kusitjela kabanti ngeliviki letifundza. -inchubo yekufundza icuketse tigaba tekufundza ngembi kwekufundza, kufundza nangemuva kwekufundza. -mhla ti- indlovulenkhulu mengameli jacob zuma utawutsatsa luhambo lwekuvakasha lwembuso lolusemtsetfweni lapha e-indonesia. -ngekuhambisana neluhlakamsebenti lwemtsetfo loluvamile, lomtsetfosivivinyo uniketa emandla tincomo te-scopa tekutsi iphalamende igunyate inchitfomali iphindze futsi yemukele indlela yekusita ngetimali. -ngako-ke, lulwimi lwasekhaya nemfundvo lehambisana nemasiko kubaluleke kakhulu kumuntfu wase-afrika. -imali lengenako letfolwe ngentsela yemalingena icinisekisa kutsi hulumende unelikhono lekuniketa tinsita letidzingeka kakhulu kanye nekusekelwa ngekwetenhlalo etigidzini temimango lenenzuzo lencane. -thishelanhloko kumele asite lomfaki sicelo aphindze ahlele nemcondzisiumhlolo welitiko kute abhale esikhungweni seluhlolo lolukhetsekile. -tekutfutsa tasemadolobheni tigcila kumikhakha lemitsatfu yetinyatselo temasu -litiko letesimondzawo litawungenelela kuseshini ye- yenkhomfa yemacembu kanye neseshini ye- yenkhomfa yemacembu lesebenta njengemhlangano wemacembu esivumelwano sase-kyoto, letawubanjelwa elima, eperu kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- ingongoni -umkhandlu unemvelaphi wayo kumbiko lokhishwe yikhomishini yebee. -inhloso kucinisekisa kutsi noma ngutiphi tingucuko letentiwako atinemphumela wemiphumela lengakahloswa nekutsi emalunga, labatsetse umhlalaphansi, bazuzi kanye nemmango jikelele bayachumana futsi bayakhona kufinyelela kulwatiso. -inhlangano yaseningizimu afrika kumele icinisekise kutsi batsengi abakhokhi kakhulu kudla kunaloko labakufanele bakwente. -bonkhe badlalindzima labafanele batawuncoba loku ngekubonisana lokufanele nekubeka embili imiklamo yelucwaningo. -kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile -lula, lolukhuni nalolukhuni -umtfulitinsita wekucecesha kumele abhalise yi-seta. -kutfutfukiswa kwemakhono - tiphatsimandla temkhakha wetemfundvo nekucecesha kanye nesikhwama semakhono savelonkhe seticalile tingenelelo tekutfutfukisa emakhono kusita labasha, labangasebenti nalabanemakhono lamancane. -emazinga etokhenism -kusebenta nelihhovisi lemcondzisi-nkhulumo kutfola lusuku lolufanele lwekubamba umhlangano lwekukhetsa emalunga elikomidi leliwadi ; -* tinsita teliposi letingakagcinwa -itheksthi yetemibhalo -iningizimu afrika iyachubeka nekudlala indzima yebuholi ekulungiseni kulelivekati lase-afrika. -wachubeka ngekwemukela imibuto levela kubalingani bemboni yakhe. -kulungiselela kubhalwa kwemiculu yaloluhlelo kusenesikhatsi njengobe kungasho kutsi ema-laptop nobe tinsita tekubhala tidzinga kuhlelwa. -bengigijima ngekhatsi, ngigijima yonkhe indlela ngiye endlini yekugeza. -kusetjentiswa kwetimali temakethe kwengeta tibonelelo tahulumende kanye netindleko tebasebentisi ekuniketweni kwetinsita kusungulwe kahle. -ngaphandle kwekutsi masipala akhone kufinyelela emitfonjeni ledzingekako yebantfu nebuchwepheshe belwatiso, loku kungatsatfwa njengalokudzingeka kwesekelwa kwebaphakeli betinsita telucwaningo lolunetinombolo, njengetinhlangano tekumaketha / telucwaningo lwetenhlalo. -kuniketa timphendvulo uma kutsintfwa ngesikhatsi senchubo yekugcogca lwati -kufaka sicelo setinzuzo tebondliwa kusikhwama semshuwalensi -iphethini yekwehlukaniswa kwetintsambo ivamise kuhlobana nekwakhiwa kwemabhlokhi lamakhulu, lavamise kuvimbela kuhamba kwebantfu labahamba ngetinyawo. -gcwalisa lelifomu ngekubhala ngekusebentisa tinhlamvu letinkhulu. -onkhe emacembu ekulawula kumakha atfole lizinga lelisetulu lemphumelelo kuto tonkhe tinchubo tekumakha. -ngulobutsakatsaka lobubangwa kusilela lokukhulu kwe-akhawunti yanyalo ikakhulu ngesikhatsi singenela emazinga laphakeme ekukhula. -nanobe ledokhumenti iluhlaka itawuniketa emalunga ekomidi yeliwadi inchazelo yekutsi bangawenta njani kutsi batfola kutibandzakanya kwemmango ekubasiteni kutsi bente imisebenti yabo njengebameleli bemmango. -kulalelela kutfola lwati kulalelela kutfola umbono uvakalise umbono ngesihloko lekukhulunywa ngaso eklasini kukhuluma lokuhlelekile nekwetfula umdlalo wendzima -emalunga ekhabhinethi atiphendvulela ngekuhlanganyela futsi ngamunye ephalamende ngekusebentisa emandla awo kanye nekwenta imisebenti yawo. -yini lengentiwa esehlakalweni sekuvela kwembango? -lesilulu se-elekthronikhi sitawususa kugcogcwa kwemafomu esicelo langemanyuwali kumaklayenti. -tilondvoloti tahulumende losemkhatsini tilondvolotwe endzaweni yekubeka tilondvoloti tavelonkhe epitoli. -cabinet decisions cabinet approved a revised delivery model on implementation of the broadcasting digital migration project. -ingcikitsi letsi" kusuka kumbononchanti kuya ekwenteni, sehluko lesilandzelako se-afrika. " -lomtsetfo bewentelwe kwakha simondzawo lesivumako lapho ema-npo angakha khona futsi asebente ngalokusezingeni lelisetulu. -letindlela leti tidzinga kusebenta ngemphumelelo, kusimama, kulingana, futsi tihambisane nemigomosisekelo yekutfutfuka lokusimeme ngekwemvelo. -kwetfulwa kwemitsetfo lesemtsetfweni kusite kwandzisa kubaluleka kwebhola yetinyawo. -umnotfo wesigodzi ugcwele ngumkhakha wekukhicita. -kwetfulwa ngemphumelelo kwetinsita tesakhiwonchanti lesisimeme kudzinga kwakha budlelwane nalabatsintsekako lokufaka ekhatsi emalunga emmango, tisebenti tamasipala, emakhansela, tisebenti tentfutfuko yemmango, baholi bendzabuko kanye nebaphakeli betinsita. -ngenca yalokukhatsateka loku, asikho sincomo lesicinile sekufaka kabusha umkhawulo wekuhlanganisa lokucondzile lokwentiwa ngulombiko. -kuyacaca, ngako-ke, kutsi kunekuhleleka kwetakhiwo etindzaweni tekuhlaliswa. -adam mthombeni njenga-ddg: budlelwane emkhatsini wabohulumende ku-dpwikhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwalaba labalandzelako:. -_ tikhalo tebasebenti letivamile netiteshi tekuphumula -baningi bangatsenga umtfunti wami ngetincenye letisihlanu teligolide. -injongo kutawuba kwakha emaphakethe ekusebenta kahle kakhulu ngekwendzawo kanye nasetindzaweni letisebentako letibalulekile bese kwandziswa lamakhono kuvelonkhe. -emalunga emmango angafaka ligalelo lelivakalako ekwenganyeleni kucinisekisa kutsi hulumende uyaphendvula kutidzingo tebantfu. -ngekusebentisana netemafa avelonkhe, kwetfulwa kwetintfutfuko letimcoka kuletinhlelo letikhona nyalo kusinyatselo sesikhashana. -mk mmabatho ramagoshi - lisekela lemcondzisi jikelelekuhlanganiswa kwetembusave nekuphatfwa kwelwati kulitiko labomake. -ikhabhinethi iyakugceka kusetjentiswa kwemikhankhaso yekubhikisha lenebudlova njengendlela yekusombulula tincabano tekwehlukaniswa kweminyele. -kuhlela ngendlela lengalahli imali. -sibonelo, uma ngabe umkhandlu udzinga kubeka tinsuku temihlangano yemkhandlu yemnyaka, akudzingeki kutsi babonisane nemmango kodvwa umphakatsi udzinga kwatiswa ngetinsuku kute babe khona uma bafisa loko. -ngembi kwaloku, letindzawo tekushisa betingaphasi kwelulawulo lwetiphatsimandla tendzawo. -ngemalunga lamabili esishayamtsetfo sesifundza, nangabe ndvunankhulu wesifundza nobe somlomo nobe lisekela lasomlomo wesishayamtsetfo kumele akhetfwe. -sibonelo, irubrikhi ifanele kakhulu kunememorandamu yesiceshana sekuticambela. -unemandla lamanyenti ekuphenya futsi kutimela kwayo kucinisekiswa ngulokuniketwa ngulesehluko. -ikhabhinethi iphindze futsi yesekele kuhlukaniswa kwato tonkhe tinhlobo tedatha tahulumende ngekwetebulili, kukhubateka kanye nebudzala. -tfola lifomu lekufaka sicelo ngekutfumela sicelo ehhovisi lelulawulo lwaselwandle kanye nelugu lwelwandle nobe ehhovisi leligatja lelitiko letindzaba tekuvikelelwa kwesimo sendzawo kanye nelukhenkhetfo nobe utfole ku-http://www.mcm-deat.gov.za -masipala ubeka imali lengukheshi nalokulingana nakheshi njengetiboleki temphahla yetimali nalokutfolakele. -ngembi kwekutsengiswa kwemathikithi kutawuphindze futsi kukhulise kucindzeteleka kwemagede ekungena njengobe bantfu, ngekutsemba, bangafika ngesikhatsi babuye bacondze ngco emagede. -bantfu labanyenti baseningizimu afrika balandzela umlandvo wemndeni wabo kuye. -imali lesele yekusebenta / imali lengenako lehlanganisiwe -adobe acrobat reader nobe ngetulu lefakwe kukhompuyutha yakho. ) -kwenta ncono kufinyeleleka lokuphelele kanye nekuhamba kwenchubo yetitfutsi, ikakhulukati emiphakatsini letfolakala enyakatfo kanye netidzingo letikhetsekile tebagibeli, kuba nekukhetsa kwetitfutsi lokufanele kanye nekufinyelela lokungabiti kakhulu kunchubo yetitfutsi. -ngako-ke, kungakhoni kubona timfucuta letiyingoti angeke kwente luhlolo lungabi semtsetfweni ngoba umtselela wato ufakiwe kumikhawulo yemtselela lehloliwako. -kusetjentiswa kwemandla kanye neluhlobo lwemandla lokutawusetjentiswa kungaba ngulowo kuphela logunyatwe siphatsimandla lesiniketiwe. -umfundzisi utawusuka kusuka kumntfwana kuye kumntfwana bese ulalela umfundzi ngamunye incenye lencane yetheksthi lephakeme. -ngalenye indlela levulekele lommangalelwa, lulwimi lwekuvala, lolufanele kuphela kutiphatsa lokungalingani, alungiswa. -ticelonkhokhelo titawuphekeletelwa bufakazi bemadokhumenti futsi, uma kunesidzingo, umbiko wemcwaningimabhuku losimamisa lesicelo utawuniketwa. -emakomidi eliwadi kumele alinge kwetayeta ema-cdw latfunyelwe endzaweni yawo abuye ahlangane nawo kucatsanisa imibandzela yekusebenta, kufaka ekhatsi kutsi ngabe ema-cdw akhona yini kuniketa lusito lwekusebenta / lwekubhalane ekomidini leliwadi. -ikhabhinethi ivume tinkhombandlela tekusebenta kahle kwemabhizinisi etinkampani taseningizimu afrika letisebenta e-afrika. -asente kutsi kube nekuthula kubo bonkhe. -nanobe kufundza kungumtfombo lobalulekile wekufaka imibono, kusebenta kuphela ngekubhala, kutsi emakhono ekubhala atfutfukiswa. -tibonelelo tekucinisekiswa kwetenhlalo tisekelwa ngetimali ngaphandle kwemali lengenako yelwabiwomali lolukhulu futsi tabelwa ngemavoti etekutfutfukiswa kwetenhlalo esifundza. -* umholo lolinganisiwe nobe wangempela walomnyaka. -kugujwa kwelusuku lwemhlaba lwe-aids mhla ti- ingongoni, ngaphasi kwengcikitsi letsi " kusetandleni tetfu kucedza i-hiv ne-tb ", leholwa lisekela lamengameli cyril ramaphosa, kwaphakanyiswa kwetfulwa kweluhlelo lolusha lwekugoma i-hiv ne-aids lolwatiwa ngekutsi yi-hvtn -tinyatselo letilandzelako lekufanele titsatfwe elwandle kwacocwa ngato kodvwa tichazwe kabanti kuledokhumenti. -kuphumelela kwalenchubo etandleni telicembu letfu lekuhlindvwa kwebantfu kubufakazi belizinga lelisetulu lemakhono nelwati lolukhona emkhakheni wetemphilo wahulumende eningizimu afrika. -emakhotheshini atawuvulwa kulelikheli lekugcina ngesikhatsi lesikhonjisiwe. -ibizportal. -hulumende utawuphindza futsi acinisekise kutsi kuniketwa kwabothishela lokwentiwe ncono, kuceceshwa kanye nentfutfuko. -i-ska kanye ne-meerkat kwakha munye wemiklamo yesiphohlongo yekhomishini yekuchumanisa takhiwonchanti yelihhovisi lamengameli. -letimbiwa lekukhulunywa ngato tingaminywa ngalokuphelele iminyaka lemibili -lokucuketfwe ngulombhalo kuhloswe kutfola lwati loluvamile kuphela futsi akukahloswa kusebenta njengeluleko letimali noma lolunye. -emasiko lamanyenti, esikhatsini lesengcile nalesikhona nyalo, afake ligalelo kuloko emagugu, futsi bonkhe banelilungelo lekuvikeleka. -tindzawo tekuhamba kumele tibe nguletingucuko, kute tivumele kutsi tihlangabetane naletinye timfuno - njengetimakethe, tindzawo temihlangano kanye netindzawo tekupaka. -letivumelwano tanika banikati emalungelo ekukhicita imikhicito yetjwala. -kwentiwa ncono kwedayamitha yemaphayiphi lamcoka, lokuyincenye lebalulekile ekuncumeni tindleko nekusebenta kwehayidrolikhi kwekuphuma kwelwandle, kuya ngemininingwane leyehlukene. -tincumo tekhabhinethi etindzabeni tanyalo ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwe-operation phakisa ngumengameli jacob zuma, lokuyintfo letawusheshisa kwetfulwa kwetinsita ngekusebentisa tinhlelo letibanti tekusebenta, kusombulula tinkinga kanye netinyatselo letiphatsekako kute kukhutsatwe kukhula. -umbononchantiwekwenta igauteng ibe sikhungo lesisezingeni lemhlaba lesicamba lesisezingeni lelisetulu setimboni temafilimu netabonakudze. -lalela umdlalo wemsakato / inkhulumo lecoshwako / kudlala indzima / kufundza umdlalo -uma lilunga lishona nobe lishiya phasi umsebenti, ndvuna kumele acashe lomunye umuntfu kutsi agcwalise leso sikhala kulencenye lesele yesikhatsi sekuba sesikhundleni. -masipala wesigodzi kwanyalo usenchubeni yekutfola imvume yekwenta umsebenti wetindlu. -uma ngabe umkhandlu uphikisa umtsetfosivivinyo nobe uwuphasisa ngekulandzela tichibiyelo, umkhandlu kumele uphindze ubuyekete lomtsetfosivivinyo uphindze uphasise futsi ngetichibiyelo nobe ngaphandle kwato. -sibutsetelo senchubo yeluhlolo lwemvelo, kufinyelela nekwabelana ngenzuzo -kufaka ligalelo eluhlelweni lwekutfutfukisa lolubumbene -letincomo letibuya kulokutfolakele kulucwaningo lwekuhlanteka kwasemsebentini tasetjentiswa njengencenye yeluhlelo lwekunakekela emazingeni lasemkhatsini kwentela kucinisekisa kusetjentiswa. -lapho emabhidi acelwa khona ngendlela ye-elekhthronikhi, emabhidi lanjalo kumele engetelwe ngemakhophi lavaliwe laphatsekako. -icbp isuselwa enhlanganisweni yeluhlelo lwetekuchumana kumele luhlomise imimango, kodvwa kufanele luholele ekutfutfukiseni liwadi, tiphatsimandla tendzawo kanye naletinye tinhlelo netinsita tetikhungo. -sifaniso lesilula sicinisekisa lomphumela. -lomculu wemalungelo usisekelo sentsandvo yelinyenti eningizimu afrika. -itheksthi yetemibhalo njengendzaba lemfisha, inoveli yelusha / inoveli / umdlalo -iningizimu afrika ayisiyo indzima lebalulekile nakufika ekukhicitweni kwenhlanyelo yemafutsa yemave emhlaba nekuhwebelana, futsi, ngaloko ke, iningizimu afrika itsatfwa njengemtsengi wentsengo. -nanoma kunjalo, umcondvo lovamile lowabelwana nga bantfu labanyenti bekukutsi " tinkantolo taboshifu " betingaphansi. -tinzuzo temnotfo netekucashwa tingetulu kwetindleko. -kuphakanyiswa kutsi lelithikithi kufanele likhombise ligede lekungena lelisedvute, lapho kunendzawo yekuhlala legodliwe noma indzawo. -labatfola sibonelelo sahulumende kanye nebanikati bemakhadi basakhona kusebentisa emakhadi abo lakhona kudzimate kube ngumhla ti- ingongoni, kodvwa ikhabhinethi igcugcutela bazuzi kutsi batsatse emakhadi abo lamadzala ngekutsi bavakashele i-sassa nobe i-sapo yabo lesedvute kusukela mhla tinge- inkhwekhweti kute kube sekupheleni kwenyanga yenyoni yemfundvo lephakeme. -banikati belwati lwesintfu banelilungelo lekwabelana ngaletinye tinzuzo letingabangwa kusetjentiswa kwelwati lolunjalo. -kusikhungo lesisebenta njengemphatsi wesibonelelo. -imakethe yetisebenti lephendvula kakhulu kumatfuba etemnotfo. -malunga lahloniphekile ; -i-gep isebentela kwenta ema-smme kanye nemakhophelethivi kutsi atimbandzakanye ngalokuphelele kutemnotfo kanye nekucinisekisa kufaka sandla kwawo ekwakhiweni kwematfuba emsebenti. -mhlawumbe kutsi ngetama kugcina sitfombe lesikhulu ngalesikhatsi ngihlala ngephasi kwemhlaba. -lokulandzelako luhla lwekuhlola imiculu lesekelako -imisebenti lemikhulu ifaka ekhatsikwakhiwa kwetinchubomgomo netinhlelo tetinsita tetitfutsi temmango netekutfwala umtfwalo kanye nesakhiwonchanti lesisekelako, kulawulwa kwetinsita tetitfutsi temmango netekutfwala umtfwalo, kanye nekucinisekiswa kwemtsetfo lomayelana netitfutsi temmango. -ikhanola itawuhlupheka uma kuphakelwa kwemanti kunemkhawulo. -variotikwetfula inkhulumo ngaphandle kwekulungiselela / kuhlela ngembi kwesikhatsi / sebentisa emasu enkhulumo ngesikhatsi lesifishane -inhloso yekugoma kufinyelela ekugonyeni lokunemphilo – uma bantfu labanele bangenwa nguleligciwane liniketa kuvikeleka lokungakacondzi kulabo labangenwa nguleligciwane, kwenta kubhebhetseka kwaleligciwane kulawuleke. -lwatiso lwemsebenti we-idp lutsetfwe kulwatiso lwekuhlela loluhlanganisiwe lwemiphumela lebekwe ngabocalangaye -uvule sikolo sakho muphi umnyaka? -kwemukelwa yiphalamende kwekusebentisa imali kusikhwama savelonkhe samalingena, nobe sishayamtsetfo sesifundza kusikhwama sesifundza samalingena. -emandla, butsakatsaka, ematfuba, kwesatjiswa - lithulusi lekuhlatiya imvelo yangekhatsi neyangaphandle -kungagucuki kwenta kutsi balandzeli bebhola yetinyawo bakhone kucombela tigameko letitsite baphindze batilungiselele kutiphatsa kwabo ngalokufanele. -linani leliphelele lebafundzi lababhala luhlolo lwesitifiketi lesiphakeme savelonkhe, lokwenyuke nge-,% nga- -lomtsetfosivivinyo usungula timbiwa te-african exploration and finance corporation ngekusebentisa umtsetfo. -lesigaba lesilandzelako setfula titatimende tenchubomgomo macondzana nalokusetjentiswa kwemanti. -bahleli balelive bekungenisa ngemphumelelo umcudzelwano we-fomula e kulelivekati lase-afrika, lowabanjwa ekapa. -ikhwalithi yetitfutsi tesive kanye nebubanti bekusekelwa kwetenhlalo kuletinsita kutawuya ngetigaba temakethe letisetjentiswa kukunye kwalemihume. -hulumende waseningizimu afrika utawuchubeka nekukhulumisana nebaphatsi base-us kute kutfolwe umphumela lovumelanako. -kusebenta lokunemandla kunaloku lokulindzelekile kwabangelwa kakhulu kukhula lokuchubekako kwemkhakha wetekulima, lokufake emaphesenti la- ekukhuleni lokuphelele ngemuva kwa-% wekukhula ngekota ngekota. -luhlelo lwamhlabuhlangene loluhlanganisa ndzawonye emakhono lavela kuma-ejensi lasihlanu amhlabuhlangene labitwa ngekutsi ; luhlelo lwamhlabuhlangene lwetemvelo ; inhlangano yemave emhlaba yetemisebenti ; luhlelo lwamhlabuhlangene lwekutfutfukisa ; inhlangano yamhlabuhlangene yekutfutfukisa timboni kanye nesikhungo samhlabuhlangene sekucecesha nelucwaningo. -ligama lenkapani lengatfoli inzuzo litawuphela " npc ". -loku kuyincenye yekutibophelela kwahulumende ekuletseni tinsita dvutane nebantfu. -kute luhlaka lwetemtsetfo. -mengameli cyril ramaphosa utawuchubeka anikete inshisekelo ku-national reading coalition esehlakalweni lapho imininingwane itawumenyetelwa khona madvute nje. -ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela. -kuto totimbili letimo, kukhula kwekutfutseleka kwetindzawo tasemadolobheni kanye nemazinga lancono etemfundvo bekungulokunemaphuzu lamcoka. -ancuma aphindze alawule emalungiselelo akhe angekhatsi, tinchubo kanye netinchubo ; futsi -incenye yemphumelelo yabo kungenca yekusebentisa badvwebi labancane nalabasafufusa, titjalo kanye nelithina lemidvwebo yetitjalo. -uma ufuna kungenisa eveni tilwane letiphilako, imikhicito yetilwane, tintfo letitsatselanako nobe letitsatselanako eningizimu afrika, uyacelwa kutsi utfole iphemithi yetekuphepha kwetilwane kumcondzisi wetemphilo yetilwane. -ngekusebentisana nalemboni, litiko letesayensi netheknoloji lisebentisa indlelalisu yetheknoloji yendzawo. -gov. -ikhabhinethi ifisa kugcizelela kutsi imozambique inahulumende losemtsetfweni nekutsi nanoma ngukuphi kuphazamiseka kubukela phasi kutimela kwahulumende wasemozambique kanye nebantfu bayo. -ikhabhinethi ivume umsebenti wekucocisana waseningizimu afrika kutsi usebente njengesisekelo sekucocisana ku-basel, rotterdam nase-stockholm convention, letawubanjwa kusukela mhla lu- mabasa kuya kumhla tinge- inkhwekhweti egeneva. -kulahlekelwa ngekulimala kubonakala kulinani lelitfwalwa ngulemphahla lengetulu kwelinani lelitfolakalako. -umlayeto uyacaca: lesi asiso sikhatsi sebhizinisi njengalokwetayelekile. -kwentiwe umsebenti lomnyenti kulomnyaka lowengcile ekufezekiseni luhlelo lwemaphuzu layimfica kanye nato tonkhe tinhlelo tetfu. -bungako lobumangalisako buyinkhomba yebungako bemnotfo walabomasipala. -kusekela lisekela lemphatsi walesigodzi. -ikhabhinethi igcizelele ngekuphutfuma kuphotfulwa kwe-bdm kute kukhululwe umgamu lodzingekako we-broadband, kanye naletinye tinhloso letiphatselene nelwatiso netheknoloji yetekuchumana. -kube nekusebentisana lokusezingeni lelisetulu lokuvela kutiphatsimandla tahulumende mayelana nekwenta sikhatsi sibe khona ngesatiso lesifishane ngaphandle kwetidzingo tabo temsebenti leticindzetelako. -lendzawo yekuvimbela kufanele ibe semgwacweni logijimisa budze bemphahla eceleni kwemncele welicele lentsaba. -leminye imicimbi ifaka ekhatsikuhamba kweliviki letincwadzi kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inyoni ngaphasi kwengcikitsi letsi" kuya etindzaweni letitsite " kugcila emandleni etincwadzi nekutsi bangakhona njani'ngekwetimphawu'nekutsi'ngekwemibhalo'batsatse bantfu baseningizimu afrika etindzaweni tabo. -kodvwa, kunelinani lelincane lemininingwane lengaguculwa kulenchubo ye-inthanethi. kute usebentise lenchubo ye-inthanethi udzinga kubhalisa. -buphuya kulesifundza bubanti emkhatsini wemakhaladi futsi kakhulu emakhaya ase-afrika. -loluhla luvamise kususelwa kutindlelakuhlola tebutsi. -ukhuluma ngelivi lelivamile lelinemsindvo lowenele kutsi lilalelwe. -ungasebentisa i-euphemism, sibonelo, ushonile esikhundleni sekufa -sakhiwonchanti sahulumende solomane sisisekelo sekuchuba umnotfo wetfu. -kuvisisa kutsi yini ledzingekako kute kulungiswe icbp emazingeni emawadi nabomasipala nekutsi kuchunyaniswe nenchubo ye-idp ; -kulesimo setepolitiki nekuphepha kulesigodzi, bekugcilwe ekuguculweni kwemtsetfosisekelo, umkhakha wahulumende nekuphepha embusweni waselesotho, kubuyisana kwavelonkhe, kufezekiswa kwemhlahlandlela we-sadc lomayelana nemadagascar kanye nenkhulumiswano yavelonkhe lemayelana nemalungiselelo elukhetfo lwavelonkhe eriphabhulikhi yentsandvo yelinyenti yasecongo. -kulindzeleke kutsi basotho, ngekuchutjwa kwamengameli ramaphosa, batawusebenta ngekutimisela kucedza lenchubo yetingucuko ngembi kwekubamba lukhetfo jikelele lolulandzelako loluhlelwe tincumo tekhabhinethi tenyoni. -kungaba kutsi tintfo tibe tibi kakhulu, kodvwa sicinisekile kutsi titawuba ncono. -bumsulwa ngeminwe yakho kutawutsatfwa esayithini. -linyenti lalemivusamisebenti yalenchubomgomo yanyalo isesimeni sesikhashane, futsi kuyachubeka kubonwa kutsi ngabe sekwentiwe lokwanele kuchuba kuvuseleleka kwesikhatsi lesidze. -lemodeli ibaluleke kakhulu ekuhumusheni lwati lolukhona lwetinchubo letibalulekile futsi ngaloko isita kuchaza kwehlukahlukana kwesikhashana kanye nekwendzawo kwetimphawu tebhayojiyokhemikhali yesimondzawo lesemukelako saselwandle. -bantfu labane-hiv badzinga kwesekelwa nekwelulekwa. -emazinga ekusebenta, tindlela tekucaphela letingabakhona, kufaka ekhatsi tinhlangotsi tekuphepha kanye nekungahambisani nalamanye emakhemikhali, tindzawo letibalulekile letivela kulelebuli yetitja futsi balimi kufanele balandzele kahle letindlela letiniketiwe. -lamave lawa asetigabeni letehlukene tentfutfuko yemuntfu ngamunye. -njengobe umtsamo wetitfutsi emigwacweni yetfu yavelonkhe ukhula, bonkhe basebentisi bemgwaco bayacelwa kutsi bacaphele, futsi bahloniphe imitsetfo netimiso tetitfutsi njengekujutjelwa kwesivinini. -lenkhaba yalelidolobhakati iyindzawo lekugcilwe kuyo ekwakheni inkhaba yalelidolobhakati lenemahhovisi lamcoka ematiko ahulumende kanye netindzawo letibalulekile, tonkhe ngekhatsi kwesimondzawo semmango lesikhetsekile. -lesinye sigaba semali legcogciwe siphatselene nentalo letfolakele. -emakhophelethivi nguletinhlangano letitimele letakhiwa bantfu ngamunye kubukana netidzingo tentfutfuko emiphakatsini. -uhlala njalo anemphumulo yakhe encwadzini. -umshushisi nemaphoyisa, etimeni letifanele, utakwatisa kutsi ungabakhona enkantolo ngelusuku lekukhishwa ngalo sigwebo nekutsi ungacela umshushisi kutsi afake sicelo enkantolo semyalo wekuncephetelisa ; -kuvuselelwa nekulungiswa kabusha kwetibhedlela nemitfolamphilo kutawuchubeka. -timali tekwamukelwa etibhedlela tangasese netesifundza tiyehluka. -cedzela loku lokulandzelako ngekwenta umdvwebo -i-imc itawuchubeka nekulandzelela kabanti lemboni. -sewukhishiwe futsi sewubuyela emuva ekhaya. -lemali lesele lebhajethelwe ngaloko isita lesifundza ngekuvimbela timali tetfu ngekumelana nemitselela lebalulekile yetemfundvo lehlongotwako yekusetjentiswa ngalokwecile kwemnyaka ekupheleni kwemnyaka. -emalungelo netibopho -siyavuma kutsi kwetfulwa kwetinsita kusakhinyabetwa tinchubo tekuphatsa letingasebenti kahle. -inhloso lephelele yaloluhlelo kucinisekisa kutsi tonkhe takhamiti tiyakhona kufinyelela lwatiso ngelulwimi lolutsandzako kanye nekugucula kufinyelela kwebetindzaba, bunikati kanye nemaphethini ekulawula eningizimu afrika. -tibonelelo talesehluko tisebenta kulokubuyeketwa noma kuchitjiyelwa kweluhlaka lwamasipala lwekutfutfukiswa kwendzawo. -dilma rousseff, welicembu letisebenti ngekuphindza futsi akhetfwe ngemphumelelo kutsi abe ngumengameli weriphabhulikhi yenhlangano yebrazil ngemuva kwelukhetfo lolube yimphumelelo ngemphala -leliphepha linemakhasi langu- -kumele bakhe timo letikahle tekungenelela lokwandzile kwemkhakha lotimele kusisekelo sebudlelwane bahulumende nalabatimele kute kwetfulwe tinsita lokwentiwe ncono nalokunemphumelelo. -masipala unemtfombolusito kubachubisifundvo labaceceshiwe labangadvweba kubasita ekukhombeni tidzingo temmango. -kumele bacinisekise kutsi batsengi bayakuvisisa emalungelo abo, imisebenti, tibopho netibopho tekusebenta ngekubambisana nahulumende kuhlangabetana netidzingo tabo tetindlu kucinisekisa luhlelo lwekwetfulwa kwetindlu lolusimeme. -likhasi lesifinyeto salomcimbi noma incwadzi yesimemo levela kubahleli angeke yanele. -leyunithi inemsebenti wekucinisekisa umtsetfo wetemphilo yetilwane nekuphepha kanye nemtsetfo wetekuphepha kwenyama egauteng. -luhlelo lwavelonkhe lwekutfutfukisa indzawo -sisonkhe, sichubekisela iningizimu afrika embili. -lolusito luniketwa lihhovisi lemcondzisi wekuhlola ticu temave angephandle kanye netinsita tekweluleka ku-saqa. -kungako sente konkhe lokusemandleni etfu kuvikela labo lesisebentelako. -ikhabhinethi yemukele umtsetfo wekusebenta lomayelana nekuphatfwa kwemhlaba nekuhlala emhlabeni etindzaweni temhlaba wemmango ngendlovulenkhulu -kubuketa nekukhombindlela umtfulitinsita lapho kudzingeke khona ekukhetfweni kwebaceceshi bemkhakha lofanele ; -siciniseko setingucuko tetitfutsi -ikhabhinethi yahlangana ngalesitsatfu, mhla ti- lweti etuynhuys ekapa. -ngenca yelwati lwetfu lwebuk, singisi sisachubeka njengelulwimi lolusemtsetfweni lolusunguliwe. -hulumende utawutsatsa tinyatselo tekulungisa etimeni lapho khona kunebutsakatsaka lobubonakele ngumhlolimabhuku. -tonkhe tigulane tesibhedlela sesifundza tikhokhela luhlolo kanye nekwelashwa ngesilinganiso lesihlukile ngekuhambisana nemali lengenako kanye nelinani lebondliwa. -leli luhlobo loluhlelekile lwetemlomo lwekubukela nekutibandzakanya kwemmango. -bafundzi baseningizimu afrika labaya emaveni angaphandle nobe labacabanga kufundza ku-inthanethi netikhungo tangaphandle banesibopho sekucinisekisa simo semtsetfo setinhlelo labafuna kulandzelela. -chubeka ukhetse sinye saletigaba kubhala ngaphansi kwesitfombe ngasinye. -ikhabhinethi icinisekisa bantfu baseningizimu afrika kutsi sibukana naloludzaba emazingeni lasetulu kakhulu. -budlelwane babo nebantfwana babo batsatfwa njengentfo lenelutsandvo, inhlonipho, kuvakashela njalo kanye nekuchumana lokuvulekile. -ibhrosha yetekuvakasha eningizimu afrika. -lena yinkhomfa yesitfupha kuloluchungechunge, lehlose kuniketa bacwaningi labasebancane litfuba lekwabelana ngelucwaningo lwabo nekutimbandzakanya kumcimbi lomcoka wekuchumanisa wemave emhlaba. -emalunga langekho kusigungu lesiphetse lakhetfwe kubhodi ye-ejensi yetekutfutsa kwemgwaco ngekhatsi kweminyele ) make reitumetse masemola ; kanye b ) nabarend christoffel deysel. -leliphepha liniketa lusito lwemaphoyisa lolutsandza kutakhamuti letisebentako futsi loluphendvula kulesimondzawo lesikhona semaphoyisa. -loku kwakha budlelwane lobucinile nekubambisana emkhatsini wetikhungo tase-afrika kuphindze futsi kubeke iningizimu afrika njengemholi losembili ekutfutfukiseni, ekwetfulweni nasekusetjentisweni kwethekhinoloji yelwati lwetekuchumana. -lesancele ngemuva kwemtali utawudzingeka kutsi agcwalise lifomu lelincunyiwe lelisetjentiswa tiphatsimandla letisemkhatsini emaveni lamanyenti langenisako. -imisebentikuphatsa timali, imali lengenako nekugcina tincwadzi, tinkhokhelo, kulawula kwangekhatsi netinhlelo, kulawula tikweleti. -nyalo khetsa ligama linye ebhokisini ngalinye lemibala bese wakha imisho yakho. -sonkhe asitsenge emathikithi ngesikhatsi kute sikwati kuya emidlalweni. -iyunithi yekunakekela emakhasimende yasungulwa kucinisekisa tindlela letisebentako naletisebenta kahle temmango, labatsintsekako, kutibandzakanya kwemakhasimende nekuniketa emandla. -kudzimate kube ngunyalo, emacembu lamanyenti kanye nemitimba yemmango lekleyimako imikhankhaso ngekwemlomo yaphindze futsi yakhutsata kuvikela umhlaba lonemkhawulo lokhona endzaweni yasedolobheni. -" kutawuba muhle kanganani kubhukusha, " washo njalo. -luhlelo lolukhulu lwetidzakamiva lwavelonkhe, -, luchumanisa imitamo yahulumende ekulweni nekusetjentiswa kabi kwetjwala netidzakamiva. -bufakazi betindleko letitfolakele bufanele kutsi buhambe nema-inivoyisi lacinisekisiwe. -inchubomgomo netinkhombandlela tekutfolakala kwemalungelo emhlaba kumadamu elitiko. -sihloko sihehe kunaka? -ifananako uma tihlahla teluhlobo lubukeka ngalokufanako futsi tifanana ngalokwenele netimphawu letifanele -inyanga lephelele yaseramadan ikhabhinethi ifisele ummango wasemasulumane waseningizimu afrika inyanga lephelele yaseramadan lebeluliwe. -kufanele kube nemadokhumenti lafanele ekusekela lenchubomgomo, kuwo onkhe emazinga eluhlelweni, kucala nebaphatsi labasetulu kanye nekuchubeka kuye kulapho kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo kwenteka khona emhlabeni, ezingeni lekukhicita. -umtsengi walesitfutsi kumele angenise lamafomu ehhovisi lekubhalisela imvume kungakapheli emalanga langu- acale kutsenga lesitfutsi, kanye nelifomu lekubhalisa lelitfolwe kumtsengisi bese kutsi lesitfutsi kumele siphindze sibe neluhlolo lwekufaneleka kuba semgwacweni. -bengilahlekelwa buso kubangani bami. -nanoma kunjalo, kubuka umsebenti lomkhulu wekucedza buphuya nekwakha kuhlaliswa kwebantfu lokusimeme ngekukhula kwemnotfo lokusheshako nekwetfulwa kwetinsita lokusisekelo, kunaka lokukhulu kuto tonkhe letindzawo tekusebenta kuyadzingeka. -sidzinga kuba neluhlelo lapho khona emaphakheji ekudenda, futsi hhayi kuphela emaphakheji ekudenda, atawuba yincenye yekuhlela kuhleleka kabusha. -emanyuvesi angaboleka ephepheni lawo lekusimamisa - ngemuva kwekucophelela. -kuvakasha ngekwemsebenti emozambique. -emazinga lamakhulu emsebenti, esikhatsini lesifishane nalesidze, ebasebenti labakhicitako adzinga kusekelwa lokubalulekile kwelisubuciko letfu lekukhula. -utawufundza ngemtsetfo lohambisana nemakomidi emawadi. -kulomnyaka lowengcile, ikhomishini igcile elucwaningweni nasekusebenteni kwemakleyimu asemakhaya. -imigomosisekelo yesitatimende lesibuketiwe sekharikhulamu savelonkhe bulungiswa betenhlalo, simondzawo lesinemphilo, emalungelo eluntfu kanye nemfundvo lemiselwe kumiphumela yekufaka konkhe lizinga lelisetulu lemakhono nelwati lwako konkhe kucaca nekufinyeleleka kuchubekela embili kanye nekuhlanganisa -lamakhasi lalandzelako aniketa umbono we-actuarie mayelana nemicondvo yekudvwetjwa kwelisu lefanako naleyo letfolakala etiphakamisweni tekuhlelwa kabusha kwetekuphepha kwetenhlalo letisandza kwenteka. -i-akhawunti yasemzansi yinsita lechutjwa liposi laseningizimu afrika lebantfu. -njengoba kukhulunywe kabanti, emalungiselelo ekuhwebelana emkhatsini walamave lamabili kanye newesigodzi angaba nemiphumela lemihle noma lemibi ekuhwebelaneni ngekuya ngekudvwetjwa kanye nekusetjentiswa kwawo. -libanga siswati lulwimi lwasekhaya -nanoma loku kumelele kwehla kancane kwelizinga lekuphasa, linani lebafundzi lababhala babuye baphase sitifiketi savelonkhe lesiphakeme likhule kakhulu. -kumele, nanoma kunjalo, tidizayinwe ngemphumelelo kusukela ekucaleni kute tisebente njengetindzawo tesive letifanele. -lomklamo ubuke kuba khona, kusebenta kanye nekulawulwa kwetincingo tekulwa nenkhohlakalo kumkhakha wahulumende. -tingucuko tekutiphatsa, nanoma kunjalo, tihlala tiyinkhinga. -ebangeni bafundzi batawufundza umsebenti wekuhlanganisa lophakanyiswe kuvelonkhe. -balingani bahulumende bafaka ekhatsi, emkhatsini walokunye, litiko letindzaba temhlaba netemisebenti yesive, letindzaba tesimondzawo netekuvakasha, tekutfutsa, netemidlalo netekukhibika eningizimu afrika. -umfakisicelo angabese ufaka sikhalo sangekhatsi lesiphikisana nalokwala lokunjalo. -emapaki avelonkhe aseningizimu afrika atawubamba ingcungcutsela yelutjalomali kutekuvakasha mhla tinge- mabasa, igcile kumatfuba lamasha ekutjalwa kwemali. -khutsata kuphatsa ngemphumelelo. -ikhabhinethi icela wonkhewonkhe kutsi achubeke acaphele futsi agweme imihlangano lemikhulu yetenhlalo. -ufake ligalelo lelikhulu ekucinisekiseni kutsi intsandvo yelinyenti yetfu ihlala inemandla. -umehluko lonjalo, noma kunjalo, ngaso sonkhe sikhatsi utawuvakala, futsi utawuvetwa ngalokuphelele kulwabiwomali ngamunye wemnyaka. -"siphindze futsi sikhumbule kutsi hulumende welubandlululo usekele njani balimi labamhlophe ngetintfo tekusebenta, kusekelwa ngetintfo letitsite kanye nekufinyelela kutfola imali yekuboleka kute bakhe emabhizinisi abo, kodvwa balimi labamnyama labalimela kutiphilisa bumatima kute baphile. -lomtsetfosivivinyo uchibiyela kwelulwa kwemtsetfo wekuvikeleka kwendzawo yekuhlala, kute ucinise, ucacise futsi uvikele emalungelo alabahlala kuyo. -kwendluliselwa kusuka endzaweni yelutjalomali kuya kumnikati wendzawo lekuhlala kuyo, tindleko letitsatfwako tekubala letilandzelako tilinani lelilungile ngelilanga lekuntjintja kusetjentiswa. -lomdvwebo lolandzelako ukhombisa leminye yalokubukwa -siphandla sembuso siphandla savelonkhe sivikelwa ngumtsetfo wekuphatfwa kwemphahla,, futsi angeke sisetjentiselwe noma ngabe nguluphi ludzaba ngaphandle kwekutfola imvume lebhalwe phasi. -i-gbvcc isikhungo setincingo lesitinikele ekuniketeni kwesekela nekwelulekwa kulabatisulu teludlame lolucondziswe kubulili lobutsite. -leyunithi yekutsenga nekutsengisa noma nguliphi litiko leligunyatiwe ngalokusemtsetfweni litawululeka labatsintsekako ngalesincumo ngekubhala phasi kungakapheli emalanga lalishumi ekusebenta ngemuva kwekutsatfwa kwesincumo, ngekufaka ikhophi yale-oda. -lamapulazi atawuba yincenye yeluhlelo " lwelitiko letekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni netingucuko kutemhlaba kanye nelibhange lemhlaba. -lena yindzaba yekucaphelisa lesicondzisa kutsi sitjele futsi silondvolote umlandvo wetfu ngekwetfu. -inhloso yalokumelelwa kwemdvwebo kukhombisa tindzaba labatsintsekako labafisa kukuncoba futsi basite ekutfutfukiseni isethi lefanele yetinhloso temklamo letincunyiwe. -sitifiketi lesibuya esibhedlela nobe ekhaya lekukhulelwa lapho umntfwana watalwa khona. -loku kwentiwa ngekucaphela, tingcoco, kukhombisa lokwentiwako, tinkhomfa tebafundzi nebafundzisi, kuchumana emaklasini lokungakahleleki, njll. kuhlola lokungakahleleki kungaba lula njengekuma ngesikhatsi sesifundvo kubuka nobe kucocisana nebafundzi ngekutsi kufundza kuchubeka njani. -ekuboneni kwekucala, masipala ukala imphahla yelutjalomali ngetindleko kufaka ekhatsi tindleko tekutsengiselana uma sewuhlangabetana nenchazelo yemphahla yelutjalomali. -nomakunjalo, kungibonakala sengatsi lesiphakamiso sicela kutsi sibe semtsetfweni nangabe sifundza, futsi ngiyacaphuna -logwaja wagubha yini umgogodla? -umklamo utawusetjentiswa njani -loluhlobo lwekulungisa lubonakala ikakhulukati etindzaweni temabhizinisi netemabhizinisi letinetindzawo temfudlana kantsi kuvamise kudzingeka kutsi umhlaba lomnyenti wentfutfuko uniketwe nekutsi tidzingo tekupaka tiyalandzelwa. -i-sassa ingancuma kutsi sibonelelo semntfwana kumele sibuyeketwe yini. -loku kutawuvumela kukhuliswa kwetimayini te-iron-ore kuleminyaka lelishumi letako kute kugcinwe lutjalomali lolukhulako lwemave latfutfukako kusakhiwonchanti kanye nemisebenti yetimboni. -lizinga bantfu labafuna kuhlala kuyo etindzaweni letinemandla naletinesimondzawo - nome letimfihlo, letitimele kakhulu, tindzawo - kwehluka ngemuntfu ngamunye nangemjikeleto wemphilo yemakhaya. -lokubika kuphindze futsi kwabelwana ngemakomidi ekuphatsa kulamanye ematiko. -kuphepha etikolweni eningizimu afrika kusaseyintfo hulumende layibeke embili futsi imibiko yebudlova emkhatsini webafundzi nabothishela iyimbangela lenkhulu yekukhatsateka. -bosobuciko emklameni wesikolo babeka bosobuciko ngelutsandvo lwemfundvo nekufundzisa etikolweni letifisa kuniketa ikharikhulamu yebuciko. -imvume yinye kumele itfolwe ku-registrar of act of kanye nalenye ku-directorate animal health. -lokubalulekile kunchubo yekugcogca tinsita -lilungelo lekwatiswa ngetincumo tamasipala. -lesitfutsi besibandzakanyeka engotini futsi besitsatfwa njengalesingakalungeli kusetjentiswa ngalokuphelele -kuhlela nebaphakeli betinsita kutsi batimbandzakanye ekuhleleni -sikimu savelonkhe sekusita bafundzi ngetimali. -lifutse lemandla ekugcogca imalingena yavelonkhe ligcizelele indzima yahulumende wesifundza ekucinisekiseni kutsi imalingena yesifundza ikhuliswa. -letichibiyelo letiphakanyisiwe tihlose kucinisa tinhlelo tekufundza kutemfundvo njengobe kubekiwe kumtsetfosisekelo waseriphabhliki yaseningizimu afrika wanga- -kulahlwa kwemfucuta kungaba nemtselela lomubi kusimondzawo nakutemphilo yemmango, ikakhulukati etimeni lapho bekungekho kuhlela lokuphelele, noma lapho indzawo yekulahla imfucuta ingakahlelwa ngendlela lefanele futsi idizayiniwe noma isetjentiswa ngalokungakeneli futsi igcinwa. -hlunga kute ubuke lupelomagama netimphawu tekubhala. -ngenca yaloko, idatha yencwadzi yemali ingacatsaniswa nedatha yasebhange ngaleyondlela ilawulwe ngemphumelelo. -venezuela. -biyela tabito. -umdlalo losemtsetfweni wendzebe yelubumbano ye-fifa yaseningizimu afrika -kwenyusa kuchudzelana kanye nemphahla lengenako yekutfumela ngaphandle ngekusebentisa sakhiwonchanti lesincono kanye netinsita tahulumende, kwehlisa tindleko tekuchuba ibhizinisi, kwenta ncono emakhono kanye nekucamba lokusha, kanye nekuhloswe kusekelwa kwahulumende kumikhakha letsite -tinhloko tematiko netikhulu letisetulu letivela ematikweni amasipala newahulumende -mnu ernest blom. -ngalokufanako, uma buphuya nekungalingani kwehliswa ngaphandle kwekuntjintja kwemaphethini ebunikati lokukhonjisiwe, inchubekelembili yalelive itawuba yintfo lenkinga futsi ibe nemusa. -inhloso yeluhlolo lwe-saqa kuncuma lizinga leluhlaka lweticu lwavelonkhe lapho ticu tangaphandle kufanele tibonwe khona. -i-www.gov.za link iniketa kufinyelela ekhasini le-south african government online landing, leliniketa kufinyelela kulewebhusayithi kanye nakulewebhusayithi yelwatiso lwahulumende. -bantfu labanyenti etindzaweni tasemaphandleni talesifundza nyalo sebakhona kufinyelela etikolweni, etitolo nasetikhungweni tetemphilo. -lomele likomidi leliwadi kanye nelikhansela leliwadi batetfula kanye nebalingani babo. -imitsetfosivivinyo lengatsintsi tifundza ngulena lephatselene nemisebenti yavelonkhe ; njengetekuvikela, tindzaba tangaphandle, kanye nebulungiswa. -imiphakatsi lehlala emapaki etfu etinyamatane nasetindzaweni tetinyamatane icala kutfola tinzuzo ematfubeni ekuniketa emandla lokwentiwa tindlelasu tetfu letichubekako. -kugoma kutawuhlala kuvikela icovid- ngekwesayensi futsi ikhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu labangakagomi kutsi bagome ngaphandle kwekubambeleleka futsi bantfu labagomile kutsi batfole tikhungo tabo tekugoma etindzaweni tabo tekugoma letisedvute, mahhala. -lomgubho wemnyaka ukhombisa kwesekela nekubonga kwalabadvuna nabomake base-sandf. -ikhabhinethi ikuvumile kubanjwa kweliviki lavelonkhe lekugcila kutimbizo kusukela mhla tinge- lweti kuya kumhla ti- ingongoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: “sisonkhe sichubekisela iningizimu afrika embili”. -sinyatselo se-feksi lifomu lakho leligcwalisiwe ku- confidential toll free fax number -tinkinga letikhetsekile tetindzawo tasemaphandleni kumele tilungiswe. -akusiyo intfokoto, kodvwa singenta lokuncono. -njengobe tindleko tekuphila tisetulu etindzaweni tasemaphandleni kunetindzawo tasemadolobheni, kwaphakanyiswa kutsi bahlukunyetwa labahlala etindzaweni tasemaphandleni kufanele batfole sibonelelo lesisetulu kancane. -umtfwalo webacondzisi kumele ungabi ngaphansi kwalowo wemcwaningimabhuku futsi nanobe nguluphi luhlelo lwekutiphendvulela lolusungulwe eningizimu afrika kumele luhambisane netindlelamkhuba nemitsetfo yemhlaba wonkhe. -timali letibonakele tifaka ekhatsi kakhulu timali letitfolakala kuletinye tikhungo tahulumende. -tinchubo letikhetsiwe tiya ngesincumo semcwaningimabhuku, kufaka ekhatsi kuhlolwa kwebungoti bekusitatimende lesingasiyo setitatimende tetimali, kungaba ngenca yekukhwabanisa noma liphutsa. -tichingi letiyimfica tigijima tigijima elangeni, lalela kutsi ngiyabitana. -loku kwenta imiklamo yelutjalomali yesakhiwonchanti lesinemtselela wekuphindzaphindza ekwakheni ematfuba emsebenti kanye nekukhutsata umnotfo. -loku kufaka ekhatsi kukhishwa kwetimvume, imvume nobe titifiketi tanga- -babuyisele emhlanganweni wonkhe kute bancume kutsi ngutiphi tindzawo labatawucala ngato kuba ngemalunga amasipala. -asibhale yenta sibalo salamagama. -wonkhe logcinelwe kushushiselwa lelinye licala kufuneka, ngekwemukelwa futsi nangemalanga onkhe, aniketwe litfuba lekwetfula tikhalo noma ticelo enhloko yesikhungo noma kunobe ngusiphi sisebenti lesiniketwe emandla nekutsi leto tikhalo neticelo tibukwe. -sicinise inchubo yekutfola imiyalo yekuvikeleka, saphindze sachubeka netimo lekungafakwa kuto ticelo. -kwanyalo tisebenti tibona njengenchubo lengapheli. -sakheko senhlangano yamasipala sakha incenye yetembusave nencenye yekuphatsa. -ngekuhambisana nekutibophelela kwamengameli ramaphosa kutsi kuphendvula kwahulumende kuletinkinga tagezi kumele kufake ekhatsi konkhe futsi kube nekubonisana, indvuna yetemabhizinisi ahulumende kanye nasihlalo webhodi yaka-eskom babambe tinkhulumiswano tabo tekucala nebaholi betinhlangano letintsatfu tetisebenti letatiwa yi-eskom, imboni yetemalahle kanye nemkhakha wetebunjiniyela. -ticondziso tekulalela tivamise kufaka ekhatsi kusebenta ngetincenye tenchubo yekulalela. -timali tekufaka gezi titawufakwa ngemuva kwekwakhiwa kabusha kwemboni yekusabalalisa gezi sekuphetsiwe. -kubuyela emuva lokusemkhatsini angeke kuphatse kutsi ireshiyo yesikweleti ne-gdp itawusimama ezingeni leliphakeme kakhulu. -emabhidi lasitfupha atfolwa ngesikhatsi futsi bekute emabhidi latfolwe ngemuva kwesikhatsi. -letibhelu letisandza kwenteka enyakatfo afrika tikhumbuto leticinile tebungoti bekungaphatsi kahle kanye netikhungo letibutsakatsaka letivumela ema-elite kutsi agcogce umnotfo ngetindleko tebantfu. -wabese ubeka indzawo yakhe yekumeteka wabese uvula impompi yemanti. -ucelwa kutsi ucaphele kutsi letindzawo tekuphatsa letingenhla akukadzingeki kutsi tibuyiselwe kabusha. -kufa emaphoyiseni kubangwa ngemaphoyisa -sitatimende senchubomgomo yelwabiwomali lwethemu lesemkhatsini. -ikhabhinethi itfole lwatiso lolusha mayelana neluhlelo lwe-bdm njengaloku lelive lilungiselela kucishwa kwe-analogi kanye nekubonisana lokwentiwe nemacembu latsintsekile, kufaka ekhatsi emalunga emmango. -inchubo lemiswe encenyeni a kushejuli isebenta elukhetfweni lwandvunankhulu. -tingcoco letimatima tiholele ekutseni kube netincumo tekukhombindlela bonkhe labatsintsekako kutsi bangasungula njani nekutsi bangasindzisa njani imisebenti nekutsi bangafaka sandla ekubuyeni kwemnotfo ngekusita ekuphutfumiseni kusetjentiswa kwemasu elutjalomali lwesifundza nekutfumela emaveni angaphandle. -faka imali yemvume ku-akhawunti yasebhange yelitiko -bomasipala bendzawo nebesigodzi banendzima lebalulekile lekufanele bayidlale, ikakhulukati etindzabeni tekuhlela tindlu nekutfutfukisa. -lomcimbi wakha incenye yemicimbi yekukhumbula yavelonkhe yekugubha iminyaka lelikhulu ya- tata nelson mandela futsi wendluliselwa emaveni langetulu kwalange- -emafomu atawuniketwa uma emalungiselelo entiwa. -umsebenti waloku ufaka ekhatsi imiklamo lehlukahlukene lehambisana nemigwaco kanye netitimela, kwengca umnyele, emandla kanye netebucwepheshe belwatiso kanye netekuchumana. -watisa wonkhewonkhe ngelusuku, sikhatsi, indzawo nenhloso yemhlanganoumcondvo wekufaka tatiso kumtapomabhuku wendzawo, umtfolamphilo, netikolo, kushicilela satiso ephepheni lendzawo, nekusebentisa timemetelo tetinsita temmango esiteshini semsakato wendzawo. -sisonkhe kumele sisebente kute sicedze loku. -hulumende angeke akwente loko matfupha. -nanoma kunjalo, beyihlupheka ngemandla lachubekako nalakhona kanye netinkinga letiphatsekako ngalesikhatsi setinyanga letiphakeme tasehlobo. -lwati lwetindzaba temave emhlaba, tesigodzi netepolitiki tendzawo, temnotfo netenhlalo letinemtselela kuhulumende wesifundza. -kwekugcina, luhla lwakho lwemacophelo etinsita kumele lulungise letihloko letintsatfu -umsebenti wemlomoekulalela kuvisisa -kanye nekucinisekisa kuchumana njalo nemaklasta e-dg kanye nabomabhalane bemaklasta kanye nabosihlalo bemaklasta. -lokuncunywa kwetinsuku temihlangano yemkhandlu ngusomlomo kufanele kunakwe. -umsebenti welicembu kumele uhlelwe yinhlangano lefanelekako, umkhandlu wekutfumela ngaphandle nobe i-tisa. -inkhombandlelatekuphatsa nekusebentisa kuhlela lokutinte emmangweni lokuchumene neluhlelo lwekutfutfukisa lolubumbene -iniketa ematfuba latsite emadvodza futsi icinisekiswa futsi igcinwa ngekwemtsetfo, temasiko, tenkholo, temfundvo, temnotfo, tembusave kanye netikhungo temphi temmango. -bacimi bemlilo bacashwa emimangweni lebekelwe eceleni futsi baceceshwe kucaphelisa ngemlilo kanye nemfundvo, kuvikela kanye nemakhono ekucindzetela umlilo. -esigabeni lesengcile, bafundzi bafundze kubhala tinhlobo letehlukene tematheksthi ekuticambela newelwati, basebentisa tinhlaka tekubhala njengesisekelo. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi basebentise lilungelo labo lentsandvo yelinyenti ngekutsi babhalise futsi icela labo lababhalise phambilini kutsi bacinisekise imininingwane yabo yekubhalisa bavoti njengobe tintfo letinyenti tiholele ekuntjintjeni eluhlwini lwebavoti. -lemihlangano yanika litfuba lekuhlola inchubekelembili yemave emhlaba etindzabeni tekutfutfukisa kanye nemitamo yeningizimu afrika yekutfutfukisa tenhlalomnotfo, kukhula lokungukhukhulelangoco, kwakhiwa kwemisebenti kanye nekucedza buphuya. -umtsetfo wetinhlelo tamasipala, uchaza tinhlelo tangekhatsi tabomasipala letibavumela kutsi tisebente kute kutsi tichubeke ngekuchubekela embili ekutfutfukisweni kwetenhlalo netemnotfo kwemimango yendzawo kanye nekucinisekisa kufinyelela kwawonkhewonkhe kutinsita letibalulekile letikhonekako kubo bonkhe bantfu. -sigabalokucuketfwe netinhlelo tekufundzisa emakhono elulwimi -kodvwa, umehluko kulomgomosisekelo nawo ucatjangwa kulesigatjana. -kwanyalo kucocisana kuyenteka nemnikati welipulazi kusebentisa sakhiwonchanti sakhe nekunakekela kuhlantwa kwemanti njengamasipala. -iresithi yesikimuintsengo lekuvunyelwene ngayo sikimu nebaphakeli betinsita labanakekela ngetemphilo ngekukhokhelwa kwetinsita tekunakekelwa ngetemphilo letiniketwa baphakeli betinsita kumalunga esikimu. -insangu, isetjentiswa kuphela noma ihlanganiswe naletinye tidzakamiva, ngumutsi wesibili lowetayelekile kukhetsa. -timoto tekugeza kumele tisebentise emanti ngoba kulamatfuba emsebenti, ikakhulu emalokishini. -sitifiketi sakho semshado. -indzima yemkhandlu wavelonkhe wetifundza -luphenyo lwesibili, uma kwatfolakala kutsi lommangalelwa wesitsatfu wehluke kulelizinga layo, bekutawuba kuncuma kutsi ingabe bekukhona yini tizatfu letinhle noma timo letikhombisa kwehluka kulelizinga. -umtsetfo wavelonkhe wetemphilo ngumtsetfo lomkhulu loniketa luhlakamsebenti lolukhulu lwemtsetfo wetinsita tetemphilo. -loku kwentiwa emalangeni lamabili futsi kugcila etindzabeni tekubusa, tinzuzo nemitsetfo, tinchubomgomo telutjalomali, kuhlolwa kwema-actuarie, kanye nebatfulitinsita lababalulekile besikhwama. -tfumela emafomu ekufaka ticelo letinsha kanye netichibiyelo kurejista lekhona, kufaka ekhatsi kuntjintja kwakheka. -kungalingani ngekwebulili kuvamise kuba nemtselela lomubi kubomake ngetulu kwalabadvuna. -loku kudzinga kutsi yonkhe imikhakha yahulumende icinisekise kutsi kuphatfwa kwawo kwentiwa ngendlela lesemtsetfweni, levakalako nalenebulungiswa. -ikhwalithi yekunakekela itawuphindze futsi yentiwe ncono ngekwandzisa kutfolakala kwemitsi kanye nemitsi yekuhlindza edepho yetekwelashwa. -ngako-ke, kumele kutame kutsatsa tincumo letingahambisani nemigomosisekelo yemculu we-au. -ezingeni lenhlangano, lelisemkhatsini wabomasipala ngamunye, lokwakhiwa lokuchubekako kwemakhono lafanele kusakhiwo lesibalulekile. -kucindzeteleka kwemoya kungenteka ngesikhatsi sekugeleta lokusetulu ekwehleni kwekuphuma, lokuholela ekwehleni kwekugeleta nekwenyuka kwekucindzeteleka. -tinhlobo tetitfutsi letisetjentiselwa kuniketwa kwetinsita tetitfutsi tesive kulesifundza titimela tebagibeli, emabhasi, emathekisi lamakhumbi nemathekisi lanemamitha. -nakucatsaniswa emanani emali kusuka emnyakeni munye kuya kulomunye, kuvame kulungisa tinombolo tekwehla kwemandla emali. -imininingwane lephelele yetimphawu tekuphepha tewebhusayithi ye-sars efiling iyatfolakala lapha. -sihlalo wendlu yavelonkhe yebaholi bendzabuko ; -ngekundlulisa luphawu lwekuhlukanisa silwane -bantfu base-afrika, bomake kanye nelusha basachubeka nekuhlupheka kakhulu kulensayeya. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi besekele inyanga yavelonkhe yekwatisa ngemalungelo alabaphila nekukhubateka emkhatsini wamhla tinge- lweti namhla ti- ingongoni, lokuphindze kuhambisane nelilanga lemhlaba lebantfu labaphila nekukhubateka. -umkhakha lonemandla wekugucula imikhicito yetekulima ungaphindze futsi ukhutsate imisebenti yekucala yetekulima. -* sicelo senkhomba yentsela yemaphesenti lamisiwe -letindzaba letibikwe lapha ngentasi tinemkhawulo wekusilela lokukhulu lokuholele kuloko lokutfolakele mayelana nekuhambisana nemitsetfo kanye nemitsetfosimiso lefakiwe kulombiko. -kukala njalo ngemnyaka emazinga ebuphuya esifundzeni. -emaminitsi ngelilanga emalanga langu- -siphindze futsi satfola imiklamo yetakhiwonchanti tetenhlalo letibalulekile. -emadvodza indvuna yelitiko letekutfutfukiswa kwetenhlalakahle nekutfutfukiswa kwetenhlalakahle nekutfutfukiswa kwetenhlalakahle, dkt. -ikakhulu loku kumayelana nekucinisekisa kutsi umtsetfo wesikweleti savelonkhe usebenta njengobe kuhlosiwe mayelana nekucinisekisa kutsi batsengi labangakhona kukhokhela sikweleti bayakhona kuyitfola. -sicelo semvumo yekungenisa timfishi ngenhloso yekutsengisa -ngako-ke, ngilitsatsa lendlu iyahambisana yini naleliphuzu lelaphakanyiswa ngusosikati lomkhulu? -sikhatsi lesiphakanyisiwe semisebenti yesehluko sesihlanuema-awa -kusetjentiswa emathulusi lamanyenti ekuzuzeni umtselela lomkhulu wemnotfo. -waphindze futsi wabekwa licala lekukhombisa imifanekiso yemmangali yetemacansi yekutsi utsintsana nemake wemmangali, nekutsi wakhulisa ummangali ngetemacansi. -ubhala indzaba lelula -khombisa loku elubondzeni. -uniketwa umsebenti futsi uniketwa emandla, emkhatsini waletinye tintfo, kuphenya, kulandzelela, nekuhlola kuhleleka nekuphatfwa kwemisebenti yahulumende. -loku kungaholela esomisweni ; tikhukhula titawuba nguletayelekile futsi tibe nemandla, tinciphise tivuno tibuye futsi tente kutsi kulima kube lukhuni. -tindleko letingagucuki tenyanga titawukhokhelwa kumatiko amasipala wendzawo letilingana netindleko letiphansi kakhulu, tasekhaya. -lesehluko siniketa luhlakamsebenti lapho kuhlela lokutinte emmangweni kwenteka khona. -bayayitfokotela inchubekelembili leyentiwe, bacele kwetfulwa lokunonophako baphindze futsi bavete kutinikela kwabo ekusebentisaneni nahulumende kute batfole lokunyenti. -tiboshwa letivela kusikhungo sekucondziswa kwesimilo sasevirginia betijabulisa bantfu ngemdlalo lomayelana nekusebentisa tidzakamiva nebudlova basekhaya ngenca yekusetjentiswa kabi kwetjwala nemiphumela yaloko. -kunetintfo letilula kodvwa letiphutfumako naletibalulekile lesitawubukana nato, njengencenye yonkhe imitamo yekwenta ncono kuhleleka kanye nemandla embuso. -imikhicito yelubisi kumele ihlolwe kusinye saletindzawo tekuhlola letilandzelako -ngabe isetjentisiwe yini? -imibuto lemibili kuphela umfundzi lodzinga kubuta inkondloayisho kutsini? -ngekugcila emisebentini yekulalela, bafundzisi kufanele basite bafundzi kutsi batfutfukise emasu latawubenta kutsi -kuphikisana nenchubomgomo yemphakatsi kutsi ummangalelwa, lophule emalungelo emtsetfosisekelo kanye newemtsetfo walofake sicelo, kumele avikelwe kumiphumela yekutiphatsa kwakhe lokungekho emtsetfweni futsi lokungekho emtsetfweni ngekutsi angabuyisi futsi lofake sicelo. -emanotsi esifundvo lacuketfwe kusigaba a nawo angasetjentiswa njengencwajana lelula yekusebentisa lengasita emakomidi emawadi emsebentini wayo wamalanga onkhe njengemalunga emakomidi emawadi. -uphindze futsi watfutfuka waba ngumbutfo longaba yingoti e-eufa champions league futsi ngemphumela waloko, wavotelwa i-eufa champions league yanga- kuya embili. -tindvuna tetetimali ngakulolunye luhlangotsi tikhatsatekile kakhulu ngekucinisekisa kutsi lokuzuziwe lokuvela kutingucuko temnotfo lomkhulu imikhandlu lebeyitsatfwa ngumuntfu ngamunye kwehlukaniswa ngekucina, bubanti nekulandzelana kwetinchubomgomo temnotfo. -lijaji mpati lichaza emagugu ekukhuphuka ngetulu kwalo ; kwetsembeka, kutibophelela kanye nekusebenta kahle ; kanye nekutiphatsa ngendlela lefanele. -bavakashela dokotela ngobe abakhokhi lusito lwetekwelashwa futsi ngaloko, bumatima imitfombolusito yetfu. -njengemphumela waloku kutfutfuka, sichubeka ngekushesha kute siphetse lenchubo yekuphotfula kanye nekuhlakatisa inhlangano yetindlu yasenyakatfo nshonalanga ekupheleni kwemnyaka. -ucelwa kutsi ucaphele kutsi ticelo angeke temukelwe. -onkhe emakhotho asebenta ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe, futsi imitsetfo netinchubo tawo kumele kuniketwe ngekulandzela umtsetfo wavelonkhe. -kuphindzaphindza kutfumela, kwetfula nobe kubangela kwetfulwa kwetincwadzi, emathelegramu, emaphakheji, emafhasimuli, imiyalo nobe letinye tintfo kummangali. -dlala nome ngumuphi umdlalo lotawukhombisa timfuno temndeni. -loluhlelo lunika emandla inchubomgomo yalelive ye-broadband leyemukelwa yikhabhinethi nga- -umnotfo nemkhankhaso welutjalomali. -phindza kute kube ngulapho tonkhe tinhloso setivunyiwe. -ekwakheni imisebenti yekufundza, bafundzisi nebatfutfukisi betintfo tekufundza kufanele bakhombise kulelithebula lemiphumela yelizinga lekuphuma, kanye netheksthonoloji nekulinganisa loku, kucinisekisa kutsi bafundzi batfola kujula kwemcondvo lokudzingekako lokutawuhlolwa eluhlolweni lwekugcina. -tindleko, tibopho, bocalangaye netinhlelo tiyavisiswa futsi bonkhe labatsintsekako kumele bavisise kutsi imphumelelo itawukalwa njani nekutsi bufakazi butawugcogcwa njani. -sikholelwa ekutseni tingenelelo lesitibekele kafishane titawusichubekisela embili ekubekeni kwakhiwa kwemisebenti etulu eluhlelweni lwalabo bonkhe labatsatsa tincumo kulelive. -lokusilela kwekusitwa ngetimali kuvalwa kusetjentiswa leminye imitfombo yekusitwa ngetimali, kusalindzelwe kwabiwa lokufanele. -umbiko welucwaningo lwemakethe lolucondziswe kulomtselela kumele ufakwe kulesicelo. -siphindze futsi saniketa kusekela kanye netinsita kuleminye imitimba lebalulekile yekulwa nebugebengu njengeluphiko lwekudla imphahla, luphiko lolukhetsekile lwetebugebengu lobutsengiswako kanye neluphiko lwekuphenya bugebengu lobucalangaye, lolwatiwa ngekutsi ngema-hawks. -kulandzela tikhalo mayelana nemitsetfosimiso lensha yema-visa, hulumende usungule likomidi letindvuna lemitsetfosimiso yekungena kulelive. -imphendvulokutawuba khona imihlangano lemitsatfu lebalulekile emakomidi emawadi lalindzeleke kutsi ahlele. -kusungulwa kwenyuvesi yasesefako makgatho kuniketa litfuba lelihle lekutfutfukisa nekucecesha situkulwane lesisha setisebenti tetemphilo letitawuba nelifutse lelihle etimphilweni nasetimphilweni tebantfu labanyenti baseningizimu afrika labasolo babekelwa eceleni buphuya nekuswelakala kwekufinyelela kutinsita tetemphilo. -linani letinhlobo lofuna kutsenga kulamanye emave. -loku kusho kutsi tinhlelo tiyatfutfukiswa mayelana nemiphumela lebekwa embili yemmango, hhayi tinkinga tawo letibekwa embili. -imilayeto. -kwehla lokukhulu kwentsengo ye-oyili yemave emhlaba kuletse tinzuzo eningizimu afrika kodvwa kutawunciphisa kukhula kwemave ase-afrika lakhicita i-oyili lekuyindzawo lebalulekile yetintfo letitfunyelwa emaveni angaphandle letikhicitwa yiningizimu afrika. -kuchubeka nekubonisana nalabatsintsekako, njengaka-eskom, bomasipala kanye netisebenti letihlelekile kusachubeka. -sidzinga indlela yentsengo yagezi letawucinisekisa kutsi i-eskom kanye nalemboni ihlala isebenta kahle ngekwetimali futsi isimeme, kodvwa ihlala itfolakala ikakhulukati kulabaphuyile. -- i-id yemzuzi / inombolo ye-akhawunti lechumene neluhlobo lolutsite lwentsela yekukhokha. -o unika i-waf ollowsi ticondziso -sente inchubekelembili lenkhulu kuleminyaka lenge- leyengcile yenkhululeko, tinsayeya letinyenti tiyachubeka. -iphindze futsi yafaka ligalelo ngemphumelelo ekutfutfukiseni onkhe ema-sdg emaveni lanebalingani labalinganiselwa kumashumi lamabili nakunye. -uhlanganisa luhlatiyo lwetebucwepheshe. -dzadze wami ufundza incwadzi yakhe yelayibhrari. -luhlelo lolukhulu lolubuyeketiwe nyalo lutawubitwa ngekutsi luhlelo lolukhulu lwekulwa netidzakamiva. -timphahla telihhovisi lelikhulu tabhalwa ngekulandzela tidzingo letibekiwe telerejista yemphahla, ngalesikhatsi timphahla temahhovisi esigodzi kanye netinsitakusebenta tabhalwa kudokhumenti yelishadi lekusabalalisa. -bantfu labanyenti kulelidolobha balahlekelwe ngako konkhe ekhaya labo. -inchubomgomo yalelitiko kutsi bonkhe basebentisi bemanti ekunatsa kumele bafake ligalelo kutindleko tabo tekuphakelwa kwemanti. -iphelelwa sikhatsi nangabe lesigwebo sibekwe eceleni uma kufaka sikhalo, nobe sigwebo sincishiswa uma kufaka sikhalo sibe sigwebo lesingakavumeli lowo muntfu ; futsi -tincenye tekuvikela taloluhlelo kumele tisetjentiswe futsi tigcinwe njalo. -tinkampani letitfumela imikhumbi, ikakhulukati, tivakalise kukhatsateka mayelana nekugcwala kweloli kanye netikhatsi tekulindza, kubambeleleka kwekuhamba kwemikhumbi kanye netikhatsi tekuhambisa imikhumbi, kungagcinwa kahle kwetintfo tekusebenta kanye nekukhicita lokuphansi ngalokwetayelekile kulesikhumulo. -litiko letesimondzawo litawuba litiko lekucala kutsi lihole kusebentisana netimboni, temisebenti, tinhlangano temmango kanye netemfundvo kutsi tisebentisane kute tivule emandla etemnotfo wetfu. -lideski lekusita, kusekelwa nge-inthanethi kanye nemahhovisi lamahambanendlwana ayatfolakala ngesikhatsi sekubuyiselwa intsela kucinisekisa kutsi bakhokhintsela batfola ticondziso leticacile kanye nekwesekelwa ngekufayela. -incenye lenkhulu yencenye lephakanyisiwe yendzawo yekuhlala yendzawo lelipulazi yeligalufu itawenteka ngaphandle kwemincele yasedolobheni. -lenchubo yelwabiwomali yalelitiko ibese iyatiswa ngemiklamo lekuvunyelwene ngayo futsi icinisekiswa kuletivumelwano letisayiniwe temazinga ekusebenta. -incenye lebalulekile yalokulungiswa kabusha kutawuba ngumsebenti wekulungisa lokonakele kulombiko welikomidi lekuphenya mayelana neluhlelo loluphelele lwekucinisekiswa kwetenhlalo eningizimu afrika. -" sikhala selwatiso lwekuholelwa kwetisebenti " sibaluleke kakhulu kutsi uma imali lengenako ibonwa kulwatiso lolukhona simo setimali talesikhwama angeke simelelwe ngalokufanele. -onkhe emave atsintseka kakhulu ngekwehla kwekuhwebelana kwemave emhlaba kanye nekufunwa ngemandla kulomnyaka lowengcile. -loku kuncotjwe futsi leyunithi nyalo seyinetisebenti letiphelele. -kubhalisa nekuniketa imvume yekutfwala imfucuta, tindzawo tekulahla imfucuta netikhungo tekulawula imfucuta ; -buphuya nekungalingani kuyabonakala, ikakhulukati etindzaweni tekuhlala letingakahleleki. -ikwazulu-natal, impumalanga kanye nshonalanga kapa basungule tinkhundla temhume. -siphetfo sishiya umfundzi angabati kutsi umbhali ukuphi. -mthimkhulu usandza kuphotfula ticu enyuvesi yasepitoli, sikhungo sekucecesha bodokotela betilwane eningizimu afrika kuphela, kanye nesicu sebuchelor of veterinary nursing. -kumele sisindzise gezi. -lendzaba iyindzaba. -ngemuva kwekwendlula umgomo lesitibekele yona, sitawukhulisa linani lebantfu labasha labangenelele kutemisebenti yelusha yavelonkhe lokungenani ngekusebentisa ematiko etfu lasavele asungule tinhlelo mayelana naloku, kubhalisa emavolontiya lamasha kumitamo yekutfutfukisa ummango, kanye nekucasha bantfu labasha njengencenye yeluhlelo lwemisebenti yahulumende leyengetiwe ekugcineni takhiwo tahulumende ; -ngalesikhatsi sincoma imfundvo lesekelwe ngalokugcwele kulabaphuyile ngendlela yemifundzate netibonelelo, kuphindze futsi kuphakamisa kuncishiswa lokuchubekako kwemifundzate netibonelelo kubafundzi " labasemkhatsini lalahlekile " njengobe imali lengenako yasekhaya ikhuphuka nekubeka timo tekutsi kungatfolakala njani loku ngekuhlanganisa timali letibuya emikhakheni yahulumende neyangasese. -kushicilelwa nekufinyeleleka kunchubomgomo yelulwimi lwe-gcis -kusekelwa kwekucala nekwelulwa kuniketwa njengesikhungo lesihlanganisiwe lesifaka ekhatsi sibonelelo nemalimboleko ngalesikhatsi incenye yekusita imali yimalimboleko kuphela. -kuphutfumisa inchubo yekutsengwa kwenyufomu yebaluleki bendzawo, litiko likhetse kusebentisa ithenda lekhona yenyufomu. -sinelitsemba lekutsi bantfwana batawujabulela kusebentisa lencwadzi ngesikhatsi bakhula babuye bafundze, nekutsi wena thishela utawutfokotela. -lomklamo udale ematfuba emisebenti lalinganiselwa kulaba- emimangweni yendzawo kanye nemisebenti kumasipala wendzawo wasekurhuleni. -tikhungo tinemsebenti wekufaka ekhatsi kuphatsa, kuphatsa, kuphatsa kanye nekusekela tonkhe tindzaba letiphatselene nekwenta samave emhlaba imfundvo lephakeme kutakhiwo netinchubo tato tetikhungo. -sewusebentise imphilo yakhe leminyenti ekulweni nekugula lokumatima, usandza kushicilela libhuku lakhe lekucala lekupheka, lelibitwa ngekutsi " phutsa ". -sinyatselo sesihlanukumukelwa nobe kucinywa kwesicelo -ikhabhinethi yatiswe ngesincumo senkantolo yemtsetfosisekelo lesimayelana nemtsetfo wekuchibela emalungelo ekubuyiselwa kwemhlaba, lowasungulwa nga-, kute kuvulwe kabusha inchubo yalelive yekubuyiselwa kwemhlaba. -njengobe kunjalo eningizimu afrika ivume kusetjentiswa kwemmbila lohlelwe ngekwelufuto lovumela somiso kulungisa ludzaba lwekudla. -linanibantfu lemhlaba lichubeka nekukhula ngesivinini lesingagucuki, lapho khona umhlaba lotfutfukile uvamise kuba nelinanibantfu lelikhulako kanye nemave lasatfutfuka avame kuhlangabetana nebunyenti belusha. -kusebenta lokufaka inshisekelo kwelicembu kusebenta kugcugcutela bonkhe labasha laba-athilethi kutsi bafise kufinyelela etulu ikhabhinethi ikubonile lusuku lwabomake lwemave emhlaba lolutako - indlovulenkhulu -lwandle lukhulu kakhulu futsi lujulile. -lilungelo letimayini angeke lendlule sikhatsi lesiminyaka lengu- -faka imali yekubhalisa. -kuhlukunyetwa kwegbvf kanye nekuhlukunyetwa kwebantfwana, mengameli ramaphosa lobekwe ngekutsi ngubhubhane wesibili ngemuva kwecovid-, kusachubeka nekuba yinkinga emimangweni yetfu futsi kumele sente lokusemandleni etfu kutsi sikucedze. -letinhlakamsebenti te-endogenous tifuna kutfola letinye tindlela telikusasa lalelivekati. -lemininingwane kumele ihlanganiswe ngeliwadi kute kutfolwe imibiko, ngalendlela lelandzelako -litiko letekutfutsa litawusebentisa i- -iningizimu afrika itawube igubha liviki lavelonkhe lemanti kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- indlovulenkhulu ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kutfutfukisa tingucuko”. -lesahluko-lesichakele sinaletindzawo letine letilandzelako letigcile kuto -kute umyalelo mayelana netindleko. -sitatimende sekharikhulamu yavelonkhe sibonelela bothishela labafanelekile, labanelikhono, labatinikele nalabanakekelako nalabo labatawukhona kufeza tindzima letehlukene letibekwe kumigomo nemazinga abothishela wa-. -kunemehluko lejwayelekile lemayelana nekuvikelwa kwetinhlelo tangcondvomshini. -uma ngabe umniningwane lofunako awutfolakali ngekukhululeka, utawudzingeka ukhokhe imali yesicelo. -faka kudla lokunelizinga leliphasi lekholesteroli ekudleni kwakho njengenyama lenemanti, tinhlanti, tinkhukhu letite sikhumba, kudla kwetilimo tonkhe, titselo kanye netibhidvo. -lamaphuzu adzinga kubukwa uma kubonakala futsi kucinisekiswa banikati belwati lwesintfu. -hlela kubhala indzaba yakho. -lesifundza sitawuchuba luhlatiyo lwekusebenta kwalolusito kute kutfutfukiswe kuzuza kwasekhaya. -cinisekisa kumelelwa kwalabatsintsekako labafanele emakomidini lamancane emklamo. -incenye yayo isekelwa ngetimali nguhulumende futsi incike kuletidzingo tayo tetimali letisele kutimali letivela kumkhakha wangasese nakumphakatsi jikelele. -lesivumelwano ne-vodacom sicala kusebenta mhla tinge- mabasa kantsi kutawuba nekwehla kwetindleko tedatha kuyo yonkhe imikhakha yenyanga, lapho khona emanani ebhandela yegb ehlile kusuka ku-r aya ku-r, bese kutsi kuchubeka nekwehla kulomnyaka lotako. -letikhungo tidzinga emazinga lasetulu ekuba sebaleni futsi kumele afinyeleleke kalula ngetitfutsi tesive. -kwanyalo kunetimo letintsatfu letivamile tasemadolobheni letivamile eningizimu afrika. -sibonga kakhulu kutsi licembu letfu lipendwe lamuhla futsi emalunga lamanyenti elicembu letfu atfole tingubo. -loku kutawufezekiswa ngekwenyusa linani lebabambi lichaza, imphumelelo yemacembu aseningizimu afrika kanye nebadlali betemidlalo emicimbini lemikhulu yemave emhlaba eningizimu afrika. -tinyatselo tacala kubekwa kute kususwe lesigodzi ekubuyeni esimeni lesifanele, kodvwa lokubaluleka lokudzingwa nguletinyatselo kubange kutsi kube netinyatselo tekubhikisha. -kuhlola kusebenta kahle kwetinsita tekwengetwa. -samba lesitigidzi semarandi siniketwe umsebenti wekulungiselela wekwakha emanyuvesi lamasha empumalanga nasenyakatfo kapa. -umfundzi lofanelekako ukhona kwenta loku -ube sakhamuti lesikahle nalesetsembekile saseningizimu afrika. -lemihlangano ibanjwa njalo ngenyanga futsi ibanjwa kahle ngibo bonkhe labatsintsekako bangekhatsi. -sidzinga sikhatsi lesidze yini kutsi ngitsatse umutsi wami wekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka? -wagibela emehlo akhe wagibela ibhola yetinyawo lebeyiselithebula lami lekufundza. -labashadako kumele babe ngetulu kweminyaka lengu- budzala. -emavi endvudvuto netifiso letinhle -ngalokunjalo, etimeni letinchubo letihola kusabalaliswa kwekudla lokunemsoco kanye nekukhicitwa kwekucala kanye nekwehliswa kwetintfo letiphilako, kudzingeka kutsi tibonakale. -incenye yetingucuko tenchubomgomo lephakanyiswako luhlelo lwemazinga lamatsatfu ebunikati bemhlaba eningizimu afrika. -cabanga kutsi nguyiphi imidlalo loyitsandzako. -hulumende losemkhatsini angeke acinisekise timalimboleko kuhulumende wesifundza. -caphela balingani labacabanga kutsi utawulala nabo nangabe uyabatsandza. -lenhlangano isebenta ngemphumelelo ngekhatsi kwebhajethi yayo futsi iniketa insita lesimeme ngekwetimali. -cocela umngani wakho -sekubekwe tinchubo letengetiwe kucinisekisa kutsi imibiko itawetfulwa ngesikhatsi esikhatsini lesitako. -ingabe angaba nalabanye labatsintsekako ekwenteni lucwaningo kulomtfombolusito? -ngekuhambisana nemagugu ayo kanye netinshisekelo tavelonkhe, iningizimu afrika ku-unsc ibeke embili kusonjululwa kwetingcabano kanye nekuthula kanye nekutinta kulelivekati lase-afrika. -inhloso yalomklamo kusungula idathabhesi yekudla yavelonkhe lecuketse emagugu ekudla kuwo onkhe imikhicito yekudla yaseningizimu afrika, letawuhambisana nemadathabhesi ekudla emave emhlaba. -loluhlolo loluholwa litiko letekuhlela, kucaphela nekulinganisa luchumano lwekutsintsana kute kutfolwe tinhlangotsi kanye nelwati loluvela kulabatsintsekako labehlukene. -ngalokufanako, kwehluka kwetikolo emkhatsini weliholide lesive. -lilunga lekhabhinethi lelinemtfwalo wetindzaba tabohulumende basekhaya ; kanye -lelisu kumele livele ngembi kwetheksthi ngayinye. -njengobe i-idp yentelwe kukhombisa tintfo letibekwa embili temmango, uma lemijikeleto ingahambisani nemimango ingakhinyabeta indlela yecbp yekuhlela. -nanoma ingati lesetjentiswa ekundluliseni ilashwa ngaleligciwane, emaphutsa ngalesinye sikhatsi kwenteka kantsi ngalesinye sikhatsi kundluliselwa kwengati kungaba yimbangela yekutseleleka. -kodvwa, tichibelo letinjalo atikavimbeli kutsi bahlukunyetwa nemindeni yebahlukunyetwa bacale emaklemu emmango. -ngekucacisa indzima yemacembu kanye nekuhlola tiphakamiso temacembu ngekumelana netinhloso tahulumende letibanti kutawenteka kucinisekisa kutsi emacembu awengci umsebenti wawo nome awunciphise ematfuba emabhizinisi langaba khona ngetento tawo. -angakhetsa tindvuna letingengci kuletimbili letivela ngaphandle kwesigungu. -litiko letemfundvo lesisekelo noma litiko letemfundvo lesifundza litawuphindze likhiphe sitifiketi sakamatikuletjeni lesinemininingwane leguculiwe ngaphasi kwetimo letitsite. -isampula kuphela lwati nemakhono lamcoka futsi yemsebenti kuphela lofaka ekhatsi emathemu, kanye nemnyaka wesikolo. -ngemuva kweminyakalishumi yekukhula lokungasikahle, ematsemba elikusasa lelincono avuselelwe kuyo yonkhe imikhakha yalelivekati. -awukho imitsetfo lebekiwe kutsi utawatisa labatawungenela umhlangano nini, kodvwa umcondvo lofanako kanye nenhlonipho kufanele kutsi kube khona. -tivakashi letihloniphekile letimenywa ngalokusemtsetfweni kungcungcutsela nguhulumende titawuniketwa kufinyeleleka endzaweni yengcungcutsela ngumhlabuhlangene. -ngelusuku lwekuhlola loku akukentiwa. -kusita ummango wetekulima ngemphahla letfunyelwa kulamanye emave, kubaluleke kakhulu kutsi kusungulwe sigaba setemphilo yetilwane lesihleleke kahle nalesitwa ngetimali. -batsengi ngamunye kanye nemabhizinisi akhutsatwa kutsi bachubeke nekusebentisa gezi ngekuhlakanipha futsi bagcine gezi ngaso sonkhe sikhatsi, ikakhulu ngalesikhatsi simo selitulu sanyalo iningizimu afrika itawuhambela ingcungcutsela yesine yenhlangano yemave aseyurophu ne-afrika letawubanjelwa ebrussels, ebelgium mhla tinge- namhla tinge- mabasa -incwadzi yekusebentela ifaka ekhatsi -imindeni nebangani bamnu ismail bassa namnu. -lithebula lelingentasi liniketa sibutsetelo setinchubo nemathuluzi ngekwesigaba semklamo wecbp. -hulumende usandza kushicilela sichibiyelo lesiphakanyisiwe sekususa umkhawulo wemalayisensi etikhungo tekuphehla gezi kanye nekugcugcutela lutjalomali kumiklamo lemikhulu, yesilinganiso setisetjentiswa kute kusheshiswe emandla ekuphehla gezi lomusha kugridi. -ngako-ke, letincomo, titawufuna kucinisekisa kuhlukaniswa kwemidlalo lokunembako. -tintfo letibaluleke kakhulu titawufaka ekhatsi inkhulumo leyetfulwa ngumengameli kanye nemgubho wekufakwa kwemawadi endzaweni yekukhumbula i-hector pieterson. -tifundza ngelusebentisomali lwato nekukhokhelwa kwemareyithi emphahla yesifundza. -lisekela lamengameli ramaphosa uphindze futsi wasebentisa loluvakasho kucinisekisa kutinikela ejapan kutsi ihlanganyele neningizimu afrika emitameni yayo yekulwa nesifo se-hiv ne-aids, sifo sesifuba kanye nemalaleveva. -mhla ti- ingongoni ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha yemmango kutsi iphakamise tinhlelo tekulwa nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva. -kuphenya, nekubika ku-dg nobe sitfunywa lesigunyatiwe ngalolunye ludzaba loluphatselene nenchubo yekuyiswa kulenye indzawo. -tsintsana nelihhovisi lekukhishwa kwetimvume langakini kute utfole tindleko. -labo labanetimphawu letilingene kulemikhakha yebungoti lobukhetsekile njengobe kushiwo ngenhla. -buka letitfombe bese ucocela umlingani wakho kutsi ucabanga kutsi lendzaba itawuba ngani. -faka sicelo ehhovisi lemphatsi wesigodzi welitiko letimbiwa nemandla kulesigodzi lapho lomhlaba utfolakala khona. -ngesikhatsi senkhulumo yamengameli lemayelana nekuma kwelive, mengameli wamemetela umgomo wetigidzigidzi letinge-r wesikhatsi lesisha sekuhlanganisa lutjalomali. -ngaso leso sikhatsi, masipala kufanele acabangisise tinchubomgomo nemasu emkhakha ematiko uma atfutfukisa tinchubomgomo nemasu akhe. -i-gems ihlose njalo kwenta ncono kwetfulwa kwetinsita kumalunga etfu. -kwendluliselwa kwetindlu tekucala kumklamo wekuhlaliswa kwebantfu lohlanganisiwe wasesavanna city, lebeyiholwa yindvuna yetekuhlaliswa kwebantfu, mk lindiwe sisulu, kuyincenye yemitamo yahulumende yekuniketa bantfu labadzingako tindlu letinesitfunti kanye nekusita kubuyisela sitfunti sabo ngekucinisekisa kutsi batfokotela lilungelo lekuba nendzawo yekuhlala lefanelekile nalesezingeni. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweluhlaka lwemtsetfo lohlongotwako wetinsita tetemililo, kutsi ummango uphawule ngawo. -ngesikhatsi lesifanako, lelivekati linemandla lamanyenti labalulekile kanye nematfuba ekukhula lengahle kube khona lengcungcutsela itawuhlanganisa baholi base-afrika kanye nebalingani babo, etinhloko tetikhungo tetimali temave emhlaba, ngenhloso yekwenta tinyatselo letihlanganisiwe letitawusita ekwenteni ncono kubuyela esimeni lesifaka konkhe ekhatsi. -kuhlukaniswa kwelidamu kwentiwa lihhovisi lekuphepha kwelidamu lelitiko. -ngaso sonkhe sikhatsi geza tandla takho ngaphambi kwekutsintsa kudla. -bufakazi lobutfolakele ngendlela lephula nobe nguliphi lilungelo kulolucwebu lwemalungelo eluntfu kumele bufakwe uma ngabe kwemukelwa kwalobo bufakazi kungenta kutsi kutekwa kwelicala kungabi nemtsetfo nobe kungabi nebungoti ekusetjentisweni kwebulungiswa. -ikhabhinethi ikhatsatekile ngentfutfuko lesandza kwenteka ka-eskom. -kwandziswa kwetindzawo letikhungetse emaphuzu emtsetfo ngalokungafihli lutfo encenyeni yetiphatsimandla kucinisa imitsetfosimiso. -imphilo lesimeme, emaphethini ekudla lokukahle, umtimba losebenta kahle kakhulu, ingcondvo lenhle kanye nemphilo yetemiva neyemoya kutawuholela ekutiphatseni. -ube sikhungo lesihlelekile uma ufaka sicelo njengelicembu -luhlelo lwekulawula kusebenta lolutfutfukiswe kahle futsi lolusetjentiswa kahle luba lithulusi lelinemandla lekwakha masipala losebenta ngalokusezingeni lelisetulu kanye nekuvala sikhala emkhatsini wekuhlela nekusebenta. -masipala kumele atise lofake sicelo ngekubhala mayelana nekwala kubuka lesicelo futsi kumele avale lesicelo. -ikhabhinethi iyaphindza futsi icela imimango kutsi ichubeke isebentise tikhungo tetinsita te-thusong kute itfole tinsita letisisekelo njengasekhaya, tetisebenti, tebulungiswa, i-ejensi yekucinisekiswa kwetenhlalakahle yaseningizimu afrika kanye nesikhwama setingoti temgwaco. -linani leliphakeme kakhulu lemaklayenti latfole kwelulekwa livumile kutsi ahlolelwe i-hiv kunaloko bekulindzelekile. -tinchubomgomo letinkhulu tekutilandza letemukelwe tibekwe ngentasi. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi bagubhe umkhosi wekuhlala eveni lelicinisekisa kutsi bantfu betfu angeke baphindze futsi batsatfwe kunoma ngabe ngumuphi umuntfu waseningizimu afrika, nanoma ngabe buhlanga, bulili, inkholo noma kutemacansi. -ngetulu kwaloko, bafakiticelo baselesotho labatfole imiculu yaseningizimu afrika ngekukhwabanisa bayelulekwa kutsi banikele emahhovisi lakhetsiwe etindzaba tasekhaya kute batfole incwadzi yekungabata. -d kuhamba ngemoto -ligalelo lelilunga kulesikhwama liphesenti lelingagucuki lemholo walo. -sicelo sekubhalisa i-trade mark -licembu laseningizimu afrika lisemgceni wekulungela kutfola imidlalo yemancamu yasemancamu wendzebe yemhlaba ngemuva kwekudlala imidlalo lenemandla nalemandla kudzimate kube ngunyalo. -imisebentikutfutfukisa nekugcina luhlelo lwekuhlola linani, netinkhambiso nemazinga etindleko. -kuphakelwa ngaphandle kwemisebenti letsite yetingcweti lapho emakhono aswelakala khona kulelitiko kusite kakhulu ekucinisekiseni kwetfulwa kwetinsita. -sifisa kukwenta kube yindzawo yekuhlala lekhumbulekako kubalawuli bebhola yetinyawo, badlali kanye nebalandzeli. -kusetjentiswa kwemigomo nemazinga emiklamo. -emasu ekulalela nekukhuluma -insayeya lenkhulu kugucula letinkhomba tibe yintfo leyentekako ekukhutsateni ema-ict kutemfundvo. -tincenye tesizatfu sesinyatselo sekubuyiselwa kwemntfwana lodutfunyiwe ngaphasi kwesivumelwano sasehague lesimayelana netinhlangotsi temtsetfo wekutfunjwa kwebantfwana kanye nemtsetfo wemave emhlaba wekulungisa kutfunjwa kwebantfwana nguleti -tinzuzo tekusebentisa i-doa kulawula lwatiso titawukhula tibuye takhe emakhono lamasha endzawo kutebuchwepheshe be-inthanethi tibuye tisungule tisombululo te-software letilungisiwe letisuselwa ku-software yensita levulekile. -tincumo tekhabhinethi etindzabeni tanyalo ikhabhinethi idvumisa kubanjwa ngemphumelelo kwenkhundla yetemnotfo yemhlaba ye-afrika ekapa kuleliviki leliphelile, lokuyintfo lecinisekisa kutsi lelive liyindzawo lesezingeni lemhlaba yekutfola imicimbi lephakeme. -letindzaba letiphakanyisiwe takhonjiswa kumbiko weluphenyo. -kute kube ngulamuhla lesiboshwa sinelicala lelisebentako lelivulekele luphenyo futsi sibonwe kodvwa kwelashwa akukeneli futsi akusiti. -lapho kufanele khona ucelwa kutsi unike inombolo yephemithi ngayinye nobe leminye imvume macondzana nekusetjentiswa kwemanti ngayinye. -emacenjini abo, bafundzi babeka emamakha etimphendvulweni letifanele. -loku kwengeta kuletitjudeni letibuya emanyuvesi kanye netitjudeni letibuya emakolishi emfundvo yebucwepheshe neyetemisebenti nekucecesha. -kodvwa, ngalesikhatsi kwetfulwa nekutfutfukiswa akukahambi kahle, kuyachubeka. -umtfulitinsita ukhetfwe kutsi ente ngalokugcwele lucwaningo lwekwehlukahlukana ngekusungula emacembu lagcile kuyo njengencenye yenchubo yekufezekisa. -sebenta emacenjini enu. -kuchumanisa lokungasikahle kwekugcogcwa kwekugucula imfucuta kanye nekuswelakala kwedatha mayelana nelinani lemfucuta lefanele kugucula imfucuta, kuvimbele lenchubo yekugucula imfucuta. -gcwalisa lifomu lesicelo. -juba ngekucophelela lelingaphansi libhodlela leliplastiki. -lenchubo yekucolelana-ekubuyiselaneni isombulula masinyane tindlela tekusebenta letingakafaneli kanye nekucoshwa lokungakafaneli ngekubuyiselanisa nekulamula. -sibe nemihlangano nendvuna yetekuhwebelana netimboni nendvuna yetetimali, futsi lisekela lamengameli libambe lichaza. -loku kutawuphindze futsi kubuyeketwe kwentela kwenela, kwenela kanye nekusebenta ngemphumelelo. -masipala uyati kutsi ngutiphi tidzingo letiphutfumako tetakhamiti -kuyakhutsata kutsi lamazinga ekukhula ekutsatfwa, kulesikhatsi lesisandza kwendlula, bekangekhatsi kwetigaba letilawulekako, njengoba letinhlelo tifike ekukhuleni. -lomtsetfo lomusha usebentela kunciphisa kusebenta kwemtsetfo wekuchuba intfutfuko. -imisebentiluhlolo lehlelekile yethemu -lolusito lutsatsa sikhatsi lesidze lesingemalanga langu- -umsebenti wetekuchumana wentiwa ngekusebentisana netinhlelo tekusekela. -likomidi letindvuna liniketwe umsebenti wekulungiselela kugujwa kweminyaka lelikhulu, sihlalo walo yindvuna jeff radebe, ngalesihlanu, mhla ti- imphala, litawubika betindzaba ngesimo sekulungela kusebenta. -inkampani yasejapan, i-isuzu, iphindze futsi yamemetela lutjalomali lwetigidzigidzi letinge-r emkhicitweni wayo wasekhaya ebhayi, lokutawukhuphula umnotfo wasemphumalanga kapa. -loku angeke kusite kuphela imakethe kutsi iphendvule kumakethe yamahhala kodvwa kutawuphindze kusite mayelana nekuphatfwa kwenchubomgomo. -yini lengalindza sikhatsi lesidze? -leminye imitfombo yalokuphilako nemisebenti ayikafakwa kuloluhlaka lwemtsetfo lweluhlolo lwemvelo, kufinyelela nekwabelana ngenzuzo eningizimu afrika. -kodvwa-ke, i-ajenda yetepolitiki igcwele kakhulu, ikakhulukati tindzaba tekucoshwa kwebantfu, inkhululeko kanye nemzabalazo wekulwa nelubandlululo. -uva sigi, bese ucondzana nemsindvo -" ngekusebenta ngekubambisana njengebantfu baseningizimu afrika, sinayo emandla etfu ekugucula lelive libe live lebantfu labanyenti, lapho inombolo yelubandlululo itawuba sikhumbuto lesibi sesikhatsi lesengcile. " -mnu thulebona memela -hulumende kumele asebente ngalokunesibopho ekuhleleni kwakhe emandla kucinisekisa kuphakelwa kwagezi lokusimeme nalokungabiti kakhulu. -tintfutfwane takha tindzawo letehlukene tekufihla imphahla kusimondzawo sabo. -licembu lekutfutfukisa sakhiwonchanti lesandza kwakhiwa lahulumende litawucinisekisa kutsi lusebentisomali lwesakhiwonchanti loluhleliwe lwetigidzigidzi leti-r njengobe luhleliwe kulwabiwomali ekucaleni kwalomnyaka luhlelwe ngalokufanele luphindze luphunyeleliswe. -emakhotheshini atawuba semtsetfweni nangabe lokutfunyelwa kwemakhotheshini akuvaliwe nangabe kuletfwe ebhokisini lethenda, noma lokutfunyelwa kwemakhotheshini akukacedzelwa nge-inki lengabonakali. -inkhomba yeligebe lebuphuya -chaza kutsi kwentekani kuwe. -kulabomasipala kanye netikhungo letihloliwe, letentiwe ncono, betisolo tingagucuki, betibuyela emuva kantsi letimbili betinsha futsi betisolo tisasele. -sicelo sekubhaliswa kwemoti -tingenelelo tekwesekela tebucwepheshe te-gep titawusita kutsi ucabange ngelikusasa lebhizinisi yakho. -ikholamu lengesekudla ikhombisa imphendvulo ye-sms lechumene nenkinga ngayinye. -kusekela kucinisekisa kuvikeleka kwekudla lokufaka ekhatsi tingadze tekudla tasekhaya. -tindleko tebuchwepheshe belwatiso kulindzeleke kutsi tikhule njengoba litiko lincike kakhulu kutinchubo te-it. -tingucuko tekulawula kutsengiselana letamenyetelwa kusitatimende senchubomgomo yelwabiwomali lwethemu lesemkhatsini kulomnyaka lophelile tiyasetjentiswa. -iningizimu afrika kuleminyakalishumi lemibili leyengcile yenta tinyatselo letinkhulu ekucinisekiseni kutsi timphawu tetfu temlandvo tikhombisa linanibantfu lelive letfu kanye nendlela yetfu yentsandvo yelinyenti. -nguyiphi incenye yekumelwa kwabomake etikhundleni tekwenta tincumo? -kodvwa lokumcoka ekunciphiseni tindleko tetitfutsi kanye nekutfutfukisa tindlela letifanele tasemadolobheni letiniketwa titfutsi tesive letisebenta kahle. -yaba titselo emkhatsini webantfwana. -i-lpg itawufaka ligalelo lelivakalako ekwehlukanisweni kwemitfombo yemandla. -yaphakelwa yaphindze futsi yasetjentiswa econgo ngembi kwekutsi yasungulwa eningizimu afrika. -kubalulekile kulesigaba kutsi masipala uvisise hhayi kuphela timphawu, kodvwa netimbangela tetinkinga kute atsatse tincumo letifanele tetisombululo letifanele. -ucelwa kutsi utsintse tinkhombandlela tetidzingo letitsite. -letisombululo letihlosiwe tifaka ekhatsi kukhula kwekusebentisana kwemave lamanyenti kute kuvuseleleke umnotfo wemhlaba wonkhe, kuletsa kusimama eluhlelweni lwetimali temhlaba wonkhe, kukhutsata kukhula lokusimeme kwesikhatsi lesidze kanye nekucinisa kuphatfwa kwemnotfo wemhlaba wonkhe. -ungatfumela njani sicelosikhalo ephalamende -kudvwetjwa kwesakhiwo kanye nekucatjangelwa kwekwakha kuvamise kubukwa njengencenye yeluphenyo lolunemininingwane. -kwandzisa kufinyelela kutinsita -kuhalalisela nekufisela lokuhleikhabhinethi:. -idizayini nekwakheka kubalulekile -baphatsi labakhulu kanye nebaholi labanyenti betepolitiki masinyane bakhuluma ngekutsi ngenca yaloko, timo tekusebenta tato tonkhe tisebenti tahulumende betingatsembeki futsi betinemandla kakhulu. -ikhabhinethi icela yonkhe imimango kutsi ikhetse labo labambelela umoya webuntfu futsi labatinikele ekutfutfukiseni livekati lase-afrika ngencwadzigezi. -siyakwemukela imindeni yabomengameli bangaphambilini be-anc letivakashi tetfu letikhetsekile lamuhla kusihlwa. -tinchubomgomo letinyenti letidzingekako setivele tikhona. -imihlangano yemkhandlu ibanjwa njalo ngekota ngaphandle kwekutsi kubitwe umhlangano lokhetsekile weludzaba lolutsite. -nase uyicedzile, dvwebela onkhe emagama lachazako lowasebentisile. -nyalo yenta ibhat usebentisa liphepha leliluliwe noma siceshana lesihlahla. -kumele baphendvule kutotimbili tinsayeya tangekhatsi netangaphandle. -tento letinjalo atikho indzawo eveni letfu. -ikhabhinethi iyatfokota kutsi kusukela kwemukelwa i-sa connect, inchubomgomo nelisu le-inthanethi lesheshako, mhla ti- ingongoni, tikolwa tichumene nabongcondvomshini kanye nemisebenti yeluhlelo lwekusebentisa i-inthanethi isunguliwe, kantsi umkhandlu wavelonkhe wekweluleka we-inthanethi lesheshako wasungulwa litiko letemvelo utawubamba ingcungcutsela ye- yemacembu kusukela mhla -kumele batsatse lomtamo ekulawuleni ingucuko lesisekelo. -loku kuchubeka kucocwe ngako kusahluko -mengameli wasungula le-imc kute kuphenywe lemiphumela lengakahloswa lephakanyiswe ngulabatsintsekako kumkhakha wetekuvakasha. -kodvwa, etindzaweni tasemaphandleni lapho kunemakhemisi munye kuphela, kudzingeka indzawo yekusekela. -ikhabhinethi itawuchubeka nekwesekela i-eskom kuyo yonkhe imitamo yayo yekusimamisa emandla ayo kanye nelikhono layo lekuniketa emandla langatsikameteki. -kubaluleka kwekukhicita umkhicito welizinga lelihle kutawuba ngulokukhulu kakhulu kunaloko lokungiko kwanyalo. -lomklamo uhlose kungenelela, kanye nekulawula, ilivu yekungakhoni kusebenta. -uma lesitfutsi sisekelwe ngetimali, lona lonelithayitela kutawuba sikhungo lesiniketa timali. -loku kuhambisana nekutibophelela lokwentiwe nguhulumende wesitfupha ekwakheni umsebenti wahulumende lonelikhono, lofanele nalotfutfukako. -nginenetisekile ngetizatfu letilandzelako, nanoma kunjalo, lesicelo sekwendlulisa sikhalo ngco kulenkantolo kumele sicitfwe. -imigomosisekelo yekubusa lenemtselela kumcondvo wemcwaningimabhuku kuletitatimende tetimali tihlobene nemisebenti netinchubo letisetjentiswa siphatsimandla lesilawulako kanye nebaphatsi labakhulu futsi tikhonjiswe kulemisebenti lebalulekile yekubusa lebukwe lapha ngentasi -likomidi lekuphatsa, lelakhiwa ngito tonkhe tikhungo kanye nendvuna, lisebenta njengelwatiso lolubalulekile kanye nenkhundla yekucocisana kwenta ncono kuvisisa kanye nekuhambisana netinchubo tekuphatfwa kwetimali. -tidzingo tetitjudeni tihambisana netinjongo teluhlelo lwahulumende mayelana netemfundvo. -lomtsetfosivivinyo, kanye nemaphepha latfuliwe, utawundluliselwa emakomidini lafanele kutsi acatjangwe abuye abike. -loku ngalokwetayelekile kuniketwa ngasese ngako-ke kwehla ngetulu kwemgamu waledokhumenti. -lokubalulekile tincumo tetingcungcutsela letimayelana netintfo letimcoka letiphatselene nentfutfuko, kuthula nekuvikeleka, kugucuka kwesimo selitulu kanye nekugcugcutelwa kwemitfombolusito kanye nekuphotfulwa kweluhlaka lwe-ajenda yelivekati, njengencenye yembononchanti wase-afrika kuleminyaka lenge- letako kanye nesimo se-afrika lesifanako se-ajenda yekutfutfukisa yangemuva kwa- -hlunga sitselo. -loku kusho kutsi udzinga kukukhokhela kuphela uma udzinga, futsi kuniketa kugucugucuka, kungakhuliswa masinyane futsi kalula ngekuya kwesidzingo. -ikhabhinethi ikubonile linani lelikhulako lemitamo yelutjalomali lemenyetelwe kulelive lokukhombisa kutetsemba kwemphakatsi welutjalomali wemave emhlaba emnotfweni waseningizimu afrika. -yani ehhovisi le-ejensi yekucinisekiswa kwetenhlalakahle eningizimu afrika edvute nalapho uhlala khona ufake naloku lokulandzelako -nobe ngubani longasilo lilunga letemisebenti yahulumende angeke akwati ku-gems. -iningizimu afrika ihlanganyele kulengcungcutsela eminyakeni lesikhombisa leyengcile futsi lesimemo siyinkhomba yekwetsemba kabusha umnotfo waseningizimu afrika. -umkhandlu utawubhalisa uphindze ukhiphe sitifiketi sekubhaliswa nangabe uyenetiseka kutsi unetidzingo temfundvo lefanele kanye nesipiliyoni njengobe kuncunywe ngumkhandlu. -tishiya emashadi laphendvulekako esikhungweni semmango kutsi akhonjiswe kute bantfu babuke ngembi kwemhlangano nangemuva kwaloko, kute kusakatwe ummango wonkhana. -ngemoya webacimimlilo mbamba, umnu barnard ukhonile kuhambela insita yesikhumbuto yemlingani wakhe umnu richards. -kwentekani lokulandzelako? -linani lelikhulu lebantfu labangakacashwa sikhatsi lesidze, nanoma-nje kukhula kwe-gdp-r, kuphakamisa kungakhoni kwemnotfo wasegauteng kutsi uhambisane nekukhula kwemnotfo wayo nekucashwa. -tonkhe tidzingo letigcogciwe tibekwa embili kanye naleto letigcogciwe kuletinye tinchubo tekubonisana. -uye kuphi bongi? -kuhlanganisa nekusebentisa luhlelo lwekwakha emakhono. -ngakoke kwacunywa kugcina umtsetfo lomkhulu kanye nekulungisa kuphela tingucuko letibaluleke kakhulu letiphakanyiswe yikhomishini yetemtsetfo, kanye naletinye tingucuko lesetidzingekile. -uphindze uchaze kutsi letincumo titawuzuzisa njani inkampani nebaphatsi bemasheya. -uma emaphepha sekalawulwe basiti beluhlolo kanye nekulungisa lokudzingekako lokwentiwe, emaphepha ekumakha abhalwa kumaphepha ekusebenta kwe-mp aphindze futsi ashenywa njengobe atfolwe kumakha lesikhulu. -hulumende wasenshonalanga kapa usandza kushicilela kuphawula lokutsite lokuvela kutigulane mayelana netikhungo takhe tekuhlala endzaweni yinye. -iningizimu afrika ayisilo kuphela live lelibhola lembhoco nelekhilikithi. -linani lemiklamo yekulwa nebuphuya lesetjentisiwe. -imigomo nemibandzela -letinye tinyosi tiyaphuma tigcogca pholeni ne-nectar etimbali. -siphatsimandla sekhwalithi yemoya singasungula luhlelo lwekubona sive imphumelelo lebalulekile endzaweni yekuvikela kungcola. -ngiyabonga ngekunginiketa litfuba lekubhala emagama lambalwa ngemngani lomuhle kanye nemlingani wakho. -tindzima letifananako tato tonkhe tigaba letintsatfu tahulumende hhayi nje kuphela letisemkhatsini netesifundza kumele tishiwo. -kusetjentiswa kwemitfombo yalokuphilako yendzabuko kuhlola imvelo -iphalamende ifanele kutsi isekelwe lilunga lephalamende. -kutibophelela lokubalulekile kwesikhatsi bekudzingeka kubasebenti labasebenta emsebentini kute kube nemphumelelo lenhle lebonakele kumarekhodi kanye nekutfutfukiswa kweluhlelo lwekulawula umklamo. -umkhandlu sewuvele ugcogce lwati macondzana nemacembu ladzinga kuceceshwa macondzana nemiklamo ye-led. -lwati lolwengetiwehttp://www.pharos.co.za/books/ -kutawuletsa ingucuko yedijithali kutinsita tahulumende kuphindze futsi kwente kutsi kube nekwetfulwa kwetinsita letisezingeni leliphakeme ngesikhatsi kutfolakala buchwepheshe bedijithali. -kungafani netinkhantolo letihlelekile lapho bomantji nemajaji bakhetfwa kutsi babukane ngco nemisebenti yetebulungiswa, lesakhiwo sebuholi bendzabuko sinemisebenti leminyenti levela kutemasiko netemasiko, laniketwe yona ngekwemtsetfo. -faka umbala emphendvulweni lengiyo. -bafundzi batfutfukisa likhono lekufundza nekwehlwaya tinhlobo letehlukene tematheksthi etemibhalo naleto letingasito temibhalo, kufaka ekhatsi ematheksthi latibonwa. -kubhalisa kuloluhlelo udzinga kugcwalisa lifomu lekubhalisa longatfola kuwebhusayithi yaka-gems kuwww.gems.gov.za. -wakha sikhatsi lesitako lesichubekako ngekusebentisa " kutawuba " na " ing ". -licinisobantjintji bangaba nguluphi luhlobo lwemuntfu - angeke ukwati kutjela ngekubabuka. -ngesicelo selayisensi yekusebentisa tinsita teliposi leligodliwe -lombiko watfolwa lovela kulikomidi lase-afrika letingcweti mayelana nemalungelo nenhlalakahle yebantfwana. -tilwane - tifo tetilwane letifana nebruselosis, i-leptosprosis, sifo se-leme nobe i-streptocoksoksus switch, nobe ngukuphi lokunye kutseleleka lokubangwa kusebenta netilwane -kuhlatiya kwehlukahlukana kungasetjentiswa njengencenye yendlela yeluhlatiyo lwemkhuba kutfola kutsi ngabe lokwehlukahlukana kuyenteka yinye noma incenye yephethini lengagucuki nalephindzaphindzekako. -ngaso sonkhe sikhatsi cinisekisa kutsi bantfwana bakho baphephile futsi bayakhona kuhamba ngekuphepha. -kute i-tv lensha ledzingekako. -kute imvume ledzingekako yeseyi. -tivakashi letifakwe endlini yetivakashi titawulindzeleka kutsi tihloniphe umcondvo wendzawo yetindzawo letakhelene nayo kanye nekuthula kwendzawo yase-rexford. -loku kuholele ekutseni kube nemigwaco lencono kanye nekuhamba lokwentiwe ncono kulesifundza. -ngakulolunye luhlangotsi sibe nebantfu labamhlophe labasitwa imitsetfo yelubandlululo kanye netinchubomgomo kute sitfokotele lizinga leliphakeme lekuphila ngekufinyelela kutemfundvo lephakeme, tikhungo tetemphilo letincono kanye nematfuba laphatselene netemnotfo netenhlalo. -loku kufaka ekhatsi imisebenti yekuphatsa njengekuphatfwa kwekusetjentiswa kwemanti, kulawulwa kwekhwalithi yemanti, kulawulwa kwekuphepha kwelidamu nekongiwa kwemanti. -uma masipala, ngemandla akhe njengemtimba wetinsita temanti, aniketa emanti kwentela kusetjentiswa etimbonini, nobe ulawula luhlelo lapho khona emanti langcolile etimbonini alahlwa khona, kumele ente imitsetfo yamasipala leniketa lokungenani loku lokulandzelako -lofaka sicelo ngamunye utawumakha silwane sinye. -kuvuka kwemnotfo wemhlaba wonkhe kusalindzeleke kutsi kucinise kodvwa ngelizinga lelincane kunaleli lelilinganiselwe phambilini, njengobe i-brxit inemtselela lomubi ekukhuleni kwemnotfo wemhlaba wonkhe. -indzima yephalamende nemiphumela yekugcina kumela bantfu nekucinisekisa hulumende webantfu ngaphasi kwemtsetfosisekelo. -ulahlekelwe kwetsembeka kwesishayamtsetfo sesifundza futsi sikhunjulwa licembu leliphakamisa lowo muntfu ; -tindlela tenchubomgomo tekuvimbela kuhwebelana ngetinsimbi letingakaguculwa kute kuncishiswe kulimala kwesakhiwonchanti sahulumende kanye nemnotfo ikhabhinethi ikubonile yaphindze yavuma luhlakamsebenti loluphelele lwetinyatselo tekulungisa kulimala kwesakhiwonchanti sahulumende kanye nemnotfo ngekuvimbela kuhwebelana ngetinsimbi letingakaguculwa. -umngani wami uphindze kabili loko. -emakhono lamahle ekuchumana ; -bafundzi kufanele babhale tincwadzi letisemtsetfweni letingito, lapho kukhoneka khona, titfumele tibuye tilindzele timphendvulo. -kucecesha ngekwekumaketha, emakhono nekuphatsa. -ikhabhinethi inelitsemba lekutsi advocate mkhwebane utawusebentela sive kahle futsi utawuchubeka asebente kahle kakhulu kubo bonkhe bantfu baseningizimu afrika. -kukhatsateka kwebantfu basezimbabwe kube nemtselela lomubi kulesigodzi se-sadc, ikakhulu eningizimu afrika. -imihlangano netinchubo temhlangano -uma ungatsintfwa kungakapheli tinyanga letintsatfu kusukela ngelusuku lwekuvala, ucelwa kutsi ucabange kutsi kukhetfwa kwakho akukaphumeleli. -uma ungasiso sakhamuti saseningizimu afrika, ungatfola lilungelombhalo uma ngabe lelinye live liyincenye yesivumelwano sasebee. -ngalesizatfu, tindlela tekulawula leticinile tiyasetjentiswa kuvikela lesifo ekutseleleni tilwane tasemapulazini. -kwenta ncono kusebenta kwelikomidi lelwatiso lesifundza. -emakhono lamahle ekuhlela. -imihlangano yemnyaka yesikhwama setimali temave emhlaba nelibhange lemhlaba -onkhe emadokhumenti lasemtsetfweni kufanele ngaso sonkhe sikhatsi agcwaliswe ngalokuphindvwe katsatfu ; ikhophi lekungiyo yelikhasimende kanye nemakhophi lamabili lasele alomsebenti ngetinjongo tekuphatsa. -nanoma-nje inelitsemba ngekucophelela, ikhabhinethi iyakholwa kutsi lelive libona timphawu tekucala letinhle taloko lokunelitsemba kutsi kucala kwekuvuka kwemnotfo walelive lokwakhelwe ngalokucinile ekufezekisweni kweluhlelo lwemaphuzu layimfica, lokuhloswe ngalo kukhulisa umnotfo waseningizimu afrika kanye nekwakha imisebenti ledzingeka kakhulu. -lomhlangano utawubanjwa kusukela mhla tinge- kuya kumhla tinge- inhlaba lapho khona labaklonyeliswa ngemklomelo batawube bahlanganyele. -inchubekelembili leyentiwe bafundzi kanye netikolo tabo itawuhlolwa njalo. -uma sokontileka ahluleka kuhambisana nanoma nguyiphi imibandzela lekulekontileka, lesifundza sitawuba nelilungelo, ngaphandle kwekubandlulula nanoma nguwaphi emalungelo aso, kutsi sicitse lekontileka. -lamathulusi avela kuphela engatini emkhatsini wetinyanga letintsatfu kuya kuletisitfupha ngemuva kwekutseleleka. -ikhabhinethi ikwemukele kwendluliselwa kwesikimu semshwathi bulk water supply scheme kwazulu-natal, lokutawugucula ngalokuphelele timphilo temakhaya langetulu kwalange- etindzaweni tase-albert falls, empolweni, trustfeed kanye nasenadi. -kuchaza umsebenti wemklamokubeka ngco kutsi nguyiphi imisebenti letawentiwa ngumklamo. -chubeka usebentise lamagama kubhala imisho encwadzini yakho yekubhalela. -incenye yaloluhlelo ifaka kucondzanisa umsolwa nekutimisela kwakhe ngekwelulekwa bantfu labadzala nobe lamanye emalunga emmango. -mengameli, nanoma kunjalo, usungule likomidi letindvuna lelifaka ekhatsi tindvuna tetemabhizinisi ahulumende, tetemandla, tetimali netebulungiswa kanye netemisebenti yetebulungiswa. -tindlelanchubo nemihambo yebuncusa letfutfukile emasikweni onkhe kanye netinkholelo tepolitiki nyalo tiyalandzelwa kabanti. -emakhono lamahle ekusebentisana nebantfu, ekuhlela kanye nekuchumana ngulesinye sidzingo lesibalulekile. -kubaluleka kwemasiko, lokususelwa kumtsetfo wesintfu nemihambo yehlukile kumiphakatsi yendzabuko. -luhlu lwekuhlola kuhlindvwa kwenhlangano yetemphilo yemhlaba lwasetjentiswa kwenta ncono lizinganhle nekuphepha kwetinsita tetiyetha. -ihlose kuniketa tibonelelo tetimali kubomasipalati kusebentisa sakhiwonchanti lesitawubavumela kutsi banikete lokungenani lizinga lelisisekelo letinsita kumakhaya laphuyile. -hulumende uyachubeka nekutinikela ekusimameni kwetimali tahulumende, kodvwa kube nekuncipha kusukela kwetfulwa sabelomali ngendlovana kulomnyaka. -ngiyabonga kakhulu, futsi ngimfisela lokuhle njengobe uyachubeka ngekufaka sicelo kuletinsayeya letinkhulu lelitiko lelitawubukana nato. -njengencenye yeluhlelo lwesakhiwonchanti lwavelonkhe sibone kusisa kwesakhiwonchanti kutemfundvo, temphilo, temanti, temandla kanye netekutfutsa. -umbhali utsi, " kunendzawo lebitwa ngekutsi yi-ngobi edvute ne-hammanskraal, ngaphasi kwamasipala wendzawo yasemoretele, bantfu labahlala kulendzawo nyalo sebakhulile, bagugile futsi labanyenti babo bayagula. -ngako konkhe lokungenelela, sitimisele kugucula buso betindzawo tasemaphandleni eveni letfu. -uphendvula imibuto itheksthi -kute kufezeke letinhloso letingenhla, bonjiniyela kanye nebahleli bemadolobha kudzingeka baniketwe tinkhombandlela, nakucatsaniswa nemazinga. -loku kwahlanganisa ndzawonye hulumende nebaholi betinhlangano telusha, labahlola inchubekelembili ekutfutfukiseni tenhlalo netemnotfo yebantfu labasha. -kute kuchumana lokuchubekako lokutawentiwa. -kuvumelana ngenchazelo yekusebenta yemholo wavelonkhe lolizingancane kwafinyelelwa emkhandlwini wekutfutfukisa umnotfo wavelonkhe kanye nemkhandlu wetemisebenti. -tibophelelo telutjalomali letibita tigidzigidzi letinge-r tamenyetelwa ku-saic yaseningizimu afrika kantsi tibophelelo telutjalomali letibita tigidzigidzi letinge-us$ tamenyetelwa ku-correis kuphindze futsi kukhombise livoti lelinemandla lekutetsemba emnotfweni wetfu. -umutsi lowetayelekile uphephile futsi usebenta ngemphumelelo njengemkhicito welibhrendi lekucala, kodvwa uvamise kuba ngulongabiti kakhulu. -ngalokufanako kuhlanta, lokufaka ekhatsi kuphocelela emanani lamanyenti emanti emhlabatsini lodvutane neliphayiphi, kungasetjentiswa. -kuncishiswa kwekubuyiselwa kwemacala lokwentiwe lucwaningo lukhombisa kutsi kuncishiswa kwekubuyiselwa kwemacala lokwentiwa indlela yebulungisa lobubuyisela esimeni lesifanele, nakucatsaniswa netindlela letetayelekile tebulungiswa bebugebengu. -kuyacaca kutsi luhlelo lwabo lwanyalo lugcile kutinsita tekwesekela, tigaba letitsite talabatsintsekako tihlosiwe, futsi loluhlelo alukabuki ngalokuphelele tonkhe tidzingo talabatsintsekako. -labadlala indzima ekudleni nasekudleni baneligalelo lilanga lonkhe enchubeni yekuhlela, nobe uma kufanele bahambe emabanga lamadze kute bakwente njalo, bangadzinga kuniketwa kudla nobe sinatfo lesitsite, nobe babhadale sibonelelo sekubambelela nabatsenga kudla kwabo. -linyenti laletisebenti letinsha belinenshisekelo nenhlitiyo lenhle. -imiklamo leminyenti lemikhulu ledzingwa baphatsi yehliswa ngenca yekuswelakala kwetimali kanye nekwenyuka kwetindleko tekunakekela kanye nekutfolakala kwetimali ngenca yetinkinga tetimali tamasipala. -kwanyalo, iningizimu afrika ingenisa emave langetulu kwahhafu wetidzingo tayo te-oyili nesikhekhe semafutsa lesibuya kulamanye emave njalo ngemnyaka. -imitamo yekubandzakanyeka kwelwabiwomali lekuhloswe ngayo kuchumanisa tintfo letibekwa embili temmango netinhlelo tekusisa imali. " -kuhlatiywa kweliphakelo-timali lemawadi langakhetsi -mnu. lemogang pitsoe njenga-ceo we-african exploration mining and finance corporation. -uphindze futsi ugcugcutele intfutfuko yemboni yetekundiza lephumelelisako nalephumelelisako, lekhona kuncintisana kukokubili kuleli nakumave emhlaba. -phindza ubhale letifinyeto kute umzala wakho lomncane akhone kulandzela lesiphakamiso. -tinhlobo tetindzaba lekufanele tiphenywe -loku kufaka ekhatsi kwetfulwa kwetinchubo tekubala letifanele, kwehlukaniswa kwencitfo kanye netinkhambiso nemazinga etemafa. -uma utfola imitsambo ungashintja kuphela umgodzi uye kusikebhe. -kutfutfuka kwemali lengenako lekulindzelekile kususelwa kulisu lekukhicita imali yesifundza. -niketa ema-awa lamabili kulomhlangano. -kusungulwa kwesikhungo sekusekela ibhizinisi imozoma -sebentisa tichasiso takho kubhala luhlaka lwemlingisi. -kuletinyanga letimbalwa letitako letilindzele lukhetfo lwavelonkhe nelwesifundza, sitawulinga kucedzela leligunya lelidvumile. -kuniketwa kwemalayisensi kubonakala njengemsebenti lobalulekile macondzana naloku. -kwengeta, kusisa lokukhulu ngco ekutfutfukisweni kwesigodzi kuyachubeka -likomidi lekugadza kumele libuyekete njalo ngetikhatsi letitsite libanga lekufezekiswa kwetinjongo tekulungiswa kwemmango macondzana nalowo nalowo muntfu macondzana nekulungiswa kwemmango. -kugcogcwa nekulawulwa kwetinhlelo nemabhajethi ngekuhambisana netinkhombandlela temabhizinisi letivunyiwe. -lemiklomelo ihlonipha bantfu baseningizimu afrika kanye nebantfu bekufika labahloniphekile labafake ligalelo ekuzuzeni iningizimu afrika lekhululekile, lebumbene, lengabandlululi ngekwebuhlanga, lengabandlululi ngekwebulili, lephumelelako nalenentsandvo yelinyenti ngetindlela letahlukahlukene. -letinyatselo tihlose kucinisekisa kuvikeleka lokuncono kwebanikati betinchubomgomo nebazuzi kanye nekufaka sandla ekusimameni kwetimali. -loluhlelo loluhlanganisiwe lwekulawula imfucuta lususelwa kulomcondvo wekuhleleka ngetigaba kwemfucuta, luhlose tinsita letifananako futsi ludzinga kwehlukaniswa njengemtfombo kute kube ngulokuyimphumelelo. -sicelo semvumo yekutsenga inyama kulamanye emave -uma ngabe noma ngumuphi umsebenti lowentiwe ngusokontileka ubanga kuphatamiseka lokungaba khona, imvume lebhaliwe kumele itfolwe kumasipala, ngembi kwekutsi umsebenti lonjalo ucale. -sibonelo, letinye tinkhombandlela ticacisa kugcwala lokusezingeni leliphakeme kwetincenye letifanele kutsi tisetjentiswe, kantsi letinye tilinga kuchaza kugcwala lokungiko kwetincenye, kuvamise kufaka ekhatsi tintfo tekuphepha. -linyenti lebantfu base alfred nzo, lincike kutinsita temvelo netemvelo kwentela tindlela tekutiphilisa. -umtsetfo wekuphatfwa kwemphahla lengenako, -bulunga be-unsc buphindze futsi baniketa iningizimu afrika litfuba lekucinisa budlelwane nebalingani lababalulekile bemave lasatfutfuka - ibrazil, india, nigeria nechina - lababelana ngebulunga bemkhandlu neningizimu afrika. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla tinge- inyoni | south african government -kuhlelwa kwekutsi lesikebhe sibe senchubeni yekuhlola kufaneleka kwelwandle i-samsa kute sitfole sitifiketi sekuphepha. -ikhabhinethi iyakugceka kuhlaselwa kwesikhumulo sesitfutsi samhlabuhlangene e-abyei, esudan, lokuholele ekushoneni kwesikhulu sesive kanye nemgcini wekuthula wase-ethiopia. -nanobe singativa sikhatsatekile futsi sesaba njengemadvodzana etfu kanye nemadvodzakati asishiye kunakekelwa kwetfu, kufuneka sitfole sibindzi kuleliphuzu lekutsi kwentiwa yonkhe imitamo yekubavikela. -umsebenti usesigabeni lesisetulu sekutfutfukisa emanti, kutfutfwa kwendle, gezi, imigwaco, kuhlaliswa kwebantfu, kutfutfukiswa kwetikhumulo tetindiza kanye netindzaba tetikhungo netekuphatsa. -* umuntfu lonesikhundla nobe sikhundla selicembu letembusave -ikhabhinethi iyakwemukela indlela lekuvunyelwene ngayo yindvuna yekutfutfukisa umnotfo kanye ne-ab inbev kutiphatsimandla tetekuncintisana mayelana netindzaba letinyenti letitsandvwa ngummango. -lwati lwemsebenti lweminyaka lesihlanu ekulawulweni kwemphahla lokutsatfu kwako kufanele kube kulawula. -bhalisa njengalongenisa imphahla ngekhatsi e-sars. -ngalesinye sikhatsi lwati lwendzabuko lubuye lutsatfwe'njengendzawo yemmango'uma kwabelwana ngalo kabanti emimangweni leminyenti yendzabuko futsi kute kucaca kutsi ngukuphi ummango lotsite lowatfutfukisa nobe lowatfola lolwati. -loku kulandzela sikhatsi lesikhetsekile lesaniketwa izimbabwe nga-, leseluliwe. -kushiwo, nanoma kunjalo, kutsi bantfu labatawuhlola futsi bakhiphe lesitifiketi kumele babe bantfu labatimele kubaphatsi belibhola letinyawo, licembu, noma umnikati wesitediyamu lesitsintsekako. -lendzawo iphindze futsi ibe nemincele kusilulu semvelo, lesingatsengiswa njengentfo lengetiwe yentfutfuko. -kusetjentiswa kwemali kwesakhiwonchanti sahulumende wasekhaya njalo ngemnyaka kuphindzeke kabili ngekweliciniso kusukela ngasekupheleni kweminyaka yabo- -kubalulekile kukhetsa titjalo ngekucophelela ngoba kunaletinye letingenta simo sibe sibi kunekutsi sibe ncono, noma titsatse emanti lamanyenti noma tisabalala masinyane kakhulu futsi kumatima kuphatsa. -ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nelubalobalo lwavelonkhe lwebugebengu lwesikhatsi kusukela ngamabasa kuya kundlovulenkhulu -ikhabhinethi ivume luhlaka lwekugcina lweluhlakamsebenti lwendlelalisu lwethemu lesemkhatsini lolucolisisiwe - lwekugcina " imphilo lendze nalephilile yabo bonkhe bantfu baseningizimu afrika ". -gcwalisa emafomu ngalokuphelele, ngaphandle kwekubuka ticelo tangaphambilini, tinombolo temakhasi nobe leminye imikhicito. -ngekuhambisana netifundvo teminyaka leminyenti yekucecesha endzaweni yemmango kanye neyemmango, inhloso yalencwadzi kukhutsata kucabanga lokubalulekile emkhatsini webasebentisi bayo kunekubeka luhla lwemiyalelo. -indzawo yinye, lehlukile yekulawula emanti kulabo labahlala emakhaya. -kwakhiwa kutawucala ngemuva kwekuvunywa likomidi lesigungu lesiphetse le-transnet. -cinisekisa kulawula nekunakekela kulawula kufinyelela. -loku kusebenta kutsi ngabe wenta lucwaningo lolusisekelo lolute inhloso yekutsengisa nobe kutsi ngabe sewutfole sicelo sekutsengisa. -kute kube ngulamuhla losokontileka sewucedze kulungisa tikhala tekucala temgwaco, wenta umsebenti wemhlaba wekwakhiwa kabusha kwemgwaco, futsi usetjentiswa kakhulu ngemadvwaleni ekugcina emgwaco. -indlela lensha yebhizinisi isatfutfukiswa kute kuncishiswe kutsembela ngalokwecile kubhizinisi yeliposi kanye nekusuka endzaweni lengenisa imali lehlanganisiwe lesimeme. -ngekwenchubo, loku kusho kutsi kusebentisa imali netincumo tentsela letitsetfwe uma umnotfo ucinile, titawukhoneka uma umnotfo ucinile. -mnu zamikhaya xalisaf. -lomtsetfo uniketa emandla nemisebenti ehhovisi lelijaji lelikhulu lelasungulwa njengesikhungo sembuso lesitimele lesilingana nelitiko ngesimemetelo samengameli nga- -linani leliphelele letindlela tasekhaya litawusetjentiswa kulemodeli ngekuya kwetihibe tetimali. -imitselela yetenhlalo netemnotfo, yalokusungulwa lokuhlosiwe kweluphiko lwekulawula umnyele, kudzinga kutsi luphindze lwetfulwe ku-nedlac, loku kwentiwa mhla tinge- imphala kube nenchubo lebanti yekubonisana ne-nedlac mayelana nalomtsetfosivivinyo emkhatsini wamhla tinge- lweti namhla tinge- inkhwekhweti -tinhloso letinkhulu temasu aloluhlelo kutawuba ku. -kute uvikele kushicilelwa kabili kwesatiso lesifanako kanye nekubhadaliswa kabili, sicela ungenise satiso sakho kanye kuphela. -sivumelwano sebudlelwane kumele sibe sivumelwano lesinemandla, lekufanele sivumele labatsintsekako labangetiwe kutsi babe basayinile kunoma ngusiphi sigaba ngesikhatsi senchubo. -uma wehluleka kubambisana uma sibonelelo sakho sibuyeketwa -emanti nekutfutfwa kwendle -kusukela nga- hulumende ubuke kakhulu tinsayeya letiphatselene nemakhoi-san futsi ikakhulu, kwemukelwa kwemiphakatsi yemakhoi-san kanye nebaholi. -uma tinhlanti ticindzetelwa kungabeketelelani nekutseleleka ngemagciwane kanye netifo kwehla. -kulandzelela kudla kwelwatiso kutinchubo telwatiso. -inhloso yalokuchubeka kwetinchubo tekunakekela kuniketa kunakekela lokungenatihibe ngendlela lengagucuki. -tiphakamiso ekubuyeketweni kweluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu lwaseningizimu afrika titawusita kakhulu ekulungiseni butsakatsaka lobukhona kuloluhlelo. -imininingwane yesehlakalo ngasinye lesiphakanyiswe kumvila-balave ingatfolakala ekuhleleni lokutinte emmangweni kanye nasenkhombandlela yemchubi we-idp leyentiwe yi-aicdd nemisebenti yekutfutfukisa. -kuso sonkhe lesifundza kulima tilwane kutfolakala ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni letinetindzawo letenele tekutfolakala kwemhlaba. -letindlelakuhlola titawufuna kulungisa kusebenta kwabomasipala njengoba sebavele bahambisene kakhulu nendlelakuhlola yekuhambisana. -emasedimenti kuletindzawo leti avamise kuba netinhlayinhlayi letincane. -sente tilandzelela letidvonswa i-oksijini emagatjeni etihlahla. -hlela kuceceshwa kwebachubisifundvo becbp -kwanyalo kunekungaciniseki lokukhulu kulo lonkhe lelive mayelana netinchubomgomo temali lebekiwe. -nyalo khombisa kutsi ngumuphi umfana lonetulu. -kulamanye emave lambalwa imiphumela yetenhlalo iyatfutfuka ngesivinini lesikhulu kunekwentiwa ncono kwemiholo. -timboni letisebenta ku-isithebe tifaka ligalelo lelikhulu kutemnotfo walendzawo, letiniketa imisebenti lengetulu kwe- -lenchubo yekwenta tintfo ibe semtsetfweni icinisekisa kutsi kunekusatjalaliswa ngalokulinganako kwetinkantolo kulelive, kute kwentiwe ncono kufinyelela kutinkantolo, lokuluilungelo lelibalulekile lebantfu lelivikeleke esigabeni semtsetfosivivinyo welilungelo kumtsetfosisekelo. -kubhalwa kwemiculu yetemtsetfo egameni lelitiko. -imiklamo leminyentana lehlose kuniketa emanti etimbonini nasemakhaya isetigabeni tekusebenta noma tekuhlela kulo lonkhe lelive. -kutsi kute kutfutfukiswa kwetindlu lokuvunyelwe ngekhatsi kulendzawo lewela ngaphansi kwemugca wetikhukhula wemnyaka. -ikhabhinethi ihlanganyele nemmango wemave emhlaba ekugcekeni ngemandla kuhlaselwa kwemaphekulasikhuni lokusandza kwenteka e-united kingdom. -kulowo mhlangano lincusa yagcizelela kutsi bekangakhoni kubukana netindzaba letitsite netemtsetfo letibandzakanyekako futsi bekafuna kuhlela lomunye umhlangano lapho khona bantfu labangabukana naleto tindzaba batawuba khona. -akukacaci kutsi kungani imali lengenako yahulumende wasekhaya ibitwa, kodvwa hhayi imali lengenako yabohulumende betifundza. -siyakuvuma futsi, ligalelo lelifakwe nguloyo longasekho waphambilini, mk helen suzman, lobekayimphilo yedvwana kulendlu lena, lophikisana nemitsetfo yekucindzetela. -wekucala ufaka ekhatsi kusebentisana nemvelo. -kube nemitamo lemibili lengaphumeleli yaphambilini yekuhlela lomdlalo tinsuku letingu- tekucala. -emakhophi etitatimende tasebhange tetinyanga letisandza kwendlula nobe emakhophi elwatiso lwetimali. -ucelwa kutsi ucacise emagama etinkampani letitimbandzakanya kulokukhushulwa etitolo, ucelwa kutsi ucaphele kutsi licembu kuphela lebakhiciti labasihlanu noma ngetulu labangafaka sicelo salolusito. -inkantolo yemtsetfosisekelo itfole kutsi inchubo yekubonisana nemmango lechutjwa ngumkhandlu wavelonkhe wetifundza kanye naletinye tishayamtsetfo tetifundza, atikahlangabetani nelizinga lelibekwe kumtsetfosisekelo. -c ) umfakisicelo kumele asayine onkhe lamakhasi langetiwe. -balaphi bendzabuko bangasebentisa imitsetfo yemfihlo yekuhweba nobe emaphethini kuvikela nekuhweba lolwati lwendzabuko. -ufundza itheksthi yelwati lenetibonwa sib. imidvwebo / imidvwebo / emathebula / emashadi / emabalavengcondvo / titfombe -umtsetfosisekelo udzinga kutsi umbuso ufinyelele ekubuyisweni kwemalungelo emhlaba kulabo labatsatselwa ngumtsetfo. -o ube lokungenani nesitifiketi lesiphakeme nobe ticu letilingana nawo lekufanele kuniketwe bufakazi bemiculu -kuhumusha / kuhumusha netishikashiki tetenhlalo, tihlelwe ngu-julie boéri kanye na-carol maier. -ikhophi yemibandzela yekusungulwa kwelilokishir ngelikhasi -loku ngalokungavisiseki ngumsebenti wekusekela lobalulekile webacondzisi bekuphatfwa kwetisebenti, njengaloku kukhetfwa lokusimeme kwebafakiticelo labafanele kutsi bahlanganise sakhiwo selitiko kubalulekile ekwetfuleni lokusezingeni leliphakeme kuleligunya lelitiko. -lesikhungo siphindze futsi sihlose kwesekela kutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane lakhona kuphakela imakethe yendzawo kanye nemachinga ekutsenga emave emhlaba e-ge. -lamanye ematiko etfule imitamo yawo, sibonelo, imitamo ye-re ya patala yelitiko letemisebenti yesive. -icbp isho kutsi kudzingeka kutsi kwentiwe umtamo kute kufinyelelwe kulabo emmangweni labangadlali indzima lenemdlandla. -loku kufaka ekhatsi kufezekiswa kwemsebenti wekulawula inhlekelele endzaweni yamasipala. -kukhombisa kuvisisa inchubomgomo kanye neluhlaka lwetemtsetfo loluhola tinhlelo temakomidi emawadi kanye nekusebenta kwalo. -kusekelwa kwelwabiwomali kulandzela tinchubo tavelonkhe. -uyakwentiwa! -sigaba amain imininingwane yelilunga -imifundzateikuniketwa kwemifundzate yetinhlelo tekucecesha isayensi yetemphilo emazingeni eticu letiphasi naletiphakeme. -ikhalenda yebhajethi lecacile yaminyaka yonkhe ikhona levamise kulandzelwa kantsi lekhalenda ivumela emaviki lasitfupha kuya kulasiphohlongo kutsi ematiko agcwalise ngalokubonakalako tilinganiso tawo letibanti temalingena kanye nelusebentisomali. -sikhutsati salomsebenti. -bothishela banesibopho lesikhetsekile sekuhlonipha nekuvikela bantfwana labanakekelako. -lengcungcutsela yalomnyaka igcile ekutfutfukiseni emakhono edijithali, kuniketa bomake emandla kutebuchwepheshe, tebuchwepheshe kute balwe nekukhubateka kanye nekwesekela i-african tech start-up ecosystem. -kwengeta kulesimo setemnotfo netingucuko tesakhiwo, i-lekgotla lekhabhinethi iphindze futsi yacoca ngekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti, kucinisekiswa kwemandla agezi, kutfutfukiswa kwendzawo kanye netetimboni, tingucuko kutemhlaba kanye netekulima, kanye nekuguculwa kwemabhizinisi laphetfwe ngumbuso. -incenye yeli-awa lokungafaki ekhatsi li-awa lekucala lelidzingekako -tinhlelo tekutfutfukisa emandla eluhlelo lwahulumende wendzawo tiyachubeka nekukhatsateka. -sigaba sesibili saloluhlelo sesitfutfukisiwe nyalo. -ticelo letingenayo inombolo lefanele yekucasha angeke tentiwe. -ngaloko kumele igcile kuko kokubili kuvikela nekwelashwa kwaletifo letinkhulu letimbili letitsatselanako letitsintsa inshonalanga kapa. -kusho kutsini loko, emandla ekuphenya lanemkhawulo? -nanoma kungahambisani kuhambisa lwatiso lwelubalobalo lolusekela letindlelamkhuba letichazwe ngenhla, kulungiswa kwalokungahambisani, nanoma kunjalo, akukavami kugucula kakhulu emaphethini lavamile. -loku kwaphumelela ngemikhankhaso leminyenti leholwa ngusodolobha lomkhulu. -khombisa kutibophelela ekuphileni kahle kwemmango ngekutfutfukisa tindlela tekutiphatsa letinelwati loluhle etindzabeni temmango netesimondzawo. -kulandzela tikhuphuko kuto tonkhe timali letisalele emuva letikhishiwe. -emapaki ekwakha sive setemasiko atawutfumela yonkhe imininingwane yemlandvo lekhombisa bumsulwa kanye netintfo telubandlululo tetitukulwane letitako. -utawudzinga imvume yeluhlolo lwemvelo ku-dea. -lemitsetfosimiso lechitjiyelwe nyalo itawuvumela kwabelana ngelwatiso ngulekhomishini nalamanye ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo. -kubuyisela imibiko emmangweni ngembi kwekusebentisa -sifinyeto semakhono elulwimi lekufanele afundziswe emabangeni r- -kuphindze futsi kususelwe ku-dha leneligunya lelimele lekulawula buwena nesimo lesisemtsetfweni, kutfutseleka kwebantfu bemave emhlaba, kanye nalabo labafuna kukhoseliswa kanye nebakhoseli. -uma lemvumo lekhona yekutfumela ngaphandle iphela sikhatsi ngemuva kwetinyanga letintsatfu, faka sicelo salena lensha. -lenkantolo ngekufaka sicelosikhalo emva kwaloko yengeta umgamu walesikhalo kufaka ekhatsi konkhe lokutfolwe yinkantolo i-a quo macondzana neludzaba lwekuba semtsetfweni kwalesicelonkhokhelo, lokusho kutsi lesitfunywa seswela emandla. -mengameli uhlala ngesekudla sesikhulumi, esihlalweni sinesivalo kuso. -bangakwenta loku ngemihlangano yebahlali bemawadi kanye naletinye tinkhundla tekutfutfukisa ummango -njengetinhlelo tekucashwa kwemmango emhlabeni wonkhe, lesikhutsati sekucashwa sisekela futsi sisekela indzima lebalulekile yemkhakha lotimele ekwakheni imisebenti. -kususwa'kwetindleko letifihlakele'kutawuholela ekwehleni kwetintsengo tekudla naletinye. -litiko letekuhlela, kucaphela nekulinganisa kanye nemakomidi emkhambatsi wetindvuna atawubamba imihlangano nebetindzaba kute achaze ngenchubekelembili yalemibiko. -kuhlola nekucubungula kusebenta kwemiklamo yamasipala -bantfu bekuchamuka angeke bavunyelwe kuba nemhlaba eningizimu afrika kodvwa batawufaneleka kutsi bacashe sikhatsi lesidze. -iningizimu afrika ingulelinye lemave lanotsile mayelana netitjalo kanye nekwehlukahlukana kwetilwane. -kute kube nekubusa lokuncono -kumatima kuzuza ireshiyo yendzawo yeluhlelochumano lolufanako, ireshiyo yeluhlelochumano loludze kanye netindzawo tekuhlala letiminyene temaphethini ekwehlukanisa lamanye. -umfakisicelo lophumelele angadzingeka kutsi avethwe kuvikeleka siphatsimandla lesifanele. -ngekuhambisana nemitsetfomgomo kanye nekwenta kweluhlolo lolusekele kumiphumela, lonkhe luhlolo - lolusekele esikolweni kanye nalolwangaphandle - kumele kwekucala luhlolwe ngekwendlelakuhlola. -yini bameli betemphilo nekuphepha? -isekhula yetikhala temisebenti yahulumende yatisa tisebenti tahulumende ngetikhala temisebenti yahulumende. -kwengeta, bayachubeka nekuba nendzima lebalulekile ekwabiweni kwetimali lokuhlosiwe kuzuza tinhloso tesive. -baceceshi bemfundvo yebatsengi betindlu kufanele futsi bahlolwe ngemuva kwekuceceshwa ngalokulandzelako -kuloku lokubikiwe ethekwini, kwabikwa ephoenix ( kubulawa kanye nemibuto, futsi kute kube ngulamuhla, basolwa baboshwe ngekubulala ephoenix futsi bavela enkantolo. -kusukela ngamabasa kulomnyaka, leligciwane selandzile ngemandla emaveni emhlaba wonkhe. -cinisekisa kutsi lonkhe luhlelo lwelwatiso lwesibhedlela lugcinwa kute lunikete kwentiwa kwelwatiso ngalokwetsembekile, lokusebentako futsi ngesikhatsi lesifanele. -ikhabhinethi itfumela emavi endvudvuto emndenini nakubangani balabo labalahlekelwe ngulabatsandzekako babo kulemililo leyashaya tindzawo tekuhlala letingakahleleki tasekapa kwashiya tinkhulungwane tebantfu tikhishiwe. -kubekwa etikhundleniikhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni lokulandzelako kuye ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele:. -umtsetfo wekucashwa ngekulingana usicephu lesimcoka semtsetfo macondzana naloku. -lizinga lelisetulu lekushiya phasi ngenca yekugagadlelwa, kukhulelwa kanye nekungafinyeleli etikolweni. -lamazinga afaka phakatsi emafutsa, kunakekela, imali yekucala, umshwalensi, kanye nekwehla. -emanti nekuhanjiswa kwendle. -kufaka sandla kwemikhicito letsite kusamba se-pi -iflanders itawuphindza futsi isebentisane nelitiko letesimondzawo kumklamo wekugucuka kwesimo selitulu kanye nemnotfo webuluhlata, lotawugcila kutindlelasu tekwemukela. -timakethe letitfunyelwa ngaphandle taseningizimu afrika. -emagugu etimbiwa aseningizimu afrika ahambisana nekwehlukahlukana kanye nebungcebo betimbiwa tayo, kantsi indzawo yejiyoloji yendzawo yasegauteng idlale indzima lenkhulu ekutfutfukiseni kwayo. -iseshini yesine yekhomishini yemave lamabili yeningizimu afrika nebotswana. -timo lapho imvume yekusisa ayidzingeki khona -loku kudzinga kutimisela, kutibophelela kanye nemitfombolusito yekusebentisa tindlela letitawenta imininingwane itfolakale. -uma kungenteki kusombulula kungevani ngendlela yekungenelela, kungasonjululwa enkantolo yemtsetfo yaseningizimu afrika. -kuphakanyiswa kutsi letimoto letincunyiwe angeke tichutjwe ngaphandle kwemvume yekushayela ngebucwepheshe lebanjwa. -uma emabhodi angetulu kweligunya lawo futsi angagcini emalunga atiswe, kwetsembana kucedvwa. -simondzawo semhlaba wonkhe sitsatfwa njengaletinsayeya ikakhulu etimakethe letivelako, lapho khona emanani emphahla laphansi kanye nekucina kwenchubomgomo yetetimali e-usa kufaka incindzetelo ekugelweni kwemali lengenako kanye nekukhula lokulindzelekile. -leminye imiklamo lekhonjiwe ngesikhatsi senchubo yecbp kumele yentiwe ibe tiphakamiso letitawutfunyelwa ku-idp ngobe icuketse lwati lolubalulekile ngetidzingo temmango kanye netisombululo letakhako letimiselwe emmangweni, kodvwa tingaba tinkhulu kakhulu kutsi tisetjentiswe ezingeni leliwadi. -ngubani lotsatsa tincumo mayelana nekutsi ngubani lonekufinyelela emitfonjeni? -kungumsebenti walabenta umbukiso kutsatsa sikweleti semshwalensi lesiphelele semikhicito yabo ngesikhatsi sekuhamba kanye nangesikhatsi salombukiso. -ireyithi yemphumelelo yekwelashwa kwelikhasimende lelisha lesifo sesifuba beyingetulu kwa-% kwengca umgomo wekota yesitsatfu lohlosiwe wa-%. -kwetfulwa kwemibiko lengasiwo yemali yekota yentiwa ngalendlela lelandzelako -inchubomgomo yesikolo akufuneki iphikisane nenchubomgomo yavelonkhe, noma tinkhombandlela kulencwajana. -ngaphandle kwekutsi sitsatse tinyatselo tekuvikela letifanele noma ngabe ngumuphi umuntfu wetfu angagula i-hiv. -nguyiphi imisebenti leyentiwa bomake labanyenti? -utawutfola ikhophi ye-elekthroniki yeliphephandzaba njalo ngenyanga ebhokisini lakho lekuposa. -nakwenteka, khombisa inombolo yentsela yenkampani nobe ye-cc -kubita kutsi kube nebudlelwane bawo wonkhe ummango, wabeka umgomo wekuhhafula buphuya nekungasebenti nga- -umzuzi - umuntfu lotfola lwatiso -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfo lohlongotwako lomayelana nekuvalelwa kwelicala. -uma sitembu singekho, kucashwa kufanele kucinisekiswe encwadzini leyehlukile encwadzini yenkampani. -imibiko yemcwaningimabhuku jikelele ingeniswa kusishayamtsetfo kungakapheli tinyanga letisihlanu kusukela ekupheleni kwemnyakatimali. -bhala imisho ngesitfombe sakho. -tonkhe tehlakalo letibikiwe tekwephula lomtsetfo tiyaphenywa ngalokuphelele. -lesimo sibe ncono futsi siyancoma emabhizinisi netisebenti ngenchubekelembili leseyentiwe. -bhala emagama ngekucindzetela kusichazamagama sakho. -ngekwemkhakha losakhula, kutfutfukiswa kwetindzawo tekugcogca lubisi lolungakahlutwa etindzaweni tasemaphandleni kungafaka sandla ekutfutfukiseni emabhizinisi kulemboni. -kute utfole kukhulelwa kwe-ectopic, luhlolo lwekukhulelwa kwengati noma umchamo lwentiwa kucinisekisa kutsi make uyakhulelwa. -usita ngekundluliswa kwetinsila temtsetfo wetekwelashwa kusuka kutemisebenti yemaphoyisa aseningizimu afrika kuya kumkhakha wetemphilo nekuniketa tinsita letiphelele te-forensic phatholoji teluhlelo lwetebulungiswa bebugebengu. -kwenta simanje imitsetfo yamasipala kute ikhone kubukana nendzawo yonkhe, kanye nekwenta kanye nekwenta simanje tinchubomgomo. -titfutsi tahulumende tihlose kufezekisa umsebenti wekulandzelela timoto nekulawula kute kwentiwe ncono kulawulwa kwetitfutsi tahulumende. -kwehlukaniswa kwelwabiwomali eningizimu afrika kunelikhono lelihle lekusekela inchubo yelwabiwomali leyeme kunchubomgomo futsi ngaloko kuniketa ligalelo lelifanele lekuphumelelisa kwabiwa kwemitfombolusito lokunelisu. -kutawuba netihlalo letingangane naletibovu enkhundleni lensha. -bhala tindzima letintsatfu - sicalo, emkhatsini nesiphetfo. -khipha ku-internet bese ugcwalisa lifomu lekufaka sicelo libe katsatfu. -kubhajetha kubalulekile ngoba kungasho umehluko emkhatsini kwemphumelelo nekwehluleka kwemklamo. -sente inchubekelembili kancane ekusetjentisweni kweluhlelo lwekulawula umklamo welitiko lolubuyeketiwe. -uphindze futsi wengeta simemo kubatjalimali labahamba embili kanye nebaholi bemabhizinisi kutsi bahambele ingcungcutsela yelutjalomali yaseningizimu afrika lelindzeleke kakhulu letawuhlelwa ekupheleni kwalomnyaka. -i-cape agulhas lm ibonakala ngekuntjintja kancane kancane kutekulima kuye kumnotfo lophatselene netinsita. -sifisa kuphindza futsi kwesekela kwetfu lekhozi yepalestine. -ngako-ke kubalulekile kutsi bakhokhintsela bakhone kubona imiklamo lengakavumeleki ekucaleni nekubeka tindlela letitawubasita kutsi bente tabelo letivakalako. -kukhula kwematfuba emisebenti kulekota kuholele ekwehleni kancane kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti laya ku-%. -imininingwane ibaluleke kakhulu kunemamaki lafakwe emakhodi eluhlelweni lwekufundzisa nekufundza, njengobe inika bafundzi umcondvo locacile ngaloko lokufikile nekutsi kuphi nekutsi kungani kufundza kwabo kwehlile kunaloko lokuhlosiwe. -ngekubhalisa njengekunakekela lokutinte emmangweni kwebantfu labagugile -sifanele kutsi sisebentise tinhlelo tekungenelela siphindze futsi sente tindlela tekulandzela. -kute kwandziswe kufinyelela kutemfundvo lephakeme njengekusho kwesimemetelo setfu kulomnyaka lophelile, kusetjentiswe tigidzi letinge- temarandi kusita bafundzi kutsi bakhokhele tikweleti tabo etikhungweni temfundvo lephakeme. -lamadokhumenti lakha lenkontileka atawutsatfwa njengaletichaza ngalokufananako. -kungenelela kwesifundza kuhulumende wasekhaya -kwenta ncono kuhambisana neluhlakamsebenti lwekulawula temisebenti yahulumende nemitsetfo yemgcinimafa wavelonkhe kute kuzuzwe kuphatsa lokuhlobile. -khutsata imibono yekuchuba kusetjentiswa kwemitfombolusito. -kute kufezeke sibopho sayo sekuba ngumphatsisi wesive wemitfombolusito yemanti yalelive, litiko letindzaba temanti nemahlatsi litawutsatsa indlela yekucaphela ngembi kwesikhatsi futsi ngaloko litawukhetsa tindlelakuhlola tekulinganisa tekulondvolota. -ezingeni lesifundza kunemiculu leminyenti yenchubomgomo ku-ict. -uma luhlelo lwekufundza lukhanselwa ngenca yetizatfu letisemtsetfweni, titjudeni temave emhlaba tinematfuba lafanako ekuntjintjela kuletinye ticu letiniketwa kuto tonkhe titjudeni. -ngekukhula, emafemu aphindze asise phesheya kute kutfutfukiswe kucamba lokukhetsekile kanye nemakhono kulamanye emave. -utsi emalunga elicembu atibambe tintfo letibukeka njengemakhansela etinhlitiyo. -the colloquium, which focused on the entire value chain in the print media space, from ownership to printing, distribution, research and advertising, will inform a concept paper related to the transformation and reform of traditional and new media in south africa. -emakhono esayensi newelabhorathri ekusombulula tinkinga -kudzingeka tinyatselo letiphutfumako etindzaweni letinyenti -loku kuhlose kucitsa nekuchibiyela imitsetfo letsite yetekuvikela lebonakala seyindlulelwe sikhatsi futsi ingasebenti njengobe kubonwe yikhomishini yekuguculwa kwemtsetfo yaseningizimu afrika. -sizatfu lesingiso kuphela sekuvalelwa kwabo kucinisekisa inchubo lefanele enkantolo yemtsetfo lapho kufanele kutekwe licala khona. -litiko livamise kuvumela ema-ngo kutsi asebente ngemiklamo lesekelwe ngetimali ngumnikeli welitiko noma kuphatfwa kwetimali nekuphatfwa kwemiklamo. -umkhakha wekubhala kufanele usuke etincwadzini letetayelekile uye etincwadzini temndeni losedvute nebangani uye etincwadzini letingakahleleki uye ephephandzabeni, emkhatsini walokunye. -umkhandlu utawusita ekusekeleni tinkampani letibucayi kanye nekuhlela indlela yekuvuka kwemnotfo. -kumele isebente kukhomba totimbili tindzawo temandla kanye nebutsakatsaka. -ilayisensi inika umnikati lilungelo lekusebentisa tinsita teliposi leligodliwe bese ibaphatsiswa netibopho letishiwo esigabeni semtsetfo wetinsita teliposi, -loku ekugcineni kutawufaka ligalelo ekulawulweni kwetifo kanye nekwehliswa kwetifo kanye nekufa. -imininingwane yebatali itawuphrintwa ngemapasipoti, kute batali lebaphrintwe imininingwane yabo ngaloko angeke badzingeke kutsi batfwale titifiketi tekutalwa. -kugcwala lokusetulu kwe-aluminiyamu lencibilikako kwatiwa ngekutsi kunemtselela ekutfutfukeni kwemacandza nekugaya. -labanye betfu bangajuba, labanye betfu bangajuba. -tinhlelo letigcile kubantfu naletihlomisa ; -ipasiphothi yesimo lesiphutfumako ingasetjentiselwa kuhamba ngekuphutfuma emaveni labomakhelwane langadzingi emavisa ekungena. -sifundze kutsi kutibandzakanya kunemitselela lemikhulu yetindleko tetimali netebasebenti nekutsi emabhajethi latibophelele ayadzingeka kute kwentiwe bulungiswa kutinchubo tekubonisana. -kwengeta kuletinsayeya tekusitwa ngetimali, kuswelakala luhlelo lwavelonkhe lolucacile lwekuniketwa kwetinsita temfundvo lephakeme, kanye neluhlelo loluhambelana netisebenti. -khulisa njengelikati kute ukhululeke. -kulomnyakatimali lobuyeketwako kwabanjwa imihlangano lesihlanu lehleliwe. -kulinyenti lemitselela lekhonjiwe luhlolo loluhlanganisiwe luyaniketwa ekupheleni kwesehluko. -kwenta ibatho pele kutsi isebente. -sitfunywa sinye selitsimba ngalinye lesifundza emkhandlwini wavelonkhe wetifundza, lokhetfwe ngulelitfunywa. -bantfu bakitsi, lukhetfo lwabohulumende basekhaya lutawubanjwa kungakapheli tinyanga letintsatfu ngemuva kwenyanga yenkhwekhweti, lusuku lwelukhetfo lwekugcina. -khetsa tindzaba letimbili te-athikili yeliphephandzaba bese wetfula tinhlelo tetindzaba te-tv. -loku kucabangela kuhambisana nesiphakamiso lesingembi kwalendlu. -ngenca yelinani lelikhulu leticelo lesititfola, kutfolwa kweticelo angeke kuvunyelwe. -lithebula lesibili likhombisa kutsi iklasta yasekrugersdorp ibonakala sengatsi inelizinga leliphasi lekweswelakala kwemisebenti, uma kucatsaniswa nalamanye emawadi lahlanganisiwe kulomasipala. -masipala wesigodzi sase alfred nzo utfolakala ekhoneni lenshonalanga yemphumalanga yesifundza sasemphumalanga kapa. -loku kuphambene nenkhambo yemtsetfosisekelo, futsi kucedza intsandvo yetfu yelinyenti letfutfukako kanye nelilungelo lebantfu lekukhetsa labamelele sive. -njengencenye yekutfutfukisa sakhiwonchanti setenhlalo sitawuniketa tindlu letifanele naletingabiti kakhulu kanye netindzawo tekuhlala letinesitfunti. -ngiya emabhuloki asemphumalanga. -lokubaluleke ngalokulinganako liciniso lelingabuta kutsi ikhwalithi yetemfundvo seyivele itsintfwa kakhulu ngobe indlela hulumende layibona ngayo ibhubhise bothishela. -emabhontjisi anemaphrotheni etitjalo laphilile, ifolethi kanye nema-anti-oksidants ekulwa netifo. -sekukonkhe, sekucalwe tinchubo tangembi kwekutekwa kwelicala leticondziswe kubantfu. -ngesikhatsi setinchubo tekuniketwa titifiketi, kuphikisa kwekutsi umtsetfosisekelo wekugcina wehluleka kusungula tinkhantolo tendzabuko noma tendzabuko kwacitfwa. -emakomidi eliwadi kumele asungule inchubo lehlelekile lapho bahlangana njalo nelikhansela leliwadi labo kute bakhone kwatisa likhansela ngetindzaba temmango, ngekusebentisa imihlangano yelikomidi leliwadi, nangekucinisekisa kutsi imihlangano letayelekile ibanjwa kute ummango uphawule ngetindzaba temkhandlu. -lesibopho sekugcwalisa, kusayina ngalokufanele nekungenisa lesimemetelo angeke sendluliselwe kummeleli wangaphandle logunyatiwe, umcwaningimabhuku noma lomunye umuntfu wesitsatfu losebenta egameni lebhida. -labaceceshi nyalo sebacala kusebentisa loluhlelo etigodzini tabo kanye nasetikhungweni tabo ngekufundzisa bantfu labasha ngekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva kanye nemiphumela yalo. -budze bematheksthi labhaliwe lekufanele afundvwe kufundzisisa / kuvisisa nekufinyeta -logwaja nelufudvu -iphalamende iphindze futsi yemukela sichibiyelo semtsetfo weliposi lobukene nekwelekelelwa ngetimali kwetinsita teliposi laseningizimu afrika, lebekuchunyaniswa netincenye tetincenye tetelkom netintsela. -lusha lolusemkhatsini weminyaka le- kuya kulenge- budzala luyacashwa bese lubhalisa kuceceshwa emakhonweni lahlukene latawubahlomisa, ngelwati lwesayensi nelwati loluphatsekako, kute bakhe imisebenti yabo kanye nalabanye bantfu emimangweni yabo. -umbuto losisekelo kutsi ingabe kucoshwa kwalofake sikhalo bekungasikahle. -sitifiketi sekubhaliswa sebhizinisi njengobe sikhishwe ngumabhalane wetinkampani nobe i-master yenkantolo lenkhulu esimeni se-trust. -kuvimbela kulimala kwekuhamba kwakho, imiva, imisipha nematsambo etandleni nasetikhungweni ekugijimeni kwetandla netandla -njengemngani losondzelene nemufi, ucelwe kutsi ukhumbule ngekubhala umlandvomufi lotawuvela ephephandzabeni lesikolo. -ngaphasi kwetimo letibanti umlimi wenta lulawulo loluncane lwekhwalithi yemanti. -siyatsemba kutsi bantfu batawubona loku njengesizatfu lesihle sekuyekela kubhema," usho njalo. -asibhale cedzela lamagama bese ucondzanisa nesitfombe lesifanele. -litfuba lekulahlekelwa ngesilinganisontalo lisho litfuba lekulahlekelwa lekutsi linani lelifanele lekungena nekuphuma kwemali esikhatsini lesitako lithulusi letetimali litawuntjintjantjintja ngenca yetingucuko kutilinganisontalo temakethe. -sibonelo, lomasipala anganiketa lwati ngelinani lemakhaya endzaweni, nobe emaphoyisa aseningizimu afrika anganiketa lwati ngelubalobalo lwebugebengu. -sidzingo salolwatiso asikacondziswa kubochwepheshe betebucwepheshe kuphela. -timali letivunyiwe talemiklamo lemibili lelandzelako -kucala kwalokuphambuka ngulendzawo yemfudlana lephakeme, futsi kwekugcina ngulendzawo yemfudlana lephasi. -kutsi utawubhala uphindze ungenise lemiculu nobe kutsi sitfunywa sitawukhetfwa kwenta njalo -yonkhe imibiko kumele yentiwe esiveni. -kucala lokusha netiphetfo -mengameli ramaphosa lamuhla, mhla tinge- inkhwekhweti, utawuvakashela litiko letekuvikela nelitiko letekubusa ngekubambisana netendzabuko, njengencenye yemitamo yakhe yekukhulumisana nebaholi labakhulu kucinisekisa kutsi umsebenti wahulumende uhambisana kahle. -loku kuyimbangela nganhlanye yekuphatamiseka kwemisebenti yemkhakha wetetimayini kanye nekwehla kwesakhiwo ekutfunyelweni kwetimbiwa ngaphandle ngenca yekufunwa ngemandla lokuphasi. -kodvwa, umkhandlu wenta imitsetfo yekukhetsa emalunga ekomidi yeliwadi. -sebentisa sifundvo sehlakalo kute babambi lichaza bente leso naleso sigaba. -lephatfwe ngendlela, futsi legcinwe imibandzela, lekufaka ekhatsi budzala bemntfwana ; -kuphindze futsi kube ngulokumcoka kulesifiso setfu sekuba sikhungo setetimali se-afrika. -inombolo yekubhalisa yemtimba wenkampani likheli lendzawo -luhlaka lwetetfulo macondzana nesicelo sekundluliswa kwemalungelo ekudoba. -" sawubona, licenjana lelimnandzi, " kusho logwaja. -sitfole kuhlonishwa kwekubamba indzebe yemave ase-afrika yanga- kulomnyaka lotako, lokutawuvala i-libya ngobe behluleka kukwenta njalo. -ikharikhulamu yetilwimi ilungiselela bafundzi tinsayeya labatawubukana nato njengebantfu baseningizimu afrika futsi njengemalunga emmango wemhlaba wonkhe. -insimi yendzaba lemfisha lefundzisa sifundvo sekuticambela. -lomtsetfosivivinyo losahlongotwa awudzingi kutsi umhlolimabhuku abike lokungahambi kahle lokutfolakele ngesikhatsi ente imisebenti yakhe njengemhlolimabhuku. -emakhoi kanye nemasan lonemaphaphu lamanyenti lahloniphekile asho lokukhulu kwekapa lenhle... -lomkhankhaso wekukhutsata utawufaka kusetjentiswa kwetinkhundla tekuchumana letahlukahlukene kwetfula umlayeto welitiko wekubhalisa kusenesikhatsi. -kufinyeta ngeliphepha lemininingwane yebuphuya nebulili -kukhomba letinye tindlela tekwenta -kulomnyakatimali lowengcile, lamayunithi atfole tigwebo letingetulu kwe- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- letingu- let -yenta a kukhombisa kutsi ungahlala njani uphilile. -i-otm yemnyaka isetjentiselwa kwatisa ngetekutfutsa njengalenye yetincenye letibalulekile ekukhuleni kwemnotfo kanye nasekutfutfukisweni kwendzawo. -litiko lenta kubuyeketa njalo ngekota ngeluhlelo lwekusebenta lwemnyaka kanye nekulawula lokwengetiwe kanye nelwatiso lolugcogciwe luyahlanganiswa kumbiko wekubuyeketa njalo ngekota. -iningizimu afrika kwanyalo isebentisa luhlelo lolukhulu kakhulu lwekwelapha i-antiretroviral emhlabeni. -luhlolo lwemphumelaoluhlobo lwekuhlola loluphatselene nekutfola kutsi ngabe, nekutsi ngabe, imisebenti yeluhlelo noma tinsita tifezekise yini imiphumela lehlosiwe. -imali lengenako kanye nemabhajethi etindleko abhalwa njengelusito lwekuhlela lwesikhatsi lesifishane. -kukhonjwa kwalenye yaletintfo mayelana naloku ngulapho imphahla itsengiswa khona, futsi intsengo yekutsenga iyachubeka nekukhokhelwa ngekufunwa ngemandla. -etindzaweni lapho imvula iyasehlobo, ikhanola ingakhicitwa ngaphansi kwekunisela ngesikhatsi sasebusika. -ticelo letingetulu kwe- tatfolwa esigabeni sekucala. -lamazinga emadamu lakhona kulelive solomane asakhatsata ngoba kunekuphuma lokunyenti kunemvula. -kuphunyeleliswa ngemphumelelo kwe batho pele kutawusho'umsebenti wahulumende lonebuntfu mbamba futsi losebenta kahle kakhulu futsi losebenta ngemphumelelo '. -njengobe bunikati bemhlaba busaloku bagcile etandleni talabambalwa, kantsi imikhicito yekucala yetekulima netinchubo tekusebenta letiphetfwe kakhulu balimi labamhlophe betemabhizinisi, imitselela yelikusasa letfu ihlala natsi lamuhla. -i-anyuwithi iphindze futsi igweme inkinga yekutsi bantfu basebentise imali yabo masinyane, bese baphila eminyakeni leminyenti ebuphuyeni. -"kukhatsateka kakhulu kutsi kuniketwa kwemanti latsembekile kukhombisa timphawu tekwehla," usho njalo. -ikhabhinethi yatiswe ngekubanjwa kwengcungcutsela yekucala yesayensi, itheknoloji nekucamba kabusha kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- kholwane -yini umehluko emkhatsini wesivumelwano sekundluliswa kwemphahla nesivumelwano sekwabelana ngenzuzo? -lokulandzelako imibuto leyetayelekile lengabutwa -loku kulandzela kubonisana emkhatsini kwelisekela lamengameli nahulumende lomusha, baholi bemacembu laphikisako, likolishi laboshifu nalabatsintsekako betinhlangano temmango embusweni, kuhlela indlela yekufezekisa ngalokuphelele tincumo te-sadc letimayelana netingucuko temtsetfosisekelo netemkhakha wetekuphepha. -lelithebula lelilandzelako letfula kucashwa kwebantfu ngamunye ngemkhakha wemnotfo ngamunye. -sikhatsi sekuba sesikhundleni kwemengameli -lamafomu ayatfolakala esikhungweni sekuvivinyela ilayisensi yekushayela lesisedvute nawe futsi kuwebhusayithi ye-enatis -bangaphindze futsi bangenele kushushiswa kwebugebengu uma ngabe inhloso yekuhlakata umbuso ingacinisekiswa. -ema-inivoyisi kumele akhombise ngalokucacile linani lemahora lasetjentisiwe kulomklamo nekutsi tinhloso tifinyelelwe kuphi. -kwanyalo, tinsita letimcoka tigucuka. -libhange lemhlaba liphakamisa kutsi njengesisombululo selizinga leliphasi lekonga kulelive kutsi lizinga leliphakeme lekungasebenti kumele sisonjululwe. -kubekwa etikhundlenikutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni. -ngenyanga yemphala, lihhovisi lemcondzisi lahlelwa kabusha futsi labitwa ngekutsi lideski lemklamo. -wahlala uphindze waphindza futsi waya ngetulu. -ngentasi kunemahhovisi lamakhulu kuleligatja nemisebenti yawosa ) kuphatfwa kwemkhambatsiumnotfo nesakhiwonchanti, tebulungiswa nemave emhlaba -ikhabhinethi icinisekisa kutinikela kwahulumende ekukhulumisaneni ngalokugcwele netisebenti kute kufinyelelwe esivumelwaneni lesisebentisekako sabo bonkhe labatsintsekako. -akukadzingeki kutsi buholi lobuniketako bente loluphenyo loluchubekako ngekwalo. -insayeya lenkhulu lebukene nabo bonkhe bomasipala kuniketwa kwagezi etindzaweni letingenamiholo lephasi naletingakahleleki. -kucinisekisa kuhlangana emkhatsini wetincenye letisisekelo kudzinga kwandziswa kwekungenelela kwemave emhlaba kufaka ekhatsi imisebenti yekulungisa letinye tincenye. -ucwayisa bantfu kutsi bati ngetingucuko tekutiphatsa, njengekuba nelikhaya noma kwandza kwekusetjentiswa kwetjwala netidzakamiva. -ngasengadzeni uhlale njalo unisela tihlahla takho ekuseni nobe ebusuku, uma lizinga lekushisa likhula. -iningizimu afrika ngetindlela letinyenti iyindzawo lekahle yekuhwebelana ngetidzakamiva. -kulomnyaka lulawulo lwetikhungo kufanele kutsi lugcile ekulungisweni kabusha kwentela kucinisekisa kufezekiswa kwenjongo yalo yekuniketa simondzawo sekusebenta lesivumako sesakhiwo lesichubeka njalo. -uma lofake sicelo ukhishiwe ehhovisi le-trust ngenca yekutiphatsa kabi -tingcikitsi netihloko tingakhetfwa kuletifundvo kunika simongcondvo sekufundziswa kwemakhono elulwimi. -kuphatfwa kwe-ems kwehlukaniswe ngekuphatfwa kwemasu ekapa kanye nekuphatfwa kwemasu etigodzini tetemphilo. -bente umsebenti lomuhle wekuhola bufakazi egameni lekhomishini. -lilungelo lekutfola kunakekelwa ngetemphilo lokusezingeni lilungelo lelisemtsetfweni. -mnu h ratshisusu njengelisekela lekhomishina yetekucudzelana. -tisebenti letinjalo, uma tingasiwo tisebenti tebulungiswa, titsatfwa ngetinhloso tekuphatsa njengetisebenti tebulungiswa letiniketwe luphiko lwetebulungiswa kodvwa tingaphansi kwelulawulo nemandla elijaji lelenta luhlolo. -inhloso kungasisi esikhundleni seluhlolo lolutsite lwetintfo, kodvwa kubengeta ngeluhlolo lolungalinganisa ngco umtselela longaba khona wetinhlanganisela letimankimbonkimbo uma lokwakheka kwalokucitfwako kungatiwa. -ngekwemukelwa esikhungweni setemphilo yengcondvo ngekwemvumo -banikati labangatsengisi kudla batsi sebake balinge kodvwa sebavile kuyitsengisela ngoba emakhasimende akasatsengi kudla. -tindvuna kanye netikhulu letisetulu tematiko latsintsekako tivamise kuhlala ngekubambisana lamakomidi lamancane. -khokha imali lebekiwe ngelisheke nobe ngekwe-elekhthronikhi lendluliselwe kumcondzisi jikelelelitiko letetinsimi, tetihlahla kanye netetimfishi. -njengeluhlolo, nanoma kunjalo, letibalo letichazwe kulesengeto tingasetjentiswa njengeluhlolo lwekungagucuki kuncuma kutsi ngabe imikhawulo lebalulekile kungenteka kufinyeleleke nini mayelana netitfutsi tesive. -nangabe letikhali tiyabindza e-afrika, kuthula kumele kube sisusa sentfutfuko. -loku kudzinga kuchubeka, kusachubeka nekubeka embili i-afrika kanye nemave aseningizimu kube kugcinwa budlelwane nemave lasetimbonini. -kungabikho kweluhlelo lwetimali loluhlanganisiwe kusho kutsi imisebenti leminyenti yetetimali kusadzingeka kutsi yentiwe ngesandla noma etinhlelweni letincane letehlukene, lokungatsatsi sikhatsi kuphela kodvwa kuphindze kucedze sitfunti nekuhlanganiswa kwedatha. -lomtsetfosivivinyo, emkhatsini walokunye, uniketa tinkhambiso nemazinga emtapolwati wemphakatsi lofanele. -siyachubeka nekucedza loluhlelo lolubi kuletindzawo ekupheleni kwalomnyaka. -lenkhulumo yamengameli lemayelana nekuma kwelive itawubanjwa ngesikhatsi semnyaka lomkhulu emlandvweni welive letfu, umnyakalikhulu welicembu lelibusako, khongolose wavelonkhe wase-afrika. -ikhabhinethi iyayemukela imbizo lebeyingeniswe yindvuna yelihhovisi lamengameli letekuhlela, kucaphela nekulinganisa kanye nasihlalo wekhomishini yekuhlela yavelonkhe, jeff radebe, mayelana netingenelelo letifezekisiwe tekusheshisa kukhokhelwa kwebatfulitinsita nguhulumende kulesikhatsi lesibekiwe semalanga langu- -kuyacaca kutsi luhlelo lwekulawula lesinalo alukeneli. -imisebenti yemmeli wemndeni yengetwe ngumtsetfo webantfwana lomusha, futsi nyalo ifaka ekhatsi naku lokulandzelako -faka sicelo sekundlulisa timali takhe nobe bangani -temlomo titawubekwa ngekhatsi, tihlolwe ngekhatsi futsi tilinganiswe ngephandle. -b ukutjela kutsi ungakhululwa njani tintfutfwane. -masipala uhlose kucasha bosokontileka labatsatfu. -kulalelela kuvisisa sikhatsiema-awa -sibonelelo sekusekela bantfwana setfulwa nguhulumende kuniketa kusekela ngetimali kubantfwana labahlala emakhaya laphuyile. -kuniketa hulumende wentsandvo yelinyenti nalophendvulako emiphakatsini yendzawo ; -uma ngabe udzinga lwati lolwengetiwe ngaloku, sitakutfumelela luhlaka lwemibandzela njengobe kwemukelwe kulenkhomfa. -ngekususela ehhovisi lapho umkhokhintsela abhaliswa khona hhayi esifundzeni lapho umkhokhintsela ahlala khona nobe asebenta khona. -letinkampani leti tivamise kwesekelwa ngetimali ngeminikelo kanye nekusitwa ngetimali kwangaphandle futsi tibhalisiwe ngekwesigaba semtsetfo wetinkampani, -intfutfuko yetheknoloji leya kutinhlelo letite emanti iyadzingeka. -lolo lomsebenti utawuchubeka ngesikhatsi semnyakalishumi wesibili wenkhululeko. " -ngekwesigatjana lesincane intsengo yenkontileka isuselwa kuloku lokulandzelako -ikhophi yalomele nobe matisi waseningizimu afrika walomele. -sebentisa lifomu lesatiso sekuntjintja kwelikheli nobe imininingwane yemuntfu nobe inhlangano. -letindzaba leti taphakanyiswa banikati kanye netikhungo letinkhulu tetinkampani letinkhulu lengitibambe emihlanganweni lemitsatfu leyehlukile, yekusebenta lokunemandla endzaweni yekuhlala emahlamba ndlopfu ngelweti kanye nangengongoni kulomnyaka lophelile. -lokuhamba embili kwelisubuciko lalelibhange kwesekelwa tinhloso letinyenti tebhizinisi. -kubanjwa kwendzebe yemhlaba ye-fifa yanga- kutawuba yincenye yekuzuza kukhula kwemnotfo lokusheshako kanye nemigomo yekutfutfukisa yalelive. -ngayinye yaletinhloso temasu lapho kwatsatfwa njengemklamo lotsite kanye netindzawo letibalulekile tekuchumana letigcile kuto tabonwa. -umbiko wenchubekelembili ungatsatsa emalanga langu- ; futsi -lesifundza sibe netinsayeya tayo letifaka ekhatsi naku lokulandzelako -ikhabhinethi ihlole imiphumela yekota yesitsatfu yemibiko yenchubekelembili yesikhatsi kusukela mhla tinge- imphala kuya kumhla ti- ingongoni -ngekusebentisa luhla loluhlanganisiwe lwemiphumela kundlulisela umphumela ngamunye ephepheni lelingenalutfo. -i-nap ifuna kufaka ligalelo ekongeni nasekusetjentisweni ngalokusimeme kwemhlaba wetfu kanye naleminye imitfombolusito yemvelo. -tifundza tisungule tinkhombandlela tekusungula emakomidi emawadi. -bobani labashampeni belibhola letinyawo laseningizimu afrika, labashukumako, lababhukusha nalabanye labashampeni? -ikhabhinethi yemukela umbiko wekwetsemba welutjalomali ngco lwemave angaphandle lwase-a. i-oldney, lokhombisa kutsi iningizimu afrika iyindzawo ye- leheha kakhulu lutjalomali ngco lwemave angaphandle mhlabawonkhe, kwekucala kulelivekati lase-afrika. -kugwema kutsi basakati lababhalisile bazuze ngalokungakafaneli kunchubo yekulawula ye-stb, kusisa kwahulumende kunchubo yekulawula ye-stb kutawutfolwa kulabo basakati lababhalisile labakhetsa kusebentisa inchubo yekulawula ye-stb. -kubita sishayamtsetfo emhlanganweni longakavami wekuchuba ibhizinisi lekhetsekile ; -yini longayidzinga kute wente icbp? -kuvikela kwekucala kuhlose kuvikela kwenteka kwekucala kwetinkinga telufuto letitsite kanye netinkinga tekutalwa. -ikhabhinethi ikuvumile kufezekiswa kwenchubomgomo yavelonkhe yekutfutfwa kwendle. -ngabe labantfwana abancane kakhulu ngaloluhlobo lwemininingwane? -kumuntfu lonema-bmd,'umoya losetulu'angagucuka ngekushesha abe'ngulophasi ', lokubanga kucindzeteleka lokukhetsekile kwalomuntfu lohlupheka. -tonkhe tiphatsimandla letisebenta kulitiko letemfundvo kufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi titfokotele leliphuzu lekutsi tabo timemo kanye nemsebenti wekubaluleka kwemasu lokungenteka kutsi kungabi netinyatselo letisemkhatsini kanye nekungatsatsi luhlangotsi njengendlela yekukhetsa. -kulawulwa kwematfuba ekulahlekelwa kuhlose kucinisekisa kutsi ematfuba ekulahlekelwa esikhwama ayabonwa futsi alawulwa ngemphumelelo nekutsi tinhloso tekusebenta netetimali tifezekiswa ngekuhambisana nemitsetfo lesebentako kanye nemitsetfosimiso ezingeni lelivakalako lekucinisekisa. -loludzaba lutawulungiswa futsi kusiphakamisomtsetfo. -sigaba semtsetfo sibeka emalungelo nemisebenti yemalunga emmango wendzawo. -asibhale bhala ngemsebenti wetemidlalo. -ngetimali temacembu etembusave, -sicelo selayisensi ye-petroleum wholesale -ngetinyatselo letinjalo, imimango yakhona kuniketa imibono ngetintfo letibalulekile teliwadi kulesikhatsi lesibuyeketwako. -lubanjiswano lwahulumende lovulekile kanye nahulumende lovulekile nalo luyintfo lebalulekile letawusita ummango wemhlaba wonkhe kuphumelelisa i-ajenda yentfutfuko lesimeme. -ematheksthi esivisiso lesilalelwako lamadze sib. tindzaba, ema-inthaviyu, imidlalo, imibiko yetindzaba -mnu kugan harikrishna thaverf. -inombolo yekuhweba ngetimoti isetjentiswa bakhiciti lababhalisiwe, bakhi nobe bangenisi betimphahla, bosokontileka betitfutsi, batsengisi betimoti nobe tikhungo tetimali kusebentisa sitfutsi lesingakabhaliswa nalesingakabhaliswa emgwaceni wesive ngesikhatsi / ngesimo sebhizinisi yabo. -tinsita nemisebenti lengakafakwa ekushayweni kwemtsetfo -kudla kwe-rainbow kusebenta emapulazini etinkhukhu, kanye neligayimu lekondla nekuhlanta egauteng, nanoma kute tikhungo tekulungiselela tinkhukhu talenkampani letitfolakala kulesifundza. -lesikimu sacitfwa ngemuva kwekucedvwa kwekubuyeketwa kwetimali tekutfutfukiswa kwetindlu. -sale uyibhala kahle encwadzini yakho. -imibhedze lephakanyisiwe noma emarishi atawuniketa kudvonswa kwemanti lokuncono, futsi itawuniketa kuvikeleka etifo letikhetfwa ngumhlabatsi lonemtsamo lomkhulu ; nanoma kunjalo, avamise kumoma masinyane kakhulu. -timfuno letisetulu temphakatsi temphumelelo yelikusasa -wakwentako nekutsi bagcoke ini. -hulumende wentsandvo yelinyenti ubeke takhiwo letifana ne-ejensi yavelonkhe yekutfutfukisa lusha, leligunyatwe ngumtsetfo kutsi libukane nato tonkhe tindzaba telusha, kusukela kunchubomgomo kuya entfutfukweni. -mk nonkqubela silulwane. -kumele bacinisekise kutsi tinsita letiniketiwe tisetjentiswa ngalokusezingeni lelisetulu ngenhloso leyakhelwa yona. -bukhulu bemtfolamphilo butawuntjintja ngekuya kwelinani lebantfu umtfolamphilo latawusebenta - uma ngabe bantfu bangetulu linani lelikhulu letinsita letidzingekako, futsi ngaloko sikhungo sikhule. -sicelo sekubuyiselwa kanye nekubuyiselwa kwemsebenti o -ungasho kutsi'ludzaba lolujabulisanako, kodvwa mhlawumbe kumele sibuyele emuva kuloludzaba lwekucala lwekucocisana. ' -imibuto ye-sms yelayisensi yekushayela imibuto ye-sms yelayisensi yekushayela, bafakiticelo bangasebentisa i-sms inombolo yabo yamatisi kutsi batawubese batfola kunye kwalama-sms lengentasi: sicelo lesitfolakele: sicelo sitfolakele, kodvwa sisengakasetjentwa. -awukhoni kusebenta sikhatsi lesingaphasi kwetinyanga letisitfupha ngobe awukhoni kwelashwa -leyunithi yetinsita temtsetfo iphindze isite basebenti kutsi bahumushe futsi basebentise letinchubomgomo ngendlela lefanele. -loku kwaphumelela emkhatsini waleminye imisebenti ngekwakha budlelwane netinhlangano letehlukene. -loku kuyajabulisa nakubukwa liphuzu lekutsi impumalanga kapa sifundza lesihola embili ekukhiciteni tihhenga. -loku kungatfolakala ngekuniketa tindzawo letincane, kanye netindzawo letinyenti letikhona kwesekela intfutfuko lesezingeni leliphakeme kuletindzawo kanye nasendleleni kulendzawo yekuhlaliswa. -bomasipala labakhulu labanemabhajethi lamakhulu bangafuna kusebentisa emayunithi ekucecesha latinikele, ngekusebentisana nabochwepheshe becbp. -lokwehluleka kuphela bekukucashwa kwetisebenti. -beluleki bangaphandle bekulawula ingucuko batawuniketwa inkontileka ku -loku akusiyo incenye lencane ngenca yemsebenti lomuhle webetindzaba betfu. -kubhanga ngekwe-elekhthronikhi nekufaka ngco. -imininingwane yemuntfu lotawucala kubhalisa inhlangano yekuvikela umlilo -kutawufuneka utfole kutsi ngubani lotawuzuza, nini futsi njani. -imakethe yase-usa, sibonelo, itsandza titselo letipakwe ngeljuzi lwemvelo hhayi isiruphu. -kute kube ngulapho ndvunankhulu lokhetfwe ngemuva kwelukhetfo lwekucala lwesishayamtsetfo sesifundza ngaphasi kwemtsetfosisekelo lomusha atsatsa sikhundla, nobe sifundza sicinisekise umtsetfosisekelo waso, nobe ngabe yini lokwenteka kwekucala, tigaba na temtsetfosisekelo lomusha kumele kutsatfwe njengaloku kubekwe kusengeto c kuleshejuli. -uphindze futsi wasebenta njengemcondzisi longumlingani wekhomishini yetemnotfo yamhlabuhlangene ye-afrika futsi ngekubuya eningizimu afrika, wakhetfwa kutsi abe ngusihlalo wekhomishini yetemisebenti yahulumende. -ngekuhlanganyela nenhlangano yebunye be-afrika kanye nebudlelwane lobusha bekutfutfukisa i-afrika, iningizimu afrika seyicalile endleleni yekubuyisela esimeni lesifanele, kulondvolota kanye nekuvikela emagugu ase-afrika. -ndzawonye lemiculu, kanye naletinye letinganiketwa sikolo, yakha sisekelo semitfombolusito lenotsile kusita bothishela ekuhleleni tifundvo kanye nasekwenteni luhlolo loluhlelekile. -iphindze futsi ibe yintfo lenhle kakhulu yekubulala tilokatane. -tekutfutsa naletinye tisetjentiswa kumele tiniketwe kwentela kuniketa letakhiwo tetindlu letisabalele, letitfwele tindleko letenyukile tesikhatsi lesidze. -eveni lonkhe, batfulitinsita labanakekela ngetemphilo njengetisebenti letetayelekile, bodokotela bematinyo, emakhemisi, emafiziyotheraphisti, bososayensi betengcondvo, ema-otometristi, ematheraphisti etinkhulumo nalabanye labatsite basayine kute babe bangani be-gems. -lokucuketfwe sitatimende sekharikhulamu savelonkhe kuhlelwe kusitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola, ngethemu, kusetjentiswa letihloko. -lofake sicelo, ngemuva kwekubhadala lokumbalwa kwekucala, bekangakhokhi imali kulemali lesele. -ngakoke kunesidzingo sekwehlukanisa umnotfo lokuchubekako kanye nekwengetwa kwebungako kute kulwe nekwehla kwemkhakha wetekulima. -bani nesibindzi kulabanye basebentisi bemgwaco kute kutsi sonkhe sikwati kufinyelela etindzaweni tetfu ngekuphepha. -sengetelo sihlukanisa tindlela letinyenti tekwabelana ngenzuzo bese tihlukanisa ngetinzuzo tesikhatsi lesifishane, lesisemkhatsini kanye netesikhatsi lesidze. -ufundza itheksthi letfolakala etimbila temfula -siphindze futsi sihalalisele licembu lesive lebafati ibanyana banyana ngekuphumelela kutfola imidlalo yema-olimpiki aselondon kwekucala ngca. -lelihhovisi lebhajethi liphindze futsi libe nemsebenti wesikhungo sebudlelwane bahulumende nalabatimele. -umbononchanti nemgomo walelitiko watisa indlela yemasu. -banikati belwati lwesintfu, labanelwati lolutsite lolumayelana nemitfombo lephenywako. -nangabe uyivusetela ngemuva kwelusuku lwekuphelelwa sikhatsi, utawudzingeka kutsi ufake sicelo selayisensi yekushayela yesikhashana ngetindleko letengetiwe ngesikhatsi ulindzele kukhishwa kwelayisensi yakho yekushayela. -kungako nyalo sesicinisekisa kutsi lapho kwakhiwa khona tindlu, tikolo, imitfolamphilo, tikhungo tetemidlalo kanye naletinye tinsita letisisekelo nato titawuniketwa. -ikhabhinethi iyakwemukela ibuye ihalalisele bososayensi labahlanganyele ekuhlolweni kwetheleskophu yaseningizimu afrika yetinkhanyeti kanye ne-southern african large telescope. -ngaleyo ndlela-ke angeke bacabange ngecbp, kodvwa bangafisa kucabanga kusebentisa lamanye emathuluzi e cbp kusita ngekuhlanganyela ku-idp. -emafomu e-irp ekucala kumele angeniswe nanoma, ngekuya kwekubala kwakho, kute intsela yesikhashana lekumele ikhokhwe. -cinisekisa ikhwalithi lesezingeni lelisetulu kanye nekurekhodwa kweluhlolo lolwentiwe ngekwebucwepheshe. -sihalalisela umkhakha wetemphilo kanye nemkhandlu wavelonkhe waseningizimu afrika we-aids loholwa lisekela lamengameli weriphabhulikhi ngekuphumelela kweluhlelo lwe-hiv ne-aids. -hulumende welubandlululo wakha ngemabomu umnotfo lophikile lowentelwe kuzuza bantfu labamhlophe. -lokucuketfwe nguleso naleso sehluko kuchazwe ngentasi. -emakomidi eliwadi kumele acinisekise kutsi tidzingo tendzawo yawo tiyalungiswa ngekutibandzakanya kwawo kunchubo ye-idp. -tihhenga taseningizimu afrika titsengiswa kakhulu etimakethe tasekhaya kutsi tiguculwe. -kulinganisa nekwemukela letinshisakalo letehlukene kuyinsayeya lenkhulu. -ikakhulu uma bebalindzele kutfola emathikithi enkhundleni yetemidlalo ngelilanga lemdlalo. -njengobe bantfu labasha bafaka ekhatsi linyenti lebantfu betfu, inshisekelo yebantfu labasha kutsi babe yincenye yetinchubo tetfu telukhetfo yintfo lesiyemukelako futsi siyahlonipha. -lamavoti esabelomali aphindze akhombise kutsi hulumende, tisebenti kanye nemabhizinisi basebenta ngekubambisana, ngetulu kunanoma ngusiphi sikhatsi, kutfola tindlela tekucondzisa kabusha kukhula kanye nekwakha imphilo lencono yawonkhewonkhe. -kuhlolwa kwenkhohlakalo emphumalanga kapa. -linani lemave lamanyenti seliphocelele tincabhayi letifana naleto letikhona nyalo lapha. -litiko letimali lamasipala lidlala indzima lebalulekile ekwenteni kutsi inchubo yecbp yentiwe ngendlela lelula. -emkhatsini walolubhubhane lolunjalo, kungena ematekisini ngaphandle kwekumakha buso, kuhlangana kute kuhlangane nebangani, kuhambela emacembu nobe kuvakashela umndeni, kungandzisa leligciwane kalula kakhulu futsi kubite timphilo. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- inhlaba | south african government -ngiyabata kuphendvula sikhatsi lesidze. -usebentisa timphawu tekubhalwa ngaphandle usebentisa ema-apostrophes kukhombisa bunikati -imihlangano nalabatsintsekakoinkhulumiswano yalabatsintsekako seyikhulile kulekota. -etinyangeni letimbalwa, bafundzi bakamatikuletjeni batawube bahlala bahlele luhlolo lwabo lwekuphela kwemnyaka. -imfundvo lesisekelo yalabadzala loluphenyo lwatiswa ngemazinga laphakeme ekungafundzi etifundzeni letinyenti. -kukhula kwemnotfo lokunonophako kuchuba kukhula, konga kanye nekusisa njengoba tindleko temali tiyehla. -kuchubeka nekwenta ncono tekuphepha, litiko letasekhaya, lisayine sivumelwano sekuvisisana nemboni yetekubhanga, kute kwetfulwe luhlelo lwekucinisekisa iminwe nge-inthanethi kuwo onkhe emabhange lahlanganyelako, kusita ekuvimbeleni kukhwabanisa nekutfola. -ngalelilanga lakhisimusi, kungenteka sikhunjutwe kutsi angeke sibe nekhisimusi ngaphandle kwesipho lesiniketwe kitsi ngalelilanga, sipho selitsemba, lutsandvo, kuthula kanye nekuncoba kuletinsayeya lesibukene nato emphilweni. -loku kukhombisa hhayi kuphela kutsi brooks bekabandzakanyeka ngco kulokutsengiselana lokungekho emtsetfweni, kodvwa futsi nekutsi wagcina imali emphahleni kutsi atsenge emadayimane langakapholishwa. -kulawula, kulandzelela nekusebentisa tinhlelo tetimali nekulawula ema-akhawunti. -lomkhakhancane unemakhono lamanyenti kunalomkhakhancane wetisebenti letinyenti, linani lelincane lebantfu labanemakhono lamanyenti ngalinye lifaka sandla kusabelo lesisemkhatsini lesikhulu semkhicito walomkhakhancane kunaleminye imikhakha yemnotfo. -tisebenti tahulumende letinjalo akufuneki tibhace ngemuva kwekuphatsa, kodvwa tibeke emakhasimende ato embili. -timali kufanele kutsi tingabiwa ngendlela lebekwe ngaphambilini kodvwa kufanele tibekwe njengesamba lesiphelele kuvumela kuhwebelana lokucociswene ngako ngekhatsi kwenchubo yekuhlela. -emalunga emakomidi emawadi angatfola ikhophi ye-idp yawo kukhansela yawo nobe ehhovisi lasomlomo. -imilayeto. -lithebula lesikhatsi le-ana nemitfombolusito ya- itfolakala ku: webtokendvuna yekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni netingucuko kutemhlaba gugile nkwinti utawungenisa ingcungcutsela yebunikati bemhlaba e-birchwood hotel nase-or tambo conference centre, e-boksburg kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inyoni -kubhanga ngekwe-elekhthronikhi nekufaka ngco. -lemininingwane lemayelana nekudvwetjwa kwendle lesebentisa emanti nayo seyikhishiwe, nalamanye emamanyuwali ekudvwetjwa abitwa ngekutsi esikhundleni saloko. -utawenta ini sisebenti lesikhulu ngemuva kwekutfola lifomu kumlawuli we-gems? -litfuba lekulahlekelwa litawunciphisa kakhulu ngekwenta ncono tinchubo tekuhlela, kulandzelela nekubika kanye nekuhlola konkhe lokufakwako ngekumelana neluhlu lwekuhlola lolubekwe ngaphambilini. -umnotfo waseningizimu afrika kanye netinhlelo tetenhlalo netemnotfo emaveni lahlukene. -ungatsandza yini kuya kuloluhambo lwesikolo lolunjalo? -kuswelakala kwekunakekela lokuvimbelako lokuvela kumatiko lasebentisako kwenta simo lesetayelekile sephothifoliyo yemphahla sibe sibi. -ikhabhinethi iyakubona kutsi iningizimu afrika inemandla lamanyenti, kufaka ekhatsi libhange lelisemkhatsini lelitimele, umbuso lohlosiwe wekwehla kwemandla emali kanye nekwehla kwemandla emali ngalokungagucuki kulomkhakha lohlosiwe, emazinga laphasi etikweleti temali yangaphandle kanye neluhlelo lolucacile lwekuhlanganisa timali tahulumende. -sifuna kukhulisa tinhlelo tetfu tekusebenta, kufaka ekhatsi tekulima kanye nemisebenti yetimboni. -kumele futsi bati tinhloso tabo. -kucecesha bothishela babontsanga kute bafundzise bantfu labaphila nekukhubateka. -kugcwala kakhulu kungehlisa sitandi, kuvimbele kukhula kanye nekwehlisa tivuno. -kushiwo kusetjentiswa kweluhlelochumano lwekwendlulisa ema-tv emhlabeni kunekutsi kusetjentiswe emasathelayithi endzawo ekusakata ngekwedijithali. -inhlekelele yeluhlelo lwemave aseyurophu itsintse kuhwebelana, kugeleta kwemali, timali letibuyiselwe emuva, tekuvakasha kanye naleminye imikhakha. -tibonelelo temabhasi tekuhanjiswa kwebafundzi labahlala khashane netikolo tabese tiyakhishwa ngalokufinyetiwe. -kodvwa, liphutsa lelivamile kuphula leminye imigomo kulenchubo. -i-afrika leseningizimu ye-african methodist church, amadodana asewesile, nayo igubha iminyaka lenge- kulomnyaka. -ecinisweni, lenchubo kumele ibe ngulebuciko futsi ibe nekutsintsana, kuvumela kutsi loluhlelo luntjintjwe njani nangabe timo tingadzingeka, nangabe kusekelwa kwemphakatsi ngetingucuko letinjalo kukhona. -loku kuvikela sisekelo semali yephothifoliyo yemasheya. -liviki lemnyaka lema-thusong service centre kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inyoni litawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi “ema-thusong service centre – kuchubela embili imisebenti yahulumende: siyaba yincenye, siyinakekela, siyayisebentela”. -sitawufaka sigaba sekwengetwa kwesibonelelo sekusekela bantfwana kute sikhokhele bantfwana labafanelekile labangaphansi kweminyaka lengu- budzala. -kuniketa imphendvulo ngenchubo yekutibandzakanya kanye nesincumo sekugcina lesivela -uyacelwa kutsi, make, ngingahlala endlini yamake yonkhe imphelasontfo? -ikomidi yadzingeka kutsi ihlole lokuniketwa kwanyalo kwendzawo yekuhlala yebafundzi nekukala emanyuvesi endzawo ngekucatsanisa kanye netikhungo letisebenta kusimondzawo lesifanako kulamanye emave. -kulalela nekukhuluma -kubandzakanyeka kweningizimu afrika kutawucinisa budlelwane betemabhizinisi lobukhulako nesigodzi futsi kutawuphindze futsi kukhombise kuvelana netifiso tentfutfuko yalesigodzi ikhabhinethi ikuvumile kukhetfwa kwendvuna yetebulungiswa nekucondziswa kwesimilo netemaphoyisa njengendvuna yekufezekisa tibopho tembuso ngekulandzela sigaba se- semtsetfo wekuvikela nekulwa nekuhlukunyetwa kwebantfu, totimb -emavidiyo etemfundvo lemayelana nekuchumana nge-inthanethi, kuchumana nekuchumana nge-inthanethi, ayatfolakala ku-www. -lusito luyaniketwa kummeleli munye walotfumela lokutsengiswako ngaphandle lobhalisiwe ngeluhambo lwemave angaphandle ngaletizatfu letilandzelako -* kwenta ncono kusebenta ngemphumelelo kwekungenelela kwetfu lokucondziswe emnotfweni wesibili, kanye nekucedza buphuya -ngetulu kwaloko, umkhutsati ucinisekisile kutsi kuniketwe imvume yemigca leminyenti yekudvonswa kwemanti ngekhatsi kwedizayini yelifa. -kufanele kwentiwe kulungiswa kwelizinga leligagasi nekutsikameteka kwelugwadvule. -inkantolo lephakeme ayisiyo kuphela umnakekeli webantfwana, kodvwa iphindze futsi ibopheleke kuvikela emalungelo nemagugu emtsetfosisekelo. -atawuphindze futsi ente tisebenti tahulumende kutsi tiphendvulele futsi tibe nesibopho ngekutsi tiphakamise imibuto kubo. -sitifiketi sekubhaliswa kwebhizinisi nangabe umelele inkapani -linanibantfu lelihlosiwe lalolucwaningo lifaka ekhatsi onkhe emakhaya latimele kuto tonkhe tifundza letiyimfica taseningizimu afrika kanye nebahlali emahositela etisebenti. -dr ismail bhorat and his team for the groundbreaking operation on an unborn child at the inkosi albert luthuli central hospital. -timo temnotfo wemhlaba wonkhe tibutsakatsaka. -bomasipala kumele bente ncono kuphakelwa kwetindlu, emanti, kutfutfwa kwendle, gezi, kulawulwa kwemfucuta kanye nemigwaco. -kwenta imisebenti yamabhalane lomkhulu. -angeke, futsi singeke, sivimbe kwetfulwa kwetinsita kubantfu bakitsi. -bhala luhlaka lwekucala. -kwentiwa luhlatiyo lwetebulili lwabuye lwacedza lenkinga. -timoto letikhetsekile njengemakranasi labomahambanendlwana, tigulane kanye netivuna. -ikhabhinethi imfisela lokuhle emsebentini wakhe wekucinisekisa kutiphendvulela ekusetjentisweni kwemitfombolusito yembuso. -ucabanga ngentfutfwane -lwati lolwengetiwehttp://www.internationalwriters.com/toolkit/ -ikhabhinethi yemukela imiphumela lemihle yekuvakasha kwamengameli kwembuso e-people's republic of china kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- ingongoni, lokuyinkhomba mbamba yekujulisa budlelwane emkhatsini walamave lamabili, wekuhwebelana nelutjalomali emkhatsini weningizimu afrika nechina. -kugcinwa kwekuvikeleka kwavelonkhe ; -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- indlovana | south african government -tinchubo telwabiwomali tekusetjentiswa kwemali yahulumende nekutilandza ngetimali kweningizimu afrika. -tibonelo, letifaka ekhatsi luhlolo lwemodeli ye-ana, tingeta luhlolo lolwentiwa esikolweni lolufanele kutsi bafundzi bente njalo futsi bangabambi esikhundleni sabo. -ubonisana njani netinsita tahulumende -tiphakamiso netiphakamiso letivela kumbiko logcwele lomayelana nekubuyeketwa kwekusetjentiswa kwemtsetfo lohlongotwako wetenhlalakahle wanga- tavunywa. -lifomu c kumele ligcwaliswe bese ulingeniswa nelifomu a. -letisetjentiswa letinjalo tingasetjentiswa kuphela sisebenti setekucondziswa kwesimilo lesiceceshwe ngco ekusetjentisweni kwato. -bodokotela bavamise kuceceshwa etikolweni tetekwelashwa temanyuvesi lasiphohlongo. -kulowo mhlangano lincusa yagcizelela kutsi bekangakhoni kubukana netindzaba letitsite netemtsetfo letibandzakanyekako futsi bekafuna kuhlela lomunye umhlangano lapho khona bantfu labangabukana naleto tindzaba batawuba khona. -ngaloko-ke batawuzuza kakhulu ekugonyweni. -emakhophi lamabili asetjentiswa ehhovisi kantsi lamakhophi lamabili agcinwa nguwe njengebufakazi besicelo sakho. -kwesekela luhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe, luhlelo lwemaphuzu layimfica lalelive luchaza ngetingenelelo letitsite tekukhulisa nekugucula umnotfo, kwakha imisebenti kanye nekuheha lutjalomali. -lesisho ngumcondvo wekukhona kunika labanye. -ngaphandle kwekwetfulwa kwetinsita lokwetsembekile nesakhiwonchanti lesibalulekile angeke kube nentfutfuko lesimeme. -lesigaba siniketa luhlatiyo lwedatha yekuhleleka kwendzawo kanye nemakhaya. -chubeka udvwebele ligama. -angeke kwenteke kutsi kuncishiswe tindleko talokuntjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjantjintjant -imikhicito lefana ne-oyili lengakahlutwa, emafutsa, i-paraphini, emafutsa lashubako, emagesi e-petroleum, i-petroleum ijeli, i-petroleum bitumen ne-paraphini wax kutawuya ngetindlela tekulawula kungenisa nekutfumela ngaphandle. -ngako-ke kusho kutsi kunyenti lokumele kwentiwe ngemalingena lencane, ngaphandle kwekwehlisa tinhlelo noma tinsita letibalulekile. -lomtsetfo lohlongotwako uchaza letinye tetinyonyane letingakafakwa njengemishado yebantfwana kanye naleto letentiwa uma ngabe lelinye licembu lingekho. -kungenelela lokubalulekile kwenta ncono sipiliyoni setisebenti, kwengeta kulelisu lelibanti letisebenti, kufaka ekhatsi -uphindze futsi ulungise kusebenta ngemphumelelo nangemphumelelo etindzabeni tekuphatsa tetemfundvo yemkhakha kanye netiphatsimandla tekucecesha ekuniketweni kwetibonelelo temisebenti lebekwe embili. -ngenca yekuswelakala kwekuphakelwa kwemanti ngalokwanele kwasungulwa impompi leyenta wonkhe umuntfu abe nesibindzi. -umshado wesintfu ungena ngaphansi kwemtsetfo wesintfu. -ngenca yekuba khona kwemhlaba longenalutfo, kunelitfuba lekutfutfukiswa kwemphahla. -dvweba sakhiwo sinye lesifisha bese sinye lesindze kunalesi lesingentasi. -umnotfo wasegauteng wehlukahlukana, usuka kumkhakha longakahleleki lophumelelako uye kumkhakha wekukhicita wetheknoloji lephakeme kanye newetimboni. -i-inthanethi yetindzaba lenedijithali lephelele lenetigaba letimayelana netifundza nema-ejensi ahulumende. -budze bemininingwane lemayelana netakhiwo letinganconywa kusuka emabanga latsite ebusweni -ngamhla nobe ngembi kwelusuku lwekusayina umboleki utawube adlulisele emalungelo akhe, itayitela nentalo ekukhokheleni kwakhe lokuchubekako nobe avule i-akhawunti lehlangene emkhatsini wembolekisi nemboleki, ngekuvuna umbolekisi ; -uma lelisubuciko seliphetsiwe, tiphatsimandla tendzawo letiniketa tinsita tekuhlanteka titawuyisebentisa. -uma sicelo sivunyiwe ngekubuka letintfo letishiwo endzimeni lengenhla, i-gcis ngekhatsi kwemalanga langu- ekusebenta ngemuva kwekutfola sicelo, itawuchuba, njengoba kungenteka, kuhunyushwa kwedokhumenti, tinsita tekuhumusha lulwimi lwetimphawu nobe kuguculwa kwetheksthi ibe ibreyili. -ngabe unetinkhomba kulamaleveli? -kuniketa indlela yenhlangano yekucocisana, kukhulumisana nekutsatfwa kwetincumo emkhatsini walabatsintsekako kufaka ekhatsi hulumende wamasipala -lokwatiwako, nanoma kunjalo, kutsi imphilo yemagciwane emhlabatsini ihlonywe kancono kakhulu kwehlisa emahomoni lavele akhona kanye netinhlanganisela temvelo kunemphilo yasemantini. -hlola kwehlukahlukana kwavelonkhe kwetidzingo temtsetfo kubaphatsi bendzawo. -ikhabhinethi iphindze yacinisekisa kutinikela kwayo ngekuba ngusihlalo kuchubekisela embili kubambisana kwesifundza etindzaweni letifana ne-blue economy women economic empowerment small, medium and micro enterprise promotion youth empowerment, kanye nekubambisana kutemfundvo, isayensi nethekhinoloji. -masipala kutawumele ancume ngelizinga lemsebenti longawaniketa. -tinzuzo tekungenelela kunchubo yetetindlu tebantfu -indzawo lapho ithenda iniketwa khona kuvulwa khona, ngekushesha ngemuva kwesikhatsi sekuvala kutawuba ku: -luhlelo lwavelonkhe lwekutfutfukisa lusha -ikhwalithi iyatfutfukiswa ngekusisa kutinhlelo tekulawula kunakekela, kuceceshwa kwetisebenti tetfu kanye nekusebentisa emakontileka lasimeme emisebentini yekunakekela umgwaco kutfutfukisa emakhono emkhakheni wangasese. -ngaphandle kwekusabisa ngemagugu emasiko ase-afrika, kubaluleka kwebantfu base-afrika kuyachubeka nekuba sisekelo lesicinile kukokubili kulelivekati nasekusakateni. -badzinga ematfuba ekulalela lulwimi lwekwengeta kute batfole lwati nekuvisisa nekujabulela. -kwenta ncono kuphatfwa kwesikolo, kucecesha lokuhlelekile kutawuba sibopho lesisetulu sekukhutsata bothishela kutsi babe bothishelanhloko nobe baholi belitiko. -ikhomishini itawucabanga “tinhlelo tekuvikela tenhlalo, kufinyelela kutinsita tahulumende kanye nesakhiwonchanti lesisimeme sekulingana ngekwebulili kanye nekuhlomisa bomake nemantfombatane” njengengcikitsi lebekwa embili. -kucala nga, lamacembu lamabili ayavumelana kutsi akukalungi kuhlela kuniketwa kwemfundvo ngekulandzela tinhlobo tebuhlanga. -sikhwama selusito lwematekisi kute kuncishiswe lifutse le-covid- ikhabhinethi ikuvumile kwelulwa kwelusuku lwekuvala lweticelo te-covid- trf, kusukela mhla tinge- indlovulenkhulu kuya kumhla tinge- indlovulenkhulu -tichibiyelo temtsetfo wetitfutsi temhlaba wavelonkhe wanga- titawuchubekisa inchubo yekugucula nekuhlela kabusha luhlelo lwetitfutsi temhlaba wavelonkhe. -ikwazulu-natal boatbuilding park ebhange lasethekwini itawutfola emandla ekusisa lokusha, kutfumela ngaphandle kanye nekuvula ematfuba emisebenti. -timali tekuhlolwa kwemabhuku talesikhungo tiniketwa litiko letekulima, kongiwa kanye nesimondzawo. -sifo sesifuba setjwala, njengobe kuchaziwe ekucaleni, yinkinga lenkhulu eningizimu afrika. -tinzuzo tifaka ekhatsi kufaneleka kwenhlitiyo nemaphaphu lokwentiwe ncono, kugucuka nekuchumana. -kukhwehlela nobe kunyatsela ethishu nobe emseleni wakho -insayeya lenkhulu kube kuncishiswa kwesikhatsi sekugucula umsebenti uma kugcwaliswa tikhala temsebenti. -loku kwente kutsi kube nekuphendvula lokugucugucukako kwetimo temnotfo letiphuyile. -kuyacaca ngenca yebufakazi lobungekho emtsetfweni kutsi bothishela nemalunga e-saps, bayatsintseka kakhulu, futsi bayachubeka nekushiya phasi umsebenti ngenca yelwatiso lolungasilo lolumayelana nekulungiswa kwetimphesheni. -ngabe nguyiphi imincele yemsebenti nesibopho salowo nalowo lotsintsekako? -hulumende angeke akwente loko matfupha. -inhlaba yamenyetelwa liholide lesive nguhulumende wentsandvo yelinyenti waseningizimu afrika ngemuva kwa -likusasa lelihle sib. ngeliviki lelitako ngitawube ngicedze umsebenti. -libanga ithemu kufundza nekwehlwaya -loluhlobo lwentsela lwatiwa ngekutsi yentsela yemalingena. -ikhabhinethi ikuvumile kugunyatwa kweliphepha lemcombelelotimali. -bachubisifundvo kumele batiswe ngalokufanele mayelana nekucinisekisa kutsi kokubili tindzaba tesimondzawo netendzawo tiyabukwa ngalokufanele. -tonkhe tincwadzi tekwabiwa kwetimfanelo kanye nemakhodi nobe imiculu lehloswe ngayo - uma ikhona. -iningizimu afrika inenshisekelo letsite kulesincumo se-au ngenca yekungenelela kweningizimu afrika eluhlelweni lwekuthula esudan nasesouth sudan. -kungaba kutsi tinsayeya mbamba egauteng lebukene nato kuloludzaba tehlisa luntjintjo lwekuntjintja umsebenti kulamanye emadolobhakati. -ikhophi yelibalave lelikhombisa bungako mbamba bemhlaba lofakelwe sicelo. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemtsetfosivivinyo wekuchibela kulawulwa kwetinhlekelele kute kutsi ummango uphawule ngawo. -umkhandlu kumele uvumele kumelelwa kwemmango kulebhajethi ngekulandzela sigaba na-. -the initiative is part of the r million in support, which government has made available in / to assist affected farmers across the country. -ucabanga kutsi lomhlangano kumele ubanjwe ngetulu kwelilanga linye? -uma kunemntfwana lodzinga kusiswa, lenhlangano yekuvikela bantfwana itawubhala umbiko wesifundvo semntfwana bese iyendlulisela ku-saca kute kuvunyelwe kusiswa ngekhatsi kwemave. -kunetizatfu letinyenti tekutsi umhlolimabhuku ashiya phasi umsebenti kulikhasimende, kufaka ekhatsi etimeni letinyenti tekutiphatsa kabi nome netimali letingakakhokhelwa tekuhlola emabhuku. -- limuva lelinetibonelelo letiyimfica lelikhombisa tindzawo letinyenti letehlukene tekufaka sandla netinsita ekwakheni sive lesiphumelelako nalesichubekako. -lelisu lihlose kukhutsata emakhophelethivi. -sisesigabeni sekulwa kwetfu nalolubhubhane lapho kukhonona kungafaka bufakazi benhlekelele. -ikhabhinethi igcugcutela bantfu baseningizimu afrika kutsi batibandzakanye ngalokunemdlandla kulemikhosi kanye nekukhulumisana nabothishelanhloko betepolitiki. -hulumende wasenshonalanga kapa ukholelwa ekutseni buhle bemnotfo walelive lobucudzelanako buya ngelizinga nekufinyeleleka kwesakhiwonchanti sayo. -loku kufaka ekhatsi kuhlangabetana naletidzingo letivela kumitfombo yetekulima yasekhaya, kungenisa tintfo tekudla letingeke tikhicitwe ngalokuyimphumelelo kanye nekutfumela imphahla kulamanye emave ngenzuzo yekuncintisana. -loku kutawuba nemtselela kubhajethi yalesikhungo. -kute emandla ekutsatsa tincumo ekulawula kutsengwa kwemphahla langaniketwa umeluleki noma umeluleki. -kucinisekisa kutsi lusebentisomali lolungaphansi akwenteki litiko, ngekhatsi kwelikomidi lesifundza lekuhlola umklamo kanye nekugadza lelifaka ekhatsi tonkhe tinhlelo letibandzakanyeka kulusebentisomali lwemklamo, kubika njalo ngeliviki ngelusebentisomali kanye nekubika njalo ngenyanga ngenchubekelembili yemklamo ngamunye. -licinisoakusiwo bugebengu kunatsa tjwala, kuligebengu kugagadlelwa. -ngacala kugijima kute ngijabulise. -sicelo sekubhalisa njengenhlangano yetilwane nobe umtimba lobhalisako -kuchibiyela umtsetfo kute uhambisane nebantfu. -ngalesikhatsi lokwenta kube semtsetfweni kanye nekulawula lokunemandla kwemboni yematekisi kungahle kube ngulokufanele kuletinye timo, imitamo lenjalo kufanele igweme kungeta tindleko letinkhulu ngaphandle kwekukhula lokuhambisana nekukhicita. -inkhulumo yamengameli lemayelana nekuma kwelive iyindlela lebalulekile yekutiphendvulela ephalamende nasemmangweni waseningizimu afrika ngaloko lokwentekile kulomnyaka lowengcile kanye nekumbandzakanya ummango eluhlelweni lwetepolitiki lwemnyaka lotako. -tinhlelo letifanele tiyetfulwa ngelusito lweluphiko lwelucwaningomabhuku lwangekhatsi. -lesicelo bekukutsengwa, kufaka kanye nekusetjentiswa kweluhlelokusebenta lwe-gis. -sincoma kutsi ngalokukhetsekile, siphatsimandla setekuphepha sitawuphindze sibe nemandla ekuveta kuhlukaniswa kwemdlalo lotsite siphindze sibeke esigabeni sebungoti lobuphakeme, ngemuva kwelwatiso lolutfolakele. -ugcamisa tintfo letibalulekile letidzinga kubukwa uma kusetjentiswa luhlatiyo lwelubalobalo kuma-data sets futsi akusho kutsi tiphelelwa sikhatsi. -kodvwa, bulukhuni kutsi, ngetikhatsi tesimanje, imiphakatsi lehlala etindzaweni tekuhlaliswa seyikhulile ngekwehlukana futsi yehlukahlukana. -emagama asetjentiselwa tinhloso tekusebentisa nakugcwaliswa luhlamibuto. -kuchumana nemarizefu kusaseyinsayeya. -mnu ranthekeng moloisane -lungisa imisebenti yebafundzi labakhubatekile. -kodvwa kute kuzuzwe kusimama, kutawudzingeka sivumelwane nabo bonkhe bantfu baseningizimu afrika - kufaka ekhatsi emabhizinisi, tisebenti, bomasipala, imimango kanye nabo bonkhe batsengi nebaphakeli. -lelithebula lelilandzelako likhombisa imininingwane lengenako kanye nelusebentisomali lwelihhovisi ngalinye lemcondzisi ngetigaba talo letibalulekile. -kute kube ngumanje ikhabhinethi itinikele ekusebentisaneni nayo yonkhe imikhakha yemmango wetfu waseningizimu afrika kufaka ekhatsi umkhakha wangasese. -lesikhungo sehlukanisa emkhatsini wabosokontileka labasunguliwe nalabasacatfuta. -ngesikhatsi lesifanako, litiko litawubeka umtfombolusito wemanti kulo lonkhe lelive. -uma usebentisa tintfo letifana ne-overhead, nobe lishadi leliphendvulekako, yetama kusebentisa ngembi kwesikhatsi. -umtsetfo wavelonkhe ungancuma luhlakamsebenti lapho - -linani lemali lengenako levela ekutsengiselaneni livamise kuncunywa ngesivumelwano emkhatsini wesikhungo nemtsengi nobe umsebentisi wemphahla nobe insita. -kumele bakhutsate kutibandzakanya kanye netimphendvulo talabanye labatsintsekako labahlukahlukene ; -titfunywa letine letingesuswa temkhandlu wavelonkhe wetifundza letibekwe ndzawonye ngumkhandlu ngekwesekelwa ngemavoti lokungenani etifundza letisitfupha ; -ikhabhinethi igcizelela kutinikela kwayo eluhlelweni lwekutfolakala kwebakhiciti bemandla labatimele, lolutawutfutfukisa futsi lukhicite sabelo lesikhulu semtsamo wagezi lomusha njengencenye lebalulekile lesisekelo semshikashika wemnotfo kanye nekukhula. -tinsayeya letinkhulu kutfola imali leyanele yetakhiwo tenhlangano letidzingekako kanye nekucasha tisebenti letifundzele ngalokufanele. -loku lokulandzelako kufanele kuhambisane nesicelo sakho -sika buhlalu kulokujutjiwe bese uwamatsisela lapha. -ikhabhinethi yatiswe ngekuvakasha kwamengameli jacob zuma eriphabhliki yaserussia. -ikhabhinethi icela labatsintsekako kutsi basebentisane nahulumende kanye nekusebentisa kutibophelela ekubukaneni neludzaba lwekuvikela emalungelo ebunikati. -" naseyiphotfuliwe, lenkhundla yetemidlalo itawuba ngiyo lenkhulukati eningizimu afrika futsi liphuzu lekutsi itawube libambe umdlalo wekugcina wendzebe yemhlaba kantsi ngingumunye webantfu labahlanganyela ekwakheni kwayo, kubaluleke kakhulu. -loku kukhomba imigomo lekhuphula sidzingo semtsetfo lomusha. -mengameli zuma utawutsatsa luhambo lwembuso lwekuvakashela e-islamic republic of iran kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- indlovana lokuvakasha kutawucinisa kucocisana kwetfu lokuchubekako kutepolitiki netemnotfo ne-iran kanye nekufukula umnotfo waseningizimu afrika. -kuhlola kutsi ngabe sivumelwano sekwabelana ngenzuzo silungile futsi silingene yini -kodvwa uma utsatsa imikhakha, uma utsatsa indzaba yetitfutsi tesive, imibuto isaphakeme kakhulu emoyeni yini indzima yemkhakha wesive futsi yini indzima yemkhakha wesive? -umgomosisekelo wekucabanga kwaletindlelanchubo kutsi sipiliyoni salesikhwama semakleyimu esikhatsini lesengcile siniketa inkhombandlela levakalako kulesikhatsi lesitako semakleyimu. -malunga lahloniphekile, takhamiti taseningizimu afrika, -ngembi kwekutsi sigaba sekwenta imiculu ibe semtsetfweni sikhiphe sitifiketi sekucinisekisa bungiwo bemiculu nobe sitifiketi sebu-apostille, ledokhumenti kumele yentiwe ibe semtsetfweni ngu- -dvweba indlela yendzawo yemaginethi edvute neligagasi leligagasi leligagasi kanye neligagasi leligagasi leligagasi. -i-su kwanyalo isekela ibuye ilandzele indlela leyehlukile, ngekugcizelela ekusekeleni ngetimali bafundzi labafanelekile kutemfundvo, bafundzi labaphuyile -tindzaba letisembili - sigaba a -ikhabhinethi idvumisa labo bantfu baseningizimu afrika labahlanganyele etinhlelweni letingetulu kwe- kulo lonkhe lelive, leticinisekise kutsi hulumende uphendvule kutidzingo temmango letibonakele. -ngekwetfulwa kwalemitsetfosivivinyo, sihlonipha lesitsembiso lesiyentile kulababhikishako kulomnyaka lophelile nakubo bonkhe bomake balelive. -kucinisekisa kutsi yonkhe lemisebenti lelindzelekile yentiwa ngekucophelela lokufanele, kuhambisana netinkhombandlela tekulawula letidzingekako ekugcineni simondzawo lesiphephile nalesivikelekile kuyadzingeka. -labatali kanye netihlobo nabo babukana nekushushumbiswa kwebantfu ngaphasi kwesigaba semtsetfo wemacala etemacansi. -umkhandlu ulandzelela kufezekiswa kweluhlelo lwekwetfulwa kwetinsita kanye nekwetfulwa kwelwabiwomali ngekusebentisa imibiko yekota letfulwe ngusodolobha lomkhulu kute kucinisekiswe kutsi imigomo, njengobe ishicilelwe emiphakatsini kanye nabo bonkhe labatsintsekako, iyatfolwa. -imali lengenako yentsela isita hulumende kutsi asite ngetimali imiklamo yalelive yekwetfula tinsita kanye naletinye tinhlelo tekutfutfukisa tenhlalo netemnotfo. -loku kufaka ekhatsi kutinikela lokuvunyelwene ngako kwalenkampani kutsi isebentise tigidzigidzi letinge-r kuleminyaka lesihlanu letako kukhutsata kulima lokusezingeni lelincane kanye nekutfutfukiswa kwebaphakeli bendzawo, emabhizinisi lamasha, emandla nemathekhinoloji ekonga emanti kanye nekutfutfukiswa kwelusha. -kuchuba nekuhlanganisa tindzima temakomidi emawadi -lamafomu ayatfolakala mahhala kulitiko lavelonkhe letemphilo. -inchubo lenjalo, ngekusho kwe-shah, isuselwa ekuphendvuleni, kuba sebaleni, kutibandzakanya kwemmango lokunemphumelelo kanye nekutibophelela kwetimali tahulumende. -bekunemoya wekutsikameta emoyeni. -uma ngabe kute setfulo lesitfolwe licembu ngesikhatsi lesibekiwe, kutawutsatfwa njengalelicembu lelehlile litfuba lekwetfula lesetfulo. -kute ukhombise kulelitiko bungako bemakhono akho kanye / nobe ticu takho, kudzingeka kutsi ungenise incwadzi levela kumtimba wahulumende wangaphandle nobe waseningizimu afrika, nobe levela kumtimba losunguliwe wetemfundvo, temasiko nobe wetemabhizinisi waseningizimu afrika, locinisekisa emakhono neticu letikhetsekile. -luhlobo lwemyalo lofakwe sicelo -ikhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana naleminye imitamo ye-inthanethi yekutfutfukisa kuphatfwa kwelwatiso, lebitwa ngekutsi yi-digital object architecture. -tivakashi letikhetsekile naletihloniphekile, -loluhlaka kumele lulawule ngalokucinile futsi lujutjelwe emandla abomasipala kanye netikhungo tabomasipala kuvumela emabhidi langakacelwa latfolwe ngaphandle kwetinchubo tabo letetayelekile tekuthenda noma letinye tinchubo tekubhida. -mnu. aitken bekangusihlalo walomhlangano waphindze wamukela wonkhe umuntfu lokhona. -ubuyeketa, ucinise uphindze ufake ekhatsi kutiphatsa lokuphatsekako kwemicondvo lengenamaciniso kanye nekubandlulula lokuphikisana nelicembu. -litiko litawube ligcile kulomnyaka lotako ekwenteni lula umsebenti wemsebenti we-lis kubomasipala nekusungula tinchubo tekulandzelela, kuhlola nekusekela kwetfulwa kwetinsita temitapolwati netinsita telwatiso nguhulumende wasekhaya. -nangabe dokotela wakho uncuma imitsi lekufanele uyisebentise ngaphasi kwanoma ngutiphi timo letichazwe ngenhla, faka sicelo sekubhaliswa ku-gems luhlelo lwemitsi yekugula lokutsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka. -sebentisa emaphepha eluhlolo lwangaphambilini kubuyeketa emafomu ekulungiselela luhlolo lwangaphandle -ngalesinye sikhatsi kuncono kungasho lutfo. -umbono'uyiphupho'yemmango, lapho ummango ungatsandza kuba khona. -bhala imisho lesihlanu ngaloko lowakwentile kulemphelasontfo. -ngancuma kususa sicoco. -tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende tivela njengebalingani lababalulekile ekuguculeni temfundvo futsi tivamise kuba ngumtfombo wekucamba nekucamba lokusha. -umtsengi lobandlululako ufisa kukhokhela ipremium yekhwalithi lenhle, futsi ngalokufanele. -ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo aniketwe ligunya lekuvikela umphakatsi kunoma ngabe ngusiphi sento sebugebengu. -kute kube ngunyalo, litiko litawuchubeka nekusebentisa tinyatselo tekwenta ncono lizinga lekufundzisa nekufundza, tinhlelo tekusekela letiniketwa bafundzi labachubekele embili, lizinga lekumakha kanye naletinye tinhlelo tekutfutfukisa netekusekela bothishela. -kulesigaba " umntfwana " usho umuntfu longaphasi kweminyaka lengu- budzala. -ufuna kukhombindlela tekuvikela tekuphepha temimango. -ikhabhinethi ikuvumile kukhishwa kwetibalobalo tebugebengu njalo ngekota. -tinchubo letehlukene tekuhlanganisa kucocwa ngato kabanti kuletigaba letilandzelako. -timalimboleko letibuya emabhange noma leminye imitfombo angeke ticatjangwe njengeligalelo lelibuya kumikhandlu yekutfumela ngaphandle. -litiko litibophelele ekuniketeni ematfuba lalinganako kanye nekwenta umsebenti wekucashwa ngekulingana. -umtselo wekhabhoni, emabhajethi ekhabhoni kanye nekusekelwa kwebuchwepheshe bekhabhoni lencane kutawetfulwa kute kulungiswe ingucuko yesimo selitulu. -lesiboshwa satfola kudvonseka kweliphayiphi laso leliphakeme kanye nemsindvo waso longasekudla asabuyela emuva. -idokhumenti yenchubomgomo, lengetiwe idokhumenti yenchubomgomo, i-national senior certificatea qualification at level on the national qualifications framework, mayelana ne-national protocol for assessment, leyashicilelwa kusatiso sahulumende nombolo kugazethi yahulumende nombolo wengongoni -iphalamende yekutfola -lomklamo uyincenye yemitamo yelitiko yekukhutsata kubonga ngemikhicito yemafilimu kanye nekukhutsata lisiko lekuchubeka kwemafilimu emiphakatsini. -lamuhla indvuna yetemfundvo yenta sitatimende sekutsi angeke kube nemfundvo lephakeme yamahhala nyalo nome esikhatsini lesitako. -emabhoholi abikwa kutsi asesimeni lesikahle futsi kulungiswa lokuhleliwe kuyentiwa. -kulawulwa kwemphahla lengakafaneli kwebudlelwano lobubhalisiwe kutawuba luhlelo lwekukhula, kodvwa emacembu angavuma kusebentisa lolunye luhlelo. -kusebentisa imishini yekwelapha lesebentisa iseli kanye nayo yonkhe leminye imishini ngekhatsi kulomkhakha wekusebenta. -imininingwane itawulandzela kafishane. -uma bangena etimakethe letiniketwa ngumtfulitinsita wemkhakha lohlelekile, emathekisi avame kutfola incenye lenkhulu yemakethe lengaphitsiteli. -kusebentisana nangabe sifuna kwenta lulwimi lwetfu lube nemdlandla. -ligama leliphakanyisiwe le-cc kumele lihlolwe ngembi kwekutsi livunywe nobe livunywe. -loku kutawusita hulumende kutsi agcine idathabhesi yebantfu labafuna umsebenti kanye nematfuba emsebenti. -emandla lavuselelekako akha incenye lebalulekile yemandla etfu lahlanganisile, laphindze futsi afake ekhatsi kuphehlwa kwagezi kugesi, inozi, lilanga, umoya, emanti kanye nemalahle. -lokubaluleke kakhulu kuloluhlelo lwetemidlalo nekukhibika ngulemisebenti yelitiko yekwesekela nekuchuba kwakhiwa kwematfuba emsebenti kanye netindlela tekutiphilisa letisimeme tebasubatsi. -loku kulesikhatsi lesidze kulindzeleke kutsi kulungise emanani emadayimane langakahlutwa ikakhulukati emakethe yesibili. -ngaso sonkhe sikhatsi khuluma nadokotela wakho ngetindzaba tetemphilo nekwelashwa -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- kholwane -ilayisensi yekushayela lesebentako kanye nelwati lwangcondvomshini. -lomtfulitinsita unembono wekutsi timphahla kufanele tikhokhelwe hhayi ngemuva kwesikhatsi uma titsengiswa. -i-united states beyihlala isezingeni leliphasi nakucatsaniswa ne-gdp yayo. -kwendluliselwa kwemalungelo embuso nemisebenti lephatselene nemahlatsi embuso kungatsintseka ngetindlela letinyenti. -c ) incwadzi yekufundza yelulwimi lencunyiwe lesetjentiswa bafundzi naletinye tincwadzi tekufundza ngetinhloso tetinsita kwengeta kuletinye tincwadzi letincunyiwe -kufakwa kwetikhungo tetimali ngaphandle kwekubuka bukhulu noma uma lesikhungo setimali sinebanikati bemasheya emphakatsi. -ucelwa kutsi ucaphele kutsi lolwatiso lolungenhla lutawusetjentiselwa konkhe kuchumana nekwehlukanisa lokuphatselene nalokungenisa. -ngemuva kwaloko kucocwa ngako ephalamende ngalolwabiwomali. -itawubita malini nekutsi lemali itawubuya kuphi -umuntfu loshadile umlingani wakhe longumtali walomntfwana ; nobe -ikhabhinethi ikuvumile kufaka konkhe lokuhlongotwako kulomchudzelwano lokungumklamo wemnotfo lotawunciphisa timfuno tetimali kanye nekukhutsata kucashwa nekutfutfukiswa kwemnotfo. -simo setemabhizinisi simo setemtsetfo salofake sicelo -umkhankhaso lochubekako wemmango -lomkhuba wekufundza lokwengetiwe, lowentiwa njalo onkhe emalanga, udlala indzima lebalulekile ekufundzeni kufundza. -ngetulu kwaloko, imihlangano yabanjwa nelideski letekulima ngekhatsi kwelitiko letekutfutfukiswa kwemnotfo kuvisisa tinsayeya talomkhakha letisuselwa kulokufanana kwetifundza i-ile de france nasegauteng njengetifundza letisemadolobheni kakhulu. -luhlelo lwetimali tekontileka lubukene netidzingo tetimali letifinyelela kutigidzi letinge-r, -emakomidi emawadi ayindlela lenhle yekuzuza lenye yetinhloso tahulumende wasekhaya lotfutfukako letishiwo kumtsetfosisekelo waseriphabhliki yaseningizimu afrika, -yini inhloso lenkhulu yekulungisa ibhajethi lengukheshi? -imanyuwali yemfundvo yebatsengi betindlu. -indzawo yetiphawulo sib. indvodza lendzala ; umfana bekanetiphawulo letingasilo liciniso letiphetfwe nga -ing. -yini lokumele kuchunyanwe ngayo. -emakhono lamahle ekulawula timali, emakhono ekuhlela nekuhlelembisa. -babe namake bami basebenta kamatima futsi basebenta ema-awa lamadze. -likhomishani lekulingana ngekwebulili -kwelulwa kwesimo senhlekelele yavelonkhe ikhabhinethi yatiswa ngalomsebenti lowentiwe ngekusebentisa sikhungo savelonkhe lesihlangene setekusebenta netebunhloli kute kuncunywe lizinga lekulawulwa kwelubhubhane lwe-covid- lolusadzinga kutsi kube khona kwesimo senhlekelele yavelonkhe. -uma umntfwana utalwa ngaphandle kweningizimu afrika futsi munye walabatali utawuba sakhamuti saseningizimu afrika ngesikhatsi atalwa, kutalwa kungatiswa ehhovisi lelincusa laseningizimu afrika, emishini nobe kunobe nguliphi lihhovisi lelitiko letasekhaya eningizimu afrika. -ehhovisi lamantji wendzawo nobe lelinye lihhovisi lahulumende lelibekelwe lenhloso -tinkantolo akufuneki tephule umyalo wekuvikeleka wesikhashana ngaphandle nangabe kuphutfuma kungakhonjiswa. -insita yetemphilo yetemphi yendzawo iniketa tinsita tetemphilo yetemphi yendzawo letifaka konkhe, letisekelako, letimkhakhamnyenti ngekusebentisa tinhloko tekwakha, letibusa futsi letilawula emayunithi etemphilo yetemphi yendzawo layimfica. -ibhasi yetfu iya ejozi. -ikhabhinethi idvumisa luhlelo lwetebulungiswa loluholele ekutseni babhebhetseli labiyimfica balobugebengu baniketwe sigwebo sekugwetjwa, kulomnyaka kuphela. -lusita kunika bafundzi emabangeni - incumbi yekubhala lecuketse luhla lwetinhlavu kute bafundzi bakhophe ngesikhatsi babhala ngesandla. -ikontileka yeminyaka lemibili yekuphakelwa kwetintfo letibolekiwe, tibhidvo kanye netitselo, kulembutfo wetekuvikela wavelonkhe waseningizimu afrika usandza kuniketwa. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwesikhashana kwekhomishini yelihhovisi lamengameli yesimo selitulu ngumkhandlu wavelonkhe wekutfutfukisa temnotfo netemisebenti. -ichubekela embili, ngobe iniketa kuvikeleka kwetenhlalo nekuvikeleka kwemali lengenako kulabo lababukene nekukhubateka ngobe abakhoni kutfola umsebenti. -indvuna yetakhiwonchanti tetekuchumanisa netinsita teliposi, dkt. -hulumende waseningizimu afrika uvakalise kubonga kwayo kuhulumende kanye nakubantfu benhlangano yaserussia ngekunakekela tinsalela temachawe lanesitfunti iminyaka leminyenti. -gcwalisa lifomu lekufaka sicelo seluhlelembiso lolukhetsekile lwetimoti macondzana netinhlawulo telayisensi. -ngekuniketa umniningwane ku-gcis ngekusebentisa lewebhusayithi, umsebentisi uyavuma lokundluliswa lokunjalo. -lofaka sicelo kumele abe ngumnikati lobhalisiwe wemphahla futsi akukafaneli kutsi abeke phasi nobe nguyiphi incenye yalendzawo yekuhlala nobe atsatse emabhodi. -ummangalelwa utawubese unekukhetsa emkhatsini wekuvuma kukhokhela sondlo njengoba kudzingekile, nobe kuphikisana neludzaba enkantolo. -ube nenshisekelo yetidzingo talomunye umuntfu, bese uyatisa ngekunakekela loko lokushiwo, -kuhlala kwesigungu savelonkhe kuvunyelwa etindzaweni letingaphandle kwesihlalo sephalamende kuphela ngetizatfu tetinshisekelo temmango, tekuvikeleka nobe tekuvumelana, nangabe kubekiwe kumitsetfomgomo netibopho tesigungu. -nangabe futsi nangabe bagula nome babeka bungoti lobukhulu kutemphilo kulabanye kumele bavunyelwe kufundza emsebentini wasekhaya newekufundza kumele kwentiwe kutfolakale kuloku. -umphumela wekufundzakubhala nekwetfula -umkhawulo wesikhatsi ungabekwa kulesikhatsi semakontileka. -hambela umhlanganosikolwa losedvute nawe kute wati kutsi yini lokumele uyente kusekela umntfwanakho esikolweni. -icanada, spain, kenya, italy, india kanye nebangladesh bakhombise kuba yimphumelelo ekutfutfukiseni emakhophelethivi kantsi tindlela letikahle kakhulu titsetfwe kuloko labahlangabetane nako kwatisa lelisu. -tinhlelo temdvwebo walendzawo kanye netindlela tekubaleka kufanele tifakwe ngalokugcwele kuto tonkhe tindzawo tekuphuma kanye netindzawo temasu kulendzawo. -baholi betepolitiki baniketwe umsebenti wekugadza kuvulwa kabusha kwato tonkhe tindlela letiholela etikolweni letiniketiwe kuso sonkhe sigodzi setfu lesitsandzako. -itawuphindze isite likomidi leliwadi kutsi libike kumasipala, njengobe lingabika njalo ngenyanga ngeluhlelo lwalo lwekusebenta. -ingcungcutsela ye-sadc futsi ilindzeleke kutsi icocisane ngetindzaba letibanti, kufaka ekhatsi kufezekiswa kwetinhlelo tekusebenta kulesifundza kanye netinhlelo letibekwe embili njengetimboni, tekuhweba, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti, kusungulwa kwephalamende yesigodzi, kanye nekuhlanganiswa kwekuthula nekuvikeleka kulesifundza. -iningizimu afrika idzinga ingucuko kutemabhizinisi kute isungule ingucuko leya kutemabhizinisi kanye nakumabhizinisi lamancane latawuchubela lelive embili. -basekelwe ngulabanyenti labadlala indzima nalabatsintsekako kunaloku bekungenteka kutsi kube njalo, futsi ngicabanga kutsi loko kuhle kutemfundvo. -esehlakalweni sekwehlukanisa, umlingani ngamunye utawutentakalela kutfola ihhafu yetinzuzo letitfolwe ngesikhatsi semshado, letinyenti noma letincane ; kuye ngekutsi emafomu etinzuzo labaliwe asebenta njani kulababili. -nanoma kunjalo, tinsila temaphaphu tinemtsamo lomkhulu wekuvimbela nakutsintsana netisombululo temazinga lehlukene e-ph. -kugcizelela lokukhulu ekutfutfukisweni kwetinsita tetemphilo eningizimu afrika ezingeni lesifundza kube kususwa ekunakekelweni kwetemphilo lokugcile ekwelashweni kwetibhedlela kuya kuloko lokuniketwa ngendlela lehlangene legcile emmangweni. -nanoma ibrazil nobe imalawi amange isungule emakhomishini aliciniso ngemuva kwekuntjintjela ekubuseni intsandvo yelinyenti, omabili lamave akubone sidzingo sekuncephetelisa labahlukunyetwe ngekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu. -ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emndenini wadennis furhri lowendlule emhlabeni ngalesikhatsi atfunyelwa njengencenye yekubuyiselwa emuva etindzaweni tekufa kwebantfu baseningizimu afrika labashone ngesikhatsi kushona lisontfo enigeria mhla tinge- inyoni -lesikimu sikhulisa kuma kwetindlu kanye nekukhetsa kudizayina ngekuvumela emakhaya asemakhaya kutsi atimbandzakanye ekuhleleni, kudizayina kanye nasekwakhiweni kwemayunithi etindlu ngekusebentisa tintfo tekwakha letigunyatiwe. -wonkhe umuntfu lokhetselwe luhlelo lwe-learnership kumele atfole sibonelelo se-learnership lesivela kumcashi. -ikhabhinethi iphindze futsi yavuma sincumo selicembu le-afrika sekucela emave latfutfukile kutsi ahloniphe tetsembiso tawo kanye nekutinikela kwawo lokwentiwe ngaphasi kwengcungcutsela yeluhlakamsebenti lwamhlabuhlangene lemayelana nekugucuka kwesimo selitulu kanye nesivumelwane saseparis. -etifundzeni, lomsebenti utawuniketwa emadg emahhovisi abondvunankhulu. -njengobe emalunga lahloniphekile ati, kuleminyaka lembalwa leyengcile sisungule futsi sacala kusebentisa tinhlelo letahlukahlukene letihlose kwenta ncono tekutfutsa bantfu. -lengcungcutsela ilindzeleke kutsi isihlangane natsi kanye nebaphatsi bemabhizinisi base-afrika kute kucociswane ngekutjala timali kanye nematfuba ebhizinisi e-afrika. -ubhala sibuyeketo sencwadzi asebentisa lendzaba -ikhabhinethi iphindze futsi yatiswe ngemitamo yelisekela lamengameli cyril ramaphosa yekukhulumisana nemacembu etembusave kulibandla lavelonkhe kulandzela tindzawo letibucayi letisandza kwenteka. -sikweleti setimali siyavetwa uma lesibopho lesingaphansi kwalesikweleti sikhishiwe, sikhanselwe noma siphelelwe sikhatsi. -lwatiso lolusebentisekako luchumene nenombolo yekhodi loniketwe yona. -tinhloso letikalekakokucinisekisa buholi lobunemphumelelo, kuphatsa kanye nekusekela kwekuphatsa kulelitiko ngekuchubeka nekucolisisa indlelasu yenhlangano kanye nesakhiwo, ngekuhambisana nemtsetfo lofanele kanye nekusebenta kahle kakhulu. -tonkhe takhiwo tihambisana nemazinga ekwakha. -kubalulekile kuvusetela lelisiko. -iningizimu afrika isesimeni lesikahle sekusebentela titfutsi letitfwala umtfwalo wasempumalanga-nshonalanga kanye nemboni yegesi ne-oyili yaselwandle yase-afrika, ngekukhicita taselwandle, lokufaka ekhatsi kulungiswa kwemikhumbi ne-rig, kulungiswa kabusha kanye nekwakhiwa kwemikhumbi. -indlela yekukhetsa yecbp -yenta siciniseko kutsi kunekuchumana lokuhle emkhatsini wemkhandlu nemmango -cala ngekufaka sicelo selilungelo lekudvweba ngetinjongo tekutsengisa ngembi kwekutsi ufake sicelo semvumo yekudvweba ngetinjongo tekutsengisa. -kuyo yonkhe lenchubo yelwabiwomali, kutibandzakanya kwemmango kube yintfo levamile. -ikhomishini yaphambilini yancuma kungakhiphi lwatiso loludzingekako esigabeni sekwenta sitatimende sekucala ngetizatfu letimbili. -kute silondvolote imvelo, sidzinga kunakekela tonkhe tincenye tayo. -wonkhewonkhe unelilungelo lekwetsembeka ngekwemtimba nangekwengcondvo, lokufaka ekhatsi lilungelo - -tisebenti tendzawo yekwengetwa letingaswelakala kwemandla tiyasitwa kutfutfukisa lwati lwato. -sicelo sekuba liphoyisa lelilivolontiya -lemisebenti yakhiwa ikakhulukati emikhakheni lefana netinsita temphakatsi netenhlalo, tekuhwebelana, tetimali kanye, ngalokubonakalako, tekwakha. -imakethe ye-oyili lenemabhodlela ikhanola inelitfuba lekukhula ngoba ayatiwa kahle kakhulu kubatsengi. -tinhloso talolushicilelo ngunati letilandzelako -luhlobo lwemfundzisi lohlosiwe -loku kufaka ekhatsi kutfunyelwa kwebasebenti be-saps, emacembu ekudayiva, emayunithi e-canine kanye nemikhumbi lehlukahlukene, emahhelikophu kanye netindizamshini tekulungisa etindzaweni letitsintseke kakhulu. -ligama nelikheli lalokhipha ithenda kufanele livele ngemuva kwemvilophu kuphela. -bafundzi basebentisa lwati lwabo lweluhlelo kuvisisa kwakhiwa kwemisho nekuhlelwa kwematheksthi. -loluhlelo loluchubekako lwenyanga yonkhe lunetichamkelo letahlukahlukene tahulumende, temabhizinisi kanye netinhlangano temmango letiphakamisa tindzaba telusha ngekusebentisa imisebenti leminyenti. -nobe kunjalo emarejista emphahla atawulungiswa kuphela ngemuva kwekutsi luphenyo seluphetsiwe. -utawenta imisebenti lekhetsekile kumkhakha wakhe wemakhono -lomklamo utawakha imisebenti lecondzile, incenye yemisebenti lecondzile nalengakacondzi kulesikhatsi seminyaka lenge-, lokutfola lizinga lekucuketfwe endzaweni lelingetulu kwa-%. -emabhizinisi ahulumende. -emehlo ebantfu bemmango akhula ngalesikhatsi babona emasotja abeka ematje ebhodini. -njengaloku sibungata lomnyakalikhulu ekuhambeni kwalomnyaka, sifanele kutsi sikhumbule kutsi sibuya khashane kanganani njengelive. -tindleko temiphumela tikhonjiswe kulelithebula lelingentasi -indzebe yemhlaba yanga itawuheha tivakashi letilinganiselwa ku- eveni letfu futsi itawuba nemtselela lomuhle kumkhakha wetekuvakasha. -incwadzi lechazako levela kumnikati wembhalisi nobe lomelele lokhetsiwe. -indzawo levulekile lecinile, ngakulolunye luhlangotsi, iyindzawo lefinyelelekako futsi yakhiwe yemmango ngekhatsi kwesimondzawo lesakhiwe ingabukwa njengendzawo levulekile lecinile yemmango noma yemmango. -uma ngabe kube nekubhedvuka kwemkhuhlane wetinyoni nome ngabe nguluphi luhlobo lwesifo, kutfunyelwa ngaphandle kwetintsambo angeke kuvunyelwe kute kube sikhatsi lapho timphawu tesifo setilahleke. -nanoma kute tindzawo letingakhonjwa tekungasebenti kahle, i-ems isebentise emasu lamanyenti ekwenta ncono kusebenta ngekucinisa letinsita tekusekela letilandzelako -lomsebenti lomuhle wetebulungiswa ute indzawo yetigebengu. -gadza ubuye uhlole ikhwalithi yekucecesha ngekwelisu lekulawula ikhwalithi. -ledokhumenti yekucocisana ibuyeketa lesimo sanyalo lesiphatselene nekucitfwa kwemanti langcolile lokucakile etimbonini, ikhombisa lendlela lekhona kwamanje netindlela, kanye netinkinga kanye netinsayeya letisele ekuvikeleni sitfunti sebudlelwane bemvelo bemvelo yasemantini. -litiko lihola inchubo yekungeniswa kabusha kweluhlelo lwetinkhantolo tendzabuko lolusungulwe ngaphasi kwemtsetfo wemincele yendzabuko. -litiko ngalokwetayelekile lihlangabetene futsi lengce imigomo yalo. -luhlelo lwemsakato loluniketa bothishelanhloko betepolitiki nebaphatsi betinhlelo. -ikhabhinethi isandza kumemetela simo senhlekelele yavelonkhe ngekubukana netikhukhula. -iniketa indlela yekubuka tilwimi. -ikhabhinethi iphindza futsi ihalalisela licembu i-south african sevens leliphindze futsi latiwe ngekutsi ngema-blitzboks ngekuphumelela emcudzelwaneni we-sydney rugby sevens world series. -yini eceleni kwelifasitelo? -ikhabhinethi ikwemukele kuvakasha ngemphumelelo kwekwengamela lokwentiwe yindvuna yetemisebenti yesive kanye nesakhiwonchanti, mk patricia de lille kanye nendvuna yelihhovisi lamengameli, mnu mondli gungubele, kumklamo wen nodal kumasipala wasenelson mandela bay emphumalanga kapa ngalesibili, mhla ti- indlovulenkhulu -lenchubomgomo yekwehlukanisa ngekwebulili inemiphumela yekutsi labahlali ababelani ngemagumbi lafanako nebalingani babo noma balingani bemphilo. -kodvwa sivumelwano sekwabelana ngenzuzo ngalesinye sikhatsi singaba yodvwa, sivumelwano sekundluliswa kwemphahla asikakhishwa todvwa, futsi ngaso sonkhe sikhatsi sipheleketelwa sivumelwano sekwabelana ngenzuzo. -uma loku sekutfolakele, lihhovisi letimvumo litawukhipha imvumo yekutsenga kumave angesheya. -lokukhula kwemnyaka kubangelwa kulungiswa lokuphatselene nekwehla kwemandla emali kanye nekuvala tikhala temsebenti. -ngenisa -sibonelo semetriksi yeluhlelo lwekwenta -eningizimu afrika kunekuvikeleka lokubanti ngekwemtsetfo kwetinsika, lokufaka ekhatsi umtsetfo wekuveta lokuvikelekile, umtsetfo wetebudlelwane betisebenti, umtsetfo wetinkampani, umtsetfo wekuvikela kuhlukunyetwa, kanye nemtsetfosisekelo ngekwalo. -ngekuhlanganiswa kwaletinhlelo tendzawo levulekile letingakakhelwa naleticinile nesimondzawo lesakhiwe, kwakhiwa sakhiwo lesitsite sasemadolobheni. -hulumende lolandzelako utawugcugcutela imiklamo yetindlu letihlangene letitfolakala kancono. -lokugeleta kungatfolakala ngekukhula kancane kwebukhulu bemachweba ekugcineni kwaleliphayiphi. -tisebenti titawuphatsa umbuto ngamunye wemphakatsi ngatsi ungulowo kuphela, kulandzela kuyo yonkhe imikhondvo kute kube ngulapho litfola kunakwa lokufanele. -ikhabhinethi ivume umbiko wanga-/ lomayelana nesimo sahulumende wasekhaya eningizimu afrika. lombiko uchaza inchubekelembili leseyentiwe ekufezekiseni luhlelo lwekubuyela kusicalonchanti, luhlelo lwekusebenta kucinisekisa kwetfulwa kwetinsita letisisekelo, kuphatsa lokukahle kanye nekuphatfwa kwetimali lokuvakalako. -tonkhe tifundza tinesakhiwo lesiphenya ngalokufa. -tinkhulumiswano netincumo tekhabhinethi letibalulekile ikhabhinethi ikuvumile kuvunywa kwesichibiyelo se-doha sesivumelwano sase-kyoto. -imfma iphindze futsi yenta umsebenti wamasipala wekulondvolota timali. -tinsayeya letifanako letibukene nemkhakha wangasese. -letichibiyelo letahlukahlukene kanye netichibiyelo letiphakanyisiwe temtsetfo wekhomishini yetemidlalo yaseningizimu afrika kutawuvumela kutsi kube nekucaciswa lokucacako kwemisebenti leyehlukene yekhomishini yetemidlalo yaseningizimu afrika, kanye neningizimu afrika yetemidlalo nekukhibika. -kwephulwa kwemalungelo eluntfukwephulwa kwemalungelo lasisekelo njengenhlonipho, sitfunti, bungasese bemuntfu, inkhululeko yekucabanga, inkholelo, umbono, inkhulumo, kuveta nekuhamba kwebantfu labadzala. -emakhophi lacinisekisiwe etitifiketi tesimo semshado nobe bufakazi bekuba sakhamuti -imikhawulo netidzingo tetindlu tangasese letinemanti laphasi kakhulu ticine kakhulu. -ikomidi yelucwaningomabhuku iphindze ibike kutsi ibuyekete yaphindze futsi yemukele imibandzela lehlelekile njengemculu wekomidi yelucwaningomabhuku futsi ilawula tindzaba tayo ngekuhambisana nalomculu. -lelisubuciko liniketa kungenelela kwehlisa kungcoliseka futsi lincoma tinhlelo tekwatisa letitawugcamisa umtselela wetemphilo wekungcoliseka lokuchubekako. -emakhophi lafeksiwe elwatiso lolwengetiwe kumele abe nemininingwane yenkampani yakho. -lamuhla, lutjalomali lolungagucuki njengeliphesenti lemkhicito welive wonkhe - lokungaba ngu-,% - luphakeme kakhulu kusukela nga- -kubukana netidzingo letibanti letikhonjiwe emiphakatsini yalabafake ticelo. -lomkhankhaso uhlose kwetfula tintfo letigcugcutelako, kufaka ekhatsi kugcugcutela bantfu baseningizimu afrika kutsi bagibele umjeka waseningizimu afrika, bafundze kudlala ingoma yavelonkhe, baphindze basekele licembu lavelonkhe. -tonkhe tinhloso letine temasu kuloluhlelo lwesikhungo letifinyelele kuloko lokuhlosiwe. -ngekwehluleka ngelwati lolunjalo, kufaka sicelosikhalo emandleni enkantolo kumele atsatfwe kutsi abusise emandleni enkantolo, futsi angeke emva kwaloko avunyelwe kuhocisa leso sibusiso. -ngekwesekelwa nguhulumende kulenkhundla, umkhakha wetincwadzi kanye netinhlangano temmango tisungule budlelwane lobunemandla bekugcugcutela lisiko lekufundza nekubhala. -siphindze futsi sifike esivumelwaneni neshayina, vietnam, kenya, mozambique kanye nalamanye emave e-sadc kutsi asebentisane kute kuvinjwe lobugebengu. -luhlelo lwetfu lwekwelashwa lube neligalelo ekwehliseni linani lebantfu labashone ngenca ye-aids nga-%. -mengameli cyril ramaphosa uhole litsimba laseningizimu afrika engcungcutseleni yebunye be-afrika e-ethiopia ngaphasi kwengcikitsi letsi “kusheshisa kufezekiswa kwendzawo yekuhwebelana yamahhala yelivekati lase-afrika”. -kusetjentiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika kanye nekulawulwa kwawo kuhambisana nato tonkhe tidzingo temtsetfo lofanele. -imiphumela - yini imiphumela yekuphendvula kwakho? -kubambeleleka kwemvumo yetimali - ngekusebentisa i-national housing finance corporation ; -loku kwakha sisekelo semphumelelo yekusebenta. -cinisekisa kutsi kuba khona kanye nekusetjentiswa kwabothishela kungalendlela yekutsi tigaba letinkhulu kakhulu tingavinjelwa. -kumazinga lasetulu elusito, tindleko letiphelele tekuphakela titawukhokhelwa. -loluhlaka lwanyalo lwekulawula luniketa " emandla " langakasimami langabanga kuphindzaphindzeka kanye nekwendlulela. -kulawula kusebenta yinchubo lehlelekile leyenta kutsi labamele masipala labakhetsiwe, tisebenti tamasipala, bahlali nemimango kanye netisebenti takhe kutsi titfutfukise kusebenta kahle kwenhlangano. -hope fiona neo sephoti f) make diane reinette terblanche g) make nomfundo maseti h) make maleho margaret daisy nkomo i) solwati bonke clayton dumisa j) solwati tanya ann woker k) solwati kasturi moodaliyar l) dkt. -lamabili emave e-brics, i-china ne-india, angulamanye emave lahwebelana kakhulu nalesifundza. -letintfo leti tifaka ekhatsi intalo letfolakele, kutsengiswa kwemphahla yebhizinisi kanye nekutfolakala kanye kwetinsalela letiniketwa tikhungo tahulumende. -umgubho we- wemtsetfo wekucudzelana ikhabhinethi iyakwemukela kutsi umtsetfo wekucudzelana ufinyelele emnyakeni wayo we- kusukela wacala kusebenta ngemphala -nobe nguyiphi inkantolo leneligunya ingancuma ngekuba semtsetfweni kwa- -nguletinsita taloluhlobo letiniketwa nguloluhlobo lwetisebenti letichaza sitfombe nesitfunti seluphiko lwetinsita, njengobe bantfu batawuvama kwati ngetipiliyoni letingakavami. -inchubo lefanelekile yekwemukela, kufinyelela, kurekhoda kanye nekugadza ticinisekiso iyatfutfukiswa. -cinisekisa kuchumana kwecbp ne-idp kanye netingucuko letifanele. -kusetjentiswa kwemanti kubhaliswa ngekugcwalisa emafomu lasemtsetfweni latfolakala kulitiko. -badzinga kuvisisa kutsi yini leyakha i-gbv, ikakhulu budlova betemacansi. -umtfombo lonemanti, litfusi lelinotsile liyakheka kulenchubo kantsi kungahle kube nebumatima bekulahlwa. -nakubukwa umtselela longaba khona emnotfweni, loludzaba ludzinga kucatjangelwa kabanti futsi ngekucophelela. -nangabe likheli lemuntfu lintjintja ngemuva kwekubhaliswa ku-sars njengemkhokhi wentsela, kumele anikete i-sars imininingwane yelikheli lelisha kungakapheli emalanga langu- kusukela ngelusuku lwekuntjintja. -umsebenti wabo lomcoka kucocisana ngetindzaba letiphatselene nesive kanye nekuchuba inkhulumomphikiswano yetepolitiki kanye nekucocisana. -budlelwane lobuhlangene nemanyuvesi bubalulekile ekwetfuleni tinsita tetemphilo letisebenta kahle. -usebentisa sichazamagama kute ubuke lupelomagama nenshokutsi yemagama. -kuneluhlelo lwekusebenta lwemnyaka, kodvwa emaphakelo etimali eminyaka leminyenti nawo abhalwa kuniketa luhlelo lwetimali lwethemu lendze. -uma imikhicito yetjwala ifika eningizimu afrika, umngenisi kufanele atfole iphasisi ku-division quality audit kute akhiphe tjwala endzaweni yelichweba noma edepho yesitja kuya endzaweni yakhe. -bacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse bebhodi yetransnet:a. mnu popo molefe b. mk mpho emily letlapec. -indvuna yetemphilo, dkt. -imali lekule-akhawunti isetjentiselwa kukhokhela tindleko takho tekwelashwa ngaphandle kwesibhedlela. -' masipala kumele abeke tinkhomba letibalulekile tekusebenta, letifaka ekhatsi tinkhomba tekufaka sandla, tinkhomba temiphumela netinkhomba temiphumela, macondzana ngayinye yetintfo letisetulu tentfutfuko netinhloso letishiwo esigabeni semtsetfo. -lamanye emakhono langasita umchubi afaka ekhatsi -loku kubalulekile ngobe kwenta bafundzi bafundze babuye bakhombise kusebenta kwabo. -indzima yelwatiso netheknoloji yekuchumana ekukhutsateni intfutfuko yetenhlalo netemnotfo kanye nentfutfuko yemnotfo wendzawo esifundzeni -kutfutfukiswa kwetindzawo tasemadolobheni kuyintfo levamile emaveni lamanyenti emhlabeni wonkhe. -tfola umkhakha lofanele masipala wakho. -ngabe letitfombe tehlukile? -lomtsetfosivivinyo uchibiyela umtsetfo wetikimu tetekwelashwa wanga- kutsi uhambisane nemtsetfo lohlongotwako wemshwalensi wavelonkhe wetemphilo kanye nemtsetfosivivinyo wesikhwama semali ye-nhi. -ikhabhinethi ikuvumile kubanjwa kwemhlangano wavelonkhe wekuhlonyiswa kwalabamnyama kutemnotfo ngalokubanti ngemphala -incenye lenkhulu yalabo labangasebenti kulelive icuketse lusha. -ikhabhinethi yemukela imiphumela yekuvakashela ngekwemsebenti kwamengameli jacob zuma edemocratic republic of congo kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- imphala -njengemvikeli wephothifoliyo yekwakha yahulumende wesifundza, kuyadzingeka kutsi lelitiko lihambe ngekushesha kuhlangabetana netimfuno talamanye ematiko. -lomklamo usekelwe ngetimali sikhwama savelonkhe sekusabalalisa i-lotto. -masipala kumele abeke timo letifanele letiphatselene netinsita tebunjiniyela kute kuvunyelwe kwehlukaniswa. -i- gilab iphakamisa tichibiyelo temtsetfo wetebunhloli wavelonkhe, wanga-. -ledokhumenti yekucocisana ibuka lesimo lesikhona kanye netinkinga tayo kanye netinkinga futsi itsatsa umbono wekutsi leto tinkinga tingasonjululwa njani esikhatsini lesitako, ngekubona ngalokuphelele tinsayeya tekusetjentiswa kwendlela lensha kanye nendlelakwenta. -lencwajana yebatho pele ihlose kuniketa baphatsi bekusebenta ngelwatiso lolubasita kutsi basebentise tinchubo leticondzile, letisisekelo tekwetfulwa kwetinsita. -umkhuba lomusha kuhamba kwekusetjentiswa kwetintfo kusuka etindzaweni tasemadolobheni letimhlophe ngekwelisiko kuya emimangweni lemnyama, etikolweni nasemanyuvesi. -utawuphindze futsi angene kusamba lesifanele kukholomu yemali yentfo ngayinye lehleliwe, ngekuncuma kulomugca losebentako umkhicito welinani kanye nelizinga leyunithi. -kute kuhwebelana nalokunye lokutfolakele lokucinisekiswa njengesivikelo setikweleti tetimali. -umncintiswano wendzebe yemhlaba yelibhola lembhoco. -kodvwa, nanobe kunetincenye temtsetfo letingentiwa kube lula, ludzaba lolucindzetelako ngukutsi kudzingeka imitfombolusito leminyenti, ikakhulukati mayelana nekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kanye nemandla ekulandzelela, kute kuhleleke tinhlelo tekulandzelela nekulinganisa tekulawula. -kubo bonkhe labakholelwa ekulinganeni, bulungiswa kanye nemalungelo eluntfu, angeke sikhone kodvwa sitfutfukiswe futsi siyatsandza, ngebuhlungu nekutitfukutsela kwetfulwa bantfu basepalestine; ngobe loku kuvakalisa sitfunti setfu. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wetinsita temave angaphandle, wa- -ligama lalona lofaka sicelo nobe ligama lekubhalisa lesikhungo futsi ligama lekusebenta akufuneki likhonjiswe kulendzima. -ikomidi yelucwaningomabhuku yakhiwe ngemalunga lamane futsi ihlangana njalo ngekota kweluleka umkhandlu mayelana nekulawulwa kwangekhatsi, kuphatfwa kwetimali kanye netindzaba tekutfobela umtsetfo. -bafundzisi kanye nebatfutfukisi betintfo tekwakha bayakhutsatwa kutsi basebentise inhlanganisela yetindlelasu kuvumela kutibandzakanya lokukhutsele kanye nekucabanga lokujulile. -tinhlangano letinyenti kanye nebantfu bavakalise kukhatsateka mayelana nekufezekiswa kwaletingucuko letinsha futsi bente tetfulo kuhulumende mayelana nekufezekiswa. -umlandvo wekutfutfukiswa kwetinsita tekuhlanteka uhambisana kakhulu nemlandvo wekutfutfukiswa kwetinsita temanti eningizimu afrika. -lemodeli lephakanyisiwe netincomo leticuketfwe kulombiko, itawusita kakhulu ekungabukaneni kuphela netinkinga tetimali letibukene netitjudeni letiphuyile naletisemkhatsini, kodvwa nasekulungiseni phakatsi kwaletinye tinsayeya iningizimu afrika lebukene nato, lokufaka ekhatsi:kunciphisa lizinga lelisetulu letitjudeni letiphuyile naletisebentako letisezingeni lelisetulu kutemfundvo lephakeme -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwesichibiyelo semtsetfo wanga- -loku kuvamise kungenca yekujutjelwa kwemakhono kanye nesimondzawo sesikhungo lesimankimbonkimbo lesibonela kutsi labatsintsekako bendzawo kumele bente umsebenti wekusebentisa tinchubomgomo letentiwe kuvelonkhe. -sigaba sekucala sitawuholela ekwakhiweni kwemisebenti yalomphelo kanye neyesikhashana lenelifutse letemnotfo lelilinganiselwa kutigidzi leti-r ngemnyaka kuleminyaka lesihlanu letako. -imitsiumitsi wesintfu kanye nemitsi yesimanje leminyenti yentiwa ngekusebentisa tintfo tetihlahla. -indvuna yelitiko letekubusa ngekubambisana netendzabuko, dkt. -mk sejako morejwane -andile wagucuka ecenjini. -kuniketa tinhlelo tekunakekela letigcile kutidzingo netinsita letihlose kugcina kuphila kahle kwebantfu lababoshiwe ngekunakekela kwelitiko. -imicabango- intfo loyicabanga kutsi iliciniso nanobe ute bufakazi lobucacile. -kwelashwa - tincumo titsatfwa ngaphandle kwekufaka sandla emmangweni futsi kufaka ekhatsi timemetelo taloko lokwentekile nobe lokutawenteka. -i-abs kufinyelela nekwabelana ngenzuzo -ngemuva kwekucisha kwe-analogi, incenye lenkhulu yemagagasi lamcoka atawukhishwa emuva kusiphatsimandla lesitimele setekuchumana saseningizimu afrika. -kutawuba netikhatsi letimbili tekuchumana letiphocelelekile kantsi sitifiketi sekusebenta sitawuniketwa. -gcwalisa ligama lelincono lekuhlanganisa emishweni asibhale ngentasi. -watfola loko lokutsatfwa njengefosili leneminyaka lesigidzi. -kabanti ngemfula -inkhombandlela letayelekile yekucondziswa kwetigwegwe kutemisebenti yahulumende seyisunguliwe. -iningizimu afrika iyachubeka nekutinikela ekufakeni ligalelo eluhlelweni lwemhlaba lwentfutfuko lesimeme yemhlaba. -nguyiphi indlela lesetjentiswako kuhlukanisa emamolekhuli ebunyeni bemamolekhuli labehlukene netakhiwo temamolekhuli letakhiwa ngesikhatsi senchubo yekukhrekha? -lelizinga liphindze linike bafundzi likhono letemibhalo, tebuhle kanye nelekucamba imifanekisomcondvo lelitawubanika likhono lekukhibika, kucabanga, kanye nekuhlomisa kuvisisa umhlaba labahlala kuwo. -letingenelelo tifaka ekhatsi kusebenta ngekuhlanganyela lokuchubekako nemave labomakhelwane labalulekile, kutfutfukiswa kwekugcogcwa kwebunhloli kanye nekwenta ncono kuvikeleka emapaki nasetigodzini tetifundza lapho kunabobhejane khona. -tincumo atikatfolakali kuhlolisiswa ngummango. -idatha ayitfolakali ngaso sonkhe sikhatsi ngetinhloso tekubita. -uma munye nobe bobabili batali bashonile nobe balahlekile, sitifiketi sekufa semufi nobe bufakazi bekutsi umtali uyalahlekile, sib. umbiko wemuntfu lolahlekile lovela emaphoyiseni. -kucinisekisa bumsulwa beminwe yemaphoyisa -tingucuko tekutsenga kulindzeleke kutsi tibe nekonga lokukhulu. -ibhodi ye-south african special risk insurance association limitededi. -ikhabhinethi icela yonkhe imimango kutsi icaphele mayelana nekuvuseteleka kabusha kwebudlova bebugebengu lobucondziswe kubantfu bekuchamuka kulamanye emave. -ubhala emagama nenshokutsi yawo kusichazamagama sakhe -labangenele tifundvo bagucula imiphumela yabo ibe tinhloso. -mayelana neludzaba lolwehlukile kodvwa loluphatselene naloko, umhlangano jikelele wamhlabuhlangene wamemetela ngenhlaba njengelusuku lwemave emhlaba lwekwatisa lwe-albinism. -sihlangene nemcwaningimabhuku jikelele waseningizimu afrika kucinisekisa kutsi kute tinkinga letingakasonjululwa. -kumele tisebente ngekushesha uma kunekutsikameteka ekuphakelweni kwemanti emimangweni nome uma kubikwa emalambu esitaladi lanemaphutsa. -kutsi, etimeni temvumo yemtali, umtali lotsintsekako angakhipha lemvumo ngekubhala ku-form a embi kwanobe ngumuphi khomishani kungakapheli emalanga langu- ngemuva kwekuniketa imvumo lenjalo -kucinisekisa kuphepha nekuvikeleka kufanele kube ngulabaceceshiwe. -kubalulekile yini kutsenga intfo leyatiwa kahle kakhulu? -lolwatiso lolulandzelako lutawuniketwa kuleyo naleyo ndzawo yekulawula. -loku kufaka kuceceshwa kwetisebenti tetemphilo, kucinisa kwesekelwa kwetisebenti, kulungisa imilayeto yetemphilo, imitfolamphilo leminyenti, kanye nekunakekela lokusezingeni lelincono. -luhlolo lwanaka tehlakalo temfucuta lenkhulu lehlala etindzaweni letitsite, emabhokisi lavaliwe lanemfutfo levulekile nemabhokisi lanemfutfo noma langaphatfwa ngalokwenele futsi bekunetintfo tekuphatsa letigcwaliswe ngalokwecile. -kuhlela lokutinte emmangweni lokunemphumelelo kudzinga kufakwa kwabo bonkhe labatsintsekako kulenchubo yekuhlela. -mk mmabatho ramagoshi - lisekela lemcondzisi jikelelekuhlanganiswa kwetembusave nekuphatfwa kwelwati kulitiko labomake. -emalungiselelo lanjalo kufanele aniketwe imininingwane kuchaza tindzima temacembu lahlukene nekutsi tintfo letitawuphatfwa njani. -kwengeta, litiko likhonile kunciphisa kubuyiselwa kwemathulusi etekwelashwa ladzingekako, kulawula emazinga esitoko etikhungweni, kanye nekulawula kukhula kwetinsita tekutakula tetekwelashwa letiphutfumako ngekhatsi kwaletikhwama letikhona. -tigulane letisebentisa umoya tichunywa ngekusebentisa sifonyo sebuso. -imiklamo itawube isuselwa elwatini lwemehluko kanye nemasiko latsite, temnotfo, tembusave kanye netemacansi, hhayi kulokutayelekile lokungemanga nobe imicondvo lengemanga -ligatja lemisebenti yesive lakhiwe ngemahhovisi lamabili lamakhulu emisebenti nekuphatfwa kwemphahla. -lihhovisi lemcondzisi lisebenta ngaphansi kweluphawu lweluhlolo lwekuphatfwa kwesimondzawo, lokuluchungechunge lwavelonkhe lwetisebenti leticinisekisa kulandzelwa kwesimondzawo letivela kumatiko ahulumende lahlukene. -kucinisekiswa kwemtsetfosisekelo wesifundza -masipala unika emandla emakomidi emawadi akhe kutsi acale kusebenta, acondziswe eluhlelweni lweliwadi lokudzingeka kutsi asekele aphindze alandzelele kusetjentiswa kwawo ; -umcudzelwano nemngani wakho. -sidzinga kwenta tingucuko letibalulekile futsi sidzinga kwenta nyalo. -mnu fs mufamadi, indvuna yahulumende wesifundza newasekhaya, wenta emakomidi emawadi asebente. -umcwaningimabhuku jikelele abuyeketa abuye abike ngaletindleko. -tinhloso tekuvuselela kabusha imfucuta lebuya etimbonini tekukhicita, umkhakha wetekwakha nekwakha, tikhungo tekuhlanta emanti langcolile, netikhungo temandla agezi lanemalahle tatfolwa ngemazinga lamahle. -yengeta ngemanotsi esifundvo. -loku kuniketa kwehlukahlukana ngekhatsi kwemikhicito yasemadolobheni bese kwengeta inshisekelo nekwehlukahlukana etindzaweni tekuhlala. -imphumelelo yekwelashwa incike ezingeni lalokulimala lokukhona. -i-nsp igcizelela sidzingo sekucedza tihibe nekukhulisa kufinyelela kwetinsita ngalokulinganako nalokulinganako ngekusebentisa tinchubo tetemphilo leticinile naletihlanganisiwe. -letindlela tekusekela tifaka ekhatsi kuniketwa kwelwatiso lwebhizinisi kubosomabhizinisi labasikati, imfundvo yetemabhizinisi nekucecesha, kusitwa ngetimali kwabosomabhizinisi labasikati, kubandzakanyeka kwabosomabhizinisi labasikati ekuhwebelaneni kwemave emhlaba, lucwaningo nelubalobalo, isayensi netheknoloji yabomake, nekwesekelwa kwabomake basemaphandleni. -umkhicito lomusha ucala kwehla masinyane ngemuva kwekugcogca, futsi wenta njalo ngelizinga lelisetulu uma emazinga ekushisa asetulu. -tinhloso jikelele tekharikhulamu yaseningizimu afrika -tindleko tekusebenta netimali letingenako tekusebenta taniketwa. -kodvwa lawo lavela emaveni lasatfutfuka, nawo, atawufaka ligalelo, ngekukhula ekukhiciteni ikakhulukati kutinsita. -ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo mayelana netitatimende temmango letimayelana nemajuda aseningizimu afrika. -loku kwenta kube ngumkhakha lomkhulukati wemnotfo wesifundza. -ucelwa kutsi ucaphelelwa kutsi utfole lusito lwetinhlelo te-ecd, kumele uhambisane nemigomo nemibandzela lebekiwe yavelonkhe. -umphatsi wemklamo udlala umsebenti lomcoka wekuchumanisa. -timali tingaphindze futsi tifunwe kuhulumende wesifundza, bomasipala, kanye nebachasi bemave emhlaba. -luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - luhlolosibutselo - -tintfutfwane tifana nekudla lokunemphilo njengejamu noma shukela. -imikhandlu yendzabuko iniketwe livi lelinemandla etindzabeni tentfutfuko futsi nyalo ingangenela kubambisana netivumelwano tekwetfulwa kwetinsita nahulumende kuto tonkhe tinhlaka. -mengameli jacob zuma utawuhambela umkhosi wekubekwa nekufungiswa kwamengameli yoweri museveni wase-uganda ekampala mhla tinge- inkhwekhweti -ngesi celo sekwamukelwa endzaweni yekuhlala yebantfu labagugile -tintfo tekuwasha letifanele titawuniketwa kuwo onkhe emakamelo ekusebentela emawadi. -tifo letiphatselene nekudla titsatsa tindleko letinkhulu etinkhulungwaneni tebantfu labagula futsi labanyenti bafa ngenca yekudla kudla lokungakaphephi. -lenchubomgomo itawuphutfumisa ingucuko kanye nekulungisa lokuphatselene nekufakwa ngalokuphelele, kuhlangana kanye nekulingana kwebantfu labaphila nekukhubateka. -kulindzeleke kwehlisa bungoti, kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kwemitfombolusito yetimali, kanye nekucinisekisa imibiko yekuhlolwa kwemabhuku lehlobile kanye nekusimama ngekhatsi kwelitiko. -lenchubomgomo yasungulwa ngemuva kwenchubo lebanti yekubonisana nelusha lwaseningizimu afrika lavela kuto tonkhe letifundza letiyimfica. -faka ligalelo ekwakheni emandla emmango wendzawo ekutibandzakanya etindzabeni tamasipala nemakhansela netisebenti kute kukhutsatwe kutibandzakanya kwemmango... " -umbhali utsi, " kunendzawo lebitwa ngekutsi yi-ngobi edvute ne-hammanskraal, ngaphasi kwamasipala wendzawo yasemoretele, bantfu labahlala kulendzawo nyalo sebakhulile, bagugile futsi labanyenti babo bayagula. -emakhono lamcoka ekulalela asita bafundzi kutsi bakwati kubona emagugu nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo ematheksthini kanye nekufuna insayeya yelulwimi lolutsandzako naloluhhungako. -umbiko wekucala weluklayo wacelwa kubaphatsi bephothifoliyo yemphahla futsi inchubo yekukala kusebenta kwesimondzawo setimoto telutjalomali lwetindlu isachubeka kwanyalo. -linyenti lalabantfwana lishabalala ngetifundvo letifana netibalo kanye nesingisi. -ngalokufanako sitawuchubeka nekukhutsata budlelwane lobuzuzisa ngalokufanako nemave asenyakatfo. -loku kubaluleke kakhulu. -* kucinisekisa kutsi lelicembu lelisebentako lenta loku lokulandzelako -ikhabhinethi ikuvumile kuchitjelwa kwemtsetfosivivinyo wemshwalensi wekulahlekelwa ngumsebenti kutsi ummango uphawule ngawo futsi kutsi ubonisane nebalingani betenhlalo be-nedlac. -kungenelela kwamasipala wendzawo wasemfuleni ikhabhinethi ikuvumile kungenelela kwahulumende wavelonkhe kusombulula tinsayeya temanti nekuhanjiswa kwendle ummango lobukene nato ngaphasi kwamasipala wendzawo wasemfuleni esigodzini sasesedibeng egauteng. -fundza ngekuhlanganyela ngemsombuluko -masipala angeke abe nesibopho setindleko uma ngabe kufanele kubekwe umkhawulo ekusetjentisweni kwemanti lavela etindzaweni tekudvonsa emanti. -i-gdp yemuntfu ngamunye ivamise kutsatfwa njengenkhomba yelizinga lekuphila lesigodzi ngesizatfu sekutsi tonkhe takhamuti titawuzuza ekukhicitweni kwemnotfo lokwenyukile kwesigodzi. -kuvunywa lokusandza kwentiwa yi-sahpra kwemjovo wekugoma i-pfizer/biontech i-covid- kumele kunike lelive litfuba lekutfola imijovo yekugoma leminyenti lesindzisa imphilo. -lemiklamo lelandzelako yabekwa embili ngesikhatsi semnyakatimali -i-gcis ayenti tetfulo noma ticinisekiso mayelana nekunemba, noma lokunye lokuphatselene, naleto tinsita. -imbangela yalokuhleleka kwebantfu kwesifundza kwanyalo enshonalanga kapa kuselubandlululweni. -loluhlelo lubanjiswano loluphelele loluhloswe ngekucophelela kusita kucinisekisa kuhlolwa kanye nekunakekelwa lokufanele kwalabo labangakhoni kutfola kwelashwa kwetifo letimbili letihambisana ne-aids. -kufezekiswa kweluhlelo lwekusebenta lwemiphumela kufezekisa tinhloso te-ndp, lokusihlongoto seningizimu afrika sekusisondzeta edvute nekuzuza umbononchanti wa- -lenkampani iphindze futsi yatsatsa, njengencenye yesivumelwano nebaphatsi, kusisa tigidzigidzi letinge-r, kusetjentiswa kwemali lemikhulu lemisha kute kutfutfukiswe titjalo tayo kuphindze kwentiwe ncono kuncintisana. -inkampani yami ikhicita tinatfo letibuya emitfonjeni yalokuphilako yendzabuko. -bosochwepheshe labanelwati bayaswelakala kakhulu, loku kwenta kube lukhuni kugcwalisa tikhala temsebenti letikhona. -lomklamo uchumene neluhlelo lwahulumende lwesibonelelo setindlu njengoba uniketa sakhiwonchanti lesinyenti emikhakheni yamasipala lapho imiklamo yetindlu lengenisa imali lephasi ihlelwa noma itfutfukiswa khona. -kodvwa, ikomidi ijabulile kutsi sigaba sekucwaninga emabhuku sangekhatsi sesiniketiwe emandla. -kuhalaliselaikhabhinethi indlulisa kuhalalisela kanye nekufisela lokuhle: umcondzisi jikelele waphambilini ehhovisi lamengameli kanye namabhalane wekhabhinethi, dkt. -loku kuniketa bothishelanhloko inkhundla yekukhulumisana nebantfu baseningizimu afrika, kuva tindzaba temmango kwekucala kanye nekulandzelela inchubekelembili yetinhlelo tahulumende. -etindzaweni tasemaphandleni lesimo sibi kakhulu nemazinga laphasi kakhulu ekuniketwa kwetinsita. -kuphrintwa, kupakishwa kanye nekusatjalaliswa kwemaphepha emibuto kwentiwa ngekhatsi-ngekhatsi kwentela kuvumela kulawulwa ngalokuphelele kanye nekunciphisa bungoti bekuphepha ekuphrinteni, nanoma lenchubo yekuphrintwa kanye netinsita tisetjentiswa ngaphandle. -balingani betinsita tamasipala -kutfutfukiswa kwetindzawo tasemadolobheni netikhungo tasemadolobheni kutawufaka ligalelo ngekukhicita lokwentiwe ncono, kutfutfukiswa kwetimboni, kukhicita kanye nekwengeta bungako. -ngetheksthi lecuketse lwati nobe -libanga lendzaba, kulandzisa ngaye -ekuhlonipheni sikhumbuto sebaholi labakhulu base-afrika njengasomora machel, julius nyerere, oliver tambo kanye nelson mandela, sikhumbula kutsi buholi kubo bekusita i-afrika kutfutfukisa timfuno tebantfu base-afrika. -sikholelwa ekutseni letincenye te-freedom park tifaka ligalelo lelikhulu ekuvimbeni umlandvo, emasiko kanye nenkholo, kanye nekutsi le-park esikhatsini lesitako ingasetjentiswa kugcamisa loku ekugubheni lesibophako. -ndvuna ungumtimba munye walesikhwama. -tintfo lesingalawuleki, futsi tidzinga kubukwa ngobe uma tinganakwa tingaholela ekwehlulekeni kwalomklamo. -tinhlelo tasemapulazini letivunyiwe tasetjentiswa kuto tonkhe tindzawo tekuphatsa letifanele. -ingacondziswa ngco emmangweni lotsite - liphephandzaba, umsakato wemoya, umsakato wemoya wemmango. -imimango ayidzingeki kutsi ifake ligalelo ku-idp -tichibelo titawukhishwa, futsi emathenda atawutfolwa kuphela kuleto tikhungo letithenda letivela kuloluhlu lwalabakhona. -inhloso yalomtsetfosivivinywa wekutfunyelwa ngemkhumbi kwemphahla letsengiswako kusebenta kuphrothokholi yesivumelwane semave emhlaba lesimayelana nekusungulwa kwesikhwama semave emhlaba sekuncephetelisa umonakalo wekungcoliseka kwe-oyili,. -kutfola tintfo letitoko kanye nemazinga kumatiko ebasebentisi kanye nekusebentisa tonkhe tinhlelo letifanele te-software. -kodvwa, kusebenta kwetfu kweluhwebo kusisibuyisela emuva. -kumelela ummango etinkhundleni tekubonisana - likomidi leliwadi kumele libe nelwati lwetindzaba temmango futsi kumele liphakamise letindzaba leti etinkhundleni tekubonisana. -condzanisa indilinga lencane kakhulu nemtfulitinsita lomcoka kakhulu. -lomtsetfo awuguculi samba setidzingo tamalingena tabomasipala, futsi awubeke linani lemali lengenako lengemashumi lasenti erandini. -lomtsetfosivivinyo uhlose kwenta inchubo yekukhetfwa nekukhetfwa kwemalunga kube lula kanye nekugcwaliswa kwetikhala temabhodi noma kumikhandlu yaleto tikhungo. -hulumende ngamunye wesifundza kumele asungule bomasipala esifundzeni sakhe ngendlela lehambisana nemtsetfo loshaywe ngekulandzela tigatjana na- futsi, ngetinyatselo temtsetfo nobe letinye, kumele - -lelicembu lihlose kuchuba kuhwebelana ngewayini emaveni emhlaba ngekwabelana ngelwatiso, kucocisana ngetindzaba tekulawula etimakethe tewayini kanye netinyatselo letihlanganisiwe tekususwa kwetihibe tekuhwebelana. -imibuto yakho yekufuna lejulile yemalanga onkhe kanye nekukhulumisana lokungakahleleki kwakha tikhatsi tekutiphendvulela letinemandla kakhulu lengingaba nato. -kucatsanisa nalabanye bomasipala labanetikhungo tetincingo letisebentako. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela temahlatsi wavelonkhe. -imibuto lemibili kuphela umfundzi lodzinga kubuta inkondloayisho kutsini? -kuhloswe ngalo kunciphisa lifutse le-hiv ne-aids emsebentini bese kuncishiswa kubakhona kwe-hiv ne-aids esifundzeni. -inkantolo lephakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala ingenta sincumo sekwendlulisela emacala kunoma nguluphi ludzaba. -uvumela tindlela letinyentana tekuhlala bantfu ngamunye noma licembu etindzaweni tasemadolobheni. -kusukela ngamhla ti- imphala kukhombisa inyanga yetitfutsi ngaphasi kwengcikitsi letsi" sisonkhe sichubekisela iningizimu afrika embili. " -imfma, idzinga kutsi bomasipala bakhiphe imibiko ngenchubekelembili yekwetfulwa kwetinsita etindzaweni tabo. -i-sassa kute kube ngunyalo seyivale emakhadi lamadzala lalinganiselwa kutigidzi letisihlanu nesigamu lanelikhadi leligolide lelisha le-sassa kodvwa tinkhulungwane tisadzinga kuntjintjwa. -kulomnyaka lotako, sihlalo sahulumende, i-union buildings, itawube igubha iminyaka lenge- yekuba khona futsi kutawucala kulomnyaka kugubha iminyaka lelikhulu. -tfola sitifiketi kumabhalane lowatiwako eveni lapho utawutsenga khona lesilwane. -temabhizinisi naletinye tinhlangano letingasiwo incenye yahulumende. -siphatsimandla lesikhulu setetimali sivunyelwe kucocisana nebacwaningimabhuku bangaphandle ngetindzaba letingakha kungcubutana lokunjalo noma letingenta luhlolomabhuku lube yinkinga lenhlawulo yemnyaka. -behrens nasewatson bachaza letigaba letisihlanu letilandzelako tetisetjentiswa temmango ngekuya ngetidzingo tendzawo -kwentiwa umtamo wekutfola lwati ngco emmangweni wemasulumane ikakhulu kubaholi betenkholo, kodvwa loku akutfolakali ngesikhatsi lesifishane lesikhona salomklamo. -tetfula umbiko wetemlomo -hulumende wasekhayaumtsetfo wetakhiwo tamasipala, uvumela bomasipala kutsi bancume sikhatsi sekuba sesikhundleni kwemakomidi emawadi. -ikhabhinethi icela ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kutsi abukane nebugebengu lobunjalo. -ngalokwetayelekile batawutfobela kuye ngebudlelwano umnikati lonabo nabomakhelwane bakhe. -umphumela wesikhatsi lesidze nobe umphumela wesikhatsi lesidze. -ngako-ke kubalulekile kutsi ematiko etakhiwonchanti abuke kubeka embili kabusha timali kwentela kuniketa sabelo lesilinganako kutakhiwonchanti. -wemntfwana lowatalwa ngaphandle kwemshado wehlulekile kuphendvula, kungakapheli emalanga langu-, satiso lesiniketwe yona njengobe kuhlosiwe lapha ngentasi. -lihhovisi landvuna wetekuvikela alikaphendvuli. -sebentisa kuntjintjantjintja kwemisebenti lapho kukhoneka khona bese utsatsa kwephuka njalo-nje -emakhaya netikhungo letikhetsa kugcwalisa luhlamibuto lwekuhlolwa kwelubalobantfu ngelucingo titawutfola lucingo loluvela ku-ejenti yesikhungo setincingo se-stats sa. -ikhabhinethi ifisela licembu ibafana bafana imphumelelo emdlalweni wemave emhlaba webungani lotako kanye nendzebe yemhlaba yanga- lebeyibanjelwe ebrazil enkhundleni yetemidlalo ye-fnb mhla ti- indlovulenkhulu ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi bakhombise kuvakasha kwetfu kutsi bamukele ngekushesha i-ubuntu, kanye nekutsi basekele licembu letfu lesive. -loku kutasenta kutsi sikwati kuntjintja ngemandla kusuka emgwacweni kuye kuloliwe ekutfutfweni kwemalahle, lokubange kwehla kwemigwaco empumalanga. -lesimemetelo lesichubekako setigaba temtsetfo wekuchibiyela temisebenti yetekucondziswa kwesimilo sewucala kusebenta futsi sitawuba nemitselela leminyenti kulikusasa lelisedvute nangale kwetebulungiswa kulelive. -lomtsetfo wenta kutsi hulumende wavelonkhe, njengemtsenjwa wesive wemitfombolusito yemanti kanye nekusebenta ngekusebentisa indvuna, unemandla ekulawula kusetjentiswa, kuhamba kanye nekulawula onkhe emanti eriphabhulikhi. -kugcwala kwemhlaba, ngekusebentisa umoya wemhlabatsi, kwenta ncono kutfolakala kwekhemikhali yetidzakamiva emhlabatsini. -ngemoya wekuvusetela kabusha lokusandza kwenteka lokuhlasele sive setfu lesikhulu, ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi babambisane nahulumende kute kukhuliswe umnotfo wetfu kanye nekudala imisebenti ledzingeka kakhulu. -umsebenti wakhe njengebuciko uyachubeka nekugcugcutela labanyenti kutebuciko. -sicelo senkhomba yentsela ngekusebentisa i-efiling sivamise kwemukelwa ngema-awa langu- -lamanye emathulusi atintfo letisezingeni leliklasi lesigaba sabokhewane. -kulengcikitsi lengenhla, letingucuko letimcoka tenchubomgomo letilandzelako netindlelamkhuba tabonwa -labanye badlalindzima labebayincenye kulelo nalelo live kube libhange, basebentisi basemakhaya nebasemadolobheni, baphakeli betinsita, imitimba lelawula, kanye netinhlaka letahlukahlukene tahulumende. -ungasebentisa luhlobo lwetheksthi lelandzisako -kwanyalo bakwenta. -lenchubo ihamba kancane futsi iyabambelela futsi kunesivumelwano lesetayelekile sekutsi lendlela yekukhetsa umtsengi lofuna kuwutsengisa ayisiyo indlela lekahle yekulungisa lombuto. -luhlolo lwekubate tikweleti kanye nembuso wekulawula kuhlose kwetfula indlela lensha, lebuka embili lenebungoti ekwehlulekeni kukhokhela tikweleti ngekutsi kucondzaniswe tidzingo temali yekucala ibhizinisi nebungoti lobungibo bemshwalense. -lomondliwa lobhalisiwe loncike kulilunga lelikhulu futsi lobhaliswe sikimu kwabelana ngetinzuzo letiniketwe lilunga lelikhulu. -tindzaba tekuphepha-emlilo tiyacala kuletinye tincenye taletinkhombandlela. -luhlelo lwetibonelelo tahulumende - loku kube yintfo lebalulekile ekunciphiseni linani lebantfu labahola kancane kakhulu. -siciniseko sekuvuselelwa kwendzawo yekukhokhela phambilini -tikhalo letiku-class iii sikhalo lesitsi liphoyisa lente licala lelibangele kulimala lokumatima kwemtimba lokudzinga kwelashwa esibhedlela. -sikhombise loku ngekwabiwa kwemitfombolusito, lapho khona imfundvo lephakeme nekucecesha kube ngulenye yetinzuzo letinkhulu tebhajethi yavelonkhe yalomnyaka, itfole-% leyengetiwe ya- / -litiko letekuvakasha netekuvakasha taseningizimu afrika litawubamba umhlangano we-indaba kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- inkhwekhweti lapha e-inkosi albert luthuli international convention centre edurban. -kususwa kwetidramu letingagucuki egunjini lelimnyama uma kugcwele bese ususa letidramu uye endzaweni yekubeka emakhemikhali kutsi igcogcwe yinkampani yekugucula imfucuta. -lizinga letfu lekululama limeme kumaphesenti langu- -tindzaba letimbili timcoka ekuzuzeni kusimama kwesimondzawo. -bafundzi besigaba lesisemkhatsini batawakhela kusisekelo lesabekwe emabangeni r - -ngifuna kutfumela ngaphandle isampuli kuphela yemitfombo yalokuphilako yendzabuko. -iningizimu afrika iyachubeka nekubukana netinkinga temnotfo lomkhulu. -loku kusho kutsi i-gems ikhokhela kuphela tindleko temehlo letidzingekako emphilweni yakho kanye nembono wakho. -hhi uhambe kakhulu futsi ngitsandza emaphephabhuku. -umkhicito ngendzawo lohlanyelwe kuyo -ikhabhinethi iphindza futsi ihalalisela licembu lekhilikithi lavelonkhe ngaphasi kwebuholi bekaputeni wekuhlola hashim amla ngekuphumelela kuluchungechunge lwekuhlola esri lanka kanye nekutfola indzawo yekucala yeluhlolo lwemhlaba lwemkhandlu wekhilikithi. -mantis wakhula elangeni lwasekuseni futsi watalwa lomuntfu wekucala wema-san. -lokutiphatsa kutawubese kugcugcutela tinkampani kutsi tigcine futsi titfutfukise simo sabo sebee kutsi tibe nekuncintisana kakhulu. -ipasiphoti yaseningizimu afrika lapho inombolo yamatisi itfolakala khona. -lenye inzuzo yemiphumela yetemfundvo letfutfukisiwe kutawuba kutsi tihibe temakhono, letikhuphula lizinga lelisetulu lebasebenti labanemakhono, titawehliswa tibuye tikhishwe ngalokuphelele. -imisebenti yekubhala leyentiwa njalo ngetimongcondvo letehlukene, imisebenti netifundvo tenta bafundzi bakwati kuchumana ngekusebenta nangekucamba. -uma kunesidzingo, timemo letinyenti temakhandidethi titawukhangiswa. -mkila, lowahlasela kakhulu wasekapa, wasitwa ngumsakato wetemidlalo, mnu. robert marawa, kutfola indiza kusuka ekenya kuye ecairo kute asekele ibafana bafana. -kumelelwa kwabomake kulibandla lavelonkhe kwenyuke kwafinyelela ku-%. -ngivumeleni ngisebentise lelitfuba ngendlulise kuhalalisela nekufisela lokuhle make rebecca kotane, umkakhe wemgcinimafa wangaphambilini we-anc, moses kotane kanye namabhalane jikelele we-sacp, lotawugucula iminyaka lenge- ngelisontfo mhla ti- indlovana. -kunekukhutsatwa kubona nekugcogca idatha macondzana nalokuntjintjantjintjantjintjantjintja lokungenteka noma lokungenteka kungabi nemtselela kutindleko, kufuna nekuhlatiya imikhuba nekuba nemicondvo lemihle kuko kokubili kudizayini yemkhicito nekunciphisa tindleko. -batsengi bavumelekile kubuyisela timphahla kubatfulitinsita, ngaphandle kwenhlawulo nangebungoti netindleko tebatfulitinsita, kungakapheli tinyanga letisitfupha ngemuva kwekwetfulwa kwetimphahla letinjalo, nangabe timphahla tisesimeni lesiphasi, tingakaphephi noma tingenamaphutsa. -emalungelo etembusave - ungasekela licembu letembusave lelitsandzako. -lelitiko selicwayise takhamuti tasegauteng ngaloludlame, lolutse kuba yi-ejensi yematfuba emsebenti yalelitiko. -ngabe emadokhumenti elisu leliwadi kumele enteka nini? -- umchumanisi loneludlame ukholelwa ekutseni'nginelilungelo ', unemcondvo losondzelene, unekulalela lokungasikahle, unemandla, unemandla, unemandla, unelivi lelivakalako, unebungoti, unekukhatsateka. -hulumende usebente ngekungenelela imimango ngemitamo yekusombulula tinkinga nekuletsa tinsita, kufaka ekhatsi temfundvo. -lenchubomgomo ifaka ekhatsi kuphawula lokutfolwe ngesikhatsi kushicilelwa ekucaleni kwemnyaka futsi ibeka kutsi kulungiswe, emkhatsini walokunye, kungalingani ngekwebulili kubunikati bemhlaba. -ngubani lotsintsekako kucbp? -ikhabhinethi ikuvumile kusisa lokuchubekako ekutfutfukiseni nasekutsatfweni kwemtamo we-doa kanye nekutsi iningizimu afrika ibe ngumlawuli lomcoka lomkhakhaminyenti wenethiwekhi ye-doa yemhlaba wonkhe. -tindleko tekudlulisela, letifaka ekhatsi imisebenti yekudlulisela, ikhomishini iye ema-ejenti etindzawo tekuhlala, kanye netindleko temtsetfo letiphatselene nekudluliselwa kwemphahla lengagucuki, nato tichazwa njengenchitfomali yebhizinisi. -sitifiketi sekuba msulwa seluphiko lwemisebenti yemaphoyisa aseningizimu afrika. -utawubatsatsa nini ibhasi? -ngekufaka sicelo selilungelo letimbiwa -ngetulu kwaloko, lendlela yekusekela hulumende lehlanganisiwe isebenta njengendlela yekuhlanganisa tonkhe tinhlelo tekusekela balimi kuyo yonkhe imikhakha yahulumende kucinisekisa kutsi balimi labamnyama badlala indzima lebonakalako kuloluchungechunge lwekutsengisa. -uma umnakekeli wekucala ungakashadi, umholo wakhe angeke ube ngetulu kwa-r ngenyanga. -emabhuloki elubumba ayomiswa. -loko kwaba yidvonswa! -kulemisho lengentasi, bhala tifundvo bese ucagela. -lomtsetfosivivinyo ungumeluleki lomkhulu wetemtsetfo wembuso welitiko letebulungiswa. -sisebenti setenhlalakahle sitakuhlola wena nemntfwana wakho. -uma uva ingcoco isuka, yenta kutsi licembu linake. -ungakhohlwa luphawu lwembuto. -lilungelombhalo kumsakato linikwe lilungelo lelikhetsekile lekwenta noma lekugunyata kwenta noma ngabe ngusiphi sento saloku lokulandzelako eriphabhulikhi -ikhabhinethi iyakwemukela kutsi njengencenye yelisu lekubuyela kusicalonchanti, kunaka lokukhetsekile kutawuniketwa kubomasipala labatfole imibiko yelucwaningomabhuku lengakabekwa, ikakhulu leyo letfole imibiko lengakabekwa kuleminyaka lesihlanu leyengcile. -loku akukabekelwa kutsi kuchubeke kunhlawulisa kodvwa kuncephetelisa i-sars ngekugcogcwa lokwendlulele emuva. -kwasungulwa luphenyo lwebugebengu lolucondziswe kubantfu lababekwe licala kumacala labekwe embili lasaphenywa ekupheleni kwenyanga yenyoni -yonkhe lemindeni lephasisiwe yakhona kuhlala ngekhatsi kwemikhawulo yelwabiwomali lwemakhaya. -lekhozi ifanele labo labanenshisekelo yemsebenti wekushicilela, nobe labo labacashwe bakhiciti lesebavele bacashwe, nobe labo labafuna kuba tisebenti letitimele kulemboni. -kodvwa kwabelana ngaloluhlobo lwalokucuketfwe kubufakazi bekuhlukunyetwa kwemntfwana. -njengobe bugebengu bunemtselela ku-led, lisu lelihlanganisiwe lekuvikela bugebengu endzaweni kufanele kutsi licatjangwe kute kulungiswe lokukhula kwebugebengu kanye nekukhutsata basisi. -siphakamisomtsetfo semfundvo lephakeme nekucecesha ngemuva kwekucedza sikolo siyachubeka nekucaphela kutsi imfundvo lephakeme yaseningizimu afrika itsintsekile ngato tonkhe letindlelamkhuba. -emkhatsini wa- na-, samba lesiphelele sekuhwebelana emkhatsini walamave lamabili sifinyelele kutigidzigidzi leti-r -/ kwakha timo tekwenta inkhulumomphikiswano yemmango mayelana nalokunye lokungakhetfwa -lotfumela lokutsengiswako ngaphandle kumele atfumele lesitifiketi lesingasiyo i-phytosanitary kanye nemphahla eningizimu afrika. -ikhabhinethi ishayele lihlombe emalunga eluphiko lwe-k- lwetemisebenti yemaphoyisa aseningizimu afrika imizamo yawo lenesibindzi, emkhatsini waletinye tintfo, leholele ekusindzisweni kwalomake loneminyaka le- lowaphila ngaphansi kwekubhubha iminyaka lengetulu kwetinsuku letisiphohlongo eturkiye. -kulandzela kuphatamiseka kwemnyaka wekufundza ngenca ye-covid-, ikhabhinethi icela bonkhe batali nebanakekeli bebantfwana kutsi basekele bantfwana babo ngalesikhatsi lesibalulekile. -lwati lwekunakekela lokubanti kanye nekulawula buhlungu. -eningizimu afrika, tibonelo tebantfu labadzinga kuciniswa kwemalungelo abo ekucashwa ngulabasebentako, tisebenti tasemapulazini kanye nebantfu labahlala etindzaweni lebetitabelo. -lokudzingekakoidiploma yasenyuvesi eluhlolweni lwemanani. -onkhe malanga kumele kubekelwe eceleni sikhatsi setifundvo letigcile ekufundzeni nasekubhaleni. -sifanele kutsi sibone letintfo ngemehlo etfu, futsi sitsi sidzinga sisombululo lapha. -kwenta ncono lwati lwesayensi nemakhono etebucwepheshe ebantfu, tinhlaka tembuso nobe imiphakatsi yendzabuko kutsi ilondvolote, isebentise futsi itfutfukise imitfombo yalokuphilako yendzabuko ; nobe -isiyadlala itfola bantfu labangasebenti labavela emmangweni wendzawo njengebachumanisi bemshikashika. -gcina lirekhodi bese uniketa secwayiso ngemlomo. -emaphesenti lalabaphendvulako alungele kusekela imitamo yabo ngekusebentisa kakhulu tikhutsati. -kuvamile kutsi tigulane tichubeke nekuba netimphawu sikhatsi lesidze kwemalanga langu- -kusekelwa kwelitiko kuniketa kukhokhelwa kwetibopho telitiko letinkapani njengekundlulisela kukhokhelwa kutikhungo tahulumende, timali temtsetfo, lucwaningomabhuku lwangaphandle kanye netindleko tasebhange. -siwutsatsa letichibiyelo letiphakanyisiwe njengesinyatselo sekucala lesibalulekile sekuchubela embili lizinga lekubika ngetimali eningizimu afrika. -ngetulu kwalephrothiya yinyoni yamabhalane lenetimphiko letiphakeme, nelilanga lelikhulako. -kugcugcutela kutfutfukiswa kwetinchubomgomo letivakalako tekusisa temave langemalunga kute kusungulwe simondzawo lesivumako sekusisa salesifundza. -emakomidi eliwadi kumele -shano kutsi kwentekani. -inshokutsi yemagamabomcondvofana, emaga, tisho -nati letinye tetincabhayi noma tinsayeya lesitibukene nato nakuchutjwa lolucwaningo. -tonkhe tingucuko mayelana nebudlelwane bemacembu lahambisanako ngekhatsi ku-cfi kubhodi, kuphatsa kanye nelizinga lebasebenti setibikiwe. -imiphumela yesikhatsi lesidze kungaba kutsi umbutfo wetekuvikela wavelonkhe waseningizimu afrika angeke ukhone kufeza tibopho tawo temtsetfosisekelo. -emalungelo netibopho -inhloso yalomtamo kuniketa lenye indlela yekungcwaba kanye nendzawo yekungcwaba lephephile kulesikhatsi lesidze. -lendlelalisu lehlanganisiwe yekulawula yemukelwa yikhabhinethi ngenyanga yengci lapho khona licembu letekuphepha lifezekisa kungenelela kwemikhakha leminyenti, leminyenti kute kuvikelwe bobhejane eningizimu afrika. -atikho tinkhombandlela letikhishwe ngekulandzela lesigatjana letibophelelako kusishayamtsetfo sesifundza ngaphandle kwekutsi temukelwe sishayamtsetfo. -nome ngabe ngutiphi ticelo telusito ngetulu nome ngetulu kwelinani leliphakeme lelivumelekile kanye nelinani lelivunyelwe phambilini angeke libukwe. -kucala kusebenta ngesimemetelo lesentiwe ngundvunankhulu. -kubhalisa ematayitela nalamanye emadokhumenti. -umphakatsi wacitsa ithekhinoloji yelithoyilethi le-vip, njengaloku ivunywe litiko letekuhlaliswa kwebantfu, njengensita lesisekelo yekuhlanteka futsi wakhetsa luhlelo lwekuhanjiswa kwendle lolusebentisa emanti. -lamave lamabili anebudlelwane betemlandvo nebemkhakha kusukela emalangeni lange- emzabalazo wenkhululeko ngalesikhatsi i-angola beyihlala iphindze futsi yesekela tikhungo tenkhululeko taseningizimu afrika emakhempeni lahlukene kulela live. -umuntfu lofuna kukhuseliswa njengembaleki unikwa imvumo yekwendluliswa kwembaleki lengavuselelwa esikhumulweni sekungena saseningizimu afrika. -kuphatsa wonkhe umuntfu ngalokulinganako nangalokufanele. -tigodzi tekudvonswa kwemanti ngemanti kulelibalave tinemakhodi emibala kuniketa umcondvo wekutsi ikhwalithi yemanti ingaba yinkinga kuphi. -dmpluhlelo lwekulawula lwekusungula. -emakomidi eliwadi angenta tiphakamiso ngetindzaba letitsintsa liwadi kukhansela yeliwadi, nobe ngekusebentisa likhansela leliwadi, kumkhandludolobha lomkhulu nobe kumkhandlu wendzawo nobe kumakomidi emkhandlu. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo we-overvaal resorts limited wanga- -hulumende ukhiphe emanti edamini isterkfontein elidamini ivaal njengesinyatselo sesikhatsi lesifishane sekusita ekuhlelembiseni lesimo waphindze futsi wenta imali lengetiwe letigidzi letinge-r letfolakala ekusiteni somiso kubalimi etifundzeni letimenyetelwe njengetindzawo tetinhlekelele tesomiso. -ngako-ke kubalulekile kutsi kujula kwekungcwatjwa endzaweni yekusefa kungaphasi kwelizinga leliphasi kakhulu lwelwandle lwesanti. -nobe nguliphi libhizinisi lelenta imisebenti lefanelekile futsi lelibhalisiwe ngetinhloso te-vat ngaphasi kwemtsetfo wentsela yentsengo lengetiwe, - nobe kuphocelelekile nobe ngekutitsandzela - lingafaka sicelo sekubuyiselwa kubhaliswa kwedizili ngekugcwalisa i-vat d. -hulumende unemtfwalo wemtsetfosisekelo wekucinisekisa kutsi bonkhe bantfu baseningizimu afrika bakhona kufinyelela kutfola kutfutfwa kwemangcoliso lokwanele. -kwesibili, sitawutfutfukisa kuhamba kwetimphahla kanye nekuhlanganiswa kwemnotfo ngekusebentisa tindlela tekutfutsa letingekho edurban-free state-gauteng kanye nemhume wetetimboni. -lesakhiwo sivumela kubambisana lokukhulu kwebaphatsi emkhatsini welusito lwekucala lwetb netibhedlela te-tb. -o lusuku lwekutalwa lwemkhokhintsela -macondzana netichibiyelo letishiwo esigatjaneni, nobe, kusihlalo wemkhandlu wavelonkhe wetifundza kutsi tetfulwe kumkhandlu. -faka tinombolo kuletitfombe kukhombisa kulandzelana kwendzaba. -tiphakamiso letetayelekile tifaka timphawu tenzuzo letichaziwe kulemigca -ulalela indzaba lemfisha -nguwaphi emave lodlale emdlalweni wemancamu wekota yemancamu? -likhono lekukhombisa kuvisisa umtsetfo wemitfombo lephilako yaselwandle nobe umtsetfo wenchubo yebugebengu kanye nekusetjentiswa lokuphatsekako kwaletincenye letimbili temtsetfo, kusebenta njengetincomo kulesicelo. -nangabe ufuna imininingwane leyengetiwe, yani ku-website ye-company and intellectual property registration office. -kwandziswa kwetindzawo tekuhlaliswa kwase-israeli etindzaweni tasepalestine kuyinkinga lenkhulu ekusombululeni lokungcubutana. -loku kutawusisita kutsi sigcine simo sekutfumela ngaphandle inyama lebovu kanye netinyamatane kulesifundza kanye nekunciphisa kuhamba lokukhulu kwetisebenti. -tinkhombandlela tetinhlelo tekufundza -tinyatselo lekumele tilandzelwe -temafa esifundza tidzinga kuniketa inkhundla yekwabelana ngemibono, lokusha nemiphumela lechutjwa sisombululo, letawuholwa etinkhundleni tendzawo netavelonkhe letisunguliwe. -ikhabhinethi yemukela simemetelo samengameli jacob zuma lesimayelana nenchubekelembili leseyentiwe ngekusebentisa i-operation phakisa kute kuvulwe emandla etemnotfo wasetilwandle taseningizimu afrika ngendlela lesimeme. -buka letinkondlo. -loku kucinisekisa kutinikela kwetfu ekuzuzeni emalungelo eluntfu ato tonkhe takhamuti tetfu, takhamuti talelivekati lase-afrika kanye netakhamuti temhlaba wonkhe. -bobani nekutsi bentani. -kwakha lisu lekutfutfukisa umnotfo kanye neluhlelo lwesikhutsati kuchuba kutfutfuka kwenkhaba yalelidolobhakati. -linani lelikhulu letento letikhona kanye netinchubomgomo tenta kuhlela intfutfuko lehlangene kungakhoneki ngoba bonkhe bomasipala kanye netindzawo abekho endzaweni yekudlala lefanako. -uma ufuna kungenisa eveni timphahla letilawulwako nobe letisetjentiswako nobe letisebentiswako eningizimu afrika udzinga imvume yekhomishini yekuphatsa kuhwebelana kwemave emhlaba. -bhala ngasinye salamagama ngentasi ufake kukholamu lengiyo kucedzela lelithebula. -i-chloride ikhatsatako ekuphakelweni kwemanti lasetjentiselwa kulima taselwandle ngobe ema-anyoni abalulekile ekubhalansini kwe-osmotic, i-ionic kanye nemanti kuto tonkhe tinhlanti. -bantfu labatfola emanti etifuneni, emathangeni emanti emvula, emifudlana, imifula, emadamu, noma batsengisi bemanti babonakala bangatfoli lusito. -umuntfu lonatsa lokunemsoco angalindzeleka kutsi anatse tintfo letiyimfica letinetidzakamiva, libhodlela noma iwayini lengetulu noma emalitha lamabili ebhiya ngelilanga. -tisebenti letitilandzako titawenta kubuyeketwa kwemtsamo wetisebenti te-scm kanye nekutsatsa tinyatselo tekulungisa lapho kudzingeke khona -emasu ekulawula emadolobha netisombululo tebuchwepheshe atikalungiswa, kantsi letinkhombandlela ticondziswe ekunciphiseni ngekuhlela sakhiwo sendzawo. -emareferensi kuletindzima kumalimboleko letite intalo nawo ufaka ekhatsi timalimboleko letinetilinganiso tentalo letiphasi. -sicela kutsi ukhetse tikhulu nemakhansela. -kutamatama kwemhlaba emeksikokhabhinethi ihlanganyela kanye namengameli zuma ekwendluliseni emavi endvudvuto kumengameli enrique peña nieto wase-united mexican states kanye nakubantfu basemexico ngemuva kwekutamatama kwemhlaba lokubhebhetsekisako, tsunami kanye nesiphepho, lokuholele ekutseni kube nekufa lokungetulu kwale- kanye nekumosheka lokukhulu kwesakhiwonchanti. -sicelo sekuntjintja kumele singeniswe ngelilanga lelincunywe yi-registrar. -ngekusebentisa lombiko, kusekelwa kwebuchwepheshe nekuphatsa etikolweni kutawubalwa, futsi tinkhambiso nemazinga etigodzi, ngekuya ngetindlela tavelonkhe netemave emhlaba tekusebenta kahle, kutawukhicitwa. -makhosi, emancusa kanye nabokhomishana labakhulu ; -kute kube ngunyalo, lomasipala utawufaka emamitha ekufunwa ngemandla kukala timfuno letiphakeme tebasebentisi labanjalo ngetikhatsi letitsite. -uma ukhetsa kwehlisa emakukisi, kungenteka ungakhoni kuhlangabetana ngalokuphelele netimphawu tekuchumana telitiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe noma emawebhusayithi loyivakashela. -umnikelo wesincumo sewentiwe kubafakiticelo kantsi imphendvulo yabo ilindzelekile. -kufinyelela etikhungweni tekuvalela lababanjiwe ngekuvivinywa kuphetsa ngaphandle kwekubambeleleka lokungakafaneli ; -atikho ticelo letitfunyelwa ngencwadzigezi, letifeksiwe naletingakaphelelwa sikhatsi letitawubukwa. -kulwa nebugebengu, hhayi labatfutsela kulamanye emave vukuzenzele unnamed eminyakeni lengemashumi lamabili nesihlanu leyengcile, umtsetfosisekelo wetfu lomusha wentsandvo yelinyenti ucale kusebenta. -kugucuka kwesimo selitulu kuyintfo leyenteka mhlabawonkhe. -kugeleta kakhulu kwetidzakamiva letitfunyelwa eningizimu afrika nako kutfola indlela yato yekungena emakethe yendzawo. -kunetinchubo letehlukene letingatsatfwa kusombulula kungcubutana -nyalo wonkhe muntfu uyati imfihlo yami. -le-visa itawuvumela labo bantfu labangakafakwa emakhono abo eluhlwini lwemakhono lamcoka. -lokufanako kuliciniso netinkondlo nemidlalo. -kunemiculu lengakakhishwa njengoba kukhonjisiwe ngenhla njengobe lemiculu ivamise kuletfwa nguletigodzi letiniketwa sikhatsi lesingemashumi lasitfupha emalanga langu- lekufanele iletfwe. -kuniketa timphendvulo njalo kubaphatsi betikhungo tetemphilo. -ucele bonkhe bomasipala kutsi bafundze tinchubo letincono kakhulu letikhicite lucwaningomabhuku loluhlobile. -ikhomishini inake ngekucophelela imikhawulo yesikimu sesincepheteliso kanye nemitselela yetindleko letingaba khona. -loku kucinisekisa kutinikela kwahulumende ekutimeleni kwetebulungiswa njengobe kubekiwe kumtsetfosisekelo wetfu. -lenkampani icasha bahleli labanyenti bangcondvomshini kutfutfukisa isoftware nekuyigucula kutidzingo temaklayenti. -kungenelela lokunemandla kwahulumende kutemnotfo sekucala kutfola titselo, njengobe kufakazelwe kumiphumela yelucwaningo lwekota yetisebenti lwaka-stats sa, lolukhombise kutsi kwatfolwa imisebenti lengetulu kwe- emkhatsini wekota yekucala neyesibili ya- -njengobe batsi emaklasini etfu emdzabu ase-afrika "utsatsa ummango kutsi ukhuphule umntfwana." -dkt. thulani dlamini njengemphatsi lomkhulu wemkhandlu wetesayensi nelucwaningo lwetimboni. -ngalelinye lilanga ligundvwane lelincane lagocota libhubezi lelilako. -ngako-ke kubalulekile kucaphela kutsi emacembu lanenshisakalo kumele akhombise ngalokucacile indzawo yabo yelwati lwemsebenti ngekubuka loku lokungenhla. -lokubaluleke kakhulu tindlela tase-afrika netemave emhlaba tekuphatsa lokuncono emkhakheni wetetimayini kanye nakumkhakha wetekukhicita. -ngelishwa tilwane tetfu letisebungotini kakhulu. -kuchumana njani ematheksthi emjikeletweni wemaviki lamabili -ikhomishini icinisekisa lisu lemaphuzu lasikhombisa lelibekwe embili nguloluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu, lekukhulunywa ngalo kabanti kusahluko -kuhalaliselaikhabhinethi ivakalise kuhalalisela:ms tshepho faith koopa, sosayensi wetekwelashwa wasekhaya elabone yephatholoji lotfole i-antijen yekuhlola i-covid- -imbangela lenkhulu yemtfwebulo yi-thrombosis, levamise kuhlobana ne-arteriyosklerosis. -liciniso kutsi nyalo kumele sicale, njengobe batsi, kubeka imali yetfu lapho umlomo wetfu ukhona. -lesakhiwo kulindzeleke kutsi sihambisane njalo netinjongo, emasu, tinchubomgomo, tinhlelo nemiklamo yanyalo. -leminye imisebenti lemisha seyisunguliwe kulemboni yetekuphatfwa kwebantfu kanye nakulemboni yetekwakha. -kuphakanyiswa kutsi kuphikisa lokuphatselene nenchubo yekucinisekisa kumele kwentiwe ngekubhala nesisebenti sekubala, lekufanele sincume kuphikisa. -ikhabhinethi igcugcutela banikati bemabhizinisi kanye nemimango egauteng kutsi isebentisane nebacapheli betekuvakasha kute kwentiwe ncono kuphepha kwetivakashi kanye nekusebentisa emandla etemnotfo kulemboni. -kusebenta ngekubambisana netakhamiti tendzawo nebalingani. -lesifundza futsi sihlangabetana nekufunwa kakhulu kwemanti, ngekuya kwandvunankhulu wesifundza, kwendlula kakhulu emanti lakhona kanye nekuswelakala kwelutjalomali kusakhiwonchanti lesikhulu. -ifusion centre, lechumanisa umsebenti wawo onkhe ema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo, isendleleni yekwetfula umbiko wayo wekucala wemaviki lasitfupha elivikini lekucala laseptemba kumengameli cyril ramaphosa. -liphephaivisiso, kusetjentiswa kwelulwimi netemibhalo -indlela umuntfu latfulwa ngayo endzabeni ibitwa ngekutsi similo. -umkhandlu wekutfumela ngaphandle utawuniketa njalo ngemnyaka isethi yetitatimende tetimali letihloliwe tinyanga letisitfupha ngemuva kwekuphela kwemnyaka wetimali. -ibhajethi yemali lengenako isuselwa etinkhombeni temali lengenako letisungulelwe sikhwama, lesisebentisa inhlanganisela ye-cpi leconjelelwe ne-gdp kutfola silinganiso lesingaba khona sekukhula kwemali lengenako. -yinye yetinsayeya letimcoka letihambisana nekwendluliswa kwemsebenti wekubhadalisa kungakhokhelwa basebentisi bemanti ngamunye. -inchubomgomo yelulwimi lweluhlelo lwahulumende lwekuchumana nelwatiso -tinhlelo temfundvo yetfu kanye nemakhono titawukhulisa kukhicita kanye nekuncintisana kwetfu. -sehluko nesahluko siniketa lwatiso lolumayelana netinhlobo tebachubisifundvo lababandzakanyeka ekutfutfukisweni kwemhlahlandlela wecbp kanye nalabatsintsekako labahlukahlukene labadzinga kuboniswana nabo. -" ngiyatsemba kutsi angikephuli inkhosatana yami, " washo njalo, ngekukhatsateka. -tfutfukisa silulumagama semmango wakho lesingasetjentiswa kumaphosta, emamemo naletinye tintfo. -linani letitfunywa telitsimba lesifundza letitfunywa temkhandlu wavelonkhe wetifundza lapho licembu linelilungelo khona, kumele lincunywe ngekuphindzaphindzaphindza linani letihlalo lelicembu lelinato kusishayamtsetfo sesifundza ngekulishumi bese kwehlukanisa umphumela ngelinani letihlalo kusishayamtsetfo nangalokunye. -ngendlovulenkhulu kulomnyaka ikhomishini yekucudzelana ikhululwe kute ummango uphawule ngemigomo yekutsatsisa yeluphenyo lwemakethe emakethe yemikhicito lemisha. -ngemuva kweminyaka lemibili wadlala ibrazil emdlalweni wendzebe yemhlaba esweden. -ngemuva kwekubona kutsi bekunemuntfu lowakha sikweleti egameni lakhe, mabitsela uvule licala lekuntjontja bomatisi ku-south african police service. -batjele tindzaba letimayelana nemitselela yekuvalwa kwelive etimphilweni tebantfu kanye nemabhizinisi abo. -loku kufaka ligalelo kumigomo yeluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe lwekutfutfukisa kuhlangana kwemnotfo wesigodzi kanye nekutfutfukiswa kwelivekati lase-afrika. -sitsetse sihlalo setfu lesingakagucuki kumkhandlu wetekuphepha wamhlabuhlangene, lesitawusebentisa kute sitfutfukise i-ajenda yase-afrika kanye nekuthula nekuvikeleka e-afrika nasemhlabeni wonkhe. -mhlonishwa somlomo welibandla lavelonkhe, -kuniketwa kweluhlelo loluphephile naloluphephile kubalulekile ekusebenteni ngemphumelelo kwenethiwekhi yetitfutsi tesive. -ngekwakhiwa kwemisebenti kusachubeka nekuba yincenye yeluhlu lwetidzingo tetakhamuti tetfu, kwenta umcondvo longenamkhawulo wekutsi sinetinhlelo letiletsa ngekwemibandzela yekumiswa kwemisebenti kanye nekukhutsata kukhula kwemnotfo. -kwehla kwemazinga emadamu avelonkhe kwente kutsi kube nesidzingo sekubeka imikhawulo yemanti etifundzeni letinyenti futsi esikhatsini lesisandza kwengca, esifundzeni sasegauteng. -uphindze futsi wente kutsi kuhlolwa kwebungoti lokufanele kwentiwe ngumcashi kanye neluhlelo lwekulawula bungoti lobucondzene nemsebenti lolutfutfukiswe futsi lwasetjentiswa kunciphisa kuvuleleka kwebasebenti ebungotini. -sidzinga kutetayeta futsi sidzinga kucaphela. -kuchumana lokucuketfwe nelwati lwakho -ngekubambisana, letinkhomfa tiphakamise kutibophelela kwekusisa lokungetulu kwetigidzigidzi letinge-r kumikhakha leminyenti yetemnotfo. -konga akusimcoka kuphela ngekwakho, kodvwa nakuvelonkhe. -kusetjentiswa kwekuhamba lokwetayelekile kwemanti asekhaya kanye nemanti etitoko kubekwa embili kunisela kanye nalokunye kusetjentiswa. -uma lirandi libutsakatsaka nakucatsaniswa nelidola, emafutsa ayachubeka nekubita kakhulu. -kuholwa nekusekelwa kutawuchubeka kuniketwe futsi kutawubanjwa sikhatsi selwatiso semnyaka kute kugcinwe tikhulu tentsela kumatiko tivuleleke ngetingucuko temtsetfo. -inhloso yalomtsetfo bekukwenta lendzawo ibe yindzawo lekhetsekile yemphakatsi " wemakhaladi ", ngekuhambisana nekwabiwa kwemhlaba ngekwebuhlanga. -ticelo tebatsengisi tingasebenta kuto tonkhe tinsita letifanako. -kutfutfukiswa kwemnotfo kukhinyabetwa tindleko letisetulu tetinsita, emabanga lamadze kuya kanye nekubuya etimakethe kanye nekuswelakala kwekumaketha lokufanele kwalendzawo. -balingisi labangemanga bangaba bantfu labangemanga, noma tilwane, noma balingisi labangemanga. -masinyane kwaba matima futsi kube matima kubongi kutsi ahambe ngetinyawo. -kuphindze futsi kukhutsate kutsi kutseleleka nge-hiv emantfombataneni latfombako nabomake labasebancane kwehle kakhulu kuleminyaka lelishumi leyengcile. -nanoma kunjalo, lamanye emapharamitha emshini aniketwa emayunithini awo esintfu, langasiwo ema-si. -incwadzi yekwala / lifomu -ngubani lowakha ipms? -lomtsetfo uvumela kusungulwa kweluhlakamsebenti lwemtsetfo wekukhutsata kuhlonyiswa kwalabamnyama ngemnotfo. -ngalokufanako, kuletikhungo tahulumende leticedze lucwaningomabhuku, tibe ncono futsi tibuyela emuva. -tikhatsi tesikhatsi lesengcile nelikusasa letichubekako takha sikhatsi lesengcile lesichubekako ngekusebentisa " ing ". -sitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola -umbutfo wetemphi waseningizimu afrika uphindze futsi uhlanganyele kumklamo we-operation phakisa futsi ulungiselela kungenisa umcondvo wengadze yahulumende yawo onkhe imikhumbi lephetfwe ngumbuso edolobheni lasemon, kufaka ekhatsi kugcinwa nekulungiswa kwemikhumbi lephetfwe ngumbuso, ngekusebentisa budlelwane bekusungulwa kabusha kwemikhumbi yetemphi yaseningizimu afrika / armscor / denel. -inika badlali betfu kuvuleleka lokudzingeka kakhulu kanye nesipiliyoni labayidzingako kute bacudzelane nalabo labahamba embili kulelivekati lase-afrika kanye nasemhlabeni. -emacophelo esimo sebuhle abekiwe, futsi kuhlela kwebalimi njengoba kukhonjisiwe kulelithikithi kungahlolwa bahloli esiyilweni semakethe. -mema lababuyele endlini bese uyahamba bese uhlala nemlingani wabo abuye acoce indzaba yabo. -siphatsimandla lesinemsebenti, lapho kufanele khona, satfola kwelulekwa kwekulungisa. -kuleminyaka lemibili leyengcile kuphela, emathekisi langetulu kwe- nemabhasi abekwa ndzawonye kulelive, lokwenta kutsi kube nelutjalomali nekutfutfuka emadolobheni etfu. -biyela emanotsi / timbiwa letinelinani lelisetulu. -bomasipala kumele bakhumbule kutsi kute kuhlola umsebenti lokungentiwa ngibo, njengobe kunenchubo yavelonkhe lekufanele ilandzelwe ngayo kwanyalo. -lenchubomgomo yesinyatselo sekucedza kusebenta ihlose kuniketa lelitfuba kulabo emalunga emmango lebekavinjelwe ngekwemabomu kutsi angene emikhakheni letsite yemakethe yemisebenti, kutsi nyalo kuniketwe kunconotwa uma ufaka sicelo sesikhundla. -imiphumela lekhicitwe ngenchubo yekukhicita lekhetsiwe kufanele ifanele futsi ihambisane naloko umkhakha lotsintsekako lofuna kuyizuza. -ubamba lichaza etingcocweni / emdlalweni -kutsi, uma ngabe umntfwana aniketa imvumo, umntfwana lotsintsekako angakhipha imvumo ngencwadzi yelifomu a ngembi kwanobe ngusiphi khomishani nobe ngusiphi sikhatsi ngembi kwekutsi umyalo wekusisa wentiwe yinkantolo yebantfwana ; kanye -ngako-ke kubalulekile kucinisekisa kutsi tonkhe titaladi letingakapheleli nemiklamo yemanti etikhukhula kumele iphotfulwe ngembi kwekucala ngemiklamo lemisha. -ikhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kulemikhakha lebambisene nahulumende ekufezekiseni lomkhankhaso lomkhulu wekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti futsi icela kutsi kube nekubambisana lokuchubekako ekusheshiseni imitamo yekwakha imisebenti kanye nekugucula umnotfo kanye nemmango wetfu. -tinsita tetemphilo tamasipala -kuvakasha kwamengameli wembuso wase-angola. -cabanga ngetindlela letehlukene tekuhamba emgceni losimeme noma emgceni weluchungechunge. -timbangela letimbili ngako-ke tincuma linani lekumele kutsi umnikati wemphahla abhadale kusiphatsimandla sendzawo kwentela kuhlolwa kwemareyithi kwekucala, linani lelihloliwe lemphahla bese kwesibili, lizinga lekuhlola leliphumelelisako. -loluchungechunge lwekutsengwa kwemphahla luchumano lolubankimbonkimbo lwemikhicito leminyenti kanye nalabadlala indzima yekusebenta. -kuphendvula, hulumende usungule sikhwama sekuhhamula tikhutsati tekucashwa se-ecd kusita tikhungo te-ecd letilahlekelwe yimali lengenako ngenca yalolubhubhane kanye nekwenta kutsi tikhone kubuyela esimeni. -icacisa tidzingo temtsetfo. -kubuyeketwa kwetimali tekutfutfukiswa kwetindlu kwentiwa litiko letekuhlaliswa kwebantfu kuhlola kufaneleka kwekuhlelwa kwetikhungo kwetimali tekutfutfukisa kwanyalo ngekwesimo sekuhlaliswa kwebantfu lokusimeme. -loku kutawucinisekisa kutsi njengelive singakhona kuheha, kunakekela, kutfutfukisa nekugcina lithalente lelihle kakhulu kutinsita tetimali eveni letfu nakulelivekati letfu. -nanoma kungena kwebumfihlo lokungaba khona kungabuya kumitfombo leminyenti, kukhatsateka lokukhulu kuleminyaka yakamuva kube bungasense belwatiso. -* kufaka sicelo sekubhalisela i-deedsweb -kunekuswelakala kwendlela lechumene ngekhatsi kusosikhwama wesifundza, lokuholela ekuphindvweni kwemitamo ekusebenteleni emaklayenti. -hulumende kumele asebente ngekushesha, ngekutikhandla nangalokuhlakaniphile. -lihhovisi lami livisisa kahle kakhulu tihibe tetimali kanye nekuswelakala kwetisebenti letibeka incindzetelo lenkhulu emawadini lahlukene, emahhovisi, tindzawo tekulapha kanye nemitfolamphilo lengagucuki. -lokucondzanisa nekusebentisana kwemitamo kutawuphindze futsi kwente kutsi kube nekulandzelela lokungagucuki nalokuyimphumelelo kanye nekuhlola kuphendvula kwavelonkhe ku-hiv ne-aids, lokutawenta kutsi kubuyeketwe lokuchubekako kanye nekutfutfukiswa kwekungenelela. -iphindze futsi inikete kusekela kubalimi labatsengisa, labasenta umsebenti lomnyenti wayo. -lesigaba sisebenta ngemfucuta leyehlukene yetemphilo, ngalesinye sikhatsi ilahlwa kulesikhungo. -uchubeke watsi kutiphatsa lokunjalo akudzingeki futsi kunemtselela lomubi kubafundzi ngobe balahlekelwa sikhatsi lesibalulekile eklasini. -iminotfo lenjalo itawuhlangabetana nekukhula lokungagucuki kwemali lengenako yemuntfu ngamunye. -ukwati ini ngemlingisi wakhe? -umniningwane kuleso naleso sigaba senkhombandlela yesicukatfwa uhlelwe ngaphasi kweluchungechunge lwemalebuli esancele nasemgceni. -ludzaba lapha umehluko locatsanisiwe kutindleko tekutfutsa tekutfutsa umkhicito losisekelo uye kusikhungomkhicito sekugucula nekutfutsa umkhicito loguculiwe uye emakethe, lokutsintsa, mhlawumbe, baguculi labancane. -lulwimi lolusetjentiswa ematheksthini lutfwala imilayeto lephatselene nemagugu emasiko kanye netimo tetembusave tebantfu lababhalile nobe labakhele. -kulo lonkhe lelive, imikhandlu ihlangene kute ikhetse bosodolobha, bosomlomo kanye nabosodolobha labakhulu bentsandvo yelinyenti. -imetriksi yeluhlelo lwekufundza yetfulwa kucinisekisa kuhambisana netindlelakuhlola telitiko letemisebenti kanye nemtsetfo wekutfutfukiswa kwemakhono. -uma imphahla lengahanjiswa lekukhulunywa ngayo isetjentiswa njengendzawo yekuhlala nobe uma isetjentiselwa tinhloso letinyenti, uma nje kuphela yinye nobe ngetulu kwetincenye tayo isetjentiselwa tinhloso tekuhlala o linani lasenti erandini litawusetjentiswa ngemuva kwekukhipha r wekucala wanga- -loku kuchibiyela umtsetfo wavelonkhe wetesimondzawo, wa-. -umkhakha wetindiza esikhatsini lesitako utawugcinwa kuphela ngekujuba tjani ; kute kutfutfuka lokuchubekako lokuhleliwe. -i-ejensi yekucinisekiswa kwetenhlalakahle yaseningizimu afrika -lesivumelwane sibuka lokufunwa ngumntfwana futsi sifuna kuvikela kutfunjwa, kuhlukunyetwa, kutsengiswa kanye nekushushumbiswa kwebantfwana. -tilinganiso titawentiwa ngendlela lekhulako kusuka kumkhawulo munye walokuhamba kwe-eksisi kuya kulokunye ngaphandle kwekubuyela esimeni sekucala salokuhamba ngasinye kuya kulendzawo lehlosiwe -loku kunemtselela ekuhleleni umdvwebo kanye nekudvweba. -indlelanchubo yalenchubo isetjentiswa uma bafundzi bakhicita ematheksthi etemlomo nalabhalwako. -ms joanne yawitch ms beryl delores ferguson dkt. -i-lekgotla ibeke embili kuphotfulwa kwemodeli yebanikati bemasheya, letawusho luhlakamsebenti lwemtsetfo wekulungiswa kwe-soc ngamhla tinge- lweti -kubhaliswa kwemoti yakho kuba ngulokungasebenti nangabe -kulimala netinkinga tetemphilo tikhombisa ngetindlela letehlukene, njenge -imininingwane yekutsintsana ne- do &cdelihhovisi lavelonkhe -mengameli cyril ramaphosa ubambe tinkhulumiswano letinyenti letimayelana netinhlangotsi talengcungcutsela yekucinisa budlelwane nemave lamanyenti layibambe imihlangano lemitsatfu nasihlalo wenhlangano yelubumbano lwe-afrika, mengameli abdel fattah el-sisi wase-egypt, sihlalo welubanjiswano lolusha lwekutfutfukisa i-afrika, mengameli macky sall wasesenegal, kanye nemihlangano lemitsatfu nerussia, -letinye tiphatsimandla letibalulekile letingatsatfwa njengencenye yenchubo yecbp tingafaka ekhatsi -* yani esiteshini semaphoyisa lesisedvute nawe. -i-crime stop itawundlulisa lwatiso loluniketwe luphiko lwekuphenya lolufanele kutsi lulandzelele, ngesicelo sekubika timphendvulo tekucala ngema-awa langu- kanye nemiphumela yeluphenyo ngekushesha. -sihlalo wemkhandlu wetifundza wavelonkhe ; -lelifomu kufanele lipheleketelwe, imali yesicelo lengabuyiselwa emuva. -the event showcased large-scale infrastructure projects with a combined value of r billion to south african and international investors, including delegates of development finance institutions and multilateral development bank. -kwengeta kuloku emandla lamanyenti latfolakala angasese asetindzaweni letincane tekwenta umsebenti letinekusimama lokungaciniseki. -lenchubo kufanele ilungiswe kute kuncunywe tindlela letincono tekwenta kanye nekulandzelwa sigaba sesibili semihlanganosikolwa kanye nemihlangano yelwati yebasebenti bangekhatsi kanye nebaphakeli betinsita labavela kulemboni. -titfombe letimbili tamatisi letinembala lomnyama nalomhlophe. -tinhlangano tebasebentisi bemanti -waphindze futsi watfola umklomelo wemachawe e-united states of america. -lomdvwebo longentasi usitjela bantfwana kutsi ngutiphi temidlalo labatsandzako. -bakhokhintsela bayakhutsatwa kutsi bafake emafomu abo emafomu ku-efiling noma ku-south african revenue service mobiapp. -kutimbandzakanya etinkhundleni temave emhlaba letinengi letifana ne-g kube yinzuzo kulelive. -tincumo tekhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo ikhabhinethi yemukele umbiko we-goldman sachs, wemashuminyaka lengemashumi lamabili yenkhululeko, lokuyinchazelo lenemininingwane yetindzawo iningizimu afrika leyente khona inchubekelembili yetakheko kusukela nga- kanye netindzawo lapho lelive lifanele kutsi litsatse khona tinyatselo leticinile. -dvweba nobe namatsisela titfombe tetintfo letita ngemahhashi. -baholi bendzabuko lababalulekile kumitamo yekuvuselela vukuzenzele unnamed kuletinyanga letimbalwa letengcile, kudzingeke kutsi sibhide emavi endvudvuto lamadzala kubobhejane bendzabuko lababili balelive letfu labahlonishwe kakhulu. -linani lelirekhodiwe lilingana nelinani lelusebentisomali lolungekho emtsetfweni lolutfolakele ngaphandle uma kungenteki kuncuma, kuliphi licala tizatfu letiniketiwe kulelibhuku. -tintfo letisetulu tibalwa ngenhloso yekuba malula kuphela futsi tibukwa njengaletibaluleke ngalokulinganako. -esehlakalweni lesifanele kulahleka kwetibonelelo kungabekwa. -ummangali kumele ente ini uma angajabuli ngesincumo se-gems sekusombulula tikhalo -lendlela yekuchumanisa icbp ne-idp ekusekeleni kusebenta, kugadza nekuhlola lokwetfulwe kulenkhombandlela icondziswe ekucinisekiseni kutsi ayiphindzaphindzi kusebenta kwe-idp noma icbp, kugadza nekuhlola imisebenti. -tonkhe takhamuti tinelilungelo lekuvikelwa kwemalungelo eluntfu. -ncedza ngemisebenti leyetayelekile yekunakekela uma ungashayela. -loku kuyincenye yeligalelo leningizimu afrika kulomgubho walelivekati mayelana nekuntjintjela kunhlangano yelubumbano lwe-afrika, leyasungulwa mhla tinge- inkhwekhweti, kuya kunhlangano yelubumbano lwe-afrika yanyalo, kanye netikhungo kanye netinhlelo letiphatselene nayo. -kuphatsa lokuhle kufanele kwente ncono lizinga letemidlalo yetfu. -tingucuko letentiwe ekuniketeni emamaki kusuka ku-d kuya ku-a, tingucuko letihambisanako tentiwe kulokulandzisa. -imitamo yesikhatsi lesifishane yekusekela kukhula idzinga kulinganiswa nekutfutfuka kwesikhatsi lesidze etikhundleni temali yahulumende nekwehliswa kwesikweleti. -tfola tindzawo letingaba sengotini letingahle tibe sengotini yetinhlekelele temvelo letifana netikhukhula kanye netiphepho letiyimoshako bese unciphisa kutfutfuka lokuchubekako lapho. -ngalelilanga leli sigubha kuphumelela kwelive letfu kwentsandvo yelinyenti kanye nemalungelo nematfuba lesiyijabulela manje eningizimu afrika yentsandvo yelinyenti, lengabandlululi ngebuhlanga nangebulili. -kodvwa, leyunithi isadzinga kuciniswa kute ibukane ngalokwanele netindzaba tekulawula kutsengwa kwemphahla ngalokuyimphumelelo. -buka libalave ngekucophelela bese utfola kutsi bebatawusho kutsini kulomunye umjeka. -kubamba lomchudzelwano kutawuvumela iningizimu afrika kutsi yakhe emlandvweni lomuhle wendzebe yemhlaba ye-fifa yanga- kanye nendzebe yemave ase-afrika yanga-, kuphindze kucinise kubumbana kutenhlalo kanye neligcabho lavelonkhe. -bonkhe bantfu kusukela ezingeni lebaphatsi bemabhizinisi kufika ebhodini yebacondzisi kutsatfwa njengebaphatsi lababalulekile. -letinye tindzaba letibalulekile lekufanele tibukwe ngalokukhetsekile -kusisa emigwacweni nasetitimeleni kuyadzingeka, kute kuchutjwe kukhula kulemikhakha. -inyanga yabomake ngaphasi kwengcikitsi letsi " umnyakalikhulu wekusebentisana ekutfutfukiseni bomake ngalokusimeme kanye nekulingana ngekwebulili ". -kwenta ummango ube sesikhatsini samanje ngelwatiso loluvela kumasipala. -ngesikhatsi etfula inkhulumo yamengameli lemayelana nekuma kwelive kanye netinchubo tiyachubeka ngekusebentisa ikhaphethi lebovu kusukela kusigungu setigcila kuya kusigungu savelonkhe kulomhlangano loyinhlanganisela. -iningizimu afrika ingazuza ekukhuleni ngekushesha emaveni lasatfutfuka lokuholela ekukhuleni kwekufunwa ngemandla kwemphahla kanye nekwandza kwetimakethe tebatsengi. -gcila kuloku -kuchuba kutsengiswa ngembi kwekutsengisa emathikithi, kufanele kutsi kusungulwe indzawo yekutsengisa lefinyeleleka kalula nalephumelelisako eveni lonkhe. -kucinisekisa kufinyelela etimakethe, kunekugcizelela lokukhulu kumatfuba ekutsenga emakhophelethivi kuwo onkhe ematiko esifundza. -lomcimbi wemlomo utawuba luhlelo lwemnyaka lolulawulwa litiko. -ngaphansi kwanoma ngabe ngusiphi simo i-gems, bacondzisi bayo, tisebenti kanye netisebenti titawubekwa licala kunoma ngabe nguliphi licele kunoma ngabe nguwuphi umonakalo locondzile, longakacondzi ngco, lokhetsekile noma lomunye umphumela, lokufaka ekhatsi, ngaphandle kwemkhawulo, kulahlekelwa tinzuzo, kuphatamiseka kwebhizinisi lokuvela ekucinisekisweni lokucondzile noma lokungakacondzi ngco kun -isathelayithi ye-tv isakatwa kusathelayithi endzaweni lapho utfola khona ngekusebentisa idiski yakho yesathelayithi. -lelicembu lelisebentako liniketwe ligunya lekubukana naloku lokulandzelako:kulandzela sincumo senkantolo yemtsetfosisekelo – kubuka tiphakamiso ngenhloso yekucinisa timo kanye nekulawula imiphumela kanye nekutfola sikhatsi lesifanele sekuntjintja kucinisekisa kukhokhelwa kwetibonelelo kusukela mhla lu- mabasa kufuna seluleko setemtsetfo ngekusebenta kwetinyatselo temtsetfo ngumbuso, ikakhulu ekulungiseni kutiphatsa lok -ungusihlalo welikomidi leliwadi ; -umbiko lowentiwe siphatsimandla lesiphendvulako kusiphatsimandla lesiphetse kanye nephalamende yesifundza sasenshonalanga kapa. -yenta imitsetfomgomo netibopho mayelana nemisebenti yayo, ngekuhambisana nentsandvo yelinyenti yekumelela nekubandzakanyeka, kutiphendvulela, kuba sebaleni kanye nekumbandzakanyeka kwemmango. -sikhatsi sekuphendvula lesibuya kunobe nguliphi licembu sikhonjiswe encwadzini yekucashwa nobe encwadzini yekutsenga. -kodvwa, tindleko tekusebentisa tikhombisa kuphakama kunaloku bekulindzelekile. -kuphindze futsi kube neluhlelo lwekutalisa e-de wildt natural reserve. -njengoba kushiwo ngenhla, kungabekwa kwemtsetfo kwemboni yenyama yaseningizimu afrika kwabangela tindzawo letinkhulu tekondla imfuyo kutsi tihlanganise ngalokucondzile ekulahlweni kwetinkhomo tato, kanye nasekutsengisweni kwetinkhomo. -umhlaba wetekulima tasemadolobheni ubalulekile ikakhulukati etindzaweni tekuhlala lapho bantfu batsembele kumikhicito yabo kudla nekudla lokunemsoco noma kufanele bangete imali yabo lengenako. -uphindze futsi uphakamise emabhokisi lamanyenti lamcoka eluhlelweni lwekutfutfukisa lwahulumende wetfu ube ukhutsata indzima yemphumalanga kapa emnotfweni lobanti. -inkhomba yebafundzi kuloludzaba itawuchuba kusetjentwa kweticelo. -iningizimu afrika ililunga lesigungu semacembu emibuso lesungulwe ngekulandzela isigaba se- sesivumelwano saserome sekusungulwa kwenkantolo yemave emhlaba yetebugebengu. -letintfo tekuhlola kufanele tifakwe emazingeni lahlukene engcondvo kucinisekisa kuba semtsetfweni. -tiphakamiso tesigungu savelonkhe titawatiswa luchungechunge lwekulalelwa kweluvo lwemmango lolulandzelwa ngemihlangano yelikomidi. -loluhlelo luhlose kukhutsata nekusekela tinhlobo letehlukene tekucamba kabusha nekutfutfukisa ibhizinisi kumkhakha wetesayensi yemphilo. -kufinyelela lokwenyukile ekwetfulweni kwetinsita kanye nentfutfuko lesimeme akukabi ngulokugcilwe kuko kuphela. -idoh itfole linani lelisetulu letikhalo futsi yacaphela kukhatsateka ngemavidiyo laphatselene nekudla lokungakacinisekiswa lasabalaliswa etinkhundleni tekuchumana. -ngembi kwekufika eluphikweni lwetebulungiswa wasebenta njengemmeli wemalungelo eluntfu futsi bekahamba embili ekuphulweni kwelubandlululo lokuyinsayeya njengekuvalelwa ngaphandle kwekushushiswa. -uma tonkhe tigaba setiphotfuliwe, lomklamo utawuletsa emandla lavusetelelwako nehhafu yelivekati lase-afrika. -ikhabhinethi ikwemukele kuvakasha ngemphumelelo kwelisekela lamengameli ramaphosa ejapan. -sikhungo sekuhlola imbewu lesisemtsetfweni siniketa kuceceshwa lokukhetsekile ngetindlela netindlela tekuhlatiya imbewu letiphatsekako kubantfu labanenshisekelo, njengebahloli bembewu labakhona nalabafisa kuhlatiya imbewu, kanye nalabanye bantfu labadzinga lwati lwangemuva lwekuhlola imbewu. -caphela ngalokukhetsekile sidzingo seluhlolo loluhlanganisiwe. -lomhlangano uphindze futsi wahanjelwa baholi bemabhizinisi labagcamile labavela kulamanye emave ase-afrika. -bonkhe bacondzisi kumele bagcwalise lifomu le-cmc - basayinari kuya ku-athikili. -umuntfu kumele aphindze acabange kutsi emanani lamanyenti abekelwe kuvikela timboni tasekhaya, futsi ngaloko kungenteka abandlulule labo labatama kucudzelana nebakhiciti basekhaya balelo live. -tintfo letinsha sib. umbiko ngesimo semiklamo nemibiko yephothifoliyo -lesitatimende lesingasikahle sivela ekukhombeni lokungakafaneli lokuniketwe temafa esifundza futsi ngaloko angeke tivikelwe noma tibonwe luhlelo lwelitiko lwekulawula kwangekhatsi. -litiko futsi lisenchubeni yekufaka lonkhe lwatiso lwekusebenta kulesakhiwo lesisemkhatsini lesakhiwa ngekhatsi kweluphiko lwekulawula lwatiso. -tiboshwa betimbandzakanyeka etinhlelweni tetinsita tengcondvo, tenhlalo netenhlalo. -imikhicito yemitsi lefana netidzakamiva, ema-ayerozoli, tintfo tekuhogela kanye netintfo tekuhogela tivamise kuniketwa. -silulumagama lesihambelana netheksthi lefundvwako -emaklayenti avamise kuba ngemabhizinisi lamancane, bafati ikakhulu bafati etindzaweni tasemaphandleni. -ngaphandle kwaloku, kumatima kulungiselela luhlelo lwemhlangano nekubona bantfu labafanele labatawumenywa kutsi bahambele umhlangano. -ngekusho kwe-npa, ummangali, umhlukunyetwa, losindze nobe fakazi utawutsintfwa sikhulu sekulungiselela inkantolo lesisuka enkantolo lapho utawufaka khona bufakazi. -lokubuyeketa kutawusetjentiswa njengesisekelo senchubomgomo yekuholela umkhakha wesive lomusha. -bantfu baseningizimu afrika bayamenywa kutsi basekele futsi bahloniphe lamasotja lasemcoka ekufezekiseni kutinikela kweningizimu afrika ekuthuleni, ekusimameni nasekuciniseni intsandvo yelinyenti kulelivekati lase-afrika. -hulumende usebentisa indzebe yemhlaba kute kwentiwe ncono kutfutseleka kweningizimu afrika kutsi ibe mabonakudze losezingeni lelisetulu kanye nebuchwepheshe lobusha bekusakata, kanye nekwandzisa umkhakha webudze kanye nemtsamo wemasathelayithi. -lusuku lwekukhumbula lwavelonkhe lwemaphoyisa aseningizimu afrika lwaminyaka yonkhe mhla ti- inyoni e-union buildings epitoli lutawugubha sibindzi nekutinikela kwetisebenti letikhokhele intsengo yekugcina kuvikela imimango. -kulawula nekulandzelela tibonelelo tetindlu neticinisekiso tembuso. -lilunga lelingasebenti -i-ejensi yekutfutfukisa itawuba nemsebenti wekuchumanisa kusitwa ngetimali kwebanikeli kutinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende. -lengcungcutsela igcile kutemphilo nekuphepha emsebentini ngenhloso yekutfutfukisa luhlelo lwekuncephetelisa loluhlangene lweningizimu afrika. -ncedza ngekufaka ligalelo kulwabiwomali nekulandzelela. -ekucaleni kwesifundvo njengeluhlolo lwekuhlola kubona emandla nekungabi nemandla kwebafundzi. -cinisekisa kutsi lelicembu lelisebentako lenta loku lokulandzelako -inkhulumomphikiswano / inkhulumomphikiswano / tingcogco telicembu / inkhulumomphikiswano -macondzana naloku, masipala kumele acocisane nalomunye webalingani bayo bendlelalisu, ifoskor, mayelana nekuvalwa nekuvuselelwa kwalendzawo. -ikharikhulamu yelulwimi lwekucala lwekwengeta ihlelwe ngalamakhono lalandzelako -tinsuku, tikhatsi kanye netigameko titawuntjintja kuye ngetidzingo temmango lochumana nawo. -uma utfola timphawu tesifuba semoya kabili ngeliviki emini, nobe ebusuku kabili, udzinga umutsi wekuvikela hhayi kuphela umtfombolusito. -kwakha emandla ladzingekako ekwengamela nekuphatsa tinsita tetemphilo kulesifundza ngekusebentisa -faka luphawu kulenkhanyeti -bekasunguli wenkhundla yekulawula labamnyama. -kubekwa etikhundlenikutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kuvikeleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni. -lemitselo yemphishane idlala indzima lemibili yenchubomgomo, yako kokubili kuniketa umtfombo losimeme wemali lengenako yentsela nekwehlisa kusetjentiswa kabi kwetjwala ngekwenyusa tindleko tetjwala. -ematheksthi lamanyenti aletinhlobo letifanako angasetjentiswa kuleyunithi yemaviki lamabili kuye ngebudze betheksthi lesuselwa kuyo. -sincomoumfakisicelo lofanele kufanele abe nesipiliyoni sekuphatsa tikhalo kanye nemacala ekucondzisa tigwegwe kanye nelwati lwemtsetfo webudlelwane betemisebenti. -lelinye liphuzu lelibalulekile kutsi ngalesikhatsi semazinga lahlukene ekucaphelisa, tinhlangano tetenkholo tibe nekulahleka lokukhulu kwetimali lokubeka engotini kusimama kwato. -tigaba tekulungiselela ibhajethi tikhonjiswe eluhlelweni lolubitwa ngekutsi ngumjikeleto webhajethi. -inkapani lebhalisa ngemali kufanele futsi inikete lemiculu lelandzelako -iningizimu afrika, ikakhulukati inshonalanga kapa, ibukene nelubhubhane lwe-tb, nekuvuseleleka kwesifo sesifuba lesinemtselela lomkhulu kanye nesifo sesifuba lesingakhoni kusebentisa tidzakamiva, totimbili letichutjwa kakhulu lubhubhane lwe-hiv. -uma luhlelo lwelukhetfo lufaka ekhatsi kumelelwa kweliwadi, kuhleleka kwemawadi kumele kwentiwe siphatsimandla lesitimele lesikhetfwe ngekulandzela tinchubo netindlela letibekwe ngumtsetfo wavelonkhe. -sibonelelo setakhiwonchanti tamasipala naletinye tinhlelo tetakhiwonchanti nato titfole imitfombolusito leyengetiwe. -tinhlelo tekuphalala letabekwa tifaka ekhatsi kukhulumisana nabomasipala ne-eskom kucinisekisa kutsi kute kucishwa kwagezi ngesikhatsi seluhlolo. -emasu lahambisanako e-idp -usebentisa luhlaka mcondvo kuchaza lokumcoka -timoto tingaphindze tigcinwe tibuye tiwashwe emadepho. -tindzaba letimcoka telive. -gcwalisa form bi- lekufaka sicelo. -kuvakasha ngekwemsebenti kwelisekelamengameli cyril ramaphosa ehavana, ecuba kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- imphala, kutawuchubeka kucinise budlelwane betepolitiki netemnotfo emkhatsini walamave lamabili. -ku-lfa tinkhomba ngalesinye sikhatsi tibitwa ngekutsi'tinkhomba leticinisekiseka ngekwenhloso '. -ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nembiko welubalobalo lwekukhoseliswa wesikhatsi kusukela mhla lu- bhimbidvwane kuya kumhla ti- ingongoni -i-academy kanye ne-transkei athletics kufanele kutsi babambisane kute kwenyuswe emazinga alaba-athiletiki kute kufezeke tonkhe tinhloso telikusasa. -kodvwa kulicinisa kutsi bantfu labatigidzi leti solo abanamanti ekunatsa. -nginesiciniseko kutsi inhlangano yelibhola letinyawo yaseningizimu afrika, baceceshi betfu labaholwa ycarlos alberto parreira, kanye nebadlali bayati umsebenti lomatima labayitfwala kulungiselela licembu lesive lekufanele sitigcabhe ngawo tsine kanye ne-afrika. -yini leyenta umngani lomuhle? -yonkhe imikhumbi yangaphandle idzingeka kutsi ibe ne-imarsat c vms lesebentako lebika kubaphatsi baselwandle naselugwini. -esikhatsini lesisandza kwengca, umhlaba sewube yindzawo lengaciniseki kakhulu yemabhizinisi, lokwenta labanye kutsi bakhe imali lengukheshi kunekutsi basise kumisebenti lemisha noma leyandzile. -loku kutawenta sikhwama silinganise kutsi sihambisene kahle kangakanani nekusebenta kahle kwesikhwama sempesheni samhlabawonkhe. -le-ejensi iphindze futsi yahlanganyela nenhlangano yekutfutfukisa timboni kanye ne-ejensi yetetimali temabhizinisi lamancane ngebudlelwane betindlela letintsatfu lokuholele ekutseni kube nesikhwama setigidzigidzi leti-r, sebantfu labasha. -itheksthi letfolwe ebhukwinitifundvo nobe efayeleni yathishela yetinsita -kwakhiwa kwanoma nguyiphi indzawo yekubeka kufanele kuhambisane naletidzingo letilandzelako -etindzaweni tasemadolobheni kukhicita kakhulu. -emarekhodi ekusebenta kwebafundzi kufanele futsi asetjentiswe kucinisekisa inchubekelembili leyentiwe bothishela nebafundzi enchubeni yekufundzisa nekufundza. -kuvikela bugebengu, kufaka ekhatsi kubanjwa kwemitsamo leminyenti yematje kanye netidzakamiva letingekho emtsetfweni, kubanjwa kwetinsolo tebugebengu kanye nebantfu labangenawo eminyeleni ngalokungekho emtsetfweni, kutfolwa kwetimoto letebiwe kanye nemfuyo kanye nekubanjwa kwetibhamu. -kuntjintjantjintja kwelinanibantfu kubaluleke kakhulu ekulungiseni tidzingo tekutfutfuka emmangweni. -inkhomfa yekuvelana ye-sadc nshonalanga sahara ifuna, emkhatsini waletinye tintfo, kucinisekisa lilungelo lebantfu basenshonalanga sahara lekutinikela. -bhala sincomo sencwadzi lesuka eluhlelweni lwekufundza lolwengetiwe -imicimbi itawubekwa kukhalenda yavelonkhe bese yabelwana ngayo kuwebhusayithi yahulumende.imitsetfo. -litiko lavelonkhe letekuhlaliswa kwebantfu i-paia icela lifomu a kutsi kufinyelelwe kulirekhodi lemtimba wahulumende -timoto, emabhasi netidududu -uphindza ubhale indzaba ngemagama akho asebentisa luhlaka -ilayisensi yakho yekushayela ifanele kutsi ilungele emaviki lamane kuya kulasitfupha. -ubuyeketa ematheksthi lafundvwe ngesikhatsi sekufundza ngekutimela / ngababili -nguyiphi inkholo yakho? -njengobe emalunga lahloniphekile ati, sikhulise kakhulu linani letikolo letingakhokhi imali. -budlelwane netikhungo temfundvo lephakeme kanye nemitimba yetingcweti kulomkhakha wekuphatfwa kwahulumende bucinisiwe. -yini leyantjintja? -ematiko emkhakha solomane anesibopho senchubomgomo, kulawula kanye nekwakha emakhono laphatselene nekuphatfwa kwamasipala, kanye nekulawula, kuhlela kanye nemisebenti yekusebenta. -kucashwa kwebaphakeli tinsita labangaba khona kusita kusebentisa luhlelo lwekucecesha emfundvweni yebatsengi betindlu. -kusungula tinhlaka tahulumende wasekhaya kucinisekisa kuphatsa ngentsandvo yelinyenti, ngekutibophelela nangekulingana, kanye nekwetfulwa kwetinsita lokuyimphumelelo ; -imvume yeluhlolo lwemvelo imitsetfo ye-nemba ne-babs -ekwetfuleni tilinganiso tetindleko, kufanelekile kutfola emanotsi lavakalako ekucaphelisa. -ngitfole kuchumana lokunyenti lokubalulekile ekuchutjweni kwaloluhlelo lwe-sona. -emasu ekuphepha jikelele -bafundzi bakhopha emagama nemisho lesuka emashalwini nasemkhatsini wemisho. -kuba sesikolweni kulelive nyalo sekusondzele kumaphesenti langu- kulomkhakha lophocelelekile, - iminyaka lengu- budzala. -biyela incwadzi yemphendvulo lengiyo. -kukhibika netinsitakusebenta tesifundza -tindlela letengetiwe, njengekucinisekisa tindzawo temisindvo, tingaba yinchubo leyetayelekile, ikakhulukati tindzawo tekutijabulisa. -kwehlisa lizinga lekutseleleka lokusha kutawehlisa sidzingo senchubo yetemphilo yesive. -inyanga yelusha ikhabhinethi ikuvumile luhlelo lwenyanga yelusha lwanga- ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kutfutfukisa timphilo letisimeme kanye nekucina kwebantfu labasha kute kube nelikusasa lelincono”. -titandi tetikhungo tentiwa titfolakale ngetincumo temkhandlu. -ungabi netimphahla letibita ngetulu kwa r uma ungakashadi nobe r uma ushadile -sigaba semali lengenako sacala kutfumela titatimende kubo bonkhe basebentisi bemanti. -kubalulekile kukhombisa sidzingo lesicacile semklamo lotsite nekutsi kungani hulumende kumele ahlanganyele. -kulethemu lesemkhatsini, litiko litawugcila ekusebentiseni loluhlelo kanye nekucaphelisa. -yinye yetinhloso letisisekelo temakhukisi kuniketa luphawu lolufanele lwekusindzisa sikhatsi. -kubuyeketwa kwelitheksthi netemibhalo ekulawulweni kwekontileka. -kungenca yekutimbandzakanya kwemphakatsi " lokungasiko lokungemanga " loluhlelo lungafeza umgomo walo lomkhulu wekwenta ncono kuciniseka kwekudla ezingeni lemakhaya. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela tinhlangano temphahla yemmango, wa- -niketa emakhono ekulapha kanye nelusito lwetigulane letindluliselwe ngaphandle kweluhlolo lwemtimba lwebantfwana esibhedlela sebantfwana ired cross kanye netinsita tetemphilo letihambisana nato kuletinye tibhedlela. -lokufakwako ekukhiciteni kufaka ekhatsi imishini, titjalo kanye nalokufakwako ekukhiciteni imfuyo. -timo tekungenisa eveni tibhalwe kulemvumo yekungenisa eveni. -kwesibili, sicinise tinkhulumiswano tetenhlalo kanye nekubambisana emkhatsini wahulumende, emabhizinisi kanye nemkhakha wemmango. -ikhwalithi lesezingeni lelisetulu, imfundvo yebantfwana yekucala yonkhe -bafundzi nabothishela labanetifo letitsatselanako, kufaka ekhatsi tilinganiso, tintfutfwane, tilinganiso temajalimane, tinkhukhu kanye nekukhwehlwa kwetinkhukhu kumele batsintse dokotela baphindze futsi bahlale bakhashane nesikolo kute babe ncono. -lesi sikhungo selicembu lesitfupha lesinjalo emhlabeni wonkhe futsi sekucala kuso lapha e-afrika. -litiko letimbiwa nemandla litawukhipha emalungelo etimbiwa futsi lesimo kulesihloko asisebenti uma ngabe siphatselene nemuntfu wangasese. -ikhabhinethi ihalalisela labalandzelako -r. -esikhatsini lesifishane, umnotfo udzinga kwakha ematfuba emisebenti kubantfu baseningizimu afrika labangasebenti, labanyenti babo labasesebancane futsi labanemakhono laphasi, babe batfutfukisa emakhono nelwati lwemnotfo lolwehlukile esikhatsini lesitako. -kungcola kwe-cyanide kungavikelwa ngekukhetsa ngekucophelela tindzawo tekulima. -ngubani lotawuba nemsebenti wekubhala nekwetfula imiculu ku-south african revenue service -emasheya ahulumende waseningizimu afrika anema-,% ebuniyo belitiko letesayensi netheknoloji kantsi na-% ebuniyo belitiko letemphilo. -sevele kube nenchubekelembili etindzaweni letinyenti. -lemitsetfosimiso itawusebenta kuyo yonkhe luphenyo nekubuyeketwa lokucalwe ngemuva kwekumemetela lemitsetfosimiso. -kufundza nekwehlwaya -kuheha lusha kutsi lutimbandzakanye kumkhicito wetekulima, njengendlela yekutiphilisa, kusaseyinsayeya. -tintfo letingaphandle kwemklamo tingantjintja kunobe nguliphi liphuzu ngako-ke kubalulekile kutsi luhlolo lwebungoti lwentiwe kuso sonkhe umjikeleto wemklamo. -lokubalulekile, live letfu libonakala lingaba sengotini yekulahlekelwa simo sayo selutjalomali selibanga kutikhungo tekulinganisa. -simemetela yena kanye nalabo lasebentisene nabo kusindzisa bantfwana labasindzile njengemachawe eningizimu afrika yetfu lensha. -buhle ngukutsi noma nguyiphi inkhundla yetemidlalo itawulungela noma ngumuphi umdlalo, ngaphandle kwemdlalo lowela sigaba lesitsite. -singuhulumende sitawuchubeka nekwesekela lemitamo kanye nemitamo. -ngekufaka sicelo sekunakekelwa kwebantfwana -ngekundlula emhlabeni kweluphawu lwemzabalazo, make agnes msimang. -ngalesikhatsi kwakhiwa simondzawo semisebenti kanye nematfuba ebhizinisi, hulumende uyakubona kutsi letinye takhamiti titawuchubeka tidzinge lusito lwetenhlalo lwembuso. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibiyela emazinga emphahla yabomasipala basekhaya. -kusukela nga- kube khona kungenelela lokunyenti kanye netinhlelo letihlose kusungula emakomidi emawadi kanye nekwakha emandla awo ekusebenta ngemphumelelo. -tinhloko tetikhungo tesahluko ; -kumele ufake sicelo setinzuzo te-uif masinyane nje uma ungasebenti nobe kungakapheli tinyanga letisitfupha ngemuva kwekuphela kwemsebenti. -kusisa lokukhulu kusakhiwonchanti kumele kushiye titeshi temandla agezi letingetulu kwaletinge- kuphela, imizila yetitimela, emadamu kanye nemigwaco. -ematiko netifundza tikhutsatwa kutsi tisebentise kakhulu lutjalomali lwemkhakha lotimele kute kusekelwe lomkhankhaso wesakhiwonchanti. -ikhabhinethi yendlulisela emavi ayo endvudvuto emindenini yebantfu labasikhombisa labashone engotini yetitfutsi letinyenti ku-r emkhatsini we-friheid nedundee ngesikhatsi iloli kanye netimoto letimbili letilula tishayisana. -bahlukunyetwa netiboshwa kumele bavunyelwe kutsi baletse bantfu labasekelako kulomhlangano ngaphandle kwekutsi loku akutsikameti emalungelo nekuphepha kwanoma nguliphi lelinye licembu. -kuneluphenyo lolunyenti lekufanele lwentiwe kulesigaba futsi lungahlukaniswa ngalendlela lelandzelako -nanoma ithekhinoloji yendzawo iniketa ematfuba lahlukile kulelivekati kutsi libukane netindzaba tekutfutfukisa tenhlalo netemnotfo ngekuhlanganyela, ivamise kuba matima, kubita kakhulu ngelinebungoti lobukhulu betetimali. -wonkhewonkhe unesitfunti lesisisekelo seluntfu lekufanele sihlonishwe. -ema-offsets atawubita kancane uma anelizinga leliphakeme lekutfola imali lengenako, njengaloku imakethe yesitoko itfole imali esikhatsini lesidze lesisuselwa kudatha yekusebenta kwemlandvo. -silinganiso selidolobhakati kwanyalo siphasi kunesilinganiso sesifundza. -kutawuphindze futsi kube nelisekela lemengameli emkhatsini waletinye tintfo, lisekela uma mengameli angekho. -munye umlingani wangaphandle kuphela longafaka sicelo sesimo semshado ngesizatfu sekushada kwesakhamuti nobe sakhamuti salomphelo. -kusilela kwelikolishi letebucwepheshe, sikhungo semfundvo lephakeme nobe likolishi lendze. -loku kungafaka ekhatsi kutfutfukisa indlelasu nemncamulajucu wesikhatsi sekusebentisa ludzaba, umkhankhaso nobe kubeka embili tindzaba letitsintsa ummango. -sitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola -luhlakamsebenti lwekulawula ematfuba ekulahlekelwa lwenkampani lubhalwe kushatha yekulawula ematfuba ekulahlekelwa lebuyeketwa ibuye yemukelwe yibhodi njalo ngemnyaka. -labo labasebenta kamatima bayaphila. -kubhala imisho ngekusebentisa inkhomba -basiti banemandla lafanako, imisebenti nemisebenti lefanako njengejaji yekuhlola, kodvwa bangaphasi kweligunya nekulawula kwejaji yekuhlola. -matisi nobe sitifiketi sekutalwa -masinyane-nje sitawube sicocisana ngeluhlelo lwemhlahlandlela wekutfunyelwa kulenye indzawo. -lomtsetfo ulawula ikhwalithi yemoya kute kuvikelwe simondzawo ngekuniketa tindlela tekuvimbela kungcoliseka kanye nekwehliswa kwebudlelwane emkhatsini walokuphilako nekuchuma kwako nemvelo kube kukhutsatwa intfutfuko lefanele yetemnotfo netenhlalo. -loku kubalulekile ngekwako, ikakhulu emkhakheni lapho tincumo tekusisa lokusha tincike kancane kumicondvo yetindlela temakethe. -umbhikisho wasevaal wetfule sikhatsi lesisha sekubhikisha lokusimeme lokwenteka etindzaweni letinyenti talelive, lokwenta tiphatsimandla telubandlululo kutsi timemetele simo lesiphutfumako. -imiklamo itawubuka imbangela yekungalingani ngekwebulili, kufaka ekhatsi kungalingani ngekwebulili nangekwenhlalo, kanye nemaphethini lasunguliwe ekungalingani ngekwebulili kanye nekungalingani kutawuhlala kunganakwa. -loku kufaka ekhatsi: kucinisekisa kutsi kunemitsetfo lecinile yekufundza, kulala nekuhlalisana. -luhlatiyo lwesabelomali loluphendvula ngekwebulili lusho luhlatiyo lwelusebentisomali mbamba lwahulumende nemali lengenako kubomake nemantfombatane nakucatsaniswa nemadvodza nebafana. -kubalulekile kutsi libele lakho lihlolwe ngudokotela wakho lokungenani kanye ngemnyaka. -lokuntjintjantjintja kwelitiko letfu kunengcondvo lejabulisako futsi loku kumente kutsi kube nemphumelelo kuko konkhe lowetama kukwenta. -budlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwalabasikati. -nakucuketfwe umtsetfosivivinyo wemholo wahulumende kumcoka ekusimamiseni timali tahulumende, kwenta ncono kusebenta kwemkhakha wahulumende kumcoka nangabe sifuna kwakha umbuso lonelikhono, lonemphumelelo. -litiko lichumane nelihhovisi lemcwaningimabhuku jikelele futsi lilindze imphendvulo. -ibekwe ngalokungafinyeleli kahle emuva kwe-victoria park sporting complex, kuyo yonkhe imifudlana lencane kusuka kulendzawo yekuhlala lekhona. -bekangummeli lodvumile wemalungelo eluntfu futsi bekalilunga lelisunguliwe lesikhungo semitfombolusito yetemtsetfo, inhlangano yemalungelo eluntfu. -kwakha budlelwane nemabhizinisi etitfutsi lakhona nobe kusungula emabhizinisi etitfutsi kute kugcogcwe nekwetfulwa kwemikhicito emkhatsini webakhiciti labancane netindzawo tekwetfula nobe tindlu temaphakethe lakhona. -loluhlaka lutawukhomba indlela yekutfutfukiswa kweluhlelo lwenchubo ye-idp kumasipala ngamunye wendzawo. -kuhlola lizinga letindzawo letikhona temidlalo netekukhibika nekunakekela. -angie motshekga, indvuna yemfundvo yesisekelo -imisebentiluhlolo lehlelekile neyekuphela kwemnyaka yethemu -litiko linelikomidi lelisebenta ngalokugcwele lekulawula bungoti umsebenti walo kusita siphatsimandla lesiphendvulako ekulungiseni tidzingo talo tekwengamela tekulawula bungoti, kuhlola nekugadza kusebenta kwalesikhungo mayelana nekulawula bungoti. -ikakhulu, ekukhutsateni kukhula lokusimeme kwekukhicita kwetisebenti lokudzingeka kuvumela kukhula njalo kwemiholo mbamba, imiholo yemakhaya kanye nemazinga ekuphila. -ngekusebentisa emahhovisi esifundza iniketa kuchumana lokungenatihibe kutekuchumana kwahulumende. -umfutfo wekwenta kube sesikhatsini samanje ungabuya etifundvweni letisebentako, elabhorathri noma ekucasheni kwendzawo, noma ekuchubekeni kwendzawo. -kwanyalo umnotfo we-inthanethi ulinganiselwa kutigidzigidzi leti-r eningizimu afrika. -loluhlelo lunetintfo letisihlanu letibalulekile: kuphila kwebantfwana ; kutfutfukiswa kwebantfwana ; kuvikelwa kwebantfwana ; lizinga lekuphila kwebantfwana nekutibandzakanya kwebantfwana. -kutfutseleka nekutfutseleka emadolobheni kube yincenye yetintfo letine letibekwe embili tenchubomgomo yelinanibantfu yaseningizimu afrika kusukela nga- -kususa lubumba nobe tindzawo tekulahla tivamise kudzinga tisombululo letibita kakhulu. -lemodeli yekumakha umbuto yasetjentiswa. -ngemuva kwekufundza, bafundzi bakwati kubuka nekuphendvula itheksthi lephelele. -dvwebela tifaniso netingcikitsi emshweni ngamunye. -kunesizatfu semikhawulo lenjalo yemave labukene netinkinga tesikweleti sangaphandle, futsi ledzinga lusito lwesikweleti kubuyisela kusimama kwesikweleti. -wabeka ematje lamanyenti emaphakethe esiphandla sakhe, kute kube ngulapho bekanemandla ngalokwenele kutsi angena phasi kwemfula. -lomhlangano utawubanjwa ngemnyaka lobalulekile weningizimu afrika njengaloku ugubha tigaba letintsatfu letibalulekile, lokungumgubho we- wemtsetfosisekelo waseriphabhliki yaseningizimu afrika wemnyaka we-, wekugubha iminyaka lenge- yetibhelu telusha tasesoweto kanye nemgubho we- wekugubha umkhosi wabomake. -kute kuncishiswe linani letimphambanamgwaco letingentiwa ngemaloli emigwaco lesabalalisako lesedvute, lokuba kwalomphambanamgwaco kungantjintjwa kudizayini " ye-p-loliphu " lokwehlisa ngemphumelelo linani letimphambanamgwaco ngehhafu. -sicelo semalunga enkantolo yemtsetfosisekelo, -bhalisa njengemnakekeli wemmango webantfu labagugile -loku kwabangelwa kuswelakala kwekubuyeketwa lokwanele kwembiko wemnyaka ngembi kwekutsi wetfulwe kute uvunywe. -kuhlela, kulawula nekusebentisa icbp -o imibuto yetekuphepha, z - uma ungasiso sakhamuti saseningizimu afrika -le-inthranethi yaphindze futsi yasetjentiswa kugcina tisebenti tati ngentfutfuko yelitiko. -logwaja wagijima ngelitubane lelisondzela masinyane ngembi kwelufudvu. -kusungulwa kwabomasipala -kukhulisa kutibandzakanya, sikhatsi sesikhatsi sekuhlela ngalesinye sikhatsi lesifanelekile kumacembu lasemmangweni kumele sisetjentiswe. -kuhlola lizinga lekuhambisana netinchubomgomo. -loku kusho kutsi akukafaneli ukhokhele incenye yetindleko tetinsita letiniketwa batfulitinsita labanakekela ngetemphilo " bangani be-gems ". -kudvudvuta ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta umndeni nebangani ba: ● tokollo “magesh” tshabalala, umculi, umculi nembhali wetingoma lowakhula esigabeni sakhe ngesikhatsi asebentisana nebangani bakhe lababili bacala licembu lemculo lekwaito nga- lebitwa ngekutsi yi-tkzee. -timali letikhokhelwe njengetinhlawulo kumele tibe yincenye yemali lengenako yembuso futsi kumele kubukwane nato njengobe kubekiwe. -kwenyuka kwesivinini seluntjintjo nelizinga lekutsintsana emkhatsini wetigodzi netindzaba sekwente kube lukhuni kunakucala kubuka likusasa ngekwetsemba. -kuyintfo leyetayelekile kutsi, ngemuva kwekuma kwemnotfo ngasekupheleni kweminyaka yabo- nasekucaleni kweminyaka yabo-, iningizimu afrika ibukene nesikhatsi lesidze sekukhula kwemnotfo lokusimeme kusukela kwacala kubhaliswa kwelubalobalo lolunjalo nga- -ngekulandzela umtsetfo, i-sars inelilungelo lekutsatsa sinyatselo lesitsatsa njengalesidzingekako, kufaka ekhatsi ngaphandle kwemkhawulo, kushushiswa kwebugebengu kanye nelilungelo lekufaka sicelo semonakalo, kugcina kuvikeleka kwedatha yayo kanye nekuphepha nekusebenta ngalokwetsembekile kwetinhlelo telwatiso lwayo. -iyunithi yeluhlolomabhuku lwangekhatsi yalesikhwama inemsebenti wekuchuba lenchubo. -njengelive, angeke sikhone kubukana netinkinga tekhwalithi yemanti kanye nekuswelakala kwemanti njengoba kuvela. -* nangabe lusuku lwekugcina lwekubhadala luwela ngemphelasontfo nobe ngemphelasontfo, inkhokhelo kumele yentiwe ngelusuku lwekugcina lwekusebenta ngembi kwemaholide esive nobe ngemphelasontfo. -inhloso ngako-ke kunciphisa kulimala lokuphatselene netjwala. -khombisa ngalokucacile esiveni kutsi luhlelo lwemakomidi emawadi lungasetjentiswa njani kute kube nekuchumana lokwentiwe ncono nemkhandlu nekutsi yini lengalindzeleka kuloluhlelo. -umtsetfosisekelo uchubeka utsi'wonkhewonkhe unelilungelo... lekutfola imfundvo lechubekako hulumende, ngetinyatselo letifanele, lekufanele ente kutsi kube nekutfolakala lokuchubekako nalokufinyelelekako '. -lelithebula lelilandzelako linika sinikamongo selinani letenteko lapho khona tigaba temholo tendlule libanga lelincunywe kuhlolwa kwemsebenti. -eningizimu afrika, kulima sitoko ngiyo kuphela imisebenti yetekulima lesebentako encenyeni lenkhulu yalelive. -kusungula luhlelo lwekusebenta nelwabiwomali lwecbp, lolumayelana nesikhatsi sekusebenta kwecbp kute kuhambisane nenchubo yekubuyeketa ye-idp ; -inhloso kugcugcutela leyo mimango leseyivele ichubekele embili kakhulu nemanti endzawo noma emakomidi ekutfutfukisa netinkhundla. -kugcwala lokuphakeme kwetibi kwenteka lapho kunekungcoliseka lokuvela kumitfombo yetimboni, noma lapho kwenteka khona kwetibi kwetimbiwa. -ikhabhinethi iphindze futsi yahlanganyela ne-au ekuhalaliseleni ikenya ngekubamba lukhetfo ngemphumelelo. -lokulandzelako ngalokukhetsekile akukavunyelwa -loku kuhambisana nesincomo senhlangano yetemphilo yemhlaba. -ikhabhinethi ihalalisela onkhe emasulumane lasebente ngemphumelelo emdlalweni wekugijima futsi ifisela onkhe emasulumane i-eid-al-adha lejulile. -sitatimende senchubomgomo yekharikhulamu nekuhlola -emacembu amenywa kutsi abeke ludzaba lwabo bonkhe labangenele tifundvo -tindlela letehlukene temasiko letidzingeka kutitjalo letehlukene tingadlala indzima ekunciphiseni linani lebantfu betilwanyana letiyingoti. -inhlekelele yemnotfo wemhlaba wonkhe iholele ekwenyukeni lokukhulu kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti emhlabeni wonkhe. -umtsetfo wayo utsatfwa njengentfo lephutfumako. -sisebenti lesikhokhelwa yi-ejensi yetemisebenti. -bonkhe bantfu kumele bahloniphe futsi baphendvule ekucwayisweni kwesimo selitulu lesimatima kusenesikhatsi. -tisetjentiswa letehlukene tekuhamba kanye netintfo tekuhambisa tidzinga kuba khona kute kuhlolwe sigulane. -lwati lolwengetiweinfo@localizationworld.com nobe http://www.localizationworld.com -bafundzi lababili bafundza bafundzi bonkhe -batfola kuceceshwa kumakhodi lehlukene etemidlalo kanye nekuceceshwa kwelusito lwekucala, futsi batfola lwati lwabo ngesikhatsi bachuba loluhlelo emimangweni yabo. -lucwaningo lwekugadza emagciwane alukhombisi noma ngukuphi kuphambuka kulesimo lesikahle. -babhidi bafanele kutsi babale imininingwane yalenkontileka leyimphumelelo yemnyaka munye leyengcile, leneluhlobo lolufanako. -ikhabhinethi icela bafundzi kutsi bachubeke basebentisane nelitiko kutfola tisombululo tetindzaba letisengakabhadalwa. -sinyatselo uma ngabe ufisa kubona lwati lolubanti esitatimendeni sakho semaklemu, ungacindzetela ku-provider breakdown nobe tinchumanisi tekwehlukanisa tinzuzo. -emalunga langekho kusigungu lesiphetse ku-ejensi yemigwaco yavelonkhe yaseningizimu afrika lenemkhawulo -lomtsetfosivivinyo usungula ngekwemtsetfo ikhomishini yamengameli yekuchumanisa takhiwonchanti kanye neluhlelo lwetakhiwonchanti lwavelonkhe njengetindlela letibalulekile tekuchumanisa kanye nekuchuba kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti eningizimu afrika. -kucedza kubona inkhohlakalo kulensita, kutawentiwa luhlolo lwendlela yekuphila kumikhakha letsite yekuphatsa, ikakhulukati imikhakha yekutsengwa kwemphahla. -loku kutawusita ummango kutsi wente tinchubo tawo tekuhlela esikhatsini lesitako, kwehlise kuncika kubachubisifundvo bangaphandle. -letigaba tifaka phakatsi bahlengikati labaceceshiwe etindzaweni letikhetsekile letifana netiyetha, tehlakalo, tekukhulelwa kanye ne-icu ; bosobucwepheshe bebunjiniyela ; bonjiniyela kanye nebapharamedikhi. -emakhono emisebentini yahulumende yetetimali, kubala, kubhala ngcondvomshini kanye nekunemba. -lemibiko yelucwaningomabhuku isatjalaliswa kumcwaningimabhuku jikelele. -ngalesikhatsi emalungiselelo emsebenti weluhlolo loluhlelekile angentiwa ngaphandle kwelikilasi, umbhalo wekugcina kumele wentiwe ngaphasi kwetimo letilawulwako, eklasini. -inkhokhelo yentsela yesikhashana yekucala kumele imele ihhafu yesikweleti sentsela yemnyaka wentsela lophelele. -umsebenti wabo kulandzelela nekuhlola emabhajethi netindleko ngekulandzela timiso. -emawadi ngekwayo ahlela kutsi lemali itawusetjentiswa njani ngesikhatsi sekuhlela kwemawadi futsi kuphakanyiswa kutsi imali lencane lengu-r ingasetjentiswa njani. -inhloso yekugcogca lwati ngalokuchubekako ngemphumelelo yemfundzi lengasetjentiswa kwenta ncono kufundza. -kudzingeka kugcizelelwe kutsi tinchubo tekuphatfwa kwetisebenti tihlobene nekutsi tinchubo letehlukene timelele emabhloki ekwakha. -landzelela linani lemaphutsa, tinkhokhelo letifike ngemuva kwesikhatsi kanye nemibuto yelucwaningomabhuku letfolakele kunkhokhelo yebakweleti yemphahla kanye netinsita letiniketwa ngekuhambisana netivumelwano tekukhokhela kanye nemtsetfo losebentako. -kuhlonishwa kwetincwadzi tekucaphelisa imisebenti yemaminitsi onkhe -kwenetiseka kwemsebenti lokwentiwe ncono kanye nekutiphatsa kwetisebenti -awudzingi kulindza ema-awa langu- -bakhokhintsela bakhunjutwa kutsi bagcine konkhe kubala lokusekelako kanye nemarisithi kusekela inchubo yabo yekufayela. -kukhutsata tindlela tekutiphilisa letisimeme, kubalulekile kutsi umuntfu ngamunye noma imindeni, nanoma ngabe kungenako, ikhone kufinyelela tinsita letinjengemfundvo lesezingeni, kunakekelwa kwetemphilo noma titfutsi tesive. -kubutsakatsaka kwetindlela tekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngaphandle kwekungeniswa kwaletinye tindlela lebetihambisana nemtsetfosisekelo, kwehlise kusebenta kahle kwetinkhantolo tendzabuko. -lengcungcutsela ihlose, emkhatsini walokunye, kucinisa budlelwane emkhakheni wetemakhono etedijithali newelikusasa eningizimu afrika, kwakha nekuvusa inshisekelo kumakhono etedijithali newelikusasa, kanye nekufundza ematfuba ekucecesha emakhono etedijithali lakhona elusha latfulwe yingucuko yetetimboni yesine. -ikhabhinethi yemukele kubekwa kwemmeli lawrence mushwana njengasihlalo lomusha welikomidi lekuchumanisa emave emhlaba letikhungo tavelonkhe tekutfutfukiswa nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu. -ufaka njani sicelo selayisensi yesibhamu -umkhandlu unelilungelo lekutsi imitimba ihlolwe ngesikhatsi kukhicitwa kuyo ngetindleko tebhida lophumelele. -iphindze futsi iniketwe umsebenti wekuphatsa luhlelo lwetekutfutsa, lolunemtselela ngco ekuvikelekeni kwavelonkhe, kubumbana kutenhlalo kanye nasekuphumeleliseni tinhloso tentfutfuko. -isebenta njengekuphakelwa kwetintfo letiluhlata ekukhiciteni ngendlela yekugucula imikhicito yetekulima. -thishela uphendvulile -ngetulu kwaloko, bantfu labangetulu kwetigidzi letintsatfu lababhalise kuluhlelo lwedatha yekugoma ye-elekthroniki, lokuyimbangela yekugubha kulwa nekubhebhetseka kwaleligciwane ngekuvumelana kwetfu. -kubhala kubalulekile ngobe kuphocelela bafundzi kutsi bacabange ngeluhlelo nelupelomagama. -lucwaningo lwendzawo lwekusatjalaliswa kwebungako betinhlayinhlayi, tincetu tekhabhoni yendzabuko nenayithrojini, kanye nekulandzelela emaphethini ekusatjalaliswa kwensimbi kumasedimenti ngekhatsi kwendzawo yelucwaningo. -lulwimikutfola sikhatsi lesengcile -letichibiyelo letiphakanyisiwe tikhulisa luhlakamsebenti lwavelonkhe lwekulawula lemboni yekuphakelwa kwagezi. -gcwalisa lifomu lesicelo sesitifiketi lesiphindvwe kabili sekubhalisa / sekwesula kubhaliswa macondzana nelifomu lesitfutsi nesimemetelo macondzana nemadokhumenti lalahlekile. -uhlola kutsi ngumuphi umtsamo lokhona kwanyalo futsi, uma kunesidzingo, ungatfolakala kuphi nekutsi ungatfolakala njani umtsamo lowengetiwe. -loku kuzuzwe ngekusungulwa kweminyele yasedolobheni noma imigca yekutfutfukisa yasedolobheni. -ngako-ke, lelitiko lichubeka nekutfutfukiswa kweluhlelo lwekucecesha lwangekhatsi. -ngetindleko tesitifiketi senombolo yekubhalisa imoto. -nangabe uneminyaka lengu- nobe ngetulu futsi ute sitifiketi savelonkhe lesiphakeme lesigunyatiwe, ungafaka sicelo sekucolelwa lesinemibandzela nangabe ufaka sicelo sekwamukelwa enyuvesi lotikhetsela yona. -inchazelo yekuphepha kwekudla nekungavikeleki kwekudla ibanti kakhulu. -lesigaba sichaza timbangela letivamile tekugula kwasemsebentini -tintsela letikhokhwako tivamise kubhadalwa ngelusuku lolubekwe kusatiso sekuhlola nobe lesinye satiso sekukhokha lesikhishwe yi-south african revenue service. -tindlela tekuphepha letisetulu letifaka ekhatsi emakhamera etekuphepha lafakwe kanye netindzawo tekuphepha leticinisekisiwe tekugcina emaphepha emibuto tacinisekiswa kuto tonkhe tindzawo tekugcina. -kusuka kusisekelo lesiphasi, emave ase-afrika ente inchubekelembili lemangalisako, nakucatsaniswa nemhlaba wonkhe ekubhalisweni kwetikolo temabanga laphasi. -ikhabhinethi iphindze futsi yavuma kutsi indvuna yetekutfutsa ingenise umhlangano wetindvuna temhume wenyakatfo nshonalanga wanga- / -lesiliphu sekufaka imali siphindze futsi sibe nenombolo leyehlukile yekufaka imali lebhalwe kuyo. -imigomo yalenchubomgomo iniketa luhlaka lwekusebentisa imali kwahulumende etikolweni leticondzisa imitfombolusito lenkhulu yembuso etikolweni letincisheke ematfuba kakhulu. -etimeni letinjalo imitfombo yalokuphilako yendzabuko isetjentiselwa imitsi yawo noma leminye imphahla. -ikhabhinethi iyayemukela umbiko wephaneli yetingcweti yetindvuna lebuyekete loluhlu lwetintfo te-vat letingakatsatfwa ngalokungekho emtsetfweni yaphindze futsi yaphakamisa kufaka ekhatsi umkhuhlane lohlongotwako, umkhuhlane lohlongotwako, umkhuhlane lohlongotwako, imikhicito yetemphilo kanye nemayunifomu esikolo. -kucinisekisa kutsi imisebenti yekuhlela nekusebenta kwemkhakha yenteka njengencenye yenchubo ye-idp icabangisisa iphindze iphendvule ngemiphumela yecbp ; -kuleminye imiphakatsi bafati abakavunyelwa kutsi bangamele noma bahlanganyele kutinchubo " tetinkantolo taboshifu ", ngaphandle kwekutsi bangenelicala, futsi uma ngabe basitwa ngemadvodza " tetinkantolo taboshifu " betisatsatfwa njengendlela lelusito futsi lefiswako yekusombulula tinchabano ngekushesha, nakubukwa simo sabo njengeluhlelo lwebulungisa lolufinyeleleka kalula, lolungabiti nalolula. -bachubisifundvo bamasipala - bangabuya emikhakheni leyehlukene yamasipala nobe tikhulu tahulumende letitsite letibuya kumatiko esigodzi nobe etifundza. -ngako-ke nginesiciniseko lesikhulu sekutsi i-trevor manuel ayiveli umphumela lomubi kakhulu ngoba kutsengiswa kwemphakatsi kutawuba yimphumelelo. -linani lemalunga kanye nemibandzela yekuba sehhovisi kumele ibekwe ngumtsetfo wavelonkhe. -linani selilonkhe lelengetiwe kutintsengo tebakhiciti -sicelo semvumo yekusebentisa sikhungo sekulungiselela timfishi -indvuna yelitiko letekubusa ngekubambisana netendzabuko -ngetulu kwaloko, luhlelo lwetfu lwekwelapha i-antiretroviral alusilo kuphela lolukhulu emhlabeni ; kodvwa lwandza ngaso sonkhe sikhatsi, netigulane letingetulu kwe- seticalwe kwelashwa nge-antiretroviral kusukela luhlelo lucala. -leminye imisebenti lefana nekukhanyisa, kuhlanganisa emabhodlela, kanye nekusebentisa tindlulisi -umbutfo wetekuvikela wavelonkhe waseningizimu afrika ube ngumtfombo weligcabho lavelonkhe ngalesikhatsi utimbandzakanye kumisebenti yekugcina kuthula kulelivekati. -linani lemfucuta yekulungisa kanye nemtsamo waloluhlelo. -sibambisene nelibhange lentfutfuko laseningizimu afrika kwenta ncono kusebenta kwetibhedlela tahulumende kanye nemahhovisi esigodzi sato. -litiko letebudlelwane nekubambisana kwemave emhlaba lisekele incenye lenkhulu yemklamo wengucuko ngekusebentisa i-african renaissance kanye nesikhwama sekubambisana kwemave emhlaba, lokuhloswe ngaso kucinisa kusebentisana emkhatsini weningizimu afrika kanye nalamanye emave ase-afrika. -liphuzu lendzaba kufundzisa sifundvo sekutiphatsa nobe sifundvo. -ase sifundze fundza lenkondlo. -indlela yekuchumana kuniketa umkhandlu umbiko ngetinsita, sikweleti kanye naletinye tindzaba letikhatsatanako. -luhlelo lolukhulu lwetinkhukhu luhlelo lwetinkhukhu luhlelo lolukhulu lwetinkhukhu lwebalimi bendzawo vukuzenzele unnamed imboni yetinkhukhu nemacandza yaseningizimu afrika ibonga kakhulu luhlelo lolukhulu lwetinkhukhu. -etinkampanini letinkhulu tekudla eningizimu afrika kubonakala kungabi yinkinga lenkhulu. -nanoma kunjalo, letintfutfuko letinhle tihlangene netinsayeya letinkhulu futsi sibutsetelo lesihle siphindze futsi sivete kwehlukahlukana lokukhulu etigodzini nasemkhatsini wemave. -uma ngabe libhange belikhatsatekile ekukhokheleni lisheke, sibonelo, ngalesikhatsi libhange bekufanele libone kutsi isayini yemkhokhintsela seyifojwe, libhange kutawumele libe nekulahlekelwa. -sibabonga ngemsebenti labawentako futsi sibuke kuchubekela embili kukhulumisana nabo. -njengobe ngicondzisisa nyalo, kuvisisa kutsi bufakazi bubaluleke kangakanani, sekuvele kunetindlela letinyenti letisetjentiswako tekuncuma bungako nesimo setinkinga kutemisebenti yahulumende nekuphatfwa kwelive letfu. -njengenchubo yasenkantolo, kubuyeketwa kwendzaba kungabita kakhulu. -umcwaningimabhuku jikelele unembono wekutsi tizatfu tekuphambuka kumele tibhaliwe. -uma unebhizinisi lekhona lesebentako futsi insayeya yakho lenkhulu kutfola imali ledzingeka kukhulisa ibhizinisi yakho, khuluma ne-gep mayelana neluhlelo lwetfu lwetimali tekukhula. -hulumende, ngekubambisana nalabatsintsekako labehlukene, wacala lucwaningo loluphelele lwesisekelo semakhophelethivi eningizimu afrika, lolufaka sigaba sekubeka emazinga emave emhlaba neluklayo lwavelonkhe lolwentelwe kwatisa kutfutfukiswa kwelisu lekhophelethivi lelisebentako laseningizimu afrika. -labangenele tifundvo bayachubeka nekuphendvula imibuto bese bacedzela lelithebula. -kuvikela bugebengu ngekudvwetjwa kwesimondzawo kungenteka kwenteke phambilini nobe kuphendvula. -umklomelo wekulamula walophendvulako wesibili uyabuyeketwa bese ubekwa eceleni. -iphindze futsi yavuma kuniketwa kwemvumo yekusebentisa lendzawo kulenhlangano yekutfutfukisa ifreyistatae map idz idizayiniwe itawusungula inkhundla lephatselene nekutfutfwa kwetimphahla emakhilomitha lange- ngaphandle kweharrismith, ikakhulu letawusita timoto, kukhicita lokulula, kugucula imikhicito yetekulima kanye nekusabalalisa/ imikhakha yetekutfutfukisa ikhabhinethi ivume kutsi -lomtsetfosivivinyo uchibiyela umtsetfo webameli, wanga-, njengesinyatselo sesikhashana, kusalindzelwe kusayinwa kanye nekusetjentiswa kwemtsetfosivivinyo wekusebenta ngekwemtsetfo. -lendzabuko yehlukile kusuka kumatiko ahulumende wangaphambilini newahulumende wasekhaya, kuye emmangweni, kuye kumafemu angasese kuye kuleto letinsha kusukela etifundvweni temfundvo lephakeme. -ingcungcutsela yetinhloko temibuso nahulumende -umkhakha wangasese unendzima lenkhulu lekufanele uyidlale kuloku kodvwa lesimondzawo lesitawenta kutsi kwakhiwe kuphela nangabe kunemandla etebucwepheshe ngekhatsi kwembuso. -kodvwa, tinsayeya letintsatfu tekuswelakala kwemisebenti, buphuya nekungalingani kusachubeka, nanoma kunenchubekelembili leseyentiwe. -kumcondvo lomuhle kuhlela umhlangano lokhetsekile ngekushesha kusungula luhlelo lwekusebenta lwemnyaka. -wente timali naletinye tibonelelo teluhlelo lolubekiwe lwetenhlalo netemisebenti -bomasipala baniketa emandla emakhansela abo emawadi kanye nemakomidi kutsi achube inchubo yekuhlela letawenta kutsi'ngalinye likomidi likhone kwenta umsebenti walo wesikhatsi sekuba sehhovisi '. -sitsi kuphindza kwenta loku -sikhatsi lesengcile sib. kudzingeka kutsi balindze ngoba imoto beyihlantwa. -nanoma umbuso wentsandvo yelinyenti ubona lilungelo lemimango lekubhikisha, ufake sicelo sekutsi lemibhikisho kumele ibe ngekhatsi kwemtsetfo futsi kumele ibe nekuthula njengobe kubekiwe kumtsetfosisekelo. -ngalokutako, uma basebentisi bemanti badzingeka kutsi bafake ticelo temalayisensi, labo labangakabhalisi batawehlisa ematfuba abo ekutfola emalayisensi ekusebentisa emanti. -emandla labanti aniketwa kuloludzaba kufaka kuniketwa kwelusito lwetimali lwekubuyiselwa esimeni lesifanele. -lusito lwetimali lwemnikeli luyasetjentiswa lapho kunemagebe ekusita ngetimali futsi ngekhatsi kwetivumelwano tekusita ngetimali letingene nemmango lonikelako. -ngabe tikolo nebatali batfola yini kuchumana lokucacako kweluhlu lwekugcina lwebazuzi? -sifuna kusebenta ngalokusezingeni lelisetulu eluhlatiyo lwetfu, seluleko setfu kanye nekwentiwa kwemisebenti yetfu yekulawula timali. -akuhlukumeta ngekwemtimba nobe ngekwemacansi, sib. akuhlukumeta nobe akugagadleli. -utfole njani umgomo wekuhambisa umlingani wakho? -luphiko lwekutibandzakanya kwemmango lusita emakomidi emawadi ekuchumaniseni nobe esiveni salemihlangano. -satiso lesibonakalako kumele sibekwe kunobe ngusiphi sakhiwo semsebenti lesineligama lemuntfu lobukene nelusito lwekucala. -lesigaba sicuketse lwatiso lolunyenti lwekusekela loludzingekako kwenta tincumo mayelana nekufaneleka kwemanti kutsi asetjentiswe. -iyini lenchubo? -lizinga lekungasebentisi kuncike kusimo salokubulala likhula kanye netimo tesimondzawo. -imikhandlu ye-aids ifaka ekhatsi tinhloko tepolitiki tematiko lahamba embili kanye nalabamele imikhakha lebalulekile lengaphandle kwahulumende kufaka ekhatsi temabhizinisi netemisebenti. -ikhomishini yemakleyimu emhlaba isenchubeni yekubhala umbiko kanye nedokhumenti letawusebenta njengenkhombandlela yekukhokhelwa kwemakleyimu emhlaba. -ngalokwetayelekile, imiphakatsi ayikhoni kutibandzakanya emaveni lapho khona kubonakala kutsi kungumsebenti wahulumende kuniketa tinsita. -ngiyakhona kusebentisa tichasiso. -emagagasi endzaweni yekusefa agcwele ngemagagasi, kantsi kuhlanganiswa kwekucala kusheshisako ngenca yetinchubo letinemandla tekuhamba kwaselwandle loludze kanye nekuhamba kwaselwandle kuyintfo lemcoka kakhulu. -lomtsetfo lochitjiyelwe ukhutsata ingucuko, tindlela tekusebenta letingavuni luhlangotsi futsi uvikela ekubandlululeni lokungakafaneli. -loku kufaka ekhatsi tinhlaka tekubeka intsengo letibekwe ngekuphatfwa, kanye naleto letivela kutinchubo temkhakha wangasese wetinchubomgomo letimele. -indzaba, inkondlo, kulandzisa ngaye -ema-ngo aniketa lusito, ikakhulu etindzaweni tasemaphandleni talelive. -kubhaliwe kutsi umboleki ufake sicelo kumbolekisi sekwelulwa kwemalimboleko ngekuya kwemigomo nemibandzela yalesivumelwano, umboleki ufisa kwengeta lemalimboleko kumboleki. -kuhalaliselaikhabhinethi incoma loku lokulandzelako:. -umbononchanti longakahlutwa wemhlaba wemoya webuciko nawo ungatfolakala emakhanasi esihlabatsi. -tinchubomgomo tilawula kusungulwa, kusebenta nekusebenta kwemakomidi emawadi kumasipala wawo futsi tiniketa inchazelo lecacile yetinhlelo netinchubo letitawusita emakomidi emawadi kutsi asebente ngemphumelelo. -batsengisi lababhalisile kumele bangene kulenombolo yabo yekubhalisa ivat. -kubhalansisa bungoti lobuphakeme nalobuphasi ngaloko kusho lisubuciko lapho tinhlelo letinsha telusebentisomali titawudzinga imali lengetiwe kanye nekwabiwa kabusha kwelusebentisomali kutsi kwentiwe ngesikhatsi lesisemkhatsini. -kwenta kutsi kube nenethiwekhi leyanele yetitfutsi kute kugcogcwe imfucuta ; -kufundzisa umuntfu kusho kwakha ingcondvo yalowo muntfu. -sikolo sahulumende kumele sitfole imvume lebhaliwe kubatali bebafundzi labatawutsatsa loluvakasho. -luhlelochumano lolwehlukahlukene naloluchubekako lwetindlela tekunyakata letisebentisa imisebenti leminyenti naletingagucugucuki kufanele luchumane netinhlelo tetindzawo tekuhlaliswa futsi luchumanise tisetjentiswa temmango. -kwatisa emakhansela eliwadi kute etfule tifinyeto emakomidini eliwadi ; -siyakwemukela kwehla kwetehlakalo tekutingelwa kwabobhejane kusukela ngamhla tinge- imphala, lokukwekucala eminyakeni lelishumi. -imbangela yekukhatsateka, nanoma kunjalo, imikhawulo lebekwe ngekweminyaka yelwati loludzingeka kutsi licashwe emaklasini latsite emsebenti, njengebapharamediki, bahlengikati labaceceshiwe kanye netisebenti tetenhlalo. -i-square kilometer array. -sikimu savelonkhe sekusita bafundzi ngetimali sisekele ngetimali bafundzi bemfundvo lephakeme labangetulu kwetigidzi letinge- kusukela sasungulwa. -kuchubeka lendlela kufanele icinisekise kutimela lokudzingekako kuniketa kubhalwa kwembiko lokulungiselelwe, kulungiswa kweticelo kanye nekutfutfukiswa. -i-dha itawetfula luhlelo lwenkampani yetekuvakasha lecinisekisiwe ye-china, i-india kanye nerussia lolungentiwa kulamanye emave ladzinga i-visa. -lomtsetfosivivinyo uphakamisa kucitfwa kwemitsetfo yetekuvikela leyendlulelwe sikhatsi uphindze futsi uphakamise kuchitjiyelwa kwemtsetfo munye, longahambisani nesigaba se- semtsetfosisekelo. -loku kuholele ekutseni emave lamanyenti, lafaka ekhatsi iningizimu afrika, acale inchubo lengaphandle kwe-un, lenchubo lebitwa ngekutsi yi- oslo process, kutsi ivin timoto temaklasta. -kulomnyaka lobuyeketwako, litiko lente ngemphumelelo umklamo lotinikele wekugcogca timali temalayisensi etimoto letisalele emuva. -bomasipala bayakhutsatwa futsi kutsi batsatse lelitfuba lelikhulu letikhutsati letikhona kukhulisa tinhlelo temisebenti yesive, letibalulekile ekulungiseni emazinga lasetulu ekungasebenti kwelusha. -lebhizinisi inemandla lamakhulu ekusita bantfu kutsi bakhe timphahla futsi bakhe umnotfo, hhayi kuphela wabo kanye nemakhaya abo, kodvwa nekukhulisa emabhizinisi kanye nemitfombolusito yemmango futsi ekugcineni yesifundza kanye nalelive. -ufanele kutsi utfwale titini -kodvwa, esikhatsini lesisemkhatsini, kulinganiswa kwesigaba sesidzingo sekuboleka kutawudzingeka. -emazinga laphakeme ebuphuya anemtselela lomubi ezingeni lekutfutfukiswa kwebantfu ngekhatsi kulesifundza njengobe bantfu labanyenti abakhoni kufinyelela tinsita letisezingeni lelisetulu emikhakheni yetemphilo netemfundvo kute kube ncono lizinga lemphilo. -indvuna yetemabhizinisi ahulumende pravin gordan watise ikhabhinethi ngalokucisha kwagezi lokusandza kwenteka lokube nemtselela ekusebenteni kwemnotfo eveni lonkhe. -kulawulwa kwebudlelwane balabatsintsekako kusadzinga kuchumana lokunyenti. -inhlitiyo icala kugijima. -uma ngabe sigungu savelonkhe sibuka nobe sibuyeketa umtsetfosivivinyo lophawulwe esigatjaneni, nobe, lowo mtsetfosivivinyo ungaphasiswa kuphela uma ngabe lokungenani emalunga langulokubili kulokutsatfu alesigungu avotele. -kugcwala kakhulu kanye nelibanga kuyintfo lekhatsatako. % webantfu abanato tinsita tekunakekelwa ngetemphilo. -loku kutawenta iningizimu afrika ikwati kubhalisa tigulane letinyenti letitawulashwa. -le-ejensi itawubekwa njengesikhungo sahulumende ngaphasi kweshejuli yemtsetfo wekulawula timali tahulumende, wanga-. -kuchumana kwetifundza netasekhaya -tintfo lekukhulunywe ngato ngendlela lebhalwe eluhlelweni lwemhlangano. -sicinisekisa tindlela tekulawula tekubala letivakalako, kuniketa kusekela kwekulawula lusebentisomali, kusekela kwekulawula imali lengenako kanye nekwesekela kwelwabiwomali. -umcondzisi jikelele wetetimali ulungisa ibhajethi. -luhlatiyo lwetemnotfo idatha lesisekelo yetemnotfo, imikhuba, emandla kanye netihibe -lokuhamba kwetindzawo tekupholisha kanye netinhlanyelo kwenta kutsi tinhlelo temvelo tivikeleke ngendlela lenemphumelelo kakhulu kunaloku kwenteka etindzaweni temvelo letingakachunyaniswa. -emadvodza kanyenti asebentisa ematfuba abomake labadzakiwe kutsi babe ecansini, noma bangasebentisi ikhondomu. -kulawula imisebenti leyahlukahlukene yekukhutsata temphilo yetisebenti. -ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ephalamende kweluhlakamsebenti lwenchubomgomo yekubuyeketwa kwemtsetfo wetikweleti wavelonkhe kanye nemtsetfosivivinyo wekuchibela tikweleti wavelonkhe. -kwentela luhlolo lwangaphambilini luphiko lolulondvolotiwe, lwasemini nasebusuku, lolutsatfwa njengalomele timo endzaweni yelucwaningo, lungasetjentiswa. -faka tingoma kuletikhala letiniketiwe kulemisho. -umhlangano lophelele welikomidi letindvuna utawubanjwa ngesikhatsi lesifanele semitsetfosivivinyo ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekukala ngekwemtsetfo. -yonkhe lendzawo yekubamba akufuneki ibe nemtfwalo lomkhulu ngenca yetidzingo tetimayini. -tfutfukisa tinchubo tekulandzelela kusetjentiswa nekuhambisana netinchubomgomo, emasophu netinkhombandlela, tinchubo, tinkhambiso nemazinga laphatselene nekunakekelwa kwebuhlengikati. -utawuhlolwa emehlo esikhungweni sekuhlola nobe ungahlolwa emehlo ngudokotela wemehlo loneticu bese ungenisa lifomu esikhungweni sekuhlola. -kusebenta ngekubambisana kutfutfukisa bulwiminyenti ngekwemtsetfosisekelo ; -nobe ngumuphi umuntfu lofisa kubhaliswa njengasosayensi wemvelo loceceshiwe emkhakheni wekusebentisa isayensi ye-forensic kumele abe ne-b.sc, b.sc. -ikhabhinethi incume kusungula inchubo yavelonkhe yekucocisana ngesivumelwano setenhlalo emkhatsini wetisebenti, temabhizinisi nahulumende kute kukhutsatwe kukhula kwemnotfo kanye nekunciphisa kulahleka kwemisebenti. -leyunithi ibukene netinsayeya letinyenti mayelana netinhlelo tekusebenta tesikhashana ngenca yetinchubo tekuhlela kabusha. -lelicembu lekucala lifaka ekhatsi iminotfo leminyenti letfutfukile, lesandza kwentiwa yimboni kanye neyetingucuko letfutfukile kanye nemave lambalwa lasatfutfuka. -isilage iphasi kweprotheni futsi isetulu kwefibre futsi ihlanganiswe kancono ne-urea, ema-molasses kanye nemanti kwenta ncono kubaluleka kwekudla lokunemsoco. -i-mpact polymers, lesimo sesikhungomkhicito sekugucula imfucuta sebuciko sihambisana nemibandzela yekuphepha kwekudla ye-eu futsi siyimboni yekucala lenjalo e-afrika lephindze futsi ihlangabetane ne-coca-cola's full certification protocol for pet bottles. -njengobe solwati jonathan jansen utsi: "unelitsemba, uneluvelo, uneluvelo futsi unelutsandvo." -ibhajethi yesikhwama sekutikhetsela neluhlelo lwekusebenta lwetfulwa licembu lemmango lelibanti emhlanganweni. -ematheksthi umsebenti weluhlolo loluhlelekile kubhala ngesandla -kwemukela kutsi kute longetulu kwemtsetfo. -kubuketa kuceceshwa nekutfutfukiswa kwebaceceshi bemkhakha webatfulitinsita labaceceshiwe ; -indzebe isetulu se-cm, yentiwe yegolide lecinile lengemakharathi kantsi futsi inemtsamo we-g. -letinye tikhungo tekuphatfwa kwemanti -umtsetfosivivinyo wetetimali angeke ubukane nanoma nguluphi ludzaba ngaphandle- -kutimbandzakanya kwakho lokukhutsele kutawuba ngulokumcoka ekutfoleni ngemphumelelo timondzawo tekuhlala letisimeme naletifanelekile eningizimu afrika. -baphatsi ngalokwetayelekile babona njengebaphatsi bemitsetfo lesemkhatsini. -kundluliselwa lokuphindzaphindzekako kukhomishana yetetimali neyemali yahulumende nako kuniketwa ngaphasi kwaloluhlelo. -lenchubo yekusungula i-mda ifaka lucwaningo lolubanti kanye nekubonisana kabanti mayelana, emkhatsini waletinye tintfo, ligunya layo, simo semtsetfo, imitfombo yekusekela ngetimali kanye nendlelakwenta yekusekela. -tincumo tekhabhinethi etindzabeni tanyalo ikhabhinethi iyakwemukela tinyatselo letibekwe litiko letemandla tekwenta ncono kuphepha kwemandla alelive, kuhlangabetana netidzingo temnotfo kanye nekwakha imisebenti ledzingeka kakhulu. -lucwaningo lwemabhayomu aseningizimu afrika lusebenta kwatisa ngemnotfo wetinhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene eveni letfu, kanye nesidzingo sekulondvolota tinhlobo tetitjalo netilwanyana letehlukene. -litiko liyachubeka nekucaphela umsebenti lodzingekako ekuchubekiseleni embili i-ajenda yekulingana yabo bonkhe bomake lababandzakanyeka kutemidlalo, kokubili ekuphatfweni nasekutibandzakanyeni. -ibhodi isenchubeni yekucasha sisebenti lesikhulu lesisha ngemuva kwekutsi lomsebenti wente umhlalaphasi. -lelidolobha lisebenta njengendzawo yekuhlala lenekuchumana kalula nesifundza sasegauteng. -esikhatsini lesengcile saseciskei, boshifu kanye netindvuna banemandla ekusebenta ngekutentekela ekubukaneni netindzaba tebugebengu kanye netesive letivela kumtsetfo wesintfu kanye netendzabuko ngenca yekucashwa kwabo njengebaholi bendzabuko. -tinhloso talengcungcutsela kukhombisa luhlelo lwemasu eminyaka le-- lwekusebentisana emkhatsini weningizimu afrika nechina kanye nekukhutsata tivumelwane emkhatsini walamave lamabili. -mantji uhlala nelilunga lemphakatsi wendzabuko lonelwati loluvakalako ngelisiko futsi angeluleka tinkantolo ngetindzaba letitsite. -njengaloku kukhula kwemnotfo kukhula, imali lengenako yentsela itawucala kubuyela esimeni lesifanele. -litiko liyakubona kutsi lesisebenti sidlala indzima lesisekelo ekufinyeleleni ekunakekelweni lokugcile kusigulane. -ticelo tingatsatsa tinsuku letingu- kusebenta. -umsebenti uyachubeka futsi lelicembu litawubika ngesikhatsi lesifanele netinhlelo letitsite taserustenburg, lephalale, emalahleni, west rand, welkom, klerksdorp, burgersfort / steelport, carletonville kanye nasemadibeng. -kute kuzuzwe leligunya, iyunithi yetimali yamasipala ilandzelela kulungiswa nekusebenta kwemabhajethi abomasipala kute kutfolakale kutsi ngabe basebentisa kulawulwa kwetimali ngalokufanele ; nekuniketa kusekelwa kwetebucwepheshe kubomasipala labaphuyile kutetimali. -sicelo sekwengeta intsela yemphahla lengenako -uchaza “luhlelo lwekuphatsa lolungilo” kutsi nobe ngumuphi umtimba lochazako kumele ulandzele. -kwakhiwa kwema-san onkhe emacembu anayo -tingcoco telikilasi nelicembu letingakahleleki letisetjentiswa ekulungiseleleni luhlolo -uma umtsengisimphahla ahluleka kuniketa letintfo letingatsatsa sikhatsi, umtsengi angahle, ngaphandle kwekuniketa umtsengisimphahla litfuba lelengetiwe lekuvala letintfo letingatsatfwa, atsenge letintfo letinjalo njengoba kungadzingeka ngetindleko temtsengisimphahla. -imiphumela yelucwaningo lwamuva lwemave emhlaba lolwentiwe yi-common sense advisory of compensation / umholo wemboni yekuhumusha uyatfolakala ku-http://www.commononsenseadvisory.com/research/report_abstracts/_compensation/tabid//default.aspx. -* intsela yesisebenti lekhokhwa -tindlu tangasese letihlobile naletibulalako. -ngenca yaloko, kutawunakwa kuphela timphawu letisebentako elulwimini lolutsite kuletheksthi lengentasi. -loku kutawufaka ekhatsi imisebenti leminyenti yekugcwalisa ligunya nemisebenti leniketwe sihlalo walenhlangano. -kucinisekisa kutsi lelitiko linebuholi lobunelisu, kuphatsa kanye -yini lekufanele ngente kute ngishicilele lokutsite kunethiwekhi yemali yetenhlalo enshonalanga kapa? -loku kufanele kwente ncono imali lengenako ngenca yekwentiwa ncono kwekufundvwa kwemamitha kanye nekubhadalwa. -emalunga kufanele sicele kutsi asishaye lucingo kute sitfole kutsi nguyiphi imikhawulo lekhona yekwelashwa ngematinyo. -leliviki lavelonkhe litawuphetsa ngelusuku lwemhlaba lwemanti mhla ti- indlovulenkhulu lomkhankhaso utawufundzisa bantfu baseningizimu afrika ngebungako bemanti kanye nesidzingo sekuphatsa lokusimeme kwalomtfombolusito loswelakalako. -kutsi likomidi lelihlola emabhuku ekusebenta livunyelwe kucela bungcweti lobengetiwe uma kunesidzingo. -hulumende wentsandvo yelinyenti lolandzelako usebentise tinchubomgomo tekuvikela sitfunti lesilahlekile selinyenti lalelive ngekuniketa imfundvo, kunakekelwa kwetemphilo, tindlu kanye netinsita letisisekelo. -uhlele umhlangano nelikomidi leliwadi -kuchubekisela embili emabhuloki. -tincumo tekhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo ikhabhinethi ifisela mengameli nelson mandela kwelulama lokusheshako iphindze futsi icinisekise sive kutsi utfola kunakekelwa kwetekwelashwa lokuhle kakhulu. -emakomidi emkhandlu wavelonkhe wetifundza abitwa ngekutsi ngemakomidi lakhetsiwe, sibonelo, likomidi lakhetsiwe letetindlu, imisebenti yesive kanye netekutfutsa. -litiko litawuchubeka nekutinikela ekutfutfukiseni imimango lenemphilo nalefaka konkhe, indvuna meyer layibeka, bunikati bekuphepha nekuphila kahle. -inhloso bekukutsi tonkhe timali letindluliselwe kusikhwama setindlu saseningizimu afrika tisetjentiswe ngekuya kwemibandzela lebekwe kunkhodi yetindlu. -lomklomelo uklonyeliswa umholi wemklamo lokhombise, ngaphandle kwekungabata, kusebentisana lokunemandla kwendzawo kanye nemave emhlaba. -esikhundleni saloko, kwabangela kuphatamiseka lokukhulu kutenhlalo. -kubufakazi bekusebenta ngekutimisela kwemakhulukhulu abonjiniyela, bososayensi, baphatsi kanye naletinye tisebenti, kanye nebalingani betimboni baseningizimu afrika kanye nebemave emhlaba, kanye nekwesekelwa nguhulumende kanye nebantfu baseningizimu afrika. -imitamo lecondzile ingentiwa kuhlomisa bomake ngekucinisekisa indzima yabo lenemdlandla ekutsatseni tincumo nasenchubeni yekusebentisa kanye nekubona tihibe letinkhulu kanye nalokungenteka kwengucuko. -emalunga langemashumi layimfica esigungu savelonkhe lakhetfwe ngulesigungu ngekulandzela inchubo lebekwe yimitsetfomgomo netibopho tesigungu, lokuholela ekumelelweni kwetinhlangano ngesigaba lesifanako kakhulu nekumelelwa kwetinhlangano kulesigungu ; kanye -mengameli zuma ukhiphe sicondziso sekungenelela kwetinhlangano tahulumende letiholwa yindvuna van rooyen kute kuhanjiswe umfula ijukskei kanye nekuvutfwa kwelwandle lwayo kute kuncishiswe lifutse letikhukhula letibucayi emiphakatsini. -lenkapani kumele yente umniningwane lotsite watiwe ngummango. -sikhungo sekuhlola imbewu lesisemtsetfweni sisebentisa luhlelo loluhamba embili lwekuhlola. -kuniketa ticondziso tenchubomgomo nebuholi etindzabeni letiphatselene nekulawulwa kwemfucuta ; -luhlu lwemphahla luvetwa kusitatimende sekusebenta kwetimali. -hulumende – ngekubambisana namabhalane we-commonwealth, inyuvesi yaseningizimu afrika kanye ne-ejensi yavelonkhe yekutfutfukisa lusha – utawungenisa ingcungcutsela yesibili ye-commonwealth lemayelana nemsebenti welusha lapha ekempasini ye-unisa epitoli kusukela mhla ti- kuya kumhla ti- indlovulenkhulu -bameli bangakhomba tingoti letingaba khona endzaweni yekusebenta bese babika kulikomidi letemphilo nekuphepha nobe kumcashi. -kuhlola tiphakamiso temklamo -kusita ngetimali imfundvo lephakeme kusaseyintfo hulumende layibeke embili futsi letigidzigidzi letingetiwe letinge-r letabelwe emanyuvesi kuleminyaka lemitsatfu letako titawusita kuchubeka tinciphise umtfwalo wetitjudeni letiphuyile letidzinga imali kanye netitjudeni letisemkhatsini letingekho emtsetfweni. -kukhulisa lomkhakha nje kuphela ngaphandle kwekunaka ikhwalithi kungenteka kubite kakhulu kubantfu labasha, kuchubeke nekukhinyabeta loluhlelo. -loku kusho kutsi lizinga lekweswelakala kwemisebenti leliwadi nalo litawutsintseka. -letinye tindzaba titawubukwa kancono ngumtsetfosimiso sibonelo, kulesigaba semininingwane yendzawo yekulala idzingeka kutsi ichazwe kumtsetfosimiso. -lamadokhumenti lalandzelako kufanele afakwe kanye nemadokhumenti ekukleyima. -kubonga bahlengikati betfu allison cooper bahlengikati balelive, kanye naletinye tisebenti tetekwelashwa, babeke timphilo tabo endleleni yekusita labanye ngesikhatsi selubhubhane lweligciwane lecorona. -njengaloku sibuka ngenchubekelembili leyentiwe yiningizimu afrika ekuciniseni inkhululeko yebetindzaba, ikhabhinethi ihalalisela sanef ngemgubho wayo we- lotawugujwa kuleliviki lelitako. -kulungiselela icbp ngembi kwekuhlela kwemawadi -tinombolo letinkhulu kuna -ucoca ngekutsi hulumende uhlela njani kuncoba tinkinga ekulawuleni umgamu wesakhiwonchanti kanye nekusekela ngemali imiklamo lemikhulu ngendlela lesimeme. -ngekwesicelo, utakwatisa kutsi lesiboshwa sitawucatjangelwa nini kutsi sikhululwe ngepharoli ; -ticelo tingatfunyelwa ngefeksi kusikhungo sekushayela tincingo se-sars lesifanele nobe ehhovisi leligatja le-sars lelidvute. -kwesibili, ligalelo lelutjalomali ekukhuleni liphasi kakhulu eningizimu afrika kantsi ligalelo lekusebentisa liphakeme kakhulu. -tinhlelo tahulumende letifanako tifaka ekhatsi'kusebentela emanti'kanye'nekusebentela emandla'lapho hulumende atjala imali emisebentini leminyenti ledala imisebenti kanye nekuvikela imitfombolusito yetfu yemvelo. -kukhulisa emanethi ekuphepha kanye netinhlelo tekulawula lokuphutfumako kwekudla. -indzawo yase-waterberg yindzawo lenkhulukati yekukhicita iplatinamu kulesifundza, kantsi timbiwa temalahle nekutfutfukiswa kwe-petroleum sekukhuphule sidzingo salomkhicito wekuphehla gezi. -live leliswelakala kwemanti, iningizimu afrika ibekwe emkhatsini wemave lahamba embili emhlabeni. -labanye bantfu labangu, labacashwe kuhulumende wavelonkhe newetifundza bangenise ticelo tekukhuphula imiholo yabo ngetimali letentelwe labaphuyile. -kufuneka kubikwe nini kufa ku-master? -emalunga esigungu atawuphindza futsi asebentise lelitfuba kugcugcutela kutibandzakanya kwemmango ekulweni nebugebengu lobunyenti betenhlalo, kufaka ekhatsi tindzaba letiphatselene nebudlova lobucondziswe kubomake nakubantfwana. -letimakethe tiyagucugucuka futsi kusebenta kweningizimu afrika kufanele kutsatfwe njengekungaphumeleli kahle. -ecinisweni, umcashi angeke akhiphe emholweni wesisebenti linani lemali lekweletwe yona ngulesisebenti ngekutsenga tjwala. -mnumzane manthen sir, uyacelwa kutsi ngitsandze kutsenga -sebentisa tinanyatsiselo tetilwane bese unamatsisela buso etinhloko njengobe utsandza. -lapho kufanele khona, tidzingo letikhona tifakwa kuletinkhombandlela letetfulwe ngentasi. -ngembiko lowentiwe yikhomishini yekuhlonyiswa kabanti kwalabamnyama kutemnotfo ukhombisa kutsi imikhakha leminyenti yetemnotfo yehlile kuloko lokuhloswe ngako kubomake labamnyama, lokutfolwa yinkampani lephetfwe ngulabamnyama nalabasikati yetheminali yemafutsa lamanyenti yintfutfuko leyenteka ngekwemlandvo. -kunakekelwa kwetekwelashwa kwanyalo lokuniketwa bantfu labanekukhubateka ngekwelufuto kanye netinkinga tekutalwa akukabaluleki. -kute utfole loku, utawukhona kuvota ngekufaka liphepha lakho lelibhalothi nobe kuvota ngekwe-elekhthroniki nobe kuvota kusinye setincwadzi tekusita telilunga lesigodzi se-gems. -kwentiwa silinganiso salokutfolakele lokungabata lokususelwa ekubuyeketweni kwato tonkhe timali letisele ekupheleni kwemnyaka. -njengobe akusito tonkhe letintfo tekusebenta letisetjentiswa eminyakeni lemitsatfu kantsi kubalwa kwetehlakalo netintfo tekusebenta akuhlali njalo kulandzelana. -bongi watsatsa incwadzi ngekubhaka likhekhe. -ishejuli lecinisekisiwe yawo onkhe emagugu lalinganisiwe itawutfulwa kunjinela. -vimbela kuphefumula tintfo letiyingoti -lomuntfu lolahlekile loshiye ekhaya akabonakali kusukela nga- -indlu yekugadza itawuniketwa endzaweni letsite yetekuphepha. -ucoca indzaba lenembiko lophatsekako. -likomidi lesigungu savelonkhe letekuchumana licale tinyatselo tekucala luphenyo lwalo kubhodi ye-sabc, mayelana nekufaneleka kwalo kubamba sikhundla, ngekwemibandzela yesigaba a semtsetfo wetekusakata wanga- -sitatimende senkhundla yekufundza yekutfutfukisa imphilo sitfutfukisa emakhono, lwati, kubaluleka kanye nendlela yekutiphatsa leniketa bafundzi emandla ekutsatsa tincumo letifanele kanye nekutsatsa tinyatselo letifanele mayelana naloku -tisebenti tahulumende tiyakhutsatwa ngetigaba. -nanoma kusetjentwa akwentiwa egauteng, emanethiwekhi ekusabalalisa lasunguliwe aletinkampani tetjwala akhona. -lishadi lelwati ngendzawo nesimondzawo -noma ngabe ngusiphi sisebenti lesiphuma siphindze sitsi " sika inkhomo yakho ihhafu " kutawumane kunganakwa. -nakubukwa bungako bekugcwala kwemboni ezingeni lekukhicita, ngaphandle kwemboni yewayini, ematfuba alaba labasha labangena ahlala anemkhawulo. -etimeni letinyenti loku kuyadzingeka kute kucinisekiswe kusebenta kahle kwalesicelonkhokhelo. -lokugcizelela kuya ekwabiweni kwelwabiwomali lolumiselwe kumiphumela nenchubo yekwetfula. -umtsengisi kumele agcwalise lifomu le-nco bese ulingenisa ehhovisi lakhe lekubhalisa. -ikhabhinethi igcugcutela imimango kutsi ihlanganyele ngalokukhutsele kuletinchubo leti. -kulimala nebudlova kuhlobene kakhulu nekusetjentiswa kabi kwetjwala netidzakamiva. -ikhabhinethi iyayidvumisa imitamo yalabo labatsintsekako kulenchubo yekubuyiselwa ekhaya futsi iyayidvumisa kubambisana lokutfolwe tikhulu tasenigeria ekuphutfumiseni lenchubo ngenca yekubankimbonkimbo kwayo. -masinyane, intfutfwane beyigijima yaya emilenteni yendvodza yamshaya. -emadokhumenti lacinisekiswe bukhomishana betifungo kutsi abe ngemakhophi mbamba alokungiko. -iningizimu afrika, ngekusebentisa luhlelo lwekutsenga lwebakhiciti bemandla lavusetelelwako labatimele, seyibe ngulenye yetimakethe letinkhulu temandla lavusetelelwako. -lomculu utawutfolakala kuwebhusayithi yelitiko letekulima, kulungiswa kabusha kwemhlaba nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni. -baphatsi labanyenti bavumelana kutsi kutfola sikhatsi sanoma yini kungaba matima. -umtsetfo wemanti wavelonkhe uvumela lelitiko kutsi libeke tinchubo letidzingekako kubukana neticelo temalayisensi. -nangabe sisebenti sihlangabetana nengoti leyabangela kukhubateka kwaso nobe kufa kwaso -luhlangotsiindlela yeluhlolo ifanele kusebenta lokuhloliwe. -ngekudvweba tinkhomba letibalulekile kumculu wakhe we-idp, ikakhulukati tinkhomba temiphumela yetinsita, masipala kumele akhombise kutsi ulungise lesigaba lesidzingekako kutsi i-pms isebente -kuhlolwa kwetikhutsato temabhizinisi ahulumende, letiniketa luhlolo lwekutsi luhlelo lonkhe lusebenta njani kwesekela emabhizinisi nekuzuza ummango. -ngalokufanako, uma tinhlanti tilashwa ngemazinga laphansi kunemazinga ekwelapha emagciwane, loku kungavumela emagciwane etinhlanti kutsi atfutfukise kumelana. -ngekungahambi kahle, iportali yebhizinisi ye-sap iyintfo ledzingekako ngekwentiwa ncono. -tiphatsimandla letinyenti tilinga kungalandzeli loku - kantsi tindleko tekusebenta nekunakekela. -kute kube ngunyalo luphenyo lwekufundza umsebenti lwaniketwa litiko ngesikhatsi semnyaka kuncuma sakhiwo lesifanele senhlangano kanye nekusungulwa ngemuva kwesikhatsi. -masipala ute likomidi lakhe lekuhlola emabhuku ; masipala wesigodzi sasemopani ukhetse likomidi lelihlangene lekuhlola emabhuku lelihlola emabhuku kubo bonkhe bomasipala bendzawo kulesigodzi. -luhlolokulinganisa kumele lucinisekise kutsi lonkhe luhlolo luyasebenta kahle, lungavuni luhlangotsi, luyetsembeka futsi luyanele. -lubanjiswano lwelisubuciko lwe-afrika lubanjiswano loluhlelekile lolushiwo, " kuzuza-kuzuza " kanye nendlela yekutfutfukisa ngekubambisana, mayelana nekulungisa tinsayeya lelivekati lelibukene nato kanye nekufezekisa kutfutfuka kwetenhlalo netemnotfo e-afrika kanye nebantfu bayo. -uma loku kungatfolakali, leligatja lemikhicito yetjwala litawenta luhlatiyo lwemakhemikhali kusampuli. -ube ungabi ngumnikati wendzawo yekuhlala ngaphambilini -hulumende uvile tindzaba letiphakanyiswe titjudeni, letitfola kunakwa kwetfu ngalokugcwele. -niketa ikhophi yamatisi losemtsetfweni. -loku kutawusita ekutsatseni sicelo sakho ngendlela lefanele. -emalunga ekhabhinethi, emalunga esigungu savelonkhe kanye netitfunywa temkhandlu wavelonkhe wetifundza tinemalungelo lafanako kanye nekuvikeleka embi kwelikomidi lelihlangene lesigungu kanye nemkhandlu njengobe banalo embi kwesigungu nome umkhandlu. -umkhakha wahulumende newangasese kubaluleke kakhulu ekukhuleni kwemnotfo vukuzenzele unnamed njengaloku sisebentela kukhulisa umnotfo wetfu nekwakha ematfuba emisebenti, kunenkhulumomphikiswano leminyenti lemayelana nendzima yembuso kanye nemabhizinisi ekuchubekiseleni letinhloso. -bafakiticelo kumele -indzawo yekugcina, umugca wekugcina, kuvundza nekugeleta, kugijima, kugijima, kugijima, ngiyitsandza njalo! -ngalokufanako, " loko lokubitwa ngekutsi yi-arab spring " kwacala emhlabatsini wase-afrika etunisia. -imitamo leminyenti ecenjini le-kerb yekugucula imfucuta edurban nasejozi nayo yehlulekile ngenca yekungabi nesibindzi kwemmango. -macondzana naloku, kute kuchutjekiselwe embili kufezekiswa kwe-asgisa, ngetulu kwetinhlelo teminyaka leminyenti letimenyetelwe esikhatsini lesisandza kwengca, kulomnyaka hulumende -tfumela lamafomu ehhovisi lekulawula kungena nekutfumela ngaphandle. -loluhlelo lufaka ekhatsi tinhlelo letimbili letinetinhloso letilandzelako -imboni yewayini yasebrazil yehlukaniswe kakhulu. -kufaka sicelo sekungenisa timoto letisebentile nobe letisetjentisiwe -tigaba, na- na- temtsetfosisekelo lomdzala tiyachubeka nekusebenta kuze ticitfwe ngumtsetfo wephalamende lophasiswe ngekulandzela sigaba semtsetfosisekelo lomusha. -sitifiketi setemphilo yetilwane ngalesinye sikhatsi asidzingeki ekungenisweni kwetimphawu tephatholoji, kodvwa dokotela wetilwane losemtsetfweni walelive lelitfumela ngaphandle kufanele abone abuye avale lomtfwalo. -tebuciko nemasiko tiyincenye lebalulekile yemphilo, yemukela imikhakha yemoya, tintfo, tenhlakanipho netemiva yemtamo webantfu emmangweni. -ngaletindlela leti, inchubomgomo yahulumende kanye nekwenta kwahulumende kusekela imitamo yemuntfu ngamunye emakethe yetisebenti, kuniketa tindlela tekutiphilisa letisimeme kulabaphuyile labasebentako. -letinsita tesifundza tiniketa, emkhatsini waletinye tintfo, kutsenga lokusemkhatsini kanye nekusabalalisa tintfo temitapolwati letentiwe ngato tonkhe tinhlobo kumitapolwati. -iningizimu afrika yemukele inchubomgomo yekulawula tikweleti lenebuhlakani futsi ihole ema-ejensi ekulinganisa emazinga emave emhlaba kutsi ahlole silinganiso setikweleti seningizimu afrika njengalesikahle. -mnu jabulani ndlovu h. -ngemphelansontfo yinye, bantfu labasikhombisa babulawa, babhebhetselisa imibhikisho. -sitatimende senchubomgomo yelwabiwomali lwethemu lesemkhatsini sihlanganiswa kusetjentiswa lwatiso lolukhona lwanyalo loluvela kulitiko naleminye imitfombo. -ikhabhinethi ikwemukele kutinikela lokwentiwa bafundzi banga- ekuguculeni umlandvo walelive kanye nekubeka iningizimu afrika endleleni lecinile yekufika kuntsandvo yelinyenti. -kuncika kutindlela letinyenti letehlukene tekulawula, nekugwema kusetjentiswa lokuphindvwako kwemphahla lefanako, kungehlisa kutfutfuka kwekumelana. -kunemitselela lemihle nalemibi kuwo omabili lamave. -ugunyata temafa avelonkhe kanye nema-ejenti ayo kwenta konkhe lokunjalo lokudzingekako kute ligama lakho lingene ngemphumelelo kurejista. -lapho ingahlanganiswa emhlabatsini, lutfunyela lusebenta ngemphumelelo ekunciphiseni i-esidi yemhlabatsi, kukhulisa i-ph yemhlabatsi kanye nekwehlisa kuminyana kwe-esidi. -loku futsi kutawundlula. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwemtsetfosivivinyo wesincephetelo sekulimala emsebentini kanye nekuchitjiyelwa kwetifo wanga- kute ummango uphawule ngawo. -loku kufaka ligalelo ekucashweni nasekukhuleni kwemnotfo. -kwanyalo indlelanchubo ye-idp iniketa kutibandzakanya njengencenye yenchubo yekuhlela ngekusebentisa tindlela letitsite kanye netigameko. -ikhabhinethi ikuvumile inchubomgomo yemtsetfo wembuso wetikweleti, loniketa tindlela tekulawula tikweleti temtsetfo wembuso wetikweleti. -uma kunemiculu lesekelako kuloludzaba loluphakanyiswe ngulofaka sicelosikhalo, uhlanganise nesicelosikhalo. -bonkhe labo labahlolwe imibuto bebanelwati loluncane lwebungoti lobuphatselene nemfucuta yekunakekela imphilo kanye nemigomosisekelo yekulawula kwayo. -letinyenti taletikhungo tacala njengemacembu kanye netikhungo tekunakekela emini. -i-kpi ngayinye kumele icukatse imigomo yekusebenta. -tinkhokhelo tetimphahla tentiwa sifundza kuphela. -ticu letinjalo titawufaka ekhatsi lokungenani sifundvo sinye, kulemikhakha yekusebenta lebhalwe kushejuli i ya- -rekhoda tinhloso te-idp kulelo nalelo ludzaba loluhamba embili kukholamu yesibili ; -ucabanga kutsi umbono wasomlomo webantfu nemhlaba utawufana nawo uma aphila namuhla? -lombiko lokhona kwamanje, lokungukutsi wetfulwe ngendlovulenkhulu, uphendvula futsi kulokuboniwe lokwentiwe yi-acerwc kumbiko wetfu. -batsengisimphahla akufuneki kutsi ngaphasi kwetimo tehluke kuma-oda lakhishwe ngulamatiko. -nanoma tindleko tekucala temaphayiphi langcwatjwa tiphakeme kunemaphayiphi lavulelekile, kususwa kwetigaba letinyenti taselusentseni angeke kube nesidzingo uma lesakhiwo sehlisiwe. -kute lwatiso lolwatiwako kulombhalo lomayelana nemtselela webantfu bekudla inhlanti lenekutseleleka ngemagciwane. -le-ejensi itawuhlosa kufundzisa emakhophelethivi kanye netisebenti tekutfutfukisa emakhophelethivi letivela kunhlangano yemakhophelethivi nahulumende kuto tonkhe tinhlaka. -ngitsandza kucela bonkhe bantfu betfu kutsi babambisane njengaloku benta njalo, njengaloku sibukana netinsayeya letintsatfu tekuswelakala kwemisebenti, buphuya kanye nekungalingani. -tinhlangano temmango kanye nekutibandzakanya kwemmango kuyadzingeka kute kusungulwe imimango lephephile. -ngako-ke indzima yema-ngo ibaluleke kakhulu ekuniketeni tinsita netinhlelo letidzingekako kulesikhungo sekuvalelwa ejele. -ikhabhinethi ihalalisela bonkhe bafundzisi betfu ngelusuku lwemhlaba lwabothishela mhla ti- imphala iphindze futsi yendlulisele kubonga kwayo kubo ngekutinikela kwabo, kutinikela kanye nekubeketelela ekulungiseni lusha kanye nekukhula kwengcondvo yebafundzi betfu likusasa. -lokukhetsekile bekukhetsa, lapho lizinga lekwehla kwemandla emali belingetulu kwelinani lelihlosiwe ; kodvwa, ngisho nangaloko, kuphikisa kwentiwa kutsi kucinisa kwesikhatsi lesengcile kanye netimo tekufunwa ngemandla bekusho kutsi kwehla kwemandla emali kutawuhamba phansi. -lesigaba setfula kuchumana lokwengetiwe kucinisa nekujulisa kuhlangana emkhatsini wecbp ne-idp. -mangaki emajaha ekupenda lakhona? -kufika lapho bekutawucacile kuye kutsi ngukuphi lokwephulwa kwalesicelosikhalo kwadzinga kutsi alungise. -emalunga emmango kungenteka abe ngulabalulekile ekukhombeni tizatfu tekutsi kungani tinhloso tingakaphumeleliswa. ' -emaphakheji ekuphuma ngekutinikela aniketwa tisebenti. -kubandzakanyeka kwemmango ekuhlukaniseni emacembu etenhlalakahle - loku kucinisekisa kufaka sandla kwelwati lwendzawo nebunikati -kunekungalingani uma umuntfu abuka bomasipala bendzawo ngamunye esigodzini se-overberg. -labafaka sicelo sekwendlulisa sikhalo baphikise lomyalo enkantolo lephakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala le, lamuhla, lesekela sikhalo sabo. -ngusiphi sikhatsi selilanga? -kusetjentiswa kwenchubo yethenda nekutsenga ngebunyenti kuphutfumisa kutsengwa kwemphahla kusite kakhulu loluhlelo loluncane kufinyelela kumigomo yalo. -umsebenti walomunye umuntfu kanye nemandla umuntfu lonjalo latawuletsa lesicelo -kukhetsa bosokontileka bendzawo kanye nebhizinisi. -sitawuphindze sitsatse tinyatselo letinyenti kute sitfutfukise kuncintisana kutemnotfo, emkhatsini walokunye kwehlisa tindleko tekuchuba ibhizinisi kanye nekugcugcutela kusisa, kufaka ekhatsi kwetfulwa lokusebentako kweluhlelo lwekuhlola umtselela wekulawula, kutfutfukisa umtsamo we-inthanethi lesheshako wavelonkhe kanye newemave emhlaba, kuphetsa lelisu lekutfutfukisa em -njengencenye yekulungisa tinsayeya letintsatfu tebuphuya, kungalingani kanye nekungasebenti, hulumende usungule lisu lekuzuza, lelihlose kuniketa ematfuba kulencenye yemkhakha wetimbiwa. -lelizinga lesicheme litawuba lusito ekwesekeleni imitamo yemalungelo eluntfu, futsi litawuba neligalelo ekwakheni kwatisa ngekwenhlalo kanye nekutibandzakanya emmangweni. -kucondzanisa emagama nesitfombe kukhulisa likhasi libe ngu-a -emakhono lamcoka ekulalela asita bafundzi kutsi bakwati kubona emagugu nendlela lekutsatfwa ngayo tintfo ematheksthini kanye nekufuna insayeya yelulwimi lolutsandzako naloluhhungako. -ngalesikhatsi bazuzi betibonelelo tahulumende babalwa ngetigidzi leti- nga-, namuhla bantfu labaphuyile labatigidzi leti- baseningizimu afrika bafinyelela kuletibonelelo. -loku kutawuniketa kuvikeleka lokubalulekile ekulweni nebugebengu kubanikati bemalungelo etindzaweni tetinhlelo tangcondvomshini kanye nemadathabhesi. -kodvwa, kusaseyinsayeya kulelitiko kukhulisa kugcogcwa kwemali lengenako. -ngako-ke bekute lokutawubonakala. -ngaphasi kwemtsetfo lolawula imikhicito yetjwala, ibhiya yehlukaniswa ngekuya kwewayini nabomankantjane, futsi imikhawulo yekutsengisa imikhicito yetjwala igcila kakhulu kuwayini nabomankantjane kunebhiya, ikakhulukati mayelana netindzawo lapho tjwala bungatsengiswa khona. -uma ute tincwadzi letinkhulu kulelizinga, sebentisa ematheksthi latfolakala emabhukwinitifundvo nobe etincwadzini tekufundza. -lenchubomgomo itawuphutfumisa ingucuko kanye nekulungisa lokuphatselene nekufakwa ngalokuphelele, kuhlangana kanye nekulingana kwebantfu labaphila nekukhubateka. -imiklamo lefanelekile kumele ihlose kwenta ncono kusimama kwebhizinisi ngekucudzelana, kwakha emakhono nekutfutfukisa kukhicita. -imali lengetulu kwetigidzi letinge-r yatsatfwa nga- /, lokwenta sisekelo sekucinisa kutfutfukiswa kwemabhizinisi ngekugcila emimangweni yasemaphandleni. -uma ungakuvisisi kahle kutsi ngusiphi sincumo lesentiwe nobe sinyatselo lesiniketiwe, buta umhlangano kucacise. -ngekuhambisana nekutinikela kwahulumende ekubambisaneni nasekubuseni lokuhle, lengcungcutsela ihehe babambi lichaza labavela etinhlanganweni temmango letahlukahlukene letivela emhlabeni wonkhe letigcile emimangweni kuyo yonkhe imikhakha ngaphandle kwe-cso yendzabuko lebeyisolo iyincenye yalobudlelwane. -kusukela kulomnyaka, tinsita titawuniketwa kuniketa lusito lwetimali kulabaceceshwako labadzinga lusito, labangena kuletikhungo. -ikhabhinethi icela kutsi yonkhe imikhakha yemmango isebentisane nebunye lobufanako nalobungoti, lolubhubhane lwe-covid- -inchubomgomo yemagugu itawuhola kongiwa nekuphatfwa kwemagugu. -lulwimi luyikhono lebalulekile emphilweni yekusebenta, kuko kokubili kufuna nekwenta imisebenti. -kuyinsayeya inchubomgomo yetetimali tahulumende lefanele kubukana nayo, ngoba letinyenti taletidzingo tenchubomgomo tihlelekile ngekwemvelo futsi tifaka ekhatsi tinhlangotsi temali lengenako noma lecitfwako telwabiwomali. -lelicembu lakhiwa ngulabamele titjudeni, imikhandlu yasenyuvesi kanye nelitiko. -brian molefe njengemphatsi lomkhulu welicembu laseeskom futsi umfisela lokuhle kumitamo yakhe yelikusasa. -o wenta imisebenti yekusekela letsite kumandla ekuphatsa kuvelonkhe, esifundzeni, endzaweni nobe esigabeni sesiteshi futsi angeke isetjentiswe kwenta imisebenti yebuphoyisa lesebentako -umhlangano wekuhlelela kwangaphambilini wentiwa ngendlela yekucocisana nalabamele ummango, kufaka ekhatsi likhansela, likomidi leliwadi, baholi bemibono, baholi bendzabuko nalabanye labatsintsekako labafanele. -kuphatsa lokufanele nalokuhle, kufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwemhlaba, kuhlelwa kwendzawo kanye nekuphatfwa kwekusetjentiswa kwemhlaba, kumele kube yintsandvo yelinyenti, ibe semtsetfweni futsi ibe yincenye. -thishelanhloko wembononchanti lowabelwanako koleka gilman unelutsandvo lwekutfutfukisa imfundvo emthatha. -imphilo ingasibeka etimeni letehlukene, kodvwa khisimusi usibumbana njengaloku sibonga kutalwa kwajesusi khisimusi. -bantfu baseningizimu afrika, -kute luhlelo lwemasu lube sisekelo lesivakalako selwabiwomali lwekusebenta, kumele libe nemininingwane yesakheko senhlangano. -nyalo loko kuhlanganiswe iswatini nelesotho. -kubonakala sengatsi unemtselela longaphansi kwetjwala noma tidzakamiva -kodvwa umehluko ubhalwe enchazelweni yesitfutsi kuto totimbili titifiketi tekubhalisa futsi angeke tifiswe. -luhlelo lwekugoma lwase-sisonke lolwelulwe lwetindzawo letinge- kulo lonkhe lelive selugome tisebenti letinakekela ngetemphilo letinge- kantsi litawuphela mhla tinge- inkhwekhweti -utawatiswa etinyangeni letintsatfu ngembi kwelusuku lekutawubuyeketwa ngalo nobe lusuku lekufanele sitifiketi sakho semphilo. -sinye sinyatselo sekuphepha kunciphisa kuhamba kwetiboshwa. -kufanele kucace kulemibandzela yemtsetfo kutsi konkhe kunikwa kwemasheya kwesive kufanele kuhambisane neliphasobho lelibhalisiwe. -kwentiwa tinchubo tekungenelela letihlelekile letasitwa ngemathulusi lasuselwa kusayensi kuchuba kutsatfwa kwetincumo letifanele. -mhlawumbe luhlelo lolubanti kakhulu futsi lolubita kakhulu lwesincesitelo belungakafakwa yifederal republic of germany ngemuva kwemphi yemhlaba ii. -ayikho imphahla yangaphandle noma inombolo yemali yangaphandle leyabanjwa ngesikhatsi semnyakatimali lobuyeketwako, ngako-ke bekungekho kuvuleleka ebungotini bemali. -indzawo yekuma kwebhasi yeyame ekutfutfukeni kwemgwaco. -inchubomgomo yekuhlaliswa kwebantfu nekuhlanganisa kugcila kutinsayeya tentfutfuko yasemadolobheni nasemaphandleni futsi inemsebenti wekusebentisana kwemave emhlaba kunchubomgomo yekuhlaliswa kwebantfu. -indvuna yetemfundvo lephakeme nekucecesha nelicembu lakhe leliphetse libambe imihlangano leminyenti nebaholi be-sasco, yonkhe imikhandlu yebafundzi labamelele, iforamu yasenyuvesi yaseningizimu afrika, inhlangano yetitjudeni yaseningizimu afrika, i-ceo ye-seta’s, inethiwekhi yetingucuko kutemfundvo lephakeme kanye nelikomidi lephalamende lelibukene netemfundvo lephakeme -uma bafakiticelo bangesito takhamuti taseningizimu afrika, kumele bafaneleke kuba takhamuti nobe kumele sebavele bente sicelo sekuba takhamuti. -imiphumela lemibi yetemphilo njengekugcogcwa kwe-chlorine yimiphumela lesemkhatsini lebalulekile. -lenchubo yekucasha nekukhetsa yehluka emkhatsini wematiko, kodvwa inhloso kutsi iphetfwe ngesikhatsi lesifishane kakhulu. -tifaka ekhatsi kuvimbeleka kwekuhamba kwetivakashi letivela emaveni lanebungoti lobusezingeni lelisetulu; kuhlolwa ngalokusemtsetfweni, kutihlukanisa nobe kuvalelwa kwebantfu baseningizimu afrika lababuya kulamave; kanye nekucinisa kugadza, kuhlolwa kanye nekuhlolwa etikhumulweni tekungena eriphabhulikhi. -sibonelo semiphumela yekuphendvula ngekwebuliliinombolo leyenyukile yebantfu labancishwe ematfuba kakhulu - emacansini labhalisiwe nalabahlala esikolweni ; emandla ekutsatsa tincumo langetekile abomake macondzana nelusebentisomali lwasekhaya ; kuhlanganyela lokulinganako kwabomake nemadvodza ekulawuleni imitfombolusito yemvelo. -tindlela tekutihlola kutihlola kuhlola licembu lebalingani -umengameli anganiketa lilunga lekhabhinethi emandla nobe umsebenti walelinye lilunga lelingekho esikhundleni nobe lelingakhoni kusebentisa lowo mandla nobe kwenta lowo msebenti. -thabang primary school beyisebentisa luhlelo lwayo lwekondla kudla kusukela lamuhla, icinisekisa kutsi bafundzi bayo batfola kudla kwasekuseni lokunemphilo onkhe malanga emsebentini wendzawo. -sikhungo lesikhona semandla elilanga -emahhovisi ebacondzisi ahlose kuchubeka nekusebentela kutfutfukisa kusebentisana kwawo nabomasipala. -kwenta siciniseko kutsi likomidi leliwadi limele timfuno temmango kumele -kuvimbela kutsi umkhandlu wamasipala utsatse tinyatselo letingakavisiseki letinebungoti lobucondziswe kulomunye masipala nobe esifundzeni sonkhe ; nobe -kusungula, kugcina kanye nekusimamisa budlelwane nabo bonkhe labatsintsekako balesikhwama bekuhlala njalo kucalwa ngako. -nine bekunene ikhaphethi lebovu seyivalwe ngalokusemtsetfweni nyalo. -kuvikeleka ngekuhlanganyela kanye nentfutfuko lesimeme ; kulondvolota kanye nekuhlanganisa kuthula, kuvikeleka kanye nekutinta. -loku kufanele kwentiwe lokungenani kanye ngethemu. -kungenteka kutsi kwentiwe licala nobe kungalandzeli umtsetfo. -gcizelela kutsi bobabili bulili banetidzingo letehlukene, timfuno, lwati nekutiphatsa lokwenta imitamo yelikomidi leliwadi. -lenchubo lebekwe kuleshejuli isebenta uma ngabe - -lendzaba seyindluliselwe kusosikhwama wavelonkhe futsi litiko lilindzele umphumela. -imisebenti lenkhulu leyatiwa kutekukhicita, ilandzele tekuhwebelana, tekwakha, tekutfutsa, kanye netinsita temmango netenhlalo. -luklayo lwebahlukunyetwa bebugebengu lubalulekile njengobe lucondzisa hulumende ekwakheni tinchubomgomo tawo ekulweni nebugebengu. -mengameli jacob zuma utawuvakashela ebhayi mhla ti- mabasa kute ahlole inchubekelembili leyentiwe ekutfutfukiseni sakhiwonchanti setekutfutsa taselwandle njengencenye yemtamo walelive wemnotfo waselwandle. -ecenjini lakho, khuluma ngetigaba a na b. -litiko lente tinyatselo tekucinisekisa kutsi bantfu labaphila nekukhubateka bafakwa kuto tonkhe tinhlelo temidlalo nemishikashika. -imfundvo yebatsengi betindlu kumele iniketwe mahhala kubo bonkhe batsengi betindlu. -kukhula kwekukhicita kubalwa njengelizinga lekukhula kwelinani lentsengo yeluhlobomali lwasekhaya lengetiwe kusisebenti ngasinye. -hulumende uhambe ngemphumelelo tinkhokhelo tesibonelelo sahulumende letibuya kutinsita tebakhokhi njengaloku ticondziswa sehlulelo senkantolo yemtsetfosisekelo. -* emafomu entsela yemholo akasekho ngaphandle kwekuhlelelwa lokufanele futsi netinsuku tekukhokhela leto tintsela setiphelelwe sikhatsi. -loku kwekugcina kuhloswe ngako kuniketa kufinyelela lokwentiwe ncono kutinsita tetemphilo etindzaweni letingasetjentwa kahle kulesifundza kanye nekutfutfukisa sakhiwonchanti lesikhona. -ucatsanisa tilwane netimphawu tato -ngesikhatsi senchubo yekufundza lamasu lalandzelako kumele asetjentiswe -lokwehliswa kucocwa ngako kulesigaba lesilandzelako. -yini leyenta sikolo inew town sitfole umklomelo__ -sikhungo sase-afrika saseningizimu afrika sitawuphindze futsi sibite ummango wetemfundvo kanye nekusabalalisa njengencenye yekukhumbula mhla ti- kuya kumhla ti- inkhwekhweti -lokuchumana, nanoma kunjalo, kwacalisa kubhala kwencenye yenchubomgomo yekuhlelwa kwetindzawo tasemadolobheni kwelitiko. -emehlo netindlebe nemlomo netimphumulo. -ngaphandle kwekukhona kwenta imitsetfo yesifundza, sishayamtsetfo sesifundza singamukela umtsetfosisekelo wesifundza sayo nangabe lamabili kulokutsatfu emalunga aso avumelana. -uma ukholelwa ekutsini litiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe alizange lilandzele lesitatimende, sicela utsintse litiko letemfundvo lesisekelo lavelonkhe kuwebmaster@doe.gov.co.za. -nobe nguluphi ludzaba lolungakaphetfwa ngembi kwesigungu savelonkhe uma lomtsetfosisekelo lomusha ucala kusebenta kumele lutfunyelwe emkhandlwini wavelonkhe wetifundza, futsi lomkhandlu kumele uchubeke nalolo ludzaba ngekulandzela lomtsetfosisekelo lomusha. -sigaba sekuhlatiya kumele sivisise kancono nguwonkhewonkhe ngesikhatsi sekwakhiwa kweluhlelo lolusekelwe ngummango kute kucinisekiswe kuhlela lokuncono. -tisebenti tematiko ahulumende emazingeni lasemkhatsini, esifundza newasekhaya. -uma umtali angavumi kuniketa imvume, inkantolo lefanele kumele incume ngaloludzaba. -emakomidi emawadi ayincenye yekuphatfwa kwendzawo futsi iyindlela lebalulekile yekufezekisa tinhloso tekuphatfwa kwendzawo nentsandvo yelinyenti lebekwe kumtsetfosisekelo, -emave latfutfukile ngalokufanako acindzetele luhlelo lwemhlaba wonkhe lwekucinisa emalungelo emphahla yengcondvo. -akukho nakunoma ngusiphi simo lesitawudvonswa ndzawonye kulomhlaba. -kute kuzuzwe letinhloso leti, umkhankhaso lomkhulu wemfundvo yebatsengi betindlu kanye nekucaphelisa sewudizayiniwe futsi usasetjentiswa. -luhlelo lwekuvuselela litawuphindze futsi luhlose kukhutsata inchubekelembili kanye nekusheshisa ingucuko yebuluhlata neyedijithali ngekuhambisana netinjongo tentfutfuko lesimeme kanye nesivumelwane saseparis lesimayelana nekugucuka kwesimo selitulu. -tonkhe tikolo titfole lwabiwomali lwato ngaphandle kwekukhishwa, nenchubo yekubeka liso kutsi lolwabiwomali lusetjentiswa njani, yasungulwa. -ikhansela yeliwadi kanye nelikomidi leliwadi batise ummango kutsi umhlangano utawubanjwa mhla ti- kholwane ngensimbi ye- ehholeni lelidolobhakati. -bafundzi kumele babe eklasini, ngesikhatsi, bafundze, bahlonishwe bothishela babo kanye nalabanye, babuye bente umsebenti wabo wesikolo ekhaya. -ngekucala kwekusebenta kwalomtsetfosisekelo lomusha kwacinisekiswa kutsi kutawenteka kuphela kugucula umtsetfo lokhona mhla lu- mabasa esikhatsini lesidze. -kubalulekile kucabanga kutsi tinhlelo tekusebentisa imali setibe nemdlandla kakhulu, emazinga ekusitwa ngetimali sekakhulile, kantsi kucindzeteleka kwekwetfula sekucinisiwe. -ledokhumenti yelwati itfolakala ngetilwimi. -kukhutsata labanye kutsi bakhokhe tintsela netinkhokhelo tabo -lesikhwama sisiswa etimphahleni tasekhaya kuphela futsi atinayo kuvuleleka ngco lokusemtsetfweni. -sifanele kutsi sitsatse shengatsi singatseleleka, singatseleleka nalabanye, futsi ngaloko sitivikele kanye nalabanye ekulimaleni. -idayari yemsebenti wahulumende, lekhombisa imisebenti yahulumende, bondvunankhulu betifundza kanye naletinye tehlakalo letibalulekile, nayo yakhishwa onkhe malanga. -imitsetfosivivinyo. -uncike ngetimali kulilunga lelikhulu. -lifomu lekuphenya ngekubhala kweminwe, kanye -tindlela letingena emantini, letifana nemabhuloho noma ematje ekudlala, kumele tentiwe tibe tintfo tekudlala umntfwana letiyinsayeya. -imali yesicelo sekwendlulisa sikhalo itawukhokhelwa kusikhalo ngasinye ngekulandzela ishejuli yetimali lengentasi -njengoba luhlelo lwekulawula timali luyatfutfukiswa, imali lengenako kuloluhlobo lwekutsengiselana itawehla. -ikhabhinethi ikwemukele kucashwa kwesisebenti sekutakula ibhizinisi umnu les matuson losuka ku-matuson associates. -utawubhadalwa sibonelelo ngalenye yaletindlela letilandzelako -letinye tindzawo tekufihla imphahla tingadzinga kutimbandzakanya kwakho eluhlelweni lwekwelashwa. -kucinisekisa bumsulwa beminwe yemaphoyisa -tivakashi tiyakhatsateka kutsi tingatikhetsela uma kufaka sandla etindzaweni letitsandza kakhulu tangaphandle. -tsintsana nelitiko letemphilo yetilwane nangabe awuciniseki kutsi nguliphi lifomu lekufanele ligcwaliswe. -lisekela lamengameli ikhabhinethi icinisekisa kutsi lisekela lamengameli david mabuza ushiye phansi sikhundla sekuba lilunga lephalamende, lacedza sikhatsi sakhe sekuba lisekela lamengameli walelive. -lena ngulenye yemicimbi ledvume kakhulu lenesandla lesikhulu kubatsandzi betemidlalo kanye nemindeni yabo. -kufaka sicelo sekutfunyelwa ngaphandle kwetintje nobe emacandza -kunotsisa lwati kanye nekuvisisa lokuvakalako kwetintfo tesimondzawo letingaba nemtselela kulomtselela. -i-trss iyakhona kusita bafundzi lababili kutsi baye esikolweni sasehlobo nga- -siyakwemukela sitfombe lesidvonse sitfombe lesidvumile sasehector pieterson lesitfwalwe ngumbuyisa makhubu kanye nendvodzakati yakhe antoinette, mnu. samzima. -kulesehluko lesi, sibuyeketa linani lentsengo yenyanga yenyanga yato tonkhe imikhicito lekhetfwe likomidi kutsi lilandzelele, kanye nemikhicito lembalwa leyengetiwe lenenshisekelo. -ikhabhinethi yemukele umtamo loholwa lisekela lamengameli cyril ramaphosa lowahlanganisa ndzawonye licembu lemkhandlu wavelonkhe wekutfutfukisa temnotfo netemisebenti mhla tinge- lweti kute kutfolakale tisombululo letifanelekile tekungcubutana emsebentini ku-indaba yebudlelwane betemisebenti. -lephrothokholi iphindze futsi ibeke luhlakamsebenti lwekukhulula kuhwebelana ngetinsita emkhatsini wemave langemalunga e-sadc futsi isebenta njengesisekelo setinkhulumiswano. -njengoba sibona kuletincenye temtsetfo, kugcizelela kumalungelo etakhamuti macondzana nemisebenti yamasipala. -sewufundzile imibono leyehlukene yajozi - ungabeka ndzawonye bonkhe futsi uchaze umlingisi wakhe? -i-epwp ingumtamo lobalulekile wahulumende, lofaka sandla emisebentini lenesitfunti kanye nasetindleleni tekutiphilisa letisimeme, temfundvo, temphilo, kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni, kutfolakala kwekudla kanye nekulungiswa kabusha kwemhlaba, lokufaka ekhatsi kulwa nebugebengu nenkhohlakalo. -siswati lulwimi lwekucala lwekwengeta emabanga - -letingucuko ngekwemvelo atikashiyi iningizimu afrika ingatsintfwa. -kugcinwa kwesakhiwonchanti lesikhona, ikakhulukati tinsalela, kuswelakala futsi kudzinga kungenelela lokukhulu kucinisekisa kuchubeka nekwetfulwa kwetinsita lokungatsikameteki esikhatsini lesitako. -umsebenti usesigabeni lesisetulu sekutfutfukisa emanti, kutfutfwa kwendle, gezi, imigwaco, kuhlaliswa kwebantfu, kutfutfukiswa kwetikhumulo tetindiza kanye netindzaba tetikhungo netekuphatsa. -lesikhwama sinetinchubo tekulawula letikhona kucinisekisa kuvikeleka kwetimfuno kanye nekusisa kwalabatsintsekako. -sibonelo, uma ngabe umhlobisi uyakwati kusebenta ngekushesha futsi uhlonipha emakhasimende, bangaphindze bente imisebenti yekulindza nangabe kuswelakala basebenti. -sicelo sepasiphothi lesemtsetfweni -lomdvwebo lolandzelako ukhombisa tincenye letidzingekako kuvala sikhala emkhatsini kwalokulindzelekile kwemiphakatsi kanye nelizinga letinsita letetfulwako. -likati lisebhasikini. -umeluleki lomkhulu ukhetsiwe kantsi umbono wetemtsetfo utawutfolakala, futsi litiko letekulima litawutsintfwa. -ikhabhinethi ihalalisela umdlali we-flutist wouter kellerman, i-cappella group ladysmith black mambazo kanye nemculi wenkholo neville d ngekukhetfwa kwabo kwe-grammy. -njengoba kuvela kuloko lengishito, ngaleso sikhatsi intfo leyodvwa bekukutsi ingabe ummangalelwa utfole sincepheteliso lesifanele nalesilinganako ngesikhatsi atsatfwa, loko kutsatfwa kube yintfo levamile kuleso sikhatsi. -sihloniphe labo labasebentele kwakha nekutfutfukisa live letfu ; futsi -insayeya lekufanele ilungisweelubalo lolwenele lwemtselela wetemnotfo netenhlalo kumakhophelethivi. -lomtsetfosivivinyo uphakamisa kucitfwa kwemitsetfo yetekuvikela leyendlulelwe sikhatsi uphindze futsi uphakamise kuchitjiyelwa kwemtsetfo munye, longahambisani nesigaba se- semtsetfosisekelo. -faka emashadi ngalemiklamo etindvongeni tebantfu kutsi babonwe ngembi kwemhlangano. -ngutiphi tindzawo tekusebenta letingahle tivuleleke emoyeni losilikha? -sincumo sekuphila ngekuthula nekuvana sivimbela nobe ngusiphi sakhamuti saseningizimu afrika kutsi sibe yincenye yekungcubutana lokuhlaselwe, kuvelonkhe nobe kumave emhlaba, ngaphandle kwaloko lokubekwe ngumtsetfosisekelo nobe ngumtsetfo wavelonkhe. -loku kuhambisana nemicondvo yesimongcondvo kanye nekugcina sitfunti sendzawo kanye nekuma kwelidolobha. -tinhlelo tekufundzisa ticuketse luhla lwetakhi netimiso telulwimi lekufanele tifundziswe ebangeni ngalinye. -babambi lichaza belicembu kanye nebabambi lichaza ngamunye batawuba nelilungelo lekuya kulomunye umphakeli wemkhicito ngaphandle kwenhlawulo. -nomthandazo lichie moyo njengelisekela lemcondzisi jikelelekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni kulitiko letekulima, tingucuko kutemhlaba nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni. -bhadala imali lebekiwe kulelibhange lelilandzelako -ikhabhinethi ivume lisu lemkhakha wavelonkhe wetekuvakasha - kutsi lifezekiswe. -lenchazelo ayikahloswa kutsi ibe nemkhawulo noma incume ngalokungadzingeki. -ikhabhinethi ikuvumile kulungiswa kwetindleko tekuphila letingema-% kuya kumazinga emholo wemalunga ekhomishini yaseningizimu afrika yemalungelo eluntfu, kusukela mhla lu- mabasa -kufinyelela emitfonjeni yalokuphilako yendzabuko nelwati -ucabanga kutsi ngu-nothembi nome ngumbhali? -ngitawwati njani kutsi ngutiphi tintfo lengitititfola letilandzelako nekutsi ngingalindzela nini kuletfwa? -umtsengisimphahla utawuvumela umtsengi kutsi ahlole emarekhodi emtsengisimphahla lahlobene nekusebenta kwemtsengisimphahla nekutsi ahlolwe bahlolimabhuku labacashwe ngumtsengi, uma ngabe kudzingwa ngumtsengi. -le-imbizo yaphetfwa kuvakasha kwamengameli kuvakashela ndzawonye i-vulakkeland catalytic human settlement development, lokuyintfutfuko lenkhulukati yetindlu temmango kute kube ngulamuhla kumasipala wendzawo wasedrakenstein. -ikhabhinethi ivakalisa kuvelana kwayo nebantfu basesaharawi ekulweni kwabo nekutimela iphindze futsi imema yonkhe imimango yemave emhlaba kutsi isekele ngalokufanele bantfu basesaharawi. -lizinga lekwehla kwemandla emali empumalanga beliphansi kunelizinga lavelonkhe lekwehla kwemandla emali lenyanga lesihlanu lelandzelanako futsi ngaphasi kwemkhawulo losetulu wendzawo lekuhloswe ngayo kwehla kwemandla emali yenyanga lesilishumi nakunye lelandzelanako. -kunetindlela letinyenti letehlukene lapho umuntfu angagunyatwa litiko kusebentisa emanti. -nga-, samemetela kutsi kube nesikhwama lesibita tigidzigidzi temarandi kute kutfutfukiswe kufinyelela etimalini letibolekiwe. -tonkhe timphahla kuletinye tikhungo tabhalwa kumashadi ekusabalalisa. -balingani e-close corporation ne-trust - onkhe emalunga nobe balingani nobe ema-trustees -lesimemetelo sifaka ekhatsi kutinikela kwe-afrika ekulweni netinsayeya tekuthula netekuphepha talelivekati, kufaka ekhatsi leto letikhona kuletive, kukhutsata intsandvo yelinyenti nekubusa lokuhle kanye nekutfutfuka kwemnotfo ngekujulisa kuhlangana kwalelivekati. -lulwimi lwekusebenta lwalomsebenti lutawuba singisi. -umlandvo lomnyenti wekutsi iningizimu afrika yaphatsa njani tiboshwa esikhatsini lesengcile ungabonakala emtapomlandvo wayo epitoli. -sidzingo semikhicito lesuselwa kuhayidrojini lenebuluhlata njengema-amoniya nemafutsa emoyeni lahlangene sikhula. -lemisebenti legcile kuyo kufanele ihlanganiswe nemdlalo lokuyincenye yebuciko bekuticambela kumakhono ekuphila. -_ hlola lemisebenti ngalokugcwele kute kuncunywe kutsi ngutiphi tintfo letibangela bungoti -loku lokulandzelako kufanele kuhambisane nesicelo sakho -kodvwa, letindzawo leti kumele tiphatfwe ngemphumelelo kute tinganakwa futsi ngaloko tibe sengotini kuletincindzetelo letinyenti tekutfutfuka kwasemadolobheni kwanyalo. -inkantolo angeke ichubeke nesicelo sekuniketwa nobe lusito lolutawudzinga kutsi umbuso loceliwe wente tento letingahambisani netibopho tawo ngaphasi kwemtsetfo wemave emhlaba mayelana nembuso nobe kuvikeleka kwebuncusa kwemuntfu nobe imphahla yembuso wesitsatfu, ngaphandle nangabe inkantolo ingatfola kucala kusebentisana kwembuso wesitsatfu kwentela kuvikeleka. -njengekuhlola umtimba wabomake loku kungentiwa elabhorathri le-chemical phatholoji letayelekile. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi bahlanganyele ekulweni nebugebengu. -kukhishwa kwesicinisekiso kudzinga kugunyatwa yindvuna yekhabhinethi lenesibopho ngekuvumelana nendvuna yetetimali. -nobe-ke, luhlolo lwemehlo lungentiwa kudokotela wemehlo lotikhetsela lona ; imiphumela kufanele iletfwe ku-dltc. -lesichibiyelo sacindzetelwa kukhululwa kwemkhakha wetekuchumana ngekwe-elekhthronikhi kanye nekutfutfuka ngekushesha kwetebucwepheshe lokwente kubakhona lokuchubekako kwaleminye imibandzela kulomtsetfo kubalulekile. -kutibandzakanya kwemmango ekulweni nebugebengu kuhlala kungulenye yetindlela letisebentako tebuphoyisa nekushushiswa kwalabo labenta bugebengu. -sibonelelo selusito senethi yetekuphepha lemcoka yemindeni ledzinga lusito letawubhebhetseka ngenca yebuphuya nekungasebenti. -akusilo liciniso kutsi kufundzisa bantfu labasha ngetemacansi nebulili kubenta batsembiseke noma bangakwati kutiphatsa kahle. -tintfo lesitibekele embili ngethemu yetfu, emkhatsini wato kuchuba kuthula nekuvikeleka, kuniketa bomake emandla kutemnotfo kanye nekujulisa kuhlangana kutemnotfo, kudzingeke kutsi kubukwe ngekushesha futsi kabusha ngalokubabatekako nalolubhubhane. -lesikhungo sekulungisa kabusha timoto siyincenye yeluhlelo lwesakhiwonchanti lwe-transnet lwetigidzigidzi letinge-r kute kuvuselelwe kabusha kanye nekwenta ncono luhlelochumano lwalelive lwaloliwe, lwemaphayiphi kanye nemachweba lolutawakha imisebenti lemisha. -leminye iminikelo kumele yentiwe nguhulumende wesifundza newesive kusita kuhlela kwamasipala. -umgudvu wemfula uvamise kwakhiwa kabusha noma kuvalwe ngemgudvu longandza emakhilomitha lamanyenti kusuka kulomgudvu wekucala. -kukhetsa emawadi lamcoka emnyaka wa- -lokusalako ku-akhawunti yekuhweba kukhombisa kutsi bungako bemikhicito letsengiselwa lamanye emave yendlula leyo yemikhicito letsengiselwa lamanye emave futsi lokusilela kukhombisa kutsi imikhicito letsengiselwa lamanye emave yendlula imikhicito letsengiselwa lamanye emave. -utawusebenta kuphela ngelizinga letimoti lonelayisensi. -letichibiyelo tenta kutsi kube nekuchubekelembili kutetheknoloji, ikakhulu ku-inthanethi netinkhundla tekuchumana ngetenhlalo, kute kuvikelwe bantfwana kutsi bangavuleleka kulokucuketfwe betindzaba lokutsikametako nalokuyingoti kuto tonkhe tinkhundla.lomtsetfosivivinyo ucinisa imisebenti lebekwe tinethiwekhi tabomakhalekhikhini kanye nebaphakeli betinsita te-inthanethi kute kuvikelwe ummango neb -ayikho imali yekunikela letfolakele kulomnyaka futsi ayikho imali yekunikela leyakhokhelwa. -inchubomgomo yekulawula lwati, tinchubo netinkhundla letikhona. -kukhula lokunjalo angeke kusatjalaliswe ngalokulinganako emkhatsini wemaklasi ebasebentisi bemgwaco. -ngingadlulisela umngani wami ibhola lenkhulu. -kusukela kwetfulwa umklamo mikondzo nga-, tisebenti tahulumende tivakashele emawadi langetulu kwa- lanemazinga lasetulu ebuphuya nekuswelakala kwemisebenti kwentela kuvisisa kancono tidzingo letehlukene temmango. -kungavuni luhlangotsi, nanoma kunjalo, kuvamise kuvisiswa njengenchubo lengavuni luhlangotsi, futsi kulingana kusho umphumela. -leso naleso sicinisekiso sitawuba sicinisekiso lesihlukile futsi lesisebentisekako, futsi asikho indlela letawujutjelwa nobe incishiswe ngekusebentisa nobe ngekusebentisa imibandzela yanoma ngusiphi lesinye sicinisekiso, nobe ngemagama kulesivumelwano. -i-gcis ayenti tetfulo noma ticinisekiso, lokushiwo noma lokunye, kutsi, emkhatsini walokunye, lokucuketfwe netheknoloji letfolakala kulewebhusayithi akukabi nemaphutsa noma lokushiyiwe, kutsi lensita itawutsikameteka nge-% futsi ingabi nemaphutsa noma itawuhlangabetana nanoma nguyiphi indlela letsite yekusebenta noma ikhwalithi. -siphindze futsi samemetela tikhutsati letibita tigidzigidzi leti-r ngaphasi kwesigaba semtsetfo wentsela yemalingena, letentelwe kwesekela imiklamo lemisha yetimboni kanye nekukhicita, kanye nemiklamo lesikhombisa lenelutjalomali lolubita tigidzigidzi leti-, temarandi letavunywa. -luhlakamsebenti lwelusebentisomali lutawucinisekisa kutsi hulumende uhlala akhona ekufezekiseni tinhlelo takhe njengobe kubekiwe kuluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe. -kwandzisa kufinyelela emhlabeni kanye nematfuba ekulima kutawusekela kwakhiwa kwematfuba emsebenti kanye nekutfutfukiswa kwemabhizinisi, kanye nekwenta ncono imakethe yekudla, imikhicito yetekulima kanye netinsita. -niketa bufakazi belikheli lendzawo lohlala kuyo. -lulwimi lwekucala lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekucala lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta emabanga - lulwimi lwekwengeta -imidlalo nobe tinkhulumiswano -linyenti angeke libe nemitfombolusito ledzingekako kuhlangabetana nensayeya yetemphilo yesive noma kuvikela iminotfo yabo. -tintsengo letisetulu, kanye netilinganisontalo letisetulu letisimeme tinciphise emandla ekutsenga emakhaya kanye nekunciphisa imikhawulo yenzuzo yetimboni letinyenti, kwabangela kudvonseka kwekusebentisa kanye nekusisa lokungagucuki kwebhizinisi. -siyachubeka nekutinikela ekwakheni umkhakha wetetimayini lofanelekile nalocudzelana nemave emhlaba, kanye nekugcugcutela lemboni kutsi ihehe lutjalomali futsi itfole kokubili kukhula kwetimboni kanye netingucuko letidzingeka kakhulu. -. -ungafaka sicelo sephindzaphindzi nangabe ulahlekelwa nobe ulahleka sitifiketi sekucala. -kuhwebelana nekubambisana kutemnotfo emkhatsini walamave lamabili kukhule kakhulu, kufike ezingeni lelitsi iningizimu afrika ingumlingani wekuhwebelana we-angola nombolo wekucala kulelivekati. -sigungu savelonkhe sikhetsa emkhatsini wemalunga aso emakomidi esigungu savelonkhe lamanyenti kwenta umsebenti wematiko ahulumende wavelonkhe lahlukahlukene. -kodvwa kuta sikhatsi lapho ibhajethi yetekuvikela ingeke isabukwa njengale-akhawunti yekonga yalelive lapho khona kungakhishwa khona lokungapheli. -ikhabhinethi iphindze futsi yakwemukela simemetelo se-bmw sekucala kwakhiwa kwetigidzigidzi letinge-r kwesitolo semtimba lesisha, lesisezingeni lelisetulu. -indlela lesihlangabetana ngayo nekushayisana inemtselela endleleni lesiphendvula ngayo ekushayisaneni. -umbolekisi nobe umtjalimali angancika kulokumenyetelwa lokubhaliwe kwamasipala lokusayinwe sikhulu lesiphendvulako, uma umbolekisi nobe umtjalimali angakwati futsi bekete sizatfu sekukholwa kutsi lokumenyetelwa bekungemanga nobe kwenta tintfo letingemanga. -ngako-ke, i-ejenti yekusekela sakhiwonchanti samasipala yachubeka nekusita. -labaphumelele kutfola umklomelo wekucala batawumenyetelwa eminyeleni yengcungcutsela yesibili ye-sadc yetinhloko temibuso nahulumende. -imihlangano yekutsatsa tincumo yenteka ezingeni lelitsite. -ingatsatfwa njengendlela bantfu netinhlangano letiniketa inshokutsi emhlabeni lobungeletile tiphindze tichaze indzawo yato kulowo mhlaba. -uma ungakaveli kitsi kuletinyanga letimbili letitako, sicela utsatse sicelo sakho njengalesingakaphumeleli. -the visit will strengthen our bilateral political and economic relations with the drc and further enhance our commitment to peace keeping efforts and the post-conflict reconstruction and development programme in that country cabinet calls on all south africans to support national disability rights awareness month from november to december, which also mark international day of persons with disabilities. -tibonelo tekulimala tifaka phakatsi kuphatamiseka kwengcondvo, kukhatsateka kwengcondvo, kanye nekutsikameteka lokungakahleleki. -kundluliselwa kwetimphawu tedijithali kutawuzuzisa sonkhe. -kuchumana kwetfu nemmango kanye nalabatsintsekako kukhawulelwe futsi angeke kube njalo futsi kubanti njengoba kufunwa. -kodvwa, kunesidzingo sekusungulwa kwetinyatselo letilandzelako njengencenye yemisebenti lekufanele yentiwe kusebentisa loluhlaka. -ikhomishana yemisebenti yetemtsetfo inemandla nemisebenti leniketwe yona kumtsetfosisekelo nakumtsetfo wavelonkhe. -lesigaba sekulungisa kabusha nekuvuselela imali kukhombisa kukhula lokusimeme ngalokwetayelekile. -sigaba semuntfu lofaka sicelo, sibonelo, umcondzisi, umphatsi, umnikati -letincomo letiphakanyisiwe letimayelana nekutfutfukisa kulandzela imiyaleto yemtsetfo webantfu labadzala wanga- kusukela nga- kwabelwana ngato nelitiko lelifanele. -kuphakanyiswa kutsi tinhlelo tekucecesha letisezingeni tisungulwe eningizimu afrika. -njengobe linani lemfucuta yemakhemikhali leyentiwa tikhungo tetekwelashwa livamise kuba phasi, indlela lencono kakhulu kusebentisa inkampani lececeshekile yekulawula imfucuta kute ilungise futsi ilahlwe kahle imfucuta. -loku kufaka ekhatsi imiklamo lehlose kubeka sisekelo seluhlelo lwemshwalensi wavelonkhe wetemphilo njengekulungisa kabusha tibhedlela nemakhaya ebahlengikati. -e-lekgotla lekhabhinethi yangabhimbidvwane, sincume kwenta lubuyeketo lwasemkhatsini nemnyaka, sibuke inchubekelembili kusukela nga- kute kube ngunyalo esikhundleni selubuyeketo lolwetayelekile lwemnyaka. -bagcoka sifonyo, kusukela ngelusuku lwekucilongwa lokungenani emalanga langu- -kunaletinye tindzawo lapho khona tibonelelo tavelonkhe letingetiwe tiniketa ematfuba ekusebentisana lokuzuzisa ngalokufanako. -mayelana nemkhakha wangasese, umsebenti wekukhutsata emakhophelethivi uyinkhatsato yabo bonkhe labatsintsekako labalandzelako -kuphakanyiswa kutsi usebentise emaviki lamabili ekucala ethemu kwenta luhlolo lolusisekelo lwebafundzi. -i-facim ingumbukiso wekuhwebelana wemikhakha leminyenti wamhlabawonkhe lobanjwa njalo ngemnyaka kukhangisa imozambique njengendzawo leheha kuhwebelana nelutjalomali. -kuhlola kumele kubuye kufake ekhatsi kubuyeketwa kwelizinga lekuceceshwa lokudzingekako lokwentiwe ngulofaka sicelo. -umtsetfosivivinyo wekuvikela ekuhlukunyetweni uphindze futsi ubukane nekuhlukunyetwa kwebantfu labahlukumeta bahlukunyetwa babo ngekuchumana nge-elekthroniki. -lelitiko liphindze futsi lemakethe lesifundza ngekutibandzakanya kwalo kutindleko letine tekuhwebelana ngetekuvakasha kwemave emhlaba. -lizinga leliphasi lekutalwa lihambisana nemiphumela leminyenti yethemu lemfisha neyesikhatsi lesidze. -nakucatsaniswa naletinye tigodzi, inchubekelembili ye-afrika isashiya lokunyenti lokufiswako. -litiko letekulima, tekudvweba netemahlatsi litawumemetela imiphumela. -ikhabhinethi incoma tinhlangano taseningizimu afrika letingekho ngaphasi kwahulumende lesetivele tikhiphe lusito lweluntfu enepal. -lenye indzawo letawutfola kunakwa lokwandza njalo lokuvela kuleyunithi kuhlatiywa kwedatha lengasiwo yetimali. -bika kwehlukahlukana, sitoko lesilimele, lesinemandla kanye nesitoko lesendlulile. -sitawuphindze futsi sibuke timakethe letinsha letivelako tetekuvakasha njengemphumalanga asia kanye nelivekati lase-afrika. -loku kwentelwa kulungisa kwesatjiswa kwekusimama kweluhlelo lwetfu lwetimali lokubangwa kushushumbiswa kwemali kanye nekusekelwa ngetimali kwemaphekula ngekucinisekisa kuhambisana netinyatselo nemazinga emave emhlaba, ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwemtsetfo waseningizimu afrika. -i-ejensi yekusisa eningizimu afrika itakwatisa kutsi uye eningizimu afrika kute ucedze kusisa enkantolo yebantfwana. -leti nguletinye tetintfo lesitsandza kufundza mayelana nekuhlela lesikhungo eningizimu afrika. -sicelo sekukhishwa kabusha kwamatisi -kuniketwa kwelucwebu lwemalungelo eluntfu kutibophelela umuntfu wemvelo noma umuntfu losemtsetfweni uma, futsi kufika ezingeni lelitsi, kusebenta, kunaka simo selilungelo kanye nesimo sanoma ngumuphi umsebenti lophocelelwe ngulelilungelo. -tindleko talesifundvo atifaki ekhatsikufundza tikhungo. -inhloko yelijele, lekumele yendlulisele loludzaba kumphatsi wendzawo. -i-addis ababa, i-abidjan kanye ne-tunis bonkhe banebantfu labanyenti labanyenti labanyenti, kantsi emadolobhakati aseningizimu afrika anebantfu labanyenti labanyenti labanyenti labanyenti labancane nakucatsaniswa nalabantfu labanyenti labanyenti labanyenti labanyenti labanyenti labanyenti labanyenti labanyenti labanyenti labanyenti labanyenti, emadolobhakati asemelika lahambisana netimoto. -hulumende utinikele ekuniketeni likhaya ngalinye leliphuyile kufinyelela ezingeni lelisisekelo letinsita tamasipala. -ngetulu kwaloko, itawulungisa kungabi nebulungiswa ngekwendzawo kanye nekukhishwa kwendzawo lokuchubeka nekuba nemtselela etimphilweni tebantfu betfu. -tingenelelo letifana ne-asgisa ne-jipsa tigcile ekutfutfukiseni bomake nebantfu labasha. -tinhloko letihlukile tenyoni yamabhalane betfukutsela inhloko lenemandla nalevikelako. -tikhungo tingadzinga kugucula takhiwo netindlela tekusebenta kwato kukhutsata kuchumana lokufanele. -loku kukhumbuta wonkhewonkhe ngesibindzi sakhe kulemphi yekulwa nembhoco! -tonkhe timphahla titawumakethwa ngalokucacile ngendlela lebekwe kulolwatiso lwetimphahla noma tinsita. -umtsetfosivivinyo lophasiswe ngumkhandlu kumele utfunyelwe kulibandla. -tiphindze futsi tibe yincenye yekusebenta ngekhatsi kwemincele, kusebenta lokutsikameta futsi tiniketa tinsita tekuphendvula ngekushesha kusimondzawo setitimela. -kuhumusha umtselela wetichibiyelo temtsetfo ekusebenteni kwalesikhwama, imitsetfo netinchubo, kuyachubeka nekuba yincenye yemisebenti yeyunithi yetinsita temtsetfo. -loku, nanome kunjalo, akutsatfwa njengekukhatsateka lokukhulu kwentfutfuko lephakanyisiwe yendzawo lelipulazi yeligalufu ngenca yaletizatfu letilandzelako -masipala ngamunye udzingeka ngekwemtsetfo kutsi atfutfukise luhlelo lwekulawula kusebenta lolutakwenta ncono kusebenta kahle kwenhlangano kanye nekusebenta ngemphumelelo, abuke ngekusetjentiswa kwemitfombolusito yamasipala aphindze akhombise kuphumelela kwemiphumela. -imigomo yekutibandzakanya kwemmango -uma lesikhungo sitsatsa kutsi kwehlukahlukana kweluhlelo lwemasu kuyadzingeka, lesikhungo singenta, ngekuvuma kwendvuna, kwehlukahlukana kweluhlelo lwemasu. -tindzaba letinyenti timayelana nekuhambisana nemtsetfosisekelo, tindzaba tenchubo, imitsetfosimiso netikhatsi kanye netindzaba letinyenti letingangeti futsi letiphikisana nato. -sicelo semvumo yekungenisa tifo letiphatselene netifo -litfuba lekulahlekelwa ngulelitfuba lekulahlekelwa sitfombe salekhomishana lokungalimata likhono layo lekugcina nekwakha emabhizinisi lamanengi. -umndeni wakho udla letinye tetibhidvo naletinye lotitsengisako emakethe kantsi loku kukuniketa imali yekusebentisa imali. -ngenca'yesikhatsi selifasitelo'lapho timphawu tekutseleleka tingakhombisi khona kuluhlolo, ngisho neluhlolo lwe-hiv lolungasiyo akusho kutsi umuntfu awunayo i-hiv. -ngenca yekwetfula ngemuva kwesikhatsi imibiko yelucwaningomabhuku lwangekhatsi nemaphepha ekusebenta elucwaningomabhuku lwangekhatsi lasekela imibiko yelucwaningomabhuku, angikatsembeli kulomsebenti lowentiwa lucwaningomabhuku lwangekhatsi. -yonkhe imininingwane lekulebuli kufanele ihambisane ngco naleyo lekulelifomu lekufaka sicelo. -make utsi iyunifomu yami ifanele kutsi ibe ngifanele kute kufike sikhatsi sekufundza libanga -ayikho incitfo lephatselene nendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo leyentekile. -tindleko leticondzile tekucala letitfolakele ekukhulumisaneni nasekulungiseni tivumelwano tekusebenta tiyengetwa kulinani lentsengo yemphahla lecashisiwe futsi tibonwa njengetindleko kulesikhatsi sekucashisa ngalokufanako nemali lengenako yekucashisa. -usebentisa imishini ngekuphepha -kuniketa tinsita tekuvikela bugebengu letisebenta phambilini kute kucinisekiswe kuvikela bugebengu lobuhloswe futsi lobuholwa lwatiso, kucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo wamasipala kanye netinsita tekuvikela imigwaco. -likhono lekukhombisa kuvisisa umtsetfo wemitfombo lephilako yaselwandle nobe umtsetfo wenchubo yebugebengu kanye nekusetjentiswa lokuphatsekako kwaletincenye letimbili temtsetfo, kusebenta njengetincomo kulesicelo. -niketa tibonelo letiphatsekako tekutsi ungakwenta njani loku ewadini lakho. -ngumuphi umtsetfo losebentako? -lesikhwama sineluhlelo lolusemtsetfweni lwekuvikela kukhwabanisa kuvikela, kubona kanye nekuphenya imisebenti yekukhwabanisa, kuvikela imphahla kanye naleminye imitfombolusito kunoma ngukuphi kutiphatsa lokungahambisani nemtsetfo. -luphiko lwekugadza umyalo wemmango, ngencenye yalo, luphikisa kutsi umsebenti walo kuloko utawuvela kuphela uma ngabe lomyalo wemmango usatjiswa. -kodvwa, nanobe sinebulungiswa lobuphelele bekugubha lokuzuziwe i-afrika emitameni yayo yekutfola kuthula nentfutfuko, angeke sidlale phasi tinsayeya lesibukene nato ekubukaneni netindzawo letisele tekungcubutana, ikakhulukati inchubo jikelele yekuthula esudan, kufaka ekhatsi simo sasedarfur, e-cote d'ivoire nasesomalia. -ekugcineni, wacala kujabulela. -inhloso kusita onkhe emakhaya, ikakhulu lawo labaphuyile, kuphila imphilo lencono. -kufanele ufake sicelo ngekusebentisa emakomidi ekuphatsa ngekubambisana endzawo lasunguliwe. -lufaka ekhatsi letinzuzo letilandzelako tekwenta samave emhlaba imfundvo lephakeme yaseningizimu afrika. -kusemahlombe emkhokhintsela wesikhashana ngamunye kubona kutsi kudzingeke nini kukhokhelwa kwesitsatfu. -kuhlatiya nekubika kwemitsetfo lefanele yemave emhlaba newavelonkhe kanye nekuhlolwa kwekufaneleka kwemiklamo lecondzile yekuguculwa kwemtsetfo. -bafakiticelo kutawumele banikete bufakazi bekutibandzakanya kwabo lokungenani kumiklamo lemibili noma ngetulu. -umtsetfosivivinyo wekuchibela tinkampani wanga- -unelifutse luni kubomasipala labaphetse? -sifanele kutsi sente konkhe lokusemandleni kutsi sigucule lesimo. -nasihluleka kugcoka tifonyo emhlanganweni wetenhlalo, nasihambela imicimbi lenebantfu labanyenti, asibekeli engotini kuphela tsine kanye nalabanye. -lamanye emakhono njengemakhono angcondvomshini ; uma unelayisensi yekushayela, njll. -kuvikela umphumela lonjalo, labenta tinchubomgomo bacale kutfola tifundvo kuletinkinga temnotfo letimatima kakhulu eminyakeni lengetulu kwelishumi lesikhombisa. -kucinisekisa kulawula nekulandzelela kuhambisana nemtsetfo wekulawula tekuphepha. -sitfutsi lesibhaliswe egameni lenhlangano nobe lenkapani, faka loku lokulandzelako -budze kakhulu -i-gep isungule budlelwane nesikhungo setimali tekulima letincane saseningizimu afrika nobe - luhlelo lwavelonkhe lwelitiko letekulima loluniketa timali kumabhizinisi lasebenta kahle kutemnotfo embonini yetekulima. -kubalulekile kutsi bantfu bavakalise imibono yabo baphindze bafake ligalelo, noma ngabe kubonakala kungabaluleki kangakanani, ngoba kutawutfutfukisa kuvisisa nebunikati. -ikhabhinethi idvumisa umdansi webhalethi loneminyaka le- budzala leroy mokgatle lotfole umklomelo lolawula tetsamelilwati kanye nebuchwepheshe emcudzelwaneni wemave emhlaba webhalethi we-prince de lausanne eswitzerland. -lulwimi loluvusa imiva - lulwimi loluvusa imiva lenemandla -lenhlangano seyisungule tinchubomgomo tekuhlela imphumelelo kanye netinhlelo tekutitfutfukisa. -kodvwa sisakhatsatekile ngembiko weluhlolo lwemakhaya jikelele wanga- lotsi bantfwana labangetulu kwalaba- balahlekelwa sikolo. -sekwakhiwe imigwaco lemisha lengemakhilomitha langu- -" angeke ngikusite, " kusho logwaja. -emabhodi emanti ahluka kakhulu ngebukhulu futsi ngalokuphatselene nemisebenti yawo, inhlanganisela yemakhasimende, sisekelo semali lengenako kanye nemtsamo. -kubonakala sengatsi kunenchubekelembili kusukela kulucwaningo lwemasiko lwekugcina. -itawuhlala itinikele ekusebentisaneni nabo bonkhe labatsintsekako kucinisekisa kutsi sinciphisa ngemandla emazinga ebudlova lobucondziswe kubulili – futsi ekugcineni siyicedze. -ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe labatsintsekako kumkhandlu wavelonkhe wekutfutfukisa temnotfo netemisebenti ngendzima yabo ekufinyeleleni kulesivumelwano. -sale ucocela umngani wakho ngendzaba loyibona kuletitfombe. -lokuhambisana nalomtamo ngumklamo lokhetsekile wekuhlola tingenelelo letidzingekako kubukana nebantfwana labahlaseleka lula ngetulu kweminyaka lengu- -ungacedzeleli imisebenti kanye nemisebenti yasekhaya. -nome ngabe ngukuphi kunisela lokugeleta kwekungena kwemanti laphuma phasi kungenteka kutsi kuvalwe kujula lokungashoni, njengoba ijiyoloji yendzawo itawuvimbela kungena etinhlelweni letijulile temanti. -ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emindenini nakubangani balabo labashone ngenca yetikhukhula etindzaweni takwazulu-natal. -wonkhe umuntfu waseningizimu afrika unemsebenti wekulwa nebhebhetseli bebudlova ngekhatsi kwemtsetfo. -kwesihlanu, ngalesikhatsi sabelo setitfutsi tesive kuyo yonkhe imihambo sikhule ngalokulinganako kube nengucuko ekwakhekeni kwalemihambo, lapho ematekisi lamakhumbi akhuphula sabelo sayo ngetindleko tetitimela nemabhasi. -letimali tiyehlukahlukana ngemave. -ikhabhinethi ifisela tonkhe takhamuti letindzala nebantfu labadzala lusuku loluhle lwebantfu labadzala, lolutawukhunjulwa ngelisontfo, mhla ti- imphala -ngesikhatsi sekwetfula sitatimende senchubomgomo yelwabiwomali lwethemu lesemkhatsini, hulumende wetfu wamemetela tinyatselo letengetiwe letihlose kwenta imfundvo lephakeme itfolakale kutitjudeni letinyenti letivela emindenini lesebentako. -imvumo yekutsenga kumave angesheya iniketwa kuphela uma sewutfole imvumo futsi uniketwe bufakazi kumkhandlu lolawula imitsi. -lesilinganiso sekulawula kutsenga kumave angesheya lesiniketwa ngekusebentisa lensita senta ncono kulawulwa kwetemphilo tesimondzawo nekuvikeleka, kanye nekuphepha nekuhambisana nekhwalithi. -sodolobha ukhetfwa ngumkhandlu kuchumanisa umsebenti walomkhandlu. -bomasipala basenshonalanga kapa -lomele iningizimu afrika nobe -tinkhambiso temmango letingaphendvuleli leticinisekisa kutiphatsa ngebudlova kwemadvodza kanye nemkhuba wekuhlukumeta bomake labephula kubindza kwabo kufanele kutsi kuvinjwe. -uphindze ubeke imitsetfo hulumende langafaka ticelonkhokhelo temhlaba " ngenhloso yemphakatsi " kanye " ngenhloso yemphakatsi ". -kunekucapheliswa lokunemkhawulo kwesidzingo sekulawula imfucuta ngemphumelelo emiphakatsini lenemtsamo lomkhulu, lonemalingena lencane. -kuchibiyela lwatiso lwetinkapani ku-inthanethi -ngekusebenta ngekubambisana singakha kulelikhono lelisisekelo futsi sakhe kufinyelela ematfubeni emisebenti. -loku kube nemtselela kusimondzawo selitfuba lekulahlekelwa, kodvwa kubuyeketwa kwephrofayili yelitiko yelitfuba lekulahlekelwa sekucaliwe. -likhono lekusebenta ngekuvumelana nangekutikhetsela. -emanti angumphumela lomcoka wekukhicita embonini yekukhicita, kuphehlwa kwemandla, timbiwa kanye netekulima. -tinombolo tenta kube liciniso kutsi ngaphandle kwekutsi sisebentele nyalo kugucula tintfo, kutawuba netikhatsi letinkhulu ngembili. -tikhalo temakhasimende tiyehla -ngabe kukhona tiphakamiso tekwenta ncono? -tinhlobo letehlukene temabito -ayikho umsebenti wekwakha longacalwa kunoma ngusiphi sakhiwo ngaphandle kwekutsi sokontileka wesakhiwo unetinhlelo letifanele leticinisekiswe ngalokusemtsetfweni njengobe kuvunywe sigaba sekuphepha emlilweni salomsebenti. -tetfulo nekuvunywa kwesabelomali sesikhwama-mali sekutikhetsela -ngesikhatsi seluhlatiyo lwelisu lwemklamo tindlela letehlukene tiyakhonjwa tibuye titfutfukiswe bese kukhetfwa lokuhle kakhulu njengendlela yekuniketa tisombululo taletinkinga letikhonjiwe. -bonkhe labatsintsekako kumele bente konkhe lokusemandleni abo futsi batsatse tonkhe tinyatselo letidzingekako kuphephisa luhlelo lwekufundza njengobe imiphumela lebukene nayo itawuba matima kutemnotfo, kutitjudeni nakubafundzi bakamatekuletjeni. -ngetulu kwaloko, lendlela lephevuliwe ibekwe eceleni kwendzawo yegraveli / lengakatfutfukiswa, lokuholela ekutseni indzawo lephevuliwe itfolakale ngemaphayiphi nemfucuta. -utsi lusha lolutsemba kutsi lutawulandzela etinyatselweni tasemthimkhulu luphindze futsi lubhalisele ticu tabo tekucala tebuchwepheshe ku- up kudzinga kutsi luphotfule sitifiketi savelonkhe lesiphakeme, nobe ticu letilinganako, futsi luphumelelise tidzingo letilingene. -buka sihloko salenganekwane netitfombe bese ucocela licembu lakho kutsi ucabanga kutsi utawuba ngani lendzaba. -emalungiselelo eluhloloikhabhinethi ifisela bonkhe bafundzi lokuhle, ikakhulu labo labakulibanga, njengaloku balungiselela luhlolo lwabo lwekugcina lwekuphela kwemnyaka. -ucala kusebentisa tandziso temfundvo sib. -tinsita tekuhlala kulesifundza kwanyalo takhiwe ngetigaba letintsatfu letisisekelo, letisemkhatsini, naletisetulu. -lamakhansela aniketa indlela yetembusave kumasipala. -tikhombandlela tekutsi sitilandzele. -ikhabhinethi yatiswa ngenchubekelembili leseyentiwe ngekota yekucala yanga- / yesivumelwane sekucashwa kwelusha lesasayinwa mhla ti- mabasa -kubuyela kwekusabalala, ngekufakwa kwelithalenta, emandla kanye netimali kuminotfo yase-afrika, kutawudlala indzima lebalulekile kunchubo yengucuko kuyo yonkhe i-afrika. -i-dti inelilungelo lekuncuma ngemaphesenti latawusebenta. -ngako-ke kubalulekile kusungula luhlelo lwekuchumana lolutawufaka ekhatsi letincenye letilandzelako, kwatisa -njengobe kumenyetelwe kulemphelansontfo leyengcile, ikhabhinethi ivume luhla lwetinyatselo tekucinisekisa kusimama kwemboni yagezi, kucinisa timali taka-eskom, kanye nekucinisekisa kutsi kuphepha kwagezi walelive kuyagcinwa. -kubika bugebengu -kusetjentiswa kulawulwa ezingeni lesiteshi, kodvwa kusekelwa kusuka esifundzeni futsi, uma kunesidzingo, kusuka ezingeni lavelonkhe. -lenchubomgomo iniketa indlela yekulawula lephumelelisako yemkhakha wetekudvweba ngekhatsi eveni. -kwakhiwa kwetindluesicelo setimali letibuya kubhodi yetindlu yavelonkhe kulungisa letinkinga tetindlu letingapheli endzaweni sesivunyiwe. -lesivumelwane sifaka ekhatsi temfundvo jikelele, indlelasu yenchubomgomo yetemfundvo, imfundvo yebucwepheshe neyemsebenti kanye nemakolishi ekucecesha kanye nemfundvo lephakeme. -emalungiselelo ekusitwa ngetimali kufanele kutsi akhombise lesimo lesingalingani. -umtsetfo weluhlakamsebenti lwebudlelwane lwabohulumende, ubona kubaluleka kwekutibandzakanya ngalokuphelele kwahulumende wasekhaya kubudlelwane babohulumende, njengobe hulumende wasekhaya uyindzawo lebalulekile yekwetfulwa kwetinsita nekutfutfukiswa. -lesikhungo sitawenta imisebenti yaso futsi sisebentise emandla aso ngendlela lengagucuki futsi ledizayinelwe kuniketa umphumela kunoma nguluphi luhlelo lwemasu neluhlelo lwekusebenta lolusebentako ngaleso sikhatsi. -kumele bacabange ngetetsamelilwati nenhloso ngesikhatsi saletinchubo. -lizinga lekutseleleka nge-hiv lehlile njengobe kufa nge-tb. -ligama lakho kanye nemininingwane yekutsintsana kanye, nangabe kufanele, nekubekwa kwalomuntfu losayine lesivumelwano. -ngekhatsi kwawo onkhe emaphakheji, kungaba yiphakheji yangekhatsi noma yangaphandle, kufanele ihlobe futsi ingabi netintfo tangaphandle. -loku kufanele kwesekelwe yinhlelochumano yekunyakata lokumele, njengentfo lebekwa embili, yente kube lula kuhamba kwebantfu labahamba ngetinyawo labehlukene, lokugcile kunchubo yetitfutsi tesive letifinyeleleka kakhulu. -uma ungenisa imphahla yelufuto, kufanele utfole i- -loku kwenteke ngaphandle kwetinsayeya temakhono letichubekako letibangelwe kutfunyelwa kabusha kwelisekela lemcondzisi lelibukene nelwatiso lwesive. -ibhodi yebacondzisi be-south african weather service: mk feziwe yolanda renqe mk mmapula moreen kgari mk sandika daya mk moipone edith magomola mnu mmaphaka ephraim tau mnu itani phaduli prof. -ngekusebentisa imitamo yetfu lehlangene singasebenta kuvikela kuhlukunyetwa sibe sicinisekisa ummango lophephile wabomake nebantfwana. -lemigomo nemibandzela lesele angeke itsintfwe ngulokungagunyatwa noma kungasebenti futsi itawuhlala icindzetelekile futsi isebenta. -luhlelo lwavelonkhe lwekulungela sikhatsi semnyaka sasehlobo sa-- -i-hiv ihlukumeta umtimba futsi yehlisa kumelana nemtimba nato tonkhe tinhlobo tekugula, kufaka phakatsi umkhuhlane, umkhuhlane, inyumoniya, itb kanye naleminye imihlata. -kusebentisana kuniketa luhlakamsebenti lwekuhlela loluhlanganisiwe lapho khona kwenteka khona imitamo yekutfutfukisa. -umsebenti waloku ufaka ekhatsi imiklamo lehlukahlukene lehambisana nemigwaco kanye netitimela, kwengca umnyele, emandla kanye netebucwepheshe belwatiso kanye netekuchumana. -siphatsimandla semaphoyisa sitawubese siya esiteshini semaphoyisa, sibhalise lelicala eluhlelweni lwekulawula bugebengu lwe-saps bese sinika ummangali iresferensi lebitwa ngekutsi yinombolo ye-cas. -kodvwa, lokuvimbeleka lokungaba khona kwetinsita kubeka umtfwalo nesibopho kulababanjiwe kutsi bahambisane netidzingo letibekwe ngumbuso futsi bavumele kugcinwa kwekuphepha nekuhleleka kahle. -loku akusiko kwekucala kutsi mengameli zuma akhetfwe ngumtimba wemhlaba kutsi ente umsebenti emhlabeni wonkhe. -uchitjiyelwa kabili nga- futsi -faka umbala lobovu kumabhaluni, lomtfubi, loluhlata naloluhlata ngalokulingangane. -ngabe kutawuba nekulalelwa lokuhlelekile? -loku kwentelwa kugwema sikweleti lesengetiwe ekucaleni kwemisebenti yabo. -kwehluleka kuhambisana naleticondziso letingenhla kutawenta bafakiticelo bangabi semtsetfweni. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla ti- lweti -lokufanako kusebenta nakutfunyelwa ngaphandle kweningizimu afrika. -sitatimende senchubomgomo yelwabiwomali lwethemu lesemkhatsini sitawwetfulwa ephalamende, ekapa, mhla tinge- imphala kantsi sitawuchaza kabanti ngetinhlelo tekusebentisa imali kwahulumende kuleminyaka lemitsatfu letako. -ikhabhinethi yatiswe kutsi loludzaba lutawulalelwa enkhundleni yetekucudzelana. -ufundza itheksthi lesibonwa sib. iphosta nobe satiso nobe iphamfulethi -luhambo lwabo lwekuya emsebentini, nanome kunjalo, ngalokungakalindzeleki angeke lube ngumphumela walentfutfuko lephakanyiswako. -ngisho nalesikhatsi hulumende aboleka kutfola imali yekusebentisa imali, tikweleti letitfolakele tidzinga kukhokhelwa, kanye netindleko tekusebentisa tikweleti. -ngaloko kuphakelwa kweluhlelo lwetitfutsi loluphephile, lolukhonekako, lolufinyelelekako nalolwetsembekile kanye nesakhiwonchanti salo lesihambisanako, kuyintfo lebalulekile ekutfutfukiseni tenhlalo netemnotfo esifundzeni setfu. -umnyaka lapho labatelwe babhaliswa khona ngumnyaka wekubhalisa. -emakhaya la- achunywe kugridi noma tikimu letincane tagezi kantsi emakhaya la- achunywe kugridi yebuchwepheshe. -tekulima tiniketa ematfuba emisebenti lamanyenti, nanoma lokufaka sandla kwehla ngenca yekusetjentiswa kwetheknoloji lokungasiko kwenta umsebenti lomnyenti futsi sekuvale basebenti labanyenti kulomkhakha. -tibalobalo tebugebengu. -ngabe kuhlela mayelana nekuhlaliswa kwebantfu kuhlose kwenta ncono lizinga lemphilo lebantfu ngekuhlonipha ngalokuphelele tidzingo tendzabuko, temasiko netenhlalo? -ematiko ahulumende lahlukahlukene nawo atsintsa kwetfulwa kwetinsita tamasipala ngelizinga letibonelelo netelekelelo. -lesigaba siniketa inchazelo lemfisha yetinhlelo telwatiso letehlukene litiko lelitawutsembela kuto kugadza nekubika ngekusebenta kwalo. -uma kunetisebenti letineludzaba lwekondla imindeni yato futsi letineludzaba lwekutfola umsebenti ; -loku kwenteka ikakhulu etimeni lapho khona tikhulu tinemsebenti wekuphepha nekucondziswa kwetigwegwe. -umtsamo weluphiko lwekuphenya lolukhetsekile ukhule kusuka kumalunga etisebenti tekucala uye ngetulu kwaloku kwanyalo. -samba sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe sesisonkhe se- -loku kutawuvimbela lomkhuba, njengoba kwatjelwa ikhomishini, kutsatsa noma ngumuphi umuntfu lokhona esitaladini kubasebentise kumdlalo lotsite. -inkhulumo leyetfulelwa sive ngumhlonishwa jacob g zuma, mengameli weriphabhliki yaseningizimu afrika emhlanganweni loyinhlanganisela wephalamende ekapa -mhlawumbe unconota kufundzela kutijabulisa. -leluphiko lwesekela imfundvo kulesifundza ngekusebentisa tinhlelo tekwakha letehlukene, kulungisa kanye nekunakekela. -nangabe utawutfumela matfupha sicelo sakho kanye nemali yakho yekufaka sicelo, yenta siciniseko sekutsi utfola irisidi yekukhokhela. -tindlela tekulawula sikhatsi lesengetiwe kudzingeka kutsi tisetjentiswe litiko ngalinye. -kunetinhlobo letehlukene kanye nekusetjentiswa kwetikwele kanye netindzawo letikhona. -loku kulawulwa kakhulu tinchubomgomo letibhaliwe, tinchubo kanye nendlela yekundlulisela lehlelekile. -ufundza itheksthi yelwati lenetibonwa sib. emathabhesi esikhatsi netinhlelo tamabonakudze / emashadi / emathebula / imidvwebo / emabalavengcondvo / emabalave / titfombe / emagrafu -ikhabhinethi ihalalisela labahlanganyele kanye nalabo labaphumelele kumiklomelo yasegovan mbeki, lokuhlonipha labo bemkhakha wetekwakha labaphume embili ekwetfulweni kwetindlu. -emakomidi emawadi nemisebenti lebalulekile yamasipala -khokha imali lebekiwe kule-akhawunti lelandzelako -ngifuna kuphindza ngekutsi kunematfuba kanye nekutimisela kwekutalwa kwembutfo wembutfo lobuhle eningizimu afrika. -bacashi, baphakeli belucecesho kanye nebafundzi kufanele basayine sivumelwano se-learnership. -i-aluminiyamu ayenteki ngendlela yema-elementi, kodvwa emaminerali ayo, ikakhulukati isilikhethi ye-aluminiyamu, ayandza. -ikoporasi, i-ejensi yelitiko letekutfutsa. -lelithebula lelingetulu likhombisa imiphumela lekahle yenchubo yalelitiko yekucasha kanye nekukhetsa. -siswati lulwimi lwasekhaya emabanga - -inkhulumo yelwabiwomali yanga- / itawuchubeka icacise kabanti kwabiwa kwemitfombolusito etinhlelweni letahlukahlukene tahulumende njengoba kugcizelelwe ngumengameli. -emakhono langakeneli etisebenti kulelitiko abonakale njengalenye yetinkinga letinkhulu ekwetfuleni tinsita kuwo onkhe emazinga elitiko letfu. -emabhola, tintsambo, emasashisi, imethri yemphilo / indzawo yetjani, emamakha -kusebentisa imali kancane kuloluhlelo kwaba ngumphumela wekubambeleleka kweluphiko lolukhetsekile lwekuphenya kukhicita nekungenisa ema-inivoyisi ekugcina emnyakeni. -loku kutawucinisekisa kutsi tinsita tekunakekelwa kwetemphilo tiyatfolakala kumiphakatsi ezingeni lamasipala. -lesincumo lesi sento sekuphatsa. -tfola imicabango. -sibonelo, lapho ema-oda angakaguculwa ngekushesha ngalokwenele, imali beyingakasetjentiswa emkhatsini wemnyaka, futsi bekufanele ibuyiselwe kusosikhwama ekupheleni kwemnyaka. -lesimo sanyalo setemnotfo kanye nekungasebenti lokusetulu kulelive kuholele ekutseni kungena kancane emakethe yemisebenti ngisho nakulabo labaneticu labangena emakethe yemisebenti. -lesikhungo sinaletinye tetinsita temagugu letibaluleke kakhulu letichubekisa sikhatsi semphilo kanye netikhatsi t tata nelson rolihlahla mandela. -kubhala indzaba yami -sikhatsi sekukhokhela sikweleti kanye nendlela yekukhokhela sikweleti semphahla lengaphatseki lenemphilo yekusebenta lephelele iyabuyeketwa kulolo nalolo lusuku lwekubika futsi nanoma ngutiphi tingucuko tibonwa njengengucuko kusilinganiso se-akhawuntingi kusitatimende sekusebenta kwetimali. -tiphakamiso tayo kuhloswe ngato kwehlisa tindleko tekuphila kwemakhaya laphuyile kanye nemabhizinisi ngekusebentisa tingucuko letibalulekile temnotfo, ikakhulukati kutetitfutsi, tinsita tahulumende, tekuchumana kanye nekudla. -imisebenti yetinkhomba ivamise kwetfulwa kancono ngekwehlukana, kodvwa kufanele ichunyaniswe ngalokucacile nemiphumela lehleliwe kusetjentiswa tinombolo temareferensi. -emakhophi lacinisekisiwe kumele angabi ngetulu kwetinyanga letintsatfu. -ikhomishini yetfule umbiko wayo wekugcina ekupheleni kwalomnyaka lofanako. -kuniketa hulumende wentsandvo yelinyenti nalophendvulako emiphakatsini yendzawo ; -ufanele watise umlawuli wekucondziswa kwesimilo nebhodi yepharoli ngekubhala nangabe ufuna kwenta tetfulo nobe uhambele umhlangano webhodi yepharoli yemmangalelwa. -emigwacweni lehlangabetana nekugeleta kwethrafiki lokusetulu, kwehla kwebantfu labahamba ngetinyawo kufanele kuniketwe ngetikhatsi letitsite, futsi kufanele kubekwe etindzaweni lapho khona imigwaco yalabahamba ngetinyawo kwehla kwemgwaco, kute kugcineke emazinga lafanele ekuphepha kwalabahamba ngetinyawo. -linani lemisebenti leyakheke ngemitamo yamasipala yekutfutfukisa umnotfo wendzawo kufaka ekhatsi imiklamo lemikhulu. -litiko letekutfutfukiswa kwetenhlalakahle, libambisene nelitiko letekuvikela kanye ne-ejensi yavelonkhe yekutfutfukisa lusha, litawubamba umkhankhaso wavelonkhe we- welusha. -kuyabonakala ngekukhatsateka kutsi timali tahulumende letikhona kwamanje tetikhala letinjalo atikeneli, nekutsi kunekulahlekelwa lokutsikameta bososayensi labaceceshiwe labavela emalabhorathri kanye nalelive kulesikhatsi sanyalo. -kusimondzawo lesingasiyo ingoti emphilweni yaso nobe emphilweni yaso ; kanye -kubalulekile kutsi bafundzi batfole imibiko njalo ngesikhatsi ngekubhala kwabo kute bakwati kuphi nekutsi bangatfutfukisa njani. -tindzaba kucocwa ngato ngalokuvulelekile emihlanganweni kantsi tincumo titsatfwa ngekuvumelana. -basebentisi bayacelwa kutsi bachubeke nekulandzelela, kuhlola, kubika kanye nekubukana netindzaba letikhona tanyalo tebungoti benhlekelele. -sikhatsi lesibekiwe asikaphumeleli nakubukwa umbukiso wemigwaco lengiyentela. -umkhandlu wesekelwa luhlelo lwelikomidi. -balimi kumele bahlangane batsengise imikhicito yabo. -letimali kuhloswe ngato kulawula imfucuta yasemathoyilethi etikolweni kute kwentiwe emanyolo kanye negesi yekupheka yengadze yesikolo kanye netikimu tekondla. -sibonelo, tibonelelo tahulumende kanye nemiculu yamatisi nyalo kutsatsa sikhatsi lesifishane kutsi isetjentwe. -nguyiphi ikhotheshini loyitsandza kakhulu? -cinisekisa kukhutsatwa nekufezekiswa kwemsebenti wekuhlela kwelidolobha lokusebenta kahle nalokuyimphumelelo kulomasipala. -sikhatsi lesiphakanyisiwe sekufundzisa selulwimi lwesibili lwekwengeta esigabeni lesisemkhatsini samahora la- ngeliviki. -umphatsi utjelwa kanye uma umshini ungasebenti kahle -kutibandzakanya kwemmango ngalokuphelele akusiyo intfo lephatsekako futsi kute sakhiwo lesingaphansi kwekucinisekisa kumeleleka lokwanele kwemacembu lehlukene, noma tincenye letehlukene teliwadi. -gcwalisa tinombolo emgceni wetinombolo bese ubhala umusho wenombolo ngamunye. -loku kwenyuka kusuka ku-% nga- -ube ngumnakekeli lomkhulu wemntfwana. -eceleni kwalendzawo kunemabhokisi lamanyenti ekukhangisa lacuketse -kubhalisa njengemnakekeli webantfu labagugile | south african government -utawenta kube lula kutsi umtimba wakho uhambe. -"jikelele, bantfu labanesifo sashukela banematfuba lamanyenti ekutsi babe netimphawu letimatima kanye netinkinga uma batseleleke ngeligciwane. -lucwaningomabhuku lwatfola emakhono lamcoka, lasembili kanye nalawo langakavami kulomkhakha, kanye netinsayeya letinyenti letivimbela kutfutfukiswa kwemakhono. -ikhabhinethi yatiswa yicembu yetebulungiswa kuvikela bugebengu kanye neklasta yetekuphepha mayelana nembiko wemvikeli wemphakatsi mayelana netinyatselo tekuphepha ekhaya lamengameli jacob zuma enkandla. -kuphindze futsi kubaluleke kakhulu kwenta ncono kusebenta kahle kwetinkantolo kanye nekusebenta kwebashushisi kanye nekwenta ncono tinsita tebaseshi, tebulungiswa kanye netebunhloli. -ikhabhinethi yemukela simemetelo selibhola lembhoco lemhlaba lesente kutsi iningizimu afrika ibe live lelinconotwako kutsi ingenise umchudzelwano wendzebe yemhlaba yelibhola lembhoco. -loluhlelo lutfutfukiswa ngekubonisana nalabanyenti labadlala indzima - ikakhulu ummango lowakhetsa lomkhandlu. -njengoba kukhonjisiwe ngenhla, iningizimu afrika iboshwe ngumtsetfo wesintfu wemave ngemave ngekwephula lokwentiwe ngesikhatsi selubandlululo. -lapho kufinyelela lokulinganako kusho kutsi onkhe emalunga etfu atfokotela kufinyelela lokulinganako nalokulinganako kutinzuzo letikhokhelwa sikimu. -cinisekisa simo sakho semshado ku-inthanethi. -tfola ematfuba emfundvo kanye newemsebenti. -ngitsandza kwendlulisa emavi endvudvuto emindenini yalabo labashonile. -ezingeni lemhlaba wonkhe, kuhlela kwelidolobha lokusimeme kuvele njengalenye yetintfo letivula kucala kwekusebenta kwema-ev. -siyakwemukela kutinikela kanye nekufaka sandla kwetigayigayi letisachubeka emkhatsini wetfu lamuhla futsi tisachubeka nekwenta imphilo lencono yawonkhewonkhe. -sitatimende semhlangano wekhabhinethi wamhla tinge- inkhwekhweti -asente loku dvweba faka umbala kuloluchungechunge lwebungani. -ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwe-sefako makgatho health sciences university ngumengameli jacob zuma ega-rankuwa, egauteng mhla ti- mabasa -atikho tinhloso letantjintjwa ngesikhatsi semnyaka. -nika tizatfu temphendvulo yakho. -ubhala njani indzaba -kumele kuniketwe emazinga kulowo nalowo msebenti. -lokunye konga kuphindze futsi kubonakale ngekwehlisa tindleko etinhlelweni letisembili-leliphasi. -simo sekuhlanteka kwetilwane tasegauteng sichubekile nekuba ngulesikahle kulomnyaka lobuyeketwako. -uma umnyaka wekufundza ulahleka, emanyuvesi kanye nemakolishi angeke afike ekugcineni kulomnyaka, cishe tigidzi tebafundzi bakamatekuletjeni angeke temukelwe kutemfundvo lephakeme, nga- -lapho kukhombisa kungasebenti, kuchuba kungenelela lokudzingekako. -luhlelo lwetfu lufaka ekhatsi kwandziswa kwemzila wesitimela i- iron-ore emkhatsini wesishen enyakatfo kapa nasaldanha bay enshonalanga kapa, lokutawakha linani lelikhulu lemisebenti kuto totimbili tifundza. -litfuba lekulahlekelwa ngemphahla lilawulwa ngekukhetsa ngekucophelela emathulusi etetimali nekubiketela kuhamba kwemali. -phindza ubuke lomdvwebo wemjikeleto wemanti. -" umdlandla weningizimu afrika uyenteka. -nciphisa linani lelingene nga- -indzima yetinyonyane tekusebenta ingafaka ekhatsi kubeka liso ekulawulweni kwemfucuta, emandla ekweluleka kanye " nekushaywa kwetimphawu " mayelana nekulawulwa kwemfucuta lokuhlanganisiwe. -sicelo sekwengetwa nobe kuguculwa kumele sentiwe emaviki lasiphohlongo ngembi kwekutsi iphemithi iphelelwe sikhatsi. -ikhophi lephurintiwe yelirekhodi* -buka lesitfombe bese ukhuluma ngalokubonako. -umklamo wekutfutfukisa emabhizinisi ngekota i-state diamond trader icashe emacembu lamabili lafaka ekhatsi bantfu labasha baseningizimu afrika labasikhombisa labancishwe ematfuba phambilini kumklamo wekutfutfukisa emabhizinisi. -kodvwa akusito tonkhe tinkhomba lekufanele tibalwe. -lokhipha ithenda kumele akhombise ebhulokini lelifanele kutsi ngabe lentfo itawucashwa, noma iphetfwe. -lokuba khona kwekusekelwa kwekwakhiwa kwentalo yetimali tesikweleti tekutfumela ngaphandle kutawucinisa kubuyiselwa kwemasheya alomkhicito kuphindze kwente kutsi kube nekucudzelana kunetikweleti letivamile letinemkhawulo wesikweleti setekuhweba. -uma linani lelifa lingetulu kwa-r, tincwadzi tekuphatfwa kwelifa kumele tikhishwe, kanye nenchubo lephelele lebekwe ngumtsetfo wekuphatfwa kwelifa,, kumele ilandzelwe. -ikhabhinethi ikuvumile kubanjwa kwemhlangano wesitsatfu we-african forum for agricultural advisory services extension week, lotawubanjelwa kwazulu-natal kusukela mhla tinge- imphala kuya kumhla tinge- lweti -tichasiso tisinika lwati ngemuntfu, indzawo nobe intfo. -ahlangana nelidolobha kucocisana ngendzawo lensha yendzawo yebhasi -kwehlukaniswa lokufanele kwemfucuta yekunakekela imphilo angeke kwenteke ngaphandle kwetinhlelo tekucecesha letifaka ekhatsi kucecesha kabusha ngetikhatsi letitsite. -ngako-ke, silinganiso sesidzingo se-oksijini yemakhemikhali singasetjentiswa ngekushesha. -ikhabhinethi icaphele ngekukhatsateka bungoti netinsayeya njengaloku tivetwe kulemiphumela yeluhlolomabhuku. -tinzuzo tekusekelwa kwemali lengenako kulabo labahola umsebenti wesikhashana noma labangakwati kusebenta ngalokuphelele titawubalwa ngekubuka lemali lengenako njengobe kumenyetelwe kumuntfu lotfole imali lengenako. -ecinisweni, uma ucabanga ngekutsi nobe nguyiphi indlela loyibuka ngayo, nanoma ngabe ungahlanganisi njani tisetjentiswa, ngaso sonkhe sikhatsi kunemkhakha lophatsekako ngobe angeke uphindzaphindze lomugca wekuphakelwa kwegesi noma gezi noma emanti noma lucingo kumtsengi wekugcina uphindze uhlele inkinga yemamitha la- ekugcina. -inkhomfa yesine yelutjalomali yaseningizimu afrika. -uma umbhelebhele utawugeleta ngehhafu wemasthi, kumele ucale ukhushulelwe etulu kwemasthi bese uyehliswa kancane uyehhafu wemasthi. -sitawubuyeketa nini lesivumelwano ngekuhlanganyela? -ibeka kutsi onkhe emabhodi ekulawula atawucitfwa. -thandi gloria mpambo-sibhukwana, lowaba lilunga lephalamende yesitfupha esigungwini savelonkhe, ngemuva kwekusebenta njengesitfunywa lesiphelane sasenshonalanga kapa emkhandlwini wavelonkhe wetifundza ngesikhatsi sephalamende yesihlanu. -* ngekuhambisana neluhlakamsebenti lwavelonkhe lwenchubomgomo yetetimboni lolucedziwe nyalo, sitawenta loku -sinelwati loluphelele lwemklamo weluhlolo lwemvelo lapho i-leipzig botanic research institute ifuna kusebentisa lesihlahla i-tapoca kanye nelwati lwetfu lwesintfu mayelana nesihlahla i-tapoca ngenhloso letsite yekucwaninga timphawu temitsi tesihlahla i-tapoca kuphela. -sikhatsi sekuntjintjwa kwelayisensi sehluka kusuka kusikhungo sinye sekuhlola kuye kulesinye ngenca yetinchubo tangekhatsi tekuhlola emabhuku. -mengameli jacob zuma mhla ti- lweti utawetfula tinkhulumiswano tavelonkhe letitawenta kutsi bomasipala betigodzi babambe tinkhulumiswano umnyaka wonkhe. -nyalo sebentisa emagama lamabili kubhala asibhale imisho lenesigci -sitawuhlosa kuniketa bonkhe bafundzi ematfuba lalinganako ekufundza -kufanele kutsi kucashelwe kuchitjiyelwa kwalokucuketfwe ngumtsetfo wamasipala wetinkhokhelo tetimphahla, lapho khona tibonelelo tekumemetela letidzingekako letihlobene netinkhokhelo tetimphahla tamasipala titawutsatfwa ngemuva kwekubonisana nemmango ngaloko. -mayelana netinsita tekuvikela batsengi umkhankhaso " umtsengi uyinkhosi " wetfulwa, futsi imisebenti yekwatisa batsengi yenteka kuso sonkhe lesifundza. -ikhabhinethi ikuvumile kutsi umtsetfosivivinyo wekutsatfwa kwemphahla, wetfulwe ephalamende. -kufundza nekwehlwaya -kubhala i-athikili yeliphephandzabaumfundzi abhale i-athikili yelikilasi ilandzele i-athikili yelicembu ngembi kwekutsi abhale i-athikili yabo. -inhloso lenkhulu yaloluhlelo lwekufundzisa nekufundzisa kuhlanganiswa ngemphumelelo nangalokuyimphumelelo kwetisebenti letinsha kulelitiko kwentela kubasita kutsi babe ngemalunga lahlobile nalakhicitako kulelitiko ngesikhatsi lesifishane kakhulu. -yonkhe imiklamo yahlolwa njalo ngeliviki kantsi imibiko yenchubekelembili yemiklamo yaviki lamabili yadzingeka kubatfulitinsita. -umeluleki wemdlulisicala uvumile kulenchubo. -imphumelelo yangemphela netinhloso letihleliwe talungiswa kukhombisa linani linye lelisemkhatsini. -lesivumelwano sibeka ngalokucacile kutsi lemphahla, lefaka ekhatsi lamayunithi lamane labhalisiwe lafaka ekhatsi yonkhe imphahla, yenta umsebenti walesivumelwano. -kulemboni yembewu luchungechunge lwentfutfuko loluholela kumkhicito wekugcina angeke kwenteke ngekhatsi kwenkampani yinye. -mk olwethu ketsekile -inkhulumo lengakalungiselelwa ephephandzabeni nobe i-athikili yeliphephabhuku -vimbela kutsatsa tincumo letibalulekile uma inftukutselo yakho ilawula. -lingemuva jikelele emmangweni -sifanele kutsi silungise tidzingo letisisekelo siphindze futsi siletse labaphuyile nalabaphuyile kulomkhakha lomkhulu wemnotfo kanye nemmango. -letinhlelo letisihlanu letilandzelako tisetjentiswe ikakhulukati kutfutfukiswa kwebantfwana, ngembi kwekubhedvuka, i-abet, imfundvo lephakeme nekucecesha lokuchubekako. -onkhe emathesti lesevele entiwe atawurekhodwa, lokwenta tinzuzo takho tibe sikhatsi lesidze. -bakhiciti bemfucuta bavela kuyo yonkhe imikhakha, kufaka ekhatsi timayini, tetinsimbi, kuphehlwa kwemandla, tekulima, timboni, temabhizinisi, tetindzawo tekuhlala kanye nemmango. -bengingumuntfu wekucala emndenini wami kuya esikolweni. -tsatsa labangenele tifundvo ngekusebentisa lesinyatselo uchaze kutsi nguyiphi incenye ngayinye yesinyatselo lechazako. -tikhungo titoko tinhlobo letinyenti temakhithi ekusita kwekucala etindzaweni tasemabhizinisi, temahhovisi netasekhaya, kanye nekucasha i-aids yekuhamba. -lokufanako kuhambisana nemkhankhaso wekudvonswa kwemanti lokumele kuhambisane nekuniketwa lokubanti kwekuvikeleka kwekudla. -kusetjentiswa kwetimali tekutikhetsela akukafaneli kutsi kuncunywe ngumasipala, kodvwa akukhetfwa futsi kuvunywe ngummango emisebentini leyentiwe ngesikhatsi senchubo yekuhlela yeliwadi. -o ungabi nekuphatamiseka kwengcondvo, kugula nobe kugula lokungaba nemtselela ekwenteni kahle imisebenti yakho -kute licala, lelingetulu kwelulawulo lwesikhungo. -kwengamela kusebenta kahle nangemphumelelo kwemisebenti yemaphoyisa, lokufaka ekhatsi kutfola imibiko kumisebenti yemaphoyisa ; -umtsetfosisekelo kanye nemtsetfo lohambisanako uphakamisa ngalokucacile kukhutsatwa kwebulwiminyenti eningizimu afrika. -sonkontileka utawukhokhela yonkhe imalingena netindleko futsi utawubhadala onkhe emakleyimu laphatselene nekusetjentiswa kwemalungelo elilungelomkhicito, timphawu tekuhweba noma lamanye emalungelo lavikelekile, kantsi futsi utawuvimbela lesifundza kunoma ngutiphi ticelonkhokhelo letivela lapho. -kukhula kwemnotfo nekwakhiwa kwemisebenti kudzinga isethi lefanele yetinchubomgomo temnotfo lomkhulu letisimeme naletingacombelelwa. -kwakha luhlelo lwekufunwa ngemandla kwekumaketha lokutfunyelwa emaveni angaphandle e-usa. -faka lemiculu lelandzelako efomini leligcwalisiwe lelibalwe ngenhla -kwenta ncono kutfutfukiswa kwelibanga lebafundzi ngekusebentisa emabanga kuya etigabeni tesikolo. -tivumelwano letisebenta etinyangeni letilandzelako kuya emnyakeni. -njengoba kute kulawula kufinyelela kuletindzawo letinyenti, tonkhe tinhlobo temfucuta kufaka ekhatsi imfucuta lenebungoti kanye nemfucuta yetekwelapha tingalahlwa lapha. -uma ungumuntfu waseningizimu afrika lohlala kulamanye emave, lonenshisekelo yekusisa umntfwana waseningizimu afrika, kumele utsintse umtimba losemkhatsini walelive lohlala kulo. -kwenteka - ingabe lomklamo ungaphumelela ngalokuphatsekako nangalokufanele? -ikhabhinethi ivume umbiko waseningizimu afrika wesigaba sekugcina selive lomayelana nekufezekiswa kwenhlangano yekubambisana kutemnotfo nentfutfuko. -kubhaliswa kwenkampani yahulumende kufaka loku lokulandzelako -lukhetfo lwetsenjwa lwemalunga lamatsatfu etsenjwa lutawubanjwa emkhatsini wamhla ti- indlovana namhla ti- kholwane -khomishana kanye netisebenti tebulungiswa kumele bente imisebenti yelitiko njengobe kubekiwe kulomtsetfo, ngekuya kwenchubomgomo lenjalo njengobe indvuna ingancuma ngayo. -inchazelo yetindlela tekunciphisa nekulawula bungoti iniketiwe. -kuchunyaniswa kwetinsita temakomidi kuyentiwa ncono. -kodvwa-ke, liciniso kutsi linyenti lebafundzi lisengakakhoni kuchumana kahle ngelulwimi lwabo lwekwengeta kulesigaba. -imininingwane yekutsintsana yebachubisifundvo -kusisa lokwanele nalokufanele ku-r&d kuyadzingeka kute kufezeke tinhloso teluhlelo lwekutfutfukisa lwavelonkhe. -insayeya yebuholi yekukhula kwemnotfo lokusheshisako, tingucuko kanye nentfutfuko lesimeme i-afrika lebukene nayo lamuhla ilukhuni kakhulu, nanoma ingasifuni kancane, kunesikhatsi semzabalazo wenkhululeko kubukubetwa betive. -lenchubomgomo iphindze inikete luhlaka lwekulandzelela nekuhlola kucinisekisa kutsi ifezekiswa ngemphumelelo kubo bonkhe bantfwana ngaphandle kwekubuka buhlanga, bulili nobe inkholo. -o kusungula imisebenti ye-idp leyengeta imisebenti yecbp ; nobe -umnyaka wekucala kuloluhlelo lwemasu kuvamise kuba luhlelo lwekusebenta loluchaza kabanti ngemisebenti yemnyakatimali lotako. -kuliciniso silinga kugucula simo. -lihhovisi lekuchuba kugcogcwa nekuchumana kwemiklamo. -i-tisa iyinhlangano legucugucukako, legcile kumakhasimende, ikakhulu mayelana netinsita letiletfwako kanye netikhutsati tetimali letibuketwako. -kute umsebenti wetfu utfutfukise emasu labonakalako ekubukana nekunakekelwa kwebantfwana labangakahlobani, lwati lolwenele kufanele lukhicitwe mayelana nemtselela walo kanye nemitselela kumndeni webantfwana labanakekelako kanye nemntfwana lonakekelako ngekwehlukana. -kucamba kabusha kulomkhakha wekubusa ngekwe-elekhthronikhi kungabonakala kutakhamuti tetfu uma ngabe kusindzisa sikhatsi kanye nemali. -kubekwa etikhundlenikutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni. -kwengamela nekucinisekisa kusetjentiswa lokufanele nalokungagucuki kwenchubo yekuyiswa kulenye indzawo njengobe kucatjangiwe ngulesivumelwano. -ngabe lombhalo unayo emakhotheshini? -kutfutseleka kwebantfu emadolobheni lokucinisiwe nako kwaba yimbangela. -emacdw achumana emkhatsini wemimango nayo yonkhe imikhakha yahulumende kanye nematiko. -liviki lavelonkhe lekugcila kutimbizo -lesifo sitetfula ngemkhuhlane njengetimphawu kanye netimphawu temtsetfo. -emakhophelethivi ebuholi nebaphatsi atawubhadala imali lengu-r yesifundvo sekucecesha ngasinye. -tindlu etindzaweni letiphasi kakhulu letisedvute nemfula tibe nemonakalo lomubi kakhulu. -timoto letinkhulu kufuneka tisetjentiswe ngetindleko letiphasi ngelikhilomitha ngalinye lesihlalo, futsi ngetulu, lapho khona sidzingo sisetulu, titawuba nelitfuba kunetimoto letincane. -imemorandamu kanye netincwajana tenkampani kufanele kutsi tigcogcwe futsi tilungiswe kute kutsi lenkampani ihambisane nemali yekucala ibhizinisi futsi kumele icinisekiswe ngumphakatsi lonothari, longucwepheshe kutemtsetfo. -inchazelo yanoma nguyiphi intfo leseluhlwini ifaka ekhatsi leyo intfo lesesimeni lesisha noma lesesibili. -imfundvo yebantfu base-afrika ifaka ekhatsi lokungetulu kwekundluliswa nje nome kuveta lwati. -inchubomgomo yetetimali isebenta kuluhlakamsebenti lolucondziswe ekwehleni kwemandla emali, loluholwa ngumtsetfo lowetayelekile wekubuka-kwehla kwemandla emali lapho silinganisontalo senchubomgomo siphendvula kancane ekwehlukaneni kwekwehla kwemandla emali lokucatjangwako kuloko lokuhlosiwe. -ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ephalamende kwemtsetfosivivinyo wekuchibela imitsetfo yavelonkhe yekulawulwa kwemvelo, wa- -sinyatselokubuketa luhlolo lwakho bese uyabuyeketa uma kunesidzingo -sekucalile kubukeka kungenteka. -ngetulu kwaloko, bangumkhiciti lomkhulu wekudla nebalungisi bemndeni wonkhe. -ikhabhinethi ikuvumile kungena kweningizimu afrika kusivumelwano se-unesco sekuvikela i-ict. -litiko letetindlu lesifundza sasefreystata litawutsintfwa kutfola lwati lolwengetiwe mayelana naloku. -tinhlelo tetinzuzo temhlalaphansi te-ex-gratia tinhlelo tetinzuzo letichaziwe. -isekelwa kukhutsatwa kwetemphilo ngekusebentisa betindzaba labahlukahlukene, tisebenti letinakekela ngetemphilo letivakashela emakhaya, kanye netinhlelo tekufinyelela. -lomklomelo lotawuphumelela utawumenyetelwa kulenyanga letako. -kute kugwenywe kugcwala kakhulu kwebungoti, tinchubomgomo netinchubo talesikhwama tifaka ekhatsi letinkhombandlela letitsite letibalwe ngenhla letigcila ekugcineni sikhwama lesihlukile. -sidzinga kuvisisa kutsi kulengcikitsi imitamo yahulumende yekulwa nebuphuya, kweswelakala kwemisebenti kanye nekukhulisa umnotfo kumele iciniswe ngalokuchubekako. -uma kunesimo lesiphutfumako, kuchumana egameni letakhamiti taseningizimu afrika kulamanye emave nemndeni kanye / nobe bangani baseningizimu afrika, -ubese uyagucuka -imisebenti leminyenti ikhonjwa ngenhla, kodvwa ungaphindze wente -tinkhombandlela setitfutfukisiwe kantsi kuceceshwa kuyatfolakala kubanakekeli labagcile emakhaya. -sonkontileka utawuniketa luhla loluncane loludzingekako lwemathulusi njengobe kukhonjisiwe efomini a. -kulungisa lensayeya kunemandla ekuvula timali letingasetjentiswa bohulumende base-afrika kufezekisa tinhloso tentfutfuko lesimeme kanye netinhlelo tabo tentfutfuko. -bochwepheshe bangaphindza futsi bazuze kulabamele ummango, njengobe bagcogca babuye baletse lwatiso lwetenhlalo netemnotfo kanye nelwati lwebantfu kanye nelwati lwabo loluvela emiphakatsini, lolungasetjentiswa kwatisa inchubo yekuhlela kanye nekucinisa simo semmango ngesikhatsi sekukhulumisana. -kwekucala umphatsi we-idp kumele abhale kukholamu lengesekudla tindzaba letibalulekile te-idp, lokufaka ekhatsi kuchazwa kwetintfo letibalulekile ( lokusho kutsi nguyiphi indzaba lebalulekile? -linani lematiko lasitile, kwenta ncono ematiko ekuphatsa ngekubambisana ngekusebentisa isethi lephelele yetincwadzi letibhalwe phambilini. -tinkhokhelo titawentiwa ngekushesha sifundza, kodvwa kungakapheli emalanga langemashumi lamatsatfu ngemuva kwekutfunyelwa kwema-inivoyisi noma ikleyimu yinkontileka. -loku kutawenta kancono kutibandzakanya lokuvamile kuyo yonkhe imikhakha yekusebenta kutfutfukisa imalingena kanye nekwakha ematfuba emisebenti lasimeme kuyo yonkhe imikhakha yekusebenta. -ubamba lichaza etingcocweni -lelisu lifuna kufaka ligalelo ekulungiseni tinsayeya tekuphakelwa kwemandla agezi kulelive. -umhloli uyenetiseka kutsi lomsebenti lohlolwako ufanele kutsi wentiwe ngulomuntfu lohlolwako. -ikhabhinethi isekele lubito lwemave lasisekelo lwemave latfutfukile kutsi anikete timali letenele, kwendlulisela itheknoloji kanye nekwakha emandla kute kuchutjwe kusetjentiswa ngemphumelelo kwesivumelwane seluhlakamsebenti lwamhlabuhlangene lesimayelana nekugucuka kwesimo selitulu, sivumelwane sase-kyoto kanye nesivumelwane saseparis ngendlela lengandzisi sikweleti semave lasatfutfuka. -lenkhulumiswano yelusha yelihhovisi lamengameli icinisekise bumatima lobuchubekako netinsayeya letibukene nelusha lwetfu loludzinga kungenelela masinyane nguhulumende wetfu. -chubeka usebentise lenchazelo enkondlweni njengenkhombandlela kudvweba sitfombe sesilokatana. -ikhabhinethi ihlanganyela ekukhunjulweni kwemphilo netikhatsi tase-or tambo njengenkhomba yekuhlonishwa nekubongwa ngendzima layidlalile ekuchubeleni embili i-ajenda yeningizimu afrika lengabandlululi ngekwebuhlanga, lengabandlululi ngekwebulili, yentsandvo yelinyenti nalenemphumelelo. -sigwebo sekuvalelwa ngekwabo kumele sendluliselwe kujaji lelenta luhlolo kutsi libuyeketwe. -silitiko lelinesitiyo lesihlonipha lutjalomali lwetfu kubantfu bakitsi. -uma uphasisa lesivivinyo kumele ukhokhe imali yekukhipha. -kuncuma ngelusuku lwekusebentisa i-analogi kusukela mhla tinge- indlovulenkhulu kuya kumhla tinge- inhlaba kuniketa hulumende sikhatsi lesenele sekutsi acedzele kufaka emabhokisi labekiwe lasetulu emakhaya labhalise ngesikhatsi lesifanele futsi labafanele kutsi batitfole ngembi kwekusebentisa i-analogi. -umtselela wekungcubutana kwerussia ne-ukraine kutemnotfo. -lisekela lamengameli david mabuza ubikele ikhabhinethi mayelana netintfutfuko letiphatselene nekucindzeteleka kwagezi ka-eskom. -ugcwalisa lithebula lelikhomba balingisi, sibekandzaba, tigameko letiholela ekushayisaneni, umzabalazo, tigameko letiphatselene nekushayisana kanye nesimo sendzaba. -inchubo leyetayelekile yelukhetfo -kusalela emuva kwekufunwa ngemandla kwetakhiwonchanti letisisekelo kubaluleke kakhulu kuto totimbili letindzawo tasemadolobheni letigcwele kakhulu kanye nasetindzaweni tasemaphandleni letingakatfutfuki. -kuvisisa kuguculwa kwemisebenti yahulumende kanye nelwati lwemtsetfo wemanti wavelonkhe, umtsetfo wetinsita temanti, kanye nemtsetfo wavelonkhe wekulawula temvelo. -lesikhungo lesiniketa ticu siniketa umbhalo lomncane kanye nesengeto sembhalo lomncane. -sicelo selayisensi yekushayela yesikhashana -ikhabhinethi ihalalisela ithayetha yemakethe yasejozi ngekugubha umkhosi wayo weminyaka lenge- yekuba khona. -budlelwane betemidlalo nekukhibika kwemave emhlaba buhlose kwenta ncono budlelwane betemave emhlaba beningizimu afrika kutemidlalo nekukhibika nekutfutfukisa nekusebentela tivumelwane tahulumende. -uma bantfwana bafundza tincwadzi ngekwabo baphindze batfutfukise kufundza ngekushesha, kuphela nje uma ngabe tincwadzi tilula kutsi bantfwana bafundze ngaphandle kwelusito. -kute utfole ingucuko yesakhiwo lesidzingekako iningizimu afrika idzinga kwenta loku lokulandzelako -litiko lente tingucuko letinkhulu tekuhleleka ngekusungulwa kwe-ejensi yekucinisekiswa kwetenhlalo. -kulandzisa lokufaka ekhatsi tinhlangotsi letinyenti talombono kuchaziwe. -ngako-ke angeke kube nemtselela ekufinyelelekeni kwemphahla noma kunoma ngabe ngukuphi kuhamba kwethrafikhi emigwacweni lendzala yasekapa ngenca yekusetjentiswa kwemandla lamancane kwetivakashi endzaweni yekuhlala. -emakhono ekufundza nekwehlwaya asemkhatsini wekufundza ngemphumelelo kukharikhulamu yonkhe, kanye nekuhlanganyela ngalokuphelele emmangweni, emsebentini kanye nasesimeni semhlaba wonkhe. -khombisa ipasiphoti lesebentako. -kubaluleka kwekuchelelana ngekwetenhlalo kulemphi yekulwa necovid lenekutsatselana lokukhulu, kuchelelana ngekwetenhlalo kubaluleke kakhulu ekusiteni kucedza kubhebhetseka kwalesifo kulo lonkhe lelive. -simemo samengameli ramaphosa sekutsi kube nesivumelwane lesisha setenhlalo sidzinga kufaka sandla kwabo bonkhe bantfu baseningizimu afrika kutsi basebentisane kute kuncotjwe tinsayeya tetfu kanye nekubeka lelive endleleni yekukhula lokukhulu. -landzelela imidvwebo yemsakato kukhombisa indlela yemsakato lomncane losuka emkhatsini kwetindzaba letehlukene. -dokotela wetilwane wesifundza uhlola lesikhungo. -wonkhewonkhe unesitfunti semvelo kanye nelilungelo lekutsi sitfunti sakhe sihlonishwe futsi sivikelwe. -loluhlelo lwemukelwa likomidi lekuhlola emabhuku ngekufaka ligalelo ekulawuleni. -ikhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe bantfu baseningizimu afrika kanye nemmango wemave emhlaba lokugubhe umkhosi wekusishiya emhlabeni kwamengameli nelson mandela wekucala walelive lokhetfwe ngentsandvo yelinyenti mhla ti- ingongoni -umshado wesintfu uvunywa uma bantfu labashadako ngaphasi kwemtsetfo wesintfu bahambisene naletidzingo letilandzelako -tiphindze futsi tesekele umsebenti welitiko letekucashwa netetisebenti ekwenteni luhlolo lwasemsebentini kucinisekisa kutsi tinchubo tetemphilo netekuphepha tikhona kubasebenti lababuyako. -tifundvo tekutfutfukisa nobe ticu letifanele letilinganako. -luhlelo lwelusito lwebhizinasastin, itheksa isungule luhlelo lwelusito lwekunciphisa imfucuta loluniketa emabhizinisi endzawo lusito lwetebucwepheshe kute kufezeke kuncishiswa kwelinani kanye nebutsi bemfucuta leyentiwe. -kubuyeketa umtselela wesinyatselo sahulumende -timfucuta letingakavami kutsatfwa njengetidzakamiva tingasebenta njengetidzakamiva ngaphasi kwetimo letitsite, sibonelo kudla, tinatfo, tisombululo kanye nema-ayerozoli. -kudzabuka kwakhe ngalokuphelele kwatiwa kakhulu ngeligalelo lakhe lelikhulu lelifake enkholweni yemandiya kanye nemasiko ngekwakha emathembula, emamandiya kanye netikhungo temfundvo kokubili lapha e-india kanye nakulamanye emave. -laba bekungemadvodza lanesibindzi labaphendvula kulubito lwemandla emperi ngaleso sikhatsi kutsi asebente. -imihlangano yemmango - lena yinkhundla lebalulekile yekwabelana ngemibono kanye nelwati. -incenye yesamba sentsela yemnyaka wonkhe -liphepha - lulwimi ngekwesimongcondvo liphepha - temibhalo liphepha - kubhala liphepha - *temlomo *emamaki emnyaka wonkhe etemlomo lacongelelwe ekukhulumeni, ekulaleleni kanye / nobe ekufundzeni. -lithebula -loku kwenta kube matima kuletikhungo letivalelwe ngobe tiboshwa letinebungoti lobusetulu tinemikhawulo mayelana nekuhamba ngekhatsi kulesikhungo futsi tidzinga linani lelikhulu letisebenti kutsi tibasuphavayisa. -ndvuna uphindze watsi lomsebenti utawufaka ekhatsi kubekwa kwetinkhombandlela tekusetjentiswa kwalomtsetfo kute kucinisekiswe kungagucuki ekubukaneni neticelo letinjalo. -luhlelo lolukhulu lwekutfutfukisa temidlalo selucalile, futsi kutawusungulwa sikhungo ethekwini. -sinyatselokubuyeketwa kweluhlelo lwekusebenta lwemibiko yetidzingo tekuniketwa emandla kwelikomidi leliwadi kumasipala -lolusito kumele lucinisekise kutsi tonkhe timali letishiwo kusigatjana a na b salesengeto tiyalungiswa kute tigcine umkhuba wekukhula kwemandla emali ngekuya kwenkhomba yentsengo yebatsengi. -kumele batfole tidzingo temmango wabo bese batindlulisela kumkhandlu. -loku kutawenta ncono likhono lembuso lekulandzelela nekuhlola kuhambisana kwawo nemtsetfosisekelo wekucinisekisa bunikati bemhlaba kanye netingucuko letihambisanako, ngenhloso yekutsatsa tinyatselo tekulungisa imiphumela yekubandlululwa ngekwebuhlanga kwesikhatsi lesengcile. -loku kwase kucatsaniswa ne-gdp yelidolobhakati. -inchubomgomo yasebritain yemtsetfo longakacondzi yasetjentiselwa kulawula nekusebentisa emandla awo. -leyunithi ichuba kusetjentiswa kwetibonelelo tahulumende kanye nekusitwa ngetimali kwetfu kucedza kusalela emuva kuso sonkhe lesigodzi. -uniketa luhlaka lwato tonkhe tinhlelo tahulumende kulowo nalowo mkhakha wahulumende kucinisekisa kutsi tindzawo letingakatfutfuki talelive tifakwa ekuhleleni. -timali titawubuyeketwa njalo ngemnyaka futsi tincunywe yindvuna noma siphatsimandla lesiniketiwe, kanye nendvuna yetetimali. -lesahluko sitawugcila etinhlotjeni letehlukene tekwengamela, lesetivele tiniketwa ekulawulweni kwalababanjiwe kute kutsi kulandzelwe lomtsetfomgomo we-un lophawulwe ngenhla kanye netiphakamiso letengetiwe. -kulesitatimende sebetindzaba, kulalelwe kutsi lesiteleka sivimbele njani kutfunyelwa emaveni angaphandle e-europe nase-asia. -lesigatjana sicatsanisa takhiwonchanti taseningizimu afrika naleto taletinye tigodzi letinyenti. -loku kutawufezekiswa ngekusebentisa litiko letindzaba temanti nemahlatsi lelihlelwe kabusha ezingeni lesigodzi nangetikhungo temanti telizinga lesibili njengemabhodi emanti, ngekuhlanganyela ngalokuphelele kwemikhakha yangasese ne-ngo. -loku emkhatsini waletinye tintfo kungabangelwa tindleko letisetulu tekuhambisa tinkhwa kanye naletinye tintfo tekudla etindzaweni tasemaphandleni. -kulwa nebuphuya kanye nekungalingani kanye nekugcina bafundzi esikolweni, bafundzi labangetulu kwetigidzi letinge- bafundza etikolweni letingakhokhelwa imali kantsi labangetulu kwetigidzi letisiphohlongo bazuza kusikimu sahulumende sekondla tikolo. -tikhala titawubese tiyagcwaliswa ngeludvuma loluncane. -siyachubeka nekulalela kukhatsateka kwebantfu betfu futsi sitimisele kwenta tingucuko letitawusimamisa kukhatsateka kwebantfu mayelana netinsayeya lababukene nato nesidzingo sekusindzisa timphilo. -loku kuyabonakala ngobe lizinga lekweswelakala kwemisebenti kulesifundza lehlile ngesikhatsi lesifanako naleso salelive. -ikhabhinethi ihalalisela licembu lavelonkhe lelibhola letinyawo laseningizimu afrika, i-amajimbos, ngekwenta lelive litigcabhe ngekuphumelela kutfola umncintiswano wekugcina we-african under- championship e-niamey, e-niger. -linani lalokufakwe njalo ngenyanga lincunywa ngendlela yekutsi imalimboleko itawukhokhelwa ngalokuphelele ngesikhatsi semalimboleko futsi umbolekisi utawatisa umboleki nganobe ngutiphi tingucuko kulelinani lelifakwe njalo ngenyanga. -lihhovisi lemcondzisi-nkhulumo litawuchuba lukhetfo kepha likhansela leliwadi nemalunga elikomidi kumele ati ngaloluhlelo ; -kufinyeleleka - kusho kutsi tinsita atikaphatamiseki ngekujutjelwa kwesikhatsi nobe libanga -sakhiwo selubalobalo lwekuhweba lesentiwe libhange lesilulu laseningizimu afrika, temafa avelonkhe, i-sars kanye ne-stats sa sitawubona sibuye sibambe kungena kwemali ngalokungekho emtsetfweni. -bobabili labashadako kumele babe ngetulu kweminyaka lelishumi nesiphohlongo. -lomtsetfo utawuniketa luhlakamsebenti lwekulawula nekufezekisa lapho hulumende wasekhaya utawusitwa khona kuhlela imiklamo lemisha nekucinisekisa kutsi tinsita letinsha tiyetfulwa. -i-boma iyagucugucuka noma iyakhula kancane. -timphawu kumele tetfule ngalokucacile umlayeto wato kodvwa kufanele tibe khona tibuye tiniketwe bukhulu kute kungavali imibono yekungena nekubuya kumabhilidi lahambisana nawo. -ngitsandza kucala ngekubonga temafa tavelonkhe taseningizimu afrika kanye nesikhwama setimali temave ngemave ngekunginiketa inhlonipho yekwetfula inkhulumo lebalulekile enkhundleni yetetimali tase-afrika. -kusebentisa lokuhlukanisa, lokucabanga loku lokulandzelako kwentiwa -kuhlomisa tisebenti ngetemphilo nekutfutfwa kwendle kwavelonkhe nemakhono. -kodvwa nobe ngabe ngukuphi lokutsandvwa ngumuntfu, tiboshwa kudzingeka kutsi tati kutsi emathathu lamakhulu, labonakalako'ebusweni bakho'atawenta imisebenti cishe ibe yintfo lengeke yenteke emikhakheni leminyenti. -temphilo nesimondzawo tihlobene ndzawonye ngekuhambisana nemcondvo wekutfutfuka lokusimeme. -ngelisontfo, mhla ti- indlovulenkhulu, kugujwa lusuku lwabomake lwemave emhlaba lolusuku lolusetjentiswa njalo ngemnyaka emhlabeni wonkhe kute kubukwe inchubekelembili leseyentiwe, kubite ingucuko kubuye kugujwe tento tesibindzi nekutimisela kwabomake labetayelekile labadlala indzima lengakavami emlandvweni wemimango yabo kanye nemave abo. -sibuka labadlali labalindzelekile kutsi babeke lesikhebesi sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu. -umhloli angaphindze ahlole noma ngabe ngusiphi simo noma i-athikili bese utsatsa emasampuli awo, bese utsatsa noma ngabe ngusiphi i-athikili lengasebenta njengebufakazi. -emalunga e-sms kumatiko avelonkhe lafunwa kutsi angenise emafomu abo ekudzalula tetimali emnyakatimali wanga- /, ikhomishini yemisebenti yahulumende letfolwe ngelusuku lwekuphela lwamhla tinge- inkhwekhweti -umjikeleto lophelele wecbp losetjentisiwe nga-% emawadini kute kufundvwe tifundvo letisachubeka ; -bakhetfwe ngekutsi bahlangana njani kute bakhe iyunithi lehlanganisiwe, sibonelo bafundzi batawulalela indzaba bese bafundza indzaba. -loku kutsatsa simo, emkhatsini waletinye tintfo, tinkhulumo-luhlolo netiteshi temisakato, kuvela kumabonakudze, ema-athikili emajenali emtsetfo, nekuchumana nebantfu kanye netikhungo. -ngako-ke ekugcineni, loko lokumayelana nemalungelo ekulawula, hhayi ngalokungiko njengemalungelo emphahla - ngubani lonayo nobe lolawula. -emacembu lamanyenti atawutfunyelwa kutfutfukisa tindlela tekunakekela emacembu latsite etigulane labuka tonkhe tinhlangotsi tekunakekela. -tinhlelo tekutfola nekusetjentiswa kwetincwadzi tekufundza tiyasetjentiswa. -kuphatfwa kwemaklastaumkhakha wetemnotfo nekucashwa ; kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti ; tebulungiswa, kuvimbela bugebengu nekuvikeleka ; kubambisana kwemave emhlaba, kuhweba nekuphepha -kubandzakanyeka kwetinkhulungwane tebantfu labasha emisebentini leyehlukahlukene yekuhlomisa inyanga yelusha leyabanjwa ngematiko, tikhungo tahulumende kanye nemkhakha lotimele kuyakhutsata. -kuchuba inhlangano nekuphatfwa kwemihlangano yekuhlelela kwangaphambilini -loku kuphatselene nako konkhe, kusukela ekutfutfukiseni temphilo tebantfu betfu, kuye ekunciphiseni emazinga ebugebengu, kwenyusa emazinga ekwati kufundza nekubhala kanye nekubala, kanye nekuvula iminyango yekufundza nemasiko kubo bonkhe bantfu. -kwasabalaliswa tinhlanyelo letingetulu kwemathani lasitfupha, kantsi imindeni leminyenti nyalo seyihlanyela futsi ikhicita tibhidvo tayo. -sebentisa tingobiyane letivikelekile kukhombisa kutsi tisho kutsini. -imitsetfo lebhalisiwe yaka-gems ibeka kutsi ibhizinisi yalesikimu itawuphatfwa yibhodi lenebantfu labalishumi nakubili labafanele futsi labafanele kutsi babe netsenjwa. -wacala nini kuba nelutsandvo lwetemidlalo? -lesikhungo semlandvo sekufundza sisebente njengesikhali ngesikhatsi semzabalazo wetfu wenkhululeko futsi siyatiwa ngekutsi yi-“crucible of african leadership” ngekutsi yi- alma mater of anti-apartheid struggle figures njengegreat zk matthews, nelson mandela, robert sobukwe, oliver tambo kanye negovan mbeki. -i-dpe yacondziswa kutsi iphetse kukhetfwa kwebhodi yesikhashana ye-saa nekutsi iphetse kukhetfwa kwemlingani wemasu ekulinganisa we-samango lohlelwe kabusha wanconywa ngendzima yemasu layidlalile njengesabelo lesincane se-saa, kucinisekisa kutsi lenkampani yetindiza iyachubeka nekuba khona emakethe. -ngekusebentisa tincenye tayo letahlukahlukene tavelonkhe netesifundza, tebunhloli bebugebengu tisungule kufinyelela kulelive lonkhe, kwandzisa ezingeni lesiteshi. -imigca lecacile yekutibophelela ayikahlali njalo lengaholela ekudidekeni kutsi nguliphi likomiti noma sakhiwo lesibukene nemsebenti lotsite noma imisebenti letsite. -ngiyakhona kufaka siciniseko sekutsi ngitawutfola lusito ngaloko lokwenta lesibhedlela lesikhulu sibe nemtselela. -kutibandzakanya kwemmango kususelwa kulenkholelo yekutsi labo labatsintseka ngesincumo banelilungelo lekufaka sandla eluhlelweni lwekutsatfwa kwetincumo. -bomake nemantfombatana labakhulelwe batawutfola kudla lokukhetsekile kute kutfutfukiswe imphilo lenhle. -ecinisweni licembu ngalinye kumele libe nemchubi kanye nemuntfu lotinikele ekubhaliseni lenchubo. -bantfu labasha, nanoma kunjalo, badzinga kutsatsa tincumo ngekwabo. -konkhe lokunye kulahlekelwa kubonakala nangabe kuniketwe imvume kutsi kubonwe. -wonkhe masipala kumele atame kuphumelelisa letinhloso ngekuya ngemandla akhe etetimali newekuphatsa, kanye nemandla laniketwe yona. -ezingeni lavelonkhe, kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kugcila kumisebenti yemanti lamanyenti, kulungiswa kwetitimela, kugezi, netikhungo tetekuvakasha, ngalesikhatsi tifundza titsatsa umsebenti wetikolo, imitfolamphilo, imigwaco netindlu. -loluhlelo luhlose kukhulisa lizinga lemakhono kanye nekunciphisa lizinga lekungafundzi esifundzeni nakulelive. -caphelakuvuselela ilayisensi yakho, angeke kudzingeke kutsi wente sivivinyo sekushayela nawuvuselela ilayisensi yakho yekushayela. -kufezekiswa kwalelisu kutawufaka ligalelo ekutfutfukiseni umnotfo wendzawo newesifundza ngekwenta ncono kufinyelela kutitfutsi tesive. -satiso kumele sishicilelwe kugazethi yahulumende wavelonkhe kungakapheli emalanga lasihlanu alowo muntfu loboshiwe, sishicilele ligama lalowo muntfu loboshiwe nendzawo yekuvalelwa futsi sishicilele kulesinyatselo lesiphutfumako ngekuya kwalesinyatselo lowo muntfu loboshiwe. -_ kuvikela kucitseka kwemanti / kwetjwala -labafuna kungena kulelive njengebantfu labafuna umsebenti nobe ngetinhloso tekufundza kumele babe nemvume lefanele, lekhishwe ngaphandle kwalelive. -likheli lenkapani -lesimo asikajutjelwa egauteng. -imitselela yemitsi yekubulala likhula etinhlantini ibhalwa kabi. -i-real lab itawubanjwa ngesikhatsi semaviki lasihlanu kusukela mhla tinge- inyoni nemphala -cliché - inchazelo nobe umcondvo losetjentiswe kanyenti ngobe ulahleke emandla ayo ekukhuluma -ngekusebentisa lomtsetfo nangelulwimi lolungacaci, sishayamtsetfo sicacise inhloso yaso kutsi'tincesitelo'teluhlobo lolutsite nobe luhlobo kumele tiniketwe bahlukunyetwa. -kwakhiwa kabusha kwetinsita tetilulumagama tavelonkhe netinsita telulwimi lwembuso kute kwentiwe umsebenti welulwimi wavelonkhe ; -lokungenani kulabasihlanu labamele sigungu savelonkhe ; futsi -lusha lungakha iphrofayili, lubuke ematfuba ekufundza nekutfola imali, futsi lutfole kwesekelwa ngekusebentisa tindlela letinyenti kuletinkhundla. -iphayini, igamu, tinkhomo, netinkhuni konkhe kuyenteka. -kute afaneleke, bafundzi akufuneki batfole lusito lwetimali loluvela kulesinye sikhungo noma enkampanini. -kodvwa, kunetinkhomba letikhulako tekutsi kusimama kwetimali kanye nekuvuseleleka kwemnotfo kuyachubeka. -i-sulphur dioxide ikhicitwa uma ngabe kushiswa emalahle lanekungcola lokusetulu. -emaphoyisa atfole kutsi linyenti lemamoli etitolo bekuhloswe kakhulu kutsi yentiwe etitolo temakhalekhikhini. -tinja letinkhulu _________________________ kulengadze. -malunga lamashamargit wiege -hulumende ubeka tintsela kumabhizinisi nebatsengi kute batfole imali langayisebentisa kumiklamo lehlose kutfutfukisa lokuhle kwesive. -tincwadzi tekulawula umklamo kanye netinchubo letibuyeketiwe tabuye tabuyeketwa. -ngetulu kwemhlaba, emajoyini angentiwa ngetindlela tehexagonal, ticindzetelo leticindzetelwe, emaklemphu noma kubopha kabili. -kuhlanganiswa kwemasu emawadi lafanele kute kubonwe tingcikitsi letiphindzaphindzekako kanye nekwesekela kwakhiwa kwemasu ngekwetinhloso te-idp. -sikolo kuhlobisa bantfwana ngemabhayisikili -kuniketa luhlakamsebenti lwekubambisana kwesigodzi emkhakheni wetimali ngekubambisana nemabhange lasemkhatsini, letinye tiphatsimandla letilawulako naletilawulako, emabhange naletinye tinsita tetimali kute kuhlanganiswe tinsita tekusisa. -ngalesinye sikhatsi angeke -bantfu labanyenti babamba leligciwane ngemuva kwekuya ecansini kanye kuphela nemuntfu lotseleleke nge-hiv futsi amange asebentise ikhondomu. -loku kutawukhuphula lizinga lemali lengenako yentsela ngalokuphelele, lokuholela ekwehleni kwekusilela kwelwabiwomali lwesakhiwo kanye nekuchubeka nekutfutfuka kwelwabiwomali lolusimeme. -tintfo letine letimcoka tetenhlalo netemnotfo tangaphandle tibalwe kudokhumenti yenchubomgomo yetjwala yaseningizimu afrika. -uneminyaka lengu- budzala futsi udlale licembu lesifundza lelincane. -litiko letetindlu lihlose kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu waseningizimu afrika unekufinyelela kusakhiwo sekuhlala salomphelo, ngekhatsi kwetindzawo tekuhlaliswa kwebantfu letisimeme, leticinisekisa bungasense kanye nekuvikeleka lokwanele kuletincenye. -ikhabhinethi ibonge bonkhe bavoti labafanelekile labavotile elukhetfweni lwabohulumende basekhaya lolubanjwe ngemsombuluko, mhla ti- lweti kute kutfolwe kutsi ngubani lofanele kutsi abe nguhulumende wasekhaya. -kumele utibandzakanye lokungenani nakunye inchubo yekuhlela yeliwadi kute utfole lwati lolubanti lwekubaluleka kwelwati loluvela kucbp lwentelwe i-idp ; -ngesikhatsi sekwakhiwa kwelidamu bantfu labange- bacashwa. -kutfola mayelana nemihlangano yemkhandlu tincumo mayelana netindzaba temmango titsatfwa emihlanganweni yamasipala. -sidzinga kunciphisa tindleko tekuphatsa, sigweme kuphindzaphindzeka kanye nekucondzisa imitfombolusito leminyenti kumabhizinisi lamancane. -sehluko kuchumana nemsebenti loniketwe emakomidi emawadi -budlova lobucondziswe kubulili. -kugcila kwayo lokusisekelo kuniketa tinhlelo letisezingeni lelisetulu etindzaweni tebuholi nekuphatsa kucecesha, kucecesha baceceshi, kuphakela kuphatsa nekuphatsa, kuphatsa tisebenti nekusekela imfundvo lesisekelo yalabadzala, nekucecesha tisebenti tahulumende. -tikimu tekwabelana ngekulingana titinhlangano letingalingani, labanye balimi basebentisa loku njengemoto yekuzama kusombulula bumatima betimali. -luhlatiyo lolucatsanisekako lwematiko avelonkhe emkhatsini wabhimbidvwane kuya mhla ti- imphala kanye namhla ti- bhimbidvwane kuya kumhla ti- imphala lukhombise kutfutfuka nge-% kwelinani lelisemkhatsini lema-invoyisi lakhokhelwe kungakapheli emalanga langu- kanye nekutfutfuka nge-% kwelinani lelisemkhatsini lema-invoyisi lakhokhelwa ngemuva kwemalanga langu- -ikhabhinethi iphindza itsi sisekelo sendlela yekukhula lokusetulu kanye nentfutfuko yetenhlalo netemnotfo sesivele sibekiwe. -loluhlelo lweminyaka lesihlanu luchaza emasu labocalangaye kanye netindlela tekusebentisa ekuvikeleni nasekusebentiseni emalungelo ebantfwana. -emaddishi lasihlanu emaswidi lasihlanu tinkhanyeti letisihlanu -bahlali labanyenti batfukutsela ngoba bebakuloluhlu lwekulindza lwetindlu sikhatsi lesidze futsi batsi akukalungi kutsi labo bahlali labaniketwe emakhaya kutsi bakucashise ngoba loku kuvimbela labanye bahlali kutsi bangabi nemakhaya. -"nanyalo, sinekuswelakala njengoba sidzingo setfu sendlula emandla etfu futsi, ngenca yaloko, sitfola emacandza kulabanye bakhiciti bendzawo. -endzabeni yeningizimu afrika, kufinyelela etimakethe kubekwe njengaletinye tizatfu letinkhulu tekwehluleka kwemabhizinisi ngalokwetayelekile. -kuphatfwa kwesigodzilekuhlela nekuphatfwa kwetinsita, kuphatsa tisebenti nekuphatfwa kwetimali, kuncuma tindlela tekusebenta netinchubo nekusebentisa kulawula kwesigodzi. -ngenisa loku lokulandzelako -sitawuchubeka neluhlelo loluphelele lwekutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni lolucondziswe ekuvuseleleni imiklamo yekuhlelwa kabusha kwemhlaba kanye netikimu tekunisela etindzaweni lebetibekwe tacala kanye nemapulazi laphuyile laphetfwe bantfu ngamunye. -ukhomba umehluko emkhatsini kwendzaba leliciniso naleyo lengemanga. -ngekweliphakelo-timali lemklamo -wakhankhasela ngemdlandla emalungelo emacansini, emacansini, emacansini, emacansini, emacansini kanye nemalungelo emacansini. -kucatsaniswa kwemboni yetinkhukhu yaseningizimu afrika nalena yasebrazil kukhombisa kutsi kunetintfo letinyenti letifanako njengetinchubo tekukhicita, badlalindzima labambalwa. -yini longakwenta ngaloku? -lombiko uniketa lwati lolusha mayelana netincomo letemukelwe kulenchubo yekubuyeketa. -kuhlela lokutinte emmangweni kugcila kumbononchanti kanye nemandla / ematfuba kunetinkinga. -ikhophi lecinisekisiwe yesivumelwano nemnikati wemalungelo. -tinsita letiphakanyisiwe tethemu -kuhlela intfutfuko kubonakala ngenchubo yekutibandzakanya. -kuphatfwa kwetitfutsi tesive kubuka kubhadalwa kwetibonelelo temabhasi kuphindze kuchube ingucuko yemboni kanye neluhlelo lwetibonelelo temabhasi. -likomidi leliwadi lingumchumanisi lobalulekile ekwenteni ummango ube yincenye yetindzaba letitsintsa ummango futsi ngalendlela yenta tinkhombandlela letishiwo tibe yimphumelelo. -titjalo esigodzini sasenshonalanga tisesimeni lesikahle. -emalunga esikhashana emlawuli wavelonkhe wetemandla waseningizimu afrika: a. mnu thembani bukula b. mk zandile mpungose c. mk precious sibiyad. -utetayeta kulalela nekukhuluma -ngaphandle kwaloko, tindlu tangasese tiphuka, tingenisa kabi, tihehe tilokatane kanye netitjalo temagciwane. -onkhe emarisidi akhiwa ngco esikhwameni savelonkhe samalingena lesiphetfwe libhange lesilulu laseningizimu afrika. -tinchubomgomo tavelonkhe tiyachubeka nekubuyeketwa kute kwentiwe ncono lizinga lemfundvo kulelive, kodvwa kanyenti tifundza atinato tinsita letitfolakalako tekusebentisa tingucuko tenchubomgomo letinjalo. -luhlobo loluhle lwelucingo kanye nemakhono langetulu kwesilinganiso sekuhlela nekuhlela. -lenkhundla yabona tihibe temandla awo yaphindze futsi yatsatsa teluleko tangaphandle, kusekelwa kanye netimali. -loku kutawusita ekugcineni kucaphela mayelana nekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo. -umkhawulo wesikhatsi sekuba semtsetfweni kwalencwadzi yemvume lilanga lenkantolo lelilandzelako. -sifanele kutsi sisonkhe njengebantfu baseningizimu afrika sikhulume ngenkhululeko ngekufuna kanye nangekukhubateka, futsi sisebentele kutfola injabulo leta nayo. -letichumanisi, kanye nendzawo yekugcila yesine, tihlala enhlitiyweni yalesahluko lesincane. -ufanele kutsi uchaze imikhicito yakho yetjwala kulesicukatsi ngesikhatsi ubukwa ngumhloli. -macondzana nelwatiso lwesive mayelana nekutsengwa kwemphahla, kunelibhulethini lethenda lelishicilelwa njalo ngeliviki lapho kumenyetelwa khona emabhidi ekutsengwa kwemphahla. -umfakisicelo kumele aphindze abeke kutsi ngabe afuna ikhophi yelirekhodi nobe umfakisicelo afuna kuta aphindze abuke lelirekhodi emahhovisi e-dpme. -letichibiyelo tiphendvula kulokusilela lokubonakele ngesikhatsi sekubuyeketwa kwebalingani balelive lokwentiwa ngumbutfo wemisebenti yetinyatselo tetimali. -i-idp ilithulusi lelibalulekile lekusebentisa tinsita letikhona kuhlangabetana netidzingo letibanti endzaweni. -lwabiwomali kumkhakha ngamunye wahulumende kumele lufake ekhatsi - -lesikhungo sinaletinye tetinsita temagugu letibaluleke kakhulu letichubekisa sikhatsi semphilo kanye netikhatsi t tata nelson rolihlahla mandela. -liphupho lakhe lekucala sikolo semmango wakhe lacala nga-, futsi kulomnyaka lolandzelako, wacala kwabelana ngembono wakhe nemmango. -ufundza ngeliviki linjani ngeticalo? -ligama lelivunyiwe leligciniwe litawusebenta tinyanga letimbili. -nangabe uniketwe kukhuseliswa njengembaleki, kufanele ufake sicelo selikhadi le-id lebakhoseliswa kunobe nguyiphi i-rro kungakapheli emalanga langu- -uma ngabe lokuphikisa kungakasonjululwa ngalokwenetisako, sisebenti nobe licembu letinhlangano tetisebenti kulesivumelwano lingendlulisela umbango mayelana nekuhunyushwa nobe kusetjentiswa kwalesivumelwano ku-gpssbc. -ihlelwe yinhlangano yemakomidi ema-olimphiki avelonkhe ase-afrika. -inhlanyelo yekhanola icuketse linani lelisetulu le-nitrogen, phosphorus, sulphur ne-potassium uma kucatsaniswa nelikhaya. -uphindze ubeke umnyaka wemvumo yekushada njengeminyaka lengu- -emajekeli nemakharakali kusatawubamba timvu. -batsengisimphahla badzingeka kutsi balungise noma ngukuphi kuphatamiseka kwekhwalithi yetinsita letentiwako noma timphahla letiniketiwe ; noma babuyisele batsengi incenye lefanele yentsengo lekhokhelwe tinsita letentiwako kanye netimphahla letiniketiwe, uma kwenteka loku kube sezingeni leliphasi. -kumele tifundziswe ngalokucacile ngesikhatsi lesibekwe eceleni njengobe kudzingekile. -emareferensi! -inhlangano yekusisa eveni lapho uhlala khona itakuniketa tinsita tekunakekela ngemuva kwesikhatsi iminyaka lesihlanu. -landzelela tinyanga temnyaka. -kuchubeka nekwenta ncono tekuphepha, litiko letasekhaya, lisayine sivumelwano sekuvisisana nemboni yetekubhanga, kute kwetfulwe luhlelo lwekucinisekisa iminwe nge-inthanethi kuwo onkhe emabhange lahlanganyelako, kusita ekuvimbeleni kukhwabanisa nekutfola. -labaphendvulako kudzingeke kutsi babe nesibindzi kulesimo selitulu lesimvula baphindze bahambe ngetitaladi tasemalokishini lamasha kute batimbandzakanye kulamacembu lekugcilwe kuwo. -sigaba sesitsatfu sigcile ekuboneni emathulusi etemtsetfo kanye netindlela emave latitsatse tekulwa nekudiza kwangaphandle. -umncamulajucu wesikhatsi kumele uhlale ukhonjiswe kwengetwa futsi njengelirekhodi lemmango. -buta bangani kutsi batsandza kukwenta ini. -muva nje, khomishana lomkhulu wemakleyimu emhlaba uvuma kungeniswa kwesigaba sekukhokhelwa kweticelonkhokhelo temhlaba temmango wasemasinenge kanye neticelonkhokhelo temndeni wasemtshali ngekukhokhelwa sincepheteliso semali. -nguyiphi yaletinkondlo letimbili loyitsandza? -lokusamele kuhlolwe ngulelizinga umtsetfo loniketa umphumela wekuvuma kwaleso sibopho. -i-icc yalalela loludzaba masinyane yaphindze futsi yenta sincumo sayo. -kwakha ummango lobumbene kuphindze kudzinge kukhutsatwa kwekubumbana nekunakekelwa emkhatsini wabo bonkhe bantfu baseningizimu afrika kunemagugu ebuntfu ngamunye. -kusebenta ngekutimela ' -loku kufaka ekhatsi kutfunjwa nekutfumba, kuhlukunyetwa kwebantfwana, kutsengwa kwebantfwana, kugagadlelwa nekushushumbiswa kwebantfu. -lokulandzelako luphenyo lolubikwe yikhomishini kusukela yasungulwa -ngifuna kwati kutsi lohulumende utawenta njani ngaloku. -________________ sebentisa tindlela tabo tekuchumana. -ngesi celo sekungenisa imitsi kulamanye emave -kusebentisa ligama nesihloko lesisemtsetfweni -bafakiticelo bayatiswa ngekuhlonishwa kutsi kuchumana kutawukhawulelwa kuphela kulabafake ticelo tekufundza labahlungiwe. -akekho loneligunya lekugcina lekukhipha ticondziso kulesikhungo. -kuma-estuari kanye nasetindzaweni tekusefa loku akusinjalo. -ekulungiseleleni lukhetfo lwabomasipala, ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kwelikomidi letindvuna lelimayelana nelukhetfo lwabomasipala, kanye nenkhundla yetebucwepheshe yekwesekela. -kugcila ngesikhatsi sinye ku-r&d nasekukhalipheni kwekufundzisa kutawenta ncono lizinga lemfundvo lephakeme, kodvwa ngaphandle kwekunaka, kunganeli kwebantfu kutawuvimbela kukhicitwa kwelwati kanye nekucamba lokusha. -ikhabhinethi yahlangana ngalesitsatfu, mhla ti- kholwane, etuynhuys, ekapa. -lona ngumhlangano wekulungiselela lapho bonkhe labatsintsekako bahlangana khona babuye baniketwe lwati mayelana nenchubo yecbp. -emaminitsi emhlangano awakavami kurekhoda ngco konkhe lokwenteka ngesikhatsi seseshini. -ikhabhinethi icela bonkhe bantfu labasha kutsi basebentise ematfuba laniketwa tinhlelo tahulumende njengeluhlelo lwemisebenti yemmango, lolukhombisa kutsi budlelwane benta njani umehluko kusakhiwonchanti semmango netinsita, futsi luphindze futsi lwandzise ematfuba emisebenti abe misebenti lesimeme ngenca yekundluliswa nekutfutfukiswa kwemakhono. -ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kugazethi yahulumende kweluhlaka lwemtsetfosivivinyo wetetimayini tekucwaninga tase-afrika kanye netetimali, kute kutsi ummango uphawule ngawo. -kusentjetwa tindlela tekutfutfukisa luhlelo lwekulawula kusebenta kwemakhansela. -kwetfula nekwetfula ifenisha kulisekela lendvuna ehhovisi lelisekela lemengameli. \ No newline at end of file